10.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 461/2

NÕUKOGU JÄRELDUSED,

mis käsitlevad kriteeriume ja protsessi, mille tulemusena koostatakse maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu (*1)

(2016/C 461/02)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

1.	KINNITAB oma prioriteetset kohustust jätkata võitlust maksupettuse, maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmise ning rahapesu vastu, mis vähendavad liikmesriikide maksubaase;

ON SEISUKOHAL, et nii ELi kui ka ülemaailmsel tasandil asjaomases valdkonnas tehtavad kooskõlastatud poliitilised jõupingutused, näiteks objektiivsete kriteeriumide kehtestamine maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide kindlaksmääramiseks, on osa tõhusatest majanduskasvu ja maksukindluse edendamise meetmetest;

3.	TULETAB MEELDE nõukogu 25. mai 2016. aasta järeldusi maksustamise välisstrateegia ja maksulepingute kuritarvitamise vastaste meetmete kohta ning eriti järelduste punkte 6–10;

4.	ON OTSUSTANUD määrata koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu kindlaks 2017. aastal;

5.	TERVITAB sellega seoses käitumisjuhendi töörühma (äriühingute maksustamine) ja Euroopa Komisjoni senist ettevalmistavat tööd;

KIIDAB HEAKS käesolevate järelduste lisa ning MÄRGIB, et edasine töö selles valdkonnas peaks toimuma kooskõlas maksualase läbipaistvuse ja teabevahetuse ülemaailmse foorumi ning OECD maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastase võitluse kõikehõlmava raamistiku arenguga ning sellele arengule tuginema;

7.	KUTSUB ÜLES kehtestama maksustamise läbipaistvuse, õiglase maksustamise ning maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise (eeskätt maksustamise läbipaistvust käsitlevate) meetmete valdkonnas rangeid rahvusvahelisi hea maksuhaldustava norme;

VÕTAB seoses maksustamise läbipaistvusega TEADMISEKS rohkem kui 100 jurisdiktsiooni võetud kohustuse rakendada ühist aruandlusstandardit ning VÕTAB ARVESSE maksualase läbipaistvuse ja teabevahetuse ülemaailmse foorumi käimasolevat järelevalvetööd ning teabe automaatse vahetamise ja taotluse alusel toimuva teabevahetuse rahvusvaheliste standardite hindamist;

9.	VÕTAB seoses õiglase maksustamise ning maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastaste meetmetega TEADMISEKS käimasoleva töö OECD maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastase võitluse kaasava raamistiku, sealhulgas kahjulike maksutavade foorumi raames;

10.

PALUB käitumisjuhendi töörühmal (äriühingute maksustamine) ja selle asjaomasel alatöörühmal viia 2017. aasta jaanuariks lõpule jurisdiktsioonide valimine Euroopa Komisjoni tulemustabeli alusel toimuva sõelumise jaoks ja jätkata ELi tasandi kaitsemeetmete uurimist, et nõukogu saaks need kooskõlas 2016. aasta mai nõukogu järeldustega heaks kiita.

(*1) Nõukogu leppis kokku, et järeldused avaldatakse teavitamise eesmärgil Euroopa Liidu Teatajas.

LISA

I. JURISDIKTSIOONIDE SÕELUMISE KRITEERIUMID KOOSTÖÖD MITTETEGEVATE JURISDIKTSIOONIDE ELI LOETELU KOOSTAMISEKS

Jurisdiktsioonide sõelumisel tuleks kasutada järgmisi hea maksuhaldustava kriteeriume, et koostada kooskõlas sõelumissuunistega maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu. Sõelumisprotsessis hinnatakse kumulatiivselt jurisdiktsioonide poolt maksustamise läbipaistvuse ja õiglase maksustamise põhimõtetest kinnipidamist ning maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise meetmete rakendamist.

Seoses tulevaste sõelumistega kohandab nõukogu nimetatud kriteeriume vastavalt vajadusele, võttes arvesse rahvusvaheliste standardite arengut ja tulevasi reitinguid, aga ka kõigi asjaomaste jurisdiktsioonide jätkuva ja kiire edasiliikumise olulisust nendes valdkondades.

1. Maksustamise läbipaistvuse kriteeriumid

Maksustamise läbipaistvuse nõuetele vastavaks peetakse jurisdiktsioone, kes täidavad järgmiseid kriteeriume:

1.1.

esialgne kriteerium seoses OECD teabe automaatse vahetamise standardiga (ühine aruandlusstandard): jurisdiktsioon peaks olema kohustunud rakendama ühist aruandlusstandardit ja alustanud õigusloomeprotsessi selle tõhusaks rakendamiseks, eesmärgiga alustada teabevahetust hiljemalt 2018. aastal (2017. aasta kohta) ning kehtestanud 2017. aasta lõpuks korra, mille kohaselt saaks vahetada teavet kõigi liikmesriikidega kas pädevate asutuste mitmepoolse kokkuleppe allkirjastamise või kahepoolsete kokkulepete abil;

tulevane kriteerium seoses ühise aruandlusstandardiga alates 2018. aastast: jurisdiktsiooni reiting ülemaailmsel foorumil peaks teabe automaatse vahetamise ühise aruandlusstandardi puhul olema vähemalt „suures osas vastav“ ja

1.2.

jurisdiktsiooni reiting ülemaailmsel foorumil peaks OECD taotluse alusel toimuva teabevahetuse standardi puhul olema vähemalt „suures osas vastav“, võttes nõuetekohaselt arvesse kiirmenetlust, ning

1.3.

(suveräänsete riikide puhul) peaks jurisdiktsioon:

i)	olema OECD maksuküsimustes vastastikuse haldusabi andmise mitmepoolse konventsiooni (muudetud kujul) kas ratifitseerinud, leppinud kokku selle ratifitseerimises, seda ratifitseerimas või kohustunud selle mõistliku aja jooksul jõustama, või

ii)	omama 31. detsembriks 2018 toimivat teabevahetuse võrgustikku, mis oleks piisavalt lai kõikide liikmesriikide hõlmamiseks ning võimaldaks tegelikult nii taotluse alusel toimuvat teabevahetust kui ka teabe automaatset vahetamist;

(mittesuveräänsete riikide puhul) jurisdiktsioon peaks:

i)	osalema maksuküsimustes vastastikuse haldusabi andmise mitmepoolses konventsioonis (muudetud kujul), mis on nende jaoks kas juba jõustunud või mille mõistliku aja jooksul jõustumist on oodata, või

ii)	omama toimivat teabevahetuse korda või olema astunud vajalikke samme selliste teabevahetuskokkulepete jõustamiseks mõistliku aja jooksul, mis oleksid piisavalt laiad kõikide liikmesriikide hõlmamiseks ning võimaldaksid nii taotluse alusel toimuvat teabevahetust kui ka teabe automaatset vahetamist.

1.4.

tulevane kriteerium: pidades silmas tulevast tegelikke tulusaajaid käsitlevat ülemaailmse teabevahetuse algatust, lisatakse tegelike tulusaajate aspekt hilisemas etapis neljanda läbipaistvuse kriteeriumina sõelumiseks.

Kuni 30. juunini 2019 peaks kehtima järgmine erand:

—	maksustamise läbipaistvuse kriteeriumile vastavaks peetakse jurisdiktsiooni, mis täidab kriteeriumidest 1.1, 1.2 või 1.3 vähemalt kahte.

Erandit ei kohaldata jurisdiktsioonide suhtes, mis on kriteeriumi 1.2 kohaselt hinnatud mittevastavateks või mis 2018. aasta 30. juuniks ei ole nimetatud kriteeriumi kohaselt tunnistatud vähemalt suures osas vastavateks.

Riikide ja jurisdiktsioonide puhul, kes kantakse praegu OECD ja G20 liikmete poolt koostatavasse loetellu koostööd mittetegevatest jurisdiktsioonidest, kaalutakse nende lisamist ELi loetellu olenemata sellest, kas nad on sõelumiseks välja valitud.

2. Õiglane maksustamine

Õiglase maksustamise nõuetele vastavaks peetakse jurisdiktsioone, kes täidavad järgmisi kriteeriume:

2.1.

jurisdiktsioonil ei tohiks olla soodustavaid maksumeetmeid, mida saab pidada kahjulikeks vastavalt kriteeriumidele, mis on sätestatud nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 1. detsembri 1997. aasta resolutsioonis äriühingute maksustamise käitumisjuhendi kohta, (1) ning

2.2.

jurisdiktsioon ei tohiks soodustada offshore-struktuure ega kokkuleppeid, mille eesmärk on saada kõnealuse jurisdiktsiooni tegelikku majandustegevust mitte kajastavat kasumit.

3. Maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastaste meetmete rakendamine

3.1.

Maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastaseid meetmeid rakendavaks peetakse jurisdiktsiooni, kes täidab järgmise esialgse kriteeriumi:

—	jurisdiktsioon peaks 2017. aasta lõpuks võtma kohustuse järgida kokkulepitud OECD maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastaste meetmete kohaseid miinimumstandardeid ning neid sidusalt rakendama.

3.2.

Maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastaseid meetmeid rakendavaks peetakse jurisdiktsiooni, kes täidab järgmise tulevase kriteeriumi (kohaldatakse pärast seda, kui kokkulepitud miinimumstandardite kaasava raamistiku kohane läbivaatamine on lõpule viidud):

—	jurisdiktsioon peaks saama positiivse hinnangu (2) kokkulepitud OECD maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastaste meetmete kohaste miinimumstandardite tõhusale rakendamisele.

II. MAKSUALAST KOOSTÖÖD MITTETEGEVATE JURISDIKTSIOONIDE ELI LOETELU KOOSTAMISEKS TOIMUVA JURISDIKTSIOONIDE SÕELUMISE SUUNISED

Asjaomaste jurisdiktsioonide sõelumine käitumisjuhendi töörühma (äriühingute maksustamine) poolt käesoleva lisa I osas sätestatud kriteeriumide alusel peaks algama kiiresti, et nõukogu saaks kinnitada maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu enne 2017. aasta lõppu.

Sõelumisprotsessi viib läbi ja seda jälgib käitumisjuhendi töörühm (äriühingute maksustamine) nõukogu peasekretariaadi toel. Käitumisjuhendi töörühmale (äriühingute maksustamine) pakuvad abi komisjoni talitused, viies läbi sõelumisprotsessiks vajaliku ettevalmistustöö kooskõlas rollidega, mis on praegu määratletud äriühingute maksustamise käitumisjuhendi protsessi kohaselt, eelkõige seoses kolmandate riikidega varem peetud ja käimasolevate dialoogidega;

Sõelumisprotsessis tuleks võtta arvesse maksualase läbipaistvuse ja teabevahetuse ülemaailmsel foorumil ning OECD maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastase võitluse kõikehõlmavas raamistikus tehtud tööd.

2017. aasta jaanuariks tuleks saata kirjad sõelumiseks valitud jurisdiktsioonidele, kutsudes neid selles protsessis osalema, tagades samal ajal protsessi nõuetekohase läbipaistvuse.

2017. aasta veebruariks peaks käitumisjuhendi töörühm (äriühingute maksustamine) nimetama asjakohasel juhul liikmesriigid ja/või nende eksperdid või ekspertide rühmad, kes teevad komisjoniga asjaomaste jurisdiktsioonide sõelumisel koostööd.

2017. aasta suveks peaks asjaomaste jurisdiktsioonidega olema alustatud kirjalikke kontakte ja vajaduse korral kahepoolseid arutelusid, et süvendada dialoogi ja leida lahendusi nende jurisdiktsioonide maksusüsteemidega seotud probleemidele, samuti selleks, et jurisdiktsioonid võtaksid vajalikud kohustused. Käitumisjuhendi töörühma (äriühingute maksustamine) tuleks hoida selle protsessiga kursis ja teda sellesse aktiivselt kaasata.

2017. aasta septembriks tuleks esitada käitumisjuhendi töörühmale (äriühingute maksustamine) kahepoolsete läbirääkimiste tulemused ja ülevaade olukorrast.

2017. aasta lõpuks peaks nõukogu pärast käitumisjuhendi töörühmas (äriühingute maksustamine) tehtud vajalikke ettevalmistavaid samme ja tegevust maksuküsimuste kõrgetasemelise töörühmaga kooskõlastades kinnitama koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu.

ELi tasandi kaitsemeetmete uurimine kooskõlas nõukogu 2016. aasta mai järeldustega tuleks õigeaegselt lõpule viia. Mis tahes kaitsemeetmete võtmine ei tohiks piirata liikmesriikide pädevust vastavates valdkondades, näiteks lisameetmete kohaldamist või koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide riigisiseste laiemate loetelude säilitamist.

10.

Niipea kui loetelu koostamise protsess on lõpule viidud, tuleks viivitamata saata kirjad loetellu kantud koostööd mittetegevatele jurisdiktsioonidele, esitades selged põhjendused nende loetellu kandmise kohta ning märkides, milliseid samme asjaomaselt jurisdiktsioonilt loetelust kustutamiseks oodatakse.

11.

Arvestades, et arengumaadel ei pruugi olla suutlikkust maksustamise läbipaistvuse standardite ning maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastaste meetmete kohaste miinimumstandardite rakendamiseks sama ajakava kohaselt kui arenenud riikidel, tuleks sõelumisprotsessis seda olukorda eriti arvesse võtta, tingimusel et sellistel jurisdiktsioonidel ei ole suurt finantstegevust ega finantskeskusi.

12.

Käitumisjuhendi töörühm (äriühingute maksustamine) peaks jätkama praktiliste meetodite ja korra väljatöötamist, et rakendada tõhusalt jurisdiktsioonide sõelumise suuniseid, mille tulemusel koostab nõukogu ELi loetelu maksualast koostööd mittetegevatest jurisdiktsioonidest.

13.

Muu hulgas peaks käitumisjuhendi töörühm (äriühingute maksustamine) 2017. aasta jaanuariks objektiivsete kriteeriumide alusel määratlema kriteeriumis 1.3 osutatud mõistliku aja pikkuse ning kriteeriumi 2.2 kohaldamisala. Kriteeriumi 2.2 puhul peaks käitumisjuhendi töörühm (äriühingute maksustamine) hindama võimaliku näitajana äriühingu tulumaksu süsteemi puudumist või äriühingu tulumaksu null- või nullilähedase määra kohaldamist.

14.

Nõukogu peaks koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide loetelu vastavalt vajadusele ja nimetatud suunistele korrapäraselt ajakohastama, tuginedes teabele, mis on tehtud kättesaadavaks komisjonile ja/või käitumisjuhendi töörühmale (äriühingute maksustamine).

(1) EÜT C 2, 6.1.1998, lk 2.

(2) Pärast metoodikas kokku leppimist vaatab nõukogu kriteeriumi sõnastuse vastavalt läbi.

10.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 461/8

Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise nõuandekomitee

TÖÖKORD

21. oktoober 2016

(2016/C 461/05)

SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEMIDE KOORDINEERIMISE NÕUANDEKOMITEE, MIS ON LOODUD EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU 29. APRILLI 2004. AASTA MÄÄRUSE (EÜ) NR 883/2004 (SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEMIDE KOOSKÕLASTAMISE KOHTA) ARTIKLI 75 LÕIKE 1 ALUSEL,

võttes arvesse määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklit 75,

võttes arvesse eksperdirühmade töökorra standardeeskirju, mis on esitatud komisjoni 30. mai 2016. aasta otsuse C(2016)3301 (millega kehtestatakse horisontaalsed eeskirjad komisjoni eksperdirühmade loomiseks ja tööks) 3. lisas,

selleks et nõuandekomitee saaks täita ülesandeid, mis on talle pandud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta) (1) artikli 75 lõikega 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 987/2009 (milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord) (2) artikli 89 lõikega 2,

toimides vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 75 lõike 1 kolmandas lõigus sätestatud tingimustele,

ON LIIKMETE ABSOLUUTSE HÄÄLTEENAMUSEGA VASTU VÕTNUD NÕUANDEKOMITEE TÖÖKORRA.

Artikkel 1

Koosolekute sagedus, kokkukutsumine ja päevakorra projekt

1. Nõuandekomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas.

2. Esimees teatab kõikidele liikmetele ja asendusliikmetele koosoleku toimumise kuupäeva vähemalt neli nädalat enne selle toimumist. Ta saadab neile samaaegselt päevakorra projekti läbivaatamisele kuuluvate küsimuste kohta. Võimalikult samaaegselt tehakse kättesaadavaks ka kõik ettevalmistavad dokumendid.

3. Eriolukorras võib esimees lõikes 2 osutatud neljanädalast teatamisaega lühendada, kuid ta teatab siiski vähemalt kaks nädalat ette.

4. Kui vähemalt kolmandik nõuandekomitee liikmetest esitab kirjaliku avalduse nõuandekomitee kokkukutsumiseks koos konkreetsete ettepanekutega päevakorra osas, siis reageerib esimees sellele kolme nädala jooksul lõike 2 kohaselt.

