15.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 189/1

1.

nõukogu resolutsioonis, milles käsitletakse noorte julgustamist osaleda poliitilises tegevuses Euroopa demokraatia elluviimisel, (1) märgitakse, et ajavahemiku 1. jaanuar 2016 – 30. juuni 2017 Euroopa koostöö kontekstis noortevaldkonnas peetava struktureeritud dialoogi üldine temaatiline prioriteet on „võimaldada kõikidel noortel osaleda mitmekesises, ühendatud ja kaasavas Euroopas“ ning et see teema on ühiseks jooneks, mis tagab jätkuvuse ja järjepidevuse eesistujariikide kolmiku (Madalmaad, Slovakkia ja Malta) töös, kooskõlas Euroopa Liidu noorte töökavaga (2016–2018);

2.

struktureeritud dialoog on osalemisprotsess ja viienda töötsükli tulemused tuginevad Madalmaade, Slovakkia ja Malta eesistumise ajal toimunud riiklike konsultatsioonide käigus saavutatud tulemustele ning 2016. aasta aprillis Amsterdamis, 2016. aasta oktoobris Kosices ja 2017. aasta märtsis Maltal toimunud ELi noortekonverentside tulemustele;

3.

Madalmaade eesistumise ajal keskenduti tänapäeva Euroopas noorte ees seisvate väljakutsete ja probleemide uurimisele. Amsterdamis toimunud noortekonverentsi ajal (2016. aasta aprillis) koostati suunavad küsimused konsulteerimiseks noortega ning riiklikel töörühmadel liikmesriigi tasandil paluti konsultatsioon läbi viia ja anda tagasisidet;

4.

Kosices toimunud noortekonverentsil (2016. aasta oktoobris) kaaluti ja arutati konsultatsioonide tulemusi noorte ja noorte esindajatega ning arendati koos liikmesriikide esindajatega välja ühissoovitused noori käsitleva struktureeritud dialoogi kohta, mida koos Euroopa noorte olukorraga arutati hariduse, noorte, kultuuri ja spordi nõukogu 2016. aasta novembri istungil. Selle arutelu tulemused esitati Euroopa Ülemkogu eesistujale;

5.

Maltal toimunud noortekonverentsil (2017. aasta märtsis) arutati täiendavalt ühissoovitusi, seati need tähtsuse järjekorda ning töötati välja meetmed nende rakendamiseks;

6.

noori käsitleva struktureeritud dialoogi „Võimaldada kõikidel noortel osaleda mitmekesises, ühendatud ja kaasavas Euroopas“ ühissoovitused ja kavandatud meetmed, mis keskenduvad järgmistele teemadele: juurdepääs kvaliteetsele ja kriitilisele teabele; vastupanuvõime ja enesekindluse suurendamine; hirmu ja sallimatuse ületamine; liikumine haridussüsteemi poole, mis aitab realiseerida noorte potentsiaali; noorte ühiskonnaelus osalemise edendamine; noorte usalduse taastamine Euroopa projekti vastu; kõigile mõeldud liikuvuse programmid ning noorsootöö ja noorteorganisatsioonide mõju kõigi jaoks, nagu on sätestatud I lisas;

7.

võtta vajaduse korral arvesse noori käsitleva struktureeritud dialoogi ühissoovitusi ja kavandatud meetmeid tuleviku noorsoopoliitika kujundamisel ja rakendamisel;

8.

vaadata läbi pärast 2018. aastat noortevaldkonnas tehtava Euroopa koostööga seonduv struktureeritud dialoog ja selle eesmärgid ning kaaluda uuenduslikke ja tõhusaid viise, kuidas edendada sisukat ja konstruktiivset dialoogi ja koostööd eri taustaga noortega, samuti noorteorganisatsioonide, noorteküsimusi uurivate teadlaste ja poliitikakujundajatega, sealhulgas muude asjaomaste valdkondade sidusrühmadega;

9.

esitama tõendite, hindamiste ja konsultatsioonide põhjal ettepaneku uuendatud struktureeritud dialoogi kohta pärast 2018. aastat noortevaldkonnas tehtava Euroopa koostöö osana;

10.

arvestades et noortevaldkonnas tehtava Euroopa koostöö uuendatud raamistik (2010–2018) jõuab 2018. aastal lõpule, tuleks noorte ja noorteorganisatsioonidega peetava struktureeritud dialoogi järgmise töötsükli (1. juuli 2017 – 31. detsember 2018) üldise prioriteedina keskenduda noortevaldkonnas tehtava Euroopa koostöö järgmisele raamistikule. Struktureeritud dialoogi kuuenda töötsükli teema on: „Noored Euroopas – mis edasi?“;

11.

järgmine eesistujariikide kolmik – Eesti, Bulgaaria ja Austria – keskendub struktureeritud dialoogi kuuenda töötsükli ajal struktureeritud dialoogi hindamisele, läbivaatamisele ja uuendamisele, eesmärgiga seda veelgi parandada ja edendada.

15.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 189/5

1.

TULETAVAD MEELDE pädevust, mis on antud Euroopa Liidule eelkõige Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 6 ja artikliga 165, mille kohaselt on sport valdkond, kus tuleks ELi tasandi tegevusega toetada, koordineerida ja täiendada liikmesriikide tegevust;

2.

TULETAVAD MEELDE nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioone Euroopa Liidu spordialaste töökavade kohta aastateks 2011–2014 (1) ja 2014–2017 (2);

3.

TERVITAVAD komisjoni aruannet Euroopa Liidu spordialase töökava (2014–2017) rakendamise ja asjakohasuse kohta (3);

4.

ON SEISUKOHAL, et spordi kaudu saab panustada ELi julgeoleku-, majandus- ja sotsiaalpoliitika alase tegevuse üldistesse prioriteetidesse ning eelkõige aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiasse „Euroopa 2020“;

5.

TUNNISTAVAD, et spordil on positiivne roll ELi tasandi valdkondadevahelises koostöös ning seetõttu aitab see tagada kestliku arengu ning asjakohaselt lahendada ELi ees seisvad peamised sotsiaal-majanduslikud ja julgeolekualased, sealhulgas rände, sotsiaalse tõrjutuse, vägivaldse ekstremismini viia võiva radikaliseerumise, töötuse ning ebatervislike eluviiside ja rasvumisega seotud probleemid;

6.

TUNNISTAVAD vajadust teha asjakohast koostööd spordi valdkonna sidusrühmadega, muu hulgas struktureeritud dialoogi kaudu (4);

7.

VÕTAVAD TEADMISEKS 2014. aastal avaldatud Eurobaromeetri spordi ja kehalise aktiivsuse uuringu tulemused, tunnistades, et liikmesriikide vahel on suured erinevused, sealhulgas vabatahtliku töö ja istuva eluviisiga seotud tulemuste osas, ning võtavad teadmiseks Eurostati statistika peamiste spordiga seotud majanduslike ja sotsiaalsete andmete kohta;

8.

TUNNISTAVAD vajadust teha koostööd kolmandate riikidega, eelkõige ELi kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikidega, Euroopa väärtuste edendamiseks spordidiplomaatia abil, samuti spordi valdkonnas pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, sealhulgas Euroopa Nõukogu, Maailma Dopinguvastase Agentuuri (WADA) ja Maailma Terviseorganisatsiooniga;

9.

SELLEST TULENEVALT NÕUSTUVAD

10.

LEIAVAD, et kõnealune ELi spordialane töökava peaks tuginema järgmistele peamistele eesmärkidele:

11.

TOONITAVAD, et kõnealune ELi töökava peaks olema paindlik raamistik ning vahend, mille abil on võimalik õigeaegselt reageerida spordi valdkonnas toimuvatele arengutele ja võtta arvesse tulevaste eesistujariikide prioriteete;

12.

LEPIVAD KOKKU, et liikmesriigid ja komisjon peaksid kõnealuse töökavaga hõlmatud perioodil seadma esikohale järgmised teemad ja põhiküsimused. Iga eesistujariik võib neid uusi võimalikke arenguid silmas pidades täiendada:

Eespool nimetatud põhiküsimustega tegelemisega seotud üksikasjad on esitatud I lisas;

13.

LEPIVAD KOKKU, et

14.

TUNNISTAVAD, et töökava rakendamiseks on vaja jätkata tihedat koostööd liikmesriikide vahel ning komisjoniga. Samuti tunnistavad, et sellesse koostöösse tuleks tihedalt kaasata spordiliikumine ja riikide, Euroopa ja rahvusvahelise tasandi asjaomased pädevad organisatsioonid, näiteks Euroopa Nõukogu, WADA ja WHO;

15.

ON SEISUKOHAL, et

tuleks kehtestada asjaomased tööstruktuurid ja -meetodid kahe esimese ELi töökava saavutustega seotud järelmeetmete võtmiseks ning uute tulemuste väljatöötamiseks kooskõlas esmatähtsate teemade ja põhiküsimustega, nagu on esitatud eespool punktis 12.

