11.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 340/1

1.

22. juunil 2017 esitas Euroopa Keskpank (EKP) soovituse võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artiklit 22 (EKP/2017/18) (1). 12. juulil 2017 konsulteeris nõukogu kõnealuse soovituse üle Euroopa Komisjoniga.

2.

Komisjoni pädevus arvamuse esitamiseks tuleneb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 129 lõikest 3 ning EKPSi ja EKP põhikirja artikli 40 lõikest 1.

3.

Komisjon kiidab suure heameelega heaks EKP algatuse teha seadusandjale ettepanek muuta EKPSi ja EKP põhikirja artiklit 22, et EKP saaks reguleerida finantsinstrumentide kliiringusüsteeme rahapoliitilistel eesmärkidel, kuna sellega täiendatakse komisjoni 13. juuni 2017. aasta seadusandlikku ettepanekut, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta, (2) kohandades EKP suhtes kohaldatavat õigusraamistikku. See võimaldaks EKP-l täiel määral täita ülesandeid, mis on eespool nimetatud komisjoni ettepanekuga seoses eurodes nomineeritud finantsinstrumentide kliiringusüsteemiga emiteerivatele keskpankadele pandud.

4.

Komisjon jagab EKP arvamust, et kesksed vastaspooled on liidu jaoks väga tähtsad ja nõustub EKPga, et keskne kliirimine on muutumas järjest enam piiriüleseks ja süsteemselt oluliseks. Alates määruse (EL) nr 648/2012 vastuvõtmisest ning turupõhiste ja regulatiivsete tegurite tõttu on kesksete vastaspoolte tegevuse maht ja ulatus liidus ja kogu maailmas kiiresti kasvanud. Keskne kliirimine aitab vähendada süsteemset riski tänu vastaspoole riski kindlale juhtimisele, suuremale läbipaistvusele ja tagatiste tõhusamale kasutamisele. Standardsete börsiväliste tuletisinstrumentide kohustuslik keskne kliirimine otsustati juba 2009. aastal G20 juhtide kohtumisel ning seda rakendatakse Euroopa Liidus ja kogu maailmas. Alates sellest on börsiväliste tuletisinstrumentide keskse kliirimise osakaal suurenenud ning peaks järgmistel aastatel veelgi suurenema, kuna kehtestatakse täiendavad kliirimiskohustused muud liiki instrumentidele ja suureneb vabatahtlik kliirimine vastaspoolte poolt, kelle suhtes kliirimiskohustust veel ei kohaldata. Komisjoni 4. mai 2017. aasta seadusandliku ettepanekuga muuta määrust (EL) nr 648/2012 sihipärasel viisil, et parandada selle tulemuslikkust ja proportsionaalsust, luuakse kesksetele vastaspooltele täiendavad stiimulid vastaspooltele tuletisinstrumentide keskse kliirimise pakkumiseks ning väikestele finantssektori või selle välistele vastaspooltele kliiringule juurdepääsu hõlbustamiseks. Lisaks sellele on kliiringuturud liidus tihedalt integreeritud, kuid teatavate varaklasside puhul äärmiselt kontsentreeritud ja omavahel väga seotud. Kuid keskse kliirimise suurem osakaal tähendab loomulikult, et kesksete vastaspoolte riskikontsentratsioon suureneb. Komisjon nõustub, et sellega tuleb nõuetekohaselt tegeleda ning on juba teinud reguleerivate meetmete ettepaneku.

5.

Komisjon nõustub seega EKP arvamusega, et kesksete vastaspoolte üha suurem süsteemne olulisus võib põhjustada riske, mis võivad mõjutada kliiringusüsteeme, mis omakorda võib negatiivselt mõjutada maksesüsteemide sujuvat toimimist ning ühtse rahapoliitika rakendamist ning lõppkokkuvõttes mõjutada EKP esmast eesmärki, milleks on hinnastabiilsuse säilitamine.

6.

Komisjon nõustub EKPga, et Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust, mis tehti teatavaks 29. märtsil 2017, tekitab liidule märkimisväärseid lisaprobleeme, sest määrus (EL) nr 648/2012 ei kehti enam seal asutatud kesksete vastaspoolte suhtes ning liikmesriikide valuutas nomineeritud selliste finantsinstrumentide hulk, mida kliiritakse kolmandates riikides, suureneb oluliselt.

7.

