16.6.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 191/1

KOMISJONI TEATIS

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 tõlgendamise suunised – ELi lennuettevõtjate omandiõiguse ja kontrolliga seotud eeskirjad

(2017/C 191/01)

Sisukord

Sissejuhatus

Menetluse aspektid

Tõendamiskohustus

Kodakondsus

Omandiõigus

5.1.

Üldine lähenemisviis

5.2.

Avalikult noteeritud ettevõtjatega ja institutsionaalsete investeeringutega seotud omandiküsimused

Tõhus kontroll

6.1.

Üldine lähenemisviis

6.2.

Hindamiskriteeriumid

6.2.1.

Ettevõtja üldjuhtimine

6.2.2.

Aktsionäride õigused

6.2.3.

Finantssidemed ettevõtja ja kolmanda riigi aktsionäri vahel

6.2.4.

Kaubanduskoostöö

Järelevalve ja võimalikud meetmed

1. SISSEJUHATUS

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (1) (edaspidi „määrus“) on alusakt, mille kohaselt korraldatakse lennunduse siseturgu (2). Määrusega reguleeritakse ühenduse lennuettevõtjate tegevuslubade väljaandmist, lennuettevõtjate õigust osutada ühendusesiseseid lennuteenuseid ning ühendusesiseste lennuteenuste hinnakujundust.

Määrusega on kasutusele võetud mõiste „ühenduse lennuettevõtja“ (edaspidi „ELi lennuettevõtja“) kui „lennuettevõtja, kellel on kehtiv lennutegevusluba, mille on andnud lennutegevusluba väljaandev pädev asutus vastavalt II peatükile“ (määruse artikli 2 punkt 11). ELi lennuettevõtjal on õigus osutada kõiki ELi-siseseid lennuteenuseid (määruse artikli 15 lõige 1), eelkõige vedada reisijaid, kaupa ja posti, ilma et selleks oleks vaja täiendavat luba.

Määrusega kehtestatakse ELi lennuettevõtja lennutegevusloa saamise tingimused, mis hõlmavad ka kodakondsusnõuet. Määruse artiklis 4 on sätestatud järgmine: „Liikmesriigi lennutegevusluba väljaandev pädev asutus annab ettevõtjale lennutegevusloa tingimusel, et […] f) liikmesriikidele ja/või liikmesriikide kodanikele kuulub rohkem kui 50 % ettevõtjast ja nad omavad selle üle tõhusat otsest või kaudset kontrolli kas ühe või mitme vaheettevõtja kaudu, välja arvatud kolmanda riigiga sõlmitud lepingus, mille lepinguosaline ühendus on, sätestatud juhtudel;“.

Need kaks tingimust, st üle 50 % ulatuv omandiõigus ja liikmesriikidele või nende kodanikele kuuluv tõhus kontroll, on eraldiseisvad ja kumulatiivsed tingimused, st mõlemad peavad olema kogu aeg täidetud.

Kolmandad riigid ja nende kodanikud ei ole ELi lennuettevõtjates enamusosaluse ega nende üle teostatava tõhusa kontrolli kõlblikud, v.a juhul, kui EL on asjaomase kolmanda riigiga kokku leppinud teisiti, st sõlminud kokkulepe asjaomaste omandi- ja kontrolliküsimusi käsitlevate nõuete (üldjuhul vastastikku) leevendamiseks. Kui lennuettevõtja ei kuulu enam (rohkem kui 50 % ulatuses) liikmesriigile või kui liikmesriik ja/või selle kodanikud ei oma selle üle enam tõhusat kontrolli, ei ole tal enam õigust omada lennutegevusluba ja seega puudub tal edaspidi võimalus kasutada ELi lennundusturu liberaliseerimisest tulenevaid eeliseid.

Selle hindamise eest, kas lennuettevõtja vastab omandi- ja kontrolliküsimusi käsitlevatele nõuetele, vastutab eelkõige lennutegevusluba väljaandev pädev asutus, st liikmesriigi asutus, kes on II peatüki kohaselt volitatud lennutegevusluba välja andma, selle väljaandmisest keelduma, selle tühistama või peatama (määruse artikli 2 lõige 2). Lennuettevõtjat võib asjakohase teabe alusel hinnata ka komisjon ja teha otsuse, milles nõutakse, et lennutegevusluba väljaandev pädev asutus võtaks asjakohaseid parandusmeetmeid või peataks või tühistaks lennutegevusloa (määruse artikli 15 lõige 3).

Põhimõte, mille kohaselt taotleja peab lennutegevusloa saamiseks vastama kodakondsuskriteeriumidel põhinevatele omandi- ja kontrolliküsimusi käsitlevatele nõuetele, on rahvusvahelises lennundussektoris laialt levinud ja seda esineb lisaks ELi õigusaktidele ka teiste riikide õigusaktides. Üldjuhul sisaldavad ka kahepoolsed lennunduslepingud seda liiki nõudeid, mis on liiklusõiguste saamise eeltingimuseks. Praegu on nende nõuete põhieesmärk tagada, et selliste lennunduslepingute alusel antud liiklusõigusi rakendatakse tõhusalt mõlema lepinguosalise huvides, ja vältida olukorda, kus neid õigusi kasutavad otse või tütarettevõtjate kaudu nende riikide ettevõtjad, (3) kes lepinguosaliste hulka ei kuulu. Lisaks ei luba need nõuded tekkida olukorral, kus teatavas riigis või riikide rühmas osutatakse kõiki teenuseid selles riigis või riikide rühmas asutatud tütarettevõtjate kaudu.

Komisjon võttis 7. detsembril 2015 vastu Euroopa lennundusstrateegia, mille eesmärk on tagada, et ELi lennundussektor säilitaks oma konkurentsivõime ja kasutaks ära kiiresti muutuva ja areneva maailmamajanduse ning lennundusturu eeliseid (4).

Lennundusstrateegias on märgitud, et määruse kohaste omandi- ja kontrolliküsimusi käsitlevate nõuete kohaldamine tuleks muuta nii investorite kui ka lennuettevõtjate jaoks selgemaks. Komisjon otsustas liikmesriikide ja muude sidusrühmade korduvalt väljendatud soove arvestades vastu võtta tõlgendavad suunised kõnealuse sätte kohaldamise kohta.

10.

Viimastel aastatel on komisjon selleks, et teha kindlaks kooskõla määruse artikli 4 punktis f sätestatud nõuetega, mitmel korral uurinud juhtumeid, kus kolmanda riigi (st ELi mittekuuluva riigi) investor on omandanud märkimisväärse osaluse ELi lennuettevõtjas.

11.

Komisjon on omandi- ja kontrolliküsimusi käsitlevate nõuete järgimise kohta vastu võtnud vaid ühe ametliku otsuse, milles vaadeldakse lennuettevõtja Swiss Air investeeringuid lennuettevõtjasse Sabena (edaspidi „lennuettevõtjaid Swissair ja Sabena käsitlev otsus“) (5). Otsuse vastuvõtmisel tugineti 23. juuli 1992. aasta määrusele (EMÜ) nr 2407/92 (lennuettevõtjatele lennutegevuslubade väljaandmise kohta (6); edaspidi „määrus (EMÜ) nr 2407/92“), mis on praegu kehtiva määruse eelkäija. Komisjon leidis, et Belgia riigi ja lennuettevõtja Swissairi vahel sõlmitud lepingu kohaselt vastas lennuettevõtja Sabena määruses (EMÜ) nr 2407/92 sätestatud omandi- ja kontrolliõigusi käsitlevatele nõuetele. Komisjon leidis, et omandiõigust ja tõhusat kontrolli käsitlevaid kriteeriume tuleb tõlgendada ja kohaldada määruse (EMÜ) nr 2407/92 üldises kontekstis. Iga üksikjuhtumi hindamisel tuleb eelkõige silmas pidada liidu lennutranspordisektori huvide kaitset, mis esmalt eeldab seda, et kolmandate riikide ettevõtjatel ei tohi lasta ühepoolselt ära kasutada liidu liberaliseeritud lennutranspordituru eeliseid. Teisisõnu võivad sellised ettevõtjad ELi lennuettevõtjas osalemise kaudu siseturust kasu saada vaid määruses omandi- ja kontrolliküsimustega seoses kehtestatud piirides.

12.

Lisaks märkis komisjon, et kolmanda riigi lennuettevõtjate poolt ühenduse lennuettevõtjasse tehtavate oluliste investeeringute puhul tuleks arvesse võtta ka asjaomase investeeringu laiemat konteksti, eelkõige ühenduse lennundussuhteid kõnealuse kolmanda riigiga (7). Selle konkreetse juhtumi puhul iseloomustasid laiemat konteksti ühenduse ja Šveitsi vahel peetavad läbirääkimised omandi- ja kontrolliküsimustega seotud piirangute kõrvaldamiseks vastastikkuse põhimõtte alusel. Komisjon leidis laiemat konteksti arvesse võttes, et Belgia riigi ja lennuettevõtja Swissair vahelised lepingud näivad üldiselt olevat ajutised (8).

13.

Käesolevate suuniste eesmärk on aidata anda hinnangut selle kohta, kas lennundusluba taotlev või seda omav lennuettevõtja vastab määruses omandi- ja kontrolliküsimuste kohta sätestatud nõuetele, tuginedes kogemusele, mille komisjon on saanud aastate jooksul eri juhtumeid hinnates. Suunistes on arvesse võetud ka lennuettevõtjaid Swissair/Sabena käsitleva otsuse raames tehtud analüüsi ning liikmesriikide pädevate litsentsimisasutuste väljatöötatud parimaid tavasid. Suunistes on kirjeldatud, kuidas komisjon määrust sellega seoses tõlgendab ja kuidas kõnealust määrust tema arvates tuleks kohaldada. Suuniste eesmärk ei ole kehtestada uusi õiguslikke kohustusi ja need ei mõjuta Euroopa Liidu Kohtu pädevust siduva tõlgenduse andmisel.

2. MENETLUSE ASPEKTID

14.

Määruse II peatükk sisaldab lennutegevusluba käsitlevaid sätteid. Artikli 3 lõikes 2 on sätestatud: „Lennutegevusluba väljaandev pädev asutus ei anna lennutegevuslube ega jätka nende kehtivust, kui mõnda käesoleva peatüki nõuet ei täideta.“ Liikmesriikide või nende kodanike omandiõigus ja nendepoolne tõhus kontroll on osa nõuetest, mida lennuettevõtja peab täitma lennutegevusloa saamiseks ja selle kehtivuse pikendamiseks. Hinnangu andmise eest eespool nimetatud nõude (selle mõlema osa) täitmise kohta vastutab eelkõige asjaomasele lennuettevõtjale lennundusluba väljaandev pädev asutus.

15.

Määruse artikli 8 lõikes 2 on sätestatud järgmine: „Lennutegevusluba väljaandev pädev asutus jälgib tähelepanelikult käesolevas peatükis esitatud nõuete täitmist.“ Määruse artikli 8 lõikes 7 on sätestatud järgmine: „Lennutegevusluba väljaandev pädev asutus otsustab tema väljaantud tegevuslubasid omavate ühenduse lennuettevõtjate puhul, kas lennutegevusluba tuleb heakskiitmiseks uuesti esitada juhul, kui muutub üks või mitu ühenduse lennuettevõtjate õiguslikku olukorda mõjutavat asjaolu, ja eriti juhul, kui toimub ühinemine või ülevõtmine.“ Vastavalt artikli 8 lõikele 5 peavad ELi lennuettevõtjad lennutegevusluba väljaandvale pädevale asutusele nendest muudatustest ette teatama.

16.

Lennutegevusluba väljaandvale pädevale asutusele võib esitada taotluse loa saamiseks (või olemasoleva loa kontrollimiseks) olukorras, kus taotluse esitanud ettevõtjaga samasse kontserni kuuluvale teisele ettevõtjale on mõni teine lennutegevusluba väljaandev pädev asutus tegevusloa juba välja andnud. Sel juhul peaks pädev nõuetekohaselt arvesse võtma teise pädeva asutuse antud hinnangut, eelkõige juhul, kui vaadeldav omandistruktuur on sama. Siiski on ta kohustatud kooskõlas määruse II peatüki sätetega juhtumile ise hinnangu andma. Hea tava kohaselt peaks pädev asutus, kellel on varasema hinnangu suhtes tekkinud teatavaid kahtlusi või küsimusi, võtma ühendust teise asjaomase pädeva asutusega, et saada täiendavat teavet või asja arutada.

17.

Komisjonipoolse kontrolli võimalusele on osutatud määruse artikli 15 lõikes 3 ja artikli 26 lõikes 2.

18.

Artikli 15 lõikes 3 on sätestatud järgmine: „Kui komisjon leiab […], et ühenduse lennuettevõtjale antud lennutegevusluba ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele, saadab ta oma tähelepanekud lennutegevusluba väljaandvale pädevale asutusele, kes saadab oma märkused komisjonile 15 tööpäeva jooksul.

Kui komisjon on lennutegevusluba väljaandva pädeva asutuse märkuste läbivaatamise järel ikka seisukohal, et lennutegevusluba ei vasta nõuetele, või kui lennutegevusluba väljaandva pädeva asutuse märkusi pole saadud, teeb ta kooskõlas artikli 25 lõikes 2 osutatud menetlusega otsuse, millega taotletakse, et lennutegevusluba väljaandev pädev asutus võtaks asjakohased parandusmeetmed või peataks või tühistaks lennutegevusloa. Otsuses määratakse kindlaks kuupäev, milleks tuleb rakendada lennutegevusluba väljaandva pädeva asutuse poolt määratud parandusmeetmed või muud meetmed. Kui selleks kuupäevaks pole parandusmeetmeid või muid meetmeid rakendatud, ei tohi ühenduse lennuettevõtja […] [osutada ELi-siseseid lennuteenuseid].“

19.

Määruse artikli 26 lõikes 2 on sätestatud, et komisjon võib saada kogu vajaliku teabe liikmesriikidelt, kes hõlbustavad ühtlasi lennutegevusluba väljaandva pädeva asutuse antud lennutegevusloaga lennuettevõtjatelt teabe saamist.

3. TÕENDAMISKOHUSTUS

20.

Vastavalt artikli 8 lõike 1 teisele lõigule on loataotluse esitanud lennuettevõtjad kohustatud tõendama, et nad vastavad lisaks artikli 4 punkti f nõuetele ka muudele määruses sätestatud nõuetele. Sama kehtib ka juhul, kui lennutegevusluba väljaandval pädeval asutusel on pärast loa väljaandmist põhjust kontrollida, kas asjaomased nõuded on endiselt täidetud.

21.

Huvitatud ettevõtja on kohustatud esitama lennutegevusluba väljaandvale pädevale asutusele piisavad tõendid. Sellega seoses ei tohi unustada, et artikli 10 lõikes 1 on sätestatud järgmine: „Lennutegevusluba väljaandev pädev asutus teeb otsuse taotluse kohta niipea kui võimalik ning mitte hiljem kui kolm kuud pärast kogu vajaliku teabe esitamist, võttes arvesse kõiki kättesaadavaid fakte.“ Seega, ilma et see mõjutaks pädeva asutuse kohustust viia menetlus läbi heas usus, on igal juhul ettevõtja huvides esitada pädevale asutusele tõendid nii kiiresti kui võimalik, kuna vastasel korral võib pädev asutus tema loataotluse tagasi lükata.

4. KODAKONDSUS

22.

Liikmesriigi kodakondsus võib olla ainult füüsilisel isikul. Komisjon on seisukohal, et kui ettevõtja kuulub osaliselt või täielikult ühele või mitmele sellisele vaheüksusele, kes ei ole füüsilised isikud, või kui asjaomase ettevõtja üle omab osalist või täielikku tõhusat kontrolli üks või mitu vaheüksust, kes ei ole füüsilised isikud, tuleb määruse artikli 4 punktis f sätestatud kodakondsusnõuet kohaldada nende füüsiliste isikute suhtes, kellele asjaomased üksused kuuluvad ja/või kellel on nende üksuste üle tõhus kontroll omandiõiguse ja kontrolli lõpptasandil.

23.

Määruse artikli 4 punktis f on sätestatud järgmine: „[…] liikmesriikide kodanikele kuulub rohkem kui 50 % ettevõtjast ja nad omavad selle üle tõhusat […] kontrolli […]“.

24.

Teatavad raskused võivad tekkida juhul, kui asjaomastel isikutel on rohkem kui üks kodakondsus ja kui kodakondsusliikmesriik ei ole tema päritoluliikmesriik. Põhimõtteliselt võib iga liikmesriik kodakondsuse saamise ja selle äravõtmise tingimused ise kindlaks määrata. Vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikale (9) peavad liikmesriigid oma kodakondsusalase pädevuse teostamisel siiski järgima liidu õigust. Teisisõnu, liikmesriigi kodakondsuse saamisega ja selle äravõtmisega seotud tingimusi ja protseduure reguleeritakse iga konkreetse liikmesriigi õigusaktide kohaselt, järgides liidu õigust.

25.

