ISSN 1977-0898

Euroopa Liidu

Teataja

C 118

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

61. aastakäik
4. aprill 2018


Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

II   Teatised

 

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

 

Euroopa Komisjon

2018/C 118/01

Koondumisteatise tühistamine (juhtum M.8547 – Celanese/Blackstone/JV) ( 1 )

1

2018/C 118/02

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.8825 – Platinum Equity Group / Wyndham Vacation Rentals Europe Businesses) ( 1 )

1

2018/C 118/03

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.8836 – 3i/Sits) ( 1 )

2


 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

 

Euroopa Komisjon

2018/C 118/04

Euroopa Keskpanga poolt peamistel refinantseerimistoimingutel rakendatav intressimäär: 0,00 % 1. aprill 2018 — Euro vahetuskurss

3

2018/C 118/05

Komisjoni teatis, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/142/EÜ (küttegaasiseadmete kohta) rakendamisega (Liidu ühtlustamisaktide kohaste ühtlustatud standardite pealkirjade ja viidete avaldamine)  ( 1 )

4

2018/C 118/06

Euro käibemüntide uus liikmesriiki tähistav külg

19


 

V   Teated

 

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

 

Euroopa Komisjon

2018/C 118/07

Komisjoni teatis, mis avaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõike 4 kohaselt juhtumi AT.40461 (DE-DK ühendamise projekt) kohta

20


 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

 


II Teatised

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

Euroopa Komisjon

4.4.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 118/1


Koondumisteatise tühistamine

(juhtum M.8547 – Celanese/Blackstone/JV)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2018/C 118/01)

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 139/2004

12. septembril 2017 sai komisjon teatise Celanese’i ja Blackstone’i kavandatava koondumise kohta. 19. märtsil 2018 teatas(id) teatise esitaja(d) komisjonile, et ta/nad on teatise tühistanud.


4.4.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 118/1


Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(juhtum M.8825 – Platinum Equity Group / Wyndham Vacation Rentals Europe Businesses)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2018/C 118/02)

23. märtsil 2018 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32018M8825 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.


4.4.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 118/2


Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(juhtum M.8836 – 3i/Sits)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2018/C 118/03)

26. märtsil 2018 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32018M8836 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.


IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Euroopa Komisjon

4.4.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 118/3


Euroopa Keskpanga poolt peamistel refinantseerimistoimingutel rakendatav intressimäär (1):

0,00 % 1. aprill 2018

Euro vahetuskurss (2)

3. aprill 2018

(2018/C 118/04)

1 euro =


 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,2308

JPY

Jaapani jeen

130,76

DKK

Taani kroon

7,4492

GBP

Inglise nael

0,87523

SEK

Rootsi kroon

10,2968

CHF

Šveitsi frank

1,1775

ISK

Islandi kroon

121,50

NOK

Norra kroon

9,6338

BGN

Bulgaaria leev

1,9558

CZK

Tšehhi kroon

25,367

HUF

Ungari forint

312,24

PLN

Poola zlott

4,2087

RON

Rumeenia leu

4,6610

TRY

Türgi liir

4,8967

AUD

Austraalia dollar

1,5994

CAD

Kanada dollar

1,5818

HKD

Hongkongi dollar

9,6602

NZD

Uus-Meremaa dollar

1,6964

SGD

Singapuri dollar

1,6114

KRW

Korea vonn

1 297,87

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

14,5517

CNY

Hiina jüaan

7,7351

HRK

Horvaatia kuna

7,4320

IDR

Indoneesia ruupia

16 935,95

MYR

Malaisia ringit

4,7702

PHP

Filipiini peeso

64,034

RUB

Vene rubla

70,8835

THB

Tai baat

38,376

BRL

Brasiilia reaal

4,0742

MXN

Mehhiko peeso

22,3936

INR

India ruupia

80,0140


(1)  Kurss kohaldatud viimastele toimingutele, mis on sooritatud enne osutatud kuupäeva. Muutuva intressimääraga pakkumismenetluse puhul on tegemist marginaalse intressimääraga.

(2)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.


4.4.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 118/4


Komisjoni teatis, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/142/EÜ (küttegaasiseadmete kohta) rakendamisega

(Liidu ühtlustamisaktide kohaste ühtlustatud standardite pealkirjade ja viidete avaldamine)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2018/C 118/05)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määruse (EL) 2016/426 (mis käsitleb küttegaasi põletavaid seadmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/142/EÜ) (1) artikliga 44 ette nähtud üleminekusätete kohaselt ei takista liikmesriigid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/142/EÜ (2) hõlmatud seadmete turul kättesaadavaks tegemist või kasutusele võtmist, kui need vastavad nimetatud direktiivi nõuetele ning kui need on turule lastud enne 21. aprilli 2018. Seetõttu võib vastavuse korral harmoneeritud standarditele, mille viide on avaldatud vastavalt direktiivile 2009/142/EÜ, nagu on loetletud selle komisjoni teatise 2. veerus, ka edaspidi eeldada vastavust ainult kõnealuse direktiivi sätetele ning ainult kuni 20. aprillini 2018. Seda direktiivi 2009/142/EÜ kohast vastavuseeldust ei kohaldata alates 21. aprillist 2018.

