15.12.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 431/1

---

EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE NÕUKOGU SOOVITUS,

20. oktoober 2017,

millega muudetakse soovitust ESRN/2015/2 piiriülese mõju hindamise ja makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete vabatahtliku kõigipoolsuse kohta

(ESRN/2017/4)

(2017/C 431/01)

EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE NÕUKOGU HALDUSNÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrust (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta, (1) eelkõige selle artiklit 3 ning artikleid 16 kuni 18,

võttes arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 20. jaanuari 2011. aasta otsust ESRN/2011/1, millega võetakse vastu Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töökord, (2) eelkõige selle artikli 15 lõike 3 punkti e ning artikleid 18 kuni 20,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovituses ESRN/2015/2 (3) käsitletav makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete vabatahtliku kõigipoolsuse raamistik peab tagama, et kõik liikmesriigis kasutusele võetud riskipositsioonil põhinevad makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmed võetakse kõigipoolselt üle teistes liikmesriikides suurimal võimalikul määral.

(2)	Liikmesriigi asjaomasel asutusel on õigus vabastada kõigipoolsuse saavutamise meetme kohaldamisest finantsteenuse pakkuja, kelle riskipositsioon makrotasandi usaldatavusriski suhtes on vähese tähtsusega (de minimis põhimõte).

(3)

Praeguses Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRN) vabatahtliku kõigipoolsuse raamistikus puuduvad juhised künnise kohta, millest lähtudes määraks asjaomane asutus kindlaks riskipositsiooni olulisuse. Kui asjaomane asutus vabastab finantsteenuse pakkuja, kelle riskipositsioon on vähese tähtsusega, võib see asutus käesoleval ajal lähtuda künnisest, mida ta peab kohaseks, põhjustades sellega võimalikke lahknevusi de minimis põhimõtte kohaldamisel.

(4)

Selliste võimalike lahknevuste vältimiseks peaks asjaomase meetme algatanud asutus panema kõigipoolsuse taotlemisel ette maksimaalse olulisuse künnise finantsteenuse pakkuja tasandil. Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu otsuses ESRB/2015/4 (4) nimetatud püsiv hindamisrühm võib vajaduse korral soovitada teistsugust künnist.

(5)	Seetõttu tuleb soovitust EKP/2015/2 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

Muudatused

Soovitust ESRN/2015/2 muudetakse järgmiselt:

1)

1. jao soovituse B punkt 2 asendatakse järgmisega: „2. Kui asjaomaste meetmete tulemusliku toimimise tagamiseks on vajalik kõigipoolne üle võtmine muudes liikmesriikides, soovitatakse asjaomasel meetme algatanud asutusel esitada ESRNile koos meetme teavitusega ka kõigipoolsuse taotlus. Taotlus peab sisaldama ettepanekut olulisuse künnise kohta.“;

2)

2. jao punktis 1 lisatakse järgmine alapunkt: „i) „olulisuse künnis“ – kvantitatiivne künnis, mis on vähese tähtsusega, kui see on alla finantsteenuse pakkuja makrotasandi usaldatavusriski riskipositsiooni jurisdiktsioonis, kus makrotasandi usaldatavuspoliitika meetme algatanud asutus seda meedet kohaldab.“;

3)

2. jao punkti 2 alapunkt 1 asendatakse järgmisega: „1. Asjaomasel asutusel on õigus oma jurisdiktsiooni piires vabastada teatava kõigipoolse makrotasandi usaldatavuspoliitika meetme kohaldamisest finantsteenuse pakkuja, kelle riskipositsioon makrotasandi usaldatavusriski suhtes jurisdiktsioonis, kus asjaomase makrotasandi usaldatavuspoliitika meetme algatanud asutus seda meedet kohaldab, on vähese tähtsusega (de minimis põhimõte). Asjaomasel asutusel palutakse ESRNi erandist teavitada kõigipoolsuse saavutamise meetmest teavitamise vormil, mis on avaldatud ESRNi veebilehel. De minimis põhimõtte kohaldamiseks soovitab ESRN olulisuse künnist, mis põhineb asjaomase asutuse poolt ettepandul vastavalt 1. jao soovituse B punktile 2. Künnise kindlaksmääramisel tuleks lähtuda ESRNi määratletud parimatest praktikatest. Olulisuse künnis on soovitatav maksimaalne künnise tase. Kõigipoolsust kasutavad asutused võivad kohaldada soovitatavat künnist, määrata kohasel juhul oma jurisdiktsioonile madalama künnise või võtta meede kõigipoolselt üle ilma olulise künniseta. De minimis põhimõtte kohaldamisel peaks asutus jälgima võimalikku kõrvalehoidumist või õigusaktide erinevuste ärakasutamist ning vajalikel juhtudel lüngad täitma.“;