Liikmesriigid peavad oma kodakondsuse andmise eelisõigust kasutades lähtuma Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõttest. Arvesse tuleks võtta vajalikke norme ja kohustusi, mida nad peavad järgima rahvusvahelise õiguse alusel, ning kriteeriume, mille alusel liikmesriigid tavapäraselt oma kodakondsusseadusi kohaldavad. Need põhimõtted nõuavad eelkõige tegeliku seose olemasolu kodakondsuse taotleja ja selle riigi kodanike vahel.

5. OMANDIÕIGUS

5.1. Üldine lähenemisviis

26.

Seoses omandiõigusega on määruse artikli 4 punktis f sätestatud, et lennutegevusluba väljaandev pädev asutus annab ettevõtjale lennutegevusloa tingimusel, et „liikmesriikidele ja/või liikmesriikide kodanikele kuulub rohkem kui 50 % ettevõtjast“.

27.

Komisjon on seisukohal, et omandiõigusnõue on täidetud juhul, kui liikmesriigile ja/või liikmesriikide kodanikele kuulub asjaomase ettevõtja kapitalist vähemalt 50 % pluss üks aktsia.

28.

Selles kontekstis käsitab komisjon kapitalina ettevõtja omakapitali. Seega on kodakondsusnõudele vastavuse hindamisel oluline kindlaks teha, missugust osa ettevõtja kapitalist loetakse omakapitaliks.

29.

Komisjon märkis lennuettevõtjaid Sabena ja Swissair käsitlevas otsuses, et küsimusele, missugust konkreetset osa ettevõtja kapitalist loetakse omakapitaliks, saab vastata ainult juhtumipõhiselt ja kõiki olulisi asjaolusid arvesse võttes. Üldjuhul ei saa ettevõtja omandiõiguse hindamisel vastavalt artikli 4 punktile f kõnealust kriteeriumi kasutada, kui kapitali omamine ei anna omanikule piisaval määral üht järgmisest kahest õigusest:

a.	õigus osaleda ettevõtja tegevust mõjutavate otsuste tegemisel;

b.	õigus saada osa jääkkasumist või ettevõtja likvideerimise korral varast, mis jääb järele pärast kõikide kohustuste täitmist (teisisõnu, aktsiad kajastavad tavapärase äritegevuse riske ja tulusid).

30.

Ehkki lennutegevusluba väljaandev pädev asutus peaks keerukaid struktuure alati üksikasjalikult analüüsima, leiab komisjon, et seda on eelkõige vajalik teha juhul, kui tekivad järgmised probleemid:

a.	ettevõtjal on mitut liiki eri väärtuse ja õigustega aktsiaid;

b.	selliste tagatiste või optsioonide olemasolu, millega võib kaasneda oht, et teatavat liiki aktsiate puhul ei ole omakapitalist tulenevaid õigusi võimalik kasutada (10);

c.	selliste institutsionaalsete investorite olemasolu, kelle puhul punkti 44 kohast kasusaavat omanikku on keeruline kindlaks teha.

31.

Eespool esitatud punkti 22 silmas pidades on komisjon seisukohal, et sellise ettevõtja omandiõiguse hindamisel, kelle aktsiad kuuluvad mõnele teisele ettevõtjale (muu kui füüsiline isik, edaspidi „vaheüksus“), tuleb lähtuda kõnealuse teise ettevõtja aktsiaid omavate isikute kodakondsusest (või aktsiate omanikuks olevatest riikidest).

32.

Selles kontekstis tuleks eespool punktides 22–24 kirjeldatud kaalutlusi kohaldada samal viisil ka vaheüksuse omanduses olevate aktsiate suhtes.

33.

Konkreetsed probleemid võivad tekkida juhul, kui nii ELi aktsionäride osalus vaheüksuses kui ka vaheüksuse osalus asjaomases lennuettevõtjas moodustab asjaomastest aktsiatest vähem kui 100 %.

34.

Näiteks võib tuua järgmise juhtumi: ELi aktsionäride omanduses on 55 % ettevõtjast A (ülejäänud aktsiad kuuluvad kolmandatele riikidele või kolmandate riikide kodanikele (edaspidi „kolmanda riigi aktsionärid“)); ettevõtja A omakorda omab 60 % osalust lennuettevõtjas B, kelle ülejäänud aktsiad (40 %) kuuluvad kolmanda riigi aktsionäridele.

35.

Siin tekib küsimus, kas ELi aktsionäridele kuulub rohkem kui 50 % ettevõtjast või mitte.

36.

Nagu eespool punktis 28 öeldud, tähendab „omandiõigus“ õigust osaleda ettevõtja tegevust mõjutavate otsuste tegemisel ning rahalisi õigusi, nimelt õigust osa saada jääktulust või ettevõtja likvideerimise korral ettevõtja varast, mis jääb järele pärast kõikide kohustuste täitmist.

37.

Pidades silmas õigust osaleda ettevõtja tegevust mõjutavate otsuste tegemisel, tuleks eespool nimetatud olukorda üldjuhul käsitada määruse artikli 4 punkti f nõuetele vastavana, eeldusel et kõigil asjaomastel aktsiatel on ühesugune hääleõigus ja et puuduvad konkreetseid kokkuleppeid, mis takistavad ELi aktsionäridel omamast kontrolli häälte üle, mida ettevõtja A saab seoses enamusosalusega kasutada ettevõtja B suhtes.

38.

Rahaliste õiguste osas tuleks arvesse võtta asjaolu, et isegi juhul, kui asjaomane osalus lennuettevõtjas ei kuuluks mitte vaheüksusele, vaid otse ELi aktsionäridele, on selliste õiguste suhtes võimalik kohaldada konkreetseid sisemeetmeid. Need võivad hõlmata kolmanda riikide aktsionäride eesõigusi ELi aktsionäride suhtes. Nii nagu lennuettevõtjaid Swissair ja Sabena käsitleva otsuse puhul, ei tarvitse see alati tähendada mittevastavust määruse artikli 4 punktis f sätestatud nõuetele, tingimusel et ELi aktsionärile kuulub piisaval määral asjaomaseid rahalisi õigusi.

39.

Sama põhimõtet tuleks kohaldada ka juhul, kui rahalisi õigusi mõjutab asjaolu, et ELi aktsionäride osalemine asjaomase lennuettevõtja tegevuses toimub vaheüksuse kaudu ja et ELi aktsionäride osalus moodustab kõikides etappides alla 100 % aktsiakapitalist.

40.

Kui eespool toodud näites läheks lennuettevõtja B jagatud tulu ning lennuettevõtja B likvideerimise puhul jääkvarast saadav tulu ELi aktsionäridele üle proportsionaalselt lahjendatud aktsiatega (kui kõik ettevõtja A ja lennuettevõtja B aktsiad on üht liiki), võib ELi aktsionäride rahalisi õigusi pidada ikkagi piisavaks, et need vastaksid määruse artikli 4 punkti f nõuetele.

41.

Selliseid juhtumeid tuleks siiski vaadelda eraldi, võttes arvesse kõiki asjaolusid, eelkõige asjaomaseid õigusi ja kohustusi mõjutavaid kokkuleppeid.

42.

Eespool esitatud hinnangu andmiseks peaksid lennutegevusloa omanikud või selle taotlejad esitama lennutegevusluba väljaandvale pädevale asutusele tõendid kõikide eri liiki aktsiatega seotud õiguste kohta ning lõpliku kasusaava omaniku kohta.

5.2. Avalikult noteeritud ettevõtjatega ja institutsionaalsete investeeringutega seotud omandiküsimused

43.

Omandiõigusega seotud nõude hindamisel võib märkimisväärseid probleeme tekkida börsil avalikult noteeritud või investeerimisasutustele kuuluvate ettevõtjatega, kus osalus võib iga päev muutuda ja mis võib hõlmata omandiõiguse eri etappe. Ettevõtja peaks igal ajal olema suuteline näitama, et enamusosalus kuulub ELi aktsionäridele.

44.

Kui aktsiate omanik on esindaja, usaldusfond, fond või muu institutsionaalne investor, võib omandiõigusega seotud nõude täidetuks lugeda juhul, kui asjaomane esindaja, usaldusisik või muu registreeritud omanik on liikmesriik või liikmesriigi kodanik. Siiski tuleks arvesse võtta kõiki elemente, mis võivad osutada sellele, et majanduslikust seisukohast on omanik (st eespool osutatud õigustest lõplik kasu saaja) mõni muu isik. See sõltub eelkõige selliste institutsionaalsete investorite vahel sõlmitud kokkulepetest või muust kohustusi kehtestavast korrast.

6. TÕHUS KONTROLL

6.1. Üldine lähenemisviis

45.

Määruse artikli 4 punktis f sätestatud, et lennutegevusluba väljaandev pädev asutus annab ettevõtjale lennutegevusloa tingimusel, et liikmesriigid ja/või liikmesriikide kodanikud „omavad selle üle tõhusat […] kontrolli“.

46.

Mõiste „tõhus kontroll“ on määruse artikli 2 lõikes 9 määratletud järgmiselt:

„suhe, mis põhineb õigustel, lepingutel või mis tahes muudel vahenditel, mis kas üksikult või koos ja vastavat fakti või seadust arvestavalt annavad võimaluse otseselt või kaudselt avaldada ettevõtjale otsustavat mõju, eriti:

a)	ettevõtja kõigi või osa varade kasutamise õiguse kaudu;

b)	õiguste või lepingute kaudu, mis avaldavad otsustavat mõju ettevõtja organite ülesehitusele, hääletamisele või otsustele või muul viisil avaldavad otsustavat mõju ettevõtja äritegevuse juhtimisele;“.

47.

Lennuettevõtjaid Swissair ja Sabena käsitleva otsuse kohaselt eeldab kõnealune säte liikmesriigi ja/või selle kodanike positsiooni hindamist, et teha kindlaks, kas nad avaldavad asjaomase ettevõtja juhtimisele otsustavat mõju, mis on suurem kui kolmandate riikide aktsionäride mõju. Selle analüüsi raames vaadeldakse, missugused on ELi aktsionäri võimalused positiivselt mõjutada ettevõtja strateegilisi äriotsuseid.

48.

Strateegiliste äriotsuste hulka kuuluvad eelkõige tippjuhtide ametisse nimetamine, eelarve ja/või äriplaani vastuvõtmine ning suurinvesteeringute tegemise või turupõhiste õigustega seonduv.

49.

Seega tuleb esmalt kindlaks teha, kus ja missugustel tingimustel sellised otsused tehakse. See eeldab ettevõtja üldjuhtimise analüüsi, mis põhineb ettevõtja tegevuse üldisel ülevaatel.

50.

Teiseks tuleb vaadelda muid teemasid, mis võivad mõjutada oluliste strateegiliste äriküsimustega seotud otsuste vastuvõtmist. Need teemad hõlmavad aktsionäride õigusi, finantssidemeid ja ärilist koostööd ettevõtja ning kolmanda riigi aktsionäri vahel. Allpool esitatakse üksikasjalikumad suunised eespool nimetatud hindamiskriteeriumide kohta. Siiski on võimatu koostada nimekirja kõikidest asjaoludest, mis teatava juhtumi analüüsimisega võivad seotud olla. Seega võib teatavatel juhtudel osutuda vajalikuks arvestada lisaks käesolevas dokumendis nimetatud asjaoludele ka muid asjaolusid.

51.

Vastavalt lennuettevõtjaid Swissair ja Sabena käsitlevale otsusele peavad tõhusat kontrolli teostama üksnes liikmesriigid või nende kodanikud. Tõhusaks kontrolliks ei või ilmselgelt lugeda seda, kui liikmesriikidel või nende kodanikel on vaid vetoõigus ja puudub võimalus positiivselt mõjutada asjaomase ettevõtja juhtimist.

52.

ELi aktsionäride positiivset mõju võivad suurendada mitmesugused asjaolud nagu algatusõigus või ettevõtjasisene juurdepääs uuele või piiratud kasutusega teabele.

53.

Eespool nimetatud üldpõhimõtete kohaldamisel tuleb arvesse võtta kõiki juhtumi asjaolusid või asjaomaseid õigusnorme. Iga üksikjuhtumit tuleb hinnata eraldi, võttes arvesse konkreetseid asjaolusid.

54.

Artikli 4 punkti f kohast analüüsi vajavad juhtumid hõlmavad sageli ka nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 139/2004 (kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumise üle) (11) (edaspidi „ühinemismäärus“) kohaldamist, võttes arvesse kõnealuse määruse mõisteid. Kuna mõiste „kontroll“ määratlus sisaldab nii määruse (EÜ) nr 1008/2008 kui ka määruse (EÜ) nr 139/2004 puhul teatavaid sarnaseid jooni, oleks kasulik lisada järgmised täpsustused.

55.

Esiteks on oluline märkida, et mõiste „ühiskontroll“ ühinemismääruse tähenduses ja „tõhus kontroll“ määruse (EÜ) nr 1008/2008 tähenduses ei ole ELi aktsionäri seisukohalt üksteist välistavad mõisted, nagu ilmneb lennuettevõtjaid Swissair ja Sabena käsitlevast otsusest.

56.

Teiseks ei ole määruse artikli 4 punkti f kohane tõhusa kontrolli nõue täidetud, kui kolmanda riigi aktsionär omab ettevõtja üle ainukontrolli (12). Sel juhul ei saa ELi aktsionärid vastavalt määratlusele omada ettevõtja üle määruse tähenduses tõhusat kontrolli.

57.

Kuna ühinemismääruses käsitletavad probleemid ühelt poolt ning omandi- ja kontrolliküsimustega seotud nõuetest tulenevad probleemid teiselt poolt on kahe lähenemisviisi erinevustele vaatamata mitmes mõttes sarnased, hindab komisjon asjaomaseid juhtumeid vajaduse korral paralleelselt mõlema lähenemisviisi alusel. Selle eesmärgi saavutamiseks teevad vastavad komisjoni talitused tihedat koostööd.

6.2. Hindamiskriteeriumid

58.

Väga keeruline on koostada suuniseid, mis hõlmaksid kõiki võimalusi kontrolli omamiseks ettevõtja üle, pidades silmas lisaks ka seda, et ettevõtja üldjuhtimise suhtes kohaldatavad õigusnormid on riigiti erinevad. Iga hinnang tuleb anda juhtumipõhiselt, kaaludes iga üksikjuhtumi puhul ettevõtja olukorda nii õiguslikust kui ka asjaoludel põhinevast vaatenurgast.

59.

Eelnevat arvesse võttes on käesolevates suunistes esitatud mõned hindamise üldpõhimõtted ning lähemalt vaadeldud teatavaid küsimusi, mis võivad tekitada probleeme ja nõuda tõhusa kontrolli kriteeriumi põhjalikumat analüüsi (13).

6.2.1. Ettevõtja üldjuhtimine

60.

Esimene samm tõhusa kontrolli hindamisel on ettevõtja üldjuhtimise analüüsimine. Selles kontekstis tähendab ettevõtja üldjuhtimine protsesse ja menetlusi, mille abil ettevõtja teeb oma äri juhtimisega seotud otsuseid.

61.

Ettevõtja üldjuhtimise analüüsimisel tuleb arvesse võtta nii õiguslikke kui ka asjaoludel põhinevaid kaalutlusi.

62.

Analüüsi käigus tuleks välja selgitada ettevõtja otsuseid tegevad organid, nende pädevusvaldkonnad ja koosseis ning ametisse nimetamise, valimise, tasu maksmise ja vallandamisega seotud asjakohased õigusnormid, vastuvõetavate otsuste laad, otsuste tegemise menetlused, sh nõuded kvoorumile ja hääletuseeskirjad (häälteenamus, konsensus), teistele organitele antud õigused (nt ettepanekute tegemine, kandidatuuri esitamine, konsulteerimine, siduvad või mittesiduvad arvamused, soovitused, nõusoleku andmine).

63.

See ülevaade peaks hõlmama kõiki otsuseid tegevaid organeid, eelkõige aktsionäride üldkoosolekut, täitevorganit (nt juhatus, haldusnõukogu), kontrolliorganeid (nt järelvalvenõukogu), võtmetöötajaid (juhtivtöötajad, kellel on õigus vastu võtta ettevõtja juhtimisega seotud otsuseid) ja asutusesiseseid komiteesid (nõuande- või muud komiteed).

64.

Analüüsimisel tuleks hinnata, kuidas liikmesriigid ja/või nende kodanikud on esindatud otsuseid tegevates organites ja kuidas neile kättesaadavad õigused võimaldavad neil suunata strateegilisi otsuseid, arvestades menetlust, mille kohaselt need vastu tuleb võtta. Selles kontekstis tuleks analüüsi koostamisel vaadelda ka otsuse tegemiseks vajalikku kvoorumit.

65.

Otsuste tegemise seisukohalt on eriti oluline mis tahes kolmanda riigi aktsionäride vetoõigus. Sellistele aktsionäridele kuuluv laialdane vetoõigus äriühingu juhtimise seisukohalt olulistes küsimustes võib mõjutada ELi aktsionäride suutlikkust teostada lennuettevõtja üle tõhusat kontrolli. Seega tuleks ELi ja kolmanda riikide aktsionäride asjakohastele õigustele üksikasjaliku üldhinnangu andmisel kaaluda iga üksikjuhtumit.

