2.3.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 79/3

TURVALISUSE JA OHUTUSE EESKIRJAD EUROOPA PARLAMENDIS

Juhatuse otsus,

15. jaanuar 2018

(2018/C 79/04)

Sisukord

1. PEATÜKK:

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

Artikkel 2

Eesmärk

Artikkel 3

Kohaldamisala

Artikkel 4

Parlamendiliikmete tööruumid

Artikkel 5

Põhimõtted

Artikkel 6

Korraldus

Artikkel 7

Turvalisuse ja ohutuse peadirektoraadi ülesanded

Artikkel 8

Volitatud personal

Artikkel 9

DG SAFE töötajate kohustuste täitmine

Artikkel 10

Järgimise ja koostöö tegemise kohustus

Artikkel 11

Ülesannete delegeerimine lepinguosalisele

2. PEATÜKK:

VALMISOLEKU TASEMED

Artikkel 12

Valmisoleku tasemed

Artikkel 13

Otsus valmisoleku taseme kohta

Artikkel 14

Valmisoleku tasemetest teadaandmine

3. PEATÜKK:

TURVAINTSIDENTIDE ENNETAMINE

Artikkel 15

Riskihindamine

Artikkel 16

Juurdepääsu kontroll

Artikkel 17

Isikukaitse

4. PEATÜKK:

TURVAINTSIDENDILE REAGEERIMINE

Artikkel 18

Turvaintsidendi kahtlus

Artikkel 19

Turvaintsidendi toimumine

Artikkel 20

Aruanne turvaintsidendi kohta

5. PEATÜKK:

TEENISTUSRELVAD

Artikkel 21

Üldpõhimõtted

Artikkel 22

Teenistusrelva kandmise luba

Artikkel 23

Relvade kasutuselevõtmine ja kasutamine

Artikkel 24

Koosseisuväliste relvastatud turvatöötajate viibimine parlamendi ruumides

Artikkel 25

Teenistusrelva väljavõtmise või kasutamise tagajärjed – Aruandlus ja tugi

6. PEATÜKK:

TÄITMISE TAGAMINE

Artikkel 26

Turvameetmete täitmise tagamine

7. PEATÜKK:

TURVALISUSEGA SEOTUD JA TÄIENDAVAD UURIMISED

Artikkel 27

Turvalisusega seotud uurimised

Artikkel 28

Täiendavad uurimised

Artikkel 29

Täiendavate uurimiste raames võetavad uurimismeetmed

8. PEATÜKK:

LÕPPSÄTTED

Artikkel 30

Koostöö vastuvõtva liikmesriigi ja kolmandate riikide, riiklike asutuste, muude liidu institutsioonide ning rahvusvaheliste organitega

Artikkel 31

Euroopa Parlamendi liikmete kaebuste esitamise kord

Artikkel 32

Rakenduseeskirjad

Artikkel 33

Kehtetuks tunnistamine

Artikkel 34

Jõustumine ja kohaldamine

EUROOPA PARLAMENDI JUHATUS,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 232,

võttes arvesse aluslepingutele lisatud Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7, eriti selle artikleid 1 ja 18,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi kodukorda, eriti selle artikli 25 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Parlamendi turvalisuse eesmärk on võimaldada parlamendi nõuetekohane toimimine, säilitades korra ja tagades ohutu ja turvalise keskkonna parlamendi ruumides ning isikute, hoonete ja vara piisava füüsilise kaitse ohtude eest.

(2)	Parlament peaks püüdma saavutada isikute, hoonete ja vara asjakohase turvalisuse taseme, mis tagab õige tasakaalu turvalisuse ja juurdepääsetavuse vahel.

(3)	Turvalisus ja ohutus parlamendis peaksid põhinema seaduslikkuse, proportsionaalsuse, aruandekohustuse ja tõhususe põhimõtetel.

(4)	Turvalisuse ja ohutuse küsimusi tuleks arvesse võtta kõigi parlamendi poliitikameetmete väljatöötamisel ja rakendamisel.

(5)	Parlamendi hoolsuskohustus sisaldab nõuetekohast hoolsust kõigi mõistlike sammude astumisel turvameetmete rakendamiseks, et vältida mõistlikult prognoositavat kahju artikli 3 lõikes 2 osutatud isikutele, parlamendi ruumidele ja varale.

(6)	Parlament on sõlminud Belgia, Luksemburgi ja Prantsusmaa valitsustega lepingud, milles kinnitatakse, et parlament vastutab oma ruumides turvalisuse eest.

(7)	Parlament on allkirjastanud Belgia valitsusega julgeolekukontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi ja võib tulevikus sõlmida sarnaseid kokkuleppeid teiste liikmesriikidega.

(8)

Praegune liidu institutsioonide, liikmesriikide ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide praktika näitab, et valmisoleku tasemete süsteem on kõige tõhusam viis tagada, et vastavalt riskitaseme hinnangule rakendatakse asjakohaseid ja proportsionaalseid turvameetmeid. Juhatuse 16. detsembri 2002. aasta otsusega kehtestatud parlamendi valmisoleku tasemete süsteem tuleb läbi vaadata ja seda tuleb lihtsustada, et muuta see turvaohtudele reageerimisel paindlikumaks ja tõhusamaks.

(9)	Vastuvõtvatel liikmesriikidel ja kolmandatel riikidel peaks olema võimalik lubada parlamendil anda parlamendi presidendile relvastatud isikukaitse ajal, kui ta viibib nende territooriumil, ning omada tulirelvi isikute kaitseks parlamendi ruumides.

(10)	Läbipääsulube käsitlevaid küsimusi reguleeritakse juhatuse eraldi otsusega, mis võeti vastu kodukorra artikli 116a lõike 1 alusel.