4)

2. jao punkt 4 asendatakse järgmisega: „4. Soovituse muutmine Käesolevat soovitust võib muuta haldusnõukogu otsusega. Muudatused võivad eelkõige hõlmata soovituse C kohaselt kõigipoolselt üle võetavate makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete ja meetmepõhist teavet, sealhulgas ESRNi soovitatav olulisuse künnis, sisaldavate asjakohaste lisade täiendamist või muutmist. Haldusnõukogu võib eespool toodud lõigetes sätestatud tähtaegu pikendada, kui ühe või enama soovituse järgimiseks tuleb algatada õigusloome menetlus. Eelkõige võib haldusnõukogu käesolevat otsust muuta seoses liidu õiguse kohustusliku tunnustamise raamistiku läbivaatamisega Euroopa Komisjoni poolt, võttes arvesse käesoleva soovitusega kehtestatud vabatahtliku kõigipoolsuse korralduse käigus omandatavaid kogemusi.“

---

(1)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 1.

(2)  ELT C 58, 24.2.2011, lk 4.

(3)  Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 15. detsembri 2015. aasta soovitus ESRN/2015/2 piiriülese mõju hindamise ja makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete vabatahtliku kõigipoolsuse kohta (ELT C 97, 12.3.2016, lk 9).

(4)  Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 16. detsembri 2015. aasta otsus ESRN/2015/4 koordineerimise raamistiku kohta, mis käsitleb riikide makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmetest teatamist asjaomaste asutuste poolt ning ESRNi arvamuste ja soovituste esitamist ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus ESRN/2014/2 (ELT C 97, 12.3.2016, lk 28).

---

15.12.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 431/3

---

KOMISJONI TEATIS

Rikkumismenetlustes komisjoni poolt Euroopa Kohtule soovitatava põhisumma ja karistusmakse arvutamiseks kasutatavate andmete ajakohastamine

(2017/C 431/02)

I.   SISSEJUHATUS

Komisjoni 2005. aasta teatisega EÜ asutamislepingu artikli 228 (nüüd ELi toimimise lepingu artikli 260 lõiked 1 ja 2) kohaldamise kohta (1) kehtestati alus, millele tuginedes arvutab komisjon rahaliste karistuste summa (kas põhisumma või karistusmaksed), mida ta palub Euroopa Kohtul kohaldada, kui komisjon esitab ELi toimimise lepingu artikli 260 lõike 2 alusel kohtule hagi seoses liikmesriigi vastu algatatud rikkumismenetlusega.

Vastava arvutuse tegemiseks kasutatavate andmete ajakohastamist käsitleva 2010. aasta teatisega (2) kehtestas komisjon, et kõnealuseid makromajanduslikke andmeid tuleb igal aastal kohandada, et võtta arvesse muutusi inflatsioonis ja sisemajanduse koguproduktis (SKP).

Komisjoni 2011. aasta teatises Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 260 lõike 3 kohaldamise kohta (3) ja komisjoni 2017. aasta teatises „ELi õigus: parema kohaldamisega paremad tulemused“ (4) on rõhutatud, et komisjoni 2005. aasta teatisega ette nähtud meetodit kasutatakse nende rahaliste karistuste arvutamiseks, mida komisjon palub Euroopa Kohtul kohaldada ELi toimimise lepingu artikli 260 lõike 3 kohaselt.

Käesoleva teatisega ettenähtud iga-aastasel ajakohastamisel võetakse arvesse iga liikmesriigi inflatsioonis ja SKPs toimunud muutusi (5). Asjaomase inflatsioonimäärana ja SKP statistiliste andmetena tuleks kasutada neid, mis määrati kindlaks kaks aastat enne ajakohastamise aastat („t–2 reegel“), kuna kaks aastat on minimaalne aeg, mis on vajalik suhteliselt stabiilsete makromajanduslike andmete kogumiseks. Seetõttu on käesoleva teatise aluseks 2015. aasta majandusandmed nominaalse SKP ja SKP deflaatori (6) kohta ning liikmesriigi praeguste hääleõiguste kaal nõukogus.

