21.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 440/3

Nõukogu järeldused, milles käsitletakse tervist digitaalühiskonnas – edusammude tegemine andmepõhises innovatsioonis tervise valdkonnas

(2017/C 440/05)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

TULETAB MEELDE,

et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 168 tuleks kogu liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse ning et liidu tegevus peaks täiendama liikmesriikide poliitikat, võttes samal ajal arvesse liikmesriikide vastutust oma tervishoiupoliitika määratlemisel ning tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamisel ja kättesaadavaks muutmisel. Liit peaks soodustama liikmesriikidevahelist koostööd rahvatervise valdkonnas ja toetama vajaduse korral nende meetmeid ning eriti soodustama liikmesriikidevahelist koostööd, et parandada nende tervishoiuteenuste vastastikust täiendavust piirialadel;

et nõukogu on mitu korda rõhutanud, (1) et tervisesüsteemide jätkusuutlikkusega seotud ühistele väljakutsetele vastamiseks on oluline kaaluda tervishoiu uuenduslikke lähenemisviise ja mudeleid, liikuda haiglakesksete süsteemide juurest integreeritud hooldussüsteemide suunas, tugevdades tervise edendamist ja haiguste ennetamist ning rakendades personaalmeditsiini, seejuures tunnistades e-tervise vahendite ja teenuste potentsiaali;

nõukogu 1. detsembri 2009. aasta järeldusi ohutu ja tõhusa tervishoiu kohta e-tervise abil (2);

Euroopa Parlamendi 19. mai 2015. aasta resolutsiooni ohutumate tervishoiuteenuste kohta Euroopas: patsiendi ohutuse suurendamine ja võitlus antimikroobikumiresistentsuse vastu, (3) kutsudes üles uurima e-tervise võimalusi parandada patsiendi ohutust, muu hulgas e-haiguslugude ja mobiilsete tervisevahendite abil; tugevdama koostööd, et vahetada liikmesriikide vahel kogemusi ja teadmisi;

komisjoni 6. mai 2015. aasta teatist „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia“ (4) ja komisjoni 19. aprilli 2016. aasta teatist, milles käsitletakse ELi e-valitsuse tegevuskava, millega kiirendatakse valitsussektori digitaalset arengut (5);

komisjoni 6. detsembri 2012. aasta teatist „E-tervise 2012.–2020. aasta tegevuskava: innovatiivne tervishoid 21. sajandil“ (6) ja Euroopa Parlamendi 14. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni e-tervise 2012.–2020. aasta tegevuskava ja innovatiivse tervishoiu kohta 21. sajandil (7);

komisjoni 4. aprilli 2014. aasta teatist tulemuslike, kättesaadavate ja paindlike tervishoiusüsteemide kohta, (8) milles tunnistatakse e-tervise olulist rolli tervishoiusüsteemide paindlikkuse parandamise toetamisel;

MÄRGIB, ET

liikmesriigid seisavad silmitsi ühiste probleemidega, mis on seotud krooniliste haiguste esinemissageduse suurenemisega ning piiratud inim- ja rahaliste ressurssidega, et tagada oma tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkus ja rahuldada vananeva elanikkonna kasvavad vajadused. Nad seisavad ka silmitsi ühiste probleemidega, mis on seotud piiriüleste terviseohtudega;

digiteerimises esinevate ülemaailmsete suundumuste tõttu on kaasaegne ühiskond üha enam teabepõhine, kusjuures inimesed tuginevad nii oma isiklikus kui ka tööelus digitaalsetele vahenditele. See muudab ka inimeste suhtumist ja ootusi tervishoiuteenuste osutamise viisi suhtes;

10.

uued võimalused tekivad ka suurandmetest (9) ja andmeanalüüsi suutlikkuse parandamisest, (10) samuti personaalmeditsiinist, kliinilisi otsuseid toetavate süsteemide kasutamisest tervishoiutöötajate poolt ja üksikisikute mobiilsete tervisevahendite kasutamisest üksikisikute poolt oma tervise ja krooniliste seisundite jälgimiseks. Selle potentsiaali ärakasutamiseks on tervisesektoris vaja uusi teadmisi ja oskusi;

11.

praegu tervise- ja sotsiaalhoolekande süsteemides kasutatavad erinevad digitaalsed lahendused ja infosüsteemid ei ole sageli üksteisega ühilduvad ning ei toeta andmete vahetamist ja jagamist riiklikes süsteemides ja piiriüleselt (11). See takistab nende lahenduste kasutatavust ja kasutajasõbralikkust, suurendab arendus- ja hoolduskulusid ning piirab ravi järjepidevust;

12.

endiselt eksisteerivad tõkked, mis takistavad e-tervise ja ühendatud tervishoiu potentsiaali suurendamist, nagu andmehoidlate ülemvõim, koostalitlusvõime ja kliiniliste tulemuste ja patsiendi teatatud ravitulemuste mõõtmise ühiste standardite puudumine, piiratud juurdepääs suurtele andmebaasidele teadusuuringute ja innovatsiooni eesmärgil ja nende vähene kasutamine, rahastamise ja rahaliste stiimulite nappus, turgude killustatus kogu ELis ja kogu teenuste spektri ulatuses, ning edusammud andmepõhiste digilahenduste rakendamisel tervisesektoris on kasinad;

RÕHUTAB, ET

13.

tervisesüsteeme tuleb pidevalt kohandada, et need vastaksid kodanike ootustele ning nende tervise ja raviga seotud vajadustele. Selles kontekstis on oluline võtta omaks digitaalse ühiskonna võimalusi, et võimaldada inimestel paremini mõista ja hallata oma tervist tänu lihtsamale juurdepääsule teabele ja digitaalsetele vahenditele;

14.

andmepõhise tervishoiuinnovatsiooni keskmes peaks olema kodanike vajadused, tunnistades inimesi aktiivsete osalejatena oma terviseteekonnal ning pakkudes neile täpsemat ja rohkem isikule kohandatud ravi ja rohkem osalust võimaldavat tervishoiukogemust, seejuures tugevdades tervishoiutöötajate rolli ja suurendades nende omavahelist suhtlemist ja suhtlemist patsientidega;

15.

kodanike õigus pääseda juurde oma terviseandmetele on liidu andmekaitsealaste õigusaktide keskne põhimõte. Ilma et see piiraks siseriiklike õigusaktide ja terviseandmete töötlemise õiguslike aluste kohaldamist, on vaja paindlikke süsteeme ja vahendeid, mis võimaldavad kodanikel pääseda juurde oma andmetele ja nende andmete kasutamist käsitlevale teabele, ning hallata oma nõusolekut oma terviseandmeid töödelda ja jagada, muu hulgas seoses teisese kasutamisega. See aitab anda inimestele teadmisi oma terviseandmete kohta ja parandada kontrolli nende kasutamise üle, edendades seeläbi usaldust ja läbipaistvust, võttes arvesse inimeste erinevaid hoiakuid ja eelistusi seoses juurdepääsuga nende andmetele ja nende haldamisega interneti kaudu (12);

16.

digitaalsed lahendused peaksid aitama kaasa nii tervishoiuressursside tõhusamale kasutamisele kui ka paremini suunatud, rohkem integreeritud ja ohutumatele tervishoiuteenustele. Teabevahetus tervishoiutöötajate vahel suurendab patsiendi ohutust, vähendades välditavate vigade arvu ja kõrvalnähte ning parandades ravi kooskõlastamist ja järjepidevust ning raviprotsessi järgimist (13);

17.

on tähtis teha võimalikuks tervishoiuandmete piiriülene vahetamine ELi piires, et tagada ravi jätkuvus ka piiriüleselt, kooskõlas direktiiviga 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (14);

18.

võrreldavate ja kvaliteetsete terviseandmete kättesaadavus teadusuuringute ja innovatsiooni tarbeks võimaldab luua uusi teadmisi, et hoida ära haigusi, saada diagnoos varem ja täpsemalt ning parandada ravi, eelkõige toetades personaalmeditsiini, ning seeläbi aidata kaasa tervisesüsteemi arengusse. Võimalus kombineerida erinevatest andmeallikatest ja piiriüleselt saadud andmeid on eriti oluline haruldaste haiguste ja harvaesinevate komplekshaiguste valdkonnas;

19.

terviseandmete piiriülene vahetamine ja seda toetav andmetaristu on äärmiselt olulised, et võidelda bioloogilist, keemilist, keskkondlikku ja tundmatut päritolu piiriüleste terviseohtude (15) ja ka antimikroobikumiresistentsuse ja tervishoiuteenustega seotud nakkuste vastu. Kvaliteetsete andmete ja analüüside jagamisel on tohutu potentsiaal aidata nakkushaiguste puhanguid ära hoida, avastada neid varajases etapis ja kontrolli all hoida;

20.

tervise valdkonnas kasutatava infotehnoloogia digitaalne ühtne turg ja andmete vaba liikumine saavad anda hoogu innovatiivsete andmepõhiste tehnoloogiliste lahenduste arendamisele ja rakendamisele, mille tulemuseks on paremad tervisenäitajad ja patsientide parem elukvaliteet, tagades, et teenused ja tooted on kasutajasõbralikud, koostalitlusvõimelised ja ohutud;

21.

peale selle on tervisesüsteemidel potentsiaal olla mootoriks majanduskasvule, pakkudes majanduslikke võimalusi, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks, mis arendavad innovatiivseid andmepõhiseid digilahendusi;

22.

e-tervise ja ühendatud tervishoiu potentsiaali suurendamisel esinevate takistuste ületamine nõuab ulatuslikke meetmeid, mis tuginevad digitaalse ühtse turu pakutavatele võimalustele ning ELi e-valitsuse tegevuskavas esitatud andmete vaba liikumise põhimõttele ja aluspõhimõtetele;

23.

selleks, et vältida tervise valdkonnas esineva ebavõrdsuse suurendamist, on tervisesektoris digitaalsete vahendite kavandamisel ja rakendamisel vaja võtta nõuetekohaselt arvesse kvaliteedi-, ohutus-, turva- ja andmekaitsenõudeid, samuti eetilisi aspekte ning erinevusi digikirjaoskuse ja tervisealase teadlikkuse osas. Lisaks on digitaalsetest vahenditest palju abi tervisealase teadlikkuse parandamisel, muu hulgas toetades tervishoiutöötajate ja patsientide vahelist suhtlust;

24.

andmekaitse ja infoturve on äärmiselt tähtsad selleks, et säilitada avalikkuse usaldus digitaalsete teenuste suhtes. Seetõttu on vaja kiiresti rakendada andmekaitsealane, (16) võrgu- ja infoturbe (17) ning turvalise e-identimise (18) ELi õigusraamistik;

25.

e-tervise teenuste suhtes tuntava kindlustunde ja usalduse säilitamiseks on oluline suurendada teadlikkust, töötades välja kommunikatsioonistrateegiad poliitikakujundajatele, tervishoiutöötajatele ja kodanikele seoses kasuga, mida e-tervis võib anda tervishoiu kvaliteedi tõstmiseks, ja pakkuda läbipaistvust seoses terviseandmete kasutamisega;

26.

kooskõlastamine ja koostöö e-tervise valdkonnas võimaldab liikmesriikidel kiirendada digiinnovatsiooni rakendamist oma tervisesüsteemides, üksteiselt õppida ja saada kasu ühtlustatud lähenemisviisidest, austades täielikult iga riigi pädevust. Seetõttu on vaja tõhustada liikmesriikidevahelist praktilist koostööd;

27.

ELi rahastamismehhanismidel on oluline roll kogu ELi hõlmavate andmetaristute toetamisel teadusuuringute eesmärgil ja tervisealaste IT-lahenduste arendamisel ning liikmesriikide investeeringute võimendamisel toetamaks nende ulatuslikku rakendamist;

TERVITAB

28.

liikmesriikide häid edusamme e-tervise rakendamisel ning asjaolu, et digitaalsed terviseloosüsteemid ja digiretseptid on enamikus liikmesriikides juba kasutusele võetud või kasutusele võtmisel (19) (20);

29.

direktiivi 2011/24/EL alusel loodud e-tervise võrgustiku (21) raames ja e-tervise võrgustiku toetamiseks vastu võetud ELi ühismeetmega tehtud tööd, mis on osutunud väga kasulikuks liikmesriikide e-tervise vallas tehtavate jõupingutuste koordineerimiseks, hõlbustades terviseandmete piiriülest vahetamist ELis;

30.

edu, mida on saavutatud Euroopa e-tervise digitaalteenuse taristu (eHDSI) loomisel, (22) mida rahastatakse Euroopa ühendamise rahastu (23) kaudu digiretseptide ja patsiendi andmekaartide piiriüleseks vahetamiseks;

31.

tööd, mida teevad Euroopa tugivõrgustikud, (24) et luua spetsiaalne IT-platvorm oskusteabe koondamiseks, teabe vahetamiseks ja vastastikuseks õppimiseks, tunnustades nende võrgustike potentsiaali tõhustada andmete jagamist parema diagnoosimise, samuti teadusuuringute ja innovatsiooni eesmärgil, eelkõige haruldaste haiguste ja harvaesinevate komplekshaiguste vallas;

32.

e-tervise alaseid partnerlusi ja alt üles suunatud algatusi, mis käivitati täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse (25) osana, mis on väga tähtsad teadmiste ja parimate tavade piirkondade vahel vahetamise toetamiseks ning era- ja avaliku sektori sidusrühmade koostöö ergutamiseks;

33.

komisjoni teatist digitaalse ühtse turu strateegia rakendamise vahekokkuvõtte kohta, (26) milles rõhutatakse digitaalse ümberkujundamise tähtsust tervise ja ravi valdkonnas;

34.

sidusrühmade tegevust ja pühendumust, mida rõhutati digitaalse tervise koostöökogu deklaratsioonis, mis võeti vastu 16.–18. oktoobril 2017 Tallinnas toimunud kõrgetasemelisel konverentsil „Tervishoid digiühiskonnas. Digiajastu meie tervise teenistuses“, käivitades paljusid sidusrühmi hõlmavad töörühmad, et teha tööd meetmetega, milles käsitletakse peamisi probleeme seoses digitaalse innovatsiooni laiaulatusliku elluviimisega tervise valdkonnas;

KUTSUB LIIKMESRIIKE ÜLES

35.

jätkuvalt rakendama poliitikameetmeid, mis toetavad digitaalset innovatsiooni tervisesektoris, ning investeerima sellistesse andmepõhistesse vahenditesse ja meetoditesse, mis võimaldavad ohutute ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste osutamist ja toetavad jätkusuutlikke tervisesüsteeme, ning neid aktiivselt kasutama;

36.

oma riiklike e-tervisega seotud strateegiate ja tegevuskavade osana:

