ISSN 1977-0898 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
C 34 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Teave ja teatised |
61. aastakäik |
Teatis nr |
Sisukord |
Lehekülg |
|
I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused |
|
|
ARVAMUSED |
|
|
Euroopa Komisjon |
|
2018/C 34/01 |
|
II Teatised |
|
|
EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED |
|
|
Euroopa Komisjon |
|
2018/C 34/02 |
Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.8348 – RAG Stiftung / Evonik Industries / Huber Silica) ( 1 ) |
|
2018/C 34/03 |
Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.8692 – SAICA / Emin Leydier) ( 1 ) |
|
2018/C 34/04 |
Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.8745 – CD&R/D'Ieteren/Belron) ( 1 ) |
|
III Ettevalmistavad aktid |
|
|
Euroopa Keskpank |
|
2018/C 34/05 CON/2017/46 |
||
2018/C 34/06 CON/2017/47 |
|
IV Teave |
|
|
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT |
|
|
Nõukogu |
|
2018/C 34/07 |
||
|
Euroopa Komisjon |
|
2018/C 34/08 |
||
2018/C 34/09 |
Euroopa Liidu kombineeritud nomenklatuuri selgitavad märkused |
|
|
Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste amet |
|
2018/C 34/10 |
|
V Teated |
|
|
ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED |
|
|
Euroopa Komisjon |
|
2018/C 34/11 |
Teade Argentinast pärit biodiisli importi käsitleva subsiidiumivastase menetluse algatamise kohta |
|
|
KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED |
|
|
Euroopa Komisjon |
|
2018/C 34/12 |
Eelteatis koondumise kohta (juhtum M.8804 – Bain Capital / Fedrigoni) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 ) |
|
2018/C 34/13 |
Eelteatis koondumise kohta (juhtum M.8775 – Shell/Impello) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 ) |
|
2018/C 34/14 |
Eelteatis koondumise kohta (juhtum M.8783 – Repsol/Kia/JV) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 ) |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
|
I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
ARVAMUSED
Euroopa Komisjon
31.1.2018 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 34/1 |
KOMISJONI ARVAMUS,
26. jaanuar 2018,
Prantsusmaal Chinoni tuumaelektrijaama alal asuva kiiritatud materjali rajatise (AMI) demonteerimisel tekkivate radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise kava kohta
(Ainult prantsuskeelne tekst on autentne)
(2018/C 34/01)
Alljärgnev hindamine toimub Euratomi asutamislepingu alusel, ilma et see piiraks muid Euroopa Liidu toimimise lepingu alusel tehtavaid täiendavaid hindamisi ning viimati nimetatud lepingust ja teisestest õigusaktidest tulenevaid kohustusi (1).
Euroopa Komisjon sai 23. juunil 2017 Prantsusmaa valitsuselt Euratomi asutamislepingu artikli 37 kohaselt esitatud üldandmed Chinoni tuumaelektrijaama alal asuva kiiritatud materjali rajatise (AMI) demonteerimisel tekkivate radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise kava kohta (2).
Kõnealuste andmete põhjal koostas komisjon pärast konsulteerimist eksperdirühmaga järgmise arvamuse.
1. |
Tuumaelektrijaama ja lähima teise liikmesriigi (käesoleval juhul Ühendkuningriik) piiri vaheline kaugus on 384 km. Järgmine lähim liikmesriik Belgia on 426 km kaugusel. Vahemaa kõnealuse käitise ja teise liikmesriigi (käesoleval juhul Kanalisaared, Briti krooni valdus) lähima piiri vahel on ligikaudu 300 km. |
2. |
Võttes arvesse uusi põhilisi ohutusstandardeid käsitlevates direktiivides (3) sätestatud doosi piirmäärasid, ei põhjusta tavapärasel demonteerimisel eralduvad gaasilised radioaktiivsed heited teise liikmesriigi või naaberriigi elanikele sellist ohtu, mis võiks nende tervist mõjutada. |
3. |
Tavapärasel demonteerimisel ei ole ette näha vedelate radioaktiivsete heidete eraldumist; Prantsusmaa ametiasutused ei anna seega heiteluba sellist tüüpi radioaktiivsele jäätmevoole. |
4. |
Enne Prantsusmaal asuvasse litsentsitud töötlus- või ladustuspaika toimetamist ladustatakse demonteerimisel ja käitamisel tekkivaid tahkeid radioaktiivseid jäätmeid ajutiselt kohapeal. Komisjon soovitab, et jääkaktiivsuse kontroll, mida tehakse kinnitamaks, et tahked jäätmed on pärast saasta eemaldamist tavapärased jäätmed, tagaks põhilisi ohutusstandardeid käsitlevates direktiivides sätestatud vabastamiskriteeriumide järgimise. |
5. |
Radioaktiivsete heidete ootamatu keskkonda sattumise korral, mis võib juhtuda üldandmetes arvesse võetud tüüpi ja ulatusega õnnetuse tagajärjel, ei ole teise liikmesriigi või naaberriigi elanike saadav doos tervise seisukohast märkimisväärne, võttes arvesse põhilisi ohutusstandardeid käsitlevates direktiivides sätestatud võrdlustasemeid. |
Kokkuvõttes arvab komisjon, et Prantsusmaal Chinoni tuumaelektrijaama alal asuva kiiritatud materjali rajatise (AMI) demonteerimisel mistahes kujul tekkivate radioaktiivsete jäätmete lõppladustamiskava rakendamine ei põhjusta tavapärases olukorras ega ka üldandmetes arvesse võetud tüüpi ja ulatusega õnnetuse korral tõenäoliselt sellist radioaktiivset saastatust, mis oleks olulise tähtsusega tervise seisukohast ja teise liikmesriigi vee, pinnase ja õhu seisukohast, võttes arvesse põhilisi ohutusstandardeid käsitlevate direktiivide sätteid.
Brüssel, 26. jaanuar 2018
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Miguel ARIAS CAÑETE
(1) Näiteks tuleks Euroopa Liidu toimimise lepingu alusel edaspidi hinnata keskkonnaaspekte. Komisjon sooviks juhtida tähelepanu järgmistele direktiividele: direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta, mida on muudetud direktiiviga 2014/52/EL, direktiiv 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta ning direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta ja direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik.
(2) Radioaktiivsete jäätmete lõppladustamine komisjoni 11. oktoobri 2010. aasta soovituse 2010/635/Euratom (Euratomi asutamislepingu artikli 37 kohaldamise kohta) punkti 1 tähenduses (ELT L 279, 23.10.2010, lk 36).
(3) Nõukogu 13. mai 1996. aasta direktiiv 96/29/Euratom, millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EÜT L 159, 29.6.1996, lk 1), ning nõukogu 5. detsembri 2013. aasta direktiiv 2013/59/Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning millega tunnistatakse alates 6. veebruarist 2018 kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom (ELT L 13, 17.1.2014, lk 1).
II Teatised
EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
Euroopa Komisjon
31.1.2018 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 34/3 |
Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta
(juhtum M.8348 – RAG Stiftung / Evonik Industries / Huber Silica)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2018/C 34/02)
22. juunil 2017 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b koostoimes sama määruse artikli 6 lõikega 2. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:
— |
Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu; |
— |
elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32017M8348 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele. |
(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.
31.1.2018 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 34/3 |
Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta
(juhtum M.8692 – SAICA / Emin Leydier)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2018/C 34/03)
23. jaanuaril 2018 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:
— |
Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu; |
— |
elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32018M8692 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele. |
(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.
31.1.2018 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 34/4 |
Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta
(juhtum M.8745 – CD&R/D'Ieteren/Belron)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2018/C 34/04)
19. jaanuaril 2018 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:
— |
Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu; |
— |
elektroonilises vormis EUR-Lex'i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32018M8745 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele. |
(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.
III Ettevalmistavad aktid
Euroopa Keskpank
31.1.2018 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 34/5 |
EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS,
8. november 2017,
liidu krediidiasutuste ja investeerimisühingute kapitalinõuete raamistiku muudatuste kohta
(CON/2017/46)
(2018/C 34/05)
Sissejuhatus ja õiguslik alus
Euroopa Keskpank (EKP) sai 2. ja 20. veebruaril 2017 Euroopa Liidu Nõukogult ja Euroopa Parlamendilt taotlused esitada arvamus seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses finantsvõimenduse määra, stabiilse netorahastamise määra, omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete, vastaspoole krediidiriski, tururiski, kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide, ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate riskipositsioonide, riskide kontsentreerumise, aruandluse ja avalikustamise nõuetega ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012, (1) (edaspidi „kapitalinõuete määruse ettepandud muudatused“).
EKP sai 17. ja 20. veebruaril 2017 Euroopa Parlamendilt ja Euroopa Liidu Nõukogult taotlused esitada arvamus seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse direktiivi 2013/36/EL seoses vabastatud üksuste, finantsvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate, tasustamise, järelevalvemeetmete ja -volituste ning kapitali säilitamise meetmetega (2) (edaspidi „kapitalinõuete direktiivi ettepandud muudatused“).
EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikel 4 ja artikli 282 lõikel 5, sest kapitalinõuete määruse ja kapitalinõuete direktiivi ettepandud muudatused sisaldavad sätteid, mis mõjutavad EKP ülesandeid, mis puudutavad krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega seotud poliitikat ja mis on sätestatud aluslepingu artikli 127 lõikes 6, ning sätteid, mis mõjutavad Euroopa Keskpankade Süsteemi panust rahasüsteemi stabiilsusega seotud poliitika tõrgeteta teostamisse, millele viidatakse aluslepingu artikli 127 lõikes 5. EKP nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.
Üldised märkused
EKP toetab komisjoni pangandusreformi paketti, millega rakendatakse liidu õiguses globaalse õigusreformi tegevuskava olulised elemendid. Komisjoni ettepanekult oodatakse regulatsiooni olulist tugevdamist, mis aitab vähendada riske pangandussektoris. Riskide vähendamise areng valmistab ette seonduva samaaegse ja samalaadse riskide jagamise arengu.
Käesolevas ettepanekus käsitletakse EKP jaoks eriti olulisi küsimusi, mis on jaotatud kahte ossa: 1) liidus kehtiva õigus- ja järelevalveraamistiku muudatused; ning 2) rahvusvaheliselt kokku lepitud järelevalvestandardite rakendamine.
1. Liidus kehtiva õigus- ja järelevalveraamistiku muudatused
1.1. 2. samba täpsustused
1.1.1. |
Ettepandud muudatuste eesmärk Baseli III raamistiku (3) 2. samba nõuete rakendamiseks kapitalinõuete direktiivis (4) on saavutada liidus suuremat järelevalvealast ühtsust kapitalihierarhia elementide täpsustamise kaudu ning kehtestades 2. samba juhised täiendavate omavahendite kohta ning samuti karmistades tingimusi, mille kohaselt pädevad asutused võivad oma järelevalvevolitusi selles kontekstis kasutada. |
1.1.2. |
Ehkki EKP toetab üldiselt järelevalve ühtlustamist, ei ole ettepanek töötada välja regulatiivsed tehnilised standardid täiendavate omavahendite nõuete kohta kohane vahend selle eesmärgi saavutamiseks. Esiteks on 2. samba nõuded subjektipõhised, mis nõuab pädevatelt asutustelt järelevalvealase kaalutluse kasutamist. Kui tugineda ainult Euroopa Pangandusjärelevalve regulatiivsetele tehnilistele standarditele või kasutada neid osade riski elementide puhul, siis ei oleks tulemuseks subjekti- ja riskipõhine lähenemine, mis võtab arvesse asutuste erinevaid riskiprofiile, ning see võib tegelikult takistada pädevatel asutustel riskide ja valdkondlike arengutega kaasas käia. Teiseks kujutavad Euroopa Pangandusjärelevalve suunised järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi ühtsete menetluste ja meetodite kohta (SREP) (5) endast juba ühtset alust selle korra järjekindlaks rakendamiseks liidus, võimaldades kohasel määral järelevalvealaseid kaalutlusi ning mida on lubatud täiendada Euroopa Pangandusjärelevalve eksperdihinnangute kasutamisega. Viimastel aastatel on ühtlustatus tänu nende suuniste (6) ja EKP järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi metoodika, mida kohaldatakse järjekindlalt kogu ühtse järelevalvemehhanismi (SSM) (7) raames, rakendamisele märkimisväärselt paranenud. Neid positiivseid arenguid arvestades on EKP seisukohal, et praegune raamistik on piisav ning et ühisturg saab ühtlustamise osas jätkuvalt ära kasutada olemasolevaid vahendeid, mida saab täiendada Euroopa Pangandusjärelevalve eksperthinnangute kasutamisega. |
1.1.3. |
Lisaks antakse kapitalinõuete direktiivi ettepandud muudatustega krediidiasutustele, mitte järelevalveasutustele, pädevus teatavates piirides otsustada 2. samba nõuete täitmiseks hoitavate omavahendite koosseis ning välistada võimalus kehtestada 2. samba nõuded selliselt, et need täidetakse täielikult esimese taseme põhiomavahenditega. EKP on seisukohal, et järelevalveasutustele peaksid jääma volitused kehtestada täiendavate omavahendite koosseisu nõudeid ning nõuda, et täiendavate omavahendite nõuded tuleb täita täielikult esimese taseme põhiomavahenditega. Usaldatavusnõuete täitmise seisukohast on panganduskriis ja viimased turusündmused näidanud, et võib ilmneda märkimisväärseid väljakutseid seoses nt täiendavate esimese taseme omavahendite instrumentidega, mille kahjumikatmisvõime ei ole sama tõhus kui esimese taseme põhiomavahenditel ning millega seotud kulud võivad veelgi kahjustada krediidiasutuste kasumlikkust. Lisaks on EKP praktikaks olnud alates EKP usaldatavusjärelevalve ülesannete täitmise algusest kehtestada 2. samba nõuded nii, et need tuleb täita esimese taseme põhiomavahenditega. Liidu seadusandlikud asutused on eelistanud kõrgeima kvaliteediga kapitali nõudes puhvrite täitmist ainult esimese taseme põhiomavahenditega. Praktika muutmine tähendaks krediidiasutustele väiksemat ennustatavust ja ebavõrdseid tingimusi. |
1.1.4. |
Kapitali osas juhiste andmise ühtse aluse kehtestamine aitab küll kaasa selliste juhiste järjepidevale rakendamisele kogu liidus, ent EKP leiab, et kapitalinõuete direktiivi ettepandud muudatused peaksid selgemalt kajastama paindlikkuse vajadust 2. samba suuniste kindlaksmääramisel. Eeskätt tuleks arvesse võtta seost stressitesti künnise ja 2. samba suuniste kindlaksmääramise vahel. Kuna järelevalvealased stressitestid on lähtekohaks 2. samba suuniste kehtestamisele, peaksid kapitalinõuete direktiivi ettepandud muudatused kooskõlas kaasaegse parima rahvusvahelise praktikaga samuti võimaldama pädevatel asutustel kohaldada kõikide krediidiasutuste puhul stressitestide fikseeritud künnist, mis võib olla madalam kui SREPi kogukapitalinõue. Paindlik võimalus kasutada fikseeritud künnist peaks olema muutmatu võimalus. Lisaks peaks SREPi kogukapitalinõude kasutamine kokku langema asjaomases stressitestis kasutatava metoodikaga. Näiteks SREPi kogukapitalinõude künnise kasutamine negatiivse stsenaariumi korral nõuab dünaamilist lähenemist bilansile. Lisaks tuleks kapitalinõuete direktiivi ettepandud muudatustele lisada kolmeaasta jooksul läbivaatamise säte. |
1.1.5. |
Lisaks tuleks täiendavalt selgitada, kuidas 2. samba suunised toimivad koos kombineeritud puhvri nõuetega. Eelkõige tuleks vältida võimalikke vastuolusid poliitikaeesmärgiga rakendada vastutsüklilist kapitalipuhvrit. Selleks tuleks hoiduda viitamisest „majanduse tsüklilisele kõikumisele“ kui 2. samba suuniste poliitikaeesmärgile. Lisaks, ehkki 2. samba suuniste ja 2. samba nõuete kattumist tuleks vältida, on kapitalinõuete direktiivi ettepandud muudatustes vaja selgitada, et kui stressitesti käigus tuvastatakse täiendavat liiki krediidiriske hüpoteetilistes olukordades ning need on 2. samba nõuete osa, jääb pädevatele asutustele võimalus kohaldada meetmeid selliste riskide suhtes 2. samba juhistes. |
1.1.6. |
Kapitalinõuete direktiivi ettepandud muudatused piiravad pädevate asutuste volitusi nõuda krediidiasutustelt neile täiendava või sagedasema teabe esitamist. Ehkki EKP toetab täielikult selle aluseks olevat eesmärki vältida topeltaruandlust ja vähendada aruandluskulusid, on võimalus nõuda ad hoc granulaarseid andmeid oluline, et hinnata kohaselt krediidiasutuste riskiprofiile muu hulgas järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi raames. Neid riske on keeruline täielikult eelnevalt tuvastada ühtlustatud aruandluse alusel, eelkõige krediidiasutuste tegevuse ja riskide arengu tõttu. Lisaks on pädevatel asutustel alati vaja koguda täiendavat granulaarset teavet, et kohaselt hinnata krediidiasutuste tugevusi ja nõrkusi seoses konkreetsete riskide või varaklassidega, näiteks viivislaenude osas. Seetõttu on EKP seisukohal, et kapitalinõuete direktiivi ettepandud muudatustest tuleks need piirangud kõrvaldada. |
1.1.7. |
Pädevatel asutustel tuleks lubada kehtestada omavahendite nõudeid alati, kui intressimäärarisk on olulise probleemi allikas, ning mitte ainult siis, kui riskid ületavad teatavat eelnevalt kindlaksmääratud piirmäära. Euroopa Pangandusjärelevalvele antavast volitusest määratleda teatavad mõisted, mis käsitlevad krediidiasutuste kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevat intressiriski, tuleneb arusaam, et silmas on peetud ammendavat loetelu olukordadest, milles on intressimäärade võimalike muutuste tõttu nõutavad järelevalvemeetmed (8). EKP on seisukohal, et pädevatele asutustele tuleks võimaldada suurem paindlikkus järelevalvemeetmete kohaldamisel. |
1.1.8. |
Kapitalinõuete direktiivi ettepandud muudatustes nõutakse pädevatelt asutustelt konsulteerimist kriisilahendusasutustega enne mis tahes täiendavate kapitalinõuete kehtestamist (9). EKP toetab eesmärki saavutada tõhus koostöö kriisilahendusasutustega, ent ettepandud formaalne konsulteerimine kriisilahendusasutustega enne täiendavate kapitalinõuete kehtestamist või juhiste andmist vastavalt kapitalinõuete direktiivis määratletule, oleks praktikas ebamõistlikult koormav ja kohatult formalistlik, ilma et see sisuliselt praegust korda parandaks. Lisaks tagab tõhusa koostöö juba ka praegune EKP ja ühtse kriisilahendusnõukogu vastastikuse mõistmise memorandum, (10) mida rakendati esimest korda 2016. aasta järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi otsuste väljatöötamisel. Võttes arvesse kapitalisuuniste mittesiduvat iseloomu, peaks selliste suuniste kehtestamine jääma väljapoole ühiste otsuste raamistikku ning selle suhtes tuleks kohaldada vaid teabevahetust kolleegiumi liikmete vahel. |
1.2. Mikro- ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve volituste koostoime
EKP toetab üldiselt 2. samba kõrvaldamist makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmete hulgast, ent kordab oma seisukohta, et 2. samba nõuete kõrvaldamise tagajärjel ei tohiks ametiasutustele jääda liiga vähe vahendeid volituste teostamiseks ja poliitikaeesmärkide saavutamiseks (11). Seega toetab EKP ettepanekut kõrvaldada 2. samba nõuded makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmetest, kui neid meetmeid laiendatakse ja tagatakse nende jätkuv toime. Toimiv ja tõhus makrotasandi usaldatavusjärelevalve raamistik on eriti tähtis rahaliidus, kus on vaja makrotasandi poliitikat, et lahendada konkreetse riigi või valdkonna tasakaalustamatusi, mis on täiendav keskse tähtsusega roll liikmesriikide rahandus- ja majandustsüklite erinevustest tulenevate probleemide lahendamisel ning aitab seeläbi säilitada ühisturu ühtsust ja tagada finantsstabiilsust. Samas peaks läbivaadatud raamistik vältima eraldamisotsuste soodustamist, mis võivad suurendada turu fragmenteerituse riski ja panna takistusi pangandussüsteemi konsolideerimisele.
Üldiselt rõhutab EKP veel kord põhjaliku makrotasandi usaldatavusjärelevalve tähtsust, mis on välja toodud EKP vastuses Euroopa Komisjoni konsultatsioonile seoses liidu makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika raamistiku läbivaatamisega. Seniks on makrotasandi usaldatavusjärelevalve raamistiku toimimise tõhustamiseks praeguses raamistikus vaja esimeses järjekorras teha vähemalt järgmisi kohandusi. Esiteks, loobuda tuleks praegusest algatusmehhanismi hierarhilisest liigendusest (niinimetatud „pecking order“ järjekord). Praegune järjekord sisaldab negatiivseid stiimuleid seoses instrumentide valikuga ja soosib passiivsust. Teiseks, makrotasandi usaldatavusmeetmete teavitamise ja algatamise erinevate menetluste suur hulk tuleks muuta sujuvamaks, lihtsamaks ja ühtlustatumaks. Selleks tuleks mh luua ühtne ja lihtsustatud menetlus kapitalinõuete määruse (12) artiklis 458 ette nähtud makrotasandi usaldatavusnõuete meetmete võtmiseks ning ühtlustada erinevate kapitalipuhvrite aktiveerimise menetlused selliselt, et usaldatavusjärelevalve asutustel oleks võimalik tegutseda tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selles osas tuleb kaaluda ka globaalsetele süsteemselt oluliste ettevõtjate puhvrite ja süsteemse riski puhvrite reeglite muutmist, et selgitada nende puhvrite poliitikaeesmärke ning vältida kattumist ja suurendada nende kasutamise tõhusust ametiasutuste poolt. Kolmandaks tuleks kapitalinõuete direktiivi artikli 136 lõikes 3 ette nähtud protsess muuta sujuvamaks nii, et iga määratud asutus hindab kohast vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kord kvartalis, ent kehtestab selle määra või muudab seda ainult siis, kui tsükliliste süsteemsete riskide intensiivsus on muutunud. Selles kontekstis tuleks muuta ka vastutsüklilise puhvri määrast teavitamise menetlust nii, et ühtses järelevalvemehhanismis osalevate liikmesriikide määratud asutustelt nõutakse kapitalinõuete direktiivi artikli 136 lõike 7 punktides a–g määratletud teabe edastamist ka EKP-le. Lõpetuseks, EKP peab äärmiselt tähtsaks, et makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika raamistik vaadataks läbi regulaarselt, võttes arvesse analüütilise raamistiku arengut ning samuti praktilisi kogemusi poliitika rakendamisel. Sellega seoses tuleks samuti ette näha makrotasandi usaldatavusjärelevalve raamistiku, sealhulgas selle ulatuse ja tingimuste põhjalik läbivaatamine järgmise kolme aasta jooksul.
1.3. Piiriülene loobumine usaldatavusnõuetest
1.3.1. |
Üldiselt EKP toetab pädevatele asutustele võimaluse loomist loobuda juhtumipõhiselt usaldatavusnõuete kohaldamisest tütarettevõtja suhtes, mille peakontor asub tema emaettevõtjast erinevas liikmesriigis, mis on kooskõlas ühtse järelevalvemehhanismi ja pangandusliidu loomisega. |
1.3.2. |
Täiendavad usaldatavusnõuete tagatised ning tehnilised täiendused võiksid anda vastuse võimalikele finantsstabiilsuse probleemidele, mis tulenevad loobumisreeglite kohaldamisest pangandusliidule, mille lõpuleviimine on endiselt pooleli. Eelkõige võiks sätestada kaks täiendavat eeltingimust, et tütarettevõtjad saaksid loobumist kasutada: a) erandikõlbulikud tütarettevõtjad ise ei või ületada SSMR määruses sätestatud olulisuse künnist; ja b) erandi alampiir peaks olema 75 %, st omavahendite miinimumnõuet võiks vähendada 8 %-lt 6 %-le koguriskipositsioonist. Sellega seoses oleks garantiid vaja ainult seoses selle omavahendite nõude summaga, millest on tegelikult loobutud. Lisaks soovitab EKP, et need tingimused tuleks läbi vaadata kolm aastat pärast nende jõustumist ja eelkõige tuleks kaaluda alampiiri edasist langetamist, võttes arvesse pangandusliidu arengut. |
1.3.3. |
Ettepanek CRR muutmiseks peaks täiendavalt selgitama, et emaettevõtja poolt tütarettevõtjale antud tagatis peab kohaselt kajastuma emaettevõtja suhtes kohaldatavates krediidiriski usaldatavusnõuetes. Eelkõige peab emaettevõtjale kuuluma 100 % tütarettevõtja hääleõigusest. |
1.3.4. |
Lõpetuseks, kehtestada tuleb kohane üleminekukord piiriüleste kapitalierandite kohta, võttes arvesse kavandatud pangandusliidu arengut, mille kokkuvõte on teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pangandusliidu väljakujundamise kohta (13) (edaspidi „Teatises pangandusliidu väljakujundamise kohta“). |
1.4. Rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi 9 (IFRS 9) rakendamine
Kapitalinõuete määruse ettepandud muudatustes on ette nähtud IFRS 9 (14) kohaste prognoositava krediidikahju eraldiste järkjärguline kasutuselevõtmine, et leevendada IFRS 9 mõju krediidiasutuste kohustuslikele esimese taseme põhiomavahenditele (15). EKP soovitab, et IFRS 9 üleminekumeetmete periood peaks algama 1. jaanuaril 2018 ning kasutada tuleks lineaarset üleminekut (16). Selles kontekstis peaks nõukogu eesistujariik kiirendama IFRS 9-le ülemineku korra kehtestava õigusakti vastuvõtmist.
Lisaks tuleks eelistada järkjärgulist kasutuselevõtmise kohaldamist ainult algsele esimese taseme põhiomavahendite vähendamisele 1. jaanuaril 2018 (staatiline lähenemine) ning mitte oodatava kahju summadele, mis arvutatakse IFRS 9 kohaselt asjaomasel üleminekuperioodi aruandluse kuupäeval (dünaamiline lähenemine), kuna see lükkaks edasi IFRS 9 täieliku kohaldamise (17).
Esimese taseme põhiomavahendisse tagasi lisatud summade topeltarvestamise vältimiseks soovitab EKP teha üleminekuperioodil parandusi kõikidesse kapitalinõuete määruse osadesse, mis eeldavad esimese taseme põhiomavahendite vähendamist, st 2. samba kapitali tagasiarvestuse osas, maha arvamata edasilükkunud tulumaksu summade osas ning krediidiriski standardmeetodi riskipositsiooni väärtuse vähendamise, finantsvõimenduse määra ja riskide kontsentreerumise raamistiku osas.
Üleminekumeetmed peaksid olema kohustuslikud kõikidele krediidiasutustele; muidu võiksid erandi tegemise võimalust kasutavad krediidiasutused panna teised end järgima, mis töötaks vastu eesmärgile võimaldada rohkem aega kohanemaks algse esimese taseme põhiomavahendite vähendamisega IFRS 9-le üleminekul.
1.5. Esimese taseme põhiomavahendite täiendavad mahaarvamised ja kohandused
EKP toetab komisjoni selgitust CRD artikli 104 lõike 1 punkti d ja SSMR artikli 16 lõike 2 punkti d kohaldamisala kohta, mis on sätestatud komisjoni aruandes Euroopa Parlamendile ja nõukogule määruse (EL) nr 1024/2013 kohaselt loodud ühtse järelevalvemehhanismi kohta (edaspidi „SSM aruanne“) (18) ja eelkõige kinnitust, et pädevad asutused võivad nõuda krediidiasutustelt omavahendite arvestuses teatavate kohanduste tegemist (mahaarvamised, filtrid vm), kui krediidiasutuse poolt kasutatavat raamatupidamiskäsitlust ei peeta usaldatavusjärelevalve seisukohast sobivaks. EKP on seisukohal, et see selgitus tuleks õiguskindluse huvides sätestada ka CRD tekstis.
1.6. ELis vahendajana tegutsev emaettevõtja
EKP toetab nõuet, mille kohaselt kolmandate riikide pangagrupid, mille kaks või enam krediidiasutust asuvad liidus, peavad teatavate kriteeriumide täitumise või künnise ületamise korral asutama ELis vahendajana tegutseva emaettevõtja, (19) kuna see võimaldab konsolideeritud järelevalve asutusel hinnata liidus terve pangagrupi riske ja finantstugevust ning kohaldada usaldatavusnõudeid konsolideeritult.
Ent kapitalinõuete direktiivi ettepandud muudatuste teatavad aspektid vajavad õigusnormide erinevuste ärakasutamise vältimiseks täiendavat selgitamist. Esiteks peaks kõnealune nõue kohalduma nii kolmandate riikide krediidiasutustele kui ka filiaalidele (st ka juhul, kui kolmanda riigi grupi tegevus liidus toimub osaliselt või täielikult filiaalide kaudu). Teiseks, kui ELis vahendajana tegutsev emaettevõtja on asutatud, siis peaks kehtima nõue, et sama kolmanda riigi pangagrupi olemasolevad filiaalid tuleb teatava künnise ületamisel ümber korraldada kõnealuse liidus tegevusloa saanud krediidiasutuse filiaalideks, et vältida õigusnormide erinevuste ärakasutamise võimalust, kuna kolmandate riikide filiaalide järelevalve ei ole harmoneeritud. Pikemas perspektiivis on samuti oluline harmoneerida kolmandate riikide filiaalide õigus- ja järelevalveraamistik liidus. Kolmandaks, kui ELis vahendajana tegutsev emaettevõtja on asutatud finantsvaldusettevõtjana, segafinantsvaldusettevõtjana või krediidiasutusena, siis tuleb tagada, et konsolideeritud järelevalve raamistiku kindlaksmääramise tulemus ei oleks kohatu ega kahjustaks tõhusa ja tulemusliku järelevalve teostamist pädeva asutuse poolt, mis teostab kolmanda riigi gruppi kuuluvate üksuste üle järelevalvet individuaalsel alusel. Järelikult tuleb seoses olukorraga, kus ELis vahendajana tegutsev emaettevõtja on asutatud krediidiasutusena, ning võrdsete võimaluste tagamiseks, kaaluda samasuguse kriteeriumi kehtestamist, mis on praegu sätestatud kapitalinõuete direktiivi artikli 111 lõikes 5 ning mida praegu kohaldatakse finantsvaldusettevõtjatele ja segafinantsvaldusettevõtjatele. Lisaks tuleks selgitada kapitalinõuete direktiivi artikli 111 lõike 5 kohaldamisala ning selle rakendamisega seotud protsessi. Neljandaks tuleks seoses olukorraga, kus kolmanda riigi seaduste ning nõude vahel asutada ELis vahendajana tegutsev emaettevõtja valitseb vastuolu, mis võib takistada või kohatult raskendada ELis vahendajana tegutseva emaettevõtja nõude järgimist, kaaluda erandi võimalust, millega antaks pädevatele asutustele erandlikel asjaolude kaalutlusõigus lubada kahe eraldi ELis vahendajana tegutseva emaettevõtja asutamine (või lubada ELis vahendajana tegutsevast emaettevõtjast eraldada konkreetseid üksusi). Sellisel juhul tuleks enne nimetatud kaalutlusõiguse kasutamist kohaldada ELis vahendajana tegutseva emaettevõtja nõude künnist kogu kolmanda riigi grupi tasandil, nii et kaalutlusõiguse kasutamine tulemusel ei väldiks ELis vahendajana tegutseva emaettevõtja asutamisele kohaldatavat künnist, mis on ette nähtud kapitalinõuete direktiivi ettepandud muudatustes.
1.7. Aruandluse proportsionaalsus
Väiksemate krediidiasutuste aruandekohustuse osas toetab EKP üldiselt proportsionaalset lähenemist. Mõnel juhul tuleb väiksemate krediidiasutuse suhtes kohaldada lihtsustatud aruandlusnõudeid vastavalt nende suurusele, keerukusele ja riskisusele.
Ettepandud kohustusliku aruandluse sageduse vähendamine (20) väiksemate krediidiasutuste puhul on pädevatele asutustele takistuseks nende poolt krediidiasutuste suhtes kohase järelevalve teostamisel (21). Kohustuslikud aruanded on väga asjakohased, kuna nad on üks kõige tähtsamaid teabeallikaid väiksemate krediidiasutuste suhtes jooksva järelevalve teostamiseks. Kohase teabe kättesaadavus võimaldab pädevatel asutustel kohandada nende järelevalvetoimingute intensiivsust selliste krediidiasutuste suhtes. Lisaks sellele, kuigi aruandluse sageduse vähendamine vähendaks väiksemate krediidiasutuste vastavuskontrolli personaliga seotud kulu, ei ole koormuse vähenemine tõenäoline, kuna nad peavad ikkagi kasutusele võtma asjakohased IT süsteemid ning enamik neist kuludest on juba tehtud.
Selle asemel et vähendada kohustusliku aruandluse sagedust soovitab EKP muuta väiksemate krediidiasutuste aruandluse ulatust, kui Euroopa Pangandusjärelevalve on hinnanud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 (22) finantsmõju krediidiasutustele nõuete täitmise kulude ja järelevalvealase kasu osas (23).
Kogu kapitalinõuete määruses tuleks järjekindlamalt kohaldada proportsionaalsuse põhimõtet. Tuvastada tuleks konkreetsed juhud, kus proportsionaalne kohtlemine vähendaks nõuete täitmise kulusid, kahjustamata samas usaldatavusnõuete täitmise järelevalve korda. Samuti tuleks proportsionaalsem lähenemine ette näha eeskätt sisejuhtimise ning sobivuse ja nõuetekohasuse korra, tasude ja avalikustamise osas.
1.8. Automaatsed väljamaksete piirangud
Seoses kapitalinõuete direktiivi ettepandud muudatustega väljamaksete maksimumsumma osas toetab EKP kapitalihierarhia selgitamist. Lisaks paneb EKP ette, et väljamaksete maksimumsummale tuleb lisada kõik vahe- ja aastakasumid, mis ei ole juba lisatud esimese taseme põhiomavahendite hulka (millest on maha arvatud juba välja makstud kasumijaotus), ning mitte ainult need kasumid, mis on teenitud pärast kõige hilisemat kasumi jaotamist. Keskendumine kõige hilisemale kasumi jaotamisele või väljamaksele piirab kasumeid, mida saab väljamaksete maksimumsumma arvutamiseks kasutada. Krediidiasutustel on tihti mitu tähtpäeva kupongide, dividendide ja boonuste väljamaksmise otsustamiseks. Mida sagedamini krediidiasutus teeb otsuseid kasumi jaotamise kohta või teeb selleks väljamakseid, seda lühem on kasumi teenimise periood ja seda väiksem kasumi summa, mida võib kasutada väljamaksete maksimumsumma arvutamiseks. See piirang ei ole õigustatud, kui teenitud vahe- ja aastakasumid, mida ei ole veel esimese taseme põhiomavahendite hulka lisatud, on suuremad kui tehtud väljamaksed.
1.9. Krediidi- ja vastaspoole krediidirisk
1.9.1. |
Kuigi teisestes õigusaktides on põhjalikult selgitatud krediidi-, turu- ja tegevusriski modelleerimist, puudub selline üksikasjalik käsitlus endiselt vastaspoole krediidiriski osas. EKP soovitab kapitalinõuete määruse muutmist nii, et Euroopa Pangandusjärelevalve kohustatakse välja töötama regulatiivsete tehniliste standardite konkreetsete hindamiskriteeriumidega sisemudeli meetodi ja täiendatud krediidiväärtuse korrigeerimise meetodi kohta. Nendes regulatiivsetes tehnilistes standardites tuleks üksikasjalikumalt käsitleda mudeli muutuste ja laienduste olulisuse hindamist nii sisemudeli meetodi kui ka täiendatud krediidiväärtuse korrigeerimise meetodi osas. Lõpuks tuleks lisada säte, milles nõutakse krediidiasutustelt täiendatud krediidiväärtuse korrigeerimise meetodi kohaldamiseks loa saamist pädevalt asutuselt. |
1.9.2. |
Krediidiasutused, mis on juba sisemudeli meetodi rakendanud, ei kasuta ainult seda ning kasutavad mõne oma riskipositsioonide arvutamiseks teisi (mittesise-) meetodeid. See tekitab probleemi, et suur hulk krediidiasutusi ei pruugi olla võimelised järgima nõuet, et sisemudeli meetodit ei tohi kohaldada kombineeritult teiste meetoditega. Seetõttu tuleks kapitalinõuete määrust muuta ja lubada krediidiasutustel taotleda luba sisemudeli meetodi kasutamiseks vastaspoole krediidiriski osas püsival osalisel alusel, mida on lubatud teha ka seoses teiste riskiliikidega. |
1.9.3. |
Lisaks tuleks praegusi kapitalinõuete määruse eeskirju tähtaja parameetri kindlaksmääramise kohta laiendada, et hõlmata tuletisinstrumentide ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutest tulenevaid riskipositsioone ja määramata tähtaegadega tehinguid. |
1.9.4. |
Komisjoni poolt vastaspoole krediidiriski hindamise uueks standardmeetodiks pakutud mõiste „järelevalveline delta“ määratlus tuleks viia vastavusse matemaatiliselt täpsete Baseli pangajärelevalve komitee (BCBS) standarditega. |
1.10. Finantsvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate käsitlemine
1.10.1. |
EKP toetab finantsvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate järelevalve ühtlustamist ja tõhustamist. On tähtis, et konsolideeritud järelevalve toiminguid oleks võimalik vahetult suunata pangagrupi emaettevõtjale, olgu selleks siis krediidiasutus/investeerimisühing või valdusettevõtja. Sellega seoses on järelevalve põhimõtteline eesmärk tagada, et emaettevõtja suunab ja koordineerib oma tütarettevõtjaid viisil, mis aitab tõhusalt kaasa konsolideeritud järelevalvele. Üldiselt peaks uus kord võimaldama finantsvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate eriomaduste ning nende grupisisese rolli piisavat arvessevõtmist, et vältida grupi tegevuse liigset häirimist. |
1.10.2. |
Mõned kapitalinõuete direktiivi ja kapitalinõuete määruse ettepandud muudatuste aspektid vajaksid parandamist või täpsustamist. Näiteks on vaja täpsustada seda, kuidas ettepandud muudatused finantsvaldusettevõtjatele ja segafinantsvaldusettevõtjatele lubade andmise kohta on seotud oluliste osaluste järelevalve olemasolevate eeskirjadega. Lisaks ei nähtu kapitalinõuete direktiivi ja kapitalinõuete määruse ettepandud muudatustest piisava selgusega, milliseid praegusi sätteid, milles viidatakse „krediidiasutusele“ tuleks mõista nii, et need hõlmavad konsolideeritud järelevalve osas ka finantsvaldusettevõtjaid ja segafinantsvaldusettevõtjaid. Samuti oleks vaja täpsustada jooksvaid järelevalvemeetmeid, mida konsolideeritud järelevalve asutusel on lubatud kohaldada finantsvaldusettevõtjatele ja segafinantsvaldusettevõtjale. |
1.10.3. |
Lisaks on vaja kaaluda ettepandud muudatuste mõju kapitalinõuete direktiivi artiklile 111. Eelkõige on probleemiks, et konsolideeritud järelevalve asutus võib asuda asjaomase finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja omast erinevas jurisdiktsioonis. Sellisel juhul peab konsolideeritud järelevalve asutus tagama, et teises liikmesriigis asuv finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja järgib konsolideerimisnõudeid. CRD muudatusettepanekud peaksid sisaldama sätteid, mis sätestaksid täpsemalt piiriülese koostöö sellistel juhtudel. |
1.10.4. |
Lõpetuseks, CRD muudatusettepanekud peaksid sisaldama sätteid, mis selgitaksid nende sätete alla jäävate praeguste finantsvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate käsitlemist. |
1.11. Suurte piiriüleste investeerimisühingute järelevalve
Suured ja keerukad pangasarnased investeerimisühingud, kelle poolt pakutavad investeerimisteenused mõjutavad nende bilanssi, eelkõige piiriüleste tehingutega investeerimisühingud, võivad tekitada kõrgenenud finantsstabiilsuse riski ja mõju ülekandumise riski teistele pankadele. EKP hinnangul vajab suurte piiriüleste pangasarnaste investeerimisühingute konsolideeritud ja individuaalsel alusel järelevalve liidus täiendavat kaalumist, et tagada usaldusväärsed ja terviklikud järelevalvestandardid, mis vastavad sellistest ühingutest tulenevatele võimalikele riskidele. Üks võimalus oleks muuta CRD/CRRi, et tagada suurte piiriüleste pangasarnaste investeerimisühingute käsitlemine krediidiasutustena (24). See oleks asjakohane nende investeerimisühingute suhtes, kes teostavad sageli pangale sarnaseid tehinguid, st tehinguid, mida teostavad pangad. Nende investeerimisühingute jaoks, kes sellesse liiki ei kuulu, tuleks jätta praegune erikäsitlus riigisisestes korraldustes.
1.12. Riigi pädevus
1.12.1. |
Ühtse järelevalvemehhanismi määrusega on EKP-le antud krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga seotud eriülesanded eesmärgiga aidata kaasa krediidiasutuste turvalisusele ja toimekindlusele ning finantssüsteemi stabiilsusele. Neid ülesandeid täites tuleb võtta täielikult arvesse siseturu terviklikkust ja krediidiasutuste võrdset kohtlemist ning vältida õigusnormide erinevuste ärakasutamist (25). Sel eesmärgi peab EKP kohaldama kogu asjakohast liidu õigust ja kui kõnealusteks liidu õigusaktideks on direktiivid, neid direktiive riigi õiguses ülevõtvaid õigusakte, (26) eriti mis puudutab kapitalinõuete direktiivi ja pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi (27). Ent mõnda järelevalvevolitust ei ole liidu õiguses konkreetselt nimetatud ning erinevused riigi õigusaktides tingivad EKP järelevalvevolituste asümmeetria osalevates liikmesriikides. |
1.12.2. |
Sellega seoses on EKP juba analüüsinud olemasolevate järelevalvevolituste kohaldamisala ja ulatust ning on välja töötanud lähenemise EKP volituste ühetaolisele tõlgendamise tagamiseks. Vaatamata EKP pädevuste selgitusele, nendele olemasolevatele järelevalvevolitustele liidu õiguses ühtse aluse kehtestamisest tuleneks nõue nende ülevõtmiseks riigi õigusse ning see aitaks selgemalt tõlgendada, kas riigi õiguses antud konkreetne volitus on hõlmatud EKP-le antud konkreetse ülesandega. Lisaks tugevdaks see tänu pädevate asutuste järelevalvevolituste ühtlustamisele võrdset kohtlemist liidu pangandusjärelevalves. Selle saavutamiseks tuleks liidu õigusse lisada selge viide täiendavatele järelevalvevolitustele mitmes valdkondades, et vältida õiguskindlusetust EKP otseste järelevalvevolituste osas ning tagada seoses järelevalvevolitustega võrdsed võimalused kogu pangandusliidus. Nendeks valdkondadeks on peamiselt vara omandamine kolmandates riikides, ühinemised, vara ülekandmine ja muud strateegilised otsused, krediidiasutuste põhikirjade ja nende aktsionäride lepingute muutmine hääleõiguse kasutamise osas, krediidi andmine seotud isikutele, krediidiasutuste poolt tegevuste sisseostmine, välisaudiitoritega seotud järelevalvevolitused ning krediidiasutustele lubade andmisega seotud täiendavad volitused. |
1.13. Sobivuse ja nõuetekohasuse hindamine ning võtmefunktsioonide täitjad
1.13.1. |
Praegu ei ole kapitalinõuete direktiivis sätestatud nõudeid menetluse kohta, mida pädevad asutused peaksid kasutama juhtorganite liikmete hindamiseks. Seetõttu erinevad riigisisene praktika märkimisväärselt hindamise aja, tähtaegade ning selle osas, kas hindamine toimub enne või vahetult pärast ametisse määramist. EKP soovitab liidu õiguse täiendamist, et veelgi ühtlustada „sobivuse ja nõuetekohasuse“ hindamist. |
1.13.2. |
Võtmefunktsioonide täitjatel on oluline mõju krediidiasutuste igapäevasele juhtimisele ning nende juhtimisstruktuurile tervikuna. EKP soovitab täiendada liidu õigust, lisades sellesse võtmefunktsiooni täitja mõiste ning täpsustades kõrgema juhtkonna määratlust. Lisaks tuleks riigisiseste lähenemiste ühtlustamiseks lisada säte pädevate asutuste volituste kohta oluliste krediidiasutuste võtmefunktsiooni täitjate hindamisel. |
1.14. Teabevahetus
Kehtivas liidu õiguses on vähe konkreetseid viiteid koostöö vajadusele usaldatavusnõuete täitmise järelevalve eest vastutavate pädevate asutuste ja rahapesuvastase tegevusega tegelevate asutuste vahel (28). Samuti puuduvad selged sätted usaldatavusnõuete täitmise järelevalve eest vastutavate pädevate asutuste koostöö kohta asutustega, mis vastutavad struktuurse eraldatuse eeskirjade kohaldamise eest. EKP paneb ette täiendada kapitalinõuete direktiivi sätteid konfidentsiaalse teabe vahetamise kohta, nähes selgelt ette koostöö nende asutustega.
1.15. Jõustumine ja sanktsioonid
Kapitalinõuete direktiivis sätestatud karistatavate rikkumiste loetelu ei hõlma mitmeid olulisi rikkumisi, nt seoses 1. samba kapitalinõuetega, järelevalvemääruste ja pädevate asutuste otsustega, nõudega taotleda eelnev luba ning kohustustega pädevat asutust teavitada. Seetõttu on liikmesriikidel kaalutlusõigus, kas anda pädevatele asutustele volitused määrata sellistel juhtudel halduskaristusi. See lähenemisviis võib tuua kaasa ebajärjekindlust liikmesriikide vahel ning kahjustada usaldatavusnõuete tõhusat jõustamist. EKP soovitab selle vältimiseks laiendada karistatavate rikkumiste loetelu.
1.16. Valikuvõimalused ja kaalutlusõigused
1.16.1. |
Liikmesriikide valikuvõimalused ja kaalutlusõigused seoses usaldatavusnõuetega takistavad liidu tasandil ühtse reeglistiku koostamist ning tekitavad täiendavat keerukust ja täiendavaid kulusid, luues samas võimalusi õigusnormide erinevuste ärakasutamiseks. Eeskätt tekitavad liikmesriikide valikuvõimalused takistusi ühtse järelevalvemehhanismi tõhusale toimimisele, kuna arvesse tuleb võtta erinevaid regulatsioone osalevates liikmesriikides. Selliste valikuvõimaluste üheaegne ja erinev kasutamine tekitab regulatiivse ebaühtluse, mis võib takistada EKP järelevalve tõrgeteta toimimist osalevates liikmesriikides ning seoses kolmandate riikide suhtes võetud riskipositsioonidega. |
1.16.2. |
Mõnel juhul mõjutavad need lahknevused ka järelevalvevolitusi. Seetõttu tuleks need soovimatud valikuvõimalused ja kaalutlusõigused, mis ei ole usaldatavusnõuete seisukohast põhjendatud, ühtlustada vahetult esmatasandi õigusaktides. Samamoodi tuleks vältida uute valikuvõimalused ja kaalutlusõiguste kehtestamist, nagu seda on tehtud näiteks kapitalinõuete määruse ettepandud muudatustes fondidesse tehtavate omakapitaliinvesteeringute valdkonnas. |
1.17. Kesksete vastaspooltega seotud riskipositsioonide omavahendite nõuded
EKP toetab kapitalinõuete määruse ettepandud muudatustele eelnevalt kindlaks määratud vabastusperioodi lisamist, mis puudutab kesksete vastaspooltega seotud riskipositsioonide omavahendite nõudeid. Selline eelnevalt kindlaks määratud vabastusperiood võimaldaks krediidiasutustel kaaluda kolmanda riigi keskset vastaspoole sellisena tunnustamist, kui ta on esitanud taotluse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 (29) artikli 25 kohaselt. Selline vabastusperiood on tähtis, et tagada krediidiasutustele õiguskindlus nende riskipositsioonide kohtlemise suhtes asjakohase aja jooksul. Siiski usub EKP, et viieaastast maksimaalset vabastusperioodi alates kuupäevast, mil esitatakse tunnustamise taotlus (kui komisjon ei ole veel rakendusakti vastu võtnud), tuleks pidada liiga pikaks, võttes arvesse võimalikku mõju finantsstabiilsusele, mis tuleneb kolmandate riikide mittetunnustatud kesksete vastaspooltega seotud riskipositsioonidest. Seetõttu soovitab EKP kehtestada lühema maksimaalse vabastusperioodi kolmandate riikide selliste kesksete vastaspooltega seotud riskipositsioonidele, keda ei ole veel tunnustatud vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 25.
2. Rahvusvaheliselt kokku lepitud järelevalvestandardite rakendamine
EKP toetab rahvusvaheliselt kokku lepitud järelevalvestandardite rakendamist liidu õiguses. Üleilmse finantssüsteemi omavahelist seotust arvestades on üleilmsed standardid vajalikud võrreldavuse ja võrdsete tingimuste tagamiseks.
2.1. Finantsvõimenduse määr
2.1.1. |
EKP toetab finantsvõimenduse määra nõude kehtestamist liidu õiguses ja selle kindlaksmääramist 3 %-le, mis on kooskõlas Baseli pangajärelevalve komitee standarditega ja Euroopa Pangandusjärelevalve soovitustega (30). EKP soovitab finantsvõimenduse määra standardid rakendada liidus, võttes arvesse rahvusvahelise arutelu tulemusi, eelkõige BCBS arutelu ja muu rahvusvahelise arengu tulemusi. |
2.1.2. |
Kapitalinõuete määruse ettepandud muudatused välistavad pädevate asutuste praeguse kaalutlusõiguse arvata finantsvõimenduse määra riskipositsiooni näitajast välja mis tahes kontsernisisesed riskipositsioonid, mis on juba välja arvatud riskikaaludest ja riskipositsioonidest, mis tulenevad vahendatud reguleeritud hoiustest, (31) ning selle asemel on ette nähtud automaatne riskipositsioonide väljaarvamine (32). EKP on seisukohal, et krediidiasutused võiksid need riskipositsioonid finantsvõimenduse määrast välja jätta ainult pädeva asutuse eelneval loal, kui finantsvõimenduse alusriske on hinnatud praeguse kehtiva liidu õiguse kohaselt (33). |
2.1.3. |
Kui kasutatakse ametlikult toetatavatest ekspordikrediitidest (34) tulenevate riskipositsioonide väljaarvamist, võib seda teha ainult vajalikus ulatuses, kui see vajadus on liiduülene ja mitte riigisisene eelistus, kuna see on kõrvalekalle BCBS standarditest. Ka tugilaenudest tulenevate riskide automaatne väljaarvamine (35) kaldub kõrvale Baseli pangajärelevalve komitee standarditest ning on vastuolus finantsvõimenduse määra kui riskil mittepõhineva näitaja põhjendusest. Lisaks ei ole selline automaatne väljaarvamine kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve soovitustega ning takistab finantsvõimenduse määrade tõhusat turuülest võrdlust. Lisaks võimaldab mitme erandi sõnastus, mis on nõutavate tingimuste osas tihti ebaselge, krediidiasutustel tõlgendada neid erandeid erinevalt, mille tulemuseks võib olla avar kohaldamine ja suunamine erijuhtudest kaugemale. |
2.1.4. |
EKP toetab finantsvõimenduse määra lisa kehtestamist globaalsetele süsteemselt olulistele ettevõtjatele, mis peaks põhinema selliste nõuete ülesehitust ja määrasid käsitlevatele rahvusvahelistele standarditele, kui need on lõplikult kindlaks määratud. Globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate lisanõuded peaksid kajastama nende süsteemset olulisust ning võimaldama täiendavat kahjumikatmisvõimet, mis on vajalik tagamaks täiendav kaitse nende võimaliku maksejõuetuse vastu. |
2.1.5. |
Kapitalinõuete määruse ettepandud muudatustes nähakse samuti ette alustamise tagatiste tasaarveldus selliste tuletisinstrumentide riskide korral, mis on seotud kliendi kliiringuga, mis on veel üks Baseli pangajärelevalve komitee standarditest lahknev element. Nende tehingute alustamise tagatiste kohtlemine on tundlik teema, mis on praegu läbivaatamisel rahvusvahelisel tasandil. Selle rakendamine liidus peaks kajastama selle läbivaatamise lõplikke tulemusi (36). |
2.1.6. |
CRR muudatusettepanekud jäävad praeguse meetodi juurde, mille puhul arvestatakse finantsvõimenduse määr bilansi alusel kvartali lõpus (37). EKP soovitab sätte läbivaatamist, võttes arvesse praegust rahvusvahelist arutelu finantsvõimenduse määra arvutamise vaatlusperioodi osas. |
2.1.7. |
Keskpanga reservide küsimus finantsvõimenduse riskipositsiooni arvutamise eesmärgil on samuti tundlik teema, mida praegu rahvusvahelisel tasandil käsitletakse. Finantsvõimenduse määra rakendamine liidu õiguses peaks selle arutelu tulemusi arvesse võtma. |
2.1.8. |
EKP nõustub EBA soovitustega, et kesksete vastaspoolte suhtes ei tohiks finantsvõimenduse määra kohaldada, isegi kui neil on panganduse tegevusluba mõnes liikmesriigis. Kesksete vastaspoolte vabastus finantsvõimenduse määrast on põhjendatud eritagatistega, mida nende suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 648/2012 alusel, ja asjaoluga, et kesksete vastaspoolte kohustused, näiteks hoiustena hoitavad tagatised, on kogutud peamiselt riskijuhtimise eesmärgil, mitte investeerimistegevuse rahastamiseks. |
2.2. Stabiilse netorahastamise kordaja (NSFR)
2.2.1. |
Kapitalinõuete määruse ettepandud muudatustes kaldutakse kõrvale Baseli pangajärelevalve komitee standarditest 1. taseme kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varade käsitlemise osas, kohaldades 0 % suurust nõutava stabiilse rahastamise tegurit ja mitte 5 % suurust tegurit (38). EKP teeb ettepaneku 1. taseme kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varade osas säilitada stabiilse rahastamise nõue (välja arvatud sularaha ja keskpanga reservide osas, millele kohaldataks 0 % suurust nõutava stabiilse rahastamise tegurit), kuna nende varade suhtes valitseb üheaastasel ajahorisondil mõningane hinnarisk isegi stressistsenaariumi puudumisel. Likviidsuskattekordajaga samasuguse kohtlemise kehtestamine ei ole kohane, võttes arvesse nende kahe standardi erinevaid ajaraamistikke. |
2.2.2. |
Samuti lahknevad kapitalinõuete määruse ettepandud muudatused Baseli pangajärelevalve komitee standarditest tuletisinstrumentide lepingute tulevase rahastamise riski osas (39). EKP toetab Euroopa Pangandusjärelevalvele antud volitust esitada komisjonile aruanne selle kohta, kas on võimalik kehtestada riskitundlikum näitaja, (40) kuivõrd Baseli pangajärelevalve komitee standardid ei ole piisavalt riskitundlikud (41). Ent ettepandud üleminekukorras on teatavad kontseptuaalsed puudused, mis võimaldavad õigusnormide erinevuste ärakasutamist, ning nende mõju krediidiasutustele ei ole veel hinnatud. Seetõttu teeb EKP ettepaneku kuni kohasema metoodika määratlemiseni juhinduda üleminekuperioodil BCBS standarditest. |
2.2.3. |
Tagatud laenuandmistehingute osas on kapitalinõuete määruse ettepandud muudatustes kohaldatud Baseli pangajärelevalve komitee standarditega võrreldes madalamat nõutava stabiilse rahastamise tegurit sellistele tagatud ja tagamata tehingutele finantsvastaspooltega, mille järelejäänud tähtaeg on väiksem kui kuus kuud (42). Põhjaliku analüüsi alusel tuleks läbi viia kõikide stabiilse netorahastamise kordajaga hõlmatud tagatud tehingute terviklik läbivaatus, et otsustada, kas tagatistega ja tähtaegadega seotud tegurid on kalibreeritud kohaselt. EKP soovitab kuni sellise läbivaatuseni kohaldada Baseli pangajärelevalve komitee standardites ära toodud nõutava stabiilse rahastamise tegureid. |
2.2.4. |
Kapitalinõuete määruse ettepandud muudatused näevad ette vabastuse stabiilse netorahastamise kordaja nõudest selliste varade ja kohustuste osas, mis on vahetult seotud üldiste pandikirjadega, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/65/EÜ (43) ning edasilükatava tagasimaksega või tingimuslike vahendatud maksetega pandikirjade suhtes, mis vastavad teatavatele sissenõudmise tähtaja saabumise kriteeriumidele (44). EKP toetab Euroopa Pangandusjärelevalve soovitust, et vabastust võib kohaldada ainult täielikult vastava rahastusega edasilükatava tagasimaksega pandikirjade suhtes, kuivõrd need ei kujuta endast mingit riski need emiteerinud pangale (45). Seevastu soovitab EKP mitte anda muude pandikirjade suhtes vabastust stabiilse netorahastamise kordajast, kuna neil pandikirjadel nagu ka muudel pikaajalistel kohustustel on märkimisväärsed rahastamisriskid, mida nende struktuuri erijooned ei leevenda. Kui arvestada pandikirjade tähtsust pankade rahastamisel, siis oleks enamike tasumata pandikirjade de facto vabastamise tulemuseks usaldatavusnõuete standardite märkimisväärne lahjendamine. |
2.3. Kauplemisportfelli põhjalik läbivaatus
2.3.1. |
EKP toetab ettepanekut rakendada liidu õiguses uus Baseli pangajärelevalve komitee standard kauplemisportfelli põhjalikust läbivaatamisest (FRTB) tuleneva tururiski kohta (46). EKP soovitab, et FRTB standardi rakendamine liidus, eelkõige kohane üleminekukord, võtaks kohaselt arvesse praeguse rahvusvahelise arutelu, eelkõige BCBS, ja muu rahvusvahelise arengu tulemusi. Praegu ette nähtud 2-aastane rakendustähtaeg võib osutuda ebapiisavaks, et krediidiasutused/investeerimisühingud saaksid tõendada oma vastavust näidisnõuetele ja et järelevaatajad saaksid kohaselt hinnata ja heaks kiita tururiske mudeleid. See tuleneb ka asjaolust, et sisemudeli meetodi mitmete tähtsate aspektide tehniline spetsifikatsioon sätestatakse regulatiivsetes tehnilistes standardites, mis on kättesaadavad alles palju hiljem pärast CRR muudatusettepanekute jõustumist. Seetõttu oleks soovitav rakendusetappi pikendada. |
2.3.2. |
Problemaatiline on ettepandud üleminekukord, milles nähakse ette märkimisväärne FRTB kapitalinõuete vähendamine (35 % võrra) kolmeaastase tähtaja jooksul, kuna selle tulemuseks võivad olla tururiskiga seotud kapitalinõuded märkimisväärselt allpool konkreetsete krediidiasutuste praegust taset. Kuigi üleminekuperiood võib leevendada mõju krediidiasutuste kapitalinõuetele, teeb EKP ettepaneku, et üleminekukalibreeringust tuleks loobuda järkjärgult vastavalt eelnevalt kindlaks määratud graafikule, mis kombineeritakse alammääraga, et vältida tururiski kapitalinõuete langemist praeguses allapoole. Seoses tururiski raamistiku täiendavate muudatustega, mille eesmärk on saavutada suurem proportsionaalsus, leiab EKP, et kapitalinõuete määruse ettepandud muudatused, mis lubavad väikese kauplemisportfelliga krediidiasutustel kasutada lihtsustatud meetodeid, on kohane lisandus, kui nende kohaldamise künnised jäävad ettepanekus määratud tasemele. Siiski peaks ettepandud lihtsustatud standardmeetod olema piisavalt riskitundlik ja tooma kaasa kapitalinõuded, mis on piisavad võrreldes suurematele krediidiasutustele kohaldatavate uute meetoditega. Selleks tuleks kapitalinõuete määruse tulevaste muudatuste juures arvesse võtta asjakohaseid arenguid Baseli pangajärelevalve komitee tasandil. |
2.3.3. |
Kapitalinõuete määruse ettepandud muudatused ei sätesta esmatasandi õigusaktis mõningaid Baseli pangajärelevalve komitee standardite võtmeelemente, nagu näiteks kasumi ja kahjumi omistamise kriteeriumite määratlus, ja jätab selle edaspidiseks delegeeritud õigusloomeks. EKP soovitab lisada need elemendid vahetult kapitalinõuete määrusse, jättes tehnilistesse standarditesse rakendamiseks ainult tehnilised täpsustused. |
2.3.4. |
Kapitalinõuete määruse ettepandud muudatused võimaldavad krediidiasutustele märkimisväärset modelleerimisvabadust, mis võib kaasa tuua oluliselt erineva järelevalvepraktika ja riskide modelleerimise. EKP soovitab selle ärahoidmiseks hõlmata kapitalinõuete määrusse modelleerimise piirangud, mis on välja töötatud võrdlevate uuringute alusel FRTB osana. |
2.3.5. |
Erinevalt Baseli pangajärelevalve komitee standarditest võimaldavad kapitalinõuete määruse ettepandud muudatused krediidiasutustel ilma piiranguteta valida, milliste kauplemisüksuste suhtes nad taotlevad sisemudeli heakskiitmist ja milliste suhtes kohaldavad standardmeetodit. Õigusnormide erinevuste ärakasutamise vältimiseks peaks pädevatel asutustel olema võimalik, tulenevalt krediidiasutuste poolt võrreldavatele kauplemisüksustele valitud meetoditest, otsustada, millised kauplemisüksused tuleb nende hinnangul hõlmata sisemudeli meetodite kohaldamisalasse. |
EKP konkreetsed sõnastusettepanekud seoses kapitalinõuete määruse ja kapitalinõuete direktiivi ettepandud muudatustega on esitatud eraldi tehnilises töödokumendis koos selgitustega. Tehniline töödokument ei ole EKP nõukogu poolt vastu võetud. See tehniline töödokument on avaldatud inglise keeles EKP veebilehel.
Frankfurt Maini ääres, 8. november 2017
EKP president
Mario DRAGHI
(1) COM(2016) 850 final.
(2) COM(2016) 854 final.
(3) Avaldatud Rahvusvahelise Arvelduste Panga kodulehel www.bis.org
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).
(5) Vt Euroopa Pangandusjärelevalve suunised EBA/GL/2014/13, 19. detsember 2014, järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi ühtsete menetluste ja metoodikate kohta.
(6) Vt Euroopa Pangandusjärelevalve aruanne järelevalvealaste praktikate ühtlustamise kohta (EBA-Op-2016-11), 14. juuli 2016, avaldatud EBA veebilehel www.eba.europa.eu
(7) Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 1024/2013 (millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga) (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63) (edaspidi SSMR määrus) artikli 4 lõike 1 punkti f kohaselt viib EKP läbi järelevalvemenetlusi ja on selleks määratlenud ühtse läbivaatamise ja hindamise protsessi metoodika, vt eelkõige EKP 2014. aasta novembri juhend pangandusjärelevalve kohta, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu. Selle tulemusel on märgatavalt suurenenud olulistele krediidiasutustele kehtestatud täiendavate nõuete ühtsus. Eelkõige oluliste krediidiasutustega osas ühtse järelevalvemehhanismi raames on SREPi üldiste punktisummade ning kapitalinõuete vaheline seos suurenenud 2014. aastale eelnenud 26 %-lt 76 %-le 2016. aastal (vt 2016. aasta ühtse järelevalvemehhanismi järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi metoodika brošüür, lk 44, mis on avaldatud EKP pangandusjärelevalve veebilehel www.bankingsupervision.europa.eu).
(8) Vt kapitalinõuete direktiivi artikli 98 uus ettepandud lõige 5a.
(9) Vt kapitalinõuete direktiivi uus artikkel 104c.
(10) Ühtse kriisilahendusnõukogu ja Euroopa Keskpanga vahel 22. detsembril 2015 sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandum koostöö ja teabevahetuse kohta, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.
(11) Vt EKP seisukohta seoses Euroopa Komisjoni konsultatsiooniga ELi usaldatavuspoliitika raamistiku läbivaatamise kohta (12. detsember 2016), avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu
(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).
(13) COM(2017) 592 final.
(14) Vt Rahvusvaheline Raamatupidamisstandardite Nõukogu, IFRS 9 finantsinstrumendid (2014), avaldatud www.ifrs.org
(15) Vt kapitalinõuete määruse uus ettepandud artikkel 473a.
(16) Kooskõlas Basel III dokumendi uue ettepandud punktiga 96A, vt dokumenti „BCBS Standards: Regulatory Treatment of accounting provisions – interim approach and transitional arrangements“, märts 2017, avaldatud Rahvusvahelise Arvelduste Panga veebilehel www.bis.org. Selle punkti kohaselt määratakse iga aasta protsentuaalsed väärtused kindlaks lineaarse meetodi alusel.
(17) Vt kapitalinõuete määruse uus ettepandud artikkel 473a.
(18) CON(2017) 591 final.
(19) Vt kapitalinõuete direktiivi ettepandud uus artikkel 21b.
(20) Vt kapitalinõuete määruse artikli 99 uus ettepandud lõige 4, artikli 101 uus ettepandud lõige 5, artikli 394 uus ettepandud lõige 3 ja artikli 430 uus ettepandud lõige 1.
(21) See ettepanek mõjutaks umbes 80 % vähem olulistest krediidiasutustest.
(22) Komisjoni 16. aprilli 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 680/2014, millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 (ELT L 191, 28.6.2014, lk 1).
(23) Vt kapitalinõuete määruse artikli 99 uus ettepandud lõige 7.
(24) Vt „Teatis pangandusliidu väljakujundamise kohta“ lk 19 ja SSM aruanne lk 8.
(25) Vt ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikli 1 esimene lõik.
(26) Vt ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikli 4 lõige 3.
(27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).
(28) Ei kapitalinõuete direktiivis ega ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015.aasta direktiivis (EL) 2015/849 (mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ) (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73) ole konkreetselt ette nähtud sedalaadi koostööd.
(29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012, börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).
(30) Euroopa Pangandusjärelevalve aruanne kapitalinõuete määruse artikli 511 kohase finantsvõimenduse määra nõuete kohta (nr EBA-Op-2016-13), 3. august 2016, avaldatud Euroopa Pangandusjärelevalve veebilehel www.eba.europa.eu
(31) Vt kapitalinõuete määruse uue ettepandud artikli 429a lõike 1 punkt j.
(32) Vt kapitalinõuete määruse uus ettepandud artikkel 429a.
(33) VT EKP juhist „ECB Guide on options and discretions available in Union law“ (konsolideeritud versioon) november 2016, avaldatud EKP pangandusjärelevalve veebilehel www.bankingsupervision.europa.eu
(34) Vt kapitalinõuete määruse uue ettepandud artikli 429a lõike 1 punkt f.
(35) Vt kapitalinõuete määruse uue ettepandud artikli 429a lõike 1 punkt e.
(36) Vt Baseli pangajärelevalve komitee konsultatiivdokument: „Revisions to the Basel III leverage ratio framework“, 25. aprill 2016, avaldatud Rahvusvaheliste Arvelduste Panga veebilehel www.bis.org
(37) Vt ettepanekut CRR uue artikli 429 lõike 2 kohta koosmõjus rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 artikli 14 lõikega 2.
(38) Vt kapitalinõuete määruse uue ettepandud artikli 428r lõike 1 punkt a ja Baseli pangajärelevalve dokument „Basel III: the net stable funding ratio“, oktoober 2014 (edaspidi „Baseli pangajärelevalve komitee stabiilse netorahastamise kordaja raamistik“), punkt 37, avaldatud Baseli pangajärelevalve komitee veebilehel www.bis.org
(39) Vt kapitalinõuete määruse uue ettepandud artikli 428u lõige 2 ning artikli 428x lõiked 2–4.
(40) Vt kapitalinõuete määruse artikli 510 uued ettepandud lõiked 4 ja 5.
(41) Vt eurosüsteemi seisukoht seoses Euroopa Komisjoni finantsstabiilsuse, finantsteenuste ja kapitaliturgude liidu peadirektoraadi konsultatsioonidokumendiga täiendavate kaalutluste kohta stabiilse netorahastamise kordaja suhtes Euroopa Liidus, 14. september 2016.
(42) Vt kapitalinõuete määruse uue ettepandud artikli 428s punkt b ja uue ettepandud artikli 428u lõike 1 punktid a ja b ning Baseli pangajärelevalve komitee stabiilse netorahastamise kordaja raamistiku punkt 38 ja punkti 39 alapunkt b.
(43) Nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).
(44) Vt kapitalinõuete määruse uue ettepandud artikli 428f lõike 2 punktid c ja d.
(45) Vt soovitus 6 Euroopa Pangandusjärelevalve aruandes stabiilse netorahastamise kordaja nõuete kohta vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 510 (EBA Op/2015/22), 15. detsember 2015, avaldatud Euroopa Pangandusjärelevalve veebilehel www.eba.europa.eu
(46) BCBS standardid „Minimum capital requirements for market risk“, jaanuar 2016, avaldatud BISi veebilehel www.bis.org
31.1.2018 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 34/17 |
EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS,
8. november 2017,
liidu kriisiohjamise raamistiku muudatuste kohta
(CON/2017/47)
(2018/C 34/06)
Sissejuhatus ja õiguslik alus
2. ja 20. veebruaril 2017 sai Euroopa Keskpank (EKP) Euroopa Liidu Nõukogult ja Euroopa Parlamendilt taotlused esitada arvamus seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses finantsvõimenduse määra, stabiilse netorahastamise määra, omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete, vastaspoole krediidiriski, tururiski, kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide, ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate riskipositsioonide, riskide kontsentreerumise, aruandluse ja avalikustamise nõuetega ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (1) (edaspidi „kapitalinõuete määruse ettepandud muudatused“) (2).
17. ja 20. veebruaril 2017 sai EKP Euroopa Parlamendilt ja Euroopa Liidu Nõukogult taotlused esitada arvamus seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse direktiivi 2013/36/EL seoses vabastatud üksuste, finantsvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate, tasustamise, järelevalvemeetmete ja -volituste ning kapitali säilitamise meetmetega (3) (edaspidi „kapitalinõuete direktiivi ettepandud muudatused“).
2. ja 20. veebruaril 2017 sai EKP Euroopa Liidu Nõukogult ja Euroopa Parlamendilt taotlused esitada arvamus seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr 806/2014 seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimega (4) (edaspidi „ühtse kriisilahenduskorra määruse ettepandud muudatused“).
20. veebruaril 2017 sai EKP Euroopa Liidu Nõukogult ja Euroopa Parlamendilt taotlused esitada arvamus seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse direktiivi 2014/59/EL seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimega ning direktiive 98/26/EÜ, 2002/47/EÜ, 2012/30/EL, 2011/35/EL, 2005/56/EÜ, 2004/25/EÜ ja 2007/36/EÜ (5) (edaspidi „pankade maksevõime taastamise ja kriisilahenduse direktiivi ettepandud muudatused“) (edaspidi koos „ettepandud muutmismäärused ja -direktiivid“).
EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikel 4 ja artikli 282 lõikel 5, kuna ettepandud muutmismäärused ja -direktiivid sisaldavad sätteid, mis mõjutavad EKP ülesandeid, mis käsitlevad krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega seotud poliitikat vastavalt aluslepingu artikli 127 lõikele 6, ning sätteid, mis mõjutavad Euroopa Keskpankade Süsteemi ülesannet aidata kaasa rahasüsteemi stabiilsusega seotud pädevate asutuste poliitika tõrgeteta teostamisele vastavalt aluslepingu artikli 127 lõikele 5. EKP nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.
1. Kogu kahjumikatmisvõime (TLAC) standardi rakendamine liidus
EKP toetab ettepandud muutmismääruseid ja -direktiive, mille eesmärk on rakendada liidus asutatud globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate suhtes finantsstabiilsuse nõukogus (6) kokkulepitud kogu kahjumikatmisvõime standardit. Kogu kahjumikatmisvõime nõuete kohaldamisala laiendamine muude krediidiasutuste kogumile, näiteks muudele süsteemselt olulistele ettevõtjatele, tekitaks kalibreerimisega seonduvaid probleeme, kuna need profiilid on väga erinevad. Alternatiivina võiks kohaldamisala laiendamisel hõlmata muude süsteemselt oluliste ettevõtjate alamkogumi, mis meenutab suuruse, keerukuse, ärimudeli, omavahelise seotuse ning süsteemse olulisuse poolest globaalselt süsteemselt olulisi ettevõtjaid, kasutades selleks madalamat minimaalse kalibreerimise tasandit. See võimaldaks täpsemalt kajastada erinevusi globaalsetest süsteemselt olulistest ettevõtjatest.
2. Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude (MREL) muudatused
2.1. |
Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue koosneb kahest komponendist: kahjumi katmise summa ja rekapitaliseerimise summa. Pankade maksevõime taastamise ja kriisilahenduse direktiivi (BRRD) (7) ning ühtse kriisilahenduskorra määruse (8) ettepandud muudatused võimaldavad kriisilahendusasutusel omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude rekapitaliseerimise summat kohandada, et tagada ärimudelist ja rahastusmudelist tuleneva riski ning üldise riski adekvaatne kajastamine (9). See võimaldab kriisilahendusasutusel võtta arvesse varade vähenemise tõenäosust ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute erinevaid riskiprofiile pärast kriisilahendusvahendite kohaldamist ning kohandada rekapitaliseerimise summat, viies selle vastavusse uue, väiksema bilansimahuga. Samuti on EKP seisukohal, et kriisilahendusasutusel peaks olema võimalus pärast pädeva asutusega konsulteerimist kohandada omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude rekapitaliseerimise summat ülespoole, et tagada teatud „kindlusvaru“. Väike puhver võimaldab tagada, et grupil ja ettevõtjal on pärast kriisilahendust piisavalt vahendeid täiendava ootamatu kahjumi või ootamatute kulude katmiseks, mis võivad tekkida pärast kriisilahendust, näiteks seoses hindamise lõpptulemusega või saneerimiskava rakendamise kuludega. Asjaomase kindlusvaru suurus tuleks kehtestada juhtumipõhiselt, sõltuvalt krediidiasutuse kriisilahenduse kavast. |
2.2. |
Pankade maksevõime taastamise ja kriisilahenduse direktiivi ning ühtse kriisilahenduskorra määruse ettepandud muudatused võimaldavad kriisilahendusasutusel anda ettevõtjale suuniseid, mille kohaselt peavad ettevõtjal olema omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet ületavad omavahendid ja kõlblikud kohustused, et katta ettevõtja võimalik täiendav kahjum ning tagada turu usaldus kriisilahenduse korral (10). EKP soovitab ettepandud MREL juhise välja jätta, kuna see muudab raamistiku keerukamaks, kuid ei lisa selget eelist. Esiteks, MREL juhis võib suurendada üldist MREL kalibreeritust, kuna turg võib juhist käsitleda nõudena, mida tuleb alati järgida. Kriisilahendusasutuse pädevus muuta MREL juhis pideva rikkumise korral konkreetseks MREL nõudeks (11) võib kinnitada turu arusaama, et MREL juhis on sisuliselt range MREL nõue. Teiseks, MREL juhist ei ole vaja MREL nõuete järgimise rõhutamiseks, kuna kombineeritud puhvri nõue juba sisaldub komisjoni ettepaneku MREL nõudes. Kolmandaks, MREL juhist ei saa põhjendada eesmärgiga vältida maksimaalse summa jaotamise (MDA) automaatseid piiranguid, kuna MREL nõudega kaasneva kombineeritud puhvri nõude rikkumine ei saa mingil juhul kaasa tuua koheseid jaotamise automaatseid piiranguid (12). Neljandaks, MREL juhis ei näi vajalikuna kriisilahendusasutuse paindlikkuse suurendamisel, kuna MREL nõuet saab vajadusel kohandada, näiteks võttes arvesse ettepanekut kindlusvaru kohta. |
2.3. |
Kapitalinõuete direktiivi (13) (CRD) ettepandud muudatuste kohaselt (14) ei täida krediidiasutus kombineeritud puhvri nõuet, kui tal puuduvad piisavad omavahendid ja kõlblikud kohustused kombineeritud puhvri nõude, kapitalinõuete ning omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude üheaegseks täitmiseks. Kuna kombineeritud puhvri nõue on mõeldud täiendama nii omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet (15) (esimene stsenaarium) kui kapitalinõudeid (16) (teine stsenaarium), peavad puhvrinõuete rikkumise menetlemise volitused olema kujundatud vastavalt olukorrale. Kuigi kriisilahendusasutusel on õigus nõuda esimese stsenaariumi puhul omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kriisilahenduse kava, peaks pädev asutus teise stsenaariumi puhul tegutsema kooskõlas kapitalinõuete direktiiviga. |
2.4. |
Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet täiendavate puhvrinõuete rikkumisest tulenevat kriisilahenduse takistuste käsitlemise ja kõrvaldamise menetlust (17) tuleks kohandada, et sätestada ka pädeva asutusega konsulteerimise nõue, sarnaselt teiste takistuste puhul ettenähtule. Lisaks peaks kriisilahendusasutusele võimaldama paindlikkust tähtaegade seadmise osas, mis tagab, et krediidiasutustel oleks vajaduse korral piisavalt aega kohaseima strateegia kujundamiseks puhvrinõuete rikkumise korral. Lisaks toetab EKP komisjoni ettepanekut, mille kohaselt võib kriisilahendusasutus nõuda, et asutus muudaks MREL instrumentide tähtaja profiili osana kriisilahenduskõlblikkuse takistusi käsitlevatest meetmetest (18). |
2.5. |
EKP soovitab pankade maksevõime taastamise ja kriisilahenduse direktiivi ning ühtse kriisilahenduskorra määruse ettepandud muudatustes täpsustada, et kriisilahendusasutuse ülesandeks on jälgida omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude olemasolevate kõlblike instrumentide taset ning omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude määra, võttes arvesse kõik mahaarvamised. Samuti tuleks täpsustada, et kriisilahendusasutuse ülesandeks on jälgida vastavust omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudele ning teavitada pädevat asutust mis tahes rikkumistest ja muudest sündmustest, mis võivad mõjutada krediidiasutuse võimet täita omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet või omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude suunist. |
2.6. |
Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude rikkumise korral, kui sellega kaasneb kapitalinõuete rikkumine, peaks pädev asutus kõigepealt menetlema kapitalinõuete rikkumist, võttes pärast kriisilahendusasutusega konsulteerimist tarvitusele asjakohased meetmed, näiteks järelevalvemeetmed või varase sekkumise meetmed. Konsulteerimine peab olema lühiajaline ning võimaldama kapitalinõuete rikkumisele operatiivselt reageerida. Lisaks peab kriisilahendusasutus omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude rikkumise menetlemise õiguse teostamisel arvesse võtma pädeva asutuse võetud meetmeid. |
2.7. |
Kapitalinõuete määruse ettepandud muudatuste kohaselt (19) on kõlblike kohustuste ennetähtaegseks lunastamiseks vaja eelnevat luba kohustuste ja nõudeõiguste teisendamist võimaldavate kohustuste vähenemise vältimiseks. Asjaomase loa andmise eest peaks vastutama kriisilahendusasutus, kuna kriisilahendusasutus vastutab ka omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude määratlemise eest ning eelistatud kriisilahendusstrateegiaks vajalike instrumentide arvu ja kvaliteedi täpsustamise eest (20). Kriisilahendusasutusel peaks olema kohustus konsulteerida pädeva asutusega juhul, kui krediidiasutus konverteerib kapitalinõuetele vastavuse tagamiseks omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kõlblikud kohustused omavahendite instrumentideks, kuna asjaomase meetme heakskiitmine võib olla vajalik asutuse jätkusuutliku kapitalipositsiooni säilitamiseks. Samuti peaksid muudatused täpsustama, et kõlblike kohustuste instrumentide suhtes, mille järelejäänud tähtaeg on alla ühe aasta, peaks samuti kohaldama eelneva loa nõuet, kui ettevõtja või kriisilahendusalune grupp rikub omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet. |
2.8. |
EKP peab otstarbekaks kapitalinõuete direktiivi ettepandud muudatusi, mille kohaselt ei kohaldata automaatselt maksimaalse jaotatava summa piiranguid, kui kombineeritud puhvri nõude rikkumine tuleneb krediidiasutuse või investeerimisühingu võimetusest asendada kohustusi, mis ei vasta enam omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kõlblikkus- või tähtajakriteeriumidele (21). Seda erandit peaks laiendama ka juhtumitele, kus krediidiasutus või investeerimisühing rikub kombineeritud puhvri nõuet, mis kaasneb MREL nõudega, (22) omavahendite vähenemise tõttu, kuid mitte kapitalinõuetega kaasnevaid kombineeritud puhvri nõudeid. Sellises olukorras võib krediidiasutusel olla suhteliselt kõrge omavahendite tase, millest peaks (juhul, kui omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet arvestada eraldi) piisama omavahendite nõuete ja kombineeritud puhvri nõude täitmiseks. |
2.9. |
Maksimaalse jaotatava summa piirangute kohaldamisest ettepandud erandi tegemisel krediidiasutusele, kellel on omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude instrumentide puudujääk, soovitab EKP mitte lähtuda kuuekuulisest tähtajast, kuna see ei pruugi olla piisav maksimaalse jaotatava summa piirangute automaatseks kohaldamise edasilükkamiseks ning võib seeläbi avaldada rahaturgudele liigset survet, kui tekib vajadus emiteerida täiendavat kapitali või võlainstrumente (23). Selle asemel tuleks kohaldada 12-kuulist tähtaega, mis võimaldaks krediidiasutusel või investeerimisühingul emiteerida omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kõlblikke instrumente. Soovitus on asjakohane eelkõige seetõttu, et omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude instrumentidel on reeglina lühem tähtaeg kui omavahendite instrumentidel, ning on seega seotud suurema refinantseerimisriskiga võimalike pingete tekkimisel rahaturgudel. |
2.10. |
Finantsstabiilsuse seisukohast ei ole omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kohustuste vastastikune hoidmine krediidiasutustes soovitav. Topeltarvestuse vältimiseks ning ülekandumise ohu vähendamiseks tuleks kõikide väliste omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kohustuste suhtes (s.o need, mis on emiteeritud üksustele väljaspool kriisilahendusalust gruppi) kohaldada mahaarvamise korda, sõltumata krediidiasutuse liigist, st. mitte üksnes globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate osas. Globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate suhtes ettepandud meetodit peaks kohaldama kõikide krediidiasutuste suhtes, st. omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kõlblikest kohustustest ja omavahenditest tehakse mahaarvamisi asjaomase mahaarvamise korra kohaselt. Üldiselt peaksid mahaarvamiste reeglite muud aspektid olema kooskõlas TLAC suhtes (sh panganduskontsernid ühe või enama kriisilahendusalase ettevõtja ja grupiga) rahvusvaheliselt kokkulepituga, näiteks FSB TLAC tingimused ja Basel III raamistik (24). |
2.11. |
Finantsstabiilsuse seisukohast võib eelisnõudeõiguseta kõrgema nõudeõiguse järguga võlainstrumentide ja allutatud võlainstrumentide hoidmine jaeinvestorite poolt vähendada kriisilahenduskõlblikkust. Seetõttu peaks kaaluma selgete ja üheselt mõistetavate avalikustamise nõuete ja muude ettevaatusabinõude rakendamist investorite teadlikkuse tõstmiseks asjaomaste instrumentidega seonduvate riskide osas. Samuti oleks soovitav kaaluda iga instrumendi suhtes vähemalt 100 000 euro suuruse minimaalse nimiväärtuse nõude kehtestamist. See tõstaks investeerimiskünnist ning ühtlasi ka investorite teadlikkust, piirates seeläbi otsest jaeinvesteerimist. Selles osas tuleks kehtestada ühtne liidu õigusraamistik, et vältida liikmesriikide erinevaid lähenemisviise, mille tagajärjel võib tekkida liidu turu fragmenteerumine asjaomaste instrumentide osas (25). |
2.12. |
Gruppide puhul tuleks täpsustada mitme isiku suhtes kriisilahenduse algatamise korda. Esiteks peaks „kriisilahendusaluse grupi“ määratlusest välja jätma kolmandate riikide tütarettevõtjad, kelle endi suhtes kohaldatakse kriisilahenduse algatamist, kuna kriisilahenduse korral käsitletakse neid eraldi ülejäänud grupist (26). Teiseks peaksid muudatused täpsustama, et omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudele vastavus kriisilahendusaluse ettevõtja tasandil tuleb saavutada konsolideeritud alusel kriisilahendusaluse grupi tasandil (27). Kolmandaks peaks mitme isiku suhtes kriisilahenduse algatamise korrale allutatud gruppide suhtes kohaldatavad kõlblike kohustuste mahaarvamised (28) olema täielikus vastavuses kogu kahjukatmisvõime tingimustega, kus on sätestatud lubatud kohandamised ning valemi komponendid. |
3. Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude üleminekusätted
3.1. |
Ettevõtjakeskse omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude rakendamise üheks võtmeteguriks on piisava üleminekuperioodi võimaldamine. Ühtlustatud tasemete kehtestamine ning praeguses makromajanduslikus keskkonnas õigeaegselt nõuetele vastavuse tagamine võib teatud krediidiasutuste jaoks kujuneda keeruliseks väljakutseks omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudele mittevastavuse potentsiaalselt kõrge taseme tõttu. Seetõttu teeb EKP ettepaneku kehtestada krediidiasutustele piisav minimaalne üleminekuperiood, mis ei tohiks olla lühem, kui globaalsete süsteemselt olulistele ettevõtjatele kohaldatav, kahjukatmisvõime tingimustes määratletud periood. Lisaks peaks kriisilahendusasutusel võimaldama paindlikult ja juhtumipõhiselt kehtestada vastavuse tagamise lõpptähtaeg, mis on pikem kui ühtlustatud miinimumtähtaeg. EKP soovitab selgitada, et üleminekuperioodi miinimumtähtaja mis tahes pikendamine teatava asutuse suhtes peab põhinema MREL nõuete täitmise probleemide hindamisel, mis asutusel võivad tekkida seoses piiratud turujuurdepääsuga või –mahuga või muude samalaadsete pingetega asjaomases makrotasandi keskkonnas. |
3.2. |
Samuti peab EKP otstarbekaks kehtestada MREL-kõlblike instrumentidele uued kõlblikkuskriteeriumid, mis tagaksid omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kõlblikkuskriteeriumide kooskõla kogu kahjukatmisvõime kõlblikkuskriteeriumitega, (29) ning määratleda täiendavad tingimused MREL-kõlblike instrumentide püsivuseks (30). See võimaldaks tagada omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kahjumi katmise võime kriisilahenduse korral. Samas võib kogu kahjukatmisvõime kõlblikkuskriteeriumidele täiendavate tingimuste seadmine suurendada puudujääke (näiteks muutes kiirendamisklauslitega kohustused mittekõlblikuks). Seda tuleks võtta arvesse omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudele vastavuse tagamiseks lõpliku üleminekuperioodi juhtumipõhisel määratlemisel. Alternatiivina tuleks kaaluda kapitalinõuete määruse ettepandud muudatuste ümbersõnastamist, täpsustamaks, et kohustuste suhtes, mis olid varem omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kõlblikud, kuid ei vasta täiendavalt kehtestatud tingimustele, kohaldatakse õiguste kaitse klauslit. See tähendab, et asjaomaseid kohustusi käsitletakse ka edaspidi kõlblikena, sarnaselt kehtivale korrale. Tulevikus peaks nimetatud õiguste kaitse klausli mõistliku ajaperioodi jooksul järk-järgult kaotama. |
3.3. |
Nõude osas, mille kohaselt kõlblikud kohustused ei hõlma kohustusi, mis tulenevad tuletisinstrumendi tunnustega võlainstrumentidest, peab täpsustama „tuletisinstrumendi tunnuste“ määratlust. Sellel eesmärgil võib välja töötada kohased regulatiivsed tehnilised standardid (31). |
4. Varase sekkumise meetmed
4.1. |
Kapitalinõuete direktiivis (32) ja ühtse järelevalvemehhanismi määruses (33) sätestatud järelevalvemeetmed kattuvad olulisel määral pankade maksevõime taastamise ja kriisilahenduse direktiivis sätestatud varase sekkumise meetmetega, nii sisuliselt kui kohaldamistingimuste osas. Regulatsiooni kattumine teeb varase sekkumise raamistiku praktilise rakendamise keeruliseks, eelkõige seetõttu, et varase sekkumise tingimused ei ole üheselt mõistetavad. |
4.2. |
Lisaks peab EKP varase sekkumise volituste teostamisel lähtuma liikmesriikide õigusest, millega võetakse üle pankade maksevõime taastamise ja kriisilahenduse direktiiv (34). See tekitab ebaselgust sätestatud meetmete ning nende kohaldamise tingimuste osas liikmesriikides. |
4.3. |
Seetõttu soovitab EKP jätta pankade maksevõime taastamise ja kriisilahenduse direktiivist välja varase sekkumise meetmed, mis on eelnevalt sätestatud kapitalinõuete direktiivis ja ühtse järelevalvemehhanismi määruses, ning muuta ühtse kriisilahenduskorra määrust, sätestades õigusliku aluse EKP varase sekkumise volituste järjepidevaks kohaldamiseks. |
5. Kriisilahenduseelne moratooriumi vahend
5.1. |
Pankade maksevõime taastamise ja kriisilahenduse direktiivi ettepandud muudatused annavad nii pädevale asutusele kui kriisilahendusasutusele volitused peatada mis tahes makse- või ülekandekohustus. Kuigi EKP toetab asjaomaste volituste ühtlustamist liidu tasandil, peaks sedavõrd laiaulatuslikke volitusi EKP hinnangul teostama vaid erakordsetel asjaoludel, kui üldse. Moratooriumi meetme otsuse peaksid seoses selle erakordse olemuse ja lepinguid katkestava mõju tõttu tegema asjaomased asutused tihedas koostöös. EKP soovitab korra sätestamist, mis paneks moratooriumiga seotud vastutuse kas pädevale asutusele või kriisilahendusasutusele, olenevalt sellest, kas moratoorium kehtestatakse enne või pärast maksejõuetuse või tõenäolise maksejõuetuse kindlaksmääramist. See kord peaks üldjuhul vältima moratooriumide ahela tekitamist. Ainult erandjuhtudel, mis on põhjendatud konkreetsete asjaoludega ja kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, võiks kriisilahendusasutus kehtestada täiendava moratooriumi, et katta vahemikku maksejõuetuse või tõenäolise maksejõuetuse määramise ja kriisilahendusmeetme võtmise vahel. |
5.2. |
Üldjoontes peaks kriisilahenduseelse moratooriumi vahendi kasutamine olema eraldatud varase sekkumise meetmetest ning neist meetmetest mitte sõltuma. Kriisilahenduseelse moratooriumi peamiseks eesmärgiks peaks olema krediidiasutuse bilansi olulise halvenemise ärahoidmine. Eelkõige peaks kriisilahenduseelne moratooriumi vahend võimaldama pädevale asutusele piisavalt aega, et vajaduse korral viia lõpuni maksejõuetuse või tõenäolise maksejõuetuse hindamine, võttes arvesse ka ametliku otsuse vastuvõtmiseks kuluvat aega, mis omakorda vajab kriisilahendusasutusega konsulteerimist. Lisaks annab moratoorium kriisilahendusasutusele lisaaega, et paralleelselt ette valmistada oma kriisilahendusülesandeid. Moratooriumi maksimumkestus ei tohiks ületada viit tööpäeva ning selline piirang on vajalik ka selleks, et vältida moratooriumi olulist mõju võlausaldajate õigustele. EKP juhib tähelepanu asjaolule, et pikem ajavahemik, mille kestel hoiustajatel puudub juurdepääs oma hoiustele, õõnestab pangandussüsteemi usaldusväärsust ning võib lõpptulemusena ohustada finantsstabiilsust. |
5.3. |
Likviidsuse väljavoolule operatiivseks reageerimiseks peab kriisieelse moratooriumi kohaldamisala olema võimalikult lai. Investeeringute tagamise skeemi raames sätestatud üldine erand tagatud hoiustele ja nõuetele tuleks asendada pädeva asutuse piiratud kaalutlusõigusel põhinevate, paindlikkust võimaldavate eranditega. Näiteks võimaldaks selline lähenemine pädeval asutusel lubada hoiustajatel iga päev välja võtta piiratud summa, vastavalt hoiuste tagamise skeemide direktiiviga kehtestatud kaitsemeetmetele, (35) võttes seejuures arvesse võimalikke likviidsus- ja tehnilisi piiranguid. Tuleks sätestada meetmed hoiustajate õiguste kaitseks, näiteks hoiustajate teavitamine hoiustele juurdepääsu taastamise täpse ajakava kohta. Samuti tuleks hinnata võimalikku mõju hoiuste tagamise skeemide direktiivile, kuna kriisieelse moratooriumi vahendi kasutamine ei oleks otstarbekas, kui see vähendaks hoiuste kättesaadavust hoiuste tagamise skeemide direktiivi alusel. |
5.4. |
EKP soovitab finantsturuinfrastruktuuri, sh kesksed vastaspooled, moratooriumi osas sätestatud erandeid laiendada ka a) Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt väärtpaberite keskdepositooriumide määruse (36) kohaselt tunnustatud kolmandate riikide väärtpaberite keskdepositooriumidele, ja b) vähemalt ühte Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpanka hõlmavale järelevalvealasele koostöökorraldusele allutatud kolmanda riigi maksesüsteemidele. Kui osaleja (krediidiasutus) maksed finantsturuinfrastruktuurile peatatakse, ei ole osaleja de facto enam võimeline tähtaegselt täitma oma kohustusi. Maksekohustuste osas finantsturuinfrastruktuurile tähendaks see, et osaleja rikuks maksekohustust. Kui sellist tüüpi maksetele erandit ei tehta, võib moratoorium potentsiaalselt põhjustada süsteemse riski enne, kui finantsturuinfrastruktuuri kaitsemeetmeid jõutakse kohaldada (37). |
5.5. |
Ettepanek kriisilahenduseelse moratooriumiga seonduvate volituste ühtlustamise kohta ei tohiks piirata muid moratooriumiga seonduvaid volitusi (nt järelevalvevolitusi või õigusasutuste volitusi), mida teostatakse maksejõuetusmenetluse algatamisel riigisisese õiguse alusel vastavalt par condicio creditorum (võlausaldajate võrdse kohtlemise) põhimõttele. Kui krediidiasutuse suhtes ei algatata kriisilahendust moratooriumi kehtestamisel näiteks sel põhjusel, et kriisilahendusasutuse hinnangul ei vastaks kriisilahendus avalikele huvidele, võivad sellised riigisisesed vahendid taas asjakohaseks muutuda. Sarnane olukord võib välja kujuneda ka juhul, kui makseraskustes ettevõtja muutub maksejõuetuks pärast kriisilahendusvahendite kohaldamist. |
5.6. |
Pankade maksevõime taastamise ja kriisilahenduse direktiivis ette nähtud erandeid keskpankadele (sh kriisilahenduseelse moratooriumi vahendit puudutavad erandid) tuleks laiendada ka Rahvusvaheliste Arvelduste Pangale. Rahvusvaheliste Arvelduste Panga ülesandeks on keskpankadevahelise koostöö edendamine, lisavõimaluste kujundamine rahvusvaheliste finantstehingute jaoks, ning rahvusvahelistes finantstehingutes usaldusisiku või esindajana tegutsemine. Seetõttu on asjakohane, et pankade maksevõime taastamise ja kriisilahenduse direktiiv kohtleks Rahvusvaheliste Arvelduste Panka sarnaselt keskpangaga. |
5.7. |
Täiendavalt tuleks hinnata moratooriumi meetme tunnustamist kolmandate riikide õiguse seisukohalt, eelkõige juhtudel, kui tunnustamismehhanismi ei ole kehtestatud. Eelkõige tuleb hoolikalt kaaluda moratooriumi meetme võimalikku mõju seoses Rahvusvaheline Vahetustehingute ja Tuletisinstrumentide Liidu (ISDA) 2015. aasta protokolliga (Universal Resolution Stay Protocol), mis tunnustab ainult lühemat peatamist ja sätestab loobumisklausli jurisdiktsioonide suhtes, kes tagantjärele pikendavad õigusaktides sätestatud peatamist. |
5.8. |
Lõpetuseks, hoolikalt tuleb hinnata ka usaldatavusnõuete võimalikku mõju, võttes arvesse ettepandud moratooriumi meetmete kestust ja kavandatud lõpetamise või tasaarvestusõiguste peatamist. |
6. Ühtse Kriisilahendusnõukogu otsese vastutuse alla kuuluvate vähem oluliste krediidiasutuste maksejõuetuse või tõenäolise maksejõuetuse hindamine
Kuigi ühtse kriisilahenduskorra määruses komisjoni ettepandud muudatused seda ei käsitle, vajab ühtse kriisilahenduskorra määruse kriisilahenduskord kiiret tähelepanu. EKP ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu asutusepõhiste ülesannete ning ühtse kriisilahenduskorra määruse sõnastuse vahel on vastuolud. Seetõttu puudub õigusselgus, milline asutus vastutab Ühtse Kriisilahendusnõukogu otsese vastutuse alla kuuluvate vähem oluliste krediidiasutuste maksejõuetuse või tõenäolise maksejõuetuse hindamise eest. Kuigi ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 18 sõnasõnaline lugemine viitab sellele, et teatud vähem oluliste krediidiasutuste maksejõuetuse või tõenäolise maksejõuetuse hindamise eest vastutab EKP, ei arvesta sõnastus liidu esmases õiguses sätestatud piiranguid. Liidu õigusraamistiku süstemaatiline tõlgendamine viitab sellele, et nii Ühtse Kriisilahendusnõukogu otsese vastutuse alla kuuluvate vähem oluliste piiriüleste gruppide kui muude vähem oluliste krediidiasutuste maksejõuetuse või tõenäolise maksejõuetuse hindamine peaks jääma EKP otsesest pädevusest välja ning kuuluma pigem riiklike pädevate asutuste pädevusse, kes on ühtse järelevalvemehhanismi määruse kohaselt vähem oluliste krediidiasutuste pädevad järelevalveasutused (38). EKP soovitab täiendada ühtse kriisilahenduskorra määruse ettepandud muudatusi, sätestades sõnaselgelt, et Ühtse Kriisilahendusnõukogu vastutusalasse kuuluvate vähem oluliste krediidiasutuste maksejõuetuse või tõenäolise maksejõuetuse hindamise eest vastutab asjaomane riiklik pädev asutus (39).
EKP konkreetsed sõnastusettepanekud ettepandud muutmismääruste ja -direktiivide muutmiseks on esitatud eraldi tehnilises töödokumendis koos selgitustega. Tehniline töödokument ei ole EKP nõukogu poolt vastu võetud. Asjaomane tehniline töödokument on avaldatud inglise keeles EKP veebilehel.
Frankfurt Maini ääres, 8. november 2017
EKP president
Mario DRAGHI
(1) COM(2016) 850 final.
(2) EKP on teatavate kapitalinõuete määruse ja kapitalinõuete direktiivi ettepandud muudatuste kohta avaldanud eraldi arvamuse, vt arvamus CON/2017/46. Kõik EKP arvamused on avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.
(3) COM(2016) 854 final.
(4) COM(2016) 851 final.
(5) COM(2016) 852 final.
(6) Vt finantsstabiilsuse nõukogu dokument „Principles on Loss-absorbing and Recapitalisation Capacity of G-SIBs in Resolution Total Loss-absorbing Capacity (TLAC) Term Sheet“, 9.11.2015 (edaspidi „FSB TLAC tingimused“) avaldatud finantsstabiilsuse nõukogu veebilehel www.fsb.org.
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/59/EL, 15. mai 2014, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 806/2014, 15. juuli 2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.7.2014, lk 1).
(9) Pankade maksevõime taastamise ja kriisilahenduse direktiivi ettepandud uus artikli 45c lõige 3 ning ühtse kriisilahenduskorra määruse ettepandud uus artikli 12d lõige 3.
(10) Vt pankade maksevõime taastamise ja kriisilahenduse direktiivi ettepandud uus artikli 45e lõige 1 ning ühtse kriisilahenduskorra määruse ettepandud uus artikli 12f lõige 1.
(11) Vt BRRD ettepanekut uue artikli 45e lõike 3 kohta.
(12) Vt punkte 2.9 ja 2.10.
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, 26. Juuni 2013, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ | (EMPs kohaldatav tekst) | (ELT L 176 27.6.2013, lk 338).
(14) Vt kapitalinõuete direktiivi uus ettepandud artikkel 141a.
(15) Vt kapitalinõuete direktiivi uus ettepandud artikli 141a lõike 1 punkt d.
(16) Vt kapitalinõuete direktiivi uus ettepandud artikli 141a lõike 1 punktid a, b ja c.
(17) Vt pankade maksevõime taastamise ja kriisilahenduse direktiivi uus ettepandud artikli 17 lõike 5 punkt h1.
(18) Vt ettepanekut BRRD uue artikli 17 lõike 5 punkti j1 kohta.
(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013, 26. juuni 2013, krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).
(20) See on kooskõlas punktis 2.6 väljendatud seisukohaga.
(21) Vt kapitalinõuete direktiivi uus ettepandud artikli 141a lõige 2.
(22) Vt ettepanekut CRD uue artikli 141a lõike 1 punkti d kohta.
(23) Tähele tuleks panna, et kombineeritud puhvri nõude rikkumine võib aset leida ka kohustusliku kapitali kõrge taseme korral, mil krediidiasutus olulisel määral täidab omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet omavahendite osas, kuid mitte muude omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet kõlblike kohustuste osas.
(24) Avaldatud Rahvusvaheliste Arvelduste Panga (BIS) veebilehel www.bis.org
(25) Vaata ka EKP arvamuse CON/2017/23 punkt 3.5.
(26) Asjaomane täpsustus kolmandate riikide tütarettevõtjate osas võib oluliselt mõjutada nimetatud kolme liiki gruppide omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet.
(27) Vt kapitalinõuete määruse uus ettepandud artikli 11 lõige 3.
(28) Vt kapitalinõuete määruse uus ettepandud artikli 72e lõige 4.
(29) Peamine allesjääv erinevus seisneb selles, et allutatuse nõuet ei kohaldata kõikidele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele ning et struktureeritud väärtpaberid on teatud tingimustel omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kõlblikud.
(30) Vt kapitalinõuete määruse uus ettepandud artikli 72b lõike 2 punkt h (tagasivõtmise ajendid), punkt j (tagasiostu võimalus, mida võib kasutada üksnes vastavalt väljaandja äranägemisele), punkt k (vastavuse tagamine kapitalinõuete määrus artiklitega 77 ja 78), punkt l (ennetähtaegse tagasimaksmise mittemainimine), punkt m (kiirendusõiguste puudumine) ja punkt n (maksete suurus ei sõltu krediidikvaliteedist).
(31) Vt ka Euroopa Keskpanga arvamuse CON/2017/6 punkt 2.1.2.
(32) Vt eelkõige kapitalinõuete direktiivi artikkel 104.
(33) Nõukogu määrus (EL) nr 1024/2013, 15. oktoober 2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63), eelkõige artikkel 16.
(34) Kooskõlas SSMR määruse artikli 4 lõikega 3.
(35) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/49/EL, 16. aprill 2014, hoiuste tagamise skeemide kohta (ELT L 173, 12.6.2014, lk 149). Näiteks sätestab direktiivi artikli 8 lõige 4, et üleminekuperioodil peaks hoiustajatel olema viie tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest juurdepääs piisavale summale oma tagatud hoiustest, et katta elamiskulusid.
(36) Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määruse (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.8.2014, lk 1) artikkel 25.
(37) Seetõttu on nii liidu tasandil kui rahvusvahelisel tasandil (arvelduse lõplikkuse regulatsioon ja finantsstabiilsuse nõukogu tingimused (Key Attributes)) ühine arusaam, et moratooriumi puhul tuleb finantskohustusi finantsturuinfrastruktuuride ees kaitsta.
(38) Vt SSMR määruse artikli 6 lõiget 4.
(39) Samu põhimõtteid kohaldatakse mutatis mutandis ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 21 sätetele.
IV Teave
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
Nõukogu
31.1.2018 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 34/24 |
NÕUKOGU OTSUS,
29. jaanuar 2018,
millega pikendatakse Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti apellatsioonikodade eesistuja ametiaega
(2018/C 34/07)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrust (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta, (1) eriti selle artikli 166 lõiget 2,
ning arvestades,
et Euroopa Intellektuaalomandi Ameti haldusnõukogu otsustas 21. novembril 2017 teha nõukogule ettepaneku pikendada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti apellatsioonikodade eesistuja Théophilos MARGELLOSE ametiaega viie aasta võrra või kuni pensionieani, kui pensioniikka jõutakse pikendatud ametiaja jooksul,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti apellatsioonikodade eesistuja Théophilos MARGELLOSE ametiaega pikendatakse ajavahemikuks 1. oktoobrist 2018 kuni 30. septembrini 2023 või kuni pensionieani, kui pensioniikka jõutakse pikendatud ametiaja jooksul.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Brüssel, 29. jaanuar 2018
Nõukogu nimel
eesistuja
R. PORODZANOV
(1) ELT L 154, 16.6.2017, lk 1.
Euroopa Komisjon
31.1.2018 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 34/25 |
Euro vahetuskurss (1)
30. jaanuar 2018
(2018/C 34/08)
1 euro =
|
Valuuta |
Kurss |
USD |
USA dollar |
1,2421 |
JPY |
Jaapani jeen |
134,98 |
DKK |
Taani kroon |
7,4415 |
GBP |
Inglise nael |
0,87930 |
SEK |
Rootsi kroon |
9,7825 |
CHF |
Šveitsi frank |
1,1589 |
ISK |
Islandi kroon |
|
NOK |
Norra kroon |
9,5628 |
BGN |
Bulgaaria leev |
1,9558 |
CZK |
Tšehhi kroon |
25,330 |
HUF |
Ungari forint |
310,38 |
PLN |
Poola zlott |
4,1449 |
RON |
Rumeenia leu |
4,6513 |
TRY |
Türgi liir |
4,6833 |
AUD |
Austraalia dollar |
1,5345 |
CAD |
Kanada dollar |
1,5304 |
HKD |
Hongkongi dollar |
9,7117 |
NZD |
Uus-Meremaa dollar |
1,6937 |
SGD |
Singapuri dollar |
1,6280 |
KRW |
Korea vonn |
1 329,25 |
ZAR |
Lõuna-Aafrika rand |
14,7979 |
CNY |
Hiina jüaan |
7,8566 |
HRK |
Horvaatia kuna |
7,4188 |
IDR |
Indoneesia ruupia |
16 630,48 |
MYR |
Malaisia ringit |
4,8448 |
PHP |
Filipiini peeso |
63,753 |
RUB |
Vene rubla |
69,5888 |
THB |
Tai baat |
39,014 |
BRL |
Brasiilia reaal |
3,9280 |
MXN |
Mehhiko peeso |
23,1289 |
INR |
India ruupia |
79,0570 |
(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.
31.1.2018 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 34/26 |
Euroopa Liidu kombineeritud nomenklatuuri selgitavad märkused
(2018/C 34/09)
Euroopa Liidu Teataja 8. juuni 2017. aasta numbris C 180 avaldatud teatisega asendati rubriigi „2309 Loomasöötades kasutatavad valmistised“ selgitav märkus uue tekstiga. Kõnealune tekst ei olnud päris täpne ja see tuleb asendada ning sellele ei tohiks tugineda.
Vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 (1) artikli 9 lõike 1 punktile a muudetakse Euroopa Liidu kombineeritud nomenklatuuri selgitavaid märkusi (2) järgmiselt:
Leheküljel 106 asendatakse rubriigi „2309 Loomasöötades kasutatavad valmistised“ selgitav märkus, nagu seda on muudetud, (3) järgmise tekstiga:
„2309 |
Loomasöötades kasutatavad valmistised Vaata selle grupi märkust 1. Piimatoodete kohta vaata selle grupi lisamärkust 4. Piimatoodete sisaldus, tärklisesisaldus ning glükoosi, glükoosisiirupi, maltodekstriini ja maltodekstriinisiirupi sisaldus arvutatakse määratletavas tootes sellisena nagu see saadakse, olenemata nende allikast. Tärklise suhtes kohaldatakse järgmist.
Glükoosi määramiseks võib kasutada kõrgefektiivset vedelikkromatograafiat (HPLC) (komisjoni määrus (EÜ) nr 904/2008 (ELT L 249, 18.9.2008, lk 9)).“ |
(1) Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).
(3) ELT C 180, 8.6.2017, lk 35.
Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste amet
31.1.2018 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 34/27 |
Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste ameti otsus,
31. august 2017,
Euroopa Kristliku Poliitilise Liikumise registreerimise kohta
(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)
(2018/C 34/10)
EUROOPA TASANDI ERAKONDADE JA EUROOPA TASANDI POLIITILISTE SIHTASUTUSTE AMET,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1141/2014, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist, (1) eriti selle määruse artiklit 9,
võttes arvesse Euroopa Kristliku Poliitilise Liikumise esitatud taotlust
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste amet (edaspidi „amet“) sai 11. juulil 2017 Euroopa Kristliku Poliitilise Liikumise (edaspidi „taotleja“) Euroopa tasandi erakonnana registreerimise taotluse, nagu on ette nähtud määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 8 lõikes 1. |
(2) |
8. augustil 2017 palus amet määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 9 lõike 2 kolmandat lõiku järgides taotlejal esitada lisateabe, et taotlus oleks täielik. |
(3) |
Taotleja esitas taotluse osaliselt muudetud versioonid 15. augustil 2017, 22. augustil 2017, 24. augustil 2017 ja 29. augustil 2017. |
(4) |
Taotleja on esitanud dokumendid, mis tõendavad, et ta täidab määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artiklis 3 sätestatud tingimusi ja mis eelkõige näitavad, et ta on esindatud vähemalt veerandis liikmesriikides vähemalt järgmiste Euroopa Parlamendi, liikmesriikide parlamentide, piirkondlike parlamentide või piirkondlike assambleede liikmetega: Hrvoje Zekanović (Hrvatski rast, Horvaatia), Franck Margain (Parti chrétien-démocrate, Prantsusmaa), Ivars Brīvers (Kristīgi demokrātiskā savienība, Läti), Bastiaan Belder (Staatkundig Gereformeerde Partij, Madalmaad), Marek Jurek (Prawica Rzeczypospolitej, Poola) ja Petronela-Mihaela Csokany (Uniunea Bulgară din Banat, Rumeenia), kes on taotleja liikmeserakondade liikmed, ja Branislav Škripek (Slovakkia), kes on otse taotleja liige. |
(5) |
Taotleja on esitanud määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 lisas avaldatud vormi kohase deklaratsiooni ja oma põhikirja, mis sisaldab määruse artiklis 4 nõutud sätteid. |
(6) |
Taotleja on esitanud täiendavad dokumendid vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL, Euratom) 2015/2401 (2) artiklitele 1 ja 2. |
(7) |
Amet on taotluse ja esitatud tõendavad dokumendid määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 9 kohaselt läbi vaadanud ning on seisukohal, et taotleja vastab määruse artiklis 3 sätestatud registreerimistingimustele ja tema põhikiri sisaldab määruse artiklis 4 nõutud sätteid, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Euroopa Kristlik Poliitiline Liikumine registreeritakse Euroopa tasandi erakonnana.
Euroopa Kristlik Poliitiline Liikumine saab Euroopa juriidilise isiku staatuse käesoleva otsuse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle teatavakstegemise päeval.
Artikkel 3
Otsuse adressaat:
Euroopa Kristlik Poliitiline Liikumine |
Bergstraat 33 |
3811 NG Amersfoort |
MADALMAAD |
Brüssel, 31. august 2017
Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste ameti nimel
direktor
M. ADAM
(1) ELT L 317, 4.11.2014, lk 1.
(2) Komisjoni 2. oktoobri 2015. aasta delegeeritud määrus (EL, Euratom) 2015/2401 Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste registri sisu ja toimimise kohta (ELT L 333, 19.12.2015, lk 50).
LISA
Article 1
Name and logo
1. The name of the association is European Christian Political Movement (EPCM).
2. The logo exists out of the letters E, C, P, M, in blue and green.
Article 2
Registered office
The registered office of the Association is located at The Hague, The Netherlands (Chamber of Commerce, Koninginnegracht 13, 2514 AA Den Haag). The ECPM head office is at the Bergstraat 33, 3811 NG, Amersfoort, The Netherlands.
Article 3
Objects
1. The objects of the association are to reinforce Christian politics on a European, national, regional and local level, as expressed in the basic programme of the association.
2. The association may pursue its objects with all legal means, including in particular by:
a. |
promoting mutual contacts among political parties endorsing the association’s objects; |
b. |
promoting and exchanging knowledge and experience that may contribute to achieving the association’s objects; |
c. |
organizing trainings in order to increase the knowledge and skills of the members and their officers; |
d. |
promoting the further shaping of Christian politics in Europe; |
e. |
promoting concrete legislation to conform to the basic programme of the association; |
f. |
participating in European elections. |
3. The organisation does not pursue profit goals.
Article 4
Members
Members may be:
a. |
Political parties in Europe endorsing the basic programme, as mentioned in article 3; |
b. |
politicians who qualify for Article 3(1)(b) of Regulation (EC) No 2004/2003 (including amendments from Regulation (EC) No 1524/2007) of the European Parliament and of the Council of the fourth day of November two thousand and three on the regulations governing political parties at European level and the rules regarding their funding and who are also endorsing the basic programme, as mentioned in article 3 and members of national parliaments from nations which have full membership in the Council of Europe. |
c. |
The association with limited legal competence: European Christian Political Youth (ECPYouth) with its registered office in the Hague, the Netherlands. |
Article 5
Associated Bodies
1. Associated bodies are organizations or individual members of the European Parliament that (can) support the association’s work, either financially or by contributing expertise or otherwise.
2. Associated bodies do not have any rights and obligations other than those conferred and imposed on them by or pursuant to this charter.
Article 6
Admission
1. The board shall decide on the admission of members and associated bodies.
2. In the event of non-admission as a member, the general assembly may still decide to admit the relevant party or individual.
Article 7
Termination of membership
1. The membership shall end:
a. |
by the member’s notice of termination; |
b. |
by notice of termination by or on behalf of the association, which may be given if a member has ceased to meet the requirements for membership as set in this charter, if the member fails to perform its obligations vis-à-vis the association, as well as if the association cannot reasonably be required to continue the membership; |
c. |
by disqualification, which may be pronounced only if a member acts contrary to the association’s charter, the regulations or the resolutions, or prejudices the association. |
2. Notice of termination on behalf of the association shall be given by the board.
3. Notice of termination of the membership by the member may be given only with effect from the end of the association year and with due observance of a four-week notice period. The membership may, however, be terminated with immediate effect if the association or the member cannot reasonably be required to continue the membership.
4. Notice of termination contrary to the provisions of the foregoing paragraph shall result in termination as per the earliest possible time following the effective date of termination stated in the notice.
5. A member shall not be authorized by means of notice of termination of its membership to exclude vis-à-vis itself a resolution imposing more stringent financial obligations on the members.
6. Disqualification from the membership shall be effectuated by then board.
7. The person involved may lodge an appeal against a resolution of the association to terminate the membership based on the argument that the association cannot reasonably be required to continue the membership, and against a resolution to disqualify a member from membership within one month of receipt of the notice of the resolution at the general assembly. The person involved shall be notified of the resolution in writing, stating the reasons, as soon as possible. During the appeal period and pending the appeal, the member will be suspended.
8. In the event of termination of the membership in the course of any association year, the annual contribution shall, nevertheless, remain due in full.
Article 8
Termination of the rights and obligations of associated bodies
An associated body’s rights and obligations may at all times mutually be terminated by giving notice, provided that a financial contribution for the current association year promised shall remain due in full.
Article 9
Notice of termination on behalf of the association shall be given by the board.
Article 10
Annual contributions
1. The members shall pay an annual contribution to be determined by the general assembly.
2. Under special circumstances the board may grant a full or partial exemption from the obligation to pay a contribution.
Article 11
Board
1. The board shall consist of at least four private individuals who are either a:
a. |
member; |
b. |
member of a member-party or; |
c. |
member or staff member of an associate or an individual member, and who are to be elected by the general assembly. |
2. The number of board members shall be determined by the general assembly based on a motion of the board.
3. Board members will be appointed by the general assembly.
4. The standing orders may give further regulations on the appointment of board members.
Article 12
Termination of board membership - Periodic membership - Suspension
1. Every board member shall retire ultimately four years after appointment. The retiring board member shall be eligible for reappointment once
2. Every board member, even if appointed for a limited period of time, may at all times be dismissed or suspended by the general assembly. Any suspension not followed by a dismissal resolution within three months shall end by expiry of such term. The retiring board member shall be eligible for reappointment. A person appointed to fill a temporary vacancy shall take the place of his predecessor in the rotation schedule.
3. Furthermore, a board membership shall end:
a. |
by termination of a member’s membership of the association; |
b. |
by resignation. |
Article 13
Board offices - Board decision - Making process
1. The chairman shall be appointed to office by the general assembly. The other offices shall be divided among the board members in mutual consultation, provided that the board may also assign the duties of the secretary and the treasurer to non-board members.
2. Standing orders may set additional regulations in respect of the meetings and decision-making process of the board.
Article 14
Board duties - Representation
1. Save as restricted in this charter, the board shall be responsible for the management of the association.
2. In the event of vacancies on the board, the board shall retain its powers. It shall, however, convene a general assembly as soon as possible to discuss the filling of the vacancy or vacancies.
3. The board shall be authorized to have committees to be appointed by the board perform certain parts of the board’s duties under the responsibility of the board.
4. The board shall be authorized to enter into agreements to purchase, alienate or encumber property subject to public registration, to enter into agreements in which the association binds itself as a guarantor or as joint and several debtor, warrants performance by third parties, or binds itself as security for a third-party debt.
5. The association shall be represented both in and out of court either by the board or by the chairman acting jointly together with another board member.
6. With regard to daily management, the association is validly represented by the General Director.
Article 15
Financial management, annual report and reporting
1. The General Director is responsible for the daily financial management, including expenditure and fundraising and is fully authorized with regard to bank matters and loans below €25.000. In consultation with the Board, the General Director appoints an independent administrator to conduct the administration. The administrator can transfer funds only with written approval of the General Director. The General Director will inform the Board of the financial developments and reports on all transfers over €1.000. The independent administrator prepares the accounts after which they are adopted by the General Director and verified by the Board. The Board will be fully transparent to its members and the European Parliament regarding donations and the financial accounts while maintaining the protection of personal data and privacy as long as this does not conflict with any ruling in this charter.
2. The General Director will sign off spending which will be recorded by the administrator. All expenditure will be conducted in accordance with the rules and guidelines for expenditure concerning European political parties. Other staff members can only do expenditure within an established limit and with the sole purpose of arranging travel and stay and meeting rooms.
3. The board remains the final administrative and financial representation of the association and shall keep records of the association’s financial position, so as to show its rights and obligations at all times.
4. The board shall issue its annual report at a congress within six months of the end of the association year - save an extension of such term by the general assembly -, reporting on its management as conducted over the past financial year, under simultaneous submission of a balance sheet and a statement of income and expenditure. After expiry of the said term any member may demand in court that the board report in accordance with the foregoing sentence.
5. The European Parliament appoints the auditor. The General Director and administrator will cooperate with the auditor to establish the annual accounts. These accounts will be submitted to the Board and General Assembly for approval.
6. The association year shall run from the first day of January until the thirty-first day of December. (change of order, was article 15.1)
Article 16
The General Assembly
1. The general assembly is the general meeting by law. All powers in the association not conferred on the board by law or in this charter shall vest in the General Assembly.
2. Ultimately six months after the end of each association year, a congress – the annual meeting - shall be held to discuss, inter alia:
a. |
the annual report and the report as referred to in article 15, as well as the report of the committee referred to in such article; |
b. |
the appointment of the committee referred to in article 15 for the following association year; |
c. |
the filling of vacancies, if any; |
d. |
motions submitted by the board or by the members, if any, as announced in the notice convening the meeting. |
3. Any other assemblies shall be held as often as the board deems appropriate.
4. Furthermore, on the written request of at least such number of members as are entitled to cast one tenth of the votes, the board shall convene a congress within a maximum term of four weeks. If the request is not complied with within fourteen days, the requesting members may convene the meeting themselves by giving notice in accordance with article 20 or by placing an advertisement in a daily newspaper at least widely read in the place where the association has its registered office.
Article 17
Access and voting right
1. In compliance with article 20, the general assembly shall be open to members of the association, board members, representatives of the associated bodies and invited guests. Suspended members and suspended board members shall not have access to the congress.
2. Other than those referred to in paragraph 1 have admission to the general assembly, unless casu quo the general assembly decides to meet in camera.
3. Every member of the association who is not suspended shall have the right to cast a vote.
4. Every associated body has a right to cast a vote on subjects concerning: political content.
5. In the general assembly each member party has three votes and every individual member has one vote. Every associate body has one vote. The number of votes by individual members and associates can only make up for forty-nine percent (49 %) of the total votes. If the votes of individual members exceed forty-nine percent (49 %) of the total votes then the chairman of the association (or his substitute) is allowed to determine an alternative division of the votes that ensures that the individual members will receive forty-nine percent (49 %) of the total votes.
6. A memberparty may cast his vote only through a representative having power of attorney to the satisfaction of the chairman of the meeting.
Article 18
Chair - Minutes
1. The general assembly shall be chaired by the chairman of the association or his deputy. In the absence of the chairman and his deputy, one of the other board members to be designated by the board shall act as chairman. If the chair is not filled according to this procedure either, the meeting shall appoint its own chairman.
2. The secretary or another person designated for such purpose by the chairman shall keep minutes of the proceedings at each meeting, to be adopted and signed by the chairman and the person keeping the minutes.
Article 19
Congress decision - Making process
1. The decision pronounced at the general assembly by the chairman to the effect that a resolution has been adopted shall be decisive. The same shall be true for the substance of a resolution adopted to the extent that a vote was taken on a motion not set forth in writing.
2. If, however, immediately after the decision referred to in paragraph 1 is pronounced, the correctness thereof is challenged, a new vote shall be taken if the majority of the meeting or, if the original vote was not taken by roll-call or by ballot, a person entitled to vote so requires. Such new vote shall supersede the legal consequences of the original vote.
3. To the extent not provided otherwise by law or in this charter, all resolutions of the general assembly shall be adopted by an absolute majority of the votes cast.
4. Blank votes shall be deemed not to have been cast.
5. If, in an election of persons, none of the candidates has obtained an absolute majority of the votes, a second vote or, in the event of a binding nomination, a second vote between the nominated candidates, shall be held. If in such second vote none of the candidates has obtained an absolute majority either, revotes shall be taken until either one person has obtained an absolute majority of the votes or a vote held between two persons ends in a tie. Such revotes (not including the second vote) shall at all times be held between the persons between whom the preceding vote had been held, with the exception of the person who had obtained the least votes during such preceding vote. If during the preceding vote the least votes had been obtained by more than one person, a drawing of lots shall decide who of such persons can no longer be voted for in the new vote. In the event that a vote between two persons ends in a tie, a drawing of lots shall decide who of such two persons is elected.
6. In the event that a vote on a motion other than on an election of persons ends in a tie, the motion shall be deemed to have been rejected.
7. All votes shall be taken orally, unless the chairman deems a vote by ballot appropriate or if any of the persons entitled to vote so requires prior to the vote. Written votes shall be taken by secret, unsigned ballot. Resolutions may be adopted by acclamation, unless any of the persons entitled to vote requires a vote by roll-call.
8. A unanimous resolution of all members, even outside a meeting, shall have the same force as a resolution of the congress of the general assembly, provided adopted with the prior knowledge of the board.
9. As long as all members are present or represented at a general assembly, valid resolutions may be adopted, provided unanimously, with respect to all items to be discussed - thus, including a motion to amend this charter or to dissolve the association - even if no notice convening a congress has been sent or has been sent in accordance with the requirements in that respect or any other requirements with respect to convening and holding meetings, or any related formalities, have not been observed.
10. Decisions are only valid if at least one quarter of the members are present during the meeting.
Article 20
Convening the General Assembly
1. The general assembly shall be convened by the board. The notice convening the general assembly shall be sent to the addresses of the members according to the membership register as referred to in article 4. The term for convening a congress shall be at least seven days.
2. The notice convening the general assembly shall state the items to be discussed, without prejudice to the provisions of article 21. In the notice convening the general assembly, the board can indicate some items that shall exclusively be discussed by the members. Items mentioned in article 17.4 can never be indicated by the board as to be discussed exclusively.
Article 21
Amendment of the Charter
1. This charter of the association may be amended only by a resolution of the general assembly, the notice convening such meeting stating that a motion to amend the charter shall be discussed at such meeting.
2. Those who had convened the congress of the general assembly to discuss a motion to amend the charter shall deposit a copy of such motion in which the proposed amendment is quoted verbatim, at a suitable location, for inspection by the members, at least five days prior to the meeting until the end of the day of the meeting. Furthermore, a copy as referred to above shall be sent to all members.
3. A resolution to amend the charter shall require at least two thirds of the votes cast in a meeting at which at least two thirds of the members are present or represented. If two thirds of the members are not present or represented, a second meeting shall be convened and held within four weeks thereafter, in which a resolution may be passed on the motion as discussed in the previous meeting, irrespective of the number of members present or represented, provided by a majority of at least two thirds of the votes cast.
4. An amendment of the charter shall not take effect until after having been set forth in an instrument executed before a civil-law notary. Every board member shall be authorized to have the instrument executed, in accordance with the of the general assembly.
Article 22
Dissolution
1. The association may be dissolved by a resolution of the general assembly. The provisions of paragraphs 1, 2 and 3 of the foregoing article shall apply mutatis mutandis.
2. The appropriation of any credit balance after liquidation shall be determined by the general assembly in the resolution to dissolve the association.
Article 23
Standing orders
1. The general assembly may adopt standing orders.
2. The standing orders may not be contrary to the law, even where nonmandatory, or with this charter.
Article 24
Affiliated foundation
Sallux is the foundation affiliated to ECPM and will function as its sole European political foundation in accordance with the Regulation (EC) No 1141/2014 of the European Parliament and of the Council on the regulations governing political foundations and the rules regarding their funding.
Annex I
List of Members of the European Christian Political Movement on June 1, 2017
Full name |
English translation |
Acronym |
Type of membership |
Member state |
Hayastani Qristonea-Demokratakan Miowt'yown |
Christian Democratic Union of Armenia |
HQDM |
Full membership |
Armenia |
Hrvatski rast |
Croatian Growth |
HRAST |
Full membership |
Croatia |
Eesti Kristlikud Demokraadid |
Estionian Christian Democrats |
EKD |
Full membership |
Estonia |
Parti Chrétien-Démocrate |
Christian Democratic Party |
PCD |
Full membership |
France |
Christian Democratic People’s party |
|
CDPP |
Full membership |
Georgia |
Bündnis C – Christen für Deutschland |
Alliance C – Christians for Germanny |
Bundnis-C |
Full membership |
Germany |
Kristigi Demokratiska Savieniba |
Christian Democratic Union |
KDS |
Full membership |
Latvia |
Partidul Popular Crestin Democrat |
Christian Democratic People's party |
PPCD |
Full membership |
Moldova |
ChristenUnie |
Christian Union |
CU |
Full membership |
The Netherlands |
Staatkundig Gereformeerde Partij |
Politically Reformed Party |
SGP |
Full membership |
The Netherlands |
Prawica Rzeczypospolitej |
Right Wing of the Republic |
PR |
Full membership |
Poland |
Uniunea Bulgara din Banat |
Bulgarian Union in Banat |
UBB |
Full membership |
Romania |
Evangelische Volkspartei |
Evangelical People's Party |
EVP |
Full membership |
Switzerland |
Khrystiyansko Demokratichnyj Soyuz |
Christian-Democratic Union |
KDS |
Full membership |
Ukraine |
Christian Peoples Alliance |
|
CPA |
Full membership |
United Kingdom |
V Teated
ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
Euroopa Komisjon
31.1.2018 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 34/37 |
Teade Argentinast pärit biodiisli importi käsitleva subsiidiumivastase menetluse algatamise kohta
(2018/C 34/11)
Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) on saanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1037 (kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed) (1) (edaspidi „alusmäärus“) artikli 10 kohase kaebuse, milles väidetakse, et Argentinast pärit biodiisli importi subsideeritakse ning et see tekitab kahju (2) liidu tootmisharule.
1. Kaebus
Kaebuse esitas 18. detsembril 2017. aastal Euroopa Biodiisli Nõukogu (edaspidi „kaebuse esitaja“) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu biodiisli kogutoodangust.
2. Uurimisalune toode
Käesolevas uurimises vaadeldakse mittefossiilse päritoluga sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinseid gaasiõlisid kas puhtal kujul või segusse lisatuna (üldtuntud kui biodiislikütus) (edaspidi „uurimisalune toode“).
3. Väidetav subsideerimine
Väidetavalt subsiidiumihinnaga müüdav toode on Argentinast (edaspidi „asjaomane riik“) pärit uurimisalune toode, mis praegu kuulub CN-koodide ex 1516 20 98 (TARICi koodid 1516209821, 1516209829 ja 1516209830), ex 1518 00 91 (TARICi koodid 1518009121, 1518009129 ja 1518009130), ex 1518 00 95 (TARICi kood 1518009510), ex 1518 00 99 (TARICi koodid 1518009921, 1518009929 ja 1518009930), ex 2710 19 43 (TARICi koodid 2710194321, 2710194329 ja 2710194330), ex 2710 19 46 (TARICi koodid 2710194621, 2710194629 ja 2710194630), ex 2710 19 47 (TARICi koodid 2710194721, 2710194729 ja 2710194730), 2710 20 11, 2710 20 15, 2710 20 17, ex 3824 99 92 (TARICi koodid 3824999210, 3824999212 ja 3824999220), 3826 00 10 ja ex 3826 00 90 (TARICi koodid 3826009011, 3826009019 ja 3826009030) alla. Need CN- ja TARICi koodid on esitatud üksnes teavitamise eesmärgil.
Kaebuses on esitatud piisavalt tõendeid, et Argentinast pärit uurimisaluse toote tootjad on saanud Argentina valitsuselt subsiidiume.
Subsideerimine hõlmab muu hulgas
i) |
valitusepoolset kaupade või teenuste pakkumist tasu eest, mis ei ole adekvaatne (nt sojaubade puhul); |
ii) |
kaupade ostmine valitsuse poolt piisavast suurema tasu eest ja/või sissetuleku- või hinnatoetus (nt valitsuse korraldusega biodiisliost (biodiisli tarneleping)); |
iii) |
raha otsene ülekandmine (nt soodustingimustel laenude andmine ja ekspordi finantseerimine, sh sooduslaenud Argentina rahvuspangalt (Banco de la Nación Argentina, (edaspidi „BNA“)) ning |
iv) |
valitsuse loobumine tavaliselt laekuvatest tuludest (nt biodiislitootjate jaoks kiirendatud amortisatsioon 2006. aasta biodiislikütuse seaduse alusel, biodiislitootjate jaoks väidetav miinimumtulumaksust vabastamine või selle edasilükkamine 2006. aasta biodiislikütuse seaduse alusel ning mitmed piirkondlikud maksuvabastused. |
Kaebuse esitaja väidab veel, et eespool nimetatud meetmed on subsiidiumid, kuna nendega kaasneb Argentina valitsuse või muude piirkondlike valitsuste (sealhulgas riigiasutuste) rahaline toetus, ja et uurimisaluse toote eksportivad tootjad saavad sellest kasu. Väidetavalt saavad teatavad äriühingud või tootmisharud või äriühingute rühmad subsiidiumidest kasu, mistõttu on tegu konkreetsetele äriühingutele antavate tasakaalustavate subsiidiumidega. Selle põhjal on väidetavad asjaomase riigi poolsed subsiidiumi summad märkimisväärsed.
Alusmääruse artikli 10 lõigete 2 ja 3 kohaselt koostas komisjon tõendusmaterjali piisavust käsitleva märgukirja, milles anti hinnang kõigile komisjoni käsutuses olevate tõenditele, mille põhjal komisjon uurimise algatab. Märgukiri on esitatud huvitatud isikutele tutvumiseks ette nähtud toimikus.
Komisjon jätab endale õiguse uurida muid asjaomaseid subsiidiume, mis võivad uurimise käigus selguda.
4. Väidetav kahju tekitamise oht ja põhjuslik seos
Kaebuse esitaja on esitanud tõendeid, et uurimisaluse toote import asjaomasest riigist on üldkokkuvõttes suurenenud nii absoluutarvudes kui ka turuosa seisukohalt, mis osutab sellele, et impordi märkimisväärne kasv tõenäoliselt jätkub. Lisaks väidetakse, et import liitu toimub hindadega, mis lisaks muudele tagajärgedele on juba avaldanud negatiivset mõju liidu tootmisharu müügihinna tasemele, müügikogustele, turuosale ja kasumlikkusele.
Kaebuse esitaja on lisaks esitanud tõendeid, et Argentinas on piisavalt vaba tootmisvõimsust, osutades sellele, et impordi märkimisväärne kasv tõenäoliselt jätkub.
Kõnealuste väidetavate subsiidiumide laadi arvestades avalduks tõenäoliselt negatiivne mõju kaubandusele.
Samuti väidetakse, et uurimisaluse toote subsideeritud impordi voog suureneb tõenäoliselt märkimisväärselt seetõttu, et hiljuti vähendati uurimisaluse toote Euroopa Liitu importimise suhtes kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid (3) ning Ameerika Ühendriikides (edaspidi „USA“) kehtestati uurimisaluse toote suhtes hiljuti tasakaalustavad meetmed. Seetõttu on tõenäoline, et eksport suunatakse ümber liitu, mis toob kaasa subsideeritud impordi märkimisväärse kasvu. Kaebuse esitaja väidab, et asjaolude muutumine on selgelt ette nähtav ja peatselt toimuv. Subsideeritud impordi eelseisev jätkumine tekitaks olulist kahju.
Kaebuse esitaja väidab ka, et ebaausa impordi voo väljavaade on peagi toimuva kahju ohu peamine põhjus ning puuduvad muud tegurid, mis võiks kõrvaldada põhjusliku seose.
5. Menetlus
Pärast liikmesriikide teavitamist on komisjon jõudnud seisukohale, et kaebus on esitatud liidu tootmisharu poolt või selle nimel ja et menetluse algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning algatab seega uurimise alusmääruse artikli 10 alusel.
Uurimise eesmärk on teha kindlaks, kas asjaomasest riigist pärit uurimisalust toodet imporditakse subsiidiumihinnaga ning kas kõnealune subsideerimine on põhjustanud kahju või kahju tekkimise ohu liidu tootmisharule. Kui väited leiavad kinnitust, kontrollitakse uurimise käigus, kas meetmete kehtestamine ei lähe liidu huvidega vastuollu.
Argentina valitsusel paluti osaleda konsultatsioonidel.
5.1. Uurimisperiood ja vaatlusalune periood
Subsideerimine ja kahju uurimine hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2017 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmab ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2014 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).
5.2. Subsideerimise kindlakstegemine
Asjaomasest riigist pärit uurimisalust toodet eksportivad tootjad (4) ja asjaomase riigi ametiasutused on kutsutud komisjoni uurimises osalema. Komisjon on palunud teha aktiivselt koostööd ka muudel huvitatud isikutel, kellelt komisjon kogub teavet, mille alusel määrata kindlaks, kas uurimisaluse toote puhul esineb tasakaalustavaid subsiidiume ja mis on nende summa.
5.2.1. Eksportivate tootjate uurimine
a) Väljavõtteline uuring
Pidades silmas käesolevasse menetlusse kaasatud asjaomase riigi eksportivate tootjate suurt arvu ja selleks et lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon vähendada uuritavate eksportijate arvu mõistliku arvuni, moodustades valimi (seda menetlust nimetakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Väljavõtteline uuring tehakse alusmääruse artikli 27 kohaselt.
Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vajaduse korral valimi moodustada, palutakse käesolevaga kõigil eksportivatel tootjatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel endast komisjonile teada anda. Kõnealused isikud peavad endast teada andma 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti, ja esitama komisjonile oma äriühingu(te) kohta käesoleva teate I lisas nõutud teabe.
Et komisjon saaks teavet, mida ta peab eksportivate tootjate valimi moodustamisel vajalikuks, võtab ta lisaks ühendust asjaomase riigi ametiasutustega ning võib võtta ühendust teadaolevate eksportivate tootjate ühendustega.
Kõik huvitatud isikud, kes soovivad edastada muud asjakohast teavet valimi moodustamise kohta, välja arvatud eespool nõutud teave, peavad seda tegema 21 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.
Kui valimi moodustamine osutub vajalikuks, võidakse eksportivad tootjad välja valida suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahu põhjal, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Komisjon annab kõigile teadaolevatele eksportivatele tootjatele, asjaomase riigi ametiasutustele ja eksportivate tootjate ühendustele teada, millised äriühingud on kaasatud valimisse.
Eksportivate tootjate kohta uurimise seisukohast vajalike andmete saamiseks saadab komisjon küsimustiku valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele, kõigile eksportivate tootjate teadaolevatele ühendustele ning asjaomase riigi ametiasutustele.
Kõik valimisse valitud eksportivad tootjad ja asjaomase riigi ametiasutused peavad esitama täidetud küsimustiku 37 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teavitamist, kui ei ole sätestatud teisiti.
Ilma et see mõjutaks alusmääruse artikli 28 kohaldamist, käsitatakse neid äriühinguid, kes on nõustunud oma võimaliku valimisse kaasamisega, kuid keda ei kaasata valimisse, koostööd tegevana (edaspidi „valimisse kaasamata koostööd tegevad eksportivad tootjad“). Ilma et see piiraks punkti b kohaldamist, ei ületa valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportijate impordile määratav võimalik tasakaalustav tollimaks valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul kindlaks tehtud kaalutud keskmise subsiidiumi summat (5).
b) Individuaalne tasakaalustatava subsiidiumi summa valimisse kaasamata äriühingute jaoks
Valimisse kaasamata koostööd tegevad eksportivad tootjad võivad vastavalt alusmääruse artikli 27 lõikele 3 taotleda komisjonilt individuaalse subsiidiumisumma kehtestamist. Eksportivad tootjad, kes soovivad taotleda individuaalset subsiidiumi summat, peavad paluma küsimustikku ja tagastama selle nõuetekohaselt täidetuna 37 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teatamist, kui ei ole sätestatud teisiti.
Individuaalset subsiidiumi taotlevad eksportivad tootjad peaksid teadma, et komisjon võib kõigele vaatamata otsustada, et ei määra neile individuaalset subsiidiumi, näiteks juhul, kui eksportivate tootjate arv on nii suur, et selline määramine oleks põhjendamatult koormav ja takistaks uurimise lõpetamist õigel ajal.
5.2.2. Sõltumatute importijate uurimine (6) (7)
Käesolevas uurimises on kutsutud osalema sõltumatud importijad, kes impordivad uurimisalust toodet asjaomastest riikidest liitu.
Pidades silmas käesolevasse menetlusse kaasatud sõltumatute importijate võimalikku suurt arvu ja selleks, et lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon piirduda mõistliku arvu sõltumatute importijatega, kelle uurimiseks moodustatakse valim (seda meetodit nimetatakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Väljavõtteline uuring tehakse alusmääruse artikli 27 kohaselt.
Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, palutakse kõigil sõltumatutel importijatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel endast komisjonile teada anda. Kõnealused isikud peavad endast teada andma 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole märgitud teisiti, ja esitama komisjonile oma äriühingu(te) kohta käesoleva teate II lisas nõutud teabe.
Selleks et komisjon saaks teavet, mida ta peab sõltumatute importijate valimi moodustamisel vajalikuks, võib ta lisaks võtta ühendust teadaolevate importijate ühendustega.
Kõik huvitatud isikud, kes soovivad edastada muud asjakohast teavet valimi moodustamise kohta, välja arvatud eespool nõutud teave, peavad seda tegema 21 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.
Kui valimi moodustamine osutub vajalikuks, võidakse importijad valida asjaomasest riigist pärit uurimisaluse toote suurima tüüpilise müügimahu järgi ELis, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Komisjon annab kõigile teadaolevatele sõltumatutele importijatele ja importijate ühendustele teada, millised äriühingud valimisse kaasatakse.
Selleks et komisjon saaks teavet, mida ta peab uurimise seisukohast vajalikuks, saadab ta küsimustikud valimisse kuuluvatele sõltumatutele importijatele ja kõigile teadaolevatele importijate ühendustele. Kõnealused isikud peavad esitama täidetud küsimustiku 37 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teatamist, kui ei ole sätestatud teisiti.
5.3. Kahju kindlakstegemise ja liidu tootjate uurimise menetlus
Kahju kindlakstegemine põhineb otsestel tõenditel ja selle käigus hinnatakse objektiivselt subsiidiumihinnaga impordi mahtu, impordi mõju liidu turul kehtivatele hindadele ja kõnealuse impordi mõju liidu tootmisharule. Selleks et teha kindlaks, kas liidu tootmisharule on põhjustatud olulist kahju, kutsutakse liidu uurimisaluse toote tootjaid komisjoni uurimises osalema.
Liidu tootjate uurimine
Pidades silmas käesolevasse menetlusse kaasatud liidu tootjate suurt arvu ja selleks, et lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, on komisjon otsustanud mõistlikkuse piires vähendada uurimisse kaasatavate liidu tootjate arvu, moodustades valimi (seda menetlust nimetatakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Väljavõtteline uuring toimub alusmääruse artikli 27 kohaselt.
Komisjon on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Selle üksikasjalikud andmed on esitatud huvitatud isikutele tutvumiseks ette nähtud toimikus. Huvitatud isikuid kutsutakse toimikuga tutvuma (selleks peavad nad komisjoniga ühendust võtma, kasutades punktis 5.7 esitatud kontaktandmeid). Muud liidu tootjad või nende nimel tegutsevad esindajad, kes on seisukohal, et neid tuleks teatavatel põhjustel valimisse kaasata, peavad võtma komisjoniga ühendust 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas. Kõik huvitatud isikud, kes soovivad edastada muud asjakohast teavet valimi moodustamise kohta, peavad seda tegema 21 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole märgitud teisiti.
Komisjon annab kõigile teadaolevatele liidu tootjatele ja/või liidu tootjate ühendustele teada, millised äriühingud lõpuks valimisse kaasatakse.
Uurimise jaoks vajaliku teabe saamiseks saadab komisjon küsimustikud valimisse kaasatud liidu tootjatele ja kõigile teadaolevatele liidu tootjate ühendustele. Kõnealused isikud peavad esitama täidetud küsimustiku 37 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teatamist, kui ei ole sätestatud teisiti.
5.4. Liidu huvide hindamine
Kui subsiidiumi ja sellega tekitatud kahju esinemine leiab kinnitust, võetakse vastavalt alusmääruse artiklile 31 vastu otsus selle kohta, kas subsiidiumidevastaste meetmete võtmine oleks vastuolus liidu huvidega. Liidu tootjatel, importijatel ja neid esindavatel ühendustel, kasutajatel ja neid esindavatel ühendustel ning tarbijaid esindavatel ühendustel palutakse endast teada anda 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Uurimises osalemiseks peavad tarbijaid esindavad ühendused sama tähtaja jooksul tõendama, et nende tegevuse ja uurimisaluse toote vahel on objektiivne seos.
Isikud, kes eespool nimetatud tähtaja jooksul endast teada annavad, võivad esitada komisjonile teavet liidu huvide kohta 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Selle teabe võib esitada vabas vormis või vastates komisjoni koostatud küsimustikule. Kõigil juhtudel võetakse artikli 31 kohaselt esitatud teavet arvesse üksnes siis, kui see on esitatud koos faktiliste tõenditega.
5.5. Muud kirjalikud esildised
Vastavalt käesolevale teatele palutakse kõigil huvitatud isikutel teha teatavaks oma seisukohad, esitada teave ja seda kinnitavad tõendid. Kõnealune teave ja seda kinnitavad tõendid peavad komisjonile laekuma 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.
5.6. Ärakuulamisvõimalus komisjoni uurimistalitustes
Kõik huvitatud isikud võivad taotleda uurimist korraldavatelt komisjoni talitustelt ärakuulamist. Ärakuulamistaotlus peab olema kirjalik ning selles peab olema esitatud taotluse põhjus. Uurimise algetapiga seotud küsimuste asjus tuleb ärakuulamistaotlused esitada 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Hiljem tuleb ärakuulamistaotlus esitada tähtaja jooksul, mille komisjon määrab kirjavahetuses huvitatud isikutega.
5.7. Kirjalike esildiste, täidetud küsimustike ja kirjade saatmise juhised
Komisjonile kaubanduskaitset käsitlevateks uurimisteks esitatava teabe suhtes ei kohaldata autoriõigust. Enne kolmanda isiku autoriõigustega kaitstud teabe ja/või andmete esitamist komisjonile peavad huvitatud isikud saama autoriõiguse omajalt eriloa, mis sõnaselgelt võimaldab a) komisjonil kõnealust teavet ja andmeid käesolevas kaubanduskaitsega seotud menetluses kasutada ja b) esitada huvitatud isikutele teavet ja/või andmeid uurimises kasutamiseks sellises vormis, mis võimaldab neil oma kaitseõigusi kasutada.
Kõik kirjalikud esildised, sealhulgas käesolevas teates nõutud teave, täidetud küsimustikud ja kirjavahetus, mida huvitatud isikud paluvad käsitleda konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga „Limited“ (8). Uurimise käigus teavet esitavatel huvitatud isikutel palutakse põhjendada oma teabe konfidentsiaalsena käsitlemise taotlust.
Isikud, kes esitavad teavet märkega „Limited“, peavad vastavalt alusmääruse artikli 29 lõikele 2 esitama ka teabe mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte, millele lisatakse märge „For inspection by interested parties“ (tutvumiseks huvitatud isikutele). Need kokkuvõtted peaksid olema piisavalt üksikasjalikud, et konfidentsiaalsena esitatud teabe sisust oleks võimalik vajalikul määral aru saada.
Kui konfidentsiaalset teavet edastav isik ei esita konfidentsiaalsena käsitlemise taotlusele sobilikku põhjendust ega nõutava vormi ja kvaliteediga mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet, võib komisjon sellise konfidentsiaalse teabe jätta arvesse võtmata, kui asjakohaste allikatest ei ole teabe õigsust võimalik nõuetekohaselt kontrollida.
Huvitatud isikutel palutakse esitada kõik esildised ja taotlused e-posti teel, sealhulgas ka skaneeritud volikirjad ja sertifikaadid, välja arvatud mahukad vastused, mis tuleb esitada CD-ROMil või DVD-l käsipostiga või tähitud kirjaga. E-posti kasutades nõustuvad huvitatud isikud elektrooniliselt esitatavate materjalide suhtes kehtivate eeskirjadega dokumendis „KIRJAVAHETUS EUROOPA KOMISJONIGA KAUBANDUSE KAITSEMEETMETEGA SEOTUD UURIMISTES“, mis on avaldatud kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil: http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2011/june/tradoc_148003.pdf
Huvitatud isikud peavad teatama oma nime, aadressi, telefoni ja kehtiva e-posti aadressi ning nad peaksid tagama, et esitatud e-posti aadress on toimiv ametlik e-post, mida kontrollitakse iga päev. Kui kontaktandmed on esitatud, suhtleb komisjon huvitatud isikutega ainult e-posti teel, välja arvatud juhul, kui nad avaldavad selgelt soovi saada kõik dokumendid komisjonilt teiste sidevahendite kaudu või kui dokumendi laad nõuab selle saatmist tähitud kirjaga. Huvitatud isikud leiavad täiendavaid eeskirju ja lisateavet komisjoniga suhtlemise kohta, sealhulgas teavet e-posti teel esitatud esildiste suhtes kehtivate põhimõtete kohta, eespool osutatud huvitatud isikutega suhtlemise juhendist.
Komisjoni postiaadress:
European Commission |
Directorate-General for Trade |
Directorate H |
Kabinet: CHAR 04/039 |
1049 Bruxelles/Brussel |
BELGIQUE/BELGIË |
E-post |
Subsiidium: TRADE-AS644-BIODIESEL-SUBSIDY@ec.europa.eu |
Kahju: TRADE-AS644-BIODIESEL-INJURY@ec.europa.eu |
6. Koostöösoovimatus
Kui huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita vajalikku teavet ettenähtud tähtaja jooksul või takistab uurimist oluliselt, võib vastavalt alusmääruse artiklile 28 nii positiivsed kui ka negatiivsed esialgsed või lõplikud järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal.
Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud väära või eksitavat teavet, võidakse selline teave jätta arvesse võtmata ning toetuda kättesaadavatele faktidele.
Kui huvitatud pool ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning kui järeldused põhinevad seetõttu kättesaadavatel faktidel vastavalt alusmääruse artiklile 28, võib tulemus olla asjaomasele poolele ebasoodsam, kui see oleks olnud tema koostöö korral.
Elektroonilises vormis koostöö puudumist ei loeta koostööst keeldumiseks, kui huvitatud isik selgitab, et nõutav koostöövorm tooks kaasa ebaratsionaalse lisakoormuse või põhjendamatud lisakulud. Huvitatud isikul tuleb komisjoniga viivitamata ühendust võtta.
7. Ärakuulamise eest vastutav ametnik
Huvitatud isikud võivad taotleda kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Ärakuulamise eest vastutav ametnik on vahendaja huvitatud isikute ja uurimist korraldavate komisjoni talituste vahel. Ärakuulamise eest vastutav ametnik tegeleb toimikule juurdepääsu taotlustega, vaidlustega dokumentide konfidentsiaalsuse üle, tähtaegade pikendamise taotlustega ja kolmandate isikute ärakuulamistaotlustega. Ärakuulamise eest vastutav ametnik võib korraldada huvitatud isiku ärakuulamise ja tegutseda vahendajana selle tagamiseks, et huvitatud isikud saaksid oma kaitseõigusi täielikult kasutada.
Taotlus saada ärakuulamise eest vastutava ametniku juures ära kuulatud tuleb esitada kirjalikult ning selles tuleb selgitada taotluse esitamise põhjuseid. Uurimise algetapiga seotud küsimuste asjus tuleb ärakuulamistaotlused esitada 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Hiljem tuleb ärakuulamistaotlus esitada tähtaja jooksul, mille komisjon määrab kirjavahetuses asjaomaste isikutega.
Lisateave ja kontaktandmed on huvitatud isikutele kättesaadavad kaubanduse peadirektoraadis ärakuulamise eest vastutava ametniku veebisaidil http://ec.europa.eu/trade/trade-policy-and-you/contacts/hearing-officer/
8. Uurimise ajakava
Uurimine viiakse alusmääruse artikli 11 lõike 9 kohaselt lõpule 13 kuu jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Vastavalt alusmääruse artikli 12 lõikele 1 võidakse ajutised meetmed kehtestada hiljemalt üheksa kuud pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
9. Isikuandmete töötlemine
Uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (9).
(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 55.
(2) Alusmääruse artikli 2 punkti d kohaselt hõlmab üldmõiste „kahju“ liidu tootmisharule tekitatud olulist kahju, liidu tootmisharule olulise kahju tekitamise ohtu või liidu tootmisharu rajamise olulist pidurdamist.
(3) ELT L 239, 19.9.2017, lk 9.
(4) Eksportiv tootja on asjaomases riigis asuv tootja, kes toodab ja ekspordib uurimisalust toodet liidu turule, kas otse või kolmanda isiku kaudu, kaasa arvatud kõik temaga seotud äriühingud, kes osalevad uurimisaluse toote tootmises, omamaises müügis või ekspordis.
(5) Alusmääruse artikli 15 lõike 3 kohaselt ei võeta arvesse tasakaalustatavate subsiidiumide nullmäärasid, de minimis summasid ega alusmääruse artiklis 28 osutatud asjaoludel kindlaks tehtud tasakaalustatavate subsiidiumide summasid.
(6) Valimisse võivad kuuluda ainult importijad, kes ei ole eksportivate tootjatega seotud. Eksportivate tootjatega seotud importijad peavad täitma küsimustiku I lisa nende eksportivate tootjate kohta. Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558) artikli 127 kohaselt käsitatakse kaht isikut teineteisega seotuna, kui: a) nad on teineteise äriettevõtte ametiisikud või juhatuse liikmed; b) nad on juriidiliselt tunnustatud äripartnerid; c) nende vahel on töösuhe; d) kolmas isik omab või kontrollib või valdab otseselt või kaudselt 5 % või rohkem mõlema poole kõigist emiteeritud hääleõiguslikest osadest või aktsiatest; e) üks nendest kontrollib otseselt või kaudselt teist; f) kolmas isik kontrollib otseselt või kaudselt mõlemaid; g) nad koos kontrollivad otseselt või kaudselt kolmandat isikut või h) nad on ühe perekonna liikmed. Isikuid käsitatakse ühe ja sama perekonna liikmetena ainult juhul, kui nad on sugulussuhetelt: i) abikaasad, ii) vanem ja laps, iii) vend ja õde (sealhulgas poolvend ja -õde), iv) vanavanem ja lapselaps, v) onu või tädi ja õe- või vennalaps, vi) ämm või äi ja väimees või minia, vii) abikaasa vend või õemees ja abikaasa õde või vennanaine. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1) artikli 5 lõikele 4 tähendab „isik“ füüsilist isikut, juriidilist isikut ja mis tahes isikuteühendust, kes ei ole juriidiline isik, kuid kes saab liidu või siseriikliku õiguse kohaselt teha õigustoiminguid.
(7) Sõltumatute importijate esitatud andmeid võib käesolevas uurimises kasutada ka muuks kui subsiidiumi kindlakstegemiseks.
(8) Märkega „Limited“ varustatud dokumenti käsitatakse konfidentsiaalse dokumendina vastavalt algmääruse artiklile 19 ja WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artiklile 12. Seda dokumenti kaitstakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) artikli 4 kohaselt.
KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
Euroopa Komisjon
31.1.2018 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 34/48 |
Eelteatis koondumise kohta
(juhtum M.8804 – Bain Capital / Fedrigoni)
Võimalik lihtsustatud korras menetlemine
(EMPs kohaldatav tekst)
(2018/C 34/12)
1. |
24. jaanuaril 2018 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta. Teatis puudutab järgmisi ettevõtjaid:
Bain Capital omandab Fedrigoni üle ainukontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses. Koondumine toimub aktsiate või osade ostu teel. |
2. |
Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist: — Bain Capital: börsivälistesse ettevõtetesse investeeriv ettevõtja, kes investeerib erinevate tööstusharude ettevõtetesse, sealhulgas infotehnoloogia, tervishoiu, jae- ja tarbekaupade, kommunikatsiooni, finantsteenuste ning tööstuse ja tootmise valdkonnas; — Fedrigoni: Itaalia ettevõtja, kes toodab ja müüb erinevat liiki pabereid, nagu joonestus- või kvaliteetpaber, turvapaber ja erinevad lahendused (pangatähtede, väärtpaberite ja turvaelementide tootmises kasutatav paber), isekleepuvad sildid ja muud paberitooted. |
3. |
Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Tuleb märkida, et käesoleva juhtumi puhul võib olla võimalik kasutada korda, mis on esitatud komisjoni teatises lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2). |
4. |
Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta. Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkuste juures tuleks alati kasutada järgmist viidet: M.8804 – Bain Capital / Fedrigoni Märkusi võib saata komisjonile elektronposti, faksi või postiga. Kontaktandmed:
|
(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).
(2) ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.
31.1.2018 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 34/50 |
Eelteatis koondumise kohta
(juhtum M.8775 – Shell/Impello)
Võimalik lihtsustatud korras menetlemine
(EMPs kohaldatav tekst)
(2018/C 34/13)
1. |
22. jaanuaril 2018 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta. Teatis puudutab järgmisi ettevõtjaid:
Shell omandab Impello üle täieliku kontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses. Koondumine toimub aktsiate või osade ostu teel. |
2. |
Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist: — Shell: üleilmne energia ja naftakeemiaga tegelevate ettevõtjate grupp, mille tegevusalaks on nafta ja gaasi otsimine ja tootmine ning naftatoodete ja kemikaalide ning taastuvenergiatoodete tootmine, turustamine ja transport. Shell tegeleb ka elektrienergia ja gaasi müügi ja hulgimüügiga, sealhulgas Ühendkuningriigis ja Saksamaal; — Impello: sõltumatu energiatarnija kodutarbijatele Ühendkuningriigis ja Saksamaal (First Utility nime all). |
3. |
Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Tuleb märkida, et käesoleva juhtumi puhul võib olla võimalik kasutada korda, mis on esitatud komisjoni teatises lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2). |
4. |
Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta. Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkuste juures tuleks alati kasutada järgmist viidet: M.8775 – Shell/Impello Märkusi võib saata komisjonile elektronposti, faksi või postiga. Kontaktandmed:
|
(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).
(2) ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.
31.1.2018 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 34/51 |
Eelteatis koondumise kohta
(juhtum M.8783 – Repsol/Kia/JV)
Võimalik lihtsustatud korras menetlemine
(EMPs kohaldatav tekst)
(2018/C 34/14)
1. |
24. jaanuaril 2018 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta. Teatis puudutab järgmisi ettevõtjaid:
Repsol ja Kia omandavad ühiskontrolli ühisettevõtjana käsitatava uue ettevõtja („JV“) üle ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b ja artikli 3 lõike 4 tähenduses. Koondumine toimub aktsiate või osade ostu teel. |
2. |
Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist: — Repsol: börsil noteeritud integreeritud energiaettevõtja; — Kia: autode turustamine Hispaanias. Kia on täielikult ettevõtja Kia Motors Company omandis olev tütarettevõtja. Kia Motors Company on grupi Kia Group valdusettevõtja, mille üle on valitsev mõju ettevõtjal Hyundai Motor Company; — JV: ühisauto kasutamise teenused Madridis. |
3. |
Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Tuleb märkida, et käesoleva juhtumi puhul võib olla võimalik kasutada korda, mis on esitatud komisjoni teatises lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2). |
4. |
Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta. Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkuste juures tuleks alati kasutada järgmist viidet: M.8783 – Repsol/Kia/JV Märkusi võib saata komisjonile elektronposti, faksi või postiga. Kontaktandmed:
|
(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).
(2) ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.