II.   AJAKOHASTAMISE KOMPONENDID

Muudetavate majanduslike kriteeriumide loetelu on järgmine:

—	karistusmakse standardne kindla suurusega summa, (7) praegu 680 eurot päevas, viia kooskõlla inflatsiooniga;

—	põhisumma makse standardne kindla suurusega summa, (8) praegu 230 eurot päevas, viia kooskõlla inflatsiooniga;

—	eritegur „n“, (9) mis vaadatakse läbi vastavalt asjaomase liikmesriigi SKP-le, võttes arvesse liikmesriigi häälte arvu nõukogus; põhisumma ja päevaste karistusmaksete arvutamisel kasutatakse sama tegurit „n“;

—	minimaalsed põhisumma maksed (10) viia kooskõlla inflatsiooniga.

III.   AJAKOHASTAMINE

Kui komisjon esitab Euroopa Kohtule ELi toimimise lepingu artikli 260 lõigete 2 ja 3 alusel hagi, kohaldab ta rahaliste karistuste summa (kas põhisumma või karistusmaksed) arvutamisel järgmisi ajakohastatud näitajaid.

1)	Karistusmakse arvutamise standardseks kindla suurusega summaks määratakse 700 eurot päevas.

2)	Põhisumma makse standardseks kindla suurusega summaks määratakse 230 eurot päevas.

3)

28 ELi liikmesriigi eritegur „n“ ja minimaalsed põhisummad on järgmised: Liikmesriik Eritegur „n“ Minimaalne põhisumma (tuhandetes eurodes) Belgia 4,85 2 799 Bulgaaria 1,47 848 Tšehhi Vabariik 3,09 1 783 Taani 3,01 1 737 Saksamaa 20,50 11 832 Eesti 0,62 358 Iirimaa 2,92 1 685 Kreeka 3,17 1 830 Hispaania 11,78 6 799 Prantsusmaa 17,43 10 060 Horvaatia 1,21 698 Itaalia 15,10 8 715 Küpros 0,58 335 Läti 0,68 392 Leedu 1,12 646 Luksemburg 1,00 577 Ungari 2,51 1 449 Malta 0,36 208 Madalmaad 6,48 3 740 Austria 4,03 2 326 Poola 7,45 4 300 Portugal 3,21 1 853 Rumeenia 3,27 1 887 Sloveenia 0,86 496 Slovakkia 1,62 935 Soome 2,65 1 529 Rootsi 4,62 2 666 Ühendkuningriik 18,90 10 908

4)	Komisjon hakkab ajakohastatud näitajaid kohaldama selliste otsuste puhul, millega seoses ta esitab Euroopa Kohtule hagi ELi toimimise lepingu artikli 260 alusel, alates käesoleva teatise vastuvõtmisest.

---

(1)  SEK(2005) 1658 (ELT C 126, 7.6.2007, lk 15).

(2)  SEK(2010) 923/3. Seda teatist on muudetud 2011. aastal (SEK(2011) 1024 (lõplik)), 2012. aastal (C(2012) 6106 (final)), 2013. aastal (C(2013) 8101 (final)), 2014. aastal (C(2014) 6767 (final)), 2015. aastal (C(2015) 5511 (final)) ja 2016. aastal (C(2016) 5091 (final)) majandusandmete iga-aastase ajakohastamise käigus.

(3)  ELT C 12, 15.1.2011, lk 1.

(4)  ELT C 18, 19.1.2017, lk 10.

(5)  Vastavalt 2005. ja 2010. aasta teatisega kehtestatud üldnormidele.

(6)  Inflatsioonimõõdikuna kasutatakse SKP hinnadeflaatorit. Põhisumma ja karistusmaksete ühtsed summad ümardatakse kümne lähima kordseni. Minimaalsed põhisummad ümardatakse lähima tuhandeni. Tegur „n“ ümardatakse kahe kümnendkohani.