Siinkohal olgu meelde tuletatud, et vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 127 lõikele 1 on EKPSi esmane eesmärk säilitada hindade stabiilsus. ELi toimimise lepingu artikli 127 lõikes 2 on sätestatud, et EKPSi põhiülesannete hulka kuulub liidu rahapoliitika kindlaksmääramine ja rakendamine ning maksesüsteemide tõrgeteta toimimise edendamine. Need põhiülesanded on kirjas ka EKPSi ja EKP põhikirja artikli 3 lõikes 1. Kuna nende eesmärk on aidata EKPSil täita oma esmast eesmärki, milleks on hinnastabiilsuse säilitamine, peab nende täitmine aitama seda eesmärki saavutada.

8.

EKPSi ja EKP põhikirja artiklis 22 „Arveldus- ja maksesüsteemid“ on ette nähtud, et EKP ning riikide keskpangad võivad anda vahendeid ja EKP võib kehtestada eeskirju, et tagada tõhusad ja usaldusväärsed kliiringu- ja maksesüsteemid liidu piires ja kolmandate riikidega. Artikkel 22 asub EKPSi ja EKP põhikirja IV peatükis „EKPS rahapoliitilised funktsioonid ja toimingud“ koos muude sätetega, mis võimaldavad EKP-l täita EKPSi põhiülesandeid.

9.

Komisjon mõistab EKP soovitatud EKPSi ja EKP põhikirja artikli 22 muudatust otsuse valguses, mille Euroopa Liidu Üldkohus tegi 4. märtsil 2015 kohtuasjas T-496/11, (3) Ühendkuningriik vs. EKP. Üldkohus sedastas, et õigus võtta vastu eeskirju EKPSi ja EKP põhikirja artikli 22 kohaselt on üks EKP vahendeid täita ELi toimimise lepingu artikli 127 lõikega 2 eurosüsteemile pandud ülesannet edendada maksesüsteemide tõrgeteta toimimist. Ülesanne ise täidab ELi toimimise lepingu artikli 127 lõikes 1 sätestatud esmast eesmärki. Samas otsuses märkis Euroopa Kohus ka seda, et EKPSi ja EKP põhikirja artiklis 22 kasutatud mõistet „arveldus- ja maksesüsteemid“ tuleb tõlgendada maksesüsteemide tõrgeteta toimimise edendamise ülesandest lähtudes, mis tähendab, et EKP-le põhikirja artikliga 22 antud õigust „kehtestada eeskirju efektiivsete ja usaldatavate arveldus- ja maksesüsteemide tagamiseks“, ei tuleks mõista nii, et talle antakse selline pädevus kõikide kliiringusüsteemide osas, sealhulgas väärtpaberitehingutega seotud süsteemid, vaid tuleks pigem vaadelda nii, et see piirdub ainuüksi maksete kliiringusüsteemiga.

10.

Oma soovitusega tahab EKP muuta EKPSi ja EKP põhikirja artikli 22 kohaldamisala, et tal oleks võimalik reguleerida ka finantsinstrumentide kliiringusüsteeme. Selline soovitatud muudatus tähendaks EKP reguleerimisvolituste laiendamist ning annaks talle võimaluse võtta vastu eeskirju finantsinstrumentide kliiringusüsteemide kohta. Tuleb siiski märkida, et kooskõlas EKPSi ja EKP põhikirja artikli 34 lõikega 1 võib EKP anda välja eeskirju ainult niivõrd, kui see on vajalik EKPSi ja EKP põhikirja artikli 22 rakendamiseks.

11.

Oma 13. juuni 2017. aasta seadusandliku ettepanekuga muuta määrust (EL) nr 648/2012 tahab komisjon suurendada emiteerivate keskpankade volitusi seoses kesksete vastaspooltega, kellele on antud luba liidus tegutseda või kes on liidus tunnustatud. Ettepanek laiendada emiteerivate keskpankade kohustusi on tingitud ohust, et kesksete vastaspoolte halb toimimine võib mõjutada maksesüsteemide sujuvat toimimist ja ühtse rahapoliitika rakendamist, mis on mõlemad EKPSi põhiülesanded, ning lõppkokkuvõttes takistada esmase eesmärgi saavutamist, milleks on säilitada hinnastabiilsus. Komisjoni seadusandliku ettepanekuga EKPSi keskpankadele suurema vastutuse andmine on seega kooskõlas EKPSi esmase eesmärgi ning EKPSi põhiülesannete täitmisega EKP poolt.

12.