Komisjon peaks vajaduse korral korraldama eksperdirühmade ja klastrikohtumisi sellistes poliitikavaldkondades, mida käsitleti muu hulgas ulatuslikult eelmises ja praeguses spordialases töökavas.

Kohtumisi võib korraldada ühe või mitme liikmesriigi algatusel ühist huvi pakkuvatel teemadel (huvitatud liikmesriikide rühmad). Nendel kohtumistel käsitletakse muu hulgas osalevate liikmesriikide vahelist vastastikuse õppimisega seotud tegevust.

Teised struktuurid ja töömeetodid võivad hõlmata eesistujariigi konverentse ja seminare, spordiministrite ja -juhtide mitteametlikke kohtumisi, komisjoni uuringuid ning komisjoni konverentse ja seminare.

Peamised põhimõtted, mis puudutavad erinevaid töömeetodeid, on sätestatud II lisas.

Nõukogu hindab selle ELi töökava rakendamist 2020. aasta teisel poolel, tuginedes komisjoni poolt 2020. aasta esimesel poolel koostatavale aruandele.

16.

KUTSUVAD LIIKMESRIIKE ÜLES

17.

KUTSUVAD NÕUKOGU EESISTUJARIIKE ÜLES

18.

KUTSUVAD KOMISJONI ÜLES

15.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 189/15

(1)

Kvalifikatsioonil on mitu eesmärki. See annab tööandjatele teada, mida kvalifikatsiooni omav isik teab ja on võimeline tegema, st millised on õpiväljundid. Kvalifikatsioon võib olla eeltingimus teatavatel reguleeritud kutsealadel tegutsemiseks. Kvalifikatsioon aitab haridus- ja koolitusasutustel ning haridus- ja koolitusteenuse osutajatel määrata kindlaks üksikisiku õppetaseme ja õpisisu. Kvalifikatsioon on tähtis ka üksikisiku jaoks, andes tunnistust tema eneseteostusest. Seega on kvalifikatsioonil oluline roll tööalase konkurentsivõime suurendamisel, hõlbustades liikuvust ja juurdepääsu edasi õppimisele.

(2)

Kvalifikatsioonid on pädeva asutuse teostatud hindamis- ja valideerimismenetluse formaalne tulemus ning tavaliselt kinnitatakse seda dokumendiga (nt tunnistus või diplom). Kvalifikatsiooniga tõendatakse, et isik on saavutanud vastavatele standarditele vastavad õpiväljundid. Need õpiväljundid võivad olla saavutatud mitmel moel formaalses, mitteformaalses või informaalses õpikeskkonnas nii riikide kui rahvusvahelisel tasandil. Õpiväljundeid käsitlev teave peaks olema lihtsasti kättesaadav ja läbipaistev.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovitusega Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas (1) loodi ühine võrdlusraamistik kaheksa kvalifikatsioonitaseme jaoks, mida väljendatakse õpiväljundite kaudu. Mida suurem on taseme number, seda rohkem on oskusi. Osutatud süsteem on teisendamisvahend erinevate kvalifikatsioonisüsteemide ja nende kvalifikatsioonitasemete vahel. Elukestva õppe Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku (EQF) eesmärk on parandada inimeste kvalifikatsioonide läbipaistvust, võrreldavust ja kaasaskantavust.

(4)

Käesoleva soovituse laiem eesmärk on aidata kaasa haridus- ja koolitussüsteemide ajakohastamisele ning suurendada töötajate ja õppijate tööalast konkurentsivõimet, liikuvust ja sotsiaalset integratsiooni. Lisaks on soovituse eesmärk siduda omavahel tihedamalt formaalne, mitteformaalne ja informaalne õpe ning toetada eri viisidel saadud õpiväljundite valideerimist.

(5)

Liikmesriigid on töötanud välja õpiväljunditel põhinevad riiklikud kvalifikatsiooniraamistikud või tegelevad nende väljatöötamisega ning sidustavad need sidustamisprotsessi kaudu EQFiga. EQFi tasemed ja õpiväljundite kirjeldused aitavad parandada erinevate riiklike süsteemide kvalifikatsioonide läbipaistvust ja võrreldavust. Samuti soodustavad need üldist üleminekut haridus- ja koolitusvaldkonnas õpiväljunditel põhineva lähenemisviisi kasutuselevõtmisele. Sidustamine EQFiga peaks toimuma riiklike kvalifikatsiooniraamistike kaudu või kui need puuduvad, siis riiklike kvalifikatsioonisüsteemide kaudu (edaspidi „riiklikud kvalifikatsiooniraamistikud või -süsteemid“).

(6)

Kvalifikatsioonid on läbipaistvamad ja võrreldavamad, kui need on esitatud dokumentides, mis sisaldavad viidet kohaldatavale EQFi tasemele ning saavutatud õpiväljunditele.

(7)

Selleks et tagada EQFi laialdane toetus, tuleks selle rakendamisse kaasata mitmesuguseid sidusrühmi liidu ja riikide tasandil. Peamiste sidusrühmade hulka kuuluvad kõik õppijad, haridus- või koolitusteenuse osutajad, kvalifikatsiooniasutused, kvaliteedi tagamise asutused, tööandjad, ametiühingud, tööstus-, kaubandus- ja käsitöökojad, akadeemiliste ja kutsealaste kvalifikatsioonide tunnustamiseks pädevad asutused, tööturuasutused ja rändajate integreerimise eest vastutavad asutused.

(8)

Euroopa Parlamendile ja nõukogule 19. detsembril 2013 esitatud Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku hindamisaruandes jõudis komisjon järeldusele, et EQF on leidnud laialdast kasutamist kui võrdlusalus riiklike kvalifikatsiooniraamistike väljatöötamiseks, õpiväljunditel põhineva lähenemisviisi juurutamiseks ning oskuste ja pädevuste läbipaistvuse ja tunnustamise parandamiseks. Hindamisaruandes on rõhutatud, et liit peaks võimaldama õppijatel ja töötajatel teha oma oskused ja pädevused paremini nähtavaks, sõltumata sellest, kus need oskused on omandatud.

(9)

Samuti sedastas komisjon kõnealuses aruandes, et EQFi nõuanderühm on andnud tõhusaid suuniseid riikide sidustamisprotsesside jaoks ning on loonud usaldust ja arusaamist osalevates riikides. Komisjon jõudis samuti järeldusele, et EQFi riiklike koordineerimisasutuste töö tõhusus sõltub suuresti sellest, kui tihedasti on nad seotud sidustamisprotsessi juhtimisega riiklikul tasandil.

(10)

Arvestades EQFi nõuanderühma tööle antud positiivset hinnangut, on kõnealuse rühma töö jätkamine ülioluline, et tagada käesoleva soovituse ühetaoline, sidus, läbipaistev ja kooskõlastatud rakendamine.

(11)

Oskuste ja kvalifikatsioonide läbipaistvus ja tunnustamine on üks hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku (HK 2020) rakendamist käsitlevas nõukogu ja komisjoni 2015. aasta ühisaruandes nimetatud uutest prioriteetidest. Aruandes on rõhutatud, et kvalifikatsioonide läbipaistvuse ja võrreldavuse parandamiseks on vaja EQFi edasi arendada. Hiljuti saabunud rändajate osas rõhutatakse aruandes samuti, et olemasolevad läbipaistvust tagavad vahendid saaksid ELis aidata paremini mõista välismaal omandatud kvalifikatsioone ja vastupidi.

(12)

EQF ning sellega sidustatud riiklikud kvalifikatsiooniraamistikud ja -süsteemid saavad toetada olemasolevaid tunnustamistavasid, sest suureneb usaldus neis kirjeldatud kvalifikatsioonide vastu ning paraneb kvalifikatsioonidest arusaamine ja nende võrreldavus. See võib teha tunnustamisprotsessi õppimise ja töötamise eesmärgil lihtsamaks. Üleüldised kvalifikatsiooniraamistikud (nagu EQF) saaksid olla teabevahendid tunnustamistavade jaoks, nagu on nimetatud soovituses kvalifikatsiooniraamistike kasutamise kohta välismaiste kvalifikatsioonide tunnustamisel, nagu see on vastu võetud kõrgharidustunnistuste ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate tunnistuste Euroopa regioonis tunnustamise konventsiooni alusel.

(13)

Riiklikud kvalifikatsiooniraamistikud ja -süsteemid muutuvad aja jooksul, mistõttu tuleks nende sidustamine EQFiga vajaduse korral üle vaadata ja ajakohastada.

(14)

EQFiga sidustatud riiklike kvalifikatsiooniraamistike ja -süsteemide kvalifikatsioonide (edaspidi „EQFi kohase tasemega kvalifikatsioonid“) kvaliteedi ja taseme usaldusväärsus on äärmiselt oluline, et toetada õppijate ja töötajate valdkonna- ja riigisisest ning -ülest liikuvust. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovituses Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas esitatakse ühised põhimõtted kvaliteedi tagamiseks kõrghariduses ning kutsehariduses ja -õppes. Neis põhimõtetes austatakse liikmesriikide vastutust seoses kvaliteedi tagamise korraga, mida kohaldatakse riiklike kvalifikatsioonide suhtes kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Selliste ühiste põhimõtete aluseks on Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteeditagamise standardid ja suunised ning Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistik kutsehariduse ja -õppe valdkonnas.