66.

Konkreetsele aktsionärile teatavates küsimustes antud vetoõigus ei pea alati tähendama seda, et asjaomane aktsionär omab tõhusat kontrolli. Vaja on kindlaks teha, kas asjaomane vetoõigus hõlmab vaid konkreetseid piiratud tähtsusega otsuseid, või pigem olulisi strateegilisi otsuseid. Küsimus seisneb selles, kas liikmesriigid või nende kodanikud omavad eri aktsionäride õigusi käsitleva üldhinnangu kohaselt otsustavat mõju strateegiliste äriotsuste vastuvõtmise üle, nagu on kirjeldatud eespool punktis 47. Sellise mitmel teguril põhineva üldhinnangu andmisel tuleks kaaluda iga üksikjuhtumit.

67.

Kolmanda riigi aktsionäri vetoõigused ei tähenda alati seda, et ELi aktsionär kaotab tõhusa kontrolli ettevõtja üle.

68.

Ühe võimaliku stsenaariumi kohaselt võivad kolmanda riigi aktsionäride vetoõigused olla vähemusinvesteeringute väärtuse kaitsmise seisukohalt vajalikud ja proportsionaalsed. Sellised vetoõigused hõlmavad üldjuhul põhikirja või muu samalaadse asutamisdokumendi muutmist, kapitali suurendamist või vähendamist, vahetusvõlakirjade emiteerimist, aktsiatega seotud õiguste muutmist, nende kandmist börsinimekirja või avalikku pakkumist, dividendide jaotamist, äritegevuse peatamist või olulist ümberkujundamist ning ühinemist, jagunemist või likvideerimist käsitlevaid otsuseid. Iseenesest ei tähenda vetoõigus seda, et ELi aktsionärid ei vastaks tõhusa kontrolli nõudele.

69.

Üksikasjalikum hindamine tuleks teha juhul, kui kolmanda riigi aktsionäride vetoõigused hõlmavad muid küsimusi, eelkõige otsuseid, mis võivad ettevõtja äritegevust oluliselt mõjutada või seda takistada, näiteks vara soetamine, investeeringud, finantsinstrumentide (näiteks tagatised või laenud, lepingud, äritehingud ettevõtja tütarettevõtjaga või mõne aktsionäriga) heakskiitmine või nende kehtivuse pikendamine.

70.

Üksikasjalik hindamine võib sõltuvalt vastuvõetava otsuse eesmärgist vajalikuks osutada näiteks seoses järgmisega: hääletamine, konsensusel põhinev otsus, kolmandate riikide aktsionäride õigus määrata isikuid teatavatele (olulistele) ametikohtadele; nõue, mille kohaselt kolmanda riigi aktsionärid peavad enne (oluliste) otsuste tegemist esitama ettepanekuid või soovitusi; sätted, mille kohaselt kolmandate riikide nõudmisel hääletamist ei toimu, tervikhääletus jne.

71.

Ettevõtja aktsionäride koosolekul tehtavate otsuste puhul võib osutuda vajalikuks arvestada aktsionäride koosseisu, koosolekutel osalemist ja koosolekutele iseloomulikku hääletuskäitumist. Kui paljude aktsionäridega ettevõtja puhul kuulub suurimate aktsionäride hulka kolmanda riigi aktsionär, võib sellel aktsionäril olla võimalik oma ettepanekud hääletamisel läbi suruda isegi siis, kui talle kuulub oluliselt vähem kui 50 % aktsiatest. Seepärast võib tekkida vajadus hinnata liikmesriikide aktsionäride koosolekutel osalemist ja nende hääletuskäitumist, et teha kindlaks, kas nad tegelikult omavad ettevõtja üle tõhusat kontrolli.

72.

Eelkõige peaks lennutegevusluba väljaandev pädev asutus üldjuhul üksikasjalikult hindama kontrolliõiguse teostamist sellistes ettevõtjates, kus kolmanda riigi kodanikele kuulub üle 30 % aktsiatest. Kui paljude aktsionäridega ettevõtja üks suurimaid aktsionäre on kolmanda riigi aktsionär, võib osutuda vajalikuks hinnata ka väiksem mahuga osalust.

73.

Selles kontekstis võib tähtsust omada ka küsimus, kas ettevõtjas võtmepositsioonil olevad isikud on seotud kolmanda riigi aktsionäridega. Võtmepositsioonil olevate isikute kodakondsuse osas see siiski ei kehti. Iseenesest ei mängi nende kodakondsus olulist rolli selle kindlakstegemisel, kas liikmesriigid ja/või selle kodanikud omavad asjaomase ettevõtja üle tõhusat kontrolli, seda enam, et lennundus on üleilmne tööstusharu. Asjakohane võib olla üksnes see, kas liikmesriigid ja/või nende kodanikud kontrollivad protsesse, mille tulemusel võetakse vastu olulisi otsuseid, mis muu hulgas võivad hõlmata võtmetöötajate ametisse määramist või ametist vabastamist.

6.2.2. Aktsionäride õigused

74.

Aktsionäride õigusi tuleks tõhusa kontrolli raames hinnata seetõttu, et kolmanda riigi aktsionäridele kuuluvad laialdased õigused võivad tegelikkuses tekitada olukorra, kus ELi aktsionäri(de) asemel omavad tõhusat kontrolli ettevõtja üle kolmanda riigi kodanikest aktsionärid, kasutades selleks näiteks oma mõju ELi aktsionäride üle. See võib olla seotud suutlikkusega saavutada järeleandmisi küsimustes, mis hõlmavad ettevõtja kokkulepitud üldjuhtimist ja mille üle pealtnäha omab/omavad tõhusat kontrolli ELi aktsionär(id).

75.

Alljärgnevalt on esitatud mõned aktsionäride õigusi käsitlevad näited, mis üldjuhul võivad vajada üksikasjalikumat uurimist.

6.2.2.1. Aktsiate üleandmist käsitlev vetoõigus

76.

Üksikasjalikult tuleks uurida kolmanda riigi aktsionäri vetoõigust liikmesriigi aktsionärile kuuluvate aktsiate üleandmise suhtes. Tavaliselt nähakse pärast kolmanda riigi aktsionäri tehtud investeeringut ette ajavahemik, mille jooksul mõlemal osalisel on keelatud aktsiaid üle anda või seda võib teha vaid teise osalise nõusolekul. Kui kõnealune ajavahemik ei ole sektoris tavaliselt kohaldatavast ajavahemikust pikem, võib seda vaadelda kui investeeringu stabiilsuse tagamise vahendit, mis ei mõjuta aktsionäride positsiooni tõhusa kontrolli kohaldamise osas. Siiski võivad ka sellised juhtumid teatavatel juhtudel nõuda põhjalikumat uurimist. Eelkõige võib tasakaalu puudumisele osutada asjaolu, et piirangut kohaldatakse vaid kolmanda riigi aktsionäri huvides ning ELi aktsionärid võivad olulisel määral sõltuda kolmanda riigi aktsionärist, kuid mitte vastupidi.

6.2.2.2. Ostueesõigus

77.

Ostueesõigus annab olemasolevale aktsionärile eelisõiguse osta aktsiaid juhul, kui teine aktsionär soovib oma aktsiaid müüa. Ostueesõigus on laialt levinud äritava ja kui see ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik aktsionäride investeeringu kaitseks, et tekita see tõhusa kontrolli puhul erilisi probleeme. Siiski võib teatavat liiki ostueesõigusel olla aktsiate üleandmise puhul vetoõigusega sarnane mõju. Selline olukord võib tekkida juhul, kui kolmandi riigi aktsionäril on õigus määrata kindlaks asjaomaste aktsiate ostuhind.

6.2.2.3. Kolmanda riigi aktsionäri õigus müüa oma aktsiaid

78.

Selleks et kaitsta nii oma investeeringu väärtust kui ka oma mõju ettevõtjas lahjendusriski eest, lepivad väikeaktsionärid sageli kokku teatavat liiki müügioptsioonis. Müügioptsioon annab aktsionärile õiguse müüa oma aktsiad teatavas olukorras ja teatava hinna eest tagasi ettevõtjale (lennuettevõtjale) või teistele aktsionäridele. Sel juhul tuleb tõhusa kontrolli üldisel hindamisel arvesse võtta ka asjaomaseid ostueesõigusi.

79.

Kui müügioptsiooniga seotud õigused on antud mõnele kolmanda riigi aktsionärile, võib see mõjutada tõhusa kontrolli teostamist ELi aktsionäride poolt, kuna kolmanda riigi aktsionär võib oma osalusest loobumise korral panna ettevõtja nii rahaliselt kui ka majanduslikult keerulisse olukorda. Nii võib tekkida olukord, kus kolmanda riigi aktsionär omab ELi aktsionäri(de) üle nii suurt mõju, et ELi aktsionär(id) ei saa tõhusa kontrolli nõuet täita.

80.

Müügioptsiooni mõju sõltub selle suhtes kohaldatavatest tingimustest, mida seetõttu tuleb üksikasjalikult uurida. Kui tegemist on väga kaugele ulatuva müügioptsiooniga, mille puhul kolmanda riigi aktsionär võib oma osalusest mitmesugustel põhjustel loobuda, võib tekkida olukord, kus kolmanda riigi aktsionär võib ettevõtjat või ülejäänud aktsionäre mõjutada tegema järeleandmisi küsimustes, mille suhtes kolmanda riigi aktsionär otsustus- või vetoõigust üldjuhul kasutada ei saa. Kui müügioptsioon piirdub vaid sellega, mis on vajalik ja proportsionaalne kolmanda riigi aktsionäri aktsiate kaitsmiseks lahjendusriski eest, siis erilisi probleeme ei teki, muudel juhtudel tuleks aga olukorda üksikasjalikumalt hinnata.

6.2.2.4. Õigus osta täiendavaid aktsiaid

81.

Ostu- või vahetusoptsioonid võimaldavad kolmanda riigi aktsionäril osta juurde ettevõtja aktsiaid või vahetada võlg või kvaasikapital aktsiate vastu. Kõiki täiendavaid hääle- või muid õigusi, mille kolmanda riigi aktsionär omandab ostu- või vahetusoptsioonide kaudu, tuleks üksikasjalikult hinnata, lähtudes sellest, kuidas see võib mõjutada tõhusat kontrolli ettevõtja üle.

6.2.2.5. Investeerimistingimused

82.

Kui kolmanda riigi aktsionär seab oma investeeringutele tingimused, võib osutuda vajalikuks üksikasjalikumalt hinnata nende mõju tõhusale kontrollile. Probleeme ei tekita tingimused, mis on investeeringu väärtuse kaitse seisukohalt vajalikud ja proportsionaalsed, kuid on ka selliseid tingimusi, millele tuleb anda üksikasjalikum hinnang.

83.

Ühinemiste kontrolli või muid avaliku poliitikaga seotud küsimusi hõlmavad tingimused tõhusat kontrolli tavaliselt ei mõjuta.

84.

Üldiselt ei tohiks tõhusat kontrolli mõjutada ka sellised kolmanda riigi aktsionäri kehtestatud tingimused, mis on seotud ettevõtja finantsküsimustega, näiteks aastaaruande auditeerimine, maksevõime, võlgade struktureerimine või konsulteerimine olulistes küsimustes enne investeeringu lõpuleviimist, kuna need kajastavad ettevõtja finantsolukorda ja sellest tulenevalt ka kolmanda riigi aktsionäri investeeringu väärtust enne investeerimist.

85.

Seevastu võivad ettevõtja otsuseid vastuvõtvate organite volitusi kas juriidiliselt või sisuliselt, täielikult või osaliselt piirata investeerimistingimused, mis on seotud ettevõtja äriplaani, võtmetöötajate või koostöölepingu sõlmimisega. Tõhusa kontrolli üldisel hindamisel tuleks arvesse võtta ka kolmanda riigi kehtestatud tingimusi. Võib juhtuda, et kolmanda riigi aktsionär nõuab investeerimise eeltingimusena ettevõtjalt oluliste strateegiliste otsuste tegemist viisil, mis praktiliselt ei võimalda ELi aktsionäridel kasutada jätkuvat mõjujõudu, mida nad otsuseid vastuvõtvates organites kokkulepete kohaselt peaksid omama. Seda küsimust tuleks käsitleda üldises kontekstis, võttes eelkõige arvesse konkreetseid vahendeid ja menetlusi, mis annab ELi aktsionärile õiguse kasutada ettevõtjas oma mõjujõudu.

6.2.3. Finantssidemed ettevõtja ja kolmanda riigi aktsionäri vahel

86.

Küsimust, kas kolmanda riigi aktsionäri rahaline panus võtab liikmesriikide aktsionäridelt võimaluse teostada tõhusat kontrolli ettevõtja üle, tuleb hinnata selle põhjal, kui suur on asjaomase panuse rahaline mõju konkreetses olukorras. Selline sõltuvus võib tähendada, et sisuliselt on liikmesriikide aktsionärid kas täielikult või osaliselt ilma jäetud võimalusest mõjutada otsuseid vastuvõtvate organite kaudu ettevõtja tegevust. Kõnealust olukorda iseloomustab see, et kolmanda riigi aktsionär on tänu ühekordsele või jätkuvale finantspanusele suuteline saavutama strateegilistes küsimustes järeleandmisi vaatamata sellele, et liikmesriikide aktsionäridel on juriidilised vahendid sellistest järeleandmisest keeldumiseks.

87.

Finantssõltuvuse määra hindamiseks tuleks esmalt kindlaks teha, kas kolmanda riigi aktsionäri finantspanus ettevõtjasse on proportsionaalne tema omandiõigusega (14). Sel juhul võib järeldada, et kolmanda riigi aktsionär ei ole omandanud ettevõtja tegevuse üle suuremat mõju, kui see on kindlaks määratud talle kuuluvate aktsiate hulgast ja sõlmitud kokkulepetest tulenevate õigustega, kui konkreetsetest asjaoludest ei tulene teisiti.

88.

Hinnangu andmisel tuleks võrrelda kolmanda riigi aktsionäri panuse suurust teistelt aktsionäridelt ja ettevõtjast väljaspool asuvatest allikatest saadud panustega. Arvesse tuleks võtta kõiki rahastamisviise kõige laiemas ulatuses, näiteks kapitali suurendamine, laenud, tagatised, võlakirjad, võlast loobumised, kautsjonid (15) ja kontsessioonid. Lisaks kolmanda riigi aktsionäride investeerimisjärgsetele panustele tuleks arvesse võtta ka neid panuseid, mille esialgsed aktsionärid ja välisallikad tegid aktsiate müügi ettevalmistamise käigus (müük, mille tagajärjel osaluse omandasid kolmanda riigi aktsionärid).

89.

Kui kolmanda riigi aktsionäri rahaline panus ettevõtjasse on tema osalusest suurem, tuleks seda üldise hinnangu andmisel arvesse võtta.

6.2.4. Kaubanduskoostöö

90.

Kaubanduskoostöö võib tähendada kahe ettevõtja (lennuettevõtja) käitamisalast koostööd, näiteks koodijagamine, kuid see võib hõlmata ka ühisettevõtjana tegutsemist või kaupade ja teenuste ostu- või müügitehinguid kolmanda riigi aktsionäri ja ettevõtja vahel.

91.

Kolmanda riigi aktsionär omab ettevõtja üle mõju niivõrd, kuivõrd ettevõtja sõltub sellisest koostööst kolmanda riigi aktsionäriga. Seepärast tuleks eespool nimetatud koostöö puhul hinnata, kas sellest tulenev sõltuvus on piisavalt tugev, et sundida ELi aktsionäri toetama kolmanda riigi aktsionärist partneri strateegilisi otsuseid.

92.

Mõned koostöökokkulepped, eelkõige ühisettevõtjatega sõlmitud koostöökokkulepped, võivad sisaldada konkreetseid otsuse tegemise protsesse, mida kaks asjaomast ettevõtjad kasutavad koostööalaste otsuste vastuvõtmiseks.

93.

Kui kolmanda riigi ettevõtja investeeringute eeltingimus on kaubanduskoostöö, tuleb seda hinnates silmas pidada eespool nimetatud kaalutlusi.

94.

Kui kaubanduslepingu lõpetamine või selle tingimuste rikkumine võib põhjustada kolmanda riigi aktsionäri lahkumise ettevõtjast, tuleks ka seda õigust hinnata eespool kirjeldatud viisil.

7. JÄRELEVALVE JA VÕIMALIKUD MEETMED

95.

Määruse artikli 8 lõikes 2 on sätestatud minimaalsed õiguslikud kohustused, mida lennutegevusluba väljaandev pädev asutus peab täitma ettevõtjate nõuetelevastavuse jälgimisel. Pädevad asutused võivad leida, et lisaks kõnealuste kohustuste täitmisele oleks asjakohane omandiõigusega seotud olukorda sagedamini kontrollida, näiteks ühe või kolme kuu või veelgi lühema ajavahemiku järel, sõltuvalt kolmanda riigi aktsiaosaluse suurusest.

96.