5. Päevakorra projekt peab sisaldama nõuandekomitee pädevusse kuuluvaid küsimusi,

a)	mille on esitanud esimees või

b)	mille päevakorda võtmist on taotlenud vähemalt üks liige ning asjakohased dokumendid on esimeheni jõudnud vähemalt kümme päeva enne koosolekut. Sellisel juhul teatab esimees kõnealusest taotlusest viivitamata teistele nõuandekomitee liikmetele ja asendusliikmetele.

Artikkel 2

Koosolekute koht

Üldiselt kogunevad nõuandekomitee ja artikli 9 alusel moodustatud töörühmad Euroopa Komisjoni ruumides.

Artikkel 3

Koosoleku päevakord

1. Koosoleku alguses kinnitab komitee päevakorra, mis koosneb artikli 1 lõikes 5 osutatud päevakorra projekti kuuluvatest punktidest ja muudest komitee pädevusse kuuluvatest punktidest, mille kohta on teinud ettepaneku esimees.

2. Koosoleku ajal võib iga liige teha ettepaneku punkti kaasamiseks järgmise koosoleku päevakorda. Kõnealuse järgmise koosoleku alguses teeb nõuandekomitee otsuse küsimuse päevakorda lisamise kohta.

Artikkel 4

Koosolekutel osalemine

Lisaks esimehele ja liikmetele, kes on määratud määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 75 lõike 1 kohaselt, võivad nõuandekomitee koosolekutel osaleda järgmised isikud:

a)	vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 75 lõike 1 teisele lõigule määratud asendusliikmed, kes osalevad artiklites 3, 5, 6, 7 ja 12 osutatud menetlustes ainult siis, kui nad esindavad nõuetekohaselt nõuandekomitee liiget;

b)	Euroopa Komisjoni töötajad, keda on esimees määranud,

c)	teised sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise valdkonna eksperdid, keda esimees on kutsunud nõuandekomiteed nõustama, kaasa arvatud Euroopa sotsiaalpartnerite organisatsioonide koordinaatorid.

Artikkel 5

Koosolekute läbiviimine

1. Kvoorumi moodustab kohalolevate liikmete või neid nõuetekohaselt esindavate asendusliikmete enamus, võttes arvesse artiklis 7 sätestatut.

2. Nõuandekomitee koosolekud ei ole avalikud. Kokkuleppel tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadiga võib nõuandekomitee liikmete absoluutse häälteenamusega otsustada, et arutelud on avalikud.

Artikkel 6

Nõutav enamus, arvamuste ja ettepanekute vastuvõtmine ning kirjalik menetlus

1. Olenemata artikli 5 lõikest 2, artiklist 12 ja käesoleva artikli lõike 3 kolmandast lõigust teeb nõuandekomitee otsuseid liikmete või neid nõuetekohaselt esindavate asendusliikmete kehtivate häälte absoluutse enamusega. Tühje hääletussedeleid ja erapooletuks jäämist loetakse kehtivateks häälteks. Esimees ei hääleta.

2. Määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 75 lõike 2 punktis b osutatud arvamusi ja ettepanekuid käsitletakse üldiselt nõuandekomitee koosolekul.

Nendes osutatakse põhjendused, millel nad rajanevad.

Iga komitee esitatud arvamuse või ettepaneku puhul esitatakse häälte jagunemine. Arvamusele või ettepanekule lisatakse kirjalik ülevaade vähemuse seisukohtadest, kui viimane seda nõuab.

Arvamused ja ettepanekud esitatakse Euroopa Komisjonile, sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjonile ja nõuandekomitee liikmetele ja asendusliikmetele.

3. Nõuandekomitee võib arvamuse, ettepaneku või muu otsuse vastu võtta kirjaliku menetluse teel, kui selles on kokku lepitud nõuandekomitee varasemal istungil.

Selleks saadab esimees vastuvõetava teksti nõuandekomitee liikmetele. Liikmetele antakse vähemalt 10 tööpäeva pikkune tähtaeg, mille jooksul neil on võimalik vastata, et nad on kavandatava teksti vastu või et nad jäävad erapooletuks. Kindlaksmääratud tähtaja jooksul vastamata jätmist käsitatakse poolthäälena.

Kindlaksmääratud tähtaja möödumisel teavitab esimees liikmeid hääletamise tulemustest. Nõuandekomitee liikmete absoluutse enamuse poolthääli saanud arvamust, ettepanekut või muud otsust käsitatakse vastuvõetuna liikmetele vastamiseks antud ajavahemiku viimasel päeval.

Artikkel 7

Liikme asendamine muu isiku kui asendusliikmega

1. Iga liige, kes ei saa koosolekul osaleda ega saata asendusliiget ennast asendama, võib volitada teist oma rühma kuuluvat liiget enda nimel hääletama. Need liikmed peavad teatama sellest esimehele enne koosoleku algust kirjalikult.

2. Liikmele ega asendusliikmele ei saa anda rohkem kui üht volitust hääletamiseks.

3. Volitus hääletamiseks kehtib üksnes sellel koosolekul, mille jaoks see anti.

Artikkel 8

Koosoleku protokoll

1. Protokoll iga päevakorrapunkti arutelu kohta ning nõuendekomitee arvamuste, ettepanekute ja soovituste kohta on sisuline ja täielik. Protokolli koostab sekretariaat esimehe volitusel.

2. Protokoll sisaldab kohalviibinud isikute nimekirja, täpsustades vajaduse korral liikmesriikide asutused, organisatsioonid või muud riiklikud üksused, mille koosseisu nad kuuluvad.

3. Nõuandekomitee kinnitab protokolli.

4. Protokoll esitatakse nõuandekomiteele kinnitamiseks ainult siis, kui selle projekt on saadetud täis- ja asendusliikmetele vähemalt viisteist päeva enne koosoleku kavandatavat kuupäeva. Kui dokumenti ei ole õigeaegselt esitatud, lükatakse kinnitamine edasi nõuandekomitee järgmisele koosolekule.

5. Protokolli projekti parandusettepanekud esitatakse kirjalikult hiljemalt koosoleku alguses, mille käigus need kinnitatakse.

Artikkel 9

Töörühmad

1. Komitee võib luua töörühmi eriülesannete täitmiseks. Komitee võib töörühma laiali saata, kui ta peab seda vajalikuks.

2. Töörühma liikmed määrab nõuandekomitee.

Ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide esindajate valimisel üritab nõuandekomitee saavutada nende võrdse esindatuse erinevate sektorite töörühmades.

3. Töörühmade tööd juhib nõuandekomitee esimees või tema määratud isik.

4. Töörühma esimees võib oma algatusel või ühe või mitme töörühma liikme taotlusel kutsuda koosolekutele eksperte.

5. Töörühma menetluseks vajalikud dokumendid tehakse kättesaadavaks kõikidele nõuandekomitee liikmetele ja asendusliikmetele.

Artikkel 10

Sekretariaat

1. Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat osutab nõuandekomiteele sekretariaaditeenuseid. Esimehe juhtimise all korraldab sekretariaat nõuandekomitee ja töörühmade tööd ning aitab ette valmistada arvamuste ja ettepanekute projekte.

2. Kirjad nõuandekomiteele, töörühmadele ja sekretariaadile saadetakse selleks mõeldud e-posti aadressile (empl-ss-advisory-committee@ec.europa.eu)¸ mis kuulub Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi alla.

Artikkel 11

Läbipaistvus

1. Nõuandekomitee ja selle töörühmad registreeritakse eksperdirühmade registris.

2. Ametiühingud ja tööandjate organisatsioonid registreeritakse läbipaistvusregistris.

3. Sekretariaat avaldab kõik asjaomased dokumendid, sealhulgas päevakorrad, protokollid ja osalejate kaastööd, kas otse eksperdirühmade registri kaudu või esitades registris lingi asjakohasele veebisaidile, kus nimetatud teave asub. Asjakohastele veebisaitidele pääsuks ei ole vaja ennast kasutajaks registreerida, samuti ei ole sellega seotud muid piiranguid. Eelkõige avaldab sekretariaat päevakorra ja muud asjakohased dokumendid õigeaegselt enne koosolekut, millele järgneb kinnitatud protokolli avaldamine. Avaldamisele tehakse erand vaid siis, kui leitakse, et dokumendi avalikustamine kahjustaks avalikku või erahuvi, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) (3) artiklis 4.

4. Juurdepääsutaotlusi eksperdirühma valduses olevatele dokumentidele käsitletakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 1049/2001.

Artikkel 12

Jõustumine, läbivaatamine ja kehtetuks tunnistamine

1. Käesolev töökord jõustub selle vastuvõtmise päeval nõuandekomitees liikmete absoluutse häälteenamusega

Töökord avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

2. Nõuandekomitee võtab vastu otsuse töökorra läbivaatamise kohta oma liikmete absoluutse häälteenamusega.

3. Nõuandekomitee töökord, mis võeti vastu 22. oktoobril 2010, tunnistatakse kehtetuks alates lõikes 1 osutatud kuupäevast.

Brüssel, 21. oktoober 2016

Nõuandekomitee esimees

Jordi CURELL GOTOR

(1) ELT L 166, 30.4.2004, lk 1, viimati muudetud komisjoni 17. detsembri 2014. aasta määrusega (EL) nr 1368/2014 (ELT L 366, 20.12.2014, lk 15).

(2) ELT L 284, 30.10.2009, lk 1.

(3) EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

10.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 461/12

Teade teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit roostevabast terasest õmblusteta torude impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta

(2016/C 461/06)

Pärast seda, kui avaldati teade teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit roostevabast terasest õmblusteta torude impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva aegumise kohta, (1) sai Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1036 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed) (2) (edaspidi „alusmäärus“) artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamistaotluse.

1. Läbivaatamistaotlus

8. septembril 2016 esitas Euroopa Liidu roostevabast terasest õmblusteta torude tootmisharu (edaspidi „taotluse esitaja“) taotluse tootjate nimel, kelle toodang moodustab enam kui 25 % liidu teatavate õmblusteta roostevabast terasest torude kogutoodangust.

2. Vaatlusalune toode

Vaatlusalune toode on roostevabast terasest õmblusteta toru (välja arvatud liitmikega torud gaaside või vedelike juhtimiseks, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites), mis kuulub praegu CN-koodide 7304 11 00, 7304 22 00, 7304 24 00, ex 7304 41 00, 7304 49 10, ex 7304 49 93, ex 7304 49 95, ex 7304 49 99 ja ex 7304 90 00 (TARICi koodid 7304410090, 7304499390, 7304499590, 7304499990 ja 7304900091) alla ning on pärit Hiina Rahvavabariigist.

3. Kehtivad meetmed

Praegu kehtiv meede on nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 1331/2011 (3) kehtestatud lõplik dumpinguvastane tollimaks.

4. Läbivaatamise põhjused

4.1. Aegumise läbivaatamise põhjused

Läbivaatamistaotlus põhineb väitel, et meetmete aegumine tingiks tõenäoliselt dumpingu kordumise ja liidu tootmisharule tekitatava kahju kordumise.

4.1.1. Väide dumpingu kordumise tõenäosuse kohta

Kuna Hiina Rahvavabariik (edaspidi „Hiina“ või „asjaomane riik“) on alusmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt mitteturumajanduslik riik, arvutas taotluse esitaja Hiinast pärit impordi normaalväärtuse mitme turumajandusliku kolmanda riigi, nimelt Ameerika Ühendriikide ja Korea Vabariigi turuhinna põhjal. Väide dumpingu kordumise kohta põhineb sel viisil arvutatud normaalväärtuste võrdlusel vaatlusaluse toote ekspordihinnaga (tehasehindade tasandil), kui toodet müüakse ekspordiks liitu. Samuti põhineb väide dumpingu tõenäolise kordumise kohta sel viisil arvutatud normaalväärtuste võrdlusel vaatlusaluse toote ekspordihindadega (tehasehindade tasandil), kui toodet müüakse ekspordiks Indiasse, Lõuna-Koreasse ja USAsse, kuna praegu ei impordita vaatlusalust toodet Hiinast liitu märkimisväärses koguses.

Eespool nimetatud võrdluse põhjal, mis näitab toodete müümist dumpinguhinnaga, väidab taotleja, et asjaomasest riigist pärit toodete dumping tõenäoliselt kordub.

4.1.2. Väide kahju kordumise tõenäosuse kohta

Taotleja väidab, et kahju kordumine on tõenäoline. Sellega seoses esitas taotluse esitaja esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et kui meetmetel lastakse aeguda, siis asjaomasest riigist pärit vaatlusaluse toote liitu suunatud impordi praegune tase tõenäoliselt suureneks tänu Hiina eksportivate tootjate kasutamata tootmisvõimsusele ning ELi turu atraktiivsusele, kuna sellel turul on valdavalt kõrgemad hinnad.

Taotluse esitaja väidab, et kahju kõrvaldamine on tulenenud peamiselt meetmete olemasolust ning et märkimisväärse dumpinguhindadega impordi kordumine asjaomasest riigist põhjustaks tõenäoliselt liidu tootmisharule tekitatava kahju kordumise, kui meetmetel lastaks aeguda.

5. Menetlus

Komisjon, olles pärast konsulteerimist alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud nõuandekomiteega jõudnud seisukohale, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, algatab kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 meetmete läbivaatamise.

Aegumise läbivaatamise käigus tehakse kindlaks, kas meetmete aegumine põhjustaks tõenäoliselt dumpingu jätkumise või kordumise asjaomasest riigist pärit vaatlusaluse toote puhul ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

5.1. Läbivaatamisega seotud uurimisperiood ja vaatlusalune periood

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine hõlmab ajavahemikku 1. oktoobrist 2015 kuni 30. septembrini 2016 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmab ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2013 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

5.2. Dumpingu kordumise tõenäosuse kindlakstegemise menetlus

Komisjoni uurimises on kutsutud osalema vaatlusalust toodet asjaomasest riigist eksportivad tootjad, (4) sealhulgas need tootjad, kes ei osalenud praegu kohaldatavate meetmete kehtestamisega lõppenud uurimis(t)es.

5.2.1. Eksportivate tootjate uurimine

Hiinast pärit uuritavate eksportivate tootjate valimise kord

Väljavõtteline uuring

Pidades silmas käesolevasse aegumise läbivaatamisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate võimalikku suurt arvu ja selleks, et lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon vähendada uuritavate eksportivate tootjate arvu mõistliku arvuni, moodustades valimi (seda menetlust nimetatakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Väljavõtteline uuring tehakse alusmääruse artikli 17 kohaselt.

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, palutakse kõigil eksportivatel tootjatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel, sealhulgas nendel, kes ei teinud käesoleva läbivaatamise aluseks olevate meetmete kehtestamisega lõppenud uurimises koostööd, endast komisjonile teatada. Kõnealused isikud peavad endast teada andma 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole märgitud teisiti, ja esitama komisjonile oma äriühingute kohta käesoleva teate I lisas nõutud teabe.

Sõltumatute eksportivate tootjate valimi moodustamiseks vajaliku teabe saamiseks võtab komisjon lisaks ühendust Hiina ametiasutustega ning võib võtta ühendust kõigi teadaolevate eksportivate tootjate ühendustega.

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad edastada asjakohast teavet valimi moodustamise kohta, välja arvatud eespool nõutud teave, peavad seda tegema 21 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

Kui väljavõtteline uuring osutub vajalikuks, valitakse eksportivad tootjad välja suurima tüüpilise tootmis-, müügi- või ekspordimahu põhjal, mida on võimalik olemasoleva aja jooksul mõistlikult uurida. Vajaduse korral annab komisjon kõigile teadaolevatele eksportivatele tootjatele, asjaomase riigi ametiasutustele ja eksportivate tootjate ühendustele asjaomase riigi ametiasutuste kaudu teada, millised äriühingud on valitud.

Uurimise seisukohast vajalike andmete saamiseks eksportivate tootjate kohta saadab komisjon küsimustikud valitud eksportivatele tootjatele, kõigile teadaolevatele eksportivate tootjate ühendustele ning Hiina ametiasutustele.

Kõik valitud eksportivad tootjad peavad esitama täidetud küsimustiku 37 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teatamist, kui ei ole sätestatud teisiti.

Ilma et see mõjutaks alusmääruse artikli 18 võimalikku kohaldamist, käsitatakse neid äriühinguid, kes on nõustunud oma võimaliku valimisse kaasamisega, kuid keda ei kaasata valimisse, koostööd tegevana (edaspidi „valimisse kaasamata koostööd tegevad eksportivad tootjad“). Valimisse kaasamata koostööd teinud eksportijate impordi suhtes kohaldatav võimalik dumpinguvastane tollimaks ei ületa valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul kindlaks tehtud kaalutud keskmist dumpingumarginaali (5).

