ISSN 1977-0898

Euroopa Liidu

Teataja

C 38
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

60. Aastakäik
6. veebruar 2017

Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

 

Euroopa Liidu Kohus

2017/C 38/01

Euroopa Liidu Kohtu viimased väljaanded Euroopa Liidu Teatajas

1

 

V   Teated

 

KOHTUMENETLUSED

 

Euroopa Kohus

2017/C 38/02

Kohtuasi C-127/15: Euroopa Kohtu (kolmas koda) 8. detsembri 2016. aasta otsus (Oberster Gerichtshof’i eelotsusetaotlus – Austria) – Verein für Konsumenteninformation versus INKO, Inkasso GmbH (Eelotsusetaotlus — Direktiiv 2008/48/EÜ — Tarbijakaitse — Tarbijakrediit — Artikli 2 lõike 2 punkt j — Võla osamaksete kaupa tagasimaksmise lepingud — Võla tasuta ajatamine — Artikli 3 punkt f — Krediidivahendajad — Krediidiandja nimel tegutsevad inkassofirmad)

2

2017/C 38/03

Kohtuasi C-208/15: Euroopa Kohtu (viies koda) 8. detsembri 2016. aasta otsus (Kúria eelotsusetaotlus – Ungari) – Stock ’94 Szolgáltató Zrt. versus Nemzeti Adó- és Vámhivatal Dél-dunántúli Regionális Adó Főigazgatósága (Eelotsusetaotlus — Käibemaks — Direktiiv 2006/112/EÜ — Integreeritud koostöö — Rahastamine ja põllumajandustootmises vajaliku käibevara tarnimine — Üks mitmest osast koosnev teenus — Eraldiseisvad ja sõltumatud teenused — Kõrvalteenus ja põhiteenus)

3

2017/C 38/04

Kohtuasi C-453/15: Euroopa Kohtu (teine koda) 8. detsembri 2016. aasta otsus (Bundesgerichtshofi eelotsusetaotlus – Saksamaa) – kriminaalasi A, B süüdistuses (Eelotsusetaotlus — Maksustamine — Käibemaks — Direktiiv 2006/112/EÜ — Artikkel 56 — Teenuste osutamise koht — Mõiste muud sarnased õigused — Kasvuhoonegaaside saastekvootide üleandmine)

3

2017/C 38/05

Liidetud kohtuasjad C-532/15 ja C-538/15: Euroopa Kohtu (esimene koda) 8. detsembri 2016. aasta otsus (Audiencia Provincial de Zaragoza ja Juzgado de Primera Instancia de Olot’i eelotsusetaotlused – Hispaania) – Eurosaneamientos SL, Entidad Urbanística Conservación Parque Tecnológico de reciclado López Soriano ja UTE PTR Acciona Infraestructuras SA versus ArcelorMittal Zaragoza, SA (C-532/15) ning Francesc de Bolós Pi versus Urbaser SA (C-538/15) (Eelotsusetaotlus — Procurador’ide teenused — Tasumäärad — Kohtud — Erandi tegemise võimatus)

4

2017/C 38/06

Kohtuasi C-553/15: Euroopa Kohtu (neljas koda) 8. detsembri 2016. aasta otsus (Consiglio di Stato eelotsusetaotlus – Itaalia) – Undis Servizi Srl versus Comune di Sulmona (Eelotsusetaotlus — Teenuste riigihanked — Lepingu sõlmimine ilma hankemenetlust korraldamata — Sisetehing — Tingimused — Analoogne kontroll — Peamine tegevus — Mitme kohaliku omavalitsusüksuse osalusega äriühing, kellega sõlmiti leping — Tegutsemine ka selliste kohalike omavalitsusüksuste huvides, kellel ei ole äriühingus osalust — Tegevus, millega tegelemise kohustuse on pannud haldusasutus, kellel ei ole osalust)

5

2017/C 38/07

Kohtuasi C-600/15: Euroopa Kohtu (kuues koda) 8. detsembri 2016. aasta otsus (Hoge Raad der Nederlandeni eelotsusetaotlus – Madalmaad) – Staatssecretaris van Financiën versus Lemnis Lighting BV (Eelotsusetaotlus — Määrus (EMÜ) nr 2658/87 — Tolliliit ja ühine tollitariifistik — Tariifne klassifitseerimine — Kombineeritud nomenklatuur — Rubriigid 8539, 8541, 8543, 8548 ja 9405 — Valgusdioodlambid (LED))

5

2017/C 38/08

Kohtuasi C-686/15: Euroopa Kohtu (kuues koda) 7. detsembri 2016. aasta otsus (Općinski sud u Velikoj Gorici eelotsusetaotlus – Horvaatia) – Vodoopskrba i odvodnja d.o.o. versus Željka Klafurić (Eelotsusetaotlus — Keskkond — Direktiiv 2000/60/EÜ — Euroopa Liidu veepoliitika alane tegevusraamistik — Veevarustusteenuste kulude katmine — Tarbija võlgnetava summa arvutamine — Tegeliku tarbimisega seotud muutuv osa ja tarbimisest sõltumatu fikseeritud osa summast)

6

2017/C 38/09

Kohtuasi C-535/16: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunalul Specializat Mureș (Rumeenia) 21. oktoobril 2016 – Michael Tibor Bachman versus FAER IFN SA

7

2017/C 38/10

Kohtuasi C-550/16: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Rechtbank Den Haag, Amsterdami kohtumaja (Madalmaad) 31. oktoobril 2016 – A, S versus Staatssecretaris van Veiligheid en Justitie

7

2017/C 38/11

Kohtuasi C-556/16: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Finanzgerichts Hamburg (Saksamaa) 3. novembril 2016 – Lutz GmbH versus Hauptzollamt Hannover

8

2017/C 38/12

Kohtuasi C-571/16: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Administrativen sad Varna (Bulgaaria) 14. novembril 2016 – Nikolay Kantarev versus Balgarska narodna banka

9

2017/C 38/13

Kohtuasi C-583/16: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour d’appel de Versailles (Prantsusmaa) 17. novembril 2016 – Green Yellow Canet en Roussillon SNC versus Enedis, SA

10

2017/C 38/14

Kohtuasi C-584/16: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour d’appel de Versailles (Prantsusmaa) 17. novembril 2016 – Green Yellow Hyères Sup SNC versus Enedis, SA

11

2017/C 38/15

Kohtuasi C-589/16: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landesverwaltungsgericht Oberösterreich (Austria) 21. novembril 2016 – Mario Alexander Filippi jt

11

2017/C 38/16

Kohtuasi C-592/16: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour d’appel de Mons (Belgia) 23. novembril 2016 – Cabinet d’Orthopédie Stainier SPRL versus Belgia riik

12

2017/C 38/17

Kohtuasi C-612/16: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud First-tier Tribunal (Tax Chamber) (Ühendkuningriik) 28. novembril 2016 – C & J Clark International Ltd versus Commissioners for Her Majesty’s Revenue & Customs

13

2017/C 38/18

Kohtuasi C-618/16: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Upper Tribunal (Ühendkuningriik) 29. novembril 2016 – Rafal Prefeta versus Secretary of State for Work and Pensions

14

2017/C 38/19

Kohtuasi C-619/16: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberverwaltungsgericht Berlin-Brandenburg (Saksamaa) 29. novembril 2016 – Sebastian W. Kreuziger versus Land Berlin

15

2017/C 38/20

Kohtuasi C-620/16: 29. novembril 2016 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Saksamaa Liitvabariik

15

2017/C 38/21

Kohtuasi C-622/16 P: Scuola Elementare Maria Montessori Srl-i 25. novembril 2016 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 15. septembri 2016. aasta otsuse peale kohtuasjas T-220/13: Scuola Elementare Maria Montessori versus komisjon

16

2017/C 38/22

Kohtuasi C-623/16 P: Euroopa Komisjoni 25. novembril 2016 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 15. septembri 2016. aasta otsuse peale kohtuasjas T-220/13: Scuola Elementare Maria Montessori versus komisjon

17

2017/C 38/23

Kohtuasi C-624/16 P: Euroopa Komisjoni 25. novembril 2016 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 15. septembri 2016. aasta otsuse peale kohtuasjas T-219/13: Ferracci versus komisjon

17

2017/C 38/24

Kohtuasi C-638/16: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Conseil du Contentieux des Étrangers (Belgia) 12. detsembril 2016 – X, X versus État belge (Belgia riik)

18

2017/C 38/25

Kohtuasi C-640/16 P: Greenpeace Energy eG 9. detsembril 2016 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 26. septembri 2016. aasta otsuse peale kohtuasjas T-382/15: Greenpeace Energy eG versus Euroopa Komisjon

19

2017/C 38/26

Kohtuasi C-659/16: 20. detsembril 2016 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Euroopa Liidu Nõukogu

20

 

Üldkohus

2017/C 38/27

Kohtuasi T-199/04 RENV: Üldkohtu 15. detsembri 2016. aasta otsus – Gul Ahmed Textile Mills versus nõukogu (Dumping — Pakistanist pärit puuvillase voodipesu import — Põhjendatud huvi — Uurimise algatamine — Arvestuslik normaalväärtus — Ilmne hindamisviga — Kaitseõigused — Põhjendamiskohustus — Õigus anda kohtuistungil ütlusi — Normaalväärtuse ja ekspordihinna vaheline võrdlus — Imporditollimaksude vähendamine — Kohandamine — Kahju — Põhjuslik seos — WTO õigus)

21

2017/C 38/28

Kohtuasi T-169/08 RENV: Üldkohtu 15. detsembri 2016. aasta otsus – DEI versus komisjon (Konkurents — Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine — Kreeka pruunsöe tarnimise turg ja elektrienergia hulgimüügiturg — EÜ artikli 86 lõike 1 koostoimes EÜ artikliga 82 rikkumise tuvastamise otsus — Riigi osalusega äriühingule riiklike pruunsöemaardlate kaevandamisõiguse andmine või säilitamine — Asjaomaste turgude määratlemine — Võimaluste ebavõrdsus — Põhjendamiskohustus — Õiguskindlus — Võimu kuritarvitamine — Proportsionaalsus)

21

2017/C 38/29

Kohtuasi T-421/09: Üldkohtu 15. detsembri 2016. aasta otsus – DEI versus komisjon (Konkurents — Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine — Kreeka pruunsöe tarnimise turg ja elektrienergia hulgimüügi turg — Otsus, millega kehtestatakse konkreetsed meetmed leevendamaks konkurentsivastast mõju, mis tuleneb EÜ artikli 86 lõike 1 koosmõjus EÜ artikliga 82 rikkumisest — EÜ artikli 86 lõige 3 — Põhjendamiskohustus — Proportsionaalsus — Lepinguvabadus)

22

2017/C 38/30

Kohtuasi T-112/13: Üldkohtu 15. detsembri 2016. aasta otsus – Mondelez UK Holdings & Services versus EUIPO – Société des produits Nestlé (šokolaaditahvli kuju) (Euroopa Liidu kaubamärk — Kehtetuks tunnistamise menetlus — Ruumiline kaubamärk — Šokolaaditahvli kuju — Absoluutne keeldumispõhjus — Eristusvõime puudumine — Kasutamise käigus omandatud eristusvõime — Määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt b ja lõige 3 — Määruse nr 207/2009 artikli 52 lõiked 1 ja 2)

23

2017/C 38/31

Kohtuasi T-177/13: Üldkohtu 15. detsembri 2016. aasta otsus – TestBioTech jt versus komisjon (Keskkond — Geneetiliselt muundatud tooted — Geneetiliselt muundatud sojauba MON 87701 x MON 89788 — Toote turule lubamise otsuse sisemise läbivaatamise nõude rahuldamata jätmine põhjendamatuse tõttu — Põhjendamiskohustus — Ilmne hindamisviga)

24

2017/C 38/32

Kohtuasi T-466/14: Üldkohtu 15. detsembri 2016. aasta otsus – Hispaania versus komisjon (Tolliliit — El Salvadori päritolu tuunist valmistatud toodete import — Imporditollimaksu tollivormistusjärgne sissenõudmine — Imporditollimaksu sissenõudmata jätmise taotlus — Määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 220 lõike 2 punkt b ja artikkel 236 — Õigus heale haldusele määruse (EMÜ) nr 2454/92 artikli 872a raames — Pädeva asutuse eksimus, mida ei olnud võimalik avastada)

24

2017/C 38/33

Kohtuasi T-548/14: Üldkohtu 15. detsembri 2016. aasta otsus – Hispaania versus komisjon (Tolliliit — Ecuadori päritolu tuunist valmistatud toodete import — Imporditollimaksu tollivormistusjärgne sissenõudmine — Imporditollimaksu sissenõudmata jätmise taotlus — Määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 220 lõike 2 punkt b ja artikkel 236 — Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teatis importijatele — Heausksus — Tollimaksu vähendamise taotlus — Määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikkel 239)

25

2017/C 38/34

Kohtuasi T-758/14: Üldkohtu 15. detsembri 2016. aasta otsus – Infineon Technologies versus komisjon (Konkurents — Keelatud kokkulepped — Kiipkaardi kiibid — Otsus, millega on tuvastatud ELTL artikli 101 rikkumine — Tundliku äriteabe vahetamine — Kaitseõigused — Eesmärgil põhinev rikkumine — Tõend — Aegumine — Üks ja vältav rikkumine — 2006. aasta suunised trahvide arvutamise meetodi kohta — Müügiväärtus)

26

2017/C 38/35

Kohtuasi T-762/14: Üldkohtu 15. detsembri 2016. aasta otsus – Philips ja Philips France versus komisjon (Konkurents — Keelatud kokkuleppe — Kiipkaardi kiibid — Otsus, millega on tuvastatud ELTL artikli 101 rikkumine — Tundliku äriteabe vahetamine — Rikkumine, millel on konkurentsivastane eesmärk — Üks ja vältav rikkumine — Hea halduse põhimõte — Hoolsuskohustus — Tõend — 2006. aasta koostööteatis — Kokkuleppemenetluse teatis — Aegumine — 2006. aasta suunised trahvide arvutamise meetodi kohta — Müügiväärtus)

26

2017/C 38/36

Kohtuasi T-808/14: Üldkohtu 15. detsembri 2016. aasta otsus – Hispaania versus komisjon (Riigiabi — Digitaaltelevisioon — Abi maapealse digitaaltelevisiooni kasutuselevõtuks Castilla-La Mancha äärealadel ja vähem linnastunud piirkondades — Otsus, millega abi tunnistatakse siseturuga kokkusobimatuks — Mõiste ettevõtja — Majandustegevus — Eelis — Üldist majandushuvi pakkuv teenus — Konkurentsi moonutamine — ELTL artikli 107 lõike 3 punkt c — Hoolsuskohustus — Mõistlik tähtaeg — Õiguskindlus — Võrdne kohtlemine — Proportsionaalsus — Subsidiaarsus — Õigus saada teavet)

27

2017/C 38/37

Liidetud kohtuasjad T-37/15 ja T-38/15: Üldkohtu 15. detsembri 2016. aasta otsus – Abertis Telecom Terrestre ja Telecom Castilla La Mancha versus komisjon (Riigiabi — Digitaaltelevisioon — Abi maapealse digitaaltelevisiooni kasutuselevõtuks Castilla-La Mancha äärealadel ja vähemasustatud piirkondades — Otsus, millega abi tunnistatakse siseturuga kokkusobimatuks ja kohustatakse see tagasi nõudma — Mõiste ettevõtja — Majandustegevus — Eelis — Üldist majandushuvi pakkuv teenus — Konkurentsi moonutamine — ELTL artikli 107 lõike 3 punkt c — Uus abi)

28

2017/C 38/38

Kohtuasi T-212/15: Üldkohtu 15. detsembri 2016. aasta otsus – Aldi versus EUIPO – Miquel Alimentació Grup (Gourmet) (Euroopa Liidu kaubamärk — Vastulausemenetlus — Euroopa Liidu kujutismärgi Gourmet taotlus — Varasemad siseriiklikud sõna- ja kujutismärgid GOURMET ja Gourmet — Suhteline keeldumispõhjus — Segiajamise tõenäosus — Tähiste sarnasus — Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b)

28

2017/C 38/39

Kohtuasi T-227/15: Üldkohtu 15. detsembri 2016. aasta otsus – Redpur versus EUIPO – Redwell Manufaktur (Redpur) (Euroopa Liidu kaubamärk — Vastulausemenetlus — Euroopa Liidu sõnamärgi Redpur taotlus — Varasem Euroopa Liidu kujutismärk redwell INFRAROT HEIZUNGEN — Suhteline keeldumispõhjus — Segiajamise tõenäosus — Määruse (EÜ) nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)

29

2017/C 38/40

Kohtuasi T-330/15: Üldkohtu 15. detsembri 2016. aasta otsus – Keil versus EUIPO – NaturaFit Diätetische Lebensmittelproduktion (BasenCitrate) (Euroopa Liidu kaubamärk — Kehtetuks tunnistamise menetlus — Euroopa liidu sõnamärk BasenCitrate — Absoluutne keeldumispõhjus — Kirjeldavus — Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktid b ja c)

30

2017/C 38/41

Kohtuasi T-366/15 P: Üldkohtu 14. detsembri 2016. aasta otsus – Todorova Androva versus nõukogu jt (Apellatsioonkaebus — Avalik teenistus — Ametnikud — Edutamine — 2011. aasta edutamine — Edutatavate ametnike nimekirja kandmata jätmine — Esimeses kohtuastmes hagi läbivaatamata jätmine — Personalieeskirjade artikkel 45 — ETUC, UNICE ja CEEPi raamkokkuleppe tähtajalise töö kohta neljas klausel — Võrdne kohtlemine — Põhjendamiskohustus — Tõendamiskoormis — Asja sisuliselt lahendava kohtu uurimiskohustus — Õigusvastasuse väide — Kaebuse ja liidu kohtusse esitatud hagi vastavuse põhimõte)

30

2017/C 38/42

Kohtuasi T-391/15: Üldkohtu 15. detsembri 2016. aasta otsus – Aldi versus EUIPO – Cantina Tollo (ALDIANO) (Euroopa Liidu kaubamärk — Vastulausemenetlus — Euroopa Liidu kujutismärgi ALDIANO taotlus — Varasem Euroopa Liidu sõnamärk ALDI — Varasema kaubamärgi tegelik kasutamine — Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 42 lõige 2 — Määruse (EÜ) nr 2868/95 eeskirja 22 lõige 3)

31

2017/C 38/43

Kohtuasi T-529/15: Üldkohtu 15. detsembri 2016. aasta otsus – Intesa Sanpaolo versus EUIPO (START UP INITIATIVE) (Euroopa Liidu kaubamärk — Euroopa Liidu kujutismärgi START UP INITIATIVE taotlus — Absoluutne keeldumispõhjus — Eristusvõime puudumine — Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt b — Põhjendamiskohustus — Määruse nr 207/2009 artikkel 75)

32

2017/C 38/44

Liidetud kohtuasjad T-678/15 ja T-679/15: Üldkohtu 15. detsembri 2016. aasta otsus – Novartis versus EUIPO (Halli kõverjoone kujutis ja rohelise kõverjoone kujutis) (Euroopa Liidu kaubamärk — Halli kõverjoont ja rohelist kõverjoont kujutavate Euroopa Liidu kujutismärkide taotlused — Absoluutne keeldumispõhjus — Eristusvõime — Tähise lihtsus — Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt b)

32

2017/C 38/45

Kohtuasi T-716/15: Üldkohtu 9. novembri 2016. aasta otsus – Gallardo Blanco versus EUIPO – Expasa Agricultura y Ganadería (hobuse H-kujulise suulise kujutis) (Euroopa Liidu kaubamärk — Vastulausemenetlus — Hobuse H-kujulise suulise kujutisest koosneva Euroopa Liidu kujutismärgi taotlus — Varasem Euroopa Liidu ja Hispaania kujutismärk — Suhteline keeldumispõhjus — Varasemate kaubamärkide tegelik kasutamine — Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 42 lõige 2 — Segiajamise tõenäosus — Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b)

33

2017/C 38/46

Kohtuasi T-826/16 R: Üldkohtu asepresidendi 16. detsembril 2016. aasta määrus – Casasnovas Bernad versus komisjon (Ajutiste meetmete kohaldamine — Avalik teenistus — Lepingulised töötajad — Tähtajatu lepingu ülesütlemine — Kohaldamise peatamise taotlus — Kiireloomulisuse puudumine)

33

2017/C 38/47

Kohtuasi T-746/16: 28. oktoobril 2016 esitatud hagi – Andreassons Åkeri jt versus komisjon

34

2017/C 38/48

Kohtuasi T-778/16: 9. novembril 2016 esitatud hagi – Iirimaa versus komisjon

35

2017/C 38/49

Kohtuasi T-834/16: 29. novembril 2016 esitatud hagi – QC versus Euroopa Ülemkogu

36

2017/C 38/50

Kohtuasi T-837/16: 28. novembril 2016 esitatud hagi – Rootsi versus komisjon

37

2017/C 38/51

Kohtuasi T-838/16: 30. novembril 2016 esitatud hagi – BP versus FRA

38

2017/C 38/52

Kohtuasi T-842/16: 30. novembril 2016 esitatud hagi – Repower versus EUIPO – repowermap (REPOWER)