Sellega seoses peaksid eelkõige börsil avalikult noteeritud või investeerimisettevõtjatele kuuluvad ettevõtjad tagama, et lennundusluba väljaandval pädeval asutusel oleks piisavalt teavet selle kohta, et need ettevõtjad vastavad määruse artikli 4 punkti f nõuetele. Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks võivad ettevõtjad olla huvitatud sellest, et jälgida võimaluste piires aktsiate ostu ja müüki. Äriühingu asutamislepingusse või põhikirja võib lisada sätteid, mis võimaldavad juhtkonnal kontrollida aktsionäride kodakondsust ja nõuda suurematelt aktsionäridelt kodakondsuse deklareerimist.

97.

Kolmanda riigi aktsionär vastutab selle eest, et lennutegevusluba väljaandvale pädevale asutusele oleks kättesaadav kogu teave, mida loa hindamise ajal nõutakse selle tõendamiseks, et määruse artikli 4 punktis f sätestatud nõuded on täidetud (vt 3. osa eespool).

98.

Lennutegevusluba väljaandev asutus peab tagama, et kõik hindamise käigus avaldatud ärisaladused oleksid konfidentsiaalsed.

99.

Tõhusa kontrolli üksikasjalikuma hindamise käigus tuleb lisaks silmas pidada ka järgmisi kaalutlusi.

100.

Lennutegevusluba väljaandev pädev asutus võib leida, et kindlakstehtud konkreetsed asjaolud ei põhjusta liikmesriikide või nende kodanike tõhusa kontrolli kaotamist ettevõtja üle, kuid nende asjaoludega seotud arengusuundumused võivad tulevikus sellise olukorra tekitada. Sel juhul võib osutuda vajalikuks, et lennutegevusluba väljaandev pädev asutus hindab määruse nõuetele vastavuse kontrolli raames eelkõige kõnealuste konkreetsete asjaoludega seotud muutusi. Jälgimise eesmärk on tagada, et lennutegevusluba väljaandev pädev asutus saaks võimalikult kiiresti teada olukorrast, kus ELi aktsionär ei oma enam tõhusat kontrolli ettevõtja üle ega vasta seetõttu enam määruse nõuetele.

101.

Kui lennutegevusluba väljaandval pädeval asutusel tekib sellega seoses teatavaid kahtlusi, tuleks kontrollida nende paikapidavust. Kui kahtlusi ei ole muul viisil võimalik hajutada, peab pädev asutus juhtima neile asjaomase asutuse tähelepanu.

102.

Kui asjaomane ettevõtja otsustab sellega seoses teha teatavaid muudatusi üldjuhtimises või muudes asjakohastes valdkondades, võib vastavalt käesolevale määrusele osutuda vajalikuks esitada ühinemismääruse kohane teade või korduvteade.

(1) ELT L 293, 31.10.2008, lk 3.

(2) Kui määrus on inkorporeeritud ELi ja kolmandate riikide vahel sõlmitud lepingutesse, kohaldatakse seda ka kolmandate riikide suhtes. Praegu on määrus inkorporeeritud EMP lepingusse (kohaldatakse Norra, Islandi ja Liechtensteini suhtes) ning ELi ja Šveitsi vahelisse õhutranspordialasesse kokkuleppesse (EÜT L 114, 30.4.2002). Samasuguste lepingute üle võib läbirääkimisi pidada või neid võib kohaldada tulevikus. Käesolevates suunistes artikli 4 punkti f tõlgendamisel käsitatakse Šveitsi, Norrat, Islandi ja Liechtensteini ELi liikmesriikidena ning nende kodanikke ELi liikmesriikide kodanikena.

(3) Käesolevates suunistes kasutab komisjoni mõistet „ettevõtja“ määruse artikli 2 punktis 3 määratletud tähenduses.

(4) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, COM(2015) 598 (final), 7.12.2015.

(5) Komisjoni 19. juuli 1995. aasta otsus 95/404/EÜ nõukogu määruse (EMÜ) nr 2407/92 kohaldamise kohta (Swissair/Sabena) (EÜT L 239, 7.10.1995, lk 19).

(6) EÜT L 240, 24.8.1992, lk 1.

(7) Vt lennuettevõtjaid Swissair ja Sabena käsitleva otsuse XI punkt, lk 27.

(8) Lennuettevõtjaid Swissair ja Sabena käsitleva otsuse XI punkt.

(9) Juhtum C-135/08, 2.3.2010, Rottmann, punktid 39, 45, 48.

(10) Praegu puudub vajadus omandiõiguse puhul arvesse võtta selliste optsioonide või tagatiste olemasolu, mis võivad mõjutada osaluse tasakaalu mingil ajal tulevikus. Siiski esineb teatavaid keerukaid struktuure, mille puhul optsioonide olemasolu võib mõnda liiki aktsiate puhul omakapitalist tulenevad õigused kehtetuks muuta. Selliseid struktuure tuleks üksikasjalikumalt vaadelda. Igal juhul võiks optsioone viivitamata kontrollida juhul, kui on vaja välja selgitada, kas nende olemasolu annab väikeaktsionärile õiguse ettevõtjale nõudeid kehtestada.

(11) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

(12) Selline olukord tekib siis, kui kontrolli ettevõtja üle ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses omandab vaid üksainus isik.

(13) Ühinemismääruses sätestatud ühiskontrolli hindamisel on asjakohased komisjoni konsolideeritud pädevusteatise (ELT C 95, 16.4.2008, lk 1) sätted.

(14) Vaatleme näiteks juhtumit, kus ettevõtja aktsiakapital on kokku 100 miljonit eurot, millest 60 miljonit eurot kuulub ELi aktsionäridele ja 40 miljonit eurot kolmanda riigi aktsionäridele. ELi aktsionärid on andnud ettevõtjale turutingimustel kuus miljonit eurot pikaajalist laenu, mis moodustab nende osalusest 10 %. Finantssidemete vahelise tasakaalu säilitamiseks võivad kolmanda riigi aktsionärid seega pakkuda lisarahastamist (lisaks kapitali- või väärtpaberiosalusele) oma osalusest vaid kuni 10 % ulatuses (st neli miljonit eurot).

(15) Nt investor, kes annab pangale tagatise, mille tõttu pank on nõus laenu andma.

16.6.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 191/14

Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste ameti otsus,

4. mai 2017,

registreerida Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liit Euroopa tasandi erakonnana

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(2017/C 191/04)

EUROOPA TASANDI ERAKONDADE JA EUROOPA TASANDI POLIITILISTE SIHTASUTUSTE AMET

Võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1141/2014, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist (1), eriti selle määruse artiklit 9,

võttes arvesse Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu esitatud taotlust

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste amet (edaspidi „amet“) sai 20. märtsil 2017 Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu (edaspidi „taotleja“) Euroopa tasandi erakonnana registreerimise taotluse määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 8 lõike 1 alusel ja 25. aprillil 2017 taotlust täiendavad dokumendid.

(2)	Taotleja on esitanud dokumendid, mis tõendavad, et ta täidab määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artiklis 3 sätestatud tingimusi, deklaratsiooni määruse lisas toodud vormis ja taotleja põhikirja, mis sisaldab määruse artiklis 4 ette nähtud sätteid.

(3)	Taotlusele on lisatud ka määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 15 lõike 2 kohaselt notar Gérard Indekeu kinnitus, millega tõendatakse, et taotleja asukoht on Belgias ja et taotleja põhikiri vastab liikmesriigi õiguse asjaomastele sätetele.

(4)	Taotleja on esitanud täiendavad dokumendid vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL, Euratom) 2015/2401 (2) artiklitele 1 ja 2.

(5)	Amet on taotluse ja esitatud tõendavad dokumendid määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 9 kohaselt läbi vaadanud ning on seisukohal, et taotleja vastab määruse artiklis 3 sätestatud registreerimistingimustele ja tema põhikiri sisaldab määruse artiklis 4 ette nähtud sätteid,

ON VASTU VÕETUD KÄESOLEV OTSUS:

Artikkel 1

Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liit registreeritakse Euroopa tasandi erakonnana.

Ta saab Euroopa juriidilise isiku staatuse käesoleva otsuse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval.

Artikkel 2

Otsus jõustub selle teatavakstegemise päeval.

Artikkel 3

Otsuse adressaat:

Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liit

Rue d'Idalie 11 (box 2)

1050 Brussels

BELGIQUE/BELGIË

Brüssel, 4. mai 2017

Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste ameti nimel

direktor

M. ADAM

(1) ELT L 317, 4.11.2014, lk 1.

(2) Komisjoni 2. oktoobri 2015. aasta delegeeritud määrus (EL, Euratom) 2015/2401 Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste registri sisu ja toimimise kohta (ELT L 333, 19.12.2015, lk 50).

LISA

Statuts de l'Alliance of Liberals and Democrats for Europe Party, parti politique européen (en abrégé « PPEU »)

Adoptés par le Congrès de l'ALDE Party le 3 décembre 2016

CHAPITRE I – NOM, SIEGE, OBJET ET DUREE DE L'ASSOCIATION

Article 1 – Nom et logo

Un parti politique européen est constitué en vertu du droit européen. Son nom est «Alliance of Liberals and Democrats for Europe Party», en abrégé «ALDE Party», ci-après dénommé l' « Association ». Tant la forme complète qu'abrégée du nom peuvent être utilisées de manière indifférente.

Tous les actes, factures, annonces, publications, courriers, bons de commande et autres documents émanant de l'Association doivent mentionner sa dénomination complète ou abrégée, précédée ou suivie immédiatement des mots « parti européen », ainsi que l'adresse du siège de l'Association.

L'Association est régie par le Règlement no 1141/2014 du Parlement européen et du Conseil du 22 octobre 2014 relatif au statut et au financement des partis politiques européens et des fondations politiques européennes (le «Règlement»), ainsi que par la loi du 27 juin 1921 sur les associations sans but lucratif, les fondations, les partis politiques européens et les fondations politiques européennes (la «Loi») pour les aspects légaux qui ne sont pas couverts par le Règlement, tel que le prévoit l'article 14 du Règlement.

Le logo de l'Association est repris à l'Annexe I aux présents statuts.

Article 2 – Siège

Le siège de l'Association est situé à B-1050 Bruxelles, rue d'Idalie, 11. Le siège de l'Association peut être transféré en tout autre lieu dans l'Union européenne par décision prise par le Bureau.

Article 3 – Objet et objectifs

L'Association observe les valeurs sur lesquelles l'Union européenne est fondée, telles que reprises à l'article 2 du Traité sur l'Union européenne, à savoir les valeurs de respect de la dignité humaine, de liberté, de démocratie, d'égalité, de l'État de droit, ainsi que de respect des droits de l'homme, y compris des droits des personnes appartenant à des minorités.

L'Association a pour objet non-lucratif d'apporter son soutien au rassemblement des partis politiques et citoyens d'Europe qui, se réclamant des valeurs libérales, démocratiques et réformatrices, veulent contribuer à l'Union européenne.

L'Association réalisera son objet par :

—	le renforcement du mouvement libéral, démocrate et réformateur dans l'Union européenne et dans toute l'Europe ;

—	la recherche d'une position commune sur toutes les questions importantes concernant l'Union européenne ;

—	l'information du public et sa participation à la construction d'une démocratie européenne unie ;

—	l'appui et la coordination de ses membres dans le contexte des élections du Parlement européen ;

—	le soutien à la constitution d'un groupe parlementaire libéral, démocratique et réformateur dans toutes les assemblées parlementaires internationales ;

—	le développement de relations de travail étroites entre et avec ses membres, leurs groupes parlementaires nationaux, le Groupe parlementaire de l'ALDE Party au Parlement européen, dans d'autres enceintes internationales et l'Internationale Libérale.

L'Association peut, également, valablement constituer une filiale dédiée aux activités de collecte de fonds, de sponsoring ainsi que toute autre activité qui contribue au financement privé ou public de l'Association, pour autant que les bénéfices réalisés par la filiale et attribués à l'Association soient affectés à la réalisation des objectifs non-lucratifs.

L'Association peut accomplir tous les actes et mener toutes les activités, en Europe, visant directement ou indirectement à améliorer ou promouvoir son objet et ses objectifs.

Article 4 – Durée

L'Association est constituée pour une durée illimitée.

Article 5 – Fondation

La fondation politique européenne affiliée à l'Association est le Forum Libéral Européen. Cette entité est formellement affiliée à l'ALDE Party et, par ses activités, qui s'inscrivent dans le respect des objectifs et valeurs fondamentales poursuivis par l'Union européenne, appuie et complète les objectifs du parti politique au niveau européen.

CHAPITRE II – MEMBRES

Article 6 – Critères d'admission des membres, catégories de membres et droits et obligations des membres

La qualité de membre de l'Association est ouverte à tous les partis politiques en Europe et aux citoyens qui acceptent les statuts, le règlement d'ordre intérieur de l'Association, les programmes politiques de l'Association et la Déclaration de Stuttgart.

L'Association doit être composée d'au moins deux membres effectifs. L'Association est composée de membres effectifs, associés et individuels, personnes physiques ou morales légalement constituées selon les lois et usages de leur pays d'origine.

La qualité de membre effectif est attribuée de plein droit à l'a.s.b.l. de droit belge European Liberal Youth, en abrégé LYMEC.

Si un candidat membre ne dispose pas de la personnalité juridique selon les lois et usages de son pays d'origine, il doit désigner, dans sa demande écrite d'admission, une personne physique qui agira au nom et pour compte de tous les membres dudit candidat membre, en qualité de mandataire commun.

Les membres effectifs doivent payer une cotisation, à l'exception de l'a.s.b.l. LYMEC. Ils ont le droit de prendre part aux réunions du Conseil et du Congrès, de faire valoir leur opinion et de voter.

Les membres associés doivent payer une cotisation. Ils ont le droit de prendre part aux réunions du Conseil et du Congrès, de faire valoir leur opinion mais ils n'ont pas le droit de vote. Tout membre associé peut à tout moment demander à devenir membre effectif.

Les membres individuels doivent payer une cotisation. Ils ont le droit de prendre part aux réunions du Conseil et du Congrès, selon les modalités prévues dans le règlement d'ordre intérieur. Ils peuvent faire valoir leur opinion et voter.

Article 7 – Registre des membres et liste des membres

Un registre contenant une liste à jour de tous les membres effectifs et associés de l'Association et une liste des membres individuels sont conservés au siège de l'Association.

Les membres effectifs, associés et individuels ont le droit d'avoir accès au registre et à la liste des membres individuels au siège de l'Association.

La liste des partis membres effectifs et associés de l'Association est reprise à l'Annexe II aux présents statuts.

Article 8 – Admission des membres

Toute candidature comme membre effectif ou associé est adressée au Bureau, accompagnée de tous les documents nécessaires démontrant que le candidat remplit les conditions d'éligibilité. Le Bureau soumet la candidature et son rapport préliminaire et avis au Conseil, qui vérifie si la candidature remplit ou non les conditions d'éligibilité. Le Conseil se prononce à la majorité de deux-tiers des voix émises. La décision du Conseil d'admettre un candidat ou non est définitive et le Conseil n'est pas tenu de motiver sa décision.

Toute candidature comme membre individuel est adressée au secrétaire-général. La candidature est soumise au Bureau. Le Bureau se prononce à la majorité simple des voix émises. La décision du Bureau d'admettre ou non un candidat est définitive et le Bureau n'est pas obligé de motiver sa décision.

Article 9 – Démission et exclusion de membres

Tout membre effectif ou associé peut démissionner de l'Association à tout moment en donnant un préavis de trois mois par lettre recommandée adressée au secrétaire-général. La démission entre en vigueur à la fin de l'exercice social.

Un membre individuel peut démissionner à tout moment par notification écrite adressée au secrétaire-général. La démission prend effet immédiatement.

Un membre démissionnaire reste tenu de ses obligations financières vis-à-vis de l'Association jusqu'à la fin de l'exercice social au cours duquel sa démission a pris effet.

Si un membre effectif manque à ses obligations financières après un avertissement adressé par le secrétaire-général de payer ses dettes dans un délai de trois mois, le droit de vote du membre effectif est suspendu à compter de l'expiration de ce délai de trois mois.

Si un membre individuel manque à ses obligations financières, son droit de vote sera suspendu.

Si un membre effectif associé ou individuel manque à ses obligations financières pendant deux exercices sociaux consécutifs, il est réputé démissionnaire à compter du premier jour de l'exercice social suivant.

Tout membre peut être exclu pour chacune des raisons suivantes :

(i)	ne pas respecter les statuts ou le règlement d'ordre intérieur ;

(ii)	ne pas respecter les décisions de tout organe de l'Association ;

(iii)

ne plus satisfaire aux conditions d'éligibilité comme membre ;

(iv)	si un de ses actes est contraire aux intérêts et aux valeurs de l'Association en général.

L'exclusion de membres effectifs ou associés est décidée par le Conseil avec une majorité de deux-tiers des voix émises. Le membre effectif ou associé est informé par lettre recommandée, télécopie, courrier électronique ou tout autre écrit de la proposition d'exclusion. La lettre décrit les motifs sur lesquels l'exclusion proposée est basée. Le membre effectif ou associé a le droit d'adresser ses remarques par écrit au secrétaire-général, dans un délai des 15 jours calendrier à compter de la réception de la lettre. A sa demande préalable exprimée par écrit, le membre effectif ou associé peut être entendu.

