4.6.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 189/1

NÕUKOGU SOOVITUS,

22. mai 2018,

võtmepädevuste kohta elukestvas õppes

(EMPs kohaldatav tekst)

(2018/C 189/01)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 165 ja 166,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa sotsiaalõiguste samba (1) esimese põhimõttena on märgitud, et igaühel on õigus kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele, et omandada oskusi ja hoida neid tasemel, mis võimaldab osaleda täiel määral ühiskonnaelus ja saada edukalt hakkama tööturul. Sambas on ka sätestatud, et igaühel on õigus saada „õigel ajal ja vajadustele vastavat abi, et suurendada tööhõivevõimalusi või väljavaateid töötamaks füüsilisest isikust ettevõtjana, osaleda koolitustel, ümberõppes ja täiendkoolitusel ning saada tuge tööotsingutel“. Pädevuste arendamise soodustamine on üks Euroopa haridusruumi suunas liikumise visiooni eesmärke, et luua võimalused „kasutada ära hariduse ja kultuuri kui töökohtade loomise, sotsiaalse õigluse ja kodanikuaktiivsuse tõukejõudude täielik potentsiaal. Samuti pakuvad haridus ja kultuur meile võimalust kogeda Euroopa identiteeti kogu selle mitmekesisuses“ (2).

(2)

Inimesed vajavad õigeid oskusi ja pädevusi, et tuleviku ühiskonnas ja töökeskkonnas säilitada praegune elatustase ja kõrge tööhõivemäär ning tugevdada sotsiaalset sidusust. Kui inimesi kogu Euroopas toetatakse eneseteostuse, tervise, tööalase konkurentsivõime ja sotsiaalse kaasatuse seisukohast vajalike oskuste ja pädevuste omandamises, aitab see tugevdada Euroopa võimet kiiresti ja oluliselt muutuvas ajas toime tulla.

(3)

2006. aastal võtsid Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu nõukogu vastu soovituse võtmepädevuste kohta elukestvas õppes. Selles soovitati liikmesriikidel „kaasata võtmepädevuste kõigile tagamine elukestva õppe strateegiatesse, sealhulgas üldise kirjaoskuse saavutamise strateegiatesse, ning toetuda […] dokumendile „Võtmepädevused elukestvas õppes – üleeuroopaline lähteraamistik““ (3). Pärast vastuvõtmist sai sellest soovitusest kõige olulisem alusdokument pädevuspõhise hariduse, koolituse ja õppe kujundamisel.

(4)	Nüüdseks on pädevustele esitatavad nõudmised muutunud, kuna aina rohkem töid on automatiseeritud, tehnoloogial on suurem roll kõigis töö- ja eluvaldkondades ning ettevõtlikkus-, sotsiaal- ja kodanikupädevus on järjest tähtsamal kohal, et tagada suutlikkus edukalt muutustega kohaneda.

(5)

Samal ajal on näiteks Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) rahvusvahelise õpilaste hindamise uuringu (PISA) või OECD rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu (PIAAC) põhjal selgunud, et ebapiisavate põhioskustega noorte ja täiskasvanute osakaal on jätkuvalt suur. 2015. aastal oli ühel õpilasel viiest suuri raskusi piisaval tasemel lugemis-, matemaatika- või loodusteaduste alaste oskuste omandamisega (4). On riike, kus kuni kolmandikul täiskasvanutest on vaid kõige madalama taseme kirja- ja arvutusoskus (5). Liidu rahvastikust 44 %-l on vähe digioskusi ja 19 %-l puuduvad need üldse (6).

(6)

Sellest tulenevalt on põhioskustesse investeerimine muutunud olulisemaks kui kunagi varem. Kvaliteetne haridus, mille juurde kuuluvad õppekavavälised tegevused ja laiaulatuslik lähenemine pädevuste arendamisele, parandab põhioskuste omandamise taset. Lisaks sellele tuleb analüüsida uusi õppimise viise, mis oleksid sobilikud aina mobiilsemas ja üha enam digitaalsemaks muutuvas ühiskonnas (7). Digitehnoloogia mõjutab haridust, koolitust ja õppimist, kujundades välja järjest paindlikumaid õpikeskkondi, mis on kohandatud suure mobiilsusega ühiskonna vajadustele (8).

(7)

Teadmistepõhises majanduses on faktide ja protseduuride meeldejätmine väga tähtis, kuid sellest ei piisa edusammudeks ja edukuseks. Sellised oskused nagu probleemide lahendamine, kriitiline mõtlemine, koostöö tegemise võime, loovus, arvutuslik mõtlemine ja eneseregulatsioon on meie kiiresti muutuvas ühiskonnas üha tähtsamad. Need on vahendid, mille abil õpitut reaalajas ellu viia, et genereerida uusi ideid, teooriaid, tooteid ja teadmisi.

(8)

Euroopa uues oskuste tegevuskavas (9) teatati, et 2006. aastal vastuvõetud soovitus võtmepädevuste kohta elukestvas õppes vaadatakse läbi, tunnistades, et investeerimine oskustesse ja pädevustesse ning ühisesse ja ajakohastatud arusaama võtmepädevustest on esimene samm hariduse, koolituse ja mitteformaalse õppe tõhustamisel Euroopas.

(9)

Vastukajana ühiskonnas ja majanduses toimuvatele muutustele, arvestades töö tuleviku üle peetud arutelusid ja 2006. aastal elukestva õppe võtmepädevuste kohta vastuvõetud soovituse avaliku konsultatsiooni tulemusi, jõuti järeldusele, et läbi tuleb vaadata nii elukestva õppe võtmepädevusi käsitlev soovitus kui ka vastav üleeuroopaline võrdlusraamistik ja et mõlemaid tuleb ajakohastada.

(10)

Võtmepädevuste arendamist, nende valideerimist ja pädevuspõhise hariduse, koolituse ja õppe pakkumist tuleb toetada, töötades välja head tavad, mis aitavad haridustöötajatel täita oma ülesandeid ja täiendada oma haridust, ajakohastada hindamis- ja valideerimismeetodeid ja -vahendeid ning võtta kasutusele uusi ja innovatiivseid õpetamis- ja õppevorme (10). Viimase kümnendi kogemusi aluseks võttes tuleks seega käesolevas soovituses keskenduda pädevuspõhise hariduse, koolituse ja õppe rakendamise väljakutsetele.

(11)

Erinevas kontekstis omandatud pädevuste valideerimise toetamine võimaldab inimestel lasta oma pädevusi tunnustada ning saada kas täielik või vajaduse korral osaline kvalifikatsioon (11). See võib põhineda kas kehtival mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise korraldusel või Euroopa Kvalifikatsiooniraamistikul, (12) mis kujutab endast ühist kvalifikatsioonide tasemete võrdlemise raamistikku, milles on ära märgitud kvalifikatsiooni saamiseks nõutavad pädevused. Lisaks sellele võib hindamine olla abiks õppeprotsesside struktuuri loomisel ja inimeste juhendamisel, aidates neil oma pädevusi täiustada ka tööturu muutuvate vajaduste taustal (13).

(12)

Eneseteostuse, tervise, tööalase konkurentsivõime ja sotsiaalse kaasatuse jaoks vajalike võtmepädevuste kindlaksmääramisel on lähtutud mitte üksnes ühiskondlikust ja majanduslikust arengust, vaid ka Euroopas viimasel kümnendil tehtud algatustest. Erilist tähelepanu on pööratud põhioskuste parandamisele, keeleõppesse investeerimisele, digi- ja ettevõtlikkuspädevuste parandamisele, ühiste väärtuste väärtustamisele meie ühiskonna toimimise seisukohast ning sellele, et motiveerida järjest suuremal hulgal noori inimesi valima loodus- ja täppisteadustega seonduvat karjääri. Neid arengusuundi tuleks kajastada ka elukestva õppe võtmepädevuste võrdlusraamistikus.

(13)

ÜRO kestliku arengu eesmärkide punktis 4.7 on rõhutatud vajadust „tagada, et kõik õppijad omandavad teadmised ja oskused, mis on vajalikud kestliku arengu toetamiseks, pakkudes muu hulgas teadmisi kestlikust arengust ja kestlikust eluviisist, inimõigustest, soolisest võrdõiguslikkusest, rahu ja vägivallatu kultuuri edendamisest, maailmakodanikuks olemisest ja kultuurilise mitmekesisuse hindamisest ning kultuuri osast kestliku arengu saavutamisel“ (14). UNESCO ülemaailmses hariduse ja kestliku arengu tegevusprogrammis kinnitatakse, et kestlikku arengut toetav haridus on kvaliteetse hariduse lahutamatu osa ja kõigi teiste kestliku arengu eesmärkide saavutamise peamine võimaldaja. Seda eesmärki on silmas peetud ka võrdlusraamistiku läbivaatamisel.

(14)

Keeleõppe puhul, mis on tänapäeva ühiskonna, kultuuridevahelise mõistmise ja koostöö seisukohast järjest olulisem, saab olla abiks Euroopa keeleõppe raamdokument (CEFR). Raamdokument aitab määrata kindlaks asjaomase pädevuse peamised elemendid ja toetab õpiprotsesse. Selles pannakse samuti alus keelepädevuse, eelkõige võõrkeelepädevuse määratlemisele ja seda võetakse arvesse võrdlusraamistiku ajakohastamisel.

(15)

Pädevuste arendamist toetab digipädevuse raamistiku ja ettevõtlikkuspädevuse raamistiku väljatöötamine. Samuti on Euroopa Nõukogu demokraatliku kultuuri pädevuste võrdlusraamistikus esitatud ulatuslik loetelu väärtustest, oskustest ja hoiakutest, mis võimaldavad demokraatlikus ühiskonnaelus sobival viisil osaleda. Kõiki neid raamistikke on elukestva õppe võtmepädevuste võrdlusraamistiku ajakohastamisel põhjalikult arvesse võetud.

(16)

Et tekitada noorte hulgas suuremat huvi loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonnaga (STEM) seonduva karjääri vastu, on üle kogu Euroopa alustatud loodus- ja täppisteaduste ning humanitaar- ja muude ainete õpetamise lõimimist, kasutades uurimusliku õppe metoodikaid ning kaasates mitmeid erinevaid ühiskonnaelus osalejaid ja tööstusharude esindajaid. Kuna nende pädevuste määratlemine ei ole aastate jooksul kuigi palju muutunud, on STEM-pädevuste toetamine üha olulisem ja seda tuleks käesolevas soovituses kajastada.

(17)

Mitteformaalse ja informaalse õppe tähtsus ja asjakohasus on kultuuri-, noorsootöö, vabatahtliku tegevuse ja rahvaspordi valdkonnas saadud kogemuste põhjal ilmne. Mitteformaalne ja informaalne õpe on väga olulised ka selleks, et toetada suhtlemisoskuse ja kognitiivsete oskuste, näiteks kriitilise mõtlemise, analüüsioskuse, loovuse, probleemilahenduse ja kohanemisvõime arengut, mis hõlbustab noorte üleminekut täiskasvanuikka, kodanikuaktiivsusesse ja tööellu (15). Parema koostöö sisseseadmine eri õppevormide vahel aitab edendada erinevaid õpikäsitusi ja -kontekste (16).

(18)

Elukestva õppe seisukohast oluliste võtmepädevuste arendamisel tuleks tagada toetus hariduse, koolituse ja õppe kõigil tasanditel: edendada eelkooliealiste laste hariduse (alushariduse) ja lapsehoiu kvaliteeti, (17) pöörata rohkem tähelepanu üldharidusele ja tagada tipptasemel õpetamine, (18) edendada väheste oskustega täiskasvanute täiendõppevõimalusi, (19) arendada edasi esmakutseõpet ja kutsealast täiendusõpet ning ajakohastada kõrgharidust (20).

(19)

Käesolev soovitus peaks hõlmama paljusid hariduse, koolituse ja õppimise aspekte nii formaalse kui ka mitteformaalse ja informaalse elukestva õppe perspektiivist. Soovituse eesmärk peaks olema luua pädevustest ühine arusaam, mis võimaldab toetada liikumist ja koostööd eri õpikeskkondade vahel. Soovituses sätestatakse head tavad, et võtta arvesse haridustöötajate (sh õpetajate, koolitajate, õpetajate koolitajate, haridus- ja koolitusasutuste juhtide, kolleegide koolitamisega tegelevate töötajate, teadlaste, õppejõudude, noorsootöötajate ja täiskasvanute koolitajate) ja ka tööandjate ja tööturu sidusrühmade vajadusi. Soovitus on suunatud ka asutustele ja organisatsioonidele, sealhulgas sotsiaalpartneritele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kes tegelevad inimeste nõustamise ja toetamisega nende pädevuste täiustamisel alates varasest east ja kogu elu jooksul.