5.2.2. Asjaomase mitteturumajandusliku riigi eksportivate tootjatega seotud lisamenetlus

Turumajandusliku kolmanda riigi valik

Vastavalt sätetele, milles käsitletakse asjaomase mitteturumajandusliku riigi eksportivaid tootjaid, ning kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a määratakse Hiinast pärit impordi puhul normaalväärtus turumajanduslikus kolmandas riigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse põhjal.

Eelmises uurimises kasutati Hiina puhul normaalväärtuse kindlaksmääramiseks sobiva turumajandusliku kolmanda riigina ELi. Selles uurimises on komisjonil kavas kasutada Ameerika Ühendriike. Komisjonile kättesaadava teabe kohaselt võivad turumajanduslikud tootjad paikneda muu hulgas ka Korea vabariigis, Ukrainas, Jaapanis, Norras ja Türgis. Selleks et valida välja turumajanduslik kolmas riik, kontrollib komisjon, kas neis turumajanduslikes kolmandates riikides, mille kohta osutati, et seal toodetakse vaatlusalust toodet, esineb tegelikult vaatlusaluse toote tootmist ja müüki. Huvitatud isikutel palutakse kommenteerida võrdlusriigi valikut 10 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

5.2.3. Sõltumatute importijate uurimine (6) (7)

Vaatlusaluse toote sõltumatud importijad Hiinast, sealhulgas need importijad, kes ei teinud koostööd praegu kohaldatavate meetmete kehtestamisega lõppenud uurimises, on kutsutud osalema komisjoni uurimises.

Pidades silmas käesolevasse meetmete aegumise läbivaatamisse kaasatud sõltumatute importijate võimalikku suurt arvu ja et lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon vähendada uuritavate sõltumatute importijate arvu mõistliku arvuni, moodustades valimi. Väljavõtteline uuring tehakse alusmääruse artikli 17 kohaselt.

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, palutakse kõigil sõltumatutel importijatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel, sealhulgas nendel, kes ei teinud koostööd käesoleva läbivaatamise aluseks olevate meetmete kehtestamisega lõppenud uurimises, endast komisjonile teada anda. Kõnealused isikud peavad endast teada andma 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole märgitud teisiti, ja esitama komisjonile oma äriühingute kohta käesoleva teate II lisas nõutud teabe.

Selleks et komisjon saaks teavet, mida ta peab sõltumatute importijate valimi moodustamisel vajalikuks, võib ta lisaks võtta ühendust teadaolevate importijate ühendustega.

Kui valimi moodustamine osutub vajalikuks, võidakse importijad valida vaatlusaluse toote suurima tüüpilise müügimahu järgi liidus, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Komisjon annab kõigile teadaolevatele importijatele ja importijate ühendustele teada, millised äriühingud valimisse kaasatakse.

Uurimise seisukohast vajaliku teabe saamiseks saadab komisjon küsimustikud valimisse kuuluvatele sõltumatutele importijatele ja kõigile teadaolevatele importijate ühendustele. Kõnealused isikud peavad esitama täidetud küsimustiku 37 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teatamist, kui ei ole sätestatud teisiti.

5.3. Kahju kordumise tõenäosuse kindlakstegemise menetlus

Selleks et teha kindlaks, kas liidu tootmisharule põhjustatava kahju kordumine on tõenäoline, kutsub komisjon liidu vaatlusaluse toote tootjaid uurimises osalema.

5.3.1. Liidu tootjate uurimine

Liidu tootjate väljavõtteline uuring

Pidades silmas käesolevasse aegumise läbivaatamisse kaasatud liidu tootjate suurt arvu ja selleks, et lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, on komisjon otsustanud piirduda mõistliku arvu liidu tootjatega, kelle uurimiseks moodustatakse valim. Valimi moodustamine toimub alusmääruse artikli 17 kohaselt.

Komisjon on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Selle üksikasjalikud andmed on esitatud toimikus, millega huvitatud isikud võivad tutvuda. Huvitatud isikuid kutsutakse toimikuga tutvuma (selleks peavad nad komisjoniga ühendust võtma, kasutades punktis 5.7 esitatud kontaktandmeid). Muud liidu tootjad või nende nimel tegutsevad esindajad, sealhulgas liidu tootjad, kes ei osalenud praegu kohaldatavate meetmete kehtestamisega lõppenud uurimises, kes on seisukohal, et neid tuleks teatavatel põhjustel valimisse kaasata, peavad võtma komisjoniga ühendust 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas.

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad edastada muud asjakohast teavet valimi moodustamise kohta, peavad seda tegema 21 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole märgitud teisiti.

Komisjon annab kõigile teadaolevatele liidu tootjatele ja/või liidu tootjate ühendustele teada, millised äriühingud lõpuks valimisse kaasatakse.

Uurimise seisukohast vajaliku teabe saamiseks saadab komisjon küsimustikud valimisse kaasatud liidu tootjatele ja kõikidele teadaolevatele liidu tootjate ühendustele. Kõnealused isikud peavad esitama täidetud küsimustiku 37 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teatamist, kui ei ole sätestatud teisiti.

5.4. Liidu huvide hindamine

Kui dumpingu ja kahju kordumise tõenäosus leiab kinnitust, võetakse vastavalt alusmääruse artiklile 21 vastu otsus selle kohta, kas dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks vastuolus liidu huvidega. Liidu tootjatel, importijatel ja neid esindavatel ühendustel, kasutajatel ja neid esindavatel ühendustel ning tarbijaid esindavatel ühendustel palutakse endast teada anda 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Selleks et osaleda uurimises, peavad tarbijaid esindavad ühendused sama tähtaja jooksul tõendama, et nende tegevuse ja vaatlusaluse toote vahel on tegelik seos.

Isikud, kes eespool nimetatud tähtaja jooksul endast teatavad, võivad esitada komisjonile teavet liidu huvide kohta 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Selle teabe võib esitada vabas vormis või vastates komisjoni koostatud küsimustikule. Kõigil juhtudel võetakse artikli 21 kohaselt esitatud teavet arvesse üksnes siis, kui see on esitatud koos faktiliste tõenditega.

5.5. Muud kirjalikud esildised

Vastavalt käesolevale teatele palutakse kõigil huvitatud isikutel teha teatavaks oma seisukohad, esitada teave ja seda kinnitavad tõendid. Kõnealune teave ja seda kinnitavad tõendid peavad komisjonile laekuma 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole märgitud teisiti.

5.6. Ärakuulamisvõimalus komisjoni uurimistalitustes

Kõik huvitatud isikud võivad taotleda uurimist korraldavatelt komisjoni talitustelt ärakuulamist. Ärakuulamistaotlus tuleb koostada kirjalikult ning selles peab olema esitatud taotluse põhjus. Uurimise algetapiga seonduvate küsimuste asjus tuleb ärakuulamistaotlused esitada 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Hiljem tuleb ärakuulamistaotlus esitada tähtaja jooksul, mille komisjon määrab kirjavahetuses huvitatud isikutega.

5.7. Kirjalike esildiste, täidetud küsimustike ja kirjade saatmise juhised

Komisjonile kaubanduskaitset käsitlevateks uurimisteks esitatava teabe suhtes ei kohaldata autoriõigust. Enne kolmanda isiku autoriõigustega kaitstud teabe ja/või andmete esitamist komisjonile peavad huvitatud isikud saama autoriõiguse omajalt spetsiaalse loa, mis sõnaselgelt võimaldab a) komisjonil kõnealust teavet ja andmeid käesolevas kaubanduse kaitsemeetmetega seotud menetluses kasutada ja b) esitada huvitatud isikutele teavet ja/või andmeid käesolevas uurimises kasutamiseks sellises vormis, mis võimaldab neil oma kaitseõigust kasutada.

Kõik kirjalikud esildised, sealhulgas käesolevas teates nõutud teave, täidetud küsimustikud ja kirjavahetus, mida huvitatud isikud paluvad käsitleda konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga „Limited“ (8).

Huvitatud isikud, kes edastavad teavet märkega „Limited“, on vastavalt alusmääruse artikli 19 lõikele 2 kohustatud esitama teabe mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte märkega „For inspection by interested parties“. Need kokkuvõtted peavad olema piisavalt üksikasjalikud, et konfidentsiaalselt esitatud teabe sisust oleks võimalik vajalikul määral aru saada. Kui konfidentsiaalset teavet edastav huvitatud isik ei esita nõutava vormi ja kvaliteediga mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet, võib sellise konfidentsiaalse teabe jätta arvesse võtmata.

Huvitatud isikutel palutakse esitada kõik esildised ja taotlused, sealhulgas skaneeritud volikirjad ja sertifikaadid, e-posti teel, välja arvatud mahukad vastused, mis tuleb esitada CD-ROMil või DVD-l käsipostiga või tähitud kirjaga. E-posti kasutades nõustuvad huvitatud isikud elektrooniliselt esitatavate materjalide suhtes kehtivate eeskirjadega dokumendis „CORRESPONDENCE WITH THE EUROPEAN COMMISSION IN TRADE DEFENCE CASES“, mis on avaldatud kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil: http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2011/june/tradoc_148003.pdf. Huvitatud isikud peavad teatama oma nime, aadressi, telefoni ja kehtiva e-posti aadressi ning nad peaksid tagama, et esitatud e-posti aadress on ettevõtte toimiv ametlik e-post, mida kontrollitakse iga päev. Kui kontaktandmed on esitatud, suhtleb komisjon huvitatud isikutega ainult e-posti teel, välja arvatud juhul, kui nad avaldavad sõnaselgelt soovi saada kõik dokumendid komisjonilt teiste sidevahendite kaudu või kui dokumendi laad nõuab selle saatmist tähitud kirjaga. Täiendavaid eeskirju ja lisainfot komisjoniga suhtlemise kohta, sh teavet e-posti teel esitatud esildiste suhtes kehtivate põhimõtete kohta, leiavad huvitatud isikud eespool osutatud huvitatud isikutega suhtlemise juhendist.

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate General for Trade

Directorate H

Office: CHAR 04/039

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

E-post

TRADE-SSSPT-R657-DUMPING@ec.europa.eu

TRADE-SSSPT-R657-INJURY@ec.europa.eu

6. Koostöösoovimatus

Kui huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita vajalikku teavet ettenähtud tähtaja jooksul või takistab märkimisväärselt uurimist, võib vastavalt alusmääruse artiklile 18 nii positiivsed kui ka negatiivsed järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal.

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud ebaõiget või eksitavat teavet, siis jäetakse selline teave arvesse võtmata ning võidakse toetuda kasutamiseks kättesaadavatele faktidele.

Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning kui järeldused põhinevad seetõttu kättesaadavatel faktidel vastavalt alusmääruse artiklile 18, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see oleks olnud tema koostöö korral.

Elektroonilises vormis koostöö puudumist ei loeta koostööst keeldumiseks, kui huvitatud isik selgitab, et nõutav koostöövorm tooks kaasa ebaratsionaalse lisakoormuse või põhjendamatud lisakulud. Huvitatud isikul tuleb komisjoniga viivitamata ühendust võtta.

7. Ärakuulamise eest vastutav ametnik

Huvitatud isikud võivad taotleda kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Ärakuulamise eest vastutav ametnik on vahendaja huvitatud isikute ja uurimist korraldavate komisjoni talituste vahel. Ärakuulamise eest vastutav ametnik tegeleb toimikule juurdepääsu taotlustega, vaidlustega dokumentide konfidentsiaalsuse üle, tähtaegade pikendamise taotlustega ja kolmandate isikute ärakuulamistaotlustega. Ärakuulamise eest vastutav ametnik võib korraldada huvitatud isiku ärakuulamise ja olla vahendaja selle tagamiseks, et huvitatud isikud saaksid oma kaitseõigusi täiel määral kasutada.

Taotlus saada ärakuulamise eest vastutava ametniku juures ära kuulatud tuleb esitada kirjalikult ning selles tuleb selgitada taotluse esitamise põhjuseid. Uurimise algetapiga seonduvate küsimuste asjus tuleb ärakuulamistaotlused esitada 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Hiljem tuleb ärakuulamistaotlus esitada tähtaja jooksul, mille komisjon määrab kirjavahetuses asjaomaste isikutega.

Ärakuulamise eest vastutav ametnik annab võimaluse ka sellisteks ärakuulamisteks, kus osalevad isikud, kes esitavad erinevaid seisukohti ja vastuväiteid muu hulgas sellistes küsimustes nagu dumpingu ja kahju kordumise tõenäosus, dumping, kahju, põhjuslik seos ning liidu huvi.

Lisateave ja kontaktandmed on huvitatud isikutele kättesaadavad kaubanduse peadirektoraadis ärakuulamise eest vastutava ametniku veebilehel: http://ec.europa.eu/trade/trade-policy-and-you/contacts/hearing-officer/.

8. Uurimise ajakava

Uurimine viiakse alusmääruse artikli 11 lõike 5 kohaselt lõpule 15 kuu jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

9. Võimalus taotleda alusmääruse artikli 11 lõike 3 kohast läbivaatamist

Kuna aegumise läbivaatamine algatatakse alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt, ei saa selle tulemusena kohaldatavaid meetmeid muuta, vaid neid saab alusmääruse artikli 11 lõike 6 kohaselt kas kehtetuks tunnistada või säilitada.

Kui huvitatud isik leiab, et meetmete läbivaatamine nende võimalikuks muutmiseks on põhjendatud, võib ta taotleda läbivaatamist vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 3.

Isikud, kes soovivad taotleda sellist läbivaatamist, mis toimuks käesolevas teates nimetatud aegumise läbivaatamisest sõltumatult, võivad võtta komisjoniga ühendust eespool märgitud aadressil.

10. Isikuandmete töötlemine

Uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (9).

(1) ELT C 117, 2.4.2016, lk 10.

(2) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(3) Nõukogu 14. detsembri 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1331/2011, millega kehtestatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist pärinevate roostevabast terasest õmblusteta torude impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 336, 20.12.2011, lk 6).

(4) Eksportiv tootja on asjaomases riigis asuv tootja, kes toodab ja ekspordib vaatlusalust toodet liidu turule kas otse või kolmanda isiku kaudu, kaasa arvatud kõik temaga seotud äriühingud, kes osalevad vaatlusaluse toote tootmises, omamaises müügis või ekspordis.

(5) Alusmääruse artikli 9 lõike 6 kohaselt ei võeta arvesse null- või miinimummarginaale ega marginaale, mis on kehtestatud vastavalt alusmääruse artiklis 18 kirjeldatud tingimustele.

(6) Valimisse võivad kuuluda ainult importijad, kes ei ole eksportivate tootjatega seotud. Eksportivate tootjatega seotud importijad peavad täitma küsimustiku I lisa nende eksportivate tootjate kohta. Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad) artikli 127 kohaselt käsitatakse kaht isikut üksteisega seotuna, kui: a) nad on teineteise äriettevõtte ametiisikud või juhatuse liikmed; b) nad on juriidiliselt tunnustatud äripartnerid; c) nende vahel on töösuhe; d) kolmas isik omab või kontrollib või valdab otseselt või kaudselt 5 % või rohkem mõlema poole kõigist emiteeritud hääleõiguslikest osadest või aktsiatest; e) üks nendest kontrollib otseselt või kaudselt teist; f) kolmas isik kontrollib otseselt või kaudselt mõlemaid; g) nad koos kontrollivad otseselt või kaudselt kolmandat isikut või h) nad on ühe ja sama perekonna liikmed (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558). Isikud loetakse ühe ja sama perekonna liikmeteks ainult siis, kui nad on sugulussuhetelt: i) abikaasad, ii) vanem ja laps, iii) vend ja õde (sealhulgas poolvend ja -õde), iv) vanavanem ja lapselaps, v) onu või tädi ja õe- või vennalaps, vi) ämm või äi ja väimees või minia, vii) abikaasa vend või õde ja õemees või vennanaine. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artikli 5 lõikele 4 tähendab „isik“ füüsilist isikut, juriidilist isikut ja mis tahes isikute ühendust, kes ei ole juriidiline isik, kuid kes saab liidu või siseriikliku õiguse kohaselt teha õigustoiminguid (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

(7) Sõltumatute importijate esitatud andmeid võib käesolevas uurimises kasutada ka muudes küsimustes kui vaid dumpingu kindlakstegemiseks.

(8) See on konfidentsiaalne dokument alusmääruse artikli 19 ja WTO GATT 1994 VI artikli rakendamise lepingu (dumpinguvastane leping) artikli 6 kohaselt. Seda dokumenti kaitstakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) artikli 4 kohaselt.