(15)

Võiks uurida võimalust luua kõrghariduse valdkonnast väljaspool register ametiasutuste jaoks, kes tegelevad kvalifikatsioonide kvaliteedi tagamise süsteemide järelevalvega.

(16)

Arvestuspunktisüsteem saab aidata üksikisikutel õpingutes edu saavutada, edendades paindlikke õppimisvõimalusi ja paindlikku liikumist mitmesuguste haridus- ja koolitusvormide ja -tasemete vahel ning piiriüleselt, võimaldades õppijatel koguda ja üle kanda erinevates õpikeskkondades, sealhulgas e-õppe ning mitteformaalse ja informaalse õppe raames saadud mitmesuguseid õpiväljundeid. Õpiväljunditel põhinev lähenemisviis võib samuti hõlbustada täieliku kvalifikatsiooni või selle komponentide kavandamist, saavutamist ja hindamist.

(17)

Riikide ja Euroopa tasandi arvestuspunktisüsteemid toimivad institutsioonilises kontekstis, näiteks kõrg- või kutsehariduses või -koolituses. Euroopa tasandil on töötatud välja Euroopa arvestuspunktisüsteem Euroopa kõrgharidusruumis pakutava kõrghariduse jaoks. Kutsehariduse ja -koolituse jaoks on väljatöötamisel Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteem kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta soovitusega Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohta (2). Asjakohasel juhul võiks soodustada riiklike kvalifikatsiooniraamistike ja arvestuspunktisüsteemide vahel seose loomist.

(18)

Kuigi liidu rände ja varjupaiga valdkonna õigusaktidega nähakse ette rändajate kodanikega võrreldes samaväärne kohtlemine kvalifikatsioonide tunnustamisel ning rahvusvahelise kaitse saajate puhul isegi hõlbustavad meetmed kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/95/EL, (3) on paljud kolmanda taseme haridusega kolmandate riikide kodanikud ülekvalifitseeritud ja seisavad silmitsi kõrge tööpuudusega. Liidu koostöö kolmandate riikidega kvalifikatsioonide läbipaistvuse parandamiseks võib soodustada rändajate integreerumist liidu tööturule. Liitu ja liidust välja suunduvate rändevoogude suurenemise tõttu on vaja paremini mõista ja õiglaselt tunnustada väljaspool liitu antud kvalifikatsioone.

(19)

EQFi peamised tunnused, eelkõige selle õpiväljunditel põhinev lähenemisviis, taseme kirjelduste kindlaksmääramine ning EQFi nõuanderühma poolt välja töötatud sidustamiskriteeriumide kehtestamine on andnud inspiratsiooni riiklike ja piirkondlike kvalifikatsiooniraamistike väljatöötamiseks kogu maailmas. Üha rohkem kolmandaid riike püüab siduda oma kvalifikatsiooniraamistikku üha tihedamalt EQFiga.

(20)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2005/36/EÜ (4) on sätestatud, et komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et luua reguleeritud kutsealade jaoks ühised koolitusraamistikud kui teadmiste, oskuste ja pädevuste üldkogumid. Ühised koolitusraamistikud peavad põhinema EQFi tasemetel. Kvalifikatsioonide sidustamine EQFi tasemega ei tohi mõjutada juurdepääsu tööturule, kus kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud kooskõlas direktiiviga 2005/36/EÜ.

(21)

Euroopa kõrgharidusruumi kvalifikatsiooniraamistik sisaldab kõrghariduse lühitsükli (mida saab siduda esimese tsükliga või mis on esimese tsükli osa), esimese, teise ja kolmanda tsükli kirjeldusi. Iga tsükli kirjelduses on esitatud üldised nõuded kõnealuse tsükli lõpetamiseks vajalike saavutuste ja oskuste kohta. EQF on kooskõlas Euroopa kõrgharidusruumi kvalifikatsiooniraamistikuga ning selle tsüklite kirjeldustega. Euroopa kõrgharidusruumi kvalifikatsiooniraamistiku lühike tsükkel (mida saab siduda esimese tsükliga või mis on selle osa), esimene, teine ja kolmas tsükkel vastavad vastavalt EQFi 5–8 tasemele.

(22)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2241/2004/EÜ (5) võimaldab kodanikel oma oskusi, pädevusi ja kvalifikatsioone paremini kirjeldada.

(23)

Oskuste, pädevuste, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa klassifikaatori (ESCO) töötab välja komisjon. Selle kasutamine on vabatahtlik ning see saab soodustada hariduse ja tööhõive tihedamat sidumist. Liikmesriikides EQFi raames välja töötatud andmed võib kasutada selle klassifikaatori sisendina.

(24)

Teave riiklike kvalifikatsiooniraamistike või -süsteemide EQFiga sidustamise ja EQFi tasandi kvalifikatsioonide kohta peaks olema avalikkusele kergesti kättesaadav. Seda eesmärki aitaks saavutada ühiste andmestruktuuride ja vormingute kasutamine. See aitaks samuti mõista ja kasutada kvalifikatsioonide kohta avaldatud teavet.

(25)

EQFi, riiklike kvalifikatsiooniraamistike või -süsteemide ning oskuste, pädevuste ja kvalifikatsioonide läbipaistvust ja tunnustamist parandavate praeguste ja tulevaste vahendite, sealhulgas kvaliteeditagamise, arvestuspunktide kogumise ja ülekandmise ning Euroopa kõrgharidusruumi oskuste, pädevuste ja kvalifikatsioonide läbipaistvuse ja tunnustamise valdkonna raames välja töötatud vahendite rakendamine riikide ja liidu tasandil peaks toimuma järjepidevalt, vastastikku täiendavalt ja sünergias.

(26)

EQF tuleks välja arendada täielikus kooskõlas juba tehtava Euroopa haridus- ja koolitusvaldkonna koostööga strateegilise raamistiku HK 2020 ja tulevaste Euroopa haridus- ja koolitusvaldkonna strateegiliste raamistike alusel.

(27)

Käesolev soovitus ei asenda ega määratle riiklikke kvalifikatsiooniraamistikke ega -süsteeme. EQF ei kirjeldata konkreetseid kvalifikatsioone või üksikisiku pädevusi ning konkreetsed kvalifikatsioonid tuleks siduda sobiva EQFi tasemega vastavate riiklike kvalifikatsioonisüsteemide abil.

(28)

Käesoleva soovitusega konsolideeritakse EQF kui ühine, õpiväljundite kaudu määratletav kaheksatasemeline võrdlusraamistik, mida kasutatakse mitmesuguste kvalifikatsiooniraamistike või -süsteemide ja nende tasemete teisendamiseks.

(29)

Võttes arvesse käesoleva soovituse mittekohustuslikku iseloomu, on see vastavuses subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega, kuna see toetab ja täiendab liikmesriikide tegevust, hõlbustades nendevahelist koostööd isikute kvalifikatsioonide läbipaistvuse, võrreldavuse ja ülekantavuse suurendamiseks. Soovitust tuleks rakendada vastavalt siseriiklikule õigusele ja tavadele,

1.

kasutada EQFi riiklike kvalifikatsiooniraamistike või -süsteemide sidustamiseks ning riiklike kvalifikatsiooniraamistike ja -süsteemide osaks olevate kõikide liidu kvalifikatsioonitüüpide ja -tasemete võrdlemiseks, eelkõige sidustades nende kvalifikatsioonitasemed II lisas esitatud EQFi tasemetega ja kasutades III lisas esitatud kriteeriume;

2.

vaadata läbi ja vajaduse korral ajakohastada riiklike kvalifikatsiooniraamistike või süsteemide tasemete sidustamine II lisas esitatud EQFi tasemetega ning kasutades III lisas sätestatud kriteeriume, võttes nõuetekohaselt arvesse oma riigi olusid;

3.

tagada, et EQFi tasemega kvalifikatsioonid vastavad kvaliteedi tagamise ühistele põhimõtetele, mis on sätestatud IV lisas, ilma et see piiraks riiklikke kvaliteedi tagamise põhimõtteid, mida kohaldatakse riiklike kvalifikatsioonide suhtes;

4.

asjakohasel juhul soodustada arvestuspunktisüsteemide ja riiklike kvalifikatsiooniraamistike seostamist, võttes arvesse V lisas sätestatud arvestuspunktisüsteemide ühiseid põhimõtteid, ilma et see piiraks siseriiklikke otsuseid i) arvestuspunktisüsteemide kasutamise kohta ja ii) nende riiklike kvalifikatsiooniraamistike või -süsteemidega sidumise kohta. Kõnealused ühised põhimõtted ei too kaasa kvalifikatsioonide automaatset tunnustamist;

5.