(20)	Käesolevas soovituses austatakse täielikult subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

Liikmesriigid peaksid:

toetama õigust kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele ning tagama, et kõigil oleksid võimalused võtmepädevuste omandamiseks, võttes täies ulatuses kasutusele lisas sätestatud dokumendi „Elukestva õppe võtmepädevused – üleeuroopaline võrdlusraamistik“, ja

1.1.	toetama ja tugevdama võtmepädevuste omandamist kõikide jaoks alates varasest east ja kogu elu jooksul osana riiklikest elukestva õppe strateegiatest;

1.2.	toetama kõiki õppijaid, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevaid või erivajadustega inimesi oma potentsiaali kasutamisel;

toetama võtmepädevuste arendamist, pöörates seejuures tähelepanu järgmisele:

2.1.	tõsta põhioskuste (kirjaoskus, arvutusoskus ja põhilised digioskused) omandamise taset ja toetada õpipädevuse arendamist kui püsivalt paremat alust õppimiseks ja osalemiseks ühiskonnaelus kogu elu jooksul;

2.2.	suurendada isikliku, sotsiaalse ja õpipädevuse taset, et parandada terviseteadlikku, tulevikule orienteeritud elu korraldamist;

2.3.

toetada loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna pädevuste omandamist, võttes arvesse nende seotust humanitaarvaldkonna, loovuse ja innovatsiooniga, ja motiveerida järjest suuremal hulgal noori inimesi, eelkõige tüdrukuid ja noori naisi valima loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonnaga seonduvat karjääri;

2.4.	tõsta digipädevuse taset hariduse ja koolituse kõikides etappides ja kõigi elanikkonnarühmade hulgas;

2.5.	soodustada ettevõtlikkuspädevuse, loovuse ja algatusvõime arendamist, eelkõige noorte seas, näiteks pakkudes noortele õppijatele võimalusi osaleda nende haridustee jooksul vähemalt ühes praktilise ettevõtluskogemuse omandamise projektis;

2.6.	tõsta nii ametlike kui ka muude keelte oskuse taset ning toetada õppijaid nende töö- ja eraeluks vajalike keelte õppimisel, mis võib aidata kaasa piiriülesele kommunikatsioonile ja liikuvusele;

2.7.	toetada kodanikupädevuste arendamist eesmärgiga suurendada teadlikkust ühistest väärtustest, millele on osutatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas;

2.8.	suurendada kõikide õppijate ja haridustöötajate teadlikkust võtmepädevuste omandamise tähtsusest ja nende suhestumisest ühiskonnaga;

hõlbustada võtmepädevuste omandamist, kasutades ära häid tavasid, millega toetatakse lisas kirjeldatud võtmepädevuste arendamist, eelkõige järgmiselt:

3.1.	edendades eri õpikäsitusi ja -keskkondi, kasutades sealhulgas hariduse, koolituse ja õpikeskkonnas piisavalt digitehnoloogia võimalusi;

3.2.	pakkudes tuge haridustöötajatele ja teistele õpiprotsesse toetavatele sidusrühmadele, sealhulgas perekondadele, et parandada õppijate võtmepädevusi osana elukestva õppimise lähenemisviisist haridus-, koolitus ja õpikeskkonnas;

3.3.	toetades ja arendades erinevates keskkondades omandatud võtmepädevuste hindamist ja valideerimist kooskõlas liikmesriikide normide ja menetlustega;

3.4.	tugevdades koostööd haridus-, koolitus- ja õppe vallas kõikidel tasanditel ja eri valdkondades, et täiustada õppijate pädevuste arendamise järjepidevust ja innovaatiliste õpikäsituste arendamist;

3.5.	tõhustades hariduses, koolituses, tööhõives ja muudes õpikeskkondades vajalike vahendite, ressursside ja juhendamise pakkumist, et toetada inimesi elukestva õppe võimaluste kasutamisel;

integreerima ÜRO kestliku arengu eesmärgid, eelkõige eesmärgi 4.7 haridusse, koolitusse ja õppimisse, sealhulgas soodustades teadmiste omandamist kliimamuutuste mitmetahulisuse olemuse piiramise ja loodusvarade kestlikul viisil kasutamise kohta;

andma hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku (HK 2020) olemasolevate raamistike ja vahendite ja mis tahes neile järgnevate raamistike raames aru võtmepädevuste edendamisel saadud kogemustest ja tehtud edusammudest kõigis haridus- ja koolitussektorites, sealhulgas mitteformaalse õppe ja niipalju kui võimalik ka informaalse õppe puhul;

TERVITAB, ET KOMISJON, ARVESTADES LIIKMESRIIKIDE PÄDEVUSI:

toetab soovituse ja üleeuroopalise võrdlusraamistiku rakendamist, hõlbustades liikmesriikidevahelist vastastikust õpet ja töötades koostöös liikmesriikidega välja võrdlusalused ja vahendid, täpsemalt:

6.1.	asjakohasel juhul konkreetsete pädevuste raamistikud, mis lihtsustavad pädevuste väljatöötamist ja hindamist (21);

6.2.	tõenditel põhinevad juhendmaterjalid uute õpikäsituste ja toetavate lähenemisviiside kohta;

6.3.	abivahendid haridustöötajatele ja teistele sidusrühmadele, näiteks veebipõhised koolituskursused, enesehindamise vahendid, (22) võrgustikud, sealhulgas eTwinning ja Euroopa täiskasvanuõppe elektrooniline platvorm (EPALE);

6.4.	lähenemisviisid, mis käsitlevad omandatud võtmepädevuste hindamist ja valideerimise toetamist, tuginedes HK 2020 (23) ja mis tahes sellele järgneva raamistiku kontekstis varem tehtud tööle;

toetab algatusi, millega arendada edasi ja edendada kestlikku arengut toetavat haridust, pidades seejuures silmas ÜRO kestliku arengu eesmärki nr 4, mis on seotud kaasava ja võrdsetel võimalustel põhineva kvaliteetse haridusega ja elukestva õppe võimalustega kõigile;

annab aru kogemustest ja headest tavadest, et edendada õppijate võtmepädevusi osana elukestva õppimise lähenemisviisist liidu haridus-, koolitus- ja õpikeskkonnas, kasutades olemasolevaid raamistikke ja vahendeid.

Käesoleva soovitusega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovitus võtmepädevuste kohta elukestvas õppes.

Brüssel, 22. mai 2018

Nõukogu nimel

eesistuja

K. VALCHEV

(1) COM(2017) 250.

(2) COM(2017) 673.

(3) ELT L 394, 30.12.2006, lk 10.

(4) OECD (2016), PISA 2015 tulemused.

(5) Euroopa Komisjon (2016), hariduse ja koolituse valdkonna 2016. aasta ülevaade.

(6) Euroopa Komisjon, digitaalarengu tegevuskava 2017. aasta tulemustabel.

(7) Aruteludokument üleilmastumise ohjamise kohta – COM(2017) 240 final.

(8) „Hariduse ümbermõtestamine: investeerimine oskustesse paremate sotsiaalmajanduslike tulemuste nimel“, COM(2012) 669 final.

(9) COM(2016) 381 final.

(10) Nõukogu ja komisjoni 2015. aasta ühisaruanne hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku (HK 2020) rakendamise kohta (ELT C 417, 15.12.2015, lk 25).

(11) ELT C 398, 22.12.2012, lk 1.

(12) ELT C 189, 15.6.2017, lk 15.

(13) Nõukogu 21. novembri 2008. aasta resolutsioon, milles käsitletakse elukestva nõustamise paremat integreerimist elukestva õppe strateegiatesse (ELT C 319, 13.12.2008, lk 4).

(14) ÜRO Peaassamblee poolt 25. septembril 2015 vastu võetud resolutsioon „Muudame oma maailma: kestliku arengu tegevuskava aastani 2030“.

(15) Nõukogu järeldused, milles käsitletakse noorsootöö rolli selliste noortele eluks vajalike oskuste arendamise toetamisel, mis hõlbustavad noorte edukat üleminekut täiskasvanuikka, kodanikuaktiivsusesse ja tööellu (ELT C 189, 15.6.2017, lk 30).

(16) Nõukogu järeldused, milles käsitletakse valdkondadevahelise poliitilise koostöö tõhustamist noorte ees seisvate sotsiaal-majanduslike väljakutsete tulemuslikuks käsitlemiseks (ELT C 172, 27.5.2015, lk 3).

(17) Nõukogu järeldused alushariduse ja põhihariduse rolli kohta loovuse, innovatsiooni ja digipädevuse edendamisel (ELT C 172, 27.5.2015, lk 17).

(18) Nõukogu järeldused, milles käsitletakse koolide arendamist ja õpetamise täiustamist (ELT C 421, 8.12.2017, lk 2).

(19) Nõukogu 19. detsembri 2016. aasta soovitus „Oskuste täiendamise meetmed: uued võimalused täiskasvanutele“ (ELT C 484, 24.12.2016, lk 1).

(20) Nõukogu järeldused ELi uue kõrghariduse tegevuskava (ELT C 429, 14.12.2017, lk 3).

(21) Võttes aluseks kogemused ja oskusteabe, mis saadi Euroopa keeleõppe raamdokumendi, digipädevuse raamistiku ja ettevõtlikkuse pädevusraamistiku koostamisel.

(22) Näiteks digitaalpädevuse raamistik.

(23) Võtmepädevuste hindamine koolihariduses ja esmaõppes: poliitiline juhend, SWD (2012) 371.

LISA

VÕTMEPÄDEVUSED ELUKESTVAS ÕPPES

EUROOPA VÕRDLUSRAAMISTIK

Taust ja eesmärgid

Igaühel on õigus kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele, et säilitada ja omandada oskused, mis võimaldavad täiel määral osaleda ühiskonnaelus ja aitavad suunduda edukalt tööturule.

Igaühel on õigus saada õigel ajal ja vajadustele vastavat abi, et suurendada tööhõivevõimalusi või väljavaateid töötamaks füüsilisest isikust ettevõtjana. See hõlmab õigust saada abi töö otsimisel, koolituseks ja ümberõppeks.

Need põhimõtted on määratud kindlaks Euroopa sotsiaalõiguste sambas.

Kiirete muutuste maailmas, kus kõik on omavahel üha enam seotud, vajab iga inimene erinevaid oskusi ja pädevusi ning peab neid pidevalt kogu elu jooksul arendama. Käesolevas võrdlusraamistikus kindlaks määratud võtmepädevuste eesmärk on luua alus võrdsema ja demokraatlikuma ühiskonna ning kaasava ja kestliku majanduskasvu saavutamiseks, sotsiaalse sidususe kujundamiseks ja demokraatliku kultuuri arendamiseks.

Võrdlusraamistiku peamised eesmärgid on:

a)	selgitada välja ning määrata kindlaks tööalase konkurentsivõime, eneseteostuse ja tervise, aktiivseks ja vastutustundlikuks kodanikuks olemise ning sotsiaalse kaasatuse seisukohalt vajalikud võtmepädevused;

b)	koostada Euroopa tasandi võrdlusvahend poliitikakujundajate, hariduse ja koolituse pakkujate, haridustöötajate, nõustajate, tööandjate, avalike tööturuasutuste ning õppijate endi tarbeks;

c)	toetada Euroopa, riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi tegevust, millega edendatakse pädevuste arendamist elukestva õppe perspektiivis.

Võtmepädevused

Käesoleva soovituse kontekstis on mõiste „pädevused“ määratletud kui asjakohane teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, milles:

d)	teadmised koosnevad faktidest ja arvudest, kontseptsioonidest, ideedest ja teooriatest, mis on juba loodud ja toetavad teatava valdkonna või teema mõistmist;

e)	oskused on määratletud kui suutlikkus juhtida protsesse ja kasutada olemasolevaid teadmisi tulemuste saavutamiseks;

f)	hoiakud kirjeldavad valmisolekut ja meelestatust tegutseda või reageerida ideedele, isikutele või olukordadele.

Võtmepädevusi on kõikidel inimestel vaja eneseteostuseks ja arenguks, tööalaseks konkurentsivõimeks, sotsiaalseks kaasatuseks, kestlikuks elustiiliks, edukaks eluks rahumeelses ühiskonnas, terviseteadlikuks eluks ja kodanikuaktiivsuseks. Need on välja töötatud elukestva õppe perspektiivis, alates varasest lapseeast ja kogu elu jooksul, ning formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppe kaudu, sealhulgas perekonnas, koolis, töökohal, oma naabruskonnas ja muudes kogukondades.

Võtmepädevusi peetakse võrdselt olulisteks – kõik need aitavad kaasa edukale elule ühiskonnas. Pädevusi saab rakendada paljudes eri olukordades ja mitmesugustes kombinatsioonides. Need kattuvad ja on omavahel tihedalt seotud: ühe valdkonna puhul olulised aspektid toetavad ka teiste valdkondade pädevusi. Võtmepädevustega on seotud sellised oskused nagu kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamine, meeskonnatöö, suhtlemis- ja läbirääkimisoskus, analüütilised oskused, loovus ja kultuuridevahelise suhtlemise oskused.

Käesolevas võrdlusraamistikus määratletakse kaheksa võtmepädevust:

—	kirjaoskuspädevus,

—	mitmekeelsuse pädevus,

—	matemaatikapädevus ning loodusteadus-, tehnoloogia-, inseneriteaduste pädevus,

—	digipädevus,

—	enesemääratlus-, sotsiaalne ja õpipädevus,

—	kodanikupädevus,

—	ettevõtlikkuspädevus,

—	kultuuriteadlikkuse ja kultuurilise eneseväljenduse pädevus.

1. Kirjaoskuspädevus

Kirjaoskus on suutlikkus teha kindlaks, mõista, väljendada ja tõlgendada kontseptsioone, tundeid, fakte ja arvamusi nii suuliselt kui ka kirjalikult, kasutades selleks visuaalseid, audio- ja digivahendeid eri ainedistsipliinides ja kontekstides. See tähendab võimet suhelda teistega kohasel viisil, loovalt ja tulemuslikult.