(7)  Päevase karistusmakse standardne või ühtne kindla suurusega summa määratakse kindlaks fikseeritud põhisummana, mille suhtes kohaldatakse teatavaid osakaalu kordistajaid. Kaal kujutab endast kordajat, mis sõltub rikkumise raskusastmest ja kestusest ning asjaomasele liikmesriigile vastavast eritegurist „n“, mida tuleb kohaldada päevase karistusmakse arvutamisel.

(8)  Kindla suurusega summat tuleb kohaldada põhisumma arvutamisel. ELi toimimise lepingu artikli 260 lõike 2 kohaldamisel saadakse põhisumma järgmiselt: päevane summa (mis saadakse, korrutades põhisumma makse standardse kindla suurusega summa raskusastme kordajaga ning seejärel saadud tulemuse eriteguriga „n“) korrutatakse rikkumise kestusega päevades alates esimese otsuse kuupäevast ja lõpetades rikkumise lõppemise päevaga või ELi toimimise lepingu artikli 260 lõike 2 kohase otsuse kuupäevaga. Vastavalt komisjoni teatise „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 260 lõike 3 rakendamine“ (SEK (2010)1371 (lõplik); ELT C 12, 15.1.2011, lk 1) punktile 28 saadakse ELi toimimise lepingu artikli 260 lõike 3 kohaldamisel põhisumma järgmiselt: päevane summa (mis saadakse, korrutades põhisumma makse standardse kindla suurusega summa raskusastme kordajaga ning seejärel saadud tulemuse eriteguriga „n“) korrutatakse nende päevade arvuga, mis on möödunud alates direktiivis kehtestatud ülevõtmise tähtaja möödumisele järgnenud kuupäevast kuni rikkumise lõpetamise kuupäevani või ELi toimimise lepingu artikli 258 ja artikli 260 lõike 3 kohase otsuse tegemise kuupäevani. Kui eespool kirjeldatud arvutuskäigu tulemus ületab minimaalse põhisumma, tuleks kohaldada päevase summa alusel arvutatud põhisummat.

(9)  Eriteguri „n“ puhul võetakse arvesse liikmesriigi maksevõimekust (sisemajanduse koguprodukt (SKP)) ja häälte arvu nõukogus.

(10)  Minimaalne kindlaksmääratud põhisumma makse määratakse kindlaks iga liikmesriigi kohta eriteguri „n“ alusel. Kui liidetud päevased põhisumma maksed ei ületa minimaalset kindlaksmääratud põhisummat, esitatakse kohtule ettepanek minimaalse kindlaksmääratud põhisumma kohta.

---

15.12.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 431/6

---

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(juhtum M.8454 – KKR / Pelican Rouge)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2017/C 431/03)

25. augustil 2017 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b koostoimes sama määruse artikli 6 lõikega 2. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32017M8454 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

---

15.12.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 431/7

---

Euro vahetuskurss (1)

14. detsember 2017

(2017/C 431/04)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1845
JPY	Jaapani jeen	133,39
DKK	Taani kroon	7,4433
GBP	Inglise nael	0,88163
SEK	Rootsi kroon	9,9488
CHF	Šveitsi frank	1,1686
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	9,7783
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,695
HUF	Ungari forint	314,07
PLN	Poola zlott	4,2220
RON	Rumeenia leu	4,6330
TRY	Türgi liir	4,5855
AUD	Austraalia dollar	1,5452
CAD	Kanada dollar	1,5196
HKD	Hongkongi dollar	9,2499
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6934
SGD	Singapuri dollar	1,5950
KRW	Korea vonn	1 288,74
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	15,9540
CNY	Hiina jüaan	7,8278
HRK	Horvaatia kuna	7,5478
IDR	Indoneesia ruupia	16 077,22
MYR	Malaisia ringit	4,8377
PHP	Filipiini peeso	59,902
RUB	Vene rubla	69,6190
THB	Tai baat	38,505
BRL	Brasiilia reaal	3,9529
MXN	Mehhiko peeso	22,6237
INR	India ruupia	76,2465

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

---

15.12.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 431/8

---

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399 (mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (kodifitseeritud tekst)) artikli 16 lõikes 2 nimetatud piirikontrolli eest vastutavate siseriiklike teenistuste ajakohastatud loetelu (1)

(2017/C 431/05)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määruse (EL) 2016/399 (mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad)) artikli 16 lõikes 2 nimetatud piirikontrolli eest vastutavate siseriiklike teenistuste ajakohastatud loetelu avaldamise aluseks on liikmesriikide poolt kooskõlas Schengeni piirieeskirjade (kodifitseeritud tekst) artikliga 39 komisjonile edastatud teave.