39

2017/C 38/53

Kohtuasi T-843/16: 29. novembril 2016 esitatud hagi – dm-drogerie markt versus EUIPO – Digital Print Group O. Schmiek (Foto Paradies)

40

2017/C 38/54

Kohtuasi T-844/16: 29. novembril 2016 esitatud hagi – Alpirsbacher Klosterbräu Glauner versus EUIPO (Klosterstoff)

41

2017/C 38/55

Kohtuasi T-848/16: 1. detsembril 2016 esitatud hagi – Deichmann versus EUIPO – Vans (V)

41

2017/C 38/56

Kohtuasi T-849/16: 4. detsembril 2016 esitatud hagi – PGNiG Supply & Trading versus komisjon

42

2017/C 38/57

Kohtuasi T-850/16: 30. novembril 2016 esitatud hagi – QE versus Eurojust

43

2017/C 38/58

Kohtuasi T-854/16: 5. detsembril 2016 esitatud hagi – Barata versus parlament

44

2017/C 38/59

Kohtuasi T-857/16: 5. detsembril 2016 esitatud hagi – Erdinger Weißbräu Werner Brombach versus EUIPO (Suure klaasi kuju)

45

2017/C 38/60

Kohtuasi T-859/16: 7. detsembril 2016 esitatud hagi – Damm versus EUIPO – Schlossbrauerei Au-Hallertau Willibald Beck Freiherr von Peccoz (EISKELLER)

46

2017/C 38/61

Kohtuasi T-860/16: 6. detsembril 2016 esitatud hagi – Wirecard versus EUIPO (mycard2go)

46

2017/C 38/62

Kohtuasi T-861/16: 7. detsembril 2016 esitatud hagi – C & J Clark International versus komisjon

47

2017/C 38/63

Kohtuasi T-862/16: 7. detsembril 2016 esitatud hagi – fritz-kulturgüter versus EUIPO – Sumol + Compal Marcas (fritz-wasser)

48

2017/C 38/64

Kohtuasi T-863/16: 5. detsembril 2016 esitatud hagi – Le Pen versus parlament

48

2017/C 38/65

Kohtuasi T-869/16: 7. detsembril 2016 esitatud hagi – Wenger versus EUIPO – Swissgear (SWISSGEAR)

50

2017/C 38/66

Kohtuasi T-873/16: 8. detsembril 2016 esitatud hagi – Groupe Canal + versus komisjon

50

2017/C 38/67

Kohtuasi T-878/16: 9. detsembril 2016 esitatud hagi – Karelia versus EUIPO (KARELIA)

52

2017/C 38/68

Kohtuasi T-883/16: 16. detsembril 2016 esitatud hagi – Poola Vabariik versus komisjon

52

2017/C 38/69

Kohtuasi T-884/16: 15. detsembril 2016 esitatud hagi – Multiconnect versus komisjon

53

2017/C 38/70

Kohtuasi T-885/16: 15. detsembril 2016 esitatud hagi – Mass Response Service versus komisjon

54

2017/C 38/71

Kohtuasi T-167/16: Üldkohtu 26. oktoobri 2016. aasta määrus – Poola versus komisjon

54

2017/C 38/72

Kohtuasi T-535/16: Üldkohtu 5. detsembri 2016. aasta määrus – McGillivray versus komisjon

55

ET

 

IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Euroopa Liidu Kohus

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/1

Euroopa Liidu Kohtu viimased väljaanded Euroopa Liidu Teatajas

(2017/C 038/01)

Viimane väljaanne

ELT C 30, 30.1.2017

Eelmised väljaanded

ELT C 22, 23.1.2017

ELT C 14, 16.1.2017

ELT C 6, 9.1.2017

ELT C 475, 19.12.2016

ELT C 462, 12.12.2016

ELT C 454, 5.12.2016

Käesolevad tekstid on kättesaadavad EUR-Lex’is järgmisel aadressil:

http://eur-lex.europa.eu

V Teated

KOHTUMENETLUSED

Euroopa Kohus

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/2

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 8. detsembri 2016. aasta otsus (Oberster Gerichtshof’i eelotsusetaotlus – Austria) – Verein für Konsumenteninformation versus INKO, Inkasso GmbH

(Kohtuasi C-127/15) (1)

((Eelotsusetaotlus - Direktiiv 2008/48/EÜ - Tarbijakaitse - Tarbijakrediit - Artikli 2 lõike 2 punkt j - Võla osamaksete kaupa tagasimaksmise lepingud - Võla tasuta ajatamine - Artikli 3 punkt f - Krediidivahendajad - Krediidiandja nimel tegutsevad inkassofirmad))

(2017/C 038/02)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Oberster Gerichtshof

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Verein für Konsumenteninformation

Vastustaja: INKO, Inkasso GmbH

Resolutsioon

1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiivi 2008/48/EÜ (mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ) artikli 2 lõike 2 punkti j tuleb tõlgendada nii, et võla osamaksete kaupa tagasimaksmise leping, mille sõlmivad tarbija kohustuste mittetäitmise korral tarbija ja krediidiandja inkassofirma vahendusel, ei ole sõlmitud selle sätte tähenduses „tasuta“, kui tarbija võtab selle lepinguga endale kohustuse maksta krediidisumma täies ulatuses tagasi ning tasuda viivised ja kulud, mida ei olnud ette nähtud esialgses lepingus, mille alusel krediit anti.

2.

Direktiivi 2008/48 artikli 3 punkti f ja artiklit 7 tuleb tõlgendada nii, et inkassofirmat, kes sõlmib krediidiandja nimel võla osamaksete kaupa tagasimaksmise lepingu, kuid kes tegutseb krediidivahendajana vaid kõrvaltegevusena – mille kontrollimine on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne –, tuleb pidada „krediidivahendajaks“ direktiivi 2008/48 artikli 3 punkti f tähenduses ning tema suhtes ei kehti direktiivi artiklite 5 ja 6 alusel tarbijale lepingueelse teabe andmise kohustus.

(1)  ELT C 205, 22.6.2015.

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/3

Euroopa Kohtu (viies koda) 8. detsembri 2016. aasta otsus (Kúria eelotsusetaotlus – Ungari) – Stock ’94 Szolgáltató Zrt. versus Nemzeti Adó- és Vámhivatal Dél-dunántúli Regionális Adó Főigazgatósága

(Kohtuasi C-208/15) (1)

((Eelotsusetaotlus - Käibemaks - Direktiiv 2006/112/EÜ - Integreeritud koostöö - Rahastamine ja põllumajandustootmises vajaliku käibevara tarnimine - Üks mitmest osast koosnev teenus - Eraldiseisvad ja sõltumatud teenused - Kõrvalteenus ja põhiteenus))

(2017/C 038/03)

Kohtumenetluse keel: ungari

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Kúria

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Stock ’94 Szolgáltató Zrt.

Kostja: Nemzeti Adó- és Vámhivatal Dél-dunántúli Regionális Adó Főigazgatósága

Resolutsioon

Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, tuleb tõlgendada nii, et:

—

integreeritud koostöö tehing, mis näeb ette, et ettevõtja tarnib põllumajandustootjale kaupu ja annab talle laenu, mis on mõeldud nende kaupade soetamiseks, on üks mitmest osast koosnev tehing, milles kaubatarne on põhiteenus. Nimetatud ühe tehingu maksustatava väärtuse moodustab nii nende kaupade hind kui ka põllumajandustootjatele antud laenudelt makstud intressid;

—

asjaolu, et integreerija võib põllumaandustootjatele osutada täiendavaid teenuseid või osta nende põllumajandustooteid, ei mõjuta kõnesoleva tehingu liigitamist üheks tehinguks direktiivi 2006/112 tähenduses.

(1)  ELT C 236, 20.7.2015.

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/3

Euroopa Kohtu (teine koda) 8. detsembri 2016. aasta otsus (Bundesgerichtshofi eelotsusetaotlus – Saksamaa) – kriminaalasi A, B süüdistuses

(Kohtuasi C-453/15) (1)

((Eelotsusetaotlus - Maksustamine - Käibemaks - Direktiiv 2006/112/EÜ - Artikkel 56 - Teenuste osutamise koht - Mõiste „muud sarnased õigused“ - Kasvuhoonegaaside saastekvootide üleandmine))

(2017/C 038/04)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesgerichtshof

Põhikohtuasja kriminaalmenetluse pooled

A, B

Menetluses osales: Generalbundesanwalt beim Bundesgerichtshof

Resolutsioon

Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 56 lõike 1 punkti a tuleb tõlgendada nii, et selles sättes nimetatud „muud sarnased õigused“ hõlmavad saastekvoote, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ, artikli 3 punktis a.

(1)  ELT C 363, 3.11.2015.

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/4

Euroopa Kohtu (esimene koda) 8. detsembri 2016. aasta otsus (Audiencia Provincial de Zaragoza ja Juzgado de Primera Instancia de Olot’i eelotsusetaotlused – Hispaania) – Eurosaneamientos SL, Entidad Urbanística Conservación Parque Tecnológico de reciclado López Soriano ja UTE PTR Acciona Infraestructuras SA versus ArcelorMittal Zaragoza, SA (C-532/15) ning Francesc de Bolós Pi versus Urbaser SA (C-538/15)

(Liidetud kohtuasjad C-532/15 ja C-538/15) (1)

((Eelotsusetaotlus - Procurador’ide teenused - Tasumäärad - Kohtud - Erandi tegemise võimatus))

(2017/C 038/05)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotlused esitanud kohtud

Audiencia Provincial de Zaragoza ja Juzgado de Primera Instancia de Olot

Põhikohtuasja pooled

Määruskaebuse esitajad/hageja: Eurosaneamientos SL, Entidad Urbanística Conservación Parque Tecnológico de reciclado López Soriano ja UTE PTR Acciona Infraestructuras SA (C-532/15) ning Francesc de Bolós Pi (C-538/15)

Vastustaja/kostja: ArcelorMittal Zaragoza, SA (C-532/15) ja Urbaser SA (C-538/15)

Menetluses osales: Consejo General de Procuradores de España (C-532/15)

Resolutsioon

1.

ELTL artiklit 101 koostoimes ELL artikli 4 lõikega 3 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjades ja mis kehtestavad procurador’i tasu määrad, mida saab üksnes 12 % ulatuses vähendada või suurendada, ning mille puhul liikmesriigi kohtud saavad kontrollida vaid nende täpset järgimist, ilma et neil oleks erandjuhtudel võimalik kõrvale kalduda tasumäärades ette nähtud piiridest.

2.

Euroopa Liidu Kohus ei ole pädev vastama Audiencia Provincial de Zaragoza (Zaragoza provintsikohus, Hispaania) esitatud teisele ja kolmandale küsimusele kohtuasjas C-532/15 ning Juzgado de Primera Instancia de Oloti (Oloti esimese astme kohus, Hispaania) esitatud kolmandale, neljandale ja viiendale küsimusele kohtuasjas C-538/15.

(1)  ELT C 429, 21.12.2015.

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/5

Euroopa Kohtu (neljas koda) 8. detsembri 2016. aasta otsus (Consiglio di Stato eelotsusetaotlus – Itaalia) – Undis Servizi Srl versus Comune di Sulmona

(Kohtuasi C-553/15) (1)

((Eelotsusetaotlus - Teenuste riigihanked - Lepingu sõlmimine ilma hankemenetlust korraldamata - Sisetehing - Tingimused - Analoogne kontroll - Peamine tegevus - Mitme kohaliku omavalitsusüksuse osalusega äriühing, kellega sõlmiti leping - Tegutsemine ka selliste kohalike omavalitsusüksuste huvides, kellel ei ole äriühingus osalust - Tegevus, millega tegelemise kohustuse on pannud haldusasutus, kellel ei ole osalust))

(2017/C 038/06)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Consiglio di Stato

Põhikohtuasja pooled

Apellant: Undis Servizi Srl

Vastustaja: Comune di Sulmona

Menetluses osales: Cogesa SpA

Resolutsioon

1.

Otselepingute sõlmimist ehk sisetehinguid puudutava Euroopa Kohtu praktika kohaldamisel, selleks et kindlaks teha, kas äriühingust lepingupool peamiselt tegutseb hankija huvides – eelkõige nende omavalitsusüksuste huvides, kellele kuulub tema kapitalis osalus ja kes teda kontrollivad –, ei saa selle tegevuse hulka lugeda tegevust, millega tegelemise kohustuse on haldusasutus, kellel ei ole selles äriühingus osalust, talle pannud omavalitsusüksuste huvides, kellel samuti ei ole tema kapitalis osalust ega mingisugust kontrolli tema üle, kuna viimati nimetatud tegevust tuleb pidada tegevuseks kolmandate isikute huvides.

2.

Selleks et kindlaks teha, kas äriühingust lepingupool peamiselt tegutseb nende omavalitsusüksuste huvides, kellele kuulub tema kapitalis osalus ja kes ühiselt teostavad tema üle kontrolli analoogselt sellega, mida nad teostavad oma allüksuste üle, tuleb arvesse võtta juhtumi kõiki asjaolusid, mille hulka võib kuuluda tegevus, millega see äriühing tegeles nende samade omavalitsusüksuste huvides enne seda, kui tema üle hakati niisugust ühiskontrolli teostama.

(1)  ELT C 27, 25.1.2016.

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/5

Euroopa Kohtu (kuues koda) 8. detsembri 2016. aasta otsus (Hoge Raad der Nederlandeni eelotsusetaotlus – Madalmaad) – Staatssecretaris van Financiën versus Lemnis Lighting BV

(Kohtuasi C-600/15) (1)

((Eelotsusetaotlus - Määrus (EMÜ) nr 2658/87 - Tolliliit ja ühine tollitariifistik - Tariifne klassifitseerimine - Kombineeritud nomenklatuur - Rubriigid 8539, 8541, 8543, 8548 ja 9405 - Valgusdioodlambid (LED)))

(2017/C 038/07)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Hoge Raad der Nederlanden

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Staatssecretaris van Financiën

Vastustaja: Lemnis Lighting BV

Resolutsioon

Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisas (muudetud komisjoni 20. septembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1214/2007) sisalduvat kombineeritud nomenklatuuri tuleb tõlgendada nii, et selline kaup nagu põhikohtuasjas kõne all olevad valgusdioodlambid tuleb klassifitseerida nomenklatuuri rubriiki 8543, kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu poolt talle teada olevatele faktilistele asjaoludele antavast hinnangust ei tulene teisiti.

(1)  ELT C 48, 8.2.2016.

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/6

Euroopa Kohtu (kuues koda) 7. detsembri 2016. aasta otsus (Općinski sud u Velikoj Gorici eelotsusetaotlus – Horvaatia) – Vodoopskrba i odvodnja d.o.o. versus Željka Klafurić

(Kohtuasi C-686/15) (1)

((Eelotsusetaotlus - Keskkond - Direktiiv 2000/60/EÜ - Euroopa Liidu veepoliitika alane tegevusraamistik - Veevarustusteenuste kulude katmine - Tarbija võlgnetava summa arvutamine - Tegeliku tarbimisega seotud muutuv osa ja tarbimisest sõltumatu fikseeritud osa summast))

(2017/C 038/08)

Kohtumenetluse keel: horvaadi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Općinski sud u Velikoj Gorici

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Vodoopskrba i odvodnja d.o.o.

Kostja: Željka Klafurić

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik) tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus niisugused liikmesriigi õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja mille kohaselt ei sisalda tarbijalt veevarustusteenuste eest nõutav hind mitte üksnes muutuvat osa, mida arvestatakse puudutatud isiku poolt tegelikult tarbitud vee mahust lähtudes, vaid ka fikseeritud osa, mis ei ole tarbitud vee mahuga seotud.

(1)  ELT C 111, 29.3.2016.

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/7

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunalul Specializat Mureș (Rumeenia) 21. oktoobril 2016 – Michael Tibor Bachman versus FAER IFN SA

(Kohtuasi C-535/16)

(2017/C 038/09)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunalul Specializat Mureș

Põhikohtuasja pooled

Apellant: Michael Tibor Bachman

Vastustaja: FAER IFN SA

Eelotsuse küsimus

Kas direktiivi 93/13/EMÜ (1) artikli 2 lõiget 2, milles on määratletud mõiste „tarbija“, tuleb tõlgendada nii, et see mõiste hõlmab ka füüsilist isikut, kes on uuenduslepinguga võtnud ettevõtja suhtes, kes on kutseline krediidiasutus, kohustuse tagastada laen, mis algselt anti äriühingule tema tegevusega seotud eesmärkidel, st kaupade maanteeveo tegevusse investeerimiseks, kuigi [sellel] füüsilisel isikul ei ole siiski ilmselget seost selle äriühinguga, vaid ta tegutses selliselt väljapoole kutsetegevuse piire jäävate sidemete tõttu, mis tal on isikuga, kes kontrollis äriühingut, mis esialgsed laenud sai, ja isikutega, kes allkirjastasid esialgseid krediidilepinguid täiendavad lepingud (käendus- või hüpoteegilepingud)?

(1)  Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT 1993, L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/2, lk 288).

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/7

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Rechtbank Den Haag, Amsterdami kohtumaja (Madalmaad) 31. oktoobril 2016 – A, S versus Staatssecretaris van Veiligheid en Justitie

(Kohtuasi C-550/16)

(2017/C 038/10)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Rechtbank Den Haag, Amsterdami kohtumaja

Põhikohtuasja pooled

Kaebajada: A, S

Vastustaja: Staatssecretaris van Veiligheid en Justitie

Eelotsuse küsimus

Kas pagulaste perekondade taasühinemise raames tuleb „saatjata alaealisena“ direktiivi 2003/86 (1) artikli 2 punkti f tähenduses käsitada ka alla kaheksateistkümne aasta vanust kolmanda riigi kodanikku või kodakondsuseta isikut, kes saabub mõne liikmesriigi territooriumile ilma seadusjärgselt või tavakohaselt tema eest vastutava täisealiseta ning kes

—

esitab varjupaigataotluse,

—

saab liikmesriigis toimuva varjupaigamenetluse ajal 18-aastaseks,

—

kelle varjupaigataotlus rahuldatakse tagasiulatuvalt alates taotluse esitamise kuupäevast ja

—

kes esitab seejärel perekonna taasühinemise taotluse?

(1)  Nõukogu 22. septembri 2003. aasta direktiiv 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta (ELT L 251, lk 12; ELT eriväljaanne 19/06, lk 224).

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/8

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Finanzgerichts Hamburg (Saksamaa) 3. novembril 2016 – Lutz GmbH versus Hauptzollamt Hannover

(Kohtuasi C-556/16)

(2017/C 038/11)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Finanzgericht Hamburg

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Lutz GmbH

Vastustaja: Hauptzollamt Hannover

Eelotsuse küsimused

1.

a)

Kas Euroopa Komisjoni selgitavaid märkusi Euroopa Liidu kombineeritud nomenklatuuri (1) alamrubriigi 6212 20 00 kohta (ELT 2015, C 76, lk-d 1 ja 255) tuleb tõlgendada nii, et püks-sukahoidja puhul on venivus „laiuses piiratud“ juba siis, kui venivus laiuse suunas on väiksem kui venivus pikisuunas?

b)

Kui esimese küsimuse punktile a vastatakse jaatavalt:

Millistest objektiivsetest kriteeriumidest tuleb lähtuda pikisuunas venivuse võrdlemisel laiuse suunas venivusega?

2.

Kui esimese küsimuse punktile a vastatakse eitavalt:

a)

Kas Euroopa Komisjoni selgitavaid märkusi Euroopa Liidu kombineeritud nomenklatuuri alamrubriigi 6212 20 00 kohta (ELT 2015, C 76, lk-d 1 ja 255) tuleb tõlgendada nii, et püks-sukahoidja puhul on venivus „laiuses piiratud“ alles siis, kui venivus laiuse suunas on tunduvalt väiksem kui venivus pikisuunas?

b)

Kui teise küsimuse punktile a vastatakse jaatavalt:

Millistest objektiivsetest kriteeriumidest tuleb lähtuda pikisuunas venivuse võrdlemisel laiuse suunas venivusega ning millist hindamisalust tuleb seejuures kasutada?

3.

Kui teise küsimuse punktile a vastatakse eitavalt:

a)

Kas Euroopa Komisjoni selgitavaid märkusi Euroopa Liidu kombineeritud nomenklatuuri alamrubriigi 6212 20 00 kohta (ELT 2015, C 76, lk-d 1 ja 255) tuleb tõlgendada nii, et püks-sukahoidjate puhul ei tehta laiuses venivuse piiratust kindlaks pikisuunas ja laiuses venivuse võrdlemise abil, vaid sellega on mõeldud, et laiuses venivus on absoluutselt piiratud?

b)

Kui kolmanda küsimuse punktile a vastatakse jaatavalt:

Milliste objektiivsete kriteeriumide alusel tuleb hinnata, kas püks-sukahoidja laiuses venivus on kolmanda küsimuse punkti a tähenduses piiratud?