asjakohasel juhul võtta meetmeid, et kõik pädevate asutuste välja antud uued kvalifikatsioonidokumendid (nt tunnistused, diplomid, tunnistuste lisad, akadeemilised õiendid) ja/või kvalifikatsiooniregistrid sisaldaksid selget viidet asjaomasele EQFi tasemele;

6.

teha sidustamisprotsessi tulemused riiklikul ja liidu tasandil avalikult kättesaadavaks ning võimaluse korral tagada, et teave kvalifikatsioonide ja nendega seotud õpiväljundite kohta on ligipääsetav ja avaldatud VI lisas esitatud andmeväljade kohaselt;

7.

julgustada sotsiaalpartnereid, avalikke tööturuasutusi, haridusteenuse osutajaid, kvaliteedi tagamise asutusi ja avalik-õiguslikke asutusi EQFi kasutama, et parandada kvalifikatsioonide võrreldavust ja õpiväljundite läbipaistvust;

8.

tagada EQFi riiklike koordineerimisasutuste (EQF NCP) täidetavate ülesannete jätkamine ja kooskõlastamine. EQFi riiklike koordineerimisasutuste põhiülesandeks on toetada siseriiklikke asutusi riiklike kvalifikatsiooniraamistike või -süsteemide sidustamisel EQFiga ning tuua EQF üksikisikutele ja organisatsioonidele lähemale,

9.

toetada EQFi ühetaolist jätkuvat rakendamist kõikides liikmesriikides, võrreldes ja arutades kasutatavaid meetodeid kvalifikatsioonide ühtlustamiseks riiklikes kvalifikatsiooniraamistikes või -süsteemides, võttes nõuetekohaselt arvesse riiklikke olusid;

10.

riiklikke olusid nõuetekohaselt arvesse võttes toetada õpiväljundite kirjeldamiseks, kasutamiseks ja kohaldamiseks kasutatavate meetodite arendamist, et suurendada kvalifikatsioonide läbipaistvust, nendest arusaamist ja nende võrreldavust;

11.

toetada sellise vabatahtliku korra loomist, millega ühtlustada rahvusvahelisi kvalifikatsioone riiklike kvalifikatsiooniraamistike või -süsteemide kaudu, ning liikmesriikidevahelist teabevahetust ja konsulteerimist seoses nende menetlustega, et tagada sidusus;

12.

töötada välja suunised EQFist teavitamiseks, eelkõige EQFi tasemete esitamiseks uutel tunnistustel, diplomitel ja akadeemilistel õienditel ja/või kvalifikatsiooniregistrites, kooskõlas tunnistusi ja diplomeid käsitlevate riiklike süsteemide ja eeskirjadega;

13.

uurida võimalusi selliste kriteeriumide ja menetluste väljatöötamiseks, mis võimaldaksid kolmandate riikide riiklike ja piirkondlike kvalifikatsiooniraamistike võrdlemist EQFiga kooskõlas rahvusvahelistele lepingutele, ning nende kohaldamiseks;

14.

korraldada vastastikust õpet ja heade tavade vahetamist liikmesriikide vahel ning asjakohasel juhul hõlbustada vastastikust nõustamist liikmesriikide soovil,

15.

tagada käesoleva soovituse rakendamise toetamine asjaomastest liidu programmidest rahastatavate meetmete abil,

16.

tagada EQFi rakendamise tõhus juhtimine, säilitades ja täielikult toetades EQFi nõuanderühma, mis loodi 2009. aastal ning mis koosneb liikmesriikide ja teiste osalevate riikide esindajatest, tööturu osapooltest ja muudest sidusrihmadest, kui see on asjakohane. EQFi nõuanderühm peaks tagama riiklike kvalifikatsiooniraamistike või -süsteemide Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga sidustamise protsessi üldise sidususe ning edendama selle läbipaistvust ja usaldust;

17.

esitada pärast käesoleva soovituse vastuvõtmist vajaduse korral aruanne, võttes arvesse asjakohaseid haridus-, koolitus- ja tööhõivepoliitika raamistikke;

18.

hinnata koostöös liikmesriikidega ja pärast konsulteerimist asjaomaste sidusrühmadega käesoleva soovituse alusel võetud meetmeid ning esitada 2022. aastaks nõukogule aruanne saadud kogemuste ja tulevase mõju kohta ning vajaduse korral vaadata käesolev soovitus uuesti läbi ja seda muuta.

15.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 189/29

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32017M8301 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.

15.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 189/29

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32017M8190 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.

15.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 189/30

1.

selle teema poliitilist tausta, mis on esitatud käesolevate järelduste I lisas;

2.

Euroopa Liit seisab silmitsi märkimisväärsete majanduslike ja sotsiaalsete probleemidega, mis on osaliselt tingitud kasvavast rändest ning finants- ja majanduskriisi tagajärgedest;

3.

need suundumused on eriliseks väljakutseks demokraatlike väärtuste, sotsiaalse ühtekuuluvuse, tööhõivevõimaluste ja tööelu ning noorte, eelkõige riskirühma kuuluvate ja vähemate võimalustega noorte kaasatuse ja heaolu seisukohast;

4.

nende probleemide edukaks lahendamiseks on väga oluline suurendada noorte arusaamist kodanikuaktiivsusest, nende õigusi ja vastutust, demokraatlike väärtuste tunnistamist ja austamist, kultuurilist mitmekesisust ning garantiid nende sõna- ja usuvabaduse tagamise kohta, võimaldades omandada eluks vajalikke oskusi (1);

5.

eluks vajalike oskuste arendamine on võrdselt tähtis nii noorte suurest töötusest tingitud majanduslike, poliitiliste, sotsiaalsete ja inimkulude käsitlemiseks kui ka selleks, et aidata noortel kindlaks määrata ja kindlustada oma tulevikku kvaliteetse tööhõive, sotsiaalse kaasatuse ja kodanikuaktiivsuse kaudu;

6.

nõukogu resolutsiooni kaasava ja konkurentsivõimelise Euroopa uue oskuste tegevuskava kohta, (2) eelkõige selles toodud tõdemust, et „[o]n oluline vaadata tööturu esmavajadustest kaugemale ning keskenduda ka nendele hariduse ja koolituse aspektidele, mis edendavad innovatsiooni, ettevõtlust ning loovust, kujundavad sektoreid, loovad töökohti ja uusi turge, võimestavad inimesi (sh kõige haavatavamaid), rikastavad demokraatiat ning toetavad kaasatud, andekate ja aktiivsete kodanike kujunemist“;

7.

elukestva õppe võtmepädevusi käsitleva soovituse (3) läbivaatamist, mis annab võimaluse võtta kaasava lähenemisviisi selliste pädevuste arendamise suhtes, millest võib olla noortele abi ja mis võivad hõlbustada nende edukat üleminekut täiskasvanuikka, kodanikuaktiivsusesse ja tööellu. Kasutades küll teistsugust terminoloogiat, osutatakse juba praeguses üleeuroopalises võtmepädevuste raamistikus paljudele käesolevates nõukogu järeldustes määratletud eluks vajalikele oskustele;

8.

kuigi noorte töötusest tulenevate probleemidega ja nendest tingitud sotsiaalse olukorra halvenemise ja poliitilise võõrandumise väljakutsetega tegelemisel on palju aspekte, võimaldab noortesektor tulemusliku noorsootöö kaudu noortel omandada eluks vajalikke oskusi, mis aitavad neil kasutada maksimaalselt ära oma potentsiaali ja toetavad neid täisväärtusliku ja produktiivse isikliku, sotsiaalse ja tööelu saavutamisel ja säilitamisel. Sellised eluks vajalikud oskused võivad samuti aidata vältida marginaliseerumist ning võidelda sellise propaganda, retoorika ja käitumise vastu, mis võivad olla seotud radikaliseerumisega ning viia vägivaldse ekstremismini;

9.

kuigi noorsootöö võib tähendada hulka erinevaid meetmeid, projekte, programme, tegevusi ja algatusi, mida pakuvad erinevad teenusepakkujad erinevates keskkondades, on üheks noorsootöö tegevuse ja suunitluse eripäraks noorte isiklik ja sotsiaalne areng;

10.

tõhus noorsootöö võib aidata noortel saavutada positiivseid tulemusi järgmiste tegevuste kaudu:

11.

eluks vajalikud oskused on positiivsed, jaatavad ning probleemide lahendamisele suunatud käitumismudelid, mida kasutatakse asjakohaselt ja vastutustundlikult igapäevaelus nii kodus, internetis, kogukonnas, hariduses/koolituses kui ka tööl. Need oskused on hariduse, koolituse, noorsootöö ning mitteformaalse ja informaalse õppe kaudu omandatud isiklikud ja sotsiaalsed oskused, mida inimesed saavad kasutada oma igapäevaelus sageli ette tulevate teemade, küsimuste ja probleemide käsitlemiseks;

12.

eluks vajalikud oskused on olulised kõikide noorte jaoks, kuid eriline tähendus ja tähtsus on neil riskirühma kuuluvate ja vähemate võimalustega noorte ning nende tööhõivevajaduste, sotsiaalse kaasatuse ja demokraatliku osalemise jaoks;

13.

noortele eluks vajalike oskuste omandamise ja arendamise edendamine ning selleks võimaluste loomine võiks olla noortepoliitika lahutamatu osa nii Euroopa kui liikmesriikide tasandil;

14.