Lisaks Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele ajakohastatakse näidiseid käsitlevat teavet kord kuus ka siseasjade peadirektoraadi veebisaidil, kus see on kõigile kättesaadav.

TSEHHI VABARIIGIS

ELT C 247, 13.10.2006 avaldatud teabe täiendamine

Piirikontrolli eest vastutav siseriiklik teenistus: (Ředitelství služby cizinecké policie, celní správa) Politseiameti välismaalaste büroo, toll.

Eelmiste väljaannete loetelu

ELT C 247, 13.10.2006, lk 17

ELT C 77, 5.4.2007, lk 11

ELT C 153, 6.7.2007, lk 1

ELT C 164, 18.7.2007, lk 45

ELT C 153, 6.7.2007, lk 21

ELT C 331, 31.12.2008, lk 15

ELT C 87, 1.4.2010, lk 15

ELT C 180, 21.6.2012, lk 2

ELT C 98, 5.4.2013, lk 2

ELT C 256, 5.9.2013, lk 14

ELT C 360, 10.12.2013, lk 17

ELT C 218, 7.7.2017, lk 19

---

(1)  Vt eelmiste väljaannete loetelu käesoleva dokumendi lõpus.

---

15.12.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 431/9

---

Eelteatis koondumise kohta

(juhtum M.8665 – Discovery/Scripps)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2017/C 431/06)

1.

8. detsembril 2017 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta. Teatis puudutab järgmisi ettevõtjaid: — Discovery Communications, Inc. („Discovery“, Ühendriigid), — Scripps Networks Interactive, Inc. („Scripps“, Ühendriigid). Ettevõtja Discovery omandab ettevõtja Scripps üle täieliku kontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses. Koondumine toimub aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist: —   Discovery: üleilmne meediaettevõtja, kes pakub meediasisu kogu maailmas mitmel leviplatvormil, sealhulgas lineaarsetel platvormidel, nagu tasuline ja tasuta televisioon, ning mitmel digitaalsel leviplatvormil; —   Scripps: üleilmne meediaettevõtja, kes pakub peamiselt kodu, toidu, reisimise ja muu sarnasega seotud programme.

3.	Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta. Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkuste juures tuleks alati kasutada järgmist viidet: M.8665 – Discovery/Scripps Märkusi võib saata komisjonile elektronposti, faksi või postiga. Kontaktandmed: e-post: COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu faks +32 22964301 postiaadress: European Commission Directorate-General for Competition Merger Registry 1049 Bruxelles/Brussel BELGIQUE/BELGIË

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

---

15.12.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 431/10

---

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

(2017/C 431/07)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KOONDDOKUMENT

„Lough Neagh Pollan“

ELi nr: PDO-GB-2159 – 28.7.2016

KPN ( X ) KGT ( )

1.   Nimetus(ed)

„Lough Neagh Pollan“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Ühendkuningriik

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Rühm 1.7. Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted.

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Nimetusega „Lough Neagh Pollan“ (Lough Neagh’ omul) tähistatakse siialiste perekonda kuuluvat liigi Coregonus pollan mageveekala, keda püütakse vabast loodusest. Kala „Lough Neagh Pollan“ on geneetiliselt ainulaadne isend Lough Neagh’ järves. Seepärast püütakse teda vaid Lough Neagh’ määratletud geograafilises piirkonnas.

Välimuselt on kala „Lough Neagh Pollan“ säravhõbeda värvusega, selja pealt tumedam ja uimed heledad. Briti saarte teistest siialiste (Coregonus) perekonna esindajatest saab seda kala füüsiliselt eristada selle poolest, et:

—	ta alumine lõug ei eendu,

—	tal on 41–48 lõpust,

—	tal on külgjoonel 74–92 soomust.

Kala „Lough Neagh Pollan“ turustuskõlblik miinimumsuurus on 205 mm. Sellise suurusega kala on tavaliselt kolme- või neljaaastane ja kaalub 76–210 grammi. Kala turustatakse tervelt roogituna või fileena kas värskena või külmutatult.

Toorele kalale on omane mahe ja hõrk lõhn. Liha on läikiv, helevalge, kergelt roosaka varjundiga, soomustest puhastatud nahk läigib hõbedaselt.