(9) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

I LISA

Tekst pildi

☐ Piiratud kasutusega versioon (1)

☐ Huvitatud isikutele tutvumiseks ette nähtud versioon

(märkida vastavasse kasti rist)

TEATAVATE HIINA RAHVAVABARIIGIST PÄRINEVATE ROOSTEVABAST TERASEST ÕMBLUSTETA TORUDE IMPORTI KÄSITLEV DUMPINGUVASTANE MENETLUS

TEAVE HIINA RAHVAVABARIIGI EKSPORTIVATE TOOTJATE VALIMI MOODUSTAMISEKS

Käesolev vorm on koostatud selleks, et aidata Hiina Rahvavabariigi eksportivatel tootjatel esitada algatamisteate punktis 5.2.1 nõutava valimi moodustamiseks vajalik teave.

Nii piiratud kasutusega versioon („Limited“) kui ka huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud versioon („For inspection by interested parties“) tuleb komisjonile tagasi saata, nii nagu on ette nähtud algatamisteates.

1. NIMI JA KONTAKTANDMED

Esitage oma äriühingu kohta järgmised andmed:

Äriühingu nimi

Aadress

Kontaktisik

E-posti aadress

Telefon

Faks

2. KÄIVE, MÜÜGIMAHT, TOODANG JA TOOTMISVÕIMSUS

Algatamisteates määratletud ja asjaomasest riigist pärit vaatlusaluse toote puhul märkige algatamisteate punktis 5.1 määratletud läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta eksportmüük igasse liidu liikmesriiki (2) eraldi ja kõigisse 28 liikmesriiki kokku, eksportmüük muudesse maailma riikidesse (kokku ja viide suurimasse importivasse riiki eraldi), omamaine müük, toodang ja tootmisvõimsus. Märkige kaalu või koguse ühik ja kasutatud vääring.

Tabel I

Käive ja müügimaht

Täpsustage mõõtühik

Väärtus arvestusvääringus

Märkige kasutatud vääring

Teie äriühingu toodetud vaatlusaluse toote eksportmüük igasse ELi liikmesriiki eraldi ja kõigisse 28 liikmesriiki kokku

Kokku:

Nimetage iga liikmesriik (1):

Teie äriühingu toodetud vaatlusaluse toote eksport ülejäänud maailma

Kokku:

Nimetage viis suurimat importivat riiki ning esitage vastavad mahud ja väärtused (1)

(1) See dokument on üksnes sisekasutuseks. Seda kaitstakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) artikli 4 kohaselt. See on konfidentsiaalne dokument Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1036 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed) (ELT L 176, 30.6.2016, lk 21) artikli 19 ja WTO GATT 1994 VI artikli rakendamise lepingu (dumpinguvastane leping) artikli 6 kohaselt.

(2) Euroopa Liidu 28 liikmesriiki on: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari ja Ühendkuningriik.

Tekst pildi

Täpsustage mõõtühik

Väärtus arvestusvääringus

Märkige kasutatud vääring

Teie äriühingu toodetud vaatlusaluse toote omamaine müük

(1) Vajaduse korral lisage ridu.

Tabel II

Toodang ja tootmisvõimsus

Täpsustage mõõtühik

Teie äriühingu toodetud vaatlusaluse toote kogutoodang

Teie äriühingu tootmisvõimsus vaatlusaluse toote puhul

3. TEIE ÄRIÜHINGU JA SEOTUD ÄRIÜHINGUTE (1) TEGEVUS

Esitage täpne kirjeldus äriühingu ja kõikide uurimisaluse toote valmistamisse ja/või müüki (eksport ja/või omamaine müük) kaasatud seotud äriühingute tegevuse kohta (loetlege need äriühingud ja märkige nende suhe oma äriühinguga). Kõnealune tegevus võib olla vaatlusaluse toote ostmine või toote valmistamine alltöövõtukokkulepete alusel, vaatlusaluse toote töötlemine või sellega kauplemine (loetelu ei ole täielik).

Äriühingu nimi ja asukoht

Tegevus

Suhe

4. MUU TEAVE

Palun esitage mis tahes muu asjakohane teave, mida äriühing peab komisjonile valimi moodustamise jaoks kasulikuks.

5. KINNITUS

Eespool kirjeldatud teabe esitamisega nõustub äriühing enda võimaliku kaasamisega valimisse. Kui äriühing kaasatakse valimisse, tähendab see, et ta peab vastama küsimustikule ning olema nõus, et tema valdusi külastatakse vastuste kontrollimiseks. Kui äriühing märgib, et ei ole võimaliku valimisse kaasamisega nõus, käsitatakse seda uurimise raames koostööst keeldumisena. Komisjon teeb järeldused koostööst keelduvate tootjate kohta kättesaadavate faktide põhjal ning tulemus võib olla asjaomasele äriühingule ebasoodsam, kui see olnuks koostöö korral.

Volitatud ametiisiku allkiri:

Volitatud ametiisiku nimi ja ametikoht:

Kuupäev:

(1) Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad) artikli 127 kohaselt käsitatakse kaht isikut üksteisega seotuna, kui: a) nad on teineteise äriettevõtte ametiisikud või juhatuse liikmed; b) nad on juriidiliselt tunnustatud äripartnerid; c) nende vahel on töösuhe; d) kolmas isik omab või kontrollib või valdab otseselt või kaudselt 5 % või rohkem mõlema poole kõigist emiteeritud hääleõiguslikest osadest või aktsiatest; e) üks nendest kontrollib otseselt või kaudselt teist; f) kolmas isik kontrollib otseselt või kaudselt mõlemaid; g) nad koos kontrollivad otseselt või kaudselt kolmandat isikut või h) nad on ühe ja sama perekonna liikmed (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558). Isikud loetakse ühe ja sama perekonna liikmeteks ainult siis, kui nad on sugulussuhetelt: i) abikaasad, ii) vanem ja laps, iii) vend ja õde (sealhulgas poolvend ja -õde), iv) vanavanem ja lapselaps, v) onu või tädi ja õe- või vennalaps, vi) ämm või äi ja väimees või minia, vii) abikaasa vend või õde ja õemees või vennanaine. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artikli 5 lõikele 4 tähendab „isik“ füüsilist isikut, juriidilist isikut ja mis tahes isikute ühendust, kes ei ole juriidiline isik, kuid kes saab liidu või siseriikliku õiguse kohaselt teha õigustoiminguid (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

II LISA

Tekst pildi

☐ Piiratud kasutusega versioon (1)

☐ Huvitatud isikutele tutvumiseks ette nähtud versioon

(märkida vastavasse kasti rist)

HIINA RAHVAVABARIIGIST PÄRINEVATE ROOSTEVABAST TERASEST ÕMBLUSTETA TORUDE IMPORTI KÄSITLEV DUMPINGUVASTANE MENETLUS\

SÕLTUMATUTE IMPORTIJATE VALIMI MOODUSTAMISEKS VAJALIK TEAVE

Käesolev vorm on koostatud selleks, et aidata sõltumatutel importijatel esitada algatamisteate punkti 5.2.3 kohaselt nõutava valimi moodustamiseks vajalik teave.

1. NIMI JA KONTAKTANDMED

Esitage oma äriühingu kohta järgmised andmed:

Äriühingu nimi

Aadress

Kontaktisik

E-posti aadress

Telefon

Faks

2. KÄIVE JA MÜÜGIMAHT

Märkige äriühingu kogukäive eurodes ja algatamisteates määratletud eriti tugeva polüesterlõnga käive ja kaal või kogus Euroopa Liitu (2) suunatud impordi puhul ja pärast Hiina Rahvavabariigist importimist liidu turule edasimüügi puhul läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Märkige kasutatud kaalu või koguse ühik.

Täpsustage mõõtühik

Väärtus eurodes

Teie äriühingu kogukäive eurodes

Vaatlusaluse toote import Euroopa Liitu

Vaatlusaluse toote edasimüük Euroopa Liidu turul pärast Hiina Rahvavabariigist importimist

(2) Euroopa Liidu 28 liikmesriiki on: Belgia, Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Taani, Saksamaa, Eesti, Horvaatia, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küpros, Läti, Leedu, Luksemburg, Ungari, Malta, Madalmaad, Austria, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriik.

Tekst pildi

3. TEIE ÄRIÜHINGU JA SEOTUD ÄRIÜHINGUTE (1) TEGEVUS

Esitage täpne kirjeldus äriühingu ja kõikide vaatlusaluse toote valmistamisse ja/või müüki (eksport ja/või omamaine müük) kaasatud seotud äriühingute tegevuse kohta (loetlege need äriühingud ja märkige nende suhe oma äriühinguga). Kõnealune tegevus võib olla vaatlusaluse toote ostmine või toote valmistamine alltöövõtukokkulepete alusel, vaatlusaluse toote töötlemine või sellega kauplemine (loetelu ei ole täielik).

Äriühingu nimi ja asukoht

Tegevus

Suhe

4. MUU TEAVE

Palun esitage mis tahes muu asjakohane teave, mida äriühing peab komisjonile valimi moodustamise jaoks kasulikuks.

5. KINNITUS

Eespool kirjeldatud teabe esitamisega nõustub äriühing enda võimaliku kaasamisega valimisse. Kui äriühing kaasatakse valimisse, tähendab see, et ta peab vastama küsimustikule ning olema nõus, et tema valdusi külastatakse vastuste kontrollimiseks. Kui äriühing märgib, et ei ole võimaliku valimisse kaasamisega nõus, käsitatakse seda uurimise raames koostööst keeldumisena. Komisjon teeb järeldused koostööst keelduvate importijate kohta kättesaadavate faktide põhjal ning tulemus võib olla asjaomasele äriühingule ebasoodsam, kui see olnuks tema koostöö korral.

Volitatud ametiisiku allkiri:

Volitatud ametiisiku nimi ja ametikoht:

Kuupäev:

10.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 461/22

Teade Hiina Rahvavabariigist ja Indiast pärit teatavate malmist toodete importi käsitleva dumpinguvastase menetluse algatamise kohta

(2016/C 461/07)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) on saanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1036 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed) (1) (edaspidi „alusmäärus“) artikli 5 kohase kaebuse, milles väidetakse, et Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina“) ja Indiast pärit teatavaid malmist tooteid imporditakse dumpinguhinnaga ning et see tekitab olulist kahju liidu tootmisharule.

1. Kaebus

Kaebuse esitasid 31. oktoobril 2016 seitse Euroopa Liidu tootjat, nimelt Fondatel Lecompte SA, Ulefos Niemisen Valimo Oy Ltd., Saint-Gobain PAM SA, Fonderies Dechaumont SA, Heinrich Meier Eisengießerei GmbH & Co. KG, Saint-Gobain Construction Products UK Ltd ja Fundiciones de Odena SA (edaspidi „kaebuse esitajad“), kelle toodang moodustab üle 25 % teatavate malmist toodete kogutoodangust liidus.

2. Uurimisalune toode

Käesolevas uurimises on vaadeldavaks tooteks teatavad lamellaargrafiitmalmist (hallmalm) või keragrafiitmalmist (kõrgtugev malm) tooted ning nende osad. Need on tooted, mida kasutatakse:

—	maapinnal või maa all asuvate süsteemide ja või nende avade katmiseks ning

—	maapinnal või maa all asuvatele süsteemidele juurde pääsemiseks ja/või nende vaatlemise võimaldamiseks.

Tooted võivad olla masintöödeldud, kaetud, värvitud ja/või kombineeritud muude materjalidega, nagu (kuid mitte ainult) tsement, kõnniteeplaadid või -kivid, kuid mitte tuletõrjehüdrandid (edaspidi „valandid“ või „uurimisalune toode“).

3. Väidetav dumping

Väidetavalt dumpinguhinnaga müüdav toode on Hiinast ja Indiast (edaspidi „asjaomased riigid“) pärit vaatlusalune toode, mida praegu klassifitseeritakse CN-koodide ex 7325 10 00 ja ex 7325 99 10 alla. Need CN-koodid on esitatud üksnes teavitamise eesmärgil.

Väide Indiast pärit dumpingu kohta põhineb uurimisaluse toote siseturu müügihinna ja ELi müümise ekspordihinna (tehasehindade tasandil) võrdlusel.

Kuna Hiina on alusmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt mitteturumajanduslik riik, arvutasid kaebuse esitajad Hiinast pärineva impordi normaalväärtuse turumajandusliku kolmanda riigi, nimelt Ameerika Ühendriikide (edaspidi „USA“) turuhinna põhjal. Lisaks määrasid kaebuse esitajad Norra ja India (2) hindade alusel kindlaks ka normaalväärtuse. Väide dumpingu kohta põhineb sel viisil arvutatud normaalväärtuse ja liitu ekspordi korras müüdava uurimisaluse toote ekspordihindade võrdlusel tehasehindade tasandil.

Selle põhjal on asjaomaste riikide puhul arvutatud dumpingumarginaalid märkimisväärsed.

4. Väidetav kahju ja põhjuslik seos

Kaebuse esitajad on esitanud tõendeid, et uurimisaluse toote import asjaomastest riikidest on üldkokkuvõttes suurenenud nii absoluutarvudes kui ka turuosa seisukohalt.

Kaebuse esitajate esitatud esmapilgul usutavad tõendid näitavad, et lisaks muudele tagajärgedele on imporditud vaatlusaluse toote kogused avaldanud negatiivset mõju liidu tootmisharu müügikogustele ja turuosale ning selle tulemuseks on liidu tootmisharu üldise tulemuslikkuse oluline halvenemine.

5. Menetlus

Pärast liikmesriikide teavitamist on komisjon jõudnud seisukohale, et kaebus on esitatud liidu tootmisharu poolt või selle nimel ja et menetluse algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning algatab seega uurimise alusmääruse artikli 5 alusel.

Uurimisega tehakse kindlaks, kas asjaomastest riikidest pärit uurimisalust toodet imporditakse dumpinguhinnaga ning kas kõnealune dumping on põhjustanud kahju liidu tootmisharule. Kui need väited leiavad kinnitust, uuritakse, kas meetmete kehtestamine ei lähe liidu huvidega vastuollu.

5.1. Uurimisperiood ja vaatlusalune periood

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmab ajavahemikku 1. oktoobrist 2015 kuni 30. septembrini 2016 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2013 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

5.2. Dumpingu kindlaksmääramise menetlus

Komisjoni uurimises kutsutakse osalema asjaomaste riikide uurimisalust toodet eksportivad tootjad (3).

5.2.1. Eksportivate tootjate uurimine

Uuritavate asjaomaste riikide eksportivate tootjate valimise kord

a) Väljavõtteline uuring

Pidades silmas käesolevasse menetlusse kaasatud Hiina ja India eksportivate tootjate võimalikku suurt arvu ja selleks, et lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon vähendada uuritavate eksportijate arvu mõistlikkuse piires, moodustades valimi (seda menetlust nimetakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Väljavõtteline uuring tehakse alusmääruse artikli 17 kohaselt.

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vajaduse korral valimi moodustada, palutakse käesolevaga kõigil eksportivatel tootjatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel endast komisjonile teada anda. Kõnealused isikud peavad endast teada andma 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti, ja esitama komisjonile oma äriühingute kohta käesoleva teate I lisas nõutud teabe.

Selleks et komisjon saaks teavet, mida ta peab eksportivate tootjate valimi moodustamisel vajalikuks, võtab ta lisaks ühendust asjaomaste riikide ametiasutustega ning võib võtta ühendust teadaolevate eksportivate tootjate ühendustega.

Kui valimi moodustamine osutub vajalikuks, võidakse eksportivad tootjad välja valida suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahu põhjal, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Komisjon annab kõigile teadaolevatele eksportivatele tootjatele, asjaomaste riikide ametiasutustele ja eksportivate tootjate ühendustele vajaduse korral asjaomaste riikide ametiasutuste kaudu teada, millised äriühingud valimisse kaasatakse.

Uurimise seisukohast vajalike andmete saamiseks eksportivate tootjate kohta saadab komisjon küsimustikud valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele, kõigile teadaolevatele eksportivate tootjate ühendustele ning asjaomaste riikide ametiasutustele.

Valimisse kaasatud eksportivad tootjad peavad esitama täidetud küsimustiku 37 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teatamist, kui ei ole märgitud teisiti.

Ilma et see mõjutaks alusmääruse artikli 18 võimalikku kohaldamist, käsitatakse neid äriühinguid, kes on nõustunud oma võimaliku valimisse kaasamisega, kuid keda ei kaasata valimisse, koostööd tegevana (edaspidi „valimisse kaasamata koostööd tegevad eksportivad tootjad“). Ilma et see piiraks alljärgneva punkti b kohaldamist, ei ületa valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportivate tootjate impordile määratav võimalik dumpinguvastane tollimaks valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul kindlaks tehtud kaalutud keskmist dumpingumarginaali (4).

b) Individuaalne dumpingumarginaal valimisse kaasamata äriühingute jaoks

Valimisse kaasamata koostööd tegevad eksportivad tootjad võivad vastavalt alusmääruse artikli 17 lõikele 3 taotleda komisjonilt individuaalsete dumpingumarginaalide kehtestamist. Eksportivad tootjad, kes soovivad taotleda individuaalset dumpingumarginaali, peavad taotlema küsimustikku ja tagastama selle nõuetekohaselt täidetuna 37 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teatamist, kui ei ole sätestatud teisiti. Komisjon uurib, kas neile võib kehtestada individuaalse tollimaksumäära alusmääruse artikli 9 lõike 5 kohaselt. Mitteturumajandusliku riigi eksportivad tootjad, kes leiavad, et nende puhul toimub uurimisaluse toote valmistamine ja müük turumajanduse tingimustes, võivad esitada sellega seoses nõuetekohaselt põhjendatud taotluse (edaspidi „turumajandusliku kohtlemise taotlus“) ning tagastavad selle nõuetekohaselt täidetuna punktis 5.2.2.2 esitatud tähtaegade jooksul.