(11)

Käesoleva otsuse rakendamisel peaks parlament tagama eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 45/2001 (1) üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

1. PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„turvalisus“ – isikute, hoonete või vara füüsilise puutumatuse kaitsmine;

2)	„turvaintsident“ – püsiv või otsene oht turvalisusele, kaasa arvatud vägivallateod, vandalism, sabotaaž, vargused või muud teod, mille suhtes kohaldatakse kriminaalõigust, kuid välja arvatud juhud, mil on tegemist vääramatu jõuga;

3)	„turvaoht“ – sündmus või isik, millest või kellest võib põhjendatult eeldada kahjulikku mõju turvalisusele, kui sellele ei reageerita või seda kontrolli alla ei võeta;

4)	„oluline turvaintsident“ – turvaintsident, mis võib põhjendatud eeldusel kaasa tuua inimohvreid, raskeid vigastusi või kahjustusi, märkimisväärset kahju parlamendi varale või parlamendi esmase tegevusvõime häireid;

5)	„kord“ – olukord, mis võimaldab parlamendi tegevuse sujuvat läbiviimist, parlamendi väärikuse austamist, turvalisuse säilitamist parlamendi hoonetes ja parlamendi töövahendite toimimist;

6)	„oht korrale“ – sündmus või isik, millest või kellest võib põhjendatult eeldada kahjulikku mõju parlamendis valitsevale korrale, kui sellele ei reageerita või seda kontrolli alla ei võeta;

7)	„ohutus“ – õnnetuste ja tulekahjude vältimine ja neile reageerimine, samuti esmaabi andmine ja hoonete evakueerimine;

8)	„kiireloomulisus“ – nõue turvaintsidendi korral kiiresti tegutseda;

9)	„turvarisk“ – turvaohu võimalike tagajärgede ja nende esinemise tõenäosuse kombinatsioon;

10)	„riski ohjamine“ – turvameede, mille puhul võib põhjendatult eeldada turvariski tulemuslikku miinimumini viimist turvaintsidendi ennetamise, leevendamise või vältimise teel;

11)	„riski ennetamine“ – turvameetmed, millest võib põhjendatult eeldada turvaintsidendi toimumise tõenäosuse vähendamist;

12)	„riski leevendamine“ – turvameetmed, millest võib põhjendatult eeldada turvaintsidendi tagajärgede vähendamist;

13)	„piiratud juurdepääsuga ala“ – ala, kuhu juurdepääs on piiratud läbipääsulubade elektrooniliste lugerite, elektrooniliste lukkude või muude seadmete kasutamisega;

14)	„vara“ – kogu parlamendi ruumides asuv vallasvara;

15)	„ruumid“ – kõik parlamendi tegevuskohad, sealhulgas hooned, kontorid, ruumid ja muud alad, samuti side- ja infosüsteemide paiknemisalad, kus parlament alaliselt või ajutiselt tegutseb;

16)	„valmisoleku tase“ – turvameetmete kogum, mille eesmärk on tagada turvaohtudele vastav konkreetse taseme kaitse;

17)	„standardsed turvameetmed“ – iga valmisoleku taseme puhul kohaldatavate turvameetmete kogum, mis on ühtlustatud võrdväärsete turvameetmetega, mida kohaldatakse teistes liidu institutsioonides sama valmisoleku taseme korral;

18)	„valikulised turvameetmed“ – täiendavate meetmete kogum, mida parlament võib võtta iga valmisoleku taseme puhul, et tõhusamalt ja paindlikumalt reageerida parlamenti ohustavatele tuvastatud riskidele.

Artikkel 2

Eesmärk

Käesoleva otsuse eesmärk on

—	sätestada parlamendi turvalisuse õigusraamistik, sealhulgas turvalisuse valdkonnas kohaldatavad aluspõhimõtted;

—	sätestada parlamendi ohutuse õigusraamistik ning

—	määratleda parlamendi turvalisuse valdkonna korraldus ja vastutusalad ning parlamendis turvalisuse eest vastutajate missioon.

Artikkel 3

Kohaldamisala

1. Otsust kohaldatakse kõigis liidus ja väljaspool liitu asuvates parlamendi ruumides. Kui parlament kasutab ruume ühiselt teiste liidu institutsioonide, organite ja asutustega, konsulteeritakse selle otsuse rakendamise asjus teiste asjaomaste liidu institutsioonide, organite ja asutustega.

2. Olenemata konkreetsetele personalirühmadele kehtivatest erisätetest kohaldatakse otsust Euroopa Parlamendi liikmetele, parlamendi töötajatele, teenuseosutajatele ja nende personalile, praktikantidele ja kõigile muudele isikutele, kellel on juurdepääs parlamendi ruumidele.

3. Ilma et see piiraks siseriikliku õiguse kohaldamist, kohaldatakse otsust väljaspool parlamendi ruume neile töötajatele, kellele parlament on teinud ülesandeks parlamendi presidendi isikukaitse, ja otsust kohaldatakse selles osas, mis puudutab seda kaitset.

4. Otsust ei kohaldata küberturvalisusele.

5. Otsust ei kohaldata konfidentsiaalse teabe käitlemisele ja kaitsmisele, välja arvatud julgeolekukontrolli kord ja võimalike konfidentsiaalsuse rikkumiste uurimine.

6. Otsust ei kohaldata juhatuse poolt 9. mail 2016 heaks kiidetud talitluspidevuse haldamisele.

7. Otsust ei kohaldata ametlikes lähetustes viibivate parlamendiliikmete või parlamendi töötajate turvalisusele, välja arvatud parlamendi president.

8. Otsust ei kohaldata eeskirjadele, mis käsitlevad läbipääsulube parlamendi kodukorra artikli 116a tähenduses.

Artikkel 4

Parlamendiliikmete tööruumid

Turvalisuse ja ohutuse peadirektoraadi (DG SAFE) töötajate pääs parlamendiliikmele eraldatud tööruumi piirdub turvaintsidentide ennetamise ja neile reageerimisega, nagu on sätestatud käesoleva otsuse artiklites 18, 19 ja 27–29.

