ISSN 1977-0898 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
C 468 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Teave ja teatised |
59. köide |
Teatis nr |
Sisukord |
Lehekülg |
|
||
|
|
I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused |
|
|
RESOLUTSIOONID |
|
|
Euroopa Parlament |
|
|
Teisipäev, 10. detsember 2013 |
|
2016/C 468/01 |
||
2016/C 468/02 |
||
2016/C 468/03 |
||
2016/C 468/04 |
||
2016/C 468/05 |
||
2016/C 468/06 |
||
2016/C 468/07 |
||
2016/C 468/08 |
||
2016/C 468/09 |
||
2016/C 468/10 |
||
2016/C 468/11 |
||
|
Kolmapäev, 11. detsember 2013 |
|
2016/C 468/12 |
||
2016/C 468/13 |
||
2016/C 468/14 |
||
2016/C 468/15 |
||
2016/C 468/16 |
||
2016/C 468/17 |
Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2013. aasta resolutsioon puudega naiste kohta (2013/2065(INI)) |
|
2016/C 468/18 |
||
|
Neljapäev, 12. detsember 2013 |
|
2016/C 468/19 |
||
2016/C 468/20 |
||
2016/C 468/21 |
||
2016/C 468/22 |
||
2016/C 468/23 |
||
2016/C 468/24 |
||
2016/C 468/25 |
||
2016/C 468/26 |
||
2016/C 468/27 |
||
2016/C 468/28 |
||
2016/C 468/29 |
||
2016/C 468/30 |
||
2016/C 468/31 |
Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2013. aasta resolutsioon olukorra kohta Sri Lankas (2013/2982(RSP)) |
|
II Teatised |
|
|
EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED |
|
|
Euroopa Parlament |
|
|
Teisipäev, 10. detsember 2013 |
|
2016/C 468/32 |
|
III Ettevalmistavad aktid |
|
|
EUROOPA PARLAMENT |
|
|
Teisipäev, 10. detsember 2013 |
|
2016/C 468/33 |
||
2016/C 468/34 |
||
2016/C 468/35 |
||
2016/C 468/36 |
||
2016/C 468/37 |
||
2016/C 468/38 |
||
2016/C 468/39 |
||
2016/C 468/40 |
||
2016/C 468/41 |
||
2016/C 468/42 |
||
2016/C 468/43 |
||
2016/C 468/44 |
||
2016/C 468/45 |
||
2016/C 468/46 |
||
2016/C 468/47 |
||
2016/C 468/48 |
||
2016/C 468/49 |
||
2016/C 468/50 |
||
2016/C 468/51 |
||
2016/C 468/52 |
||
|
Kolmapäev, 11. detsember 2013 |
|
2016/C 468/53 |
||
2016/C 468/54 |
||
2016/C 468/55 |
||
2016/C 468/56 |
||
2016/C 468/57 |
||
2016/C 468/58 |
||
2016/C 468/59 |
||
2016/C 468/60 |
||
2016/C 468/61 |
||
2016/C 468/62 |
||
2016/C 468/63 |
||
2016/C 468/64 |
||
2016/C 468/65 |
||
2016/C 468/66 |
||
2016/C 468/67 |
||
2016/C 468/68 |
||
2016/C 468/69 |
||
2016/C 468/70 |
||
2016/C 468/71 |
||
2016/C 468/72 |
||
2016/C 468/73 |
||
2016/C 468/74 |
||
2016/C 468/75 |
||
|
Neljapäev, 12. detsember 2013 |
|
2016/C 468/76 |
||
2016/C 468/77 |
||
2016/C 468/78 |
||
2016/C 468/79 |
||
2016/C 468/80 |
||
2016/C 468/81 |
||
2016/C 468/82 |
||
2016/C 468/83 |
||
2016/C 468/84 |
||
2016/C 468/85 |
||
2016/C 468/86 |
Menetluste selgitus
(Märgitud menetlus põhineb õigusakti eelnõus esitatud õiguslikul alusel.) Euroopa Parlamendi muudatused: Uued tekstiosad on märgistatud paksus kaldkirjas. Välja jäetud tekstiosad on tähistatud sümboliga ▌või on läbi kriipsutatud. Teksti asendamise puhul märgistatakse uus tekst paksus kaldkirjas ja asendatav tekst jäetakse välja või kriipsutatakse läbi. |
ET |
|
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/1 |
EUROOPA PARLAMENT
2013–2014 ISTUNGJÄRK
9.–12. detsembri 2013. aasta istungid
Istungjärgu protokoll on avaldatud ELTs C 89 E, 28.3.2014.
VASTUVÕETUD TEKSTID
I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
RESOLUTSIOONID
Euroopa Parlament
Teisipäev, 10. detsember 2013
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/2 |
P7_TA(2013)0532
ELi ja Kanada strateegilise partnerluslepingu üle peetavad läbirääkimised
Euroopa Parlamendi 10. detsembri 2013. aasta resolutsioon Euroopa Parlamendi soovitusega nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele Euroopa Liidu ja Kanada vahelise strateegilise partnerluse lepingu üle peetavate läbirääkimiste kohta (2013/2133(INI))
(2016/C 468/01)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse käimasolevaid ELi ja Kanada vahelisi läbirääkimisi strateegilise partnerluse lepingu sõlmimiseks, |
— |
võttes arvesse oma 14. veebruari 2006. aasta resolutsiooni inimõiguste- ja demokraatiaklausli kohta Euroopa Liidu kokkulepetes (1), |
— |
võttes arvesse oma hiljutisi resolutsioone suhete kohta Kanadaga, eelkõige 5. mai 2010. aasta resolutsiooni ELi ja Kanada tippkohtumise kohta (2), 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni ELi ja Kanada kaubandussuhete kohta (3) ning 13. juuni 2013. aasta resolutsiooni ELi rolli kohta laiema Atlandi-ülese partnerluse edendamisel (4), |
— |
võttes arvesse 1976. aastal sõlmitud EMÜ ja Kanada vahelist kaubandus- ja majanduskoostöö raamlepingut (5), |
— |
võttes arvesse 1990. aasta deklaratsiooni Atlandi-üleste suhete kohta EÜ ja Kanada vahel, |
— |
võttes arvesse 1996. aasta poliitilist ühisdeklaratsiooni ja ühist tegevuskava, |
— |
võttes arvesse komisjoni teatist „ELi ja Kanada suhted“ (COM(2003)0266), |
— |
võttes arvesse 2004. aasta ELi ja Kanada partnerluskava, |
— |
võttes arvesse 2011. aasta aruannet ELi ja Kanada ühisele koostöökomiteele, |
— |
võttes arvesse 2013. aasta aprillis toimunud ELi ja Kanada parlamentidevahelise kohtumise tulemusi, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 21, |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 90 lõiget 4 ja artiklit 48, |
— |
võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A7-0407/2013), |
A. |
arvestades, et ELi ja Kanada vahelised suhted on pika ajalooga, tugevad ning üles ehitatud ühistele huvidele ja väärtustele; arvestades, et demokraatia ühised väärtused ja inimõiguste kaitse peaksid moodustama põhiosa igas kahepoolses kokkuleppes, mille eesmärk on raamistiku loomine sellele suhtele; |
B. |
arvestades, et ELil ja Kanadal on laiaulatusliku poliitilise ja majandusliku koostöö pikk ajalugu, mis ametlikult ulatub tagasi aastasse 1976, kui EL kirjutas Kanadaga alla raamlepingu, mis oli esimene OECD riigiga allakirjutatud leping; arvestades, et nimetatud leping on pikka aega olnud sobiv raamistik suhete süvendamiseks, poliitilise partnerluse ja jätkuva koostöö tõhustamiseks; |
C. |
arvestades, et Kanada on tugeva parlamentaarse demokraatiaga riik; arvestades, et Kanadal on sarnased demokraatlikud väärtused ja põhimõtted nagu ELil; |
D. |
arvestades, et strateegilise partnerluse leping, mille üle peetakse praegu läbirääkimisi, ajakohastaks ja elavdaks suhteid ELi ja Kanada vahel ning aitaks märkimisväärselt kaasa poliitiliste, majandus- ja kultuurisuhete tihendamisele ja meie koostöö parandamisele paljudes valdkondades; arvestades, et lepinguga määratakse ära ELi ja Kanada kui strateegiliste partnerite staatus; |
E. |
arvestades, et strateegilise partnerluse leping koos laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepinguga tooks lisaks suhete institutsioonilise struktuuri parandamisele reaalset kasu ning konkreetseid võimalusi Euroopa ja Kanada kodanikele, kui sellesse protsessi kaasatakse kõik sidusrühmad; arvestades, et turgude avanemise ja õigusloomealase koostööga loodetakse luua olulist majanduslikku kasu ja saavutada positiivset mõju nii Kanada kui ka ELi tööhõivele ning arvestades Atlandi-ülese partnerluse laienemist ja Põhja-Ameerika vabakaubanduse kokkuleppe praegust raamistikku, võib see kaasa tuua Atlandi-ülese turu moodustamise, mis on kasulik kõikidele osapooltele, kui kehtivaid sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid norme ei alandata; |
F. |
arvestades, et ELi ja Kanada tugevamatest suhetest tulenev kasu ja võimalused peaksid olema võrdselt jagatud Euroopa ja Kanada elanikkonna kõikide rühmade vahel vastavalt nende elamistingimustele ja nõudmistele; arvestades, et tuleks tunnistada ELi ja Kanada erinevaid tingimusi majanduse ja tööstuse valdkonnas, ning arvestades, et tuleb tagada vahendite säästev ja vastutustundlik kasutamine; |
G. |
arvestades, et 18. oktoobril 2013 jõudsid komisjoni president ja Kanada peaminister poliitilisele kokkuleppele laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu põhielementides, samas läbirääkimised strateegilise partnerluse lepingu üle veel käivad; arvestades, et strateegilise partnerluse leping ning laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping on Kanada ja ELi suhete tugevdamisel teineteist täiendavad; |
H. |
arvestades, et paralleelselt strateegilise partnerluse lepingu üle peetavate läbirääkimistega toimuvad ELi ja Kanada vahel ka läbirääkimised reisijate broneeringuinfot (PNR) käsitleva lepingu üle, mis peaks tihendama suhteid terrorismivastase võitluse valdkonnas ning andma nõuetekohase tagatise, et ei kasutata ebaproportsionaalset profileerimist, mis põhineb ELi reisijate andmete säilitamisel; |
I. |
arvestades, et Kanada taganes 2011. aastal ametlikult Kyoto protokollist; arvestades, et EL on korduvalt kutsunud Kanadat üles vähendama kasvuhoonegaaside heidet vastavalt oma rahvusvahelistele kohustustele; |
J. |
arvestades, et kiiresti tuleks lahendada täieliku vastastikuse viisavabaduse küsimus ning tagada kõikide ELi riikide, sealhulgas Rumeenia ja Bulgaaria kodanikele ja ettevõtetele võrdsed võimalused koostöö tegemiseks Kanada partneritega; |
K. |
arvestades, et ELi ja Kanada strateegiline partnerlus peaks kohase kajastuse leidma rahvusvahelistel foorumitel ja rahvusvahelistes organisatsioonides; arvestades, et sellega seoses on kahetsusväärne ELi vaatlejastaatust käsitlev Arktika Nõukogu otsus, mida toetas Kanada; arvestades, et EL on võtnud endale kohustuse teha koostööd Kanada ametiasutustega, et see küsimus lahendada; |
1. |
edastab nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele järgmised soovitused:
|
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos Euroopa Parlamendi soovitusega nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele, liikmesriikidele ning Kanada valitsusele ja parlamendile. |
(1) ELT C 290 E, 29.11.2006, lk 107.
(2) ELT C 81 E, 15.3.2011, lk 64.
(3) ELT C 380 E, 11.12.2012, lk 20.
(4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0280.
(5) EÜT L 260, 24.9.1976, lk 2.
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/5 |
P7_TA(2013)0533
Pangandussektoriväliste asutuste maksevõime taastamise ja kriisilahenduse raamistik
Euroopa Parlamendi 10. detsembri 2013. aasta resolutsioon pangandussektoriväliste asutuste maksevõime taastamise ja kriisilahenduse raamistiku kohta (2013/2047(INI))
(2016/C 468/02)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse makse- ja arveldussüsteemide komitee (CPSS) ning Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni (IOSCO) 2012. aasta juuli nõuandvat aruannet finantsturu infrastruktuuride maksevõime taastamise ja kriisilahenduse kohta („Recovery and resolution of financial market infrastructures“), |
— |
võttes arvesse CPSS-IOSCO 2013. aasta augusti nõuandvat aruannet finantsturu infrastruktuuride maksevõime taastamise kohta („Recovery of financial market infrastructures“), |
— |
võttes arvesse Rahvusvahelise Kindlustusjärelevalve Assotsiatsiooni (IAIS) 2013. aasta juuli aruandeid globaalsete süsteemselt oluliste kindlustusandjate ja esialgse hindamismetoodika kohta („Global Systemically Important Insurers: Initial Assessment Methodology“) ning globaalsete süsteemselt oluliste kindlustusandjate ja poliitikameetmete kohta („Global Systemically Important Insurers: Policy Measures“), |
— |
võttes arvesse finantsstabiilsuse nõukogu (FSB) 18. juuli 2013. aasta trükist globaalsete süsteemselt oluliste kindlustusandjate ja nende suhtes kohaldatavate poliitikameetmete kohta („Global systemically important insurers (G-SIIs) and the policy measures that will apply to them“) (1), |
— |
võttes arvesse FSB 2013. aasta augusti nõuandvat aruannet tulemusliku kriisilahenduskorra põhimõtete kohaldamise kohta pangandussektoriväliste finantseerimisasutuste suhtes („Application of the Key Attributes of Effective Resolution Regimes to Non-Bank Financial Institutions“), |
— |
võttes arvesse komisjoni talituste konsultatsioone pangandussektoriväliste finantseerimisasutuste maksevõime taastamise ja kriisilahenduse võimaliku raamistiku kohta, |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (Euroopa turu infrastruktuuri määrus) (2), |
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Liidus väärtpaberiarvelduse parandamise ja väärtpaberite keskdepositooriumide (CSDd) kohta ning millega muudetakse direktiivi 98/26/EÜ(CSDR), |
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute maksevõime taastamise ja kriisilahenduse raamistik (COM(2012)0280) (pankade maksevõime taastamise ja kriisilahenduse direktiiv) ning majandus- ja rahanduskomisjoni sellekohast raportit (3), |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 48, |
— |
võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A7-0343/2013), |
A. |
arvestades, et finantsturu infrastruktuuri hindamised sisalduvad nüüd IMFi ja Maailmapanga finantssektori hindamisprogrammides; |
B. |
arvestades, et tulemuslikud maksevõime taastamise kavad ja kriisilahenduse instrumendid on otsustava tähtsusega pangandussektorivälise finantssektori stabiilsuse globaalseks parandamiseks; |
C. |
arvestades, et finantsturu infrastruktuuridele on iseloomulik suur organisatoorne mitmekesisus, ning arvestades, et asjakohaste maksevõime taastamise ja eelkõige kriisilahenduse kavade koostamise lihtsustamiseks on vaja neid struktuure eristada organisatsioonilise keerukuse, geograafilise tegevusulatuse ja ärimudeli järgi; |
D. |
arvestades, et kuigi Euroopa turu infrastruktuuri määruse ja väärtpaberite keskdepositooriume käsitleva määruse eesmärk on vähendada hästi reguleeritud turu infrastruktuuri kaudu süsteemset riski, võivad sellega kaasneda soovimatud tagajärjed; |
E. |
arvestades, et kuigi kohustuslik keskne kliirimine aitab vähendada finantsturgude üldist süsteemset riski, on see samas suurendanud süsteemse riski koondumist kesksetesse vastaspooltesse, ning tuletades meelde, et kõik kesksed vastaspooled on oma turgudel süsteemselt olulised; |
F. |
arvestades, et suurimad kliirivad liikmed osalevad tavaliselt mitmes keskses vastaspooles ning seega, kui üks keskne vastaspool jääb maksejõuetuks, võivad raskustesse sattuda ka teised; |
G. |
arvestades, et keskse vastaspoole mitme liikme maksejõuetusel on laastavad tagajärjed mitte üksnes finantsturu osalistele, vaid ka asjaomastele kogukondadele tervikuna; |
H. |
arvestades, et keskse vastaspoole kasutamise põhjendus on vastaspoole riski vähendamine toodetele nõuetekohaste võimendustagatiste arvestamisega enne keskset kliirimist, nii et ühe osapoole kohustuste rikkumine ei mõju ülejäänud turgu; |
I. |
arvestades, et riskijuhtimisprotsessid näitavad, et kesksed vastaspooled vähendavad vastaspoole riski ja ebakindlust ning hoiavad ära ülekanduva mõju; |
J. |
arvestades, et Euroopa turu infrastruktuuri määrus ei käsitle täies mahus riske, mis tulenevad asjaolust, et keskne vastaspool hindas terve tooteklassi võimendustagatise nõudeid valesti; |
K. |
arvestades, et kesksetel vastaspooltel on eriti uute toote- või varaklasside puhul stiimul kehtestada väiksemad võimendustagatised, et võita juurde kliente; arvestades, et toote- või varaklassi põhjal eraldatud tagatisfondide mõjusust tuleb veel hinnata; |
L. |
arvestades, et ei ole kontrollitud riske, mis kaasnevad toodetele risttagatise andmisega keskse vastaspoole tagatisfondi siseste varaklasside lahushoidmise abil (portfellitagatis), ning seetõttu, kuigi tagatisnõuete vähendamine võib lühiajaliselt kulusid vähendada, ei tohiks risttagatise andmine seada ohtu keskse vastaspoole võimet riske õigesti hallata ja seejuures peaks tunnistama VaR riskihindamismeetodi piiranguid; |
M. |
arvestades, et klientide jaoks on üks kliirivast liikmest tulenev keskne väärtus tulemüür vastaspoole riski vastu nii keskse vastaspoole kui ka teiste kliirivate liikmete suhtes; |
N. |
arvestades, et rahvusvaheliste väärtpaberite keskdepositooriumid ELis on ülemaailmselt süsteemselt olulised asutused, mis aitavad kaasa eurovõlakirjade turu toimimisele ja tegutsevad praegu panganduslitsentside alusel; |
O. |
arvestades, et keskne kliirimine on suurendanud vajadust tagatiste haldamise ja seotud teenuste järele, mida nüüd teostavad nii väärtpaberite keskdepositooriumid kui ka depoopangad; |
P. |
arvestades, et teenuse Target2Securities eelseisev kasutuselevõtt on pannud väärtpaberite keskdepositooriumeid uurima uusi teenuseid; |
Q. |
arvestades, et tavapärased maksejõuetusmenetlused ei loo täielikku raamistikku klientide varade haldamiseks, juhul kui väärtpaberite keskdepositoorium jääb maksejõuetuks ja väärtpaberiõiguse õigusakte ei rakendata; |
R. |
arvestades, et IAIS esitas 2013. aasta juulis aruande globaalselt oluliste süsteemsete kindlustusandjate („Globally Systemic Insurance Institutions“) kohta, milles ta järeldas, et kuigi traditsiooniline kindlustustegevuse mudel on osutunud finantskriisides märgatavalt vähem hapraks kui pankade oma, võivad suured omavahel tihedalt seotud piiriülesed kindlustusandjad, eelkõige need, kellel on väljaspool tavapärast kindlustustegevust märkimisväärseid tegevusi, nagu laenu- ja investeeringugarantiid, sellele vaatamata kujutada endast arvestatavat süsteemset riski; arvestades, et FSB on IAISi hindamismeetodi alusel määranud süsteemselt olulisena kindlaks üheksa suurt kindlustusandjat, kellest viie peakorter asub liidus; |
S. |
arvestades, et kuigi varade valitseja maksejõuetuks jäämise süsteemne risk ei ole nii suur kui turu elutähtsa infrastruktuuri puhul, võib varade valitseja oma ärimudelite arenedes muutuda süsteemselt tähtsamaks, ning seda asjaolu on FSB varipanganduse alases töös käsitlenud; |
1. |
palub komisjonil pidada esmatähtsaks kesksete vastaspoolte ja krediidiriskiga kokkupuutuvate väärtpaberite keskdepositooriumide maksevõime taastamist ja kriisilahendust ning kaaludes asjaolu, kas on asjakohane töötada samasugused õigusaktid välja ka muude finantseerimisasutuse suhtes, teha asjakohaselt vahet kõigil liikidel, arvestades nõuetekohaselt neid, millel on potentsiaali kujutada endast majandusele süsteemset riski; |
2. |
rõhutab, kui oluline on, et ELi õigusaktid oleksid kooskõlas rahvusvaheliselt kokku lepitud põhimõtetega, mille on kokku lepitud CPSS-IOSCO, FSB ja IAIS; |
3. |
rõhutab selgete „piisava sekkumisvõimaluse“ sätete olulisust pangandussektoriväliste finantseerimisasutuste mis tahes maksevõime taastamise sätetes, mille alusel pädevad asutused jälgivad asjakohaselt välja töötatud finantsolukorra näitajaid ning mille alusel neil on õigus varaseks sekkumiseks üksuse finantsraskuste korral ja õigus nõuda korrigeerivate meetmete võtmist vastavalt eelnevalt heaks kiidetud maksevõime taastamise kavale, et hoida ära potentsiaalselt ohtliku viimase võimaluse kasutamine, st kohaldada sellise üksuse suhtes kriisilahendust; |
4. |
on seisukohal, et pangandussektorivälised finantseerimisasutused peaksid ise töötama välja põhjalikud ja sisulised maksevõime taastamise kavad, milles selgitatakse välja elutähtsad toimingud ja teenused ning töötatakse välja elutähtsate toimingute ja teenuste katkematu osutamise tagamiseks vajalikud strateegiad ja meetmed, kusjuures maksevõime taastamise kavad peaks läbi vaatama asjaomane järelevalveasutus; on seisukohal, et järelevalveasutusel peaks olema võimalik nõuda maksevõime taastamise kavas muudatuste tegemist ning ta peaks pöörduma kriisilahendusasutuse poole ja sellega konsulteerima, kes saaks lahknevuste korral anda järelevalveasutusele soovitusi; |
5. |
on seisukohal, et järelevalveasutustel peaks olema õigus sekkuda finantsstabiilsusega seotud põhjustel ning nõuda maksevõime taastamise kavade nende osade rakendamist, mida ei ole veel kasutusele võetud, või võtta vajaduse korral muid meetmeid; need asutused peaksid aga olema teadlikud ka turul ebakindluse põhjustamise ohust juba niigi pingelises olukorras; |
6. |
on seisukohal, et kriisilahendus- ja järelevalveasutused peaksid püüdma teha igas riigis koostööd ja hoidma üksteist kursis; |
7. |
usub, et erinevatesse jurisdiktsioonidesse kuuluvate üksustega kontsernide puhul tuleks eri kriisilahendusasutuste vahel leppida kokku kontserni kriisilahenduskava; sellised kavad peaksid põhinema eeldusel, et eri jurisdiktsioonide asutused teevad omavahel koostööd; |
8. |
on seisukohal, et kriisilahendusmeetmete puhul tuleks eristada erinevaid teenuseid ja tegevusi, mida kõnealusel finantsturu infrastruktuuri asutusel on õigus osutada või teostada; |
9. |
toonitab vajadust hoiduda mis tahes vastuoludest maksevõime taastamise ja kriisilahenduskavade ning kehtivate õigusaktide vahel, eelkõige finantstagatiskokkulepete direktiivi ja Euroopa turu infrastruktuuri määrusega, kuna vastuolud võivad piirata kesksete vastaspoolte ja väärtpaberite keskdepositooriumide volitusi maksevõime taastamisel ja kriisilahendusel või takistada nende mõjusust; |
10. |
rõhutab, et seoses turu infrastruktuuri, finantseerimisasutuste ja varipangandusüksuste konkreetsete kriisilahenduskavade asjakohasuse hindamisega on tingimata vaja töötada välja vahendid varade ja finantsriskivoogude tõhusaks ligikaudu reaalajas jälgimiseks ettevõtte, sektori ja riigi piirides ja nende vahel liidus ning liidu ja maailma muude piirkondade vahel; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks pangandus-, kindlustus- ja turu infrastruktuuri alaste õigusaktide alusel esitatavate asjakohaste andmete tulemusliku eesmärgipärase kasutamise Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Euroopa järelevalveasutuste ja muude pädevate asutuste poolt; |
Kesksed vastaspooled
11. |
palub komisjonil tagada, et kesksetel vastaspooltel oleks järelvalveasutuse poolt heaks kiidetud ulatuslikuma maksevõime taastamise kava osana olemas kohustuste täitmatajätmise haldamise strateegia kõikide toodete jaoks, mida kliirib keskne vastaspool, pöörates erilist tähelepanu toodetele, millele on ette nähtud keskne kliirimine, kuna nendel juhtudel on suurem tõenäosus riskide kontsentreerumiseks; |
12. |
rõhutab kesksetele vastaspooltele kliirivate liikmete koondumisest tulenevate riskide jälgimise olulisust ja palub järelvalveasutustel teavitada Euroopa Pangaliitu iga keskse vastaspoole kümnest suuremast kliirivast liikmest, et selliseid riske nagu omavahelist seotust, ülekanduvat mõju ja enam kui ühe keskse vastaspoole võimalikku üheaegset maksejõuetust saaks keskselt jälgida ja hinnata; |
13. |
palub komisjonil töötada välja instrumendid kesksete vastaspoolte päevasisese riski mõõtmiseks, millega tagatakse see, et kesksete vastaspoolte päevasisesed saldod kommertspankades konto haldamiseks ja makseteenusteks ei ületaks eelnevalt kindlaksmääratud piire, mis muul juhul ohustaks keskse vastaspoole toimimist; |
14. |
usub, et kesksete vastaspoolte hea juhtimistava stiimulite hoidmiseks tuleb Euroopa turu infrastruktuuri määrusega kehtestatud kaskaadipõhimõtet järgida selliselt, et keskse vastaspoole eelrahastatud omavahendeid kasutatakse enne kohustusi täitvate liikmete tagatisfondide maksete kasutamist; |
15. |
kutsub komisjoni üles tagama kesksete vastaspoolte tegutsemine üldistes avalikes huvides ja vastavate äristrateegiate vastuvõtmise, et märgatavalt vähendada maksevõime taastamise ja kriisilahendusstsenaariumide rakendumise tõenäosust; |
16. |
palub komisjonil tunnistada, et kuigi keskse vastaspoole tagatisfondi siseste varaklasside lahushoidmise eesmärk on piirata ülekanduvat mõju, jääb selgusetuks, kas sellest piisab ülekanduva mõju ennetamiseks ka praktikas, arvestades, et risttagatistega seotud ärilised stiimulid võivad süsteemis riski suurendada; kutsub komisjoni üles soovitama lisameetmeid ülekanduva mõju ohu minimeerimiseks; |
17. |
palub komisjonil tagada, et kehtestataks usaldusväärsed põhimõtted, millega reguleeritakse keskse vastaspoole ja selle kliirivate liikmete vahelist lepingulist korda ja seda, kuidas kliirivad liikmed kahju klientidele üle kannavad, tehes seda nii, et kliiriva liikme tagatisfond ammendatakse enne, kui kliendile on võimalik läbipaistva kahjude jaotamise protsessi osana üle kanda kohustusi mittetäitvalt kliiriva liikme mis tahes kahjud; |
18. |
usub, et kõigis lepingulistes suhetes keskse vastaspoole ja selle kliirivate liikmete vahel tuleks teha vahet liikme kohustuste täitmatajätmisest tuleneva kahju ja sellise kahju vahel, mis tuleneb muudest põhjustest, nagu keskse vastaspoole halbade investeeringuvalikute tõttu kantud kahjud; kutsub komisjoni üles tagama seda, et keskse vastaspoole riskikomiteed teavitataks põhjalikult keskse vastaspoole investeeringutest, selleks et säilitada asjakohane järelevalve; on seisukohal, et nendes olukordades tuleks kõige asjakohasemateks kasutatavateks vahenditeks pidada selliseid maksevõime taastamise vahendeid nagu dividendide ja muutuvtasu maksmise peatamine või kohustuste vabatahtlik restruktureerimine võlakohustuste omakapitaliks konverteerimise teel; |
19. |
usub, et kõigil kesksetel vastaspooltel peaks olema välja töötatud rakendatav põhjalik maksevõime taastamise kord, mis pakuks kaitset suuremas ulatuses kui Euroopa turu infrastruktuuri määrusega nõutavad rahalised vahendid ja ressursid; need maksevõime taastamise kavad peaksid pakkuma kaitset kõigi ennustatavate asjaolude vastu ning need tuleks lisada keskse vastaspoole eeskirjadesse ja avaldada nende osana; |
20. |
kinnitab, et kesksete vastaspoolte puhul on eraldusjoon maksevõime taastamise ja kriisilahenduse vahel seal, kus kaskaadipõhimõte ning keskse vastaspoole kahjumi katmise suutlikkus on ammendatud; on seisukohal, et selles punktis peaks järelevalveasutus aktiivselt kaaluma võimalust kõrvaldada ametist keskse vastaspoole juhatus ja seda, kas keskse vastaspoole elutähtsad teenused tuleks üle kanda või anda keskse vastaspoole tegevuse juhtimine üle muule teenusosutajale; on seisukohal, et kriisilahendusasutustele peab jääma vajalik kaalutlusõigus olukorra hindamiseks ja teatud manööverdamisruum, mis võimaldaks neil oma sekkumisotsuseid põhjendada; |
21. |
on seisukohal, et kaalutlusõiguse kasutamisel peaksid kriisilahendusasutused kohaldama järgmisi väga konkreetseid kriteeriume:
|
22. |
rõhutab vajadust käsitleda teenuse järjepidevust kriisilahenduse peamise eesmärgina; |
23. |
rõhutab, et kliirivate liikmete mis tahes osavõtt kahjude jagamisest enne keskse vastaspoole juhatuse ametist kõrvaldamist ei tohiks puudutada otseste või kaudsete klientide raha või varasid, kuna kriisilahendusasutus võib vastutuse ülevõtnuna kasutada kahjude jagamiseks selliseid kriislahendusvahendeid nagu variatsioonitagatise vähendamine või tagatisfondi täitmine kohustusi täitvate kliirivate liikmete poolt, järgides võimalikult täpselt kriisilahenduskava; |
24. |
usub, et kui kriisilahendusasutusel oleks võimalik peatada ennetähtaegse lõpetamise õigused, mis seiskaks keskse vastaspoole tegevuse maksimaalselt kaheks päevaks, võimaldaks see turul lepingud õigesti ümber hinnata, mis omakorda võimaldaks riski korrapärasemalt hajutada; sellise õiguse kättesaadavust ja kasutamist tuleks hoolikalt kaaluda, nii et see sõltuks vähemalt kriisilahendusasutuse otsusest, et peatamine teenib finantsstabiilsuse huve, võttes arvesse kriisilahenduse eesmärke, vastasmõju kliirivate liikmete suhtes kohaldatava asjaomase panga- või muu kriisilahenduskorraga, keskse vastaspoole kohustuste täitmatajätmise haldamist ja riskijuhtimist ning mõju iga keskse vastaspoole turgudele, kliirivatele osalistele ja finantsturgudele üldiselt; sellega peaks tingimata kaasnema õigus kaotada kliiringukohustus viimase võimalusena, millele eelnevalt tuleb vähemalt uurida, kas mõni muu keskne vastaspool saaks osutada lühiajaliselt kliirimisteenust; |
25. |
tunnistab, et kesksetel vastaspooltel on kliirivaid liikmeid paljudest riikidest; on seetõttu seisukohal, et keskse vastaspoole kriisilahendusraamistik on tõhus siis, kui see toimib kõigis asjaomastes jurisdiktsioonides; usub, et sellest tulenevalt peab ajakohastama riiklikke maksejõuetuse raamistikke, et need sobiksid kokku Euroopa uue kriisilahenduskorraga; |
26. |
on seisukohal, et panganduslitsentsiga kesksete vastaspoolte suhtes tuleks kohaldada keskse vastaspoole kohast korda ning mitte pankade maksevõime taastamise ja kriisilahenduse direktiiviga kavandatavat panga maksevõime taastamise ja kriisilahenduse korda; selles mõttes on eelkõige probleemiks asjaolu, et pankade puhul kavandatava korraga nõutakse neilt kogu võlasumma hoidmist, mille saab teisendada; on seisukohal, et selline õigus ei oleks panganduslitsentsiga keskse vastaspoole puhul asjakohane, sest nemad enamasti ei väljasta kõnealuseid võlainstrumente; |
Väärtpaberite keskdepositooriumid
27. |
kinnitab, et väärtpaberite keskdepositooriumi kohus on tagada maksevõime taastamise kava, mis selgelt võimaldab tegevuse järjepidevust võimalikes kriisiolukordades nii, et isegi siis, kui muudest äritegevuse osadest loobuda, saab väärtpaberite keskdepositoorium või väärtpaberite keskdepositooriume käsitlevas määruses volitatud olemasolev kolmas isik jätkata peamise arveldusfunktsiooni ja ka muude väärtpaberite keskdepositooriumi põhitegevuste teostamist; |
28. |
palub juhul, kui lähiajal ei esitata eraldi seadusandlikku ettepanekut, kaasata väärtpaberite keskdepositooriume käsitlevasse määrusesse nõue, et riiklikud pädevad asutused tagaksid asjakohaste maksevõime taastamise ja kriisilahenduse kavade kehtestamise kooskõlas kõigi väärtpaberite keskdepositooriumide suhtes kohaldatavate FSB ja CPSS-IOSCO rahvusvaheliste standarditega, sealhulgas viited pankade maksevõime taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artiklitele, mis peaksid kehtima panganduslitsentside alusel tegutsevatele väärtpaberite keskdepositooriumidele; |
29. |
kutsub liikmesriike üles töötama väärtpaberiõiguse õigusaktide puudumise korral välja ja koordineerima oma olemasolevaid väärtpaberite keskdepositooriumide haldamise erikordi, et suurendada kindlust kriisiolukorras tegevuse järjepidevuse säilitamise osas, eriti tagades kriisilahendusasutusele või riiklikule pädevale asutusele juurdepääsu väärtpaberite keskdepositooriumi registritele, andmetele või kontodele, et neil oleks kergesti võimalik tuvastada varade omanikke; |
30. |
kutsub komisjoni üles tagama, et kavandatava väärtpaberite keskdepositooriumide maksevõime taastamise ja kriisilahenduse raamistikuga tagatakse – võimalikult suures ulatuses – väärtpaberite keskdepositooriumide tegevuse jätkuvus maksevõime taastamise ja kriisilahenduse ajal; |
31. |
kutsub komisjoni üles tagama, et kavandatava väärtpaberite keskdepositooriumide maksevõime taastamise ja kriisilahenduse raamistikuga tagatakse väärtpaberite keskdepositooriumide õiguskeskkonna järjepidevus, järgides maksevõime taastamise ja kriisilahenduse ajal eelkõige arvelduse lõplikkuse direktiivi, maksete vastu tehtavate ülekannete korda, väärtpaberite keskdepositooriumide ühenduste toimimist ning lepinguid oluliste teenuseosutajatega; |
Kindlustusandjad
32. |
märgib, et ELis on kindlustustegevust usaldatavusnormatiividega pikaajaliselt reguleeritud; rõhutab, kui oluline on liikmesriikide järjepidev ja ühesugune lähenemisviis Solventsus II rakendamisele mõistliku aja jooksul, nagu on kehtestatud II koonddirektiivis; nõuab II koonddirektiivi läbirääkimiste lõpuleviimist, nii et Solventsus II teise ja kolmanda tasandi saaks õigeaegselt lõpule viia ning seega minimeerida tõenäosust, et sekkuma peavad kriisilahendusasutused; |
33. |
palub komisjonil võtta igati arvesse IAISi tööd kindlustusandjate maksevõime taastamise ja kriisilahenduse kavaga ning kaaluda seda seoses Solventsus II teise tasandiga, finantskonglomeraate käsitlevate õigusaktidega ja kindlustusvahenduse direktiiviga ning teha koostööd rahvusvaheliste partneritega FSB kehtestatud tähtaegade järgimisel, et rakendada poliitikasoovitusi, sh nõuda süsteemse tähtsusega kindlustusandjatelt, et neil oleksid olemas maksevõime taastamise ja kriisilahenduse kavad ning kriisi lahendatavuse hinnangud, tõhustatud kontsernijärelevalve ning suuremad kahjude katmise nõuded; tunnistab, et kindlustuskohustuste pikaajaline iseloom, eri tähtajad, pikaajaline kestus ja äritegevuse laad pangandusega võrreldes koos reguleerivatele asutustele kättesaadavate vahenditega juba võimaldavad kasutada tulemuslikke kriisilahendustavasid; on seisukohal, et keskenduda tuleks seetõttu maksevõime taastamisele; |
34. |
avaldab kahetsust, et IAIS ja FSB on edasikindlustajate süsteemse staatuse hinnangu ja poliitikasoovituste suuniste avaldamise 2014. aasta juulini edasi lükanud; kutsub komisjoni üles kaaluma põhjalikult edasikindlustamisest tulenevat süsteemset riski, pidades eelkõige silmas nende keskset rolli kindlustusriskide juhtimises, nende väga tihedat omavahelist seotust ja vähest asendatavust; |
Varade valitsemine
35. |
palub komisjonil põhjalikult hinnata, kas mõni varade valitseja tuleks nimetada süsteemselt oluliseks, arvestades tema tegevuse ulatust ja kasutades selliseid põhjalikke näitajaid nagu suurus, ärimudel, geograafiline tegevusulatus, riskiprofiil, krediidivõime, kas ta kaupleb oma arvel või mitte, kas talle kohaldatakse klientide vara lahushoidmise nõudeid ja muid olulisi tegureid; |
36. |
märgib, et klientide varasid hoitakse lahus ning halduri järelevalve all ja seega on võimalus need varad teisele varade valitsejale üle kanda oluline tagatis; |
37. |
usub, et tõhus väärtpaberiõiguse kord võiks leevendada paljusid probleeme, mis kerkivad suure piiriülese varade valitseja maksejõuetuks jäämise korral; |
Maksesüsteemid
38. |
palub komisjonil kaasata asjaomased rahvusvahelised finantsjärelvalveasutused ja ametkonnad, et tuvastada nõrgad kohad ülemaailmselt süsteemselt olulistes maksesüsteemides ja kehtestatud korras, et tagada teenuste järjepidevuse maksejõuetuks jäämise korral; |
39. |
usub, et kuna kõigi rahaülekannete keskmes on maksesüsteemid, avaldavad sellise süsteemi turuhäired ilmselgelt ülekanduvat mõju teistele finantsturu osalistele; märgib, et 1998. aasta arvelduse lõplikkuse direktiiviga juba püüti leevendada maksesüsteemide võimalikke riske, kuid on seisukohal, et direktiivis ei käsitleta piisavalt maksevõime taastamist ja kriisilahendust ning seetõttu tuleb ette näha erisätted, et võimaldada maksesüsteemidel ebasoodsatele asjaoludele asjakohaselt reageerida; |
o
o o
40. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile. |
(1) http://www.financialstabilityboard.org/publications/r_111104cc.pdf
(2) ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.
(3) A7-0196/2013.
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/12 |
P7_TA(2013)0534
ELi kosmosetööstuse poliitika
Euroopa Parlamendi 10. detsembri 2013. aasta resolutsioon ELi kosmosetööstuse poliitika ja kosmosesektori majanduskasvu potentsiaali avamise kohta (2013/2092(INI))
(2016/C 468/03)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu XIX jaotise artiklit 189, mis käsitleb teadusuuringuid, tehnoloogia arendamist ja kosmosepoliitikat, ning eelkõige viidet sellele, et eesmärgiga edendada teaduse ja tehnika progressi ning tööstuse konkurentsivõimet ja viia ellu oma poliitikat, töötab liit välja Euroopa kosmosepoliitika, |
— |
võttes arvesse komisjoni 28. veebruari 2013. aasta teatist „ELi kosmosetööstuse poliitika“ (COM(2013)0108), |
— |
võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ (COM(2010)2020), |
— |
võttes arvesse komisjoni 28. oktoobri 2010. aasta teatist „Üleilmastumise ajastu terviklik tööstuspoliitika. Jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime kesksele kohale“ (COM(2010)0614), |
— |
võttes arvesse komisjoni 10. oktoobri 2012. aasta teatist „Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks“ (COM(2012)0582), |
— |
võttes arvesse komisjoni 4. aprilli 2011. aasta teatist „Kodanike teenistuses oleva Euroopa Liidu kosmosestrateegia väljatöötamine“ (COM(2011)0152), |
— |
võttes arvesse komisjoni 14. novembri 2012. aasta teatist „Vajalike kontaktide loomine ELi ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahel“ (COM(2012)0671), |
— |
võttes arvesse nõukogu 29. aprilli 2004. aasta otsust 2004/578/EÜ Euroopa Ühenduse ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahelise raamlepingu sõlmimise kohta (1), |
— |
võttes arvesse nõukogu 11. oktoobri 2010. aasta, 31. mai 2011. aasta, 2. detsembri 2011. aasta ning 30. mai 2013. aasta järeldusi, |
— |
võttes arvesse oma 19. jaanuari 2012. aasta resolutsiooni kodanike teenistuses oleva Euroopa Liidu kosmosestrateegia väljatöötamise kohta (2), |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 48, |
— |
võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ja väliskomisjoni arvamust (A7-0338/2013), |
A. |
arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 189 antakse Euroopa Liidule kindel ülesanne kosmosepoliitika väljatöötamises, et edendada teaduse ja tehnika progressi ning tööstuse konkurentsivõimet, ning viia ellu oma poliitikat; |
B. |
arvestades, et uued esilekerkivad kosmoseriigid, näiteks Hiina ja India, toovad endaga kaasa üha suureneva konkurentsi ning sellistes tingimustes ei pruugi olla ELi liikmesriikide poliitiline kaal eraldi võttes tulevaste probleemide lahendamiseks selles sektoris enam piisav; |
C. |
arvestades, et kosmosepoliitika on strateegia „Euroopa 2020“ oluline osa; |
D. |
arvestades, et suur hulk teenuseid, mida kodanikud igapäevaelus kasutavad, sõltuvad otseselt või kaudselt kosmosevaldkonnast – näiteks televisioon, kiire internetiühendus, navigatsioonisüsteemid või üleeuroopaline automaatne hädaabikõnesüsteem „eCall“; |
E. |
arvestades, et Euroopa kosmosetööstuse konsolideeritud aastakäive on 6,5 miljardit eurot ning see annab tööd 34 500-le kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistile; arvestades, et majanduslikult rasketel aegadel tuleks paremini esile tuua kosmosesektori olulisust tugeva majanduskasvu ja innovatsiooni potentsiaaliga sektorina, mis loob suure lisaväärtusega töökohti; |
F. |
arvestades, et kosmosevaldkonna poliitika meetmete koordineerimine ELi, liikmesriikide ja Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) vahel on endiselt ebapiisav ning seetõttu on tekkinud topeltstruktuurid ja sünergiat ei ole võimalik kasutada; rõhutab, et kosmosesektori selge juhtimisraamistiku kehtestamine tagaks efektiivsuse väga olulise suurenemise; |
G. |
arvestades, et ESA kui valitsustevahelise organisatsiooni ja Euroopa Parlamendi vahel ei ole ametlikku suhet ja seega ei saa ESA kodanikelt vahetut tagasisidet, mis muidu liidu kõikides poliitikavaldkondades olemas on; |
H. |
arvestades, et kosmosetööstuse puhul on tegemist suuri investeeringuid nõudva tööstusharuga, mille tootearendustsüklid on pikad, ja seetõttu täidab planeerimiskindlus kosmosetööstuse puhul olulist rolli; arvestades, et planeerimiskindlusele aitab suurel määral kaasa stabiilne reguleeriv raamistik ja selge juhtimisraamistik; |
I. |
arvestades, et Euroopa kanderaketisüsteem võib aidata tagada iseseisva kosmosele juurdepääsu; |
J. |
arvestades, et praegu sõltub EL Euroopa-välisest sõjalisest GNSSist, kuid Galileod alustati ja arendati tsiviiljuhtimise all ja see jääb tsiviiljuhtimise alla; |
K. |
arvestades, et kommertsmüügil on Euroopa kosmosesektori jaoks olulisem roll kui tema rahvusvaheliste konkurentide jaoks; |
L. |
arvestades, et satelliidipõhistel teenustel on digitaalühiskonna kasvavatele majandusharudele teabe edastamises oluline roll ning need aitavad saavutada ELi digitaalarengu tegevuskava eesmärke; |
M. |
arvestades, et ekspertide hinnangul võib satelliitnavigatsiooni ja Maa seire teenuste turu väärtus jõuda kümne aasta pärast 300 miljardi dollarini ja et juba praegu sõltub 6–7 % ELi läänepoolsete liikmesriikide SKPst satelliitnavigatsioonist; |
N. |
arvestades, et spektrite kasutamise rahvusvaheline kooskõlastamine muutub üha olulisemaks, kuna kasvab nõudlus traadita sidevõimaluste ja raadiolevi füüsikaliste omaduste järele ja sellega seoses jääb raadiosagedusi väheks; |
Kosmosepoliitika Euroopa vajaduste järgi
1. |
väljendab heameelt komisjoni teatise üle ELi kosmosetööstuse poliitika kohta; on seisukohal, et kosmosesektori majanduskasvu potentsiaali tõeliseks väljaarendamiseks peaks komisjon keskenduma ainult mõnedele teatises nimetatud kosmosetööstuspoliitika meetmetele; |
2. |
rõhutab, et kõik tulevase ELi kosmosepoliitika juhtimisse kaasatud osalised, sh komisjon, Euroopa GNSSi Agentuur, ESA, riiklikud asutused ja eriasutused, nagu EUMETSAT, peavad olema omavahel seotud ning toimima pikaajaliselt; |
3. |
on arvamusel, et riiklikud asutused võiksid teha selles suunas konkreetseid ettepanekuid, et komisjon saaks ühtlustada liikmesriikidelt tulevat sisendit ja määrata kindlaks ELi nägemuse; |
4. |
rõhutab, et komisjon peab võimalikult kiiresti andma meile selge tegevuskava GMESi/Copernicuse jaoks ning erinevate Sentineli satelliitide arendamiseks ja rakendamiseks ning selle keerulise süsteemi puhul kavandatava õigus- ja tegevusraamistiku; |
5. |
toetab komisjoni kavatsust võtta meetmeid kosmosevaldkonnas ELi ühtse reguleeriva raamistiku kehtestamiseks; pooldab ELi tõelise kosmosetoodete ja -teenuste siseturu teket; märgib, et tähtis on kujundada ja arendada poliitikat selliselt, et selle elluviimine ei kahjustaks ega moonutaks kaubanduslikke turutingimusi; märgib, et aus konkurents ja läbipaistvus on Euroopa kosmosepoliitika kujundamise alustalad; |
6. |
märgib, et seni ei ole komisjon esitanud horisontaalset lähenemisviisi kosmosepoliitika ning selle eesmärkide süvalaiendamiseks liidu eri poliitikavaldkondadesse; kutsub komisjoni üles seda tulevikus tegema, võttes arvesse kosmosepoliitikat ka sellistes poliitikavaldkondades nagu telekommunikatsioon, transport, keskkond, põllumajandus, julgeolek ja kultuur; |
7. |
on rahul komisjoni avaldusega, mille kohaselt kosmoses paiknevad telekommunikatsiooni-, navigatsiooni- ja maavaatlusseadmed annavad ELile strateegilise tähtsusega teavet, mis on aluseks tema välissuhetele arenguabi ja humanitaarabi valdkonnas; |
8. |
kutsub komisjoni üles käsitlema esmatähtsana järgmisi teemasid: institutsioonilised küsimused, Galileo ja Copernicus, kosmosetööstus kui majanduskasvu mootor ja tööhõivevahend, kosmosega seotud tegevuste mõjuhinnang, sõltumatu juurdepääs kosmosele, teadus- ja arendustegevuse roll, satelliitside, kosmoseseire ja -jälgimine ning kosmoseprügi; |
9. |
toetab komisjoni seisukohta, et kosmosesüsteemide mitmed komponendid on kahesuguse või sõjalise otstarbega ja seetõttu kohaldatakse nende suhtes 6. mai 2009. aasta direktiivi 2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta (3), mida on muudetud 14. detsembri 2012. aasta direktiiviga 2012/47/EL seoses kaitseotstarbeliste toodete nimekirjaga, nõukogu 5. mai 2009. aasta määrust (EÜ) nr 428/2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks (4) või relvaeksporti käsitlevat ELi ühist seisukohta; toetab teatises tehtud ettepanekut esitada enne 2013. aasta lõppu Euroopa Parlamendile ametlik aruanne kahese kasutusega kaupade ekspordikontrollisüsteemi kohta; palub komisjoni, liikmesriike ja tavarelvastuse ekspordi töörühma (COARM) selgitada, millist reguleerivat raamistikku millist liiki kaupade ja tehnoloogia suhtes kohaldada; |
Institutsioonilised küsimused
10. |
tunnustab tulemusi, mida ESA on Euroopa heaks möödunud kümnenditel kosmosemissioonide valdkonnas saavutanud, ning julgustab ESAsse mittekuuluvaid liikmesriike kaaluma liitumist ja suuremat koostööd; märgib siiski, et tegevuse suurema tõhususe, poliitilise koordineerimise ja vastutuse saab pikemas perspektiivis saavutada vaid siis, kui ESA ja EL lähenevad teineteisele oma koostöös, vältides muu hulgas topelttööd ja kattuvust; kutsub komisjoni üles väga täpselt uurima, kas ESA on võimalik lisada tulevikus valitsustevahelise organisatsioonina liidu juhtimisstruktuuridesse, kuni ESA muutmist Euroopa asutuseks ei peeta otstarbekaks; |
11. |
on seisukohal, et EL peaks vahepeal tihedas koostöös ESAga rohkem koordineerima liikmesriikide kosmosepoliitikat ja -programme, et jõuda tõelise Euroopa lähenemisviisini, tagades samal ajal, et arvestatakse ESA ja selle liikmesriikide huve; märgib, et ainult Euroopa lähenemisviisi alusel on võimalik luua kosmosetööstusele tingimused, et saada ja jääda konkurentsivõimeliseks; |
12. |
kutsub komisjoni, liikmesriike ja ESAt üles looma teatavat laadi koordineerimisrühma, mille liikmed kooskõlastavad korrapärastel kohtumistel kosmosevaldkonna strateegiaid ja meetmeid, et vältida topeltstruktuure ning töötada välja ühine lähenemisviis rahvusvahelistele küsimustele ja foorumitele; |
13. |
märgib, et kosmosetehnika suurenev sõjaline kasutus ei tohi vähendada ega piirata kosmosetehnika tsiviilkasutust ja võimalikke tulevasi tsiviilrakendusi; kutsub liikmesriike ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja komisjoni asepresidenti üles algatama praeguseks iganenud 1967. aasta avakosmoselepingu läbivaatamist või uue õigusraamistiku väljatöötamist, milles võetaks arvesse pärast 1960. aastaid toimunud tehnoloogia arengut; |
Galileo ja Copernicus (GMES)
14. |
rõhutab, et Galileo lõpuleviimine ja Copernicuse jätkamine peavad Euroopa kosmosepoliitika lipulaevadena seisma esmatähtsal kohal, et Galileo esimesed teenused oleks võimalik 2014. aastal tegelikult kodanike kasutusse anda; |
15. |
rõhutab asjaolu, et EGNOS on esimene toimiv Euroopa GNSSi programm; kutsub komisjoni ja liikmesriike edendama ja juurutama EGNOSe kasutamist erinevates valdkondades, näiteks transpordis; |
16. |
väljendab kahetsust Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemi Galileo ülesehitamisel varasemal ajal tekkinud viivituste pärast; avaldab heameelt selle üle, et vahepeal on viidud Maa orbiidile neli satelliiti; rõhutab, et ühiskonnale tuleb paremini teadvustada konkreetselt Galileo ning üldiselt Euroopa kosmosetööstuse eeliseid ja kasu, ning kutsub komisjoni üles korraldama tulevikus Galileo satelliitide startimise puhul ELi liikmesriikide pealinnades laia kõlapinnaga üritusi, et teavitada avalikkust Galileost ja selle kasutusvõimalustest; |
17. |
rõhutab, et EL peab teavitama inimesi, meelitama ligi tulevasi insenere, levitama teavet ELi satelliitnavigatsiooni kohta ning pakkuma kõigile kasutajatele stiimuleid Galileod ja EGNOSt rakendavate tehnoloogiate kasutamiseks; |
18. |
on veendunud, et 27 satelliidil ja piisaval arvul varusatelliitidel ning asjakohasel maapealsel infrastruktuuril põhinev täielik tegevusvõime on eeltingimus selleks, et jõuda suure täpsuse ja katkestusteta teenustel põhineva Galileo lisaväärtuseni ning lõigata seega majanduslikku ja sotsiaalset kasu; |
19. |
peab kahetsusväärseks, et EGNOSe süsteemiga ei ole praegu kaetud kogu EL, ja nõuab, et süsteemi laiendataks Lõuna-, Ida- ja Kagu-Euroopasse, võimaldades selle kasutamist kogu Euroopas; |
20. |
palub komisjonil ja liikmesriikidel teavitada Euroopa Parlamenti kavadest kasutada programmi Copernicus ja programmi Galileo avalikku reguleeritud teenust ÜJKP missioonide ja operatsioonide toetamiseks; |
Kosmosetööstus majanduskasvu mootori ja tööhõivevahendina
21. |
märgib, et VKEd (mitte ainult VKEd, kuid eelkõige siiski VKEd) vajavad avalikult sektorilt teatavat stardiabi, et neil oleks piisavalt vahendeid pikaajalisteks investeeringuteks teadus- ja arendustegevusse; on veendunud, et riiklik rahastamine ning avaliku sektori tarbijate olemasolu kosmosetoodete ja -teenuste jaoks suudab ergutada innovatsiooni ning luua seega kasvu ja töökohti; |
22. |
kordab, et EL ei tohi jätta kasutamata võimalust töötada välja satelliitnavigatsioon järgnevale turule, ning rõhutab, kui oluline on Euroopa GNSSi Agentuuri tegevuskava GNSSi turu laiendamiseks, mis on ELi majanduse tuleviku jaoks väga tähtis; |
23. |
tuletab meelde, et uued satelliitnavigatsiooni rakendused võivad suurendada ohutust, tõhusust ja usaldusväärsust muu hulgas sellistes valdkondades nagu lennundus, laevandus, maantee- ja põllumajandussektor, liiklusohutus, tasude kogumine, liiklus- ja parkimiskorraldus, sõidukipargi haldamine, hädaabikõned, kaupade jälgimine ja jälitamine, internetireserveeringud, tarnete ohutus, digitaalsed sõidumeerikud, loomade transport ja säästev maakasutus; |
24. |
võtab teadmiseks teatises märgitud asjaolu, et 60 % Euroopa satelliitide pardal olevast elektroonikast imporditakse praeguse seisuga USAst; nõuab sellega seoses algatust tundlike või isikuandmete kaitsmiseks ning praeguste riigihankemenetluste kasutamiseks nii, et kosmosetaristu hanked liikmesriikidest annaksid igal võimalusel täiendava kasvuimpulsi sellele valdkonnale; |
25. |
nõuab tungivalt, et komisjon, ESA, Euroopa Kaitseagentuur ja liikmesriigid määraksid kindlaks, millised on Euroopa ühise sõltumatuse seisukohast otsustava tähtsusega tehnoloogiad, ja töötaksid välja kolmandatest riikidest vähem sõltuvad alternatiivid; tuletab meelde ohtu, et USA võib lahkarvamuste korral Euroopa kosmosetaristu toimimise peatada või blokeerida; |
26. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma Euroopa tööstuse jaoks stiimuleid kosmosetoodete komponentide väljatöötamiseks Euroopa tasandil, et vähendada sõltuvust impordist kolmandatest riikidest; |
27. |
märgib, et ettevõtted väljastpoolt kosmosetööstust võivad saada kasu kosmosealase uurimistöö tulemuseks olevatest toodetest; kutsub seetõttu kõiki osalejaid üles toetama vastastikust koostööd kosmose- ja teistes sektorites osalejate vahel ning partneritena tehnoloogiaid arendama, mille tulemuseks võib olla innovatsiooniläbimurre ühiskonna hüvanguks; rõhutab vajadust parema teavitamise järele seoses konkreetse kasuga, mida kosmosetööstus annab eurooplaste igapäevaelus; |
28. |
rõhutab, et eriti kosmoseteenuste ja robootika majandusharud avavad eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele mitmekesised turuvõimalused; |
29. |
rõhutab, et iseseisvad ja arukad robotisüsteemid on kosmose edasisel uurimisel võtmetähtsusega; toonitab sellega seoses programmist Horisont 2020 eraldatud Euroopa raha tõhusat kasutamist, eelkõige turulähedasteks tegevusteks; |
30. |
rõhutab, et Euroopa konkurentsivõimelise kosmosetööstuse üks alus on piisava arvu kõrge kvalifikatsiooniga töötajate olemasolu; kutsub seetõttu kõiki asjaomaseid pooli üles süvendama ülikoolide ja tööstuse vahelist koostööd ning ergutama noori talente, eriti naissoost talente, sellele sektorile pühenduma (nt luues riiklikke kraadiõppe programme ja koolituskavasid, samuti konkursse Euroopa ja kolmandate riikide teadlastele); märgib lisaks, et talentide ülesostmine kolmandatest riikidest (sh Euroopa talentide tagasimeelitamine) on vältimatu; |
Juurdepääs kosmosele
31. |
rõhutab, et Euroopa kosmosetööstusele on oluline kõigi liikmesriikide juurdepääs kosmosele ning kommertstegevus; juhib samal ajal tähelepanu sellele, et juurdepääs kolmandate riikide institutsionaalsetele turgudele jääb Euroopa majandusele osaliselt suletuks; rõhutab võrdsete lähtetingimuste tähtsust Euroopa majanduse jaoks rahvusvahelisel tasandil; kutsub komisjoni sellega seoses üles edendama kaubanduslepingute (nt TTIP) raames mõlemapoolset kasu ning tagama võrdsed võimalused ja õiglased konkurentsitingimused; |
32. |
rõhutab Euroopa kanderakettide väljatöötamise ja käitamise tähtsust iseseisva juurdepääsu jaoks kosmosele; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles kandma koos ESAga pikaajaliselt hoolt Euroopa kanderaketisüsteemi ja kanderaketiteenuste säilitamise ja arendamise eest; |
33. |
on seisukohal, et Euroopa kosmosetööstus peaks kasutama Euroopa olemasolevat kosmosetaristut, mida rahastati osaliselt Euroopa avaliku sektori rahast; |
Teadus- ja arendustegevuse roll
34. |
väljendab lisaks heameelt asjaolu üle, et uues teadusuuringute raamprogrammis Horisont 2020 on kosmosevaldkonna teadusuuringute ja innovatsiooni investeeringuteks ette nähtud 1,5 miljardit eurot; kutsub komisjoni seetõttu üles eraldama programmi Horisont 2020 raames osa eelarvest teadusuuringuteks ja arendustegevuseks satelliitside rakenduste vallas; |
35. |
on seisukohal, et eelkõige teadusuuringute valdkonnas on vajalik ELi, ESA ja liikmesriikide vaheline suurem koordineerimine; kutsub kolme osalejat üles töötama välja ühise teadusuuringute kava perioodiks kuni aastani 2020, määratlema kosmosepoliitika prioriteedid ja eesmärgid, mis tuleb ühiselt saavutada, et tagada osalejatele eelkõige tööstuses planeerimiskindlus; rõhutab kolmandate riikidega teadusuuringute valdkonnas koostöö tegemise tähtsust; |
36. |
rõhutab, et GNSSi rakenduste ja teenuste arendamine on väga oluline tagamaks, et infrastruktuuriinvesteeringuid, mida Galileo endast kujutab, kasutatakse täielikult ja et arendatakse välja kõik Galileo süsteemi võimalused; rõhutab vajadust tagada, et GNSSiga seotud teadus- ja arendustegevust ning selle rakendamist rahastatakse asjakohaselt; peab kahetsusväärseks asjaolu, et EGNOSel ja Galileol põhinevate rakenduste teadusuuringuteks ja innovatsiooniks eraldatud raha vähendamine aeglustab märkimisväärselt tehnoloogilisi edusamme ja tööstusvõimekuse kasvu, aga ka keskkonnahoidlikku rakendamist ELis, ning innustab seetõttu komisjoni võtma kasutusele korda, mis võimaldaks VKEdel pääseda kergemini ligi rahastamisele; |
37. |
märgib, et Euroopas pidurdavad innovaatiliste rakenduste väljatöötamist erinevad takistused; tuletab komisjonile sellega seoses meelde, et hõlvamata on Maa seireprogrammide ja satelliidiprogrammidega kogutud kosmosepõhiste andmete kommertskasutuse turg; palub komisjonil viia läbi uuringu nende takistuste (nt vastutus kosmoseobjektide/kosmoseprügi põhjustatud kahju eest, ebakindlus seoses teenuste kättesaadavusega, ohutuse ja andmekaitsega seotud kahtlused, teadvustamata potentsiaal ja puudulik koostalitlusvõime) tuvastamiseks ja võimalike lahendusettepanekute esitamiseks kõnealuste turgude hõlvamiseks; |
Satelliitside
38. |
rõhutab, et satelliitside täidab Euroopa kosmosetööstuses olulist osa, kuna selle valdkonna tellimused tagavad kosmosesüstikute ja kanderakettidele pideva koormuse ja aitavad seega saavutada ELi kosmosele iseseisva juurdepääsu eesmärki; osutab sellel taustal ka kommertssatelliitide startimisel tekkivate sõltumatute kandevõimsuste rollile (nn hosted payloads), mida on võimalik kasutada uute toodete ja tehnoloogiate katsetamiseks kosmoses ning mis aitavad seeläbi vähendada nii kulusid kui ka aega, et oleks võimalik pakkuda uusi teenuseid; |
39. |
toonitab, et satelliitside on tõhus võimalus varustada multimeediateenustega ka neid majanduses ja ühiskonnas osalejaid, keda maapealsete tehnoloogiate kaudu ei olnud seni võimalik varustada; |
40. |
rõhutab, et satelliidivõrgud aitavad kogu ELi ja eelkõige äärepoolsete piirkondade lairibaühendustega varustamise kaudu kaasa ELi digitaalse tegevuskava eesmärkide täitmisele; kutsub seetõttu komisjoni üles võtma tehnoloogilist neutraalsust silmas pidades lairibaühenduse kasutuselevõtu tehnoloogiate kombinatsiooni puhul asjakohaselt arvesse satelliidi kaudu edastatavat internetiühendust, näiteks ELi ühtekuuluvuspoliitikas; |
41. |
märgib, et satelliitside omandab kriisiolukordades, nagu loodusõnnetused, või sisejulgeoleku säilitamisel üha tähtsama logistilise funktsiooni, kuna selle andme- ja sideühendused on vältimatud olukordades, kus maapealne infrastruktuur puudub või on hävinud; |
42. |
kutsub komisjoni seetõttu üles analüüsima satelliitside raadiosageduste praegust kättesaadavust ja tulevast vajadust ning tagama järgmisel ülemaailmsel raadiosidekonverentsil ELi ja satelliitsidesektori huvide kaitsmise ülemaailmse ja piirkondliku spektri eraldamise vallas; |
43. |
on seisukohal, et satelliitside valdkonnas ei ole innovatsioonipotentsiaal veel kaugeltki ammendatud; osutab uusimate tehnoloogiate (nt Laser Communication Terminals (LCT) või High Throughput Satellites (HTS)) võimalustele, et rahuldada vajadust üha suuremate andmemahtudega üha mahukama andmevahetuse järele; |
44. |
rõhutab, et Euroopal on võimalik säilitada oma tehnoloogiline edumaa satelliitsides ainult juhul, kui Euroopa tasandil jätkatakse jõupingutusi asjaomaste teadusuuringute valdkonnas; |
Kosmoseprügi
45. |
rõhutab, et kosmosepõhine taristu on mitmekesiste teenuste selgroog, millele majandus ja ühiskond igapäevaelus tugineb; juhib tähelepanu sellele, et kõnealuse taristu rivist väljalangemine, näiteks satelliitide ja muude kosmoseobjektide ja -prügi kokkupõrgete tagajärjel, võib kahjustada majandustegevuses osalejate ja kodanike ohutust; |
46. |
märgib, et kosmoseprügi muutub üha suuremaks probleemiks; kutsub komisjoni ja liikmesriike seetõttu üles tegutsema kosmose üleilmse juhtimise suunas; kutsub komisjoni ja liikmesriike samal ajal üles kõigi diplomaatiliste kanalite kaudu edendama ELi väljatöötatud avakosmosetegevuse tegevusjuhendi allkirjastamist kolmandate riikide poolt; |
47. |
kutsub komisjoni üles toetama Euroopa tasandil käesoleva aasta alguses esitatud kosmose jälgimise ja seire toetusprogrammi võimalikult kiiret kasutuselevõtmist, et tagada suurem sõltumatus kokkupõrkehoiatusi edastavatest USA institutsioonidest; |
o
o o
48. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELT L 261, 6.8.2004, lk 63.
(2) ELT C 227 E, 6.8.2013, lk 16.
(3) ELT L 146, 10.6.2009, lk 1.
(4) ELT L 134, 29.5.2009, lk 1.
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/19 |
P7_TA(2013)0535
Pilvandmetöötlus
Euroopa Parlamendi 10. detsembri 2013. aasta resolutsioon pilvandmetöötluse võimaluste kasutamise kohta Euroopas (2013/2063(INI))
(2016/C 468/04)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni 27. septembri 2012. aasta teatist „Pilvandmetöötluse võimaluste kasutamine Euroopas“ (COM(2012)0529) ja sellele lisatud töödokumenti, |
— |
võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ (COM(2010)2020), |
— |
võttes arvesse komisjoni 19. mai 2010. aasta teatist „Euroopa digitaalne tegevuskava“ (COM(2010)0245), |
— |
võttes arvesse oma 5. mai 2010. aasta resolutsiooni Euroopa uue digitaalse tegevuskava kohta: 2015.eu (1), |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta otsust nr 243/2012/EL, millega luuakse mitmeaastane raadiospektripoliitika programm, |
— |
võttes arvesse komisjoni 25. jaanuari 2012. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (COM(2012)0011), |
— |
võttes arvesse komisjoni 19. oktoobri 2011. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa Ühendamise Rahastu (COM(2011)0665), |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 1999. aasta direktiivi 1999/5/EÜ raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta, |
— |
võttes arvesse Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudi (ETSI) tööd pilvandmetöötluse standardite kaardistamisel, |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiivi 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ, |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta direktiivi 1999/44/EÜ tarbekaupade müügi ja nendega seotud garantiide teatavate aspektide kohta (2), |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisiku kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (3), |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (4), |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (5), |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 48, |
— |
võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning õiguskomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A7-0353/2013), |
A. |
arvestades, et ehkki mitmesugused kaugandmetöötluse vormid, mida nüüd tuntakse ühise nimetaja „pilvandmetöötlus“ all, ei ole uued, kujutavad pilvandmetöötluse ulatus, tõhusus ja sisu endast info- ja kommunikatsioonitehnoloogias (IKT) olulisi edusamme; |
B. |
arvestades, et pilvandmetöötlus on olnud viimastel aastatel sellegipoolest tähelepanu all tänu uutele ja uuenduslikele suuremahulistele ärimudelitele, pilveteenuse pakkujate jõulisele survele, tehnoloogilistele uuendustele, andmetöötlusvõimsuste kasvule, hindade alanemisele ja suure kiirusega sidele, samuti võimalike majanduslike eeliste ja tõhususe, sealhulgas väikse energiatarbimise tõttu, mida pilveteenused kõigile kasutajatele pakuvad; |
C. |
arvestades, et pilveteenuste kasutusele võtmine ja arendamine hõredalt asustatud ja äärepoolseimates piirkondades võib aidata vähendada nende eraldatust, kuid samal ajal on see väga raske ülesanne, sest puudub vajalik taristu; |
D. |
arvestades, et teenusepakkuja pilveteenustest saadav kasu moodustub näiteks teenustasudest, alakasutatud ja ülemääraste andmetöötlusressursside rahaks tegemisest, mastaabiefektist, seotud kliendibaasi võimalusest (seotuse efekt) ja kliendiandmete teiseste, näiteks reklaami eesmärgil kasutamisest, mille puhul järgitakse isikuandmete privaatsuse ja kaitse nõudeid; arvestades, et seotuse efektil võib olla ebasoodne konkurentsimõju, mida saab siiski käsitleda mõistlike standardimismeetmete ja intellektuaalomandi litsentsilepingute parema läbipaistvuse abil; |
E. |
arvestades, et kasutaja pilveteenustest saadav kasu moodustub potentsiaalsest kulude vähendamisest, üleüldisest juurdepääsust, mugavusest, usaldusväärsusest, skaleeritavusest ja turvalisusest; |
F. |
arvestades, et pilvandmetöötlus kätkeb endas kasutajate jaoks ka riske, mis on eelkõige seotud tundlike andmetega, ning kasutajad peavad olema neist riskidest teadlikud; arvestades, et kui pilvandmetöötlust tehakse konkreetses riigis, võib selle riigi ametiasutustel olla juurdepääs andmetele; arvestades, et komisjon peaks seda pilvandmetöötlust käsitlevate ettepanekute ja soovituste esitamisel arvesse võtma; |
G. |
arvestades, et pilveteenused kohustavad kasutajaid andma teavet pilvandmete säilituse pakkujale, kolmandale isikule, mis tekitab küsimusi seoses pideva kontrolli ja juurdepääsuga üksikkasutajate teabele ning selle kaitsega teenusepakkuja enda, sama teenuse teiste kasutajate ja muude osapoolte eest; arvestades, et nende teenuste edendamine, mis võimaldavad ainult kasutajal omada võtit säilitatavale teabele, ilma et pilvandmete säilituse pakkujatel endil oleks juurdepääsu sellele teabele, võiks lahendada mõne selle probleemiga seotud küsimuse; |
H. |
arvestades, et piiratud arvu suurte teenuseosutajate pakutavate pilveteenuste kasvav kasutamine tähendab järjest suuremate teabehulkade kogunemist nende pakkujate kätte, võimendades seeläbi nende tõhusust, kuid suurendades samas ka katastroofiliste andmekadude, interneti stabiilsust ohustada võivate tsentraliseeritud toimimishäirete ja kolmandate isikute juurdepääsu riske; |
I. |
arvestades, et kõigi pilvandmetöötluse teenustes osalevate sidusrühmade vastutusalasid ja kohustusi tuleks selgitada eriti seoses turvalisusega ja andmekaitsenõuete austamisega; |
J. |
arvestades, et pilveteenuste turg näib jagunevat era- ja ärikasutajate vahel kaheks; |
K. |
arvestades, et ärikasutajate jaoks võivad standardiseeritud pilveteenused juhul, kui nad kasutaja konkreetseid vajadusi rahuldavad, olla atraktiivne vahend selleks, et asendada kapitalikulu tegevuskuluga ning võimaldada täiendava salvestus- ja töötlusvõimsuse kiiret kättesaadavust ja kohandatavust; |
L. |
arvestades, et fakt, et eelkõige eri tüüpi tarbijaseadmete operatsioonisüsteemide pakkujad suunavad tarbijaid vaikeseadete jms abil järjest rohkem oma pilveteenuste kasutamisele, tähendab tarbijate jaoks seda, et need pakkujad on loomas endaga seotud kliendibaasi ja kogumas oma kasutajate teavet; |
M. |
arvestades, et väliste pilveteenuste kasutamist avalikus sektoris tuleb hoolikalt kaaluda, pidades silmas võimalike riskide kasvu seoses kodanikke puudutava teabega ning avaliku teenuse ülesannete täitmise tagamist; |
N. |
arvestades, et turvalisuse seisukohast tähendab pilveteenuste kasutuselevõtt seda, et vastutus igale üksikkasutajale kuuluva teabe turvalisuse säilitamise eest kantakse isikult üle teenusepakkujale, suurendades seeläbi vajadust tagada, et teenusepakkujatel on õiguslik suutlikkus pakkuda turvalisi ja kindlaid kommunikatsioonilahendusi; |
O. |
arvestades, et pilvandmetöötluse teenuste areng suurendab edastatavate andmete hulka, nõudlust ribalaiuse ja suuremate üleslaadimise kiiruste ning kiire lairiba suurema kättesaadavuse järele; |
P. |
arvestades, et Euroopa digitaalarengu tegevuskava eesmärkide, eelkõige igaühe jaoks lairiba kasutuselevõtu ja juurdepääsu, piiriüleste avalike teenuste ning teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud eesmärkide saavutamine on vajalik samm selleks, et EL suudaks pilvandmetöötluse pakutavaid eeliseid täielikult ära kasutada; |
Q. |
arvestades, et hiljuti on toimunud sündmused seoses turvalisuse rikkumistega, eelkõige lausjälgimisprogrammi PRISM spioneerimisskandaal; |
R. |
arvestades, et Euroopa pinnal on puudu serverikeskustest; |
S. |
arvestades, et digitaalne siseturg on Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisel määrav tegur, mis annaks olulise tõuke ühtse turu akti eesmärkide täitmiseks ning ELi tabanud majandus- ja finantskriisile reageerimiseks; |
T. |
arvestades, et lairibaühenduse võimaldamine kogu ELis, kõigi kodanike üldine ja võrdne juurdepääs internetiteenustele ja võrguneutraalsuse tagamine on Euroopa pilvandmetöötluse süsteemi arengu oluline eeltingimus; |
U. |
arvestades, et Euroopa ühendamise rahastu eesmärk on muu hulgas suurendada lairibaühenduse kasutuselevõttu Euroopas; |
V. |
arvestades, et pilvandmetöötlus peaks tänu turule sisenemise tõkete vähenemisele (nt IT-taristu kulude vähenemisele) ergutama VKEde integreerumist; |
W. |
arvestades, et ELi andmekaitsealaste õiguslike standardite tagamine on Euroopa pilvandmetöötluse süsteemi jaoks vältimatu; |
X. |
arvestades, et pilvandmetöötluse areng peaks aitama edendada loomingulisust nii õiguste omajate kui ka kasutajate kasuks; arvestades, et selle protsessi käigus tuleks vältida moonutusi ühtsel turul ning tuleks suurendada tarbijate ja ettevõtjate usaldust pilvandmetöötluse vastu; |
Üldised märkused
1. |
tervitab komisjoni teatist pilvandmetöötluse võimaluste kasutamise kohta Euroopas ning kiidab heaks komisjoni eesmärgi töötada välja kõikehõlmavad pilveteenuste põhimõtted, kuid on seisukohal, et strateegia ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks oleks õigusakt olnud mõnes mõttes asjakohasem; |
2. |
rõhutab, et suure võimsusega ja turvalist sidetaristut pakkuv poliitika on kõigi sidel tuginevate teenuste, kaasa arvatud pilveteenuste jaoks kriitilise tähtsusega, kuid toonitab, et Euroopa ühendamise rahastu piiratud eelarve tõttu tuleb toetust lairiba rakendamisele täiendada abiga, mida pakutakse muude liidu programmide ja algatuste, sealhulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide alusel; |
3. |
rõhutab, et pilveteenused peavad pakkuma turvalisust ja usaldusväärsust, mis oleks võrdväärne andmete ja teabe piiratud arvu pakkujate kätte koondumisest tulenevate suuremate riskidega; |
4. |
rõhutab, et liit peaks olema neutraalne ning mõjuvate avaliku huviga seotud põhjuste puudumise korral mitte kalduma ühtki seaduslikku ärimudelit või teenust soodustama või takistama; |
5. |
rõhutab, et pilvandmetöötluse strateegia peaks hõlmama kaasnevaid aspekte, näiteks andmekeskuste energiatarbimine ja sellega seotud keskkonnaküsimused; |
6. |
rõhutab ulatuslikke võimalusi, mida pakub juurdepääsu omamine andmetele internetiga ühendatud seadmest; |
7. |
rõhutab ELi ilmselget huvi enamate serverikeskuste omamiseks oma pinnal, lähtudes kahest perspektiivist: tööstuspoliitikas võimaldaks see tõhustatud koostoimet digitaalses tegevuskavas nimetatud järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kasutuselevõtu eesmärkidega ning liidu andmekaitsesüsteemi seisukohast suurendaks see usaldust, tagades ELi kontrolli serverite üle; |
8. |
rõhutab kõikide kodanike digitaalse kirjaoskuse olulisust ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid töötaksid välja kontseptsioonid internetiteenuste, sh pilvandmetöötluse teenuste ohutu kasutamise edendamise kohta; |
Pilveteenused majanduskasvu ja töökohtade loomise vahendina
9. |
rõhutab, et arvestades pilvandmetöötluse erilist potentsiaali Euroopa globaalse konkurentsivõime parandamisel, võib see muutuda võimsaks vahendiks, millega suurendada majanduskasvu ja tööhõivet; |
10. |
juhib seepärast tähelepanu asjaolule, et lairibataristu puudumise või ebapiisavuse korral võib pilvandmetöötluse areng suurendada linna- ja maapiirkondade vahelist digitaalset lõhet, mis võib lisaks kahjustada territoriaalset ühtekuuluvust ja pärssida piirkondlikku majanduskasvu; |
11. |
rõhutab, et liidu SKP kasvule avaldab survet üheaegselt mitu aspekti ajal, mil kasvu edendamine avaliku sektori vahenditega on piiratud suure võlakoormuse ja eelarve puudujäägi tõttu, ning kutsub Euroopa institutsioone ja liikmesriike üles kasutama iga kasvuvõimalust; märgib, et pilvandmetöötlusest võib saada ümberkujundav tehnoloogia kõigis majandussektorites ning eriti tähtis on see näiteks tervishoiu, energeetika, avalike teenuste ja hariduse valdkonnas; |
12. |
rõhutab, et töötus, sh noorte ja pikaajaline töötus, on Euroopas saavutanud vastuvõetamatult kõrge taseme, mis lähitulevikus tõenäoliselt ei lange, ning kõigil poliitilistel tasanditel on vaja kindlameelseid ja kiireid otsuseid; märgib, et e-oskused ja digitaalse hariduse alased tegevused pilvandmetöötluse arengus võivad sellest tulenevalt olla ülimalt olulised, et lahendada kasvava töötuse probleem, iseäranis noorte hulgas; |
13. |
toonitab, et vaja on rohkem kasutajate e-oskusi ja koolitusi, et näidata hüvesid, mida saab pakkuda pilvandmetöötlus; tuletab meelde vajadust luua pilvandmetöötluse teenuseid haldavate spetsialistide jaoks rohkem kvalifikatsioonikavasid; |
14. |
toonitab, et VKEd on ELi majanduse keskmes ning et on vaja võtta rohkem meetmeid selleks, et edendada ELi VKEde globaalset konkurentsivõimet ja luua parimat võimalikku keskkonda uute paljulubavate tehnoloogiate, näiteks pilvandmetöötluse kasutuselevõtuks, mis võivad ELi ettevõtete konkurentsivõimele suurt mõju avaldada; |
15. |
rõhutab pilvandmetöötluse teenuste positiivset mõju VKEdele – eriti kaugetes või äärepoolsetes piirkondades või majanduslike raskustega riikides asutatud VKEdele –, sest sellised teenused aitavad andmetöötlusvõimsuse ja säilitusmahu rendi kaudu kaasa püsikulude vähendamisele, ning kutsub komisjoni üles kaaluma asjakohast raamistikku, et võimaldada VKEdel suurendada oma kasvu ja tootlikkust, kuna VKEd võivad saada kasu väiksematest algkuludest ja paremast juurdepääsust analüütilistele vahenditele; |
16. |
ärgitab komisjoni ja liikmesriike tutvustama pilvandmetöötluse majanduslikku potentsiaali, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele; |
17. |
tuletab meelde, et EL peab ära kasutama asjaolu, et selle tehnoloogia areng on suhteliselt algjärgus, ja panustama edasisse arendamisse, et saada kasu eeldatavast mastaabisäästust ning muuta selle kaudu liidu majandus dünaamilisemaks, eelkõige IKT sektoris; |
ELi turg ja pilveteenused
18. |
rõhutab, et siseturg peaks jääma kõigile liidu õigusakte täitvatele pakkujatele avatuks, kuna ülemaailmne vaba teenuste ja teabe voog suurendab liidu tööstuse konkurentsivõimet ja laiendab selle võimalusi ning toob kasu liidu kodanikele; |
19. |
peab kahetsusväärseks viiteid selle kohta, et kolmandates riikides hoitavale liidu kasutajatega seotud teabele on valitsustel massiline ja valimatu juurdepääs, ning nõuab, et pilvandmetöötluse pakkujad avalikustaksid andmed selle kohta, kuidas nad tarbijatelt pilvandmetöötluse kasutamise teel saadud teavet haldavad; |
20. |
nõuab, et võitlemaks riski vastu, et välisriikide valitsused saavad teabele otseselt või kaudselt ligi, kui see ei ole liidu õigusaktide järgi lubatud, peab komisjon:
|
21. |
väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle luua kogu ELi hõlmav sertifitseerimissüsteem, mis võiks innustada arendajaid ja pilvandmetöötluse teenusepakkujaid investeerima eraelu puutumatuse kaitse parandamisse; |
22. |
kutsub komisjoni koostöös liidu ettevõtjate ja teiste huvirühmadega üles tegema kindlaks valdkonnad, milles mõni liidu konkreetne lähenemisviis võiks globaalselt eriti atraktiivseks osutuda; |
23. |
rõhutab, kui tähtis on tagada konkurentsipõhine ja läbipaistev liidu turg, et pakkuda kõigile liidu kasutajatele turvalisi, kestlikke, taskukohaseid ja usaldusväärseid teenuseid; nõuab lihtsat ja läbipaistvat meetodit, et tuvastada turvavead nii, et teenusepakkujatel Euroopa turul on piisav ja asjakohane stiimul need vead parandada; |
24. |
rõhutab, et liidus tegutsevad pilveteenuste pakkujad peavad konkureerima võrdsetel tingimustel ning kõigile kehtivad ühesugused reeglid; |
Riigihanked ja innovatiivsete lahenduste hanked ning pilveteenused
25. |
rõhutab, et pilveteenuste kasutuselevõtt avalikus sektoris võib vähendada avaliku sektori asutuste kulusid ja pakkuda kodanikele tõhusamaid teenuseid, samas kui digitaalse võimenduse mõju kõigile majandussektoritele oleks äärmiselt kasulik; märgib, et erasektor saab samuti kasutada neid pilveteenuseid innovatiivsete lahenduste hankeks; |
26. |
julgustab avaliku sektori asutusi kaaluma IT-hangetes turvalisi, usaldusväärseid ja kindlaid pilveteenuseid, rõhutades samas nende erilisi ülesandeid seoses kodanikega seotud teabega ning teenuste ligipääsetavuse ja pidevusega; |
27. |
kutsub eriti komisjoni üles kaaluma asjakohastel juhtudel pilveteenuste kasutamist, et näidata teistele eeskuju; |
28. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kiirendama tööd Euroopa pilvandmetöötluspartnerluse valdkonnas; |
29. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles seadma pilvandmetöötlust teadus- ja arendusprogrammides esmatähtsale kohale ning arendama seda nii riiklike haldusorganite innovatiivse e-valitsuse lahendusena kodanike huvides kui ka erasektori innovatiivse vahendina ettevõtluse arendamiseks; |
30. |
rõhutab, et pilveteenuste kasutamine avaliku sektori asutuste, sh õiguskaitseasutuste ja ELi institutsioonide poolt nõuab erilist tähelepanu ja liikmesriikidevahelist koordineerimist; tuletab meelde, et tagada tuleb andmete terviklus ja turvalisus ning et välistada tuleb ilma liidu või liikmesriigi õigusest tuleneva õigusliku aluseta juurdepääs, sh välisriikide valitsuste ja nende luureteenistuste poolt; rõhutab, et see kehtib ka teatavate isikuandmetele juurepääsu omavate oluliste valitsusväliste teenuste kohta, eriti isikuandmete konkreetsete kategooriate töötlemise puhul nt pankade, kindlustusseltside, pensionifondide, koolide ja haiglate poolt; rõhutab lisaks, et kõik eespool nimetatu on eriti oluline siis, kui andmeid edastatakse (väljaspool Euroopa Liitu erinevate õigusruumide vahel); on seetõttu seisukohal, et avaliku sektori asutused ning valitsusvälised teenistused ja erasektor peaksid tundlike andmete ja teabe töötlemisel toetuma võimalikult suures ulatuses ELi pilveteenuste pakkujatele, kuni on kehtestatud rahuldavad ülemaailmsed andmekaitse-eeskirjad, mis tagavad avalike üksuste hallatavate tundlike andmete ja andmebaaside turvalisuse; |
Standardid ja pilveteenused
31. |
kutsub komisjoni üles võtma eraelu puutumatust soosivat, usaldusväärset, väga koostalitlusvõimelist, turvalist ja energiatõhusat pilvandmetöötlust liidu tulevase tööstuspoliitika lahutamatu osana toetavate standardite ja spetsifikatsioonide edendamisel juhtrolli; rõhutab, et tarbijate usalduse ja konkurentsivõime jaoks on vaja usaldusväärsust, turvalisust ja andmekaitset; |
32. |
rõhutab, et standardid põhinevad parimate tavade näidetel; |
33. |
nõuab, et standardid peaksid võimaldama pilveteenuste vahel andmete ja teenuste hõlpsat ja täielikku ülekantavust ning kõrgetasemelist koostalitlusvõimet, et suurendada, mitte piirata konkurentsivõimet; |
34. |
väljendab heameelt standardite kaardistamise üle, mis on tehtud ülesandeks ETSI-le, ning toonitab, kui tähtis on järgida edaspidigi avatud ja läbipaistvat protsessi; |
Tarbijad ja pilveteenused
35. |
kutsub komisjoni üles tagama, et tarbijaseadmed ei kasutaks pilveteenuseid vaikimisi ega oleks piiratud mis tahes konkreetse pilveteenuse pakkujaga; |
36. |
kutsub komisjoni üles tagama, et kõik telekommunikatsiooni operaatorite ja pilveteenuste osutajate vahelised ärilepingud oleksid täielikult kooskõlas ELi konkurentsiõigusega ning võimaldaksid tarbijatele mis tahes telekommunikatsiooni operaatori internetiühendust kasutades täielikku juurdepääsu kõigile pilveteenustele; |
37. |
tuletab komisjonile meelde tema seni kasutamata õigust direktiivi 1999/5/EÜ (raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete direktiiv) alusel nõuda, et seadmed sisaldaksid kasutajate teavet kaitsvaid meetmeid; |
38. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama tarbijate teadlikkust kõigist riskidest, mis on seotud pilveteenuste kasutamisega; |
39. |
kutsub komisjoni üles tagama, et tarbijale antaks pilveteenusega nõustumise küsimisel või selle muul viisil pakkumisel kõigepealt teadliku otsuse tegemiseks vajalikku teavet, eriti juhul, kui tegemist on jurisdiktsiooniga, mis hõlmab andmeid, mis on säilitatud kõnealustes pilveteenustes; |
40. |
rõhutab, et selliselt pakutav teave peab näitama muu hulgas, kes on lõppastme teenusepakkuja ning kuidas teenust rahastatakse; rõhutab veel, et kui teenust rahastatakse kasutajate teabe kasutamisega reklaami suunamiseks või teistele selle võimaluse pakkumiseks, tuleb seda kasutajatele teatada; |
41. |
rõhutab, et teave peab olema standardiseeritud, ülekantaval, lihtsalt mõistetaval ja võrreldaval kujul; |
42. |
kutsub komisjoni üles välja töötama asjakohaseid meetmeid, mis aitaksid tagada tarbija õiguste lubatud minimaalse kaitsetaseme seoses pilvandmetöötlusega ning hõlmaksid muu hulgas eraelu puutumatuse kaitset, andmete säilitamist kolmandas riigis, vastutust andmete kaotsimineku korral ning muid olulisi tarbijale huvi pakkuvaid küsimusi; |
43. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma konkreetseid meetmeid pilvandmetöötluse kasutamiseks ja edendamiseks seoses avatud juurdepääsuga ressursside ja avatud õpikeskkondadega; |
Intellektuaalomand, tsiviilõigus ning pilveteenused
44. |
nõuab tungivalt, et komisjon võtaks meetmeid liikmesriikide seaduste suuremaks ühtlustamiseks, et vältida selgusetust õigusalluvuses ja killustatust ning tagada digitaalse ühisturu läbipaistvus; |
45. |
kutsub komisjoni üles vaatama läbi teisi ELi õigusakte, et kaotada pilvandmetöötlusega seotud lünki; nõuab eriti intellektuaalomandiõiguste süsteemi selgemaks muutmist ning ebaausate kaubandustavade direktiivi, ebaõiglaste lepingutingimuste direktiivi ja e-kaubanduse direktiivi – mis on kõige olulisemad pilvandmetöötlust puudutavad ELi õigusaktid – läbivaatamist; |
46. |
kutsub komisjoni üles välja töötama selget õigusraamistikku autoriõigusega kaitstud sisu kohta pilves, eriti seoses litsentsimiseeskirjadega; |
47. |
märgib, et autoriõigusega kaitstud teoste säilitamine pilveteenuste pakkujate poolt ei tohiks seada ohtu Euroopa autoriõiguste omanike õigust saada oma teoste kasutamise eest õiglast kompensatsiooni, kuid kahtleb, kas neid teenuseid saab pidada samaväärseteks traditsiooniliste ja digitaalsete salvestusseadmete ja andmekandjatega; |
48. |
palub komisjonil uurida pilvandmetöötluse teenuste eri liike, hinnata autoriõigusega kaitstud teoste pilves salvestamise mõju autoritasu süsteemidele ning konkreetsemalt teatavate pilvandmetöötluse teenuste liikide puhul oluliste isiklikuks tarbeks kopeerimise tasude sissenõudmise mehhanismidele; |
49. |
kutsub komisjoni üles edendama koostöös sidusrühmadega selliste vabavaral ja avatud lähtekoodiga tarkvaral põhinevate detsentraliseeritud teenuste arendamist, mis aitaksid ühtlustada kõigi pilveteenuste pakkujate tegevust ning võimaldaksid ELi kodanikel taastada kakspunktkrüpteerimise abil kontrolli oma isikuandmete ja teabevahetuse üle; |
50. |
rõhutab, et kohaldavatest õigusaktidest ja õigusalluvusest tulenevate probleemide tõttu on peamiseks pilvteenuste pakkujate ja nende klientide vaheliste suhete reguleerimise vahendiks lepingud ja seega on vaja ELi ühiseid suuniseid selles valdkonnas; |
51. |
kutsub komisjoni üles koostööle liikmesriikidega, et lepingute jaoks välja arendada ELi parimaid tavasid käsitlevad suunised või tüüplepingud, mis tagavad täieliku läbipaistvuse, pakkudes kõiki tingimusi väga selgel kujul; |
52. |
kutsub komisjoni üles arendama koos sidusrühmadega välja vabatahtlikud sertifitseerimissüsteemid teenusepakkuja turvasüsteemide jaoks, mis aitaksid ühtlustada kõigi pilveteenuste pakkujate tööd ja muudaksid kliendid teadlikumaks sellest, mida nad peaksid pilveteenuste pakkujatelt ootama; |
53. |
rõhutab, et õigusalluvusest tulenevate probleemide tõttu ei ole ELi tarbijatel praktiliselt üldse võimalik teenusepakkujalt teises õigusalluvuses hüvitist saada; kutsub komisjoni seetõttu üles pakkuma piisavaid heastamisvahendeid klienditeeninduse valdkonnas, sest tarbijate ja pilveteenuste pakkujate vaheline jõuvahekord on väga ebavõrdne; |
54. |
kutsub komisjoni üles tagama vaidluste kohtuvälist lahendamist ja vaidluste veebipõhist lahendamist käsitleva määruse kiiret rakendamist ning kindlustama, et tarbijad oleksid pilvteenuste valdkonnas piisavate kollektiivse hüvitamise mehhanismidega kaitstud turvalisuse ja eraelu puutumatuse rikkumise ja ebaseaduslike lepingutingimuste vastu; |
55. |
peab kahetsusväärseks asjaolu, et praegu puuduvad kasutajatel tõhusad õiguskaitsevahendid lepingu rikkumise puhul; |
56. |
nõuab süsteemset tarbijateavet seoses lepingu projektis sisalduvate isikuandmete töötlemisega ja kohustuslikku kasutajate nõusoleku taotlemist enne lepingutingimuste muutmist; |
57. |
kutsub komisjoni üles kehtestama oma eksperdirühma arutelude raames pilveteenuste osutajatele kohustuse lisada lepingutele teatud põhitingimused, mis tagavad teenuse kvaliteedi, näiteks kohustuse uuendada vajaduse korral tarkvara ja riistvara, määratleda, mida tehakse andmete kadumise korral, määrata kindlaks probleemi lahendamiseks kuluv aeg või see, kui kiiresti suudab pilveteenuste osutaja võtta pilveteenuste kasutaja taotlusel maha solvavaid materjale; |
58. |
tuletab meelde, et kui pilvandmetöötluse pakkuja kasutab andmeid muul kui teenuselepingus kokkulepitud eesmärgil või edastab andmeid kolmandale isikule või kasutab neid lepingu tingimuste suhtes vastuolulisel viisil, tuleks teda pidada vastutavaks töötlejaks ja võtta toimepandud rikkumiste eest vastutusele; |
59. |
rõhutab, et pilveteenuste lepingutes tuleb esitada selgelt ja läbipaistvalt osapoolte kohustused ja õigused seoses pilveteenuste osutajate andmetöötlustoimingutega; märgib, et lepingulised kohustused ei tähenda erandit liidu andmekaitseõigusest tulenevatest tagatistest, õigustest ja kaitsest; nõuab komisjonilt tungivalt ettepanekute esitamist pilveteenuste osutajate ja nende klientide vahelise tasakaalu taastamiseks seoses pilvandmetöötluse teenuste puhul kasutatavate tingimustega, sealhulgas:
|
60. |
rõhutab, et kehtivate liidu õigusaktide kohaselt tuleb pilveteenuse osutaja roll kindlaks määrata juhtumipõhiselt, kuna teenuseosutajad võivad olla nii volitatud töötlejad kui ka vastutavad töötlejad; nõuab tungivalt tingimuste parandamist kõikide kasutajate jaoks, töötades välja parimaid rahvusvahelisi tavasid järgivad lepingunäidised ning täpsustades, kus ja millise õigusvaldkonna kohaselt teenuseosutaja andmeid ELis säilitab; |
61. |
rõhutab, et erilist tähelepanu tuleb pöörata sellistele olukordadele, kus kliendi ja pilveteenuse osutaja vahelise lepingulise olukorra tasakaalutus toob kaasa selle, et klient seob end lepingutingimustega, mille kohaselt peab ta allkirjastama standardteenuste lepingu, milles teenuseosutaja määrab kindlaks töötlemise eesmärgid, tingimused ja viisid (6); rõhutab, et sellisel juhul tuleks pilveteenuse osutajat käsitleda vastutava töötlejana ja siis on ta kliendiga võrdselt vastutav; |
Andmekaitse, põhiõigused, õiguskaitse ja pilveteenused
62. |
on seisukohal, et juurdepääs turvalisele internetile on iga kodaniku põhiõigus ning et pilvandmetöötlusel on sellega seoses jätkuvalt oluline roll; kordab seetõttu veel kord oma üleskutset komisjonile ja nõukogule tunnustada digitaalseid vabadusi sõnaselgelt põhiõigustena ja üldiste inimõiguste kasutamise hädavajalike eeltingimustena; |
63. |
kordab, et üldiselt ei tohi andmekaitse tase pilvandmetöötluse keskkonnas olla madalam mis tahes muudes andmetöötluse keskkondades nõutavast; |
64. |
rõhutab, et liidu andmekaitsealased õigusaktid – kuna need on tehnoloogiliselt neutraalsed – on juba praegu täielikult kohaldatavad ka ELis osutatavate pilvandmetöötluse teenuste suhtes ja seetõttu tuleb neid täies ulatuses järgida; rõhutab, et arvesse tuleks võtta artikli 29 töörühma arvamust pilvandmetöötluse kohta (7), sest see annab selged suunised liidu andmekaitseõiguse põhimõtete ja eeskirjade kohaldamiseks pilvandmetöötluse suhtes – nt seoses vastutava töötleja ja volitatud töötleja mõistete, eesmärgi piiramise ja proportsionaalsuse, andmete tervikluse ja turvalisuse, allhankijate kasutamise, vastutuse jagamise, andmetega seotud rikkumiste ja rahvusvahelise andmeedastusega; rõhutab vajadust täita liidu andmekaitsealase õigusraamistiku poolelioleva läbivaatamise käigus kõik andmekaitselüngad seoses pilvandmetöötlusega, lähtudes Euroopa andmekaitseinspektori ja artikli 29 töörühma suunistest; |
65. |
tuletab meelde, et on tõsiselt mures USA riikliku julgeolekuagentuuri (NSA) hiljuti paljastatud jälgimisprogrammide pärast ning mitme liikmesriigi luureagentuuride samalaadsete programmide pärast, arvestades, et juhul kui olemasolev teave leiab kinnitust, võivad need programmid raskelt rikkuda ELi kodanike ja elanike põhiõigust eraelu puutumatusele ja andmekaitsele, samuti õigust era- ja perekonnaelule, teabevahetuse konfidentsiaalsust, süütuse presumptsiooni, sõnavabadust, teabevabadust ja ettevõtlusvabadust; |
66. |
kordab oma tõsist muret seoses pilvandmetöötluse lepingute raames töödeldud ELi isikuandmete ja teabe kohustusliku otsese avaldamisega kolmandate riikide ametiasutustele pilveteenuste osutajate kaudu, kelle suhtes kohaldatakse kolmanda riigi seadusi või kes kasutab kolmandas riigis asuvat serverit, ning seoses kolmandate riikide õiguskaitseasutuste ja luureteenistuste otsese kaugjuurdepääsuga isikuandmetele ja töödeldavale teabele; |
67. |
peab kahetsusväärseks, et kolmandate riikide ametiasutused saavad sellise juurdepääsu tavaliselt oma õigusnormide otsese jõustamise kaudu, kasutamata seejuures õiguslikuks koostööks loodud rahvusvahelisi vahendeid, nagu vastastikune õigusabi või õigusalane koostöö; |
68. |
rõhutab, et selline praktika seab kahtluse alla väljaspool ELi asuvate pilve- ja internetiteenuste pakkujate usaldusväärsuse, samuti selliste kolmandate riikide usaldusväärsuse, kes ei kasuta õigus- ja justiitskoostöö rahvusvahelisi vahendeid; |
69. |
eeldab, et komisjon ja nõukogu võtavad meetmeid selle olukorra lahendamiseks ja ELi kodanike põhiõiguste austamise tagamiseks; |
70. |
tuletab meelde, et eranditult kõik ELis teenuseid osutavad ettevõtted peavad järgima ELi õigusakte ja vastutavad nende rikkumise eest; |
71. |
rõhutab, et kolmanda riigi õigusruumi kuuluvate pilvandmetöötluse teenuste puhul tuleks ELis asuvatele kasutajatele anda selge ja eristatav hoiatus võimaluse kohta, et kolmanda riigi luure- ja õiguskaitseasutused jälgivad salajaste korralduste või kohtumääruste alusel nende isikuandmeid, millele järgneb vajaduse korral andmesubjektilt isikuandmete töötlemiseks sõnaselge nõusoleku küsimine; |
72. |
nõuab tungivalt, et komisjon pööraks isikuandmete töötlemist hõlmavate rahvusvaheliste lepingute üle läbirääkimisi pidades erilist tähelepanu pilvandmetöötlusega seotud riskidele ja probleemidele põhiõiguste suhtes ning eelkõige – kuid mitte ainult – õiguse suhtes eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 7 ja 8; nõuab lisaks tungivalt, et komisjon võtaks arvesse läbirääkimiste partneri siseriiklikke eeskirju, mis reguleerivad õiguskaitse- ja luureasutuste juurdepääsu pilvandmetöötluse teenuste kaudu töödeldavatele isikuandmetele, eelkõige nõudes, et õiguskaitse- ja luureasutustele võib anda sellise juurdepääsu ainult seadusjärgse menetlemise põhimõtete täielikul järgimisel ning et sellise juurdepääsu lubamiseks peab olema üheselt mõistetav õiguslik alus, samuti nõudes, et oleks määratletud täpsed juurdepääsutingimused, juurdepääsu andmise eesmärk, andmete üleandmisel rakendatavad turvameetmed ja eraisikute õigused, samuti järelevalve- ja tõhusa hüvitamise mehhanismi eeskirjad; |
73. |
väljendab tõsist muret Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse konventsiooni komitees tehtud töö pärast, mille eesmärk oli koostada lisaprotokoll 23. novembri 2001. aasta küberkuritegevuse konventsiooni artikli 32 (piiriülese juurdepääsu kohta arvutisse salvestatud andmetele, mille puhul on vajalik nõusolek või mis on avalikult kättesaadavad) (8) tõlgendamise kohta, et lihtsustada selle tõhusat kasutamist ja rakendamist õiguslike, poliitiliste ja tehnoloogiliste arengute kontekstis; palub komisjonil ja liikmesriikidel läheneva Euroopa Nõukogu ministrite komitee arutelu valguses tagada, et küberkuritegevuse konventsiooni artikkel 32 ja selle tõlgendused liikmesriikides oleksid kooskõlas põhiõigustega (sh seoses andmekaitsega) ja eelkõige ELi põhiõiguste harta isikuandmete piiriülest edastamist käsitlevate sätetega, ELi andmekaitseõigusega, Euroopa inimõiguste konventsiooniga ning Euroopa Nõukogu konventsiooniga üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automaattöötlusel (konventsioon nr 108), mis on liikmesriikidele õiguslikult siduvad; palub komisjonil ja liikmesriikidel lükata kindlalt tagasi mis tahes meetmed, mis seaksid nimetatud õiguste rakendamise ohtu; tunneb muret asjaolu pärast, et juhul, kui selline protokoll heaks kiidetakse, võib selle rakendamine tähendada õiguskaitseasutuste takistamatut kaugjuurdepääsu teistes jurisdiktsioonides asuvatele serveritele ja arvutisüsteemidele, ilma et oleks vaja kasutada vastastikuse õigusabi kokkuleppeid ja muid õiguskoostöövahendeid, mis on kehtestatud selleks, et kaitsta üksikisikute põhiõigusi, muu hulgas seoses andmekaitse ja seadusjärgse menetlemisega; |
74. |
rõhutab, et erilist tähelepanu tuleb pöörata VKEdele, kes toetuvad isikuandmete töötlemisel üha enam pilvandmetöötluse tehnoloogiale ning kellel ei pruugi turvaprobleemide nõuetekohaseks käsitlemiseks alati olla piisavalt vahendeid või teadmisi; |
75. |
rõhutab, et vastutava töötleja ja volitatud töötleja kvalifikatsiooni tuleb asjakohaselt kajastada töötlusvahendite üle teostatava kontrolli taseme abil, et selgelt jaotada pilvandmetöötluse kasutamisel isikuandmete kaitsega seotud vastutus; |
76. |
rõhutab, et pilvandmetöötluse teenuste osutajad peavad isikuandmete töötlemisel võtma täielikult arvesse kõiki ELi andmekaitseõiguses sätestatud põhimõtteid, nagu erapooletus ja seaduslikkus, eesmärgi piiramine, proportsionaalsus, täpsus ja andmete säilitamise piiratud ajavahemikud; |
77. |
rõhutab tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate halduskaristuste kohaldamise olulisust juhul, kui pilvandmetöötluse teenused ei vasta ELi andmekaitsestandarditele; |
78. |
rõhutab, et iga pilvandmetöötluse teenuse andmekaitsealast mõju tuleb hinnata ajutistel alustel, et määrata kindlaks kõige sobivamad kaitsemeetmed, mida rakendada; |
79. |
rõhutab, et Euroopa pilvandmetöötluse teenuse osutaja peaks alati tegutsema ELi andmekaitsealaste õigusaktide kohaselt, isegi kui see on vastuolus kliendi või kolmandas riigis asutatud vastutava töötleja juhistega või kui asjaomased andmesubjektid on (ainuüksi) kolmandate riikide residendid; |
80. |
rõhutab vajadust tegeleda rahvusvahelisel tasandil pilvandmetöötlusest tulenevate probleemidega, eelkõige valitsuste luuretegevuse ja vajalike kaitsemeetmetega; |
81. |
rõhutab, et ELi kodanikele, keda kolmanda riigi ametiasutused jälgivad, peaks olema tagatud vähemalt samad kaitsemeetmed ja -vahendid nagu asjaomase kolmanda riigi kodanikele; |
82. |
peab kahetsusväärseks komisjoni lähenemisviisi teatises, kus ei nimetata pilvandmetöötlusega seotud ohte ja probleeme, ning nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks tööd pilvandmetöötlus valdkonnas, koostades selle kohta terviklikuma teatise, milles võetakse arvesse kõigi sidusrühmade huvisid ja mis sisaldab lisaks tavapärasele viitele põhiõiguste kaitse ja andmekaitsenõuete järgimise kohta vähemalt järgmist:
|
83. |
kutsub komisjoni üles uurima ELi ja USA Safe Harbouri lepingu läbivaatamise piisavust selle kohandamiseks tehnoloogilisele arengule, eriti pilveteenusega seotud aspektide valdkonnas; |
o
o o
84. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELT C 81 E, 15.3.2011, lk 45.
(2) EÜT L 171, 7.7.1999, lk 12.
(3) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.
(4) EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1.
(5) EÜT L 167, 22.6.2001, lk 10.
(6) Eelkõige pilvandmetöötluse teenuseid kasutavate tarbijate ja VKEde puhul.
(7) Vt arvamust 5/2012, WP 196: http://ec.europa.eu/justice/data-protection/article-29/documentation/opinion-recommendation/index_en.htm#h2-1
(8) http://www.coe.int/t/dghl/cooperation/economiccrime/Source/Cybercrime/TCY/TCY%202013/T CY(2013)14transb_elements_protocol_V2.pdf http://www.coe.int/t/DGHL/cooperation/economiccrime/cybercrime/default_en.asp
(9) Nõukogu 22. novembri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 2271/96, mis käsitleb kaitset kolmanda riigi vastuvõetud õigusaktide eksterritoriaalse kohaldamise mõju ja nendel õigusaktidel põhinevate või neist tulenevate meetmete eest (EÜT L 309, 29.11.1996, lk 1).
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/30 |
P7_TA(2013)0536
BERECit käsitlev hindamisearuanne
Euroopa Parlamendi 10. detsembri 2013. aasta resolutsioon elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ametit (BEREC) ja bürood käsitleva hindamisaruande suhtes esitatud arvamuse kohta (2013/2053(INI))
(2016/C 468/05)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni talituste 23. aprilli 2013. aasta töödokumenti elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ametit (BEREC) ja bürood käsitleva hindamisaruande kohta (SWD(2013)0152), |
— |
võttes arvesse komisjoni 19. mai 2010. aasta teatist „Euroopa digitaalne tegevuskava“ (COM(2010)0245), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 114, |
— |
võttes arvesse oma 5. mai 2010. aasta resolutsiooni Euroopa uue digitaalse tegevuskava kohta: 2015.eu (1), |
— |
võttes arvesse elektroonilise side raamistikku, |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1211/2009, millega luuakse elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) ja büroo (2), |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 119 lõiget 1, |
— |
võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A7-0378/2013), |
A. |
arvestades, et Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) loodi selleks, et aidata kaasa siseturu väljakujundamiseks vajalike tehniliste ja poliitiliste suuniste väljatöötamisele ning sellel oli kaks eesmärki: tagada reguleerivate asutuste sõltumatuse kõrge tase ja parandada nende asutuste poolt reguleeriva raamistiku rakendamise sidusust kogu ELis; |
B. |
arvestades, et hindamisaruandes tunnustatakse BERECi ja BERECi büroo tegevust, eelkõige seoses artiklites 7 ja 7a kehtestatud menetlusega ning võrgu neutraalsuse ja rahvusvahelise rändlusteenusega; |
C. |
arvestades, et BERECi ja BERECi büroo loomisest on möödunud vähe aega; |
D. |
arvestades, et siseturu väljakujundamine on pidev protsess, mida teenib kõige paremini riikide turgude õigusloome parandamine, ning arvestades, et kõige kindlam ja jätkusuutlikum viis selle saavutamiseks (tagades, et riikide turgudel peetaks õigusloomealaseid otsuseid legitiimseteks) on alt üles lähenemisviisi kaudu, mida esindab praegu BEREC; |
E. |
arvestades, et BEREC saab olla tulemuslik ainult siis, kui on tagatud selle sõltumatus liikmesriikidest ja ELi institutsioonidest; |
F. |
arvestades, et liikmesriikide kaalutlused võivad raskendada ühisseisukoha määratlemist, muutes kokkuleppele jõudmise keerukamaks; |
G. |
arvestades, et BERECil on põhjapanev roll ELi reguleeriva raamistiku kohaldamise järjepidevuse suurendamisel kõikides liikmesriikides, mis on hädavajalik elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste siseturu edukaks väljaarendamiseks; |
H. |
arvestades, et hiljutised riigi tasandi algatused, eelkõige need, mis puudutavad kulude läbivaatamise menetlust, võivad kahjustada sõltumatuspõhimõtte rakendamist; |
I. |
arvestades, et riikide reguleerivad asutused ei ole ühetaolised, sest nende volitused koduriikides on mõnikord väga erinevad; mõnede tegevusalaks on üksnes turu reguleerimine, sellal kui teised tegelevad lisaks turu reguleerimisele ka võrguturbe, eraelu puutumatuse, domeenide registreerimise, spektrikasutuse ja kasutajateenustega; |
J. |
arvestades, et on võimalik, et BERECi bürood ei kasutata praegu optimaalselt; |
K. |
arvestades, et mõnedel muudes riikides paiknevatel liidu ametitel on Brüsselis lisaks satelliitkontor; |
L. |
arvestades, et suurem osa ekspertide töörühmade koosolekutest peeti Brüsselis või korraldati mõne riigi reguleeriva asutuse poolt, ning arvestades, et videokonverentside kasutamist tuleks edasi arendada; |
M. |
arvestades, et elektroonilise side siseturu üks peaeesmärke on tarbija hüved; |
N. |
arvestades, et BERECi Euroopa tasandil vastu võetud otsused peaksid looma Euroopa lisandväärtust; |
1. |
on seisukohal, et hindamisaruanne on üldjoontes asjakohane ja tasakaalustatud; |
2. |
on seisukohal, et nõutav koostöö, kooskõlastamine ja reguleerimisega seotud mitteametlikud aspektid vajavad oma täieliku mõju avaldamiseks aega; |
3. |
on seisukohal, et BERECi ja BERECi büroo toimimist on võimalik veelgi paremaks muuta, tunnistades samas, et ressursid selleks on piiratud; rõhutab siiski, et direktiivi 2009/140/EÜ (elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta) artiklites 7 ja 7a sätestatud uue korra rakendamine on edukalt toiminud, mis õigustab kahetasandilist ülesehitust; |
4. |
rõhutab, et BEREC on kõige väiksem ELi amet, mille kulude suurus ELi 2013. aasta eelarves on ainult 3 768 696 eurot, millel on 16 kinnitatud ametikohta ja mis peamiselt pakub riikide reguleerivatest asutustest koosnevale BERECi struktuurile haldustuge; |
5. |
tuletab meelde eelarvekomisjoni 29. mai 2008. aasta arvamust ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Elektroonilise Side Turu Amet (COM(2007)0699 – C6-0428/2007 – 2007/0249(COD)), kus uue ameti loomise ettepanek tagasi lükati; |
6. |
on seisukohal, et riikide reguleerivad asutused etendavad õiguslikus süsteemis tähtsat osa, sest riikide turgudel esineb püsivaid erinevusi võrgutopoloogia osas ja lisaks erineb riigiti tarbijanõudlus, demograafiline olukord jne; rõhutab, et selleks, et kindlustada ELis struktureeritud koostöö ja seega ühtse turu õige toimimine, on esmatähtis, et oleksid olemas sõltumatud, sektorite kaupa spetsialiseerunud ja piisavate ressurssidega reguleerivad asutused; |
7. |
on seisukohal, et BEREC etendab õiguslikus süsteemis väga olulist osa, sest tema ülesandeks on ühtlustada riiklikud reaalsed ja õigusalased erinevused eesmärgiga kujundada välja elektroonilise side siseturg; |
8. |
soovitab BERECi rolli, eriti tema suhteid riikide reguleerivate asutustega paremini määratleda ja tugevdada, laiendades BERECi ülesandeid, et hõlbustada ühisseisukohtade määratlemist eesmärgiga edendada siseturupõhist lähenemisviisi, sh riikide reguleerivate asutuste ja komisjoniga artiklites 7 ja 7a kehtestatud menetluste raames praegu tehtava koostöö tõhususe hindamise kaudu; |
9. |
on seisukohal, et BERECi paremale toimimisele ja prognoositavusele turuosaliste jaoks võiks aidata kaasa riikide reguleerivate asutuste poolt liikmesriikides täidetavate ülesannete suurem ühtlustamine, andes riikide reguleerivatele asutustele pädevused asjakohastes aspektides, mis on otseselt seotud turvalisuse ja vastupidavusega elektroonilise side siseturul; |
10. |
palub liikmesriikidel ja komisjonil tagada, et riikide reguleerivate asutuste sõltumatust riiklikul ja Euroopa tasandil suurendataks, mitte ei vähendata, sest see on ainus viis tagada BERECi üldine sõltumatus; |
11. |
on seisukohal, et BERECi ja BERECi büroo rolli ja struktuuri tuleks kohandada vastavalt elektroonilise side siseturu väljakujundatuse tasemele; |
12. |
palub, et komisjon tagaks tulevastes ettepanekutes BERECi reguleerimisala ja ülesannete kohta BERECi sõltumatuse ELi institutsioonidest; |
13. |
on arvamusel, et BEREC peab tegutsema Euroopa üldsuse huvides ning aruandluskohustust Euroopa Parlamendi kui ainukese otse valitud ja Euroopa kodanike huve esindava ELi institutsiooni ees tuleks suurendada; |
14. |
soovitab BERECil suurendada oma sisemist vastutust, määratledes iga-aastases tööprogrammis selgelt oma eesmärgid ning esitades oma aastaaruandes nende eesmärkide täitmisel tehtud saavutused ja edusammud; |
15. |
peab BERECi töö sidususe ja järjepidevuse jaoks äärmiselt tähtsaks BERECi iga-aastase tööprogrammi väljatöötamise etapis ameti ülesannete prioriteetide paremat järjestamist ja suhtluse edendamist kõigi huvitatud sidusrühmadega; |
16. |
on seisukohal, et BERECil peaksid olema laiemad võimalused strateegiliste otsuste tegemiseks, mis tähendab muu hulgas seda, et BEREC peaks koostama oma analüüse ja uuringuid, mis tal selliseid otsuseid teha võimaldaksid, et otsustusprotsess oleks rohkem ülalt alla suunatud ja sõltumatu; |
17. |
rõhutab, et BERECi nõuandev roll enne elektroonilise side sektoriga seotud õigusaktide ennepanekute tegemist tuleks muuta süstemaatiliseks; |
18. |
on seisukohal, et BERECi välissuhteid tuleks selgitada ja parandada, et ergutada sidusrühmade kaasamist poliitikakujundamise kõigil tasanditel; |
19. |
soovitab muuta sõltumatute reguleerivate asutuste töörühma roll Brüsselis ametlikuks, tagades samas, et sellega ei dubleerita BERECi büroo poolt täidetavaid ülesandeid; |
20. |
soovitab veelgi suurendada kaugtöö, videokonverentside ja muude elektroonilist sidet võimaldavate kaugtöö tehnikate kasutamist, et kärpida kulusid ja vähendada CO2-jalajälge; |
21. |
soovitab komisjonil ja liikmesriikidel tagada BERECi ja riikide reguleerivate asutuste piisav rahastamine; |
22. |
on seisukohal, et BERECi büroo asukoht ei takista tal ELi institutsioonides tehtava, BERECile erilist huvi pakkuva elektroonilise side teemalise igapäevatöö jälgimist, ning et see ei piira BERECi büroo tõhusat kasutamist, kui suurendatakse elektroonilise side strateegiate kasutamise osakaalu; |
23. |
on seisukohal, et BERECi büroo ülesanded tuleks läbi vaadata, neid tugevdada ja nad täpsemalt kindlaks määrata, võttes eelkõige arvesse BERECi selleteemalise auditi tulemusi; |
24. |
soovitab teha vajalikud muudatused ja mõelda vajalike vahendite peale, mis võimaldaksid BERECi bürool tulemuslikumalt ja tõhusamalt toetada BERECi olulist tööd, selmet pakkuda lihtsalt haldusalast tuge; |
25. |
on seisukohal, et kõigis BERECi büroo asukohta käsitlevates aruteludes tuleks lähtuda selle sõltumatuse tugevdamisest ELi institutsioonide ja liikmesriikide suhtes ning võtta nõuetekohaselt arvesse ELi institutsioonide, ametite ja muude üksuste asukohtade võrdse geograafilise jaotuse põhimõtet; |
26. |
on seisukohal, et vaja on suuremat konsolideerimist, et sideoperaatorid saavutaksid suurema mastaabisäästu, ning et BERECil peaks selles protsessis olema juhtiv roll; |
27. |
on arvamusel, et parema siseturu jaoks on tarvis selget ja stabiilset õigusraamistikku, mis suurendaks konkurentsi ja parandaks tarbijatele osutatavaid teenuseid; |
28. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELT C 81 E, 15.3.2011, lk 45.
(2) ELT L 337, 18.12.2009, lk 1.
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/33 |
P7_TA(2013)0544
Kriteeriumide kehtestamine, mille täitmisel taaskasutusse võetud paber lakkab olemast jäätmed vastavalt jäätmedirektiiv 2008/98/EÜ artikli 6 lõikele 1
Euroopa Parlamendi 10. detsembri 2013. aasta resolutsioon nõukogu määruse eelnõu kohta, millega kehtestatakse kriteeriumid, mille täitmisel taaskasutusse võetud paber lakkab olemast jäätmed vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ artikli 6 lõikele 1 (D021155/01 – 2012/2742(RPS))
(2016/C 468/06)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse kriteeriumid, mille täitmisel taaskasutusse võetud paber lakkab olemast jäätmed vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ artikli 6 lõikele 1 (COM(2013)0502), |
— |
võttes arvesse Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt 2011. aasta märtsis avaldatud teaduslik-tehnilist aruannet „Tehnilised ettepanekud kriteeriumide kohta, mille alusel ei käsitata paberijäätmeid enam jäätmetena“, |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (1), eriti selle artikli 6 lõiget 1, |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta (2), eriti selle artiklit 49, |
— |
võttes arvesse komisjoni otsust 2011/753/EL, millega kehtestatakse eeskirjad ja arvutusmeetodid direktiivi 2008/98/EÜ (3) artikli 11 lõikes 2 sätestatud eesmärkide täitmise kontrollimiseks, eriti selle artikli 2 lõiget 2, |
— |
võttes arvesse komisjoni 26. jaanuari 2011. aasta teatist „Ressursitõhus Euroopa – Euroopa 2020. aasta strateegia kohane juhtalgatus“ (COM(2011)0021), |
— |
võttes arvesse direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 39 osutatud komitee 9. juuli 2012. aasta arvamust, |
— |
võttes arvesse nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) (4) artikli 5a lõike 4 punkti e, |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 88 lõikeid 2 ja 3 ning lõike 4 punkti c, |
A. |
arvestades, et direktiivi 2008/98/EÜ kohased jäätmeksoleku lakkamise kriteeriumid võivad olla olulised vahendid ringlussevõtu ja teisese toorme turu edendamiseks ning võivad niiviisi parandada ressursitõhusust; |
B. |
arvestades, et nõukogu määruse eelnõus nähakse ette, et paberijäätmeid, mille õhukuiv mass ei sisalda peale paberi muid komponente rohkem kui 1,5 %, ei käsitata teatavatel lisatingimustel enam jäätmetena, kui need on ette nähtud kasutamiseks paberkiududena paberi tootmisel; |
C. |
arvestades, et mitmest materjalist koosnevast paberit loetakse tervenisti mittepaberkomponendiks, kui selle õhukuivas massis on peale paberi muid komponente rohkem kui 30 %; arvestades, et mittepaberkomponendiks ei saa seega lugeda tavalist mitmest materjalist koosnevat paberpakendit, sest see sisaldab peale paberi muid komponente ainult 30 % või alla selle (24 % polüetüleeni, 6 % alumiiniumi); arvestades, et see tähendab seda, et ükskõik kui palju mitmest materjalist koosnevaid paberpakendeid (mis sisaldavad peale paberi suurel hulgal muid komponente ja mille külge on jäänud märkimisväärne kogus vedelike, toidu ja muude orgaaniliste ainete jääke) paberijäätmed ka ei sisaldaks, peetaks neid mitte enam jäätmeteks, vaid toodeteks; |
D. |
arvestades, et direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 17 on „ringlussevõtt“ määratletud kui „taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks kasutamiseks nende esialgsel või mõnel muul eesmärgil“; |
E. |
arvestades, et määruse eelnõus määratletakse jäätmeksoleku lakkamise ajahetkena ajahetk, mil taaskasutusse võetud paber nähakse paberikiududena ette paberi tootmiseks, mis tähendab, et see ajahetk saabub enne paberivabrikus toimuvat tegelikku taastöötlemist; arvestades, et see on vastuolus „ringlussevõtu“ kehtiva määratlusega, mis näeb ette jäätmematerjalide taastöötlemist; |
F. |
arvestades, et selline pärast kogumist ja sorteerimist saadud jäätmematerjal on ainult eeltöödeldud (mitte taastöödeldud) ja seda ei saa ilma täiendava taastöötlemiseta kasutada; |
G. |
arvestades, et jäätmeksoleku lakkamise ajahetke määratlemine ajahetkena enne ringlussevõtu toimumist tekitaks probleeme seoses paljude kehtivate ühenduse õigusaktidega, mis puudutavad näiteks ökomärgiseid, riigihankeid, ökodisaini ja REACHi, kus ringlussevõtule osutatakse kui millelegi, mille tulemusena saadakse kasutamisvalmis ringlussevõetud toode, ning on peale selle vastuolus komisjoni otsuse 2011/753/EL artikli 2 lõikega 2, kus ettevalmistav töötlemine on selgelt eristatud lõplikust ringlussevõtust; |
H. |
arvestades, et vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artikli 6 lõikele 1 lakkavad teatavad täpsemalt määratletud jäätmed olemast jäätmed, kui nad on läbinud taaskasutamistoimingu (kaasa arvatud ringlussevõtt) ja vastavad konkreetsetele kriteeriumidele, mis töötatakse välja kooskõlas selles artiklis kehtestatud tingimustega; arvestades, et need tingimused hõlmavad järgmist: a) aine või ese vastab kehtivatele õigusaktidele ja toodete suhtes kohaldatavatele standarditele (artikli 6 lõike 1 punkt c) ja b) aine või eseme kasutamine ei avalda keskkonnale ega inimese tervisele lõppkokkuvõttes ebasoodsat mõju (artikli 6 lõike 1 punkt d); |
I. |
arvestades, et muu komponendi kui paberi 1,5 % piirmäär põhineb Euroopa standardil EN 643; arvestades, et Teadusuuringute Ühiskeskuse uuringu kohaselt on see standard paberijäätmetega kauplemise keskne element ja selles on toodud Euroopa paberijäätmete sortide loetelu; arvestades, et nimetatud standardi aluseksvõtmine jäätmeksoleku lakkamise kriteeriumidele on selgelt vastuolus direktiivi 2008/98/EÜ artikli 6 lõike 1 punktiga c, kus osutatakse otseselt toodete suhtes kohaldatavatele standarditele ja mitte jäätmetele kohaldatavatele standarditele; |
J. |
arvestades, et asjakohased paberitoodete standardid, nt ISO 1762 anorgaaniliste lisandite kohta, ISO 5350/1 ja 5350/2 nähtavate võõrkehade kohta ja ISO 624 ekstraktiivainete kohta (madalmolekulaarsed süsivesikud), nõuavad puhtusastet 1 miljondik – mis on 15 000 korda madalam kui kavandatav tase; |
K. |
arvestades, et mitmest materjalist paberi kaasamine läheb vastuollu Teadusuuringute Ühiskeskuse uuringu selgesõnalise soovitusega, mille kohaselt ei tohiks jäätmeksoleku lakkamise kriteeriumeid kohaldada kihiliste paberijäätmete suhtes, sest need on seotud täiendava keskkonnaohuga, mis võib tekkida, kui materjal eksporditakse, eelkõige väljapoole ELi; |
L. |
arvestades, et kui tegemist on ekspordiga EList, nõuab ja püüab pädev liidu lähtekoha asutus tagada määruse (EÜ) nr 1013/2006 artikli 49 lõike 2 kohaselt, et eksporditavaid jäätmeid käideldaks lähtekohaks olevas kolmandas riigis keskkonnaohutul viisil, suutes muu hulgas tõendada, et jäätmete käitlemise kohas järgitakse selliseid inimtervise ja keskkonnakaitse standardeid, mis on ELi õigusega üldjoontes samad; |
M. |
arvestades, et kui kasutatud paberile, sh mitmest materjalist paberijäätmetele antakse jäätmete lakkamise staatus enne seda, kui need on nõuetekohaselt ringlusse võetud, saab selle materjaliga vabalt maailmaturul kaubelda ja selle suhtes ei kehti enam jäätmesaadetiste määruses sätestatud keskkonnaohutu käitlemise sätted; arvestades, et suurel määral muid materjale kui paberit sisaldavate jäätmete (kus muude komponentide kui paberi sisaldus võib olla 1,5 % piirmäärast palju suurem, sest mitmest materjalist paberit ei võeta arvesse) vabastamine jäätmesaadetiste määruse nõuetest tekitab selge ohu, et rikutakse direktiivi 2008/98/EÜ artikli 6 lõike 1 punkti d, mis näeb ette, et aine kasutamine ei avalda lõppkokkuvõttes ebasoodsat mõju keskkonnale; |
N. |
arvestades, et kavandatud juhtimissüsteemi nõukogu määruse eelnõu artiklis 3 osutatud kriteeriumide täitmiseks ning eelkõige sätet, et mitmest materjalist koosneva paberi saadetistes sisalduvad muud materjalid kui paber tuleb võtta taaskasutusse, on tõenäoliselt peaaegu võimatu rakendada jäätmete suhtes, mis on lakanud olemast jäätmed, mistõttu võib nendega vabalt kaubelda, vahetades võib-olla sagedasti omanikku, ning igal juhul ei ole asjaomast materjali vaja enam keskkonnaohutul viisil töödelda; |
O. |
arvestades, et kui stimuleeritakse järjest suurenevat kauplemist maailmaturul selle väidetavalt jäätmeteks enam mitte oleva paberiga, hiilides mööda keskkonna- ja tervisekaitse nõuetest, ei teki kahjulik lisamõju keskkonnale mitte ainult transpordi ajal, vaid see võib ka viia paberi ringlussevõtu määra vähenemisele Euroopas, sest paberijäätmeid on vähem saadaval, mistõttu võib juhtuda, et paberitootjad peavad Euroopas vähemalt osaliselt ümber lülituma rohkem värskele kiupõhisele tootmisele, millega kaasneb suurem energiakasutus ja sellega seotud CO2-heide, mis oleks jällegi vastuolus nõuetega vältida kahjulikku keskkonnamõju; |
P. |
arvestades, et komisjoni teatis „Ressursitõhus Euroopa“ hõlmab strateegiat muuta EL ringmajanduseks, mis põhineb ringlussevõtu ühiskonnal ja mille eesmärk on vähendada jäätmete teket ja kasutada jäätmeid ressursina; arvestades, et kavandatavad jäätmeksoleku lakkamise kriteeriumid võivad tõsiselt kahjustada ringlussevõtu suurendamist ELis ja käesolev ettepanek ei oleks seetõttu direktiivi 2008/98/EÜ artikli 6 lõike 1 punktiga d kooskõlas; |
1. |
on vastu nõukogu määruse (millega kehtestatakse kriteeriumid, mille täitmisel taaskasutusse võetud paber lakkab olemast jäätmed vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artikli 6 lõikele 1) vastuvõtmisele; |
2. |
on seisukohal, et nõukogu määruse eelnõu ei ole kooskõlas põhiakti eesmärgi ega sisuga; |
3. |
on seisukohal, et nõukogu määruse eelnõu ületab põhiaktis sätestatud komisjoni rakendamisvolitusi; |
4. |
on seisukohal, et komisjon ei ole nõuetekohaselt hinnanud, kuidas mõjutab määruse eelnõu paberijäätmete ringlussevõttu, paberijäätmete väärtusahelat, paberijäätmete vedamist ning määruse eelnõu üldist mõju keskkonnale; julgustab komisjoni määruse eelnõu uuesti üle vaatama ning parandama jäätmeksoleku lakkamise kriteeriumeid, võttes arvesse käesolevas resolutsioonis esitatud vastuväiteid; |
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele. |
(1) ELT L 312, 22.11.2008, lk 3.
(2) ELT L 190, 12.7.2006, lk 1.
(3) ELT L 310, 25.11.2011, lk 11.
(4) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/36 |
P7_TA(2013)0545
Romade kaasamist käsitlevate riiklike strateegiate Euroopa raamistiku soolised aspektid
Euroopa Parlamendi 10. detsembri 2013. aasta resolutsioon romade kaasamist käsitlevate riiklike strateegiate Euroopa raamistiku sooliste aspektide kohta (2013/2066(INI))
(2016/C 468/07)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse põhiõiguste hartat, eelkõige selle artikleid 1, 14, 15, 21, 23, 24, 25, 34 ja 35, |
— |
võttes arvesse inimõigusi käsitlevat rahvusvahelist õigust, eelkõige rahvusvahelist konventsiooni rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, rahvuslikesse või etnilistesse, usulistesse ja keelelistesse vähemustesse kuuluvate isikute õiguste ÜRO 1992. aasta deklaratsiooni, konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta ning ÜRO lapse õiguste konventsiooni, |
— |
võttes arvesse inimõigusi ja põhivabadusi kaitsvaid Euroopa konventsioone, eelkõige inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooni, Euroopa sotsiaalhartat ja sellega seotud Euroopa sotsiaalsete õiguste komitee soovitusi, Euroopa Nõukogu rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni ning Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamise ja sellega võitlemise konventsiooni, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 3 ja 6 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 8, 9 ja 10, |
— |
võttes arvesse komisjoni teatist romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku kohta aastani 2020 (COM(2011)0173) ja Euroopa Ülemkogu 24. juuni 2011. aasta järeldusi, |
— |
võttes arvesse komisjoni teatist romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ja ELi raamistiku rakendamise esimeste sammude kohta (COM(2012)0226), |
— |
võttes arvesse ettepanekut vastu võtta nõukogu soovitus romade tõhusaks integreerimiseks liikmesriikides võetavate meetmete kohta (COM(2013)0460), |
— |
võttes arvesse komisjoni teatist liikumise kohta romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate rakendamise suunas (COM(2013)0454), |
— |
võttes arvesse nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ (1), millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust, |
— |
võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ (2), millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, |
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest (COM(2008)0426), |
— |
võttes arvesse oma 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni roma naiste olukorra kohta Euroopa Liidus (3), |
— |
võttes arvesse oma 9. märtsi 2011. aasta resolutsiooni romade kaasamist käsitleva ELi strateegia kohta (4), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti romade analüüsi uuringutulemusi sugude kaupa, mille Põhiõiguste Amet esitas vastuseks artikli 126 alusel esitatud taotlusele; |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 48, |
— |
võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A7-0349/2013), |
A. |
arvestades, et naiste ja meeste võrdõiguslikkuse 2010–2015 strateegia kohaselt peab komisjon kõikide strateegia „Euroopa 2020“ aspektide rakendamisel toetama soolise võrdõiguslikkuse edendamist ning et romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku kohta antud nõukogu järeldustes nõutakse, et kõigis romade kaasamist edendavates poliitikameetmetes ja tegevustes arvestataks soolist mõõdet; |
B. |
arvestades, et roma naised kogevad sageli mitmekordset ja valdkonnaülest diskrimineerimist soo ja etnilise päritolu alusel – mis on tugevam kui roma meeste või mitteroma naiste diskrimineerimine – ning neil on piiratud juurdepääs tööhõivele, haridusele, tervishoiule, sotsiaalteenustele ja otsuste tegemisele; arvestades, et roma naised on sageli rassismi ohvrid ning neisse suhtutakse eelarvamustega ja stereotüüpide alusel, mis takistab nende tegelikku integreerumist; |
C. |
arvestades, et roma naised on patriarhaalsete ja seksistlike traditsioonide kammitsas, mis takistab neil kasutada valikuvabadust oma elu põhitähtsates küsimustes, nagu haridus, töö, seksuaal- ja reproduktiivtervishoid ning isegi abielu; arvestades, et roma naiste diskrimineerimist ei saa traditsioonidega õigustada, vaid selle probleemiga tuleb tegeleda, austades samas traditsioone ja mitmekesisust; |
D. |
arvestades, et roma naistel on suurem oht sattuda vaesusesse kui roma meestel ja et roma perekonnad, kus on neli või rohkem last, elavad ELis kõige suuremas vaesusriskis; |
E. |
arvestades, et tavaliselt kasutatavad näitajad kipuvad tähelepanuta jätma selliseid probleeme nagu palgavaesus, kütteostuvõimetus, vägivald naiste ja tüdrukute vastu, paljulapseliste perekondade ja üksikvanemate vaesus, laste vaesus ning naiste sotsiaalne tõrjutus; |
F. |
arvestades, et suurema vaesusriskiga on eakamad roma naised, sest enamik neist on töötanud mitteametlikus majandussektoris ilma töötasu ja sotsiaalkindlustuseta; |
G. |
arvestades, et valdava enamuse täiskasvanud mitteaktiivsetest romadest moodustavad naised ning et osalt naiste ja meeste vahelise traditsioonilise tööjaotuse ning Euroopa tööturgudel esineva rassismi ja seksismi tõttu on palgatööd tegevaid tööealisi roma naisi poole vähem kui roma mehi, sama kehtib ka füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsejate puhul; |
H. |
arvestades, et kõikide riikide andmed näitavad, et roma naised on tööhõive valdkonnas tugevalt tõrjutud ja kogevad töökohas diskrimineerimist kas tööd otsides või töötades; arvestades, et roma naised on ka ametlikust majandustegevusest kõrvale jäetud ja neid takistavad piiratud haridusvõimalused, kõlbmatu eluase, puudulik tervishoid, traditsioonilised soorollid ja üldine marginaliseerumine, samuti diskrimineerimine enamuskogukondade poolt; arvestades, et riikide aruanded romade integreerimise riiklike strateegiate Euroopa raamistiku rakendamise kohta ei keskendu piisavalt soolise võrdõiguslikkuse aspektile; |
I. |
arvestades, et paljulapselistel emadel või üksikemadel on ebasoodsas olukorras olevates maapiirkondades oluliselt raskem kodust ja perest eemal töötada; |
J. |
arvestades, et roma naiste kirjaoskus ja õppeedukus on roma meestest ja mitteroma naistest oluliselt madalam ning et enamik roma tüdrukuid jätavad kooli pooleli ja suur osa nendest pole kunagi koolis käinud; |
K. |
arvestades, et majanduskriis on mõjunud roma naiste tervisele ja heaolule negatiivselt, raskendades veelgi nende pikalt kestnud lubamatut olukorda, kus terviseprobleemid piiravad rohkem kui veerandi roma naiste igapäevatoimingute sooritamist; |
L. |
arvestades, et seksuaal- ja reproduktiivtervishoiuga seotud õiguste eiramine, sealhulgas piiratud juurdepääs rasestumisvastastele vahenditele, takistab roma naiste mõjukuse suurendamist ja soolist võrdõiguslikkust ning viib planeerimata rasedusteni, sealhulgas ka teismeliste rasedusteni, mis takistab tüdrukuid haridus- ja töövõimalusi ära kasutamast; arvestades, et varane emadus on suuresti põhjustatud puudulikust juurdepääsust asjakohastele sotsiaalteenustele ja ebapiisavatest tervishoiustruktuuridest, mis ei ole pööranud tähelepanu roma naiste vajadustele; |
M. |
arvestades, et halva sotsiaalmajandusliku olukorra ja neile tervishoiusüsteemis osaks saava diskrimineerimise tõttu ei ole roma naised teadlikud enamikust oma õigustest ning kasutavad arstiabi palju vähem kui enamik inimesi; |
N. |
arvestades, et roma naised ja tüdrukud põevad ebaproportsionaalselt paljusid haigusi, sh HIVi/AIDSi, kuid üldiselt ei tähtsustata ega rahastata piisavalt neile suunatud ennetusprogramme, ning juurdepääs sõeluuringutele on endiselt vähene; |
O. |
arvestades, et äärmise vaesuse, soolise ebavõrdsuse ja sisemise diskrimineerimise tõttu on roma naised rohkem ohustatud inimkaubitsemisest, prostitutsioonist, perevägivallast ja ärakasutamisest, samas on neil lisatakistusi kaitse saamisel; |
P. |
arvestades, et suur arv roma naisi on oma abikaasade, abikaasa sugulaste ja teiste pereliikmete käe läbi langenud perevägivalla ohvriks; arvestades, et roma naiste vastasest vägivallast ja inimõiguste rikkumistest enamikul juhtudel ei teatata, kuna naistevastane vägivald on patriarhaalsetes ühiskondades tänini aktsepteeritud kui võimu õigustatud kasutamine, aga ka kuna naistevastase vägivalla toimepanijaid võetakse nende tegude eest harva vastutusele, mis heidutab naisi õigusabi otsimast; |
Q. |
arvestades, et kõikide ELi liikmesriikide asutused käituvad roma naiste suhtes sageli vägivaldselt, diskrimineerides neid rängalt ja rikkudes selgelt Euroopa inimõiguste konventsiooni; neid rikkumisi on mitmesuguseid, näiteks andmete kogumine ja registrites talletamine roma inimeste, sealhulgas laste kohta üksnes etnilise tausta alusel, või sadade inimeste väljatõstmine, pakkumata vastu mingitki inimväärset eluaset või toetust – see on häbiväärne ja südametu käitumine, mis eirab täielikult liikmesriikide rahvusvahelisi inimõigustealaseid kohustusi; |
R. |
arvestades, et kõikide ELi institutsioonide ja liikmesriikide kohustus on juurida välja naiste- ja tüdrukutevastane vägivald, samuti teha lõpp karistamatusele, tuues roma naiste ja tüdrukute vastaste vihakuritegude, viha õhutavate kõnede, diskrimineerimise ja vägivalla toimepanijad kohtu ette; |
S. |
arvestades, et nõukogu direktiiviga 2000/43/EÜ keelatakse diskrimineerimine rassi ja etnilise päritolu alusel; arvestades, et komisjon on alustanud ligikaudu 30 rikkumismenetlust liikmesriikide vastu, kes ei ole rassilise võrdsuse direktiivi oma riiklikku õigusesse nõuetekohaselt üle võtnud; |
1. |
rõhutab, et romade integreerimise riiklikes strateegiates tuleb keskenduda roma naiste võimaluste suurendamisele, et neil oleks võimalik oma elu ise juhtida, olles oma kogukondades nähtavad muutuste toojad ja tehes kuuldavaks oma hääle neid puudutavate poliitikasuundade ja programmide mõjutamiseks, samuti tuleb tugevdada roma naiste sotsiaalmajanduslikku vastupanuvõimet, st nende võimet kohaneda kiiresti muutuva majanduskeskkonnaga, kogudes sääste ja hoides ära varast ilmajäämist; |
2. |
tunneb heameelt komisjoni 2012. aasta eduaruande üle (5) ja 26. juuni 2013. aasta ettepaneku üle võtta vastu nõukogu soovitus romade tõhusaks integreerimiseks liikmesriikides võetavate meetmete kohta (6), milles keskendutakse iseäranis töökohtade, eluaseme, hariduse ja tervishoiu kättesaadavusele ning kutsutakse liikmesriike üles võtma positiivseid meetmeid ja kaasama romasid käsitlevad integratsioonistrateegiad oma võitlusesse vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu; |
3. |
palub neil liikmesriikidel, kellele on antud Euroopa poolaasta raames täiendavaid riigipõhiseid soovitusi romadega seotud probleemide kohta, kõnealused soovitused kiiresti ellu viia ning võidelda muu hulgas töökohas aset leidva diskrimineerimise vastu, kaasata kodanikuühiskond – sealhulgas romade organisatsioonid – otsustusprotsessi ning eraldada oma romade kaasamist käsitlevates riiklikes strateegiates ette nähtud kohustuste täitmiseks lisaks ELi vahenditele ka riiklikke ja muid vahendeid; |
4. |
peab kahetsusväärseks, et ehkki Euroopa Parlament võttis 2006. aastal vastu roma naiste olukorda käsitleva resolutsiooni ja nõukogu on võtnud vastu kümme ühist põhimõtet romade kaasamise kohta, millest üks põhimõte on seotud soolise teadlikkusega, ei ole Euroopa ja riiklikud poliitikakujundajad roma ja rändrahvaste naiste haavatava olukorraga praktiliselt tegelenud; |
5. |
rõhutab, et romade kaasamist käsitlevate riiklike strateegiate ELi raamistiku saaks muuta märgatavalt tulemuslikumaks, tõhustades komisjoni osalemist, kuna komisjonil on potentsiaali parandada määruste ja muude õigusaktide kvaliteeti, ergutada poliitikavaldkondade suuremat ühtsust ja edendada raamistiku tähtsamaid eesmärke; |
6. |
kutsub liikmesriike üles töötama välja riiklikud tegevuskavad neljas prioriteetses valdkonnas: tervishoid, eluase, tööhõive ja haridus, koos konkreetsete eesmärkide ja sihtide, rahastamise, näitajate ja tähtaegadega; edusamme tuleks hinnata rakendamisel saadud tulemuste mõõtmisega; |
7. |
kutsub liikmesriikide valitsusi ja kohalikke omavalitsusi üles kaasama roma naisi naisteorganisatsioonide, roma valitsusväliste organisatsioonide ja asjaomaste sidusrühmade kaudu romade kaasamist käsitlevate riiklike strateegiate väljatöötamisse, rakendamisse, hindamisse ja jälgimisse ning looma seoseid soolise võrdõiguslikkusega tegelevate ametiasutuste, naiste õiguste eest võitlevate organisatsioonide ning sotsiaalse kaasatuse strateegiate vahel; palub komisjonil tegeleda strateegia „Euroopa 2020“ ja riiklike reformikavade elluviimisel järjepidevalt soolise võrdõiguslikkuse küsimusega; |
8. |
palub komisjonil esitada romade kaasamise protsessist ELis skemaatiline ülevaade, mis hõlmaks saavutusi, eesmärke, eesmärkide saavutamiseks kasutatud konkreetseid meetmeid, meetmete rakendamise hetkeseisu ja järgmisi samme; |
9. |
kutsub liikmesriike üles võitlema ruumilise eraldatuse, sunniviisilise väljatõstmise ja kodutuse vastu, millega roma mehed ja naised kokku puutuvad, ning töötama välja tõhusa ja läbipaistva eluasemepoliitika; |
10. |
palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et austataks roma naiste ja laste põhiõigusi, ning tagada – ka teadlikkuse tõstmise kampaaniate abil – et roma naised ja tüdrukud oleksid teadlikud oma õigustest vastavalt kehtivatele riiklikele seadustele soolise võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimise kohta, samuti võidelda jätkuvalt patriarhaalsete ja seksistlike traditsioonide vastu; |
11. |
kutsub komisjoni üles määrama kindlaks asjaomaste organisatsioonide, foorumite ja organite ülesannete institutsiooniline jaotus ning määratlema selgelt nende osaliste – näiteks Euroopa Komisjoni romadega tegelev töökond, riiklike kontaktpunktide võrgustik, Euroopa roma platvorm, Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet ja selle ajutine romade kaasamisega tegelev töörühm – rolli romade kaasamist käsitlevate riiklike strateegiate ELi raamistiku järelevalves, juhtimises ja koordineerimises; |
12. |
kutsub komisjoni üles toetama romade kaasamist käsitlevaid riiklikke strateegiaid, leides ühised, võrreldavad ja usaldusväärsed näitajad ning töötades välja ELi romade kaasamise näitajate tulemuskaardi, et esitada selgelt ja üheselt mõistetavalt andmeid, millega saab mõõta edusamme, ning tagada nõutud tõhus järelevalve; |
13. |
kutsub liikmesriike üles tagama, et kasinusmeetmed ei mõjutaks ebaproportsionaalselt roma ja rändrahvaste naisi ja et eelarveotsuseid toetaksid inimõiguste põhimõtted; |
14. |
kutsub komisjoni üles nõudma, et liikmesriigid esitaksid oma riiklikes strateegiates prioriteetsete valdkondade tulemusnäitajad, algnäitajad ja arvulised põhieesmärgid, millega saab mõõta edusamme; |
15. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et kõigis haldusasutustes kogutaks soo ja etnilise kuuluvuse järgi eristatud andmeid ning kasutataks neid teavitatud poliitikakujundamises; juhib tähelepanu asjaolule, et andmete kogumine peab toimuma kooskõlas vastavate inimõiguste põhimõtetega; |
16. |
kutsub liikmesriike üles viima oma riiklikke poliitilisi kohustusi kooskõlla vajalike raharessursside eraldamisega romade kaasamist käsitlevate riiklike strateegiate rakendamiseks ning ka kajastama neid kaasamisstrateegiaid riiklikus eelarvepoliitikas; |
17. |
palub komisjonil ja liikmesriikidel luua asjakohane raamistik konsulteerimiseks, vastastikuseks õppimiseks ning kogemuste vahetamiseks poliitikakujundajate ja roma organisatsioonide vahel ning ka struktureeritud dialoogi alustamiseks, et kaasata roma organisatsioone ja valitsusväliseid organisatsioone Euroopa, riiklike ja kohalike romade kaasamise strateegiate kavandamisse, järelevalvesse ja hindamisse; |
18. |
kutsub liikmesriike üles tagama võrdsed kodanikuõigused ja võrdne juurdepääs tervishoiuteenustele, haridusele, tööhõivele ja eluasemele, järgides inimõigusi, mittediskrimineerimise põhimõtet ja arvestades asjakohastel juhtudel rändava eluviisiga; |
19. |
palub komisjonil ja liikmesriikidel lisada oma partnerluslepingutesse integreeritud territoriaalsed investeeringud ja kogukonna juhitud kohaliku arengu vahendid, et kasutada neid alaarendatud mikropiirkondade ja mahajäänud territooriumide puhul, ning lisada kogukonna juhitud kohalik areng väljatöötatavatesse rakenduskavadesse; |
20. |
palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et kõigis liikmesriikides võetaks vastu spetsiaalsed ja põhjalikud diskrimineerimisvastased õigusaktid kooskõlas rahvusvaheliste ja Euroopa standarditega, tagades, et diskrimineerimisvastastel organitel oleksid vahendid võrdse kohtlemise edendamiseks ning roma naistele ja tüdrukutele juurdepääsetavad kaebuste esitamise mehhanismid; |
21. |
kutsub liikmesriike üles asetama oma riiklikes strateegiates suuremat rõhku sotsiaalse kaasamise territoriaalsele aspektile ning keskenduma komplekssete ja integreeritud arenguprogrammide abil kõige mahajäänumatele mikropiirkondadele; |
22. |
kutsub liikmesriike üles keskenduma ka ühtekuuluvuspoliitika linnamõõtmele, pidades eelkõige silmas sotsiaalsest tasakaalustamatusest – nagu töötus, sotsiaalne tõrjutus ja vastandumine – ebaühtlaselt mõjutatud linnasid ning aidates neil oma infrastruktuure arendada, et kasutada ära nende võimalikku panust majanduskasvu, aga ka selleks, et tugevdada linna- ja maapiirkondade sidemeid, edendamaks kaasavat arengut; |
23. |
kutsub liikmesriike üles tugevdama romade kaasamise riiklike strateegiate rakendamisel soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist, võttes soolise võrdõiguslikkuse mõõdet arvesse kõikides poliitikameetmetes ja tegevustes, mis roma naisi mõjutavad, ja siduma nende rakendamist olemasolevate soolise võrdõiguslikkuse strateegiatega, eelkõige kaotades palga- ja pensionilõhe roma kogukondades ning seades naiste- ja tüdrukutevastase vägivalla kaotamise sõnaselgelt eesmärgiks, astudes ühtlasi selle saavutamiseks konkreetseid samme; |
24. |
kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et romasid käsitlevatesse riiklikesse integratsioonistrateegiatesse lisatakse konkreetsed naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise meetmed, et neis võetakse arvesse soolist perspektiivi ning mitmekordset ja valdkonnaülest diskrimineerimist, mida roma naised kogevad eelkõige tööhõive, tervishoiu, eluaseme ja hariduse osas, ning et komisjoni ja eelkõige põhiõiguste ameti hinnangus ning iga-aastases järelevalves võetakse romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate iga osa puhul arvesse naiste õigusi ja soolist perspektiivi; palub, et need tulemused esitataks Euroopa Parlamendile; |
25. |
palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et romasid käsitlevad riiklikud integratsioonistrateegiad peegeldaksid roma naiste konkreetseid õigusi ja vajadusi ning et nende rakendamiseks, järeltegevusteks ja järelevalveks töötataks välja konkreetsed näitajad, tuginedes näiteks ÜRO arenguprogrammi soolisele arenguindeksile (GDI), mis arvestab selliseid aspekte nagu pikk ja tervena elatud elu, teadmised ja inimväärne elustandard, samuti naiste majanduselus ja poliitikas osalemise indeksile (GEM), mis arvestab selliseid näitajaid nagu poliitiline osalus ja otsusetegemine, majanduslik osalus ja otsusetegemine ning võim majanduslike ressursside üle; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama sootundlikku eelarvestamist kui ühte vahendit soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamiseks; |
26. |
kutsub liikmesriike üles töötama romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate jaoks välja riikliku järelevalve- ja hindamisraamistiku, mis hõlmaks niisuguseid aspekte nagu eelarve järelevalve ja muud kodanikuühiskonna valve vormid (mida teostavad riiklikud valitsusvälised organisatsioonid, valitsusväliste organisatsioonide võrgustikud või katusorganisatsioonid), eksperdihinnangud (mida teostavad sõltumatud eksperdid, kellel on valdkonnas tõestatud kogemused) ja haldusjärelevalve; |
27. |
palub, et komisjon ja liikmesriigid viiksid läbi soolise mõju hindamise, kui romade kaasamist käsitlevate riiklike strateegiate raames kavandatakse konkreetseid meetmeid; |
28. |
palub, et komisjon võtaks roma naiste tegeliku sotsiaalmajandusliku olukorra hindamiseks kasutusele tulemuslikumaid vahendeid, näiteks võttes projekti „SKP näitajast kaugemale vaatamine“ raames arvesse nn elumajanduse väärtust ja tunnustades mitteametlikku majandussektorit; palub lisaks, et komisjon töötaks välja soopõhised näitajad romade kaasamist käsitlevate riiklike strateegiate ja sotsiaalse kaasatuse poliitika tarvis; |
29. |
kutsub liikmesriikide selle valdkonna valitsusväliseid organisatsioone üles koostama isikustatud tegevuskavasid, et aidata naistel ja noortel leida tööd, pakkuda psühholoogilist nõustamist, et julgustada romasid osalema hariduses ja kutseõppes ning avastama oma isiklikke oskusi ja võimeid, et edendada sotsiaalset kaasatust tööturul; vahendama ühelt poolt kvalifikatsiooni/selle taastamise kursuste pakkujaid ning teiselt poolt roma naisi/romasid; ergutama roma naisi ja tüdrukuid saama haridust, pakkudes toetusi ja stipendiume, austades samas võrdsete võimaluste põhimõtet, võttes arvesse asjaolu, et tüdrukud abielluvad nooremas eas kui poisid; |
30. |
palub liikmesriikidel suunata oma meetmed konkreetselt äärmuslikes sotsiaalmajanduslikes raskustes olevatele roma naistele ja samal ajal keskenduda riskirühmadele, ennetades vaesumise tegureid ja nende vastu võideldes; |
31. |
kutsub liikmesriike üles suurendama romasid ja rändrahvaid käsitlevate programmide ning nendest abisaajate arvu ja nähtavust, sealhulgas suurendama spetsiaalset toetust rändrahvaste ja roma organisatsioonidele, kes edendavad naiste võimalusi ja õigusi ning valitsusväliste organisatsioonide juurdepääsu struktuurifondidele; |
32. |
palub komisjonil ja liikmesriikidel töötada välja rahastamismehhanismid, et toetada kodanikuühiskonna ja kogukonna järelevalvet roma ja rändrahvaste naisi käsitlevate sotsiaalse kaasamise poliitika, algatuste ja projektide üle; |
33. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kehtestama ELi romade kaasamise protsessi raames laste vaesuse vähendamise eesmärk, arvestama laste õigustega sotsiaalse kaasatuse meetmete raames, jälgima edusamme laste vaesuse seisukohast ning tegema kindlaks ja välja arendama selle valdkonna esmatähtsad meetmed; |
34. |
rõhutab, et marginaliseerumise ennetamine peab algama maast madalast; usub, et vaesuse põlvest põlve edasiandmise lõpetamiseks on väga oluline valida lähenemisviis, mis on suunatud eri põlvkondade naistele; |
35. |
palub, et liikmesriigid lisaksid romade kaasamise riiklikesse strateegiatesse spetsiaalsed programmid roma naiste aktiivseks integreerimiseks tööturule, tagades roma naistele ja tüdrukutele juurdepääsu kvaliteetsetele haridusprogrammidele ja tehes kättesaadavaks elukestva õppe, et neil oleks võimalik omandada turukõlblikke oskusi; kutsub liikmesriike üles seadma roma naiste võimaluste suurendamise horisontaalseks eesmärgiks kõikides romade kaasamist käsitleva ELi strateegia esmatähtsates valdkondades, samuti edendama poliitilise osaluse põhimõtet, toetades roma naiste aktiivset osalemist kohalikul, riiklikul ja Euroopa tasandil; |
36. |
kutsub liikmesriike üles kehtestama positiivseid meetmeid, et hõlbustada roma naiste ja meeste juurdepääsu avaliku halduse töökohtadele; |
37. |
palub, et liikmesriigid töötaksid paljulapseliste perekondade (neli või rohkem last) ja üksikvanemaga leibkondade jaoks välja erimeetmed, mis lihtsustaksid tööturule sisenemist, kaaludes kohandatud hoolekandeteenuseid, laiendades lastehoiuteenuseid ja tagades, et roma lapsed integreeritakse kohalikesse koolidesse ja lastehoiuasutustesse ning neil on täielik ja võrdne juurdepääs kohustuslikule haridusele, võideldes nii sotsiaalse tõrjutuse ja getostumise vastu; |
38. |
kutsub liikmesriike üles tagama roma lastele võrdne juurdepääs kvaliteetsele ja taskukohasele lastehoiule ja väikelaste haridus- ja arendamisteenustele ning vanemate partnerlusel põhinevale haridusele, võtma uuesti kasutusele lastehoiuga seotud Barcelona eesmärgid ning arendama kättesaadavaid, tasukohaseid ja kvaliteetseid kogu elutsükli jaoks mõeldud hooldusteenuseid; |
39. |
palub, et liikmesriigid võtaksid kõik vajalikud meetmed, et hoida ära töötajate vallandamist raseduse või emaduse ajal, ning kaaluma laste kasvatamise perioodi tunnustamist pensioniõiguse arvestamisel; |
40. |
palub, et liikmesriigid uuriksid, mis takistab roma naistel FIEna tegutseda, et võimaldada roma naisettevõtjatel lihtsalt, kiiresti ja vähese kuluga registreeruda, ning luua alustavatele ettevõtetele ja väikeettevõtjatele mikrolaenude süsteem lihtsa ja ettevõtjasõbraliku halduskorraga, sh tehnilise abi ja tugimeetmetega, samuti erilubadega, et tunnustada mitmesugust hooajalist ja ajutist tööd nn palgatööna, millega antakse panus sotsiaalkindlustusmaksetesse; nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja kohalikud omavalitsused rakendaksid Euroopa mikrokrediidirahastu vahendeid tööhõiveks ja sotsiaalseks kaasamiseks; |
41. |
kutsub liikmesriike üles töötama töötute toetuseks välja suunatud ja integratsioonile orienteeritud meetmeid (ümberõpe, töökohtade loomine ja töölerakendamine palgatoetuse abil, sotsiaalkindlustustoetus, maksusoodustused jne), selle asemel et keskenduda – nagu praegu – peaaegu eranditult avaliku sektori tööprogrammidele; |
42. |
nõuab, et toetataks ja edendataks romade sisenemist tööturule; leiab, et tööhõiveteenuste ja -meetmete diferentseerimiseks ning juhendamisprotsesside arendamiseks on vaja roma taustaga tugiisikuid ja nõustajaid; |
43. |
palub, et komisjon ja liikmesriigid looksid kogukonnapõhise hariduse ja sotsiaalteenuste valdkonnas roma noortele alates varasest lapseeast kuni kõrghariduse omandamiseni konkreetsed juhendamis- ja tugisüsteemid, pöörates erilist tähelepanu soolise võrdõiguslikkuse küsimustele; |
44. |
palub, et liikmesriigid kasutaksid täiel määral ära struktuurifondide ja eriti Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) võimalusi romade haridus- ja tööhõivealaste väljavaadete parandamiseks, et pakkuda neile reaalset võimalust olla sotsiaalselt kaasatud ja vältida vaesust, mille määr on püsivalt kõrge; nõuab, et liikmesriigid jälgiksid regulaarselt edusamme, eriti noorte romade ja eelkõige naiste hariduse ja koolituse alal; |
45. |
kutsub liikmesriike üles võitlema stereotüüpide vastu, et hoida ära selle rahvusrühma häbimärgistamist, mis kallutab tööandjaid romasid mitte tööle võtma ja toob kaasa diskrimineerimise haldusasutustes ning koolides, samuti mõjutab see negatiivselt suhteid ametnikega ja tööotsinguid; |
46. |
kinnitab, et romade haridustasemes on sugupoolte vahel suuri erinevusi, kuna roma naiste kirjaoskuse määr on keskmiselt 68 %, võrreldes roma meeste 81 %-ga, ning roma tüdrukute seas on algkoolis õppijate määr vaid 64 %, ning samasugune erinevus on täheldatav ka kutsekoolis õppijate seas; möönab siiski, et liikmesriigiti on need andmed väga erinevad; |
47. |
palub liikmesriikidel töötada välja spetsiaalsed programmid, tagamaks, et roma tüdrukud ja naised püsivad koolis nii põhi- ja keskhariduse kui ka kõrghariduse astmes, ning kehtestada erimeetmed teismelistele emadele ja kooli pooleli jätnud tüdrukutele, et toetada eelkõige hariduse katkematut omandamist, toetades rahaliselt tööleasumist ning pakkudes tööalast koolitust; palub, et liikmesriigid ja komisjon võtaksid neid meetmeid romade integreerimise riiklike strateegiate koordineerimisel ja hindamisel arvesse; |
48. |
kutsub liikmesriike üles töötama välja diskrimineerimisvastaseid strateegiaid, et hoida ära ning mõista hukka rassistlikku käitumist avalike teenuste puhul ja eelkõige tööturul, tagades, et roma naiste ja meeste õigusi järgitakse tööturul kindlalt; |
49. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles investeerima ressursse, et meelitada nn ebatraditsioonilisi õppijaid jätkama oma haridusteed, ning toetama valitsusväliseid organisatsioone ja programme, mille eesmärk on haridus- ja täiskasvanute õppe programmide kaudu edendada ebatraditsiooniliste õppijate kaasamist; |
50. |
kutsub liikmesriike üles edendama roma üliõpilaste võrgustikke, innustama nendevahelist solidaarsust, suurendama edukate juhtumite nähtavust ja saama jagu roma üliõpilaste isolatsioonist; |
51. |
kutsub liikmesriike üles innustama roma perekondade osalust koolides, hindama koole, kus õpivad roma lapsed ja noored, ning tegema vajalikke muudatusi, et tagada kõigile hariduslik integreerumine ja hariduslikud saavutused; juhib tähelepanu, et roma tüdrukutele tuleks keskenduda konkreetsete meetmetega, tuginedes teadusringkondades kinnitatud edukatele juhtumitele; |
52. |
nõuab, et komisjon ja liikmesriigid eraldaksid raha suurema kohtade arvuga koolide ja lasteaedade ehitamiseks, et roma lapsed saaksid osaleda tundides koos mitte-roma lastega, ilma et neid jäetaks haridussüsteemist välja või et õpetajad neid diskrimineeriks; |
53. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma sotsiaal- ja tervishoiuteenuste pakkujate jaoks kasutusele sootundlikkust ja kultuurilisi iseärasusi käsitlevad süstemaatilised koolituskavad; |
54. |
rõhutab, et roma tütarlastele hariduse andmine aitab mitmeti kaasa roma inimeste elu paremaks muutmisele, sest muu hulgas on see oluline tingimus roma naiste tööalase konkurentsivõime tõstmiseks ja tööturule juurdepääsu hõlbustamiseks, tagab mõningase kindluse sissetuleku osas ja on hädavajalik vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ületamiseks; tõdeb ka seda, et õpetajatele roma kultuurist põhjalikumate teadmiste andmine aitab vähendada tõrjutust; kutsub seetõttu liikmesriike üles võitlema segregatsiooni vastu, tagama kaasavamat ja kättesaadavamat haridust ja kultuuriliselt tundlikke õpetamismeetodeid, kaasama roma taustaga kooli abitöötajad ja lapsevanemad kooliellu ning seadma prioriteediks kutseoskuste taseme parandamise, et see vastaks tööturu nõudmistele; |
55. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles käsitlema roma naisi sihtrühmana nende tervishoiu alastes algatustes, eriti haiguste puhul, mis on tugevalt seotud naiste hormonaalsüsteemi ja/või vaesusega, nagu näiteks luude hõrenemine, luu-lihaskonna probleemid ja kesknärvisüsteemi haigused; nõuab tungivalt, et rinnavähi ja emakakaelavähi sõeluuringud ja ennetamine, sh inimese papilloomiviiruste vastased vaktsiinid, tehtaks täielikult kättesaadavaks ning et eesmärgiks seataks rasedate naiste tervise jälgimine juba raseduse esimesel kolmel kuul; |
56. |
kutsub liikmesriike üles tagama juurdepääsu tervishoiule, eelkõige kaasates roma naiste valitsusväliseid organisatsioone tervishoiukavade koostamisse, rakendamisse ja hindamisse, samuti tagama, et roma naised ja tüdrukud saaksid teha omaenda valikud seksuaalsuse, tervise ja emaduse osas; selleks tuleb edendada pereplaneerimist, juurdepääsu kõikidele seksuaal- ja reproduktiivtervisega seotud tervishoiuteenustele ja seksuaalharidusele, samuti kaitsta lapsi ja teismelisi seksuaalse ahistamise ning varajaste abielude eest, hoida ära väikelaste ja emade suremust ning sundsteriliseerimist; |
57. |
kutsub liikmesriike üles lihtsustama ja edendama roma kogukondade sooliselt tasakaalustatud osalemist haiguste ennetamise, ravi, hoolduse ja toetuskava koostamises, rakendamises, jälgimises ja hindamises, samuti vähendama häbimärgistamist ja diskrimineerimist tervishoiusüsteemis; |
58. |
palub liikmesriikidel ning piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel arendada välja ja rakendada poliitikameetmeid, mis tagaksid, et kõigil roma naistel, kaasa arvatud kõige tõrjutumatesse kogukondadesse kuuluvatel naistel oleks juurdepääs esmase, erakorralise ja ennetusliku arstiabi teenustele, ning korraldada tervishoiutöötajatele koolitusaktsioone, et kaotada eelarvamused roma elanikkonna suhtes; |
59. |
kutsub liikmesriike üles uurima, keelustama ja kohtu alla andma juhtumid, kus roma naisi on otseselt või kaudselt diskrimineeritud seoses nende põhiõiguste kasutamisega ja juurdepääsul avalikele teenustele, samuti ennetama igasugust diskrimineerimist tulevikus; rõhutab, et on oluline viia läbi teadlikkuse tõstmise kampaaniaid, et võidelda roma elanikkonna ja eelkõige roma naiste vastase rassistliku diskrimineerimise ja stereotüüpide vastu; |
60. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles lisama romad ja eelkõige roma naised järgmisel programmitöö perioodil eraldi sihtrühmana rakenduskavadesse ja maapiirkondade arengukavadesse; |
61. |
palub, et komisjon avaldaks hindamisaruande nõukogu direktiivi 2000/43/EÜ rakendamise kohta igas liikmesriigis; palub samuti, et komisjon sõnastaks igale liikmesriigile konkreetsed soovitused, et hõlmata ka direktiivi soolist mõõdet; |
62. |
kutsub nõukogu üles saavutama kokkulepet võrdse kohtlemise direktiivi asjus seoses võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisega sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest, tagamaks, et diskrimineerimine mis tahes alusel ja mitmekordne diskrimineerimine muudetakse kõikides eluvaldkondades ebaseaduslikuks; kutsub ELi institutsioone üles tagama, et see direktiiv hõlmaks ka valdkonnaülest diskrimineerimist; |
63. |
kutsub liikmesriike üles käsitlema naistevastase vägivalla kõiki vorme, nagu perevägivald, seksuaalne ärakasutamine ja inimkaubitsemine, keskendudes eriti roma naistele, ja toetama ohvreid, lisades romade kaasamist käsitlevatesse riiklikesse strateegiatesse spetsiaalsed eesmärgid roma naistega kaubitsemise tõkestamiseks, tagades avalikele teenustele asjakohased vahendid ja pakkudes tuge ka üldkasutatavate teenuste abil, nagu tervishoid, tööhõive ja haridus; nõuab lisaks tungivalt, et komisjon toetaks valitsuste ja kodanikuühiskonna algatusi tegeleda nende probleemidega, tagades samas ohvrite põhiõigused; |
64. |
kutsub liikmesriike üles töötama koos roma naistega välja nende võimaluste ja õiguste suurendamise strateegiad, milles tunnustataks roma naiste valdkonnaülest identiteeti ja edendataks meetmeid sooliste stereotüüpide kaotamiseks, keskendudes naistele, meestele, tüdrukutele ja poistele; |
65. |
juhib tähelepanu, et senini esinevad korraldatud abielud, laste abielud ja sundabielud kui „traditsioonilised tavad“; rõhutab, et need tavad on inimõiguste rikkumised, millel ei ole üksnes märkimisväärne mõju roma tüdrukute tervisele, kuna need suurendavad rasedus- ja sünnitusaegsete komplikatsioonide riski, vaid mille tõttu puutuvad tüdrukud kokku ka seksuaalse väärkohtlemise ja ärakasutamisega ning mis takistavad tüdrukute haridus- ja töövõimalusi; |
66. |
kutsub liikmesriike üles ratifitseerima ja rakendama Euroopa Nõukogu inimkaubandusvastaseid meetmeid käsitlevat konventsiooni ning võtma täielikult üle direktiivi 2011/36/EL (milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset) (7) sätteid, eelkõige parandades ohvrite tuvastamist, kaitset ja abi ning pannes erilist rõhku lastele; |
67. |
nõuab liikmesriikidelt ja komisjonilt euroopalikke lahendusi roma rahva probleemidele, võttes arvesse nende kui Euroopa kodanike õigust vabale liikumisele ja arvestades vajadust liikmesriikidevahelise koostöö järele selle etnilise rühma probleemide lahendamiseks; |
68. |
palub komisjonil ja liikmesriikidel edendada teabevahetust ja heade tavade jagamist roma naiste kõikidesse ühiskonnaelu valdkondadesse integreerimise alal; |
69. |
soovitab liikmesriikidel astuda vajalikke samme, et lõpetada noorte roma naiste andmine korraldatud abieludesse, mis on nende inimväärikuse moraalne rikkumine; |
70. |
palub, et liikmesriigid arutaksid kiiremas korras, kuidas lahendada eakamate roma naiste vajadusi, kuna nemad on üks haavatavamaid rühmi, kellel vananedes puudub piisav sissetulek ja kes vajavad juurdepääsu tervishoiuteenustele ning pikaajalisele hooldusele; |
71. |
nõuab tungivalt, et komisjon algataks ulatusliku strateegia naistevastase vägivallaga võitlemiseks, nagu Euroopa Parlament on mitmes resolutsioonis nõudnud; kutsub komisjoni üles töötama välja õigusakte, sealhulgas Euroopa soopõhise vägivallaga võitlemise direktiivi; |
72. |
nõuab roma keele ja kultuuri arendamist ja edendamist, romade küsimustega tegelevate haldusstruktuuride loomist, romadega seotud poliitika ja selle elluviimise tõhustamist ning aktiivsemat osalemist romade küsimusi käsitlevas rahvusvahelises koostöös; |
73. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele. |
(1) EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22.