Kuna ELi toimimise lepingus ja EKPSi ja EKP põhikirjas puudub selgesõnaline viide finantsinstrumentide kliiringusüsteemidele ja kesksetele vastaspooltele, siis on õiguskindluse huvides äärmiselt oluline anda EKP-le EKPSi ja EKP põhikirja artiklis 22 selged volitused võtta vastu meetmeid, mis on finantsinstrumentide kliiringusüsteemide seisukohast vajalikud, et saavutada EKPSi eesmärgid ja täita selle põhiülesandeid. Need volitused on eelkõige vajalikud selleks, et EKP saaks täiel määral täita ülesandeid, mis on komisjoni 13. juuni 2017. aasta seadusandliku ettepanekuga määruse (EL) nr 648/2012 muutmiseks emiteerivatele keskpankadele ette nähtud.

13.

Komisjon märgib, et EKP on arvamusel, et talle tuleks anda reguleerimispädevus (soovitus EKP/2017/18, põhjendus 7). Siinkohal tuletab komisjon meelde, et tema seadusandlikus ettepanekus määruse (EL) nr 648/2012 muutmiseks nõutakse emiteerivatelt keskpankadelt osalemist (siduvate) otsuste võtmises mitmes küsimuses, mis käsitlevad liidu kesksetele vastaspooltele tegevusloa andmise menetlusi ja kolmandate riikide kesksete vastaspoolte tunnustamise menetlusi ning samuti kesksete vastaspoolte üle tehtavat pidevat järelevalvet. Lisaks lähtutakse komisjoni 13. juuni 2017. aasta seadusandlikus ettepanekus sellest, et emiteerivad keskpangad võivad oma rahapoliitiliste ülesannete täitmiseks kehtestada liidu kesksetele vastaspooltele ja kolmandate riikide süsteemselt olulistele kesksetele vastaspooltele (teise taseme kesksed vastaspooled) lisanõudeid (vt eelkõige artikli 21a lõige 2 liidu kesksete vastaspoolte puhul ja artikli 25 lõike 2b punkt b ning artikli 25b lõiked 1 ja 2 kolmandate riikide kesksete vastaspoolte korral). Seda viimast võib tõlgendada nii, et see läheb kaugemale emiteerivate keskpankade harilikust järelevalvest väärtpaberite kliiringusüsteemide infrastruktuuride üle ning seda võib juriidilisest aspektist vaadatuna pidada osalemiseks nende tegevuse reguleerimises. Käesolevas seadusandlikus ettepanekus esitatud raamistikus on seepärast komisjoni arvates kohane anda EKP-le volitused võtta finantsinstrumentide kliiringusüsteemide küsimuses vastu otsuseid ja kehtestada eeskirju vajalikus ulatuses.

14.

EKPSi ja EKP põhikirja artikli 22 kohased EKP uued volitused seoses kesksete vastaspooltega oleksid koostoimes liidu teiste institutsioonide, organite ja asutuste volitustega, mis tulenevad ELi toimimise lepingu III osas sätestatud siseturu rajamist või toimimist käsitlevatest sätetest, sealhulgas komisjoni või nõukogu poolt neile antud volituste raames vastu võetud õigusaktidega. Komisjoni arvates on oluline selgelt kindlaks määrata liidu eri institutsioonide (reguleerimis)volitused ja eristada neid, vältimaks kesksete vastaspoolte suhtes vastandlike või paralleelsete eeskirjade kehtestamist.

15.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu õigusaktid, mis on vastu võetud vastavalt ELi toimimise lepingu III osas sätestatud siseturu rajamist või toimimist käsitlevatele sätetele, sealhulgas komisjoni või nõukogu poolt neile antud volituste raames vastu võetud õigusaktid, peaksid moodustama finantsinstrumentide kliiringusüsteemi ja eelkõige kesksetele vastaspooltele tegevusloa andmise, nende tunnustamise ja nende üle tehtava järelevalve üldise õigusliku raamistiku. Kuigi EKP osalemine liidu ja kolmandate riikide kesksete vastaspooltega seotud otsuste tegemises ja reguleerimisvolituste kasutamine kesksetele vastaspooltele nõuete kehtestamiseks seoses oma põhiülesannete täitmisega toimuks vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 130 sõltumatult ja vaid ulatuses, mis on vajalik EKPSi esmase eesmärgi saavutamiseks, peaks talle antud uute kohustuste täitmine toimuma kooskõlas eespool nimetatud siseturu üldise raamistikuga, mille on kehtestanud Euroopa Parlament ja nõukogu või komisjon või nõukogu oma volituste raames, ning võtma vajaduse korral arvesse institutsioonilist vastutust ja selles raamistikus ette nähtud menetlusi.

16.