La décision d'exclusion décrit les motifs sur lesquels l'exclusion est basée, mais pour le surplus, la décision ne doit pas être motivée. Le secrétaire-général adresse une copie de la décision au membre exclu par lettre recommandée, télécopie, courrier électronique ou tout autre écrit dans un délai de 15 jours calendrier. L'exclusion prend effet immédiatement mais le membre exclu reste tenu de ses obligations financières vis-à-vis de l'Association jusqu'à la fin de l'exercice social.

L'expulsion d'un membre individuel est décidée par le Bureau en conformité avec le règlement d'ordre intérieur. La décision ne doit pas être motivée. Le secrétaire-général adresse une copie de la décision au membre individuel exclu par écrit dans un délai de 15 jours calendrier. L'exclusion entre en vigueur immédiatement mais le membre exclu reste tenu à ses obligations financières vis-à-vis de l'Association jusqu'à la fin de l'exercice social.

Un membre démissionnaire ou exclu n'a aucun droit à faire valoir sur l'avoir social de l'Association.

CHAPITRE III – ORGANES DE L'ASSOCIATION

Article 10 – Les organes de l'Association

(i)	Le Congrès ;

(ii)	Le Conseil ;

(iii)

Le Bureau.

CHAPITRE IV – CONGRES

Article 11 – Composition et pouvoirs

Le Congrès est composé de tous les membres effectifs, associés et individuels et des membres du Bureau.

En conformité avec le règlement d'ordre intérieur, des tiers peuvent se voir accorder le droit de prendre part aux réunions du Congrès. Ils ont le droit de faire valoir leur opinion mais n'ont pas le droit de vote.

Les décisions prises par le Congrès sont contraignantes pour tous les membres, en ce compris les membres absents, dissidents ou ceux qui s'abstiennent de voter.

Les pouvoirs suivants sont réservés au Congrès :

a)	L'élection, la révocation et la décharge des membres du Bureau ;

b)	Les modifications aux statuts ;

c)	La dissolution et la liquidation de l'Association ;

d)	L'approbation d'un programme politique commun pour les élections européennes ;

e)	L'élection du ou des candidat(s) de tête commun(s) aux élections européennes.

Article 12 – Convocations et réunions

Le Congrès est convoqué par le Conseil. Le Congrès se réunit au moins une fois par an dans chaque année calendrier et pas plus de dix-huit mois ne peuvent s'écouler entre deux réunions du Congrès.

Des réunions extraordinaires du Congrès peuvent être convoquées par le Bureau ou le Conseil ou au moins un tiers des membres effectifs.

La convocation est adressée par courrier, télécopie, courrier électronique ou tout autre moyen écrit. Pour le surplus, les règles relatives à l'ordre du jour, à l'horaire et la manière dont les réunions du Congrès sont tenues sont décrites dans le règlement d'ordre intérieur.

Article 13 – Représentation

Les membres effectifs, associés et individuels sont représentés au Congrès par des délégués, nommés en conformité avec les règles décrites dans le règlement d'ordre intérieur.

Chaque membre effectif a autant de voix que de délégués. Les membres individuels auront autant de voix que de délégués, tel que stipulé dans le règlement d'ordre intérieur. Un délégué peut émettre deux voix au plus.

Article 14 – Délibérations, quorums et votes

Une liste des présences des membres effectifs, associés et individuels est signée avant la réunion par les délégués, en dessous du nom du membre qu'ils représentent.

Le Congrès peut valablement délibérer si au moins un tiers des membres effectifs sont présents. Si ce quorum n'est pas atteint, une nouvelle réunion du Congrès est convoquée au plus tôt 15 jours calendrier après la première réunion. La seconde réunion du Congrès peut valablement prendre des décisions, quel que soit le nombre de membres effectifs présents.

Les décisions du Congrès, en ce compris les élections et les révocations des membres du Bureau sont prises à la majorité simple des voix émises. Les abstentions ne sont pas prises en compte et en cas de vote écrit, les votes blancs ou irréguliers ne sont pas pris en compte dans le décompte des voix. En cas d'égalité des voix, la décision est rejetée.

Article 15 – Procès-verbaux

Les décisions du Congrès sont consignées dans des procès-verbaux. Les procès-verbaux sont approuvés à l'occasion de la réunion suivante du Congrès et sont signés par la personne qui préside cette réunion.

Les procès-verbaux sont conservés dans un registre à la disposition des membres au siège de l'Association. Une copie du procès-verbal est également adressée à tous les membres effectifs et associés.

Les procès-verbaux du Congrès peuvent également être publiés en tout ou en partie.

CHAPITRE V – CONSEIL

Article 16 – Composition et pouvoirs

Le Conseil est composé de tous les membres effectifs, associés et individuels et des membres du Bureau.

En conformité avec le règlement d'ordre intérieur, des tiers peuvent se voir accorder le droit de prendre part aux réunions du Conseil. Ils ont le droit de faire valoir leur opinion mais n'ont pas le droit de vote.

Les décisions prises par le Conseil sont contraignantes pour tous les membres, en ce compris les membres absents, dissidents ou ceux qui s'abstiennent de voter.

Les pouvoirs suivants sont réservés au Conseil :

a)	L'approbation des comptes annuels, du rapport annuel, du budget, des cotisations et de tout autre forme de financement proposés par le Bureau ;

b)	L'admission, la suspension et l'exclusion des membres effectifs ou associés ;

c)	L'approbation et les modifications au règlement d'ordre intérieur ;

d)	La préparation du programme politique commun pour les élections européennes à approuver par le Congrès ;

e)	L'interprétation des statuts et du règlement d'ordre intérieur ;

f)	Sur proposition du Bureau, la nomination et la révocation du secrétaire-général ;

g)	La nomination, la révocation et la détermination des émoluments du ou des commissaire(s)-réviseur(s) ;

h)	La modification de l'Annexe I aux présents statuts relative au logo de l'Association ainsi que la modification de l'Annexe II aux présents statuts relative à la liste des membres effectifs (les partis membres) de l'Association.

Article 17 - Convocation et réunions

Le Conseil est convoqué par le Bureau chaque fois que nécessaire pour l'intérêt de l'Association ou sur requête écrite d'un quart des membres effectifs.

Au moins deux réunions du Conseil doivent être tenues chaque année.

La convocation est adressée par courrier, télécopie, courrier électronique ou tout autre moyen écrit. Pour le surplus, les règles relatives à l'ordre du jour, à l'horaire et à la manière dont les réunions du Conseil sont tenues sont décrites dans le règlement d'ordre intérieur.

Article 18 - Représentation

Les membres effectifs, associés et individuels sont représentés au Conseil par des délégués, nommés en conformité avec les règles décrites dans le règlement d'ordre intérieur.

Chaque membre effectif a autant de voix que de délégués. Les membres individuels auront autant de voix que de délégués, tel que stipulé dans le règlement d'ordre intérieur.

Article 19 - Délibérations, quorums et votes

Une liste des présences des membres effectifs, associés et individuels est signée avant la réunion par les délégués, en dessous du nom du membre qu'ils représentent.

Sauf disposition contraire des statuts, le Conseil peut valablement délibérer si au moins un tiers des membres effectifs sont présents. Si ce quorum n'est pas atteint, une nouvelle réunion du Conseil est convoquée au plus tôt 15 jours calendrier après la première réunion. La seconde réunion du Conseil peut valablement prendre des décisions, quel que soit le nombre de membres effectifs présents.

Sauf disposition contraire des statuts, les décisions du Conseil sont prises à la majorité simple des voix émises. Les abstentions ne sont pas prises en compte et en cas de vote écrit, les votes blancs ou irréguliers ne sont pas pris en compte dans le décompte des voix. En cas d'égalité des voix, la décision est rejetée.

Les décisions du Conseil peuvent être également prises par lettre circulaire, en conformité avec les règles décrites dans le règlement d'ordre intérieur. Les décisions prises par lettre circulaire sont considérées comme ayant été prises au siège de l'Association et sont réputées entrer en vigueur à la date mentionnée sur la lettre circulaire.

Article 20 – Procès-verbaux

Les décisions du Conseil sont consignées dans des procès-verbaux. Les procès-verbaux sont approuvés à l'occasion de la réunion suivante du Conseil et sont signés par la personne qui préside cette réunion.

CHAPITRE VI – BUREAU

Article 21 – Composition, pouvoirs et élections

Le Bureau est composé de onze membres, élus par le Congrès, parmi lesquels un Président, neuf Vice-Présidents et un Trésorier. Les membres du Bureau ne peuvent exercer plus de trois mandats consécutifs de chacun deux années à une même fonction et pas plus de huit années au total.

Les membres du Bureau sont au service de l'ALDE Party dans son ensemble et ne sont pas des représentants de leurs partis membres nationaux. En cela, ils se voient confier des droits de vote, tel que spécifié plus en détails dans le règlement d'ordre intérieur.

En conformité avec les règles décrites dans le règlement d'ordre intérieur, des tiers peuvent être invités à prendre part à une réunion du Bureau, comme observateurs. Les observateurs peuvent faire valoir leur opinion mais n'ont pas le droit de vote.

Sauf si décidé autrement par le Congrès, le mandat prend effet immédiatement et prend fin à l'issue de la deuxième réunion du Congrès qui se tient après celle qui a procédé à l'élection.

La fonction de membre du Bureau n'est pas rémunérée. Les dépenses raisonnables appuyées par des pièces justificatives appropriées sont remboursées.

Le Bureau est investi du pouvoir d'accomplir tous les actes nécessaires ou utiles pour réaliser l'objet et les objectifs de l'Association, à l'exception des pouvoirs que la loi ou les statuts réservent au Conseil ou au Congrès.

Le Bureau peut déléguer, sous sa responsabilité, une partie de ses pouvoirs pour des objets spéciaux et déterminés à un mandataire.

Le Bureau peut créer des groupes consultatifs et de travail, pour tout objet qu'il considère approprié. La composition, les termes de leur objet et les règles de procédure de ces groupes consultatifs et de travail sont décrites dans le règlement d'ordre intérieur.

Le Congrès peut attribuer le titre de Président Honoraire de l'Association.

Le scrutin est secret. En plus de leur propre vote, les délégués votants peuvent se voir attribuer un maximum d'une procuration par élection, ce qui signifie que deux voix au maximum par délégué peuvent être émises. Les abstentions, les votes blancs et irréguliers ne sont pas pris en compte dans le décompte des voix.

Election du Président et du Trésorier

Le Président et le Trésorier sont élus séparément, par une majorité de plus de 50 % des voix émises. S'il y a plus de deux candidats, et que personne n'atteint plus de 50 % des voix émises, un second tour a lieu entre les deux candidats ayant obtenu le plus grand nombre de voix.

Election des Vice-Présidents

Les Vice-Présidents sont élus au moyen d'un scrutin à bulletin unique. Les délégués peuvent choisir autant de candidats qu'ils le veulent, jusqu'au nombre maximal de postes à pourvoir.

Les candidats avec le plus de voix sont élus dans l'ordre du nombre de voix. Seuls les candidats atteignant le quorum défini ci-après sont élus : 1 divisé par le nombre de postes à pourvoir, c'est-à-dire que pour deux postes le quorum est de 1/2 = 50 % des bulletins émis (et non du total de voix), pour 3 postes à pourvoir 1/3 = 33,33 % des bulletins émis, pour 4 postes à pourvoir 1/4 = 25 % des bulletins émis, etc.

Lorsqu'il n'y a qu'un poste vacant à un tour d'une élection, le principe de la majorité simple est appliqué, comme c'est le cas pour les postes de Président et Trésorier.

Les candidats n'arrivant pas à obtenir le quorum au premier tour peuvent être candidats au second tour pour lequel il n'y a pas de quorum. Ceux obtenant le plus grand nombre de voix sont élus jusqu'à ce que tous les mandats vacants aient été attribués.

Si deux candidats ou plus obtiennent le même nombre de voix pour le dernier mandat vacant, un ultime tour est organisé entre ces candidats en vue de déterminer à qui le mandat sera attribué.

Dans l'hypothèse où un Vice-Président en exercice ou un Trésorier en exercice est candidat au poste de Président, un mandat supplémentaire deviendrait vacant si cette personne est élue Président.

Les candidats à l'élection du Bureau doivent être désignés par un parti membre effectif de l'Association en ordre de paiement de sa cotisation annuelle. Le dirigeant du parti du candidat doit envoyer une lettre de désignation signée adressée au Président de l'ALDE Party.

Article 22 - Vacance

En cas de vacance, un nouveau membre du Bureau peut être nommé par le Bureau, en conformité avec les règles décrites à l'article 21.

Le mandat du membre du Bureau remplaçant prend fin en même temps que le terme du mandat de membre du Bureau qu'il remplace. La nomination est ratifiée à la prochaine réunion du Congrès.

Article 23 – Convocation et réunions

Le Bureau se réunit au moins trois fois par an.

Les réunions du Bureau sont convoquées par le Président ou par trois membres du Bureau.

Les réunions du Bureau sont présidées par le Président ou en son absence, par un autre membre du Bureau désigné à cet effet par ses collègues.

La convocation doit contenir le lieu, la date, l'heure, l'ordre du jour et le cas échéant, les documents de travail. Elle doit être adressée à tous les membres du Bureau par lettre, télécopie, courrier électronique ou tout autre moyen écrit, au moins huit jours calendrier avant la date de la réunion.

Article 24 – Délibérations, quorums et votes

Le Bureau peut valablement délibérer si au moins la moitié des membres du Bureau sont présents. Si ce quorum n'est pas atteint, une nouvelle réunion du Bureau est convoquée au plus tôt huit jours calendrier après la première réunion. La seconde réunion du Bureau peut valablement prendre des décisions, quel que soit le nombre des membres du Bureau présents.

Le Bureau peut seulement délibérer sur les points repris dans l'ordre du jour, à moins que tous les membres du Bureau soient présents et décident de manière unanime de discuter d'autres points.

Chaque membre du Bureau dispose d'une voix. Un membre du Bureau ne peut pas accorder de procuration à un autre membre du Bureau.

Les décisions du Bureau sont prises à la majorité simple des voix émises. Les abstentions ne sont pas prises en compte et en cas de vote écrit, les votes blancs ou irréguliers ne sont pas pris en compte dans le décompte des voix. En cas d'égalité des voix, le président de la réunion dispose d'une voix prépondérante.

Les décisions peuvent également être prises par lettre circulaire, conférence téléphonique ou vidéoconférence. Les décisions prises par conférence téléphonique ou par vidéoconférence sont considérées comme ayant été prises au siège de l'Association et sont réputées entrer en vigueur à la date de la réunion.

Article 25 – Procès-verbaux

Les décisions du Bureau sont consignées dans des procès-verbaux. Les procès-verbaux sont approuvés à l'occasion de la réunion suivante du Bureau et sont signés par la personne qui préside cette réunion.

Les procès-verbaux sont conservés dans un registre à la disposition des membres du Bureau au siège de l'Association. Une copie du procès-verbal est également adressée à tous les membres du Bureau.

CHAPITRE VII – GESTION DE L'ASSOCIATION

Article 26 – Secrétaire-général

Le Conseil délègue la gestion journalière de l'Association au secrétaire-général, sur proposition du Bureau. Le Bureau définit l'étendue et les limitations financières des pouvoirs de gestion journalière du secrétaire-général.

Le terme du mandat du secrétaire-général est de deux ans au plus, renouvelable.

Le secrétaire-général est rémunéré, en conformité avec la décision du Bureau. Les dépenses raisonnables appuyées par des pièces justificatives appropriées sont également remboursées.

Le secrétaire-général peut déléguer une partie de ses pouvoirs pour des objets spéciaux et déterminés à un tiers, sous sa responsabilité.

CHAPITRE VIII – REPRESENTATION DE L'ASSOCIATION

Article 27

L'Association est valablement représentée dans tous ses actes, en ce compris en justice, soit par le Président, soit par deux membres du Bureau agissant conjointement, qui n'ont pas à justifier d'une décision préalable du Bureau vis-à-vis des tiers.

Le secrétaire-général peut valablement représenter l'Association individuellement dans tous les actes de gestion journalière en ce compris en justice, et n'a pas à justifier d'une décision préalable du Bureau vis-à-vis des tiers.

L'Association est également valablement représentée par un mandataire, dans les limites de son mandat.

CHAPITRE IX – AUDIT

Article 28

Le contrôle de la situation financière, des comptes annuels et la vérification que les opérations décrites dans les comptes annuels sont conformes au Règlement, aux statuts et au règlement financier du Parlement européen, est confié à un ou plusieurs commissaires, nommés par le Conseil parmi les membres de l'Institut des Réviseurs d'Entreprises.

CHAPITRE X – REGLEMENT D'ORDRE INTERIEUR

Article 29

Le Conseil adopte et modifie le règlement d'ordre intérieur de l'Association. Le règlement d'ordre intérieur règle le fonctionnement de l'Association et de ses organes en général, sans être contraire aux statuts.