(2) EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16.
(3) ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 283.
(4) ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 112.
(5) COM(2012)0226.
(6) COM(2013)0460.
(7) ELT L 101, 15.4.2011, lk 1.
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/45 |
P7_TA(2013)0546
Lõuna-Sudaani areng ja riigi ülesehitamine
Euroopa Parlamendi 10. detsembri 2013. aasta resolutsioon rahvusvahelise üldsuse jõupingutuste kohta Lõuna-Sudaani arengu ja riigi ülesehitamise valdkonnas (2013/2090(INI))
(2016/C 468/08)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse oma 13. juuni 2012. aasta resolutsiooni olukorra kohta Sudaanis ja Lõuna-Sudaanis (1), |
— |
võttes arvesse oma 5. juuli 2011. aasta resolutsiooni ELi eelarvest arenguriikidele antava toetuse tuleviku kohta (2), |
— |
võttes arvesse oma 25. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni neljanda kõrgetasemelise abi tõhusust käsitleva foorumi kohta (3), |
— |
võttes arvesse oma 18. detsembri 2008. aasta resolutsiooni rahu saavutamise ja riigi ülesehitamise arenguperspektiivide kohta konfliktijärgses olukorras (4), |
— |
võttes arvesse 2011. aasta juulis Lõuna-Sudaani lähetatud arengukomisjoni teabekogumismissiooni, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu valimisvaatlusmissiooni lõpparuannet Lõuna-Sudaanis 9.–15. jaanuaril 2011 toimunud referendumi kohta (5), |
— |
võttes arvesse koostöölepingut Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000 (6) ning mida esmakordselt muudeti Luxembourgis 25. juunil 2005 (7) ning seejärel Ouagadougous 22. juunil 2010 (8), |
— |
võttes arvesse 2012. aasta mais Horsensis (Taani) välja antud AKV–ELi parlamentaarse ühisassamblee kaaspresidentide avaldust olukorra kohta Sudaanis ja Lõuna-Sudaanis (9), |
— |
võttes arvesse ELi ja selle liikmesriikide 9. juuli 2011. aasta avaldust Lõuna-Sudaani Vabariigi iseseisvumise kohta (10), |
— |
võttes arvesse nõukogu 22. juuli 2013. aasta järeldusi Sudaani ja Lõuna-Sudaani kohta (11), |
— |
võttes arvesse volinik Kristalina Georgieva 5. juuli 2012. aasta avaldust Sudaani ja Lõuna-Sudaani kohta (12), |
— |
võttes arvesse humanitaarabi peadirektoraadi poolt Sudaani ja Lõuna-Sudaani jaoks koostatud 2013. aasta humanitaarabi rakenduskava ja selle muudatust (13), |
— |
võttes arvesse kõrge esindaja Catherine Ashtoni pressiesindaja 18. juuni 2013. aasta avaldust UNISFA (ÜRO ajutised julgeolekujõud Abyeis) rahuvalvaja surmaga lõppenud rünnaku kohta Lõuna-Kordofanis (14), 1. mai 2013. aasta avaldust konflikti kohta Sudaanis Lõuna-Kordofanis ja Sinise Niiluse osariikides (15) ning 8. jaanuari 2013. aasta avaldust kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevuse hiljutise lõpetamise kohta Sudaanis (16), |
— |
võttes arvesse ELi delegatsiooni 25. juuli 2013. aasta kohapealsest avaldust Lõuna-Sudaani Vabariigi valitsuse laialisaatmise kohta presidendi poolt (17), |
— |
võttes arvesse 10. aprilli 2010. aasta Dili deklaratsiooni rahu tagamise ja riigi ülesehitamise kohta (18), |
— |
võttes arvesse 2011. aasta detsembris Busanis toimunud neljandal kõrgetasemelisel abi tõhusust käsitleval foorumil esitatud ebakindlate riikidega sõlmitavat koostöökokkulepet (19), |
— |
võttes arvesse OECD 2011. aasta aruannet rahvusvahelise tegevuse kohta ebakindlates riikides – Lõuna-Sudaani Vabariik (20), |
— |
võttes arvesse 2011. aasta ülemaailmset arenguaruannet „Konflikt, julgeolek ja areng“ (21), |
— |
võttes arvesse 31. juulil 2013 avaldatud Sudaani ja Lõuna-Sudaaniga tegeleva Aafrika Liidu kõrgetasemelise komisjoni (AUHIP) aruannet (22), |
— |
võttes arvesse ÜRO peasekretäri pressiesindaja 8. märtsi 2013. aasta avaldust turvalise demilitariseeritud piiritsooni loomise kohta Sudaani ja Lõuna-Sudaani vahel ning ühise piirikontrolli ja jälgimismehhanismi käivitamise kohta (23), |
— |
võttes arvesse ÜRO inimõiguste nõukogus 27. juunil 2013. aastal vastu võetud resolutsiooni „Lõuna-Sudaanile antav tehniline abi ja suutlikkuse suurendamine inimõiguste valdkonnas“ (A/HRC/21/L.7/Rev.1), |
— |
võttes arvesse 28. juunil 2011. aastal allkirjastatud raamkokkulepet Sinise Niiluse ja Lõuna-Kordofani osariikide poliitilise ja julgeolekukorralduse kohta, (24) |
— |
võttes arvesse järeldusi ÜRO inimõiguste ülemvoliniku aruannete kohta, mis esitati ÜRO inimõiguste nõukogu 21. ja 23. istungil (25), |
— |
võttes arvesse 27. septembril 2012. aastal Addis Abebas sõlmitud kokkuleppeid Sudaani Vabariigi ja Lõuna-Sudaani Vabariigi vahel (26), |
— |
võttes arvesse Amnesty Internationali 2013. aasta aruannet inimõiguste olukorra kohta Lõuna-Sudaanis (27), |
— |
võttes arvesse Human Rights Watchi aruannet „This old man can feed us, you will marry him“ (see vana mees suudab meid ära toita, seega sa pead temaga abielluma) (28), |
— |
võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni, |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 48, |
— |
võttes arvesse arengukomisjoni raportit ning väliskomisjoni ja naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A7-0380/2013), |
A. |
arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1996 (2011) peeti kiiduväärseks Lõuna-Sudaani Vabariigi loomist 9. juulil 2011, ning arvestades, et ÜRO Peaassamblee hääletas 14. juulil 2011 Lõuna-Sudaani liikmesriigiks võtmise üle (A/RES/65/308); |
B. |
arvestades, et üle Saheli Aafrika Sarveni ulatuvat ebaturvalist ja arengus maha jäänud ala, kus ei järgita häid valitsemistavasid, saab aidata üksnes kõikehõlmavat lähenemisviisi kasutades; |
C. |
arvestades, et äsja loodud Lõuna-Sudaan on ühtlasi üks maailma vaesemaid riike, mille elanikkonnast 50 % elab allpool vaesuspiiri, ning arvestades, et Lõuna-Sudaan loodi ebastabiilses piirkonnas sõja tagajärjel ning see võib riigina läbi kukkuda, kui rahvusvaheline üldsus ja kohalikud sidusrühmad ei tee koostööd sellise ühise strateegia väljatöötamiseks, mille abil muuta see demokraatlikuks ja kaasavaks riigiks; |
D. |
arvestades, et julgeolekusektori reformi suhtes on võetud meetmeid, näiteks on asutatud Lõuna-Sudaani riiklik politseiteenistus (SSNPS), riiklik julgeoleku- ja desarmeerimisnõukogu (NSDC) ning demobilisatsiooni- ja reintegratsiooninõukogu (DRC); |
E. |
arvestades, et uue Lõuna-Sudaani riigi heaolu ja jätkusuutlikkus sõltub suurel määral konstruktiivsetest ja rahumeelsetest suhetest kõikide naaberriikide, eriti Sudaani Vabariigiga, ning nimetatud kahe riigi suutlikkusest lahendada oma erimeelsused, leppida kokku toimivates lahendustes ja rakendada neid (eelkõige seoses piirkonfliktide, naftatulude, Abyei lõpliku staatuse, riigivõla ja kodakondsusega); |
F. |
arvestades, et riigi ülesehitamiseks ja tugevdamiseks on vaja pikaajalist nägemust ning rahvusvahelise üldsuse kindlat, prognoositavat ja stabiilset osalust; |
G. |
arvestades, et kuigi uus riik seisab silmitsi paljude tõsiste probleemidega, on Lõuna-Sudaan teinud pärast üldise rahukokkuleppe jõustumist 2005. aastal peamiste arengunäitajate osas märkimisväärseid edusamme, muu hulgas on algharidust omandavate laste arv kasvanud kuus korda, väikelaste suremus vähenenud 25 % võrra ning loodud on olulised avaliku sektori asutused nii üleriigilisel kui ka osariikide tasandil; |
H. |
arvestades, et lapsed on Lõuna-Sudaani mõjutava ebakindluse ja konfliktide kõige esimesed ohvrid; arvestades, et laste ja naiste vastu pannakse toime seksuaalset vägivalda ning et relvastatud rühmitused värbavad ka lapsi; |
I. |
arvestades, et demokraatia ülesehitamine on kõikehõlmavam, kui konfliktide lahendamisse ja poliitilisse otsustusprotsessi kaasatakse ka rohkem naisi; |
J. |
arvestades, et Lõuna-Sudaan sõltub suurel määral naftatootmisest, mis annab riigi tuludest ligikaudu 88 %, ning see on täielikult seotud ekspordiga Sudaani Vabariiki; arvestades, et see liigsuur sõltuvus ohustab uue riigi majandust ja avaldab riigile survet, ning arvestades, et see põhjustab täiendavaid pingeid ja isegi konflikte eelkõige Sudaaniga, aga ka etniliste rühmade vahel, nagu on juhtunud kahe viimase aasta jooksul; arvestades, et Lõuna-Sudaan on sõlminud kokkulepped naaberriikide Keenia, Etioopia ja Djiboutiga, et uurida võimalusi kahe uue naftajuhtme ehitamiseks riigi naftaväljade ning Adeni lahe ja India ookeani vahele; |
K. |
arvestades, et Lõuna-Sudaan jäi valitsuse otsuse tõttu peatada naftatootmine rohkem kui aastaks, aga ka naftajuhtmete sulgemise tõttu Sudaanis ilma ühest peamisest tuluallikast ja see põhjustas riigis tõsise finantskriisi, millele järgnesid üha rangemad kokkuhoiumeetmed; |
L. |
arvestades, et 2013. aasta ressursside haldamise indeksi (Resource Governance Index) alusel paigutub Lõuna-Sudaan 58 riigi hulgas 50. kohale, sest kuigi tema „naftasektori läbipaistva juhtimise edendamiseks loodud ulatuslik õigusraamistik“ on pälvinud tunnustust, ei ole riigi ametivõimud suutnud avaldada sektori kohta teavet ega luua nõuetekohaseid järelevalve- ja auditeerimismehhanisme; |
M. |
arvestades, et rahvusvaheline üldsus on Lõuna-Sudaani iseseisvust ja jätkusuutlikkust ning majanduslikku ja sotsiaalset arengut poliitiliselt ja materiaalselt märkimisväärselt toetanud, ning arvestades, et ELil on olnud selles väga positiivne roll; arvestades, et EL ja selle liikmesriigid on lubanud luua Lõuna-Sudaani iseseisvumise korral tiheda ja pikaajalise partnerluse Lõuna-Sudaani Vabariigi ja selle elanikega; |
N. |
arvestades, et 23. mail 2011 kiitis nõukogu heaks 200 miljoni euro suuruse finantspaketi eraldamise Lõuna-Sudaani jaoks, et rahastada ELi panust seoses Lõuna-Sudaani jaoks aastateks 2011–2013 koostatud ühise riigistrateegia dokumendiga (tegevusstrateegia); |
O. |
arvestades, et rahvusvaheline üldsus ja rahvusvahelised humanitaarabiorganisatsioonid on väga kiiresti reageerinud vajadusele leevendada piirkonna inimeste kannatusi, kuigi mässulised ja Sudaani valitsus takistavad nende pääsu teatavatesse piirkondadesse, ning arvestades, et EL on andnud ja annab ka edaspidi märkimisväärses ulatuses humanitaarabi (muu hulgas eraldati üksnes 2012. aastal 110 miljonit eurot); |
P. |
arvestades, et Lõuna-Sudaani pikemaajalised arenguväljavaated ja riigi ülesehitamise võimalused on lahutamatult seotud Aafrika Sarve piirkondlike suhetega, mille raames tuleks esmajoones lahendada julgeolekuprobleemid naaberriigi Sudaaniga (muu hulgas Darfuri, Kordofani ja Sinise Niiluse piirkonna suhtes) ja tegeleda majanduse integreerimisega muude piirkondlike partneritega; |
Q. |
arvestades, et Lõuna-Sudaan on üks esimesi riike, kus rakendatakse – kooskõlas Lõuna-Sudaani arengukavaga – Euroopa välisteenistuse, komisjoni ja ELi liikmesriikide ühist kava, nimelt 2011. aasta detsembris kokku lepitud ELi ühist riigistrateegia dokumenti, mis hõlmab kokku 830 miljoni euro ulatuses arenguabi; |
R. |
arvestades, et Lõuna-Sudaan ei ole veel ühinenud Cotonou lepinguga, kuna Lõuna-Sudaani valitsus peab murettekitavaks selle võimaliku mõju suhetele Sudaani Vabariigiga; arvestades, et Cotonou lepinguga ühinemine ei kohustaks Lõuna-Sudaani ühinema koheselt Rooma statuudiga; arvestades, et selline vastumeelsus Cotonou lepinguga ühinemise suhtes toob kaasa probleeme 11. Euroopa Arengufondist antava ELi abi kavandamisel 2014. aastast edasi ning seetõttu võib Lõuna-Sudaan abist ilma jääda (seejuures mitte üksnes riiklikest eraldistest, vaid ka piirkondlikest vahenditest ja Euroopa Investeerimispanga (EIP) arvestatavatest ressurssidest, mille abil aidataks parandada riigi taristut ja piirkondlikku majandusintegratsiooni); arvestades, et Cotonou lepingu ratifitseerimine võimaldaks Lõuna-Sudaanil suurendada oma suutlikkust meelitada ligi Euroopa erasektori investeeringuid; arvestades, et täiendavad rahalised vahendid, millele Lõuna-Sudaan saaks juurdepääsu pärast Cotonou lepinguga ühinemist, aitaksid kaasa ka Addis Abeba kokkuleppe rakendamisele; |
S. |
arvestades, et nõukogu nimetas Rosalind Marsdeni 2010. aasta augustis Euroopa Liidu eriesindajaks (ELi eriesindajaks) Sudaanis ning laiendas ja pikendas tema volitusi hiljem, kuid 2013. aasta juunis nõustuti tema mandaati pikendama üksnes neljaks kuuks (31. oktoobrini 2013), et anda seejärel asjaomane pädevus üle ELi eriesindajale Aafrika Sarve piirkonnas, kuigi Rosalind Marsden on teinud silmapaistvat tööd ning tal on oluline roll ELi eri vahendite mõju suurendamisel, aga lisaks ka suur mõju piirkonnas toimuvatele arengutele; arvestades, et ilma Sudaani ja Lõuna-Sudaani määratud ELi eriesindajata jääb EL rahvusvahelistes läbirääkimistes ja jõupingutustes kõrvalisse rolli; |
T. |
arvestades, et Euroopa Liit on andnud abi Aafrika Liidu kõrgetasemelisele komisjonile, mille esimees on endine Lõuna-Aafrika Vabariigi president Thabo Mbeki, ning ÜRO missioonidele, sealhulgas ÜRO missioonile Sudaanis (UNMIS), ÜRO missioonile Lõuna-Sudaani Vabariigis (UNMISS), Aafrika Liidu ja ÜRO ühisoperatsioonile Darfuris (UNAMID) ning ÜRO ajutistele julgeolekujõududele Abyeis (UNISFA); |
U. |
arvestades, et G7+ riikide rühmas (sh Lõuna-Sudaan) ning rahutagamise ja riigi ülesehitamise teemalise rahvusvahelise dialoogi raames töötati välja uus kokkulepe tegevuse kohta ebakindlates riikides ning 2011. aasta detsembris Busanis toimunud neljandal kõrgetasemelisel abi tõhusust käsitleval foorumil kiitsid selle heaks EL ja veel 36 riiki; |
V. |
arvestades, et 2013. aasta aprillis toimus Washingtonis majanduspartnerluse foorum, kus kuulutati välja nn uus kokkulepe („New Deal Compact“), milles kehtestatakse rahvusvahelise üldsuse uute kohustuste raamistik Lõuna-Sudaanile arenguabi andmiseks; |
W. |
arvestades, et riigi ülesehitamise ja arengu suhtes tehtud välised jõupingutused saavad edukad olla üksnes siis, kui Lõuna-Sudaani juhid on pühendunud usaldusväärse, reageeriva ja kaasava valitsemise kujundamisele, kui nad on võimelised seda saavutama ning kui nad suudavad ka lühiajalistest või klientelistlikest huvidest üle olla; arvestades, et Lõuna-Sudaan ei ole veel seotud kõikide valitsemistavade näitajatega ning et korruptsiooni ulatuse kohta riigis on veel vähe kvantitatiivseid andmeid; arvestades, et korruptsioon on rahvusvahelise üldsuse, st nii era- kui ka avaliku sektori jaoks vastuvõetamatu ning seetõttu tuleb tagada, et abi andmine või investeeringud ei tooks kaasa ega soodustaks kahjulikke tavasid; |
X. |
arvestades, et sotsiaalkindlustussüsteem on puudulik ning et juurdepääs teenustele, näiteks tervishoiule, elektrile ja veele, on endiselt äärmiselt piiratud; arvestades, et mõnede hinnangute kohaselt on ainult kolmandikul elanikkonnast juurdepääs puhtale joogiveele, ning arvestades, et veele juurdepääsuga seotud küsimused on süvendanud kogukondlikke konflikte; |
Y. |
arvestades, et Lõuna-Sudaani naiste ja tüdrukute seas on emade suremus maailma kõrgeim ning et Lõuna-Sudaanis sureb sünnituse ajal või vahetult pärast sünnitust üks naine seitsmest (29); arvestades, et emade suremust põhjustavad peamiselt infektsioon ja/või verekaotus, ning arvestades, et Lõuna-Sudaanis on põhilistest meditsiinivahenditest ning kvalifitseeritud meditsiiniõdedest ja ämmaemandatest suur puudus; |
Z. |
arvestades, et Lõuna-Sudaanis sunnitakse hinnanguliselt 48 % 15–19-aastastest tütarlastest abielluma ja teatatud on juhtudest, kus abielluma on sunnitud ka 12-aastaseid tütarlapsi, ning arvestades, et see mõjutab otseselt tüdrukute kooli registreerimist – ainult 39 % algkooliõpilastest ja 30 % teise astme haridust omandavatest õpilastest on tüdrukud; |
AA. |
arvestades, et Lõuna-Sudaanis järgitavas kaasavarasüsteemis on juurdunud arusaam, mille järgi on naine tema isa või abikaasa omand; |
AB. |
arvestades, et koduvägivalda peetakse kogu Lõuna-Sudaanis põliseks sotsiaalseks normiks, ja arvestades, et 82 % naistest ja 81 % meestest usuvad, et naine peaks taluma koduvägivalda ja mitte rääkima probleemidest väljaspool perekonda (30); |
AC. |
arvestades, et hinnangute kohaselt on kirjaoskamatuse määr üle 80 % (maailma kõrgeim naiste kirjaoskamatuse määr), samas kui tütarlaste juurdepääs haridusele on maailma madalaim (tüdrukud moodustavad õpilastest kõigest 25 %); arvestades, et õpetajaid napib; |
AD. |
arvestades, et õpetajaid napib ning et riigis on äärmiselt suur vajadus kutsekvalifikatsiooniga inimeste järele, aga ka haridus- ja koolitusasutuste järele, et toota kvalifitseeritud tööjõudu; |
AE. |
arvestades, et Lõuna-Sudaanis on tohutult haritavat maad, mis tähendab, et põllumajandus võib luua tulusaid kaubandusvõimalusi ja kohalikul tasandil ka töökohti, samuti võib see aidata leevendada Lõuna-Sudaani enda toidunappust ja pikemas perspektiivis naaberriikide toiduvajadusi; |
AF. |
arvestades, et naistel on otsustavalt tähtis roll toiduga kindlustamatuse vähendamisel ja toitumisalase olukorra parandamisel, samuti võivad nad hoogustada põllumajandustootmist; |
AG. |
arvestades, et Lõuna-Sudaanis puudub peaaegu täielikult püsiv transporditaristu (maanteed, raudteed ja siseveeteed); arvestades, et selle taristu väljatöötamine on vajalik riigi majanduskasvu ergutamiseks, kaubanduse ja turulepääsu edendamiseks ning töökohtade loomiseks; |
AH. |
arvestades, et hinnangute kohaselt on Lõuna-Sudaani pinnasesse jäänud kodusõjast miljoneid maamiine ja muud lõhkemata lahingumoona; |
AI. |
arvestades, et sisejulgeolek on Lõuna-Sudaani jaoks endiselt üks kõige teravamaid probleeme, kuna mitmed vähemintensiivsed konfliktid põhjustavad tõsiseid humanitaarolukordi; arvestades, et korduvalt on antud teada, et Lõuna-Sudaani julgeolekujõud panevad tsiviilelanike desarmeerimiskampaaniate käigus toime kuritarvitamisi, sh kohtuväliseid tapmisi, vägistamisi ja piinamisi; arvestades, et pärast 2005. aastat demobiliseerimise, desarmeerimise ja taasintegreerimise valdkonnas tehtud jõupingutused on jäänud toppama, ning arvestades, et sõjaveteranide jaoks puudub endiselt vastuvõetav pensioniskeem; |
AJ. |
arvestades, et Lõuna-Sudaanis valitseb arvestatav toiduga kindlustamatuse oht, mis puudutas käesoleval aastal juba 4,1 miljonit elanikku; arvestades, et juurdepääs tervishoiuteenustele on äärmiselt piiratud, meditsiinitöötajatest ja ravimitest on puudus ning konfliktide tõttu ümberasustatud elanikkond vajab humanitaarabi; arvestades, et Lõuna-Sudaanis on alla viieaastaste väikelaste ja emade suremus maailma kõrgeim; |
AK. |
arvestades, et 2013. aasta Piirideta Ajakirjanike maailma ajakirjandusvabaduse indeksi arvestuses langes Lõuna-Sudaan 12 kohta – 180 riigi seas 124. kohale; |
AL. |
arvestades, et Aafrika Sarve piirkonna pikaajaline ja püsiv stabiilsus saab põhineda üksnes tugevatel institutsioonidel, kodanikuühiskonna asjakohasel rollil ja tegutsemisvõimalustel, õigusriigi põhimõttel, inimõiguste ja eelkõige sõnavabaduse austamisel ning kogu ühiskonna headel majanduslikel väljavaadetel; arvestades, et Lõuna-Sudaani eraldumine Sudaanist on väidetavalt põhjustanud religioosse konflikti; arvestades, et arvukalt pagulasi on põgenenud Sudaanist valdavalt kristlikku Lõuna-Sudaani; arvestades, et juunis 2013 oli Sudaanist Lõuna-Sudaani ümber asunud pagulasi hinnanguliselt 263 000 (31); |
AM. |
arvestades, et ajakirjanikke on sageli ähvardatud, vahistatud ja süüdistust esitamata kinni peetud; arvestades, et julgeolekujõud on ajakirjanikke väidetavalt taga kiusanud ja ebaseaduslikult kinni pidanud; arvestades, et Lõuna-Sudaani ametivõimud ei ole suutnud viia läbi kiireid, tõhusaid ja erapooletuid uurimisi ajakirjanike vastu suunatud rünnakute suhtes või selliste juhtumite puhul nagu valitsuse kriitiku ja ajakirjaniku Isaiah Abrahami tapmine; |
AN. |
arvestades, et kohtusüsteemi nõrkus on toonud kaasa tõsiseid inimõiguste rikkumisi; arvestades, et õiguselukutsete esindajaid on selgelt vaja inimõiguste valdkonnas koolitada; arvestades, et karistamatusega tegelemiseks on vaja suurendada teadmisi põhiliste inimõiguste kaitse vahendite kohta, et aidata kaasa nende kohaldamisele; arvestades, et õigusabi puudub kriminaalkohtusüsteemis peaaegu täielikult; |
AO. |
arvestades, et Lõuna-Sudaani ametlik riigikeel on inglise keel, kuid valdavalt kirjaoskamatu Lõuna-Sudaani elanikkond seda ei räägi; arvestades, et valdavalt kasutatakse inglise keelt avalike teenuste puhul, kohtusüsteemis, eraettevõtetes ja riigi peamistes meediakanalites; arvestades, et Lõuna-Sudaani eri etnilised rühmad kasutavad rohkem kui 60 keelt ja dialekti; arvestades, et keel on riigi sidususe tagamisel kõige olulisem tegur, mistõttu on oluline ka asjakohane keelepoliitika; |
AP. |
arvestades, et Lõuna-Sudaanis jätkatakse surmanuhtluse kasutamist, kuni riigi põhiseadusesse ei tehta asjakohaseid muudatusi; |
AQ. |
arvestades, et ligikaudu pooled kõikidest 15–19 aastastest Lõuna-Sudaani tütarlastest on abielus ning et laste abielude tava toob kaasa suurema kehalise, seksuaalse, psühholoogilise ja majandusliku kuritarvitamise ohu; |
AR. |
arvestades, et naiste võrdväärne osalemine avalikus elus on põhiseadusest tulenev õigus, mida toetatakse kvoodisüsteemiga (kohustuslik 25 %); arvestades, et kuigi Lõuna-Sudaani valitsus on pühendunud naiste osaluse suurendamisele avalikus elus, on selles vallas tehtud vähe edusamme; arvestades, et Lõuna-Sudaani naiste tõhus kaasamine rahu taastamisse, valitsemisse ja majanduse arengusse võib aidata tugevdada riigis rahu ja julgeolekut; |
1. |
peab tervitatavaks kõige hiljutisemaid märke Lõuna-Sudaani ja Sudaani Vabariigi valitsuste vaheliste pingete leevemisest, mida oli näha Lõuna-Sudaani presidendi visiidi ajal Sudaani Vabariiki 2013. aasta septembri alguses ning selleaegsetest mõlema poole hea tahte avaldustest; rõhutab, et mõlema riigi majanduslik ja sotsiaalne areng sõltub suurel määral nendevahelistest rahumeelsetest ja koostööpõhistest suhetest; |
2. |
kutsub mõlema riigi valitsusi ja rahvusvahelist üldsust üles jätkama ja tugevdama jõupingutusi, et lahendada pärast 2005. aasta üldise rahukokkuleppe aegumist ja Lõuna-Sudaani iseseisvumist (2011. aasta juulis) lahendamata jäänud probleemid, mis takistavad heanaaberlike suhete loomist; kutsub samuti üles hoiduma täielikult ähvarduste ja sõjalise jõu kasutamisest ning mitteametlike relvajõudude toetamisest piirkonnas; |
3. |
nõuab tungivalt, et Lõuna-Sudaani ametivõimud järgiksid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2109, tagaksid õigusriigi põhimõtte järgimise, täidaksid oma kohustust kaitsta tsiviilisikuid ja austaksid oma kodanike põhiõigusi; kutsub lisaks Lõuna-Sudaani ametivõime üles suurendama pingutusi, et lahendada traditsiooniliselt maapiirkondades aset leidvate kariloomade sagedaste ja vägivaldsete varguste probleemi; |
4. |
väljendab kahetsust selle üle, et Aafrika Liidu poolt Hartumis ja Jubas asuvatele valitsustele antud soovitust korraldada vaidlusaluse Abyei piirkonna üle 2013. aasta oktoobris referendum ei võetud arvesse; kutsub Lõuna-Sudaani ametivõime üles tagama, et messiria nomaadid saavad referendumil osaleda, kuna Hartum on muidu referendumi korraldamise vastu; tunneb heameelt Lõuna-Sudaani ametivõimude avalduse üle, milles juhitakse tähelepanu sellele, et messiria hõimul on alati olnud Abyeis vaba juurdepääs veele ja karjamaadele ning et see õigus jääb neile ka tulevikus; |
5. |
teeb ettepaneku, et Sudaani ja Lõuna-Sudaani valitsused pöörduksid viimase instantsina Rahvusvahelise Kohtu poole, et lahendada Sudaani ja Lõuna-Sudaani vahelised lahendamata piiriküsimused õiguslikult ja rahumeelselt; |
6. |
nõuab tungivalt, et Sudaani Vabariik ja Lõuna-Sudaani Vabariik järgiksid täielikult 2012. aasta septembri Addis Abeba kokkulepet; |
7. |
väljendab veel kord toetust Euroopa Liidu piirkondlikule tegevusele, mis lähtub Aafrika Sarve jaoks kavandatud ELi strateegilisest raamistikust ning Sudaani ja Lõuna-Sudaani suhtes järgitavast terviklikust käsitusest; juhib tähelepanu ka Saheli piirkonna geograafilisele kattuvusele ning läbipõimunud poliitilistele, majanduslikele ja sotsiaalsetele probleemidele; nõuab seetõttu, et Euroopa Liit koordineeriks oma strateegiat tõhusamalt, pidades silmas piirkonda laiemalt ning seostades omavahel eelkõige Aafrika Sarve jaoks kavandatud ELi strateegilise raamistiku ja Saheli julgeolekut ja arengut käsitleva ELi strateegia eesmärgid ja ulatuse; ergutab võtma mõlemas strateegias tihedalt seotuna arvesse inimõigusi; nõuab lisaks, et Euroopa Liit teeks tihedat koostööd ELi eriesindajatega Saheli piirkonnas ja inimõiguste alal ning ELi eriesindajaga Aafrika Sarve piirkonnas, et lahendada piirkonnas seni vinduvad probleemid; nõuab samuti, et EL võtaks endale ülesandeks pidada laiahaardelist dialoogi piirkondlike partneritega, et tõhustada koostööd ja arengut; |
8. |
tunnustab ja toetab täielikult ELi Sudaani ja Lõuna-Sudaani eriesindaja ja muude ELi partnerite tegevust; kutsub kõiki ELi institutsioone ja liikmesriike üles algatama ja/või jätkama konstruktiivset dialoogi mõlema riigiga ning samuti aitama Sudaani ja Lõuna-Sudaani rahva tuleviku huvides kaasa laiaulatuslikule riiklikule dialoogile; |
9. |
nõuab tungivalt, et Sudaani ja Lõuna-Sudaani ametivõimud rakendaksid täies ulatuses üldist rahukokkulepet, milles kutsutakse mõlemat riiki üles lahendama võimu jagamise, kodakondsuse, naftatulude ja võla jagamise küsimused; rõhutab, et vaatamata Sudaani (Hartum) ja Lõuna-Sudaani (Juba) valitsuste vahelistele olulistele eriarvamustele, eriti seoses vastuolulise Abyei referendumiga, mis oleks pidanud toimuma 2013. aasta oktoobris, on kahe valitsuse koostöö kohta positiivseid märke, nagu kahe riigi vaheliste kaubanduslepingute sõlmimiseks tehtavate ettevalmistuste raames tehtud algatus, mille eesmärk on võimaldada piiriülest liikumist; tunnustab Aafrika Liidu saavutatud edu Sudaani ja Lõuna-Sudaani presidentide kokkuviimisel eesmärgiga edendada koostöölepingute rakendamist; kutsub Sudaani ja Lõuna-Sudaani üles taasalustama läbirääkimisi nafta tarnimise üle põhjaossa; |
10. |
kutsub Lõuna-Sudaani ja Sudaani üles kasutama parimal võimalikul viisil ära sissetulekut ja potentsiaali, mida piirkonna naftavarud mõlemale riigile pakuvad, ning jõudma kokkuleppele üleminekuaja majandusliku korra lahendamata küsimustes; |
11. |
rõhutab Addis Abebas 27. septembril 2012. aastal sõlmitud Sudaani ja Lõuna-Sudaani vahelise koostöölepingu ja sealhulgas valdkondlike lepingute olulisust; väljendab samas muret Sudaani valitsuse ühepoolse avalduse üle, milles käsitletakse naftaekspordi lõpetamist Lõuna-Sudaanist ja kõikide valdkondlike kokkulepete külmutamist, sest see meede kahjustab mõlema riigi majandust ja kasvatab piirkondlikke pingeid; nõuab, et mõlema riigi valitsused teeksid koostööd Sudaaniga tegeleva Aafrika Liidu kõrgetasemelise komisjoniga, et hakata uuesti täitma koostöölepingut, lõpetada relvastatud mässuliste rühmituste toetamine, pidada täiel määral kinni kokkuleppest turvalise demilitariseeritud piiritsooni kohta, mida valvavad ÜRO ajutised julgeolekujõud Abyeis, ning valmistada ette referendum Abyei edasise staatuse kohta; |
12. |
kutsub kõiki Lõuna-Sudaani rühmitusi ja sidusrühmi üles töötama välja ühise nägemuse riigist ja selle rahumeelsest, jõukast ja õiglasest arengust; teeb Lõuna-Sudaani valitsusele ettepaneku kaaluda kaasava riikliku arutelu algatamist, et teha lõpp etniliste kogukondade vahelistele konfliktidele ja luua rahumeelsed suhted; |
13. |
rõhutab, kui oluline on tõestada Lõuna-Sudaani elanikele nende uue demokraatliku riigi väärtust ja tõhusust, rajades muu hulgas stabiilse valitsuse, mis ei järgi presidendi meelevaldseid määruseid ja tagab täidesaatva, seadusandliku ja kohtuvõimu lahususe, samuti austades inimõigusi ja meediavabadust, takistades korruptsiooni ja võideldes selle vastu ning osutades avalikke teenuseid ja luues taristu muu hulgas Jubast väljaspool asuvates maapiirkondades; taunib korruptsiooni mõju uuele riigile ja nõuab, et rahvusvahelised rahastajad ja Euroopa Liit hindaksid hoolikalt Lõuna-Sudaani suutlikkust selle probleemiga võidelda; nõuab lisaks, et Lõuna-Sudaan võitleks tugevamini korruptsiooni vastu, sh president Kiiri poolt kõrgete ametnike vastu tehtud algatuste abil, ning ergutaks valitsust rakendama oma arengukava, kasutades selleks muu hulgas majanduse mitmekesistamist, et mitte olla sõltuvuses naftaekspordist; |
14. |
nõuab Lõuna-Sudaanilt tungivalt ELi ja AKV riikide vahel sõlmitud Cotonou lepingu ratifitseerimist, et ELil oleks võimalik võtta Lõuna-Sudaani ees pikaajalisi arengualaseid kohustusi, ning rõhutab, et Lõuna-Sudaani ühinemine nimetatud lepinguga ei tohiks kuidagi mõjutada leppimist ja konstruktiivseid suhteid Sudaani Vabariigiga, kellel peaks tegelikult olema pikaajaline huvi kõikide naaberriikide heaolu ja arengu vastu; |
15. |
kutsub Lõuna-Sudaani üles ratifitseerima viivitamatult inimõiguste kaitsmist käsitlevad rahvusvahelised lepingud; |
16. |
kutsub peamisi rahvusvahelisi partnereid, eelkõige ELi liikmesriike, komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles pühenduma jätkuvalt Lõuna-Sudaani arengule ja ülesehitamisele ning kõikide elanike julgeoleku tagamisele; rõhutab vajadust siduda rahu kindlustamine, sealhulgas minevikuga tegelemine, riigi ülesehitamise alaste jõupingutustega, et tagada riigi kestlik ülesehitamine; toetab uue kokkuleppe (New Deal) kontekstis ELi kui peamise partneri osalust riigi ülesehitamise kokkuleppe (State Building Compact) kaudu; |
17. |
kutsub peamisi rahvusvahelisi partnereid, eelkõige ELi liikmesriike, komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles pühenduma jätkuvalt Lõuna-Sudaani arengule ja ülesehitamisele ning kõikide elanike julgeoleku tagamisele; toetab uue kokkuleppe (New Deal) kontekstis ELi kui peamise partneri osalust riigi ülesehitamise kokkuleppe (State Building Compact) kaudu; |
18. |
rõhutab, kui oluline on mitmepoolsete partnerite ja rahastajatega koostööd tegeva Euroopa Liidu toetus Lõuna-Sudaani demokratiseerimiseks; väljendab sellega seoses heameelt, et Euroopa Liit eraldas Rahvusvahelisele Migratsiooniorganisatsioonile rahalist abi (4,9 miljonit USA dollarit), mis lihtsustab eri suguharude ja klannide vahelist suhtlust ja dialoogi selle üle, kuidas jagada piiratud ressursse (vesi, karjamaa) olukorras, kus kogukondadevaheline vägivald on kasvamas; peab kiiduväärseks ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (Unesco) tegevust Lõuna-Sudaani riigiloome jaoks väga oluliste ajalooarhiivide säilitamisel; kutsub Lõuna-Sudaani valitsust üles allkirjastama ja ratifitseerima võimalikult kiiresti keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, varumise ja kasutamise keelustamise ning nende hävitamise konventsiooni, kuna keemiarelvade küsimus muutub rahvusvahelise üldsuse jaoks üha tundlikumaks, ning allkirjastama ja ratifitseerima ka muud relvastuskontrolli ja desarmeerimisalased kokkulepped, sh need, mille eesmärk on takistada väike- ja kergrelvade ebaseaduslikku ja kontrollimatut levikut; |
19. |
tuletab meelde, et mis tahes eelarvetoetuse andmine arenguriikidele eeldab nõuetekohaseid riskijuhtimisvahendeid, sellega tuleks täiendada teisi abiandmise viise ning lisaks peaks olema tagatud parlamendi nõuetekohane kontroll toetust saava riigi eelarve üle, aga ka muud aruandluse vormid ja kodanike osalemine, kusjuures neid meetmeid peavad tagama ja toetama nii riigi valitsus kui ka vastava abi andjad; |
20. |
julgustab Euroopa välisteenistust, ELi eriesindajat Sudaanis ja Lõuna-Sudaanis ning komisjoni suurendama teadlikkust ELi positiivse tegevuse kohta seoses Lõuna-Sudaani rahumeelse demokraatiale üleminekuga ning majandusliku ja ühiskondliku arengu toetamisega, samuti parandama sellise tegevuse nähtavust; väljendab muret seoses asjaoluga, et Sudaani ja Lõuna-Sudaaniga tegeleva ELi eriesindaja mandaadi lõpetamine ajal, mil mitmed 2005. aasta üldises rahukokkuleppes ja 2012. aasta septembri Addis Abeba kokkuleppes sisalduvad kohustused on veel täiel määral täitmata, võib seda nähtavust veelgi kahandada ning vähendada ELi ja selle liikmesriikide mõjujõudu; palub eriesindaja mandaati pikendada, mitte kavandada Sudaaniga seonduvate küsimuste lisamist Aafrika Sarvega tegeleva niigi ülekoormatud eriesindaja pädevuste sekka; |
21. |
nõuab Aafrika Sarve jaoks kavandatud ELi strateegilise raamistiku ja Sudaani ja Lõuna-Sudaani suhtes järgitava tervikliku lähenemisviisi korrapärast läbivaatamist, et tagada poliitiliste vahendite ja ressursside kohandamine rahuprotsessi toetamiseks ja demokraatia ülesehitamiseks sobivaks, hõlmates ka 2015. aasta parlamendivalimiste ettevalmistused; märgib, et kõnealuse piirkonna ELi eriesindajate edasisi volitusi, sh ametikohtade liitmist puudutavaid otsuseid tuleks käsitleda poliitika sellise läbivaatamise tulemuste ja kohapealse poliitilise tegelikkuse kontekstis; |
22. |
peab kiiduväärseks asjaolu, et EL on andnud Lõuna-Sudaanile alates selle riigi iseseisvumisest 2011. aastal lisaks humanitaarabile ka 285 miljonit eurot arenguabi (ei hõlma liikmesriikide abi); |
23. |
palub, et riik ei takistaks vabaühendustel ja humanitaarabiorganisatsioonidel konfliktipiirkondades viibivate inimesteni jõudmist; tuletab meelde, et vabaühenduste ja humanitaarabiorganisatsioonide tegevuse selline takistamine kujutab endast rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumist; |
24. |
toetab Lõuna-Sudaanile antava ELi abi suunamist põllumajandusele, demokraatlikule valitsemisele ja õigusriigi põhimõtte järgimisele, haridusele ja tervishoiule; märgib, et kuigi õigusaktid ja eeskirjad on olemas, jätab nende rakendamine soovida; peab kiiduväärseks komisjoni püüdeid toetada Lõuna-Sudaani kohtusüsteemi suutlikkuse suurendamist, eelkõige andes tehnilist abi kohtutele ja ülemkohtule; peab kiiduväärseks ELi toetust Lõuna-Sudaani parlamendile; |
25. |
nõuab tungivalt, et komisjon, liikmesriigid ja Lõuna-Sudaani ametivõimud teeksid koostööd kogukondade ja naisorganisatsioonidega, et võimaldada ja edendada naiste ja tüdrukute juurdepääsu haridusele, seksuaal- ja reproduktiivtervisega seonduvatele õigustele ja tervishoiuteenustele (sh rasestumisvastased vahendid, HIVi/AIDSi testimine ja ravi); |
26. |
nõuab ELi rahastatud projektide korrapärast jälgimist ja hindamist, sh seoses edusammudega soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas; nõuab samuti Euroopa Parlamendi teavitamist tulemustest; |
27. |
nõuab kohalike kogukondade, eriti naiste arvamuste arvessevõtmist, et võimaldada seada projektidele selgemad eesmärgid ja kohandada neid vastavalt kohapealsele olukorrale ja arengule; |
28. |
kutsub rahvusvahelist üldsust, eelkõige ELi ja liikmesriike üles rõhutama oma välistegevuse raames ja koostöös kohalike partnerite ja vabaühendustega seda, kui oluline on tütarlaste juurdepääs algharidusele ja jõupingutuste tegemine selleks, et vähendada täiskasvanute kirjaoskamatust, mis jätab Lõuna-Sudaani ilma arenguks ja demokraatia tugevdamiseks vajalikust väärtuslikust inimkapitalist; |
29. |
soovitab luua võimalikult kiiresti haridussüsteemi, mis võimaldaks koolitada kvalifitseeritud töötajaid, et luua ja hallata Lõuna-Sudaani taristut, sh riigi maanteid, eluasemeid, veepuhastussüsteeme, reoveepuhastusjaamu, elektri-, IT- ja telefonivõrke jms; |
30. |
peab kiiduväärseks ELi toetust Sudaani ja Lõuna-Sudaaniga tegelevale Aafrika Liidu kõrgetasemelisele komisjonile (AUHIP), kuid nõuab samas selle komisjoni tegevuse läbivaatamist, et hinnata selle tõhusust; peab kahetsusväärseks, et ELi toetus ei ole alati olnud täielikult nähtav; |
31. |
rõhutab vajadust toetada mehhanisme, mis võimaldaksid naftatulude nõuetekohast ja läbipaistvat jaotamist ja haldamist; kutsub Lõuna-Sudaani ametivõime ja parlamenti ning rahvusvahelisi partnereid ja Lõuna-Sudaanis tegutsevaid ettevõtteid üles aitama kaasa nimetatud tulude tootmise ja kasutamise läbipaistvamaks muutmisele; peab kiiduväärseks naftatulude haldamise seaduseeelnõu (Petroleum Revenue Management Bill) hiljutist vastuvõtmist parlamendis; nõuab presidendilt selle kiiret heakskiitmist ja seaduse kõigi sätete kiiret rakendamist; |
32. |
rõhutab vajadust teha Lõuna-Sudaanis kestlikke ja mahukaid investeeringuid taristusse, põhiteenuste osutamisse ja põllumajanduse arengusse; rõhutab, et põllumajanduse arengu esmane eesmärk peaks olema elanikkonna toiduga kindlustatuse tagamine ning riigi majanduse mitmekesistamine, kuid seda võib ohustada viljaka maa kasutuslubade andmine välismaistele eraettevõtetele suure koguse kaupade tootmiseks ja eksportimiseks; toonitab sellega seoses, kui olulised Lõuna-Sudaanis valdavalt tähelepanuta jäetud ning vaidlusi põhjustanud maavaldusküsimused, mis on riigis üks peamisi konfliktide põhjuseid; kutsub ELi üles toetama riigis maa haldusega seotud jõupingutusi ja suurendama maaomandi kindlust, võttes samal ajal arvesse vaidluste lahendamisega seotud kohalikke mitteametlikke kokkuleppeid ja tunnustades tavakohast omandiõigust; |
33. |
julgustab Lõuna-Sudaani valitsust soodustama majandustegevuse mitmekesistamist ja vähendama sõltuvust naftast; ergutab Lõuna-Sudaani suurendama kohalikku toidutootmist, edendama eksporditööstust ja arendama transporditaristut, et hõlbustada turulepääsu; |
34. |
juhib tähelepanu võimalikule panusele, mis naised saaksid anda põllumajanduse ja maamajanduse arengusse; ergutab Lõuna-Sudaani võtma meetmeid, et edendada naiste osalust nendes majandusvaldkondades; |
35. |
tuletab meelde taristu arendamise ja parandamise olulisust, et tagada kogu riigis juurdepääs joogiveele ja parem veevarustus; soovitab edendada hüdroenergiasse tehtavate investeeringute kavandamist; |
36. |
rõhutab, et kõikide Lõuna-Sudaani elanike julgeoleku tagamine nõuab Lõuna-Sudaani valitsuselt ja selle rahvusvahelistelt partneritelt uusi jõupingutusi, et jätkata relvastatud rühmituste desarmeerimist, demobiliseerimist ja taasintegratsiooni ning viia läbi laiaulatuslik julgeolekusektori reform, mille tulemuseks oleks alalise sõjaväe suuruse ja elukutseliste sõjaväelaste arvu vähendamine, tsiviilkontrolli ja käsuliini täielik järgimine ning inimõiguste suurem austamine relvajõudude poolt; rõhutab, et Lõuna-Sudaani kodanikuühiskonda ja naisühendusi on vaja konstruktiivselt ja tihedalt kaasata, et lahendada ebakindlusega seotud probleemid ja edendada inimõiguste, sh naiste õiguste austamist; |
37. |
väljendab sügavat muret selle pärast, et valdava osa riigisisestest põgenikest ja pagulastest moodustavad Lõuna-Sudaani relvakonfliktidesse sattunud naised ja lapsed; nõuab tõhusat järelevalvet inimõiguste järgimise üle, sh seksuaalse ja soopõhise vägivalla ning laste vastu suunatud rikkumiste ja väärkohtlemise suhtes; kutsub kõiki vaenupooli üles tegema lõpu rikkumiste toimepanijate karistamatusele; |
38. |
nõuab tungivalt, et Lõuna-Sudaani valitsus tagaks soolise võrdõiguslikkuse ja naiste võimaluse kasutada oma õigusi ja vabadusi ilma igasuguse diskrimineerimiseta (näiteks soo, rassi, usuliste või kultuuriliste veendumuste, rahvusliku kuuluvuse või ühiskondliku tausta alusel); |
39. |
kutsub Lõuna-Sudaani ametivõime üles võtma vastu perekonnaseaduse, milles on ette nähtud abiellumisea alampiir ja laste hooldusõiguse tingimused, samuti seaduse, mille abil võidelda soopõhise vägivalla vastu ja tunnistada kuriteoks kahjulikud tavad, nagu naiste suguelundite moonutamine; |
40. |
nõuab tungivalt, et Lõuna-Sudaani valitsus ratifitseeriks konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta ja ÜRO lapse õiguste konventsiooni; |
41. |
kutsub Lõuna-Sudaani valitsust üles jätkama täielikku koostööd ÜRO missiooniga Lõuna-Sudaani Vabariigis (UNMISS) ning aitama kaasa ÜRO mandaadi täitmisele, eelkõige seoses tsiviilisikute kaitsega; nõuab tungivalt, et ÜRO liikmesriigid täidaksid seoses UNMISSiga võetud kohustused, kuid kohandaksid vajaduse korral selle mandaati, võttes arvesse Lõuna-Sudaani ametivõimude järgnevatel aastatel arenevat suutlikkust tagada inimeste julgeolek; |
42. |
peab üllatavaks, pidades silmas ELi panust ÜRO eelarvesse, et ÜRO ei anna ELile valimisvaatlusmissioonide ajaks eesõigusi, mis tagaks ELi vaatlejate kaitse ja võimaldaks neil nõuetekohaselt tegutseda (st tagatud turvaline majutus ja tervishoiu kättesaadavus); |
43. |
rõhutab, kui oluline on asendada üleminekuperioodi põhiseadus alalise põhiseadusega, lähtudes üldsusega konsulteerimisest ja avalikkuse toetusest; peab murettekitavaks Lõuna-Sudaani valitsuse poliitilise tahte puudumist; tuletab valitsusele tungivalt meelde, et presidendi määruse kohaselt on valitsusel kohustus korraldada põhiseaduse läbivaatamine, ning kutsub valitsust üles tegema seda enne 2015. aasta kontrolli; kutsub Euroopa Liitu ja liikmesriike üles osalema omavastutusel ja kohalikel algatustel rajanevas põhiseaduse väljatöötamise protsessis, kuhu peavad olema kaasatud kõik ühiskonnarühmad, sealhulgas naised ja äärepoolseimates piirkondades elavad inimesed, ning toetama seda protsessi; nõuab, et Euroopa Liidu delegatsioon Jubas tagaks 2015. aasta presidendivalimiste eel Euroopa Liidu 2011. aasta valimisvaatlusmissiooni aruandes ette nähtud meetmete rakendamise; |
44. |
väljendab heameelt Lõuna-Sudaani presidendi lubaduse üle saavutada eesmärk, mille kohaselt on valitsuskabinetis vähemalt 25 % naisi, ning kutsub presidenti üles suurendama naiste osalust käimasolevas põhiseaduse väljatöötamise protsessis; tuletab meelde, et naistel on konfliktilahendamises, rahu kindlustamises ja stabiilse riigi ülesehitamises otsustav roll; kutsub Lõuna-Sudaani ametivõime sellega seoses üles tagama, et naised kaasatakse täielikult Sudaaniga käimasolevasse rahu saavutamise protsessi; kutsub rahvusvahelist üldsust üles toetama jätkuvalt naiste osalemist avaliku elu kõikidel tasanditel; |
45. |
nõuab tungivalt, et Lõuna-Sudaani valitsus teeks tegevuskava koostamiseks suuremaid jõupingutusi, et jätkata üleminekuprotsessi põhiseadusliku korra ja õigusriigi täieliku taastamiseni kogu riigis (demokraatlike, vabade, õiglaste ja läbipaistvate valimiste korraldamise kaudu 2015. aastal); kutsub ELi ja selle rahvusvahelisi partnereid üles suurendama toetust, võttes arvesse lähenevaid valimisi; |
46. |
märgib, et korruptsioonivastase võitluse intensiivistamise alaseid jõupingutusi on tehtud 2005. aasta üldisest rahukokkuleppest alates, kuid Lõuna-Sudaani korruptsioonivastase võitluse raamistik on endiselt varases arengujärgus; märgib lisaks, et isegi kui õigusaktid on olemas, võib vähene suutlikkus ning vahendite ja poliitilise tahte puudumine nende rakendamist takistada; julgustab Lõuna-Sudaani ratifitseerima rahvusvahelisi korruptsioonivastast võitlust käsitlevaid konventsioone ning kutsub Lõuna-Sudaani ametivõime üles töötama välja korruptsioonivastase võitluse integreeritud strateegia ja rakendama seda; rõhutab, et rahvusvaheline üldsus ja EL peaksid toetama Lõuna-Sudaani sellealaseid jõupingutusi, suurendades eelkõige toetust suutlikkuse suurendamisele; |
47. |
nõuab tungivalt, et Lõuna-Sudaani valitsus jõustaks ajakirjandusseaduse, et kaitsta meediavabadust ja ajakirjandussektori tööd uudiste vahendamisel; |
48. |
kutsub Lõuna-Sudaani riiklikku julgeolekuteenistust üles lõpetama inimõiguste aktivistide ja ajakirjanike tagakiusamine ning ajakirjanike ebaseaduslik kinnipidamine ja tsenseerimine, mis on vastuolus Lõuna-Sudaani põhiseadusega, mille kohaselt peab valitsus tagama ajakirjandusvabaduse; |
49. |
nõuab Lõuna-Sudaani ametivõimudelt tungivalt kiirete, tõhusate ja erapooletute uurimiste läbiviimist kõikide väidetavate ähvarduste ja rünnakute suhtes, mis on toime pandud inimõiguste aktivistide ja ajakirjanike vastu, ning võtma nende rikkumiste toimepanijad vastutusele vastavalt rahvusvahelistele normidele; peab kiiduväärseks ametivõimude võetud hiljutisi meetmeid, mille eesmärk on uurida süüdistusi, et relvajõudude esindajad on tapnud tsiviilisikuid ja rikkunud inimõigusi; |
50. |
nõuab tungivalt, et Lõuna-Sudaani valitsus teeks kõik endast oleneva, et teha lõpp kohtuvälistele hukkamistele ning teha kindlaks ja võtta vastutusele julgeolekuametnikud, keda süüdistatakse ajakirjaniku Isaiah Abrahami tapmises; |
51. |
nõuab tungivalt, et Lõuna-Sudaani ametivõimud tõhustaksid võitlust karistamatuse vastu, andes kohtu- ja õiguskaitseorganite käsutusse naistevastase vägivalla ennetamise ja vähendamise vahendid ning tagades rikkumiste toimepanijate tulemusliku süüdimõistmise; |
52. |
soovitab inimõiguste nõukogul luua sisuline Lõuna-Sudaani inimõiguste olukorra järelevalvemehhanism, milleks võib olla näiteks sõltumatu ekspert; |
53. |
on kindlalt vastu surmanuhtluse kasutamisele mis tahes asjaoludel ning kutsub Lõuna-Sudaani üles võtma konkreetseid meetmeid surmanuhtluse kaotamiseks; |
54. |
rõhutab, et Lõuna-Sudaani naisi diskrimineeritakse mitmel viisil ja nende põhiõigusi rikutakse, muu hulgas laialt levinud varajaste ja sundabielude, pereõiguse puudumise, naiste piiratud poliitilise osaluse (kõikidel valitsustasanditel) ning seksuaal- ja koduvägivallaga; kutsub Lõuna-Sudaani valitsust üles kaotama igasuguse naiste diskrimineerimise ning võitlema kirjaoskamatuse vastu, parandades naiste juurdepääsu haridusele ja suurendades seeläbi nende osatähtsust ühiskonnas ja uue riigi ülesehitamisel; kutsub Lõuna-Sudaani valitsust üles kehtestama riikliku tegevuskava laste abielude tava lõpetamiseks, edendades muu hulgas laste juurdepääsu haridusele; nõuab, võttes arvesse tavade olulist rolli Lõuna-Sudaani ühiskonnas, et Lõuna-Sudaani valitsus kaotaks sellega seoses igasugused diskrimineerivad naistevastased tavad, tehes näiteks koostööd vabaühendustega, et pakkuda kohtusüsteemi esindajatele inimõiguste alast koolitust; |
55. |
tunneb heameelt esimese meditsiiniõdede ja ämmaemandate kolledži asutamise üle Juba õppehaiglas, kuid märgib, et emade ja laste tervise olulise paranemise tagamiseks on vaja rohkem kvalifitseeritud meditsiiniõdesid ja ämmaemandaid ning kogu riigis tuleb avada teed ja luua rohkem kõnealusel mudelil põhinevaid tervisekeskusi; |
56. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Lõuna-Sudaani Vabariigi ja Sudaani Vabariigi valitsustele, Lõuna-Sudaani inimõiguste volinikule, Lõuna-Sudaani parlamendile, Sudaani parlamendile, Aafrika Liidule ja ÜRO peasekretärile. |
(1) ELT C 332 E, 15.11.2013, lk 49.
(2) ELT C 33 E, 5.2.2013, lk 38.
(3) ELT C 131 E, 8.5.2013, lk 80.
(4) ELT C 45 E, 23.2.2010, lk 74.
(5) http://eeas.europa.eu/eueom/pdf/missions/final-report-eueom-referendum-south-sudan-2011_en.pdf.
(6) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.
(7) ELT L 209, 11.8.2005, lk 27.
(8) ELT L 287, 4.11.2010, lk 3.
(9) http://www.europarl.europa.eu/intcoop/acp/2012_horsens/pdf/soudan_en.pdf.
(10) http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_Data/docs/pressdata/EN/foraff/123591.pdf.
(11) http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/EN/foraff/138254.pdf.
(12) http://europa.eu/rapid/press-release_MEMO-12-524_en.htm.
(13) http://ec.europa.eu/echo/files/funding/decisions/2013/HIPs/Sudan-SouthSudan_en.pdf.
(14) http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_Data/docs/pressdata/EN/foraff/137507.pdf.
(15) http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/EN/foraff/136969.pdf.
(16) http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/EN/foraff/134590.pdf.
(17) http://eeas.europa.eu/statements/local/local_statement_south_sudan_24072013_en.pdf.
(18) http://timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2010/04/Dili_Declaration_FINAL_12.04.20101.pdf.
(19) http://www.oecd.org/dac/effectiveness/Final%20file.pdf, lk 39.
(20) http://www.oecd.org/countries/southsudan/48697972.pdf.
(21) http://wdronline.worldbank.org/worldbank/a/c.html/world_development_report_2011/abstract/WB.978-0-8213-8439-8.abstract.
(22) http://appablog.wordpress.com/2013/07/31/report-of-the-african-union-high-level-implementation-panel-for-sudan-and-south-sudan/.
(23) http://www.un.org/sg/statements/index.asp?nid=6644.
(24) http://www.sudantribune.com/IMG/pdf/Two_Areas_Agreement.pdf.
(25) http://www.ohchr.org/Documents/HRBodies/HRCouncil/RegularSession/Session21/A-HRC-21-34_en.pdf.
http://www.ohchr.org/Documents/HRBodies/HRCouncil/RegularSession/Session21/A.HRC.21.62_en.pdf. http://www.ohchr.org/Documents/HRBodies/HRCouncil/RegularSession/Session23/A-HRC-23-31_en.pdf.
(26) http://www.rssnegotiationteam.org/historic-september-27-peace-agreements.html.
(27) http://www.amnesty.org/en/region/south-sudan/report-2013.
(28) http://www.hrw.org/reports/2013/03/07/old-man-can-feed-us-you-will-marry-him-0.
(29) Humanitaarvaldkonna uudised ja analüüs, 2012. aasta aruanne naiste turvalisuse kohta Lõuna-Sudaanis.
(30) Conflict and Health, märts 2013.
(31) ÜRO pagulaste amet, „CAP for South Sudan, Mid-Year Review 2013“.
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/57 |
P7_TA(2013)0547
CARS 2020: Euroopa tugeva, konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku autotööstuse suunas
Euroopa Parlamendi 10. detsembri 2013. aasta resolutsioon teemal CARS 2020: Euroopa tugeva, konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku autotööstuse nimel (2013/2062(INI))
(2016/C 468/09)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu XVII jaotise artiklit 173 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 157), milles käsitletakse ELi tööstuspoliitikat ja osutatakse muu hulgas liidu tööstuse konkurentsivõimelisusele, |
— |
võttes arvesse komisjoni teatist „CARS 2020: Euroopa konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku autotööstuse tegevuskava“ (COM(2012)0636), |
— |
võttes arvesse CARS 21 kõrgetasemelise töörühma aruannet Euroopa Liidu autotööstuse konkurentsivõime ja jätkusuutliku kasvu kohta (2012) (1) ja aruannet 21. sajandi konkurentsivõimelise mootorsõidukite reguleerimissüsteemi kohta (2006) (2), |
— |
võttes arvesse komisjoni teatist „Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks“ (COM(2012)0582), |
— |
võttes arvesse konkurentsivõime nõukogu 10.–11. detsembri 2012. aasta kohtumise järeldusi Euroopa tööstuse olukorra ja autotööstuse eriolukorra kohta, |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 48, |
— |
võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamusi (A7-0391/2013), |
A. |
arvestades, et autotööstus on Euroopa tootmisbaasi oluline osa ning üks peamisi konkurentsivõime, majanduskasvu ja tööhõive allikaid ELis; |
B. |
arvestades, et Euroopa autotööstusel on praegusest enneolematust majandus- ja finantskriisist hoolimata siiski oluline roll teatavate oskuste ja tööstussektorite säilitamisel Euroopas ning see nõuab ELis kooskõlastatud meetmete võtmist; |
C. |
arvestades, et praegune majanduslik olukord ei ole selle kriisi ainuke põhjus ja arvestades, et meil on vaja lähenemine 21. sajandi liikuvusele täielikult uuesti läbi mõelda, kuna liikuvus on üks majanduskasvu edendamise peamisi tegureid; |
D. |
arvestades, et kogu maailma autotööstuses on tunda käimasolevate muutuste mõju: nõudlus Euroopas on vähenenud või püsib samal tasemel, nii nõudlus kui ka tootmine on liikumas tärkava turumajandusega riikidesse, kasutatavad energiaallikad on järk-järgult, kuid tajutavalt muutumas ning komponendid ja funktsioonid muudetakse digitaalseteks, mis toob kaasa tootlikkuse taseme kasvu, ning need muutused omakorda põhjustavad olulisi muutusi väärtusahelas; |
E. |
arvestades, et Euroopa autotööstus on teadustegevuse ja innovatsiooni valdkonnas maailmas endiselt esirinnas ning seetõttu on vaja taastada selle konkurentsivõime ning jätkusuutlik tootmine kogu tootmis- ja väärtusahela ulatuses; |
F. |
arvestades, et üks võimalikke lahendusi ülemäärase tootmisvõimsuse probleemile on suunata see võimsus muudesse tööstussektoritesse, nagu ühistransport või taastuvenergia, ning investeerida jätkusuutlikku taristusse; |
Poliitiline juhtimine
1. |
toetab komisjoni uut strateegiat käivitada uus Euroopa tööstuspoliitika, eelkõige jätkusuutliku autotööstuse osas, mis seatakse Euroopa majanduse keskmesse; |
2. |
loodab, et komisjon kooskõlastab oma püüdlusi tõhusamalt, et tagada CARS 2020 soovituste jõudmine tegevusetappi ning nende järelevalve kõrgetasemelise töörühma poolt, et ei korduks CARS 21 protsessi esimese etapi (detsember 2005) ebaõnnestumine, mille puhul tehtud järeldustele ei järgnenud vajalikke tegusid; palub komisjonil koostada selleks kiirendatud meetmete selge ajakava ning kasutada oma volituste piires algatusõigust, et kehtestada eelkõige suunised selleks, et kooskõlastada ja täiendada liikmesriikide ja ettevõtete tegevust, et tagada ELi kodanikele inimväärne elatustase ja tugevdada ELi tööstust, keskendudes majanduskasvule, tööhõive suurendamisele ja turu elavdamisele; |
3. |
palub komisjonil töötada välja valdkonnaülesed tegevuskavad, mis hõlmavad energia-, transpordi- ja IKT-sektori arengut; |
4. |
on seisukohal, et komisjoni tegevust selles valdkonnas takistavad erisugused piirangud ning poliitika koordineerimise mehhanismide puudumine; palub komisjonil koostada uurimuse oma eesmärkide ja tema käsutuses olevate vahendite vahelise lahknevuste kohta, et nõukogu ja Euroopa Parlament saaksid alustada sellel teemal arutelu; |
5. |
usub, et komisjon peaks võtma kõikides tulevastes asjaomast sektorit hõlmavates poliitikakujundamise protsessides arvesse kogu autotööstust, eeskätt alltöövõtjaid, jaemüüjaid ja järelturu ettevõtjaid; |
6. |
tervitab konkurentsivõime nõukogu 2012. aasta detsembrikohtumise järeldusi tööstuspoliitika kohta; nõuab tungivalt, et liikmesriigid järgiksid oma püstitatud eesmärki vaadata põhjalikult läbi autotööstuse poliitika ja sõlmida uued kokkulepped üleeuroopaliseks koostööks selles sektoris; juhib tähelepanu, et see autotööstuse poliitika alane tihedam koostöö võib toimuda kas liidu tasandil või vabatahtlikkuse alusel mitmete liikmesriikide vahel; |
7. |
kutsub liikmesriike üles viima konkurentsivõime parandamiseks läbi asjakohaselt kooskõlastatud struktuurseid reforme, nagu toetus teadusuuringutele ja innovatsioonile, pädevuse arendamine, töötajate ümberõpe, kaudsete kulude langetamine, töökoha paindlikkuse suurendamine sotsiaalse dialoogi, bürokraatia vähendamise ja maksetähtaegade lühendamise alusel; |
8. |
on seisukohal, et ELi suhtes usalduse taastamiseks peab liit tingimata parandama oma tegevuskava elluviimist ja seda, kuidas tegevuskavast üldsust, investoreid ja ettevõtteid teavitatakse; |
Autotööstus ja autode tootmine ELis
9. |
on seisukohal, et tingimata tuleb ELis hoida ja edasi arendada sidusat ning dünaamilist teadustöö-, valmistamis-, tootmis-, väärtus- ja innovatsiooniahelat, keskendudes säästvate sõidukite tootmisele; on seisukohal, et Euroopa konkurentsivõime säilitamine tulevikus sõltub positiivse mõjuringi loomisest, millest saaks kasu innovatsioon, tööhõive, konkurentsivõime, tervis, keskkond ja liikuvus; |
10. |
juhib tähelepanu, et autotööstuse tööjõukulud moodustavad üksnes 13–20 % lisandväärtusest; juhib lisaks tähelepanu, et ülemaailmne konkurentsivõime on võimalik tagada ainult innovatsiooni abil terves tootmisahelas ja tootmisprotsesside paindlikkuse abil, ning et see tuleb vastavalt läbi rääkida töötajatega; |
11. |
rõhutab, kui tähtis on tootmisbaasi säilitamine ja tugevdamine Euroopas, et tagada selle kodanikele inimväärne elatustase ja tugevdada selle tööstust eesmärgiga saavutada majanduskasv ja majanduse elavnemine; |
12. |
tunnistab tõsiasja, et Euroopa turul valitseb majanduslangus ja kriis, sh autotööstuses; peab siiski kahetsusväärseks, et komisjon ei analüüsi selle languse peamisi põhjuseid, nagu väga erinev olukord tööstusharu piires (ettevõtted, turusegmendid ja -liigid, tooted, sektorid) ja arvukad struktuursed (demograafilised, sotsioloogilised, käitumuslikud, majanduslikud ja tehnilised) muutused nõudluses; usub seetõttu, et samaaegselt üleeuroopalise valdkonnaülese tegevusega tuleb nõudluse suurendamiseks võtta konkreetsele olukorrale kohandatud meetmeid nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil; |
13. |
on seisukohal, et liikuvuse alased uued käitumismallid – nagu ühis- ja mitmeliigilised transpordivõrgustikud, liikluse korraldamine, arukad linnad, ühisauto kasutamine ja auto ühisomand – suurendavad jõuliselt Euroopa autotööstuse konkurentsivõimet; |
14. |
avaldab kahetsust, et komisjon ei käsitle ülemäärase tootmisvõimsuse küsimust, mis on ometi kogu tööstusharu keskne probleem, millel on lühikeses ja keskpikas perspektiivis vältimatud tagajärjed (tootmisahelale, tööhõivele, piirkondlikule majandusele); palub komisjonil seetõttu esitada esimesel võimalusel:
|
15. |
mis puudutab restruktureerimist:
|
16. |
juhib nii liikmesriikide kui ka ettevõtete tähelepanu tõsiasjale, et klastrite moodustamine (ühisostmine, koostöökokkulepped, konsortsiumid, ühinemised) aitavad säilitada konkurentsivõime järjest teravnevas konkurentsis väljastpoolt ELi; |
17. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama konkreetseid meetmeid, et tõhustada VKEde ja keskmise suurusega ettevõtete juurdepääsu kapitaliturgudele, eelkõige ühtsete piirkondlike kontaktpunktide loomise kaudu; on seisukohal, et VKEsid ja keskmise suurusega ettevõtteid – eelkõige alltöövõtjaid, turustajaid ja jaemüüjaid ning järelturu ettevõtjaid – tabab kriis kõige valusamalt; juhib samal ajal tähelepanu, et sellised ettevõtted on väärtuslikud, kuna nende suurus ja reageerimisvõime võimaldavad neil muutustega kohaneda, ning et nad on olnud paljude tehnoloogiliste uuenduste allikaks; on seetõttu seisukohal, et üks võimalikke arenguteid, mida kasutada, on VKEde ja keskmise suurusega ettevõtete ärivõimaluste mitmekesistamine (rahvusvahelistumise ja uutes projektides osalemise kaudu); |
18. |
kordab, et standardite valikul on oluline järgida tehnoloogianeutraalsuse põhimõtet, et kaitsta esimeste turuletulijate investeeringuid, julgustades seeläbi innovatsiooni sektoris; |
Inimressursid
19. |
usub, et autotööstuse töötajate oskusteave on Euroopa rikkus; tervitab Euroopa autotööstuse oskuste nõukogu loomist 2013. aastal ja loodab, et loodud nõukogu selgitab kiiresti välja selle valdkonna jaoks tulemuslikud meetmed; |
20. |
väljendab rahulolu Euroopa Komisjoni teatise üle oskuste kujundamise ja pädevuste arendamise kohta püsiva konkurentsieelise allikatena; |
21. |
on seisukohal, et praegu ei vasta tööturg autotööstuse sektori vajadustele (suur nõudlus kõrge kvalifikatsiooniga töötajate järele); on seetõttu seisukohal, et nii avaliku sektori pakutava hariduse strateegiaid (loodusteaduste, tehnoloogia-, inseneri- ja matemaatikakursuste ning kutseõppe edendamine), kui ka ettevõtete koolitusstrateegiaid (eeskätt duaalse koolituse süsteemide laiendamise kaudu) tuleb tingimata kohandada, et võimaldada ettevõtetel hoida ja juurde värvata kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid; |
22. |
kutsub liikmesriike üles kohandama oma õigusakte, et muuta sotsiaalne dialoog ja töökorraldust mõjutavad töösuhted (näiteks valdkondlikud lepingud, töötajate kaasamine) avatumaks ja konstruktiivsemaks; kutsub liikmesriike üles kujundama välja ja järgima parimaid tavasid; |
23. |
soovitab liikmesriikidel ja ettevõtetel parandada töötajate täiendõpet, et ennetada tulevast nõudlust ja võimaldada sektoris toimuva töökohtade vähenemise korral koondatud töötajatel kasutada oma kogemusi kasvavates sektorites; |
Innovatsioon ja tehnoloogia
24. |
usub, et tehnoloogilised uuendused on autotööstuse konkurentsivõime jaoks väga olulised; nõuab tehnoloogianeutraalsuse põhimõtte järgimist; kinnitab veel kord oma kindlat otsust tagada strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide saavutamine ning majanduslike ja säästvate transpordivahendite ja uute tootmismeetodite väljaarendamine; |
25. |
rõhutab, et kogu väärtusahelat hõlmavad integreeritud innovatsiooniprojektid on konkurentsivõime tugevdamiseks keskse tähtsusega; |
26. |
leiab, et teadmised ja innovatsioon võivad olla Euroopa autotööstuse püsiva konkurentsieelise allikateks juhul, kui uute lahenduste rakendamine ennetab nende jäljendamise võimalust ja kui innovatsiooni kaitsmise viisid ja võitlus tööstusspionaažiga tagavad võimaluse teenida investeeringud tagasi ilma, et tarbijad peaksid kahjusid kandma; usub, et valdkonnad, milles innovatsioonieelis Euroopa turul ilmsiks tuleb, põhinevad keskkonna- ja turvalisuskaalutlustel; |
27. |
kinnitab, et Euroopa autotööstuses on kaks toimivat konkurentsivõime strateegiat: kulude juhtimise strateegia ja diferentseerimisstrateegia; usub, et nende strateegiate kasutamine koos, segastrateegiana, tekitaks raskusi ja oleks vähem tulemuslik, kuna see nõuaks laiemaid innovatsiooniuuringuid; |
28. |
märgib, et Euroopa autotööstusel on arvukaid tõestusi kulude juhtimise strateegia edukuse kohta tänu Euroopa turule suunatud madala hinnaga hästi müüvatele toodetele (näiteks automargid nagu Škoda, Dacia ja Nissan); |
29. |
tervitab komisjoni ettepanekuid tehnoloogiliste arenduste kohta, kuid juhib tähelepanu, et nende võime luua lisandväärtust, ärivõimalusi ja töökohti sõltub mitmetest tingimustest; |
30. |
on seisukohal, et kindlasti on vaja toetada vähese CO2-heitega ja säästvatele tehnoloogiatele keskenduvat teadus- ja arendustegevust, milles Euroopa on juhtival kohal, et vähendada Euroopa sõltuvust imporditud energiast; juhib tähelepanu, et see hõlmab elektri- ja hübriidsõidukeid, alternatiivkütuseid, mobiilset energiasalvestust ning vajalike jaotusvõrkude ja taristute kasutuselevõttu, kuid avaldab kahetsust, et selliseid tehnoloogiaid ei ole veel turule toodud; eeldab meetmete võtmist eesmärgiga:
|
31. |
on seisukohal, et selleks, et Euroopa autotööstus oleks konkurentsivõimeline, peab see muutuma kasumlikuks, aidates arendada tööstusharusid, mis teevad koostööd, et pakkuda Euroopas odavat toorainet, nagu teras, valutooted, sepiselemendid, polstrielemendid, rehvid ja elektroonilised komponendid; |
32. |
usub, et ELi jõupingutused peaks põhinema diferentseerimisstrateegial, mis tugineb tervele reale Euroopa tehnoloogilise eelise kindlustamisele suunatud prioriteetidele, nagu:
|
33. |
palub liikmesriikidel ja komisjonil toetada selliste rahvusvaheliste klastrite, konkurentsivõimekeskuste ning avaliku ja erasektori koostöövõrgustike loomist, mis keskenduvad tuleviku liikuvusele ning on pidevaks innovatsiooni allikaks (prototüübid); |
34. |
juhib tähelepanu sellele, et teadus- ja arendustegevus nõuab olulist rahalist toetust (teadusega seotud riskid, investeeringute pikad tsüklid) ning avaldab seetõttu kahetsust, et liit ei ole veel saavutanud eesmärki suunata 3 % SKPst teadus- ja arendustegevusse; on seisukohal, et liikmesriikide kavandatavad kärped ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmi (COSME) ja programmi Horisont 2020 eelarvetes on kahjulikud, eriti transpordiga seotud eelarveridadel; |
35. |
märgib, et autotööstus on teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas oluliste erainvesteeringute allikas; juhib siiski tähelepanu sellele, et niikaua kui Euroopa turg on languses, võib ELi rahastamine, nagu Horisont 2020 ja COSME, ergutada sektoris erainvesteeringute tegemist; rõhutab vajadust jätkata eesmärgikindlat lähenemist energiasäästlike autode algatuse rahastamisele ja VKEde arendamisele, mis on selgeteks prioriteetideks; juhib tähelepanu sellele, et piirkondlikel ja kohalikel asutustel on sõltuvalt nende volitustest mitmesuguseid vahendeid autotööstuse aktiivseks toetamiseks; |
36. |
rõhutab vajadust tagada mitmeaastases finantsraamistikus aastateks 2014–2020 piisavad rahalised vahendid sektori restruktureerimiseks ning selle mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ajakohastamiseks ja moderniseerimiseks, et suurendada tootlikkust ja väärtustada selles tööstusharus toodetud kodumaiseid kaupu; |
Reguleerimine
37. |
rõhutab vajadust võtta esimesel võimalusel kasutusele aruka reguleerimise põhimõte, ehk ühtne lähenemisviis autotööstust mõjutavatele õigusaktidele; juhib tähelepanu, et kuigi see oli üks CARS 21 esimese rühma (2005) soovitusi, ei ole selles valdkonnas seni meetmeid võetud; rõhutab aruka reguleerimise äärmist olulisust selleks, et soosida investeerimist autotööstusesse; |
38. |
on seisukohal, et komisjoni ettepanek kehtestada moratoorium kõigile uutele õigusaktidele, mis võivad kahjustada sektori majanduslikku olukorda, aitab saavutada sektori pikaajalise konkurentsivõime ning reageerida asjakohaselt keskkonnaprobleemidele; |
39. |
rõhutab tööstusele mõistlike üleminekuaegade andmise tähtsust, et kohandada tootmisrajatisi ja investeerida tööstussüsteemi; |
40. |
nõuab, et sellised juba vastu võetud suunised ja otsused, mis võivad takistada autotööstuse jätkusuutlikku ümberkujundamist, uuesti läbi vaadataks; kutsub komisjoni üles algatama juba vastu võetud õigusaktide ning vastu võetud õigusaktide rakendamata jätmise või puuduliku rakendamise järelhindamist; |
41. |
kutsub Euroopa tootjaid järgima ja tugevdama praegusi ELi õigusakte õiguslike tagatiste kohta; |
42. |
on seisukohal, et Euroopa autotööstustoodete müügigarantiid on liiga lühiajalised ega vasta nende kõrgele usaldusväärsusele, mistõttu ei ole need konkurentsivõimelised võrreldes kolmandate riikide (nt Jaapani ja Lõuna-Korea) tootjate pakutavate müügigarantiidega; |
43. |
on seisukohal, et tehniliste eeskirjade ühtlustamine kogu ELis on konkurentsi kunstliku moonutamise vastu võitlemise seisukohast möödapääsmatu; rõhutab vajadust ühtlustada ja parandada katsemenetlusi, mis praegu toovad teatavate tootjate puhul kaasa kütusetarbimise näitajate märkimisväärse erinevuse; palub komisjonil tegeleda probleemiga, kus sõiduki kütusekulu ja keskkonnatoime kohta esitatava mitterepresentatiivse teabega eksitatakse tarbijaid; toetab uue, täpse sõidukatse tsükli ja tegelikke sõidutingimusi kajastavate menetluste kavandatud väljatöötamist ning nõuab nende viivitamatut kasutuselevõtmist; |
44. |
kutsub autokaupu tootvaid Euroopa ettevõtteid tegema ühtsel turul tihedamat koostööd üleeuroopalise standardimise, sertifitseerimise, ühtlustamise ja utiliseerimise kaudu, samuti turu vabatahtliku segmentimise kaudu; |
45. |
usub, et liiklusohutust ELis on vaja oluliselt parandada, võttes meetmeid sõidukite, taristute ja juhtide käitumise osas; tunneb heameelt komisjoni automaatset hädaabikõnet (eCall) käsitleva ettepaneku üle, mis puudutab süsteemi, mille raames on sõidukitel võimalik tõsise õnnetuse puhul teha automaatseid hädaabikõnesid; |
46. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama intellektuaalomandi õiguste kaitset rahvusvahelisel tasandil ning võtma ELi tasandil kasutusele ärisaladuste kaitsestrateegia, et võidelda võltsimise ja tööstusspionaaži vastu; juhib tähelepanu tõsiasjale, et tehnoloogiline areng on tundlik ja haavatav valdkond; |
Rahalised vahendid
47. |
nõuab, et EL ja liikmesriigid ühtlustaksid, optimeeriksid ja parandaksid olemasolevate rahaliste vahendite kasutamist, et innustada lisaks riiklikele toetustele tehtavaid investeeringuid jätkusuutlikku liikuvusse VKEdele tehtavate maksusoodustuste (teadusuuringute maksukrediidid, CO2-heite bonus-malus-süsteemid, sõidukite lammutushüvitised) ning erasektori (riskikapitalifondid, äriinglid) ja avaliku sektori (Euroopa Investeerimispank) rahastamisvahendite kaudu; |
48. |
palub komisjonil viia läbi põhjalik autotööstuse maksustamise uuring, mis aitaks ELi riikide võrdluse abil lihtsustada ja ratsionaliseerida mootorsõidukite tootmisel ja nendega kauplemisega seotud teenustel lasuvat maksukoormust ning vähendada bürokraatiat; |
49. |
peab oluliseks säilitada restruktureerimiseks ning teadus- ja arendustegevuseks saadaval olevate rahaliste vahendite vastastikune täiendavus; nõuab, et selleks säilitataks Euroopa Sotsiaalfondile ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondile eraldatud summad praegusel tasemel; |
50. |
peab oluliseks rakendada konkurentsipoliitikat (riigiabi eeskirjad) konkurentsivõime, majanduskasvu ja tööhõive suurendamise nimel, nii nagu seda teevad meie konkurendid väljaspool ELi; |
51. |
nõuab tingimuslikkuse klausli lisamist, mille kohaselt konkreetse objekti jaoks investeeringutoetust saanud autotööstuse ettevõtted on kohustatud säilitama tegevuse sellel objektil kuni amortiseerimisperioodi lõpuni ning tootmise ümberpaigutamise korral ELi subsiidiumid tagasi maksma; |
Siseturg
52. |
tuletab meelde, et tugev siseturg on vältimatu eeldus autotööstuse konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse taastamiseks; |
53. |
on seisukohal, et suurem Euroopa suunal ühtlustamine on väga oluline valdkondades, kus praegused tingimused raskendavad võrdset konkurentsiolukorda:
|
54. |
rõhutab, et eriti on vaja tugevdada tarnijaid ning et siin on innovatsioonipotentsiaali (autodevahelised, auto ja taristu vahelised seosed) ja tööhõivevõimalusi; |
55. |
avaldab kahetsust, et õiguslik killustatus järelturul kahjustab praegu sõidukijuhte ning õiglast ja elutervet konkurentsi liikmesriikide vahel; nõuab tööhõive ja sõidukijuhtide ostujõu suurendamiseks ning Euroopas paiknevate tootmisliinide ja järelturu tööstuse säilitamiseks ja arendamiseks õigusaktide ühtlustamist, eelkõige varuosade sektoris, ning sõidukijuhtide teavitamist nende õigustest seoses remonditöödega; kutsub komisjoni üles toetama seda põhjaliku ja võrdleva uuringuga, milles hinnatakse õigusliku killustatuse mõjusid siseturule, tootmisele Euroopas ja sõidukijuhtide ostujõule; |
56. |
nõuab kooskõlastamist ELi tasandil, et tõhusamalt võidelda võltsitud varuosade impordi vastu; |
57. |
märgib, et liikmesriigid peavad tagama tootjate ja edasimüüjate vahelistes kaubandussuhetes suurema läbipaistvuse ja hea usu põhimõtete austamise; on seisukohal, et tootjate ja edasimüüjate käitumisjuhendi kehtestamine oleks usaldusväärne viis selle saavutamiseks; on seisukohal, et selline käitumisjuhend peaks sisaldama vähemalt klausleid edasimüüjate tegevuse üleviimise, eri sõidukimarkidega tegelemise ja õiguse kohta saada hüvitist lepingu õigustatud põhjenduseta lõpetamise puhul tootja poolt vastavalt komisjoni teatises 2010/C 138/05 esitatud täiendavatele suunistele; |
58. |
palub komisjonil võtta koostöös liikmesriikidega meetmeid selleks, et tagada ka kasutatud autode turul kõrgetasemeline tarbijakaitse, läbipaistvus ja turvalisus ning järk-järgult kõrvaldada saastavad ja vähem turvalised sõidukid; toetab komisjoni poolt tehnoülevaatust käsitlevas määruses esitatud soovitust nõuda iga ülevaatuse käigus läbisõidu kontrollimist; on seisukohal, et Euroopa standardiga võiks soosida selliseid algatusi nagu „Car Pass“ Belgias; märgib, et ümberregistreerimise kord sõidukite üleviimisel peaks aitama pärssida piiriülest läbisõidu võltsimist; |
59. |
juhib veel kord tähelepanu majanduslikule kasule, mida Euroopa saab uutest tööstuslike suurprojektide tekkimisest, sarnaselt lennundus- ja kosmosetööstuse projektidele, et saavutada rahvusvahelise konkurentsiga toimetulekuks vajalik kriitiline mass; rõhutab, et neid projekte võidakse juhtida liidu tasandil või vabatahtlikkuse alusel mitme liikmesriigi vahel; |
60. |
rõhutab aruka spetsialiseerumise strateegiate olulisust selleks, et luua ELi-sisese konkurentsi raamistik samades tegevusvaldkondades, et anda teed täiendavale piirkondlikule spetsialiseerumisele, mis muudab ELi kolmandate riikide suhtes konkurentsivõimelisemaks; |
61. |
juhib
|
62. |
avaldab kahetsust, et CARS 2020 tegevuskava keskendub peamiselt Euroopa autotootjatele, eirates kogu järelturu, sellel osalejate ja nende vajaduste tähtsust; on seisukohal, et Euroopa autotööstuspoliitika peab olema ulatuslikum ja põhinema terviklikul lähenemisviisil; kinnitab, et põhieesmärk peaks olema võrdsete tingimuste tagamine kõigile ahelas osalejatele; on seetõttu seisukohal, et Euroopa autotööstuspoliitika peaks sisaldama ka sätteid, mida on kohandatud kõigi turustus- ja remondiahelas osalejate jaoks – alates suurtest tootjatest kuni VKEdeni; |
Välisturud ja kaubandussuhted
63. |
toonitab, et autotööstus annab olulise positiivse panuse ELi kaubandusbilanssi, et eksport arenevatele turgudele on kahtlemata meie pikaajalise edu suurendamise eeldus ja et meie ettevõtete tuleviku jaoks on väga olulised ühendused ELi-väliste fondide ja ettevõtetega, nagu tehaste paiknemine väljaspool ELi asuvates riikides (sealhulgas autode tootmiseks kohalikele turgudele) kui vahend majanduskasvu loomiseks, ning sõidukite import nõudluse rahuldamiseks; |
64. |
tervitab komisjoni teadaannet läbimurde saavutamisest töös vabakaubandustsooni loomisel USA ja Jaapaniga ning võrdse ligipääsuga globaalsetele turgudele, mis tähendab, et kõik autoturu osalised kogu maailmas peavad rangelt järgima ühtesid ja samu reegleid; on seisukohal, et see suurendab tõenäosust, et säästev areng ja liiklusohutuse suurenemine muutuvad globaalse konkurentsieelise saavutamise alusteks; |
65. |
tunnistab, et ühtne rahvusvaheline sertifitseerimissüsteem, mis võimaldab kontrollida autosid ja autoosi kogu Euroopa ühtse turu tasandil ning mis põhineb ELi keskkonnaalastel ja ohutusstandarditel, võib etendada ebaausa konkurentsi kõrvaldamisel väga olulist rolli; |
66. |
tunnistab, et nõudlus arenevatel turgudel ei suurene ainult luksusklassis, vaid ka madalamates turusegmentides, ja et Euroopa tööstus on nendes segmentides konkurentsivõimelisem; |
67. |
toonitab, et paljude meie autotööstusettevõtete konkurentsivõimet kahjustab suurenev – ja kohati ebaõiglane – konkurents ELi-väliste ettevõtetega; rõhutab, et paljudel neist on potentsiaali saada edukaks, kui neil lastakse täita uute eksporditurgude suurenevat nõudlust; nõuab tungivalt, et komisjon korraldaks ümber oma kaubanduspoliitika, et suuta:
|
68. |
palub komisjonil võtta tulevaste kaubanduslepingute eelnevatesse mõjuhinnangutesse sisse autotööstuse konkurentsivõime mõiste, viia läbi uued uuringud pärast lepingute jõustumist ning hinnata konkreetsete ja kindlaksmääratud kriteeriumide alusel regulaarselt nii praegu kehtivate kui ka läbirääkimisjärgus olevate lepingute kumulatiivset mõju, sh seda, kuidas on kaasatud sidusrühmad; |
69. |
otsustab varustada end vajalike vahenditega, et hinnata ise iga vabakaubanduslepingu mõju; |
o
o o
70. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikidele. |
(1) http://ec.europa.eu/enterprise/sectors/automotive/files/cars-21-final-report-2012_en.pdf
(2) http://ec.europa.eu/enterprise/sectors/automotive/files/pagesbackground/competitiveness/cars21finalreport_en.pdf
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/66 |
P7_TA(2013)0548
Seksuaal- ja reproduktiivtervis ning seonduvad õigused
Euroopa Parlamendi 10. detsembri 2013. aasta resolutsioon seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste kohta (2013/2040(INI))
(2016/C 468/10)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 168, milles käsitletakse rahvatervist, ja eelkõige selle lõiget 7, kus märgitakse, et liidu meetmetes võetakse arvesse liikmesriikide vastutust oma tervishoiupoliitika määratlemisel ning tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamisel ja kättesaadavaks tegemisel, |
— |
võttes arvesse 1994. aastal Kairos toimunud elanikkonna ja arengu rahvusvahelise konverentsi tegevuskava ning 1995. aastal Pekingis toimunud naiste maailmakonverentsi tegevuskava, |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 48, |
— |
võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A7-0426/2013), |
A. |
arvestades, et Kairo elanikkonna ja arengu rahvusvahelise konverentsi tegevuskavas määratletakse seksuaal- ja reproduktiivtervis ning seonduvad õigused; |
1. |
märgib, et seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste alase poliitika ning koolides antava seksuaalhariduse alase poliitika kujundamine ja rakendamine kuulub liikmesriikide pädevusse; |
2. |
märgib, et kuigi liikmesriikide pädevuses on tervishoiu- ja hariduspoliitika kujundamine ja rakendamine, võib EL kaasa aidata parimate tavade edendamisele liikmesriikide seas; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametile ning ÜRO peasekretärile. |
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/67 |
P7_TA(2013)0549
Vabatahtlik tegevus Euroopas
Euroopa Parlamendi 10. detsembri 2013. aasta resolutsioon vabatahtliku tegevuse kohta Euroopas (2013/2064(INI))
(2016/C 468/11)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 165, 166 ja 214, |
— |
võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) avaldatud vabatahtliku töö hindamise käsiraamatus (2011) väljapakutud vabatahtliku töö mõiste määratlust, |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta otsust nr 2241/2004/EÜ kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvuse ühtse ühenduse raamistiku kohta (Europass), |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsust nr 1719/2006/EÜ, millega kehtestatakse programm „Aktiivsed noored“ perioodiks 2007–2013 (1), |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsust nr 1720/2006/EÜ, millega luuakse tegevusprogramm elukestva õppe alal (2), |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta otsust nr 1904/2006/EÜ, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 programm „Kodanike Euroopa“, et edendada Euroopa kodanikuaktiivsust (3), |
— |
võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2009. aasta otsust 2010/37/EÜ kodanikuaktiivsust edendava vabatahtliku tegevuse Euroopa aasta (2011) kohta (4), |
— |
võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsiooni Euroopa noortevaldkonnas mitteformaalse ja informaalse õppe olulisuse tunnustamise kohta (5), |
— |
võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2007. aasta resolutsiooni noorte vabatahtliku tegevuse kohta (14427/1/2007), |
— |
võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 16. mai 2007. aasta resolutsiooni noorte vabatahtliku tegevuse ühiseesmärkide rakendamise kohta (6), |
— |
võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2008. aasta soovitust noorte vabatahtlike liikuvuse kohta Euroopa Liidus (7), |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovitust nr 2006/961/EÜ hariduse ja koolitusega seotud riikidevahelise liikuvuse kohta ühenduse piires: Liikuvust käsitlev Euroopa kvaliteediharta (8), |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2011. aasta deklaratsiooni Euroopa vastastikuste ühingute, liitude ja sihtasutuste põhikirja loomise kohta (9), |
— |
võttes arvesse nõukogu 3. oktoobri 2011. aasta järeldusi vabatahtliku tegevuse rolli kohta sotsiaalpoliitikas (14552/2011), |
— |
võttes arvesse nõukogu 29. novembri 2011. aasta järeldusi spordialase vabatahtliku tegevuse rolli kohta kodanikuaktiivsuse edendamisel (10), |
— |
võttes arvesse komisjoni 27. oktoobri 2010. aasta aruannet ELi kodakondsuse kohta pealkirjaga „ELi kodanike õigusi piiravate takistuste kõrvaldamine“ (COM(2010)0603), |
— |
võttes arvesse komisjoni 5. septembri 2007. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Noorte hariduses, tööhõives ja ühiskonnas osalemise edendamine“ (COM(2007)0498), |
— |
võttes arvesse komisjoni 27. aprilli 2009. aasta teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „ELi noorsoostrateegia: investeerimine ja mobiliseerimine. Uuendatud avatud koordineerimismeetod noortega seotud väljakutsete ja võimaluste tarvis“ (COM(2009)0200), |
— |
võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ (COM(2010)2020), |
— |
võttes arvesse komisjoni 15. septembri 2010. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Noorte liikuvus. Algatus noorte potentsiaali vallandamiseks eesmärgiga saavutada Euroopa Liidus arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv“ (COM(2010)0477), |
— |
võttes arvesse komisjoni 20. septembri 2011. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele ELi poliitika ja vabatahtliku tegevuse kohta: piiriülese vabatahtliku tegevuse tunnustamine ja edendamine ELis (COM(2011)0568), |
— |
võttes arvesse komisjoni 23. novembri 2011. aasta teatist ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse liidu haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogramm „Erasmus kõigi jaoks“ (COM(2011)0788), |
— |
võttes arvesse komisjoni 19. detsembri 2012. aasta aruannet Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 rakendamise, tulemuste ja üldhinnangu kohta (COM(2012)0781), |
— |
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 28. märtsi 2012. aasta arvamust teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: ELi poliitikat ja vabatahtlikku tegevust käsitlev teatis: piiriülese vabatahtliku tegevuse tunnustamine ja edendamine ELis“ (11), |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi 12. juuni 2012. aasta resolutsiooni „Piiriülese vabatahtliku tegevuse tunnustamine ja edendamine ELis“ (12), |
— |
võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitust mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta, |
— |
võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 rakendamise, tulemuste ja üldhinnangu kohta, |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 48, |
— |
võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni aruannet (A7-0348/2013), |
A. |
arvestades Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 edukust, asjakohaseid eesmärke ja vabatahtliku tegevuse aasta kui teavituskampaania mõju; |
B. |
arvestades, et vabatahtliku tegevuse jaoks soodsate tingimuste ja kõikidele juurdepääsu loomine on pikaajaline protsess, mis nõuab kõigi sidusrühmade osalust; |
C. |
arvestades, et vabatahtlik tegevus on kodanikuaktiivsuse ja demokraatia, nagu ka isiksuse arengu oluline aspekt, mis väljendab selliseid euroopalikke väärtusi nagu solidaarsus ja diskrimineerimiskeeld ning aitab kaasa osalusdemokraatia arendamisele ja inimõiguste edendamisele nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool; |
D. |
arvestades tähtsust, mida vabatahtlikule tegevusele omistatakse arutelus avaliku sektori poliitika üle; |
E. |
arvestades, et osalemine vabatahtlikus tegevuses võib olla oluline viis tööturul vajalike oskuste omandamiseks ning võimalus jõuda ühiskonnas silmapaistvale sotsiaalsele positsioonile; |
F. |
arvestades, et spordi valdkond püsib suures osas elujõuline tänu vabatahtlikele; |
G. |
arvestades, et vabatahtlik tegevus on individuaalse ja kollektiivse emantsipatsiooni, solidaarsuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse põhitegur; |
H. |
arvestades, et vabatahtlik tegevus aitab kaasa strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide saavutamisele, tekitades sotsiaalset kapitali ja soodustades arengut ning edendades majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust; |
I. |
arvestades, et nõukogu 2011. aasta oktoobri järeldustes vabatahtliku tegevuse rolli kohta sotsiaalpoliitikas rõhutatakse vabatahtliku tegevuse tähtsust soolise ebavõrdsusega probleemiga tegelemisel; |
J. |
arvestades, et riikliku tasandi bürokraatia pärsib vabatahtlikku tegevust, mida mõnede liikmesriikide õigussüsteem ei tunnusta veel piisavalt; |
K. |
arvestades, et vabatahtlikule tegevusele kohaldatav õigusraamistik, vabatahtlike õigused ja tegevuse korraldamise viisid erinevad liikmesriigiti väga palju traditsioonide ja kultuuritavade erinevuse tõttu; |
L. |
arvestades, et tõsine majanduskriis, kokkuhoiumeetmed ja maksukoormus seavad ohtu paljude valitsusväliste organisatsioonide, spordiorganisatsioonide ja vabatahtlike ühenduste rahalise stabiilsuse, kes teevad raskel ajal kõik endast oleneva, et suurendada sotsiaalset kaasatust ja heaolu; |
M. |
arvestades, et Euroopa vabatahtliku tegevuse aastal 2011 saavutatu säilitamiseks tuleks ELi tasandil arendada vabatahtliku tegevuse Euroopa poliitika osas struktureeritud ja kooskõlastatud lähenemisviisi, mis praegu on killustunud ja mitme talituse vahel ära jagatud; |
1. |
võtab teadmiseks komisjoni teatise lisas viidatud Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 teavituskampaania maksumuse ja avaldab kahetsust piiratud rahalistest vahenditest tingitud tagasihoidlike tulemuste pärast; |
2. |
tunnustab ja toetab liikmesriigiti erinevaid vabatahtliku tegevuse vorme, mis toimivad riiklikes organisatsioonides ja kohalikul tasandil tegutsevates ühenduste võrgustikes; nõuab sellega seoses liikmesriikidelt multikultuursusest lähtuvat lähenemist ning nõuab komisjonilt üksikasjalikku analüüsi vabatahtliku tegevuse tavade ja traditsioonide kohta liikmesriikides, et soodustada ühtset Euroopa lähenemisviisi; |
3. |
märgib, et vabatahtliku tegevuse Euroopa ühtse lähenemisviisi edasine konsolideerimine loob rohkem võimalusi noorte liikuvuseks ja noorte tööalase konkurentsivõime tekkeks väärtuslike oskuste omandamise kaudu; |
4. |
tunneb heameelt asjaolu üle, et vabatahtlikku tööd soodustavate tingimuste loomiseks võtsid mõned liikmesriigid vastu või muutsid selle valdkonna õigusakte; soovitab teistel liikmesriikidel teha sama, keskendudes vabatahtlike õiguste tugevdamisele, kasutades vabatahtlike õiguste ja kohustuste Euroopa hartat; |
5. |
julgustab liikmesriike jätkama vabatahtlikku tegevust soodustava keskkonna loomist, eelkõige õigusraamistiku abil, kui see veel puudub; |
6. |
märgib, et osa liikmesriike on rakendanud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni vabatahtliku töö hindamise käsiraamatut ja kutsub ka teisi liikmesriike nende eeskuju järgima, et saada võrreldavaid andmeid, mis looksid selgema ettekujutuse vabatahtliku töö olulise panuse kohta ühiskonnas; |
7. |
palub vastu võtta vabatahtlike ühenduste Euroopa põhikirja, et toetada nende õiguslikku ja institutsioonilist tunnustamist; |
8. |
rõhutab vajadust vabatahtlikku tegevust edendada eeskätt kooliõpilaste, üliõpilaste ja teiste noorte seas, et suurendada solidaarsuse ulatust ja selle toetamist; |
9. |
märgib, et viimaste kuude jooksul internetis loodud Euroopa oskuste passide suur arv tõestab elektroonilise portfoolio edukust, mis võimaldab anda tervikliku ülevaate oma oskustest, muuhulgas oskustest, mis on omandatud vabatahtliku töö käigus, et neid ametlikult kas ametialasel või õppimise eesmärgil tunnustada; |
10. |
rõhutab, et vabatahtliku töö käigus saadud oskused ja võimed, mida võib pidada mitteformaalseks ja informaalseks õpi- ja töökogemuseks, lisavad elulookirjeldusele väärtust ja on abiks tööelus; |
11. |
usub, et kavandatav Europassi kogemuste tunnistus võimaldaks vabatahtlikel kirjeldada ja registreerida vabatahtliku töö käigus omandatud oskusi, mille kohta ei pruugi olla väljastatud tunnistust, ja pidades silmas nõukogu soovitust mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta, julgustab komisjoni võtma Europassi kogemuste tunnistus võimalikult kiiresti kasutusele; |
12. |
märgib eespool nimetatud oskuste ja võimete tähtsust noorte motiveerimisel vabatahtlikuks tegevuseks ning sotsiaalse kapitali kogumisel ja ühiskondliku arengu hoogustamisel; |
13. |
teeb ettepaneku pöörata vabatahtlikus sektoris tähelepanu soolisele võrdsusele ja eelkõige selgelt väljendunud vahele vabatahtlike juhtide seas, kus mehed on juhtivatel kohtadel üleesindatud; |
14. |
leiab, et noorte vabatahtliku töö käigus omandatud oskused tuleb lisada Euroopa oskuste passi ja Europassi, et sel viisil formaalset ja mitteformaalset haridust võrdselt kohelda; |
15. |
rõhutab asjaolu, et vabatahtlik tegevus võimaldab koolist väljalangenud noortel leida endale kaasav keskkond ja tegevus; |
16. |
väljendab veel kord toetust komisjoni algatusele asutada Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus, et soodustada ELi kiiret ja koordineeritud reageerimist humanitaarkriisidele ja rasketele loodusõnnetustele, toetades ELi humanitaarabi operatsioonidel osalevate vabatahtlike väljaõpet, mobiliseerimist ja koordineerimist; |
17. |
juhib tähelepanu asjaolule, et vabatahtlik tegevus, mis on üha rohkem levinud nii noorte kui ka eakate hulgas, soodustab kultuuridevahelist õppimist, toetab Euroopa identiteeditunnet ja põlvkondadevahelist solidaarsust ning edendab aktiivsena vananemist ja igas vanuses kodanike osalust; |
18. |
juhib tähelepanu sellele, et vabatahtlik tegevus aitab nii noortel kui eakatel anda oma panus ühiskonna hüvanguks ja pälvida selle eest tunnustus ja austus, ning see parandab nende elukvaliteeti, heaolu ja tervislikku seisundit; |
19. |
juhib tähelepanu sellele, et kõikide vanuserühmade vabatahtliku tegevuse edendamiseks on väga oluline vabatahtliku tegevuse võimaluste lai valik ja lihtne juurdepääs, pidades silmas kulude, teabe ja taristu kättesaadavuse ning vastutus- ja õnnetusjuhtumikindlustuse aspekti; |
20. |
on seisukohal, et vabatahtlik tegevus kodanikuühiskonna loomise aktiivse vormina võib soodustada kultuuridevahelist dialoogi ja olla väga kasulik võitluses eelarvamuste ja rassismi vastu; |
21. |
märgib vabatahtliku tegevuse tähtsat rolli inim- ja sotsiaalse kapitali loomisel ning sotsiaalse kaasatuse edendamisel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tunnustama spordialase vabatahtliku tegevuse väärtust ja seda eelkõige harrastusspordis, kus ilma vabatahtliketa ei saaks paljud organisatsioonid töötada; |
22. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tunnustama vabatahtliku tegevuse suurt lisaväärtust praegusel sügava majanduskriisi ajal; |
23. |
rõhutab järjekindlate jõupingutuste vajalikkust, et tagada naistele võrdne juurdepääs vabatahtlikule tegevusele; |
24. |
toonitab vajadust jätkata Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta traditsiooni, mis algas 2011. aastal, et aidata kaasa vabatahtliku tegevuse kui aktiivse kodanikuosaluse väljenduse kuvandile, ja ergutab sellega seoses komisjoni lisama vabatahtlik tegevus Euroopa kodanike aasta jooksul olulise panusena kodanikuaktiivsusesse; |
25. |
kutsub liikmesriike üles tagama Euroopa vabatahtliku tegevuse aastal 2011 riiklikul tasandil saavutatud tulemuste jätkusuutlikkus; |
26. |
palub komisjonil määratleda ja töötada välja vabatahtliku tegevuse poliitika ja rakendada avatud kooskõlastusmeetodit, et lihtsustada dialoogi ja koostööd erinevate liikmesriikide sidusrühmade vahel; |
27. |
nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid vajalikud meetmed, et muuta vabatahtlik tegevus süsteemi osaks viisil, mis on kooskõlas nende siseriiklike tööõigusaktidega; |
28. |
palub liikmesriikidel ja komisjonil luua ühtse kontaktpunktina teenistus, mis vastutaks vabatahtliku tegevuse poliitika ning komisjoni talituste ja erinevate institutsioonide koordineerimise eest selles valdkonnas; |
29. |
rõhutab vajadust luua eelkõige koostöös Euroopa vabatahtlike organisatsioonide, ühenduste ja võrgustikega keskne ELi portaal, mis oleks koordineerimist soodustavaks üleeuroopaliseks platvormiks, mis sisaldaks ka andmebaasi vabatahtliku tegevuse parimate tavade ja piiriülese vabatahtliku tegevuse kohta ning annaks teavet pakutavate programmide, nende maksumuse ja osalemistingimuste kohta, et lihtsustada teabe koondamist; |
30. |
julgustab liikmesriike looma riikliku koordineerimise veebisaidid ja otsingumootorid, mis võimaldavad üksikisikutele hõlpsa ja hästi struktureeritud juurdepääsu vabatahtliku tegevuse võimalustele ja organisatsioonidele koostöövõimalused; |
31. |
julgustab liikmesriike tagama vabatahtliku tegevuse stabiilne ja jätkusuutlik toetusraamistik ka piiriülesel tasandil, mis toetab nii vabatahtlikke kui ka vabatahtlike organisatsioone; soovitab liikmesriikidel säilitada Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 tarbeks loodud riiklikud koordineerimisasutused; |
32. |
kutsub liikmesriike üles rakendama direktiivi 2004/114/EÜ (13) (kolmandate riikide kodanike riiki lubamise kohta õpingute, õpilasvahetuse, tasustamata praktika või vabatahtliku teenistuse eesmärgil) sätteid ja lihtsustama viisa andmise korda või koguni kaotama viisanõude inimeste puhul, kes soovivad tegutseda vabatahtlikena Euroopa naabruspoliitika raames; |
33. |
nõuab tungivalt, et riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud asutused tagaksid piisava rahastamise ja lihtsustaksid haldustoiminguid ning näeksid ette maksusoodustused eelkõige väikestele ja piiratud rahaliste vahenditega vabatahtlike organisatsioonidele ja võrgustikele; nõuab sellega seoses, et selgitataks ühendustele antava toetuse mõistet, et neile ühendustele ettenähtud rahastamisvahendeid ei aetaks enam segi riigiabiga, mis võib pärssida konkurentsi tulundussektoris; |
34. |
palub Euroopa Komisjonil uurida võimalust võtta vabatahtliku töö majanduslikku panust arvesse Euroopa projektide kaasrahastamise osana; |
35. |
juhib tähelepanu vajadusele edendada vabatahtlikku tegevust ettevõtja sotsiaalse vastutuse strateegia raames kooskõlas vabatahtlikult kohaldatava rahvusvahelise standardiga ISO 26000:2010 ettevõtja sotsiaalse vastutuse juhise kohta; |
36. |
kutsub komisjoni üles jälgima, et liikmesriigid muudaksid vabatahtlikele kohustuslikuks piisava kindlustuskatte, kaitsmaks nende tervist ja ohutust vabatahtliku töö ajal; |
37. |
kutsub liikmesriike, kes ei ole veel vabatahtlikku tegevust õigusaktidega reguleerinud, üles seda tegema ja lihtsustama vabatahtlikku tegevust formaalse, informaalse ja mitteformaalse õppe kaudu, et parandada vabatahtlike oskuseid ja anda neile nende töös suuremad volitused; |
38. |
kutsub liikmesriike üles lihtsustama vabatahtlikku tegevust formaalse, informaalse ja mitteformaalse õppe kaudu, et parandada vabatahtlike oskuseid ja anda neile nende töös suuremad volitused, kuivõrd nende pühendumus on suures osas altruistlik ja omakasupüüdmatu; julgustab liikmesriike võtma haridusasutustes valikainetena kasutusele vabatahtlike koolituskursused; |
39. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama Euroopa vabatahtliku teenistuse edendamist ülikoolides ja teistes kõrgharidusasutustes; |
40. |
on veendunud, et informaalse hariduse meetodina toetab vabatahtlik tegevus erialaste oskuste ja kvalifikatsiooni arengut, lihtsustades vabatahtlike jaoks tööturule sisenemist või naasmist; |
41. |
soovitab komisjonil säilitada kontakt Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 liidu järglasega – Euroopa vabatahtliku tegevuse liiduga – ning teiste vabatahtlikkusel põhinevate organisatsioonidega ja võtta arvesse Euroopa vabatahtliku tegevuse poliitilise tegevuskava (P.A.V.E) raames välja töötatud soovitusi kui tuleviku tegevusplaani alust; |
42. |
kutsub komisjoni üles eraldama vajalikke vahendeid arengufondi rajamiseks Euroopa vabatahtliku tegevuse jaoks, et tagada kohase toetava infrastruktuuri loomine; |
43. |
rõhutab, kui tähtis on lihtsustada Euroopa ja riikide tasandil valitsusväliste organisatsioonide juurdepääsu Euroopa rahastamisvahenditele, eriti Euroopa Sotsiaalfondile; |
44. |
kutsub liikmesriike üles rakendama nõukogu soovitust mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta ja tagama enne tähtajaks seatud 2018. aastat formaalsete struktuuride rakendamise vabatahtliku tegevuse käigus kogutud teadmiste, oskuste ja pädevuste valideerimiseks, mille tulemuseks on tunnustatud kvalifikatsioon, mida haridusasutused, tööandjad ja teised peaksid tunnustama; |
45. |
kutsub komisjoni üles tunnustama vabatahtlikuna tegutsemise aega kõikide Euroopa toetuste puhul võimaliku mitterahalise kaasrahastamisena ning tegema vabatahtlike organisatsioonidega koostööd, et töötada välja paljudel kättesaadavatel vahenditel ja mudelitel põhinevad süsteemid vabatahtlikuna tegutsemise aja registreerimiseks ja dokumenteerimiseks; |
46. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele. |
(1) ELT L 327, 24.11.2006, lk 30.
(2) ELT L 327, 24.11.2006, lk 45.
(3) ELT L 378, 27.12.2006, lk 32.
(4) ELT L 17, 22.1.2010, lk 43.
(5) ELT C 168, 20.7.2006, lk 1.
(6) ELT C 241, 20.9.2008, lk 1.
(7) ELT C 319, 13.12.2008, lk 8.
(8) ELT L 394, 30.12.2006, lk 5.
(9) ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 187.
(10) ELT C 372, 20.12.2011, lk 24.
(11) CESE 824/2012.
(12) ELT C 332 E, 15.11.2013, lk 14.
(13) ELT L 375, 23.12.2004, lk 12.
Kolmapäev, 11. detsember 2013
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/73 |
P7_TA(2013)0558
ELi arenguabi andjate tegevuse kooskõlastamine
Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2013. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile ELi arenguabi rahastajate tegevuse koordineerimise kohta (2013/2057(INL))
(2016/C 468/12)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 225 ja eriti artikleid 9 ja 151 ning artikli 153 lõike 1 punkti e, |
— |
võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikleid 209 ja 210, |
— |
võttes arvesse ÜRO 8. septembri 2000. aasta aastatuhande deklaratsiooni, |
— |
võttes arvesse 2005. aasta Pariisi deklaratsiooni, 2008. aasta Accra tegevuskava ja 2011. aasta tulemusliku arengukoostöö ülemaailmset partnerlust, |
— |
võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavaldust Euroopa Liidu arengupoliitika küsimuses: Euroopa konsensus (1), |
— |
võttes arvesse komisjoni 13. oktoobri 2011. aasta teatist „Muutuste kava ELi arengupoliitika mõju suurendamiseks“ (COM(2011)0637), |
— |
võttes arvesse nõukogu 14. mai 2012. aasta järeldusi muutuste kava kohta ELi arengupoliitika mõju suurendamiseks (2), |
— |
võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 15. mai 2007. aasta järeldusi, mis puudutavad Euroopa Liidu tegevusjuhendit vastastikuse täiendavuse ja tööjaotuse kohta arengupoliitikas (3), |
— |
võttes arvesse oma 28. septembri 2006. aasta resolutsiooni tihedama ja parema arengukoostöö ning 2006. aasta ELi abi tõhususe paketi kohta (4), |
— |
võttes arvesse oma 22. mai 2008. aasta resolutsiooni abi tõhusust käsitleva 2005. aasta Pariisi deklaratsiooni järelmeetmete kohta (5), |
— |
võttes arvesse oma 25. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni neljanda kõrgetasemelise abi tõhusust käsitleva foorumi kohta (6), |
— |
võttes arvesse üldasjade ja välissuhete nõukogu 17. novembri 2009. aasta järeldusi abi tõhusust käsitleva operatiivraamistiku kohta (7), |
— |
võttes arvesse välisasjade nõukogu (arenguministrid) 14. juuni 2010. aasta järeldusi riikidevahelise tööjaotuse kohta (8), millega täiendati ja muudeti abi tõhusust käsitlevat operatiivraamistikku, |
— |
võttes arvesse välisasjade nõukogu (arenguministrid) 9. detsembri 2010. aasta järeldusi teemal „Vastastikune aruandluskohustus ja läbipaistvus: ELi tulemusliku abi tegevusraamistiku neljas peatükk“ (9), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadi poolt 11. jaanuaril 2011. aastal vastu võetud konsolideeritud teksti abi tõhusust käsitleva operatiivraamistiku kohta (10), |
— |
võttes arvesse komisjoni arengu peadirektoraadi tellitud ja 2009. aasta oktoobris avaldatud uuringut „Abi tõhustamise tegevuskava. Euroopa lähenemisviisi eelised“ (11), |
— |
võttes arvesse komisjoni arengu peadirektoraadi tellitud ja 2011. aasta märtsis avaldatud lõpparuannet mitmeaastase ühise programmitöö kohta (12), |
— |
võttes arvesse 2011. aasta mais avaldatud Pariisi deklaratsiooni 2. etapi lõpparuannet, |
— |
võttes arvesse arengukomisjonile 10. juulil 2013. aastal esitatud Euroopa mõõtme puudumisest tulenevate kulude uuringut, milles käsitletakse ELi rahastajate tegevuse koordineerimise parandamist, |
— |
võttes arvesse nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsust, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine (2010/427/EL) (13), eriti selle artiklit 9, mis käsitleb välistegevuse vahendeid ja programmitööd; |
— |
võttes arvesse kodukorra artikleid 42 ja 48, |
— |
võttes arvesse arengukomisjoni raportit ja väliskomisjoni arvamust (A7-0393/2013), |
A. |
arvestades, et eespool nimetatud Euroopa mõõtme puudumisest tulenevate kulude uuringus toodud viimased hinnangud näitavad, et tehingukulude vähendamisega võiks aastas säästa kuni 800 miljonit eurot, kui EL ja selle liikmesriigid suunaksid oma toetuse vähematele riikidele ja tegevustele; ja arvestades, et oleks võimalik saavutada 8,4 miljardi euro suurune lisakokkuhoid, kui riikidele tehtavad eraldised oleksid täielikult koordineeritud ja sihitud ainult vaesuse vähendamisele; |
B. |
arvestades, et olukorras, kus ÜRO eesmärgi suunas eraldada 2015. aastaks 0,7 % kogurahvatulust ametlikuks arenguabiks on üldiselt tehtud vähe edusamme, on tõhusam koordineerimine ELi tasandil ülisuure tähtsusega; |
C. |
arvestades, et kuna rahvusvaheline demograafiline olukord on muutumas ja tulevikus muutub praeguse arengumaailma ja kogu ELi vastastikune sõltuvus järjest suuremaks, tagaks arenguabi kulutamise suurem tõhusus kohapeal tõhusama abi andmise ja annaks lisandväärtuse suurema vastastikuse usalduse näol tulevikus; |
D. |
arvestades, et ELi kui terviku koordineeritud tegevusel, eelkõige komisjoni, nõukogu ja Euroopa Parlamendi esindajatest koosneva komitee loomise abil, on lisandväärtus, mis on poliitika ja finantsvõimenduse mõttes suurem kui 28 liikmesriigi ja komisjoni üksikute meetmete summa; |
E. |
arvestades, et EL ja tema liikmesriigid peaksid jätkama eeskuju andmist, vähendades Pariisis, Accras ja Busanis võetud rahvusvahelist abi ja arengu tõhusust käsitlevate kohustuste täieliku täitmise kaudu ning praeguse ühise programmitöö protsessi alal tehtud edusammude põhjal abi killustatust; |
F. |
arvestades, et ELi rahastajate tegevuse koordineerimine peaks aitama kaasa eesmärgile, milleks on kogu ametliku ja mitteametliku seotud abi andmise lõpetamine ning abi tõhususe tegevuskava muutmine arengu tõhususe tegevuskavaks; |
G. |
arvestades, et rahastajate tegevuse koordineerimise parandamist käsitlevad ELi algatused on peamiselt vabatahtlikku ja mittesiduvat laadi; ja arvestades, et Euroopa Liidu tegevusjuhend vastastikuse täiendavuse ja tööjaotuse kohta arengupoliitikas on andnud piiratud tulemusi; |
H. |
arvestades, et aluslepingud annavad ELile õigusliku aluse tugevdada ELi välistegevuse sidusust ja tulemuslikkust; |
I. |
arvestades, et komisjon peaks ELi tasandil olema abi ja arengu tulemuslikkuse täieliku rakendamise liikumapanev jõud; |
1. |
palub ELil ja tema liikmesriikidel tagada oma Pariisi deklaratsiooni, Accra tegevuskava ja Busani tõhusa arengukoostöö ülemaailmse partnerluse järgsete kohustuste täitmine, mille peamisteks takistusteks on poliitilise tahte puudumine, bürokraatia ja suured tehingukulud; tuletab sellega seoses meelde, et abi tulemuslikkuse tegevuskava täitmise üks põhitingimusi on täielikult omaks võtta demokraatliku omavastutuse põhimõte, mis tähendab, et arengustrateegiad on riikide algatatud ning kajastavad kõikide riigisiseste sidusrühmade võetud kohustusi; |
2. |
kutsub ELi ja selle liikmesriike üles kasutama täielikult ära ELi toimimise lepingu arengut käsitlevaid sätteid, milles nõutakse arengukoostöös täiendavust ELi ja selle liikmesriikide vahel (ELi toimimise lepingu artiklid 208 ja 210), et tugevdada ELi rahastajate tegevuse tulemuslikku koordineerimist; |
3. |
nõuab tõhusamat koordineerimist ELi ja selle liikmesriikide poolt muu hulgas ühise programmitöö abil, sealhulgas riigisiseses tööjaotuses, et vältida meetmete kattuvust ja suuri tehingukulusid; nõuab samuti, et tuleb läbi viia iga abisaaja riigi olukorra konkreetsete vajaduste hoolikas analüüs, tagades samal ajal, et rahastatud projektid oleksid osa kohalikust majandusest ja et neist oleks kasu kõige enam abi vajajatel; |
4. |
nõuab riikidevahelises tööjaotuses tõhusamat ELi ja selle liikmesriikide poolset koordineerimist, et vältida olukorda, kus mõningaid riike eelistatakse abi andmisel, kuid teised satuvad n-ö vaeslapse ossa; rõhutab, et ELi poliitika tööjaotuse osas peaks tagama horisontaalsete küsimuste, näiteks inimõiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja kliimamuutuse täieliku käsitlemise; rõhutab samuti, et arengupoliitika ei tohiks abi mõju suurendamise, rohkemate tulemuste ja parema kulude-tulude suhte saavutamise nimel muutuda riskikartlikuks ja keskenduda ainult nn lihtsatele riikidele; |
5. |
nõuab ELi ja selle liikmesriikide suhteliste eeliste ümberhindamist seoses arenguvaldkonna ülesannete jaotamisega, hinnates tugevaid ja nõrku külgi, mis peaksid hõlmama asjaomaseid liikmesriike (või komisjoni) ning samuti muid rahastajaid ja partnerriike; |
6. |
märgib siiski, et tõhusamat koordineerimist vajab ka rahvusvahelise üldsuse ja ennekõike kohalike tasandi osalejate, eriti kohalike omavalitsuste, riikide parlamentide, kodanikuühiskonna ning vabaühenduste tegevus; tuletab meelde, et aastatuhande kaheksanda arengueesmärgiga, milleks on ülemaailmse partnerlusvõrgu loomine arengu edendamiseks, toetatakse laialdast osalust ja kõikide arenguvaldkonna osalejate tihedat omavahelist koostööd; |
7. |
rõhutab, et mitmepoolsed arenguorganisatsioonid võivad suurendada abi tulemuslikkust ja maksimeerida selle tõhusust abiandjariikide ressursside koondamise teel; märgib, et tänu rahvusvaheliste organisatsioonide eraldatud vahenditele saavad rahastajad ka arendustegevuse kohta omavahel teavet vahetada, mis omakorda suurendab läbipaistvust ja vastutust; |
8. |
rõhutab, et on oluline toetada nende riikide suutlikkuse arengut, et nad saaksid arendada oskusi, oskusteavet ja institutsioone, mis on vajalikud nende enda arengu tulemuslikuks haldamiseks; rõhutab, kui olulised on vabakaubandus, turumajandus ja ettevõtlus, et arenguriigid oleksid ise võimelised vaesust leevendama ning looma seega jätkusuutliku majandusarengu ja vähendama abisõltuvust; rõhutab ka, kui oluline on edendada ja kaitsta head valitsemistava ning et on tähtis, et vastuvõtjariikide ametiasutused võitleksid korruptsiooniga ja looksid maksustamisalase infrastruktuuri, mille abil oleks neil võimalik kaitsta oma maksutulu ja võidelda maksudest kõrvalehoidumise ning kapitali ebaseadusliku väljavoolu vastu; |
9. |
rõhutab mittetavapäraste rahastajate, erasektori investeeringute ja kolmandatesse riikidesse suunatud heategevuslike rahavoogude kasvavat tähtsust, mis tekitab koordineerimisega seoses lisaprobleeme; on seisukohal, et ELi arenguabi rahastajate tegevuse koordineerimise uues raamistikus tuleks ka uurida võimalusi nende aspektide kaasamiseks, toetudes Busani tulemusliku arengukoostöö partnerluse raames võetud kohustustele; |
10. |
rõhutab abi tõhususe diferentseeritud käsituse olulisust, milles võetakse arvesse partnerriikide arengutaset (vähim arenenud, nõrga majandusega ja keskmise sissetulekuga riigid) ja nende konkreetseid vajadusi; kõnealune diferentseeritud käsitus peaks põhinema SKTd ületavatel mitmemõõtmelistel arengunäitajatel, milles arvestataks riigisisest vaesust, ebavõrdsust ja kaitsetust; |
11. |
palub liikmesriikidel täielikult ära kasutada uusi elektroonilisi vahendeid projektide koordineerimiseks, näiteks Mosambiigi ametliku arenguabi andmebaas (ODAMoz), mille loomist EL rahastas; |
12. |
palub ELil tagada, et abi ja arengu tõhususe suhtes võetud kohustused peegelduksid täielikult kõikides arengukoostööga seotud finantsmehhanismides; |
13. |
rõhutab, et majandusraskustest tingitud ELi ja riiklike eelarvetega seotud piirangute ning asjaolu tõttu, et poliitikud väljendavad järjest suuremat muret arenguabi tõhusama kulutamise pärast, on rahastajate tegevuse parem koordineerimine hädavajalik ja EL peaks selle edendamises juhtrolli etendama, ja et koordineerimine peaks hõlmama kõigi arenguprojektide põhipunkte, sealhulgas nende kavandamist, järelevalvet ja hindamist; |
14. |
on arvamusel, et rahastajate tegevuse koordineerimise tõhustamist puudutavate praeguste ELi algatustega ei ole nende vabatahtliku ja mittesiduva olemuse tõttu ELi ja selle liikmesriikide täielikku potentsiaali arenguabi mõjusamaks ja tõhusamaks muutmisel täielikult ära kasutatud; palub ELil ja tema liikmesriikidel seetõttu luua uus koordineerimisvahend määruse kujul; |
15. |
palub, et komisjon esitaks eelistatavalt 31. detsembriks 2015 ja igal juhul mitte hiljem kui 2016. aasta esimesel poolaastal ELi toimimise lepingu artiklite 209 ja 210 alusel ettepaneku võtta vastu akt, milles käsitletakse ELi arenguabi rahastajate tegevuse koordineerimise regulatiivseid aspekte, millele eelneb ettevalmistavate meetmete tegevuskava vastuvõtmine ja rakendamine, et hõlbustada kõnealuste regulatiivsete aspektide jõustumist vastavalt käesolevale resolutsioonile lisatud üksikasjalikele soovitustele; |
16. |
palub komisjonil ja Euroopa välisteenistusel seda tegevuskava hinnata varem kokku lepitud näitajate kogumi põhjal. Selles protsessis osaleksid ühelt poolt ELi delegatsioonid koos liikmesriikide diplomaatiliste esindustega partnerriikides ning teisalt arengu ja koostöö peadirektoraat ja Euroopa välisteenistus koos liikmesriikide esindajatega; kõnealune protsess hõlmaks komisjoni ja Euroopa välisteenistuse aruandeid Euroopa Parlamendile, et leppida kokku tegevuskava rakendamises; |
17. |
kinnitab, et nimetatud soovitused on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõtte ja kodanike põhiõigustega; |
18. |
on seisukohal, et taotletaval ettepanekul puudub finantsmõju; |
19. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja lisas toodud üksikasjalikud soovitused komisjonile ja nõukogule. |
(1) ELT C 46, 24.2.2006, lk 1.
(2) Dokument 9369/12.
(3) Dokument 9558/07.
(4) ELT C 306 E, 15.12.2006, lk 373.
(5) ELT C 279 E, 19.11.2009, lk 100.
(6) ELT C 131 E, 8.5.2013, lk 80.
(7) Dokument 15912/09.
(8) Dokument 11081/10.
(9) Dokument 17769/10.
(10) Dokument 18239/10.
(11) Projekt nr 2008/170204 – Versioon 1.
(12) Projekt nr 2010/250763 – Versioon 1.
(13) ELT L 201, 20.5.2010, lk 3.
RESOLUTSIOONI LISA:
ÜKSIKASJALIKUD SOOVITUSED TAOTLETAVA ETTEPANEKU SISU KOHTA
Soovitus 1 (vastuvõetava määruse eesmärk ja reguleerimisala)
Määruse eesmärk peaks olema kodifitseerida ja tugevdada mehhanisme ja tavasid, et tagada arenguabi parem täiendavus ja tulemuslik koordineerimine. Reguleerimisala peaks andma ELi arenguabi tulemuslikkuse ja tõhususe suurendamise küsimusele asjakohase lahenduse.
Määrus peaks olema kohaldatav liikmesriikidele ja ELi institutsioonidele.
Soovitus 2 (üldpõhimõtete kohta, millel peaks põhinema ELi rahastajate tegevuse koordineerimine)
Määrus peaks kodifitseerima järgmised põhimõtted:
— |
Vastutus: EL ja tema liikmesriigid peaksid austama partnerriigi juhtrolli ja joonduma keskvalitsuse strateegiate järgi. Need peaksid vajaduse korral hõlmama meetmeid, mis aitavad tugevdada partnerriigi suutlikust juhtida rahastajate koordineerimise operatiivraamistikke. |
— |
Ühtlustamine: EL ja tema liikmesriigid peaksid rakendama riigi tasandil ühtset programmitöö korda (ühine programmitöö) ja tegema koostööd, et vähendada killustatult ja sageli topelt tehtavate kohapealsete lähetuste ja diagnostiliste läbivaatamiste arvu. Samuti peaksid nad delegeerima peamistele rahastajatele volitused selliste tegevuste rakendamiseks, mille suhtes mõnel rahastajatest on sektori või riigi tasandil suhteline eelis. |
— |
Vastavusse viimine: EL ja tema liikmesriigid peaksid rajama kogu oma toetuse (riiklikud strateegiad, poliitilised arutelud ja arengukoostöö programmid) partnerite riiklikele arengustrateegiatele ja nende strateegiate rakendamises tehtavate edusammude korrapärasele kontrollile. Et abi haldamine oleks vähem bürokraatlik, peaksid nad esimese valikuna kasutama riiklikke süsteeme. EL ja tema liikmesriigid peaksid hoiduma abiga rahastatavate projektide ja programmide igapäevase juhtimise ja rakendamise jaoks konkreetsete struktuuride loomisest. |
— |
Abi prognoositavus: Selleks et abi andmise pingutusi tulemuslikult koordineerida, peaksid EL ja tema liikmesriigid andma arenguriikidele oma tulevaste kuluplaanide ja/või rakenduskavade kohta varakult teavet, mis hõlmab vähemalt esialgset vahendite jaotust, et partnerriikidel oleks võimalik need integreerida oma keskpika perspektiiviga kavadesse. |
— |
Läbipaistvus ja vastastikune aruandlus: EL ja tema liikmesriigid peaksid tegema partnerriikidega koostööd, et luua vastastikku kokkulepitud võrgustikud, mis võimaldavad usaldusväärselt hinnata riikide süsteemide tulemuslikkust, läbipaistvust ja vastutust ning parandada partnerriikides andmete kättesaadavust ja kvaliteeti. Veelgi tuleks edendada selliseid tähtsaid algatusi nagu ELi läbipaistvusgarantii ja rahvusvahelise abi läbipaistvuse algatus. |
— |
Diferentseeritud käsitus: Käesoleva määruse rakendamisel tuleks kasutada arengukontekstist ja vajadustest lähtuvat diferentseeritud käsitust, et koostöö partnerriikide ja -piirkondadega oleks konkreetne, arvestaks täpselt konkreetsete riikide või piirkondade olukorda ning põhineks nende vajadustel, strateegiatel, prioriteetidel ja varalistel võimalustel. |
— |
Tulemuste läbivaatamine, hindamine ja arutelu: EL peaks määruse rakendamist jälgima ja sellest aru andma. Võetud meetmetest tuleks anda igal aastal aru riikide parlamentidele ja Euroopa Parlamendile. |
Soovitus 3 (ühise programmitöö kohta)
Määrusega tuleks kodifitseerida ELi ja selle liikmesriikide kohustus suurendada oma osalust arenguriikide strateegiatega ühtlustatud ühises mitmeaastases programmitöös, mis hõlmab programmitöö tsüklite võimalikult suurt sünkroniseerimist partnerriikide tasandil. Ühine programmitöö raamistik on tööjaotuse parandamise praktiline vahend, mis peaks täiendama ja tugevdama olemasolevat rahastajate tegevuse koordineerimise korda, et vältida tarbetuid paralleelseid protsesse.
Määrus peaks tagama, et EL jälgiks aktiivselt riikides ja peakorteris tehtud edusamme, et tagada pidev edasiminek olemasolevate kohustuste täitmisel ja ELi ühise programmitöö raamistiku rakenduskavade nõuetekohane järgimine.
Soovitus 4 (tööjaotuse kohta)
EL ja selle liikmesriigid on töötanud välja terve rea juhtpõhimõtteid selle kohta, kuidas töö jaotamist kõige tulemuslikumalt korraldada. ELi tegevusjuhend vastastikuse täiendavuse ja tööjaotuse kohta arengupoliitikas sisaldab ELile ja selle liikmesriikidele suuniseid ja seda tuleks kõikides partnerriikides kiiresti rakendada.
Soovitus 4.1: riigisisene tööjaotus
EL ja tema liikmesriigid peaksid vähendama tehingukulusid, piirates sektoripoliitilistes aruteludes ja koostöötegevuses aktiivselt tegutsevate ELi rahastajate arvu. Selleks peaksid nad töötama välja sektorites tegevuse lõpetamise kavad, et tagada sektorites parem kontsentreeritus, tuginedes dialoogile partnervalitsuste ja muude rahastajatega ning võimalike rahastamislünkade mõju hindamisele.
Soovitus 4.2: riikidevaheline tööjaotus
Selleks et vähendada riikidevahelise abi killustatust ja rahastajate paljusust, peaksid EL ja tema liikmesriigid tagama, et nende eraldised riikidele tehakse informeeritult, võttes arvesse teiste liikmesriikide kavatsusi ja võimalusi ELi-poolse mõju avaldamiseks. Liikmesriigid peaksid püüdlema parema geograafilise kontsentreerumise poole, komisjon peaks aga olema koordineerija rollis, eelkõige n-ö vaeslapse ossa sattunud riikide suhtes. Sellega seoses võiksid ELi ühised analüüsid ja strateegiad nii eelistatud kui ka n-ö vaeslapse ossa sattunud riikide kohta olla aluseks paremale riikidevahelisele tööjaotusele.
Soovitus 5 (peakorteri ja riikide tasandi edusammude jälgimine)
Määrusega tuleks kodifitseerida mehhanismid, mis annavad teada riigi tasandil rahastajate tegevuse koordineerimises tehtud edusammudest, sh: a) liigendatud andmed kõikide asjakohaste abivoogude kohta; b) edu ühise programmitöö protsesside alal, eelkõige tööjaotuse vallas; c) tõendid vähenenud tehingukulude kohta tänu tööjaotusele; ja d) ühise programmitöö ja tööjaotuse integreerimine strateegilise planeerimise protsessidesse.
See teave tuleks teha kättesaadavaks partnerriikidele, et nad saaksid seda kajastada oma riigieelarve dokumentides ja soodustada nii läbipaistvust parlamentide, kodanikuühiskonna ja muude asjakohaste sidusrühmade suhtes.
Soovitus 6 (riikide parlamentide kaasamise kohta rahastajate tegevuse koordineerimise seiresse)
Määruses peaksid olema sätted, millega suurendatakse riikide parlamentide kaasamist rahastajate tegevuse koordineerimise seiresse. Euroopa Parlament ja riikide parlamendid peaksid sel eesmärgil korraldama iga-aastaseid koosolekuid edusammude hindamiseks ja tulemuste arutamiseks.
Soovitus 7 (iga-aastase aruande kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule)
Määrus peaks sisaldama sätteid iga-aastase aruande kaudu esitatava hinnangu kohta. Komisjon peaks analüüsima määruse alusel võetud meetmete rakendamisel tehtud edusamme ja esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning soovituses 9 nimetatud komiteele iga-aastase aruande määruse rakendamise ja ELi abi koordineerimise tulemuste kohta.
Aruanne esitatakse ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.
Iga-aastane aruanne peaks põhinema peakorterist ja kohapealt esitatud eelneva aasta andmetel. Selles tuleks hinnata ELi ja liikmesriikide arengupoliitika koordineerimise jõupingutuste tulemusi, kasutades võimalikult suurel määral konkreetseid ja mõõdetavaid näitajaid, mis mõõdavad määruse eesmärkide täitmisel tehtud edusamme.
Soovitus 8 (läbivaatamise kohta)
Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse käesoleva määruse rakendamist esimesel kolmel aastal, ning vajaduse korral lisama sellele seadusandliku ettepaneku vajalike muudatuste sisseviimise kohta.
Soovitus 9 (koordineerimiskomitee loomise kohta)
Määruses peaksid olema sätted komitee loomise kohta. Komitee peaks võtma vastu oma kodukorra ning koosnema komisjoni, nõukogu ja Euroopa Parlamendi esindajatest.