(1)  Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 2/2, lk 382).

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/9

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Administrativen sad Varna (Bulgaaria) 14. novembril 2016 – Nikolay Kantarev versus Balgarska narodna banka

(Kohtuasi C-571/16)

(2017/C 038/12)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Administrativen sad Varna

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Nikolay Kantarev

Vastustaja: Balgarska narodna banka

Eelotsuse küsimused

1.

Kas ELL artikli 4 lõiget 3 ning võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi õigusnormide puudumise korral lubavad need, et liidu õiguse rikkumise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise nõude läbivaatamiseks pädev kohus ja nõude läbivaatamise menetlus määratakse rikkumise toime pannud asutuse ja rikkumise esemeks oleva tegevuse/tegevusetuse liigi järgi, kui nende kriteeriumide kohaldamine viib selleni, et nõudeid menetletakse eri liiki kohtutes – üldkohtus ja halduskohtus erinevate menetlusseadustike alusel – tsiviilkohtumenetluse seadustiku [Grazhdansko-protsesualen kodeks, edaspidi „GPK“] ja halduskohtumenetluse seadustiku [Administrativnoprotsesualen kodeks, „APK“] alusel, mis nõuavad erinevate lõivude, nimelt proportsionaalsete ja ühekordsete lõivude maksmist ning erinevate tingimuste täidetuse, seahulgas süü tõendamist?

2.

Kas ELL artikli 4 lõiget 3 ja Euroopa Kohtu otsuses Frankovich sisalduvaid nõudeid tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus, et liidu õiguse rikkumise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise nõudeid vaadatakse läbi sellises menetluses, nagu on ette nähtud võlasuhete ja lepingute seaduse [Zakon za zadalzheniata i dogovorite, edaspidi „ZZD“] artiklis 45 ja artiklis 49 ning mis nõuab proportsionaalse lõivu maksmist ja süü tõendamist, ja ka sellises menetluses, nagu on sätestatud riigi ja kohaliku omavalitsuse vastutuse seaduse [Zakon za otgovornostta na darzhavata i obshtinite za vredi, edaspidi „ZODOV“] artiklis 1 ja mis näeb küll ette objektiivse vastutuse ja kohtu poole pöördumist hõlbustavad erisätted, kuid mis on kohaldatav vaid kahjule, mis on tekkinud tühistatud õigusvastastest õigusaktidest ja haldusasutuse õigusvastasest tegevusest/tegevusetusest, ega hõlma liidu õiguse rikkumisi, mille on toime pannud teised riigiorganid pärast asjaomast menetlust tühistamata jäetud õigustoimingutega/tegevusetusega?

3.

Kas direktiivi 94/19 (1) artikli 1 lõike 3 punkti i ja artikli 10 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus selline kord, mis on ette nähtud krediidiasutuste seaduse [Zakon za kreditnite institutsii, edaspidi „ZKI“] artiklis 36 ja hoiuste tagamise seaduse [Zakon za garantirane na vlogovete v bankite, edaspidi „ZGVB“] artikli 23 lõikes 5, mille kohaselt on „tingimus, et krediidiasutus ei suuda otseselt tema rahalise olukorraga seotud põhjustel hoiuseid hetkel tagasi maksta ega suuda seda ilmselt lähitulevikuski teha,“ samatähenduslik krediidiasutuse maksejõuetuse tuvastamise ja tema tegevusloa kehtetuks tunnistamisega ning hoiuste tagamise skeemi hakatakse kasutama alates panga tegevusloa kehtetuks tunnistamise kuupäevast?

4.

Kas direktiivi 94/19 artikli 1 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et hoiust saab kvalifitseerida „peatatuks“ vaid siis, kui „asjaomased pädevad asutused“ on pärast läbiviidud hindamist teinud peatatud hoiuse kohta sõnaselge otsuse vastavalt viidatud sätte punktile i, või lubab viidatud säte, et liikmesriigi õiguses esineva lünga korral tuletatakse „asjaomase pädeva asutuse“ hinnang ja tahe sama asutuse teiste õigusaktide tõlgendamise teel – käesoleval juhul näiteks haldusnõukogu (upravitelen savet, edaspidi „US“) 20. juuni 2014. aasta otsuse nr 73 alusel, millega seati KTB AD erijärelevalve alla, või tehakse asjaomane oletus põhikohtuasja asjaolude alusel?

5.

Kas sellistel asjaoludel nagu põhikohtuasjas, kui BNB haldusnõukogu 20. juuni 2014. aasta otsusega nr 73 peatati kõik maksed ja tehingud ning hoiustajad ei saanud ajavahemikul 20. juunist 2014 kuni 6. novembrini 2014 esitada väljamaksetaotlusi ega omanud ligipääsu oma hoiustele, tuleb lähtuda sellest, et kõik tagatud tähtajatud hoiused (mida saab käsutada ilma eelteateta ja mis tuleb nõudmise korral kohe välja maksta) on direktiivi 94/19 artikli 1 lõike 3 punkti i tähenduses peatatud, või tuleb tingimust, et hoiuse „maksetähtpäev on saabunud ja […] kuulub maksmisele, kuid mida krediidiasutus ei ole maksnud“, mõista nii, et hoiustaja on krediidiasutuselt väljamaksmist nõudnud (esitades taotluse, nõude), kuid seda nõuet ei ole täidetud?

6.

Kas direktiivi 94/19 (2) artikli 1 lõike 3 punkti i, artikli 10 lõiget 1 ja direktiivi 2009/14 põhjendust 8 tuleb tõlgendada nii, et artikli 1 lõike 3 punkti i kohasel hindamisel piirab „asjaomase pädeva asutuse“ kaalutlusruumi igal juhul punkti i teises lauses sätestatud tähtaeg või lubavad viidatud sätted ZKI artikli 115 kohase erijärelevalve huvides käsitada hoiuseid peatatuna kauem kui direktiivis ette nähtud?

7.

Kas direktiivi 94/19 artikli 1 lõike 3 punktil i ja artikli 10 lõikel 1 on vahetu õigusmõju ja kas viidatud sätted annavad isikutele, kellel on hoiused hoiuste tagamise skeemiga liitunud pangas, peale õiguse saada sellest skeemist hüvitist summas, mille ülempiir on sätestatud direktiivi 94/19 artikli 7 lõikes 1, ka õiguse esitada liidu õiguse rikkumise tõttu asutuse vastu, kes on kohustatud tegema peatatud hoiuseid puudutava otsuse, riigivastutusele tuginedes nõue hüvitada kahju, mis on tekkinud tagatud hoiuse hilinenud väljamaksmisest, kui artikli 1 lõike 3 punkti i kohane otsus on tehtud pärast direktiivis kehtestatud viie päeva pikkuse tähtaja möödumist ja hilinemine on põhjustatud sellise saneerimismeetme toimest, mida asjaomane asutus rakendas panga kaitsmiseks maksejõuetuse eest, või lubavad viidatud sätted sellistel asjaoludel nagu põhikohtuasjas kohaldada sellist liikmesriigi õigusnormi nagu ZKI artikli 79 lõige 8, mille kohaselt vastutavad BNB, tema organid ja tema poolt volitatud isikud nende järelevalvetegevuse raames tekkinud kahju eest vaid siis, kui kahju tekitati tahtlikult?

8.

Kas liidu õiguse rikkumine, mis seisneb selles, et „asjaomane pädev asutus“ ei teinud direktiivi 94/19 artikli 1 lõike 3 punkti i kohast otsust, kujutab endast „piisavalt kvalifitseeritud rikkumist“, mis võib kahju eest järelevalveasutuse vastu hagi esitamise tulemusel kaasa tuua liikmesriigi vastutuse, ning millistel tingimustel on see nii ja kas sellega seoses on olulised järgmised asjaolud: a) hoiuste tagamise fondi [Fond za garantirane na vlogovete v bankite, edaspidi „FGVB“] käsutuses ei olnud piisavalt vahendeid kõikide tagatud hoiuste katmiseks; b) ajavahemikul, mil maksed jäid peatatuks, oli krediidiasutus kaitseks maksejõuetuse eest seatud erijärelevalve alla; c) kaebaja hoius maksti välja pärast seda, kui BNB oli tuvastanud, et saneerimismeetmed ei anna tulemusi; [d)] kaebaja hoius maksti välja koos ajavahemiku 20. juunist 2014 kuni 6. novembrini 2014 (kaasa arvatud) eest arvestatud intressiga?

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. aasta direktiiv 94/19/EÜ hoiuste tagamise skeemide kohta (EÜT 1994, L 135, lk 5; ELT eriväljaanne 06/02, lk 252)

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta direktiiv 2009/14/EÜ, millega muudetakse direktiivi 94/19/EÜ hoiuste tagamise skeemide kohta seoses hoiuste tagamise ulatuse ja hüvitamise tähtajaga (ELT 2009, L 68, lk 3).

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/10

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour d’appel de Versailles (Prantsusmaa) 17. novembril 2016 – Green Yellow Canet en Roussillon SNC versus Enedis, SA

(Kohtuasi C-583/16)

(2017/C 038/13)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour d’appel de Versailles

Põhikohtuasja pooled

Apellant: Green Yellow Canet en Roussillon SNC

Vastustaja: Enedis, SA

Eelotsuse küsimused

1.

Kas ELTL artikli 107 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et süsteem, millega on kehtestatud kohustus osta päikese kiirgusenergiat kasutavate rajatiste toodetud elektrienergiat turuhinnast kõrgema tariifiga ja mida rahastavad elektrienergia lõpptarbijad, niisugusena nagu see süsteem tuleneb ministrite 10. juuli 2006. aasta määrusest (JORF nr 171, 26.7.2006, lk 11133) ja 12. jaanuari 2010. aasta määrusest (JORF nr 0011, 14.1.2010, lk 727), millega on kehtestatud selle elektrienergia ostmise tingimused, tõlgendatuna koostoimes 10. veebruari 2000. aasta seadusega nr 2000-108 avalik-õiguslike elektriteenuste kaasajastamise ja arendamise kohta, 6. detsembri 2000. aasta dekreediga nr 2000-1196 ja 10. mai 2001. aasta dekreediga nr 2001-410, kujutab endast riigiabi?

2.

Kas jaatava vastuse korral tuleb ELTL artikli 108 lõiget 3 tõlgendada nii, et asjaolu, et sellest süsteemist ei teatatud eelnevalt Euroopa Komisjonile, mõjutab nende eespool viidatud määruste kehtivust, millega vaidlusalust abimeedet ellu viiakse?

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/11

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour d’appel de Versailles (Prantsusmaa) 17. novembril 2016 – Green Yellow Hyères Sup SNC versus Enedis, SA

(Kohtuasi C-584/16)

(2017/C 038/14)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour d’appel de Versailles

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Green Yellow Hyères Sup SNC

Kostja: Enedis, SA

Eelotsuse küsimused

1.

Kas ELTL artikli 107 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et süsteem, millega on kehtestatud kohustus osta päikese kiirgusenergiat kasutavate rajatiste toodetud elektrienergiat turuhinnast kõrgema tariifiga ja mida rahastavad elektrienergia lõpptarbijad, niisugusena nagu see süsteem tuleneb ministrite 10. juuli 2006. aasta määrusest (JORF nr 171, 26.7.2006, lk 11133) ja 12. jaanuari 2010. aasta määrusest (JORF nr 0011, 14.1.2010, lk 727), millega on kehtestatud selle elektrienergia ostmise tingimused, tõlgendatuna koostoimes 10. veebruari 2000. aasta seadusega nr 2000-108 avalik-õiguslike elektriteenuste kaasajastamise ja arendamise kohta, 6. detsembri 2000. aasta dekreediga nr 2000-1196 ja 10. mai 2001. aasta dekreediga nr 2001-410, kujutab endast riigiabi?

2.

Kas jaatava vastuse korral tuleb ELTL artikli 108 lõiget 3 tõlgendada nii, et asjaolu, et sellest süsteemist ei teatatud eelnevalt Euroopa Komisjonile, mõjutab nende eespool viidatud määruste kehtivust, millega vaidlusalust abimeedet ellu viiakse?

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/11

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landesverwaltungsgericht Oberösterreich (Austria) 21. novembril 2016 – Mario Alexander Filippi jt

(Kohtuasi C-589/16)

(2017/C 038/15)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landesverwaltungsgericht Oberösterreich

Põhikohtuasja pooled

Kaebajad: Mario Alexander Filippi, Martin Manigatterer, Play For Me GmbH, ATG GmbH, Christian Vöcklinger, Gmalieva s.r.o., PBW GmbH, Felicitas GmbH, Celik KG, Christian Guzy, Martin Klein, Shopping Center Wels Einkaufszentrum GmbH, Game Zone Entertainment AG, Fortuna Advisory Kft., Finanzamt Linz, Klara Matyiko

Vastustajad: Landespolizeidirektion Oberösterreich, Bezirkshauptmann von Eferding, Bezirkshauptmann von Ried im Innkreis, Bezirkshauptmann von Linz-Land

Eelotsuse küsimus

Kas harta (1) artiklit 47 koostoimes ELTL artikliga 56 ja sellele järgnevate artiklitega tuleb tõlgendada nii, et nende liidu õigusnormidega on sellistes olukordades, kus tuleb korraldada ühtsuse kontroll, vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid (nagu VfGG § 86a lõige 4, VwGG § 38a lõige 4, VfGG § 87 lõige 2 või VwGG § 63 lõige 1), mis – osana terviklikust süsteemist, mis avaldab tegelikkuses sellist mõju, et kõrgema astme kohtud ise ei kontrolli asjaolusid ega hinda tõendeid ning teevad paljudel konkreetse õigusküsimuse poolest sarnastel juhtudel ainult ühes neist kohtuasjadest sisulise otsuse ning jätavad kõik ülejäänud kaebused a limine läbi vaatamata – lubavad või ei välista usaldusväärselt, et kohtuotsused (Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikli 6 lõike 1 või Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 tähenduses) – eelkõige siis, kui need on tehtud liidu õiguse seisukohast keskset valdkonda käsitlevates kohtuasjades nagu näiteks turulepääs või turu avamine – võib tulenevalt otsustest, mille on teinud kõrgema astme institutsioonid, kes omakorda ei vasta EIÕK artikli 6 lõikes 1 või põhiõiguste harta artiklis 47 kehtestatud nõuetele, elimineerida ilma eelnevalt Euroopa Kohtule eelotsusetaotlust esitamata?

(1)  Euroopa Liidu põhiõiguste harta.

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/12

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour d’appel de Mons (Belgia) 23. novembril 2016 – Cabinet d’Orthopédie Stainier SPRL versus Belgia riik

(Kohtuasi C-592/16)

(2017/C 038/16)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour d’appel de Mons

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Cabinet d’Orthopédie Stainier SPRL

Vastustaja: Belgia riik

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu 25. juuli 1978. aasta neljandas direktiivis teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruannete kohta (direktiiv 78/660/EMÜ, EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11; ELT eriväljaanne 17/01, lk 21) ette nähtud bilansi koostamise eeskirjadega, mis näevad ette, et:

—

raamatupidamise aastaaruanne peab andma õige ja erapooletu ülevaate äriühingu vara, kohustuste, finantsseisundi ning kasumi või kahjumi kohta (direktiivi artikli 2 lõige 3);

—

eraldised kohustusteks ja kuludeks on ette nähtud, et katta kahju või võlgu, mille laad on selgelt määratletud ning mis bilansipäeval on tõenäolised või kindlad, kuid mille summa või tekkimiskuupäev on ebakindel (direktiivi artikli 20 lõige 1);

—

hinnata tuleb ettevaatlikult, eriti:

—

hõlmata võib üksnes kasumi bilansipäeva seisuga;

—

arvesse tuleb võtta kõiki prognoositavaid kohustusi ja võimalikku kahju, mis on tekkinud vaadeldava või eelnenud aruandeaasta jooksul, isegi kui sellised kohustused või kahju ilmnevad alles bilansipäeva ja bilansi koostamise päeva vahel (direktiivi artikli 31 lõike 1 punkti c alapunktid aa ja bb);

—

arvesse tuleb võtta tulu ja kulusid, mis on seotud vaadeldava aruandeaastaga, hoolimata sellise tulu või kulu saamise või maksmise kuupäevast (direktiivi artikli 31 lõike 1 punkt d);

—

aktiva- ja passivakirjete osi tuleb hinnata eraldi (direktiivi artikli 31 lõike 1 punkt e);

on kooskõlas see, et aktsiaoptsiooni emiteerinud äriühing võib, selleks et võtta arvesse riski, mille võttis optsiooni emitent pärast kohustusevõttu, nimetatud optsiooni võõrandamise hinna raamatupidamises tuluna kajastada sellel majandusaastal, mille ajal nimetatud optsiooni kasutatakse, või selle optsiooni kehtivusaja lõpus, mitte aga majandusaastal, mille ajal optsiooni võõrandamise tehing tehti ja selle eest hind lõplikult saadi, nii et optsiooni emitendi võtud riski hinnatakse raamatupidamises eraldi eraldise kajastamisega?

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/13

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud First-tier Tribunal (Tax Chamber) (Ühendkuningriik) 28. novembril 2016 – C & J Clark International Ltd versus Commissioners for Her Majesty’s Revenue & Customs

(Kohtuasi C-612/16)

(2017/C 038/17)

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

First-tier Tribunal (Tax Chamber)

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: C & J Clark International Ltd

Vastustaja: Commissioners for Her Majesty’s Revenue & Customs

Eelotsuse küsimused

1.

Kas komisjoni 18. augusti 2016. aasta rakendusmäärusega (EL) 2016/1395 (1) ja 13. septembri 2016. aasta rakendusmäärusega (EL) 2016/1647 (2) (edaspidi „vaidlusalused määrused“) kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu sissenõudmise suhtes saab kohaldada aegumisnorme ja kui saab, siis millise õigusnormi alusel?

2.

Kas vaidlusalused määrused on tühised seetõttu, et neil ei ole kehtivat õiguslikku alust, ja rikuvad sellistena ELL artikli 5 lõikeid 1 ja 2?

3.

Kas vaidlusalused määrused on tühised seetõttu, et need rikuvad ELTL artiklit 266, kuna nendes ei ole võetud Euroopa Kohtu otsuse C&J Clark International (C-659/13 ja C-34/14, EU:C:2016:74) järgimiseks vajalikke meetmeid?

4.

Kas vaidlusalused määrused on tühised seetõttu, et need rikuvad määruse (EL) 2016/1036 (3) artikli 10 lõiget 1 või õiguskindluse (tagasiulatuva jõu puudumise) põhimõtet, kehtestades dumpinguvastase tollimaksu teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Vietnamist pärit nahkjalatsite impordi suhtes, mis toimus ajavahemikul, mil kohaldati nõukogu määrusi (EÜ) nr 1472/2006 (4) ja (EL) nr 1294/2009 (5)?

5.

Kas vaidlusalused määrused on tühised seetõttu, et need rikuvad määruse (EL) 2016/1036 artiklit 21, taaskehtestades dumpinguvastase tollimaksu ilma liidu huve uuesti hindamata?
(1)
millega kehtestatakse uuesti lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit ning äriühingute Buckinghan Shoe Mfg Co., Ltd., Buildyet Shoes Mfg., DongGuan Elegant Top Shoes Co. Ltd, Dongguan Stella Footwear Co Ltd, Dongguan Taiway Sports Goods Limited, Foshan City Nanhai Qun Rui Footwear Co., Jianle Footwear Industrial, Sihui Kingo Rubber Shoes Factory, Synfort Shoes Co. Ltd., Taicang Kotoni Shoes Co. Ltd., Wei Hao Shoe Co. Ltd., Wei Hua Shoe Co. Ltd. ja Win Profile Industries Ltd toodetud nahast pealsetega jalatsite impordi suhtes ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks ning täidetakse Euroopa Kohtu otsust liidetud kohtuasjades C-659/13 ja C-34/14
ELT L 225, lk 52

(2)  Komisjoni 13. septembri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1647, millega kehtestatakse uuesti lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse ajutine tollimaks nahast pealsetega jalatsite impordi suhtes, mis on pärit Vietnamist ning mida toodavad äriühingud Best Royal Co. Ltd, Lac Cuong Footwear Co. Ltd, Lac Ty Co. Ltd, Saoviet Joint Stock Company (Megastar Joint Stock Company), VMC Royal Co. Ltd, Freetrend Industrial Ltd. ja temaga seotud äriühing Freetrend Industrial A (Vietnam) Co. Ltd., Fulgent Sun Footwear Co. Ltd, General Shoes Ltd, Golden Star Co. Ltd, Golden Top Company Co. Ltd, Kingmaker Footwear Co. Ltd., Tripos Enterprise Inc., Vietnam Shoe Majesty Co. Ltd, ning täidetakse Euroopa Kohtu otsust liidetud kohtuasjades C-659/13 ja C-34/14 (ELT 2016, L 245, lk 16).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT 2016, L 176, lk 21).