II lisas esitatakse kokkuvõte eluks vajalikest oskustest ja osutatakse nende tunnustele; nimetatud kokkuvõte ei ole normatiivne ega ammendav, vaid kajastab neid eluks vajalikke oskusi, mida noorsootöö abil saaks kõige paremini edendada ja aidata noortel omandada (4);

15.

II lisas määratletud eluks vajalikud oskused arenevad pidevalt ning selle kindlaksmääramine, kuidas eluks vajalikke oskusi tähtsuse järjekorda seada, neid tutvustada ja edendada, jääb liikmesriikide ning Euroopa, riiklike ja kohalike sidusrühmade pädevusse;

16.

edendama noorsootöö panust noorte eluks vajalike oskuste arendamisse noortepoliitika raamistikes ja noorte toetamisele suunatud meetmetes;

17.

levitama ja edendama noorsootöö pakkujate seas õppevahendeid, meetodeid ja tavasid, eelkõige noorsootöötajate väljatöötatud vahendeid, mis võivad noori toetada eluks vajalike oskuste omandamisel;

18.

täiendavalt toetama noorsootöö pakkujatele hariduse ja koolituse andmist ja nende vastastikku õppimise tegevusi, et suurendada nende suutlikkust toetada noori eluks vajalike oskuste omandamisel;

19.

vajaduse korral tunnustama ja valideerima haridus- ja koolitusprogramme, mis suurendavad nii palgaliste kui ka vabatahtlike noorsootöötajate ja noortejuhtide suutlikkust kasutada tulemuslikult õppevahendeid, meetodeid ja tavasid, mis aitavad noortel eluks vajalikke oskusi kindlaks teha, omandada ja arendada, kasutades hindamise ja enesehindamise vahendeid ja meetodeid;

20.

edendama ja tugevdama noorte seas vabatahtlikku tegevust, mis võib aidata neil omandada eluks vajalikke oskusi ning toetada nende osalemist noorsootöö pakkujate kõrval noorsootöö projektides ja algatustes;

21.

edendama ja pakkuma noorsootöö pakkujatele vastastikuse hindamise ja vastastikuse õppe võimalusi, projekte ja algatusi, et jagada teadmisi, vahendeid ja kogemusi seoses noorte eluks vajalike oskuste edendamise ja arendamisega;

22.

kaaluma, milliseid noorte poolt noorsootöö kaudu omandatud eluks vajalikke oskusi saaks kindlaks teha ja dokumenteerida ning kuidas seda teha, et hõlbustada hindamist ja tõendamist mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimismehhanismide kaudu (5);

23.

kasutama maksimaalselt ära programmi „Erasmus+“ ja teisi ELi rahastamisprogramme, et toetada noorsootöö tegevust noorte eluks vajalike oskuste edendamisel ja arendamisel;

24.

tugevdama noorsootöö, noortepoliitika ja noortealase uurimistegevuse vahelist dialoogi ning koordineerimist kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil, hõlbustades seeläbi võrgustike moodustamist, koostööd, vastastikust õpet ja vahetusi, et edendada ja arendada eluks vajalikke oskusi noorte seas;

25.

määrama kindlaks olemasolevad ja innovatiivsed vahendid, meetodid ja tavad, mis soodustavad noorte eluks vajalikke oskusi erinevates noorsootöö keskkondades;

26.

edendama ja toetama selliseid valdkondadevahelisi partnerlusi ja algatusi, eelkõige noorsootöö pakkujate, haridus- ja koolitusasutuste, sotsiaal- ja tööhõiveteenuste ning sotsiaalpartnerite vahel, mis aitavad noortel omandada ja arendada eluks vajalikke oskusi;

27.

aitama kaasa teadmiste kogumisele eluks vajalike oskuste kohta, mida edendatakse ja arendatakse noorsootöö kaudu, ning toetama liikmesriike noorsootöötajate suutlikkuse suurendamise ja ametialase arengu edendamisel;

28.

edendama uue oskuste tegevuskava osana noorsootööd, mis täiendab ja toetab tegevuskava kõiki aspekte ja annab neile lisaväärtust;

29.

edendama ja toetama valdkondadevahelist lähenemisviisi noorte abistamisel selliste pädevuste omandamisel ja arendamisel, mis aitavad neil edukalt üle minna täiskasvanuikka, kodanikuaktiivsusesse ja tööellu;

30.

tagama, et käesolevad nõukogu järeldused annaksid panuse elukestva õppe võtmepädevusi käsitleva soovituse läbivaatamisse eesmärgiga soovitust tugevdada ja tagada selle kooskõla üleeuroopalise võtmepädevuste raamistiku eluks vajalike oskuste mõõtmega.

15.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 189/35

1)

selle teema poliitilist tausta, mis on esitatud käesolevate järelduste lisas;

2)

komisjoni teatise nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „ELi noorsoostrateegia: investeerimine ja mobiliseerimine. Uuendatud avatud koordineerimismeetod noortega seotud väljakutsete ja võimaluste tarvis“ (1) eesmärk oli kehtestada valdkondadevaheline lähenemisviis, et suurendada noorte mõjuvõimu Euroopas ning anda neile vahendeid ja võimalusi iseseisvuse saavutamiseks;

3)

nõukogu resolutsioon Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku (2010–2018) kohta (2) hõlmas seni kõige laiaulatuslikumat ja ambitsioonikamat ELi noortestrateegiat. Kõnealust raamistikku hõlmav periood langes kokku finants- ja majanduskriisiga, mis avaldas kõigile ELi kodanikele ja liikmesriikidele vähemal või suuremal määral negatiivset mõju ning mõjus ebasoodsalt ja ebaproportsionaalselt noortele ja eelkõige vähemate võimalustega noortele, tuues kaasa töötuse kõrge taseme ning suurendades sotsiaalse olukorra halvenemise ja poliitilise võõrandumise ning isegi vägivaldse radikaliseerumise ja ekstremismi ilmingute riski, mis omakorda esitas väljakutse demokraatlikele väärtustele ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele;

4)

nagu selgub Euroopa Komisjoni 2012. ja 2015. aasta noortearuannetest ning nõukogu ja komisjoni ühisaruandest Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku (2010–2018) rakendamise kohta, (3) on kõnealune raamistik andnud olulise ja väärtusliku panuse mitte üksnes noortevaldkonnas tehtavasse koostöösse, vaid ka noorte ellu, väljavaadetesse, heaollu, osalemisse ja kaasatusse kogu Euroopa Liidus;

5)

ELi noorte töökavades aastateks 2014–2015 (4) ja 2016–2018 (5) on tugevdatud ja tõhustatud Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku rakendamise vahendeid ja protsesse, viies need paremini kooskõlla strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidega ja käsitledes tekkivaid probleeme;

6)

Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku tegevuse ajakava aegub 2018. aasta lõpus ning strateegia „Euroopa 2020“, Euroopa Liidu kümneaastase tööhõive ja majanduskasvu strateegia, ja programmi „Erasmus+“ tegevuse ajakavad aeguvad 2020. aasta lõpus;

7)

ELi lepingu artiklis 2 (6) sätestatud Euroopa Liidu väärtuste edendamine ja kaitsmine ning noorte seas Euroopa identiteedi tunnetamise ja Euroopa projekti suhtes usalduse suurendamine noorte pädevuste arendamise ning nende poliitikas ja ühiskondlikus elus osalemise, vabatahtliku tegevuse ja õpiliikuvuse edendamise kaudu on jätkuvalt äärmiselt oluline Euroopa noortevaldkonnas tehtava tulevase koostöö kindlaksmääramisel;

8)

noorsootöö ning mitteformaalne ja informaalne õpe on noortevaldkonnas keskse tähtsusega ning aitavad arendada noorte pädevusi;

9)

Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uus raamistik 2018. aasta järgseks perioodiks, milles rõhutatakse valdkondadevahelist lähenemisviisi selge ELi tasandi lisaväärtusega ning mis hõlmab võimalikke ELi noorte töökavasid, tuleks välja töötada ja seda tuleks toetada, võttes samal ajal arvesse praegu kehtiva raamistiku hindamise tulemusi;

10)

tagama, et Euroopa noortevaldkonnas tulevikus tehtava koostöö raamistiku väljatöötamine põhineb tõenditel ja teadlikkusel ning laiaulatuslikel ja kaasavatel konsultatsioonidel kõigi asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas noorte, noorsootöö pakkujate, (7) (elukutseliste ja vabatahtlike) noorsootöötajate ja kõigil tasanditel poliitikakujundajatega, et saavutada konsensus ja pühendumus tulevase noortepoliitika sihtide ja eesmärkide suhtes;