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/80 |
P7_TA(2013)0575
Inimõigused maailmas aastal 2012 ja ELi sellealane poliitika
Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2013. aasta resolutsioon aastaaruande kohta inimõiguste ja demokraatia olukorrast maailmas 2012. aastal ja Euroopa Liidu poliitika kohta selles valdkonnas (2013/2152(INI))
(2016/C 468/13)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni ja muid ÜRO inimõiguste alaseid lepinguid ja inimõigusi käsitlevaid dokumente, |
— |
võttes arvesse ÜRO 8. septembri 2000. aasta aastatuhande deklaratsiooni (A/Res/55/2) ja ÜRO Peaassamblee sellekohaseid resolutsioone, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 21, |
— |
võttes arvesse ELi aastaaruannet inimõiguste ja demokraatia kohta maailmas 2011. aastal, mille nõukogu võttis vastu 6. juunil 2013, |
— |
võttes arvesse oma 13. detsembri 2012. aasta resolutsiooni aastaaruande kohta inimõiguste ja demokraatia kohta maailmas 2011. aastal ja Euroopa Liidu poliitika kohta selles valdkonnas (1), |
— |
võttes arvesse inimõigusi ja demokraatiat käsitlevat ELi strateegilist raamistikku ja tegevuskava (11855/2012), mille välisasjade nõukogu võttis vastu 25. juunil 2012. aastal, |
— |
võttes arvesse oma 13. detsembri 2012. aasta resolutsiooni ELi inimõiguste strateegia läbivaatamise kohta (2), |
— |
võttes arvesse nõukogu 25. juuli 2012. aasta otsust 2012/440/ÜVJP, millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu inimõiguste eriesindaja (3), |
— |
võttes arvesse oma 13. juuni 2012. aasta soovitust ELi inimõiguste eriesindaja kohta (4), |
— |
võttes arvesse nõukogu 14. mai 2012. aasta järeldusi „Muutuste kava ELi arengupoliitika mõju suurendamiseks“, |
— |
võttes arvesse oma 13. juuni 2013. aasta soovitust liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, nõukogule ja komisjonile Euroopa välisteenistuse korralduse ja toimimise läbivaatamise kohta 2013. aastal (5), |
— |
võttes arvesse inimõigusi ja rahvusvahelist humanitaarõigust käsitlevaid Euroopa Liidu suuniseid (6), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu suuniseid usu- ja veendumusvabaduse edendamise ja kaitse kohta ning Euroopa Parlamendi 13. juuni 2013. aasta soovitust nõukogule, mis käsitleb ELi suuniste eelnõu usu- ja veendumusvabaduse edendamise ja kaitse kohta, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu suuniseid lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste (LGBTI) inimeste kõigi inimõiguste edendamiseks ja kaitsmiseks, |
— |
võttes arvesse inimõigustealast dialoogi käsitlevaid ELi suuniseid, mis nõukogu võttis vastu 13. detsembril 2001 ja vaatas läbi 19. jaanuaril 2009, |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi 8. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni avaliku ja erasektori korruptsiooni mõju kohta inimõigustele kolmandates riikides (7), |
— |
võttes arvesse oma 7. veebruari 2013. aasta resolutsiooni Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni inimõiguste nõukogu 22. istungjärgu kohta (8), |
— |
võttes arvesse oma 17. novembri 2011. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu toetuse kohta Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule probleemide lahendamiseks ja raskuste ületamiseks (9), |
— |
võttes arvesse oma 14. detsembri 2011. aasta resolutsiooni Euroopa naabruspoliitika läbivaatamise kohta (10), |
— |
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 20. märtsi 2013. aasta ühisteatist „Euroopa naabruspoliitika: partnerluse edendamine“ (JOIN(2013)4) ja 25. mai 2011. aasta ühisteatist „Uus lähenemisviis muutuvale naabrusele“ (COM(2011)0303), |
— |
võttes arvesse demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi strateegiadokumenti aastateks 2011–2013 ning komisjoni ettepanekut demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi uue rahastamismääruse kohta aastateks 2014–2020 (COM(2011)0844), |
— |
võttes arvesse oma 29. märtsi 2012. aasta soovitust nõukogule Euroopa demokraatia sihtkapitali võimaliku loomise korraldamise kohta (11), |
— |
võttes arvesse oma 17. juuni 2010. aasta resolutsiooni inimõiguste kaitsjaid toetava ELi poliitika kohta (12), |
— |
võttes arvesse oma 7. juuli 2011. aasta resolutsiooni demokratiseerimist toetava ELi välispoliitika kohta (13), |
— |
võttes arvesse oma 11. detsembri 2012. aasta resolutsiooni digitaalse vabaduse strateegia kohta ELi välispoliitikas (14), |
— |
võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 20. detsembri 2012. aasta resolutsiooni 67/176 surmanuhtluse kasutamisele moratooriumi kehtestamise kohta, |
— |
võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 1325 (2000), 1820 (2008), 1888 (2009), 1889 (2009), 1960 (2010) ja 2106 (2013) naiste, rahu ja julgeoleku kohta, |
— |
võttes arvesse ELi Nõukogus 13. mail 2011 vastu võetud aruannet, mis käsitleb ELi näitajaid, mille alusel töötada välja terviklik lähenemisviis naisi, rahu ja julgeolekut käsitlevate ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide 1325 ja 1820 rakendamiseks, |
— |
võttes arvesse lapse õigusi käsitlevaid ÜRO Peaassamblee resolutsioone, sh kõige hilisemat, 4. aprilli 2012. aasta resolutsiooni (66/141), |
— |
võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni inimõiguste ning sotsiaalsete ja keskkonnastandardite kohta rahvusvahelistes kaubanduslepingutes (15), |
— |
võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni rahvusvahelise kaubanduspoliitika kohta kliimamuutusega kaasnevate nõudmiste taustal (16), |
— |
võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta rahvusvahelistes kaubanduslepingutes (17), |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 48, |
— |
võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja arengukomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A7-0418/2013), |
A. |
arvestades, et mitmesugused üleminekuprotsessid, sealhulgas rahvaülestõusud, konflikti- ja konfliktijärgsed olukorrad, samuti takerdunud üleminekuprotsessid autoritaarsetes riikides, on tõstatanud üha uusi probleeme ELi poliitikas, millega toetatakse inimõigusi ja demokraatiat kogu maailmas; arvestades, et ELi aastaaruanne inimõiguste ja demokraatia olukorrast maailmas 2012. aastal osutab vajadusele, et EL jätkaks paindlike poliitiliste reageeringute väljatöötamist; arvestades, et ELi kõige põhimõttelisem poliitiline valik puudutab paindlikkust ja poliitilist otsusekindlust jääda rasketel aegadel muude poliitiliste eesmärkide ja huvide surve all truuks Euroopa Liidu põhiväärtustele; |
B. |
arvestades, et õiglus, õigusriiklus, vastutus, läbipaistvus ja aruandekohustus, võitlus karistamatuse vastu, õiglane kohtumõistmine ja sõltumatu kohus on inimõiguste kaitse lahutamatud elemendid; |
C. |
arvestades, et ELi toimimise lepingu artikliga 21 tugevdatakse veelgi ELi kohustust tegutseda rahvusvahelisel areenil, juhindudes demokraatia ja õigusriigi põhimõtetest, inimõiguste ja põhivabaduste universaalsusest ja jagamatusest, inimväärikuse austamisest, võrdsuse ja solidaarsuse põhimõtetest ning ÜRO põhikirja, Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja rahvusvahelise õiguse põhimõtete austamisest; |
D. |
arvestades, et laienemisprotsessi aluspõhimõteteks jäävad Kopenhaageni poliitilised kriteeriumid, mille kohaselt nõutakse „demokraatiat, õigusriigi põhimõtet, inimõigusi ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsust“; |
E. |
arvestades, et ülestõusud araabia maailmas sundisid Euroopa Liitu tunnistama varasema poliitika ebaõnnestumist ja seadma naabruspoliitika läbivaatamisel aluseks edusammudest sõltuva toetuse käsitlusviisi, mis põhineb kohustusel, mille kohaselt „Euroopa Liit varieerib partneritele antava ELi toetuste taset vastavalt poliitiliste reformide elluviimisel ja tõelise demokraatia ülesehitamisel tehtud edusammudele“, samuti inimõiguste ja põhivabaduste austamisel, sealhulgas vabad ja õiglased valimised, ühinemis-, sõna- ja kogunemisvabadus, vaba ajakirjandus ja meedia, õigusriik, kus õigust mõistab sõltumatu kohus, ning mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus; |
F. |
arvestades, et 2012. aasta mais vastu võetud nõukogu järeldustes, mis käsitlevad Euroopa Komisjoni tegevuskava ELi arengupoliitika muutmiseks, märgitakse konkreetselt, et partneritele antavat toetust kohandatakse vastavalt nende arengualasele olukorrale ja pühendumusele ning edusammudele inimõiguste, demokraatia, õigusriikluse ja hea valitsemistava vallas; arvestades, et viimane ELi ühine seisukoht seoses kõrgetasemelise foorumiga abi tõhususe teemal seab kohustuse, et arengukoostöös tuleks süstemaatiliselt viidata demokraatlikule omavastutusele, mille kohaselt partnerriigid vastutavad selle eest, et luua soodus keskkond kodanikuühiskonna arenemiseks ning parlamendi, kohalike asutuste, riiklike auditeerimisasutuste ja vaba meedia rolli tugevdamiseks; |
G. |
arvestades, et ELi nõukogu võttis 2012. aasta juunis vastu inimõiguste ja demokraatia strateegilise raamistiku ja tegevuskava, mis kohustab ELi institutsioone saavutama mitmeid konkreetseid poliitilisi eesmärke; arvestades, et 2012. aasta juulis seadis ELi nõukogu sisse temaatilise Euroopa Liidu inimõiguste eriesindaja ametikoha ja nimetas ametisse esimese Euroopa Liidu inimõiguste eriesindaja; arvestades, et 2014. aasta kevadel tuleb alustada menetlusega, et võtta vastu inimõiguste ja demokraatia uus tegevuskava, mis peaks jõustuma 2015. aasta jaanuaris pärast praeguse tegevuskava lõppemist; |
H. |
arvestades, et Euroopa demokraatia rahastu loodi 2012. aasta oktoobris peamise eesmärgiga anda otsetoetusi demokraatliku liikumise aktivistidele või organisatsioonidele, kes võitlevad demokraatiale ülemineku eest Euroopa naabruses ja kaugemal; |
I. |
arvestades, et Euroopa välisteenistuse loomisel kinnitati, et inimõiguste ja demokraatia toetamisest saab ELi uue diplomaatilise teenistuse tegevuse aluspõhimõte; arvestades, et ELi delegatsioonide võrgustik üle maailma annab komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale uue suutlikkuse viia ellu ELi inimõiguste poliitikat; |
J. |
arvestades, et oma resolutsioonides eelmise aastaaruande ja ELi inimõiguste strateegia läbivaatamise kohta (mõlemad resolutsioonid võeti vastu 2012. aasta detsembris) rõhutas Euroopa Parlament vajadust reformida oma tavasid, et peavoolustada inimõigused parlamendi tegevustes ning võtta järelmeetmeid seoses oma kiireloomuliste resolutsioonidega, milles mõistetakse hukka demokraatia põhimõtete, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete rikkumine; |
K. |
arvestades, et 2012. aasta novembris ja detsembris ELi 27 liikmesriigis läbi viidud Euroopa Parlamendi avaliku arvamuse uuring Eurobaromeeter näitab taas kord, et eurooplaste silmis on inimõiguste kaitsmine endiselt tähtsaim väärtus; arvestades, et ülioluline on usaldusväärselt ellu viia ELi välja öeldud kohustused kaitsta inimõigusi ja demokraatiat, et säiliks ELi välispoliitika üldine usaldusväärsus; |
L. |
arvestades, et 2012. aasta detsembris pälvis Euroopa Liit Nobeli preemia selle eest, et on aidanud edendada rahu ja leppimist, demokraatiat ja inimõigusi Euroopas; |
Üldmärkused
1. |
peab inimõigusi keskseks küsimuseks ELi suhetes kõigi kolmandate riikide, sealhulgas liidu strateegiliste partneritega; rõhutab, et ELi inimõiguste poliitika peab olema aluslepingus sätestatud kohustuste täitmisel järjepidev, tagama sise- ja välispoliitika sidususe ja vältima välispoliitikas topeltstandardeid; nõuab seetõttu, et ELi välisasjade nõukogu võtaks vastu järeldused inimõiguste ja strateegiliste partnerite kohta, mis oleksid liikmesriikidele ja ELi ametnikele ühisteks suunisteks inimõiguste küsimustes, mida neil tuleb kindlasti käsitleda oma strateegilistest partneritest kolleegidega; |
2. |
kutsub komisjoni asepresidenti ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat, ELi inimõiguste eriesindajat ja Euroopa välisteenistust üles neid kohustusi täitma ning integreerima inimõigused ja demokraatia ELi suhetesse oma partneritega, sealhulgas kõrgeimal poliitilisel tasandil, kasutades selleks kõiki asjakohaseid ELi välispoliitilisi vahendeid; |
3. |
tunnustab väga tähtsat rolli, mida kodanikuühiskond täidab demokraatia ja inimõiguste kaitsel ja edendamisel; palub asepresidendil ja kõrgel esindajal tagada tihe koostöö ja partnerlus kodanikuühiskonnaga, sealhulgas inimõiguste kaitsjatega; on samuti arvamusel, et EL peaks igati toeks olema kõigile inimõiguste, demokraatia, vabaduse ja läbipaistvuse toetajatele kogu maailmas; |
4. |
möönab, et ELi institutsioonid ja kõik liikmesriigid peaksid võtma kindla ja ühtse lähenemisviisi, et inimõiguste rikkumisi kogu maailmas käsitletaks läbipaistvalt ja vastutustundlikul moel; on seisukohal, et kui tegemist on inimõiguste järjepideva rikkumisega, peaks EL väljendama oma arvamust ühtselt ja tagama, et tema sõnumit kuuleksid nii väärtegusid toime panev valitsus kui ka rahvas; kutsub ELi välisasjade nõukogu üles korraldama igal aastal avaliku arutelu inimõiguste teemal; |
5. |
tuletab meelde parlamendi kindlat soovi, et ta tihedalt kaasataks ja temaga konsulteeritaks ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilise raamistiku rakendamise küsimustes; |
ELi 2012. aasta aruanne
6. |
väljendab heameelt selle üle, et vastu on võetud ELi aastaaruanne inimõiguste ja demokraatia olukorrast maailmas 2012. aastal; ootab asepresidendilt ja kõrgelt esindajalt jätkuvat pühendumust ja korrapäraseid aruandeid Euroopa Parlamendile; nõuab tulevaste aruannete ettevalmistamisel aktiivset ja konstruktiivset arutelu ELi institutsioonides, mis suurendaks ELi tegevuse nähtavust selles valdkonnas; |
7. |
on veendunud, et aastaaruandest peaks kujunema oluline vahend ELi inimõiguste ja demokraatia alasest tegevustest teavitamiseks ja selle üle arutlemiseks; kiidab seepärast heaks asepresidendi ja kõrge esindaja ning Euroopa välisteenistuse võetud kohustuse kasutada ELi aastaaruandeid aruannetena selle kohta, kuidas on rakendatud ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilist raamistikku ja tegevuskava; |
8. |
märgib aastaaruandes esitatud osutusi ELi inimõiguste eriesindaja tegevusele ning ergutab asepresidenti ja kõrget esindajat ning Euroopa välisteenistust lisama põhjalikumaid analüüse, eelkõige mis puudutab eriesindaja rolli strateegilise raamistiku ja tegevuskava rakendamisel, et tema rolli ja tööd adekvaatselt kirjeldada; |
9. |
tunnustab jõupingutusi, mida on tehtud selleks, et riike käsitlevates aruannetes loetleda ELi erinevaid meetmeid inimõiguste ja demokraatia toetamise valdkonnas, mis pakub rikkalikult teavet ELi institutsioonide töö kohta kõikjal maailmas; peab siiski kahetsusväärseks, et riike käsitlevates aruannetes näib endiselt puuduvat süstemaatiline, selge ja järjepidev raamistik, mis võimaldaks täpsemalt analüüsida ELi tegevuse mõju ja tõhusust; |
10. |
kordab oma seisukohta, et riike käsitlevaid aruandeid tuleks tugevdada ja nendes tuleks kajastada inimõigusi käsitlevate riigipõhiste strateegiate elluviimist ning seega peaksid need sisaldama näitajate kogumil põhinevaid konkreetseid võrdlusaluseid, et hinnata nii positiivseid kui ka negatiivseid suundumusi, hinnata ELi tegevuse tõhusust ja tuua välja põhjused ELi toetuste kohandamiseks vastavalt inimõiguste, demokraatia, õigusriigi ja hea valitsemistava valdkonnas tehtud edusammudele; |
11. |
kiidab heaks pingutused lisada aastaaruandesse Euroopa Parlamendi tegevused, soovitab kasutada Euroopa Parlamendi saavutusi ja võimalusi, sh arvukaid Euroopa Parlamendi tellitud uuringuid ja analüüse, ning soovitab tungivalt, et asepresident ja kõrge esindaja ning Euroopa välisteenistus annaksid aru ELi meetmetest, mis on võetud parlamendi resolutsioonide alusel, kaasa arvatud kiireloomulised resolutsioonid inimõiguste rikkumiste kohta; nõuab, et Euroopa Parlamendi ja ELi inimõiguste eriesindaja vahel toimuks pidev teabevahetus ja koostöö, seda eeskätt eriolukordades; |
12. |
on rahul ELi aastaaruandega inimõiguste ja demokraatia kohta maailmas 2012. aastal, sest see näitab ELi pingutusi edendada inimõiguste, soolise võrdõiguslikkuse, demokraatia ja hea valitsemistava integreerimist arengupoliitikasse ja -vahenditesse; |
ELi poliitiline raamistik
Strateegiline raamistik ja tegevuskava
13. |
kordab oma tunnustust ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilisele raamistikule ja tegevuskavale kui tähtsale teetähisele inimõiguste integreerimisel ja süvalaiendamisel kõigis ELi välispoliitilistes meetmetes; rõhutab, et ELi inimõiguste poliitikas on vaja üldist konsensust ja tõhustatud koostööd ELi institutsioonide ja liikmesriikide vahel; kutsub Euroopa välisteenistust üles tugevdama jõupingutusi, et suurendada liikmesriikide seas omavastutust tegevuskavaga seoses; nõuab, et aastaaruandesse lisataks jagu, mis käsitleb tegevuskava rakendamist liikmesriikide poolt; |
14. |
rõhutab, et nii strateegilises raamistikus kui ka tegevuskavas võetud kohustuste tõhus ja usaldusväärne täitmine on ülioluline; märgib, et usaldusväärsus nõuab inimõiguste poliitikameetmete piisavat rahastamist ja järjepidevat peavoolustamist kõrgel poliitilisel tasandil, nagu ministrite kohtumised ja tippkohtumised kolmandate riikidega, kaasa arvatud strateegiliste partneritega; |
15. |
peab kahetsusväärseks, et ELi inimõiguste poliitikas vaadatakse enamasti mööda majanduslikest, sotsiaalsetest ja kultuurilistest õigustest erinevalt ELi lubadusest õiguste jagamatuse ja vastastikuse sõltuvuse kohta, ning kutsub Euroopa välisteenistust, komisjoni ja liikmesriike üles suurendama jõupingutusi selles suunas, sealhulgas sotsiaalsete ja tööõiguste valdkonnas; |
16. |
märgib, et praegune tegevuskava jõuab lõpule 2014. aasta lõpus; ootab, et asepresident ja kõrge esindaja ning Euroopa välisteenistus vaataksid õigeaegselt tegevuskava läbi ning alustaksid liikmesriikide, komisjoni, parlamendi ja kodanikuühiskonnaga konsultatsioone, mis viikisid uue, 2015. aasta jaanuaris jõustuva tegevuskava vastuvõtmiseni; |
Euroopa Liidu inimõiguste eriesindaja
17. |
tunnistab esimesele ELi inimõiguste eriesindajale antud mandaadi tähtsust; kutsub eriesindajat üles suurendama ELi inimõiguste poliitika, eriti naiste õigusi ja kõikide vähemuste õigusi käsitleva poliitika nähtavust, peavoolustamist, järjepidevust, ühtsust ja tõhusust ning saavutama vaikse ja avaliku diplomaatia õige tasakaalu oma mandaadi täitmisel; kordab oma soovitust, et eriesindaja annaks parlamendile korrapäraselt aru oma tegevusest ning selgitaks temaatilisi ja geograafilisi prioriteete, samuti tagaks parlamendi tõstatatud probleemide käsitlemise; |
18. |
tunnustab eriesindajat Euroopa Parlamendi ja kodanikuühiskonnaga peetud dialoogi avatuse eest, tänu millele on pandud alus olulisele tavale, mida tuleks jätkata ja tugevdada, et tagada nõuetekohane läbipaistvus ja vastutus; tervitab eriesindaja koostööd piirkondlike organitega ja mitmepoolsetes foorumites ning julgustab teda sellist tegevust laiendama; |
19. |
peab kiiduväärseks tõsiasja, et koostöö ELi inimõiguste eriesindajaga lisati ELi Saheli piirkonna inimõiguste eriesindaja mandaadi ülesannete hulka, ning nõuab tungivalt, et nõukogu ning asepresident ja kõrge esindaja rakendaksid seda tava ka tulevaste ELi geograafiliste eriesindajate mandaadiga seoses; |
Inimõigusi käsitlevad ELi suunised
20. |
tunneb heameelt selle üle, et vastu on võetud usu- ja veendumusvabadust ning LGBTI inimeste inimõigusi käsitlevad ELi suunised; tuletab siiski Euroopa välisteenistusele meelde, et järgida tuleb institutsioonidevahelist head tava ja suhelda õigeaegselt Euroopa Parlamendi asjaomaste poliitiliste organitega, kui töötatakse välja uusi strateegilisi vahendeid, näiteks suuniseid, või vaadatakse läbi olemasolevaid vahendeid; tuletab meelde Euroopa Parlamendi soovitust nõukogule seoses usu- ja veendumusvabadust käsitlevate ELi suunistega, milles parlament on teinud ettepaneku tähelepanuväärsete vahendite kohta ja pakkunud välja soovitusi suuniste praktiliseks rakendamiseks, et saavutada olulisi edusamme selle peamise ja universaalse vabaduse kaitsmisel ja edendamisel; tunnustab tava, mille Euroopa välisteenistus ja nõukogu on vanemate suuniste läbivaatamisel ja parandamisel omaks võtnud; ergutab Euroopa välisteenistust rakendama rangemat läbivaatamisprotsessi, mis sisaldaks põhjalikku konsulteerimist sidusrühmadega, selleks et muutuvate tingimustega kohaneda; |
21. |
nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus ja nõukogu pööraksid eritähelepanu suuniste nõuetekohastele rakenduskavadele; soovitab Euroopa välisteenistuse ja ELi delegatsioonide töötajaid, samuti liikmesriikide diplomaate edasi koolitada ja nende teadlikkust tõsta; on eriliselt murelik seoses rahvusvahelist humanitaarõigust käsitlevate suuniste ning piinamist ja muud julma, ebainimlikku või inimväärikust alandavat kohtlemist käsitlevate suuniste rakendamisega; |
Inimõigustealane dialoog kolmandate riikidega
22. |
võtab teadmiseks jätkuvad raskused saavutada konkreetseid edusamme mitmetes ELi dialoogides ja konsultatsioonides, milles käsitletakse inimõiguste küsimusi; julgustab ELi otsima uusi teid, et muuta dialoog murettekitavate riikidega sisukamaks; rõhutab vajadust jätkata neis dialoogides kindlat, sihiteadlikku ja läbipaistvat inimõiguste poliitikat; kutsub seepärast ELi üles tegema selgeid poliitilisi järeldusi, kui inimõigustealane dialoog ei ole konstruktiivne, ning sellisel juhul või juhtudel, kui pidevalt rikutakse inimõigusi, panema enam rõhku poliitilisele dialoogile, diplomaatilistele meetmetele ja avalikule diplomaatiale; hoiatab lisaks inimõiguste arutelude lahutamise eest kõrgetasemelistest poliitilistest dialoogidest; |
23. |
on seisukohal, et inimõigustealased dialoogid ja konsultatsioonid peaksid tugevdama ja toetama kodanikuühiskonda, inimõiguste kaitsjaid, ametiühinguid, ajakirjanikke, advokaate ja parlamendiliikmeid, kes hakkavad julgelt vastu vägivallale kodumaal ja nõuavad oma õiguste austamist; kutsub ELi üles tagama, et inimõigustealased dialoogid ja konsultatsioonid oleksid kõrgeid eesmärke seadvad ja nendega kaasneksid selged avalikud sihid, mille alusel saab nende edu objektiivselt mõõta; |
24. |
tuletab meelde asjaolu, et avaliku ja erasektori korruptsioon kinnistab ja süvendab ebavõrdsust ja diskrimineerimist seoses kodaniku-, poliitiliste, majanduslike või sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste võrdse teostamisega, ning rõhutab, et on tõestatud, et korruptsioon ja inimõiguste rikkumine hõlmavad võimu kuritarvitamist, vastutuse puudumist ja erinevaid diskrimineerimise vorme; nõuab ELi eelarve ja välisabi kontekstis, et aruandlus ja läbipaistvus oleks välisabi ja avaliku sektori eelarvete raames kõrgeimal tasemel; |
Riigipõhised inimõiguste strateegiad ja inimõiguste teabekeskused
25. |
võtab teadmiseks Euroopa välisteenistuse jõupingutused viia lõpule ELi riigipõhiste inimõiguste strateegiate esimene tsükkel; kordab oma toetust eesmärgile anda vastutus riigipõhise strateegia eest kohapealsele ELi delegatsioonile ja liikmesriikide saatkondadele, samal ajal tuleks tagada kvaliteedikontroll peakorterite tasandil; peab siiski kahetsusväärseks, et riigipõhiste strateegiate sisu ei ole läbipaistev; kordab oma nõuet, et avalikustataks vähemalt iga riigipõhise strateegia põhiprioriteedid ning et parlamendil oleks juurdepääs neile strateegiatele, mis võimaldaks nõuetekohasel tasemel kontrolli; innustab ELi viima läbi avaliku hindamise ELi riigipõhiste inimõiguste strateegiate esimese tsükli kogemuste kohta ja tegema kindlaks parimad tavad järgmiseks tsükliks; |
26. |
mainib tunnustavalt, et peaaegu on valmis saanud inimõiguste teabekeskuste võrgustik ELi delegatsioonides; kutsub asepresidenti ja kõrget esindajat ning Euroopa välisteenistust üles välja töötama kava, kuidas seda võrgustikku tema täieliku potentsiaali ärakasutamiseks rakendada; palub ELi delegatsioonidel avaldada kõigi inimõiguste teabekeskuste ja inimõiguste kaitsjatega tegelevate ELi kontaktametnike kontaktandmed; |
Inimõigused ELi kaubanduspoliitikas
27. |
toetab tava lisada õiguslikult siduvad ja mitteläbiräägitavad inimõiguste klauslid ELi rahvusvahelistesse lepingutesse, mis sõlmitakse kolmandate riikidega, ning on seisukohal, et inimõiguste klauslid tuleks süstemaatiliselt lisada ka kaubanduslepetesse; nõuab nende klauslite kohaldamise tõhusat järelevalvet ja parlamendi asjaomasele komisjonile aruandmist hindamiste ja soovitavate reageeringute kohta; |
28. |
juhib tähelepanu sellele, et parlament peaks mitte andma oma nõusolekut rahvusvaheliste lepingute sõlmimiseks, kui ilmnevad inimõiguste tõsised rikkumised; |
29. |
tuletab meelde, et üldiste tariifsete soodustuste (GSP) läbivaadatud kava jõustub 1. jaanuaril 2014; tunneb heameelt GSP+ kava jätkamise üle, mille kohaselt riigid võivad saada täiendavaid soodustariife, kui nad on ratifitseerinud ja rakendanud 27 põhilist inimõiguste-, töö- ja keskkonnateemalist konventsiooni; tuletab meelde võimalust peatada inimõiguste tõsise rikkumise korral GSP, GSP+ ja algatuse „Kõik peale relvade“ soodustused; kutsub komisjoni üles tegema GSP+ abikõlblikkuse hinnangud avalikult kättesaadavaks, et suurendada läbipaistvust ja vastutust; |
30. |
kutsub lisaks ELi üles määrama kindlaks ja võtma vastu konkreetseid poliitilisi suuniseid, kuidas inimõigusi tulemuslikult lisada oma kaubandus- ja investeerimislepingutesse, et inimõiguste mõjuhinnangutes saavutada metoodiline järjepidevus ja rangus; |
Inimõigused ELi arengupoliitikas
31. |
rõhutab asjaolu, et Pusani tulemusliku arengukoostöö partnerlus on kutsunud rahvusvahelist üldsust üles rakendama rahvusvahelises koostöös inimõigustel põhinevat lähenemisviisi, et suurendada arengualaste jõupingutuste tulemuslikkust; |
32. |
palub komisjonil viia läbi ELi arengukoostööprojektide ulatusliku mõjuhindamise, mis peaks sisaldama hinnangut selle kohta, kuidas need projektid on mõjutanud inimõiguste olukorda, tagamaks seda, et ELi arengualased jõupingutused ei tooks kaasa diskrimineeritud elanikerühmade suuremat marginaliseerumist ning et ELi vahendeid jaotataks õiglaselt riikide eri piirkondade vahel sõltuvalt nende vajadustest ja arengutasemest; |
33. |
kordab, et komisjon ja Euroopa välisteenistus peaksid vastutama selle eest, et tulevases programmitöös rakendataks inimõigustel põhinevat lähenemisviisi; |
34. |
on arvamusel, et riikide parlamentidel ja kodanikuühiskonna organisatsioonidel on oluline osa inimõigusi käsitlevate sätete tulemuslikul rakendamisel, ning toonitab, et tuleb luua sobivad tingimused nende osalemiseks otsuste tegemisel, et edendada arengupoliitika strateegiate valikul tõelist omavastutust; |
Euroopa Liidu poliitika ja üleminekuprotsessid
35. |
märgib, et viimaste aastate põhjapanevad tõendid näitavad, kui tähtis on, et ELi välispoliitika tegeleks asjakohasel viisil kolmandates riikides toimuvate dünaamiliste üleminekuprotsessidega; julgustab ELi jätkuvalt õppima varasematest kogemustest, nii positiivsetest kui ka negatiivsetest, et vältida teatavate poliitiliste vigade kordamist ja kehtestada parimad tavad eesmärgiga mõjutada ja kindlustada demokratiseerimisprotsesse; tunnustab poliitilise paindlikkuse nõuet erinevates olukordades ja julgustab töötama välja poliitilisi vahendeid, mida võiks erinevates üleminekustsenaariumides rakendada, et integreerida inimõiguste ja demokraatia toetusmeetmed paindlikult ja tõhusalt ELi lähenemisviisi; |
36. |
rõhutab, et poliitiline üleminek ja demokratiseerimine on vaja ühitada inimõiguste austamise, õigussüsteemi edendamise, läbipaistvuse, vastutuse, leppimise, õigusriikluse ja demokraatlike institutsioonide rajamisega, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse soolist võrdõiguslikkust ja alaealiste kohtualluvust; rõhutab, kui tähtis on heastada endiste režiimide toime pandud inimõiguste rikkumised; rõhutab, et EL peaks alati toetama kontekstipõhist lähenemist üleminekuaja õigusemõistmisele, kusjuures kindlalt tuleks järgida inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumise eest vastutuselevõtmise põhimõtet; |
37. |
rõhutab, et EL peaks täielikult toetama riike, kes on autoritaarse režiimi võimult tõuganud ja kus toimub üleminek demokraatiale, toetades kodanikuühiskonda kui äärmiselt tähtsat osalejat õigusriigi, vastutuse ja läbipaistvuse propageerimisel ning poliitiliste muutuste ja kaasamise eest seisvate ühiskondlike liikumiste edendamisel; tuletab meelde, et politseid, sõjaväge ja kohtusüsteemi kasutatakse sageli inimõiguste süstemaatiliste rikkumiste mehhanismina; rõhutab seetõttu, et nende organite institutsionaalne reform peab võimaldama suuremat aruandluskohustust ja läbipaistvust üleminekuprotsessides; |
38. |
peab ELi välistegevuse rahastamisvahendeid tähtsaks tööriistaks ELi väärtuste propageerimiseks ja kaitsmiseks piiri taga; peab sellega seoses tervitatavaks kohustust seada inimõigused, demokraatia ja õigusriigi põhimõtted ELi välistegevuse keskmesse; nõuab erinevate temaatiliste ja geograafiliste vahendite järjepidevuse ja tõhususe parandamist, et saavutada nimetatud strateegiline eesmärk; |
39. |
palub tungivalt, et EL toetaks kõikjal maailmas aktiivset ja sõltumatut kodanikuühiskonda nii poliitiliselt kui ka rahaliselt, eelkõige demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi kaudu; arvab, et Euroopa üliõpilasvahetuse programmide avamine kolmandate riikide noortele ja koolitusprogrammide loomine noorte spetsialistide jaoks soodustaks noorte aktiivset osalust demokraatia ülesehitamises ja tugevdaks kodanikuühiskonda; peab kahetsusväärseks, et kogunemisvabadus kui demokraatliku arengu põhitingimus ja eriti tundlik teema üleminekuriikides näib olevat kahe silma vahele jäänud ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskavas; kutsub Euroopa välisteenistust ja liikmesriike üles töötama välja kogunemisvabadust käsitlevad suunised; |
40. |
tunneb heameelt, et loodud on Euroopa demokraatia rahastu, ning nõuab, et seda kasutataks abi andmiseks neile, kes püüdlevad demokraatlike muutuste poole, pakkudes neile paindlikku, nende vajaduste järgi kohandatud rahastamist; nõuab, et EL ja liikmesriigid tagaksid Euroopa demokraatia rahastu asjakohase rahastamise; tuletab meelde, et äärmiselt tähtis on vältida kattumisi Euroopa demokraatia rahastu mandaadi ja tegevuse ning ELi välistegevuse vahendite, eelkõige inimõiguste ja demokraatia valdkonna vahendite mandaadi ja tegevuste vahel; |
Laienemispoliitika, demokratiseerimine ja inimõigused
41. |
rõhutab laienemisprotsessi otsustavat tähtsust demokratiseerimise ja inimõiguste kaitse edendamisel; |
42. |
peab tervitatavaks Euroopa Komisjoni otsust seada õigusriiklus laienemisprotsessi keskmesse; nõuab tungivalt, et EL jääks laienemisprotsessi käigus valvsaks ja nõuaks inimõiguste seisukohalt ülitähtsate sätete ranget rakendamist, nagu rahvusvähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste aktiivne kaitse, et tagada nende vähemuste võrdne kohtlemine hariduses, tervishoius, sotsiaal- ja muudes avalike teenuste puhul, õigusriigi kehtestamine koos jõuliste meetmetega võitluseks kõigi korruptsiooni vormide vastu, tõhus juurdepääs õigusemõistmisele ning meetmed, millega tagada põhivabadused ning rahvusvähemusse kuuluvate isikute ja enamusse kuuluvate isikute täielik ja tegelik võrdõiguslikkus kõigis sotsiaalse, majandusliku, poliitilise ja kultuurielu valdkondades; |
43. |
rõhutab kiireloomulist vajadust leida Lähis-Ida konfliktile õiglane ja kestev lahendus, mille tulemuseks võiks olla kaks riiki – sõltumatu, demokraatlik ja elujõuline Palestiina riik ning Iisraeli riik, mis eksisteerivad rahumeelselt ja turvaliselt koos 1967. aastal rahvusvaheliselt tunnustatud piiridega alal; |
44. |
märgib murega, et vähemuste õiguste austamine on üks põhiprobleemidest, mis on välja toodud komisjoni laienemisstrateegias ajavahemikuks 2012–2013; julgustab liikmesriike, aga ka kandidaatriike ja potentsiaalseid kandidaatriike algatama üldist avalikku arutelu vähemuste aktsepteerimise ja nende kaasamise üle haridussüsteemi ja kodanikuühiskonna tegevusse, nende elutingimuste parandamise ja üldise teadlikkuse tõstmise üle; peab kahetsusväärseks asjaolu, et roma kogukond on kogu Lääne-Balkanis eriliselt ebasoodsas olukorras ja sel on kahjulik mõju partnerlusprotsessidele; nõuab, et asjaomased riigid rakendaksid tõhusaid meetmeid, et lahendada sellised probleemid nagu diskrimineerimine ja segregatsioon, juurdepääs eluasemele ja tervishoiule; mõistab hukka viha ja eelarvamuste üldise õhutamise ning negatiivsed teod ja diskrimineerimise soo või seksuaalse sättumuse alusel või haavatavate rühmade ja puuetega inimeste suhtes; rõhutab, et see on üks sagedasti esinevatest probleemidest paljudes kandidaatriikides ja enamikus liikmesriikides; |
45. |
märgib, et ajakirjandusvabadus on kandidaatriikides üldiselt edenenud; peab siiski taunitavaks, et teatavates kandidaatriikides puuduvad meetmed sõnavabaduse tagamiseks, mis viib sageli ajakirjanike enesetsensuuri, poliitilise sekkumise, majandusliku surve, tagakiusamise ja ajakirjanike vastu suunatud vägivalla kasutamiseni; on seetõttu tõsiselt mures väljendus- ja ajakirjandusvabaduse sageneva rikkumise pärast Türgis; |
Üleminekuga seotud probleemid naabruspoliitikas
46. |
tunnistab demokraatiale üleminekuga seotud probleeme lõuna- ja idapoolsetes naaberriikides; täheldab demokraatlike reformide suurenevat lahknevust ELi naaberriikides; kordab kodanikuühiskonna ja inimõigusorganisatsioonide tähtsust demokraatiale ülemineku protsessis; ergutab seetõttu vahetegemist naabruspoliitika lõuna- ja idamõõtme vahel, et paremini keskenduda iga geograafilise piirkonna eripäradele ja vajadustele; |
47. |
kutsub ELi üles tegutsema oma naabruses järjekindlalt, demokraatliku ja reformidele orienteeritud partnerina; toetab sellega seoses edasiste assotsieerimisprotsesside alustamist naaberriikidega; tunnustab Vilniuse tippkohtumise järeldusi ning nõuab ELi ja idapartnerluse riikide suhete tugevdamist; toetab demokraatlikke ja Euroopa-suunalisi protsesse Ukrainas ning mõistab hukka hiljutise jõukasutamise Kiievis toimunud rahumeelsete avalike meeleavalduste vastu, kuna tegemist on aluspõhimõtetena tunnustatud kogunemisvabaduse ja sõnavabaduse rikkumisega; |
48. |
täheldab ELi uut lähenemisviisi, mille eesmärk on tugevdada ELi ja selle naaberriikide ja -ühiskondade partnerlust, mis põhineb vastastikusel vastutusel ja jagatud kohustustel järgida inimõiguste, demokraatia, sotsiaalse õigluse ja õigusriigi universaalseid väärtusi; |
49. |
märgib murega demokraatiaprotsesside ebakindlust ning inimõiguste ja põhivabaduste vähikäiku enamikus naaberriikides; rõhutab, et hea valitsemistava, läbipaistvus, ühinemis-, sõna-, mõtte-, südametunnistuse, usu- ja kogunemisvabadus, vaba ajakirjandus ja meedia, õigusriik ja sõltumatu kohtusüsteem on üliolulised demokraatiale ülemineku toestamiseks; kordab, kui oluline on toetada ja edendada soolist võrdõiguslikkust ja naiste õigusi ning soodustada sotsiaalset arengut ja vähendada ebavõrdust; tõdeb, et kodanikuühiskond täidab naaberriikides võtmerolli selles, et saavutada üldsuse toetus demokraatlikele reformidele; |
50. |
peab kahetsusväärseks asjaolu, et mõnes riigis on kodanikuühiskonna organisatsioonidel jätkuvalt tõsiseid piiranguid, nagu liikumisvabaduse takistamine, kohtuasjad valitsusväliste organisatsioonide juhtide ja inimõigusaktivistide vastu, koormavad haldusmenetlused, valitsusväliste organisatsioonide sagedane kriminaalkorras karistamine laimu eest või nende tegevuse täielik keelustamine, piiravad eeskirjad, millega kontrollitakse välisrahastamist või nõutakse rahalise toetuse vastuvõtmiseks loa saamist; rõhutab selles kontekstis, kui oluline on Euroopa demokraatia rahastu kui paindlik ja diskreetne vahend, mille abil toetada ühiskonna demokraatiameelsust riikides, kus demokraatiale üleminek on alles ees või juba käimas; |
51. |
tõdeb kahetsusega, et külmutatud konfliktide vallas ei ole saavutatud mingit edu püsiva poliitilise lahenduse leidmiseks; rõhutab, et poliitilises dialoogis tuleb võtta täielikult arvesse ja täielikult austada asjaomaste riikide territoriaalset terviklikkust ja rahvusvaheliselt tunnustatud piire; nõuab ELilt selle nimel aktiivsemat tegutsemist; |
52. |
rõhutab, et inimõigustega tegelevad riiklikud institutsioonid on tähtsal kohal riikliku tasandi inimõiguste struktuuris, sealhulgas inimõiguste järelevalves, teadlikkuse suurendamises ja rikkumiste puhul õiguskaitse tagamises; nõuab, et Euroopa välisteenistus ja komisjon töötaksid välisabi prioriteedina ning Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi raames välja poliitika inimõigustega tegelevate riiklike institutsioonide toetuseks ning aitaksid kaasa selliste institutsioonide loomisele ja tugevdamisele kooskõlas Pariisi põhimõtetega; |
53. |
on jätkuvalt mures olukorra pärast Valgevenes, kus puuduvad demokraatia, õigusriik ja põhivabadused ning kus ei järgita inimõigusi; |
54. |
täheldab murega valikulise õigusemõistmise juhtumeid teatavates idapoolsetes naaberriikides; tuletab meelde, et EL on pidevalt nõudnud, et vabastataks poliitvangid, nagu Julija Tõmošenko Ukrainas; kordab, et poliitiline ja kriminaalvastutus tuleks selgelt eraldada riikides, mis on pühendunud demokraatlikele väärtustele; |
55. |
toetab kõiki samme, mis viivad poliitilise dialoogini, mis on ülioluline viimaks edasi üleminekut Egiptuses; peab väga murettekitavaks hiljutisi kriise ja poliitilist polariseerumist riigis, sealhulgas tänavalahingud sõjaväe ja Moslemi Vennaskonna toetajate vahel, terrorismi ja vägivaldseid kokkupõrked Siinais; mõistab hukka äärmuslaste vägivalla vähemuste, sealhulgas kopti kristlaste kogukondade vastu; väljendab oma solidaarsust Egiptuse inimestega, kes võitlevad demokraatia eest, ja peab kiiduväärseks Euroopa Liidu ning asepresidendi ja kõrge esindaja jõupingutusi kriisist väljapääsu leidmiseks ning juhib taas tähelepanu selle, et kiiresti oleks vaja konstruktiivset ja kaasavat poliitilist dialoogi, et panna paika selge tegevuskava tõelisele ja püsivale demokraatiale üleminekuks; kutsub kõiki riigi poliitilisi juhte üles, et leida tee ohtliku patiseisu lahendamiseks ning leppida kokku konkreetsete usaldust loovate meetmete rakendamises, et vältida riigis edasise verevalamise ja polariseerumise riski; nõuab kiiret tagasipöördumist demokraatliku protsessi juurde, sealhulgas vabade ja ausate presidendi- ja parlamendivalimiste korraldamist täielikult kaasavas protsessis; nõuab, et Egiptuse ametivõimud jätkaksid tööd kaasava põhiseadusega, millega tagatakse kõigile võrdsed õigused; |
56. |
nõuab, et viivitamata lõpetataks igasugune vägivald, seksuaalvägivald ning naismeeleavaldajate ja naisõiguslaste muul inimväärikust alandaval viisil kohtlemine, ühtlasi nõuab kõigi selliste juhtumite tõsist ja erapooletut uurimist ning süüdlaste kohtu alla andmist; |
57. |
on jätkuvalt väga mures kriitilise olukorra pärast Süürias; mõistab karmilt hukka keemiarelvade kasutamise ning liigse jõu ja vägivalla kasutamise riigi tsiviilelanikkonna ja vähemuste vastu, mida ei saa ühelgi juhul õigustada, ning taunib teravalt riigi ulatuslikke kuritarvitusi, mida võib lugeda inimsusevastasteks kuritegudeks; kordab, et toetab igati ÜRO inimõiguste ülemvoliniku üleskutset, et ÜRO Julgeolekunõukogu volitaks Rahvusvahelist Kriminaalkohut ametlikult uurima olukorda Süürias; kutsub kõiki relvastatud rühmitusi üles peatama viivitamata vägivald riigis; peab väga murettekitavaks jätkuvat humanitaarkriisi, sealhulgas pagulaste olukorda, ja selle kriisi mõju naaberriikidele ja piirkonna stabiilsusele; rõhutab veel kord, et rahvusvahelise üldsuse ja Euroopa Liidu esmane prioriteet peab olema humanitaarabi neile, kel on tarvis esmatarbekaupu ja teenuseid Süürias ja naaberriikides; usub, et konflikti lahendamise võti peitub poliitilistes mehhanismides ja diplomaatilistes protsessides; rõhutab, et oluline on rangelt täita keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, varumise ja kasutamise keelustamise ning nende hävitamise konventsiooni; tervitab hiljutist ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni ja ÜRO peasekretäri ettepanekut kutsuda kokku Genfi II konverents 2013. aasta detsembri algul; mõistab hukka kristlaste ja teiste usuliste vähemuste tagakiusamise Lähis-Idas; |
58. |
tuletab meelde 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni olukorra kohta Lääne-Saharas (18), 22. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni inimõiguste olukorra kohta Saheli piirkonnas (19); nõuab Sahara rahvaste inimõiguste tagamist ning rõhutab vajadust tegeleda Lääne-Saharas ja Tindoufi põgenikelaagris nende õigustega, sealhulgas ühinemisvabaduse, sõnavabaduse ja meeleavaldamise õiguse austamine; nõuab kõigi Lääne-Sahara poliitvangide vabastamist; nõuab territooriumi avamist sõltumatutele vaatlejatele, valitsusvälistele organisatsioonidele ja meediale; toetab õiglast ja vastastikku vastuvõetavat poliitilist lahendust Lääne-Saharas, kooskõlas asjaomaste ÜRO resolutsioonidega, sealhulgas nendega, mis võimaldavad enesemääramist; |
Üleminekuaja õigusemõistmine ja konfliktijärgse rahu kindlustamise ülesanne
59. |
peab vastutust minevikus toime pandud rikkumiste eest püsiva leppimise protsessi lahutamatuks osaks; kutsub ELi ja selle liikmesriike üles toetama naiste süstemaatilist osalemist rahuprotsessis ning poliitiliste ja majandusalaste otsuste tegemisel, seda ka demokraatiale ülemineku ja konfliktide lahendamise puhul, ning rõhutab, et see on ülimalt oluline; nõuab, et sõjakurjategijad antaks Rahvusvahelise Kriminaalkohtu alla ning kutsub liikmesriike üles tõhustama Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga sellekohast koostööd; tunnustab Euroopa välisteenistuse kavatsust töötada välja eraldi poliitika üleminekuaja õigusemõistmise kohta, et aidata ühiskondadel käsitleda minevikus toime pandud kuritarvitusi ja võidelda karistamatuse vastu, ning kutsub üles seda poliitikat õigeaegselt välja töötama; rõhutab vajadust tegeleda üleminekuaja õigusemõistmisega viisil, mis oleks kooskõlas ELi toetusega rahvusvahelisele kriminaalõigusemõistmisele üldiselt ja ennekõike toetusega Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule; juhib eraldi tähelepanu ELi kogemusele Lääne-Balkani riikidega seoses, mis võiks olla innustavaks eeskujuks; kutsub ELi üles toetama aktiivselt tõe, õigluse, heastamise ja mittekordumise tagamise eriraportööri tema vastselt saadud volituste täitmisel; |
60. |
rõhutab, et ELi hoiaku üheks põhielemendiks üleminekuaja õigusemõistmise suhtes peaks olema kohtusüsteemi institutsioonilise reformi toetamine, et parandada õigusriigi toimimist kooskõlas rahvusvaheliste normidega; rõhutab vajadust võtta kurjategijad, kelle kuriteod jäävad kaugemasse minevikku, vastutusele riiklike või rahvusvaheliste kohtute kaudu; rõhutab avaliku dialoogi tähtsust mineviku kriitilisel käsitlemisel ning kannatanute asjakohasel nõustamisel ja kahjutasusid hõlmavate hüvitusprogrammide puhul; on seisukohal, et üleminekuinstitutsioonides töötavate isikute tausta kontrollimine on üleminekuaja õigusemõistmise usaldusväärsuse test; |
61. |
märgib, et üleminekuaja järjepideva poliitika väljatöötamine on konfliktijärgses olukorras eriti keeruline; rõhutab seetõttu vajadust tugevdada kooskõla rahvusvaheliste inimõiguste ja humanitaarõiguse normidega ja sellekohast järelevalvet relvastatud konfliktide olukorras ning soovitab Euroopa välisteenistusel toetada kodanikuühiskonna organisatsioone, kes püüavad selle poole, et riiklikud ja valitsusvälised relvastatud jõud järgiksid humanitaarõiguse norme, pöörates erilist tähelepanu naiste õigustele ja laste parimatele huvidele; |
62. |
mõistab kõige karmimalt hukka relvastatud konfliktide olukorras toime pandud inimõiguste rikkumised varasemates ja praegustes kriisides, näiteks Süürias, Malis, Kongo Demokraatlikus Vabariigis ja Kesk-Aafrika Vabariigis, ning eriti massimõrvad, vägistamised ja muud seksuaalse vägivalla liigid, piinamise, omavolilised arreteerimised ja kinnipidamised, eelkõige seoses naiste ja laste olukorraga, kuna naised ja lapsed on kõige kaitsetumad; kutsub ELi üles võitlema karistamatuse vastu kõigi nende juhtumite puhul ja toetama omamaiste kohtute, samuti Rahvusvahelise Kriminaalkohtu meetmeid, et anda süüdlased kohtu alla; soovitab ELil integreerida piinamise ennetamise mehhanismid kõikidesse ELi välissuhete valdkonna meetmetesse; |
63. |
kutsub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja komisjoni asepresidenti ning Euroopa välisteenistust üles põhjalikult läbi vaatama poliitikat seoses traagiliste sündmustega Süürias, Liibüas ja Malis ning teiste hiljutiste konfliktidega, et muuta ELi rahvusvahelise humanitaarõiguse suuniseid ja püüda neid suuniseid tulemuslikumalt rakendada; kutsub ELi üles toetama Rahvusvahelise Punase Risti Komitee ja Šveitsi valitsuse käimasolevat algatust reformida praegust rahvusvahelise juhtimise raamistikku rahvusvahelise humanitaarõiguse vallas; toetab ELi aktiivset osalemist ÜRO Julgeolekunõukogu reformimisel, et tänapäeva kriisidele oleks võimalik tõhusalt reageerida; |
64. |
peab kiiduväärseks algatuse „ELi humanitaarabi vabatahtlikud“ käivitamist 2014. aasta jaanuaris, kuna sellega luuakse võimalused koolitada humanitaarabi operatsioonide tarbeks rohkem kui 8 000 ELi ja kolmandate riikide kodanikku ja võimalused lähetada neid humanitaarabi operatsioonidele kogu maailmas, ning märgib, et ELi humanitaarabi vabatahtlikke abistab nn online-vabatahtlikena eeldatavasti veel 10 000 inimest, kes saavad neile pandud ülesandeid täita kodus arvuti teel; |
65. |
nõuab, et EL kujundaks liidu ühise seisukoha relvastatud mehitamata õhusõidukite küsimuses; |
Takerdunud üleminek ja probleemsed riigid
66. |
juhib tähelepanu ka takerdunud üleminekule nendes riikides ja piirkondades, kus valitsev režiim on reformiliikumised ja üleminekuprotsessid peatanud või maha surunud; kutsub ELi üles jätkama jõupingutusi, et veenda valitsevat kihti nendes riikides ja ka teistes probleemsetes riikides, mida valitsetakse veel autoritaarselt, alustama reformiprotsessi, et arendada välja tugev ja stabiilne demokraatia, kus järgitakse õigusriigi põhimõtteid ning austatakse inimõigusi ja põhivabadusi; on seisukohal, et see veenmine peab toimuma kõikides ELi dialoogides oma partneritega, ka kõige kõrgemal poliitilisel tasandil, kasutades selleks ELi välispoliitika kõiki asjaomaseid valdkondi, st arengupoliitikat, kaubanduspoliitikat jne; |
67. |
tuletab meelde, et üleminekuprotsessis takerdunud riikidel ja piirkondadel jääb puudu demokraatlikest reformidest ja poliitilisest vastutusest; kordab, et kõigil kodanikel on õigus täielikult ja vabalt osaleda sellises poliitilises elus, kus toimuvad vabad, õiglased ja avatud, rohkem kui ühe parteiga valimised, mida kajastavad mitmesugused alternatiivsed ja sõltumatud meediaallikad; |
68. |
väljendab tõsist muret Venemaal hiljuti vastuvõetud repressiivsete seaduste ja nende meelevaldse jõustamise pärast Vene ametivõimude poolt, mis viib sageli valitsusväliste organisatsioonide, kodanikuühiskonna aktivistide, inimõiguste kaitsjate, vähemuste ning lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste tagakiusamiseni, ning nõuab, et EL väljendaks seda muret kõikidel poliitilistel tasanditel; nõuab Mihhail Hodorkovski ja teiste poliitvangide vabastamist ning taunib õigussüsteemi ärakasutamist poliitilistel eesmärkidel; nõuab, et Venemaa ametivõimud uuriksid erapooletult, kes on vastutav Sergei Magnitski, Natalja Estemirova, Anna Politkovskaja, Stanislav Markelovi ja Vassili Aleksanjani surma eest, ja annaks süüdlased kohtu alla; peab kahetsusväärseks, et nõukogu ei võtnud arvesse Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2012. aasta soovitust Magnitski juhtumi kohta; palub seetõttu nõukogul võtta vastu otsus, millega luuakse ELi ühine nimekiri nende ametnike kohta, kes on seotud Sergei Magnitski surmaga; lisab, et sellesama nõukogu otsusega tuleks nende ametnike suhtes kehtestada kindlasuunalised sanktsioonid; peab ülimalt murettekitavaks paremäärmuslike omakohturühmituste tegevust, mille käigus võetakse internetis ühendust LGBTI inimestega, et neid lõksu meelitada ja rünnata, ja postitatakse sellest internetti sadu videoid; kutsub ELi delegatsiooni ja liikmesriikide saatkondi Venemaal üles avaldama LGBTI inimeste inimõiguste kaitsjatele suuremat toetust kooskõlas vastavate suunistega; |
69. |
väljendab muret sõltumatute ajakirjanike ja inimõigusaktivistide jätkuva represseerimise ja poliitilise teisitimõtlemise allasurumise pärast Kuubas; juhib tähelepanu Kuuba meelsusvangide olukorrale, kuna neile esitatakse jätkuvalt valesüüdistusi ja neid hoitakse eelvangistuses; kutsub Euroopa välisteenistust ning asepresidenti ja kõrget esindajat üles toetama ÜRO raamistikus rahvusvahelise ja sõltumatu uurimiskomisjoni loomist, et uurida, millistel asjaoludel surid 2012. aasta juulis Kuuba inimõiguste kaitsjad ja rahumeelsed dissidendid Oswaldo Payá Sardiñas (Sahharovi auhinna laureaat 2002) ja Harold Cepero; |
70. |
rõhutab vajadust korraldada Hiina inimõiguste olukorra rahvusvaheline seire ja kutsub ELi liikmesriike üles aktiivselt osalema selle seire töösserakendamises, arvestades asjaolu, et ELi ja Hiina inimõigustealases dialoogis ei ole suudetud saavutada märkimisväärseid ja konkreetseid tulemusi; on jätkuvalt mures üha suurenevate piirangute pärast, mis on suunatud inimõiguste kaitsjate, advokaatide, kodanikuühiskonna aktivistide, ajakirjanike ja blogijate vastu; toetab hiinlaste nõudmisi teostada oma õiguspäraseid põhivabadusi ja õigusi; tuletab meelde, et EL võiks selles osas toimida vahendajana – aidata suurendada usaldust, leida uusi dialoogivõimalusi ja parandada olemasolevaid vahendeid; |
71. |
nõuab, et Hiina ametivõimud teeksid Tiibeti rahvaga tihedat koostööd, et hinnata tiibetlaste sagedaste enesesüütamise juhtumite põhjuseid; mõistab hukka Tiibeti nomaadide sunniviisilise ümberasustamise, millega seatakse ohtu ühe Tiibeti identiteedile omase elulaadi püsimine; nõuab, et Euroopa välisteenistus pööraks kooskõlas äsja vastuvõetud ELi suunistega usu- ja veendumusvabaduse kohta erilist tähelepanu usulise represseerimise probleemile Tiibetis ja kutsuks Hiinat üles lõpetama oma piirava poliitika Tiibeti budismi suhtes; rõhutab vajadust parandada haridussüsteemi, pöörates erilist tähelepanu kakskeelsele haridusele selles piirkonnas, et säilitada seal rahvuslik identiteet ja pärand ning tegeleda noorte töötuse põhjustega; |
72. |
väljendab sügavat muret seoses inimõiguste olukorraga Iraanis, seoses sealsete reformijate jätkuva represseerimise, poliitvangide, meelsus- ja usuvangide suureneva arvu, Baha’i kogukonna diskrimineerimise ja tagakiusamise, inimeste, sealhulgas alaealiste hukkamiste püsivalt suure arvu, laialt levinud piinamise, ebaõiglaste kohtuprotsesside ja kautsjoniks nõutavate liialdatud summade ning info-, sõna-, kogunemis-, usu- haridus- ja liikumisvabaduse karmi piiramisega; hindab positiivselt mitme meelsusvangi, nende hulgas advokaadi ja Sahharovi auhinna laureaadi Nasrin Sotoudeh'i vabastamist Iraanis; kutsub Iraani ametivõime üles vabastama kolm opositsiooniliidrit – Mehdi Karroubi, Zahra Rahnavard'i ja Mir Hossein Mousavi, keda hoitakse koduarestis ilma süüdistust esitamiseta juba kaks aastat, samuti lubama riiki ÜRO eriraportööri inimõiguste küsimustes Iraanis, tegema jõupingutusi surmanuhtlusele moratooriumi kehtestamiseks, kaotama internetitsensuuri ja võimaldama Iraanis sõnavabaduse; võtab teadmiseks, et diplomaatilised kontaktid Iraani ja maailma riikide ühenduse vahel jätkuvad, ning loodab, et nn E3+3 riikide ja Iraani läbirääkimised Iraani tuumaprogrammi üle lõpevad rahuldava ja vastastikku vastuvõetava tulemusega; |
73. |
väljendab sügavat muret seoses inimõiguste olukorra halvenemisega Korea Rahvademokraatlikus Vabariigis, juhib tähelepanu Euroopa Parlamendi poolt (vastavalt parlamendi kodukorra artiklile 122) vastu võetud asjakohastele kiireloomulistele resolutsioonidele ja kutsub Korea Rahvademokraatlikku Vabariiki üles alustama Euroopa Liiduga inimõiguste küsimuses sisulist dialoogi; kutsub Korea Rahvademokraatlikku Vabariiki üles lõpetama kohtuvälised tapmised ja sunniviisilised kadumised, vabastama poliitvangid ja lubama oma kodanikel vabalt reisida, nii riigi sees kui ka väljaspool riiki; kutsub Korea Rahvademokraatlikku Vabariiki üles võimaldama nii oma riigi kui välismaa massiteabevahenditele sõna- ja ajakirjandusvabaduse ning avama oma kodanikele tsenseerimata juurdepääsu internetile; märgib, et Korea Rahvademokraatliku Vabariigi provokatiivne tegevus ja oma kodanike suhtes kehtestatud piiravad meetmed on toonud kaasa laialdase vaesuse ja materiaalse puuduse; |
74. |
väljendab sügavat muret seoses olukorraga Kashmiris, kus tuleb karmilt hukka mõista kõik tsiviilisikute vastu suunatud vägivallateod; on teadlik, et seal on hakatud uurima nn nimetute haudade probleemi; nõuab aga, et kõikides püüetes, mille eesmärk on teha kindlaks tsiviilisikute väärkohtlemises süüdiolevad jõud ja tagada vastutuse kandmine selliste tegude eest, oleksid kesksel kohal inimõiguste kaitse mehhanismid; |
75. |
kutsub Euroopa Liitu üles alustama koordineeritud ja kaasava Saheli piirkonna strateegia rakendamist, et ühelt poolt tagada selles piirkonnas julgeolek ja teiselt poolt teha lõpp inimõiguste rikkumistele, näiteks piinamisele, opositsionääride ja ajakirjanike sagedastele meelevaldsetele vahistamistele, rahumeelsete meeleavalduste mahasurumisele, naiste vastu suunatud vägivallale, sealhulgas vägistamisele, sundabieludele, genitaalide moonutamisele, diskrimineerimisele etnilise või klassikuuluvuse alusel, kuid ka selleks, et aidata üles ehitada õigusriiki, kus on tagatud põhiõigused ja -vabadused; |
76. |
tunneb sügavat muret selle pärast, et mitmetes Sahara-tagustes riikides, eriti Ugandas, Nigeerias, Kamerunis ja Senegalis, on levimas LGBTI inimeste vastase riigipoolse vägivalla suundumus; mõistab kindlalt hukka veelgi repressiivsemate seaduste algatamise püüded riikides, kus homoseksuaalsus on juba kriminaalkorras karistatav; kutsub parlamendiliikmeid üles lõpetama populistlikule ja konservatiivsele, sealhulgas ka usujuhtide survele allumise ja kaitsma kõikide kodanike, sealhulgas LGBTI inimeste õigusi; juhib tähelepanu sellele, et 76 riigis on homoseksuaalsus endiselt kriminaalkorras karistatav ning nendest viies riigis on selle eest ette nähtud surmanuhtlus; avaldab veel kord kahetsust, et Cotonou leping sõlmiti ilma, et selle üle peetud poliitiline dialoog oleks hõlmanud seksuaalse sättumuse alusel toimuva diskrimineerimise teemalist arutelu, mida parlament korduvalt palus; tuletab komisjonile ja nõukogule meelde parlamendi kindlat soovi kõnealust aspekti lepingu järgmisel läbivaatamisel arvesse võtta; |
77. |
kutsub ELi üles välja kujundama tõhusat sanktsioonide poliitikat kõigi režiimide vastu, kes kasutavad tsiviilisikute vastu repressiivseid meetodeid; |
78. |
kutsub ELi üles toetama edaspidigi aktiivselt inimõiguste kaitsjaid, muu hulgas pakkudes ohus olevatele inimõiguslastele õigeaegselt ajutist varjupaika; kutsub ELi üles laiendama oma inimõiguste kaitsjate toetamise poliitikat ka õiguste rikkumisest teatajatele ja uurivatele ajakirjanikele, kes võivad anda suure panuse inimõiguste kaitsmisse ja edendamisse; |
Valimiste vaatlemine ja demokraatia toetamise meetmed
79. |
peab õigeks, et EL toetab jätkuvalt valimisprotsesse kogu maailmas, kasutades valimisvaatlusmissioone ja valimisekspertide missioone ning pakkudes valimisabi ja tuge kohalikele vaatlejatele; märgib, et need missioonid on viimasel ajal aidanud kaasa demokraatliku arengu toetamisele ELi naabruses ja olnud tunnistajaks võimu üleminekule opositsiooni kätte (Senegal) ning konfliktist võrsuva demokraatia tugevnemisele (Sierra Leone); |
80. |
rõhutab, et tähtis on järgida valimisvaatlusmissioonide aruandeid ja soovitusi; tervitab Euroopa Parlamendi algatust tugevdada rahvusvaheliste valimisvaatlusmissioonide soovituste järgimist, kasutades neid asjaomases riigis osana „demokraatia tegevuskavast“, ja anda peavaatlejale eraldi ülesanne tagada parlamendi alaliste organite toel soovituste järgimine ja rakendamine; |
81. |
rõhutab, kui tähtis on suurendada parlamentide tegutsemisvõimet valimistevahelisel ajal; tuletab sellega seoses meelde ELi kõrgetasemelisel foorumil abi tõhususe teemal võetud kohustust seada arengukoostöö „demokraatliku isevastutuse“ alusele, pöörates erilist tähelepanu parlamentide tugevdatud rollile; nõuab, et EL töötaks selle nimel, et saavutada õigustel põhinev lähenemisviis, millega inimõiguste põhimõtted püütakse integreerida ELi operatiivtegevusse ja propageerida inimõigustealaseid küsimusi globaalses arengukavas, nagu on ette nähtud tegevuskavas; |
82. |
tuletab meelde liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi kindlat otsust pöörata valimiste vaatlemisel erilist tähelepanu naistele, rahvusvähemustele ja puudega inimestele – kui kandidaatidele ja kui valijatele; nõuab ELi valimisvaatlusmissioonide järelduste arvessevõtmist selliste programmide väljatöötamisel, mille eesmärk on toetada naiste täielikku ja võrdväärset osalemist valimisprotsessides ja missioonide koostatud soovituste rakendamisel. |
Sõnavabadus
83. |
õhutab sõnavabaduse, sealhulgas vaba meedia erilist tähtsust üleminekuolukordades; tunnustab ELi võetud kohustust töötada välja sõnavabaduse suunised (internetis ja väljaspool seda) ning soovitab lisaks ELil töötada välja metodoloogia, et jälgida muutusi õigusaktides, mis piiravad pluralismi ja ajakirjandusvabadust kolmandates riikides, ning neile reageerida; |
84. |
väljendab tõsist ja kestvat muret internetitsensuuri ja selle kahetsusväärselt suure ulatuse pärast paljudes riikides; rõhutab, et EL peab oma meetmetes aluspõhimõtetena tähtsustama osalemisõigust ja teabele juurdepääsu õigust, mis peab olema tagatud ka internetis, ning kasutama avaliku vastutuse tugevdamiseks olemasolevaid mehhanisme, näiteks rakendama avatud andmete põhimõtteid; on seisukohal, et seda tuleks teha kolmandate riikidega peetava dialoogi kõikidel tasanditel, ka kahepoolsetes suhetes ja kõrgeimal tasemel; rõhutab internetimeedia tähtsust kodanikuühiskonna, sealhulgas inimõiguste kaitsjate, ametiühingute ja õiguste rikkumisest teatajate tegevusele ja selle tulemuslikkusele; kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles tõhustama jõupingutusi digitaalse vabaduse arvesse võtmiseks ELi välissuhetes; |
85. |
märgib, et kahetsusväärseks suundumuseks on selliste seaduste jõustamine, mis piiravad LGBTI inimeste inimõiguste toetajate sõna- ja kogunemisvabadust; märgib, et sellised seadused on praegu olemas Leedus ja Venemaal, need on arutlusel Ukrainas ja nende vastuvõtmiseks on tehtud ettepanek Gruusias, Armeenias ja Kasahstanis; kiidab Moldovat, kes tunnistas kehtetuks seaduse, mis keelas „propaganda tegemise muudele kui abielu- või perekondlikele suhetele“; palub vastavates riikides tegutsevatel ELi delegatsioonidel teada anda, et EL tunneb kõnealuste seaduste pärast erilist muret; |
ELi toetus üldistele inimõigustele
86. |
toetab täielikult positiivset seisukohta, mille EL inimõiguste ja demokraatia strateegilises raamistikus seoses kõigi inimõiguste edendamise ja kaitsega võttis, samuti lubadust väljendada vastuseisu mis tahes katsetele õõnestada austust inimõiguste kõikehõlmavuse vastu; kinnitab taas, et toetab täielikult inimõiguste jagamatust ja kõikehõlmavust, mis hõlmab majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 21 (V jaotis, 1. peatükk – Üldsätted liidu välistegevuse kohta), ning palub ELil seda järgida; |
ÜRO inimõiguste süsteem
87. |
kinnitab veel kord oma toetust ÜRO inimõiguste süsteemi tugevdamisele, kuna see on üldiste inimõiguste edendamise seisukohalt põhjapaneva tähtsusega; tunnustab ELi jõupingutusi ÜRO inimõiguste nõukogu läbivaatamisel ning kutsub kõiki inimõiguste nõukogu liikmeid üles järgima inimõiguste kõrgeimaid norme ja täima lubadusi, mille nad enne oma valimist; on seisukohal, et ÜRO inimõiguste ülemvoliniku ja ÜRO erimenetluste volitatud esindajate büroo sõltumatus on nende tõhusa toimimise peamine eeltingimus, ja rõhutab mittesihtotstarbelise rahastamise vajalikkust, et seda tagada; |
88. |
tervitab üldise korrapärase läbivaatamise protsessi teise tsükli alustamist ja nõuab, et EL pööraks jätkuvalt pingsat tähelepanu üldise korrapärase läbivaatamise menetluse parandamisele ning üldise korrapärase läbivaatamise soovituste rakendamise tasemele, mille riigid on heaks kiitnud ja mida nad on lubanud täita; |
89. |
kutsub ELi liikmesriike üles lähtuma kohustusest, mille nad võtsid ELi strateegilises raamistikus: ratifitseerida ja rakendada peamised rahvusvahelised inimõiguste lepingud, eelkõige kümme peamist ÜRO inimõigusi käsitlevat lepingut ja nende vabatahtlikud protokollid, ning esitada asjakohased deklaratsioonid kõikide konkreetsete kaebuste vastuvõtmise ja uurimismenetluste tagamise kohta; rõhutab, kui tähtis on kõnealuste dokumentide ratifitseerimine ELi inimõiguste poliitika liidusisese ja liiduvälise usaldusväärsuse tagamiseks; väljendab sügavat muret selle pärast, et teatavate ELi liikmesriikide püsiv suutmatus õigeaegselt esitada oma perioodilisi aruandeid asjaomastele ÜRO inimõiguste järelevalveorganitele õõnestab ka kolmandatele riikidele suunatud ELi inimõiguste poliitika usaldusväärsust; |
90. |
kutsub ELi üles innustama kolmandaid riike tegema täielikku koostööd inimõigustega tegelevate ÜRO eriraportööride ja sõltumatute ekspertidega, muu hulgas väljastada neile alalisi kutseid ja neid vastu võtma; |
91. |
kutsub ELi ja selle liikmesriike üles toetama ÜRO inimõiguste ülemvolinikku tema ÜRO lepingute alusel loodud organite – millel on ülimalt tähtis osa järelevalves selle üle, kuidas ÜRO inimõiguste lepingute osalisriigid täidavad inimõigustega seotud kohustusi – tugevdamist käsitleva 2012. aasta aruande rakendamisel; |
92. |
peab kahetsusväärseks asjaolu, et ÜRO inimõiguste nõukogu võttis vastu traditsioonilisi väärtusi käsitleva resolutsiooni A/HRC/RES/21/3, mis kahjustab üldiste ja jagamatute inimõiguste põhimõtet, ning toetab ELi vastuseisu kõnealusele resolutsioonile; peab kahetsusväärseks järelmeetmete puudumist seoses resolutsiooniga A/HRC/RES/17/19 inimõiguste, seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi kohta ning kutsub kõnealuse küsimusega tegelevat riikide rühma, sealhulgas Lõuna-Aafrikat, võtma kõnealuse resolutsiooniga seoses võimalikult kiiresti järelmeetmeid; peab tänuväärseks ÜRO inimõiguste ülemvoliniku tööd LGBTI inimeste kõikide inimõiguste kasutamise edendamiseks ja kaitsmiseks, millest annavad tunnistust eelkõige avaldused ja aruanded ning uus kampaania „Vaba ja võrdne“; kutsub ÜRO ülemvolinikku üles seda tööd jätkama ning väljendama tõsist muret seoses nn propagandavastaste seaduste pärast, mis piiravad sõna- ja kogunemisvabadust; |
93. |
võttes arvesse 1907. aasta Haagi konventsioonides (artiklid 42–56), neljandas Genfi konventsioonis (GC IV, artiklid 27–34 ja 47–78) ja I lisaprotokolli sätetes esitatud rahvusvahelise humanitaarõiguse põhimõtteid, rõhutab, et ELil tuleb tagada, et okupatsioonivõimude kategooriasse kuuluvad partnerid täidaksid oma kohustusi okupeeritud alade elanikkonna ees; tuletab meelde, et rahvusvahelise humanitaarõiguse kohaselt peab okupatsioonivõim tagama okupeeritud elanikkonnale rahvatervise nõuete täitmise, toidu ja arstiabi; kordab, et igasugune okupeeriva riigi tsiviilelanike üleviimine okupeeritud territooriumile on keelatud ning et kuritegudes süüdistatavatele peab tagama rahvusvaheliselt tunnustatud õiguslikele tagatistele tuginevad menetlused, nagu vahistamise põhjusest teavitamine, süüdistuse esitamine konkreetse kuriteo pärast ning õiglase kohtuliku arutamise tagamine võimalikult kiiresti; |
Rahvusvaheline Kriminaalkohus
94. |
kinnitab veel kord oma tugevat toetust Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule; leiab, et osalisriikide arvu suurenemine on oluline edasiminek kohtu universaalsuse tugevdamisel; väljendab rahulolu selle üle, et 2012. aasta aprillis ratifitseeris Rooma statuudi Guatemala ja 2013. aasta veebruaris Côte d’Ivoire; |
95. |
palub ELi välisministritel heaks kiita välisasjade nõukogu järeldused, milles kinnitatakse ELi ja selle liikmesriikide kindlat toetust Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule, võttes arvesse ELi pingutusi selleks, et järjepidevalt üle vaadata, ajakohastada ja laiendada Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule suunatud vahendeid, ning milles väljendatakse uuesti kindlat valmidust teha tööd Rooma statuudi üldkehtivuse saavutamiseks, et laiendada raskete kuritegude ohvrite juurdepääsu õigusemõistmisele rahvusvahelise õiguse alusel; |
96. |
peab kahetsusväärseks, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti ei ole siiani lisatud üldiste tariifsete soodustuste kava määruse GSP+ staatuse saamiseks nõutavate konventsioonide loendisse; märgib, et suur hulk GSP+ kandidaatriike ei ole statuudi osalisriigid või ei ole seda ratifitseerinud (nt Armeenia, Pakistan); kordab oma soovitust, et Rooma statuut tuleb lisada konventsioonide tulevasse loendisse; |
97. |
nõuab, et EL ja selle liikmesriigid rõhutaksid statuudi ning kohtu privileegide ja immuniteetide kokkuleppe ratifitseerimise ja rakendamise vajadust läbirääkimistes ja poliitilistes dialoogides kolmandate riikide, piirkondlike organisatsioonide ja muude piirkondlike rühmadega ning võtaksid Rahvusvahelist Kriminaalkohut ja rahvusvahelist õigusemõistmist puudutavad sätted ELi kolmandate riikidega sõlmitavatesse lepingutesse; |
98. |
kutsub Euroopa välisteenistust üles tagama, et kõiki ELi delegatsioone ja ELi eriesindajaid hoitaks täielikult kursis Euroopa Ülemkogu Rahvusvahelist Kriminaalkohut käsitleva otsuse ja tegevuskava ning ELi vastastikuse täiendavuse abivahenditega, ning aktiivselt propageerima Rahvusvahelist Kriminaalkohut, selle otsuste jõustamist ja võitlust karistamatuse vastu Rooma statuudi alla kuuluvate kuritegude eest; |
99. |
kutsub ELi delegatsioone ja Euroopa Liidu eriesindajaid ning eelkõige ELi inimõiguste eriesindajat üles kolmandate riikidega peetavas poliitilises dialoogis ja kohtumistel aktiivselt propageerima Rahvusvahelist Kriminaalkohut, selle otsuste jõustamist ja võitlust Rooma statuudi alla kuuluvate kuritegude vastu; soovitab ka suurendada Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule antavat rahalist toetust; |
100. |
hindab positiivselt ELi vastastikuse täiendavuse edendamise vahendite heakskiitmist ning palub Euroopa välisteenistusel ja Euroopa Komisjonil võtta täiendavaid meetmeid nende tulemuslikuks rakendamiseks; kutsub ELi üles tagama, et toetust Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule kajastataks asjakohaselt kõigis ELi välispoliitika asjaomastes valdkondades; |
101. |
kutsub liikmesriike üles rakendama täielikult Rooma statuuti, seades riiklikud õigusaktid vastavusse kõikide statuudist tulenevate kohustustega, ja täitma Rahvusvahelise Kriminaalkohtu abi- ja koostööpalveid kohtu menetluste kõigis etappides, eelkõige esialgsel läbivaatamisel, uurimisel, vahistamisel ja üleandmisel, ohvrite ja tunnistajate kaitsel, ajutisel vabastamisel ja karistuste täideviimisel; peab kahetsusväärseks, et ohvrite sihtfondi sissemaksed on endiselt liiga väikesed, ning kutsub ELi liikmesriike üles andma vajalikke vahendeid, et kohtul oleks võimalik täita kõiki oma ülesandeid; |
102. |
avaldab toetust kohtu korralisest eelarvest asjakohaselt rahastatavale tööle sihtrühmadega ja avalikkuse teavitamise meetmetele ning rõhutab sellise tegevuse tähtsust õigusemõistmise nähtavuse tagamisel; |
103. |
kutsub ELi liikmesriike üles ratifitseerima Rooma statuudi Kampala muudatused ja innustama ka kolmandaid riike neid ratifitseerima; |
104. |
kutsub ELi ja selle liikmesriike üles suurendama jõupingutusi, et võidelda karistamatuse vastu liidu enda piires; soovitab neil sellega seoses võtta arvesse Euroopa kontaktpunktide võrgu soovitusi genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude eest vastutavate isikute kohta; |
Surmanuhtlus
105. |
kordab oma ühehäälset vastuseisu surmanuhtlusele ja peab surmanuhtlusele üldise moratooriumi rakendamist – pidades silmas surmanuhtluse kaotamist kogu maailmas – ELi inimõiguste poliitika üheks peamiseks eesmärgiks; rõhutab tõsiasja, et surmanuhtlus ei ole kunagi olnud tõhus vahend kuritegevuse tõkestamiseks, ning rõhutab, et olemasolevate andmete kohaselt määratakse surmanuhtlus kõige sagedamini ebasoodsas olukorras olevatele inimestele; kiidab Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis tehtud jõupingutusi, mis viisid 2012. aasta detsembris surmanuhtluse kasutamisele moratooriumi kehtestamist käsitleva ÜRO Peaassamblee resolutsiooni vastuvõtmiseni; väljendab aga muret hukkamiste jätkamise pärast mitmetes riikides; kutsub ELi üles ka edaspidi läbi viima suunatud kampaaniaid surmanuhtluse teemal ja tihendama suhtlust surmanuhtlust kohaldavate riikidega; nõuab, et määruse (EÜ) nr 1236/2005 (mis käsitleb kauplemist kaupadega, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks või piinamiseks) 2013. aastaks kavandatud läbivaatamise käigus konsulteeritaks asjakohaselt Euroopa Parlamendiga; |
106. |
taunib asjaolu, et Valgevene on Euroopa viimane riik, kus surmanuhtlus on alles; kordab taas, et Dmitri Konovalovi ja Vladislav Kovalevi hukkamine on äärmiselt kahetsusväärne; kutsub Valgevenet veel kord üles kehtestama surmanuhtlusele moratooriumi, mis peaks lõppkokkuvõttes viima selle kaotamiseni; |
Äritegevus ja inimõigused
107. |
kinnitab taas, et Euroopa ettevõtjad peaksid tagama, et järgivad oma tegevuses inimõiguste norme, seda ka väljaspool ELi; väljendab muret seoses teadetega teatavate ELi ettevõtete koostöö kohta autoritaarsete režiimidega, eriti juhtudel, kus nn tundlike kaupadega kauplemine, nt infotehnoloogia ja kommunikatsiooni valdkonnas, on kaasa toonud inimõiguste rikkumisi; |
108. |
tuletab meelde, kui tähtis on edendada ettevõtja sotsiaalset vastutust, seda ka väljaspool ELi toimuvas äritegevuses, ning tagada ettevõtja sotsiaalne vastutus kogu tarneahela ulatuses; on veendunud, et Euroopa ettevõtjad, nende tütarettevõtjad ja alltöövõtjad peaksid etendama olulist osa äritegevuse ja inimõiguste rahvusvaheliste normide edendamisel ja levitamisel kogu maailmas; rõhutab, et tähtis on anda mõtestatult aru, millist mõju omavad inimõigustele, ühiskonnale ja keskkonnale projektid, mida toetavad Euroopa Investeerimispank (EIP) või Euroopa krediidiagentuurid nende antava ekspordikrediidiga; rõhutab, et nende institutsioonide teostatavad finantstehingud peaksid aitama järgida liidu välistegevuse üldpõhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 21; |
109. |
palub Euroopa välisteenistusel anda aru nende kohustuste täitmise kohta, mille EL võttis inimõiguste tegevuskavas seoses ÜRO äritegevust ja inimõigusi käsitlevate juhtpõhimõtetega; peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole reageerinud Euroopa Parlamendi taotlusele esitada ettepanekud õigusaktide kohta, milles nõutakse, et ELi ettevõtted tagaksid, et nende ostud ei toeta konfliktide õhutajaid ega inimõiguste ränki rikkumisi; |
110. |
tuletab komisjonile meelde tema 2010. aasta septembris võetud kohustust uurida sunniviisilise vanglatöö küsimust kolmandates riikides ja muuta vastavalt ELi reageerimist ning palub komisjonil teavitada Euroopa Parlamenti selle protsessi tulemustest; kutsub komisjoni üles kehtestama õigusakte, millega keelatakse importida ELi kaupu, mille valmistamiseks on kasutatud sunniviisilist tööd ja vangide tööd; |
Diskrimineerimise kõikide vormide kaotamine
111. |
tuletab meelde inimõiguste ülddeklaratsiooni artikleid, milles märgitakse, et kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt ja neil on õigus seal nimetatud õigustele ja vabadustele, ilma igasuguse vahetegemiseta; rõhutab, et oluline on võidelda diskrimineerimise kõikide vormide vastu, sealhulgas rassil, nahavärvusel, sool, seksuaalsel sättumusel, keelel, usul, kastikuuluvusel, sotsiaalsel päritolul, kultuuril, vanusel, sünnipäral, puuetel või muul seisundil põhineva diskrimineerimise vastu; kordab oma nõudmist, et EL võitleks diskrimineerimise ja sallimatuse vastu, käsitades seda ühe tähtsama osana oma inimõiguste poliitikast, ja et selle poliitika aluseks oleks mittediskrimineerimise kaasav ja kõikehõlmav määratlus; rõhutab, et vähemuste õiguste austamine on ülimalt tähtis tegur rahu, arengu ja demokraatia tagamiseks; tunnustab seda arvesse võttes ELi osalust Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis ja piirkondlikes organisatsioonides ning soovitab seda veelgi tõhustada; |
112. |
nõuab, et EL pööraks erilist tähelepanu sotsiaalse kihistumise vormidel, näiteks kastisüsteemil ja samalaadsetel päritud seisuse süsteemidel põhinevale diskrimineerimisele, millel on tõsiselt ohtlik ja mõnikord hävitav mõju inimõiguste võrdse teostamise väljavaadetele; on seisukohal, et riikidelt, kus kastisüsteem veel püsib, tuleks nõuda selle keelustamist ning kastisüsteemi vastu suunatud õigusaktide tegeliku rakendamise tagamist; |
Mõtte-, südametunnistuse, usu- ja veendumusvabadus
113. |
rõhutab, et mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadus, nagu on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 18 ja teistes rahvusvahelistes inimõigusi käsitlevates instrumentides, on põhiline inimõigus, mis on seotud teiste inimõiguste ja põhivabadustega ja hõlmab õigust uskuda või mitte uskuda ja võrdset vabadust praktiseerida teistlikku, mitteteistlikku või ateistlikku usku kas eraldi või avalikult, üksinda või koos teistega ning õigust omal valikul veendumust vastu võtta, muuta või sellest lahti öelda; kutsub ELi üles edendama õigust usu- ja veendumusvabadusele rahvusvahelistes ja piirkondlikel foorumitel ning kahepoolsetes suhetes kolmandate riikidega; |
114. |
tuletab meelde, et õigus keelduda sõjaväeteenistusest oma veendumuste tõttu on mõtte-, südametunnistuse ja usuvabaduse seaduslik teostamine, ning nõuab, et Euroopa välisteenistus ja liikmesriigid paluksid kohustusliku ajateenistusega riikidel võimaldada muud teenistust, mis ei sisalda sõdimist, mis on olemuselt tsiviilteenistus, mida tehakse avalikes huvides ja mis ei oleks olemuselt karistuslik, ning hoiduda sõjaväeteenistusest veendumuste tõttu keeldujate karistamisest, ka vanglakaristuse vormis, sõjaväekohustuse täitmatajätmise eest; |
115. |
mõistab kõige karmimalt hukka usul või veendumustel põhineva diskrimineerimise, sallimatuse, vägivalla ja tapmised, olenemata sellest, kus või kelle vastu need aset leiavad; peab eriti murettekitavaks üha sagenevaid katseid lahendada usulise kuuluvuse põhjal jagunenud rahvaste sisemisi erimeelsusi vägivalla ja tagakiusamise abil, kuna selline tegevus on takistuseks pikaajalise rahu ja leppimise saavutamisel; on mures ka valitsuste ja ühiskonna üldise vaenulikumaks muutuva suhtumise pärast paljudes riikides, kus usul või veendumusel põhinevad vähemusrühmad on endiselt ilma jäetud vabadusest täita oma kombetalitusi või väljendada avalikult oma usku või veendumusi; märgib, et suurenemas on sotsiaalne vaenulikkus ja rünnakud usuliste või veendumuslike rühmade vastu ja see on kaasa toonud surmajuhtumeid ja vigastusi ning endiselt murettekitav on süüdlaste karistamatus ja usuliste või veendumuslike kogukondade kaitsetus; |
116. |
on vastu õigusaktidele, mille alusel karistatakse üksikisikuid oma usu või veendumuse muutmise eest; väljendab sügavat muret selle pärast, et selliste õigusaktide alusel karistatakse teatavates riikides inimesi vangistuse või isegi surmanuhtlusega; peab samuti murettekitavaks, et need, kes on loobunud usust või vahetanud usku, kannatavad sotsiaalse vaenulikkuse ilmingute, nagu vägivalla ja hirmutamise all; on vastu seadustele, mille alusel karistatakse selliste väljendite kasutamise eest, mida loetakse pühaduseteotuseks ja laimuks või usku või ususümboleid, usuga seotud isikuid või tundeid solvavaks; märgib, et need seadused ei vasta tunnustatud rahvusvahelistele inimõiguste normidele; mõistab hukka Afganistanis, Bangladeshis, Egiptuses, Pakistanis ja Saudi-Araabias kehtivate jumalateotust käsitlevate seaduste sätted, millega lubatakse vangistust ja surmanuhtlust; |
117. |
tervitab demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi hiljutisi projektikonkursse, milles tähtsustati ja toetati kodanikuühiskonna tegevust võitluses usul ja veendumusel põhineva diskrimineerimise vastu; soovitab ELil toetada kaasavaid jõupingutusi kultuuride ja usundite vahelise dialoogi ja koostöö arendamiseks eri tasanditel, hõlmates kogukondade juhte, naisi, noori ja rahvusvähemuste esindajaid, eesmärgiga edendada rahu kindlustamist ja sotsiaalset ühtekuuluvust; kutsub ELi ja selle liikmesriike üles töötama välja toetuskavu usu- ja veendumusvabaduse kaitseks ja edendamiseks sellistes riikides, kus see õigus on kõige suuremas ohus; |
118. |
tunnustab ELi kohustust edendada usu- ja veendumusvabaduse õigust rahvusvahelistel ja piirkondlikel foorumitel, sealhulgas ÜROs, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonis (OSCE), Euroopa Nõukogus ja muude piirkondlike mehhanismide kaudu; soovitab ELi ka edaspidi esitada ÜRO Peaassambleel oma iga-aastane usu- ja veendumusvabaduse teemaline resolutsioon ning toetada ÜRO usu- ja veendumusvabaduse eriraportööri mandaati; |
Naiste ja laste õigused ja mõju
119. |
väljendab oma täielikku toetust ÜRO tegevusele naiste õiguste tagamiseks ja nende mõjuvõimu suurendamiseks; soovitab ELil korraldada suunatud kampaania naiste poliitikas ja majanduses osalemise teemal ning toetada soolise vägivalla ja naiste tapmise vastaseid algatusi; toetab soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise tegevuskava arengukoostöö valdkonnas; kutsub ELi delegatsioone üles rakendama välisabi ja arengukoostöö ülesannetega seotud erimeetmeid oma kohalikes strateegiates, et rakendada naiste- ja tüdrukutevastase vägivalla ning diskrimineerimise kõikide vormide, sealhulgas sunniviisiliste abielude vastu võitlemist käsitlevaid ELi suuniseid; rõhutab, et komisjoni ja liikmesriikide roll selles valdkonnas nii Euroopa Liidus kui ka sellest väljaspool ei tohiks piirduda igasuguse naiste vastu suunatud vägivalla vastu võitlemisega, olgu see füüsiline, psühholoogiline, sotsiaalne või majanduslik, vaid nad peaksid keskenduma ka mittesoopõhise hariduse tagamisele ning seda juba väga varasest vanuseastmest alates; nõuab, et komisjon ja nõukogu ärgitaksid kolmandaid riike veelgi võtma siseriiklike õigusaktide koostamisel arvesse naiste õigusi ja tagama kõikide asjaomaste õigusaktide kohase rakendamise; |
120. |
kinnitab veel kord, et mõistab hukka naiste väärkohtlemise ja igasuguse naiste vastu suunatud vägivalla, sealhulgas koduvägivalla; kutsub seetõttu kõiki Euroopa Nõukogu liikmesriike üles allkirjastama ja ratifitseerima naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni ning kutsub ELi üles alustama konventsiooniga ühinemise protsessi, et tagada naistevastase vägivalla vastu suunatud ELi sise- ja välismeetmete ühtsus; rõhutab teavitamiskampaaniate korraldamise ja teadlikkuse tõstmise meetmete rakendamise tähtsust kogukondades, kus on levinud naiste suguelundite moonutamine, noorte tütarlaste seksuaalne kuritarvitamine, varajased ja sundabielud, naisetapud ja muud soopõhised inimõiguste rikkumised, ning toonitab, kui oluline on kaasata nende tavade vastu võitlevad inimõiguste kaitsjad selliste kampaaniate ettevalmistamisse ja läbiviimisse; soovitab Euroopa välisteenistusel ja ELi liikmesriikidel jätkuvalt käsitleda naiste suguelundite moonutamise probleemi poliitilistes ja valdkondlikes dialoogides nende partnerriikidega, kus sellist moonutamist ikka veel praktiseeritakse; |
121. |
nõuab, et EL jätkaks reproduktiivõiguste kaitsmist ja rõhutab vajadust seada sellekohased meetmed kolmandate riikidega toimuvas arengukoostöös kesksele kohale; mõistab teravalt hukka naiste suguelundite moonutamise häbiväärse tava Aafrika teatavates piirkondades, samuti aumõrvad, soopõhised abordid ja sundabielud; tuletab meelde elanikkonna ja arengu rahvusvahelisel konverentsil Kairos saavutatud tähtsaid järeldusi; |
122. |
Toetab ÜRO peasekretäri algatust „Haridus ennekõike“ (Education First), sest hariduse kättesaadavus suurendab tütarlaste kaitset nende tulevikku ohustavate tegurite eest, nagu varajane abielu ja rasedus, HIV, vaesus, pere- ja seksuaalvägivald, ning vähendab ka laste ja emade suremust; |
123. |
nõuab aastatuhande arengueesmärkide võimalikult täielikuks ja õigeaegseks saavutamiseks tehtavate jõupingutuste hoogustamist seoses soolise võrdõiguslikkuse, emade tervise, asjakohaste tervishoiusüsteemide ja hariduse kättesaadavuse ning seksuaal- ja reproduktiivtervise alaste õiguste kasutamisega, eriti kõige ebasoodsamas olukorras olevate rühmade seas (näiteks tüdrukud ja noored naised), lähtudes riikide kindlast kohustusest tõhustada praeguste inimõigusalaste kohustustega seonduvaid vastutus- ja järelevalvemehhanisme, parandada õiguskaitse kättesaadavust kõikide jaoks ning tagada kõikide (sh kõige tõrjutumad ja ebasoodsamas olukorras olevad isikud) tõhus osalemine arengus, otsustamisprotsessides ja rakendamises; soovitab tungivalt lisada 2015. aasta järgsetele aastatuhande arengueesmärkidele eraldi eesmärgina ka naiste õigused ja sooline võrdõiguslikkus, erilise rõhuasetusega seksuaal- ja reproduktiivtervisele ning seonduvatele õigustele; |
124. |
nõuab, et EL ja selle liikmesriigid tagaksid, et elanikkonna ja arengu teemalisel rahvusvahelisel konverentsil vastu võetud 20 aasta tegevuskava läbivaatamisel vaadataks põhjalikult läbi ka kõik aspektid, mis on seotud seksuaal- ja reproduktiivtervise alaste õiguste täieliku kasutamisega, ning et EL ja liikmesriigid kinnitaksid taas kindla ja järkjärgulise lähenemisviisi olemasolu kõigi isikute seksuaal- ja reproduktiivtervise alaste õiguste tagamiseks vastavalt rahvusvahelistele inimõiguste normidele, nõudes ka suuremat vastutust tulemuste saavutamisel; kutsub ELi ja liikmesriike üles tagama esmajärjekorras ka seda, et läbivaatamine toimuks kaasavalt, võimaldades eri sidusrühmade, sh kodanikuühiskonna, naiste, noorukite ja noorte sisulist osalemist; tuletab meelde, et sellise läbivaatamise raamistik peab põhinema inimõigustel ja keskenduma eelkõige seksuaal- ja reproduktiivtervise alastele õigustele; |
125. |
väljendab tõsist muret seoses vägistamise probleemiga; taunib äärmiselt laialdast karistamatust vägistamise eest sellistes riikides nagu India ja Pakistan; |
126. |
mõistab hukka seksuaalse vägivalla ja vägistamise laialdase kasutamise sõjarelvana, eriti Ida-Aafrika järvede piirkonnas; juhib tähelepanu asjaolule, et soolise kuuluvuse ja seksuaalse vägivallaga seotud kuriteod loetakse Rooma statuudis sõjakuritegudeks, inimsusevastasteks kuritegudeks või konstitutiivseteks tegudeks seoses genotsiidi või piinamisega; kiidab sellega seoses heaks ÜRO Julgeolekunõukogu 24. juunil 2013. aastal vastu võetud resolutsiooni 2106 (2013) seksuaalvägivalla ennetamise kohta konfliktides, milles kinnitatakse veel kord, et Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul on keskne osa võitluses seksuaalkuritegude ja sool põhinevate kuritegude toimepanijate karistamatusega; kutsub ELi üles nende põhimõtete rakendamist täiel määral toetama; kordab ka ELi võetud kohustust integreerida inimõigused ja soolised aspektid ÜJKP missioonidesse kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu suundanäitavate resolutsioonidega 1325 ja 1820 naiste, rahu ja julgeoleku kohta; |
127. |
kutsub ELi üles tähtsustama inimkaubandusevastast võitlust; rõhutab vajadust võtta inimkaubanduse probleemiga tegelemisel arvesse nii sise- kui ka välistegureid; kutsub liikmesriike üles rakendama ELi direktiivi (2011/36/EL) ja inimkaubanduse kaotamist käsitlevat ELi integreeritud strateegiat aastateks 2012–2016; |
128. |
nõuab ÜRO lapse õiguste konventsiooni üldist ratifitseerimist; kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles rakendama meetmeid laste õiguste kaitseks, pöörates erilist tähelepanu lastevastasele vägivallale ning eriti sellistele probleemidele nagu laste sunniviisiline töö, laste abielu, laste värbamine relvarühmitustesse, nende relvitustamine, rehabiliteerimine ja taasintegreerimine, samuti sellele, et laste nõidumises süüdistamise probleem võetaks asjaomaste riikidega peetavate inimõigustealaste dialoogide päevakorda; rõhutab, kui oluline on ELi välispoliitikas laste õigusi tähtsustada; |
129. |
rõhutab vajadust suurendada jõupingutusi, et rakendada lapsi ja relvakonflikte käsitlevate ELi suuniste läbivaadatud rakendusstrateegia; soovitab ELil veelgi süvendada koostööd relvakonfliktidest mõjutatud laste küsimustega tegeleva ÜRO eriesindajaga; kiidab heaks 2012. aastal uue eelarverea avamise, et toetada humanitaarabi kaudu relvakonfliktidest mõjutatud lapsi, võimaldades neile hädaolukordades juurdepääsu haridusele; |
130. |
tuletab meelde oma varasemaid soovitusi parandada parlamendi enda menetlusi inimõiguste küsimustes ja tõhustada oma jõupingutusi inimõiguste tulemuslikuks kaasamiseks oma struktuuridesse ja protsessidesse; peab kahetsusväärseks, et edusamme ei ole tehtud seoses täiskogu nende arutelude ja resolutsioonidega, mis käsitlevad inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete rikkumisi, ning nende järelkontrolli; tervitab püüdlusi parandada inimõigustealast koostööd liikmesriikide parlamentidega; |
o
o o
131. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, ELi inimõiguste eriesindajale, liikmesriikide ja kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele, Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile, Euroopa Nõukogule ning käesolevas resolutsioonis nimetatud riikide ja territooriumide valitsustele. |
(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0503.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0504.
(3) ELT L 200, 27.7.2012, lk 21.
(4) ELT C 332 E, 15.11.2013, lk 114.
(5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0278.
(6) http://www.eeas.europa.eu/human_rights/docs/guidelines_en.pdf.
(7) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0394.
(8) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0055.
(9) ELT C 153 E, 31.5.2013, lk 115.
(10) ELT C 168 E, 14.6.2013, lk 26.
(11) ELT C 257 E, 6.9.2013, lk 13.
(12) ELT C 236 E, 12.8.2011, lk 69.
(13) ELT C 33 E, 5.2.2013, lk 165.
(14) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0470.
(15) ELT C 99 E, 3.4.2012, lk 31.
(16) ELT C 99 E, 3.4.2012, lk 94.
(17) ELT C 99 E, 3.4.2012, lk 101.
(18) ELT C 99 E, 3.4.2012, lk 87.
(19) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0431.
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/100 |
P7_TA(2013)0576
ELi konkurentsipoliitika aastaaruanne
Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2013. aasta resolutsioon ELi konkurentsipoliitika aastaaruande kohta (2013/2075(INI))
(2016/C 468/14)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni 2012. aasta konkurentsipoliitika aruannet (COM(2013)0257) ja sellele lisatud komisjoni töödokumenti (SWD(2013)0159), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 101, 102 ja 107, |
— |
võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (1), |
— |
võttes arvesse nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrust (EÜ) nr 169/2009 konkurentsieeskirjade rakendamiskorra kohta raudtee-, maantee- ja siseveetranspordis (2), |
— |
võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv teatavate eeskirjade kohta, millega reguleeritakse liikmesriikide õiguse kohaseid kahju hüvitamise hagisid liikmesriikide ja Euroopa Liidu konkurentsiõiguse rikkumise korral (COM(2013)0404), |
— |
võttes arvesse komisjoni teatist kahju suuruse kindlakstegemise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 või 102 rikkumisel põhinevate kahju hüvitamise hagide korral (C(2013)3440), |
— |
võttes arvesse komisjoni töödokumenti „Avalik arutelu: Euroopa ühtne lähenemisviis ühistele kahjunõuetele“ (SEC(2011)0173), |
— |
võttes arvesse komisjoni 11. juuni 2013. aasta teatist „Euroopa horisontaalne kollektiivse õiguskaitse raamistik“ (COM(2013)0401), |
— |
võttes arvesse komisjoni soovitust ühiste põhimõtete kohta, mida kohaldatakse liikmesriikide keelava iseloomuga ja kahju hüvitamisele suunatud kollektiivsete õiguskaitsevahendite suhtes ELi õigusest tulenevate õiguste rikkumise korral (C(2013)3539/3), |
— |
võttes arvesse sisepoliitika peadirektoraadi poliitikaosakonna 2012. aasta juunis avaldatud uuringut „Monopolidevastane kollektiivne õiguskaitse“, |
— |
võttes arvesse komisjoni teatist, mis avaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõike 4 kohaselt juhtumi AT.39740 – Google kohta (2013/C 120/09), |
— |
võttes arvesse komisjonile esitatud kohustusi vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklile 9 juhtumis COMP/39.398 – Visa MIF, |
— |
võttes arvesse nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrust (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (3), |
— |
võttes arvesse komisjoni 27. märtsi 2013. aasta konsulteerimist ELi ühinemiskontrolli üle – lihtsustatud menetluse läbivaatamise eelnõu ja ühinemise rakendusmäärus, |
— |
võttes arvesse komisjoni 13. oktoobri 2008. aasta teatist riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta meetmete suhtes, mida on võetud seoses finantsasutustega praeguse ülemaailmse finantskriisi olukorras (pangandusteatis) (4), |
— |
võttes arvesse komisjoni 5. detsembri 2008. aasta teatist „Finantsasutuste rekapitaliseerimine praeguses finantskriisis: piirdumine minimaalselt vajaliku abiga ja kaitsemeetmed põhjendamatute konkurentsimoonutuste vastu“ (rekapitaliseerimisteatis) (5), |
— |
võttes arvesse komisjoni 25. veebruari 2009. aasta teatist langenud väärtusega varade käsitlemise kohta ühenduse pangandussektoris (langenud väärtusega varade teatis) (6), |
— |
võttes arvesse komisjoni 23. juuli 2009. aasta teatist finantssektori elujõulisuse taastamise ja praeguse kriisi olukorras riigiabi eeskirjade kohaste ümberkorraldamismeetmete hindamise kohta (ümberkorraldamisteatis) (7), |
— |
võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2008. aasta teatist ajutise ühenduse riigiabi meetmete raamistiku kohta praeguses finants- ja majanduskriisis rahastamisele juurdepääsu toetamiseks (algne ajutine raamistik) (8), |
— |
võttes arvesse komisjoni 1. detsembri 2010. aasta teatist „Euroopa Liidu riigiabi meetmete ajutine raamistik praeguses finants- ja majanduskriisis rahastamisele juurdepääsu toetamiseks“ (9) (uus ajutine raamistik, mis asendab 31. detsembril 2010 lõppenud raamistikku), |
— |
võttes arvesse komisjoni teatist riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta alates 1. augustist 2013 pankade kasuks finantskriisi kontekstis võetavate toetusmeetmete suhtes (pangandusteatis) (10), |
— |
võttes arvesse komisjoni aruteludokumenti majandus- ja rahanduskomiteele panganduse ümberkorraldamist käsitlevate riigiabi suuniste läbivaatamise kohta, |
— |
võttes arvesse sisepoliitika peadirektoraadi poliitikaosakonna 2011. aasta juunis avaldatud uuringut „Riigiabi – kriisieeskirjad finantssektorile ja reaalmajandusele“, |
— |
võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest makstava hüvitise suhtes (11), |
— |
võttes arvesse komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsust 2012/21/EL Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes (12), |
— |
võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa Liidu raamistik riigiabi jaoks, mida antakse avalike teenuste eest makstava hüvitisena (2011)“ (13), |
— |
võttes arvesse komisjoni 25. aprilli 2012. aasta määrust (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (14), |
— |
võttes arvesse oma 15. novembri 2011. aasta resolutsiooni üldist majandushuvi pakkuvate teenuste suhtes kohaldatavate ELi riigiabi eeskirjade uuendamise kohta (15), |
— |
võttes arvesse komisjoni teatist „ELi riigiabi ajakohastamine“ (COM(2012)0209), |
— |
võttes arvesse oma 17. jaanuari 2013. aasta resolutsiooni riigiabi ajakohastamise kohta (16), |
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu 7. mai 1998. aasta määrust (EÜ) nr 994/98, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse asutamislepingute artiklite 92 ja 93 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel (COM(2012)0730), |
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (COM(2012)0725), |
— |
võttes arvesse komisjoni suuniseid raudtee-ettevõtjatele antava riigiabi kohta (17), |
— |
võttes arvesse oma 12. juuni 2013. aasta resolutsiooni regionaalpoliitika kui laiemate riiklike toetusskeemide osa kohta (18), |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete 20. novembri 2010. aasta raamkokkulepet (19) („raamkokkulepe“), eeskätt selle lõikeid 9, 12, 15 ja 16, |
— |
võttes arvesse ühes liikmesriigis alustatud kohtumenetlust, mille puhul väidetakse, et on rikutud õiguse aluspõhimõtet nulla poena sine lege, mille kohaselt ei saa ettevõtet kartellikokkuleppe eest trahvida, kui karistuse suurust ei ole seaduses määratletud; |
— |
võttes arvesse oma 22. veebruari 2005. aasta resolutsiooni komisjoni XXXIII konkurentsipoliitika 2003. aasta raporti kohta (20), 4. aprilli 2006. aasta resolutsiooni komisjoni 2004. aasta konkurentsipoliitika aruande kohta (21), 19. juuni 2007. aasta resolutsiooni 2005. aasta konkurentsipoliitika aruande kohta (22), 10. märtsi 2009. aasta resolutsiooni 2006. ja 2007. aasta konkurentsipoliitika aruannete kohta (23), 9. märtsi 2010. aasta resolutsiooni 2008. aasta konkurentsipoliitika aruande kohta (24), 20. jaanuari 2011. aasta resolutsiooni 2009. aasta konkurentsipoliitika aruande kohta (25), 2. veebruari 2012. aasta resolutsiooni ELi konkurentsipoliitika aastaaruande kohta (26) ja 12. juuni 2013. aasta resolutsiooni ELi konkurentsipoliitika aastaaruande kohta (27), |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 48 ja artikli 119 lõiget 2, |
— |
võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A7-0357/2013), |
A. |
arvestades, et aastast 2008 kuni 2011. aasta lõpuni anti ELis riigiabina pankadele 1,6 triljonit eurot ning riigiabi anti üldiselt võlakirjade või tagatiste märkimise või erandjuhtudel toetuse kujul; |
B. |
arvestades, et paljudes liikmesriikides mõjutab VKEsid (kes moodustavad 98 % ELi ettevõtjatest) tõsine laenuturu kriis; |
C. |
arvestades, et kartellide olemasolu tõttu lisandub igal aastal kahju summas 181–320 miljardit eurot, mis on ligikaudu 3 % ELi SKPst; |
D. |
arvestades, et liberaliseerimise ja avatuse puudumine rongireisijate ja kaubaveo valdkonnas on mõnes liikmesriigis osaliselt tingitud tõeliselt sõltumatute järelevalveasutuste puudumisest riiklikul tasandil; |
E. |
arvestades, et konkurentsipoliitika aastaaruanne peaks toimima vahendina, mille eesmärk on edendada liidu üldist konkurentsivõimet, suurendades konkurentsi ja avades selle uutele osalistele, mille abil laiendatakse ja süvendatakse siseturgu, tehes seda mitte ainult seoses konkurentsipoliitika praktilise rakendamisega komisjoni poolt; |
F. |
arvestades, et isikute, teenuste, kaupade ja kapitali vaba liikumise takistuste kaotamine on kasvu eeltingimus; |
G. |
arvestades, et need valdkonnad, kus konkurents on väiksem, on sageli ka valdkonnad, kus majandustoodangu näitajad on kehvemad; |
H. |
arvestades, et konkurentsipoliitikaga püütakse tagada hästi toimiv siseturg ja võrdsed tingimused, kaitsta tarbijaid konkurentsivastase tegevuse eest ning optimeerida hindu; arvestades, et konkurentsipoliitika eesmärk ei ole tegeleda pisiasjadega, vaid jõustada selged ja õiglased eeskirjad, mille alusel turujõud saavad tulemuslikult toimida; |
I. |
arvestades, et avaliku sektori meetmed, avaliku sektori investeeringud ja üldist majandushuvi pakkuvad teenused on väga tähtsad sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamisel, eelkõige kriisi ajal; |
J. |
arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 14 on sätestatud, et kaasotsustamismenetlust tuleks kasutada selleks, et tagada tingimused, eelkõige majandus- ja rahandusalased tingimused, üldist majandushuvi pakkuvate teenuste toimimiseks; |
K. |
arvestades, et ELi toimimise lepingu protokolliga nr 26 tagatakse avaliku sektori asutustele laiaulatuslik kaalutlusõigus osutada, tellida ja korraldada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid; |
L. |
võttes arvesse Altmarki kohtuasjas tehtud otsust, milles tuuakse välja neli kriteeriumi avalike teenuste eest makstava hüvitise eristamiseks riigiabist; |
Konkurentsipoliitika kui ühtse turu edendamise vahend
1. |
peab kiiduväärseks komisjoni aruannet ning selle keskendumist konkurentsipoliitika panusele ettevõtete ühinemise kontrollimisel, tõkete, domineeriva positsiooni kuritarvitamise, salakokkulepete ja moonutava riigiabi meetmete kaotamisel ühtse turu huvides, võttes arvesse maailmamajanduse arengut; |
2. |
kahetseb asjaolu, et komisjon keskendub 2012. aasta konkurentsipoliitika aruandes suuresti riikide tegevusest tulenevale ebaõiglasele konkurentsile, kuid pöörab suhteliselt vähe tähelepanu ebaõiglastele tavadele, mille põhjuseks on ettevõtete koondumine ühtsel turul; |
3. |
on seisukohal, et konkurentsipoliitika on majanduskasvu ja töökohtade loomise tõukejõud, eriti kriisiaegadel; |
4. |
juhib tähelepanu asjaolule, et konkurentsipoliitika ja ühtse turu sujuv toimimine on otsustava tähtsusega, et ületada kriis, edendada majanduskasvu ja jätkusuutlikku tööhõivet strateegia „Euroopa 2020“ raames ning aidata saavutada Euroopa Liidu eesmärgid; |
5. |
nõustub seetõttu komisjoniga, et kriisi ei tohiks kasutada ettekäändena, et teha järeleandmisi konkurentsieeskirjade jõustamises; |
6. |
on seisukohal, et konkurentsipoliitikat tuleks kohandada vastavalt üleilmastumisega kaasnevatele probleemidele; |
7. |
on seisukohal, et ELi uude konkurentsipoliitikasse peaks olema võimalik lisada punktid paindlikkuse kohta; |
8. |
tunnistab, liialt paljusid valdkondi eraldavad endiselt suuresti riigipiirid ning avaliku ja erasektori kunstlikud tõkked, ning on nõus, et konkurentsipoliitika täidab ühtse turu sellise killustumise vastu võitlemises ja võrdsete konkurentsitingimuste loomises kõikides sektorites üliolulist rolli, võttes arvesse VKEde ja lõpptarbijate erivajadusi; |
9. |
toonitab asjaolu, et konkurentsipoliitika laiem rakendamine ei pea tugevdama juba loodud ettevõtjaid ning kaupade pakkujaid ja teenuste osutajaid, vaid selle kõikehõlmav eesmärk peaks pigem olema hõlbustada uute osaliste turule sisenemist ning uute ideede ja uue tehnoloogia teket, millega maksimeeritakse sellest liidu kodanikele tulenevat kasu; |
10. |
arvab, et konkurentsipoliitika peaks aitama kaasa avatud standardite ja koostalitlusvõime edendamisele ja jõustamisele eesmärgiga ennetada tarbijate ja klientide tehnoloogia abil sidumist väheste turuosaliste poolt; |
11. |
on arvamusel, et toodete hinnad, näiteks ravimite hinnad, on eri liikmesriikides endiselt erinevad, mis tuleneb eri lepingutest liikmesriikide ja ravimitööstuse vahel; palub komisjonil selle probleemiga tegelda ning teha ettepanek luua kodanike huvides läbipaistvam siseturg, kus hoitakse ära tarbetud hinnaerinevused; |
12. |
väljendab heameelt ELi ühtse patendi üle, mis on samm ühtse turu lõpuleviimise ja üleilmastumise valupunktide lahendamise suunas; kutsub üles võtma meetmeid, millega tagatakse see, et kõik liikmesriigid saavad selles osaleda; peab oluliseks, et intellektuaalomandiõigused ühildataks konkurentsi nõuetega, kaitstes üldisi huve ja tagades, et patendiomanikud ei kasutaks oma õigusi nii, et see kahjustaks avalikkust; palub, et komisjon esitaks süüdistused tegevuse eest, mille eesmärk on geneeriliste ravimite turuletoomist nõuetevastaselt edasi lükata; |
ELi konkurentsipoliitika õiguspärasus ja tõhusus
13. |
on seisukohal, et parlamendil peaksid olema konkurentsipoliitika raamistiku kujundamisel kas seadusandja seadusandlikud volitused; peab kahetsusväärseks, et ELi toimimise lepingu artiklites 103 ja 109 nähakse ette vaid parlamendiga konsulteerimine; on veendunud, et niisugune demokraatia puudujääk on lubamatu; teeb ettepaneku see puudujääk võimalikult kiiresti konkurentsipoliitikat käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe abil kõrvaldada ning aluslepingu järgmise muutmise käigus viga parandada; tuletab meelde, et komisjoni poliitiline aruandekohustus parlamendi ees hõlmab konkurentsipoliitikat ja struktureeritud dialoog asjaomase komisjoni volinikuga on oluline vahend, millega teostada selles valdkonnas usaldusväärset demokraatlikku kontrolli; |
14. |
on seisukohal, et konkurentsivoliniku peetav dialoog ei suuda asendada Euroopa Parlamendi poolset tõelist demokraatlikku kontrolli; rõhutab, et parlamentaarse kontrolli teostamine on seda vajalikum, et konkurentsipoliitika raames teostab komisjon järelevalvet demokraatlikult valitud riiklike ja kohalike võimuorganite otsuste üle; toonitab ühtlasi vajadust kujundada välja parem dialoog komisjoni, liikmesriikide, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja kodanikuühiskonna vahel; |
15. |
rõhutab, et mis puudutab juurdepääsu koosolekutele ja teabele seoses konkurentsipoliitika õigusaktide ja pehme õiguse väljatöötamisega, on oluline kohelda Euroopa Parlamenti ja nõukogu võrdselt, nagu raamlepingus ette nähtud; peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole sellest kinni pidanud; |
16. |
rõhutab, et on vaja luua konkurentsikultuur, millega edendatakse omaenda väärtusi ja aidatakse juurutada positiivset suhtumist konkurentsipoliitika järgimisse, millel oleks poliitika arendamisele ennetav ja soodne mõju; |
17. |
juhib tähelepanu asjaolule, et ELi konkurentsipoliitika valdkondadevaheline tahk eeldab selle poliitika täielikku kooskõla ELi poliitikaga teistes valdkondades, kusjuures siseturu sujuva toimimise tagamiseks peavad sektoripõhised eeskirjad olema kooskõlas konkurentsipoliitika põhimõtetega; |
18. |
leiab, et komisjon peaks esitama ettepaneku vähemusosalusega seotud konkurentsiküsimuste reguleerimiseks; |
19. |
ergutab komisjoni jätkama pehme õiguse suuniste väljaandmist konkurentsipoliitika valdkonnas ning võtma seejuures nõuetekohaselt arvesse Euroopa Kohtu praktikat, et tagada sidusrühmadele teatav õiguskindlus; on siiski seisukohal, et pehme õigus ei saa asendada õigusakte valdkondades, kus õiguskindlus on otsustava tähtsusega; |
20. |
rõhutab, et trahvide kehtestamine on hoiatav vahend, millel on konkurentsipoliitikas oluline roll, ning uurimiste õnnestumiseks on vaja kiiret tegutsemist; usub, et õiguskindlus, menetluste lihtsustamine ja ennetähtaegse lõpetamise võimalus sobivate lepingute abil on väga oluline ning kordab seetõttu üleskutset komisjonile kaasata trahve käsitlevad eeskirjad määrusesse (EÜ) nr 1/2003; on samal ajal seisukohal, et komisjon peaks tihendama etteteatamata kontrolle, võttes arvesse arvatavaid rikkumisi; |
21. |
usub siiski, et üha suuremate trahvide kasutamine ainsa kartellidevastase võitluse vahendina võib olla liiga järsk samm, arvestades iseäranis töökohtade võimalikku kaotamist maksejõuetuse tõttu; rõhutab, et suurte trahvide kehtestamist ei tohiks kasutada alternatiivse eelarve rahastamise vahendina; pooldab nn piitsa ja prääniku põhimõtet, mis hõlmab karistusi, mis toimivad mõjusa hoiatusvahendina, eriti korduvate rikkujate puhul, motiveerides samas nõudeid järgima; |
22. |
kutsub komisjoni üles tagama, et trahvimis- ja jõustamispoliitika taastaks tasakaalustatud turu ja annaks ettevõtjatele stiimulid ettevõttesiseste rikkumiste välja selgitamiseks ja hüvitusmeetmete vabatahtlikuks võtmiseks; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks arvesse ebaseadusliku kasumi ja kannatanute kantud kahju suurust; |
23. |
kordab, et maksevõimetusest tulenevate trahvi vähendamise taotluste arv on suurenenud, eelkõige nn ühe toote ettevõtjate ja VKEde puhul; on endiselt seisukohal, et trahvi vähendamise alternatiivina võiks kaaluda hilinenud ja/või mitmes osas maksete süsteemi, et hoida ära ettevõtjate tegevuse lõpetamine; |
24. |
märgib, et üleilmse käibe kasutamine 10 % ülemmäära jaoks võib põhjustada sama rikkumise eest määratud karistuste kumuleerumist, sest konkurentsiametite arv maailmas suureneb; leiab seetõttu, et üleilmse käibe asemel oleks parem lähtuda Euroopa Majanduspiirkonnas tekkinud käibest; |
25. |
loodab endiselt, et nn ühe toote ettevõtjaid ja VKEsid puudutavaid trahvimissuuniseid kohandatakse; tunneb aga heameelt asjaolu üle, et otsuses, mille komisjon tegi hiljuti akende kinnitusklambrite kohta (COMP/39452, 28.3.2012), võttis ta arvesse ühe toote ettevõtjate spetsiifilisi vajadusi; |
26. |
kutsub komisjoni üles tugevdama koostööd riikide kohtutega, et lihtsustada jõustamist eraõiguse kaudu ja riigiabiga seotud vaidluste nõuetekohast lahendamist; avaldab heameelt liikmesriikide kohtunikele mõeldud komisjoni koolitusprogrammide üle; |
27. |
suhtub positiivselt kohtuorganite rolli konkurentsipoliitikas ning soovitab neil tungivalt kasutada oma volitusi, et küsida komisjonilt arvamust ja teavet ning osaleda ühenduse koolitustegevuses; soovitab komisjonil teha kohtutega tihedat koostööd, rakendada aktiivselt oma pädevusi, et aidata kaasa kohtuorganite tööle kui amicus curiae, vastav teave õigeaegselt komisjoni veebilehel avaldada ning kaaluda kohtusse pöördumise võimalust, et hoida ära olukorrad, kus EL jääks ilma kaitseta, ning tagada huvide kaitse; |
28. |
tunnustab komisjoni 11. juuni 2013. aasta ettepanekut meetmete kohta, millega reguleeritakse liikmesriikide õiguse kohaseid kahju hüvitamise hagisid konkurentsiõiguse rikkumise korral, millega parlament praegu töötab; on kindlalt otsustanud leida rahuldav lahendus selles valdkonnas esile kerkivatele eriomastele probleemidele; |
29. |
on veendunud, et EL peaks aktiivselt edendama konkurentsieeskirjade sisulist ja menetluslikku lähendamist rahvusvahelises sfääris; peab rahvusvahelist koostööd väga oluliseks, et tagada järjekindlus ja koostalitlusvõime konkurentsipoliitika rakendamisel pädevate asutuste poolt, mis aitaks suurendada uuringute tõhusust ja luua võrdsed konkurentsitingimused; |
30. |
rõhutab, kui tähtis on konkurentsieeskirjade ülemaailmne lähendamine; ergutab komisjoni sõlmima kahepoolseid koostöölepinguid konkurentsieeskirjade täitmise tagamiseks; töötab praegu ettepanekuga sõlmida ELi ja Šveitsi vaheline konkurentsiõiguse kohaldamisel tehtavat koostööd käsitlev leping; on kindlalt otsustanud leida rahuldav lahendus selles valdkonnas esile kerkivatele eriomastele probleemidele; |
31. |
on seisukohal, et komisjoni konkurentsi peadirektoraadi ressursid tuleks viia vastavusse direktoraadi suurema töökoormuse ja enamate ülesannetega, paigutades muu hulgas ümber vahendeid aegunud või kasutamata eelarveridadelt, et võimaldada aktiivsemate meetmete võtmist; |
Konkurentsiasutused
32. |
kutsub liikmesriike üles tagama kõikide riiklike konkurentsiasutuste ja sektorit reguleerivate asutuste sõltumatus riikide valitsustest, muutes esmatähtsaks mittepoliitiliste esimeeste ja huvide konfliktita nõukogu liikmete ametisse nimetamise; kutsub liikmesriike üles tagama, et riiklike konkurentsiasutuste ja valdkonda reguleerivate asutuste töötajaid ja ressursse on piisavalt ning et nende hulk varieerub sõltuvalt turust tingitud vajadustest ja nende ülesannete eduka täitmise vajadustest; |
33. |
rõhutab, kui oluline on riiklike konkurentsiasutuste ja sektorit reguleerivate asutuste täielik läbipaistvus; nõuab, et kogu oluline teave juhtumite ja ametlike otsuste kohta tehtaks avatud andmebaasi kaudu veebis selgelt nähtavaks ja kättesaadavaks, võttes arvesse konfidentsiaalset äriteavet, mis võib konkurentsi oluliselt mõjutada; |
34. |
toetab struktureeritud koostööd Euroopa konkurentsivõrgustikus, mis võimaldab ELi-ülest konkurentsieeskirjade sidusat avalikku jõustamist, ning julgustab koostööd edasi arendama, sest mõnel turul on õiguslike, majanduslike ja kultuuriliste tingimuste tõttu suurem liikmesriigi tasandi mõõde kui teistel turgudel; on seisukohal, et üldreeglina tuleks Euroopa konkurentsivõrgustiku töökavad ja koosolekute järeldused avalikustada konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil; |
35. |
on seisukohal, et liikmesriikide konkurentsiasutused ja muud riikliku sektori reguleerivad asutused peaksid jätkama koostööd, et tagada täiendav tegevus, eelkõige nendes sektorites, kus liberaliseerimine ei ole veel lõpule viidud ega toimi täielikult; soovitab luua parimate tavade vahetamiseks Euroopa reguleerivate asutuste laiema võrgustiku, mis hõlmaks ka liikmesriikide konkurentsiasutusi ja valdkondade reguleerivaid asutusi; |
Riigiabi ja mõju reaalmajandusele
Riigiabi pankadele
36. |
tunnustab olulist rolli, mis riigiabi kontrollimisel on alates kriisi puhkemisest olnud raskustes olevate pankade ümberkorraldamis- ja kriisilahendusmehhanismina; |
37. |
usub, et kriisiaegne riigiabi kontrollimine peaks keskenduma pangandussüsteemi stabiliseerimisele, võitlusele laenutingimuste ebaõiglase segmenteerimise vastu reaalmajanduses ja VKEde ning leibkondade diskrimineerimise vastu ühtsel turul; palub aga komisjonil tagada, et eesmärgiks võetud pangandussüsteemi stabiliseerimine ei põhjustaks valitsemissektori võla edasist suurenemist; nõuab tungivalt, et komisjon seoks pangandussektorile antava ajutise riigiabi pikendamise tõhustatud ja rangemate tingimustega, mis puudutavad rõhuasetust jaelaenudele ning suuremate piirangute ja läbipaistvuse eeskirjade kehtestamist preemiate, tasude struktuuri ning dividendide jagamise osas; |
38. |
tuletab meelde, et Euroopa Parlament on korduvalt ja tungivalt nõudnud, et komisjon vaataks läbi 2008. aastal ajutise meetmena vastu võetud eeskirjad pankadele antava riigiabi kohta; tervitab seepärast komisjoni hiljutisi meetmeid selles valdkonnas; |
39. |
palub, et komisjon esitaks regulaarselt üksikasjalikku riigi- ja organisatsioonispetsiifilist statistikat finantssektorile alates kriisi puhkemisest antud riigiabi kohta, kogukahjumi kohta ja arengute kohta tagasimaksete osas ning avaldaks need tulemused komisjoni veebilehel, et tagada täielik läbipaistvus avaliku sektori sekkumise osas kriisi puhkemisest alates ning selle mõju osas maksumaksjatele; |
40. |
usub, et enne kui pankadele antava riigiabi summat hinnatakse, tuleks arvestusmeetodid ühtlustada, nii et näiteks teist korda refinantseeritud laenude kajastamine arvepidamises oleks asjaomasest liikmesriigist sõltumata samasugune; |
41. |
rõhutab, et eriti riigiabi saavate pankade puhul tuleb laenude refinantseerimisel võtta täiel määral arvesse abisaaja elujõulisust; on seisukohal, et rahvusvaheliste kontsernide puhul tuleks laenu refinantseerimise tingimuseks seada selles osalevate äriühingute varade ja aktsiate müük; |
42. |
nõuab tungivalt, et komisjon jälgiks tähelepanelikult neid pangandussektori turge, kus koondumine on suur või kasvav, eeskätt kriisiolukorras toimunud ümberkorraldamise tagajärjel; tuletab meelde, et oligopoolsed turud on eriti altid konkurentsivastaseid tavasid järgima; kardab, et selline koondumine võib lõpuks tarbijatele kahju tuua; rõhutab, et liigne koondumine kujutab endast ohtu nii finantssektorile kui ka reaalmajandusele; |
43. |
rõhutab, et pangandussektori konsolideerumine on kasvatanud mitme suure finantseerimisasutuse turuosa; nõuab tungivalt, et komisjon jälgiks seda sektorit tähelepanelikult, et edendada konkurentsi ja tarbijakaitset Euroopa pangandusturgudel, sealhulgas investeerimispanganduses, kus jaehoiused on ristsubsideeritud riskantsema investeerimispanganduse tegevusega; |
44. |
nõuab tungivalt, et komisjon uuriks enne riigiabi andmist hoolikalt finantseerimisasutuse varasid ja osalusi; |
45. |
rõhutab asjaolu, et hoiustajad, kelle pangakontodel on kuni 100 000 eurot, peaksid saama maksimaalse kaitse ja nad tuleks jätta välja panga restruktureerimisest või pangakriisi lahendamisest tingitud mis tahes koormuse jagamise kokkuleppest; |
46. |
usub, et komisjon peaks kaaluma võimalust seada pankadele riigiabi andmise tingimuseks mõnikord VKEdele antavad laenud; |
47. |
rõhutab, et finantskriisi puhkemine on VKEde juurdepääsu rahastamisele ebaproportsionaalselt palju mõjutanud; juhib tähelepanu asjaolule, et VKEd moodustavad 98 % kõikidest euroala ettevõtjatest, nad annavad tööd umbes kolmveerandile euroala töötajatest ja loovad ligi 60 % lisaväärtusest ning piiratud juurdepääs rahastamisele ei lase neil investeerida ja kasvada; kutsub seetõttu komisjoni üles tähtsustama meetmeid finantseeskirjade muutmiseks, et edendada majanduskasvu ja leevendada VKEde rahastamiskriisi; |
48. |
rõhutab, et riigiabi saavad pangad ei tohiks kasvada mahult ja keerukuselt; nõuab tungivalt, et komisjon julgustaks neid keskenduma oma ärimudelis tegevuse, palgapoliitika ja tasusüsteemi elujõulisele osale ja mitte suurendama valitsemissektori võlaga seotud riskipositsiooni, eriti kui nad vähendavad samal ajal VKEdele ja kodumajapidamistele suunatud krediidivoogu; toonitab, et on vaja uut alalist õigusraamistikku, et kõrvaldada kriisieelses õigussüsteemis leitud puudused, eelkõige seoses finantssektoriga, ning eemaldada finants- ja majanduskriisi ajal tekkinud moonutused ja tagada, et riigiabi andmisel pankadele on tähelepanu keskmes tagajärjed ja kasu maksumaksjatele, tarbijatele ja ühtsele turule tervikuna; |
49. |
peab kahetsusväärseks, et liikmesriikides kohandamisprogramme läbivatel VKEdel on keeruline pankadelt laenu saada ning nad on kohustatud maksma kõrgemat intressi üksnes oma asukohta tõttu euroalas ning see moonutab ühtset turgu; |
50. |
rõhutab, et ka välisinvestoreid tuleks julgustada osalema nii palju kui võimalik varahaldusettevõtjates, mis asutati riigiabi programmide alusel langenud väärtusega vara eraldamiseks eesmärgiga tagada, et varasid omavate või ülekandvate investorite ja varahaldusettevõtjate eesmärkide vahel ei oleks huvide konflikti; |
51. |
usub, et varahaldusettevõtjad peaksid püüdma oma vara võimalikult kiiresti müüa, et taastada normaalne olukord turul ja lõpetada riigi sekkumine konkreetses sektoris; |
52. |
on seisukohal, et konkurentsi peadirektoraadi kogemusi panganduskriisi valdkonnas tuleks pidada parimateks tavadeks ning kasutada edaspidi rohkem ennetuseks kui tagantjärele sekkumiseks; |
Riigiabi ajakohastamine
53. |
väljendab veel kord heameelt komisjoni teatise üle ELi riigiabi ajakohastamise kohta (COM(2012)0209) ja selle üle, et nõukogu võttis hiljuti vastu läbivaadatud riigiabi eeskirjad grupierandite ja menetluste kohta; palub aga komisjonil tagada, et majanduskasvu ergutamine, mis on selle reformi üks üldeesmärk, ei põhjustaks jälle valitsemissektori võla suurenemist; |
54. |
on seisukohal, et äriühingud peaksid oma tegevuse selgetes piirides restruktureerima, viies miinimumini kahjuliku mõju konkurentidele, kes ei ole riigi toetust saanud; |
55. |
palub komisjonil uurida, millal on äriühing liiga suur, et pankrotti minna, ning kaaluda, milliseid meetmeid on võimalik võtta riigi või ELi tasandil, et hoida ära olukord, kus ettevõtjad sõltuvad tulevikus valitsuse päästeabist; |
56. |
võtab teadmiseks komisjoni üldise kavatsuse jätta rohkem meetmeid teatamiskohustuse alt välja; rõhutab aga, et liikmesriikidel tuleb piisava kontrolli säilitamiseks tagada eelkontrolli alusel, et vähese tähtsusega meetmed ja grupierandi süsteemid vastavad riigiabi eeskirjadele ning et komisjon teostab ka edaspidi selliste juhtumite järelkontrolli; |
57. |
on komisjoniga nõus, et riigiabi andmine tuleb teha kiiremaks, et oleks rohkem võimalik keskenduda keerulistele juhtudele, millel on suur mõju konkurentsile siseturul; võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku anda komisjonile kaebuste menetlemisega seotud otsuste tegemisel suurem kaalutlusõigus; palub sellega seoses komisjonil esitada üksikasjalikud kriteeriumid, mille aluse eristada olulisi juhtumeid vähem olulistest; juhib tähelepanu sellele, et künniste tõstmine vähese tähtsusega riigiabi määruses ning horisontaalsete kategooriate laiendamine võimaldamismääruses ja üldises grupierandi määruses on asjakohane viis selliseks eristamiseks; |
58. |
rõhutab, et komisjon peaks tagama liikmesriikidega peetava teabevahetuse parema kvaliteedi ja õigeaegse esitamise ning parema teatiste koostamise; toonitab asjaolu, et tõhusate liikmesriigi tasandi süsteemidega tuleb tagada, et eelteatise kohustusest vabastatud riigiabimeetmed on liidu õigusega kooskõlas; juhib tähelepanu sellele, et künniste tõstmine vähese tähtsusega riigiabi määruses ning horisontaalsete kategooriate laiendamine võimaldamismääruses ja üldises grupierandi määruses on asjakohane viis selliseks eristamiseks; |
59. |
märgib, et seni on riigiabi kontrollimise juhtude jaoks asjakohast teavet esitanud ainult liikmesriigid; kordab oma nõudmist, et komisjon analüüsiks, kas tal oleks oma teabekogumisvahendite laiendamiseks ja selleks, et tal oleks võimalik teavet saada otse turuosalistelt, täiendavaid inimressursse vaja; märgib aga, et komisjonil ei tohiks olla õigust lisada vastavushinnangusse uusi kvaliteedi- ja tõhususkriteeriumeid ning selliste otsuste tegemine tuleb jätta abi andvale asutusele; |
60. |
juhib tähelepanu asjaolule, et mõnes liikmesriigis puudub selgus selles osas, kas Euroopa tarbijakeskuste riiklikku rahastamist võib pidada põhjendamatuks riigiabiks liidu konkurentsiseaduste tähenduses; tunneb muret, et see seab ohtu liikmesriigi toetuse Euroopa tarbijakeskustele ning on juba toonud kaasa nende keskuste rahastamise ajutise peatamise; nõuab seepärast tungivalt, et komisjon tagaks Euroopa tarbijakeskuste nõuetekohase rahastamise, selgitades võimalikult kiiresti, et seda liiki rahastamine ei kvalifitseeru liidu õiguse järgi riigiabiks, arvestades, et Euroopa tarbijakeskused ei tegele majandustegevusega, vaid tagavad tarbijatele tugiteenused; |
Transpordisektor
61. |
usub, et komisjon peaks veelgi tugevdama sidemeid konkurentsipoliitika ja transpordipoliitika vahel, et parandada Euroopa transpordisektori konkurentsivõimet; |
62. |
palub, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid avatud ja õiglase konkurentsi kõikide transpordiliikide osas; |
63. |
kutsub komisjoni üles arendama ühistranspordi võrgustikke, et parandada klientide teenindamist; |
64. |
nõuab tungivalt, et komisjon pööraks CO2-heidete pideva kasvu piiramiseks erilist tähelepanu 2020. aastaks seatud eesmärgi täitmisele ja rahvusvahelisele kohustusele piirata ülemaailmset soojenemist maksimaalselt 2 oC võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega; |
Raudtee
65. |
nõuab tungivalt, et komisjon viiks lõpule Euroopa ühtse raudteepiirkonna elluviimise, tagaks täieliku läbipaistvuse taristuettevõtjate ja raudtee-ettevõtjate vahelistes rahavoogudes ning kontrolliks, kas igal liikmesriigil on tugev ja sõltumatu riiklik reguleeriv asutus; |
66. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rohkem pingutama, et tagada raudteesektori avamine õiglasele konkurentsile, samuti teenuste parem kvaliteet; |
67. |
kutsub komisjoni üles uurima võimalust võtta vastu seadusandlik ettepanek Euroopa reguleeriva asutuse loomiseks, mis teeks koostööd olemasolevate riiklike reguleerivate asutustega ja tegutseks siis, kui riiklikud reguleerivad asutused puuduvad või ei ole aktiivsed; |
68. |
rõhutab, et raudteetranspordisektori ühtset turgu mõjutab ELi õigusaktide ebakorrektne või ebatäielik ülevõtmine liikmesriikides ning kitsaskohad piiriüleses liikuvuses, mis kahjustab konkurentsi ja majanduskasvu; kutsub komisjoni üles kontrollima, kas liikmesriigiti erinevaid turutõkkeid, mille on kehtestanud ettevõtjad või mis on tehnilist laadi, nagu rööpmelaius, energiavarustus, signalisatsioonisüsteemid ja muud sarnased taristu koostalitusvõimet ning juurdepääsetavust puudutavad tõkked, saab lugeda konkurentsieeskirjade rikkumiseks; |
Lennundus
69. |
kiidab heaks komisjoni kavatsuse vaadata 2013. aasta lõpuks läbi ELi lennunduse ja lennujaamade riigiabi suunised, et kaotada igasugune konkurentsi moonutamine ning tagada kõigile turuosalistele võrdsed tingimused; |
70. |
kutsub komisjoni üles esitama põhjendatud ülevaate, et teha kindlaks, missugused lennuettevõtjad käituvad konkurentsivastaselt, kasutades vääralt eritingimusi või kuritarvitades oma turgu valitsevat positsiooni teatavates lennujaamades; |
71. |
ergutab komisjoni uurima, kas teatavad tavad, mis puudutavad konkreetsete sõlmlennujaamade määramist (enam kui 1 000 kahepoolse lennunduslepingu, mille liikmesriigid ELi-väliste riikidega on allkirjastanud, tingimuste alusel) moonutavad konkurentsi Euroopa tarbijate huve kahjustades; |
Autotööstus
72. |
kutsub komisjoni üles tagama tootjate ja turustajate läbirääkimisjõu õiglane tasakaal, rõhutades järgmist:
palub, et komisjon rõhutaks vajadust töötada välja tootjate ja edasimüüjate hea käitumise tavad seoses mootorsõidukite sektoris kehtivate vertikaalsete kokkulepetega, pöörates erilist tähelepanu investeeringute kaitsmisele pärast lepingu lõppu ja võimalusele anda äritegevus üle teisele sama margi võrgustiku liikmele, et muuta osapooltevahelised äri- ja lepingulised suhted läbipaistvamaks; |
Laevaehitussektor
73. |
nõuab, et tehtaks pingutusi Euroopa laevaehitussektori konkurentsvõime tagamiseks, edendades laevaehitust ELis tingimustes, kus rahvusvaheline konkurents üha suureneb; |
74. |
rõhutab, et on vaja tagada õiguskindlus ja võrdne kohtlemine Euroopa laevaomanikele kõikides liikmesriikides; |
Finantsteenuste sektor
75. |
palub komisjonil ja riiklikel reguleerivatel asutustel uurida võimalikke salakokkulepete juhtumeid ettevõtete vahel ja valitseva seisundi kuritarvitamist mootorsõidukite kindlustuse turul; |
Energiasektor
76. |
märgib, et ühtne energiaturg ei too kaasa ainult madalamaid hindu tarbijatele, vaid ka suurendab ELi ettevõtjate konkurentsivõimet; |
77. |
tervitab komisjoni monopolidevastaste meetmete rakendamist energiasektoris; |
78. |
nõuab tungivalt, et komisjon teeks kõik energia siseturu paketi täielikuks rakendamiseks, arvestades, et energiasektoris ei ole veel täielikult saavutatud avatud ja konkurentsivõimelist ühtset turgu; nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks otsusekindlalt ja sektoriuuringu tulemusi arvesse võttes meetmete võtmist, et tulemuslikult kehtestada konkurentsieeskirjad energiasektoris; tervitab sellega seoses käimasolevaid konkurentsiõiguse menetlusi energiasektoris, mille eesmärk on viia energia siseturu väljakujundamine 2014. aastaks lõpule ja kõrvaldada energiatarnijate poolt uuesti püstitatud takistused; |
79. |
on seisukohal, et Euroopa ühtne energiaturg alandaks hindasid nii tarbijate kui ka ettevõtjate jaoks, samuti tugevdaks see Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet maailmas; on seisukohal, et seepärast tuleks komisjoni julgustada arendama Euroopa ühtne energiaturg välja 2014. aastaks; |
80. |
rõhutab, kui oluline on, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid energiaturu olemasolevate õigusaktide õigeaegse ja korrektse rakendamise, sealhulgas teeksid elektrienergia siseturu kolmanda paketiga nõutavat regulatiivset tööd, et saavutada integreeritud ja konkurentsivõimeline Euroopa energia siseturg 2014. aastaks; |
81. |
palub komisjonil tagada, et kõik liikmesriigid võtaksid energiat käsitlevad määrused ja direktiivid üle ja kohaldaksid neid korrektselt; kutsub komisjoni üles olema eriti tähelepanelik, kui energiahinnad ületavad ELi keskmist, sest kõrged hinnad moonutavad konkurentsi ja kahjustavad tarbijaid; |
82. |
on seisukohal, et komisjon peab toimima energiaturu reforme ellu viies rangelt, et alandada hindasid, eriti liikmesriikides, mille suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust; |
83. |
palub komisjonil ja riiklikel reguleerivatel asutustel uurida võimalikke salakokkulepete juhtumeid äriühingute vahel ja valitseva seisundi kuritarvitamist kütuse jaemüügiturul; |
84. |
kiidab sellega seoses heaks komisjoni hiljutised uurimised naftasektoris, tunnistades, et konkurentsieeskirjade rikkumised selles sektoris mõjutavad tarbijaid väga suurel määral; |
85. |
kutsub komisjoni ja riikide reguleerivaid asutusi üles uurima, kas nn esmaspäeva efekt – ettevõtjate väidetav bensiinihindadega manipuleerimine sõltuvalt nädala konkreetsest päevast – on reaalne; nõuab tungivalt, et komisjon jälgiks tähelepanelikult konkurentsi taset, kuna kolme suurima osalise arvele langeb siiani ligi 75 % (elektri-) ja üle 60 % (gaasi)turust, vaatamata turgude järkjärgulisele avanemisele alates 1990. aastate keskpaigast; palub komisjonil anda välja suunised, et parandada taastuvatest energiaallikatest pärineva energia pääsu energiavõrku; |
86. |
palub komisjonil uurida järgmises aastaaruandes, millises ulatuses võib kriitiliste toorainete tarnijate koondumine olla kahjulik kliendisektorite tegevusele ja keskkonnahoidlikumale majandusele, sest mõned neist on otsustava tähtsusega keskkonnahoidlike tehnoloogiate rakendamisel, mida on vaja keskkonnaeesmärkide saavutamiseks; |
87. |
rõhutab nutivõrkude osa, sest need võimaldavad kahesuunalist suhtlemist elektritootjate ja tarbijate vahel, ning osutab, et nutivõrkude abil saaksid tarbijad oma elektrikasutust jälgida ja kohandada; rõhutab, et liikmesriigid peaksid tegema selle teabe veebilehtedel kättesaadavaks tarbijate ja kõikide asjaomaste osaliste jaoks, nagu ehitajad, arhitektid ning kütte, jahutuse ja elektriseadmete tarnijad; |
Makseteenused
88. |
tunneb muret, et Euroopa elektronmaksete turg on jätkuvalt killustatud ning konkurentsiküsimused tuleb alles lahendada; tunnustab kahte komisjoni 24. juuli 2013. aasta ettepanekut kaardipõhiste maksetehingute vahendustasude kohta ja makseteenuste kohta siseturul, millega parlament praegu töötab; on kindlalt otsustanud leida rahuldav lahendus selles valdkonnas esile kerkivatele eriomastele probleemidele; |
89. |
rõhutab, et ehkki liikmesriigid pidid hilinenud maksete direktiivi (2011/7/EL) võtma üle 2013. aasta märtsiks, ei ole kõik liikmesriigid seda veel rakendanud; märgib, et see kahjustab konkurentsi ühtsel turul ja mõjutab eelkõige VKEsid; |
Telekommunikatsioon
90. |
nõuab tungivalt, et komisjon kahekordistaks pingutusi, aitamaks kaotada telekommunikatsiooniturgude killustatust ja hoidmaks ära ettevõtete valitseva seisundi kuritarvitusi neil turgudel; palub komisjonil tagada, et ettevõtete pakutavad teenused, eriti internetiühendus, oleksid läbipaistvad, võrreldavad ja vabad mis tahes lepingulistest takistustest konkurentsile; |
91. |
väljendab heameelt selle üle, et komisjon toetab majanduslikku konkurentsivõimet ja sotsiaalset ühtekuuluvust soodustava lairibataristu kasutuselevõttu kogu ELis; küsib endalt, kas digitaalteenuseid saab Euroopas liigitada üldist majandushuvi pakkuvateks teenusteks; |
92. |
leiab, et konkurentsipoliitikalt oodatav panus lairibateenuste rakendamisse siseturul on ülimalt tähtis, kuna see võimaldab saavutada tasakaalu riiklike ja erainvesteeringute vahel, et täita digitaalse arengukava eesmärgid ja tagada ELi maapiirkondade, kaugemate ja hõredalt asustatud piirkondade kaetus; |
Uued tehnoloogiad ja innovatsioon
93. |
rõhutab, et nn olulised patendid on IKT sektori innovatsiooni jaoks äärmiselt tähtsad, ning palub sellega seoses, et komisjon võtaks kiiresti meetmeid, tagamaks, et nende patentide omanikud annaksid teistele ettevõtjatele õiglased, ligipääsetavad ja mittediskrimineerivad litsentsid, et võimaldada tehnilise progressi jätkumist ja uute toodete väljaarendamist tarbijate huvides; juhib tähelepanu asjaolule, et konkurentsipoliitika peaks sisaldama vahendeid, millega takistada kunstlike tõkete loomist omavahelisele ühendamisele, koostalitlusvõimele ja mastaabisäästu arendamisele turgudel; |
94. |
tunnustab edusamme, mida komisjon on Google’i konkurentsivastaste tavade uurimisel teinud, ja tunneb heameelt hiljutiste uudiste üle, et kokkulepe võidakse sõlmida 2014. aasta kevadel; nõuab tungivalt, et komisjon tegeleks otsustavalt kõikide välja selgitatud probleemidega ning võtaks esmajärjekorras kõik vajalikud meetmed, et tagada õiglane konkurents internetipõhise otsingu ja otsingureklaami turgudel, arvestades Google’i turgu valitsevat seisundit ja tema rohkem kui 90 %-list turuosa enamikus liikmesriikides ning selle seisundi võimalikku kuritarvitamist; |
95. |
nõuab tungivalt, et komisjon testiks turul Google’i esitatud uusi ettepanekuid, et nende piisavust ja mõju põhjalikult hinnata; toonitab, et arvestades otsingumootorite tähtsust e-majanduses, peab komisjon igal juhul tagama, et Google võtaks endale täieliku kohustuse ja rakendaks lahendusi, et tegelda komisjoni tõstatatud nelja muretekitava valdkonnaga; kutsub komisjoni üles, juhul kui seda ei ole võimalik saavutada kokkuleppe kaudu, saatma otsingufirmale oma vastuväited; |
96. |
tuletab meelde, et neutraalsus on äärmiselt oluline, et tagada diskrimineerimise puudumine internetiteenuste vahel ja täielik konkurents; |
Riigiabi jalgpallile
97. |
tervitab komisjoni otsust alustada uurimist seoses võimaliku riigiabi andmisega jalgpalli valdkonnas, kuna see moonutab avaliku sektori vahendite kasutamist; |
98. |
on seisukohal, et komisjon peaks hoolikalt uurima kõiki laenusid ja laenude refinantseerimist pankadest, mis on saanud jalgpalliklubidele suunatud riigiabi, kusjuures eriti hoolikalt tuleks uurida pangalaenude intressimäärasid võrreldes keskmiste intressimääradega ja laenude suurust võrreldes kõnealuse jalgpalliklubi võla suurusega; |
99. |
nõuab tungivalt, et komisjon käsitleks struktureeritult professionaalse spordi ja konkurentsipoliitika vahelisi suhteid, eriti sotsiaalkindlustusmaksude mittemaksmist ja maksukohustuste täitmist jalgpalliklubide poolt ning lõpetamisklausleid; |
Toiduahel
100. |
tervitab toidu töökonna loomist konkurentsi peadirektoraadis, mille eesmärk on jälgida arenguid konkurentsi osas toiduahelas ja nende mõju tarbijatele, samuti alustada uuringut jaesektoris; on seisukohal, et tasakaalustatud suhete süsteemi loomine toiduainetesektoris ei tohiks toimuda konkurentsipoliitika arvelt ega puhtalt ärilise lähenemise põhjal, mis ei kajasta selle poliitika aluspõhimõtteid; |
101. |
hindab positiivselt komisjoni meetmeid valge suhkru turu kontrollimiseks ja ootab uurimistulemusi; |
Sotsiaalsed aspektid
102. |
märgib, et subsidiaarsuse, demokraatliku kontrolli ja avaliku huvi edendamise põhimõtted on Euroopa Liidu aluspõhimõtted; |
103. |
rõhutab, et kooskõlas aluslepingute üldpõhimõtetega (diskrimineerimise keeld, võrdne kohtlemine, proportsionaalsus) peab liikmesriikidel ja kohalikel asutustel olema õigus vabalt otsustada selle üle, kuidas üldist huvi pakkuvaid sotsiaalteenuseid rahastada ja korraldada; juhib sellega seoses tähelepanu liidu sotsiaalvaldkonna eesmärkidele ning nimetatud teenuste kvaliteedi, kättesaadavuse ja mõjususe parandamise vajadusele, olenemata sellest, kas neid osutavad avaliku või erasektori ettevõtjad; |
104. |
märgib, et liit seisab silmitsi raskete ülesannetega, mis on seotud taasindustrialiseerimisega ning säästvale energiavarustusele ja digitaalseadmetele üleminekuga ning mis nõuavad märkimisväärseid investeeringuid; noorte töötusega võitlemiseks ettenähtud investeeringud haridusse, koolitusse ja oskuste täiendamisse ei ole vastuolus konkurentsipoliitika eesmärkidega, vaid pigem täiendavad neid; |
105. |
juhib tähelepanu asjaolule, et konkurentsipoliitikat tuleks rakendada kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 9, milles sätestatakse, et oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel võtab liit arvesse kõrge tööhõive taseme edendamisega seotud nõudeid; |
106. |
on veendunud, et sotsiaalse lähenemise poliitikat on võimalik rakendada tihedas seoses jõulise majandus- ja konkurentsipoliitikaga; |
107. |
on arvamusel, et ettevõtetele siseturul õiglaste konkurentsitingimuste tagamine eeldab ka võitlust sotsiaalse dumpingu vastu, mida tuleks pidada konkurentsivastaseks tegevuseks; on veendunud, et komisjon peaks pöörama rohkem tähelepanu Euroopa Liidu sisesele dumpingutegevusele, mille puhul äriühing müüb rahvusvaheliselt või oma riigis tooteid tootjahinnast madalama hinnaga ühe või mitme konkurendi pankrotti ajamiseks; on veendunud, et komisjon peaks seetõttu püüdlema liikmesriikide majanduslike ja sotsiaalsete näitajate ülespoole suunatud vastastikuse lähenemise poole; toonitab, et struktuurireformid peavad sisaldama maksusüsteemi ümberkorraldamist, et võidelda pettuse, maksudest kõrvalehoidumise ja maksuparadiiside vastu; |
o
o o
108. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide konkurentsiasutustele. |
(3) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.
(4) ELT C 270, 25.10.2008, lk 8.
(5) ELT C 10, 15.1.2009, lk 2.
(6) ELT C 72, 26.3.2009, lk 1.
(7) ELT C 195, 19.8.2009, lk 9.
(8) ELT C 16, 22.1.2009, lk 1.
(10) ELT C 216, 30.7.2013, lk 1.
(11) ELT C 8, 11.1.2012, lk 4.
(12) ELT L 7, 11.1.2012, lk 3.
(13) ELT C 8, 11.1.2012, lk 15.
(14) ELT L 114, 26.4.2012, lk 8.
(15) ELT C 153 E, 31.5.2013, lk 51.
(16) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0026.
(17) ELT C 184, 22.7.2008, lk 13.
(18) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0267.
(19) ELT L 304, 20.11.2010, lk 47.
(20) ELT C 304 E, 1.12.2005, lk 114.
(21) ELT C 293 E, 2.12.2006, lk 143.
(22) ELT C 146 E, 12.6.2008, lk 105.
(23) ELT C 87 E, 1.4.2010, lk 43.
(24) ELT C 349 E, 22.12.2010, lk 16.
(25) ELT C 136 E, 11.5.2012, lk 60.
(26) ELT C 239 E, 20.8.2013, lk 97.
(27) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0268.
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/114 |
P7_TA(2013)0577
Piimatootmine mägipiirkondades, ebasoodsates piirkondades ja äärepoolseimates piirkondades
Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2013. aasta resolutsioon piimatootmise säilitamise kohta mägipiirkondades, ebasoodsamates piirkondades ja äärepoolseimates piirkondades pärast piimakvootide süsteemi lõppemist (2013/2097(INI))
(2016/C 468/15)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu III jaotist, mis puudutab eelkõige põllumajandust, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 174 kolmandat lõiku, mis puudutab eelkõige mägipiirkondi, ja artiklit 349, mis puudutab äärepoolseimaid piirkondi, |
— |
võttes arvesse määrust (EÜ) nr 247/2006, millega sätestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks (1), |
— |
võttes arvesse määrust (EL) nr 261/2012 (2) lepinguliste suhete kohta piima- ja piimatootesektoris, |
— |
võttes arvesse määrust (EÜ) nr 1234/2007 (3), |
— |
võttes arvesse 30. septembril 2006. aastal Euroopa Liidu Teatajas avaldatud 1991. aasta Alpi konventsiooni mägipõllumajandust käsitlevat rakendusprotokolli – Mägipõllumajanduse protokoll (4), |
— |
võttes arvesse Regioonide Komitee 30. mai 2013. aasta arvamust NAT-V-028 „Turuolukorra muutumine ja seejärel piimakvootide süsteemi sujuva järkjärgulise kaotamise tingimused – teine „pehme maandumise“ aruanne“, |
— |
võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Turuolukorra muutumine ja seejärel piimakvootide süsteemi sujuva järkjärgulise kaotamise tingimused – teine „pehme maandumise“ aruanne“ (COM(2012)0741), |
— |
võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi tellitud uurimust „Labelling of agricultural and food products of mountain farming“ („Mägipiirkondade põllumajandusest pärit põllumajandustoodete ja toiduainete märgistamine“, halduskokkulepe AGRI-2011-0460/JRC-IPTS nr 32349-2011-10), |
— |
võttes arvesse komisjoni 2009. aasta veebruaris teostatud uurimust „Economic impact of the abolition of the milk quota regime – regional analysis of the milk production in the EU“ („Piimakvootide süsteemi kaotamise majanduslik mõju – ELi piimatootmise analüüs piirkondade lõikes“), |
— |
võttes arvesse poliitikaosakonna B (struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika) 2008. aasta jaanuaris teostatud uurimust „The future of milk quota – different scenarios“ („Piimakvootide tulevik – eri stsenaariumid“), |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 48, |
— |
võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A7-0383/2013), |
A. |
arvestades, et piimakvootide kaotamine avaldab mõju kogu Euroopa piimaturule ning eriti mägipiirkondade ja äärepoolseimate piirkondade piimatootjatele, kuna nendes piirkondades ei ole nende piirkondade looduslike ja püsivate ebasoodsate tingimuste tõttu võimalik ära kasutada liberaliseerimisega kaasnevat kasvupotentsiaali; |
B. |
arvestades, et vastavalt määruse (EL) nr 1305/2013 artiklile 32 loetakse 62. laiuskraadist põhja pool olevaid piirkondi ja teatavaid nendega piirnevaid alasid mägipiirkondadeks, ning arvestades, et äärepoolseimate piirkondade määratlus ja staatus on esitatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349; |
C. |
arvestades, et kõnealuste piirkondade noorettevõtjate otsused oma tuleviku suhtes sõltuvad ettevõtete suurusest ja nende rahalistest vahenditest, võttes arvesse asjaolu, et hiljuti kvoodisüsteemi investeerinud ettevõtete likviidsus väheneb pärast kvootide kaotamist tunduvalt ja nende finantskohustused suurenevad; |
D. |
arvestades, et piimatootmise lisakulud mägipiirkondades ja äärepoolseimates piirkondades on asukoha tõttu väga suured ning et võttes arvesse täiendavaid kitsendusi ja eriti maakasutuse piiranguid tuleb pärast piimakvootide kaotamist tagada põllumajandustootjatele majanduslikult tasuv ja kasumlik töö; |
E. |
arvestades, et kvootide kaotamine võib asetada ka osad muudest vähem soodsatest piirkondadest ebasoodsasse konkurentsiolukorda, ohustades tootmise jätkusuutlikkust neis piirkondades, osaliselt kuna tootmise tihedus on nii madal, et kogumis- ja töötlemisettevõtted võivad asuda ümber konkurentsivõimelisematesse piirkondadesse, kus eelkõige piimavarumise kulud või toodete turule transportimise kulud on madalamad; |
F. |
arvestades, et uue ÜPP üks põhieesmärke on põllumajandusliku tootmise säilitamine mägialadel ja vähem soodsates või äärepoolseimates piirkondades; |
G. |
arvestades, et piima ja piimatoodete tootmise, kogumise, transportimise ja väljaspool tootmispiirkonda turustamise kulud on nimetatud piirkondades tunduvalt kõrgemad kui soodsamates piirkondades; |
H. |
arvestades, et tootjate ühenduste loomine võib aidata vähendada tootmiskulusid ja tugevdada piimatootjate läbirääkimispositsiooni, eelkõige piimahinna kindlaksmääramisel; |
I. |
arvestades, et praeguste raamtingimuste tõttu ei ole piimatooteid sageli võimalik töödelda tootmiskoha läheduses; juhib tähelepanu vajadusele võtta arvesse ka taristut ja lubada kasutada erinimetusi, nagu „mägipiirkonna toode“ ka toodetel, mida töödeldakse kindlaksmääratud raadiuses asjaomase mägipiirkonna ümbruses; peab hädavajalikuks kõnealuse meetme kohaldamist kõikidele mägipiirkondade piimast valmistatud toodetele; |
J. |
arvestades, et piimatootmine on paljudes nimetatud piirkondades kõige olulisem ja levinum põllumajandussektor ning sellel on põhiroll kvaliteetsete ja ELis tunnustatud kaubamärkidega piimatoodete tootmisel; arvestades, et oluline on säilitada tootmiskeskused kõikides liidu piirkondades, et iga tarbimispiirkonda oleks võimalik varustada nii, et sellega ei kaasneks ebamõistlikke transpordi- ja keskkonnakulusid; |
K. |
arvestades, et piimatootmine on paljudes liikmesriikides ja piirkondades piirkondliku majanduse keskne tugisammas ja peamine põllumajanduslikku lisandväärtusesse panustaja; |
L. |
arvestades, et kvaliteetsete piimatoodete arendamine ja propageerimine on üks võimalikke viise piimatoodangu suurenemisega toime tulemiseks; |
M. |
arvestades, et piimatootmine on paljudes piirkondades põhiliselt väikeste ja keskmise suurusega põllumajanduslike pereettevõtete tegevusvaldkond; |
N. |
arvestades, et 59 % mägipiirkondade põllumajandusmaast on püsirohumaa või piimakarja karjamaa, kus muu põllumajanduslik kasutus ei ole üldjuhul võimalik või otstarbekas; arvestades, et 9,5 % piimast on pärit mägipiirkondadest; arvestades, et orograafia ja kliima piiravad põllumajanduslikke alternatiive ja põllumajanduse mitmekesisus on väga piiratud; |
O. |
arvestades, et piimatootmine kui majanduse, sotsiaalse stabiilsuse, keskkonnakvaliteedi ja maakasutuse üks peamisi käimapanevaid jõude on mõnedes äärepoolseimates piirkondades asendamatu; arvestades, et nendes piirkondades on POSEI programmid parimad vahendid suuremate toetuste suunamiseks tootmise taseme säilitamisse; |
P. |
arvestades, et karjakasvatus ei ole kõnealuste piirkondade elanike jaoks lihtsalt majandustegevus ja elatusvahend, vaid samuti nende traditsiooniliste kultuuride ja sotsiaalsete struktuuride keskne komponent, mis on kohaliku elanikkonna elu ja traditsioonidega tihedalt seotud; |
Q. |
arvestades, et mägipiirkondades, äärepoolseimates piirkondades ja muude ebasoodsamate piirkondade teatavates osades viib karjakasvatusest ja sellega seotud piimasaaduste tootmisest loobumine sageli põllumajandusest loobumiseni, hea põllumajandusmaa hooletusse jätmiseni ja seejärel piirkondade tühjenemise ning maapiirkondadest linnadesse kolimiseni; |
R. |
arvestades, et põllumajandus aitab nendes piirkondades sageli säilitada maastikku ja bioloogilist mitmekesisust ning vähendada loodusohte, olles aluseks edukale piirkondlikule arengule, ilma milleta muud sektorid, nagu turism, ei saa areneda; arvestades, et põllumajandusest loobumine sellistes piirkondades võib põhjustada tõsist kahju ka neile muudele sektoritele; |
S. |
arvestades, et paljudes ebasoodsates piirkondades tagab piimatootmine majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse ja seda ei tohi kvootide kaotamisega ohtu seada; arvestades, et põllumajandusmaastike säilitamist, turismitööstust, kohalikku ringlust (tootmine-töötlemine-turustamine), töökohti ja noorte pikaajalisi väljavaateid tuleb säilitada ja edendada; |
T. |
arvestades, et piimakvootide kaotamine toob kaasa tootmispiirkondade üleeuroopalise konkurentsi; arvestades, et toodete diferentseerimine on elutähtis piima või piimatooteid tootvate mägipiirkondade ja äärepoolseimate piirkondade turulepääsu säilitamiseks; |
1. |
märgib, et paljudes liikmesriikides põhinevad põllumajanduspoliitika esimesest sambast makstavad otsetoetused isegi praeguse ÜPP reformi puhul ajaloolistel võrdlussummadel, mis võib nimetatud piirkondade rohumaad ja piimatootmise äärmiselt ebasoodsasse olukorda seada; kutsub sellises olukorras olevaid liikmesriike seetõttu üles tagama põllumajandusreformi riigisisesel elluviimisel kiire üleminek mudelile, mis korrigeeriks nende piirkondade halvemuse; |
2. |
märgib, et mägipiirkondade piim moodustab ligikaudu 10 % EL-27 piimast, kuid moodustab kaks kolmandikku Austria, Sloveenia ja Soome piimatoodangust, hõlmates kolme neljandikku tootjatest, ning et vastavad näitajad on väga suured veel umbes kümnes riigis; märgib samuti, et enamikus neist sademeterohketest mägipiirkondadest ja samuti äärepoolseimates piirkondades kasutatakse rohumaid peamiselt lüpsikarja karjatamiseks, hoides maastikud ligipääsetavad ja asustatud ning tuues seega kasu turismile, bioloogilisele mitmekesisusele ja keskkonnale; |
3. |
on seisukohal, et püsirohumaid ja karjamaid, mida nendes piirkondades ei saa üldjuhul kasutada muuks kui veiste, lammaste ja kitsede pidamiseks, ei tohi esimese samba otsetoetuste arvestamisel kunagi kohelda halvemini kui teisi põllumajandusmaid, andes nende jaoks väiksemaid toetusi; |
4. |
peab äärmiselt oluliseks näha ÜPP esimese samba ja äärepoolseimates piirkondades POSEI raames ette kariloomade pidamisega seotud toetus põllumajandusettevõtetele, millel on olemas karjamaa ja söödamaa kariloomade toitmiseks; lükkab tagasi mis tahes uued mäletsejaliste toitmise nõuded, mis võiksid praegust põllumajandustava takistada; |
5. |
rõhutab tootmiskohustusega seotud maksete tähtsat rolli põllumajanduspoliitika esimese samba raames; juhib tähelepanu sellele, et kõnealuste piirkondade liikmesriikidele tuleks anda lisavõimalusi riiklike või ELi rahastatavate maksete tootmiskohustusega sidumiseks, nagu see lepiti kokku praeguse ÜPP reformi raames; |
6. |
rõhutab, et ÜPP eeskirjades tuleb nõuetekohast tähelepanu pöörata nimetatud piirkondade väikestele põllumajandusettevõtetele, arvestades et need on struktuuriliselt töömahukamad, peavad maksma tootmisvahendite eest kõrgemat hinda ning annavad väärtusliku panuse tööhõive taseme säilitamisse ja maaelu arendamisse; |
7. |
märgib, et mägipiirkondade ja äärepoolseimate piirkondade eritingimuste tõttu tuleks piimakvootide kaotamise mõju sellistes piirkondades eraldi hinnata, et töötada välja sihtotstarbelised meetmed tootmise toetamiseks ja säilitamiseks; |
8. |
arvestades piimatootmise asendamatut osa teatavates äärepoolseimates piirkondades, peaks komisjon ja liikmesriigid kasutama nendes piirkondades POSEI programme toetuste tugevdamiseks otsetoetuste ja turumeetmete vallas ning maaelu arengu programme toetuste tugevdamiseks ÜPP teises sambas; |
9. |
nõuab, et ühise strateegilise raamistiku edasiarendamise raames tehtaks kättesaadavaks täiendavad meetmed, milles osaleksid regionaalarengu programm, Euroopa Sotsiaalfond ja Ühtekuuluvusfond; on seisukohal, et ühise strateegilise raamistiku eesmärk peaks olema piirkondlike arengukavade ja struktuuri säilitamise programmide edendamine, milles pööratakse põhitähelepanu põllumajanduse säilitamisele ning väärtusahela eelnevate ja järgnevate lülide tugevdamisele; |
10. |
kutsub liikmesriike ja piirkondi üles töötama vajaduse korral välja maaelu arengu eriprogrammi piimatootmise toetamiseks sellistes piirkondades; |
11. |
rõhutab sellega seoses vajadust toetada selliste projektide konsolideerimist või loomist, mis annavad lisandväärtust, diferentseerivad tooteid piirkondade järgi ja pakuvad uusi mägipiirkondade ja äärepoolseimate piirkondade edendamise strateegiaid; kutsub komisjoni üles pakkuma välja ulatuslikke meetmeid, et toetada selliste projektide loomist ja käigushoidmist ning nendega seotud ühisinvesteeringuid; |
12. |
kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid rohumaade vähenemise vastu ja võtma seda aspekti arvesse maakasutuse planeerimist käsitlevates õigusaktides; |
13. |
rõhutab, et teise samba meetmed, nagu hüvitised, põllumajanduse keskkonnatoetused, individuaalsed või kollektiivsed tootmise, töötlemise ja turustamise valdkonna investeeringute toetused, noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetused ning kvaliteedi-, mitmekesistamis-, innovatsiooni- ja koostöötoetused (sealhulgas koostööks kohalike omavalitsustega), on nimetatud piirkondades jätkusuutliku piimatootmise tagamiseks väga olulised ning et äärepoolseimate piirkondade puhul (mis kuuluvad POSEI programmi alla) ei tohiks unustada võimalust hõlmata tarnimise erikorraga piirkondliku põllumajandusliku tootmise ümberkorraldamise seisukohalt väga tähtsaks peetavaid tooteid, eelkõige piimatooteid, et säilitada konkurentsivõime; nõuab seetõttu tungivalt, et liikmesriikidele ja piirkondadele antaks õigusraamistik, rahalised vahendid ja tegutsemisruum, mis on vajalikud piisavate ja selgelt diferentseeritud hüvitiste maksmiseks ning selleks, et toetada keskkonnahoidlikke ja jätkusuutlikke põllumajandusliku tootmise viise ning mahepõllumajandust; nõuab, et mägipiirkondade ja äärepoolseimate piirkondade maastiku eripärast, kõnealuste piirkondade kõrvalisest asukohast, maatükkide äärmisest killustatusest ja saarte geograafilisest eraldatusest tulenevate piimatootmise suuremate investeerimiskulude hüvitamiseks eraldataks ÜPP teisest sambast piisavalt tasandustoetusi; |
14. |
nõuab täiendavate sihtotstarbeliste investeeringutoetuste pakkumist arenemisvõimelistele piimataludele, näiteks seoses loomakasvatushoonete ja tehnika amortisatsiooni ja intressiga, et vähendada tootmiskulusid ja suurendada põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet; |
15. |
kutsub liikmesriike üles edendama eelkõige teise samba meetmeid, nagu koostööprojektid põllumajandusmasinate või -hoonete ratsionaalseks kasutamiseks; |
16. |
kutsub komisjoni üles määratlema uuesti sidusat maaelu ja piimasektori arengu programmi mägipiirkondadele ja äärepoolseimatele piirkondadele, piima tootvatele ebasoodsas olukorras olevatele piirkondadele ja liikmesriikidele, kus enamuse piimast toodavad väga väikesed põllumajandusettevõtted; |
17. |
juhib tähelepanu asjaolule, et arvestades märkimisväärseid logistikaprobleeme seoses transpordi ja põllumajandusettevõtte kohta toodetava enamasti väikese piimakogusega, on piima kogumise ja töödeldud toodete transportimise kulud mägipiirkondades ja äärepoolseimates piirkondades eriti kõrged, mis asetab nad väga ebasoodsasse olukorda nii asukoha kui ka konkurentsi osas; nõuab seetõttu toetusi töötlemisettevõtetele, eelkõige ühistutele kuuluvate ettevõtetele, et kompenseerida suuremaid piima kogumise ja tootmise (sh sisendite) ning lõpptoodete transpordi kulusid neis piirkondades võrreldes soodsamate piirkondadega; |
18. |
rõhutab vajadust piimatootmise turu jälgimise vahendi (piimaturu vaatlusorgani) järele, et koguda ja levitada andmeid ja teavet tootmise ja tarnimise kohta, tagada varajane hoiatamine turu tasakaalustamatuse ohtude korral, võttes arvesse piimatoodete mitmekesisust, ning viia läbi hinnavolatiilsust puudutav lühiajaline ennetav analüüs, et kohandada piima kogust täpselt turu nõudlusega; |
19. |
juhib tähelepanu asjaolule, et mägipiirkondades, äärepoolseimates piirkondades ja teistes vähem soodsates piirkondades pakub põllumajandusettevõttes või mägikarjamaadel töötlemine ja turustamine väikestele ja mikroettevõtetele võimalust luua suuremat lisandväärtust ja tõstab nende piirkondade turismiväärtust; rõhutab, et selliseid algatusi rahastada tuleks ÜPP teise samba raames; |
20. |
rõhutab, et äärepoolseimate piirkondade suur kaugus tarbimisturgudest tingib modernse logistikakorralduse alusel topeltladustamise vajaduse; nõuab seega tungivalt, et komisjon näeks investeerimist käsitlevates õigusnormides ette, et nende piirkondade puhul on väljaspool äärepoolseimaid piirkondi asuvad ladustamisrajatised rahastamiskõlblikud; |
21. |
on seisukohal, et mägikarjamaadega alad ja piima tootvad äärepoolseimad piirkonnad vajavad eriti investeeringuid ja erimeetmeid piima tootmiseks, töötlemiseks ja müügiks vajalike tingimuste säilitamiseks või taastamiseks; |
22. |
juhib tähelepanu sellele, et tuleks kehtestada meetmed, mis võimaldavad tüüpiliste toodete käsitöönduslikku tootmist; |
23. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma kõigi õigusaktide väljatöötamisel arvesse vajadust vältida ülemäärast bürokraatiat ning hoida tervise, märgistuse ja kohustusliku teabega seotud nõuded mõistlikul tasemel, et väikesed tootjad ja töötlejad suudaksid neid täita; |
24. |
juhib tähelepanu sellele, et piima või piimatooteid tootvate mägipiirkondade ja ebasoodsamate piirkondade ning äärepoolseimate piirkondade väikepõllumajandustootjaid tuleks toetada nende läbirääkimisjõudu tugevdavate tootjaorganisatsioonide asutamisel, kuna kõnealuste piirkondade väikepõllumajandustootjate jaoks on oluline säilitada ja arendada piirkondlikke ja kohalikke turge; |
25. |
rõhutab, et hügieeni- ja turustamiseeskirjad peavad olema kohandatavad vastavalt turgude suurusele ja nende nõuetele ning et hügieenistandardid peaksid seetõttu olema sobivad ja kohaldatavad mägipiirkondade, ebasoodsamate piirkondade ja äärepoolseimate piirkondade põllumajandustootjatele ning piimatöötlejatele; |
26. |
juhib tähelepanu asjaolule, et tõhusaks piimatootmiseks vajalikud karjakasvatusmeetodid on väikeste põllumajandusettevõtete jaoks eriti kulukad; nõuab seetõttu tõuaretuse edendamist, et võimaldada nimetatud piirkondades piimakarjakasvatusega tegelevatele põllumajandusettevõtetele sellest hoolimata kvaliteetset ettevõttesisest tõuaretust; |
27. |
on arvamusel, et piimatootjate organisatsioonide loomist tuleks toetada, et võimaldada kõigile nimetatud piirkondade põllumajandusettevõtetele piisav turulepääs ning luua partnerlused põllumajandus- ja keskkonnaturismi edendamiseks; |
28. |
rõhutab, et puu- ja juurviljaturgude ühise korralduse eeskujul tuleks tootjaorganisatsioonidele anda võimalus koostada ELi eelarvest rahastatavaid rakenduskavasid; selles kontekstis tuleks tootjaorganisatsioonidele anda võimalus edendada uutele turgudele juurdepääsu, turuarenduse, kvaliteedikontrolli, tooteuuenduse ja reklaami alaseid algatusi, eelkõige seoses uue „mägipiirkonna toote“ nimetuse või muude vabalt valitavate vabatahtlike märgetega, mis võidakse heaks kiita, kaitstud päritolunimetuste ja muude kvaliteedimärkidega, ning toetada oskuste arendamist ja kriisiohjemeetmeid; |
29. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles integreerima teadusuuringute ühisprogrammidesse mägipiirkondade, äärepoolseimate piirkondade ja muude vähem soodsamate piirkondade rohumaad ja piimatootmise ning pöörama neile erilist tähelepanu teadusuuringute ühisprojektides, millega julgustatakse uuenduslikke lahendusi kõnealustes piirkondades, võttes arvesse vajadust tulla toime tootlikkuse ja kliimamuutuse probleemidega; on seisukohal, et teadusuuringutega tuleks püüda välja selgitada ka eelised tarbijate tervisele; |
30. |
kutsub komisjoni üles hoolikalt jälgima piimatootmise arenguid kõnealustes piirkondades ja vaatama läbi piimakvootide kaotamise majanduslikku mõju kõnealuste piirkondade piimatootmisettevõtetele; palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2017. aastaks kõnealust küsimust käsitlev aruanne ning lisada sellele seadusandlik ettepanek, kui piimatootmine on kõnealustes piirkondades märkimisväärselt vähenenud; |
31. |
palub komisjonil töötada koostöös tootjate, tootjaühenduste ja turustusorganisatsioonidega välja programmid, mis piimahinna oodatava kiire languse mõju leevendavad, näiteks kapitali kaasamise mudeli alusel; |
32. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama ELi koolipiima programmi elluviimist ja eelkõige andma võimaluse viidata pakkumiskutsetes „mägipiirkonna toote“ nimetuse abil otseselt mägipiirkondades toodetud piimale; kutsub liikmesriike samuti üles kasutama koolipiima programmi puhul lühikesi tarneahelaid, et ergutada kohalikku piimatootmist ja piirata transpordist lähtuvaid süsinikdioksiidi heitkoguseid; |
33. |
kutsub komisjoni üles võtma „mägipiirkonna toote“ nimetuse kasutamist puudutavate õigusaktide koostamisel ja rakendamisel arvesse toiduaine päritolu alusel juba eriõigusnormidega reguleeritud kaitstud päritolunimetusega toodete eripära, kaaludes võimalust kehtestada paindlikud eritingimused mägialade jaoks, mis just oma ebasoodsate eritingimuste tõttu, nagu raskused söödakultuuride tootmisel, võiksid jääda välja määrusega (EL) nr 1151/2012 kehtestatud võimalustest, mis on vastuolus määruse eesmärkidega; |
34. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama ja toetama mahajäetud karjamaade kaasamist tootmistsüklisse, rohumaade saagikuse suurendamist ja nende ratsionaalset kasutamist; |
35. |
juhib tähelepanu selliste meetmete tähtsusele, mis aitavad noortalunikel mägipiirkondades ja äärepoolseimates piirkondades tegevust alustada, pidades silmas kõnealuste piirkondade elanikkonna keskmisest kõrgemat vananemise määra; |
36. |
kutsub liikmesriike üles looma vajalikku raamistikku, et võimaldada mägipiirkondade ja ebasoodsamate piirkondade tootjatel ja töötlejatel koolituskursustele ja laenudele juurde pääseda; |
37. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELT L 42, 14.2.2006, lk 1.
(2) ELT L 94, 30.3.2012, lk 38.
(3) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(4) ELT L 271, 30.9.2006, lk 63.