—

tegema kättesaadavaks asjakohased digitaalsed vahendid tervist käsitlevate isikuandmete haldamiseks, et võimaldada kodanikel pääseda juurde oma terviseandmetele ja neid kasutada, kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud põhimõtetega, ning vajaduse korral võimaldama terviseandmete turvalist jagamist ning kasutajate loodud andmete lõimimist meditsiiniandmetega;

—

rakendama meetmeid, et parandada terviseandmete võrreldavust, täpsust ja usaldusväärsust ja ergutama terviseandmete kasutamist, et tagada läbipaistvamad ja patsiendikesksemad tervisesüsteemid, keskendudes tervisenäitajatel ja tõenditel põhinevale tervisepoliitikale ja otsuste tegemisele, ning edendama andmepõhist innovatsiooni;

—

kui see on asjakohane ja sobiv, vaatama läbi olemasolevad riiklikud õiguslikud ja halduslikud raamistikud nii selleks, et kõrvaldada andmete tervishoiutöötajate vahel vahetamisel ja jagamisel esinevad takistused ravi ohutuse ja järjepidevuse nimel, kui ka selleks, et võimaldada kasutada terviseandmeid teadusuuringuteks ja innovatsiooniks, täielikus kooskõlas andmekaitsenõuetega;

—

rakendama meetmeid, et parandada kodanike ja tervishoiutöötajate digioskusi, muu hulgas tervishoiutöötajatele digitaalsete vahendite kasutamist käsitlevate koolituste pakkumise kaudu, seejuures luues kontaktid kodanike ja kodanikuühiskonnaga, et kujundada avalikkuse seas usaldust ja toetust andmete jagamise suhtes tervisealase kasu saamise eesmärgil;

37.

looma mõistlikud ja kindlad terviseandmete juhtimisraamistikud, nagu on kirjeldatud OECD terviseandmete juhtimist käsitlevates soovitustes, (27) et tagada eraelu puutumatus ja terviseandmete terviklus;

38.

tegema koostööd, et hõlbustada terviseandmete teadusuuringute ja innovatsiooni eesmärgil kasutamist käsitlevate regulatiivsete ja juhtimisalaste lähenemisviiside vajalikku ühilduvust, määrates kindlaks ja edendades parimaid tavasid asjakohaste andmekaitsemeetmete kasutamisel ja terviseandmete haldamisel liidu piires, ja tegema vajaduse korral koostööd andmekaitse eest vastutavate asutustega, näiteks isikuandmete kaitse üldmääruses ette nähtud Euroopa Andmekaitsenõukogu raames;

39.

tegema liikmesriikide vahel piirkondlikku ja kahepoolset või mitmepoolset koostööd ja vajaduse korral suhtlema muude sidusrühmadega seoses algatustega, mis on selgelt piiriülese iseloomuga ja mis võivad oluliselt mõjutada digitaalsete lahenduste rakendamist tervise valdkonnas;

KUTSUB LIIKMESRIIKE JA KOMISJONI ÜLES

40.

tegema koostööd, eelkõige e-tervise võrgustiku raames, eesmärgiga saavutada koostalitlusvõimelised ja kasutajasõbralikud tervise infosüsteemid, mis võimaldavad isiklike terviseseadmete ühenduvust ja paremat suhtlemist ja teabevahetust tervise- ja raviteenuste osutajate ja patsientide vahel;

41.

jätkama ja tõhustama käimasolevat tööd e-tervise standardite ja koostalitusvõimega, arendama ja laiendama Euroopa e-tervise koostalitlusvõime raamistikku, (28) edendama rahvusvaheliste ja avatud standardite kasutamist, et vältida firmaomaseid lahendusi, mis tekitavad seotuse ühe pakkujaga, (29) mis suurendab infotehnoloogia arendamise ja hooldamise kulusid, ning toetama teabevahetust juhtimismudelite kohta, et tugevdada standardite järgimist;

42.

edendama ühiste andmestruktuuride, kodeerimissüsteemide ja terminoloogia ning kliiniliste tulemuste ja patsiendi teatatud ravitulemuste mõõtmise ühiste standardite kasutamist, et parandada andmete semantilist koostalitlusvõimet, kvaliteeti ja võrreldavust;

43.

tugevdama meetmeid andmete turvalisuse parandamiseks, edendades eraelu puutumatust soodustavate tehnoloogiate arendamist ja kasutamist ja lõimprivaatsust, vahetades teavet volitatud isikute ja organisatsioonide vahelise turvalise andmevahetuse ning tervisealaste isikuandmete haldamise kättesaadavate tehniliste vahendite ja meetodite kohta;

44.

vahetama kogemusi, jagama häid tavasid ja arendama ühiseid lähenemisviise, et tagada mobiilsete terviseseadmete ja rakenduste ohutus, kvaliteet, turvalisus ja koostalitlusvõime, pakkudes samas sobivaid tagatisi, et suurendada usaldust ja toetada nende lahenduste kasutuselevõttu paremaks tervise edendamiseks, haiguste ennetamiseks ja krooniliste haiguste haldamiseks, võttes arvesse meditsiiniseadmeid käsitlevaid kohaldatavaid liidu õigusakte, kui see on asjakohane;

45.

jätkama jõupingutusi, et rakendada edukalt Euroopa e-tervise digitaalteenuse taristu (eHDSI), ja kaaluma terviseandmete piiriülese vahetamise laiendamist, et toetada digitaalsete terviselugude vahetamist nii, et need oleks kodanikele juurdepääsetavad piiriüleselt, tehes kindlaks ja analüüsides uue kasutamise juhtumeid, mis toetavad piiriüleseid tervishoiuteenuseid ja ravi jätkuvust;

46.

tuginedes olemasolevatele digitaalse ühtse turu strateegia alla kuuluvatele algatustele nagu Euroopa pilvandmetöötluse algatus, (30) EuroHPC (31) ja Euroopa avatud teaduse pilv, tegema koostööd eesmärgiga parandada juurdepääsu suurtele Euroopa andmekogudele, kestevandmetele ja maailmatasemel kõrgjõudlusega andmetöötlustaristule tervisega seotud teadusuuringute ja innovatsiooni eesmärkidel, tagades samal ajal kõrgetasemelise andmekaitse;

47.

kaaluma olemasolevatele liikmesriikide ja ELi algatustele ning avaliku ja erasektori partnerlustele (32) tuginedes detsentraliseeritud andmevõrkude ja ühiste platvormide loomist, et võimaldada andmete integreerimist ja analüüsi turvalises keskkonnas, vältides samas andmete ebavajalikku säilitamist keskses liidu andmekogus, ning toetama suurte piiriüleste projektide rakendamist, nt personaalmeditsiini, sealhulgas genoomika valdkonnas;

48.

jätkama koostööd seoses ühiste haigusregistrite ja platvormidega, näiteks haruldaste haiguste registreerimise Euroopa platvorm ja Orphaneti andmebaas, (33) mis pakuvad olulisi koostalitlusvõime vahendeid haruldaste haiguste alasteks teadusuuringuteks;

49.

tegema koostööd, et parandada andmetaristuid, andmeanalüüsi ja otsuste tegemise toetamist, et prognoosida, ära hoida ja kontrollida tõsiseid piiriüleseid terviseohtusid;

50.

kasutama paremini ära liidu rahastamismehhanisme, näiteks Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI), (34) ELi struktuurifonde, Euroopa ühendamise rahastut ja programmi „Horisont 2020“, (35) et toetada suuremahulist e-tervise rakendamist, parandades ELi ja riikide rahalisi vahendeid kulutõhusalt kasutades sünergiat ning tehes kindlaks ühised prioriteedid ja investeerimisvajadused, ning töötama välja asjakohased rahastamismehhanismid ja stiimulid, et toetada e-tervise taristu koostalitlusvõimet;

51.

kaaluma ühiste kriteeriumite ja näitajate kokkuleppimist, mida liikmesriigid saaksid kasutada, et jälgida e-tervise vastuvõtmisel tehtavaid edusamme ja hinnata digilahenduste mõju, võttes arvesse olemasolevaid raamistikke (36);

KUTSUB KOMISJONI ÜLES

52.

jätkama liikmesriikide ponnistuste toetamist, kogudes ja hinnates häid tavasid ja tõendusmaterjali, et toetada selliste tavade vahetamist, ja tõstes teadlikkust seoses e-tervisega;

53.

toetama andmekaitset, e-identimist ja infoturvet tervisesektoris käsitlevate olemasolevate ELi õigusaktide rakendamist, muu hulgas tehes kindlaks head tavad ja hõlbustades teabe vahetamist liikmesriikide vahel, et hõlbustada piiriülest andmevahetust ja võtta arvesse tervisesektori konkreetseid vajadusi ja nõudeid, austades samas täiel määral liikmesriikide pädevust;

54.

jätkama e-tervise digitaalteenuse taristu kõigisse liikmesriikidesse laiendamise toetamist ja rakendama uusi piiriüleseid teenuseid, samal ajal intensiivistades praegu tehtavat tööd, et lahendada tehnilised, semantilised ja õiguslikud probleemid ja tagada erinevate IT-taristute, eelkõige eHDSI ja Euroopa tugivõrgustike spetsiaalse IT-platvormi omavaheline sidusus;

55.

jätkama teadusuuringute ja innovatsiooni toetamist e-tervise valdkonnas ja pakkuma toetust e-tervise lahendusi välja töötavatele teadusasutustele ja innovatiivsetele ettevõtetele, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele;

56.

toetama liikmesriike tervisealaste andmete jagamise ja vahetamise koostalitlusvõimelise riikliku taristu väljatöötamisel ja kasutuselevõtmisel, keskendudes eriti esmatasandi tervishoiu ja integreeritud ravi mudelitele, toetades tõhusate ja kvaliteetsete terviseteenuste osutamist, ja piiriüleste andmevahetusteenuste kasutuselevõtmisele eHDSI raames riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

57.

jätkama selliste üleeuroopaliste avaliku ja erasektori partnerluste ja sidusrühmade kaasamistegevuste, näiteks täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse toetamist, mille eesmärk on võimestada kodanikke ja hõlbustada digitaalse ühtse turu rakendamist e-tervise ja e-ravi jaoks.

(1) Vt: nõukogu 6. juuni 2011. aasta järeldused „Kaasaegsete, reageerimisvõimeliste ja jätkusuutlike tervishoiusüsteemide suunas“ (ELT C 202, 8.7.2011, lk 10); nõukogu 10. detsembri 2013. aasta järeldused, milles käsitletakse aruteluprotsessi seoses kaasaegsete, reageerimisvõimeliste ja jätkusuutlike tervishoiusüsteemidega (ELT C 376, 21.12.2013, lk 3); nõukogu 20. juuni 2014. aasta järeldused majanduskriisi ja tervishoiuteenuste kohta (ELT C 217, 10.7.2014, lk 2); nõukogu 7. detsembri 2015. aasta järeldused patsiendi vajadustele kohandatud personaalmeditsiini kohta (ELT C 421, 17.12.2015, lk 2).

(2) ELT C 302, 12.12.2009, lk 12.

(3) P8_TA(2015)0197.

(4) COM(2015) 192 final.

(5) COM(2016) 179 final.

(6) COM(2012) 736 final.

(7) P7_TA-PROV(2014)0010.

(8) COM(2014) 215 final.

(9) Suurandmed dementsuse alaste teadusuuringute edasiviimiseks. Vanusega soetud neurodegeneratiivsete haiguste alastes teadusuuringutes toimuva andmete vahetamise tavade hinnang.

(10) Andmepõhine innovatsioon majanduskasvu ja heaolu jaoks, oktoober 2015, OECD.

(11) E-tervise võrdlusnäitajate kasutuselevõtmine perearstide hulgas 2013 (SMART 2011/0033).

(12) Vastavalt Eurobaromeetri eriuuringule nr 460 „Suhtumine digiteerimise ja automatiseerimise poolt igapäevaelule avalduvasse mõjusse“ (2017) sooviksid üle poole vastanutest interneti kaudu juurdepääsu oma tervisekaardile ja terviseandmetele (52 %) ning seitse vastanut kümnest (70 %) oleks valmis andma oma tervist ja isiklikku heaolu käsitlevaid andmeid teistele. Kõige suurema tõenäosusega soovivad nad jagada oma andmeid oma arsti või tervishoiutöötajaga (65 %).

(13) Tervisesektori tõhususe parandamine. Info- ja sidetehnoloogia roll (OECD, 2010).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiiv 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (ELT L 88, 4.4.2011, lk 45).

(15) Nagu on sätestatud arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta otsuses nr 1082/2013/EL tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2119/98/EÜ (ELT L 293, 5.11.2013, lk 1).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (ELT L 194, 19.7.2016, lk 1) (küberjulgeoleku direktiiv).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73) (eIDASe määrus).

(19) Innovatsioonist rakendamiseni – e-tervis WHO Euroopa piirkonnas (2016, WHO).

(20) Ülevaade digitaalset terviselugu käsitlevatest siseriiklikest õigusaktidest ELi liikmesriikides (2014).

(21) Vt https://ec.europa.eu/health/ehealth/policy/network_en.

(22) Vt https://ec.europa.eu/cefdigital/wiki/display/CEFDSIS/eHealth+2.0.

(23) Loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrusega (EL) nr 1316/2013 (ELT L 348, 20.12.2013, lk 129).

(24) https://ec.europa.eu/health/ern/policy_en.

(25) Vt komisjoni 29. veebruari 2012. aasta teatis „Täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse strateegilise rakenduskava eesmärkide täitmine“ – COM(2012) 83 final ja täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitlev Euroopa innovatsioonipartnerlus, https://ec.europa.eu/eip/ageing/home_en.

(26) Komisjoni teatis digitaalse ühtse turu strateegia rakendamise vahekokkuvõtte kohta. „Ühendatud digitaalne ühtne turg kõigile“ (COM(2017) 228 final).

(27) Vastu võetud 17. jaanuaril 2017 OECD terviseministrite kohtumisel.

(28) E-tervise võrgustiku poolt 2015. aasta novembris vastu võetud Euroopa e-tervise koostalitlusvõime viimistletud raamistik.

(29) Vt komisjoni 25. juuni 2013. aasta teatis „Klientide sidumise vähendamine: avatud IKT-süsteemide kujundamiseks tuleb avalike hangete raames paremini kasutada standarditel põhinevaid andmeid“, COM(2013) 455 final.

(30) Komisjoni 19. aprilli 2016. aasta teatis „Euroopa pilvandmetöötluse algatus. Konkurentsivõimelise andme- ja teadmuspõhise majanduse ülesehitamine Euroopas“ – COM(2016) 178 final.

(31) https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/eu-ministers-commit-digitising-europe-high-performance-computing-power.

(32) Nagu IMI2 programm „Suurandmed paremate tulemuste jaoks“ (Big Data for Better Outcomes) (http://www.imi.europa.eu/), BBMRI ERIC (http://www.bbmri-eric.eu/) jt.