ESO (3)

Standardi tähis ja nimetus

(ja viitedokument)

Viide asendatavale standardile

Kuupäev, mil asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus kaotab kehtivuse Märkus 1

(1)

(2)

(3)

(4)

CEN

EN 26:1997

Otsesed gaasiküttel tarbevee soojendid, mis on varustatud atmosfääriõhul töötavate põletitega

 

 

EN 26:1997/AC:1998

 

 

EN 26:1997/A1:2000

Märkus 3

18.7.2001

EN 26:1997/A3:2006

Märkus 3

30.6.2007

EN 26:1997/A2:2004

Märkus 3

18.11.2009

CEN

EN 30–1-1:2008+A1:2010

Kodused gaaskuumutusega toiduvalmistusseadmed. Osa 1–1: Ohutus. Üldist

EN 30–1-1:2008

Märkus 2.1

31.1.2011

CEN

EN 30–1-2:1999

Kodused gaaskuumutusega toiduvalmistusseadmed. Osa 1–2: Ohutus. Võimendatud konvektsiooniga ahjud ja/või grillid

 

 

CEN

EN 30–1-3:2003+A1:2006

Kodused gaaskuumutusega toiduvalmistusseadmed. Osa 1–3: Ohutus. Klaaskeraamilise keeduplaadiga seadmetele

EN 30–1-3:2003

Märkus 2.1

30.6.2007

CEN

EN 30–1-4:2002

Kodused gaaskuumutusega toiduvalmistusseadmed. Osa 1–4: Ohutus. Ühe või mitme automaatjuhitava põletiga seadmed

 

 

EN 30–1-4:2002/A1:2006

Märkus 3

30.6.2007

CEN

EN 30–2-1:1998

Kodused gaaskuumutusega toiduvalmistusseadmed. Osa 2–1: Energia säästmine. Üldist

 

 

EN 30–2-1:1998/A1:2003

Märkus 3

10.12.2004

EN 30–2-1:1998/A2:2005

Märkus 3

11.11.2005

EN 30–2-1:1998/A1:2003/AC:2004

 

 

CEN

EN 30–2-2:1999

Kodused gaaskuumutusega toiduvalmistusseadmed. Osa 2–2: Energiasäästlikkus. Võimendatud konvektsiooniga ahjud ja/või grillid

 

 

CEN

EN 88–1:2007

Rõhuregulaatorid ja nendega seotud ohutusseadmed gaasiseadmetele. Osa 1: Rõhuregulaatorid sisendrõhule kuni 500 mbar

EN 88:1991

Märkus 2.1

31.5.2008

CEN

EN 88–2:2007

Rõhuregulaatorid ja nendega seotud ohutusseadmed gaasiseadmetele sisendrõhuga vahemikus 0,5 bar ja 5 bar

 

 

CEN

EN 89:1999

Gaasiküttega paagiveesoojendid sanitaarkasutusele

 

 

EN 89:1999/A4:2006

Märkus 3

30.6.2007

EN 89:1999/A3:2006

Märkus 3

30.6.2007

EN 89:1999/A2:2000

Märkus 3

18.7.2001

EN 89:1999/A1:1999

Märkus 3

17.10.2000

CEN

EN 125:2010

Seadised gaasipõletusseadmete leegi kontrollimiseks. Termoelektrilised leegi kontrollseadised

EN 125:1991

Märkus 2.1

22.12.2010

CEN

EN 126:2004

Gaasitarvitite multiregulaatorid

EN 126:1995

Märkus 2.1

10.12.2004

CEN

EN 161:2007

Automaatsed sulgeventiilid gaasipõletite ja gaasiseadmete jaoks

EN 161:2001

Märkus 2.1

31.7.2007

CEN

EN 203–1:2005+A1:2008

Gaaskuumutusega toitlustusettevõtteseadmed. Osa 1: Üldised ohutusnõuded

EN 203–1:2005

Märkus 2.1

18.11.2009

CEN

EN 203–2-1:2005

Gaaskuumutusega toitlustusettevõtteseadmed. Osa 2–1: Erinõuded. Avatud põletid ja wokipõletid

EN 203–2:1995

Märkus 2.1

31.12.2008

CEN

EN 203–2-2:2006

Gaaskuumutusega toitlustusettevõtteseadmed. Osa 2–2: Erinõuded. Praeahjud

EN 203–2:1995

Märkus 2.1

31.12.2008

CEN

EN 203–2-3:2005

Gaaskuumutusega toitlustusettevõtteseadmed. Osa 2–3: Erinõuded. Keetmisnõud

EN 203–2:1995

Märkus 2.1

31.12.2008

CEN

EN 203–2-4:2005

Gaaskuumutusega toitlustusettevõtteseadmed. Osa 2–4: Erinõuded. Fritüürid

EN 203–2:1995

Märkus 2.1

31.12.2008

CEN

EN 203–2-6:2005

Gaaskuumutusega toitlustusettevõtteseadmed. Osa 2–6: Erinõuded. Veekeetmisseadmed karastusjookidele

EN 203–2:1995

Märkus 2.1

31.12.2008

CEN

EN 203–2-7:2007

Gaaskuumutusega toitlustusettevõtteseadmed. Osa 2–7:Erinõuded. Küpsetusplaadid ja pöörleva praevardaga grillid

EN 203–2:1995

Märkus 2.1

31.12.2008

CEN

EN 203–2-8:2005

Gaaskuumutusega toitlustusettevõtteseadmed. Osa 2–8: Erinõuded. Prae- ja paellapannid

EN 203–2:1995

Märkus 2.1

31.12.2008

CEN

EN 203–2-9:2005

Gaaskuumutusega toitlustusettevõtteseadmed. Osa 2–9: Erinõuded. Massiivsed pinnad, soojendusalused ja restid