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/120 |
P7_TA(2013)0578
Vastupanuvõime ja katastroofiohu vähendamine arengumaades
Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2013. aasta resolutsioon ELi lähenemisviisi kohta vastupanuvõimele ja katastroofiohu vähendamisele arenguriikides ning toidukriiside õppetundide kohta (2013/2110(INI))
(2016/C 468/16)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 210, |
— |
võttes arvesse 20. detsembri 2005. aasta Euroopa konsensust arengu küsimuses, |
— |
võttes arvesse 18. detsembri 2007. aasta Euroopa konsensust humanitaarabi valdkonnas, |
— |
võttes arvesse komisjoni 8. detsembri 2010. aasta teatist „Vahekokkuvõte: Euroopa konsensus humanitaarabi valdkonnas: tegevuskava – ELi tõhusa ja valdkonna põhimõtetele vastava humanitaarabi rakendamine“ (COM(2010)0722), |
— |
võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2012. aasta teatist „ELi lähenemisviis vastupanuvõimele: õppetunnid toidukriisidest“ (COM(2012)0586) (edaspidi „2012. aasta teatis vastupanuvõime kohta“), |
— |
võttes arvesse komisjoni 19. juuni 2013. aasta töödokumenti „Vastupanuvõime tegevuskava kriisialdistes riikides ajavahemikuks 2013–2020“ (SWD(2013)0227), |
— |
võttes arvesse nõukogu 28. mai 2013. aasta järeldusi ELi lähenemisviisi kohta vastupanuvõimele, |
— |
võttes arvesse komisjoni 23. veebruari 2009. aasta teatist „Arengumaades katastroofiohu vähendamise toetamist käsitlev ELi strateegia“ (COM(2009)0084), |
— |
võttes arvesse komisjoni 16. veebruari 2011. aasta töödokumenti „Arengumaades katastroofiohu vähendamise toetamist käsitleva ELi strateegia rakenduskava aastateks 2011–2014“ (SEC(2011)0215), |
— |
võttes arvesse nõukogu 18. mai 2009. aasta järeldusi arengumaades katastroofiohu vähendamise toetamist käsitleva ELi strateegia kohta, |
— |
võttes arvesse ÜRO Hyōgo tegevusraamistikku ajavahemikuks 2005–2015, mis võeti vastu 2005. aastal Jaapanis Hyōgos peetud katastroofide vähendamist käsitleval ülemaailmsel konverentsil ja mille kinnitas ÜRO Peaassamblee oma resolutsioonis A/RES/60/195, ning selle vahekokkuvõtet, |
— |
võttes arvesse komisjoni 23. aprilli 2001. aasta teatist „Hädaabi, taastus- ja arenguabi ühendamine – hinnang“ (COM(2001)0153), |
— |
võttes arvesse komisjoni 20. augusti 2012. aasta teatist „Sotsiaalkaitse Euroopa Liidu arengukoostöös“ (COM(2012)0446), |
— |
võttes arvesse oma 21. september 2010. aasta resolutsiooni komisjoni teatise „Ühenduse lähenemisviis loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamisele“ kohta (1), |
— |
võttes arvesse oma 27. septembri 2011. aasta resolutsiooni kodanikukaitse ja humanitaarabi rolli kohta Euroopa katastroofidele reageerimise tõhustamises (2), |
— |
võttes arvesse komisjoni 27. veebruari 2013. aasta teatist „Inimväärne elu kõigile: vaesuse kaotamine ja maailmale säästva tuleviku tagamine“ (COM(2013)0092), |
— |
võttes arvesse komisjoni 13. oktoobri 2011. aasta teatist „Muutuste kava ELi arengupoliitika mõju suurendamiseks“ (COM(2011)0637) ning nõukogu 14. mai 2012. aasta sellekohaseid järeldusi, |
— |
võttes arvesse 29. novembrist1. detsembrini 2011 Lõuna-Koreas Busanis toimunud viiendal abi tõhusust käsitleval kõrgetasemelisel foorumil vastu võetud Busani tulemusliku arengukoostöö partnerluse raames kindlaks määratud uut ebakindlate riikidega sõlmitud koostöökokkulepet, |
— |
võttes arvesse oma 13. juuni 2013. aasta resolutsiooni aastatuhande arengueesmärkide ja 2015. aasta järgse raamistiku kindlaksmääramise kohta (3), |
— |
võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2013. aasta järeldusi 2015. aasta järgse üldise tegevuskava kohta, |
— |
võttes arvesse 2012. aasta juunis Brasiilias Rio de Janeiros (Rio+20) toimunud ÜRO säästva arengu konverentsi soovitud tulevikuvisiooni teemal ning eeskätt seal vastuvõetud otsuseid katastroofiohu vähendamise kohta, |
— |
võttes arvesse 19.–23. mail 2013. aastal Šveitsis Genfis toimunud katastroofiohu vähendamise neljandat ülemaailmset konverentsi, |
— |
võttes arvesse komisjoni 12. märtsi 2013. aasta teatist „Tõhusam välisabi emade ja laste toitumise parandamiseks: ELi poliitikaraamistik“ (COM(2013)0141), |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 48, |
— |
võttes arvesse arengukomisjoni raportit (A7-0375/2013), |
A. |
arvestades, et 2012. aasta teatises vastupanuvõime kohta määratles komisjon vastupanuvõimet kui üksikisiku, majapidamise, kogukonna, riigi või piirkonna võimet vastu seista survele või vapustusele, sellega kiiresti kohaneda ja sellest taastuda; |
B. |
arvestades, et katastroofiohu vähendamine on vastupanuvõime saavutamiseks väga oluline; arvestades, et katastroofiohu vähendamine hõlmab ohtude analüüsimist ja juhtimist eesmärgiga vähendada kaitsetust katastroofide ees ning tegevust, millega toetatakse valmisolekut, ennetamist ja leevendamist kõikidel tasanditel alates kohalikust kuni rahvusvaheliseni; |
C. |
arvestades, et hädaabi, taastus- ja arenguabi ühendamine on vastupanuvõime suurendamise lähenemisviisi tähtis vahend, mis aitab üle saada hädaabi ja arenguetappide vahelistest lõhedest tegevuses ja rahastamises; |
D. |
arvestades, et Hyōgo tegevusraamistik on hindamatu vahend, mille abil edendada katastroofiohu vähendamise kava kogu maailmas, ning arvestades, et see lõpeb 2015. aastal; arvestades, et 2015. aasta järgne katastroofiohu vähendamise raamistik võetakse eeldatavasti vastu Jaapanis toimuval katastroofiohu vähendamist käsitleval ülemaailmsel konverentsil 2015. aasta alguses; |
E. |
arvestades, et vahekokkuvõttes Euroopa konsensuse kohta humanitaarabi valdkonnas märgiti, et katastroofiohu vähendamises on saavutatud edu, kuid hädavajalik on teha edasisi praktilisi edusamme; |
F. |
arvestades, et ÜRO andmetel on alates 1992. aastast katastroofid mõjutanud 4,4 miljardit inimest, põhjustanud 2 triljoni USA dollari ulatuses kahju ja toonud kaasa 1,3 miljonit hukkunut; arvestades, et 2011. aastal oli katastroofikahju üle 300 miljardi USA dollari; arvestades, et Aasia Arengupanga hinnangul hoiab kriisipiirkonnas katastroofiohu vähendamisse investeeritud üks dollar tulevikus kokku vähemalt neli dollarit hädaabi- ja taastuskulusid; |
G. |
arvestades, et tänapäeva üleilmastunud maailma omavahel ühendatud tarneahelad tähendavad, et ühe piirkonna majanduslikul kahjul on üleilmne järelkaja; näiteks 2011. aasta Tai üleujutused vähendasid üleilmset tööstustoodangut hinnanguliselt 2,5 %; |
H. |
arvestades, et katastroofide tekitatavad kulud suurenevad, sest peale kiire ja puudulikult juhitud linnastumise, rahvaarvu kasvu, mulla degradeerumise ja loodusressursside nappuse põhjustab kliimamuutus üha rängemaid ilmastikuga seotud nähtusi; arvestades, et arenguriikide paljudes piirkondades muutuvad toidu ja toitumisega seonduvad kriisid aina sagedasemaks; |
I. |
arvestades, et katastroofiohu vähendamise ja vastupanuvõime suurendamise jõupingutused peavad lisanduma arenenud riikide jõupingutustele, mitte asendama neid jõupingutusi, mida tehakse, et vähendada oma mõju kliimamuutusele; |
J. |
arvestades, et rahandusliku konsolideerimise ajal on tingimata vaja kasutada ressursse tõhusalt ja tulemuslikult; arvestades, et katastroofiohu vähendamise rahastamisel peab olema pikaajaline perspektiiv, see peaks kajastama reaalseid ohte ja suunama põhitähelepanu vapustuste suhtes kõige haavatavamate abistamisele; |
K. |
arvestades, et Hiina on kulutanud 3,15 miljardit USA dollarit üleujutuste mõju vähendamiseks, hoides nii ära kahjud, mille hinnanguline suurus on 12 miljardit USA dollarit; arvestades, et teiste seas on olnud edukad ka Bangladesh, Kuuba, Vietnam ja Madagaskar, kes tänu parematele varase hoiatamise süsteemidele, katastroofideks valmisolekule ja muudele riskivähendusmeetmetele on suutnud märkimisväärselt vähendada ilmastikust tingitud ohtude, näiteks troopiliste tormide ja üleujutuste mõju; |
L. |
arvestades, et enamikus riikides moodustavad erasektori investeeringud suure osa üldistest investeeringutest, ning arvestades, et riikide majandusareng ja vastupanuvõime katastroofidele sõltub erasektori tehtavatest katastroofiohutundlikest investeeringutest; |
M. |
arvestades, et ÜRO prognooside kohaselt kasvab linnaelanikkond maailmas 2050. aastaks 72 % ning kõige suurem linnade kasv toimub vähem arenenud riikides, mis suurendab oluliselt katastroofiohus olevate inimeste arvu; |
N. |
arvestades, et katastroofid võivad tuua kaasa hulga täiendavaid probleeme, nagu äärmuslik vaesus, toidupuudus ja alatoitumus; |
O. |
arvestades, et varasemad jätkusuutmatud arengukavad ja tavad on muutnud paljud elanikerühmad katastroofide ees kaitsetumaks; arvestades, et arengu kavandamise ja programmide eeltingimus peab olema katastroofiohu hindamine; |
P. |
arvestades, et ELi liikmesriikide ja teiste doonorriikide vahelise kooskõlastuse puudumine kriisijärgsetes olukordades vähendab ühendatud jõupingutuste mõju; arvestades, et abiandjate tegevuse parem kooskõlastamine nii kriisijärgsetes olukordades kui ka vastupanuvõime suurendamiseks tehtavate jõupingutuse puhul võib tuua märkimisväärset kokkuhoidu ja tõhustada arengueesmärkide saavutamist; |
Q. |
arvestades, et ülemaailmne hindamisaruanne on nüüd kehtestatud kui usaldusväärne ülemaailmne allikas riskitegurite ja kaitsetust puudutavate suundumuste analüüsimiseks; arvestades, et täpsete andmete puudumine katastroofidega seonduva kahju kohta on jätkuvalt suur probleem; |
R. |
arvestades, et piirkondlik integratsioon aitab kaasa majanduslikule, poliitilisele ja sotsiaalsele edule; |
S. |
arvestades, et maatehingud peaksid olema sel moel reguleeritud, et maaelanikkond kahju ei kannataks; |
ELi lähenemisviis vastupanuvõimele
1. |
tunnustab komisjoni 2012. aasta teatist vastupanuvõime kohta ja selle eesmärke; julgustab komisjoni jätkama aktiivselt teatises esitatud ettepanekutega ning tagama, et vastupanuvõime tugevdamise ja katastroofiohu vähendamise pikaajalist käsitlusviisi arendatakse edasi, hõlmates nii humanitaar- kui ka arenguabi suuna ja tõmmates kahe vahele selge seose; |
2. |
tunnustab perioodiks 2013–2020 ettenähtud vastupanuvõime tegevuskava kriisialdistes riikides ning selle prioriteete; nõuab tungivalt, et komisjon viiks koos Euroopa välisteenistusega oma ettepanekud ja prioriteedid ellu ning tagaks, et pidevalt tehtaks edusamme eesmärkide saavutamiseks; |
3. |
on mures, et nõukogu järeldustes, mis käsitlevad 2015. aasta järgset üldist tegevuskava, nimetatakse vaid lühidalt vastupanuvõimet, konkreetsemalt katastroofiohu vähendamist; on veendunud, et 2015. aasta järgses tegevuskavas tuleb neile küsimustele rohkem rõhku panna; |
4. |
kutsub komisjoni üles aktiivselt integreerima vastupanuvõime meetmed nii programmitöö humanitaar- kui ka arenguabisuunda; rõhutab, et vaja on tugevamat seost lühiajaliste humanitaarabi meetmete ja pikaajalise arenguprogrammi vahel ning see peaks sobituma ELi üldise lähenemisviisiga vastupanuvõimele; |
5. |
on seisukohal, et ELi vastupanuvõime suurendamise lähenemisviis peab esmajoones keskenduma kõige haavatavamatele, vaesematele ja marginaliseerunud elanikerühmadele, keda ähvardavad kõige suuremad ohud, eeskätt looduskatastroofid, ning kes on selliste vapustuste, sealhulgas aeglaselt kujunevate nähtuste eest vähe kaitstud; rõhutab, et pikaajalise vastupanuvõime suurendamist käsitleva lähenemisviisi puhul tuleb suunata tähelepanu ohtudele vastuvõtlikkuse algpõhjustele ja vähendada märkimisväärselt nende aluseks olevaid riskitegureid; |
6. |
rõhutab, et EL peaks oma pikaajalises vastupanuvõime suurendamist käsitlevas lähenemisviisis pöörama tähelepanu ökosüsteemi halvenemisele, eriti põllumajandusele, bioloogilisele mitmekesisusele, vee- ja kalavarudele, ning kutsub ELi üles rakendama ühtset poliitikat, et vähendada haavatavust riskide vähendamise strateegia abil, mille saavutamiseks tuleb kasutusele võtta põllumajandusliku tootmise säästvad meetodid ja süsteemid, nagu külvikord, agroökoloogia, agrometsandus, mahepõllumajandus ja väiketalupidamine; |
7. |
palub komisjonil suunata oma vastupanuvõime tegevuskavas tähelepanu ebakindlatele ja kriisialdistele riikidele ning investeerida kohalike institutsioonide tugevdamisse, et saavutada stabiilsus ning tagada kaitsetutele elanikerühmadele põhiteenuste osutamine; |
8. |
rõhutab, et hädaabi ja arenguabi etappide vahelise lõhe võib ületada hädaabi, taastus- ja arenguabi ühendamisega, millega püüeldakse humanitaar- ja arenguabi sünergia poole; peab oluliseks tegeleda üksikasjalikumalt üleminekustrateegiatega ja paralleelsete seostega humanitaarabi ja arengukoostöö vahel, eeskätt katastroofialdistes riikides, pikaajalistes kriisides ja katastroofist taastuvates riikides; |
9. |
nõuab, et katastroofialdistel riikidel peaks olema juhtiv roll ja just nemad peaksid kindlaks määrama oma prioriteedid ja üleminekustrateegia humanitaarabilt pikaajalisele arengustrateegiale, sest nemad tunnevad kohalikke olusid kõige paremini ja teavad oma kogukondade vajadusi; |
10. |
rõhutab, et kliimamuutus süvendab peamisi riskitegureid ning seepärast tuleb võtta seda, eriti kliimamuutusega kohanemist, vastupanuvõime strateegiates arvesse; |
Katastroofiohu vähendamine kui vastupanuvõime hädavajalik komponent
11. |
rõhutab, et investeerimine katastroofiohu vähendamise meetmetesse enne katastroofi toimumist on märksa kulutasuvam kui katastroofi tagajärgedega tegelemise rahastamine; seepärast julgustab tegema täiendavaid investeeringuid katastroofiohu vähendamisse ja vastupanuvõime strateegiatesse arenguriikides, eeskätt kõige haavatavamates piirkondades, ning lülitama need riiklikesse arengukavadesse; |
12. |
rõhutab, et tõhusaks katastroofile reageerimiseks on vaja raamistikku, mis võimaldab kõigi vajalike ressursside kohest kasutuselevõttu; |
13. |
toonitab, et seepärast tuleks katastroofiohu vähendamine seada tulevases arengut käsitlevas programmitöös esikohale ning arvestada sellega arengu- ja humanitaarvaldkonna programmitöös kõikides ebakindlates ja ohtudele vastuvõtlikes riikides; |
14. |
palub ELil, liikmesriikidel ja partnerriikide valitsustel parandada ja arendada katastroofiohu vähendamise strateegiaid arenguriikides ning rakendada see tarvis riskihindamisprogramme ja tõhustada varase hoiatamise süsteeme eelkõige ebakindlates ja kriisidele vastuvõtlikes riikides, suurendades katastroofideks valmisolekut eesmärgiga saavutada tõhus reageerimine kõikidel tasanditel ning toetades säästvama arengu kavandamist partnerriikides; |
15. |
palub partnerriikidel luua arvestussüsteemid, mis suudavad registreerida kohaliku kahju ja jagada kavandamise ja statistika eesmärkidel teavet kohaliku ja riikliku tasandi vahel; märgib, et teatav standardimine võib aidata kahju piirkondlikul tasandil paremini registreerida ning seega piirkondlikku koostööd toetada; |
16. |
kutsub ELi, liikmesriike ja partnerriike üles arvestama keskkonnasäästlikkuse ja katastroofiohu juhtimisega maa haldusreformi programmides ja maa kinnistamise mehhanismides; |
17. |
märgib, et katastroofiohu vähendamine ja kliimamuutusega kohanemine on teineteisega seotud probleemid ning seepärast palub komisjonil ja kõikidel osalejatel veelgi enam integreerida katastroofiohu vähendamise ja kliimamuutusega kohanemise strateegiad, muu hulgas olemasolevad riiklikud kohanemiskavad, ning arvestada nendega 11. Euroopa Arengufondi kavandamisel, ühtlasi palub otsida konkreetset rahalist toetust, nt ülemaailmse kliimamuutuste liidu rakendamise kaudu, ja kooskõlastada nende tegevuste ühtlustamiseks tehtavaid jõupingutusi; |
18. |
toetab aastatuhande arengueesmärkide ja katastroofiohu vähendamise 2015. aasta järgsete raamistike teineteist täiendavat ja sidusat käsitlust; on seisukohal, et aastatuhande arengueesmärkide ja Hyōgo tegevusraamistiku järgsetes protsessides tuleks võtta arvesse praeguste raamistike tulemusi ja käsitleda nende kogemusi, keda katastroofid ja kriisid on kõige enam mõjutanud; kordab taas, et katastroofiohu vähendamine, kliimaga seotud ohtude juhtimine ja vastupanuvõime tuleb kindlalt 2015. aasta järgsesse raamistikku lõimida; |
Säästev areng, sotsiaalkaitse ja kogukonna vastupanuvõime
19. |
rõhutab, et vastupanuvõime suurendamise lähenemisviis peab tooma püsivat kasu kõige haavatavamatele ühiskonnarühmadele, eeskätt äärmises vaesuses, mitteametlikes asundustes või slummides elavatele inimestele ja põlisrahvastele, keda katastroofid kõige enam ohustavad; |
20. |
rõhutab, et säästvat arengut tuleb käsitleda katastroofiohu vähendamise üliolulise elemendina; tunnistab, et pikaajalist edu võib saavutada vaid siis, kui tegeletakse kogukondi või üksikisikuid kaitsetumaks muutvate põhiteguritega, nagu puudulik keskkonnajuhtimine, ebapiisav infrastruktuur, mulla degradeerumine ja puudulik linnaplaneerimine; |
21. |
mõistab, et arenguriikides, eeskätt väikese sissetulekuga riikides, on suurel osal neist majapidamistest, kes elavad pidevas vaesuses, üldiselt väga väike sotsiaalkaitse või puudub see üldse ning seega on nad looduskatastroofide või inimtegevusest tingitud õnnetuste korral veelgi suuremas ohus; palub komisjonil edendada oma arengukoostöö programmides veelgi enam sotsiaalkaitsealast tegevust, sealhulgas konkreetset tegevust eesmärgiga parandada riigile kuuluvaid süsteeme, ennetusmeetmeid ning kindlustust looduskatastroofide või inimtegevusest tingitud õnnetuste korral; |
22. |
julgustab pöörama suuremat tähelepanu väiksematele katastroofidele kui vastupanuvõime suurendamise lähenemisviisi põhieesmärgile, aga ka sellele, kuidas nähtavamaks muuta väiksemate katastroofide poolt kogukondadele põhjustanud kahju ja milline on selliste katastroofide mõju kogukondadele; |
23. |
rõhutab, et katastroofide ja erakorraliste olukordadega seoses on vaja tugevdada ja arendada haridust ning parandada sellise teabe ja teadmiste levitamist, kogumist ja edastamist, mis aitab tugevdada kogukonna vastupanuvõimet, soodustada harjumuste muutumist ja katastroofideks valmisolekut; |
24. |
rõhutab olulist rolli, mida kohalikud ametiasutused ning kohalikud ja riiklikud kodanikuühiskonna organisatsioonid võivad täita vastupanuvõime suurendamises, eeskätt ebakindlates ja kriisialdistes riikides, ning julgustab kohalikke ametiasutusi töötama koostöös kohalike kogukondade ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega välja sidusad ja kooskõlastatud protsessid vastupanuvõime strateegiate rakendamiseks; |
25. |
toonitab tõsiasja, et kohalike ametiasutuste, arengupartnerite, teadlaste, kodanikuühiskonna, meedia ja üldsuse osalusel tuleks kehtestada tugevad aruandlusmehhanismid ja seiresüsteemid, et parandada teabe kättesaadavust ja tõsta teadlikkust vajadusest katastroofiohu vähendamise strateegiate ja vastupanuvõime järele; nõuab, et korrapäraselt kogutaks andmeid, sealhulgas meteoroloogilisi andmeid, andmeid saagi, kariloomade, turgude toimimise, laste ja kõige vaesemate ühiskonnaliikmete toitumuse kohta, samuti andmeid katastroofiohu vähendamise olemasolevate mehhanismide ja põhiteenuste kättesaadavuse kohta; toetab korrapärast aruandlust ja andmete avaldamist üldsusele kättesaadavatel platvormidel, et hõlbustada teabe kättesaadavust, varajast hoiatamist ja olukorra parandamist; |
Õppetunnid toidukriisidest ja varasematest katastroofidest
26. |
osutab, et katastroofidele ja hädaolukordadele järgnevad sageli toidukriisid ja alatoitumus kannatada saanud elanikkonna, eeskätt laste seas; rõhutab ühtlasi, et toidukriisid on iseenesest katastroofid ning et vastupanuvõime suurendamise lähenemisviis, mille juures keskendutakse toiduga kindlustatusele ja toitumisele, tuleb süsteemselt programmitöö otsustesse lülitada; |
27. |
kutsub ELi üles võtma õppust oma viimaste kümnendite koostööpoliitikast ja tegema poliitikavaldkondade arengusidusust toetavaid ettepanekuid, ühendades arenguabi muude ELi poliitikavaldkondadega, nagu põllumajandus, kaubandus, maksundus, kliimamuutus ja investeeringud; |
28. |
nõuab tungivalt, et komisjon võtaks arengumaadega toimuvas poliitilises dialoogis arutusele maade hõivamise küsimuse, selleks et arengukoostöö aluseks nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil saaks poliitikavaldkondade arengusidusus ning et välditaks väiketalunike maade sundvõõrandamist, maapiirkondades elavate vaeste olukorra halvenemist ning maa ja vee ebasäästlikku kasutamist; |
29. |
märgib, et Saheli ja Aafrika Sarve piirkondades, kus miljonitel inimestel ei ole piisavalt toitu, esineb toidu ja toitumisega seotud kriise aina sagedamini; juhib tähelepanu asjaolule, et 2011. aasta toidukriis Aafrika Sarve piirkonnas ja 2012. aasta toidukriis Saheli piirkonnas näitasid, et humanitaarabi üksi ei suuda lõpetada kroonilist nälga ja alatoitumust ega tegeleda selle algpõhjustega; rõhutab, kui oluline on tegeleda neis piirkondades püsiva toiduga kindlustamatuse aluseks olevate põhjustega, täpsemalt asjakohaste põhiteenuste ja hariduse halva kättesaadavusega, väga suure vaesusega, väikepõllumajanduse ja karjakasvatuse ebapiisava toetamisega, maale juurdepääsu probleemidega, keskkonnaseisundi halvenemisega, rahvaarvu kiire kasvuga, turutõrgete, väheneva toidutootmisega elaniku kohta ja halva juhtimisega; rõhutab, et varasema ajaga võrreldes on toidukriisideni viivad põhjused tänapäeval keerukamad, hõlmates näiteks sagedamini esinevaid ja vaeseid inimesi suurema tõenäosusega mõjutavaid turu ja hindadega seonduvaid vapustusi; |
30. |
märgib, et krooniline toiduga ja toitumisega seotud kindlustamatus on toidukriisidele vastuvõtlikkuse esmane ja kõige tähtsam põhjus, sest see vähendab inimeste suutlikkust valmistuda ohtudeks, kriisidele vastu seista ja neist välja tulla; märgib ka, et krooniline toiduga ja toitumisega seotud kindlustamatus tekitab pikaajalist negatiivset mõju, mis vähendab inimkapitali, pidurdades laste kasvamist ja mõjutades ühiskonna arenguvõimet; tunnistab, et kõrgete ja väga kõikuvate toiduhindade kriiside lahendamine on kulukas ja keeruline; osutab, et komisjoni ettenähtud vastupanuvõime suurendamine on õige suund, et tegeleda kaitsetuse algpõhjustega, mille seas kõige olulisemad on krooniline toidu ja toitumisega seotud kindlustamatus; |
31. |
on arvamusel, et ELi vastupanuvõime tegevuskava eesmärk peaks olema poliitikavaldkondade arengusidususe rakendamine ning toiduga kindlustatuse ja vastupanuvõime küsimustega tegelemine, mistarvis tuleks kaotada sellised mittesäästvad tavad nagu põllumajandustoodete dumping ja ebaõiglased kaubanduseeskirjad; kutsub ELi üles terviklikult tegelema säästva põllumajandusega riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil; |
32. |
peab kiiduväärseks nii ühiseid arengu- ja humanitaarabi meetmeid kui ka piirkondlikku lähenemisviisi ELi algatuses „Aafrika Sarve vastupanuvõime toetamine“ (SHARE) ja ELi juhitud Saheli vastupanuvõime algatuse ülemaailmses liidus (AGIR); nõuab, et neile piirkondadele pöörataks veelgi suuremat tähelepanu ning et riikide valitsused, rahvusvahelised rahastajad, kodanikuühiskond ja erasektor teeksid suuremat koos- ja koordineerimistööd, et kõrvaldada tõkked arengu- ja humanitaarabi meetmete, n-ö tavalise ja kriisiaegse tegevuse vahel; |
33. |
nõuab tulemuslikumat vastupanuvõime käsitlust, mis peab hõlmama mitut institutsiooni, olema koordineeritud, laiahaardeline ja süsteemne ning sisaldama mitmeid elemente, nagu prognoositavate ja sihipäraste sotsiaalsete turvaabinõude pakkumine kõige haavatavamatele, mis üksnes ei tagaks majapidamistele kriiside ajal kohest toidu kättesaadavust, vaid kindlustaks ka kiire taastumise ja vastupanuvõime edasistele vapustustele; nõuab, et laste alatoitumuse vähendamine seataks vastupanuvõime keskmesse, rakendades selleks kooskõlastatud riiklikke kavasid, milles oleksid esmatähtsal kohal eriti alla kahe-aastased lapsed ja rasedad; |
34. |
märgib, et Nigerist, Burkina Fasost ja Malist pärinev tõendusmaterjal osutab, et odavad agroökoloogilised meetodid, eeskätt agrometsandus ning vee- ja mullakaitse, on parandanud väikeste põllumajandustootjate vastupanuvõimet toiduga kindlustamatuse suhtes; rõhutab siiski, et agroökoloogiline põllumajandus üksinda ei saa kõrvaldada toiduga kindlustamatuse struktuurseid põhjuseid; nõuab, et põllumajanduslikesse sekkumismeetmetesse lisataks mittepõllumajanduslikud elemendid ning et tagataks, et põllumajandusprogrammide selge eesmärk on parem toitumine; nõuab, et ka naispõllumajandustootjatele oleks tagatud programmidest saadav kasu, kindlustades, et soolisest ebavõrdsusest tingitud tõkkeid (näiteks juurdepääs maale, laenud, tugiteenused ja sisend) võetaks põllumajandusprogrammide kavandamisel arvesse; |
Jõupingutuste parem koordineerimine ja paremad rahastamismeetodid
35. |
osutab, et on oluline, et liikmesriigid ja ELi institutsioonid koordineeriksid paremini oma arengu- ja humanitaarabi tegevust ja teeksid oma abi tõhusamaks muutmiseks koostööd; osutab Euroopa Parlamendi 2013. aasta juunis avaldatud uuringule „Cost of non-Europe in Development Policy“, mille hinnangul võiks aastas säästa 800 miljonit eurot tehingukulusid, kui rahastajad koondaksid oma abiandmispingutused väiksemale arvule riikidele ja tegevustele, ning et paremate riikideüleste jaotusmudelitega võiks aastas 8,4 miljardit eurot kokku hoida; |
36. |
võtab teadmiseks väikeste rändkarjapidajate suure osatähtsuse liha, piima ja vere tootmisel piirkondades, mis on teiste põllumajandusvormide jaoks ebasobivad; rõhutab nende olulist rolli kogukondade toitmisel ja nende positiivset panust toiduga kindlustatusesse, mille tõenduseks on kuivade ja poolkuivade alade näide: karjakasvatusega tegelevates piirkondades on lapsed enamasti toiduga paremini kindlustatud kui linnades ja külades elavad lapsed; nõuab seepärast, et nende karjakasvatajate kogukondade õigusi ja vajadusi võetaks arvesse põllumajandusmeetmete ja -programmide kujundamisel; |
37. |
rõhutab, et vaja on suurendada väikeste põllumajandusettevõtete tootlikkust, selleks tuleks soodustada avaliku ja erasektori investeeringuid, sealhulgas anda naistele mikrolaene; |
38. |
on seisukohal, et rahastajate parema kooskõlastustegevusega saavutatavat kokkuhoidu võib kasutada näiteks katastroofiohu vähendamisega seotud tegevuses ning see omakorda tooks märkimisväärset kasu ja looks seega eduspiraali; |
39. |
peab kiiduväärseks 2013. aasta vastupanuvõime tegevuskavas esitatud komisjoni ettepanekut korraldada ELi foorum vastupanuvõime edendamiseks; näeb selles võimalust kooskõlastada avaliku sektori institutsioonide, sealhulgas riikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi, erasektori, valitsusväliste organisatsioonide ja kodanikuühiskonna jõupingutusi vastupanuvõime suurendamiseks, et koostöös kõikide osalejatega teha hästi kooskõlastatud edusamme katastroofiohu vähendamise ja vastupanuvõime valdkonnas; |
40. |
ergutab avaliku sektori ja erasektori vahelist suuremat koostööd katastroofiohu vähendamise ja vastupanuvõime valdkonnas; palub komisjonil hõlbustada erasektori osalemist ja luua eraettevõtetele stiimulid ja sobiv keskkond jagamaks eksperditeadmisi, kuidas vastupanuvõimet suurendada ja ohtu vähendada; nõuab siiski sellega seoses, et komisjon koostaks ettepaneku, millega kehtestatakse eeskirjad avaliku ja erasektori partnerluse kohta ja mis sisaldaks sotsiaalsete ja keskkonna mõjude hindamist, et ennetada nt maakasutusest või veele juurdepääsust tingitud konfliktide teravnemist ja kaitsta eelkõige väiketalunike huve; lisaks innustab pakkuma AKV riikidele abi, et üle vaadata rahvusvaheliste investoritega sõlmitud lepingud; pooldab samuti investeeringute ja investeerimiseesmärkide läbipaistvat avaldamist kodanikuühiskonnale kättesaadavatel platvormidel; |
41. |
soovitab teha suuremat koostööd ELi-väliste riikide ning rahvusvaheliste ja piirkondlike institutsioonidega, et parandada katastroofideks valmisolekut, katastroofidele reageerimist ja taastamistöid; toetab komisjoni ja ÜRO katastroofiohu vähendamise büroo (UNISDR) koostöö tihendamist eesmärgiga parandada ELi meetmeid katastroofiohu vähendamise küsimustes; |
42. |
rõhutab, et kuigi EL ja rahvusvahelised organisatsioonid võivad oma programmidega saavutada arenguriikides edusamme katastroofiohu vähendamisel ja vastupanuvõime suurendamisel, on eeskätt riikide valitsustel kohustus tagada oma kodanike ohutus ning seepärast peab partnerriikidel olema tugev poliitiline tahe toetada ja rakendada meetmeid, mis tõstavad vastupanuvõimet ja vähendavad katastroofiohtu; |
o
o o
43. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELT C 50 E, 21.2.2012, lk 30.
(2) ELT C 56 E, 26.02.2013, lk 31.
(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0283.
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/128 |
P7_TA(2013)0579
Puudega naised
Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2013. aasta resolutsioon puudega naiste kohta (2013/2065(INI))
(2016/C 468/17)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni, Euroopa inimõiguste konventsiooni ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, |
— |
võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja selle jõustumist ELis 21. jaanuaril 2011, nagu on sätestatud nõukogu 26. novembri 2009. aasta otsuses 2010/48/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (1), ja eriti selle artiklit 6 puuetega naiste ja tüdrukute kohta, |
— |
võttes arvesse ÜRO 18. detsembri 1979. aasta konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, |
— |
võttes arvesse ühenduse hartat töötajate sotsiaalsete põhiõiguste kohta, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 10, 19 ja 168, |
— |
võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (2), |
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest (COM(2008)0426), ja Euroopa Parlamendi 2. aprilli 2009. aasta seisukohta sel teemal (3), |
— |
võttes arvesse komisjoni 15. novembri 2010. aasta teatist „Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020: Uued sammud tõketeta Euroopa suunas“ (COM(2010)0636) ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumendi „Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020 rakendamise esialgne kava – meetmete loetelu 2010–2015“ dokumente (SEC(2010)1323 ja SEC(2010)1324), |
— |
võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2010. aasta teatist „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm: sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse Euroopa raamistik“ (COM(2010)0758), |
— |
võttes arvesse komisjoni 3. detsembri 2012. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv avaliku sektori asutuste veebisaitide käideldavuse kohta (COM(2012)0721), |
— |
võttes arvesse nõukogu 4. juuni 1998. aasta soovitust 98/376/EÜ puuetega inimeste parkimiskaardi kohta (4), |
— |
võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta järeldusi teemal „Tööturu kaasamise edendamine – kriisist toibumine ja ettevalmistused 2010. aasta järgseks Lissaboni tegevuskavaks“, |
— |
võttes arvesse nõukogu 2. juuni 2010. aasta resolutsiooni eelnõu uue puudega inimesi käsitleva Euroopa raamistiku kohta (10173/2010) ja nõukogu resolutsiooni puudega inimeste olukorra kohta Euroopa Liidus (2008/C 75/01), |
— |
võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1107/2006 (puudega ja liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul) toimimise ja mõju kohta (COM(2011)0166), |
— |
võttes arvesse Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C 13/05, mis käsitleb direktiivi 2000/78/EÜ – Võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel – Puude mõiste (5), |
— |
võttes arvesse oma 17. juuni 1988. aasta resolutsiooni kurtide viipekeele kohta (6), |
— |
võttes arvesse oma 26. mai 1989. aasta resolutsiooni naiste ja puude kohta (7), |
— |
võttes arvesse oma 16. septembri 1992. aasta resolutsiooni vaimse puudega inimeste õiguste kohta (8), |
— |
võttes arvesse oma 14. detsembri 1995. aasta resolutsiooni vaimse puudega isikute inimõiguste kohta (9), |
— |
võttes arvesse oma 9. mai 1996. aasta deklaratsiooni autistlike inimeste õiguste kohta (10), |
— |
võttes arvesse oma 13. detsembri 1996. aasta seisukohta puuetega inimeste parkimiskaardi ja puuetega inimeste õiguste kohta (11), |
— |
võttes arvesse oma 11. aprilli 1997. aasta resolutsiooni puuetega inimestele võrdsete võimaluste andmise kohta (12), |
— |
võttes arvesse oma 4. aprilli 2001. aasta resolutsiooni „Tõketeta Euroopa suunas puuetega inimeste jaoks“ (13), |
— |
võttes arvesse oma 3. septembri 2003. aasta resolutsiooni komisjoni teatise kohta „Puudega inimeste õiguste ja väärikuse edendamiseks ning kaitsmiseks õiguslikult siduva ÜRO instrumendi loomine“ (14), |
— |
võttes arvesse oma 24. aprilli 2009. aasta resolutsiooni Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja selle fakultatiivprotokolli kohta (15), |
— |
võttes arvesse oma 25. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020 kohta (16), |
— |
võttes arvesse oma 8. märtsi 2011. aasta resolutsiooni tervisealase ebavõrdsuse vähendamise kohta ELis (17), |
— |
võttes arvesse Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti 2011–2020, |
— |
võttes arvesse ELi tegevuskavale soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise kohta 2010–2015, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu puuetega naiste ja tütarlaste õiguste II manifesti (töövahend poliitilistele aktivistidele ja vastutavatele poliitikutele), |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 48, |
— |
võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit ja arengukomisjoni ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamusi (A7-0329/2013), |
A. |
arvestades, et Euroopa Liidus elab 80 miljonit puudega inimest, kes kõik vajavad ligipääsetavat ja eelarvamusteta füüsilist, intellektuaalset ja sotsiaalset keskkonda, kus puuduksid barjäärid, tõkked või stereotüübid, mis takistaksid neil täielikult kasutada oma inimõigusi ja Euroopa kodakondsust; arvestades, et neist 80 miljonist inimesest 46 miljonit on naised ja tütarlapsed, kes moodustavad 16 % kõikidest naistest ELis; |
B. |
arvestades, et maailmas on hinnanguliselt miljard puudega inimest (18) ning 80 % neist elab arengumaades; arvestades, et puuetega naised on mitmekordselt ebasoodsas olukorras, seistes silmitsi tõsiste raskustega sobiva elukoha või töökoha leidmisel ja tervishoiuteenuste, avaliku transporditeenuse, hariduse või kutseõppe saamisel ning kogedes ebavõrdsust laenude ja muude tootmisressursside kättesaadavuse osas, samuti osaledes harva otsustusprotsessides; |
C. |
arvestades, et eakate arv suureneb, mis tähendab, et vastavalt suureneb ka puuetega inimeste, sealhulgas naiste arv, arvestades, et WHO andmetel on puuete esinemissagedus naiste seas suurem ja pikema oodatava eluea tõttu puudutab see nähtus neid rohkem, ning arvestades, et seetõttu kasvab puuetega naiste arv suuremal määral; |
D. |
arvestades, et puudega inimeste arvu kasv suurendab hooldajate, eelkõige pereliikmete hooldajate koormust, kelleks on enamasti naised, kes on sunnitud oma tööpäevi lühendama ja koguni tööturult lahkuma, et hoolitseda oma hooldusest sõltuvate pereliikmete eest; |
E. |
arvestades, et puuetega naiste täielik osalemine majanduses ja ühiskonnas on hädavajalik selleks, et tagada strateegia „Euroopa 2020“ edu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamisel; arvestades, et puuetega inimestele, kaasa arvatud naistele ja tütarlastele, tuleb anda õiglased ja võrdsed võimalused osaleda ühenduse ühiskondlikus, majandus- ja poliitilises elus; arvestades, et puuetega inimesed seisavad endiselt silmitsi mitmesuguste takistustega, mis ei võimalda neil ühiskonnas täielikult osaleda; see toob sageli kaasa sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse ning takistab Euroopa kodakondsuse täielikku kasutamist; |
F. |
arvestades, et diskrimineerimine võib viia sotsiaalse tõrjutuse ja isolatsiooni, psühholoogilise trauma ja rahulolematuseni; |
G. |
arvestades, et igasugune demokraatlike riikide ühendus peab eelkõige soodustama kõikide kodanike, nii meeste kui ka naiste osalemist demokraatlikes protsessides (eriti valimistel), looma selliseks osalemiseks vajaliku infrastruktuuri, kui seda veel ei ole, ja seega edendama puuetega naiste kaasamist; |
H. |
arvestades, et kõik sidusrühmad peavad tagama puudega naistele ja tütarlastele võrdse juurdepääsu kvaliteetsele riiklikule tervishoiule, sh parandades erivajadustega inimestega tegelevate meditsiinitöötajate kutseharidust ja elukestvat õpet, kaasa arvatud seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu valdkonnas; |
I. |
arvestades, et puudega naistel on õigus haridusele, tervishoiule, tööle, liikuvusele, pereelule, armusuhetele, abielule ja emadusele, samuti erilisele kaitsele, mis tagaks need õigused; |
J. |
arvestades, et puudega naiste ja tüdrukute partnerluse, seksuaalsuse ja emadusega seotud kogemuste käsitlemine avalikus sfääris aitab võidelda eelarvamuste, püsivate stereotüüpide ja eksitava teabe vastu, arvestades, et neid teemasid on võimalik avalikult käsitleda mitmel viisil, eelkõige kunsti ja kultuuri ning meedia kaudu; |
K. |
arvestades, et puuetega naistel ja tütarlastel on palju suurem oht langeda vägivalla ohvriks, eelkõige kogeda kodust või seksuaalset ekspluateerimist, ning hinnangute kohaselt langevad puuetega naised väärkohtlemise ohvriks 1,5 kuni 10 korda tõenäolisemalt kui puueteta naised (19); arvestades, et sõltuvalt sellest, kas asjaomased naised elavad kogukonnas või asutustes, tuleb võtta konkreetseid meetmeid võitluseks selle lubamatu nähtuse vastu, mis kujutab endast tõsist inimõiguste rikkumist; arvestades, et tuleb tagada täielik juurdepääs tugiteenustele kõikidele naistele, kuna puuetega naised ja tütarlapsed on emotsionaalset sõltuvamad, neil on suuremat oht langeda igasuguse soolise vägivalla ohvriks, nende isiklik ja sotsiaalne arengutase on madalam ja nende seas on laialt levinud seksuaalne harimatus ning seda teemat ümbritsevad lugematud ja kahjustavad müüdid; ja et on andmeid, mis tõestavad, et vaesuse suurenemise tõttu on sagenenud puuetega naiste seksuaalne ärakasutamine; |
L. |
arvestades, et puuetega naised ja tütarlapsed kogevad mitmekordset diskrimineerimist soolise ebavõrdsuse, vanuse, usutunnistuse, rahvuse, kultuurilise ja sotsiaalse käitumise ning puudega seotud stereotüüpide tõttu, mis tuleb kaotada; arvestades, et juurdepääsu osas tööle ja haridusele kogevad puuetega naised sageli diskrimineerimist võrreldes puuetega meestega; arvestades, et komisjon ja liikmesriigid saaksid seda takistada, süvalaiendades soolist võrdõiguslikkust puuetega inimeste poliitika kõigis olulistes valdkondades; |
M. |
arvestades, et ametiasutused vastutavad kvaliteetsete spetsialiseerunud avalike teenuste loomise kaudu selle eest, et puudega naistele ja tütarlastele oleks tagatud keskkond, mis on nende vajadustega kohandatud selliselt, et nad saaksid täiel määral kasutada oma õigusi ja täita kohustusi, otsustada oma asju ise ja saada niiviisi järk-järgult iseseisvamaks, võrdsetel alustel puueteta inimestega; arvestades, et olukord, taristud, õigusaktid ja tugistruktuurid on liikmesriikides väga erinevad; |
N. |
arvestades, et puuetega naistel ja tütarlastel on võrdsed õigused ainult siis, kui toimib sooline õiglus ja kui riigiasutused on puuetega naistele sama ligipääsetavad kui puueteta inimestele; märgib siiski, et soolise võrdõiguslikkuse praktika ja rakendamine on ELi piires väga erinev; |
O. |
arvestades, et ühe või mitme füüsilise, vaimse või intellektipuudega inimeste kogukond on äärmiselt ebaühtlane ja seepärast tuleb neile tagada kohtlemine vastavalt individuaalsetele vajadustele; |
P. |
arvestades, et puuetega inimeste töötuse tase on endiselt lubamatult kõrge; arvestades, et see seab puuetega inimesed – niigi haavatava ja vaesusest ohustatud elanikerühma – suuremasse sotsiaalse tõrjutuse ohtu; arvestades, et puuetega naistel ja tütarlastel on suuremaid raskusi tööturule sisenemisel, on neil keerulisem elada korrapärast ja iseseisvat elu; arvestades, et töö ei ole pelgalt tuluallikas, vaid et sellest on ühtlasi saanud sotsiaalse kaasatuse mehhanism, sest see loob sideme ühiskonnaga ja isikutevahelise suhtevõrgu; arvestades, et puuetega naised ja tütarlapsed on sageli alamakstud; arvestades, et nende liikuvus on takistatud ja nad sõltuvad rohkem pereliikmetest ja hooldajatest, need takistused tuleb aga ületada, et ergutada nende aktiivset osalemist haridusvaldkonnas ja tööturul ning ühenduse ühiskonna- ja majanduselus; |
Q. |
arvestades, et mida rohkem investeerib liikmesriik puuetega naiste integreerimisse, seda edukamalt suudavad need naised oma eluga iseseisvalt toime tulla ja oma võimeid arendada; |
R. |
arvestades, et ebasoodsamatest ühiskonnakihtidest pärit puuetega naistel on olnud vähem võimalusi oma võimeid arendada ja ennast iseseisvalt teostada; |
S. |
arvestades, et majanduskriis ja kärped enamiku liikmesriikide riikliku tervishoiu ja sotsiaalteenuste valdkonnas avaldavad kahjulikku mõju haavatavatele rühmadele ja eelkõige puuetega naistele ja tütarlastele; arvestades, et nad olid suures vaesuse ohus juba enne kriisi; arvestades, et nende kokkuhoiumeetmete tagajärjel on vähenenud eriharidusspetsialistide ja puuetega inimeste tugispetsialistide arv, sotsiaaltoetused hooldajatele, sotsiaaltoetused puuetega inimestele, puuetega inimestega tegelevate institutsioonide ja organisatsioonide rahastamine, on vähenenud puuetega inimeste juurdepääs tööle avalikus sektoris, mis on suuresti mõjutanud puuetega naiste elu ja iseseisvusvõimalusi; |
T. |
arvestades, et liikuvus, puue ja sotsiaalne kaasatus on omavahel tihedalt seotud, eelkõige seoses suhtlemisvabaduse ja suhtlemisvõimalustega (sealhulgas Braille’i kiri, viipekeeled ning muud suhtlusvormid), liikumisvabadusega kõigil elualadel ja teenustele juurdepääsuga; arvestades, et tuleb edendada puuetega inimeste täielikku osalemist ühiskondliku elu kõikides aspektides ning võimaldada neile info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, nagu ka koduautomaatika ja veebisuhtluse lahenduste kättesaadavus; |
U. |
arvestades, et puuetega naiste alaliselt oma pere juures elamise toetamine, selle asemel et propageerida nende hooldusasutustesse paigutamist, on ühiskondlikult kaasavam ja liikmesriikide jaoks vähem kulukas; |
1. |
rõhutab, kui oluline on kaasata kõik ELi kodanikud, olenemata füüsilisest, intellektuaalsest, psühhosotsiaalsest või vaimsest puudest, ning nõuab, et selle tagamiseks püstitataks konkreetsed eesmärgid, et parandada puuetega inimeste elukvaliteeti ja tõhustada ühtekuuluvuspoliitikat kõikide igakülgse osaluse kaudu; rõhutab, et kõikide sidusrühmade, kaasa arvatud puuetega naiste aktiivsel osalemisel tuleb töötada välja strateegiad, poliitikad ja seadusandlikud algatused, et tagada mittediskrimineerimine ja võrdsed võimalused; |
2. |
nõuab puuetega inimesi käsitleva poliitika soolist süvalaiendamist ning rõhutab, et soolise võrdõiguslikkuse poliitikas, programmides ja meetmetes tuleb rohkem arvestada puuete aspekti ning et ELi ja liikmesriikide õigusaktides ja poliitikas on vaja tugevdada soo ja puude seotuse tunnistamist ja mõistmist; on seisukohal, et puuetega naisi tuleks kutsuda asjaomastesse organitesse tööle konsultantideks, nõunikeks või ekspertideks; väljendab kahetsust, et Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020 ei sisalda integreeritud soolist perspektiivi ega eraldi peatükki soospetsiifilise puudepoliitika kohta; avaldab ühtlasi kahetsust, et soolise võrdõiguslikkuse strateegias 2010–2015 ei käsitleta eraldi puudeteemat, vaatamata tõsiasjale, et puuetega naised on sageli ebasoodsamas olukorras kui puuetega mehed ning neid varitseb suurem vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse oht; |
3. |
nõuab tungivalt, et liikmesriigid, kes ei ole veel ratifitseerinud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja selle fakultatiivprotokolli, seda teeksid, et nimetatud dokumenti oleks võimalik täielikult rakendada; |
4. |
juhib tähelepanu asjaolule, et paljud uurimused on näidanud, et puuetega naised kannatavad kahekordse diskrimineerimise, nii soolise kui ka puuete alusel diskrimineerimise all, ning rõhutab, et selline kattuv diskrimineerimine avaldab puuetega naistele ja tütarlastele eriti kahjulikku mõju; kuna sellealased sätted praegu puuduvad, palub komisjonil ja liikmesriikidel lisada sotsiaalkaitsesüsteemi säte puuetega naiste kohta; |
5. |
tuletab valitsustele meelde, et puude alusel diskrimineerimine on keelatud, ning kutsub liikmesriike üles tegutsema jõulisemalt, et kõrvaldada allesolevad takistused; |
6. |
tuletab meelde, et puuetega naiste ja tütarlaste kaasatust ja osalemist on võimalik saavutada ainult juhul, kui nende liikumine füüsilises ja sotsiaalses keskkonnas ei ole takistatud, ning nõuab selleks jõupingutuste tegemist; |
7. |
rõhutab rolli, mida täidavad vastastikuse abi ühendused, mis koondavad inimesi, eriti naisi, kes hooldavad oma puuetega pereliikmeid või lähedasi, ning nende ühenduste tehtavat teadvustustööd; |
8. |
rõhutab, et on oluline optimaalselt kasutada ELi rahastamisvahendeid, eelkõige struktuurifonde, et soodustada puuetega inimeste juurdepääsu ja mittediskrimineerimist, pöörates erilist tähelepanu sageli mitmekordselt diskrimineeritavatele naistele, ning parandada selliste meetmete rahastamisvõimaluste nähtavust 2013. aasta järgsetes kavades; |
9. |
on seisukohal, et teavet kodanikele kättesaadavate teenuste kohta (haridus, tervishoid, õigus, transport, asjaajamine haldusasutustes jne) tuleb anda kõikides keeltes, kõikvõimalikes vormides ja vormingutes lihtsalt ja kindlalt; kui kõnealuseid teenuseid pakutakse telefoni teel ja kaughäireseadmete kaudu, peavad need olema kättesaadavad ka kurtidele ja kurtpimedatele naistele; |
10. |
rõhutab, et kaasamiseks on vaja võidelda stereotüüpidega, edastades positiivseid kuvandeid kultuuriliste väljendusvormide ja teadlikkuse tõstmise kampaaniate kaudu, kujutades puuetega naisi objektiivselt ja näidates väga mitmekesiseid rolle, mida neil on võimalik igapäevaselt ühiskonnas täita, samuti käsitledes puuetega inimeste konkreetset kujutamist avalikus sfääris, sest just see valdkond on teistega võrreldes maha jäänud; märgib, et meedial on oluline osa puuetega naisi puudutava teabe levitamises ning meedia peab kaasa aitama positiivsele muutusele üldsuse hoiakutes puuetega naiste suhtes, kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni põhimõtete ja väärtustega; |
11. |
kutsub liikmesriike üles käsitlema seksuaalset vägivalda tõsise kuriteona, mille eest võetakse kohtulikult vastutusele, eelkõige puuetega ja eriti vaimse puudega naiste puhul, et vähendada teatatud vägistamiste ja seksuaalse ahistamise ja vägivalla juhtude suurt arvu suurtes asutustes; |
12. |
rõhutab, et selleks, et vältida puuetega tüdrukute varjamist, hülgamist, nende hooletussejätmist ja eraldamist, tuleb käivitada teabekampaaniaid perekondadele, pakkudes teavet nende laste eest hoolitsemiseks ja nende tulevase arengu jaoks ning seksistlike ja diskrimineerivate stereotüüpide kaotamiseks kättesaadavate ühenduste vahendite kohta; on seisukohal, et kui tuumikperekond ei ole suuteline puuetega laste eest hoolitsema, siis peavad avalikud haldusasutused tagama alternatiivse hoolitsuse laiendatud perekonnas, ning kui see ei õnnestu, siis kogukonna poolt loodud perekondlikus keskkonnas; märgib, et vaja on soodustada puuetega laste võtmist kasuperedesse ja lapsendamist, kiirendades bürokraatlikke menetlusi ning andes asjakohast teavet ja abi kasu- või lapsendajaperedele; |
13. |
soovitab, et eluaseme valdkonnas võetaks arvesse arhitektuurilisi ja muid keskkonnaga seotud kaalutlusi ja meetmeid, et toimuks kiiremini positiivne üleminek erivajadustega inimestele mõeldud lahendustelt terviklike ja kaasavate lahendusteni kõigi kodanike jaoks; märgib siiski, et eesmärk tagada takistamatu juurdepääs ja selleks vajalike kohanduste tegemine ei peaks olema ainuüksi arhitektuurilise iseloomuga, ning et universaalne disain eelkõige puuetega naiste abistamiseks igapäevaste põhivajaduste osas peaks olema kindel eesmärk ja reaalsus; rõhutab, et puuetega naistele tuleb tagada ühiselt või individuaalselt juurdepääs sotsiaalkorterite programmidele ning anda rahalist abi liikumistõkete kaotamiseks kodus, see peab olema kättesaadav ka üüripinnal elavate naiste jaoks; kordab seepärast, kui oluline on tagada puuetega inimestele parem juurdepääs inimväärsetele elamistingimustele, nii eluaseme, liikumisvõime, avalikele ja ühiskondlikele teenustele juurdepääsu kui ka avalikus elus osalemise osas; |
14. |
palub komisjonil ja liikmesriikidel soodustada piiratud liikumisvõimega ja puuetega naiste ja tütarlaste tõketeta juurdepääsu transpordi infrastruktuurile, sõidukitele ja teabele ning broneerimissüsteemidele; märgib, et ühistransporti kasutavate puuetega isikute hulgas on rohkem naisi kui mehi; rõhutab seepärast, et transpordipoliitika kavandamises, arendamises ja hindamises tuleb võtta arvesse puude- ja sooaspekte, et tagada puuetega naistele võrdsed võimalused ja hoida ära nende diskrimineerimist; seepärast soovitab neid kaasata transpordipoliitika konsultantidena kui selle valdkonna eksperte; |
15. |
juhib tähelepanu vajadusele tagada juurdepääs internetile ja sotsiaalmeediale (nt kõigi avalike veebisaitide loetavus nägemispuudega inimestele, kohandused peavad olema ühtlasi orienteeritud muud tüüpi puuetele peale nägemispuude, nagu keeruka sisu kohandamine selleks, et vaimse puudega inimesed suudaksid seda mõista, videote lisamine, kus selgitatakse sisu viipekeeles); väljendab muret selle üle, et veel ei ole täielikult tagatud kodanike juurdepääs valitsusasutustele ja e-haldusele; rõhutab, et kõikidele puuetega inimestele, kaasa arvatud kuulmispuudega eakatele, kelle arv ja osakaal ühiskonnas on WHO hinnangutel eriti kasvamas, tuleb anda juurdepääs digitaalkirjaoskusele; tervitab seetõttu komisjoni ettepanekut võtta vastu direktiiv avaliku sektori asutuste veebisaitide käideldavuse kohta; |
16. |
rõhutab, et demokraatlik osalemine on puuetega naiste põhiõiguste ja kodanikuõiguste osa ning et seda tuleb hõlbustada ja see peab olema tagatud; kutsub seetõttu liikmesriike ja kõiki asjaomaseid ametiasutusi tagama selleks piisavalt kohandatud vahendid ning suurendama naiste aktiivset kaasamist ja osalemist; |
17. |
tuletab meelde, et ÜRO konventsioon propageerib inimõiguste mudelit „abistamine otsuste tegemisel“, mis põhineb kõikide inimeste võrdõiguslikkusel ja loomuomasel väärikusel, vastupidiselt iganenud „otsuste tegemisel asendamise“ süsteemile; kutsub seepärast liikmesriike üles lihtsustama puuetega naiste esindatust otsustusprotsessis, et nende huvid ja õigused oleksid kaitstud; |
18. |
on seisukohal, et puuetega naistel ja tütarlastel on õigus otsustada nii palju kui võimalik omaenda elu ja vajaduste üle, et neid tuleks kuulda võtta ja nendega nõu pidada, samuti tuleks neid aktiivselt julgustada olema võimalikult iseseisev, ning juhib tähelepanu asjaolule, et need õigused peaksid igapäevaelu kontekstis olema tagatud ka riiklikes eriasutustes; rõhutab, et tugiisiku abi on vajalik vahend iseseisvaks eluks ja peab seega olema puuetega naistele tagatud ja soovitatud õppe- ja kutseõppeasutustes, töökohas, pere juures ning raseduse ja emaduse ajal; |
19. |
tuletab meelde, et naise iga eluetapp on lisaks võimalustele seotud ka kohustustega ning et naistel tuleb korduvalt taluda seoses raseduse ja sünnitamisega ebaproportsionaalset koormust, kui nad peavad seisma silmitsi raseduse negatiivsete mõjudega, eelkõige juhtudel, kui pere hüljanud isad ei täida oma kohustusi ega aita kaasa oma laste heaolule ega käekäigule; tuletab meelde, et perekonnas peaksid mõlemad vanemad jagama võrdselt samasuguseid kohustusi, kui nad ei ole eelnevalt teisiti kokku leppinud; |
20. |
rõhutab, et puuetega naised ja tüdrukud peavad olema informeeritud oma õigustest, et nad saaksid ise otsuseid teha; teavet tuleb anda kättesaadavalt ja arusaadavalt, arvestades nende valitud erinevaid suhtlusmeetodeid, -vahendeid ja -vorme ning vajaduse korral vaimse puude taset; |
21. |
märgib, et asjakohase hoolduse tagamiseks puuetega naistele ja tütarlastele on meditsiinivaldkonnas vajadus vaimuhaiguse/puuete alase pideva erikoolituse järele, et paremini tuvastada patsientide vaevusi ja suunata neid tulemuslikule hooldusele selle valdkonna pädevates erimeditsiiniasutustes; palub seetõttu liikmesriikidel tagada erikoolitus kõikidele spetsialistidele, kes tegelevad puuetega inimestega, ning rõhutab, et tervishoiutöötajad ja õpetajad peavad koolituse käigus saama teavet igasuguste puuete kohta, tuletades meelde, et mõned puuded on vaatamata sagedasele esinemisele vähetuntud; |
22. |
märgib, et puuetega inimeste hariduse ja kutseõppega tegeldakse mõnes liikmesriikides eraldi ja puudulikult; rõhutab puuetega naiste kaasamise tähtsust tavaharidus- ja kutsesüsteemidesse kõigil juhtudel, kui puue sellist kaasamist võimaldab; |
23. |
toonitab vajadust toetada rändajatest puuetega tüdrukuid ja naisi nende oskuste ja potentsiaali arendamisel kutseõppes ning anda neile võimalusi sobiva töökoha leidmiseks; |
24. |
märgib, et mitmed etapid naise elus – sealhulgas rasedus – on seotud konkreetsete lahendust vajavate probleemidega, ning puuetega naistel peaksid samas olukorras olema samad õigused ja võimalused nagu puueteta naistel, et mitte heidutada neid rasestumast; arvestades puuetega naiste lisaprobleeme, rõhutab, et neile tuleks tagada pikem emapuhkus, võimaldamaks neil uue olukorraga kohaneda ja rajada korras pereelu; märgib, et sundsteriliseerimine ja -abort on naistevastase vägivalla vormid ning tähendavad ebaväärikat ja alandavat kohtlemist, mille liikmesriigid peavad kaotama ja karmilt hukka mõistma; |
25. |
rõhutab, et puuetega naistel ja tüdrukutel peab olema lubatud nautida oma seksuaalsust sama vabalt kui puueteta inimestel, ja leiab, et puuetega naistel peab olema võimalik elada täisväärtuslikku elu ja saada või mitte saada soovi korral lapsi, nii nagu puueteta naistel; rõhutab, et selleks, et puuetega noored ja teismelised tütarlapsed ning naised saaksid võtta vastutuse oma seksuaalkäitumise eest, peab neil olema juurdepääs seksuaalharidusele selle valdkonna ekspertide poolt, nagu kohalikud riikliku sotsiaalsüsteemi koolitajad, ning seda haridust tuleb kohandada vastavalt konkreetse puudega naise või tütarlapse vaimsetele võimetele; nad peavad õppima tundma ja mõistma keha talitlust (kuidas tekib rasedus ja kuidas saab seda vältida), kuidas olla vastu tegevusele, mida nad ei soovi, kuidas vältida sugulisel teel levivaid haigusi jne, rõhutab, kui tähtis on tagada nendele naistele ja nende perekonnale spetsialiseeritud tugi, et nad saaksid emadusest täit rõõmu tunda; peab vajalikuks, et liikmesriigid võtaksid sel juhul eriliselt arvesse vaimse puudega naiste vajadusi; |
26. |
peab äärmiselt oluliseks, et puuetega naistele ja tütarlastele oleks tagatud täielik juurdepääs arstiabile, mis vastab nende erivajadustele, sealhulgas günekoloogi konsultatsioonidele, arstlikule läbivaatusele, samuti seoses pereplaneerimisega ja rasedusaegse kohandatud tugiteenusega; nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid riikliku tervishoiu teenuste kaudu kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse; |
27. |
juhib tähelepanu sellele, kui oluline on kaotada negatiivsed eelarvamused ja sotsiaalsed stigmad ning suurendada ühiskonna heakskiitu, ühiskonnas osalemist, austust ja sallivust ning väärtustada inimeste mitmekesisust; julgustab liikmesriike eelkõige viima läbi teadlikkuse tõstmise kampaaniaid; |
28. |
rõhutab, et naistevastane vägivald ja seksuaalvägivald on tõsine inimõiguste rikkumine; arvestades puuetega naiste ja tütarlaste erilist haavatavust, rõhutab vajadust kaitsta hooldekodudes ja vaimuhaiglates elavaid puuetega naisi ja tütarlapsi seksuaalse väärkohtlemise ja muu füüsilise väärkohtlemise eest, mille ohvriks nad võivad langeda, ning juhib murelikult tähelepanu andmete puudumisele selle murettekitava nähtuse kohta; palub, et liikmesriigid uuriksid, kui levinud on see probleem, julgustades puuetega naisi, kes on ohvrid, sellest rääkima; julgustab koguma konfidentsiaalsel viisil asjakohast teavet, et võtta vajalikke asjakohaseid meetmeid selle probleemiga tegelemiseks; palub Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudil viia läbi uuringud puuetega tüdrukute ja naiste olukorra kohta seoses vägivallaga; |
29. |
kutsub liikmesriike üles ennetama ahistamist töökohtades, kehtestades tulemuslikud ahistamisvastased protokollid kooskõlas direktiivi 2000/78/EÜ kohaldamisega, et vähendada teatatud vägistamiste, seksuaalse ahistamise ja vägivalla juhtude suurt arvu, samuti sundsteriliseerimise juhtumeid, eelkõige suurtes asutustes; |
30. |
rõhutab, et paljudes arengumaades leidub endiselt märkimisväärseid tõkkeid, mis takistavad vägivallajuhtumite vältimist ja nendest teatamist, samuti juurdepääsu õigusemõistmisele ning õigus- ja sotsiaalteenustele; |
31. |
kutsub ELi ja liikmesriike üles võtma kõiki asjakohaseid seadusandlikke, halduslikke, sotsiaalseid ja hariduslikke meetmeid, et kaitsta puuetega naisi ja tüdrukuid nii kodus kui ka väljaspool kodu ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise kõikide vormide eest, ning lihtsustama nende juurdepääsu õigusemõistmisele kogukonnapõhise sobiva abi ja toetuse pakkumise kaudu, võttes arvesse nende erivajadusi, kaasa arvatud abivahendeid, et vältida isolatsiooni ja koju vangistusse jäämist; lisaks peaksid sõltumatud ametiasutused kõiki selliseid teenuseid ja programme hoolikalt jälgima; väljendab kahetsust, et Euroopa ja riiklikes õigusaktides ärakasutamise, vägivalla ja väärkohtlemise vältimise kohta ei arvestata tavaliselt puude faktorit; |
32. |
nõuab tungivalt, et komisjon käivitaks laiahaardelise strateegia võitluseks naistevastase vägivalla vastu, nagu on nõudnud Euroopa Parlament mitmetes resolutsioonides ja viimati oma 5. aprillil 2011. aasta resolutsioonis (naistevastase vägivalla vastu võitlemise ELi uue poliitilise raamistiku prioriteetide ja põhijoonte kohta) (20); kordab, et komisjonil oleks vaja esitada seadusandlik kriminaalõigust käsitlev õigusakt soopõhise vägivallaga võitlemiseks, kaasa arvatud puuetega naiste õiguste kaitse seksuaalse väärkohtlemise ja vägivalla juhtudel nii avalikkuses kui ka kodus; |
33. |
nõuab tungivalt, et puuetega naistele tuleb tagada toimiv juurdepääs õigussüsteemile taskukohaselt, hõlpsasti ja turvaliselt, ning kindlustada, et nad võiksid igas menetlusetapis arvestada oma valitud suulise suhtlemise tugisüsteemide ja -tehnoloogiatega, kaasa arvatud viipekeeletõlkide või juhtisikute-tõlkidega kurtpimedate jaoks, et tagada nende korrektne suhtlemine politsei- ja õigustöötajatega; rõhutab, et arvestades paljude puudega naiste suurt sõltuvust nende hooldajast, kes on paljudel juhtudel ka see, kes neid ründab ja kuritarvitab, tuleb tagada sõltumatud rünnaku ohvriks langenud puuetega naistega suhtlemise vormid, et anda võimalused kaebuse esitamiseks ja viivitamatult ohvri ajutiseks toimetamiseks tervikliku hoolduse keskusesse kuni kaebuse kohtuliku lahendamiseni; teeb ettepaneku võtta kasutusele konkreetselt puuetega naiste ja tütarlaste vajadustele kohandatud kohtumenetlus, mis näeb ette ka valitsusväliste organisatsioonide abi kasutamise; rõhutab, et puuetega naiste juurdepääsu õiguskaitsevahenditele ei tohi kuidagi takistada; märgib sellega seoses, et vaja on võtta tõhusaid meetmeid, et võimaldada puuetega naistele abi, mida neil võib vaja olla oma õigus- ja teovõime teostamises – see abi peab olema proportsionaalne nende isiklike vajaduste ja võimetega, et teha otsuseid kodaniku- ja poliitiliste õiguste osas; märgib, et samuti on vaja asjakohaseid ja efektiivseid kaitsemeetmeid – näiteks naiste tegelike vajaduste erapooletu hindamine tunnustatud sõltumatute ekspertide poolt – selleks, et takistada puuetega naiste ärakasutamist kolmandate isikute või institutsioonide poolt nende õigus- ja teovõime teostamisel, ning need meetmed tuleb regulaarselt läbi vaadata; |
34. |
rõhutab, et puudega naise või tütarlapse sõlmitud steriliseerimise kokkulepe peab olema vabatahtlik ning selle peab läbi vaatama erapooletu kolmas isik, kelle ülesanne on kontrollida, et otsus langetati õiglaselt ja tõsise meditsiinilise näidustuse puudumise korral teiste isikute poolse mõjutuseta; rõhutab lisaks, et kunagi ei tohi manustada eostumisvastseid vahendeid või katkestada seaduses lubatud aja piires rasedust vastu puudega naise või tüdruku tahtmist; on seisukohal, et puuetega naistel ja tütarlastel peab olema õigus anda iga meditsiiniprotseduuri jaoks oma teavitatud nõusolek ning seda mõista; leiab, et kui puudega naine või tütarlaps ei ole võimeline oma nõusolekut andma, peab nõusolek alati põhinema inimõiguste austamisel; nõuab tungivalt, et liikmesriigid väldiksid puuetega naiste sundsteriliseerimise juhtusid ja mõistaksid need hukka; |
35. |
märgib, et füüsiliste vaeguste ja puuete kohta kasutatav terminoloogia on erinev ning et meditsiinilises mõttes tuleks rõhku panna pigem puuetele kui vaegustele, nagu seda on tehtud ka ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja Euroopa Kohtu käsitluses; rõhutab, et tööandjad peaksid keskenduma puuetega töötajate ja kandidaatide oskustele ja võimetele; |
36. |
kutsub liikmesriike üles edendama ja lihtsustama puuetega naiste ja tütarlaste juurdepääsu igasugusele ametlikule, mitteametlikule ja elukestvale haridusele, kuna neid tuleks julgustada õppima ja kasutama uut teavet ning kommunikatsioonitehnoloogiaid, samuti toetada ja julgustada tööturule sisenema, ning rõhutab, et konkreetsed anded, vaated ja kogemused võivad töökeskkonda oluliselt rikastada; nõuab tungivalt, et liikmesriigid annaksid õpetajatele, koolitajatele, avaliku halduse vastutavatele töötajatele ja tööandjatele väljaõpet ja teavet, et nad rakendaksid oma töös sotsiaalse integreerimise protsesse, mis väärtustaksid puuetega naiste potentsiaali ja lisaväärtust; teeb ettepaneku kasutada tõhusalt Euroopa Sotsiaalfondi, et parandada puuetega naiste ja tütaralaste kaasatuse taset kõikides olulistes eluvaldkondades, nagu juurdepääs tööturule, samuti noorte töötuse ja vaesuse vähendamiseks; |
37. |
kutsub liikmesriike üles vaatama läbi oma seadusandliku ja poliitilise raamistiku seoses puuetega naiste ning vaimse alaarenguga ja vaimse puudega naiste osalusega tööturul; rõhutab vajadust võtta puuetega naiste jaoks vastu aktiivseid tööturupoliitika meetmeid, mis pakuvad üksikisikutele valikuvõimalusi, kaasa arvatud paindlikku, osalist ja täistööaega, ja kaaluda võimalust soodustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) teket finantsstiimulite ja muu toetusega era- ja tööelu ühitamiseks; toonitab, et puuetega naistel peaks olema võrdne juurepääs rahastamisele väikeste ettevõtete ja muude füüsilisest isikust ettevõtja vormide loomiseks, samuti õigus valida eri liiki tööhõive vahel; ergutab liikmesriike kasutama kogu Euroopa parimaid tavasid; palub tööandjatel teha töökohtades ja töötingimustes mõistlikke kohandusi, et keskenduda rohkem puuetega inimeste stiimulitele ja aktiivselt kaasata nad tööturule võimalusega arutada üksikuid diskrimineerimisjuhtumeid töövaidluskomisjonides vastavalt direktiivi 2000/78/EÜ artiklile 5; |
38. |
märgib, et ilma täiendavate eripedagoogilise abi võimalusega riiklike poliitikameetmeteta ei ole praegune haridus- ja koolitussüsteem piisav, ning julgustab liikmesriike pöörama haridusvaldkonnas erilist tähelepanu puuetega või erivajadustega lastele, et parandada nende haridusellu integreerimist ja aidata vähendada koolist väljalangevust alla 10 % tasemele; |
39. |
nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid puuetega inimeste ühenduste ja organisatsioonide piisava rahastamise ja toetuse, sest need on põhitähtsad institutsioonid puuetega inimeste õiguste edendamises ja nende kodanikuaktiivsuse ja ühiskonnaelus osalemise väärtustamises; |
40. |
nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid spetsialiseerunud ja piisava toe puuetega naiste peredele, koolitades ja toetades hooldajaid kõikvõimalikel tasanditel, ning looksid neile tugiinstitutsioonid, mis võimaldaksid puuetega inimeste ajutist hooldamist, kui perekonnad seda vajavad; |
41. |
rõhutab, et puuetega inimestele mõeldud infrastruktuurirajatised on liikmesriikides praegu ebavõrdsed, rõhutab, et puuetega naistele ja tütarlastele on vaja tagada vaba liikumine kõikjal ELi piires; |
42. |
mõistab hukka asjaolu, et nõukogu ei ole veel viinud lõpule oma tööd nõukogu direktiivi eelnõuga, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest, hoolimata parlamendi 2009. aasta seisukohast; kutsub nõukogu üles tagama, et kõnealune õigusakt võetakse vastu praeguse parlamendi ametiaja lõpuks; |
43. |
rõhutab, et puuetega inimestel, eriti naistel, on suurem risk sattuda vaesusse (OECD andmetel elab peaaegu neljandik puuetega inimestest vaesuses); nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid asjakohaseid meetmeid, et vältida puuetega naiste ja tütarlaste sattumist vaesusse, ja tagaksid neile puudetoetused ning juurdepääsu sotsiaal-ja tervishoiuteenustele, koostades selleks asjakohaseid riiklikke programme ja tagades nende tõhusa rakendamise pideva järelevalve ja hindamise kaudu; märgib, et vaesuse- ja töötuserisk on eriti suur üksikemadel, kellel on puudega lapsed; tuletab meelde, et soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste edendamine ning võitlus puuetega laste ja nende perekondade diskrimineerimise vastu on vahend, millega saab vähendada häbimärgistamist, vaesust ja sotsiaalset tõrjutust, ning et puuete, soo ja vaesuse vahelisi seoseid tuleb vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse poliitikas alati arvesse võtta; |
44. |
nõuab, et haavatavad rühmad liigitataks riiklikes tervishoiusüsteemides erivajadustega kasutajateks ning et eraldataks vahendid ja võimalused nende nõuetekohaseks hooldamiseks; |
45. |
nõuab, et ennetus- ja abiprogrammide koostamisega pöörataks erilist tähelepanu eakatele naistele, kes on sageli üksi ja kellel esineb süvenevaid haigusi, mis tekitavad puudeid; |
46. |
rõhutab, et paljudes riikides võetud kokkuhoiumeetmed on vähendanud põhitoetuseid ja -teenuseid ning et nendes oludes on puuetega naised eriti haavatav elanikerühm; rõhutab ka seda, et puuetega inimeste ja nende hooldajate – kes on sageli naised – toetuste kärpimine mõjub negatiivselt perekohustustega naiste hariduslikke, sotsiaalseid ja majanduslikke vajadusi; kutsub seetõttu liikmesriike üles võtma meetmeid, et kõrvaldada kõik takistused puuetega naistele tõhusate, kättesaadavate, kvaliteetsete ja jõukohase hinnaga teenuste pakkumiseks; |
47. |
märgib, et enamikus liikmesriikides puuduvad puuetega inimeste jaoks taskukohased, juurdepääsetavad ning kvaliteetsed tervishoiu- ja abiteenused, ning et hooldajate töö ei ole naiste ja meeste vahel võrdselt jaotatud; mõlemal asjaolul on otsene negatiivne mõju naiste võimalusele osaleda täielikult sotsiaalses, majanduslikus, kultuurilises ja poliitilises elus; nõuab tungivalt, et puuetega inimeste hooldajatele, kes on sageli naised, pöörataks erilist tähelepanu ning et nende töökogemuse hindamisel võetaks arvesse nende panust; rõhutab samuti, et liikmesriike tuleb julgustada tunnustama sotsiaalkindlustus- ja pensionisüsteemides puuetega inimeste hooldajate – peamiselt naiste – tehtud tasuta tööd; rõhutab, et nendele naistele tuleb pöörata erilist tähelepanu, tagamaks, et nad saaksid piisavat palka ja vanaduspensionit; kutsub seepärast komisjoni üles esitama seadusandliku ettepaneku hooldajate puhkuse kohta (või puhkuse kohta ülalpeetava pereliikme hooldamiseks), mis võimaldab inimestel võtta puhkust haige, puude või kahjustusega pereliikmete eest hoolitsemiseks ja/või säilitada töökoht, kui nad võtavad ülalpeetavate pereliikmete eest hoolitsemiseks puhkust; |
48. |
palub komisjonil ja liikmesriikidel arendada ulatuslikke teadlikkuse parandamise kampaaniaid, et muuta puuetega naised ja tütarlapsed nähtavamaks, ning rõhutab olulist rolli, mida massimeedia ja internet võivad täita puuetega naiste positiivse kuvandi kujundamisel ja nende julgustamisel oma õigusi teostama; |
49. |
peab väga oluliseks, et liikmesriigid tagaksid puuetega naiste ja tütarlaste võrdsuse seaduse ees ning nende õiguse samaväärsele seaduslikule kaitsele ja seadusest tulenevatele hüvedele ilma igasuguse diskrimineerimiseta; peab vajalikuks keelata igasugune diskrimineerimine puude ja soo alusel, arvestades, et nende kahe faktori esinemine korraga suurendab astmeliselt ebavõrdsust; |
50. |
nõuab tungivalt, et komisjon teeks vahekokkuvõtte oma Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020 saavutuste kohta ja töötaks välja nendega seotud meetmete loetelu 2015–2020 ning arendaks sootundlikumat lähenemisviisi; |
51. |
tuletab meelde vajadust, et ühenduse puudepoliitikas arvestataks algusest peale soolise võrdõiguslikkusega, et vältida praegu valitseva ebavõrdsuse edasi kestmist või suurenemist selle poliitika rakendamise ajal; rõhutab, et on vaja võtta kasutusele näitajad, mis kajastaksid puude ja soo aspekte koos; usub, et näitajate puudumine raskendab puuetega naiste tegelikust olukorrast õige ülevaate saamist; palub, et komisjon kutsuks puuetega naisi ja tütarlapsi üles osalema tulevastes uuringutes naiste ja puuete teemal; |
52. |
palub komisjonil, nõukogul ja liikmesriikidel võtta vastu horisontaalne diskrimineerimisvastane direktiiv, mille eesmärk oleks kõrvaldada kõikides ELi pädevusvaldkondades tõkked, mis takistavad puuetega inimestel ja eelkõige puuetega naistel ja tütarlastel kasutada täielikult oma võimeid sotsiaalse osaluse ja sõltumatuse vallas; |
53. |
kutsub liikmesriike üles toetama vabatahtlikke algatusi, mis suurendavad inimeste mitmekesisust, ja tagama selle küsimusega tegelevate valitsusväliste organisatsioonide piisav rahastamine; |
54. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koguma üksikasjalikke ja usaldusväärseid sooliselt eristatud statistilisi andmeid puuetega inimeste tegeliku olukorra kohta; see on hädavajalik, et töötada välja tõhus poliitika, tegelemaks soo, puude ja vägivalla kokkupuutepunktidega; usub, et puuetega naised peaksid selliste andmete kogumisel osalema; leiab samuti, et soo aspekti tuleb võtta arvesse ka kõikides puuetega inimeste alastes uuringutes, nagu ka puude aspekti uuringutes naiste ja tütarlaste kohta; |
55. |
rõhutab, et mitmekesisus rikastab ühiskonda; |
56. |
märgib, et inimväärikus on puutumatu ning seda tuleb austada ja kaitsta; |
57. |
rõhutab, et 2015. aasta järgseks perioodiks koostatavas arengukavas tuleb puuete teemat käsitleda sootundlikult; |
58. |
kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles kooskõlastatud viisil süvalaiendama puuete küsimust arengupoliitikas ja projektides ning toetama puuetega naistele suunatud geograafilistes programmides laiaulatuslikku vaesuse vähendamise strateegiat, et nende majanduslikku potentsiaali avada; rõhutab, et maareformiga tuleb tagada sooline võrdõiguslikkus maaomandi küsimustes, hõlmates ka puuetega naisi; |
59. |
palub komisjonil ja Euroopa välisteenistusel luua järelevalvemehhanismid, et hinnata riigiti oma poliitika mõju puuetega naistele; kutsub ELi üles toetama partnerriikide jõupingutusi tööõiguse väljatöötamisel ja rakendamisel vastavalt puuetega inimeste õiguste konventsioonile ja ILO konventsioonile nr 159; |
60. |
palub komisjonil edendada algatusi, mille eesmärk on tugevdada sidusrühmade suutlikkust tõhusalt ja kooskõlas puuetega inimeste õiguste konventsiooniga täita rahvusvahelisi kohustusi, mis on võetud seoses puudeid arvestava arenguga; soovitab ELil soodustada puuetega inimeste organisatsioonide osalemist rahvusvahelistes ja riiklikes otsustusprotsessides; |
61. |
märgib, et riskiolukorrad ja humanitaarkriisid mõjutavad negatiivselt puuetega naiste ja tütarlaste turvalisust ja ohutust, vähendades oluliselt nende ellujäämisvõimalusi: rõhutab, et puuetega naised ja tütarlapsed on ülejäänud inimestest haavatavamas olukorras selliste riskiolukordade eelsel ja järgsel ajal ning nende vältel nagu relvakonfliktid, territooriumi okupeerimine, looduskatastroofid ja humanitaarkriisid; rõhutab, et riiklikel ja rahvusvahelistel rahvatervise eest vastutavatel, katastroofiolukordadeks ettevalmistusi tegevatel, hädaabi ja humanitaarabi andvatel ametitel on vaja teadvustada puuetega naiste ja tütarlaste eriõigusi ja -vajadusi ning vajadust varuda inimressursse ja materiaalseid vahendeid, mis tagaksid puuetega naistele ja tütarlastele üldise juurdepääsu ja võrdsed võimalused riski- ja hädaolukordades, vältides nii nende hooletusse jätmist ja/või ebasobivaid meetmeid; |
62. |
rõhutab, et EL ja liikmesriigid peavad tunnistama, kui oluline on arendada rahvusvahelist koostööd, et toetada riikide jõupingutusi selleks, et puuetega naised ja tütarlapsed saaksid kasutada täiel määral ja võrdsetel tingimustel kõiki oma põhiõigusi ja -vabadusi; rõhutab, et rahvusvahelise koostöö programmid peavad olema puuetega naisi ja tütarlapsi kaasavad, mistõttu on vaja nende esindusorganisatsioonid (sega- või eriorganisatsioonid) otseselt kaasata kohalikul, riigi, ühenduse või rahvusvahelisel tasandil teostatava koostööpoliitika kavandamisse, rakendamisse, järgimisse ja hindamisse teabe, kogemuste, koolitusprogrammide ja parimate tavade vahetamise ja jagamise teel; |
63. |
rõhutab, et EL ja liikmesriigid peavad edendama soo- ja puudeaspektide läbivat kaasamist arengukoostöö poliitikasse, programmidesse ja projektidesse, tagades sellega, et töötatakse välja spetsiaalseid projekte puuetega inimeste, eriti naiste ja tütarlaste võrdsete võimaluste edendamiseks; rõhutab, et komisjon, Euroopa Parlament, ÜRO, eriametid ja kõik muud rahvusvahelised, riiklikud ja kohalikud abi andvad ametid peavad seadma üheks prioriteediks puuetega naistele ja tütarlastele suunatud programmide rahastamise, eraldades selleks vahendeid oma üldprogrammides ja rahastades puuetega naistele või tütarlastele suunatud programme või programmiosi; on seisukohal, et EL peab lülitama puuetega naiste ja tütarlaste õigused oma kahepoolsesse koostöösse ja pikaajalisse koostöösse kolmandate riikide kohalike ametivõimudega, pakkudes otsest majanduslikku toetust oma mitmepoolse arengukoostöö poliitika kaudu rahalise toetusega rahvusvahelistele organisatsioonidele, kaasrahastamise kaudu koos vabaühendustega ELis ja mujal maailmas ning humanitaarabiga seotud poliitika kaudu; |
64. |
rõhutab, kui oluline on toetada puuetega naiste aktiivset osalemist Euroopas nende esindusorganisatsioonide kaudu (eelkõige Euroopa Puuetega Inimeste Foorum, Euroopa naiste surverühm ja nende vastavad riiklikud liikmed) rahvusvaheliste inimõiguste lepingute järgimises, pakkudes asjakohast teavet alternatiivsetes aruannetes, mis annavad ülevaate puuetega naiste ja tütarlaste olukorrast põhiõiguste ja -vabaduste osas; |
65. |
peab hädavajalikuks tagada, et korralised aruanded ELi ja liikmesriikide inimõigustelepingute kohta sisaldaksid teavet puuetega naiste ja tütarlaste kohta seoses kõikide nende õigustega, sealhulgas praeguse tegeliku ja seadusjärgse olukorra kohta, teavet olukorra parandamiseks võetud meetmete kohta, samuti esinevate raskuste ja takistuste kohta, eriti maakohtades; leiab, et seda tava tuleb laiendada kõikidele institutsioonidele, kes töötavad inimõiguste kaitse alal nii Euroopas kui ka riikide tasandil, kaasa arvatud organisatsioonidele, kes esindavad puuetega inimesi ja nende perekondi, naisi üldiselt ja puuetega naisi; |
66. |
on seisukohal, et üks peamisi katsumusi puuetega naiste ja tütarlaste olukorra muutmisel on lülitada puudeaspekt kõikidesse soopoliitika programmidesse ja meetmetesse ning ühtlasi kavandada ja rakendada positiivse tegevuse meetmeid selleks, et saavutada nende naiste ja tütarlaste elus arengut paremuse poole, arvestades nende ebasoodsat olukorda; |
67. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Nõukogule ja ÜRO peasekretärile. |
(1) ELT L 23, 27.1.2010, lk 35.
(2) EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16.
(3) ELT C 137 E, 27.5.2010, lk 68.
(4) EÜT L 167, 12.6.1998, lk 25.
(5) ELT C 224, 16.9.2006, lk 9.
(6) EÜT C 187, 18.7.1988, lk 236.
(7) EÜT C 158, 26.6.1989, lk 383.
(8) EÜT C 284, 2.11.1992, lk 49.
(9) EÜT C 17, 22.1.1996, lk 196.
(10) EÜT C 152, 27.5.1996, lk 87.
(11) EÜT C 20, 20.1.1997, lk 386.
(12) EÜT C 132, 28.4.1997, lk 313.
(13) EÜT C 21 E, 24.1.2002, lk 246.
(14) ELT C 76 E, 25.3.2004, lk 231.
(15) ELT C 184 E, 8.7.2010, lk 111.
(16) ELT C 131 E, 8.5.2013, lk 9.
(17) ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 25.
(18) Maailma Terviseorganisatsiooni ja Maailmapanga ühiselt koostatud aruanne puuete kohta maailmas 2011. aastal.
(19) Human Rights Watch: Puuetega naiste ja laste inimõigused (2012), lk 5.
(20) ELT C 296 E, 2.10.2012, lk 26.
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/140 |
P7_TA(2013)0580
Kõigi osaliste huvides toimiv Euroopa jaekaubanduse tegevuskava
Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2013. aasta resolutsioon kõigi osaliste huvides toimiva Euroopa jaekaubanduse tegevuskava kohta (2013/2093(INI))
(2016/C 468/18)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni 31. jaanuari 2013. aasta teatist „Euroopa jaekaubanduse tegevuskava loomine“ (COM(2013)0036), |
— |
võttes arvesse komisjoni 31. jaanuari 2013. aasta rohelist raamatut ebaausate kauplemistavade kohta Euroopa ettevõtjatevahelises toiduainete ja muude kaupade tarneahelas (COM(2013)0037), |
— |
võttes arvesse komisjoni 5. juuli 2010. aasta aruannet „Kaubandus- ja turustusturu järelevalve „Tõhusam ja õiglasem siseturg kaubanduse ja turustuse valdkonnas 2020. aastaks““ (COM(2010)0355), |
— |
võttes arvesse oma 5. juuli 2011. aasta resolutsiooni tõhusama ja õiglasema jaekaubandusturu kohta (1), |
— |
võttes arvesse komisjoni 22. mai 2012. aasta teatist „Euroopa tarbijakaitse tegevuskava – suurem usaldus ja kiirem kasv“ (COM(2012)0225), |
— |
võttes arvesse oma 11. juuni 2013. aasta resolutsiooni Euroopa tarbijapoliitika uue tegevuskava kohta (2), |
— |
võttes arvesse komisjoni talituste 29. mai 2012. aasta töödokumenti „Tarbijatingimuste tulemustabel „Tarbijad tunnevad end ühtsel turul koduselt: jaekaubanduse ühtse turu integreerimise ja tarbijatingimuste järelevalve liikmesriikides“ (Consumer Conditions Scoreboard – Consumers at home in the single market: Monitoring the integration of the retail single market and consumer conditions in the Member States) (SWD(2012)0165), |
— |
võttes arvesse komisjoni 27. novembri 2012. aasta teatist „Ettevõtete kaitsmine eksitavate turundusvõtete vastu ja tõhusa jõustamise tagamine. Eksitavat ja võrdlevat reklaami käsitleva direktiivi 2006/114/EÜ läbivaatamine“ (COM(2012)0702), |
— |
võttes arvesse oma 22. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni eksitavate reklaamivõtete kohta (3), |
— |
võttes arvesse toiduainete tarneahela parema toimimise kõrgetasemelise foorumi ja ettevõtjatevahelisi lepingulisi suhteid käsitleva ekspertide platvormi tööd, |
— |
võttes arvesse komisjoni 4. juuli 2013. aasta konsultatsioonidokumenti sotsiaalpartneritega konsulteerimise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 154 alusel seoses ELi tasandi koostööga deklareerimata töö vältimisel ja tõkestamisel (Consultation of Social Partners under Article 154 TFEU on enhancing EU cooperation in the prevention and deterrence of undeclared work) (C(2013)4145), |
— |
võttes arvesse komisjoni 28. oktoobri 2009. aasta teatist „Toiduainete tarneahela parem toimimine Euroopas“ (COM(2009)0591), |
— |
võttes arvesse oma 7. septembri 2010. aasta resolutsiooni põllumajandustootjate õiglase sissetuleku ja toiduainete tarneahela parema toimimise kohta Euroopas (4), |
— |
võttes arvesse oma 19. veebruari 2008. aasta deklaratsiooni Euroopa Liidus tegutsevate suurte selvehallide jõupositsiooni kuritarvitamise uurimise ja selle vastu võitlemise kohta (5), |
— |
võttes arvesse komisjoni 11. jaanuari 2012. aasta teatist „Ühtne raamistik usalduse loomiseks digitaalse ühtse turu vastu seoses e-kaubanduse ja internetipõhiste teenustega“ (COM(2011)0942), |
— |
võttes arvesse oma 11. detsembri 2012. aasta (6) ja 4. juuli 2013. aasta (7) resolutsioone digitaalse ühtse turu rajamise lõpuleviimise kohta, |
— |
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 10. juuli 2013. aasta arvamust komisjoni teatise „Euroopa jaekaubanduse tegevuskava loomine“ kohta (8), |
— |
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2013. aasta arvamust, milles käsitletakse komisjoni rohelist raamatut ebaausate kauplemistavade kohta Euroopa ettevõtjatevahelises toiduainete ja muude kaupade tarneahelas (9), |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiivi 2011/83/EL tarbija õiguste kohta (10), |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivi 2000/13/EÜ toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (11) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrust (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele (12), |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/114/EÜ eksitava ja võrdleva reklaami kohta (13), |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta direktiivi 2011/7/EL hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul (14), |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta direktiivi 2007/64/EÜ makseteenuste kohta siseturul (15), |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 48, |
— |
võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A7-0374/2013), |
A. |
arvestades, et jaekaubandusturu tähtsust on pea võimatu üle hinnata, kuna see annab 11 % ELi SKPst ja rohkem kui 15 % kõigist töökohtadest Euroopas, sh nii kvalifitseeritud kui ka kvalifitseerimata tööjõud, ning tugevdab ühiskonna sotsiaalset struktuuri; |
B. |
arvestades, et tuleb täielikult tunnustada jaekaubandussektori strateegilist tähtsust majanduskasvu, tööhõive, konkurentsivõime ja innovatsiooni mootorina ning Euroopa ühtse turu tugevdajana; |
C. |
arvestades, et ühiskonnas, mida iseloomustavad aina rohkem virtuaalsed internetikontaktid, on kauplus ikka veel koht, kus kohtutakse teiste inimestega, ning eriti kaubatänavad ja linnakeskused ning ka müük otse tootjatelt võiks olla jagatud kogemuste keskkond ning kohaliku identiteedi, kogukonna uhkuse, ühise pärandi ja jagatud väärtuste keskpunkt; arvestades aga, et e-kaubandus ja traditsioonilised kauplused ei välista ning tegelikult täiendavad üksteist; |
D. |
arvestades, et praegune majanduskriis on jaekaubandust rängalt kahjustanud ja mõjutanud eelkõige väiksemaid, sõltumatuid kauplusi; |
E. |
arvestades, et ebaausad kauplemistavad ei ole kuhugi kadunud ning kahjustavad kogu tarneahelat, sealhulgas põllumajandustootjaid ja VKEsid; arvestades, et ebaausad kaubandustavad kahjustavad samuti ka tarbijate huve ning majanduskasvu ja töökohtade loomist; |
1. |
väljendab heameelt selle üle, et komisjon on loonud Euroopa jaekaubanduse tegevuskava; |
2. |
väidab, et tegevuskavas oleks tulnud pöörata rohkem tähelepanu praeguse majanduskriisi tagajärgedele jaekaubanduse ja eriti väiksemate, sõltumatutele kaupluste jaoks; |
3. |
pooldab komisjoni kavatsust luua jaekaubanduse konkurentsivõimega tegelev alaline töörühm, aga rõhutab esindajate, sh nii suurte kui ka väikeste jaemüüjate, tarnijate, ühistute ja tarbijate ning keskkonna ja ühiskondlike huvirühmade tasakaalustatud esindatuse tähtsust; kutsub komisjoni üles käsitlema jaekaubandust terviklikult, vältides dubleerimist ja lisabürokraatiat, ning tagama järjepidevust ja tihedat koostööd muude olemasolevate foorumitega, nagu iga-aastane jaeturu ümarlaud; |
4. |
pooldab jaemüügisektori innovatsiooni kõrgetasemelise eksperdirühma loomist komisjoni poolt ja kutsub komisjoni üles vaatama kiirelt läbi rühma tulevased soovitused, et veelgi edendada ettevõtlusvaimu, ergutada innovatsiooni ja luua töökohti Euroopas; |
5. |
toetab oma siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni korraldatavat jaeturu ümarlauda kui institutsioonilist foorumit, kelle eesmärk on hoida jaekaubandust ELi poliitilises tegevuskavas tähtsal kohal, vaadata läbi edusammud jaekaubanduse tegevuskava asjakohaste aspektide rakendamisel, anda aru jaekaubanduse konkurentsivõimega tegeleva alalise töörühma tööst ning anda ajakohastatud ülevaadet muudel platvormidel ja mitteametlikes dialoogimehhanismides tehtud uusimatest edusammudest; palub jaekaubanduse konkurentsivõimega tegeleval alalisel töörühmal teha Euroopa Parlamendiga tihedat koostööd, et korraldada iga-aastast jaeturu ümarlauda; |
6. |
nõuab, et liikmesriigid ei võtaks kokkuhoiupoliitika kontekstis meetmeid, mis õõnestavad tarbija usaldust ja kahjustavad otseselt jaekaubandussektori huve, nt käibemaksu suurendamine, toodete ja tooteliikide ümberliigitamine või kaupluste maksude tõstmine; kinnitab veel kord, kui tähtis on suurendada eelkõige jae- ja hulgimüügiga tegelevate VKEde juurdepääsu rahastamisele; tunneb sellega seoses heameelt komisjoni 2011. aasta tegevuskava ja hiljutiste seadusandlike ettepanekute üle, milles eesmärk on säilitada krediidivoog VKEdesse ja parandada nende juurdepääsu kapitaliturgudele; |
7. |
rõhutab, et liikmesriigid peavad hoiduma diskrimineerivatest meetmetest, näiteks kaubandus- ja maksuseadustest, mis puudutavad ainult osa sektoreid või ettevõtlusvorme ning moonutavad konkurentsi; |
8. |
taunib asjaolu, et mõned liikmesriigid diskrimineerivad välismaiseid ettevõtteid, tekitades uusi takistusi, mis muudavad keeruliseks nende asutamise kõnealuses liikmesriigis, mis on selge siseturu eeskirjade rikkumine; |
9. |
palub komisjonil ja liikmesriikidel seada jaekaubandussektor, sh digitaalne ühtne turg, oma poliitikas esikohale kui ühtse turu alustala ning kaotada ettevõtete asutamist, arengut ja järjepidevust piiravad regulatiivsed, halduslikud ja praktilised tõkked, mille tõttu jaemüüjatel on raske saada siseturust täielikult kasu; on seisukohal, et jaeturgu reguleerivad õigusaktid peaksid olema tõenduspõhised, lähtudes sektori vajadustest, ja põhinema eelkõige oma väikeettevõttele avaldatava mõju hindamisel ja mõistmisel; |
10. |
palub liikmesriikidel võtta siseturu eeskirjad üle ühtsel ja järjepideval viisil ning rakendada siseturu eeskirju ja õigusakte täielikult ja nõuetekohaselt; rõhutab asjaolu, et lisakatsete ja -registreerimiste nõuded, sertifikaatide ja standardite mittetunnustamine, territoriaalsed tarnepiirangud ja samalaadsed meetmed tekitavad lisakulusid tarbijatele ja jaemüüjatele, eelkõige VKEdele, jättes Euroopa kodanikud ilma ühtse turu täielikest hüvedest; peale selle palub komisjonil parema juhtimise saavutamiseks rakendada nulltolerantsi nende liikmesriikide suhtes, kes ei rakenda nõuetekohaselt siseturu eeskirju, algatades nende suhtes vajaduse korral rikkumismenetlusi ja kiirendades neid menetlusi nn kiirmenetluse abil; |
11. |
nõuab siseturu tulemustabeli laiendamist, nii et see hõlmaks teenuste direktiivi rakendamist; |
12. |
julgustab ettevõtjate ühendusi ja tarbijaliite pakkuma sidusrühmadele rohkem teavet, koolitusi ja õigusnõu nende õiguste kohta ning nende käsutuses olevate selliste probleemilahendusvahendite kohta nagu SOLVIT ning toetama nende omavahelist heade tavade vahetust; |
13. |
annab oma heakskiidu komisjoni kavatsusele töötada välja vahendid, millega lihtsustada tarbijate juurdepääsu läbipaistvale, hõlpsasti arusaadavale, võrreldavale ja usaldusväärsele teabele kaupade ja teenuste hindade, kvaliteedi ning säästlikkuse kohta; julgustab komisjoni rajama kõiki ELi ja siseriiklikke märgistamisnõudeid sisaldavat hõlpsasti kättesaadavat andmebaasi; hoiatab samas märgistuse ja märgistamisnõuete mitmekordistamise eest ja nõuab lihtsustamist, mis hõlmaks eri säästlikkusaspektide koondamist ühe märgistuse alla, vähendades samal ajal riiklike kohustuslike märgistamisnõuete erinevusi ning kehtestades vajaduse korral ühised võrdlusalused/kriteeriumid ELi tasandil; |
14. |
palub komisjonil pöörata oma tegevuskava rakendamisel erilist tähelepanu meetmetele, mille eesmärk on toetada sõltumatuid jaemüüjaid; julgustab kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi edendama meetmeid, mille eesmärk on hõlbustada sõltumatu jaemüüja võrdset juurdepääsu ja luua talle võrdsed tingimused, järgides täielikult vaba ja õiglast konkurentsi, järgmisel viisil: edendada „kaupluse adopteerimise“ („adopt-a-shop“) põhimõtet, mille puhul suuremad jaemüüjad on nõuandjad samas piirkonnas asuvatele väiksematele kauplustele, eelkõige uutele turulesisenejatele; edendada sõltumatute jaemüüjate rühmi, sh ühistuid, kes saavad kasu vastastikusest abist ja teatud mastaabisäästust, säilitades samal ajal täieliku sõltumatuse, ning austada kohalike ja piirkondlike ametiasutuste õigust aidata luua soodsat keskkonda väikestele, sõltumatutele kauplustele, mis tavaliselt asuvad linnakeskustes, alandades energia hinda, sealhulgas öösel valgustatud siltide energia hinda, ja üüri avaliku ja erasektori partnerluste kaudu ning kehtestades väikestele ettevõtjatele ja sõltumatutele jaemüüjatele äriühingute määra allahindlusi kohalikelt maksudelt kooskõlas kohaldatavate ELi riigiabi-, konkurentsi-, siseturu- ja riigihanke-eeskirjadega ning edendades piirkonna eri kaupluste koostööd; |
15. |
tuletab meelde, et kuigi kaupluste koondumine linnakeskusest väljapoole võib olla osale tarbijatest mugav, võib sellel olla ka keskkonnale kahjulikud tagajärjed ning see võib olla ka probleem muude tarbijate, eelkõige eakamate inimeste, piiratud liikuvusega inimeste või ilma autota inimeste jaoks; kutsub seetõttu kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi üles võtma vastu tasakaalustatud lähenemist, võttes arvesse asjaolu, et paljudes piirkondades on eelkõige majanduskriisi silmas pidades küllastuspunkt juba saavutatud; rõhutab, et jaemüügi arendajad peaksid jätkama oma vastutuse jagamist, et edendada säästlikkust, tarbijate tegelikku valikuvabadust ja väikeste kaupluste juurdepääsu turule; märgib, et renditasud kesklinnast eemal asuvates kaubanduskeskustes võivad olla väikeste, sõltumatute kaupluste jaoks liiga kõrged ning rõhutab vajadust tagada nendele kauplustele võrdsed võimalused, näiteks võttes rendisumma aluseks protsendi käibest juhul, kui see ei ole juba väljakujunenud tava; |
16. |
tunnustab kohalike ametiasutuste pädevust linnaplaneerimise valdkonnas; rõhutab aga, et linnaplaneerimist ei tohiks kasutada kattevarjuna asutamisvabaduse eiramiseks; tuletab sellega seoses meelde teenuste direktiivi nõuetekohase jõustamise olulisust; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kaotaksid vaba liikumise tõkked ning avaksid oma turud, et ergutada konkurentsi ja edendada kaupluste mitmekesisust, mis on hädavajalik, et ostualad oleksid eriti väike- ja suurlinnade keskustes jätkuvalt atraktiivsed; |
17. |
rõhutab avaliku ja erasektori partnerluste tähtsat rolli ostualade puhtuse, turvalisuse ja ligipääsetavuse tagamisel väike- ja suurlinnade keskustes, muu hulgas tegeledes ostualadel tühjalt seisvate hoonete kahjuliku mõjuga, nt tehes need alad idufirmadele kättesaadavaks tavapärasest madalama üüriga kooskõlas kohaldatavate ELi riigiabi- ja riigihanke-eeskirjadega; |
18. |
märgib, et e-kaubanduse kiire areng on toonud tarbijatele ja ettevõtetele kaasa märkimisväärseid hüvesid nii innovatsiooni, uute turuvõimaluste ja kasvu, paranenud valiku, suurema konkurentsi kui ka väiksemate hindade mõttes; märgib aga, et kauplused seisavad nüüd silmitsi uute probleemidega, mistõttu on mitut müügikanalit hõlmavad jaekaubanduse strateegiad aina tähtsamad; jaekaubanduse sotsiaalset ja kultuurilist rolli silmas pidades julgustab jaemüüjaid kasutama võimalikult palju innovatiivseid tehnoloogiaid ja töötama oma internetipõhiste klientide baasile välja uusi ärimudeleid ning laiendama samal ajal traditsioonilise kaupluse ostukogemust, muu hulgas parandades nii müügieelse kui ka -järgse teeninduse taset; |
19. |
tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle ergutada e-kaubandust; peab siiski kahetsusväärseks, et puudub eesmärk muuta internetipõhised teenused ja kaubad juurdepääsetavaks kõigi ELi riikide tarbijatele; kutsub komisjoni üles esitama strateegiat, et kauplejad ei kasutaks oma e-kaubanduse tavades diskrimineerivaid põhimõtteid, tagades seega kõigile Euroopa kodanikele takistamatu juurdepääsu piiriülesele internetikaubandusele; |
20. |
rõhutab, et e-kaubandus on oluline tarbijate valiku tagamiseks ning kaupadele ja teenustele juurdepääsemiseks, eelkõige äärepoolseimates piirkondades; toonitab, et selle täieliku potentsiaali väljaarendamiseks tuleb võtta asjakohaseid meetmeid, sealhulgas parandada internetile juurdepääsu Euroopa Liidu kõige äärepoolsemates piirkondades; toetab komisjoni 11. jaanuari 2012. aasta e-kaubandust käsitlevas teatises nõutud meetmeid, millega parandada usaldusväärsust, lihtsustada domeenide piiriülest registreerimist, täiustada internetimaksete ja kohaletoimetamisteenuste turvalisust, hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist ning täiendada tarbijatele antavat teavet nende õiguste kohta, eelkõige seoses tagasivõtmistega ning edasikaebamisvõimalustega; |
21. |
kordab vajadust eemaldada tõkked (sealhulgas keelelised, halduslikud ja teabealased), mis pärsivad rahvusvahelise e-kaubanduse äripotentsiaali ja õõnestavad tarbijate usaldust ühtse turu vastu; |
22. |
tunneb heameelt mitmepoolseid vahendustasusid käsitleva komisjoni ettepaneku üle ja rõhutab, kui tähtis on kaotada kaardisüsteemide eeskirjad, mis tugevdavad mitmepoolsete vahendustasude konkurentsivastast mõju; nõuab tungivalt, et komisjon toetaks liikmesriike, kellel juba on läbipaistvad, konkurentsivõimelised ja innovatiivsed maksesüsteemid, ning kasutaks neid heade tavadena odavama ja õiglasema maksete turu edasisel arendamisel Euroopas; |
23. |
rõhutab jaemüügisektori vastutust säästlikkuse vallas; tunneb heameelt asjaolu üle, et jaemüüjad ja tarnijad on rohelise mõttelaadi edendamise esirinnas, eelkõige seoses jäätmete, energiatarbimise, transpordi ja CO2 vähendamisega; leiab, et selles valdkonnas tuleb teha edasisi jõupingutusi; |
24. |
tervitab eelkõige jaemüüjate ja tarnijate vabatahtlikke algatusi ja kohustusi vähendada toidu raiskamist; |
25. |
kordab vajadust säilitada ja kaitsta jaemüüki kioskites ja turgudel, mis on sektor, kus on peamiselt tegevad tuhanded pereettevõtted ja mis on samas ka Euroopa majanduse eripära; |
26. |
rõhutab tõsiasja, et jaemüüjad pakuvad kaupade ja teenuste ostuks ja müügiks erinevaid ning tänapäevaseid viise, mis aitavad laiendada tarbijate valikut ja muuta paindlikumaks töövõimalusi eelkõige noorte ja pikaajaliselt töötute jaoks; |
27. |
nõuab, et rohkem toetataks ja ergutataks VKEsid ja ühistuid, eriti neid, mis on innovaatilised ja toetavad sotsiaalmajandust, mis täidavad uusi turuvajadusi ning on seotud keskkonnasõbraliku ja sotsiaalselt vastutustundliku tegevusega, et suurendada ELi jaekaubandussektori konkurentsivõimet, alandada tarbijahindu, parandada teenuste kvaliteeti ja luua uusi töövõimalusi; |
28. |
tuletab meelde, kui oluline on kehtivate sotsiaal- ja tööalaste õigusaktide nõuetekohane rakendamine; soovib kaubandusettevõtete võrdset kohtlemist siseturul, et võidelda deklareerimata tööga ning maksu- ja sotsiaalkindlustuspettustega; |
29. |
pooldab frantsiisiandmist kui ettevõtlusmudelit, mis toetab uusi ettevõtteid ja väikeettevõtete omamist; võtab siiski teadmiseks teatavatel juhtudel kehtivad ebaõiglaste lepingutingimused ning nõuab läbipaistvaid ja õiglasi lepinguid; juhib komisjoni ja liikmesriikide tähelepanu eeskätt probleemidele, millega puutuvad kokku frantsiisivõtjad, kes tahavad oma ettevõtet müüa või ärimudelit muuta, aga tegutseda edasi samas sektoris; palub, et komisjon uuriks frantsiisisüsteemidele kehtestatud hinnakontrollimehhanisme käsitleva keelu ja konkurentsivõimet käsitlevate pikaajaliste klauslite, ostuvõimaluste ja mitmekordse frantsiisivõtmise keelu mõju ning vaataks sellega seoses üle praeguse vabastuse konkurentsieeskirjade järgimisest, mis kehtib lepinguosalistele, kelle turuosa on väiksem kui 30 %; |
30. |
on mures erakaubamärkide kiire arengu üle; rõhutab, et erakaubamärke tuleks arendada viisil, mis parandaks tarbijate valikut, eelkõige läbipaistvuse, teabe kvaliteedi ja mitmekesisuse osas, ning pakuks VKEdele selgeid innovatsiooni- ja laienemisvõimalusi; |
31. |
toetab toiduainete tarneahela parema toimimise kõrgetasemelise foorumi ja selle ettevõtjatevahelisi lepingulisi suhteid käsitleva ekspertide platvormi tööd; on seisukohal, et parlament peaks kiiresti lahendama probleemid, mis on seotud tema osalemisega foorumi töös; rõhutab, et ebaausaid kauplemistavasid esineb ka muude kaupade tarneahelas, ning palub komisjonil ja ettevõtjate ühendustel seetõttu püüelda konstruktiivse ja sektoritevahelise dialoogi poole olemasoleval foorumil, mis hõlmab ka iga-aastast jaeturu ümarlauda ning komisjoni eelolevat jaekaubanduse konkurentsivõimega tegelevat alalist töörühma; |
32. |
väljendab heameelt toiduainete tarneahela vertikaalsete kaubandussuhete heade tavade põhimõtete ning ausate ja ebaausate tavade näidete loetelu üle ning nende põhimõtete rakendamise ja jõustamise raamistiku üle; tunneb heameelt kaubandusliitude arusaamise üle, et on vaja jõustamismehhanismi, ja rõhutab, et jõustamismehhanismi tegeliku mõju saavutamiseks on otsustav, et seda austaksid kõik toiduainete tarneahela osalised ning et selles osaleksid kõik osalised, sealhulgas põllumajandustootjate organisatsioonid ning tootmis- ja hulgimüügitööstus; kutsub komisjoni üles vaatama aasta jooksul pärast vabatahtliku algatuse jõustumist läbi selle praktilise mõju, sealhulgas heade tavade põhimõtete jõustamine; |
33. |
märgib, et kaubamärgiga varustatud kaupade jaemüügi suhtes kohaldatav selektiivne ja ainuõiguslik turustuskord võib samuti põhjustada probleeme vertikaalsetes kaubandussuhetes; kutsub komisjoni ja liikmesriike seetõttu üles kindlustama piiratuma läbirääkimisjõuga jaemüüjate ja kaupluseomanike õigusi; |
34. |
on seisukohal, et nõrgemad turul tegutsejad, eelkõige põllumajandustootjad ja muud tarnijad peavad ebaausate kaubandustavade peale kaebuse esitamist liiga keeruliseks ja rõhutab sellega seoses tähtsat rolli, mis on liitudel, kes saaksid esitada kaebuse enda nimel; kutsub komisjoni üles hindama vajadust vaidluste lahendaja või ombudsmani järgi ja selle teostatavust, samuti küsimust, kas sellisel ametisikul peaks olema volitused tegutseda omal algatusel, kui ta saab tõendeid ebaausate kaubandustavade kohta; |
35. |
kutsub komisjoni üles tagama väiketarnijate õigust luua tootjarühmi ilma, et neid karistaksid riikide konkurentsiasutuse, kes on juhindunud viimaste tähtsuse hindamisel ainult kodumaisest toodangust; |
36. |
kutsub komisjoni üles jõustama kehtivaid territoriaalsete tarnepiirangute alaseid õigusakte, kui tarnijad on oma klientidele selliseid piiranguid kehtestanud; |
37. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele. |
(1) ELT C 33 E, 5.2.2013, lk 9.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0239.
(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0436.
(4) ELT C 308 E, 20.10.2011, lk 22.
(5) ELT C 184 E, 6.8.2009, lk 23.
(6) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0468.
(7) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0327.
(8) http://www.eesc.europa.eu/?i=portal.en.int-opinions.26063.
(9) http://www.eesc.europa.eu/?i=portal.en.int-opinions.26065.
(10) ELT L 304, 22.11.2011, lk 64.
(11) EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29.
(12) ELT L 304, 22.11.2011, lk 18.
(13) ELT L 376, 27.12.2006, lk 21.
(14) ELT L 48, 23.2.2011, lk 1.
(15) ELT L 319, 5.12.2007, lk 1.
Neljapäev, 12. detsember 2013
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/146 |
P7_TA(2013)0584
Ökoinnovatsioon ning tööhõive ja majanduskasvu edendamine keskkonnapoliitika abil
Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2013. aasta resolutsioon ökoinnovatsiooni ning tööhõive ja majanduskasvu edendamise kohta keskkonnapoliitika abil (2012/2294(INI))
(2016/C 468/19)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ (COM(2010)2020), |
— |
võttes arvesse komisjoni teatist „Innovatsioon säästva tuleviku rajamiseks – ökoinnovatsiooni tegevuskava“ (COM(2011)0899), |
— |
võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa 2020 – strateegiline juhtalgatus. Innovaatiline liit“ (COM(2010)0546), |
— |
võttes arvesse komisjoni teatist „Ressursitõhus Euroopa – Euroopa 2020. aasta strateegia kohane juhtalgatus“ (COM(2011)0021), |
— |
võttes arvesse komisjoni teatist „Säästva arengu tehnoloogiate edendamine: Euroopa Liidu keskkonnatehnoloogia tegevuskava“ (COM(2004)0038), |
— |
võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa standardeid käsitlev strateegiline visioon: Euroopa majanduse jätkusuutliku kasvu edendamine ja kiirendamine 2020. aastaks“ (COM(2011)0311), |
— |
võttes arvesse komisjoni teatist „Rio+20: rohelise majanduse ja juhtimise parandamise suunas“ (COM(2011)0363), |
— |
võttes arvesse komisjoni teatist „Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050 – edenemiskava“ (COM(2011)0112), |
— |
võttes arvesse komisjoni teatist „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava: Euroopa panus täieliku tööhõive saavutamisse“ (COM(2010)0682), |
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu määrus, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 (COM(2011)0809), |
— |
võttes arvesse komisjoni teatist „Horisont 2020 – teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm“ (COM(2011)0808), |
— |
võttes arvesse valget raamatut „Kliimamuutustega kohanemine: Euroopa tegevusraamistik“ (COM(2009)0147), |
— |
võttes arvesse rohelist raamatut „Probleemid ja võimalused: ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise ühise strateegilise raamistiku arendamine“ (COM(2011)0048), |
— |
võttes arvesse uut noortegarantii vahendit, |
— |
võttes arvesse oma 11. novembri 2010. aasta resolutsiooni Euroopa innovatsioonialaste partnerluste kohta juhtalgatuse „Innovaatiline liit“ raames (1), |
— |
võttes arvesse oma 24. mai 2012. aasta resolutsiooni ressursitõhusa Euroopa kohta (2), |
— |
võttes arvesse oma 29. septembri 2011. aasta resolutsiooni ELi ühise seisukoha väljatöötamise kohta eelseisvaks ÜRO säästva arengu konverentsiks (Rio+20) (3), |
— |
võttes arvesse oma 15. märtsi 2012. aasta resolutsiooni konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050 – edenemiskava kohta (4), |
— |
võttes arvesse oma 8. märtsi 2011. aasta resolutsiooni uuendusliku rahastamise kohta maailma ja Euroopa tasandil (5), |
— |
võttes arvesse oma 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel (6), |
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi Horisont 2020 rakendamise eriprogramm (COM(2011)0811), |
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus keskkonna ja kliimameetmete programmi (LIFE) kehtestamise kohta (COM(2011)0874), |
— |
võttes arvesse oma 12. mai 2011. aasta resolutsiooni innovaatilise liidu ja Euroopa kriisijärgseks maailmaks ümberkujundamise kohta (7), |
— |
võttes arvesse oma 14. juuni 2012. aasta resolutsiooni töövõimalusterohke majanduse taastumise kohta (8), |
— |
võttes arvesse oma 7. septembri 2010. aasta resolutsiooni tööhõivevõimaluste arendamise kohta uue säästva majanduse raames (9), |
— |
võttes arvesse oma 11. septembri 2012. aasta resolutsiooni naiste rolli kohta rohelises majanduses (10), |
— |
võttes arvesse oma 6. mai 2010. aasta resolutsiooni komisjoni valge raamatu „Kliimamuutustega kohanemine: Euroopa tegevusraamistik“ kohta (11), |
— |
võttes arvesse oma 27. septembri 2011. aasta resolutsiooni „Roheline raamat. Probleemid ja võimalused: ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise ühise strateegilise raamistiku arendamine“ (12), |
— |
võttes arvesse Eurobaromeetri kiiruuringut nr 315 „Attitudes of European entrepreneurs towards eco-innovation, March 2011“ („Euroopa ettevõtjate hoiakud ökoinnovatsiooni suhtes“, märts 2011), |
— |
võttes arvesse Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse aruannet „Analysing and reporting on the results achieved by CIP Eco Innovation market replication projects“ („Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammis ökoinnovatsiooni turustusprojektidega saavutatud tulemuste analüüs ja aruandlus“), mis avaldati 2013. aasta mais, |
— |
võttes arvesse UNEPi, ILO, OIE ja ITUCi 2008. aasta keskkonnahoidlike töökohtade algatust „Green Jobs: Towards Decent Work in a Sustainable, Low-Carbon World“ („Keskkonnahoidlikud töökohad: suund inimväärsele tööle jätkusuutlikus, vähese CO2-heitega maailmas“), |
— |
võttes arvesse Greenpeace’i ja Euroopa Taastuvenergia Nõukogu (EREC) 2009. aasta aruannet „Working for the climate: renewable energy and the green job revolution“ („Töötades kliima heaks: taastuvenergia ja keskkonnahoidlike töökohtade revolutsioon“), |
— |
võttes arvesse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC) ja Sotsiaalse Arengu Instituudi (SDA) 2007. aasta aruannet „Climate Change and Employment: Impact on employment in the European Union-25 of climate change and CO2 emission reduction measures by 2030“ („Kliimamuutus ja tööhõive: kliimamuutuse mõju EL-25 tööhõivele ja CO2-heite vähendamise meetmed aastani 2030“), |
— |
võttes arvesse Eurofoundi 2013. aasta jaanuari aruannet „Greening of industries in the EU: Anticipating and managing the effects on quantity and quality of jobs“ („Euroopa Liidu riikide tööstuse keskkonnahoidlikumaks muutmine: töökohtade arvule ja kvaliteedile avalduva mõju prognoosimine ja kontrollimine“) ning Eurofoundi juhtuuringute andmebaasi, |
— |
võttes arvesse Eurofoundi 2011. aasta aruannet „Industrial relations and sustainability: the role of social partners in the transition towards a green economy“ („Töösuhted ja jätkusuutlikkus: sotsiaalpartnerite roll üleminekul rohelisele majandusele“), |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 48, |
— |
võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning tööhõive-ja sotsiaalkomisjoni ning regionaalarengukomisjoni arvamusi (A7-0333/2013), |
A. |
arvestades, et puhas ja tervislik keskkond on Euroopa heaolu ja kõrge elukvaliteedi, samuti tugeva ja konkurentsivõimelise majanduse säilimise eeltingimus; |
B. |
arvestades, et keskkonnaprobleemid, nagu kliimamuutus, ressursside nappus ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, nõuavad majanduse radikaalset muutmist, mille puhul täidab põhirolli puhas tehnoloogia; |
C. |
arvestades, et kriisi ulatus loob ainulaadse ja ajaloolise võimaluse majanduse ümberkujundamiseks, mis sillutab teed pikaajalisele jätkusuutlikule arengule; |
D. |
arvestades, et keskkonnahoidliku tehnoloogia sektoris viimastel aastatel aset leidnud kasv on näidanud, et investeerimine keskkonnahoidliku sektori kasvu ei ole mitte kulukas kohustus, vaid tohutu potentsiaaliga majanduslik võimalus; arvestades, et kuigi peaaegu iga majandusharu on kandnud suuri majanduslangusest tulenevaid kaotusi, on tagasilöök keskkonnahoidliku sektori kasvule olnud tühine ja kasv jätkub endiselt; |
E. |
arvestades, et praegune ressursimahukas majandus tuleb asendada ressursitõhusa majandusmudeliga ning kujundada praegune tootmine ümber keskkonnahoidlikuks kõrge lisandväärtusega tootmiseks, mis loob uusi töökohti ja on samas keskkonnasäästlik; |
F. |
arvestades, et keskkonnasõbralikud lahendused ajendavad välja töötama uue põlvkonna kõrgtehnoloogilisi tootmisviise ja teenuseid, suurendama Euroopa konkurentsivõimet ja looma uusi kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti; |
G. |
arvestades, et toetades tootmisest tuleneva saastuse uusi puhastusmeetodeid, uusi juhtimismeetodeid ning uut tehnoloogiat ja uusi teenuseid, mis muudavad tootmiskeskkonna keskkonnahoidlikumaks, aitab ökoinnovatsioon praeguste probleemide lahendamise käigus Euroopal oma võimalusi kõige paremini ära kasutada; |
H. |
arvestades, et ressursside hinnad on viimaste aastate jooksul märkimisväärselt tõusnud ning seega määrab ettevõtete konkurentsivõime aina rohkem nende ressursitõhusus; |
I. |
arvestades, et ajalugu on näidanud, et ametiasutustel on keeruline ette näha, missugused uuenduslikud tehnoloogialahendused kujunevad turul konkurentsivõimelisteks; |
J. |
arvestades, et maksusoodustused võivad olla kasulikud vahendid, millega tõhustada ökoinnovatsiooni Euroopas; |
K. |
arvestades, et Euroopa on uue tehnoloogia arendamisel esirinnas; arvestades, et paljude keskkonnatehnoloogia lahenduste arendamist ja laiemat kasutuselevõttu takistavad sellised tegurid, nagu kramplik kinnihoidmine olemasolevatest tehnoloogilistest vahenditest, hinnatase, mis kipub soosima ökoloogiliselt vähemtõhusaid lahendusi, raske juurdepääs rahastamisele ja tarbijate vähene teadlikkus; arvestades, et seetõttu tuleb toime tulla väljakutsega parandada toodete üldist keskkonnamõju kogu nende olelusringi vältel, edendada nõudlust paremate toodete ja tootmistehnoloogia järele ning aidata tarbijatel teha teadlikke valikuid; |
L. |
arvestades, et märgistel, millel osutatakse toodete ja teenuste keskkonnahoidlikkusele, tuleb esitada selge ja objektiivne teave ning vältida tarbija eksitamist või nn rohepesu; |
M. |
arvestades, et keskkonnasäästlik tootmine annab praegu tööd 3,4 miljonile inimesele ja selle hinnanguline aastakäive on 319 miljardit eurot; arvestades, et paljudes riikides on keskkonnahoidlik tehnoloogiasektor juba praegu või lähemal ajal suurim tööandja; |
N. |
arvestades, et ökoinnovatsioon on ELi keskkonnaalaselt, majanduslikult ja sotsiaalselt jätkusuutliku majanduskasvu strateegia väljatöötamise nurgakivi, sest loob eri sektorites kvaliteetseid tööhõivevõimalusi; |
O. |
arvestades, et keskkonnahoidliku innovatsiooni tulemustabelist 2010 (Eco-IS) selgub, et ökoinnovatsioon on andnud häid tulemusi mitmes liikmesriigis, kuid sellest hoolimata ei ole ELis ühtki riiki või riikide rühma, kes võiks praegu ökoinnovatsiooni tulemuste osas ELis eeskujuks olla; |
P. |
arvestades, et Eurobaromeetri 2011. aasta kiiruuringust nr 315, milles uuriti Euroopa ettevõtjate suhtumist ökoinnovatsiooni, selgub, et VKEde materjalikulud suurenevad, kuigi enamik neist on kasutusele võtnud uued või oluliselt täiustatud ökoinnovatiivsed tootmisprotsessid ja-meetodid materjalikulude vähendamiseks, samuti on probleemiks ebapiisav juurdepääs olemasolevatele toetustele ja maksusoodustustele ning ebastabiilne turunõudlus; |
Q. |
arvestades, et konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi ökoinnovatsiooni algatuse analüüsist ilmneb, et prognoositav keskkonnaalane, majanduslik ja tööhõivealane kasu kaalub selgelt üles avaliku sektori kulud; |
R. |
arvestades, et ökoinnovatsiooni hindamine on ELi liikmesriikide tulemuslikkuse ja edusammude järelevalve ja hindamise põhinõue aruka ja jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks Euroopas, ent ökoinnovatsiooni puudutavad andmed on piiratud ja andmete kvaliteet näitajate lõikes väga erinev; |
S. |
arvestades, et poliitikutel ja muude sidusrühmadel on ökoinnovatsioonist ja selle eesmärkidest erinev arusaam; |
T. |
arvestades, et selliste mõistete nagu „ökoinnovatsioon“ ja „arukad keskkonnahoidlikud töökohad“ määratlemiseks kasutatakse erinevaid hindamiskriteeriume (nt ILO, UNEP, CEDEFOP, OECD või Eurostati mõisted), mis võib kaasa tuua ökoinnovatsiooni, keskkonnahoidlike töökohtade ja majanduskasvu statistika erinevuse; |
U. |
arvestades, et parlamendi 7. septembri 2010. aasta resolutsioonis tööhõivevõimaluste arendamise kohta uue säästva majanduse raames viidatakse mõiste „jätkusuutlikud töökohad“ puhul ILO määratlusele ja rõhutatakse, et ökoinnovatsioonil on oluline roll kõigis tööstus- ja tootmissektorites; |
V. |
arvestades, et ökoinnovatsiooni süsteemist rahastatakse praegu rohkem kui 240 projekti; arvestades, et 2013. aasta mais algatas komisjon uue menetluse 45 täiendava, uudseid keskkonnalahendusi pakkuva ökoinnovatsiooni projekti väljavalimiseks; arvestades, et konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi ökoinnovatsiooni algatusega on rahaliselt toetatud paljulubavaid Euroopa ökoinnovatsiooni arendajaid ning pakutud neile riskikapitali, mis oleks muidu kättesaamatuks jäänud; |
W. |
arvestades, et aastatel 2014–2020 on ELi uus teadusuuringute ja innovatsiooni programm Horisont 2020 Innovaatilise liidu rakendamise finantsinstrument; arvestades, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus (mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020) nähakse ette ökoinnovatsiooni algatuse toetamine ka programmi LIFE (keskkonna ja kliimameetmete programm 2014–2020) kaudu; |
X. |
arvestades, et noorte töötuse määr kasvab murettekitavalt ning vaja on noortele rohkem ja paremaid töövõimalusi pakkuvat poliitikat; |
Y. |
arvestades, et Euroopa Parlament on väljendanud heameelt komisjoni algatuse „Uute töökohtade jaoks uued oskused“ üle, milles tunnustatakse koostööd liikmesriikidega; |
Aruka ja jätkusuutliku majanduskasvu ning töökohtade loomise üldine poliitika
1. |
kutsub komisjoni üles jätkama tööd ELi tasandi ökoinnovatsiooni käsitluse väljatöötamiseks ressursitõhusale ja vähese süsinikdioksiidiheitega majandusele ülemineku kontekstis ning keskenduma konkreetsetele eesmärkidele, prioriteetsetele valdkondadele ja tähistele; |
2. |
toetab komisjoni strateegia „Euroopa 2020“ juhtalgatust, mille eesmärgiks on viia juba praegu ellu muutused, mida on vaja liikumiseks jätkusuutliku majanduse suunas; rõhutab lisaks sellele, et sihtotstarbeline investeerimine ELi piirkondade ökoloogilisse ümberkujundamisse on väga kasulik vahend, mille abil saavutada piirkondliku lähenemise ja territoriaalse ühtekuuluvusega seotud strateegilised eesmärgid; |
3. |
märgib, et strateegia „Euroopa 2020“ täielik rakendamine pakub häid võimalusi luua nii otseselt kui ka kaudselt kvaliteetseid töökohti; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles suurendama oma jõupingutusi selles valdkonnas; väljendab heameelt selle üle, et komisjon edendab juhtalgatuse „Innovaatiline liit“ raames välja töötatud keskkonnasäästliku majanduskasvu integreeritud strateegiat ja eelkõige ökoinnovatsiooni tegevuskava, mis on samm õiges suunas; |
4. |
rõhutab, et õigusaktid on olulised vahendid, millega suurendada nõudlust keskkonnatehnoloogia järele; on veendunud, et Euroopa tootmissektori konkurentsivõime sõltub sellest, kas Euroopa asub ökotõhusate kaupade ja tootmise valdkonnas juhtpositsioonile; |
5. |
kutsub liikmesriike üles välja töötama strateegiad, et kohandada töötajate oskused keskkonnahoidliku tehnoloogiasektori pakutavate võimalustega, seejuures tuleks analüüsida majanduse erinevaid allharusid ja nende vajadusi kvalifitseeritud töötajate osas; |
6. |
rõhutab, et jätkusuutlikule keskkonnahoidlikule majandusele üleminekust tõuseb tulu nii keskkonnale kui ka majandusele, sest suurema osalemise kaudu uuenduslikus kütuste ja materjalide tootmises luuakse püsivaid töökohti nii ELis kui ka arengumaades; rõhutab samuti tööhõivevõimalusi, mida biomaterjalide töötlemine ja turustamine pakub ettevõtetele, avalik-õiguslikele asutustele, eratarbijatele ning kodumajapidamistele; rõhutab, et neid võimalusi kasutades tuleks luua kvaliteetseid ja püsivaid töökohti nii kõrge kui ka madala kvalifikatsiooniga töötajatele; tõdeb, et olemasolevate rahastamisvahenditega tuleks välja töötada stabiilne ja pikaajaline õigusraamistik säästvuse edendamiseks; |
7. |
võtab teadmiseks keerulised probleemid toiduga kindlustatuse, kliimamuutuse, pinnase kvaliteedi, tooraine nappuse, taastuvenergia süsteemidele ülemineku, energiatõhususe jm osas; tunnistab, et ökoinnovatsioonil võib olla tähtis roll mitme nimetatud probleemi lahendamisel; kordab, et selline üleminek nõuab terviklikku lähenemist, mis ühendaks hariduse, koolituse, oskuste arendamise, teadusuuringud ja innovatsiooni, avaliku ja erasektori investeeringud ning infrastruktuuri arendamise, kusjuures kõik nimetatud tegurid aitavad kaasa mitmekesiste ja püsivate tööhõivevõimaluste loomisele; |
8. |
usub, et uuenduslikel Euroopa ettevõtetel ei ole vaja mitte ainult toetusi, vaid ka paremat õiguslikku reguleerimist, paremaid seoseid teadusbaasiga ning mitmekesisemat ja paremat juurdepääsu vahenditele ja rahastamisele toetuste, laenude ja omakapitali näol; kutsub seetõttu liikmesriike ja komisjoni üles looma asjakohaseid tingimusi riiklikul ja Euroopa tasandil; |
9. |
rõhutab, et keskkonnahoidlikud töökohad ei tohiks piirduda taastuvenergia tootmise, energiatõhususe suurendamise ja transpordisektoriga, kuna keskkonnahoidliku majanduse kasv pakub soodsaid võimalusi igas valdkonnas, mistõttu tuleks kõigis majandussektorites uurida võimalusi arendada keskkonnasäästlikke tooteid ning tõsta tarbijate teadlikkust selliste toodete ostmise tähtsusest; |
10. |
on veendunud, et ettevõtete konkurentsivõime suurendamiseks on vaja kiiresti arendada puhast tehnoloogiat; palub seepärast komisjonil asetada ökoinnovatsioon oma tööstuspoliitika keskmesse; |
11. |
kutsub komisjoni üles hõlbustama märgistamisstandardite ja selgete määratluste väljatöötamist, et on teha kindlaks toodete ja teenuste keskkonnahoidlikkus ja anda selle kohta teavet; |
12. |
on seisukohal, et ELi uus jätkusuutlik majandus peab tagama tasakaalustatud majandusliku ja sotsiaalse arengu; nõuab põhjapanevat jätkusuutlikku tööstuspoliitikat, mis asetaks rõhu ressursitõhususele; tuletab meelde, et ressursi- ja materjalitõhusus vähendab ettevõtete ja majapidamiste kulusid, vabastab vahendid muude investeeringute tegemiseks ning muudab ELi vähem sõltuvaks majanduse nappidest vahenditest ja äärmiselt ebastabiilsetest ressursiturgudest; toonitab, et keskkonnahoidlik majandus peab pakkuma väljavaateid inimväärsete ja hästi tasustatud töökohtade olemasoluks tagades võrdsed võimalused nii meestele kui ka naistele ning pöörates erilist tähelepanu keskkonnakaitsele; |
13. |
rõhutab, et kuigi ökotööstus annab praegu tööd 3,4 miljonile inimesele ja selle hinnanguline aastakäive on 319 miljardit eurot, on piirkondliku kasvu, tööhõivevõimaluste ja keskkonnakasu loomise potentsiaal seni veel suuresti kasutamata, ning tuletab sellega seoses meelde, et tegevusetus läheb kalliks maksma; |
14. |
rõhutab, et ökoinnovatsiooni edukus eeldab sihipäraseid ja pikaajalisi investeeringuid, mis peavad hõlmama eriti hariduse ja koolituse, teadus- ja arendustegevuse, infrastruktuuri jm valdkondi; |
15. |
väljendab heameelt selliste olemasolevate ülikoolide õppekavade või töökohtade koolitusprogrammide üle, mis keskenduvad ökoloogilisele, majanduslikule ja sotsiaalsele jätkusuutlikkusele; rõhutab, et uute säästvate töökohtade loomine toob kaasa ka uued nõudmised haridusele; |
16. |
on täiesti veendunud, et turumajandusel põhinevast keskkonnakaitsepoliitikast võib saada majanduskasvu ja tööhõive liikumapanev jõud kõigis majandusharudes; rõhutab, et vaja on prognoositavaid ja investeerimissõbralikke raamtingimusi, et uuenduslikud ettevõtted saaksid kõnealust võimalust keskkonna ja töötajate hüvanguks optimaalselt ära kasutada; |
17. |
tõdeb, et majanduslik üleminek uut liiki ettevõtlusvõimalustele võib olla huvipakkuv noorema põlvkonna töötajatele ja luua uusi töövõimalusi ökoinnovatsiooni valdkonnas; |
Ökoinnovatsiooni mõiste
18. |
väljendab heameelt komisjoni teatise üle „Innovatsioon säästva tuleviku rajamiseks – ökoinnovatsiooni tegevuskava“ (COM(2011)0899), |
19. |
tõstab esile ökoinnovatsiooni võimaliku sünergilise mõju jätkusuutlike ja kvaliteetsete töökohtade loomisel, keskkonna kaitsmisel ja majandusliku sõltuvuse vähendamisel; |
20. |
rõhutab ökoinnovatsiooni mõiste laiaulatuslikkust, kuna seda defineeritakse kui igasugust innovatsiooni, mille eesmärk on keskkonnamõju vähendamise või tõhusama ja vastutustundlikuma ressursikasutuse kaudu edendada jätkusuutlikku arengut; |
21. |
palub komisjonil anda ülevaade ökoinnovatsiooni erinevatest käsitlustest ja sellega seotud probleemidest ning välja töötada ühine arusaam erinevatest strateegilistest võimalustest, mida ökoinnovatsioon võiks tulevikus pakkuda; |
22. |
on arvamusel, et keskkonnahoidlike töökohtade mõiste puhul on statistiliste lahknevuste vältimiseks otstarbekas lähtuda Eurostati asjaomasest määratlusest (keskkonnatoodete ja -teenuste sektoris), mis näiteks sätestab, et keskkonnahoidlike tehnoloogiate ja toodete peamine eesmärk peab olema keskkonnakaitse ja ressursside haldamine, kuid on arvamusel, et kogu ELi hõlmava keskkonnahoidlike töökohtade ja majanduskasvu ühtset määratlust tuleb edasi arendada, et see hõlmaks näiteks ka ühistranspordi sektorit; peab järgmise sammuna kasulikuks kaaluda, kas keskkonnahoidlike töökohtade määratlus peaks olema laiem ja hõlmama täiendavaid töökohti ja tegevusi; |
23. |
rõhutab ökoinnovatsiooni seni kasutamata keskkonnakasu potentsiaali, kuna see aitab eelduste kohaselt vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, muid saasteaineid ja jäätmeteket, suurendades muu hulgas taaskasutatavate materjalide kasutamist ja väiksema keskkonnamõjuga kvaliteetsete toodete tootmist, toetades ühtlasi keskkonnasõbralikumaid tootmisprotsesse ja teenuseid; rõhutab vajadust võtta meetmeid, et likvideerida kitsaskohad ja tegurid, mis takistavad ökoinnovatsiooni toodete ja teenuste turustamist ning nende rahvusvahelistumist; |
24. |
kutsub komisjoni üles lisama Euroopa poolaastasse konkreetsed ökoinnovatsiooni käsitlevad soovitused säästva majanduskasvu edendamiseks; |
25. |
tunnistab, et ökoinnovatsioon pakub turuniššidele keskendunud uutele ettevõtetele häid võimalusi, aidates väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel, omal käel ettevõtlusega alustajatel, FIEdel ja ettevõtjatel uutest turgudest ja ettevõtlusmudelitest kasu saada ning pakkudes traditsioonilistele majandussektoritele võimalust muuta olemasolevad töökohad keskkonnahoidlikumaks, kohandades need säästva ja ressursitõhusa tootmis- ja töömeetoditega; |
26. |
palub komisjonil töötada välja ökoinnovatsiooni poliitika süstemaatiline käsitlus, tagades kindlad raamtingimused, millega luuakse ökoinnovatsiooni ettevõtetele ja infrastruktuurile võrdsed tingimused, mis võimaldavad ettevõtetel ja tarbijatel teha säästvaid valikuid; |
27. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja avalikele hangetele ettenähtud ökostandardid, et tõhustada avaliku sektori asutuste rolli eesrindliku turuletoojana; |
28. |
märgib, et ökoinnovatsiooni puhul on eelkõige oluline tagada juurdepääs asjakohasele koolitusele ja oskuste arendamisele, et varustada tööandjaid vajaliku kvalifitseeritud tööjõuga, anda noortele vajalikud teadmised, oskused ja pädevused, mis suurendaksid innovatsioonist tulenevaid uusi võimalusi arvestades nende tööalast konkurentsivõimet, ning hõlbustada töötajate liikumist languses olevatest sektoritest uutesse keskkonnahoidlikesse sektoritesse; rõhutab sellega seoses maapiirkondades asuvate praktikakohtade ja teiste kutseõppevormide pakutavaid võimalusi kõnealuste uute oskuste väljaarendamisel; |
29. |
soovitab säästvale arengule kaasaaitamiseks edendada noorte loomingulist ja innovaatilist potentsiaali ja võimaldada nende paremat juurdepääsu rahastamisallikatele; |
EL, liikmesriigid ja piirkonnad
30. |
rõhutab, et ökoinnovatsiooni kontseptsiooni tuleb kõigis poliitikavaldkondades igakülgselt arvesse võtta, kuna ökoinnovatsioon on valdkondadevaheline poliitikasuund; kutsub komisjoni ja liikmesriike sellega seoses üles edendama koostööd ministeeriumide ja poliitika tasandil ning regulaarselt jälgima asjaomase poliitika elluviimist; |
31. |
kutsub kõiki põhilisi osalejaid üles tegema igas sektoris koostööd keskkonnahoidliku majanduskasvu, innovatsiooni ja tööhõive valdkonnas ning kasutama olemasolevaid vahendeid, näiteks tehnoloogiaplatvorme, kvalifitseeritud ekspertrühmi, ühiseid tehnoloogiaalgatusi, juhtivaid turge, klastreid ja kõrgetasemelisi ettevõtjate ühendusi; |
32. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koostama uusi arendustegevust, taastuvenergia kasutamist ja energiatõhususe suurendamist käsitlevaid õigusakte ning tõhustama nende valdkondade kehtivaid õigusakte, tagades õiguskindluse ja võrdsed tingimused ning suurendades avaliku ja erasektori investeeringuid; |
33. |
kutsub liikmesriike üles parandama nende poliitikavaldkondade kooskõlastamist ja toetama eriti piirkondlikke partnerlusi majanduskasvu, innovatsiooni, tööhõive ning nii naiste kui ka meeste võrdsete võimaluste osas, samuti piiriüleseid algatusi; |
34. |
juhib tähelepanu ökoinnovatsiooni kontseptsiooniga kaasnevatele tööhõivevõimalustele säästvas majanduses; palub komisjonil luua platvorm, mis võimaldab liikmesriikidel koordineerida oma jõupingutusi uute jätkusuutlike töökohtade loomiseks ja majanduskasvu tagamiseks; |
35. |
nõuab tungivalt, et liikmesriigid vahetaksid tööhõivealaseid kogemusi ja parimaid tavasid kliimamuutuse majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase mõjuga tegelemisel; |
36. |
nõuab ökoinnovatsiooni kontseptsiooni horisontaalset integreerimist struktuuri- ja ühtekuuluvusfondidesse; soovitab kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel võtta iga liikmesriigi õiguslikust ja institutsioonilisest struktuurist lähtuvalt vastu strateegiaga „Euroopa 2020“ kooskõlas olevad arengustrateegiad, et luua uusi töökohti säästva majanduse valdkonnas; |
37. |
on arvamusel, et kehtivatel ja kavandatavatel ELi keskkonnaalastel õigusaktidel on suur potentsiaal luua uusi töökohti valdkondades, mis on seotud õhu, pinnase ja veega ning energeetika, avalike teenuste, põllumajanduse, transpordi, turismi, metsanduse ja keskkonnakorraldusega; kutsub liikmesriike üles selliseid õigusakte rakendama; |
38. |
rõhutab pakilist vajadust suurendada ELi CO2-turu tõhusust, et tagada investoritele kindlustunne kliimasõbralikesse tehnoloogiatesse investeerimisel; |
39. |
kutsub üles alusuuringuid ja tööstusinnovatsiooni ning innovatsiooni ja tootmisprotsessi omavahel tugevamalt siduma; nõuab tungivalt, et komisjon algataks teaduslikke või nõuandvaid ökoinnovatsiooni juhtumiuuringud igas liikmesriigis; |
40. |
rõhutab, et ELi ökoinnovatsioon kannustab suuremale ressursitõhususele väljaspool liidu piire ning vähendab nii maailma ressursside ammendumist; nõuab seepärast tungivalt, et liikmesriigid täiustaksid oma riiklikke ressursitõhususe strateegiaid ning jagaksid oma teadmisi rahvusvahelistel foorumitel; |
41. |
rõhutab, kui oluline on integreerida ökoinnovatsiooni parimad tavad paremini reaalmajandusse, et teha edusammud inimeste igapäevaelus paremini nähtavaks; |
42. |
rõhutab, et teadusuuringud on innovatsiooni ja ökoinnovatsiooni alus; juhib tähelepanu ökoinnovatsiooni suurepärastele kasvuväljavaadetele ning Euroopa potentsiaalile asuda selles valdkonnas kogu maailmas juhtivale kohale, mis looks võimalusi uute kvaliteetsete töökohtade tekkeks; |
43. |
on arvamusel, et ökoinnovatsioon on täielikult kooskõlas tulevase struktuurifondide programmitöö perioodi teadusuuringute ja innovatsiooni ning kliima ja keskkonnaalaste investeeringute prioriteetidega; |
44. |
rõhutab üliolulist rolli, mida haridussektori, ettevõtete ning kohalike ja piirkondlike asutuste partnerlused ja koostoime võivad täita asjakohase koolituse pakkumisel, sealhulgas loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonnas nii meestele kui naistele, ning karjäärinõustamise, kvaliteetsete ja tasustatud praktikakohtade ning kaheosalise õppe võimaluste osas, et võimaldada laialdast juurdepääsu ökoinnovatsiooni tulemusena tekkivatele tööhõivevõimalustele ja kvaliteetsetele töökohtadele; |
45. |
ergutab liikmesriike looma ettevõtetele, eelkõige VKEdele stiimuleid, mis soodustaksid suuremat investeerimist erasektori teadus- ja arendustegevusse; tunneb sellega seoses heameelt ökoinnovatsiooni tegevuskava üle; |
46. |
nõuab tungivalt, et liikmesriigid tõhustaksid piiriülest koostööd, et tagada tehnoloogia ja parimate tavade levitamine kogu ELis ja suurendada sel viisil Euroopa konkurentsivõimet; |
47. |
innustab parimate ökoinnovatsioonilahenduste kasutuselevõtmist eelkõige arengumaades, kus näiteks puusöe tõhusam tootmisprotsess, kompostkäimlad, taastuvate energiaallikate kasutamine, veepuhastussüsteemid ja paljud muud uuenduslikud lahendused võivad oluliselt ja suhteliselt väikeste kuludega parandada elukvaliteeti ja tervist ning edendada säästlikku ettevõtlust ja tööhõivet; |
48. |
nõuab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid kvaliteetsetele ja keskkonnahoidlikele töökohtadele sotsiaalselt vastutustundliku ülemineku käigus võimalikult kiiresti Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid töötajate oskuste täiendamise, koolituse ja ümberõppe programmide rakendamiseks; |
Ökoinnovatsiooni rahastamine
49. |
juhib tähelepanu maksupoliitika eelistele ning kutsub liikmesriike üles nihutama ökoinnovatsiooni edendamise eesmärgil maksukoormus tööhõivelt ressursikasutusele ja saastamisele; |
50. |
nõuab tungivalt, et komisjon määratleks keskkonnakahjulikud toetused kui „valitsuse meetmed, millega antakse tarbijatele või tootjatele eeliseid nende tulu täiendamise või nende kulude vähendamise näol, kuid mis on seejuures vastuolus usaldusväärsete keskkonnatavadega“; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma viivitamata vastu konkreetsed kavad, et kaotada järk-järgult sellel määratlusel põhinevad keskkonnakahjulikud toetused; |
51. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaotama 2020. aastaks järk-järgult kõik keskkonnakahjulikud toetused, sh subsiidiumid ja rahalised toetused fossiilkütustele ning toetused, millega soodustatakse taastuvate ressursside ebatõhusat kasutamist, ning andma riiklikes reformikavades edusammudest aru; |
52. |
rõhutab, et ökoinnovatsiooni tuleks toetada uutest ELi rahastamisvahenditest ning juhtalgatustest „Innovaatiline liit“ ja „Ressursitõhus Euroopa“ ning 2013. aasta järgsest ühtekuuluvuspoliitikast ja programmist Horisont 2020; |
53. |
peab oluliseks tagada, et ökoinnovatsioon ja keskkonnatehnoloogia lahendused oleks majanduslikult ja konkurentsialaselt pikas perspektiivis jätkusuutlikud; on arvamusel, et avaliku sektori investeeringutoetustega tuleks edendada keskkonnahoidlikke tootmisviise; |
54. |
väljendab heameelt ökoinnovatsiooni rahastamise võimaluste üle ühise põllumajanduspoliitika, samuti ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmi ning programmide Horisont 2020 ja LIFE raames, rõhutades samas, et juba väljatöötatud keskkonnahoidlike uuenduste praktilise rakendamise tõhustamiseks tuleb kättesaadavaks teha rohkem vahendeid; |
55. |
kutsub komisjoni üles rakendama vajalikke vahendeid ja eraldama piisavalt eelarvevahendeid, et tagada ökoinnovatsiooni ühtne käsitlus nii konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammis kui ka programmis Horisont 2020, ning leevendama menetluslikke piiranguid ja finantskoormust väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul; tuletab meelde, et väga tähtis on naiste ja meeste tasakaalustatud osalemine otsustamisprotsessis kõigis rahastamise etappides ja tahkudes; |
56. |
nõuab tungivalt, et liikmesriigid kaasaksid ökoinnovatsiooni ajavahemikuks 2014–2020 ettenähtud strateegiatesse kui vahendi, millega edendada keskkonnahoidlikku majandust, majanduskasvu ja luua uusi töökohti, tagades nii ettevõtluse arengu võrdsetel tingimustel ning toetades haridus-, ettevõtlus- ja teadusvaldkondade vahelist koostööd; |
57. |
rõhutab, et kuigi ökoinnovatsiooni 2012. aasta hanke praegused prioriteetsed valdkonnad hõlmavad ainult piiratud arvu keskseid teemasid, on ökoinnovatsiooni algatus valdkondadevaheline programm, mis toetab ökoinnovatsiooni projekte eri sektorites; kinnitab seega, et kõik sektorid ja ettevõtlustegevuse liigid peaksid olema rahastamise saamiseks kõlbulikud; |
58. |
kutsub komisjoni eelkõige üles kavandama selgelt määratletud, eesmärgi saavutamisele suunatud ja täiustatud vahendeid turustamise riskikapitali projektidele, ökoinnovatsiooni võrgustikele ja rahvusvahelistumisele ja nende turustamisele ELis, mis on mõeldud VKEdele; |
59. |
on veendunud, et kuna uued ärimudelid on traditsioonilisi tarneahelaid oluliselt kõigutama hakanud, tuleks järgmisel rahastamisperioodil ökoinnovatsiooni algatuse prioriteetides paremini kajastada suutlikkust arvesse võtta globaliseerumist ja selle mõju ELi majandusele ja tarneahelatele; |
60. |
usub, et VKEde ja ühistute potentsiaali ökoinnovatsiooni edendamisel ei ole veel täielikult ära kasutatud; nõuab seepärast ökoinnovatsiooni kontseptsioonide puhul konkreetseid rahastamisvõimalusi VKEdele ja ühistutele; |
61. |
on veendunud, et suutlikkuse suurendamise ja võrgustike rajamise võimaluse parandamiseks on vaja uuenduslikke rahalisi vahendeid; |
62. |
toonitab, et kõnealune rahaliste vahendite suurendamine peab käima käsikäes rahastamismenetluste lihtsustamisega; |
63. |
juhib tähelepanu sellele, et tulevane ühtekuuluvuspoliitika hõlmab ELi piirkondade jaoks eeltingimuseks olevat aruka spetsialiseerumise strateegiat; ergutab piirkondi algatama kõigile sihtrühmadele suunatud teavituskampaaniaid, et kaasata ökoinnovatsioon piirkondlikesse ja riiklikesse aruka spetsialiseerumise strateegiatesse; |
o
o o
64. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELT C 74 E, 13.3.2012, lk 11.
(2) ELT C 264 E, 13.9.2013, lk 59.
(3) ELT C 56 E, 26.2.2013, lk 106.
(4) ELT C 251 E, 31.8.2013, lk 75.
(5) ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 15.
(6) ELT C 380 E, 11.12.2012, lk 89.
(7) ELT C 377 E, 7.12.2012, lk 108.
(8) ELT C 332 E, 15.11.2013, lk 81.
(9) ELT C 308 E, 20.10.2011, lk 6.
(10) ELT C 353 E, 3.12.2013, lk 38.
(11) ELT C 81 E, 15.3.2011, lk 115.
(12) ELT C 56 E, 26.2.2013, lk 1.
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/155 |
P7_TA(2013)0593
Mõõdetava ja tegeliku kohustuse võtmise nõue maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise tõkestamiseks ELis
Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2013. aasta resolutsioon nõudmise kohta kehtestada ELis mõõdetavad ja siduvad kohustused maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimisega võitlemiseks (2013/2963(RSP))
(2016/C 468/20)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni 6. detsembri 2012. aasta teatist „Tegevuskava maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse tõhustamiseks“ (COM(2012)0722), |
— |
võttes arvesse komisjoni 6. detsembri 2012. aasta soovitust agressiivse maksuplaneerimise kohta (1), |
— |
võttes arvesse komisjoni 6. detsembri 2012. aasta soovitust meetmete kohta, mille eesmärk on julgustada kolmandaid riike kohaldama hea maksuhaldustava miinimumnõudeid (2), |
— |
võttes arvesse komisjoni 27. juuni 2012. aasta teatist konkreetsete viiside kohta, kuidas tugevdada võitlust maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise vastu, sealhulgas seoses kolmandate riikidega (COM(2012)0351), |
— |
võttes arvesse oma 21. mai 2013. aasta resolutsiooni maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja maksuparadiiside vastase võitluse kohta (3), |
— |
võttes arvesse oma 19. aprilli 2012. aasta resolutsiooni maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemise konkreetsete viiside nõudmise kohta (4), |
— |
võttes arvesse majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu järeldusi ning 22. juuni 2012. aasta aruannet Euroopa Ülemkogule maksuküsimuste kohta, |
— |
võttes arvesse majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 14. mai 2013. aasta järeldusi maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise kohta, |
— |
võttes arvesse G20 riigijuhtide deklaratsiooni pärast Peterburis 5.–6. septembril 2013. aastal toimunud tippkohtumist, |
— |
võttes arvesse G20 rahandusministrite ja keskpankade presidentide kommünikeed, mis avaldati pärast Moskvas 15.–16. veebruaril 2013. aastal toimunud kohtumist; |
— |
võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni 2013. aasta aruannet „Addressing Base Erosion and Profit Shifting“ („Võitlus maksubaasi vähenemise ja kasumite kõrvalesuunamise vastu“), |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2, |
A. |
arvestades, et maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise tõttu läheb ELis igal aastal kaduma hinnanguliselt ühe miljardi euro ulatuses võimalikke maksutulusid ilma, et võetaks mingeid konkreetseid meetmeid; |
B. |
arvestades, et maksupettus ja maksudest kõrvalehoidumine on ebaseaduslikud tegevused, samal ajal kui maksustamise vältimine on maksukorra seaduslik ärakasutamine maksukohustuste vähendamiseks või vältimiseks, millega võib mõnikord kaasneda agressiivne maksuplaneerimine, mis kujutab endast mõne maksusüsteemi tehniliste iseärasuste või kahe või enama maksusüsteemi vaheliste ebakõlade ärakasutamist maksukohustuse vähendamiseks; |
C. |
arvestades, et maksustamise vältimist saab ära hoida üksnes liikmesriikide maksubaaside ühtlustamisega; |
D. |
arvestades, et võimalikud maksutulud seaksid liikmesriigid oma eelarve tasakaalustamise osas paremale positsioonile ning suurendaksid rahalisi vahendeid investeeringute, majanduskasvu ja tööhõive edendamiseks, mis on ELi jätkusuutliku kriisist väljumise strateegia olulised sotsiaal-majanduslikud tegurid; |
E. |
arvestades, et maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise ulatus vähendab kodanike usaldust ja usku, et riiklikud haldusorganid ja nende maksusüsteemid toimivad õiglaselt ja seadusjärgselt; |
F. |
arvestades, et riikide ühepoolsed meetmed on paljudel juhtudel osutunud ebapiisavateks ja ebatõhusateks, mis annab tunnistust vajadusest riiklikul, ELi ja rahvusvahelisel tasandil kehtestatud konkreetsetel strateegiatel ja eesmärkidel põhineva koordineeritud ja laiahaardeline käsitluse järele; |
G. |
arvestades, et eelarve konsolideerimine eeldab pingutuste tegemist nii riigieelarvete tulude kui kulude valdkonnas; arvestades, et maksubaasi ja maksumäärade tasakaalustatus on väga oluline, et tagada fiskaalstabiilsus ja konkurentsivõime riiklikul ja ELi tasandil; |
1. |
tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon ja nõukogu on valmis tegelema maksutulupuudujäägi küsimusega Euroopas, muu hulgas selle abil, et keskendutakse maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise ning agressiivse maksuplaneerimise vastase võitluse intensiivistamisele; |
2. |
tunneb heameelt komisjoni hiljutiste ettepanekute üle laiendada automaatset teabevahetust, võidelda käibemaksupettusega ning muuta ema- ja tütarettevõtjaid käsitlevat direktiivi, mille eesmärk on vähendada maksustamise vältimise ulatust Euroopas, likvideerides õiguslikud lüngad, mida mõned ettevõtjad on kasutanud selleks, et hoiduda tasumast oma õiglast osa maksudest; |
3. |
tuletab meelde liikmesriikidele esitatud pakilist nõuet võtta kohustus saavutada ambitsioonikas, ent realistlik eesmärk vähendada 2020. aastaks maksutulupuudujääki vähemalt poole võrra; |
4. |
rõhutab, et praegusel kriisist toibumise ajal võivad siduvad eesmärgid ja reaalsed kohustused võidelda maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamisest hoidumise vastu ning maksutulupuudujäägi kõrvaldamine aidata kaasa väga vajaliku maksutulu suurendamisele, sest ettenähtud maksud nõutakse sisse; |
5. |
kutsub komisjoni üles algatama uuringu võimalike näitajate kohta, mis oleksid maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vähendamise aluseks ning võtma vajaduse korral kasutusele standarditud näitajate kogumid maksupettuse ja maksustamise vältimise ulatuse mõõtmiseks; |
6. |
kutsub komisjoni üles püstitama konkreetsed eesmärkide kogumid maksutulupuudujäägi vähendamiseks Euroopa ja riiklikul tasandil, kusjuures peamiseks eesmärgiks tuleks seada maksutulupuudujäägi vähendamine 2020. aastaks; |
7. |
teeb ettepaneku lisada nimetatud eesmärgid vajaduse korral strateegiasse „Euroopa 2020“ ning kutsub komisjoni üles uurima, kas nende ülesannetega saaks Euroopa poolaasta raames konkreetselt tegeleda; |
8. |
kutsub komisjoni sellega seoses üles uurima, kas riiklikke reformikavasid ning stabiilsus- ja lähenemisprogramme saaks laiendada nii, et oleks hõlmatud ka nimetatud eesmärgid ja meetmed, et saavutada maksutulupuudujäägi vähenemine nõutud ulatuses; |
9. |
rõhutab, et hädasti on vaja paremat kooskõlastamist ning ühised pingutused maksutulupuudujäägi vähendamiseks toetaksid nõukogu antud lubadust võidelda maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu; |
10. |
kutsub komisjoni üles esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aruande ELis ja maailmas maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise ning agressiivse maksuplaneerimise vastases võitluses tehtud edusammude kohta ning avaldama oma veebilehel konkreetsed näited parimate tavade kohta selles valdkonnas; |
11. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonile. |
(1) ELT L 338, 12.12.2012, lk 41.
(2) ELT L 338, 12.12.2012, lk 37.
(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0205.
(4) ELT C 258 E, 7.9.2013, lk 53.