Individuaalset dumpingumarginaali taotlevad eksportivad tootjad peaksid teadma, et komisjon võib kõigele vaatamata otsustada, et ei määra neile individuaalset dumpingumarginaali, näiteks juhul, kui eksportivate tootjate arv on nii suur, et selline määramine oleks põhjendamatult koormav ning takistaks uurimise õigeaegset lõpetamist.

5.2.2. Lisamenetlus asjaomaste mitteturumajanduslike riikide eksportivate tootjate suhtes

5.2.2.1. Turumajandusliku kolmanda riigi valik

Vastavalt punktile 5.2.2.2 ja kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a määratakse Hiinast pärit impordi puhul normaalväärtus turumajanduslikus kolmandas riigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse põhjal. Selleks valib komisjon sobiva kolmanda turumajandusliku riigi. Komisjon on selleks esialgu valinud India. Komisjonile kättesaadava teabe kohaselt võivad teised turumajanduslikud tootjad paikneda muu hulgas Norras, USAs, Türgis ja Iraanis. Selleks et valida välja turumajanduslik kolmas riik, uurib komisjon, kas neis turumajanduslikes kolmandates riikides, mille puhul on märke uurimisaluse toote tootmisest, esineb uurimisaluse toote tootmist ja müüki. Huvitatud isikutel palutakse kommenteerida võrdlusriigi valiku asjakohasust 10 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

5.2.2.2. Asjaomase mitteturumajandusliku riigi eksportivate tootjate kohtlemine

Vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b võivad Hiina eksportivad tootjad, kes leiavad, et nende puhul toimub uurimisaluse toote valmistamine ja müük turumajanduse tingimustes, esitada sellesisulise nõuetekohaselt põhjendatud taotluse (edaspidi „turumajandusliku kohtlemise taotlus“). Turumajanduslikku kohtlemist võimaldatakse, kui kõnealuse turumajandusliku kohtlemise taotluse hindamine näitab, et alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumid (5) on täidetud. Nende eksportivate tootjate puhul, kellele võimaldatakse turumajanduslikku kohtlemist, arvutatakse dumpingumarginaal võimaluste piires nende endi normaalväärtuse ja ekspordihindade põhjal vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b, ilma et see piiraks alusmääruse artikli 18 kohast kättesaadavate faktide kasutamist.

Komisjon saadab turumajandusliku kohtlemise taotluse vormid kõigile valimisse kaasatud Hiina eksportivatele tootjatele ja valimisse kaasamata koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele, kes soovivad taotleda individuaalset dumpingumarginaali, teadaolevatele eksportivate tootjate ühendustele ja Hiina ametiasutustele. Komisjon hindab ainult selliste valimisse kaasatud HRV eksportivate tootjate ja valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportivate tootjate esitatud turumajandusliku kohtlemise taotluse vorme, kelle individuaalse dumpingumarginaali taotlus on heaks kiidetud.

Kõik turumajanduslikku kohtlemist taotlevad eksportivad tootjad peavad tagastama täidetud turumajandusliku kohtlemise taotluse 21 päeva jooksul pärast valimi moodustamist või valimi moodustamisest loobumisest teatamist, kui ei ole sätestatud teisiti.

5.2.3. Sõltumatute importijate (6) uurimine (7)

Käesolevas uurimises on kutsutud osalema sõltumatud importijad, kes impordivad uurimisalust toodet asjaomastest riikidest liitu.

Pidades silmas käesolevasse menetlusse kaasatud sõltumatute importijate võimalikku suurt arvu ja selleks, et lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon piirduda mõistliku arvu sõltumatute importijatega, kelle uurimiseks moodustatakse valim (seda meetodit nimetatakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Väljavõtteline uuring tehakse alusmääruse artikli 17 kohaselt.

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, palutakse kõigil sõltumatutel importijatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel endast komisjonile teada anda. Kõnealused isikud peavad endast teada andma 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole märgitud teisiti, ja esitama komisjonile oma äriühingute kohta käesoleva teate II lisas nõutud teabe.

Selleks et komisjon saaks teavet, mida ta peab sõltumatute importijate valimi moodustamisel vajalikuks, võib ta lisaks võtta ühendust teadaolevate importijate ühendustega.

Kui valimi moodustamine osutub vajalikuks, võidakse importijad valida uurimisaluse toote suurima tüüpilise müügimahu järgi ELis, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Komisjon annab kõigile teadaolevatele importijatele ja importijate ühendustele teada, millised äriühingud valimisse kaasatakse.

Selleks et komisjon saaks teavet, mida ta peab uurimise seisukohast vajalikuks, saadab ta küsimustikud valimisse kuuluvatele sõltumatutele importijatele ja kõigile teadaolevatele importijate ühendustele. Kõnealused isikud peavad esitama täidetud küsimustiku 37 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teatamist, kui ei ole sätestatud teisiti.

5.3. Kahju kindlakstegemise ja liidu tootjate uurimise menetlus

Kahju kindlakstegemine põhineb otsestel tõenditel ja selle käigus hinnatakse objektiivselt dumpinguhinnaga impordi mahtu, impordi mõju liidu turul kehtivatele hindadele ja kõnealuse impordi mõju liidu tootmisharule. Selleks et teha kindlaks, kas liidu tootmisharule on põhjustatud kahju, kutsutakse liidu uurimisaluse toote tootjaid komisjoni uurimises osalema.

Pidades silmas käesolevasse menetlusse kaasatud liidu tootjate suurt arvu ja selleks, et lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, on komisjon otsustanud mõistlikkuse piires vähendada uurimisse kaasatavate liidu tootjate arvu, moodustades valimi (seda menetlust nimetatakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Valimi moodustamine toimub alusmääruse artikli 17 kohaselt.

Komisjon on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Selle üksikasjalikud andmed on esitatud toimikus, millega huvitatud isikud võivad tutvuda. Huvitatud isikuid kutsutakse toimikuga tutvuma (selleks peavad nad komisjoniga ühendust võtma, kasutades punktis 5.7 esitatud kontaktandmeid). Muud liidu tootjad või nende nimel tegutsevad esindajad, kes on seisukohal, et neid tuleks teatavatel põhjustel valimisse kaasata, peavad võtma komisjoniga ühendust 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas.

Komisjon annab kõigile teadaolevatele liidu tootjatele ja/või liidu tootjate ühendustele teada, millised äriühingud lõpuks valimisse kaasatakse.

Uurimise jaoks vajaliku teabe saamiseks saadab komisjon küsimustikud valimisse kaasatud liidu tootjatele ja kõigile teadaolevatele liidu tootjate ühendustele. Kõnealused isikud peavad esitama täidetud küsimustiku 37 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teatamist, kui ei ole sätestatud teisiti.

5.4. Liidu huvide hindamine

Kui dumpingu ja sellest põhjustatud kahju esinemine leiab kinnitust, võetakse vastavalt alusmääruse artiklile 21 vastu otsus, kas dumpinguvastaste meetmete kehtestamine oleks vastuolus liidu huvidega. Liidu tootjatel, importijatel ja neid esindavatel ühendustel, kasutajatel ja neid esindavatel ühendustel ning tarbijaid esindavatel ühendustel palutakse endast teada anda 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Uurimises osalemiseks peavad tarbijaid esindavad organisatsioonid sama tähtaja jooksul tõendama, et nende tegevuse ja uurimisaluse toote vahel on objektiivne seos.

5.5. Muud kirjalikud esildised

5.6. Ärakuulamisvõimalus komisjoni uurimistalitustes

Kõik huvitatud isikud võivad taotleda uurimist korraldavatelt komisjoni talitustelt ärakuulamist. Ärakuulamistaotlus peab olema kirjalik ning selles peab olema esitatud taotluse põhjus. Uurimise algetapiga seonduvate küsimuste asjus tuleb ärakuulamistaotlused esitada 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Hiljem tuleb ärakuulamistaotlus esitada tähtaja jooksul, mille komisjon määrab kirjavahetuses huvitatud isikutega.

5.7. Kirjalike esildiste, täidetud küsimustike ja kirjade saatmise juhised

Huvitatud isikud, kes esitavad teavet märkega „Limited“, peavad vastavalt alusmääruse artikli 19 lõikele 2 esitama ka teabe mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte, millele lisatakse märge „For inspection by interested parties“ (tutvumiseks huvitatud isikutele). Need kokkuvõtted peaksid olema küllaldaselt üksikasjalikud, et võimaldada piisavalt aru saada konfidentsiaalsena esitatud teabe sisust. Kui konfidentsiaalset teavet edastav huvitatud isik ei esita nõutava vormi ja kvaliteediga mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet, võib sellise konfidentsiaalse teabe jätta arvesse võtmata.

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate General for Trade

Directorate H

Kabinet: CHAR 04/039

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

E-posti aadressid:

Dumpingu küsimustes

TRADE-AD637-CASTINGS-DUMPING-PRC@ec.europa.eu

TRADE-AD637-CASTINGS-DUMPING-INDIA@ec.europa.eu

Kahju küsimustes

TRADE-AD637-CASTINGS-INJURY@ec.europa.eu

6. Koostöösoovimatus

Kui huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita vajalikku teavet ettenähtud tähtaja jooksul või takistab uurimist oluliselt, võib vastavalt alusmääruse artiklile 18 nii positiivsed kui ka negatiivsed esialgsed või lõplikud järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal.

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud ebaõiget või eksitavat teavet, siis jäetakse selline teave arvesse võtmata ning võidakse toetuda kasutamiseks kättesaadavatele faktidele.

7. Ärakuulamise eest vastutav ametnik

Ärakuulamise eest vastutav ametnik annab võimaluse ka selliseks ärakuulamiseks, kus osalevad isikud, kes esitavad erinevaid seisukohti ja vastuväiteid muu hulgas sellistes küsimustes nagu dumping, kahju, põhjuslik seos ja liidu huvi. Selline ärakuulamine toimub üldjuhul kõige hiljem neljanda nädala lõpus pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist.

8. Uurimise ajakava

Uurimine viiakse alusmääruse artikli 6 lõike 9 kohaselt lõpule 15 kuu jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 1 võidakse ajutised meetmed kehtestada hiljemalt üheksa kuud pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

9. Isikuandmete töötlemine

(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2) Kaebuse esitajad väitsid, et Indiat ei saa pidada sobivaks võrdlusriigiks, kuna seal esinevad turumoonutused, mis on põhjustatud subsiidiumidest, mis väljenduvad eelkõige rauamaagile kehtestatud ekspordimaksu näol ja rauamaagi raudteetranspordi suhtes kehtiva kahesuguse kaubaveopoliitika näol, millega vähendatakse peamise tooraine maksumust uurimisaluse toote tootjate jaoks. Vt komisjoni 17. märtsi 2016. aasta rakendusmääruse (EL) 2016/387 (millega kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks Indiast pärit keragrafiitmalmist (kõrgtugevast malmist) torude impordi suhtes (ELT L 73, 18.3.2016, lk 1)) põhjendust 278.

(3) Eksportiv tootja on asjaomastes riikides asuv tootja, kes toodab ja ekspordib uurimisalust toodet liidu turule kas otse või kolmanda isiku kaudu, kaasa arvatud kõik temaga seotud äriühingud, kes osalevad uurimisaluse toote tootmises, omamaises müügis või ekspordis.

(4) Alusmääruse artikli 9 lõike 6 kohaselt ei võeta arvesse null- või miinimummarginaale ega marginaale, mis on kehtestatud vastavalt alusmääruse artiklis 18 kirjeldatud tingimustele.

(5) Eksportivad tootjad peavad eelkõige tõendama, et: i) majandustegevust ja kulusid käsitlevad otsused tehakse lähtuvalt turutingimustest ja riigi märkimisväärse sekkumiseta; ii) äriühingutel on üks selge peamiste raamatupidamisdokumentide kogum, mida auditeeritakse sõltumatult kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega ning kohaldatakse kõikidel eesmärkidel; iii) varasemast mitteturumajanduslikust süsteemist ei ole üle kandunud märkimisväärseid moonutusi; iv) pankroti- ja asjaõigusega on tagatud õiguskindlus ning stabiilsus ja v) vahetuskursside ümberarvestus toimub turukursside alusel.

(6) Valimisse võivad kuuluda ainult importijad, kes ei ole eksportivate tootjatega seotud. Eksportivate tootjatega seotud importijad peavad täitma küsimustiku I lisa nende eksportivate tootjate kohta. Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad) artikli 127 kohaselt käsitatakse kaht isikut üksteisega seotuna, kui: a) nad on teineteise äriettevõtte ametiisikud või juhatuse liikmed; b) nad on juriidiliselt tunnustatud äripartnerid; c) nende vahel on töösuhe; d) kolmas isik omab või kontrollib või valdab otseselt või kaudselt 5 % või rohkem mõlema poole kõigist emiteeritud hääleõiguslikest osadest või aktsiatest; e) üks nendest kontrollib otseselt või kaudselt teist; f) kolmas isik kontrollib otseselt või kaudselt mõlemaid; g) nad koos kontrollivad otseselt või kaudselt kolmandat isikut või h) nad on ühe ja sama perekonna liikmed (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558). Isikud loetakse ühe ja sama perekonna liikmeteks ainult siis, kui nad on sugulussuhetelt: i) abikaasad, ii) vanem ja laps, iii) vend ja õde (sealhulgas poolvend ja -õde), iv) vanavanem ja lapselaps, v) onu või tädi ja õe- või vennalaps, vi) ämm või äi ja väimees või minia, vii) abikaasa vend või õemees ja abikaasa õde või vennanaine. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artikli 5 lõikele 4 tähendab „isik“ füüsilist isikut, juriidilist isikut ja mis tahes isikute ühendust, kes ei ole juriidiline isik, kuid kes saab liidu või siseriikliku õiguse kohaselt teha õigustoiminguid (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

(7) Sõltumatute importijate esitatud andmeid võib käesolevas uurimises kasutada ka muudes küsimustes kui vaid dumpingu kindlakstegemiseks.

(9) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

I LISA

Tekst pildi

☐ Piiratud kasutusega versioon (1)

☐ Huvitatud isikutele tutvumiseks ette nähtud versioon

(märkida vastavasse kasti rist)

HIINA RAHVAVABARIIGIST JA INDIAST PÄRIT TEATAVATE MALMIST TOODETE IMPORDI SUHTES KOHALDATAV DUMPINGUVASTANE MENETLUS

HIINA RAHVAVABARIIGI JA INDIA EKSPORTIVATE TOOTJATE VALIMI MOODUSTAMISEKS VAJALIK TEAVE

Käesolev vorm on koostatud selleks, et aidata Hiina Rahvavabariigi ja India eksportivatel tootjatel esitada algatamisteate punktis 5.2.1 nõutav valimi moodustamiseks vajalik teave.

1. NIMI JA KONTAKTANDMED

Esitage oma äriühingu kohta järgmised andmed:

Äriühingu nimi

Aadress

Kontaktisik

E-posti aadress

Telefon

Faks

2. KÄIVE JA MÜÜGIMAHT

Märkige käive (äriühingu arvestusvääringus), mille äriühing saavutas uurimisperioodil, s.o 1. oktoobrist 2015 kuni 30. septembrini 2016, algatamisteates määratletud teatavate malmist toodete müügiga (eksportmüük igasse liidu liikmesriiki eraldi ja kõigisse 28 liikmesriiki (2) kokku, omamaine müük), ja vastav kaal või kogus. Märkige kaal tonnides ja kasutatud vääring.

Tonni

Väärtus arvestusvääringus

Märkige kasutatud vääring

Teie äriühingu toodetud uurimisaluse toote eksportmüük igasse ELi liikmesriiki eraldi ja kõigisse 28 liikmesriiki kokku

Kokku:

Nimetage iga liikmesriik (1):

Teie äriühingu toodetud uurimisaluse toote omamaine müük

(1) Vajaduse korral lisage ridu.