EN 203–2:1995

Märkus 2.1

31.12.2008

CEN

EN 203–2-10:2007

Gaaskuumutusega toitlustusettevõtteseadmed. Osa 2–10:Erinõuded. Söegrillid

EN 203–2:1995

Märkus 2.1

31.12.2008

CEN

EN 203–2-11:2006

Gaaskuumutusega toitlustusettevõtteseadmed. Osa 2–11: Erinõuded. Pastavalmistusmasinad

EN 203–2:1995

Märkus 2.1

31.12.2008

CEN

EN 203–3:2009

Gaasküttega toitlustusseadmed. Osa 3: Toiduga kokku puutuvad materjalid ja osad ning muud hügieenialased aspektid

 

 

CEN

EN 257:2010

Gaasiseadmete mehaanilised termostaadid

EN 257:1992

Märkus 2.1

31.12.2010

CEN

EN 297:1994

Gaas-keskküttekatlad. B11 ja B11BS tüüpi katlad, millel on atmosfääriõhul töötavad põletid nominaalsoojussisendiga mitte üle 70 kW

 

 

EN 297:1994/A3:1996

Märkus 3

24.2.1998

EN 297:1994/A6:2003

Märkus 3

23.12.2003

EN 297:1994/A5:1998

Märkus 3

31.12.1998

EN 297:1994/A4:2004

Märkus 3

11.6.2005

EN 297:1994/A2:1996

Märkus 3

29.10.2002

EN 297:1994/A2:1996/AC:2006

 

 

CEN

EN 298:2003

Automaatsed gaasipõleti kontrollsüsteemid ventilaatoriga või ilma ventilaatorita gaasipõletitele ja gaasipõletusseadmetele

EN 298:1993

Märkus 2.1

30.9.2006

CEN

EN 303–3:1998

Küttekatlad. Osa 3: Gaas-keskküttekatlad. Katlakerest ja sundtõmbega põletist koosnev komplekt

 

 

EN 303–3:1998/AC:2006

 

 

EN 303–3:1998/A2:2004

Märkus 3

11.6.2005

CEN

EN 303–7:2006

Küttekatlad. Osa 7: Gaasiküttega, sundtõmbepõleti keskküttekatlad nominaalse soojusväljundiga mitte üle 1 000 kW

 

 

CEN

EN 377:1993

Määrdeained, mida kasutatakse nendes seadmetes ja vastavates juhtseadistes, kus on kasutusel põlevgaasid, välja arvatud seadmed, mis on konstrueeritud kasutamiseks tööstusprotsessides

 

 

EN 377:1993/A1:1996

Märkus 3

11.6.2005

CEN

EN 416–1:2009

Kõrgele paigaldatavad ühe põletiga, soojust kiirgava toruga gaasküttega soojussüsteemid. Osa 1: Ohutus

EN 416–1:1999

Märkus 2.1

18.11.2009

CEN

EN 416–2:2006

Väljaspool kodumajapidamist kasutamiseks mõeldud kõrgele paigaldatavad ühe põletiga, soojust kiirgava toruga gaasküttega soojussüsteemid. Osa 2: Ratsionaalne energiakulu

 

 

CEN

EN 419–1:2009

Kõrgele paigaldatavad soojust kiirgavad gaasikütteseadmed, mitte majapidamises kasutamiseks. Osa 1: Ohutus

EN 419–1:1999

Märkus 2.1

18.11.2009

CEN

EN 419–2:2006

Kõrgele paigaldatavad soojustkiirgavad väljaspool kodumajapidamist kasutatavad gaasikütteseadmed. Osa 2: Energiasäästmine

 

 

CEN

EN 437:2003+A1:2009

Katsetamisgaasid. Proovirõhud. Tarvitite kategooriad

EN 437:2003

Märkus 2.1

18.11.2009

CEN

EN 449:2002+A1:2007

Vedelgaasiseadmete tehniline kirjeldus. Kodumajapidamises kasutatavad heitgaasita ruumisoojendid (kaasa arvatud difuussed katalüütilised põlemissoojendid)

EN 449:2002

Märkus 2.1

23.12.2008

CEN

EN 461:1999

Vedelgaasiseadmete tehniline kirjeldus. Majapidamises mittekasutatavad lõõrita kütteseadmed, mis ei ületa 10 kW, ruumide kütmiseks

 

 

EN 461:1999/A1:2004

Märkus 3

10.12.2004

CEN

EN 483:1999

Gaas-keskküttekatlad. C tüüpi katlad, mille nimisoojuskoormus ei ületa 70 kW

 

 

EN 483:1999/A2:2001/AC:2006

 

 

EN 483:1999/A2:2001

Märkus 3

31.1.2002

CEN

EN 484:1997

Vedelgaasiseadmete tehniline kirjeldus. Eraldipaiknevad gaasipliidid, kaasa arvatud välisgrilliga

 

 

CEN

EN 497:1997

Vedelgaasiseadmete tehniline kirjeldus. Polüfunktsionaalsed keedupõletid õues kasutamiseks

 

 

CEN

EN 498:1997

Vedelgaasiseadmete tehniline kirjeldus. Välisgrillid

 

 

EN 498:1997/AC:2000

 

 

CEN

EN 509:1999

Dekoratiivsed kütuseefektiga gaasiseadmed

 

 

EN 509:1999/A1:2003

Märkus 3

31.12.2003

EN 509:1999/A2:2004

Märkus 3

30.6.2005

CEN

EN 521:2006

Vedelgaasiseadmete tehniline kirjeldus. Veeldatud bensiiniaurude rõhul töötavad portatiivsed seadmed

EN 521:1998

Märkus 2.1

31.8.2006

Hoiatus (1):

Käesolev dokument ei hõlma teisaldatavaid horisontaalseid gaasipliite (2).