CHAPITRE XI – EXERCICE SOCIAL, BUDGET ET COMPTES ANNUELS

Article 30

L'exercice social coïncide avec l'année calendrier.

Article 31

Le Bureau prépare les comptes annuels à la fin de chaque exercice social. Le Trésorier, au nom du Bureau, émet le rapport annuel justifiant de la gestion de l'Association. Ce rapport annuel contient des commentaires sur les comptes annuels afin de présenter l'évolution de l'Association et des activités de l'Association.

L'Association, en ce qui concerne la comptabilité, les comptes, les donations, la vie privée et la protection des données à caractère personnel, respecte le règlement (CE) no 45/2001 ainsi que la directive 95/46/CE concernant la protection des personnes physiques à l'égard du traitement des données à caractère personnel.

Le rapport annuel et le rapport du commissaire sont présentés au Conseil pour approbation, en même temps que le projet de comptes annuels.

CHAPITRE XII – FINANCEMENT

Article 32

L'Association assure son financement par :

(i)	le paiement des cotisations, comme décrit à l'article 5 ;

(ii)	les ressources accordées par toute autorité, en particulier les autorités européennes ;

(iii)

la rémunération de tout service rendu par l'Association à ses membres ou à des tiers ;

(iv)	le paiement de royalties pour l'usage des droits de propriété intellectuelle détenus par l'Association ;

(v)	les donations ;

(vi)	toute autre forme de ressource financière autorisée.

En tout état de cause, le financement de l'Association doit respecter strictement les conditions et obligations relatives au financement des partis politiques édictées par le Règlement.

La cotisation doit être payée avant le 1er avril de chaque année.

CHAPITRE XIII – RESPONSABILITE LIMITEE

Article 33

Les membres de l'Association, les membres du Bureau et les personnes chargées de la gestion journalière de l'Association ne sont pas personnellement tenus des obligations de l'Association.

La responsabilité des membres du Bureau ou des personnes chargées de la gestion journalière de l'Association est limitée à l'exécution conforme de leur mandat.

CHAPITRE XIV – MODIFICATIONS AUX STATUTS, DISSOLUTION ET LIQUIDATION DE L'ASSOCIATION

Article 34 – Modifications aux statuts

Toute proposition de modifier les statuts n'est valable que si elle est proposée par le Bureau ou un tiers des membres effectifs.

Les modifications proposées aux statuts doivent être jointes à la convocation de la réunion du Congrès.

Un quorum de présence d'au moins deux-tiers des membres effectifs est requis pour les décisions relatives aux modifications des statuts.

Si ce quorum n'est pas atteint, une nouvelle réunion du Congrès est convoquée au plus tôt 15 jours calendrier après la première réunion. La seconde réunion du Congrès peut valablement prendre des décisions quel que soit le nombre de membres effectifs présents.

Les décisions relatives aux modifications des statuts sont prises à la majorité de deux-tiers des voix émises.

Toute décision de modification des statuts devra être soumise à l'Autorité et publiée au Journal officiel.

Article 35 – Dissolution et liquidation de l'Association

L'Association peut être dissoute de manière volontaire par une décision du Congrès à la majorité des quatre cinquièmes des voix émises.

Si l'Association est dissoute, le Congrès décide à la majorité simple des voix émises de (i) la nomination, des pouvoirs et de la rémunération des liquidateurs, (ii) des méthodes et procédures de liquidation de l'Association et (iii) de l'affectation à donner à l'actif net de l'Association.

L'actif net de l'Association devra être affecté à une fin désintéressée.

CHAPITRE XV – DISPOSITIONS FINALES

Article 36

Les statuts sont rédigés en français et en anglais. La version française est la version officielle des statuts et prévaut.

Article 37

Tout ce qui n'est pas réglé par les statuts et le Règlement est soumis aux lois de l'Etat membre dans lequel l'Association est établie.

Annexe I : logo.

Annexe II : liste des partis membres.

Annexe I

Logo

Annexe II

Liste des partis membres

ALLIANCE OF LIBERALS AND DEMOCRATS FOR EUROPE PARTY (ALDE) membership overview as of May 2017:

FULL MEMBERS

Nr	Name	English translation	Abbreviation	Country	Accession date	Website	Government participation	Parliamentary presence
1	NEOS	New Austria	NEOS	Austria	May 2014 (in succession to LIF member since 1993)	www.neos.eu		Yes
2	Mouvement Réformateur	Reform Movement	MR	Belgium	March 1976 (founding member as Parti des Réformes et de la Liberté)	www.mr.be	Yes	Yes
3	Vlaamse Liberalen en Democraten	Flemish Liberal Democrats	Open VLD	Belgium	March 1976 (founding member as Partij voor Vrijheid en Vooruitgang)	www.openvld.be	Yes	Yes
4	Dvizhenie za prava i svobodi	Movement for Rights and Freedoms	MRF	Bulgaria	December 2001	www.dps.bg		Yes
5	Enomeni Dimokrates	United Democrats	EDI	Cyprus	December 1996	www.edi.org.cy
6	Akce nespokojených občanů	Action of Dissatisfied Citizens	ANO	Czech Republic	November 2014	www.anobudelip.cz	Yes	Yes
7	Hrvatska narodna stranka – liberalni demokrati	Croatian People's Party - Liberal Democrats	HNS	Croatia	December 2001	www.hns.hr		Yes
8	Istarski demokratski sabor	Istrian Democratic Assembly	IDS	Croatia, Istria	May 2006	www.ids-ddi.hr		Yes
9	Venstre Danmarks Liberale Parti	Left, Liberal Party of Denmark	Venstre	Denmark	March 1976 (founding member)	www.venstre.dk	Yes	Yes
10	Det Radikale Venstre	Danish Social Liberal Party	Radikale Venstre	Denmark	February 1992	www.radikale.dk		Yes
11	Eesti Keskerakond	Estonian Centre Party	CPE	Estonia	July 2003	www.keskerakond.ee	Yes	Yes
12	Eesti Reformierakond	Estonian Reform Party	ERP	Estonia	December 1995	www.reform.ee		Yes
13	Suomen Keskusta	Center Party	Keskusta	Finland	March 1992	www.keskusta.fi	Yes	Yes
14	Svenska Folkpartiet	Swedish People's Party	SFP	Finland	July 1992	www.sfp.fi		Yes
15	Union des Démocrates et Indépendants	Union of Democrats and Independants	UDI	France	December 2016	www.parti-udi.fr		Yes
16	Freie Demokratische Partei	Free Democratic Party	FDP	Germany	March 1976 (founding member)	www.fdp.de
17	Liberálisok	Liberal Party	Liberálisok	Hungary	April 2013	www.liberalisok.hu		Yes
18	Fianna Fail	Soldiers of Destiny	Fianna Fail	Ireland	April 2009	www.fiannafail.ie		Yes
19	Latvijas Attīstībai	Latvia's Development Party	LA	Latvia	September 2000	www.attistibai.lv
20	Liberalų Sąjūdis	Liberal Movement	Liberal Movement	Lithuania	October 2006	www.liberalusajudis.lt		Yes
21	Lietuvos Laisvės Sajunga	Lithuanian Liberty Union	LiCS	Lithuania	December 1997	www.lics.lt
22	Darbo Partija	Labor Party	DP	Lithuania	May 2012	www.darbopartija.lt		Yes
23	Parti Démocratique	Democratic Party	PD	Luxembourg	March 1976 (founding member)	www.dp.lu	Yes	Yes
24	Democraten 66	Democrats 66	D66	Netherlands	December 1994	www.d66.nl		Yes
25	Volkspartij voor Vrijheid en Democratie	People's Party for Freedom and Democracy	VVD	Netherlands	March 1976 (founding member)	www.vvd.nl	Yes	Yes
26	Nowoczesna	Modern	NC	Poland	June 2016	www.nowoczesna.org		Yes
27	Partidul Alianta Liberalilor si Democratilor	Alliance of Liberals and Democrats	ALDE	Romania	June 2015	www.alde.ro	Yes	Yes
28	Ciudadanos - Partido de la Ciudadanía	Citizens	C's	Spain	June 2016	www.ciudadanos-cs.org		Yes
29	Partit Demòcrata Europeu Català	Catalan European Democratic Party (as legal successor to CDC since Dec 2016)	PDeCAT	Spain, Catalonia	May 2005	www.partitdemocrata.cat	Yes, Catalonia	Yes
30	Stranka modernega centra	Modern Centre Party	SMC	Slovenia	November 2014	www.mirocerar.si	Yes	Yes
31	Centerpartiet	Centre Party	CP	Sweden	April 2000	www.centerpartiet.se		Yes
32	Liberalerna	Liberals	L	Sweden	July 1991	www.folkpartiet.se		Yes
33	Liberal Democrats	Liberal Democrats	LibDems	UK	November 1988 (founding member as ‘Liberal Party Organisation’)	www.libdems.org.uk		Yes
TOTAL FULL MEMBERS:		33

AFFILIATE MEMBERS

Nr	Name	English translation	Abbreviation	Country	Accession date	Website	Government participation	Parliamentary presence
1	Liberal Party of Gibraltar	Liberal Party of Gibraltar	LPG	Gibraltar	May 2015	www.liberal.gi	Yes, Gibraltar	Yes
2	Hrvatska socijalno liberalna stranka	Croatian Social Liberal Party	HSLS	Croatia	March 1994	www.hsls.hr		Yes
3	Åländsk Center	Centre Party Åland Islands	CPA	Finland, Aland Islands	May 2013	www.centern.ax	Yes, Aland Islands	Yes
4	Δράση	Drassi (Action)	Drassi	Greece	November 2013	www.drassi.gr
5	Radicali Italiani	Italian Radicals	I Radicali	Italy	October 2004	www.radicali.it
6	Zavezništvo Socialno-Liberalnih Demokratov	Alliance of Social-Liberal Democrats	ZSD	Slovenia	November 2014	www.alenkabratusek.si		Yes
TOTAL AFFILIATE MEMBERS:		6

NON EU

FULL MEMBERS

Nr	Name	English translation	Abbreviation	Country	Accession date	Website	Government participation	Parliamentary presence
1	Partit Liberal Andorra	Liberal Party of Andorra	PLA	Andorra	March 1996	www.partitliberal.ad		Yes
2	Hay Azgayin Congress	Armenian National Congress Party	ANC	Armenia	March 2010	www.anc.am
3	sak’art’velos respublikuri partia	Republican Party of Georgia	RP	Georgia	October 2007	www.republicans.ge
4	t’avisup’ali demokratebi	Free Democrats	FD	Georgia	November 2012	www.fd.ge
5	Partidul Liberal	Liberal Party	PL	Moldova	October 2010	www.pl.md		Yes
6	Venstre	Left	Venstre	Norway	October 2000	www.venstre.no		Yes
7	Yabloko	Yabloko	Yabloko	Russian Federation	October 2008	www.eng.yabloko.ru
8	Partiya narodnoy svobody	People's Freedom Party	PARNAS	Russian Federation	October 2008	www.parnasparty.ru
9	Aleanca Kosova e Re	New Kosovo Alliance	AKR	Kosovo	November 2009	www.akr-ks.com
10	Freisinnig-Demokratische Partei der Schweiz	Free Democratic Party	FDP Die Liberalen	Switzerland	October 1993	www.fdp.ch	Yes	Yes
11	Gromadianska pozitsiya	Civic Position	CP	Ukraine	June 2016	www.grytsenko.com.ua
12	Yevropeyska partiya Ukrainy	European Party Ukraine	EPU	Ukraine	May 2013	www.epu.in.ua
TOTAL FULL MEMBERS:		12

AFFILIATE MEMBERS

Nr	Name	English translation	Abbreviation	Country	Accession date	Website	Government participation	Parliamentary presence
1	Müsavat Partiyası	Equality Party	MP	Azerbaijan	October 2007	www.musavat.com
2	Партыя свабоды і прагрэсу	Party of Freedom and Progress	PFP	Belarus	November 2013	http://liberaly.org/
3	Naša Stranka	Our Party	NS	Bosnia and Herzegovina	June 2016	www.nasastranka.ba		Yes
4	Björt framtíð	Bright Future	BF	Iceland	November 2013	www.bjortframtid.is	Yes	Yes
5	Partia Liberale e Kosoves	Liberal Party of Kosovo	PLK	Kosovo	July 1996
6	Liberalno-demokratska Partija	Liberal Democratic Party	LDP	Macedonia	December 2016	www.ldp.mk		Yes
7	Liberalna Partija Crne Gore	Liberal Party of Montenegro	LPCG	Montenegro	November 2014	www.lpcg.me		Yes
8	Liberalno Demokratska Partija	Liberal Democratic Party	LDP	Serbia	October 2008	www.ldp.rs		yes
TOTAL AFFILIATE MEMBERS:		8
EU members		39
Non EU members		20
TOTAL ALDE MEMBERS:		59	59 parties from 42 countries (25 EU countries)

12 member parties (10 EU parties) in government in 11 countries (9 EU countries) as of May 2017

16.6.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 191/34

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine

(2017/C 191/07)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artiklile 51 (1).

KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSE/KAITSTUD GEOGRAAFILISE TÄHISE TOOTESPETSIFIKAADI OLULISE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS

Muudatuse heakskiitmise taotlus kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 esimese lõiguga

„PERA DELL’EMILIA ROMAGNA“

ELi nr: PGI-IT-02192-28.9.2016

KPN ( ) KGT ( X )

1. Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

Centro Servizi Ortofrutticoli

Aadress:

Via Bologna, 534

44040 Ferrara

ITALIA

Tel

+39 0532904511

Faks

+39 0532904520

E-post:

info@csoservizi.com

Ühendusel Centro Servizi Ortofrutticoli on seadusekohane õigus esitada muutmistaotlus vastavalt põllumajandus-, toiduaine- ja metsanduspoliitika ministeeriumi (Ministero delle politiche agricole alimentari e forestali) 14. oktoobri 2013. aasta määruse nr 12511 artikli 13 lõikele 1.

2. Liikmesriik või kolmas riik

Itaalia

3. Spetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

—	☐	Toote nimetus
—	☒	Toote kirjeldus
—	☒	Geograafiline piirkond
—	☒	Päritolutõend
—	☒	Tootmismeetod
—	☐	Seos piirkonnaga
—	☒	Märgistus
—	☒	Muu [Pakendamine; kontrolliasutuse kontaktandmed]

4. Muudatus(t)e liik

—	☒	Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline
—	☐	Sellise registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mille koonddokumenti (või sellega võrdväärset) ei ole avaldatud ja mida ei käsitleta määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt väikese muudatusena

5. Muudatus(ed)

Toote kirjeldus

Kehtiva tootespetsifikaadi artikli 2

lõiku:

„Nimetus „Pera dell’Emiglia Romagna“ hõlmab eranditult järgmistest sortidest pirne: Abate Fetel, Cascade, Conference, Decana del Comizio, Kaiser, Max Red Bartlett, Passa Crassana, Williams“.

on muudetud järgmiselt:

„Nimetus „Pera dell’Emiglia Romagna“ hõlmab eranditult järgmistest sortidest pirne: ’Abate Fetel’, ’Cascade’, ’Conference’, ’Decana del Comizio’, ’Kaiser’, ’Max Red Bartlett’, ’Passa Crassana’, ’Williams’, ’Santa Maria’ ja ’Carmen’.“

Selleks et täiendada ja ajakohastada sordivalikut ning tuua pirni „Pera dell’Emiglia Romagna“ (KGT) kättesaadavusperiood varasemaks, on lisatud kaks järgmist varajast pirnisorti:

—

Sort ’Santa Maria’: pirnisorti ’Santa Maria’ kasvatatakse Emiglia Romagnas alates 1948. aastast ning selle kultuuri kasvupind on aastate jooksul järjest laienenud. Lisaks sellele muutub sordi ’Santa Maria’ lisamisega pirni „Pera dell’Emilia Romagna“ (KGT) kättesaadavusperiood pikemaks, kuna tegemist on suvise ja vrajase sordiga.

—

Sort ’Carmen’: pirnisordi ’Carmen’ näol on tegemist varajase sordiga, mis moodustab Emilia Romagna piirkonna põllumajandustoodangust järjest suurema osa. Tegemist on suhteliselt uue sordiga, mis on saadud vanade pirnisortide ’Dr Guyot’ ja ’Bella di Giugno’ ristamisel. Selle sordi lisamine tootespetsifikaati võimaldab pakkuda toodet pikema perioodi jooksul; see peaks võimaldama saada toodet varem, täiendada pakkumist suvise tootega ning asendada pirnisorte, mida enam ei kasvatata.

Selle muudatusega seoses on kokkuvõtte punkti 4.2 (ELT C 284, 8.11.2008, lk 7):

„Kaitstud geograafilise tähisega „Pera dell’Emilia Romagna“ pirni saadakse sortidest Abate Fetel, Cascade, Conference, Decana del Comizio, Kaiser, Max Red ’Bartlett, Passa Crassana, Williams.“

muudetud järgmiselt:

„Kaitstud geograafilise tähisega „Pera dell’Emilia Romagna“ pirni saadakse sortidest ’Abate Fetel’, ’Cascade’, ’Conference’, ’Decana del Comizio’, ’Kaiser’, ’Max Red Bartlett’, ’Passa Crassana’, ’Williams’, ’Santa Maria’ ja ’Carmen’“.