Kirjaoskuse arendamine on aluseks edaspidisele õppimisele ja edaspidisele keelelisele suhtlusele. Sõltuvalt kontekstist saab kirjaoskust arendada emakeeles, koolis õpetamisel kasutatavas keeles ja/või mõnes riigi või piirkonna ametlikus keeles.

Pädevusega seotud peamised teadmised, oskused ja hoiakud

See pädevus hõlmab lugemis- ja kirjutamisoskust ja head arusaamist kirjalikust teabest ning eeldab inimeselt teadmisi sõnavarast, funktsionaalsest grammatikast ja keele funktsioonidest. See kätkeb ka verbaalse suhtluse põhiliikide, mitmesuguste ilukirjanduslike ja tarbetekstide ning eri stiilide ja keeleregistrite põhiomaduste tundmist ja mõistmist.

Inimesel peab olema suulise ja kirjaliku suhtlemise oskus mitmesugustes situatsioonides ja oskus oma suhtlusviisi jälgida ning kohandada seda vastavalt olukorra nõuetele. Selle pädevuse puhul eeldatakse ka suutlikkust eristada ja kasutada eri liiki allikaid, otsida, koguda ja töödelda teavet, kasutada abivahendeid ning sõnastada ja väljendada oma suulisi ja kirjalikke argumente veenvalt ja kontekstile vastavalt. See hõlmab kriitilist mõtlemist ning suutlikkust hinnata teavet ja sellega ümber käia.

Positiivne hoiak kirjaoskusesse kätkeb soovi arendada kriitilist ja konstruktiivset dialoogi, esteetilistest väärtustest lugupidamist ning huvi teistega suhtlemise vastu. See eeldab, et ollakse teadlikud keele mõjust teistele ning vajadusest mõista ja kasutada keelt positiivselt ja sotsiaalselt vastutustundlikul viisil.

2. Mitmekeelsuse pädevus (1)

See pädevus on määratletud kui suutlikkus kasutada suhtlemisel eri keeli kohasel viisil ja tulemuslikult. Suures osas on selle puhul tegemist samade oskustega kui kirjaoskuse puhul: see põhineb suutlikkusel mõista, väljendada ja tõlgendada kontseptsioone, mõtteid, tundeid, fakte ja arvamusi nii suuliselt kui ka kirjalikult (kuulamine, rääkimine, lugemine ja kirjutamine) mitmesugustes ühiskondlikes ja kultuurilistes situatsioonides, lähtudes inimese vajadustest ja soovidest. Mitmekeelsuse pädevus ühendab endas ajaloolise mõõtme ja kultuuridevahelised pädevused. See põhineb suutlikkusel orienteeruda eri keelte ja meedialiikide vahel, nagu on osutatud Euroopa keeleõppe raamdokumendis. Asjakohasel juhul võib see sisaldada emakeelepädevuste säilitamist ja arendamist ning riigi ametliku keele omandamist (2).

Pädevusega seotud peamised teadmised, oskused ja hoiakud

Kõnealune pädevus eeldab teadmisi eri keelte sõnavarast ja funktsionaalsest grammatikast ning verbaalse suhtluse peamiste liikide ja keeleregistrite tundmist. Olulised on ka teadmised ühiskonnas kehtivate konventsioonide ning keelte kultuuriaspektide ja variatiivsuse kohta.

Peamised selle pädevusega seotud oskused hõlmavad suutlikkust mõista kõnet, algatada, jätkata ja lõpetada vestlusi ning lugeda, mõista ja koostada tekste eri tasemetel ja eri keeltes, lähtuvalt isiklikest vajadustest. Inimene peaks olema võimeline kasutama otstarbekalt abivahendeid ning õppima keeli formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppe käigus kogu elu jooksul.

Positiivne hoiak eeldab kultuurilisest mitmekesisusest lugupidamist ning huvi eri keelte ja eri kultuuride vahelise suhtluse vastu. Sellega kaasneb ka austus iga inimese isikliku keelelise profiili, sealhulgas vähemuste hulka kuuluvate ja/või sisserändaja taustaga isikute emakeele vastu ning riigi ametliku keele või ametlike keelte tunnistamine ühise suhtlusraamistikuna.

3. Matemaatikapädevus ning loodusteadus-, tehnoloogia- ja inseneriteaduste pädevus

Matemaatikapädevus on suutlikkus arendada ja rakendada matemaatilist mõtlemist ja arusaamist, et lahendada mitmesuguseid igapäevaelus tekkivaid küsimusi. Hea arvutamisoskuse saavutamisel on rõhuasetus protsessil ja tegevusel ning samuti teadmistel. Matemaatikapädevus hõlmab vähemal või suuremal määral ka suutlikkust ja soovi kasutada matemaatilist mõtlemist ning esitusviise (valemid, mudelid, skeemid, graafikud).

Loodusteaduspädevus osutab suutlikkusele ja soovile selgitada loodust, kasutades probleemküsimuste püstitamiseks ning tõenditel põhinevate järelduste tegemiseks teadmisi ja metoodikat, sealhulgas vaatlust ja katsetamist. Tehnoloogia- ja inseneriteaduste pädevuse all mõistetakse nende teadmiste ja meetodite rakendamist inimeste soovide või vajaduste teenistusse. Loodusteaduspädevus ning tehnoloogia- ja inseneriteaduste pädevus eeldavad arusaamist inimtegevuse põhjustatud muutustest ja üksikisiku vastutusest.

Pädevusega seotud peamised teadmised, oskused ja hoiakud

Matemaatikaalased vajalikud teadmised hõlmavad head numbrite, mõõtesüsteemide, struktuuride, põhitehete ja matemaatiliste esitusviiside tundmist, arusaamist matemaatilistest terminitest ja mõistetest ning küsimustest, millele matemaatika võib aidata vastuseid leida.

Inimene peaks oskama rakendada matemaatika põhiprintsiipe ja -protsesse igapäevastes olukordades kodus ja tööl (nt finantsoskused) ning järgima ja hindama argumentide jada. Inimene peaks suutma mõelda matemaatiliselt, mõista matemaatilisi tõendeid, suhelda matemaatilises keeles ning kasutada sobivaid abivahendeid, sealhulgas statistilisi andmeid ja graafikuid, et mõista digitaliseerimise matemaatilisi aspekte.

Positiivne suhtumine matemaatikasse põhineb austusel tõe vastu ning valmisolekul otsida põhjendusi ning hinnata nende paikapidavust.

Loodusteadustes, tehnoloogias ja inseneriteadustes hõlmavad peamised teadmised looduse alusprintsiipide, peamiste teaduslike mõistete, teooriate, põhimõtete ja meetodite, tehnoloogia ja tehnoloogiliste toodete ja protsesside tundmist ning loodusteaduse, tehnoloogia, inseneriteaduste ja inimtegevuse poolt loodusele avalduva mõju mõistmist. Seega peaksid kõnealused pädevused aitama inimestel paremini mõista loodusteaduslike teooriate, rakenduste ja tehnoloogia arengut, nende piire ning nendega kaasnevaid riske ühiskonnas (seoses otsustamise, väärtuste, moraalsete küsimuste, kultuuri ja muu sellisega).

Oskused sisaldavad arusaamist teadusest kui uurimise protsessist konkreetsete meetodite, sealhulgas vaatluste ja kontrollitud katsete teel, suutlikkust kasutada loogilist mõtlemist hüpoteeside kontrollimiseks ning valmisolekut loobuda oma veendumustest, kui need on vastuolus katsete käigus saadud uute tulemustega. See hõlmab võimet kasutada tehnoloogilisi vahendeid ja seadmeid ning teaduslikke andmeid teatava eesmärgi saavutamiseks või teatava tõenditel põhineva otsuse või järelduse tegemiseks. Inimene peab ühtlasi suutma ära tunda teadusliku uurimuse põhinäitajaid ning kirjeldada tehtud järeldusi ning nendeni viinud mõttekäiku.

Pädevust iseloomustav hoiak põhineb kriitikameelel ja uudishimul, huvil eetiliste küsimuste vastu ning turvalisuse ja keskkonna kestlikkuse oluliseks pidamisel, eelkõige nendes küsimustes, mis käsitlevad teaduslikku ja tehnoloogilist arengut inimese enda, tema pere, kogukonna ja globaalsest seisukohast lähtuvalt.

4. Digipädevus

Digipädevus seisneb suutlikkuses kasutada digitehnoloogiaid oskuslikult, kriitiliselt ja vastutustundlikult õppimise, töö, meelelahutuse ja ühiskonnaelus osalemise eesmärgil. See hõlmab teabe- ja andmekirjaoskust, teabevahetust ja koostööd, meediapädevust, digitaalse infosisu loomist (sealhulgas programmeerimist), turvalisust (sealhulgas digitaalset heaolu ja küberjulgeolekuga seotud pädevusi), intellektuaalomandi õigustega seotud küsimusi ning probleemide lahendamist ja kriitilist mõtlemist.

Pädevusega seotud peamised teadmised, oskused ja hoiakud

Inimene peaks mõistma, kuidas digitehnoloogia toetab teabevahetust, loomingulisust ja innovatsiooni ning olema teadlik selle võimalustest, piirangutest, mõjust ja riskidest. Mõista tuleks üldisi põhimõtteid, mehhanisme ja loogikat, millel arenevad digitehnoloogiad põhinevad, ning tunda eri seadmete, tarkvara ja võrgustike peamisi funktsioone ning osata neid kasutada. Inimene peaks suhtuma kriitiliselt digivahendite abil edastatavate andmete kehtivusse, usaldusväärsusesse ja mõjusse ning olema kursis digitehnoloogia kasutamisega seotud õiguslike ja eetiliste põhimõtetega.

Inimene peaks suutma kasutada digitehnoloogiat, et väljendada oma kodanikuaktiivsust ja sotsiaalset kaasatust, teha koostööd ning arendada loovust isiklikel, sotsiaalsetel või ärilistel eesmärkidel. Oskused sisaldavad suutlikkust kasutada digitaalset infosisu, sellele juurde pääseda, seda filtreerida, hinnata, luua, programmeerida ja jagada. Inimene peaks suutma hallata ja kaitsta teavet, infosisu andmeid ja digitaalseid identiteete ning tundma ja tõhusalt kasutama tarkvara, seadmeid, tehisintellekti või roboteid.

Digitehnoloogia ja digitaalse infosisu kasutamine eeldab, et selle arengusse suhtutaks kaalutlevalt ja kriitiliselt, kuid samas huviga, avatult ja tulevikku vaatavalt. Ühtlasi eeldab see eetilist, ohutut ja vastutustundliku lähenemisviisi nende vahendite kasutamiseks.

5. Enesemääratlus-, sotsiaalne ja õpipädevus

Enesemääratlus-, sotsiaalne ja õpipädevus on suutlikkus ennast analüüsida, hallata tõhusalt aega ja teavet, teha konstruktiivset koostööd, olla kohanemisvõimeline ning korraldada oma õpitegevust ja karjääri. See hõlmab suutlikkust tulla toime ebakindluse ja keerukusega, õppida õppima, toetada oma füüsilist ja emotsionaalset heaolu, säilitada füüsiline ja vaimne tervis ning suuta elada terviseteadlikku ja tulevikku suunatud elu, näidata üles empaatiavõimet ja hallata konflikte kaasavas ja toetavas kontekstis.

Pädevusega seotud peamised teadmised, oskused ja hoiakud

Edukaks inimestevaheliseks suhtlemiseks ja ühiskonnaelus osalemiseks tuleb mõista eri ühiskondades ja keskkondades üldiselt kehtivaid käitumis- ja suhtlemisreegleid. Enesemääratlus-, sotsiaalne ja õpipädevus eeldab ka teadmisi vaimse ja füüsilise tervise ning tervisliku elustiili kohta. See hõlmab oma eelistatud õpistrateegiate tundmist, oma pädevuste täiustamise vajaduste ja täiustamise eri viiside tundmist ning teadmist sellest, kuidas leida haridus-, koolitus- ja karjäärivõimalusi ning pakutavat nõustamist või abi.

Oskused kätkevad suutlikkust määratleda oma võimeid, keskenduda ja tulla toime keerukate tingimustega, mõelda kriitiliselt ja langetada otsuseid. See sisaldab suutlikkust õppida ja töötada nii koos teistega kui ka iseseisvalt, korraldada ja jätkata sihikindlalt oma õpitegevust, seda hinnata ja jagada, otsida vajaduse korral toetust ning juhtida tõhusalt oma karjääri ja sotsiaalseid suhteid. Inimene peaks kohanema muutustega ning suutma toime tulla ebakindluse ja stressiga. Ta peaks suutma suhelda konstruktiivselt erinevates keskkondades, teha meeskonnatööd ja pidada läbirääkimisi. See hõlmab sallivuse ülesnäitamist, erinevate seisukohtade väljendamist ja mõistmist ning usaldusväärsust ja empaatiavõimelisust.