(1)

Kooskõlas komisjoni 17. detsembri 2015. aasta rakendusotsusega (EL) 2015/2414, mis käsitleb ühtlustatud standardi EN 521:2006 (Vedelgaasiseadmete tehniline kirjeldus. Teisaldatavad vedelgaasi aururõhul töötavad vedelgaasitarvitid) viite piiranguga avaldamist Euroopa Liidu Teatajas kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/142/EÜ (ELT L 333, 19.12.2015, lk 120).

(2)

Horisontaalsed gaasipliidid koosnevad põletist, mis on paigaldatud horisontaalse korpuse külge, millesse integreeritud laegas gaasimahuti jaoks paikneb põleti kõrval.

CEN

EN 525:2009

Väljaspool kodumajapidamist kasutatavad gaasiküttel sundkonvektsiooniga otsepõlemis-õhusoojendid ruumide soojendamiseks, soojuse netosisendväärtusega alla 300 kW

EN 525:1997

Märkus 2.1

30.11.2009

CEN

EN 549:1994

Kummimaterjalid gaasiseadmete tihenditele ja membraanidele

EN 279:1991

EN 291:1992

Märkus 2.1

31.12.1995

CEN

EN 613:2000

Iseseisvad gaasiküttega konvektsioonkütte seadmed

 

 

EN 613:2000/A1:2003

Märkus 3

23.12.2003

CEN

EN 621:2009

Väljaspool kodumajapidamist kasutatavad gaasiküttel sundkonvektsiooniga otsepõlemis-õhusoojendid ruumide soojendamiseks, soojuse netosisendväärtusega alla 300 kW, ilma põlemisõhku ja/või põlemisjääke teisaldava ventilaatorita

EN 621:1998

Märkus 2.1

31.5.2010

CEN

EN 624:2000

Vedelgaasiseadmete tehniline kirjeldus. Vedelate naftagaaside ruumisoojendamise seadmed hermeetilises ruumis paigaldamiseks sõidukitesse ja laevadesse

 

 

EN 624:2000/A2:2007

Märkus 3

5.6.2009

CEN

EN 625:1995

Gaas-keskküttekatlad. Erinõuded sooja tarbevett tootvatele kateldele, mille nimisoojussisend ei ületa 70 kW

 

 

CEN

EN 656:1999

Gaas-keskküttekatlad. B tüüpi katlad, üle 70 kW nimisoojuskoormusega, kuid ei ületa 300 kW

 

 

EN 656:1999/A1:2006

Märkus 3

18.11.2009

CEN

EN 676:2003+A2:2008

Automaatsed sundtõmbega põletid gaaskütustele

EN 676:2003

Märkus 2.1

30.6.2010

EN 676:2003+A2:2008/AC:2008

 

 

CEN

EN 677:1998

Gaas-keskküttekatlad. Erinõuded kondenseerivatele kateldele, mille nimisoojussisend ei ületa 70 kW

 

 

CEN

EN 732:1998

Vedelgaasiseadmete tehniline kirjeldus. Absorptsioonkülmutid

 

 

CEN

EN 751–1:1996

Tihendusmaterjalid metallist keermesühendustele kontaktis 1., 2. ja 3. põlvkonna gaasidega ja kuuma veega. Osa 1: Anaeroobsed ühenduskompaundid

 

 

CEN

EN 751–2:1996

Tihendusmaterjalid metallist keermesühendustele kontaktis 1., 2. ja 3. põlvkonna gaasidega ja kuuma veega. Osa 2: Mittekõvenevad ühenduskompaundid

 

 

CEN

EN 751–3:1996

Tihendusmaterjalid metallist keermesühendustele kontaktis 1., 2. ja 3. põlvkonna gaasidega ja kuuma veega. Osa 3: Kuumutamata PTFE teibid

 

 

EN 751–3:1996/AC:1997

 

 

CEN

EN 777–1:2009

Kõrgele paigaldatavad mitme põletiga, soojust kiirgava toruga gaasküttega soojussüsteemid mittekoduseks kasutamiseks. Osa 1: Süsteem D. Ohutus

EN 777–1:1999

Märkus 2.1

18.11.2009

CEN

EN 777–2:2009

Kõrgele paigaldatavad mitme põletiga, soojust kiirgava toruga gaasküttega soojussüsteemid mittekoduseks kasutamiseks. Osa 2: Süsteem E. Ohutus

EN 777–2:1999

Märkus 2.1

18.11.2009

CEN

EN 777–3:2009

Kõrgele paigaldatavad mitme põletiga, soojust kiirgava toruga gaasküttega soojussüsteemid mittekoduseks kasutamiseks. Osa 3: Süsteem F. Ohutus

EN 777–3:1999

Märkus 2.1

18.11.2009

CEN

EN 777–4:2009

Kõrgele paigaldatavad mitme põletiga, soojust kiirgava toruga gaasküttega soojussüsteemid mittekoduseks kasutamiseks. Osa 4: Süsteem H. Ohutus

EN 777–4:1999

Märkus 2.1

18.11.2009

CEN

EN 778:2009

Kodumajapidamises kasutatavad sundkonvektsiooniga gaasiküttel õhusoojendid ruumide soojendamiseks, soojuse netosisendväärtusega alla 70 kW, ilma põlemisõhku ja/või põlemisjääke teisaldava ventilaatorita