Pärast keetmist on kala liha valge ja läikiv. Kala hõrk lõhn ja maitse on meeldiva mullasuse ja kalale omase mahedusega. Liha tekstuur on ühtlane kuni keskmiselt pehme ning sellise suurusega kala kohta üpris lihakas.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

3.4.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kala „Lough Neagh Pollan“ peab olema määratletud geograafilises piirkonnas triivnakkevõrkude ja seisevvõrkudega (kohalike hulgas tuntud nn trammelvõrgud) püütud ning seejärel töödeldud. Tarbija nõudmistest lähtuvalt töödeldakse kala kahel viisil: roogitakse tervelt või fileeritakse.

Roogitud terve „Lough Neagh Pollan“

—	Roogitud terve „Lough Neagh Pollani“ töötlemine hõlmab rappimist, rookimist ja puhastamist.

Fileeritud „Lough Neagh Pollan“

—	Fileerimismeetod ei ole kindlaks määratud – fileerida võib käsitsi või suuremates ettevõtetes tööstusliku varustuse abil.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus osutab

—

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Geograafiline piirkond hõlmab Lough Neagh’ järve Põhja-Iirimaal (54°63′02″ N, 6°43′80″ W) ning järve 3 km laiust kalda-ala, kus toimub toote „Lough Neagh Pollan“ töötlemine.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Omul on ainuke Euroopa selgroogne, kes esineb üksnes Iirimaa viies järves:

—	Lough Allen,

—	Lough Ree,

—	Lough Derg,

—	Lough Erne (alumine),

—	Lough Neagh.

Lough Neagh’ järve pindala on 392 km2, keskmine sügavus 8,9 m – seega suurim järv Briti saartel ning üks suurematest järvedest Loode-Euroopas. Järv saab oma vee kaheksast jõest; järve põhjatipust voolab vesi järvest Banni jõe kaudu merre. Kala „Lough Neagh Pollan“ esineb üksnes eespool nimetatud järvedes, aga mitte neid ümbritsevates lisajõgedes.

Kala „Lough Neagh Pollan“ omadused on seotud keskkonnaga, kus ta kasvab, mis omakorda on aidanud kaasa kalapüüdmisel kasutatavate traditsiooniliste triivnakkevõrkude ja seisevvõrkude (kohalike hulgas tuntud nn trammelvõrgud) väljatöötamisele.

Kala „Lough Neagh Pollan“ omadused on kujunenud tänu geneetilisele lahknemisele (ligikaudu 200 000 aastat tagasi) tema lähimast elavast sugulasest – Baikali omulist, ning seejärel ellujäämisele määratletud geograafilise piirkonna kitsal alal. Kui merevee temperatuur tõusis ja soolasus suurenes, kaotas omul oma rändeharjumused ning muutus paikseks sellises mageveekogus nagu Lough Neagh. Võrreldes arktilises kliimas esineva omuli teiste alamliikidega on iiri omul arenenud elutsemiseks mõõduka temperatuuriga vetes. DNA-analüüsist ilmneb, et kala „Lough Neagh Pollan“ asustas Lough Neagh’ järve pärast Saale jäätumist ehk ligikaudu 200 000 aastat tagasi, samas kui Iirimaal esinevad omuli muud populatsioonid muutusid paikseks viimase ehk Weichseli jäätumise ajal umbes 40 000 aasta eest (Ensing, üksikisiku käsitlus). Omul on ainuke Euroopa selgroogne, kes esineb üksnes Iirimaal ning Lough Neagh’ järve populatsioon on kogu maailmas ainuke omuli töönduslikul eesmärgil püütav elujõuline populatsioon.

Lough Ree, Lough Alleni, Lough Neagh’ ja Lough Erne’i järves esineva Iiri omuli (Coregonus pollan) varude suhtes tehtud kümne mikrosatelliitmarkeri uuringust nähtub kõnealuste markerite võrdlemisi suur erinevus kolme peamise – Lough Neagh’, Lough Erne’i ja Lough Alleni/Ree – geneetilise klastri vahel. Sellistest tulemustest ilmneb, et kala „Lough Neagh Pollan“ erineb geneetiliselt kõigist muudest omuli populatsioonidest.