(4)  Nõukogu 5. oktoobri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1472/2006, millega kehtestatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Vietnamist pärit nahast pealsetega jalatsite impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning millega nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT 2006, L 275, lk 1).

(5)  Nõukogu 22. detsembri 2009. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1294/2009, millega pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist kehtestatakse teatavate Vietnamist ja Hiina Rahvavabariigist pärit nahast pealsetega jalatsite impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida laiendatakse Aomeni erihalduspiirkonnast lähetatud teatavate nahast pealsetega jalatsite impordi suhtes, olenemata sellest, kas need on deklareeritud Aomeni erihalduspiirkonnast pärinevatena või mitte (ELT 2009, L 352, lk 1).

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/14

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Upper Tribunal (Ühendkuningriik) 29. novembril 2016 – Rafal Prefeta versus Secretary of State for Work and Pensions

(Kohtuasi C-618/16)

(2017/C 038/18)

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Upper Tribunal

Põhikohtuasja pooled

Apellant: Rafal Prefeta

Vastustaja: Secretary of State for Work and Pensions

Eelotsuse küsimused

1.

Kas ühinemislepingu XII lisa võimaldas liikmesriikidel arvata töötajate määruse (1) artikli 7 lõike 2 ja kodakondsusdirektiivi (2) artikli 7 lõike 3 kohaldamisalast välja Poola kodanikud, kui asjaomane töötaja oli küll hilinenult täitnud siseriikliku nõude oma töö registreerida, kuid ei olnud registreerituna veel töötanud katkestusteta kaheteistkümnekuulist ajavahemikku?

2.

Kui vastus esimesele küsimusele on eitav: kas töötaja, kes on Poola kodanik, võib esimeses küsimuses kirjeldatud asjaoludel tugineda kodakondsusdirektiivi artikli 7 lõikele 3, mis käsitleb töötaja staatuse säilitamist?

(1)  Nõukogu 15. oktoobri 1968. aasta määrus (EMÜ) nr 1612/68 töötajate liikumisvabaduse kohta ühenduse piires (EMPs kohaldatav tekst) (EÜT L 257, lk 2; ELT eriväljaanne 05/01, lk 15).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 158, lk 77; ELT eriväljaanne 05/05, lk 46).

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/15

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberverwaltungsgericht Berlin-Brandenburg (Saksamaa) 29. novembril 2016 – Sebastian W. Kreuziger versus Land Berlin

(Kohtuasi C-619/16)

(2017/C 038/19)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Oberverwaltungsgericht Berlin-Brandenburg

Põhikohtuasja pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Sebastian W. Kreuziger

Vastustaja apellatsioonimenetluses: Land Berlin

Eelotsuse küsimused

1.

Kas direktiivi 2003/88/EÜ (1) artikli 7 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid või tavad, mille kohaselt on töösuhte lõpetamise korral õigus saada rahalist hüvitist välistatud, kui töötaja ei ole esitanud avaldust tasulise põhipuhkuse saamiseks, kuigi tal oli see võimalus?

2.

Kas direktiivi 2003/88/EÜ artikli 7 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid või tavad, mille kohaselt eeldab õigus saada töösuhte lõpetamise korral rahalist hüvitist, et töötaja ei saanud enne töösuhte lõpetamist kasutada oma põhipuhkuse saamise õigust temast sõltumatutel asjaoludel?

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (ELT L 299, lk 9, ELT eriväljaanne 05/04, lk 381).

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/15

29. novembril 2016 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Saksamaa Liitvabariik

(Kohtuasi C-620/16)

(2017/C 038/20)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: W. Mölls, L. Havas, J. Hottiaux)

Kostja: Saksamaa Liitvabariik

Hageja nõuded

Hageja palub Euroopa Kohtul:

—

Saksamaa Liitvabariik on rikkunud nõukogu otsust 2014/699/EÜ (1) ja ELL artikli 4 lõiget 3, kuna Saksamaa Liitvabariik hääletas OTIFi revisjonikomisjoni 25. istungjärgul vastupidi selles otsuses kindlaks määratud seisukohale ning väljendas avalikku vastuseisu nii selle seisukoha kui ka otsusega ette nähtud liidu hääleõiguse teostamise vastu.

—

mõista kohtukulud välja Saksamaa Liitvabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjendamisel väidab hageja järgmist:

Rahvusvaheliste Raudteevedude Valitsustevahelise Organisatsioon (OTIF), kuhu lisaks 26 liikmesriigile kuulub ka Euroopa Liit, haldab rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni (COTIF).

OTIFi revisjonikomisjoni 25. istungjärgul kooskõlastati konventsiooni ja selle lisades tehtavad teatud muudatused. Neist osade punktide kohta kehtestas nõukogu otsuses 2014/699/EÜ liidu nimel võetava seisukoha.

Kohtumisel hääletas Saksamaa kahes punktis vastupidi nimetatud otsuses kindlaks määratud seisukohale, väljendas avalikku vastuseisu sellele seisukohale ning ühel juhul ka otsusega ette nähtud liidu hääleõiguse teostamise vastu.

Vastav tegevus on vastuolus otsusega 2014/699/EÜ ning ELL artikli 4 lõikega 3.

(1)  Nõukogu 24. juuni 2014. aasta otsus, millega kehtestatakse OTIFi revisjonikomisjoni 25. istungjärgul Euroopa Liidu nimel võetav seisukoht rahvusvahelise raudteeveo konventsioonis (COTIF) ja selle lisades tehtavate teatavate muudatuste kohta (ELT L 293, lk 26).

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/16

Scuola Elementare Maria Montessori Srl-i 25. novembril 2016 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 15. septembri 2016. aasta otsuse peale kohtuasjas T-220/13: Scuola Elementare Maria Montessori versus komisjon

(Kohtuasi C-622/16 P)

(2017/C 038/21)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Apellant: Scuola Elementare Maria Montessori Srl (esindajad: advokaadid E. Gambaro ja F. Mazzocchi)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Itaalia Vabariik

Apellandi nõuded

—

tühistada kohtuotsus, milles jäeti Scuola Elementare Maria Montessori hagi rahuldamata ja seetõttu tühistada komisjoni otsus 2013/284/EL (1) osas, milles otsustati, et ei tuleks nõuda selle abi tagasimaksmist, mis anti ICI-st vabastamise vormis, ning osas, milles otsustati, et IMU-st vabastamise meetmed ei kuulu ELTL artikli 107 lõike 1 kohaldamisalasse;

—

igal juhul tühistada vaidlustatud kohtuotsus apellatsioonkaebuse nende väidete alusel, mida Euroopa Kohus põhjendatuks peab ja millega ta nõustub;

—

mõista komisjonilt välja kohtukulud mõlema kohtuastme menetlustes.

Väited ja peamised argumendid

1)

Esimeses väites, mis on jagatud neljaks osaks, leiab Scuola Elementare Maria Montessori, et rikutud ja vääralt on kohaldatud ELTL artiklit 108, määruse (EÜ) nr 659/1999 (2) artikli 14 lõiget 1 ja lojaalse koostöö kohustust, mis on sätestatud ELL artikli 4 lõikes 3, samuti on vääralt tõlgendatud mõistet „täiesti võimatu“, antud faktidele väär õiguslik kvalifikatsioon, moonutatud tõendeid ja esitatud vastuolulised põhjendused, sest Üldkohus järeldas, et komisjon ei ole rikkunud õigusnormi sellega, et ta ei kohustanud Itaalia Vabariiki tagasi nõudma maksuvabastuste kaudu saadud summasid, mida olid saanud konkreetse sihtotstarbega mitteärilised üksused ICI regulatsiooni alusel ja mida komisjon käsitles ebaseaduslikuna ja siseturuga kokkusobimatuna.

2)

Teises väites märgib Scuola Elementare Maria Montessori, et rikutud ja vääralt on kohaldatud ELTL artikli 107 lõiget 1, sest Üldkohus otsustas, et ICI korda alates 2012. aastast asendanud IMU vabastus ei ole riigiabi ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(1)  Komisjoni 19. detsembri 2012. aasta otsus 2013/284/EL riigiabi SA.20829 (C 26/2010, ex NN 43/2010 (ex CP 71/2006)) kohta seoses Itaalia rakendatud abikavaga, mis käsitleb mitteäriliste üksuste poolt eriotstarbel kasutatava kinnisvara vabastamist munitsipaalsest kinnisvaramaksust (ELT 2013, L 166, lk 24).

(2)  Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 8/1, lk 339).

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/17

Euroopa Komisjoni 25. novembril 2016 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 15. septembri 2016. aasta otsuse peale kohtuasjas T-220/13: Scuola Elementare Maria Montessori versus komisjon

(Kohtuasi C-623/16 P)

(2017/C 038/22)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Apellant: Euroopa Komisjon (esindajad: P. Stancanelli, D. Grespan, F. Tomat)

Teised menetlusosalised: Scuola Elementare Maria Montessori Srl, Itaalia Vabariik

Apellandi nõuded

—

tühistada vaidlustatud kohtuotsus osas, milles see tunnistab esimeses astmes esitatud hagi ELTL artikli 263 neljanda lõigu viimase osa alusel vastuvõetavaks;

—

tunnistada ELTL artikli 263 neljanda lõigu teise ja viimase osa alusel esimeses astmes esitatud hagi vastuvõetamatuks ja seetõttu jätta see tervikuna läbi vaatamata;

—

mõista komisjoni kohtukulud nii Üldkohtu kui käesolevas kohtumenetluses välja Scuola Elementare Montessorilt.

Väited ja peamised argumendid

Komisjon esitab apellatsioonkaebuse põhjenduseks ühe väite, mis jaguneb kolmeks osaks ning mille kohaselt on ELTL artikli 263 neljanda lõigu viimast osa vääralt tõlgendatud ja kohaldatud, sest Üldkohus tunnistas selle sätte alusel vastustaja poolt esimeses astmes esitatud hagi vastuvõetavaks. Täpsemalt väidab apellant, et rikutud on õigusnormi, sest Üldkohus asus seisukohale, et vaidlustatud akti puhul on tegemist üldkohaldatava aktiga, mis puudutab hagejat otseselt ja ei sisalda tema suhtes rakendusmeetmeid.

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/17

Euroopa Komisjoni 25. novembril 2016 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 15. septembri 2016. aasta otsuse peale kohtuasjas T-219/13: Ferracci versus komisjon

(Kohtuasi C-624/16 P)

(2017/C 038/23)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Apellant: Euroopa Komisjon (esindajad: P. Stancanelli, D. Grespan, F. Tomat)

Teised menetlusosalised: Pietro Ferracci, Itaalia Vabariik

Apellandi nõuded

—

tühistada vaidlustatud kohtuotsus osas, milles sellega tunnistatakse esimeses kohtuastmes esitatud hagi ELTL artikli 263 neljanda lõigu viimase lause tähenduses vastuvõetavaks;

—

tunnistada esimeses kohtuastmes esitatud hagi ELTL artikli 263 neljanda lõigu teise ja viimase lause tähenduses vastuvõetamatuks ja sellest tulenevalt jätta see täies ulatuses läbi vaatamata;

—

mõista P. Ferraccilt välja komisjoni poolt Üldkohtus kantud ja käesolevas kohtuasjas kantavad kohtukulud.

Väited ja peamised argumendid

Komisjoni ainsa väite kohaselt, mis jaguneb kolmeks osaks, tõlgendas ja kohaldas Üldkohus valesti ELTL artikli 263 neljanda lõigu viimast lauset, kuna ta leidis, et esimese kohtuastme hageja esitatud hagi on selle sätte kohaselt vastuvõetav. Täpsemalt rikkus Üldkohus tema sõnul õigusnormi, kui ta leidis, et vaidlustatud õigusakt on üldkohaldatav, puudutab esimese kohtuastme hagejat otseselt ega vaja hageja suhtes rakendusmeetmeid.

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/18

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Conseil du Contentieux des Étrangers (Belgia) 12. detsembril 2016 – X, X versus État belge (Belgia riik)

(Kohtuasi C-638/16)

(2017/C 038/24)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Conseil du Contentieux des Étrangers

Põhikohtuasja pooled

Kaebajad: X, X

Vastustaja: État belge (Belgia riik)

Eelotsuse küsimused

1.

Kas 13. juuli 2009. aasta määruse nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (1), artikli 25 lõike 1 punktis a osutatud „rahvusvaheliste kohustuste“ all peetakse silmas kõiki liidu põhiõiguste hartaga tagatud õigusi, sealhulgas konkreetselt artiklitega 4 ja 18 tagatud õigusi, ning kas need hõlmavad ka kohustusi, mida liikmesriigid peavad täitma inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja Genfi pagulasseisundi konventsiooni artikli 33 alusel?

2.

A.

Arvestades vastust esimesele küsimusele: kas 13. juuli 2009. aasta määruse nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri, artikli 25 lõike 1 punkti a tuleb tõlgendada nii, et liikmesriik – arvestades kaalutlusruumi, mis tal juhtumi asjaoludega seoses on –, kellele esitatakse piiratud territoriaalse kehtivusega viisa taotlus, on kohustatud taotletud viisa väljastama, kui ilmneb liidu põhiõiguste harta artikli 4 ja/või artikli 18 või muu liikmesriigil lasuva rahvusvahelise kohustuse rikkumise oht?

B.

Kas selle küsimuse vastust mõjutab see, kas taotlejal on selle liikmesriigiga, kellele viisataotlus esitatakse, sidemeid (näiteks peresidemed, vastuvõtuperekonnad, käendajad ja sponsorid jne)?

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, lk 1).

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/19

Greenpeace Energy eG 9. detsembril 2016 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 26. septembri 2016. aasta otsuse peale kohtuasjas T-382/15: Greenpeace Energy eG versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-640/16 P)

(2017/C 038/25)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Greenpeace Energy eG (esindajad: Rechtsanwalt D. Fouquet, Rechtsanwalt S. Michaels, Rechtsanwalt J. Nysten)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

—

tühistada Üldkohtu 26. septembri 2016. aasta määrus kohtuasjas T-382/15: Greenpeace Energy eG apellanti puudutavas osas,

—

saata kohtuasi tagasi Üldkohtule,

—

mõista vastustajalt välja kõik menetluskulud, sealhulgas õigusabi- ja reisikulud.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse põhjendamiseks esitab apellant 5 väidet:

1.

Üldkohus on ilmselt seisukohal, et ELTL artikli 263 neljanda lõigu kolmanda osa kohaselt peab akt, mida selle sätte alusel vaidlustatakse, olema üldkohaldatav. Niisugune õiguslik seisukoht tuleb siiski lugeda õiguslikult valeks, arvestades iseäranis sätte sõnastust ning kehtestamise tausta, sealhulgas liidu seadusandja tahet.

2.

Üldkohus lähtub ilmselt põhimõttest, et otsese puutumuse nõue aktide puhul, mis ei vaja rakendusmeetmeid, on tegemist kahe eraldi kriteeriumiga, mida tuleb eraldi analüüsida. See ei ole nii siiski käesoleval juhul, kuna ükski Ühendkuningriigi või Euroopa Komisjoni rakendusmeede selle sätte tähenduses ei ole vajalik ning abi andmine mõjutab viivitamata turgu selles tähenduses, et apellant tunneb viivitamata konkurentsimõju.

3.

Üldkohus heidab apellandile ette, et viimane ei ole piisavalt tõendanud oma otsest ja isiklikku puutumust. Seda tehes jätab Üldkohus siiski tähelepanuta esitatud teabe või vähemalt ei võta seda piisavalt arvesse.

4.

Üldkohus leiab ilmselt, et individualiseeritavust ELTL artikli 263 neljanda lõigu teise osa kohaselt vastavalt Plaumanni kohtuasjale tuleb juba siis eitada, kui võib esineda teisi ettevõtjaid, kes sarnaselt apellandiga on abi andmisega kaasnevast konkurentsimõjust puudutatud. Arvestades kohtupraktikat, mis eelkõige tuleneb kohtuotsusest Codorniu (C-309/89), on see tõlgendus siiski õiguslikult vale ja lisaks kitsas tõlgendus. Lisaks tugineb apellant hagiavalduses faktide kohta esitatud seisukohtadele, mis teevad piisava individualiseeritavuse arusaadavaks, mida aga Üldkohus siiski ilmselt arvesse ei võtnud või ta ei teinud seda piisavalt.

5.

Üldkohus on ilmselt seisukohal, et siseriiklik kohus saab tagada tõhusa õiguskaitse komisjoni otsuse puhul, millega kiidetakse heaks abi. See tähendab, et kohustades liikmesriike tagama kohased õiguskaitsevahendid (ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik), soovis liidu seadusandja anda liikmesriigi kohtutele pädevuse kontrollida liidu institutsioonide, nagu Euroopa Komisjon, üksikakte. Siiski, arvestades nii Euroopa Kohtu praktikat liidu aktide kohta ja olemasolevaid õiguskaitsevahendeid kui ka iseäranis pädevuse jaotust siseriiklike kohtute ja Euroopa Komisjoni vahel riigiabi valdkonnas, ei saa selle käsitlusega nõustuda ning see tuleb lugeda õiguslikult valeks.

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/20

20. detsembril 2016 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Euroopa Liidu Nõukogu

(Kohtuasi C-659/16)

(2017/C 038/26)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: A. Bouquet, E. Paasivirta ja Ch. Hermes)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Hageja nõuded

—

tühistada osaliselt nõukogu 10. oktoobri 2016. aasta otsus, mis on vastu võetud I/A-punkti märkusega, mis puudutab liidu seisukoha kindlaksmääramist seoses Antarktika vete elusressursside kaitse komisjoni (CCAMLR) 35. koosolekuga (Hobart, Austraalia, 17.–28. oktoober 2016) ja käsitleb kolme merekaitseala ja teadusuuringuteks määratud erikaitsealade loomist (dokumendid 12523/16 ja 12445/16);

—

mõista kohtukulud välja Euroopa Liidu Nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Komisjon palub Euroopa Kohtul tühistada nõukogu 10. oktoobri 2016. aasta otsus selles osas, millega nõukogu kehtestas, et komisjonile Antarktika vete elusressursside kaitse kohta tehtavad ettepanekud kolme merekaitseala loomiseks Weddelli meres, Rossi meres ja Ida-Antarktikas ning teadusuuringuteks määratud erikaitsealade võrgustiku loomiseks tuleb esitada või neid tuleb toetada liidu ja selle liikmesriikide nimel, mitte ainult liidu nimel.

Komisjon väidab, et kuna vaidlustatud otsuses leitakse, et selles valdkonnas on tegemist jagatud pädevusega ja aruteludokument tuleks seega vastu võtta konsensuse alusel ning esitada liidu ja selle liikmesriikide nimel, siis on otsus õigusvastane, kuivõrd see takistab komisjonil selle dokumendi esitamist ainult liidu nimel, ning on rikutud liidu ainupädevust selles valdkonnas (ja komisjoni eesõigust liitu esindada).

Komisjon põhjendab vaidlustatud otsuse peale esitatud tühistamishagi kahe õigusliku väitega.

Esiteks väidab komisjon, et nõukogu on vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel rikkunud ELTL artikli 3 lõike 1 punktis d sätestatud liidu ainupädevust mere bioloogiliste ressursside kaitse valdkonnas (esimene õiguslik väide). Esmalt leiab komisjon, et nõukogu on eiranud õiguslikku konteksti, kuhu kuulub vaidlustatud otsuses käsitletav meede nii Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni kui ka liidu raamistikus. Seejärel leiab komisjon, et nõukogu on eiranud selle meetme eesmärki ja sisu.

Teiseks (teise võimalusena) väidab komisjon, et isegi kui meedet ei tuleks pidada mere bioloogiliste ressursside kaitse meetmeks ELTL artikli 3 lõike 1 punkti d tähenduses, on nõukogu vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel ikkagi igal juhul rikkunud liidu ainupädevust seetõttu, et liidul on selles valdkonnas ainupädevus välisasjades, kuna kavandatud meede võib mõjutada liidu eeskirju või muuta nende reguleerimisala ELTL artikli 3 lõike 2 tähenduses (teine õiguslik väide). Komisjoni hinnangul on nõukogu kõigepealt eiranud seda, et kavandatav meede võib mõjutada kahte teisese õiguse akti (määrus (EÜ) nr 600/2004 ja määrus (EÜ) nr 601/2004) või muuta nende kohaldamisala. Ühtlasi leiab komisjon, et nõukogu ei ole arvestanud, kuidas see mõjutab või muudab liidu raamseisukohta, mis on antud 2014. aasta juunis.