EN 778:1998

Märkus 2.1

6.5.2010

CEN

EN 1020:2009

Gaasiküttel töötavad sundkonvektsiooniga õhusoojendid, mis pole ette nähtud kasutamiseks kodumajapidamises. Nende soojuse netosisendväärtus on alla 300 kW ja need õhusoojendid on varustatud põlemisõhku ja/või põlemisjääkgaase teisaldava ventilaatoriga

EN 1020:1997

Märkus 2.1

31.5.2010

CEN

EN 1106:2010

Gaasikütteseadmete käsijuhitavad kraanid

EN 1106:2001

Märkus 2.1

22.12.2010

CEN

EN 1196:1998

Kodumajapidamises ja väljaspool seda kasutatavad gaasiküttel õhusoojendid. Lisanõuded kondenseerivatele õhusoojenditele

 

 

CEN

EN 1266:2002

Autonoomsed gaasiküttel töötavad soojendid, mis sisaldavad ventilaatorit, mis aitab kaasa põlemiseks vajaliku õhu ja/või heitgaaside transportimisele

 

 

EN 1266:2002/A1:2005

Märkus 3

28.2.2006

CEN

EN 1319:2009

Kodumajapidamises kasutatavad gaasiküttel õhusoojendid sisendvõimsusega mitte üle 70 kW

EN 1319:1998

Märkus 2.1

30.6.2010

CEN

EN 1458-1:1999

Otsetoimega gaasküttega B22D ja B23D tüüpi olmetrummelkuivatid, mille nimisoojuskoormus ei ületa 6 kW. Osa 1: Ohutus

 

 

CEN

EN 1458-2:1999

Otsetoimega gaasküttega B22D ja B23D tüüpi olmetrummelkuivatid, mille nimisoojuskoormus ei ületa 6 kW. Osa 2: Energia ratsionaalne kasutamine

 

 

CEN

EN 1596:1998

Vedelgaasiseadmete tehniline kirjeldus. Teisaldatavad ja kaasaskantavad sundkonvektsiooniga otsepõlemis-õhusoojendid, mida kasutatakse väljaspool kodumajapidamist

 

 

EN 1596:1998/A1:2004

Märkus 3

10.12.2004

CEN

EN 1643:2000

Gaasipõletite ja gaasiseadmete automaatsulgeklappide klapiproovimissüsteemid

 

 

CEN

EN 1854:2010

Gaasipõletite ja gaasiseadmete rõhu sensorseadised

EN 1854:2006

Märkus 2.1

31.5.2012

CEN

EN 12067-1:1998

Gaasi/õhu suhte kontrollimine gaasipõletites ja gaasipõleti seadmetes. Osa 1: Pneumaatilised tüübid

 

 

EN 12067-1:1998/A1:2003

Märkus 3

23.12.2003

CEN

EN 12067-2:2004

Gaasi/õhu suhte kontrollimine gaasipõletites ja gaasipõletusseadmetes. Osa 2: Elektroonilised tüübid

 

 

CEN

EN 12078:1998

Gaasipõletite ja gaasiseadmete nullrõhu regulaatorid

 

 

CEN

EN 12244-1:1998

Otsese gaasküttega pesumasinad, mille nimisoojuskoormus ei ületa 20 kW. Osa 1: Ohutus

 

 

CEN

EN 12244-2:1998

Otsese gaasküttega pesumasinad, mille nimisoojuskoormus ei ületa 20 kW. Osa 2: Energia säästmine

 

 

CEN

EN 12309-1:1999

Gaasiküttega absorptsiooni ning absorptsiooni kliima- ja/või soojuspumbaseadmed, mille kasulik soojuskoormus ei ületa 70 kW. Osa 1: Ohutus

 

 

CEN

EN 12309-2:2000

Gaasiküttega absorptsiooni ning absorptsiooni kliima- ja/või soojuspumbaseadmed, mille kasulik soojuskoormus ei ületa 70 kW. Osa 2: Energia ratsionaalne kasutamine

 

 

CEN

EN 12669:2000

Gaasiküttega otsetoime kuumaõhupuhurid kasutamiseks kasvuhoonete ja kõrvalruumide kütmiseks

 

 

CEN

EN 12752-1:1999

Gaasipõletiga B tüüpi trummelkuivatid, mille nimisoojuskoormus ei ületa 20 kW. Osa 1: Ohutus

 

 

CEN

EN 12752-2:1999

Gaasipõletiga B tüüpi trummelkuivatid, mille nimisoojuskoormus ei ületa 20 kW. Osa 2: Energia ratsionaalne kasutamine

 

 

CEN

EN 12864:2001

Madala survega mittereguleeritavad regulaatorid, mille väljundsurve on maksimaalselt väiksem või võrdne 200 mbar-iga, mille võimsus on väiksem või võrdne 4 kg/h ning seonduvad ohutusseadmed butaani, propaani või nende segude suhtes

 

 

EN 12864:2001/A1:2003

Märkus 3

10.12.2004

EN 12864:2001/A2:2005

Märkus 3

28.2.2006

EN 12864:2001/A3:2009

Märkus 3

28.2.2010

CEN

EN 13278:2003

Avatud esiosaga autonoomsed gaasküttekehad ruumide kütmiseks

 

 

CEN

EN 13611:2007

Gaasipõletite ja gaasikütteseadmete ohutus- ja juhtseadmed. Üldnõuded

EN 13611:2000

Märkus 2.1

31.5.2008

CEN

EN 13785:2005+A1:2008

Regulaatorid, mille võimsus on kuni 100 kg/h (kaasa arvatud) ja maksimaalne nominaalne väljundrõhk kuni 4 bar (kaasa arvatud), v.a standardis EN 12864 kajastatud, ja nendega seotud ohutusseadmed butaanile, propaanile ja nende segudele

