EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS,

11. mai 2018,

seoses ettepanekuga nõukogu direktiivi kohta, millega nähakse ette sätted liikmesriikides vastutustundliku eelarvepoliitika ja keskpika perioodi eelarveorientatsiooni tugevdamiseks

(CON/2018/25)

(2018/C 261/01)

Sissejuhatus ja õiguslik alus

1. veebruaril 2018 sai Euroopa Keskpank (EKP) Euroopa Liidu Nõukogult taotluse avaldada arvamust seoses ettepanekuga nõukogu direktiivi kohta, millega nähakse ette sätted liikmesriikides vastutustundliku eelarvepoliitika ja keskpika perioodi eelarveorientatsiooni tugevdamiseks (1) (edaspidi „ettepandud direktiiv“).

EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikel 4 ja artikli 282 lõikel 5, kuna ettepandud direktiivi sätted mõjutavad Euroopa Keskpankade Süsteemi esmast ülesannet säilitada hindade stabiilsus, millele viidatakse aluslepingu artikli 127 lõikes 1 ja artikli 282 lõikes 2 ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri“) artiklis 2. EKP pädevus ettepandud direktiiviga seotud konsultatsioonis tuleneb ka aluslepingu artikli 126 lõikest 14, mis on ettepandud direktiivi õiguslik alus ja mille kohaselt, tehes otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ja Euroopa Keskpangaga, võtab nõukogu seadusandliku erimenetluse kohaselt ühehäälselt vastu asjakohased sätted, millega asendatakse protokoll nr 12 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta), mis on lisatud Euroopa Liidu lepingule. EKP nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.

1.   Üldised märkused

1.1.

Finants- ja majanduskriis on selgelt näidanud, et majanduse juhtimise raamistiku põhjalik reform on Euroopa Liidu, liikmesriikide ja eelkõige euroala tõsiseks ja ülekaalukaks huviks (2). Stabiilsuse ja kasvu pakt, mida rakendati ja tõhustati teiseste õigusaktidega nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 (3) ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 (4) kaudu, andis töökindlama liidu raamistiku majandus- ja eelarvepoliitika koordineerimiseks ja jälgimiseks (5).

1.2.

Kooskõlas seisukohaga, mida väljendati seoses eespool osutatud õigusaktide vastuvõtmisega, toetab EKP ettepandud direktiivi, mille eesmärgiks on integreerida stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise leping (TSCG) liidu õigusraamistikku. Ettepandud direktiiv lähtub TSCG artiklist 16, mis nägi ette TSCG sisu inkorporeerimise Euroopa Liidu õigusraamistikku viie aasta jooksul pärast TSCG jõustumist, s.o 1. jaanuariks 2018 (6). TSCG sisu hindas Euroopa Komisjon vastavaks fiskaalkokkuleppele (7). EKP leiab, et ettepandud direktiivis tuleb teha mõned muudatused, et veelgi tugevdada liikmesriikide eelarvepoliitilist vastutust, lihtsustada õigusraamistikku ja tagada eelarvereeglite tulemuslikum rakendamine ja jõustamine liidu ja riigi tasandil.

2.   Konkreetsed märkused

2.1.   Kehtiva õigusraamistiku lihtsustamine

2.1.1.

Ettepandud direktiivi eesmärk on kehtiva õigusraamistiku lihtsustamine ja eelarvereeglite tõhusam ja süstemaatilisem seire ja rakendamine nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil ELi majandusjuhtimise üldise raamistiku osana. Ettepandud direktiivi eesmärgiks on ka dubleerimise ja vastuoluliste meetmete võimaliku riski vähendamine seoses liidu õiguses sätestatud mehhanismide ja valitsustevaheliste kokkulepete paralleelse kehtimisega. Kuigi EKP toetab ettepandud direktiivi eesmärke punktis 1.2, kahtleb ta nende eesmärkide saavutamises ettepandud direktiivi abil.

2.1.2.