Tekst pildi

3. TEIE ÄRIÜHINGU JA SEOTUD ÄRIÜHINGUTE (1) TEGEVUS

Esitage täpne kirjeldus äriühingu ja kõikide uurimisaluse toote valmistamisse ja/või müüki (eksport ja/või omamaine müük) kaasatud seotud äriühingute tegevuse kohta (loetlege need äriühingud ja märkige nende suhe oma äriühinguga). Kõnealuse tegevuse alla võib kuuluda uurimisaluse toote müük või toote valmistamine alltöövõtukokkulepete alusel, uurimisaluse toote töötlemine või sellega kauplemine (loetelu ei ole täielik). Tootvate äriühingute puhul märkige palun, kas nad toodavad hallmalmist valandeid või kõrgtugevast malmist valandeid või mõlemat.

Äriühingu nimi ja asukoht

Tegevus

Suhe

4. MUU TEAVE

Palun esitage mis tahes muu asjakohane teave, mida äriühing peab komisjonile valimi moodustamise jaoks kasulikuks.

5. INDIVIDUAALNE DUMPINGUMARGINAAL

Äriühing deklareerib, et juhul, kui teda valimisse ei kaasata, tahaks ta saada küsimustiku ja muud taotlusvormid, et need täita ja taotleda individuaalset dumpingumarginaali kooskõlas algatamisteate punkti 5.2.1 alapunktiga b.

☐ Jah

☐ Ei

6. KINNITUS

Volitatud ametiisiku allkiri:

Volitatud ametiisiku nimi ja ametikoht:

Kuupäev:

(1) Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad) artikli 127 kohaselt käsitatakse kaht isikut üksteisega seotuna, kui: a) nad on teineteise äriettevõtte ametiisikud või juhatuse liikmed; b) nad on juriidiliselt tunnustatud äripartnerid; c) nende vahel on töösuhe; d) kolmas isik omab või kontrollib või valdab otseselt või kaudselt 5 % või rohkem mõlema poole kõigist emiteeritud hääleõiguslikest osadest või aktsiatest; e) üks nendest kontrollib otseselt või kaudselt teist; f) kolmas isik kontrollib otseselt või kaudselt mõlemaid; g) nad koos kontrollivad otseselt või kaudselt kolmandat isikut või h) nad on ühe ja sama perekonna liikmed (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558). Isikud loetakse ühe ja sama perekonna liikmeteks ainult siis, kui nad on sugulussuhetelt: i) abikaasad, ii) vanem ja laps, iii) vend ja õde (sealhulgas poolvend ja -õde), iv) vanavanem ja lapselaps, v) onu või tädi ja õe- või vennalaps, vi) ämm või äi ja väimees või minia, vii) abikaasa vend või õemees ja abikaasa õde või vennanaine. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artikli 5 lõikele 4 tähendab „isik“ füüsilist isikut, juriidilist isikut ja mis tahes isikute ühendust, kes ei ole juriidiline isik, kuid kes saab liidu või siseriikliku õiguse kohaselt teha õigustoiminguid (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

II LISA

Tekst pildi

☐ Piiratud kasutusega versioon (1)

☐ Huvitatud isikutele tutvumiseks ette nähtud versioon

(märkida vastavasse kasti rist)

HIINA RAHVAVABARIIGIST JA INDIAST PÄRIT TEATAVATE MALMIST TOODETE IMPORDI SUHTES KOHALDATAV DUMPINGUVASTANE MENETLUS

SÕLTUMATUTE IMPORTIJATE VALIMI MOODUSTAMISEKS VAJALIK TEAVE

Käesolev vorm on koostatud selleks, et aidata sõltumatutel importijatel esitada algatamisteate punkti 5.2.3 kohaselt nõutava valimi moodustamiseks vajalik teave.

1. NIMI JA KONTAKTANDMED

Esitage oma äriühingu kohta järgmised andmed:

Äriühingu nimi

Aadress

Kontaktisik

E-posti aadress

Telefon

Faks

2. KÄIVE JA MÜÜGIMAHT

Märkige äriühingu kogukäive eurodes (EUR) ja algatamisteates määratletud teatavate malmist toodete käive ja kaal või kogus Euroopa Liitu (2) suunatud impordi puhul ja pärast Hiinast ja/või Indiast importimist liidu turule edasimüügi puhul läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 1. oktoober 2015 – 30. september 2016. Märkige kaal tonnides ja väärtus eurodes.

Tonni

Väärtus eurodes (EUR)

Teie äriühingu kogukäive eurodes (EUR)

Uurimisaluse toote import Euroopa Liitu

Uurimisaluse toote edasimüük Euroopa Liidu turule pärast Hiinast ja/või Indiast importimist

Tekst pildi

3. TEIE ÄRIÜHINGU JA SEOTUD ÄRIÜHINGUTE (1) TEGEVUS

Esitage täpne kirjeldus äriühingu ja kõikide uurimisaluse toote valmistamisse ja/või müüki (eksport ja/või omamaine müük) kaasatud seotud äriühingute tegevuse kohta (loetlege need äriühingud ja märkige nende suhe oma äriühinguga). Kõnealuse tegevuse alla võib kuuluda uurimisaluse toote müük või toote valmistamine alltöövõtukokkulepete alusel, uurimisaluse toote töötlemine või sellega kauplemine (loetelu ei ole täielik).

Äriühingu nimi ja asukoht

Tegevus

Suhe

4. MUU TEAVE

Palun esitage mis tahes muu asjakohane teave, mida äriühing peab komisjonile valimi moodustamise jaoks kasulikuks.

5. KINNITUS

Eespool kirjeldatud teabe esitamisega nõustub äriühing enda võimaliku kaasamisega valimisse. Kui äriühing kaasatakse valimisse, tähendab see, et ta peab vastama küsimustikule ning olema nõus, et tema valdusi külastatakse vastuste kontrollimiseks. Kui äriühing märgib, et ei ole võimaliku valimisse kaasamisega nõus, käsitatakse seda uurimise raames koostööst keeldumisena. Komisjon teeb järeldused koostööst keelduvate importijate kohta kättesaadavate faktide põhjal ning tulemus võib olla asjaomasele äriühingule ebasoodsam, kui see olnuks tema koostöö korral.

Volitatud ametiisiku allkiri:

Volitatud ametiisiku nimi ja ametikoht:

Kuupäev:

(1) Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad) artikli 127 kohaselt käsitatakse kaht isikut üksteisega seotuna, kui: a) nad on teineteise äriettevõtte ametiisikud või juhatuse liikmed; b) nad on juriidiliselt tunnustatud äripartnerid; c) nende vahel on töösuhe; d) kolmas isik omab või kontrollib või valdab otseselt või kaudselt 5 % või rohkem mõlema poole kõigist emiteeritud hääleõiguslikest osadest või aktsiatest; e) üks nendest kontrollib otseselt või kaudselt teist; f) kolmas isik kontrollib otseselt või kaudselt mõlemaid; g) nad koos kontrollivad otseselt või kaudselt kolmandat isikut või h) nad on ühe ja sama perekonna liikmed (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558). Isikud loetakse ühe ja sama perekonna liikmeteks ainult siis, kui nad on sugulussuhetelt: i) abikaasad, ii) vanem ja laps, iii) vend ja õde (sealhulgas poolvend ja -õde), iv) vanavanem ja lapselaps, v) onu või tädi ja õe- või vennalaps, vi) ämm või äi ja väimees või minia, vii) abikaasa vend või õemees ja abikaasa õde või vennanaine. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artikli 5 lõikele 4 tähendab „isik“ füüsilist isikut, juriidilist isikut ja mis tahes isikute ühendust, kes ei ole juriidiline isik, kuid kes saab liidu või siseriikliku õiguse kohaselt teha õigustoiminguid (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

10.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 461/35

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine

(2016/C 461/10)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSE / KAITSTUD GEOGRAAFILISE TÄHISE TOOTESPETSIFIKAADI OLULISE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS

Muudatuse heakskiitmise taotlus kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 esimese lõiguga

„MOGETTE DE VENDÉE“

ELi nr: PGI-FR-02129 – 18.3.2016

KPN ( ) KGT ( X )

1. Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

Vendée Qualité – Section Mogette

Aadress: Maison de l’Agriculture

21 Boulevard Réaumur

85013 La Roche-sur-Yon cedex

PRANTSUSMAA

Tel +33 251368251

Faks +33 251368454

E-post: contact@vendeequalite.fr

Koosseis ja õigustatud huvi: 1. juuli 1901. aasta seaduse alusel ühendusse koondunud Mogette’i tootjad, tootjate rühm, korjajad/sorteerijad, konservitehased ja tööstusettevõtted. Ühendus, mis hõlmab kõiki KGT „Mogette de Vendée“ tootmisega seotud ettevõtjaid, on pädev esitama spetsifikaadi muutmistaotlust.

2. Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3. Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

—	☐	Toote nimetus
—	☒	Toote kirjeldus
—	☐	Geograafiline piirkond
—	☒	Päritolutõend
—	☒	Tootmismeetod
—	☒	Seos piirkonnaga
—	☒	Märgistus
—	☒	Muu: taotlejate rühm / kontrolliasutus / riiklikud nõuded / geograafiline piirkond

4. Muudatus(t)e liik

—	☒	Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline
—	☐	Sellise registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mille koonddokumenti (või sellega võrdväärset) ei ole avaldatud ja mida ei käsitleta määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt väikese muudatusena.

5. Muudatus(ed)

Toote kirjeldus

—	Taime iseloomustavad andmed on välja jäetud, sest KGT abil kaitstav toode on aedoa seeme. Aedoa seemne kirjeldust ei muudetud. Need iseloomustavad andmed on välja jäetud ka koonddokumendi punktist 3.2.

—

„Mogette de Vendée“ kirjeldus on esitatud kolmes lõikes, mille kohaselt on tegemist kuivade aedubadega, sügavkülmutatud poolkuivade aedubadega või pastöriseeritud või steriliseeritud tootega „Mogette de Vendée“. Iga kirjeldus hõlmab ka esitusviisi ja pakendit. Muudatuse eesmärk on muuta „Mogette de Vendée“ kirjeldus selgemaks.

—

Muudetud on mitut sätet,

—

mis hõlmavad esitusviise, välja on jäetud tarbijale müümiseks lubatud pakendid erineva tootekaaluga („500 g, 1 kg, 2 kg jne“ ja „1 kg jne“). Selle muudatusega sõnastuses ei muudeta seniseid pakendamistavasid, kuna varasemas sõnastuses toodud loetelu ei olnud piirav.

See muudatus tingib erineva tootekaaluga pakendite väljajätmise ka koonddokumendi punktist 3.6, hilisemast punktist 3.5.

—

Välja on jäetud lause „Tooted, mis on ette nähtud transpordiks või mida pakendab partnerluslepingu alusel hulgiostja, pakendatakse hulgi“, kuna eesmärk on loetleda mittelubatavad tavad, mitte kõik võimalikud lubatavad tavad. Selle muudatusega ei muudeta seega hulgiturustamisega seotud tavasid, mida on endiselt võimalik kasutada.

Sama lause on samuti välja jäetud koonddokumendi punktist 3.6, hilisemast punktist 3.5.

—

Välja on jäetud lause „Iga tegevus on jälgitav ning selle kohta peetakse täpset aruandlust, mis sisaldab pakendamise kuupäeva, kasutatud aedubade „Mogette de Vendée“ partii numbrit, tarnimisnumbrit ning pakendatud või valmistatud toodete partii numbrit ja vastavaid koguseid“, sest need sätted on esitatud 4. osas („Tõendid selle kohta, et toode pärineb määratud geograafilisest piirkonnast“).

—

Et säilitada toote optimaalne kvaliteet, on kuivade aedubade niiskusesisalduse vahemik 10–16 % muudetud vahemikuks 12–17 %. Pärast spetsifikaadi mitmeaastast rakendamist on ilmnenud, et liiga madal niiskusesisaldus (< 12 %) ei ole toote kvaliteedi jaoks soodne: 10 % niiskusesisalduse juures esineb rohkem purunenud ube ja nende keeduaeg pikeneb; seevastu suurem niiskusesisaldus (17 %) on kasulik ubade keetmisel ja muudab seemned õrnemaks.

Sellest tulenevalt osutatakse koonddokumendi punktis 3.2, et kuiva aedoa niiskusesisaldus peab olema 12–17 %.

—	Poolkuiva aedoa puhul on välja jäetud lause „selle niiskusesisaldus on keskmiselt 50 %“. See niiskusesisaldus oli esitatud ligikaudsena ning tegemist ei ole väärtusega, mida saaks käsitada nõudena. See ei anna toote kirjeldusele midagi juurde.

—

Lõik

„Lisas 10 toodud keedetud toote „Mogette de Vendée“ sensoorsete omaduste profiil toob välja toote eripärased omadused:

—	äärmiselt sulav, pehme, väheteraline tekstuur ja pehme kest,

—	seemnete homogeensus (sama suurus, kuju ja värvus, vähe defekte),

—	tüüpiline vähesoolane ja vähemagus maitse, milles on tunda kastanit ja kerget porrulaugu nüanssi.“

asendatakse järgmise lõiguga:

„Pastöriseeritud või steriliseeritud „Mogette de Vendée“ kirjeldus

—	Aedoad on helekreemja varjundiga valge värvusega (esineb nüansse).

—	Aedoad võivad oma pehmuse tõttu olla kergelt lõhenenud.

—	Aedube pakutakse tarbimiseks sobivas mahlas, mis koosneb ainult veest (soolalisandiga või ilma).

—	Aedubade tekstuur on sulav, nende kuju ja suurus on ühtlane.

—	Naturaalselt keedetud ja pastöriseeritud „Mogette de Vendée“ aedube turustatakse tarbijapakendites plastkattega alusel, plastkotis või muudes erineva tootekaaluga pakendites.

—	Naturaalselt keedetud ja steriliseeritud „Mogette de Vendée“ aedube turustatakse klaaspurkides, kui tegemist on müügiga tarbijatele.“

See muudatus tuleneb taotlejate rühma teostatud uuringutest ja selle eesmärk on paremini kindlaks määrata „Mogette de Vendée“ aedubade sensoorsed omadused. Selle abil esitatakse toote põhilised sensoorsed omadused. Seejuures hõlmab uus sõnastus lõigete ümberkorraldamise tulemusel ka toote esitustingimusi.

Päritolutõend

—	Lisatud on lõik „Registrite pidamine“. Selles on täpsustatud andmeid, mis peavad olema esitatud taimekultuuri teabelehel: sort, külviaeg, korjamise ja/või peksmise aeg, taimekultuuri põlvnemine.

—

Erinevate toodete jälgitavuse tagamiseks esitatud skeemid on asendatud vastavate tabelitega. See võimaldab muuta esitlusviisi lihtsamaks ja selgemaks. Kuiva toote ja poolkuiva sügavkülmutatud toote jälgitavuse kohta on esitatud ühine tabel. Teises tabelis on toodud pastöriseeritud toote ja steriliseeritud toote jälgitavust võimaldavad andmed. Need vormilised muudatused ei mõjuta toote jälgitavuse tagamiseks võetavaid meetmeid.

—	Seoses riiklikes õigusaktides tehtud muudatustega on lühend DLUO (kehtivusaja („parim enne“) kuupäev) asendatud lühendiga DDM (minimaalse säilivusaja kuupäev).

Tootmismeetod

Tootmistsükli skeemid

—

Suurema selguse huvides on taimekultuuri kasvatamise ning kuiva ja sügavkülmutatud poolkuiva toote pakendamise skeemid asendatud lihtsustatud skeemidega. Kaks skeemi, mis hõlmavad vastavalt naturaalselt keedetud ja pastöriseeritud ning steriliseeritud „Mogette de Vendée“ aedubade valmistamist, on asendatud pastöriseeritud toote ja steriliseeritud toote valmistamise ühise skeemiga.

Taime kasvuala omadused

—

Taime kasvuala omadusi kirjeldavat lõiget on lihtsustatud. Välja on jäetud mittesiduvad kirjeldavad andmed ning see lõige on parema arusaadavuse huvides ümber sõnastatud.

Alles on jäetud üksnes mõõdetavad andmed, mida on teatavatel juhtudel täpsustatud. Tegemist on:

—

pinnase savi ja muda sisalduse piirväärtustega kasvualade valikul:

mitmeetapilise koristuse puhul neid piirväärtusi ei muudetud (maksimaalselt 25 % savi ja vähemalt 35 % muda kuivade „Mogette de Vendée“ aedubade puhul ning maksimaalselt 35 % savi ja minimaalselt 35 % muda poolkuivade „Mogette de Vendée“ aedubade kasvatamisel).

Toote spetsifikaati on lisatud kuivade aedubade koristamise puhul otsekoristuse meetod, mille jaoks on kindlaks määratud järgmised piirväärtused: maksimaalselt 35 % savi ja minimaalselt 35 % muda;

—	taimekultuuri põlvnemise andmetega (ei ole muudetud).

—	Välja on jäetud nõue granulomeetrilise analüüsi tegemiseks kasvuala kindlaksmääramisel, kuna see säte on seotud kontrollimeetoditega ning kuulub seega toote kontrollimise valdkonda.