11)

arvestama, et Euroopa noortevaldkonnas tulevikus tehtava koostöö raamistik on valdkondadevaheline, paindlik, reageeriv ja läbipaistev ning selles võetakse arvesse kiiresti muutuvat poliitilist, sotsiaalset, kultuurilist ja majanduslikku olukorda Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil;

12)

tagama, et Erasmus+ ning muud programmid ja vahendid annavad panuse selle raamistiku rakendamisse ning on asjakohasel juhul sellega kooskõlla viidud;

13)

asetama raamistikus kesksele kohale noorte eest vastutavate struktuuride pädevusse kuuluvad konkreetsed noortepoliitika küsimused, aga ka täiendavalt tõhustama arenguid ja algatusi seonduvates poliitikavaldkondades, et tagada valdkondadevaheline koostöö ja vastastikune toetus;

14)

hindama, läbi vaatama ja uuendama struktureeritud dialoogi ja selle eesmärke, et hõlbustada uuenduslikku, sisulist ja sihipärast konstruktiivset dialoogi mitte ainult noorteorganisatsioonidesse kuuluvate noortega, vaid ka mitmesuguse tausta, vähemate võimaluste ja mitteorganiseerunud noortega;

15)

täiendavalt kaaluma pädevusi (teadmised, oskused ja suhtumine) ja väärtusi, mida noortel on vaja täisväärtusliku isikliku, ühiskondliku ja tööelu säilitamiseks, ning eelkõige jõudma väiksemate võimalustega noorteni ja neid kaasama;

16)

võtma arvesse interneti, sotsiaalmeedia ja digiteerimise võimalikku rolli solidaarsuse, poliitikas osalemise ja kodanikuaktiivsuse edendamisel noorte hulgas ning võitluses poliitilise võõrandumise, populismi, propaganda ja radikaliseerumise vastu, mille tulemuseks võib olla vägivaldne ekstremism;

17)

hindama ning võimaluse korral veelgi tugevdama ja edasi arendama poliitikameetmeid, vahendeid ja meetodeid ning sellist täiendavat koostööd nagu ELi ja Euroopa Nõukogu vaheline partnerlus noortevaldkonnas, eesmärgiga jätkata ja edendada tõhusat Euroopa noortevaldkonnas tehtavat koostööd pärast 2018. aastat;

18)

kutsub üles tulevasi eesistujariike välja töötama uue Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö raamistiku eelnõu 2018. aasta järgseks perioodiks, võttes arvesse käesolevaid järeldusi ning komisjoni kavandatavat algatust ELi noorsoostrateegia kohta pärast 2018. aastat. Kõnealune eelnõu tuleks esitada nõukogule vastuvõtmiseks.

15.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 189/38

1.

TULETAB MEELDE nõukogu 24. novembri 2015. aasta järeldusi kultuuri kohta ELi välissuhetes, keskendudes eelkõige arengukoostööle, (1) milles muu hulgas kutsuti komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles esitama strateegilisema lähenemisviisi, mida kohaldada kultuurivaldkonna suhtes ELi välissuhetes;

2.

TUNNEB HEAMEELT, et komisjon ja kõrge esindaja vastasid sellele üleskutsele ühisteatise „Rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia“ (2) avaldamisega 8. juunil 2016;

3.

TULETAB MEELDE nõukogu 17. oktoobri 2016. aasta järeldusi ELi üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia kohta, (3) milles kiideti heaks üldise strateegia rakendamise prioriteetsed valdkonnad ning tõsteti esile kultuuridiplomaatia rolli;

4.

TUNNEB HEAMEELT selle üle, et üldises strateegias (4) tunnistatakse kultuuri rolli ELi välis- ja julgeolekupoliitikas üldiselt ja eriti sellistes valdkondades nagu terrorismivastane võitlus, ühiskonna vastupanuvõime ja konfliktide lahendamine;

5.

TUNNISTAB seega, et kultuur moodustab osa liidu rahvusvaheliste suhete suhtes kohaldatavast strateegilisest valdkondadevahelisest lähenemisviisist;

6.

VÕTTES NÕUETEKOHASELT ARVESSE Euroopa Liidu ja liikmesriikide vastavaid pädevusvaldkondi, samuti subsidiaarsuse põhimõtet, RÕHUTAB, et rahvusvaheliste kultuurisuhete suhtes kohaldatav strateegiline lähenemisviis peaks hõlmama kõiki asjaomaseid poliitikavaldkondi ning selles tuleks arvesse võtta 8. juuni 2016. aasta ühisteatist. Samuti peaks see olema kooskõlas 2005. aastal vastu võetud UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooniga ning ÜRO kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030. Täpsemalt peaks selline lähenemisviis:

7.

eeldades, et kultuur on ELi rahvusvahelistes suhete oluline osa, SOOVITAB eesistujariigi sõprade rühmal asuda tegutsema valdkondadevahelise platvormina, et töötada välja rahvusvahelisi kultuurisuhteid puudutav integreeritud, terviklik ja järkjärguline ELi strateegiline lähenemisviis, milles uuritakse sünergiat kõikides asjaomastes poliitikavaldkondades, järgides täielikult subsidiaarsuse põhimõtet. Nimetatud rühm peaks seejuures kindlaks tegema sellise lähenemisviisi ühised strateegilised põhimõtted, eesmärgid ja prioriteedid, et lisada need tegevuskavasse, määrates kindlaks, millistel puhkudel oleks asjakohane võtta ühismeetmeid ELi tasandil;

8.

edendama koostööd asjaomaste ministeeriumidega, eelkõige kultuuri- ja välisministeeriumidega, kohalike ja piirkondlike ametiasutustega ning sidusrühmadega;

9.

toetama eesistujariigi sõprade rühma, pakkudes tehnilist oskusteavet, näiteks kultuuridiplomaatia platvormi (6) kaudu;

10.

seadma ELi poliitikas ja programmides esikohale rahvusvaheliste kultuurisuhete valdkonna algatused ning kaaluma nende nähtavaks muutmist ühe ühtse juurdepääsuportaali kaudu,

11.

koguma ja vahetama kolmandate riikide kultuurialgatusi puudutavaid parimaid tavasid, sealhulgas kultuuridiplomaatia platvormi kaudu;

12.

kaaluma kolmandate riikide katseprojekte, et katsetada koostöö tegemise viise, sealhulgas ühismeetmeid ja loovaid valdkondadevahelisi partnerlusi, kaasates kohalikke kultuurivaldkonnas tegutsevaid isikuid, kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi, asjaomaseid valitsusväliseid organisatsioone, riiklikke kultuuriinstituute, Euroopa Liidu riiklike kultuuriinstituutide võrgustiku (7) klastreid ja ELi delegatsioone.

15.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 189/40

1)

sport kujutab endast kõige laiaulatuslikumat sotsiaalset ja vabatahtlikku tegevust Euroopas. Paljud inimesed tunnevad spordi vastu huvi ning sellel on tähtis roll eri taustaga inimeste lähendamisel;

2)

Euroopa ühiskonnal ei ole lihtne olla jätkuvalt sidus ja kaasav. Ühiskonnas osalemine vabatahtliku spordialase tegevuse kaudu võib soodustada sotsiaalset integratsiooni ja edendab kodanikuaktiivsust ning seda saab kasutada sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks (1);

3)

vabatahtlik spordialane tegevus võib tekitada ühiskonna haavatavates liikmetes tugevama ühiskonda kuulumise tunde. See võib aidata edendada kodanikuaktiivsust. Nõukogu järeldustes tunnistatakse Euroopa ühiskonna mitmekesisust ning järelduste eesmärk on tegeleda marginaliseerumisohus olevate rühmadega, eelkõige rändajate ja pagulaste, (2) eakate, puudega inimeste ja haavatavate noortega (3);

4)

vaatamata sellele, et majandus- ja finantskriisist taastumine on toimunud aeglaselt, on paljud ELi liikmesriigid jätkanud võitlemist vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu (4). Sotsiaalne kaasatus nõuab kõigi ühiskonnarühmade võrdset kohtlemist ning keskendub eelkõige osalemisele;

5)

konfliktid, kriisid ja ebastabiilne olukord kolmandates riikides on suurendanud alates 2010. aastast enneolematult rändajate ja pagulaste arvu (5) ELis ning tekitanud Euroopas rände- ja pagulaskriisi, kus ELi liikmesriikidel on keerukas sissevooluga toime tulla;

6)

ELi 2017. aasta seadusandlikke prioriteete kehtestava nõukogu, komisjoni ja Euroopa Parlamendi ühisavalduse eesmärk on kõige pakilisemate ELi ees seisvate probleemide käsitlemine. Ühisavalduses nähakse ette kuus konkreetset valdkonda, mida tuleks käsitada esmatähtsana. ELi sotsiaalse mõõtme käsitlemine ning ELi rändepoliitika reformimine ja arendamine on nimetatud kuue prioriteetse valdkonna hulgas (6);

7)

vabatahtlik spordialane tegevus võib haarata inimesi nii rahvusvahelisel, riigi, piirkonna kui ka kohalikul tasandil, edendada kodanikuaktiivsust ning samuti olla võimas sotsiaalne vahend paljudes valdkondades. Seda saab kasutada selleks, et aidata integreerida üha suurenevat sisserändekogukonda, võidelda sotsiaalse tõrjutuse vastu või suurendada põlvkondadevahelist solidaarsust ning soodustada soolist võrdõiguslikkust. See on lahutamatult seotud sotsiaalse ühtekuuluvuse ja kaasavate kogukondade loomisega. Siin on võtmeroll kohalikel omavalitsustel, kes kasutavad koostöös spordiklubide, -ühingute ja muude üksustega sporti töömeetodina;

8)

Euroopa ühiskonnas, majanduses, kultuuris ja elus moodustavad olulise ja üha suurema osa eakad. Mitmed tegurid nagu väike sissetulek, kehv tervis, vanadus ja/või sooline diskrimineerimine, füüsiliste või vaimsete võimete vähenemine, töötus, eraldatus, väärkohtlemine ja piiratud juurdepääs teenustele võivad suurendada vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohtu (7) osale sellesse rühma kuuluvatest inimestest. Spordialane vabatahtlik tegevus saab tuua nad eraldatusest välja ning panna jagama oma kogemusi, soodustades sellega põlvkondadevahelist dialoogi;

9)

vabatahtlik spordialane tegevus annab mitmesuguseid oskusi ja pädevust noortele ning ühtlasi loob neile võimalused mitteformaalseks ja informaalseks õppeks, mille kaudu kujunevad spordis omandatud väärtushinnangud hiljem positiivseks sotsiaalseks hoiakuks (8). Vabatahtlik spordialane tegevus võib toimida ka turvavõrguna hariduseta või tööta ja ühiskonnaelust kõrvale jäänud noorte jaoks (9);

10)

võrdsete võimaluste tagamine puudega inimeste jaoks võimaldab neil osaleda vabatahtlikus spordialases tegevuses teistega võrdsetel alustel (10). Kõigil puudega inimestel peaks olema õigus omada täielikku juurdepääsu sportimisele, sealhulgas vabatahtlikule spordialasele tegevusele (11);

11)

2014. aasta Eurobaromeetri andmetel väidab 7 % ELi kodanikest end tegelevat sportimist propageeriva vabatahtliku tööga (12). Uuring näitab, et kolmandik vastanutest tegeleb vabatahtliku tööga rohkem kui kuus tundi kuus ja 8 % vastanutest 21 tundi või rohkem;

12)

vabatahtlikul tegevusel on tähtis roll inimeste kogukonda kaasamisel, tugevdades aktiivsete kodanike rolli, suurendades tööalast konkurentsivõimet ning edendades väärtusi ja kultuuridevahelist dialoogi. Vabatahtlik spordialane tegevus võib toimuda eri vormides ning seda on võimalik teha juhuti (näiteks kohalike, piirkondlike, üleriigiliste ja rahvusvaheliste spordiürituste ettevalmistamine ja korraldamine) või korrapärase igapäevategevusena (näiteks osalemine mitmesuguste valdkondlike spordiorganisatsioonide või -ühingute töös) (13);

13)

endiselt puudub teaduslik tugimaterjal sotsiaalset kaasatust ja vabatahtlikku spordialast tegevust käsitleva poliitikakujunduse toetamiseks. Tänaseni ei ole läbi viidud süstemaatilist, riikideülest uuringut, milles keskendutaks sotsiaalset kaasatust ja vabatahtlikku spordialast tegevust edendavate spordiühingute, -alaliitude, -klubide ja muude üksuste poliitilisele olukorrale, majanduslikule ja sotsiaalsele mõjule ning struktuurile (14)  (15);

14)

Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärk on anda rohkematele noortele võimalusi mitmesugustes solidaarsusprogrammides osalemiseks vabatahtliku tegevuse, töötamise, praktika või õpipoisiõppe kaudu, et aidata lahendada keerulisi olukordi kogu Euroopas. See võib aidata neil arendada oskusi, mida nad vajavad nii tööturul kui ka kodanikuaktiivsuse saavutamiseks. See omakorda võib aidata edendada sotsiaalset kaasatust ja Euroopa väärtusi (16).

15)

uurima ja tunnustama vabatahtlikku spordialast tegevust sotsiaalse kaasamise platvormina. Seda on võimalik teha selliste kohalike ja piirkondlike ametiasutuste toetamise ja julgustamise kaudu, kes kasutavad koostöös spordiklubide ja -organisatsioonide, sealhulgas valitsusväliste organisatsioonidega, sporti töömeetodina, et tagada juurdepääs inimestele, kes on sotsiaalselt tõrjutud. See aitaks edendada ja arendada uuenduslikke viise, kuidas vabatahtliku spordialase tegevuse edendamise kaudu soodustada vähemuste ja haavatavate rühmade, sealhulgas ühiskonnaelust eraldunud eakate, haavatavate noorte, puudega inimeste ja pagulaste sotsiaalset kaasatust, andes nimetatud vähemustele uusi oskusi ja arendades nendes suhtumist sporti kui elustiili;

16)

edendama vabatahtlikku spordialast tegevust kõigi ühiskonnasfääride inimeste, sealhulgas rändajate, eakate, puudega inimeste ja haavatavate noorte seas;

17)

arendama ja edendama vabatahtlikku spordialast tegevust kui väärtuslikku hariduskontseptsiooni, mis tuleks lisada eri taseme informaalsesse ja mitteformaalsesse õppesse, hõlmates noorsoo- ja spordiorganisatsioone ning muid kodanikuühiskonna sidusrühmi ja tugevdades koostööd nende vahel. See võiks hõlmata koostöös spordiorganisatsioonidega koostatud haridusprogramme, milles tuuakse esile füüsilise ja vaimse heaolu eelised, samuti spordivaldkonna vabatahtlike tähtsus;

18)

edendama vabatahtlikku tööd suurte spordiürituste korraldamise raames koostöös spordiühendustega. Suured spordiüritused annavad suurepärase võimaluse luua sobivad tingimused vabatahtlike väljaõpetamiseks ning aidata neil ammutada vajalikku kogemust;

19)

toetama vabatahtliku spordialase tegevusega seotud heade tavade ja teadmiste vahetamist kõigi ELi liikmesriikide vahel vabatahtliku spordialase tegevuse panuse ja mõju kohta sotsiaalsele kaasatusele;

20)

kaaluma selliste riikidevaheliste algatuste (nt heade tavade vahetamine, õpingud, võrgustikud, projektid) toetamist, mis keskenduvad sotsiaalset kaasatust käsitlevate riiklike ja rahvusvaheliste meetmete rakendamisele ELi rahastamisprogrammide, eelkõige Erasmus+ ja Euroopa Sotsiaalfondi raames, pöörates peatähelepanu vabatahtlikule spordialasele tegevusele;

21)

kasutama Euroopa spordinädalat algatusena vabatahtliku spordialase tegevuse edendamiseks ning kaasama üksikisikuid ühiskonna kõikidest rühmadest. See võib aidata jõuda kõigi ühiskonnarühmadeni tänu tegevuse korraldamisele mahajäänud piirkondades ning meelitada nendes piirkondades vabatahtlikke spordialasesse tegevusse;

22)

edendama vabatahtliku spordialase tegevuse kaudu saadud mitteformaalse ja informaalse õppe tunnustamist ja valideerimist, eelkõige Euroopa vahendite ja suuniste (17) kasutamise abil, mis võib hõlbustada omandatud õpitulemuste valideerimist, suurendada nende võrreldavust ja läbipaistvust ning parandada nende tunnustamist. Eesmärk on vaadelda, mil moel saaks tugevdada vabatahtlike staatust, et tagada omandatud oskuste tunnustamise;

23)

edendama struktuuri- ja investeerimisfonde ja Ühtekuuluvusfondi spordiklubide infrastruktuuri- ja muude programmide jaoks, et parandada valitsevaid sotsiaalseid tingimusi, eelkõige piirkondades, kuhu on koondunud palju marginaliseerumisohus rühmi;

24)

edendama Euroopa solidaarsuskorpuse kontseptsiooni spordiorganisatsioonide seas ning julgustama neid selles algatuses osalema, et spordi valdkonnas aktiivsetel noortel oleks kõnealusele programmile parem juurdepääs;

25)

rändajate ja pagulaste, eakate, puudega inimeste ja haavatavate noorte erinevatesse vabatahtlikesse rollidesse kaasamise soodustamist rohujuure tasandi spordialases tegevuses väikeste ja suurte spordiürituste korraldamise kaudu ning rohujuure tasandi spordis vabatahtliku tegevusega alustamise kättesaadavamaks tegemist, et kõnealuste isikute mõjuvõimu suurendada;

26)

koostöö arendamist spordi-, noorsoo-organisatsioonide ja muude valitsusväliste organisatsioonidega selles, kuidas vabatahtlikke esile tõsta, kaasata ja hoida, et tagada spordis maksimaalselt vabatahtliku tegevuse võimalusi, näiteks suurte spordiürituste korraldamise raames;

27)

õppimis- ja koolitusvõimaluste loomist, et parandada spordiorganisatsioonide vabatahtlike töötajate, sealhulgas rändajate ja pagulaste, eakate, puudega inimeste, haavatavate noorte ja muude vähemuste oskusi, pöörates samal ajal tähelepanu erinevate vabatahtlike rühmade värbamise ja juhtimise eest vastutavate isikute suutlikkuse suurendamisele;

28)

võrdsete võimaluste edendamist spordiklubides, sealhulgas marginaliseerumisohus isikute võrdset kohtlemist seoses klubide liikmesusega ja neis vabatahtlikuna osalemisega;

29)

eakate spordiklubidesse kaasamise ja eakate vabatahtlike kaasamise edendamist, kasutades nende väärtuslikku elukogemust kõigi tasandite spordistruktuurides.