Pädevuse aluseks on positiivne hoiak oma vaimsesse, sotsiaalsesse ja füüsilisse heaolusse ning õppimisse kogu elu jooksul. Kõik see eeldab hoiakut, mis põhineb koostööl, enesekindlusel ja aususel. See hõlmab teiste mitmekesisuse ja nende vajaduste austamist ning valmisolekut jätta kõrvale eelarvamused ja teha kompromisse. Inimene peaks suutma määrata kindlaks ja seada eesmärke, ennast motiveerida ning arendada kohanemisvõimet ja enesekindlust, mis aitab tal edukalt kogu elu jooksul õppida. Probleemide lahendamisele suunatud hoiak aitab kaasa nii õppimisprotsessile kui ka inimese võimele ületada takistusi ning kohaneda muutustega. See kätkeb ka soovi kasutada varem õpitut ja elukogemusi ning uudishimu, mis ajendab otsima uusi võimalusi elus ette tulevates olukordades õppida ja areneda erinevates.

6. Kodanikupädevus

Kodanikupädevus on võime tegutseda vastutustundliku kodanikuna ning täielikult teostada oma kodanikuõigusi ja osaleda ühiskonnaelus; selleks peab inimene saama aru sotsiaalsetest, majanduslikest, õiguslikest ja poliitilistest kontseptsioonidest ja struktuuridest ning ülemaailmsetest suundumustest ja kestlikkuse põhimõttest.

Pädevusega seotud peamised teadmised, oskused ja hoiakud

Kodanikupädevuse kujunemise eelduseks on teadmised üksikisikute, rühmade, tööorganisatsioonide, ühiskonna, majanduse ja kultuuriga seotud põhimõistete ja nähtuste kohta. See hõlmab arusaamist Euroopa ühistest väärtustest, mida on väljendatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas. See hõlmab teadmisi kaasaja sündmustest ning kriitilist arusaama peamistest arengutest oma riigi, Euroopa ja maailma ajaloos. Ühtlasi tähendab see, et teadvustatakse eesmärke, väärtusi ja poliitikat, mida kätkevad sotsiaalsed ja poliitilised liikumised ning kestlikud süsteemid, eelkõige kliima- ja demograafilised muutused ülemaailmsel tasandil ja nende aluspõhjused. Samuti on oluline omada teadmisi Euroopa integratsioonist ning teadvustada Euroopa ja maailma mitmekesisust ja selle kultuurilisi identiteete. Siin tuleb mõista Euroopa ühiskondade kultuurilist mitmekesisust ning sotsiaal-majanduslikke mõõtmeid ning seda, kuidas rahvuslik-kultuuriline identiteet suhestub Euroopa identiteediga.

Kodanikupädevusega seotud oskuste alla kuulub võime suhelda teistega ühise või avaliku huvi raames, mis hõlmab ka ühiskonna kestlikku arengut. See nõuab kriitilise mõtlemise ja probleemide integreeritud lahendamise oskust ning argumentide kujundamise oskust ning konstruktiivset osalemist kogukonna tegevuses ning otsuste tegemist kõigil tasanditel kohalikust ja riiklikust tasandist kuni Euroopa ja rahvusvahelise tasandini. See hõlmab ka suutlikkust pääseda juurde nii traditsioonilistele kui ka uutele meediavormidele, neisse kriitiliselt suhtuda ja neid kasutada ning mõista meedia rolli ja funktsioone demokraatlike ühiskondades.

Vastutustundlik ja konstruktiivne hoiak põhineb inimõiguste kui demokraatia aluste austamisel. Konstruktiivne osalemine kannab endas soovi osaleda demokraatliku otsustusprotsessi kõigil tasanditel ja ühiskondlikes tegevustes. See hõlmab sotsiaalse ja kultuurilise mitmekesisuse toetamist, soolist võrdõiguslikkust ja sotsiaalset sidusust, kestlikku elustiili, rahumeelsuse ja vägivallatuse kultuuri soodustamist, valmisolekut austada teiste privaatsust ning vastutuse võtmist keskkonna ees. Huvi sotsiaal-majanduslike suundumuste, humanitaarvaldkonna ja kultuuridevahelise suhtluse vastu on vajalik selleks, et üle saada eelarvamustest ja minna kompromissile, kui see on vajalik, ning tagada sotsiaalne õiglus ja ausus.

7. Ettevõtlikkuspädevus

Ettevõtlikkuspädevus viitab inimese võimele tegutseda lähtuvalt võimalustest ja ideedest ning muuta need teiste jaoks väärtuseks. Selle aluseks on loovus, kriitiline mõtlemine ja probleemide lahendamise oskus, algatusvõime ja sihikindlus ning võime teha koostööd, et kavandada ja hallata projekte, millel on kultuuriline, sotsiaalne või rahaline väärtus.

Pädevusega seotud peamised teadmised, oskused ja hoiakud

Ettevõtlikkuspädevus kätkeb teadmisi eri kontekstidest ja võimalustest, mis võimaldavad realiseerida mõtteid isiklikuks, sotsiaalseks ja tööalaseks tegevuseks, samuti arusaama, kuidas need võimalused tekivad. Inimene peaks teadma ja mõistma viise selliste projektide kavandamiseks ja juhtimiseks, mis hõlmavad nii protsesse kui ka ressursse. Tal peaks olema arusaam majanduse toimimisest ning tööandja, organisatsiooni või ühiskonna ees seisvatest sotsiaalsetest ja majanduslikest võimalustest ja probleemidest. Ta peaks arvestama ka eetiliste põhimõtetega ja kestliku arengu väljakutsetega ning olema teadlik oma tugevatest ja nõrkadest külgedest.

Ettevõtlikkusoskused on rajatud loovusele, mis hõlmab ka kujutlusvõimet, strateegilist mõtlemist ja probleemide lahendamist, ning kriitilisele ja konstruktiivsele mõtlemisele, mis sisaldab loovaid protsesse ja innovaatilisust. Need sisaldavad võimet töötada nii üksi kui ka rühma liikmena, mobiliseerida ressursse (inimesi ja asju) ning toetada tegevust. See hõlmab võimet teha kulude ja väärtusega seotud finantsotsuseid. Võime informeeritud otsuste tegemisel tõhusalt suhelda ja läbirääkimisi pidada ning tulla toime ebakindluse, segaduse ja riskiga on esmatähtis.

Ettevõtlikku suhtumist iseloomustavad algatusvõime ja tegutsemistahe, ettenägelik tegutsemine ja tulevikku vaatav hoiak, julgus ja visadus eesmärkide saavutamisel. See hõlmab soovi teisi motiveerida ja väärtustada nende ideesid, suurendada empaatiat ning hoolida inimestest ja maailmast, võttes vastutuse olla kogu protsessi vältel eetiline.

8. Kultuuriteadlikkuse ja kultuurilise eneseväljenduse pädevus

Kultuuriteadlikkuse ja kultuurilise eneseväljenduse pädevus tähendab, et mõistetakse ja austatakse seda, kuidas väljendatakse loomingulisi ideid ja kuidas edastatakse neid eri kultuurides läbi mitmesuguste kunsti- ja kultuurivormide. See hõlmab oma ideede ning oma kohta või rolli ühiskonnas puudutava käsituse mõistmist, arendamist ja väljendamist erinevatel viisidel ja eri kontekstides.

Pädevusega seotud peamised teadmised, oskused ja hoiakud

See pädevus eeldab teadmisi kohalikest, riikide, piirkondade, Euroopa ja maailma kultuuridest ja väljendusviisidest, sealhulgas nende keeltest, kultuuripärandist ja traditsioonidest, ning kultuurisaavutustest, samuti arusaamist sellest, kuidas need väljendusviisid võivad mõjutada nii üksteist kui ka inimeste mõtteviise. Siin all tuleks mõista eri vorme, mille kaudu toimub ideede edasiandmine looja, osaleja ja publiku vahel. Nendeks vormideks võivad olla käsikirjad, trükitud ja digitekstid, teater, film, tants, mäng, kunst ja disain, muusika, rituaalid ja arhitektuur, samuti nende hübriidvormid. See nõuab arusaamist oma identiteedi ja kultuuripärandi kujunemisest kultuuriliselt mitmekesises maailmas, samuti sellest, kuidas kunst ja muud kultuurivormid võivad olla viis maailma nägemiseks ja kujundamiseks.

Siia alla kuuluvad oskused kätkevad võimet empaatiliselt väljendada ning tõlgendada kujundlikke ja abstraktseid ideid, kogemusi ja emotsioone, samuti võimet teha seda mitmetes kunsti- ja kultuurivormides. Need oskused hõlmavad ka võimet leida ja realiseerida võimalusi isikliku, sotsiaalse või kaubandusliku väärtuse loomiseks kunsti ning muude kultuurivormide kaudu, samuti võimet osaleda loomeprotsessides nii individuaalselt kui ka kollektiivsel tasandil.

Oluline on olla avatud ja austada kultuuriliste väljendusviiside mitmekesisust, samuti tuleb omada eetilist ja vastutustundlikku lähenemisviisi seoses intellektuaal- ja kultuurilise omandiga. Positiivne hoiak hõlmab ka uudishimu maailmas toimuva vastu, avatust uute võimaluste ettekujutamisel ning soovi osaleda kultuurilistes kogemustes.

Võtmepädevuste arendamise toetamine

Võtmepädevused on dünaamiline kombinatsioon teadmistest, oskustest ja hoiakutest, mida õppija peab alates varasest east kogu elu jooksul arendama. Kvaliteetne ja kaasav haridus, koolitus ja elukestev õpe pakuvad kõikidele inimestele võtmepädevuste arendamise võimalusi ning seetõttu saab pädevuspõhiseid lähenemisviise kasutada kõikides haridus-, koolitus- ja õpikeskkondades kogu elu jooksul.

Pädevuspõhise hariduse, koolituse ja õppimise toetuseks elukestva õppe kontekstis on kindlaks määratud kolm väljakutset: mitmekesiste õpikäsituste ja -keskkondade kasutamine, õpetajate ja muude haridustöötajate toetamine ning pädevuste arengu hindamine ja valideerimine. Nende väljakutsete käsitlemiseks on tuvastatud teatavad näited headest tavadest.

a) Mitmekesised õpikäsitused ja -keskkonnad

Õpitegevust võiks rikastada valdkondade ülene õpe, partnerlused eri haridustasemete, koolituse- ja õppevaldkonnas tegutsejate, sealhulgas tööturu esindajate vahel, samuti sellised kontseptsioonid nagu terviklik koolikäsitlus, mille rõhuasetus on koostööpõhisel õpetamisel ja õppimisel ning õppijate aktiivsel osalemisel õpitegevuses ja otsuste tegemisel. Valdkondade ülene õpe võimaldab suurendada ka sidusust õppekava eri ainete vahel ning luua selge seose õpetatava ning ühiskonna muutuste ja ühiskonna jaoks oluliste nähtuste vahel. Oluliseks teguriks pädevuste tõhusas arengus võib olla valdkondadevaheline koostöö haridus- ja koolitusasutuste ning muude osalejate vahel, milleks võivad olla ettevõtted, kunsti-, spordi- ja noortekogukonnad, kõrgharidus- või uurimisasutused.

Põhioskuste omandamist ning laiema pädevuse arendamist saab edendada, täiendades süstemaatiliselt akadeemilist õpet sotsiaalse ja emotsionaalse õppe, kunsti ja tervist tugevdava kehalise tegevusega, mis toetab terviseteadlikku ja tulevikku suunatud füüsiliselt aktiivset elustiili. Enesemääratlus-, sotsiaalsete ja õpipädevuste tugevdamine alates varasest east võib luua tugeva aluse põhioskuste arendamisele.

Sellised õppemeetodid nagu uurimusõpe, projektipõhine õpe, lõimitud õpe, kunsti- ja mängupõhine õpe võivad suurendada motiveeritust ja aktiivsust õppimisel. Ka uurimuslik õpe, tööpõhine õpe ja teaduslikud meetodid loodusteadustes, tehnoloogias, inseneriteadustes ja matemaatikas (STEM) võivad soodustada erinevate pädevuste arendamist.

Õppijaid, haridustöötajaid ja õppeteenuste osutajaid võiks julgustada kasutama digitehnoloogiaid, et täiustada õppimist ja toetada digipädevuste arengut. Siinkohal võiks näiteks tuua osalemise sellistes liidu algatustes nagu ELi programmeerimisnädal. Enesehindamisvahendite, näiteks SELFIE-vahendi kasutamine võiks suurendada hariduse, koolituse ja õppe pakkujate digisuutlikkust.

Konkreetsed võimalused ettevõtlikkusalaste kogemuste saamiseks, praktika mõnes ettevõttes või ettevõtjate külaskäigud haridus- või koolitusasutustesse, sealhulgas praktiliste ettevõtlusalaste kogemuste omandamine, näiteks loomingulised ülesanded, idufirmad, tudengite juhitavad kogukondlikud algatused, ettevõtete simulatsioonid või ettevõtlusalane projektipõhine õpe, võivad olla eriti kasulikud nii noorte kui ka täiskasvanute ja õpetajate jaoks. Noortele tuleks anda võimalus saada üldhariduse omandamise ajal vähemalt üks ettevõtlusalane kogemus. Ettevõtlushariduse levitamisel, eelkõige maapiirkondades, võivad ülitähtsat rolli täita koolide, kogukonna ja ettevõtete partnerlused ja platvormid kohalikul tasandil. Püsivatele edusammudele ja juhtimisele aitaks kaasa asjakohane koolitus ja toetus õpetajatele ja koolijuhtidele.

f)	Mitmekeelsuse pädevust saab arendada tihedas koostöös hariduse, koolituse ja õppega välismaal, haridustöötajate ja õppijate liikuvuse, eTwinningu, EPALE ja sarnaste veebiportaalide abil.