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/157 |
P7_TA(2013)0594
Edusammud romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate rakendamisel
Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2013. aasta resolutsioon edusammude kohta romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate rakendamisel (2013/2924(RSP))
(2016/C 468/21)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 3 ja 6 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 8, 9 ja 10 ning artikli 19 lõiget 1, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (edaspidi „harta“), eriti selle artiklit 21, |
— |
võttes arvesse 1965. aasta rahvusvahelist konventsiooni rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, 1979. aasta konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, ÜRO 1989. aasta lapse õiguste konventsiooni ning ÜRO 1992. aasta rahvuslikesse või etnilistesse, usulistesse ja keelelistesse vähemustesse kuuluvate isikute õiguste deklaratsiooni, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu asjakohast kohtupraktikat, |
— |
võttes arvesse nõukogu direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust, |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil, |
— |
võttes arvesse oma 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni romi naiste olukorra kohta Euroopa Liidus (1), |
— |
võttes arvesse nõukogu raamotsust 2008/913/JSK teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega (raamotsus rassismi ja ksenofoobia kohta), |
— |
võttes arvesse oma 9. septembri 2010. aasta resolutsiooni romide olukorra ja liikumisvabaduse kohta Euroopa Liidus (2), |
— |
võttes arvesse oma 9. märtsi 2011. aasta resolutsiooni romade kaasamist käsitleva ELi strateegia kohta (3), |
— |
võttes arvesse oma 11. juuni 2013. aasta resolutsiooni sotsiaalelamute kohta Euroopa Liidus (4), |
— |
võttes arvesse oma 14. märtsi 2013. aasta resolutsiooni rassismi, ksenofoobia ja vihakuritegude vastase võitluse tugevdamise kohta (5), |
— |
võttes arvesse komisjoni 5. aprilli 2011. aasta teatist romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku kohta aastani 2020 (COM(2011)0173) ja Euroopa Ülemkogu 24. juuni 2011. aasta järeldusi, |
— |
võttes arvesse komisjoni 21. mai 2012. aasta teatist „Romasid käsitlevad riiklikud integratsioonistrateegiad: ELi raamistiku rakendamise esimesed sammud“ (COM(2012)0226), |
— |
võttes arvesse komisjoni 26. juuni 2013. aasta teatist „Liikumine romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate rakendamise suunas“ (COM(2013)0454), |
— |
võttes arvesse komisjoni 26. juuni 2013. aasta ettepanekut vastu võtta vastu nõukogu soovitus romade tõhusaks integreerimiseks liikmesriikides võetavate meetmete kohta (COM(2013)0460), |
— |
võttes arvesse oma 2011. aasta jaanuari uuringut meetmete kohta, millega parandatakse romadest ELi kodanike olukorda Euroopa Liidus, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2012. aasta mais avaldatud uuringut romade olukorra kohta ELi 11 liikmesriigis, |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendis 18. septembril 2013 toimunud kuulamist romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku teemal, |
— |
võttes arvesse komisjoni 4. septembri 2013. aasta aruannet tervisealase ebavõrdsuse kohta Euroopa Liidus (SWD(2013)0328), |
— |
võttes arvesse oma 4. juuli 2013. aasta resolutsiooni kriisi mõju kohta ebasoodsas olukorras elanikerühmade tervishoiuteenuste kättesaadavusele (6), |
— |
võttes arvesse komisjoni talituste 20. veebruari 2013. aasta töödokumenti tervisesse investeerimise kohta (SWD(2013)0043), |
— |
võttes arvesse oma 8. märtsi 2011. aasta resolutsiooni tervisealase ebavõrdsuse vähendamise kohta ELis (7), |
— |
võttes arvesse komisjoni 20. oktoobri 2009. aasta teatist „Solidaarsus ja tervishoid: Tervisealase ebavõrdsuse vähendamine Euroopa Liidus“ (COM(2009)0567), |
— |
võttes arvesse küsimust komisjonile edusammude kohta romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate rakendamisel (O-000117/2013 – B7–0528/2013), |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2, |
A. |
arvestades, et Euroopa Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine; |
B. |
arvestades, et romasid diskrimineeritakse kogu Euroopas ja nende sotsiaalmajanduslik ja põhiõiguste alane olukord on võrreldavate olukordade puhul paljudel juhtudel viletsam mitteromadest isikute olukorrast; |
C. |
arvestades, et hiljutised sündmused ELi liikmesriikides, romade vastu suunatud vägivallateod, nõuetekohase kaasamispoliitika puudumine, erapoolik romade vastu suunatud retoorika, struktuurne ja süstemaatiline diskrimineerimine, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta selge rikkumine ning põhiõiguste rikkumiste puudulik uurimine ja vähene kohtulikule vastutusele võtmine on näidanud, et romavastasus on ELis endiselt laialdaselt levinud ja sellega tuleb kõikidel tasanditel jõulisemalt võidelda; |
D. |
arvestades, et paljude romade vaesus ja sotsiaalne tõrjutus on jõudnud kriitilise tasemeni, mis piirab roma perekondade tulevikuvõimalusi ja seab noored romad juba väga varakult vaesusesse langemise ohtu; |
E. |
arvestades, et mitteromade negatiivne suhtumine romadesse ja romade varjamatu diskrimineerimine aitavad kaasa nende tõrjumisele; |
F. |
arvestades, et romade järjest suurem tõrjumine pärsib majanduskasvu ja suurendab riigieelarve puudujääki; |
G. |
arvestades, et sotsiaalne ja piirkondlik ebavõrdsus halvendavad elukvaliteeti maapiirkondades; arvestades, et puudulikult juhitud linnaarendus võimendab ja tugevdab vaesuse suurenemist linnapiirkondades; |
H. |
arvestades, et komisjoni 2013. aasta teatises liikumise kohta romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate rakendamise suunas näidatakse, et liikmesriigid on teinud romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate rakendamisel vähe edusamme, isegi seoses nende strateegiate tulemuslikuks rakendamiseks vajalike struktuuriliste eeltingimuste loomisega; |
I. |
arvestades, et komisjoni poolt 2010. aastal loodud sisemine töörühm uuris ELi fondide kasutamist romade kaasamiseks 18 riigis ja avastas, et liikmesriigid ei kasuta ELi vahendeid nõuetekohaselt ja et kuigi ELi fondidel on märkimisväärne potentsiaal romade kaasamise toetamiseks, takistavad kitsaskohad riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil neid edendamast romade tulemuslikku sotsiaalset ja majanduslikku integreerimist; |
J. |
arvestades, et romade legitiimne esindatus ja asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasatus riiklike strateegiate kavandamisse, rakendamisse ja järelevalvesse on enamikus liikmesriikides endiselt ebapiisav; |
K. |
arvestades, et kohalike ja piirkondlike ametiasutuste kaasamine romadele suunatud poliitika väljatöötamisse, rakendamisse, järelevalvesse, hindamisse ja läbivaatamisse on romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate tulemusliku rakendamise põhielement, pidades silmas, et need asutused moodustavad romade integreerimise eest peamist praktilist vastutust kandva juhtimistasandi, kuid nende kaasamise tase liikmesriikide poolt on madal; |
L. |
arvestades, et sihipäraste finantsvahendite eraldamisega peaks kaasnema liikmesriikide tegelik poliitiline tahe, mis on strateegiate rakendamise edu kindel eeltingimus, ning arvestades, et vaid vähesed liikmesriigid kasutavad ELi ja riiklike fondide vahendite eraldamisel integreeritud lähenemist, samal ajal kui teistes liikmesriikides lükatakse riikliku strateegia rakendamist ELi fondide alakasutamise tõttu edasi, seda eriti konkreetsete meetmete puudumise korral; |
M. |
arvestades, et konkreetselt romade integreerimisele eraldatud Euroopa fondide vahendite kogusumma on ebaselge; arvestades, et seetõttu on tähtis, et komisjon kontrolliks jätkuvalt, kuidas liikmesriigid kulutavad ELi vahendeid, ja saaks kindluse nende vahendite nõuetekohase kulutamise suhtes; |
N. |
arvestades, et romade integreerimismeetmete tulemuste usaldusväärne järelevalve ning süstemaatiline ja järjepidev hindamine on romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate tulemusliku rakendamise tähtis tegur, ning arvestades, et vähem kui pooled liikmesriikidest on näinud ette mingisuguse mehhanismi korrapäraseks aruandluseks ja hindamiseks; |
O. |
arvestades, et ELi raamistikus nähti ette romade integreerimise riiklike kontaktpunktide loomine igas liikmesriigis ning rõhutati, et nendele kontaktpunktidele tuleks anda täielikud volitused romade kaasamise tõhusaks koordineerimiseks poliitikavaldkondade vahel; |
P. |
arvestades, et liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada romade mittediskrimineerimine ning nende inimõiguste austamine, kaitsmine ja edendamine, nagu on sätestatud hartas ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ning ELi õiguses; |
Q. |
arvestades, et romad kannatavad diskrimineerimise ja sotsiaalse tõrjutuse all ning erilist tähelepanu tuleks pöörata romade kogukondade alaealistele ja naistele, eelkõige seoses nende põhiõiguste (sealhulgas õiguse haridusele ja füüsilisele puutumatusele) austamisega ning orjapidamise ja sunniviisilise töö keelustamisega, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 3 ja 5; |
R. |
arvestades, et tulemuslik võitlus romavastaste eelarvamustega ja negatiivse suhtumisega nõuab tugevaid teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, kultuuridevahelist dialoogi ja koostööd edendavaid algatusi ning romade kaasamist soosiva üldsuse arvamuse kujundamist; |
S. |
arvestades, et romad, kes on Euroopa Liidu kodanikud, peaksid saama täielikult kasutada ja rakendada Euroopa Liidu kodakondsusega kaasnevaid õigusi ja kohustusi; |
1. |
mõistab teravalt hukka romade diskrimineerimise ja nendesse rassistlikult suhtumise ning peab kahetsusväärseks asjaolu, et Euroopa Liidus ei jälgita ikka veel alati täielikult romade põhiõigusi; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võitlema diskrimineerimise vastu ja tagama asjaomaste ELi direktiivide, näiteks direktiivide 2000/43/EÜ ja 2012/29/EL (8) nõuetekohase ülevõtmise ja rakendamise; |
2. |
kutsub komisjoni üles looma kogu ELi hõlmava tulemusliku järelevalvemehhanismi, et tegeleda romade põhiõiguste ning romade vastu suunatud vahejuhtumite ja vihakuritegudega; kutsub komisjoni üles võtma ka jõulisi meetmeid ja alustama muu hulgas vajaduse korral rikkumismenetlusi juhtudel, kui liikmesriikides rikutakse romade põhiõigusi, eriti seoses nende võimalustega pääseda juurde õigustele ja kasutada neid (majanduslikud ja sotsiaalsed õigused, õigus liikumisvabadusele ja riigis elamise õigus, õigus pääseda juurde tervishoiule ja haridusele, õigus võrdsele kohtlemisele ja mittediskrimineerimisele, sh õigus mitte kannatada mitmekordse diskrimineerimise all, õigus isikuandmete kaitsele), aga ka seoses keeluga koostada etnilise päritolu ja rassi põhiseid registreid; |
3. |
peab kiiduväärseks komisjoni algatust töötada välja veebipõhine vahend, mille abil aidata kohalikel ametiasutustel mõista ja kohaldada ELi kodanike vaba liikumise õigust; mõistab sellegipoolest hukka igasugused püüded piirata ebaseaduslikult romade vaba liikumise õigust ning kutsub liikmesriike üles lõpetama ebaseaduslikud väljasaatmised; |
4. |
mõistab hukka kõik romavastasuse vormid ning eelkõige vihkamist õhutavad avaldused nii avalikkuse ees kui ka poliitilises diskursuses; nõuab tungivalt, et liikmesriigid taaskinnitaksid oma kohustust võidelda romavastasuse vastu, tunnistades, et see takistab romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate edukat rakendamist; nõuab tungivalt, et kõik osalised hoiduksid vihkamist õhutavatest romavastastest avaldustest; |
5. |
kutsub liikmesriike üles uurima etnilise profileerimise, politseipoolse väärkohtlemise ja muude romade vastu toime pandud inimõiguste rikkumise juhtumeid ja tegema nendele lõpu, tagama vihakuritegude eest karistamise ning nende nõuetekohase dokumenteerimise ja uurimise, samuti nõuetekohase abi ja kaitse pakkumise ohvritele; kutsub liikmesriike üles looma ka politseijõududele ja muudele roma kogukondadega töötavatele ametiisikutele spetsiaalseid koolitusprogramme; |
6. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegelema ELis elavate romade sündide mitteregistreerimise ja tõendite puudumise probleemiga; |
7. |
kutsub liikmesriike üles tegelema tõhusalt romade tõrjutuse probleemiga, rakendades romasid käsitlevates riiklikes integratsioonistrateegiates sisalduvaid meetmeid, millele on määratud konkreetsed eesmärgid, ajakava ja eelarvevahendid; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaasama romade esindajaid ja kodanikuühiskonda romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ja romade kogukondi mõjutavate projektide küsimuses aktiivselt poliitika kujundamisse, juhtimisse, rakendamisse, järelevalvesse ja hindamisse, kehtestades vastavalt Euroopa partnerluse toimimisjuhise põhimõtetele korrapärase ja läbipaistva dialoogi mehhanismid; kutsub liikmesriike üles määrama oma romasid käsitlevates riiklikes integratsioonistrateegiates kindlaks, kuidas täpselt kavatsetakse romasid kaasata ja nende mõjuvõimu protsessis suurendada; kutsub komisjoni üles toetama liikmesriikide jõupingutusi, suurendades romade esindajate teadlikkust romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate pakutavatest võimalustest, ning palub, et komisjon ergutaks liikmesriike osalema integratsiooniprotsessis aktiivsemalt; |
8. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama piisavad rahalised vahendid sellise tugeva roma kodanikuühiskonna ülesehitamiseks, millel oleks järelevalve ja hindamise teostamiseks piisav suutlikkus, teadmised ja ekspertiis; |
9. |
kutsub komisjoni üles tõhustama praegu tehtavaid jõupingutusi, mille eesmärk on koostöö liikmesriikide, kohaliku tasandi ametiasutuste ja muude asjaomaste osalistega, et tagada riiklike strateegiate rakendamise küsimuses tulemuslik teabevahetus ja romade sotsiaalsest integratsioonist saadav kasu, edendada kultuuridevahelist dialoogi ja teadlikkuse tõstmise kampaaniaid, mille eesmärk on teha mõttemallide muutmise abil lõpp romavastastele eelarvamustele ja negatiivsele suhtumisele, ning hõlbustada algatusi, mis aitavad saavutada romade kaasamist edendavale poliitikale üldsuse toetuse; |
10. |
nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid rõhutaksid romasid käsitlevates riiklikes integratsioonistrateegiates soolist mõõdet ja kaasaksid nimetatud strateegiate rakendamisse ja järelevalvesse ka roma naisi ja noori; |
11. |
nõuab tungivalt, et liikmesriigid kaasaksid oma riiklike strateegiate läbivaatamisse, juhtimisse, rakendamisse ja järelevalvesse ka kohaliku ja piirkondliku tasandi ametiasutused ning abistaksid ja toetaksid neid vajalike meetmete võtmisel selleks, et saavutada romade kaasamine vastavalt riikliku strateegia kõigile neljale sambale, aga ühtlasi ka diskrimineerimisvastaste meetmete rakendamisel; |
12. |
kutsub liikmesriike üles koostama Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA), ÜRO Arenguprogrammi (UNDP) ja Maailmapanga abiga eristatud andmeid romade sotsiaalmajandusliku seisundi kohta, selle kohta, mil määral kannatavad romad etnilise päritolu alusel toimuva diskrimineerimise all, ja nende vastu suunatud vihakuritegude kohta, järgides samal ajal täielikult andmekaitsenõudeid ja õigust eraelu puutumatusele; kutsub liikmesriike üles töötama koostöös komisjoniga välja usaldusväärse järelevalvesüsteemi jaoks hädavajalikud alusnäitajad ja mõõdetavad eesmärgid, et tagada usaldusväärne tagasiside romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate rakendamisel tehtud edusammude ja romade olukorra paranemise kohta, pöörates eelkõige tähelepanu alaealistele ja naistele; kutsub komisjoni üles suurendama FRA osatähtsust koordineerimistöös ning kasutama täielikult ära ameti suutlikkust; |
13. |
palub, et komisjon määraks kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020“ kindlaks romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate rakendamise ajakava ning selged ja mõõdetavad eesmärgid ja näitajad, abistaks liikmesriike, et suurendada nende ELi rahaliste vahendite kasutussuutlikkust, ning koostaks ka riigipõhised aruanded ja soovitused; |
14. |
kutsub liikmesriike üles võtma arvesse vaesuse mitmemõõtmelisust ja territoriaalseid aspekte ning võtma riigieelarve ja ELi programmide (peamiselt Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi) alusel kasutusele piisavalt eelarvevahendeid, kasutades muu hulgas kogukonna juhitud kohalikku arengut, ühiseid tegevuskavasid, integreeritud territoriaalseid investeeringuid ja integreeritud meetmeid, et saavutada romasid käsitlevates riiklikes integratsioonistrateegiates kindlaks määratud eesmärgid, töötada välja kõige mahajäänumatele mikropiirkondadele suunatud valdkonnaülesed ja mitmest fondist rahastatavad integreeritud programmid, lisada romade integreerimine programmitööperioodil 2014–2020 partnerluslepingutesse ning kehtestada riiklikud rakenduskavad võrdsete võimaluste edendamiseks ning diskrimineerimise ja segregatsiooni ennetamiseks; |
15. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kehtestama konkreetsed toetuskavad, et pakkuda väikesemahulist ja paindlikku rahastamist kogukonnaprojektidele ja selleks, et kaasata kohalikke kogukondi sotsiaalse kaasatuse küsimustesse; |
16. |
kutsub liikmesriike üles viima oma tavaharidust käsitleva üldise poliitika, aga ka tööhõive-, eluaseme- ja tervishoiupoliitika kooskõlla romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate eesmärkidega; |
17. |
kutsub komisjoni ja selle romadega tegelevat töörühma üles jätkama liikmesriikide hindamist seoses sellega, kuidas kasutatakse romade kaasamiseks eraldatud ELi vahendeid ja kuidas mõjutab riiklik poliitika romade elu, ning andma oma järeldustest parlamendile ja nõukogule igal aastal aru, määratledes aruannetes ka konkreetsed viisid ELi rahaliste vahendite kasutamise tulemuslikkuse tõstmiseks; kutsub komisjoni üles hõlbustama ekspertide ja kodanikuühiskonna struktuurset osalemist ning tagama tulemusliku koostöö romade kaasamise platvormi ja ELi vahelduvate eesistujate vahel; |
18. |
kutsub komisjoni üles viima läbi perioodilised välishindamised seoses ELi rahastamise mõjuga romade sotsiaalsele kaasatusele ning tuvastama ELi rahaliste vahendite toel realiseeritud head tavad ja projektid ning tagama nende pikaajalise jätkusuutlikkuse; |
19. |
kutsub liikmesriike üles tegema koostööd kohaliku ja piirkondliku tasandi ametiasutustega, et kaotada ruumiline segregatsioon, lõpetada ebaseaduslikud sunniviisilised väljatõstmised ja ennetada romasid praegu ähvardavat kodutust, kehtestama tulemusliku ja kaasava eluasemepoliitika (muu hulgas sobivate eluasemete võimaldamise kaudu) ning tagama sotsiaal- ja tervisealase abi andmise väljatõstmiste korral; |
20. |
kutsub liikmesriike üles kasutama linnaplaneerimist integreerimise edendamiseks ja segregatsiooni kaotamiseks ning arendama infrastruktuuri ja keskkonna kvaliteeti linnades, mida sotsiaalne ebavõrdsus kõige tõsisemalt mõjutab; kutsub liikmesriike samuti üles tugevdama linna- ja maapiirkondade vahelisi sidemeid, eesmärgiga edendada kaasavat arengut; |
21. |
kutsub liikmesriike üles kaotama haridusliku segregatsiooni ning lõpetama asjakohastel juhtudel roma laste ebaseadusliku paigutamise erikoolidesse, samuti looma vajaliku infrastruktuuri ja mehhanismid, mille abil hõlbustada kõikide roma laste juurdepääsu kvaliteetsele haridusele, tegeleda roma õpilaste koolist väljalangemisega (muu hulgas vanemate haridusprotsessi kaasamise abil), soodustada roma laste juurdepääsu alusharidusele ja arendavatele teenustele, pakkuda õpetajatele koolitust, et nad oleksid võimelised lahendama roma lastega töötamisel ette tulevaid eriolukordi, luua kaasavad tugistruktuurid, näiteks roma õpilaste juhendamiseks ja suunamiseks, et ennetada nende koolist väljalangemist teisel ja kolmandal haridustasemel, tagada juurdepääs programmile Erasmus ning edendada praktikavõimalusi, et võimaldada romadel saada nõuetekohast töökogemust; |
22. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegelema romade suure töötusega ning kaotama kõik tõkked seoses nende juurdepääsuga tööhõivele, kasutades selleks muu hulgas olemasolevaid mehhanisme (näiteks noortegarantii ja strateegia „Euroopa 2020“ juhtalgatused); kutsub liikmesriike üles looma diskrimineerimisvastased mehhanismid, spetsiaalsed koolitusprogrammid ning tööturule astumist hõlbustavad tingimused, näiteks romade proportsionaalne esindatus avalikes teenustes, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ergutamine, vahendite kasutamine rohkemate töökohtade loomiseks kõige suurema tööhõivepotentsiaaliga sektorites (näiteks kaasav roheline majandus, tervishoiu- ja sotsiaalteenused ja digitaalne majandus) ning avaliku sektori asutuste ja tööandjate vaheliste partnerluste loomine; |
23. |
kutsub Euroopa institutsioone üles looma praktikaprogramme ja võtma romasid tööle kõikidesse institutsioonidesse; |
24. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegelema tervisealase ebavõrdsusega, mille all romad praegu kannatavad, ja samuti laiaulatusliku diskrimineerimisega, mis seondub romade juurdepääsuga tervishoiule, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja konkreetsed sihipärased programmid ja eraldama nii riiklikest kui ka ELi fondidest piisavaid rahalisi vahendeid, pannes erilist rõhku laste ja emade tervisele; |
25. |
kutsub liikmesriike üles määrama täpselt kindlaks romade kaasamise riiklikud kontaktpunktid ning nende ülesanded romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate rakendamisel, tagades sellel eesmärgil nende piisava autoriteedi, suutlikkuse ning poliitilise ja rahalise toetuse, mis võimaldaks neil oma ülesandeid tulemuslikult täita; kutsub liikmesriike üles tagama ka kontaktpunktide piisavad sidemed romade kogukonna ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega ning ühtlasi nende juurdepääsetavuse (kontaktpunktide selge kindlaksmääramise abil) ja sidusrühmadega suhtlemise läbipaistvuse kõikidel tasanditel; |
26. |
tuletab liikmesriikidele meelde, et Euroopa Nõukogu rakendatud head tavad, nagu romade vahendajate programmid ja romade kaasamist käsitlev Euroopa linnade ja piirkondade ühendus, on osutunud kohalikul tasandil edukaks ning see peaks ergutama liikmesriike näitama romade tulemusliku kaasamise vallas üles suuremat poliitilist otsustavust; |
27. |
tunneb heameelt selle üle, et vastu võeti komisjoni ettepanek võtta vastu nõukogu soovitus romade tõhusaks integreerimiseks liikmesriikides võetavate meetmete kohta; |
28. |
toonitab, et integratsioon sõltub mõlemast poolest ning et iga integratsioonialane jõupingutus tähendab osapoolte ühist vastutust, mis jaguneb siiski nende suutlikkusest ning majanduslikest, poliitilistest ja ühiskondlikest ressurssidest lähtuvalt asümmeetriliselt; |
29. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Euroopa Nõukogule. |
(1) ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 283.
(2) ELT C 308 E, 20.10.2011, lk 73.
(3) ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 112.
(4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0246.
(5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0090.
(6) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0328.
(7) ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 25.
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK.
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/163 |
P7_TA(2013)0595
Vilniuse tippkohtumise tulemused ja idapartnerluse tulevik, eelkõige seoses Ukrainaga
Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2013. aasta resolutsioon Vilniuse tippkohtumise tulemuste ja idapartnerluse tuleviku kohta, eelkõige seoses Ukrainaga (2013/2983(RSP))
(2016/C 468/22)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse oma 23. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni „Euroopa naabruspoliitika kui partnerluse tugevdamise vahend. Euroopa Parlamendi seisukoht 2012. aasta aruannete kohta“ (1), |
— |
võttes arvesse oma 12. septembri 2013. aasta resolutsiooni Venemaa poolt idapartnerluse riikidele avaldatava surve kohta (Vilniuses toimuva eelseisva idapartnerluse tippkohtumise kontekstis) (2), |
— |
võttes arvesse oma 13. jaanuari 2005. aasta resolutsiooni Ukraina valimiste tulemuste kohta (3), |
— |
võttes arvesse 29. novembril 2013 idapartnerluse tippkohtumisel Vilniuses vastu võetud ühisdeklaratsiooni, |
— |
võttes arvesse 30. septembril 2011 idapartnerluse tippkohtumisel Varssavis vastu võetud ühisdeklaratsiooni ja 7. mail 2009 idapartnerluse tippkohtumisel Prahas vastu võetud ühisdeklaratsiooni, |
— |
võttes arvesse üha halvenevat olukorda Ukrainas, mis on kujunenud pärast Ukraina ametivõimude otsust mitte allkirjastada assotsieerimislepingut Euroopa Liiduga 28. ja 29. novembril 2013 Vilniuses toimunud tippkohtumisel, mille tagajärjel Kiievis ja teistes Ukraina linnades vallandusid rahva massilised meeleavaldused, nn Euromaidani meeleavaldused Ukraina Euroopa-orientatsiooni toetuseks, |
— |
võttes arvesse komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni ning laienemise ja naabruspoliitika voliniku Štefan Füle ühisavaldusi, milles mõistetakse hukka politsei ülemäärane jõu kasutamine meeleavaldajate laialiajamiseks Kiievis 30. novembril 2013, |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõikeid 2 ja 4, |
A. |
arvestades, et idapartnerluse tippkohtumisel Vilniuses kinnitasid Ukraina ja kõik teised osalejad taas oma kindlat seotust rahvusvahelise õiguse põhimõtete ja selliste põhiväärtustega nagu demokraatia, õigusriiklus ja inimõiguste järgmine; |
B. |
arvestades, et eriti Armeenia otsus lahkuda assotsieerimislepingu läbirääkimistelt ja Ukraina viimase minuti otsus peatada ettevalmistused assotsieerimislepingu allkirjastamiseks on kahjustanud viimastel aastatel kahepoolsete suhete süvendamiseks ja Euroopa integratsiooni edendamiseks tehtud pingutusi ja tööd; |
C. |
arvestades, et Ukraina valitsuse otsus peatada ettevalmistused assotsieerimislepingu ning selles sisalduva põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna leppe sõlmimiseks on Ukrainas tekitanud rahulolematust ja tugevat protesti; arvestades sellega seoses, et Ukraina julgeolekujõud on rahumeelsete meeleavaldajate, opositsioonierakondade ja massiteabevahendite vastu kasutanud toorest ja lubamatut jõudu; |
D. |
arvestades, et 29. novembril 2013 parafeerisid Gruusia ja Moldova Vilniuses toimunud idapartnerluse tippkohtumisel ELiga sõlmitava assotsieerimislepingu, milles sisalduvad ka põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduspiirkondade loomist käsitlevad sätted; |
E. |
arvestades, et ainuvõimalik saab olla vaid rahumeelne, kõikide osapooltega läbiräägitud lahendus; |
1. |
on rahul, et Gruusia ja Moldovaga parafeeriti põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduspiirkondade leppeid hõlmavad assotsieerimislepingud, millega neile kahele riigile seatakse selge Euroopa tegevuskava; loodab, et need lepingud võimalikult kiiresti allkirjastatakse ja et neid hakatakse võimalikult kiiresti rakendama; sellega seoses kutsub komisjoni üles nende lepingute rakendamist hõlbustama ning mõlema riigi asjaomaseid ametiasutusi abistama, nii et lepingutest lähtuvad konkreetsed positiivsed tulemused ja eelised jõuaksid lühikese ajaga kummagi riigi kodanikeni; |
2. |
taunib Ukraina ametivõimude poolt president Janukovõtši juhtimisel tehtud otsust mitte allkirjastada ELiga assotsieerimislepingut Vilniuse idapartnerluse tippkohtumisel – hoolimata ELi poolsest selgest tahtest jätkata assotsieerimisprotsessi, eeldusel et tingimused täidetakse; on arvamusel, et selle otsusega jäeti kasutamata suur võimalus edendada ELi ja Ukraina suhteid ning Ukraina püüdlusi; tunnistab Ukraina Euroopa-suunalisi pürgimusi, mida väljendab Ukraina kodanikuühiskond, kes jätkab nn Euromaidani meeleavaldusi Kiievis ja teistes Ukraina linnades ega karda tänavatel avalikult näidata vastuseisu president Janukovõtši otsusele, ning kordab oma seisukohta, et ELi ja Ukraina suhete tihendamine ning Ukrainale Euroopa perspektiivi pakkumine on mõlemale poolele väga tähtis ja mõlema poole huvides; |
3. |
taunib vägivaldseid sündmusi, mis leidsid aset 2013. aasta 9.–10. detsembri öösel, kui julgeolekujõud ründasid opositsioonierakondade ja sõltumatute meediaväljaannete tööruume ning ahistasid meeleavaldajaid, samuti 2013. aasta 10.–11. detsembri öösel toimunut, kui julgeolekujõud ründasid rahumeelseid meeleavaldajaid, püüdes neid minema tõrjuda Iseseisvuse väljakult ja selle ümbruse tänavatelt ning lammutada barrikaade; juhib tähelepanu sellele, et need sündmused toimusid koguni komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni visiidi ajal, ning juhib tähelepanu ka praegu jätkuvatele ponnistustele luua võimalused ümarlauakõneluste alustamiseks; kardab, et need sündmused võivad niigi pingelist olukorda veelgi teravdada; |
4. |
tuletab meelde, et ELi ja Ukraina vahel on avatud mitu suhtluskanalit, nende hulgas president Coxi ja president Kwaśniewski juhitud Euroopa Parlamendi vaatlusmissioon, ning kordab seetõttu veel kord, et Ukraina ametivõimude tõstatatud mureküsimused, millega õigustatakse viimasel minutil tehtud loobumisotsust, oleks tulnud esitada varem, et oleks võimalik olnud nendega tegeleda; |
5. |
kinnitab, et toetab kindlalt assotsieerimislepingu võimalikult kiiret sõlmimist, eeldusel et täidetakse asjakohased tingimused, mille 10. detsembril 2012 seadis välisasjade nõukogu ja mida oma 13. detsembri 2012. aasta resolutsiooniga toetab Euroopa Parlament; kutsub seetõttu Euroopa Ülemkogu üles esitama oma 2013. aasta detsembris toimuval kohtumisel tugeva poliitilise märguande, et EL on endiselt valmis Ukrainaga koostööd tegema; |
6. |
nõuab, et viivitamata alustataks ELi uue, täiemahulise vahendusmissiooniga kõige kõrgemal poliitilisel tasandil, eesmärgiga jõuda Ukraina valitsuse, demokraatliku opositsiooni ja kodanikuühiskonna ümarlauakõnelusteni, nendel kõnelustel abiks olla ning kindlustada praeguse kriisi rahumeelne lahendamine; |
7. |
on täielikult solidaarne nende inimestega, kes avaldavad meelt Euroopaga seotud tuleviku poolt; kutsub Ukraina ametivõime üles täiel määral austama inimeste kodanikuõigusi ning kogunemisvabadust ja rahumeelse protesti avaldamise vabadust kui ühte põhivabadust; mõistab karmilt hukka toore jõu kasutamise rahumeelsete meeleavaldajate vastu ning rõhutab, et seda tuleb kiiresti, tulemuslikult ja sõltumatult uurida ning tuvastatud süüdlased tuleb kohtu alla anda; nõuab, et viimastel päevadel arreteeritud rahumeelsed meeleavaldajad kohe ja tingimusteta vabastataks; rõhutab, et Ukrainal on selles suhtes rahvusvahelised kohustused; rõhutab, et niisugused meetmed on selgelt vastuolus kogunemisvabaduse ja sõnavabaduse põhimõtetega ning kujutavad endast seepärast üldiste ja euroopalike väärtuste rikkumist; tuletab meelde, et kuna Ukraina on praegu Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni eesistujariik, jälgitakse tema tegevust nende väärtuste kaitsmisel ja edendamisel veelgi tähelepanelikumalt; |
8. |
kinnitab, et mõistab kindlalt hukka Venemaa vastuvõetamatu poliitilise ja majandusliku surve Ukrainale ning sellega kaasnevad ähvardused kehtestada Ukraina vastu kaubandussanktsioonid; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid ilmutaksid Venemaa suhtes ühtset hoiakut, ning nõuab, et EL töötaks koos oma liikmesriikidega välja kindla poliitika, et kohaselt reageerida nendele vahenditele ja abinõudele, mida Venemaa kasutab idapartnerluse riikide vastu, kusjuures erilist tähelepanu tuleks pöörata Ukraina abistamisele energiajulgeoleku saavutamisel, pidades silmas praegu jätkuvat kriisi seoses maagaasi importimisega Venemaalt; kordab, et assotsieerimisleping on kahe lepinguosalise rangelt kahepoolne küsimus, ning lükkab otsustavalt tagasi igasugused ettepanekud kaasata protsessi kolmas osaline; |
9. |
kutsub komisjoni üles kaaluma võimalikke vastumeetmeid, mida EL võiks võtta, kui Venemaa rikub lühinägelike poliitiliste eesmärkide nimel Maailma Kaubandusorganisatsiooni kaubanduseeskirju; rõhutab, et liidu poliitilise usaldusväärsuse tõendamiseks peaks liit suutma tegutseda, kui kas tema ise või tema partnerriigid poliitilise ja majandusliku surve alla seatakse; |
10. |
nõuab, et Ukraina ametivõimud peaksid meeleavaldajatega kõnelusi, et vältida vägivalla tõusu ja riigi destabiliseerimist, ning kutsub kõiki erakondi üles tagama, et majandusliku ja poliitilise olukorra ning edaspidiste ELiga integreerumise väljavaadete üle saaks toimuda korrapärane, rahulik ja analüüsiv parlamentaarne arutelu; tuletab meelde, et igas demokraatlikus riigis saab korraldada uued valimised, kui tekib vajadus, et rahvas võimu uuesti legitimeeriks; |
11. |
nõuab, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid muutuksid Ukraina ühiskonna suhtes tunduvalt avatumaks, eelkõige sõlmiksid kiiresti viisavabaduse kokkuleppe, tugevdaksid teadusalast koostööd, laiendaksid noorte vahetust ja parandaksid stipendiumite kättesaadavust; on seisukohal, et tuleks teha uusi jõupingutusi Ukraina täielikuks kaasamiseks ELi energia siseturule; |
12. |
rõhutab, et EL peab toetama selliste rahvusvaheliste finantseerimisasutuste kaasamist nagu Rahvusvaheline Valuutafond ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank, et anda finantsabi, mis aitaks Ukrainal parandada oma halvenevat finantsseisundit; |
13. |
tuletab meelde, et assotsieerimisleping ei ole omaette eesmärk, vaid pigem vahend, millega saavutada püsiv stabiilsus, sotsiaal-majanduslik edasiminek ning jätkusuutlik ja süsteemne ümberkujunemine, ning seetõttu on vaja tõsiselt pingutada, et seda lepingut asjakohaselt ja kiiresti rakendada; palub ELil Ukraina ametivõimudega läbi rääkida konkreetne tegevuskava lepingu rakendamiseks; |
14. |
peab kahetsusväärseks asjaolu, et pärast üle kolme aasta kestnud ja edukalt lõpule viidud läbirääkimisi assotsieerimislepingu ning selles sisalduva põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna leppe üle otsustasid Armeenia ametivõimud Venemaa survel hoopiski tolliliiduga ühineda; tuletab Armeenia ametivõimudele meelde, et protestid ja meeleavaldused selle otsuse vastu kujutavad endast Armeenia kodanike vaba tahte väljendust, mida tuleb respekteerida vastavalt Armeenia poolt võetud rahvusvahelistele kohustustele; tuletab sellega seoses meelde, et inimeste tagakiusamise ja kinnipidamisega rikutakse nende kogunemisvabaduse ja sõnavabaduse õigust, ning et need repressioonid lähevad vastuollu hiljutiste tõotustega järgida ELiga ühiseid väärtusi; kutsub Armeenia valitsust üles alustama riigi tulevase orientatsiooni küsimuses kaasavat dialoogi kodanikuühiskonnaga; |
15. |
hindab positiivselt ELi ja Aserbaidžaani vahelise viisalihtsustuslepingu sõlmimist; peab murettekitavaks teisitimõtlemise mahasurumist pärast 2013. aasta oktoobris toimunud presidendivalimisi, mille tõendiks on opositsiooniaktivistide jätkuv kinnipidamine ja uued vahistamised, sõltumatute vabaühenduste ja massiteabevahendite ahistamine ning valitsust kritiseerivate inimeste töölt vallandamine üksnes nende poliitilise tegevuse tõttu; nõuab, et Aserbaidžaani parlament vaataks üle otsuse peatada oma osalemine Euronesti parlamentaarses assamblees, mille kohta parlament võttis 23. oktoobril 2013 vastu eraldi resolutsiooni; |
16. |
tunnustab komisjoni seadusandliku ettepanekut, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 539/2001, et võimaldada biomeetrilist passi omavate Moldova kodanike viisavaba reisimist Schengeni alal; on seisukohal, et selle tähtsa meetmega hõlbustatakse inimestevahelisi kontakte ja lähendatakse Moldova kodanikke ELile; |
17. |
tervitab ELi kriisiohjamisoperatsioonides osalemist käsitleva raamkokkuleppe sõlmimist Gruusiaga, mis annab püsiva õigusliku aluse Gruusia kaasamiseks ELi praegustesse ja tulevastesse kriisiohjamisoperatsioonidesse kogu maailmas; |
18. |
on veendunud, et Vilniuse tippkohtumise tulemused ja üldine olustik osutavad sellele, et ELil tuleb oma idapoolsete partnerriikide Euroopa valiku toetuseks teostada strateegilisemat ja paindlikumat poliitikat, kasutades kõiki enda käsutuses olevaid vahendeid, mille hulka kuuluvad makromajandusliku abi osutamine, kaubandusrežiimi leevendamine, energiavarustuse kindluse suurendamise ja majanduse ajakohastamise projektid ning viisavabaduse kiire rakendamine kooskõlas euroopalike väärtuste ja huvidega; |
19. |
toetab kodanikuühiskonna jätkuvat kaasamist riikide reformiprotsessidesse; kutsub üles tegema tõhustatud parlamentidevahelist koostööd Euronesti parlamentaarse assambleega; nõuab, et Ukrainasse saadetaks võimalikult kiiresti Euroopa Parlamendi missioon; hindab positiivselt idapartnerluse riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste konverentsi kaasamist; |
20. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikidele, Ukraina presidendile, idapartnerluse riikide valitsustele ja parlamentidele, Venemaa Föderatsiooni valitsusele ja parlamendile, Euronesti parlamentaarsele assambleele, Euroopa Nõukogu parlamentaarsele assambleele ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni parlamentaarsele assambleele. |
(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0446.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0383.
(3) ELT C 247 E, 6.10.2005, lk 155.
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/167 |
P7_TA(2013)0596
2013. aasta eduaruanne Albaania kohta
Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2013. aasta resolutsioon Albaania 2013. aasta eduaruande kohta (2013/2879(RSP))
(2016/C 468/23)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse 19.–20. juunil 2003. aastal Thessaloníkis toimunud Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldusi Lääne-Balkani riikide Euroopa Liiduga ühinemise väljavaadete kohta, |
— |
võttes arvesse üldasjade nõukogu 11. detsembri 2012. aasta järeldusi, mille kinnitas Euroopa Ülemkogu 14. detsembril 2012. aastal, |
— |
võttes arvesse komisjoni 9. novembri 2010. aasta teatist „Komisjoni arvamus Albaania Euroopa Liidu liikmeks astumise avalduse kohta“ (COM(2010)0680), |
— |
võttes arvesse komisjoni 16. oktoobri 2013. aasta teatist „Laienemisstrateegia ja peamised ülesanded aastatel 2013–2014“ (COM(2013)0700) ning komisjoni talituste töödokumenti „Albaania 2013. aasta eduaruanne“ (SWD(2013)0414), |
— |
võttes arvesse rahvusvahelise valimisvaatlusmissiooni esialgseid tähelepanekuid ja järeldusi 23. juunil 2013. aastal Albaanias toimunud parlamendivalimiste kohta, |
— |
võttes arvesse oma 22. novembri 2012. aasta resolutsiooni laienemise kohta: poliitikavaldkonnad, kriteeriumid ja ELi strateegilised huvid (1) ning 13. detsembri 2012. aasta resolutsiooni Albaania 2012. aasta eduaruande kohta (2), |
— |
võttes arvesse oma 22. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ühinemiseelsete fondide eelarve haldamise kohta kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide kohtusüsteemide ja korruptsioonivastase võitluse valdkonnas (3) ning selles sisalduvaid märkusi Albaania kohta, |
— |
võttes arvesse 28.–29. oktoobril 2013. aastal toimunud Euroopa Liidu ja Albaania parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee kuuenda koosoleku soovitusi, |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2, |
A. |
arvestades, et Albaania on teinud edusamme komisjoni 2010. aasta arvamuses toodud 12 peamise prioriteedi täitmiseks ja reformiprotsess jätkub rahuldaval viisil; arvestades, et kõigi erakondade üksmeelel on Albaania võtnud ülejäänud peamised kohtusüsteemi, avaliku halduse ja parlamendi reformimeetmed; arvestades, et endiselt esineb probleeme ning need tuleb lahendada kiiresti ja tõhusalt, et liikuda edasi ELi liikmeks saamise suunas; |
B. |
arvestades, et 2013. aasta juuni parlamendivalimiste nõuetekohane läbiviimine ja rahumeelne võimu üleminek on avaldanud positiivset mõju riigi demokratiseerimisele ja parandanud Albaania rahvusvahelist mainet; |
C. |
arvestades, et ELiga ühinemise protsess on saanud Albaanias reformide jätkamise peamiseks tõukejõuks ja kodanike toetus ELiga ühinemisele on jätkuvalt väga kõrge; |
D. |
arvestades, et hoolimata seni tehtud edusammudest, algas parlamendi uus ametiaeg jälle poliitiliste jõudude vahelise tülitsemisega; arvestades, et selline asjade käik näitab, et poliitilised jõud peavad viivitamata edendama dialoogi-, koostöö- ja kompromissivaimu eelkõige kahe suurima poliitilise jõu suhetes, aga ka kõigi teiste riigi ühiskonnaelu sidusrühmade seas; |
E. |
arvestades, et Euroopa Parlament on andnud olulise panuse jõupingutustesse luua riigis tervislik poliitiline kliima; arvestades, et jätkusuutlik poliitiline dialoog on möödapääsmatu, et hoida hoogu sees reformiprotsessil ja ELi tegevuskava rakendamisel; |
F. |
arvestades, et EL on seadnud õigusriikluse oma laienemisprotsessi keskmesse; arvestades, et kohtusüsteemi sõltumatus ja võitlus korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse ning inim-, relva- ja uimastikaubanduse vastu on jätkuvalt tõsist muret tekitavad valdkonnad; arvestades, et edusammud kõnealustes valdkondades on ELiga ühinemise protsessi edenemiseks otsustava tähtsusega; arvestades, et tugev poliitiline toetus on nendes valdkondades edasimineku saavutamise võti; |
G. |
arvestades, et veelgi rohkem tuleks edendada vähemuste, eelkõige roma vähemuse ning lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja mõlemasooliste inimeste kogukonna õigusi; arvestades, et romade elutingimused Albaanias on kohutavad ja neid tuleb kiiresti parandada, eriti romade juurdepääsu registreerimisele, eluasemele ja haridusele ning roma laste kaasamist haridussüsteemi alusharidusest kuni kõrghariduseni; |
H. |
arvestades, et sotsiaalsed reformid on sama tähtsad kui poliitilised ja õigusreformid; arvestades, et Albaania püüab suurendada sotsiaalse ühtekuuluvuse taset ja vajab ELilt selleks tugevat toetust ning valitsuselt selgemalt väljendatud püüdlusi edendada sotsiaaldialoogi kolmanda osalisena koos ametiühingute ja tööandjate ühendustega; |
I. |
arvestades, et iga ELi liikmeks pürgiva riigi jaoks on väga tähtis professionaalse, tõhusa ja tulemuspõhise avaliku halduse teenistuse olemasolu; |
J. |
arvestades, et korruptsioon ja kuritegude karistamatus on Albaania ühiskonnas jätkuvalt levinud; arvestades, et korruptsioonivastase võitlusega tegelevaid riigiasutusi ohustab endiselt poliitiline surve ja mõju; arvestades, et korruptsioon kohtusüsteemis ja karistusasutustes on endiselt väga tõsine probleem; |
K. |
arvestades, et iga riigi edusammud ELi liikmelisuse suunas sõltuvad tema jõupingutustest saavutada Kopenhaageni kriteeriumid ning täita stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessiga seotud tingimused; |
L. |
arvestades, et laienemispoliitika peab jääma usaldusväärseks ja põhinema objektiivsetel kohustuslikel kriteeriumidel; arvestades, et Albaanial on kandidaatriigi staatus käeulatuses, sest ta on täitnud selle sammu astumiseks vajalikud kriteeriumid; |
Üldised kaalutlused
1. |
kiidab heaks Albaania 2013. aasta eduaruandes esitatud analüüsi ja soovitused ning toetab neid, ning palub nõukogul tunnustada Albaania edu ja anda talle kandidaatriigi staatus ilma põhjendamatu viivituseta; nõuab tungivalt, et Albaania ametivõimud ja poliitilised jõud kinnistaksid seni saavutatud edusammud; |
2. |
avaldab kõigile poliitilistele jõududele hiljutiste parlamendivalimiste nõuetekohase läbiviimise ja võimu sujuva üleminemise eest tunnustust; soovitab veelgi suurendada üldsuse usaldust valimisprotsessi vastu, muu hulgas tugevdades keskvalimiskomisjoni institutsioonilist sõltumatust ja valimisametnike professionaalsust; peab ülitähtsaks kõigi osaliste vahelise tõelise poliitilise dialoogi ja koostöö edendamist ning poliitilistes protsessides edu saavutamiseks vajalike kompromisside leidmist; |
3. |
rõhutab, et kõik Albaania erakonnad ja poliitilised osalejad, sealhulgas meedia ja kodanikuühiskond, peaksid püüdma parandada riigi poliitilist kliimat, et võimaldada dialoogi ja vastastikust mõistmist; nõuab sellega seoses, et kõik erakonnad, valitsusvälised organisatsioonid, ametiühingud ja muud sidusrühmad võtaksid endale vastavasisulise kohustuse; |
4. |
rõhutab asjaolu, et ELiga ühinemise protsessile tuleb saada poliitikute ja üldsuse ulatuslik toetus; innustab valitsust jätkama järjepideval viisil integratsioonireformidega, kaasates kõik poliitilised jõud ja kodanikuühiskonna; on seisukohal, et ka opositsioonil on eelmainituga seoses oluline roll ning tunnustab opositsiooni senini vastutustundlikku käitumist poliitikas; peab tähtsaks, et Albaania kodanikuühiskond, meedia ja kodanikud peaksid oma juhte vastutavaks konkreetsete poliitiliste tulemuste eest, eelkõige seoses ELiga ühinemisega; |
5. |
kutsub Albaania valitsust üles tugevdama haldussuutlikkust, jätkates avaliku halduse reformi elluviimist ning toetades polariseerumise vähendamist ja teadlikkuse tõstmist ELi õigusest ja otsustamisprotsessidest; |
6. |
märgib reformikava osas tehtud paljutõotavaid edusamme ja väljendab usku Albaania võimalusse, suutlikkusse ja tahtesse liikuda edasi ELi suunas, juhul kui poliitilised jõud jätkavad edasiviivat koostööd; avaldab tunnustust peamiste õigusreformide vastuvõtmise eest, nagu parlamendi kodukorra läbivaatamine, avaliku teenistuse seaduse vastuvõtmine ja ülemkohtu seaduse muudatused; ergutab Albaaniat tõendama nende reformide tulemuslikku rakendamist; |
7. |
juhib tähelepanu järelejäänud puudustele õigusaktide rakendamisel ning rõhutab, et reformikava rakendamist tuleb intensiivistada ja selgelt tõendada, et kõik reformid on rakendatud; kutsub nii valitsevat enamust kui ka opositsiooni hoidma alal erakondadevahelist koostööd peamiste reformide vastuvõtmisel ja rakendamisel; |
8. |
kutsub Albaaniat üles rakendama avaliku teenistuse seadust õigeaegselt ja tulemuslikult, võtma õigeaegselt vastu üldise haldusmenetluse seaduse ning parandama avaliku halduse korralduse ja toimimise seadust; rõhutab vajadust tugevama riigikantselei ja täielikult toimiva personalijuhtimise infosüsteemi järele; |
9. |
väljendab heameelt asjaolu üle, et ELiga ühinemine ja riigi moderniseerimine on endiselt jäänud uue valitsuse olulisimateks prioriteetideks; kutsub Albaaniat üles jätkama tulemuste saavutamist komisjoni 2010. aasta arvamuses esitatud prioriteetsetes valdkondades, eelkõige seoses õigusriigi põhimõtte järgimise ning korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitlusega, sealhulgas tõendama rakendamise tulemusi ja võtma vastu puuduvad õigusaktid; kutsub Albaaniat üles tugevdama koostööd ELiga integreerumise küsimustega tegeleva ministeeriumi ja teiste asjaomaste ministeeriumide vahel, et tugevdada ELiga seotud reformikava; |
Poliitilised kriteeriumid
10. |
nõuab Albaania valitsuselt ja parlamendilt täiendavaid jõupingutusi, et suurendada kohtusüsteemi sõltumatust, aruandluskohustust, erapooletust ja tulemuslikkust, sealhulgas ka riigiprokuratuuri ja sõltumatu peaprokuröri puhul, kes valitakse läbipaistvate, erapooletute ja tulemuspõhiste kriteeriumide alusel; nõuab tungivalt, et ametivõimud parandaksid õigussüsteemile juurdepääsu kõigi abivajajate jaoks, sealhulgas riikliku õigusabikomisjoni korraldatud teadlikkuse tõstmise kampaaniate ja kavandatud kohalike õigusbüroode loomise abil; kutsub ametivõime üles suurendama inimõigustega tegelevate struktuuride, nagu ombudsman ja diskrimineerimise eest kaitsmise küsimustega tegelev volinik, sõltumatust, tõhusust ja mõjusust; |
11. |
toonitab asjaolu, et Albaania kohtusüsteem peaks olema täiesti sõltumatu, prognoositavam, tõhusam ja õiglasem, et tagada rahva ja äriringkondade usaldus kohtusüsteemi vastu; kutsub seetõttu ametivõime üles tagama kohtuvõimu depolitiseerimise, luues tulemuspõhise ja läbipaistva protsessi kohtunike ja prokuröride ametisse nimetamiseks ja tõendades distsiplinaarmenetluste kasutamist, ning tagades õigeaegse õigusemõistmise koos kohtupraktika ühtlustamise, kõigi kohtuotsuste avaldamise ja neile juurdepääsu tagamisega kohe pärast kohtuotsuste vastuvõtmist ning kohtuasjade juhusliku jagamise süsteemi kasutuselevõtuga kõigis kohtutes; |
12. |
rõhutab vajadust luua tulemuspõhine ja professionaalne avalik haldus, mis toimib läbipaistvalt ja on võimeline võtma vastu seadusi ja neid rakendama; nõuab avaliku teenistuse seaduse nõuetekohaseks rakendamiseks vajalike teiseste õigusaktide vastuvõtmist ning uut üldiste haldusmenetluste seadust; rõhutab vajadust tugevama riigikantselei ja täielikult toimiva personalijuhtimise infosüsteemi järele; rõhutab, et on vaja täiendavaid jõupingutusi riiklike haldusasutuste depolitiseerimiseks, korruptsiooni vastu võitlemiseks, meritokraatia tugevdamiseks ametissenimetamisel, edutamisel ja töölt vabastamisel ning avaliku halduse tõhususe ja finantsilise jätkusuutlikkuse suurendamiseks; |
13. |
väljendab heameelt valitsuse kavatsuse üle algatada ja viia lõpule põhjalik haldus- ja territoriaalreform enne 2015. aasta kohalikke valimisi riigis; toonitab sellegipoolest, et tähtis on tagada asjakohane konsulteerimine kõigi kohalike sidusrühmadega ja reformi vastavus Euroopa kohaliku omavalitsuse harta sätetele, sealhulgas sätetele, mis käsitlevad kogukondade õiguste kaitset ja tagavad kohalike valitsusasutuste poliitilise, haldusliku ja rahalise sõltumatuse; |
14. |
rõhutab vajadust tugevdada veelgi poliitilist kohustust võidelda korruptsiooni vastu kõigil tasanditel, suurendada institutsioonilist suutlikkust ja parandada institutsioonide vahelist kooskõlastatust; nõuab rohkem jõupingutusi korruptsiooni likvideerimiseks kohalikest valitsusasutustest; tunnustab asjaolu, et korruptsiooni vastu võitlemise valdkonnas on saavutatud tulemusi strateegiadokumentide vastuvõtmise näol; võtab rahuloluga teadmiseks, et täidetud on kõik GRECO III hindamisvooru soovitused, ametisse on nimetatud riiklik koordinaator korruptsiooni vastu võitlemise valdkonnas ja valitsus kavatseb igas ministeeriumis ametisse nimetada järelevalve teostaja; rõhutab, et kehtivaid korruptsioonivastaseid õigusakte tuleb järjekindlalt rakendada; |
15. |
nõuab, et valitsus töötaks välja riikliku korruptsioonivastase koordinaatori selge mandaadi ja tegevuskava/strateegia ning alustaks sellise uue riikliku korruptsioonivastase strateegia koostamist, mis hõlmab selgeid tulemusnäitajaid ning järel- ja järelevalvemeetmeid; nõuab, et vastutavad ametivõimud täpsustaksid sisekontrolli ja korruptsioonivastase võitluse osakonna rolli ja suurendaksid sisekontrolli mehhanismide suutlikkust, näeksid ühistele uurimisrühmadele ette piisavad ressursid, jälgiksid korruptsioonivastase strateegia ja tegevuskavade rakendamist ja saavutaksid uurimises, kohtulikule vastutusele võtmises ja süüdimõistvate kohtuotsuste tegemises (sh kõrgetasemelise korruptsiooni juhtumite puhul) tõendatavaid tulemusi; ergutab Albaania ametiasutusi suurendama korruptsiooni vastu võitlevate asutuste vastupanuvõimet poliitilistele rünnakutele; |
16. |
rõhutab veel kord vajadust otsustavalt jõustada reformid ja piirkondlik koostöö võitluses organiseeritud kuritegevuse vastu ning saavutada uurimises, kohtulikule vastutusele võtmises ja süüdimõistvate kohtuotsuste tegemises tõendatavad tulemused kõigil tasandeil, eelkõige uimastite tootmise ja uimastikaubanduse, inimkaubanduse, sh alaealisi hõlmava inimkaubanduse ning ebaseadusliku hasartmängu valdkonnas; nõuab tungivalt, et valitsus teeks tööd tõendatavate tulemuste saavutamiseks finantsuurimistes, mis keskenduvad seletamatu rikastumise juhtumitele ning sellise rikastumise seostele kuritegevuse ja organiseeritud kuritegevusega; kordab uuesti vajadust tõhustada õiguskaitseasutuste vahelist kooskõlastamist; |
17. |
tunnustab ombudsmani tema töö eest inimõiguste edendamisel, tema avatuse eest kaitsetute inimeste suhtes ja koostöö eest kodanikuühiskonna organisatsioonidega; taunib seda, et ombudsmani aasta- ja eriaruandeid ei ole arutatud parlamendis, mistõttu neid ei saa avaldada ega ametlikult tunnustada; nõuab tungivalt, et valitsus ja parlament parandaksid koostööd ombudsmani bürooga; taunib asjaolu, et seni ei ole valitsus asjakohaste seaduseelnõude korral ombudsmani õigeaegselt teavitanud ega temaga konsulteerinud; võtab murega teadmiseks, et ombudsmani büroole ettenähtud eelarvevahendid on endiselt ebapiisavad ja neid on isegi vähendatud; rõhutab asjaolu, et ombudsmani büroo vajab oma ülesannete jätkuvaks täitmiseks täiendavat rahalist ja poliitilist toetust nii valitsuselt kui ka parlamendilt; nõuab laialdast teavituskampaaniat, milles rõhutatakse ombudsmani institutsiooni rolli ja tähtsust; |
18. |
palub parlamendil ja valitsusel ning teistel asjaomastel riigiinstitutsioonidel säilitada ja edendada järgmiste määrava tähtsusega institutsioonide terviklikkust ja sõltumatust: riigipolitsei, riigiprokuratuur, varade deklareerimise ja auditeerimise peainspektsioon, audiovisuaalse meedia amet ja riiklik statistikainstituut jne; |
19. |
väljendab muret veritasu jätkuva esinemise pärast Albaanias, mis mitte ainult ei õhuta mõrvasid ja vägivalda vaid sunnib ka paljusid lapsi määramata ajaks koju jääma, tekitades nii kaugeleulatuvaid sotsiaalseid tagajärgi, mis mõjutavad tuhandete inimeste elu; võtab teadmiseks, et veritasust tingitud mõrvajuhtumite arv kasvab; kutsub Albaania ametivõime üles järgima ÜRO nõuet ja ombudsmani soovitust luua usaldusväärne andmebaas, aktiveerida 2005. aastal loodud veritasu vastu võitlemise koordineerimisnõukogu ja töötada välja tegevuskava veritasu likvideerimiseks; |
20. |
tunnustab kodanikuühiskonna ja valitsuse vahelise dialoogi paranemist ja rõhutab vajadust neid saavutusi kinnistada ning süvendada ja laiendada dialoogi nii demokraatia, inimõiguste, kodanikuvabaduste kui ka uute reformide jaoks õigusraamistiku kujundamise valdkonnas; rõhutab kodanikuühiskonna otsustava tähtsusega rolli sotsiaalseid ja poliitilisi aspekte hõlmavas piirkondlikus koostöös; kutsub valitsust üles hõlbustama kodanikuühiskonna esindajate kaasamist poliitikakujundamisse; |
21. |
peab tervitatavaks asjaolu, et vähemuste õigusi üldiselt austatakse ja usuvabadus on laialt levinud; palub pädevatel ametivõimudel veelgi parandada kõigi riigis elavate vähemuste kaasamise ja sallivuse õhkkonda; on mures, et selliseid elanikerühmi nagu romad, puuetega inimesed ja homo-, bi- ja transseksuaalid diskrimineeritakse endiselt ja seda teevad ka mõned riigiasutused; rõhutab, et kaitsta tuleb kõiki vähemusi; nõuab, et valitsus tagaks asjakohaste õigussätete tervikliku rakendamise ning ergutab ametiasutusi tegema täiendavaid pingutusi, et tõsta teadlikkust kõigist diskrimineerimise vormidest; märgib, et tähtis on suurendada üldsuse teadlikkust õiguslikest vahenditest, mis on kodanike käsutuses diskrimineerimise eri vormide kohta kaebuse esitamiseks; |
22. |
nõuab täiendavaid meetmeid, et tagada õigused roma vähemusele, keda ikka veel sageli diskrimineeritakse; nõuab sellega seoses romade kaasamise aastakümne tegevuskava kiiremat rakendamist, et tõhustada romade kaasamist, näha ette piisavad ja asjakohased rahalised vahendid ja vaadata läbi õigusaktid; rõhutab, et Albaania romade probleemide lahendamise võti on registreerimine ja seejärel juurdepääs eluasemele ja haridusele; nõuab tungivalt, et valitsus võtaks otsustavaid meetmeid vajalike tingimuste loomiseks; |
23. |
nõuab õigusaktide asjakohast läbivaatamist ja rakendamist, teadlikkuse tõstmise, haridusalaseid ja muid meetmeid, et võidelda lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja mõlemasooliste inimeste diskrimineerimise vastu, sh nähes ette karistused vihkamise õhutamise eest, ning tõendatavate tulemuste saavutamist kõnealuses valdkonnas; |
24. |
rõhutab professionaalse, sõltumatu ja pluralistliku avalik-õigusliku ja erameedia kui demokraatia nurgakivi otsustavat tähtsust; rõhutab, et oluline on interneti kättesaadavus, mis on piirkonnas üks madalamaid, ning internetivabadus; |
25. |
kiidab heaks audiovisuaalmeedia seaduse vastuvõtmisega tehtud parandused audiovisuaalmeedia õigusraamistikus; võtab teadmiseks, et meediakeskkond on pluralistlik ja mitmekesine; on sellegipoolest endiselt mures poliitilise mõju ja sekkumise pärast meedias ning eelkõige avalik-õigusliku meedia enesetsensuuri pärast; rõhutab, et meediat reguleeriva asutuse ja avalik-õigusliku ringhäälingu täieliku sõltumatuse tagamiseks on tarvis lisapingutusi; nõuab meetmete võtmist ajakirjanike ja nende uurimistegevuse kaitsmiseks; rõhutab, et oluline on tagada meedia pluralism ja edendada seda suurema sõnavabaduse nimel, ning tagada läbipaistvus meedia omandisuhetes ja rahastamises; osutab vajadusele luua pikaajaline strateegia avalik-õigusliku meedia väljaarendamiseks uues meediasüsteemis; |
26. |
võtab rahuloluga teadmiseks uue valitsuse otsuse suurendada naiste arvu valitsuse juhtivatel ametikohtadel ja loodab, et see avaldab positiivset mõju kogu ühiskonnale; nõuab nulltolerantsi naistevastase vägivalla suhtes ja igasuguse soolise erapoolikuse kõrvaldamist õigusaktidest ja nende rakendamisest; |
27. |
kutsub valitsust üles suurendama jõupingutusi, et jõustada naiste õigusi ja soolist võrdõiguslikkust käsitlevaid seadusi ja rakendada asjakohast poliitikat, pöörates erilist tähelepanu naiste kaitsmisele vägivalla kõigi vormide eest ja nende võrdsele osalemisele avalikus elus ja poliitikas; ergutab jätkama keskvalitsuse ja kohalikul tasandil pingutusi soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamiseks; |
28. |
rõhutab vajadust parandada riigist sõltuvate inimeste, nagu vangide, orbude ja vaimsete häiretega isikute õigusi ja elukvaliteeti; |
29. |
nõuab suuremaid pingutusi omandiõigust käsitleva strateegia ja tegevuskava tulemusliku rakendamise tagamiseks, kuna omandiõigus on üks majanduse arengu alustalasid; võtab teadmiseks võetud meetmed, millega püütakse lahendada kogu riigis ehitatud ebaseaduslike objektide probleemi; on mures edusammude vähesuse pärast omandi registreerimise ja tagastamise valdkonnas; palub valitsusel esitada selge plaan ja ajakava omandiõigust puudutavate Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste jõustamise kohta; |
30. |
ergutab valitsust töötama välja poliitikat taastuvate energiaallikate kohta, lahendama tõhusamalt jäätmekäitluse probleemi ning arendama keskkonnasäästlikku turismi; kiidab heaks hiljutise kodanikuühiskonna algatuse korraldada referendum jäätmete impordi suhtes; väljendab suurt heameelt 10. oktoobri 2013. aasta parlamendihääletuse üle, millega tühistati 22. septembri 2011. aasta seaduses nr 10463 sätestatud jäätmete impordi luba; |
31. |
kutsub üles võtma meetmeid, et vältida põhjendamatute varjupaigamenetluste arvu suurenemist pärast ELiga viisavabadusrežiimi rakendamist; |
Sotsiaal-majanduslik mõju
32. |
palub pädevatel asutustel otsustavalt tegeleda puuduliku seaduste jõustamise ja maksude kogumisega ning ulatusliku varimajandusega, mis kõik takistavad riigi sotsiaalset ühtekuuluvust ja majanduslikke väljavaateid; ergutab uut valitsust rakendama meetmeid ja õigusakte tööhõive, töötervishoiu ja tööohutuse, sotsiaalkaitseõiguste, töösuhete valdkonnas igasuguse diskrimineerimise vastase kaitse õiguste, meeste ja naiste võrdse tasustamise ja muude tööjõuga seotud seaduste edendamiseks; |
33. |
võtab murega teadmiseks edusammude puudumise sotsiaalpoliitika ja tööhõive valdkonnas; tervitab uue valitsuse kavatsust selle probleemiga tegeleda; on teadlik eelarvepiiranguist, aga kutsub sellegipoolest üles lõpetama eelarve vähendamine, et oleks võimalik viia ellu sotsiaalabi- ja sotsiaalkaitsereforme; rõhutab pakilist vajadust anda sotsiaalabi kõige kaitsetumatele töötute rühmadele; märgib väga murelikult, et lapstööjõud on jätkuvalt suur probleem, ja palub valitsusel see probleem otsustavalt lahendada; |
34. |
rõhutab, et Albaania on ratifitseerinud ILO kaheksa peamist tööõiguste konventsiooni; on mures asjaolu pärast, et töötajate õiguste ja ametiühingute valdkonnas on tehtud vaid tagasihoidlikke edusamme; kutsub valitsust üles tugevdama töötajate ja ametiühingute õigusi; nõuab tungivalt, et valitsus tagaks tööõiguse austamise nii era- kui ka avalikus sektoris ja parandaks kolmepoolset sotsiaaldialoogi nii ametiühingute rolli tugevdamiseks kui ka reformidega seotud õigusaktide rakendamisele ulatuslikuma toetuse saavutamiseks; võtab teadmiseks, et dialoog katkes pärast riikliku töönõukogu mandaadi lõppemist 2013. aasta märtsis ja et kahepoolne sotsiaaldialoog on endiselt nõrk, eriti erasektoris; tuletab meelde, et sotsiaaldialoog ja tööõiguste austamine on sotsiaalse turumajanduse alustalad; |
35. |
rõhutab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata laste õiguste kaitsele, ja nõuab investeerimist varasesse õppesse, eelkõige vähemusrühmade või ebasoodsas olukorras olevate rühmade laste puhul, et vältida nende tõrjumist, ning sihtotstarbelisi meetmeid laste eest hoolitsemise, nende toitumise ja perede toetamise tagamiseks, et hoida ära vaesuse edasikandumine ühelt põlvkonnalt teisele; rõhutab vajadust otsekohe parandada alaealiste olukorda kohtumenetlustes vastavalt Euroopa headele tavadele; rõhutab, et oluline on tagada riikliku haridussüsteemi asjakohane rahastamine; palub ametivõimudel võtta vastu lastele õiguste tagamise strateegia; rõhutab asjaolu, et korruptsioon kohtusüsteemis takistab jätkuvalt konkreetselt inimkaubanduse vastase seaduse jõustamist ja ohvrikaitsealaseid pingutusi; |
Piirkondlik koostöö
36. |
väljendab heameelt Albaania stabiliseeriva rolli üle Lääne-Balkanil, eelkõige tema suhetes naaberriikidega, millest mõnes elab suur albaanlaste vähemus, ja Albaania panuse üle uskudevahelisse harmooniasse; |
37. |
peab tervitatavaks asjaolu, et valitsus on mõistnud hukka natsionalistlike vaadete levitamise, ja pooldab valitsuse kavatsust töötada välja poliitika naabritega esinevate probleemide kaotamiseks; rõhutab Albaania keskset rolli Lääne-Balkani riikide hulgas heanaaberlike suhete edendamisel; julgustab Albaaniat oma konstruktiivset piirkondlikku hoiakut jätkama; |
o
o o
38. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning Albaania valitsusele ja parlamendile. |
(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0453.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0508.
(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0434.
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/173 |
P7_TA(2013)0597
Valmistumine Euroopa Ülemkogu kohtumiseks (19.–20. detsember 2013)
Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2013. aasta resolutsioon Euroopa Ülemkogu 19.–20. detsembri 2013. aasta kohtumise ettevalmistuste kohta (2013/2626(RSP))
(2016/C 468/24)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse oma 12. juuni 2013. aasta resolutsiooni Euroopa demokraatia tugevdamise kohta tulevases majandus- ja rahaliidus (1), 23. mai 2013. aasta resolutsiooni, mis käsitleb uusi seadusandlikke ettepanekuid majandus- ja rahaliidu kohta ning vastust komisjoni teatistele (2), ning 21. novembri 2013. aasta resolutsiooni, mis käsitleb komisjoni teatist majandus- ja rahaliidu sotsiaalse mõõtme tugevdamise kohta (3), |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2, |
A. |
arvestades, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid on teinud suuri jõupingutusi, et taastada rahanduslik usaldusväärsus ja stabiilsus, eelkõige struktuurireformide vastuvõtmise ja rakendamise ning uue majanduse juhtimise raamistiku vastuvõtmise teel; arvestades, et neid jõupingutusi peab täiendama tõeline pangandusliit; |
B. |
arvestades, et majanduspoliitikat on vaja paremini koordineerida, et suurendada konkurentsivõimet, säästvust ja töökohtade loomist ELis; |
C. |
arvestades, et „ühenduse meetod“ on sobiv lähenemisviis ELi ja tema valuuta ees seisvate probleemide lahendamiseks; |
D. |
arvestades, et kõik otsused peaksid alluma parlamentaarsele kontrollile ning vastutusele sellel tasandil, kus nad on vastu võetud; |
E. |
arvestades, et selle poliitika aluspõhimõte on ELi õiguse täielik austamine ja põhjalik kohaldamine; |
F. |
arvestades, et kiiresti muutuvas ja volatiilses geostrateegilises keskkonnas, mida iseloomustavad esilekerkivad julgeolekuohud, USA ümberorienteerumine Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnale ning finantskriisi mõju, peab EL võtma vastutuse usaldusväärse julgeoleku tagajana, kellel on tõeline strateegiline sõltumatus, eriti oma naabruses, mis omakorda aitab parandada tema enda julgeolekut; |
G. |
arvestades, et ainus võimalus, kuidas riigipead ja valitsusjuhid saavad neid geopoliitilisi suundumusi ja kaitsekulutuste koordineerimatut vähendamist kontrollida, on kaitsekoostöö koordineerimise kiirendamine; |
Pangandusliit
1. |
rõhutab, et „ühenduse meetod“ on sobiv lähenemisviis, mille abil käsitleda ELi ja tema valuuta ees seisvaid ülesandeid, sh finantsteenuste reguleerimist ja pangandusliitu; |
2. |
tuletab Euroopa Ülemkogule meelde poliitilist lubadust, et ühtses solveerimismehhanismis tuleks kokku leppida enne Euroopa Parlamendi praeguse ametiaja lõppu; palub Euroopa Ülemkogul uuesti rõhutada oma nõudmist ministrite nõukogule, et läbirääkimised hoiuste tagamise direktiivi ning maksevõime taastamise ja solveerimise raamistiku üle viidaks edukalt lõpule enne 2013. aasta lõppu; |
Majandus- ja rahaliidu süvendamine
3. |
palub Euroopa Ülemkogul anda poliitiline lubadus valmistada aluslepingute põhjal ette majanduspoliitika parema koordineerimise õigusaktid; eeldab, et Euroopa Parlament ja teised ELi institutsioonid lepivad majanduspoliitika parema koordineerimise olulisemates punktides kokku enne parlamendi praeguse ametiaja lõppu; |
4. |
nõuab, et eespool nimetatud majanduspoliitika parema koordineerimise põhjal võetaks seadusandliku tavamenetluse abil vastu lähenemise suuniseid käsitlev õigusakt, milles kehtestatakse kindlaksmääratud perioodiks väike hulk sihtmärke kõige kiireloomulisemate reformimeetmete jaoks; |
5. |
kordab oma üleskutset liikmesriikidele, et nad tagaksid riiklike reformikavade (mis tuleks luua eespool nimetatud lähenemise suuniste põhjal ja mida peaks kontrollima komisjon) arutamise ja vastuvõtmise riikide parlamentides; peab seda tingimata vajalikuks, et suurendada isevastutust ning demokraatlikku vastutust kogu protsessis; |
6. |
peab asjakohaseks, et liikmesriigid pühenduvad kontrollitud riiklike reformikavade täielikule rakendamisele; soovitab, et selle alusel võiksid liikmesriigid astuda ELi institutsioonidega nn lähenemispartnerlusse, mis sisaldaks reformide tingimusliku rahastamise võimalust; |
7. |
kordab, et tugevama majanduskoostööga peaks kaasnema stiimulitel põhinev mehhanism; on seisukohal, et mis tahes täiendav rahastamine või vahend, nt solidaarsusmehhanism, peab olema ELi eelarve lahutamatu osa, kuid väljaspool kokkulepitud mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid; |
8. |
tuletab meelde, et majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise leping tuleb integreerida ELi õigusesse hiljemalt 1. jaanuariks 2018, lähtudes selle rakendamise kogemuse hindamisest, nagu on sätestatud nimetatud lepingu artiklis 16; |
9. |
tuletab meelde oma lähteseisukohta, et tugevam majandus- ja rahaliit ei tohiks ELi lõhestada, vaid peaks hoopis tooma kaasa suurema integratsiooni ja tugevama juhtimise, kusjuures kõik euroalasse mittekuuluvad liikmesriigid peaksid saama sellega vabatahtlikkuse alusel ühineda; |
10. |
palub Euroopa Ülemkogul täielikult järgida Euroopa Liidu lepingu artikli 15 lõiget 1; |
Kaitsepoliitika
11. |
on seisukohal, et kiiresti muutuvas ja volatiilses geostrateegilises keskkonnas, mida iseloomustavad esilekerkivad julgeolekuohud, USA ümberorienteerumine Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnale ning finantskriisi mõju, peab EL – dubleerimata olemasolevaid meetmeid NATO raames – võtma vastutuse ülemaailmse poliitika kujundajana ja usaldusväärse julgeoleku tagajana – eelkõige oma naabruses –, kellel on tõeline strateegiline sõltumatus, et edendada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut, kaitsta oma huve maailmas ning tagada oma kodanike julgeolek; rõhutab sellega seoses, et EL peab oma poliitikas olema järjekindlam ning nimetatud vastutuse võtmisel kiirem ja tõhusam; |
12. |
märgib, et EL seisab praegu silmitsi märkimisväärsete finantspiirangutega ning et samal ajal on liikmesriigid euroala kriisiga seotud või mitte seotud rahalistel, eelarvest tulenevatel ja poliitilistel põhjustel etapis, kus nad vähendavad koordineerimatult oma kaitsekulutusi; toonitab selliste meetmete võimalikku negatiivset mõju nende sõjalistele võimetele ning seega ELi suutlikkusele võtta tulemuslikult üle kohustused rahuvalve, konfliktiennetuse ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamise valdkonnas; |
13. |
on seisukohal, et eespool nimetatud probleemide lahendamiseks peavad ELi riigipead ja valitusjuhid kasutama 2013. aasta detsembri ülemkogu kohtumisel avanevat võimalust ning toetama selgelt tugevamat Euroopa kaitsesüsteemi; |
14. |
väljendab sellega seoses heameelt komisjoni 24. juuli 2013. aasta teatise üle konkurentsivõimelisema ja tõhusama kaitse- ja julgeolekusektori kohta (COM(2013)0542) ning komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Kaitseagentuuri juhi 15. oktoobri 2013. aasta lõpparuande üle; |
15. |
palub Euroopa Ülemkogul rakendada soovitusi, mida Euroopa Parlament esitas oma raportites ühise välis- ja julgeolekupoliitika, ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) ning Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi kohta; |
16. |
on veendunud, et liikmesriigid peavad kõigepealt pühenduma ÜJKP operatiivsete puuduste kõrvaldamisele, lubades toetust nii ÜJKP tsiviilmissioonidele kui ka sõjalistele operatsioonidele, eelkõige võimekuse toetamise abil; |
17. |
rõhutab asjaolu, et Lissaboni lepinguga nähti ette mitu uut ÜJKPga seotud vahendit, mida ei ole veel kasutusele võetud; rõhutab sellega seoses vajadust rakendada need sätted, et veelgi tugevdada ÜJKPd, ning palub nõukogul nimetatud vahendeid (nt liikmesriikidevaheline alaline struktureeritud koostöö (ELi lepingu artikli 46 lõige 6), käivitusfond (ELi lepingu artikli 41 lõige 3) ning võimalus usaldada ÜJKP missioone ja operatsioone liikmesriikide rühmale (ELi lepingu artikli 42 lõige 5 ja artikli 44 lõige 1)) täielikult ära kasutada; |
18. |
rõhutab, et on vaja käivitada tihedama kaitsekoostöö jaoks strateegiline järelemõtlemise protsess, et määrata kindlaks ELi eesmärgid ja prioriteedid ning koostada tegevuskava koos tähtaegadega (valge raamat, mis oleks ühtlasi riiklike protsesside üle järelemõtlemise raamistik); |
19. |
palub nõukogul alustada tõhustatud koostööd relvastuse valdkonnas, eelkõige andes Euroopa Kaitseagentuurile volitused mängida täielikku rolli koordineerimise edendamisel, teostades järelevalvet kohustuste üle, seades prioriteediks investeeringud tehnoloogiasse (sh strateegilistesse vahenditesse, nagu õhus tankimine, satelliitside, strateegiline õhutransport, kaugjuhitavad lennumasinad, küberkaitse ja ühtne Euroopa taevas), leppides kokku suuremas vabatahtlike rühmade/tuumikrühmade kasutamises ning leides toimiva lahenduse lahingugruppide kasutamiseks; |
20. |
palub liikmesriikidel avaldada toetust tugevale Euroopa kaitsesektori tehnoloogilisele ja tööstuslikule baasile, mis peaks saama üle killustatusest, ning parandada Euroopa tööstuste loovust ja tugevust riiklike kaitse-eelarvete kavandamise tihedama koordineerimise abil (näiteks luues kaitseküsimuste „Euroopa poolaasta“) ning tihedama koordineerimise abil tööstuse tasandil (standardite ühtlustamine ja kaitsevarustuse sertifitseerimine); nõuab täiendavate stiimulite loomist ja toetuse andmist kaitsetööstusele, pühendudes võtmetähtsusega tehnoloogiate ja süsteemide arendamisele (maksusoodustused, teadus- ja arendustegevuse rahaline toetamine ning tsiviil- ja sõjalise võimakuse sünergia institutsionaliseerimine); |
21. |
palub liikmesriikidel märkimisväärselt süvendada omavahelist koostööd ja koordineerimist kaitsepoliitika nendes aspektides, mis on olulised tõhusa ÜJKP jaoks; palub liikmesriikidel olla vahendite ühendamise ja jagamise protsessi suhtes palju ambitsioonikam; |
22. |
rõhutab, et ELi tugevus võrreldes teiste organisatsioonidega peitub tema ainulaadses võimaluses kasutada ära kõiki poliitilisi, majanduslikke, arengualaseid ja humanitaarvahendeid, et toetada tsiviil- ja sõjalise tasandi kriisiohjet, missioone ja operatsioone ühe poliitilise organi (komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja) kaudu, ning et see terviklik lähenemisviis – olgu nn pehme jõu või vajaduse korral jõulisemate meetmete kaudu – annab talle ainulaadse ja väga hinnatud paindlikkuse ja tõhususe; |
23. |
toetab kaitseministrite nõukogu loomist, et anda kaitsepoliitikale selline kaal, mida ta väärib; |
24. |
nõuab tungivalt, et riigipead ja valitsusjuhid – arvestades Euroopa kaitsepoliitika tähtsust ja liidu ees seisvate probleemide ulatust – vaataksid 2015. aasta detsembris läbi 2013. aasta detsembri ülemkogu kohtumise järelduste rakendamisel tehtud edusammud, lähtudes komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja rakendamisaruandest; |
25. |
on sügavalt mures poliitilise olukorra pärast Ukrainas Vilniuse tippkohtumisele järgnenud ajal ning palub Euroopa Ülemkogul sellega tegeleda; |
o
o o
26. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule ja komisjonile. |
(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0269.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0222.
(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0515.
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/176 |
P7_TA(2013)0598
Mitmetasandilise valitsemise esmasest õigusest ja riigiõigusest tulenevad probleemid ELis
Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2013. aasta resolutsioon mitmetasandilise valitsemise esmasest õigusest ja riigiõigusest tulenevate probleemide kohta Euroopa Liidus (2012/2078(INI))
(2016/C 468/25)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut, |
— |
võttes arvesse Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingut (1), |
— |
võttes arvesse majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingut (2), |
— |
võttes arvesse esimest majanduse juhtimise paketti (3), |
— |
võttes arvesse teist majanduse juhtimise paketti (4), |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (5), |
— |
võttes arvesse oma 12. septembri 2013. aasta seisukohta ettepanekule võtta vastu nõukogu määrus, millega Euroopa Keskpangale antakse eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (6), |
— |
võttes arvesse Euroopa Ülemkogu eesistuja, Euroopa Komisjoni presidendi, Euroopa Keskpanga presidendi ja eurorühma esimehe 5. detsembri 2012. aasta aruannet „Tõelise majandus- ja rahaliidu suunas“ (7), |
— |
võttes arvesse komisjoni 28. novembri 2012. aasta teatist „Tiheda ja toimiva majandus-ja rahaliidu loomise tegevuskava – üleeuroopalise arutelu avamine“ (COM(2012)0777), |
— |
võttes arvesse oma 20. novembri 2012. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile Euroopa Ülemkogu eesistuja, Euroopa Komisjoni presidendi, Euroopa Keskpanga presidendi ja eurorühma esimehe aruande „Tõelise majandus- ja rahaliidu suunas“ kohta (8), |
— |
võttes arvesse oma 23. mai 2013. aasta resolutsiooni, mis käsitleb uusi seadusandlikke ettepanekuid majandus- ja rahaliidu kohta (9), |
— |
võttes arvesse oma 12. juuni 2013. aasta resolutsiooni Euroopa demokraatia tugevdamise kohta tulevases majandus- ja rahaliidus (10), |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 48, |
— |
võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni ja tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamusi (A7-0372/2013), |
A. |
arvestades, et eristamine on Euroopa integratsiooni protsessi olemuslik osa ja vahend, mis teeb võimalikuks selle arengu ja tagab võrdse kohtlemise põhimõtte laialdase austamise, mida tuleb mõista kui võrdsete olukordade võrdset kohtlemist ja ebavõrdsete olukordade ebavõrdset kohtlemist; |
B. |
arvestades, et eristav integratsioon peaks jätkuma Euroopa integratsiooni süvendamise eelkäijana, millega alustas liikmesriikide rühm ja mis on avatud kõigile liikmesriikidele ning see tuleb täielikult integreerida aluslepingutesse; |
C. |
arvestades, et eristatav integratsioon viiakse läbi kahel viisil: eri kiirusega, kui liikmesriigid püüavad saavutada samu eesmärke erinevate ajakavade abil, ning mitmel tasandil, kui liikmesriigid lepivad kokku, et neil on erinevad eesmärgid; |
D. |
arvestades, et eristamine ei tohi kahjustada liidu kodakondsust, mis on liikmesriikide kodanike põhistaatus ja võimaldab end samas olukorras leidvatele isikutele aluslepingu raames sama õigusliku kohtlemise, sõltumata nende kodakondsusest; |
E. |
arvestades, et eristamisel austatakse ja ühtlasi tugevdatakse Euroopa õiguskorra ühtsust, selle tõhusust ja sidusust, kodakondsuse alusel diskrimineerimise lubamatuse põhimõtet, samuti vabadusel, turvalisel ja õigusel rajaneva sisepiirideta ala loomist ning siseturu toimimist; |
F. |
arvestades, et eristamist võib kasutada seal, kus ühine tegevus igal ajal ei ole võimalik või teostatav; |
G. |
arvestades, et eristamine on ja peaks alati olema põimitud Euroopa Liidu ühtsesse institutsioonilisse raamistikku; |
H. |
arvestades, et eristava integratsiooni puhul tuleb järgida subsidiaarsuse põhimõtet vastavalt ELi lepingu artiklile 5 ning protokollile nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta; |
I. |
arvestades, et aluslepingutes on eristava integratsiooni jaoks ette nähtud mitmeid võimalusi ja vahendeid, sealhulgas territoriaalse kohaldamisala piiramine, kaitseklauslid, erandid, valikulised klauslid, tõhustatud koostöö ja eurot rahaühikuna kasutavatele liikmesriikidele eriomased sätted, tingimusel et need vahendid austavad Euroopa õiguskorra ühtsust, tõhusust ja sidusust ning on põimitud ühtsesse institutsioonilisse raamistikku (ühenduse meetod); |
J. |
arvestades, et mõned liikmesriigid on saanud mitme ELi poliitikavaldkonna puhul loobumisvõimaluse, nagu on sätestatud aluslepingute eri protokollides, mis võib ohustada Euroopa õiguskorra ühtsust, tõhusust ja sidusust; |
K. |
arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 27 teise lõigu kohased erandid võimaldavad eristamist teatud liikmesriikide vahel kõikidele liikmesriikidele kehtivates õigusaktides, mille eesmärk on siiski järk-järgult näha ette ja tagada siseturu toimimine; |
L. |
arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 114 lõigetes 4 ja 5, artikli 153 lõikes 4, artikli 168 lõikes 4, artikli 169 lõikes 4 ja artiklis 193 on kaitseklauslid, mis võimaldavad liikmesriikidel säilitada või kehtestada rangemad kaitsemeetmed kõikidele liikmesriikidele kehtiva õigusakti kohaldamisalas; |
M. |
arvestades, et tõhustatud koostöö eeldab vähemalt üheksa liikmesriigi osalemist valdkonnas, mida reguleeritakse ELi pädevustega, mis ei ole liidu ainupädevused, ja võimaldab mitteosalevatel liikmesriikidel osaleda aruteludes, aga mitte hääletamisel, ning on igal ajal avatud kõikidele liikmesriikidele; |
N. |
arvestades, et tõhustatud koostöö võimaldab võtta viimase abinõuna meetmeid, mis on siduvad liikmesriikide rühma jaoks pärast seda, kui nõukogu on andnud loa kvalifitseeritud häälteenamusega ning ÜVJP valdkonnas ühehäälse nõusolekuga loa; |
O. |
arvestades, et nimetatud mehhanismi kasutatakse juba üleeuroopalise lahutusasjades kohaldatava õiguse ja Euroopa patendiõiguse puhul ning Euroopa Parlament ja nõukogu kiitsid selle maksustamise raames finantstehingute maksu kehtestamisel heaks; |
P. |
arvestades, et ühises välis- ja julgeolekupoliitikas ei suuda riikide rühmad lahendada konkreetseid probleeme ja ülesandeid ning ühises julgeoleku- ja kaitsepoliitikas on kavandamisel sõjaliselt võimekate riikide püsiva tuumikrühma loomine; |
Q. |
arvestades, et eristava integratsiooni näited minevikust on 1986. aasta Schengeni leping ja 1990. aasta Schengeni konventsioon, millele kirjutas alla rühm liikmesriike ja millega asendati nende vahel piirikontroll; liikmesriikide rühma vahel 1991. aastal sõlmitud sotsiaalpoliitika kokkulepe, millega laiendati endise EÜ pädevust tööhõive ja sotsiaalsete õiguste valdkonnas, võimaldades kasutada kvalifitseeritud häälteenamust, ning 2005. aasta Prümi konventsioon liikmesriikide rühma ja Norra vahel andmevahetuse ja terrorismivastase koostöö valdkonnas; |
R. |
arvestades, et Amsterdami lepinguga integreeriti Schengeni acquis’ aluslepingutesse ja anti loobumisvõimalus Ühendkuningriigile, Iirimaale ja Taanile; |
S. |
arvestades, et Ühendkuningriik ja Iirimaa võivad igal ajal taotleda osalemist mõnes või kõigis Schengeni acquis’ sätetes, ning arvestades, et Taani jaoks jäävad siduvaks algsed Schengeni leping ja konventsioon; |
T. |
arvestades, et Prümi konventsioon on osaliselt integreeritud ELi õigusraamistikku; |
U. |
arvestades, et sotsiaalpoliitika kokkuleppe integreeriti Amsterdami lepinguga aluslepingutesse ilma loobumisvõimaluseta; |
V. |
arvestades, et aluslepingutest lähtuvalt saaks tööhõive- ja sotsiaalpoliitikas rakendada erinevaid suundi, mille potentsiaali ei ole täielikult ära kasutatud, eriti seoses ELi toimimise lepingu artiklitega 9, 151 ja 153, aga üldisemalt ka seoses ELi toimimise lepingu artikliga 329; arvestades, et suurema sotsiaalse ühtluse võib saavutada ka ilma aluslepinguid muutmata ja järgides subsidiaarsuse põhimõtet; |
W. |
arvestades, et Euroopa stabiilsusmehhanism ning majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise leping („fiskaalkokkulepe“) sõlmiti valitsuste vahel väljaspool aluslepinguid; |
X. |
arvestades, et Euroopa Finantsstabiilsuse Fond (EFSF) ja Euroopa stabiilsusmehhanism on rahvusvahelise õiguse alusel eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide vahel sõlmitud kokkulepped; |
Y. |
arvestades, et kooskõlas ELi lepingu ja ELi toimimise lepinguga tuleb võtta vajalikke meetmeid kõigi liikmesriikide, välja arvatud Ühendkuningriigi ja Tšehhi Vabariigi poolt rahvusvahelise õiguse kohaselt sõlmitud majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu sisu lisamiseks liidu õigusraamistikku kõige rohkem viie aasta jooksul pärast kõnesoleva lepingu jõustumist ja selle rakendamisel saadud kogemustele antud hinnangu põhjal; |
Z. |
arvestades, et laiendatud euroala pakt, strateegia „Euroopa 2020“ ning majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkulepe peaksid olema integreeritud liidu õigusesse ning sillutama teed liikmesriikide majanduste lähendamisseadustiku kasutuselevõtuks; |
AA. |
arvestades, et rahvusvahelisi kokkuleppeid, mis jäävad ELi õigusraamistikust väljapoole ja mille eesmärk on viia ellu aluslepingute eesmärgid, on kasutatud täiesti viimase abinõuna eristava integratsiooni jaoks ning nendes nähakse ette kohustus lisada asjaomase rahvusvahelise lepingu sisu aluslepingutesse; |
AB. |
arvestades, et majandus- ja rahaliidu loomine oli integratsioonis kvaliteeti suurendav samm, millega määratleti mitmetasandilise valitsemise mudel, mis mõjutab nii institutsioone kui ka menetlusi; |
AC. |
arvestades, et ühel liikmesriigil on soovi korral alalise erandi võimalus euroga ühinemisest (protokoll nr 15) ja teisel põhiseadusest tulenev erand (protokoll nr 16); |
AD. |
arvestades, et rahapoliitika valdkonnas nähakse EKPd puudutavate sätetega ette eristamine institutsioonilises struktuuris, mille peamine otsustusorgan on EKP nõukogu, mille liikmed on ainult nendest liikmesriikidest, kelle rahaühik on euro, ning üldnõukogu, mis ühendab neid liikmesriike, kes ei kasuta eurot, ning finantsstruktuuris, kus EKP kapitali märkijad on kõigi liikmesriikide keskpangad (EKP põhikirja artikli 28 lõige 1), kuid ainult need liikmesriigid, kelle rahaühik on euro, maksavad sisse oma märgitud osa EKP kapitalist (EKP põhikirja artikli 48 lõige 1); |
AE. |
arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 127 lõikes 6 volitatakse nõukogu andma EKP-le eriülesandeid, mis käsitlevad krediidiasutuste ja muude finantseerimisasutuste, välja arvatud kindlustusseltsid, usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvega seotud poliitikat ja seda on kasutatud õigusliku alusena määrusele, millega kehtestatakse euroala ühtne järelevalvemehhanism ja nähakse ette eurot rahaühikuna mittekasutavate liikmesriikide vabatahtlik osalemine EKPga tiheda koostöö loomise kaudu; |
AF. |
arvestades, et ELi toimimise lepingu artikliga 139 vabastatakse liikmesriigid, mille suhtes on kehtestatud erand, konkreetsetest lepingusätetest ja peatatakse kaasnev hääleõigus; |
AG. |
arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklites 136 ja 138 nähakse ette konkreetne vorm eurot rahaühikuna kasutavatele liikmesriikidele kohaldatavate meetmete võtmisele ja nõukogu hääleõigus piirdub nende liikmesriikide esindajatega ja, kui selle määrab menetlus, siis kogu Euroopa Parlamendi häälega; |
AH. |
arvestades, et artiklit 136 on juba kasutatud määruste vastuvõtmiseks koostoimes artikli 121 lõikega 6; |
AI. |
arvestades, et teadusuuringute, tehnoloogia arengu ja kosmonautika valdkonnas nähakse ELi toimimise lepingu artiklis 184 ette mitmeaastast raamprogrammi täiendavad programmid, milles võib osaleda ainult rühm liikmesriike, kes rahastavad neid, olenevalt võimalikust liidu osalemisest, kuid mis on vastu võetud seadusandliku tavamenetluse kohaselt, mis hõlmab kogu nõukogu ja kogu Euroopa Parlamenti, vastavalt nende liikmesriikide kokkuleppele, keda need lisaprogrammid puudutavad; |
AJ. |
arvestades, et vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklile 21 ei takista eelarve universaalsuse põhimõte liikmesriikide rühmal määrata ELi eelarvele rahalist toetust või seostada konkreetne tulukirje konkreetse kuluartikliga, nagu juba tehakse näiteks tihevooreaktori puhul otsuse 2012/709/Euratom alusel; |
AK. |
arvestades, et ELi toimimise lepingu artikliga 137 ja protokolliga nr 14 luuakse eurorühm mitteametliku organina; |
AL. |
arvestades, et majandus- ja rahaliidu tõrgeteta toimimine nõuab, et täielikult ja kiirelt rakendataks tugevdatud majanduse juhtimise raamistikus juba kokkulepitud meetmeid, nagu tugevdatud stabiilsuse ja majanduskasvu pakti ning Euroopa poolaastat, täiendatuna majanduskasvu edendava poliitikaga; |
AM. |
arvestades, et parema majandus- ja rahaliidu jaoks on tarvis kindlamaid pädevusi, rahalisi vahendeid ja demokraatlikku vastutust, ning arvestades, et liit tuleks rajada kahes etapis, võttes esiteks aluseks kehtivate aluslepingute võimaluste täieliku ja kohese kasutamise ja teiseks konvendi poolt määratletava aluslepingu muudatuse; |
AN. |
arvestades, et majandus- ja rahaliidu valitsemise tulemuslikkuse, õiguspärasuse ja demokraatlikkuse tagamiseks peaks see põhinema ELi institutsioonilisel ja õigusraamistikul; |
AO. |
arvestades, et otsuste tegemise tasandil tuleb tagada demokraatlik legitiimsus ja vastutus; |
AP. |
arvestades, et majandus-ja rahaliidu asutab Euroopa Liit, mille kodanikke esindab liidu tasandil otseselt Euroopa Parlament; |
A. PÕHIMÕTTED
1. |
kordab oma nõudmist tõelise majandus- ja rahaliidu järele, et suurendada liidu pädevusi, eelkõige majanduspoliitika valdkonnas, ning eelarve mahtu, samuti komisjoni rolli ja demokraatliku vastutust ja Euroopa Parlamendi eelisõigusi; |
2. |
on arvamusel, suurem eelarve maht peaks põhinema konkreetsetel omavahenditel (sealhulgas finantstehingute maks) ja eelarvealasel võimekusel, mis peaks liidu eelarve raames toetama majanduskasvu ja sotsiaalset ühtekuuluvust, tegeledes rahaliiduga otseselt seotud tasakaalustamatuse, struktuuriliste lahknevuste ja finantskriisidega, kahjustamata seejuures tavapäraseid ülesandeid ühiste poliitikavaldkondade rahastamisel; |
3. |
väljendab heameelt komisjoni tegevuskava üle; palub komisjonil esitada kaasotsustamismenetluse alusel võimalikult kiiresti seadusandlikud ettepanekud tegevuskava viivitamatuks rakendamiseks, hõlmates täiendavat eelarve koordineerimist, põhjalikuma poliitika koordineerituse laiendamist maksu- ja tööhõivevaldkondadele ning piisava fiskaalvõimekuse loomist majandus- ja rahaliidus, et toetada poliitikavalikute rakendamist; rõhutab, et mõned mainitud elemendid nõuavad aluslepingute muutmist; |
4. |
usub, et kiire tegutsemine on vajalik eesistuja Van Rompuy, esimehe Junckeri ning presidentide Barroso ja Draghi esitatud aruandes „Tõelise majandus- ja rahaliidu suunas“ välja toodud kõigi nelja komponendi raames, milleks on eelkõige:
|
5. |
on arvamusel, et ELi ja liikmesriikide pädevuste ja vahendite parema ja selgema jaotusega võiks ja lausa peaks kaasnema suurem parlamentaarne isevastutus ja aruandekohustus seoses liikmesriikide pädevustega; |
6. |
kordab, et tõelise majandus- ja rahaliidu valitsemise tulemusliku seaduslikkuse ja demokraatlikkuse jaoks tuleb see asetada Euroopa Liidu institutsioonilisse raamistikku; |
7. |
peab eristamist tarvilikuks ja asjakohaseks vahendiks suurema integratsiooni edendamisel, tingimusel et on tagatud ELi terviklikkus, ning leiab, et eristamine võib osutuda hädavajalikuks tõelise majandus- ja rahaliidu saavutamiseks Euroopa Liidu piires; |
8. |
rõhutab, et praegune aluslepingute kohane eristava integratsiooni kord võimaldab astuda esimese sammu tõelise majandus-ja rahaliidu suunas, mis on täielikult kooskõlas suurema demokraatliku vastutuse, rahaliste vahendite suurendamise ja parema otsustusvõime nõuetega, ning kutsub kõiki institutsioone liikuma kiiresti edasi, võttes kehtivate aluslepingute ja neis sisalduvate paindlikkuse elementide pakutavatest võimalustest maksimumi, ning valmistuma samal ajal aluslepingute vajalikuks muutmiseks, et tagada õiguskindlus ja demokraatlik legitiimsus; kordab, et tuleks välistada uue valitsustevahelise kokkuleppe võimalus; |
9. |
rõhutab, et aluslepingu muudatused, mis on vajalikud selleks, et kujundada välja tõeline majandus- ja rahaliit ning rajada kodanike ja riikide liit, võivad põhineda olemasolevatel eristava integratsiooni vahenditel, menetlustel, tavadel ja filosoofial ning parandada samal ajal viimaste tulemuslikkust ja sidusust ning kinnitab, et ta kavatseb täielikult kasutada oma eelisõigust esitada nõukogule ettepanekuid aluslepingute muutmiseks, mille peab seejärel vaatama läbi konvent, et viia lõpule tõelise majandus- ja rahaliidu kujundamine; |
10. |
tuletab meelde, et arutelu ELi mitmetasandilise valitsemise üle ei kattu mitmetasandilise valitsemise teemaga, mis on seotud võimude tasakaalu ning riiklike, piirkondlike ja kohalike asutuste kaasamisega; |
11. |
rõhutab, et eristamine peab jääma avatuks ning seda tuleks püüda kohaldada lõpuks kõigis liikmesriikides, et see oleks kooskõlas oma olemusega kui vahend integratsiooni edendamiseks, ELi ühtsuse kaitsmiseks ning võrdõiguslikkuse põhimõtte küllaldase järgimise tagamiseks; |
12. |
rõhutab, et ELi positiivse arengu jaoks on vajalik tööhõive- ja majanduspoliitika tasakaal vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 121 ja 148; |
B. MENETLUSED
13. |
on seisukohal, et võimaluse korral peaks eristamine toimuma eelistatavalt kõikidele liikmesriikidele kehtiva õigusakti raames erandite ja kaitseklauslite kujul, mitte mõne liikmesriigi a priori väljajätmisega õigusakti territoriaalsest kohaldamisalast; rõhutab siiski, et suur hulk erandeid ja kaitseklausleid kahjustab ELi ühtsust ning selle õigusraamistiku järjepidevust ja tõhusust; |
14. |
on seisukohal, et majandus-, tööhõive- ja sotsiaalpoliitika kooskõlastamine kuulub jagatud pädevuste kategooriasse, mis hõlmab vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 4 lõikele 1 kõiki valdkondi, mida ei ole esitatud ainu- või toetavate pädevuste täielikus loetelus; |
15. |
on arvamusel, et selle tagajärjel ei ole ELi toimimise lepingu artikli 136 alusel vastu võetud meetmete eripära mitte ainult see, et meetmed on eriomased liikmesriikidele, mille rahaühik on euro, vaid ka see, et nad võivad olla siduvamad; arvestades, et ELi toimimise lepingu artikkel 136 võimaldab nõukogul komisjoni soovituse alusel ja ainult nende liikmesriikide häältega, mille rahaühik on euro, võtta vastu euroala riikide jaoks kohustuslikke majanduspoliitilisi suuniseid Euroopa poolaasta raames; |
16. |
rõhutab, et kui mõned liikmesriigid ei soovi vastu võtta õigusakti valdkonnas, mis ei kuulu liidu ainupädevusse, tuleks rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimise asemel väljaspool ELi õiguskorra raamistikku alustada tõhustatud koostööd aluslepingu asjakohase sätte kohaselt; |
17. |
leiab, et ELi toimimise lepingu artiklit 352, mis annab nõukogule õiguse võtta asjakohaseid meetmeid, et saavutada üks aluslepingutes sätestatud eesmärke, kui aluslepingutes ei ole sätestatud vajalikke volitusi, saab kasutada koos ELi lepingu artikliga 20, sest nii on võimalik kohaldada paindlikkuse klauslit, kui nõukogus ei suudeta tõhustatud koostöö mehhanismi abil saavutada ühehäälset konsensust; |
18. |
kutsub liikmesriike üles, juhul kui liikmesriikide poliitiliste suundade vahel on edasiminekut takistavaid erinevusi, laiendama tõhustatud koostöö põhimõtte rakendamist sotsiaal- ja tööhõivepoliitikale; |
19. |
on seisukohal, et tõhustatud koostöö rakendamise kulude lisamine ELi eelarvesse muude tulude või konkreetsete omavahendite all on vajalik, et tagada ELi eelarveseaduse põhimõtete järgimine ja kaitsta Euroopa Parlamendi kui eelarvepädeva institutsiooni keskset positsiooni; |
20. |
nõuab ELi toimimise lepingu artikli 333 lõike 2 süstemaatilist kasutamist tõhustatud koostöö alustamisel valdkonnas, milles ELil on jagatud pädevused, mis viitavad seadusandlikule erimenetlusele, ning kutsub nõukogu üles võtma vastu otsust osalevates liikmesriikide ühehäälse otsusega, milles sätestatakse, et tõhustatud koostöö eesmärgil kavatsevad nad tegutseda seadusandliku tavamenetluse raames; |
21. |
nõuab vastavalt võimalustele ELi lepingu artikli 48 lõike 7 üleminekuklausli süstemaatilist kasutamist muudes menetlustes kui tõhustatud koostöö, et suurendada majandus- ja rahaliidu valitsemise demokraatlikku legitiimsust ja tõhusust; |
22. |
on seisukohal, et kui üleminekuklauslit ei ole võimalik kasutada, näiteks majanduspoliitika ja tööhõivepoliitika suuniste vastuvõtmisel või iga-aastase majanduskasvu analüüsi puhul, tuleks täielikult ära kasutada siduvate institutsioonidevaheliste kokkulepete sõlmimise võimalust; |
23. |
tuletab meelde, et ka ELi lepingu artikli 48 eesmärk on tagada lepingu muudatuste demokraatlik legitiimsus, nõudes Euroopa Parlamendi kaasamist muudatuste tegemise menetlusse ja liikmesriikide parlamentide kaasamist järgnevasse ratifitseerimismenetlusse; |
24. |
ei poolda mõiste „lepingutingimused“ kasutamist ning julgustab leidma paremaid viise siduda ametlikult vahendeid, mis on kättesaadavaks tehtud lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendi ja struktuurireformide kaudu, ning kordab, et liidu pädevuste ja volituste vähesuse probleemi lahendusena saab vajaduse korral kasutada asjakohaseid aluslepingutega ette nähtud menetlusi või muuta asjakohase õigusliku aluse puudumise korral aluslepinguid; |
C. DEMOKRAATIA JA INSTITUTSIOONID
25. |
tuletab meelde, et ELi lepingu artikli 3 lõike 4 kohaselt loob majandus- ja rahaliidu Euroopa Liit ja selle toimimise alus peab olema esindusdemokraatia; |
26. |
rõhutab, et Euroopa Parlament on ainus ELi institutsioon, mille kodanikke liidu tasandil otseselt esindatakse, ning majandus- ja rahaliidu parlamentaarne organ ja et selle asjakohane kaasamine on hädavajalik, et tagada majandus- ja rahaliidu demokraatlik legitiimsus ja toimimine, ning eeldus mis tahes edasise sammu jaoks pangandusliidu, fiskaalliidu ja majandusliidu suunas; |
27. |
rõhutab, et tõeline legitiimsus ja vastutus tuleb riikide ja ELi tasandil tagada riikide parlamentidel ja Euroopa Parlamendil; tuletab meelde Euroopa Ülemkogu 2012. aasta detsembri kohtumise järeldustes esitatud põhimõtet, et „kogu protsessi vältel jääb üldiseks eesmärgiks tagada demokraatlik legitiimsus ja vastutus sellel tasandil, millel otsuseid langetatakse ja ellu viiakse“; |
28. |
peab seetõttu kahetsusväärseks parlamentaarse kontrolli vähesust troika, Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi ja Euroopa stabiilsusmehhanismi üle; |
29. |
on seisukohal, et parlamentaarse osalemise õiguste mis tahes ametlik eristamine Euroopa Parlamendi liikmete päritolu põhjal on diskrimineerimine kodakondsuse alusel, mille keeld on üks Euroopa Liidu aluspõhimõtteid ja mis on vastuolus liidu kodanike võrdõiguslikkuse põhimõttega, nagu on sätestatud ELi lepingu artiklis 9; |
30. |
leiab, et ELi toimimise lepingu artikli 136 kohaselt võetud meetmete puhul või tõhustatud koostöö alustamise korral on asümmeetria, mis tuleneb ühelt poolt eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide (või osalevate riikide) esindajate osalemisest nõukogus ning teiselt poolt kõiki liidu kodanikke ja nende üldhuve esindavate Euroopa Parlamendi ja komisjoni osalemisest, on täielikult kooskõlas eristamise põhimõtetega ja ei vähenda, vaid hoopis suurendab meetmete legitiimsust; |
31. |
rõhutab, et Euroopa Parlamendi sise-eeskirjad annavad piisavalt ruumi eristamise vormide kasutamiseks fraktsioonidesiseste ja -vaheliste poliitiliste kokkulepete alusel, et tagada majandus- ja rahaliidu asjakohane kontroll; tuletab meelde, et Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikes 4 sätestatakse, et „liit rajab majandus- ja rahaliidu, mille rahaühik on euro“, ning protokollis nr 14 eurorühma kohta viidatakse vajadusele „näha ette erisätteid eurot kasutavate liikmesriikide vahelise dialoogi tõhustamiseks seni, kuni euro saab kõigi liidu liikmesriikide rahaks“; juhib tähelepanu asjaolule, et juhul, kui see eeldatav üleminekuolukord jääb kestma, tuleb Euroopa Parlamendis kaaluda asjakohase vastutusmehhanismi loomist praegusele euroalale ja nendele liikmesriikidele, kes on kohustunud sellega liituma; |
32. |
peab tähtsaks liikmesriikide parlamentidega koostöö tugevdamist aluslepingutele lisatud protokolli nr 1 artikli 9 põhjal ning peab tervitatavaks kokkulepet parlamentidevahelise konverentsi korraldamise kohta, et arutada eelarve- ja majanduspoliitika küsimusi; rõhutab siiski, et sellist koostööd ei tohiks käsitada uue parlamentaarse ühisorgani loomisena, mis oleks nii ebatõhus kui ka demokraatlikust ja konstitutsioonilisest seisukohast vaadatuna õigusvastane, ning kinnitab veel kord, et Euroopa Parlamendi kui liidu tasandi parlamentaarse organi täieliku legitiimsuse ametlikule suurendamisele ei ole alternatiivi majandus- ja rahaliidu demokraatliku juhtimise parandamise seisukohast; |
33. |
rõhutab, et euroala tippkohtumine ja eurorühm on mitteametlikud arutelu organid ja mitte majandus- ja rahaliidu valitsemises otsuseid tegevad institutsioonid; |
34. |
toonitab komisjon keskset rolli majandus- ja rahaliidu valitsemises, nagu kinnitatakse ka fiskaalkokkuleppes ja Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingus, ELi aluslepingute õiguskorra tagamisel ning liidu kui terviku ühiste huvide teenimisel; |
D. ERISTAV INTEGRATSIOON KEHTIVATES LEPINGUTES: TÕELISE MAJANDUS- JA RAHALIIDU SUUNAS
35. |
on seisukohal, et ühendusemeetodit tuleks kasutada kõikide meetmete puhul, mille eesmärk on tugevdada majandus- ja rahaliitu; tuletab meelde majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklit 16, milles on sätestatud, et hiljemalt viie aasta jooksul pärast kõnealuse lepingu jõustumist tuleb lepingu rakendamisel saadud kogemuste hindamise alusel võtta vajalikud meetmed kooskõlas Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepinguga, et inkorporeerida lepingu sisu Euroopa Liidu õigusraamistikku; |
36. |
rõhutab, et liikmesriigid, kelle rahaühik on euro, ning liikmesriigid, kes on võtnud endale euro kasutuselevõtu kohustuse, peavad kahekordistama oma jõupingutusi aluslepingu järgimise ja stabiilsuse tugevdamiseks ning konkurentsivõime, tõhususe, läbipaistvuse ja demokraatliku vastutuse suurendamiseks; tuletab meelde, et euro on Euroopa Liidu rahaühik ja et kõikidelt liikmesriikidelt, välja arvatud nendelt, kelle suhtes on tehtud erand, oodatakse sobival ajal euro kasutuselevõttu; |
37. |
märgib, et kriisi leevendamiseks ning majandus- ja rahaliidu ülesehituse struktuuriliste puudujääkide korvamiseks võtsid riikide valitsused ja Euroopa institutsioonid ulatuslikke meetmeid finantsstabiilsuse tagamiseks ja majanduse juhtimise parandamiseks; märgib, et kõnealused otsused, nagu majanduse juhtimist käsitleva kuue seadusandliku akti paketi teatavad sätted ja Euroopa stabiilsusmehhanismi loomine, puudutavad üksnes euroala liikmeid; |
38. |
tunneb heameelt euroala hõlmava ja kõigile teistele ELi liikmesriikidele avatud ühtse järelevalvemehhanismi loomise üle; rõhutab, et pankade jaoks ühtse solveerimismehhanismi loomine on vältimatu samm tõelise pangandusliidu loomisel; on seisukohal, et majandus- ja rahaliidule eriomaste struktuursete puudujääkide ületamiseks ning laialt levinud hooletu käitumise tulemuslikuks piiramiseks tuleks esildatud pangandusliidu puhul lähtuda liidu finantsteenuste sektori varasemast reformist, samuti tugevdatud majandusjuhtimisest, eelkõige euroalal, ning Euroopa poolaasta uuest eelarveraamistikust, et tagada liidu pangandussektori suurem vastupidavus ja konkurentsivõime, suurem usaldus selle vastu ning suuremad kapitalireservid, et liikmesriikide riigieelarved ei peaks tulevikus kandma pankade päästeabi andmise kulusid; |
39. |
tunneb äärmiselt suurt muret viivituste pärast, mis on esinenud pangandusliidu loomisel ning Euroopa stabiilsusmehhanismi raames pankade otsese rekapitaliseerimise praktilise korra kehtestamisel; on eelkõige mures ELi pangandussüsteemi jätkuva killustumise pärast; rõhutab, et töökindel ja kõrgete sihtidega pangandusliit on tihedama ning tõelise majandus- ja rahaliidu põhielement ning keskse tähtsusega poliitikavaldkond, mille edendamisele on Euroopa Parlament rõhunud üle kolme aasta, eriti pärast oma Euroopa Pangandusjärelevalve määrust käsitleva seisukoha vastuvõtmist; |
40. |
peab ühtse järelevalvemehhanismi määruse sätet, mille kohaselt on järelevalvenõukogu eesistuja ja ase-eesistuja ametisse nimetamiseks tarvis Euroopa Parlamendi nõusolekut, kaalukaks pretsedendiks Euroopa Parlamendi rolli tugevdamisel majandus- ja rahaliidu juhtimises, mis põhineb eristamisel; |
41. |
toetab uusi solidaarsusvahendeid, nagu lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahend; on seisukohal, et lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendi kontseptsioon võib parandada isevastutust majanduspoliitika suhtes ning majanduspoliitika tulemuslikkust; rõhutab, et niisugused vahendid peavad olema koostatud viisil, millega välistatakse igasugune õiguslik ebakindlus ja liidu demokraatia puudujääkide suurenemine; |
42. |
palub, et komisjon esitaks Euroopa poolaasta raames ettepaneku võtta vastu lähendamisseadustik, mis põhineks strateegial „Euroopa 2020“ ja millega loodaks tugev sotsiaalvaldkonna tugisammas; rõhutab, et lähendamisseadustiku rakendamine kõikides liikmesriikides tuleb tagada riiklike rakenduskavade abil ning seda tuleb toetada stiimulitepõhise mehhanismiga; |
43. |
rõhutab asjaolu, et stimuleeriv mehhanism tugevdaks majanduspoliitika koordineerimise siduvust; |
44. |
juhib tähelepanu asjaolule, et solidaarsust, ühtekuuluvust ja konkurentsivõimet suurendava stiimulitel põhineva jõustamismehhanismi loomine peab käima käsikäes majanduspoliitika koordineerimise täiendavate tasanditega, nagu on märgitud kahe seadusandliku ettepaneku paketile lisatud komisjoni avalduses, et järgida põhimõtet, mille kohaselt tagab suurem vastutus ja parem majandusdistsipliin suurema solidaarsuse; |
45. |
rõhutab, et eelneva koordineerimise mehhanisme ning lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendeid tuleks kohaldada kõikide liikmesriikide suhtes, kes on euro oma rahaühikuna kasutusele võtnud, ning muudele liikmesriikidele peaks jääma alaline liitumise võimalus; palub komisjonil näha ette selline riikide parlamentide poolne kohustuslik kontroll oma tulevastes seadusandlikes ettepanekutes ning tagada tööturu mõlema osapoole suurem kaasatus majanduse koordineerimisse; |
46. |
on arvamusel, et mis tahes kavandatav uus lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahend peaks põhinema tingimuslikkusel, solidaarsusel ja lähenemisel; on veendunud, et selline vahend tuleks kasutusele võtta alles seejärel, kui lähendamisseadustiku ja riiklike rakenduskavade vahelise sidususe hindamisega on kindlaks tehtud sotsiaalne tasakaalustamatus ning vajadus ulatuslike pikaajaliste ja jätkusuutlike majanduskasvu soodustavate struktuurireformide järele, ning et nõuetekohaselt ja ametlikult tuleks sellesse kaasata Euroopa Parlament, nõukogu ja riikide parlamendid; |
47. |
on arvamusel, et lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahend peaks soodustama eelarvealase võimekuse suurenemist ning olema suunatud struktuurireformide tingimuslikule toetamisele eesmärgiga edendada konkurentsivõimet, majanduskasvu ja sotsiaalset ühtekuuluvust, tagada liikmesriikide majanduspoliitika tihedam koordineerimine ja majandustulemuste püsiv vastastikune lähenemine ning tegeleda tasakaalustamatuse ja struktuuriliste lahknevustega; on seisukohal, et sellised vahendid aitavad saavutada tõelist fiskaalvõimekust; |
48. |
peab selle vahendi loomist majandus- ja rahaliidu suurema finantssuutlikkuse tagamise algetapiks ning rõhutab, et lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendi finantsvahendid peavad olema ELi eelarve lahutamatu osa, aga seda väljaspool mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid, et pidada kinni ELi aluslepingutest ja ELi õigusest ning tagada, et Euroopa Parlament on täielikult kaasatud eelarvepädeva institutsioonina, muu hulgas võimaldades vastavate eelarvevahendite juhtumipõhist vastuvõtmist; |
49. |
nõuab, et kaasataks uus omavahend, mida rahastatakse Euroopa Liidu omavahendite süsteemi käsitleva nõukogu muudetud otsuse alusel lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendis osalevate liikmesriikide osamaksetest, paigutades selle uue omavahendi tulu lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendi kuludesse, ning nõuab Euroopa Liidu omavahendite süsteemi otsuse muutmist või, kui see ei ole võimalik, finantstehingute maksust saadava tulu kasutamist muu tuluna, et kompenseerida selliseid otseseid osamakseid; |
50. |
nõuab kindlalt, et Euroopa Ülemkogu kevadisel kohtumisel esitaks Euroopa Parlamendi president iga-aastase majanduskasvu analüüsi suhtes Euroopa Parlamendi seisukoha; on arvamusel, et tuleks pidada läbirääkimisi institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmimiseks, mille eesmärk kaasata Euroopa Parlament iga-aastase majanduskasvu analüüsi ning majanduspoliitika ja tööhõivesuuniste heakskiitmisse; |
51. |
kordab nõudmist suurendada majandus- ja rahaliidu sotsiaalset mõõdet, kinnitades samas, et tööhõive- ja sotsiaalpoliitika on liidu poliitikavaldkonnad; |
52. |
kordab, et aluslepingute kohaselt tuleb liidu poliitikavaldkondade ja tegevuste kindlaks määramisel ja elluviimisel võtta arvesse kõrge tööhõive edendamist ning piisava sotsiaalse kaitse tagamist; nõuab, et fiskaalsete ja makromajanduse näitajate kõrval kehtestataks tööhõive ja sotsiaalvaldkonna võrdlusalused ning koostataks struktuurireformide eduaruanded eesmärgiga tagada sotsiaalsete investeeringute asjakohane ja tõhus tase ja seeläbi sotsiaalse Euroopa Liidu jätkusuutlikkus pikas perspektiivis; |
53. |
väljendab heameelt asjaolu üle, et 2. juulil 2013. aastal asutas komisjon pärast kahe seadusandliku ettepaneku paketi kokkulepete sõlmimist Gertrude Trumpel-Gugerelli juhitava eksperdirühma, mille ülesanne on põhjalikult hinnata võimaliku lunastamisfondi ja euroala ühiste lühiajaliste riigivõlakirjade peamisi elemente, sealhulgas mis tahes õigusnorme, finantsarhitektuuri ja täiendavaid eelarveraamistikke, ning kavatseb nendes küsimustes võtta seisukoht pärast eksperdirühma aruande esitamist; |
54. |
on seisukohal, et Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi/Euroopa stabiilsusmehhanismi ja iga sarnase tulevase struktuuri toimimise suhtes peaks Euroopa Parlament rakendama korrapärast demokraatlikku kontrolli ja järelevalvet; on seisukohal, et Euroopa stabiilsusmehhanism peaks olema täielikult lisatud liidu raamistikku; |
55. |
juhib tähelepanu asjaolule, et troikal peab lasuma nõuetekohane vastutus; on seisukohal, et komisjon peaks troika nimel esitama korrapäraselt aruandeid Euroopa Parlamendile; tuletab meelde, et Euroopa Parlament peaks teostama demokraatlikku kontrolli ELi osaluse üle nn troika süsteemis ja selle suhtes tuleks kehtestada aruandekohustus Euroopa Parlamendi ees; |
E. ERISTAV INTEGRATSIOON JA ALUSLEPINGU MUUTMINE
56. |
on seisukohal, et kui aluslepingut kavatsetakse muuta, tuleb selles toetada eristavat integratsiooni kui edasise integratsiooni saavutamise vahendit, kaitses samas liidu ühtsust; |
57. |
arvab, et kui aluslepingut kavatsetakse muuta, võib selles kehtestada uue assotsieerunud liikme tasandi, sealhulgas osaline integreerimine teatud liidu poliitikavaldkondadesse, mis oleks Euroopa naabruspoliitika tugevdamise vahend; |
58. |
on seisukohal, et tulevase aluslepingute muutmisega kinnitataks euroala tippkohtumine Euroopa Ülemkogu mitteametlikuks vormiks, nagu on ette nähtud majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu V jaotises; |
59. |
soovitab muuta eurorühma kohtumised majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu mitteametlikuks vormiks; |
60. |
nõuab majandus- ja rahandusküsimuste voliniku nimetamist rahandusministriks ja komisjoni alaliseks asepresidendiks; |
61. |
nõuab, et muudetaks nõukogu hääletamise korda, mille puhul on tarvis ühehäälset otsust või kvalifitseeritud häälteenamust, välja arvatud mõned erandid, ning nõuab kehtivate erimenetluste muutmist seadusandlikeks tavamenetlusteks; |
62. |
nõuab õigusliku aluse kehtestamist selliste liidu asutuste loomisele, mis võivad täita täidesaatva võimu ja rakendamise eriülesandeid, mille neile on andnud Euroopa Parlament ja nõukogu kooskõlas seadusandliku tavamenetlusega; |
63. |
peab ümberpööratud kvalifitseeritud enamushääletust fiskaalkokkuleppes pigem poliitiliseks avalduseks kui tõhusaks otsuste tegemise vahendiks ja nõuab seepärast igakülgse õiguskindluse tagamiseks ümberpööratud kvalifitseeritud enamushääletuse lisamist aluslepingutesse, eeskätt artiklitesse 121, 126 ja 136 sellisel viisil, et komisjoni ettepanekud või soovitused võivad jõustuda, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole teatava eelnevalt kindlaks määratud aja jooksul esitanud vastuväiteid; |
64. |
nõuab ELi toimimise lepingu artikli 136 muutmist, et laiendada selle kohaldamisala eurot rahaühikuna mittekasutavate liikmesriikide vabatahtlikule osalemisele, nähes ette täieliku hääleõiguse kooskõlas tõhustatud koostööga, ning nõuab loobumist ELi toimimise lepingu artikli 136 kohastest piirangutest ja artikli muutmist üldklausliks õiguslikult siduvate miinimumnõuete kooskõlastamist ja kehtestamist käsitlevate õigusaktide vastuvõtmise kohta majandus-, tööhõive- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas; |
65. |
nõuab ELi toimimise lepingu artikli 127 lõike 6 õigusliku aluse laiendamist kõigile finantsasutustele, sh siseturu piires loodud kindlustusseltsid; |
66. |
nõuab, et Euroopa Parlament kaasataks ELi toimimise lepingu artiklis 283 sätestatud EKP presidendi, asepresidendi ja teiste juhatuse liikmete ametisse nimetamise menetlusse, mille kohaselt on nõukogu soovituste vastuvõtmiseks vajalik Euroopa Parlamendi nõusolek; |
67. |
nõuab, et järgmisel konvendil arutataks võimalust võtta kasutusele seadusandlik erimenetlus, mille raames on mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva määruse vastuvõtmiseks ELi toimimise lepingu artikli 312 kohaselt vaja nelja viiendikku nõukogu häältest ja Euroopa Parlamendi liikmete häälteenamust; |
68. |
palub järgmisel konvendil arutada võimalust võtta kasutusele seadusandlik erimenetlus, mille puhul on ELi toimimise lepingu artikli 311 kolmanda lõigu kohaselt Euroopa Liidu omavahendite süsteemi käsitleva nõukogu otsuse vastuvõtmiseks vaja nelja viiendikku nõukogu häältest ja Euroopa Parlamendi liikmete häälteenamust; |
69. |
palub järgmisel konvendil uurida võimalust näha eurot kasutavatele liikmesriikidele ja kõigile uutes ühistes poliitikavaldkondades osaleda soovivatele liikmesriikidele ELi eelarve raames ette konkreetsed omavahendid; |
70. |
on arvamusel, et liidu ametite rahalised vahendid peaksid olema liidu eelarve lahutamatu osa; |
71. |
nõuab, et aluslepingute muutmiseks oleks vajalik Euroopa Parlamendi liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega nõusolek; |
72. |
nõuab kindlalt, et tulevane konvent peab omama võimalikult suurt demokraatlikku legitiimsust ning kaasama ka sotsiaalpartnereid, kodanikuühiskonda ja muid sidusrühmi; jõuab oma täiskogul otsustele vastavalt täieliku demokraatia reeglitele; omab piisavalt aega tõsiseks ja põhjalikuks aruteluks; töötab läbipaistvalt ja on kõik oma koosolekud üldsusele avanud; |
73. |
toetab ELi lepingu artikli 48 lõike 7 üleminekuklausli laiendamist aluslepingutele tervikuna; |
o
o o
74. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Euroopa Ülemkogu eesistujale. |
(1) Treaty Establishing the European Stability Mechanism (ESM)
(2) Treaty on Stability, Coordination and Governance in the Economic and Monetary Union
(5) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(6) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0372.
(7) https://www.ecb.europa.eu/ssm/pdf/4preport/fourpresidentsreport2012-12-05EN.pdf
(8) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0430.
(9) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0222.
(10) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0269.
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/187 |
P7_TA(2013)0599
Euroopa Parlamendi suhted riikide valitsusi esindavate institutsioonidega
Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2013. aasta resolutsioon Euroopa Parlamendi suhete kohta riikide valitsusi esindavate institutsioonidega (2012/2034(INI))
(2016/C 468/26)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 15 ja 16 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 235, |
— |
võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 25. ja 26. märtsil 2010, 17. juunil 2010, 16. septembril 2010, 28. ja 29. oktoobril 2010, 16. ja 17. detsembril 2010, 4. veebruaril 2011, 24. ja 25. märtsil 2011, 23. ja 24. juunil 2011, 23. oktoobril 2011, 9. detsembril 2011, 1. ja 2. märtsil 2012, 28. ja 29. juunil 2012, 18. ja 19. oktoobril 2012, 13. ja 14. detsembril 2012, 7. ja 8. veebruaril 2013, 14. ja 15. märtsil 2013 ning 27. ja 28. juunil 2013 toimunud kohtumiste järeldusi, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide avaldusi, mille nad tegid pärast Euroopa Ülemkogu liikmete 26. oktoobril 2011 ja 30. jaanuaril 2012 toimunud mitteametlikke kohtumisi, |
— |
võttes arvesse oma 7. mai 2009. aasta resolutsiooni Lissaboni lepingu mõju kohta Euroopa Liidu institutsioonilise tasakaalu kujunemisele (1), |
— |
võttes arvesse oma 4. juuli 2013. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2014. aasta valimiste parema korralduse kohta (2), |
— |
võttes arvesse kodukorra artikleid 48, 110 ja 127, |
— |
võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A7-0336/2013), |
A. |
arvestades, et Lissaboni lepinguga anti Euroopa Ülemkogule ELi institutsiooni staatus ilma tema rolli muutmata, sest Euroopa Liidu lepingu artikli 15 lõikes 1 on sätestatud: „Euroopa Ülemkogu annab liidule selle arenguks vajaliku tõuke ning määratleb selle üldised poliitilised sihid ja prioriteedid. Ülemkogu ei toimi seadusandjana.“; |
B. |
arvestades, et Euroopa Parlament on täiesti teadlik Euroopa Ülemkogu sõltumatusest ja talle aluslepingutega antud olulisest rollist; |
C. |
arvestades siiski, et kriisi survel on Euroopa Ülemkogu oma rolli märkimisväärselt paisutanud: senisest rohkem toimub erakorralisi kohtumisi, mille käigus arutatakse tavaliselt ELi Nõukogu tasandil arutatavaid küsimusi; arvestades, et sellega on Euroopa Ülemkogu läinud vastuollu aluslepingute tähtsa ettekirjutusega, et ülemkogu ei toimi seadusandjana; |
D. |
arvestades, et riigipeade või valitsusjuhtide kiusatus kasutada valitsustevahelisi võimalusi seab ohtu ühenduse meetodi ja on vastuolus aluslepingutega; |
E. |
arvestades, et otsustusprotsessi demokraatlikumaks muutmiseks tuleb rakendada nõuetekohast parlamentaarset järelevalvet; |
F. |
arvestades, et Lissaboni lepingu alusel annavad kõik Euroopa Ülemkogu liikmed individuaalselt aru oma riigi parlamendile, aga kollektiivselt ainult iseendale; |
G. |
arvestades, et Euroopa Ülemkogu eesistujale on antud algatusroll, mida ta kõige sagedamini täidab koos kolleegidega teistest institutsioonidest, ning temast on seega saanud liikmesriikide nimel tegutsev pealäbirääkija küsimustes, mis alates Lissaboni lepingu vastuvõtmisest kuuluvad kaasotsustamismenetluse alla; |
H. |
arvestades, et eesistuja Van Rompuy on kokkuleppel Euroopa Parlamendi juhtkonnaga ja eeskätt kirjavahetuse teel püüdnud võtta võimalikult rohkem arvesse teavitamise ja läbipaistvuse nõudeid: ta on isiklikult kohtunud mitmes olulises küsimuses komisjonide esimeeste, raportööride ja Euroopa Parlamendi esindajate ehk nn šerpadega, ta on vastanud kirjalikele küsimustele, ta on andnud korrapäraselt aru Euroopa Ülemkogu kohtumistel, kas täiskogule või esimeeste konverentsi laiendatud koosseisule, ning hoidnud tihedat sidet fraktsioonide esimeestega; |
I. |
arvestades, et sellised tavad tuleks ametlikuks muuta, et neid ka tulevikus kasutada, ning et neid võiks veelgi tõhustada; arvestades, et ELi patendisüsteemi puhul seadis Euroopa Ülemkogu kahtluse alla Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel sõlmitud õigusliku kokkuleppe; arvestades, et majanduse juhtimise küsimuses pidas Euroopa Ülemkogu vajalikuks pidada uusi läbirääkimisi samasuguste sätete üle, mis olid juba ühe varasema määrusega kehtestatud; arvestades, et Euroopa pangandusjärelevalve asjus võttis Euroopa Ülemkogu üheaastase vahega vastu kaks vastandlikku seisukohta, mida oleks olnud võimalik ära hoida Euroopa Parlamendi seisukohta rohkem arvesse võttes; arvestades, et mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 on tekitanud tõelise seadusandliku patiseisu, sest õiguslikult nõutavat ühehäälsust ei ole nõukogus võimalik saavutada enne, kui otsustakse ära teatavad peamised poliitilised valikud, mis on seotud rahastatavaid poliitikavaldkondi käsitlevate õigusaktidega, ning see on jätnud Euroopa Parlamendile teisejärguliste õigusnormide kohta muudatusettepanekute esitaja rolli; |
J. |
arvestades, et kõigis neis sisuliselt kõige olulisemates küsimustes on Euroopa Parlamendi ja Euroopa Ülemkogu vahelise ametliku dialoogi puudumine takistanud parlamendile aluslepingutega ettenähtud kaasseadusandja rolli täieulatuslikku täitmist; arvestades, et Euroopa Parlamendi ametlikel läbirääkimispartneritel ei ole sageli olnud volitusi mõjutada vajalikul määral oma valitsusi; arvestades, et kuigi Euroopa Ülemkogu kohtumiste ettevalmistamise eest vastutavad teoreetiliselt ametis olev nõukogu eesistuja ja üldasjade nõukogu (3), on üha ilmsem, et neil on tegelikult ainult marginaalne või tehniline roll; arvestades, et Euroopa Parlamendi presidendi traditsiooniline avakõne Euroopa Ülemkogu kohtumiste alguses ei ole piisav menetlus; |
K. |
arvestades, et Euroopa Parlament ei saa kutsuda Euroopa Ülemkogu eesistujat pidama arutelu enne Euroopa Ülemkogu kohtumisi; arvestades, et parlament ei valmistu hästi ette aruteludeks, kus eesistuja annab aru pärast Euroopa Ülemkogu kohtumisi; |
L. |
arvestades, et sellegipoolest on tervitatav, et mitu ELi liikmesriikide valitsusjuhti soovib pidada Euroopa tulevikku käsitlevaid arutelusid Euroopa Parlamendis; |
M. |
arvestades, et Euroopa Liidu Nõukogu toimimine on väga murettekitav ja tundub, et ei Euroopa Ülemkogu ega ametisolev eesistujariik suuda teha oma tööd piisavalt kiiresti, strateegiliselt, järjepidevalt, sidusalt ja läbipaistvalt; arvestades, et sellised puudujäägid teises seadusandlikus kojas kahjustavad Euroopa Liidu õigusloomet; |
N. |
arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõiget 7 kohaldatakse esimest korda pärast järgmisi Euroopa Parlamendi valimisi; arvestades, et selle kõige olulisema sättega nähakse ette Euroopa Komisjoni presidendi valimine kodanike poolt nende parlamendiliikmete valimise kaudu vastavalt parlamentaarsele korrale; arvestades, et sellist tulemust on võimalik saavutada üksnes siis, kui Euroopa erakonnad, Euroopa Parlament ja Euroopa Ülemkogu tegutsevad sellest ajendatult ja oma vastavate vastutusvaldkondade kohaselt, eelkõige konsultatsioonide kaudu, mille eesmärk on viia ellu Lissaboni lepingule lisatud deklaratsioon nr 11; |
1. |
on seisukohal, et nelja aasta jooksul saadud kogemusi arvesse võttes tuleb Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Parlamendi töösuhteid parandada ning need ametlikuks muuta; on seisukohal, et seda võiks teha ühisavalduse, institutsioonidevahelise kokkuleppe või kirjavahetuse vormis; |
2. |
on seisukohal, et kõikidele Euroopa Ülemkogu kohtumistele, välja arvatud äärmistel erandjuhtudel, peaks eelnema arutelu Euroopa Parlamendis, mis võimaldab resolutsioone vastu võtta ja kus Euroopa Ülemkogu eesistuja tutvustab isiklikult päevakorrapunkte; on arvamusel, et Euroopa Parlament ja Euroopa Ülemkogu peaksid korraldama oma tööd nii, et parlamendil oleks võimalus oma arvamus arutatavate teemade kohta aegsasti teatavaks teha ning et võimaldada Euroopa Ülemkogu eesistujal pärast iga Euroopa Ülemkogu kohtumist anda aru täiskogu istungil; rõhutab, et kui vähegi võimalik, ei tohiks Euroopa Ülemkogu kohtumised toimuda parlamendi täiskogu istunginädalatel; |
3. |
tuletab meelde, et Euroopa Ülemkogu järeldused on läbirääkimisjuhised Euroopa Liidu Nõukogule ja mingil juhul ei ole need jäigad seisukohad, mille üle Euroopa Parlamendiga ei oleks võimalik läbi rääkida; nõuab, et Euroopa Ülemkogu järeldustesse lisataks standardsõnastuses säte, milles tuletatakse meelde Euroopa Liidu lepingu artikli 15 lõiget 1; |
4. |
nõuab tungivalt, et kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu esindajad on juba saavutanud seadusandliku menetluse raames kokkuleppe, ei tõstata Euroopa Ülemkogu sama küsimust hiljem uuesti, välja arvatud juhul, kui ametis olev eesistuja täpsustab, et kokkulepe oli esialgne; |
5. |
teeb ettepaneku, et kord aastas toimuvale liidu sise- ja välispoliitilist olukorda käsitlevale üldisele arutelule kutsutaks lisaks komisjoni presidendile osalema Euroopa Ülemkogu eesistuja ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning et see arutelu ei kattuks iga-aastase liidu olukorda käsitleva aruteluga, mille käigus komisjoni president tutvustab oma tööprogrammi ja annab oma tegevusest aru parlamendile, kelle ees ta vastutab; |
6. |
tuletab meelde, et erinevalt komisjoni presidendist ei ole Euroopa Ülemkogu eesistujal aruandekohustust Euroopa Parlamendi ees ning arutelul, milles ta osaleb, tuleb seda arvesse võtta, ehkki samas tuleb võimaldada ka teistel parlamendiliikmetel peale fraktsioonide esimeeste pidada dialoogi Euroopa Ülemkogu eesistujaga; on seevastu seisukohal, et kirjalike küsimustega menetlus ei näi olevat asjakohane; |
7. |
nõuab, et iga kord, kui Euroopa Ülemkogu hakkab käsitlema tegevuskava või alustab võimaliku seadusandliku mõõtmega menetlust, tuleks Euroopa Parlamendi varajane kaasamine otsustada koostöös parlamendiga, tehes seda iga kord asjakohases vormis; nõuab, et Euroopa Parlamendi president osaleks kõigil Euroopa Ülemkogu kohtumistel, kus arutatakse institutsioonidevahelisi küsimusi, ning et Euroopa Parlament ja Euroopa Ülemkogu kohandaksid sellest tulenevalt oma sise-eeskirju, et määrata kindlaks oma esindajate valimine ning neile läbirääkimisvolituste andmise ja läbirääkimistest aru andmise kord; |
8. |
kutsub Euroopa Ülemkogu üles tegema enne Euroopa Parlamendi valimiste kampaania algust selgelt teatavaks, kuidas ta kavatseb omalt poolt võtta Euroopa kodanike valikut arvesse protsessis, mis viib Euroopa Komisjoni presidendi valimiseni vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli17 lõikele 7 konsultatsioonide käigus, mis peaksid toimuma Euroopa Parlamendi ja Euroopa Ülemkogu vahel, et viia ellu Lissaboni lepingule lisatud deklaratsioon nr 11; tuletab meelde, et on oluline muuta valimiskampaania nähtavamaks ja rõhutada selle euroopalikkust; kutsub kõiki Euroopa Ülemkogu liikmeid üles tegema eelnevalt teatavaks, kuidas nad kavatsevad võtta ühe või mitme oma riigist pärit kandidaadi komisjoni liikme ametikohale esitamisel arvesse oma kaaskodanike hääli; |
9. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule, nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide riigipeadele, valitsusjuhtidele ja parlamentidele. |
(1) ELT C 212 E, 5.8.2010, lk 82.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0323.
(3) Vt Euroopa Liidu lepingu artiklit 16.
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/190 |
P7_TA(2013)0600
Rohelise taristu poliitika
Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2013. aasta resolutsioon rohelise taristu ja Euroopa looduskapitali suurendamise kohta (2013/2663(RSP))
(2016/C 468/27)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse seitsmendat keskkonnaalast tegevusprogrammi, |
— |
võttes arvesse komisjoni teatist „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM(2013)0249), |
— |
võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa 2020. aastal – aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ (COM(2010)2020), |
— |
võttes arvesse ressursitõhusa Euroopa tegevuskava (COM(2011)0571), |
— |
võttes arvesse ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegiat aastani 2020 (COM(2011)0244), |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (1), |
— |
võttes arvesse nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (2), |
— |
võttes arvesse keskkonna nõukogu 2011. aasta juuni ja 17. detsembri 2012. aasta järeldusi (punkt 14), |
— |
võttes arvesse oma 20. aprilli 2012. aasta resolutsiooni „Meie elukindlustus, meie looduskapital: ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020“, (3) eelkõige selle punkti 50, |
— |
võttes arvesse ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse majanduslikke aspekte käsitlevat uuringut (4) (TEEB-uuring), |
— |
võttes arvesse komisjoni 2009. aasta valget raamatut „Kliimamuutustega kohanemine: Euroopa tegevusraamistik“ (COM(2009)0147) ning komisjoni teatist „Kliimamuutustega kohanemist käsitlev ELi strateegia“ (COM(2013)0216), |
— |
võttes arvesse Euroopa Komisjonile esitatud küsimust rohelise taristu ja Euroopa looduskapitali suurendamise kohta (O-000094/2013 – B7-0525/2013), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu territoriaalset tegevuskava 2020 – mitmekesiste piirkondadega kaasava, aruka ja jätkusuutliku Euroopa poole, |
— |
võttes arvesse Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärke, mis on esitatud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste poolt 2010. aasta oktoobris vastu võetud bioloogilise mitmekesisuse strateegilises kavas aastateks 2011–2020, |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2, |
A. |
arvestades, et bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja ökosüsteemide seisundi halvenemise vastu tuleb võidelda, et tagada ökosüsteemi teenuste jätkumine ning looduskapitali hoidmine nii praeguse kui ka tulevaste põlvkondade jaoks; |
B. |
arvestades, et roheline taristu aitab realiseerida looduse poolt ühiskonnale pakutavate ökosüsteemi teenuste täit potentsiaali; |
C. |
arvestades, et bioloogilise mitmekesisuse vähenemise vastu tuleb võidelda, et hoida looduskapitali nii praeguse kui ka tulevaste põlvkondade jaoks; |
D. |
arvestades, et inimtegevuse surve ohustab Euroopa Liidu bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemide terviklikkust, muu hulgas looduslike elupaikade killustamise ja hävitamise, kliimamuutuste ja poollooduslike elupaikade intensiivsema kasutamise kaudu; |
E. |
arvestades, et bioloogiline mitmekesisus ja inimühiskonna heaolu on omavahel tihedalt seotud; |
F. |
arvestades, et liidu bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja tugevdamiseks on oluline vähendada killustatust ja suurendada ökoloogilist seotust; |
G. |
arvestades, et Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärgi nr 11 kohaselt on 2020. aastaks vähemalt 17 % maismaaterritooriumist ja sisevetest ning 10 % ranniku- ja merealadest, sealhulgas eelkõige alad, mis on bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste seisukohast eriliselt olulised, kaitstud tulemuslikult ja õiglaselt majandatavate ökoloogiliselt mitmekesiste ja omavahel hästi ühendatud kaitsealade süsteemide ja muude tulemuslike territooriumipõhiste kaitsemeetmetega ning integreeritud üldisemasse maastikku ja merealade sekka; |
H. |
arvestades, et roheline taristu ja põllumajandus on omavahel tihedalt seotud, seda nii põllumajanduse tootlikkuse ja põllumajanduspärandi kaitse seisukohast kui ka mõju tõttu, mida avaldab põllumajandustegevuse ruumiline planeerimine ja maakasutuse planeerimine; |
I. |
arvestades, et kogemuste kohaselt kujutavad rohelise taristu projektid endast suurepärast võimalust looduse lõimimiseks ühiskonnaga, muu hulgas linnakeskkonnas, kus elab üha suurem osa inimkonnast, ning arvestades, et need inimesed on linna soojussaare nähtuse põhjustatavate tõsiste tagajärgede mõjuväljas; |
J. |
arvestades, et sidusrühmade seas tuleks levitada ja avaldada teavet selle kohta, kuidas rohelist taristut luua, kaitsta, tugevdada ja eri maastikel tõhusalt kasutada; |
K. |
arvestades, et kogemuste kohaselt on taristuprojektide kavandamine ja väljatöötamine põhietapid, mille käigus tuleb tagada ökoloogiliste, majanduslike ja ühiskondlike vajaduste sidumine nii linna- kui ka maapiirkondades; |
L. |
arvestades, et ELi kaasrahastatavatesse piirkondade ja linnade taristuprogrammidesse ja -projektidesse tuleks integreerida rohelise taristu elemendid ning leevendada tuleks ka olemasolevatele ökosüsteemidele avaldatavat mõju, et suurendada nende programmide ja projektide keskkonnaalast, ühiskondlikku ja majanduslikku kasu; |
M. |
arvestades, et roheline taristu pakub mitmesugust ökoloogilist, majanduslikku ja ühiskondlikku kasu, kasutades looduslikke lahendusi, mis on üldjuhul vähem kulukad, kuid kestlikumad ja töökohtade loomise seisukohast kasulikud; |
N. |
arvestades, et investeeringud rohelisse taristusse on tavaliselt äärmiselt tulusad; |
Üldised tähelepanekud
1. |
peab kiiduväärseks nii rohelist taristut käsitlevat teatist kui ka komisjoni kavatsust võtta selles püstitatud eesmärkide täitmiseks aktiivselt meetmeid; |
2. |
tunnistab rohelise taristu suurt olulisust Euroopa looduskapitali tulemuslikul kaitsmisel, looduslike elupaikade ja liikide säilimisel ning veekogude hea ökoloogilise seisundi säilitamisel; |
3. |
rõhutab, et roheline taristu võib aidata kaasa mitme liidu 2020. aasta eesmärgi saavutamisele, ning toonitab, et see on vaja äärmiselt kiiresti kasutusele võtta ja integreerida ka mitmeaastase finantsraamistiku rakendamise vahendite sekka, et aidata tulemuslikult kaasa liidu bioloogilise mitmekesisuse alaste eesmärkide täitmisele; |
4. |
tunnistab, et rohelise taristu kasutuselevõtt aitab liidul täita Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärkidest ja aastateks 2011–2020 koostatud bioloogilise mitmekesisuse strateegilisest kavast lähtuvaid rahvusvahelisi kohustusi; |
5. |
peab kiiduväärseks rohelise taristu uuenduslikku käsitust, mis pakub kulutõhusust mitmesuguse kasu ja selliste lahenduste kaudu, mis võivad ühendada nii keskkonnaalaseid, ühiskondlikke kui ka majanduslikke eesmärke; |
Integreerimine eri poliitikavaldkondadesse
6. |
rõhutab vajadust lõimida roheline taristu kõikidesse ELi poliitikavaldkondadesse ja vastavatesse rahastamiskordadesse, võttes eeskujuks liikmesriikide parimad tavad; |
7. |
juhib tähelepanu asjaolule, et roheline taristu võib osutuda eriliselt oluliseks linnakeskkonnas, kus elab tänapäeval üha suurem osa elanikkonnast ja kus see aitab puhastada õhku, reguleerida temperatuuri, leevendada kohalikul tasandil soojussaare mõju, luua puhkealasid, pakkuda kaitset üleujutuste eest, juhtida ära vihmavett ja ennetada üleujutusi, kontrollida põhjavee taset, taastada bioloogilist mitmekesisust või peatada selle vähenemise, leevendada äärmuslikke ilmaolusid ja nende mõju, parandada linnaelanike tervist ning tõsta elukvaliteeti üldiselt, muu hulgas ligipääsetavate ja taskukohase hinnaga paikade loomise kaudu füüsiliseks tegevuseks; rõhutab seost rohelise taristu ja rahvatervise vahel ning peab investeeringuid rohelisse taristusse ühtlasi ka investeeringuteks rahvatervisesse; |
8. |
rõhutab, et roheline taristu aitab Natura 2000 võrgustikku oluliselt täiendada, suurendades selle Euroopa looduse põhiliikide ja elupaikade säilitamiseks loodud võrgustiku sidusust ja vastupidavust ning aidates säilitada ökosüsteemi teenuseid, mille hinnanguline väärtus on mitusada miljardit eurot aastas; juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et Natura 2000 võrgustikku käsitlevad õigusaktid ja rohelise taristu algatus täiendavad üksteist; |
9. |
nõuab tungivalt, et liikmesriigid integreeriksid rohelise taristu nii ruumilisse planeerimisse kui ka maakasutuse planeerimisse ja tähtsustaksid seda nendes, konsulteerides kohalike sidusrühmade ja elanikega ning tõstes hariduskampaaniate abil nende teadlikkust, hõlmates kõiki otsustamistasandeid (kohalik, piirkondlik ja riiklik tasand), ning palub komisjonil toetada selles valdkonnas suuniste ja võrdlusaluste koostamist, et tagada kogu liidus rohelise taristu kujunemine ruumilise planeerimise ja territoriaalse arengu tavaelemendiks; juhib tähelepanu sellele, et uusarendustele või nn hallile taristule lubade väljastamisel tuleb tagada ökosüsteemidele ja olemasolevale rohelisele taristule avaldatava mis tahes kahjuliku mõju täielik hindamine, et sellist mõju vältida ja leevendada ning tagada ka pikaajaline tegelik ühiskondlik kasu; |
10. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama kõiki ELi rahastamisvahendeid, sh ühtekuuluvuspoliitika ja ühise põllumajanduspoliitika vahendeid ning eelkõige ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alasid, et edendada rohelist taristut vastavalt vajadusele ning eesmärgiga tagada lai valik ökosüsteemi teenuseid, aga ka looduslike protsesside kaitse nii maa- kui ka linnapiirkondades; palub, et komisjon annaks Euroopa Parlamendile korrapäraselt aru ÜPP vahendite kasutamise kohta rohelise taristu toetamiseks; rõhutab sellega seoses rohelise taristu olulisust mesilaste kaitsel ja seega ka tolmlemise tõhusal toimimisel; |
11. |
rõhutab, et roheline taristu aitab leevendada kliimamuutusi, sest sel on süsinikuvaru ja kasvuhoonegaaside bilansi seisukohast kasulik mõju, eriti seoses turbamulla, poollooduslike ja looduslike puistute ja metsade ning muude süsinikurikaste ökosüsteemide kaitsega, ning seeläbi aitab see kaasa ka ELi kliimapoliitika rakendamisele; |
12. |
toetab jõupingutusi, mille eesmärk on ühendada ruumiline planeerimine ja rohelise taristu arendamine rannikualadel, et kaitsta bioloogilist mitmekesisust ja tagada rannikualade säästev areng; |
13. |
märgib, et roheline taristu on kliimamuutustega kohanemisel äärmiselt oluline, sest suurendab Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade ökoloogilist sidusust, hõlbustab liikide liikumist ja levialade muutumist Natura 2000 alade vahel ja sees ning võimaldab maastiku tasandil toimuvat kohanemist bioloogilise mitmekesisuse eesmärgil, aidates seeläbi kaasa ELi looduspoliitika rakendamisele ning ergutades ja võimaldades ka ökosüsteemipõhist kohandumist teistes valdkondades, sh veemajandus ja toiduga kindlustatus; |
14. |
peab äärmiselt oluliseks, et liikmesriigid ja eriti mereäärsed liikmesriigid looksid sadamapiirkondade ümber rohelise taristu ning töötaksid välja transpordikavad, mille abil soodustada nende alade keskkonnasõbralikumaks muutmist; |
15. |
juhib tähelepanu asjaolule, et rohelise taristu, näiteks looduslike lammide, puistute, märgalade jms loomine või taastamine võib aidata suurendada vastupanuvõimet katastroofidele ja kohanemist kliimamuutustega ning vähendab ka looduskatastroofide, näiteks üleujutuste või metsatulekahjude ohtu, samuti võib see märkimisväärselt vähendada seonduvad kulusid ühiskonna jaoks; |
16. |
rõhutab, et kõnealusesse poliitikavaldkonda tuleb täielikult integreerida metsandus, et saada lisaks puidu- ja biomassitootmisele ka muud mitmesugust kasu, mida annab metsade säästev majandamine ja looduslike metsade kaitse, ning rõhutab samuti vajadust taastada killustatud või hävitatud puistud; |
17. |
peab rohelise taristu edendamise algatust kiiduväärseks, sest see vahend aitab kaasa vee filtreerimisele, erosiooni vältimisele ja põhjavee taseme säilitamisele ning seeläbi ka veepoliitika raamdirektiivi, üleujutuste direktiivi ja asjaomaste kavandatavate veepoliitika õigusaktide nõuetekohasele rakendamisele, lisaks aitab see kaasa ka rannikualade integreeritud majandamisele ja mereala ruumilisele planeerimisele; |
18. |
rõhutab, kui oluline on võtta rohelise taristu alaseid nõudeid nõuetekohaselt arvesse ka ELi struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika vahendite rakendamisel, eelkõige rohelise taristu rahastamise puhul linnades, ning nõuab tungivalt, et pädevad asutused edendaksid asjakohaseid meetmeid; |
19. |
rõhutab, et roheline taristu tuleb lõimida ajavahemikku 2014–2020 käsitlevatesse ELi rahastamisvahendite rakenduskavadesse; |
20. |
nõuab tungivalt, et komisjon koostaks õigeaegselt, st 2013. aasta lõpuks, teatises lubatud toetavad suunised, mille eesmärk on suurendada rohelise taristu mõistmist ja edendamist asjaomastes poliitikavaldkondades ja tagada rakenduskavade kaudu rahastamise võimalused; |
21. |
kutsub liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi üles kasutama hästi ära olemasolevaid rahastamisvõimalusi, et edendada investeerimist kooskõlastatud ja sidusatesse rohelise taristu projektidesse; |
Rohelise taristu strateegia kujundamine
22. |
toonitab vajadust suurendada erasektori osalust rohelise taristu investeeringutes ning kutsub komisjoni ja Euroopa Investeerimispanka üles looma ja käivitama kiiresti sellise rahastamisvahendi, mis hõlmaks uuenduslikke rahastamismehhanisme rohelise taristu investeeringute ja muude looduskapitaliga seotud projektide toetamiseks, hinnates samal ajal ka tegelikku ja pikaajalist toetust ökosüsteemi toimimisele; juhib tähelepanu sellele, et otsida tuleb ka täiendavaid rahastamisallikaid kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil; |
23. |
on veendunud, et rohelise taristu kasutuselevõtmist tuleb toetada usaldusväärsete andmete ja põhjalike teadmistega, ning ergutab komisjoni hoolitsema koostöös Euroopa Keskkonnaameti, liikmesriikide ja teiste sidusrühmadega selle eest, et liit tugevdab oma suutlikkust seoses ökosüsteemide ja seonduvate ökosüsteemi teenuste kaardistamise ja hindamisega ning et seda teavet ja sellealaseid teadmisi võetakse nõuetekohaselt arvesse, muu hulgas ka ELi kaasrahastatavate projektide kavandamisel ja elluviimisel; |
24. |
nõuab tungivalt, et komisjon edendaks selles valdkonnas teadustööd, innovatsiooni, suutlikkuse suurendamist, haridust, levitustööd, teadlikkuse tõstmist ja üldsuse teavitamise projekte ning toetaks ka teabe ja parimate tavade vahetamist; juhib tähelepanu sellele, et rohelise taristu kujundamist hõlbustavad kvalifitseeritud ja koolitatud töötajad, kes on suutelised selle uuendusliku käsitusega tegelema ja ökosüsteemidest saadavat kasu vajalikul määral väärtustama (eelkõige veevarustuse ja -puhastuse, jäätmekäitluse, ehituse, suurõnnetustega toimetuleku, põllumajanduse, turismi ja tervishoiu valdkonnas); |
25. |
on seisukohal, et usaldusväärse rohelise taristu poliitika põhiline ja vältimatu eeltingimus on selle integreerimine kõikidesse poliitikavaldkondadesse; |
26. |
toonitab, et maaomanikud ja -kasutajad, kodanikuühiskonna organisatsioonid, kodanike teadustegevus ja isevastutus ning üldsuse osalemine võivad osutuda rohelise taristu projektide kavandamisel, rakendamisel, jätkamisel ja jälgimisel kohalikul tasandil väga oluliseks, ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid lihtsustaksid selliseid protsesse; |
27. |
kiidab heaks sellise strateegia koostamise, mis hõlmab Euroopa rohelise taristu poliitika prioriteetsete suundade väljakujundamist; rõhutab vajadust arvukamate piiriüleste piirkondadevaheliste strateegiate ja projektide järele; |
28. |
toetab teatises väljakuulutatud TEN-G algatust ja kutsub komisjoni üles saavutama TEN-G kava väljatöötamise vallas tulemusi 2015. aastaks; |
29. |
rõhutab rohelise taristuga seotud uuendusvõimalusi ja VKEde võimalikku kandvat rolli selles valdkonnas; juhib tähelepanu asjaolule, et ühised standardid, sertifitseerimine ja märgistamine peaksid rohelise taristu investeeringuid toetama ning looma esimestele tegutsejatele vajaliku tegutsemisruumi; |
30. |
ootab huviga bioloogilise mitmekesisuse strateegia läbivaatamist 2015. aastal ja sellele järgnevat rohelise taristu teatise läbivaatamist 2017. aastal, mis peaks veelgi tugevdama rohelise taristu positsiooni kavandatavates ELi tasandi investeeringutes, ning ootab samuti asjaomaste poliitikavaldkondade vahekokkuvõtteid (ÜPP „tervisekontroll“, REGIO vahearuanne jne); |
o
o o
31. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELT L 20, 26.1.2010, lk 7.
(2) EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.
(3) ELT C 258 E, 7.9.2013, lk 99.
