[NÄIDIS] RAHASTAMISOTSUS – ERAKOND

NUMBER: …[SISESTADA]…

Võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 10 lõiget 4,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 224,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1141/2014, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist, (1) eriti selle artikli 25 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju (2) (edaspidi „finantsmäärus“),

võttes arvesse komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 kohaldamise eeskirju (3) (edaspidi „finantsmääruse kohaldamise eeskirjad“),

võttes arvesse komisjoni 2. oktoobri 2015. aasta delegeeritud määrust (EL, Euratom) 2015/2401 Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste registri sisu ja toimimise kohta (4),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi kodukorda, eriti selle artikli 25 lõiget 11,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi juhatuse 28. mai 2018. aasta otsust, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 (mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ja rahastamist) rakenduseeskirjad (5),

võttes arvesse tingimusi, mille Euroopa Parlament seadis Euroopa tasandi erakondade rahastamiseks avaldatud toetustaotluste esitamise kutses,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõikes 4 sätestatakse, et Euroopa tasandi erakonnad peavad aitama kaasa euroopaliku poliitilise teadvuse kujundamisele ja liidu kodanike tahte väljendamisele.

(2)	Käesolev otsus on vastu võetud vastavalt toetustaotluste esitamise kutsele, milles taotlejad said tutvuda rahastamisotsuse näidise ja tingimustega.

(3)	[toetusesaaja] esitas [taotluse Euroopa Parlamendis registreerimise kuupäev] rahastamistaotluse ja nõustus selgesõnaliselt rahastamisotsuse tingimustega,

VAATAS EUROOPA PARLAMENDI JUHATUS taotluse oma [kuupäev] koosolekul läbi NING VÕTTIS VASTU JÄRGMISE OTSUSE:

anda finantsmääruse artikli 204a kohast otsest rahalist toetust (edaspidi „toetus“) järgmisele toetusesaajale:

[toetusesaaja ametlik täisnimi]

[ametlik õiguslik vorm]

[registreerimisnumber]

[täielik ametlik aadress]

[käibemaksukohustuslasena registreerimise number],

(edaspidi „toetusesaaja“),

keda käesoleva rahastamisotsusega seoses esindab

…[juriidilisi kohustusi võtma volitatud esindaja]…,

et toetada tema põhikirjajärgset tegevust ja eesmärke

vastavalt tingimustele, mis on ette nähtud toetustaotluste esitamise kutses ning käesolevas rahastamisotsuses (edaspidi „rahastamisotsus“), sh eritingimustes, üldtingimustes ja lisas esitatud hinnangulises eelarves, mis moodustab rahastamisotsuse lahutamatu osa.

Eritingimused on käesoleva otsuse muude osade suhtes ülimuslikud. Üldtingimused on lisa suhtes ülimuslikud.

Sisukord

I.

ERITINGIMUSED

12

ARTIKKEL I.1 –

OTSUSE ESE

12

ARTIKKEL I.2 –

RAHASTAMISKÕLBLIKKUSE PERIOOD

13

ARTIKKEL I.3 –

TOETUSE VORM

13

ARTIKKEL I.4 –

ESIALGNE (MAKSIMAALNE) TOETUSSUMMA

13

ARTIKKEL I.5 –

MAKSED JA MAKSETE TEGEMISE KORD

13

I.5.1

Eelmaksed

13

I.5.2

Lõppmakse tegemine või alusetult välja makstud summade tagasinõudmine

13

I.5.3

Vääring

13

ARTIKKEL I.6 –

PANGAKONTO

13

ARTIKKEL I.7 –

ÜLDISED HALDUSSÄTTED

14

ARTIKKEL I.8 –

OTSUSE JÕUSTUMINE

14

II.

ÜLDTINGIMUSED

14

A OSA:

JURIIDILISED JA HALDUSSÄTTED

14

ARTIKKEL II.1 –

MÕISTED

14

ARTIKKEL II.2 –

TOETUSESAAJA ÜLDISED KOHUSTUSED

15

ARTIKKEL II.3 –

PANGAKONTOGA SEOTUD TINGIMUSED

15

ARTIKKEL II.4 –

VASTUTUS KAHJU KORRAL

15

ARTIKKEL II.5 –

KONFIDENTSIAALSUS

16

ARTIKKEL II.6 –

ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE

16

ARTIKKEL II.7 –

ANDMETE SÄILITAMINE

16

ARTIKKEL II.8 –

LIIDU TOETUSE NÄHTAVUS

16

II.8.1

Teave liidu toetuse kohta

16

II.8.2

Euroopa Parlamendi vastutuse välistamise klausel

16

II.8.3

Euroopa Parlamendi avaldatavad andmed

16

ARTIKKEL II.9 –

TOETUSESAAJA SÕLMITAVAD LEPINGUD

16

II.9.1

Põhimõtted

16

II.9.2

Andmete säilitamine

17

II.9.3

Kontroll

17

II.9.4

Vastutus

17

ARTIKKEL II.10 –

VÄÄRAMATU JÕUD

17

ARTIKKEL II.11 –

TOETUSE MAKSMISE PEATAMINE

17

II.11.1

Peatamise alused

17

II.11.2

Peatamise kord

17

II.11.3

Peatamise tagajärjed

17

II.11.4

Maksete jätkamine

18

ARTIKKEL II.12 –

RAHASTAMISOTSUSE TÜHISTAMINE EUROOPA PARLAMENDI POOLT

18

II.12.1

Tühistamise alused

18

II.12.2

Tühistamise kord

18

II.12.3

Rahastamisotsuse tühistamise tagajärjed

18

ARTIKKEL II.13 –

RAHASTAMISOTSUSE TÄITMISE LÕPETAMINE

18

II.13.1

Rahastamisotsuse täitmise lõpetamine toetusesaaja taotlusel

18

II.13.2

Rahastamisotsuse täitmise lõpetamine Euroopa Parlamendi poolt

18

II.13.3

Rahastamisotsuse täitmise lõpetamise tagajärjed

19

ARTIKKEL II.14 –

ÕIGUSTE EDASIANDMINE

19

ARTIKKEL II.15 –

VIIVISED

19

ARTIKKEL II.16 –

KOHALDATAV ÕIGUS

19

ARTIKKEL II.17 –

ÕIGUS ESITADA TÄHELEPANEKUID

19

B OSA:

FINANTSSÄTTED

19

ARTIKKEL II.18 –

HÜVITATAVAD KULUD

19

II.18.1

Tingimused

19

II.18.2

Näited hüvitatavate kulude kohta

20

ARTIKKEL II.19 –

MITTEHÜVITATAVAD KULUD

20

ARTIKKEL II.20 –

MITTERAHALINE OSALUS

21

ARTIKKEL II.21 –

EELARVEVAHENDITE ÜMBERPAIGUTAMINE

21

ARTIKKEL II.22 –

ARUANDLUSKOHUSTUS

21

II.22.1

Aastaaruanne

21

II.22.2

Välisauditi aruanne

22

ARTIKKEL II.23 –

OTSUS AASTAARUANDE KOHTA

22

ARTIKKEL II.24 –

OTSUS LÕPLIKU TOETUSSUMMA KOHTA

23

II.24.1

Aastaaruande olulisus

23

II.24.2

Piirmäärad

23

II.24.3

Kasutamata toetussumma ülekandmine

23

II.24.4

Otsus lõpliku toetussumma kohta

23

II.24.5

Kasutamata summade tagasinõudmine

23

II.24.6

Jääksumma

23

II.24.7

Omavahendite ülejääk

23

ARTIKKEL II.25 –

EELMAKSETELT TEENITUD INTRESSID

24

ARTIKKEL II.26 –

TAGASINÕUDMINE

24

II.26.1

Viivised

24

II.26.2

Tasaarvestus

24

II.26.3

Pangakulud

24

ARTIKKEL II.27 –

FINANTSTAGATIS

25

ARTIKKEL II.28 –

KONTROLL

25

II.28.1

Üldsätted

25

II.28.2

Dokumentide säilitamise kohustus

25

II.28.3

Dokumentide ja/või teabe esitamise kohustus

25

II.28.4

Kohapealne kontroll

25

II.28.5

Auditimenetluse kohta tähelepanekute esitamine

25

II.28.6

Audititulemuste kasutamine

26

II.28.7

OLAFi kontrolliõigus

26

II.28.8

Euroopa Kontrollikoja kontrolliõigus

26

II.28.9

Artiklite II.28.1 kuni II.28.4 kohustuste mittetäitmine

26

LISA –

HINNANGULINE EELARVE

27

I.   ERITINGIMUSED

Artikkel I.1

Otsuse ese

Euroopa Parlament toetab eelarveaastal [sisestada] eri- ja üldtingimustes (edaspidi „tingimused“) ning rahastamisotsuse lisas sätestatud tingimustel rahaliselt toetusesaaja põhikirjajärgset tegevust ja eesmärke. Seda loetakse rahastamisotsuse täitmiseks Euroopa Parlamendi poolt.

Toetusesaaja kasutab toetust omal vastutusel ning kooskõlas rahastamisotsuse tingimuste ja lisa sätetega oma põhikirjajärgseks tegevuseks ja eesmärkide täitmiseks. Seda loetakse rahastamisotsuse täitmiseks toetusesaaja poolt.

Artikkel I.2

Rahastamiskõlblikkuse periood

Liidu toetusest võib rahastada kulusid, mis on tekkinud ajavahemikul [sisestada kuupäev, PP/KK/AA] kuni [sisestada kuupäev, PP/KK/AA].

Artikkel I.3

Toetuse vorm

Toetusesaajale antav finantsmääruse teise osa VIII jaotise kohane rahaline toetus on vormilt hüvitis (hüvitatakse teatud protsent tegelikult kantud hüvitatavatest kuludest).

Artikkel I.4

Esialgne (maksimaalne) toetussumma

Euroopa Parlament eraldab kuni [sisestada summa] eurot, mis ei või ületada 90 % hinnangulistest hüvitatavatest kogukuludest.

Toetusesaaja hinnangulised hüvitatavad kulud on esitatud lisas („Hinnanguline eelarve“). Hinnanguline eelarve peab olema tasakaalus ja selles peavad olema välja toodud kõik toetusesaaja kulud ja tulud rahastamiskõlblikkuse perioodil. Hüvitatavad kulud ja mittehüvitatavad kulud peavad olema üksteisest eristatud vastavalt artiklile II.18.

Artikkel I.5

Maksed ja maksete tegemise kord

Toetus makstakse välja allpool kirjeldatud ajakava ja korra kohaselt.

I.5.1   Eelmaksed

Eelmakse summas [sisestada summa] eurot, mis moodustab [automaatselt 100 %, muul juhul sisestada Euroopa Parlamendi määratud protsent] käesoleva rahastamisotsuse artiklis I.4 ette nähtud maksimumsummast, tehakse toetusesaajale 30 päeva jooksul pärast rahastamisotsuse jõustumist või vajaduse korral alates päevast, mil Euroopa Parlamendile esitatakse finantstagatis summas [sisestada summa] eurot, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

I.5.2   Lõppmakse tegemine või alusetult välja makstud summade tagasinõudmine

Toetusesaajale tehakse lõppmakse või nõutakse alusetult välja makstud eelmakse summa tagasi 30 päeva jooksul pärast seda, kui Euroopa Parlament on võtnud vastu aastaaruannet käsitleva otsuse ja määranud kindlaks lõpliku toetussumma, nagu on osutatud artiklis II.24.

I.5.3   Vääring

Euroopa Parlament teeb maksed eurodes. Kui eritingimustes ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti, toimub tegelike kulude konverteerimine eurodesse Euroopa Parlamendi poolt maksekorralduse tegemise päeval kehtinud ja Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud päevakursi alusel või, kui see ei ole võimalik, vastavalt Euroopa Parlamendi poolt määratud ja tema veebisaidil avaldatud igakuisele vahetuskursile.

Euroopa Parlamendi maksed loetakse sooritatuks nende Euroopa Parlamendi arvelt debiteerimise päeval.

Artikkel I.6

Pangakonto

Maksed tehakse eurodes toetusesaaja pangakontole või allkontole, mis asub Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud pangas. Konto andmed on järgmised:

Panga nimi: […]

Pangafiliaali aadress: […]

Kontoomaniku täielik nimi: […]

Täielik kontonumber koos pangakoodidega: […]

IBAN: […]

BIC / SWIFT kood: […]

Artikkel I.7

Üldised haldussätted

Kogu rahastamisotsusega seotud suhtlus Euroopa Parlamendiga peab toimuma kirjalikult ning koos viitega rahastamisotsuse numbrile. Euroopa Parlamendiga tuleb ühendust võtta järgmisel aadressil:

European Parliament

The President

c/o the Director-General of Finance

SCH 05B031

L-2929 Luxembourg

Tavaposti puhul loetakse saadetise Euroopa Parlamendi poolt kättesaamise kuupäevaks kuupäev, mil Euroopa Parlamendi postiteenistus on selle ametlikult registreerinud.

Rahastamisotsus edastatakse toetusesaajale järgmisel aadressil:

[…]

[Ametinimetus]

[Toetusesaaja ametlik nimetus]

[Täielik ametlik aadress]

Kui toetusesaaja aadress muutub, tuleb sellest Euroopa Parlamendile viivitamatult kirjalikult teada anda.

Artikkel I.8

Otsuse jõustumine

Rahastamisotsus jõustub päeval, mil see Euroopa Parlamendi nimel allkirjastatakse.

II.   ÜLDTINGIMUSED

A OSA: JURIIDILISED JA HALDUSSÄTTED

Artikkel II.1

Mõisted

Käesolevas rahastamisotsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„tegevusaruanne“ – rahastamiskõlblikkuse perioodil tekkinud kulude kirjalik selgitus, näiteks tegevuse, halduskulude jms selgitus. Tegevusaruanne on aastaaruande osa;

2)	„aastaaruanne“ – aruanne, mis esitatakse kuue kuu jooksul pärast eelarveaasta lõppu vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artiklile 23 ja finantsmääruse artiklile 204l;

3)	„jääksumma“ – artikli I.5.1 kohase eelmakse summa ning artikli II.24.4 kohaselt kindlaks määratud lõpliku toetussumma vahe;

4)	„eelmaksete tasaarvestamine“ – toimub siis, kui eelarvevahendite käsutaja on lõpliku toetussumma kindlaks määranud ja toetusesaajale makstud raha ei ole enam liidu vara;

5)

„huvide konflikt“ – olukord, kus rahastamisotsuse erapooletut ja objektiivset täitmist toetusesaaja poolt ohustavad perekonna, tunnete, rahvuslike sidemete või majanduslike huvidega seotud põhjused või mis tahes muud põhjused, mis tulenevad rahastamisotsusega seotud ühistest huvidest kolmanda isikuga. Poliitilised sidemed ei kujuta endast põhimõtteliselt huvide konflikti lepingute puhul, mis sõlmitakse erakonna ja samu poliitilisi väärtusi jagavate organisatsioonide vahel. Selliste lepingute puhul tuleb siiski tagada kooskõla määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikliga 22;

6)	„mitterahaline osalus“ ehk „mitterahaline toetus“ – mitterahalised ressursid, mille kolmas isik teeb toetusesaajale tasuta kättesaadavaks (vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 2 punktidele 7 ja 8);

7)	„eelarveaasta n ehk rahastamiskõlblikkuse periood“ – nende tegevuste toimumisperiood, mille jaoks rahastamisotsusega vahendeid eraldati ja mis on täpsustatud artiklis I.2;

8)

„vääramatu jõud“ – igasugune ettenägematu, erakorraline olukord või sündmus, mis ei sõltu toetusesaaja või Euroopa Parlamendi tahtest, mis takistab ükskõik kummal neist täita rahastamisotsusest tulenevaid kohustusi ning mis ei tulene nende ega alltöövõtjate, seotud üksuste või rahalist toetust saanud kolmandate isikute veast või hooletusest ja mida vaatamata nõuetekohase hoolsuse rakendamisele ei olnud võimalik vältida. Vääramatuks jõuks ei loeta järgmist: töövaidlused, streik, rahalised raskused, puudujäägid teenustes ning seadmete või materjali vead või viivitused nende kättesaadavaks tegemisel, välja arvatud juhul, kui need tulenevad otseselt asjaomasest vääramatu jõu juhtumist;

9)	„ametlik teavitamine“ – kirjalik suhtlus posti või e-posti teel, mida tõendab kättesaamisteatis;

10)	„pettus“ – ettekavatsetud tegu või tegematajätmine, mis mõjutab liidu finantshuve ja on seotud valede, ebaõigete või mittetäielike aruannete või dokumentide kasutamise või esitamisega või konkreetse kohustuslikult avaldamisele kuuluva teabe varjamisega;

11)	„toetus“ – otsene rahaline toetus finantsmääruse teise osa VIII jaotise ning määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 IV peatüki tähenduses;

12)	„õigusnormide rikkumine“ – igasugune Euroopa Liidu õiguse rikkumine, mis tuleneb toetusesaaja tegevusest või tegematajätmisest, millel on või võib olla liidu eelarvet kahjustav mõju;

13)	„omavahendid“ – liidu eelarve välised rahastamisallikad, näiteks annetused või liikmete makstavad toetused (nagu on määratletud määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 2 punktides 7 ja 8) jms;

14)	„seotud isik“ – isik, kellel on volitus toetusesaajat esindada või teha tema nimel otsuseid;

15)	„oluline viga“ – igasugune rahastamisotsuse tingimuse rikkumine, mida põhjustab tegu või tegematajätmine, mis tekitab või võib tekitada kahju Euroopa Liidu eelarvele.