Artikkel 5

Põhimõtted

1. Käesolevat otsust rakendatakse kooskõlas aluslepingutega, eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja protokolliga nr 7 Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta, ning kohaldatavate siseriiklike õigusnormidega.

2. Käesoleva otsuse alusel võetavad meetmed ei piira liikmesriikide õiguskaitseasutuste volitusi ning Euroopa Parlamendi kodukorra, Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse ning personalieeskirjade artikli 86 ja IX lisa kohaldamist.

3. Euroopa Parlament kohaldab oma ruumides ja hoonetes selle liikmesriigi ohutuseeskirju, eelkõige tuleohutuseeskirju, kus ta asub, välja arvatud juhul, kui käesolev otsus sisaldab selle kohta erisätet.

4. Turvalisus ja ohutus parlamendis põhineb seaduslikkuse, proportsionaalsuse, aruandekohustuse ja tõhususe põhimõtetel.

5. Seaduslikkuse põhimõte tähendab nõuet püsida käesoleva otsuse täitmisel rangelt õiguslikus raamistikus ning nõuet järgida õigusnorme.

6. Kõiki füüsilise isiku suhtes kasutatavaid turvameetmeid võetakse avalikult, välja arvatud juhul, kui on põhjust eeldada, et see vähendab meetme mõju. Isikut, kelle suhtes turvameede võetakse, teavitatakse eelnevalt meetme võtmise põhjustest ja selle tõenäolisest mõjust, välja arvatud juhul, kui on põhjust eeldada, et teabe andmine vähendab meetme mõju. Sellisel juhul teavitatakse isikut, kelle suhtes turvameede võetakse, pärast seda, kui turvameetme mõju vähenemise oht on möödas.

7. Võimu kasutamine turvateenistuste poolt ja turvameetme abil sekkumise intensiivsus peavad olema turvariskiga proportsioonis.

Artikkel 6

Korraldus

1. Vastavalt parlamendi kodukorra artikli 22 lõikele 5 vastutab julgeoleku tagamise eest parlamendis president.

2. Vastavalt käesolevale otsusele tagab turvalisuse ja ohutuse parlamendi ruumides peasekretäri alluvusse kuuluv DG SAFE. Peasekretär võib anda DG SAFE peadirektorile juhiseid turvalisuse ja ohutuse tagamiseks.

3. President võib usaldada parlamendi ruumides konkreetse olukorra puhul turvalisuse ja korra taastamiseks antud juhiste rakendamise parlamendi töötajatele.

4. Kui parlamendiliige takistab täiskogu istungi nõuetekohast läbiviimist, võib peasekretär paluda abi DG SAFE-lt, kui meetmeid kohaldatakse vastavalt Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 165 lõikele 3.

5. DG SAFEt toetab tema ülesannete täitmisel turvalisuse haldamise juhtkomitee.

Artikkel 7

Turvalisuse ja ohutuse peadirektoraadi ülesanded

1. DG SAFE:

—	tagab asjakohasel tasemel turvalisuse, ohutuse ja korra ning isikute, hoonete ja vara kaitse, ennetades turvalisuse ja ohutusega seotud intsidente parlamendi ruumides ja reageerides neile;

—	kohaldab sidusat ja terviklikku käsitust, pakkudes isikutele, hoonetele ja varale kaitset tasemel, mis vastab tuvastatud riskidele;

—	edendab ja tugevdab parlamendi turvakultuuri, tagab tõhusa turvalisuse, parandab parlamendi turvahaldust, tugevdab veelgi võrgustikke ja koostööd asjaomaste asutustega liidu, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil ning tõhustab turvameetmete järelevalvet ja kontrolli;

—	korraldab presidendi isikukaitse;

—	töötab välja põhjaliku riskihindamise metoodika, teostab analüüse ja riskihinnanguid ning soovitab peasekretärile meetmeid, mida oleks vaja tuvastatud turvaintsidentidega või ohtudega seotud riskide ennetamiseks või leevendamiseks, ning valvab nende meetmete rakendamise järele;

—	kaasatakse turvalisusega seotud seadmete ja arhitektuurikavandite tellimisse ja hindamisse. Selliste seadmete ja kavandite lõplikuks kinnitamiseks ja heakskiitmiseks on vaja DG SAFEga eelnevalt konsulteerida.

2. Kui Euroopa Parlamendi infobüroode turvalisus on teiste liidu institutsioonide, organite või asutuste vastutusalas või nende haldamisel, kontrollib DG SAFE, kas seal tagatakse turvalisus vähemalt Euroopa Parlamendiga võrdväärselt.

3. DG SAFE tegutseb taustakontrolli ja julgeolekukontrolli tegemisel kontaktpunktina parlamendiliikmete jaoks nende taotlusel ja asjaomaste töötajate jaoks, tagades vajaliku teabevahetuse pädevate riigiasutustega, vahetades teavet teiste liidu institutsioonidega ja rakendades taotluste käsitlemisega seotud sisemenetlust. Menetlused peavad olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide julgeolekuasutuste vahel sõlmitud asjakohaste kahepoolsete kokkulepetega ning Euroopa Parlamendi ja teiste liidu institutsioonide vahel sõlmitud institutsioonidevaheliste kokkulepetega.

4. DG SAFE esitab peasekretärile soovituse asjakohase valmisoleku taseme kehtestamiseks vastavalt parlamendi turvalisust mõjutavatele eeldatavatele ohtudele ja intsidentidele või neile reageerides ning soovitab ka selliste olukordade ohjamiseks vajalikke meetmeid.

5. DG SAFE esitab peasekretärile ettepaneku ohutusstrateegia kohta.

Artikkel 8

Volitatud personal

1. Ainult töötajatele, keda peasekretär, delegeerides vastava õiguse turvalisuse ja ohutuse peadirektorile, on individuaalselt selleks volitanud, võidakse oma konkreetsete ülesannete täitmiseks ja ajavahemikul, mille jooksul nad neid täidavad, anda õigus võtta üks või mitu järgmistest meetmetest:

a)	teenistusrelva kandmine ja kasutamine;

b)	turvalisusega seotud uurimiste läbiviimine;

c)	täiendavate uurimiste läbiviimine.

2. Turvalisuse ja ohutuse peadirektor võib konkreetsetele olukordadele reageerimiseks ning käesoleva otsuse ja rakenduseeskirjade piirides anda teenistusjuhised, mida kohaldatakse kõikidele eriülesandeid täitvatele töötajatele ja milles määratakse kindlaks lubatud turvameetmeid.

Artikkel 9

DG SAFE töötajate kohustuste täitmine

1. DG SAFE töötajad ei pea küsima oma ülemustelt individuaalseid korraldusi turvameetmete valiku kohta, kui seda ei ole võimalik teha olukorra kiireloomulisuse tõttu, tingimusel et need meetmed jäävad käesoleva otsuse kohaldamisalasse.

2. DG SAFE töötajaid ei tohi seada oma ülesannete täitmise tõttu ebasoodsasse olukorda, välja arvatud juhul, kui nad on ületanud oma volitusi, väljunud teenistusjuhiste piiridest või rikkunud õigusnorme.

Artikkel 10

Järgimise ja koostöö tegemise kohustus

1. On kohustuslik järgida käesolevat otsust, selle rakenduseeskirju ja meetmeid, mida volitatud töötajad on nende kohaldamisel võtnud.

2. Kõik töötajad, sealhulgas teenuseosutajad ja nende personal, praktikandid ja külalised, teevad DG SAFEga tema ülesannete täitmisel koostööd.

3. Käesoleva otsuse, selle rakenduseeskirjade ja nende kohaldamisel võetud meetmete mittejärgimine võib tuua kaasa aluslepingute, Euroopa Parlamendi kodukorra artiklite 11 ja 166 või personalieeskirjade kohase distsiplinaarmenetluse, lepingulised sanktsioonid või riiklike õigusnormide kohase kohtumenetluse.

Artikkel 11

Ülesannete delegeerimine lepinguosalisele

Turvalisuse ja ohutusega seotud lisaülesanded, mida parlament ise ei saa õiguslikel, tehnilistel või praktilistel põhjustel vahetult täita, võib kooskõlas parlamendi sise-eeskirjade ja menetlustega delegeerida kolmandale isikule. Sellised ülesanded võivad hõlmata kontrolli eriväljaõppega koertega, elektroonilist kontrolli, tuleohutusteenuseid, ohtlike materjalide ja esemete käitlemist, mahajäetud või ohtlike sõidukite kõrvaldamist ning koosseisuväliste turvatöötajate abi tagamist konkreetsete ürituste puhul, kuid mitte ainult. Sellised ülesanded jäävad siiski üksnes Euroopa Parlamendi ainupädevusse.

2. PEATÜKK

VALMISOLEKU TASEMED

Artikkel 12

Valmisoleku tasemed

1. Valmisoleku tasemeid tähistatakse värvikoodiga. VALGE vastab madalaimale ohutasemele; KOLLANE, ORANŽ ja PUNANE vastavad suurenenud ohutasemetele:

—	VALGET valmisoleku taset kohaldatakse, kui parlamendis ei ole tuvastatud ühtegi konkreetset ohtu ega esinenud ühtegi intsidenti, mis mõjutab turvalisust;

—	KOLLAST valmisoleku taset kohaldatakse turvalisust mõjutavate ohtude tuvastamise või intsidentide esinemise korral, mis võivad avaldada kahjulikku mõju parlamendile või selle toimimisele;

—	ORANŽI valmisoleku taset kohaldatakse, kui oht või intsident, mis mõjutab parlamendi turvalisust, ohustab julgeolekut ning on suunatud parlamendile, selle toimimisele või tegevusele, kuigi konkreetset rünnaku objekti, sihtmärki või aega ei ole kindlaks tehtud;

—	PUNAST valmisoleku taset kohaldatakse, kui on tehtud otsene turvalisust mõjutav rünnakuähvardus ning see on suunatud konkreetselt parlamendile või selle toimimisele.

2. Enne artiklis 32 osutatud rakendusmeetmete vastuvõtmist valmisoleku tasemete kohta teavitab peasekretär suuliselt juhatust kavandatavatest meetmetest.

Artikkel 13

Otsus valmisoleku taseme kohta

1. Võttes arvesse DG SAFE soovitust, teeb president peasekretäri ettepanekul järgmist:

a)	konsulteerides teiste liidu institutsioonidega, kellel on ruumid samas liikmesriigis, muude asjaomaste liidu asutuste ja vastuvõtvate liikmesriikide ja kolmandate riikidega, langetab otsuse valmisoleku tasemete ja töökohtade kohta, mille suhtes neid kohaldatakse;

b)	otsustab, milliseid valikulisi turvameetmeid tuleks võtta;

c)	teavitab juhatuse liikmeid kõigist käesoleva artikli kohaselt tehtud otsustest.

2. DG SAFE teeb peasekretäri volitustel järgmist:

a)	rakendab valmisoleku taseme kohta tehtud otsuseid parlamendi ruumides;

b)	teeb kiireloomulises olukorras lõike 1 punktides a ja b sätestatud otsuseid. Pärast nimetatud meetmete võtmist teavitab turvalisuse ja ohutuse peadirektor presidenti ja peasekretäri võetud meetmetest ja nende põhjustest võimalikult kiiresti;

c)	jälgib pidevalt turvaohtusid ja -riske, et kontrollida, kas kohaldatud valmisoleku tase neile vastab.

3. Igas Euroopa Parlamendi infobüroos vastutab valmisoleku taseme otsuse rakendamise eest vastava infobüroo juhataja.

4. Euroopa Parlamendi infobüroode juhatajad võivad võtta kiireloomulises olukorras käesoleva otsusega kooskõlas olevaid täiendavaid turvameetmeid. Nendest meetmetest teavitatakse viivitamata peasekretäri ning turvalisuse ja ohutuse peadirektorit.

Artikkel 14

Valmisoleku tasemetest teadaandmine

1. Valmisoleku taset näidatakse avalikes kohtades värvikoodidega signaalimissüsteemi abil.

2. Valmisoleku taseme muutumise korral teavitab president parlamendi tegevust mõjutavatest meetmetest kõiki parlamendiliikmeid ja parlamendi töötajaid. Võetud meetmetest teavitatakse ka teisi liidu institutsioone ja liikmesriikide asjakohaseid ametiasutusi.

3. PEATÜKK

TURVAINTSIDENTIDE ENNETAMINE

Artikkel 15

Riskihindamine

Turvaintsidentide vältimiseks teeb DG SAFE järgmist:

—	hindab turvariski, mis kaasneb parlamendi peasekretariaadi töötajate teatud ülesannete täitmisega, ja parlamendi ruumides viibivate isikute turvariski;

—	asjaomaste peadirektoraatidega konsulteerides hindab turvariski parlamendi ruumides ja seoses parlamendi varaga;

—	turvalisuse tagamiseks parlamendi ruumides ja nende ümbruses toimuvatel üritustel teeb peasekretärile või asjaomasele teenistusele ettepanekud sobivate meetmete võtmiseks.

Artikkel 16

Juurdepääsu kontroll

1. Turvaintsidentide vältimiseks võib DG SAFE teha turvakontrolli kõigile isikutele, kaasa arvatud parlamendiliikmed, enne parlamendi ruumidesse sisenemist ja seal viibimise ajal, samuti kontrollida parlamendi ruumidesse toodavaid kaupu ja vara, eelkõige:

—	kontrollida iga isiku isikusamasust, kes soovib parlamenti siseneda või seal juba viibib;

—

kontrollida parlamendiväliste isikute tausta, enne kui nad parlamendi ruumidesse lubatakse, et kindlaks teha, kas nad kujutavad endast turvaohtu.

Selleks võib DG SAFE, tagades isikuandmete kaitset käsitlevate kehtivate õigusaktide järgimise, kasutada kõiki parlamendile kättesaadavaid teabeallikaid, võttes arvesse nende usaldusväärsust, ja kasutada parlamendi valduses olevaid andmeid kõnealuste isikute kohta;

—	kontrollida parlamendi sissepääsude juures visuaalsete ja tehniliste vahendite abil isikuid, sõidukeid, varustust ja kaupu. Selline kontroll võib hõlmata isiklikku pagasit ja posti;

—	kasutada Euroopa Parlamendi ruumidesse sisenevate isikute ja sõidukite suhtes juurdepääsukontrolli süsteemi;

—	registreerida isikute, sõidukite, varustuse ja kaupade sisenemine parlamendi ruumidesse ning nende ruumide piiratud juurdepääsuga aladele ja sealt lahkumine;

—	takistada volitamata isikute, sõidukite ja kaupade sisenemist parlamendi ruumidesse.

2. Kui lõikes 1 sätestatud meetmed ei ole täidetud, võidakse parlamendi ruumidele juurdepääsu andmisest keelduda.

Artikkel 17

Isikukaitse

DG SAFE võtab asjakohased meetmed presidendi isikukaitse tagamiseks koostöös presidendi kantselei ja parlamendi protokolliteenistuse ning asjaomase vastuvõtva liikmesriigi või kolmanda riigi asutustega. President võib DG SAFE tehtud riskihindamise põhjal anda korralduse muude isikute, sealhulgas parlamendiliikmete isikukaitse tagamiseks parlamendi ruumides.

4. PEATÜKK

TURVAINTSIDENDILE REAGEERIMINE

Artikkel 18

Turvaintsidendi kahtlus

1. Kui on tekkinud põhjendatud kahtlus, et võib toimuda turvaintsident, võtab DG SAFE kõik kontrollimiseks vajalikud meetmed. Põhjendatud kahtluse korral, et toimuda võib oluline turvaintsident, teavitab julgeoleku ja turvalisuse peadirektor viivitamata peasekretäri, kes omakorda võib eelkõige anda korralduse, et DG SAFE kontrolliks parlamendi hooneid ja vara. Seda ülesannet täites võib DG SAFE teha koostööd riigiasutustega.

2. DG SAFE teavitab võetud meetmetest viivitamata peasekretäri. Kui intsident puudutab parlamendiliikmeid, teavitab peasekretär presidenti.

Artikkel 19

Turvaintsidendi toimumine

1. Turvaintsidendi toimumise korral võtab DG SAFE kõik vajalikud meetmed intsidendi tulemuslikuks peatamiseks. Sellega seoses võib ta võtta järgmisi meetmeid:

—	meetmed isiku suhtes, kes kujutab endast turvaohtu, näiteks keelates isiku juurdepääsu parlamendi ruumidesse või andes talle korralduse sealt lahkuda ja eskortides isiku parlamendi ruumidest välja;

—	meetmed esemete suhtes, mis kujutavad endast turvaohtu, sealhulgas esemete konfiskeerimine, kõrvaldamine ja üleandmine riigiasutustele;

—	meetmed parlamendi ruumides viibivate isikute vahetuks kaitsmiseks, eelkõige andes hoones viibijatele kohustuslikke juhiseid. Pärast selliste meetmete võtmist teavitavad volitatud töötajad viivitamata oma ülemusi ja ootavad edasisi juhiseid;

—	meetmed parlamendi ruumide kontrollimiseks, kaasa arvatud juurdepääs parlamendiliikmete kabinettidele, kui selline kontroll on vajalik turvaintsidendi takistamiseks, edasilükkamiseks või peatamiseks.

2. DG SAFE võtab kõik vajalikud meetmed, et säilitada parlamendis toimunud turvaintsidentidega seotud tõendid, tehes vajaduse korral koostööd riigiasutustega.

3. DG SAFE teavitab võetud meetmetest viivitamata peasekretäri. Kui juhtum puudutab parlamendiliikmeid, teavitab peasekretär presidenti.

Artikkel 20

Aruanne turvaintsidendi kohta

Olulise turvaintsidendi või hädaolukorra korral koostab DG SAFE selle kohta kokkuvõtliku aruande. Aruanne edastatakse peasekretärile. Kui intsident puudutab parlamendiliiget, edastab peasekretär aruande presidendile.

5. PEATÜKK

TEENISTUSRELVAD

Artikkel 21

Üldpõhimõtted

Relvade kasutuselevõtmine, kandmine, ladustamine ja kasutamine peab toimuma kooskõlas käesoleva otsuse, selle rakendusmeetmete ja järgmiste õigusaktide asjakohaste sätetega:

—	vastuvõtva liikmesriigi või kolmanda riigi õigusaktid, mille territooriumil asub Euroopa Parlamendi töökoht või muud ruumid;

—	muu konkreetsel juhul kohaldatav siseriiklik õigus, näiteks juhul, kui turvatöötajad saadavad presidenti väljaspool vastuvõtvaid liikmesriike või kolmandaid riike;

—	rahvusvaheline avalik õigus.

Artikkel 22

Teenistusrelva kandmise luba

Teenistusrelva võivad kanda ja kasutada ainult volitatud töötajad ja artikli 24 alusel erandkorras volitatud isikud teenistuskohustuste täitmisel. Välja arvatud artikliga 24 hõlmatud juhud, peab relv olema parlamendi poolt välja antud konkreetsele isikule ja seda ei tohi kolleegide vahel vahetada, välja arvatud hädaolukorras.

Artikkel 23

Relvade kasutuselevõtmine ja kasutamine

Töötajad, kes on volitatud teenistusrelva kandma ja kasutama, võivad relva kasutada ainult enesekaitseks või teiste inimeste kaitsmiseks otsese, tegeliku või põhjendatult tegelikuks peetava surma- või tõsiste vigastuste ohu eest, samuti raske kuriteo takistamiseks, millega kaasneb tõsine oht elule. Ohule reageerimine peab olema proportsionaalne ja vastama enese ja teiste kaitsmise vajadusele. Volitatud töötajad teatavad, kes nad on, ja hoiatavad selgelt, et kavatsevad teenistusrelva kasutada, välja arvatud juhul, kui see seaks nad põhjendamatult ohtu või põhjustaks teistele isikutele surma või tõsise vigastuse ohu või oleks antud intsidendi puhul selgelt sobimatu või asjatu.

Artikkel 24

Koosseisuväliste relvastatud turvatöötajate viibimine parlamendi ruumides

1. Riigipäid ja valitsusjuhte ning liidu institutsioonide ja kindlaksmääratud rahvusvaheliste organisatsioonide (2) esindajaid võib saata kaks koosseisuvälist relvastatud turvatöötajat. President võib peasekretäri ettepanekul, võttes arvesse DG SAFE soovitust, anda loa täiendavate koosseisuväliste relvastatud turvatöötajate kohalviibimiseks kõnealuste delegatsioonide puhul ning võib samuti lubada, et koosseisuvälised relvastatud turvatöötajad saadavad muid külastajaid.

2. Taotlused koosseisuväliste relvastatud turvatöötajate lähetamiseks edastatakse õigeaegselt kirjalikult DG SAFE peadirektorile. Enne koosseisuväliste turvatöötajate lähetamiseks loa andmist edastab DG SAFE neile spetsiifilised lähetamise tingimused ja tegevuseeskirjad.

3. Koosseisuväliste relvastatud turvatöötajate viibimisest parlamendi ruumides teavitatakse alati peasekretäri.

Artikkel 25

Teenistusrelva väljavõtmise või kasutamise tagajärjedAruandlus ja tugi

1. Töötaja, kes võtab välja teenistusrelva või kasutab seda, teavitab sellest viivitamata DG SAFE peadirektorit ning koostab intsidendi kohta kirjaliku aruande. DG SAFE peadirektor teavitab intsidendist viivitamata peasekretäri, kes teavitab sellest presidenti. Peasekretär algatab intsidendi asjus kohe sisejuurdluse ja teavitab presidenti juurdluse tulemustest.

2. Peasekretär tagab, et iga töötaja, kes võtab välja teenistusrelva või kasutab seda oma kohustuste täitmisel, võib saada vajalikku meditsiinilist või psühholoogilist tuge.

6. PEATÜKK

TÄITMISE TAGAMINE

Artikkel 26

Turvameetmete täitmise tagamine

1. Kui see on vajalik parlamendi ruumides korra taastamiseks või turvaintsidendi kõrvaldamiseks, võivad DG SAFE töötajad, kellele see ülesanne on usaldatud, käesoleva otsuse ja eelkõige teenistusrelvade kasutamist käsitlevate sätete piires kasutada proportsionaalset jõudu, et tagada kohaldatavate turvameetmete täitmine.

2. Oma ülesannete täitmisel kasutavad DG SAFE töötajad vastavalt käesolevale otsusele ja kohaldatavale siseriiklikule õigusele võimaluste piires muid kättesaadavaid vahendeid enne jõu või teenistusrelvade kasutamist.

3. Kui töötaja täitis ülemuselt saadud korraldust teenistusrelva kasutada ja selle tagajärjeks oli inimese surm või raske vigastus, ei saa seda korraldust distsiplinaar- või kohtumenetluses õigustusena kasutada, kui korraldus oli selgelt seadusevastane või kujutas endast selgelt ohutusstandardite rikkumist ja kõnealusel töötajal oli võimalus korralduse täitmisest keelduda. Ebaseaduslikke korraldusi andnud ülemuste suhtes kohaldatakse distsiplinaarmenetlust.