TSCG osas on ettepandud direktiivi eesmärgiks fiskaalkokkuleppe integreerimine liidu õigusesse. Samas erinevad ettepandud direktiivi sätted oluliselt fiskaalkokkuleppe sätetest, mis võib kaasa tuua fiskaalkokkuleppe reeglite lõdvendamise ja suurendada mitmete eelarveraamistike paralleelsest kehtimisest tekkivat ebamäärasust. Eelkõige nõrgenevad fiskaalkokkuleppe reeglid seetõttu, et ettepandud direktiivis puudub viide liikmesriikide fiskaalkokkuleppest tulenevale kohustusele hoida eelarvetasakaalu või -ülejääki, või jälgida struktuurse eelarvepuudujäägi ülempiiri 0,5 % SKPst, mis võib ulatuda 1,0 %ni SKPst, kui võlatase on oluliselt alla 60 % SKPst ja jätkusuutlikkuse risk on madal. Samuti sätestab fiskaalkokkulepe kohustuse tagada kiire lähenemise stabiilsuse ja kasvu paktiga kooskõlas olevale keskpikale eesmärgile. EKP leiab, et neid kohustusi tuleb ettepandud direktiivis selgelt kajastada.

2.1.3.

Lisaks ei asenda ettepandud direktiiv TSCGd, kuna TSCG sisaldab sätteid, mis ületavad ettepandud direktiivi reguleerimisala. TSCG jääb liikmesriikides, v.a Tšehhi Vabariigis ja Ühendkuningriigis, kehtima, kuid ettepandud direktiivist ei nähtu dubleerimise ja vastuoluliste meetmeteriski vähenemine seoses liidu õiguses sätestatud mehhanismide ja valitsustevaheliste kokkulepete paralleelse kehtimisega. Ettepandud direktiiviga kaasneva seletuskirja kohaselt ei mõjuta ettepandud direktiiv majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklites 7 ja 13 osutatud kohustusi. Samas mõjutab ettepandud direktiiv TSCG lepingupooltest liikmesriikide kohustusi seoses TSCG artikliga 3, kuna neid sätteid ei tühistata ega asendata (8). Ettepandud direktiivi sätete ühildamine TSCG artikliga 3 tagaks selguse seoses TSCG ja ettepandud direktiivi paralleelse kehtimisega ning aitaks kaasa ettepandud direktiivi eesmärkide saavutamisele.

2.1.4.

Lisaks on EKP-le teadaolevalt enamik TSCG lepingupooltest liikmesriike fiskaalkokkuleppe sätted juba oma riigi seadustes rakendanud. Mõnedel juhtudel on seda tehtud põhiseaduslikul või sellega samaväärsel tasandil. Võttes arvesse, et fiskaalkokkuleppe sätted on ettepandud direktiivi sätetest rangemad, eelkõige struktuurse eelarvepuudujäägi ülemmäära osas 0,5 %ni SKPst, võib eeldada, et ka nende riigisiseste seaduste sätted sisaldavad rangemaid fiskaalnõudeid. Seetõttu võib liidu fiskaalreeglite puhul tulemuseks olla ebavõrdsus ja erisused, kui fiskaalkokkulepet siiani riigi seadustes täielikult mitterakendanud liikmesriigid otsustavad rakendada ettepandud direktiivi vastuvõtmise järel fiskaalkokkuleppe sätted lõdvemal kujul või kui mõned liikmesriigid otsustavad selliselt muuta oma riigi seadusi. See aspekt toetab EKP punktis 2.1.2 esitatud soovitust kajastada ettepandud direktiivis selgelt fiskaalkokkuleppe kohustused. Fiskaalkokkuleppe sätete kajastamine tagab õigusselguse ja võrdse kohtlemise liidus tervikuna.

2.1.5.

Lõpetuseks, liidu üldise fiskaalraamistiku taustal on näha, et ettepandud direktiivi sätted sarnanevad või seostuvad stabiilsuse ja kasvu pakti, kuue määruse paketi ja kahe määruse paketi sätetega. Mõned näited on sätted, millega asutatakse sõltumatud organid ettepandud direktiivis ja määruses (EL) nr 473/2013, samuti kvantitatiivsed eelarvereeglid ja keskpikad eelarveraamistikud direktiivis 2011/85/EL. EKP arvamuse kohaselt tuleks nendel juhtudel ettepandud direktiivis selgitada, milline on ettepandud direktiivi sätete koosmõju liidu seaduse kehtivate sätetega, ja vajadusel õigusselguse tagamiseks asjakohaseid õigusakte muuta.