(4) http://www.teebweb.org
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/195 |
P7_TA(2013)0601
Euroopa Keskpanga 2012. aasta aruanne
Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2013. aasta resolutsioon Euroopa Keskpanga 2012. aasta aruande kohta (2013/2076(INI))
(2016/C 468/28)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse Euroopa Keskpanga 2012. aasta aruannet, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 123 ja 282 ning artikli 284 lõiget 3, |
— |
võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eriti selle artikleid 15 ja 21, |
— |
võttes arvesse oma 2. aprilli 1998. aasta resolutsiooni demokraatliku vastutuse kohta majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis (1), |
— |
võttes arvesse oma 17. aprilli 2013. aasta resolutsiooni Euroopa Keskpanga 2011. aasta aruande kohta (2), |
— |
võttes arvesse nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 1024/2013 [millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga], edaspidi „ühtse järelevalvemehhanismi määrus“, |
— |
võttes arvesse Rahvusvaheliste Arvelduste Panga 23. juunil 2013. aastal avaldatud 83. aastaaruannet 2012/2013, |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 119 lõiget 1, |
— |
võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A7-0382/2013), |
A. |
arvestades, et komisjoni teenistuste 2013. aasta kevadise prognoosi kohaselt vähenes euroala SKP 2012. aastal 0,6 %, olles eelnenud 2011. aastal suurenenud 1,4 %, ning kahaneb 2013. aastal 0,4 % enne 1,2 %-list prognoositavat kasvu 2014. aastal; |
B. |
arvestades, et sama prognoosi kohaselt suurenes euroala töötuse määr 10,2 %-lt 2011. aasta lõpus 11,4 %-le 2012. aasta lõpus ja see näitaja võib suureneda 12,2 %-le 2013. aastal enne väikest kahanemist 2014. aastal, kusjuures töötuse näitajad on euroala riikide lõikes väga erinevad, alates 4,3 %st kuni 25 %ni, ning samas ajavahemikus märkimisväärselt suurenenud registreeritud noorte töötuse määr on veelgi suurem; |
C. |
arvestades, et 2012. aastal langetas EKP intressimäärasid ühel korral, tehes seda juulis (25 baaspunkti), ning 2013. aasta mais langetas EKP intressimäärad rekordmadalale tasemele 0,5 %-le; |
D. |
arvestades, et komisjoni teenistuste 2013. aasta kevadel esitatud prognoosi kohaselt oli keskmine inflatsioonimäär euroalal 2012. aastal 2,5 % (ehk väiksem kui 2,7 % 2011. aastal) ning M3 kasv oli 2011. aastal 1,5 %, mis on väiksem kui 1,7 % 2010. aastal; |
E. |
arvestades, et eurosüsteemi koondbilanss oli 2012. aasta lõpus 3 triljonit eurot, mis teeb aastaseks kasvuks ligikaudu 12 %; |
F. |
arvestades, et eurosüsteemile 2012. aastal tagatisena esitatud varadest moodustasid suurima osa turukõlbmatud varad, mida oli ligikaudu 25 % kõigist varadest; arvestades, et koos varaga tagatud väärtpaberitega moodustavad turukõlbmatud väärtpaberid rohkem kui 40 % tagatisena esitatud varadest kokku; |
G. |
arvestades, et kõigi eurorahaturu instrumentide kogukäive vähenes 2012. aasta teises kvartalis 14 % eelnenud aasta teise kvartaliga võrreldes; |
H. |
arvestades, et riikide keskpankade poolt ette nähtud erakorralise likviidsusabi vahendid, mis on näidatud eurosüsteemi koondbilansi kirjes „eurodes vääringustatud muud nõuded euroala krediidiasutuste vastu“ jõudsid 2012. aastal enneolematu tasemeni ja ulatusid 2012. aasta lõpus 206 miljardi euroni; |
I. |
arvestades, et EKP andis 2012. aasta veebruaris pikaajaliste refinantseerimisoperatsioonide kaudu euroalal asuvatele finantseerimisasutustele laene 529,5 miljardit eurot lõpptähtajaga kolm aastat ja algse intressimääraga 1 %; |
J. |
arvestades, et rahaloomeasutuste poolt euroala residentidele antud laenude kasvumäär kahanes märkimisväärselt 2011. aasta detsembrist 2012. aasta detsembrini (1 %-lt 2011. aasta detsembris 0,4 %-ni 2012. aasta detsembris) ning erasektorile antud laenud vähenesid 2012. aasta detsembris 0,7 %; |
K. |
arvestades, et komisjoni teenistuste 2013. aasta kevadel esitatud sama prognoosi kohaselt suurenes keskmine valitsemissektori koguvõlg 88 %-lt SKPst 2011. aastal 92,7 %-le SKPst 2012. aastal ning valitsemissektori eelarve puudujääk kokku vähenes 4,2 %-lt 3,7 %-le SKPst; |
L. |
arvestades, et EKP andis 2011. aasta detsembris ja 2012. aasta veebruaris toimunud pikaajaliste refinantseerimisoperatsioonide kaudu Euroopa pankadele üle 1 triljoni euro – vastavalt 489 miljardit ja 529,5 miljardit eurot – tagatud intressitoetusega laenudena tähtajaga maksimaalselt kolm aastat ja mille intressimäär on seotud EKP peamiste refinantseerimisoperatsioonide keskmise määraga operatsioonide kestuse vältel; |
M. |
arvestades, et 2012. aasta kevade Euroopa majandusprognoosist nähtub ettevõtjate ja tarbijate ootuste madal tase, eratarbimist piirav suur töötus ja alates 2010. aastast vähenev ekspordi kasv, mis tõi kaasa SKP kasvu tasandumise 2011. ja 2012. aastal; |
N. |
arvestades, et euroala majanduse selgroo moodustavad endiselt väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd), kes moodustavad ligikaudu 98 % kõigist euroala äriühingutest, annavad tööd ligi kolmele neljandikule euroala töötajatest ja loovad ligikaudu 60 % lisandväärtusest; |
O. |
arvestades, et VKEde krediidivõimelisus ja finantsseisund on halvenenud järsemalt kui suurtel äriühingutel ning pikaaegsed kehvad majandustingimused on süvendanud ebaühtlase teabega seonduvaid VKEde probleeme; |
P. |
arvestades, et ettevõtete rahastamisele juurdepääsu käsitlevas uuringus (Survey on Access to Finance of Enterprises, SAFE) esitatud teabe kohaselt on VKEde kasumi, likviidsuse, kapitalipuhvrite ja omakapitali areng olnud kriisi ajal ebasoodsam kui suurtel äriühingutel; |
Q. |
arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 282 kohaselt on EKP põhieesmärk säilitada hindade stabiilsus; arvestades, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegutseb EKP egiidi all finantsstabiilsuse valdkonnas; |
R. |
arvestades, et Rahvusvaheliste Arvelduste Pank märkis oma aastaaruandes, et euroala madalate intresside poliitika tõttu on liikmesriikide reformipüüdlused märkimisväärselt aeglustunud; |
S. |
arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 123 ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikliga 21 on keelatud valitsuste rahastamine; |
T. |
arvestades, et madala inflatsiooniga keskkonna väljakujundamise kaudu saab rahapoliitikat kõige paremini kasutada majanduskasvu, töökohtade loomise, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja finantsstabiilsuse jaoks soodsate tingimuste loomiseks; |
U. |
arvestades, et riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalvet teostavate asutuste tegevuses tuleks võtta arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vastutust ELi-sisese finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve eest; |
V. |
arvestades, et VKEdele suunatud laenuvoo säilitamine on eriti oluline, sest need ettevõtjad annavad tööd 72 %-le euroala tööjõust ja neil on oluliselt suuremad töökohtade loomise (ja kaotamise) brutomäärad kui suurtel ettevõtjatel; |
W. |
arvestades, et seni ei ole arvesse võetud EKP varasemaid aastaaruandeid käsitlenud Euroopa Parlamendi resolutsioonides esitatud soovitusi hääletamise läbipaistvuse ja kokkuvõtlike protokollide avaldamise kohta; |
X. |
arvestades, et 28. septembri 2012. aasta seisuga oli hoiustamise püsivõimaluse maht 315,754 miljardit eurot; |
Y. |
arvestades, et laenuandmine euroalal väheneb üldiselt 2 % võrra aastas ja mõnes riigis on langustempo kiirem, näiteks Hispaanias vähenes laenuandmine 2012. aastal 8 %; |
Z. |
arvestades, et VKEde laenukulud on palju suuremad olenevalt sellest, millises euroala riigis nad asuvad, ja see põhjustab ühtsel turul moonutusi; |
AA. |
arvestades, et praegu euroala teatud osades VKEsid mõjutav krediidi kokkukuivamine on üks peamisi majanduse elavdamist edasilükkavaid probleeme; |
Rahapoliitika
1. |
annab oma heakskiidu EKP 2012. aastal võetud julgetele meetmetele, mis on andnud otsustava panuse pangandussektori stabiliseerimisse ja aitavad katkestada sideme pankade ja riigi vahel; |
2. |
on sügavalt mures asjaolu pärast, et püsivalt kehvad majandustingimused on kujunemas teatavates ELi piirkondades normiks, põhjustades ebastabiilsust euroalal tervikuna ja seades ohtu üldsuse toetuse ning poliitilise toetuse kogu Euroopa projektile; |
3. |
märgib, et põhiliste refinantseerimisoperatsioonide, fikseeritud intressimääraga piiranguteta keskpikkade ja pikaajaliste refinantseerimisoperatsioonide, laenamise püsivõimaluse, erakorralise likviidsusabi ja hoiustamise püsivõimaluse kasutamine oli kõik kogu 2012. aasta jooksul märkimisväärselt ulatuslik, mis viitab rahapoliitika ülekandemehhanismi ja euroala pankadevahelise laenuturu tõsistele häiretele, kuigi aasta teisel poolel täheldati olukorra märgatavat paranemist, millele viitas riskimarginaalide stabiliseerumine ja TARGET2 tasakaalustamatuse vähenemine; |
4. |
on arvamusel, et 2012. aasta juulis tehtud EKP baasintressimäärade langetamise otsuste positiivne mõju on piiratud, sest paljudes euroala osades on rahapoliitika ülekandumise kanal katkenud või on selle toimimine tugevalt häiritud; tuletab meelde, et pikas perspektiivis võivad väga madalad intressimäärad põhjustada moonutusi ettevõtlussektoris ja kahjustada erasääste ja pensioniskeeme; |
5. |
juhib tähelepanu asjaolule, et EKP president teatas Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjonis 8. juulil 2013. aastal peetud sõnavõtus, et EKP kesksed intressimäärad jäävad pikema ajavahemiku vältel eeldatavalt praegusele või madalamale tasemele pikaks ajaks, arvestades, et inflatsiooniootused on keskpikas ajavahemikus tagasihoidlikud ning võttes arvesse, et majanduse nõrkus on laiapõhjaline ja rahapakkumise dünaamika vaoshoitud; |
6. |
märgib murega, et pangandussüsteemi nõudlus eurosüsteemist tuleva likviidsuse järele kasvas 2012. aastal, suurendades sellega pangandussüsteemi sõltuvust eurosüsteemi sekkumisest, ning hoiatab sellise sõltuvusega seotud ohtude eest; |
7. |
on seisukohal, et 2012. aasta märtsis teostatud pikemaajaline refinantseerimisoperatsioon, millega eraldati kolmeaastase lõpptähtajaga vahendeid, aitas kaasa pangandussüsteemi stabiliseerimisele, kuid see peaks olema ajutine meede; märgib, et vaatamata pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooniga pangandussüsteemi süstitud likviidsusele on reaalmajandusse jõudvate laenude maht endiselt väiksem kui enne kriisi; mõistab, et ettevõtjate nõudlus krediidi järele on praegu väga madalal tasemel ja see teeb pankade jaoks laenuandmise raskeks; |
8. |
on sügavalt mures riskide ülekandmise pärast probleemsetelt pankadelt ja valitsustelt EKP bilanssi, kuna EKP tegi otsuse osta „piiramatus“ koguses valitsemissektori lühiajalisi võlakohustusi; rõhutab, et pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid ei ole kriisi lõplik lahendus; |
9. |
on arvamusel, et riigi keskpanga ülesandeid tuleb täita viisil, mis on täielikult vastavuses funktsionaalse, institutsioonilise ja rahalise sõltumatusega, et tagada ülesannete nõuetekohane täitmine aluslepingu ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja EKP põhikirja kohaselt; |
10. |
toonitab, et ebapiisava majanduskasvu peamine põhjus Euroopa ettevõtlussektoris ei ole pangandussektorist saadavate laenude ebapiisav kättesaadavus; |
11. |
on mures asjaolu pärast, et VKEde suhtes kohaldatavad laenutingimused paistavad olevat järsult karmistunud, mis tuleneb asjaolust, et pangad arvavad, et nende puhul on kohustuste täitmata jätmise tõenäosus suurem kui suurematel ettevõtjatel, ja ka seetõttu, et VKEd ei saa sageli asendada pangalaenusid muu välisrahastamisega; |
12. |
rõhutab, et on mures VKEde suhtes kehtivate laenutingimuste suure killustatuse pärast euroala riikides; |
13. |
rõhutab väärtpaberituruprogrammi olulist, kuigi piiratud rolli euroala riigivõlakirjade turu teatavate segmentide häirete lahendamisel kuni 2012. aasta septembrini; |
14. |
tervitab eelnevate kvantitatiivsete piiranguteta rahapoliitiliste otsetehingute programmi loomist rahapoliitika ülekandemehhanismi kaitsmiseks ja avaldab ka heameelt otsuse üle siduda rahapoliitiliste otsetehingute programmi kasutuselevõtmine Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi/Euroopa stabiilsusmehhanismi programmiga seotud rangete tingimustega; |
15. |
mõistab Rahvusvahelise Arvelduste Panga hoiatusi liiga pika leebe rahapoliitika perioodi kohta; jälgib huviga enamikus suuremates keskpankades käivaid arutelusid selle üle, milline oleks parim ajakava lõdva rahapoliitika lõpetamiseks; märgib, et muu hulgas kavatseb Ameerika Ühendriikide keskpanga nõukogu (Federal Reserve Board) lõpetada võimalikult kiiresti senise poliitika kohaldamise; mõistab, et EKP jääb leebe poliitika juurde seniks, kuni pangandussektor on täielikult stabiliseerunud ja mõju ülekandumine avalikku sektorisse ei ole enam ohuks, kusjuures sellise poliitika teevad võimalikuks keskpikas perspektiivis oodatavad madalad inflatsioonimäärad; |
16. |
peab vajalikuks, et EKP likviidsustoetuse programmides käsitletaks nõuetekohaselt ka inflatsiooniga seotud probleeme, näiteks neutraliseerimise abil; |
17. |
on seisukohal, et arvestades hiljutisi arenguid Ameerika Ühendriikides, on majanduse elavdamine ja kiirem majanduskasv kindel ja tugev alus kvantitatiivse lõdvendamise poliitika meetmete järkjärguliseks kaotamiseks; |
18. |
tuletab meelde, et EKP mittestandardsed rahapoliitilised meetmed pidid olema ajutised ja seega ei tohiks pangandussektor neid kuidagi käsitleda püsivahendina; |
19. |
innustab EKPd andma turule selgeid signaale oma mittestandardsete rahapoliitiliste meetmete eeldatava kasutusaja kohta ning alustama nende meetmete järkjärgulist kaotamist niipea, kui pinged pangandussektoris on järele andnud ja on võimalik katkestada sidemed pankade ja riigi vahel ning kui majanduskasvu ja inflatsiooniga seotud majandusnäitajad sellist otsust õigustavad; |
20. |
on seisukohal, et rahapoliitika vahendid, mida EKP on kasutanud kriisi algusest saadik, on küll toonud raskustes finantsturgudele tervitatavat leevendust, samas on selgunud nende piiratus majanduskasvu ergutamisel ja tööturu olukorra parandamisel; on seetõttu seisukohal, et EKP peaks uurima võimalikke muid meetmeid; |
21. |
on mures keskpankade poolt 2011. aasta jooksul antud erakorralise likviidsusabi märkimisväärselt kõrge taseme pärast ning nõuab, et avaldataks selle abi täpne suurus ja täiendav teave selle abi ning selle aluseks olevate tehingute ja nendega seotud tingimuste kohta; |
22. |
nõustub sellega, et kuna rahapoliitika ülekandemehhanism ei toimi korralikult, peaks EKP otsima võimalusi VKEde otsesemaks toetamiseks; juhib tähelepanu sellele, et praegu ei ole euroalas tegutsevate sarnaste VKEde laenuvõimalused ühesugused, kuigi nende majanduslikud väljavaated ja riskid on sarnased; kutsub EKPd üles rakendama poliitikat, mille raames ostetakse kvaliteetseid väärtpaberistatud VKEde laene otse, eelkõige sellistest liikmesriikidest, kus rahapoliitika ülekandemehhanism ei toimi; rõhutab, et selline poliitika peaks olema piiratud nii mahult kui ka ajaliselt, täielikult neutraliseeritud ja suunatud selliselt, et vältida ohte EKP bilansile; |
23. |
arvab, et EKP peaks võtma väga tõsiselt arvesse võimalust käivitada eriprogramm VKEde abistamiseks laenu saamisel, mis sarnaneks Inglise Panga laenurahastamisskeemile; |
24. |
leiab, et TARGET II arveldussüsteem on mänginud väga olulist rolli euroala finantssüsteemi usaldusväärsuse kaitsmisel; märgib siiski, et TARGET II süsteemi ulatuslik tasakaalustamatus näitab euroala finantsturgude murettekitavat killustatust ning samuti pidevat kapitali väljavoolu nendest euroala liikmesriikidest, kus on suuri raskusi finantsstabiilsusega või kus on selliste raskuste oht; |
25. |
kutsub EKPd üles avalikustama õiguslik otsus rahapoliitiliste otsetehingute programmi kohta, et oleks võimalik analüüsida põhjalikumalt selle üksikasju ja mõju; |
26. |
rõhutab, et erakorraline likviidsusabi kajastub eurosüsteemi koondbilansis rubriigi all „eurodes vääringustatud muud nõuded euroala krediidiasutuste vastu“, ilma et seda abi täpsustataks või esitataks selle või alustehingute ning nendega seotud tingimuste kohta üksikasjalikumat teavet; palub EKP-l täiendada erakorralise likviidsusabiga seotud arengute aruandlust oma veebisaidil riikide kaupa; |
27. |
on rahul TARGET II tasakaalustumisega 2012. aasta teisel poolel; toonitab, et TARGET II arveldussüsteemil on olnud euroala finantssüsteemi usaldusväärsuse kaitsmisel ülitähtis roll; on siiski endiselt mures euroala finantsturgude jätkuva killustatuse pärast; |
28. |
tuletab meelde, et aluslepingute kohaselt on EKP oma rahapoliitika elluviimisel sõltumatu; väidab, et rahapoliitika teostamine peaks olema demokraatlik ja see peaks tulenema erinevate seisukohtade ja lähenemisviiside kaalumisest, et oleks võimalik tugevdada läbipaistvust ja seeläbi demokraatlikku vastutust; tuletab sellega seoses meelde rahandusalase dialoogi ja Euroopa Parlamendi liikmete esitatavate kirjalikult vastatavate küsimuste tähtsust; |
29. |
on mures pikalt kestnud erakordselt leebe rahapoliitika võimalike kõrvalmõjude pärast, milleks on näiteks agressiivne riskide võtmine, finantstasakaalustamatuse tekkimine, moonutused finantsturu hinnakujunduses ning stiimulid viivitada bilansi vajaliku parandamise ja reformimisega; ergutab EKPd leidma õiget tasakaalu ohtude vahel, mis kaasnevad enneaegse loobumisega erakordselt leebest rahapoliitikast, ja ohtude vahel, mis on seotud edasiste viivitustega sellisest poliitikast loobumisel; |
30. |
toonitab, et EKP peaks olema valmis järgima oma rahapoliitiliste ja järelevalve-alaste ülesannete täitmisel Euroopa Parlamendi suhtes kõige rangemaid aruandluse standardeid ning tuletab sellega seoses meelde rahandusalase dialoogi ja Euroopa Parlamendi liikmete esitatavate kirjalikult vastatavate küsimuste tähtsust; tuletab meelde jätkuvat nõudmist suurendada EKP läbipaistvust, mille tulemusel suureneks usaldusväärsus ja prognoositavus, ning hindab selles valdkonnas juba tehtud parandusi; |
31. |
on seisukohal, et vahetuskurss on oluline majanduspoliitika muutuja, mis mõjutab euroala konkurentsivõimet; toonitab, et on tähtis toetada eurot rahvusvahelise vääringuna; |
32. |
palub EKP-l selgitada koostöös riikide keskpankadega oma poliitikat seoses valuuta vahetustehingutega, mis peaksid aitama hoida finantsstabiilsust; |
Pangandusliit
33. |
märgib, et Euroopa pangandussüsteem on endiselt habras ning seda on vaja struktuurilises mõttes reformida ja konsolideerida tõelise pangandusliidu väljatöötamise kaudu; |
34. |
tunneb heameelt edusammude üle, mida on saavutatud läbirääkimistel ühtse järelevalvemehhanismi määruse üle, millega EKP-le antakse volitused teostada järelevalvet euroala krediidiasutuste ja sellega ühineda soovijate üle; usub, et ühtse järelevalvemehhanismi loomine aitab kaasa pankade ja riigi vahelise sideme katkestamisele ning aitab töötada välja ühtse Euroopa vaatenurga kriisiohjamisele; |
35. |
on väga rahul Euroopa Parlamendi osalemisega järelevalvenõukogu esimehe ja aseesimehe ametisse nimetamisel; |
36. |
leiab, et ühtse järelevalvemehhanismi loomine peaks aitama kõigis osalevates liikmesriikides taastada usalduse pangandussektori vastu ning elustada pankadevahelist laenuandmist ja piiriüleseid krediidivooge sõltumatu integreeritud järelevalve kaudu; |
37. |
kutsub ühtset järelevalvemehhanismi üles tegutsema selliselt, et see oleks täielikus kooskõlas finantsteenustealaste ühtsete eeskirjadega ja finantsteenuste ühisturu aluspõhimõtetega; |
38. |
arvab, et EKP peaks suhtuma positiivselt võimalusse kaasata euroalasse mittekuuluvad liikmesriigid ühtsesse järelevalvemehhanismi, et tagada ELi järelevalvetavade ulatuslikum ühtlustamine; |
39. |
rõhutab EKP ja pädevate riigiasutuste viljaka koostöö olulisust ühtse järelevalvemehhanismi raamistikus, et tagada tulemuslik ja tõrgeteta järelevalve; |
40. |
avaldab heameelt kõiki panku puudutava igakülgse varade kvaliteedi ülevaate koostamise üle, mis toimub ühtse järelevalvemehhanismi otsese järelevalve all ja mida kasutatakse Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) poolt koostöös ühtse järelevalvemehhanismiga 2014. aasta teises kvartalis teostatavas üldises stressitestis; |
41. |
märgib, et ühtse järelevalvemehhanismi loomisest tulenevat EKP tugevdamist tuleb tasakaalustada suurema vastutusega riikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi ees; |
42. |
on seisukohal, et pangandusjärelevalve läbipaistvus on väga oluline, nagu osutatakse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Keskpanga vahelises institutsioonidevahelises kokkuleppes; |
43. |
märgib, et EKP-le pandud järelevalveülesanded kätkevad endas uusi probleeme seoses huvide konfliktiga, ning väljendab heameelt seda teemat käsitlevate sätete üle Euroopa Parlamendi ja Euroopa Keskpanga vahelises institutsioonidevahelises kokkuleppes; tuletab meelde, et nende sätete täielikuks rakendamiseks peab EKP koostama täpsemad eeskirjad, mis sisaldavad muu hulgas sätteid pangandusjärelevalves osalevate eurosüsteemi kõrgema juhtkonna töötajate järelemõtlemisaja kohta; |
44. |
tuletab meelde, et on ülitähtis, et EKP tagaks rahapoliitika ja järelevalvepoliitika valdkonna otsuste eelnõusid koostavate põhiüksuste tegevuse lahususe; toonitab, et EKP ja Euroopa Parlament peavad kiiresti pidama läbirääkimisi, et sõlmida kokkulepe demokraatliku vastutuse tagamise praktiliste meetmete kohta; |
45. |
leiab, et tingimata tuleb kiita heaks ühtne kriisilahendusmehhanism, et kaitsta maksumaksjaid ja hoida ära tulevased pangakriisid; |
46. |
rõhutab, et pangandussüsteemi vastupanuvõime parandamiseks on äärmiselt oluline tugevdada selle mitmekesisust väikeste ja keskmise suurusega kohalike pankade arengut toetades; |
Institutsioonilised küsimused
47. |
juhib tähelepanu sellele, et ühtse järelevalvemehhanismi määruses nähakse ette parlamendi rolli toonitav demokraatlikku vastutust puudutav institutsioonidevaheline kord Euroopa Parlamendi ja EKP vahel; nõuab tungivalt, et EKP täidaks neid uusi nõudeid, eelkõige seoses demokraatliku vastutuse ja järelevalvetegevuse läbipaistvusega; |
48. |
kutsub EKPd üles hindama kriitiliselt oma tegevust selle kõikides aspektides, kaasa arvatud kohandamisprogrammide mõju, mida EKP aitas välja töötada, ja hindama uuesti nende programmide aluseks olevate makromajanduslike eelduste ja stsenaariumide asjakohasust; |
49. |
kutsub EKPd üles avaldama EKP nõukogu koosolekute protokollide kokkuvõtted, mis sisaldavad ka põhjendusi ning hääletamiste tulemusi; |
50. |
väljendab sügavat muret vastumeelsuse pärast, mida nõukogu väljendas Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2012. aasta resolutsiooni suhtes EKP juhatuse uue liikme ametisse nimetamise kohta (3), ning märgib, et EKP tippjuhtkonna ametisse nimetamisel tuleb nõuetekohaselt kaaluda nii liikmete pädevust kui ka sugu; on seisukohal, et ELi institutsioonid, kaasa arvatud EKP, peaksid olema soolise tasakaalu vallas eeskujuks ning hädavajalik on tasakaalustada sugupoolte esindatus EKP juhtivatel ametikohtadel; mõistab hukka, et liikmesriigid eirasid asjaolu, et Euroopa Parlament ei kiitnud Yves Merschi ametissenimetamist heaks ei majandus- ja rahanduskomisjonis ega täiskogul toimunud hääletusel, mis tulenes sellest, et selle ametissenimetamise juures ei arvestatud soolise tasakaalu vaatenurka; nõuab, et liikmesriigid arvestaksid juhatuse liikmete ametisse nimetamisel soolise tasakaalu vaatenurgaga, et ametisse nimetamine võiks toimuda positiivselt tasakaalustatud soolise esindatuse alusel; |
51. |
tuletab meelde, et Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja käsitleva protokolli nr 4 artikli 10 lõike 4 kohaselt on EKP nõukogu istungid kinnised, aga nõukogu võib otsustada oma arutelude tulemuse avalikustada; palub EKP-l esitada oma järgmistes aastaaruannetes põhjendatud vastuse Euroopa Parlamendi EKPd käsitlevale iga-aastasele raportile; |
o
o o
52. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Euroopa Keskpangale. |
(1) EÜT C 138, 4.5.1998, lk 177.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0176.
(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0396.
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/202 |
P7_TA(2013)0602
Olukord Kesk-Aafrika Vabariigis
Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2013. aasta resolutsioon olukorra kohta Kesk-Aafrika Vabariigis (2013/2980(RSP))
(2016/C 468/29)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse oma 17. jaanuari (1) ja 12. septembri (2) 2013. aasta resolutsioone olukorra kohta Kesk-Aafrika Vabariigis, |
— |
võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 24. jaanuari 2013. aasta resolutsiooni 2088 (2013), 10. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni 2121 (2013) ja 5. detsembri 2013. aasta resolutsiooni 2127 (2013), |
— |
võttes arvesse ÜRO peasekretäri 15. novembri 2013. aasta aruannet ning peasekretäri esindaja ja Kesk-Aafrikas asuva ÜRO piirkondliku büroo juhi Abou Moussa aruannet, |
— |
võttes arvesse Kesk-Aafrika Vabariigi peaministri Nicolas Tiangaye ÜROs tehtud pöördumist rahvusvahelise üldsuse poole üleskutsega anda abi, |
— |
võttes arvesse Kesk-Aafrika Vabariigi ametivõimude 20. novembri 2013. aasta kirja, milles nad paluvad Prantsuse vägede toetust Kesk-Aafrika Vabariigis Aafrika juhtimisel toimuvale rahvusvahelisele toetusmissioonile (MISCA), |
— |
võttes arvesse Julgeolekunõukogus 25. novembril 2013. aastal ÜRO peasekretäri asetäitja Jan Eliassoni esitatud lühikokkuvõtet olukorrast Kesk-Aafrika Vabariigis, |
— |
võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 21. detsembri 2012. aasta, 1. ja 11. jaanuari 2013. aasta, 25. märtsi 2013. aasta, 21. aprilli 2013. aasta, 27. augusti 2013. aasta ja 5. detsembri 2013. aasta avaldusi Kesk-Aafrika Vabariigi kohta, |
— |
võttes arvesse ELi humanitaarabi ja kodanikukaitse voliniku 21. detsembri 2012. aasta avaldust uue konflikti puhkemise kohta Kesk-Aafrika Vabariigis ning 10. septembri 2013. aasta avaldust kriisi süvenemise kohta Kesk-Aafrika Vabariigis, |
— |
võttes arvesse läbivaadatud Cotonou lepingut, |
— |
võttes arvesse Kesk-Aafrika Vabariigi küsimuste rahvusvahelise kontaktrühma moodustamist 2013. aasta mais, et koordineerida tegevust piirkonna, kontinendi ja rahvusvahelisel tasandil ning leida riigi korduvatele probleemidele püsiv lahendus, |
— |
võttes arvesse rahvusvahelise kontaktrühma 3. mai 2013. aasta kohtumist Brazzaville’is (Kongo Vabariik), kus kehtestati ülemineku tegevuskava ja loodi erifond Kesk-Aafrika Vabariigi abistamiseks, |
— |
võttes arvesse 8. novembril 2013. aastal Banguis toimunud rahvusvahelise kontaktrühma kolmandal koosolekul vastu võetud deklaratsiooni Kesk-Aafrika Vabariigi kohta, |
— |
võttes arvesse 1998. aasta Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti, mille Kesk-Aafrika Vabariik ratifitseeris 2001. aastal, |
— |
võttes arvesse lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolli laste kaasamise kohta relvastatud konfliktidesse, millele Kesk-Aafrika Vabariik on alla kirjutanud, |
— |
võttes arvesse Aafrika Liidu rahu- ja julgeolekunõukogu 13. novembril 2013. aastal väljastatud pressiteadet olukorra kohta Kesk-Aafrika Vabariigis, |
— |
võttes arvesse Aafrika Liidu rahu- ja julgeolekunõukogu poolt 10. oktoobril 2013 vastu võetud operatsioonide uut kontseptsiooni, |
— |
võttes arvesse Aafrika Liidu rahu- ja julgeolekunõukogu 13. novembri 2013. aasta pressiteadet, milles väljendatakse heameelt kavandatud Prantsuse vägede ulatuslikuma kasutamise üle MISCA toetuseks, |
— |
võttes arvesse AKV–ELi parlamentaarse ühisassamblee 19. juuni 2013. aasta resolutsiooni Kesk-Aafrika Vabariigi kohta, |
— |
võttes arvesse AKV–ELi parlamentaarse ühisassamblee kaaspresidentide 27. novembril 2013. aastal Addis Abebas (Etioopia) tehtud avaldust, |
— |
võttes arvesse ELi nõukogu 21. oktoobri 2013. aasta järeldusi Kesk-Aafrika Vabariigi kohta, |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 4, |
Vägivallajuhtumid
A. |
arvestades, et sellest ajast saadik kui Kesk-Aafrika Vabariigis puhkes 2012. aasta lõpus vägivald ja Séléka mässulised endiselt presidendilt François Bozizélt 2013. aasta märtsis võimu haarasid, valitseb Kesk-Aafrika Vabariigis kaos, mis on viinud tõsise toidupuuduse ja arstiabi nappuseni; |
B. |
arvestades, et pärast koalitsiooni Séléka sõjalist võitu 24. märtsil 2013 ja võimuhaaramist on nii pealinnas kui ka provintsides sagenenud koalitsioonirühmituste hirmuteod, vägistamised, kuriteod, füüsilise vägivalla aktid, vargused ja rüüstamine ning muud inimõiguste rikkumised, mille üle puudub igasugune kontroll; arvestades, et üha rohkem kasutatakse lapssõdureid ja seksuaalvägivald kasvab; |
C. |
arvestades, et kuritarvitusi panevad toime ka muud relvarühmitused, kellest mõned on väidetavalt endise president Bozizé poolehoidjad; |
D. |
arvestades, et 2013. aasta 5. detsembrile järgnenud 72 tunni jooksul hukkus Banguis 400 inimest; |
E. |
arvestades, et sõda on muutunud ususõjaks, mida tõendab kristlaste kogukonna raske olukord, ning arvestades, et hoolimata usujuhtide ühistest jõupingutustest vältida usulahkudevahelist sõda ning vaatamata religioonide ja kogukondade traditsioonilisele rahumeelsele kooseksisteerimisele valitseb oht, et asjakohaste meetmete võtmatajätmisel väljub olukord kontrolli alt; |
F. |
arvestades, et piirkonnas valitseb konflikti edasikandumise oht, sest kui Kesk-Aafrika Vabariik muutub terroristide, uimastikaubitsejate, džihaadi võitlejate ja bandiitide varjupaigaks, siis mõjutab see ka naaberriike; arvestades, et Kameruni ametivõimud sulgesid ajutiselt piiri Kesk-Aafrika Vabariigiga, kuna Séléka mässulised olid rünnanud Toktoyo piirilinna ja tapnud Kameruni piirivalveametniku; |
G. |
arvestades, et vägivallaakte panevad toime nüüdisaegsete relvade ja teatud raskerelvadega varustatud relvarühmitused; |
H. |
arvestades, et relvakonflikte rahastatakse üha rohkem omavahenditest, sest mässuliste rühmitused, kuritegelikud võrgustikud, palgasõdurid ja röövellik eliit kasutavad järjest rohkem loodusvaradest saadud tulusid sõjalise tegevuse rahastamiseks; |
I. |
arvestades, et üleminekuaja ametivõimud ei ole suutelised vägivallatsejaid ohjeldama ega täitma oma kohustust elanikkonda kaitsta; |
J. |
arvestades, et Kesk-Aafrika Vabariigis toime pandud vägivald õigustab kiiret reageerimist, et ennetada Kesk-Aafrika Vabariigi elanikkonda ähvardavaid massikuritegusid ja piirkonna riikide destabiliseerumist; |
K. |
arvestades, et olukord Kesk-Aafrika Vabariigis võib luua soodsa õhkkonna piiriülese kuritegevuse arenguks (väljavõte ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonist); |
Julgeolek
L. |
arvestades, et kuigi Kesk-Aafrika Vabariigis viibis 1 300 Kesk-Aafrika Riikide Majandusühenduse sõdurit, ei suutnud nad riigis seadusetuse olukorra tekkimist ära hoida; |
M. |
arvestades, et ühehäälselt vastu võetud resolutsiooniga 2127 (2013) andis ÜRO Julgeolekunõukogu loa Prantsuse ja Aafrika vägede ulatuslikumaks kasutamiseks, et taastada julgeolek ja kaitsta tsiviilelanikkonda Kesk-Aafrika Vabariigis, kehtestas relvaembargo ja palus ÜRO-l valmistada ette võimalik rahuvalvemissioon; |
N. |
arvestades, et 26. novembril 2013 nimetati kindral Jean-Marie Michel Mokoko (Kongo) Aafrika Liidu eriesindajaks Kesk-Aafrika Vabariigis ning riigis Aafrika juhtimisel toimuva rahvusvahelise toetusmissiooni (MISCA) juhiks; |
O. |
arvestades, et MISCA vägesid võib kasutada 12 kuud, 6 kuu pärast läbivaatamise tingimusega, volitustega kaitsta tsiviilelanikke, taastada avalik kord ja julgeolek, stabiliseerida olukord riigis ja luua tingimused humanitaarabi andmiseks; |
P. |
arvestades, et Aafrika Liidu nõutud ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2127 (2013) kavandatud ÜRO rahuvalvemissiooni käivitamine võimaldaks tagada operatsiooni jätkuva rahastamise; |
Q. |
arvestades, et ÜRO peasekretäri aruande kohaselt nõuaks ÜRO operatsioon 6 000–9 000 rahuvalvaja mobiliseerimist, et olla tulemuslik; |
Inimõigused
R. |
arvestades, et avaliku korra ja julgeoleku kadumine Kesk-Aafrika Vabariigis tekitab humanitaarkriisi ja ohustab märkimisväärselt piirkondlikku julgeolekut; |
S. |
arvestades, et tsiviilelanike tapmine, majade süütamine ja põhiinfrastruktuuri hävitamine on sundinud põgenema pool miljonit inimest riigi 4,6 miljonilisest elanikkonnast; |
T. |
arvestades, et 4. septembril 2013 taotles Bangui sõjaväekohtu prokurör 10-aastast vanglakaristust 24 endisele Séléka mässulisele, kes toodi kohtu ette esimeses kohtuprotsessis, mis käsitles Kesk-Aafrika Vabariigis toime pandud rikkumisi; |
U. |
arvestades, et paljusid inimõiguste rikkumiste ja sõjakuritegude toimepanijaid ei ole vastutusele võetud; arvestades, et see soodustab karistamatuse õhkkonda ja uute kuritegude toimepanekut; |
Humanitaarolukord
V. |
arvestades, et hiljutise hädaolukorras toiduga kindlustatuse hindamise tulemuste kohaselt on riigis toiduga kindlustamatuse ohus 484 000 inimest; |
W. |
arvestades, et julgeoleku puudumise ja kriisi ulatusega võrreldes ebapiisava rahastamise tõttu töötavad humanitaarorganisatsioonid ainult linnades; |
X. |
arvestades, et ebastabiilse olukorra tõttu ei saa 70 % lastest koolis käia; |
Y. |
arvestades, et Euroopa Liit jätkab regulaarset poliitilist dialoogi Kesk-Aafrika Vabariigiga ning on endiselt riigi peamine abiandja, suurendades humanitaarabi 8 miljoni euro võrra ehk 20 miljoni euroni; arvestades, et sellest ELi abist ei piisa ja ka teised rahvusvahelised partnerid peavad kohustusi võtma; |
Areng
Z. |
arvestades, et kriisi keerukus nõuab üldist, terviklikku, integreeritud ja mitmemõõtmelist reageerimist, sest üksnes sõjaline sekkumine probleeme ei lahenda; |
AA. |
arvestades, et äärmiselt oluline on võtta kasutusele üldine ja terviklik käsitus, mille puhul võetakse arvesse seoseid Kesk-Aafrika Vabariigi loodusvarade majandamise, rahu, julgeoleku ja arenguküsimuste vahel, eesmärgiga jõuda kestvate lahendusteni; |
AB. |
arvestades, et vaja on arvestataval hulgal rahvusvahelist majanduslikku abi; |
AC. |
arvestades, et Kimberley protsess otsustas peatada tegevuse Kesk-Aafrika Vabariigiga; |
AD. |
arvestades, et Kesk-Aafrika Vabariigis valitsevale ebakindlale olukorrale vaatamata ei ole EL kunagi peatanud riigiga tehtavat arengukoostööd ning on endiselt riigi humanitaarabi peamine rahastaja; arvestades, et 5. detsembril 2013 pakkus EL 50 miljonit eurot Aafrika juhtimisel toimuvale rahvusvahelisele Kesk-Aafrika Vabariigi toetusmissioonile, et aidata kaasa riigi stabiliseerimisele ja kohalike elanike kaitsele ning luua tingimused, mis võimaldaksid osutada humanitaarabi ja viia läbi julgeoleku- ja kaitsesektori reformid; |
Vägivald
1. |
mõistab teravalt hukka humanitaarõiguse tõsised rikkumised ja inimõigusi käsitlevate õigusaktide sagedased rikkumised, eelkõige endise Séléka ja relvarühmituste, eriti anti-balaka koondnimetuse all tuntud rühmituste poolt, mõistes muu hulgas hukka kohtuvälised hukkamised, kiirhukkamised, sunniviisilised kadumised, meelevaldsed vahistamised ja kinnipidamised, piinamised, seksuaalvägivalla ja soopõhise vägivalla ning lapssõdurite värbamise; peab Kesk-Aafrika Vabariiki haaranud uut vägivallalainet ja kättemaksmist äärmiselt murettekitavaks, sest see ähvardab paisuda kontrollimatuks olukorraks, mis hõlmab rahvusvahelise õiguse kohaselt kõige raskemaks peetavaid kuritegusid, nagu sõjakuriteod ja inimsusevastased kuriteod; väljendab sama tõsist muret olukorra võimaliku ülekandumise pärast, mis võib destabiliseerida kogu piirkonna; |
2. |
väljendab taas sügavat muret Kesk-Aafrika Vabariigis valitseva olukorra pärast, mida iseloomustab avaliku korra täielik kadumine, õigusriigi põhimõtete mittejärgimine ja sektantlik vägivald; mõistab hukka hiljutise vägivalla, mis on veelgi halvendanud kõige hädapärasemate teenuste kättesaadavust ning teravdanud juba niigi kohutavat ja kogu elanikkonda mõjutavat humanitaarolukorda; |
3. |
peab sellega seoses kiiduväärseks ÜRO Julgeolekunõukogu otsust relvaembargo kehtestamise kohta Kesk-Aafrika Vabariigi suhtes; |
Julgeolek
4. |
peab kiiduväärseks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2127 (2013) vastuvõtmist ÜRO põhikirja VII peatüki alusel ning nõuab selle kiiret rakendamist, et säästa Kesk-Aafrika Vabariigi elanikkonda edasisest vägivallast ja ebakindlusest; |
5. |
peab kiiduväärseks Prantsuse vägede kiiret sekkumist ÜRO Julgeolekunõukogu antud loa alusel ning nende jõupingutusi vägivalla peatamiseks, tsiviilelanike kaitseks ja relvarühmituste desarmeerimiseks; |
6. |
avaldab austust kahele prantslasest sõdurile, kes teenisid Aafrika vägedes ja hukkusid Kesk-Aafrika Vabariigi tsiviilelanike kaitseks korraldatud missiooni esimesel päeval; |
7. |
peab kiiduväärseks korra taastamiseks tehtavaid rahvusvahelisi jõupingutusi, muu hulgas Kesk-Aafrika Riikide Majandusühenduse (ECCAS) rahuvalvejõudude (MICOPAX) tugevdamist ning ümberkujundamist Aafrika Liidu vastutusalasse kuuluvateks rahvusvahelise Kesk-Aafrika toetusmissiooni (MISCA) rahuvalvejõududeks; |
8. |
kutsub rahvusvahelist üldsust üles andma vajaliku panuse – rahalised vahendid, väed ja muu – peamiselt aafriklastest koosneva kohapealse rahvusvahelise julgeolekujõu tugevdamiseks ning selle mandaadi rakendamise tagamiseks; peab sellega seoses kiiduväärseks, et EL eraldas AFISMA–CARi toetuseks 50 miljonit eurot; |
9. |
peab kahetsusväärseks ÜRO rahuvalveoperatsiooni korraldamise venimist ja ÜRO Julgeolekunõukogu aeglust ÜRO põhikirja VII peatüki kohaste volituste andmisel; |
10. |
peab lisaks vajalikuks tegeleda konfliktide tagajärgedega, milleks tuleks eelkõige läbi viia relva- ja julgeolekujõudude reform, demilitariseerimine, endiste võitlejate demobiliseerimine ja uuesti ühiskonda integreerimine (kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2121 (2013)), pagulaste tagasipöördumine, riigisiseselt ümber asunud inimeste naasmine oma kodudesse ning jätkusuutlike arenguprogrammide rakendamine; |
11. |
palub Euroopa Liidu Nõukogul uurida võimalust pakkuda MISCA-le väljaõpet ja toetust, nagu tehti AMISOMi puhul, et suurendada Aafrika vägede suutlikkust julgeolekuoperatsioone ise kavandada ja läbi viia; |
12. |
märgib, et hiljutised kriisid Malis ja Kesk-Aafrika Vabariigis näitavad, et Aafrikas on vaja luua piisav julgeolekuvõimsus; kutsub sellega seoses ELi ja selle liikmesriike üles suurendama toetust 2013. aasta juunis loodud kriisidele kiirreageerimise Aafrika üksuse tõhusaks ülesehitamiseks, mis on hädavajalik Aafrika Liidu Aafrika valmisolekuvägede kiireks töökorda saamiseks (algselt ette nähtud aastaks 2010); |
13. |
peab vajalikuks piirkondliku koostöö tugevdamist võitluses Issanda Vastupanuarmee vastu; |
Inimõigused
14. |
rõhutab, et inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse tõsiste rikkumiste toimepanijad ei tohiks jääda karistamata; nõuab, et selliste tegude toimepanijatest antaks teada, et nad tuvastataks, võetaks vastutusele ja et neid karistataks vastavalt riiklikule ja rahvusvahelisele kriminaalõigusele; juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et Kesk-Aafrika Vabariigi olukorra küsimuses on pöördutud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu poole ning et kohtu statuudi kohaselt ei ole genotsiidil ning inimsusevastastel ja sõjakuritegudel aegumistähtaega; peab kiiduväärseks Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuröri 7. augusti 2013. aasta avaldust; |
15. |
nõuab kiireloomuliste meetmete võtmist selleks, et võidelda naiste- ja tütarlastevastase vägivalla vastu, tagada nende kaitse ja teha lõpp selliste kuritegude toimepanijate karistamatusele; |
16. |
väljendab heameelt eelkõige seoses asjaoluga, et ÜRO Julgeolekunõukogu moodustas uurimiskomisjoni, mille ülesanne on uurida teadaolevaid rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõiguste rikkumisi, mida kõik pooled on Kesk-Aafrika Vabariigis alates 2013. aasta jaanuarist toime pannud; kutsub kõiki pooli üles tegema nimetatud komisjoniga täielikku koostööd, et tagada nende jõhkrate rikkumiste toimepanijate vastutuselevõtmine; |
17. |
ärgitab tegema täielikku koostööd ÜRO Sanktsioonide Komiteega, mis asutati ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2127 (2013); |
18. |
kutsub Kesk-Aafrika Vabariigi ametivõime üles täitma kohustused, mis tulenevad Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudist, mille riik on allkirjastanud; |
19. |
nõuab jätkuvalt riiklike ja rahvusvaheliste kohustuste täitmist seoses keeluga värvata ja kasutada relvajõududes ja relvastatud rühmitustes lapsi; |
Humanitaarabi
20. |
peab kiiduväärseks, et EL lõi 9. detsembril ECHO (humanitaariabi õhutranspordiga tegelev teenistus) lendude abil humanitaarabi õhusilla, et tõhustada Kesk-Aafrika Vabariigi stabiliseerimiseks tehtavaid rahvusvahelisi jõupingutusi, tagades humanitaarabi jõudmise seda kõige rohkem vajavate inimesteni; peab kiiduväärseks välisteenistuse ja humanitaarabi voliniku tehtud jõupingutusi olukorrale kiirelt reageerimisel; |
21. |
kutsub rahvusvahelist üldsust üles käsitlema olukorda Kesk-Aafrika Vabariigis jätkuvalt prioriteetse küsimusena ja toetama seda habrast riiki; rõhutab sellega seoses, et ka humanitaarabi andjad peavad praegusele poliitilisele ja julgeolekuolukorrale vaatamata täitma oma kohustused Kesk-Aafrika Vabariigi ees ning eraldama kogu riigis valitsevale meditsiinilisele ja humanitaarkriisile reageerimiseks piisavalt vahendeid; peab murettekitavaks humanitaarabi piiratud kättesaadavust ning mõistab hukka humanitaartöötajate vastu suunatud rünnakud; kutsub kõiki konfliktiosalisi ja eelkõige Sélékat üles võimaldama humanitaar- ja abiorganisatsioonidele ohutu ja takistamatu juurdepääsu; |
22. |
peab kiiduväärseks, et EL suurendas Kesk-Aafrika Vabariigi humanitaarkriisi lahendamiseks antavat toetust, ning nõuab, et EL ja selle liikmesriigid kui Kesk-Aafrika Vabariigi peamised abiandjad koordineeriksid paremini oma tegevust teiste rahastajate ja rahvusvaheliste institutsioonidega, et vastata piisaval määral pakilistele humanitaaralastele vajadustele ja leevendada Kesk-Aafrika Vabariigi elanike kannatusi; |
Areng
23. |
kutsub Kesk-Aafrika Vabariigi küsimuste rahvusvahelist kontaktrühma üles andma Kesk-Aafrika Vabariigile vajalikku rahalist toetust, et saavutada elujõuline majanduslik areng, taastada toimiv avalik haldus ja teenused ning luua toimivad demokraatlikud institutsioonid, mis on võimelised kodanikke kaitsma; |
24. |
kordab, et terviklik poliitiline lahendus, sh tulude õiglane jaotamine riigieelarve kaudu, on äärmiselt oluline, et leida kriisile lahendus ja luua tingimused piirkonna kestlikuks arenguks; |
25. |
mõistab hukka Kesk-Aafrika Vabariigi loodusvarade ebaseadusliku ekspluateerimise; |
26. |
on arvamusel, et kaevandussektori läbipaistvus ja avalikkuse kontroll selle üle on sektori tõhusaks juhtimiseks ning kaevandamise ja eksportimisega tegelevate ettevõtete tegevuse ja tulude avalikustamiseks äärmiselt oluline; |
27. |
nõuab, et rahvusvahelise üldsuse toel võetaks meetmeid, eesmärgiga tugevdada poliitilise kriisi lahendamiseks ning kohtusüsteemi ja haldusinfrastruktuuri loomiseks tehtavaid jõupingutusi, tähtsustades eelkõige põhiteenuste taastamist õigussüsteemis, tervishoius ja hariduses; nõuab meetmete võtmist, et tagada õigus haridusele ja edendada seda, ning nõuab, et valitsus suurendaks tegevuskava „Haridus kõigile“ rakendamiseks tehtavaid jõupingutusi; |
28. |
mõistab hukka looduspärandi hävitamise, eelkõige salaküttimise (ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon); |
Poliitilised protsessid
29. |
kordab, et toetab Kesk-Aafrika Vabariigi suveräänsust, ühtsust ja territoriaalset terviklikkust; |
30. |
kutsub Kesk-Aafrika Vabariigi ametivõime üles rakendama viivitamatult poliitilise üleminekuga seonduvaid kokkuleppeid, et muuta võimalikuks valimiste korraldamine ja põhiseadusliku korra taastamine 2015. aasta veebruariks; |
31. |
avaldab taas oma toetust peaminister Nicolas Tiangayele, keda toetab ka rahvusvaheline üldsus; |
32. |
nõuab Kesk-Aafrika Vabariigi avaliku teenistuse taastamist, et korraldada usaldusväärsed ja vastuvõetavad üleriiklikud küsitlused, eesmärgiga suunata riiki suurema demokraatia poole; märgib, et peaminister Tiangaye jõupingutustele vaatamata on riigistruktuurid ja võim nii murenenud, et neist on vähe järel; ergutab kodanikuühiskonda osalema Kesk-Aafrika Vabariigi tulevikku käsitlevates aruteludes; |
33. |
nõuab, et üleminekuvõimud tagaksid naiste täieliku osalemise protsessi kõikides etappides (ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon); |
34. |
peab kiiduväärseks, et ÜRO on lubanud ülemineku juhtimist hoolikalt jälgida; |
o
o o
35. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile Catherine Ashtonile, ÜRO Julgeolekunõukogule, ÜRO peasekretärile, Aafrika Liidu institutsioonidele, Kesk-Aafrika Riikide Majandusühendusele, AKV–ELi parlamentaarsele ühisassambleele ning ELi liikmesriikidele ja Kesk-Aafrika Vabariigi riiklikule üleminekunõukogule. |
(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0033.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0389.
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/208 |
P7_TA(2013)0603
Elundite kogumine Hiinas
Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2013. aasta resolutsioon elundite eemaldamise kohta Hiinas (2013/2981(RSP))
(2016/C 468/30)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse oma 7. septembri 2006. aasta (1) ja 14. märtsi 2013. aasta (2) resolutsioone ELi ja Hiina suhete kohta, 13. detsembri 2012. aasta resolutsiooni aastaaruande kohta inimõiguste ja demokraatia kohta maailmas 2011. aastal ja Euroopa Liidu poliitika kohta selles valdkonnas (3), 16. detsembri 2010. aasta resolutsiooni aastaaruande kohta, mis käsitleb inimõigusi maailmas 2009. aastal ja Euroopa Liidu poliitikat selles valdkonnas (4) ning 19. mai 2010. aasta resolutsiooni komisjoni teatise „Elundidoonorluse ja elundite siirdamise tegevuskava (2009–2015): liikmesriikidevaheline tugevdatud koostöö“ kohta (5), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 3, mis käsitleb õigust isikupuutumatusele, |
— |
võttes arvesse inimõiguste allkomisjoni 21. novembri 2009. aasta, 6. detsembri 2012. aasta ja 2. detsembri 2013. aasta kuulamisi ning Kanada endise Aasia ja Vahemere piirkonna riigisekretäri David Kilgouri ja inimõiguste juristi David Matase vastavaid tunnistusi, mis käsitlesid alates 2000. aastast Hiinas toimunud ulatuslikke elundite eemaldamisi Falun Gongi järgijatelt, kes ei olnud selleks nõusolekut andnud, |
— |
võttes arvesse piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast konventsiooni, mille Hiina ratifitseeris 4. oktoobril 1988, |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 4, |
A. |
arvestades, et Hiina Rahvavabariigis toimub enam kui 10 000 elundisiirdamist aastas ning 165 Hiina elundisiirdamiskeskust reklaamivad, et sobiv elund leitakse kahe kuni nelja nädala jooksul, kuid samal ajal ei ole Hiinas organiseeritud ega tõhusat elundidoonorluse ja elundite jagamise avalikku süsteemi; arvestades, et Hiina elundisiirdamise süsteem ei vasta Maailma Terviseorganisatsiooni nõuetele läbipaistvuse ja elundite hanketeede jälgitavuse osas, ning arvestades, et Hiina valitsus ei soovi lasta süsteemi erapooletult kontrollida; arvestades, et vabatahtlik ja teadev nõusolek on eetilise elundidoonorluse eeltingimus; |
B. |
arvestades, et Hiina Rahvavabariigis on traditsiooniliste uskumuste tõttu väga madal vabatahtliku elundidoonorluse määr; arvestades, et 1984. aastal hakkas Hiina rakendama õigusakte, mis lubavad eemaldada elundeid hukatud vangidelt; |
C. |
arvestades, et Hiina Rahvavabariigi valitsus ei suutnud anda adekvaatset vastust ülemääraste elundite päritolu kohta, kui seda teavet nõudsid ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise endine eriraportöör Manfred Nowak ning Kanada uurijad David Matas (inimõiguste jurist) ja David Kilgour (Kanada endine Aasia ja Vahemere piirkonna riigisekretär); |
D. |
arvestades, et Hiina elundidoonorluse komisjoni direktor ja endine tervishoiuministri asetäitja Huang Jiefu märkis 2010. aastal Madridis toimunud elundidoonorluse ja elundisiirdamise konverentsil, et enam kui 90 % surnud doonoritelt eemaldatud siirdatavatest organitest pärines Hiinas hukatud vangidelt, ning ütles, et 2014. aasta keskpaigast alates on kõigil elundisiirdamise litsentsiga haiglatel keelatud kasutada hukatud vangidelt pärit elundeid ning nad peavad kasutama ainult neid elundeid, mis on vabatahtlikult annetatud ning vastloodud riikliku süsteemi kaudu eraldatud; |
E. |
arvestades, et Hiina Rahvavabariik on teatanud kavatsusest lõpetada elundite eemaldamine hukatud vangidelt järk-järgult 2015. aastaks ning võtta kasutusele arvutipõhine elundite eraldamise süsteem (China Organ Transplant Response System (COTRS)), kuid see teade on vastuolus lubadusega, et 2014. aasta keskpaigast alates on kõigil elundisiirdamise litsentsiga haiglatel keelatud kasutada hukatud vangidelt pärit elundeid; |
F. |
arvestades, et 1999. aasta juulis käivitas Hiina kommunistlik partei jõulise üleriigilise tagakiusamislaine, mille eesmärk oli kaotada Falun Gongi vaimne liikumine ning mis tõi kaasa sadade tuhandete Falun Gongi järgijate vahistamise ja kinnipidamise; arvestades, et on teateid selle kohta, et Uiguuri ja Tiibeti vange on samuti sunnitud elundidoonoriks; |
G. |
arvestades, et ÜRO piinamisvastane komitee ning ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise eriraportöör on väljendanud muret väidete pärast, mis puudutavad elundite eemaldamist vangidelt, ning on kutsunud Hiina Rahvavabariigi valitsust üles suurendama elundisiirdamissüsteemi vastutust ja läbipaistvust ning karistama rikkumiste toimepanijaid; arvestades, et usu- ja poliitvangide tapmine nende elundite siirdamiseks müümise eesmärgil rikub koletul ja lubamatul kombel põhiõigust elule; |
H. |
arvestades, et 12. novembril 2013 valis ÜRO Peaassamblee Hiina ÜRO inimõiguste nõukogusse kolmeks aastaks alates 1. jaanuarist 2014; |
1. |
tunneb sügavat muret selle pärast, et pidevad ja usaldusväärsed aruanded näitavad, et Hiina Rahvavabariigis toimub süsteemne ja riigi poolt heaks kiidetud elundite eemaldamine meelsusvangidelt, kes ei ole selleks nõusolekut andnud, sh suurelt hulgalt Falun Gongi järgijatelt, kes on vangistatud oma usuliste tõekspidamiste pärast, samuti teiste usu- ja etniliste vähemuste esindajatelt; |
2. |
rõhutab, et hukatud vangidelt elundite eemaldamise järkjärguline lõpetamine alles 2015. aastaks ei ole vastuvõetav; kutsub Hiina Rahvavabariigi valitsust üles lõpetama viivitamata elundite eemaldamine meelsusvangidelt ning usu- ja etniliste vähemuste esindajatelt; |
3. |
nõuab, et EL ja liikmesriigid tõstataksid Hiinas toimuva elundite eemaldamise teema; soovitab liidul ja liikmesriikidel mõista avalikult hukka elundisiirdamisega seotud kuritarvitused Hiinas ning teavitada sellest probleemist Hiinasse reisivaid kodanikke; nõuab, et EL uuriks põhjalikult ja läbipaistvalt Hiina elundisiirdamise tavasid ning et isikud, kes on osalenud sellises ebaeetilises tegevuses, antaks kohtu alla; |
4. |
palub Hiina ametivõimudel vastata põhjalikult ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise eriraportöörile ning ÜRO usu- ja veendumusvabaduse eriraportöörile, kes nõudsid pärast elundisiirdamisoperatsioonide arvu kasvu, et Hiina valitsus selgitaks täiendavate elundite allikaid, ning laseks neil uurida Hiina elundisiirdamise tavasid; |
5. |
nõuab kõigi meelsusvangide, sh Falun Gongi järgijate kohest vabastamist Hiinas; |
6. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa Liidu inimõiguste eriesindajale, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni inimõiguste nõukogule, Hiina Rahvavabariigi valitsusele ning Hiina Rahvakongressile. |
(1) ELT C 305 E, 14.12.2006, lk 219.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0097.
(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0503.
(4) ELT C 169 E, 15.6.2012, lk 81.
(5) ELT C 161 E, 31.5.2011, lk 65.
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/210 |
P7_TA(2013)0604
Olukord Sri Lankas
Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2013. aasta resolutsioon olukorra kohta Sri Lankas (2013/2982(RSP))
(2016/C 468/31)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse oma 22. oktoobri 2009. aasta (1) ja 12. mai 2011. aasta resolutsiooni (2) Sri Lanka olukorra kohta, |
— |
võttes arvesse Sri Lanka kogemuste- ja lepituskomisjoni 2011. aasta novembri lõpparuannet, |
— |
võttes arvesse ÜRO inimõiguste nõukogu 18. märtsi 2013. aasta ja 22. märtsi 2012. resolutsiooni leppimise ja vastutuse edendamise kohta Sri Lankas, |
— |
võttes arvesse ÜRO peasekretäri poolt moodustatud sisemise ekspertiderühma 2012. aasta novembris esitatud aruannet ÜRO poolt Sri Lankas sõja lõppfaasis ja sõjajärgselt võetud meetmete kohta, mis püüab välja selgitada põhjused, miks rahvusvaheline üldsus ei suutnud kaitsta tsiviilisikuid humanitaarõiguse ja inimõiguste alaste õigusaktide ulatusliku rikkumise eest, |
— |
võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Navi Pillay 31. augusti 2013. aasta avaldust ja tema 25. septembri 2013. aasta aruannet ÜRO inimõiguste nõukogule, |
— |
võttes arvesse Prantsusmaa heategevusorganisatsiooni Action Against Hunger aruannet oma 17 kohaliku töötaja hukkamise kohta Sri Lanka põhjaosas asuvas Mutturi linnas, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu kohaliku delegatsiooni 5. detsembri 2012. aasta avaldust õigusriigi olukorra kohta Sri Lankas (3), |
— |
võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni 18. jaanuaril 2013. aastal ELi nimel tehtud avaldust Sri Lanka ülemkohtu endise eesistuja Shirani Bandaranayake tagandamise kohta, |
— |
võttes arvesse viimast Rahvaste Ühenduse valitsusjuhtide kohtumist Colombos ja Ühendkuningriigi peaministri David Cameroni üleskutset väidetavate sõjakuritegude sõltumatuks uurimiseks, |
— |
võttes arvesse konventsioone, milles Sri Lanka on osaline, eelkõige kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti, piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast konventsiooni, rahvusvahelist konventsiooni rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, genotsiidi vältimise ja selle eest karistamise konventsiooni, lapse õiguste konventsiooni, konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta ning korruptsioonivastast konventsiooni, |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 4, |
A. |
arvestades, et 2009. aasta mais lõppes Sri Lanka valitsuse ja separatistlike Tamil Eelami Vabadusvõitluse Tiigrite (LTTE) vahel riigi põhjaosas aastakümneid väldanud konflikt viimaste kaotuse ja allaandmise ning nende juhi surmaga; |
B. |
arvestades, et konflikti viimastel kuudel sai tsiviilpiirkondades ägedas võitluses surma ja vigastada hinnanguliselt kümneid tuhandeid inimesi ning umbes 6 000 inimest jäi kadunuks; |
C. |
arvestades, et 23. mail 2009 allkirjastasid ÜRO peasekretär Ban Ki-moon ja Sri Lanka president Mahinda Rajapaksa ühisavalduse, milles Sri Lanka valitsus nõustus võtma meetmeid, millega tagatakse vastutusele võtmine väidetavate sõjakuritegude ja inimsusvastaste kuritegude eest, mis pandi toime 26 aastat väldanud sisekonflikti lõppfaasis; |
D. |
arvestades, et 15. mail 2010 nimetas president Rajapaksa kogemuste- ja lepituskomisjoni (LLRC); arvestades, et nende isikute suur arv, kes soovivad väidetavalt omal algatusel kogemuste- ja lepituskomisjonis rääkida, näitab tugevat soovi ja vajadust konflikti käsitleva riikliku dialoogi järele; |
E. |
arvestades, et ÜRO ekspertiderühma 26. aprilli 2011. aasta aruandes leiti, et on olemas usaldusväärsed aruanded selle kohta, et nii valitsusväed kui ka LTTE sooritasid sõjakuritegusid kuudel, mis eelnesid maile 2009, kui valitsusväed kuulutasid välja võidu separatistide üle; |
F. |
arvestades, et aruandes esitatud väidete tõsidus ja jätkuv rahvusvaheline kampaania sündmuste täpseks hindamiseks, sealhulgas viimase Rahvaste Ühenduse tippkohtumise piires, rõhutavad vajadust selle küsimuse lahendamise järgi enne püsiva leppimise saavutamist Sri Lankas; |
G. |
arvestades, et Sri Lankas on vastavalt LLRC aruandes tehtud peamisele soovitusele alanud kogu riiki hõlmav loendus, et selgitada otseselt välja tsiviilisikute hukkumise ja vigastuste ulatus ja asjaolud, samuti konflikti käigus aset leidnud vara hävitamine; |
H. |
arvestades, et 2013. aasta augustis loodi presidendi uurimiskomisjon, kelle ülesandeks on uurida Põhja- ja Idaprovintsis aastatel 1990–2009 aset leidnud kadumisi ja esitada nende kohta aruanne; |
I. |
arvestades, et 25. septembril 2013 kutsus Navi Pillay Sri Lanka valitsust üles kasutama 2014. aasta märtsini jäänud aega, kui ta esitab ÜRO inimõiguste nõukogu koosolekul riigi kohta aruande, selleks et osaleda konkreetsete tulemustega usaldusväärses riiklikus protsessis, mis hõlmab kuriteo toimepanejatele süüdistuse esitamist, sest vastasel juhul on rahvusvahelisel üldsusel kohustus kehtestada oma uurimismehhanismid; |
J. |
arvestades, et sisemine ekspertiderühm, kes käsitles ÜRO toimimist Sri Lankas sõja lõppfaasis, jõudis järeldusele, et ÜRO institutsioonide suutmatus seista nende inimeste õiguste eest, kelle aitamiseks oli neil volitus, põhjustas ÜRO üldise suutmatuse täita oma institutsioonilise mandaadi raames kaitsmise kohustust; |
1. |
väljendab heakskiitu rahu taastamisele Sri Lankas, mis on kogu elanikkonnale suureks kergenduseks, ning tunnustab jõupingutusi, mida Sri Lanka valitsus on teinud rahvusvahelise üldsuse abiga taristu taastamiseks ja suurema osa riigi 400 000 riigisiseselt ümberasustatud isikust tagasiasustamiseks; |
2. |
võtab teadmiseks edusammud, mis on tehtud ÜRO aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel, kolmekeelsuse poliitika (singali, tamili ja inglise keele õpetamine avalikele teenistujatele) ning hiljuti otsustatud kogu riiki hõlmava loenduse, et saada täpne ülevaade kõigist kodusõja ajal tekitatud inim- ja varalistest kahjudest; |
3. |
tunneb heameelt esimeste Põhjaprovintsi provintsinõukogu valimiste üle, mis toimusid 21. septembril 2013 ja mille võitis ülekaaluka häälteenamusega Tamili Rahvusliku Liidu (TNA) erakond; |
4. |
loodab, et rahust saadav kasu osutub tulutoovaks, edendades jätkuvalt riigi arengukava ja andes riigi kodanikele ja järjest suuremale arvule välismaistele külalistele võimaluse kasutada täielikult selle riigi pakutavat looduslikku ja kultuurilist potentsiaali; rõhutab, et pikaajaline stabiilsus nõuab kohaliku elanikkonna täielikul osalemisel põhinevat tegelikku leppimist; |
5. |
võtab murega teadmiseks, et valitsuse relvajõudude viibimine endises konfliktipiirkondades on problemaatiline, põhjustades inimõiguste rikkumisi, sealhulgas maade haaramine, mille tagajärjeks on rohkem kui tuhat lahendust ootavat kohtuasja, millesse on kaasatud oma vara kaotanud maaomanikud, ja murettekitavad arvud naiste vastu suunatud seksuaalvägivalla ja nende muul viisil kuritarvitamise juhtude kohta, pidades silmas kümnete tuhandete sõjaleskede erilist kaitsetust; |
6. |
kiidab heaks riikliku tegevuskava LLRC soovituste rakendamiseks ning kutsub valitsust üles tugevdama oma jõupingutusi soovituste täielikuks rakendamiseks, et viia läbi kohtuväliseid hukkamisi ja sunniviisilisi kadumisi puudutavate ulatuslike väidete usaldusväärne uurimine, jätkata Sri Lanka põhjaosa demilitariseerimist, viia lõpule erapooletud maadega seotud vaidluste lahendamise mehhanismid, taashinnata kinnipidamispoliitikat, tugevdada varem sõltumatuid tsiviilinstitutsioone, näiteks politseijõude, kohtuvõimu ja inimõiguste komisjoni, ning saavutada pikaajaline poliitiline lahendus võimu hajutamiseks provintsidesse; kutsub presidendi uurimiskomisjoni üles uurima mitte ainult Põhja- ja Idaprovintsides, vaid kogu riigis aset leidnud kadumisi; |
7. |
väljendab sügavat muret seoses jätkuvate aruannetega hirmutamiste ja inimõiguste rikkumiste (mida viivad läbi ka julgeolekujõud), kohtuväliste hukkamiste, piinamise ja sõna-, ühinemis- ja rahumeelse kogunemise vabaduse rikkumiste kohta, millega kaasnevad inimõiguste kaitsjate, kodanikuühiskonna liikmete ja ajakirjanike suhtes võetavad surveabinõud, kohtuvõimu sõltumatuse ja õigusriigi põhimõtte ohustamine ning diskrimineerimine usutunnistuse või veendumuste alusel; kutsub Sri Lanka valitsust üles võtma vajalikke meetmeid; |
8. |
tunneb heameelt administratsiooni hiljutiste sammude üle uurimaks Prantsusmaa heategevusorganisatsiooni Action for Hunger 17 kohaliku abitöötaja väidetavad tapmist valitsusjõudude poolt Sri Lanka põhjaosas asuvas Mutturi linnas koos viie nooruki tapmisega Trincomalee linnas 2006. aastal; nõuab tungivalt, et ametivõimud teeksid kõik endast sõltuva, et tuua massimõrvade toimepanijad kohtu ette; |
9. |
nõuab tungivalt, et Sri Lanka valitsus reageeriks üleskutsetele vastutuse võtmiseks sõja ajal aset leidnud väidetavate rahvusvaheliste inimõiguste ja humanitaarõiguse rikkumiste eest, algatades 2014. aasta märtsiks väidetavate rikkumiste sõltumatu ja usaldusväärse uurimise, ning on seisukohal, et vastasel juhul peaks rahvusvahelise uurimise algatama ÜRO; |
10. |
ergutab Sri Lanka valitsust koostama tulemusliku tunnistajakaitse alast õigusakti, et selliste kuritegude tunnistajad saaksid piisavalt kaitset; |
11. |
kiidab heaks Sri Lanka sõjaväe ja selliste rahvusvaheliste VVOde nagu Halo Trust demineerimistegevuse ja tunnustab ELi eraldatud märkimisväärseid vahendeid ja Ühendkuningriigi poolt lubatud täiendavaid vahendeid; nõuab tungivalt, et Sri Lanka valitsus ja relvajõud jätkaksid koos ELi ja selle liikmesriikidega vajalike vahendite eraldamist maamiinide eemaldamiseks, mis on olukorra taastamisele ja majanduse elavdamisele suureks takistusteks; nõuab veel kord, et Sri Lanka ühineks Ottawa miinide keelustamise lepinguga; |
12. |
märgib murega, et terrorismi olukorda ja suundumusi ELis käsitleva hiljutise Europoli aruande kohaselt on minevikus valimatuid terrorirünnakuid läbi viinud LTTE endiselt rahvusvaheliselt aktiivne; |
13. |
palub ÜRO-l ja selle liikmesriikidel analüüsida hoolikalt rahvusvahelise üldsuse läbikukkumisi Sri Lankas ja võtta piisavad meetmed selle tagamiseks, et ÜRO suudaks tulevikus sarnaste sündmustega silmitsi seistes vastata oma kaitse- ja humanitaarkohustuste täitmisel palju kõrgematele nõuetele; |
14. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ELi inimõiguste eriesindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile, ÜRO inimõiguste nõukogule ning Sri Lanka valitsusele ja parlamendile. |
(1) ELT C 265 E, 30.9.2010, lk 29.
(2) ELT C 377 E, 7.12.2012, lk 156.
(3) http://eeas.europa.eu/delegations/sri_lanka/documents/press_corner/20121205_en.pdf.
II Teatised
EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
Euroopa Parlament
Teisipäev, 10. detsember 2013
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/213 |
P7_TA(2013)0550
Petitsioonide uurimise käigus korraldatud faktikogumise külastuste aruanded (kodukorra artikli 202 lõike 5 tõlgendamine)
Euroopa Parlamendi 10. detsembri 2013. aasta otsus petitsioonide uurimise käigus korraldatud faktikogumise külastuste aruannete kohta (kodukorra artikli 202 lõike 5 tõlgendamine) (2013/2258(REG))
(2016/C 468/32)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse põhiseaduskomisjoni esimehe 26. novembri 2013. aasta kirja, |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 211, |
1. |
võtab vastu kodukorra artikli 202 lõike 3 järgmise tõlgenduse:
|
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile. |
III Ettevalmistavad aktid
EUROOPA PARLAMENT
Teisipäev, 10. detsember 2013
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/214 |
P7_TA(2013)0519
Õigusprogramm ajavahemikuks 2014–2020 ***I
Euroopa Parlamendi 10. detsembri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014–2020 õigusprogramm (COM(2011)0759 – C7-0439/2011 – 2011/0369(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
(2016/C 468/33)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0759), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 81 lõikeid 1 ja 2, artikli 82 lõiget 1 ja artiklit 84, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0439/2011), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, |
— |
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2012. aasta arvamust (1), |
— |
võttes arvesse Regioonide Komitee 18. juuli 2012. aasta arvamust (2), |
— |
võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 6. novembri 2013. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4, |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 55, |
— |
võttes arvesse õiguskomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ühisarutelu vastavalt kodukorra artiklile 51, |
— |
võttes arvesse õiguskomisjoni ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ja naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A7-0396/2013), |
1. |
võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha; |
2. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
(1) ELT C 299, 4.10.2012, lk 103.
(2) ELT C 277, 13.9.2012, lk 43.
P7_TC1-COD(2011)0369
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 10. detsembril 2013. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr…/2013, millega luuakse õigusprogramm aastateks 2014–2020
(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 1382/2013) lõplikule kujule).
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/216 |
P7_TA(2013)0520
Õiguste ja kodakondsuse programm ajavahemikuks 2014–2020 ***I
Euroopa Parlamendi 10. detsembri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014–2020 õiguste ja kodakondsuse programm (COM(2011)0758 – C7-0438/2011 – 2011/0344(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
(2016/C 468/34)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0758), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 19 lõiget 2, artikli 21 lõiget 2 ning artikleid 114, 168, 169 ja 197, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0438/2011), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, |
— |
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 26. aprilli 2012. aasta arvamust (1), |
— |
võttes arvesse Regioonide Komitee 18. juuli 2012. aasta arvamust (2), |
— |
võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 6. novembri 2013. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4, |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 55, |
— |
võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ja eelarvekomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, õiguskomisjoni, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni ning petitsioonikomisjoni arvamust (A7-0397/2013), |
1. |
võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha; |
2. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
(1) ELT C 191, 29.6.2012, lk 108.
(2) ELT C 277, 13.9.2012, lk 43.
P7_TC1-COD(2011)0344
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 10. detsembril 2013. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr…/2013, millega luuakse õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm aastateks 2014–2020
(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 1381/2013) lõplikule kujule).
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/217 |
P7_TA(2013)0521
Ühepoolsed kaubandussoodustused Moldova suhtes ***I
Euroopa Parlamendi 10. detsembri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 55/2008, millega kehtestatakse ühepoolsed kaubandussoodustused Moldova Vabariigi suhtes (COM(2013)0678 – C7-0305/2013 – 2013/0325(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
(2016/C 468/35)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0678), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 207 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0305/2013), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, |
— |
võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 5. detsembri 2013. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4, |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 55, |
— |
võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A7-0422/2013), |
1. |
võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha; |
2. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
P7_TC1-COD(2013)0325
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 10. detsembril 2013. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2013, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 55/2008, millega kehtestatakse ühepoolsed kaubandussoodustused Moldova Vabariigi suhtes
(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 1384/2013) lõplikule kujule).
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/218 |
P7_TA(2013)0522
ELi ja Maroko vahelise kalandusalase partnerluslepingu protokoll, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ***
Euroopa Parlamendi 10. detsembri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelise protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (14165/2013 – C7-0415/2013 – 2013/0315(NLE))
(Nõusolek)
(2016/C 468/36)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (14165/2013), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelise protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) eelnõu (14162/2013), |
— |
võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõikele 2 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a ja lõikele 7 (C7-0415/2013), |
— |
võttes arvesse oma 14. detsembri 2011. aasta resolutsiooni nõukogu otsuse eelnõu kohta protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ette nähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) sõlmimise kohta Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahel (1), |
— |
võttes arvesse oma 14. detsembri 2011. aasta resolutsiooni tulevase protokolli kohta, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus (2), |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 7, |
— |
võttes arvesse kalanduskomisjoni soovitust ning arengukomisjoni ja eelarvekomisjoni arvamusi (A7-0417/2013), |
1. |
annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks; |
2. |
tuletab meelde Euroopa Parlamendi õigust saada täpset ja põhjalikku teavet protokolli kohaldamise ja selle tulemuste kohta, millega seoses nõuab jätkuvalt, et Euroopa Parlamendi esindajatel oleks võimalik osaleda vaatlejatena kalandusalase partnerluslepingu artiklis 10 sätestatud ühiskomitee koosolekutel; palub ka esitada parlamendile Maroko kalanduspoliitika toetamist käsitleva peatükiga seotud juhiste, eesmärkide ja näitajatega seotud dokumendid, samuti kogu vajalik teave, mis võimaldab piisavalt jälgida protokolli artikliga 6 hõlmatud küsimusi, muu hulgas Maroko-poolne valdkondliku toetusprogrammi rakendamise lõpparuanne; kordab oma nõuet komisjonile, et enne uue protokolli sõlmimiseks läbirääkimiste alustamist esitaks komisjon Euroopa Parlamendile kogu teabe kehtiva protokolli toimimise ja tulemuste kohta; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja Maroko Kuningriigi valitsusele ja parlamendile. |
(1) ELT C 168 E, 14.6.2013, lk 155.
(2) ELT C 168 E, 14.6.2013, lk 8.
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/219 |
P7_TA(2013)0523
ILO kemikaalide tööl kasutamise turvalisust käsitlev konventsioon ***
Euroopa Parlamendi 10. detsembri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu, millega lubatakse liikmesriikidel ratifitseerida Euroopa Liidu huvides Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1990. aasta kemikaalide tööl kasutamise turvalisust käsitlev konventsioon (konventsioon nr 170) (11463/2013 – C7-0236/2013 – 2012/0320(NLE))
(Nõusolek)
(2016/C 468/37)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (11463/2013), |
— |
võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 114, koostoimes artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktiga v ning artikli 218 lõike 8 esimese lõiguga (C7-0236/2013), |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 7, |
— |
võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni soovitust (A7-0400/2013), |
1. |
annab nõusoleku nõukogu otsuse eelnõu vastuvõtmiseks; |
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele. |
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/220 |
P7_TA(2013)0524
Tulirelvade, nende osade, lisaseadiste ja laskemoona ebaseaduslik valmistamine ja nendega ebaseaduslik kauplemine ***
Euroopa Parlamendi 10. detsembri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu, mis käsitleb rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade, lisaseadiste ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava protokolli Euroopa Liidu nimel sõlmimist (12324/2013 – C7-0379/2013 – 2013/0083(NLE))
(Nõusolek)
(2016/C 468/38)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (12324/2013), |
— |
võttes arvesse rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendavat tulirelvade, nende osade, lisaseadiste ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestavat protokolli, |
— |
võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 114 lõikele 1, artiklile 207 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C7-0379/2013), |
— |
võttes arvesse Stockholmi programmi ja selle rakendamise tegevuskava (1), |
— |
võttes arvesse oma 12. septembri 2013. aasta resolutsioon ELi sisejulgeoleku strateegia rakendamise teise aruande kohta (2), |
— |
võttes arvesse oma 23. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu kohta ning soovituste kohta meetmete võtmiseks ja algatuste tegemiseks (lõpparuanne) (3), |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 7, |
— |
võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust (A7-0359/2013), |
1. |
annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks; |
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Europolile ja Eurojustile. |
(1) COM(2010)0171.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0384.
(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0444.
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/221 |
P7_TA(2013)0525
ELi ja Hiina vaheline leping seoses kontsessioonide muutmisega Bulgaaria ja Rumeenia loendis nende ELiga ühinemise käigus ***
Euroopa Parlamendi 10. detsembri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi vahelise kirjavahetuse vormis lepingu, mis käsitleb vastavalt 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) artikli XXIV lõikele 6 ja artiklile XXVIII kontsessioonide muutmist Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia loendis nende Euroopa Liiduga ühinemise käigus, sõlmimise kohta (16112/2012 – C7-0285/2013 – 2012/0304(NLE))
(Nõusolek)
(2016/C 468/39)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (16112/2012), |
— |
võttes arvesse kirjavahetuse vormis lepingu projekti Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi vahel vastavalt 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) artikli XXIV lõikele 6 ja artiklile XXVIII seoses kontsessioonide muutmisega Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia loendis nende Euroopa Liiduga ühinemise käigus (16118/2012), |
— |
võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõike 4 esimesele lõigule ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C7-0285/2013), |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 7, |
— |
võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust ning väliskomisjoni arvamust (A7-0332/2013), |
1. |
annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks; |
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide ja Hiina Rahvavabariigi valitsustele ja parlamentidele. |
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/222 |
P7_TA(2013)0526
Teatavaid kasvuhormoone mittesaavatelt loomadelt pärit veiseliha import ning Ameerika Ühendriikide poolt teatavate Euroopa Liidu toodete suhtes kehtestatud kõrgendatud tollimaksud ***
Euroopa Parlamendi 10. detsembri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Ameerika Ühendriikidega sõlmitava muudetud vastastikuse mõistmise memorandumi (mis käsitleb teatavaid kasvuhormoone mittesaavatelt loomadelt pärit veiseliha importi ning Ameerika Ühendriikide poolt teatavate Euroopa Liidu toodete suhtes kehtestatud kõrgendatud tollimakse) sõlmimise kohta (14374/2013 – C7-0377/2013 – 2013/0324(NLE))
(Nõusolek)
(2016/C 468/40)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (14374/2013), |
— |
võttes arvesse Ameerika Ühendriikidega sõlmitavat muudetud vastastikuse mõistmise memorandumi (mis käsitleb teatavaid kasvuhormoone mittesaavatelt loomadelt pärit veiseliha importi ning Ameerika Ühendriikide poolt teatavate Euroopa Liidu toodete suhtes kehtestatud kõrgendatud tollimakse) eelnõu (14375/2013), |
— |
võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõike 4 esimesele lõigule ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C7-0377/2013), |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 7, |
— |
võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamust (A7-0427/2013), |
1. |
annab nõusoleku muudetud vastastikuse mõistmise memorandumi sõlmimiseks; |
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Ameerika Ühendriikide valitsusele ja parlamendile. |
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/223 |
P7_TA(2013)0527
ELi ja Côte d'Ivoire'i vahelise kalandusalase partnerluslepingu protokoll, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ***
Euroopa Parlamendi 10. detsembri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu protokolli sõlmimise kohta, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Côte d’Ivoire’i Vabariigi vahelise partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus (2013–2018) (08701/2013 – C7-0216/2013 – 2013/0102(NLE))
(Nõusolek)
(2016/C 468/41)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (08701/2013), |
— |
võttes arvesse protokolli eelnõud, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Côte d’Ivoire’i Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikul 2013–2018 (08699/2013), |
— |
võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõikele 2 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C7-0216/2013), |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 7, |
— |
võttes arvesse kalanduskomisjoni soovitust ning arengukomisjoni ja eelarvekomisjoni arvamusi (A7-0416/2013), |
1. |
annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks; |
2. |
kutsub komisjoni üles andma Euroopa Parlamendile asjakohast teavet lepingu artiklis 9 sätestatud ühiskomitee koosolekute, eriti koosolekuprotokollide ja otsuste kohta, samuti edastama aastaaruande protokolli artiklis 3 osutatud mitmeaastase valdkondliku toetusprogrammi praktilise täitmise tulemuste kohta; lisaks palub, et komisjon protokolli viimasel kehtivusaastal ja enne selle uuendamiseks läbirääkimiste alustamist esitaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule protokolli täitmise järelhindamisaruande koos tulude-kulude analüüsiga; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Côte d’Ivoire’i Vabariigi valitsusele ja parlamendile. |
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/224 |
P7_TA(2013)0528
Teatavate kalandussaaduste import Kanaari saartele aastatel 2014–2020 *
Euroopa Parlamendi 10. detsembri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega avatakse teatavate kalandussaaduste importi Kanaari saartele hõlmavad autonoomsed liidu tariifikvoodid aastateks 2014–2020 ja sätestatakse nende haldamine (COM(2013)0552 – C7-0262/2013 – 2013/0266(CNS))
(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)
(2016/C 468/42)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2013)0552), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 349, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0262/2013), |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 55, |
— |
võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A7-0415/2013), |
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku heaks; |
2. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta; |
3. |
palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta; |
4. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/225 |
P7_TA(2013)0529
Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine – taotlus EGF/2013/001 FI/Nokia, Soome
Euroopa Parlamendi 10. detsembri 2013. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktile 28 (taotlus EGF/2013/001 FI/Nokia, Soome) (COM(2013)0707 – C7-0359/2013 – 2013/2264(BUD))
(2016/C 468/43)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0707 – C7-0359/2013), |
— |
võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (1), eriti selle punkti 28, |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta (2) („fondi määrus“), |
— |
võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 28 ette nähtud kolmepoolset menetlust, |
— |
võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja, |
— |
võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A7-0411/2013), |
A. |
arvestades, et liit on loonud õigusnormid ja eelarvevahendid, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste tagajärjel, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda; |
B. |
arvestades, et koondatud töötajatele antav liidu rahaline abi peaks olema dünaamiline ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile, mis võeti vastu 17. juulil 2008. aastal toimunud lepituskohtumisel, ning Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi („fond“) kasutuselevõtmise üle otsustamisel tuleks võtta nõuetekohaselt arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet; |
C. |
arvestades, et Soome esitas taotluse EGF/2013/001 FI/Nokia, et saada fondist rahalist toetust seoses 4 509 töötaja koondamisega Nokias 1. augustist 2012 kuni 30. novembrini 2012 kestnud vaatlusperioodi jooksul, taotledes abi 3 719 koondatud töötajale, kelle puhul taotletakse fondi kaasrahastamist; |
D. |
arvestades, et taotlus vastab fondi määruses sätestatud toetuskõlblikkuse kriteeriumidele; |
1. |
nõustub komisjoniga, et fondi määruse artikli 2 punktis a sätestatud tingimused on täidetud ja seetõttu on Soomel õigus saada nimetatud määruse alusel rahalist toetust; |
2. |
märgib, et Soome ametiasutused esitasid taotluse fondist rahalise toetuse saamiseks 1. veebruaril 2013 ja Euroopa Komisjon tegi oma hinnangu teatavaks 16. oktoobril 2013; väljendab kahetsust pika hindamisperioodi pärast ja küsib, miks kulus selle konkreetse taotluse hindamiseks 8 kuud, kui eelmise Nokia Saloga seotud 2012. aasta taotluse hindamiseks kulus 3 kuud; |
3. |
on seisukohal, et koondamised äriühingutes Nokia plc ja Nokia Siemens Networks ning 30 selle alltöövõtja juures, kes on seotud mobiiltelefonide sektoriga, on seotud globaliseerumisest tingitud suurte struktuurimuutustega maailmakaubanduses, millele viitab sektorisisene tegevuse üleviimine kolmandatesse riikidesse väljaspool Euroopat, ning Nokia turuosa vähenemisega tavaliste mobiiltelefonide ja nutitelefonide osas; |
4. |
märgib, et Nokias (Salo piirkonnas) toimusid suured koondamised juba 2012. aastal (EGF/2012/006 FI/Nokia Salo) ning uus koondamiste laine viis koondatute arvu enam kui 6 000 inimeseni, mis kujutab endast suurt probleemi asjaomasele piirkonnale ja ka Soome majandusele tervikuna; |
5. |
väljendab kahetsust, et Nokia koondamised on tingitud äriühingu otsusest viia oma tehased ning disain ja tootearendus Aasiasse ning on osa äriühingu kavast vähendada töötajate üldarvu Nokias 2013. aasta lõpuks 17 000 võrra; märgib, et selle otsuse tõttu on võetud fondi vahendeid kasutusele kolmel korral kokku 6 138 Nokia töötaja jaoks; |
6. |
tuletab meelde, et juba 2008. aastal kasutati fondi vahendeid Nokia Saksamaalt Rumeeniasse üleviimise tulemusel koondatud 1 337 töötaja toetamiseks; märgib, et nüüd, viis aastat hiljem, võetakse fondi vahendid Nokia koondamistega seoses kasutusele neljandat korda; |
7. |
väljendab heameelt asjaolu üle, et Soome ametiasutused alustasid individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi rakendamisega juba 1. augustil 2012, kui koondamised algasid, et anda töötajatele abi juba enne Nokias töötamise lõpetamist; |
8. |
märgib, et kaasrahastatav individuaalsete teenuste kooskõlastatud pakett hõlmab meetmeid 3 719 koondatud töötaja tagasitoomiseks tööturule, nagu nõustamine ja muud ettevalmistavad meetmed, koolitus ja ümberõpe, ettevõtluse edendamine ja teenuste osutamine uutele ettevõtjatele, iseseisva majandustegevuse alustamise toetus, liikuvuse toetamine, tööhõiveteenistused teeninduspunktides, palgatoetused ning ettevõttepõhine andmekogumissüsteem; |
9. |
väljendab heameelt tõsiasja üle, et pakett sisaldab selliseid uuenduslikke meetmeid nagu Protomo, mis on uute idufirmade kokkuviimise teenus; |
10. |
märgib, et fondist rahastatavad rahalised hüvitised on piiratud ning enamus toetusest antakse koolituseks ja ettevõtluseks; |
11. |
väljendab heameelt asjaolu üle, et fondile esitatava taotluse koostamisel konsulteeriti sotsiaalpartneritega, s.t Soome tööstusliitude nõukoguga (nt ametiühing Pro, Soome metallitööliste liit), ning et fondi rakendamise ja selle vahendite kättesaadavaks muutmise eri etappidel kohaldatakse soolise võrdsuse poliitikat ja mittediskrimineerimise põhimõtet; |
12. |
väljendab heameelt asjaolu üle, et koondamiste ja individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi ettevalmistamisega tegeleb selleks loodud töörühm, mis hõlmab sotsiaalpartnereid (sh Nokia esindajad) ja piirkondlikke ametiasutusi; |
13. |
tuletab meelde, kui tähtis on tõsta kõigi töötajate tööalast konkurentsivõimet, pakkudes neile kohandatud koolitust ning tunnustades nende kutsealase karjääri raames omandatud oskusi ja pädevusi; eeldab, et kooskõlastatud paketti kuuluv koolitus kohandatakse mitte üksnes koondatud töötajate vajadustele, vaid ka tegelikule ärikeskkonnale; |
14. |
märgib, et fondist rahastatavate individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketti puudutav teave sisaldab teavet selle kohta, kuidas need meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid; rõhutab, et Soome ametiasutused on kinnitanud, et toetuskõlblikele meetmetele ei anta toetust liidu muudest rahastamisvahenditest; tuletab meelde, et on komisjonilt nõudnud nende andmete võrdleva analüüsi esitamist komisjoni aastaaruannetes, et tagada täielik vastavus kehtivatele eeskirjadele ja hoida ära liidu rahastatavate teenuste topeltrahastamine; |
15. |
palub osalevatel institutsioonidel teha vajalikke parandusi menetluskorras, et kiirendada fondi kasutuselevõtmist; tunneb heameelt selle üle, et komisjon on vastuseks parlamendi nõudmisele kiirendada toetuste eraldamist kehtestanud parandatud menetluse eesmärgiga esitada eelarvepädevatele institutsioonidele koos ettepanekuga fondi kasutuselevõtmiseks ka komisjoni hinnang fondi kasutuselevõtmise taotluse toetuskõlblikkuse kohta; loodab, et uues fondi määruses (2014-2020) tehakse menetlusse veel rohkem parandusi ning saavutatakse fondi suurem tõhusus, läbipaistvus ja nähtavus; |
16. |
rõhutab, et vastavalt fondi määruse artiklile 6 tuleb tagada, et fond toetaks koondatud töötajate tagasipöördumist stabiilsele tööle; rõhutab ühtlasi, et fondist saadava abiga võib kaasrahastada ainult aktiivseid tööturumeetmeid, mis aitavad kaasa kestvale ja pikaajalisele tööhõivele; kordab, et fondist antav abi ei tohi asendada meetmeid, mille võtmine on riigisiseste õigusaktide või kollektiivlepingute kohaselt äriühingute kohustus, ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid; |
17. |
väljendab heameelt selle üle, et nõukogu saavutas kokkuleppe viia fondi kohaldamist käsitlevasse määrusesse ajavahemikus 2014–2020 uuesti sisse kriteerium fondi kasutuselevõtmiseks kriisi korral, millega lubatakse lisaks töötajatele, kes on kaotanud töö maailmakaubanduse suurte struktuurimuutuste tagajärjel, toetada rahaliselt ka neid, kes on kaotanud töö praeguse finants- ja majanduskriisi tagajärjel; |
18. |
kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks; |
19. |
teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas; |
20. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(2) ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.
LISA
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS
Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktile 28 (taotlus EGF/2013/001 FI/Nokia, Soome)
(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega 2013/788/EL).
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/228 |
P7_TA(2013)0530
Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine – taotlus EGF/2013/003 DE/First Solar, Saksamaa
Euroopa Parlamendi 10. detsembri 2013. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktiga 28 (taotlus EGF/2013/003 DE/First Solar, Saksamaa) (COM(2013)0706 – C7-0358/2013 – 2013/2263(BUD))
(2016/C 468/44)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0706 – C7-0358/2013), |
— |
võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta, (1) eriti selle punkti 28, |
— |
võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta (2), |
— |
võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 28 ette nähtud kolmepoolset menetlust, |
— |
võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja, |
— |
võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A7-0408/2013), |
A. |
arvestades, et Euroopa Liit on loonud õigusnormid ja eelarvevahendid, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste tagajärjel, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda; |
B. |
arvestades, et koondatud töötajatele antav liidu rahaline abi peaks olema dünaamiline ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile, mis võeti vastu 17. juulil 2008. aastal toimunud lepituskohtumisel, ning Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi („fond“) kasutuselevõtmise üle otsustamisel tuleks võtta nõuetekohaselt arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet; |
C. |
arvestades, et Saksamaa esitas taotluse EGF/2013/003 DE/First Solar, et saada fondist rahalist toetust seoses 959 töötaja koondamisega äriühingus First Solar Manufacturing GmbH 15. novembrist 2012 kuni 15. märtsini 2013 kestnud vaatlusperioodi jooksul, taotledes fondi kaasrahastamist 875 koondatud töötaja abistamiseks; |
D. |
arvestades, et taotlus vastab fondi määruses sätestatud toetuskõlblikkuse kriteeriumidele; |
1. |
nõustub komisjoniga, et fondi määruse artikli 2 punktis a sätestatud tingimused on täidetud ja seetõttu on Saksamaal õigus saada nimetatud määruse alusel rahalist toetust; |
2. |
märgib, et Saksamaa ametiasutused esitasid taotluse fondist rahalise toetuse saamiseks 12. aprillil 2013. aastal ja komisjon tegi oma hinnangu teatavaks 16. oktoobril 2013. aastal; väljendab heameelt lühikese 6-kuulise hindamisperioodi üle; |
3. |
märgib, et ettevõttes First Solar Manufacturing GmbH toimunud koondamiste tagajärjel tõusis töötuse määr kohe 4 protsendipunkti võrra, samas kui asjaomases piirkonnas (Brandenburgi liidumaa) on niigi juba keskmisest suurem tööpuudus (2013. aasta veebruaris 11,3 %, riigi keskmine 7,4 %); |
4. |
on seisukohal, et koondamised päikeseenergiasektori äriühingus First Solar Manufacturing GmbH on tingitud maailmakaubanduses toimunud suurtest struktuurimuutustest, mis on seotud fotoelektriliste moodulite tohutu ületootmisvõimsuse tekkega Hiinas ja nõudluse langusega maailmaturul, mis on võrreldes eelmise aastaga toonud kaasa umbes 40 %lise hindade languse, mis omakorda põhjustas kahe tehase sulgemise 2013. aastal; |
5. |
märgib, et asjaomased koondamised on osa laiemast ümberkorralduskavast, mille tõttu ettevõtte üldise tootmisvõimsuse kiireks vähendamiseks vähendati First Solar Manufacturing GmbH personali 30 %, mille tagajärjel mõlemad Saksamaal asunud tehased suleti; rõhutab fondi lisaväärtust, mis seisneb selle võimes reageerida üleilmastumisega seotud turumuutustest tingitud koondamistele; |
6. |
väljendab heameelt asjaolu üle, et selleks, et töötajad saaksid kiiret abi, otsustasid Saksamaa ametiasutused alustada individuaalsete teenuste osutamist mõjutatud töötajatele 1. jaanuaril 2013. aastal, varakult enne lõpliku otsuse saamist esildatud kooskõlastatud paketi jaoks fondist toetuse saamise kohta; märgib, et koondatud töötajad on enne fondi meetmetes osalemist saanud toetust ka ESFist; väljendab heameelt asjaolu üle, et Saksamaa ametiasutused on kinnitanud, et liidu fondidest topeltrahastamise vältimiseks on võetud vajalikud ettevaatusabinõud; |
7. |
märgib, et kaasrahastatavate individuaalsete teenuste kooskõlastatud pakett sisaldab 875 koondatud töötaja tööturule tagasipöördumist toetavaid meetmeid, nagu kvalifikatsioonikoolitused, kvalifikatsioonijuhtimine, töötoad ja arutelurühmad, tugiteenused ja rahvusvaheline tööotsing, põhjalikud nõuanded ettevõtluse alustamiseks, tööotsingud, tööleasumise toetus, nõustamine ja tugi ning toimetulekutoetused; |
8. |
märgib, et üle poole fondi toetusest kulutatakse toetustele – 875 töötajat peaksid saama oma aktiivse meetmetes osalemise ajal toimetulekutoetust (hinnanguline maksumus 2714 eurot töötaja kohta 9 kuu jooksul); märgib ka, et taotlus hõlmab kindlasummalist 1869 euro suurust tööleasumise toetust neile 200 töötajale, kes kiiresti pärast meetmete lõppu leiavad töö ilma lisaabita; |
9. |
tuletab meelde, et fondist antavat toetust tuleks kasutada eelkõige tööotsinguteks ja koolitusteks, mitte otsesteks rahalisteks toetusteks; märgib, et kui need toetused on osa paketist, siis peaksid need olema täiendavat laadi ega tohiks mitte mingil juhul asendada liikmesriigi õigusaktide või kollektiivlepingute kohaselt liikmesriigi või ettevõtete poolt maksmisele kuuluvaid hüvitisi või toetusi; rõhutab sellega seoses, et uues fondi määruses aastateks 2014–2020 piiratakse rahaliste toetuste sisaldust paketis 35 %ga meetmete maksumusest ning et toetuste ebaproportsionaalne osakaal ei kordu uue määruse kohaldamisel; |
10. |
väljendab heameelt asjaolu üle, et tööturu osapooled võtsid äriühingus First Solar Manufacturing GmbH koondatud töötajate jaoks vastu sotsiaalkava ning et üleminekuäriühing töötab välja kooskõlastatud individuaalsete teenuste paketi ja haldab seda; märgib, et selle toimimise kulud esimese kuue kuu jooksul katavad First Solar Manufacturing GmbH ja Euroopa Sotsiaalfond föderaalse programmi kaudu ning üleminekuäriühingu teenuseid laiendatakse uutele fondist rahastatavatele meetmetele; märgib, et fondi rakendamise ja selle vahendite kättesaadavaks muutmise eri etappidel kohaldatakse sugupoolte võrdsuse poliitikat ja mittediskrimineerimise põhimõtet; |
11. |
tuletab meelde, kui tähtis on tõsta kõigi töötajate tööalast konkurentsivõimet, pakkudes neile kohandatud koolitust ning tunnustades nende kutsealase karjääri raames omandatud oskusi ja pädevusi; eeldab, et kooskõlastatud paketti kuuluv koolitus kohandatakse mitte üksnes koondatud töötajate vajadustele, vaid ka tegelikule ärikeskkonnale; |
12. |
märgib, et fondist rahastatavate individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketti puudutav teave sisaldab teavet selle kohta, kuidas need meetmed täiendavad Euroopa struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid; rõhutab, et Saksamaa ametiasutused on kinnitanud, et toetuskõlblikele meetmetele ei anta toetust liidu muudest rahastamisvahenditest; tuletab meelde, et on komisjonilt nõudnud nende andmete võrdleva analüüsi esitamist komisjoni aastaaruannetes, et tagada täielik vastavus kehtivatele eeskirjadele ja hoida ära liidu rahastatavate teenuste topeltrahastamine; |
13. |
palub, et osalevad institutsioonid teeksid vajalikke parandusi menetluskorras, et kiirendada fondi kasutuselevõtmist; tunneb heameelt selle üle, et komisjon on vastuseks parlamendi nõudmisele kiirendada toetuste eraldamist kehtestanud parandatud menetluse eesmärgiga esitada eelarvepädevatele institutsioonidele koos ettepanekuga fondi kasutuselevõtmiseks ka komisjoni hinnang fondi kasutuselevõtmise taotluse abikõlblikkuse kohta; loodab, et fondi uues määruses (2014-2020) tehakse menetlusse veelgi rohkem parandusi ning saavutatakse fondi suurem tõhusus, läbipaistvus ja nähtavus; |
14. |
rõhutab, et vastavalt fondi määruse artiklile 6 tuleb tagada, et fond toetaks koondatud töötajate tagasipöördumist stabiilsele tööle; rõhutab ühtlasi, et fondist saadava abiga võib kaasrahastada ainult aktiivseid tööturumeetmeid, mis aitavad kaasa kestvale ja pikaajalisele tööhõivele; kordab, et fondist antav abi ei tohi asendada meetmeid, mille võtmine on riigisiseste õigusaktide või kollektiivlepingute kohaselt äriühingute kohustus, ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid; |
15. |
väljendab heameelt selle üle, et nõukogu saavutas kokkuleppe viia fondi määrusesse ajavahemikuks 2014–2020 uuesti sisse kriteeriumid fondi kasutuselevõtmiseks kriisi korral, millega lubatakse lisaks töötajatele, kes on kaotanud töö maailmakaubanduse suurte struktuurimuutuste tagajärjel, toetada rahaliselt ka neid, kes on kaotanud töö praeguse finants- ja majanduskriisi tagajärjel; |
16. |
kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks; |
17. |
teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas; |
18. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(2) ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.
LISA
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS
Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 28 (taotlus EGF/2013/003 DE/First Solar, Saksamaa)
(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega 2013/789/EL).
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/231 |
P7_TA(2013)0531
Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine (taotlus EGF/2012/011 DK/Vestas, Taani)
Euroopa Parlamendi 10. detsembri 2013. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktiga 28 (taotlus EGF/2012/011 DK/Vestas, Taani) (COM(2013)0703 – C7-0357/2013 – 2013/2262(BUD))
(2016/C 468/45)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0703 – C7-0357/2013), |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (edaspidi „17. mai 2006. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe“) (1), eriti selle punkti 28, |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta (2) (edaspidi „fondi määrus“), |
— |
võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 28 ette nähtud kolmepoolset menetlust, |
— |
võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja, |
— |
võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A7-0410/2013), |
A. |
arvestades, et Euroopa Liit on loonud õigusnormid ja eelarvevahendid, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste tagajärjel, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda; |
B. |
arvestades, et koondatud töötajatele antav liidu rahaline abi peaks olema dünaamiline ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile, mis võeti vastu 17. juulil 2008. aastal toimunud lepituskohtumisel, ning võttes Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi („fond“) kasutuselevõtmise üle otsustamisel nõuetekohaselt arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet; |
C. |
arvestades, et Taani esitas taotluse EGF/2012/011 DK/Vestas, et saada EGFist rahalist toetust seoses 611 töötajaga, kes koondati ettevõttest Vestas Group 18. septembrist 2012 kuni 18. detsembrini 2012 kestnud vaatlusperioodil ja kelle kõigi puhul on kavas võtta fondist kaasrahastatavaid meetmeid; |
D. |
arvestades, et taotlus vastab EGFi määruses sätestatud toetuskõlblikkuse kriteeriumidele; |
1. |
nõustub komisjoniga, et fondi määruse artikli 2 punktis a sätestatud tingimused on täidetud ja seetõttu on Taanil õigus saada nimetatud määruse alusel rahalist toetust; |
2. |
märgib, et Taani ametiasutused esitasid taotluse fondist rahalise toetuse saamiseks 21. detsembril 2012 ja et Euroopa Komisjon tegi oma hinnangu teatavaks 16. oktoobril 2013; märgib, et selle taotluse hindamine võttis palju rohkem aega kui Taani poolt 2012. aasta mais esitatud eelmine Vestase juhtum; |
3. |
on arvamusel, et koondamised tuuleturbiinide tootmisega tegelevas ettevõttes Vestas Group on seotud maailmakaubanduses globaliseerumise tõttu toimunud suurte struktuurimuutustega, eelkõige nõudluse vähenemine tuuleturbiinide paigaldamise järele liidus ja Aasia turu kasvamine, liidu turgudele Hiina tuuleturbiinitootjate tungimine konkurentsivõimelisemate hindadega ning liidu turuosa oluline vähenemine koguvõimsusest 66 %-lt 2006. aastal 27,5 %-le 2012. aastal (3); |
4. |
on arvamusel, et liidu tuuleenergia turg kasvab ning see peaks tänu liidu tasandil toimuvale pidevale taastuvenergia edendamisele suurendama nõudlust liidu päritolu tuuleturbiinide ja nendega seotud tööstusharude toodete järele; juhib sellega seoses tähelepanu liikmesriikide tasandil 2020. aastaks kehtestatud siduvatele taastuvenergia kasutamise eesmärkidele; tunneb seetõttu kõnealuse tootmise ümberpaigutamise pärast muret ning juhib tähelepanu sellele, et on olemas oht, et Aasias toodetud tuuleturbiinid imporditakse liidu turule; |
5. |
märgib, et asjaomased koondamised on põhjustatud otseselt strateegilisest otsusest, mille Vestase kontsern tegi 2011. aasta novembris ja mille kohaselt tuleb tema struktuur ümber korraldada ning minna piirkondlikel turgudel, eelkõige Hiinas, klientidele lähemale; märgib, et mõjutatud Ringkøbing-Skjerni piirkond on investeerinud märkimisväärselt taristusse, et tõmmata ligi selliseid uuenduslikke ettevõtjaid nagu Vestase kontsern, ning et Vestase kontserni otsus paneb piirkonna raskustesse; |
6. |
märgib, et kontsernis Vestas Group toimusid laiaulatuslikud koondamised juba aastatel 2009–2010 ja 2012. aastal alanud uue koondamiste laine tõttu tõusis Vestas Group’ist koondatud töötajate arv umbes 2 000ni, mis on suur probleem asjaomastes omavalitsusüksustes, kus töötus juba niigi järsult suurenes (4); |
7. |
märgib, et see on kolmas kontserni Vestas Group hõlmav fondi toetusega seotud juhtum ja neljas nimetatud fondi toetusega seotud juhtum tuuleturbiinide sektoris (EGF/2010/003 DK/Vestas (5), EGF/2010/022 DK/LM Glasfiber (6), EGF/2010/017 DK/Midtjylland Machinery (7)); |
8. |
väljendab heameelt tõsiasja üle, et selleks, et töötajad saaksid kiiret abi, otsustasid Taani ametiasutused alustada individuaalsete meetmete rakendamist koondatud töötajatele 1. märtsil 2013. aastal, varakult enne esildatud kooskõlastatud paketi jaoks fondist toetuse saamise lõpliku otsuse tegemist; |
9. |
märgib, et kaasrahastatav individuaalsete teenuste kooskõlastatud pakett sisaldab meetmeid 611 koondatud töötaja tagasipöördumiseks tööle, sealhulgas nõustamine, mentorlus ja juhendamine, personaalsed suunatud koolituspaketid (kultuuridevahelised koolituskursused, keelekursused, ettevõtluskoolitus, standardsed kursused ja koolitusprogrammid), ettevõtlustoetused, spetsiaalsed juhendamis- ja uue töökoha leidmise meetmed isikutele vanuses 55+ ning toimetulekutoetused; |
10. |
väljendab heameelt asjaolu üle, et töötajad saavad kasutada personaalseid suunatud koolituspakette, mis vastavad nende nõustamise ja juhendamise etapis kindlakstehtud vajadustele; |
11. |
väljendab heameelt asjaolu üle, et kooskõlastatud pakett hõlmab meetmeid, mis näevad ette spetsiaalseid juhendamis- ja uue töökoha leidmise meetmeid isikutele vanuses 55+, kellel uue töö leidmisel tekib oma vanuse tõttu tõenäoliselt lisaprobleeme; |
12. |
märgib, et pakett sisaldab oma ettevõtte loomiseks märkimisväärseid rahalisi stiimuleid (kuni 25 000 eurot), mis on rangelt seotud osalemisega ettevõtluskursustel ja pärast fondi rahastatava projekti lõppu toimuvas seires; |
13. |
väljendab siiski kahetsust, et üle poole fondi toetusest kulutatakse rahalistele toetustele või hüvitistele – kõik töötajad peaksid saama toimetulekutoetust, mille hinnanguline kogusumma ühe töötaja kohta on 10 400 eurot; |
14. |
tuletab meelde, et fondist antavat toetust tuleks kasutada eelkõige tööotsinguteks ja koolitusteks, mitte otsesteks rahalisteks hüvitisteks; märgib, et kui need hüvitised on osa paketist, siis peaksid need olema täiendavat laadi ega tohiks mitte mingil juhul asendada liikmesriigi õigusaktide või kollektiivlepingute kohaselt liikmesriigi või ettevõtete poolt maksmisele kuuluvaid hüvitisi; märgib sellega seoses, et uues fondi määruses aastateks 2014–2020 piiratakse rahaliste hüvitiste sisaldust paketis 35 %ga meetmete maksumusest ning et seetõttu toetuste ebaproportsionaalne osakaal ei kordu uue määruse kohaldamisel; |
15. |
on rahul asjaoluga, et fondi taotluse ettevalmistamisel konsulteeriti tööturu osapooltega, sh ametiühingutega, ning et fondi rakendamise ja selle vahendite kättesaadavaks muutmise eri etappidel kohaldatakse sugupoolte võrdsuse poliitikat ja mittediskrimineerimise põhimõtet; |
16. |
tuletab meelde, et on vaja tõsta kõigi töötajate tööalast konkurentsivõimet, pakkudes neile kohandatud koolitust ning tunnustades nende kutsealase karjääri raames omandatud oskusi ja pädevusi; eeldab, et kooskõlastatud paketti kuuluv koolitus kohandatakse mitte üksnes koondatud töötajate vajadustele, vaid ka tegelikule ärikeskkonnale; |
17. |
märgib, et fondist rahastatavate individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketti käsitlev teave sisaldab teavet selle kohta, kuidas need meetmed täiendavad Euroopa struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid; rõhutab, et Taani ametiasutused on kinnitanud, et toetuskõlblikele meetmetele ei anta toetust liidu muudest rahastamisvahenditest; tuletab meelde, et on komisjonilt nõudnud nende andmete võrdleva analüüsi esitamist komisjoni aastaaruannetes, et tagada täielik vastavus kehtivatele eeskirjadele ja hoida ära liidu rahastatavate teenuste topeltrahastamine; |
18. |
palub osalevatel institutsioonidel teha vajalikke parandusi menetluskorras, et kiirendada fondi kasutuselevõtmist; tunneb heameelt selle üle, et komisjon on vastuseks parlamendi nõudmisele kiirendada toetuste eraldamist kehtestanud parandatud menetluse eesmärgiga esitada eelarvepädevatele institutsioonidele koos ettepanekuga fondi kasutuselevõtmiseks ka komisjoni hinnang fondi kasutuselevõtmise taotluse abikõlblikkuse kohta; loodab, et fondi uues määruses (2014–2020) tehakse menetlusse veelgi rohkem parandusi ning saavutatakse fondi suurem tõhusus, läbipaistvus ja nähtavus; |
19. |
rõhutab, et fondi määruse artikli 6 kohaselt tuleb tagada, et fond toetaks koondatud töötajate tagasipöördumist stabiilsele tööle; rõhutab ühtlasi, et fondist saadava abiga võib kaasrahastada ainult aktiivseid tööturumeetmeid, mis aitavad kaasa kestvale ja pikaajalisele tööhõivele; kordab, et fondist antav abi ei tohi asendada meetmeid, mille võtmine on riigisiseste õigusaktide või kollektiivlepingute kohaselt äriühingute kohustus, ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid; |
20. |
väljendab heameelt selle üle, et nõukogu saavutas kokkuleppe viia fondi määrusesse ajavahemikuks 2014–2020 uuesti sisse kriteeriumid fondi kasutuselevõtmiseks kriisi korral, millega lubatakse lisaks töötajatele, kes on kaotanud töö maailmakaubanduse suurte struktuurimuutuste tagajärjel, toetada rahaliselt ka neid, kes on kaotanud töö praeguse finants- ja majanduskriisi tagajärjel; |
21. |
kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks; |
22. |
teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas; |
23. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(2) ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.
(3) Maailma Tuuleenergia Assotsiatsioon, 2012. aasta tuuleenergia aruanne, mai 2013, Bonn. http://www.wwindea.org/webimages/WorldWindEnergyReport2012_final.pdf
(4) www.dst.dk
(5) COM(2012)0502 – Otsus 2012/731/EL (ELT L 328, 28.11.2012, lk 19).
(6) COM(2011)0258 – Otsus 2011/469/EL (ELT L 195, 27.7.2011, lk 53).
(7) COM(2011)0421 – Otsus 2011/725/EL (ELT L 289, 8.11.2011, lk 31).
LISA
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS
Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktiga 28 (taotlus EGF/2012/011 DK/Vestas, Taani)
(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega 2013/787/EL).
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/235 |
P7_TA(2013)0537
Ühine kalanduspoliitika ***II
Euroopa Parlamendi 10. detsembri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (12007/3/2013 – C7-0375/2013 – 2011/0195(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)
(2016/C 468/46)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (12007/3/2013 – C7-0375/2013), |
— |
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 28. märtsi 2012. aasta arvamust (1), |
— |
võttes arvesse Regioonide Komitee 4. märtsi 2012. aasta arvamust (2), |
— |
võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta (3) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2011)0425) suhtes, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7, |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 72, |
— |
võttes arvesse kalanduskomisjoni soovitust teisele lugemisele (A7-0409/2013), |
1. |
kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks; |
2. |
kiidab heaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavalduse ning käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavalduse; |
3. |
märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga; |
4. |
teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1; |
5. |
teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist seadusandlikule aktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas; |
6. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
(1) ELT C 181, 21.6.2012, lk 183.
(2) ELT C 225, 27.7.2012, lk 20.
(3) Vastuvõetud tekstid, 6.2.2013, P7_TA(2013)0040.
SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA
Euroopa Parlamendi ja nõukogu avaldus andmete kogumise kohta
Euroopa Parlament ja nõukogu paluvad, et komisjon kiirendaks nõukogu määruse (EÜ) nr 199/2008 muutmise ettepaneku vastuvõtmist, et reformitud ühise kalanduspoliitika toetamiseks väga vajalikud andmekogumise põhimõtted ja eesmärgid, mis on sätestatud uues ühise kalanduspoliitika määruses, saaksid võimalikult kiiresti praktikas jõustuda.
Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni avaldus mitmeaastaste kavade kohta
Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kohustuvad tegema koostööd institutsioonidevaheliste küsimuste käsitlemiseks ning kokkuleppe saavutamiseks edasise tegutsemise osas nii Euroopa Parlamendi kui ka nõukogu õiguslikku seisundit austaval viisil, et hõlbustada esmajärjekorras ühisele kalanduspoliitikale vastavate mitmeaastaste kavade koostamist ja kasutuselevõtmist.
Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon on moodustanud kolme institutsiooni esindajatest koosneva institutsioonidevahelise töökonna, et aidata leida praktilisi lahendusi ja kõige sobivamat edasist tegutsemisviisi.
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/237 |
P7_TA(2013)0538
Kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühine korraldus ***II
Euroopa Parlamendi 10. detsembri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (12005/2/2013 – C7-0376/2013 – 2011/0194(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)
(2016/C 468/47)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (12005/2/2013 – C7-0376/2013), |
— |
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 28. märtsi 2012. aasta arvamust (1), |
— |
võttes arvesse Regioonide Komitee 4. mai 2012. aasta arvamust (2), |
— |
võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta (3) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2011)0416) suhtes, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7, |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 72, |
— |
võttes arvesse kalanduskomisjoni soovitust teisele lugemisele (A7-0413/2013), |
1. |
kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks; |
2. |
kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavalduse; |
3. |
märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga; |
4. |
teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1; |
5. |
teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist seadusandlikule aktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas; |
6. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
(1) ELT C 181, 21.6.2012, lk 183.
(2) ELT C 225, 27.7.2012, lk 20.
(3) Vastuvõetud tekstid, 12.9.2012, P7_TA(2012)0333.
SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA
Euroopa Parlamendi ja nõukogu avaldus, milles käsitletakse kontrollieeskirju toote jälgitavuse ja tarbijate teavitamise valdkonnas
Kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühist korraldust käsitleva määruse reformi järelmeetmena kutsuvad Euroopa Parlament ja nõukogu Euroopa Komisjoni üles esitama neile ettepaneku, mille eesmärk on kontrollimääruse (määrus (EÜ) nr 1224/2009) muutmine. Sellise muutmise puhul tuleks arvesse võtta seda, et vabas looduses püütud kaladest valmistatud toodetega seoses on vaja reguleerida püügivahendite kohta esitatavat teavet.
Euroopa Parlament ja nõukogu kutsuvad ühtlasi komisjoni üles võtma õigeaegselt vastu komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 vajalikud muudatused tarbijale esitatava kohustusliku teabe kohta, et arvesse võtta kõnealuse määruse, muudetud kontrollimääruse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 (milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele) sätteid.
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/239 |
P7_TA(2013)0539
Süvamere kalavarud ja kalapüük Kirde-Atlandi rahvusvahelistes vetes ***I
Euroopa Parlamendi 10. detsembri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse eritingimused süvamere kalavarude püügiks Kirde-Atlandil ja sätted kalapüügiks Kirde-Atlandi rahvusvahelistes vetes, ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2347/2002 (COM(2012)0371 – C7-0196/2012 – 2012/0179(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
(2016/C 468/48)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012)0371), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0196/2012), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, |
— |
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 13. veebruari 2013. aasta arvamust (1), |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 55, |
— |
võttes arvesse FAO kohuseteadliku kalanduse koodeksit ning Euroopa Komisjoni dokumenti Code of Sustainable and Responsible Fisheries Practices, |
— |
võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ja keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A7-0395/2013), |
1. |
võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha; |
2. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
(1) ELT C 133, 9.5.2013, lk 41.
P7_TC1-COD(2012)0179
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 10. detsembril 2013. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014, millega kehtestatakse eritingimused süvamere kalavarude püügiks Kirde-Atlandil ja sätted kalapüügiks Kirde-Atlandi rahvusvahelistes vetes, ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2347/2002
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu määrusega (EÜ) nr 2371/2002 (3) nõutakse ühenduse meetmete kehtestamist vetele ja kalavarudele juurdepääsu ja säästva kalandustegevuse reguleerimiseks ning kalavarude säästlikkusel rajaneva ratsionaalse ja vastutustundliku kasutamise tagamiseks. Kõnealuse määruse artiklis 2 on nõutud ökosüsteemil ja ettevaatusprintsiibil põhineva lähenemisviisi rakendamist meetmete võtmisel, mis aitavad vähendada kalanduse mõju mereökosüsteemidele. |
(1a) |
Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 11 kohaselt tuleb, eelkõige säästva arengu edendamiseks, liidu poliitika ja tegevuse määratlemisse ja rakendamisse integreerida keskkonnakaitse nõuded, sealhulgas süvamere kalavarude kaitse. [ME 1] |
(2) |
Liit on võtnud eesmärgiks rakendada ÜRO Peaassamblee poolt vastuvõetud resolutsioone, eelkõike resolutsioone 61/105 ja 64/72, millega kutsutakse liikmesriike ja piirkondlikke kalandusorganisatsioone üles tagama ohualdiste süvamereökosüsteemide kaitse põhjapüügivahendite kahjuliku mõju eest ning süvamere kalavarude säästev kasutamine. Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (NEAFC) väljatöötatud ja vastuvõetud meetmeid sisaldavad soovitused ohualdiste süvamereökosüsteemide kaitsmiseks põhjapüügivahendite mõju eest kooskõlas resolutsiooni 61/105 punkti 83 alapunktiga a ning resolutsiooni 64/72 punkti 119 alapunktiga a ja punktiga 120 tuleks ametlikult ja täies mahus üle võtta liidu õigusesse. [ME 2] |
(2a) |
Liit peaks lisaks olema eestvedajaks süvamere kalavarude säästva majandamise heade juhtimistavade meetmete väljatöötamisel ja rakendamisel rahvusvahelistel foorumitel, kooskõlas ÜRO Peaassamblee ning ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) resolutsioonidega, mida käesolevas määruses kajastatakse. [ME 3] |
(3) |
Komisjon hindas nõukogu määrust (EÜ) nr 2347/2002 (4). Eelkõige leidis komisjon, et asjaomane laevastik oli liiga suur, et puudusid suunised kontrolli kohta määratud sadamates ja proovivõtukavade kohta ning et püügikoormuse tasemest teatamise kvaliteet oli liikmesriigiti liiga erinev. |
(3a) |
Süvamerepüügi loaga laevade püügivõimsuse ülempiiriks on alates 2002. aastast kõigi selliste laevade püügivõimsus, mis püüdsid ükskõik millisel aastatest 1998, 1999 või 2000 rohkem kui 10 tonni mis tahes süvamereliikide segu. Komisjoni hindamisel jõuti järeldusele, et sellel püügivõime ülempiiril puudus arvestatav positiivne mõju. Arvestades senist kogemust ja täpsete andmete puudumist mitme süvamerepüügi liigi kohta, on ebakohane neid püügiliike hallata ainult võimsust piirates. [ME 4] |
(4) |
Selleks et süvamerepüügil säilitada püügivõimsus praeguseks saavutatud vähendatud tasemel, on asjakohane sätestada, et süvamereliikide püügiks peab olema kalapüügiluba, millega piiratakse nende laevade püügivõimsust, millel on lubatud lossida süvamereliike. Pidades silmas majandamismeetmete keskendamist süvamerepüügil kõige olulisemale laevastikuosale, tuleks kalapüügilube välja anda püügiks sihtliigina või kaaspüügina. Samas tuleks arvesse võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr …/2013 (5) kehtestatud kõigi püükide lossimise kohustust, nii et väikestes kogustes süvamereliike püüdvatelt laevadelt, millelt praegu ei nõuta nende liikide püügi luba, ei võetaks võimalust tavapärast püügitegevust jätkata. [ME 5] |
(5) |
Kalapüügiloa omanik, kellel on õigus püüda süvamereliike, peaks tegema kootööd ja aitama kaasa teaduslikule uurimistööle, mis viib süvamere kalavarude ja ökosüsteemide seisukorra hindamise ja uurimise parandamisele. [ME 6] |
(6) |
Kui mandrilava aladel püütakse sihtliigina muid liike, mida on samuti lubatud püüda süvamerepüügil, peaks laevaomanikul olema püügiluba, mis lubab püüda süvamere liike kaaspüügina. |
(7) |
Süvamereliikide püük põhjatraaliga on erinevate kasutatavate püügivahendite seast ohualdistele mereökosüsteemidele kõige ohtlikum ning toob kaasa kõige suurema süvamereliikide soovimatu kaaspüügi. Seepärast tuleks süvamereliikide sihtpüük põhjatraalidega alatiseks keelata. [ME 7] |
(8) |
Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1288/2009 (tehniliste üleminekumeetmete kehtestamise kohta ajavahemikuks 1. jaanuarist 2010 kuni 30. juunini 2011) (6) on praegu piiratud põhja kinnitatud nakkevõrkude kasutamine süvamereliikide püügil. Võttes arvesse soovimatu püügi suurt osakaalu nende mittesäästval kasutamisel sügavates vetes, samuti kaotatud ja mahajäetud püügivahendite ökoloogilist mõju, tuleks süvamereliikide sihtpüük kõnealuse püügivahendiga samuti alatiseks keelata. [ME 8] |
(9) |
Selleks et anda kaluritele Kalurid vajavad piisavalt aega uute nõuetega kohandumiseks, peaksid ning praegu kehtivad põhjatraaliga ja põhja kinnitatud nakkevõrguga püügi praegu kehtivad load peaksid siiski jääma kehtima kindlaksmääratud ajani , et vähendada meetme kahjulikku mõju sellise püügiga tegelevatele laevastikele . [ME 9] |
(10) |
Lisaks peaks laevadel, mis süvamerepüügi jätkamiseks peavad vahetama tahavad vahetada püügivahendit, olema õigus saada Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist rahalist toetust, tingimusel et soetatav uus püügivahend vähendab kalapüügi mõju mittekaubanduslikele liikidele ning et liikmesriigi rakenduskava võimaldab selliste meetmete toetamist. [ME 10] |
(11) |
Muude põhjapüügivahenditega Süvamereliike sihtliigina püüdvad laevad ei peaks laiendama oma püügiloale vastava tegevuse ulatust liidu vetes, välja arvatud juhul, kui laiendamist võib hinnata ohualdistele mereökosüsteemidele tõsist ohtu mitte kujutavana ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) avamerel süvamerekalapüügi korraldamise 2008. aasta rahvusvaheliste suuniste („FAO 2008. aasta suunised“) põhjal läbi viidud uuringutega on tõestatud, et laiendamine ohualteid mereökosüsteeme tõsiselt ei ohusta . [ME 11] |
(12) |
Teatavaid süvamere kalavarusid käsitlevate teadusalaste nõuannete kohaselt on kõnealused varud kasutamise suhtes eriti tundlikud. ning Nende varude püüki tuleks ettevaatusabinõuna piirata või vähendada. Süvamere kalavarude püügi võimalused ei tohiks ületada selliseid tasemeid, mida teaduslikult soovitatakse ennetusliku meetmena. ning püüda jõuda maksimaalset jätkusuutlikku saagikust ületavate tasemeteni. Juhul, kui teaduslik nõuanne puudub, kuna kalavaru või liigi suhtes puudub piisav teave, siis ei tohiks püügivõimalusi eraldada. Tuleb siiski märkida, et mitmete selliste suurt majanduslikku huvi pakkuvate süvamereliikide nagu kalju-tömppeakala, (Coryphaenoides rupestris), sinine molva (Molva dypterigia) ja süsisaba (Aphanopus carbo) varud on ICESi andmetel viimasel kolmel aastal stabiliseerunud. [ME 12] |
(13) |
Teaduslik nõuanne viitab veel sellele, et püügikoormuse piirang on süvamerepüügi puhul sobiv vahend püügivõimaluste kindlaksmääramiseks. Võttes arvesse erinevate põhjapüügivahendite ja püügiviiside suurt hulka ning vajadust välja töötada kaasnevad meetmed keskkonnaga seotud nõrkade külgedega tegelemiseks iga püügiliigi ja -piirkonna puhul eraldi, tuleks püügipiirangud asendada püügikoormuse piirangutega alles siis, kui on võimalik tagada, et need on kohandatud konkreetse püügipiirkonna jaoks. Kuna enamiku süvamere püügipiirkondade kohta puuduvad täpsed andmed ja need on valdavalt mitme liigiga püügipiirkonnad, tuleb neis rakendada täiendavaid majandamismeetmeid. Vajaduse korral tuleks kombineerida püügi piirnorme püügikoormuse piirnormidega. Mõlemad tuleks kehtestada sellisel tasemel, mis minimeerib ja hoiab ära püügi mõju mittesihtliikidele ja ohualdistele mereökosüsteemidele. [ME 13] |
(14) |
Selleks et tagada konkreetse püügipiirkonna kohandatud majandamine, tuleks asjaomastele liikmesriikidele anda õigus võtta kaasnevaid kaitsemeetmeid ja igal aastal hinnata, kas püügikoormuse tase vastab teaduslikule nõuandele säästva kasutamise kohta. Praegused Kirde-Atlandi Kalanduskomisjonis kokkulepitud üldised püügikoormuse piirangud tuleks samuti asendada piirkondlikult kohandatud püügikoormuse piirangutega. |
(15) |
Kuna bioloogilist teavet saab kõige edukamalt koguda ühtlustatud andmekogumisstandardite abil, on asjakohane integreerida süvamere püügiliikide kohta andmete kogumine teadusliku andmekogumise üldisesse raamistikku, tagades samas, et antakse täiendavat teavet, mis on vajalik kõnealuse kalapüügi dünaamika mõistmiseks. Lihtsustamise eesmärgil tuleks loobuda püügikoormuse aruandlusest liikide kaupa ning asendada see analüüsiga liikmesriikide vastustest perioodilistele andmenõuetele, milles on eripeatükk süvamere püügiliikide kohta. Liikmesriigid peaksid tagama andmekogumis- ja aruandlusnõuete täitmise, eriti seoses ohualdiste mereökosüsteemide kaitsega. [ME 14] |
(15a) |
Süvamerepüügiga püütakse arvukalt liike, sh ohualteid süvamerehaide liike. Tuleb tagada, et kogu süvamerepüügi saagi lossimise kohustus hõlmaks ka liike, kelle suhtes püügi piirnorme ei kohaldata, ning et süvamerepüügi suhtes ei kohaldataks miinimumsätteid. Lossimiskohustuse täies mahus täitmine võib oluliselt aidata koguda praegu puuduvaid andmeid nende püügipiirkondade kohta ja paremini mõista püügitegevuse mõju arvukatele püütavatele liikidele. [ME 15] |
(16) |
Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1224/2009 (7) on sätestatud mitmeaastaste kavadega seotud kontrolli- ja rakendusnõuded. Süvamereliikidele, mis on kalapüügi suhtes loomult tundlikud, tuleks kontrolli mõttes pöörata samapalju tähelepanu kui teistele kaitstavatele liikidele, mille puhul on lepitud kokku mitmeaastases majandamiskavas. |
(17) |
Sellise kalapüügiloa omanik, mille kohaselt on lubatud püüda süvamereliike, jääb nende liikide püügiloast ilma, kui ta ei järgi asjakohaseid kaitsemeetmeid. |
(18) |
Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsioon kiideti heaks nõukogu otsusega 81/608/EMÜ (8) ja see jõustus 17. märtsil 1982. Kõnealune konventsioon annab vajaliku raamistiku mitmepoolsele koostööle kalavarude otstarbekohasel säilitamisel ja reguleerimisel Kirde-Atlandi rahvusvahelistes vetes. NEAFC võetud majandamismeetmed hõlmavad tehnilisi meetmeid NEAFC reguleeritavate liikide kaitseks ja majandamiseks ning ohualdiste mereelupaikade kaitseks, sealhulgas ka ettevaatusabinõusid. |
(19) |
Komisjonile tuleks anda volitused võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu delegeeritud akte, et määrata kindlaks iga-aastaste püügikoormuse piirangutega kaasnevad meetmed, kui liikmesriigid ise neid ei võta, või kui meetmed, mis nad võtavad, tunnistatakse käesoleva määruse eesmärkidele mittevastavaks või käesolevas määruses osutatud eesmärkide suhtes ebapiisavaks. |
(20) |
Komisjonile tuleks anda volitused võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu delegeeritud akte, mis võivad osutuda vajalikuks, et muuta käesoleva määruse vähemolulisi elemente, juhul kui liikmesriikide võetud täiendavad meetmed puuduvad või on ebapiisavad ja seotud iga-aastaste püügikoormuse piirangutega, kui need asendavad püügipiiranguid. |
(21) |
Seepärast on vaja kehtestada uued eeskirjad süvamere kalavarude püügi reguleerimiseks Kirde-Atlandil ning tunnistada kehtetuks määrus (EÜ) nr 2347/2002. |
(22) |
Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Eesmärgid
Käesoleva määruse eesmärgid on järgmised:
a) |
tagada süvamereliikide säästev majandamine ja kasutamine, minimeerides samaaegselt süvamerepüügi mõju merekeskkonnale; [ME 16] |
aa) |
vältida olulist kahjulikku mõju ohualdistele mereökosüsteemidele ja tagada süvamere kalavarude pikaajaline säilimine; [ME 17] |
b) |
parandada teaduslikult põhjendatud teadmisi süvamereliikide ja nende elupaikade kohta punktis a osutatud eesmärkidel; |
ba) |
minimeerida ja võimalust mööda vältida kaaspüüki; [ME 18] |
c) |
rakendada kalavarude majandamisel Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (NEAFC) soovitatud meetmeid; |
ca) |
kohaldada kalavarude majandamise suhtes ettevaatusprintsiipi ja ökosüsteemipõhist käsitust ning tagada, et ohualdiste mereökosüsteemide kaitsele ja süvamere kalavarude jätkusuutlikule majandamisele suunatud liidu meetmed vastaksid ÜRO Peaassamblee resolutsioonidele, eelkõige resolutsioonidele 61/105 ja 64/72. [ME 19] |
Artikkel 2
Reguleerimisala
Käesolevat määrust kohaldatakse püügitegevuse või kavandatud püügitegevuse suhtes järgmistes vetes:
a) |
liidu veed Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) alapiirkondades II–XI ning Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF) piirkondades 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2 , sh tegelik või kavandatud püügitegevus, mida teostavad kolmandate riikide lipu all sõitvad ja kolmandates riikides registreeritud kalalaevad ; [ME 20] |
b) |
CECAFi piirkondade 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2 rahvusvahelised veed ja |
c) |
NEAFC reguleeritav piirkond. |
Artikkel 3
Mõisted
1. Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EÜ) nr 2371/2002 …/2013 [ühise kalanduspoliitika kohta] artiklis 3 4 ning nõukogu määruse (EÜ) nr 734/2008 (9) artiklis 2 sätestatud mõisteid. [ME 21]
2. Lisaks neile kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) |
„ICES püügipiirkonnad , alapiirkonnad, rajoonid ja alarajoonid “ – nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 218/2009; (10) [ME 22] |
b) |
„CECAFi piirkonnad , alapiirkonnad ja rajoonid “ – nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 216/2009; (11) [ME 23] |
c) |
„NEAFC reguleeritav piirkond“ – Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooniga reguleeritavad veed Kirde-Atlandi püügipiirkondades, mis asuvad konventsiooniosaliste kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvatest vetest väljaspool; |
d) |
„süvamereliigid“ – I lisa loetelus esitatud liigid; |
e) |
„kõige ohualtimad liigid“ – süvamereliigid, mis on loetletud I lisa tabeli kolmandas veerus pealkirja all „Kõige ohualtimad (x)“; |
f) |
„kalapüügiviis“ – teatavas piirkonnas teatavate püügivahenditega toimuv teatavate liikide sihtpüük; |
g) |
„süvamere kalapüügiviis“ – kalapüügiviis, mille puhul püütakse süvamereliike sihtliigina vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõikes 1 sätestatule; |
h) |
„kalapüügi seirekeskus“ – lipuliikmesriigi loodud operatiivkeskus, mis on varustatud arvuti riist- ja tarkvaraga, mis võimaldab andmete automaatset vastuvõtmist, töötlemist ja andmete elektroonilist edastamist; |
i) |
„teaduslik nõuandeorgan“ – rahvusvaheline teaduslik kalandusega tegelev organ, mis vastab teaduspõhise nõuandeorgani rahvusvahelistele nõuetele; |
ia) |
„säästev majandamine“ – kalavarude või nende rühma kasutamine viisil, mis taastab ja säilitab kalapopulatsiooni maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavast tasemest kõrgemal tasemel ega mõjuta mereökosüsteeme negatiivselt; [ME 24] |
j) |
„maksimaalne jätkusuutlik saagikus“ – suurim saak, mida võib kalavarust määramata aja jooksul välja püüda. [ME 25] |
Artikkel 3a
Läbipaistvus, avalikkuse kaasamine ja kohtu poole pöördumine
1. Käesoleva määruse rakendamisel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/4/EÜ (12) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste 1049/2001/EÜ (13) ja 1367/2006/EÜ (14) keskkonnainfo kättesaadavust käsitlevaid sätteid.
2. Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et kogu käesolevast määrusest tulenev andmete töötlemine ja otsuste tegemine vastaks täielikult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioonile (Århusi konventsioon), mille on liit poolt heaks kiitnud nõukogu otsusega 2005/370/EÜ (15) . [ME 26]
Artikkel 3b
Süvamereliikide ja kõige ohualtimate liikide määramine
1. Komisjon vaatab … (*1) ja pärast seda iga kahe aasta tagant läbi I lisas toodud süvamereliikide loetelu, sh kõige ohualtimate liikide kategooriasse määratud liigid.
2. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse I lisas toodud süvamereliikide loetelu, et võtta arvesse liikmesriikidelt, teaduslikult nõuandeorganilt ja muudelt asjakohastelt teabeallikatelt, sh IUCNi punasest raamatust laekunud teaduslikku teavet. Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel arvestab komisjon eelkõige IUCNi punase raamatu kriteeriume, liigi haruldust, selle tundlikkust kasutamise suhtes ning seda, kas teaduslik nõuandeorgan on soovitanud null-kaaspüüki. [ME 27]
II PEATÜKK
KALAPÜÜGILOAD
Artikkel 4
Kalapüügilubade liigid
1. Süvamere kalavarusid sihtliigina püüdval liidu kalalaeval peab olema oma lipuliikmesriigi väljastatud kalapüügiluba, milles osutatakse süvamereliikidele kui sihtliikidele. [ME 28]
2. Lõike 1 kohaldamisel loetakse püügitegevus süvamereliikide püügiks, kui:
a) |
süvamereliigid on märgitud laeva püügikalendris sihtliigina või |
b) |
laeva pardal hoitakse või püügipiirkonnas kasutatakse püügivahendit, mida kasutatakse ainult süvamereliikide püügiks või |
c) |
laeva kapten registreerib püügipäevikus I lisas loetletud süvamereliikide saagi osatähtsuseks 10 % osatähtsuse käesoleva määruse kohaldamisalasse jäävates vetes püütud saagis, ja see on alljärgnevate piirväärtustega võrdne või rohkem neist suurem:
|
ca) |
laev kasutab vähemalt 600 meetri sügavusel põhjapüügivahendeid. [ME 30] |
2a. Lõike 2 punktis c osutatud protsendimäärade arvutamisel võetakse I lisa neljandas veerus osutatud hilisema kohaldamisajaga liike arvesse üksnes alates … (*2) . [ME 31]
3. Kui liidu kalalaev ei püüa süvamereliike püütakse mitte sihtpüügina, vaid kaaspüügina, peab tal selleks olema püügiluba, milles osutatakse süvamereliikidele kui kaaspüügile. [ME 32]
4. Need kaks lõigetes 1 ja 3 osutatud püügiloa liiki peavad olema selgelt eristatavad määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 116 osutatud elektroonilises andmebaasis.
5. Ilma, et see piiraks lõigete 1 ja 3 kohaldamist, võivad kalalaevad püügiluba omamata püüda, pardal hoida, ümber laadida või lossida mis tahes kogust süvamereliike, kui nende kogus on väiksem lävendist 100 kg süvamereliikide segu ühe püügireisi kohta. Kõigi selliste, nii pardale jäetud kui ka merre tagasi heidetud saakide andmed, sh liigiline koosseis, kaal ja mõõdud, registreeritakse laeva püügipäevikus ja edastatakse pädevatele asutustele. [ME 33]
Artikkel 5
Püügivõimsuse haldamine
1. Kõigi nende kalalaevade kogu püügivõimsus mõõdetuna registertonnides ja kilovattides, millel on liikmesriigi väljaantud kalapüügiluba süvamereliikide püüdmiseks kas sihtliigina või kaaspüügina, ei tohi kunagi ületada selle liikmesriigi nende laevade kogu püügivõimsust, mis on lossinud vähemalt 10 tonni süvamereliike ükskõik kumma kalendriaasta jooksul neist kahest, mis eelnesid käesoleva määruse jõustumisele; aluseks võetakse suurema arvuga aasta aastatel 2009–2011, võttes aluseks suurima näitajaga aasta . [ME 34]
1a. Lõikes 1 seatud eesmärgi saavutamiseks viivad liikmesriigid igal aastal läbi püügivõimsuse hindamise kooskõlas määruse (EL) nr …/2013 [ühise kalanduspoliitika kohta] artikliga 22. Nimetatud artikli lõikes 2 osutatud hindamisaruandes püütakse laevastikuosade kaupa kindlaks teha liigset struktuurset püügivõimsust ja hinnatakse iga laevastikuosa kasumlikkust pikas perspektiivis. Aruanded tehakse üldsusele kättesaadavaks. [ME 35]
1b. Kui lõikes 1a osutatud püügivõimsuse hindamisest nähtub, et süvamerevarude kalastussuremus ületab soovituslikke tasemeid, koostab asjaomane liikmesriik ja lisab aruandesse tegevuskava mõjutatud laevastikuosa jaoks, et tagada varusid mõjutava kalastussuremuse kooskõla artikli 10 eesmärkidega. [ME 36]
1c. Käesolevas artiklis osutatud tegevuskavad ja püügivõimsuste hindamised tehakse üldsusele kättesaadavaks. [ME 37]
1d. Liikmesriikide vahel süvamereliikide püügivõimaluste vahetamise korral omistatakse vahetatud püügivõimalustele vastav püügivõimsus lõikes 1 osutatud summaarse püügivõimsuse määramiseks doonorliikmesriigile. [ME 38]
1e. Lõikes 1 sätestatust sõltumata on äärepoolseimates piirkondades, kus ei ole mandrilava ja sisuliselt puuduvad alternatiivid süvamerevarudele, piirkondlikel laevastikel lubatud kasutada süvamereliikide püügiks kogu püügivõimsust, mis ei tohi kunagi ületada iga äärepoolseima piirkonna olemasoleva laevastiku kogu püügivõimsust. [ME 39]
Artikkel 6
Kalapüügilubade taotlemise üldised nõuded
1. Süvamereliikide püüki kas sihtliigina või kaaspüügina võimaldava loa taotlusega ning sellise loa iga-aastase uuendamise taotlusega koos tuleb esitada kirjeldus kavandatava püügipiirkonna, püügivahendite liigi ja hulga , sügavusvahemiku, kus neid püügivahendeid kasutatakse, ning püütavate liikide ning püügi kavandatud sageduse ja kestuse kohta kõigi hõlmatud ICES ja CECAFi alapiirkondade, rajoonide ja alarajoonide kaupa . Teave tehakse üldsusele kättesaadavaks . [ME 40]
1a. Kõikidele kalapüügiloa taotlustele tuleb lisada teave asjaomaste kalalaevade süvamereliikide saakide kohta aastatel 2009–2011 püügipiirkondades, mille kohta luba taotletakse. [ME 41]
Artikkel 6a
Ohualdiste mereökosüsteemide kaitse erinõuded
1. Liikmesriigid kasutavad parimaid saadaolevaid teaduslikke ja tehnilisi andmeid, sh biogeograafilist teavet, et tuvastada, kus ohualtid mereökosüsteemid kindlalt või tõenäoliselt esinevad. Lisaks hindab teaduslik nõuandeorgan igal aastal ohualdiste mereökosüsteemide teadaolevaid või tõenäolisi asukohti.
2. Kui lõikes 1 osutatud teabe põhjal tuvastatakse piirkonnad, kus ohualtid mereökosüsteemid kindlalt või tõenäoliselt esinevad, teavitavad liikmesriigid ja teaduslik nõuandeorgan sellest aegsasti komisjoni.
3. Komisjon koostab … (*3) parimate saadaolevate teaduslike ja tehniliste andmete ning liikmesriikide ja teadusliku nõuandeorgani poolt läbi viidud hinnangute ja tuvastamiste alusel nimekirja piirkondadest, kus ohualtid mereökosüsteemid kindlalt või tõenäoliselt esinevad. Komisjon vaatab teadusliku nõuandeorgani nõuannete põhjal selle nimekirja igal aastal läbi.
4. Lõike 3 kohaselt tuvastatud piirkondades keelatakse põhjapüügivahenditega püük.
5. Lõikes 4 osutatud keeld kehtib kõigile avamerel olevatele liidu laevadele, ning kõigile laevadele, kui püügikeeld kehtestatakse liidu vetes.
6. Erandina lõikest 4 võib komisjon lubada piirkonnas põhjapüügivahenditega püüki, kui ta mõjuhinnangust lähtudes ning pärast teadusliku nõuandeorganiga konsulteerimist leiab, et on piisavalt tõendeid, et lõikes 3 osutatud loetelus toodud piirkonnas ohualteid mereökosüsteeme ei esine või et on võetud piisavad kaitse- ja haldusmeetmed, mis tagavad, et oluline negatiivne mõju ohualdistele mereökosüsteemidele on selles piirkonnas välistatud.
7. Kui püügiretkel olev kalalaev leiab tõendeid ohualdiste mereökosüsteemide esinemise kohta, peab ta kohe kõnealuses piirkonnas püügi lõpetama. Laev jätkab püüki alles siis, kui on jõudnud teise piirkonda, mis on vähemalt viie meremiili kaugusel nimetatud tõendite leidmise piirkonnast.
8. Kalalaev teavitab viivitamata ohualti mereökosüsteemi leidmisest pädevaid riiklikke asutusi, kes omakorda teavitavad viivitamatult komisjoni.
9. Lõigetes 4 ja 7 osutatud piirkondades on kalapüük keelatud seni, kuni teaduslik nõuandeorgan piirkonda hindab ja leiab, et seal ei esine ohualteid mereökosüsteeme või et on võetud sobivaid kaitse- ja majandamismeetmeid, mis tagavad piirkonna ohualdiste mereökosüsteemide kaitse olulise kahjuliku mõju eest, mille järel komisjon võib jälle piirkonnas kalapüüki lubada. [ME 42]
Artikkel 7
Erinõuded, mida kohaldatakse süvamereliikide püüki põhjapüügivahenditega võimaldavate lubade taotlemise ja väljaandmise suhtes
1. Lisaks artiklis 6 sätestatud nõuete järgimisele peab iga taotlusega artikli 4 lõike 1 kohase kohaselt väljastatud kalapüügiloa saamiseks , mis võimaldab kasutada põhjapüügivahendeid artikli 2 punktis a osutatud liidu vetes, taotlusega või artikli 2 punktides b ja c osutatud rahvusvahelistes vetes kaasnema üldsusele kättesaadavaks tehtav üksikasjalik püügikava, milles on eelkõige märgitud: [ME 43]
a) |
asukoht asukohad , kus kavatsetakse süvamere kalapüügiviisi kasutades püüda süvamereliike sihtliigina . Asukoht/-kohad püüda , mis määratletakse 1984. aasta rahvusvaheliste geodeetiliste koordinaatide süsteemi koordinaatidega ja näidates ära kõik hõlmatud ICES ja CECAFi alapiirkonnad, rajoonid ja alarajoonid ; [ME 44] |
b) |
asukohad, kui neid on, kus tegeleti aastatel 2009–2011 süvamere kalapüügiviisiga viimase kolme kalendri-täisaasta jooksul. Asukoht/-kohad , mis määratletakse 1984. aasta rahvusvaheliste geodeetiliste koordinaatide süsteemi koordinaatidega ning need piiritlevad mille osas piiritletakse püügitegevust nii täpselt kui võimalik ja näidatakse ära kõik hõlmatud ICES ja CECAFi alapiirkonnad, rajoonid ja alarajoonid . [ME 45] |
ba) |
kasutatavate kalapüügivahendite liigid ja nende kasutamise sügavus, sihtliigid ja rakendatavad tehnilised meetmed kooskõlas NEAFC soovitatud kalavarude majandamise tehniliste meetmete ja määruses (EÜ) nr 734/2008 sätestatud meetmetega, samuti kavandatud püügipiirkondade merepõhja batümeetriline profiil, kui see teave ei ole asjaomase lipuriigi pädevatele asutustele juba kättesaadav. [ME 46] |
1a. Enne loa väljastamist kontrollivad liikmesriigid kõnealuste laevade laevaseiresüsteemi salvestiste põhjal lõike 1 punkti b kohaselt esitatud teabe õigsust. Kui lõike 1 punkti b alusel esitatud teave ei ühti laevaseiresüsteemi salvestistega, taotlust ei rahuldata. [ME 47]
1b. Lubatud püügitegevus peab piirduma lõike 1 punkti b kohaselt määratud olemasolevate püügipiirkondadega. [ME 48]
1c. Lipuliikmesriik peab hindama kõiki püügikava muudatusi. Lipuliikmesriik kinnitab püügikava muudatused vaid juhul, kui nendega ei kaasne püügitegevust piirkondades, kus esineb või võib esineda ohualteid mereökosüsteeme. [ME 49]
1d. Püügikavast kõrvalekaldumise korral tühistab lipuliikmesriik asjaomase kalalaeva püügiloa. [ME 50]
1e. Püügikava esitamise kohustust ei ole väikestel laevadel, mis tehnilistel põhjustel, näiteks kasutatavate püügivahendite või laeva püügivõimsuse tõttu ei saa püüda üle 100 kg süvamereliike ühe püügiretke jooksul. [ME 51]
1f. Süvamereliikide püügi loa uuendamise taotluse korral võib täpse püügikava esitamise nõudest loobuda, välja arvatud juhul, kui kavandatakse muudatusi asjaomase laeva püügitegevuses – sel juhul tuleb esitada muudetud püügikava. [ME 52]
2. Igas kalapüügiloas, mis liikmesriik lõike 1 kohase taotluse põhjal välja annab, peab olema kindlaks määratud kasutatav põhjapüügivahend ning piiritletud püügitegevus, mis on lubatud selles piirkonnas, kus kattuvad lõike 1 punkti a kohane kavatsetav ja lõike 1 punkti b kohane olemasolev püügitegevus. Kavatsetava püügitegevuse piirkonda võib laiendada kaugemale piirkonnast, kus leiab aset olemasolev püügitegevus, ainult juhul, kui asjaomane liikmesriik on teaduslike nõuannete põhjal hinnanud ja dokumenteerinud, et sellisel laiendamisel ei ole märkimisväärset kahjulikku mõju ohualdis mereökosüsteemidele Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, on põhjapüügivahenditega püügi jaoks vetes, kus aastatel 2009–2011 vastavalt lõike 1 punktile b süvamerepüüki ei toimunud, nõutav artiklis 4 sätestatud kalapüügiluba. Püügiluba antakse vaid juhul, kui liikmesriik on parimate olemasolevate teaduslike andmete ja soovituste põhjal hinnanud ja dokumenteerinud, et asjaomane püügitegevus ei avalda mereökosüsteemile olulist negatiivset mõju. Kõnealune hindamine tuleb läbi viia vastavalt käesolevale määrusele ja FAO 2008. aasta suunistele ning teha üldsusele kättesaadavaks. Komisjon vaatab selle hinnangu asjaomase liikmesriigi ja teadusliku nõuandeorganiga konsulteerides läbi, et tagada, et on tuvastatud kõik piirkonnad, kus esineb või võib esineda ohualteid mereökosüsteeme, ning et kavandatud leevendamis- ja majandamismeetmed on piisavad, et vältida olulist kahjulikku mõju ohualdistele mereökosüsteemidele . [ME 53]
2a. Enne … (*4) tohib, muu hulgas lõike 1 punktis b osutatud piirkondades, süvamereliikide püügi lubasid väljastada ja uuendada vaid juhul, kui liikmesriik on parimate saadaolevate teaduslike nõuannete põhjal hinnanud ja dokumenteerinud, et asjaomased püügitegevused ei avalda mereökosüsteemile olulist negatiivset mõju. Hindamine viiakse läbi kooskõlas FAO 2008. aasta suunistega, sh IIa lisas sätestatu kohaselt, ning selle tulemused tehakse üldsusele kättesaadavaks. [ME 54]
2b. Liikmesriigid kohaldavad mõjude hindamisel ettevaatusprintsiipi. Piirkondades, kus mõju hindamist ei ole läbi viidud või kus seda ei viidud läbi vastavalt FAO 2008. aasta suunistele, on põhjapüügivahendite kasutamine keelatud. [ME 55]
2c. Artiklis 4 nimetatud püügilube ei väljastata piirkondade jaoks, kus esineb või võib esineda ohualteid mereökosüsteeme, v.a juhul, kui komisjon pärast teadusliku nõuandeorganiga konsulteerimist leiab, et on piisavalt tõendeid sobivate kaitse- ja majandamismeetmete rakendamisest, mis välistavad olulise kahjuliku mõju ohualdistele mereökosüsteemidele. [ME 56]
2d. Uusi mõjuhinnanguid nõutakse, kui põhjapüügivahenditega teostatav kalapüük või kasutatav tehnoloogia oluliselt muutub või kui on uusi teaduslikke andmeid ohualdiste mereökosüsteemide esinemisest kõnealuses piirkonnas. [ME 57]
2e. Lisaks artiklis 6 toodud nõuetele tuleb esitada andmed süvamereliikide kõigi, nii pardale jäetud kui ka tagasi heidetud saakide, sealjuures nende liigilise koostise, kaalu ja mõõtude kohta. [ME 58]
Artikkel 8
Laevade osalemine süvamerekalapüügi andmete kogumises
Liikmesriigid võtavad meetmeid selle tagamiseks, et kõik laevad, mis püüavad süvamereliike, olgu siis artikli 4 alusel väljastatud püügiloa alusel või mitte, registreeriksid kõik nende liikide saagid ja teavitaksid neist asjaomast pädevat asutust. [ME 59]
Liikmesriigid lisavad kõigisse artikli 4 kohaselt välja antud kalapüügilubadesse tingimused, mida on vaja selleks, et tagada laeva osalemine koostöös asjaomase teadusasutusega kõigis andmekogumiskavades, mille tegevuspiirkond hõlmab püügitegevust, mille jaoks kalapüügiluba antakse.
Liikmesriigid võtavad kasutusele vajalikud süsteemid, millega tagatakse, et võimalusel edastatakse kogutud andmed asjaomastele pädevatele asutustele kohe, kui need tekivad, et vähendada riske ohualdistele mereökosüsteemidele, minimeerida kaaspüüki ja aidata reaalajas seirega kalapüüki paremini korraldada. [ME 60]
Käesoleva artikli kohaselt registreeritavad ja edastatavad andmed peavad sisaldama vähemalt kõigi süvameresaakide kaalu ja liigilist koosseisu. [ME 61]
Artikkel 9
Põhjatraali või põhja kinnitatud nakkevõrguga süvamereliikide sihtpüügi lubade kehtivusaja lõppemine
Artikli 4 lõikes 1 sätestatud kalapüügiload põhjatraali või põhja kinnitatud nakkevõrke kasutavatele laevadele kaotavad kehtivuse hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist. Pärast osutatud tähtaega süvamereliikide sihtpüügi lubasid kõnealuste püügivahenditega püügiks välja ei anta ega pikendata. Komisjon hindab … (*5) artikli 21 kohaselt käesoleva määruse rakendamist. Hinnatakse igat liiki püügivahendite kasutamist süvamereliikide püüdmiseks, pöörates erilist tähelepanu kõige ohualtimatele liikidele ja mereökosüsteemidele avaldatavale mõjule. Kui hinnangust nähtub, et I lisas loetletud süvamere kalavarude kasutamine, v. a nimetatud lisas loetletud liigid, mille suhtes artikli 4 lõike 2 punkti c kohaldatakse hiljem, ei toimu sellisel maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel, mis võimaldab taastada ja säilitada süvamere kalavarude populatsioone maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavast tasemest kõrgemal tasemel, ning et ohualtid mereökosüsteemid ei ole oluliste kahjulike mõjude eest kaitstud, esitab komisjon … (*6) ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks. Nimetatud ettepanekuga tagatakse, et artiklis 4 osutatud, süvamereliike püüdvatele ning põhjatraale või põhja kinnitatud nakkevõrke kasutavatele laevadele antud kalapüügiload kaotavad kehtivuse ja neid ei uuendata ning et kõige ohualtimate liikide kaitseks kehtestatakse mis tahes vajalikud põhjapüügivahendeid, s.h õngejadasid puudutavad meetmed. [ME 62]
III PEATÜKK
PÜÜGIVÕIMALUSED JA KAASNEVAD MEETMED
1. jagu
Üldsätted
Artikkel 10
Põhimõtted
1. Püügivõimalused määratakse kindlaks asjaomaste süvamereliikide kasutamise sellisel tasemel, mis on kooskõlas maksimaalse jätkusuutliku saagikusega tagab süvamereliikide populatsioonide kasvava taastamise ja säilitamise maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavast kõrgemal tasemel . Nimetatud kasutamise tase aitab aastaks 2020 saavutada ja säilitada liidu merekeskkonna head seisundit ning selle aluseks on parimad saadaolevad teaduslikud andmed . [ME 63]
2. Kui ei ole võimalik parima olemasoleva teadusteabe põhjal kindlaks määrata sellist kasutamistaset, mis on kooskõlas maksimaalse jätkusuutliku saagikusega lõikega 1 , määratakse püügivõimalused kindlaks järgmiselt: [ME 64]
a) |
kui parima olemasoleva teadusteabe põhjal tehakse kindlaks, et kasutamistase vastab kalavarude majandamisele ettevaatusprintsiibi kohaselt, ei tohi asjaomaseks püügiperioodiks määrata suuremat püügivõimalust kui kõnealune tase; |
b) |
kui parima olemasoleva teadusteabe põhjal ei saa ettevaatusprintsiibi kohast taset kindlaks määrata, kuna asjaomase kalavaru või liigi kohta ei ole piisavalt andmeid, ei eraldata vastavaks püügiks püügivõimalusi tohi asjaomaseks püügi korraldamise perioodiks määratud püügivõimalused ületada ICESi piiratud andmetega varude käsituses määratud tasemeid . [ME 65] |
2a. Kui ICES ei ole lõike 2 punktis a või b osutatud kasutamistaset, ka piiratud andmetega varude või liikide kohta, kindlaks määranud, ei eraldata püügivõimalusi kalapüügiks asjaomases piirkonnas. [ME 66]
2b. Süvamereliikide jaoks püügivõimaluste määramisel võetakse arvesse saagi võimalikku koosseisu nendes püügipiirkondades ja tagatakse kõigi püütavate liikide pikaajaline jätkusuutlikkus. [ME 67]
2c. Liikmesriigid järgivad neile määratud püügivõimalusi jaotades määruse (EL) nr …/2013 [ühise kalanduspoliitika kohta] artiklis 17 sätestatud kriteeriume. [ME 68]
2d. Süvamereliikide kaaspüügina püüdmise vältimiseks, minimeerimiseks ja kaotamiseks ning kõigi kalapüügist negatiivselt mõjutatud liikide pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks kavandatakse ja võetakse kasutusele majandamismeetmed, sh sihtliikide ja kaaspüügina püütavate liikide püügivõimaluste määramine mitme liigiga püügipiirkondades, hooajaline püügikeeld ja püügipiirkondade sulgemine ning valikuliste püügivahendite kasutamine. [ME 69]
Artikkel 10a
Kaitsemeetmed
1. Liikmesriigid peavad rakendama oma kalavarude majandamisel ettevaatusprintsiipi ja ökosüsteemipõhist käsitust ning võtma meetmeid süvamere kalavarude ja mittesihtliikide pikaajalise säilimise ja säästva majandamise tagamiseks. Nende meetmete eesmärk on taastada ammendunud kalavarud, kaaspüüki minimeerida, vältida ja see võimaluse korral kaotada, kaitsta kudemispiirkondi ning tagada ohualdiste mereökosüsteemide piisav kaitse ja neid mõjutava olulise kahjuliku mõju vältimine. Meetmed võivad hõlmata reaalajas kehtestatavat hooajalist või pidevat teatud püügitegevuste või teatud püügivahendite kasutamise keeldu teatavates piirkondades.
2. Käesolev määrus toetab nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (16) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ (17) rakendamist ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/56/EÜ (18) eesmärgiks seatud hea keskkonnaseisundi saavutamist ja säilitamist hiljemalt aastaks 2020, mis eeldab eelkõige kõigi püütavate kalavarude populatsioonide head tervislikku seisundit kajastavat ealist ja suuruselist jaotust ning nende kirjeldavaid tunnuseid 1, 2, 3, 4, 6, 9 ja 10. [ME 70]
Artikkel 10b
Kogu püütud saagi lossimise kohustus
Erandina määruse (EL) nr …/2013 [ühise kalanduspoliitika kohta] artiklist 15 tuleb kõigi käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 või 3 kohast süvamereliikide püügi luba omava laeva poolt püütud kala- ja muude liikide saagid, hoolimata sellest, kas nende suhtes kehtivad püügipiirangud või mitte, pardale tuua ja pardal hoida, logiraamatusse kanda ja lossida. Selliste laevade suhtes vähese tähtsuse sätteid ei kohaldata. [ME 71]
2. jagu
Püügikoormuse piirangute kaudu majandamine piirangud ja kaasnevad meetmed [ME 72]
Artikkel 11
Püügivõimalused ainult püügikoormuse piirangute kaudu Püügivõimaluste kehtestamine [ME 73]
1. Nõukogu võib vastavalt aluslepingule toimides otsustada, et hakkab Süvamereliikide iga-aastaste püügivõimaluste püügikoormuse piirangute ja püügipiirangute kaudu kindlaksmääramise asemel määrama kindlaks ainult püügikoormuse piiranguid teatava püügi puhul püügivõimalused määratakse lubatud kogupüükidena . [ME 74]
1a. Peale lubatud kogupüükide võib kehtestada püügikoormuse piirangud. [ME 75]
1b. Lõigetes 1 ja 1a osutatud püügivõimaluste kehtestamine peab toimuma kooskõlas määruse (EL) nr …/2013 [ühise kalanduspoliitika kohta] artiklis 16 sätestatud eesmärkidega. [ME 76]
2. Lõike 1 1a kohaldamisel on iga süvamere kalapüügiviisi puhul see püügikoormuse tase, mida kasutatakse lähtetasemena artiklis 10 sätestatud põhimõtete järgimiseks vajalikeks kohandamisteks, selline püügikoormuse tase, mis teaduslike nõuannete põhjal on hinnatud loeti olevat kooskõlas olevaks saagiga, mida mille püüdsid asjaomased süvamere kalapüügiviisi kasutajad eelmise kahe kalendriaasta jooksul aastatel 2009–2011 .
Esimeses lõigus nimetatud püügikoormuse taseme hindamisel võetakse I lisa neljandas tulbas märgitud liike, mille suhtes artikli 4 lõike 2 punkti c kohaldatakse hiljem, arvesse alles alates … (*7) . [ME 77]
2a. Süvamerepüügil püügikoormuse piirangute kehtestamisel võetakse arvesse saagi võimalikku koosseisu asjaomastes püügipiirkondades ja nendega tagatakse kõigi püütavate liikide pikaajaline jätkusuutlikkus. [ME 78]
3. Lõigete 1 ja 2 kohastes püügikoormuse piirangutes märgitakse:
a) |
konkreetne süvamere kalapüügiviis, mille suhtes püügikoormuse piirangut kohaldatakse, viidates reguleeritud püügivahendile, sihtliigina püügivahendite liigile ja hulgale püütavatele liikidele ja püügipiirkonna varudele, püügi sügavusele ja ICESi või CECAFi piirkonnale, kus lubatud püügikoormust võib kasutada, ning [ME 79] |
b) |
püügikoormuse ühik või ühikute kombinatsioon , mida kasutatakse majandamisel ; ning [ME 80] |
ba) |
püügikorraldusperioodi jooksul kasutatavad püügikoormuse tasemete jälgimise ja aruandluse meetodid ja protokollid. [ME 81] |
Artikkel 12
Kaasnevad meetmed
1. Kui püügipiirangud on asendatud iga-aastaste püügikoormuse piirangutega vastavalt artikli 11 lõikele 1, Liikmesriigid säilitavad või kehtestavad liikmesriigid oma lipu all sõitvate laevade suhtes järgmised kaasnevad meetmed: [ME 82]
a) |
meetmed püügikoormuse piirangutega hõlmatud laevade üldise püügivõimsuse suurendamise ülepüügi ja liigse püügivõimsuse vältimiseks või kaotamiseks ; [ME 83] |
b) |
meetmed kaaspüügi, eriti kõige ohualtimate liikide kaaspüügina püügi suurenemise vältimiseks kaaspüügi vältimiseks ja minimeerimiseks , ning [ME 84] |
c) |
tingimused tagasiheite tõhusaks vältimiseks. Kõnealuseid tingimusi kohaldatakse Nende tingimuste eesmärk on eelkõige hoiduda soovimatute liikide püügist ning need nõuavad kõigi pardalevõetud kalade lossimise suhtes lossimist , välja arvatud juhul, kui see on vastuolus ühise kalanduspoliitika raames kehtivate eeskirjadega või kui liigil on tõestatud kõrge pikaajaline ellujäämise määr tagasiheitmise korral; [ME 85] |
ca) |
meetmed ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata süvamerepüügi vältimiseks, tõkestamiseks ja kaotamiseks. [ME 86] |
2. Need meetmed kehtivad seni, kuni säilib vajadus vältida või leevendada lõike lõikes 1 punktides a, b ja c nimetatud ohtusid. [ME 87]
2a. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata vastavalt lõikele 1 võetud meetmetest. [ME 88]
3. Komisjon hindab liikmesriikide võetud kaasnevate meetmete tõhusust pärast nende vastuvõtmist ja seejärel igal aastal . [ME 89]
Artikkel 13
Komisjoni meetmed juhul, kui liikmesriigi võetud kaasnevad meetmed puuduvad või osutuvad ebapiisavaks
1. Komisjonile antakse volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks iga-aastaste püügikoormuse piirangutega kaasnevad meetmed vastavalt artikli 12 lõike 1 punktidele a, b või c ja artiklile 20:
a) |
kui asjaomane liikmesriik ei teata komisjonile artikli 12 kohaselt võetud meetmetest hiljemalt … (*8); [ME 90] |
b) |
kui artikli 12 kohaselt võetud meetmed kaotavad kehtivuse, kuid on säilinud vajadus vältida või leevendada artikli 12 lõike 1 punktides a, b ja c nimetatud ohtusid. |
2. Komisjonile antakse volitused võtta artikli 20 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks iga-aastaste püügikoormuse piirangutega kaasnevad artikli 12 lõike 1 punktides a, b või c osutatud meetmed, kui artikli 12 lõike 3 kohaselt läbiviidud hindamise tulemusel:
a) |
tunnistatakse liikmesriigi meetmed käesoleva määruse eesmärkidele mittevastavaks või |
b) |
tunnistatakse liikmesriigi meetmed ebapiisavaks artikli 12 lõike 1 punktides a, b või c osutatud eesmärkide täitmiseks. |
3. Komisjoni vastuvõetud kaasnevate meetmete eesmärk on tagada käesolevas määruses sätestatud eesmärkide ja ülesannete täitmine. Kui komisjon on delegeeritud õigusaktid vastu võtnud, kaotavad liikmesriikide meetmed kehtivuse.
