ISSN 1977-0898

Euroopa Liidu

Teataja

C 417

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

60. aastakäik
6. detsember 2017


Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

 

Kontrollikoda

2017/C 417/01

Kokkuvõte Euroopa Liidu ametite ja muude asutuste eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruannete kohta tehtud kontrollikoja audititest

1

2017/C 417/02

Aruanne Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega

25

2017/C 417/03

Aruanne elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti büroo eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos büroo vastusega

31

2017/C 417/04

Aruanne Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastusega

37

2017/C 417/05

Aruanne Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastusega

42

2017/C 417/06

Aruanne Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega

47

2017/C 417/07

Aruanne Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega

52

2017/C 417/08

Aruanne Ühenduse Sordiameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega

57

2017/C 417/09

Aruanne Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega

63

2017/C 417/10

Aruanne Euroopa Lennundusohutusameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega

68

2017/C 417/11

Aruanne Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega

74

2017/C 417/12

Aruanne Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega

79

2017/C 417/13

Aruanne Euroopa Pangandusjärelevalve eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos asutuse vastusega

87

2017/C 417/14

Aruanne Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastusega

92

2017/C 417/15

Aruanne Euroopa Kemikaaliameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega

98

2017/C 417/16

Aruanne Euroopa Keskkonnaameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega

104

2017/C 417/17

Aruanne Euroopa Kalanduskontrolli Ameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega

110

2017/C 417/18

Aruanne Euroopa Toiduohutusameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega

115

2017/C 417/19

Aruanne Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos instituudi vastusega

120

2017/C 417/20

Aruanne Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos asutuse vastusega

126

2017/C 417/21

Aruanne Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos instituudi vastusega

131

2017/C 417/22

Aruanne Euroopa Ravimiameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega

142

2017/C 417/23

Aruanne Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastusega

150

2017/C 417/24

Aruanne Euroopa Meresõiduohutuse Ameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega

156

2017/C 417/25

Aruanne Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega

160

2017/C 417/26

Aruanne Euroopa Liidu Raudteeameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega

166

2017/C 417/27

Aruanne Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos rakendusameti vastusega

171

2017/C 417/28

Aruanne Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos asutuse vastusega

176

2017/C 417/29

Aruanne Euroopa Koolitusfondi eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos fondi vastusega

181

2017/C 417/30

Aruanne Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega

187

2017/C 417/31

Aruanne Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega

194

2017/C 417/32

Aruanne Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastusega

201

2017/C 417/33

Aruanne Euratomi Tarneagentuuri eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastusega

207

2017/C 417/34

Aruanne Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos fondi vastusega

212

2017/C 417/35

Aruanne Euroopa Liidu õigusalase koostöö üksuse eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos Eurojusti vastusega

218

2017/C 417/36

Aruanne Euroopa Politseiameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega

223

2017/C 417/37

Aruanne Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega

228

2017/C 417/38

Aruanne Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega

233

2017/C 417/39

Aruanne Euroopa GNSSi Agentuuri eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastusega

241

2017/C 417/40

Aruanne Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos rakendusameti vastusega

247

2017/C 417/41

Aruanne Teadusuuringute Rakendusameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega

252

2017/C 417/42

Aruanne Ühtse Kriisilahendusnõukogu eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos kriisilahendusnõukogu vastusega

256


ET

 


IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Kontrollikoda

6.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 417/1


Kokkuvõte Euroopa Liidu ametite ja muude asutuste eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruannete kohta tehtud kontrollikoja audititest

(2017/C 417/01)

SISUKORD

ELI AMETITE JA MUUDE ASUTUSTE LÜHENDID 3
KOKKUVÕTE 5
KES ME OLEME 5
MIDA ME AUDITEERISIME 5
Üle kogu liidu paiknevad erinevat liiki ametid 5
Ametite eelarved ja rahastamine – eelarve kasv prioriteetsetes valdkondades ja omafinantseeringu suurem tähtsus 7
Töötajate arvu suurenemine prioriteetsetes valdkondades 9
Auditikord 9
KONTROLLIKOJA LEIUD 10
Märkuseta arvamused kõigi ametite raamatupidamise aastaaruannete usaldusväärsuse kohta 10
Märkuseta arvamused kõigi ametite (v.a EASO) raamatupidamise aastaaruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta 10
Kontrollikoja esile tõstetud olulised teemad 10
Kontrollikoja muud eri valdkondade auditileiud 11
Inimvara – teatud juhtudel muret tekitav teema 11
Riigihanked on endiselt kõige enam vigadest mõjutatud valdkond 11
Hoolimata paljudest sarnastest tegevustest on ametite IT-maastik erinev 12
EMA IT-nõustamist ja projektijuhtimist tuleks parandada 13
Eelarve haldamine paraneb, kuid on ka erandeid 14
Välishindamised on üldiselt positiivsed 14
Komisjoni siseauditi talituse audititulemused annavad põhjalikuma ülevaate 14
Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetakse parandusmeetmeid enamikul juhtudest vastavalt kavandatule 14

I LISA.

Ametite eelarve ja personal 16

II LISA.

Kontrollikoja kommentaarid, milles ei seata esitatud arvamusi kahtluse alla 19

III LISA.

Parandusmeetmete võtmise seis – kontrollikoja kommentaarid, milles ei seata esitatud arvamusi kahtluse alla 22

ELI AMETITE JA MUUDE ASUTUSTE LÜHENDID

Akronüüm

Täisnimi

Asukoht

ACER

Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet

Ljubljana, Sloveenia

BEREC

Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti Büroo

Riia, Läti

CdT

Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus

Luxembourg, Luksemburg

Cedefop

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus

Thessaloniki, Kreeka

CEPOL

Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet

Budapest, Ungari

Chafea

Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusamet

Luxembourg, Luksemburg

CPVO

Ühenduse Sordiamet

Angers, Prantsusmaa

EACEA

Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus

Brüssel, Belgia

EASA

Euroopa Lennundusohutusamet

Köln, Saksamaa

EASME

Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusamet

Brüssel, Belgia

EASO

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet

Valletta, Malta

EBA

Euroopa Pangandusjärelevalve

London, Ühendkuningriik

ECDC

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus

Stockholm, Rootsi

ECHA

Euroopa Kemikaaliamet

Helsingi, Soome

EEA

Euroopa Keskkonnaamet

Kopenhaagen, Taani

EFCA

Euroopa Kalanduskontrolli Amet

Vigo, Hispaania

EFSA

Euroopa Toiduohutusamet

Parma, Itaalia

EIGE

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut

Vilnius, Leedu

EIOPA

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve

Frankfurt, Saksamaa

EIT

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut

Budapest, Ungari

EMA

Euroopa Ravimiamet

London, Ühendkuningriik

EMCDDA

Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus

Lissabon, Portugal

EMSA

Euroopa Meresõiduohutuse Amet

Lissabon, Portugal

ENISA

Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet

Heraklion, Kreeka

ERA

Euroopa Liidu Raudteeamet

Valenciennes, Prantsusmaa

ERCEA

Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet

Brüssel, Belgia

ESMA

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve

Pariis, Prantsusmaa

ETF

Euroopa Koolitusfond

Torino, Itaalia

EUIPO

Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet

Alicante, Hispaania

eu-LISA

Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet

Tallinn, Eesti

EU-OSHA

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur

Bilbao, Hispaania

Euratom

Euratomi Tarneagentuur

Luxembourg, Luksemburg

Eurofound

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond

Dublin, Iirimaa

Eurojust

Euroopa Õigusalase Koostöö Üksus

Haag, Madalmaad

Europol

Euroopa Politseiamet

Haag, Madalmaad

FRA

Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet

Viin, Austria

Frontex

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet

Varssavi, Poola

GSA

Euroopa GNSSi Agentuur

Praha, Tšehhi Vabariik

INEA

Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusamet

Brüssel, Belgia

REA

Teadusuuringute Rakendusamet

Brüssel, Belgia

SRB

Ühtne Kriisilahendusnõukogu

Brüssel, Belgia

KOKKUVÕTE

Euroopa Kontrollikoda auditeeris 41 Euroopa organi ja asutuse (edaspidi „ameti“) eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruandeid ja nende aluseks olevaid tehinguid. Kontrollikoda väljastas märkusteta järeldusotsuse kõikide ametite, välja arvatud ühe (EASO), raamatupidamise aastaaruannete ja nende aluseks olevate tehingute kohta.

Kuigi ametite raamatupidamise aastaaruanded andsid nende finants- ja majandusseisundist õiglase ülevaate ning aruannete aluseks olevad tehingud olid enamikul juhtudest seaduslikud ja korrektsed, oleks neid võimalik veelgi parandada, nagu märgiti kontrollikoja mõningate aruannete asjaolu rõhutamise ja muude asjaolude punktides ja kommentaarides auditileidude kohta, mis ei sea auditiarvamusi kahtluse alla.

Käesolev dokument sisaldab kokkuvõtet kõnealuste auditite tulemustest. Kokkuvõtte eesmärk on lihtsustada kontrollikoja iga-aastaste eriaruannete analüüsimist ja nende omavahelist võrdlemist. Kontrollikoja arvamused ja kommentaarid ning ametite vastused neile on esitatud vastavates iga-aastastes eriaruannetes. Käesolev kokkuvõte ei ole ei auditiaruanne ega arvamus.

KES ME OLEME

Kontrollikoda on ELi institutsioon, mis auditeerib ELi rahalisi vahendeid. Euroopa Kontrollikoja missioon on kaasa aidata ELi finantsjuhtimise parandamisele, edendada aruandekohustuse täitmist ja läbipaistvust ning tegutseda liidu kodanike finantshuvide sõltumatu kaitsjana. Kontrollikoja kui ELi sõltumatu välisaudiitori roll on kontrollida, kas ELi rahalised vahendid on õigesti arvutatud, kogutud ja kasutatud vastavalt asjakohastele õigusnormidele ning kas nendega saavutati kuludele vastav tulu. Nende volituste raames kontrollib kontrollikoda igal aastal kõigi ELi institutsioonide ja asutuste raamatupidamise aastaaruandeid ja nende aluseks olevaid tehinguid.

MIDA ME AUDITEERISIME

Üle kogu liidu paiknevad erinevat liiki ametid

Ametid on eraldiseisvad juriidilised isikud, mis on loodud teiseste õigusaktidega, et täita konkreetseid tehnilisi, teaduslikke või juhtimisülesandeid, mis aitavad ELi institutsioonidel poliitikat kavandada ja ellu viia. Ametid on liikmesriikides hästi nähtaval ning neil on oluline mõju Euroopa kodanike jaoks eluliselt tähtsate valdkondade (nagu tervishoid, ohutus, vabadus, turvalisus ja õigus) poliitikale, otsustusprotsessidele ja programmide elluviimisele. Sõltuvalt ülesannetest ja ülesehitusest võib eristada detsentraliseeritud asutusi, muid asutusi ja komisjoni rakendusameteid. Käesolevas kokkuvõttes osutatakse konkreetsetele ametitele nende nimetuste lühenditega, mis on esitatud kokkuvõtte alguses lühendite loetelus.

32-l detsentraliseeritud asutusel on tähtis roll ELi poliitikasuundade kavandamisel ja elluviimisel, eelkõige tehnilist, teaduslikku ja sisulist ja/või regulatiivset laadi ülesannete täitmisel. Nende eesmärk on võimaldada komisjonil keskenduda poliitika kujundamisele ning tugevdada mõlema poole tehnilise ja erialase oskusteabe koondamise abil ELi ja liikmesriikide valitsuste vahelist koostööd. Detsentraliseeritud asutused luuakse määramata ajaks ja paiknevad üle kogu ELi (vt joonis 1).

Ülejäänud kolm asutust on EIT, Euratom ja SRB. Budapestis asuv EIT on sõltumatu detsentraliseeritud ELi asutus, milles on liidu innovatsioonisuutlikkuse parandamiseks ühendatud teadusuuringute, äri- ja haridusvaldkodade ressursid. Luxembourgis asuv Euratom loodi Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu eesmärkide toetamiseks. Brüsselis asuv SRB on ELi pangandusliidu ühtse kriisilahenduskorra eest vastutav asutus. Selle missioon on tagada raskustes olevate pankade nõuetekohane kriisilahendus nii, et selle mõju ELi liikmesriikide ja muude riikide reaalmajandusele ning riigirahandusele oleks võimalikult väike.

Kuuele komisjoni rakendusametile on usaldatud ülesanded, mis on seotud ühe või enama liidu programmi haldamisega, ning need ametid on loodud kindlaks ajavahemikuks. Need ametid asuvad Brüsselis (EACEA, EASME, ERCEA, INEA, REA) ja Luxembourgis (Chafea).

Joonis 1

Ametite asukohad liikmesriikides

Image

Ametite eelarved ja rahastamine – eelarve kasv prioriteetsetes valdkondades ja omafinantseeringu suurem tähtsus

Enamikku ametitest rahastatakse peaaegu täielikult ELi üldeelarvest, ent mõningad ametid on kas osaliselt või täielikult isemajandavad (vt jaotust tabelis 1). ERA muudetakse hiljemalt 2019. aasta juunis osaliselt isemajandavaks.

Tabel 1

Ametite tüübid ja rahastamine

 

Rahastamine

peamiselt ELi üldeelarvest

peamiselt isemajandav

ELi eelarvest, liikmesriikide osamaksetest ja/või tasudest

(osaliselt isemajandavad)

Detsentraliseeritud asutused

24

2

CPVO, EUIPO

6

EASA, EBA, ECHA, EIOPA, EMA, ESMA

Muud asutused

2

EIT, Euratom

1

SRB

Komisjoni rakendusametid

6

EACEA, REA, ERCEA, EASME, INEA, Chafea

Ametite (välja arvatud SRB, millel on enda konkreetne mandaat ja mehhanism) 2016. aasta eelarve oli ca3,4 miljardit eurot (2015. aastal 2,8 miljardit eurot), mis moodustab ca2,4 % ELi 2016. aasta üldeelarvest (2015. aastal 2,0 %). Eelarve suurenemine puudutab peamiselt ameteid, mis tegelevad tööstuse, teadusuuringute ja energeetika (täiendavad 358 miljonit eurot) ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjadega (täiendavad 174 miljonit eurot). 3,4 miljardi euro suurusest eelarvest rahastati ELi eelarvest ca2,3 miljardit eurot ning tasudest ja liikmesriikide, EFTA liikmesriikide ja teiste poolte otsestest osamaksetest ca miljard eurot.

Ühtse kriisilahendusmehhanismi määrusega ühtse kriisilahenduskorra toetamiseks asutatud SRB eelarve sisaldas 11,8 miljardi euro ulatuses krediidiasutuste osamakseid, mille eesmärk on ühtse kriisilahendusfondi täielik loomine aastaks 2023.

Ametite, sh SRB 2016. aasta kogueelarve suurus oli ca15,2 miljardit eurot. Üksikasjalik teave auditeeritud ametite eelarvete kohta on esitatud I lisas.

Joonis 2

Ametite rahastamisallikad 2016. aastal

Image

Joonis 3

Ametite eelarved miljonites eurodes

Image

Töötajate arvu suurenemine prioriteetsetes valdkondades

2016. aasta lõpu seisuga töötas ametites kokku 10 364 töötajat (2015. aastal 9 848), (1), (2). Sarnaselt eelmise aastaga suurenes töötajate arv kõige rohkem ametites, mis tegelesid tööstuse, teadusuuringute ja energeetikaga (110), kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjadega (177) ning majandus- ja rahaküsimustega (85). Üksikasjalik teave auditeeritud ametite töötajate arvu kohta on esitatud I lisas.

Auditikord

Euroopa Liidu toimimise lepingu (3) artiklis 287 sätestatakse, et kontrollikoda kontrollib ka kõigi liidu loodud organite või asutuste tulude ja kulude raamatupidamiskontosid niivõrd, kuivõrd asjasse puutuv asutamisakt sellist kontrolli ei välista. Kontrollikoda auditeeris sel eesmärgil 41 ameti 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruandeid ning nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust ning esitas nende kohta auditiarvamused.

Kehtivas õigusraamistikus sätestatud ametite raamatupidamise aastaaruannete auditeerimise kord on esitatud tabelis 2.

Tabel 2

Ametite raamatupidamise aastaaruannete auditeerimise kord

Asutused,

mida kontrollis

Euroopa Kontrollikoda

audiitorühing ja kontrollikoda

Detsentraliseeritud asutused

2

30

Muud asutused

1 (4)

2

Rakendusametid

6

 

Vastavalt ELi finantsmääruse (5) artikli 208 lõikele 4 ja ELi ametite raamfinantsmääruse (6) artikli 107 lõikele 1 kontrollis 32 ELi ameti raamatupidamise aastaaruandeid sõltumatu välisaudiitor (audiitorühing). Kontrollikoda vaatas audiitorühingute töö üle vastavalt rahvusvahelistele auditeerimisstandarditele. See andis kontrollikojale piisava kindluse, et toetuda raamatupidamise aastaaruannete usaldusväärsust käsitlevate auditiarvamuste avaldamisel audiitorühingute tööle. Ülejäänud üheksa ameti puhul auditeeris raamatupidamise aastaaruannete usaldusväärsust ainult kontrollikoda. Nagu varasematel aastatel, oli kontrollikoda ainuvastutav kõigi ametite raamatupidamise aastaaruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse auditeerimise eest.

Lisaks kontrollikoja auditeeritud ametitele on veel kolm kaitsevaldkonnas tegutsevat asutust (Euroopa Kaitseagentuur, Euroopa Julgeoleku-uuringute Instituut ja Euroopa Liidu Satelliidikeskus), mis kuuluvad nõukogu vastutusalasse ning mida rahastatakse liikmesriikide osamaksetest. Neid asutusi ei auditeeri kontrollikoda, vaid muud sõltumatud välisaudiitorid. Kontrollikoja 2014. aasta ülevaatearuandes (7) ELi aruandekohustuse ja avaliku sektori auditi kohta leiti, et nimetatud asutuste jaoks erinevate auditimandaatide kehtestamiseks ei olnud ühtegi mõjuvat põhjust.

KONTROLLIKOJA LEIUD

Märkuseta arvamused kõigi ametite raamatupidamise aastaaruannete usaldusväärsuse kohta

Kontrollikoja hinnangul kajastavad 41 ameti lõplikud raamatupidamise aastaaruanded kõigis olulistes aspektides õiglaselt nende finantsolukorda 31. detsembri 2016. aasta seisuga ning finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt kohaldatavate finantsmääruste sätetele ja komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

Märkuseta arvamused kõigi ametite (v.a EASO) raamatupidamise aastaaruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

Kontrollikoja hinnangul on 40 ameti 2016. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

Kontrollikoda avaldas EASO raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta märkusega arvamuse. See puudutab kahte hankemenetlust, mille puhul riigihanke-eeskirjade täitmine oli ebapiisav.

Kontrollikoja esile tõstetud olulised teemad

Kahe Londonis asuva ameti (EBA ja EMA) kohta esitas kontrollikoda asjaolu rõhutavad lõigud (8), mis puudutasid Ühendkuningriigi otsust Euroopa Liidust lahkuda. EBA ja EMA raamatupidamise aastaaruanded ja nendega seonduv teave oli koostatud nende allkirjastamise kuupäeval olemas olnud piiratud andmete alusel ja need ei sisaldanud usaldusväärset prognoosi kulude kohta, mis tulenevad ameti tegevuse eesseisvast lõpetamisest Ühendkuningriigis ja ameti mujale kolimisest. Samuti osutas kontrollikoda Ühendkuningriigi EList lahkumisega seotud tulude vähenemise ohule ning riskile, et nende ametite kolimise tagajärjel kaovad eksperditeadmised, mis ohustab omakorda ametite talitluspidevust.

Kontrollikoda esitas seitse muu asjaolu lõiku  (9) selle kohta, kuidas Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumine võib mõjutada mitme Londonis asuva ameti tulusid ja tegevust. Ühendkuningriigis tulutoova tegevuse vähenemise otsese tulemusena võivad CPVO, EASA, ECHA, EIOPA, ESMA ja EUIPO tulud väheneda. GSA juhib Ühendkuningriigis asuvaid tehnilisi üksusi, mille staatust ei ole veel kindlaks määratud.

SRB puhul esitas kontrollikoda muud asjaolu rõhutava lõigu krediidiasutuste poolt ühtsesse kriisilahendusfondi tehtavate osamaksete arvutamiseks paika pandud kontrolliraamistiku kohta. Kontrollikoda juhtis tähelepanu asjaolule, et fondi osamaksete suuruse arvutavad krediidiasutuste poolt kriisilahendusnõukogule esitatud teabe põhjal riiklikud kriisilahendusasutused. Ühtse kriisilahendusmehhanismi määrus ei sätesta aga teabe usaldusväärsuse tagamiseks vajalikku põhjalikku ja järjekindlat kontrolliraamistikku. Lisaks märgib kontrollikoda, et osamaksete arvutamiseks õigusraamistikus sätestatud metoodika on väga keeruline ja seab seetõttu ohtu nende täpsuse. Kriisilahendusnõukogu ei saa ka avaldada üksikasju krediidiasutuste osamaksete riskipõhise arvutamise kohta, kuna arvutused on üksteisega seotud ja sisaldavad krediidiasutuste kohta konfidentsiaalset infot. See mõjutab negatiivselt arvutuste läbipaistvust.

Kontrollikoda esitas ka muu asjaolu lõigud EIT teadmis- ja innovaatikakeskuste juriidiliste isikute korraldatud hankemenetlustes leitud puuduste ning selle kohta, et EIT inimvara on suurenenud töökoormuse täitmiseks liiga väike.

CdT kohta esitas kontrollikoda muu asjaolu lõigu selle kohta, et mitu ametit kasutavad üha rohkem asutusesisest tõlkimist ja muid alternatiivseid tõlkimisvõimalusi. See tähendab, et CdT potentsiaali ei kasutata täies ulatuses ning et süsteemide arendamise ja jooksvad kulud Euroopa tasandil on kahekordsed. See, et muud ametid kasutavad üha rohkem alternatiivseid tõlkimislahendusi, seab ohtu CdT ärimudeli.

Kontrollikoja muud eri valdkondade auditileiud

Samuti esitas kontrollikoda 34 ameti (2015. aastal 37) kohta 115 auditileidude kommentaari (2015. aastal 90), millega rõhutatakse parandamist vajavaid olulisi küsimusi. Ülevaade iga ameti kohta esitatud kommentaaridest on toodud II lisas.

Inimvara – teatud juhtudel muret tekitav teema

Piisav töötajate arv on keskse tähtsusega, et tagada ametite stabiilsus, tõhusus ja võime projekte ellu viia. Kontrollikoda leidis, et seitsmes ametis oli inimvara haldamise ja muid töötajatega seotud probleeme, sh suur tööjõu voolavus, puudulikud värbamismenetlused ja täitmata ametikohad, mida pikka aega täideti ajutiste töötajatega.

Kolmel ametil (Frontex, CEPOL ja BEREC) oli raskusi vajaliku profiiliga töötajate leidmisega, mis osaliselt tuleneb palgale kohaldatavast asukohariigi paranduskoefitsiendist (vastavalt 66,7 %, 69 % ja 76,5 %). Sobivate kandidaatide leidmisel oli asukohariigist värvatud töötajate arv võrreldes teistest liikmesriikidest värvatud töötajate arvuga ebaproportsionaalselt suur. Kandidaatide ligimeelitamiseks võttis Frontex tööle 14 töötajat kõrgemale palgaastmele, kui oli personalieeskirjades lubatud. Ülejäänud kahe ameti tööjõu voolavus oli suur ning see võib avaldada mõju nende talitluspidevusele ja ametite võimele oma töökavades ette nähtud tegevusi ellu viia. CEPOLi puhul on värbamisega seotud probleemide lisapõhjuseks asjaolu, et amet peab värbamisel konkureerima ühe teise Budapestis asuva ELi asutusega (EIT).

Kolmel ametil (EMA, EIT, ECDC) oli korralduslikke probleeme. Alates 2014. aastast on EMAs tehtud kaks suurt ümberkorraldust, muu hulgas toimus kõrgema ja keskastme juhtide ametikohtade sisemine ümberjagamine. IT ja halduse valdkondade põhitöötajate ümberpaigutamine ei olnud edukas ning seadis märkimisväärsesse ohtu ameti ja selle tegevuse stabiilsuse. Alates EIT loomisest aastal 2008 kuni juulini 2014 vahetus instituudi direktor neljal korral. Alates augustist 2014 on direktori ametikoht ning alates veebruarist 2013 veel üks juhikoht täidetud ajutiste kohusetäitjatega, mis on vastuolus personalieeskirjades ajutise kohusetäitja ametiajaks sätestatud maksimaalse üheaastase perioodiga. See põhjustab sidusrühmadele ebakindlust ja ohustab strateegilist järjepidevust. ECDC direktori kohusetäitja määrati ametisse mais 2015 ning ta oli 31. detsembril 2016. aastal veel endiselt ametis, mis on kauem kui ette nähtud ühe aasta pikkune ametiaeg. Selle ajutise töötaja ametisse nimetamise tõttu on tulnud ka muude töötajatega sõlmida 15 täiendavat ajutist lepingut.

Riigihanked on endiselt kõige enam vigadest mõjutatud valdkond

Riigihangete aluspõhimõte on tagada ettevõtjate konkurents, et saada majanduslikult soodsaim pakkumus läbipaistval, objektiivsel ja järjepideval viisil ning kohaldades kehtivat õigusraamistikku. Kontrollikoja iga-aastastes eriaruannetes EASO, EMCDDA, eu-LISA, EMA ja BERECi kohta leiti, et ametid ei täitnud täielikult finantsmääruses sätestatud riigihankepõhimõtteid ja -eeskirju. Kommentaarides käsitletakse peamiselt hankedokumentides sisalduvaid puudusi, ettevõtjate valikukriteeriumide mittetäitmist, ametlike menetluste puudumist ning edukaks tunnistamise ja lepingute allkirjastamise eest vastutava selge volitatud eelarvevahendite käsutaja puudumist.

Kontrollikoda tunnustas asjaolu, et ametid kasutasid toodete ja teenuste hankimiseks üha rohkem institutsioonidevahelisi raamlepinguid, mille tulemusel tugevdati haldustõhusust ja saavutati mastaabisääst. 2014. aastal ühe töövõtja ning komisjoni poolt mitme institutsiooni ja ameti nimel sõlmitud institutsioonidevahelise raamlepingu (tarkvara, IT-litsentside ja -teenuste ostmine) elluviimine vähemalt kolme ameti poolt (EMA, EEA, EASO) ei olnud optimaalne. Töövõtja tegutseb vahendajana institutsioonide ja ametite ning nende vajaduste rahuldamiseks sobivate tarnijate vahel. Vahendamisteenuse eest on raamlepingu sõlminud töövõtjal õigus lisada tarnijate hindadele 2–9 protsenti. Kontrollikoda täheldas selle raamlepingu raames auditeeritud maksete puhul, et hindu ja lisatasusid ei võrreldud alati tarnijate hinnapakkumiste ja töövõtjale esitatud arvetega, et raamlepingu rakendamine ei taganud alati piisavat konkurentsi ega majanduslikult kõige soodsama lahenduse valimist.

Riigihankemenetluste puhul leiti puudusi ka sisekontrollides. Nelja ameti puhul (EASO, EIT, EMSA, EIGE) leiti viiel korral, et nõrgad kontrollid olid põhjustanud ebatõhusust, nt hankemenetluse ajal hankevajaduste alahindamise tõttu.

Kuigi kontrollikoja iga-aastane ametite auditeerimine ei keskendu tulemuslikkuse aspektidele, eeldatakse, et kontrollikoja audiitorid pööravad tähelepanu ka puuduliku tulemuslikkuse ja finantsjuhtimisega seotud riskidele. Kuue ameti (eu-LISA, Frontex, EU-OSHA, EEA, BEREC, EUIPO) seitsmel juhul juhtis kontrollikoda tähelepanu mitteoptimaalsele riigihangete korrale, mis seadis ohtu kuludele vastava tulu saamise, ning lepingute rakendamise järelevalves esinevatele puudustele.

Hoolimata paljudest sarnastest tegevustest on ametite IT-maastik erinev

Ametite põhitegevus on erinev ning selleks vajatakse asjakohaseid ja vahel ka spetsiaalselt kohandatud IT-lahendusi. Peamisi põhi- ja haldustegevusega seotud tegevusi viiakse ellu sama õigusraamistiku alusel, mis näitab, et neil peaksid olema sarnased menetlused, mida võiks toetada sarnaste IT-lahendustega. Kuigi ametitel on sarnase eelarve haldamise ja raamatupidamissüsteemide kasutamine väga hästi edenenud, kasutatakse teistes olulistes valdkondades (nagu personalijuhtimine ja hangete/lepingute haldamine) endiselt paljusid erinevaid IT-lahendusi. Ametid peaksid kaaluma IT-lahenduste veel suuremat ühtlustamist ka neis valdkondades, kuna lisaks kulutõhususe suurendamisele vähendataks ka sisekontrolliriske ja tõhustataks IT juhtimist.

Võimalik oleks saavutada ka muud kasu, nt ühtlustatum juhtimis- ja sidusrühmadele edastatav aruandlus ning auditi tõhususe suurendamiseks automatiseeritumate menetluste kasutuselevõtt. ELi ametite võrgustik edendab neis küsimustes veelgi ametitevahelist koostööd ning teeb koostööd komisjoni ja ka kontrollikojaga (välisauditit puudutavate küsimuste puhul).

Joonis 4

Ametite erinevad IT-lahendused

Inimvara haldamise süsteemid

Image

Hangete/lepingute haldamise süsteemid

Image

EMA IT-nõustamist ja projektijuhtimist tuleks parandada

Lisaks kõiki ameteid hõlmavale standardsele iga-aastasele audititööle uuris kontrollikoda IT-konsultantide värbamist EMAs kahe suurprojekti puhul (Pharmacovigilance ja Clinical Trials), millega amet täidab õigusaktidest tulenevat kohustust luua keerukad ja ulatuslikku IT-alast arendamist vajavad Euroopa-ülesed võrgusüsteemid. Kuna asutusesiseste eksperditeadmiste laiendamiseks ei suurendatud EMA ametikohtade loetelu, ostis amet eksperditeadmisi sisse nende valdkondade konsultatsioonifirmadelt, mistõttu sõltus amet peaaegu täielikult välisekspertidest.