Üldkohus

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/21

Üldkohtu 15. detsembri 2016. aasta otsus – Gul Ahmed Textile Mills versus nõukogu

(Kohtuasi T-199/04 RENV) (1)

((Dumping - Pakistanist pärit puuvillase voodipesu import - Põhjendatud huvi - Uurimise algatamine - Arvestuslik normaalväärtus - Ilmne hindamisviga - Kaitseõigused - Põhjendamiskohustus - Õigus anda kohtuistungil ütlusi - Normaalväärtuse ja ekspordihinna vaheline võrdlus - Imporditollimaksude vähendamine - Kohandamine - Kahju - Põhjuslik seos - WTO õigus))

(2017/C 038/27)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Gul Ahmed Textile Mills Ltd (Karachi, Pakistan) (esindajad: advokaat L. Ruessmann ja solicitor J. Beck)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: J. P. Hix, keda abistab R. Bierwagen ja advokaat C. Hipp)

Kostja toetuseks menetlusse astuja: Euroopa Komisjon (esindajad: J.-F. Brakeland ja A. Stobiecka-Kuik)

Ese

ELTL artiklil 263 põhinev nõue tühistada hagejat puudutavas osas nõukogu 2. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 397/2004, millega kehtestatakse Pakistanist pärit puuvillase voodipesu impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 66, lk 1; ELT eriväljaanne 11/50, lk 26).

Resolutsioon

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Mõista Euroopa Liidu Nõukogu kohtukulud välja Gul Ahmed Textile Mills Ltd-lt.

3.

Jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda.

(1)  ELT C 217, 28.8.2004.

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/21

Üldkohtu 15. detsembri 2016. aasta otsus – DEI versus komisjon

(Kohtuasi T-169/08 RENV) (1)

((Konkurents - Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine - Kreeka pruunsöe tarnimise turg ja elektrienergia hulgimüügiturg - EÜ artikli 86 lõike 1 koostoimes EÜ artikliga 82 rikkumise tuvastamise otsus - Riigi osalusega äriühingule riiklike pruunsöemaardlate kaevandamisõiguse andmine või säilitamine - Asjaomaste turgude määratlemine - Võimaluste ebavõrdsus - Põhjendamiskohustus - Õiguskindlus - Võimu kuritarvitamine - Proportsionaalsus))

(2017/C 038/28)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Hageja: Dimosia Epicheirisi Ilektrismou AE (DEI) (Ateena, Kreeka) (esindaja: advokaat P. Anestis)

Hageja toetuseks menetlusse astuja: Kreeka Vabariik (esindajad: P. Mylonopoulos ja K. Boskovits)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindaja: T. Christoforou, keda abistas advokaat A. Oikonomou)

Kostja toetuseks menetlusse astujad: Elpedison Paragogi Ilektrikis Energeias AE (Elpedison Energeiaki), varem Energeiaki Thessalonikis AE (Marousi, Kreeka) ja Elliniki Energeia kai Anaptyxi AE (HE & D SA) (Kifisia, Kreeka) (esindajad: advokaadid P. Skouris ja E. Trova) ja Mytilinaios AE (Ateena), Protergia AE (Ateena) ja Alouminion tis Ellados VEAE, varem Alouminion AE (Ateena) (esindajad: advokaadid N. Korogiannakis, I. Zarzoura, D. Diakopoulos ja E. Chrisafis)

Ese

ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada komisjoni 5. märtsi 2008. aasta otsus K(2008) 824 (lõplik), mis käsitleb Kreeka Vabariigi poolt DEI-le pruunsöe kaevandamise õiguste andmist või säilitamist.

Resolutsioon

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Jätta Dimosia Epicheirisi Ilektrismou AE (DEI) kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni, Elpedison Paragogi Ilektrikis Energeias AE (Elpedison Energeiaki), Elliniki Energeia kai Anaptyxi AE (HE & D SA), Mytilinaios AE, Protergia AE ja Alouminion tis Ellados VEAE kohtukulud.

3.

Jätta Kreeka Vabariigi kohtukulud tema enda kanda.

(1)  ELT C 183, 19.7.2008.

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/22

Üldkohtu 15. detsembri 2016. aasta otsus – DEI versus komisjon

(Kohtuasi T-421/09) (1)

((Konkurents - Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine - Kreeka pruunsöe tarnimise turg ja elektrienergia hulgimüügi turg - Otsus, millega kehtestatakse konkreetsed meetmed leevendamaks konkurentsivastast mõju, mis tuleneb EÜ artikli 86 lõike 1 koosmõjus EÜ artikliga 82 rikkumisest - EÜ artikli 86 lõige 3 - Põhjendamiskohustus - Proportsionaalsus - Lepinguvabadus))

(2017/C 038/29)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Hageja: Dimosia Epicheirisi Ilektrismou AE (DEI) (Ateena, Kreeka) (esindaja: advokaat P. Anestis)

Kostja: Kreeka Vabariik (esindajad: P. Mylonopoulos et K. Boskovits)

Hageja toetuseks menetlusse astuja: Euroopa Komisjon (esindajad: T. Christoforou, keda abistab advokaat A. Oikonomou)

Ese

ELTL artikli 263 alusel esitatud hagi, milles palutakse tühistada komisjoni 4. augusti 2009. aasta otsus C(2009) 6244 final, millega kehtestatakse konkreetsed meetmed, et leevendada nende rikkumiste konkurentsivastast mõju, mille komisjon tuvastas 5. märtsi 2008. aasta otsusega Kreeka Vabariigi poolt ettevõtjale DEI pruunsöe kaevandamiseks antud või säilitatud õiguste kohta.

Resolutsioon

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Jätta Dimosia Epicheirisi Ilektrismou AE (DEI) kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

3.

Kreeka Vabariik kannab ise oma kohtukulud.

(1)  ELT C 11, 16.1.2010.

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/23

Üldkohtu 15. detsembri 2016. aasta otsus – Mondelez UK Holdings & Services versus EUIPO – Société des produits Nestlé (šokolaaditahvli kuju)

(Kohtuasi T-112/13) (1)

((Euroopa Liidu kaubamärk - Kehtetuks tunnistamise menetlus - Ruumiline kaubamärk - Šokolaaditahvli kuju - Absoluutne keeldumispõhjus - Eristusvõime puudumine - Kasutamise käigus omandatud eristusvõime - Määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt b ja lõige 3 - Määruse nr 207/2009 artikli 52 lõiked 1 ja 2))

(2017/C 038/30)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Mondelez UK Holdings & Services Ltd, varem Cadbury Holdings Ltd (Uxbridge, Ühendkuningriik) (esindajad: T. Mitcheson, QC, solicitor P. Walsh, solicitor J. Blum, solicitor S. Dunstan ja barrister D. Byrne)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi amet (esindaja: A. Folliard-Monguiral)

Teine menetluspool EUIPO apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Société des produits Nestlé SA (Vevey, Šveits) (esindajad: advokaadid G. Vos, M. Bakker ja J. van den Berg, hiljem G. Vos, QC, S. Malynicz, QC, solicitor T. Scourfield ja solicitor T. Reid)

Ese

Hagi EUIPO teise apellatsioonikoja 11. detsembri 2012. aasta otsuse (asi R 513/2011-2) peale, mis käsitleb Cadbury Holdings’i ja la Société des produits Nestlé vahelist kehtetuks tunnistamise menetlust.

Resolutsioon

1.

Tühistada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) teise apellatsioonikoja 11. detsembri 2012. aasta otsus (asi R 513/2011-2).

2.

Jätta EUIPO kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Mondelez UK Holdings & Services Ltd kohtukulud.

3.

Jätta Société des produits Nestlé SA kohtukulud tema enda kanda.

(1)  ELT C 123, 27.4.2013.

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/24

Üldkohtu 15. detsembri 2016. aasta otsus – TestBioTech jt versus komisjon

(Kohtuasi T-177/13) (1)

((Keskkond - Geneetiliselt muundatud tooted - Geneetiliselt muundatud sojauba MON 87701 x MON 89788 - Toote turule lubamise otsuse sisemise läbivaatamise nõude rahuldamata jätmine põhjendamatuse tõttu - Põhjendamiskohustus - Ilmne hindamisviga))

(2017/C 038/31)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: TestBioTech eV (München, Saksamaa), European Network of Scientists for Social and Environmental Responsibility eV (Braunschweig, Saksamaa), Sambucus eV (Vahlde, Saksamaa) (esindajad: K. Smith, QC ja barrister J. Stevenson)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: C. Cattabriga ja P. Oliver, hiljem C. Cattabriga ja L. Flynn ning lõpus C. Cattabriga, L. Flynn ja C. Valero)

Kostja toetuseks menetlusse astujad: Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (esindajad: E. Jenkinson ja L. Christie, hiljem L. Christie, lõpus S. Brandon, keda abistab barrister J. Holmes, barrister), Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) (esindajad: D. Detken ja S. Gabbi) ja Monsanto Europe (Anvers, Belgia) ja Monsanto Company (Wilmington, Ühendriigid) (esindaja: advokaat M. Pittie)

Ese

ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada komisjoni 8. jaanuari 2013. aasta otsus, mis käsitleb komisjoni 28. juuni 2012. aasta rakendusotsuse 2012/347/EL, millega lubatakse viia turule geneetiliselt muundatud sojauba MON 87701 × MON 89788 (MON-877Ø1-2 × MON-89788-1) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (ELT 2012, L 171, lk 13) sisemist läbivaatamist.

Resolutsioon

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Jätta TestBioTech eV, European Network of Scientists for Social and Environmental Responsibility eV ja Sambucus eV kohtukulud nende endi kanda ja mõista neilt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

3.

Jätta Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi, Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) ning Monsanto Europe ja Monsanto Company kohtukulud nende endi kanda.

(1)  ELT C 178, 22.6.2013.

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/24

Üldkohtu 15. detsembri 2016. aasta otsus – Hispaania versus komisjon

(Kohtuasi T-466/14) (1)

((Tolliliit - El Salvadori päritolu tuunist valmistatud toodete import - Imporditollimaksu tollivormistusjärgne sissenõudmine - Imporditollimaksu sissenõudmata jätmise taotlus - Määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 220 lõike 2 punkt b ja artikkel 236 - Õigus heale haldusele määruse (EMÜ) nr 2454/92 artikli 872a raames - Pädeva asutuse eksimus, mida ei olnud võimalik avastada))

(2017/C 038/32)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Hispaania Kuningriik (esindajad: abogado del Estado A. Rubio González, hiljem abogado del Estado V. Ester Casas)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: P. Arenas, A. Caeiros ja B.-R. Killmann)

Ese

ELTL artikli 263 alusel esitatud nõude tühistada komisjoni 14. aprilli 2014. aasta otsus K(2014) 2363 (lõplik), millega tuvastatakse, et imporditollimaksu vähendamine on põhjendatud teatava summa ulatuses, kuid teatava summa osas mitte, (REM 02/2013) järelduse osas, et 14 417 193,41 euro ulatuses ei ole imporditollimaksu vähendamine põhjendatud.

Resolutsioon

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Jätta Hispaania Kuningriigi kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

(1)  ELT C 261, 11.8.2014.

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/25

Üldkohtu 15. detsembri 2016. aasta otsus – Hispaania versus komisjon

(Kohtuasi T-548/14) (1)

((Tolliliit - Ecuadori päritolu tuunist valmistatud toodete import - Imporditollimaksu tollivormistusjärgne sissenõudmine - Imporditollimaksu sissenõudmata jätmise taotlus - Määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 220 lõike 2 punkt b ja artikkel 236 - Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teatis importijatele - Heausksus - Tollimaksu vähendamise taotlus - Määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikkel 239))

(2017/C 038/33)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Hispaania Kuningriik (esindajad: abogado del Estado A. Rubio González, hiljem abogado del Estado V. Ester Casas)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: P. Arenas, A. Caeiros, ja B.-R. Killmann)

Ese

ELTL artikli 263 alusel esitatud hagi nõudega tühistada komisjoni 15. mai 2014. aasta otsuse K(2014) 3007 (lõplik) artikkel 2, millega tuvastatakse, et imporditollimaksu vähendamine on põhjendatud teatava summa ulatuses, kuid teatava summa osas mitte (REM 03/2013).

Resolutsioon

1.

Tühistada komisjoni 15. mai 2014. aasta otsuse K(2014) 3007 (lõplik) artikkel 2, millega tuvastatakse, et imporditollimaksu tagasimaksmine on põhjendatud teatava summa ulatuses, kuid teatava summa osas mitte (REM 03/2013).

2.

Mõista kohtukulud välja komisjonilt.

(1)  ELT C 315, 15.9.2014.

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/26

Üldkohtu 15. detsembri 2016. aasta otsus – Infineon Technologies versus komisjon

(Kohtuasi T-758/14) (1)

((Konkurents - Keelatud kokkulepped - Kiipkaardi kiibid - Otsus, millega on tuvastatud ELTL artikli 101 rikkumine - Tundliku äriteabe vahetamine - Kaitseõigused - Eesmärgil põhinev rikkumine - Tõend - Aegumine - Üks ja vältav rikkumine - 2006. aasta suunised trahvide arvutamise meetodi kohta - Müügiväärtus))

(2017/C 038/34)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Infineon Technologies AG (Neubiberg, Saksamaa) (esindajad: advokaadid I. Brinker, U. Soltész ja P. Linsmeier)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: A. Biolan, A. Dawes, J. Norris Usher ja P. Van Nuffel)

Ese

ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue esimese võimalusena tühistada komisjoni 3. septembri 2014. aasta otsus K(2014) 6250 lõplik ELTL artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 kohaldamise menetluse kohta (juhtum AT.39574 – Smart Card Chips) ja teise võimalusena tühistada või vähendada hagejale määratud trahvisummat.

Resolutsioon

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Mõista Euroopa Komisjoni kohtukulud välja Infineon Technologies AG-lt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud.

(1)  ELT C 107, 30.3.2015.

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/26

Üldkohtu 15. detsembri 2016. aasta otsus – Philips ja Philips France versus komisjon

(Kohtuasi T-762/14) (1)

((Konkurents - Keelatud kokkuleppe - Kiipkaardi kiibid - Otsus, millega on tuvastatud ELTL artikli 101 rikkumine - Tundliku äriteabe vahetamine - Rikkumine, millel on konkurentsivastane eesmärk - Üks ja vältav rikkumine - Hea halduse põhimõte - Hoolsuskohustus - Tõend - 2006. aasta koostööteatis - Kokkuleppemenetluse teatis - Aegumine - 2006. aasta suunised trahvide arvutamise meetodi kohta - Müügiväärtus))

(2017/C 038/35)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Koninklijke Philips NV (Eindhoven, Madalmaad) ja Philips France (Suresnes, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid J. de Pree, S. Molin, A. ter Haar ja T. M. Snoep)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: A. Biolan, A. Dawes, J. Norris Usher ja P. Van Nuffel)

Ese

ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue esimese võimalusena tühistada komisjoni 3. septembri 2014. aasta otsus K(2014) 6250 lõplik ELTL artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 kohaldamise menetluse kohta (juhtum AT.39574 – Smart Card Chips) ja teise võimalusena tühistada või vähendada hagejatele määratud trahvisummat.

Resolutsioon

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Mõista Euroopa Komisjoni kohtukulud välja Koninklijke Philips NV-lt ja Philips France’lt, kes ühtlasi kannavad ise oma kohtukulud.

(1)  ELT C 73, 2.3.2015.

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/27

Üldkohtu 15. detsembri 2016. aasta otsus – Hispaania versus komisjon

(Kohtuasi T-808/14) (1)

((Riigiabi - Digitaaltelevisioon - Abi maapealse digitaaltelevisiooni kasutuselevõtuks Castilla-La Mancha äärealadel ja vähem linnastunud piirkondades - Otsus, millega abi tunnistatakse siseturuga kokkusobimatuks - Mõiste „ettevõtja“ - Majandustegevus - Eelis - Üldist majandushuvi pakkuv teenus - Konkurentsi moonutamine - ELTL artikli 107 lõike 3 punkt c - Hoolsuskohustus - Mõistlik tähtaeg - Õiguskindlus - Võrdne kohtlemine - Proportsionaalsus - Subsidiaarsus - Õigus saada teavet))

(2017/C 038/36)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Hispaania Kuningriik (esindajad: abogado del Estado A. Rubio González, hiljem abogado del Estado A. Gavela Llopis)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: É. Gippini Fournier, P. Němečková ja B. Stromsky)

Ese

ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada Euroopa Komisjoni 1. oktoobri 2014. aasta otsus C(2014) 6846 (final) riigiabi SA 27408 (C 24/2010 (ex NN 37/2010, EX CP 19/2009)) kohta, mida Castilla-La Mancha ametivõimud andsid maapealse digitaaltelevisiooni kasutuselevõtuks Castilla-La Mancha äärealadel ja vähem linnastunud piirkondades, mida on muudetud 20. oktoobri 2015. aasta otsusega C(2015) 7193 (final), millega parandatakse otsuses C(2014) 6846 sisalduvad teatud vead.

Resolutsioon

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Mõista kohtukulud välja Hispaania Kuningriigilt.

(1)  ELT C 34, 2.2.2015.

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/28

Üldkohtu 15. detsembri 2016. aasta otsus – Abertis Telecom Terrestre ja Telecom Castilla La Mancha versus komisjon

(Liidetud kohtuasjad T-37/15 ja T-38/15) (1)

((Riigiabi - Digitaaltelevisioon - Abi maapealse digitaaltelevisiooni kasutuselevõtuks Castilla-La Mancha äärealadel ja vähemasustatud piirkondades - Otsus, millega abi tunnistatakse siseturuga kokkusobimatuks ja kohustatakse see tagasi nõudma - Mõiste „ettevõtja“ - Majandustegevus - Eelis - Üldist majandushuvi pakkuv teenus - Konkurentsi moonutamine - ELTL artikli 107 lõike 3 punkt c - Uus abi))

(2017/C 038/37)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hagejad: Abertis Telecom Terrestre, SA (Barcelona, Hispaania), Telecom Castilla-La Mancha, SA (Toledo, Hispaania) (esindajad: J. Buendía Sierra, A. Lamadrid de Pablo, A. Balcells Cartagena ja M. Bolsa Ferruz, hiljem advokaadid J. Buendía Sierra, A. Lamadrid de Pablo ja M. Bolsa Ferruz)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: É. Gippini Fournier, P. Němečková ja B. Stromsky)

Kostja toetuseks menetlusse astuja: SES Astra (Betzdorf, Luksemburg) (esindajad: advokaadid F. González Díaz, F. Salerno ja V. Romero Algarra)

Ese

ELTL artiklile 263 põhinev nõue tühistada komisjoni 1. oktoobri 2014. aasta otsus C (2014) 6846 final riigiabi SA.27408 (C24/2010) (ex NN 37/2010, ex CP 19/2009) kohta, mida Castilla-La Mancha ametiasutused andsid maapealse digitaaltelevisiooni kasutuselevõtuks Castilla-La Mancha äärealadel ja vähemasustatud piirkondades, mida on muudetud 20. oktoobri 2015. aasta otsusega C(2015) 7193 final, milles parandati teatud vead otsuses C (2014) 6846 final.

Resolutsioon

1.

Jätta hagid rahuldamata.

2.

Jätta Abertis Telecom Terrestre, SA ja Telecom Castilla-La Mancha, SA kohtukulud nende endi kanda ja mõista neilt välja Euroopa komisjoni ja SES Astra kohtukulud.

(1)  ELT C 89, 16.3.2015.

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/28

Üldkohtu 15. detsembri 2016. aasta otsus – Aldi versus EUIPO – Miquel Alimentació Grup (Gourmet)

(Kohtuasi T-212/15) (1)

((Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu kujutismärgi Gourmet taotlus - Varasemad siseriiklikud sõna- ja kujutismärgid GOURMET ja Gourmet - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Tähiste sarnasus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b))

(2017/C 038/38)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Aldi GmbH & Co.KG (Mülheim an der Ruhr, Saksamaa) (esindajad: advokaadid C. Fürsen, N. Lützenrath, U. Rademacher ja N. Bertram)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (esindajad: M. Eberl ja M. Fischer)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Miquel Alimentació Grup, SA (esindajad: advokaadid R. Duch Fonoll ja R. Niebel)

Ese

Hagi EUIPO neljanda apellatsioonikoja 24. veebruari 2015. aasta otsuse (asi R 314/2014-4) peale, mis käsitleb Miquel Alimentació Grup ja Aldi vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Mõista kohtukulud välja Aldi GmbH & Co. KG-lt.

(1)  ELT C 198, 15.6.2015.

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/29

Üldkohtu 15. detsembri 2016. aasta otsus – Redpur versus EUIPO – Redwell Manufaktur (Redpur)

(Kohtuasi T-227/15) (1)

((Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu sõnamärgi Redpur taotlus - Varasem Euroopa Liidu kujutismärk redwell INFRAROT HEIZUNGEN - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EÜ) nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b))

(2017/C 038/39)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Redpur GmbH (Hayingen, Saksamaa) (esindaja: advokaat S. Schiller)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (esindaja: D. Walicka)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Redwell Manufaktur GmbH (Rotenturm an der Pinka, Austria) (esindaja: advokaat C. Gassauer-Fleissner)

Ese

Hagi EUIPO esimese apellatsioonikoja 11. detsembri 2015. aasta otsuse (asi R 678/2014-1) peale, mis käsitleb Redpur ja Redwell Manufakturi vahelist kaubamärgi kehtetuks tunnistamise menetlust.