Artikkel 13a
Liidu erimeetmed
Kaaspüügi, eriti kõige ohualtimate liikide kaaspüügi vältimiseks ja minimeerimiseks võib otsustada püügivahendeid modifitseerida või kõrge kaaspüügi määraga piirkonnad reaalajas sulgeda. [ME 91]
IV PEATÜKK
KONTROLL
Artikkel 14
Kontrollisätete kohaldamine mitmeaastaste kavade suhtes
1. Käesolevat määrust käsitatakse mitmeaastase kavana määruse (EÜ) nr 1224/2009 (EL) nr …/2013 [ühise kalanduspoliitika kohta] tähenduses. [ME 92]
2. Süvamereliike käsitatakse „mitmeaastase kavaga hõlmatud liikidena“ ja „mitmeaastase kavaga hõlmatud kalavarudena“ määruse (EÜ) nr 1224/2009 (EL) nr …/2013 [ühise kalanduspoliitika kohta] tähenduses. [ME 93]
Artikkel 15
Määratud sadamad
1. Liikmesriigid määravad sadamad, kus peab toimuma igasugune 100 kg ületavate süvamereliikide koguste lossimine või ümberlaadimine. Liikmesriigid edastavad komisjonile hiljemalt … (*9) nende sadamate nimekirja. [ME 94]
2. On keelatud lossida mis tahes süvamereliikide segu koguses üle 100 kg mujal kui süvamereliikide lossimiseks liikmesriikide poolt vastavalt lõikele 1 määratud sadamates. [ME 95]
3. Et parandada liidusisest ühtsust ja koordineeritust, rakendab komisjon laevade, määratud sadamate ja asjaomaste pädevate asutuste suhtes meetmeid seoses süvamereliikide lossimiseks ja ümberlaadimiseks vajalike kontrolli- ja järelevalvemenetlustega ning vähemalt kaalu ja liigilist koosseisu sisaldavate lossimis- ja ümberlaadimisandmete registreerimise ja edastamisega. [ME 96]
4. Süvamereliike lossivad või ümberlaadivad laevad peavad vastama lossitavate või ümberlaaditavate süvamereliikide kaalu ja liigilise koosseisu registreerimise ja andmete edastamise reeglitele ja tingimustele ning olema kooskõlas kõigi süvamereliikide lossimise või ümberlaadimisega seotud kontrolli- ja järelevalvemenetlustega. [ME 97]
Artikkel 16
Eelteatis
Erandina määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklist 17 peavad Kõigi liidu kalalaevade kaptenid, kelle laevalt, sõltumata selle pikkusest, kavatsetakse lossida või ümber laadida 100 kg või rohkem süvamereliike, peavad teatama sellest kavatsusest oma lipuliikmesriigi pädevale asutusele ning sadamariigi vastavale asutusele . Vähemalt 12 meetri pikkuse laeva kapten või muu selle tegevuse eest vastutav isik peab teavitama pädevaid asutusi vähemalt neli tundi enne eeldatavat sadamasse jõudmise aega vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 17. Väiksed ja elektroonilise püügipäevikuta laevad ning rannapüügilaevad on siiski teatamiskohustusest vabastatud. [ME 98]
Artikkel 17
Püügipäeviku sissekanded süvavetes
Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 14 ja 15 kohaldamist, peab käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 või artikli 4 lõike 3 kohast kalapüügiluba omava kalalaeva kapten, kui kasutatakse süvamere kalapüügiviisi, või kui püütakse kala sügavamal kui 400 m:
a) |
tõmbama paberist püügipäevikusse uue joone pärast iga loomuse võtmist või |
b) |
kui kasutatakse elektroonilist registreerimis- ja aruandlussüsteemi, tegema eraldi sissekande pärast iga loomuse võtmist. |
Artikkel 18
Kalapüügilubade tühistamine
1. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 7 lõike 4 kohaldamist, tühistatakse käesoleva määruse artikli 4 lõikes 1 ja artikli 4 lõikes 3 osutatud kalapüügiload vähemalt üheks aastaks järgmistel juhtudel igal järgmisel juhul : [ME 99]
a) |
ei täideta kalapüügiloas sätestatud tingimusi seoses piirangutega püügivahendite kasutamise suhtes, lubatud tegutsemispiirkonna suhtes või (vajaduse korral) püügi- või ja püügikoormuse piirangutega liikide suhtes, mille sihtpüük on lubatud, või [ME 100] |
b) |
ei võeta pardale teaduslikku vaatlejat või ei võimaldata saagist teadusuuringuteks proove võtta vastavalt artiklile 19. |
ba) |
ei koguta, registreerita ega edastata andmeid vastavalt artiklile 8; [ME 101] |
bb) |
ei täideta ühise kalanduspoliitika tingimusi; [ME 102] |
bc) |
kõik nõukogu määruses (EÜ) nr 1005/2008 (19) , eriti selle VII–IX peatükis määratletud juhud. [ME 103] |
2. Lõiget 1 ei kohaldata, kui selles osutatud rikkumised on põhjustanud vääramatu jõud. [ME 104]
V PEATÜKK
ANDMETE KOGUMINE JA NÕUETE TÄITMINE [ME 105]
Artikkel 19
Andmete kogumise ja edastamise eeskirjad
1. Liikmesriigid koguvad iga süvamere kalapüügiviisi kohta andmeid vastavalt eeskirjadele ja täpsusastmetele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 199/2008 (20) kohaselt vastuvõetud ühenduse mitmeaastases programmis bioloogiliste, tehniliste, keskkonnaalaste ja sotsiaalmajanduslike andmete kogumiseks ja haldamiseks. Liikmesriigid peavad tagama, et sihtliikidest ja kaaspüügina püütavatest liikidest teavitamise ja ohualdiste mereökosüsteemidega kokkupuutumise tõendite esitamise võimalused oleksid loodud. Teavitada tuleb võimaluse korral reaalajas. [ME 106]
1a. Käesoleva määruse tulemuslikuks rakendamiseks kehtestavad liikmesriigid vaatlejate programmi, et tagada usaldusväärsete, õigeaegsete ja täpsete andmete kogumine süvamereliikide püügi ja kaaspüükide, ohualdiste mereökosüsteemidega kokkupuutumise ja muu asjakohase teabe kohta. Süvamereliikide püügi luba omavate ning põhjatraale või põhja kinnitatud nakkevõrke kasutavate laevade pardal viibib 100 % püügiajast vaatleja. Kõigi teiste süvamereliikide püügi loaga laevade pardal viibib vaatleja 10 % püügiajast. [ME 107]
2. Laeva kapten või laeva tegutsemise eest vastutav muu isik peab vastavalt lõikes 4 kehtestatud tingimustele võtma pardale teadusliku vaatleja, kelle liikmesriik on tema laevale määranud, välja arvatud juhul, kui see on võimatu turvalisuse eesmärkidel. Kapten peab hõlbustama teadusliku vaatleja ülesannete täitmist. [ME 108]
3. Teadusvaatlejad:
a) |
tegelevad tavapäraste andmekogumisülesannetega vastavalt lõikele 1 on pädevad täitma oma kohustusi ja ülesandeid teadusliku vaatlejana, sh suudavad määrata süvamere ökosüsteemidest leitud liike ; [ME 109] |
aa) |
registreerivad sõltumatult ja samasuguses vormis, mida kasutatakse laeva püügipäevikus, määruses (EÜ) nr 1224/2009 sätestatud püügiandmed; [ME 110] |
ab) |
registreerivad kõik muudatused artiklis 7 osutatud püügikavas; [ME 111] |
ac) |
dokumenteerivad kõik ootamatud kokkupuuted ohualdiste mereökosüsteemidega, kogudes muu hulgas teavet, millest võib olla kasu piirkonna kaitsmisel; [ME 112] |
ad) |
registreerivad sügavused, millel püügivarustust kasutatakse; [ME 113] |
ae) |
esitavad asjaomase lipuliikmesriigi pädevatele asutustele 20 päeva jooksul pärast vaatlusperioodi lõppu aruande, mille koopia nimetatud asutused saadavad komisjonile 30 päeva jooksul pärast komisjoni kirjaliku taotluse saamist. [ME 114] |
b) |
teeb kindlaks ja dokumenteerib laeva püügivahendi poolt pardale toodud kivikoralli, pehmekoralli, käsna või muu samasse ökosüsteemi kuuluva organismi ja selle kaalu. |
3a. Teaduslik vaatleja ei tohi olla:
i) |
laeva, millele ta on määratud, kapteni või muu laevaohvitseri sugulane; |
ii) |
laeva, millele ta on määratud, kaptenile alluv töötaja; |
iii) |
kapteni esindajale alluv töötaja; |
iv) |
kapteni või tema esindaja poolt kontrollitava ettevõtte töötaja; |
v) |
kapteni esindaja sugulane. [ME 115] |
4. Lisaks lõikes 1 sätestatud kohustustele peavad liikmesriigid täitma ka II lisas sätestatud andmekogumise ja aruandmise erikohustusi, mis on seotud süvamere kalapüügiviisiga.
4a. Andmekogumine võib aidata luua teadlaste ja kalurite vahelisi partnerlusi ning arendada merekeskkonna, biotehnoloogia, toiduteaduse, töötleva tööstuse ja majanduse valdkonna teadusuuringuid. [ME 116]
5. Süvamere kalapüügiviisiga seoses kogutud andmeid, sealhulgas kõiki käesoleva määruse II lisa kohaselt kogutud andmeid, töödeldakse vastavalt määruse (EÜ) nr 199/2008 III peatükis sätestatud andmehaldusprotsessile.
6. Komisjoni taotluse korral edastavad liikmesriigid igas kuus aruande kasutatud püügivõimsuse ja saagi kohta püügiviiside kaupa. Need aruanded tehakse üldsusele kättesaadavaks. [ME 117]
Va PEATÜKK
RAHALINE TOETUS [ME 118]
Artikkel 19a
Kalapüügivahendite väljavahetamiseks antav rahaline toetus
1. Süvamerepüügiks põhjatraale või põhja kinnitatud nakkevõrku kasutavad kalalaevad võivad saada Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist rahalist toetust püügivahendite väljavahetamiseks ja laevas sellega seoses tehtavateks muudatusteks ning vajaliku oskusteabe omandamiseks ja koolituseks, tingimusel et uutel püügivahenditel on tõestatult paremad mõõdulise ja liigilise selekteerimise omadused, väiksem ja piiratud mõju merekeskkonnale ja ohualdistele mereökosüsteemidele ning et need ei suurenda laeva püügivõimsust vastavalt komisjoni poolt pärast sõltumatu teadusorganiga konsulteerimist antud hinnangule.
2. Kalalaevad võivad saada Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist finantsabi eesmärgiga minimeerida süvamereliikide, eelkõige kõige ohualtimate liikide soovimatut püüki ja võimaluse korral see lõpetada.
3. Liidu ühele kalalaevale ei anta toetust rohkem kui üks kord.
4. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist saadava rahalise toetuse tingimuseks on täielik kooskõla käesoleva määruse, ühise kalanduspoliitika ja liidu keskkonnaõigusega. [ME 119]
VI PEATÜKK
DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID
Artikkel 20
Delegeeritud volituste kasutamine
1. Komisjonile antakse käesolevas artiklis sätestatud tingimustel volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte.
2. Artikli 3b lõikes 2 ja artiklis 13 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks kolmeks aastaks alates … (*10). Komisjon koostab volituste delegeerimise kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne kolmeaastase ajavahemiku lõppemist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab pikendamise suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppu. [ME 120]
3. Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 3b lõikes 2 ja artiklis 13 sätestatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses määratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5. Artikli 3b lõike 2 ja artikli 13 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
VII PEATÜKK
HINDAMINE JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 21
Hindamine
1. Kuue aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest hindab Komisjon hindab … (*11) liikmesriikide aruannete ja selleks tellitud teaduslike nõuannete põhjal käesolevas määruses sätestatud meetmete mõju ja teeb kindlaks, mil määral on saavutatud artikli artiklis 1 punktides a ja b osutatud eesmärgid. [ME 121]
2. Hindamisel keskendutakse suundumustele järgmistes valdkondades:
a) |
laevad, mis on vahetanud püügivahendit, võttes kasutusele merepõhjale vähem mõju avaldava, ning nende laevade tagasiheite taseme areng saavutused soovimatu püügi vältimisel, minimeerimisel ja võimaluse korral lõpetamisel ; [ME 122] |
b) |
süvamere kalapüügiviisi kasutavate laevade tegevuse ulatus iga sellise püügiviisi puhul; |
c) |
liikmesriigilt teadusasutustele (või teatavate andmenõuete puhul komisjonile) varude hindamiseks edastatavate andmete täielikkus ja usaldusväärsus; |
d) |
süvamerevarud, mille puhul on neid käsitlev teaduslik nõuanne paremaks muutunud; |
e) |
püügipiirkonnad, mida majandatakse üksnes püügikoormuse piirangute põhjal, ning kõige ohualtimate liikide püügi vähendamiseks ja tagasiheite likvideerimiseks võetavate kaasnevate meetmete tõhusus. tulemuslikkus; [ME 123] |
ea) |
artikli 7 kohaselt koostatud mõjuhinnangute kvaliteet; [ME 124] |
eb) |
käesoleva määruse rakendamisest otseselt mõjutatud liidu laevade ja sadamate arv; [ME 125] |
ec) |
süvamere kalavarude pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks ja mittesihtliikide, eelkõige kõige ohualtimate liikide kaaspüügi vältimiseks võetud meetmete tulemuslikkus; [ME 126] |
ed) |
ulatus, mil määral on ohualteid mereökosüsteeme tulemuslikult kaitstud selliste meetmetega nagu lubatud kalapüügitegevuse piiramine seniste süvamere püügipiirkondadega, püügipiirkondade sulgemine, nn edasiliikumise reegel jms; [ME 127] |
ee) |
600 m sügavuspiirangu kohaldamine. [ME 128] |
2a. Komisjon esitab lõigetes 1 ja 2 osutatud hindamise põhjal vajaduse korral … (*12) ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks. [ME 129]
Artikkel 22
Üleminekumeetmed
Määruse (EÜ) nr 2347/2002 kohaselt välja antud kalapüügiluba kehtib seni, kuni see asendatakse käesoleva määruse kohaselt välja antud kalapüügiloaga, mis võimaldab püüda süvamereliike, kuid ei kehti mingil juhul kauem kui 30. septembrini 2012 … (*13). [ME 130]
Artikkel 23
Kehtetuks tunnistamine
1. Määrus (EÜ) nr 2347/2002 tunnistatakse kehtetuks.
2. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele III lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.
Artikkel 24
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
…,
Euroopa Parlamendi nimel
president
[…]
Nõukogu nimel
eesistuja
[…]
(1) ELT C 133, 9.5.2013, lk 41.
(2) Euroopa Parlamendi 10. detsembri 2013. aasta seisukoht.
(3) Nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta (ELT L 358, 31.12.2002, lk 59).
(4) Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2347/2002, millega kehtestatakse süvamere kalavarude püügi suhtes kohaldatavad konkreetsed juurdepääsunõuded ja nendega seotud tingimused (EÜT L 351, 28.12.2002, lk 6).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) nr …/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ja nõukogu otsus nr 2004/585/EÜ (ELT L …).
(6) ELT L 347, 24.12.2009, lk 6.
(7) Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).
(8) Nõukogu 13. juuli 1981. aasta otsus 81/608/EMÜ Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooni kohta (EÜT L 227, 12.8.1981, lk 21).
(9) Nõukogu 15. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 734/2008, milles käsitletakse ohualdiste avamere ökosüsteemide kaitset põhjapüügivahendite kahjuliku mõju eest (ELT L 201, 30.7.2008, lk 8).
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 218/2009 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 70).
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 216/2009 nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (ELT L 87, 31.3.2009, lk 1).
(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk 26).
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).
(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT L 264, 25.9.2006, lk 13).
(15) Nõukogu 17. veebruari 2005. aasta otsus 2005/370/EÜ (ELT L 124, 17.5.2005, lk 1).
(*1) Käesoleva määruse jõustumise kuupäev.
(*2) Viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.
(*3) Üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist.
(*4) Kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.
(*5) Neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.
(*6) Viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.
(16) Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta ( EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).
(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).
(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).
(*7) Viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.
(*8) Kolm kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.
(*9) 60 päeva pärast käesoleva määruse jõustumist.
(19) Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1).
(20) Nõukogu 25. veebruari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 199/2008 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta (ELT L 60, 5.3.2008, lk 1).
(*10) Käesoleva määruse jõustumise kuupäev.
(*11) Neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.
(*12) Viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.
(*13) Üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist.
I LISA
Punkt 1: Süvamereliigid
Teaduslik nimetus |
Tavanimetus |
Kõige ohualtimad (x) |
Artikli 4 lõike 2 punkti c hilisem kohaldamine |
||||
Centrophorus granulosus |
Kare ogahai |
x |
|
||||
Centrophorus squamosus |
Hall lühiogahai |
x |
|
||||
Centroscyllium fabricii |
Must koletishai |
x |
|
||||
Centroscymnus coelolepis |
Portugali süvahai |
x |
|
||||
Centroscymnus crepidater |
Pikk-koon-süvahai |
x |
|
||||
Dalatias licha |
Šokolaad-odahai |
x |
|
||||
Etmopterus princeps |
Suur tumehai |
x |
|
||||
Apristuris spp |
Islandi koerhailane |
|
|
||||
Chlamydoselachus anguineus |
Mantelhai |
|
|
||||
Deania calcea |
Pikk-koonhai |
|
|
||||
Galeus melastomus |
Mustsuu-koerhai |
|
|
||||
Galeus murinus |
Hiir-saagrai |
|
|
||||
Hexanchus griseus |
Sinisuu-liftahven |
x |
|
||||
Etmopterus spinax |
Harilik tumehai |
|
|
||||
Oxynotus paradoxus |
Puriuim-sigahai |
|
|
||||
Scymnodon ringens |
Lühikoon-hammashai |
|
|
||||
Somniosus microcephalus |
Atlandi polaarhai |
|
|
||||
Alepocephalidae |
Silepealased |
|
|
||||
Alepocephalus Bairdii |
Silepea (liik Alepocephalus bairdii perekonnast Alepocephalus) |
|
|
||||
Alepocephalus rostratus |
Risso silepea |
|
|
||||
Aphanopus carbo |
Süsisaba |
|
|
||||
Argentina silus |
Põhjaatlandi hõbekala |
|
|
||||
Beryx spp. |
Limapead |
|
|
||||
Chaceon (Geryon) affinis |
Süvamere punakrabi |
|
x |
||||
Chimaera monstrosa |
Euroopa meritont |
|
x |
||||
Hydrolagus mirabilis |
Suursilm-merijänes |
|
x |
||||
Rhinochimaera atlantica |
Atlandi nokistont |
|
x |
||||
Coryphaenoides rupestris |
Kalju-tömppeakala |
|
|
||||
Epigonus telescopus |
Must kardinal |
x |
|
||||
Helicolenus dactilopterus |
Sinisuu-liftahven |
|
|
||||
Hoplostethus atlanticus |
Atlandi karekala |
x |
|
||||
Macrourus berglax |
Põhja-pikksaba |
|
|
||||
Molva dypterigia |
Sinine molva |
|
|
||||
Mora moro |
Mora |
|
x |
||||
Antimora rostrata |
Antimora |
|
x |
||||
Pagellus bogaraveo |
Besuugo |
|
|
||||
Phycis blennoides |
Lima-niituimluts |
|
|
||||
Polyprion americanus |
Ameerika vrakkahven |
|
|
||||
Reinhardtius hippoglossoides |
Süvalest |
|
|
||||
Cataetyx laticeps |
|
|
x |
||||
Hoplosthetus mediterraneus |
Vahemere saagkõht |
|
x |
||||
Macrouridae
|
Pikksabad
|
|
|
||||
Nesiarchus nasutus |
Gempüüllane (liik Nesiarchus nasutus sugukonnast Gempylidae – gempüüllased) |
|
|
||||
Notacanthus chemnitzii |
Okasturilane (liik Notacanthus chemnitzii sugukonnast Notacanthidae – okasturilased) |
|
|
||||
Raja fyllae |
Ümarrai |
|
x |
||||
Raja hyperborea |
Arktika rai |
|
|
||||
Raja nidarosiensus |
Norra rai |
|
|
||||
Trachyscorpia cristulata |
Atlandi astelpea |
|
|
2. jagu Liigid, mille püüki reguleerib täiendavalt NEAFC
Brosme brosme |
Meriluts |
|
Conger conger |
Harilik meriangerjas |
|
Lepidopus caudatus |
Lintuim |
x |
Lycodes esmarkii |
Vöödiline lükood |
|
Molva molva |
Harilik molva |
|
Sebastes viviparus |
Väike meriahven (Norra mereahven) |
|
[ME 131]
II LISA
Artikli 19 lõikes 4 osutatud andmekogumis- ja aruandluskohustused
1. |
Liikmesriigid tagavad, et veelgi rohkem eristatakse andmeid nende piirkondade kohta, mis hõlmavad nii liidu kui ka rahvusvahelisi vesi, nii et need viitavad eraldi kas liidu või rahvusvahelistele vetele. |
2. |
Kui süvamere kalapüügiviisi toimingud mingis piirkonnas kattuvad mõne muu kalapüügiviisi toimingutega samas piirkonnas, hoitakse süvamere kalapüügiviisiga seotud andmekogumine lahus andmekogumisest, mida tehakse muu püügiviisiga tegeldes. |
3. |
Kõigi süvamere kalapüügiviiside puhul võetakse tagasiheidetavast saagist proove. Lossitavast ja tagasiheidetavast saagist proovivõtu strateegia hõlmab kõiki I lisas loetletud liike, samuti liike, mis kuuluvad merepõhja ökosüsteemi, nagu süvaveekorallid, käsnad või muud samasse ökosüsteemi kuuluvad organismid. |
4. |
Kui kohaldatava mitmeaastase andmekogumiskava kohaselt nõutakse püügikoormuse andmete kogumist tundides, mis kulus traaliga kalapüügiks ja passiivpüüniste vees olemise ajaks, koguvad liikmesriigid ja on valmis esitama koos selliste püügikoormuse andmetega järgmised täiendavad andmed:
|
4a. |
Komisjon tagab, et andmeid kogutakse õigel ajal ja kõigis liikmesriikides ühtlustatud viisil ning et need on täpsed, usaldusväärsed ja põhjalikud. [ME 132] |
4b. |
Komisjon tagab kogutud andmete turvalise säilitamise ning teeb need üldsusele kättesaadavaks, v.a erandjuhtudel, kui on vajalik nõuetekohane kaitse ja konfidentsiaalsus ning kui selliste piirangute põhjused on teatatud. [ME 133] |
IIa LISA
Artikli 7 lõikes 2 osutatud mõjuhinnangud
Artikli 7 lõikes 2 nimetatud süvamerepüügi alustamiseks koostatavates mõjuhinnangutes käsitletakse muu hulgas järgmist:
1. |
püügitegevuse viis(id), sh laevad ja püügivahendite liigid, püügipiirkonnad ja sügavusvahemikud, kus püüki teostatakse, konkreetsed sihtliigid ja võimalikud kaaspüügi liigid, püügikoormuse tasemed ja püügi kestus; |
2. |
parim saadaolev teaduslik teave kalavarude hetkeseisundi kohta ning püügipiirkonna ökosüsteemide ja elupaikade lähteandmed, millega võrrelda tulevasi muutusi; |
3. |
püügipiirkonnas teadaolevalt või tõenäoliselt esinevate ohualdiste mereökosüsteemide kindlaksmääramine, kirjeldamine ja kaardistamine; |
4. |
püügitegevuse mõju määramiseks, kirjeldamiseks ja hindamiseks kasutatavad andmed ja meetodid, teabelünkade väljaselgitamine ning hinnangus toodud teabes esinevate määramatuste hindamine; |
5. |
püügitegevuste võimaliku, s.h kumulatiivse mõju esinemise, ulatuse ja kestuse määramine, kirjeldamine ja hindamine – käsitletakse eeskätt mõju püügipiirkonna ohualdistele mereökosüsteemidele ja madala tootlikkusega kalavarudele; |
6. |
kavandatud riskide leevendamise ja ohjamise meetmed eesmärgiga vältida olulist kahjulikku mõju ohualdistele mereökosüsteemidele ning tagada madala tootlikkusega kalavarude pikaajaline säilimine ja säästev majandamine, samuti püügitegevuse mõjude jälgimise meetmed. [ME 134] |
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/263 |
P7_TA(2013)0540
Kodanikukaitsemehhanism ***I
Euroopa Parlamendi 10. detsembri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa Liidu kodanikukaitsemehhanismi kohta (COM(2011)0934 – C7-0519/2011 – 2011/0461(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
(2016/C 468/49)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0934), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 196, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0519/2011), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, |
— |
võttes arvesse Regioonide Komitee 19. juuli 2012. aasta arvamust (1), |
— |
võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 9. oktoobri 2013. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4, |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 55, |
— |
võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning arengukomisjoni, väliskomisjoni, eelarvekomisjoni ja regionaalarengukomisjoni arvamusi (A7-0003/2013), |
1. |
võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha; |
2. |
kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavalduse; |
3. |
võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avalduse; |
4. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada; |
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
(1) ELT C 277, 13.9.2012, lk 164.
P7_TC1-COD(2011)0461
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 10. detsembril 2013. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr …/2013/EL liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta
(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (otsus nr 1313/2013/EL) lõplikule kujule).
SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA
Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni avaldus
Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon võtavad teadmiseks artikli 19 lõigetes 4-6 ja I lisas võetud lähenemisviisi, mis vastab käesoleva otsuse eripäradele ning ei loo pretsedenti teiste rahastamisvahendite suhtes.
Komisjoni avaldus
Ilma et see piiraks iga-aastase eelarvemenetluse kohaldamist, on komisjonil kavas esitada Euroopa Parlamendile alates 2015. aasta jaanuarist iga-aastane aruanne käesoleva otsuse rakendamise, sealhulgas I lisas sätestatud eelarve jagunemise kohta. See lähenemisviis tuleneb kodanikukaitsepoliitika eripärast ning ei loo pretsedenti teiste rahastamisvahendite suhtes.
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/265 |
P7_TA(2013)0541
Elamukinnisvaraga seotud krediidilepingud ***I
Euroopa Parlamendi 10. detsembri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute kohta (COM(2011)0142 – C7-0085/2011 – 2011/0062(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
(2016/C 468/50)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0142), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 114 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0085/2011), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, |
— |
võttes arvesse Euroopa Keskpanga 18. augusti 2011. aasta arvamust (1), |
— |
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. juuli 2011. aasta arvamust (2), |
— |
võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 8. mai 2013. aasta kirjas ja 27. novembri 2013. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4; |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 55, |
— |
võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ja siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning õiguskomisjoni arvamusi (A7-0202/2012), |
1. |
võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha (3); |
2. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
(1) ELT C 240, 18.8.2011, lk 3.
(2) ELT C 318, 29.10.2011, lk 133.
(3) Käesolev seisukoht asendab 10. septembril 2013. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0341).
P7_TC1-COD(2011)0062
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 10. detsembril 2013. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/…/EL elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/2010
(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv/2014/17/EL) lõplikule kujule).
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/266 |
P7_TA(2013)0542
Bangladeshist pärit riisi import ***I
Euroopa Parlamendi 10. detsembril 2013. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Bangladeshist pärit riisi impordi kohta (COM(2012)0172 – C7-0102/2012 – 2012/0085(COD)) (1)
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
(2016/C 468/51)
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Pealkiri
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS Bangladeshist pärit riisi impordi kohta |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS Bangladeshist pärit riisi impordi kohta , millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3491/90 |
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 b (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 c (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1a. Käesolevas määruses tunnistatakse väikepõllumajandustootjate ja põllumajandustööliste õigust inimväärsele sissetulekule ja ohutule ning tervislikule töökeskkonnale ning peetakse selle õiguse austamist väga tähtsaks seoses üldeesmärkide saavutamisega, mis on seotud arenguriikidele ja eriti vähim arenenud riikidele kaubandussoodustuste andmisega. |
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 3
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. Määruse (EL) nr XXXX/XXXX artikli 323 lõikes 1 osutatud komitee abita vastuvõetud rakendusaktiga peatab komisjon lõikes 1 sätestatud impordi sooduskorra kohaldamise, kui ta teeb kindlaks, et jooksval aastal on kõnealuse sooduskorra kohaselt imporditud lõikes 2 osutatud kogus. |
3. Komisjon võtab vastu rakendusakti, mis peatab lõikes 1 sätestatud impordi sooduskorra kohaldamise, kui ta teeb kindlaks, et jooksval aastal on kõnealuse sooduskorra kohaselt imporditud käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kogus. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu artikli 5 a lõikes 2 osutatud menetlust kohaldamata. |
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 2 – punkt a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
välja jäetud |
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Artiklis 3 osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise õigus antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumise päevast . |
2. Artiklis 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates … (*1). Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. |
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 5
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
5. Kooskõlas artikliga 3 vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. |
5. Kooskõlas artikliga 3 vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega nelja kuu võrra. |
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Artikkel 5a |
|
Komiteemenetlus |
|
1. Komisjoni abistab põllumajandusturgude ühise korralduse komitee, mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu ..… määruse (EL) nr [xxxx/yyyy], millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (4) artikli [323 lõikega 1]. Kõnealusest komiteest saab komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. |
|
2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. |
|
3. Kui komitee arvamust tuleb küsida kirjaliku menetluse teel, lõpetatakse kõnealune menetlus tulemuseta, kui arvamuse esitamise tähtaja jooksul teeb komitee eesistuja vastavasisulise otsuse või enamus komitee liikmeid seda nõuab. |
(1) Seejärel saadeti asi vastavalt kodukorra artikli 57 lõike 2 teisele lõigule vastutavale komisjonile uueks läbivaatamiseks (A7-0304/2013).
(2) ELT L 408, 30.12.2006, lk 19.
(3) ELT L 303, 31.10.2012, lk 1.
(*1) Käesoleva määruse jõustumiskuupäev.
(4) COD 2010/0385
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/272 |
P7_TA(2013)0543
Kasvuhoonegaaside saastekvootide enampakkumiste ajastamine ***I
Euroopa Parlamendi 10. detsembri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ kasvuhoonegaaside saastekvootide enampakkumiste ajastamist käsitlevate sätete täpsustamiseks (COM(2012)0416 – C7-0203/2012 – 2012/0202(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
(2016/C 468/52)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012)0416), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0203/2012), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, |
— |
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. novembri 2012. aasta arvamust (1), |
— |
olles konsulteerinud Regioonide Komiteega, |
— |
võttes arvesse oma 15. märtsi 2012. aasta resolutsiooni konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050 – edenemiskava kohta (2), |
— |
võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 20. novembri 2013. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4, |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 55, |
— |
võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust (A7-0046/2013), |
1. |
võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha (3); |
2. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
(1) ELT C 11, 15.1.2013, lk 87.
(2) ELT C 251 E, 31.8.2013, lk 75.
(3) Käesolev seisukoht vastab 3. juulil 2013. aastal vastuvõetud muudatusettepanekule (Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0310).
P7_TC1-COD(2012)0202
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 10. detsembril 2013. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr …/2013/EL millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ kasvuhoonegaaside saastekvootide enampakkumiste ajastamist käsitlevate sätete täpsustamiseks
(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (otsus nr 1359/2013/EL) lõplikule kujule).
Kolmapäev, 11. detsember 2013
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/273 |
P7_TA(2013)0551
Delegeeritud õigusaktile vastuväiteid ei ole: ehitustoodete toimivusdeklaratsiooni veebisaidil avaldamise tingimused
Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 30. oktoobri 2013. aasta delegeeritud määrusele (EL) nr …/… ehitustoodete toimivusdeklaratsiooni veebisaidil avaldamise tingimuste kohta (C(2013)7086 – 2013/2928(DEA)
(2016/C 468/53)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2013)7086)), |
— |
võttes arvesse komisjoni 14. novembri 2013. aasta kirja, milles komisjon palub Euroopa Parlamendil teatada, et tal ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290, |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta määrust (EL) nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ, (1) eelkõige selle artikli 7 lõiget 3 ja artikli 63 lõiget 1, |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 87a lõiget 6, |
— |
võttes arvesse asjaolu, et vastuväiteid ei esitatud kodukorra artikli 87a lõike 6 kolmandas ja neljandas taandes sätestatud tähtaja jooksul, mis möödus 10. detsembril 2013, |
A. |
arvestades, et on tähtis tagada, et delegeeritud määrus toimivusdeklaratsiooni elektroonilise esitamise kohta jõustuks võimalikult kiiresti, arvestades et põhiõigusakti olulisi sätteid, sh toimivusdeklaratsiooni esitamist käsitlevaid sätteid, kohaldatakse 1. juulist 2013; |
B. |
arvestades, et nende deklaratsioonide kättesaadavaks tegemine internetis võimaldaks ehitustoodete tootjatel vastavalt seadusandja soovile vähendada kulusid ja suurendada ehitussektori paindlikkust; |
C. |
arvestades, et komisjon oleks pidanud delegeeritud määruse varem välja töötama, et vältida tarbetut viivitust erandi tegemisel tootjatele nende kohustusest esitada toimivusdeklaratsiooni koopia iga turul kättesaadavaks tehtud toote kohta kas paberkandjal või elektrooniliselt; |
D. |
arvestades, et on ülioluline, et nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu saaksid kasutada oma aluslepingutes sätestatud kaasseadusandja õigusi, sh otsuse tegemisel selle kohta, milliste sätete osas tuleks pädevus edaspidi põhiõigusaktides komisjonile delegeerida, ning et Euroopa Parlament saaks osaleda konsultatsioonides koos liikmesriikide ekspertide ja muude sidusrühmadega enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist ja läbipaistval viisil; |
1. |
teatab, et Euroopa Parlamendil ei ole delegeeritud määruse kohta vastuväiteid; |
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja komisjonile. |
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/274 |
P7_TA(2013)0552
Vahetus-, abi- ja koolitusprogramm euro kaitsmiseks võltsimise eest (programm Perikles 2020) ***I
Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse vahetus-, abi- ja koolitusprogramm euro kaitsmiseks võltsimise eest (programm Perikles 2020) (COM(2011)0913 – C7-0510/2011 – 2011/0449(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
(2016/C 468/54)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0913), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 133, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0510/2011), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, |
— |
võttes arvesse Euroopa Keskpanga 2. märtsi 2012. aasta arvamust (1), |
— |
võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 21. novembri 2013. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4, |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 55, |
— |
võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A7-0423/2013), |
1. |
võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha; |
2. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
(1) ELT C 137, 12.5.2012, lk 7.
P7_TC1-COD(2011)0449
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 11. detsembril 2013. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2013, millega luuakse vahetus-, abi- ja koolitusprogramm euro kaitsmiseks võltsimise eest (programm „Perikles 2020“) ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2001/923/EÜ, 2001/924/EÜ, 2006/75/EÜ, 2006/76/EÜ, 2006/849/EÜ ja 2006/850/EÜ
(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 331/2014) lõplikule kujule).
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/275 |
P7_TA(2013)0553
Määruse (EL) nr 99/2013 (Euroopa statistikaprogrammi 2013–2017 kohta) muutmine ***I
Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 99/2013 Euroopa statistikaprogrammi 2013–2017 kohta (COM(2013)0525 – C7-0224/2013 – 2013/0249(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
(2016/C 468/55)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0525), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 338 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7-0224/2013), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, |
— |
võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 27. novembri 2013. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4, |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 55, |
— |
võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A7-0401/2013), |
1. |
võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha; |
2. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
P7_TC1-COD(2013)0249
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 11. detsembril 2013. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2013, millega muudetakse määrust (EL) nr 99/2013 Euroopa statistikaprogrammi 2013–2017 kohta
(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 1383/2013) lõplikule kujule).
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/276 |
P7_TA(2013)0554
Koduabiliste inimväärse töö ILO konventsioon ***
Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega antakse liikmesriikidele luba ratifitseerida Euroopa Liidu huvides Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2011. aasta koduabiliste inimväärse töö konventsiooni (konventsioon nr 189) (11462/2013 – C7-0234/2013 – 2013/0085(NLE))
(Nõusolek)
(2016/C 468/56)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (11462/2013), |
— |
võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 153, koostoimes artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktiga v ja artikli 218 lõike 8 esimese lõiguga (C7-0234/2013), |
— |
võttes arvesse oma kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 7, |
— |
võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni soovitust (A7-0394/2013), |
1. |
annab nõusoleku otsuse eelnõule; |
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele. |
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/277 |
P7_TA(2013)0555
ELi ja Armeenia vaheline leping Armeenia liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta ***
Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu protokolli, milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi vahelist raamlepingut Armeenia Vabariigi liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta, sõlmimise kohta (16469/2012 – C7-0009/2013 – 2012/0247(NLE))
(Nõusolek)
(2016/C 468/57)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (16469/2012), |
— |
võttes arvesse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu protokolli eelnõu (16472/2012), |
— |
võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 114, 168, 169 ja 172, artikli 173 lõikele 3, artiklitele 188 ja 192 ning artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C7-0009/2013); |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 7, |
— |
võttes arvesse väliskomisjoni soovitust (A7-0406/2013), |
1. |
annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks; |
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Armeenia Vabariigi valitsusele ja parlamendile. |
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/278 |
P7_TA(2013)0556
ELi ja Prantsusmaa vaheline leping, millega nähakse ette maksustamist käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamine Saint-Barthélemy territooriumil *
Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Liidu ja Prantsuse Vabariigi vahelise lepingu, millega nähakse ette hoiuste intresside maksustamist ja maksustamisalast halduskoostööd käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamine Saint-Barthélemy territooriumil, sõlmimise kohta (COM(2013)0555 – C7-0360/2013 – 2013/0269(NLE))
(Konsulteerimine)
(2016/C 468/58)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (COM(2013)0555), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu ja Prantsuse Vabariigi vahelise lepingu projekti, millega nähakse ette hoiuste intresside maksustamist ja maksustamisalast halduskoostööd käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamine Saint-Barthélemy territooriumil, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 113 ja 115, koostoimes artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktiga b ning artikli 218 lõikega 8, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0360/2013), |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 55, artikli 90 lõiget 7 ja artikli 46 lõiget 1, |
— |
võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A7-0404/2013), |
1. |
kiidab lepingu sõlmimise heaks; |
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele. |
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/279 |
P7_TA(2013)0557
Otsuse 2002/546/EÜ muutmine kohaldamisaja osas *
Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega muudetakse otsust 2002/546/EÜ kohaldamisaja osas (COM(2013)0781 – C7-0420/2013 – 2013/0387(CNS))
(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)
(2016/C 468/59)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2013)0781), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 349, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0420/2013), |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 55 ja artikli 46 lõiget 1, |
— |
võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A7-0431/2013), |
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku heaks; |
2. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta; |
3. |
palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta; |
4. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/280 |
P7_TA(2013)0559
Kontrollikoja liikme ametisse nimetamine (Phil Wynn Owen – UK)
Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2013. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada Phil Wynn Owen kontrollikoja liikmeks (C7-0313/2013 – 2013/0811(NLE))
(Konsulteerimine)
(2016/C 468/60)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0313/2013), |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 108, |
— |
võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0438/2013), |
A. |
arvestades, et eelarvekontrollikomisjon hindas esitatud kandidaadi kvalifikatsiooni, pidades eelkõige silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 esitatud tingimusi; |
B. |
arvestades, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 7. novembri 2013. aasta koosolekul ära nõukogu esitatud kontrollikoja liikme kandidaadi; |
1. |
toetab nõukogu ettepanekut nimetada Phil Wynn Owen kontrollikoja liikmeks; |
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele. |
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/281 |
P7_TA(2013)0560
Kontrollikoja liikme ametisse nimetamine (Alex Brenninkmeijer – NL)
Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2013. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada Alex Brenninkmeijer kontrollikoja liikmeks (C7-0312/2013 – 2013/0810(NLE))
(Konsulteerimine)
(2016/C 468/61)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0312/2013), |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 108, |
— |
võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0433/2013), |
A. |
arvestades, et eelarvekontrollikomisjon hindas kandidaadi kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, pidades eelkõige silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 esitatud tingimusi; |
B. |
arvestades, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 7. novembri 2013. aasta koosolekul ära nõukogu nimetatud kontrollikoja liikme kandidaadi; |
1. |
toetab nõukogu ettepanekut nimetada Alex Brenninkmeijer kontrollikoja liikmeks; |
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale, Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele. |
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/282 |
P7_TA(2013)0561
Kontrollikoja liikme ametisse nimetamine (Henri Grethen – LU)
Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2013. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada Henri Grethen kontrollikoja liikmeks (C7-0309/2013 – 2013/0807(NLE))
(Konsulteerimine)
(2016/C 468/62)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0309/2013), |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 108, |
— |
võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0439/2013), |
A. |
arvestades, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 7. novembri 2013. aasta koosolekul ära nõukogu esitatud kontrollikoja liikme kandidaadi; |
B. |
arvestades, et Henri Grethen vastab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 sätestatud tingimustele; |
1. |
toetab nõukogu ettepanekut nimetada Henri Grethen kontrollikoja liikmeks; |
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele. |
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/283 |
P7_TA(2013)0562
Kontrollikoja liikme ametisse nimetamine (Nikolaos Milionis – EL)
Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2013. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada Nikolaos Milionis kontrollikoja liikmeks (C7-0310/2013 – 2013/0808(NLE))
(Konsulteerimine)
(2016/C 468/63)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0310/2013), |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 108, |
— |
võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0436/2013), |
A. |
arvestades, et eelarvekontrollikomisjon hindas esitatud kandidaadi kvalifikatsiooni, pidades eelkõige silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 esitatud tingimusi; |
B. |
arvestades, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 7. novembri 2013. aasta koosolekul ära nõukogu esitatud kontrollikoja liikme kandidaadi; |
1. |
toetab nõukogu ettepanekut nimetada Nikolaos Milionis kontrollikoja liikmeks; |
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele. |
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/284 |
P7_TA(2013)0563
Kontrollikoja liikme ametisse nimetamine (Danièle Lamarque – FR)
Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2013. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada Danièle Lamarque kontrollikoja liikmeks (C7-0311/2013 – 2013/0809(NLE))
(Konsulteerimine)
(2016/C 468/64)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0311/2013), |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 108, |
— |
võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0437/2013), |
A. |
arvestades, et eelarvekontrollikomisjon hindas esitatud kandidaadi kvalifikatsiooni, pidades eelkõige silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 esitatud tingimusi; |
B. |
arvestades, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 7. novembri 2013. aasta koosolekul ära nõukogu esitatud kontrollikoja liikme kandidaadi; |
1. |
toetab nõukogu ettepanekut nimetada Danièle Lamarque kontrollikoja liikmeks; |
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele. |
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/285 |
P7_TA(2013)0564
Euroopa Keskpanga järelevalvenõukogu esimehe ametissenimetamine
Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2013. aasta otsus Euroopa Keskpanga ettepaneku kohta nimetada ametisse Euroopa Keskpanga järelevalvenõukogu esimees (N7-0103/2013 – C7-0424/2013 – 2013/0901(NLE))
(Heakskiitmine)
(2016/C 468/65)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse Euroopa Keskpanga 22. novembri 2013. aasta ettepanekut nimetada ametisse Euroopa Keskpanga järelevalvenõukogu esimees (N7-0103/2013), |
— |
võttes arvesse nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 1024/2013 (millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga) (1) artikli 26 lõiget 3, |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Keskpanga (EKP) institutsioonidevahelist kokkulepet EKP-le ühtse järelevalvemehhanismi raames antud ülesannete täitmisega seotud demokraatliku vastutuse ja järelevalve teostamise praktilise korra kohta (2), |
— |
võttes arvesse kodukorda, |
— |
võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A7-0452/2013), |
A. |
arvestades, et määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 26 lõikes 3 sätestatakse, et EKP esitab järelevalvenõukogu esimehe ametisse nimetamist käsitleva ettepaneku Euroopa Parlamendile ning esimees valitakse avaliku valikumenetluse teel pangandus- ja finantsküsimustes tunnustatud ja erialaste kogemustega isikute hulgast, kes ei ole EKP nõukogu liikmed; |
B. |
arvestades, et määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 26 lõikes 2 sätestatakse, et järelevalvenõukogu liikmete ametisse nimetamisel kõnealuse määruse kohaselt järgitakse soolise tasakaalu, kogemuste ja kvalifikatsiooni põhimõtet; |
C. |
arvestades, et EKP esitas oma 22. novembri 2013. aasta kirjas parlamendile ettepaneku nimetada Danièle Nouy viieaastaseks ametiajaks EKP järelevalvenõukogu esimehe ametisse; |
D. |
arvestades, et seejärel hindas parlamendi majandus- ja rahanduskomisjon esitatud kandidaadi sobivust, pidades eelkõige silmas määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 26 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõudeid; arvestades, et hindamise käigus edastas esitatud kandidaat komisjonile oma elulookirjelduse ja vastused kirjalikule küsimustikule; |
E. |
arvestades, et 27. novembril 2013. aastal korraldas majandus- ja rahanduskomisjon esitatud kandidaadi kuulamise, mille käigus kandidaat esines avasõnavõtuga ja vastas seejärel parlamendikomisjoni liikmete küsimustele; |
1. |
kiidab heaks EKP ettepaneku nimetada Danièle Nouy EKP järelevalvenõukogu esimeheks; |
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Keskpangale, nõukogule ja liikmesriikide valitsustele. |
(1) ELT L 287, 29.10.2013, lk 63.
(2) ELT L 320, 30.11.2013, lk 1.
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/286 |
P7_TA(2013)0565
Ühised eeskirjad ja menetlused ELi välistegevuse vahendite rakendamiseks ***I
Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse liidu välistegevuse rahastamisvahendite rakendamise ühised eeskirjad ja menetlused (COM(2011)0842 – C7-0494/2011 – 2011/0415(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
(2016/C 468/66)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0842), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 209 lõiget 1 ja artikli 212 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0494/2011), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, |
— |
võttes arvesse Regioonide Komitee 9. oktoobri 2012. aasta arvamust (1), |
— |
võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 4. detsember 2013. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4, |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 55, |
— |
võttes arvesse väliskomisjoni raportit ning arengukomisjoni ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ning eelarvekomisjoni arvamusi (A7-0447/2013), |
1. |
võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha; |
2. |
kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi avalduse; |
3. |
võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avaldused; |
4. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada; |
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
(1) ELT C 391, 18.12.2012, lk 110.
P7_TC1-COD(2011)0415
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 11. detsembril 2013. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014, milles sätestatakse liidu välistegevuse rahastamisvahendite rakendamise ühised eeskirjad ja menetlused
(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 236/2014) lõplikule kujule).
SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA
Euroopa Komisjoni avaldus rakendusaktide kasutamise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märts 2014. aasta määruse (EL) nr 232/2014 (millega luuakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märts 2014. aasta määruse (EL) nr 231/2014 (millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA II)) teatavate eeskirjade rakendamiseks vajalike sätete kehtestamiseks
Euroopa Komisjon on seisukohal, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märts 2014. aasta määruses (EL) nr 236/2014 (millega kehtestatakse liidu välistegevuse rahastamisvahendite rakendamise ühised eeskirjad ja menetlused) sätestatud piiriüleste koostööprogrammide rakenduseeskirjade ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märts 2014. aasta määruse (EL) nr 232/2014 (millega kehtestatakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märts 2014. aasta määruse (EL) nr 231/2014 (millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA II)) muude üksikasjalikumate rakenduseeskirjadega soovitakse täiendada põhiõigusakti ja seetõttu tuleks need vastu võtta delegeeritud õigusaktidena vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290. Euroopa Komisjon ei ole kõnealuse määruse, nagu kaasseadusandjad selle tekstis kokku on leppinud, vastuvõtmise vastu. Siiski tuletab Euroopa Komisjon meelde, et piiritlemine Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 290 ja 291 vahel on praegu Euroopa Liidu Kohtus nn biotsiidide juhtumi raames läbivaatamisel.
Euroopa Komisjoni avaldus tagasimaksete kohta
Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) artikli 21 lõikes 5 sätestatud kohustustega lisab Euroopa Komisjon eelarveprojekti rea, millele on kantud sihtotstarbelised sisetulud ning võimaluse korral märgitud ka sellise tulu summa.
Eelarvepädevaid institutsioone teavitatakse kogunenud vahendite summast igal aastal eelarve kavandamise ajal. Eelarveprojekti võib kanda üksnes sellise sihtotstarbelise tulu, mille suurus on kindel.
Euroopa Parlamendi avaldus rahastamisvahendite raames antava abi peatamise kohta
Euroopa Parlament märgib, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märts 2014. aasta määrus (EL) nr 233/2014 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend ajavahemikuks 2014–2020), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märts 2014. aasta määrus (EL) nr 232/2014 (millega luuakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märts 2014. aasta määrus (EL) nr 234/2014 (millega luuakse partnerluse rahastamisvahend koostööks kolmandate riikidega) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märts 2014. aasta määrus (EL) nr 231/2014 (millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA II)) ei sisalda sõnaselgeid viiteid võimalusele abi peatada, kui abisaaja riik ei järgi asjaomases rahastamisvahendis sätestatud aluspõhimõtteid, eelkõige demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste põhimõtteid.
Euroopa Parlament on seisukohal, et nende rahastamisvahendite raames antava abi peatamine muudaks seadusandliku tavamenetluse kohaselt kokku lepitud üldist rahastamiskava. Kaasseadusandja ja eelarvepädeva institutsioonina on Euroopa Parlamendil seega sellise otsuse korral õigus kasutada täielikult oma eelisõigusi.
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/288 |
P7_TA(2013)0566
Stabiliseerimise rahastamisvahend ***I
Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse stabiliseerimise rahastamisvahend (COM(2011)0845 – C7-0497/2011 – 2011/0413(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
(2016/C 468/67)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0845), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 209 lõiget 1 ja artikli 212 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7-0497/2011), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, |
— |
võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 4. detsember 2013. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4, |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 55, |
— |
võttes arvesse väliskomisjoni raportit ning arengukomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja eelarvekomisjoni arvamusi (A7-0451/2013), |
1. |
võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha; |
2. |
võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avalduse; |
3. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada; |
4. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
P7_TC1-COD(2011)0413
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 11. detsembril 2013. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014, millega luuakse stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend
(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 230/2014) lõplikule kujule).
SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA
Euroopa Komisjoni avaldus Euroopa Parlamendiga peetava strateegilise dialoogi kohta (1)
ELi lepingu artikli 14 kohaselt peab Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendiga strateegilist dialoogi enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märts 2014 määruse (EL) nr 230/2014 (millega luuakse stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend) kavandamise alustamist ja vajaduse korral pärast esialgset konsulteerimist asjaomaste abisaajatega. Euroopa Komisjon esitab Euroopa Parlamendile olemasolevad asjakohased programmdokumendid, milles sisalduvad riigi/piirkonna kohta ette nähtud soovituslikud eraldised, riigi/piirkonna prioriteedid, võimalikud tulemused, soovituslikud eraldised jaotatuna geograafiliste programmide prioriteetidele ning abi üksikasjalikud sätted (2). Euroopa Komisjon esitab Euroopa Parlamendile olemasolevad asjakohased programmdokumendid, milles sisalduvad temaatilised prioriteedid, võimalikud tulemused, abi üksikasjalikud sätted (2) ja kõnealustele prioriteetidele temaatilistes programmides ette nähtud eraldised. Euroopa Komisjon võtab arvesse Euroopa Parlamendi seisukohta selles küsimuses.
Euroopa Komisjon peab Euroopa Parlamendiga strateegilist dialoogi vahearuande koostamisel ning enne programmdokumentide põhjalikku läbivaatamist käesoleva määruse kehtivusajal.
Euroopa Parlamendi palvel selgitab Euroopa Komisjon, mil määral on parlamendi märkusi programmdokumentides arvesse võetud, ja muid strateegilise dialoogi järelmeetmeid.
(1) Euroopa Komisjoni esindab asjaomane volinik.
(2) Vajaduse korral.
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/290 |
P7_TA(2013)0567
Euroopa naabruspoliitika vahend ***I
Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend (COM(2011)0839 – C7-0492/2011 – 2011/0405(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
(2016/C 468/68)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0839), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 209 lõiget 1 ja artikli 212 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7-0492/2011), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, |
— |
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. novembri 2012. aasta arvamust (1), |
— |
võttes arvesse Regioonide Komitee 9. oktoobri 2012. aasta arvamust (2), |
— |
võttes arvesse nõukogu esindaja 4. detsembri 2013. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4; |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 55, |
— |
võttes arvesse väliskomisjoni raportit ning arengukomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, eelarvekomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, regionaalarengukomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni ja naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A7-0449/2013), |
1. |
võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha; |
2. |
kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud avalduse; |
3. |
võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avaldused; |
4. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada; |
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
(1) ELT C 11, 15.1.2013, lk 77.
(2) ELT C 391, 18.12.2012, lk 110.
P7_TC1-COD(2011)0405
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 11. detsembril 2013. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014, millega luuakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend
(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 232/2014) lõplikule kujule).
SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA
Euroopa Komisjoni avaldus Euroopa Parlamendiga peetava strateegilise dialoogi kohta (1)
ELi lepingu artikli 14 kohaselt peab Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendiga strateegilist dialoogi enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märts 2014 määruse (EL) nr 232/2014 (millega luuakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend) kavandamise alustamist ja vajaduse korral pärast esialgset konsulteerimist asjaomaste abisaajatega. Euroopa Komisjon esitab Euroopa Parlamendile olemasolevad asjakohased programmdokumendid, milles sisalduvad riigi/piirkonna kohta ette nähtud soovituslikud eraldised, riigi/piirkonna prioriteedid, võimalikud tulemused, soovituslikud eraldised jaotatuna geograafiliste programmide prioriteetidele ning abi üksikasjalikud sätted (2). Euroopa Komisjon esitab Euroopa Parlamendile olemasolevad asjakohased programmdokumendid, milles sisalduvad temaatilised prioriteedid, võimalikud tulemused, abi üksikasjalikud sätted2 ja kõnealustele prioriteetidele temaatilistes programmides ette nähtud eraldised. Euroopa Komisjon võtab arvesse Euroopa Parlamendi seisukohta selles küsimuses.
Euroopa Komisjon peab Euroopa Parlamendiga strateegilist dialoogi vahearuande koostamisel ning enne programmdokumentide põhjalikku läbivaatamist käesoleva määruse kehtivusajal.
Euroopa Parlamendi palvel selgitab Euroopa Komisjon, mil määral on parlamendi märkusi programmdokumentides arvesse võetud, ja muid strateegilise dialoogi järelmeetmeid.
Euroopa Komisjoni avaldus rakendusaktide kasutamise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märts 2014 määruse nr 232/2014 (millega luuakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märts 2014 määruse (EL) nr 231/2014 (millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA II)) teatavate eeskirjade rakendamiseks vajalike sätete kehtestamiseks
Euroopa Komisjon on seisukohal, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märts 2014 määruses (EL) nr 236/2014 (millega kehtestatakse liidu välistegevuse rahastamisvahendite rakendamise ühised eeskirjad ja menetlused) sätestatud piiriüleste koostööprogrammide rakendamise eeskirjade ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märts 2014 määruse (EL) nr 232/2014 (millega kehtestatakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märts 2014 määruse (EL) nr 231/2014 (millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA II) muude konkreetsete üksikasjalikumate rakenduseeskirjadega soovitakse täiendada põhiõigusakti ja seetõttu tuleks need vastu võtta delegeeritud õigusaktidena vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290. Euroopa Komisjon ei ole kõnealuse määruse, nagu kaasseadusandjad selle tekstis kokku on leppinud, vastuvõtmise vastu. Siiski tuletab Euroopa Komisjon meelde, et piiritlemine Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 290 ja 291 vahel on praegu Euroopa Liidu Kohtus nn biotsiidide juhtumi raames läbivaatamisel.
Euroopa Parlamendi avaldus rahastamisvahendite raames antava abi peatamise kohta
Euroopa Parlament märgib, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märts 2014 määrus (EL) nr 233/2014 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend ajavahemikuks 2014–2020), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märts 2014 määrus (EL) nr 232/2014 (millega luuakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märts 2014 määrus (EL) nr 234/2014 (millega luuakse partnerluse rahastamisvahend koostööks kolmandate riikidega) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märts 2014 määrus (EL) nr 231/2014 (millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA II)) ei sisalda sõnaselgeid viiteid abi peatamisele, kui abisaaja riik ei järgi asjaomases rahastamisvahendis sätestatud aluspõhimõtteid, eelkõige demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste põhimõtteid.
Euroopa Parlament on seisukohal, et nende rahastamisvahendite raames antava abi peatamine muudaks seadusandliku tavamenetluse kohaselt kokku lepitud üldist rahastamiskava. Kaasseadusandja ja eelarvepädeva institutsioonina on Euroopa Parlamendil seega sellise otsuse korral õigus kasutada täielikult oma eelisõigusi.
(1) Euroopa Komisjoni esindab asjaomane volinik.
(2) Vajaduse korral.
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/293 |
P7_TA(2013)0568
Ühinemiseelse abi rahastamisvahend ***I
Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühinemiseelse abi rahastamisvahendi kohta (IPA II) (COM(2011)0838 – C7-0491/2011 – 2011/0404(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
(2016/C 468/69)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0838), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 212 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7-0491/2011), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, |
— |
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. november 2012. aasta arvamust (1), |
— |
võttes arvesse Regioonide Komitee 9. oktoobri 2012. aasta arvamust (2), |
— |
võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 4. detsember 2013. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4, |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 55, |
— |
võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, eelarvekomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning regionaalarengukomisjoni arvamusi (A7-0445/2013), |
1. |
võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha; |
2. |
kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi avaldused ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavalduse; |
3. |
võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni deklaratsioonid; |
4. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada; |
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
(1) ELT C 11, 15.1.2013, lk 77.
(2) ELT C 391, 18.12.2012, lk 110.
P7_TC1-COD(2011)0404
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 11. detsembril 2013. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA II)
(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 231/2014) lõplikule kujule).
SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA
Euroopa Komisjoni avaldus Euroopa Parlamendiga peetava strateegilise dialoogi kohta (1)
ELi lepingu artikli 14 kohaselt peab Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendiga strateegilist dialoogi enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märts 2014. aasta määruse (EL) nr 231/2014 (millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA II)) kavandamise alustamist ja vajaduse korral pärast esialgset konsulteerimist asjaomaste abisaajatega. Euroopa Komisjon esitab Euroopa Parlamendile olemasolevad asjakohased programmdokumendid, milles sisalduvad riigi/piirkonna kohta ette nähtud soovituslikud eraldised, riigi/piirkonna prioriteedid, võimalikud tulemused, soovituslikud eraldised jaotatuna geograafiliste programmide prioriteetidele ning abi üksikasjalikud sätted (2). Euroopa Komisjon esitab Euroopa Parlamendile asjakohased olemasolevad programmdokumendid, milles sisalduvad temaatilised prioriteedid, võimalikud tulemused, abi vormi valik2 ja selliste prioriteetide jaoks ette nähtud rahaeraldised temaatilistes programmides. Euroopa Komisjon võtab arvesse Euroopa Parlamendi seisukohta selles küsimuses.
Euroopa Komisjon peab Euroopa Parlamendiga strateegilist dialoogi vahearuande koostamisel ning enne programmdokumentide põhjalikku läbivaatamist käesoleva määruse kehtivusajal.
Euroopa Parlamendi palvel selgitab Euroopa Komisjon, mil määral on parlamendi märkusi programmdokumentides arvesse võetud, ja muid strateegilise dialoogi järelmeetmeid.
Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni ühisavaldus vähemustele suunatud horisontaalsete programmide rahastamise kohta
Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjon on ühel meelel selles, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märts 2014. aasta määruse (EL) nr 231/2014 (millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA II)) artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii tuleb tõlgendada nii, et sellega võimaldatakse rahastada programme, mille eesmärk on kooskõlas Kopenhaageni kriteeriumidega edendada vähemuste austamist ja kaitsmist, nagu seda tehti nõukogu 17. juuli 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1085/2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend.
Euroopa Komisjoni avaldus rakendusaktide kasutamise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märts 2014. aasta määruse (EL) nr 232/2014 (millega luuakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märts 2014. aasta määruse (EL) nr 231/2014 (millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA II)) teatavate eeskirjade rakendamiseks vajalike sätete kehtestamiseks
Euroopa Komisjon on seisukohal, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märts 2014. aasta määruses (EL) nr 236/2014 (millega kehtestatakse liidu välistegevuse rahastamisvahendite rakendamise ühised eeskirjad ja menetlused) sätestatud piiriüleste koostööprogrammide rakenduseeskirjade ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märts 2014. aasta määruse (EL) nr 232/2014 (millega kehtestatakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märts 2014. aasta määruse (EL) nr 231/2014 (millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA II)) muude konkreetsete üksikasjalikumate rakenduseeskirjadega soovitakse täiendada põhiõigusakti ja seetõttu tuleks need vastu võtta delegeeritud õigusaktidena vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290. Euroopa Komisjon ei ole kõnealuse määruse, nagu kaasseadusandjad selle tekstis kokku on leppinud, vastuvõtmise vastu. Siiski tuletab Euroopa Komisjon meelde, et piiritlemine Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 290 ja 291 vahel on praegu Euroopa Liidu Kohtus nn biotsiidide juhtumi raames läbivaatamisel.
Euroopa Parlamendi avaldus rahastamisvahendite raames antava abi peatamise kohta
Euroopa Parlament märgib, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märts 2014. aasta määrus (EL) nr 233/2014 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend ajavahemikuks 2014–2020), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märts 2014. aasta määrus (EL) nr 232/2014 (millega luuakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märts 2014. aasta määrus (EL) nr 234/2014 (millega luuakse partnerluse rahastamisvahend koostööks kolmandate riikidega) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märts 2014. aasta määrus (EL) nr 231/2014 (millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA II)) ei sisalda sõnaselgeid viiteid abi peatamisele, kui abisaaja riik ei järgi asjaomases rahastamisvahendis sätestatud aluspõhimõtteid, eelkõige demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste põhimõtteid.
Euroopa Parlament on seisukohal, et nende rahastamisvahendite raames antava abi peatamine muudaks seadusandliku tavamenetluse kohaselt kokku lepitud üldist rahastamiskava. Kaasseadusandja ja eelarvepädeva institutsioonina on Euroopa Parlamendil seega sellise otsuse korral õigus kasutada täielikult oma eelisõigusi.
Euroopa Parlamendi avaldus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märts 2014. aasta määruse (EL) nr 231/2014 (millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA II) I lisas loetletud abisaajate kohta
Euroopa Parlament märgib, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märts 2014. aasta määruses (EL) nr 231/2014 (millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA II)) kasutatakse kogu tekstis väljendit „I lisas loetletud abisaajad“. Euroopa Parlament leiab, et kõnealune väljend kehtib riikide kohta.
(1) Euroopa Komisjoni esindab asjaomane volinik.
(2) Vajaduse korral.
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/296 |
P7_TA(2013)0569
Partnerluse rahastamisvahend koostööks kolmandate riikidega ***I
Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse partnerluse rahastamisvahend koostööks kolmandate riikidega (COM(2011)0843 – C7-0495/2011 – 2011/0411(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
(2016/C 468/70)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0843), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 207 lõiget 2, artikli 209 lõiget 1 ja artikli 212 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0495/2011), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, |
— |
võttes arvesse Regioonide Komitee 9. oktoobri 2012. aasta arvamust (1), |
— |
võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 4. detsembri 2013. aasta kirjas antud kohustust kiita heaks Euroopa Parlamendi seisukoht vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4, |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 55, |
— |
võttes arvesse väliskomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, arengukomisjoni, eelarvekomisjoni ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamusi (A7-0446/2013), |
1. |
võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha; |
2. |
kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi avalduse; |
3. |
võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avalduse; |
4. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada; |
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
(1) ELT C 391, 18.12.2012, lk 110.
P7_TC1-COD(2011)0411
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 11. detsembril 2013. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014, millega luuakse partnerluse rahastamisvahend koostööks kolmandate riikidega
(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 234/2014) lõplikule kujule).
SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA
Euroopa Komisjoni avaldus Euroopa Parlamendiga peetava strateegilise dialoogi kohta (1)
ELi lepingu artikli 14 kohaselt peab Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendiga strateegilist dialoogi enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märts 2014. aasta määruse (EL) nr 234/2014 (millega luuakse partnerluse rahastamisvahend koostööks kolmandate riikidega) kavandamise alustamist ja vajaduse korral pärast esialgset konsulteerimist asjaomaste abisaajatega. Euroopa Komisjon esitab Euroopa Parlamendile olemasolevad asjakohased programmdokumendid, milles sisalduvad riigi/piirkonna kohta ette nähtud soovituslikud eraldised, riigi/piirkonna prioriteedid, võimalikud tulemused, soovituslikud eraldised jaotatuna geograafiliste programmide prioriteetidele ning abi üksikasjalikud sätted (2). Euroopa Komisjon esitab Euroopa Parlamendile Euroopa Komisjon esitab Euroopa Parlamendile olemasolevad asjakohased programmdokumendid, milles sisalduvad temaatilised prioriteedid, võimalikud tulemused, abi üksikasjalikud sätted2 ja kõnealustele prioriteetidele temaatilistes programmides ette nähtud eraldised. Euroopa Komisjon võtab arvesse Euroopa Parlamendi seisukohta selles küsimuses.
Euroopa Komisjon peab Euroopa Parlamendiga strateegilist dialoogi vahearuande koostamisel ning enne programmdokumentide põhjalikku läbivaatamist käesoleva määruse kehtivusajal.
Euroopa Parlamendi kutsel selgitab Euroopa Komisjon, mil määral on parlamendi märkusi programmdokumentides arvesse võetud, ja muid strateegilise dialoogi järelmeetmeid.
Euroopa Parlamendi avaldus rahastamisvahendite raames antava abi peatamise kohta
Euroopa Parlament märgib, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märts 2014. aasta määrus (EL) nr 233/2014 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend ajavahemikuks 2014–2020), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märts 2014. aasta määrus (EL) nr 232/2014 (millega luuakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märts 2014. aasta määrus (EL) nr 234/2014 (millega luuakse partnerluse rahastamisvahend koostööks kolmandate riikidega) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märts 2014. aasta määrus (EL) nr 231/2014 (millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA II)) ei sisalda sõnaselgeid viiteid abi peatamisele, kui abisaaja riik ei järgi asjaomases rahastamisvahendis sätestatud aluspõhimõtteid, eelkõige demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste põhimõtteid.
Euroopa Parlament on seisukohal, et nende rahastamisvahendite raames antava abi peatamine muudaks seadusandliku tavamenetluse kohaselt kokku lepitud üldist rahastamiskava. Kaasseadusandja ja eelarvepädeva institutsioonina on Euroopa Parlamendil seega sellise otsuse korral õigus kasutada täielikult oma eelisõigusi.
(1) Euroopa Komisjoni esindab asjaomane volinik.
(2) Vajaduse korral.
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/298 |
P7_TA(2013)0570
Demokraatia ja inimõiguste ülemaailmse edendamise rahastamisvahend ***I
Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse rahastamisvahend demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas (Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend) (COM(2011)0844 – C7-0496/2011 – 2011/0412(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
(2016/C 468/71)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0844), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikleid 209 ja 212, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7-0496/2011), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, |
— |
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 15. novembri 2012. aasta arvamust (1), |
— |
võttes arvesse Regioonide Komitee 9. oktoobri 2012. aasta arvamust (2), |
— |
võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 4. detsembri 2013. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4, |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 55, |
— |
võttes arvesse väliskomisjoni raportit ning arengukomisjoni, eelarvekomisjoni ja naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A7-0448/2013), |
1. |
võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha; |
2. |
kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavalduse; |
3. |
võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avalduse; |
4. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada; |
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
(1) ELT C 11, 15.1.2013, lk 81.
(2) ELT C 391, 18.12.2012, lk 110.
P7_TC1-COD(2011)0412
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 11. detsembril 2013. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014, millega luuakse rahastamisvahend demokraatia ja inimõiguste jaoks kogu maailmas
(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 235/2014) lõplikule kujule).
SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA
Euroopa Komisjoni avaldus Euroopa Parlamendiga peetava strateegilise dialoogi kohta (1)
ELi lepingu artikli 14 kohaselt peab Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendiga strateegilist dialoogi enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märts 2014. aasta määruse (EL) nr 235/2014 (millega luuakse rahastamisvahend demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas) kavandamise alustamist ja vajaduse korral pärast esialgset konsulteerimist asjaomaste abisaajatega. Euroopa Komisjon esitab Euroopa Parlamendile olemasolevad asjakohased programmdokumendid, milles sisalduvad riigi/piirkonna kohta ette nähtud soovituslikud eraldised, riigi/piirkonna prioriteedid, võimalikud tulemused, soovituslikud eraldised jaotatuna geograafiliste programmide prioriteetidele ning abi üksikasjalikud sätted (2). Euroopa Komisjon esitab Euroopa Parlamendile olemasolevad asjakohased programmdokumendid, milles sisalduvad temaatilised prioriteedid, võimalikud tulemused, abi üksikasjalikud sätted2 ja kõnealustele prioriteetidele temaatilistes programmides ette nähtud eraldised. Euroopa Komisjon võtab arvesse Euroopa Parlamendi seisukohta selles küsimuses.
Euroopa Komisjon peab Euroopa Parlamendiga strateegilist dialoogi vahearuande koostamisel ning enne programmdokumentide põhjalikku läbivaatamist käesoleva määruse kehtivusajal.
Euroopa Parlamendi palvel selgitab Euroopa Komisjon,, mil määral on parlamendi märkusi programmdokumentides arvesse võetud, ja muid strateegilise dialoogi järelmeetmeid.
Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni ühisavaldus valimisvaatlusmissioonide kohta
Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjon rõhutavad Euroopa Liidu valimisvaatlusmissioonide olulist panust liidu välispoliitikasse demokraatia toetamiseks partnerriikides. ELi valimisvaatlusmissioonid aitavad suurendada valimisprotsesside läbipaistvust ja usaldusväärsust ning annavad valimistele asjatundlikku hinnangut ja soovitusi nende parandamiseks ELi ja partnerriikide vahelise koostöö ja poliitilise dialoogi raames. Sellega seoses lepivad Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjon kokku selles, et ajavahemikul 2014–2020 tuleks olenevalt aasta valimisprioriteetidest eraldada kuni 25 % Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märts 2014. aasta määruse (EL) nr 235/2014 (millega luuakse rahastamisvahend demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas) eelarvest ELi valimisvaatlusmissioonidele.
(1) Euroopa Komisjoni esindab asjaomane volinik.
(2) Vajaduse korral.
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/300 |
P7_TA(2013)0571
Arengukoostöö rahastamisvahendi loomine ***I
Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (COM(2011)0840 – C7-0493/2011 – 2011/0406(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
(2016/C 468/72)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0840), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 209 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0493/2011), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, |
— |
võttes arvesse Regioonide Komitee 9. oktoobri 2012. aasta arvamust (1), |
— |
võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 4. detsembri 2013. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4, |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 55, |
— |
võttes arvesse arengukomisjoni raportit ning väliskomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse, eelarve- ja naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A7-0450/2013), |
1. |
võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha; |
2. |
kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi avalduse ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavalduse; |
3. |
võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avaldused; |
4. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada; |
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
(1) ELT C 391, 18.12.2012, lk 110.
P7_TC1-COD(2011)0406
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 11. detsembril 2013. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend aastateks 2014–2020
(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 233/2014) lõplikule kujule).
SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA
Euroopa Komisjoni avaldus Euroopa Parlamendiga peetava strateegilise dialoogi kohta (1)
ELi lepingu artikli 14 kohaselt peab Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendiga strateegilist dialoogi enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märts 2014 määruse (EL) nr 233/2014 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend ajavahemikuks 2014–2020) kavandamise alustamist ja vajaduse korral pärast esimest konsulteerimist asjaomaste abisaajatega. Euroopa Komisjon esitab Euroopa Parlamendile olemasolevad asjakohased programmdokumendid, milles sisalduvad riigi/piirkonna kohta ette nähtud soovituslikud eraldised, riigi/piirkonna prioriteedid, võimalikud tulemused, soovituslikud eraldised jaotatuna geograafiliste programmide prioriteetidele ning abi üksikasjalikud sätted (2). Euroopa Komisjon esitab Euroopa Parlamendile olemasolevad asjakohased programmdokumendid, milles sisalduvad temaatilised prioriteedid, võimalikud tulemused, abi üksikasjalikud sätted2 ja kõnealustele prioriteetidele temaatilistes programmides ette nähtud eraldised. Euroopa Komisjon võtab arvesse Euroopa Parlamendi seisukohta selles küsimuses.
Euroopa Komisjon peab Euroopa Parlamendiga strateegilist dialoogi vahearuande koostamisel ning enne programmdokumentide põhjalikku läbivaatamist käesoleva määruse kehtivusajal.
Euroopa Parlamendi palvel selgitab Euroopa Komisjon, mil määral on parlamendi märkusi programmdokumentides arvesse võetud, ja muid strateegilise dialoogi järelmeetmeid.
Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni ühisavaldus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märts 2014 määruse (EL) nr 233/2014 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend ajavahemikuks 2014–2020) artikli 5 lõike 2 punkti b alapunkti ii kohta
Seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märts 2014 määruse (EL) nr 233/2014 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend ajavahemikuks 2014–2020) artikli 5 lõike 2 punkti b alapunkti ii kohaldamisega kõnealuse määruse jõustumise ajal, peetakse järgmisi partnerriike erandjuhtudel abikõlblikeks kahepoolse koostöö, sealhulgas arenguabi andmise järkjärguliseks lõpetamiseks: Ecuador, Kolumbia, Kuuba, Lõuna-Aafrika, Peruu.
Euroopa Komisjoni avaldus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märts 2014 määruse (EL) nr 233/2014 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend ajavahemikuks 2014–2020) artikli 5 kohta
Euroopa Komisjon taotleb Euroopa Parlamendi arvamust enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märts 2014 määruse (EL) nr 233/2014 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend ajavahemikuks 2014–2020) artikli 5 lõike 2 punkti b alapunkti ii rakendamise muutmist.
Euroopa Komisjoni avaldus põhiteenuste eraldiste kohta
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märts 2014 määrus (EL) nr 233/2014 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend ajavahemikuks 2014–2020) peaks liidul võimaldama kaasa aidata oma ühise kohustuse täitmisele jätkuvalt toetada inimarengut inimeste elukvaliteedi parandamiseks kooskõlas aastatuhande arengueesmärkidega. Vähemalt 20 % käesoleva määruse alusel eraldatud abist läheb põhiliste sotsiaalteenuste toetamiseks, pöörates erilist tähelepanu tervishoiule, haridusele ja keskharidusele, tunnistades seejuures vajadust teatud paindlikkuse järele, näiteks erakorralise abiga seotud olukordades. Andmed selle avalduse järgimise kohta lisatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märts 2014 määruse (EL) nr 236/2014 (millega kehtestatakse liidu välistegevuse rahastamisvahendite rakendamise ühised eeskirjad ja menetlused) artiklis 13 osutatud iga-aastasesse aruandesse.
Euroopa Parlamendi avaldus rahastamisvahendite raames antava abi peatamise kohta
Euroopa Parlament märgib, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märts 2014 määrus (EL) nr 233/2014 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend ajavahemikuks 2014–2020), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märts 2014 määrus (EL) nr 232/2014 (millega luuakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märts 2014 määrus (EL) nr 234/2014 (millega luuakse partnerluse rahastamisvahend koostööks kolmandate riikidega) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märts 2014 määrus (EL) nr 231/2014 (millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA II)) ei sisalda sõnaselgeid viiteid võimalusele abi peatada, kui abisaaja riik ei järgi asjaomases rahastamisvahendis sätestatud aluspõhimõtteid, eelkõige demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste põhimõtteid.
Euroopa Parlament on seisukohal, et nende rahastamisvahendite raames antava abi peatamine muudaks seadusandliku tavamenetluse kohaselt kokku lepitud üldist rahastamiskava. Kaasseadusandja ja eelarvepädeva institutsioonina on Euroopa Parlamendil seega sellise otsuse korral õigus kasutada täielikult oma eelisõigusi.
(1) Euroopa Komisjoni esindab asjaomane volinik.
(2) Vajaduse korral.
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/303 |
P7_TA(2013)0572
Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond 2014–2020 ***I
Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kohta (2014–2020) (COM(2011)0608 – C7-0319/2011 – 2011/0269(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
(2016/C 468/73)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0608), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ning artikleid 175, 42 ja 43, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7-0319/2011), |
— |
võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust kavandatud õigusliku aluse kohta, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3 ja artiklit 175, |
— |
võttes arvesse põhjendatud arvamust, mille Taani Folketing, Madalmaade Parlamendi Esimene Koda ja Teine Koda ning Rootsi Riksdag esitasid subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitleva protokolli (nr 2) raames ja milles kinnitatakse, et seadusandliku akti eelnõu ei ole kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, |
— |
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 23. veebruari 2012. aasta arvamust (1), |
— |
võttes arvesse Regioonide Komitee 3. mai 2012. aasta arvamust (2), |
— |
võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 18. oktoobri 2013. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4, |
— |
võttes arvesse kodukorra artikleid 55 ja 37, |
— |
võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, eelarvekomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni, regionaalarengukomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A7-0005/2013), |
1. |
võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha; |
2. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
(1) ELT C 143, 22.5.2012, lk 42.
(2) ELT C 225, 27.7.2012, lk 159.
P7_TC1-COD(2011)0269
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 11. detsembril 2013 aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006
(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 1309/2013) lõplikule kujule).
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/305 |
P7_TA(2013)0573
Kohustuslik automaatne teabevahetus maksustamise valdkonnas *
Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas (COM(2013)0348 – C7-0200/2013 – 2013/0188(CNS))
(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)
(2016/C 468/74)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2013)0348), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 115, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0200/2013), |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 55, |
— |
võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning eelarvekontrollikomisjoni arvamust (A7-0376/2013), |
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
2. |
palub komisjonil ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2; |
3. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta; |
4. |
palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta; |
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 1 b (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3 b (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3 c (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 7 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 9 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt b
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 8 – lõige 3 a – lõik 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3 a. Iga liikmesriigi pädev asutus edastab mis tahes teise liikmesriigi pädevale asutusele automaatse teabevahetuse korras alates 1. jaanuarist 2014 maksustamisperioodide teabe järgmiste tulude kohta, mida finantseerimisasutus maksab, garanteerib või hoiab selle teise liikmesriigi residendist füüsilisest isikust tegeliku tulusaaja otseseks või kaudseks kasuks: |
3a. Iga liikmesriigi pädev asutus edastab mis tahes teise liikmesriigi pädevale asutusele kooskõlas oma siseriikliku õigusega automaatse teabevahetuse korras alates 1. jaanuarist 2014 maksustamisperioodide teabe järgmiste tulude kohta, mida finantseerimisasutus maksab, garanteerib või hoiab selle teise liikmesriigi residendist füüsilisest isikust tegeliku tulusaaja otseseks või kaudseks kasuks: |
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt b a (uus)
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 8 – lõige 4
Kehtiv tekst |
Muudatusettepanek |
||
|
|
||
4. Liikmesriigid esitavad komisjonile enne 1. juulit 2016 igal aastal statistika automaatse teabevahetuse mahu kohta ja, sellises ulatuses kui on võimalik, teabe toimunud teabevahetusega seotud haldus- ja muu asjakohase kulu ja kasu kohta ning kõik võimalikud muudatused nii maksuasutuste kui kolmandate isikute jaoks. |
„4. Liikmesriigid esitavad komisjonile enne 1. juulit 2016 igal aastal statistika automaatse teabevahetuse mahu kohta ja, sellises ulatuses kui on võimalik, teabe toimunud teabevahetusega seotud haldus- ja muu asjakohase kulu ja kasu kohta ning kõik võimalikud muudatused nii maksuasutuste kui kolmandate isikute jaoks. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti talle esitatud teabest.“ |
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt c
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 8 – lõige 5 – lõik 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
5. Komisjon esitab enne 1. juulit 2017 aruande, milles esitatakse automaatse teabevahetuse haldus- ja muu asjakohaste kulude ja kasude ning sellega seotud praktiliste aspektide kohta saadud statistika ja teabe ülevaade ja hinnatakse seda . Kui see on asjakohane, esitab komisjon nõukogule ettepaneku lõikes 1 sätestatud kategooriate ja tingimuste kohta, sealhulgas tingimuse kohta, et teiste liikmesriikide residente käsitlev teave peab olema kättesaadav, või lõikes 3a nimetatud kategooriate kohta või mõlema kohta. |
5. Komisjon esitab enne 1. juulit 2017 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles esitatakse automaatse teabevahetuse haldus- ja muu asjakohase kulu ja kasu ning sellega seotud praktiliste aspektide kohta saadud statistika ja teabe ülevaade ja mõjuhinnang . Kui see on asjakohane, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku lõikes 1 sätestatud tulu- ja kapitalikategooriate, tingimuste või mõlema kohta, sealhulgas tingimuse kohta, mille kohaselt peab teiste liikmesriikide residente käsitlev teave olema kättesaadav, või lõikes 3a nimetatud kategooriate kohta või mõlema kohta. |
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 1 a (uus)
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 18 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1a. Artiklile 18 lisatakse järgmine lõige: |
|
„2a. Liikmesriigid kehtestavad karistused käesoleva direktiivi rikkumise eest ning võtavad vajalikud meetmed, et tagada selle järgimine. Sellised karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.“ |
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 1b (uus)
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 19a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1b. Lisatakse järgmine artikkel: |
|
„Artikkel 19a |
|
Volitused läbirääkimisteks kolmandate riikidega |
|
Alates [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev] peab kolmandate riikidega automaatse teabevahetuse kohta lepingute sõlmimise üle liidu nimel läbirääkimisi ainult komisjon. Nimetatud kuupäevast alates ei pea liikmesriigid enam kahepoolseid läbirääkimisi.“ |
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 1 c (uus)
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 22 – lõige 1 – punkt c a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
1c. Artikli 22 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt: |
||
|
|
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 1 d (uus)
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 23 – lõige 3
Kehtiv tekst |
Muudatusettepanek |
|
1d. Artikli 23 lõige 3 asendatakse järgmisega: |
3. Liikmesriigid edastavad igal aastal komisjonile hinnangu artikli 8 kohase automaatse teabevahetuse tõhususe kohta ja tegelikult saavutatud tulemused. Kõnealuse iga-aastase hinnangu vormi ja edastamise tingimused kehtestab komisjon artikli 26 lõikes 2 osutatud korras. |
„3. Liikmesriigid edastavad igal aastal komisjonile hinnangu artikli 8 kohase automaatse teabevahetuse tõhususe kohta ja tegelikult saavutatud tulemused. Kõnealuse iga-aastase hinnangu vormi ja edastamise tingimused kehtestab komisjon artikli 26 lõikes 2 osutatud korras. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti liikmesriikide hinnangutest kord aastas.“ |
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 1 e (uus)
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 25
Kehtiv tekst |
Muudatusettepanek |
|
1e. Artikkel 25 asendatakse järgmisega: |
Artikkel 25 |
„Artikkel 25 |
Andmekaitse |
Andmekaitse |
Kogu käesoleva direktiivi kohase teabevahetuse suhtes kohaldatakse direktiivi 95/46/EÜ rakendussätteid. Käesoleva direktiivi nõuetekohaseks kohaldamiseks piiravad liikmesriigid siiski direktiivi 95/46/EÜ artiklis 10, artikli 11 lõikes 1 ja artiklites 12 ja 21 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust niivõrd, kuivõrd see on vajalik kõnealuse direktiivi artikli 13 lõike 1 punktis e osutatud huvide kaitsmiseks. |
1. Kogu käesoleva direktiivi kohase teabevahetuse suhtes kohaldatakse direktiivi 95/46/EÜ rakendussätteid. Käesoleva direktiivi nõuetekohaseks kohaldamiseks piiravad liikmesriigid siiski direktiivi 95/46/EÜ artiklis 10, artikli 11 lõikes 1 ja artiklites 12 ja 21 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust niivõrd, kuivõrd see on vajalik konkreetselt kõnealuse direktiivi artikli 13 lõike 1 punktis e osutatud huvide kaitsmiseks. |
|
2. Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed, et tagada vahetatava teabe kaitse kolmandate isikute või kolmandate riikide loata juurdepääsu eest.“ |
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2a. …* [12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] vaatab komisjon direktiivi toimimise läbi ja esitab vajaduse korral nõukogule seadusandliku ettepaneku, et tagada teabevahetuse läbipaistvus. |
(8) COM(2012)722 final.
(8) COM(2012)0722.
(9) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0205.
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/316 |
P7_TA(2013)0574
Süsteem radioaktiivsete materjalide vedajate registreerimiseks ***I
Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse süsteem radioaktiivsete materjalide vedajate registreerimiseks (COM(2012)0561 – C7-0320/2012 – 2011/0225(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
(2016/C 468/75)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2012)0561), |
— |
võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikleid 31 ja 32, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0320/2012), |
— |
võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3 ja artiklit 91, |
— |
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 22. veebruari 2012. aasta arvamust (1), |
— |
võttes arvesse kodukorra artikleid 55 ja 37, |
— |
võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A7-0385/2013), |
1. |
võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha; |
2. |
palub komisjonil ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELT C 143, 22.5.2012, lk 110.
P7_TC1-COD(2011)0225
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 11. detsembril 2013. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014, millega luuakse ühenduse süsteem radioaktiivsete materjalide vedajate registreerimiseks [ME 1]
EUROOPA PARLAMENDI JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut Liidu toimimise lepingut , eelkõige selle artikli 31 teist lõiku ja artiklit 32 artiklit 91 , [ME 2]
võttes arvesse Euroopa komisjoni ettepanekut, mis on koostatud pärast teadus- ja tehnikakomitee määratud asjatundjate rühma arvamuse saamist, [ME 3]
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2) [ME 4]
ning arvestades järgmist:
(1) |
Vastavalt Euratomi lepingu artiklile 33 peavad liikmesriigid kehtestama õigus- ja haldusnormid, mis on vajalikud selliste põhiliste ohutusnormide järgimise tagamiseks, milles käsitletakse töötajate ja kogu elanikkonna tervise kaitset ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest. |
(2) |
Põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest on sätestatud nõukogu direktiivis 96/29/Euratom (3). Nimetatud direktiivi kohaldatakse iga sellise tegevuse, sealhulgas transpordi suhtes, millega kaasneb kas tehislikust või looduslikust kiirgusallikast pärineva ioniseeriva kiirguse oht. |
(3) |
Põhiliste ohutusnormide järgimise tagamiseks peavad liikmesriikide ametiasutused regulaarselt kontrollima isikuid, organisatsioone või ettevõtjaid. Selleks on direktiivis 96/29/Euratom sätestatud, et liikmesriigid peavad kehtestama teatava tegevuse suhtes, millega kaasneb ioniseerivast kiirgusest tulenev oht, aruandluskohustuse (teatamine) ja eelneva loa nõude, või sellise tegevuse keelama. |
(4) |
Kuna transport on ainus riigipiiride sagedase ületamisega seotud tegevusala, on võimalik, et radioaktiivsete materjalide vedajalt nõutakse aruandlus- ja loasüsteemidega seotud nõuete täitmist mitmes liikmesriigis. Käesoleva määrusega asendatakse kõnealused liikmesriikide aruandlus- ja loaandmissüsteemid ühtse registreerimissüsteemiga, mis kehtib kogu Euroopa Aatomienergiaühenduses (edaspidi „ühendus“). |
(4a) |
Tuleb tagada käesoleva määruse tõhus ja ühtne rakendamine, määrates liikmesriikide jaoks eelkõige kindlaks vedajate registreerimistunnistuste väljastamisel kohaldatavad ühtsed kriteeriumid ning luues teostatava ja kohustusliku mehhanismi teabevahetuseks teiste liikmesriikidega, et tagada vedajate kontroll, nõuete täitmise järelevalve ning tõhus reageerimine avariiolukordadele. [ME 5] |
(5) |
Õhu- ja merevedude teostajate jaoks on selline registreerimis- ja sertifitseerimissüsteem juba olemas. Nõukogu määruses (EMÜ) nr 3922/91 (4) on sätestatud, et lennuettevõtjatel peab ohtlike kaupade vedamiseks olema spetsiaalne lennuettevõtja sertifikaat. Seoses merevedudega on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/59/EÜ (5) loodud ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem. Tsiviillennundusametite välja antud sertifikaate ja merelaevade aruandluse süsteemi peetakse aruandlust ja loa andmist käsitlevate direktiivi 96/29/Euratom sätete nõuetekohaseks rakendamiseks piisavaks. Seepärast ei ole õhu- ja merevedudega seotud põhiliste ohutusnormide järgimise tagamiseks liikmesriikides vaja nimetatud vedude teostajaid käesoleva määruse kohaselt registreerida. |
(6) |
Radioaktiivsete materjalide vedajate suhtes kohaldatakse mitmeid ELi ja Euratomi ning rahvusvaheliste õigusaktide nõudeid. Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) eeskirju radioaktiivsete materjalide ohutu veo kohta (TS-R-1) ja kõiki transpordiliike käsitlevate ohtlike kaubavedude kohta kohaldatakse ka edaspidi vahetult või rakendavad liikmesriigid neid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/68/EÜ (6) kohaselt maantee, raudtee- ja siseveetranspordis. Kõnealuse direktiivi sätted ei piira aga töötervishoidu ja tööohutust ning keskkonnakaitset käsitlevate muude õigusaktide kohaldamist. |
(6a) |
Et võtta arvesse keskkonna ning töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmise alaste ohutusnormidega seotud võimalikke riske, tuleks komisjonile anda õigus võtta vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 vastu õigusaktid selliste ühtsete kriteeriumite kehtestamiseks, mida radioaktiivsete materjalide vedajad peavad järgima registreerimistunnistuse saamiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. [ME 60] |
(7) |
Käesoleva määruse rakendamiseks ühtsete tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Kõnealuseid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (7). |
(7a) |
Võttes arvesse üldist eesmärki vähendada majandusharu regulatiivset koormust, peaks komisjon edaspidi veel uurima, millist majanduslikku mõju käesolev määruse ettepanek avaldab paljudele väikeettevõtjatele, kes veavad radioaktiivseid materjale ühe liikmesriigi piires, [ME 7] |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Sisu ja reguleerimisala
1. Käesoleva määrusega luuakse ühenduse süsteem radioaktiivsete materjalide vedajate vedajatele loa andmiseks ning nende registreerimiseks, mis aitab liikmesriikidel tagada, et järgitakse direktiivis direktiivi 2008/68/EÜ ja direktiivi 96/29/Euratom sätestatud põhinorme, mis käsitlevad töötajate ja kogu elanikkonna tervise kaitset ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest alusel . [ME 8]
2. Käesolevat määrust kohaldatakse kõigi vedajate suhtes, kes transpordivad radioaktiivseid materjale maanteel, raudteel ja siseveeteedel ühenduse sees, kolmandatest riikidest ühendusse ning ühendusest kolmandatesse riikidesse. Määrust ei kohaldata selliste vedajate suhtes, kes transpordivad radioaktiivseid materjale õhu- ja veeteede kaudu. [ME 9]
2a. Käesoleva määruse kohaldamine ei piira nende siseriiklike sätete kohaldamist, mis käsitlevad radioaktiivsete materjalide transpordi kaitsmist varguse, sabotaaži ja muude kuritahtlike tegude eest. [ME 10]
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) |
„vedaja“ – isik, organisatsioon või avalik-õiguslik äriühing, kes tegeleb radioaktiivse materjali veoga ühenduses mis tahes transpordiliiki kasutades. See hõlmab vedajaid, kes tegelevad vedudega rendi või tasu eest, ja vedajaid, kes teevad seda omal kulul; [ME 11] |
b) |
„pädev asutus“ – asutus, kelle liikmesriik on määranud käesoleva määrusega ettenähtud ülesannete täitmiseks; |
ba) |
„ühised kriteeriumid“ – ohutusnormid, mis põhinevad eeskirjadel kõiki transpordiliike käsitlevate ohtlike kaubavedude kohta (ohtlike kaupade rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe (ADR), ohtlike kaupade rahvusvahelise raudteeveo eeskirjad (RID) ja ohtlike kaupade rahvusvahelise siseveetranspordi Euroopa kokkulepe (ADN)) ning direktiivil 96/29/Euratom ja direktiivil 2008/68/EÜ, mida radioaktiivsete materjalide vedajad peavad registreerimistunnistuse saamiseks täitma. [ME 12] |
c) |
„vedu“ – kõik vedaja teostatavad radioaktiivsete jäätmete transportimisega seotud toimingud lähtepunktist kuni sihtpunktini, kaasa arvatud radioaktiivse materjali pealelaadimine, ladustamine transiidi ajal ja mahalaadimine; [ME 13] |
d) |
„radioaktiivne materjal“ – materjal, mis sisaldab radionukliide ning mille puhul saadetise aktiivsuskontsentratsioon ja koguaktiivsus ületab radioaktiivsete materjalide ohutut vedu käsitlevate IAEA eeskirjade (IAEA ohutusstandardite seeria nr TS-R-1, Viin, 2009) lõigetes 402–407 kindlaksmääratud väärtusi sama tähendusega nagu eeskirjades kõiki transpordiliike käsitlevate ohtlike kaubavedude kohta (ADR, RID ja ADN), mida liikmesriigid rakendavad direktiivi 2008/68/EÜ raames ; [ME 14] |
e) |
„eriti ohtlikud kaubad – radioaktiivne materjal“ – radioaktiivsed materjalid, mis võivad juhuslikult keskkonda sattuda või mida võidakse kuritarvitada terroriaktis ning mis võivad selle tulemusena kaasa tuua raskeid tagajärgi (nt massiliselt ohvreid või purustusi), nagu on määratletud IAEA tuumajulgeoleku juhiste nr 9 liites A.9 (Appendix A.9. of the IAEA Nuclear Security Series No. 9 „Security in the Transport of Radioactive Material“, Viin, 2008); [ME 15] |
f) |
„vabasaadetis“ – saadetis, milles lubatud radioaktiivne sisaldus ei ületa radioaktiivsete materjalide ohutut vedu käsitlevate IAEA eeskirjade nr TS-R-1 ( IAEA Regulations for the Safe Transport of Radioactive Material, Safety Requirements No. TS-R-1, Viin, 2009) IV jaotise V tabelis sätestatud aktiivsustasemeid või ühte kümnendikku kõnealustest piirväärtustest postisaadetiste puhul ning mis kannavad märget UN nr 2908, 2909, 2910 või 2911 radioaktiivseid materjale sisaldav saadetis, mis vastab vabasaadetisena liigitatud saadetiste nõuetele, nagu on täpsustatud eeskirjades kõiki transpordiliike käsitlevate ohtlike kaubavedude kohta (ADR, RID ja ADN), mida liikmesriigid rakendavad direktiivi 2008/68/EÜ raames ; [ME 16] |
g) |
„lõhustuv materjal“ – uraan-233, uraan-235, plutoonium-239 ja plutoonium-241 või nende radionukliidide mis tahes kombinatsioon. |
Artikkel 3
Üldsätted
1. Radioaktiivsete materjalide vedajal on kooskõlas artikliga 5 saadud kehtiv registreering. Registreering võimaldab vedajal teostada vedusid kogu Euroopa Liidus.
2. Lõikes 3 osutatud vedude puhul Veotoimingutel peab veotoimingutel olema kaasas vedaja registreerimistunnistuse või kooskõlas kohaldatava riikliku menetlusega saadud litsentsi või registreeringu koopia. [ME 17]
3. Radioaktiivsete materjalide käitlemiseks või radioaktiivset materjali või kiirgusallikaid sisaldavate seadmete kasutamiseks direktiivi 96/29/Euratom kohaselt välja antud kehtiva litsentsi või registreeringu valdaja võib kõnealuseid materjale või kiirgusallikaid vedada ilma käesoleva määruse kohase registreeringuta, kui vedu on reguleeritud kõigi selliste liikmesriikide litsentside või registreeringutega, kus vedu toimub. [ME 18]
4. Riiklikke aruandlus- ja loanõudeid, mis kehtivad lisaks käesolevas määruses sätestatud nõuetele, võib kohaldada üksnes mittepiiravalt järgmiste materjalide vedajatele:
a) |
lõhustuv materjal, välja arvatud looduslik uraan või vaesestatud uraan, mida on kiiritatud üksnes termoreaktorites; |
b) |
eriti ohtlikud kaubad – radioaktiivne materjal. [ME 52] |
5. Registreeringut ei nõuta üksnes vabasaadetisi transportivatelt vedajatelt.
5a. Radioaktiivsete materjalide vedu toimub kooskõlas ÜRO Euroopa Majandusnõukogu (UNECE) kehtestatud rahvusvaheliste eeskirjade ja standarditega ohtlike ja saastavate kaupade kohta, samuti kooskõlas ADRiga, RIDiga ning ADNiga, nagu on kindlaks määratud direktiivis 2008/68/EÜ. [ME 19]
5b. Registreerimistaotluse esitamisel tõendab taotleja, et tal on piisavad rahalised vahendid hüvitise maksmiseks kooskõlas „saastaja maksab“ põhimõttega, kui tema vastutusel oleva veosega juhtub õnnetus. [ME 53]
5c. Radioaktiivsete materjalide vedu koos lõhkeaineid sisaldava veosega on keelatud. [ME 54]
Artikkel 4
Vedajate elektrooniline registreerimissüsteem (VERS)
1. Komisjon loob radioaktiivsete materjalide veo vedajate registreerimise järelevalveks ja kontrolliks vedajate elektroonilise registreerimissüsteemi (VERS, inglise keeles Electronic System for Carrier Registration, ESCReg) ning haldab ja kindlustab seda. Komisjon määrab kindlaks süsteemi sisestatava teabe ning VERSi tehnilised spetsifikatsioonid ja nõuded. Vääritimõistmise vältimiseks peavad need spetsifikatsioonid olema täielikud ja üheselt mõistetavad. [ME 20]
1a. VERS peab käesoleva määruse jõustumise ajaks olema turvaline, kindel ja täielikult toimiv. Lisaks luuakse mehhanism teabe vahetamiseks pädevate asutuste ja VERSi vahel, et lihtsustada vähemalt piiriülest vedu. [ME 21]
2. VERS annab liikmesriikide pädevatele asutustele piiratud ja turvalise juurdepääsu registreeritud vedajatele ja taotlejatele, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ (8) asjaomaseid sätteid isikuandmete kaitse kohta. Pädevatel asutustel on juurdepääs kogu kättesaadavale teabele. VERS tagab üldsuse juurdepääsu registreeritud vedajate nimekirjale. [ME 22]
3. Komisjon ei vastuta Liikmesriikide pädevad asutused vastutavad VERSi kaudu esitatud teabe sisu ja õigsuse eest , samuti peab teave olema täpne, õigeaegne ja läbipaistev . [ME 23]
Artikkel 5
Registreerimismenetlus
1. Vedaja esitab registreerimistaotluse VERSi kaudu lõikes 3 osutatud pädevale asutusele . [ME 24]
Taotlejast vedaja täidab I lisas sätestatud elektroonilise taotluse vormi. Taotleja abistamiseks on alati kättesaadavad elektroonilised suunised kontaktandmetega ning kontaktpunkti või pädeva asutusega ühenduse võtmiseks vajalike andmetega. [ME 25]
Üheaastast üleminekuperioodi kohaldatakse … (*1) , et kõikidel vedajatel oleks võimalik taotleda ja saada käesoleva määruse kohast registreerimistunnistust. Nimetatud üleminekuperioodi jooksul kohaldatakse direktiivi 96/29/Euratom ja direktiivi 2008/68/EÜ sätteid. [ME 26]
2. Pärast taotluse vormi täitmist ja esitamist saab taotleja automaatse kinnituse taotluse kättesaamise kohta ning taotluse numbri. Samasuguse kinnituse saab ka pädev asutus. Komisjon vastutab käesoleva artikli lõike 3 sätete järgimise eest. Taotluse tagasilükkamise korral saadetakse taotlejale veateade koos tagasilükkamise põhjendusega. [ME 27]
3. Kui taotleja asukoht on ühes või mitmes liikmesriigis, vaatab taotluse läbi selle liikmesriigi pädev asutus, kus asub taotleja peakontor.
Kui taotleja asukoht on kolmandas riigis, vaatab taotluse läbi selle liikmesriigi pädev asutus, kuhu vedaja kavatseb ELi territooriumil esimesena siseneda.
See liikmesriigi pädev asutus, kes väljastab vedajale esmakordse registreerimistunnistuse, väljastab ka uue tunnistuse, kui andmeid artikli 6 kohaselt muudetakse.
4. Pädev asutus väljastab vedaja registreerimistunnistuse kaheksa nädala jooksul alates taotluse kättesaamist kinnitava teate edastamisest, kui ta leiab, et esitatud teave on täielik ja kooskõlas käesoleva määrusega, direktiiviga 96/29/Euratom ja direktiiviga 2008/68/EÜ ning et taotleja täidab ühiste kriteeriumide nõudeid . [ME 28]
5. Vedaja registreerimistunnistus sisaldab II lisas sätestatud teavet ning see väljastatakse VERSi kaudu standardse registreerimistunnistuse kujul.
Vedaja registreerimistunnistuse koopia saadetakse VERSi kaudu automaatselt kõigile selliste kõikide liikmesriikide pädevatele asutustele, kus vedaja kavatseb tegutseda. [ME 29]
6. Pädev asutus palub taotlejal vajaduse korral esitada kolme nädala jooksul alates kõnealuse palve kättesaamist vajalikud parandused või täiendavat teavet. Kui pädev asutus keeldub vedaja registreerimistunnistust väljastamast, kuna taotlus on puudulik või ei vasta kohaldatavatele nõuetele, vastab ta taotlejale kirjalikult kaheksa nädala jooksul pärast taotluse kättesaamist kinnitava teate edastamist. Enne sellist keeldumist palub pädev asutus taotlejal taotlus parandada või seda täiendada kolme nädala jooksul alates kõnealuse palve kättesaamist. Pädev asutus esitab keeldumise põhjused. [ME 30]
Keeldumist ja selle põhjusi käsitleva dokumendi koopia saadetakse VERSi kaudu automaatselt kõigile selliste kõikide liikmesriikide pädevatele asutustele, kus vedaja kavatseb tegutseda. [ME 31]
7. Kui vedaja registreerimistunnistuse väljastamisest keeldutakse, võib taotleja esitada kaebuse kooskõlas kohaldatavate riiklike õigusnormidega.
8. Kehtivat registreerimistunnistust tunnustavad kõik liikmesriigid.
9. Vedaja registreerimistunnistus kehtib viis aastat ning seda võib vedaja taotluse korral uuendada.
9a. Pädev asutus säilitab kõik varasemad andmed kõigi taotlejate kohta, et tagada nende jälgitavus, hõlbustada kontrolli ja vältida igasugust võltsimist. [ME 32]
Artikkel 6
Andmete muutmine
1. Vedaja tagab, et VERSi kaudu ühenduse vedaja registreeringu taotluses esitatud andmed on alati õiged. Selleks lubatakse taotlejal lihtsalt ja minimaalse halduskoormusega oma andmeid ajakohastada. [ME 33]
1a. Tunnistuse väljastanud pädev asutus vastutab kontrollide teostamisega selle eest, et registreeritud vedaja täidab jätkuvalt käesoleva määruse nõudeid kogu tunnistuse kehtivusaja jooksul. [ME 34]
2. Vedaja taotleb uut tunnistust, kui ühenduse vedaja registreeringu taotluse vormi A osa andmed muutuvad.
2a. Kõigi taotlejate võrdseks kohtlemiseks tagavad pädevad asutused registreerimismenetluse ühtlustamise ning ühesugused ja IAEA mõistetega kooskõlas olevad registreerimistunnistuse väljastamise kriteeriumid. [ME 35]
Artikkel 7
Nõuetele vastavuse tagamine
1. Kui vedaja ei täida käesoleva määruse nõudeid, kohaldab selle liikmesriigi pädev asutus, kus nõuete täitmatajätmine avastati, kõnealuse liikmesriigi õigusraamistikus ettenähtud täitemeetmeid (kirjalikud teated, koolituse ja haridusega seotud meetmed, registreeringu peatamine, tühistamine või muutmine, vastutusele võtmine) sõltuvalt sellest, kuivõrd nõuete täitmatajätmine mõjutab ohutust ning kuidas vedaja on varem nõudeid täitnud.
Täitemeetmete kohaldamisest teavitatakse viivitamata tunnistuse väljastanud liikmesriiki. Teavitatud liikmesriik muudab, uuendab või tühistab registreeringu maksimaalselt nelja nädala jooksul. Sellekohane otsus edastatakse VERSi kaudu kõikide liikmesriikide pädevatele asutustele. [ME 36]
1a. Liikmesriik, kus nõuete täitmatajätmine avastati, võib peatada vedaja registreeringu sõltuvalt sellest, kuivõrd nõuete täitmatajätmine mõjutab ohutust ning kuidas vedaja on varem nõudeid täitnud.
Registreeringu peatamisest teavitatakse viivitamata tunnistuse väljastanud liikmesriiki. Teavitatud liikmesriik muudab, uuendab või tühistab registreeringu maksimaalselt nelja nädala jooksul. Sellekohane otsus edastatakse VERSi kaudu kõikide liikmesriikide pädevatele asutustele. [ME 37]
2. Selle liikmesriigi pädev asutus, kus nõuete täitmatajätmine avastati, edastab vedajale ja selliste , kõikide liikmesriikide pädevatele asutusele, kus vedaja kavatses radioaktiivseid materjale vedada, asutustele ja komisjonile teabe kohaldatud täitemeetmete kohta ning kõnealuse meetme kohaldamise põhjused. Vedaja peakontori asukoha liikmesriigi pädev asutus või juhul, kui vedaja asub kolmandas riigis, selle liikmesriigi pädev asutus, kus vedaja kavatses esimest korda ühenduse territooriumile siseneda, tühistab registreeringu, kui vedaja ei täida lõike 1 kohaselt kohaldatud täitemeetmeid. [ME 38]
3. Pädev asutus edastab vedajale ja muudele asjaomastele pädevatele asutustele tühistamisotsuse koos põhjendusega. [ME 39]
3a. Nõuete täitmatajätmise kõikidest juhtudest teavitatakse komisjoni ja VERSi. [ME 40]
Artikkel 8
Pädevad asutused ja riiklik kontaktpunkt
1. Liikmesriik määrab radioaktiivsete materjalide veoks vedajate registreerimiseks pädeva asutuse ja riikliku kontaktpunkti. Vastav teave esitatakse taotleja registreerimislehel. [ME 41]
Liikmesriik edastab komisjonile hiljemalt üks kuu pärast käesoleva määruse jõustumist nime(d), aadressi(d) ja kogu muu teabe, mis on vajalik kiireks teabevahetuseks radioaktiivsete materjalide veoks määratud pädevate asutuste ja riikliku kontaktpunktiga, ning kõik andmete hilisemad muudatused.
Komisjon edastab need andmed ja kõik nendes andmetes tehtud muudatused ühenduse kõikidele pädevatele asutustele VERSi kaudu ja teeb need üldsusele internetis kättesaadavaks . [ME 42]
2. Teave radioaktiivsete materjalide suhtes kohaldatavate siseriiklike kiirguskaitse eeskirjade kohta on vedajatele kontaktpunktide kaudu kergesti kättesaadav. [ME 43]
3. Vedaja taotluse korral esitab asjaomase liikmesriigi kontaktpunkt ja pädev asutus täieliku teabe radioaktiivsete materjalide vedu käsitlevate nõuete kohta kõnealuse liikmesriigi territooriumil.
Teave on kergesti kättesaadav vahemaa tagant ja elektrooniliste vahendite kaudu ning on ajakohastatud.
Kontaktpunkt ja pädev asutus vastab igale teabenõudele nii kiiresti kui võimalik ning juhul, kui teabenõue on vigane või põhjendamatu, teavitab ta sellest viivitamata taotlejat. [ME 44]
Artikkel 9
Pädevate asutuste vaheline koostöö
Liikmesriikide pädevad asutused teevad koostööd, et ühtlustada registreeringu väljastamise nõudeid ja tagada käesoleva määruse ühtlustatud kohaldamine ja jõustamine.
Kui liikmesriigis on mitu pädevat asutust, peavad nad sidet ja teevad tihedat koostööd nende vahel sõlmitud juriidiliste või ametlike lepingute alusel, milles on sätestatud iga asutuse kohustused. Nad suhtlevad ning vahetavad teavet omavahel, riikliku kontaktpunktiga ja muude valitsusasutuste ja valitsusväliste organisatsioonidega, kellel on asjaomased kohustused.
Artikkel 9a
Delegeeritud õigusaktid
Komisjon võtab vastavalt artiklile 9b vastu delegeeritud õigusaktid, millega kehtestatakse artikli 2 punktis ba osutatud ühised kriteeriumid. [ME 58]
Artikkel 9b
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artiklis 9a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 1. jaanuarist 2014.
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 9a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5. Artikli 9a kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub ainult siis, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud selle suhtes vastuväidet kahe kuu jooksul alates sellest, kui õigusakt Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tehti, või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne nimetatud ajavahemiku möödumist teatanud, et ei kavatse vastuväidet esitada. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. [ME 59]
Artikkel 10
Rakendamine
Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega luuakse artikli 4 kohane vedajate elektrooniline registreerimissüsteem (VERS).
Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
Artikkel 11
Nõuandekomitee
1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.
3. Komitee nõustab ja abistab komisjoni talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmisel.
4. Komitee koosneb liikmesriikide määratud ekspertidest ja komisjoni määratud ekspertidest ning seda juhib komisjoni esindaja.
Artikkel 11a
Läbivaatamine
Komisjon vaatab … (*2) käesoleva määruse läbi, et hinnata selle tõhusust ja teha vajaduse korral ettepanek täiendavate meetmete kohta, et tagada radioaktiivsete materjalide ohutu vedu ühenduse sees ja kolmandatest riikidest. [ME 47]
Artikkel 12
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesoleva määruse kohaldamisel arvestatakse valideeritud ja toimiva registreerimissüsteemi kättesaadavusega. [ME 49]
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
…,
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) ELT C 143, 22.5.2012, lk 110.
(2) Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2013. aasta seisukoht.
(3) Nõukogu 13. mai 1996. aasta direktiiv 96/29/Euratom, millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EÜT L 159, 29.6.1996, lk 1).
(4) Nõukogu 16. detsembri 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 3922/91 tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses (EÜT L 373, 31.12.1991, lk 4).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/75/EMÜ (EÜT L 208, 5.8.2002, lk 10).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiiv 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta (ELT L 260, 30.9.2008, lk 13).
(7) Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(8) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.
(*1) Käesoleva määruse jõustumise kuupäev.
(*2) Kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.
I LISA
TAOTLUSE VORM ÜHENDUSE VEDAJA REGISTREERINGU SAAMISEKS
PALUN SAATKE KÄESOLEV TAOTLUS ÜKSNES KOMISJONI TURVALISE VEDAJATE ELEKTROONILISE REGISTREERIMISSÜSTEEMI (VERS) KAUDU
KUI A OSAS ESITATUD TEAVE MUUTUB, TULEB TAOTLEDA UUT REGISTREERINGUT. Vedaja vastutab selle eest, et VERSi kaudu ühenduse vedaja registreeringu taotluses esitatud andmed on alati õiged.
Käesolevas taotluse vormis esitatud teavet töötleb Euroopa Komisjon kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 95/46/EÜ.
|
UUS REGISTREERIMISTUNNISTUS |
|
OLEMASOLEVA REGISTREERINGU MUUTMINE |
|
OLEMASOLEVA REGISTREERINGU UUENDAMINE |
Registreerimistunnistuse number/numbrid:
Palun selgitage, miks Te soovite olemasolevat registreeringut muuta
1. TAOTLEJA ANDMED:
A OSA |
B OSA |
||||||||
ÄRIÜHINGU NIMI: TÄIELIK AADRESS: RIIKLIK REGISTREERIMISNUMBER: |
|
2. VEOLIIK
A OSA |
B OSA |
||||||||||||||||||||||||||||
|
|
3. GEOGRAAFILINE KATVUS
Palun tähistage allpool esitatud loetelus linnukesega need liikmesriigid, kus radioaktiivset materjali on kavas vedada, ning valige tegevuse laad
Kui vedu toimub ka muudes liikmesriikides kui see liikmesriik, milles esitati taotlus registreeringu saamiseks, esitage palun iga riigi kohta täpsemad andmed (kas toimub üksnes transiitvedu, peamised peale- ja mahalaadimise kohad konkreetses riigis, sagedus): |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
A OSA |
B OSA |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
peamised pealelaadimise kohad: peamised mahalaadimise kohad: sagedus:
|
4. SAADETISTE LIIK
Registreeringut nõutakse järgmiste saadetiste puhul:
A OSA SAADETISE TÜÜP – TS-R-1 klassifikatsioon |
B OSA Saadetiste hinnanguline arv aastas |
UN 2908 RADIOAKTIIVNE MATERJAL, VABASAADETIS – TÜHI PAKEND UN 2909 RADIOAKTIIVNE MATERJAL, VABASAADETIS – LOODUSLIKUST URAANIST või LAHJENDATUD URAANIST või LOODUSLIKUST TOORIUMIST VALMISTATUD ESEMED UN 2910 RADIOAKTIIVNE MATERJAL, VABASAADETIS – PIIRATUD KOGUS MATERJALI UN 2911 RADIOAKTIIVNE MATERJAL, VABASAADETIS – MÕÕTERIISTAD või ESEMED UN 2912 RADIOAKTIIVNE MATERJAL, MADAL ERIAKTIIVSUS (LSA-I), mittelõhustuv või harvalõhustuv UN 2913 RADIOAKTIIVNE MATERJAL, SAASTATUD PINNAGA ESEMED (SCO-I või SCO-II), mittelõhustuvad või harvalõhustuvad UN 2915 RADIOAKTIIVNE MATERJAL, TÜÜP A SAADETIS, mitte-eri vormis, mittelõhustuv või harvalõhustuv UN 2916 RADIOAKTIIVNE MATERJAL, TÜÜP B(U) SAADETIS, mittelõhustuv või harvalõhustuv UN 2917 RADIOAKTIIVNE MATERJAL, TÜÜP B(M) SAADETIS, mittelõhustuv või harvalõhustuv UN 2919 RADIOAKTIIVNE MATERJAL, VEETAV ERIKOKKULEPPE ALUSEL, mittelõhustuv või harvalõhustuv UN 2977 RADIOAKTIIVNE MATERJAL, URAANHEKSAFLUORIID, LÕHUSTUV UN 2978 RADIOAKTIIVNE MATERJAL, URAANHEKSAFLUORIID, mittelõhustuv või harvalõhustuv UN 3321 RADIOAKTIIVNE MATERJAL, MADAL ERIAKTIIVSUS (LSA-II), mittelõhustuv või harvalõhustuv UN 3322 RADIOAKTIIVNE MATERJAL, MADAL ERIAKTIIVSUS (LSA-III), mittelõhustuv või harvalõhustuv UN 3323 RADIOAKTIIVNE MATERJAL, TÜÜP C SAADETIS, mittelõhustuv või harvalõhustuv UN 3324 RADIOAKTIIVNE MATERJAL, MADAL ERIAKTIIVSUS (LSA-II), LÕHUSTUV UN 3325 RADIOAKTIIVNE MATERJAL, MADAL ERIAKTIIVSUS (LSA-III), LÕHUSTUV UN 3326 RADIOAKTIIVNE MATERJAL, SAASTATUD PINNAGA ESEMED (SCO-I või SCO-II), LÕHUSTUVAD UN 3327 RADIOAKTIIVNE MATERJAL, TÜÜP A SAADETIS, LÕHUSTUV, mitte-eri vormis UN 3328 RADIOAKTIIVNE MATERJAL, TÜÜP B(U) SAADETIS, LÕHUSTUV UN 3329 RADIOAKTIIVNE MATERJAL, TÜÜP B(M) SAADETIS, LÕHUSTUV UN 3330 RADIOAKTIIVNE MATERJAL, TÜÜP C SAADETIS, LÕHUSTUV UN 3331 RADIOAKTIIVNE MATERJAL, VEETAV ERIKOKKULEPPE ALUSEL, LÕHUSTUV UN 3332 RADIOAKTIIVNE MATERJAL, TÜÜP A SAADETIS, ERIVORM, mittelõhustuv või harvalõhustuv UN 3333 RADIOAKTIIVNE MATERJAL, TÜÜP A SAADETIS, ERIVORM, LÕHUSTUV |
|
5. KIIRGUSKAITSE PROGRAMM (KKP)
A OSA:
kinnitan, et meil on täielikult rakendatud ja rangelt kohaldatav kiirguskaitseprogramm |
B OSA kiirguskaitseprogrammi kirjeldava dokumendi viide ja kuupäev Laadige siia üles kiirguskaitseprogramm |
6. KVALITEEDI TAGAMISE PROGRAMM (KTP)
Kvaliteedi tagamise programm peab olema pädevale asutusele kontrolliks kättesaadav (vastavalt ADRi artiklile 1.7.3)
A OSA:
kinnitan, et meil on täielikult rakendatud ja rangelt kohaldatav kvaliteedi tagamise programm |
B OSA Dokumendi viide ja kuupäev |
7. Deklaratsioon
|
Mina, vedaja, kinnitan käesolevaga, et täidan kõiki radioaktiivsete materjalide vedu käsitlevaid asjaomaseid rahvusvahelisi, ühenduse ja riiklikke eeskirju. |
|
Mina, vedaja, kinnitan käesolevaga, et käesolevas vormis sisalduv teave on õige. |
Kuupäev……….. |
Nimi……………… |
Allkiri………… |
II LISA
VEDAJA RADIOAKTIIVSETE MATERJALIDE VEOKS REGISTREERIMISE ELEKTROONILINE TUNNISTUS
MÄRKUS:
REGISTREERIMISTUNNISTUSE KOOPIA PEAB OLEMA KAASAS IGAL KÄESOLEVA MÄÄRUSE REGULEERIMISALASSE KUULUVAL VEOL.
Registreerimistunnistus on väljastatud kooskõlas nõukogu määrusega (Euratom) xxxxx
Käesolev tunnistus ei vabasta vedajat muude kohaldatavate veoeeskirjade täitmisest.
1) |
REGISTREERINGU VIITENUMBER: BE/xxxx/pp-kk-aaaa |
2) |
ASUTUSE NIMI/RIIK: |
3) |
ÄRIÜHINGU NIMI JA AADRESS |
4) |
VEOLIIK:
|
7) |
LIIKMESRIIGID, kus tunnistust kohaldatakse |
8) |
SAADETISE TÜÜP – ÜRO (UN) NUMBER (vt I lisa – sama vorming) |
9) |
KUUPÄEV |
ELEKTRONALLKIRI
KEHTIVUSAEG: KUUPÄEV + 5 AASTAT
Neljapäev, 12. detsember 2013
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/330 |
P7_TA(2013)0581
Euroopa Liidu Kohus: Üldkohtu kohtunike arv ***I
Euroopa Parlamendi 12. detsembril 2013. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, millega muudetakse protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta seoses kohtunike arvu suurendamisega Üldkohtus (02074/2011 – C7-0126/2012 – 2011/0901B(COD)) (1)
(Seadusandlik tavamenetlus – esimene lugemine)
(2016/C 468/76)
Muudatusettepanek 1
EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED (*1)
Euroopa Kohtu eelnõule
(1) Seejärel saadeti asi vastavalt kodukorra artikli 57 lõike 2 teisele lõigule vastutavale komisjonile uueks läbivaatamiseks (A7-0252/2013).
(*1) Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta seoses kohtunike arvu suurendamisega Üldkohtus
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 19 lõike 2 teist lõiku,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 254 esimest lõiku ja artikli 281 teist lõiku,
võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 106a lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Kohtu taotlust,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni arvamust,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
▌ |
|
(5) |
Kuna Üldkohtu pädevus on alates selle kohtu moodustamisest järk-järgult suurenenud, esitatakse talle praegu aina rohkem kohtuasju. |
(6) |
Sellele kohtule esitatavate kohtuasjade arv on aastate jooksul üha suurenenud , mistõttu suureneb pikapeale tema menetluses olevate kohtuasjade arv ning pikeneb menetluste kestus. |
(7) |
See pikenemine on õigustatud isikutele raskesti aktsepteeritav, eriti arvestades Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 6 sätestatud nõudeid. |
(8) |
Üldkohus on sellises olukorras struktuurilistel põhjustel, mis on seotud nii liidu institutsioonide, organite ja asutuste õigusloometegevuse intensiivistumise ja mitmekesistumisega kui ka Üldkohtule esitatud asjade mahu ja keerukusega, eriti konkurentsi ja riigiabi valdkonnas. |
(9) |
Seetõttu tuleb võtta meetmeid, mis parandaksid seda olukorda, ning aluslepingutes ettenähtud võimalus suurendada Üldkohtu kohtunike arvu on lahendus, mille abil saab lühikese ajaga vähendada nii menetluses olevate kohtuasjade arvu kui ka selle kohtu menetluste liiga pikka kestust. |
(9a) |
Kõnealuste meetmetega tuleks sätestada ka kord, millega nähakse ette lõplik lahendus kohtunike päritolu küsimusele, sest kohtunikukohtade praegust jaotust liikmesriikide vahel ei saa rakendada olukorras, kus kohtunikke on rohkem kui liikmesriike. |
(9b) |
Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 19 lõikele 2 koosneb Üldkohus vähemalt ühest kohtunikust liikmesriigi kohta. Kuna sellega on juba tagatud asjakohane geograafiline tasakaal ja liikmesriikide õigussüsteemide esindatus, tuleks täiendavad kohtunikud nimetada ametisse eranditult nende erialase ja isikliku sobivuse alusel, võttes arvesse Euroopa Liidu ja liikmesriikide õigussüsteeme. Ühestki liikmesriigist ei tohiks siiski olla üle kahe kohtuniku, ▌ |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Protokolli nr 3 Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta muudetakse järgmiselt:
▌
6a) |
Artikli 47 esimene lõik asendatakse järgmise tekstiga: „Artiklit 9a, artikleid 14 ja 15, artikli 17 esimest, teist, neljandat ja viiendat lõiku ning artiklit 18 kohaldatakse Üldkohtu ja selle liikmete suhtes.“ |
7) |
Artikkel 48 asendatakse järgmisega: „Üldkohtus on üks kohtunik iga liikmesriigi kohta ja kaksteist täiendavat kohtunikku. Ühestki liikmesriigist ei tohi olla üle kahe kohtuniku. Kõikidel kohtunikel on sama seisund ning samad õigused ja kohustused. Kohtunike osaline väljavahetamine, mis toimub iga kolme aasta järel, puudutab paarisarvulise kohtunike arvu puhul vaheldumisi vastavalt pooli kohtunikke ja paarituarvulise kohtunike arvu puhul vaheldumisi paarisarvu kohtunikke ja ühe võrra väiksemat paaritut arvu kohtunikke.“ |
7a) |
Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 48a Liikmesriigile ette nähtud kohtunikukoha puhul on vastava liikmesriigi valitsusel õigus teha ettepanek.“ |
7b) |
Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 48b 1. Täiendavad kohtunikukohad täidetakse sõltumata sellest, millisest liikmeriigist on kandideerija pärit. 2. Kaheteistkümnest täiendavast kohtunikukohast ühe või mitme koha täitmise korral võivad kõikide liikmesriikide valitsused esitada kandidaate. Lisaks sellele võivad ametist lahkuvad Üldkohtu kohtunikud esitada isiklikult kirjalikus vormis oma kandidatuuri Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 255 sätestatud komitee esimehele. 3. Kaheteistkümnest täiendavast kohtunikukohast ühe või mitme koha täitmise korral esitab Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 255 sätestatud komitee arvamuse kandidaatide sobivuse kohta Üldkohtu kohtuniku ametikohale. Komitee lisab oma arvamusele kandidaatide sobivuse kohta paremusjärjestuses loetelu kandidaatidest, kellel on kõige sobivam kõrgetasemeline kogemus. Sellesse loetellu kantakse vähemalt kaks korda nii palju kandidaate, kui on liikmesriikide valitsuste vastastikusel nõusolekul ametisse nimetatavaid kohtunikke, tingimusel et sobivaid kandidaate on piisavalt.“ |
▌
▌
Artikkel 3
1. Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneva kuu esimesel päeval .
2. Käesoleva määruse põhjal ja pärast selle jõustumist täiendavateks kohtunikeks nimetatavad kaksteist kohtunikku astuvad ametisse vahetult pärast ametivande andmist.
Neist kuuel kohtunikul, kes valitakse loosi teel, lõpeb ametiaeg kuue aasta möödumisel sellest, kui pärast käesoleva määruse vastuvõtmist osa Üldkohtu kohtunikest esimest korda välja vahetatakse. Ülejäänud kuue kohtuniku ametiaeg lõpeb kuue aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisele järgneva Üldkohtu kohtunike teisest osalisest väljavahetamisest.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
…,
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/333 |
P7_TA(2013)0582
Teatavate direktiivide muutmine seoses Prantsusmaa äärepoolseimate piirkondade ja eriti Mayotte'i staatusega *
Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2006/112/EÜ ja 2008/118/EÜ seoses Prantsusmaa äärepoolseimate piirkondade ja eriti Mayotte'i staatusega (COM(2013)0577 – C7-0268/2013 – 2013/0280(CNS))
(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)
(2016/C 468/77)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2013)0577), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 113, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0268/2013), |
— |
võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta, |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 55, artikli 46 lõiget 1 ja artiklit 37, |
— |
võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A7-0405/2013), |
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku heaks; |
2. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta; |
3. |
palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta; |
4. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/334 |
P7_TA(2013)0583
Nõukogu direktiivi 2010/18/EL muutmine Mayotte'i staatuse muutumise tõttu *
Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu direktiivi eelnõu kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2010/18/EL seoses Mayotte’i staatuse muutmisega (14220/2013 – C7-0355/2013 – 2013/0189(NLE))
(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)
(2016/C 468/78)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2013)0413) ja nõukogu eelnõu (14220/2013), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 349, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0355/2013), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 155 lõiget 2, mis on komisjoni ettepanekuks valitud õiguslik alus, |
— |
võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta, |
— |
võttes arvesse kodukorra artikleid 55 ja 37, |
— |
võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A7-0414/2013), |
1. |
kiidab nõukogu eelnõu muudetud kujul heaks; |
2. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta; |
3. |
palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta; |
4. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
Muudatusettepanek 1
Direktiivi eelnõu
Pealkiri
Nõukogu eelnõu |
Muudatusettepanek |
Ettepanek: nõukogu direktiiv , millega muudetakse nõukogu direktiivi 2010/18/EL seoses Mayotte’i staatuse muutmisega |
Ettepanek: nõukogu otsus , millega muudetakse nõukogu direktiivi 2010/18/EL seoses Mayotte’i staatuse muutmisega |
Muudatusettepanek 2
Direktiivi eelnõu
Volitus 1
Nõukogu eelnõu |
Muudatusettepanek |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 349, |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 155 lõiget 2 ja artiklit 349, |
Muudatusettepanek 4
Direktiivi eelnõu
Põhjendus 1
Nõukogu eelnõu |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 5
Direktiivi eelnõu
Pidulik kinnitus
Nõukogu eelnõu |
Muudatusettepanek |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI : |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE : |
Muudatusettepanek 6
Direktiivi eelnõu
Artikkel 1
Direktiiv 2010/18/EL
Artikkel 3 – lõige 2 – lõik 2
Nõukogu eelnõu |
Muudatusettepanek |
Direktiivi 20101/18/EL artikli 3 lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik: |
Direktiivi 2010/18/EL artikli 3 lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik: |
„ Erandina esimesest lõigust kestab Mayotte’i kui äärepoolseima piirkonna (ELi toimimise lepingu artikli 349 tähenduses) suhtes kohaldatav esimeses lõigus osutatud lisaaeg kuni 31. detsembrini 2018.“ |
„ Prantsuse äärepoolseima piirkonna Mayotte’i puhul kestab esimeses lõigus osutatud lisaaeg 31. detsembrini 2018.“ |
Muudatusettepanek 7
Direktiivi eelnõu
Artikkel 2
Nõukogu eelnõu |
Muudatusettepanek |
Käesolev direktiiv on adresseeritud Prantsuse Vabariigile. |
Käesolev otsus on adresseeritud Prantsuse Vabariigile. |
Muudatusettepanek 8
Direktiivi eelnõu
Artikkel 3
Nõukogu eelnõu |
Muudatusettepanek |
Käesolev direktiiv jõustub 1. jaanuaril 2014. |
Käesolev otsus jõustub 1. jaanuaril 2014. |
(1) ELT L 204, 31.7.2012, lk 131.
(2) ELT L 204, 31.7.2012, lk 131
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/337 |
P7_TA(2013)0585
Teatavate ühist kaubanduspoliitikat käsitlevate määruste muutmine seoses teatavate meetmete vastuvõtmismenetlustega ***II
Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse teatavaid ühist kaubanduspoliitikat käsitlevaid määrusi seoses teatavate meetmete vastuvõtmise menetlustega (13283/1/2013 – C7-0411/2013 – 2011/0039(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)
(2016/C 468/79)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (13283/1/2013 – C7-0411/2013), |
— |
võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta (1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2011)0082) suhtes, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7, |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 72, |
— |
võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust teisele lugemisele (A7-0421/2013), |
1. |
kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks; |
2. |
kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavalduse; |
3. |
võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud liikmesriikide avalduse ja komisjoni avaldused; |
4. |
märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga; |
5. |
teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1; |
6. |
teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist seadusandlikule aktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle ning kõigi käesolevale resolutsioonile lisatud avalduste avaldamine Euroopa Liidu Teatajas; |
7. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
(1) ELT C 251 E, 31.8.2013, lk 126.
SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA
Ühisavaldus määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 15 lõike 6 ja määruse (EÜ) nr 597/2009 artikli 25 lõike 6 kohta
Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon on seisukohal, et määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 15 lõike 6 ja määruse (EÜ) nr 597/2009 artikli 25 lõike 6 lisamine on põhjendatud üksnes nimetatud määruste erijoonte tõttu enne nende muutmist käesoleva määrusega. Seepärast on kõnealuste artiklite laadi sätete lisamine nimetatud kahele määrusele erandlik ja see ei loo pretsedenti tulevaste õigusaktide koostamise jaoks.
Selguse huvides tuleb mainida, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon on seisukohal, et määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 15 lõikega 6 ja määruse (EÜ) nr 597/2009 artikli 25 lõikega 6 ei kehtestata otsustamismenetlusi, mis oleksid määrusega (EL) nr 182/2011 sätestatud menetlustest erinevad või neid täiendavad.
Liikmesriikide avaldus määruse (EL) nr 182/2011 artikli 3 lõike 4 ja artikli 6 lõike 2 kohaldamise kohta seoses dumpinguvastaste menetlustega ja tasakaalustava tollimaksu menetlustega määruste (EÜ) nr 1225/2009 ja (EÜ) nr 597/2009 alusel
Kui liikmesriik teeb ettepaneku muuta määruse (EL) nr 182/2011 artikli 3 lõike 4 või artikli 6 lõike 2 kohaselt kas dumpinguvastaste või tasakaalustava tollimaksu meetmete eelnõusid, mis on võetud määruste (EÜ) nr 1225/2009 ja (EÜ) nr 597/2009 (alusmäärused) alusel, siis ta:
a) |
tagab, et muudatusettepanek tehakse õigeaegselt, mis võimaldaks pidada kinni alusmäärustes kehtestatud tähtaegadest ja võtaks arvesse vajadust anda piisavalt aega komisjonile, et algatada vajalik avalikustamismenetlus ja ettepanekut nõuetekohaselt analüüsida, ning komiteele, et muudetud meetme eelnõu läbi vaadata; |
b) |
tagab, et muudatusettepanek on kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu tõlgendatud alusmäärustega ja asjakohaste rahvusvaheliste kohustustega; |
c) |
esitab kirjaliku põhjenduse, milles näidatakse vähemalt seda, kuidas soovitatud muudatusettepanek on seotud alusmäärustega ja uurimise käigus kindlaks tehtud faktidega, kuid mis võib sisaldada ka teisi toetavaid argumente, mida muudatusettepanekut esitav liikmesriik peab asjakohaseks. |
Komisjoni avaldus
seoses dumpinguvastaste menetlustega ja tasakaalustava tollimaksu menetlustega määruste (EÜ) nr 1225/2009 ja (EÜ) nr 597/2009 alusel
Komisjon tunnistab, et liikmesriikide jaoks on tähtis saada määrustes (EÜ) nr 1225/2009 ja (EÜ) nr 597/2009 (alusmäärused) ette nähtud teavet, et nad saaksid teha täielikult teadlikke otsuseid, ning tegutseb selle eesmärgi saavutamiseks.
* * *
Kahtluste vältimiseks käsitab komisjon määruse (EL) nr 182/2011 artikli 8 lõikes 5 esitatud viidet konsulteerimisele kui nõuet, mille kohaselt komisjon küsib liikmesriikide arvamusi enne ajutiste dumpinguvastaste või tasakaalustavate tollimaksude vastuvõtmist, välja arvatud äärmiselt kiireloomuliste juhtumite korral.
* * *
Komisjon tagab, et ta haldab tõhusalt määrustes (EÜ) nr 1225/2009 ja (EÜ) nr 597/2009 sätestatud dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksude menetluste kõiki aspekte, sealhulgas liikmesriikide võimalust teha muudatusettepanekuid, et tagada alusmäärustes sätestatud tähtaegadest kinnipidamine ja huvitatud isikute vastu alusmäärustes kehtestatud kohustuste täitmine, ning et kõik lõpuks kehtestatud meetmed on kooskõlas uurimise käigus kindlaks tehtud faktidega, Euroopa Liidu Kohtu tõlgendatud alusmäärustega ning liidu rahvusvaheliste kohustustega.
Komisjoni avaldus kodifitseerimise kohta
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 37/2014 (millega muudetakse teatavaid ühist kaubanduspoliitikat käsitlevaid määrusi seoses teatavate meetmete vastuvõtmise menetlustega) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 38/2014 (millega muudetakse teatavaid ühist kaubanduspoliitikat käsitlevaid määrusi seoses delegeeritud ja rakendusvolituste andmisega teatavate meetmete vastuvõtmiseks) vastuvõtmine toob kaasa olulise arvu muudatusi kõnealustes õigusaktides. Selleks et parandada asjaomaste õigusaktide loetavust, teeb komisjon ettepaneku need õigusaktid nii kiiresti kui võimalik kodifitseerida, kui need kaks määrust on vastu võetud ja hiljemalt 1. juuniks 2014.
Komisjoni avaldus delegeeritud õigusaktide kohta
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 37/2014 (millega muudetakse teatavaid ühist kaubanduspoliitikat käsitlevaid määrusi seoses teatavate meetmete vastuvõtmise menetlustega) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 38/2014 (millega muudetakse teatavaid ühist kaubanduspoliitikat käsitlevaid määrusi seoses delegeeritud ja rakendusvolituste andmisega teatavate meetmete vastuvõtmiseks) kontekstis tuletab komisjon meelde kohustust, mille ta võttis Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppe punktis 15 ja mille kohaselt komisjon esitab parlamendile täieliku teabe ja dokumentatsiooni koosolekute kohta, mis ta on pidanud riiklike ekspertidega delegeeritud õigusakte ette valmistades.
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/340 |
P7_TA(2013)0586
Teatavate ühist kaubanduspoliitikat käsitlevate määruste muutmine seoses volituste delegeerimisega ja rakendamisvolituste andmisega teatavate meetmete vastuvõtmiseks ***II
Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse teatavaid ühist kaubanduspoliitikat käsitlevaid määrusi seoses volituste delegeerimisega ja rakendamisvolituste andmisega teatavate meetmete vastuvõtmiseks (13284/1/2013 – C7-0408/2013 – 2011/0153(COD)
(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)
(2016/C 468/80)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (13284/1/2013 – C7-0408/2013), |
— |
võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta (1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2011)0349) suhtes, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7, |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 72, |
— |
võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust teisele lugemisele (A7-0419/2013), |
1. |
kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks; |
2. |
kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavalduse; |
3. |
võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avaldused; |
4. |
märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga; |
5. |
teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1; |
6. |
teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist seadusandlikule aktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle ning kõigi käesolevale resolutsioonile lisatud avalduste avaldamine Euroopa Liidu Teatajas; |
7. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
(1) Vastuvõetud tekstid, 22.11.2012, P7_TA(2012)0447.
SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA
Ühisavaldus määruse (EMÜ) nr 3030/93 ja määruse (EÜ) nr 517/94 kohta
Tuleb märkida, et määruse (EMÜ) nr 3030/93 artikli 2 lõikes 6, artikli 6 lõikes 2, artiklites 8 ja 10, artikli 13 lõikes 3, artikli 15 lõigetes 3, 4 ja 5 ja artiklis 19 ning IV lisa artikli 4 lõikes 3 ja VII lisa artiklis 2 ja artikli 3 lõigetes 1 ja 3, ning määruse (EÜ) nr 517/94 artikli 3 lõikes 3, artikli 5 lõikes 2, artikli 12 lõikes 3 ja artiklites 13 ja 28 sätestatud menetlused muudetakse delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise menetlusteks. Tuleb märkida, et mõnedes nendest artiklitest osutatakse otsustamismenetlustele kaubanduse kaitsemeetmete vastuvõtmiseks.
Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon on seisukohal, et kaitsemeetmeid tuleb käsitada rakendusmeetmetena. Erandkorras, eespool nimetatud konkreetsetes olemasolevates määrustes, võetakse meetmed delegeeritud õigusaktide kujul, kuna kaitsemeetmed kehtestatakse alusmääruste asjakohaste lisade muutmisega. See tuleneb konkreetsest struktuurist, mis on omane eespool nimetatud olemasolevatele määrustele, ja järelikult ei võeta seda eeskujuks tulevaste kaubanduse kaitsemeetmete ja muude kaitsemeetmete eelnõude koostamisel.
Komisjoni avaldus kodifitseerimise kohta
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 37/2014, millega muudetakse teatavaid ühist kaubanduspoliitikat käsitlevaid määrusi seoses teatavate meetmete vastuvõtmismenetlustega, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 38/2014, millega muudetakse teatavaid ühist kaubanduspoliitikat käsitlevaid määrusi seoses delegeeritud ja rakendusvolituste andmisega teatavate meetmete vastuvõtmiseks, vastuvõtmine toob kaasa olulise arvu muudatusi kõnealustes õigusaktides. Selleks, et parandada asjaomaste õigusaktide loetavust, teeb komisjon ettepaneku need õigusaktid nii kiiresti kui võimalik kodifitseerida, kui need kaks määrust on vastu võetud ja hiljemalt 1. juuniks 2014.
Komisjoni avaldus delegeeritud õigusaktide kohta
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 37/2014, millega muudetakse teatavaid ühist kaubanduspoliitikat käsitlevaid määrusi seoses teatavate meetmete vastuvõtmismenetlustega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 38/2014, millega muudetakse teatavaid ühist kaubanduspoliitikat käsitlevaid määrusi seoses delegeeritud ja rakendusvolituste andmisega teatavate meetmete vastuvõtmiseks kontekstis tuletab komisjon meelde kohustust, mille ta võttis Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppe punktis 15 ja mille kohaselt komisjon esitab parlamendile täieliku teabe ja dokumentatsiooni koosolekute kohta, mis ta on pidanud riiklike ekspertidega delegeeritud õigusakte ette valmistades.
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/342 |
P7_TA(2013)0587
Maksekontod ***I
Euroopa Parlamendi 12. detsembril 2013. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv maksekontoga seotud tasude võrreldavuse, maksekonto üleviimise ja põhimaksekontole juurdepääsu kohta (COM(2013)0266 – C7-0125/2013 – 2013/0139(COD)) (1)
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
(2016/C 468/81)
[Muudatus 1, kui ei ole märgitud teisiti]
EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED (*1)
komisjoni ettepanekule
(1) Seejärel saadeti asi vastavalt kodukorra artikli 57 lõike 2 teisele lõigule vastutavale komisjonile uueks läbivaatamiseks (A7-0398/2013).
(*1) Poliitilised muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV
maksekontoga seotud tasude võrreldavuse, maksekonto üleviimise ja põhimaksekontole juurdepääsu kohta
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),
[…]
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 26 lõikele 2 hõlmab siseturg sisepiirideta ala, mille ulatuses tagatakse kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Siseturu killustumine kahjustab konkurentsivõimet, majanduskasvu ja töökohtade loomist liidus. Siseturu väljakujundamiseks on esmatähtis kõrvaldada selle toimimist takistavad otsesed ja kaudsed tõkked. liidu meetmed jaefinantsteenuste siseturu valdkonnas on juba märkimisväärselt aidanud edendada makseteenuse pakkujate piiriülest tegevust ning seega laiendanud tarbijate valikut ning suurendanud pakutavate teenuste kvaliteeti ja läbipaistvust. |
(2) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta direktiiviga 2007/64/EÜ (makseteenuste kohta siseturul ning direktiivide 97/7/EÜ, 2002/65/EÜ, 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ muutmise ning direktiivi 97/5/EÜ (2) kehtetuks tunnistamise kohta) on kehtestatud peamised läbipaistvusnõuded tasude puhul, mida makseteenuse pakkujad kohaldavad seoses maksekontodel osutatavate teenustega. See on märkimisväärselt lihtsustanud makseteenuse pakkujate tegevust, tagades ühtsed eeskirjad seoses makseteenuste pakkumisega ja esitatava teabega, ning vähendanud makseteenuse pakkujate halduskoormust ja kulusid. |
(2a) |
Siseturu sujuv toimimine ja kaasaegse, sotsiaalselt kaasava majanduse areng sõltub üha enam ülemaailmsest makseteenuste osutamisest. Kuna makseteenuse pakkujad kipuvad vastavalt turuloogikale keskenduma äriliselt atraktiivsetele tarbijatele ja jätavad kaitsetumad tarbijad ilma samalaadsest tootevalikust, peavad seda teemat käsitlevad uued õigusaktid olema liidu aruka majandusstrateegia osa. |
(3) |
Samas , nagu märgib Euroopa Parlament oma 4. juuli 2012. aasta resolutsioonis soovitustega komisjonile juurdepääsu kohta pankade põhiteenustele (3) , tuleb palju veel teha jaepanganduse siseturu parandamiseks ja arendamiseks. Selline areng peaks olema kooskõlas liidu finantssektori rakendamisega ettevõtete ja tarbijate teenistusse. Praegu tekitavad tasude läbipaistvuse ja võrreldavuse puudumine ning raskused maksekonto üleviimisel tõkkeid täielikult integreeritud turu väljakujundamisele. Jaepanganduses tuleb lahendada tootekvaliteedi erinevuste ja madala konkurentsi probleem ning saavutada kõrged kvaliteedistandardid. |
(4) |
Praegused siseturu tingimused võivad vähendada makseteenuse pakkujate huvi kasutada asutamisvabadust või teenuste osutamise vabadust liidus, kuna uuele turule sisenemisel on raske kliente kaasata. Uutele turgudele sisenemiseks tuleb sageli teha suuri investeeringuid. Sellised investeeringud on põhjendatud ainult juhul, kui pakkuja näeb ette piisavalt võimalusi ja vastavat tarbijanõudlust. Tarbijate väike liikuvus jaefinantsteenuste valdkonnas on peamiselt tingitud tasude ja pakutavate teenuste läbipaistvuse ja võrreldavuse puudumisest ning raskustest maksekonto üleviimisel. Need tegurid piiravad ka nõudlust. See kehtib eelkõige piiriülestel juhtudel. |
(5) |
Olulised tõkked maksekontode siseturu väljakujundamisel võivad tuleneda kehtivate siseriiklike õigusraamistike killustatusest. Siseriiklikul tasandil kohaldatakse seoses maksekontodega ning eelkõige tasude võrreldavuse ja maksekontode üleviimisega erinevaid sätted. Maksekonto üleviimist käsitlevate ühtsete siduvate meetmete puudumine liidu tasandil on viinud erinevate tavade ja meetmeteni liikmesriikide tasandil. Kõnealused erinevused on isegi veel suuremad tasude võrreldavuse valdkonnas, kus puuduvad liidu tasandil võetud meetmed, sh isegi isereguleeriva iseloomuga meetmed. Kui tulenevalt sellest, et pangad üritavad kujundada oma tavasid vastavalt riiklikele turgudele, peaksid erinevused tulevikus veelgi suurenema, suurendaks see piiriüleselt tegutsevate makseteenuse pakkujate kulusid võrreldes riigisiseselt tegutsevate makseteenuse pakkujate kuludega ning seega muudaks piiriülese äritegevuse vähem atraktiivseks. Piiriülest tegevust siseturul takistavad ka tõkked, mida tarbijad kogevad maksekonto avamisel välisriigis. Kehtivad piiravad kõlblikkuskriteeriumid võivad takistada liidu kodanike vaba liikumist liidus. Kõigile tarbijatele maksekontole juurdepääsu tagamine võimaldab neil osaleda siseturul ja saada kasu siseturu hüvedest. |
(6) |
Maksekontoteenuste potentsiaalset nõudlust liidus ei ole seni veel täielikult ära kasutatud, sest paljud võimalikud kasutajad ei ole maksekontot avanud, kuna neile on keeldutud seda andmast või kuna neile ei ole pakutud sobivat toodet. Tarbijate aktiivsem osalemine siseturul tõstaks makseteenuse pakkujate huvi siseneda uutele turgudele. Lisaks aitab selliste tingimuste loomine, mis võimaldavad kõigile tarbijatele juurdepääsu maksekontole, soodustada tarbijate osalemist siseturul ning saada neil kasu siseturu hüvedest. |
(7) |
Tasude läbipaistvuse ja võrreldavusega seotud küsimusi on käsitletud pangandussektori iseregulatsiooni algatuste raames. Kõnealuste suuniste suhtes ei jõutud siiski lõplikule kokkuleppele. Seoses maksekonto üleviimisega on Euroopa pangandussektori komitee 2008. aastal kehtestatud põhimõtetega ette nähtud kord maksekonto üleviimiseks samas liikmesriigis asuvalt ühelt makseteenuse pakkujalt teisele. Kuna kõnealused ühised põhimõtted ei ole siduvad, on neid liidus kohaldatud ebajärjepidevalt ning tulemused on ebarahuldavad. Lisaks käsitlevad ühised põhimõtted ainult pangakontode riigisisest üleviimist ega hõlma piiriülest üleviimist. Põhimaksekontole juurdepääsu küsimuses kutsuti komisjoni […] soovituses 2011/442/EL (4) liikmesriike üles võtma meetmeid, et tagada selle rakendamine hiljemalt kuus kuud pärast soovituse avaldamist. Praegu järgib ainult mõni liikmesriik soovituses esitatud põhimõtteid. |
(8) |
Selleks et tagada finantsteenuste tõhus ja sujuv pikaajaline liikuvus, on oluline näha ette ühtsed eeskirjad, et lahendada tarbijate väikese liikuvuse probleem ning eelkõige parandada maksekontoteenuste ja tasude võrreldavust ning soodustada maksekontode üleviimist, samuti hoida ära maksekontot piiriüleselt avada soovivate tarbijate diskrimineerimine elukoha alusel. Lisaks on esmatähtis võtta asjakohaseid meetmeid, et edendada tarbijate osalemist maksekontoturul. Kõnealused meetmed soodustavad makseteenuse pakkujate sisenemist siseturule ja tagavad võrdsed tingimused, edendades seega konkurentsi ja vahendite tõhusat jaotamist liidu finantsteenuste jaeturul ettevõtjate ja tarbijate hüvanguks. Läbipaistev teave tasude kohta ja maksekonto üleviimise võimalused koos põhimakseteenustele juurdepääsu õigusega võimaldavad liidu kodanikel lihtsamalt liidus ringi liikuda ja sisseoste teha ning seega saada kasu täielikult toimivast jaefinantsteenuste siseturust ja aidata kaasa e-kaubanduse kasvule ning siseturu edasisele arengule. |
(8a) |
Samuti on oluline tagada, et käesoleva direktiiviga ei takistata uuendusi jaefinantsteenuste valdkonnas. Igal aastal rakendatakse uusi tehnoloogiaid, mis võivad muuta maksekonto kehtiva mudeli aegunuks. Eelkõige tuleks julgustada tavapäraste pangateenuste alternatiivide – mobiilsete pangateenuste, partnervõrgu teenuste ning kiipmaksekaartide kasutamist. |
(9) |
Käesolevat direktiivi kohaldatakse tarbijate hoitavate maksekontode suhtes. Seega ei kuulu käesoleva direktiivi reguleerimisalasse ettevõtjate, sealhulgas väikeste ja mikroettevõtjate hoitavad maksekontod, kui neid ei hoita isikuliselt. Lisaks ei hõlma käesolev direktiiv hoiukontosid, millel võivad olla piiratumad maksefunktsioonid. Käesolev direktiiv ei hõlma ka krediitkaarte, mis ei aita oluliselt rahalise kaasatuse suurendamise ja siseturu toimimisega seotud eesmärkide saavutamisele kaasa. |
(10) |
Käesolevas direktiivis kasutatud mõisted on kooskõlas muudes liidu õigusaktides kasutatud mõistetega, eelkõige direktiivis 2007/64/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta määruses (EL) nr 260/2012 (millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreedit- ja otsekorraldustele tehnilised ja ärilised nõuded ning muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009 (5)) kasutatud mõistetega. |
(11) |
On esmatähtis, et tarbijad suudaksid aru saada tasudest, et võrrelda erinevate makseteenuse pakkujate pakkumisi ja teha teadlikke otsuseid selle kohta, milline konto kõige paremini vastab nende vajadustele. Tasusid ei ole võimalik võrrelda, kui makseteenuse pakkujad kasutavad sama ▌teenuse puhul erinevat terminoloogiat ja esitavad teavet erinevas vormis. Standardne terminoloogia koos ▌teabega maksekontodega seotud tasude kohta kõige tüüpilisemate makseteenuste puhul aitab tarbijatel tasusid mõista ja võrrelda. |
(12) |
Tarbijad saaksid kõige rohkem kasu teabest, mis on võimalikult konkreetne , standarditud ja võimaldab hõlpsasti võrrelda eri makseteenuse pakkujate teenuseid. Maksekontoga seotud pakkumiste võrdlemiseks tarbijatele kättesaadavaks tehtud vahendid peaksid olema mitmekülgsed ning sellega seoses tuleks läbi viia tarbijauuringuid . Praeguses etapis tuleks tasude terminoloogiat standardida liikmesriikides ainult kõige tüüpilisemate mõistete ja määratluste puhul, et lihtsustada kiiret kasutuselevõttu . |
(13) |
Tasude terminoloogia peaksid kindlaks määrama liikmesriikide pädevad asutused, mis võimaldab võtta arvesse kohaliku turu eripära. Võimaluse korral tuleks tasude terminoloogiat standardida liidu tasandil, nii et tasusid oleks võimalik võrrelda kogu liidus. Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) („EBA“) peaks kehtestama suunised, et aidata liikmesriikidel kindlaks määrata kõige enam kasutatavad makseteenused, mis tarbijatele liikmesriigi tasandil kõige suuremaid kulusid põhjustavad . Selleks et tõhusalt rakendada standarditud terminoloogiat, peaksid määratlused olema piisavalt avarad. |
(14) |
Kui liikmesriikide pädevad asutused on kindlaks määranud selliste maksekontodega seotud kõige tüüpilisemate makseteenuste esialgse loetelu, mille suhtes kohaldatakse tasu, koos mõistete ja määratlustega, peaks komisjon selle läbi vaatama, et määrata delegeeritud õigusaktidega kindlaks teenused, mis on ühised enamikus liikmesriikides, ja esitada liidu tasandil nende jaoks ettepanek standarditud mõistete kohta ▌. |
(15) |
Selleks et tarbijad saaksid hõlpsasti võrrelda maksekonto tasusid kogu siseturul, peaksid makseteenuse pakkujad esitama tarbijatele teenuste põhjaliku hinnakirja, milles on ära toodud kõige tüüpilisemate teenuste loetelus sisalduvad maksekontoga seotud kõigi teenuste tasud ning lisatasud, mida võidakse konto suhtes kohaldada . Teenuste hinnakirjas tuleks võimaluse korral kasutada liidu tasandil kehtestatud standarditud mõisteid ja määratlusi . See aitaks ka tagada võrdsemad tingimused maksekontoturul konkureerivatele krediidiasutustele. ▌Selleks et aidata tarbijatel aru saada tasudest, mida nad peavad maksma oma maksekonto eest, tuleks neile teha kättesaadavaks sõnastik, kus esitatakse selged, mittetehnilised ja üheselt mõistetavad selgitused vähemalt loetelus märgitud , maksekontoga seotud teenuste kohta , ning nendega seotud mõisted ja selgitused tuleks neile kättesaadavaks teha . Sõnastik peaks aitama paremini mõista tasude olemust ning kehutama tarbijaid valima laiema hulga maksekonto pakkumiste hulgast. Samuti tuleks makseteenuse pakkujatele kehtestada kohustus tasuta teavitada tarbijaid vähemalt kord aastas kõigist tarbija kontoga seoses võetud tasudest ja intressidest . Järelteave tuleks esitada asjakohases kokkuvõttes. Selles tuleks esitada täielik ülevaade teenitud intressist ja makstud tasudest ning eelteadaanded tasude või intressimäärade muutumise kohta . Tarbijale tuleks anda vajalik teave, et ta saaks aru, millega on makstud tasud ja intressid seotud, ja suudaks hinnata, kas muuta tarbimisharjumusi või vahetada makseteenuse pakkujat. ▌ |
(16) |
Tarbijate vajaduste rahuldamiseks tuleb tagada, et teave maksekontodega seotud tasude kohta on täpne, selge ja võrreldav. Seepärast peaks EBA pärast liikmesriikide asutustega konsulteerimist ja tarbijauuringu läbiviimist töötama välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu teenuste hinnakirja ja makstud tasude ülevaate ning enamkasutatavate sümbolite standarditud esitlusvormingu kohta , et tarbijatel oleks võimalik teavet paremini mõista ja võrrelda. ▌Teenuste hinnakiri ja makstud tasude ülevaade peaksid olema selgelt eristatavad muust teabest. ▌ |
(17) |
Selleks et tagada liidu tasandil kohaldatava terminoloogia ühtne kasutamine kogu liidus, peaksid liikmesriigid kehtestama makseteenuse pakkujatele kohustuse kasutada tarbijatega suhtlemisel, sealhulgas teenuste hinnakirjas ja makstud tasude ülevaates, liidu tasandil kohaldatavat terminoloogiat koos muu esialgses loetelus kindlaks määratud siseriikliku standarditud terminoloogiaga. Makseteenuse pakkujad peaksid saama kasutada ärinime teenuste või maksekontode määratlemiseks teenuste hinnakirjas ja makstud tasude ülevaates eeldusel, et seda kasutatakse lisaks standarditud terminoloogiale ja pakutavate teenuste või pakutava konto teisese määratlusena . |
(18) |
Sõltumatud võrdlusveebisaidid on tarbijate jaoks tõhus vahend erinevate maksekonto pakkumiste eeliste hindamiseks ühes kohas. Sellised veebisaidid tagavad tarbijatele teabe, mis on selge ja konkreetne, kuid samas ka täielik ja põhjalik, võimaldades tarbijatel saada vajaduse korral üksikasjalikumat teavet. Samuti aitavad võrdlusveebisaidid vähendada tarbijatel teabe hankimisega seotud kulusid, kuna pole vaja koguda teavet makseteenuste pakkujatelt eraldi. On ülioluline, et sellistel veebisaitidel antav teave oleks usaldatav, erapooletu ja läbipaistev ning et tarbijaid teavitatakse nende olemasolust. Sellega seoses peaksid pädevad asutused avalikkust sellistest veebisaitidest aktiivselt teavitama. |
(19) |
Selleks et saada võetavate tasude ja maksekontodele kohaldatavate intressimäärade kohta sõltumatut teavet, peaks tarbijatel olema juurdepääs võrdlusveebisaitidele, mis on avalikult juurdepääsetavad ja sõltumatud makseteenuse pakkujatest. Seepärast peaksid liikmesriigid tagama, et nende territooriumil on tarbijatel vaba juurdepääs vähemalt ühele sõltumatule ja avalikult juurdepääsetavale veebisaidile. Selliseid võrdlusveebisaite võivad hallata pädevad asutused, muud ametiasutused või akrediteeritud eraettevõtjad või neid võidakse hallata nende nimel . Selleks et suurendada tarbijate usaldust olemasolevate võrdlusveebisaitide vastu, peaksid liikmesriigid ette nägema vabatahtliku akrediteerimissüsteemi, mis võimaldab võrdlusveebisaite haldavatel eraettevõtjatel taotleda akrediteerimist vastavalt kindlaks määratud kvaliteedinõuetele. Pädevate asutuste või muude ametiasutuste hallatav või nende nimel hallatav võrdlusveebisait tuleks luua, kui eraettevõtja hallatavat veebisaiti ei ole akrediteeritud. Sellised veebisaidid peaksid samuti vastama kõnealustele kvaliteedinõuetele. |
(20) |
Makseteenuse pakkujad pakuvad maksekontot sageli koos muude finantstoodete või -teenustega. Sel viisil saavad makseteenuse pakkujad mitmekesistada oma pakkumist ja pakkuda üksteisele konkurentsi, mis kokkuvõttes võib tuua kasu tarbijatele. Komisjoni 2009. aasta uuring seosmüügi kohta finantssektoris ning asjaomased konsultatsioonid ja tarbijate kaebused osutavad siiski, et makseteenuse pakkujad võivad pakkuda pangakontosid koos toodetega, mida tarbijad ei vaja ja mis ei ole maksekonto seisukohast olulised, nt kodukindlustus. Lisaks on täheldatud, et seosmüük võib vähendada hindade läbipaistvust ja võrreldavust, piirata tarbijate ostuvõimalusi ning pärssida nende liikuvust. Seepärast peaksid liikmesriigid tagama, et kombineeritud maksekontoteenuse pakkumise korral esitavad makseteenuse pakkujad tarbijale teavet selle kohta , kas maksekontot on võimalik osta eraldi, ja kui see nii on, siis paketti kuuluva iga muu seonduva finantstoote või -teenuse kulu ja sellele kohaldatavate maksude kohta eraldi . ▌ |
(21) |
Tarbijatel on huvi viia konto üle ainult juhul, kui sellega ei kaasne ülemäärast haldus- ja rahalist koormust. Maksekonto üleviimise protseduur ühelt makseteenuse pakkujalt teisele peaks olema selge, kiire ja turvaline . Kui makseteenuse pakkujad kohaldavad seoses üleviimisteenusega tasusid , peaksid need olema mõistlikud ja kooskõlas direktiivi 2007/64/EÜ artikli 45 lõikega 2 . Konkurentsi edendamiseks tuleks hõlbustada ka maksekontode piiriülest üleviimist. Pidades silmas, et maksekonto piiriülene üleviimine võib olla riigisisesest üleviimisest keerulisem ning makseteenuse pakkujatel võib olla vaja kohandada ja täpsustada sisekorda , tuleks eri liikmesriikides asuvate makseteenuste pakkujate vahelise piiriülese üleviimisteenuse puhul ette näha pikemad üleminekuajad . |
(21a) |
Sellise üleviimise puhul, kus mõlemad makseteenuse pakkujad asuvad sama liikmesriigi territooriumil, peaks liikmesriikidel olema lubatud kehtestada ja kasutada käesolevas direktiivis sätestatust erinevat korda, kui see on selgelt tarbijate huvides. |
(22) |
Üleviimisprotsess peaks olema tarbija jaoks võimalikult lihtne. Seega peaksid liikmesriigid tagama, et vastuvõttev makseteenuse pakkuja vastutab tarbija nimel protsessi algatamise ja juhtimise eest. |
(23) |
Üldreeglina ja juhul, kui tarbija on andnud oma nõusoleku, peaks vastuvõttev makseteenuse pakkuja tarbija nimel üle viima korduvmaksed ning üle kandma kogu võimaliku kontojäägi, kusjuures soovitav oleks, kui selleks piisaks ühest kohtumisest vastuvõtva makseteenuse pakkujaga. Selleks peaks tarbijatel olema võimalik allkirjastada üksainus luba, millega antakse nõusolek kõnealusteks toiminguteks või keeldutakse nõusoleku andmisest . Enne loa andmist tuleks tarbijat teavitada kõigist üleviimismenetluse etappidest. |
(24) |
Maksekonto edukaks üleviimiseks on vaja edastava makseteenuse pakkuja koostööd. Vastuvõtval makseteenuse pakkujal peaks olema võimalus paluda tarbijalt või vajaduse korral edastavalt makseteenuse pakkujalt kogu teavet , mida ta peab vajalikuks korduvmaksete taaskäivitamiseks. Selline teave ei tohiks hõlmata rohkem, kui on vaja üleviimise teostamiseks, ning vastuvõttev makseteenuse pakkuja ei tohiks nõuda üleliigset teavet. |
(25) |
Tarbijatele ei tohiks määrata trahve ja nad ei tohiks saada muud rahalist kahju seoses sissetulevate kreeditkorralduste või otsekorralduste valesti suunamisega. See on eriti oluline teatavate maksjate ja makse saajate puhul, nt kommunaalettevõtjad, kes kasutavad elektroonilisi vahendeid (nt andmebaasid) tarbija kontoandmete säilitamiseks ja paljusid tarbijaid hõlmavate arvukate korrapäraste tehingute tegemiseks. |
(26) |
Liikmesriigid peaksid tagama, et maksekontot avada soovivaid tarbijad ei diskrimineerita kodakondsuse ega elukoha alusel. Kuigi on oluline, et makseteenuse pakkujad tagaksid, et nende kliendid ei kasuta finantssüsteemi ebaseaduslikel eesmärkidel, nagu pettus, rahapesu või terrorismi rahastamine, ei tohiks nad seada tõkkeid tarbijatele, kes soovivad maksekonto piiriülese avamise teel saada kasu siseturu eelistest. |
(27) |
Tarbijaid, kes elavad seaduslikult ELis, ei tohiks liidus maksekonto avamisel või kontole juurdepääsemisel diskrimineerida nende kodakondsuse või elukoha tõttu või mingil muul Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 21 osutatud põhjusel . Lisaks peaksid liikmesriigid tagama juurdepääsu põhimaksekontodele olenemata tarbijate majanduslikust olukorrast, nagu nende tööhõivealane seisund, sissetuleku suurus, varasemad laenud või eraisiku pankrot. |
(28) |
Liikmesriigid peaksid tagama, et tarbijatele pakuvad käesolevas direktiivis osutatud põhimaksekontot kõik makseteenuse pakkujad, kes tegutsevad üldiste jaemakseteenuste valdkonnas ja pakuvad maksekontosid oma igapäevase äritegevuse lahutamatu osana . Juurdepääs põhimaksekontole ei tohiks olla liiga keeruline ning sellega ei tohiks tarbijale kaasneda ülemäärased kulud. Igas liikmesriigis tuleks põhimaksekontole juurdepääsu õigus anda kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/60/EÜ (6) , eriti seoses kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmetega. Samas ei tohiks üksnes selle direktiivi sätteid kasutada põhjendamatu ettekäändena äriliselt vähem atraktiivsete tarbijate tagasilükkamiseks. Tuleks kehtestada mehhanism, millega võimaldatakse kindla elukohata tarbijatel, varjupaigataotlejatel ja tarbijatel, kellele ei ole antud elamisluba, kuid kelle väljasaatmine on võimatu õiguslikel põhjustel, täita direktiivi 2005/60/EÜ II peatükis esitatud nõudeid. |
(28a) |
Selleks et põhimaksekontode kasutajaid kohaselt teenindada, peaksid liikmesriigid nõudma teenusepakkujatelt tagatist, et asjakohased töötajad on piisavalt koolitatud ja et võimalikud huvide konfliktid ei mõjuta tarbijaid negatiivselt. |
(29) |
Liikmesriikidel peaks olema võimalik nõuda, et teenusepakkujad kontrollivad, kas tarbijal on juba aktiivne ja võrdväärne maksekonto sama liikmesriigi territooriumil , ning et tarbija kirjutaks alla sellekohasele kirjalikule kinnitusele . Makseteenuse pakkujatel ei tohiks olla võimalik põhimaksekontole juurdepääsu taotlust tagasi lükata, välja arvatud käesolevas direktiivis konkreetselt määratletud juhtudel. |
(29a) |
Liikmesriigid tagavad, et makseteenuse pakkujad töötavad läbi taotlused käesolevas direktiivis sätestatud tähtaegadeks ning keeldumise puhul teavitavad tarbijat selle konkreetsetest põhjustest, välja arvatud kui selline avalikustamine oleks vastuolus riigi julgeoleku või majanduskuritegudega võitlemise eesmärkidega. |
(30) |
Tarbijatele tuleks tagada juurdepääs eri põhimakseteenustele. Liikmesriigid peaksid tagama, et kui tarbija kasutab põhimaksekontot isiklikul otstarbel, ei piirata tarbijale toimingute arvu, mis esitatakse tarbijale käesoleva direktiivi artiklis 17 sätestatud täpsemates hinnakujunduse eeskirjades. Selle määramisel, mida tuleks pidada isiklikul otstarbel kasutamiseks, peaksid liikmesriigid võtma arvesse tarbijate tavapärast käitumist ja tavapärast äritava . Põhimaksekontoga seotud teenused peaksid hõlmama raha kontole paigutamise ja raha väljavõtmise võimalust. Tarbijatel peaks olema võimalik teha olulisi maksetehinguid, nt saada palka või hüvitist, maksta arveid või makse ning osta kaupu ja teenuseid, sealhulgas otsekorralduse, kreeditkorralduse ja maksekaardi kasutamisega. Sellised teenused peaksid võimaldama tarbijatel osta kaupu või teenuseid internetis ning algatada maksekäsundeid makseteenuse pakkuja internetipanganduse rakenduste kaudu, kui need on olemas. Juurdepääs põhimaksekontole ei tohiks siiski olla piiratud elektroonilise kasutamisega, kuna see tekitaks tõkkeid tarbijatele, kellel ei ole internetiühendust. Põhimaksekontoga ei tuleks anda tarbijatele juurdepääsu arvelduskrediidile. Samas võivad liikmesriigid lubada makseteenuse pakkujatel pakkuda põhimaksekonto klientidele selgelt eraldiseisvate teenustena arvelduskrediiti ja muid laenutooteid, tingimusel et põhimaksekontole juurdepääsu või selle kasutamist ei piirata ega tehta sõltuvaks selliste laenutoodete ostmisest. Kõik selliste teenuste eest võetavad tasud peaksid olema läbipaistvad ja vähemalt sama soodsad kui teenusepakkuja üldine hinnakujunduspoliitika. |
(31) |
Tagamaks, et põhimaksekonto oleks kättesaadav võimalikult suurele hulgale tarbijatele, tuleks seda pakkuda tasuta või mõistliku tasu eest. Liikmesriigid peaksid nõudma, et makseteenuse pakkujad tagaksid, et põhimaksekonto on liikmesriigi piires määratletud maksekontodest makseteenuste miinimumpaketi ulatuses alati madalaima tasuga maksekonto. Mis tahes täiendavad tasud, mida kohaldatakse tarbijate suhtes lepingutingimuste täitmatajätmise eest, peaksid olema mõistlikud ning mitte kunagi ületama pakkuja tavalist hinnapoliitikat . |
(32) |
Makseteenuse pakkuja peaks keelduma põhimaksekonto avamisest või lõpetama põhimaksekonto lepingu ainult erijuhtudel, näiteks rahapesu ja terrorismi rahastamist või kuritegude ennetamist ja uurimist käsitlevate õigusaktide mittejärgimise puhul . Isegi sel juhul on keeldumine põhjendatud ainult siis, kui tarbija ei järgi asjaomase õigusakti sätteid, ning mitte põhjusel, et õigusakti järgimise kontrolli menetlus on liiga tülikas või kulukas. |
(33) |
Liikmesriigid peaksid tagama piisavate meetmete olemasolu põhimaksekontode olemasolu ning nende kasutamise korra ja tingimuste suhtes teadlikkuse tõstmiseks vastavalt käesolevas direktiivis sätestatule. Liikmesriigid peaksid tagama, et kommunikatsioonimeetmed on piisavad ja hästi suunatud ning jõuavad eelkõige pangakontot mitte kasutavate, kaitsetumate ja liikuvate tarbijateni. Makseteenuse pakkujad peaksid tegema tarbijatele aktiivselt kättesaadavaks teabe, mida võib tarbijale kättesaadavaks teha, ning piisava kasutajatoe põhimaksekontode konkreetsete omaduste, kontodega seotud tasude ja kontode kasutustingimuste kohta , samuti sammud, mida tarbijad peaksid põhimaksekonto avamise õiguse kasutamisel järgima. Eelkõige tuleks tarbijaid teavitada sellest, et täiendavate teenuste ostmine ei ole põhimaksekontole juurdepääsu saamiseks kohustuslik. Et vähendada tarbijate ohtu muutuda majanduslikult tõrjutuks, peaksid liikmesriigid parandama finantsalast haridust, sealhulgas koolis, ja võitlema ülemäärase võlakoormaga. Lisaks peaksid liikmesriigid toetama makseteenuse pakkujate algatusi, et lihtsustada põhimaksekontode pakkumise ja sõltumatu finantsalase harimise kombineerimist. |
(34) |
Liikmesriigid peaksid määrama pädevad asutused, kellele antakse volitused käesoleva direktiivi järgimise tagamiseks, samuti uurimis- ja jõustamisvolitused. Määratud pädevad asutused peaksid olema sõltumatud makseteenuse pakkujatest ja neil peaksid olema ülesannete täitmiseks asjakohased vahendid. Liikmesriikidel peaks olema õigus määrata käesolevas direktiivis sätestatud ulatuslike kohustuste täitmise tagamiseks erinevaid pädevaid asutusi. |
(35) |
Tarbijatel peaks olema juurdepääs tulemuslikele ja tõhusatele kohtuvälistele kaebuse ja kahju hüvitamise menetlustele, et lahendada käesoleva direktiivi kohastest õigustest ja kohustustest tulenevaid vaidlusi. Juurdepääs alternatiivsetele vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismidele peaks olema lihtne ja pädevad asutused peaksid täitma mitmeid kriteeriume, näiteks pakkujate ja kasutajate võrdse esindatuse nõuet. Seoses asjakohaste lepinguliste vaidlustega on selline juurdepääs juba tagatud direktiiviga 2013/…/EL. Samuti peaks tarbijatel olema juurdepääs kohtuvälistele kahju hüvitamise menetlustele lepingueelsete vaidluste korral, mis on seotud käesoleva direktiivi kohaste õiguste ja kohustustega, nt juhul, kui neile keeldutakse võimaldamast juurdepääsu põhimaksekontole. Käesoleva direktiivi järgimiseks on vaja töödelda tarbija isikuandmeid. Isikuandmete töötlemist reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (7). Seepärast tuleks käesolevas direktiivis järgida direktiiviga 95/46/EÜ kehtestatud eeskirju ja nende rakendamiseks ette nähtud siseriiklikke õigusakte. |
(36) |
Käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkide saavutamiseks tuleks komisjonile anda volitused võtta vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 vastu õigusakte, et määrata liidu tasandil kindlaks standardne terminoloogia makseteenuste kohta, mis on tüüpilised paljudes liikmesriikides, ning selliste mõistete määratlused. |
▌ |
|
(38) |
Igal aastal ja esimest korda kolme aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist peaksid liikmesriigid koguma usaldusväärseid aastapõhiseid statistilisi andmeid käesoleva direktiivi kohaste meetmete toimimise kohta. Nad peaksid kasutama kõiki asjakohaseid teabeallikaid ja edastama kõnealuse teabe komisjonile. Komisjon peaks esitama saadud teabe põhjal aastaaruande. |
(39) |
Käesolev direktiiv tuleks läbi vaadata neli aastat pärast selle jõustumist, et võtta arvesse turu suundumusi, näiteks uut laadi maksekontode ja -teenuste turuletulekut, samuti liidu õiguse muude valdkondade arengut ning liikmesriikide kogemusi. Läbivaatamise käigus tuleks hinnata, kas võetud meetmed on aidanud tarbijatel paremini aru saada maksekonto tasudest, parandanud maksekontode võrreldavust ja hõlbustanud maksekontode üleviimist. Samuti tuleks kindlaks teha, kui palju põhimaksekontosid on avatud, sealhulgas nende tarbijate poolt, kellel varem puudus pangaühendus , seda tüüpi kontode omamise kestus, põhimaksekonto avamisest keeldumiste ja kontode sulgemiste arv, selle põhjused ning nendega seotud teenustasud . Samuti tuleks hinnata, kas pikendatud tähtaegu, mida kohaldatakse maksekontode piiriülest üleviimist teostavate makseteenuse pakkujate suhtes, tuleks säilitada pikema aja jooksul. Lisaks tuleks hinnata, kas sellist teavet käsitlevad sätted, mida makseteenuse pakkujad esitavad kombineeritud toodete pakkumisel, on piisavad, või kas tuleks võtta täiendavaid meetmeid. Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, vajaduse korral koos õigusakti ettepanekuga. |
(40) |
Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 6 lõikele 1 Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. |
(41) |
Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise avaldusega selgitavate dokumentide kohta kohustuvad liikmesriigid lisama põhjendatud juhtudel ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud, |
(41a) |
Liikmesriikidel peaks olema võimalus vabastada makseteenuse pakkujad põhimaksekonto pakkumisest, kui komisjon selle heaks kiidab. Komisjon peaks kohustusest vabastamise heaks kiitma üksnes juhul, kui kõikidele makseteenuse pakkujatele tagatakse võrdsed tingimused, ei kahjustata tarbijate juurdepääsu õigust ning põhimaksekontode tarbijatel ei ole häbimärgistamise ohtu . Heakskiitmine ei põhjusta sellist olukorda, kus ainult üks makseteenuse pakkuja pakub liikmesriigis põhimaksekontot. [Muudatusettepanek 3] |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
I PEATÜKK
REGULEERIMISESE, REGULEERIMISALA JA MÕISTED
Artikkel 1
Reguleerimisese ja -ala
1. Käesoleva direktiiviga nähakse ette eeskirjad, mis käsitlevad selliste tasude läbipaistvust ja võrreldavust, mida nõutakse tarbijatelt seoses nende maksekontodega, mida hoitakse Euroopa Liidus ja mida pakuvad liidus asuvad makseteenuse pakkujad, ning eeskirjad maksekontode üleviimise kohta liidus.