Samuti leidis kontrollikoda, et nii keerukate suurprojektide jaoks sobivat metoodikat ei olnud enne projektide käivitamist paika pandud ja see võis mõjutada juhtkonna suutlikkust projekte juhtida, nende üle järelevalvet teha ja nende ühtlustatust tagada. EMA jätkas asjakohase metoodika välja töötamist ning viimane uuendus võeti kasutusele 2016. aasta septembris.

EMA suutlikkus konsultantide tegevust hallata ja teha järelevalvet tulemuste kvaliteedi üle oli kasutatavate konsultatsioonilepingute olemuse (aeg ja rahalised vahendid) tõttu piiratud. Seda pärssis ka asjaolu, et osa konsultatsiooniprotsessist toimub ameti ruumidest väljaspool ja teises liikmesriigis. EMA-l on projektide elluviimisel esinenud viivitusi ning kulude suurenemist. Projekti ulatuse, eelarve ja tähtaegade sage muutmine oli peamiselt põhjustatud muutuvatest süsteeminõuetest, mis omakorda olid tingitud liikmesriikide muutunud vajadustest. Esialgu puudub kindlus lõplike kulude ja IT-süsteemide käivitamisaegade suhtes.

Kontrollikoda kavatseb EMA konsultatsiooniteenuste katseauditiga saadud teadmisi, kogemusi ja täiustatud metoodikat tulevikus võimaluse korral uuesti ära kasutada.

Eelarve haldamine paraneb, kuid on ka erandeid

Eelarve täitmise alal esitatud kommentaaride arv vähenes 2016. aastal märkimisväärselt, kuid kõige sagedamaks kommentaariks on endiselt kulukohustustega seotud assigneeringute järgmisse eelarveaastasse ülekandmise kõrge määr, mis puudutas 23 ametit. Nende ülekandmiste põhjuseks on aga tavaliselt tegevuse mitmeaastane iseloom. Kontrollikoda soovitas mitmel ametil kaaluda liigendatud eelarveassigneeringute kasutuselevõttu. Liigendatud eelarveassigneeringud on finantsmäärusega ette nähtud vahend selliste olukordade lahendamiseks.

Varasematest aastatest üle kantud eelarveassigneeringute tühistamist, mis viitab eelarvevajaduste ülehindamisele ja seega puudulikule planeerimisele, esines neljal juhul (Frontex, CPVO, Chafea, EASME).

Vastusena ELi praegusele rändekriisile suurendati oluliselt Frontexi ja EASO ülesandeid. Selle tulemusel oli EASO 2016. aasta lõplik eelarve eelmise aasta omast kolm korda suurem ja Frontexi oma 75 % suurem. Mõlemal ametil oli olulisi haldus- ja tegevusalaseid raskusi ning neil oli suur surve kohe tulemusi saada, ehkki süsteemide ja menetluste kohandamiseks ning uute töötajate värbamiseks oli aega vähe. Selle tagajärjel oli neil probleeme eelarveaasta jooksul täiendavate rahaliste vahendite ära kasutamisega, mis põhjustas oluliselt suuri tühistamisi (Frontex) ja ülekandmisi (EASO). Mitmel juhul oli see üks põhjus, miks eelarve ja hanke-eeskirju ei täidetud ja esines probleeme komisjoni või toetusesaajatega sõlmitud toetuslepingute optimaalsel täitmisel.

Välishindamised on üldiselt positiivsed

Kontrollikoda viitas esimest korda (kuuel juhul) sõnaselgelt ametite tegevuse ja üldise tulemuslikkuse välishindamiste tulemusele. Hindamistulemused olid üldiselt positiivsed ja ametid koostasid tegevuskavad neis hindamisaruannetes tõstatatud probleemide lahendamiseks. Kuigi enamiku ametite asutamismäärustes on sätestatud perioodiline välishindamiste tegemine (tavaliselt iga nelja kuni kuue aasta tagant), leidis kontrollikoda, et kuue ameti (EASO, eu-LISA, ETF, ENISA, EIGE, REA) asutamismäärused ei sisaldanud seda sätet ning see probleem tuleks lahendada. Samuti märkis kontrollikoda, et EMA asutamismäärus näeb ette välishindamise tegemise iga kümne aasta tagant, mis on liiga pikk aeg, et anda sidusrühmadele tulemuslikkuse kohta mõjusat tagasisidet.

Komisjoni siseauditi talituse audititulemused annavad põhjalikuma ülevaate

Audititulemustest põhjalikuma ülevaate pakkumiseks viitas kontrollikoda 2016. aastal esimest korda komisjoni siseauditi talituse tehtud auditijäreldustele. Kokku viidati 14-le komisjoni siseauditi talituse auditiaruandele. Kõigil juhtudel leppisid ametid ja komisjoni siseauditi talitus parandusmeetmete võtmise kava.

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetakse parandusmeetmeid enamikul juhtudest vastavalt kavandatule

Vajaduse korral esitas kontrollikoda eduaruande ametite poolt eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmete kohta. III lisast selgub, et 140-st 2015. aasta lõpu seisuga sulgemata kommentaarist (2014. aastal 134) enamiku puhul viidi parandusmeetmed 2015. aastal lõpule või need olid töös.

Joonis 5

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Image


(1)  Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

(2)  2015. aasta töötajate arvu ajakohastati ametite edastatud andmete põhjal.

(3)  ELT C 326, 26.10.2012, lk 47.

(4)  Arvestades Euratomi Tarneagentuuri piiratud ressursse ja tegevust, auditeerib seda üksnes kontrollikoda.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(6)  Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1271/2013 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42).

(7)  Kontrollikoja ülevaatearuanne – lüngad, kattuvused ja väljakutsed: ELi aruandekohustuse ja avaliku sektori auditeerimiskorra ülevaade

(8)  Asjaolu rõhutavates lõikudes juhitakse tähelepanu teemadele, mis on lugejale aruande mõistmiseks keskse tähtsusega.

(9)  Muu asjaolu lõikusid kasutatakse nende oluliste küsimuste edastamiseks, mis ei ole raamatupidamise aastaaruandes esitatud või avaldatud.


I LISA

Ametite eelarve ja personal (1)

 

 

Eelarve (2)

Personal (3)

 

Euroopa Parlamendi alalised komisjonid

Vastutav peadirektoraat

Poliitikavaldkond

2015

2016

2015

2016

(miljonites eurodes)

(miljonites eurodes)

Detsentraliseeritud asutused

eu-LISA

Kodanikuvabadused, justiits- ja siseasjad

HOME

Siseasjad

71,7

82,3

134

144

EASO

HOME

Siseasjad

15,9

53,0

93

125

Frontex

HOME

Siseasjad

143,3

251,0

309

365

EMCDDA

HOME

Siseasjad

18,5

15,4

100

101

Europol

HOME

Siseasjad

95,0

104,0

666

737

FRA

JUST

Õigusküsimused

21,6

21,6

107

105

CEPOL

HOME

Siseasjad

8,8

10,3

41

51

Eurojust

JUST

Õigusküsimused

33,8

43,5

246

245

EBA

Majandus- ja rahaküsimused

FISMA

Finantsteenused ja kapitaliturud

33,4

36,5

156

161

EIOPA

FISMA

Finantsteenused ja kapitaliturud

20,2

21,8

133

139

ESMA

FISMA

Finantsteenused ja kapitaliturud

36,8

39,4

202

204

SRB (4)

FISMA

Finantsteenused ja kapitaliturud

22,0

11 865

108

180

EU-OSHA

Tööhõive ja sotsiaalküsimused

EMPL

Tööhõive ja sotsiaalküsimused

16,9

16,7

65

65

Cedefop

EAC

Haridus ja kultuur

18,4

18,0

123

122

Eurofound

EMPL

Tööhõive ja sotsiaalküsimused

21,2

20,8

111

104

ETF

EAC

Haridus ja kultuur

21,0

21,0

129

130

CDT

Kirjaliku tõlke peadirektoraat

Keeletalitused

49,6

50,5

218

225

ECDC

Keskkond-, rahvatervis ja toiduohutus

SANTE

Tervishoid ja tarbijakaitse

58,5

58,2

260

260

ECHA

GROW

Ettevõtlus

114,8

110,1

572

578

EEA

ENV

Keskkond

49,2

50,5

219

208

EFSA

SANTE

Tervishoid ja tarbijakaitse

78,8

79,5

434

443

EMA

SANTE

Tervishoid ja tarbijakaitse

304,0

305,0

775

768

EFCA

Kalandus

MARE

Merendus- ja kalandus

9,2

10,0

64

64

CPVO

Tööstus, teadusuuringud ja energeetika

SANTE

Põllumajandus ja maaelu areng

14,7

16,1

46

44

Euratom (4)

ENER & RTD

Energeetika ja innovatsioon

0,1

0,1

17

17

ACER

ENER

Energeetika

11,3

15,9

80

103

GSA

GROW

Ettevõtlus

363,8

626,4

139

160

EIT

EAC

Innovatsioon ja tehnoloogia

232,0

283,0

50

59

ENISA

CNECT

Ühtne digitaalne turg

10,0

11,0

69

69

EUIPO

GROW

Siseturg

384,2

421,3

848

910

BEREC

CNECT

Ühtne digitaalne turg

4,0

4,2

26

27

EASA

Transport ja turism

MOVE

Liikuvus ja transport

185,4

193,4

779

774

EMSA

MOVE

Liikuvus ja transport

64,8

71,1

246

246

ERA

MOVE

Liikuvus ja transport

26,3

27,5

157

155

EIGE

Naiste õigused ja sooline võrdõiguslikkus

JUST

Õigusküsimused

7,9

7,8

42

45

Rakendusametid

EACEA

 

EAC & CNECT & HOME & ECHO

Haridus ja kultuur

46,9

49,1

441

442

REA

 

RTD & EAC & GROW & HOME & CNECT & AGRI

Teadusuuringud ja innovatsioon

54,6

62,9

618

628

ERCEA

 

RTD

Teadusuuringud ja innovatsioon

39,6

42,6

417

461

EASME

 

ENTR & RTD & & ENR & ENV & CLIMA & CNECT & MARE

Energeetika, ettevõtlus ja innovatsioon

36,4

35,8

373

417

INEA

 

MOVE & ENER & CNECT & RTD

Liikuvus ja transport

18,4

21,7

186

225

Chafea

 

SANTE & JUST & AGRI

Tarbijakaitse

7,4

8,7

49

58

Kokku

 

 

 

2 770,40

15 182,70

9 848

10 364

Ilma SRB fondi eelarveta

 

 

 

2 770,04

3 382,70

9 848

10 364


(1)  Allikas: ametite edastatud andmed.

(2)  Eelarve arvandmed põhinevad maksete assigneeringutel.

(3)  Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

(4)  SRB ja Euratom ei ole ELi raamatupidamisarvestusse konsolideeritud.


II LISA

Kontrollikoja kommentaarid, milles ei seata esitatud arvamusi kahtluse alla

 

 

Kommentaare kokku

Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsus

Tehingute seaduslikkus/korrektsus

Sisekontrollimehhanismid

Eelarve täitmine

Usaldusväärne finantsjuhtimine / tulemuslikkus

Muud kommentaarid

 

 

Hankemenetlused

Värbamine, edutamised ja palgad

Muu

Hankemenetlused

Lepingute rahalise rakendamise järelevalve

Muu

Komisjoni siseauditi talituse leiud

Ülekandmiste suur osakaal

2015. aasta ülekandmiste tühistamise suur osakaal

Muu

Hankemenetlused

Personalijuhtimine

Välishindamise kommentaarid

Muu

Välishindamisele ei ole tulemuslikkuse nõuet kehtestatud

Personal

Muu

 

Detsentraliseeritud asutused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1

CEPOL

2

 

 

 

 

 

 

 

 

1

 

 

 

 

 

 

 

1

 

2

EASO

11

 

1

 

 

1

1

3

1

1

 

 

 

 

1

2

 

 

 

3

EMCDDA

2

 

1

 

 

 

 

 

1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4

eu-LISA

7

 

1

 

 

 

 

 

1

1

 

 

2

 

1

1

 

 

 

5

Eurojust

1

 

 

 

 

 

 

 

 

1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

6

Europol

1

 

 

 

 

 

 

 

 

1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

7

FRA

2

 

 

 

 

 

 

1

 

1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

8

Frontex

9

 

 

1

1

 

 

 

 

1

1

 

1

 

 

1

 

2

1

9

EBA

0

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

10

EIOPA

0

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

11

ESMA

0

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

12

SRB

6

1

 

 

 

 

 

 

 

1

 

3

 

 

 

 

 

1

 

13

CdT

1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1

 

 

 

 

 

 

 

14

Cedefop

0

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

15

ETF

2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1

 

 

 

1

16

EU-OSHA

3

 

 

 

 

 

 

 

 

1

 

 

1

 

 

 

1

 

 

17

Eurofound

4

 

 

1

 

 

 

 

1

1

 

 

 

 

 

 

1

 

 

18

ECDC

3

 

 

1

 

 

 

 

1

1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

19

ECHA

3

 

 

 

 

 

 

 

1

1

 

 

 

 

 

 

1

 

 

20

EEA

3

 

 

 

 

 

 

1

1

 

 

 

1

 

 

 

 

 

 

21

EFSA

1

 

 

 

 

 

 

 

1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

22

EMA

8

1

1

 

 

 

1

 

 

 

 

 

 

1

 

3

1

 

 

23

EFCA

0

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

24

ACER

2

 

 

 

 

 

 

 

1

1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

25

BEREC

5

 

1

1

 

 

 

 

 

 

 

 

1

 

 

 

1

1

 

26

CPVO

3

 

 

 

 

 

 

 

 

1

1

 

 

 

 

 

1

 

 

27

EIT

7

 

 

 

 

1

 

 

1

1

 

 

 

 

 

2

 

1

1

28

ENISA

3

 

 

 

 

 

 

 

 

1

 

 

 

1

1

 

 

 

 

29

EUIPO

3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1

1

 

 

 

 

 

1

30

Euratom

0

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

31

GSA

3

 

 

 

 

 

 

 

1

1

 

 

 

 

 

 

 

 

1

32

EASA

2

 

 

 

1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1

33

EMSA

1

 

 

 

 

1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

34

ERA

0

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

35

EIGE

4

 

 

 

 

2

 

 

 

1

 

 

 

 

1

 

 

 

 

 

Rakendusametid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

36

Chafea

2

 

 

 

 

 

 

 

 

1

1

 

 

 

 

 

 

 

 

37

EACEA

2

 

 

 

 

 

 

1

 

1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

38

EASME

2

 

 

 

 

 

 

 

 

1

1

 

 

 

 

 

 

 

 

39

ERCEA

3

 

 

 

 

 

 

1

1

1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

40

INEA

1

 

 

 

 

 

 

 

 

1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

41

REA

3

 

 

 

 

 

 

 

2

 

 

 

 

 

1

 

 

 

 

Vahesumma:

115

2

5

4

2

5

2

7

14

23

4

5

7

2

6

9

6

6

6

Kokku:

11

28

32

24

18


III LISA

Parandusmeetmete võtmise seis – kontrollikoja kommentaarid, milles ei seata esitatud arvamusi kahtluse alla

 

Kokku

Lõpetatud

Pooleli

Alustamata

Parandusmeetmete võtmine ei ole vajalik

 

Detsentraliseeritud asutused

1

Frontex

11

2

7

1

1

2

Europol

2

1

 

 

1

3

eu-LISA

7

1

2

2

2

4

EASO

9

3

3

2

1

5

Eurojust

2

 

1

 

1

6

EMCDDA

1

 

1

 

 

7

FRA

1

 

 

 

1

8

CEPOL

2

1

 

 

1

9

EBA

3

 

1

 

2

10

EIOPA

2

1

 

 

1

11

ESMA

6

4

 

 

2

12

SRB

5

 

1

 

4

13

EU-OSHA

2

 

 

 

2

14

Cedefop

2

1

 

 

1

15

Eurofound

1

 

 

 

1

16

ETF

1

1

 

 

 

17

CDT

5

 

1

 

4

18

ECDC

4

 

1

 

3

19

ECHA

3

1

1

 

1

20

EEA

4

4

 

 

 

21

EFSA

2

1

1

 

 

22

EMA

4

1

3

 

 

23

EFCA

1

1

 

 

 

24

CPVO

6

 

3

1

2

25

ACER

2

 

 

1

1

26

GSA

7

1

5

 

1

27

ENISA

2

 

1

 

1

28

EUIPO

6

5

 

 

1

29

BEREC

4

2

 

1

1

30

EASA

2

1

 

 

1

31

EMSA

0

 

 

 

 

32

ERA

2

1

1

 

 

33

EIGE

1

 

 

 

1

 

Rakendusametid

34

EACEA

1

 

 

 

1

35

REA

0

 

 

 

 

36

ERCEA

1

 

 

 

1

37

EASME

4

1

 

 

3

38

INEA

1

 

 

 

1

39

Chafea

3

 

1

 

2

 

Muud asutused

40

EIT

17

2

10

2

3

41

Euratom

1

 

 

 

1

Kokku

140

36

44

10

50


6.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 417/25


ARUANNE

Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega

(2017/C 417/02)

SISSEJUHATUS

1.

Ljubljanas asuv Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (edaspidi „amet“) loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 713/2009 (1). Ameti peamised ülesanded on aidata liikmesriikide reguleerivatel asutustel täita liidu tasandil reguleerimisülesandeid, mida nad liikmesriigi tasandil täidavad, ning vajaduse korral kooskõlastada nende tegevust. Energiaturu terviklikkuse ja läbipaistvuse määrusega (2) on ametile (ning liikmesriikide reguleerivatele asutustele) antud täiendavaid kohustusi, mis puudutavad Euroopa energia hulgimüügituru järelevalvet.

2.

Tabelis esitatakse ameti peamised arvandmed (3).

Tabel

Ameti peamised arvandmed

 

2015

2016

Eelarve (miljonites eurodes)

11,3

15,9

Töötajate arv seisuga 31. detsember (4)

80

103

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

3.

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning ameti järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

ARVAMUS

4.

Kontrollikoda auditeeris:

a)

ameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (5) ja eelarve täitmise aruannetest (6)31. detsembril 2016. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)

raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

nagu sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 287.

Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsus

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

5.

Kontrollikoja hinnangul annab ameti raamatupidamise aastaaruanne 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta kohta kõikides olulistes aspektides õiglase pildi ameti finantsolukorrast 31. detsembri 2016. aasta seisuga, finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest lõppenud aastal vastavalt selle finantsmäärusele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud arvestuseeskirjadele. Viimased põhinevad rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditel.

Raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkus ja korrektsus

Tulud

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

6.

Kontrollikoja hinnangul on 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tulud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

Maksed

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

7.

Kontrollikoja hinnangul on 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad maksed kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

Juhtkonna ja majandusüksuse valitsemise eest vastutavate isikute kohustused

8.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 310–325 ja ameti finantsmäärusele vastutab juhtkond raamatupidamise aastaaruande koostamise ja esitamise eest vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditele ning raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest. Juhtkonna kohustused hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja esitamiseks vajalike sisekontrollimehhanismide kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulist väärkajastamist. Juhtkond vastutab ka selle eest, et finantsaruannetes kajastatud tegevus, finantstehingud ja teave oleks kooskõlas vastavate õigusaktidega. Ameti juhtkonnal on lõplik vastutus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest.

9.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkonna ülesanne hinnata ameti vastavust tegevuse jätkuvuse põhimõttele, avaldades tegevuse jätkuvusega seotud küsimused, kui see on asjakohane, ja lähtudes raamatupidamises tegevuse jätkuvuse põhimõttest.

10.

Isikud, kelle ülesandeks on majandusüksuse valitsemine, vastutavad majandusüksuse finantsaruandluse üle järelevalve tegemise eest.

Audiitori kohustused raamatupidamise aastaaruande ja selle aluseks olevate tehingute auditeerimisel

11.

Kontrollikoja eesmärk on saada piisav kindlus selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed, ning esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule või muudele asjaomastele eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavatele institutsioonidele kinnitav avaldus, mis kinnitab raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust. Piisav kindlus on väga suurt tõenäosust tähistav kindlus, kuid see ei taga, et oluline väärkajastamine või nõuete mittejärgimine auditi käigus alati avastatakse. Need võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majandusotsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

12.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Audiitor valib protseduurid, tuginedes oma hinnangule, sh hinnates aruandes pettusest või vigadest põhjustatud olulise väärkajastamise ja selle aluseks olevate tehingute Euroopa Liidu õigusraamistiku olulise nõuetele mittevastavuse riski. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks (kuid mitte arvamuse esitamiseks sisekontrollimehhanismide tulemuslikkuse kohta) võtab audiitor riskihinnangu tegemisel arvesse aruande koostamise ja õiglaseks esitamise ning selle alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud sisekontrollimehhanisme. Auditi käigus hinnatakse ka kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ja juhtkonna koostatud arvestushinnangute põhjendatust, samuti aruande üldist esituslaadi.

13.

Tulude puhul kontrollib kontrollikoda komisjonilt saadud toetust ning hindab ameti tasude ja muude tulude kogumise korda (kui amet on sellist tulu saanud).

14.

Kulude puhul auditeerib kontrollikoda maksetehinguid, kui kulud on kantud, kirjendatud ja heaks kiidetud. Ettemakseid auditeeritakse siis, kui vahendite saaja on nende korrakohast kasutamist tõendanud ning amet on need kas samal aastal või hiljem tasaarvestuse tegemisega heaks kiitnud.

15.

Käesoleva aruande ja kinnitava avalduse koostamisel võttis kontrollikoda arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd, mis hõlmas ameti raamatupidamise aastaaruande kontrollimist vastavalt ELi finantsmääruse (7) artikli 208 lõikes 4 sätestatud nõuetele.

16.

Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamust kahtluse alla.

KOMMENTAARID SISEKONTROLLIMEHHANISMIDE KOHTA

17.

2016. aasta mais avaldatud auditiaruandes rõhutas Euroopa Komisjoni siseauditi talitus vajadust täpsustada ülesandeid ja vastutusvaldkondi ning analüüsida hankeüksuse töökoormust, et muuta protsessid ja protseduurid tõhusamaks. Ühtlasi järeldati, et hangete kavandamist ja järelevalvet tuleb oluliselt parandada. Amet ja komisjoni siseauditi talitus koostasid parandusmeetmete võtmise kava.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

18.

Amet kandis järgmisse aastasse üle 4,9 miljonit eurot (86 %) III jaotise (tegevuskulud) kulukohustustega seotud assigneeringuid (2015. aastal 1,4 miljonit eurot ehk 59 %). Nagu eelmistel aastatel, olid ülekandmised peamiselt seotud energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse (REMIT) (8) rakendamisega. 2016. aastal kanti üle 4,7 miljonit eurot (2015. aastal 1,1 miljonit eurot). Amet kandis järgmisse aastasse üle miljon eurot (38 %) II jaotise (halduskulud) kulukohustustega seotud assigneeringuid (2015. aastal 0,8 miljonit eurot ehk 35 %).

19.

Suurenev ülekandmiste määr on muret tekitav ning vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega. See on otseselt seotud aasta lõpupoole lõpetatud hankemenetluste ja sõlmitud lepingute suure arvuga, mistõttu teenuste osutamine ja/või maksete tegemine jääb järgmisesse aastasse. 2016. aastal sõlmiti 299 lepingust 98 novembris ja detsembris (kogusummas 5 976 122,47 eurot ehk 40 % 2016. aastal sõlmitud lepingute kogumahust). Amet võiks kaaluda liigendatud eelarveassigneeringute kasutuselevõttu, mis kajastaksid paremini tegevuse mitmeaastast iseloomu ja vältimatuid viivitusi lepingute sõlmimise, teenuste osutamise ja maksete tegemise vahel.

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

20.

Ülevaade kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 12. septembri 2017. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Klaus-Heiner LEHNE


(1)  ELT L 211, 14.8.2009, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1227/2011 (ELT L 326, 8.12.2011, lk 1), mis annab ametile energia hulgimüügiturgudel toimuva kauplemise järelevalvega seotud olulised ülesanded.

(3)  Ameti pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on leitav selle veebisaidil www.acer.europa.eu.

(4)  Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: Euroopa Liidu Teatajas avaldatud eelarve.

(5)  Finantsaruanded sisaldavad bilanssi, tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, tähtsamate arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ja muud selgitavat teavet.

(6)  Eelarve täitmise aruanded sisaldavad kõiki eelarvetoiminguid koondavaid aruandeid ja selgitavaid lisasid.

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1227/2011 (ELT L 326, 8.12.2011, lk 1).


LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaarid

Parandusmeetmete võtmise seis

(lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)

2014

Ameti ja Sloveenia valitsuse vahel sõlmitud peakorterilepingu kohaselt luuakse Sloveenias Euroopa kool. Kuigi lepingu sõlmimisest on möödunud enam kui neli aastat, ei ole Euroopa kooli ikka veel loodud.

Alustamata

2015

Amet kandis järgmisse aastasse üle 1,36  miljonit eurot (59 %) III jaotise (tegevuskulud) kulukohustustega seotud assigneeringuid (2014. aastal 1,57  miljonit eurot ehk 62 %). Ülekandmised olid peamiselt seotud energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse (REMIT) rakendamisega (1,1  miljonit eurot), mis on keerukas mitmeaastane protsess. Amet kandis ka järgmisse aastasse üle 0,79  miljonit eurot ehk 35 % II jaotise (halduskulud) kulukohustustega seotud assigneeringuid (2014. aastal 0,98  miljonit eurot ehk 41 %); need olid peamiselt seotud uuringute ja teenustega, mis ei olnud 2015. aasta lõpuks veel valminud/osutatud.

E/K


AMETI VASTUS

18.

Vastavalt kokkuleppele siseauditi talitusega võttis amet edukalt meetmeid. Kuuest soovitusest on juba täidetud kaks väga olulist ja kolm olulist. Amet kavatseb täita viimase soovituse oktoobriks 2017.

19.

Amet tunnistab energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määrusega (REMIT) seotud investeeringute mitmeaastasest olemusest tulenevat assigneeringute ülekandmise kõrget määra, mis ei sobi kokku eelarve aastasuse põhimõttega. Ülekandmiste kõrge määr on tingitud lepingute aastatsüklist, mis algas 2013. aastal, kui amet sai aasta lõpus REMIT-projekti jaoks märkimisväärse lisaeelarve. Märgitakse siiski, et 2016. eelarveaasta REMITiga seotud kulude eelarvepeatüki kulukohustuste assigneering täideti 100 %. Amet analüüsib III jaotise liigendatud eelarveassigneeringute täitmist.

20.

Amet kaalub III jaotise liigendatud eelarveassigneeringute lisamist, et paremini kajastada teatud toimingute mitmeaastast olemust eelkõige REMITi valdkonnas, eeldusel et ametile antavad finantsvahendid on stabiilsed ja prognoositavad.


6.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 417/31


ARUANNE

elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti büroo eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos büroo vastusega

(2017/C 417/03)

SISSEJUHATUS

1.

Riias asuv Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti büroo (edaspidi „büroo“) asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1211/2009 (1). Büroo peamine ülesanne on pakkuda elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ametile (BEREC) professionaalseid ja haldusalaseid tugiteenuseid ning reguleerivate asutuste nõukogu juhtimisel koguda ja analüüsida teavet elektroonilise side kohta ning levitada liikmesriikide reguleerivates asutustes head reguleerimistava – näiteks ühiseid lähenemisviise, metoodikat ja juhiseid ELi reguleeriva raamistiku rakendamiseks.

2.

Tabelis esitatakse büroo peamised arvandmed (2).

Tabel

Büroo peamised arvandmed

 

2015

2016

Eelarve (miljonites eurodes (3)

4,0

4,2

Töötajate arv seisuga 31. detsember (4)

26

27

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

3.

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning büroo järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

ARVAMUS

4.

Kontrollikoda auditeeris:

a)

büroo raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (5) ja eelarve täitmise aruannetest (6)31. detsembril 2016. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)

raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

nagu sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 287.

Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsus

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

5.

Kontrollikoja hinnangul annab büroo raamatupidamise aastaaruanne 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta kohta kõikides olulistes aspektides õiglase pildi büroo finantsolukorrast 31. detsembri 2016. aasta seisuga, finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest lõppenud aastal vastavalt selle finantsmäärusele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud arvestuseeskirjadele. Viimased põhinevad rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditel.

Raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkus ja korrektsus

Tulud

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

6.

Kontrollikoja hinnangul on 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tulud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

Maksed

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

7.

Kontrollikoja hinnangul on 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad maksed kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

Juhtkonna ja majandusüksuse valitsemise eest vastutavate isikute kohustused

8.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 310–325 ja büroo finantsmäärusele vastutab juhtkond rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandardite kohase raamatupidamise aastaaruande koostamise ja esitamise ning raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest. Juhtkonna kohustused hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja esitamiseks vajalike sisekontrollimehhanismide kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulist väärkajastamist. Juhtkond vastutab ka selle eest, et finantsaruannetes kajastatud tegevus, finantstehingud ja teave oleks kooskõlas vastavate õigusaktidega. Büroo juhtkonnal on lõplik vastutus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest.

9.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkonna ülesanne hinnata büroo vastavust tegevuse jätkuvuse põhimõttele, avaldades tegevuse jätkuvusega seotud küsimused, kui see on asjakohane, ja lähtudes raamatupidamises tegevuse jätkuvuse põhimõttest.

10.

Isikud, kelle ülesandeks on majandusüksuse valitsemine, vastutavad majandusüksuse finantsaruandluse üle järelevalve tegemise eest.