(33) www.epirare.eu, www.orpha.net.

(34) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrus (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (ELT L 169, 1.7.2015, lk 1).

(35) Vt http://ec.europa.eu/programmes/horizon2020/en.

(36) Vt täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse järelevalve- ja hindamisraamistikku (MAFEIP), https://ec.europa.eu/jrc/en/mafeip, ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu aruannet „Nordic eHealth Benchmarking“.

21.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 440/12

Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne (1)

HeidelbergCement / Schwenk / Cemex Hungary / Cemex Croatia

(M.7878)

(2017/C 440/08)

5. septembril 2016 sai komisjon ühinemismääruse (2) artikli 4 kohase teatise koondumise kohta (edaspidi „kavandatav tehing“), mille raames ettevõtjad HeidelbergCement (3) ja Schwenk (4) (edaspidi „teatise esitanud osalised“) omandavad aktsiate ostmise teel oma ühiselt kontrollitava ühisettevõtte DDC (5) kaudu ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b kohaselt täieliku ühiskontrolli ettevõtjate Cemex Hungary (6) ja Cemex Croatia (7) üle.

2)	22. juunil 2016 andis komisjon ühinemismääruse artikli 4 lõike 4 kohaselt asja üle Ungari konkurentsiametile, et viimane hindaks tehingu mõju asjaomastele turgudele Ungaris.

3)	10. oktoobril 2016 algatas komisjon ühinemismääruse artikli 6 lõike 1 punkti c kohase menetluse (8).

12. detsembril 2016 võttis komisjon vastu vastuväited, mis väljendasid komisjoni esialgset seisukohta, et Cemex Croatia omandamine HeidelbergCementi ja Schwenki poolt märkimisväärselt takistaks tõhusat konkurentsi halli tsemendi turgudel 250 km raadiusega ringikujulistes või modifitseeritud kujuga teeninduspiirkondades Cemexi tsemenditehase ümber Splitis Horvaatias. Vastuväidete kohaselt võib kavandatav tehing tekitada turgu valitseva seisundi, tuua kaasa kooskõlastamata mõju, mis on tingitud suurest ühisest turuosast, ning tõenäolise hinnatõusu, mis on tingitud nii HeidelbergCementi/DDC ja Cemexi vahelise konkurentsi kõrvaldamisest kui ka ebapiisavast allesjäänud konkurentsist. Vastuväited edastati HeidelbergCementile ja Schwenkile 13. detsembril 2016.

Teatise esitanud osalistele anti juurdepääs toimikule 13., 14. ja 15. detsembril 2016 (nii CD-ROMi üleandmisega kui ka kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmetega andmeruumi kaudu) ning neile anti vastuväidetele vastamiseks aega 3. jaanuarini 2017. Hiljem võimaldati juurdepääs toimikule (CD-ROMi üleandmise või krüptitud e-kirjaga) 26. jaanuaril 2017, 20. veebruaril 2017, 28. veebruaril 2017, 16. märtsil 2017 ja 22. märtsil 2017.

6)	Cemex saatis oma tähelepanekud vastuväidete kohta 2. jaanuaril 2017 ja mõlemad teatise esitanud osalised vastasid vastuväidetele 3. jaanuaril 2017. Nad kõik taotlesid suulist ärakuulamist.

7)	Ametlik suuline ärakuulamine toimus 11. jaanuaril 2017.

18. jaanuaril 2017 pikendas komisjon kavandatava tehingu läbivaatamise tähtaega ühinemismääruse artikli 10 lõike 3 kohaselt viie tööpäeva võrra. Hiljem pikendati tähtaega veel kaks korda, kummalgi korral 15 tööpäeva võrra:26. jaanuaril 2017, kui teatise esitanud osalised pakkusid välja kohustuste võtmise, millega kaasnes artikli 10 lõike 3 esimese lõigu viimase lause järgi automaatne tähtaja pikendamine, ning uuesti 14. veebruaril 2017 artikli 10 lõike 3 teise lõigu kolmanda lause kohase uue otsuse alusel, et võimaldada komisjonil läbi vaadata lisatõendeid, mille teatise esitanud osalised 9. veebruaril 2017 esitasid.

25. jaanuaril 2017 saatis komisjon teatise esitanud osalistele asjaolusid käsitleva kirja, mille eesmärk oli teavitada neid olemasolevatest tõenditest, millele polnud vastuväidetes küll sõnaselgelt tuginetud, kuid mida komisjon pidas toimiku täiendaval analüüsimisel oma argumentide toetamiseks asjakohaseks, ning teatavatest lisatõenditest, millele juhiti komisjoni tähelepanu pärast vastuväidete vastuvõtmist. Teatise esitanud osalised esitasid kirjalikud tähelepanekud selle asjaolusid käsitleva kirja kohta 1., 2. ja 3. veebruaril 2017.Cemex esitas oma kirjalikud märkused asjaolusid käsitleva kirja kohta 31. jaanuaril 2017.

10)

Oma tähelepanekutes asjaolusid käsitleva kirja kohta väitsid teatise esitanud osalised ja Cemex, et asjaolusid käsitlevat kirja võib kasutada vaid selleks, et teavitada osalisi uutest, pärast vastuväidete vastuvõtmist saadud tõenditest, mitte selleks, et esitada lisatõendeid, mis olid olemas juba vastuväidete vastuvõtmise ajal. Kõik muu kaotaks osaliselt suulise ärakuulamise mõtte, kuna juhtumiga tegelev töörühm saaks tõendite esitamisega oodata, kuni suuline ärakuulamine on juba toimunud. Et see väidetav probleem lahendada, taotlesid teatise esitanud osalised täiendavat suulist ärakuulamist.

11)

Olen teatise esitanud osaliste taotluse täiendavaks suuliseks ärakuulamiseks tagasi lükanud. Määruse (EÜ) nr 802/2004 (9) artikli 14 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud õigus taotleda ametlikku suulist arutelu vaid kirjalikes märkustes vastuväidete kohta, mitte tähelepanekutes asjaolusid käsitleva kirja kohta (10). Asjaolusid käsitlevast kirjast, kus iga tõendi kohta on välja toodud vastuväiteteatise konkreetsed jaod ja punktid, nähtub selgelt, et selles ei esitata võrreldes vastuväiteteatises esitatutega ühtegi uut vastuväidet, vaid üksnes kirjeldatakse lisatõendeid, mis toetavad samu vastuväiteid. Asjaolu, et mõni neist lisatõenditest oli juba vastuväidete esitamise ajal toimikus, pole oluline; asjakohane kriteerium täiendava vastuväiteteatise ja asjaolusid käsitleva kirja eristamiseks on see, kas esitatakse uusi vastuväiteid või mitte. Pole tõendeid selle kohta, et juhtumiga tegelev töörühm oleks tahtlikult viivitanud tõendite esitamisega, kuni suuline ärakuulamine oli juba toimunud, et kaotada suulise ärakuulamise mõte.

12)	26. jaanuaril 2017 pakkusid teatise esitanud osalised ühinemismääruse artikli 8 lõike 2 kohaselt välja kohustused, mida katsetati turul 1.–6. veebruarini 2017 (edaspidi „kohustused“).

13)

Oma otsuse eelnõus leiab komisjon, et kavandatav tehing takistaks märkimisväärselt tõhusat konkurentsi siseturu olulises osas ühinemismääruse artikli 2 tähenduses oma kooskõlastamata mõju tõttu, mis võib eelkõige kaasa tuua turgu valitseva seisundi tekke halli tsemendi turgudel 250 km raadiusega ringikujulistes või modifitseeritud kujuga teeninduspiirkondades Cemexi tsemenditehase ümber Splitis Horvaatias, ning et kohustused ei kõrvalda konkurentsiprobleeme täielikult ja seega ei piisa neist selleks, et tagada koondumise kokkusobivus siseturuga. Seetõttu tunnistatakse kavandatav tehing otsuse eelnõus ühinemismääruse artikli 8 kohaselt siseturu ja EMPa lepingu toimimisega kokkusobimatuks.

14)	Olen otsuse eelnõu otsuse 2011/695/EL artikli 16 lõike 1 kohaselt läbi vaadanud ning järeldan, et see käsitleb ainult selliseid vastuväiteid, mille kohta teatise esitanud osalistele ja Cemexile on antud võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

15)	Eeltoodut arvestades arvan, et käesoleva juhtumi puhul on menetlusõiguste tõhus kasutamine tagatud.

Brüssel, 30. märts 2017

Wouter WILS

(1) Kooskõlas Euroopa Komisjoni presidendi 13. oktoobri 2011. aasta otsuse 2011/695/EL (ärakuulamise eest vastutava ametniku ülesannete ja pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes) (ELT L 275, 20.10.2011, lk 29) (edaspidi „otsus 2011/695/EL“) artiklitega 16 ja 17.

(2) Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1) (edaspidi „ühinemismäärus“).

(3) HeidelbergCement AG.

(4) Schwenk Zement KG.

(5) Duna-Dráva Cement Kft.

(6) Cemex Hungária Építőanyagok Kft.

(7) Cemex Hrvatska dd., Cemex España, S.A. osa, Cemex S.A.B. de C.V. Euroopa tütarettevõtjate valdusettevõtja (edaspidi „Cemex“).

(8) HeidelbergCement ja Schwenk on esitanud selle otsuse peale tühistamishagid, mille menetlemine on praegu Üldkohtus pooleli (kohtuasjad T-902/16 ja T-907/16).

(9) Komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 802/2004, millega rakendatakse ühinemismäärust (ELT L 133, 30.4.2004, lk 1) (edaspidi „ühinemismääruse rakendusmäärus“).

(10) Vt analoogia alusel 20. märtsi 2002. aasta otsus kohtuasjas T-23/99: LR af 1998 A/S vs. komisjon, EU:T:2002:75, punktid 186–195.

21.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 440/14

Kokkuvõte komisjoni otsusest,

5. aprill 2017,

millega tunnistatakse koondumine kokkusobimatuks siseturu ja EMP lepingu toimimisega

(juhtum M.7878 – HeidelbergCement / Schwenk / Cemex Hungary / Cemex Croatia)

(teatavaks tehtud numbri C(2017) 1650 all)

(ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2017/C 440/09)

Komisjon võttis 5. aprillil 2017 kooskõlas nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (1) ja eriti selle artikli 8 lõikega 3 vastu otsuse ühinemist käsitleva juhtumi kohta. Otsuse mittekonfidentsiaalne täisversioon (sest tegu võib olla juhtumi esialgse versiooniga) on juhtumi autentses keeles kättesaadav konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil aadressil: http://ec.europa.eu/comm/competition/index_en.html.

I. OSALISED JA TEHING

(1)

5. septembril 2016 sai (edaspidi „ühinemismäärus“) artikli 4 kohase teatise (2) kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtjad HeidelbergCement AG („HeidelbergCement“, Saksamaa) ja Schwenk Zement KG („Schwenk“, Saksamaa) omandavad aktsiate või osade ostu teel oma ühiselt kontrollitava ühisettevõtte Duna-Dráva Cement Kft. („DDC“) kaudu täieliku ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Cemex Hungária Építőanyagok Kft. („Cemex Hungary“) ja Cemex Hrvatska dd („Cemex Croatia“) üle, mis on mõlemad Cemex S.A.B. de C.V. („Cemex Group“) osad (edaspidi „tehing“) (3).

(2)

Müüja, sihtäriühingud ja ostjad tegelevad kõik ehitusmaterjalide, eelkõige tsemendi, täitematerjalide, valmis betoonisegu ning muude nendega seotud toodete tootmise ja turustamisega.

(3)

HeidelbergCement on Saksa tootja, kuid tegeleb äritegevusega üle maailma enam kui 40 riigis.

(4)

Schwenk on ühele perekonnale kuuluv usaldusühing, mille äritegevus on suunatud Saksamaale, kuid mis tegutseb ka Kesk- ja Ida-Euroopas.

(5)

DDC on täielikult toimiv ühisettevõte, mis kuulub võrdselt seda ühiselt kontrollivatele ettevõtjatele HeidelbergCement ja Schwenk ning mis tegutseb Ungaris, Horvaatias ja Lääne-Balkani riikide (st Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Makedoonia, Montenegro ning Albaania, mida nimetatakse koos „laiemaks piirkonnaks“) osades. Väljaspool Ungarit käitab DDC üht tsemenditehast ja 11 valmis betoonisegu tehast.

(6)

Cemex Group on ülemaailmne ehitusmaterjalide tootja, mille peakorter asub Mehhikos ja mis tegutseb üle maailma. Cemex Hungary tegeleb peamiselt valmis betoonisegu tootmise ja müügiga ning müüb seda üksnes Ungaris. Cemex Croatia tegeleb halli tsemendi, valmis betoonisegu, klinkri ning täitematerjalide tootmise ja turustamisega. Peale ekspordi Põhja-Aafrikasse ja Lähis-Itta on Cemex Croatia tegevus peamiselt suunatud Horvaatiasse ja laiemasse piirkonda, kuid ettevõtja tarnib ka Itaaliasse, Sloveeniasse ja Maltasse. Cemex Croatial on Horvaatias kolm tsemenditehast ja neli müügiterminali.

(7)

Ettevõtjaga Rohrdorfer Baustoffe Austria AG (mis pidi omandama Cemex Austria, Cemex Hungary emaettevõtja) sõlmitud raamlepingu alusel omandavad HeidelbergCement ja Schwenk DDC kaudu ettevõtjad Cemex Hungary ja Cemex Croatia:

(8)

11. augustil 2015 allkirjastatud ostu-müügilepingu kohaselt omandaks DDC Cemexilt 100 % Cemex Croatia aktsiatest.

(9)

Teise tehinguga omandaks DDC ettevõtjalt Rohrdorfer Baustoffe Austria AG 100 % Cemex Hungary aktsiatest.

(10)

Cemex Croatia ja Cemex Hungary omandamist DDC poolt tuleks ühinemismääruse tähenduses käsitada ühe koondumisena. Nende lepingute majanduslik sisu on, et DDC omandab kontrolli Cemex Hungary ja Cemex Croatia üle. Selle poole, et DDC omandaks Cemex Hungary ja Cemex Croatia, püüeldi samal ajal ning need omandamised on Rohrdorferi ja DDC vahelise raamlepingu kaudu seotud.

(11)

Tehing hõlmab seega (DDC kaudu) HeidelbergCementi ja Schwenki ühiskontrolli omandamist Cemex Hungary ja Cemex Croatia üle aktsiate ostmise teel. Tehing on seetõttu koondumine ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses.

II. MENETLUS

(12)

Tehing kuulutati välja 12. augustil 2015 ja sellest teavitati komisjoni 5. septembril 2016.