2. Samuti määratakse käesoleva direktiiviga kindlaks selliste eeskirjade ja tingimuste raamistik, mille kohaselt tagavad liikmesriigid tarbijatele õiguse avada ja kasutada põhimaksekontot liidus.
3. Põhimaksekonto avamine ja kasutamine käesoleva direktiivi kohaselt on kooskõlas direktiivi 2005/60/EÜ II peatüki sätetega.
3a. Ilma et see piiraks artiklite 15–19 kohaldamist, tähendab põhimaksekonto käesoleva direktiivi mõistes maksekontot.
4. Käesolevat direktiivi kohaldatakse liidus asuvate makseteenuse pakkujate suhtes.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) |
„tarbija“ – füüsiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema kaubandus-, majandus-, ametialase ega kutsetegevusega; |
aa) |
„seaduslik elanik“ – liidu või kolmanda riigi kodanik, kes elab liidu territooriumil seaduslikult, k.a isik, kes taotleb varjupaika vastavalt 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsioonile (pagulasseisundi kohta), selle 31. jaanuari 1967. aasta protokollile ja muudele asjaomastele rahvusvahelistele lepingutele; |
b) |
„maksekonto“ – ühe või mitme makseteenuse kasutaja nimel olev konto, mida kasutatakse maksetehingute tegemiseks; |
c) |
„makseteenus“ – direktiivi 2007/64/EÜ artikli 4 lõikes 3 määratletud makseteenus; |
ca) |
„maksekontoga seotud teenused“ – kõik teenused, mis on seotud maksekonto kasutamisega, sh direktiivi 2007/64/EÜ artikli 3 punkti g alla kuuluvad makseteenused ja maksetehingud; |
d) |
„maksetehing“ – maksja või makse saaja algatatud raha sissemakse, ülekandmine või väljavõtmine, mis ei olene makse aluseks olevatest mis tahes kohustustest maksja ja makse saaja vahel; |
e) |
„makseteenuse pakkuja“ – direktiivi 2007/64/EÜ artikli 4 lõikes 9 määratletud makseteenuse pakkuja , v.a IV peatüki kohaldamisel, mille puhul see tähendab kõiki liikmesriikide territooriumil asuvaid makseteenuse pakkujaid, kes tegutsevad üldiste jaemakseteenuste valdkonnas ja pakuvad maksekontosid igapäevase äritegevuse lahutamatu osana; |
f) |
„makseviis“ – direktiivi 2007/64/EÜ artikli 4 lõikes 23 määratletud makseviis; |
g) |
„edastav makseteenuse pakkuja“ – makseteenuse pakkuja, kes edastab teabe kõigi või mõningate korduvmaksete kohta; |
h) |
„vastuvõttev makseteenuse pakkuja“ – makseteenuse pakkuja, kellele edastatakse teave kõigi või mõningate korduvmaksete kohta; |
i) |
„maksja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes on maksekonto hoidja ja kes on lubanud anda maksekäsundi sellelt maksekontolt, või kui maksja maksekontot ei ole, füüsiline või juriidiline isik, kes annab maksekäsundi makse saaja maksekontole; |
j) |
„makse saaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes peaks olema maksetehinguga ülekantava raha saaja; |
k) |
„tasud“ – kõik tarbija poolt makseteenuse pakkujale maksekontoga seotud teenuste osutamise ▌eest ja nendega seoses makstavad ▌tasud ja trahvid ; |
ka) |
„laenuintressimäär“ – intressimäär, mida tarbijale maksatakse maksekontol raha hoidmise eest; |
l) |
„püsiv andmekandja“ – vahend, mis võimaldab tarbijal või makseteenuse pakkujal säilitada isiklikult tarbijale suunatud teavet nii, et sellele on teabe eesmärgiga vastavuses oleva aja jooksul võimalik hilisemaks kasutamiseks ligi pääseda, ja mis võimaldab säilitatud teavet muutmata kujul taasesitada; |
m) |
„üleviimine“ – tarbija taotlusel teabe edastamine ühelt makseteenuse pakkujalt teisele kõigi või mõningate kreeditkorralduste püsikorralduste, korduvate otsekorralduste ja korduvate sissetulevate kreeditkorralduste kohta, mis tehakse maksekontol, koos positiivse kontojäägi ülekandmisega ühelt maksekontolt teisele või varasema konto sulgemisega või ilma selleta. Üleviimine ei tähenda seda, et leping antaks edastavalt makseteenuse pakkujalt vastuvõtvale makseteenuse pakkujale üle; |
n) |
„otsekorraldus“ – makseteenus, mille eesmärk on debiteerida maksja maksekontot, kui maksetehingu on algatanud makse saaja maksja nõusolekul; |
o) |
„kreeditkorraldus“ – ▌makseteenus, mille puhul makseteenuse pakkuja, kelle juures maksja maksekonto asub, krediteerib makse saaja maksekontot maksetehingu või järjestikuste maksetehingutega maksja maksekontolt maksja antud juhise alusel; |
p) |
„püsikorraldus“ – teenus, mille puhul makseteenuse pakkuja, kelle juures maksja maksekonto asub, krediteerib korrapäraste ajavahemike järel makse saaja maksekontot järjestikuste maksetehingutega maksja maksekontolt maksja antud juhise alusel; |
q) |
„raha“ – pangatähed, mündid ja elektroonsel kujul edastatav raha, samuti e-raha, mis on määratletud direktiivi 2009/110/EÜ artikli 2 lõikes 2; |
r) |
„raamleping“ – makseteenuse leping, millega reguleeritakse üksikute ja järjestikuste maksetehingute täitmist tulevikus ning mis võib sisaldada maksekonto avamise kohustust ja tingimusi; |
ra) |
„arvelduspäev“ – direktiivi 2007/64/EÜ artikli 4 punktis 27 määratletud arvelduspäev. |
Artikkel 3
Maksekontoga seotud standarditud terminoloogia
1. Liikmesriigid tagavad, et artiklis 20 osutatud pädevad asutused määravad riigi tasandil kindlaks esialgse loetelu kõige tüüpilisematest maksekontoga seotud teenustest . Loetelu sisaldab vähemalt 10 kõige tüüpilisemat teenust, mida on vastavas riigis võimalik kasutada. Loetelus esitatakse mõisted ja määratlused iga kindlaks määratud teenuse kohta , kusjuures igas liikmeriigi ametlikus keeles kasutatakse iga teenuse tähistamiseks ainult üht mõistet.
2. Lõike 1 kohaldamisel võtavad pädevad asutused arvesse teenuseid,
a) |
mida tarbijad kõige sagedamini seoses oma maksekontoga kasutavad; |
b) |
millega kaasnevad tarbijale kõige suuremad kulud nii üldiselt kui ka ühiku kohta. |
Et neid kriteeriume oleks võimalik lõike 1 mõttes asjakohaselt kohaldada, töötab EBA määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 16 kohaselt pädevate asutuste abistamiseks välja suunised.
3. Liikmesriigid esitavad komisjonile lõikes 1 osutatud esialgse loetelu … [12 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest]. Vastava nõudmise korral esitab liikmesriik komisjonile lisateavet andmete kohta, mille alusel see loetelu lõikes 2 osutatud kriteeriumeid arvestades koostati.
4. Komisjonile antakse volitused võtta vastavalt artiklile 24 vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse lõike 3 kohaselt esitatud esialgse loetelu alusel kindlaks liidu standarditud terminoloogia selliste maksekontoga seotud teenuste puhul, mis on tüüpilised vähemalt enamikus liikmesriikides. liidu standarditud terminoloogia on selge ja ülevaatlik ning hõlmab tüüpiliste teenuste ühtseid mõisteid ja määratlusi , kusjuures igas liikmeriigi ametlikus keeles kasutatakse iga teenuse tähistamiseks ainult üht mõistet.
5. Pärast lõikes 4 osutatud delegeeritud õigusaktide avaldamist Euroopa Liidu Teatajas võtab iga liikmesriik lõike 4 kohaselt vastu võetud liidu standarditud terminoloogia viivitamata , st ühe kuu jooksul üle lõikes 1 osutatud esialgsesse loetellu ja avaldab kõnealuse loetelu.
Artikkel 4
Teenuste hinnakiri ja sõnastik
1. Liikmesriigid tagavad, et enne tarbijaga maksekonto lepingu sõlmimist esitavad makseteenuse pakkujad tarbijale varakult teenuste hinnakirja , mis sisaldab kogu vajalikku teavet . Teenuste hinnakirjas on kirjas kõik maksekontoga seotud teenused, mis sisalduvad artikli 3 lõikes 5 osutatud kõige tüüpilisemate teenuste loetelus , ning iga teenuse puhul kohaldatavad tasud . Hinnakirjas on kirjas ka kõik muud tasud ja intressimäärad, mida konto suhtes võidakse kohaldada. Et teenuste hinnakirja oleks võimalik eristada müügi- ja lepingudokumentidest, on selle esimese lehekülje ülaosale kantud ühine sümbol. Liikmesriigid tagavad, et makseteenuse pakkujad annavad tarbijatele teada kõikidest muudatustest, mis tasudes tehakse, ja esitavad tarbijatele vajaduse korral ajakohastatud hinnakirja.
Kui teenuste eest võetav tasu kehtib ainult teatavate sidekanalite puhul, nagu internet või mingi kindel filiaal, või kui tasu sõltub kasutatavast kanalist, on see hinnakirjas selgelt kirjas.
1a. Liikmesriigid tagavad, et makseteenuse pakkujad ei nõua tasusid, mida ei ole hinnakirjas nimetatud.
2. Kui üht või mitut ▌makseteenust pakutakse makseteenuste paketi osana, märgitakse teenuste hinnakirjas ▌kogu teenustepaketi puhul kohaldatav tasu, paketti kuuluvad teenused ja nende arv ja mis tahes selliste teenuste puhul kohaldatav tasu, mida paketi tasu ei hõlma .
▌
5. Liikmesriigid kehtestavad makseteenuse pakkujatele kohustuse teha tarbijatele kättesaadavaks sõnastik, mis sisaldab kõiki artiklis 1 osutatud teenuseid ning nendega seotud mõisteid ja selgitusi .
Liikmesriigid tagavad, et esimeses lõigus osutatud sõnastik on kirjutatud selges, üheselt mõistetavas ja mittetehnilises keeles ja et see ei ole eksitav.
6. Makseteenuse pakkujad hoiavad teenuste hinnakirja ja sõnastikku tarbijatele ja potentsiaalsetele tarbijatele elektroonilisel kujul kogu aeg kättesaadavana oma veebisaidil, kust sellele pääsevad kergesti ligi ka tarbijateringi mittekuuluvad isikud . Makseteenuse pakkujad teevad teenuste hinnakirja püsival andmekandjal tarbijatele tasuta kättesaadavaks tarbijatele juurdepääsetavates ruumides ning sõnastiku teevad nad püsival andmekandjal kättesaadavaks taotluse korral.
7. EBA töötab pärast liikmesriikide asutustega konsulteerimist ja tarbijauuringu läbiviimist välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud teenuste hinnakirja ja selle ühise sümboli standarditud esitlusvormingu kohta .
EBA esitab need rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile … [12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva].
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.
Artikkel 5
Makstud tasude ülevaade
1. Liikmesriigid tagavad, et makseteenuse pakkujad esitavad tarbijatele vähemalt kord aastas tasuta ülevaate kõigist nende maksekontoga seoses makstud tasudest ja kohaldatud intressimääradest .
Lepingupooled lepivad kokku, millist sidekanalit tarbijate makstud tasude ülevaate esitamiseks kasutatakse. Tarbija soovil esitatakse ülevaade paberil.
2. Lõikes 1 osutatud ülevaade sisaldab järgmist teavet:
a) |
iga teenuse eest nõutud tasu määr ja teenuse kasutamise kordade arv asjaomasel ajavahemikul või, kui teenused on ühendatud paketiks, kogu paketi eest nõutud tasu; |
b) |
asjaomasel ajavahemikul osutatud iga teenuse eest makstud tasude kogusumma , võttes võimaluse korral arvesse teenusepakettidega seotud tasu struktuuri; |
ba) |
konto suhtes kohaldatud arvelduskrediidi intressimäär, päevade arv, mil konto jääk oli negatiivne, ja asjaomasel perioodil arvelduskrediidi kasutamise eest nõutud intressi kogusumma; |
bb) |
konto suhtes kohaldatud laenuintressimäär, keskmine saldo ja asjaomasel perioodil teenitud intressi kogusumma; |
c) |
(positiivne või negatiivne) lõppsaldo pärast asjaomasel perioodil konto kasutamisega seotud kõikide tasude lahutamist ja teenitud intressi juurdeliitmist; |
ca) |
eelteated, mis puudutavad tasude ja intressimäärade kavandatavat muutmist järgmisel perioodil. |
▌
4. EBA töötab pärast liikmesriikide asutustega konsulteerimist ja tarbijauuringu läbiviimist välja rakenduslikud tehnilised standardid makstud tasude ülevaate ja selle ühise sümboli standarditud esitlusvormingu kohta .
EBA esitab need rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile … [12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva].
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.
Artikkel 6
Standarditud terminoloogiaga teavitused
1. Liikmesriigid tagavad, et makseteenuse pakkujad kasutavad tarbijatega suhtlemisel, sealhulgas lepingulises ja turundusalases suhtluses võimaluse korral standarditud terminoloogiat , mis on esitatud artikli 3 lõike 5 kohases kõige tüüpilisemate maksekontoga seotud teenuste loetelus.
2. Makseteenuse pakkujad võivad turundusalases suhtluses klientidega kasutada konkreetsete teenuste või maksekontode tähistamiseks ärinimesid, tingimusel et nad esitavad vajaduse korral selgelt vastava mõiste, kasutades standarditud terminoloogiat, mida on kasutatud artikli 3 lõike 5 kohases täielikus loetelus. Makseteenuse pakkujad võivad kasutada ärinimesid teenuste hinnakirjas ja makstud tasude ülevaates, tingimusel et neid kasutatakse standarditud terminoloogiale lisaks ja pakutavate teenuste või konto teisese määratlusena .
Artikkel 7
Riigisisesed võrdlusveebisaidid
1. Liikmesriigid tagavad, et tarbijatel on tasuta juurdepääs vähemalt ühele veebisaidile , mis on loodud lõike 2 või 3 kohaselt ja kus tehakse vähemalt järgmist:
a) |
võrreldakse maksekontoga seoses makstud või kohaldatud intressi, tasusid, mida makseteenuse pakkujad nõuavad maksekontoga seotud teenuste eest liikmesriigi tasandil ▌; |
b) |
võrreldakse makseteenuse pakkuja teenuse taseme näitajaid, mille abil on võimalik teenuseid hinnata, sealhulgas selliseid tegureid nagu filiaalide arv ja asukoht ning pangaautomaatide arv; |
c) |
jagatakse lisateavet liidu standarditud terminoloogia, maksekontodele, sealhulgas põhimaksekontodele juurdepääsu ning riigisisesel ja liidu tasandil tehtavate võimalike üleviimistoimingute kohta. Teabe andmiseks võib kasutada linke välistele veebisaitidele. |
2. Liikmesriigid näevad ette vabatahtliku akrediteerimissüsteemi, mida kohaldatakse eraettevõtjate hallatavate veebisaitide suhtes, kus võrreldakse maksekontoga seotud võrreldavaid elemente, mida on kirjeldatud artikli 7 lõike 1 punktides a ja b . Akrediteeringu saamiseks peavad eraettevõtjate hallatavad veebisaidid vastama järgmistele tingimustele:
a) |
tegutsema mis tahes makseteenuse osutajast õiguslikult ja rahaliselt sõltumatult; |
aa) |
selgelt avaldama oma omanikud ja rahastamise; |
ab) |
esitama selged ja objektiivsed kriteeriumid, millel võrdlus põhineb; |
ac) |
olema sõltumatud selle poolest, et makseteenuse pakkujate, nende esindajate, tütarettevõtjate ega kaubamärkide reklaami ei näidata kodulehel ega hinnavõrdluslehtedel; |
b) |
olema lihtsas ja üheselt mõistetavas keeles ning vajaduse korral kasutama artikli 3 lõikes 5 osutatud liidu standarditud terminoloogiat ; |
c) |
pakkuma täpset ja ajakohastatud teavet ja näitama viimase ajakohastamise aega ; |
d) |
esitama kasutajatele objektiivsed ja piisavad tulemused, milles arvestatakse igati kasutajate valitud otsingukriteeriume, ja juhul kui esitatav teave ei anna turust täielikku ülevaadet, andma selle kohta enne tulemuste kuvamist selget teavet ; |
da) |
nõustuma lisama saidile kõik asjaomase liikmesriigi makseteenuse pakkujad, kes seda soovivad; |
e) |
hõlmama tõhusat päringute ja kaebuste esitamise ja käsitlemise korda. |
Kui makseteenuse pakkujalt nõutakse sellistel veebisaitidel osalemise eest tasu, ei tohi see tasu olla diskrimineeriv ja peab olema veebisaidil avaldatud.
3. Kui ühtegi veebisaiti ei ole akrediteeritud lõike 2 kohaselt, tagavad liikmesriigid, et luuakse artiklis 20 osutatud pädeva asutuse või mis tahes teise pädeva asutuse või selle nimel hallatav veebisait. Kui veebisait on akrediteeritud lõike 2 kohaselt, võivad liikmesriigid otsustada, et luuakse artiklis 20 osutatud pädeva asutuse või mis tahes teise pädeva asutuse hallatav täiendav veebisait. Veebisaidid, mida haldab pädev asutus lõike 1 kohaselt, peavad vastama lõike 2 punktides a–e sätestatud tingimustele.
4. Liikmesriigid keelduvad akrediteeringu andmisest eraettevõtjatele või tühistavad akrediteeringu, kui lõike 2 kohased kohustused jäetakse korduvalt või püsivalt täitmata .
4a. Makseteenuse pakkujad ei vastuta nende teenuseid puudutava ebakorrektse ega vananenud teabe eest, mis on kirjas akrediteeritud või akrediteerimata võrdlusveebisaitidel, kui veebisaidi haldaja ei ole teavet vaatamata makseteenuse pakkuja nõudmisele parandanud.
4b. Liikmesriigid tagavad, et tarbijaid teavitatakse lõikes 1 osutatud veebisaitide ja lõike 2 või 3 kohaselt akrediteeritud veebisaitide kasutamise võimalusest.
▌
Artikkel 7a
Liidu võrdlusveebisait
1. Liikmesriigid peavad EBA-le artikli 7 lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt tegutsevatest võrdlusveebisaitidest teada andma.
2. Hiljemalt … [kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] võtab EBA kasutusele kõigile ligipääsetava liidu võrdlusveebisaidi, kus tarbijatel on võimalik võrrelda siseturul pakutavaid maksekontosid. Selle teabe täiendamiseks tehakse liidu võrdlusveebisaidil tarbijatele kättesaadavaks sõnastik, mis sisaldab artikli 3 lõike 5 kohaselt heaks kiidetud liidu standarditud terminoloogiat ja praktilisi juhiseid maksekontode piiriüleseks üleviimiseks.
Artikkel 8
Kombineeritud kontod
Ilma et see piiraks artikli 4 lõike 2 kohaldamist, tagavad liikmesriigid , et juhul, kui maksekontot pakutakse kombineeritult koos muu finantsteenuse või -tootega , teavitab makseteenuse pakkuja tarbijat sellest, kas maksekontot on võimalik osta eraldi, ja kui see on võimalik, esitab eraldi teabe kulude ja tasude kohta, mis on seotud iga kombineeritult pakutava finantstoote ja -teenusega .
▌
III PEATÜKK
ÜLEVIIMINE
Artikkel 9
Üleviimisteenuse pakkumine
Liikmesriigid tagavad, et makseteenuse pakkujad pakuvad artiklis 10 kirjeldatud üleviimisteenust mis tahes tarbijale, kellel on maksekonto muu makseteenuse pakkuja juures, kes asub liidus ja kes on korraldanud vastuvõtva makseteenuse pakkuja juures uue maksekonto avamise.
Sellise üleviimise puhul, kus mõlemad makseteenuse pakkujad asuvad sama liikmesriigi territooriumil, on liikmesriikidel õigus kehtestada artiklis 10 sätestatust erinev kord ja kohaldada seda, kui see on selgelt tarbija huvides ja üleviimine viiakse lõpule artiklis 10 nimetatud üldiste tähtaegade jooksul.
Artikkel 10
Üleviimisteenus
1. Liikmesriigid tagavad, et üleviimisteenuse algatab vastuvõttev makseteenuse pakkuja ja seda pakutakse vastavalt lõigetes 2–7 sätestatud eeskirjadele.
2. Üleviimisteenuse algatab vastuvõttev makseteenuse pakkuja. Selleks võtab vastuvõttev makseteenuse pakkuja ▌tarbijalt üleviimisteenuse osutamiseks kirjaliku loa . Ühiskontode puhul tuleb luba saada kõigilt konto hoidjatelt.
Luba koostatakse selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus üleviimisteenus on algatatud, või mõnes muus poolte vahel kokkulepitud keeles.
Luba võimaldab tarbijal anda edastavale makseteenuse pakkujale konkreetse nõusoleku või keelduda nõusolekust lõike 3 punktis e ja […] punktis f osutatud iga toimingu tegemiseks ning anda vastuvõtvale makseteenuse pakkujale konkreetse nõusoleku või keelduda nõusolekust lõike 4 punktis c ja punktis d ning lõikes 5 osutatud iga toimingu tegemiseks. Luba võimaldab tarbijal eraldi taotleda, et edastav makseteenuse pakkuja edastab lõike 3 punktis a ja […] punktis b osutatud teabe.
Loas määratakse kindlaks ka kuupäev, millest alates hakatakse korduvmakseid tegema vastuvõtva makseteenuse pakkuja juures avatud kontolt. Kuupäev peab olema vähemalt seitse arvelduspäeva hilisem kui päev, mil edastav makseteenuse pakkuja saab vastuvõtvalt makseteenuse pakkujalt artikli 10 lõike 6 kohase üleviimise taotluse.
3. Kahe arvelduspäeva jooksul alates lõikes 2 osutatud loa saamisest nõuab vastuvõttev makseteenuse pakkuja, et edastav makseteenuse pakkuja teeks järgmist:
a) |
edastab vastuvõtvale makseteenuse pakkujale ja kui tarbija seda lõike 2 kohaselt eraldi taotleb, tarbijale kõigi olemasolevate kreeditkorralduste püsikorralduste ja võlgnikupoolsete otsekorralduste volituste loetelu , kui see on olemas ; |
b) |
edastab vastuvõtvale makseteenuse pakkujale ja kui tarbija seda lõike 2 kohaselt eraldi taotleb, tarbijale olemasoleva teabe sissetulevate kreeditkorralduste ja võlausaldajapoolsete otsekorralduste kohta, mis on täidetud tarbija kontol viimase 13 kuu jooksul; |
c) |
edastab vastuvõtvale makseteenuse pakkujale ▌täiendava teabe, mida vastuvõttev makseteenuse pakkuja vajab üleviimise teostamiseks; |
d) |
kui edastaval makseteenuste pakkujal puudub süsteem, millega sissetulevad kreeditkorraldused ja otsekorraldused suunata automaatselt ümber kontole, mida tarbija hoiab vastuvõtva makseteenuse pakkuja juures, ▌lõpetab ta otsekorralduste ja sissetulevate kreeditkorralduste vastuvõtmise alates loas kindlaks määratud kuupäevast ; |
e) |
kui tarbija on andnud lõike 2 kohaselt konkreetse nõusoleku, edastab mis tahes järelejäänud positiivse kontojäägi vastuvõtva maksteenuse pakkuja juures avatud või hoitavale kontole tarbija poolt kindlaks määratud kuupäeval; ▌ |
f) |
kui tarbija on andnud lõike 2 kohaselt konkreetse nõusoleku, sulgeb edastava makseteenuse pakkuja juures hoitava konto tarbija poolt kindlaks määratud kuupäeval; |
fa) |
tühistab püsikorraldused ja kreeditkorraldused täitmiskuupäevaga alates loas nimetatud kuupäevast. |
4. Pärast edastavalt makseteenuse pakkujalt lõikes 3 osutatud teabe saamist teeb vastuvõttev makseteenuse pakkuja järgmist:
a) |
seab seitsme arvelduspäeva jooksul sisse tarbija nõutud kreeditkorralduste püsikorraldused ja täidab neid alates loas kindlaks määratud päevast; |
b) |
võtab vastu otsekorraldusi alates loas kindlaks määratud päevast; |
ba) |
annab tarbijatele vajaduse korral teada, millised õigused neil määruse (EL) nr 260/2012 artikli 5 lõike 3 punkti d kohaselt seoses SEPA-siseste otsekorraldustega on; |
c) |
kui tarbija on andnud lõike 2 kohaselt konkreetse nõusoleku, teatab maksjatele, kes teevad tarbija maksekontole korduvaid kreeditkorraldusi, tarbija sellise konto andmed, mis tarbijal on vastuvõtva makseteenuse pakkuja juures. Kui vastuvõtval makseteenuse pakkujal ei ole kogu teavet, mida ta peab maksjale edastama, palub ta kahe päeva jooksul kas tarbijal või pärast tarbijalt loa küsimist vajaduse korral edastaval makseteenuse pakkujal puuduv teave esitada; |
d) |
kui tarbija on andnud lõike 2 kohaselt konkreetse nõusoleku, teatab makse saajatele, kes kasutavad otsekorraldusi raha ülekandmiseks tarbija kontolt, tarbija sellise konto andmed, mis tarbijal on vastuvõtva makseteenuse pakkuja juures, ja kuupäeva, millest alates teostatakse otsekorraldusi kõnealuselt kontolt. Kui vastuvõtval makseteenuse pakkujal ei ole kogu teavet, mida ta peab makse saajale edastama, palub ta kahe päeva jooksul kas tarbijal või pärast tarbijalt loa küsimist vajaduse korral edastaval makseteenuse pakkujal puuduv teave esitada; |
e) |
kui tarbijal palutakse esitada punktide c ja d kohaldamiseks puuduv teave , esitab tarbijale standardkirjad, mis on koostatud selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus üleviimisteenus on algatatud, või mõnes muus poolte vahel kokkulepitud keeles ning milles on märgitud uue konto andmed ja loas kindlaks määratud alguskuupäev. |
4a. Liikmesriigid tagavad, et riigi tasandil sätestatakse tähtajad nii maksjatele kui ka makse saajatele, et oleks võimalik arvestada vastuvõtva makseteenuse pakkuja poolt edastatud tarbija uue konto andmeid. Liikmesriigid tagavad ühtlasi, et tarbijatele tehakse need tähtajad ja kohustused teatavaks.
5. Kui tarbija on andnud lõike 2 kohaselt konkreetse nõusoleku, võib vastuvõttev makseteenuse pakkuja teostada üleviimiseks vajalikke täiendavaid toiminguid.
6. Pärast vastuvõtvalt makseteenuse pakkujalt taotluse saamist teeb edastav makseteenuse pakkuja järgmist:
a) |
saadab seitsme arvelduspäeva jooksul alates taotluse saamisest vastuvõtvale makseteenuse pakkujale lõike 3 punktides a, b ja c osutatud teabe; |
b) |
kui edastaval makseteenuste pakkujal puudub süsteem, millega sissetulevad kreeditkorraldused ja otsekorraldused suunata automaatselt ümber kontole, mida tarbija hoiab vastuvõtva makseteenuse pakkuja juures, peatab ta sissetulevad kreeditkorraldused ja lõpetab otsekorralduste vastuvõtmise maksekontol alates vastuvõtva makseteenuse pakkuja nõutud kuupäevast ; |
c) |
kannab maksekontolt kogu järelejäänud positiivse kontojäägi üle vastuvõtva makseteenuse pakkuja juures hoitavale kontole; |
d) |
sulgeb maksekonto , niipea kui punktides a, b ja c märgitud toimingud on tehtud ; |
e) |
teostab lõike 5 kohaselt üleviimiseks vajalikud mis tahes täiendavad toimingud. |
6a. Edastavalt makseteenuse pakkujalt ei nõuta lõike 6 punkti d kohaselt maksekonto sulgemist, kui tarbijal on makseteenuse pakkuja ees täitmata kohustusi. Makseteenuse pakkuja teavitab tarbijat viivitamata, kui sellised täitmata kohustused takistavad konto sulgemist.
7. Ilma et see piiraks direktiivi 2007/64/EÜ artikli 55 lõike 2 kohaldamist, ei peata edastav makseteenuse pakkuja makseviise enne vastuvõtva makseteenuse pakkujaga kokku lepitud kuupäeva , et tarbijale pakutav makseteenus üleviimisprotsessi ajal ei katkeks .
8. Liikmesriigid tagavad, et kõiki lõigete 1–7 sätteid , v.a neid, mis sisalduvad lõike 4 punktides c ja d, kohaldatakse ka juhul, kui üleviimisteenuse on algatanud teises liikmesriigis asuv makseteenuse pakkuja.
9. Lõikes 8 osutatud juhul kahekordistatakse lõigetes 3, 4 ja 6 osutatud tähtaega , välja arvatud tehingute puhul, mis kuuluvad määruse (EL) nr 260/2012 artikli 1 reguleerimisalasse ja mille puhul on nii edastava makseteenuse pakkuja konto kui ka vastuvõtva makseteenuse pakkuja konto eurodes . Käesolev säte vaadatakse läbi vastavalt artiklile 27.
Artikkel 11
Üleviimisteenusega seotud tasud
1. Liikmesriigid tagavad, et tarbijatel on tasuta juurdepääs isikustatud teabele olemasolevate püsikorralduste ja otsekorralduste kohta, mida edastav või vastuvõttev makseteenuse pakkuja hoiab.
2. Liikmesriigid tagavad, et edastav makseteenuse pakkuja edastab teabe, mida vastuvõttev makseteenuse pakkuja on nõudnud artikli 10 lõike 6 punkti a kohaselt, ilma tarbijalt või vastuvõtvalt makseteenuse pakkujalt tasu nõudmata.
3. Liikmesriigid tagavad, et mis tahes võimalikud tasud, mida edastav makseteenuse pakkuja nõuab tarbijalt tema juures oleva maksekonto sulgemise eest, määratakse kindlaks vastavalt direktiivi 2007/64/EÜ artikli 45 lõikele 2.
4. Liikmesriigid tagavad, et mis tahes võimalikud tasud, mida edastav või vastuvõttev makseteenuse pakkuja nõuab tarbijalt artikli 10 kohase mis tahes teenuse eest, välja arvatud lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud teenused, on mõistlikud .
Artikkel 11a
Automaatne ümbersuunamine
Kui komisjon ei otsusta pärast õigusliku mõju korrapärast hindamist teisiti, tagavad liikmesriigid, et hiljemalt … [kuus aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] luuakse vahend maksete automaatseks ümbersuunamiseks ühes ja samas liikmesriigis ühelt maksekontolt teisele koos makse saajatele või maksjatele nende tehingute ümbersuunamisel edastavate automaatsete teadaannetega.
Artikkel 12
Tarbijate rahaline kahju
1. Liikmesriigid tagavad, et mis tahes tasud või muu rahalise kahju, mida tarbija kannab tulenevalt sellest, et üleviimisprotsessis osalev makseteenuse pakkuja ei täida artikli 10 kohaseid kohustusi, katab kõnealune makseteenuse pakkuja kolme arvelduspäeva jooksul alates mittevastavuse kindlakstegemisest . Tõendamiskohustus on makseteenuse pakkujal, kes peab tõestama, et artiklis 10 sätestatud tingimused on täidetud.
2. Tarbijad ei pea kandma mingit rahalist kahju, mis tuleneb maksja või makse saaja vigadest või viivitustest tarbija maksekonto üksikasjade ajakohastamisel. Liikmesriigid tagavad, et kui maksjad ja maksete saajad ei järgi liikmesriikide poolt artikli 10 lõike 4a kohaselt seatud tähtaegu, kannavad nad selle eest vastutust.
Artikkel 13
Üleviimisteenuse kohta esitatav teave
1. Liikmesriigid tagavad, et makseteenuse pakkujad teevad üleviimisteenuse kohta tarbijatele kättesaadavaks järgmise teabe:
a) |
edastava ja vastuvõtva makseteenuse pakkuja ülesanded igas üleviimisprotsessi etapis, nagu on kindlaks määratud artiklis 10; |
b) |
vastavate etappide lõpuleviimise tähtaeg; |
c) |
üleviimisprotsessi eest nõutavad võimalikud tasud; |
d) |
mis tahes teave, mida tarbija peab esitama; |
e) |
artiklis 21 osutatud vaidluste kohtuvälise lahendamise kord. |
2. Teave esitatakse tasuta püsival andmekandjal kõigis makseteenuse pakkuja filiaalides, kuhu tarbijal on juurdepääs, ja see on pakkuja veebisaidil kogu aeg elektrooniliselt kättesaadav.
IV PEATÜKK
JUURDEPÄÄS MAKSEKONTOLE
Artikkel 14
Diskrimineerimiskeeld
Liikmesriigid tagavad, et liidus seaduslikult elavaid tarbijaid ei diskrimineerita kodakondsuse või elukoha alusel ega ühelgi muul Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 21 osutatud põhjusel , kui nad taotlevad maksekontot või soovivad sellele juurdepääsu liidus. Põhimaksekonto omamise tingimused ei tohi olla diskrimineerivad. Keelatud on igasugune diskrimineerimine, mis väljendub näiteks erinevas kaardikujunduses või erinevas konto- või kaardinumbris.
Artikkel 15
Põhimaksekontole juurdepääsu õigus
1. Liikmesriigid tagavad, et tarbijatele pakuvad põhimaksekontot kõik makseteenuse pakkujad, kes tegutsevad üldiste jaemakseteenuste valdkonnas ja pakuvad maksekontosid igapäevase äritegevuse lahutamatu osana . Liikmesriigid tagavad, et põhimaksekontot ei paku mitte ainult sellised makseteenuse pakkujad, kes pakuvad kontot üksnes internetirakenduste kaudu.
Liikmesriik võib otsustada vabastada makseteenuse pakkujad esimeses lõigus osutatud põhimaksekonto pakkumise kohustusest, kui komisjon selle heaks kiidab. Kohustusest vabastamine põhineb objektiivsetel ja rangetel kriteeriumidel. Komisjon kiidab kohustusest vabastamise heaks juhul, kui kõikidele makseteenuse pakkujatele tagatakse võrdsed tingimused, ei kahjustata tarbijate juurdepääsu õigust ning vabastamine ei põhjusta asjaomases liikmesriigis sellist olukorda, kus põhimaksekontode tarbijatel on häbimärgistamise oht . [Muudatusettepanekud 4/rev ja 5/rev]
1a. Liikmesriigid võivad lõikes 1 sätestatud kohustuse kohaldamisest loobuda, kui makseteenuse pakkujad
a) |
on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (8) artikli 2 lõikes 5; |
b) |
tegutsevad mittetulunduslikel alustel; |
c) |
nõuavad liikmesust kindlaksmääratud kriteeriumide, näiteks elukutse alusel. |
Kohaldamisest loobumisega ei kahjustata tarbijate juurdepääsuõigust põhimaksekontole.
2. Liikmesriigid tagavad, et nende territooriumil on kehtestatud süsteem, millega tagatakse tarbijatele artiklis 14 osutatud põhimaksekonto avamise ja kasutamise õigus järgmistel tingimustel:
a) |
sellist õigust kohaldatakse olenemata tarbija elukohast , ilma et see piiraks lõike 2a kohaldamist; |
aa) |
kehtestatakse mehhanism, millega võimaldatakse kindla elukohata tarbijatel, varjupaigataotlejatel ja tarbijatel, kellele ei ole antud elamisluba, kuid kelle väljasaatmine on võimatu õiguslikel põhjustel, täita direktiivi 2005/60/EÜ II peatükis esitatud nõudeid; |
b) |
kõnealuse õiguse kasutamist ei tehta tarbija jaoks ülemäära keeruliseks ega tülikaks ; |
ba) |
kehtestatakse mehhanism, millega tagatakse, et pangakontot mitte kasutavaid, kaitsetumaid ja liikuvaid tarbijaid teavitatakse põhimaksekonto kasutamise võimalusest; |
bb) |
kui tarbija soovib üleviimisteenuse raames viia mõne teise maksekonto põhimaksekontole üle, kohaldatakse käesoleva direktiivi artiklites 10 ja 11 sätestatud üleviimisteenust. |
2a. Lõikes 2 sätestatud õiguse kasutamiseks nõuavad liikmesriigid, et tarbijal oleks reaalne seos liikmesriigiga, kus ta soovib põhimaksekontot avada ja kasutada.
Kui tarbijalt nõutakse sellise seose tõendamist, tagavad liikmesriigid, et tarbijal ei ole seda tülikas teha. Selleks tagavad liikmesriigid, et pädevad asutused koostavad loetelu sellise seose vormide kohta. Asjaomase loetelu hulka kuuluvad vähemalt kodakondsus, perekondlikud sidemed, huvide kese, töökoht, praktika või väljaõpe, töövõimaluste otsimine või muud ametialased sidemed, õppimise või kutseõppe koht, elukoht, kinnisvara ja menetluses olev varjupaiga- või sisserändetaotlus.
Pädevate asutuste abistamiseks käesoleva lõike kohaldamisel töötab EBA määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 16 kohaselt välja suunised.
Makseteenuse pakkujad võtavad arvesse tarbija esitatud teavet ja nad võivad konto avamiseks nõuda tarbija füüsilist kohalolu või tema seaduslikku esindamist kolmanda isiku poolt lähimas filiaalis.
Liikmesriigid tagavad, et tarbijatel on võimalik reaalse seose olemasolu tõendada ühe kuu jooksul alates sellest, kui konto on eelnevalt ilma tarbija füüsilise kohalolekuta avatud. Enne tõendamist, sh vajaduse korral isiklikku kohalviibimist, on makseteenuse pakkujatel õigus konto kasutamist piirata.
2b. Liikmesriigid võivad nõuda, et enne põhimaksekonto avamist kontrollivad makseteenuse pakkujad, kas tarbijal on olemas kasutatav ja võrdväärne maksekonto asjaomase liikmesriigi territooriumil, ja nõuavad, et tarbija kirjutaks alla sellekohasele kirjalikule kinnitusele.
3. Makseteenuse pakkujad ei või põhimaksekontole juurdepääsu taotlust tagasi lükata, välja arvatud järgmistel juhtudel:
a) |
kui direktiivi 2005/60/EÜ II peatüki kohase kliendi suhtes kohaldatava nõuetekohase hoolsusega tehakse kindlaks märkimisväärne oht, et kontot võidakse kasutada vastuolus liidu õigusega; |
b) |
kui liikmesriik on kasutanud käesoleva artikli lõikes 2b osutatud võimalust ja kui tarbijal on asjaomase liikmesriigi territooriumil asuva makseteenuse pakkuja juures maksekonto, mis võimaldab tal kasutada artikli 16 lõikes 1 osutatud makseteenuseid. |
4. Liikmesriigid tagavad, et makseteenuse pakkujad menetlevad põhimaksekontole juurdepääsu taotlused seitsme arvelduspäeva jooksul alates isikutunnistust sisaldava täieliku taotluse saamisest. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 3 osutatud juhtudel teatab makseteenuse pakkuja viivitamata kirjalikult ja tasuta tarbijale taotluse tagasilükkamisest ja selle konkreetsetest põhjustest , välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine on vastuolus riigi julgeoleku või finantskuritegevuse tõkestamisega seotud eesmärkidega. Lisaks teavitatakse tarbijat vähemalt ühest tasuta või soodsa hinnaga õiguskaitsevahendist või nõustamisvõimalusest ja vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismidest, mis on tarbijale kättesaadavad.
5. Liikmesriigid tagavad, et lõike 3 punktis b osutatud juhtudel võtab makseteenuse pakkuja direktiivi 2005/60/EÜ III peatüki kohaselt asjakohaseid meetmeid.
6. Liikmesriigid tagavad, et juurdepääs põhimaksekontole ei sõltu täiendavate teenuste ega makseteenuse pakkuja aktsiate ostmisest.
Artikkel 16
Põhimaksekonto tunnused
1. Liikmesriigid tagavad, et põhimaksekonto hõlmab järgmisi teenuseid :
a) |
teenused, mis võimaldavad teha kõiki toiminguid, mida on vaja maksekonto avamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks; |
b) |
teenused, mis võimaldavad raha kandmist maksekontole; |
c) |
teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt kogu liidus pangakontoris ja pangaautomaadist nii panga lahtiolekuajal kui ka väljaspool lahtiolekuaega ; |
d) |
järgmiste maksetehingute tegemine liidus:
|
2. Liikmesriigid tagavad, et kui tarbija kasutab põhimaksekontot isiklikul otstarbel, siis ei ole tarbijale artiklis 17 sätestatud hinnakujunduse eeskirjade kohaselt võimaldatavate toimingute arvul ülempiiri. Isiklikul otstarbel kasutamise määratlemisel võtavad liikmesriigid arvesse tarbijate tavapärast käitumist ja äritava.
3. Liikmesriigid tagavad, et tarbija saab maksetehinguid oma põhimaksekontol hallata ja neid sealt algatada makseteenuse pakkuja filiaalides või internetirakenduste kaudu, kui need on olemas.
4. Liikmesriigid tagavad, et ▌põhimaksekontoga ei kaasne ühtki muud arvelduskrediiti kui ajutine puhver väikeste summade jaoks, juhul kui seda peetakse asjakohaseks . Liikmesriigid võivad lubada makseteenuse pakkujatel pakkuda põhimaksekonto klientidele arvelduskrediiti ja muid laenutooteid selgelt eraldiseisvate teenustena. Põhimaksekontole juurdepääsu või selle kasutamist ei tohi piirata selliste laenuteenuste ostmisega või seada seda selliste teenuste ostmisest sõltuvusse. Selliste teenuste eest võetavad tasud on läbipaistvad ja vähemalt sama soodsad kui teenusepakkuja üldine hinnakujunduspoliitika.
4a. Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 24 vastu delegeeritud õigusakte, et ajakohastada põhimaksekontoga seotud teenuste loetelu, võttes arvesse makseviiside ja tehnoloogia arengut.
Artikkel 17
Seotud tasud
1. Liikmesriigid tagavad, et makseteenuse pakkujad pakuvad artiklis 16 osutatud teenuseid tasuta või mõistliku tasu eest. Liikmesriigid nõuavad, et makseteenuse pakkujad tagavad, et nende poolt pakutavate toodete hulgas on põhimaksekonto maksekonto, mille puhul võetakse liikmesriigi poolt artikli 16 lõigete 1 ja 2 kohaselt kindlaks määratud makseteteenuste miinimumpaketi eest madalaimat tasu.
2. Liikmesriigid tagavad, et raamlepingu kohaste tarbija kohustuste täitmatajätmise eest tarbijalt nõutavad tasud on mõistlikud ja ei ületa kunagi pakkuja tavapärast hinnapoliitikat .
▌
Artikkel 18
Raamleping ja lõpetamine
1. Põhimaksekontole juurdepääsu võimaldavate raamlepingute suhtes kohaldatakse direktiivi 2007/64/EÜ sätteid, kui lõigetega 2 ja 3 ei ole teisiti ette nähtud.
2. Makseteenuse pakkuja võib raamlepingu ühepoolselt lõpetada üksnes juhul , kui vähemalt üks järgmistest tingimustest on täidetud:
a) |
tarbija kasutas kontot tahtlikult ebaseaduslikel eesmärkidel ; |
b) |
rohkem kui 24 järjestikuse kuu jooksul ei ole kontol tehtud tehinguid ning makseteenuse pakkujale ei ole võlgnetavaid tasusid makstud ; |
c) |
tarbija esitas teadlikult ebaõiget teavet, et saada juurdepääsu põhimaksekontole, kui õige teabe esitamise korral oleks tema taotlus tagasi lükatud ; |
ca) |
kui ühe kuu jooksul pärast seda, kui konto on tarbija füüsiliste kohalolekuta avatud, ei ole tarbija võimeline tõendama asjaomase liikmesriigiga reaalse seose olemasolu vastavalt artikli 15 lõikele 2a; |
d) |
tarbija ei ela enam seaduslikult liidus või ta on hiljem avanud teise maksekonto liikmesriigis, kus tal juba on põhimaksekonto. |
3. Liikmesriigid tagavad, et juhul, kui makseteenuse pakkuja lõpetab põhimaksekonto lepingu, teavitab ta vähemalt üks kuu enne lõpetamise jõustumist tarbijat kirjalikult ja tasuta lepingu lõpetamise põhjustest , vähemalt ühest tasuta või soodsa hinnaga õiguskaitsevahendist või nõustamisvõimalusest ning vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismidest, mis on tarbijale kättesaadavad, välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine on vastuolus riigi julgeoleku eesmärkidega .
Artikkel 19
Üldteave põhimaksekontode kohta
1. Liikmesriigid tagavad, et võetakse piisavaid meetmeid, et tõsta ▌teadlikkust põhimaksekonto kättesaadavusest ja hinnatingimustest, põhimaksekontole juurdepääsu õiguse kasutamise korrast ning vaidluste kohtuvälisele lahendamisele juurdepääsu meetoditest. Liikmesriigid tagavad, et kommunikatsioonimeetmed on piisavad ja sihipärased ning jõuavad eelkõige pangakontot mitte kasutavate, kaitsetumate ja liikuvate tarbijateni.
2. Liikmesriigid tagavad, et makseteenuse pakkujad teevad aktiivselt tarbijale kättesaadavaks teabe , mida võib tarbijale kättesaadavaks teha, ning tagavad piisava kasutajatoe pakutavate põhimaksekontode konkreetsete omaduste, kontodega seotud tasude ja ▌kasutustingimuste kohta. Samuti tagavad liikmesriigid, et tarbijat teavitatakse sellest, et täiendavate teenuste ostmine ei ole põhimaksekontole juurdepääsu saamiseks kohustuslik.
2a. Liikmesriigid nõuavad, et haridus- ja nõustamisasutused töötaksid kõige kaitsetumate klientide jaoks välja teenused, mille abil neid rahaliste vahendite kasutamisel vastutustundlikult käituma suunata ja toetada. Liikmesriigid toetavad algatusi selle eesmärgi saavutamiseks ja finantsalase hariduse parandamiseks koolides ja mujal. Minimeerida tuleb kõigi tarbijate ohtu muutuda majanduslikult tõrjutuks. Samuti edendavad liikmesriigid makseteenuse pakkujate algatusi, mis on suunatud põhimaksekontode pakkumise ja sõltumatu finantsalase harimise kombineerimisele.
2b. Liikmesriigid tagavad, et makseteenuse pakkujad, kes on kohustatud pakkuma põhimaksekontosid, avaldavad igal aastal andmed põhimaksekontode taotluste arvu, tagasi lükatud taotluste arvu ning avatud ja suletud põhimaksekontode arvu kohta. Asjaomaseid andmeid kogutakse ja avaldatakse filiaali ja ettevõtte tasandil.
2c. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused avaldavad muu hulgas oma veebisaidil, iga makseteenuse pakkuja tegevuse auditi tulemused makseteenuse pakkuja vastavuse kohta juurdepääsuõiguse nõuetele. Selleks hinnatakse asjaomaseid makseteenuse pakkujaid sõltumatult vastavalt põhimaksekonto teenuste osutamisele ning igal aastal avalikustatakse turuosa alusel reastatud pankade esikümme. Kõik asjaomased andmed edastatakse komisjonile ja EBA-le.
V PEATÜKK
PÄDEVAD ASUTUSED JA VAIDLUSTE KOHTUVÄLINE LAHENDAMINE
Artikkel 20
Pädevad asutused
1. Liikmesriigid määravad pädevad asutused, et tagada käesoleva direktiivi tõhus järgimine ja selle seire. Kõnealused pädevad asutused võtavad sellise järgimise tagamiseks kõik vajalikud meetmed. Pädevad asutused on makseteenuse pakkujatest sõltumatud. Nad on pädevad asutused määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 4 lõike 2 tähenduses.
2. Lõikes 1 osutatud asutused on makseteenuse pakkujatest sõltumatud ja neil on kõik nende ülesannete täitmiseks vajalikud volitused ja vahendid . Kui käesoleva direktiivi tõhusa järgimise tagamiseks ja seireks on määratud mitu pädevat asutust, tagavad liikmesriigid nende asutuste tiheda koostöö, et asutused saaksid oma ülesandeid tõhusalt täita. Kõnealused asutused teevad tihedat koostööd muude liikmesriikide pädevate asutustega, et tagada käesolevas direktiivis sätestatud meetmete korrakohane ja täielik kohaldamine.
2a. Lõikes 1 osutatud asutused peavad korrapäraselt nõu asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas tarbijate esindajatega, et tagada ja jälgida tegelikku vastavust käesolevale direktiivile, ilma et see piiraks lõikes 1 viidatud sõltumatuse nõuet.
3. Liikmesriigid teatavad komisjonile lõike 1 kohaselt määratud pädevad asutused … [ühe aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist]. Nad teavitavad komisjoni kõnealuste asutuste ülesannete mis tahes jaotusest. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata kõnealuste asutuste määramise ja vastavate ülesannetega seotud mis tahes muudatustest.
Artikkel 21
Vaidluste kohtuväline lahendamine
1. Liikmesriigid loovad piisavad ja tulemuslikud kohtuvälised kaebuste ja kahju hüvitamise menetlused , et lahendada käesoleva direktiivi kohaste õiguste ja kohustustega seotud vaidlusi tarbijate ja makseteenuse pakkujate vahel . Nende eesmärkide täitmiseks määravad liikmesriigid olemasolevad asutused ja loovad vajaduse korral uusi asutusi.
1a. Liikmesriigid tagavad, et makseteenuse pakkujad liituvad ühe või mitme vaidluste kohtuvälise lahendamise asutusega, mis vastab järgmistele kriteeriumidele:
a) |
tähtaeg vaidlusküsimuse kohta kohtusse hagi esitamiseks on vaidluse kohtuvälise lahendamise menetluse ajaks peatatud; |
b) |
menetlus on tasuta või eeldab mõõdukaid kulusid vastavalt riigisisesele õigusele; |
c) |
pooled pääsevad menetlusele ligi ka muude kui elektrooniliste vahenditega; |
d) |
pakkujad, tarbijad ja teised kasutajad on võrdselt esindatud. |
1b. Liikmesriigid tagavad, et maksekonto pakkujad seovad end ühe või enama vaidluste kohtuvälise lahendamise asutusega.
1c. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja EBA-le lõikes 1 osutatud asutused hiljemalt … [kuus kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva]. Nad teavitavad komisjoni viivitamata kõigist kõnealuste asutustega seotud hilisematest muudatustest.
1d. Liikmesriigid tagavad, et makseteenuse pakkujad teavitavad tarbijaid nendest vaidluste kohtuvälise lahendamise asutusest, mille haldusalasse nad kuuluvad ja mis on pädevad lahendama võimalikke vaidlusi teenusepakkuja ja tarbija vahel. Teenusepakkujad peavad samuti osutama, kas nad on vaidluste lahendamiseks tarbijatega otsustanud neid asutusi kasutada või nad on kohustatud neid asutusi kasutama.
1e. Lõikes 1b osutatud teave avaldatakse selgel, arusaadaval ja lihtsalt ligipääsetaval viisil teenusepakkuja veebisaidil, kui see on olemas, ja tarbijatega sõlmitavate müügi- või teenuselepingute üldtingimustes.
VI PEATÜKK
KARISTUSED
Artikkel 22
Haldusmeetmed ning halduskaristuste ja muude haldusmeetmete kohaldamine
1. Liikmesriigid näevad ette eeskirjad selliste halduskaristuste ja muude haldusmeetmete ▌kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud riigisiseste õigusaktide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine. Sellised halduskaristused ja muud haldusmeetmed ▌on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
Rahatrahvide summa määratakse võimalikult suurel määral kindlaks liidu tasandil, et tagada käesolevast direktiivist üle võetud riigisiseste sätete tõhus rakendamine.
2. EBA annab pädevatele asutustele kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 välja suunised halduskaristuste ja muude haldusmeetmete liikide ning rahaliste haldustrahvide suuruse kohta.
3. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused avaldavad viivitamata kõik käesolevast direktiivist üle võetud riigisiseste sätete rikkumise eest määratavad trahvid või muud meetmed, sealhulgas teabe rikkumise liigi ja laadi kohta.
Liikmesriigid teavitavad komisjoni trahvidega seonduvatest sätetest hiljemalt … [18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] ja nende kõigist edasistest muudatustest.
VII PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 23
Delegeeritud õigusaktid
Komisjonile antakse volitused võtta artikli 24 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte seoses artikli 3 lõikega 4.
Artikkel 24
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artikliga 23 antud volitused antakse määramata ajaks alates käesoleva direktiivi jõustumisest.
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 23 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaks määratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5. Artikli 23 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.
▌
Artikkel 26
Hindamine
1. Igal aastal ja esimest korda hiljemalt … [kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist ] esitavad liikmesriigid komisjonile järgmise teabe:
a) |
artikli 3–6 sätete järgimine makseteenuse pakkujate poolt; |
b) |
artikli 7 kohaste akrediteeritud võrdlusveebisaitide arv ja parimad tavad seoses kasutajate rahuloluga võrdlusveebisaitidega ; |
c) |
üleviidud maksekontode arv, täielikuks üleviimiseks kulunud keskmine aeg, üleviimise eest võetud keskmine kogutasu, üleviimisest keeldumise juhtude arv ja üleviimise käigus tarbijatel kõige sagedamini tekkinud probleemid ; |
d) |
avatud põhimaksekontode arv, nende omamise kestus, keeldumiste ja sulgemiste arv ja põhjused ning asjaomased tasud; |
da) |
meetmed, mida on võetud selleks, et toetada kaitsetumaid ühiskonnaliikmeid rahaasjade planeerimise ja liigse võlakoormuse küsimustes. |
2. Komisjon esitab liikmesriikidelt saadud teabe põhjal aastaaruande.
Artikkel 27
Läbivaatamisklausel
1. Komisjon esitab … [ nelja aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist] Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva direktiivi kohaldamise kohta aruande, lisades vajaduse korral ettepaneku.
Aruanne sisaldab järgmist:
a) |
loetelu kõigist käesoleva direktiivi ebakorrektse või puuduliku rakendamise tõttu toime pandud rikkumiste puhul komisjoni algatatud menetluste kohta; |
b) |
hinnang käesoleva direktiivi mõju kohta jaepanganduse ühtlustamisele ja integreerimisele liidus ning konkurentsile ja tasude keskmisele tasemele liikmesriikides; |
c) |
strateegiad makseteenuste pakkumiste kvaliteedi läbipaistvuse ja võrreldavuse, sealhulgas ärimudelite, investeerimisstrateegiate ja ettevõtja sotsiaalse vastutuse läbipaistvuse suurendamiseks kogu liidus; |
d) |
hinnang maksekonto numbrite täieliku liidusisese liikuvuse rakendamise kulude ja hüvede kohta, sealhulgas rakendamiseks vajalike konkreetsete sammude kirjeldus; |
e) |
hinnang nendele tarbijatele iseloomulike omaduste kohta, kes on avanud põhimaksekonto pärast direktiivi ülevõtmist; |
f) |
näited liikmesriikides kasutusel olevatest parimatest tavadest tarbija makseteenustele juurdepääsust kõrvalejätmise vähendamise kohta; |
g) |
hinnang põhimaksekontolt sisse nõutud tasude kohta, arvestades artikli 17 lõikes 3 loetletud kriteeriume; |
h) |
hinnang võimaluste kohta kehtestada liidus ülempiir põhimaksekonto avamise ja kasutamisega seotud iga-aastastele kogutasudele ja viisid, kuidas kohandada ülempiir riigisiseste tingimustega; |
i) |
hinnang selle kohta, kuidas mõjutab põhimaksekontode pakkumine turul muid sarnaste teenustega maksekontosid. |
2. Tuginedes muu hulgas teabele, mida liikmesriigid on esitanud lõike 26 kohaselt, hinnatakse läbivaatamisel, kas tuleks muuta või ajakohastada põhimaksekontoga seotud teenuste loetelu, võttes arvesse makseviiside ja tehnoloogia arengut.
3. Samuti hinnatakse läbivaatamisel, ▌kas lisaks artiklite 7 ja 8 kohaselt võetud meetmetele tuleks võtta täiendavaid meetmeid seoses võrdlusveebisaitide ja kombineeritud pakkumistega.
Artikkel 28
Ülevõtmine
1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid … [ kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.
Kui liikmesriikide esitatud, ülevõtmismeetmete teatega kaasnevad dokumendid ei ole piisavad selleks, et hinnata täielikult kõnealuste meetmete vastavust käesoleva direktiivi teatavatele sätetele, võib komisjon EBA taotlusel seoses määrusest (EL) nr 1093/2010 tulenevate EBA ülesannete täitmisega või omal algatusel nõuda liikmesriikidelt seoses käesoleva direktiivi ülevõtmise ja asjaomaste meetmete rakendamisega üksikasjalikuma teabe esitamist.
2. Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates ühe aasta möödumisest käesoleva direktiivi jõustumisest.
Erandina esimesest lõigust kohaldavad liikmesriigid III peatükki alates … [18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] samas liikmesriigis asuvate makseteenuste pakkujate vaheliste üleviimisteenuste puhul ja eurodes peetavate maksekontode puhul liidus asuvate makseteenuste pakkujate vahel seoses eurodes pakutavate makseteenustega.
Erandina esimesest lõigust ja välja arvatud juhul, kui komisjon otsustab õigusliku mõju hindamise projekti tulemusel teisiti, kohaldavad liikmesriigid III peatüki sätteid alates … [48 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] liidus asuvate makseteenuste pakkujate vahelise üleviimisteenuse puhul, kui maksekontot peetakse muus vääringus kui euro.
Erandina esimesest lõigust hakkavad liikmesriigid artikli 4 lõikeid 1–6, artikli 5 lõikeid 1 ja 2 ning artikli 6 lõikeid 1 ja 2 kohaldama 18 kuu jooksul pärast artikli 3 lõikes 5 osutatud loetelu avaldamise kuupäeva.
Erandina esimesest lõigust kohaldavad liikmesriigid, kellel on 1. jaanuariks 2014 kehtestatud riigisisene õigussüsteem, millega tagatakse nende territooriumil seaduslikult elavatele tarbijatele põhimaksekontole juurdepääs, IV peatüki sätteid alates … [24 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva].
3. Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
4. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.
Artikkel 29
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 30
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele kooskõlas aluslepingutega.
…,
Euroopa Parlamendi
president
nimel Nõukogu nimel
eesistuja
(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
(2) ELT L 319, 5.12.2007, lk 1.
(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0293.
(4) ELT L 190, 21.7.2011, lk 87.
(5) ELT L 94, 30.3.2012, lk 22.
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta (ELT L 309, 25.11.2005, lk 15).
(7) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/368 |
P7_TA(2013)0588
Mereala ruumiline planeerimine ja rannikualade integreeritud haldamine ***I
Euroopa Parlamendi 12. detsembril 2013. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse mereala ruumilise planeerimise ja rannikualade integreeritud haldamise raamistik (COM(2013)0133 – C7-0065/2013 – 2013/0074(COD)) (1)
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
(2016/C 468/82)
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Volitus 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
võttes arvesse nõukogu 13. septembri 2010. aasta otsust 2010/631/EL Vahemere merekeskkonna ja rannikuala kaitse konventsiooni Vahemere rannikualade integreeritud majandamise protokolli Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (2) , |
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 12
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 15
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 17
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 18
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 19
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 20
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 21 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 22
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 25
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 25 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 28
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse mereala ruumilise planeerimise ja rannikualade integreeritud haldamise raamistik , et edendada mere- ja rannikualade majanduse jätkusuutlikku kasvu ning mere- ja rannikuressursside säästvat kasutamist. |
1. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse mereruumi planeerimise raamistik, mis hõlmab rannikualade tervikhaldamist , et edendada mere- ja rannikualade majanduse jätkusuutlikku arengut ja kasvu ning mere- ja rannikuressursside säästvat kasutamist , toetades eeskätt prioriteetseid valdkondi, mis on välja toodud komisjoni 13. septembri 2012. aasta teatises „Meremajanduse kasv: jätkusuutliku majanduskasvu võimalused mere- ja merendusvaldkonnas“. |
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Kõnealune raamistik aitab liikmesriikidel kehtestada liidu integreeritud merenduspoliitika raames mereala ruumilisi planeeringuid ja rannikualade integreeritud haldamise strateegiaid ning neid rakendada artiklis 5 sätestatud eesmärkide täitmiseks. |
2. Kõnealune direktiiv annab raamistiku, mis võimaldab liikmesriikidel kehtestada liidu integreeritud merenduspoliitika raames mereruumi planeeringuid ja rannikualade tervikmajandamise strateegiaid ning neid rakendada artiklis 5 sätestatud eesmärkide täitmiseks , võttes arvesse maismaa ja mere vastastikust toimet ja tõhustatud piiriülest koostööd UNCLOSi sellekohaste sätete alusel . |
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõige 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse mere- ja rannikualade suhtes. |
1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõigi liidu mere- ja rannikualade suhtes kooskõlas Euroopa ja liikmesriikide kehtiva õigusega . |
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõige 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata tegevuse suhtes, mille ainuke eesmärk on tagada riigi julgeolek või riigikaitse. Iga liikmesriik püüab siiski tagada, et selline tegevus oleks kooskõlas käesoleva direktiivi eesmärkidega. |
2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata tegevuse suhtes, mille ainuke eesmärk on tagada riigi julgeolek või riigikaitse. Liikmesriigid püüavad siiski tagada, et selline tegevus oleks – juhul kui see on põhjendatud ja otstarbekas – kooskõlas käesoleva direktiivi eesmärkidega. |
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – punkt 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – punkt 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – punkt 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – punkt 2 b (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Eraldi hääletus
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – punkt 3
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – punkt 4
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – punkt 7
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Liikmesriigid kehtestavad ja rakendavad mereala ruumilise planeeringu või planeeringud ja rannikuala integreeritud majandamise strateegia või strateegiad. Need võib ette valmistada eraldi dokumentidena. |
1. Liikmesriigid kehtestavad mereruumi planeerimise ja rakendavad seda. Kui liikmesriik ei integreeri mere ja maismaa vastastikust toimet oma mereruumi planeeringuga, käsitletakse niisugust vastastikust toimet rannikuala tervikmajandamises. Liikmesriigid võivad otsustada selle üle, kas järgida integreeritud lähenemisviisi või kehtestada mereruumi planeeringud ja rannikuala tervikmajandamise strateegiad eraldi . |
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1a. Liikmesriigid või pädevad piirkondlikud või kohalikud asutused jäävad vastutavaks asjaomaste planeeringute ja strateegiate sisu väljatöötamise ja kindlaksmääramise eest, sealhulgas mereruumi jagamise eest eri valdkondade meetmete vahel ning merealade ja mere kasutamise eest. |
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 3
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. Mereala ruumiliste planeeringute ja rannikuala integreeritud majandamise strateegiate kehtestamisel võtavad liikmesriigid asjakohaselt arvesse piirkondade ja allpiirkondade eripära, vastava valdkonna meetmeid, asjaomaseid mere- ja rannikualasid ning kliimamuutuse võimalikke mõjusid. |
3. Mereruumi planeeringute ja rannikuala tervikmajandamise strateegiate kehtestamisel võtavad liikmesriigid asjakohaselt arvesse mere- ja rannikupiirkondade ja allpiirkondade eripära, nende vajadusi ja nende pakutavaid võimalusi, vastava valdkonna olemasolevaid ja tulevasi meetmeid, asjaomaseid mere- ja rannikualasid ning kliimamuutuse mõjusid. |
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3a. Eelkõige liidu äärepoolseimate piirkondade puhul järgitakse ELi toimimise lepingu artiklit 349, et võtta arvesse nende piirkondade eripära ja piiranguid. |
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
Mereala ruumilistes planeeringutes ja rannikuala integreeritud majandamise strateegiates kohaldatakse ökosüsteemil põhinevat lähenemisviisi, et hõlbustada mere- ja rannikualal võetavate konkureerivate valdkondade meetmete kooseksisteerimist ja vältida nendevahelisi konflikte, ning püütakse saavutada järgmisi eesmärke: |
1. Mereruumi planeeringutes ja rannikuala tervikmajandamise strateegiates kohaldatakse ökosüsteemil põhinevat lähenemisviisi , võttes arvesse samal tasemel majandus- ja sotsiaal- ja keskkonnakriteeriumeid , et toetada jätkusuutlikku arengut ja kasvu merenduse valdkonnas. Nendega edendatakse asjaomaste valdkondlike meetmete sobivat kooseksisteerimist, vähendatakse mere- ja rannikualal võetavate meetmete vahelisi konflikte ning edendatakse piiriülest koostööd ja sama mereruumi erineval otstarbel kasutamist eri valdkondade poolt. |
||||
|
2. Mereruumi planeeringute ja rannikuala tervikmajandamise strateegiatega püütakse saavutada järgmisi liidu eesmärke: |
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
3. Mereruumi planeeringute ja rannikuala tervikmajandamise strateegiatega võib aidata kaasa näiteks järgmiste riiklike eesmärkide saavutamisele: |
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõige 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Mereala ruumiliste planeeringute ja rannikuala integreeritud majandamise strateegiatega kehtestatakse artiklis 5 sätestatud eesmärkide saavutamiseks astutavad sammud , võttes arvesse kõiki asjakohaseid meetmeid, ning nende suhtes kohaldatavad meetmed . |
1. Kõik liikmesriigid kehtestavad artiklis 5 sätestatud eesmärkide saavutamiseks menetluskorra , võttes arvesse kõiki asjakohaseid meetmeid, kasutust ning nende suhtes kohaldatavad meetmeid . |
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõige 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõige 2 – punkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõige 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõige 2 – punkt c a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Artiklis 5 sätestatud eesmärkide saavutamiseks peab mereala ruumilistes planeeringutes olema vähemalt merealade kaardistus, milles on märgitud kõigi merega seotud tegevuste tegelik ja võimalik ruumiline ja ajaline jaotus. |
1. Artiklis 5 sätestatud liidu eesmärkide saavutamiseks peab mereruumi planeeringutes olema vähemalt merealade kaardistus, milles on märgitud kõigi mere kasutuste ja merega seotud tegevuste ning oluliste ökosüsteemi elementide tegelik , kavandatud ja võimalik ruumiline ja ajaline jaotus. |
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 2 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Mereala ruumiliste planeeringute koostamisel võtavad liikmesriigid arvesse vähemalt järgmist : |
2. Mereruumi planeeringute koostamisel võtavad liikmesriigid muu hulgas arvesse vähemalt järgmisi kasutuseesmärke ja tegevusi : |
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 2 – punktid a–g
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Rannikuala integreeritud majandamise strateegias peab olema vähemalt olemasolevate , rannikualal kohaldatavate meetmete loetelu ja analüüs selle kohta, kas artiklis 5 sätestatud eesmärkide saavutamiseks on vaja võtta lisameetmeid. Neis strateegiates sätestatakse integreeritud ja valdkonnaülese poliitika rakendamine ning võetakse arvesse maismaal ja merel kohaldatavate meetmete omavahelist mõju. |
1. Rannikuala tervikmajandamise kehtestamisel otsustavad liikmesriigid , kas kasutada tavade kogumit või ühte või mitut strateegiat. Nad määravad kindlaks olemasolevad, rannikualal kohaldatavad meetmed ja viivad läbi analüüsi selle kohta, kas artiklis 5 sätestatud eesmärkide saavutamiseks on vaja võtta lisameetmeid. Rannikuala tervikmajandamisega parandatakse integreeritud ja valdkonnaülese poliitika rakendamist ning selles võetakse arvesse maismaal ja merel kohaldatavate meetmete omavahelist mõju , et tagada maismaal ja merel toimuva tegevuse ühenduvus . |
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 2 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Rannikuala integreeritud majandamise strateegia koostamisel võtavad liikmesriigid arvesse vähemalt järgmist : |
2. Rannikuala tervikmajandamise strateegia koostamisel võtavad liikmesriigid arvesse: |
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
välja jäetud |
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 2 – punkt a a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 2 – punkt a b (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 2 – punkt a c (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
välja jäetud |
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
välja jäetud |
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 2 – punkt d
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
välja jäetud |
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 2 – punkt e
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 2 – punkt f
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõige 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Liikmesriigid kehtestavad vahendid kõigi huvitatud isikute ja üldsuse kaasamiseks mereala ruumiliste planeeringute ja rannikuala integreeritud majandamise strateegiate väljatöötamise varajases etapis. |
Liikmesriigid kehtestavad vahendid üldsuse kaasamiseks mereruumi planeeringute ja rannikuala tervikmajandamise strateegiate väljatöötamise varajases etapis , teavitades asjaomaseid sidusrühmi ja ametiasutusi ning asjaomast üldsust ja konsulteerides nendega . Liikmesriigid tagavad ühtlasi, et neil sidusrühmadel ja ametiasutustel ning asjaomasel üldsusel on juurdepääs lõpptulemustele. |
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõige 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Üldsuse kaasamine tagab, et asjaomaste sidusrühmade, ametiasutuste ja üldsusega konsulteeritakse esialgsete planeeringute ja strateegiate suhtes ning et neil on juurdepääs valminud planeeringutele ja strateegiatele. |
välja jäetud |
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõige 3
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. Üldsusega konsulteerimise vahendite kindlaksmääramisel tegutsevad liikmesriigid kooskõlas liidu muude asjakohaste õigusaktidega. |
välja jäetud |
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Liikmesriigid organiseerivad mereala ruumilise planeerimise ja rannikuala integreeritud majandamise strateegiate jaoks kõige täpsemate kättesaadavate andmete kogumise ja teabe vahetamise. |
1. Liikmesriigid organiseerivad mereruumi planeerimise ja rannikuala tervikmajandamise strateegiate rakendamise jaoks kõige täpsemate kättesaadavate andmete kogumise ja kasutamise ning teabe vahetamise. |
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 3
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. Lõikes 1 osutatud andmete kogumise ja vahetamise organiseerimisel kasutavad liikmesriigid nii palju kui võimalik integreeritud merenduspoliitika raames välja töötatud vahendeid. |
3. Lõikes 1 osutatud andmete kogumise ja vahetamise organiseerimisel kasutavad liikmesriigid nii palju kui võimalik integreeritud merenduspoliitika ja muu asjakohase liidu poliitika raames välja töötatud vahendeid, näiteks neid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiivis 2007/2/EÜ (millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE)) (27 bis) . |
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 11
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Mereala ruumiliste planeeringute ja rannikuala integreeritud majandamise strateegiate suhtes kohaldatakse direktiivi 2001/42/EÜ sätteid. |
Mereruumi planeeringute ja rannikuala tervikmajandamise strateegiate suhtes kohaldatakse direktiivi 2001/42/EÜ ning direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätteid. |
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12 – lõige 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Iga liikmesriik, kellel on piir teise liikmesriigi ranniku- või merealaga, teeb koostööd, et tagada mereala ruumiliste planeeringute ja rannikuala integreeritud majandamise strateegiate ühtsus ja kooskõla kogu asjaomasel rannikualal või merepiirkonnas ja/või allpiirkonnas. Sellises koostöös võetakse eelkõige arvesse riikidevahelisi küsimusi nagu piiriülesed infrastruktuurid. |
1. Iga liikmesriik, kellel on piir teise liikmesriigi ranniku- või merealaga, võtab kõik vajalikud meetmed tegemaks koostööd, et tagada mereruumi planeeringute ja rannikuala tervikmajandamise strateegiate ühtsus ja kooskõla kogu asjaomasel rannikualal või merepiirkonnas ja/või allpiirkonnas. Sellises koostöös võetakse eelkõige arvesse riikidevahelisi küsimusi, nagu piiriülesed infrastruktuurid , ning koostöö eesmärk on ühine nägemus igast olemasolevast ja tulevasest mereala strateegiast . |
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1a. Koostöö toimimise võimaldamiseks peaksid liikmesriigid võimaluse korral kooskõlastama uute mereruumi planeeringute koostamise või olemasolevate planeeringute läbivaatamise ajastust. |
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12 – lõige 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12 – lõige 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12 – lõige 2 – punkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 13
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Liikmesriigid, kellel on piir kolmanda riigi ranniku- või merealaga, teeb kõik endast oleneva, et kooskõlastada asjaomasel rannikualal või merepiirkonnas või allpiirkonnas oma mereala ruumilised planeeringud ja rannikuala integreeritud majandamise strateegiaid selle kolmanda riigiga. |
Liikmesriigid, kellel on piir kolmanda riigi ranniku- või merealaga, konsulteerivad selle riigiga ja teevad vastavalt rahvusvahelisele mereõigusele ja konventsioonidele kõik endast oleneva, et kooskõlastada asjaomasel rannikualal või merepiirkonnas või allpiirkonnas oma mereruumi planeeringud ja rannikuala tervikmajandamise strateegiad selle kolmanda riigiga. |
Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 14
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Liikmesriigid määravad iga asjaomase rannikuala ja merepiirkonna või allpiirkonna jaoks pädeva asutuse või asutused käesoleva direktiivi rakendamiseks , sealhulgas koostöö tagamiseks muude liikmesriikidega vastavalt artiklile 12 ja kolmandate riikidega vastavalt artiklile 13. |
1. Liikmesriigid määravad iga asjaomase rannikuala ja merepiirkonna jaoks asutuse või asutused käesoleva direktiivi rakendamise korraldamiseks (korraldusasutused) , sealhulgas koostöö tagamiseks muude liikmesriikidega vastavalt artiklile 12 ja kolmandate riikidega vastavalt artiklile 13. |
2. Liikmesriigid esitavad komisjonile oma määratud pädevate asutuste nimekirja koos käesoleva direktiivi I lisas loetletud teabega. |
2. Liikmesriigid esitavad komisjonile oma määratud korraldusasutuste nimekirja koos käesoleva direktiivi I lisas loetletud teabega. |
3. Samal ajal saadab iga liikmesriik komisjonile nimekirja oma pädevatest asutustest, kes vastutavad nende rahvusvaheliste organisatsioonide eest, milles nad on osalised ja mis on olulised käesoleva määruse rakendamise seisukohast. |
3. Samal ajal saadab iga liikmesriik komisjonile nimekirja oma pädevatest asutustest, kes vastutavad nende rahvusvaheliste organisatsioonide eest, milles nad on osalised ja mis on olulised käesoleva määruse rakendamise seisukohast. |
4. Liikmesriigid teatavad komisjonile kõigist muutustest , mis on tehtud lõike 1 kohaselt esitatud andmetes, kuue kuu jooksul pärast nende muudatuste jõustumist. |
4. Liikmesriigid teatavad komisjonile kõigist muudatustest , mis on tehtud lõike 1 kohaselt esitatud andmetes, kuue kuu jooksul pärast nende muudatuste jõustumist. |
|
4 a. Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt võivad liikmesriigid määrata oma korraldusasutused vastavalt toimivatele institutsioonilistele ja juhtimistasanditele. |
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 15 – lõige 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Kõnealune aruanne sisaldab teavet vähemalt artiklite 6–13 rakendamise kohta. |
2. Kõnealune aruanne sisaldab teavet vähemalt artiklite 6–13 rakendamise kohta. Võimaluse korral tuleb aruande sisu ja formaati ühtlustada direktiiviga 2008/56/EÜ kehtestatud asjaomaste spetsifikatsioonidega. |
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 15 – lõige 3
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule eduaruande, milles teeb kokkuvõtte käesoleva direktiivi rakendamisest. |
3. Komisjon esitab hiljemalt ühe aasta pärast mereruumi planeeringute ja rannikuala tervikmajandamise strateegiate kehtestamise tähtaega Euroopa Parlamendile ja nõukogule eduaruande, milles teeb kokkuvõtte käesoleva direktiivi rakendamisest. |
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 16 – lõige 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Komisjon võib rakendusaktidega võtta vastu: |
1. Ilma et see piiraks planeeringute ja strateegiate põhipunktidega seotud spetsifikatsioone, võib komisjon rakendusaktidega võtta vastu: |
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 16 – lõige 1 – punkt a – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 16 – lõige 1 – punkt a – taane 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 16 – lõige 1 – punkt b – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 16 – lõige 1 – punkt b – taane 3
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
piiriülese koostöö kõige tõhusam kord; |
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 16 – lõige 1 – punkt b – taane 4
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
välja jäetud |
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 17 – lõige 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Lõikele 1 viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. |
2. Sellele lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. |
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 18 – lõige 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Kui liikmesriigid lõikes 1 osutatud meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. |
2. Kui liikmesriigid pärast käesoleva direktiivi jõustumist lõikes 1 osutatud meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. |
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 18 – lõige 4
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
4. Artikli 4 lõikes 1 osutatud mereala ruumilised planeeringud ja rannikuala integreeritud majandamise strateegiad kehtestatakse 36 kuu jooksul alates käesoleva direktiivi jõustumisest. |
4. Artikli 4 lõikes 1 osutatud mereruumi planeeringud ja rannikuala tervikmajandamise strateegiad kehtestatakse 48 kuu jooksul alates käesoleva direktiivi jõustumisest. |
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 18 – lõige 5
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
5. Artikli 15 lõikes 1 osutatud aruanded esitatakse hiljemalt 42 kuu jooksul alates käesoleva direktiivi jõustumisest ning pärast seda iga kuue aasta tagant. |
5. Artikli 15 lõikes 1 osutatud aruanded esitatakse hiljemalt 54 kuu jooksul alates käesoleva direktiivi jõustumisest ning pärast seda iga kuue aasta tagant. |
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 18 – lõige 6
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
6. Artikli 15 lõikes 3 osutatud eduaruanded esitatakse hiljemalt kuue kuu jooksul pärast lõikes 5 osutatud kuupäeva ning pärast seda iga kuue aasta tagant. |
6. Artikli 15 lõikes 3 osutatud eduaruanded esitatakse hiljemalt kuue kuu jooksul pärast lõikes 5 osutatud kuupäeva ning pärast seda iga nelja aasta tagant. |
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 18 – lõige 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
6a. Käesolevas direktiivis sisalduvaid ülevõtmise kohustusi ei kohaldata sisemaariikidest liikmesriikide suhtes. |
(1) Seejärel saadeti asi vastavalt kodukorra artikli 57 lõike 2 teisele lõigule vastutavale komisjonile uueks läbivaatamiseks (A7-0379/2013).
(2) ELT L 279, 23.10.2010, lk 1.
(18 bis) EÜT L 148, 6.6.2002, lk 24.
(19) ELT L 140, 5.6.2009, lk 16–62 .
(20) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59–80 .
(21) ELT L 167, 30.4.2004, lk 1–38 .
(22) KOM(2011)0244 (lõplik).
(23) KOM(2011)0571 (lõplik).
(24) COM(2013)XXXX.
(19) ELT L 140, 5.6.2009, lk 16 .
(20) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59 .
(20 bis) ELT L 20, 26.1.2010, lk 7.
(20 ter) EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.
(21) ELT L 167, 30.4.2004, lk 1 .
(22) COM(2011)0244.
(23) COM(2011)0571.
(24) COM(2013)XXXX.
(25) KOM(2010) 461 (lõplik).
(25) COM(2010)0461.
(27 bis) ELT L 108, 25.4.2007, lk 1.
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/397 |
P7_TA(2013)0589
Teatavate keskkonda, põllumajandust, sotsiaalpoliitikat ja rahvatervist käsitlevate direktiivide muutmine Mayotte'i staatuse muutumise tõttu ***I
Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse teatavaid keskkonda, põllumajandust, sotsiaalpoliitikat ja rahvatervist käsitlevaid direktiive, kuna on muutunud Mayotte'i staatus liidu suhtes (COM(2013)0418 – C7-0176/2013 – 2013/0192(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
(2016/C 468/83)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0418), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 43 lõiget 2, artiklit 114, artikli 153 lõiget 2, artiklit 168 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0176/2013), |
— |
võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta, |
— |
võttes arvesse nõukogu 10. oktoobri 2013. aasta kirja (1); |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, |
— |
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. septembri 2013. aasta arvamust (2), |
— |
võttes arvesse kodukorra artikleid 55 ja 37, |
— |
võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning regionaalarengukomisjoni arvamust (A7-0399/2013), |
1. |
võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha; |
2. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
(1) 21. oktoobri 2013. aasta protokolli punkt 4 (P7_PV(2013)10-21).
(2) ELT C 341, 21.11.2013, lk 97.
P7_TC1-COD(2013)0192
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 12. detsembril 2013. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/…/EL, millega muudetakse teatavaid keskkonda, põllumajandust, sotsiaalpoliitikat ja rahvatervist käsitlevaid direktiive, kuna on muutunud Mayotte'i staatus liidu suhtes
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2, artiklit 114, artikli 153 lõiget 2, artiklit 168 ja artikli 192 lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Nõukogu muutis otsusega 2012/419/EL (3), mis jõustub alates 1. jaanuarist 2014, Mayotte’i staatust Euroopa Liidu suhtes. Seetõttu ei ole Mayotte alates nimetatud kuupäevast enam ülemereterritoorium ülemeremaa ega -territoorium Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 198 tähenduses , vaid temast saab äärepoolseim piirkond ELi toimimise lepingu artikli 349 ja artikli 355 lõike 1 tähenduses. Liidu õigusakte Mayotte’i õigusliku staatuse muutumisest tulenevalt hakatakse Mayotte ’i suhtes kohaldama liidu õigust alates nimetatud kuupäevast 1 . jaanuarist 2014 . On asjakohane kehtestada mitmes valdkonnas teatavad erimeetmed, mida õigustab Mayotte'ile eriomane struktuurne, sotsiaalne, keskkonnaalane ja majanduslik olukord ning tema uus äärepoolseima piirkonna staatus . [ME 1] |
(2) |
On asjakohane võtta arvesse Mayotte'i keskkonnaseisundit, mida on vaja oluliselt parandada, et viia see vastavusse liidu õigusaktides seatud keskkonnaalaste eesmärkidega, ja selle jaoks on vaja lisaaega. Konkreetseteks tähtaegadeks tuleks vastu võtta erimeetmed, et keskkonnaseisundit järk-järgult parandada. |
(3) |
Selleks et täita nõuded, mis on sätestatud nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiivis 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (4), on Mayotte'is vaja võtta meetmeid linnastute varustamiseks asulareovee kogumissüsteemidega. Selleks on vaja teha infrastruktuuritöid vastavalt asjakohasele haldus- ja projekteerimiskorrale ning rajada asulareovee mõõtmise ja jälgimise süsteemid. Seega on Prantsusmaale vaja kõnealuste nõuete täitmiseks anda piisavalt aega. |
(4) |
Seoses põllumajandusvaldkonna ja nõukogu 19. juuli 1999. aasta direktiiviga 1999/74/EÜ, millega sätestatakse munakanade kaitse miinimumnõuded (5), märgitakse, et Mayotte'is kasvatatakse munakanu täiustamata puurides. Võttes arvesse Mayotte'i majanduslikke ja sotsiaalseid piiranguid ning et täiustamata puuride vahetamine täiustatud puuride või alternatiivsete süsteemide vastu vajab suuri investeeringuid ja ettevalmistustöid, on vaja munakande puhul, kellel on 1. jaanuari 2014. aasta seisuga munemistsükkel, edasi lükata keeldu kasutada täiustamata puure kuni 12 kuuks 4 aastaks alates nimetatud kuupäevast. Puuride vahetamist tuleks seega vältida kanade munemistsükli ajal. Selleks et vältida konkurentsimoonutusi, tuleks täiustamata puure kasutavatest tootmisettevõtetest saadud mune turustada ainult Mayotte'i kohalikul turul. Selleks et aidata kaasa vajaliku kontrolli tegemisele, peaksid täiustamata puure kasutavatest tootmisettevõtetest pärit munad kandma eritähist. [ME 2] |
(5) |
Seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiviga 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (6), peab Prantsusmaa kõnealuse direktiivi nõuetekohaseks rakendamiseks seoses vesikonna majandamiskavadega vastu võtma ja rakendama majandamiskavad, mis sisaldavad tehnilisi ja haldusmeetmeid vee hea seisundi saavutamiseks ja kõikide pinnaveekogude olukorra halvenemise vältimiseks. Seega on Prantsusmaale vaja kõnealuste meetmete vastuvõtmiseks ja rakendamiseks anda piisavalt aega. |
(6) |
Seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta direktiiviga 2006/7/EÜ, mis käsitleb suplusvee kvaliteedi juhtimist ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 76/160/EMÜ (7), on vaja Mayotte'i praegust pinnaveekogude olukorda oluliselt parandada, et viia see vastavusse kõnealuse direktiivi nõuetega. Suplusvee kvaliteet sõltub otseselt asulareovee puhastamisest ja direktiivi 2006/7/EÜ sätteid on võimalik hakata järk-järgult täitma alles siis, kui asulareovee kvaliteeti mõjutavad linnastud hakkavad täitma direktiivi 91/271/EMÜ nõudeid. Seega on vaja vastu võtta konkreetsed tähtajad, Selleks et võimaldada Prantsusmaal viia Mayotte'i kui uue äärepoolseima piirkonna suplusvee kvaliteet vastavusse liidu standarditega ning Mayotte’i erilise sotsiaalse, keskkonnaalase ja majandusliku olukorra tõttu, on vaja vastu võtta konkreetsed tähtajad . [ME 3] |
(7) |
Sotsiaalpoliitika valdkonnas tuleks arvesse võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiivi 2006/25/EÜ (töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (tehislik optiline kiirgus) tulenevate riskidega) (8) järgimisega seotud raskusi Mayotte'is alates 1. jaanuarist 2014. Mayotte'is valitseva sotsiaalse ja majandusliku eriolukorra tõttu puuduvad tehnilised süsteemid kõnealuse direktiivi järgimiseks vajalike meetmete rakendamiseks seoses tehisliku optilise kiirgusega kiirguse valdkonnas . Seega on asjakohane näha kuni 31. detsembrini 2017 Prantsusmaa jaoks võimalik ette erandid teatavatest kõnealuse direktiivi sätetest tingimusel, et Mayotte'is kõnealused süsteemid puuduvad ja et ei piirata töötajate tervise ja ohutuse valdkonnas kehtivaid kaitse ja ennetamise üldpõhimõtteid. [ME 4] |
(8) |
Selleks et tagada töötajate tervise ja ohutuse kõrgel tasemel kaitse tööl, tuleks konsulteerida sotsiaalpartneritega, viia erandist tulenevad riskid miinimumini ja asjaomaste töötajate tervist tuleks põhjalikumalt kontrollida. On oluline, et erandi kehtivusaeg oleks võimalikult lühike. Seega tuleks riiklikud erandid igal aastal läbi vaadata ja tühistada kohe, kui ei esine enam asjaolusid, mis õigustavad nende kohaldamist. |
(9) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiivi 2011/24/EL (patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius) (9) ülevõtmiseks on vaja teha mitu kohandust, et tagada patsientidele osutatavate tervishoiuteenuste ja edastatava teabe järjepidevus. Seega on asjakohane näha alates 1. jaanuarist 2014 Prantsusmaale ette täiendav 30 kuu pikkune ajavahemik, et jõustada Mayotte’i suhtes kõnealuse direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid. |
(10) |
Seetõttu tuleks direktiive 91/271/EMÜ, 1999/74/EÜ, 2000/60/EÜ, 2006/7/EÜ, 2006/25/EÜ and 2011/24/EL vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Direktiivi 91/271/EMÜ muudatused
Direktiivi 91/271/EMÜ muudetakse järgmiselt.
1) |
Artiklisse 3 lisatakse järgmine lõige 1a: „1a. Erandina lõike 1 esimesest ja teisest lõigust tagab Prantsusmaa, et kõik Mayotte'i linnastud varustatakse asulareovee kogumissüsteemidega:
|
2) |
Artiklisse 4 lisatakse järgmine lõige 1a: „1a. Erandina lõikest 1 tagab Prantsusmaa, et Mayotte kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi läbib enne ärajuhtimist bioloogilise puhastuse või muu sellega võrdväärse puhastuse:
|
3) |
Artiklit 5 muudetakse järgmiselt.
|
4) |
Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:
|
Artikkel 2
Direktiivi 1999/74/EÜ muudatused
Direktiivi 1999/74/EÜ artiklile 5 lisatakse järgmine lõige:
„3. Erandina lõikest 2 võib Mayotte'is selliste kanade kasvatamist, kellel on seisuga 1. jaanuar 2014 munemistsükkel ja munevaid kanu, keda kasvatatakse sellel kuupäeval käesolevas peatükis osutatud puurides, jätkata kasvatada kõnealustes puurides edasi kuni 31. detsembrini 2014 2017 . [ME 11]
Alates 1. jaanuarist 2014 ei tohi Mayotte'is käesolevas peatükis osutatud puure ehitada ega neid seal esimest korda kasutusele võtta.
Munad, mis on pärit munakanu käesolevas peatükis osutatud puurides kasvatavatest tootmisettevõtetest, turustatakse ainult Mayotte'is. Kõnealused munad ja nende pakendid tuleb selgelt märgistada eritähisega, mis võimaldab vajaliku kontrolli tegemist. Komisjonile tuleb selle eritähise selge kirjeldus esitada 1. jaanuariks 2014.“
Artikkel 3
Direktiivi 2000/60/EÜ muudatused
Direktiivi 2000/60/EÜ muudetakse järgmiselt.
1) |
Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:
|
2) |
Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:
|
3) |
Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:
|
Artikkel 4
Direktiivi 2006/7/EÜ muudatused
Direktiivi 2006/7/EÜ muudetakse järgmiselt.
1) |
Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:
|
2) |
Artikli 6 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik: „Mayotte'i puhul on esimeses lõigus osutatud tähtaeg 30. juuni 2015.“; |
3) |
Artikli 13 lõikele 2 lisatakse järgmine lõik: „Mayotte'i puhul on esimeses lõigus osutatud tähtaeg 30. juuni 2014.“ |
Artikkel 5
Direktiivi 2006/25/EÜ muudatus
Direktiivile 2006/25/EÜ lisatakse järgmine artikkel 14a:
„Artikkel 14a
1. Ilma piiramata töötajate tervise ja ohutuse valdkonnas kehtivaid kaitse ja ennetamise üldpõhimõtteid, võib Prantsusmaa seoses Mayotte'iga kuni 31. detsembrini 2017 kõrvale kalduda käesoleva direktiivi järgimiseks vajalike sätete kohaldamisest tingimusel, et nimetatud kohaldamise jaoks on vaja tehnilisi erisüsteeme ja et Mayotte'is sellised süsteemid puuduvad.
Esimest lõiku ei kohaldata käesoleva direktiivi artikli 5 lõikes 1 sätestatud kohustuste suhtes ja käesolevas direktiivis sätestatud selliste kohustuste suhtes, mis kajastavad direktiiviga 89/391/EMÜ kehtestatud üldpõhimõtteid.
2. Enne kõiki käesolevast direktiivist tehtavaid erandeid, mis tulenevad 1. jaanuaril 2014 kehtivate meetmete kohaldamisest või uute meetmete vastuvõtmisest, tuleb korraldada konsulteerimine sotsiaalpartneritega kooskõlas riikliku õiguse ja riiklike tavadega. Kõnealuseid erandeid kohaldades tuleb järgida tingimusi, mis tagavad Mayotte'ile eriomast olukorda arvesse võttes, et töötajatele tulenevad riskid viiakse miinimumini ja et asjaomaste töötajate tervist kontrollitakse põhjalikumalt.
3. Riiklikud erandid vaadatakse läbi igal aastal pärast sotsiaalpartneritega konsulteerimist ja tühistatakse kohe, kui ei esine enam asjaolusid, mis õigustavad nende kohaldamist.“
Artikkel 6
Direktiivi 2011/24/EL muudatused
Direktiivi 2011/24/EL artiklile 21 lisatakse järgmine lõige 3:
„3. Erandina lõike 1 esimesest lausest jõustab Prantsusmaa käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid Mayotte’i suhtes 30. juuniks 2016.“
Artikkel 7
Ülevõtmine
1. Prantsusmaa võtab vastu ja avaldab käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid järgmiselt:
a) |
artikli 1 lõigete 1, 2 ja 3 puhul 31. detsembriks 2018; |
b) |
artikli 1 lõike 4 puhul selle lõike punktides a ja b nimetatud kuupäevadeks; |
c) |
artikli 2 puhul 1. jaanuariks 2014; |
d) |
artikli 3 lõike 1 puhul 31. detsembriks 2018; |
e) |
artikli 3 lõigete 2 ja 3 puhul nendes lõigetes nimetatud kuupäevadeks; |
f) |
artikli 4 lõike 1 punkti a puhul 31. detsembriks 2018; |
g) |
artikli 4 lõike 1 punkti b puhul 30. juuniks 2021; |
h) |
artikli 4 lõigete 2 ja 3 puhul nendes lõigetes nimetatud kuupäevadeks; |
i) |
artikli 5 puhul 1. jaanuariks 2014, kui Prantsusmaa ei kasuta selle artikliga ette nähtud kõrvalekaldumise võimalust; |
j) |
artikli 6 puhul selles artiklis nimetatud kuupäevaks. |
Prantsusmaa edastab kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.
Kui Prantsusmaa võtab kõnealused normid vastu, lisab ta nendesse normidesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näeb ette Prantsusmaa.
2. Prantsusmaa edastab komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.
Artikkel 8
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolevat direktiivi kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014. [ME 12]
Artikkel 9
Adressaat
Käesolev direktiiv on adresseeritud Prantsuse Vabariigile.
…,
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) ELT C 341, 21.11.2013, lk 97.
(2) Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2013. aasta seisukoht.
(3) ELT L 204, 31.7.2012, lk 131.
(4) EÜT L 135, 30.5.1991, lk 1.
(5) EÜT L 203, 3.8.1999, lk 53.
(6) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.
(7) ELT L 64, 4.3.2006, lk 37.
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/404 |
P7_TA(2013)0590
Liidu meede „Euroopa kultuuripealinnad“ aastateks 2020–2033 ***I
Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse liidu meede „Euroopa kultuuripealinnad“ aastateks 2020–2033 (COM(2012)0407 – C7-0198/2012 – 2012/0199(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
(2016/C 468/84)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012)0407), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 167 lõiget 5, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0198/2012), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, |
— |
võttes arvesse Regioonide Komitee 15. veebruari 2012. aasta (1) ja 30. novembri 2012. aasta (2) arvamusi, |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 55, |
— |
võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A7-0226/2013), |
1. |
võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha; |
2. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele. |
(1) ELT C 113, 18.4.2012, lk 17.
(2) ELT C 17, 19.1.2013, lk 97.
P7_TC1-COD(2012)0199
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 12. detsembril 2013. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr …/2014/EÜ, millega kehtestatakse aastateks 2020–2033 liidu meede „Euroopa kultuuripealinnad“ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1622/2006/EÜ
[Muudatusettepanek 84 (*1)]
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 167 lõike 5 esimest taanet,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamusi (1),
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Liidu toimimise lepingu eesmärk on luua Euroopa rahvaste üha tihedam liit ning liidule antakse muu hulgas ülesanne soodustada liikmesriikides kultuuri õitsengut, austades nende rahvuslikku ja piirkondlikku mitmekesisust ning rõhutades samal ajal ka ühise kultuuripärandi tähtsust. Seoses sellega toetab ja täiendab liit vajaduse korral liikmesriikide meetmeid Euroopa rahvaste kultuuri ja ajaloo alaste teadmiste parandamiseks ja levitamiseks. |
(2) |
Komisjoni teatises ▌Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta üleilmastuvas maailmas, ▌mis kiideti heaks nõukogu 16. novembri 2007. aasta resolutsiooniga ▌ (3) ning Euroopa Parlamendi 10. aprilli 2008. aasta resolutsiooniga (4), seatakse eesmärgid liidu edasiseks tegevuseks kultuurivaldkonnas. Liidu tegevusega tuleks edendada kultuurilist mitmekesisust ja kultuuridevahelist dialoogi. Lisaks tuleks sellega edendada kultuuri kui loovuse katalüsaatorit, eelkõige majanduskasvu ja töökohtade loomise kontekstis, ning samuti ka kui liidu rahvusvaheliste suhete olulist osa. |
( 2a) |
UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooniga, mis jõustus 18. märtsil 2007. aastal ja millega liit on ühinenud, soovitakse kaitsta ja edendada kultuurilist mitmekesisust, soodustada kultuuridevahelist suhtlust ning parandada kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil kultuurilise mitmekesisuse väärtuse teadvustamist. |
(3) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu ▌otsusega nr 1622/2006/EÜ (5) kehtestati kultuurisündmusega „Euroopa kultuuripealinn“ seotud ühenduse meede aastateks 2007 kuni 2019. |
(4) |
Euroopa kultuuripealinnade hindamisest ja avalikust arutelust meetme tuleviku üle pärast 2019. aastat on selgunud, et kultuuripealinnade traditsioon on järk-järgult saanud üheks kõige suurejoonelisemaks ja Euroopa kodanike poolt enim hinnatud kultuurialgatuseks Euroopas. |
(5) |
Lisaks Euroopa kultuuripealinnade meetme esialgsetele eesmärkidele, milleks oli Euroopa kultuuride rikkuse, mitmekesisuse ja ühiste joonte esiletoomine ning Euroopa kodanike suurema üksteisemõistmise edendamine, on tiitlit kandnud linnad sellele samm-sammult lisanud uue mõõtme, kasutades tiitliaasta mõju linna üldisema arengu stimuleerimiseks vastavalt oma asjakohastele strateegiatele ja prioriteetidele . |
(6) |
Euroopa kultuuripealinnade meetme eesmärgid on täielikus kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1295/2013 loodud programmiga „Loov Euroopa“ (6), mille eesmärkideks on Euroopa kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse kaitsmine, arendamine ja toetamine, Euroopa kultuuripärandi edendamine ning Euroopa kultuuri- ja loovsektori, eelkõige audiovisuaalsektori konkurentsivõime tugevdamine, püüdes toetada arukat, jätkusuutliku ja kaasavat majanduskasvu. Nende eesmärkide abil aidatakse tugevdada ka ühtsesse kultuuriruumi kuulumise tunnet ning ergutada kultuuridevahelist dialoogi ja vastastikust mõistmist. |
(6a) |
Kõnealuste eesmärkide saavutamiseks peavad kultuuripealinna tiitlit kandvad linnad püüdma luua sidemeid ühest küljest oma kultuuri- ja loomesektorite ning teisest küljest muude sektorite vahel, nagu haridus, teadustöö, keskkond, linnaarendus või kultuuriturism. Varasemad kogemused on näidanud eelkõige seda, et Euroopa kultuuripealinnade meetmel on suur potentsiaal kohaliku arengu ja kultuuriturismi katalüsaatorina, nagu on välja toodud ka komisjoni 30. juuni 2010. aasta teatises „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava“, millega nõukogu 12. oktoobri 2010. aasta järeldustes (7) nõustus ning mille Euroopa Parlament 27. septembri 2011. aasta resolutsioonis (8) heaks kiitis. |
(6b) |
Samuti on oluline, et tiitlit kandvad linnad püüaksid edendada sotsiaalset kaasatust ja võrdseid võimalusi ning annaksid kõik endast oleneva, et tagada kõikide kodanikuühiskonna rühmade võimalikult suur kaasamine kultuuriprogrammi ettevalmistamisse ja rakendamisse, pöörates seejuures erilist tähelepanu tõrjutud ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele. |
(7) |
Hindamine ja avalik arutelu on veenvalt näidanud , et Euroopa kultuuripealinna tiitliga kaasneb palju võimalikke eeliseid, kui üritus on põhjalikult ette valmistatud. Kuigi tegemist on eelkõige kultuurisündmusega, võib see kaasa tuua mitmesuguseid soodsaid sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid, eriti kui sündmus on osa asjaomase linna pikemaajalisest kultuurikesksest arengustrateegiast. |
(8) |
Samas on Euroopa kultuuripealinna meetme rakendamine äärmiselt keeruline ülesanne. Terve aasta kestva kultuuriprogrammi korraldamine on paljunõudev ettevõtmine ja mõned Euroopa kultuuripealinnad on sellest võimalusest paremini kasu lõiganud kui teised. Seega tuleks meedet täiendada, et aidata kõikidel linnadel tiitlist võimalikult palju kasu saada. |
(9) |
Euroopa kultuuripealinna tiitel peaks olema jätkuvalt mõeldud üksnes linna staatuses asulatele ( sõltumata suurusest ), kuid laiema publikuni jõudmiseks ja sündmuse mõju suurendamiseks peaks nendel linnadel olema endiselt võimalus kaasata ka neid ümbritsevaid alasid . |
(10) |
Euroopa kultuuripealinna tiitlit tuleks jätkuvalt anda spetsiaalselt tiitli jaoks koostatud ja ▌tugeva Euroopa mõõtmega kultuuriprogrammi alusel. See programm peaks olema ka osa pikemaajalisest strateegiast, millel oleks kestev mõju kohalikule majandus-, kultuuri- ja sotsiaalse keskkonna arengule . |
(11) |
Kaheetapiline liikmesriikide kronoloogilisel nimekirjal põhinev valikumenetlus, mille korraldab sõltumatute ▌ekspertide komisjon („eksperdikomisjon“) , on osutunud õiglaseks ja läbipaistvaks. See on võimaldanud linnadel oma taotlusi eelvaliku ja lõppvaliku etapi vahel parandada, toetudes eksperdikomisjoni nõuannetele, ning on taganud Euroopa kultuuripealinnade võrdse jagunemise liikmesriikide vahel. Selleks et tagada meetme järjepidevus ning vältida kogemuste ja teadmiste kaotsiminekut, mis kaasneks kõikide eksperdikomisjoni liikmete üheaegse väljavahetamisega, peaks eksperdikomisjoni liikmete väljavahetamine olema järkjärguline. |
(11a) |
Jätkuvalt tuleks tagada riiklik ekspertiis, võimaldades liikmesriikidel määrata linnade valimise ja meetme seire eest vastutavasse eksperdikomisjoni kuni kaks eksperti. |
(12) |
Valikukriteeriume tuleks täpsustada , et anda kandidaatlinnadele paremat juhatust Euroopa kultuuripealinna tiitli saamiseks nõutavate eesmärkide ja tingimuste suhtes . Valikukriteeriumid peaksid olema ka hõlpsamini mõõdetavad , et eksperdikomisjonil oleks lihtsam linnad välja valida ja neid seirata. Siinkohal tuleks erilist tähelepanu pöörata kandidaatlinnade pikaajalise kultuuripoliitika strateegia raames kavandatavatele kultuuripärandialasele tegevustele, mille mõju kultuurile, majandusele ja ühiskonnale oleks kestev . |
(13) |
Kultuuripealinna nimetamise ja tiitliaasta vahele jääv ettevalmistusperiood on Euroopa kultuuripealinnade edu jaoks ülioluline. Sidusrühmad on valdavalt üksmeelel, et otsusega nr 1622/2006/EÜ kehtestatud tiitliga kaasnevad meetmed on olnud linnadele väga kasulikud. Neid meetmeid tuleks edasi arendada, eriti sagedasemate järelevalvekoosolekute ja eksperdikomisjoni liikmete visiitide kaudu asjaomastesse linnadesse, samuti senisest veelgi tihedama kogemuste vahetamise abil nii endiste, praeguste ja tulevaste Euroopa kultuuripealinnade kui ka kandidaatlinnade vahel. Tiitli pälvinud linnad võivad luua ka tihedamad sidemed teiste Euroopa kultuuripealinnadega. |
(14) |
Melina Mercouri auhind on omandanud tugeva sümboolse väärtuse, mis ületab tunduvalt selle tegeliku rahasumma väärtuse, mille komisjon võib auhinnana välja anda. Selleks et tiitli pälvinud linnad täidaksid võetud kohustusi, tuleks auhinnaraha maksmise tingimused muuta rangemaks ja konkreetsemaks. |
(14a) |
Kandidaatlinnad peaksid asjakohasel juhul kaaluma võimalust taotleda liidu programmidest ja fondidest saadavat rahalist toetust. |
(15) |
Samuti on tähtis, et asjaomased linnad tooksid kõigis oma teabematerjalides välja, et Euroopa kultuuripealinnad on liidu meede . |
(16) |
Komisjoni korraldatud varasemate Euroopa kultuuripealinnade tulemuste hindamised ei anna tiitliaasta mõju kohta esmaseid andmeid ja põhinevad kohalikul tasandil kogutud andmetel. Seega peaksid hindamisega tegelema peamiselt linnad ise, kehtestades tulemuslikud mõõtmismehhanismid. |
(17) |
Varasem kogemus on näidanud, et kandidaatriikide osalemine võib aidata neid liidule lähendada, rõhutades Euroopa kultuuride ühiseid jooni. Seetõttu tuleks Euroopa kultuuripealinnade meede pärast 2019. aastat taas avada ka kandidaatriikidele ja potentsiaalsetele kandidaatriikidele. |
(17a) |
Igal kandidaatriigi ja potentsiaalse kandidaatriigi linnal peaks olema lubatud esitada oma kandidatuur ajavahemikus 2020–2033 ainult ühel konkursil, et tagada liikmesriikide linnadega võrdsed tingimused. Lisaks sellele, pidades jällegi silmas võrdsust liikmesriikidega, peaks igal kandidaatriigil või potentsiaalsel kandidaatriigil olema lubatud olla tiitliaasta toimumise kohaks vaid üks kord ajavahemikus 2020–2033. Seega ei tohiks kandidaatriikidel ja potentsiaalsetel kandidaatriikidel, mille mõni linn on juba käesoleva otsusega hõlmatud ajavahemikul kultuuripealinna tiitli pälvinud, lubada samal ajavahemikul enam uutel konkurssidel osaleda. |
(18) |
Selleks et tagada käesoleva otsuse ja eriti Euroopa kultuuripealinnade nimetamist käsitlevate sätete ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. |
(19) |
Otsus nr 1622/2006/EÜ tuleks tunnistada kehtetuks ja asendada käesoleva otsusega. Samas tuleks nimetatud otsuse sätteid kohaldada jätkuvalt kõigi juba nimetatud või nimetamist ootavate Euroopa kultuuripealinnade suhtes kuni aastani 2019. |
(20) |
Kuna liikmesriigid ei suuda piisavalt saavutada käesoleva otsuse eesmärke, milleks on kultuuride mitmekesisuse kaitsmine ja edendamine Euroopas, nende ühiste joonte esiletoomine ja linnade pikaajalise arengu toetamine kultuuri abil , võttes arvesse eelkõige asjaolu , et selleks on vaja ühiseid, selgeid ja läbipaistvaid valikukriteeriume ja -menetlusi, seiret Euroopa kultuuripealinnade üle ning põhjalikku liikmesriikidevahelist koordineerimist, on neid eesmärke meetme ulatust ja soovitud mõju arvesse võttes parem saavutada liidu tasandil ning liit võib võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei minda käesolevas otsuses kaugemale sellest, mis on vajalik kõnealuste eesmärkide saavutamiseks, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Kehtestamine
Käesolevaga kehtestatakse aastateks 2020–2033 liidu meede „Euroopa kultuuripealinnad“ (edaspidi „meede“) .
Artikkel 2
Eesmärgid
1. Meetme üldised eesmärgid on järgmised:
a) |
kaitsta ja edendada ▌kultuuride mitmekesisust Euroopas , tuua esile nende ühised jooned ning suurendada kodanike seas ühtsesse kultuuriruumi kuulumise tunnet ; |
b) |
võimaldada toetada kultuuri abil linnade pikaajalist arengut kooskõlas nende asjakohaste strateegiate ja prioriteetidega . |
2. Meetme erieesmärgid on järgmised:
a) |
parandada linnade kultuurielu ulatust, mitmekesisust ja Euroopa mõõdet, sealhulgas piiriülese koostöö kaudu; |
b) |
muuta kultuur kättesaadavamaks ja suurendada kultuuritegevuses osalemist; |
c) |
suurendada kultuurisektori suutlikkust ja selle seoseid muude sektoritega; |
d) |
suurendada kultuuri abil linnade rahvusvahelist nähtavust. |
Artikkel 3
Juurdepääs meetmele
-1. Euroopa kultuuripealinna konkursil saavad osaleda ainult linna staatuses asulad, kes võivad soovi korral kaasata neid ümbritsevaid alasid.
-1a. Ühe aasta jooksul (edaspidi „tiitliaasta“) võib Euroopa kultuuripealinnu olla kuni kolm.
Igal aastal antakse tiitel maksimaalselt ühele linnale mõlemas liikmesriigis, mis on esitatud lisas toodud ajakavas (edaspidi „ajakava“), ning asjaomastel aastatel ühele kandidaatriigi või potentsiaalse kandidaatriigi või ühe liiduga lõikes 3 a kirjeldatud asjaoludel ühineva riigi linnale.
1. Liikmesriikide linnadel on õigus saada Euroopa kultuuripealinna tiitel üheks aastaks vastavalt ajakavale .
▌
▌
3. Kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides, kes osalevad programmis „Loov Euroopa“ või hilisemates liidu kultuuritoetusprogrammides artiklis 10 osutatud taotluse esitamise kutse avaldamise tähtpäeval, võivad linnad taotleda Euroopa kultuuripealinna tiitlit üheks aastaks avaliku konkursi käigus, mis korraldatakse igal kolmandal aastal ▌vastavalt ▌ajakavale.
▌Kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide linnadel on lubatud osaleda ajavahemikus 2020–2033 üksnes ühel konkursil .
Lisaks võib iga kandidaatriik või potentsiaalne kandidaatriik saada tiitli ajavahemikus 2020–2033 vaid ühe korra.
3a. Pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist, kuid enne 31. detsembrit 2026 liiduga ühinevatel riikidel on õigus osaleda Euroopa kultuuripealinna meetmes vastavalt liikmesriikide suhtes kohaldatavatele eeskirjadele ja menetlustele alles seitse aastat pärast ühinemist. Ajakava ajakohastatakse sellele vastavalt. Pärast 31. detsembrit 2026 liiduga ühinevatel riikidel ei ole õigust osaleda sellel programmiperioodil meetmes „Euroopa kultuuripealinnad“ liikmesriikidele kehtestatud tingimustel.
Aastatel, milleks on ajakava kohaselt ette nähtud kolm Euroopa kultuuripealinna, on liiduga ühineva riigi linnadel õigus saada Euroopa kultuuripealinna tiitel üksnes järgmisel ajakava kohaselt võimalikul aastal ja vastavalt riikide ühinemise järjekorrale.
Kui liiduga ühineva riigi mõni linn on varem osalenud kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide jaoks korraldatud konkursil, ei saa ta enam osaleda järgnevatel liikmesriikide jaoks korraldatud konkurssidel. Kui ühineva riigi linnale on antud ajavahemikul 2020–2033 vastavalt lõikele 3 Euroopa kultuuripealinna tiitel, ei ole sellel riigil õigust esitada pärast liiduga ühinemist kõnealuse meetme raames Euroopa kultuuripealinna kandidaadiks mõnda oma muud linna.
Kui samal kuupäeval ühineb liiduga mitu riiki ja kui need riigid ei ole meetmes osalemise järjekorras kokku leppinud, korraldab nõukogu loositõmbamise.
Artikkel 4
Taotlused
▌
2. Komisjon koostab artiklis 5 sätestatud kriteeriumide alusel ühtse taotlusvormi (edaspidi „taotlusvorm“) , mida peavad kasutama kõik taotlevad linnad. Kui linn kaasab teda ümbritsevad alad, esitatakse taotlus linna nimel.
3. Iga taotlus peab põhinema tugeva Euroopa mõõtmega kultuuriprogrammil. Nimetatud kultuuriprogramm kestab ühe aasta ja see töötatakse välja spetsiaalselt Euroopa kultuuripealinna tiitli jaoks vastavalt artiklis 5 sätestatud kriteeriumidele. ▌
Artikkel 5
Kriteeriumid
Taotluste hindamise kriteeriumid (edaspidi „kriteeriumid“) on jagatud kuude kategooriasse: „ panus pikaajalisse strateegiasse“, ▌„Euroopa mõõde“, „kultuuriline ja kunstiline sisu“, „teostamisvõime“, „kaasamine“ ja „korraldus“.
1. Seoses panusega pikaajalisse strateegiasse võetakse arvesse järgmisi tegureid:
a) |
asjaolu, et tiitli taotlemismenetluse ajal on olemas linna kultuuristrateegia , mis hõlmab Euroopa kultuuripealinna meedet ning kultuuritegevuse jätkamise kava ka pärast tiitliaastat; |
b) |
kavad linna kultuuri- ja loomesektori tugevdamiseks , sh linna kultuuri-, majandus- ja sotsiaalsektori vaheliste pikaajaliste sidemete kujundamiseks ; |
▌
d) |
kavandatav pikaajaline kultuuriline , sotsiaalne ja majanduslik mõju , mida tiitel linnale, sh linna arengule kaasa tooks; |
e) |
kavad, mille abil jälgida ja hinnata tiitli mõju linnale ning levitada hindamistulemusi . |
▌
4. Euroopa mõõtme vallas hinnatakse järgmisi tegureid:
a) |
Euroopa kultuurilist mitmekesisust , kultuuridevahelist dialoogi ning Euroopa kodanike vahelist suuremat üksteisemõistmist edendavate tegevuste ulatus ja kvaliteet; |
b) |
Euroopa kultuuride, pärandi ja ajaloo ühiseid jooni ning Euroopa integratsiooni ja päevakajalisi teemasid esiplaanile tõstvate tegevuste ulatus ja kvaliteet; |
c) |
Euroopa kunstnike osalusel, eri riikide ettevõtjate või linnadega, sh asjakohasel juhul teiste Euroopa kultuuripealinnadega koostöös tehtavate ja piiriülese partnerluse raames toimuvate tegevuste ulatus ja kvaliteet; |
d) |
strateegia Euroopa ja rahvusvahelise üldsuse huvi äratamiseks. |
4a. Kultuurilise ja kunstilise sisu vallas hinnatakse järgmisi tegureid:
a) |
tiitliaasta kultuuriprogrammi selge ja sidus kunstiline visioon ja strateegia; |
b) |
kohalike kunstnike ja kultuuriorganisatsioonide kaasamine kultuuriprogrammi väljatöötamisse ja rakendamisse; |
c) |
kavandatud tegevuste ulatus ja mitmekesisus ning nende üldine kunstiline kvaliteet; |
d) |
võime ühendada kohalik kultuuripärand ja traditsioonilised kunstivormid kultuuri uute, uuenduslike ja eksperimentaalsete väljendusvormidega. |
4b. Teostamisvõime vallas tõestavad kandidaatlinnad, et:
a) |
taotlusel on laiapõhjaline ja tugev poliitiline toetus ning kohalike, piirkondlike ja riiklike asutuste kestlik tugi; |
b) |
linnas on välja ehitatud või loomisel tiitliaasta korraldamiseks piisav ja toimiv infrastruktuur. |
5. Kaasamise vallas hinnatakse järgmisi tegureid:
a) |
kohaliku elanikkonna ja kodanikuühiskonna kaasamine taotluse ettevalmistamisse ja Euroopa kultuuripealinna programmi rakendamisse; |
b) |
uute ja kestlike võimaluste loomine kultuurilistes tegevustes osalemiseks ja kaasalöömiseks laia kodanike ringi jaoks, eriti noortele , vabatahtlikele ning tõrjutud ja ebasoodsas olukorras inimrühmadele, sealhulgas vähemustele; samuti ▌eritähelepanu pööramine sellele, et nimetatud tegevustele oleks juurdepääs ka puudega ja eakatel inimestel; |
c) |
üldine publiku arendamise strateegia, eriti selle seotus haridusega ning koolide osalemine. |
6. Korralduse vallas hinnatakse järgmisi tegureid:
a) |
eelarve tulude poole strateegia ja kavandatud eelarve teostatavus , hõlmates vajaduse korral liidu programmidest ja vahenditest rahalise toetuse taotlemise kava ; nimetatud eelarve peab hõlmama ettevalmistusetappi, tiitliaastat ennast, hindamist ja vahendeid järeltegevusteks ning erandolukorra plaani; |
b) |
Euroopa kultuuripealinna programmi rakendamise kavandatav juhtimis- ja korraldusstruktuur, mis hõlmab asjakohase koostöö ettenägemist kohaliku omavalitsuse ja korraldusasutuse, sealhulgas kunstilise meeskonna vahel; |
c) |
üldjuhi ja kunstilise juhi ametissenimetamise menetlused ja tegevusvaldkonnad ; |
d) |
turundus- ja kommunikatsioonistrateegia , mis on ammendav ning juhib tähelepanu sellele, et Euroopa kultuuripealinnad on liidu meede; |
da) |
sellise korraldusasutuse olemasolu, mille töötajatel on sobivad oskused ja kogemused tiitliaasta kultuuriprogrammi kavandamiseks, korraldamiseks ja teostamiseks. |
Artikkel 6
Eksperdikomisjon
1. Moodustatakse sõltumatu ▌eksperdikomisjon (edaspidi „ eksperdikomisjon “), mille ülesanne on valiku- ja järelevalvemenetluste korraldamine.
1a. Eksperdikomisjon koosneb 10 eksperdist (edaspidi „Euroopa eksperdid“), kelle nimetavad vastavalt lõikele 2 ametisse liidu institutsioonid ja organid.
Lisaks sellele on asjaomasel liikmesriigil õigus nimetada oma territooriumil asuva linna väljavalimiseks ja selle üle järelevalve teostamiseks ametisse kuni kaks eksperti (edaspidi „riiklikud eksperdid“) vastavalt oma menetlustele ja komisjoniga konsulteerides.
2. ▌
Pärast konkursikutse korraldamist koostab komisjon Euroopa ekspertide võimalikest kandidaatidest nimekirja.
Seejärel valivad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kandidaatide seast välja iga institutsiooni kohta kolm eksperti, kes nimetatakse ametisse asjaomase institutsiooni menetluste kohaselt. Regioonide Komitee valib eelvalitud kandidaatide seast välja ühe eksperdi ja nimetab selle eksperdi ametisse vastavalt oma menetlusele.
Iga nimetatud liidu institutsioon ja organ püüab Euroopa ekspertide valimisel tagada eksperdikomisjoni üldises koosseisus pädevuste vastastikuse täiendavuse, tasakaalustatud geograafilise esindatuse ja soolise tasakaalu .
▌
2a. Kõik eksperdid peavad olema liidu kodanikud. Nad peavad olema sõltumatud ja omama arvestatavaid kogemusi ja oskusteadmisi kultuurisektori, linnade kultuurilise arengu või Euroopa kultuuripealinna ürituse või muu samaväärse ulatuse ja mõõtmega rahvusvahelise kultuurisündmuse korraldamise vallas. Samuti peab neil olema võimalus pühendada eksperdikomisjoni tööle vajalik arv tööpäevi aastas.
Eksperdikomisjon nimetab oma esimehe.
3. Euroopa eksperdid nimetatakse ametisse kolmeks aastaks.
Olenemata esimeses lõigus sätestatust nimetatakse eksperdikomisjoni esmakordsel moodustamisel Euroopa Parlamendi ▌eksperdid ametisse kolmeks aastaks, nõukogu eksperdid üheks aastaks, komisjoni eksperdid kaheks aastaks ning Regioonide Komitee ▌ekspert üheks aastaks ▌.
4. ▌Eksperdikomisjoni kõik eksperdid teatavad konkreetsete kandidaatlinnade puhul mis tahes tegelikust või võimalikust huvide konfliktist. Kui ekspert teatab huvide konfliktist või kui selline huvide konflikt ilmneb, astub kõnealune ekspert tagasi ning asjaomane liidu institutsioon või organ või liikmesriik asendab ta ülejäänud ametiajaks vastavalt asjaomasele menetlusele .
5. Komisjon avaldab oma veebisaidil kõik eksperdikomisjoni aruanded .
Artikkel 7
Taotluste esitamine liikmesriikides
1. Iga liikmesriik vastutab oma linnade vahelise konkursi korraldamise eest vastavalt ▌ajakavale.
2. Liikmesriigid avaldavad taotluste esitamise kutse vähemalt kuus aastat enne tiitliaastat .
Erandkorras avaldavad liikmesriigid, kellel on õigus nimetada Euroopa kultuuripealinn aastaks 2020, taotluste esitamise kutse esimesel võimalusel pärast … (*2).
Iga tiitlit taotlevate linnade jaoks ette nähtud taotluste esitamise kutse peab sisaldama taotlusvormi.
Iga taotluste esitamise kutse puhul on kandidaatlinnade taotluste esitamise tähtaeg kõige varem 10 kuud pärast kutse avaldamist.
3. Asjaomased liikmesriigid teavitavad taotlustest komisjoni.
Artikkel 8
Eelvalik liikmesriikides
1. Iga asjaomane liikmesriik kutsub ▌eksperdikomisjoni kandidaatlinnade vahel eelvaliku tegemiseks kokku vähemalt viis aastat enne tiitliaastat .
2. ▌Eksperdikomisjon koostab pärast taotluste ▌kriteeriumipõhist hindamist kandidaatlinnade esialgse nimekirja ning esitab kõigi taotluste kohta eelvalimisaruande , mis hõlmab muu hulgas soovitusi eelvaliku läbinud kandidaatlinnadele.
3. ▌Eksperdikomisjon esitab eelvalimisaruande asjaomastele liikmesriikidele ja komisjonile. Iga asjaomane liikmesriik kiidab eksperdikomisjoni aruandel põhineva esialgse nimekirja ametlikult heaks.
Artikkel 9
Lõppvalik liikmesriikides
1. Eelvaliku läbinud kandidaatlinnad täiendavad oma taotlusi ja vaatavad need läbi, et vastata kriteeriumidele ning võtta arvesse eelvalimisaruandes esitatud soovitusi, ning esitavade need seejärel asjaomasele liikmesriigile , kes edastab need omakorda komisjonile.
2. Hiljemalt üheksa kuud pärast eelvaliku tegemist kutsub iga asjaomane liikmesriik eksperdikomisjoni ja eelvaliku läbinud kandidaatlinnad kokku lõppvaliku tegemiseks.
Vajaduse korral võib asjaomane liikmesriik komisjoniga konsulteerides nimetatud tähtaega mõistliku ajavahemiku võrra pikendada.
3. ▌Eksperdikomisjon hindab täiendatud ja läbivaadatud taotlusi.
4. ▌Eksperdikomisjon esitab taotluste kohta valimisaruande ning soovituse asjaomase liikmesriigi ühe linna nimetamiseks Euroopa kultuuripealinnaks. Kui ükski kandidaatlinnadest ei vasta kõigile kriteeriumidele, võib ▌eksperdikomisjon soovitada sel aastal tiitlit mitte välja anda.
Valimisaruandes esitatakse asjaomasele linnale ka soovitused edusammude kohta, mis tuleks enne tiitliaasta algust veel teha.
Eksperdikomisjon esitab valimisaruande asjaomasele liikmesriigile ja komisjonile. ▌
Artikkel 10
Eelvalik ja lõppvalik kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides
1. Kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide linnade vahelise konkursi korraldamise eest vastutab komisjon.
2. Komisjon avaldab taotluste esitamise kutse Euroopa Liidu Teatajas vähemalt kuus aastat enne tiitliaastat . ▌
Iga tiitlit taotlevate kandidaatlinnade jaoks ette nähtud taotluste esitamise kutse peab sisaldama taotlusvormi.
Iga taotluste esitamise kutse puhul on taotluste esitamise tähtaeg kõige varem kümme kuud pärast kutse avaldamist.
▌
4. ▌Eksperdikomisjon teeb taotlusvormi alusel linnade seast eelvaliku vähemalt viis aastat enne tiitliaastat . Kohtumist kandidaatlinnade esindajatega ei korraldata.
▌Eksperdikomisjon koostab pärast taotluste ▌kriteeriumipõhist hindamist kandidaatlinnade esialgse nimekirja ning esitab kõigi taotluste kohta eelvalimisaruande , mis hõlmab muu hulgas soovitusi eelvaliku läbinud kandidaatlinnadele. Eksperdikomisjon esitab oma eelvalimisaruande komisjonile ▌.
5. Eelvaliku läbinud kandidaatlinnad täiendavad oma taotlusi ja vaatavad need läbi, et vastata kriteeriumidele ning võtta arvesse eelvalimisaruandes esitatud soovitusi, ning esitavad need seejärel komisjonile.
Hiljemalt üheksa kuud pärast eelvalikukohtumist kutsub komisjon ▌eksperdikomisjoni ja eelvaliku läbinud linnad kokku lõppvaliku tegemiseks. Vajaduse korral võib komisjon nimetatud tähtaega mõistliku ajavahemiku võrra pikendada.
▌Eksperdikomisjon hindab täiendatud ja läbivaadatud taotlusi.
Ta esitab eelvaliku läbinud kandidaatlinnade taotluste kohta valimisaruande ning soovituse maksimaalselt ühe kandidaatriigi või potentsiaalse kandidaatriigi linna nimetamiseks Euroopa kultuuripealinnaks.
Kui ükski kandidaatlinnadest ei vasta kõigile kriteeriumidele, võib ▌eksperdikomisjon soovitada sel aastal tiitlit mitte välja anda.
Valimisaruandes esitatakse asjaomasele linnale ka soovitused edusammude kohta, mis tuleks enne tiitliaastat veel teha.
Eksperdikomisjon esitab oma valimisaruande komisjonile ▌.
Artikkel 11
Nimetamine
Komisjon nimetab Euroopa kultuuripealinnad ametlikult rakendusaktidega, võttes nõuetekohaselt arvesse ▌eksperdikomisjoni soovitusi. Komisjon teatab nimetamisest Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Regioonide Komiteele.
Artikkel 12
Kultuuripealinnaks nimetatud linnade vaheline koostöö
▌Samaks aastaks kultuuripealinnaks nimetatud linnad püüavad seostada oma kultuuriprogramme ning kaaluda võib ka koostööd artiklis 13 sätestatud järelevalvemenetluse raames.
Artikkel 13
Järelevalve
1. ▌Eksperdikomisjon teostab Euroopa kultuuripealinnade ettevalmistuste üle järelevalvet ning pakub neile tuge ja juhiseid alates nende nimetamisest kuni tiitliaasta alguseni.
2. Selleks korraldab komisjon kolm kohtumist, millel osalevad eksperdikomisjoni ja kultuuripealinnaks nimetatud linnade esindajad: esimene kohtumine toimub kolm aastat enne tiitliaastat , teine 18 kuud enne tiitliaastat ja kolmas kaks kuud enne tiitliaastat . Asjaomane liikmesriik või kandidaatriik või potentsiaalne kandidaatriik võib nendele kohtumistele nimetada oma vaatleja.
Kuus nädalat enne iga kohtumist esitavad linnad komisjonile eduaruande.
Kohtumiste ajal hindab ▌eksperdikomisjon ettevalmistusi ja annab nõu, et aidata linnadel töötada välja kõrgetasemeline kultuuriprogramm ja tulemuslik strateegia. Eksperdikomisjon pöörab erilist tähelepanu valimisaruandes ja varasemates järelevalvearuannetes esitatud soovitustele.
3. Pärast iga kohtumist avaldab ▌eksperdikomisjon ettevalmistuste olukorra ja edasiste vajalike sammude kohta aruande.
Eksperdikomisjon edastab oma järelevalvearuanded ▌komisjonile, samuti asjaomastele linnadele ja liikmesriikidele või muudele riikidele. ▌
4. Lisaks järelevalvekohtumistele võib komisjon korraldada vajaduse korral igal ajal ▌eksperdikomisjoni visiite kulutuuripealinnaks nimetatud linnadesse.
Artikkel 14
Rahaline auhind
1. ▌Komisjon võib kultuuripealinnaks nimetatud linnale anda Melina Mercouri nimelise rahalise auhinna (edaspidi „auhind“), mille jaoks tehakse rahalised vahendid kättesaadavaks asjakohase mitmeaastase finantsraamistiku kaudu .
Auhinna õiguslikke ja rahalisi aspekte käsitletakse liidu vastavates kultuuritoetusprogrammides.
2. ▌Auhinnaraha makstakse välja hiljemalt tiitliaasta märtsi lõpus, tingimusel et asjaomane linn täidab taotlemisetapis võetud kohustusi, vastab kriteeriumidele ja võtab arvesse valiku- ja järelevalvearuannetes sisalduvaid soovitusi.
Taotlemisetapis võetud kohustused loetakse täidetuks, kui kultuuripealinnaks nimetatud linn ei ole taotlemisetapi ja tiitliaasta vahel teinud olulisi muudatusi programmis või strateegias ning on eelkõige pidanud silmas järgmist:
a) |
eelarve on hoitud tasemel, mis võimaldab pakkuda taotluse ja kriteeriumidega kooskõlas olevat kõrgetasemelist kultuuriprogrammi ; |
b) |
kunstilise meeskonna sõltumatust on asjakohaselt austatud; |
c) |
Euroopa mõõde on kultuuriprogrammi lõppversioonis piisavalt tugev; |
d) |
kultuuripealinnaks nimetatud linna turundus- ja kommunikatsioonistrateegias ja teabematerjalides kajastatakse selgelt asjaolu, et Euroopa kultuuripealinnad on liidu meede ; |
e) |
koostatud on kavad, et jälgida ja hinnata tiitliga kaasnenud mõju asjaomase linna jaoks. |
Artikkel 15
Praktiline korraldus
Komisjoni ülesanded on eelkõige järgmised:
a) |
tagada meetme üldine sidusus; |
b) |
tagada liikmesriikide ja ▌eksperdikomisjoni tegevuse koordineeritus; |
c) |
koostada eesmärke ja kriteeriume silmas pidades ning tihedas koostöös ▌eksperdikomisjoniga suunised, et aidata läbi viia valiku- ja järelevalvemenetlused; |
d) |
osutada ▌eksperdikomisjonile tehnilist abi; |
e) |
avalikustada kogu asjakohane teave ja aidata tagada meetme nähtavus Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil; |
f) |
tõhustada kogemuste ja heade tavade vahetamist endiste, praeguste ja tulevaste Euroopa kultuuripealinnade ja ka kandidaatlinnade vahel ning edendada linnade hindamisaruannete ja kogemuste laiemat levikut . |
Artikkel 16
Hindamine
1. Iga Euroopa kultuuripealinna tulemuste hindamine on asjaomase linna ülesanne .
Komisjon määrab ▌eesmärkide ja kriteeriumide põhjal linnade jaoks ühised suunised ja näitajad, et tagada hindamise sidus käsitus.
Linnad koostavad oma hindamisaruanded ja edastavad need komisjonile ▌tiitliaastale järgneva aasta 31. detsembriks . Komisjon avaldab hindamisaruanded oma veebisaidil.
2. Lisaks linnade korraldatud hindamistele tagab komisjon, et meetme tulemuste kohta viiakse korrapäraselt läbi välised ja sõltumatud hindamised. ▌
Välise ja sõltumatu hindamise läbiviimisel keskendutakse kõigi endiste Euroopa kultuuripealinnade asetamisele Euroopa konteksti, mis võimaldab teha võrdlusi ning tuua välja kasulikke õppetunde nii tulevaste Euroopa kultuuripealinnade kui ka kõigi Euroopa linnade jaoks. Selles antakse hinnang ka meetmele tervikuna, sealhulgas selle korraldamisega seotud protsesside tõhususele, ▌mõjule ja meetme parandamise võimalustele.
Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Regioonide Komiteele järgmised hindamistel põhinevad aruanded, millele lisatakse asjakohasel juhul asjaomased ettepanekud :
a) |
esimene vahearuanne 31. detsembriks 2024; |
b) |
teine vahearuanne 31. detsembriks 2029; |
c) |
järelaruanne 31. detsembriks 2034. |
Artikkel 17
Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted
Otsus nr 1622/2006/EÜ tunnistatakse käesolevaga kehtetuks. Kõnealust otsust kohaldatakse siiski aastateks 2012–2019 juba nimetatud või nimetamist ootavate Euroopa kultuuripealinnade suhtes.
Artikkel 18
Jõustumine
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
…,
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(*1) Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas , välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.
(1) ELT C 113, 18.4.2012, lk 17 ja ELT C 17, 19.1.2013, lk 97.
(2) Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2013. aasta seisukoht.
(3) ELT C 287, 29.11.2007, lk 1.
(4) ELT C 247 E, 15.10.2009, lk 32.
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsus nr 1622/2006/EÜ, millega kehtestatakse kultuurisündmusega „Euroopa kultuuripealinn“ seotud ühenduse meede aastateks 2007 kuni 2019 ( ELT L 304, 3.11.2006, lk 1).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1295/2013, millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2014–2020) ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1718/2006/EÜ, nr 1855/2006/EÜ ja nr 1041/2009/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 221).
(7) 14944/10.
(8) ELT C 56 E, 26.2.2013, lk 41.
(*2) Käesoleva otsuse jõustumise kuupäev.
LISA
Ajakava
2020 |
Horvaatia ▌ |
Iirimaa |
▌ |
2021 |
Rumeenia |
Kreeka |
Kandidaatriik või potentsiaalne kandidaatriik |
2022 |
Leedu |
Luksemburg |
|
2023 |
Ungari |
Ühendkuningriik |
▌ |
2024 |
Eesti |
Austria |
Kandidaatriik või potentsiaalne kandidaatriik |
2025 |
Sloveenia |
Saksamaa |
|
2026 |
Slovakkia |
Soome |
▌ |
2027 |
Läti |
Portugal |
Kandidaatriik või potentsiaalne kandidaatriik |
2028 |
Tšehhi |
Prantsusmaa |
|
2029 |
Poola |
Rootsi |
▌ |
2030 |
Küpros |
Belgia |
Kandidaatriik või potentsiaalne kandidaatriik |
2031 |
Malta |
Hispaania |
|
2032 |
Bulgaaria |
Taani |
▌ |
2033 |
Madalmaad |
Itaalia |
Kandidaatriik või potentsiaalne kandidaatriik |
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/417 |
P7_TA(2013)0591
Teatavate kalandust ja loomatervist käsitlevate määruste muutmine Mayotte'i staatuse muutumise tõttu ***I
Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse teatavaid kalandust ja loomatervist käsitlevaid määruseid, kuna on muutunud Mayotte'i staatus liidu suhtes (COM(2013)0417 – C7-0175/2013 – 2013/0191(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
(2016/C 468/85)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0417), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2 ning artikli 168 lõiget 4, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0175/2013), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 349 ja artikli 355 lõiget 1, |
— |
võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta, |
— |
võttes arvesse nõukogu 10. oktoobri 2013. aasta kirja (1), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, |
— |
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. septembri 2013. aasta arvamust (2), |
— |
võttes arvesse kodukorra artikleid 55 ja 37, |
— |
võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ning regionaalarengukomisjoni arvamust (A7-0425/2013), |
1. |
võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha; |
2. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele. |
(1) 21. oktoobri 2013. aasta istungi protokolli punkt 4 (P7_PV(2013)10-21).
(2) ELT C 341, 21.11.2013, lk 97.
P7_TC1-COD(2013)0191
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 12. detsembril 2013. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2013, millega muudetakse teatavaid kalandust ja loomatervist käsitlevaid määruseid, kuna on muutunud Mayotte'i staatus liidu suhtes
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 ja, artikli 168 lõike 4 punkti b ja artiklit 349 , [ME 1]
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Nõukogu Ülemkogu muutis otsusega 2012/419/EL (3), mis jõustub alates 1. jaanuarist 2014, Mayotte’i staatust Euroopa Liidu suhtes. Seetõttu ei ole Mayotte alates nimetatud kuupäevast enam ülemereterritoorium, vaid temast saab äärepoolseim piirkond ELi toimimise lepingu artikli 349 ja artikli 355 lõike 1 tähenduses. Tulenevalt Mayotte’i õigusliku staatuse sellisest muutmisest hakatakse liidu õigusakte hakatakse Mayotte'i suhtes kohaldama alates 1. jaanuarist 2014. On asjakohane kehtestada mitmes valdkonnas teatavad erimeetmed, mida õigustab Mayotte'ile eriomane struktuurne, sotsiaalne ja majanduslik olukord , mida raskendab Mayotte’i kaugus, saareline asend, väiksus, keeruline topograafia ja rasked ilmastikuolud . [ME 2] |
(2) |
Kalandus- ja loomatervisevaldkonnas tuleks muuta järgmiseid määruseid. |
(3) |
Nõukogu 30. märtsi 1998. aasta määrust (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu (4), tuleks muuta, et hõlmata Mayotte'i ümbritsevad veed kõnealuse määruse kohaldamisalasse ning keelata tuuni ja selle lähiliikide püük seinnootadega saare lähtejoontest alates 24 miili meremiili laiuses alas, et kaitsta Mayotte'i saare lähistel suurte siirdekalade parvesid. [ME ei puuduta kõiki keeleversioone] |
(4) |
Seoses nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 104/2000 kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta (5) ja kuna Mayotte'i turustuskord on väga killustatud ja puudulik, oleks kalandustoodete märgistamist käsitlevate eeskirjade kohaldamisest jaemüüjatele tulenev koormus ebaproportsionaalne võrreldes tarbijale edastatava teabega. Seega on asjakohane näha ette ajutine erand eeskirjadest, mis käsitlevad selliste kalandustoodete märgistamist, mida müüakse jaekaubanduses Mayotte'i lõpptarbijale. |
(5) |
Nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta (6) tuleks muuta, et kehtestada erimeetmed seoses laevastikuregistri ja juurdepääsukorraga. |
(6) |
Esiteks koosneb oluline osa Prantsusmaa lipu all sõitvast laevastikust, mis tegutseb Prantsusmaa Mayotte'i departemangust, alla 9meetristest 10meetristest laevadest, mis asuvad hajutatult saare ümber, millel ei ole konkreetset lossimiskohta ja mis tuleb veel tuvastada, mõõta ja varustada minimaalsel tasemel ohutusseadmetega, et need saaks sisestada liidu kalalaevastiku registrisse; seetõttu ei ole Prantsusmaal võimalik viia registreerimist lõpule enne 31. detsembrit 2016 2020 . Prantsusmaa peaks siiski looma ajutise laevastikuregistri, et selle laevastiku osa laevad oleksid minimaalsel tasemel identifitseeritud, et vältida ebaametlike kalalaevade tegutsemist. [ME 4] |
(7) |
Teiseks on vaja Mayotte'i ümbritsevate vete tundliku ökoloogilise ja bioloogilise olukorra kaitsmiseks ja saare majanduse säilitamiseks selle struktuurilist, sotsiaalset ja majanduslikku olukorda arvesse võttes sätestada, et kõnealustes vetes on teatav kalapüük lubatud ainult saare sadamates registreeritud laevadel. [ME 5] |
(8) |
Seoses nõukogu 30. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 639/2004 ühenduse äärepoolseimates piirkondades registreeritud kalalaevastike haldamise kohta (7) tuleb märkida, et Mayotte'i eripära on see, et selle laevastikule ei ole määruse (EÜ) nr 2371/2002 (milles osutatakse 1997.–2002. aasta mitmeaastasele arendusprogrammile) alusel määratud ühtegi sihttaset. Kalavarude kaitse seisukohast on asjakohane külmutada laevastiku püügivõimsus praegusel tasemel, eelkõige suure püügivõimega suurte laevade osas. Seoses väikeste laevadega ja võttes arvesse, et Prantsusmaa esitas India Ookeani Tuunikomisjonile arengukava, milles on märgitud Mayotte'is asuva laevastiku eeldatav areng ja millele ükski kõnealuse komisjoni osaline, sealhulgas Euroopa Liit, ei ole vastuväited esitanud, on asjakohane , arvestades Mayotte'i praegusi majanduslikke ja sotsiaalseid eritingimusi, kasutada kõnealuse kava eesmärke Mayotte'i sadamates registreeritud laevastiku püügivõimsuse sihttasemetena ja lubada Prantsusmaal suurendada laevastikku kuni kõnealuses kavas esitatud eesmärkideni. [ME 6] |
(9) |
Seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (8), tuleks märkida, et Mayotte'i tööstus ei ole praegu suuteline loomsete kõrvalsaaduste töötlemiseks. Seega on asjakohane näha Prantsusmaa jaoks ette viieaastane ajavahemik, et luua infrastruktuur, mida on vaja Mayotte'is loomsete kõrvalsaaduste tuvastamiseks, käitlemiseks, vedamiseks, käsitlemiseks ja kõrvaldamiseks täielikus kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1069/2009. |
(10) |
Seoses nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (9), tundub, et Prantsusmaal ei ole võimalik täita kõiki liidu seatud kontrollikohustusi Mayotte'i laevastiku osas „Mayotte. Pelaagilised ja põhjalähedased liigid. Pikkus < 9m 10m “ selleks kuupäevaks, mil Mayotte'ist saab äärepoolseim piirkond. Selle laevastiku osa laevadel, mis asuvad hajutatult ümber saare, ei ole konkreetset lossimiskohta ja need tuleb veel identifitseerida. Lisaks tuleb koolitada kalureid ja kontrolöre ning luua vajalik haldus- ja füüsiline infrastruktuur. Seega on vaja laevastiku selle osa laevadele ette näha ajutised erandid teatavates eeskirjadest, mis on seotud kalalaevade kontrollimise ja omadustega, merel toimuva tegevusega, nende varustuse ja püügiga kõikides etappides alates laevast kuni turuni. Selleks et saavutada vähemalt kõige olulisemad määruse (EÜ) nr 1224/2009 eesmärgid, peaks Prantsusmaa kehtestama riikliku kontrollisüsteemi, mille abil oleks tal võimalik teostada kontrolli ja seiret selle laevastiku osa tegevuse üle ja et järgida liidus kehtivaid rahvusvahelisi aruandluskohustusi. [ME 7] |
(11) |
Seepärast tuleks määruseid (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 104/2000, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 639/2004, (EÜ) nr 1069/2009 ja (EÜ) nr 1224/2009 vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 850/98 muudatused
Määrust (EÜ) nr 850/98 muudetakse järgmiselt.
(1) |
Artikli 2 lõike 1 punkt h asendatakse järgmisega:
|
(1a) |
Artiklisse 2 lisatakse järgmine lõige: „3a. „Mayotte'i merelooduspark“ – Mayotte'i merelooduspark hõlmab kogu Mayotte'i majandusvööndit (EEZ), mille suuruseks on 68 381 km2. Maismaal ulatub looduspark kuni rannavööndi kõrgeima osani, mis tähistab avaliku rannikuala piiri.“ [ME 8] |
(2) |
Pärast artiklit 34 lisatakse järgmine artikkel „Artikkel 34a Mayotte'i saart ümbritsevas 24 miili laiuses tsoonis toimuva püügi piirangud Laevadel on keelatud tuuni ja selle lähiliikide püük seinnootadega piirkonnas, mis ulatub territoriaalvete lähtejoontest mõõdetult 24 miili meremiili kaugusele Mayotte'i saare rannikust. [ME ei puuduta kõiki keeleversioone] Peibutuspüügivahenditega püük ning suurte mereimetajate ja vaalhailaste (looduslikud peibutuspüügivahendid) abil püük on kogu Mayotte'i merelooduspargi alal keelatud .“[ME 10] |
Artikkel 2
Määruse (EÜ) nr 104/2000 muudatus
Määruse (EÜ) nr 104/2000 artikli 4 lõike 3 järele lisatakse järgmine lõige:
„3a. Lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata kuni 16. 31 . detsembrini 2016 2021 toodete suhtes, mida müüakse jaekaubanduses Mayotte'i lõpptarbijale.“[ME 11]
Artikkel 3
Määruse (EÜ) nr 2371/2002 muudatused
Määrust (EÜ) nr 2371/2002 muudetakse järgmiselt.
(1) |
Artiklisse 15 lisatakse järgmised lõiked: „5. Erandina lõikest 1 on Prantsusmaa kuni 31. detsembrini 2016 2021 vabastatud kohustusest lisada oma lipu all sõitvate ühenduse kalalaevade registrisse need laevad, mille kogupikkus on alla 9 meetri ja mis tegutsevad Mayotte'ist. [ME 12] 6. Kuni 31. detsembrini 2016 2021 peab Prantsusmaa ajutist registrit kalalaevadest, mille kogupikkus on alla 9 10 meetri ja mis tegutsevad Mayotte'ist. Sellesse registrisse tuleb kanda teave iga laeva kohta, vähemalt selle nimi, kogupikkus ja tunnuskood.“[ME 13] |
(2) |
Pärast artiklit 18 lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 18a Mayotte Erandina artiklist 17, võib Prantsusmaa keelata kalapüügi kehtestada vetes kuni 100 meremiili Mayotte lähtejoontest ja kogu Mayotte'i merelooduspargi alal kaitsemeetmed, mida peetakse vajalikuks selle merelooduspargi asutamist käsitlevate õigusaktidega kaitstud loodusressursside säilitamiseks, sealhulgas meetmed, millega piiratakse kalapüüki sellistel laevadel, mis ei ole on registreeritud Mayotte sadamates ei kas liidu laevastikuregistrisse ega või artikli 15 lõikes 6 osutatud ajutisse registrisse; kõnealune piirang ei kehti liidu laevade suhtes, mis 1. jaanuarile 2014 eelneva kahe aasta jooksul on püüdnud kõnealustes vetes vähemalt 40 päeva, kui nad ei ületa seal tavapäraselt rakendatavat püügikoormust.“[ME 14] |
Artikkel 4
Määruse (EÜ) nr 639/2004 muudatus
Määrusesse (EÜ) nr 639/2004 lisatakse artikli 1 järele järgmine artikkel:
„Artikkel 1a
Mayotte'i laevastik
1. Erandina artikli 1 lõike 1 punktist a on kas liidu laevastikuregistrisse või määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 15 lõikes 6 osutatud ajutisse registrisse kantud Mayotte sadamates registreeritud kalalaevade sihttasemed selle laevastiku püügivõimsus seisuga 31. detsember 2013.
Selliste kalalaevade sihttasemeks, mille kogupikkus on 8–12 meetrit ja mis kasutavad õngejada, ning selliste kalalaevade sihttase, mille kogupikkus on alla 9 10 meetri, on siiski püügivõimsus, mis on märgitud Prantsusmaa poolt India Ookeani Tuunikomiteele 7. jaanuaril 2011 esitatud arengukavas. [ME 15]
2. Erandina määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklist 13 on Prantsusmaal lubatud kehtestada uus püügivõimsus laevastiku selle osa kohta, mis on määratud kalalaevade jaoks, mille kogupikkus on 8–12 meetrit ja mis kasutavad õngejada, ja kalalaevade jaoks, mille kogupikkus on alla 9 10 meetri, ilma samaväärse püügivõimsuse kõrvaldamiseta.“[ME 16]
Artikkel 5
Määruse (EÜ) nr 1069/2009 muudatus
Määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikkel 56 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 56
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 4. märtsist 2011.
Artiklit 4 kohaldatakse siiski Mayotte suhtes alates 1. jaanuarist 2019 2021 . Mayotte'is enne 1. jaanuari 2019 2021 saadud loomsed kõrvalsaadused ja nendest saadud tooted kõrvaldatakse kooskõlas artikli 19 lõike 1 punktiga b. [ME 17]
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.“
Artikkel 6
Määruse (EÜ) nr 1224/2009 muudatus
Määrusesse (EÜ) nr 1224/2009 lisatakse artikli 2 järele järgmine artikkel:
„Artikkel 2a
Ühenduse kontrollisüsteemi kohaldamine Prantsuse Mayotte'i departemangu äärepoolseima piirkonna laevastiku teatavate osade suhtes [ME 18]
1. Prantsusmaa suhtes ei kohaldata kuni 31. detsembrini 2016 2021 artikli 5 lõiget 3 ja artikleid 6, 8, 41, 56, 58–62, 66, 68 ja 109 kalalaevade puhul, mille kogupikkus on alla 9 10 meetri ja mis tegutsevad Mayotte'ist, ning nende tegevuse ja püügi suhtes. [ME 19]
2. 1. jaanuariks 2014 2015 kehtestab Prantsusmaa riikliku kontrollikava, mida kohaldatakse kalalaevade suhtes, mille kogupikkus on alla 9 10 meetri ja mis tegutsevad Mayotte'ist. Nimetatud kontrollikava peab vastama järgmistele tingimustele: [ME 20]
a) |
üks Mayotte'is asuv ametiasutus koordineerib kõikide kohalike ametiasutuste kontrollitoiminguid; |
b) |
kontroll, inspektsioonid ja õigusaktide täitmise tagamine peab olema mittediskrimineeriv; |
c) |
kavaga tagatakse kontroll selliste liikide püügi üle, mida hõlmab India Ookeani Tuunikomitee majandamiskava, ja liikide üle, mis on kaitse all; |
d) |
kava tagab kontrolli juurdepääsu üle Mayotte'i ümbritsevatele vetele, eelkõige valdkondades, kus kehtivad laevastiku teatava osa suhtes juurdepääsupiirangud; |
e) |
kava näeb prioriteedina ette eesmärgi kaardistada kalapüük saare ümber, et valmistuda ette sihtotstarbelise kontrolli tegemiseks. |
3. Prantsusmaa esitab 30. septembriks 2014 2015 komisjonile tegevuskava, milles kehtestatakse meetmed, mida võetakse, et tagada määruse (EÜ) nr 1224/2009 täielik rakendamine alates 1. jaanuarist 2017 2015 seoses kalalaevadega, mille kogupikkus on alla 9 10 meetri ja mis tegutsevad Prantsuse Mayotte'i departemangust äärepoolseimast piirkonnast . Prantsusmaa ja komisjon peavad strateegilise kava üle dialoogi. Prantsusmaa peab võtma kõik vajalikud meetmed kõnealuse tegevuskava rakendamiseks.“[ME 21]
Artikkel 7
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas 1 . jaanuaril 2014 . [ME 22]
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
…,
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) ELT C 341, 21.11.2013, lk 97.
(2) Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2013. aasta seisukoht.
(3) ELT L 204, 31.7.2012, lk 131.
(4) EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1.
(5) EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22.
(6) EÜT L 320, 5.12.2001, lk 7.
(7) ELT L 102, 7.4.2004, lk 9.
15.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 468/423 |
P7_TA(2013)0592
Delegeeritud õigusaktile vastuväiteid ei ole: määruse (EL) nr 978/2012 (üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise kohta) I, II ja IV lisa muutmine
Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2013. aasta otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 30. oktoobri 2013. aasta delegeeritud määrusele, millega muudetakse määruse (EL) nr 978/2012 (üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise kohta) I, II ja IV lisa (C(2013)07167 – 2013/2929(DEA))
(2016/C 468/86)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2013)07167), |
— |
võttes arvesse komisjoni 25. novembri 2013. aasta kirja, milles komisjon palub Euroopa Parlamendil teatada, et tal ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid, |
— |
võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni 2. detsembri 2013. aasta kirja komisjonide esimeeste konverentsi esimehele, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290, |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL) nr 978/2012 üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 732/2008 kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 2, artikli 5 lõiget 3 ja artikli 17 lõiget 2, |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 87a lõiget 6, |
A. |
arvestades, et komisjon on rõhutanud, et on ülimalt oluline, et Euroopa Parlament võtaks oma otsuse vastu enne 16. detsembrit 2013. aastal, võttes arvesse vajadust avaldada delegeeritud määrus enne 1. jaanuari 2014. aastal, millega võimaldatakse õigeaegselt lisada Myanmar/Birma uuesti ja Lõuna-Sudaan esmakordselt üldiste tariifsete soodustuste kavasse; |
1. |
teatab, et Euroopa Parlamendil ei ole delegeeritud määruse kohta vastuväiteid; |
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELT L 303, 31.10.2012, lk 1.