Audiitori kohustused raamatupidamise aastaaruande ja selle aluseks olevate tehingute auditeerimisel

11.

Kontrollikoja eesmärk on saada piisav kindlus selle kohta, et büroo raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed, ning esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule või muudele asjaomastele eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavatele institutsioonidele kinnitav avaldus, mis kinnitab raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust. Piisav kindlus on väga suurt tõenäosust tähistav kindlus, kuid see ei taga, et oluline väärkajastamine või nõuete mittejärgimine auditi käigus alati avastatakse. Need võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majandusotsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

12.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Audiitor valib protseduurid, tuginedes oma hinnangule, sh hinnates aruandes pettusest või vigadest põhjustatud olulise väärkajastamise ja selle aluseks olevate tehingute Euroopa Liidu õigusraamistiku olulise nõuetele mittevastavuse riski. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks (kuid mitte arvamuse esitamiseks sisekontrollimehhanismide tulemuslikkuse kohta) võtab audiitor riskihinnangu tegemisel arvesse aruande koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks ning selle alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud sisekontrollimehhanisme. Auditi käigus hinnatakse ka kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ja juhtkonna koostatud arvestushinnangute põhjendatust, samuti aruande üldist esituslaadi.

13.

Tulude puhul kontrollib kontrollikoda komisjonilt saadud toetust ning hindab büroo tasude ja muude tulude kogumise korda (kui büroo on sellist tulu saanud).

14.

Kulude puhul auditeerib kontrollikoda maksetehinguid, kui kulud on kantud, kirjendatud ja heaks kiidetud. Kõiki makseliike, välja arvatud ettemaksed, auditeeritakse nende tegemise seisuga. Ettemakseid auditeeritakse siis, kui vahendite saaja on nende korrakohast kasutamist tõendanud ning büroo on need kas samal aastal või hiljem tasaarvestuse tegemisega heaks kiitnud.

15.

Käesoleva aruande ja kinnitava avalduse koostamisel võttis kontrollikoda arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd, mis hõlmas büroo raamatupidamise aastaaruande kontrollimist vastavalt ELi finantsmääruse artikli 208 lõikes 4 (7) sätestatud nõuetele.

16.

Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamust kahtluse alla.

KOMMENTAARID TEHINGUTE SEADUSLIKKUSE JA KORREKTSUSE KOHTA

17.

Märtsis 2016 käivitas büroo oma töötajate laste jaoks kooli leidmiseks hankemenetluse uue raamlepingu sõlmimiseks kahe olemasoleva rahvusvahelise kooliga Riias. Hanke tehnilises kirjelduses märgiti, et büroo sõlmib kahe pakkujaga ühe raamlepingu, lepingu sõlmimise kriteeriumides on aga öeldud, et kooli valiku üle otsustab lapsevanem. Sellest tulenevalt põhineb juulis 2016 allkirjastatud 400 000 euro suurune raamleping vastukäivatel kontseptsioonidel, mis tekitab õiguslikku ebakindlust büroole ja koolidele. Lisaks ei olnud antud juhul raamlepingu sõlmimine üldse vajalik.

18.

Üks töötaja määrati peale tema tegevusüksuse ümberliigitamist kohe kõrgema palgaastme 2. järku (1. järgu asemel), mis ei ole kooskõlas ELi personalieeskirjadega.

KOMMENTAARID USALDUSVÄÄRSE FINANTSJUHTIMISE JA TULEMUSLIKKUSE KOHTA

19.

Märtsis 2016 kirjutas büroo alla 60 000 euro suurusele lepingule professionaalseid tugiteenuseid ja nõustamisteenuseid pakkuvate töötajate palkamiseks. Hankemenetlus põhines ainult hinnal. Konsultandi palkamine ilma tema pädevust ja kogemust kriteeriumidena arvestamata ei taga parimat kulutõhusust.

MUUD KOMMENTAARID

20.

Aastal 2016 oli keskmine büroos töötatud aeg 2,58 aastat ning tööjõu voolavus oli kõrge (25 %). Selline olukord mõjutab büroo tõhusust ning seab ohtu selle tööprogrammide rakendamise. Selle võimalik põhjus võib olla asukohariigis kohaldatav palga paranduskoefitsient (2016. aasta 1. juuli seisuga 73 %).

21.

Büroo asutamismääruses ei nõuta tulemuslikkuse perioodilist välishindamist. Büroo peaks koos komisjoniga kaaluma sellise hindamise tellimist vähemalt iga viie aasta tagant, nagu seda tehakse suuremas osas ametitest. Asutamismääruse läbivaatamisel tuleks selline nõue sisse viia.

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

22.

Ülevaade kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 19. septembri 2017. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Klaus-Heiner LEHNE


(1)  ELT L 337, 18.12.2009, lk 1.

(2)  Büroo pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on leitav büroo veebisaidil www.berec.europa.eu.

(3)  Eelarve arvandmed põhinevad maksete assigneeringutel.

(4)  Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: büroo edastatud andmed

(5)  Finantsaruanded sisaldavad bilanssi, tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, tähtsamate arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ja muud selgitavat teavet.

(6)  Eelarve täitmise aruanded sisaldavad kõiki eelarvetoiminguid koondavaid aruandeid ja selgitavaid lisasid.

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).


LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaarid

Parandusmeetmete võtmise seis

(lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)

2014

2014. aasta eelarves ette nähtud eraldis, mille pidid moodustama BERECi vaatlejastaatusega EFTA (1) riikide reguleerivate asutuste osamaksed, ei realiseerunud, kuna puudusid kokkulepped EFTA riikidega.

Alustamata

2015

2013. aastal sõlmis büroo nelja-aastase raamlepingu ametialaste ürituste korraldamisteenuste lepingu. Büroo oli aga oma vajadusi alahinnanud ja lepingu maht oli ära kasutatud detsembriks 2014. Uue raamlepingu sõlmimiseks käivitati hankemenetlus aga alles augustis 2015. Vahepeal hankis büroo neid teenuseid samalt tarnijalt, kasutades ostutellimusi ja madala maksumusega lepinguid (läbirääkimistega hankemenetlused) (2). Niimoodi hangitud teenuste kogusumma ületas kehtestatud piirmäära (3). Büroo oleks pidanud kasutama avatud hankemenetlust, mis võimaldab kõikidel huvitatud ettevõtjatel pakkumuse esitada.

Lõpetatud

2015

Büroo eelarve täitmise aruanne on vähem üksikasjalikum kui enamikul teistel ametitel, mis näitab, et ametite eelarvearuandluse suunised peaksid selgemad olema.

Lõpetatud

2015

Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli kõrge II jaotises (halduskulud) – 134 228  eurot ehk 44 % (2014. aastal 91 757  eurot ehk 40 %). Need ülekandmised on seotud põhiliselt teenustega, mille osutamine toimub pärast 2015. aastat.

E/K


(1)  Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(2)  Hanke-eeskirjade kohaselt piirdub konkurents ostutellimuste puhul ühe kandidaadi ja madala maksumusega lepingute puhul kolmega.

(3)  Sõlmitud lepingute kogusumma on ligikaudu 80 000 eurot, kuid komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artiklis 137 sätestatud piirmäär on 60 000 eurot.


BÜROO VASTUS

18.

Vastuvõtval liikmesriigil Lätil ei ole akrediteeritud Euroopa kooli. Uue akrediteeritud Euroopa kooli asutamine võtab aega. Seni on BERECi Büroo ajutise meetmena sõlminud otselepingud koolidega, mille peamine õppekeel on inglise, prantsuse ja saksa keel, et tagada töötajate laste rahvusvaheline õpe kooskõlas komisjoni suunistega personalipoliitika kohta Euroopa reguleerivates asutustes (1). BERECi Büroo nõustub kontrollikoja tähelepanekuga, et teenuste raamlepingud ei ole BERECi Büroo kooliprobleemi lahendamisel asjakohased, ja kasutab tulevikus otseseid teenuslepinguid koolidega, ilma hanketa. BERECi Büroo oleks tänulik komisjoni ajakohaste suuniste eest, mis arvestaksid kooliteenuste eripära.

19.

Ühise ümberliigituskomitee soovituste ja kõigi ümberliigituskõlblike ajutiste töötajate toimikute alusel võttis ametisse nimetav asutus vastu ümberliigitatavate ajutiste töötajate nimekirja.

Lisaks nõustus ametisse nimetav asutus haldusjuhi ettepanekul ja pärast põhjalikku analüüsi nimetatud töötaja ümber liigitama kõrgema palgaastme 2. järku, mitte 1. järku; see ex ante erand registreeriti kooskõlas kehtestatud finantseeskirjadest ja menetlustest kõrvalekallete haldamise eeskirjadega.

20.

BERECi Büroo nõustub üldiselt kommentaariga personalihaldusteenuste raamlepingu kohta. Esimese erilepingu rakendamine on juba tekitanud mõningaid raskusi seoses asjaoluga, et lepingu sõlmimine põhines ainult hinnal, mitte konsultandi pädevusel ja kogemusel.

Täielikus kooskõlas kontrollikoja märkustega lõpetas BERECi Büroo raamlepingu ja kehtestab vajalike teenuste saamiseks teistsuguse strateegia.

21.

BERECi Büroo nõustub, et tööjõu suur voolavus on riskitegur, mis kajastub riskide registris olulise riskina, eelkõige arvestades asutuse väiksust, mille tõttu tekitab tööjõu suur voolavus suuremat kahju (BERECi Büroo on väikseim detsentraliseeritud Euroopa Liidu asutus).

Juhtkond töötab praegu välja leevendusmeetmeid, kuid mõni tööjõu voolavust mõjutav strukturaalne ja väline horisontaaltegur ei sõltu BERECi Büroost, vaid tuleneb BERECi Büroo piirkondlikust/kohalikust tegevuskeskkonnast.

Riskitegurit suurendas hiljutine netopalga vähenemine Läti paranduskoefitsiendi pideva vähendamise tõttu.

Iga meede, mida BERECi Büroo võtab või kavandab olukorra parandamiseks, võib seda riski ainult leevendada; töötajate säilitamise probleemi püsivaks lahendamiseks on vaja välist sekkumist, eelkõige seoses praeguse paranduskoefitsientide süsteemiga.

22.

BERECi Büroo on teinud komisjoniga koostööd, et koostada asutamismääruse artiklis 25 sätestatud hindamisaruanne, ja on valmis tegema komisjoniga koostööd tulevaste hindamiste osas. BERECi Büroo täidab kõik valdkonna nõuded, mida võib kehtestada seadusandja. Praegu on BERECi määrus läbivaatamisel ja komisjoni ettepanekus on erisäte korduva hindamise kohta iga viie aasta tagant.


(1)  KOM(2005) 5304.


6.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 417/37


ARUANNE

Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastusega

(2017/C 417/04)

SISSEJUHATUS

1.

Luksemburgis asuv Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus (edaspidi „keskus“) asutati nõukogu määrusega (EÜ) nr 2965/94 (1). Keskuse ülesandeks on pakkuda kõikidele Euroopa Liidu institutsioonidele ja organitele, kes keskuse teenuseid soovivad, nende toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid.

2.

Tabelis esitatakse keskuse peamised arvandmed (2).

Tabel

Keskuse peamised arvandmed

 

2015

2016

Eelarve (miljonites eurodes)

49,6

50,5

Töötajate arv seisuga 31. detsember (3)

218

225

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

3.

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning keskuse järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

ARVAMUS

4.

Kontrollikoda auditeeris:

a)

keskuse raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (4) ja eelarve täitmise aruannetest (5)31. detsembril 2016. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)

raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

nagu sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 287.

Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsus

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

5.

Kontrollikoja hinnangul annab keskuse raamatupidamise aastaaruanne 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta kohta kõikides olulistes aspektides õiglase pildi keskuse finantsolukorrast 31. detsembri 2016. aasta seisuga, finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest lõppenud aastal vastavalt selle finantsmäärusele ja komisjoni peaarvepidaja vastu võetud arvestuseeskirjadele. Viimased põhinevad rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditel.

Raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkus ja korrektsus

Tulud

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

6.

Kontrollikoja hinnangul on 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tulud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

Maksed

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

7.

Kontrollikoja hinnangul on 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad maksed kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

Juhtkonna ja majandusüksuse valitsemise eest vastutavate isikute kohustused

8.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 310–325 ja keskuse finantsmäärusele vastutab juhtkond rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandardite kohase raamatupidamise aastaaruande koostamise ja esitamise ning raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest. Juhtkonna kohustused hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja esitamiseks vajalike sisekontrollimehhanismide kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulist väärkajastamist. Juhtkond vastutab ka selle eest, et finantsaruannetes kajastatud tegevus, finantstehingud ja teave oleks kooskõlas vastavate õigusaktidega. Keskuse juhtkonnal on lõplik vastutus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest.

9.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkonna ülesanne hinnata keskuse vastavust tegevuse jätkuvuse põhimõttele, avaldades tegevuse jätkuvusega seotud küsimused, kui see on asjakohane, ja lähtudes raamatupidamises tegevuse jätkuvuse põhimõttest.

10.

Isikud, kelle ülesandeks on majandusüksuse valitsemine, vastutavad majandusüksuse finantsaruandluse järelevalve eest.

Audiitori kohustused raamatupidamise aastaaruande ja selle aluseks olevate tehingute auditeerimisel

11.

Kontrollikoja eesmärk on saada piisav kindlus selle kohta, et keskuse raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed, ning esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule või muudele asjaomastele eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavatele institutsioonidele kinnitav avaldus, mis kinnitab raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust. Piisav kindlus on väga suurt tõenäosust tähistav kindlus, kuid see ei taga, et oluline väärkajastamine või nõuete mittejärgimine auditi käigus alati avastatakse. Need võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majandusotsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

12.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Audiitor valib protseduurid, tuginedes oma hinnangule, sh hinnates aruandes pettusest või vigadest põhjustatud olulise väärkajastamise ja selle aluseks olevate tehingute Euroopa Liidu õigusraamistiku olulise nõuetele mittevastavuse riski. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks (kuid mitte arvamuse esitamiseks sisekontrollimehhanismide tulemuslikkuse kohta) võtab audiitor riskihinnangu tegemisel arvesse aruande koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks ning selle alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud sisekontrollimehhanisme. Auditi käigus hinnatakse ka kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ja juhtkonna koostatud arvestushinnangute põhjendatust, samuti aruande üldist esituslaadi.

13.

Tulude puhul kontrollib kontrollikoda komisjonilt saadud toetust ning hindab keskuse tasude ja muude tulude kogumise korda (kui keskus on sellist tulu saanud).

14.

Kulude puhul auditeerib kontrollikoda maksetehinguid, kui kulud on kantud, kirjendatud ja heaks kiidetud. Ettemakseid auditeeritakse siis, kui vahendite saaja on nende korrakohast kasutamist tõendanud ning keskus on need kas samal aastal või hiljem tasaarvestuse tegemisega heaks kiitnud.

15.

Käesoleva aruande ja kinnitava avalduse koostamisel võttis kontrollikoda arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd, mis hõlmas keskuse raamatupidamise aastaaruande kontrollimist vastavalt ELi finantsmääruse artikli 208 lõikes 4 (6) sätestatud nõuetele.

Muu asjaolu

16.

Keskuse ülesandeks on pakkuda lisaks ELi institutsioonidele, kes tõlketeenuseid vajavad, ka ELi asutustele ja organitele nende toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid. Enamiku asutuste ja organite asutamismäärused sätestavad keskuse tõlketeenuste kasutamise. Osa neist (mis moodustab üle poole keskuse tuludest) kasutab järjest enam asutusesisest tõlkimist ja muid alternatiivseid lahendusi. See tähendab aga, et keskuse potentsiaali ei kasutata täies ulatuses, süsteemide arendamise ja jooksvad kulud Euroopa tasandil on kahekordsed ning keskuse ärimudel ja talitluspidevus võivad olla ohus.

17.

Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamust kahtluse alla.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

18.

2016. aastal vähenes keskuse raha ja lühiajaliste hoiuste maht 34,2 miljoni euroni (2015. aasta lõpus 38,3 miljonit eurot) ja reservide maht 31,1 miljoni euroni (2015. aasta lõpus 34 miljonit eurot). Vähenemine on tingitud eelarvepõhimõttest, mille eesmärk on vähendada eelmistest aastatest kumuleerunud tulemit.

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

19.

Ülevaade kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 17. oktoobri 2017. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Klaus-Heiner LEHNE


(1)  EÜT L 314, 7.12.1994, lk 1.

(2)  Keskuse pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on leitav keskuse veebisaidil www.cdt.europa.eu.

(3)  Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: keskuse edastatud andmed.

(4)  Finantsaruanded sisaldavad bilanssi, tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, tähtsamate arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ja muud selgitavat teavet.

(5)  Eelarve täitmise aruanded sisaldavad kõiki eelarvetoiminguid koondavaid aruandeid ja selgitavaid lisasid.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).


LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaarid

Parandusmeetmete võtmise seis

(lõpetatud / pooleli / alustamata / ei kohaldata)

2012

2012. aastal kontrollikoja auditeeritud 20 ELi ameti asutamismäärustes sätestatakse, et ametid peavad oma kõigi tõlkevajaduste rahuldamiseks kasutama keskuse teenuseid (keskuse asutamismääruses sätestatakse sama nõue veel nelja ameti jaoks). Teised ametid ei ole kohustatud keskuse teenuseid kasutama. Mittetehniliste dokumentide tõlkimiseks võiksid ametid kulude vähendamiseks kasutada kohalikke teenusepakkujaid. Kontrollikoda on seisukohal, et seadusandja peaks kaaluma kõigile ametitele sellise valikuvõimaluse andmist.

E/K

(Seadusandja ei järginud soovitust)

2015

Keskusel puudub talitluspidevuse kava. Sellest tingituna ei täideta sisekontrollistandardit nr 10 (1).

Pooleli

2015

2015. aasta lõpus oli keskuse raha ja lühiajaliste hoiuste maht 38,3  miljonit eurot (2014. aasta lõpus 44 miljonit eurot) ja reservide suurus 34 miljonit eurot (2014. aasta lõpus 40,4  miljonit eurot). See kajastab hindade langust 2015. aastal.

E/K

2015

Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli kõrge II jaotises (halduskulud) – 2 miljonit eurot ehk 29 % (2014. aastal 1,5  miljonit eurot ehk 24 %). Ülekandmised puudutasid peamiselt 2015. aastal üüritud lisapindade remonti ja 2015. aasta lõpu seisuga veel osutamata IT-teenuseid.

E/K

2015

Keskus tühistas 5,9 miljoni euro ulatuses (12 %) 2015. aasta lõpu seisuga kehtinud assigneeringuid. Tühistamised on tingitud koosseisuväliste tõlkijatega seotud kulude ülehindamisest.

E/K


(1)  Keskuse sisekontrollistandardid põhinevad komisjoni kehtestatud võrdväärsetel standarditel.


KESKUSE VASTUS

19.

Keskus on võtnud eelarve ülejäägi vähendamiseks mitmesuguseid meetmeid. 2016. aasta eelarve koostati defitsiidiga, et vähendada hinnastabiilsuse reservi. Aasta eelarve täitmise saldoga (-2,9 miljonit eurot) vähenes hinnastabiilsuse reserv ja ka sularahasaldo.

Uue hinnastruktuuri rakendamisega väheneb keskuse klientide makstav tõlketöö keskmine hind ja 2017. aastal on oodata eelarve ülejäägi edasist kiiret vähenemist.


6.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 417/42


ARUANNE

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastusega

(2017/C 417/05)

SISSEJUHATUS

1.

Thessalonikis asuv Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (edaspidi „keskus“) asutati nõukogu määrusega (EMÜ) nr 337/75 (1). Keskuse peamine eesmärk on edendada kutseõppe arendamist Euroopa Liidu tasandil. Selle eesmärgi saavutamiseks on keskusel ülesanne koostada ja levitada dokumente kutseõppe süsteemide kohta.

2.

Tabelis esitatakse keskuse peamised arvandmed (2).

Tabel

Keskuse peamised arvandmed

 

2015

2016

Eelarve (miljonites eurodes) (3)

18,4

18,0

Töötajate arv seisuga 31. detsember (4)

123

122

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

3.

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning keskuse järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

ARVAMUS

4.

Kontrollikoda auditeeris:

a)

keskuse raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (5) ja eelarve täitmise aruannetest (6)31. detsembril 2016. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)

raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

nagu sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 287.

Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsus

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

5.

Kontrollikoja hinnangul annab keskuse raamatupidamise aastaaruanne 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta kohta kõikides olulistes aspektides õiglase pildi keskuse finantsolukorrast 31. detsembri 2016. aasta seisuga, finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest lõppenud aastal vastavalt selle finantsmäärusele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud arvestuseeskirjadele. Viimased põhinevad rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditel.

Raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkus ja korrektsus

Tulud

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

6.

Kontrollikoja hinnangul on 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tulud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

Maksed

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

7.

Kontrollikoja hinnangul on 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad maksed kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

Juhtkonna ja majandusüksuse valitsemise eest vastutavate isikute kohustused

8.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 310–325 ja keskuse finantsmäärusele vastutab juhtkond rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandardite kohase raamatupidamise aastaaruande koostamise ja esitamise ning raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest. Juhtkonna kohustused hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja esitamiseks vajalike sisekontrollimehhanismide kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulist väärkajastamist. Juhtkond vastutab ka selle eest, et finantsaruannetes kajastatud tegevus, finantstehingud ja teave oleks kooskõlas vastavate õigusaktidega. Keskuse juhtkonnal on lõplik vastutus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest.

9.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkonna ülesanne hinnata keskuse vastavust tegevuse jätkuvuse põhimõttele, avaldades tegevuse jätkuvusega seotud küsimused, kui see on asjakohane, ja lähtudes raamatupidamises tegevuse jätkuvuse põhimõttest.

10.

Isikud, kelle ülesandeks on majandusüksuse valitsemine, vastutavad majandusüksuse finantsaruandluse üle järelevalve tegemise eest.

Audiitori kohustused raamatupidamise aastaaruande ja selle aluseks olevate tehingute auditeerimisel

11.

Kontrollikoja eesmärk on saada piisav kindlus selle kohta, et keskuse raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed, ning esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule või muudele asjaomastele eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavatele institutsioonidele kinnitav avaldus, mis kinnitab raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust. Piisav kindlus on väga suurt tõenäosust tähistav kindlus, kuid see ei taga, et oluline väärkajastamine või nõuete mittejärgimine auditi käigus alati avastatakse. Need võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majandusotsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

12.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Audiitor valib protseduurid, tuginedes oma hinnangule, sh hinnates aruandes pettusest või vigadest põhjustatud olulise väärkajastamise ja selle aluseks olevate tehingute Euroopa Liidu õigusraamistiku olulise nõuetele mittevastavuse riski. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks (kuid mitte arvamuse esitamiseks sisekontrollimehhanismide tulemuslikkuse kohta) võtab audiitor riskihinnangu tegemisel arvesse aruande koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks ning selle alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud sisekontrollimehhanisme. Auditi käigus hinnatakse ka kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ja juhtkonna koostatud arvestushinnangute põhjendatust, samuti aruande üldist esituslaadi.

13.

Tulude puhul kontrollib kontrollikoda komisjonilt saadud toetust ning hindab keskuse tasude ja muude tulude kogumise korda (kui keskus on sellist tulu saanud).

14.

Kulude puhul auditeerib kontrollikoda maksetehinguid, kui kulud on kantud, kirjendatud ja heaks kiidetud. Kõiki makseliike, välja arvatud ettemaksed, auditeeritakse nende tegemise seisuga. Ettemakseid auditeeritakse siis, kui vahendite saaja on nende korrakohast kasutamist tõendanud ning keskus on need kas samal aastal või hiljem tasaarvestuse tegemisega heaks kiitnud.

15.

Käesoleva aruande ja kinnitava avalduse koostamisel võttis kontrollikoda arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd, mis hõlmas keskuse raamatupidamise aastaaruande kontrollimist vastavalt ELi finantsmääruse (7) artikli 208 lõikes 4 sätestatud nõuetele.

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

16.

Ülevaade kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 12. septembri 2017. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Klaus-Heiner LEHNE


(1)  EÜT L 39, 13.2.1975, lk 1.

(2)  Keskuse pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on leitav keskuse veebisaidil www.cedefop.europa.eu.

(3)  Eelarve arvandmed põhinevad maksete assigneeringutel.

(4)  Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: keskuse edastatud andmed.

(5)  Finantsaruanded sisaldavad bilanssi, tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, tähtsamate arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ja muud selgitavat teavet.

(6)  Eelarve täitmise aruanded sisaldavad kõiki eelarvetoiminguid koondavaid aruandeid ja selgitavaid lisasid.

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).


LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaarid

Parandusmeetmete võtmise seis

(lõpetatud / pooleli / alustamata / ei kohaldata)

2015

Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli kõrge II jaotises (halduskulud) – 477 994  eurot ehk 28 % (2013. aastal 425 877  eurot ehk 24 %). See tulenes põhiliselt suurest hulgast võrgu- ja IT-varustusest keskuse remonditud ruumide sisustamiseks, mida ei olnud veel paigaldatud või mille eest ei olnud 2015. aasta lõpuks veel arvet esitatud.

E/K

2015

Kreeka riigi poolt keskusele eraldatud hoone on ehitatud aktiivsele ebastabiilsele pinnasele, mis on tekitanud hoonele struktuurilist kahju. Kreeka ametiasutused tegid parandustöid ja tugevdasid hoone struktuuri. Parandustööd lõpetati 2015. aastal. Lisaks tegeleb keskus praegu mitmesuguste ohutusküsimustega, mis on seotud hoone konstruktsiooniga. Eelkõige puudutab see hoone klaasfassaadi ning keskuse konverentsiruumide katuseaknaid. See mõjutab keskuse ruumide kasutusvõimalusi.

Lõpetatud


KESKUSE VASTUS

Keskus on võtnud kontrollikoja aruande teadmiseks.


6.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 417/47


ARUANNE

Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega

(2017/C 417/06)

SISSEJUHATUS

1.

Budapestis asuv Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet (edaspidi „amet“) asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/2219 (1), millega asendati ja tühistati nõukogu otsus 2005/681/JHA. Ameti ülesanne on toimida võrgustikuna ja ühendada liikmesriikide politseinike koolitusasutusi, et koolitada politsei vanemametnikke vastavalt ühistele standarditele.

2.

Tabelis esitatakse ameti peamised arvandmed (2).

Tabel

Ameti peamised arvandmed

 

2015

2016

Eelarve (miljonites eurodes)

8,8

10,3

Töötajate arv seisuga 31. detsember (3)

41

51

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

3.

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning ameti järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

ARVAMUS

4.

Kontrollikoda auditeeris:

a)

ameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (4) ja eelarve täitmise aruannetest (5)31. detsembril 2016. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)

raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

nagu sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 287.

Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsus

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

5.

Kontrollikoja hinnangul annab ameti raamatupidamise aastaaruanne 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta kohta kõikides olulistes aspektides õiglase pildi ameti finantsolukorrast 31. detsembri 2016. aasta seisuga, finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest lõppenud aastal vastavalt selle finantsmäärusele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud arvestuseeskirjadele. Viimased põhinevad rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditel.

Raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkus ja korrektsus

Tulud

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

6.

Kontrollikoja hinnangul on 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tulud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

Maksed

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

7.

Kontrollikoja hinnangul on 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad maksed kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

Juhtkonna ja majandusüksuse valitsemise eest vastutavate isikute kohustused

8.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 310–325 ja ameti finantsmäärusele vastutab juhtkond raamatupidamise aastaaruande koostamise ja esitamise eest vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditele ning raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest. Juhtkonna kohustused hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja esitamiseks vajalike sisekontrollimehhanismide kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulist väärkajastamist. Juhtkond vastutab ka selle eest, et finantsaruannetes kajastatud tegevus, finantstehingud ja teave oleks kooskõlas vastavate õigusaktidega. Ameti juhtkonnal on lõplik vastutus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest.

9.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkonna ülesanne hinnata ameti vastavust tegevuse jätkuvuse põhimõttele, avaldades tegevuse jätkuvusega seotud küsimused, kui see on asjakohane, ja lähtudes raamatupidamises tegevuse jätkuvuse põhimõttest.

10.

Isikud, kelle ülesandeks on majandusüksuse valitsemine, vastutavad majandusüksuse finantsaruandluse üle järelevalve tegemise eest.

Audiitori kohustused raamatupidamise aastaaruande ja selle aluseks olevate tehingute auditeerimisel

11.

Kontrollikoja eesmärk on saada piisav kindlus selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed, ning esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule või muudele asjaomastele eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavatele institutsioonidele kinnitav avaldus, mis kinnitab raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust. Piisav kindlus on väga suurt tõenäosust tähistav kindlus, kuid see ei taga, et oluline väärkajastamine või nõuete mittejärgimine auditi käigus alati avastatakse. Need võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majandusotsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

12.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Audiitor valib protseduurid, tuginedes oma hinnangule, sh hinnates aruandes pettusest või vigadest põhjustatud olulise väärkajastamise ja selle aluseks olevate tehingute Euroopa Liidu õigusraamistiku olulise nõuetele mittevastavuse riski. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks (kuid mitte arvamuse esitamiseks sisekontrollimehhanismide tulemuslikkuse kohta) võtab audiitor riskihinnangu tegemisel arvesse aruande koostamise ja õiglaseks esitamise ning selle alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud sisekontrollimehhanisme. Auditi käigus hinnatakse ka kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ja juhtkonna koostatud arvestushinnangute põhjendatust, samuti aruande üldist esituslaadi.

13.

Tulude puhul kontrollib kontrollikoda komisjonilt saadud toetust ning hindab ameti tasude ja muude tulude kogumise korda (kui amet on sellist tulu saanud).

14.

Kulude puhul auditeerib kontrollikoda maksetehinguid, kui kulud on kantud, kirjendatud ja heaks kiidetud. Ettemakseid auditeeritakse siis, kui vahendite saaja on nende korrakohast kasutamist tõendanud ning amet on need kas samal aastal või hiljem tasaarvestuse tegemisega heaks kiitnud.

15.

Käesoleva aruande ja kinnitava avalduse koostamisel võttis kontrollikoda arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd, mis hõlmas ameti raamatupidamise aastaaruande kontrollimist vastavalt ELi finantsmääruse (6) artikli 208 lõikes 4 sätestatud nõuetele.

16.

Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamust kahtluse alla.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

17.

Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli kõrge II jaotises (toetustegevuse kulud): 140 055 eurot ehk 30 % (2015. aastal olid need 212 456 eurot, st 49 %). Ülekandmised tulenevad põhiliselt sama aasta lõpus tellitud IT nõustamisteenusest ja IT-ga seotud toodetest.

MUUD KOMMENTAARID

18.

Tööjõu voolavus on suur ning see võib avaldada mõju tegevuse talitluspidevusele ja ameti võimele oma töökavas ettenähtud tegevusi ellu viia. 2016. aastal lahkus ametist 11 töötajat ja tööle võeti 21 uut töötajat. Töötaotluste vähesus, eriti asukohariigist erinevatest liikmesriikidest, seab ohtu ameti suutlikkuse sobivaid kandidaate tööle võtta. Aastatel 2013–2016 suurenes asukohariigist pärit töötajate arv ühelt kuueteistkümneni, mis moodustab 31 % kõikidest töötajatest 2016. aastal. Teistest liikmesriikidest pärit taotluste vähesuse põhjusteks võivad olla asukohariigis kohaldatav palga paranduskoefitsient (69 %) ja konkurents ühe teise ELi asutusega Budapestis.

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

19.

Ülevaade kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 12. septembri 2017. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Klaus-Heiner LEHNE


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2219, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ametit (CEPOL) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2005/681/JSK (ELT L 319, 4.12.2015, lk 1).

(2)  Ameti pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on leitav selle veebisaidil www.cepol.europa.eu.

(3)  Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: ameti edastatud andmed.

(4)  Finantsaruanded sisaldavad bilanssi, tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, tähtsamate arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ja muud selgitavat teavet.

(5)  Eelarve täitmise aruanded sisaldavad kõiki eelarvetoiminguid koondavaid aruandeid ja selgitavaid lisasid.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).


LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaarid

Parandusmeetmete võtmise seis

(lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)

2015

Ameti eelarve täitmise aruanne on vähem üksikasjalikum kui enamikul teistel ametitel, mis näitab, et ametite eelarvearuandluse suunised peaksid selgemad olema.

Lõpetatud

2015

Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli kõrge II jaotises (halduskulud): 212 456  eurot ehk 49 % (2014. aastal 383 940  eurot ehk 59 %). Ülekandmiste kõrge määr oli tingitud ameti ümberpaigutamisest Ühendkuningriigist Ungarisse 2014. aasta septembris ja sellega seoses uute teenus- ja tarnelepingute sõlmimise vajadusest. Enamik nimetatud üheaastaste lepingute raames pakutavatest teenustest ei olnud veel 2015. aasta lõpuks osutatud.

Ei kohaldata


AMETI VASTUS

18.

Amet võtab kontrollikoja märkused teadmiseks. II jaotise ülekandmiste määr on põhjendatud seoses aasta lõpus tellitud IT-nõustamisteenuste ja IT-ga seotud toodete ja teenustega. CEPOL on veelgi parandanud eelarvehaldust ning teeb kõik, et suurendada kooskõla finantsmääruses sätestatud eelarve aastasuse põhimõttega.

19.

Amet võtab kontrollikoja märkused teadmiseks. Ameti ümberpaigutamisega Ühendkuningriigist Ungarisse, kus on oluliselt väiksem palga paranduskoefitsient, suurenes töölt lahkuvate isikute arv. Töökoha avaldusi esitati võrreldes siirdumiseelse ajaga vähem, ent see ei mõjutanud laekunud taotluste kvaliteeti ning ameti suutlikkust värvata sobilikke kandidaate. Ametikohtade madal järk koos palga väikese paranduskoefitsiendiga ei innusta eelkõige Lääne- ja Põhja-Euroopa kodanikke siirduma Ungarisse, mistõttu ei ole värbamismenetluses alati võimalik tagada geograafilist tasakaalu. CEPOL rakendab jätkuvalt töötajaskonna hoidmise ja talitluspidevuse meetmeid, ent kuni ametikohtade järgud ei tõuse, püsib ilmselt suur tööjõu voolavus.


6.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 417/52


ARUANNE

Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega

(2017/C 417/07)

SISSEJUHATUS

1.

Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusamet (edaspidi „rakendusamet“) asutati 1. jaanuaril 2005 (Rahvatervise Programmi Täitevamet – PHEA – ajavahemikul 2005–2008, Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet – EAHC – perioodil 2008–2013 ning Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusamet – CHAFEA – alates 1. jaanuarist 2014) (1). Rakendusameti asub Luxembourgis ja selle mandaati pikendati 31. detsembrini 2024. Rakendusamet rakendab ELi terviseprogrammi, tarbijaprogrammi ja algatust „Parem koolitus ohutuma toidu nimel“.

2.

Tabelis esitatakse rakendusameti peamised arvandmed (2).

Tabel

Rakendusameti peamised arvandmed

 

2015

2016

Eelarve (miljonites eurodes)

7,4

8,7

Töötajate arv seisuga 31. detsember (3)

49

58

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

3.

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning rakendusameti järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

ARVAMUS

4.

Kontrollikoda auditeeris:

a)

rakendusameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (4) ja eelarve täitmise aruannetest (5)31. detsembril 2016. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)

raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

nagu sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 287.

Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsus

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

5.

Kontrollikoja hinnangul annab rakendusameti raamatupidamise aastaaruanne 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta kohta kõikides olulistes aspektides õiglase pildi rakendusameti finantsolukorrast 31. detsembri 2016. aasta seisuga, finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest lõppenud aastal vastavalt selle finantsmäärusele ja komisjoni peaarvepidaja vastu võetud arvestuseeskirjadele. Viimased põhinevad rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditel.

Raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkus ja korrektsus

Tulud

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

6.

Kontrollikoja hinnangul on 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tulud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

Maksed

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

7.

Kontrollikoja hinnangul on 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad maksed kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

Juhtkonna ja majandusüksuse valitsemise eest vastutavate isikute kohustused

8.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 310–325 ja rakendusameti finantsmäärusele vastutab juhtkond rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandardite kohase raamatupidamise aastaaruande koostamise ja esitamise ning raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest. Juhtkonna kohustused hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja esitamiseks vajalike sisekontrollimehhanismide kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulist väärkajastamist. Juhtkond vastutab ka selle eest, et finantsaruannetes kajastatud tegevus, finantstehingud ja teave oleks kooskõlas asjakohaste õigusaktidega. Rakendusameti juhtkonnal on lõplik vastutus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest.

9.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkonna ülesanne hinnata rakendusameti vastavust tegevuse jätkuvuse põhimõttele, avaldades tegevuse jätkuvusega seotud küsimused, kui see on asjakohane, ja lähtudes raamatupidamises tegevuse jätkuvuse põhimõttest.

10.

Isikud, kelle ülesandeks on majandusüksuse valitsemine, vastutavad majandusüksuse finantsaruandluse järelevalve eest.

Audiitori kohustused raamatupidamise aastaaruande ja selle aluseks olevate tehingute auditeerimisel

11.

Kontrollikoja eesmärk on saada piisav kindlus selle kohta, et rakendusameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed, ning esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule või muudele asjaomastele eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavatele institutsioonidele kinnitav avaldus, mis kinnitab raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust. Piisav kindlus on väga suurt tõenäosust tähistav kindlus, kuid see ei taga, et oluline väärkajastamine või nõuete mittejärgimine auditi käigus alati avastatakse. Need võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majandusotsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

12.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Audiitor valib protseduurid, tuginedes oma hinnangule, sh hinnates aruandes pettusest või vigadest põhjustatud olulise väärkajastamise ja selle aluseks olevate tehingute Euroopa Liidu õigusraamistiku olulise nõuetele mittevastavuse riski. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks (kuid mitte arvamuse esitamiseks sisekontrollimehhanismide tulemuslikkuse kohta) võtab audiitor riskihinnangu tegemisel arvesse aruande koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks ning selle alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud sisekontrollimehhanisme. Auditi käigus hinnatakse ka kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ja juhtkonna koostatud arvestushinnangute põhjendatust, samuti aruande üldist esituslaadi.

13.

Tulude puhul kontrollib kontrollikoda komisjonilt saadud toetust ning hindab rakendusameti tasude ja muude tulude kogumise korda.

14.

Kulude puhul auditeerib kontrollikoda maksetehinguid, kui kulud on kantud, kirjendatud ja heaks kiidetud. Kõiki makseliike, välja arvatud ettemaksed, auditeeritakse nende tegemise seisuga. Ettemakseid auditeeritakse siis, kui vahendite saaja on nende korrakohast kasutamist tõendanud ning rakendusamet on need kas samal aastal või hiljem tasaarvestuse tegemisega heaks kiitnud.

15.

Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamust kahtluse alla.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

16.

Rakendusamet kandis järgmisse aastasse üle 1,1 miljonit eurot (48 %) III jaotise (rakendusameti tegevusega seotud kulud) kulukohustustega seotud assigneeringuid (2015. aastal 0,9 miljonit eurot ehk 52 %). See tuleneb peamiselt tellitud IT-teenustest ja muudest uuringutest, mis ei olnud aasta lõpu seisuga veel läbi viidud ega lõpetatud. Rakendusamet tühistas 0,2 miljonit eurot ehk 17 % 2015. aastast 2016. aastasse tehtud ülekandmistest, mis viitab puudustele vajaduste planeerimises.

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

17.

Ülevaade kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 12. septembri 2017. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Klaus-Heiner LEHNE


(1)  Komisjoni otsus 2013/770/EL (ELT L 341, 18.12.2013, lk 69).

(2)  Rakendusameti pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on veebisaidil http://ec.europa.eu/chafea/.

(3)  Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: rakendusameti edastatud andmed.

(4)  Finantsaruanded sisaldavad bilanssi, tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, tähtsamate arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ja muud selgitavat teavet.

(5)  Eelarve täitmise aruanded sisaldavad kõiki eelarvetoiminguid koondavaid aruandeid ja selgitavaid lisasid.


LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaar

Parandusmeetmete võtmise seis

(lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)

2015

Rakendusamet kandis järgmisse aastasse üle 0,5  miljonit eurot (36,4  %) II jaotise (halduskulud) kulukohustustega seotud assigneeringuid (2014. aastal 0,1  miljonit eurot ehk 13 %). Ülekandmised on seotud põhiliselt rakendusameti kontoripinna suurendamise ja kontoriruumide sisustamisega (0,3  miljonit eurot).

E/K

2015

Rakendusamet kandis järgmisse aastasse üle 0,9  miljonit eurot (52 %) III jaotise (rakendusameti tegevusega seotud kulud) kulukohustustega seotud assigneeringuid (2014. aastal 0,9  miljonit eurot ehk 50 %). Ülekandmiste peamiseks põhjuseks on asjaolu, et komisjon avaldas rakendusameti töökava hilinemisega (2015. aasta juunis).

E/K

2015

Rakendusamet tühistas 0,2  miljonit eurot ehk 18 % 2015. aastasse tehtud ülekandmistest (2014. aastal 0,1  miljonit eurot ehk 14 %), mis viitab puudustele eelarve planeerimises.

Pooleli


AMETI VASTUS

16.

Amet on kontrollikoja märkustega nõus. Amet teeb kõik endast oleneva, et veelgi vähendada ülekandmiste määra ja C8 tühistamismäära.


6.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 417/57


ARUANNE

Ühenduse Sordiameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega

(2017/C 417/08)

SISSEJUHATUS

1.

Angers’is asuv Ühenduse Sordiamet (edaspidi „amet“) asutati nõukogu määrusega (EÜ) nr 2100/94 (1). Ameti peamine ülesanne on registreerida ja läbi vaadata taimesortidega seotud liidu tööstusomandi kaitse taotlused ning tagada vajalike registreerimiskatsete läbiviimine liikmesriikide pädevates asutustes.

2.

Tabelis esitatakse ameti peamised arvandmed (2).

Tabel

Ameti peamised arvandmed

 

2015

2016

Eelarve (miljonites eurodes)

14,7

16,1

Töötajate arv seisuga 31. detsember (3)

44

46

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

3.

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning ameti järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

ARVAMUS

4.

Kontrollikoda auditeeris:

a)

ameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (4) ja eelarve täitmise aruannetest (5)31. detsembril 2016. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)

raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

nagu sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 287.

Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsus

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

5.

Kontrollikoja hinnangul annab ameti raamatupidamise aastaaruanne 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta kohta kõikides olulistes aspektides õiglase pildi ameti finantsolukorrast 31. detsembri 2016. aasta seisuga, finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest lõppenud aastal vastavalt selle finantsmäärusele ja komisjoni peaarvepidaja vastu võetud arvestuseeskirjadele. Viimased põhinevad rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditel.

Raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkus ja korrektsus

Tulud

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

6.

Kontrollikoja hinnangul on 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tulud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

Maksed

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

7.

Kontrollikoja hinnangul on 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad maksed kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

Juhtkonna ja majandusüksuse valitsemise eest vastutavate isikute kohustused

8.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 310–325 ja ameti finantsmäärusele vastutab juhtkond rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandardite kohase raamatupidamise aastaaruande koostamise ja esitamise ning raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest. Juhtkonna kohustused hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja esitamiseks vajalike sisekontrollimehhanismide kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulist väärkajastamist. Juhtkond vastutab ka selle eest, et finantsaruannetes kajastatud tegevus, finantstehingud ja teave oleks kooskõlas vastavate õigusaktidega. Ameti juhtkonnal on lõplik vastutus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest.

9.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkonna ülesanne hinnata ameti vastavust tegevuse jätkuvuse põhimõttele, avaldades tegevuse jätkuvusega seotud küsimused, kui see on asjakohane, ja lähtudes raamatupidamises tegevuse jätkuvuse põhimõttest.

10.

Isikud, kelle ülesandeks on majandusüksuse valitsemine, vastutavad majandusüksuse finantsaruandluse järelevalve eest.

Audiitori kohustused raamatupidamise aastaaruande ja selle aluseks olevate tehingute auditeerimisel

11.

Kontrollikoja eesmärk on saada piisav kindlus selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed, ning esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule või muudele asjaomastele eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavatele institutsioonidele kinnitav avaldus, mis kinnitab raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust. Piisav kindlus on väga suurt tõenäosust tähistav kindlus, kuid see ei taga, et oluline väärkajastamine või nõuete mittejärgimine auditi käigus alati avastatakse. Need võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majandusotsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

12.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Audiitor valib protseduurid, tuginedes oma hinnangule, sh hinnates aruandes pettusest või vigadest põhjustatud olulise väärkajastamise ja selle aluseks olevate tehingute Euroopa Liidu õigusraamistiku olulise nõuetele mittevastavuse riski. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks (kuid mitte arvamuse esitamiseks sisekontrollimehhanismide tulemuslikkuse kohta) võtab audiitor riskihinnangu tegemisel arvesse aruande koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks ning selle alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud sisekontrollimehhanisme. Auditi käigus hinnatakse ka kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ja juhtkonna koostatud arvestushinnangute põhjendatust, samuti aruande üldist esituslaadi.

13.

Tulude puhul hindab kontrollikoda ameti tasude ja muude tulude kogumise korda (kui amet on sellist tulu saanud).

14.

Kulude puhul auditeerib kontrollikoda maksetehinguid, kui kulud on kantud, kirjendatud ja heaks kiidetud. Ettemakseid auditeeritakse siis, kui vahendite saaja on nende korrakohast kasutamist tõendanud ning amet on need kas samal aastal või hiljem tasaarvestuse tegemisega heaks kiitnud.

Muu asjaolu

15.

Ilma esitatud arvamust kahtluse alla seadmata juhib kontrollikoda tähelepanu asjaolule, et 29. märtsil 2017 teavitas Ühendkuningriik Euroopa Ülemkogu enda otsusest Euroopa Liidust välja astumise kohta. Väljaastumise tingimused lepitakse kokku läbirääkimiste käigus. Amet on täielikult isemajandav, peamiselt ühenduse sordikaitse taotlejatelt ja ühenduse kaitse alla võetud sortide omanikelt saadavast tulust. Kuna ameti tuludest vaid ca 4 % laekub Ühendkuningriigis asuvatelt klientidelt, ei põhjusta Ühendkuningriigi lahkumine ameti hinnangul suurt riski selle tuludele. Samuti leiab amet, et on võimalik võtta meetmeid selle tagamiseks, et praegu Ühendkuningriigis toimuva taimeliikide uurimise jaoks on olemas asjakohased vahendid, ilma et see põhjustaks märkimisväärset ohtu ameti talitluspidevusele.

16.

Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamust kahtluse alla.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

17.

Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli kõrge II jaotises (halduskulud) – 788 540 eurot ehk 40 % (2015. aastal 395 882 eurot ehk 28 %). See tuleneb peamiselt pooleliolevast hoonete renoveerimisest (284 423) eurot, IT-projektidest (253 483 eurot) ning auditite ja hindamiste kuludest (137 098 eurot), millega seotud teenused osutatakse osaliselt või arved esitatakse alles 2017. aastal.

18.

2016. aastasse üle kantud 2015. aasta maksete assigneeringute tühistamise määr oli kõrge ka II jaotises – 17 % (2015. aastal 20 %), mis osutab vajadusele parandada eelarve planeerimist.

MUUD KOMMENTAARID

19.

Ameti asutamismääruses ei nõuta tulemuslikkuse perioodilist välishindamist. Ehkki amet ja komisjon on teinud konkreetsetes valdkondades juhtumipõhist hindamist, peaks amet koos komisjoniga kaaluma tulemuslikkuse tervikliku välishindamise tellimist vähemalt iga viie aasta tagant, nagu seda tehakse enamikus teistes ametites. Asutamismääruse läbivaatamisel tuleks selline nõue sisse viia.

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

20.

Ülevaade kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 19. septembri 2017. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Klaus-Heiner LEHNE


(1)  EÜT L 227, 1.9.1994, lk 1.

(2)  Ameti pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on leitav selle veebisaidil www.cpvo.europa.eu.

(3)  Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: ameti edastatud andmed.

(4)  Finantsaruanded sisaldavad bilanssi, tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, tähtsamate arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ja muud selgitavat teavet.

(5)  Eelarve täitmise aruanded sisaldavad kõiki eelarvetoiminguid koondavaid aruandeid ja selgitavaid lisasid.


LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaarid

Parandusmeetmete võtmise seis

(lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)

2014

Enamiku maksete tegemiseks kasutab amet elektroonilisi pangakanaleid. Peaarvepidaja või üks tema kahest asetäitjast allkirjastab maksed elektrooniliselt. Protsessi käigus ei nõuta teise inimese allkirja – ameti jaoks kujutab see endast finantsriski.

Alustamata

2014

Kuigi amet alustas tegevust 1995. aastal, ei ole endiselt allkirjastatud ameti ja selle personali töötingimusi täpsustavat tegevuskoha lepingut ameti ja asukohariigi vahel.

Pooleli

2015

Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli kõrge II jaotises (halduskulud) – 395 882  eurot ehk 28 % (2014. aastal 394 599  eurot ehk 30 %). Ülekandmised on seotud põhiliselt IT projekte (134 030  eurot), lähetuskulusid (96 368  eurot) ja siseauditit puudutavate kuludega (82 070  eurot), millega seotud teenused osutatakse ja arved esitatakse 2016. aastal.

E/K

2015

2015. aasta eelarvesse tehtud ülekandmiste tühistamise määr oli kõrge II jaotises – 20 % (2014. aastal 26 %) ja viitab kavandamisalastele puudustele.

Pooleli

2015

Kaebustega seotud menetluskulud pidid olema põhimõtteliselt kaetud kaebuste esitamise lõivuga (1). Nimetatud lõiv kattis aga vaid väikese osa tegelikest kuludest. 2015. aastal oli kaebuste esitamise lõivust saadud tulu 11 000  eurot (2014. aastal 12 500  eurot), samas kui apellatsioonikomisjoni liikmete kulud olid ca62 037  eurot (2014. aastal 80 114  eurot).

E/K

2015

31. detsembri 2015. aasta seisuga oli üle 90 päeva maksmata lõivude (enamjaolt kehtivusaasta lõivud) summa 240 766  eurot. Amet ei kasutanud kõiki enda finantsmääruses sätestatud võimalusi saamata lõivude sissenõudmiseks, nt sundtäitmise abil (2).

Pooleli


(1)  Komisjoni määruse (EÜ) nr 1238/95 (EÜT L 121, 1.6.1995, lk 31) põhjendused.

(2)  Ameti finantsmääruse artikkel 53.


AMETI VASTUSED

Amet võtab kontrollikoja kommentaarid teadmiseks.

17.

2016. aasta ülekandmiste kõrge määr on suuresti seotud hoone renoveerimise ja IT arendusprojekti jätkumisega. Nende projektide rakendamine ei lange tegevuslikel põhjustel kokku kalendriaastaga.


6.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 417/63


ARUANNE

Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega

(2017/C 417/09)

SISSEJUHATUS

1.

Brüsselis asuv Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet (edaspidi „amet“) asutati komisjoni rakendusotsusega nr 2013/776/EL (1), millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2009/336/EÜ. Amet juhib komisjonis heaks kiidetud hariduse, audiovisuaalvaldkonna ja kultuuriga seonduvaid programme, mis hõlmab ka tehniliste projektide üksikasjalikku elluviimist.

2.

Tabelis esitatakse ameti peamised arvandmed (2).

Tabel

Ameti peamised arvandmed

 

2015

2016

Eelarve (miljonites eurodes)

46,9

49,1

Töötajate arv seisuga 31. detsember (3)

441

442

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

3.

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning ameti järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

ARVAMUS

4.

Kontrollikoda auditeeris:

a)

ameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (4) ja eelarve täitmise aruannetest (5)31. detsembril 2016. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)

raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

nagu sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 287.

Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsus

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

5.

Kontrollikoja hinnangul annab ameti raamatupidamise aastaaruanne 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta kohta kõikides olulistes aspektides õiglase pildi ameti finantsolukorrast 31. detsembri 2016. aasta seisuga, finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest lõppenud aastal vastavalt selle finantsmäärusele ja komisjoni peaarvepidaja vastu võetud arvestuseeskirjadele. Viimased põhinevad rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditel.

Raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkus ja korrektsus

Tulud

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

6.

Kontrollikoja hinnangul on 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tulud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

Maksed

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

7.

Kontrollikoja hinnangul on 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad maksed kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

Juhtkonna ja majandusüksuse valitsemise eest vastutavate isikute kohustused

8.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 310–325 ja ameti finantsmäärusele vastutab juhtkond rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandardite kohase raamatupidamise aastaaruande koostamise ja esitamise ning raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest. Juhtkonna kohustused hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja esitamiseks vajalike sisekontrollimehhanismide kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulist väärkajastamist. Juhtkond vastutab ka selle eest, et finantsaruannetes kajastatud tegevus, finantstehingud ja teave oleks kooskõlas vastavate õigusaktidega. Ameti juhtkonnal on lõplik vastutus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest.

9.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkonna ülesanne hinnata ameti vastavust tegevuse jätkuvuse põhimõttele, avaldades tegevuse jätkuvusega seotud küsimused, kui see on asjakohane, ja lähtudes raamatupidamises tegevuse jätkuvuse põhimõttest.

10.

Isikud, kelle ülesandeks on majandusüksuse valitsemine, vastutavad majandusüksuse finantsaruandluse järelevalve eest.

Audiitori kohustused raamatupidamise aastaaruande ja selle aluseks olevate tehingute auditeerimisel

11.

Kontrollikoja eesmärk on saada piisav kindlus selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed, ning esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule või muudele asjaomastele eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavatele institutsioonidele kinnitav avaldus, mis kinnitab raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust. Piisav kindlus on väga suurt tõenäosust tähistav kindlus, kuid see ei taga, et oluline väärkajastamine või nõuete mittejärgimine auditi käigus alati avastatakse. Need võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majandusotsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

12.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Audiitor valib protseduurid, tuginedes oma hinnangule, sh hinnates aruandes pettusest või vigadest põhjustatud olulise väärkajastamise ja selle aluseks olevate tehingute Euroopa Liidu õigusraamistiku olulise nõuetele mittevastavuse riski. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks (kuid mitte arvamuse esitamiseks sisekontrollimehhanismide tulemuslikkuse kohta) võtab audiitor riskihinnangu tegemisel arvesse aruande koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks ning selle alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud sisekontrollimehhanisme. Auditi käigus hinnatakse ka kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ja juhtkonna koostatud arvestushinnangute põhjendatust, samuti aruande üldist esituslaadi.

13.

Tulude puhul kontrollib kontrollikoda komisjonilt saadud toetust ning hindab ameti tasude ja muude tulude kogumise korda.

14.

Kulude puhul auditeerib kontrollikoda maksetehinguid, kui kulud on kantud, kirjendatud ja heaks kiidetud. Kõiki makseliike, välja arvatud ettemaksed, auditeeritakse nende tegemise seisuga. Ettemakseid auditeeritakse siis, kui vahendite saaja on nende korrakohast kasutamist tõendanud ning amet on need kas samal aastal või hiljem tasaarvestuse tegemisega heaks kiitnud.

15.

Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamust kahtluse alla.

KOMMENTAARID SISEKONTROLLIMEHHANISMIDE KOHTA

16.

2016. aastal toimunud iga-aastase varade inventuuri käigus ei suutnud amet kindlaks teha 46 IT-toote asukohta. Toodete esialgne soetusmaksumus oli 22 000 eurot. See annab tunnistust varade puudulikust säilitamisest.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

17.

Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli kõrge III jaotises (toetus ameti tegevusele) – 2,3 miljonit eurot ehk 47 % (2015. aastal 2,8 miljonit eurot ehk 50 %). See tuleneb peamiselt käimasolevatest projektiaudititest (0,8 miljonit eurot) ja IT-teenustest (0,9 miljonit eurot), mis telliti 2016. aastal, kuid mis olid aasta lõpu seisuga veel tasumata või mis osutatakse alles 2017. aastal.

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

18.

Ülevaade kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 12. septembri 2017. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Klaus-Heiner LEHNE


(1)  ELT L 343, 19.12.2013, lk 46.

(2)  Ameti pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on veebisaidil www.eacea.ec.europa.eu.

(3)  Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: ameti edastatud andmed.

(4)  Finantsaruanded sisaldavad bilanssi, tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, tähtsamate arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ja muud selgitavat teavet.

(5)  Eelarve täitmise aruanded sisaldavad kõiki eelarvetoiminguid koondavaid aruandeid ja selgitavaid lisasid.


LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaarid

Parandusmeetmete võtmise seis

(lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)

2015

Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli kõrge III jaotises (toetus ameti tegevusele) – 2,8  miljonit eurot ehk 50 % (2014. aastal 3,2  miljonit eurot ehk 56 %). See tuleneb peamiselt käimasolevatest projektiaudititest (1 miljon eurot), IT-teenustest (0,8  miljonit eurot), teabevahetuse ja väljaannetega seotud teenustest (0,5  miljonit eurot) ja tõlketeenustest (0,2  miljonit eurot), mis telliti 2015. aastal, kuid mis olid aasta lõpu seisuga veel tasumata või mis osutatakse alles 2016. aastal.

E/K


AMETI VASTUS

16.

2015.–2016. aastal toimunud iga-aastase varade inventuuri käigus kindlakstegemata asukohaga toodete väärtus moodustas üksnes 0,64 % kõikide IT-toodete koguväärtusest, mis on kooskõlas eelmiste aastate tulemustega. Tuleb märkida, et kindlakstegemata asukohaga toodete raamatupidamislik jääkväärtus on palju väiksem (ligikaudu 8 000 eurot) kui esialgne omandamise kulu.

Amet jätkab oma tavapärast inventuuri, et tagada varade kaitsmine.

17.

Amet võtab kontrollikoja märkused teadmiseks. Amet jätkab jõupingutusi, et piirata ülekandmiste määra.


6.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 417/68


ARUANNE

Euroopa Lennundusohutusameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega

(2017/C 417/10)

SISSEJUHATUS

1.

Kölnis asuv Euroopa Lennundusohutusamet (edaspidi „amet“ või „EASA“) asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1592/2002 (1), mis tunnistati kehtetuks määrusega (EÜ) nr 216/2008 (2). Amet täidab lennundusohutuse valdkonnas konkreetseid reguleerivaid ja täidesaatvaid ülesandeid.

2.

Tabelis esitatakse ameti peamised arvandmed (3).

Tabel

Ameti peamised arvandmed

 

2015

2016

Eelarve (miljonites eurodes)

185,4

193,4

Töötajate arv seisuga 31. detsember (4)

779

774

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

3.

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning ameti järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

Arvamus

4.

Kontrollikoda auditeeris:

a)

ameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (5) ja eelarve täitmise aruannetest (6)31. detsembril 2016. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)

raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

nagu sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 287.

Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsus

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

5.

Kontrollikoja hinnangul annab ameti raamatupidamise aastaaruanne 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta kohta kõikides olulistes aspektides õiglase pildi ameti finantsolukorrast 31. detsembri 2016. aasta seisuga, finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest lõppenud aastal vastavalt selle finantsmäärusele ja komisjoni peaarvepidaja vastu võetud arvestuseeskirjadele. Viimased põhinevad rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditel.

Raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkus ja korrektsus

Tulud

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

6.

Kontrollikoja hinnangul on 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tulud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

Maksed

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

7.

Kontrollikoja hinnangul on 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad maksed kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

Juhtkonna ja majandusüksuse valitsemise eest vastutavate isikute kohustused

8.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 310–325 ja ameti finantsmäärusele vastutab juhtkond rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandardite kohase raamatupidamise aastaaruande koostamise ja esitamise ning raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest. Juhtkonna kohustused hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulist väärkajastamist. Juhtkond vastutab ka selle eest, et finantsaruannetes kajastatud tegevus, finantstehingud ja teave oleks kooskõlas vastavate õigusaktidega. Ameti juhtkonnal on lõplik vastutus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest.

9.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkonna ülesanne hinnata ameti vastavust tegevuse jätkuvuse põhimõttele, avaldades tegevuse jätkuvusega seotud küsimused, kui see on asjakohane, ja lähtudes raamatupidamises tegevuse jätkuvuse põhimõttest.

10.

Isikud, kelle ülesandeks on majandusüksuse valitsemine, vastutavad majandusüksuse finantsaruandluse järelevalve eest.

Audiitori kohustused raamatupidamise aastaaruande ja selle aluseks olevate tehingute auditeerimisel

11.

Kontrollikoja eesmärk on saada piisav kindlus selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed, ning esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule või muudele asjaomastele eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavatele institutsioonidele kinnitav avaldus, mis kinnitab raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust. Piisav kindlus on väga suurt tõenäosust tähistav kindlus, kuid see ei taga, et oluline väärkajastamine või nõuete mittejärgimine auditi käigus alati avastatakse. Need võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majandusotsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

12.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Audiitor valib protseduurid, tuginedes oma hinnangule, sh hinnates aruandes pettusest või vigadest põhjustatud olulise väärkajastamise ja selle aluseks olevate tehingute Euroopa Liidu õigusraamistiku olulise nõuetele mittevastavuse riski. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks (kuid mitte arvamuse esitamiseks sisekontrollimehhanismide tulemuslikkuse kohta) võtab audiitor riskihinnangu tegemisel arvesse aruande koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks ning selle alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud sisekontrollimehhanisme. Auditi käigus hinnatakse ka kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ja juhtkonna koostatud arvestushinnangute põhjendatust, samuti aruande üldist esituslaadi.

13.

Tulude puhul kontrollib kontrollikoda komisjonilt saadud toetust ning hindab ameti tasude ja muude tulude kogumise korda (kui amet on sellist tulu saanud).

14.

Kulude puhul auditeerib kontrollikoda maksetehinguid, kui kulud on kantud, kirjendatud ja heaks kiidetud. Kõiki makseliike, välja arvatud ettemaksed, auditeeritakse nende tegemise seisuga. Ettemakseid auditeeritakse siis, kui vahendite saaja on nende korrakohast kasutamist tõendanud ning amet on need kas samal aastal või hiljem tasaarvestuse tegemisega heaks kiitnud.

15.

Käesoleva aruande ja kinnitava avalduse koostamisel võttis kontrollikoda arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd, mis hõlmas ameti raamatupidamise aastaaruande kontrollimist vastavalt ELi finantsmääruse artikli 208 lõikes 4 (7) sätestatud nõuetele.

Muu asjaolu

16.

Ilma esitatud arvamust kahtluse alla seadmata juhib kontrollikoda tähelepanu asjaolule, et 29. märtsil 2017 teavitas Ühendkuningriik Euroopa Ülemkogu enda otsusest Euroopa Liidust välja astumise kohta. Väljaastumise tingimused lepitakse kokku läbirääkimiste käigus. Ameti 2016. aasta eelarvet rahastati 70 % ulatuses lennundustööstuse teenustasudest ning 30 % ulatuses ELI vahenditest. Ühendkuningriigi otsus EList välja astuda võib tulevikus ameti eelarvet vähendada.

17.

Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamust kahtluse alla.

KOMMENTAARID TEHINGUTE SEADUSLIKKUSE JA KORREKTSUSE KOHTA

18.

Kuigi 2016. aasta lennundustööstuse rahastatud tegevuse tulemuseks oli 7,6 miljoni euro suurune eelarvepuudujääk, varieeruvad eelarve tulemused aastate kaupa (8) ning ametil on tekkinud 52 miljoni euro suurune ülejääk selle kategooria tegevustest. Ameti asutamismääruses sätestatakse, et lennundustööstuse teenustasud peaksid katma ameti asjaomase sertifitseerimistegevusega seotud kulud. Määruses puuduvad aga sätted kumuleerunud ülejäägi kohta.

MUUD KOMMENTAARID

19.

Ajavahemikul 2014–2016 kulutas amet 9,4 miljonit eurot (2016. aastal 4,4 miljonit eurot) oma kumuleerunud ülejäägist ameti uue hoone remondi (ja sinna kolimise) kulude rahastamise (12,4 miljonit eurot) katteks. Komisjon eraldas ELi eelarvest selleks otstarbeks 3 miljonit eurot. Rahastamise jagunemine lennundustööstuse ja liidu vahel on kooskõlas ameti kasutatava standardse kulude jaotamise metoodikaga ning selle tulemusena rahastati need tööd peamiselt tööstuse teenustasudest.

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

20.

Ülevaade kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 19. septembri 2017. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Klaus-Heiner LEHNE


(1)  EÜT L 240, 7.9.2002, lk 1.

(2)  ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.

(3)  Ameti pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on leitav selle veebisaidil www.easa.europa.eu.

(4)  Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: ameti edastatud andmed.

(5)  Finantsaruanded sisaldavad bilanssi, tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, tähtsamate arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ja muud selgitavat teavet.

(6)  Eelarve täitmise aruanded sisaldavad kõiki eelarvetoiminguid koondavaid aruandeid ja selgitavaid lisasid.

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(8)  Aastatel 2014 ja 2015 oli ülejäägi suurus vastavalt 15,3 miljonit ja 16,9 miljonit eurot.


LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaarid

Parandusmeetmete võtmise seis

(lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)

2013

Amet alustas tegevust 2004. aastal ning on siiani tegutsenud asukohariigiga peetava kirjavahetuse ja suhtluse alusel. Laiaulatuslikku peakorterilepingut ameti ja asukohariigi vahel ei ole aga sõlmitud. Selline leping parandaks ameti ja selle personali töötingimuste läbipaistvust.

Lõpetatud (1)

2015

Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli kõrge II jaotises (halduskulud) – 4,4  miljonit eurot ehk 20,2  % (2014. aastal 3,6  miljonit eurot ehk 22 %) ning veelgi kõrgem III jaotises (tegevuskulud) – 2 miljonit eurot ehk 32,0  % (2014. aastal 2 miljonit eurot ehk 38,1  %). Ülekandmised on seotud põhiliselt IT-arendustega, mis telliti aasta lõpupoole, ning eeskirjade koostamise ja teadusuuringute projektidega, mis jätkuvad ka pärast 2015. aastat.

E/K


(1)  Ameti ja liikmesriigi vaheline asukohaleping on sõlmitud ning jõustus 17. augustil 2017.


AMETI VASTUS

16.

Amet võtab kontrollikoja tähelepaneku teadmiseks. Selle küsimusega tegelemiseks moodustati töörühm, kes tegi Brexiti võimalike riskide ja mõju esmase analüüsi.

20.

Asutamismäärus ja finantsmäärus sisaldavad sätteid tööstuse teenustasude käsitlemise kohta sihtotstarbelise tuluna. Sellest tulenevalt arvestab amet teenustasude ja lõivudega seotud ülejääki või puudujääki kumuleerunud ülejäägi all. See kumuleerunud ülejääk kõigub aasta-aastalt olenevalt eelarveaasta tulemist. 2010.–2015. aastal kõikus see alates 5,9 miljoni suurusest puudujäägist kuni 16,9 miljoni suuruse ülejäägini. Kumuleerunud ülejääk ehk puhver katab puudujääki ja võimaldab tegevuse jätkamist kuue kuu jooksul. Amet kavatseb muuta nii oma finantseeskirju kui ka teenustasude ja lõivude eeskirju, et kumuleerunud ülejäägi käsitlemist paremini sõnastada.

21.

Ameti haldusnõukogu teavitas eelarvepädevaid institutsioone (Euroopa Parlamenti ja nõukogu) kooskõlas ameti finantsmääruse artikliga 88 ameti uue peakontori projektist. 22. mail 2013 esitatud üksikasjalikust aruandest, mis sisaldab eelkõige rahastamiskava, nähtub järgmist:

amet tegutses kooskõlas eelarvepädevatele institutsioonidele esitatud teabega;

kooskõlas finantsmääruse artikliga 87 saadeti eelarvepädevatele asutustele igal aastal teade ehitustegevusest;

Euroopa Parlament kiitis aruande ja rahastamismehhanismi ameti rahastamiskava kohaselt heaks.


6.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 417/74


ARUANNE

Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega

(2017/C 417/11)

SISSEJUHATUS

1.

Komisjoni rakendusotsusega 2013/771/EL asutati Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusamet (edaspidi „rakendusamet“) perioodiks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2024 (1). Rakendusameti põhiülesanne on juhtida tihedas koostöös seitsme komisjoni peadirektoraadiga ELi tegevust teadusuuringute ja uuendustegevuse, VKEde konkurentsivõime, keskkonna ja kliimameetmete, merenduse ja kalanduse valdkondades.

2.

Tabelis esitatakse rakendusameti peamised arvandmed (2).

Tabel

Rakendusameti peamised arvandmed

 

2015

2016

Eelarve (miljonites eurodes)

36,4

35,8

Töötajate arv seisuga 31. detsember (3)

373

417

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

3.

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning rakendusameti järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

ARVAMUS

4.

Kontrollikoda auditeeris:

a)

rakendusameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (4) ja eelarve täitmise aruannetest (5)31. detsembril 2016. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)

raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

nagu sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 287.

Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsus

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

5.

Kontrollikoja hinnangul annab rakendusameti raamatupidamise aastaaruanne 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta kohta kõikides olulistes aspektides õiglase pildi rakendusameti finantsolukorrast 31. detsembri 2016. aasta seisuga, finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest lõppenud aastal vastavalt selle finantsmäärusele ja komisjoni peaarvepidaja vastu võetud arvestuseeskirjadele. Viimased põhinevad rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditel.

Raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkus ja korrektsus

Tulud

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

6.

Kontrollikoja hinnangul on 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tulud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

Maksed

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

7.

Kontrollikoja hinnangul on 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad maksed kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

Juhtkonna ja majandusüksuse valitsemise eest vastutavate isikute kohustused

8.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 310–325 ja rakendusameti finantsmäärusele vastutab juhtkond rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandardite kohase raamatupidamise aastaaruande koostamise ja esitamise ning raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest. Juhtkonna kohustused hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja esitamiseks vajalike sisekontrollimehhanismide kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulist väärkajastamist. Juhtkond vastutab ka selle eest, et finantsaruannetes kajastatud tegevus, finantstehingud ja teave oleks kooskõlas vastavate õigusaktidega. Rakendusameti juhtkonnal on lõplik vastutus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest.

9.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkonna ülesanne hinnata rakendusameti vastavust tegevuse jätkuvuse põhimõttele, avaldades tegevuse jätkuvusega seotud küsimused, kui see on asjakohane, ja lähtudes raamatupidamises tegevuse jätkuvuse põhimõttest.

10.

Isikud, kelle ülesandeks on majandusüksuse valitsemine, vastutavad majandusüksuse finantsaruandluse järelevalve eest.

Audiitori kohustused raamatupidamise aastaaruande ja selle aluseks olevate tehingute auditeerimisel

11.

Kontrollikoja eesmärk on saada piisav kindlus selle kohta, et rakendusameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed, ning esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule või muudele asjaomastele eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavatele institutsioonidele kinnitav avaldus, mis kinnitab raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust. Piisav kindlus on väga suurt tõenäosust tähistav kindlus, kuid see ei taga, et oluline väärkajastamine või nõuete mittejärgimine auditi käigus alati avastatakse. Need võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majandusotsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

12.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Audiitor valib protseduurid, tuginedes oma hinnangule, sh hinnates aruandes pettusest või vigadest põhjustatud olulise väärkajastamise ja selle aluseks olevate tehingute Euroopa Liidu õigusraamistiku olulise nõuetele mittevastavuse riski. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks (kuid mitte arvamuse esitamiseks sisekontrollimehhanismide tulemuslikkuse kohta) võtab audiitor riskihinnangu tegemisel arvesse aruande koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks ning selle alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud sisekontrollimehhanisme. Auditi käigus hinnatakse ka kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ja juhtkonna koostatud arvestushinnangute põhjendatust, samuti aruande üldist esituslaadi.

13.

Tulude puhul kontrollib kontrollikoda komisjonilt saadud toetust ning hindab rakendusameti tasude ja muude tulude kogumise korda (kui rakendusamet on sellist tulu saanud).

14.

Kulude puhul auditeerib kontrollikoda maksetehinguid, kui kulud on kantud, kirjendatud ja heaks kiidetud. Kõiki makseliike, välja arvatud ettemaksed, auditeeritakse nende tegemise seisuga. Ettemakseid auditeeritakse siis, kui vahendite saaja on nende korrakohast kasutamist tõendanud ning rakendusamet on need kas samal aastal või hiljem tasaarvestuse tegemisega heaks kiitnud.

15.

Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamust kahtluse alla.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

16.

Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli kõrge II jaotises (halduskulud) – 1 250 000 eurot ehk 33 % (2015. aastal 998 324 eurot ehk 14 %) ja III jaotises (rakendusameti tegevuse toetamine) – 2 550 000 eurot ehk 62 % (2015. aastal 4 miljonit eurot ehk 65 %). II jaotise ülekandmised on peamiselt seotud üüri (0,6 miljonit eurot) ja soetatud riistvaraga, mida ei olnud veel aasta lõpuks kohale toimetatud (0,5 miljonit eurot). III jaotise ülekandmised on seotud programmi LIFE puudutavate välisekspertide tehtavate hindamiste ja järelevalvega (1,5 miljonit eurot), pooleliolevate järelhindamistega (0,5 miljonit eurot) ja IT-teenustega (0,5 miljonit eurot), mis telliti 2016. aastal, kuid mis olid vaid osaliselt valminud ja mille eest ei olnud aasta lõpu seisuga veel tasutud. Rakendusamet peaks kaaluma liigendatud eelarveassigneeringute kasutuselevõttu, mis kajastaksid paremini tegevuse mitmeaastast iseloomu ja vältimatuid viivitusi lepingute sõlmimise, teenuste osutamise ja maksete tegemise vahel.

17.

Varasematest aastatest üle kantud vahendite tühistamise määr oli kõrge I jaotises (personalikulud) – 32 000 eurot ehk 8,3 %, mis viitab eelarvevajaduste ülehindamisele.

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

18.

Ülevaade kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 12. septembri 2017. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Klaus-Heiner LEHNE


(1)  ELT L 341, 18.12.2013, lk 73.

(2)  Rakendusameti pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on veebisaidil www.ec.europa.eu/easme/.

(3)  Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: rakendusameti edastatud andmed.

(4)  Finantsaruanded sisaldavad bilanssi, tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, tähtsamate arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ja muud selgitavat teavet.

(5)  Eelarve täitmise aruanded sisaldavad kõiki eelarvetoiminguid koondavaid aruandeid ja selgitavaid lisasid.


LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaarid

Parandusmeetmete võtmise seis

(lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)

2014

Kuigi rakendusameti eelarvet muudeti ja vähendati 3 miljoni euro võrra septembris 2014, kattis rakendusamet kulukohustustega vaid 91 % vähendatud eelarve assigneeringutest. Eelarve madal täitmismäär oli tingitud peamiselt rakendusameti laiendatud mandaadiga seonduvatest organisatsioonilistest ja tegevusalastest probleemidest, mis tekkisid lisaprogrammide ja ülesannete elluviimisel tihedas koostöös komisjoniga. Vaatamata sellele osutab eelarve oluline alakasutus vajadusele parandada rakendusameti eelarve planeerimist.

Lõpetatud

2014

Seda näitab ka 2015. aastasse üle kantud kulukohustustega kaetud assigneeringute suur ja suurenenud summa, mis oli 3,8  miljonit eurot ehk 17 % (2013. aastal 1,3  miljonit eurot ehk 8 %), mis puudutas peamiselt III jaotist (programmide toetuskulud) ja mille summa oli 2,6  miljonit eurot ehk 72 % (2013. aastal 0,6  miljonit eurot ehk 35 %), mis on vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega.

E/K

2015

Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli kõrge III jaotises (programmide toetuskulud) – 4 miljonit eurot ehk 65 % (2013. aastal 2,6  miljonit eurot ehk 72 %). Ülekandmised on seotud põhiliselt ekspertide teenuste osutamiseks (3 miljonit eurot) ja välisauditite tegemiseks (0,6  miljonit eurot) sõlmitud lepingutega, millest 0,8  miljonit eurot allkirjastati 2015. aasta lõpupoole. Need ülekandmised tehti põhiliselt 2016. aastal osutatavate teenuste jaoks.

E/K

2015

2015. aasta detsembris maksis rakendusamet 2,2  miljonit eurot enda käsutuses olevate pindade üüri ja nendega seonduvate kulude katmiseks aastal 2016. Nimetatud maksed tehti rakendusameti 2015. aasta eelarvest, mis on vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega (1).

E/K


(1)  Komisjoni määruse (EÜ) nr 1653/2004 (ELT L 297, 22.9.2004, lk 6) artikkel 7.


AMETI VASTUS

17.

Amet võtab mitu meedet, et vähendada kulukohustuste assigneeringute ülekandmiste määra: i) suurendades võimaluste piires ettemaksete summat teenuste eest, mida osutavad infrastruktuuri- ja logistikaamet Brüsselis (OIB) ning personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraat (DG HR; rendi- ja julgeolekukulud jne); ii) jälgides eelarve täitmist üksikasjalikumalt uue IT-vahendiga Bluebell ning iii) kandes programmi LIFE välisekspertide eelarvekulu alates 2018. aastast halduskuludest üle tegevuskulude alla, mida seejärel käsitletakse liigendatud eelarveassigneerigutena.

18.

Ülekandmiste tühistamine summas 32 000 eurot (8,3 %) piirdus ühe konkreetse eelarvereaga I jaotises (individuaalsed maksed) ja seda mõjutas töötajate arvu muutumine. Eeldatavasti on see muutuja tulevikus stabiilsem. Amet hoiab ülekandmised minimaalsed ka edaspidi, kasutades väikest reservi kõigi selliste eelarveridade jaoks, mille lõplikud makstavad summad ei ole ülekandmise ettevalmistamisel täpselt teada.


6.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 417/79


ARUANNE

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega

(2017/C 417/12)

SISSEJUHATUS

1.

Vallettas asuv Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (edaspidi „amet“) asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 439/2010 (1) ning selle eesmärk on tihendada liikmesriikide praktilist koostööd varjupaigaküsimustes, et liikmesriigid suudaksid paremini täita ELi ja rahvusvahelisi kohustusi pakkuda kaitset neile, kes seda vajavad. Alates 2015. aastast toetab amet rändekriisi kontekstis Kreekat ja Itaaliat. Euroopa Komisjon tegi 2016. aastal ettepaneku laiendada ameti mandaati ja suurendada oluliselt selle ülesandeid, et kõrvaldada kõik ülesehitusest tulenevad puudused, mis ELi varjupaigasüsteemi rakendamisel tekivad (2). Alates 2016. aastast tegelevad ameti esmase vastuvõtu meeskonnad ka ELi ja Türgi vahelise lepingu operatiivjuhtimisega ning toetavad Kreeka varjupaigatalitust.

2.

Tabelis esitatakse ameti peamised arvandmed (3).

Tabel

Ameti peamised arvandmed

 

2015

2016

Eelarve (miljonites eurodes) (4)

15,9

53

Töötajate arv seisuga 31. detsember (5)

93

125

3.

Tabelis näidatakse, et ameti ülesannete olulise suurendamise tulemusel oli ameti 2016. aasta lõplik eelarve eelmise aasta eelarvega võrreldes üle kolme korra suurem. Lisaks suurenes 2016. aastal töötajate arv 34 % ning süsteeme ja menetlusi ei olnud ikka veel uue olukorraga toimetulemiseks kohandatud.

4.

Käesoleva aruande lugemisel tuleks arvestada eespool loetletud väljakutseid ja kontrollikoja mandaati, mis põhineb rahvusvahelistel standarditel.

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

5.

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning ameti järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

ARVAMUS

6.

Kontrollikoda auditeeris:

a)

ameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (6) ja eelarve täitmise aruannetest (7)31. detsembril 2016. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)

raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

nagu sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 287.

Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsus

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

7.

Kontrollikoja hinnangul annab ameti raamatupidamise aastaaruanne 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta kohta kõikides olulistes aspektides õiglase pildi ameti finantsolukorrast 31. detsembri 2016. aasta seisuga, finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest lõppenud aastal vastavalt selle finantsmäärusele ja komisjoni peaarvepidaja vastu võetud arvestuseeskirjadele. Viimased põhinevad rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditel.

Raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkus ja korrektsus

Tulud

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

8.

Kontrollikoja hinnangul on 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tulud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

Maksed

Alus märkusega arvamusele

9.

Kontrollikoda tegi olulisi leide kahe 2016. aastaolulise hankemenetluse kohta viiest, mille alusel aasta jooksul makseid tehti (vt punktid 9.1 ja 9.2). See näitab vähest kontrolli ameti hankemenetluste üle.

9.1.

Ühes auditeeritud hankemenetluses, mis puudutas perioodi 2016–2020 hõlmava 4 miljoni euro suuruse teenuste raamlepingu raames reisiteenuste pakkumist, paluti kahel pakkujal kolmest samade valikukriteeriumite puhul esitada täiendavat teavet. Kuigi kumbki neist ei esitanud nõutud teavet (esitada isikute CVd, kes pidid teenuseid EASO ruumides osutama), jäeti neist hankemenetlusest seetõttu välja vaid üks. Teisega sõlmiti leping selle põhjal, et asjakohased CVd esitatakse pärast lepingu sõlmimist. Seetõttu ei olnud hankemenetlus võrdse kohtlemise põhimõttega kooskõlas ja leping sõlmiti pakkujaga, kes valikukriteeriume ei täitnud. Kõnealune raamleping ja sellega seotud 2016. aasta maksed (kokku 920 561 eurot) on seega õigusnormide vastased.

9.2.

2016. aasta veebruaris sõlmis amet ilma hankemenetluseta üheks aastaks raamlepingu rändekriisiga tegelemise toetamiseks vajalike ajutiste teenuste osutamiseks summas 3,6 miljonit eurot. Raamleping sõlmiti ühe eelnevalt valitud ettevõtjaga ilma ühegi ELi finantsmäärusega ette nähtud hankemenetluse kohaldamiseta (8). Raamlepingu sõlmimine ei olnud seetõttu asjaomaste ELi eeskirjadega kooskõlas ja lepinguga seotud 2016. aasta maksed (kokku 592 273 eurot) on seega õigusnormide vastased.

10.

Punktides 9.1–9.2 kirjeldatud asjaoludega seotud summad moodustavad ameti 2016. aasta kogukuludest 2,9 %.

Märkusega arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

11.

Välja arvatud märkusega arvamuse esitamise aluses (vt punkt 9) kirjeldatud asjaolude võimalik mõju, on kontrollikoja hinnangul 2016. aasta 31. detsembril lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad maksed kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

Juhtkonna ja majandusüksuse valitsemise eest vastutavate isikute kohustused

12.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 310–325 ja ameti finantsmäärusele vastutab juhtkond rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandardite kohase raamatupidamise aastaaruande koostamise ja esitamise ning raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest. Juhtkonna kohustused hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja esitamiseks vajalike sisekontrollimehhanismide kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulist väärkajastamist. Juhtkond vastutab ka selle eest, et finantsaruannetes kajastatud tegevus, finantstehingud ja teave oleks kooskõlas vastavate õigusaktidega. Ameti juhtkonnal on lõplik vastutus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest.

13.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkonna ülesanne hinnata ameti vastavust tegevuse jätkuvuse põhimõttele, avaldades tegevuse jätkuvusega seotud küsimused, kui see on asjakohane, ja lähtudes raamatupidamises tegevuse jätkuvuse põhimõttest.

14.

Isikud, kelle ülesandeks on majandusüksuse valitsemine, vastutavad majandusüksuse finantsaruandluse järelevalve eest.

Audiitori kohustused raamatupidamise aastaaruande ja selle aluseks olevate tehingute auditeerimisel

15.

Kontrollikoja eesmärk on saada piisav kindlus selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed, ning esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule või muudele asjaomastele eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavatele institutsioonidele kinnitav avaldus, mis kinnitab raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust. Piisav kindlus on väga suurt tõenäosust tähistav kindlus, kuid see ei taga, et oluline väärkajastamine või nõuete mittejärgimine auditi käigus alati avastatakse. Need võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majandusotsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

16.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Audiitor valib protseduurid, tuginedes oma hinnangule, sh hinnates aruandes pettusest või vigadest põhjustatud olulise väärkajastamise ja selle aluseks olevate tehingute Euroopa Liidu õigusraamistiku olulise nõuetele mittevastavuse riski. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks (kuid mitte arvamuse esitamiseks sisekontrollimehhanismide tulemuslikkuse kohta) võtab audiitor riskihinnangu tegemisel arvesse aruande koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks ning selle alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud sisekontrollimehhanisme. Auditi käigus hinnatakse ka kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ja juhtkonna koostatud arvestushinnangute põhjendatust, samuti aruande üldist esituslaadi.

17.

Tulude puhul kontrollib kontrollikoda komisjonilt saadud toetust ning hindab ameti tasude ja muude tulude kogumise korda (kui amet on sellist tulu saanud).

18.

Kulude puhul auditeerib kontrollikoda maksetehinguid, kui kulud on kantud, kirjendatud ja heaks kiidetud. Kõiki makseliike, välja arvatud ettemaksed, auditeeritakse nende tegemise seisuga. Ettemakseid auditeeritakse siis, kui vahendite saaja on nende korrakohast kasutamist tõendanud ning amet on need kas samal aastal või hiljem tasaarvestuse tegemisega heaks kiitnud.

19.

Käesoleva aruande ja kinnitava avalduse koostamisel võttis kontrollikoda arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd, mis hõlmas ameti raamatupidamise aastaaruande kontrollimist vastavalt ELi finantsmääruse artikli 208 lõikes 4 (9) sätestatud nõuetele.

20.

Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamust kahtluse alla.

KOMMENTAARID TEHINGUTE SEADUSLIKKUSE JA KORREKTSUSE KOHTA

21.

2016. aasta augustis käivitas amet avatud (viieosalise) hankemenetluse raamlepingu sõlmimiseks, millega katta eri riikide vajadus kultuurivahendajate/tõlkide järele. Raamlepingu nelja allkirjastatud ja auditeeritud osa (2.–5. osa) kogusumma oli 60 miljonit eurot, mis oli ette nähtud neljaks aastaks. Nende osade täitmine anti ühele pakkujale, kes oli kaskaadlepingus esimene töövõtja. See pakkuja oli eelneva kolme aasta puhul täitnud valikukriteeriumide finantsnõuded (aastakäive 1 miljon eurot) kahel aastal ning ühe aasta kohta sõlmiti ühe mittetulundusühinguga leping, mille alusel võis pakkuja selle ühingu käibe enda omale liita. Finantsmääruse kohaselt on pakkujal lubatud toetuda muude ühingute finants- ja majanduslikule suutlikkusele. Käesoleval juhul ei ole aga selge, kuidas nimetatud ühingu käivet teise ettevõtja omale liita. Samuti ei ole selle tegevuse olemust arvestades selge, kas ettevõtja on suuteline tellitavate teenuste pakkumist toetama. Amet oleks pidanud selle pakkumuse tagasi lükkama, kuna see ei olnud kooskõlas pakkuja majandusliku ja finantssuutlikkuse nõuetega. Selle tagajärjel on raamleping ja kõik asjaomased maksed õigusnormide vastased (2016. aastal makseid ei tehtud).

KOMMENTAARID SISEKONTROLLIMEHHANISMIDE KOHTA

22.

Euroopa Ülemkogu erikohtumisel 23. aprillil 2015 ning välis- ja siseministrite 20. aprilli 2015. aasta kohtumisel vastu võetud 10 punkti kavas kutsuti liikmesriike üles kindlustama kõikidelt rändajatelt sõrmejälgede võtmine. Nõude täitmiseks tuli Kreeka ametiasutustes sõrmejälgede võtmise suutlikkust kiiresti suurendada. Komisjon määras selle ülesande ametile. Sel eesmärgil soetati ja seejärel annetati Kreeka riigile komisjoni ja ameti vahel sõlmitud toetuslepingu alusel 90 sõrmejälgede skaneerimismasinat ja 90 nendega ühendatavat arvutit (edaspidi „seadmed“) summas 1,1 miljonit eurot. Toetuslepingu kohaselt tuli seadmed tarnida Ateena politsei IT-osakonnale ja sealt edasi jaotada Kreeka saartel asuvatele esmase vastuvõtu keskustele. Meetme kirjelduse kohaselt pidid ameti töötajad olema kohapeal, et tagada seadmete nõuetekohane kohaletoimetamine, paigaldamine ja omandi üleandmine Kreeka politseile. Ameti töötajad ei olnud aga selle nõude täitmiseks kohapeal ning asjaomastelt Kreeka ametiasutustelt saadi alles 2017. aasta juulis kinnitus selle kohta, et seadmed olid 2016. aasta veebruaris ja märtsi alguses esmase vastuvõtu keskustesse toimetatud ning et neid kasutatakse eesmärgipäraselt.

23.

Kui pakkumuses esitatud hind või kulud tunduvad olevat põhjendamatult madalad, nõuab hankija kirjalikult nende kohta täpsustusi ja annab pakkujale võimaluse esitada märkusi (10). Eri riikides kultuurivahendajate/tõlkide hankemenetluse kahe osa (3. ja 5. osa) (vt ka punkt 21) kohta oli amet saanud finantspakkumusi, mis olid vastavalt 50 % ja 31 % järgmistest pakkumustest odavamad. Kuigi see näitab, et pakkumuste hinnad on põhjendamatult madalad, ei pidanud amet vajalikuks küsida pakkujalt selle kohta täiendavaid selgitusi.

24.

Euroopa Komisjoni siseauditi talituse 2016. aasta oktoobrist pärineva auditiaruande kohaselt ei olnud halduskulude hankemenetluste kavandamine nõuetekohane ning menetluste järelevalve ja raamlepingute raames lepingute sõlmimine puudulik. Amet ja komisjoni siseauditi talitus leppisid kokku parandusmeetmete võtmise kava.

25.

2016. aastal seisis amet silmitsi mitme tegevuskeskkonna alase probleemiga, mis peale eelarve olulise suurendamise ja ülesannete laiendamise hõlmasid ka tehingute arvu olulist suurenemist, peaarvepidaja (raamatupidaja) vahetumist ja mitut ajutist lahendust ning paberivaba töövoosüsteemi kasutuselevõttu. Olukorra märkimisväärset muutmist ja ebastabiilsust ei vähendanud ka raamatupidamissüsteemi uuesti kinnitamine ega tehingute regulaarse järelkontrollisüsteemi kasutuselevõtt (11).

26.

2014. aastal kirjutas komisjon enam kui 50 ELi institutsiooni ja organi (amet kaasa arvatud) nimel ühe töövõtjaga alla raamlepingu tarkvara ja litsentside soetamiseks ning hoolduseks ja toeks. Raamlepingu sõlminud töövõtja tegutseb vahendajana ameti ja selle vajaduste täitmiseks sobivate tarnijate vahel. Vahendamisteenuse eest on raamlepingu sõlminud töövõtjal õigus tõsta tarnijate hindu 2–9 % võrra. Aastal 2016 moodustasid maksed raamlepingu sõlminud töövõtjale 534 900 eurot. Amet ei kontrollinud süstemaatiliselt hindu ja vahendustasusid ega võrrelnud neid tarnijate hinnapakkumiste ja töövõtjale esitatud arvetega.

KOMMENTAARID USALDUSVÄÄRSE FINANTSJUHTIMISE JA TULEMUSLIKKUSE KOHTA

27.

Detsembris 2015 valmis lõplik versioon komisjoni tellitud välishindamisest, milles uuriti ameti tulemuslikkust ajavahemikus 2011–2014. Hindamises kinnitati ameti missiooni ja ülesannete asjakohasust ning leiti, et selle põhiülesanded on üldiselt tõhusalt ellu viidud ja enamik kavandatud tulemustest on saavutatud. Hindamises viidati ka vajadusele suurendada tegevuse tulemuslikkust ning tagada veelgi suurem koostöö ja tegevuste ühtlustatus rändeküsimustega tegelevate teiste ELi ja rahvusvaheliste institutsioonide ja asutustega. Pikendatud mandaadist tulenevalt viib amet ellu oma haldusnõukoguga kokku lepitud tegevuskava, mille lõplik rakendusaruanne peaks valmima 2017. aasta juunis.

28.

Amet soetas ja paigaldas 65 konteinerit kogumaksumusega 852 136 eurot, mida oli kavas kasutada mobiilsete büroodena Kreeka ja Itaalia esmase vastuvõtu keskustes. Osa konteineritest paigaldati kohta, kus ametile mittekuuluvad sarnased konteinerid hiljem rahutuste käigus hävitati. Amet ei ole konteinereid selle riski vastu kindlustuslepinguga kindlustanud.

29.

Amet ei ole kõiki oma saadaolevaid summasid õigeaegselt sisse nõudnud. Aastate 2014 ja 2015 eest käibemaksutagastusi (vastavalt 180 919 ja 245 960 eurot) ei olnud 2016. aasta lõpuks veel tagasi makstud.

EELARVE TÄITMINE

30.

Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli kõrge II jaotises (halduskulud) – 2,5 miljonit eurot ehk 43,9 % (2015. aastal 1 076 583 eurot ehk 36,9 %). Ülekandmised on peamiselt seotud IT-taristu, tõlgete, väljaannete, ärikonsultatsioonide ja haldusnõukogu koosolekukuludega, mille lepingud sõlmiti 2016. aasta lõpupoole ja/või millega seotud arved esitati alles 2017. aastal.

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

31.

Ülevaade kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 17. oktoobri 2017. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Klaus-Heiner LEHNE


(1)  ELT L 132, 29.5.2010, lk 11.

(2)  COM(2016) 271 final

(3)  Ameti pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on leitav selle veebisaidil www.easo.europa.eu.

(4)  Eelarve arvandmed põhinevad maksete assigneeringutel.

(5)  Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: ameti edastatud andmed.

(6)  Finantsaruanded sisaldavad bilanssi, tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, tähtsamate arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ja muud selgitavat teavet.

(7)  Eelarve täitmise aruanded sisaldavad kõiki eelarvetoiminguid koondavaid aruandeid ja selgitavaid lisasid.

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artiklis 104 sätestatakse, et avaliku hanke lepinguid, sealhulgas raamlepinguid, võib sõlmida ainult selles artiklis loetletud hankemenetluste kaudu.

(9)  Määrus (EL, Euratom) nr 966/2012.

(10)  Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1), artikkel 151.

(11)  Välja arvatud komisjoniga sõlmitud delegeerimislepingu alusel tehtud tehingud.


LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaarid

Parandusmeetmete võtmise seis

(lõpetatud / pooleli / alustamata /ei kohaldata)

2012

Värbamismenetluste läbipaistvust tuleks parandada: puudusid tõendid selle kohta, et amet oleks enne avalduste hindamist kehtestanud koefitsiendid ja lävendid intervjuule kutsumiseks ja reservnimekirja kandmiseks, või et kirjalike testide ja intervjuude küsimused oleksid olnud kehtestatud enne avalduste hindamist.

Lõpetatud

2013

Kõikide tehtud maksete hulgast tehti 446 (18 %) makset pärast finantsmäärusega sätestatud tähtaega. Maksed hilinesid keskmiselt 21 päeva.

Alustamata (1)

2013

16 sisekontrollistandardist 6 ei ole veel täielikult rakendatud.

Pooleli (2)

2013

Värbamismenetluste läbipaistvust tuleks parandada: kirjalike testide ja intervjuude küsimused määrati kindlaks alles pärast avalduste läbivaatamist, mis suurendab riski, et avaldused mõjutavad küsimuste kehtestamist; valikukomisjonid ei andnud alati punkte kõikidele vaba ametikoha teates esitatud valikukriteeriumitele; valikukomisjoni liikmete allkirjastatud huvide konflikti puudumise deklaratsioonides loetakse potentsiaalseks huvide konfliktiks ainult isiklikku suhet ja jäetakse täielikult välja ametialased suhted; ühe konkreetse värbamismenetluse puhul täheldati lahknevust vaba ametikoha teates sisalduva valikukriteeriumi ja vastava tõendatud töökogemuse aastate arvu puudutava valikukriteeriumi vahel.

Lõpetatud

2014

1 062 makset (28,6  %) kõigist sooritatud maksetest tehti pärast finantsmäärusega sätestatud ajapiiranguid. Maksed hilinesid keskmiselt 24 päeva.

Alustamata (1)

2014

Ameti tööjõu voolavus on suur – 2014. aastal lahkus ametist 14 töötajat, sh neli juhtivtöötajat. Tööjõu suur voolavus ohustab oluliselt iga-aastases ja mitmeaastases tööprogrammis kehtestatud eesmärkide saavutamist.

Pooleli (3)

2014

Tegevdirektori otsuse kohaselt liigitatakse EASO korraldatud kohtumistel osalejate hüvitamisele kuuluvad kulud kolme kategooriasse (A, B või C). 2014. aastal oli kohtumistel osalejatele hüvitatud kulude kogusumma 997 506 eurot. A-kategooria osalejad, kes peaksid kohtumistel täitma eriülesandeid, saavad reisikulude ja päevarahade kindlasummalist hüvitist, kuid B-kategooria osalejatele makstakse vaid reisikulude kindlasummalist hüvitist. C-kategooria osalejatele ei ole hüvitisi ette nähtud. A-kategooria hüvitiste saajate arv suurenes 61 protsendilt 2013. aastal 69 protsendile 2014. aastal. Puuduvad dokumendid, mis õigustaksid osalejate kolme kategooriasse liigitamist.

Pooleli (4)

2015

Amet võttis kulukohustusi üksnes summas 14,5  miljonit eurot ehk 93,7  % heakskiidetud eelarvest (2014. aastal 12,4  miljonit eurot ehk 84,7  %). Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli kõrge II jaotises (halduskulud) – 1 076 583 eurot ehk 36,9  % (2014. aastal 635 492  eurot ehk 28,7  %). See tulenes peamiselt 2015. viimases kvartalis tellitud IKT arendusega seotud konsultatsiooniteenustest (0,4  miljonit eurot) ja investeeringutest IT-taristusse (0,3  miljonit eurot), võttes arvesse kavandatavat uute töötajate värbamist vastavalt eelarvepädevate institutsioonide 2015. aasta lõpus tehtud otsusele ametikohtade loetelu pikendada.

E/K

2015

Ameti direktor kiitis 2015. aasta novembris heaks ajutiste ja lepinguliste töötajate töölevõtmise uue korra. See lahendab enamiku kontrollikoja varasemates auditites tõstatatud probleemidest. Uue korra rakendamist kontrollitakse 2016. aastal, kui on kavas tööle võtta märkimisväärsel arvul uusi töötajaid.

Lõpetatud


(1)  2016. aastal tegi amet 2 007 makset ehk 41,29 % (2015. aastal 1 024 makset (29,2 %) pärast finantsmäärusega sätestatud ajapiiranguid. Maksed hilinesid keskmiselt 35 päeva (2015. aastal 29 päeva).

(2)  2016. aasta lõpus oli üks sisekontrollistandard veel rakendamata.

(3)  2016. aastal lahkus ametist 17 töötajat ja värvati 70 uut töötajat. 2016. aastal oli ametikohtade loetelus 50 uut ametikohta.

(4)  2015. aastal oli kohtumistel osalejatele hüvitatud kulude kogusumma 987 515 eurot. A-kategooria hüvitiste saajate arv vähenes 69 %-lt 2014. aastal 52 %-le 2015. aastal. 2016. aastal oli kohtumistel osalejatele hüvitatud kulude kogusumma 1 012 147 eurot. A-kategooria hüvitiste saajate arv vähenes 52 %-lt 2015. aastal 37 %-le 2016. aastal.


AMETI VASTUSED

9.1.

Amet võtab kontrollikoja tähelepaneku teadmiseks, sellegipoolest oli EASO otsuses määrav, et ettevõtja, kellega leping sõlmiti, oli ainus, kellel oli suutlikkus täita lepingulisi kohustusi.

9.2.

Amet võtab kontrollikoja tähelepaneku teadmiseks ja tagab sarnaste olukordade vältimise tulevikus. EASO tegutses äärmise kiireloomulisuse kontekstis, kui põgenike kriis oli haripunktis, mida võimendas vajadus täita nõukogu otsuseid seoses ametile antud kriisiülesannetega ja kompenseerida liikmesriikide ekspertide vähesust.

Nendes äärmuslikes tingimustes valitud töövõtja oli sama, kelle teenuseid oli varem kasutanud muu Kreekas asuv Euroopa Liidu asutus. EASO usaldas selle asutuse tehtud vastavus- ja finantssuutlikkuse kontrolle. Otsus registreeriti ja kinnitati erandi taotluses.

Vahepeal algatas EASO uue avatud hankemenetluse, et sõlmida uus raamleping.

21.

Amet võtab kontrollikoja arvamuse teadmiseks. EASO teeb kõik endast oleneva, et tegutseda vastavalt kohaldatavatele sätetele. Eraldi üksustele tuginemise kohtupraktika jätab ruumi tõlgendamiseks ning EASO uskus, et tegutses nõuetekohaselt.

22.

EASO vastas kiireloomulisele vajadusele suurendada sõrmejälgede võtmise suutlikkust Kreekas, hankides varustuse ja edastades selle Kreeka politseile 12. veebruaril 2016 ning 2. märtsil 2016.

Menetlust tuli seetõttu alustada enne 3. märtsil 2016 toimunud toetuslepingu allkirjastamist. EASO personal ei saanud viibida EURODACi seadmete paigaldamise ajal kohal, sest toetusleping allkirjastati pärast seadmete edastamist ja politsei oli juba alustanud nende jagamist esmase saabumise piirkondadesse.

Amet taotles Kreeka ametiasutustelt juba 23. mail 2016 ametlikult kinnitust seadmete edastamiseks ja paigaldamiseks, kuid sai selle alles 20. juulil 2017.

23.

Amet võtab kontrollikoja kommentaari teadmiseks.

24.

Amet võtab kontrollikoja kommentaari teadmiseks ja viitab tõsiasjale, et paljud kavas toodud meetmed on juba võetud.

25.

Amet võtab kontrollikoja kommentaari teadmiseks, kuid viitab tõsiasjale, et sõltumatu välisaudiitor esitas raamatupidamise aastaaruande kohta objektiivse arvamuse. Raamatupidamissüsteemi uuesti kinnitamine on sellegipoolest kavandatud 2017. aastaks. Järelkontrollistrateegiat hinnatakse keskpikal perioodil.

26.

Amet võtab kontrollikoja kommentaari teadmiseks ja teatab kontrollikojale, et vastavalt kontrollikoja seisukohale seoses süstemaatiliste kontrollide kehtestamisega hakkab amet alates 1. jaanuarist 2018 kontrollima kõiki hinnapakkumisi alates 135 000 eurost.

28.

Amet võtab kontrollikoja kommentaari teadmiseks, kuid viitab tõsiasjale, et EASO haldusnõukogu otsustas, et kindlustuslepingu sõlmimine ei ole kulutõhus.

29.

Riikide ametiasutused otsustasid muuta iga-aastased käibemaksu tagasinõuded kohustuslikuks kord kvartalis, mille tulemusel tekkis vajadus esitada uuesti käibemaksu tagasinõuded 2014. ja 2015. aasta eest kvartali kaupa.

30.

Amet võtab kontrollikoja kommentaari teadmiseks, kuid viitab tõsiasjale, et eelarvemuudatuste tõttu aasta teises pooles kuhjusid vastavate kulukohustuste maksed viimasesse kvartalisse ja see tekitas kontrollikoja märgitud mõju.


6.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 417/87


ARUANNE

Euroopa Pangandusjärelevalve eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos asutuse vastusega

(2017/C 417/13)

SISSEJUHATUS

1.

Londonis asuv Euroopa Pangandusjärelevalve (edaspidi „asutus“) asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 (1). Asutuse ülesandeks on aidata kaasa kõrgekvaliteediliste ühtsete regulatiivsete ja järelevalvestandardite ning -tavade väljatöötamisele, aidata kaasa õiguslikult siduvate liidu õigusaktide ühetaolisele kohaldamisele, innustada ja lihtsustada ülesannete ja kohustuste delegeerimist pädevate asutuste vahel, jälgida ja hinnata turusuundumusi oma pädevusvaldkonnas ning tugevdada hoiustajate ja investorite kaitset.

2.

Tabelis esitatakse asutuse peamised arvandmed (2).

Tabel

Asutuse peamised arvandmed

 

2015

2016

Eelarve (miljonites eurodes)

33,4

36,5

Töötajate arv seisuga 31. detsember (3)

156

161

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

3.

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning asutuse järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

ARVAMUS

4.

Kontrollikoda auditeeris:

a)

asutuse raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (4) ja eelarve täitmise aruannetest (5)31. detsembril 2016. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)

raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

nagu sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 287.

Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsus

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

5.

Kontrollikoja hinnangul annab asutuse raamatupidamise aastaaruanne 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta kohta kõikides olulistes aspektides õiglase pildi asutuse finantsolukorrast 31. detsembri 2016. aasta seisuga, finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest lõppenud aastal vastavalt selle finantsmäärusele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud arvestuseeskirjadele. Viimased põhinevad rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditel.

Raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkus ja korrektsus

Tulud

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

6.

Kontrollikoja hinnangul on 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tulud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

Maksed

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

7.

Kontrollikoja hinnangul on 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad maksed kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

Juhtkonna ja majandusüksuse valitsemise eest vastutavate isikute kohustused

8.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 310–325 ja asutuse finantsmäärusele vastutab juhtkond rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandardite kohase raamatupidamise aastaaruande koostamise ja esitamise ning raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest. Juhtkonna kohustused hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja esitamiseks vajalike sisekontrollimehhanismide kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulist väärkajastamist. Juhtkond vastutab ka selle eest, et finantsaruannetes kajastatud tegevus, finantstehingud ja teave oleks kooskõlas vastavate õigusaktidega. Asutuse juhtkonnal on lõplik vastutus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest.

9.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkonna ülesanne hinnata asutuse vastavust tegevuse jätkuvuse põhimõttele, avaldades tegevuse jätkuvusega seotud küsimused, kui see on asjakohane, ja lähtudes raamatupidamises tegevuse jätkuvuse põhimõttest.

10.

Isikud, kelle ülesandeks on majandusüksuse valitsemine, vastutavad majandusüksuse finantsaruandluse üle järelevalve tegemise eest.

Audiitori kohustused raamatupidamise aastaaruande ja selle aluseks olevate tehingute auditeerimisel

11.

Kontrollikoja eesmärk on saada piisav kindlus selle kohta, et asutuse raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed, ning esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule või muudele asjaomastele eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavatele institutsioonidele kinnitav avaldus, mis kinnitab raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust. Piisav kindlus on väga suurt tõenäosust tähistav kindlus, kuid see ei taga, et oluline väärkajastamine või nõuete mittejärgimine auditi käigus alati avastatakse. Need võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majandusotsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

12.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Audiitor valib protseduurid, tuginedes oma hinnangule, sh hinnates aruandes pettusest või vigadest põhjustatud olulise väärkajastamise ja selle aluseks olevate tehingute Euroopa Liidu õigusraamistiku olulise nõuetele mittevastavuse riski. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks (kuid mitte arvamuse esitamiseks sisekontrollimehhanismide tulemuslikkuse kohta) võtab audiitor riskihinnangu tegemisel arvesse aruande koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks ning selle alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud sisekontrollimehhanisme. Auditi käigus hinnatakse ka kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ja juhtkonna koostatud arvestushinnangute põhjendatust, samuti aruande üldist esituslaadi.

13.

Tulude puhul kontrollib kontrollikoda komisjonilt saadud toetust ning hindab asutuse tasude ja muude tulude kogumise korda (kui asutus on sellist tulu saanud).

14.

Kulude puhul auditeerib kontrollikoda maksetehinguid, kui kulud on kantud, kirjendatud ja heaks kiidetud. Ettemakseid auditeeritakse siis, kui vahendite saaja on nende korrakohast kasutamist tõendanud ning asutus on need kas samal aastal või hiljem tasaarvestuse tegemisega heaks kiitnud.

15.

Käesoleva aruande ja kinnitava avalduse koostamisel võttis kontrollikoda arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd, mis hõlmas asutuse raamatupidamise aastaaruande kontrollimist vastavalt ELi finantsmääruse artikli 208 lõikes 4 (6) sätestatud nõuetele.

Asjaolu rõhutamine

16.

Ilma esitatud arvamust kahtluse alla seadmata juhib kontrollikoda tähelepanu asjaolule, et 29. märtsil 2017 teavitas Ühendkuningriik Euroopa Ülemkogu enda otsusest Euroopa Liidust välja astumise kohta. Väljaastumise tingimused lepitakse kokku läbirääkimiste käigus. Londonis paikneva asutuse esialgne raamatupidamise aastaaruanne ja selle lisad koostati aruande allkirjastamise kuupäeval (28. veebruar 2017) kättesaadavate piiratud andmete alusel.

17.

Asutuse tulevast asukohta puudutavate otsuste tegemise ootuses kajastati finantsaruannetes tingimuslike kohustustena kontoripinna üürilepingu tulevased kulud summas 14 miljonit eurot (kulude eelduseks on lepingu lõpetamine aasta 2020 lõpuks); lisaks sedastati, et asutuse üleviimisega seotud muid kulusid (nagu töötajate ja nende perede ümberkolimine) ei ole võimalik veel hinnata. Asutuse eelarvet rahastab 40 % ulatuses Euroopa Liit, ülejäänud 60 % pärineb otse ELi liikmesriikide osamaksetest. Ühendkuningriigi otsus EList välja astuda võib tulevikus asutuse eelarvet vähendada.

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

18.

Ülevaade kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 12. septembri 2017. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Klaus-Heiner LEHNE


(1)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 12.

(2)  Asutuse pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on leitav selle veebisaidil www.eba.europa.eu.

(3)  Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: asutuse edastatud andmed.

(4)  Finantsaruanded sisaldavad bilanssi, tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, tähtsamate arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ja muud selgitavat teavet.

(5)  Eelarve täitmise aruanded sisaldavad kõiki eelarvetoiminguid koondavaid aruandeid ja selgitavaid lisasid.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).


LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaarid

Parandusmeetmete võtmise seis

(lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)

2012

Kõrgemate koolitasude katmiseks maksab asutus töötajatele, kelle lapsed käivad põhi- või keskkoolis, õppetoetust lisaks personalieeskirjades ettenähtud õppetoetusele. 2012. aastal maksti täiendavat õppetoetust kokku ligikaudu 76 000  eurot. Personalieeskirjades sellekohased sätted puuduvad ja seega ei ole toetused eeskirjadega kooskõlas.

Pooleli (1)

2015

Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli kõrge II jaotises (halduskulud) – 1 487 794  eurot ehk 28 % selle jaotise kulukohustustega seotud assigneeringutest (2014. aastal 3 431 070  eurot ehk 48 %). Need hõlmavad ühte asutuse uue hoone maksumuse veel tasumata osa pealt maksmata käibemaksuga seotud lahendamata küsimust ja ühte Ühendkuningriigi hindamisameti poolt kinnisvaramaksu kohta esitatud arvet (kogumaksumusega 538 938  eurot).

E/K

2015

Puudusi täheldati IT vajaduste hindamises, eelkõige sisse ostetud teenuste puhul, mis mõjutab sellega seotud kulude haldamist asutuse eelarves.

E/K


(1)  2016. aasta lõpu seisuga oli asutus sõlminud lepingud 23 kooliga, kus töötajate lapsed õppisid.


ASUTUSE VASTUS

Asutus võtab kontrollikoja aruande teatavaks.


6.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 417/92


ARUANNE

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastusega

(2017/C 417/14)

SISSEJUHATUS

1.

Stockholmis asuv Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (edaspidi „keskus“) asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 851/2004 (1). Keskuse peamisteks ülesanneteks on haiguste ennetamise ja tõrje alaste andmete kogumine ja levitamine ning sellealaste teaduslike arvamuste esitamine. Samuti koordineerib keskus Euroopas selles valdkonnas koostööd tegevate asutuste tööd.

2.

Tabelis esitatakse keskuse peamised arvandmed (2).

Tabel

Keskuse peamised arvandmed

 

2015

2016

Eelarve (miljonites eurodes)

58,5

58,2

Töötajate arv seisuga 31. detsember (3)

260

260

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

3.

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning keskuse järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

ARVAMUS

4.

Kontrollikoda auditeeris:

a)

keskuse raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (4) ja eelarve täitmise aruannetest (5)31. detsembril 2016. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)

raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

nagu sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 287.

Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsus

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

5.

Kontrollikoja hinnangul annab keskuse raamatupidamise aastaaruanne 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta kohta kõikides olulistes aspektides õiglase pildi keskuse finantsolukorrast 31. detsembri 2016. aasta seisuga, finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest lõppenud aastal vastavalt selle finantsmäärusele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud arvestuseeskirjadele. Viimased põhinevad rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditel.

Raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkus ja korrektsus

Tulud

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

6.

Kontrollikoja hinnangul on 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tulud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

Maksed

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

7.

Kontrollikoja hinnangul on 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad maksed kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

Juhtkonna ja majandusüksuse valitsemise eest vastutavate isikute kohustused

8.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 310–325 ja keskuse finantsmäärusele vastutab juhtkond raamatupidamise aastaaruande koostamise ja esitamise eest vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditele ning raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest. Juhtkonna kohustused hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja esitamiseks vajalike sisekontrollimehhanismide kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulist väärkajastamist. Juhtkond vastutab ka selle eest, et finantsaruannetes kajastatud tegevus, finantstehingud ja teave oleks kooskõlas vastavate õigusaktidega. Keskuse juhtkonnal on lõplik vastutus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest.

9.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkonna ülesanne hinnata keskuse vastavust tegevuse jätkuvuse põhimõttele, avaldades tegevuse jätkuvusega seotud küsimused, kui see on asjakohane, ja lähtudes raamatupidamises tegevuse jätkuvuse põhimõttest.

10.

Isikud, kelle ülesandeks on majandusüksuse valitsemine, vastutavad majandusüksuse finantsaruandluse üle järelevalve tegemise eest.

Audiitori kohustused raamatupidamise aastaaruande ja selle aluseks olevate tehingute auditeerimisel

11.

Kontrollikoja eesmärk on saada piisav kindlus selle kohta, et keskuse raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed, ning esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule või muudele asjaomastele eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavatele institutsioonidele kinnitav avaldus, mis kinnitab raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust. Piisav kindlus on väga suurt tõenäosust tähistav kindlus, kuid see ei taga, et oluline väärkajastamine või nõuete mittejärgimine auditi käigus alati avastatakse. Need võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majandusotsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

12.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Audiitor valib protseduurid, tuginedes oma hinnangule, sh hinnates aruandes pettusest või vigadest põhjustatud olulise väärkajastamise ja selle aluseks olevate tehingute Euroopa Liidu õigusraamistiku olulise nõuetele mittevastavuse riski. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks (kuid mitte arvamuse esitamiseks sisekontrollimehhanismide tulemuslikkuse kohta) võtab audiitor riskihinnangu tegemisel arvesse aruande koostamise ja õiglaseks esitamise ning selle alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud sisekontrollimehhanisme. Auditi käigus hinnatakse ka kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ja juhtkonna koostatud arvestushinnangute põhjendatust, samuti aruande üldist esituslaadi.

13.

Tulude puhul kontrollib kontrollikoda komisjonilt saadud toetust ning hindab keskuse tasude ja muude tulude kogumise korda (kui keskus on sellist tulu saanud).

14.

Kulude puhul auditeerib kontrollikoda maksetehinguid, kui kulud on kantud, kirjendatud ja heaks kiidetud. Ettemakseid auditeeritakse siis, kui vahendite saaja on nende korrakohast kasutamist tõendanud ning keskus on need kas samal aastal või hiljem tasaarvestuse tegemisega heaks kiitnud.

15.

Käesoleva aruande ja kinnitava avalduse koostamisel võttis kontrollikoda arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd, mis hõlmas keskuse raamatupidamise aastaaruande kontrollimist vastavalt ELi finantsmääruse artikli 208 lõikes 4 (6) sätestatud nõuetele.

16.

Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamust kahtluse alla.

KOMMENTAARID TEHINGUTE SEADUSLIKKUSE JA KORREKTSUSE KOHTA

17.

Keskuse ajutine direktor määrati haldusnõukogu otsusega ametisse mais 2015. 2016. aasta 31. detsembri seisuga oli ametiaeg personalieeskirjades sätestatud maksimaalselt ühe aasta pikkuse aja kaheksa kuu võrra ületanud. Seetõttu on tulnud ka muude töötajatega sõlmida 15 täiendavat ajutist lepingut.

KOMMENTAARID SISEKONTROLLIMEHHANISMIDE KOHTA

18.

2016. aasta oktoobris avaldatud auditiaruandes rõhutas Euroopa Komisjoni siseauditi talitus, et kuigi ta tunnistab keskuse jätkuvaid pingutusi siseste hangete kontrolli parandamisel, on hankeprotsessis endiselt olulisi puudusi. Siseauditi talitus järeldas, et hangete kavandamine ja järelevalve on puudulik ning hanked ei ole alati seotud iga-aastase tööprogrammi või rahastamisotsusega. Viidatakse ka keskuse eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruannet käsitlevale kontrollikoja aruandele, milles toodi välja hankemenetluste läbipaistvust mõjutavad puudused. Keskus ja komisjoni siseauditi talitus koostasid parandusmeetmete võtmise kava.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

19.

Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli kõrge III jaotises (biotsiidide tegevuskulud) – 7,9 miljonit eurot ehk 41 % (2015. aastal 7,5 miljonit eurot ehk 42 %). Ülekandmised on seotud põhiliselt mitmeaastaste projektidega teadusliku nõu (2,4 miljonit eurot), seire (1,3 miljonit eurot), rahvatervise koolituste (1,4 miljonit eurot) ja rahvatervise valdkonnas (2,1 miljonit eurot). Keskus võiks kaaluda liigendatud eelarveassigneeringute kasutuselevõttu, mis kajastaksid paremini tegevuse mitmeaastast iseloomu ja vältimatuid viivitusi lepingute sõlmimise, teenuste osutamise ja maksete tegemise vahel.

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

20.

Ülevaade kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 19. septembri 2017. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Klaus-Heiner LEHNE


(1)  ELT L 142, 30.4.2004, lk 1.

(2)  Keskuse pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on leitav keskuse veebisaidil www.ecdc.europa.eu.

(3)  Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: keskuse edastatud andmed.

(4)  Finantsaruanded sisaldavad bilanssi, tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, tähtsamate arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ja muud selgitavat teavet.

(5)  Eelarve täitmise aruanded sisaldavad kõiki eelarvetoiminguid koondavaid aruandeid ja selgitavaid lisasid.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).


LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaar

Parandusmeetmete võtmise seis

(lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)

2015

Kontrollikoda leidis mitmeid auditeeritud hankemenetluste läbipaistvust mõjutavaid puudusi, nagu selge seose puudumine keskuse iga-aastase tööprogrammiga, lepingute prognoositava mahu ebapiisav põhjendamine ja pakkujate finantssuutlikkuse hindamiseks kasutatava finantssuutlikkuse alase võrdlusaluse (miinimummäära) puudumine.

Pooleli (1)

2015

Eelarve üldine täitmise määr oli 94 % (2014. aastal 99 %). Vähenemine on seotud Rootsis alates 1. juunist 2014 töötasudele kohaldatava madalama koefitsiendiga ja töölevõtmiste viibimisega, mis tingis oodatust madalamad personalikulud.

E/K

2015

Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli kõrge II jaotises (halduskulud) – 1,6  miljonit eurot ehk 23 % (2014. aastal 1,5  miljonit eurot ehk 25 %). Ülekandmised on seotud põhiliselt IT-riistvara ja tarkvara hankimisega (0,8  miljonit eurot) ning uute pindadega seotud kinnisvaraalaste konsultatsiooniteenustega (0,3  miljonit eurot), mille eest hakatakse maksma alles 2016. aastal.

E/K

2015

Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli kõrge III jaotises (tegevuskulud) – 7,5  miljonit eurot ehk 42 % (2014. aastal 8,1  miljonit eurot ehk 49 %). Ülekandmised on seotud põhiliselt mitmeaastaste projektide (5 miljonit eurot) ja põhitegevust puudutavate IT-tugiteenustega (1,7  miljonit eurot), mis osutati ja mille eest maksti kavakohaselt.

E/K


(1)  2016. aastal allkirjastati kaks konkreetset lepingut summas 79 000 eurot, kuigi selleks puudus vajalik rahastamisotsus.


KESKUSE VASTUS

18.

Keskus soovib selgitada, et ajutine direktor määrati ametisse kooskõlas personalieeskirjade ja keskuse asutamismäärusega. Direktori ametikoha täitmine esialgu ebaõnnestus ja tegevuse järjepidevuse huvides pikendati ajutise direktori ametiaega 12 kuust kauemaks. Selle pikenduse jooksul nõustus töötaja haldusnõukogu nõudel loobuma rahalisest hüvitisest, mis nähakse personalieeskirjadega ette kõrgema palgaastmega ametikohal ajutiselt töötamise eest.

19.

ECDC muutis 2017. aasta tööprogrammis hangete rahastamisotsuse vormingut. Kehtestati uute hangete asutusesisese heakskiitmise standardmenetlus, mis tagab, et rahastamisotsuste uuendused kiidab heaks ECDC haldusnõukogu enne menetluse alustamist. ECDC võtab ka järelmeetmeid siseauditi talituse üldsoovituste põhjal, vaadates üle asutusesisesed menetlused ja juhendid.

20.

Keskus analüüsib hoolikalt koos kontrollikojaga liigendatud eelarveassigneeringute kasutuselevõtu eeliseid ja puudusi, sealhulgas suureneva keerukuse riske ja vajalikke lisaressursse.


6.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 417/98


ARUANNE

Euroopa Kemikaaliameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega

(2017/C 417/15)

SISSEJUHATUS

1.

Helsingis asuv Euroopa Kemikaaliamet (edaspidi „amet“ või „ECHA“) asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1907/2006 (1). Ameti peamised ülesanded on tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitstuse kõrge tase ning ainete vaba ringlus siseturul, edendades samas konkurentsivõimet ja innovatsiooni. Samuti edendab amet ainete ohtlikkuse hindamise alternatiivsete meetodite arendamist.

2.

Tabelis esitatakse ameti peamised arvandmed (2).

Tabel

Ameti peamised arvandmed

 

2015

2016

Eelarve (miljonites eurodes (3)

114,8

110,1

Töötajate arv seisuga 31. detsember (4)

572

578

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

3.

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning ameti järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

ARVAMUS

4.

Kontrollikoda auditeeris:

a)

ameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (5) ja eelarve täitmise aruannetest (6)31. detsembril 2016. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)

raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

nagu sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 287.

Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsus

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

5.

Kontrollikoja hinnangul annab ameti raamatupidamise aastaaruanne 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta kohta kõikides olulistes aspektides õiglase pildi ameti finantsolukorrast 31. detsembri 2016. aasta seisuga, finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest lõppenud aastal vastavalt selle finantsmäärusele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud arvestuseeskirjadele. Viimased põhinevad rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditel.

Raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkus ja korrektsus

Tulud

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

6.

Kontrollikoja hinnangul on 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tulud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

Maksed

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

7.

Kontrollikoja hinnangul on 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad maksed kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

Juhtkonna ja majandusüksuse valitsemise eest vastutavate isikute kohustused

8.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 310–325 ja ameti finantsmäärusele vastutab juhtkond rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandardite kohase raamatupidamise aastaaruande koostamise ja esitamise ning raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest. Juhtkonna kohustused hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja esitamiseks vajalike sisekontrollimehhanismide kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulist väärkajastamist. Juhtkond vastutab ka selle eest, et finantsaruannetes kajastatud tegevus, finantstehingud ja teave oleks kooskõlas vastavate õigusaktidega. Ameti juhtkonnal on lõplik vastutus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest.

9.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkonna ülesanne hinnata ameti vastavust tegevuse jätkuvuse põhimõttele, avaldades tegevuse jätkuvusega seotud küsimused, kui see on asjakohane, ja lähtudes raamatupidamises tegevuse jätkuvuse põhimõttest.

10.

Isikud, kelle ülesandeks on majandusüksuse valitsemine, vastutavad majandusüksuse finantsaruandluse üle järelevalve tegemise eest.

Audiitori kohustused raamatupidamise aastaaruande ja selle aluseks olevate tehingute auditeerimisel

11.

Kontrollikoja eesmärk on saada piisav kindlus selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed, ning esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule või muudele asjaomastele eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavatele institutsioonidele kinnitav avaldus, mis kinnitab raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust. Piisav kindlus on väga suurt tõenäosust tähistav kindlus, kuid see ei taga, et oluline väärkajastamine või nõuete mittejärgimine auditi käigus alati avastatakse. Need võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majandusotsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

12.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Audiitor valib protseduurid, tuginedes oma hinnangule, sh hinnates aruandes pettusest või vigadest põhjustatud olulise väärkajastamise ja selle aluseks olevate tehingute Euroopa Liidu õigusraamistiku olulise nõuetele mittevastavuse riski. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks (kuid mitte arvamuse esitamiseks sisekontrollimehhanismide tulemuslikkuse kohta) võtab audiitor riskihinnangu tegemisel arvesse aruande koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks ning selle alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud sisekontrollimehhanisme. Auditi käigus hinnatakse ka kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ja juhtkonna koostatud arvestushinnangute põhjendatust, samuti aruande üldist esituslaadi.

13.

Tulude puhul kontrollib kontrollikoda komisjonilt saadud toetust ning hindab ameti tasude ja muude tulude kogumise korda (kui amet on sellist tulu saanud).

14.

Kulude puhul auditeerib kontrollikoda maksetehinguid, kui kulud on kantud, kirjendatud ja heaks kiidetud. Ettemakseid auditeeritakse siis, kui vahendite saaja on nende korrakohast kasutamist tõendanud ning amet on need kas samal aastal või hiljem tasaarvestuse tegemisega heaks kiitnud.

15.

Käesoleva aruande ja kinnitava avalduse koostamisel võttis kontrollikoda arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd, mis hõlmas ameti raamatupidamise aastaaruande kontrollimist vastavalt ELi finantsmääruse artikli 208 lõikes 4 (7) sätestatud nõuetele.

Muu asjaolu

16.

Ilma esitatud arvamust kahtluse alla seadmata juhib kontrollikoda tähelepanu asjaolule, et 29. märtsil 2017 teavitas Ühendkuningriik Euroopa Ülemkogu enda otsusest Euroopa Liidust välja astumise kohta. Väljaastumise tingimused lepitakse kokku läbirääkimiste käigus. ECHA eelarvet rahastatakse osaliselt ELi ettevõtjate maksudest. Maksusumma varieerub igal aastal sõltuvalt ainete registreerimismahust. Ühendkuningriigi otsus EList välja astuda võib tulevikus ameti eelarvet vähendada.

17.

Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamust kahtluse alla.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

18.

Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli kõrge III jaotises (REACH tegevuskulud) – 10,1 miljonit eurot ehk 39 % (2015. aastal 7,3 miljonit eurot ehk 32 %) ning veelgi kõrgem IV jaotises (biotsiidide tegevuskulud) – 1,3 miljonit eurot ehk 68 % (2015. aastal 1,5 miljonit eurot ehk 74 %). Ülekandmiste suur osakaal on vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega. Amet peaks kaaluma liigendatud eelarveassigneeringute kasutuselevõttu, mis kajastaks paremini tegevuse mitmeaastast iseloomu ja vältimatuid viivitusi lepingute sõlmimise, teenuste osutamise ja maksete tegemise vahel.

KOMMENTAARID SISEKONTROLLIMEHHANISMIDE KOHTA

19.

Biotsiidide määruse kohaselt aitab amet kaasa biotsiiditoodete turu toimimisele. 2016. aasta novembris avaldatud auditiaruandes jõudis Euroopa Komisjoni siseauditi talitus järeldusele, et ameti sisekontrollisüsteemi kavandamine ja praktiline rakendamine on biotsiidide määruse alusel rakendatavaid ameti protsesse ja tegevust silmas pidades mõjus ja tõhus. Kuigi märkimisväärseid puudusi ei esinenud, leidis siseauditi talitus, et paranemisruumi on. Amet ja komisjoni siseauditi talitus koostasid parandusmeetmete võtmise kava.

MUUD KOMMENTAARID

20.

Erinevalt enamikust teistest ametitest ei nõuta ECHA asutamismääruses selgesõnaliselt ameti tegevuse perioodilist välishindamist, mis on tulemuslikkuse hindamise põhielement.

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

21.

Ülevaade kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 12. septembri 2017. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Klaus-Heiner LEHNE


(1)  ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

(2)  Ameti pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on leitav selle veebisaidil www.echa.europa.eu.

(3)  Eelarve arvandmed põhinevad maksete assigneeringutel.

(4)  Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: ameti edastatud andmed.

(5)  Finantsaruanded sisaldavad bilanssi, tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, tähtsamate arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ja muud selgitavat teavet.

(6)  Eelarve täitmise aruanded sisaldavad kõiki eelarvetoiminguid koondavaid aruandeid ja selgitavaid lisasid.

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).


LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaar

Parandusmeetmete võtmise seis

(lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)

2014

Ameti ühe uue tegevusega – biotsiidide määruse rakendamine – seotud kulud planeeriti põhimõtteliselt katta kõnealuste toodete registreerimistaotluste teenustasudest. 2014. aastal kogutud teenustasud katsid neist kuludest aga vaid 17 % ning ülejäänud osa rahastati liidu (6,3  miljonit eurot) ja EFTA riikide (0,2  miljonit eurot) poolt ameti eelarvesse tehtud osamaksetest (1).

Pooleli

2015

Amet hüvitab 50 % oma töötajate laste pikapäevarühma kuludest Helsingi Euroopa koolis. Hüvitise maksimumsumma on 1 000  eurot lapse kohta aastas ja 2015. aastal moodustas see kokku ligikaudu 95 000  eurot. Ameti direktor kiitis selle sotsiaalse meetme heaks 2008. aastal, kuid eelarvepädevaid institutsioone ei olnud sellest eelarvemenetluse raamistikus teavitatud (2).

Lõpetatud

2015

Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli kõrge IV jaotises (biotsiidide tegevuskulud) – 1,5  miljonit eurot ehk 74 %. Suurem osa neist puudutab ühte mahukat IT projekti (1,4  miljonit eurot). Seda alustati alles 2015. aasta teises pooles, kui projekti rahastamiseks oli eraldatud küllaldane summa teenustasudest laekunud tulu.

E/K


(1)  2015. aastal kogutud teenustasud katsid 62 % kuludest.

(2)  Määruse nr 31 (EMÜ), 11 (Euratom), milles sätestatakse Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused (EÜT 45, 14.6.1962, lk 1385/62), artikli 1 punkt e.


AMETI VASTUS

19.

Suurim ülekandmiste määr tuleneb mitmeaastastest IT-arenguprojektidest ja ainehindamise ettekandja lepingutest, mis vastavalt ühenduse ainehindamise plaanile sisaldavad kohustuslikku 12-kuulist ajavahemikku. Amet on juba kehtestanud ettekandja lepingutele 2017. aastaks eraldi eelarverea, mis vähendab alates 2017. aastast ülekandmiste nominaalmäära. IT-kulude osas kaalub ECHA samuti edaspidi eraldi eelarverea kasutamise võimalust.

20.

Märkused.

21.

ECHA asutamismääruses oli ameti esimene välishindamine kavandatud 2012. aastaks, vt artikkel 75 lõige 2. Komisjon tegi nõuetekohase läbivaatuse koos asutusevälise töövõtjaga (PwC). Kuigi seda ECHA alusmääruses otseselt ei nõutud, tellis ECHA 2016. aastal kooskõlas komisjoni koostatud ELi parema õigusloome suunistega ECHA teise tulemushindamise uuringu (Deloitte ja VVA). Konsultantide aruanne on avaldatud aadressil:

https://ec.europa.eu/growth/sectors/chemicals/reach_en.

Niipea kui komisjon võtab vastu aruande ECHA 2017. aasta läbivaatuse kohta, võtab ECHA asjakohased järelmeetmed, et käsitleda komisjoni ametliku aruande soovitusi.


6.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 417/104


ARUANNE

Euroopa Keskkonnaameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega

(2017/C 417/16)

SISSEJUHATUS

1.

Kopenhaagenis asuv Euroopa Keskkonnaamet (edaspidi „amet“) asutati nõukogu määrusega (EMÜ) nr 1210/90 (1). Amet vastutab vaatlusvõrgu loomise eest, mis annab komisjonile, parlamendile, liikmesriikidele ja laiemale üldsusele usaldusväärset teavet keskkonna seisundi kohta. Teave peaks eelkõige võimaldama Euroopa Liidul ja liikmesriikidel rakendada keskkonnakaitse meetmeid ja hinnata nende mõjusust.

2.

Tabelis esitatakse ameti peamised arvandmed (2).

Tabel 1

Ameti peamised arvandmed

 

2015

2016

Eelarve (miljonites eurodes)

49,2

50,5

Töötajate arv seisuga 31. detsember (3)

219

208

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

3.

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning ameti järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

ARVAMUS

4.

Kontrollikoda auditeeris:

a)

ameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (4) ja eelarve täitmise aruannetest (5)31. detsembril 2016. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)

raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

nagu sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 287.

Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsus

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

5.

Kontrollikoja hinnangul annab ameti raamatupidamise aastaaruanne 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta kohta kõikides olulistes aspektides õiglase pildi ameti finantsolukorrast 31. detsembri 2016. aasta seisuga, finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest lõppenud aastal vastavalt selle finantsmäärusele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud arvestuseeskirjadele. Viimased põhinevad rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditel.

Raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkus ja korrektsus

Tulud

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

6.

Kontrollikoja hinnangul on 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tulud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

Maksed

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

7.

Kontrollikoja hinnangul on 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad maksed kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

Juhtkonna ja majandusüksuse valitsemise eest vastutavate isikute kohustused

8.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 310–325 ja ameti finantsmäärusele vastutab juhtkond rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandardite kohase raamatupidamise aastaaruande koostamise ja esitamise ning raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest. Juhtkonna kohustused hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulist väärkajastamist. Juhtkond vastutab ka selle eest, et finantsaruannetes kajastatud tegevus, finantstehingud ja teave oleks kooskõlas vastavate õigusaktidega. Ameti juhtkonnal on lõplik vastutus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest.

9.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkonna ülesanne hinnata ameti vastavust tegevuse jätkuvuse põhimõttele, avaldades tegevuse jätkuvusega seotud küsimused, kui see on asjakohane, ja lähtudes raamatupidamises tegevuse jätkuvuse põhimõttest.

10.

Isikud, kelle ülesandeks on majandusüksuse valitsemine, vastutavad majandusüksuse finantsaruandluse üle järelevalve tegemise eest.

Audiitori kohustused raamatupidamise aastaaruande ja selle aluseks olevate tehingute auditeerimisel

11.

Kontrollikoja eesmärk on saada piisav kindlus selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed, ning esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule või muudele asjaomastele eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavatele institutsioonidele kinnitav avaldus, mis kinnitab raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust. Piisav kindlus on väga suurt tõenäosust tähistav kindlus, kuid see ei taga, et oluline väärkajastamine või nõuete mittejärgimine auditi käigus alati avastatakse. Need võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majandusotsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

12.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Audiitor valib protseduurid, tuginedes oma hinnangule, sh hinnates aruandes pettusest või vigadest põhjustatud olulise väärkajastamise ja selle aluseks olevate tehingute Euroopa Liidu õigusraamistiku olulise nõuetele mittevastavuse riski. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks (kuid mitte arvamuse esitamiseks sisekontrollimehhanismide tulemuslikkuse kohta) võtab audiitor riskihinnangu tegemisel arvesse aruande koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks ning selle alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud sisekontrollimehhanisme. Auditi käigus hinnatakse ka kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ja juhtkonna koostatud arvestushinnangute põhjendatust, samuti aruande üldist esituslaadi.

13.

Tulude puhul kontrollib kontrollikoda komisjonilt saadud toetust ning hindab ameti tasude ja muude tulude kogumise korda (kui amet on sellist tulu saanud).

14.

Kulude puhul auditeerib kontrollikoda maksetehinguid, kui kulud on kantud, kirjendatud ja heaks kiidetud. Ettemakseid auditeeritakse siis, kui vahendite saaja on nende korrakohast kasutamist tõendanud ning amet on need kas samal aastal või hiljem tasaarvestuse tegemisega heaks kiitnud.

15.

Käesoleva aruande ja kinnitava avalduse koostamisel võttis kontrollikoda arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd, mis hõlmas ameti raamatupidamise aastaaruande kontrollimist vastavalt ELi finantsmääruse artikli 208 lõikes 4 (6) sätestatud nõuetele.

16.

Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamust kahtluse alla.

KOMMENTAARID SISEKONTROLLIMEHHANISMIDE KOHTA

17.

Amet ajakohastas 2016. aastal oma turvapõhimõtteid, kuid mitmed teised ametisisesed menetlused on vananenud. Tippjuhtkond kiitis heaks tegevuskava, mis sisaldab ka talitluspidevuse kava läbivaatamist ja ajakohastamist. Ametil on kavas üle vaadata ka 2009. aastal vastu võetud dokumendihalduse põhimõtted ja viia need vastavusse ameti uute turvapõhimõtetega. Lisaks planeeritakse üle vaadata ja vajaduse korral ajakohastada ameti sisekontrollistandardid.

18.

Komisjoni siseauditi talitus tegi tulemusauditi, milles uuriti 2015. aasta keskkonnaseisundi aruande (SOER) ettevalmistusprotsessid. Siseauditi talituse juunis 2016 valminud auditiaruandes jõuti järeldusele, et keskkonnaseisundi aruande protsessid oli üldiselt asjakohased. Amet ja komisjoni siseauditi talitus leppisid kokku kava nende edasiseks parandamiseks.

KOMMENTAARID USALDUSVÄÄRSE FINANTSJUHTIMISE JA TULEMUSLIKKUSE KOHTA

19.

2014. aastal kirjutas komisjon enam kui 50 ELi institutsiooni ja organi (asutus kaasa arvatud) nimel alla raamlepingu ühe töövõtjaga tarkvara ja litsentside soetamiseks ning IT hoolduseks ja sellealaseks nõustamiseks. Raamlepingu sõlminud töövõtja tegutseb vahendajana asutuse ja selle vajaduste rahuldamiseks sobivate tarnijate vahel. Vahendamisteenuse eest on raamlepingu sõlminud töövõtjal õigus tõsta tarnijate hindu 2–9 % võrra. Raamlepingus lepitakse selgelt kokku, et see ei anna töövõtjale ainuõigust. 2016. aastal kasutas amet raamlepingut tarkvaralitsentside soetamiseks summas 442 754 eurot. Enamik ostudest kuulus ühte konkreetsesse kategooriasse, mida peaks kasutama vaid erandkorras – see puudutab juhte, mille puhul nii hankeprotsessis kui raamlepingus hinnad puuduvad. Nimetatud menetlus ei taga piisavat konkurentsi ega majanduslikult kõige soodsama lahenduse valimist. Lisaks ei kontrollitud piisavalt raamlepingu töövõtja arvetes küsitud lisatasusid. Kõige suurem tellimus puudutas ühes Skandinaavia riigis asuvalt ainuesindajalt soetatud tarkvaralitsentside uuendamist (112 248 eurot). Antud juhul ei olnud raamlepingu kasutamine põhjendatud, kuna sellest tulenevalt maksti põhjendamatult vahendustasu.

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

20.

Ülevaade kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 19. septembri 2017. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Klaus-Heiner LEHNE


(1)  EÜT L 120, 11.5.1990, lk 1.

(2)  Ameti pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on leitav selle veebisaidil www.eea.europa.eu.

(3)  Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: ameti edastatud andmed; arvud sisaldavad nii põhi- kui mittepõhieelarvet.

(4)  Finantsaruanded sisaldavad bilanssi, tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, tähtsamate arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ja muud selgitavat teavet.

(5)  Eelarve täitmise aruanded sisaldavad kõiki eelarvetoiminguid koondavaid aruandeid ja selgitavaid lisasid.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).


LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaarid

Parandusmeetmete võtmise seis

(lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)

2012 ja 2013

Toetusprogrammide raames hüvitamiseks esitatud kulude kohapealset (eel)kontrolli toetusesaajate tasandil tehakse harva (1).

Seepärast annavad olemasolevad kontrollimehhanismid vaid piiratud määral kindlust toetusesaajate väljamaksetaotlustes esitatud kulude rahastamiskõlblikkuse ja täpsuse kohta.

Lõpetatud (2)

2014

Lisaks osales siseaudiitor nii eel- kui järelkontrolli tegemisel – need ülesanded on aga teineteisega vastuolus. Tuleb märkida, et eelkontrollide süsteemi üle on kontrollikoja ja ameti vahel toimunud arutelud juba 2012. aastast alates.

Lõpetatud

2014

Amet on sõlminud teenuslepingu (sh elektronposti teenused) pilveteenuste pakkujaga, kasutades selleks informaatika peadirektoraadi hangitud institutsioonidevahelist lepingut. Lepingu tingimustes ei määratleta piisavalt ameti andmete asukohta. Töövõtja on jätnud endale õiguse edastada ilma ette teatamata ameti andmeid väljapoole Euroopa Liidu geograafilist territooriumi, nt latentsusaja probleemide käsitlemisel võib osutuda vajalikuks marsruutimisandmete kopeerimine erinevate piirkondade erinevatesse andmekeskustesse. Seetõttu ei ole amet taganud, et Euroopa Liidu privileegid ja immuniteedid (mis kehtivad ametile) oleksid kaitstud ning et teenusepakkuja austab täielikult ELi põhiõiguste harta artiklis 7 sätestatud eraelu puutumatust.

Lõpetatud (3)

2015

Hankemenetluste audit näitas, et amet oli sõlminud üheainsa töövõtjaga raamlepinguid, mille raames ostetakse fikseeritud hinnaga lepingute alusel konkreetseid teenuseid. Raamlepingute alusel ühelt pakkujalt fikseeritud hinnaga pakkumuste küsimine neutraliseerib hinnakonkurentsi ja suurendab sõltuvust konkreetsest töövõtjast. Amet peaks võimaluse korral sõlmima lepingud mitme tarnijaga ja hanked jälle konkurentsile avama, või sõlmima lepingud konkreetsete teenuste hankimiseks.

Lõpetatud


(1)  Aastatel 2011 ja 2012 viidi läbi üks eelkontroll, et vaadata üle ühe toetusesaaja kontrollisüsteemid. Aastal 2010 viidi läbi üks eelkontroll, et kontrollida ühe toetusesaaja deklareeritud kulude rahastamiskõlblikkust.

(2)  2016. aastal kontrollis amet kahel korral kohapeal Euroopa territoriaalse koostöö toetuste saajaid.

(3)  Amet jälgib pidevalt valdkonnas toimuvat.


AMETI VASTUS

KOMMENTAARID SISEKONTROLLIMEHHANISMIDE KOHTA

18.

Amet kasutab paljusid regulaarselt uuendatavaid menetlusi, millega saab kogu personal tutvuda sisevõrgus. 2016. aasta teisel poolel vaadati üle kvaliteedihalduse menetlused, sh nende registreerimine. 2017. aasta vältel vaadatakse läbi ja vajaduse korral ajakohastatakse kõik registri menetlused.

19.

Amet võtab kontrollikoja vastuse teadmiseks.

KOMMENTAARID USALDUSVÄÄRSE FINANTSJUHTIMISE JA TULEMUSLIKKUSE KOHTA

20.

Viidatav teenuste raamleping sõlmiti tõesti institutsioonidevahelise hankemenetluse kaudu, mille viis läbi Euroopa Komisjon tõhususe suurendamiseks, nagu on ette nähtud finantsmääruse artikli 104a lõikes 1, ja leping on sellisena eelkõige ja otseselt seotud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega. Ametil, kes osaleb institutsioonidevahelises hankemenetluse pakkumistes, tuleb sellele menetlusele kohaldatavate korraldus- ja halduseeskirjade kohaselt loobuda samade teenuste hankimisest teise lepingu alusel. See tagab hankes osalevatele pakkujatele läbipaistvuse ning ennekõike usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimise, eriti seoses kasutatavate ressursside kokkuhoiu ja tõhususega. Ainuüksi seetõttu on raamleping piisavalt põhjendatud. Tuleb ka märkida, et vahendamisteenuse kaudu hangitavate toodete hinna tõstmise on lepinguosalised kokku leppinud ning töövõtja on lepinguliselt kohustatud tarnima tooteid ja teenuseid hinnaga, mille suhe samalaadsete toodete ja teenuste valitsevasse turuhinda ei muutu. Amet uurib komisjonilt, kas ostetud litsentside suurenenud mahu alusel tuleks need liigitada teenuse raamlepingu üksik- või üldkategooriasse.


6.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 417/110


ARUANNE

Euroopa Kalanduskontrolli Ameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega

(2017/C 417/17)

SISSEJUHATUS

1.

Vigos asuv Euroopa Kalanduskontrolli Amet (edaspidi „amet“) asutati nõukogu määrusega (EÜ) nr 768/2005 (1). Ameti peamine ülesanne on korraldada liikmesriikide kalanduse kontrolli- ja inspekteerimistegevuse koordineerimist, et tagada ühise kalanduspoliitika eeskirjade tõhus ja ühtne kohaldamine.

2.

Tabelis esitatakse ameti peamised arvandmed (2).

Tabel

Ameti peamised arvandmed

 

2015

2016

Eelarve (miljonites eurodes) (3)

9,2

10,0

Töötajate arv seisuga 31. detsember (4)

64

64

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

3.

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning ameti järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

ARVAMUS

4.

Kontrollikoda auditeeris:

a)

ameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (5) ja eelarve täitmise aruannetest (6)31. detsembril 2016. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)

raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

nagu sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 287.

Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsus

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

5.

Kontrollikoja hinnangul annab ameti raamatupidamise aastaaruanne 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta kohta kõikides olulistes aspektides õiglase pildi ameti finantsolukorrast 31. detsembri 2016. aasta seisuga, finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest lõppenud aastal vastavalt selle finantsmäärusele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud arvestuseeskirjadele. Viimased põhinevad rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditel.

Raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkus ja korrektsus

Tulud

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

6.

Kontrollikoja hinnangul on 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tulud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

Maksed

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

7.

Kontrollikoja hinnangul on 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad maksed kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

Juhtkonna ja majandusüksuse valitsemise eest vastutavate isikute kohustused

8.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 310–325 ja ameti finantsmäärusele vastutab juhtkond raamatupidamise aastaaruande koostamise ja esitamise eest vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditele ning raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest. Juhtkonna kohustused hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja esitamiseks vajalike sisekontrollimehhanismide kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulist väärkajastamist. Juhtkond vastutab ka selle eest, et finantsaruannetes kajastatud tegevus, finantstehingud ja teave oleks kooskõlas vastavate õigusaktidega. Ameti juhtkonnal on lõplik vastutus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest.

9.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkonna ülesanne hinnata ameti vastavust tegevuse jätkuvuse põhimõttele, avaldades tegevuse jätkuvusega seotud küsimused, kui see on asjakohane, ja lähtudes raamatupidamises tegevuse jätkuvuse põhimõttest.

10.

Isikud, kelle ülesandeks on majandusüksuse valitsemine, vastutavad majandusüksuse finantsaruandluse üle järelevalve tegemise eest.

Audiitori kohustused raamatupidamise aastaaruande ja selle aluseks olevate tehingute auditeerimisel

11.

Kontrollikoja eesmärk on saada piisav kindlus selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed, ning esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule või muudele asjaomastele eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavatele institutsioonidele kinnitav avaldus, mis kinnitab raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust. Piisav kindlus on väga suurt tõenäosust tähistav kindlus, kuid see ei taga, et oluline väärkajastamine või nõuete mittejärgimine auditi käigus alati avastatakse. Need võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majandusotsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

12.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Audiitor valib protseduurid, tuginedes oma hinnangule, sh hinnates aruandes pettusest või vigadest põhjustatud olulise väärkajastamise ja selle aluseks olevate tehingute Euroopa Liidu õigusraamistiku olulise nõuetele mittevastavuse riski. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks (kuid mitte arvamuse esitamiseks sisekontrollimehhanismide tulemuslikkuse kohta) võtab audiitor riskihinnangu tegemisel arvesse aruande koostamise ja õiglaseks esitamise ning selle alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud sisekontrollimehhanisme. Auditi käigus hinnatakse ka kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ja juhtkonna koostatud arvestushinnangute põhjendatust, samuti aruande üldist esituslaadi.

13.

Tulude puhul kontrollib kontrollikoda komisjonilt saadud toetust ning hindab ameti tasude ja muude tulude kogumise korda (kui amet on sellist tulu saanud).

14.

Kulude puhul auditeerib kontrollikoda maksetehinguid, kui kulud on kantud, kirjendatud ja heaks kiidetud. Ettemakseid auditeeritakse siis, kui vahendite saaja on nende korrakohast kasutamist tõendanud ning amet on need kas samal aastal või hiljem tasaarvestuse tegemisega heaks kiitnud.

15.

Käesoleva aruande ja kinnitava avalduse koostamisel võttis kontrollikoda arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd, mis hõlmas ameti raamatupidamise aastaaruande kontrollimist vastavalt ELi finantsmääruse artikli 208 lõikes 4 (7) sätestatud nõuetele.

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

16.

Ülevaade kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 12. septembri 2017. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Klaus-Heiner LEHNE


(1)  ELT L 128, 21.5.2005, lk 1.

(2)  Ameti pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on leitav selle veebisaidil www.efca.europa.eu.

(3)  Eelarve arvandmed põhinevad maksete assigneeringutel.

(4)  Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: ameti edastatud andmed.

(5)  Finantsaruanded sisaldavad bilanssi, tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, tähtsamate arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ja muud selgitavat teavet.

(6)  Eelarve täitmise aruanded sisaldavad kõiki eelarvetoiminguid koondavaid aruandeid ja selgitavaid lisasid.

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).


LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaarid

Parandusmeetmete võtmise seis

(lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)

2015

Amet ei täida veel täielikult sisekontrollistandardeid nr 10 (talitluspidevus), 11 (dokumendihaldus) ja 12 (info ja kommunikatsioon) (1).

Lõpetatud


(1)  Ameti sisekontrollistandardid põhinevad komisjoni kehtestatud võrdväärsetel standarditel.


AMETI VASTUSED

Agentuur võtab kontrollikoja aruande teatavaks.


6.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 417/115


ARUANNE

Euroopa Toiduohutusameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega

(2017/C 417/18)

SISSEJUHATUS

1.

Parmas asuv Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „amet“) asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 178/2002 (1). Ameti peamised ülesanded on anda toitu ja toiduohutust käsitlevate liidu õigusaktide koostamiseks vajalikku teadusinfot, koguda ja analüüsida andmeid, mis võimaldavad riskide kirjeldamist ja jälgimist, ning anda riskide kohta sõltumatut teavet.

2.

Tabelis esitatakse ameti peamised arvandmed (2).

Tabel

Ameti peamised arvandmed

 

2015

2016

Eelarve (miljonites eurodes) (3)

78,8

79,5

Töötajate arv seisuga 31. detsember (4)

434

443

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

3.

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning ameti järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

ARVAMUS

4.

Kontrollikoda auditeeris:

a)

ameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (5) ja eelarve täitmise aruannetest (6)31. detsembril 2016. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)

raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

nagu sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 287.

Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsus

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

5.

Kontrollikoja hinnangul annab ameti raamatupidamise aastaaruanne 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta kohta kõikides olulistes aspektides õiglase pildi ameti finantsolukorrast 31. detsembri 2016. aasta seisuga, finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest lõppenud aastal vastavalt selle finantsmäärusele ja komisjoni peaarvepidaja vastu võetud arvestuseeskirjadele. Viimased põhinevad rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditel.

Raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkus ja korrektsus

Tulud

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

6.

Kontrollikoja hinnangul on 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tulud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

Maksed

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

7.

Kontrollikoja hinnangul on 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad maksed kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

Juhtkonna ja majandusüksuse valitsemise eest vastutavate isikute kohustused

8.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 310–325 ja ameti finantsmäärusele vastutab juhtkond rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandardite kohase raamatupidamise aastaaruande koostamise ja esitamise ning raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest. Juhtkonna kohustused hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja esitamiseks vajalike sisekontrollimehhanismide kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulist väärkajastamist. Juhtkond vastutab ka selle eest, et finantsaruannetes kajastatud tegevus, finantstehingud ja teave oleks kooskõlas vastavate õigusaktidega. Ameti juhtkonnal on lõplik vastutus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest.

9.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkonna ülesanne hinnata ameti vastavust tegevuse jätkuvuse põhimõttele, avaldades tegevuse jätkuvusega seotud küsimused, kui see on asjakohane, ja lähtudes raamatupidamises tegevuse jätkuvuse põhimõttest.

10.

Isikud, kelle ülesandeks on majandusüksuse valitsemine, vastutavad majandusüksuse finantsaruandluse järelevalve eest.

Audiitori kohustused raamatupidamise aastaaruande ja selle aluseks olevate tehingute auditeerimisel

11.

Kontrollikoja eesmärk on saada piisav kindlus selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed, ning esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule või muudele asjaomastele eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavatele institutsioonidele kinnitav avaldus, mis kinnitab raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust. Piisav kindlus on väga suurt tõenäosust tähistav kindlus, kuid see ei taga, et oluline väärkajastamine või nõuete mittejärgimine auditi käigus alati avastatakse. Need võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majandusotsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

12.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Audiitor valib protseduurid, tuginedes oma hinnangule, sh hinnates aruandes pettusest või vigadest põhjustatud olulise väärkajastamise ja selle aluseks olevate tehingute Euroopa Liidu õigusraamistiku olulise nõuetele mittevastavuse riski. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks (kuid mitte arvamuse esitamiseks sisekontrollimehhanismide tulemuslikkuse kohta) võtab audiitor riskihinnangu tegemisel arvesse aruande koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks ning selle alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud sisekontrollimehhanisme. Auditi käigus hinnatakse ka kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ja juhtkonna koostatud arvestushinnangute põhjendatust, samuti aruande üldist esituslaadi.

13.

Tulude puhul kontrollib kontrollikoda komisjonilt saadud toetust ning hindab ameti tasude ja muude tulude kogumise korda (kui amet on sellist tulu saanud).

14.

Kulude puhul auditeerib kontrollikoda maksetehinguid, kui kulud on kantud, kirjendatud ja heaks kiidetud. Ettemakseid auditeeritakse siis, kui vahendite saaja on nende korrakohast kasutamist tõendanud ning amet on need kas samal aastal või hiljem tasaarvestuse tegemisega heaks kiitnud.

15.

Käesoleva aruande ja kinnitava avalduse koostamisel võttis kontrollikoda arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd, mis hõlmas ameti raamatupidamise aastaaruande kontrollimist vastavalt ELi finantsmääruse artikli 208 lõikes 4 (7) sätestatud nõuetele.

16.

Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamust kahtluse alla.

KOMMENTAARID SISEKONTROLLIMEHHANISMIDE KOHTA

17.

2016. aasta novembris avaldatud auditiaruandes jõudis Euroopa Komisjoni siseauditi talitus järeldusele, et IT projektijuhtimise kontrollimehhanismid on piisavad, ent viitas märkimisväärsetele puudustele IT valdkonna juhtimises. Komisjoni siseauditi talitus soovitas ajakohastada ameti IT juhtimise põhimõtteid, võtta kasutusele kogu ametit hõlmav IT valdkonna riskijuhtimise raamistik ja register, ning lahutada teabeturbe funktsioon IT üksusest. Amet ja komisjoni siseauditi talitus leppisid kokku parandusmeetmete võtmise kava.

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

18.

Ülevaade kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 17. oktoobri 2017. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Klaus-Heiner LEHNE


(1)  EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

(2)  Ameti pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on leitav ameti veebisaidil www.efsa.europa.eu.

(3)  Eelarve arvandmed põhinevad maksete assigneeringutel.

(4)  Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: ameti edastatud andmed.

(5)  Finantsaruanded sisaldavad bilanssi, tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, tähtsamate arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ja muud selgitavat teavet.

(6)  Eelarve täitmise aruanded sisaldavad kõiki eelarvetoiminguid koondavaid aruandeid ja selgitavaid lisasid.

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).


LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaarid

Parandusmeetmete võtmise seis

(lõpetatud / pooleli / alustamata / ei kohaldata)

2012

Pärast koguriskide hindamist väliskonsultandi poolt 2012. aastal ja komisjoni siseauditi talituse poolt 2013. aasta veebruaris tuvastati ameti sisekontrollimehhanismide toimimises mitmeid potentsiaalselt kriitilisi riske, mis enamjaolt seondusid andmehalduse, tegevuse jätkuvuse ja IT turvalisusega. Amet alustas 2012. aastal põhjalikku sisekontrollisüsteemi hindamist. Hindamisprotsess on pooleli ja parandusmeetmete võtmine on kavandatud 2013. aastasse.

Lõpetatud

2015

Amet ei ole veel kehtestanud selget ja terviklikku finantsalase järelkontrolli strateegiat, mis hõlmaks kõiki tegevusvaldkondi ning täpsustaks sellise kontrolli sagedust ja ulatust.

Pooleli (1)


(1)  Amet töötab välja parandatud kindlustusjuhtimist ning kohandab oma sisekontrolliraamistikku. Amet kiitis heaks ja rakendas muudetud kontrollistrateegia, kasutades teaduskohtumiste ja lähetuste massmaksete puhul riskipõhist hindamist, mis integreeritakse ameti finantsalase eel- ja järekontrollimenetlustesse.


AMETI VASTUS

5.

EFSA-l on hea meel kontrollikoja märkusteta auditiarvamuste üle, mis kinnitavad ameti raamatupidamisarvestuse usaldusväärsust ning raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust. See näitab, et EFSA kasutatav kontrollisüsteem tagab piisavalt üleüldise nõuetele vastavuse.

17.

EFSA rakendab tegevuskava nõuetekohaselt, vastavalt siseauditi talituse IT valdkonna juhtimise auditile. Täielikult on rakendatud kõik meetmed teabeturbe funktsiooni, tegevuses osalemise ja IT-strateegia positsioneerimise osas. Mis puudutab IT valdkonna juhtimist, siis enamik meetmetest on juba rakendatud ja ülejäänud rakendatakse kava kohaselt 2017. aasta lõpuks.


6.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 417/120


ARUANNE

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos instituudi vastusega

(2017/C 417/19)

SISSEJUHATUS

1.

Vilniuses asuv Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (edaspidi „instituut“) asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1922/2006 (1). Instituudi ülesanne on koguda, analüüsida ja levitada soolist võrdõiguslikkust käsitlevat teavet, töötada välja, analüüsida, hinnata ja levitada metodoloogilisi vahendeid eesmärgiga toetada soolise võrdõiguslikkusega seotud küsimuste kaasamist liidu kõikidesse tegevusvaldkondadesse ja nendel põhinevatesse siseriiklikesse poliitikatesse.

2.

Tabelis esitatakse instituudi peamised arvandmed (2).

Tabel 1

Instituudi peamised arvandmed

 

2015

2016

Eelarve (miljonites eurodes)

7,9

7,8

Töötajate arv seisuga 31. detsember (3)

42

45

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

3.

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning instituudi järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

ARVAMUS

4.

Kontrollikoda auditeeris:

a)

instituudi raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (4) ja eelarve täitmise aruannetest (5)31. detsembril 2016. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)

raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

nagu sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 287.

Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsus

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

5.

Kontrollikoja hinnangul annab instituudi raamatupidamise aastaaruanne 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta kohta kõikides olulistes aspektides õiglase pildi instituudi finantsolukorrast 31. detsembri 2016. aasta seisuga, finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest lõppenud aastal vastavalt selle finantsmäärusele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud arvestuseeskirjadele. Viimased põhinevad rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditel.

Raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkus ja korrektsus

Tulud

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

6.

Kontrollikoja hinnangul on 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tulud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

Maksed

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

7.

Kontrollikoja hinnangul on 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad maksed kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

Juhtkonna ja majandusüksuse valitsemise eest vastutavate isikute kohustused

8.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 310–325 ja instituudi finantsmäärusele vastutab juhtkond rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandardite kohase raamatupidamise aastaaruande koostamise ja esitamise ning raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest. Juhtkonna kohustused hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja esitamiseks vajalike sisekontrollimehhanismide kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulist väärkajastamist. Juhtkond vastutab ka selle eest, et finantsaruannetes kajastatud tegevus, finantstehingud ja teave oleksid kooskõlas vastavate õigusaktidega. Instituudi juhtkonnal on lõplik vastutus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest.

9.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkonna ülesanne hinnata instituudi vastavust tegevuse jätkuvuse põhimõttele, avaldades tegevuse jätkuvusega seotud küsimused, kui see on asjakohane, ja lähtudes raamatupidamises tegevuse jätkuvuse põhimõttest.

10.

Isikud, kelle ülesandeks on majandusüksuse valitsemine, vastutavad majandusüksuse finantsaruandluse üle järelevalve tegemise eest.

Audiitori kohustused raamatupidamise aastaaruande ja selle aluseks olevate tehingute auditeerimisel

11.

Kontrollikoja eesmärk on saada piisav kindlus selle kohta, et instituudi raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed, ning esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule või muudele asjaomastele eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavatele institutsioonidele kinnitav avaldus, mis kinnitab raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust. Piisav kindlus on väga suurt tõenäosust tähistav kindlus, kuid see ei taga, et oluline väärkajastamine või nõuete mittejärgimine auditi käigus alati avastatakse. Need võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majandusotsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

12.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Audiitor valib protseduurid, tuginedes oma hinnangule, sh hinnates aruandes pettusest või vigadest põhjustatud olulise väärkajastamise ja selle aluseks olevate tehingute Euroopa Liidu õigusraamistiku olulise nõuetele mittevastavuse riski. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks (kuid mitte arvamuse esitamiseks sisekontrollimehhanismide tulemuslikkuse kohta) võtab audiitor riskihinnangu tegemisel arvesse aruande koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks ning selle alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud sisekontrollimehhanisme. Auditi käigus hinnatakse ka kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ja juhtkonna koostatud arvestushinnangute põhjendatust, samuti aruande üldist esituslaadi.

13.

Tulude puhul kontrollib kontrollikoda komisjonilt saadud toetust ning hindab instituudi tasude ja muude tulude kogumise korda (kui instituut on sellist tulu saanud).

14.

Kulude puhul auditeerib kontrollikoda maksetehinguid, kui kulud on kantud, kirjendatud ja heaks kiidetud. Ettemakseid auditeeritakse siis, kui vahendite saaja on nende korrakohast kasutamist tõendanud ning instituut on need kas samal aastal või hiljem tasaarvestuse tegemisega heaks kiitnud.

15.

Käesoleva aruande ja kinnitava avalduse koostamisel võttis kontrollikoda arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd, mis hõlmas instituudi raamatupidamise aastaaruande kontrollimist vastavalt ELi finantsmääruse artikli 208 lõikes 4 (6) sätestatud nõuetele.

16.

Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamust kahtluse alla.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

17.

Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli endiselt kõrge III jaotises (tegevuskulud) – 1,7 miljonit eurot ehk 51 % (2015. aastal 2,2 miljonit eurot ehk 60 %) –, mis tulenes eelkõige järgneval aastal jätkunud uuringutest. Instituut võiks kaaluda liigendatud eelarveassigneeringute kasutuselevõttu, mis kajastaksid paremini tegevuse mitmeaastast iseloomu ja vältimatuid viivitusi lepingute sõlmimise, teenuste osutamise ja maksete tegemise vahel.

KOMMENTAARID SISEKONTROLLIMEHHANISMIDE KOHTA

18.

2016. aastal alustas instituut avatud hanget, mille eesmärk oli sõlmida raamleping instituudi soolise statistika töövahendi ja ressursside hooldamiseks ja uuendamiseks; lepingu maksimaalne maht pidi olema 1,6 miljonit eurot. Hange oli jaotatud kahte ossa, ilma seejuures kummagi osa maksumust märkimata. Peale ühe pakkuja esitatud küsimust selgitas instituut oma veebisaidil, et kummagi osa maksimaalne maksumus on hinnanguliselt 800 000 eurot. Hiljem sõlmiti aga ühe pakkujaga kaks erinevat raamlepingut, millest kummagi osa maksimaalne lepingusumma oli 1,6 miljonit eurot ja mida on võimalik veel 50 % võrra suurendada; kokkuvõttes võimaldavad mõlemad lepingud instituudil sõlmida raamlepingu alusel selle nelja-aastase kehtivusaja jooksul lepinguid summas 4,8 miljonit eurot ehk kolm korda suuremas mahus kui hanketeates märgitud. Pealegi põhines hanke hinnakonkurents üksnes päeva maksumusel ja mitte ülesannete lõpuleviimiseks vajalikul ajal; see ei võimaldanud valida majanduslikult kõige soodsamaid pakkumusi ja tagada parim kulutõhusus. Kirjeldatud puudused võisid mõjutada konkurentsi. 2016. aastal tehti mõlema lepingu raames makseid kokku summas 87 920 eurot. Auditi tulemusel allkirjastas instituut mõlema raamlepingu muudatused, mille tulemusel vähendati mõlema lepingu maksimumsummasid 800 000 euroni, mida võib potentsiaalselt suurendada 50 % võrra.

19.

IT-vahendite ja andmebaaside hoolduse ja toe hanke (ühele pakkujale suunatud läbirääkimistega menetlus) hanketeates oli kõigi kolme määratletud väljundi maksimaalseks hinnaks fikseeritud 81 000 eurot (ilma käibemaksuta); lisaks märgiti, et nimetatud summat ületavaid pakkumusi arvesse ei võeta. Peale kolmest väljundist kahte sisaldava pakkumuse saamist sõlmis instituut teenuslepingu summas 97 410 eurot. 2016. aastal tehti kirjeldatud hanke raames makseid kokku summas 73 057 eurot.

KOMMENTAARID USALDUSVÄÄRSE FINANTSJUHTIMISE JA TULEMUSLIKKUSE KOHTA

20.

2016. aasta jaanuaris avaldas instituut enda kohta koostatud välishindamise. Hindamises jõuti järeldusele, et instituudi tegevus vastas tema mandaadile, ning anti instituudi haldamisele juhtimise ja tõhususe alal suhteliselt hea hinnang. Hindamises anti aga ka mitu soovitust instituudi tegevuse parandamiseks – need hõlmasid näiteks selgemate eesmärkide seadmist, väljundite paremat suunamist, asjaomaste väliste sidusrühmadega sünergia leidmist ning instituudi haldusnõukogu rolli tugevdamist ja ekspertkogu rolli selgitamist. Instituut on alustanud soovituste täitmiseks koostatud tegevuskava elluviimist.

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

Ülevaade kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 19. septembri 2017. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Klaus-Heiner LEHNE


(1)  ELT L 403, 30.12.2006, lk 9.

(2)  Instituudi pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on leitav selle veebisaidil www.eige.europa.eu.

(3)  Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: instituudi edastatud andmed.

(4)  Finantsaruanded sisaldavad bilanssi, tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, tähtsamate arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ja muud selgitavat teavet.

(5)  Eelarve täitmise aruanded sisaldavad kõiki eelarvetoiminguid koondavaid aruandeid ja selgitavaid lisasid.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).


LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaarid

Parandusmeetmete võtmise seis

(lõpetatud / pooleli / alustamata / ei kohaldata)

2015

Kulukohustustega kaetud assigneeringute üle kantud summa oli endiselt suur III jaotises, moodustades 61 % (2014. aastal 54 %). See tuleneb peamiselt instituudi tegevuse iseloomust, mis hõlmab selliste uuringute hankeid, mis vältavad mitu kuud, sageli ühest aastast teise.

E/K


INSTITUUDI VASTUS

18.

III jaotise ülekandmise määr oli endiselt kõrge märkimisväärsete probleemide tõttu viie projektiga, mis põhjustasid nende lükkumise 2017. aastasse. Kaht nendest projektidest mõjutasid viivitused otsustamisel, kes saab järgmiseks nõukogu eesistujaks (Ühendkuningriigi asemel Eesti), ja pikal konsulteerimisel komisjoniga. Ülejäänud projektidega alustati oodatust hiljem, sest varasemad projektid ja uuringud, millel põhinesid uued projektid, hilinesid ning kandidaadid, kes ei osutunud valituks, kaebasid otsuse edasi ja tuli teha uus hindamine.

EIGE on arvamusel, et hoolimata kõikidest vääramatu jõu tõttu tekkinud probleemidest, mis mõjutasid negatiivselt EIGE eelarve täitmist, õnnestus EIGE-l vähendada tegevuskulude (C1) ülekandmist enam kui 9 %, mis on mainimist väärt hea saavutus.

Liigendatud eelarveassigneeringute kohta tuleb märkida, et varem ei julgustatud EIGEt seda lähenemist kasutama eelarve aastasuse põhimõtte tõttu. Sellest hoolimata koostab EIGE teostatavuse analüüsi, et luua tugev alus, mille põhjal otsustada liigendatud eelarveassigneeringute kasutamine tulevikus.

19.

Instituut võtab kontrollikoja kommentaari teadmiseks ja selgitab, et juhtumi põhjustas haldusviga kummagi osa raamlepingus määratletud summas, mida vastavalt ei muudetud. Ühe pakkujaga allkirjastatud mõlema osa raamlepingul puudub eelarvemõju ja kandidaate teavitati nõuetekohaselt pakkumismenetluse etapis.

EIGE eelistas allkirjastada raamlepingud ühe pakkujaga, sest tegemist on väga väikese turuga, mille konkurentsivõime spetsiifilisus piirab kvalifitseeritud ja tugevate pakkujate arvu. Ühe pakkujaga allkirjastatud raamlepingu lahendus andis sellele väga spetsiifilisele projektile tugevama kvaliteedi- ja järjepidevuse tagatise, mis astmelise lähenemisviisi korral või pakkumismenetluse taasavamisel mitme raamlepingu allkirjastamiseks oleks olnud ohus.

Et vastata usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttele, muutis EIGE tehniliste kirjelduste vastavaid malle. Seni leevendab EIGE riski, lisades spetsiifiliste teenuste tulevastesse nõuetesse maksimaalse arvu tööpäevi.

20.

Instituut võtab kontrollikoja märkused teadmiseks. Et pakkujal on EIGE kasutatavale tarkvarale ainuõigused, valiti erakorraline läbirääkimistega menetlus ühe pakkujaga. Läbirääkimistega menetluse ajal tehti algsesse taotlusesse muudatusi, et näha ette lisateenuseid EIGE suurenenud vajadustele ja eelarve kättesaadavusele vastamiseks ning kuna pakkuja ei saanud rakendada üht kolmest EIGE algselt nõutud väljunditest.

21.

Instituut võtab kontrollikoja märkused teadmiseks. Teatud varased meetmed on juba võetud, näiteks võeti haldusnõukogus 18. mail 2016 vastu teabe juhtimise ja kommunikatsioonistrateegia 2016–2018, koostati ühtne programmdokument, mis hõlmab üksikasjalikke teabemeetmeid ja suurendatud kasutuselevõtu jälgimist, 2016. aastal kehtestati väljundinäitajate mõõtmise algväärtused.


6.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 417/126


ARUANNE

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos asutuse vastusega

(2017/C 417/20)

SISSEJUHATUS

1.

Frankfurdis asuv Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (edaspidi „asutus“) asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010 (1). Asutuse ülesandeks on aidata kaasa kvaliteetsete ühtsete regulatiivsete ja järelevalvestandardite ning -tavade väljatöötamisele, aidata kaasa õiguslikult siduvate liidu õigusaktide ühtsele kohaldamisele, innustada ja lihtsustada ülesannete ja kohustuste delegeerimist pädevate asutuste vahel, jälgida ja hinnata turusuundumusi oma pädevusvaldkonnas ja tugevdada kindlustusvõtjate, pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute kaitset.

2.

Tabelis esitatakse asutuse peamised arvandmed (2).

Tabel

Asutuse peamised arvandmed

 

2015

2016

Eelarve (miljonites eurodes)

20,2

21,8

Töötajate arv seisuga 31. detsember (3)

133

139

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

3.

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning asutuse järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

ARVAMUS

4.

Kontrollikoda auditeeris:

a)

asutuse raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (4) ja eelarve täitmise aruannetest (5)31. detsembril 2016. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)

raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

nagu sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 287.

Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsus

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

5.

Kontrollikoja hinnangul annab asutuse raamatupidamise aastaaruanne 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta kohta kõikides olulistes aspektides õiglase pildi asutuse finantsolukorrast 31. detsembri 2016. aasta seisuga, finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest lõppenud aastal vastavalt selle finantsmäärusele ja komisjoni peaarvepidaja vastu võetud arvestuseeskirjadele. Viimased põhinevad rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditel.

Raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkus ja korrektsus

Tulud

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

6.

Kontrollikoja hinnangul on 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tulud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

Maksed

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

7.

Kontrollikoja hinnangul on 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad maksed kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

Juhtkonna ja majandusüksuse valitsemise eest vastutavate isikute kohustused

8.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 310–325 ja asutuse finantsmäärusele vastutab juhtkond rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandardite kohase raamatupidamise aastaaruande koostamise ja esitamise ning raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest. Juhtkonna kohustused hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja esitamiseks vajalike sisekontrollimehhanismide kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulist väärkajastamist. Juhtkond vastutab ka selle eest, et finantsaruannetes kajastatud tegevus, finantstehingud ja teave oleks kooskõlas vastavate õigusaktidega. Asutuse juhtkonnal on lõplik vastutus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest.

9.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkonna ülesanne hinnata asutuse vastavust tegevuse jätkuvuse põhimõttele, avaldades tegevuse jätkuvusega seotud küsimused, kui see on asjakohane, ja lähtudes raamatupidamises tegevuse jätkuvuse põhimõttest.

10.

Isikud, kelle ülesandeks on majandusüksuse valitsemine, vastutavad majandusüksuse finantsaruandluse järelevalve eest.

Audiitori kohustused raamatupidamise aastaaruande ja selle aluseks olevate tehingute auditeerimisel

11.

Kontrollikoja eesmärk on saada piisav kindlus selle kohta, et asutuse raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed, ning esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule või muudele asjaomastele eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavatele institutsioonidele kinnitav avaldus, mis kinnitab raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust. Piisav kindlus on väga suurt tõenäosust tähistav kindlus, kuid see ei taga, et oluline väärkajastamine või nõuete mittejärgimine auditi käigus alati avastatakse. Need võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majandusotsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

12.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Audiitor valib protseduurid, tuginedes oma hinnangule, sh hinnates aruandes pettusest või vigadest põhjustatud olulise väärkajastamise ja selle aluseks olevate tehingute Euroopa Liidu õigusraamistiku olulise nõuetele mittevastavuse riski. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks (kuid mitte arvamuse esitamiseks sisekontrollimehhanismide tulemuslikkuse kohta) võtab audiitor riskihinnangu tegemisel arvesse aruande koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks ning selle alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud sisekontrollimehhanisme. Auditi käigus hinnatakse ka kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ja juhtkonna koostatud arvestushinnangute põhjendatust, samuti aruande üldist esituslaadi.

13.

Tulude puhul kontrollib kontrollikoda komisjonilt saadud toetust ning hindab asutuse tasude ja muude tulude kogumise korda (kui asutus on sellist tulu saanud).

14.

Kulude puhul auditeerib kontrollikoda maksetehinguid, kui kulud on kantud, kirjendatud ja heaks kiidetud. Ettemakseid auditeeritakse siis, kui vahendite saaja on nende korrakohast kasutamist tõendanud ning asutus on need kas samal aastal või hiljem tasaarvestuse tegemisega heaks kiitnud.

15.

Käesoleva aruande ja kinnitava avalduse koostamisel võttis kontrollikoda arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd, mis hõlmas asutuse raamatupidamise aastaaruande kontrollimist vastavalt ELi finantsmääruse artikli 208 lõikes 4 (6) sätestatud nõuetele.

Muu asjaolu

16.

Ilma esitatud arvamust kahtluse alla seadmata juhib kontrollikoda tähelepanu asjaolule, et 29. märtsil 2017 teavitas Ühendkuningriik Euroopa Ülemkogu enda otsusest Euroopa Liidust välja astumise kohta. Väljaastumise tingimused lepitakse kokku läbirääkimiste käigus. EIOPA eelarvet rahastab 40 % ulatuses Euroopa Liit, ülejäänud 60 % pärineb otse liikmesriikide osamaksetest. Ühendkuningriigi otsus EList välja astuda võib tulevikus asutuse eelarvet vähendada.

17.

Ülevaade kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 12. septembri 2017. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Klaus-Heiner LEHNE


(1)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 48.

(2)  Asutuse pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on leitav asutuse veebisaidil https://eiopa.europa.eu/.

(3)  Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: asutuse edastatud andmed.

(4)  Finantsaruanded sisaldavad bilanssi, tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, tähtsamate arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ja muud selgitavat teavet.

(5)  Eelarve täitmise aruanded sisaldavad kõiki eelarvetoiminguid koondavaid aruandeid ja selgitavaid lisasid.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).


LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaarid

Parandusmeetmete võtmise seis

(lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)

2014

Kulukohustustega seotud assigneeringute kogumäär oli kõrge – 95 %. Kõrge oli ka kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmise määr – 5,6  miljonit eurot ehk 26 % (2013. aastal 5,2  miljonit eurot ehk 28 %); seda eelkõige tegevuseelarves (III jaotis) – 4,7  miljonit eurot ehk 66 % (2013. aastal 3,7  miljonit eurot ehk 85 %). See tulenes peamiselt aasta lõpus sõlmitud lepingutest koguväärtusega 2,4  miljonit eurot, mis puudutasid eelkõige ühe andmebaasi arendamist ja hooldust (1,8  miljonit eurot) ning muid 2015. aastal osutatud IT-teenuseid. Osa kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmisest tuleneb 2014. aasta novembris ja detsembris tehtud ümberpaigutustest eelarves, kui asutus suurendas oma tegevuseelarvet (III jaotis) 1,1 miljoni euro võrra (19 %) (1) tänu ümberpaigutustele personalikulude eelarvest (I jaotis) summas 858 828  eurot (2) ja halduseelarvest (II jaotis) summas