EN 13785:2005

Märkus 2.1

5.6.2009

CEN

EN 13786:2004+A1:2008

Automaatsed ümberlülitusventiilid, mille maksimaalne väljundrõhk on kuni 4 bar (kaasa arvatud) ja võimsus kuni 100 kg/h (kaasa arvatud) ning nendega seotud ohutusseadmed butaanile, propaanile ja nende segudele

EN 13786:2004

Märkus 2.1

5.6.2009

CEN

EN 13836:2006

Gaas-keskküttekatlad. B tüüpi katlad, üle 300 kW nimisoojuskoormusega, kuid ei ületa 1 000 kW

 

 

CEN

EN 14438:2006

Gaasküttega küttekaminasüdamikud enam kui ühe ruumi kütteks

 

 

CEN

EN 14543:2005+A1:2007

Vedelgaasiseadmete tehniline kirjeldus. Rõdude küttekehad. Lõõrita soojust kiirgavad küttekehad kasutamiseks välistingimustes või piisava ventilatsiooniga ruumides

EN 14543:2005

Märkus 2.1

24.5.2008

CEN

EN 14829:2007

Suitsulõõrita autonoomne gaaskütteseade nimisoojatootlikkusega kuni 6 kW

 

 

CEN

EN 15033:2006

Majasisesed hermeetilised veesoojendusseadmed sanitaarse kuuma vee tootmiseks mootorsõidukitele ja paatidele mõeldud LPG kütuse abil

 

 

EN 15033:2006/AC:2008

 

 

Märkus 1.

Tavaliselt on kuupäevaks, mil asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus kehtivuse kaotab, Euroopa standardiorganisatsiooni kehtestatud tühistamiskuupäev, kuid kõnealuste standardite kasutajate tähelepanu juhitakse asjaolule, et teatavatel erandjuhtudel võib olla ka teisiti.

Märkus 2.1.

Uue (või muudetud) standardi reguleerimisala on samasugune nagu asendataval standardil. Osutatud kuupäevast alates ei loo asendatava standardi järgimine enam eeldust, et toode või teenus vastab liidu ajaomaste õigusaktide olulistele või muudele nõuetele.

Märkus 2.2.

Uue standardi reguleerimisala on ulatuslikum kui asendataval standardil. Osutatud kuupäeval ei loo asendatava standardi järgimine enam eeldust, et toode või teenus vastab liidu asjaomaste õigusaktide olulistele või muudele nõuetele.

Märkus 2.3.

Uue standardi reguleerimisala on kitsam kui asendataval standardil. Osutatud kuupäeval ei loo (osaliselt) asendatava standardi järgimine enam eeldust, et uue standardi reguleerimisalasse jäävad tooted või teenused vastavad liidu asjaomaste õigusaktide olulistele või muudele nõuetele. See ei mõjuta vastavuseeldust liidu asjaomaste õigusaktide olulistele või muudele nõuetele nende toodete ja teenuste puhul, mis kuuluvad (osaliselt) asendatava standardi reguleerimisalasse, kuid ei kuulu uue standardi reguleerimisalasse

Märkus 3.

Muudatuste puhul on viitestandard EN CCCCC:AAAA, vajaduse korral selle varasemad muudatused ja osutatud uus muudatus. Asendatav standard koosneb seega standardist EN CCCCC:AAAA ja vajaduse korral selle varasematest muudatustest, kuid ei hõlma osutatud uut muudatust. Osutatud kuupäeval ei anna asendatava standardi järgimine enam eeldust, et toode või teenus vastab liidu asjaomaste õigusaktide olulistele või muudele nõuetele.

MÄRKUSED

Teavet standardite kättesaadavuse kohta saab Euroopa standardiorganisatsioonidest või riikide standardiorganisatsioonidest. Kõnealuste organisatsioonide nimekiri on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1025/2012 (4) artiklile 27 esitatud Euroopa Liidu Teatajas.

Euroopa standardiorganisatsioonid võtavad ühtlustatud standardid vastu inglise keeles (Euroopa Standardikomitee ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee avaldavad ka prantsuse ja saksa keeles). Seejärel tõlgivad riiklikud standardiasutused ühtlustatud standardite pealkirjad kõikidesse nõutavatesse Euroopa Liidu ametlikesse keeltesse. Euroopa Komisjon ei vastuta Euroopa Liidu Teatajas avaldamiseks esitatud pealkirjade õigsuse eest.

Viited parandustele „…/AC:AAAA“ avaldatakse vaid teavitamise eesmärgil. Paranduses on parandatud standardi tekstis esinenud trüki, õigekirja- või samalaadsed vead. Parandus võib puudutada üht või mitut keeleversiooni (inglise, prantsuse ja/või saksa), nii nagu see/need on Euroopa standardiorganisatsiooni poolt vastu võetud.

Viidete avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ei tähenda, et standardid on olemas kõikides Euroopa Liidu ametlikes keeltes.

Loetelu asendab kõik varasemad Euroopa Liidu Teatajas avaldatud loetelud.

Põhjalikumat teavet ühtlustatud standardite ja muude Euroopa standardite kohta võib leida Internetist aadressil

http://ec.europa.eu/growth/single-market/european-standards/harmonised-standards/index_en.htm


(1)  ELT L 81, 31.3.2016, lk 99.