Neid asjaolusid arvesse võttes on komisjon seisukohal, et EKP soovitatud ettepanekus EKPSi ja EKP põhikirja artikli 22 muutmiseks oleks vaja esitada täiendavaid selgitusi ning see tuleks ümber sõnastada selgitamaks, et EKP reguleerimis- ja otsustusõiguse eesmärk on saavutada EKPSi eesmärgid ja täita EKP põhiülesandeid. Lisaks tuleks muudatuses rõhutada, et neid õigusi kasutatakse kooskõlas õigusaktidega, mille on vastu võtnud Euroopa Parlament ja nõukogu, toetudes ELi toimimise lepingu III osas sisalduvatele siseturu loomist või toimimist käsitlevate sätetele, ja komisjoni delegeeritud õigusaktidega ning komisjoni või nõukogu poolt neile antud volituste raames vastu võetud rakendusaktidega.

11.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 340/5

11.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 340/6

—

juurdepääs teabele;

—

juurdepääs menetlustele ning

—

juurdepääs abi- ja probleemilahendusteenustele.

—

jõupingutusi, mis on tehtud selle tagamiseks, et isikud säilitavad oma isikuandmete üle kontrolli, milleks muu hulgas nõutakse kasutaja sõnaselget taotlust enne tõendite mis tahes vahetamist pädevate asutuste vahel (artikli 12 lõige 4) ning antakse kasutajale võimalus vahetatavad tõendid üle vaadata (artikli 12 lõike 2 punkt e);

—

jõupingutusi, mis on tehtud ühekordsuse põhimõtte esemelise kohaldamisala määratlemisel (artikli 12 lõige 1);

—

sõnaselget nõuet kasutada asjakohase kasutajate tagasiside ja statistika kogumisel anonüümseid ja/või koondandmeid (artiklid 21–23);

—

IMI määrusesse kavandatud muudatust, millega kinnitatakse ja ajakohastatakse IMI-le ette nähtud koordineeritud järelevalve mehhanismi käsitlevaid sätteid, et tagada järjepidev ja sidus lähenemisviis (artikli 36 lõike 6 punkt b);

—

üldisemaid sätteid, mis väljendavad pühendumist üksikisikute põhiõiguste, sealhulgas isikuandmete kaitse õiguse austamise tagamisele (nt põhjendused 43 ja 44 ning artikkel 29).

—

töötlemise õigusliku aluse,

—

eesmärgi piiramise ja

—

andmesubjekti õigustega.

—

jõupingutusi, mis on tehtud selle tagamiseks, et isikud säilitaksid oma isikuandmete üle kontrolli, milleks muu hulgas nõutakse kasutaja sõnaselget taotlust enne tõendite mis tahes vahetamist pädevate asutuste vahel (artikli 12 lõige 4) ning antakse kasutajale võimalus vahetatavad tõendid üle vaadata (artikli 12 lõike 2 punkt e);

—

jõupingutusi, mis on tehtud ühekordsuse põhimõtte esemelise kohaldamisala määratlemisel (artikli 12 lõige 1);

—

IMI määrusesse kavandatud muudatust, millega kinnitatakse ja ajakohastatakse IMI-le ette nähtud koordineeritud järelevalve mehhanismi käsitlevaid sätteid, et tagada järjepidev ja sidus lähenemisviis (artikli 36 lõike 6 punkt b);

—

ELi asutuste lisamist ettepanekus IMI osaliste määratlusse, mis võib aidata Euroopa andmekaitsenõukogul kasutada tehnilisi võimalusi, mida IMI pakub teabevahetuseks.

—

ettepanekus ei ole kehtestatud tõendite vahetamiseks õiguslikku alust, mistõttu tõendite vahetamiseks artikli 12 lõike 1 alusel tuleb kasutada asjakohast õiguslikku alust, mis on kehtestatud mujal, näiteks artikli 12 lõikes 1 loetletud neljas direktiivis või kohaldatavas ELi või liikmesriigi õiguses;

—

tõendite vahetamisel kasutatava artiklis 12 kindlaks määratud tehnilise süsteemi õiguslik alus on isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punkti e kohane avalikes huvides oleva ülesande täitmine ning

—

isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 21 lõike 1 kohaselt on kasutajatel õigus esitada oma isikuandmete tehnilises süsteemis töötlemise kohta vastuväiteid.

—

ettepanekuga ei kehtestata õiguslikku alust tehnilise süsteemi kasutamiseks teabevahetuseks muudel eesmärkidel kui need, mis on sätestatud neljas loetletud direktiivis või on muul viisil ette nähtud kohaldatavas ELi või liikmesriigi õiguses, ning

—

ettepaneku eesmärk ei ole mingil moel piirata isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 4 ja artikli 23 lõike 1 kohast eesmärgi piirangu põhimõtet.