Kõik õppijad, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevad või erivajadustega inimesed, võiksid oma hariduspotentsiaali realiseerimiseks saada asjakohast tuge kaasavas keskkonnas. Selline tugi võib olla keeleline, akadeemiline või sotsiaal-emotsionaalne, nõustamine kaaslaste poolt, õppekavaväline tegevus, karjäärinõustamine või materiaalne toetus.

h)	Koostöö hariduse, koolituse ja õppe kõigil tasanditel võib olla väga tähtis, et täiustada õppijate pädevuste arengu järjepidevust kogu elu jooksul ja mille abil töötada välja uuenduslikke õpikäsitusi.

Kohalikes kogukondades tegutsevate haridus- ja koolitusvaldkonna ning nende haridusvaldkonnaväliste partnerite ja tööandjate vaheline koostöö kombineerituna formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppega võivad toetada pädevuste arendamist ning kergendada üleminekut koolist tööle ja töölt hariduse omandamisse.

b) Toetus haridustöötajatele

a)	Hariduses, koolituses ja õppimises kohaldatavate pädevuspõhiste lähenemisviiside integreerimine õpetajate formaalharidusse ning pidevasse kutsealasesse arengusse võib aidata haridustöötajatel muuta õpetamise ja õppimise mooduseid ning omandada oskusi pädevuspõhise lähenemisviisi rakendamiseks.

Pädevuspõhiste lähenemisviiside väljatöötamisel võiks haridustöötajaid nende konkreetses valdkonnas toetada, korraldades töötajate vahetust ja vastastikust õppimist, kogemusnõustamist, mis muudab õppetöö korralduse eri võrgustike, koostöö ja praktikakogukondade kaudu paindlikumaks ja autonoomsemaks.

c)	Haridustöötajaid võib abistada ka uuenduslike tavade loomisel, teadustegevuses osalemisel ning uute tehnoloogiate, sealhulgas digitehnoloogiate asjakohasel kasutamisel õpetamisel ja õppimisel kohaldatavate pädevuspõhiste lähenemisviiside puhul.

d)	Haridustöötajatele tuleks anda juhiseid ning võimaldada neile juurdepääs eksperdikeskustele, asjakohastele vahenditele ja materjalidele, mis aitaks tõhustada õpetamise ja õppimise meetodeid ja tavasid.

c) Pädevuste arengu hindamine ja valideerimine.

a)	Võtmepädevuste kirjeldused võiks teisendada õpitulemuste raamistikesse, mida saaks täiendada asjakohaste vahenditega, mis võimaldaksid pädevuse diagnoosivat, kujundavat ja kokkuvõtlikku hindamist ja valideerimist vastaval tasemel (3).

b)	Õppija arengu, sealhulgas ettevõtlusõppe eri mõõtmete kajastamisele võiksid eriti kaasa aidata digitehnoloogiad.

Võiks välja kujundada erinevad lähenemisviisid võtmepädevuste hindamiseks mitteformaalses ja informaalses õpikeskkonnas, kaasates ka tööandjaid, nõustajaid ja tööturu osapooli. Need peaksid olema kättesaadavad kõigile, kuid eelkõige madala kvalifikatsiooniga töötajatele, et toetada nende edasisi õpinguid.

Mitteformaalse ja informaalse õppimise käigus omandatud õpiväljundite valideerimine võiks laieneda ja kinnistuda kooskõlas nõukogu soovitusega mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta, hõlmates ka erinevaid valideerimisprotsesse. Samuti võivad valideerimisprotsessi toetada ka sellised vahendid nagu Europass ja noortepass kui dokumenteerimis- ja enesehindamisvahendid.

(1) Kuigi Euroopa Nõukogu kasutab inimeste mitme keele oskuse kirjeldamiseks inglise keeles mõistet „plurilingualism“, kasutatakse Euroopa Liidu ametlikes dokumentides mõistet „multilingualism“, et kirjeldada nii üksikisiku pädevusi kui ka sotsiaalseid situatsioone. Osaliselt on see tingitud raskustest mõistete „plurilingual“ ja „multilingual“ vahetegemisest muudes kui inglise ja prantsuse keeles.

(2) Samuti hõlmab see klassikaliste keelte, nagu vanakreeka ja ladina keele tundmaõppimist. Klassikalised keeled on paljude kaasaegsete keelte allikaks ja võivad seega hõlbustada keelte õppimist üldiselt.

(3) Nt Euroopa keeleõppe raamdokument, digipädevuse raamistik, ettevõtlikkuspädevuse raamistik ning PISA pädevuste kirjeldused pakuvad abimaterjale pädevuste hindamiseks.

4.6.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 189/18

Teade Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta

(2018/C 189/05)

Pärast seda, kui avaldati teade Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“ või „asjaomane riik“) pärit jalgrataste impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva aegumise kohta, (1) esitati Euroopa Komisjonile (edaspidi „komisjon“) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1036 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed) (2) (edaspidi „alusmäärus“) artikli 11 lõike 2 kohane läbivaatamistaotlus.

1. Läbivaatamistaotlus

Taotluse esitas 5. märtsil 2018 Euroopa jalgrattatootjate ühendus (European Bicycle Manufacturer’s Association), (edaspidi „taotluse esitaja“) ELi jalgrattatootjate nimel, kelle arvele langeb üle 45 % jalgrataste kogutoodangust liidus.

2. Vaatlusalune toode

Läbivaatamise käigus vaadeldav toode on mootorita jalgrattad ja muud rattad (sealhulgas kolmerattalised veojalgrattad, kuid välja arvatud üherattalised jalgrattad), mis kuluvad CN-koodide 8712 00 30 ja ex 8712 00 70 (TARICi koodid 8712007091, 8712007092 ja 8712007099) alla (edaspidi „vaatlusalune toode“).

3. Kehtivad meetmed

Praegu kohaldatav meede on nõukogu 29. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 502/2013, (3) millega muudetakse pärast määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 3 kohast vahepealset läbivaatamist rakendusmäärust (EL) nr 990/2011, (4) millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks.

Samal kuupäeval laiendas nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 501/2013 (5) HRVst pärit jalgrataste impordi suhtes kehtestatud meetmeid Indoneesiast, Malaisiast, Sri Lankalt ja Tuneesiast lähetatud jalgrataste impordile olenemata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Indoneesia, Malaisia, Sri Lanka ja Tuneesia või mitte.

18. mail 2015 laiendas komisjon rakendusmäärusega (EL) 2015/776 (6) HRVst pärit jalgrataste impordi suhtes kehtestatud meetmeid Kambodžast, Pakistanist ja Filipiinidelt lähetatud jalgrataste impordile olenemata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Kambodža, Pakistan või Filipiinid või mitte.

4. Läbivaatamise põhjused

Taotlus põhineb väitel, et meetmete kehtivuse aegumine tingiks tõenäoliselt dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

4.1. Väide dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta

Taotluse esitaja väitis, et asjaomase riigi puhul ei ole asjakohane kasutada omamaiseid hindu ja kulusid, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a alapunkti b tähenduses.

Väidetavate oluliste moonutuste tõendamiseks osutas taotluse esitaja komisjoni talituste 20. detsembri 2017. aasta töödokumendile „Aruanne Hiina RV majanduses esinevate oluliste turumoonutuste kohta kaubanduskaitse uurimiste seisukohast“, (7) milles kirjeldati asjaomase riigi konkreetset olukorda. Taotluse esitaja osutab eelkõige peatükkidele, milles käsitletakse üldisi turumoonutusi (nt maa, energia ja kapital) ning turumoonutusi terase-, alumiiniumi- ja keemiasektoris, mis on peaaegu kõikide jalgrattaosade tootmisel peamised põhimaterjalid. Lisaks juhiti kõnealuses dokumendis tähelepanu tõsistele ületoomisprobleemidele Hiina terase- ja alumiiniumiturul, mille põhjal võib järeldada, et nende sektorite hinnad ei ole kujunenud vabaturu tingimustes.

Seetõttu põhineb dumpingu jätkumise või kordumise väide alusmääruse artikli 2 lõiget 6a arvesse võttes asjaomasest riigist pärit vaatlusaluse toote arvestusliku normaalväärtuse (võrdlusalusaluseks sobiva riigi moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavad tootmis- ja müügikulud) ja liitu müüdava eksporttoote ekspordihinna (tehasehindade tasandil) võrdlemisel. Selle põhjal on asjaomase riigi puhul arvutatud dumpingumarginaalid märkimisväärsed.

Kättesaadava teabe alusel leiab komisjon, et alusmääruse artikli 5 lõike 9 kohaselt on piisavalt tõendeid, mis näivad osutavat sellele, et hindu ja kulusid mõjutavate oluliste moonutuste tõttu on asjaomase riigi siseturu hinnad ja kulud ebaõiged ning seega on alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohase uurimise algatamine põhjendatud.

4.2. Väide dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta

Taotluse esitaja esitas tõendeid selle kohta, et kui meetmetel lastakse aeguda, suureneks asjaomasest riigist pärit vaatlusaluse toote liitu suunatud dumpinguhinnaga import (mis on absoluutarvudes endiselt märkimisväärne) tõenäoliselt veelgi, sest i) asjaomase riigi eksportivatel tootjatel on hiiglaslik kasutamata tootmisvõimsus ning ii) liidu turg on oma suuruse ja hindadega atraktiivne. Meetmete puudumise korral oleksid Hiina ekspordihinnad piisavalt madalad, et veelgi kahjustada liidu tootmisharu, mille olukord on endiselt ebakindel.

Lõpuks väidab taotluse esitaja, et liidu tootmisharule avalduv kahjulik mõju on peamiselt vähenenud tänu kehtestatud meetmetele ning et meetmete aegumise korral põhjustaks asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi edasine kasv tõenäoliselt liidu tootmisharule tekitatava kahju kordumise. Madalate hindade ja suurte koguste koosmõju halvendaks liidu tootmisharu üldist olukorda oluliselt eelkõige müügimahtude, hinna ja kasumlikkuse seisukohast. Sel juhul on ülimalt tõenäoline, et asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordist tulenev kahju korduks ja halvendaks märkimisväärselt liidu tööstusharu üldist olukorda.

5. Menetlus

Pärast konsulteerimist alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud nõuandekomiteega jõudis komisjon seisukohale, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning algatab kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 meetmete läbivaatamise.

Aegumise läbivaatamise käigus tehakse kindlaks, kas meetmete aegumine põhjustaks tõenäoliselt dumpingu jätkumise või kordumise asjaomastest riikidest pärit vaatlusaluse toote puhul ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

5.1. Läbivaatamisega seotud uurimisperiood ja vaatlusalune periood

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine hõlmab ajavahemikku alates 1. aprillist 2017 kuni 31. märtsini 2018 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmab ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2014 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

5.2. Dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kindlakstegemise menetlus

Aegumise läbivaatamise käigus uurib komisjon tooteid, mis eksporditi liitu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ja olenemata ekspordist liitu ning kaalub seda, kas vaatlusalust toodet asjaomases riigis tootvate ja müüvate äriühingute olukord on selline, et dumpinguhindadega ekspordi jätkumine või kordumine oleks tõenäoline, kui meetmed aeguksid.

Seepärast on komisjoni uurimises kutsutud osalema kõik vaatlusalust toodet asjaomases riigis tootvad tootjad, olenemata sellest, kas nad eksportisid (8) vaatlusalust toodet liitu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

5.2.1. Asjaomase riigi uuritavad tootjad

Pidades silmas, et käesolevasse läbivaatamisse kaasatud asjaomase riigi tootjate arv võib olla suur, ja selleks, et lõpetada uurimine ettenähtud aja jooksul, võib komisjon vähendada eksportijate arvu mõistliku arvuni ja moodustada valimi (seda menetlust nimetakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Väljavõtteline uuring tehakse alusmääruse artikli 17 kohaselt.

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, palutakse kõigil tootjatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel, sealhulgas nendel, kes ei teinud koostööd käesoleva läbivaatamise aluseks olevate meetmete kehtestamisega lõppenud uurimises, endast komisjonile teatada. Kõnealustel isikutel palutakse endast teatada 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole märgitud teisiti, ja esitada komisjonile oma äriühingu(te) kohta käesoleva teate I lisas nõutud teave.

Selleks et saada tootjate valimi moodustamiseks vajalikku teavet, võtab komisjon lisaks ühendust asjaomase riigi ametiasutustega ja võib võtta ühendust tootjate teadaolevate ühendustega.

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad edastada muud asjakohast teavet valimi moodustamise kohta, välja arvatud eespool nõutud teave, peavad seda tegema 21 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

Kui valimi moodustamine on vajalik, valitakse tootjad välja suurima tüüpilise tootmis-, müügi- või ekspordimahu põhjal, mida on võimalik olemasoleva aja jooksul mõistlikult uurida. Vajaduse korral annab komisjon kõigile teadaolevatele tootjatele, asjaomase riigi ametiasutustele ja tootjate ühendustele asjaomase riigi ametiasutuste kaudu teada, millised äriühingud on valimisse kaasatud.

Selleks et saada tootjate uurimiseks vajalikku teavet, saadab komisjon küsimustikud valimisse kaasatud tootjatele, kõigile teadaolevatele tootjate ühendustele ning asjaomase riigi ametiasutustele.

Valimisse kaasatud tootjad peavad esitama täidetud küsimustiku 37 päeva jooksul alates valimi moodustamisest teatamisest, kui ei ole sätestatud teisiti.

Ilma et see mõjutaks alusmääruse artikli 18 võimalikku kohaldamist, käsitatakse neid äriühinguid, kes on nõustunud oma võimaliku valimisse kaasamisega, kuid keda ei kaasata valimisse, koostööd tegevana (edaspidi „valimisse kaasamata koostööd tegevad tootjad“).

5.2.2. Täiendav menetlus seoses asjaomase riigiga, kus esineb olulisi moonutusi

Vastavalt artikli 2 lõike 6a punktile e teavitab komisjon varsti pärast seda, kui toimikule on lisatud huvitatud isikutele tutvumiseks teade, kõiki uurimisosalisi asjakohastest allikatest, mida ta kavatseb kasutada alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohase normaalväärtuse kindlakstegemiseks HRV puhul. See hõlmab kõiki allikaid, sh vajaduse korral võrdlusaluseks valitud sobivat kolmandat riiki Uurimisosalistele antakse märkuste esitamiseks aega kümme päeva alates kuupäevast, mil kõnealune teade toimikule lisatakse.

Komisjonile kättesaadava teabe kohaselt on HRV puhul võimalik võrdlusaluseks sobiv kolmas riik Türgi. Selleks et määrata lõplikult kindlaks võrdlusaluseks sobiv kolmas riik, uurib komisjon, kas mõne riigi majandusareng on eksportiva riigi omaga sarnane, kas nendes riikides toodetakse ja müüakse vaatlusalust toodet ning kas asjakohased andmed on hõlpsasti kättesaadavad. Kui selliseid riike on rohkem kui üks, eelistatakse asjakohasel juhul võrreldava sotsiaal- ja keskkonnakaitse tasemega riike.

Seoses asjakohaste allikatega kustub komisjon kõiki asjaomase riigi tootjaid üles esitama 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas komisjonile oma äriühingu(te) kohta käesoleva teate III lisas nõutud teabe.

Selleks et saada tootjate uurimiseks vajalikku teavet alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaste oluliste moonutuste kohta, saadab komisjon küsimustiku ka asjaomase riigi valitsusele.

Vastavalt käesolevale teatele palutakse kõigil huvitatud isikutel teha teatavaks oma seisukohad, esitada teave ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta.

Selline teave ja seda kinnitavad tõendid tuleb komisjonile esitada 37 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

5.2.3. Sõltumatute importijate uurimine (9) (10)

Komisjoni uurimises on kutsutud osalema vaatlusaluse toote asjaomasest riigist liitu importimisega tegelevad sõltumatud importijad, sealhulgas need, kes ei osalenud praegu kehtivate meetmete kehtestamisega lõppenud uurimises.

Kuna käesolevasse aegumise läbivaatamisse kaasatud sõltumatute importijate arv võib kujuneda suureks, kuid uurimine tuleks lõpetada ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon vähendada sõltumatute importijate arvu mõistliku arvuni, moodustades valimi (seda menetlust nimetatakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Väljavõtteline uuring tehakse alusmääruse artikli 17 kohaselt.

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, palutakse kõigil sõltumatutel importijatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel, sealhulgas nendel, kes ei osalenud käesoleva läbivaatamise aluseks olevate meetmete kehtestamisega lõppenud uurimistes, endast komisjonile teada anda. Kõnealused isikud peavad endast teada andma 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole märgitud teisiti, ja esitama komisjonile oma äriühingu(te) kohta käesoleva teate II lisas nõutud teabe.

Selleks et komisjon saaks teavet, mida ta peab sõltumatute importijate valimi moodustamisel vajalikuks, võib ta lisaks võtta ühendust teadaolevate importijate ühendustega.

Kui valimi moodustamine osutub vajalikuks, võidakse importijad valida asjaomasest riigist pärit vaatlusaluse toote suurima tüüpilise müügimahu järgi ELis, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Komisjon annab kõigile teadaolevatele sõltumatutele importijatele ja importijate ühendustele teada, millised äriühingud valimisse kaasatakse.

Uurimise seisukohast vajaliku teabe saamiseks saadab komisjon küsimustikud valimisse kuuluvatele sõltumatutele importijatele ja kõigile teadaolevatele importijate ühendustele. Kõnealused isikud peavad esitama täidetud küsimustiku 37 päeva jooksul alates valimi moodustamisest teatamisest, kui ei ole sätestatud teisiti.

5.3. Dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kindlakstegemise menetlus

Selleks et teha kindlaks, kas liidu tootmisharule põhjustatava kahju jätkumine või kordumine on tõenäoline, kutsub komisjon uurimisaluse toote tootjaid liidus osalema komisjoni tehtavas uurimises.

5.3.1. Liidu tootjate uurimine

Kuna käesolevasse läbivaatamisse kaasatud liidu tootjate arv võib kujuneda suureks, kuid uurimine tuleks lõpetada ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon vähendada liidu tootjate arvu mõistliku arvuni, moodustades valimi (seda menetlust nimetakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Valim moodustatakse kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

Komisjon on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Selle üksikasjalikud andmed on esitatud huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus. Huvitatud isikuid kutsutakse toimikuga tutvuma (selleks peavad nad komisjoniga ühendust võtma, kasutades punktis 5.7 esitatud kontaktandmeid). Muud liidu tootjad või nende nimel tegutsevad esindajad, sealhulgas liidu tootjad, kes ei osalenud praegu kohaldatavate meetmete kehtestamisega lõppenud uurimises, kuid kes on seisukohal, et neid tuleks teatavatel põhjustel valimisse kaasata, peavad võtma komisjoniga ühendust 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas.

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad edastada muud asjakohast teavet valimi moodustamise kohta, peavad seda tegema 21 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole märgitud teisiti.

Komisjon annab kõigile teadaolevatele liidu tootjatele ja/või liidu tootjate ühendustele teada, millised äriühingud lõpuks valimisse kaasatakse.

Uurimise seisukohast vajaliku teabe saamiseks saadab komisjon küsimustikud valimisse kaasatud liidu tootjatele ja kõikidele teadaolevatele liidu tootjate ühendustele. Kõnealused isikud peavad esitama täidetud küsimustiku 37 päeva jooksul alates valimi moodustamisest teatamisest, kui ei ole sätestatud teisiti.

5.4. Liidu huvide hindamine

Kui dumpingu ja kahju kordumise või jätkumise tõenäosus leiab kinnitust, võetakse vastavalt alusmääruse artiklile 21 vastu otsus selle kohta, kas dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks vastuolus liidu huvidega. Liidu tootjatel, importijatel ja neid esindavatel ühendustel, kasutajatel ja neid esindavatel ühendustel ning tarbijaid esindavatel ühendustel palutakse endast teada anda 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Selleks et osaleda uurimises, peavad tarbijaid esindavad ühendused sama tähtaja jooksul tõendama, et nende tegevuse ja vaatlusaluse toote vahel on tegelik seos.

Isikud, kes 15päevase tähtaja jooksul endast teada annavad, võivad esitada komisjonile teavet liidu huvide kohta 37 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Kõnealuse teabe võib esitada vabas vormis või vastates komisjoni koostatud küsimustikule. Kõigil juhtudel võetakse alusmääruse artikli 21 kohaselt esitatud teavet arvesse üksnes siis, kui see on esitatud koos faktiliste tõenditega.

5.5. Muud kirjalikud esildised

Vastavalt käesolevale teatele palutakse kõigil huvitatud isikutel teha teatavaks oma seisukohad, esitada teave ja seda kinnitavad tõendid.

Selline teave ja seda kinnitavad tõendid peavad komisjonile laekuma 37 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

5.6. Ärakuulamisvõimalus komisjoni uurimistalitustes

Kõik huvitatud isikud võivad taotleda uurimist korraldavatelt komisjoni talitustelt ärakuulamist. Ärakuulamistaotlus tuleb esitada kirjalikult ning selles peab olema märgitud taotluse põhjus. Uurimise algetapiga seotud küsimuste asjus tuleb ärakuulamistaotlused esitada 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas. Hiljem tuleb ärakuulamistaotlus esitada tähtaja jooksul, mille komisjon määrab kirjavahetuses huvitatud isikutega.

5.7. Kirjalike esildiste, täidetud küsimustike ja kirjade saatmise juhised

Kaubanduskaitset käsitlevate uurimiste tarbeks komisjonile esitatava teabe suhtes ei kohaldata autoriõigust. Enne kolmanda isiku autoriõigustega kaitstud teabe ja/või andmete esitamist komisjonile peavad huvitatud isikud saama autoriõiguse omajalt spetsiaalse loa, mis sõnaselgelt võimaldab a) komisjonil kõnealust teavet ja andmeid käesolevas kaubanduse kaitsega seotud menetluses kasutada ja b) esitada huvitatud isikutele teavet ja/või andmeid käesolevas uurimises kasutamiseks sellises vormis, mis võimaldab neil oma kaitseõigust kasutada.

Kõik kirjalikud esildised, sealhulgas käesolevas teates nõutud teave, täidetud küsimustikud ja kirjavahetus, mida huvitatud isikud paluvad käsitleda konfidentsiaalsena, peavad olema tähistatud märkega „Limited (11)“. Uurimise käigus teavet esitavatel huvitatud isikutel palutakse põhjendada oma teabe konfidentsiaalsena käsitlemise taotlust.

Sõnaga „Limited“ (piiratud kasutusega versioon) märgistatud teavet edastavad huvitatud isikud on vastavalt alusmääruse artikli 19 lõikele 2 kohustatud esitama teabe mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte märkega „For inspection by interested parties“ (tutvumiseks huvitatud isikutele). Need kokkuvõtted peavad olema piisavalt üksikasjalikud, et konfidentsiaalselt esitatud teabe sisust oleks võimalik vajalikul määral aru saada. Kui konfidentsiaalset teavet edastav isik ei esita konfidentsiaalsena käsitlemise taotlusele sobilikku põhjendust ega nõutava vormi ja kvaliteediga mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet, võib komisjon sellise konfidentsiaalse teabe jätta arvesse võtmata, kui asjakohastest allikatest ei ole teabe õigsust võimalik nõuetekohaselt kontrollida.

Huvitatud isikutel palutakse esitada kõik esildised ja taotlused, sealhulgas skaneeritud volikirjad ja sertifikaadid, e-posti teel, välja arvatud mahukad vastused, mis tuleb esitada CD-ROMil või DVD-l käsipostiga või tähitud kirjaga. E-posti kasutades nõustuvad huvitatud isikud elektrooniliselt esitatavate materjalide suhtes kehtivate eeskirjadega, mis on esitatud dokumendis „CORRESPONDENCE WITH THE EUROPEAN COMMISSION IN TRADE DEFENCE CASES“ ja avaldatud kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil järgmisel aadressil: http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2011/june/tradoc_148003.pdf. Huvitatud isikud peavad teatama oma nime, aadressi, telefoni ja kehtiva e-posti aadressi ning nad peaksid tagama, et esitatud e-posti aadress on toimiv ametlik e-post, mida kontrollitakse iga päev. Kui kontaktandmed on esitatud, suhtleb komisjon huvitatud isikutega ainult e-posti teel, välja arvatud juhul, kui nad avaldavad selgelt soovi saada kõik dokumendid komisjonilt teiste sidevahendite kaudu või kui dokumendi laad nõuab selle saatmist tähitud kirjaga. Huvitatud isikud leiavad täiendavaid eeskirju ja lisateavet komisjoniga suhtlemise kohta, sealhulgas teavet e-posti teel esitatud esildiste suhtes kehtivate põhimõtete kohta, eespool osutatud huvitatud isikutega suhtlemise juhendist.

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Trade

Directorate H

Office: CHAR 04/039

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

E-post

TRADE-R688-BICYCLES-DUMPING@ec.europa.eu

TRADE-R688-BICYCLES-INJURY@ec.europa.eu

6. Koostöösoovimatus

Kui huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita vajalikku teavet ettenähtud tähtaja jooksul või takistab märkimisväärselt uurimist, võib vastavalt alusmääruse artiklile 18 nii positiivsed kui ka negatiivsed järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal.

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud väära või eksitavat teavet, võib sellise teabe jätta arvesse võtmata ning toetuda kättesaadavatele faktidele.

Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning kui seetõttu põhinevad järeldused kättesaadavatel faktidel vastavalt alusmääruse artiklile 18, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see oleks olnud tema koostöö korral.

Elektroonilises vormis koostöö puudumist ei loeta koostööst keeldumiseks, kui huvitatud isik selgitab, et nõutav koostöövorm tooks kaasa ebaratsionaalse lisakoormuse või põhjendamatud lisakulud. Huvitatud isik peab komisjoniga viivitamata ühendust võtma.

7. Ärakuulamise eest vastutav ametnik

Huvitatud isikud võivad taotleda kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Ärakuulamise eest vastutav ametnik on vahendaja huvitatud isikute ja uurimist korraldavate komisjoni talituste vahel. Ärakuulamise eest vastutav ametnik tegeleb toimikule juurdepääsu taotlustega, vaidlustega dokumentide konfidentsiaalsuse üle, tähtaegade pikendamise taotlustega ja kolmandate isikute ärakuulamistaotlustega. Ärakuulamise eest vastutav ametnik võib korraldada huvitatud isiku ärakuulamise ja tegutseda vahendajana, tagamaks et huvitatud isikud saaksid oma kaitseõigusi täielikult kasutada.

Taotlus saada ärakuulamise eest vastutava ametniku juures ära kuulatud tuleb esitada kirjalikult ning selles tuleb taotluse esitamist põhjendada. Uurimise algetapiga seotud küsimuste asjus tuleb ärakuulamistaotlused esitada 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas.

Lisateave ja kontaktandmed on huvitatud isikutele kättesaadavad kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil ärakuulamise eest vastutava ametniku veebilehekülgedel: http://ec.europa.eu/trade/trade-policy-and-you/contacts/hearing-officer/.

8. Uurimise ajakava

Uurimine viiakse alusmääruse artikli 11 lõike 5 kohaselt lõpule 15 kuu jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas.

9. Võimalus taotleda alusmääruse artikli 11 lõike 3 kohast läbivaatamist

Kuna käesolev aegumise läbivaatamine algatatakse alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt, ei saa selle tulemusena kohaldatavaid meetmeid muuta, vaid neid saab alusmääruse artikli 11 lõike 6 kohaselt kas kehtetuks tunnistada või säilitada.

Kui huvitatud isik leiab, et meetmete läbivaatamine nende muutmiseks on põhjendatud, võib ta taotleda läbivaatamist vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 3.

Isikud, kes soovivad taotleda sellist läbivaatamist, mis toimuks käesolevas teates nimetatud aegumise läbivaatamisest sõltumatult, võivad võtta komisjoniga ühendust eespool märgitud aadressil.

10. Isikuandmete töötlemine

Uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (12).

(1) ELT C 294, 5.9.2017, lk 3.

(2) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(3) Nõukogu 29. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 502/2013, millega muudetakse pärast määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 3 kohast vahepealset läbivaatamist rakendusmäärust (EL) nr 990/2011, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 153, 5.6.2013, lk 17).

(4) Nõukogu 3. oktoobri 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 990/2011, millega pärast aegumise läbivaatamist vastavalt määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõikele 2 kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 261, 6.10.2011, lk 2).

(5) Nõukogu 29. mai 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 501/2013, millega laiendatakse Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste impordi suhtes määrusega (EL) nr 990/2011 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Indoneesiast, Malaisiast, Sri Lankalt ja Tuneesiast lähetatud jalgrataste impordile olenemata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Indoneesia, Malaisia, Sri Lanka või Tuneesia või mitte (ELT L 153, 5.6.2013, lk 1).

(6) Komisjoni 18. mai 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/776, millega laiendatakse nõukogu määrusega (EL) nr 502/2013 Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste impordi suhtes kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Kambodžast, Pakistanist ja Filipiinidelt lähetatud jalgrataste impordile, olenemata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Kambodža, Pakistan või Filipiinid või mitte (ELT L 122, 19.5.2015, lk 4).

(7) Report Significant Distortions in the Economy of the PRC for the purposes of the trade defence investigations, 20.12.2017, SWD (2017) 483 final/2, kättesaadav järgmisel aadressil: http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2017/december/tradoc_156474.pdf.

(8) Tootja on asjaomases riigis asuv tootja, kes toodab vaatlusalust toodet, kaasa arvatud kõik temaga seotud äriühingud, kes osalevad vaatlusaluse toote tootmises, omamaises müügis või ekspordis.

(9) Valimisse võivad kuuluda ainult importijad, kes ei ole eksportivate tootjatega seotud. Tootjatega seotud importijad peavad täitma küsimustiku I lisa asjaomaste eksportivate tootjate kohta. Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad) artikli 127 kohaselt käsitatakse kaht isikut üksteisega seotuna, kui: a) nad on teineteise äriühingu ametiisikud või juhatuse liikmed; b) nad on juriidiliselt tunnustatud äripartnerid; c) nende vahel on töösuhe; d) kolmas isik omab, kontrollib või valdab otseselt või kaudselt vähemalt 5 % mõlema poole kõigist emiteeritud hääleõiguslikest osadest või aktsiatest; e) üks nendest kontrollib otseselt või kaudselt teist; f) kolmas isik kontrollib otseselt või kaudselt mõlemaid; g) nad koos kontrollivad otseselt või kaudselt kolmandat isikut; või h) nad on ühe ja sama perekonna liikmed (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558). Isikuid käsitatakse ühe ja sama perekonna liikmetena ainult juhul, kui nad on sugulussuhetelt: i) abikaasad, ii) vanem ja laps, iii) vend ja õde (sealhulgas poolvend ja -õde), iv) vanavanem ja lapselaps, v) onu või tädi ja õe- või vennalaps, vi) ämm või äi ja väimees või minia, vii) abikaasa vend või õemees ja abikaasa õde või vennanaine. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artikli 5 lõikele 4 tähendab „isik“ füüsilist isikut, juriidilist isikut ja mis tahes isikuteühendust, kes ei ole juriidiline isik, kuid kes saab liidu või siseriikliku õiguse kohaselt teha õigustoiminguid (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

(10) Sõltumatute importijate esitatud andmeid võib käesolevas uurimises kasutada ka muudes küsimustes kui vaid dumpingu kindlakstegemiseks.

(11) Märkega „Limited“ tähistatakse dokument, mida alusmääruse artikli 19 ja WTO GATT 1994 VI artikli rakendamise lepingu (dumpinguvastane leping) artikli 6 kohaselt käsitatakse konfidentsiaalsena. Seda dokumenti kaitstakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) artikli 4 kohaselt.

(12) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

I LISA

Tekst pildi

☐ Piiratud kasutusega versioon (1)

☐ Huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud versioon

(märkida vastavasse kasti rist)

HIINA RAHVAVABARIIGIST PÄRIT JALGRATASTE IMPORTI KÄSITLEV DUMPINGUVASTANE MENETLUS

HIINA RAHVAVABARIIGI TOOTJATE VALIMI MOODUSTAMISEKS VAJALIK TEAVE

Käesolev vorm on koostatud selleks, et aidata Hiina Rahvavabariigi tootjatel esitada algatamisteate punktis 5.2.1 nõutav valimi moodustamiseks vajalik teave.

Nii piiratud kasutusega versioon („Limited“) kui ka huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud versioon („For inspection by interested parties“) tuleb komisjonile tagasi saata vastavalt algatamisteatele.

1. NIMI JA KONTAKTANDMED

Esitage oma äriühingu kohta järgmised andmed:

Äriühingu nimi

Aadress

Kontaktisik

E-posti aadress

Telefon

Faks

2. KÄIVE, MÜÜGIMAHT, TOODANG JA TOOTMISVÕIMSUS

Märkige algatamisteate punktis 5.1 määratletud läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta algatamisteates määratletud vaatlusaluse toote toodang, tootmisvõimsus, käive äriühingu arvestusvääringus (eksportmüük igasse liidu 28 liikmesriiki (2) eraldi ja kõikidesse liikmesriikidesse kokku, eksportmüük muudesse maailma riikidesse (kokku ja viide suurimasse importivasse riiki eraldi, omamaine müük) ning vaatlusaluse toote vastav kaal ja maht. Märkige kaal tonnides ja kasutatud vääring.

I tabel

Käive ja müügimaht

Tükkides

Väärtus arvestusvääringus

Märkige kasutatud vääring

Teie äriühingu toodetud vaatlusaluse toote eksportmüük igasse ELi liikmesriiki eraldi ja kõigisse 28 liikmesriiki kokku

Kokku:

Nimetage kõik liikmesriigid (*):

Teie äriühingu toodetud uurimisaluse toote eksportmüük muudesse maailma riikidesse

Kokku:

Nimetage viis suurimat importivat riiki ning esitage vastavad mahud ja väärtused (*)

(1) See dokument on üksnes sisekasutuseks. Seda kaitstakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) artiklile 4. See on konfidentsiaalne dokument Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1036 (ELT L 176, 30.6.2016, lk 21) artikli 19 ja WTO GATT 1994 VI artikli rakendamise lepingu (dumpinguvastane leping) artikli 6 kohaselt.

(2) Euroopa Liidu 28 liikmesriiki on: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tššehhi Vabariik, Ungari ja Ühendkuningriik.

☐ Piiratud kasutusega versioon (1)

☐ Huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud versioon

(märkida vastavasse kasti rist)

HIINA RAHVAVABARIIGIST PÄRIT JALGRATASTE IMPORTI KÄSITLEV DUMPINGUVASTANE MENETLUS

HIINA RAHVAVABARIIGI TOOTJATE VALIMI MOODUSTAMISEKS VAJALIK TEAVE

Käesolev vorm on koostatud selleks, et aidata Hiina Rahvavabariigi tootjatel esitada algatamisteate punktis 5.2.1 nõutav valimi moodustamiseks vajalik teave.

1. NIMI JA KONTAKTANDMED

Esitage oma äriühingu kohta järgmised andmed:

Äriühingu nimi

Aadress

Kontaktisik

E-posti aadress

Telefon

Faks

2. KÄIVE, MÜÜGIMAHT, TOODANG JA TOOTMISVÕIMSUS

I tabel

Käive ja müügimaht

Tükkides

Väärtus arvestusvääringus

Märkige kasutatud vääring

Teie äriühingu toodetud vaatlusaluse toote eksportmüük igasse ELi liikmesriiki eraldi ja kõigisse 28 liikmesriiki kokku

Kokku:

Nimetage kõik liikmesriigid (*):

Teie äriühingu toodetud uurimisaluse toote eksportmüük muudesse maailma riikidesse

Kokku:

Nimetage viis suurimat importivat riiki ning esitage vastavad mahud ja väärtused (*)

Tekst pildi

Tükkides

Väärtus arvestusvääringus

Märkige kasutatud vääring

Teie äriühingu toodetud vaatlusaluse toote omamaine müük

(*) Lisage ridu vastavalt vajadusele.

II tabel

Toodang ja tootmisvõimsus

Tükkides

Teie äriühingu toodetud vaatlusaluse toote kogutoodang

Teie äriühingu tootmisvõimsus vaatlusaluse toote puhul

3. TEIE ÄRIÜHINGU JA SEOTUD ÄRIÜHINGUTE (1) TEGEVUS

Esitage täpne kirjeldus äriühingu ja kõikide vaatlusaluse toote valmistamisse ja/või müüki (eksport ja/või omamaine müük) kaasatud seotud äriühingute tegevuse kohta (loetlege need äriühingud ja märkige nende suhe oma äriühinguga). Kõnealune tegevus võib olla vaatlusaluse toote ostmine või toote valmistamine alltöövõtukokkulepete alusel, vaatlusaluse toote töötlemine või sellega kauplemine (loetelu ei ole täielik).

Äriühingu nimi ja asukoht

Tegevus

Suhe

4. MUU TEAVE

Esitage mis tahes muu asjakohane teave, mida äriühing peab komisjonile valimi moodustamise jaoks kasulikuks.

5. SERTIFITSEERIMINE

Eespool kirjeldatud teabe esitamisega nõustub äriühing enda võimaliku kaasamisega valimisse. Kui äriühing kaasatakse valimisse, tähendab see, et ta peab vastama küsimustikule ning olema nõus, et tema vastuste kontrollimiseks külastatakse tema valdusi. Kui äriühing märgib, et ei ole võimaliku valimisse kaasamisega nõus, käsitatakse seda uurimise raames koostööst keeldumisena. Komisjon teeb järeldused koostööst keelduvate eksportivate tootjate kohta kättesaadavate faktide põhjal ning tulemus võib olla asjaomasele äriühingule ebasoodsam, kui see olnuks koostöö korral.

Volitatud ametiisiku allkiri:

Volitatud ametiisiku nimi ja ametikoht:

Kuupäev:

(1) Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad) artikli 127 kohaselt käsitatakse kaht isikut üksteisega seotuna, kui: a) nad on teineteise äriühingu ametiisikud või juhatuse liikmed; b) nad on juriidiliselt tunnustatud äripartnerid; c) nende vahel on töösuhe; d) kolmas isik omab, kontrollib või valdab otseselt või kaudselt 5 % või rohkem mõlema poole kõigist emiteeritud hääleõiguslikest osadest või aktsiatest; e) üks nendest kontrollib otseselt või kaudselt teist; f) kolmas isik kontrollib otseselt või kaudselt mõlemaid; g) nad koos kontrollivad otseselt või kaudselt kolmandat isikut; või h) nad on ühe perekonna liikmed. (ELT L 143, 29.12.2015, lk 558). Isikuid käsitatakse ühe ja sama perekonna liikmetena ainult juhul, kui nad on sugulussuhetelt: i) abikaasad, ii) vanem ja laps, iii) vend ja õde (sealhulgas poolvend ja -õde), iv) vanavanem ja lapselaps, v) onu või tädi ja õe- või vennalaps, vi) ämm või äi ja väimees või minia, vii) abikaasa vend või õemees ja abikaasa õde või vennanaine. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artikli 5 lõikele 4 tähendab „isik“ füüsilist isikut, juriidilist isikut ja mis tahes isikuteühendust, kes ei ole juriidiline isik, kuid kes saab liidu või siseriikliku õiguse kohaselt teha õigustoiminguid (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

Tükkides

Väärtus arvestusvääringus

Märkige kasutatud vääring

Teie äriühingu toodetud vaatlusaluse toote omamaine müük

(*) Lisage ridu vastavalt vajadusele.