Resolutsioon

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Mõista kohtukulud välja Redpur GmbH-lt.

(1)  ELT C 236, 20.7.2015.

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/30

Üldkohtu 15. detsembri 2016. aasta otsus – Keil versus EUIPO – NaturaFit Diätetische Lebensmittelproduktion (BasenCitrate)

(Kohtuasi T-330/15) (1)

((Euroopa Liidu kaubamärk - Kehtetuks tunnistamise menetlus - Euroopa liidu sõnamärk BasenCitrate - Absoluutne keeldumispõhjus - Kirjeldavus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktid b ja c))

(2017/C 038/40)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Rudolf Keil (Grevenbroich, Saksamaa) (esindaja: advokaat J. Sachs)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (esindajad: S. Hanne, D. Walicka ja A. Schifko)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: NaturaFit Diätetische Lebensmittelproduktions GmbH (Röttenbach, Saksamaa) (esindaja: advokaat N. Reber)

Ese

Hagi EUIPO esimese apellatsioonikoja 15. aprilli 2015. aasta otsuse (asi R 1541/2014-1) peale, mis käsitleb NaturaFit Diätetische Lebensmittelproduktions GmbH ja R. Keil’i vahelist kaubamärgi kehtetuks tunnistamise menetlust.

Resolutsioon

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Mõista kohtukulud välja R Keil’ilt.

(1)  ELT C 279, 24.8.2015.

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/30

Üldkohtu 14. detsembri 2016. aasta otsus – Todorova Androva versus nõukogu jt

(Kohtuasi T-366/15 P) (1)

((Apellatsioonkaebus - Avalik teenistus - Ametnikud - Edutamine - 2011. aasta edutamine - Edutatavate ametnike nimekirja kandmata jätmine - Esimeses kohtuastmes hagi läbivaatamata jätmine - Personalieeskirjade artikkel 45 - ETUC, UNICE ja CEEPi raamkokkuleppe tähtajalise töö kohta neljas klausel - Võrdne kohtlemine - Põhjendamiskohustus - Tõendamiskoormis - Asja sisuliselt lahendava kohtu uurimiskohustus - Õigusvastasuse väide - Kaebuse ja liidu kohtusse esitatud hagi vastavuse põhimõte))

(2017/C 038/41)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Viara Todorova Androva (Rhode-Saint-Genèse, Belgia) (esindaja: advokaat M. Velardo)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: M. Bauer ja M. Veiga), Euroopa Komisjon (esindajad: J. Currall, G. Gattinara ja A.-C. Simon, hiljem G. Gattinara ja A.-C. Simon), ja Euroopa Kontrollikoda (esindaja: N. Scafarto)

Euroopa Liidu Nõukogu toetuseks menetlusse astuja: Euroopa Parlament (esindajad: D. Nessaf ja M. Dean)

Ese

Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 29. aprilli 2015. aasta otsuse peale Todorova Androva vs. nõukogu (F-78/12, EU:F:2015:37) selle kohtuotsuse tühistamise nõudes.

Resolutsioon

1.

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.

Jätta Viara Todorova Androva kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

3.

Jätta Euroopa Parlamendi kohtukulud tema enda kanda.

(1)  ELT C 337, 12.10.2015.

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/31

Üldkohtu 15. detsembri 2016. aasta otsus – Aldi versus EUIPO – Cantina Tollo (ALDIANO)

(Kohtuasi T-391/15) (1)

((Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu kujutismärgi ALDIANO taotlus - Varasem Euroopa Liidu sõnamärk ALDI - Varasema kaubamärgi tegelik kasutamine - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 42 lõige 2 - Määruse (EÜ) nr 2868/95 eeskirja 22 lõige 3))

(2017/C 038/42)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Aldi GmbH & Co.KG (Mülheim an der Ruhr, Saksamaa) (esindajad: advokaadid N. Lützenrath, U. Rademacher, C. Fürsen ja N. Bertram)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (esindaja: M. Rajh)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Cantina Tollo SCA (Tollo, Itaalia) (esindajad: advokaadid F. Celluprica ja F. Fischetti)

Ese

Hagi EUIPO neljanda apellatsioonikoja 13. mai 2015. aasta otsuse (asi R 1612/2014-4) peale, mis käsitleb Aldi ja Cantina Tollo vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Mõista kohtukulud välja Aldi GmbH & Co. KG-lt.

(1)  ELT C 302, 14.9.2015.

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/32

Üldkohtu 15. detsembri 2016. aasta otsus – Intesa Sanpaolo versus EUIPO (START UP INITIATIVE)

(Kohtuasi T-529/15) (1)

((Euroopa Liidu kaubamärk - Euroopa Liidu kujutismärgi START UP INITIATIVE taotlus - Absoluutne keeldumispõhjus - Eristusvõime puudumine - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt b - Põhjendamiskohustus - Määruse nr 207/2009 artikkel 75))

(2017/C 038/43)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Intesa Sanpaolo SpA (Torino, Itaalia) (esindajad: advokaadid P. Pozzi ja F. Braga)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (esindajad: P. Bullock, hiljem L. Rampini)

Ese

Hagi EUIPO esimese apellatsioonikoja 29. juuni 2015. aasta otsuse (asi R 2777/2014-1) peale, mis käsitleb taotlust registreerida kujutismärk START UP INITIATIVE ELi kaubamärgina.

Resolutsioon

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Mõista kohtukulud välja Intesa Sanpaolo Spa-lt.

(1)  ELT C 371, 9.11.2015.

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/32

Üldkohtu 15. detsembri 2016. aasta otsus – Novartis versus EUIPO (Halli kõverjoone kujutis ja rohelise kõverjoone kujutis)

(Liidetud kohtuasjad T-678/15 ja T-679/15) (1)

((Euroopa Liidu kaubamärk - Halli kõverjoont ja rohelist kõverjoont kujutavate Euroopa Liidu kujutismärkide taotlused - Absoluutne keeldumispõhjus - Eristusvõime - Tähise lihtsus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt b))

(2017/C 038/44)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Novartis AG (Basel, Šveits) (esindaja: advokaat M. Zintler)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (esindajad: H. Kunz ja S. Hanne)

Ese

Kaks hagi, mis on esitatud EUIPO viienda apellatsioonikoja 23. septembri 2015. aasta otsuste (asjad R 78/2015-5 ja R 89/2015-5) peale, mis käsitlevad halli kõverjoont ja rohelist kõverjoont kujutava kahe kujutismärgi ELi kaubamärgina registreerimise taotlust.

Resolutsioon

1.

Tühistada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) viienda apellatsioonikoja 23. septembri 2015. aasta otsused (asjad R 78/2015-5 ja R 89/2015-5).

2.

Rahuldada Novartis AG poolt vastavale apellatsioonikojale esitatud kaebused.

3.

Mõista kohtukuld välja EUIPO-lt.

(1)  ELT C 90, 7.3.2016.

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/33

Üldkohtu 9. novembri 2016. aasta otsus – Gallardo Blanco versus EUIPO – Expasa Agricultura y Ganadería (hobuse H-kujulise suulise kujutis)

(Kohtuasi T-716/15) (1)

((Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Hobuse H-kujulise suulise kujutisest koosneva Euroopa Liidu kujutismärgi taotlus - Varasem Euroopa Liidu ja Hispaania kujutismärk - Suhteline keeldumispõhjus - Varasemate kaubamärkide tegelik kasutamine - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 42 lõige 2 - Segiajamise tõenäosus - Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b))

(2017/C 038/45)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Juan Gallardo Blanco (Los Barrios, Hispaania) (esindaja: advokaat E. Estella Garbayo)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi amet (esindaja: S. Palmero Cabezas)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Expasa Agricultura y Ganadería, SA (Jerez de la Frontera, Hispaania) (esindaja: advokaat A. Bosch Döffert)

Ese

Hagi EUIPO teise apellatsioonikoja 29. septembri 2015. aasta otsuse (asi R 1502/2014-2) peale, mis käsitleb Expasa Agricultura y Ganadería ja Juan Gallardo Blanco vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Mõista kohtukulud välja Juan Gallardo Blancolt.

(1)  ELT C 59, 15.2.2016.

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/33

Üldkohtu asepresidendi 16. detsembril 2016. aasta määrus – Casasnovas Bernad versus komisjon

(Kohtuasi T-826/16 R)

((Ajutiste meetmete kohaldamine - Avalik teenistus - Lepingulised töötajad - Tähtajatu lepingu ülesütlemine - Kohaldamise peatamise taotlus - Kiireloomulisuse puudumine))

(2017/C 038/46)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Luis Javier Casasnovas Bernad (Saint Domingue, Dominikaani Vabariik) (esindajad: advokaadid S. Orlandi ja T. Martin)

Kostja: Euroopa Liidu Komisjon (esindajad: C. Berardis-Kayser ja G. Berscheid)

Ese

Nõue, mis on esitatud ELTL artikli 278 ja artikli 279 alusel ning millega palutakse peatada sellise komisjoni 27. septembri 2016. aasta otsuse kohaldamine, millega hageja leping üles öeldi.

Resolutsioon

1.

Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.

2.

Otsustada kohtukulude kandmine edaspidi.

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/34

28. oktoobril 2016 esitatud hagi – Andreassons Åkeri jt versus komisjon

(Kohtuasi T-746/16)

(2017/C 038/47)

Kohtumenetluse keel: rootsi

Pooled

Hagejad: Andreassons Åkeri i Veddige AB (Veddige, Rootsi), Luke Transport AB (Laholm, Rootsi), Zimit Transportförmedling AB i konkurs (Veddige) (esindajad: A. Broch ja C.M. von Quitzow)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada komisjoni 10. augusti 2016. aasta otsus Ares (2016) 4309876 lõpetada EU-Pilot 7504/15/EMPL.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

1.

Esimene väide: hagejad võtsid tsiviilõiguslike lepingutega tööle Poola füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes olid registreeritud Poolas ja kes osutasid hagejale seejärel teenuseid. Pärast lepingujärgsete teenuste osutamist naasid töötajad Poolasse, kus nad on sotsiaalkindlustusõigusega hõlmatud residendid. Pärast erihindamist (maksuotsus) nõudis Rootsi Skatteverket (maksuamet) hagejatelt, et nad tasuksid Rootsi tööandja sotsiaalkindlustusmakseid Poola füüsilisest isikust ettevõtjate eest ning määras hagejatele rahalised eritrahvid. See on vastuolus nõukogu määrusega (EMÜ) nr 574/72, mis on nüüd asendatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 987/2009.

2.

Teine väide: määruse nr 574/72, mida kohaldati Rootsi liitumisel Euroopa Liiduga, artikli 4 alusel määras Rootsi valitsus Försäkringskassan’i (sotsiaalkindlustuskassa) Rootsi pädevaks asutuseks sotsiaalkindlustusküsimustes, mis puudutavad selles valdkonnas asjakohaste ELi normide kohaldamist. Rootsi õiguse kohaselt on siiski Skatteverket asutus, mis vastutab tööandja sotsiaalkindlustusmaksete kogumise eest.

3.

Kolmas väide: Sotsiaalkindlustusmaksed arvati maha kahekordselt, kusjuures kõnealuste määruste eesmärk on just seda vältida.

4.

Neljas väide: Selleks et Rootsi tööandjalt saaks Poola füüsilisest isikust tööandjate suhtes sotsiaalkindlustusmakseid sisse nõuda, kehtib nõue, et isik peab olema registreeritud Rootsi Försäkringskassan’is. Skatteverket ei ole uurinud, kas see oli nii. Asjaolu, et kooskõlas eespool tooduga arvatakse sotsiaalkindlustusmaksed maha ilma, et need sissemaksed oleks konkreetse isiku suhtes tehtud, nagu see on paljudes liikmesriikides, on vastuolus ELi õigusega.

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/35

9. novembril 2016 esitatud hagi – Iirimaa versus komisjon

(Kohtuasi T-778/16)

(2017/C 038/48)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Iirimaa (esindajad: E. Creedon, K. Duggan ja A. Joyce, P. Baker, QC, barrister S. Kingston, barrister C. Donnelly, barrister B. Doherty ja barrister A. Goodman, P. Gallagher, SC, D. McDonald, SC, ja M. Collins, SC)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada komisjoni 30. augusti 2016. aasta Iirimaale adresseeritud otsus C(2016) 5605 final Iirimaa poolt Apple’le antud riigiabi asjas SA.38373 (2014/C);

—

mõista komisjonilt välja Iirimaa kohtukulud.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja üheksa väidet.

1.

Esimese väite kohaselt on komisjon teinud ilmselgeid hindamisvigu saades vääralt aru Iirimaa õigusest ja olulistest asjaoludest.

—

Otsuses on vääralt järeldatud, et Irish Revenue Commissionersi kahes, 1991. ja 2007. aastal antud arvamuses on „loobutud“ maksutulust, mida Iirimaa oleks olnud õigustatud koguma Apple Sales Internationali (ASI) ja Apple Operations Europe’i (AOE) Iirimaa filiaalidelt. Arvamused ei kaldunud kõrvale Iirimaa õigusest. Iirimaa mitteresidentidest äriühingute suhtes kohaldatavad tavalised maksueeskirjad sisalduvad 1997. aasta maksuseaduse (Taxes Consolidation Act 1997) 25. jaos. Arvamustes kohaldati 25. jagu, mille kohaselt maksustatakse vastavalt territoriaalsuse põhimõttele ainult filiaalidega seotud kasumit, mitte äriühingu Iirimaa-välist kasumit. Otsustes on samuti vääralt iseloomustatud ASI ja AOE Iirimaa filiaalide tegevusi ja kohustusi. Need filiaalid täitsid üksnes rutiinseid funktsioone, kuid kõik ASI ja AOE olulised otsused tehti Ameerika Ühendriikides ja nendest otsustest tulenev kasum ei ole põhjendatult omistatav ASI ja AOE Iirimaa filiaalidele. Komisjoni poolt Apple’i intellektuaalomandi litsentside AOE ja ASI Iirimaa filiaalidele omistamine ei ole kooskõlas Iirimaa õigusega, veelgi enam, see on vastuolus põhimõtetega, mida komisjon väidab end rakendavat, sest komisjon on keeldunud võtmast arvesse Apple Inci tegevusi.

2.

Teise väite kohaselt on teinud komisjon ilmse hindamisvea riigiabi hinnangus.

—

Komisjoni järeldus, et ASI-le ja AOE-le anti „eelis“ on ebaõige. Arvamustes ei kaldutud kõrvale „tavalisest“ maksustamisest, sest ASI ja AOE ei tasunud vähem maksu kui 25. jao kohaselt tasuda tuli. Komisjon väidab samuti vääralt, et arvamused olid valikulised. Komisjoni viitesüsteemis on vääralt eiratud erinevust residentidest ja mitteresidentidest äriühingute vahel. Komisjon püüab ümber kirjutada Iirimaa äriühingute maksustamise eeskirju selliselt, et arvamustes oleks Irish Revenue Commissioners pidanud kohaldama komisjoni versiooni reaalturuväärtuse põhimõttest. Nimetatud põhimõte ei ole liidu õiguse ega filiaalile omistatava kasumiga seotud asjakohase Iirimaa õiguse osa ning komisjoni nõue on vastuolus liikmesriigi suveräänsusega otsese maksustamise valdkonnas.

3.

Kolmanda väite kohaselt on komisjoni poolt reaalturuväärtuse põhimõtte kohaldamine vastuoluline ja ilmselgelt ekslik.

—

Isegi kui reaalturuväärtuse põhimõte oleks õiguslikult asjakohane (millega Iirimaa ei nõustu), ei ole komisjon seda kohaldanud järjekindlalt ega analüüsinud kogu Apple’i kontserni olukorda.

4.

Neljanda väite kohaselt on komisjoni täiendavad põhjendused ekslikud.

—

Komisjon lükkas ebaõigesti tagasi Iirimaa esitatud eksperdiarvamuse, milles on näidatud, et isegi kui reaalturuväärtuse põhimõte oleks kohaldatav (millega Iirimaa ei nõustu), on ASI ja AOE maksualane kohtlemine selle põhimõttega kooskõlas.

5.

Viienda väite kohaselt on komisjoni teise võimalusena esitatud põhjendused ekslikud.

—

Komisjon väidab vääralt, et reaalturuväärtuse põhimõte on Iirimaa õiguses omane, et 25. jagu kohaldati vastuoluliselt või et see jagu võimaldab lubamatut kaalutlusõigust. 25. jagu ei anna Irish Revenue Commissionersile sellist kaalutlusõigust.

6.

Kuuenda väite kohaselt on komisjon rikkunud olulisi menetlusnõudeid.

—

Uurimise jooksul ei selgitanud komisjon kunagi selgelt oma riigiabi teooriat ja otsuses sisaldub faktiväiteid, mida Iirimaa ei ole saanud kommenteerida. Komisjon on rikkunud hea halduse kohustust, sest ta ei tegutsenud erapooletult ega vastavalt oma hoolsuskohustusele.

7.

Seitsmenda väite kohaselt on komisjon rikkunud õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtteid.

—

Komisjon rikkus õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtteid tuginedes eeldatavatele liidu õiguse normidele, mida varem ei ole identifitseeritud. Need on uued ja nende reguleerimisala ja mõju on täielikult ebaselged. Komisjon toetub OECD 2010 aasta dokumentidele, kuid isegi kui need oleksid siduvad, ei oleks neid saanud 1991. või 2007. aastal ette näha.

8.

Kaheksanda väite kohaselt ei olnud komisjonil pädevust otsuse tegemiseks ja komisjon on rikkunud ELL artikleid 4 ja 5 ning liikmesriikide maksualase sõltumatuse põhimõtet.

—

Komisjonil ei ole pädevust riigiabi eeskirjade alusel ühepoolselt asendada liikmesriigi arusaama maksualasest geograafilisest kohaldamisalast ja ulatusest enda omaga. Riigiabi eeskirjade eesmärk on tegelda valikulisi eeliseid andvate riiklike sekkumistega. Riigiabi eeskirjad ei saa oma laadi tõttu parandada maksusüsteemide kokkusobimatust üleilmsel tasandil.

9.

Üheksanda väite kohaselt on komisjon ilmselgelt rikkunud ELTL artiklit 296 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punkti c.

—

Komisjon on ilmselgelt rikkunud kohustust esitada otsuses selged ja üheti mõistetavad põhjendused, tuginedes samal ajal äärmiselt erinevatele eeldatavatele asjaolulistele arengukäikudele, esitades vastuolulisi väiteid eeskirjade kohta, mida Iirimaa olevat rikkunud ning eeldades, et Iirimaa andis abi muudes jurisdiktsioonides maksustatava tulu osas.

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/36

29. novembril 2016 esitatud hagi – QC versus Euroopa Ülemkogu

(Kohtuasi T-834/16)

(2017/C 038/49)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Hageja: QC (Lesbose saar, Kreeka) (esindaja: advokaat Ch. Ladis)

Kostja: Euroopa Ülemkogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada 18. märtsi 2016. aasta „ELi-Türgi avaldus“, mis on avaldatud sama päeva pressiteatena nr 144/16;

—

tuvastada kõigi selle avalduse tagajärgede tühisus;

—

lahendada kohtuasi kiirendatud menetluses;

—

määrata, et kokkuleppe täitmine tuleb viivitamata peatada.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja seitse väidet.

1.

Esimene väide, et kokkuleppes on rikutud olulisi vorminõudeid, oluliselt rikutud õigusnormi ja võimu kuritarvitatud.

2.

Teine väide puudutab Amnesty Internationali pidevaid ja põhjendatud aruandeid, mis kinnitavad eespool viidatud rikkumisi ja kokkuleppe tagajärjel tekkinud humanitaarkriisi esinemist.

—

Kokkuleppe – mida hageja peab tegelikuks rahvusvaheliseks konventsiooniks – kohaldamine on toonud kaasa varjupaigasüsteemi järjepideva kohaldamata jätmise ja Genfi konventsiooni otsese rikkumise.

3.

Kolmas väide käsitleb Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete fraktsiooni kuuluvate Euroopa Parlamendi liikmete teabelehte.

—

Kokkulepe „rikub oluliselt ja jätkuvalt“ liidu väärtusi.

4.

Neljas väide käsitleb Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat.

—

Hagis käsitletakse rahvusvaheliselt tunnustatud asjaolu, et Türgi ei ole „turvaline riik“, arvestades piinamise esinemist ja mitmeid süüdimõistmisi inimõiguste rikkumise eest.

5.

Viies väide puudutab EL toimimise lepingut.

—

Hagis väidetakse, et avaldus – mis ei kanna sobivat nimetust – rikub selgelt ELTL V osa viiendat jaotist „Rahvusvahelised lepingud“.

6.

Kuues väide Euroopa Liidu põhiõiguste hartat.

—

Kokkulepe rikub ka rahvusvahelisi inimõigusi, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste harta sätteid, mis puudutavad nii inimväärikust kui ka selgelt keelatud „kollektiivset tagasisaatmist“. Täpsemalt rõhutab hageja, et hooletusest on rikutud või tahtlikult jäetud kohaldamata direktiivid, millele sõnaselgelt viidatakse ja mis nõuavad liidu kohast reaktsiooni isikute „massilisele kogunemisele“ tema piirile, eriti kui nad on haavatavad, ja ka direktiivid, mis reguleerivad rahvusvahelise kaitse ja varjupaigaõiguse tunnustamise menetlust.