2.2.   Keskpika perioodi eesmärk

2.2.1.

Ettepandud direktiiv sätestab, et liikmesriigid peavad sätestama neile kohustuslike ja muutumatute arvuliste eelarve-eeskirjade raamistiku. See raamistik peab sätestama struktuurse eelarvepositsiooni keskpika perioodi eesmärgi, mis tagaks, et valitsemissektori võla suhe sisemajanduse koguprodukti turuhindades ei ületa protokolli nr 12 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta) (9) artiklis 1 sätestatud kontrollväärtust või et see läheneks sellele rahuldava kiirusega. EKP arusaama kohaselt ei osuta see keskpika perioodi eesmärk stabiilsuse ja kasvu paktis, eelkõige määruses (EÜ) nr 1466/97, määratletud keskpika perioodi eesmärgile ning et komisjoni eesmärgiks on kohustada liikmesriike kajastama oma eelarveraamistikes keskpika perioodi eesmärke, mis võivad erineda stabiilsuse ja kasvu paktis sätestatutest. EKP leiab, et ettepandud direktiiv peab selgelt ja arusaadavalt määratlema, kuidas seda uut keskpika perioodi eesmärki struktuurses eelarvepositsioonis määratleda ja, nagu märgitud punktis 2.1.2, kuidas see seostub fiskaalkokkuleppes osutatud struktuurse eelarvepuudujäägi maksimummääraga 0,5 % sisemajanduse koguproduktist. See määratlus tagaks liikmesriikidele selguse oma kohustuste osas ja nende ühetaolised ja harmoneeritud eeskirjad liidus tervikuna.

2.2.2.

Fiskaalkokkulepe sätestab ka lepingupoolte kohustuse tagada kiire lähenemine nende vastavale keskpika perioodi eesmärgile kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga, mis jälgiks lähenemise ajakavas riigi erisuste jätkusuutlikkust. EKP märgib, et ettepandud direktiivi tuleb lisada kiire lähenemise kohustus. Samuti leiab EKP, et ettepandud direktiivis osutatud lähenemist keskpika perioodi eesmärgile tuleks täpsustada ja käsitleda stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirju lähenemise kiiruse miinimumina.

2.2.3.

Lõpetuseks, EKP toetab liikmesriikidele pandud kohustust sätestada oma eelarve planeerimises valitsemissektori kulusid sisaldava keskpika perioodi kasvukava, mis oleks siduva ja alalise olemusega. Erinevalt valitsemissektori kulude kavast, millele osutab stabiilsuse ja kasvu paktiga kooskõlas olev fiskaalkokkulepe, näeb ettepandud direktiivi kulukava ette kindlate kulusihtide kohaldamise ametisse nimetatud valitsuste ametiaja jooksul. Neid sihte tuleb järgida kõikides ametiaja aastaeelarvetes. Kuigi see kindlaksmääratud reegel võib soodustada eelarvedistsipliini ja luua eelarvelisi võimalusi majanduskasvu ajal, on vajalik suurem selgus, kuidas seda reeglit keskpikal perioodil rakendada. Lisaks peab ettepandud direktiiv selgitama, kas liikmesriigid peavad oma eelarvekulutuste aastasihte kohandama, kui majandusareng erineb liikmesriikide poolt tehtud mitmeaastaste kulusihtide prognoosidest.

2.3.   Automaatne korrigeerimismehhanism

2.3.1.

EKP toetab automaatse korrigeerimismehhanismi sätteid, mis on kooskõlas TSCG artikli 3 lõike 1 punktiga e ja ületab määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 6 lõikes 2 sätestatud kõrvalekallete korrigeerimise menetluse ulatust. See meede võimaldab liikmesriikidel korrigeerida keskpika perioodi eesmärgist kõrvalekaldumist ja kohandada tagasipöördumist ning heastada kõrvalekaldeid ettepandud direktiivis osutatud valitsussektori kulutuste suunast (10).