—	Välja on jäetud nõue teabelehe koostamise ja nõuetele vastavate kasvukohtade registri pidamise kohta ubade kasvatamise turustusaastate lõikes. Registri pidamise näol ei ole tegemist tootmisega seotud tingimusega, vaid see on seotud taotlejate rühma sisemise dokumendihaldusega.

—

Lõiget „Pinnase ettevalmistamine – sõnnikuga väetamine“ on lihtsustatud, alles on jäetud üksnes kriteerium, mis on seotud kaaliumkloriidi kasutamisega (see on keelatud 3 kuu jooksul enne külvi). Punkt, milles kirjeldatakse pinnase ettevalmistamist, mille tulemusel saadakse „peeneteraline muld“, on seotud heade põllumajandustavadega. See ei ole seotud konkreetse nõudena esitatud väärtusega ning on seetõttu välja jäetud. Lauses, milles on sätestatud, et lämmastikväetise kasutamine peab olema „mõõdukas ja selle ulatuse määrab kindlaks tootja tasakaalumeetodi abil“, osutatakse kehtivatele eeskirjadele ning see on seetõttu välja jäetud.

Külv

—

Lõige

„Külv toimub praeguste sortide puhul alates 10. maist, et tagada, et pinnas on piisavalt soojenenud ja kuivanud. Ühtlaselt arenenud tõusmed on saagi ühtlase taseme täiendav tagatis. Enne nimetatud kuupäeva võib pinnas olla liiga külm ning Mogette’i aedoad tärkavad ebaühtlaselt, taimed ei arene nõuetekohaselt välja ja saagi kvaliteet ei vasta ootustele. Kui kaht nimetatud kriteeriumi, temperatuuri ja niiskust, ei järgita, võib taimede areng hilineda, tõusmed on ebaühtlased ja hilised. 20. juuni kuupäeva kindlaksmääramise põhjus on asjaolu, et Vendée piirkonna ilmastik hõlmab küllalt vihmast sügist, mis muudab saagi koristamise alates oktoobrist küllalt vähetõenäoliseks. Külviperiood on piiratud ajavahemikuga 10. maist 20. juunini.“

asendatakse järgmise lõikega:

„Külv toimub ajavahemikul 10. maist 20. juunini. Tootjal on lubatud külvata enne 10. maid, kui pinnase temperatuur külvisügavuses (1–4 cm) on vähemalt 12 °C“.

See säte on täpsem ja võimaldab alustada külvi enne 10. maid, kui külviks nõutavad tingimused on konkreetsel aastal täidetud.

Sordid

—

Lõige

„Kasutatavate seemnete sordid valib „Mogette de Vendée“ kutsealavaheline organisatsioon korrapäraselt välja sortide ametliku kataloogi alusel turustatavate sortide seast, mis on aedoa „Mogette de Vendée“ ootuspäraste omadustega ja vastavad Vendée tavapärastele aedoasortidele. Tootjatele edastatav sortide loetelu koostatakse iga-aastaselt.

Kutsealavaheline organisatsioon lähtub valiku tegemisel mitmest tegurist:

—	agronoomiline ja tehniline analüüs, mille viivad läbi põllumajandusspetsialistid, kes teostavad toodangu üle järelevalvet ja kes võivad katsetada uute sortide lisamist nimistusse ning tootjate endi esitatud märkused.

—

Talveperioodil organisatsiooni siseselt (tootjad, konserveerijad ja täiendavalt kutsutud isikud) teostatud koristatud saagi degusteerimised.

Teatud valitud sordid võivad olla sobilikud vaid ühe koristusmeetodi jaoks kahest võimalikust koristusmeetodist, sellisel juhul on see asjaolu ära märgitud kutsealavahelise organisatsiooni esitatud nimistus.“

asendatakse täpsema sortide valikumenetlusega, mis on sõnastatud järgmiselt:

„„Mogette de Vendée“ aedube kasvatatakse standardsetest seemnetest:

—	mille sildil on sõnad „EÜ eeskirjad ja standardid“. Vastavad sordid on toodud Prantsusmaa või Euroopa ametlikus kataloogis ja neid kontrollivad ametlikud talitused.

—	Mis on kantud tootjate rühma kinnitatud nimistusse.

Oma põllumajandusettevõttest pärinevate seemneubade kasutamine on keelatud.

Uue sordi lisamisel kasutatakse menetlust, mis võimaldab tagada, et:

—	käesoleva spetsifikaadi osas „Toote kirjeldus“ toodud füüsikalised omadused on kontrollitud;

—	pärast keetmist on tootel järgmised organoleptilised omadused: „sulavad seemned“ ja „õhuke kest“.

Taotlejate rühma nimistusse saab uue sordi kanda vaid juhul kui:

—	kõnealune sort vastab kahe katseseeria põhjal ja taotlejate rühma arvamuse kohaselt eespool toodud kriteeriumidele;

—	sordi on heaks kiitnud „eksperdikomiteeks“ nimetatav degusteerimiskomitee.

Nimistus oleva sordi võib nimistust välja arvata, kui „eksperdikomiteeks“ nimetatav degusteerimiskomitee annab sellele pärast asjakohaste esindavate proovide võtmist ja nende degusteerimist ebasoodsa hinnangu.

„Eksperdikomitee“ koosneb vähemalt viiest isikust, kes esindavad vähemalt kaht järgmisest kolmest isikute kategooriast: tarbijad, põllumajanduse valdkonnas tegutsenud või tegutsevad isikud, restoranipidajad. Lõpliku otsuse tunnustatud sortide nimistusse lisamise või sellest nimistust väljaarvamise kohta teeb taotlejate rühm. Tunnustatud sortide nimistu on kättesaadav tootjate rühma kontoris ja see esitatakse kontrolliasutusele igal aastal.“

Selle muudatuse eesmärk on tervishoiukaalutlustel tagada, et kasutataks üksnes sertifitseeritud seemneid.

Sertifitseeritud seemnete kasutamine on kõige tõhusam meetod selleks, et tagada haigusvabade seemnete kasutamine. Muu hulgas aitab see võidelda ubade bakterpõletiku vastu. Seda ubade haigust on äärmiselt keeruline välja juurida, see saastab pinnase aastateks ja on suuteline edasi kanduma ühelt kasvatusalalt teisele. Vajalikke ettevaatusabinõusid kasutamata võib kogu kasvatusala kiiresti haigusetekitajaga saastuda, mis ohustab koristatavat saaki ja aedoakasvatuse tulevikku piirkonnas.

Lisaks sellele mõjutab sertifitseeritud seemne kasutamine otseselt toote ühtlast kvaliteeditaset, erinevalt põllumajandusettevõttest pärit seemnetest, mille omadused võivad aastatega järk-järgult halveneda. „Mogette de Vendée“ seemnete tootja peab selleks, et tagada terve ja stabiilse seemne kasvatamine, olema sertifitseeritud. Põllumajandusettevõttest pärineva seemne tootmisel on omaduste degenereerumise ja terviseriskid suuremad ja võivad mõjutada saaki.

—	Täpsustatud on uue sordi lisamisega seotud menetlust: nõutav on kahe katseseeria läbiviimine, toote vastavus nõutavatele füüsikalistele ja organoleptilistele omadustele ning eksperdikomitee hinnang. See menetlus vastab tootjate rühma tavapärastele tavadele.

Taimekultuuri majandamine

—	See lõige on välja jäetud, sest see ei hõlma ühtegi mõõdetavat väärtust. Kirjeldatud sätted on seotud heade tootmistavadega, välja arvatud koostatavatele dokumentidele esitatavad nõuded, mis on üle viidud lõikesse „Registrite pidamine“.

Kuivade „Mogette de Vendée“ aedubade koristamine ja pakendamine

—

„Otsekoristuse“ meetod, mis oli varasemalt lubatud poolkuivade aedubade tootmise puhul, loetakse lubatavaks ka kuivade aedubade koristamisel. Tehnoloogia areng võimaldab tänapäeval kuiva aedoa saamiseks kasutada ka otsekoristust (peksmine ilma kaunade eemaldamiseta, pärast taime varre otsas toimuvat kuivamise etappi). Veel 20 aastat tagasi võis otsese peksmise meetodit kasutada üksnes poolkuiva aedoa puhul. Selle meetodi kasutamine kuivade seemnete puhul oleks saagi hävitanud: seemned on väga õrnad ja otsene peksmine sel ajal kasutatavate vahendite abil oleks need purustanud. Peksmiskambrid on aja jooksul edasi arenenud. Omal ajal kasutati lühikesi peksmiskambreid, peksmine toimus mehaaniliselt ja ilma reguleerimisvõimaluseta. Tänapäeval kasutatakse pikki peksmiskambreid (5 m). Taimne materjal jääb seetõttu masinasse kauemaks ja seemned on võimalik eraldada ettevaatlikult, ilma toodet kahjustamata, samuti on võimalik seadistada masina mitmeid parameetreid, näiteks kallet. Selliseid seadmeid saab seadistada sõltuvalt toote niiskusesisaldusest ja taimse materjali kogusest: seega ei ole vaja kaunu maapinnal täielikult kuivatada. Otsekoristuse korral jäävad aedoad keskmiselt 6–10 täiendavaks päevaks seisma, ilma et neid maast välja tõmmataks. Kuivamine toimub rohkem järk-järgult ja on paremini hallatav kui mitmeetapilise koristamise korral, kui taimevarred tõmmatakse maast välja ja jäetakse koos saagiga maha (kui taime ei tõmmata maast välja, muutub ta öösel niiskeks). Seetõttu on lisatud võimalus kasutada otsest saagikoristust kuiva aedoa puhul, säilitades samas ka võimaluse kasutada mitmeetapilist saagikoristust.

—

Sätted, mis hõlmavad saagikoristuse aja hindamist („kui suurem osa rohelistest lehtedest on kuivanud ja seemned on omandanud (hinnanguliselt) nõuetekohase niiskusesisalduse (10–20 %)“), on asendatud objektiivsema ja hõlpsamini kontrollitava sättega: „vähemalt 90 % kuivi kaunu“. Selle ümbersõnastusega ei muudeta saagikoristuseks sobivat aedoa küpsusastet.

—

Seemnete nõutavat niiskusesisaldust kogumispunkti saabumisel on suurendatud varasemalt 10–20 %lt 12–25 %ni, võttes arvesse kogumispunktide kuivatusseadmete ajakohastamist. Tänapäeval kasutatavate seadmete seadistamise täpsus võimaldab optimaalsetes tingimustes kuivatada toodet, mille niiskusesisaldus on 25 %, säilitades seemnete nõutavad omadused. Lisaks sellele näitab kogemus, et niiskusesisaldus 10 % ei ole toote kvaliteedi jaoks soodsa toimega. Sellise niiskusesisalduse juures esineb rohkem purunenud seemneid ja toote keetmisaeg pikeneb. Minimaalseks niiskusesisalduseks määrati seega 12 %.

—	Muudetud on kuivatamisega seotud kohustusi: toote kohustuslikku kuivatamist nõudev niiskusesisalduse määr, mis varasemalt oli 16–20 %, asendatakse niiskusesisaldusega üle 17 %, sest kõrgem niiskusesisaldus on kasulik seemne keetmisel ja muudab ta õrnemaks.

—

Kuiva seemne eelneva puhastamise etapp on muudetud vabatahtlikuks. Selle etapi teostamine ei mõjuta lõpptoote kvaliteeti. Et täpsustada väljendit „väga väike prügilisandite protsendimäär“, on lisatud täpsed füüsikalised nõuded, millele peavad seemnete partiid pärast sorteerimist vastama: maksimaalselt 0,4 massiprotsenti võõrkehi, tolmu, muid seemneid, taimejäänuseid, tarbimiseks mittesobivaid seemneid ja maksimaalselt 4 massiprotsenti plekkidega, koordunud, paindunud või purunenud seemneid.

Poolkuivade „Mogette de Vendée“ aedubade koristamine ja pakendamine

—

Sätted, mis hõlmavad saagikoristuse aja hindamist („kui suurem osa taimedest on saagikoristuseks valmis […]. Kaunad ei või olla liiga rohelised: poolkuivuse aste ei ole saavutatud. Ühtlasi ei või kaunad olla liiga kuivad.“) on asendatud täpsema sättega „küpsusaste, mille puhul vähemalt 65 % seemnetest on valged“. Selle ümbersõnastusega ei muudeta saagikoristuseks sobivat aedoa küpsusastet.

—	Välja on jäetud punkti 7.6 pealkiri „Sügavkülmutatud poolkuiva aedoa „Mogette de Vendée“ tootmine“. Selle osa sisu on viidud punkti 5.4 alla („Sügavkülmutatud poolkuivade „Mogette de Vendée“ aedubade koristamine ja pakendamine“).

—	Lisatud on nõue, mis hõlmab poolkuiva toote temperatuuri vastuvõtmise ajal: see temperatuur peab seemnete vastuvõtmisel olema 30 °C või madalam. Selline nõue aitab tagada toote kvaliteeti, sest hoiab ära seemnete käärimise ja sellest tingitud kvaliteedi halvenemise.

—

Varasemalt kindlaksmääratud toote pesemistoiming hõlmas 3 etappi: pesemine/seemnete hoidmine ilma veeta anumas/pesemine. Välja on jäetud kahe eraldi pesemisetapi nõue ja seemnete vahepealne ilma veeta hoidmise etapp:

—	kui seemnete partii seda vajab, jäetakse võimalus pesta seda kolm või enam korda,

—	teiselt poolt võimaldatakse kasutada tõhusamat protsessi, mis seisneb „jooksvas“ pesemises ja partiide ühtlustamises.

Seetõttu on välja jäetud ka täpsustus esimese pesemise kohta.

—

Sügavkülmutamise protsessi täielik kirjeldus on asendatud meetodi nimetusega „Toode sügavkülmutatakse IQF meetodil“, meetodi selgitus on toodud tootespetsifikaadi lehekülje allmärkuses („IQF (Individually Quick Frozen) on sügavkülmutamise meetod, mida kasutatakse väikeste ja õrnade toodete puhul ja mille puhul jälgitakse, et tooted ei kleepuks üksteise külge.“). Kõnealuse meetodi nimetus on toodud ka kehtiva tootespetsifikaadi lõikes „Riiklikud nõuded“.

—

Et täpsustada väljendit „väike prügilisandite protsendimäär“, on lisatud täpsed füüsikalised nõuded, millele peavad seemnete partiid pärast sorteerimist vastama: maksimaalselt 0,4 massiprotsenti võõrkehi, tolmu, muid seemneid, taimejäänuseid, tarbimiseks mittesobivaid seemneid ja maksimaalselt 4 massiprotsenti plekkidega, koordunud, paindunud või purunenud seemneid.

Naturaalselt keedetud pastöriseeritud ja steriliseeritud „Mogette de Vendée“ aedoad

—

Sätted, mis hõlmavad mahla, milles aedube turustatakse, on parema selguse huvides ümber sõnastatud. Sõnastus „mahl, mis sisaldab vett ja meresoola (või mitte)“, ei võimalda aru saada, kas fakultatiivne komponent on soolasisaldus või asjaolu, et tegemist on meresoolaga. See on asendatud sõnastusega „mahl, mis sisaldab vett ja võib sisaldada meresoola“.

—

Võttes arvesse õigusaktide ja eeskirjade muudatusi ning eeskätt määrust (EÜ) nr 852/2004, on pastöriseerimise ja steriliseerimisega seotud tehnilised parameetrid jäetud ettevõtjate otsustada, ettevõtjatele on pandud kohustus rakendada termilist töötlust, mis võimaldab tagada toodete bakterioloogilise stabiilsuse kuni tarbimistähtpäeva või minimaalse säilitusaja lõpuni. Seetõttu on välja jäetud järgmised täpsustused: „Pastöriseerimise temperatuur on ligikaudu 98 °C. Minimaalse pastöriseerimisväärtuse suurus on 1 000.“ ja „Minimaalne steriliseerimisväärtus on 10.“

—

Sõnastus „Aedubade blanšeerimisaeg on 30–40 minutit“ on asendatud sõnastusega „Aedubade blanšeerimisaeg on maksimaalselt 40 minutit“. Pikem blanšeerimisaeg mõjutab negatiivselt toote tekstuuri, muutes toote kergemini purunevaks. Seevastu lühem blanšeerimisaeg ei mõjuta toote tekstuuri ja sulav tekstuur saavutatakse hilisema termilise töötlemisega. Seetõttu on steriliseeritud toote puhul säilitatud üksnes maksimaalne blanšeerimisaeg, nagu see kehtivas spetsifikaadis on kindlaks määratud pastöriseeritud toote puhul.

—	Steriliseeritud toote puhul on täpsustatud, et pakendamine klaaspurkidesse on nõutav üksnes juhul, kui toodet turustatakse tarbijale. Näiteks juhul, kui tegemist on müügiga hulgimüüjatele, on lubatud kasutada teisi pakendeid.