7.

Seitsmes väide käsitleb kutseühingute ja muude autoriteetsete ühenduste dokumente.

—

Hagis märgitakse muu hulgas, et selle kokkuleppe tõttu kontsentreerus Kreekasse ja Türgisse suur hulk inimesi, kes elavad ülivaestes tingimustes ja igasuguste õigusteta, võides olla olnud ka õiguskaitseasutuste halva kohtlemise ohvrid.

—

Lõpuks tuginetakse hagis seisukohale, et arvestades seda katastroofilist humanitaarset ja sotsiaalset olukorda, on liit selget rikkunud oma liidu ja rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi.

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/37

28. novembril 2016 esitatud hagi – Rootsi versus komisjon

(Kohtuasi T-837/16)

(2017/C 038/50)

Kohtumenetluse keel: rootsi

Pooled

Hageja: Rootsi Kuningriik (esindajad: A. Falk ja F. Bergius)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

Tühistada komisjoni 7. septembri 2016. aasta rakendusotsus C(2016) 5644 pliisulfokromaatkollase ja pliikromaatmolübdaatsulfaatpunase teatud kasutusalade autoriseerimise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (vaidlustatud otsus), ja

—

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

1.

Esimene väide, et komisjon on ületanud talle ELTL artikli 291 lõikes 2 ja määruses (EÜ) nr 1907/2006 antud rakendusvolitusi.

—

Komisjon ületas enda rakendusvolitusi seeläbi, et ta jättis tähelepanuta määruse nr 1907/2006 artikli 55 ja artikli 60 lõike 4 ning andis taotletud autoriseeringu ilma, et selleks oleksid täidetud määruses ette nähtud tingimused, käitudes sellega vastuolus määruse eesmärgiga.

—

Komisjon rikkus määruse nr 1907/2006 artikli 60 lõiget 4, sest ta andis autoriseeringu ilma ise selle artikli alusel autoriseeringu andmise tingimustele hinnangut andmata ega kontrollinud piisavalt, kas selle artikli alusel autoriseeringu andmiseks vajalikud tingimused on täidetud.

—

Komisjon rikkus ka määruse nr 1907/2006 artiklit 55, sest ta andis autoriseeringu vastuolus selle eesmärgiga, milleks on eelkõige tagada siseturu hea toimimine ja väga ohtlike ainete järkjärguline asendamine sobivate alternatiivsete ainete või tehnoloogiatega, kui need on majanduslikult sobivad ja tehniliselt rakendatavad.

2.

Teine väide, et komisjon tegi ilmse hindamisvea ja kohaldas ebaõigesti õigusnorme.

—

Siinkohal viidatakse juba esimeses väites toodud asjaoludele. Komisjoni poolt määruse nr 1907/2006 artikli 55 ja artikli 60 lõike 4 eespool kirjeldatud rikkumine näitab samuti, et komisjon tegi vaidlustatud otsuses ilmse hindamisvea ja kohaldas ebaõigesti õigusnorme.

3.

Kolmas väide, et komisjon on rikkunud ettevaatuspõhimõtet ja põhjendamiskohustust.

—

Komisjon rikkus ettevaatuspõhimõtet, sest ta andis autoriseeringu ilma ise määruse nr 1907/2006 artikli 60 lõike 4 alusel autoriseeringu andmise tingimustele hinnangut andmata ega kontrollinud piisavalt, kas selle artikli alusel autoriseeringu andmiseks vajalikud tingimused on täidetud.

—

Komisjon rikkus ELTL artiklist 296, määruse nr 1907/2006 artiklist 130 ja hea halduse põhimõttest tulenevat põhjendamiskohustust, sest vaidlustatud otsusest ei nähtu, milline on komisjoni seisukoht küsimuses, kas selle määruse artikli 60 lõikes 4 ette nähtud autoriseeringu andmise tingimused on täidetud.

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/38

30. novembril 2016 esitatud hagi – BP versus FRA

(Kohtuasi T-838/16)

(2017/C 038/51)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: BP (Viin, Austria) (esindaja: advokaat E. Lazar)

Kostja: Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

mõista kostjalt välja hüvitis varalise ja mittevaralise kahju eest, mida hagejale tekitati tema isikuandmete väärkasutuse ja lekitamisega ning mitme teise rikkumisega, mis leidsid aset, kui kostja menetles hageja taotlust tutvuda dokumentidega määruse nr 1049/2001 alusel, ja tema taotlusi tutvuda teabega and määruse 45/2001 artikli 13 alusel;

—

mõista kostjalt välja hüvitis varalise ja mittevaralise kahju eest, mida hageja kandis mitme üksikisikutele õigusi andva eeskirja rikkumise tagajärjel;

—

mõista kostjalt välja hüvitis varalise ja mittevaralise kahju eest, mida hageja kandis kostja õigusvastase käitumise tõttu kohtuotsuse T-658/13 P täitmisel;

—

mõista kostjalt hüvitis hagejale tekitatud mittevaralise kahju eest;

—

mõista kostjalt välja hüvitis materiaalse kahju eest;

—

kohustada kostjat hüvitama õigusnõustamisega kohtueelses hageja kantud õigusabikulud;

—

kohustada kostjat maksma viivist lõpuks välja mõistetavalt summalt;

—

kohustada kostjat tasuma kõik kohtukulud, isegi kui hagi rahuldamata jäetakse.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

1.

Esimene väide, et rikuti üksikisikutele õigusi andvaid reegleid, seal hulgas eeskätt andmekaitse eeskirju, mis on sätestatud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punktis b koostoimes sama määruse artikli 4 lõikega 4 ja määruse nr 1049/2001 rakenduseeskirjadega; rikuti Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artiklit 8; rikuti andmekaitse eeskirju, mis on sätestatud määruse nr 45/2001 erinevates artiklites ja määruse nr 45/2001 rakenduseeskirjades, ja rikuti hoolsuskohustust.

2.

Teine väide, et rikuti konfidentsiaalsuskohustust, mis viis hageja isikuandmete lekitamiseni kolmandatele isikutele ja ajakirjandusele, kuritarvitati võimu ning ilmselgelt ja oluliselt puudus kohusetundlikkus ja hoolsus hageja isikuandmete käsitlemisel.

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/39

30. novembril 2016 esitatud hagi – Repower versus EUIPO – repowermap (REPOWER)

(Kohtuasi T-842/16)

(2017/C 038/52)

Hagiavalduse keel: saksa

Pooled

Hageja: Repower AG (Brusio, Šveits) (esindajad: advokaadid R. Kunz-Hallstein ja H. Kunz-Hallstein)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: repowermap.org (Bern, Šveits)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: kaubamärgi „REPOWER“ Euroopa Liitu nimetav rahvusvaheline registreering – Euroopa Liitu nimetav rahvusvaheline registreering nr 1 020 351

Menetlus EUIPOs: kehtetuks tunnistamise menetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO viienda apellatsioonikoja 26. septembri 2016. aasta otsus asjas R 2311/2014-5

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada vaidlustatud otsus;

—

mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väited

—

määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktide b ja c rikkumine;

—

määruse nr 207/2009 artikli 75 rikkumine.

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/40

29. novembril 2016 esitatud hagi – dm-drogerie markt versus EUIPO – Digital Print Group O. Schmiek (Foto Paradies)

(Kohtuasi T-843/16)

(2017/C 038/53)

Hagiavalduse keel: saksa

Pooled

Hageja: dm-drogerie markt GmbH & Co. KG (Karlsruhe, Saksamaa) (esindajad: advokaadid T. Strack ja O. Bludovsky)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Digital Print Group O. Schmiek GmbH (Nürnberg, Saksamaa)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärk „Foto Paradies“ – EL–i kaubamärk nr 10 707 933

Menetlus EUIPOs: kehtetuks tunnistamise menetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO esimese apellatsioonikoja 15. septembri 2016. aasta otsus asjas R 1194/2015-1

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada vaidlustatud otsus;

—

mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väide

—

rikutud on määruse nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punkti a koostoimes artikli 7 lõike 1 punktiga b.

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/41

29. novembril 2016 esitatud hagi – Alpirsbacher Klosterbräu Glauner versus EUIPO (Klosterstoff)

(Kohtuasi T-844/16)

(2017/C 038/54)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Alpirsbacher Klosterbräu Glauner GmbH & Co. KG (Alpirsbach, Saksamaa) (esindajad: advokaadid W. Göpfert ja S. Hofmann)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärk „Klosterstoff“ – registreerimistaotlus nr 13 945 944

Vaidlustatud otsus: EUIPO viienda apellatsioonikoja 6. oktoobri 2016. aasta otsus asjas R 2064/2015-5

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada vaidlustatud otsus;

—

mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väited

—

määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktide b, c ja g rikkumine;

—

määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 2 rikkumine.

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/41

1. detsembril 2016 esitatud hagi – Deichmann versus EUIPO – Vans (V)

(Kohtuasi T-848/16)

(2017/C 038/55)

Hagiavalduse keel: saksa

Pooled

Hageja: Deichmann SE (Essen, Saksamaa) (esindaja: advokaat C. Onken)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Vans, Inc. (Cypress, California, Ameerika Ühendriigid)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: apellatsioonikoja menetluse teine pool

Vaidlusalune kaubamärk: ELi kujutismärk („V“ kujutis) – registreerimistaotlus nr 2129/2015-4

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO neljanda apellatsioonikoja 20. septembri 2016. aasta otsus asjas R 2129/2015-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada vaidlustatud otsus;

—

mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väited

—

rikutud on kaubamärgimääruse artikli 151 lõiget 2 koosmõjus määruse nr 2868/95 eeskirja 19 lõike 2 punktiga a;

—

rikutud on määruse nr 2868/95 eeskirja 19 lõike 2 punkti a alapunkti ii ja eeskirja 19 lõiget 3 ning eeskirja 20 lõiget 1;

—

rikutud on õiguskindluse, hea halduse võrdse kohtlemise ja tagasiulatuva jõu puudumise põhimõtteid.

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/42

4. detsembril 2016 esitatud hagi – PGNiG Supply & Trading versus komisjon

(Kohtuasi T-849/16)

(2017/C 038/56)

Kohtumenetluse keel: poola

Pooled

Hageja: PGNiG Supply & Trading GmbH (München, Saksamaa) (esindaja: advokaat M. Jeżewski)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada Euroopa Komisjoni 28. oktoobri 2016. aasta otsus Läänemere maagaasi torujuhtme projekti Ostseepipeline-Anbindungsleitung (OPAL) puhul teatavatest liidu õigusnormide nõuetest vabastuse andmise tingimuste muutmise kohta;

—

mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja neliteist väidet.

1.

Esimene väide: Rikutud on põhiõigusi ning väär hinnang on antud õigusaktile, millega algatati menetlus teatavatest liidu õigusnormide nõuetest niisuguse senikehtinud vabastuse muutmise kohta, mis anti maagaasi torujuhtme projektile Ostseepipeline-Anbindungsleitung (edaspidi „OPAL“) 2009. aastal Saksa reguleeriva asutuse Bundesnetzagentur’i otsuse alusel.

2.

Teine väide: puudus volitus võtta vastu otsus OPALile teatavatest liidu õigusnormide nõuetest tehtud vabastuse muutmise kohta.

3.

Kolmas väide: Valesti on tõlgendatud tingimusi, mille täitmisel võib maagaasi infrastruktuurile anda direktiivi 2009/73/EÜ artikli 36 lõike 1 alusel koostoimes artikli 2 punktiga 17 vabastuse:

—

Direktiivi 2009/73/EÜ artikli 36 lõike 1 kohaselt võib vabastuse anda üksnes ühendustorude, maagaasi veeldusjaamade ja gaasihoidlate suhtes. „Ühendustoru“ on seejuures ülekandetoru, mis ületab kas maa või õhu kaudu liikmesriikide vahelist piiri ja mille ainus otstarve on ühendada nende liikmesriikide siseriiklikke ülekandevõrke.

—

OPAL ei ole „ühendustoru“, kuna sellega ühendatud gaasijuhe Gazelle, mis läheb läbi Tšehhi territooriumi, on edastusjuhe, mille kaudu juhitakse gaasi OPAList tagasi Saksamaale.

4.

Neljas väide: Valesti on tõlgendatud tingimusi, mille täitmisel võib maagaasi infrastruktuurile anda direktiivi 2009/73/EÜ artikli 36 lõike 1 punkti b alusel koostoimes artikli 2 punktiga 33 vabastuse:

—

Reguleeriva asutuse poolt uuele olulisele infrastruktuurile vabastuse andmine eeldab, et investeeringul on niisugune riskitase, et seda ei tehtaks, kui nimetatud vabastus ei kehtiks.

—

Investeering, mille ese on OPALi ehitamine, on täielikult tehtud ja 13. juulil 2011 lõpule viidud; seega ei saa niisuguse riskiga enam tegemist olla.

5.

Viies väide: Valesti on tõlgendatud tingimusi, mille täitmisel võib maagaasi infrastruktuurile anda direktiivi 2009/73/EÜ artikli 36 lõike 1 punktide a ja e alusel vabastuse, ning seeläbi on loodud eeldus, mille kohaselt ei mõjuta reguleeriva asutuse poolt OPALi kasuks antud vabastus negatiivselt konkurentsi maagaasiturul.

6.

Kuues väide: Valesti on tõlgendatud tingimusi, mille täitmisel võib maagaasi infrastruktuurile anda direktiivi 2009/73/EÜ artikli 36 lõike 1 punkti a alusel vabastuse, ning seeläbi on loodud eeldus, mille kohaselt parandab reguleeriva asutuse poolt OPALi kasuks antud vabastus varustuskindlust siseturul.

7.

Seitsmes väide: Ei ole arvestatud asjaolu, et kui Saksa reguleeriv asutus Bundesnetzagentur võtab vastu otsuse vabastuse kohta direktiivi 2009/73/EÜ artikli 36 alusel, peab ta järgima ELTL artiklis 102 sätestatud nõudeid.

8.

Kaheksas väide: Rikutud on õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtteid.

9.

Üheksas väide: Rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet.

10.

Kümnes väide: Vabastuse objektiks olevat infrastruktuuri, mille staatus ei ole kooskõlas liidu õigusega, koheldakse soodsamalt.

11.

Üheteistkümnes ja kaheteistkümnes väide: Rikutud on ühelt poolt Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu artiklit 274 või artiklit 254.

12.

Kolmeteistkümnes väide: Võttes vastu otsuse, mis on vastuolus Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtetega, on rikutud ELTL artiklit 7 AEUV.

13.

Neljateistkümnes väide: Vastavalt ELTL artiklile 277 ei kuulu kohaldamisele direktiivi 2009/73/EÜ artikli 2 punkt 33 koostoimes artikli 36 lõikega 1, kuna sellega luuakse diskrimineeriv eristus selliste infrastruktuuride vahel, millele reguleerivad asutused võivad anda vabastuse, ja ülejäänud infrastruktuuride vahel, millele vabastust anda ei saa.

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/43

30. novembril 2016 esitatud hagi – QE versus Eurojust

(Kohtuasi T-850/16)

(2017/C 038/57)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: QE (Gouvy, Belgia) (esindajad: advokaadid T. Bontinck ja S. Cherif)

Kostja: Eurojust

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

määrata enne sisulise otsuse tegemist, et esitatakse 17. märtsi 2016. aasta koosoleku protokoll;

—

tühistada vaidlustatud 22. aprilli 2016. aasta ja 18 mai 2016. aasta otsused;

—

mõista Eurojustilt välja QE-le tekitatud kahju, mida hinnatakse tingimusel, et seda summat võidakse menetluse käigus suurendada või vähendada, 20 000 eurole (kakskümmend miljonit eurot), millele lisanduvad alates kaebuse esitamisest 8. juulil 2016 intressid, mis arvutatakse vaadeldaval ajavahemikul kohaldatava Euroopa Keskpanga poolt peamiste refinantseerimistehingute jaoks kehtestatud määra alusel, mida suurendatakse kahe protsendipunkti võrra;

—

mõista kõik kohtukulud välja Eurojustilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab hagi põhjenduseks kolm väidet.

1.

Esimene väide, et 22. aprilli 2016. aasta otsusel puudub õiguslik alus ning et sellega seoses on rikutud õigust olla ära kuulatud ja proportsionaalsuse põhimõtet.

2.

Teine väide, et 18 mai 2016. aasta otsuses on rikutud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade IX lisa artikli 23 lõiget 2, et selles on tehtud ilmselge hindamisviga ning on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet ja abistamiskohustust.

3.

Kolmas väide, et kahe vaidlustatud otsuse puhul on võimu kuritarvitatud ning esineb huvide konflikt.

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/44

5. detsembril 2016 esitatud hagi – Barata versus parlament

(Kohtuasi T-854/16)

(2017/C 038/58)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Joao Miguel Barata (Evere, Belgia) (esindajad: advokaadid G. Pandey, D. Rovetta ja solicitor J. Grayston)

Kostja: Euroopa Parlament

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

esimese võimalusena ja kui see on asjakohane, tunnistada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 277 alusel personalieeskirjade artikkel 90 kehtetuks ja käesolevas asjas mittekohaldatavaks;

—

tühistada täies ulatuses personaliarenduse direktoraadi 29. jaanuari 2016. aasta otsus mitte kanda hagejat valitud kandidaatide nimekirja ja 25. augusti 2016. aasta otsus, millega jäeti personalieeskirjade artikli 90 kohta esitatud kaebus rahuldamata;

—

tühistada sisekonkursi teade 2015/023, mis tehti teenistujatele teatavaks 18. septembril 2015;

—

tühistada nimetatud koolitusprogrammis osalemiseks välja valitud teenistujate esialgne nimekiri täies ulatuses;

—

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab hagi põhjendamiseks viis väidet, mis puudutavad personalieeskirjade rikkumist, oluliste menetlusnormide rikkumist ning Euroopa Liidu aluslepingute ja üldpõhimõtete rikkumist.

1.

Esimene väide, et on tehtud ilmne hindamisviga.

2.

Teine väide, et on rikutud tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtet ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 41 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 277 alusel on personalieeskirjade artikkel 90 õigusvastane ja mittekohaldatav.

3.

Kolmas väide, et on rikutud hea halduse põhimõtet.

4.

Neljas väide, et on rikutud proportsionaalsuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõtet.

5.

Viies väide, et on rikutud hageja õiguspärast ootust ja võrdsuse põhimõtet.

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/45

5. detsembril 2016 esitatud hagi – Erdinger Weißbräu Werner Brombach versus EUIPO (Suure klaasi kuju)

(Kohtuasi T-857/16)

(2017/C 038/59)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Erdinger Weißbräu Werner Brombach GmbH & Co. KG (Erding, Saksamaa) (esindaja: advokaat A. Hayn)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusalune kaubamärk: ruumilise kaubamärgi (Suure klaasi kuju) Euroopa Liitu nimetav rahvusvaheline registreering – registreerimistaotlus nr 1 242 704

Vaidlustatud otsus: EUIPO teise apellatsioonikoja 20. septembri 2016. aasta otsus asjas R 659/2016-2

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada vaidlustatud otsus;

—

mõista menetluskulud, kaasa arvatud apellatsioonikoja menetluse kulud välja EUIPO-lt.

—

korraldada kohtuistung.

Väide

—

määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumine.

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/46

7. detsembril 2016 esitatud hagi – Damm versus EUIPO – Schlossbrauerei Au-Hallertau Willibald Beck Freiherr von Peccoz (EISKELLER)

(Kohtuasi T-859/16)

(2017/C 038/60)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Sociedad Anónima Damm (Barcelona, Hispaania) (esindaja: advokaat P. González-Bueno Catalán de Ocón)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Schlossbrauerei Au-Hallertau Willibald Beck Freiherr von Peccoz GmbH & Co. KG (Au-Hallertau, Saksamaa)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Taotleja: teine menetluspool apellatsioonikojas

Vaidlusalune kaubamärk: sõnalist osa „EISKELLER“ sisaldav kujutismärk – ELi kaubamärgi registreerimise taotlus nr 12 204 426

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO viienda apellatsioonikoja 5. septembri 2016. aasta otsus asjas R 2428/2015-5

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada vaidlustatud otsus;

—

mõista kohtukulud välja EUIPO-lt ja Schlossbrauerei Au-Hallertau Willibald Beck Freiherr von Peccoz GmbH & Co. KG-lt.