2.3.2.

Siiski osutab EKP mõnele mehhanismi aspektile, mida võiks läbi vaadata, et tagada mehhanismi tõhusam kohaldamine liikmesriikides. Konkreetselt, ettepandud direktiiv sätestab korrigeerimismehhanismi käivitamise, kui täheldatakse suurt kõrvalekallet, kuid ei määratle seda mõistet ega anna ühtki juhist selle ulatuse osas. EKP soovitab korrigeerimismehhanismi rakendamise selgitamiseks ettepandud direktiivis määratleda „täheldatud suure kõrvalekalde“ mõiste.

2.4.   Sõltumatud organid

2.4.1.

EKP toetab ettepandud direktiivi sätteid, mille eesmärgiks on tugevdada sõltumatute organite rolli, andes neile pädevuse, mis ületab nende praegusi ülesandeid määruse (EL) nr 473/2013 alusel. Eelkõige toetab EKP „järgida või põhjendada“ põhimõtte sätestamist liidu õiguses, kuna see tugevdab sõltumatute organite rolli eelarve järelevalves. Samas on nende sõltumatute organite asutamine ja neile mitmete ülesannete andmine juba sätestatud määruses (EL) nr 473/2013. Seetõttu peaks ettepandud direktiiv vältima liidu õiguse kehtivate sätete dubleerimist ja ainult laiendama sõltumatutele organitele antud ülesandeid, et tagada ettepandud direktiivi ulatuse hõlmamine.

Teksti redaktsiooni ettepanekud, mille puhul EKP on soovitanud ettepandud direktiivi muuta, on esitatud eraldi tehnilises töödokumendis koos selgitustega. See tehniline töödokument on avaldatud inglise keeles EKP veebilehel.

---

(1)  COM(2017) 824 final.

(2)  Vt arvamusi CON/2011/13 ja CON/2012/18. Kõik EKP arvamused on avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(3)  Nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrus (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta (EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1).

(4)  Nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrus (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6).

(5)  Stabiilsuse ja kasvu pakt moodustas osa kuuest õigusaktist (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1173/2011 eelarvejärelevalve tõhusa rakendamise kohta euroalal (ELT L 306, 23.11.2011, lk 1); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1174/2011 euroalal esineva ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimiseks võetavate täitemeetmete kohta (ELT L 306, 23.11.2011, lk 8); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1175/2011, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta (ELT L 306, 23.11.2011, lk 12); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta (ELT L 306, 23.11.2011, lk 25); nõukogu 8. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1177/2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (ELT L 306, 23.11.2011, lk 33) ja nõukogu 8. novembri 2011. aasta direktiiv 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta (ELT L 306, 23.11.2011, lk 41), mis jõustus 13. detsembril 2011), ja kahe määruse paketist (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 472/2013, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet euroala liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel (ELT L 140, 27.5.2013, lk 1) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 473/2013 euroala liikmesriikide eelarvekavade seire ja hindamise ning nende ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tagamise ühiste eeskirjade kohta (ELT L 140, 27.5.2013, lk 11), mis jõustus 30. mail 2013).

(6)  TSCG artikkel 16 nägi ette vajalike meetmete võtmise, mille eesmärgiks on TSCG sisu inkorporeerimine liidu raamistikku viie aasta jooksul pärast TSCG jõustumist, s.o 1. jaanuariks 2018, lepingu rakendamisel saadud kogemuste hindamise alusel. See on kooskõlas viie presidendi 22. juuni 2015 aruandega „Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimine“, mille koostas Jean-Claude Juncker koostöös Donald Tuski, Jeroen Dijsselbloemi, Mario Draghi jaMartin Schulziga, avaldatud komisjoni veebilehel www.ec.europa.eu.

(7)  Fiskaalkokkulepe on sätestatud TSCG III jaotises.

(8)  Selles küsimuses peavad otsuse tegema TSCG lepingupooled.

(9)  Lisatud aluslepingule.

(10)  Vt ettepandud määruse artikli 3 lõike 2 punkt b.

Euro vahetuskurss (1)

24. juuli 2018

(2018/C 261/02)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1706
JPY	Jaapani jeen	130,06
DKK	Taani kroon	7,4504
GBP	Inglise nael	0,89178
SEK	Rootsi kroon	10,3278
CHF	Šveitsi frank	1,1626
ISK	Islandi kroon	124,60
NOK	Norra kroon	9,5605
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,761
HUF	Ungari forint	326,64
PLN	Poola zlott	4,3179
RON	Rumeenia leu	4,6398
TRY	Türgi liir	5,7054
AUD	Austraalia dollar	1,5797
CAD	Kanada dollar	1,5393
HKD	Hongkongi dollar	9,1846
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7192
SGD	Singapuri dollar	1,5967
KRW	Korea vonn	1 320,85
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	15,6041
CNY	Hiina jüaan	7,9561
HRK	Horvaatia kuna	7,3975
IDR	Indoneesia ruupia	16 972,88
MYR	Malaisia ringit	4,7550
PHP	Filipiini peeso	62,366
RUB	Vene rubla	73,4444
THB	Tai baat	39,051
BRL	Brasiilia reaal	4,4184
MXN	Mehhiko peeso	22,0446
INR	India ruupia	80,7100

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399 (mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (kodifitseeritud tekst)) artikli 2 lõikes 8 nimetatud piiripunktide ajakohastatud loetelu (1)

(2018/C 261/03)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määruse (EL) 2016/399 (mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad)) (2) artikli 2 lõikes 8 nimetatud piiripunktide ajakohastatud loetelu avaldamise aluseks on liikmesriikide poolt kooskõlas Schengeni piirieeskirjade (kodifitseeritud tekst) artikliga 39 komisjonile edastatud teave.

Lisaks Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele ajakohastatakse näidiseid käsitlevat teavet kord kuus ka siseasjade peadirektoraadi veebisaidil, kus see on kõigile kättesaadav.

KREEKA

ELT C 72, 28.2.2015 avaldatud teabe täiendamine

PIIRIPUNKTIDE LOETELU

Εναέρια σύνορα		Lennujaamad (Õhupiir)
1.	Αθήνα	Αthina
2.	Ηράκλειο	Heraklion
3.	Θεσσαλονίκη	Thessaloniki
4.	Ρόδος	Rodos (Rhodes)
5.	Κέρκυρα	Kerkira (Corfou)
6.	Αντιμάχεια Κω	Antimachia (Kos)
7.	Χανιά	Chania
8.	Πυθαγόρειο Σάμου	Pithagorio, Samos
9.	Μυτιλήνη	Mitilini
10.	Ιωάννινα	Ioannina
11.	Άραξος	Araxos
12.	Σητεία	Sitia
13.	Χίος	Chios (*1)
14.	Αργοστόλι	Argostoli
15.	Καλαμάτα	Kalamata
16.	Καβάλα	Kavala
17.	Άκτιο Βόνιτσας	Aktio Vonitsas
18.	Ζάκυνθος	Zakinthos
19.	Θήρα	Thira
20.	Σκιάθος	Skiathos
21.	Κάρπαθος	Karpathos (*1)
22.	Μύκονος	Mikonos
23.	Αλεξανδρούπολη	Alexandroupoli
24.	Ελευσίνα	Elefsina
25.	Ανδραβίδα	Andravida
26.	Ατσική Λήμνου	Atsiki - Limnos
27.	Νέα Αγχίαλος	Νea Aghialos
28.	Αργος Ορεστικού (Καστοριά)	Argos

Θαλάσσια σύνορα		Sadamad (Merepiir)
1.	Γύθειο	Githio
2.	Σύρος	Siros
3.	Ηγουμενίτσα	Igoymenitsa
4.	Στυλίδα	Stilida
5.	Άγιος Νικόλαος	Agios Nikolaos
6.	Ρέθυμνο	Rethimno
7.	Λευκάδα	Lefkada
8.	Σάμος	Samos
9.	Βόλος	Volos
10.	Κως	Kos
11.	Δάφνη Αγίου Όρους	Dafni, Agiou Oros
12.	Ίβηρα Αγίου Όρους	Ivira, Agiou Oros
13.	Γλυφάδα	Glifada
14.	Πρέβεζα	Preveza
15.	Πάτρα	Patra
16.	Κέρκυρα	Kerkira
17.	Σητεία	Sitia
18.	Χίος	Chios
19.	Αργοστόλι	Argostoli
20.	Θεσσαλονίκη	Thessaloniki
21.	Κόρινθος	Korinthos
22.	Καλαμάτα	Kalamata
23.	Κάλυμνος	Kalymnos (*2)
24.	Καβάλα	Kavala
25.	Ιθάκη	Ithaki
26.	Πύλος	Pilos
27.	Πυθαγόρειο Σάμου	Pithagorio - Samos
28.	Λαύριο	Lavrio
29.	Ηράκλειο	Heraklio
30.	Σάμη Κεφαλληνίας	Sami, Kefalonia
31.	Πειραιάς	Pireas
32.	Μήλος	Milos
33.	Κατάκολο	Katakolo
34.	Σούδα Χανίων	Souda - Chania
35.	Ιτέα	Itea
36.	Ελευσίνα	Elefsina
37.	Μύκονος	Mikonos
38.	Ναύπλιο	Nafplio
39.	Χαλκίδα	Chalkida
40.	Ρόδος	Rodos
41.	Ζάκυνθος	Zakinthos
42.	Θήρα	Thira
43.	Καλοί Λιμένες Ηρακλείου	Kali - Limenes - Herakliou
44.	Μύρινα Λήμνου	Myrina - Limnos
45.	Παξοί	Paxi
46.	Σκιάθος	Skiathos
47.	Αλεξανδρούπολη	Alexandroupoli
48.	Αίγιο	Aighio
49.	Πάτμος	Patmos
50.	Σύμη	Simi
51.	Μυτιλήνη	Mitilini
52.	Χανιά	Chania
53.	Αστακός	Astakos
54.	Καρλόβασι Σάμου	Karlovasi Samos (*2)
55.	Πέτρα Λέσβου	Petra, Lesvos (*2)
56.	Αγία Μαρίνα Λέρου	Agia Marina Leros (*2)
57.	Νέα Μουδανιά Χαλκιδικής	Nea Moudania
58.	Άγιοι Θεόδωροι	Agioi Theodoroi
59.	Καστελόριζο	Kastellorizo

Χερσαία σύνορα		Maismaapiir
Με την Αλβανία		Albaaniaga
1.	Κακαβιά	Kakavia
2.	Κρυσταλλοπηγή	Kristalopigi
3.	Σαγιάδα	Sagiada
4.	Μερτζάνη	Mertzani
Με την πρώην Γιουγκοσλαβική Δημοκρατία της Μακεδονίας		Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga
1.	Νίκη	Niki
2.	Ειδομένη (σιδηροδρομικό)	Idomeni (raudtee)
3.	Εύζωνοι	Evzoni
4.	Δοϊράνη	Doirani
Με τη Βουλγαρία		Bulgaariaga
1.	Προμαχώνας	Promachonas
2.	Προμαχώνας (σιδηροδρομικό)	Promachonas (raudtee)
3.	Δίκαια (σιδηροδρομικό)	Dikea, Evros (raudtee)
4.	Ορμένιο	Ormenio, Evros
5.	Εξοχή	Εχοηι
6.	Άγιος Κωνσταντίνος Ξάνθης	Agios Konstantinos (Xanthi)
7.	Κυπρίνος Έβρου	Kyprinos (Evros)
8.	Νυμφαία	Nymfaia
Με την Τουρκία		Türgiga
1.	Καστανιές Έβρου	Kastanies
2.	Πύθιο (σιδηροδρομικό)	Pithio (raudtee)
3.	Κήποι Έβρου	Kipi

PRANTSUSMAA

ELT C 411, 2.12.2017 avaldatud teabe täiendamine

PIIRIPUNKTIDE LOETELU

Õhupiir

(1)

Ajaccio-Napoléon-Bonaparte

(2)

Albert-Bray

(3)

Angers-Marcé

(4)

Angoulême-Brie-Champniers

(5)

Annecy-Methet

(6)

Auxerre-Branches

(7)

Avignon-Caumont

(8)

Bâle-Mulhouse

(9)

Bastia-Poretta

(10)

Beauvais-Tillé

(11)

Bergerac-Dordogne-Périgord

(12)

Béziers-Vias

(13)

Biarritz-Pays Basque

(14)

Bordeaux-Mérignac

(15)

Brest-Bretagne

(16)

Brive-Souillac

(17)

Caen-Carpiquet

(18)

Calais-Dunkerque

(19)

Calvi-Sainte-Catherine

(20)

Cannes-Mandelieu

(21)

Carcassonne-Salvaza

(22)

Châlons-Vatry

(23)

Chambéry-Aix-les-Bains

(24)

Châteauroux-Déols

(25)

Cherbourg-Mauperthus

(26)

Clermont-Ferrand-Auvergne

(27)

Colmar-Houssen

(28)

Deauville-Normandie

(29)

Dijon-Longvic

(30)

Dinard-Pleurtuit-Saint-Malo

(31)

Dôle-Tavaux

(32)

Epinal-Mirecourt

(33)

Figari-Sud Corse

(34)

Grenoble-Alpes-Isère

(35)

Hyères-le Palivestre

(36)

Paris-Issy-les-Moulineaux

(37)

La Môle – Saint-Tropez, (avatud 15. juuni – 30. september)

(38)

La Rochelle-Ile de Ré

(39)

Laval-Entrammes

(40)

Le Castellet (10. juuni — 1. juuli 2018)

(41)

Le Havre-Octeville

(42)

Le Mans-Arnage

(43)

Le Touquet-Côte ďOpale

(44)

Lille-Lesquin

(45)

Limoges-Bellegarde

(46)

Lorient-Lann-Bihoué

(47)

Lyon-Bron

(48)

Lyon-Saint-Exupéry

(49)

Marseille-Provence

(50)

Metz-Nancy-Lorraine

(51)

Monaco-Héliport

(52)

Montpellier-Méditérranée

(53)

Nantes-Atlantique

(54)

Nice-Côte d’Azur

(55)

Nîmes-Garons

(56)

Orléans-Bricy

(57)

Orléans-Saint-Denis-de-l’Hôtel

(58)

Paris-Charles de Gaulle

(59)

Paris-le Bourget

(60)

Paris-Orly

(61)

Pau-Pyrénées

(62)

Perpignan-Rivesaltes

(63)

Poitiers-Biard

(64)

Quimper-Pluguffan (avatud mai algusest septembri alguseni)

(65)

Rennes Saint-Jacques

(66)

Rodez-Aveyron

(67)

Rouen-Vallée de Seine

(68)

Saint-Brieuc-Armor

(69)

Saint-Etienne Loire

(70)

Saint-Nazaire-Montoir

(71)

Strasbourg-Entzheim

(72)

Tarbes-Lourdes-Pyrénées

(73)

Toulouse-Blagnac

(74)

Tours-Val de Loire

(75)

Troyes-Barberey

Merepiir

(1)

Ajaccio

(2)

Bastia

(3)

Bayonne

(4)

Bordeaux

(5)

Boulogne

(6)

Brest

(7)

Caen-Ouistreham

(8)

Calais

(9)

Cannes-Vieux Port

(10)

Carteret

(11)

Cherbourg

(12)

Dieppe

(13)

Douvres

(14)

Dunkerque

(15)

Granville

(16)

Honfleur

(17)

La Rochelle-La Pallice

(18)

Le Havre

(19)

Les Sables-d’Olonne-Port

(20)

Lorient

(21)

Marseille

(22)

Monaco-Port de la Condamine

(23)