7. PEATÜKK

TURVALISUSEGA SEOTUD JA TÄIENDAVAD UURIMISED

Artikkel 27

Turvalisusega seotud uurimised

1. Pärast peasekretäri teavitamist võib DG SAFE turvaintsidentide uurimise raames korraldada turvalisusega seotud uurimisi, et tulevikus sarnaseid intsidente vältida.

Kui turvalisusega seotud uurimised puudutavad parlamendiliikmeid, on uurimiseks vaja presidendi eelnevat heakskiitu.

2. Turvalisusega seotud uurimised võivad hõlmata ainult järgmisi meetmeid:

—	väljumise ja sisenemise registrifailide, videovalvesalvestiste, määruses (EÜ) nr 45/2001 osutatud sidesalvestiste ja muude sarnaste andmete ning muude teabeallikate kontrollimine;

—	esialgne kontroll;

—	ütluste võtmine isikutelt, kes võivad aidata kaasa asjaolude väljaselgitamisele;

—	asitõendite ja intsidendi toimumispaiga puutumatuse tagamine;

—	järelevalvemeetmete võtmine.

3. Töötajad, keda on volitatud turvalisusega seotud uurimist teostama, tegutsevad objektiivselt ja erapooletult.

4. DG SAFE annab turvaintsidentide uurimise raames korraldatud turvalisusega seotud uurimistest aru peasekretärile.

Artikkel 28

Täiendavad uurimised

1. Pärast peasekretäri teavitamist ning ilma et see piiraks muude pädevate talituste pädevust või neile antud juhiseid, võib DG SAFE korraldada isikute käitumise kohta parlamendisiseste organite taotletud täiendavaid uurimisi, mille tulemusel võidakse algatada haldus-, distsiplinaar-, tsiviil- või kriminaalmenetlus. Parlamendiväliste asutuste taotletud täiendavateks uurimisteks on vaja peasekretäri eelnevat heakskiitu.

Kui täiendavad uurimised puudutavad parlamendiliikmeid, on uurimiseks vaja presidendi eelnevat heakskiitu.

2. Täiendavaid uurimisi võib teha ainult haldus-, distsiplinaar-, tsiviil- või kriminaalmenetluse korraldamiseks pädeva parlamendisisese üksuse või välise asutuse taotlusel, välja arvatud siis, kui juhtumi kiireloomulisuse tõttu ei ole taotlust veel ametlikult saadud.

Sellistel juhtudel piirdutakse meetmete võtmisel tõendite puutumatuse tagamisega, mis dokumenteeritakse artikli 29 lõikes 6 osutatud aruandes.

3. Täiendavat uurimist taotlev asutus täpsustab volitused, määrates kindlaks uurimise eesmärgi ja võetavad meetmed.

4. Täiendava uurimise raames võib DG SAFE üksnes:

—	abistada või toetada uurimist, mille president on kodukorra artikli 166 alusel parlamendiliikme suhtes algatanud;

—	abistada või toetada uurimist, mille ametisse nimetav asutus on algatanud, et kontrollida personalieeskirjade artiklis 86 sätestatud kohustuste rikkumist töötaja või endise töötaja poolt;

—	abistada või toetada uurimist, mille volitatud pädev eelarvevahendite käsutaja on algatanud teenuseosutajate ja nende töötajate tegevuse suhtes, kellel on juurdepääs parlamendi hallatavatele hoonetele, varale või teabele;

—

abistada või toetada presidendi algatatud uurimist liidu salastatud teabe kaotsimineku või loata avalikustamise kohta, kui kaotsimineku või loata avalikustamisega on seotud parlamendiliige, või peasekretäri algatatud uurimist, kui sellega on seotud muu isik, kooskõlas juhatuse 15. aprilli 2013. aasta otsuse (konfidentsiaalse teabe käsitlemist Euroopa Parlamendis reguleeriva eeskirja kohta) artikliga 14;

—	teha liikmesriikide õiguskaitseasutustega koostööd uurimiste läbiviimisel, kaasa arvatud vastuluure ja terrorismivastase võitluse meetmed;

—	teha koostööd Euroopa Pettustevastase Ametiga vastavalt ametiga kokku lepitud praktilisele korrale;

—	teha vastuvõtva liikmesriigi ja kolmandate riikide ametiasutustega koostööd nende uurimiste praktilisel läbiviimisel.

Artikkel 29

Täiendavate uurimiste raames võetavad uurimismeetmed

1. Uurimismeetmed, mida DG SAFE täiendavate uurimiste raames võtab, on piiratud vastavalt saadud volitustele ja pädeva parlamendisisese organi või välise asutuse uurimisvolituste ulatusele. Pädev organ või asutus määrab võimaluste piires kindlaks täidetavad ülesanded.

2. Sellega seoses ja sellistel tingimustel võib DG SAFE:

—	tagada toimumispaiga ja tõendite puutumatuse;

—	paluda abi parlamendi mis tahes ametnikult või muult teenistujalt või lepinguliselt parlamendiväliselt osalejalt;

—	võtta ütlusi isikutelt, kes on võimelised asjaolusid selgitama;

—	juurde pääseda kõigile ruumidele parlamendi rajatistes või töökohas, mille suhtes ei kohaldata erieeskirju, ja teha kohapealset kontrolli, sealhulgas kontrollida isiklikke asju;

—	juurde pääseda dokumentidele ja asjakohasele teabele niivõrd, kui see on uurimise jaoks vajalik.

3. Täiendava uurimise käigus edastatud või saadud mis tahes vormis teabe suhtes kohaldatakse ametisaladust.

4. Küsitlust võib filmida või salvestada tingimusel, et küsitletavat isikut eelnevalt teavitatakse ning et isikuandmete konfidentsiaalsuse tagamiseks võetakse kõik vajalikud ja asjakohased meetmed.