—

mis muudab taotluse sõnaselgeks ja kui konkreetne taotlus peab olema;

—

kas taotluse võib esitada artikli 12 lõikes 1 osutatud tehnilise süsteemi kaudu;

—

millised tagajärjed kaasnevad sellega, kui kasutaja otsustab jätta sõnaselge taotluse esitamata, ja

—

kas sellise taotluse saab tagasi võtta. (Konkreetsed soovitused on esitatud punktis 3.3.)

—

selgitada ettepanekus, millised valikud on kasutajal, kes kasutab võimalust vahetatavad tõendid üle vaadata;

—

selgitada eeskätt artikli 12 lõike 2 punktis e, et kasutajale pakutakse õigel ajal ülevaatamisvõimalust, enne kui tõendid tehakse kättesaadavaks nende vastuvõtjale, ning et kasutaja võib tõendite vahetamise taotluse tagasi võtta (vt ka asjaomased soovitused sõnaselgete taotluste kohta);

—

selleks võib näiteks lisada artikli 12 lõike 2 punkti e lõppu teksti „enne kui need tehakse taotluse esitanud asutusele kättesaadavaks, ja taotlus mis tahes ajal tagasi võtta“.

—

soovitab asendada artikli 3 lõikes 4 esitatud viite artikli 2 lõike 2 punktile b viitega artikli 12 lõikele 1 või pakkuda välja mõni muu sarnase mõjuga õiguslik lahendus;

—

rõhutab, et ta toetab ettepanekus tehtud jõupingutusi piirata teabevahetus II lisas loetletud veebipõhiste menetlustega ja neljas eraldi nimetatud direktiivis osutatud menetlustega;

—

soovitab seepärast säilitada ettepaneku kohaldamisala selge määratluse, mis sisaldab II lisa ja viiteid neljale eraldi nimetatud direktiivile.

—

lisada IMI määruse lisasse isikuandmete kaitse üldmääruse, et IMI määrust oleks võimalik kasutada andmekaitse eesmärgil, ja

—

lisada III lisas loetletud abi- ja probleemilahendamisteenuste loetellu andmekaitse järelevalveasutused.

11.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 340/10

11.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 340/12

a)

tööde läbiviimiseks kavandatud tehnoloogia (40 %);

b)

pakkuja tehniline ja finantssuutlikkus (50 %);

c)

tasu, mida on kavas kaevandusõiguste eest maksta (10 %).

1)

maagaasivarude geoloogiline luure:

2)

maagaasivarude geoloogiline uurimine:

3)

maagaasivarude geoloogiline luure ja uurimine:

Ministerstwo Środowiska (keskkonnaministeerium)

Departament Geologii i Koncesji Geologicznych (geoloogia ja geoloogia-alaste kontsessioonide osakond)

ul. Wawelska 52/54

00-922 Warszawa

POLSKA/POLAND

—

keskkonnaministeeriumi veebisaidilt: www.mos.gov.pl

—

11.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 340/14

11.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 340/15

11.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 340/16

1.

3. oktoobril 2017 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta.

Teatis puudutab järgmisi ettevõtjaid:

Ettevõtjad GETEC ja Briva omandavad ühisettevõtja („JV“) üle ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b ja artikli 3 lõike 4 tähenduses.

Koondumine toimub ühisettevõtjana käsitatava uue ettevõtja aktsiate või osade ostu ning valitsemislepingu sõlmimise teel või mõnel muul viisil.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—   GETEC: energialepingutega seotud teenuste osutamine Saksamaal,

—   Briva: elamu-, kaubandus- ja tööstuskinnisvaraobjektide projektide arendamine, ehitamine, müük või rentimine peamiselt strateegilistele investoritele Saksamaal ja Madalmaades.

Ühisettevõtja hakkab tegutsema energiatoomise ja -jaotussüssteemide kontseptsiooni, väljatöötamise, käitamise ja hoolduse valdkonnas; tarbijate isiklike vajaduste järgi kohandatud hoonete jaoks hakkab ta osutama energialepingutega seotud teenuseid, mis on hõlmavad energiatõhususe suurendamise meetmeid ja uute ärimudelite väljatöötamist.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

Tuleb märkida, et käesoleva juhtumi puhul võib olla võimalik kasutada korda, mis on esitatud komisjoni teatises lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2).

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkuste juures tuleks alati kasutada järgmist viidet:

M.8627 – GETEC/Briva/JV

Märkusi võib saata komisjonile elektronposti, faksi või postiga. Kontaktandmed: