25.6.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 220/2

Euroopa Keskpanga arvamus,

11. aprill 2018,

seoses ettepanekuga nõukogu määruse kohta, millega luuakse Euroopa Valuutafond

(CON/2018/20)

(2018/C 220/02)

SISSEJUHATUS JA ÕIGUSLIK ALUS

1. veebruaril 2018 sai EKP taotluse Euroopa Liidu Nõukogult ja Euroopa Parlamendilt esitada arvamus seoses ettepanekuga nõukogu määruse kohta, millega luuakse Euroopa Valuutafond (1) (edaspidi „ettepandud määrus“).

EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikel 4 ja artikli 282 lõikel 5, kuna ettepandud määruse ja direktiivi sätted mõjutavad Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) põhiülesandeid säilitada hindade stabiilsus, millele viidatakse aluslepingu artikli 127 lõikes 1 ja artikli 282 lõikes 2 ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri“) artiklis 2, ning see sisaldab sätteid, mis puudutavad EKP osalust Euroopa Valuutafondi juhtimisstruktuuris ja ülesannete täitmisel.

EKP nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.

Üldised märkused

EKP toetab Euroopa Komisjoni algatust muuta Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM) liidu õigusraamistiku osaks (2). Nagu on märgitud viie presidendi aruandes Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimise kohta, (3) mille koostasid Euroopa Komisjoni, Euroopa Nõukogu, Euroopa Parlamendi, eurogrupp ja EKP, on see algatus tähtis samm Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimiseks. ESMi loomine liidu organina võimaldaks tal saavutada paremini oma eesmärki aidata kaasa euroala ning samuti pangandusliidus osalevate liikmesriikide finantsstabiilsuse tagamisele. Selle eesmärgi saavutamiseks võib ESM koondada vahendeid ning anda stabiilsustoetust liikmesriikidele, kes on tõsistes rahalistes raskustes või kellel on oht nendesse raskustesse sattuda.

EKP märgib samuti, et kui ESM peaks jääma valitsustevahelise organina väljapoole liidu õiguskorda, siis tuleb kõikides tulevastes aruteludes Euroopa stabiilsusmehhanismi võimalike ülesannete üle majanduse juhtimise valdkonnas arvesse võtta olemasolevaid pädevusi, mis on liidu õigusega antud liidule ja selle institutsioonidele (4).

EKP rõhutab, et ettepandud määrus on tähtis esimene samm ning vajalik on Euroopa stabiilsusmehhanismi edasine reformimine. Esiteks tuleks Euroopa stabiilsusmehhanism varustada finantsinstrumentidega, mis on vajalikud tema eesmärkide ja ülesannete täitmiseks. EKP soovitab nende finantsinstrumentide täiendavat läbivaatamist, et tagada, et need on kohased finantsturgude ebastabiilsusele ja ülekandumisele reageerimiseks turu akuutse ebastabiilsuse olukorras, (5) ning toetada pangandusliitu. Eelkõige tuleks parandada kohaste tingimustega ennetava finantsabi instrumente, et aidata paremini kaasa kriisiennetusele. Teiseks on nende instrumentide tõhusaks kohaldamiseks oluline tõhustada Euroopa stabiilsusmehhanismi juhtimiskorda, et saavutada kiire ja usutav otsustamismenetlus, mis põhineb kvaliteetsel tehnilisel nõustamisel.

Konkreetsed märkused

1. EKP roll

1.1.

Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingus on Euroopa stabiilsusmehhanismile antud eri ülesandeid, mida täidab Euroopa Komisjon koostöös EKPga. Eelkõige on Euroopa Komisjonile antud ülesanded koostöös EKPga hinnata stabiilsustoetuse taotlusi, pidada läbirääkimisi vastastikuse mõistmise memorandumi üle, milles määratakse kindlaks antud finantsabi tingimused, ning jälgida finantsabi andmisega seotud tingimuste täitmist. Täpsemalt peab juhatajate nõukogu esimees seoses stabiilsusabi taotluste hindamisega andma Euroopa Komisjonile, kes tegutseb koostöös EKPga, ülesande hinnata, kas on oht kogu euroala või selle liikmesriikide finantsstabiilsusele; hinnata kas valitsemissektori võlg on jätkusuutlik; ning hinnata EMFi asjaomase liikme tegelikku või potentsiaalset rahastamisvajadust. Lisaks on nii Euroopa Komisjonile kui ka EKP-le antud ülesanne hinnata stabiilsusabi taotluste kiireloomulisust ning osaleda vaatlejatena juhatajate nõukogu ja direktorite nõukogu koosolekutel.

1.2.

Euroopa Liidu Kohus leidis kohtuasjas „Pringle“, (6) et Euroopa stabiilsusmehhanismiga Euroopa Komisjonile ja EKP-le pandud kohustused, ehkki need on olulised, ei hõlma otsuste tegemise pädevust. Lisaks on nende kahe institutsiooni tegevus selle lepingu raames siduv üksnes ESMile (7). Euroopa Kohus märkis järgmist: „Mis puudutab EKP-le ESML-iga antud ülesandeid, siis on need vastavuses erinevate ülesannetega, mille EL toimimise leping ja EKPS [ja EKP] põhikiri sellele institutsioonile on ette näinud“ (8).

1.3.

EKP roll jääb ettepandud määruses võrreldes ESMi asutamislepinguga suures osas samaks. Sellega seoses peab EKP oluliseks rõhutada, et nii ESMi asutamislepingu kui ka ettepandud määruse kohaselt keskendub mis tahes EKP sisend konkreetsetele teemadele, mis on olulised seoses EKPSi põhiülesannetega määratleda ja rakendada rahapoliitikat ning samuti seoses EKPSi kaasabiga pädevate asutuste poolt rakendatava poliitika sujuval teostamisel, mis on seotud krediidiasutuste usaldatavusnõuete järelevalvega ja finantssüsteemi stabiilsusega. EKP osalus peaks tagama, et EKP-l on võimalik mitte ainult hinnata mõju oma ülesannetele, vaid ka pakkuda ESMile, Euroopa Komisjonile ja asjaomastele liikmesriikidele oma ekspertteadmisi. Praegune määratlus, mille kohaselt Euroopa Komisjon täidab oma ülesandeid „koostöös“ EKPga, töötati välja finantskriisi ajal. EKP soovitab, võttes arvesse liidu alalise kriisijuhtimise raamistiku edasist arendamist ja tõhustamist kriisijärgsel ajal, EKP panust täpsustada, et kajastada paremini asutamislepingutes sätestatud EKP ülesandeid ja sõltumatust ning tehniliste eriteadmiste ja kohustuste selget jaotust tulevases ESMi raamistikus. Edaspidi võib EKP tegeleda kohasel viisil ning vajaduse korral vastavalt oma pädevusele finantssektori poliitikate ja makrousaldatavuse seisukohalt kriitilise küsimustega, näiteks üldiste eelarveeesmärkidega ja jätkusuutlikkusega ning rahastamisvajadustega.

1.4.

Lõpuks soovitab EKP selgitada ettepandud määruses täiendavalt EKP rolli, mis tuleneb teistest õigusaktidest, sealhulgas EKP rolli ühtses järelevalvemehhanismis, mis asutati 2013. aastal pärast ESMi asutamislepingu jõustumist (9). Pangandussektorile suunatud finantsabi instrumendid peaksid arvesse võtma EKP kohustusi seoses krediidiasutuste järelevalvega ühtse järelevalvemehhanismi raames (10). Sellega seoses peaks ettepandud määrus kohaselt tagama EKP piisava ja õigeaegse osalemise nende instrumentidega abiandmise kavandamisel või talle sellekohase teabe edastamise.