5. Isikut, keda uurimine puudutab või kelle võimalik isiklik seos ilmneb uurimise käigus, teavitatakse uurimisest viivitamata. Kõnealuse teabe andmist võib edasi lükata, kui see võib uurimise ohtu seada, või juhtudel, mil on vaja kasutada liikmesriigi õigusasutuse pädevusse kuuluvaid uurimismenetlusi ja säilitada uurimise eesmärgil täielik salastatus.

6. Kui uurimine on lõpetatud, esitab DG SAFE peasekretärile aruande. Aruandes esitatakse asjaomased faktid ja asjaolud ning tehakse vajaduse korral ettepanek võtta turva- ja ohutusmeetmed. Nimelist isikut puudutavaid järeldusi ei tohi esitada, andmata isikule võimalust teda puudutavaid asjaolusid kommenteerida.

7. Peasekretär edastab aruande taotluse esitanud parlamendisisesele organile või parlamendivälisele asutusele. Kui intsident puudutab parlamendiliikmeid, edastab peasekretär aruande presidendile.

8. PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 30

Koostöö vastuvõtva liikmesriigi ja kolmandate riikide, riiklike asutuste, muude liidu institutsioonide ning rahvusvaheliste organitega

Ilma et see piiraks muude parlamendi teenistuste pädevust ja kohustusi, tagab DG SAFE järgmised väliskontaktid:

a)	teiste liidu institutsioonide, organite ja asutuste turva- ja ohutustalitustega küsimustes, mis on seotud isikute, hoonete ja vara turvalisuse ja ohutusega parlamendis;

b)	liikmesriikide, kolmandate riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide ja organite turvalisuse, ohutuse, luure- ja ohuhindamise teenistustega kõigis parlamendi julgeolekut ja turvalisust mõjutavates küsimustes;

c)	politsei-, tuletõrje- ja muude hädaabiteenistustega kõigis parlamendi turvalisust ja ohutust mõjutavates tava- ja erakorralise olukorraga seotud küsimustes; ning

d)	muude liidu institutsioonide, organite ja asutuste turvalisus- ja ohutusüksustega ning rahvusvaheliste organisatsioonidega, et vahetada parimate tavade kogemusi ja vajadusel edendada koordineerimist, sealhulgas ka oma töötajate väljaõppe valdkonnas.

Artikkel 31

Euroopa Parlamendi liikmete kaebuste esitamise kord

Parlamendiliige, kes leiab, et käesolevat otsust ei ole tema suhtes õigesti kohaldatud, võib juhtida sellele presidendi tähelepanu. President uurib seda küsimust ja võtab asjakohased meetmed, kui seda peetakse vajalikuks.

Artikkel 32

Rakenduseeskirjad

Euroopa Parlamendi peasekretär võib vastu võtta käesoleva otsuse rakenduseeskirjad.

Artikkel 33

Kehtetuks tunnistamine

Juhatuse 1. ja 3. oktoobri 2001. aasta, 16. detsembri 2002. aasta ja 25. veebruari 2004. aasta otsustega vastu võetud turvalisuse eeskirjad tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 34

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev otsus jõustub 15. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(1) ELT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(2) Euroopa Ülemkogu, ELi Ministrite Nõukogu, Euroopa Komisjon, Euroopa välisteenistus, Euroopa Keskpank, NATO, IMF, ÜRO, Maailmapank, WTO.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 79

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	61. aastakäik 2. märts 2018

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2018/C 79/01	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.8523 – BD/Bard) ( 1 )	1
2018/C 79/02	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.8798 – TA Associates / OTPP / Flexera Holdings) ( 1 )	1
2018/C 79/03	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.8594 – COSCO SHIPPING / OOIL) ( 1 )	2

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Parlament
2018/C 79/04	Turvalisuse ja ohutuse eeskirjad Euroopa Parlamendis — Juhatuse otsus, 15. jaanuar 2018	3
	Euroopa Komisjon
2018/C 79/05	Euroopa Keskpanga poolt peamistel refinantseerimistoimingutel rakendatav intressimäär: 0,00 % 1. märts 2018 — Euro vahetuskurss	16
	Kontrollikoda
2018/C 79/06	Eriaruanne nr 6/2018 Töötajate vaba liikumine – põhivabadus on tagatud, kuid töötajate liikuvusele tuleks kasuks ELi vahendite parem suunamine	17

	V Teated
	HALDUSMENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2018/C 79/07	Konkursikutsed Euroopa ühendamise rahastust ajavahemikul 2014–2020 üleeuroopaliste telekommunikatsioonivõrkude tööprogrammi raames toetuste andmiseks (Komisjoni rakendusotsus C(2018) 568)	18

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,2171
JPY	Jaapani jeen	129,98
DKK	Taani kroon	7,4470
GBP	Inglise nael	0,88520
SEK	Rootsi kroon	10,1185
CHF	Šveitsi frank	1,1519
ISK	Islandi kroon	123,70
NOK	Norra kroon	9,6600
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,434
HUF	Ungari forint	313,78
PLN	Poola zlott	4,1853
RON	Rumeenia leu	4,6573
TRY	Türgi liir	4,6435
AUD	Austraalia dollar	1,5746
CAD	Kanada dollar	1,5654
HKD	Hongkongi dollar	9,5263
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6866
SGD	Singapuri dollar	1,6150
KRW	Korea vonn	1 323,49
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	14,5200
CNY	Hiina jüaan	7,7290
HRK	Horvaatia kuna	7,4480
IDR	Indoneesia ruupia	16 800,16
MYR	Malaisia ringit	4,7814
PHP	Filipiini peeso	63,239
RUB	Vene rubla	69,1788
THB	Tai baat	38,424
BRL	Brasiilia reaal	3,9740
MXN	Mehhiko peeso	23,0364
INR	India ruupia	79,3245


	(1) EMPs kohaldatav tekst