Kehtiva tootespetsifikaadi artikli 6 – kokkuvõtte punkti 4.2

teksti:

„Abate Fetel:

viljakest: hele kollakas-roheline, varreõõnsuse ja karikaõõnsuse ümber kergelt roostepunase varjundiga; kuju: pudelkõrvitsa kujuline, võrdlemisi pikergune; suurus: läbimõõt vähemalt 55 mm; suhkrusisaldus: 13° Brix; kõvaduse ülempiir: 5; maitse: magus.

Conference

viljakest: kollakasroheline, karikaõõnsuse ümber roostepunase varjundiga; kuju: pirnikujuline, üldjuhul sümmeetriline; suurus: läbimõõt vähemalt 55 mm; suhkrusisaldus: üle 13° Brix; kõvaduse ülempiir: 5,5; maitse: magus.

Decana del Comizio

viljakest: sile, roheline, helekollase varjundiga, päikesepoolne osa roosakas, hajusalt roostepunane; kuju: koonusjas; suurus: läbimõõt vähemalt 55 mm; suhkrusisaldus: üle 13° Brix; kõvaduse ülempiir: 4,5; maitse: magus ja aromaatne.

Kaiser

viljakest: kare, üleni roostepunane; kuju: pudelkõrvitsa ja pirnikujuline; suurus: läbimõõt vähemalt 55 mm; suhkrusisaldus: üle 13° Brix; kõvadus: 5,7; maitse: viljaliha tihe, mahlane, sulav ja maitsekas.

Williams ja Max Red Bartlett

viljakest: sile, põhivärvus kollane, vähem või rohkem kaetud roosaka või erkpunase, osaliselt triibulise kattevärvusega; kuju: väikese küdoonia kujuline või pirnjas; suurus: läbimõõt vähemalt 60 mm; suhkrusisaldus: üle 12° Brix; kõvaduse ülempiir: 6,5; magus ja aromaatne.

Cascade

viljakest, kuju, suurus, suhkrusisaldus üle 13° Brix, kõvaduse ülempiir, maitse peavad vastama sordi omadustele.

Passa Crassana

viljakest, kuju, suurus, suhkrusisaldus üle 13° Brix, kõvaduse ülempiir, maitse peavad vastama sordi omadustele.“

on muudetud järgmiselt:

„’Abate Fetel’

viljakest: hele kollakasroheline, varreõõnsuse ja karikaõõnsuse ümber kergelt roostepunase varjundiga;

kuju: pudelkõrvitsakujuline, võrdlemisi pikergune;

suurus: läbimõõt vähemalt 60 mm;

minimaalne suhkrusisaldus: 13° Brix;

kõvaduse ülempiir: 5 kg/0,5 cm2.

’Conference’

viljakest: kollakasroheline, vilja varrepoolses kolmandikus, karikaõõnsuse ümber sageli roostepunase varjundiga;

kuju: pirnikujuline, üldjuhul sümmeetriline;

suurus: läbimõõt vähemalt 60 mm;

minimaalne suhkrusisaldus: 13° Brix;

kõvaduse ülempiir: 5,5 kg/0,5 cm2.

’Decana del Comizio’

viljakest: sile, roheline, helekollase varjundiga, päikesepoolne osa sageli roosakas, hajusalt roostepunane;

kuju: koonusjas;

suurus: läbimõõt vähemalt 70 mm;

minimaalne suhkrusisaldus: 13° Brix;

kõvaduse ülempiir: 4,5 kg/0,5 cm2.

’Kaiser’

viljakest: kare, üleni roostepunane;

kuju: pudelkõrvitsa- ja pirnikujuline;

suurus: läbimõõt vähemalt 60 mm;

minimaalne suhkrusisaldus: 13° Brix;

kõvaduse ülempiir: 5,5 kg/0,5 cm2.

’Williams’ ja ’Max Red Bartlett’

viljakest: sile, põhivärvus kollakasroheline, millele vähemal või rohkemal määral lisanduvad roosakad või erkpunased, osaliselt triibulised kohad;

kuju: väikese küdoonia kujuline või pirnjas;

suurus: läbimõõt vähemalt 60 mm;

minimaalne suhkrusisaldus: 12° Brix;

kõvaduse ülempiir: 6,5 kg/0,5 cm2.

’Cascade’

viljakest: põhivärvus heleroheline, millele lisanduvad erkpunased kohad ja roostepunane värv 10–25 % pinna ulatuses;

kuju: ebaühtlaselt teokarbikujuline, vertikaalselt ja põikisuunaliselt ebasümmeetriline;

suurus: läbimõõt vähemalt 60 mm;

minimaalne suhkrusisaldus: 13° Brix;

kõvaduse ülempiir: 5,5 kg/0,5 cm2.

’Passa Crassana’

viljakest: vastupidav, roheline, punase varjundiga, läätsekujuline;

kuju: õunakujuline, sageli teokarbikujuline;

suurus: läbimõõt vähemalt 60 mm;

minimaalne suhkrusisaldus: 13° Brix;

kõvaduse ülempiir: 6,5 kg/0,5 cm2.

’Santa Maria’

viljakest: sile, kollakasrohelise põhivärvusega;

kuju: pirnjas või tömbi otsaga pirnjas;

suurus: läbimõõt vähemalt 60 mm;

minimaalne suhkrusisaldus: 12° Brix;

kõvaduse ülempiir: 6 kg/0,5 cm2.

’Carmen’

viljakest: roheline, roosaka varjundiga;

kuju: pudelkõrvitsakujuline, kergelt pikergune;

suurus: läbimõõt vähemalt 60 mm;

minimaalne suhkrusisaldus: 12° Brix;

kõvaduse ülempiir: 6 kg/0,5 cm2.“

Selleks et tagada kõrgem kvaliteeditase, tuleks suurendada minimaalset nõutavat suurust. Sortide ’Abbe Fetel’, ’Conference’ ja ’Kaiser’ minimaalset läbimõõtu on suurendatud 55 millimeetrilt 60 millimeetrini. Sordi ’Decana del Comizio’ puhul on minimaalset läbimõõtu suurendatud 55 millimeetrilt 70 millimeetrini.

Suhkrusisaldust hõlmavaid nõudeid on ühtlustatud. Lisaks sellele on peetud kohaseks loobuda maitse kirjeldamisest, kuna tegemist on ebavajaliku nõudega, mis on täiesti subjektiivne ja mittekontrollitav ning ei ole tootespetsifikaadi jaoks seetõttu asjakohane. Kõikide tootespetsifikaadis esitatud pirnisortide kirjelduste ühtlustamiseks on täpsustatud kirjeldavaid parameetreid või on need puudumise korral lisatud. Lisatud on pirnisortide ’Santa Maria’ ja ’Carmen’ kirjeldavad parameetrid.

Selguse huvides on näidatud viljade kõvadus, esitades seose jõu (kg) ja vilja pinnale (cm2) avaldatava surve vahel.

Geograafiline piirkond

Kehtiva tootespetsifikaadi artikli 3 punkti a:

„a)	Reggio Emilia provints: Casalgrande, Correggio ja Rubiera.“

on muudetud järgmiselt:

„a)	Reggio Emilia provints: Casalgrande, Reggio Emilia, Correggio, Rubiera, San Martino in Rio ja Scandiano.“

Reggio Emilia provints: soovime lisada järgmised kommuunid: Reggio Emilia, San Martino in Rio ja Scandiano. Neis kommuunides, eeskätt Reggio Emilia kommuunis, on pirnikasvatus väga oluline. Lisaks sellele on tegemist kommuunidega, mis asuvad tootespetsifikaadis juba esitatud kommuunide naabruses ja piirnevad nendega, näiteks Modena provintsi kommuunid, seega on seal tootespetsifikaadis esitatud kommuunidega sarnased klimaatilised ja ajaloolised tingimused.

Kehtiva tootespetsifikaadi artikli 3 punkti c:

„c)

Ferrara provints: Argenta, Berra, Bondeno, Cento, Codigoro, Comacchio, Copparo, Ferrara, Formignana, Jolanda di Savoia, Lagosanto, Masi Torello, Massa Fiscaglia, Mesola, Fiscaglia, Migliarino et Migliaro, Mirabello, Ostellato, Poggio Renatico, Portomaggiore, Ro Ferrarese, S. Agostino, Tresigallo, Vigarano Mainarda ja Voghiera.“

on muudetud järgmiselt:

„c)	Ferrara provints: Argenta, Berra, Bondeno, Cento, Codigoro, Comacchio, Copparo, Ferrara, Formignana, Jolanda di Savoia, Lagosanto, Masi Torello, Mesola, Fiscaglia, Mirabello, Ostellato, Poggio Renatico, Portomaggiore, Ro Ferrarese, S. Agostino, Tresigallo, Vigarano Mainarda ja Voghiera.“

Ferrara provints: Ro kommuuni nimi on asendatud õige nimega Ro Ferrarese. Lisaks sellele moodustati 1. jaanuaril 2014 naaberkommuunide Massa Fiscaglia, Migliarino ja Migliaro ühinemise teel Fiscaglia kommuun. Samuti on meelde tuletatud, et tootespetsifikaadis esitatud kolm endist kommuuni asendati tervikuna Fiscaglia kommuuniga, nii et tootespetsifikaadis esitatud ala ei muudetud.

Kehtiva tootespetsifikaadi artikli 3 punkti d:

„d)

Bologna provints: Anzona dell’Emilia, Argelato, Baricella, Bazzano, Bentivoglio, Budrio, Calderara di Reno, Castello d’Argile, Castelguelfo, Castelmaggiore, Crespellano, Crevalcore, Galliera, Granarolo dell’Emilia, Malalbergo, Medicina, Minerbio, Molinella, Mordano, Pieve di Cento, S. Agata Bolognese, S. Giorgio di Piano, S. Giovanni in Persiceto, S. Pietro in Casale ja Sala Bolognese.“

on muudetud järgmiselt:

„d)

Bologna provints: Anzola dell’Emilia, Argelato, Baricella, Valsamoggia – Bazzano piirkond, Bentivoglio, Budrio, Calderara di Reno, Castel d’Argile, Castelguelfo, Castelmaggiore, Valsamoggia – Crespellano piirkond, Crevalcore, Galliera, Granarolo dell’Emilia, Malalbergo, Medicina, Minerbio, Molinella, Mordano, Pieve di Cento, S. Agata Bolognese, S. Giorgio di Piano, S. Giovanni in Persiceto, S. Pietro in Casale ja Sala Bolognese.“

Bologna provints: Anzona dell’Emilia kommuuni nimi on asendatud õige nimega Anzola dell’Emilia, seega on tegemist vea parandamisega. Sama kehtib 1. jaanuaril 2014 Bologna provintsis naaberkommuunide Bazzano, Castello di Serravalle, Crespellano, Monteveglio ja Savigno ühinemise teel moodustatud Valsamoggia kommuuni kohta. Sellega seoses on kommuunide nimede ajakohastamiseks lisatud selle kommuuni nimi Bazzano ja Crespellano kommuunide nimedele. Ka sel juhul ei muudetud tootmispiirkonda.

Kehtiva tootespetsifikaadi artikli 3 punkti e:

„e)	Ravenna provints: Alfonsine, Bagnacavallo, Conselice, Cotignola, Castelbolognese, Faenza, Fusignano, Lugo, Massalombarda, Ravenne, Russi, S. Agata sul Santerno ja Solarolo.“

on muudetud järgmiselt:

„e)	Ravenna provints: Alfonsine, Bagnacavallo, Bagnara di Romagna, Conselice, Cotignola, Castelbolognese, Faenza, Fusignano, Lugo, Massalombarda, Ravenna, Russi, S. Agata sul Santerno ja Solarolo.“

Ravenna provints: lisatud on Bagnara di Romagna kommuun: see kommuun asub Ravenna provintsis ja on täielikult ümbritsetud tootespetsifikaadis juba esitatud kommuunidega (Massalombarda, Lugo, Cotignola, Solarolo ja Mordano). Tegemist on kommuuniga, kus tegeletakse pirnikasvatusega ning kus on tootespetsifikaadis esitatud kommuunidega samasugused klimaatilised ja ajaloolised tingimused.

Tootmismeetod

Kehtiva tootespetsifikaadi artikli 4

lause:

„Kastmine, väetamine ja muu agronoomia ja kasvatusega seotud tegevus peab olema kooskõlas Emilia Romagna maakonna pädevate ametiasutuste sätestatud tehniliste nõuetega.“

on välja jäetud.

Välja on jäetud agronoomia- ja taimekasvatustavadega seotud osa, kuna tegemist on eeltingimustega, mida peavad järgima kõik põllumajandusettevõtjad. Eeskirjade muutumine ja teatavate nõuete kohustuslikkus toovad iseenesest kaasa vajaduse järgida teatud eritingimusi. Seega on nende nimetamine tootespetsifikaadis üleliigne.

Lauset:

„Istutustihedus peab vastama üldiselt kasutatavale tihedusele, uute istanduste puhul võib istutustihedus olla kuni 3 000 taime hektari kohta.“

on muudetud järgmiselt:

„Istutustihedus peab vastama üldiselt kasutatavale tihedusele, uute istanduste puhul võib istutustihedus olla kuni 6 000 taime hektari kohta.“

Tehnoloogiline areng ja innovatsioon on andnud meie käsutusse uued pookealused, mis võimaldavad pirnipuude kasvutihedust varasemaga võrreldes oluliselt suurendada. Taimekasvatuse meetodite hiljutine areng on võimaldanud suurendada puude arvu hektaril ning lühendada sellega istanduse mittetootlikku perioodi ja parandada toote kvaliteeti. Isegi kui viljapuude täpne arv hektaril ei ole kindlaks määratud, võib piirarvu 6 000 taime hektaril pidada mõistlikuks piiriks, mis võimaldab tagada toote kvaliteedi, arvestades seejuures traditsioonilisi taimekasvatuse meetodeid.

Lause:

„Puu hooldus peab sisaldama vähemalt ühte talvist tagasilõikust ja kahte tagasilõikust, kui puu on lehes.“

on välja jäetud.

Välja on jäetud kohustus teha kindel arv tagasilõikusi, et võimaldada kasvatajatel teha tagasilõikusi vastavalt vajadustele ning headele agronoomia- ja viljelustavadele.

Lauset:

„Maksimaalne toodang on kõikide lubatavate pirnisortide puhul 450 tsentnerit hektari kohta.“

on muudetud järgmiselt:

„Maksimaalne toodang on kõikide lubatavate pirnisortide puhul 550 tsentnerit hektari kohta.“

Lause:

„Neid piiranguid arvestades ning võttes arvesse aastaaegu ja pirnipuude looduskeskkonna eripärasid, määrab Emilia Romagna piirkond igal aastal enne 15. juulit suunaval moel kindlaks artikliga 2 ette nähtud keskmise toodangu iga sordi kohta.“

on välja jäetud.

Tegemist on sättega, milles korratakse kehtivates eeskirjades sätestatud nõudeid.

Järgmised laused:

„Külmladude niiskuse ja temperatuuri väärtused peavad jääma vahemikku 4–6 °C. Kevadiseks turustamiseks mõeldud sorte tuleb säilitada kontrollitava õhutemperatuuriga hoiuruumis.“

on välja jäetud.

Ei peetud kohaseks täpsustada nõutavat temperatuuri, kuivõrd jahutamise tehnoloogia kasutamist on juba nimetatud. Kehtivas tootespetsifikaadis esitatud viide säilitamistemperatuuridele muudab toote nõuetekohase säilitamise keerukamaks, sest tegemist on temperatuuridega, mis on kohandatud vastavuses jahutamiseelse etapiga, seega ei soodusta need temperatuurid pakendatud toote nõuetekohast säilitamist ning toote kvaliteedi ja organoleptiliste omaduste pikaajalist säilimist. Välja on jäetud ka viide kevadiseks turustamiseks mõeldud sortide kontrollitavas keskkonnas säilitamise kohta, et võimaldada tootjatel kasutada teisi säilitusmeetodeid.

Päritolutõend

Kehtiva tootespetsifikaadi artikli 5

tekst:

„Artiklis 4 osutatud sobivate tehniliste tingimuste alalhoidmise tagab Emilia Romagna piirkond. Pirni „Pera dell’Emilia Romagna“ kasvatavad pirnikasvatajad kantakse vastavasse registrisse, mille ajakohastamine ja avaldamine toimub üks kord aastas. Selle registri koopiat hoitakse kõikides geograafilisse piirkonda kuuluvates kommuunides. Põllumajandus-, toiduaine- ja metsanduspoliitika ministeerium määrab kindlaks registrisse kandmise, iga-aastaste toodangudeklaratsioonide esitamise ja nõutavate lubade väljastamise korra, et tagada tunnustatud toodete ja geograafilise tähise kaitse all oleva toodangu nõuetekohane ja asjakohane kontrollimine ning turustamine.“

on välja jäetud ja asendatud järgmise tekstiga:

„Tootmisprotsessi iga etappi kontrollitakse kõikide etappide registreerimise abil ning kõik sissetulevad ja väljaminevad tooted dokumenteeritakse. Lisaks eespool nimetatule tagavad toote jälgitavuse põllumajandustootjate kasutatavate katastriüksuste ja pakendusasutuste kandmine kontrolliasutuse hallatavatesse eriregistritesse ning toodetud koguste kontrolli deklaratsioonid. Kõik registrisse kantud füüsilised või juriidilised isikud alluvad kontrolliasutuse kontrollile vastavalt tootespetsifikaadis ja vastavas kontrollikavas toodud nõuetele.“

Päritolutõendit hõlmav artikkel on täies ulatuses asendatud ja kohandatud, kuna esialgses tootespetsifikaadis osutati meetoditele ja töövahenditele, mis ei ole kasutusel. Uues artiklis on arvesse võetud kehtivate kontrollisüsteemide raames rakendatavaid menetlusi.