Artikkel II.2

Toetusesaaja üldised kohustused

Toetusesaaja:

a)	vastutab ainuisikuliselt võetud juriidiliste kohustuste täitmise ja nende täitmise tõendamise eest,

b)	on kohustatud heastama Euroopa Parlamendile rahastamisotsuse täitmisega, sh ebaõige täitmisega põhjustatud kahju, välja arvatud juhul, kui põhjuseks on vääramatu jõud,

c)	vastutab ainuisikuliselt kolmandate isikute ees, sealhulgas kõikide rahastamisotsuse täitmise käigus neile tekitatud kahjude eest,

d)	teavitab Euroopa Parlamenti viivitamatult oma juriidilise staatuse ning finants-, tehnilise, organisatsioonilise või omandiõigusega seotud olukorra muutustest ja kõigist nime, aadressi või juriidilise esindaja vahetustest,

e)	võtab kõik vajalikud meetmed huvide konflikti vältimiseks.

Artikkel II.3

Pangakontoga seotud tingimused

Artiklis I.6 osutatud konto või allkonto peab võimaldama Euroopa Parlamendi makstud summad kindlaks teha ning see peab olema ette nähtud ainult Euroopa Parlamendi makstavate artiklis I.5 ette nähtud summade jaoks.

Kui sellele kontole eelmaksena kantud summadelt saadakse intressi või muud samaväärset tulu vastavalt selle liikmesriigi õigusele, kelle territooriumil konto on avatud, nõuab Euroopa Parlament selle intressi või tulu sisse artiklis II.25 sätestatud tingimustel ja kooskõlas finantsmääruse artikli 204k lõikega 5.

Ühelgi juhul ei tohi Euroopa Parlamendilt saadud summasid kasutada spekulatiivsel eesmärgil.

Eelmaksena makstud summat loetakse liidu varaks seni, kuni on toimunud tasaarvestamine lõpliku toetussummaga.

Artikkel II.4

Vastutus kahju korral

Euroopa Parlamenti ei või pidada vastutavaks toetusesaaja tekitatud või kantud kahjude eest, sh kahju eest, mida on käesoleva rahastamisotsuse täitmise ajal või tagajärjel põhjustatud kolmandatele isikutele.

Toetusesaaja või seotud isik peab Euroopa Parlamendile hüvitama kogu kahju, mis on Euroopa Parlamendile põhjustatud rahastamisotsuse täitmise tagajärjel või rahastamisotsuse teatavate sätete mittetäitmise tõttu, välja arvatud juhul, kui põhjuseks on vääramatu jõud.

Artikkel II.5

Konfidentsiaalsus

Kui rahastamisotsuses, määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artiklis 32 ja teistes liidu kohaldatavates õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, kohustuvad Euroopa Parlament ja toetusesaaja tagama kõikide rahastamisotsuse sisuga otseses seoses olevate dokumentide, andmete või muude materjalide konfidentsiaalsuse.

Artikkel II.6

Isikuandmete töötlemine

Rahastamisotsusega seoses kogutud isikuandmeid töödeldakse kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikliga 33 ja määrusega (EÜ) nr 45/2001 (6).

Andmeid kasutatakse üksnes rahastamisotsuse täitmiseks ja selle täitmise järelevalveks, ilma et see piiraks nende võimalikku liidu õigusaktide kohast edastamist kontrolli ja auditeerimise eest vastutavatele organitele.

Artikkel II.7

Andmete säilitamine

Toetusesaaja säilitab rahastamisotsuse täitmist puudutavaid andmeid ja tõendavaid dokumente, sh finantsmääruse artikli 204l lõikes 1 osutatud raamatupidamise aastaaruannet viis aastat pärast aastaaruande esitamist, nagu on sätestatud finantsmääruse artiklis 204o.

Rahalise toetuse kasutamist puudutavate auditite, apellatsioonkaebuste, kohtuvaidluste ja nõuetega seonduvaid andmeid säilitatakse asjaomaste auditite, apellatsioonkaebuste ja kohtuvaidluste lõpetamiseni ning nõuete lahendamiseni.

Artikkel II.8

Liidu toetuse nähtavus

II.8.1   Teave liidu toetuse kohta

Kui toetusesaaja edastab või avaldab rahastamisotsuse kohta teavet, muu hulgas konverentsil, seminaril või teabe- ja reklaammaterjalides (näiteks brošüürides, voldikutes, plakatitel, esitlustes, elektrooniliselt vms), peab ta ära märkima, et on saanud Euroopa Parlamendilt rahalist toetust, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament nõuab, et ta seda ei teeks või kui Euroopa Parlamendiga on kokku lepitud teisiti.

II.8.2   Euroopa Parlamendi vastutuse välistamise klausel

Teabe puhul, mida toetusesaaja edastab või avaldab, peab andmekandjast ja vormist olenemata olema alati märgitud, et teabe sisu eest vastutab üksnes teabe esitaja/autor ning Euroopa Parlament ei ole vastutav edastatud või avaldatud teabe kasutamisest tulenevate tagajärgede eest.

II.8.3   Euroopa Parlamendi avaldatavad andmed

Euroopa Parlament avaldab oma veebisaidil andmed, millele osutatakse määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artiklis 32.

Artikkel II.9

Toetusesaaja sõlmitavad lepingud

II.9.1   Põhimõtted

Vastavalt finantsmääruse artikli 204b lõikele 2 võib rahalist toetust kasutada toetusesaaja poolt sõlmitud lepingutega seotud kulude hüvitamiseks, tingimusel et lepingute sõlmimisel ei esinenud huvide konflikti.

Lepingute puhul, mille maksumus ületab 60 000 eurot tarnija ja kauba või teenuse kohta, võtab toetusesaaja vähemalt kolm pakkumust, mis esitatakse vastusena kirjalikule pakkumiskutsele, milles on üksikasjalikult kirjeldatud hanke nõudeid. Lepingute kestus ei tohi ületada viit aastat.

Kui kirjalikule pakkumiskutsele laekub vähem kui kolm pakkumust, peab toetusesaaja tõendama, et hanke puhul oli võimatu saada rohkem pakkumusi.

II.9.2   Andmete säilitamine

Toetusesaaja dokumenteerib pakkumuste hindamise ja põhjendab kirjalikult tarnija valikut.

II.9.3   Kontroll

Toetusesaaja tagab, et Euroopa Parlamendil, Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste ametil, Euroopa Kontrollikojal ja Euroopa Pettustevastasel Ametil on võimalik kasutada määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 V peatüki ja finantsmääruse artikli 204n kohast kontrolliõigust. Toetusesaaja tagab, et kolmandate isikutega sõlmitud lepingutes nähakse ette kontrolliõiguse kasutamise õigus ka nende kolmandate isikute suhtes.

II.9.4   Vastutus

Toetusesaaja vastutab ainuisikuliselt rahastamisotsuse täitmise ja selle sätete järgimise eest. Toetusesaaja kohustub tagama, et tema töövõtjad loobuvad rahastamisotsusega seoses mis tahes nõuetest Euroopa Parlamendi vastu.

Artikkel II.10

Vääramatu jõud

Kui Euroopa Parlament või toetusesaaja puutub kokku vääramatu jõuga, teavitab ta sellest viivitamatult teist poolt (väljastusteatega tähtkirja teel või sellega samaväärsel viisil), näidates ära juhtumi olemuse, tõenäolise kestuse ja prognoositavad tagajärjed.

Euroopa Parlament ja toetusesaaja võtavad tarvitusele kõik meetmed, et vähendada vääramatust jõust tingitud võimalikke kahjusid.

Kui vääramatu jõud takistab Euroopa Parlamenti või toetusesaajat rahastamisotsusest tulenevaid kohustusi täitmast, ei loeta seda rikkumiseks.

Artikkel II.11

Toetuse maksmise peatamine

II.11.1   Peatamise alused

Euroopa Parlamendil on õigus peatada kooskõlas finantsmäärusest tulenevate kohaldatavate eeskirjadega toetuse maksmine järgmistel juhtudel:

i)	kui esineb kahtlusi, et toetusesaaja ei ole täitnud finantsmääruse artiklis 204k sätestatud toetuse kasutamise tingimusi (toetuse maksmine peatatakse kahtluste kontrollimise ajaks), või

ii)	kui toetusesaajale on määratud määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 27 lõike 4 kohane rahaline karistus (toetuse maksmine peatatakse trahvi maksmiseni).

II.11.2   Peatamise kord

1. etapp – Euroopa Parlament teavitab toetusesaajat enne toetuse maksmise peatamist ametlikult toetuse maksmise peatamise kavatsusest ja selle põhjustest ning annab toetusesaajale võimaluse esitada 30 kalendripäeva jooksul pärast teate kättesaamist tähelepanekuid.

2. etapp – kui Euroopa Parlament otsustab pärast tähelepanekute esitamise tähtaja möödumist toetuse maksmise peatamist mitte jätkata, antakse sellest toetusesaajale teada.

Kui Euroopa Parlament otsustab pärast tähelepanekute esitamise tähtaja möödumist toetuse maksmise peatamist jätkata, edastatakse toetusesaajale peatamise kohta ametlikult põhjendatud otsus ja talle tehakse teatavaks:

i)	artikli II.11.1 punkti i kohastel juhtudel vajalike kontrollide lõpuleviimise orienteeruv kuupäev ning

ii)	võimalikud õiguskaitsevahendid.

II.11.3   Peatamise tagajärjed

Maksete peatamine tähendab, et toetusesaajal ei ole õigust saada Euroopa Parlamendilt ühtegi makset, kuni artikli II.11.2 teise etapi punktis i osutatud kontroll on lõpule viidud või peatamise alus on kõrvaldatud. Sellega ei piirata Euroopa Parlamendi õigust toetuse andmine lõpetada või rahastamisotsus tühistada.

II.11.4   Maksete jätkamine

Kui maksete peatamise alus on kõrvaldatud, jätkatakse kõikide maksete kavakohast tegemist ning Euroopa Parlament annab sellest toetusesaajale teada.

Artikkel II.12

Rahastamisotsuse tühistamine Euroopa Parlamendi poolt

II.12.1   Tühistamise alused

Euroopa Parlament võib rahastamisotsuse tühistada, kui amet otsustab toetusesaaja registrist kustutada, välja arvatud määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 30 lõikes 2 osutatud juhtudel.

II.12.2   Tühistamise kord

1. etapp – Euroopa Parlament teavitab toetusesaajat enne rahastamisotsuse tühistamist ametlikult rahastamisotsuse tühistamise kavatsusest ja selle põhjustest ning annab toetusesaajale võimaluse esitada 30 kalendripäeva jooksul pärast teate kättesaamist tähelepanekuid.

2. etapp – kui Euroopa Parlament otsustab pärast tähelepanekute esitamise tähtaja möödumist rahastamisotsust mitte tühistada, antakse sellest toetusesaajale teada.

Kui Euroopa Parlament otsustab pärast tähelepanekute esitamise tähtaja möödumist rahastamisotsuse tühistada, edastatakse toetusesaajale ametlikult põhjendatud otsus rahastamisotsuse tühistamise kohta.

Toetusesaajale alusetult välja makstud summa nõutakse tagasi finantsmääruse kohaldatavate eeskirjade kohaselt.

II.12.3   Rahastamisotsuse tühistamise tagajärjed

Rahastamisotsuse tühistamisel on tagasiulatuv mõju ja see jõustub rahastamisotsuse vastuvõtmise kuupäevast.

Artikkel II.13

Rahastamisotsuse täitmise lõpetamine

II.13.1   Rahastamisotsuse täitmise lõpetamine toetusesaaja taotlusel

Toetusesaaja võib taotleda rahastamisotsuse täitmise lõpetamist.

Toetusesaaja teavitab sellest ametlikult Euroopa Parlamenti ning esitab:

a)	rahastamisotsuse täitmise lõpetamise põhjused ja

b)	kuupäeva, millal rahastamisotsuse täitmise lõpetamine jõustub (see ei või olla varasem kui ametliku teate saatmise kuupäev).

Rahastamisotsuse täitmine lõpetatakse lõpetamisotsuses märgitud kuupäeval.

II.13.2   Rahastamisotsuse täitmise lõpetamine Euroopa Parlamendi poolt

a)   Lõpetamise alused

Euroopa Parlamendil on õigus rahastamisotsuse täitmine lõpetada järgmistel juhtudel:

a)	amet otsustab toetusesaaja registrist kustutada (määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 30 lõikes 2 osutatud juhtudel);

b)	toetusesaaja ei täida enam määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 18 lõike 2 tingimusi;

c)	Euroopa Parlament leiab, et toetusesaaja ei ole täitnud finantsmääruse artiklis 204k sätestatud toetuse kasutamise tingimusi;

d)	toetusesaaja on pankrotis, likvideerimisel või muus samalaadses olukorras.

b)   Rahastamisotsuse täitmise lõpetamise menetlus

1. etapp – Euroopa Parlament teavitab toetusesaajat enne rahastamisotsuse täitmise lõpetamist ametlikult rahastamisotsuse täitmise lõpetamise kavatsusest ja selle põhjustest ning annab toetusesaajale võimaluse esitada 30 kalendripäeva jooksul pärast teate kättesaamist tähelepanekuid.

2. etapp – kui Euroopa Parlament otsustab pärast tähelepanekute esitamise tähtaja möödumist rahastamisotsuse täitmist mitte lõpetada, antakse sellest toetusesaajale teada.

Kui Euroopa Parlament otsustab pärast tähelepanekute esitamise tähtaja möödumist rahastamisotsuse täitmise lõpetada, edastatakse toetusesaajale ametlikult põhjendatud otsus rahastamisotsuse täitmise lõpetamise kohta.

Rahastamisotsuse täitmine lõpetatakse lõpetamisotsuses märgitud kuupäeval.

II.13.3   Rahastamisotsuse täitmise lõpetamise tagajärjed

Rahastamisotsuse täitmise lõpetamise otsus jõustub ex nunc. Toetusesaaja poolt alates lõpetamisotsuse jõustumise päevast kantud tegelikud kulud loetakse rahastamiskõlbmatuteks kuludeks.