(13)

Enne teatise esitamist andis komisjon 22. juunil 2016 ühinemismääruse artikli 4 lõike 4 kohaselt asja üle Ungari konkurentsiametile, et viimane hindaks tehingu mõju asjaomastele turgudele Ungaris. Asja üleandmine järgnes teatise esitanud osaliste 25. mail 2016 esitatud põhjendatud ettepanekule, millega osalised taotlesid koondumisasja osalist üleandmist Ungarile. Teatise esitanud osalised ega ükski liikmesriik ei taotlenud tehingu ühegi teise osa üleandmist ühinemismääruse artikli 4 või 9 kohaselt.

(14)

Pärast uurimise esimest etappi jõudis komisjon järeldusele, et tehing tekitas suuri kahtlusi selle kokkusobivuses siseturuga, ja võttis 10. oktoobril 2016 vastu otsuse algatada ühinemismääruse artikli 6 lõike 1 punkti c kohane menetluse teine etapp.

(15)

Tuginedes uurimise teisele etapile, milles täiendati esialgse uurimise tulemusi, esitas komisjon 12. detsembril 2016 vastuväited.

(16)

26. jaanuaril 2017 pakkusid teatise esitanud osalised välja ühinemismääruse artikli 8 lõike 2 kohaste kohustuste võtmise, et kõrvaldada tehingust tulenev tõhusa konkurentsi märkimisväärne takistamine.

(17)

Ettevõtjate koondumist käsitlev nõuandekomitee arutas otsuse eelnõu 21. märtsil 2017 ja esitas pooldava arvamuse. Ärakuulamise eest vastutav ametnik esitas menetluse kohta pooldava arvamuse oma 30. märtsi 2017. aasta aruandes.

III. OLULISUS EL-I SEISUKOHALT

(18)

Kuigi tehing tehakse DDC kaudu, mis on täielikult toimiv ühisettevõte, järeldas komisjon, et oma olulise osaluse tõttu tehingu algatamises, korraldamises ja rahastamises on HeidelbergCement ja Schwenk tehingu tegelikud elluviijad ning seega omandaja poole „asjaomased ettevõtjad“.

(19)

Kohaldatav õiguslik standard on sätestatud Euroopa Komisjoni konsolideeritud pädevuseteatise punktis 147 (4):

„146.

Kui omandaja on eespool kirjeldatud täielikult toimiv ühisettevõte, kes juba tegutseb samal turul, käsitab komisjon üldjuhul asjaomaste ettevõtjatena kõnealust ühisettevõtet ennast ja sihtettevõtjat (mitte ühisettevõtte emaettevõtjaid).

147.

Vastupidisel juhul, kus ühisettevõtet võib pidada emaettevõtjatepoolse omandamise vahendiks, käsitab komisjon asjaomaste ettevõtjatena kõiki emaettevõtjaid, mitte aga ühisettevõtet, ja sihtäriühingut. Eelkõige kehtib see juhul, kui ühisettevõte on loodud spetsiaalselt sihtäriühingu omandamise eesmärgil või kui ühisettevõte ei ole veel tegevust alustanud; kui loodud ühisettevõte veel täielikult ei toimi, nagu eespool viidatud; või kui ühisettevõte on ettevõtjate ühendus. Sama kehtib juhul, kui on asjaolusid, mis näitavad, et faktiliselt on emaettevõtjad toimingu tegelikud tegijad. Need asjaolud võivad hõlmata emaettevõtjate eneste olulist osalust toimingu algatamises, korraldamises ja rahastamises. Neil juhtudel käsitatakse emaettevõtjaid asjaomaste ettevõtjatena.“

(20)

Osaliste ettepanekute ja sisedokumentide analüüsi põhjal tegi komisjon järgmised järeldused:

(21)

Tehingu algatasid HeidelbergCement ja Schwenk, kes nägid tehingut soodsa ärivõimalusena ning otsustasid, et omandav üksus peaks olema DDC.

(22)

5. mail 2015 lõid HeidelbergCement ja Cemex kõrgetasemelised kontaktid. Järgmisel päeval toimus HeidelbergCementi ja Cemexi esindajate esialgne arutelu tehingu üle. 6. maiks 2015 oli HeidelbergCement juba otsustanud teha esialgse pakkumuse ning küsinud ja saanud Schwenkilt nõusoleku jätkamiseks. Sellel kuupäeval peeti koosolek, millest võtsid osa üksnes HeidelbergCementi töötajad, ning otsustati luua juhtkomitee, mida juhatab üks HeidelbergCementi töötaja ja mille liikmete hulka kuulub kaks DDC töötajat. HeidelbergCementi töötajate hulgast nimetati ja valiti ka tehingu projektijuht, kellel lasub üldine vastutus tehingu planeerimise ja elluviimise eest. Seejärel teavitas HeidelbergCement 7. mail 2015 DDCd mitmesugustest otsustest, mille ta oli seoses tehingu planeerimisega vastu võtnud.

(23)

HeidelbergCement korraldas tehingu elluviimist, sealhulgas arendas äriplaani ja tehingu struktuuri, valmistas ette tehingu hindamist ning pidas lõplikke läbirääkimisi Cemexiga. Schwenki hoiti korrapäraselt kursis sellega, kuidas HeidelbergCement tehingu elluviimist korraldas; Schwenk ei väljendanud kordagi mingil viisil vastuseisu HeidelbergCementi rollile ja DDC pidas rangelt kinni HeidelbergCementi otsustest.

(24)

HeidelbergCement ja Schwenk tegelesid tehingu rahastuse ning ettevõtja struktuuri korraldamisega. HeidelbergCement otsustas, milline üksus peaks võtma laene; kas selleks tuleks luua uus üksus; milline ettevõtja peaks olema otsene omandaja; milliste ettevõtjate kapitali tuleks suurendada ja kas HeidelbergCement peaks oma tütarettevõtja DDC kaudu rohkem investeerima. Schwenk väljendas oma valmisolekut anda ühepoolselt laenu, et vältida pankadele tagatiste andmist DDC rahastuse tagamiseks. HeidelbergCement valis ühtlasi välja pangad, kellega ühendust võtta, kaasas finantsalase hoolsuskohustuse auditi tegemisse konsultatsioonifirmad ja tegi otsuseid võlakoormuse jaotuse kohta. HeidelbergCement leppis Cemexiga kokku ka lõplikus ostuhinnas.

(25)

Schwenki osalus tehingus ei piirdunud ühisettevõttes oma kohustuslikke õigusi kasutava aktsionäri rolliga. Schwenk nõustus tehinguga, taotles ja sai iga nädal ajakohastatud teavet selle edenemise kohta ning oli kaasatud nii üldise strateegilise tähtsusega küsimustesse kui ka tehingu elluviimise üksikasjadesse, sealhulgas oli ta tehingu lõimimise juhtkomitee liige. Komisjon leiab, et pole õiguslikult oluline, kas Schwenki osaluse ulatus tehingus erines HeidelbergCementi omast, sest ühisettevõtte mõlema emaettevõtja osalus koondumises võib olla oluline, kuigi erinev.

(26)

Sellest järeldub, et ühinemismääruse artikli 1 kohaselt on tehing liidu seisukohalt oluline, sest asjaomaste ettevõtjate, HeidelbergCementi, Schwenki, Cemex Hungary ja Cemex Croatia aastakäive on kogu maailmas kokku üle 5 000 miljoni euro ning HeidelbergCementi ja Schwenki aastakäive on kogu liidus eraldi üle 250 miljoni euro, ilma et nad saaks rohkem kui kaks kolmandikku oma aastakäibest kogu liidus ühes ja samas liikmesriigis.

IV. ASJAOMASED TURUD

(27)

Komisjon on esitanud vastuväited seoses tehingu mõjuga halli tsemendi tarnimisele 250 km raadiusega ringikujulistes või modifitseeritud teeninduspiirkondades Cemex Croatia tsemenditehase ümber Splitis. Asjaomane toote- ja geograafiline turg on määratletud järgmiselt:

a. Tooteturg: Hall tsement

(28)

Komisjon leiab, et halli tsemendi turu täpse alajaotuse (pakitud või lahtine tsement, tsemendiliigid ja kvaliteediklassid) võib jätta lahtiseks, sest tehinguga kaasneb kõigi võimalike tooteturu määratluste korral märkimisväärne tõhusa konkurentsi takistamine.

(29)

Konkurentsimõju hindamisel võetakse aga arvesse järgmist: i) asjaolu, et lahtine tsement moodustab Horvaatias 70 % tsemendimüügist; ii) asjaolu, et mõnel tarnijal on logistilistel põhjustel võimalik tarnida vaid pakitud tsementi; iii) tarnijate eristust tsemendiliikide põhjal ja iv) tsemendiliigi CEM II erilist tähtsust Horvaatias.

b. Geograafiline turg: Ringikujulised ja modifitseeritud teeninduspiirkonnad osaliste tsemenditehaste ümber

(30)

Hall tsement on raske ja suuremahuline, kuid pigem väikse väärtusega toode ning see seab piirangud selle säästlikele transpordikaugustele. Seega muutuvad konkurentsitingimused järk-järgult, olenevalt eri paikades asuvatest klientidest. Komisjon on varem määratlenud asjaomased geograafilised turud ringikujuliste teeninduspiirkondadena tehaste ümber.

(31)

Komisjon leiab, et kõnealuse juhtumi puhul oleks osaliste tehaste ümber asuvate ringikujuliste teeninduspiirkondade asjakohane raadius (geodeetilise kaugusena) 250 km. See järeldus põhineb osaliste ja teiste tarnijate andmetel raudtee- ja maanteeveo tarnekauguste kohta Horvaatias. Komisjon on 250 km raadiusega teeninduspiirkonda Cemexi tehase ümber Splitis veelgi täpsustanud, et see kajastaks konkreetseid tarnekaugusi üksikklientideni ja teedevõrgu tegelikke tingimusi teeninduspiirkonna eri osades. Selle kohandatud lähenemisviisi kohaselt määratletakse teeninduspiirkonda Spliti tehase ümber kui piirkonda, mille keskpunktist serva jõudmiseks tuleb sõita 359 km maanteel ning millest jääb välja eelkõige Slavoonia (Horvaatia kirdeosas), kus Cemexi müük on piirkonna kauguse tõttu piiratud.

(32)

Komisjon on jõudnud järeldusele, et võib jätta lahtiseks, kas asjaomast turgu peaks määratlema kui: i) 250 km raadiusega ringikujulisi teeninduspiirkondi osaliste tehaste ümber või ii) modifitseeritud 250 km raadiusega teeninduspiirkondi osaliste tehaste ümber, sest tehing takistaks tõhusat konkurentsi märkimisväärselt, sõltumata sellest, kumba turumääratlust kasutada. Komisjon on jõudnud ka järeldusele, et võib jätta lahtiseks, kas need kaks turumääratlust peaksid hõlmama piirkondi, mis jäävad Euroopa Majanduspiirkonnast välja (eelkõige Bosniat ja Hertsegoviinat), sest igal juhul keskendutakse konkurentsimõju hindamisel vaid asjaomaste turgude osadele, mis on Euroopa Majanduspiirkonnas.

V. KONKURENTSIMÕJU HINDAMINE

(33)

Komisjon on jõudnud järeldusele, et kooskõlastamata mõju tõttu, mis võib eelkõige kaasa tuua turgu valitseva seisundi tekke 250 km raadiusega ringikujulistes või modifitseeritud teeninduspiirkondades Cemex Croatia tsemenditehase ümber Splitis, takistab tehing tõhusat konkurentsi märkimisväärselt.

(34)

See järeldus põhineb järgmistel asjaoludel:

a. Osaliste ühine turuosa ja nende turuosade suurenemine turgudel oleksid suured

(35)

Osaliste müügi ühine turuosa on Spliti modifitseeritud teeninduspiirkonnas [50–60] % (Cemex: [20–30]–[40–50] %; DDC: [10–20]–[20–30] %; ITC ([HeidelbergCementi osa):]: [0–5] %) ning 250 km raadiusega teeninduspiirkonnas [40–50] % (Cemex: [20–30]–[30–40] %, DDC: [10–20]–[20–30] %, ITC: [0–5] %). Nende turgude kattumisalal DDC Kakanji tehase teeninduspiirkonnaga on ühise turuosa suurus [40–50]–[60–70] % (Cemex: [20–30]–[40–50] %; DDC: [10–20]–[20–30] %; ITC: [0–5] %). Suurima allesjääva konkurendi, LafargeHolcimi turuosa oli [10–20]–[20–30] % ja Nexe, allesjääva omamaise tootja turuosa oli [5–10] %.

(36)

Ühine tootmisvõimsuse turuosa jäi [40–50] % ja [50–60] % vahele (Cemex: [30–40] %; DDC: [5–10]–[10–20] %; ITC: [0–5] %). Turgude kattumisalal DDC Kakanji tehase teeninduspiirkonnaga oli ühise turuosa suurus samuti [40–50]–[50–60] % (Cemex: [20–30]–[40–50] %; DDC: [10–20]–[20–30] %; ITC: [0–5] %). Suurima allesjääva konkurendi, LafargeHolcimi turuosa oli [10–20]–[20–30] % ja Nexe, allesjääva omamaise tootja turuosa oli [5–10] %.

(37)

Geograafiliste erinevuste tõttu asjaomases teeninduspiirkonnas on ühinemisel tekkiva üksuse turuosa Horvaatia lõunapoolses piirkonnas, Dalmaatsias, märkimisväärselt suurem: [70–80]–[80–90] %. Suurima allesjääva konkurendi, LafargeHolcimi turuosa oli [10–20]– [20–30] % ja Titani, Serbia importija turuosa oli [5–10]–[10–20] %.

b. Osalised on olulised konkurendid

(38)

Cemex Croatia on Horvaatia suurim tarnija ning HeidelbergCement (DDC tehaste kaudu Kakanjis Bosnias ja Hertsegoviinas ning Italcementi tehase kaudu Triestes Itaalias) on olnud ülekaalukalt suurim Horvaatiasse importija, kelle import moodustab impordi kogumahust [50–60] %.

(39)

DDC on Cemex Croatia oluline konkurent. DDC tehas Bosnias on Cemex Croatia tehasele Splitis geograafiliselt kõige lähemal ning DDC on agressiivselt püüdnud Cemexi kliente üle võtta. Osalised on ühtlasi üksteise olulisimad konkurendid Splitist kagupool, kus omamaise tootja LafargeHolcimi tegevus piirdub suurte transpordikulude tõttu vaid mõne kliendiga.

(40)

DDC-l on Horvaatias oluline konkurentsijõud oma poliitika tõttu, mille eesmärk on suurendada müügimahtu ja veelgi enam laieneda Horvaatias, eriti Dalmaatsias. Tehingu tõttu muutuks DDC Horvaatias laienevast importijast suurimaks turgu valitsevaks ettevõtjaks ja kliendid ei saaks enam kasu konkurentsisurvest, mis tuleneb DDC impordist.