(2)  ELT L 330, 16.12.2009, lk 10.

(3)  ESO: Euroopa standardiorganisatsioon:

CEN: Rue de la Science 23, 1040 Brüssel, BELGIA; tel +32 25500811; faks +32 25500819 (http://www.cen.eu)

Cenelec: Rue de la Science 23, 1040 Brüssel, BELGIA; tel +32 25500811; faks +32 25500819 (http://www.cenelec.eu)

ETSI: 650 route des Lucioles, 06921 Sophia Antipolis, PRANTSUSMAA; tel +33 492944200; faks +33 493654716, (http://www.etsi.eu)

(4)  ELT C 338, 27.9.2014, lk 31.


4.4.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 118/19


Euro käibemüntide uus liikmesriiki tähistav külg

(2018/C 118/06)

Image

Euro käibemündid on seadusliku maksevahendina kasutusel kogu euroalal. Müntidega ametialaselt tegelevate isikute ja laiema avalikkuse teavitamiseks avaldab komisjon kõikide uute euromüntide kujunduse kirjelduse (1). Vastavalt nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldustele (2) võivad euroala liikmesriigid ja riigid, kes on Euroopa Liiduga sõlminud euro käibemüntide käibelelaskmist käsitleva rahanduskokkuleppe, lasta käibele euro mälestusmünte. Selleks peavad olema täidetud teatavad tingimused, millest peamine on nõue, et mälestusmündina kasutataks üksnes 2-eurost münti. Mälestusmüntide tehnilised näitajad vastavad tavaliste 2-euroste käibemüntide näitajatele, kuid nende liikmesriiki tähistaval küljel on mälestust jäädvustav motiiv, mis on riigi või Euroopa tasandil sümboolne.

Käibele laskev riik : Itaalia

Motiiv : Itaalia Tervishoiuministeeriumi asutamise 60. aastapäev

Kujunduse kirjeldus : mündil on kujutatud piltlikult tervist läbi ministeeriumi tegevust kirjeldavate sümbolite: keskkond, teadusuuringud, toitumine ja meditsiin. Vasakul servas on Itaalia Vabariigi akronüüm „RI“; mündi ülaosas Rooma rahapaja tunnus „R“. Naise kujutise all on autori Silvia Petrassi initsiaalid. Vasakult paremale poolkaares tekst „MINISTERO DELLA SALUTE“ ja aastaarvud „1958–2018“.

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Käibele lastavate müntide hinnanguline arv :

Käibelelaskmise aeg : märts 2018


(1)  EÜT C 373, 28.12.2001, lk 1, kus on esitatud teave kõikide 2002. aastal käibele lastud müntide liikmesriiki tähistava külje kohta.

(2)  Vt majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldused ning komisjoni 19. detsembri 2008. aasta soovitus, mis käsitleb ühiseid suuniseid euro käibemüntide liikmesriike tähistavate külgede ja kõnealuste müntide emiteerimise kohta (ELT L 9, 14.1.2009, lk 52).


V Teated

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

Euroopa Komisjon

4.4.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 118/20


Komisjoni teatis, mis avaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõike 4 kohaselt juhtumi AT.40461 (DE-DK ühendamise projekt) kohta

(2018/C 118/07)

1.   Sissejuhatus

(1)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 (1) artiklis 9 on sätestatud, et kui komisjon kavatseb vastu võtta rikkumise lõpetamist nõudva otsuse ja asjaomased ettevõtjad teevad ettepaneku kohustuste võtmiseks seoses komisjoni esialgses hinnangus tõstatatud küsimuste lahendamisega, võib komisjon muuta need kohustused asjaomastele ettevõtjatele siduvaks. Sellise otsuse võib vastu võtta kindlaksmääratud ajavahemikuks ja selles sätestatakse, et komisjonil ei ole enam põhjust meetmeid võtta. Sama määruse artikli 27 lõike 4 kohaselt peab komisjon avaldama juhtumi lühikokkuvõtte ja kohustuste põhilise sisu. Komisjoni määratud tähtaja jooksul võivad huvitatud isikud esitada märkusi.

2.   Juhtumi kokkuvõte

(2)

19. märtsil 2018 võttis komisjon vastu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 lõike 1 tähenduses esialgse hinnangu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 102 ja EMP lepingu artikli 54 väidetavate rikkumiste kohta ettevõtja TenneT TSO GmbH (edaspidi „TenneT“) poolt.

(3)

Komisjon leiab esialgses hinnangus, et ettevõtjal TenneT on elektrienergia ülekandmise turul valitsev seisund oma kontrollpiirkonnas. Komisjon jõudis esialgsele järeldusele, et TenneT võib olla kuritarvitanud oma turgu valitsevat seisundit sellel turul, rikkudes ELi toimimise lepingu artiklit 102 ja EMP lepingu artiklit 54, koheldes võrgu kasutajaid vastavalt nende asukohale erinevalt, mille tulemusel jagas ta siseturu osadeks.

(4)

Komisjon jõudis esialgsele järeldusele, et TenneT annab oma võrgule eelisjuurdepääsu eelkõige sisemaisele elektrienergia tootmisele kellaaegadel, mil sisemaine tuuleenergia tootmine on suur, piirates Lääne-Taani (DK1) võrkudevahelise ühenduse (DE-DK1 ühendamise projekt) kaudu saabuva elektri juurdepääsu. Nii on väga ulatuslikult piiratud DE-DK1 ühendamise projekti elektri kasutada olevat ülekandevõimsust. Komisjon jõudis esialgsele järeldusele, et TenneT tegevus võib takistada elektrienergia vaba liikumist siseturul.