Väide

—

Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/46

6. detsembril 2016 esitatud hagi – Wirecard versus EUIPO (mycard2go)

(Kohtuasi T-860/16)

(2017/C 038/61)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Wirecard AG (Aschheim, Saksamaa) (esindaja: advokaat A. Bayer)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusalune kaubamärk: sõnalist osa „mycard2go“ sisaldav ELi kujutismärk – registreerimistaotlus nr 14 303 465

Vaidlustatud otsus: EUIPO neljanda apellatsioonikoja 3. oktoobri 2016. aasta otsus asjas R 281/2016-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada vaidlustatud otsus ja saata asi kostjale tagasi ELi kaubamärgi nr 014303465 registreerimise menetluse jätkamiseks;

—

mõista kohtukulud, sh EUIPO apellatsioonikoja menetluse kulud välja EUIPO-lt.

Väide

—

Määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktide b ja c ning artikli 7 lõike 2 rikkumine.

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/47

7. detsembril 2016 esitatud hagi – C & J Clark International versus komisjon

(Kohtuasi T-861/16)

(2017/C 038/62)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: C & J Clark International Ltd (Somerset, Ühendkuningriik) (esindajad: advokaadid A. Willems ja S. De Knop)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tunnistada hagi vastuvõetavaks;

—

tühistada komisjoni 13. septembri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) nr 2016/1647, millega kehtestatakse uuesti lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse ajutine tollimaks nahast pealsetega jalatsite impordi suhtes, mis on pärit Vietnamist ning mida toodavad äriühingud Best Royal Co. Ltd, Lac Cuong Footwear Co., Ltd, Lac Ty Co., Ltd, Saoviet Joint Stock Company (Megastar Joint Stock Company), VMC Royal Co Ltd, Freetrend Industrial Ltd. ja temaga seotud äriühing Freetrend Industrial A (Vietnam) Co, Ltd., Fulgent Sun Footwear Co., Ltd, General Shoes Ltd, Golden Star Co, Ltd, Golden Top Company Co., Ltd, Kingmaker Footwear Co. Ltd., Tripos Enterprise Inc., Vietnam Shoe Majesty Co., Ltd, ning täidetakse Euroopa Kohtu otsust liidetud kohtuasjades C-659/13 ja C-34/14 (ELT L 245, lk 16);

—

mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.

1.

Esimene väide, et kuna komisjon tegutses ilma õigusliku aluseta, rikkus ta ELL artikli 5 lõigete 1 ja 2 alusel pädevuse andmise põhimõtet.

2.

Teine väide, et kuna komisjon ei võtnud Euroopa Kohtu 4. veebruari 2016. aasta otsuse C & J Clark International (C-659/13 ja C-34/14, EU:C:2016:74) täitmiseks vajalikke meetmeid, rikkus ta ELTL artiklit 266.

3.

Kolmas väide, et kuna komisjon kehtestas dumpinguvastase tollimaksu jalatsite impordi suhtes, „kui import toimus ajavahemikul, mil kohaldati [kehtetuid eeskirju]“, rikkus ta alusmääruse (1) artikli 1 lõiget 1 ja artikli 10 lõiget 1 ning õiguskindluse põhimõtet (tagasiulatuva jõu puudumine).

4.

Neljas väide, et kuna komisjon kehtestas dumpinguvastase tollimaksu ilma liidu huve uuesti hindamata, rikkus ta alusmääruse artiklit 21 ning et igal juhul oleks olnud ilmselgelt ebaõige järeldada, et dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine oli liidu huvides.

5.

Viies väide, et kuna komisjon võttis vastu õigusakti, mis ületab selle eesmärgi saavutamiseks vajaliku, rikkus ta ELL artikli 5 lõikeid 1 ja 4.

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT L 176, lk 21).

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/48

7. detsembril 2016 esitatud hagi – fritz-kulturgüter versus EUIPO – Sumol + Compal Marcas (fritz-wasser)

(Kohtuasi T-862/16)

(2017/C 038/63)

Hagiavalduse keel: saksa

Pooled

Hageja: fritz-kulturgüter GmbH (Hamburg, Saksamaa) (esindaja: advokaat G Schindler)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Sumol + Compal Marcas, SA (Oeiras Carnaxide, Portugal)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Taotleja: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: Euroopa Liidu sõnamärk „fritz-wasser“– registreerimistaotlus nr 12 314 753

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO viienda apellatsioonikoja 7. oktoobri 2016. aasta otsus asjas R 1510/2015-5

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

muuta vaidlustatud otsust nii, et kaebus jäetakse täielikult rahuldamata;

—

lubada registreerida taotlus nr 012 314 753;

—

mõista apellatsioonikoja menetluse kulud välja vastulause esitajalt; mõista ülejäänud kulud välja kostjalt.

Väide

—

Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/48

5. detsembril 2016 esitatud hagi – Le Pen versus parlament

(Kohtuasi T-863/16)

(2017/C 038/64)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Jean-Marie Le Pen (Saint-Cloud, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid M. Ceccaldi ja J.-P. Le Moigne)

Kostja: Euroopa Parlament

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada Euroopa Parlamendi kvestorite 4. oktoobri 2016. aasta otsus selles osas, millega jäetakse muutmata üksnes otsus nõuda Jean-Marie Le Pen’ilt sisse 320 026,23 euro suurune summa;

—

tühistada Euroopa Parlamendi peasekretäri 29. jaanuari 2016. aasta otsus;

—

tühistada 4. veebruari 2016. aasta võlateade nr 2016-195;

—

mõista kõik kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt;

—

mõista Euroopa Parlamendilt Jean-Marie Le Pen’i kasuks hüvitamisele kuuluvate kulude katteks välja 50 000,00 eurot.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

1.

Esimene väide, et vaidlustatud aktid ei ole formaalselt õiguspärased. Väide jaguneb kolmeks osaks.

—

Esimese osa kohaselt on poliitilisi erakondi ja seega parlamendiliikmeid huvitavate finantsotsuste tegemine Euroopa Parlamendi juhatuse, mitte peasekretäri või kvestorite pädevuses.

—

Teise osa kohaselt ei saa Euroopa Parlamendi juhatus oma pädevuse sisu ja ulatust muuta. Peasekretäril ei ole Euroopa Parlamendi juhatuse esimehelt ühtki kehtivat volitust, mis annaks talle õiguse vastu võtta ja teatavaks teha 29. jaanuari 2016. aasta otsust, mis puudutab parlamendiliikmega seotud rahaliste küsimuste lahendamist. Ka kvestoritel ei saanud olla 4. oktoobri 2016. aasta otsuse vastuvõtmise pädevust, kui neile esitati läbivaatamiseks Euroopa Parlamendi peasekretäri ehk sellise haldusorgani „otsus“, kellel endal vastav pädevus puudus.

—

Kolmanda osa kohaselt ei ole esitatud Euroopa Parlamendi kvestorite otsuse põhjendusi.

2.

Teine väide, et vaidlustatud aktid ei ole sisuliselt õiguspärased. Väide jaguneb kaheksaks osaks.

—

Esimese osa kohaselt ei käsitle kvestorite otsus selle tuvastamist, et summad on väidetavalt alusetult välja makstud. Siit järeldub, et otsus on puudulik, kuna see käsitleb ainult summade tagasinõudmist. Sel menetlusetapil ei ole veel olemas otsust, mis tuvastaks, et summad on hagejale välja makstud tegelikult alusetult, ja seetõttu tuleb peasekretäri otsus tühistada nagu ka vaidlusaluste summade tagasimaksmist nõudev otsus.

—

Teise osa kohaselt sisaldavad vaidlustatud aktid ilmselget hindamisviga.

—

Kolmanda osa kohaselt on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet.

—

Neljas osa puudutab tõendamiskoormist ja selle kohaselt ei ole hageja kohustatud tõendama, et kõnealune assistent töötas tõepoolest tema heaks ja et töö, mille ta ära tegi, oli tõesti vajalik ja hageja parlamendiliikme mandaadi täitmisega otseselt seotud.

—

Viienda osa kohaselt on vaidlustatud aktidega rikutud parlamendiliikme kohalike assistentide poliitilisi õigusi.

—

Kuuenda osa kohaselt on vaidlustatud aktidega kuritarvitatud võimu ja menetlusnõudeid.

—

Seitsmenda osa kohaselt on vaidlustatud aktid diskrimineerivad. Lisaks on vaidlustatud otsuste ainus eesmärk kahjustada hageja poliitilist tegevust.

—

Kaheksanda osa kohaselt on rikutud hageja kui Euroopa Parlamendi liikme sõltumatust.

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/50

7. detsembril 2016 esitatud hagi – Wenger versus EUIPO – Swissgear (SWISSGEAR)

(Kohtuasi T-869/16)

(2017/C 038/65)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Wenger SA (Delémont, Šveits) (esindajad: advokaadid K. Ikas ja A. Sulovsky)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Swissgear Sàrl (Baar, Šveits)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärk „SWISSGEAR“ – ELi kaubamärk nr 7 197 783

Menetlus EUIPOs: kehtetuks tunnistamise menetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO viienda apellatsioonikoja 20. septembri 2016. aasta otsus asjas R 2098/2015-5

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada vaidlustatud otsus;

—

mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väide

—

ELi kaubamärgimääruse artikli 7 lõike 1 punktide b ja c rikkumine.

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/50

8. detsembril 2016 esitatud hagi – Groupe Canal + versus komisjon

(Kohtuasi T-873/16)

(2017/C 038/66)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Groupe Canal + (Issy-les-Moulineaux, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid P. Wilhelm, P. Gassenbach ja O. de Juvigny)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

esimese võimalusena:

—

tunnistada 26. juuli 2016. aasta otsus nr AT.40023 tühiseks (ELTL artikkel 264);

—

teise võimalusena:

—

tunnistada vaidlustatud 26. juuli 2016. aasta otsus nr AT.40023 kehtetuks osas, milles see seondub Prantsuse turu ja GROUPE CANAL + juba sõlmitud või sõlmitavate lepingutega;

—

teha kõik kohtumäärused, mida Üldkohus peab vajalikuks ja

—

mõista kõik äriühingu GROUPE CANAL + kulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

1.

Esimene väide, et komisjon tegi ilmse hindamisvea, kui ta asus seoses GROUPE CANAL + ja Pictures International Limited (edaspidi „Paramount“) vahel sõlmitud lepinguga seisukohale, et selle eesmärk on vastuolus ELTL artikli 101 lõikega 1, ning leidis, et Paramounti välja pakutud kohustused ei mõjutanud kultuurilist mitmekesisust ning üldisemalt filmide rahastamist ja kasutamist EMPs. Sellel väitel on kaks osa.

—

Esimese osa kohaselt on keelatud klauslid kooskõlas keelatud kokkulepete alaste õigusnormidega. Esiteks võeti vaidlustatud otsus vastu lähtudes ainuüksi mõiste „konkurentsivastane eesmärk“ laiendavast ja väärast tõlgendusest, millest tulenevalt Euroopa Komisjon ei analüüsinud või vähemalt ei näidanud ära territoriaalsusklauslite tagajärgi. Teiseks tuleneb territoriaalsusklauslite väidetavalt konkurentsivastase laadi tuvastamine ainuüksi väärast arusaamast tasulise televisiooni turu toimimisest. Kolmandaks on territoriaalse ainuõiguse klauslid, mida komisjon peab konkurentsivastasteks, vastupidi vajalikud toodete omadustel põhinevaks konkurentsiks tasulise televisiooni turul.

—

Teise osa kohaselt kahjustatakse vaidlustatud otsusega kultuurilist mitmekesisust, filmide rahastamist ja kasutamist. Esiteks on vaidlustatud otsuse tagajärg see, et piiratakse sellise audiovisuaalse pakkumise rahastamist, mille originaalkeel on Prantsuse keel; see moonutab konkurentsi tasulise televisiooni turul. Teiseks, kuivõrd vaidlustatud otsusega piiratakse audiovisuaalse pakkumise rahastamist, on selle tagajärg piirata pakkumise tarbijale kvaliteeti ja mitmekesisust.

2.

Teine väide, et komisjon ületas ilmselgelt oma kaalutlusõiguse piire, kui ta kiitis heaks kohustused selliste konkurentsiga seonduvate probleemide lahendamiseks, mida ta ei olnud nimetanud oma esialgses hinnangus. Sellel väitel on kaks osa.

—

Esimese osa kohaselt kohaldatakse vaidlustatud otsust kohustuste suhtes, mis seonduvad kõigi tema poolt EMP teleringhäälingu ettevõtjatega sõlmitud lepingutega, samas kui esialgses hinnangus peeti silmas ainult lepinguid ainuõiguste kohta Ühendkuningriigis ja Iirimaal.

—

Teise osa kohaselt tingib kohustuste kehtestamine tingida nende Ühendkuningriigis kohaldamise välistamise pärast seda, kui viimane on Euroopa Liidust lahkunud, samas kui jätkatakse nende kohaldamist teistel turgudel, mida ei peetud vastuväiteteatises silmas ning mida komisjon ei analüüsinud.

3.

Kolmas väide, et komisjon on ilmselgelt rikkunud proportsionaalsuse põhimõtet. Sellel väitel on kolm osa.

—

Esiteks ei ole vaidlustatud otsusega siduvaks muudetud kohustused vastavuses konkurentsiga seonduvate probleemidega, mida komisjon varem nimetas.

—

Teiseks eiratakse vaidlustatud otsusega siduvaks muudetud kohustustega kolmandate isikute huve; see muudab need meetmed ebaproportsionaalseks ning õigustab nende kehtetuks tunnistamist.

—

Kolmandaks peaks Üldkohus tunnustama, et komisjon peab tagama kohustuste proportsionaalsuse kolmandate huvitatud isikute suhtes.

4.

Neljas väide, et komisjon on kuritarvitanud võimu, sest kohustused, mis ta muutis siduvaks, sekkuvad Euroopa Parlamendis pooleliolevasse õigusloomemenetlusse; Euroopa Parlament väljendas oma kahtlusi ja muret seoses lubade territoriaalsuse kaotamisega audiovisuaalsektoris ja selle mõjuga filmide rahastamisele, koondumisele sektoris ja kultuurilisele mitmekesisusele. Komisjon ei võtnud seda kuidagi arvesse, rutates üheainsa ettevõttega, kes ei ole Euroopa ettevõte, (st Paramount) läbi rääkimise teel ette oluliste õigusloomealaste vaidluste tulemustest. Sellel väitel on kaks osa.

—

Esimese osa kohaselt saavutati vaidlustatud otsusega eesmärk, mis on hõlmatud seadusandja, mitte komisjoni pädevuse ja eesmärkidega; komisjon võttis astus sel moel Euroopa seadusandja asemele.

—

Teise osa kohaselt kujutavad GROUPE CANAL + täheldatud kaudsete tõendite kogum endast esimest sammu selle piisavalt tõendamiseks, et on tõsiseid kahtlusi seoses komisjoni vastutusega vaidlustatud otsuses.

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/52

9. detsembril 2016 esitatud hagi – Karelia versus EUIPO (KARELIA)

(Kohtuasi T-878/16)

(2017/C 038/67)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Ino Karelia (Kalamata, Kreeka) (esindaja: advokaat M. Karpathakis)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärk „KARELIA“ – registreerimistaotlus nr 1562/2015-5

Vaidlustatud otsus: EUIPO viienda apellatsioonikoja 19. septembri 2016. aasta otsus asjas R 1562/2015-5

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada vaidlustatud otsus;

—

mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väide

—

Määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike i punktide b ja c rikkumine.

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/52

16. detsembril 2016 esitatud hagi – Poola Vabariik versus komisjon

(Kohtuasi T-883/16)

(2017/C 038/68)

Kohtumenetluse keel: poola

Pooled

Hageja: Poola Vabariik (esindaja: B. Majczyna)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada komisjoni 28. oktoobri 2016. aasta otsus nende tingimuste muutmise kohta, millega tehakse torujuhtme OPAL suhtes erand kohustusest kohaldada kolmandate isikute juurdepääsureegleid ja direktiivi 2003/55/EÜ alusel heaks kiidetud tariifikorraldust;

—

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.

1.

Rikutud on direktiivi 2009/73/EG artikli 36 lõike 1 punkti a koostoimes ELTL artikli 194 artikli 1 punktiga b ning solidaarsuse põhimõtet, kuivõrd torujuhtme OPAL suhtes võimaldatakse õigusaktides ette nähtud uut erandit, kuigi see erand ohustab gaasiga varustamise tagamist.

2.

Komisjonil puudub pädevus ja rikutud on direktiivi 2009/73/EÜ artikli 36 lõiget 1 koostoimes artikli 2 punktiga 17, kuivõrd torujuhtme OPAL suhtes võimaldatakse õigusaktides ette nähtud uut erandit, kuigi see edastamine ei ole „ühendustoru“.

3.

Rikutud on direktiivi 2009/73/EÜ artikli 36 lõike 1 punkti b, kuivõrd torujuhtme OPAL suhtes võimaldatakse õigusaktides ette nähtud uut erandit, kuigi puudub oht, et ilma selle erandita investeeringut ei tehtaks.

4.

Rikutud on direktiivi 2009/73/EÜ artikli 36 lõike 1 punkte a ja e, kuivõrd torujuhtme OPAL suhtes võimaldatakse õigusaktides ette nähtud uut erandit, kuigi sellel erandil on konkurentsi kahjustav mõju.

5.

Rikutud on Euroopa Liidule kohustuslikke rahvusvahelisi lepinguid ja nimelt energiaharta lepingut, energiaühenduse asutamislepingut ja Ukraina assotsieerimislepingut.

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/53

15. detsembril 2016 esitatud hagi – Multiconnect versus komisjon

(Kohtuasi T-884/16)

(2017/C 038/69)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Multiconnect GmbH (München, Saksamaa) (esindajad: advokaadid J.-M. Schultze, S. Pautke ja C. Ehlenz)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada komisjoni aktid, mille autoriks on konkurentsi peadirektoraadi ühinemiste kontrolli osakond ning mis on seotud otsuse M.7018 kolmanda tingimuse („non-MNO-Remedy“) rakendamisega, eelkõige 11. ja 29. oktoobri 2016 e-kirjades väljendatud seisukoht, mis piirdub non-MNO-Remedy puhul ainult puhtalt teenuse osutajatega, jättes välja virtuaalsete mobiilsidevõrkude operaatorid (MVNO, mobile virtual network operators) nagu hageja;

—

teise võimalusena tühistada otsus C(2014) 4443 final asjas M.7018;

—

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

1.

Esimene väide: rikutud on aluslepinguid või õigusnormi, mida tuleb kohaldada nende rakendamisel

Hageja väidab, et kostja tõlgendab ja kohaldab otsust C(2014) 4443 final asjas M.7018 koos sellele vastavate kohustustega vääralt, kuivõrd ta piirdub selles asjas kolmandate isikutega, kes järgivad teenuste osutaja ärimudelit nn „non-MNO-Remedy“, millega Telefónica kohustus tegema kolmandatele isikutele mobiiltelefonide hulgimüügiturul kättesaadavaks 4G-teenused, ja ei kohusta Telefónicat vastavalt „non-MNO-Remedy“ meetmele võimaldama juurdepääsu 4G-teenustele seoses MVNO ärimudeliga.

2.

Teine, teise võimalusena esitatud väide: rikutud on aluslepinguid või õigusnormi, mida tuleb kohaldada nende rakendamisel, ning tehtud on ilmselge hindamisviga ja põhjendus on puudulik, kuna otsusega C(2014) 4443 final leitakse vääralt, et Telefónica võetud kohustused võiksid kõrvaldada mis tahes konkurentsiprobleemi.

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/54

15. detsembril 2016 esitatud hagi – Mass Response Service versus komisjon

(Kohtuasi T-885/16)

(2017/C 038/70)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Mass Response Service GmbH (Viin, Austria) (esindajad: advokaadid J.-M. Schultze, S. Pautke ja C. Ehlenz)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada komisjoni aktid, mille autoriks on konkurentsi peadirektoraadi ühinemiste kontrolli osakond ning mis on seotud otsuse M.7018 kolmanda tingimuse („non-MNO-Remedy“) rakendamisega, eelkõige 11. ja 29. oktoobri 2016 e-kirjades väljendatud seisukoht, mis piirdub non-MNO-Remedy puhul ainult puhtalt teenuse osutajatega, jättes välja virtuaalsete mobiilsidevõrkude operaatorid (MVNO, mobile virtual network operators) nagu hageja;

—

teise võimalusena tühistada otsus C(2014) 4443 final asjas M.7018;

—

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet, mis põhiosas kattuvad kohtuasjas T-884/16, Multiconnect vs. komisjon, esitatud põhjendustega või on nendega sarnased.

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/54

Üldkohtu 26. oktoobri 2016. aasta määrus – Poola versus komisjon

(Kohtuasi T-167/16) (1)

(2017/C 038/71)

Kohtumenetluse keel: poola

Neljanda koja president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

(1)  ELT C 243, 4.7.2016.

6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/55

Üldkohtu 5. detsembri 2016. aasta määrus – McGillivray versus komisjon

(Kohtuasi T-535/16) (1)

(2017/C 038/72)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Kaheksanda koja president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

(1)  ELT C 89, 16.3.2015 (kohtuasi, mis algselt registreeriti Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtus numbri F-12/15 all ja anti üle Euroopa Liidu Üldkohtule 1.9.2016).