15.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 189/45

15.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 189/46

a)

taotleja geoloogilised teadmised kõnealuse geograafilise piirkonna kohta ja kuidas litsentsisaajad kavatsevad teostada tõhusat uurimist nafta saamiseks;

b)

taotleja asjaomane tehniline pädevus ja see, kas kõnealust pädevust aktiivselt kasutades saab asjaomases geograafilises piirkonnas soodustada nafta kulutõhusat uurimist ja tootmist;

c)

taotleja Norra mandrilava tsoonis saadud eelnev kogemus või muudes piirkondades saadud samaväärne asjaomane kogemus;

d)

taotlejal on rahuldav finantssuutlikkus nafta uurimiseks ja tootmise korraldamiseks kõnealuses geograafilises piirkonnas;

e)

sellise taotleja puhul, kellel on või on olnud tootmislitsents, võib ministeerium võtta arvesse tõhususe vähesust ja puudusi aruandekohustuse täitmisel;

f)

tootmislitsentsid antakse peamiselt ühisettevõtjale, kus vähemalt üks osaline on operaatorina puurinud vähemalt ühe puuraugu Norra mandrilava tsoonis või tal on samaväärne väljaspool Norra mandrilava tsooni saadud kogemus;

g)

tootmislitsents antakse eelkõige rühmale, mille moodustavad vähemalt kaks osalejat, kellest vähemalt ühel on punktis f nimetatud kogemus;

h)

Barentsi mere tootmislitsentside eest vastutav operaator peab olema operaatorina puurinud vähemalt ühe puuraugu Norra mandrilava tsoonis või tal peab olema samaväärne väljaspool Norra mandrilava tsooni saadud kogemus;

i)

süvamere tootmislitsentside puhul peavad nii vastutav operaator kui ka vähemalt üks teine osaline olema operaatorina puurinud vähemalt ühe puuraugu Norra mandrilava tsoonis või neil peab olema samaväärne väljaspool Norra mandrilava tsooni saadud kogemus. Üks tootmislitsentsi osaline peab olema operaatorina puurinud süvameres;

j)

tootmislitsentside puhul, kus puuraukude puurimine uuringute eesmärgil eeldab kõrget rõhku ja/või kõrgeid temperatuure, peavad vastutav operaator ja vähemalt üks teine osaline olema operaatorina puurinud vähemalt ühe puuraugu Norra mandrilava tsoonis või neil peab olema samaväärne väljaspool Norra mandrilava tsooni saadud kogemus. Tootmislitsentsi üks osaline peab olema operaatorina puurinud puuraugu, millega kaasneb kõrge rõhk ja/või kõrged temperatuurid.

Ministry of Petroleum and Energy

Box 8148 Dep.

NO-0033 Oslo

NORWAY

The Norwegian Petroleum Directorate

Box 600

4003 Stavanger

NORWAY

15.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 189/48

1)

kaebus on vastuvõetamatu ja lükatakse tagasi,

2)

kaebuse esitaja kannab menetluskulud.

15.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 189/49

1.

on tuvastanud, et Norra Kuningriik on jätnud täitmata EFTA riikide vahelise järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitleva lepingu artiklist 33 tulenevad kohustused, jättes määratud tähtajaks võtmata meetmed, mis on vajalikud, et täita EFTA kohtu 2. detsembri 2013. aasta otsust kohtuasjas E-13/13 EFTA järelevalveamet vs. Norra;

2.

kohustab Norra Kuningriiki kandma menetluskulud.

15.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 189/50

1.

6. juunil 2017 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja BNP Paribas Personal Finance SA („BNPP PF“, Prantsusmaa), mis on ettevõtjale BNP Paribas S.A. täielikult kuuluv tütarettevõtja, omandab täieliku kontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Commerz Finanz GmbH („CFG“, Saksamaa) üle, mida kontrollivad praegu ühiselt BNPP PF ja Commerzbank AG („Commerzbank“, Saksamaa), varade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—   CFG: tarbijakrediidile spetsialiseerunud pank, mida kontrollivad praegu ühiselt BNPP PF ja Commerzbank, kes tegutsevad peamiselt eraisikutele antavate laenude valdkonnas Saksamaal. Kavandatava tehingu osana jagatakse ettevõte ettevõtjate BNPP PF ja Commerzbank vahel ning jagunemise tulemusel luuakse kaks eraldiseisvat ja sõltumatut äriüksust, kelle tegevuseks on finantstoodete müük ja pangandus. Finantstoodete müük jääb ettevõttesse CFG (koos ettevõtjaga BNPP PF, kes on ainuaktsionär) ning see hõlmab kõiki tegevusi, mis on seotud CFG toodete turustamisega otse tarbijatele või jaemüüja müügikohtades (internetis ja mujal);

—   BNPP PF: finantsteenuseid osutav ettevõte, mis kuulub täielikult ettevõtjale BNP Paribas SA, kes tegutseb peamiselt tarbijakrediidi valdkonnas. BNP Paribas SA on üleilmne pangandusgrupp, kes tegutseb kõikides peamistes pangandusvaldkondades: jaepangandus, varahaldus ja sellega seotud teenused ning korporatiiv- ja investeerimispangandus.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleb märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda kõnealuses teatises sätestatud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301) või elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) teel või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber M.8467 – BNP Paribas / Commerz Finanz:

15.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 189/51

1.

2. juunil 2017 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja Bain Capital Investors, L.L.C. („Bain Capital“, USA) hallatavad fondid ja oma täisosaniku Cinven Capital Management (VI) General Partner Limited („Cinven“, Ühendkuningriik) kaudu tegutseva ettevõtja Cinven Capital Management (VI) Limited Partnership Incorporated hallatavad fondid omandavad ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Stada Arzneimittel Aktiengesellschaft („Stada“, Saksamaa) üle aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—   Bain Capital: investeerimine börsivälistesse ettevõtetesse eri tööstusharudes, sealhulgas infotehnoloogia, tervishoid, jae- ja tarbekaubad, side, rahandus ning tööstus/tootmine;

—   Cinven: investeerimine börsivälistesse ettevõtetesse peamiselt kuues sektoris: äri-, tarbija- ja finantsteenused, tervishoid, tööstus ning tehnoloogia, meedia ja telekommunikatsioon;

—   Stada: tegutseb bioteaduste valdkonna toodete (nt ravimid, eelkõige patentimata ravimite toimeained), toidulisandite, kosmeetikatoodete ning laia sortimendi tervishoiutoodete arendustegevuse, tootmise, registreerimise, müügi, kaubastamise, tarnimise ja müügiedendusega seotud valdkonnas.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda kõnealuses teatises sätestatud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301) või elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) teel või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber M.8483 – Bain Capital / Cinven / Stada Arzneimittel):

15.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 189/52

1.

7. juunil 2017 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava ja artikli 4 lõike 5 kohaselt tehtud ettepanekule järgnenud teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja E.I. du Pont de Nemours and Company („DuPont“, Ameerika Ühendriigid) omandab ainukontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtjale FMC Corporation („FMC“, Ameerika Ühendriigid) kuuluva ning toidu tekstuurainete ja farmatseutiliste abiainete tootmisest koosneva tervisetoodete ja toiduainete äri (v.a FMCle kuuluva Omega-3 äri) üle.

Kõnealune kavandatav koondumine on osa ettevõtjate DuPont ja FMC varade ostu ja müügilepingust, mis sõlmiti 31. märtsil 2017 ja milles on sätestatud, et FMC omandab teatud DuPonti äritegevused, mille ettevõtjad DuPont ja The Dow Chemical Company („Dow“) Euroopa ühinemiste kontrollimise menetluse osana loovutamiskohustustena sõlmisid, kui ettevõtjad Dow ja DuPont ühinemist kavandasid (juhtum M.7932).

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber M.8440 – DuPont / FMC (Health and Nutrition business):

15.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 189/53

1.

6. juunil 2017 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja EDF Energy Services Limited („EDFES“, Prantsusmaa) omandab ainukontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja ESSCI Limited („ESSCI“, Ühendkuningriik) üle aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleb märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda kõnealuses teatises sätestatud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber M.8504 – EDF Energy Services / ESSCI):

15.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 189/54