Artikkel II.14

Õiguste edasiandmine

Toetusesaaja ei või anda kolmandale isikule edasi mitte ühtegi maksenõuet Euroopa Parlamendi vastu, välja arvatud juhul, kui toetusesaaja esitab selleks põhjendatud kirjaliku taotluse ja Euroopa Parlament kiidab selle enne õiguste üleandmist heaks.

Kui Euroopa Parlament ei kiida õiguste edasiandmist kirjalikult heaks või kui heakskiidu aluseks olevaid tingimusi ei täideta, on õiguste edasiandmine tühine.

Edasiandmine ei vabasta toetusesaajat ühelgi juhul tema kohustustest Euroopa Parlamendi ees.

Artikkel II.15

Viivised

Kui Euroopa Parlament ei tee makset tähtajaks, on toetusesaajal õigus saada viivist vastavalt Euroopa Keskpanga eurodes toimuvate peamiste refinantseerimistehingute puhul kohaldatavale määrale (edaspidi „viitemäär“), mida on suurendatud 3,5 punkti võrra. Viitemääraks loetakse maksetähtaja kättejõudmise kuu esimesel päeval kehtivat Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määra.

Kui Euroopa Parlament peatab maksete tegemise, nagu on sätestatud artiklis II.11, ei ole algse tähtaja ületamise korral tegemist hilinenud maksega.

Hilinenud maksete eest makstakse viivist alates maksetähtajale järgnenud päevast kuni makse tegeliku tegemise päevani (kaasa arvatud).

Kui arvestatud viivise summa on 200 eurot või väiksem, on Euroopa Parlament erandina esimesest lõigust kohustatud selle toetusesaajale välja maksma ainult juhul, kui toetusesaaja esitab selleks taotluse kahe kuu jooksul pärast hilinenud makse saamist.

Artikkel II.16

Kohaldatav õigus

Rahastamisotsuse suhtes kehtib liidu kohaldatav õigus, eelkõige määrus (EL, Euratom) nr 1141/2014 ja finantsmääruse kohaldatavad sätted, mida kohaldatakse täielikult. Neid täiendab vajaduse korral toetusesaaja asukohaliikmesriigi õigus.

Artikkel II.17

Õigus esitada tähelepanekuid

Kui toetusesaajal või määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artiklis 27a osutatud füüsilisel isikul on rahastamisotsuse kohaselt õigus esitada tähelepanekuid, antakse toetusesaajale või asjakohasele füüsilisele isikule kirjalike tähelepanekute esitamiseks aega kümme tööpäeva, välja arvatud juhul, kui sõnaselgelt on ette nähtud teisiti. Seda aega võib toetusesaaja või asjaomase füüsilise isiku põhjendatud taotluse korral ühe korra kümne tööpäeva võrra pikendada.

B OSA: FINANTSSÄTTED

Artikkel II.18

Hüvitatavad kulud

II.18.1   Tingimused

Kooskõlas finantsmääruse artikliga 204k ja selleks, et kulusid saaks hüvitada liidu rahalisest toetusest, peavad kulud vastama järgmistele kriteeriumidele:

a)	kulud on otseselt seotud rahastamisotsuse sisuga ja ette nähtud rahastamisotsusele lisatud hinnangulises eelarves;

b)	kulud on vajalikud rahastamisotsuse täitmiseks;

c)	kulud on mõistlikud, põhjendatud ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega, eelkõige ökonoomsuse ja tõhususe poolest;

d)	kulud on tekkinud artiklis I.2. määratletud rahastamiskõlblikkuse perioodi jooksul, välja arvatud aastaaruannetega ning finantsaruandeid ja nende aluseks olevat raamatupidamisarvestust puudutavate sertifikaatidega seotud kulud;

e)	toetusesaaja on kulud tegelikult kandnud;

f)	kulud on tuvastatavad ja kontrollitavad ning kirjendatud toetusesaaja raamatupidamise aastaaruandesse kooskõlas kohaldatavate raamatupidamisstandarditega;

g)	kulud on kooskõlas kohaldatava maksu- ja sotsiaalkindlustusõigusega;

h)	kulud on kooskõlas artikli II.9.1 esimese lõiguga ning üldjoontes artikli II.9.1 teise lõiguga.

Toetusesaaja raamatupidamise ja sisekontrolli meetmed peavad võimaldama tuvastada aastaaruandes deklareeritud kulude ja tulude kooskõla finantsaruannete ja vastavate tõendavate dokumentidega.

II.18.2   Näited hüvitatavate kulude kohta

Ilma et see piiraks finantsmääruse artikli 204k kohaldamist, peetakse hüvitatavateks kuludeks eelkõige järgmisi tegevuskulusid, tingimusel et need vastavad artiklis II.18.1 esitatud kriteeriumidele:

a)	halduskulud ning tehnilise abi, koosolekute, uurimistegevuse, piiriüleste ettevõtmiste, uuringute, teabe ja väljaannetega seotud kulud;

b)	personalikulud, mis hõlmavad tegelikke palkasid, sotsiaalkindlustusmakseid ja muid töötasu hulka arvatavaid seadusega ette nähtud kulusid, tingimusel et need ei ületa toetusesaaja töötasupoliitikale vastavaid tavapäraseid keskmisi määrasid;

c)	töötajate reisi- ja elamiskulud, tingimusel et need on kooskõlas toetusesaaja tavapärase reisikulude hüvitamise praktikaga;

d)

seadmete või muu (uue või kasutatud) vara amortisatsioonikulud, mis on kirjendatud toetusesaaja raamatupidamisaruannetesse, tingimusel et vara i) kantakse maha vastavalt rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele ja toetusesaaja tavapärastele kuluarvestustavadele ning ii) see on soetatud kooskõlas artikli II.9.1 esimese lõiguga ning üldjoontes artikli II.9.1 teise lõiguga (kui vara soetati rahastamiskõlblikkuse perioodil);

e)	tarbekaubad ja varustus ning muud lepingud, tingimusel et i) need on soetatud kooskõlas artikli II.9.1 esimese lõiguga ja üldjoontes artikli II.9.1 teise lõiguga ning ii) need on otseselt seotud rahastamisotsuse sisuga;

f)	kulud, mis tulenevad otseselt rahastamisotsuses kehtestatud nõuetest, sh vajaduse korral finantsteenuste kulud (eelkõige finantstagatistega seotud kulud), tingimusel et vastavad teenused on ostetud kooskõlas artikli II.9.1 esimese lõiguga ning üldjoontes artikli II.9.1 teise lõiguga;

g)

rahaline toetus järgmistele toetusesaajaga seotud üksustele: [sisestada seotud üksuste nimed, näiteks noorte- või naisorganisatsioonid nagu on märgitud rahastamistaotlusel], tingimusel et rahaline toetus iga üksuse kohta ei ületa 100 000 eurot, et seotud üksus kasutab seda hüvitatavate kulude katmiseks, et seotud üksusele makstav kogusumma ei ületa üht neljandikku sellele üksusele makstavast rahalisest toetusest ning et toetusesaaja tagab võimaliku tagasinõudmise korral rahalise toetuse tagastamise.

Artikkel II.19

Mittehüvitatavad kulud

Ilma et see piiraks otsuse artikli II.18.1 ja finantsmääruse artikli 204k kohaldamist, peetakse rahastamiskõlbmatuks järgmisi kulusid:

a)	toetusesaaja makstud kapitalitootlus ja dividendid;

b)	võlad ja võla teenindamise kulud;

c)	kahjumi või võlgade katmine;

d)	intressikulud;

e)	ebatõenäoliselt laekuvad võlad;

f)	kursikahjud;

g)	pangakulud, mida pank nõuab toetusesaajalt Euroopa Parlamendilt saadavate ülekannete eest;

h)	kulud, mille toetusesaaja on deklareerinud muu tegevuse raames, millele on saadud liidu eelarvest rahalist toetust;

i)	mitterahaline osalus;

j)	ülemäärased või ebamõistlikud kulud;

k)	mahaarvatav käibemaks;

l)	teatavate kolmandate isikute keelatud rahastamine, mida käsitletakse määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artiklis 22 ja finantsmääruse artikli 204b lõikes 3.

Artikkel II.20

Mitterahaline osalus

Euroopa Parlament lubab toetusesaajal saada rahastamisotsuse täitmise ajal mitterahalisi toetusi, tingimusel et nende väärtus ei ületa:

a)	kulusid, mis on tegelikult kantud ja nõuetekohaselt tõendatud nende kolmandate isikute raamatupidamisdokumentidega, kes on vastava osaluse teinud toetusesaaja jaoks tasuta, kuid vastavaid kulusid enda peale võttes;

b)	selliste dokumentide puudumisel kõnealusel turul üldiselt aktsepteeritud kuludele vastavaid kulusid;

c)	hinnangulises eelarves heaks kiidetud väärtust;

d)	50 % hinnangulises eelarves heaks kiidetud omavahenditest.

Mitterahaline osalus:

a)	esitatakse hinnangulises eelarves eraldi, et kajastada vahendite koguhulka;

b)	on kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikliga 20 ning riiklike maksu- ja sotsiaalkindlustuseeskirjadega;

c)	on lubatud üksnes ajutiselt ja eeldusel, et on olemas välisaudiitori kontrollitõend ja see on lubatud lõpliku toetussumma kohta tehtud otsuses;

d)	ei tohi olla kinnisvara vormis.

Artikkel II.21

Eelarvevahendite ümberpaigutamine

Toetusesaaja võib lisas esitatud hinnangulist eelarvet kohandada, paigutades vahendeid eri eelarverubriikide vahel ümber. Eelarve selliseks muutmiseks ei ole vaja rahastamisotsust muuta. Ümberpaigutusi tuleb aastaaruandes põhjendada.

Artikkel II.22

Aruandluskohustus

II.22.1   Aastaaruanne

Toetusesaaja esitab eelarveaasta n lõpule järgneval aastal soovitatavalt 15. maiks, kuid mitte hiljem kui 30. juuniks aastaaruande, millesse kuuluvad:

a)	raamatupidamise aastaaruanne koos märkustega, mis sisaldab toetusesaaja tulusid ja kulusid ning varasid ja kohustusi eelarveaasta alguse ja lõpu seisuga vastavalt toetusesaaja asukohaliikmesriigis kohaldatavale õigusele;

b)	raamatupidamise aastaaruanne, mis põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1606/2002 (7) artiklis 2 määratletud rahvusvahelistel raamatupidamisstandarditel;

c)	kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikliga 20 esitatud annetajate ja toetajate ning nende annetuste või toetuste loetelu;

d)	tegevusaruanne;

e)	finantsselgitus, mille aluseks on hinnangulise eelarve struktuur;

f)	üksikasjad tulude, kulude, varade ja kohustuste kohta;

g)	punktis e osutatud finantsselgituse ja punktis f osutatud üksikasjade vastavust näitav võrdlus;

h)	loetelu tarnijatest, kes esitasid asjaomase eelarveaasta jooksul toetusesaajale arveid enam kui 10 000 euro eest, koos tarnija nime ja aadressi ning tarnitud kaupade või teenuste mahuga.

Aastaaruandes esitatud teave peab olema piisav lõpliku toetussumma kindlaksmääramiseks.

II.22.2   Välisauditi aruanne

Sõltumatud välised organid või eksperdid, kes on selleks volitatud vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 23 lõikele 3, esitavad Euroopa Parlamendile otse välisauditi aruande, millele osutatakse määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 23 lõikes 1.

Välisauditi eesmärk on kinnitada raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ning selle aluseks olevate tulude ja kulude seaduslikkust ja korrektsust, sh eriti seda, kas:

a)	raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas toetusesaaja suhtes kohaldatava siseriikliku õigusega, ei sisalda olulisi ebatäpsusi ning annab tõese ja õiglase ülevaate tema finantsseisundist ja tegevuse tulemustest;

b)	raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega, mis on määratletud määruse (EÜ) nr 1606/2002 artiklis 2;

c)	deklareeritud kulud on tegelikult kantud;

d)	tulud on deklareeritud ammendavalt;

e)	toetusesaaja poolt Euroopa Parlamendile esitatud finantsdokumendid on kooskõlas rahastamisotsuse finantssätetega;

f)	määrusest (EL, Euratom) nr 1141/2014 ja eriti selle artiklist 20 tulenevad kohustused on täidetud;

g)	rahastamisotsusest ja eriti selle artiklitest II.9 ja II.18 tulenevad kohustused on täidetud;

h)	mitterahaline osalus on toetusesaajale tegelikult üle antud ja seda on hinnatud kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega;

i)	liidu toetuse kasutamata vahendid kanti üle järgmisse eelarveaastasse;

j)	liidu toetuse kasutamata vahendeid kasutati vastavalt finantsmääruse artikli 204k lõikele 2;

k)	omavahendite ülejääk kanti reservikontole.

Artikkel II.23

Otsus aastaaruande kohta

Euroopa Parlament kiidab artiklis II.22.1 ette nähtud aastaaruande heaks või lükkab selle tagasi eelarveaastale n järgnevaks 30. septembriks.

Kui Euroopa Parlament esitatud aastaaruandele kuue kuu jooksul pärast selle kättesaamist kirjalikult ei vasta, loetakse aastaaruanne heakskiidetuks.

Aastaaruande heakskiitmine ei piira lõpliku toetussumma kindlaksmääramist vastavalt artiklile II.24, millega Euroopa Parlament teeb lõpliku otsuse kulude rahastamiskõlblikkuse kohta.

Euroopa Parlament võib nõuda toetusesaajalt aastaaruande kohta otsuse tegemise eesmärgil täiendavat teavet. Täiendava teabe nõudmise korral lükatakse aastaaruande kohta otsuse tegemise tähtaega edasi seni, kuni nõutud teave on kätte saadud ja Euroopa Parlament on seda hinnanud.

Kui aastaaruandes ilmnevad olulised puudujäägid, võib Euroopa Parlament selle ilma toetusesaajalt täiendavat teavet küsimata tagasi lükata ning tal on õigus nõuda, et toetusesaaja esitaks 15 tööpäeva jooksul uue aruande.

Täiendava teabe või uue aruande esitamise nõue esitatakse toetusesaajale kirjalikult.

Algselt esitatud aastaaruande tagasilükkamise ja uue aruande nõudmise korral kohaldatakse uue aruande suhtes käesolevas artiklis kirjeldatud heakskiitmise korda.

Artikkel II.24

Otsus lõpliku toetussumma kohta

II.24.1   Aastaaruande olulisus

Euroopa Parlamendi otsus lõpliku toetussumma kindlaksmääramise kohta põhineb vastavalt artiklile II.23 heaks kiidetud aastaaruandel. Kui Euroopa Parlament lükkab aastaaruande lõplikult tagasi või kui toetusesaaja ei esita aasaaruannet ettenähtud tähtajaks, ei saa lõpliku toetussumma kohta tehtud otsuses hüvitatavaid kulusid ette näha.

II.24.2   Piirmäärad

Lõplik toetussumma ei või ületada artiklis I.4 osutatud summat ning see ei või moodustada rohkem kui 90 % hinnangulises eelarves esitatud hüvitatavatest kuludest ega ka rohkem kui 90 % tegelikult kantud hüvitatavatest kuludest.

II.24.3   Kasutamata toetussumma ülekandmine

Eelarveaastal, milleks rahalist toetust anti (aasta n), kasutamata jäänud rahalise toetuse osa kantakse üle aastasse n+1 ning kasutatakse ära aastal n+1 hiljemalt 31. detsembriks kantud hüvitatavate kulude katmiseks. Eelnenud aasta rahalise toetuse kasutamata jäänud summasid ei tohi kasutada kulude selle osa katmiseks, mida Euroopa tasandi erakonnad peavad rahastama omavahenditest.

Toetusesaaja kasutab kõigepealt ära varasema eelarveaasta jaoks eraldatud kasutamata summad ning alles seejärel hiljem eraldatud summad.

II.24.4   Otsus lõpliku toetussumma kohta

Euroopa Parlament kontrollib igal aastal kulude vastavust määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014, finantsmääruse ja rahastamisotsuse sätetele ning võtab vastu otsuse lõpliku toetussumma kohta, mis tehakse toetusesaajale nõuetekohaselt teatavaks.

Kui artiklis I.4 ette nähtud summa kulutati eelarveaastal n täielikult ära, määratakse lõplik toetussumma kindlaks pärast selle aasta raamatupidamiskontode sulgemist, st aastal n+1.

Kasutamata toetussumma ülekandmise korral eelarveaastasse n+1 (kooskõlas artikliga II.24.3) määratakse eelarveaasta n lõplik toetussumma kindlaks allkirjeldatud viisil.

1. etapp : Euroopa Parlament teeb aastal n+1 otsuse eelarveaasta n hüvitatavate kulude kohta ning aasta n lõpliku toetussumma nendele kuludele vastava osa kohta. Samuti määrab Euroopa Parlament kindlaks eelarveaastaks n eraldatud toetuse kasutamata osa, mis kantakse üle eelarveaastasse n+1.

2. etapp : Euroopa Parlament teeb aastal n+2 otsuse eelarveaasta n+1 hüvitatavate kulude kohta ning määrab kindlaks, millised neist kaetakse eelarveaastasse n+1 üle kantud kasutamata vahenditest (aasta n lõpliku toetussumma teine osa).

Eelarveaasta n lõplik toetussumma saadakse 1. ja 2. etapis kirjeldatud viisil kindlaks määratud summade liitmisel.

Lõpliku toetussumma kindlaksmääramise ajal toimub ka eelmaksete tasaarvestamine. Kui vahendeid on üle kantud, toimub eelkirjeldatud etappides eelmaksete osaline tasaarvestamine.

II.24.5   Kasutamata summade tagasinõudmine

Aastaks n eraldatud toetuse summad, mida ei ole ära kasutatud aasta n+1 lõpuks, nõutakse tagasi kooskõlas finantsmääruse esimese osa IV jaotise 5. peatükiga.

II.24.6   Jääksumma

Kui eelmakse oli suurem kui kindlaks määratud lõplik toetussumma, nõuab Euroopa Parlament alusetult makstud eelmakse osa tagasi.

Kui lõplik toetussumma on suurem kui eelmakse summa, maksab Euroopa Parlament toetusesaajale välja jääksumma.

II.24.7   Omavahendite ülejääk

a)   Erireservi loomine

Toetusesaaja võib luua omavahendite ülejäägist erireservi.

Erireservikontole võib kanda omavahendite summa, mis jääb üle, kui omavahenditest arvestatakse maha 10 % aastal n tegelikult kantud hüvitatavatest kuludest. Toetusesaaja peab eelnevalt ainult omavahenditest katma kõik eelarveaasta n mittehüvitatavad kulud.

Reservi kasutatakse ainult selleks, et kaasrahastada tulevaste rahastamisotsuste täitmise ajal hüvitatavaid kulusid ja katta mittehüvitatavaid kulusid, mis tuleb katta omavahenditest.

b)   Kasum

Kui tulud ületavad kulusid, siis seda ülejääki nimetatakse kasumiks.

Tulu hõlmab liidu eelarvest saadud toetust ja toetusesaaja omavahendeid.

Kolmandate isikute osalust ühisürituste korraldamisel ei loeta toetusesaaja omavahendite hulka. Toetusesaaja ei tohi saada liidu eelarvest ei otseselt ega ka kaudselt muid rahalisi vahendeid. Muu hulgas on keelatud Euroopa Parlamendi fraktsioonide eelarvest tehtavad annetused.

Erireservi arvatud summat ei arvestata kasumi arvestamisel.

c)   Sissenõudmine

Toetusesaaja ei või toetuse abil kasumit teenida. Euroopa Parlamendil on õigus nõuda kasumist sisse osa, mis vastab liidu osalusele hüvitatavate kulude katmisel.

Artikkel II.25

Eelmaksetelt teenitud intressid

Toetusesaaja teatab Euroopa Parlamendile, kui palju on Euroopa Parlamendilt eelmaksena saadud summad teeninud intressi või muud samaväärset kasu.

Euroopa Parlament arvab eelmaksetelt teenitud intressi lõplikust toetussummast maha. Intressi omavahendite hulka arvamine ei ole lubatud.

Artikkel II.26

Tagasinõudmine

Kui maksed on toetusesaajale tehtud alusetult või rahastamisotsuse, määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 või finantsmääruse tingimuste kohaselt on tagasinõudmine põhjendatud, peab toetusesaaja või määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 30 lõikes 2 osutatud füüsiline isik vastavad summad Euroopa Parlamendile tagasi maksma viimase poolt määratud tingimustel ja tähtajaks.

II.26.1   Viivised

Kui toetusesaaja ei ole Euroopa Parlamendi määratud tähtaja jooksul tagasimakset sooritanud, arvestab Euroopa Parlament asjakohastelt summadelt viivist artiklis II.15 sätestatud määra alusel. Viivist arvestatakse ajavahemiku eest, mis algab tagasimakse tähtpäevast ja lõpeb kõikide võlgnetavate summade täielikul laekumisel Euroopa Parlamendile, laekumise päev kaasa arvatud.

Osaliste maksete puhul kaetakse toetusesaaja tehtud summadest esmalt tasud ja viivised ning alles seejärel makse põhiosa.

II.26.2   Tasaarvestus

Kui tagasimakset ettenähtud tähtajaks ei tehta, võib Euroopa Parlamendile võlgnetavad summad kooskõlas finantsmääruse artikliga 80 ja finantsmääruse kohaldamise eeskirjadega tasaarvestada toetusesaajale maksmisele kuuluvate mis tahes muude summade arvelt. Erandjuhul, mida tingib vajadus kaitsta liidu finantshuve, võib Euroopa Parlament võlgnetavad summad tasaarvestada enne makse tähtaega. Toetusesaaja eelnev nõusolek ei ole vajalik.

II.26.3   Pangakulud

Euroopa Parlamendile võlgnetavate summade sissenõudmisega seotud pangakulud tasub ainuisikuliselt toetusesaaja.

Artikkel II.27

Finantstagatis

Kui Euroopa Parlament nõuab toetusesaajalt finantstagatist vastavalt finantsmääruse artiklile 204j, peavad täidetud olema järgmised tingimused:

a)	finantstagatise annab pank või tunnustatud finantseerimisasutus või toetusesaaja taotlusel ja Euroopa Parlamendi nõusolekul kolmas isik;

b)	tagatise andja maksab summa välja esimesel nõudmisel ega tohi nõuda, et Euroopa Parlament esitaks kõigepealt nõude põhivõlgniku (st toetusesaaja) vastu, ning

c)

finantstagatis kehtib sõnaselgelt seni, kuni Euroopa Parlament on eelmakse ning vahe- ja lõppmaksed tasaarvestanud. Kui lõppmakse tegemise asemel on vaja vahendeid tagasi nõuda, peab finantstagatis kehtima seni, kuni võlg on täielikult tagasi makstud, ning Euroopa Parlament vabastab tagatise seejärel järgmise kuu jooksul.

Artikkel II.28

Kontroll

II.28.1   Üldsätted

Euroopa Parlament ning Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste amet võivad oma pädevuste raames ning vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 V peatükile ja finantsmääruse artikli 204n lõikele 1 kasutada igal ajal oma kontrolliõigust, et veenduda, kas toetusesaaja täidab täielikult kõiki rahastamisotsuses, määruses (EL, Euratom) nr 1141/2014 ja finantsmääruses ette nähtud kohustusi.

Toetusesaaja teeb pädevate asutustega nõuetekohast koostööd ning abistab neid kontrolli läbiviimiseks vajalikul määral.

Euroopa Parlament ning Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste amet võivad delegeerida kontrolli läbiviimise nende nimel tegutsema volitatud välisasutustele („volitatud asutused“).

II.28.2   Dokumentide säilitamise kohustus

Toetusesaaja hoiab viis aastat pärast aastaaruande esitamist asjakohastel andmekandjatel alles kõik originaaldokumendid, eriti raamatupidamis- ja maksustamisdokumendid, sh digiteeritud originaalid, kui need on riikliku õigusega lubatud ja neid käsitletakse riiklikus õiguses ette nähtud tingimustel.

Kui toetusega on seotud pooleliolev audit, apellatsioonkaebus, kohtuvaidlus või nõue, siis esimeses lõigus osutatud viieaastase perioodi nõue ei kehti. Sellistel juhtudel peab toetusesaaja säilitama dokumente seni, kuni audit, apellatsioonkaebus või kohtuvaidlus on lõpetatud ja nõuded lahendatud.

II.28.3   Dokumentide ja/või teabe esitamise kohustus

Toetusesaaja peab esitama kõik vajalikud dokumendid ja/või kogu teabe, sh elektroonilise teabe, mida Euroopa Parlament, Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste amet või volitatud asutus („pädev asutus“) nõuab.

Kõiki toetusesaaja esitatud dokumente ja kogu teavet töödeldakse vastavalt artiklile II.6.

II.28.4   Kohapealne kontroll

Pädev asutus võib viia toetusesaaja ruumides läbi kohapealseid kontrolle. Selleks võib ta kirjalikult nõuda, et toetusesaaja võtaks pädeva asutuse määratud tähtajaks kontrollkülastuse korraldamiseks vajalikud meetmed.

Kohapealse kontrolli käigus peab toetusesaaja võimaldama pädevale asutusele juurdepääsu kohale ja ruumidele, kus tegevus toimub või toimus, ning kogu vajalikule teabele, sh elektroonilises vormingus teabele.

Toetusesaaja tagab, et teave on kohapealse kontrolli toimumise ajal lihtsasti kättesaadav ning et vajalik teave antakse üle asjakohases vormingus.

II.28.5   Auditimenetluse kohta tähelepanekute esitamine

Kontrollimenetluse tulemuste põhjal koostab Euroopa Parlament esialgse auditiaruande, mis edastatakse toetusesaajale. Toetusesaajal on õigus esitada 30 kalendripäeva jooksul pärast esialgse auditiaruande kättesaamist tähelepanekuid.

Esialgse auditiaruande ja toetusesaaja võimalike tähelepanekute alusel koondab Euroopa Parlament audititulemused lõplikku auditiaruandesse. Lõplik auditiaruanne saadetakse toetusesaajale 60 kalendripäeva jooksul pärast esialgse auditiaruande kohta tähelepanekute esitamise tähtaja möödumist.

II.28.6   Audititulemuste kasutamine

Ilma et see piiraks parlamendi õigust võtta meetmeid artiklite II.11–II.13 alusel, võtab Euroopa Parlament lõplikke audititulemusi lõpliku toetussumma kindlaksmääramisel nõuetekohaselt arvesse.

Kui lõplikes audititulemustes ilmnevad võimalikud pettused või kohaldatavate eeskirjade tõsised rikkumised, antakse nendest teada liikmesriigi või liidu pädevatele asutustele, et võtta täiendavaid meetmeid.

Euroopa Parlament võib lõplike audititulemuste põhjal tagasiulatuvalt muuta lõpliku toetussumma kohta tehtud otsust.

II.28.7   OLAFi kontrolliõigus

Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) kasutab toetusesaaja suhtes oma kontrolliõigust kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega ning eelkõige vastavalt nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (8), 11. septembri 2013. aasta määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 (9), finantsmääruse artikli 204n lõikele 1 ning määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 24 lõikele 4 ja artikli 25 lõikele 7.

Toetusesaaja teeb OLAFiga nõuetekohast koostööd ja abistab teda kõigiti kontrolli läbiviimisel.

Euroopa Parlament võib Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) esitatud andmete põhjal igal ajal tagasiulatuvalt muuta lõpliku toetussumma kohta tehtud otsust vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 25 lõikele 7. Enne kui Euroopa Parlament otsustab lõpliku toetussumma kohta tehtud otsust tagasiulatuvalt muuta, antakse toetusesaajale nõuetekohaselt teada asjaomastest andmetest ja parlamendi kavatsusest lõpliku toetussumma kohta tehtud otsust muuta ning talle antakse võimalus esitada tähelepanekuid.

II.28.8   Euroopa Kontrollikoja kontrolliõigus

Euroopa Kontrollikoda kasutab oma kontrolliõigust vastavalt kohaldatavatele eeskirjadele ja eelkõige vastavalt finantsmääruse artikli 204n lõikele 1 ning määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 25 lõikele 6. Kohaldatakse artikleid II.28.3 ja II.28.4.

Toetusesaaja teeb kontrollikojaga nõuetekohast koostööd ning abistab teda kõigiti kontrolli läbiviimisel.

II.28.9   Artiklite II.28.1 kuni II.28.4 kohustuste mittetäitmine

Kui toetusesaaja ei täida artiklites II.28.1 kuni II.28.4 sätestatud kohustusi, võib Euroopa Parlament lugeda mittehüvitatavateks kõik kulud, mida toetusesaaja ei ole piisavalt põhjendanud.

Lisa

Hinnanguline eelarve

Kulud
Hüvitatavad kulud	Eelarve	Tegelikud
A.1: Personalikulud 1. Palgad 2. Maksud ja hüvitised 3. Ametialane koolitus 4. Töötajate lähetuskulud 5. Muud personalikulud
A.2: Infrastruktuuri- ja ekspluatatsioonikulud 1. Rent, kommunaal- ja hoolduskulud 2. Varustuse paigaldamis-, kasutus- ja hoolduskulud 3. Vallas- ja kinnisvara kulum 4. Kirja- ja kontoritarbed 5. Posti- ja sidekulud 6. Trüki-, tõlkimis- ja paljunduskulud 7. Muud infrastruktuurikulud
A.3: Halduskulud 1. Dokumentatsioonikulud (ajalehed, teabeagentuurid, andmebaasid) 2. Uuringute kulud 3. Õigusabikulud 4. Raamatupidamis- ja auditeerimiskulud 5. Muud halduskulud 6. Toetus seotud üksustele
A.4: Koosolekute ja esinduskulud 1. Koosolekute kulud 2. Seminaridel ja konverentsidel osalemise kulud 3. Esinduskulud 4. Kutsetega seotud kulud 5. Muud koosolekutega seotud kulud
A.5: Teabe- ja avaldamiskulud 1. Avaldamiskulud 2. Veebisaitide loomine ja haldamine 3. Reklaamikulud 4. Sidevahendid (seadmed) 5. Seminarid ja näitused 6. Valimiskampaaniad19 7. Muud teabekulud
A. HÜVITATAVAD KULUD KOKKU
Mittehüvitatavad kulud 1. Muud eraldised 2. Finantskulud 3. Kursikahjud 4. Kahtlased nõuded 5. Muud (täpsustada) 6. Mitterahaline osalus
B. MITTEHÜVITATAVAD KULUD KOKKU
C. KULUD KOKKU

Tulud
	Eelarve	Tegelikud
D.1-1. Aastast n–1 üle kantud Euroopa Parlamendi toetus	–
D.1-2. Aastaks n antud Euroopa Parlamendi toetus	–
D.1-3. Aastasse n+1 üle kantud Euroopa Parlamendi toetus	–
D.1. Euroopa Parlamendi toetus, mida kasutatakse 90 % aasta n hüvitatavate kulude katmiseks
D.2 Liikmemaksud
2.1 liikmeserakondadelt 2.2 üksikliikmetelt
D.3 Annetused
D.4 Muud omavahendid
(täpsustada)
D.5 Mitterahaline osalus
D: TULUD KOKKU
E. Kasum/kahjum (D–C)

F. Reservikontole kantud omavahendid
G. Kasum/kahjum kasumi taotlemist keelava eeskirja järgimise kontrollimiseks (E–F)
H. Eelmaksete intressid

Märkus: tegemist on üksnes näidisülesehitusega. Hinnangulise eelarve siduv struktuur avaldatakse igal aastal koos toetustaotluse esitamise kutsega.

[NÄIDIS] RAHASTAMISOTSUS – SIHTASUTUS

NUMBER: …[SISESTADA]…

Võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 10 lõiget 4,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 224,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1141/2014, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist (1), eriti selle artikli 25 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju (2) (edaspidi „finantsmäärus“),

võttes arvesse komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 kohaldamise eeskirju (3) (edaspidi „finantsmääruse kohaldamise eeskirjad“),

võttes arvesse komisjoni 2. oktoobri 2015. aasta delegeeritud määrust (EL, Euratom) 2015/2401 Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste registri sisu ja toimimise kohta (4),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi kodukorda, eriti selle artikli 25 lõiget 11,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi juhatuse 28. mai 2018. aasta otsust, (5) millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 (mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ja rahastamist) rakenduseeskirjad,

võttes arvesse tingimusi, mille Euroopa Parlament nägi ette Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste rahastamiseks avaldatud toetustaotluste esitamise kutses,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõikes 4 sätestatakse, et Euroopa tasandi erakonnad peavad aitama kaasa euroopaliku poliitilise teadvuse kujundamisele ja liidu kodanike tahte väljendamisele;

(2)	käesolev otsus on vastu võetud vastavalt toetustaotluste esitamise kutsele, milles taotlejad said tutvuda rahastamisotsuse näidise ja tingimustega;

(3)	[toetusesaaja] esitas [taotluse Euroopa Parlamendis registreerimise kuupäev] rahastamistaotluse ja nõustus selgesõnaliselt rahastamisotsuse tingimustega,

VAATAS EUROOPA PARLAMENDI JUHATUS taotluse oma [kuupäev] koosolekul läbi NING VÕTTIS VASTU JÄRGMISE OTSUSE:

anda finantsmääruse artikli 121 kohast tegevustoetust (edaspidi „toetus“) järgmisele toetusesaajale:

[toetusesaaja ametlik täisnimi]

[ametlik õiguslik vorm]

[registreerimisnumber]

[täielik ametlik aadress]

[käibemaksukohustuslasena registreerimise number],

(edaspidi „toetusesaaja“),

keda käesoleva rahastamisotsusega seoses esindab

…[juriidilisi kohustusi võtma volitatud esindaja]…,

et toetada tema põhikirjajärgset tegevust ja eesmärke

vastavalt tingimustele, mis on ette nähtud toetustaotluste esitamise kutses ning käesolevas rahastamisotsuses (edaspidi „rahastamisotsus“), sh eritingimustes, üldtingimustes ja järgmistes lisades:

Lisa 1 Hinnanguline eelarve;

Lisa 2 Tööprogramm,

mis moodustavad rahastamisotsuse lahutamatu osa.

Eritingimused on käesoleva otsuse muude osade suhtes ülimuslikud. Üldtingimused on teiste lisade suhtes ülimuslikud.

Sisukord

I.

ERITINGIMUSED

31

ARTIKKEL I.1 –

OTSUSE ESE

31

ARTIKKEL I.2 –

RAHASTAMISKÕLBLIKKUSE PERIOOD

32

ARTIKKEL I.3 –

TOETUSE VORM

32

ARTIKKEL I.4 –

ESIALGNE (MAKSIMAALNE) TOETUSSUMMA

32

ARTIKKEL I.5 –

MAKSED JA MAKSETE TEGEMISE KORD

32

I.5.1

Eelmaksed

32

I.5.2

Lõppmakse tegemine või alusetult välja makstud summa tagasinõudmine

32

I.5.3

Vääring

32

ARTIKKEL I.6 –

PANGAKONTO

32

ARTIKKEL I.7 –

ÜLDISED HALDUSSÄTTED

33

ARTIKKEL I.8 –

OTSUSE JÕUSTUMINE

33

II.

ÜLDTINGIMUSED

33

A OSA:

JURIIDILISED JA HALDUSSÄTTED

33

ARTIKKEL II.1 –

MÕISTED

33

ARTIKKEL II.2 –

TOETUSESAAJA ÜLDISED KOHUSTUSED

34

ARTIKKEL II.3 –

PANGAKONTOGA SEOTUD TINGIMUSED

34

ARTIKKEL II.4 –

VASTUTUS KAHJU KORRAL

34

ARTIKKEL II.5 –

KONFIDENTSIAALSUS

34

ARTIKKEL II.6 –

ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE

35

ARTIKKEL II.7 –

ANDMETE SÄILITAMINE

35

ARTIKKEL II.8 –

LIIDU TOETUSE NÄHTAVUS

35

II.8.1

Teave liidu toetuse kohta

35

II.8.2

Euroopa Parlamendi vastutuse välistamise klausel

35

II.8.3

Euroopa Parlamendi avaldatavad andmed

35

ARTIKKEL II.9 –

TOETUSESAAJA SÕLMITAVAD LEPINGUD

35

II.9.1

Põhimõtted

35

II.9.2

Andmete säilitamine

35

II.9.3

Kontroll

36

II.9.4

Vastutus

36

ARTIKKEL II.10 –

RAHALINE TOETUS KOLMANDATELE ISIKUTELE

36

ARTIKKEL II.11 –

VÄÄRAMATU JÕUD

36

ARTIKKEL II.12 –

TOETUSE MAKSMISE PEATAMINE

36

II.12.1

Peatamise alused

36

II.12.2

Peatamise kord

36

II.12.3

Peatamise tagajärjed

37

II.12.4

Maksete jätkamine

37

ARTIKKEL II.13 –

RAHASTAMISOTSUSE TÜHISTAMINE EUROOPA PARLAMENDI POOLT

37

II.13.1

Tühistamise alused

37

II.13.2

Tühistamise kord

37

II.13.3

Rahastamisotsuse tühistamise tagajärjed

37

ARTIKKEL II.14 –

RAHASTAMISOTSUSE TÄITMISE LÕPETAMINE

37

II.14.1

Rahastamisotsuse täitmise lõpetamine toetusesaaja taotlusel

37

II.14.2

Rahastamisotsuse täitmise lõpetamine Euroopa Parlamendi poolt

37

II.14.3

Rahastamisotsuse täitmise lõpetamise tagajärjed

38

ARTIKKEL II.15 –

ÕIGUSTE EDASIANDMINE

38

ARTIKKEL II.16 –

VIIVISED

38

ARTIKKEL II.17 –

KOHALDATAV ÕIGUS

39

ARTIKKEL II.18 –

ÕIGUS ESITADA TÄHELEPANEKUID

39

B OSA:

FINANTSSÄTTED

39

ARTIKKEL II.19 –

HÜVITATAVAD KULUD

39

II.19.1

Tingimused

39

II.19.2

Hüvitatavate kulude näited

39

ARTIKKEL II.20 –

MITTEHÜVITATAVAD KULUD

40

ARTIKKEL II.21 –

MITTERAHALINE OSALUS

40

ARTIKKEL II.22 –

EELARVEVAHENDITE ÜMBERPAIGUTAMINE

40

ARTIKKEL II.23 –

ARUANDLUSKOHUSTUS

41

II.23.1

Aastaaruanne

41

II.23.2

Välisauditi aruanne

41

ARTIKKEL II.24 –

OTSUS AASTAARUANDE KOHTA

42

ARTIKKEL II.25 –

OTSUS LÕPLIKU TOETUSSUMMA KOHTA

42

II.25.1

Aastaaruande olulisus

42

II.25.2

Piirmäärad

42

II.25.3

Ülejäägi ülekandmine

42

II.25.4

Otsus lõpliku toetussumma kohta

43

II.25.5

Jääksumma

43

II.25.6

Kasum

43

ARTIKKEL II.26 –

TAGASINÕUDMINE

43

II.26.1

Viivised

43

II.26.2

Tasaarvestus

43

II.26.3

Pangakulud

44

ARTIKKEL II.27 –

FINANTSTAGATIS

44

ARTIKKEL II.28 –

KONTROLL

44

II.28.1

Üldsätted

44

II.28.2

Dokumentide säilitamise kohustus

44

II.28.3

Dokumentide ja/või teabe esitamise kohustus

44

II.28.4

Kohapealne kontroll

44

II.28.5

Auditimenetluse kohta tähelepanekute esitamine

45

II.28.6

Audititulemuste kasutamine

45

II.28.7

OLAFi kontrolliõigus

45

II.28.8

Euroopa Kontrollikoja kontrolliõigus

45

II.28.9

Artiklite II.28.1 kuni II.28.4 kohustuste mittetäitmine

45

Lisa 1 –

Hinnanguline eelarve

46

Lisa 2 –

Tööprogramm

48

I.   ERITINGIMUSED

Artikkel I.1

Otsuse ese

Euroopa Parlament toetab eelarveaastal [sisestada] eri- ja üldtingimustes (edaspidi „tingimused“) ning rahastamisotsuse lisades sätestatud tingimustel rahaliselt toetusesaaja põhikirjajärgset tegevust ja eesmärke. Seda loetakse rahastamisotsuse täitmiseks Euroopa Parlamendi poolt.

Toetusesaaja kasutab toetust omal vastutusel ning kooskõlas rahastamisotsuse tingimuste ja lisade sätetega oma põhikirjajärgseks tegevuseks ja eesmärkide täitmiseks. Seda loetakse rahastamisotsuse täitmiseks toetusesaaja poolt.

Artikkel I.2

Rahastamiskõlblikkuse periood

Liidu toetusest võib rahastada kulusid, mis on tekkinud ajavahemikul [sisestada kuupäev, PP/KK/AA] kuni [sisestada kuupäev, PP/KK/AA].

Artikkel I.3

Toetuse vorm

Finantsmääruse esimese osa VI jaotise kohane toetus on vormilt hüvitis (hüvitatakse teatud protsent tegelikult kantud hüvitatavatest kuludest).

Artikkel I.4

Esialgne (maksimaalne) toetussumma

Euroopa Parlament eraldab kuni [sisestada summa] eurot, mis moodustab maksimaalselt 95 % hinnangulistest hüvitatavatest kuludest.

Toetusesaaja hinnangulised hüvitatavad kulud on esitatud lisas 1 („Hinnanguline eelarve“). Hinnanguline eelarve peab olema tasakaalus ja selles peavad olema välja toodud kõik toetusesaaja kulud ja tulud rahastamiskõlblikkuse perioodil. Hüvitatavad ja mittehüvitatavad kulud peavad olema üksteisest eristatud vastavalt artiklile II.19.

Artikkel I.5

Maksed ja maksete tegemise kord

Toetus makstakse välja allpool kirjeldatud ajakava ja korra kohaselt.

I.5.1   Eelmaksed

Eelmakse summas [sisestada summa] eurot, mis moodustab [automaatselt 100 %, muul juhul sisestada Euroopa Parlamendi määratud protsent] käesoleva rahastamisotsuse artiklis I.4 ette nähtud maksimumsummast, tehakse toetusesaajale 30 päeva jooksul pärast rahastamisotsuse jõustumist või vajaduse korral alates päevast, mil Euroopa Parlamendile esitatakse finantstagatis summas [sisestada summa] eurot, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

I.5.2   Lõppmakse tegemine või alusetult välja makstud summa tagasinõudmine

Toetusesaajale tehakse lõppmakse või nõutakse alusetult välja makstud eelmakse summa tagasi 30 päeva jooksul pärast seda, kui Euroopa Parlament on võtnud vastu aastaaruannet käsitleva otsuse ja määranud kindlaks lõpliku toetussumma, nagu on osutatud artiklites II.23 ja II.25.

I.5.3   Vääring

Euroopa Parlament teeb maksed eurodes. Kui eritingimustes ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti, toimub tegelike kulude konverteerimine eurodesse Euroopa Parlamendi poolt maksekorralduse tegemise päeval kehtinud ja Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud päevakursi alusel või, kui see ei ole võimalik, vastavalt Euroopa Parlamendi poolt määratud ja tema veebisaidil avaldatud igakuisele vahetuskursile.

Euroopa Parlamendi maksed loetakse sooritatuks nende Euroopa Parlamendi arvelt debiteerimise päeval.

Artikkel I.6

Pangakonto

Maksed tehakse eurodes toetusesaaja pangakontole või allkontole, mis asub Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud pangas. Konto andmed on järgmised:

Panga nimi: […]

Pangafiliaali aadress: […]

Kontoomaniku täielik nimi: […]

Täielik kontonumber koos pangakoodidega: […]

IBAN: […]

BIC / SWIFT kood: […]

Artikkel I.7

Üldised haldussätted

Kogu rahastamisotsusega seotud suhtlus Euroopa Parlamendiga peab toimuma kirjalikult ning koos viitega rahastamisotsuse numbrile. Euroopa Parlamendiga tuleb ühendust võtta järgmisel aadressil:

European Parliament

The President

c/o the Director-General of Finance

SCH 05B031

L-2929 Luxembourg

Tavaposti puhul loetakse saadetise Euroopa Parlamendi poolt kättesaamise kuupäevaks kuupäev, mil Euroopa Parlamendi postiteenistus on selle ametlikult registreerinud.

Rahastamisotsus edastatakse toetusesaajale järgmisel aadressil:

[…]

[Ametinimetus]

[Toetusesaaja ametlik nimetus]

[Täielik ametlik aadress]

Kui toetusesaaja aadress muutub, tuleb sellest Euroopa Parlamendile viivitamatult kirjalikult teada anda.

Artikkel I.8

Otsuse jõustumine

Rahastamisotsus jõustub päeval, mil see Euroopa Parlamendi nimel allkirjastatakse.

II.   ÜLDTINGIMUSED

A OSA: JURIIDILISED JA HALDUSSÄTTED

Artikkel II.1

Mõisted

Käesolevas rahastamisotsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„tegevusaruanne“ – rahastamiskõlblikkuse perioodil tekkinud kulude kirjalik selgitus, näiteks tegevuse, halduskulude jms selgitus. Tegevusaruanne on aastaaruande osa;

2)	„aastaaruanne“ – aruanne, mis esitatakse kuue kuu jooksul pärast eelarveaasta lõppu vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artiklile 23;

3)	„jääksumma“ – artikli I.5.1 kohase eelmakse summa ning artikli II.25.4 kohaselt kindlaks määratud lõpliku toetussumma vahe;

4)	„eelmaksete tasaarvestamine“ – toimub siis, kui eelarvevahendite käsutaja on lõpliku toetussumma kindlaks määranud ja toetusesaajale makstud raha ei ole enam liidu vara;

5)

„huvide konflikt“ – olukord, kus rahastamisotsuse erapooletut ja objektiivset täitmist toetusesaaja poolt ohustavad perekonna, tunnete, rahvuslike sidemete või majanduslike huvidega seotud põhjused või mis tahes muud põhjused, mis tulenevad rahastamisotsusega seotud ühistest huvidest kolmanda isikuga. Poliitilised sidemed ei kujuta endast põhimõtteliselt huvide konflikti lepingute puhul, mis sõlmitakse erakonna ja samu poliitilisi väärtusi jagavate organisatsioonide vahel. Selliste lepingute puhul tuleb siiski tagada kooskõla määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikliga 22;

6)	„mitterahaline osalus“ ehk „mitterahaline toetus“ – mitterahalised ressursid, mille kolmas isik teeb toetusesaajale tasuta kättesaadavaks (vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 2 punktidele 7 ja 8);

7)	„eelarveaasta n ehk rahastamiskõlblikkuse periood“ – nende tegevuste toimumisperiood, mille jaoks rahastamisotsusega vahendeid eraldati ja mis on täpsustatud artiklis I.2;

8)

„vääramatu jõud“ – igasugune ettenägematu, erakorraline olukord või sündmus, mis ei sõltu toetusesaaja või Euroopa Parlamendi tahtest, mis takistab ükskõik kummal neist täita rahastamisotsusest tulenevaid kohustusi ning mis ei tulene nende ega alltöövõtjate, seotud üksuste või rahalist toetust saanud kolmandate isikute veast või hooletusest ja mida vaatamata nõuetekohase hoolsuse rakendamisele ei olnud võimalik vältida. Vääramatuks jõuks ei loeta järgmist: töövaidlused, streik, rahalised raskused, puudujäägid teenustes ning seadmete või materjali vead või viivitused nende kättesaadavaks tegemisel, välja arvatud juhul, kui need tulenevad otseselt asjaomasest vääramatu jõu juhtumist;

9)	„ametlik teavitamine“ – kirjalik suhtlus posti või e-posti teel, mida tõendab kättesaamisteatis;

10)	„pettus“ – ettekavatsetud tegu või tegematajätmine, mis mõjutab liidu finantshuve ja on seotud valede, ebaõigete või mittetäielike aruannete või dokumentide kasutamise või esitamisega või konkreetse kohustuslikult avaldamisele kuuluva teabe varjamisega;

11)	„toetus“ – toetus finantsmääruse esimese osa VI jaotise ning määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 IV peatüki tähenduses;

12)	„õigusnormide rikkumine“ – igasugune Euroopa Liidu õiguse rikkumine, mis tuleneb toetusesaaja tegevusest või tegematajätmisest, millel on või võib olla liidu eelarvet kahjustav mõju;

13)	„omavahendid“ – liidu eelarve välised rahastamisallikad, näiteks annetused või liikmete makstavad toetused (nagu on määratletud määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 2 punktides 7 ja 8) jms;

14)	„seotud isik“ – isik, kellel on volitus toetusesaajat esindada või teha tema nimel otsuseid;

15)	„oluline viga“ – igasugune rahastamisotsuse tingimuse rikkumine, mida põhjustab tegu või tegematajätmine, mis tekitab või võib tekitada kahju Euroopa Liidu eelarvele.

Artikkel II.2

Toetusesaaja üldised kohustused

Toetusesaaja:

a)	vastutab ainuisikuliselt võetud juriidiliste kohustuste täitmise ja nende täitmise tõendamise eest;

b)	on kohustatud heastama Euroopa Parlamendile rahastamisotsuse täitmisega, sh ebaõige täitmisega põhjustatud kahju, välja arvatud juhul, kui põhjuseks on vääramatu jõud;

c)	vastutab ainuisikuliselt kolmandate isikute ees, sealhulgas kõikide rahastamisotsuse täitmise käigus neile tekitatud kahjude eest;

d)	teavitab Euroopa Parlamenti viivitamatult oma juriidilise staatuse ning finants-, tehnilise, organisatsioonilise või omandiõigusega seotud olukorra muutustest ja kõigist nime, aadressi või juriidilise esindaja vahetustest;

e)	võtab kõik vajalikud meetmed huvide konflikti vältimiseks.

Artikkel II.3

Pangakontoga seotud tingimused

Artiklis I.6 osutatud konto või allkonto peab võimaldama teha kindlaks Euroopa Parlamendilt saadud maksed ning laekunud intressid või muud tulud.

Kui sellele kontole kantud summadelt saadakse intressi või muud samaväärset tulu vastavalt selle liikmesriigi õigusele, kelle territooriumil konto on avatud, võib kooskõlas finantsmääruse artikli 8 lõikega 4 selline intress või tulu jääda toetusesaajale.

Ühelgi juhul ei tohi Euroopa Parlamendilt saadud summasid kasutada spekulatiivsel eesmärgil.

Eelmaksena makstud summat loetakse liidu varaks seni, kuni on toimunud tasaarvestamine lõpliku toetussummaga.

Artikkel II.4

Vastutus kahju korral

Euroopa Parlamenti ei või pidada vastutavaks toetusesaaja tekitatud või kantud kahjude eest, sh kahju eest, mida on käesoleva rahastamisotsuse täitmise ajal või tagajärjel põhjustatud kolmandatele isikutele.

Toetusesaaja või seotud isik peab Euroopa Parlamendile hüvitama kogu kahju, mis on Euroopa Parlamendile põhjustatud rahastamisotsuse täitmise tagajärjel või rahastamisotsuse teatavate sätete mittetäitmise tõttu, välja arvatud juhul, kui põhjuseks on vääramatu jõud.

Artikkel II.5

Konfidentsiaalsus

Kui rahastamisotsuses, määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artiklis 32 ja teistes liidu kohaldatavates õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, kohustuvad Euroopa Parlament ja toetusesaaja tagama kõikide rahastamisotsuse sisuga otseses seoses olevate dokumentide, andmete või muude materjalide konfidentsiaalsuse.

Artikkel II.6

Isikuandmete töötlemine

Rahastamisotsusega seoses kogutud isikuandmeid töödeldakse kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikliga 33 ja määrusega (EÜ) nr 45/2001 (6).

Andmeid kasutatakse üksnes rahastamisotsuse täitmiseks ja selle täitmise järelevalveks, ilma et see piiraks nende võimalikku liidu õigusaktide kohast edastamist kontrolli ja auditeerimise eest vastutavatele organitele.

Artikkel II.7

Andmete säilitamine

Kooskõlas finantsmääruse artikliga 136 säilitab toetusesaaja rahastamisotsuse täitmist puudutavaid andmeid, tõendavaid dokumente, statistilisi andmeid ja muid andmeid viis aastat pärast lõppmakse tegemist või alusetult makstud eelmakse summa tagasinõudmist.

Rahalise toetuse kasutamist puudutavate auditite, apellatsioonkaebuste, kohtuvaidluste ja nõuetega seonduvaid andmeid säilitatakse asjaomaste auditite, apellatsioonkaebuste ja kohtuvaidluste lõpetamiseni ning nõuete lahendamiseni.

Artikkel II.8

Liidu toetuse nähtavus

II.8.1   Teave liidu toetuse kohta

Kui toetusesaaja edastab või avaldab rahastamisotsuse kohta teavet, muu hulgas konverentsil, seminaril või teabe- ja reklaammaterjalides (näiteks brošüürides, voldikutes, plakatitel, esitlustes, elektrooniliselt vms), peab ta ära märkima, et on saanud Euroopa Parlamendilt rahalist toetust, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament nõuab, et ta seda ei teeks, või kui Euroopa Parlamendiga on kokku lepitud teisiti.

II.8.2   Euroopa Parlamendi vastutuse välistamise klausel

Teabe puhul, mida toetusesaaja edastab või avaldab, peab andmekandjast ja vormist olenemata olema alati märgitud, et teabe sisu eest vastutab üksnes teabe esitaja/autor ning Euroopa Parlament ei ole vastutav edastatud või avaldatud teabe kasutamisest tulenevate tagajärgede eest.

II.8.3   Euroopa Parlamendi avaldatavad andmed

Euroopa Parlament avaldab oma veebisaidil andmed, millele osutatakse määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artiklis 32.

Artikkel II.9

Toetusesaaja sõlmitavad lepingud

II.9.1   Põhimõtted

Kui toetusesaaja sõlmib rahastamisotsuse täitmiseks hankelepinguid, on ta kohustatud võtma konkureerivad pakkumused ning sõlmima lepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse teinud pakkujaga või vajaduse korral madalaimat hinda pakkunud pakkujaga. Toetusesaaja väldib huvide konflikti.

Lepingute puhul, mille maksumus ületab 60 000 eurot tarnija ja kauba või teenuse kohta, võtab toetusesaaja vähemalt kolm pakkumust, mis esitatakse vastusena kirjalikule pakkumiskutsele, milles on üksikasjalikult kirjeldatud hanke nõudeid. Lepingute kestus ei tohi ületada viit aastat.

Kui kirjalikule pakkumiskutsele laekub vähem kui kolm pakkumust, peab toetusesaaja tõendama, et hanke puhul oli võimatu saada rohkem pakkumusi.

II.9.2   Andmete säilitamine

Toetusesaaja dokumenteerib pakkumuste hindamise ja põhjendab kirjalikult tarnija valikut.

II.9.3   Kontroll

Toetusesaaja tagab, et Euroopa Parlamendil, Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste ametil, Euroopa Kontrollikojal ja Euroopa Pettustevastasel Ametil on võimalik kasutada määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 V peatüki kohast kontrolliõigust. Toetusesaaja tagab, et kolmandate isikutega sõlmitud lepingutes nähakse ette kontrolliõiguse kasutamise õigus ka nende kolmandate isikute suhtes.

II.9.4   Vastutus

Toetusesaaja vastutab ainuisikuliselt rahastamisotsuse täitmise ja selle sätete järgimise eest. Toetusesaaja kohustub tagama, et tema töövõtjad loobuvad rahastamisotsusega seoses mis tahes nõuetest Euroopa Parlamendi vastu.

Artikkel II.10

Rahaline toetus kolmandatele isikutele

Toetusesaaja rahaline toetus kolmandatele isikutele finantsmääruse artikli 137 tähenduses võib olla hüvitatav kulu järgmistel tingimustel:

a)	toetusesaaja annab rahalist toetust ainult järgmistele kolmandatele isikutele: … [lisada võimalike toetusesaajate nimed, nagu taotlusvormil näidatud];

b)	kolmandale isikule antav rahaline toetus ei ole suurem kui 60 000 eurot;

c)	kolmas isik kasutab seda rahastamiskõlblike kulude katmiseks;

d)	toetusesaaja tagab rahalise toetuse tagastamise võimaliku tagasinõudmise korral.

Käesoleva artikli kohaldamisel ei peeta kolmandaks isikuks riigi või Euroopa tasandi erakonda ega riigi või Euroopa tasandi poliitilist sihtasutust.

Vastavalt finantsmääruse artikli 137 lõikele 2 tagab toetusesaaja, et Euroopa Parlamendil ja Euroopa Kontrollikojal on võimalik kasutada oma kontrolliõigust kõigi liidult rahalisi vahendeid saanud kolmandate isikute suhtes ning kontrollida nende dokumente, ruume ja teavet, sealhulgas elektroonilisel andmekandjal säilitatavat teavet.

Artikkel II.11

Vääramatu jõud

Kui Euroopa Parlament või toetusesaaja puutub kokku vääramatu jõuga, teavitab ta sellest viivitamatult teist poolt (väljastusteatega tähtkirja teel või sellega samaväärsel viisil), näidates ära juhtumi olemuse, tõenäolise kestuse ja prognoositavad tagajärjed.

Euroopa Parlament ja toetusesaaja võtavad tarvitusele kõik meetmed, et vähendada vääramatust jõust tingitud võimalikke kahjusid.

Kui vääramatu jõud takistab Euroopa Parlamenti või toetusesaajat rahastamisotsusest tulenevaid kohustusi täitmast, ei loeta seda rikkumiseks.

Artikkel II.12

Toetuse maksmise peatamine

II.12.1   Peatamise alused

Ilma et see piiraks finantsmääruse artikli 135 ja finantsmääruse kohaldamise eeskirjade artikli 208 kohaldamist, võib Euroopa Parlament otsustada toetuse maksmise peatada, kui:

i)	Euroopa Parlament kahtlustab, et toetusesaaja on teinud toetuse andmise menetluses või rahastamisotsuse täitmisel olulisi vigu või esineb temapoolseid rikkumisi, pettusi või kohustuste täitmata jätmist ning kahtlusi on vaja kontrollida;

ii)	toetusesaajale on määratud määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 27 lõike 4 kohane rahaline karistus (toetuse maksmine peatatakse trahvi maksmiseni).

II.12.2   Peatamise kord

1. etapp – Euroopa Parlament teavitab toetusesaajat enne toetuse maksmise peatamist ametlikult toetuse maksmise peatamise kavatsusest ja selle põhjustest ning annab toetusesaajale võimaluse esitada 30 kalendripäeva jooksul pärast teate kättesaamist tähelepanekuid.

2. etapp – kui Euroopa Parlament otsustab pärast tähelepanekute esitamise tähtaja möödumist toetuse maksmist mitte peatada, antakse sellest toetusesaajale teada.

Kui Euroopa Parlament otsustab pärast tähelepanekute esitamise tähtaja möödumist toetuse maksmise peatamist jätkata, edastatakse toetusesaajale peatamise kohta ametlikult põhjendatud otsus ja talle tehakse teatavaks:

i)	artikli II.12.1 punkti i kohastel juhtudel vajalike kontrollide lõpuleviimise orienteeruv kuupäev ning

ii)	võimalikud õiguskaitsevahendid.

II.12.3   Peatamise tagajärjed

Maksete peatamine tähendab, et toetusesaajal ei ole õigust saada Euroopa Parlamendilt ühtegi makset, kuni artikli II.12.2 teise etapi punktis i osutatud kontroll on lõpule viidud või peatamise alus on kõrvaldatud. Sellega ei piirata Euroopa Parlamendi õigust toetuse andmine lõpetada või rahastamisotsus tühistada.

II.12.4   Maksete jätkamine

Kui maksete peatamise alus on kõrvaldatud, jätkatakse kõikide maksete kavakohast tegemist ning Euroopa Parlament annab sellest toetusesaajale teada.

Artikkel II.13

Rahastamisotsuse tühistamine Euroopa Parlamendi poolt

II.13.1   Tühistamise alused

Euroopa Parlament võib rahastamisotsuse tühistada, kui amet otsustab toetusesaaja registrist kustutada, välja arvatud määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 30 lõikes 2 osutatud juhtudel.

II.13.2   Tühistamise kord

1. etapp – Euroopa Parlament teavitab toetusesaajat enne rahastamisotsuse tühistamist ametlikult rahastamisotsuse tühistamise kavatsusest ja selle põhjustest ning annab toetusesaajale võimaluse esitada 30 kalendripäeva jooksul pärast teate kättesaamist tähelepanekuid.

2. etapp – kui Euroopa Parlament otsustab pärast tähelepanekute esitamise tähtaja möödumist rahastamisotsust mitte tühistada, antakse sellest toetusesaajale teada.

Kui Euroopa Parlament otsustab pärast tähelepanekute esitamise tähtaja möödumist rahastamisotsuse tühistada, edastatakse toetusesaajale ametlikult põhjendatud otsus rahastamisotsuse tühistamise kohta.

Toetusesaajale alusetult välja makstud summa nõutakse tagasi finantsmääruse kohaldatavate eeskirjade kohaselt.

II.13.3   Rahastamisotsuse tühistamise tagajärjed

Rahastamisotsuse tühistamisel on tagasiulatuv mõju ja see jõustub rahastamisotsuse vastuvõtmise kuupäevast.

Artikkel II.14

Rahastamisotsuse täitmise lõpetamine

II.14.1   Rahastamisotsuse täitmise lõpetamine toetusesaaja taotlusel

Toetusesaaja võib taotleda rahastamisotsuse täitmise lõpetamist.

Toetusesaaja teavitab sellest ametlikult Euroopa Parlamenti ning esitab:

a)	rahastamisotsuse täitmise lõpetamise põhjused ja

b)	kuupäeva, millal rahastamisotsuse täitmise lõpetamine jõustub (see ei või olla varasem kui ametliku teate saatmise kuupäev).

Rahastamisotsuse täitmine lõpetatakse lõpetamisotsuses märgitud kuupäeval.

II.14.2   Rahastamisotsuse täitmise lõpetamine Euroopa Parlamendi poolt

Lõpetamise alused

Euroopa Parlamendil on õigus rahastamisotsuse täitmine lõpetada järgmistel juhtudel:

a)	amet otsustab toetusesaaja registrist kustutada (määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 30 lõikes 2 osutatud juhtudel);

b)	toetusesaaja ei täida enam määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 18 lõike 2 tingimusi;

c)	finantsmääruse artikli 135 lõigetes 3 ja 5 osutatud juhtudel;

d)	toetusesaaja, seotud isik või isik, kellel lasub piiramatu vastutus toetusesaaja võlgade eest, on finantsmääruse artikli 106 lõike 1 punktis a või b osutatud olukorras;

e)	toetusesaaja või seotud isik on finantsmääruse artikli 106 lõike 1 punktis c, d, e või f osutatud olukorras või tema suhtes kehtib finantsmääruse artikli 106 lõige 2 või

f)	toetusesaaja kaotab oma staatuse vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 10 lõikele 6.

Rahastamisotsuse täitmise lõpetamise menetlus

1. etapp – Euroopa Parlament teavitab toetusesaajat enne rahastamisotsuse täitmise lõpetamist ametlikult rahastamisotsuse täitmise lõpetamise kavatsusest ja selle põhjustest ning annab toetusesaajale võimaluse esitada 30 kalendripäeva jooksul pärast teate kättesaamist tähelepanekuid.

2. etapp – kui Euroopa Parlament otsustab pärast tähelepanekute esitamise tähtaja möödumist rahastamisotsuse täitmist mitte lõpetada, antakse sellest toetusesaajale teada.

Kui Euroopa Parlament otsustab pärast tähelepanekute esitamise tähtaja möödumist rahastamisotsuse täitmise lõpetada, edastatakse toetusesaajale ametlikult põhjendatud otsus rahastamisotsuse täitmise lõpetamise kohta.

Rahastamisotsuse täitmine lõpetatakse samast päevast, mil otsus toetusesaajale teatavaks tehakse.

II.14.3   Rahastamisotsuse täitmise lõpetamise tagajärjed

Rahastamisotsuse täitmise lõpetamise otsus jõustub ex nunc. Toetusesaaja poolt alates lõpetamisotsuse jõustumise päevast kantud tegelikud kulud loetakse rahastamiskõlbmatuteks kuludeks.

Artikkel II.15

Õiguste edasiandmine

Toetusesaaja ei või anda kolmandale isikule edasi mitte ühtegi maksenõuet Euroopa Parlamendi vastu, välja arvatud juhul, kui toetusesaaja esitab selleks põhjendatud kirjaliku taotluse ja Euroopa Parlament kiidab selle enne õiguste üleandmist heaks.

Kui Euroopa Parlament ei kiida õiguste edasiandmist kirjalikult heaks või kui heakskiidu aluseks olevaid tingimusi ei täideta, on õiguste edasiandmine tühine.

Edasiandmine ei vabasta toetusesaajat ühelgi juhul tema kohustustest Euroopa Parlamendi ees.

Artikkel II.16

Viivised

Kui Euroopa Parlament ei tee makset tähtajaks, on toetusesaajal õigus saada viivist vastavalt Euroopa Keskpanga eurodes toimuvate peamiste refinantseerimistehingute puhul kohaldatavale määrale (edaspidi „viitemäär“), mida on suurendatud 3,5 punkti võrra. Viitemääraks loetakse maksetähtaja kättejõudmise kuu esimesel päeval kehtivat Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määra.

Kui Euroopa Parlament peatab maksete tegemise, nagu on sätestatud artiklis II.12, ei ole algse tähtaja ületamise korral tegemist hilinenud maksega.

Hilinenud maksete eest makstakse viivist alates maksetähtajale järgnenud päevast kuni makse tegeliku tegemise päevani (kaasa arvatud).

Kui arvestatud viivise summa on 200 eurot või väiksem, on Euroopa Parlament erandina esimesest lõigust kohustatud selle toetusesaajale välja maksma ainult juhul, kui toetusesaaja esitab selleks taotluse kahe kuu jooksul pärast hilinenud makse saamist.

Artikkel II.17

Kohaldatav õigus

Rahastamisotsuse suhtes kehtib liidu kohaldatav õigus, eelkõige määrus (EL, Euratom) nr 1141/2014 ja finantsmääruse asjakohased sätted, mida kohaldatakse täielikult. Neid täiendab vajaduse korral toetusesaaja asukohaliikmesriigi õigus.

Artikkel II.18

Õigus esitada tähelepanekuid

Kui toetusesaajal või määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artiklis 27a osutatud füüsilisel isikul on rahastamisotsuse kohaselt õigus esitada tähelepanekuid, antakse toetusesaajale või asjakohasele füüsilisele isikule kirjalike tähelepanekute esitamiseks aega kümme tööpäeva, välja arvatud juhul, kui sõnaselgelt on ette nähtud teisiti. Seda aega võib toetusesaaja või asjaomase füüsilise isiku põhjendatud taotluse korral ühe korra kümne tööpäeva võrra pikendada.

B OSA: FINANTSSÄTTED

Artikkel II.19

Hüvitatavad kulud

II.19.1   Tingimused

Selleks et kulusid saaks hüvitada liidu rahalisest toetusest ja kooskõlas finantsmääruse artikliga 126 peavad kulud vastama järgmistele kriteeriumitele:

a)	kulud on otseselt seotud rahastamisotsuse sisuga ja ette nähtud rahastamisotsusele lisatud hinnangulises eelarves;

b)	kulud on vajalikud rahastamisotsuse täitmiseks;

c)	kulud on mõistlikud, põhjendatud ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega, eelkõige ökonoomsuse ja tõhususe poolest;

d)	kulud on tekkinud artiklis I.2. määratletud rahastamiskõlblikkuse perioodi jooksul, välja arvatud aastaaruannetega ning finantsaruandeid ja nende aluseks olevat raamatupidamisarvestust puudutavate sertifikaatidega seotud kulud;

e)	toetusesaaja on kulud tegelikult kandnud;

f)	kulud on tuvastatavad ja kontrollitavad ning kirjendatud toetusesaaja raamatupidamise aastaaruandesse kooskõlas kohaldatavate raamatupidamisstandarditega;

g)	kulud on kooskõlas kohaldatava maksu- ja sotsiaalkindlustusõigusega;

h)	kulud on kooskõlas artikli II.9.1 esimese lõiguga ning üldjoontes artikli II.9.1 teise lõiguga.

Toetusesaaja raamatupidamise ja sisekontrolli meetmed peavad võimaldama tuvastada aastaaruandes deklareeritud kulude ja tulude kooskõla finantsaruannete ja vastavate tõendavate dokumentidega.

II.19.2   Hüvitatavate kulude näited

Ilma et see piiraks finantsmääruse artikli 126 kohaldamist, peetakse hüvitatavateks kuludeks eelkõige järgmisi tegevuskulusid (tingimusel et need vastavad käesoleva artikli punktis 1 toodud kriteeriumitele):

a)	halduskulud ning tehnilise abi, koosolekute, uurimistegevuse, piiriüleste ettevõtmiste, uuringute, teabe ja väljaannetega seotud kulud;

b)	personalikulud, mis hõlmavad tegelikke palkasid, sotsiaalkindlustusmakseid ja muid töötasu hulka arvatavaid seadusega ette nähtud kulusid, tingimusel et need ei ületa toetusesaaja töötasupoliitikale vastavaid tavapäraseid keskmisi määrasid;

c)	töötajate reisi- ja elamiskulud, tingimusel et need on kooskõlas toetusesaaja tavapärase reisikulude hüvitamise praktikaga;

d)

seadmete või muu (uue või kasutatud) vara amortisatsioonikulud, mis on kirjendatud toetusesaaja raamatupidamisaruannetesse, tingimusel et vara i) kantakse maha vastavalt rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele ja toetusesaaja tavapärastele kuluarvestustavadele ning ii) on soetatud kooskõlas artikli II.9.1 esimese lõiguga ning üldjoontes artikli II.9.1 teise lõiguga (kui vara soetati rahastamiskõlblikkuse perioodil);

e)	tarbekaubad ja varustus ning muud lepingud, tingimusel et i) need on soetatud kooskõlas artikli II.9.1 esimese lõiguga ja üldjoontes artikli II.9.1 teise lõiguga ning ii) need on otseselt seotud rahastamisotsuse sisuga;

f)	kulud, mis tulenevad otseselt rahastamisotsuses kehtestatud nõuetest, sh vajaduse korral finantsteenuste kulud (eelkõige finantstagatistega seotud kulud), tingimusel et vastavad teenused on ostetud kooskõlas artikli II.9.1 esimese lõiguga ning üldjoontes artikli II.9.1 teise lõiguga.

Artikkel II.20

Mittehüvitatavad kulud

Ilma et see piiraks käesoleva otsuse artikli II.19.1 ja finantsmääruse artikli 126 kohaldamist, peetakse rahastamiskõlbmatuks järgmisi kulusid:

a)	toetusesaaja makstud kapitalitootlus ja dividendid;

b)	võlad ja võla teenindamise kulud;

c)	kahjumi või võlgade katmine;

d)	intressikulud;

e)	ebatõenäoliselt laekuvad võlad;

f)	kursikahjud;

g)	pangakulud, mida pank nõuab toetusesaajalt Euroopa Parlamendilt saadavate ülekannete eest;

h)	kulud, mille toetusesaaja on deklareerinud muu tegevuse raames, millele on saadud liidu eelarvest rahalist toetust;

i)	mitterahaline osalus;

j)	ülemäärased või ebamõistlikud kulud;

k)	mahaarvatav käibemaks;

l)	teatavate kolmandate isikute keelatud rahastamine, mida käsitletakse määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artiklis 22.

Artikkel II.21

Mitterahaline osalus

Euroopa Parlament lubab toetusesaajal saada rahastamisotsuse täitmise ajal mitterahalisi toetusi, tingimusel et nende väärtus ei ületa:

a)	kulusid, mis on tegelikult kantud ja nõuetekohaselt tõendatud nende kolmandate isikute raamatupidamisdokumentidega, kes on vastava osaluse teinud toetusesaaja jaoks tasuta, kuid vastavaid kulusid enda peale võttes,

b)	selliste dokumentide puudumisel kõnealusel turul üldiselt aktsepteeritud kuludele vastavaid kulusid,

c)	hinnangulises eelarves heaks kiidetud väärtust,

d)	50 % hinnangulises eelarves heaks kiidetud omavahenditest.

Mitterahaline osalus:

a)	esitatakse hinnangulises eelarves eraldi, et kajastada vahendite koguhulka;

b)	on kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikliga 20 ning riiklike maksu- ja sotsiaalkindlustuseeskirjadega;

c)	on lubatud üksnes ajutiselt ja eeldusel, et on olemas välisaudiitori kontrollitõend ja see on lubatud lõpliku toetussumma kohta tehtud otsuses;

d)	ei tohi olla kinnisvara vormis.

Artikkel II.22

Eelarvevahendite ümberpaigutamine

Toetusesaaja võib lisas 1 esitatud hinnangulist eelarvet kohandada, paigutades vahendeid eri eelarverubriikide vahel ümber. Eelarve selliseks muutmiseks ei ole vaja rahastamisotsust muuta. Ümberpaigutusi tuleb aastaaruandes põhjendada.

Artikkel II.23

Aruandluskohustus

II.23.1   Aastaaruanne

Toetusesaaja esitab eelarveaasta n lõpule järgneval aastal soovitatavalt 15. maiks, kuid mitte hiljem kui 30. juuniks aastaaruande, millesse kuuluvad:

a)	raamatupidamise aastaaruanne koos märkustega, mis sisaldab toetusesaaja tulusid ja kulusid ning varasid ja kohustusi eelarveaasta alguse ja lõpu seisuga vastavalt toetusesaaja asukohaliikmesriigis kohaldatavale õigusele;

b)	raamatupidamise aastaaruanne, mis põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1606/2002 (7) artiklis 2 määratletud rahvusvahelistel raamatupidamisstandarditel;

c)	kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikliga 20 esitatud annetajate ja toetajate ning nende annetuste või toetuste loetelu;

d)	tegevusaruanne;

e)	finantsselgitus, mille aluseks on hinnangulise eelarve struktuur;

f)	üksikasjad tulude, kulude, varade ja kohustuste kohta;

g)	punktis e osutatud finantsselgituse ja punktis f osutatud üksikasjade vastavust näitav võrdlus;

h)	loetelu tarnijatest, kes esitasid asjaomase eelarveaasta jooksul toetusesaajale arveid enam kui 10 000 euro eest, koos tarnija nime ja aadressi ning tarnitud kaupade või teenuste mahuga.

Artiklis II.25.3 osutatud ülekandmise korral peab aastaaruanne sisaldama punktides d, e, f ja g nõutud dokumente ka asjaomasele eelarveaastale järgneva aasta esimese kvartali kohta.

Aastaaruandes esitatud teave peab olema piisav lõpliku toetussumma kindlaksmääramiseks.

II.23.2   Välisauditi aruanne

Sõltumatud välised organid või eksperdid, kes on selleks volitatud vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 23 lõikele 3, esitavad Euroopa Parlamendile otse välisauditi aruande, millele osutatakse määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 23 lõikes 1.

Välisauditi eesmärk on kinnitada raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ning selle aluseks olevate tulude ja kulude seaduslikkust ja korrektsust, sh eriti seda, kas:

a)	raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas toetusesaaja suhtes kohaldatava siseriikliku õigusega, ei sisalda olulisi ebatäpsusi ning annab tõese ja õiglase ülevaate tema finantsseisundist ja tegevuse tulemustest;

b)	raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega, mis on määratletud määruse (EÜ) nr 1606/2002 artiklis 2;

c)	deklareeritud kulud on tegelikult kantud;

d)	tulud on deklareeritud ammendavalt;

e)	toetusesaaja poolt Euroopa Parlamendile esitatud finantsdokumendid on kooskõlas rahastamisotsuse finantssätetega;

f)	määrusest (EL, Euratom) nr 1141/2014 ja eriti selle artiklist 20 tulenevad kohustused on täidetud;

g)	rahastamisotsusest ja eriti selle artiklitest II.9 ja II.19 tulenevad kohustused on täidetud;

h)	mitterahaline osalus on toetusesaajale tegelikult üle antud ja seda on hinnatud kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega;

i)	liidu toetuse võimalik ülejääk kanti üle järgmisse eelarveaastasse ja kasutati ära eelarveaasta esimeses kvartalis, nagu on nõutud finantsmääruse artikli 125 lõikes 6;

j)	omavahendite ülejääk kanti reservikontole.

Artikkel II.24

Otsus aastaaruande kohta

Euroopa Parlament kiidab artiklis II.23.1 ette nähtud aastaaruande heaks või lükkab selle tagasi eelarveaastale n järgnevaks 30. septembriks.

Kui Euroopa Parlament esitatud aastaaruandele kuue kuu jooksul pärast selle kättesaamist kirjalikult ei vasta, loetakse aastaaruanne heakskiidetuks.

Aastaaruande heakskiitmine ei piira lõpliku toetussumma kindlaksmääramist vastavalt artiklile II.25, millega Euroopa Parlament teeb lõpliku otsuse kulude rahastamiskõlblikkuse kohta.

Euroopa Parlament võib nõuda toetusesaajalt aastaaruande kohta otsuse tegemise eesmärgil täiendavat teavet. Täiendava teabe nõudmise korral lükatakse aastaaruande kohta otsuse tegemise tähtaega edasi seni, kuni nõutud teave on kätte saadud ja Euroopa Parlament on seda hinnanud.

Kui aastaaruandes ilmnevad olulised puudujäägid, võib Euroopa Parlament selle ilma toetusesaajalt täiendavat teavet küsimata tagasi lükata ning tal on õigus nõuda, et toetusesaaja esitaks 15 tööpäeva jooksul uue aruande.

Täiendava teabe või uue aruande esitamise nõue esitatakse toetusesaajale kirjalikult.

Algselt esitatud aastaaruande tagasilükkamise ja uue aruande nõudmise korral kohaldatakse uue aruande suhtes käesolevas artiklis kirjeldatud heakskiitmise korda.

Artikkel II.25

Otsus lõpliku toetussumma kohta

II.25.1   Aastaaruande olulisus

Euroopa Parlamendi otsus lõpliku toetussumma kindlaksmääramise kohta põhineb vastavalt artiklile II.24 heaks kiidetud aastaaruandel. Kui Euroopa Parlament lükkab aastaaruande lõplikult tagasi või kui toetusesaaja ei esita aastaaruannet ettenähtud tähtajaks, ei saa lõpliku toetussumma kohta tehtud otsuses hüvitatavaid kulusid ette näha.

II.25.2   Piirmäärad

Lõplik toetussumma ei tohi olla suurem kui artiklis I.4 sätestatud summa ega ületada 95 % tegelikult kantud rahastamiskõlblikest kuludest.

II.25.3   Ülejäägi ülekandmine

Kui eelarveaasta n lõpuks ületavad toetusesaaja tulud kulusid, võib ta osa ülejäägist kanda üle eelarveaastasse n+1, nagu on ette nähtud finantsmääruse artikli 125 lõikes 6.

a)   Ülejäägi määratlus

Aasta n ülejäägiks loetakse kõigi rahastamiskõlblike kulude ja järgmiste summade vahe:

i)	esialgne (maksimaalne) toetussumma, mis on ette nähtud artiklis I.4;

ii)	toetusesaaja omavahendid, mis on ette nähtud rahastamiskõlblike kulude katmiseks (pärast seda, kui toetusesaaja on eelnevalt ainult omavahenditest katnud kõik rahastamiskõlbmatud kulud), ja

iii)	eelarveaastast n–1 üle kantud ülejääk.

Eelarveaastasse n+1 ülekantav ülejääk ei tohi ületada 25 % punktides i ja ii osutatud kogutulust.

b)   Ülekantava summa kirjendamine eraldisena rahastamiskõlblike kulude katmiseks

Reaalselt ülekantav summa kirjendatakse eelarveaasta n bilanssi kui „eraldis eelarveaasta n+1 esimese kvartali jooksul tehtavate rahastamiskõlblike kulude katmiseks“. Eraldis loetakse eelarveaasta n rahastamiskõlblikuks kuluks.

Raamatupidamise vahearuandes, mis tuleb koostada hiljemalt 31. märtsiks aastal n+1, määratakse kindlaks selleks kuupäevaks reaalselt kantud rahastamiskõlblikud kulud. Eraldis ei tohi neid kulusid ületada.

Aastal n+1 saab eraldisest tulu, mida kasutatakse eelarveaasta n+1 esimese kvartali jooksul tehtavate rahastamiskõlblike kulude katmiseks.

II.25.4   Otsus lõpliku toetussumma kohta

Euroopa Parlament kontrollib igal aastal kulude vastavust määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014, finantsmääruse ja rahastamisotsuse sätetele ning võtab ta vastu otsuse lõpliku toetussumma kohta, mis tehakse toetusesaajale nõuetekohaselt teatavaks.

Eelarveaasta n lõplik toetussumma määratakse kindlaks aastal n+1.

Kui lõplik toetussumma on kindlaks määratud, toimub eelmaksete tasaarvestamine.

II.25.5   Jääksumma

Kui eelmakse oli suurem kui kindlaks määratud lõplik toetussumma, nõuab Euroopa Parlament alusetult makstud eelmakse osa tagasi.

Kui lõplik toetussumma on suurem kui eelmakse summa, maksab Euroopa Parlament toetusesaajale välja jääksumma.

II.25.6   Kasum

a)   Mõiste

Kasum on määratletud finantsmääruse artikli 125 lõikes 5.

b)   Reservide kogumine

Kooskõlas finantsmääruse artikli 125 lõikega 5 võib toetusesaaja artiklis II.1 määratletud omavahendite ülejäägist reserve koguda.

Reservikontole võib kanda vajaduse korral omavahendite ülejäägi, st summa, mis jääb üle, kui omavahenditest on kaetud vajalikud 5 % eelarveaastal n kantud hüvitatavatest kuludest ning 5 % kuludest, mis kaetakse eelarveaastasse n+1 üle kantava eraldisega. Toetusesaaja peab eelnevalt ainult omavahenditest katma kõik mittehüvitatavad kulud.

Reservi arvatud summat ei arvestata kasumi arvestamisel.

Reservi kasutatakse üksnes toetusesaaja tegevuskulude katmiseks.

c)   Sissenõudmine

Toetusesaaja ei või toetuse abil kasumit teenida. Euroopa Parlamendil on õigus nõuda kasumist sisse osa, mis vastab liidu osalusele rahastamiskõlblike kulude katmisel, nagu on osutatud finantsmääruse artikli 125 lõikes 4.

Artikkel II.26

Tagasinõudmine

Kui maksed on toetusesaajale tehtud alusetult või rahastamisotsuse, määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 või finantsmääruse tingimuste kohaselt on tagasinõudmine põhjendatud, peab toetusesaaja või määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 30 lõikes 2 osutatud füüsiline isik vastavad summad Euroopa Parlamendile tagasi maksma viimase poolt määratud tingimustel ja tähtajaks.

II.26.1   Viivised

Kui toetusesaaja ei ole Euroopa Parlamendi määratud tähtaja jooksul tagasimakset sooritanud, arvestab Euroopa Parlament asjakohastelt summadelt viivist artiklis II.16 sätestatud määra alusel. Viivist arvestatakse ajavahemiku eest, mis algab tagasimakse tähtpäevast ja lõpeb kõikide võlgnetavate summade täielikul laekumisel Euroopa Parlamendile, laekumise päev kaasa arvatud.

Osaliste maksete puhul kaetakse toetusesaaja tehtud summadest esmalt tasud ja viivised ning alles seejärel makse põhiosa.

II.26.2   Tasaarvestus

Kui tagasimakset ettenähtud tähtajaks ei tehta, võib Euroopa Parlamendile võlgnetavad summad kooskõlas finantsmääruse artikliga 80 ja finantsmääruse kohaldamise eeskirjadega tasaarvestada toetusesaajale maksmisele kuuluvate mis tahes muude summade arvelt. Erandjuhul, mida tingib vajadus kaitsta liidu finantshuve, võib Euroopa Parlament võlgnetavad summad tasaarvestada enne makse tähtaega. Toetusesaaja eelnev nõusolek ei ole vajalik.

II.26.3   Pangakulud

Euroopa Parlamendile võlgnetavate summade sissenõudmisega seotud pangakulud tasub ainuisikuliselt toetusesaaja.

Artikkel II.27

Finantstagatis

Kui Euroopa Parlament nõuab toetusesaajalt finantstagatist vastavalt finantsmääruse artiklile 134, peavad täidetud olema järgmised tingimused:

a)	finantstagatise peab andma pank või tunnustatud finantseerimisasutus või toetusesaaja taotlusel ja Euroopa Parlamendi nõusolekul kolmas isik;

b)	tagatise andja maksab summa välja esimesel nõudmisel ega tohi nõuda, et Euroopa Parlament esitaks kõigepealt nõude põhivõlgniku (st toetusesaaja) vastu, ning

c)

finantstagatis peab sõnaselgelt kehtima seni, kuni Euroopa Parlament on eelmakse ning vahe- ja lõppmaksed tasaarvestanud. Kui lõppmakse tegemise asemel on vaja vahendeid tagasi nõuda, peab finantstagatis kehtima seni, kuni võlg on täielikult tagasi makstud, ning Euroopa Parlament vabastab tagatise seejärel järgmise kuu jooksul.

Artikkel II.28

Kontroll

II.28.1   Üldsätted

Euroopa Parlament ning Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste amet võivad oma pädevuste raames ning vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 V peatükile kasutada igal ajal oma kontrolliõigust, et veenduda, kas toetusesaaja täidab täielikult kõiki rahastamisotsuses, määruses (EL, Euratom) nr 1141/2014 ja finantsmääruses ette nähtud kohustusi.

Toetusesaaja teeb pädevate asutustega nõuetekohast koostööd ning abistab neid kontrolli läbiviimiseks vajalikul määral.

Euroopa Parlament ning Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste amet võivad delegeerida kontrolli läbiviimise nende nimel tegutsema volitatud välisasutustele („volitatud asutused“).

II.28.2   Dokumentide säilitamise kohustus

Toetusesaaja hoiab viis aastat pärast aastaaruande esitamist asjakohastel andmekandjatel alles kõik originaaldokumendid, eriti raamatupidamis- ja maksustamisdokumendid, sh digiteeritud originaalid, kui need on riikliku õigusega lubatud ja neid käsitletakse riiklikus õiguses ette nähtud tingimustel.

Kui toetusega on seotud pooleliolev audit, apellatsioonkaebus, kohtuvaidlus või nõue, siis esimeses lõigus osutatud viieaastase perioodi nõue ei kehti. Sellistel juhtudel peab toetusesaaja säilitama dokumente seni, kuni audit, apellatsioonkaebus või kohtuvaidlus on lõpetatud ja nõuded lahendatud.

II.28.3   Dokumentide ja/või teabe esitamise kohustus

Toetusesaaja peab esitama kõik vajalikud dokumendid ja/või kogu teabe, sh elektroonilise teabe, mida Euroopa Parlament, Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste amet või volitatud asutus („pädev asutus“) nõuab.

Kõiki toetusesaaja esitatud dokumente ja kogu teavet töödeldakse vastavalt artiklile II.6.

II.28.4   Kohapealne kontroll

Pädev asutus võib viia toetusesaaja ruumides läbi kohapealseid kontrolle. Selleks võib ta kirjalikult nõuda, et toetusesaaja võtaks pädeva asutuse määratud tähtajaks kontrollkülastuse korraldamiseks vajalikud meetmed.

Kohapealse kontrolli käigus peab toetusesaaja võimaldama pädevale asutusele juurdepääsu kohale ja ruumidele, kus tegevus toimub või toimus, ning kogu vajalikule teabele, sh elektroonilises vormingus teabele.

Toetusesaaja tagab, et teave on kohapealse kontrolli toimumise ajal lihtsasti kättesaadav ning et vajalik teave antakse üle asjakohases vormingus.

II.28.5   Auditimenetluse kohta tähelepanekute esitamine

Kontrollimenetluse tulemuste põhjal koostab Euroopa Parlament esialgse auditiaruande, mis edastatakse toetusesaajale. Toetusesaajal on õigus esitada 30 kalendripäeva jooksul pärast esialgse auditiaruande kättesaamist tähelepanekuid.

Esialgse auditiaruande ja toetusesaaja võimalike tähelepanekute alusel koondab Euroopa Parlament audititulemused lõplikku auditiaruandesse. Lõplik auditiaruanne saadetakse toetusesaajale 60 kalendripäeva jooksul pärast esialgse auditiaruande kohta tähelepanekute esitamise tähtaja möödumist.

II.28.6   Audititulemuste kasutamine

Ilma et see piiraks parlamendi õigust võtta meetmeid artiklite II.12–II.14 alusel, võtab Euroopa Parlament lõplikke audititulemusi lõpliku toetussumma kindlaksmääramisel nõuetekohaselt arvesse.

Kui lõplikes audititulemustes ilmnevad võimalikud pettused või kohaldatavate eeskirjade tõsised rikkumised, antakse nendest teada liikmesriigi või liidu pädevatele asutustele, et võtta täiendavaid meetmeid.

Euroopa Parlament võib lõplike audititulemuste põhjal tagasiulatuvalt muuta lõpliku toetussumma kohta tehtud otsust.

II.28.7   OLAFi kontrolliõigus

Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) kasutab toetusesaaja suhtes oma kontrolliõigust kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega ning eelkõige vastavalt nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (8), 11. septembri 2013. aasta määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 (9) ning määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 24 lõikele 4 ja artikli 25 lõikele 7.

Toetusesaaja teeb OLAFiga nõuetekohast koostööd ja abistab teda kõigiti kontrolli läbiviimisel.

Euroopa Parlament võib Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) esitatud andmete põhjal igal ajal tagasiulatuvalt muuta lõpliku toetussumma kohta tehtud otsust vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 25 lõikele 7. Enne kui Euroopa Parlament otsustab lõpliku toetussumma kohta tehtud otsust tagasiulatuvalt muuta, antakse toetusesaajale nõuetekohaselt teada asjaomastest andmetest ja parlamendi kavatsusest lõpliku toetussumma kohta tehtud otsust muuta ning talle antakse võimalus esitada tähelepanekuid.

II.28.8   Euroopa Kontrollikoja kontrolliõigus

Euroopa Kontrollikoda kasutab oma kontrolliõigust vastavalt kohaldatavatele eeskirjadele ja eelkõige vastavalt finantsmääruse artikli 137 lõikele 2 ning määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 25 lõikele 6. Kohaldatakse artikleid II.28.3 ja II.28.4.

Toetusesaaja teeb kontrollikojaga nõuetekohast koostööd ning abistab teda kõigiti kontrolli läbiviimisel.

II.28.9   Artiklite II.28.1 kuni II.28.4 kohustuste mittetäitmine

Kui toetusesaaja ei täida artiklites II.28.1 kuni II.28.4 sätestatud kohustusi, võib Euroopa Parlament lugeda mittehüvitatavateks kõik kulud, mida toetusesaaja ei ole piisavalt põhjendanud.

Lisa 1

Hinnanguline eelarve

Kulud
Hüvitatavad kulud	Eelarve	Tegelikud
A.1: Personalikulud 1. Palgad 2. Maksud ja hüvitised 3. Ametialane koolitus 4. Töötajate lähetuskulud 5. Muud personalikulud
A.2: Infrastruktuuri- ja ekspluatatsioonikulud 1. Rent, kommunaal- ja hoolduskulud 2. Varustuse paigaldamis-, kasutus- ja hoolduskulud 3. Vallas- ja kinnisvara kulum 4. Kirja- ja kontoritarbed 5. Posti- ja sidekulud 6. Trüki-, tõlkimis- ja paljunduskulud 7. Muud infrastruktuurikulud
A.3: Halduskulud 1. Dokumentatsioonikulud (ajalehed, teabeagentuurid, andmebaasid) 2. Uuringute kulud 3. Õigusabikulud 4. Raamatupidamis- ja auditeerimiskulud 5. Toetus kolmandatele isikutele 6. Muud halduskulud
A.4: Koosolekute ja esinduskulud 1. Koosolekute kulud 2. Seminaridel ja konverentsidel osalemise kulud 3. Esinduskulud 4. Kutsetega seotud kulud 5. Muud koosolekutega seotud kulud
A.5: Teabe- ja avaldamiskulud 1. Avaldamiskulud 2. Veebisaitide loomine ja haldamine 3. Reklaamikulud 4. Sidevahendid (seadmed) 5. Seminarid ja näitused 6. Muud teabekulud
A.6: Aasta n+1 esimese kvartali jooksul tehtavate rahastamiskõlblike kulude katmiseks ette nähtud summa
A. HÜVITATAVAD KULUD KOKKU
Mittehüvitatavad kulud 1. Varu 2. Kursikahjud 3. Kahtlased nõuded 4. Mitterahaline osalus 5. Muud (täpsustada)
B. MITTEHÜVITATAVAD KULUD KOKKU
C. KULUD KOKKU

Tulud
	Eelarve	Tegelikud
D.1 Aasta n esimese kvartali jooksul tehtavate rahastamiskõlblike kulude katmiseks ette nähtud eraldis	n/a
D.2 Euroopa Parlamendi toetus
D.3 Liikmemaksud
3.1 liikmesorganisatsioonidelt 3.2 üksikliikmetelt
D.4 Annetused
D.5 Muud omavahendid
(täpsustada)
D.6. Eelmaksetelt saadud intressid
D.7. Mitterahaline osalus
D. TULUD KOKKU
E. Kasum/kahjum (D–C)

F. Reservikontole kantud omavahendid
G. Kasum/kahjum kasumi taotlemist keelava eeskirja järgimise kontrollimiseks (E–F)

Märkus: tegemist on üksnes näidisülesehitusega. Hinnangulise eelarve siduv struktuur avaldatakse igal aastal koos toetustaotluse esitamise kutsega.

Lisa 2

Tööprogramm

[lisada toetustaotluse alusel]