Nantes-Saint-Nazaire

(24)

Nice

(25)

Port-de-Bouc-Fos/Port-Saint-Louis

(26)

Port-la-Nouvelle

(27)

Port-Vendres

(28)

Roscoff

(29)

Rouen

(30)

Saint-Brieuc

(31)

Saint-Malo

(32)

Sète

(33)

Toulon

Maapiir

(1)

Bourg Saint Maurice (avatud detsembri algusest aprilli keskpaigani))

(2)

Moutiers (avatud detsembri algusest aprilli keskpaigani))

(3)

Ashford International

(4)

Avignon-Centre

(5)

Cheriton/Coquelles

(6)

Chessy-Marne-la-Vallée

(7)

Fréthun

(8)

Lille-Europe

(9)

Paris-Nord

(10)

Saint-Pancras

(11)

Ebsfleet

(12)

Pas de la Case-Porta

Eelmiste väljaannete loetelu

ELT C 316, 28.12.2007, lk 1

ELT C 134, 31.5.2008, lk 16

ELT C 177, 12.7.2008, lk 9

ELT C 200, 6.8.2008, lk 10

ELT C 331, 31.12.2008, lk 13

ELT C 3, 8.1.2009, lk 10

ELT C 37, 14.2.2009, lk 10

ELT C 64, 19.3.2009, lk 20

ELT C 99, 30.4.2009, lk 7

ELT C 229, 23.9.2009, lk 28

ELT C 263, 5.11.2009, lk 22

ELT C 298, 8.12.2009, lk 17

ELT C 74, 24.3.2010, lk 13

ELT C 326, 3.12.2010, lk 17

ELT C 355, 29.12.2010, lk 34

ELT C 22, 22.1.2011, lk 22

ELT C 37, 5.2.2011, lk 12

ELT C 149, 20.5.2011, lk 8

ELT C 190, 30.6.2011, lk 17

ELT C 203, 9.7.2011, lk 14

ELT C 210, 16.7.2011, lk 30

ELT C 271, 14.9.2011, lk 18

ELT C 356, 6.12.2011, lk 12

ELT C 111, 18.4.2012, lk 3

ELT C 183, 23.6.2012, lk 7

ELT C 313, 17.10.2012, lk 11

ELT C 394, 20.12.2012, lk 22

ELT C 51, 22.2.2013, lk 9

ELT C 167, 13.6.2013, lk 9

ELT C 242, 23.8.2013, lk 2

ELT C 275, 24.9.2013, lk 7

ELT C 314, 29.10.2013, lk 5

ELT C 324, 9.11.2013, lk 6

ELT C 57, 28.2.2014, lk 4

ELT C 167, 4.6.2014, lk 9

ELT C 244, 26.7.2014, lk 22

ELT C 332, 24.9.2014, lk 12

ELT C 420, 22.11.2014, lk 9

ELT C 72, 28.2.2015, lk 17

ELT C 126, 18.4.2015, lk 10

ELT C 229, 14.7.2015, lk 5

ELT C 341, 16.10.2015, lk 19

ELT C 84, 4.3.2016, lk 2

ELT C 236, 30.6.2016, lk 6

ELT C 278, 30.7.2016, lk 47

ELT C 331, 9.9.2016, lk 2

ELT C 401, 29.10.2016, lk 4

ELT C 484, 24.12.2016, lk 30

ELT C 32, 1.2.2017, lk 4

ELT C 74, 10.3.2017, lk 9

ELT C 120, 13.4.2017, lk 17

ELT C 152, 16.5.2017, lk 5

ELT C 411, 2.12.2017, lk 10

ELT C 31, 27.1.2018, lk 12

---

(1)  Vt eelmiste väljaannete loetelu käesoleva dokumendi lõpus.

(2)  ELT L 77, 23.3.2016, lk 1

(*1)  Märkus: Need tegutsevad ainult suveperioodil.

(*2)  Märkus: Need tegutsevad ainult suveperioodil.

Eelteatis koondumise kohta

(juhtum M.8984 – Hg/Vista/Allocate)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2018/C 261/04)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.