II tabel

Toodang ja tootmisvõimsus

Tükkides

Teie äriühingu toodetud vaatlusaluse toote kogutoodang

Teie äriühingu tootmisvõimsus vaatlusaluse toote puhul

3. TEIE ÄRIÜHINGU JA SEOTUD ÄRIÜHINGUTE (1) TEGEVUS

Äriühingu nimi ja asukoht

Tegevus

Suhe

4. MUU TEAVE

Esitage mis tahes muu asjakohane teave, mida äriühing peab komisjonile valimi moodustamise jaoks kasulikuks.

5. SERTIFITSEERIMINE

Volitatud ametiisiku allkiri:

Volitatud ametiisiku nimi ja ametikoht:

Kuupäev:

II LISA

Tekst pildi

☐ Piiratud kasutusega versioon (1)

☐ Huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud versioon

(märkida vastavasse kasti rist)

HIINA RAHVAVABARIIGIST PÄRIT JALGRATASTE IMPORTI KÄSITLEV DUMPINGUVASTANE MENETLUS

SÕLTUMATUTE IMPORTIJATE VALIMI MOODUSTAMISEKS VAJALIK TEAVE

Käesolev vorm on koostatud selleks, et aidata sõltumatutel importijatel esitada algatamisteate punkti 5.2.3 kohaselt nõutava valimi moodustamiseks vajalik teave.

1. NIMI JA KONTAKTANDMED

Esitage oma äriühingu kohta järgmised andmed:

Äriühingu nimi

Aadress

Kontaktisik

E-posti aadress

Telefon

Faks

2. KÄIVE JA MÜÜGIMAHT

Märkige algatamisteate punktis 5.1 määratletud läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta äriühingu kogukäive eurodes, käive ja kaal või maht seoses algatamisteates määratletud vaatlusaluse toote importimisega liitu (2) ja edasimüügiga liidu turul pärast nende importimist Hiina Rahvavabariigist ning vastav kaal või maht. Märkige kaal tonnides.

Tükkides

Väärtus eurodes (EUR)

Teie äriühingu kogukäive eurodes (EUR)

Vaatlusaluse toote import liitu

Vaatlusaluse toote edasimüük liidu turul pärast importimist

(2) Euroopa Liidu 28 liikmesriiki on: Belgia, Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Taani, Saksamaa, Eesti, Horvaatia, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küpros, Läti, Leedu, Luksemburg, Ungari, Malta, Madalmaad, Austria, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriik.

☐ Piiratud kasutusega versioon (1)

☐ Huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud versioon

(märkida vastavasse kasti rist)

HIINA RAHVAVABARIIGIST PÄRIT JALGRATASTE IMPORTI KÄSITLEV DUMPINGUVASTANE MENETLUS

SÕLTUMATUTE IMPORTIJATE VALIMI MOODUSTAMISEKS VAJALIK TEAVE

Käesolev vorm on koostatud selleks, et aidata sõltumatutel importijatel esitada algatamisteate punkti 5.2.3 kohaselt nõutava valimi moodustamiseks vajalik teave.

1. NIMI JA KONTAKTANDMED

Esitage oma äriühingu kohta järgmised andmed:

Äriühingu nimi

Aadress

Kontaktisik

E-posti aadress

Telefon

Faks

2. KÄIVE JA MÜÜGIMAHT

Tükkides

Väärtus eurodes (EUR)

Teie äriühingu kogukäive eurodes (EUR)

Vaatlusaluse toote import liitu

Vaatlusaluse toote edasimüük liidu turul pärast importimist

Tekst pildi

3. TEIE ÄRIÜHINGU JA SEOTUD ÄRIÜHINGUTE (1) TEGEVUS

Äriühingu nimi ja asukoht

Tegevus

Suhe

4. MUU TEAVE

Esitage mis tahes muu asjakohane teave, mida äriühing peab komisjonile valimi moodustamise jaoks kasulikuks.

5. SERTIFITSEERIMINE

Eespool kirjeldatud teabe esitamisega nõustub äriühing enda võimaliku kaasamisega valimisse. Kui äriühing kaasatakse valimisse, tähendab see, et ta peab vastama küsimustikule ning olema nõus, et tema vastuste kontrollimiseks külastatakse tema valdusi. Kui äriühing märgib, et ei ole võimaliku valimisse kaasamisega nõus, käsitatakse seda uurimise raames koostööst keeldumisena. Komisjon teeb järeldused koostööst keelduvate importijate kohta kättesaadavate faktide põhjal ning tulemus võib olla asjaomasele äriühingule ebasoodsam, kui see olnuks tema koostöö korral.

Volitatud ametiisiku allkiri:

Volitatud ametiisiku nimi ja ametikoht:

Kuupäev:

3. TEIE ÄRIÜHINGU JA SEOTUD ÄRIÜHINGUTE (1) TEGEVUS

Äriühingu nimi ja asukoht

Tegevus

Suhe

4. MUU TEAVE

Esitage mis tahes muu asjakohane teave, mida äriühing peab komisjonile valimi moodustamise jaoks kasulikuks.

5. SERTIFITSEERIMINE

Eespool kirjeldatud teabe esitamisega nõustub äriühing enda võimaliku kaasamisega valimisse. Kui äriühing kaasatakse valimisse, tähendab see, et ta peab vastama küsimustikule ning olema nõus, et tema vastuste kontrollimiseks külastatakse tema valdusi. Kui äriühing märgib, et ei ole võimaliku valimisse kaasamisega nõus, käsitatakse seda uurimise raames koostööst keeldumisena. Komisjon teeb järeldused koostööst keelduvate importijate kohta kättesaadavate faktide põhjal ning tulemus võib olla asjaomasele äriühingule ebasoodsam, kui see olnuks tema koostöö korral.

Volitatud ametiisiku allkiri:

Volitatud ametiisiku nimi ja ametikoht:

Kuupäev:

III LISA

Tekst pildi

☐ Piiratud kasutusega versioon (1)

☐ Huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud versioon

(märkida vastavasse kasti rist)

HIINA RAHVAVABARIIGIST PÄRIT JALGRATASTE IMPORTI KÄSITLEV DUMPINGUVASTANE MENETLUS

TEABEPÄRING SEOSES HIINA RAHVAVABARIIGI TOOTJATE KASUTATAVATE SISENDITEGA

Käesolev vorm on koostatud selleks, et aidata Hiina Rahvavabariigi tootjatel vastata algatamisteate punktis 5.2.2 esitatud sisendeid käsitlevale teabepäringule.

Taotletud teave tuleks saata komisjonile algatamisteates esitatud aadressile 15 päeva jooksul alates käesoleva teate lisamisest toimikule.

1. NIMI JA KONTAKTANDMED

Esitage oma äriühingu kohta järgmised andmed:

Äriühingu nimi

Aadress

Kontaktisik

E-posti aadress

Telefon

Faks

2. TEAVE SELLISTE SISENDITE KOHTA, MIDA TEIE ÄRIÜHING JA SEOTUD ÄRIÜHINGUD KASUTAVAD

Palun kirjeldage lühidalt vaatlusaluse toote tootmisprotsessi.

Palun loetlege kõik toote valmistamiseks kasutatavad materjalid (tooraine ja töödeldud materjalid) ja märkige selleks kuluv energia ning kõik kõrvalsaadused ja jäätmed, mida müüakse või mis võetakse vaatlusaluse toote tootmisprotsessis (uuesti) kasutusele. Vajaduse korral esitage alljärgnevasse iga tabelisse sisestatud artikli kohta vastav harmoneeritud süsteemi (HS) kood (2). Palun täitke eraldi lisa vaatlusalust toodet valmistava iga seotud ettevõtte kohta, kui tootmisprotsess erineb.

Tooraine/energia

HSi kood

(Vajaduse korral lisage ridu)

(1) See dokument on üksnes sisekasutuseks. Seda kaitstakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) artiklile 4. See on konfidentsiaalne dokument vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1036 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed) (ELT L 176, 30.6.2016, lk 21) artiklile 19 ja WTO GATT 1994 VI artikli rakendamise lepingu (dumpinguvastane leping) artiklile 6.

(2) Kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteem (tavaliselt viidataks sellele kui „harmoneeritud süsteemile“ või „HSile“) on mitmeotstarbeline rahvusvaheline tootenomenklatuur, mida arendab Maailma Tolliorganisatsioon.

☐ Piiratud kasutusega versioon (1)

☐ Huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud versioon

(märkida vastavasse kasti rist)

HIINA RAHVAVABARIIGIST PÄRIT JALGRATASTE IMPORTI KÄSITLEV DUMPINGUVASTANE MENETLUS

TEABEPÄRING SEOSES HIINA RAHVAVABARIIGI TOOTJATE KASUTATAVATE SISENDITEGA

Käesolev vorm on koostatud selleks, et aidata Hiina Rahvavabariigi tootjatel vastata algatamisteate punktis 5.2.2 esitatud sisendeid käsitlevale teabepäringule.

Taotletud teave tuleks saata komisjonile algatamisteates esitatud aadressile 15 päeva jooksul alates käesoleva teate lisamisest toimikule.

1. NIMI JA KONTAKTANDMED

Esitage oma äriühingu kohta järgmised andmed:

Äriühingu nimi

Aadress

Kontaktisik

E-posti aadress

Telefon

Faks

2. TEAVE SELLISTE SISENDITE KOHTA, MIDA TEIE ÄRIÜHING JA SEOTUD ÄRIÜHINGUD KASUTAVAD

Palun kirjeldage lühidalt vaatlusaluse toote tootmisprotsessi.

Tooraine/energia

HSi kood

(Vajaduse korral lisage ridu)

(1) See dokument on üksnes sisekasutuseks. Seda kaitstakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) artiklile 4. See on konfidentsiaalne dokument vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1036 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed) (ELT L 176, 30.6.2016, lk 21) artiklile 19 ja WTO GATT 1994 VI artikli rakendamise lepingu (dumpinguvastane leping) artiklile 6.

Tekst pildi

Kõrvalsaadused ja jäätmed

HSi kood

(Vajaduse korral lisage ridu)

Käesolevaga kinnitab asjaomane äriühing, et eespool esitatud teave on tema parimate teadmiste kohaselt täpne.

Volitatud ametiisiku allkiri:

Volitatud ametiisiku nimi ja ametikoht:

Kuupäev

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 189

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	61. aastakäik 4. juuni 2018

Sisukord		Lehekülg
	I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
	SOOVITUSED
	Nõukogu
2018/C 189/01	Nõukogu soovitus, 22. mai 2018, võtmepädevuste kohta elukestvas õppes ( 1)	1

	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2018/C 189/02	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.8899 – OTPP / Carlyle / European Camping Group) ( 1)	14

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Nõukogu
2018/C 189/03	Nõukogu määruse (EÜ) nr 2580/2001 (teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks) artikli 2 lõikes 3 loetletud isikutele ja rühmitustele – AL NASSER Abdelkarim Hussein Mohamed, AL-YACOUB Ibrahim Salih Mohammed, IZZ-AL-DIN Hasan, MOHAMMED Khalid Shaikh, HIZBALLAH MILITARY WING, EJÉRCITO DE LIBERACIÓN NACIONAL (National Liberation Army / Rahvuslik Vabastusarmee), POPULAR FRONT FOR THE LIBERATION OF PALESTINE (PFLP / Palestiina Vabastamise Rahvarinne), POPULAR FRONT FOR THE LIBERATION OF PALESTINE-GENERAL COMMAND, SENDERO LUMINOSO (SL) (Shining Path / Särav Tee) – teatatakse järgmist (vt nõukogu 21. märtsi 2018. aasta rakendusmääruse (EL) 2018/468 lisa)	15
	Euroopa Komisjon
2018/C 189/04	Euroopa Keskpanga poolt peamistel refinantseerimistoimingutel rakendatav intressimäär: 0,00 % 1. juuni 2018 — Euro vahetuskurss	17

	V Teated
	ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2018/C 189/05	Teade Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta	18
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2018/C 189/06	Eelteatis koondumise kohta (juhtum M.8927 – Sumitomo Corporation / Sumitomo Mitsui Financial Group / Sumitomo Mitsui Finance and Leasing Company) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1)	32

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1669
JPY	Jaapani jeen	127,74
DKK	Taani kroon	7,4441
GBP	Inglise nael	0,87680
SEK	Rootsi kroon	10,2943
CHF	Šveitsi frank	1,1531
ISK	Islandi kroon	122,10
NOK	Norra kroon	9,5323
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,827
HUF	Ungari forint	319,84
PLN	Poola zlott	4,3162
RON	Rumeenia leu	4,6650
TRY	Türgi liir	5,3991
AUD	Austraalia dollar	1,5494
CAD	Kanada dollar	1,5142
HKD	Hongkongi dollar	9,1547
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6737
SGD	Singapuri dollar	1,5617
KRW	Korea vonn	1 254,17
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	14,8313
CNY	Hiina jüaan	7,4883
HRK	Horvaatia kuna	7,3850
IDR	Indoneesia ruupia	16 195,41
MYR	Malaisia ringit	4,6536
PHP	Filipiini peeso	61,375
RUB	Vene rubla	72,5972
THB	Tai baat	37,376
BRL	Brasiilia reaal	4,3681
MXN	Mehhiko peeso	23,2834
INR	India ruupia	78,3140


	(1) EMPs kohaldatav tekst