Lough Neagh’ järve sissevoolavate arvukate jõgede tõttu on veekogu põhi kaetud paksu settekihiga. Kõnealused väga tumedad setted koosnevad mudast ja savist, orgaanilisest ainest ja ränivetika kodadest. Muda ja savi on peamiselt veevooluga kantud materjal, samas kui orgaaniline aine on pärit jõe valgalast ja osaliselt Lough Neagh’ järves tekkinud materjalist. Selle tulemusel on Lough Neagh’ järv toitainetega rikastuv (hüpereutrofeeruv) ja pidevalt ringlevatest tuultest õhustatud, millega on tagatud, et järve toitainekülluse tõttu ei teki soojematel kuudel järsku hapnikupuudust.

Tänu toitainetele ja püsivale hapnikusisaldusele on Lough Neagh’ järves märkimisväärne selgrootute populatsioon, mis omakorda võimaldab taastoota kogu maailmas ainukese töönduslikul eesmärgil püütava omuli elujõulist populatsiooni. Järvesetete omaduste tõttu on Lough Neagh’ järv paljude eri selgrootute jaoks sobiv elupaik. „Lough Neagh Pollan“ toitub planktonist ja putukavastsetest (peamiselt surusääsklased) ning jääaja relikt-koorikloomadest (Mysis salemaai), mis moodustab põhiosa kala söödast. Selgrootutel põhineva valmissööda olemasolu, järve hüpereutrofeeruv seisund ja mitmekesisus tagavad kala „Lough Neagh Pollan“ iseloomuliku kiire kasvu. Kala „Lough Neagh Pollan“ on kogu järves levinud, kuid tal on eeliselupaigad, mis on seotud kala elujärgu, järve topograafia, substraadi, veesügavuse ja aastaajaga.

Lough Neagh’ järves ei esine omuliga sarnast kala, kuigi teise selles järves elutseva kala – meriforelli (Salmo trutta L.) – pikkus on esimese eluaasta lõpuks 99 mm ning teise eluaasta lõpuks 162 mm. Kolmeaastaselt on meriforell täisikka jõudnud (eluea pikkus kuni kaheksa aastat) ning siirdub sügisel Lough Neagh’ järvest ümbruskonna lisajõgedesse kudema. Sellise kalaga võrreldes on lühikese elueaga kala „Lough Neagh Pollan“ kiiresti kasvav, saavutades esimese eluaasta lõpuks keskmise pikkuse 140 mm ja teise eluaasta lõpuks 170 mm. Keskmiselt kolme- kuni neljaaastaseks elav kala „Lough Neagh Pollan“ on kaheaastaselt suguküps, koeb Lough Neagh’ järve madala veega koelmutes, kus heidab marja järve kruusasele või kivisele aluspõhjale.

Ainult Lough Neagh’ järves on piisav kalavaru, mis võimaldab töönduspüüki, muudes Iiri järvedes on üksnes väikesed jääkpopulatsioonid.

Enne 1900. aastat oli nimetatud järvel just kala „Lough Neagh Pollan“ püük tooniandev. Tänapäevalgi on see kala majanduslikult oluline ning olenevalt aastaajast moodustab kala „Lough Neagh Pollan“ kogupüügist märkimisväärse osa.

Arvukates ajaloolistes ürikutes viidatakse kalale „Lough Neagh Pollan“ kui sajandeid püsinud piirkonna pärandtoidu olulisele osale, mida ka 21. sajandi kõige arukamad tarbijad oskavad toote ainulaadsete omaduste tõttu kõrgelt hinnata.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

https://www.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/495437/20160126-lough-neagh-pollan-pdo.pdf

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

---

15.12.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 431/13

---

Konkursikutse 2018 – EAC/A05/2017 – Programm „Erasmus+“ – parandus

( Euroopa Liidu Teataja C 361, 25. oktoober 2017 )

(2017/C 431/08)

Leheküljel 34 punkti 5 „Taotluste esitamise tähtajad“ noorsoovaldkonda käsitlevaid kandeid muudetakse järgmiselt:

1. põhimeede
„Noorsoovaldkonnas tegutsevate isikute liikuvus	15. veebruar 2018“

2. põhimeede
„Strateegilised partnerlused noorsoovaldkonnas	15. veebruar 2018“

3. põhimeede
„Kohtumised noorte ja noorsoovaldkonna otsusetegijate vahel	15. veebruar 2018“

---