(41)

Tehinguga kaasneks ka nüüd HeidelbergCementi kontrollitava Italcementi konkurentsisurve kadumine. Italcementi on oluline konkureeriv jõud Lääne-Horvaatias, kus DDC tegevus on piiratum.

c. Praegustest omamaistest tarnijatest ja importijatest ei piisa osaliste mõjutamiseks

(42)

Peale osaliste on peamised halli tsemendi tarnijad asjaomastes teeninduspiirkondades omamaised tarnijad LafargeHolcim, kes käitab ühte tsemenditehast Koromačnos (Horvaatia läänerannikul), ja Nexe, kelle peakorter asub Našices (Slavoonias), ning maismaa kaudu importijad, kelle hulka kuuluvad Asamer (tehasega Lukavacis Bosnias ja Hertsegoviinas), Titan (tehasega Kosjerićis Serbias), W&P (tehasega Anhovos Sloveenias) ja Colacem (tehastega Itaalias ja Albaanias).

(43)

Teepikkusega klientideni, kes jäävad osaliste teeninduspiirkondade kattuvatesse osadesse, kaasnevad suuremad transpordikulud ja väiksem tsemendi tarnekindlus. Seetõttu satuvad kaugemal asuvad tarnijad – nii omamaised tarnijad kui ka importijad – ebasoodsasse konkurentsiolukorda võrreldes osalistega, kelle tootmisrajatised asuvad üksteise teeninduspiirkondadele kõige lähemal.

(44)

Muud tegurid, nagu teatavatest tootmisriikidest imporditud tsemendi väiksem tunnustamine turul ning vähenenud võime vahetuskaubandusega tegeleda ja kliendi krediidivõimelisust hinnata, mõjutavad võimalikke turule sisenejaid ja importijaid samuti negatiivselt.

(45)

Eraldi ja koos käsitletud kõigi konkurentide (omamaiste tarnijate ja maismaa kaudu importijate) üksikasjaliku analüüsi põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et allesjäävad konkurendid ei mõjuta ühinemisel tekkivat üksust pärast tehingu elluviimist piisavalt. Täpsemalt on LafargeHolcimi Dalmaatsias asuva tsemenditerminali võimsus piiratud ja allesjäävatel konkurentidel pole piisavaid ajendeid oma pakkumist pärast tehingut suurendada. Allesjäävad konkurendid pole praegu turul märkimisväärselt aktiivsed, ka mitte selle enim kontsentreeritud osades Dalmaatsias, ning nad pole laienenud ka naaberpiirkondadesse, mis on nende tehastele lähemal, vaatamata võimalusele saavutada suuremad marginaalid, kui praegu Horvaatia asjaomastel turgudel on võimalik saavutada.

(46)

Merepõhine import ei mõjuta praegu osalisi ega pärast tehingut ühinemisel tekkivat üksust piisavalt transpordikulude ja tarnekindlusega seotud puuduste tõttu ning seetõttu, et Horvaatia rannikul pole kättesaadavaid terminale lahtise tsemendi impordiks.

d. Puuduvad võimalikud konkurendid, kelle sisenemine turule oleks piisavalt tõenäoline, õigeaegne ja piisav

(47)

Teised võimalikud maismaa kaudu importijad, nagu Türgi ettevõtjad Cimsa ja Limak, pole võimelised tsementi asjaomasel turul tarnima suurte transpordikulude tõttu, mis on tingitud nende tehaste ja Horvaatia vahemaast. Kuigi üks Itaalia tsemenditootja on kaalunud võimalust rajada Horvaatiasse tehas, pole tõenäoline, et sellest võimalikust projektist saaks piisavalt lühikese ajaga tõhus konkureeriv jõud.

e. Ühinemisel tekkiva üksuse reaktsiooni oht takistab asjaomasele turule sisenemist ja seal laienemist

(48)

Tegelike või võimalike konkurentide ajendeid halli tsemendi pakkumist asjaomasel turul laiendada või seda seal alustada piirab ühinemisel tekkiva üksuse võimalik tulevane tegevus, mis on seotud i) võimaliku turule siseneja konkreetsetele kliendirühmadele keskendumisega ja ii) eelkõige importijatele suunatud kohtuvaidluste strateegiatega. Nii Cemex Croatia kui ka DDC varasem tegevus on näidanud, et nad on tihti kaalunud konkurentide turule sisenemise ohu ärahoidmist, muutes sisenemise keerulisemaks ja vähem tulutoovaks, ning selle lähenemise kasuks otsustanud.

f. Tõenäoliselt kaasneb tehinguga märgatav hinnatõus

(49)

Komisjon leidis, et DDC kõrgema juhtkonna in tempore non suspecto koostatud dokumendid näitavad, et tehing toob kaasa halli tsemendi hinna tõusu.

g. Siseturu oluline osa

(50)

250 km raadiusega ringikujulised ja modifitseeritud teeninduspiirkonnad Cemex Croatia tehase ümber Splitis moodustavad siseturu olulise osa, sest neil on suur pindala (üle 30 000 km2) ja suur elanike arv (üle 2 miljoni), nende aastane tsemenditarbimine moodustab 58–66 % kogu Horvaatia tsemenditarbimisest ning neid iseloomustab piiriülene kaubandus.

VI. KOHUSTUSED

(51)

26. jaanuaril 2017 pakkusid teatise esitanud osalised välja kohustused, et lahendada vastuväidetes esitatud konkurentsiprobleeme.

a. Kohustuste kirjeldus

(52)

Kohustuste eesmärk on hõlbustada konkurentide sisenemist turule, tagades neile juurdepääsu tsemenditerminalile Metkovićis Dalmaatsias.

(53)

Terminal – lahtise ja pakitud tsemendi ladustamise rajatis, millele pääseb ligi veoauto, laeva ja (tulevikus võib-olla) rongiga – kuulub Horvaatia riigile, seda käitab Ploče sadam ja rendib Cemex Croatia, kuid praegu kasutatakse seda üksnes juhuslikeks müügitehinguteks. Praeguse rendilepingu kestus on [---] aastat ja see kehtib [---] lõpuni; renditasu on umbes [---] eurot. Kohustuste järgi renditaks terminal konkurendile (edaspidi „uus rentnik“), kes saaks hakata terminali kaudu tsementi müüma.

(54)

Täpsemalt on osalised võtnud järgmised kohustused:

(55)

Esiteks lõpetada Cemex Croatia rendileping ja loobuda Cemex Croatia [---].

(56)

Teiseks leida sobiv uus rentnik, kes on võimeline ja motiveeritud DDCga Lõuna-Horvaatias pikka aega konkureerima, ning tagada uue rendilepingu sõlmimine vähemalt [---] aastaks tingimustel, mis on praeguse rendilepingu tingimustega sisuliselt sarnased.

(57)

Kolmandaks tagada, et DDC toetab uut rentnikku mitmes küsimuses. DDC esitab uuele rentnikule kõik andmed DDC konkreetsete Horvaatia klientide kohta. DDC pakub uuele rentnikule ka logistilist tuge, esitades talle Cemex Croatia kasutatavate transpordiettevõtjate kontaktandmed ja uue rentniku valikul [---]. DDC säilitab uue rentniku valikul uue rentniku jaoks Spliti tehases ühe aasta tsemenditagavara, mida rentnik võib kasutada i) igal ajal, andes sellest kindel arv päevi varem teada, ja ii) hinnaga, mis on kindlaks määratud konkreetse korra kohaselt ja mille usaldusisik on heaks kiitnud.

(58)

Neljandaks mitte viia tehingut ellu enne, kui uus rentnik ja sadam on sõlminud lõpliku siduva uue rendilepingu ning komisjon on uue rentniku ja uue rendilepingu tingimused heaks kiitnud.

b. Hinnang pakutud kohustustele

(59)

Komisjon on jõudnud järeldusele, et kohustustest ei piisa selleks, et tagada koondumise kokkusobivus siseturuga.

(60)

Esiteks on kohustustel suured struktuurilised puudujäägid, mis ei lase konkurentsiprobleemi täielikult kõrvaldada, ning kohustuste tõhusa ja õigeaegse täitmise suhtes esineb riske ja ebakindlust. Kohustused ei muuda ühinemisel tekkiva üksuse turupositsiooni peaaegu üldse, ühendades asjaomasel turul koonduvate ettevõtjate kogu tsemenditootmise võimsuse ja suurendades nende ühist tootmisvõimsust märkimisväärselt. Kohustused ei sisalda jätkusuutliku ettevõtte loovutamist, vaid pakuvad uuele rentnikule pelgalt ärivõimalust alustada Dalmaatsias nullist oma tsemendiäri. Selle pelgalt võimalusega kaasneb suur ebakindlus ja selle mõju pole samaväärne loovutamise omaga.

(61)

Teiseks pole sobiva rentniku leidmine kuigi tõenäoline.

(62)

Eelkõige pole sugugi kindel, et ükski uus rentnik – sealhulgas ettevõtjad Titan ja Asamer, kelle osalised on komisjonile esitanud kõige sobivamate võimalike rentnikena – saaks tõenäoliselt ja õigel ajal elujõuliseks konkurendiks, kes suudaks ühinemisel tekkiva üksusega püsivalt ja tõhusalt konkureerida. Selle põhjus on, et kõik osaliste pakutud võimalikud rentnikud oleksid tõenäoliselt märkimisväärselt vähem konkurentsivõimelised kui DDC. Ühtlasi on Titan pärast äriettepaneku üksikasjade teadasaamist otsustanud üürilepingu üle läbirääkimiste pidamise lõpetada.

(63)

Peale selle ei saa komisjon piisava kindlusega järeldada, et Asamer – kes sõlmis 13. märtsil 2017 Ploče sadamaga Metkovići terminali rendilepingu (mis sõltub muu hulgas sellest, kas komisjon kiidab tehingu heaks) – on suuteline arendama oma halli tsemendi äri asjaomastel turgudel elujõulise konkureeriva jõuna, kes suudaks ühinemisel tekkiva üksusega püsivalt tõhusalt konkureerida: i) Asamer on turustamiskulude seisukohast DDCga võrreldes ebasoodsas olukorras, ii) pole selge, kuidas Asamer kavatseb ületada tõenäolised raskused seoses terminali piisava taastäitmisega veoautode või rongiga, iii) komisjon ei saa investeerida Metkovići terminali taristusse, et tagada Asameri piisavate müügimahtude saavutamine, ning iv) Asamer pole osalistega varem kuigi agressiivselt konkureerinud.

(64)

Kolmandaks tundub lahenduste ulatus ebapiisav. Metkovići terminali võimsus pole tõenäoliselt ühelegi uuele rentnikule piisav, et saada elujõuliseks konkureerivaks jõuks, kes suudaks ühinemisel tekkiva üksusega tõhusalt ja püsivalt konkureerida. Selle põhjus on nõudluse hooajalisus piirkonnas ning terminali tõhusat võimsust piiravad ka logistikaprobleemid, mis on seotud tsemendi sinna tarnimisega. Kuna Metkovići terminal on lähedal Bosniale ja Montenegrole, on ühtlasi ebatõenäoline, et terminali võimsus eraldataks üksnes Horvaatiale. Peale selle vajaks Metkovići terminal täiendavat vaba võimsust, et uuel rentnikul oleks võimalik tõhusalt konkureerida.

(65)

Neljandaks esineb kohustuste täitmise viisides puudusi. Kohustused ei sisalda sätteid, milles oleks kehtestatud kaitsemeetmed juhuks, kui rendileandja, Ploče sadam, pole võimaliku uue rentnikuga nõus või kui teatise esitanud osalised ei leia sobivat võimalikku uut rentnikku. Ühtlasi pole ühtegi sätet, mille kohaselt arvestataks, et osalised pole kohustusi täitnud, kui tähtaja jooksul pole ühtegi sobivat rentnikku heaks kiidetud. Seega on olemas oht, et sobiva rentniku leidmiseks on määramata aeg ja see võib Cemex Croatia äri kahjustada.

VII. KOKKUVÕTE

(66)

Eeltoodud põhjustel järeldatakse otsuses, et kooskõlastamata mõju tõttu, mis võib eelkõige kaasa tuua turgu valitseva seisundi tekke 250 km raadiusega ringikujulistes või modifitseeritud teeninduspiirkondades Cemex Croatia tsemenditehase ümber Splitis, takistab kavandatav koondumine tõhusat konkurentsi märkimisväärselt.

(67)

Seega tunnistati koondumine ühinemismääruse artikli 2 lõike 3 ja artikli 8 lõike 3 kohaselt siseturu ja EMP lepingu toimimisega kokkusobimatuks.

(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

(2) ELT C 337, 14.9.2016, lk 7.

(3) Lihtsuse huvides ja kui pole sätestatud teisiti, nimetatakse ettevõtjaid HeidelbergCement, Schwenk, Cemex Hungary ja Cemex Croatia edaspidi ühiselt „osalisteks“. Ettevõtjaid HeidelbergCement ja Schwenk nimetatakse „teatise esitanud osalisteks“.

(4) Euroopa Komisjoni konsolideeritud pädevuseteatis, mis käsitleb nõukogu määrust (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT C 95, 16.4.2008, lk 1).

21.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 440/22

Teade Hiina Rahvavabariigist pärit elektrijalgrataste importi käsitleva subsiidiumivastase menetluse algatamise kohta

(2017/C 440/11)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) on saanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1037 (kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed) (1) (edaspidi „alusmäärus“) artikli 10 kohase kaebuse, milles väidetakse, et Hiina Rahvavabariigist pärit elektrijalgrataste importi subsideeritakse ning et see tekitab olulist kahju liidu tootmisharule.

1. Kaebus

Kaebuse esitas 8. novembril 2017 Euroopa Jalgrattatootjate Ühendus (EBMA) nende tootjate nimel (edaspidi „kaebuse esitajad“), kelle toodang moodustab rohkem kui 25 % elektrijalgrataste toodangust liidus.

2. Uurimisalune toode

Käesolevas uurimises vaadeldav toode on pedaalidega ja elektrilise abimootoriga rattad (edaspidi „uurimisalune toode“).

3. Väidetav subsideerimine

Väidetavalt subsiidiumihinnaga müüdav toode on Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „asjaomane riik“) pärit uurimisalune toode, mis praegu kuulub CN-koodide 8711 60 10 ja ex 8711 60 90 (TARICi kood 8711609010) alla. Need koodid on esitatud ainult informatsiooniks.

Kaebuses on esitatud piisavalt tõendeid, et asjaomasest riigist pärit uurimisaluse toote tootjad on saanud Hiina Rahvavabariigi valitsuselt subsiidiume.