Pakendamine ja märgistamine

Kehtiva tootespetsifikaadi artiklis 7

on järgmist lõiku:

„Toodet „Pera dell’Emilia Romagna“ turustatakse selleks ettenähtud pakendites, mis on ühenduse territooriumil heaks kiidetud ja vastavad kehtivatele nõuetele, näiteks võib tuua:

mitmekihilised augustatud kastid mõõdus 60 × 80, 80 × 120, 100 × 120;

papist, puust ja plastikust ühe- ja mitmekihilised kaubaalused mõõdus 30 × 40;

papist, puust ja plastikust ühe- ja mitmekihilised kaubaalused mõõdus 40 × 60;

ühekordsed lahtised kaubaalused mõõdus 20 × 30;

kinnised pakendid ühe või mitme puuvilja jaoks (restid, korvid, karbid jne).“

muudetud järgmiselt:

„Toodet „Pera dell’Emilia Romagna“ turustatakse selleks ettenähtud pakendites, mis on ühenduse territooriumil heaks kiidetud ja vastavad kehtivatele nõuetele.“

Viited eri tüüpi pakenditele on välja jäetud, kuna need on kõnealuses artiklis esitatud vaid näidetena ning arvestades asjaolu, et artiklis on juba täpsustatud, et pakendid peavad vastama kehtivatele nõuetele.

Lauset:

„Kaubaalustel ja kastides olevate KGTga toodete identifitseerimiseks tuleb kasutada iga puuvilja märgistamist erilogoga, pakendis olevatest puuviljadest peab olema märgistatud vähemalt 70 %“

on muudetud ja täiendatud järgmiselt:

„Kaubaalustel ja kastides olevate KGTga toodete identifitseerimiseks tuleb iga puuvili märgistada, pakendis olevatest puuviljadest peab olema märgistatud vähemalt 70 %.

Juhul kui puuviljad ei ole märgistatud, tuleb pakendid, näiteks kaubaalused või korvid, pitseerida nii, et nende sisu ei ole võimalik välja võtta ilma pitserit purustamata.

Pakendis või kaubaalustel olevate puuviljade või märgistatud puuviljade müük müügipunktides võib toimuda osade kaupa, eeldusel, et puuviljad paigutatakse spetsiaalsetesse kastidesse või mahutitesse, millele on nähtavalt paigutatud sama teave, mis on nõutav kehtivas tootespetsifikaadis märgitud pakendite puhul.“

Märgistamise puhul on nõue, et puuviljad peavad olema märgistatud, piisav, seetõttu on jäetud välja lauseosa „erilogoga“. Lisaks sellele on tarbijapoolse jälgitavuse tagamiseks lisatud ja täpsustatud kaks näidisolukorda:

1)	puuviljad ei ole märgistatud: toote identifitseerimiseks tuleb märkida, et pakendid tuleb pitseerida nii, et nende sisu ei ole võimalik välja võtta ilma pitserit purustamata;

2)	müük osade kaupa: toote identifitseerimiseks osade kaupa müügi puhul on lisatud nõue esitada asjakohane teave.

Lauset:

„Toote turustamine peab toimuma 10. augusti ja järgneva aasta 31. mai vahel.“

on muudetud järgmiselt:

„Toote turustamine peab toimuma 25. juuli ja järgneva aasta 31. mai vahel.“

Muudatus on otseselt seotud kahe varajase sordi, ’Santa Maria’ ja ’Carmen’, lisamisega tootespetsifikaati. Sellega seoses on asjakohane muuta turustamisperiood varasemaks, nii et see algab 25. juulil.

Järgmist lõiku:

„Pakendil peab olema esitatud ühesuuruste tähtedega nimetus „Pera dell’Emilia Romagna“, millele järgneb sorti tähistav märge ja vahetult selle all märge „Kaitstud geograafiline tähis“. Samal visuaalsel alal peab olema esitatud pakendaja nimi, ärinimi ja aadress ning toote algne brutokaal.“

on muudetud järgmiselt:

„Pakendil peab olema esitatud nimetus „Pera dell’Emilia Romagna“, millele järgneb vahetult märge „Kaitstud geograafiline tähis“ või lühend „KGT“ ja sordi nimi. Samal visuaalsel alal peab olema esitatud pakendaja nimi, ärinimi ja aadress.“

Nõuetekohaselt ja selgemini on nimetatud kaht asjaolu:

1)	esitatavad märked: tegemist ei ole sisulise muudatusega, muudetud on märgete esitamise järjekorda: nimetusele „Pera dell’Emilia Romagna“ järgneb vahetult märge „Kaitstud geograafiline tähis“ või lühend „KGT“ ja sordi nimi.

2)	andmed toote kaalu kohta: kehtivad nõuded märgistamise kohta hõlmavad nõuet esitada toote netokaal brutokaalu asemel. Tegemist on õigusaktidest tuleneva sättega, mille järgimine on kõigile kohustuslik, seetõttu peeti kohaseks see märge välja jätta.

Välja on jäetud järgmine lõik:

„Asjaomaste tootjate taotlusel võib märgistamisel kasutada kunstiliselt kujundatud graafilist sümbolit, mis võib hõlmata värvilahendust, kujundlikku logo või sümbolit, mis on ühemõtteliselt seostatav geograafilise tähisega ja mida kasutatakse selle tähisega seoses.“

Peeti asjakohaseks see lõik välja jätta, kuna graafiline sümbol ei ole tootespetsifikaadis esitatud.

Lause:

„Märge „toodetud Itaalias“ peab sisalduma ekspordiks ettenähtud toodete pakendil.“

on välja jäetud.

Peeti asjakohaseks see lause välja jätta, kuna tegemist on kohustusliku märkega, mille esitamine tuleneb kehtivatest õigussätetest.

Muu [kontrolliasutuse andmed]

Tootespetsifikaati täiendati kontrolliasutuse kontaktandmetega.

KOONDDOKUMENT

„PERA DELL’EMILIA ROMAGNA“

ELi nr: PGI-IT-02192-28.9.2016

KPN ( ) KGT ( X )

1. Nimetus(ed)

„Pera dell’Emilia Romagna“

2. Liikmesriik või kolmas riik

Itaalia

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.6. Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Kaitstud geograafilise tähisega „Pera dell’Emilia Romagna“ pirni saadakse sortidest ’Abate Fetel’, ’Cascade’, ’Conference’, ’Decana del Comizio’, ’Kaiser’, ’Max Red Bartlett’, ’Passa Crassana’, ’Williams’, ’Santa Maria’ ja ’Carmen’.

KGTga toode „Pera dell’Emilia Romagna“ peab olema turustamisel järgmiste omadustega.

’Abate Fetel’:

viljakest: hele kollakasroheline, varreõõnsuse ja karikaõõnsuse ümber kergelt roostepunase varjundiga; kuju: pudelkõrvitsakujuline, võrdlemisi pikergune; suurus: läbimõõt vähemalt 60 mm; minimaalne suhkrusisaldus: 13° Brix; kõvaduse ülempiir: 5 kg/0,5 cm2.

’Conference’

viljakest: kollakasroheline, vilja varrepoolses kolmandikus, karikaõõnsuse ümber sageli roostepunase varjundiga; kuju: pirnikujuline, üldjuhul sümmeetriline; suurus: läbimõõt vähemalt 60 mm; minimaalne suhkrusisaldus: 13° Brix; kõvaduse ülempiir: 5,5 kg/0,5 cm2.

’Decana del Comizio’

viljakest: sile, roheline, helekollase varjundiga, päikesepoolne osa roosakas, hajusalt roostepunane; kuju: koonusjas; suurus: läbimõõt vähemalt 70 mm; minimaalne suhkrusisaldus: 13° Brix; kõvaduse ülempiir: 4,5 kg/0,5 cm2.

’Kaiser’

viljakest: kare, üleni roostepunane; kuju: pudelkõrvitsa- ja pirnikujuline;

suurus: läbimõõt vähemalt 60 mm; minimaalne suhkrusisaldus: 13° Brix; kõvaduse ülempiir: 5,5 kg/0,5 cm2.

’Williams’ ja ’Max Red Bartlett’

viljakest: sile, põhivärvus kollakasroheline, millele vähemal või rohkemal määral lisanduvad roosakad või erkpunased, osaliselt triibulised kohad; kuju: väikese küdoonia kujuline või pirnjas; suurus: läbimõõt vähemalt 60 mm; minimaalne suhkrusisaldus: 12° Brix; kõvaduse ülempiir: 6,5 kg/0,5 cm2.

’Cascade’

viljakest: põhivärvus heleroheline, millele lisanduvad erkpunased kohad ja roostepunane värv 10–25 % pinna ulatuses; kuju: ebaühtlaselt teokarbikujuline, vertikaalselt ja põikisuunaliselt ebasümmeetriline; suurus: läbimõõt vähemalt 60 mm; minimaalne suhkrusisaldus: 13° Brix; kõvaduse ülempiir: 5,5 kg/0,5 cm2.“

’Passa Crassana’

viljakest: vastupidav, roheline, punase varjundiga, läätsekujuline; kuju: õunakujuline, sageli teokarbikujuline; suurus: läbimõõt vähemalt 60 mm; minimaalne suhkrusisaldus: 13° Brix; kõvaduse ülempiir: 6,5 kg/0,5 cm2.

’Santa Maria’

viljakest: sile, kollakasrohelise põhivärvusega; kuju: pirnjas või tömbi otsaga pirnjas; suurus: läbimõõt vähemalt 60 mm; minimaalne suhkrusisaldus: 12° Brix; kõvaduse ülempiir: 6 kg/0,5 cm2.

’Carmen’

viljakest: roheline, roosaka varjundiga; kuju: pudelkõrvitsakujuline, kergelt pikergune; suurus: läbimõõt vähemalt 60 mm; minimaalne suhkrusisaldus: 12° Brix; kõvaduse ülempiir: 6 kg/0,5 cm2.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kõik toote kasvatamise ja koristamisega seotud etapid peavad toimuma punktis 4 piiritletud territooriumil.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Kaubaalustel ja kastides olevate KGTga toodete identifitseerimiseks tuleb iga puuvili märgistada, pakendis olevatest puuviljadest peab olema märgistatud vähemalt 70 %.

Juhul kui puuviljad ei ole märgistatud, tuleb pakendid, nagu kaubaalused või korvid, pitseerida nii, et nende sisu ei ole võimalik välja võtta ilma pitserit purustamata.

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Ilma et see kahjustaks asjakohastes õigusaktides sätestatud nõudeid, peavad pakendil olema esitatud järgmised märked:

„Pera dell’Emilia Romagna“ – „Indicazione Geografica Protetta“, samuti äratuntavalt pakendaja nimi, ärinimi ja aadress, toote turustuskategooria ja suurus.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

a)	Reggio Emilia provints: Casalgrande, Reggio Emilia, Correggio, Rubiera, San Martino in Rio ja Scandiano.

Modena provints: Bastiglia, Bomporto, Campogalliano, Camposanto, Carpi, Castelfranco Emilia, Castelnuovo Rangone, Cavezzo, Concordia sulla Secchia, Finale Emilia, Formigine, Medolla, Mirandola, Modena, Nonantola, Novi di Modena, Ravarino, S. Cesario sul Panaro, S. Felice sul Panaro, S. Possidonio, S. Prospero, Savignano sul Panaro, Soliera, Spilamberto ja Vignola.

c)	Ferrara provints: Argenta, Berra, Bondeno, Cento, Codigoro, Comacchio, Copparo, Ferrara, Formignana, Jolanda di Savoia, Lagosanto, Masi Torello, Mesola, Fiscaglia, Mirabello, Ostellato, Poggio Renatico, Portomaggiore, Ro Ferrarese, S. Agostino, Tresigallo, Vigarano Mainarda ja Voghiera.

e)	Ravenna provints: Alfonsine, Bagnacavallo, Bagnara di Romagna, Conselice, Cotignola, Castelbolognese, Faenza, Fusignano, Lugo, Massalombarda, Ravenna, Russi, Sant’Agata sul Santerno ja Solarolo.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Pirni „Pera dell’Emilia Romagna“ KGT kasvatamiseks on vaja vastavaid pinnase ja kliimatingimusi ning tootmispiirkonnas töötavate tööliste pädevust. Need tegurid võimaldavad kasvatada pirne, mille kvaliteediomadused ning füüsikalis-keemilised ja organoleptilised näitajad on iseloomulikud ja äratuntavad ning mida turustatakse kui Emilia Romagna maakonnale tüüpilist toodet nii riigi kui ka Euroopa tasandil. Võttes arvesse, et noored viljad on väga külmaõrnad, kasvatatakse neid üksnes määratletud piirkonnas, kuna aasta keskmine temperatuur on siin kõrgem kui maakonnas tervikuna ja sademeid on keskmisest vähem. Varem Po jõe suudmealasse kuulunud piirkonnad on orgaaniliste ainete rikkad. Määratletud piirkonnas on tähtsal kohal pirnide kasvatamine: sealt tuleb ligikaudu pool Itaalia vastava sektori toodangust.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

Meie talitused on algatanud riikliku vastuväitemenetluse, avaldades kaitstud geograafilise tähise „Pera dell’Emilia Romagna“ tunnustamise ettepaneku 11. augusti 2016. aasta Itaalia Vabariigi Teatajas nr 187.

Spetsifikaadi terviktekst on kättesaadav järgmisel veebisaidil: http://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/3335“

või

otse põllumajandus-, toiduaine- ja metsanduspoliitika ministeeriumi kodulehel (www.politicheagricole.it), klõpsates „Prodotti DOP e IGP“ („KPNi või KGT tooted“; ekraanil ülal paremal), seejärel „Prodotti DOP, IGP e STG“ („KPNi, KGT või GTE tooted“; ekraanil vasakus ääres) ja lõpuks „Disciplinari di produzione all’esame dell’UE“ („ELile hindamiseks esitatud spetsifikaadid“).

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 191

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	60. Aastakäik 16. juuni 2017

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2017/C 191/01	Komisjoni teatis — Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 tõlgendamise suunised – ELi lennuettevõtjate omandiõiguse ja kontrolliga seotud eeskirjad	1

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Nõukogu
2017/C 191/02	Nõukogu otsus, 12. juuni 2017, millega nimetatakse ametisse Ühenduse Sordiameti asejuhataja	12
	Euroopa Komisjon
2017/C 191/03	Euro vahetuskurss	13
	Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste amet
2017/C 191/04	Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste ameti otsus, 4. mai 2017, registreerida Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liit Euroopa tasandi erakonnana	14
	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2017/C 191/05	Kindlustusandja lõpetamismenetluse algatamine — Otsus tunnistada kehtetuks kindlustusandja INTERNATIONAL LIFE elukindlustuse AS tegevusluba ja algatada lõpetamismenetlus (Teabe avaldamine kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ (kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II)) artikliga 280)	32
2017/C 191/06	Kindlustusandja lõpetamismenetluse algatamine — Otsus tunnistada kehtetuks kindlustusandja INTERNATIONAL LIFE kahjukindlustuse AS tegevusluba ja algatada lõpetamismenetlus (Teabe avaldamine kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ (kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II)) artikliga 280)	33

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1166
JPY	Jaapani jeen	122,95
DKK	Taani kroon	7,4360
GBP	Inglise nael	0,87640
SEK	Rootsi kroon	9,7278
CHF	Šveitsi frank	1,0874
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	9,4718
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	26,213
HUF	Ungari forint	307,79
PLN	Poola zlott	4,2122
RON	Rumeenia leu	4,5893
TRY	Türgi liir	3,9266
AUD	Austraalia dollar	1,4722
CAD	Kanada dollar	1,4826
HKD	Hongkongi dollar	8,7118
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,5505
SGD	Singapuri dollar	1,5444
KRW	Korea vonn	1 263,07
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	14,3723
CNY	Hiina jüaan	7,5985
HRK	Horvaatia kuna	7,4050
IDR	Indoneesia ruupia	14 871,15
MYR	Malaisia ringit	4,7651
PHP	Filipiini peeso	55,657
RUB	Vene rubla	64,3175
THB	Tai baat	37,953
BRL	Brasiilia reaal	3,6559
MXN	Mehhiko peeso	20,1825
INR	India ruupia	72,1420

	V Teated
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2017/C 191/07	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine	34