2. Toetus ühtsele kriisilahendusnõukogule

2.1.

Ettepandud määrusega kehtestatakse ESMile uus ülesanne seoses eesmärgiga aidata kaasa euroala ning samuti pangandusliidus osalevate liikmesriikide finantsstabiilsuse tagamisele. ESMile antakse ülesanne pakkuda krediidiliinide või tagatiste kujul finantstoetust ühtsele kriisilahendusnõukogule, mis asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014 (11) alusel.

2.2.

Nagu on rõhutatud viie presidendi aruandes Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimise kohta, toetab EKP algatust anda ESMile ülesanne pakkuda ühtsele kriisilahendusfondile usutavad ühist kaitsemeedet. Nagu EKP on varem märkinud, (12) toetab ta ettepanekut kehtestada täiendavaid kaitsemeetmeid (finantsasutustega või muude kolmandate isikutega sõlmitud laenulepingud või muud laadi toetused), mida oleks võimalik võtta erandkorras, kui ühtsesse kriisilahendusfondi eelnevalt tehtud sissemaksetest ei piisa ja täiendavaid sissemakseid pole kulude katteks võimalik kohe saada. Selline kaitsemeede tuleks rakendada niipea kui võimalik ning hiljemalt enne määruses (EL) nr 806/2014 ette nähtud üleminekuperioodi lõppu 1. jaanuaril 2024.

2.3.

On väga tähtis, et see kaitsemeede kaitseb kõiki võimalikke ühtse kriisilahendusnõukogu meetmeid, sealhulgas nii maksevõime- kui ka likviidsustoetuse pakkumist kriisilahenduses olevatele krediidiasutustele. Selline likviidsustoetus võimaldab väiksemat kahju tekkimise riski ning on ette nähtud ajutisena. Kaitsemeetmed, mis hõlbustavad ühtse kriisilahendusnõukogu poolt likviidsuse pakkumist on eriti tähtsad, kuna likviidsustoetus kriisilahenduses olevale krediidiasutusele võib olla suur ja ületada ühtse kriisilahendusnõukogu võimalusi.

2.4.

EKP nõustub, et kaitsemeede ei peaks keskpikas perioodis eelarvet mõjutama, mis tagaks, et avaliku sektori abi saadakse tagasi finantssektorile tagantjärele kehtestatavate lõivude kaudu. Selle nõude kehtestamisel on peetud silmas ühtse kriisilahendusmehhanismi asutamise peapõhjendust, milleks on pankade kriisilahendus maksumaksjatele püsikulusid tekitamata. Tähtis on hoolsalt määratleda tähtaeg, mille jooksul finantssektor need vahendid tagasi maksma peab, et vältida ülemääraste tsükliliste tasude kehtestamist (13).

2.5.

EKP märgib, et ühtse kriisilahendusnõukogu toetamise otsustusprotsessi osas puudub järjekindlus. Ühelt poolt pakuvad SSMis osalevad euroalavälised liikmesriigid ja euroala liikmesriigid ESMi kaudu ühiselt ühtsele kriisilahendusnõukogule finantsabi. Sel põhjusel teeb otsused ühtse kriisilahendusnõukogu toetamise kohta juhatajate nõukogu, tegutsedes kokkuleppel SSMis osalevate euroalaväliste liikmesriikidega. Ent selliste otsuste heakskiitmisel nõukogus võivad hääletamisel osaleda kõik nõukogu liikmed (14). See hõlmab SSMis mitteosalevaid euroalavälised liikmesriike.

2.6.

Lõpetuseks, EKP rõhutab vajadust tagada, et Ühtse Kriisilahendusnõukogu kogu toetusega seotud kord tuleb vastu võtta kiiresti, et see ei lükkaks edasi ühtse kriisilahendusnõukogu kriisilahendusskeemi osas tehtava otsuse vastuvõtmist ja täitmist. ESMi väljamaksed peaksid olema võimalikult automaatsed, kiired ja tõhusad. Selles osas toetab EKP ettepandud määruse sätestust, millega kehtestatakse kiire menetlus ESMi otsusteks krediidi kasutuselevõtmise kohta. EMFi tegevdirektoril on pädevus teha otsus krediidiliini avamise kohta ja see otsus tuleb teha hiljemalt 12 tunni jooksul alates Ühtse Kriisilahendusnõukogu taotluse saamisest (15).

3. Euroopa stabiilsusmehhanismi ümbernimetamine

3.1.

Euroopa Komisjoni algatus muuta ESMi nime võib tekitada segadust nii ESMi eesmärkide osas kui ka tema poolt kasutatavate instrumentide osas. EKP soovitab säilitada ESMi praeguse nime, kuna see tagab selguse avalikkuse jaoks ja järjepidevuse. Ettepandud määruses ei ole „monetary“ mõiste kasutamine liidu organi nimes täpne, kuna ESMi eesmärgid ja ülesanded ei ole olemuselt monetaarsed. Kooskõlas aluslepingutega põhineb majanduspoliitika liikmesriikide majanduspoliitikate tihedal koostööl, siseturul ja ühiste eesmärkide määratlemisel; samas liidu rahapoliitika määratlemise ja rakendamise põhiülesanne ning välisvaluuta tehingute teostamine on pandud EKPSile, mida juhivad EKP otsuseid tegevad organid.

3.2.

Euroopa Liidu Kohus leidis kohtuasjas „Pringle“, et ESMi asutamine jääb majanduspoliitika valdkonda (16). Kohus märkis, et ESMi stabiilsuse tagamise ülesanne liiduüleselt on selgelt erinev hinnastabiilsuse hoidmise ülesandest, mis on liidu rahapoliitika esmane ülesanne. Kuigi euroala stabiilsus võib mõjutada seal kasutatava vääringu stabiilsust, ei saa majanduspoliitika meetmeid pidada võrdseteks rahapoliitika meetmetega ainult seetõttu, et neil võib olla kaudne mõju euro stabiilsusele (17).

3.3.

EKP mõistab, et uue nime valikut on inspireerinud Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). Samas asutati IMF teistsuguses olukorras ning erinevate eesmärkide ja ülesannetega. IMF asutati 1944. aastal vastu võetud põhikirja alusel ja sätestati kohustus, et liikmed järgivad arvestuslikku vahetuskursi süsteemi, mida tuntakse ka Bretton Woodsi nimega, mis väldiks konkurentsiga seotud devalveerimiste kordumist, mis süvendasid 1930ndate aastate suurt depressiooni. Muu hulgas on selle eesmärgiks edendada rahvusvahelist monetaarset koostööd, lihtsustada rahvusvahelise kaubanduse laienemist ja tasakaalustatud kasvu, soodustada vahetuskursside stabiilsust, säilitada liikmesriikide hulgas stabiilsed valuutarežiimid ja vältida vahetuskursi langetamist konkurentsieelise saavutamiseks, teha fondi üldised vahendid piisavate tagatiste alusel liikmesriikidele ajutiselt kättesaadavaks, andes neile seeläbi võimaluse parandada oma maksebilansi tasakaalustamatust (18).

Frankfurt Maini ääres, 11. aprill 2018

EKP president

Mario DRAGHI

(1) COM(2017) 827 final.

(2) Vt arvamuse CON/2011/24 punkt 8. Kõik EKP arvamused on avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(3) Vt Euroopa Komisjoni 22. juuni 2015. aasta aruanne „Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimine“, mille esitas Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker koos Donald Tuski, Jeroen Dijsselbloemi, Mario Draghi ja Martin Schulziga, avaldatud komisjoni veebilehel www.ecb.europa.eu.

(4) Vt „Komisjon vs. Prantsusmaa“, 7–71, ECLI:EU:C:1971:121, punkt 20; Euroopa Kohtu arvamus 1/92, 10. aprill 1992, ECLI:EU:C:1992:189, punkt 41; „Thomas Pringle vs. Government of Ireland jt“, C-370/12, ECLI:EU:C:2012:756, punkt 158.

(5) Vt arvamuse CON/2011/24 punkt 6.

(6) Vt kohtuasi C-370/12 „Pringle“.

(7) Vt kohtuasi C-370/12 „Pringle“, punkt 161.

(8) Vt kohtuasi C-370/12 „Pringle“, punkt 165. Vt ka kohtujurist Cruz Villalóni ettepanek kohtuasjas „Peter Gauweiler jt vs. Deutscher Bundestag“, C-62/14, ECLI:EU:C:2015:7, punkt 150.

(9) Nõukogu määrus (EL) nr 1024/2013, 15. oktoober 2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).

(10) Euroopa Kohtu otsus T-122/15, „Landeskreditbank Baden-Württemberg-Förderbank vs. Euroopa Keskpank“, ECLI:EU:T:2017:337, punkt 63.

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 806/2014, 15. juuli 2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.7.2014, lk 1).

(12) Vt arvamuse CON/2013/76 punkt 2.8.

(13) Vt arvamuse CON/2013/76 punkt 2.8.

(14) Ettepandud määruse artikli 3 lõige 4 ja ettepandud määruse lisa artiklid 22 ja 23.

(15) Ettepandud määruse artikli 22 lõige 7 ja artikli 23 lõike 2 punkt b.

(16) Vt kohtuasi C-370/12 „Pringle“, punkt 60.

(17) Vt kohtuasi C-370/12 „Pringle“, punkt 56.

(18) Vt rahvuvahelise valuutafondi põhikirja artikli I punkte i, ii, iii ja iv.

25.6.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 220/6

Euro vahetuskurss (1)

22. juuni 2018

(2018/C 220/03)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1648
JPY	Jaapani jeen	128,30
DKK	Taani kroon	7,4526
GBP	Inglise nael	0,87663
SEK	Rootsi kroon	10,2950
CHF	Šveitsi frank	1,1534
ISK	Islandi kroon	126,60
NOK	Norra kroon	9,4328
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,792
HUF	Ungari forint	324,05
PLN	Poola zlott	4,3148
RON	Rumeenia leu	4,6663
TRY	Türgi liir	5,4639
AUD	Austraalia dollar	1,5681
CAD	Kanada dollar	1,5459
HKD	Hongkongi dollar	9,1393
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6880
SGD	Singapuri dollar	1,5822
KRW	Korea vonn	1 293,76
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	15,7165
CNY	Hiina jüaan	7,5689
HRK	Horvaatia kuna	7,3788
IDR	Indoneesia ruupia	16 429,21
MYR	Malaisia ringit	4,6621
PHP	Filipiini peeso	62,079
RUB	Vene rubla	73,5314
THB	Tai baat	38,369
BRL	Brasiilia reaal	4,3617
MXN	Mehhiko peeso	23,5466
INR	India ruupia	79,0300

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

25.6.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 220/7

Eelteatis koondumise kohta

(juhtum M.8911 – Samvardhana Motherson Automotive Systems / Reydel Automotive)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2018/C 220/04)

18. juunil 2018 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta.

Teatis puudutab järgmisi ettevõtjaid:

—	Samvardhana Motherson Automotive Systems B.V., mis kuulub gruppi Samvardhana Motherson Group („Motherson“, Madalmaad);

—	Reydel Automotive Management B.V. ja Reydel Automotive Holdings B.V., mille üle on valitsev mõju grupil Cerberus Group (koos „Reydel“, Madalmaad).

Motherson omandab Reydeli üle täieliku kontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses.

Koondumine toimub aktsiate või osade ostu teel.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—	Motherson on mitmete autoosade tarnija. Ta töötab välja, toodab ja turustab välis- ja sisepeegleid, pimenurga tuvastamise süsteeme ja autode plastist välis- ja sisekomponente ning tarnib näidikupaneele, armatuurlaudu, uksepaneele, põrandakonsoole ja kaitseraudu;

—	Reydel projekteerib ja toodab autode sisedetaile, sh näidikupaneele, uksepaneele, armatuurlaudu ja ehisosi.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

Tuleb märkida, et käesoleva juhtumi puhul võib olla võimalik kasutada korda, mis on esitatud komisjoni teatises lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2).

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkuste juures tuleks alati kasutada järgmist viidet:

M.8911 – Samvardhana Motherson Automotive Systems / Reydel Automotive

Märkusi võib saata komisjonile elektronposti, faksi või postiga. Kontaktandmed:

e-post: COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu

faks +32 22964301

postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2) ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

25.6.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 220/9

Eelteatis koondumise kohta

(juhtum M.8968 – H.I.G. Capital / INEOS (Baleycourt business and ICT business))

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2018/C 220/05)

18. juunil 2018 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta.

Teatis puudutab järgmisi ettevõtjaid:

—	H.I.G. Capital LLC (edaspidi „H.I.G. Capital“, Ameerika Ühendriigid),

—	Valtris Specialty Chemicals Limited (edaspidi „Valtris“, Ühendkuningriik),

—	INEOS Enterprises France SAS (Prantsusmaa), INEOS Champlor SAS (Prantsusmaa) ja teatavad grupis INEOS Enterprises Group Limited (IEGL) (koos „Baleycourt“) hoitavad varad, ning

—	INEOS ChloroToluenes Limited („ICT“, Ühendkuningriik).

H.I.G. Capital omandab ettevõtjate Baleycourt ja ICT üle täieliku kontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—	H.I.G. Capital on kogu maailmas börsivälistesse ettevõtetesse investeeriv, alternatiivsete investeerimisvaradega tegelev ettevõtja. Tegutseb oma portfelli kuuluva äriühingu Valtris kaudu erikemikaalide, peamiselt polümeeri lisaainete tootmise ja tarnimisega.

—	Baleycourt tegeleb biodiisli ning toiduõli ja selle kõrvalsaaduste, ning estrite (teatav plastifikaator) tootmise ja tarnimisega.

—	ICT tegeleb klooritud tolueeni derivaatide ja nendega seotud keemiliste vahesaaduste tootmise ja tarnimisega.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkuste juures tuleks alati kasutada järgmist viidet:

M.8968 – H.I.G. Capital / INEOS (Baleycourt business and ICT business)

Märkusi võib saata komisjonile elektronposti, faksi või postiga. Kontaktandmed:

e-post: COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu

faks: +32 22964301

postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2) ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 220

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	61. aastakäik 25. juuni 2018

Sisukord		Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2018/C 220/01	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.8940 – Blackstone/Cirsa) ( 1)	1

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2018/C 220/04	Eelteatis koondumise kohta (juhtum M.8911 – Samvardhana Motherson Automotive Systems / Reydel Automotive) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1)	7
2018/C 220/05	Eelteatis koondumise kohta (juhtum M.8968 – H.I.G. Capital / INEOS (Baleycourt business and ICT business)) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1)	9

	Parandused
2018/C 220/06	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/681 (mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks) artiklis 7 nimetatud pädevate asutuste loetelu parandus ( ELT C 194, 6.6.2018 )	10

	III Ettevalmistavad aktid
	Euroopa Keskpank
2018/C 220/02 CON/2018/20	Euroopa Keskpanga arvamus, 11. aprill 2018, seoses ettepanekuga nõukogu määruse kohta, millega luuakse Euroopa Valuutafond (CON/2018/20)	2

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2018/C 220/03	Euro vahetuskurss	6


	(1) EMPs kohaldatav tekst