Väidetav subsideerimine hõlmab muu hulgas 1) otseseid raha ülekandeid või potentsiaalseid raha või kohustuste otseülekandeid, 2) valitsuse loobumist tavaliselt laekuvatest tuludest või 3) valitusepoolset kaupade või teenuste pakkumist tasu eest, mis ei ole adekvaatne. Näiteks on kaebuses tõendeid keskkonnakaitse subsiidiumidena antavate mitmesuguste toetuste ning tehnoloogiliste subsiidiumide, innovatsiooni ja arengut toetavate subsiidiumide kohta, riigi omandis olevate pankade soodustingimustega laenu ja krediidiskeemide kohta, ekspordikrediidi ja eksporditagatiste ning riigiosalusega finantseerimisasutuste poolt pakutava kindlustuse kohta, tulumaksuvähenduste ja -vabastuse, imporditollimaksude vähendamise ning käibemaksuvabastuse ja käibemaksu vähendamise kohta ning selle kohta, et valitsus eraldab maid ja tarnib elektrit tegelikust maksumusest väiksema tasu eest. Kaebuse esitajad väidavad veel, et eespool nimetatud meetmed on subsiidiumid, kuna nendega kaasneb Hiina Rahvavabariigi valitsuse või muude piirkondlike ja kohalike valitsuste (sealhulgas riigiasutuste) rahaline toetus, ja et uurimisaluse toote eksportivad tootjad saavad sellest kasu. Väidetavalt saavad teatavad äriühingud või tootmisharud või äriühingute rühmad subsiidiumidest kasu, mistõttu on tegu konkreetsetele äriühingutele antavate tasakaalustavate subsiidiumidega. Selle põhjal on väidetavad asjaomase riigi poolsed subsiidiumi summad märkimisväärsed.

Alusmääruse artikli 10 lõigete 2 ja 3 kohaselt koostas komisjon tõendusmaterjali piisavust käsitleva märgukirja, milles anti hinnang kõigile komisjoni käsutuses olevate tõenditele, mille põhjal komisjon uurimise algatab. Märgukiri on esitatud huvitatud isikutele tutvumiseks ette nähtud toimikus.

Komisjon jätab endale õiguse uurida muid asjakohaseid subsideerimistavasid.

4. Väidetav kahju ja põhjuslik seos

Kaebuse esitaja on esitanud tõendid, mille kohaselt uurimisaluse toote import asjaomastest riikidest on üldkokkuvõttes suurenenud nii absoluutarvudes kui ka turuosa seisukohalt.

Kaebuse esitaja esitatud usutavad tõendid näitavad, et lisaks muudele tagajärgedele on imporditud uurimisaluse toote kogused ja hinnad avaldanud negatiivset mõju liidu tootmisharu müügikogustele ja turuosale, liidus kehtivale hinnatasemele (hindu ei saa tõsta mõistlikule tasemele, sest uurimisaluse toote import surub hindu alla) ning et selle tulemuseks on liidu tootmisharu üldise tulemuslikkuse ja tööhõive olukorra oluline halvenemine.

5. Menetlus

Pärast liikmesriikide teavitamist on komisjon jõudnud seisukohale, et kaebus on esitatud liidu tootmisharu poolt või selle nimel ja et menetluse algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning algatab seega uurimise alusmääruse artikli 10 alusel.

Uurimise eesmärk on teha kindlaks, kas asjaomasest riigist pärit uurimisalust toodet imporditakse subsiidiumihinnaga ning kas kõnealune subsideerimine on põhjustanud kahju või kahju tekkimise ohu liidu tootmisharule. Kui väited leiavad kinnitust, kontrollitakse uurimise käigus, kas meetmete kehtestamine ei lähe liidu huvidega vastuollu.

Hiina Rahvavabariigi valitsusel paluti konsultatsioonidel osaleda.

5.1. Uurimisperiood ja vaatlusalune periood

Subsideerimine ja kahju uurimine hõlmab ajavahemikku 1. oktoobrist 2016 kuni 30. septembrini 2017 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmab ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2014 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

5.2. Subsideerimise kindlakstegemine

Asjaomasest riigist pärit uurimisalust toodet eksportivad tootjad (2) ja asjaomase riigi ametiasutused on kutsutud komisjoni uurimises osalema. Komisjon on palunud teha aktiivselt koostööd ka muudel huvitatud isikutel, kellelt komisjon kogub teavet, mille alusel määrata kindlaks, kas uurimisaluse toote puhul esineb tasakaalustavaid subsiidiume ja mis on nende summa.

5.2.1. Eksportivate tootjate uurimine

Vaatlusalusest riigist pärit uuritavate eksportivate tootjate valimise kord

a) Väljavõtteline uuring

Pidades silmas käesoleva menetlusega seotud ja menetlusse kaasatud asjaomase riigi eksportivate tootjate suurt arvu ja selleks et lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon vähendada uuritavate eksportijate arvu mõistliku arvuni, moodustades valimi (seda menetlust nimetakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Väljavõtteline uuring tehakse alusmääruse artikli 27 kohaselt.

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vajaduse korral valimi moodustada, palutakse käesolevaga kõigil eksportivatel tootjatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel endast komisjonile teada anda. Kõnealused isikud peavad endast teada andma 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti, ja esitama komisjonile oma äriühingu(te) kohta käesoleva teate I lisas nõutud teabe.

Et komisjon saaks teavet, mida ta peab eksportivate tootjate valimi moodustamisel vajalikuks, võtab ta lisaks ühendust asjaomase riigi ametiasutustega ning võib võtta ühendust teadaolevate eksportivate tootjate ühendustega.

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad edastada muud asjakohast teavet valimi moodustamise kohta, välja arvatud eespool nõutud teave, peavad seda tegema 21 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

Kui valimi moodustamine osutub vajalikuks, võidakse eksportivad tootjad välja valida suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahu põhjal, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Vajaduse korral annab komisjon kõigile teadaolevatele eksportivatele tootjatele, asjaomase riigi ametiasutustele ja eksportivate tootjate ühendustele asjaomase riigi ametiasutuste kaudu teada, millised äriühingud on valimisse kaasatud.

Eksportivate tootjate kohta uurimise seisukohast vajalike andmete saamiseks saadab komisjon küsimustiku valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele, kõigile eksportivate tootjate teadaolevatele ühendustele ning asjaomase riigi ametiasutustele.

Kõik valimisse valitud eksportivad tootjad ja asjaomase riigi ametiasutused peavad esitama täidetud küsimustiku 37 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teavitamist, kui ei ole sätestatud teisiti.

Ilma et see mõjutaks alusmääruse artikli 28 kohaldamist, käsitatakse neid äriühinguid, kes on nõustunud oma võimaliku valimisse kaasamisega, kuid keda ei kaasata valimisse, koostööd tegevana (edaspidi „valimisse kaasamata koostööd tegevad eksportivad tootjad“). Ilma et see piiraks punkti b kohaldamist, ei ületa valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportijate impordile määratav võimalik tasakaalustav tollimaks valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul kindlaks tehtud kaalutud keskmise subsiidiumi summat (3).

b) Individuaalne tasakaalustatava subsiidiumi summa valimisse kaasamata äriühingute jaoks

Valimisse kaasamata koostööd tegevad eksportivad tootjad võivad vastavalt alusmääruse artikli 27 lõikele 3 taotleda komisjonilt individuaalse subsiidiumisumma kehtestamist. Eksportivad tootjad, kes soovivad taotleda individuaalset subsiidiumi summat, peavad paluma küsimustikku ja tagastama selle nõuetekohaselt täidetuna 37 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teatamist, kui ei ole sätestatud teisiti.

Individuaalset subsiidiumi taotlevad eksportivad tootjad peaksid teadma, et komisjon võib kõigele vaatamata otsustada, et ei määra neile individuaalset subsiidiumi, näiteks juhul, kui eksportivate tootjate arv on nii suur, et selline määramine oleks põhjendamatult koormav ja takistaks uurimise lõpetamist õigel ajal.

5.2.2. Sõltumatute importijate (4) uurimine (5)

Käesolevas uurimises on kutsutud osalema sõltumatud importijad, kes impordivad uurimisalust toodet asjaomastest riikidest liitu.

Pidades silmas käesolevasse menetlusse kaasatud sõltumatute importijate võimalikku suurt arvu ja selleks, et lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon piirduda mõistliku arvu sõltumatute importijatega, kelle uurimiseks moodustatakse valim (seda meetodit nimetatakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Väljavõtteline uuring tehakse alusmääruse artikli 27 kohaselt.

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, palutakse kõigil sõltumatutel importijatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel endast komisjonile teada anda. Kõnealused isikud peavad endast teada andma 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole märgitud teisiti, ja esitama komisjonile oma äriühingu(te) kohta käesoleva teate II lisas nõutud teabe.

Selleks et komisjon saaks teavet, mida ta peab sõltumatute importijate valimi moodustamisel vajalikuks, võib ta lisaks võtta ühendust teadaolevate importijate ühendustega.

Kui valimi moodustamine osutub vajalikuks, võidakse importijad valida asjaomasest riigis pärit uurimisaluse toote suurima tüüpilise müügimahu järgi ELis, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Komisjon annab kõigile teadaolevatele sõltumatutele importijatele ja importijate ühendustele teada, millised äriühingud valimisse kaasatakse.

Selleks et komisjon saaks teavet, mida ta peab uurimise seisukohast vajalikuks, saadab ta küsimustikud valimisse kuuluvatele sõltumatutele importijatele ja kõigile teadaolevatele importijate ühendustele. Kõnealused isikud peavad esitama täidetud küsimustiku 37 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teatamist, kui ei ole sätestatud teisiti.

5.3. Kahju kindlakstegemise ja liidu tootjate uurimise menetlus

Kahju kindlakstegemine põhineb otsestel tõenditel ja selle käigus hinnatakse objektiivselt subsiidiumihinnaga impordi mahtu, impordi mõju liidu turul kehtivatele hindadele ja kõnealuse impordi mõju liidu tootmisharule. Et selgitada välja liidu tootmisharu olukord, kutsutakse liidu uurimisaluse toote tootjaid osalema komisjoni uurimises.

Liidu tootjate uurimine

Pidades silmas käesolevasse menetlusse kaasatud liidu tootjate suurt arvu ja selleks, et lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, on komisjon otsustanud mõistlikkuse piires vähendada uurimisse kaasatavate liidu tootjate arvu, moodustades valimi (seda menetlust nimetatakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Väljavõtteline uuring toimub alusmääruse artikli 27 kohaselt.

Komisjon on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Selle üksikasjalikud andmed on esitatud huvitatud isikutele tutvumiseks ette nähtud toimikus. Huvitatud isikuid kutsutakse toimikuga tutvuma (selleks peavad nad komisjoniga ühendust võtma, kasutades punktis 5.7 esitatud kontaktandmeid). Muud liidu tootjad või nende nimel tegutsevad esindajad, kes on seisukohal, et neid tuleks teatavatel põhjustel valimisse kaasata, peavad võtma komisjoniga ühendust 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas. Kõik huvitatud isikud, kes soovivad edastada muud asjakohast teavet valimi moodustamise kohta, peavad seda tegema 21 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole märgitud teisiti.

Komisjon annab kõigile teadaolevatele liidu tootjatele ja/või liidu tootjate ühendustele teada, millised äriühingud lõpuks valimisse kaasatakse.

Uurimise jaoks vajaliku teabe saamiseks saadab komisjon küsimustikud valimisse kaasatud liidu tootjatele ja kõigile teadaolevatele liidu tootjate ühendustele. Kõnealused isikud peavad esitama täidetud küsimustiku 37 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teatamist, kui ei ole sätestatud teisiti.

5.4. Liidu huvide hindamine

Kui subsiidiumi ja sellega tekitatud kahju esinemine leiab kinnitust, võetakse vastavalt alusmääruse artiklile 31 vastu otsus selle kohta, kas subsiidiumidevastaste meetmete võtmine oleks vastuolus liidu huvidega. Liidu tootjatel, importijatel ja neid esindavatel ühendustel, kasutajatel ja neid esindavatel ühendustel ning tarbijaid esindavatel ühendustel palutakse endast teada anda 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Uurimises osalemiseks peavad tarbijaid esindavad ühendused sama tähtaja jooksul tõendama, et nende tegevuse ja uurimisaluse toote vahel on objektiivne seos.

Isikud, kes eespool nimetatud tähtaja jooksul endast teada annavad, võivad esitada komisjonile teavet liidu huvide kohta 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Selle teabe võib esitada vabas vormis või vastates komisjoni koostatud küsimustikule. Kõigil juhtudel võetakse artikli 31 kohaselt esitatud teavet arvesse üksnes siis, kui see on esitatud koos faktiliste tõenditega.

5.5. Muud kirjalikud esildised

Vastavalt käesolevale teatele palutakse kõigil huvitatud isikutel teha teatavaks oma seisukohad, esitada teave ja seda kinnitavad tõendid. Kõnealune teave ja seda kinnitavad tõendid peavad komisjonile laekuma 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

5.6. Ärakuulamisvõimalus komisjoni uurimistalitustes

Kõik huvitatud isikud võivad taotleda uurimist korraldavatelt komisjoni talitustelt ärakuulamist. Ärakuulamistaotlus peab olema kirjalik ning selles peab olema esitatud taotluse põhjus. Uurimise algetapiga seotud küsimuste asjus tuleb ärakuulamistaotlused esitada 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Hiljem tuleb ärakuulamistaotlus esitada tähtaja jooksul, mille komisjon määrab kirjavahetuses huvitatud isikutega.

5.7. Kirjalike esildiste, täidetud küsimustike ja kirjade saatmise juhised

Komisjonile kaubanduskaitset käsitlevateks uurimisteks esitatava teabe suhtes ei kohaldata autoriõigust. Enne kolmanda isiku autoriõigustega kaitstud teabe ja/või andmete esitamist komisjonile peavad huvitatud isikud saama autoriõiguse omajalt eriloa, mis sõnaselgelt võimaldab a) komisjonil kõnealust teavet ja andmeid käesolevas kaubanduskaitsega seotud menetluses kasutada ja b) esitada huvitatud isikutele teavet ja/või andmeid uurimises kasutamiseks sellises vormis, mis võimaldab neil oma kaitseõigusi kasutada.

Kõik kirjalikud esildised, sealhulgas käesolevas teates nõutud teave, täidetud küsimustikud ja kirjavahetus, mida huvitatud isikud paluvad käsitleda konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga „Limited“ (6). Uurimise käigus teavet esitavatel huvitatud isikutel palutakse põhjendada oma teabe konfidentsiaalsena käsitlemise taotlust.

Isikud, kes esitavad teavet märkega „Limited“, peavad vastavalt alusmääruse artikli 29 lõikele 2 esitama ka teabe mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte, millele lisatakse märge „For inspection by interested parties“ (tutvumiseks huvitatud isikutele). Need kokkuvõtted peaksid olema piisavalt üksikasjalikud, et konfidentsiaalsena esitatud teabe sisust oleks võimalik vajalikul määral aru saada. Kui konfidentsiaalset teavet edastav isik ei esita konfidentsiaalsena käsitlemise taotlusele sobilikku põhjendust ega nõutava vormi ja kvaliteediga mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet, võib komisjon sellise konfidentsiaalse teabe jätta arvesse võtmata, kui asjakohaste allikatest ei ole teabe õigsust võimalik nõuetekohaselt kontrollida.

Huvitatud isikutel palutakse esitada kõik esildised ja taotlused, sealhulgas skaneeritud volikirjad ja sertifikaadid, e-posti teel, välja arvatud mahukad vastused, mis tuleb esitada CD-ROMil või DVD-l käsipostiga või tähitud kirjaga. E-posti kasutades nõustuvad huvitatud isikud elektrooniliselt esitatavate materjalide suhtes kehtivate eeskirjadega, mis on esitatud dokumendis „CORRESPONDENCE WITH THE EUROPEAN COMMISSION IN TRADE DEFENCE CASES“ ja avaldatud kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil: http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2011/june/tradoc_148003.pdf. Huvitatud isikud peavad teatama oma nime, aadressi, telefoni ja kehtiva e-posti aadressi ning nad peaksid tagama, et esitatud e-posti aadress on toimiv ametlik e-post, mida kontrollitakse iga päev. Kui kontaktandmed on esitatud, suhtleb komisjon huvitatud isikutega ainult e-posti teel, välja arvatud juhul, kui nad avaldavad selgelt soovi saada kõik dokumendid komisjonilt teiste sidevahendite kaudu või kui dokumendi laad nõuab selle saatmist tähitud kirjaga. Täiendavaid eeskirju ja lisateavet komisjoniga suhtlemise kohta, sealhulgas teavet e-posti teel esitatud esildiste suhtes kehtivate põhimõtete kohta, leiavad huvitatud isikud eespool osutatud huvitatud isikutega suhtlemise juhendist.

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Trade

Directorate H

Office: CHAR 04/039

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

E-posti aadressid

TRADE-AS646-EBIKES-SUBSIDY@ec.europa.eu

TRADE-AS646-EBIKES-INJURY@ec.europa.eu

6. Koostöösoovimatus

Kui huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita vajalikku teavet ettenähtud tähtaja jooksul või takistab uurimist oluliselt, võib vastavalt alusmääruse artiklile 28 nii positiivsed kui ka negatiivsed esialgsed või lõplikud järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal.

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud väära või eksitavat teavet, võidakse selline teave jätta arvesse võtmata ning toetuda kättesaadavatele faktidele.

Kui huvitatud pool ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning kui järeldused põhinevad seetõttu kättesaadavatel faktidel vastavalt alusmääruse artiklile 28, võib tulemus olla asjaomasele poolele ebasoodsam, kui see oleks olnud tema koostöö korral.

Elektroonilises vormis koostöö puudumist ei loeta koostööst keeldumiseks, kui huvitatud isik selgitab, et nõutav koostöövorm tooks kaasa ebaratsionaalse lisakoormuse või põhjendamatud lisakulud. Huvitatud isikul tuleb komisjoniga viivitamata ühendust võtta.

7. Ärakuulamise eest vastutav ametnik

Huvitatud isikud võivad taotleda kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Ärakuulamise eest vastutav ametnik on vahendaja huvitatud isikute ja uurimist korraldavate komisjoni talituste vahel. Ärakuulamise eest vastutav ametnik tegeleb toimikule juurdepääsu taotlustega, vaidlustega dokumentide konfidentsiaalsuse üle, tähtaegade pikendamise taotlustega ja kolmandate isikute ärakuulamistaotlustega. Ärakuulamise eest vastutav ametnik võib korraldada huvitatud isiku ärakuulamise ja tegutseda vahendajana selle tagamiseks, et huvitatud isikud saaksid oma kaitseõigusi täielikult kasutada.

Taotlus saada ärakuulamise eest vastutava ametniku juures ära kuulatud tuleb esitada kirjalikult ning selles tuleb selgitada taotluse esitamise põhjuseid. Uurimise algetapiga seotud küsimuste asjus tuleb ärakuulamistaotlused esitada 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Hiljem tuleb ärakuulamistaotlus esitada tähtaja jooksul, mille komisjon määrab kirjavahetuses asjaomaste isikutega.

Lisateave ja kontaktandmed on huvitatud isikutele kättesaadavad kaubanduse peadirektoraadis ärakuulamise eest vastutava ametniku veebisaidil http://ec.europa.eu/trade/trade-policy-and-you/contacts/hearing-officer/.

8. Uurimise ajakava

Uurimine viiakse vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 9 lõpule 13 kuu jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Vastavalt alusmääruse artikli 12 lõikele 1 võidakse ajutised meetmed kehtestada hiljemalt üheksa kuud pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

9. Isikuandmete töötlemine

Uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (7).

(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 55.

(2) Eksportiv tootja on asjaomases riigis asuv tootja, kes toodab ja ekspordib uurimisalust toodet liidu turule, kas otse või kolmanda isiku kaudu, kaasa arvatud kõik temaga seotud äriühingud, kes osalevad uurimisaluse toote tootmises, omamaises müügis või ekspordis.

(3) Alusmääruse artikli 15 lõike 3 kohaselt ei võeta arvesse tasakaalustatavate subsiidiumide nullmäärasid, de minimis summasid ega alusmääruse artiklis 28 osutatud asjaoludel kindlaks tehtud tasakaalustatavate subsiidiumide summasid.

(4) Valimisse võivad kuuluda ainult importijad, kes ei ole eksportivate tootjatega seotud. Eksportivate tootjatega seotud importijad peavad täitma küsimustiku I lisa nende eksportivate tootjate kohta. Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558) artikli 127 kohaselt käsitatakse kaht isikut teineteisega seotuna, kui: a) nad on teineteise äriettevõtte ametiisikud või juhatuse liikmed; b) nad on juriidiliselt tunnustatud äripartnerid; c) nende vahel on töösuhe; d) kolmas isik omab või kontrollib või valdab otseselt või kaudselt 5 % või rohkem mõlema poole kõigist emiteeritud hääleõiguslikest osadest või aktsiatest; e) üks nendest kontrollib otse või kaudselt teist; f) kolmas isik kontrollib otse või kaudselt mõlemaid; g) nad koos kontrollivad otseselt või kaudselt kolmandat isikut; või h) nad on ühe perekonna liikmed. Isikuid käsitatakse ühe ja sama perekonna liikmetena ainult juhul, kui nad on sugulussuhetelt: i) abikaasad, ii) vanem ja laps, iii) vend ja õde (sealhulgas poolvend ja -õde), iv) vanavanem ja lapselaps, v) onu või tädi ja õe- või vennalaps, vi) ämm või äi ja väimees või minia, vii) abikaasa vend või õemees ja abikaasa õde või vennanaine. Selles kontekstis tähendab „isik“ mis tahes füüsilist või juriidilist isikut.

(5) Sõltumatute importijate esitatud andmeid võib käesolevas uurimises kasutada ka muuks kui subsiidiumi kindlakstegemiseks.

(6) Dokument märkega („Limited“) on konfidentsiaalne dokument vastavalt nõukogu määruse (EL) 2016/1037 artiklile 29 ja WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artiklile 12. Seda dokumenti kaitstakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) artikli 4 kohaselt.

(7) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

I LISA

Tekst pildi

☐ Piiratud kasutusega versioon (1)

☐ Huvitatud isikutele tutvumiseks ette nähtud versioon

(märkida vastavasse kasti rist)

SUBSIIDIUMIVASTANE MENETLUS HIINA RAHVAVABARIIGIST PÄRIT ELEKTRIJALGRATASTE IMPORDI SUHTES

HIINA RAHVAVABARIIGI EKSPORTIVATE TOOTJATE VALIMI MOODUSTAMISEKS VAJALIK TEAVE

Käesolev vorm on koostatud selleks, et aidata Hiina Rahvavabariigi eksportivatel tootjatel esitada algatamisteate punkti 5.2.1 alapunktis a nõutava valimi moodustamiseks vajalik teave.

Nii piiratud kasutusega versioon („Limited“) kui ka huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud versioon („For inspection by interested parties“) tuleb komisjonile tagasi saata vastavalt algatamisteatele.

1. NIMI JA KONTAKTANDMED

Esitage oma äriühingu kohta järgmised andmed:

Äriühingu nimi

Aadress

Kontaktisik

E-posti aadress

Telefon

Faks

2. KÄIVE JA MÜÜGIMAHT

Märkige käive äriühingu arvestusvääringus ajavahemikul 1. oktoobrist 2016 kuni 30. septembrini 2017 (edaspidi „uurimisperiood“) elektrijalgrataste müügi puhul (ekspordimüük igasse liidu liikmesriiki eraldi ja kõigisse 28 liikmesriiki (2) kokku, omamaine müük) vastavalt algatamisteatele ja vastav kogus. Märkige kasutatud vääring.

Tükkides

Väärtus arvestusvääringus

Märkige kasutatud vääring

Teie äriühingu toodetud uurimisaluse toote eksportmüük igasse ELi liikmesriiki eraldi ja kõigisse 28 liikmesriiki kokku

Kokku:

Nimetage iga liikmesriik (1):

Teie äriühingu toodetud uurimisaluse toote omamaine müük

(1) Vajaduse korral lisage ridu.

(1) See dokument on üksnes sisekasutuseks. Seda kaitstakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) artiklile 4. See on konfidentsiaalne dokument vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1037 (ELT L 176, 30.6.2016, lk 55) artiklile 29 ja WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artiklile 12.

(2) Euroopa Liidu 28 liikmesriiki on: Belgia, Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Taani, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Küpros, Läti, Leedu, Luksemburg, Ungari, Malta, Madalmaad, Austria, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriik.

Tekst pildi

3. TEIE ÄRIÜHINGU JA SEOTUD ÄRIÜHINGUTE (1) TEGEVUS

Esitage täpne kirjeldus äriühingu ja kõikide uurimisaluse toote valmistamisse ja/või müüki (eksport ja/või omamaine müük) kaasatud seotud äriühingute tegevuse kohta (loetlege need äriühingud ja märkige nende suhe oma äriühinguga). Kõnealuse tegevuse alla võib kuuluda uurimisaluse toote ostmine või toote valmistamine alltöövõtukokkulepete alusel, uurimisaluse toote töötlemine või sellega kauplemine (loetelu ei ole täielik).

Palun loetlege ka kõik seotud äriühingud, kes on müüvad ja/või toodavad uurimisaluse toote tootmisel kasutatavat toorainet:

mootor (pedaalimisel laetav või eraldiseisev),

aku,

jalgratta osad.

Äriühingu nimi ja asukoht

Tegevused

Suhe

4. MUU TEAVE

a) Palun esitage äriühingu 2016. aasta aastaaruande ja/või raamatupidamise aastaaruande ingliskeelne versioon.

b) Palun märkige oma äriühingu investeeringute kogusumma seoses uurimisaluse tootega aastatel 2014, 2015 ja 2016 ning ajavahemikus 1. oktoobrist 2016 kuni 30. septembrini 2017 (äriühingu arvestusvääringus).

(Märkige kasutatud vääring)

2014

2015

2016

1.10.2016–30.9.2017

Investeeringute kogusumma

c) Palun märkige mootori (pedaalimisel laetav või eraldiseisev), aku, jalgratta osade puhul uurimisaluse toote tootmisel kasutatavate imporditud koostisosade protsent ning samade Teie riigis toodetud koostisosade protsent uurimisperioodi ajal. Teie riigis toodetud koostisosade puhul täitke palun alljärgnev tabel peamiste tarnijate kohta.

Äriühingu nimi ja asukoht

Riigi omanduses (jah/ei)

Riigi osaluse protsent

d) Palun märkige, kas tootsite 2014., 2015. või 2016. aastal või ajavahemikus 1. oktoobrist 2016 kuni 30. septembrini 2017 ise elektrit ning kui jah, siis milline oli sellise tootmise osakaal võrreldes Hiina asjaomaselt turult ostetud elektriga.

e) Palun loetlege maakasutusõigused, mida Teie äriühing kasutas uurimisaluse toode tootmistegevuse huvides.

f) Esitage mis tahes muu asjakohane teave, mida äriühing peab komisjonile valimi moodustamise jaoks kasulikuks.

(1) Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558) artikli 127 kohaselt käsitatakse kaht isikut teineteisega seotuna, kui: a) nad on teineteise äriettevõtte ametiisikud või juhatuse liikmed; b) nad on juriidiliselt tunnustatud äripartnerid; c) nende vahel on töösuhe; d) kolmas isik omab või kontrollib või valdab otseselt või kaudselt 5 % või rohkem mõlema poole kõigist emiteeritud hääleõiguslikest osadest või aktsiatest; e) üks nendest kontrollib otse või kaudselt teist; f) kolmas isik kontrollib otse või kaudselt mõlemaid; g) nad koos kontrollivad otseselt või kaudselt kolmandat isikut või h) nad on ühe perekonna liikmed. Isikuid käsitatakse ühe ja sama perekonna liikmetena ainult juhul, kui nad on sugulussuhetelt: i) abikaasad, ii) vanem ja laps, iii) vend ja õde (sealhulgas poolvend ja -õde), iv) vanavanem ja lapselaps, v) onu või tädi ja õe- või vennalaps, vi) ämm või äi ja väimees või minia, vii) abikaasa vend või õemees ja abikaasa õde või vennanaine. Selles kontekstis tähendab „isik“ mis tahes füüsilist või juriidilist isikut.

Tekst pildi

II LISA

Tekst pildi

☐ Piiratud kasutusega versioon (1)

☐ Huvitatud isikutele tutvumiseks ette nähtud versioon

(märkida vastavasse kasti rist)

SUBSIIDIUMIVASTANE MENETLUS HIINA RAHVAVABARIIGIST PÄRIT ELEKTRIJALGRATASTE IMPORDI SUHTES

SÕLTUMATUTE IMPORTIJATE VALIMI MOODUSTAMISEKS VAJALIK TEAVE

Käesolev vorm on koostatud selleks, et aidata sõltumatutel importijatel esitada algatamisteate punktis 5.2.2 nõutav valimi moodustamiseks vajalik teave.

1. NIMI JA KONTAKTANDMED

Esitage oma äriühingu kohta järgmised andmed:

Äriühingu nimi

Aadress

Kontaktisik

E-posti aadress

Telefon

Faks

2. KÄIVE JA MÜÜGIMAHT

Märkige äriühingu kogukäive eurodes ja algatamisteates määratletud elektrijalgratastega seotud käive ja kaal või kogus liitu (2) suunatud impordi puhul ja pärast Hiina Rahvavabariigist importimist liidu turule edasimüügi puhul ja vastav kaal või kogus ajavahemikus 1. oktoobrist 2016 kuni 30. septembrini 2017.

Tükkides

Väärtus eurodes

Teie äriühingu kogukäive eurodes

Uurimisaluse toote import Hiina Rahvavabariigist Euroopa Liitu

Uurimisaluse toote edasimüük liidu turul pärast Hiina Rahvavabariigist importimist

Tekst pildi

3. TEIE ÄRIÜHINGU JA SEOTUD ÄRIÜHINGUTE (1) TEGEVUS

Äriühingu nimi ja asukoht

Tegevused

Suhe

4. MUU TEAVE

Esitage mis tahes muu asjakohane teave, mida äriühing peab komisjonile valimi moodustamise jaoks kasulikuks.

5. SERTIFITSEERIMINE

Eespool kirjeldatud teabe esitamisega nõustub äriühing enda võimaliku kaasamisega valimisse. Kui äriühing kaasatakse valimisse, tähendab see, et ta peab vastama küsimustikule ning olema nõus, et tema vastuste kontrollimiseks külastatakse tema valdusi. Kui äriühing märgib, et ei ole võimaliku valimisse kaasamisega nõus, käsitatakse seda uurimise raames koostööst keeldumisena. Komisjon teeb järeldused koostööst loobunud importijate kohta kättesaadavate faktide põhjal ning tulemus võib olla asjaomasele äriühingule ebasoodsam, kui see olnuks tema koostöö korral.

Volitatud ametiisiku allkiri:

Volitatud ametiisiku nimi ja ametikoht:

Kuupäev:

(1) Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558) artikli 127 kohaselt käsitatakse kaht isikut üksteisega seotuna, kui: a) nad on teineteise äriettevõtte ametiisikud või juhatuse liikmed; b) nad on juriidiliselt tunnustatud äripartnerid; c) nende vahel on töösuhe; d) kolmas isik omab või kontrollib või valdab otseselt või kaudselt 5 % või rohkem mõlema poole kõigist emiteeritud hääleõiguslikest osadest või aktsiatest; e) üks nendest kontrollib otse või kaudselt teist; f) kolmas isik kontrollib otse või kaudselt mõlemaid; g) nad koos kontrollivad otseselt või kaudselt kolmandat isikut või h) nad on ühe perekonna liikmed. Isikuid käsitatakse ühe ja sama perekonna liikmetena ainult juhul, kui nad on sugulussuhetelt: i) abikaasad, ii) vanem ja laps, iii) vend ja õde (sealhulgas poolvend ja -õde), iv) vanavanem ja lapselaps, v) onu või tädi ja õe- või vennalaps, vi) ämm või äi ja väimees või minia, vii) abikaasa vend või õemees ja abikaasa õde või vennanaine. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1) artikli 5 lõikele 4 tähendab „isik“ füüsilist isikut, juriidilist isikut ja mis tahes isikuteühendust, kes ei ole juriidiline isik, kuid kes saab liidu või siseriikliku õiguse kohaselt teha õigustoiminguid. Selles kontekstis tähendab „isik“ mis tahes füüsilist või juriidilist isikut.

21.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 440/37

TEADAANNE – AVALIK KONSULTATSIOON

Geograafilised tähised, millele Jaapan soovib ELis kaitset

(2017/C 440/14)

Geograafilisi tähiseid käsitlevat peatükki sisaldava vabakaubanduslepingu (edaspidi „leping“) sõlmimiseks Jaapaniga peetavate läbirääkimiste raames on Jaapani ametiasutused lepingu kohase kaitse saamiseks lisanud geograafiliste tähiste loetelu. Euroopa Komisjon kaalub praegu, kas kõnealused geograafilised tähised peavad vastavalt tulevasele lepingule olema kaitstud geograafiliste tähistena intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS-leping) artikli 22 lõike 1 tähenduses.

Komisjon kutsub liikmesriike ja kolmandaid riike või liikmesriikides või kolmandates riikides asuvaid või seal tegutsevaid füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kellel on õigustatud huvi, esitama sellise kaitse suhtes nõuetekohaselt põhjendatud vastuväiteid.

Komisjon peab vastuväited kätte saama kahe kuu jooksul alates käesoleva teadaande avaldamise kuupäevast. Vastuväited tuleb saata järgmisel e-posti aadressil: AGRI-A4@ec.europa.eu

Läbi vaadatakse üksnes need vastuväited, mis saadakse eespool nimetatud tähtaja jooksul ja millest nähtub, et

a)	asjaomase nimetuse kaitse oleks vastuolus taimesordi või loomatõu nimetusega ning võib seetõttu eksitada tarbijat toote tegeliku päritolu osas;

kaitstav nimetus oleks täielikult või osaliselt homonüümne nimetusega, mis on liidus kaitstud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta), (1) või nimetusega, mis sisaldub lepingutes, mille Euroopa Liit on sõlminud järgmiste riikidega:

—	SADC majanduspartnerluslepingu riigid (Botswana, Lesotho, Mosambiik, Namiibia, Svaasimaa ja Lõuna-Aafrika Vabariik) (2);

—	Šveits (3);

—	Lõuna-Korea (4);

—	Kesk-Ameerika (5);

—	Colombia, Peruu ja Ecuador (6);

—	Montenegro (7);

—	Bosnia ja Hertsegoviina (8);

—	Serbia (9);

—	Moldova (10);

—	Ukraina (11);

—	Gruusia (12);

c)	asjaomase nimetuse kaitse võiks kaubamärgi mainet ja tuntust ning kasutamise aega arvesse võttes eksitada tarbijat toote tegeliku olemuse osas;

d)	asjaomase nimetuse kaitse ohustaks täiesti või osaliselt identset nime või kaubamärki või tooteid, mida on õiguspäraselt turustatud vähemalt viis aastat enne käesoleva teatise avaldamist;

e)	või kui vastuväidetes esitatakse üksikasju, millest võib järeldada, et nimetus, mille kaitset taotletakse, on üldnimetus.

Eespool osutatud kriteeriume hinnatakse liidu territooriumist lähtuvalt; intellektuaalomandi õiguste korral hinnatakse neid vaid territooriumil või territooriumidel, kus nimetatud õigused on kaitstud. Kõnealuste nimetuste võimalik kaitse Euroopa Liidus sõltub läbirääkimiste edukast lõpetamisest ning seejärel vastuvõetavast õigusaktist.

Geograafiliste tähiste loetelu (13)

Geograafilised tähised, millele Jaapan soovib ELis kaitset (14)	Tootekategooria
„ “ (Hacho Miso)	Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) – maitsestamissegu
„ “ (Okuhida Yamanomura Kanboshi Daikon)	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad, töötlemata ja töödeldud kujul – kuivatatud redis
„ “ (Kamisho Satoimo)	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul – taro
„ “ (Iwatenodamura Araumi Hotate)	Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted – kammkarp
„ “ (Sakurajima Komikan)	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul – mandariin
„ “ (Wakasaobama Kodai Sasazuke)	Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted – konservitud besuugo
„ “ (Ryukyu Moromisu)	Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) – riisilinnaseäädikas
„ “ (Omi Gyu)/„Omi Beef“	Värske liha (ja rups) – veiseliha
„ “ (Miyazaki Gyu)/„Miyazaki Wagyu“/„Miyazaki Beef“	Värske liha (ja rups) – veiseliha
„ “ (Kagoshima Kuroushi)/„Kagoshima Wagyu“	Värske liha (ja rups) – veiseliha
„ “ (Nyuzen Jumbo Suika)/„Nyuzen Jumbo Watermelon“	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul – arbuus
„ “ (Kagawa Obara Beniwase Mikan)	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul – mandariin
„ “ (Hetsuka Daidai)	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul – tsitrusviljad
„ “ (Dojo Hachiya Gaki)	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad, töötlemata ja töödeldud kujul – kuivatatud hurmaa
„ “ (Ogawarako-san Yamato Shijimi)/„Lake Ogawara Brackish water clam“	Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted – mageveekarp
„ “ (Miyagi Salmon)/„Miyagi Salmon“	Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted – kala

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) Nõukogu 1. juuni 2016. aasta otsus (EL) 2016/1623 ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt SADC majanduspartnerluslepingu riikide vahelise majanduspartnerluslepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta (ELT L 250, 16.9.2016, lk 1).

(3) Nõukogu ja komisjoni 4. aprilli 2002. aasta (teadus- ja tehnikakoostöö kokkuleppe osas) otsus 2002/309/EÜ, Euratom, seitsme kokkuleppe sõlmimise kohta Šveitsi Konföderatsiooniga (EÜT L 114, 30.4.2002, lk 1) ning eriti Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline põllumajandustoodetega kauplemise kokkulepe – 7. lisa.

(4) Nõukogu 16. septembri 2010. aasta otsus 2011/265/EL ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta (ELT L 127, 14.5.2011, lk 1).

(5) Leping, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Ameerika riikide vahel (ELT L 346, 15.12.2012, lk 3).

(6) Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Colombia ja Peruu vaheline kaubandusleping (ELT L 354, 21.12.2012, lk 3) ning ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Colombia ja Peruu vahelisele kaubanduslepingule Ecuadori kõnealuse lepinguga ühinemise arvesse võtmiseks lisatud ühinemisprotokoll (ELT L 356, 24.12.2016, lk 3).

(7) Nõukogu 15. oktoobri 2007. aasta otsus 2007/855/EÜ ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahelise kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitleva vahelepingu allkirjastamise ja sõlmimise kohta (ELT L 345, 28.12.2007, lk 1).

(8) Nõukogu 16. juuni 2008. aasta otsus 2008/474/EÜ ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Bosnia ja Hertsegoviina vahelise kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitleva vahelepingu allakirjutamise ja sõlmimise kohta – 6. protokoll (ELT L 169, 30.6.2008, lk 10).

(9) Nõukogu 29. aprilli 2008. aasta otsus 2010/36/EÜ ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Serbia Vabariigi vahelise kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitleva vahelepingu allkirjastamise ja sõlmimise kohta (ELT L 28, 30.1.2010, lk 1).

(10) Nõukogu 3. detsembri 2012. aasta otsus 2013/7/EL Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi vahelise põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste kaitset käsitleva lepingu sõlmimise kohta (ELT L 10, 15.1.2013, lk 1).

(11) Assotsieerimisleping ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahel (ELT L 161, 29.5.2014, lk 3).

(12) Nõukogu 14. veebruari 2012. aasta otsus 2012/164/EL Euroopa Liidu ja Gruusia vahelise põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste kaitset käsitleva lepingu sõlmimise kohta (ELT L 93, 30.3.2012, lk 1).

(13) Läbirääkimiste raames Jaapani ametiasutuste esitatud nende tähiste loetelu, mis on registreeritud Jaapanis.

(14) Sulgudes on esitatud transkriptsioon üksnes teavitamise eesmärgil.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 440

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	60. aastakäik 21. detsember 2017

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2017/C 440/01	Komisjoni teatis juustu ja piimatoodete käsitööndusliku tootmise häid tavasid käsitlevate ELi juhendite kohta	1
2017/C 440/02	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.8685 – Foncière des Régions / Marriott International / Le Méridien Hotel in Nice) ( 1 )	1
2017/C 440/03	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.8706 – CVC/Providence/Skybox) ( 1 )	2
2017/C 440/04	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.8360 – Imerys/Kerneos) ( 1 )	2

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1845
JPY	Jaapani jeen	134,16
DKK	Taani kroon	7,4443
GBP	Inglise nael	0,88320
SEK	Rootsi kroon	9,9128
CHF	Šveitsi frank	1,1702
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	9,8683
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,674
HUF	Ungari forint	312,75
PLN	Poola zlott	4,2041
RON	Rumeenia leu	4,6284
TRY	Türgi liir	4,5366
AUD	Austraalia dollar	1,5427
CAD	Kanada dollar	1,5221
HKD	Hongkongi dollar	9,2677
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6970
SGD	Singapuri dollar	1,5940
KRW	Korea vonn	1 281,59
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	15,0112
CNY	Hiina jüaan	7,7926
HRK	Horvaatia kuna	7,5470
IDR	Indoneesia ruupia	16 083,14
MYR	Malaisia ringit	4,8257
PHP	Filipiini peeso	59,502
RUB	Vene rubla	69,5139
THB	Tai baat	38,792
BRL	Brasiilia reaal	3,8953
MXN	Mehhiko peeso	22,7971
INR	India ruupia	75,9475

Toode	Päritolu- või ekspordiriik/-riigid	Meetmed	Viide	Aegumise kuupäev (3)
Toiduks valmistatud või konservitud suhkrumaisi terad	Tai	Dumpinguvastane tollimaks	Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 875/2013, millega kehtestatakse pärast määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Taist pärinevate toiduks valmistatud või konservitud suhkrumaisi terade impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 244, 13.9.2013, lk 1).	14.9.2018

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Nõukogu
2017/C 440/05	Nõukogu järeldused, milles käsitletakse tervist digitaalühiskonnas – edusammude tegemine andmepõhises innovatsioonis tervise valdkonnas	3
	Euroopa Komisjon
2017/C 440/06	Euro vahetuskurss	10
2017/C 440/07	Arvamus, mille ettevõtjate koondumist käsitlev nõuandekomitee esitas 21. märtsi 2017. aasta koosolekul otsuse eelnõu kohta, milles käsitletakse juhtumit M.7878 – HeidelbergCement / Schwenk / Cemex Hungary / Cemex Croatia — Raportöör: Hispaania	11
2017/C 440/08	Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne — HeidelbergCement / Schwenk / Cemex Hungary / Cemex Croatia (M.7878)	12
2017/C 440/09	Kokkuvõte komisjoni otsusest, 5. aprill 2017, millega tunnistatakse koondumine kokkusobimatuks siseturu ja EMP lepingu toimimisega (juhtum M.7878 – HeidelbergCement / Schwenk / Cemex Hungary / Cemex Croatia) (teatavaks tehtud numbri C(2017) 1650 all) ( 1 )	14

	V Teated
	ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2017/C 440/10	Teade teatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta	21
2017/C 440/11	Teade Hiina Rahvavabariigist pärit elektrijalgrataste importi käsitleva subsiidiumivastase menetluse algatamise kohta	22
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2017/C 440/12	Eelteatis koondumise kohta (juhtum M.8720 – Jones Lang LaSalle / intu properties / The Chapelfield Partnership) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	33
2017/C 440/13	Eelteatis koondumise kohta (juhtum M.8597 – APG/Ardian/Portfolio) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	35
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2017/C 440/14	Teadaanne – avalik konsultatsioon — Geograafilised tähised, millele Jaapan soovib ELis kaitset	37