3.   Võetavate kohustuste peamine sisu

(5)

TenneT ei nõustu komisjoni esialgse hinnanguga. Kuid ta soovib siiski võtta määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 kohaseid kohustusi komisjoni tõstatatud konkurentsiprobleemi lahendamiseks. Kohustuste põhipunktid võib kokku võtta järgmiselt:

a)

TenneT teeb turul DE-DK1 võrkudevahelise ühenduse kaudu kättesaadavaks maksimumvõimsuse, pidades kinni ohutusnormidest võrgu turvaliseks talitluseks. Igal juhul tagab TenneT DE-DK1 võrkudevahelisele ühendusele tunnis vähemalt 1 300 MW suuruse läbilaskevõimsuse. 1 300 MW suurune võimsus saavutatakse kuuekuulise juurutamisetapi tulemusel, mille jooksul suurendatakse praegu olemasolevat läbilaskevõimsust iga kuu 120 MW võrra alates määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 kohasest komisjoni otsusest teavitamisele järgneva teise kuu esimesest päevast. Olemasoleva võimsuse optimeerimiseks kasutab TenneT vahetuskauba tegemist ja ümberjaotamist.

b)

TenneT saaks vähendada pakutavast tagatud miinimumvõimsusest väiksemat võimsust üksnes kahes tugevalt piiritletud erandolukorras, täpsemalt siis, kui kohustuste lisas loetletud spetsiifilised kriitilised võrguelemendid seiskuvad või kui esineb hädaolukord, mille põhjustavad i) vahetuskaubana või ümberjaotamisel saadud võimsuse ebapiisavus või ii) muult võrguoperaatorilt saadud abipalve võrgu varustuskindluse säilitamiseks.

c)

Kummagi erandolukorra kategooria puhul ei tohi piirangud tunnis minimaalselt tagatud läbilaskevõimsusest madalama võimsuse korral ületada võimsust, mis on tingimata vajalik TenneT varustuskindluse tagamiseks. Lisaks peab TenneT kriitilise võrguelemendi seisakute korral igal juhul tagama vähemalt 500 MW suuruse võimsuse.

d)

Kohustused hakkavad kehtima määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklile 9 vastavast komisjoni otsuse teavitamise kuupäevast ja jäävad kehtima üheksaks aastaks. TenneT määrab ka usaldusisiku, kes kontrollib kõnealuste kohustuste täitmist.

(6)

Kõnealused kohustused peaksid aitama lahendada komisjoni osutatud probleeme, tagades DE-DK1 ühenduse projekti maksimumvõimsuse pakkumise turul, võttes arvesse õigustatud huvi tagada varustuskindlus. Tunnis minimaalselt tagatud läbilaskevõimsus 1 300 MW hakkab toimima täiendava kaitsemeetmena, mis kujutab endast märkimisväärset edasiminekut võrreldes praeguse olukorraga. Tunnis minimaalselt tagatud läbilaskevõimsusega TenneT-le kaasnevate kulude suhtes ei kohaldata ülemmäära.

(7)

Kohustused on täielikult avaldatud inglise keeles konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil: http://ec.europa.eu/comm/competition/index_en.html.

4.   Kutse märkuste esitamiseks

(8)

Komisjon kavatseb turukontrollist lähtudes võtta vastu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 lõike 1 kohase otsuse, millega kuulutatakse eespool kokkuvõtvalt esitatud ja konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil avaldatud kohustused siduvaks. Juhul kui kohustusi muudetakse märkimisväärselt, tehakse uus turu-uuring.

(9)

Komisjon kutsub vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõikele 4 huvitatud kolmandaid isikuid esitama märkusi kavandatud kohustuste kohta. Eelkõige ootab komisjon huvitatud isikutelt märkusi tunnis minimaalselt tagatud läbilaskevõimsuse kohta ja erandite kohta TenneT kohustusest sellist läbilaskevõimsust pakkuda.

(10)

Vastuseid ja märkuseid tuleks põhjendada ning esitada asjaomased faktid. Kolmandaid isikuid kutsutakse üles esitama märkuseid ka kohustuste kõigi ülejäänud aspektide kohta. Kui tuvastate seoses kavandatud kohustuste mis tahes osaga probleemi, siis kutsub komisjon teid üles pakkuma välja ka võimalikku lahendust.

(11)

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt ühe kuu jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Huvitatud kolmandatel isikutel palutakse esitada ka mittekonfidentsiaalne versioon oma märkustest, millest igasugune teave, mida nad peavad ärisaladuseks, ja muu konfidentsiaalne teave on välja jäetud ning vajaduse korral asendatud vastavalt kas mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte või sõnaga „ärisaladus“ või „konfidentsiaalne“.

(12)

Märkused võib komisjonile saata (lisada viitenumber AT.40461 – DE-DK Interconnector) kas e-posti (COMP-GREFFE-ANTITRUST@ec.europa.eu), faksi (+32 22950128) või posti teel järgmisel aadressil:

European Commission

Directorate-General for Competition,

Antitrust Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË


(1)  Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1). 1. detsembril 2009 sai EÜ asutamislepingu artiklist 81 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 101 ja EÜ asutamislepingu artiklist 82 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 102. Vastavad artiklid on mõlemas lepingus sisult identsed. Käesolevas teatises tuleks viiteid Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 101 ja 102 käsitada vajaduse korral viidetena EÜ asutamislepingu artiklitele 81 ja 82.