—	Välja on jäetud kohustus hoida steriliseeritud toodet valguse eest kaitstuna, sest kuivõrd toode on müügietapil valguse käes, ei ole seda nõuet võimalik täita.

—	Välja on jäetud üldistest eeskirjadest tulenevad punktid: „Seejärel müügiüksused märgistatakse“, „Külmaahela nõudeid järgitakse kuni müügipunktini, hoides toote temperatuuri alla +4 °C.“, „Seejärel purgid märgistatakse.“

—

Välja on jäetud ebatäpsed märked, mis ei osuta ühelegi konkreetsele nõudele: „blanšeerimise kvaliteeti kontrollitakse visuaalselt“, „pastöriseerimise temperatuur on ligikaudu 98 °C“, „tehakse keetmise kontroll, et veenduda „Mogette de Vendée“ omaduste nõuetele vastavuses“, „Pastöriseeritud ja steriliseeritud tooted võimaldavad kasutajal saada samaaegselt kvaliteetse ja kiiresti valmistatava toote. Menetlused võimaldavad säilitada „Mogette de Vendée“ ubade omadused“.

—

Välja on jäetud muud kontrollimeetmeid hõlmavad sätted: „„Mogette de Vendée“ partiide jälgitavust ja koguseid kontrollitakse. Dokumentide kontrollimise eesmärk on veenduda vastavuses tootespetsifikaadi nõuetele tootmise erinevatel etappidel. Nõuetele mittevastavaid ube turustatakse nimetuse „Valged aedoad“ all.“

Seos piirkonnaga

—	Rubriik „Seos piirkonnaga“ on uuesti kirjutatud, et geograafilise piirkonna eripära, toote eripära ja põhjuslikku seost paremini iseloomustada. Koonddokumendi punkt 5 ühtlustati tootespetsifikaadis toodud põhjusliku seose ümberkirjutatud kirjeldusega.

—

Selle osa muudatused on seotud kuivade aedubade otsekoristuse lisamisega ja need hõlmavad toote kuivatamist kasvualal. Otsekoristuse meetodi puhul toimub toote kuivatamine taimevarre küljes ja mitte üksnes maapinnal. Kõnealuse uue võimaluse lisamine võimaldab seega aedube koristada pärast kuivatamist „põllul“ maapinnal (säilitatud on mitmeetapilise koristuse meetod) või pärast kuivatamist taimevarre küljes (lisatud otsekoristuse meetod). Viimase meetodi abil koristatavate „Mogette de Vendée“ aedubade kasvuperiood (külvamisest kuni koristamiseni) on keskmiselt 6–10 päeva võrra pikem. See meetod ei mõjuta samas toote seost piirkonnaga, sest see tuleneb kohalikust oskusteabest ja kasutatava varustuse, eeskätt koristusvahendite arengust. See ei mõjuta toote eripära.

Märgistamine

Kaks järgmist lauset:

—	„Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) hõlmatud tooteid müüakse nimetuse „Mogette de Vendée“ all“.

—	„Märgisel peab olema märge „Indication Géographique Protégée“ ja/või ühenduse logo.“

on koonddokumendist välja jäetud. KGT märke „Mogette de Vendée“ ja Euroopa Liidu KGT sümboli kasutamise nõue tuleneb määruse (EL) nr 1151/2012 sätetest.

Muu

Taotlejate rühm

Taotlejate rühma nimetus ja kontaktandmed on ajakohastatud:

—	Taotlejate rühm on „Vendée Qualité – Section Mogette“.

—

Taotlejate rühma kontaktandmed on:

Maison de l’Agriculture

21 Boulevard Réaumur

85013 La Roche-sur-Yon cedex

PRANTSUSMAA

Tel +33 251368251

Faks +33 251368454

E-post: contact@vendeequalite.fr

Tootmisharu organisatsiooni hõlmavad andmed on välja jäetud, sest need ei ole seotud toodet „Mogette de Vendée“ käsitlevate sätetega.

Muu

Viited kontrolliasutustele

Kontrolliasutus: võttes arvesse riiklikke kehtivaid eeskirju, mis käsitlevad tootespetsifikaatide sõnastuse ühtlustamist, on välja jäetud sertifitseerimisasutuse nimetus ja kontaktandmed. Selles rubriigis on samas toodud Prantsusmaa pädevate kontrolliasutuste kontaktandmed: Institut National de l’origine et de la qualité (INAO) (riiklik päritolunimetuste instituut) ja Direction générale de la concurrence, de la consommation et de la répression des fraudes (DGCCRF) (konkurentsi, tarbimise ja pettuste peadirektoraat). Sertifitseerimisasutuse nimetus ja kontaktandmed on toodud INAO veebilehel ja Euroopa Komisjoni andmebaasis.

Muu

Riiklikud nõuded

Võttes arvesse riiklike õigusaktide ja eeskirjade muutusi, on see rubriik läbi vaadatud ja nõuded on rühmitatud vastavalt peamistele kontrollitavatele punktidele.

Muu

Geograafiline piirkond

—	Geograafilise piirkonna kaart on asendatud lihtsustatud kaardiga. Eri ettevõtjate jaotumine geograafilises piirkonnas on välja jäetud, sest see on pidevas muutumises.

—

Kommuunide loetlemine kantonite kaupa on asendatud kommuunide loendiga (liitumised, nimede muutmised jne).

Kehtiva tootespetsifikaadi läbivaatamisel jäeti kolm kommuuni välja. Need kommuunid kuuluvad kolme kantoni koosseisu, mis kuuluvad tervikuna geograafilisse piirkonda, nagu on nimetatud registreeritud kokkuvõtlikus teabelehes.

Mallièvre’i kommuun oli Montagne-sur-Sèvre’i kantoni kommuunide nimistust välja unustatud. Montaigu kommuun oli Montaigu kantoni kommuunide nimistust välja unustatud. Longève’i kommuun oli Fontenay-le-Comte’i kantoni kommuunide nimistust välja unustatud. Montaigu, Mallièvre’i ja Longèves’i kommuunid lisati seega tootespetsifikaadis toodud kommuunide nimistusse. Geograafilise piirkonna ulatust ei muudetud.

—

Välja jäeti põhjendused geograafilisest piirkonnast välja jäävate alade kohta, kuna need ei ole seotud nimetuse geograafilise piirkonna iseloomustusega.

Geograafilise piirkonna määratlemisega seotud tootespetsifikaadi 3. peatükis nimetatud tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas, mida ei muudetud, on täpsustatud koonddokumendis. Koonddokumendi punktis 3.4, hilisemas punktis 3.5 toodud lause „Aeduba „Mogette de Vendée“ peab olema kasvatatud kaitstud geograafilise tähisega hõlmatud geograafilises piirkonnas“ on asendatud lausega „Tootmise etapid, mis peavad toimuma geograafilises piirkonnas, on aedoa „Mogette de Vendée“ kasvatamisest kuni koristamiseni“. See muudatus on tingitud vajadusest tagada ühtsus tootespetsifikaadiga.

KOONDDOKUMENT

„MOGETTE DE VENDÉE“

ELi nr: PGI-FR-02129 – 18.3.2016

KPN ( ) KGT ( X )

1. Nimetus(ed)

„Mogette de Vendée“

2. Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.6. Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2. Selle toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Nimetusega „Mogette de Vendée“ tähistatakse piklikku (lingot) valget harilikku aeduba (Phaseolus vulgaris L.). Aeduba koristatakse kuivana (täisküpsena) või poolkuivana.

Seeme on ühtlaselt ovaalne, laia neeru kujuga ja 1–2 cm pikk, kuju on ristkülikulaadne, sageli ühest otsast tömp, seemne paksus on vähemalt 4,5 mm.

Aedoa „Mogette de Vendée“ kuiva seemne kirjeldus

—	Kuiv seeme on ühtlaselt valge värvusega, ilma märgatavate tugevate triipudeta.

—	Seemne kest on õhuke ja läikiv.

—	Seeme on kuiv, selle niiskusesisaldus jääb vahemikku 12–17 %.

—	Tuhande seemne kaal jääb vahemikku 400–650 g.

Sügavkülmutatud poolkuiva aedoa „Mogette de Vendée“ seemne kirjeldus

—	Seeme on korrapärase, pikerguse laia neeru kujuga ning veidi ümaram kui kuiv aedoa seeme.

—	Seemne värvus ulatub olenevalt valmimisastmest valgest väga õrna heleroheliseni.

—	Seemne kest on sile ja läikiv.

—	Seeme on värske toode, mis ei vaja leotamist.

—	Seeme on füsioloogiliselt küps, kuid ei ole veel kuivanud, seemne niiskusesisaldus on keskmiselt 50 %.

Pastöriseeritud või steriliseeritud aedoa „Mogette de Vendée“ kirjeldus.

—	Aedoad on helekreemja varjundiga valge värvusega (esineb nüansse).

—	Aedoad võivad oma pehmuse tõttu olla kergelt lõhenenud.

—	Aedube pakutakse tarbimiseks sobivas mahlas, mis koosneb ainult veest (soolalisandiga või ilma).

—	Aedubade tekstuur on sulav, nende kuju ja suurus on ühtlane.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Tootmise etapid, mis peavad toimuma geograafilises piirkonnas, on aedoa „Mogette de Vendée“ kasvatamisest kuni koristamiseni.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Kuiva aedoa „Mogette de Vendée“ lahtist müüki tarbijale ei toimu, toodet turustatakse tarbijapakendis: erineva tootekaaluga kottides, võrkudes või muus pakendis.

Sügavkülmutatud poolkuiva aedoa „Mogette de Vendée“ lahtist müüki tarbijale ei toimu, toodet turustatakse tarbijapakendis: erineva tootekaaluga kottides või muus pakendis.

Naturaalselt keedetud ja pastöriseeritud „Mogette de Vendée“ aedube turustatakse tarbijapakendis plastkattega alustel või plastkottides.

Naturaalselt keedetud ja steriliseeritud „Mogette de Vendée“ aedube turustatakse klaaspurkides, kui tegemist on müügiga tarbijatele.

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Loire-Atlantique’i departemang:

—	kommuunid Geneston, Legé, La Limouzinière, La Marne, Montbert, Paulx, La Planche, Saint-Colomban, Corcoué-sur-Logne, Saint-Étienne-de-Mer-Morte, Saint Philbert-de-Grand-Lieu (välja arvatud järv), Touvois, Vieillevigne.

Vendée departemang:

—

kantonid Aizenay, Challans (välja arvatud järgmised kommuunid: Bois-de-Cené, Chateauneuf, Sallertaine), Chantonnay, La Châtaigneraie, Fontenay-le-Comte (välja arvatud järgmised kommuunid: Damvix, Maillé, Le Mazeau, Saint Sigismond ja Vix), Les Herbiers, Mareuil-sur-Lay-Dissay (välja arvatud järgmised kommuunid: Angles, La Jonchère, St Benoist-sur-Mer, La Tranche-sur-Mer), Montaigu, Mortagne-sur-Sèvre, La Roche-sur-Yon Nord, La Roche-sur-Yon Sud;

—

ja järgmised kommuunid: Beaulieu-sous-la-Roche, La Chapelle-Achard, La Chapelle-Hermier, Chasnais, Coëx, Le Girouard, Lairoux, Landeronde, Luçon, Les Magnils-Reigniers, Martinet, La Mothe-Achard, Mouzeuil-Saint-Martin, Nalliers, Nieul-le-Dolent, Pouillé, Sainte-Flaive-des-Loups, Sainte-Gemme-la-Plaine, Saint-Georges-de-Pointindoux, Saint-Julien-des-Landes, Saint-Mathurin.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

„Mogette de Vendée“ geograafilisel piirkonnal on iseloomulikud geograafilised ning ilmastiku ja inimteguritega seotud omadused, mis moodustavad selle piirkonna eripära.

Vendée piirkond, Armorica mäemassiivi lõunapoolne pikendus, on põhiliselt metsasalude piirkond (70 % departemangu pindalast), selle reljeef on künklik, iseloomulik on hekkide esinemine, mis moodustavad kaitse kevadeti esinevate kirdetuulte eest. Mullastikule on iseloomulikud keskmise paksusega pruunmullad, mille puhul on sageli tegemist metsapiirkonna pruunmuldadega (brunisol) või leostunud muldadega (luvisol). Mullastikule on iseloomulik savi ja muda tasakaal, pinnases on piisavad veevarud (120–160 mm).

Kevadine õhutemperatuur on mahe (maikuus 15–16 °C), ööpäevane temperatuuri kõikuvus on väike. Kõige soojematel kuudel (juunist augustini) on keskmiste miinimumtemperatuuride vahemik alates sisemaalt kuni rannikualadeni 12–16 °C ja keskmised maksimaalsed temperatuurid kõiguvad Vendée saartest kuni sisemaani vahemikus 22–26 °C. Soojale ja päikeselisele kliimale lisandub piisav sademete hulk (kogu piirkonnas keskmiselt 1 000 mm), seejuures on sademete hulk juunist augustini kokku 120–150 mm. Augusti sademete hulk on madal, kogu piirkonna peale keskmiselt 44 mm. Oktoobrist märtsini ulatuva perioodi sademete hulk on suur ja jaotub ühtlaselt, mis võimaldab pinnasel taastada vajaliku veevaru. Vendée piirkonna päikesepaisteliste tundide arv on 10 % võrra suurem kui ülejäänud piirkonnas, jäädes vahemikku 2 000–2 500 tundi aastas.

Selles valge aedoa kasvatuseks soodsas piirkonnas on oakasvatajad arendanud välja oskusteabe, mida antakse edasi põlvest põlve ja mis võimaldab saada kvaliteetset toodet. See oskusteave võimaldab muu hulgas tootjatel järgida väga täpselt ja rangelt kuivade ja poolkuivade aedubade kasvatamise põhietappe. Kasutatavate sortide valik taimekultuuride kontrollimise, vahetamise ja degusteerimise alusel võimaldab tagada ja hoida aastate kestel aedoa „Mogette de Vendée“ autentsust. Lisaks sellele väljendub kõnealune oskusteave ka kasvualade valikul, mille puhul peab pinnase savi ja muda sisaldus olema soodne aedoa „Mogette de Vendée“ kasvatamiseks. Ka õige külviaja valik (pinnas peab olema piisavalt soojenenud) ja aedubade peksmise optimaalse aja kindlaksmääramine (90 % kuivanud kaunu kuiva aedoa puhul ja 65 % poolkuiva aedoa puhul) on seotud aastatepikkuse tööga pinnase harimisel ja taimekultuuri kasvatamisel ning asjaomase toote väga hea tundmisega.

„Mogette de Vendée“ on piklik (lingot) neerukujuline ja ühtlase kujuga valge aeduba. Kuiv lõpptoode (niiskusesisaldus 12–17 %) on valge värvusega. Poolkuivalt koristatud toode sisaldab valgeid ja helerohelisi seemneid. Seemne kest on õhuke ja läikiv, see annab tootele pärast keetmist sulava tekstuuri ja pehme kesta. Seemnete suurus, kuju ja värvus (kuiva toote puhul valge, poolkuiva toote puhul valge ja heleroheline) on ühtlased, seemnete hulgas on vähe defektseid seemneid.

KGT toote „Mogette de Vendée“ eripärad põhinevad toote kvaliteedil ja ajaloolisel tuntusel. Aedoa „Mogette de Vendée“ eripärad tulenevad samaaegselt piirkonna mullastiku ja ilmastiku omadustest, tootmisega seotud spetsiifilisest oskusteabest ja selle oskusteabe rakendamise keskkonnast. Aedoa „Mogette de Vendée“ eriliselt sulav tekstuur ja seemnete ühtlus on otseselt seotud KGT piirkonna mullastiku ja ilmastiku omadustega ning toodet kasvatavate inimeste oskusteabega.

Talvine suur sademete hulk võimaldab pinnasel taastada veevaru. Kevadel võimaldab see veevaru ja ööpäevane väike temperatuurikõikuvus taimedel tärgata ja hakata ühtlaselt arenema niipea kui mulla temperatuur saavutab optimaalse taseme (ligikaudu 12 °C). Tootja oskusteave võimaldab kindlaks määrata optimaalsetele tingimustele vastava külviaja. Metsasalude piirkonna hekid moodustavad tuuletõkkeid, mis kaitsevad pinnast kuivamise eest ning soodustavad taimede kiiret ja ühtlast tärkamist. Tõusmete ühtlus on olulise tähtsusega tegur ühtlase kvaliteediga saagi saamiseks.

Piirkonna mullastikule on iseloomulik savi ja muda tasakaal, pinnases on piisavad veevarud, mis võimaldavad looduslikult vältida taimede veepuuduse teket. Kui looduslikud tingimused ei ole enam rahuldavad, võimaldab oakasvatajate oskusteave sekkuda taimekultuuride kastmise teel. Aedoataimede ja sellest tulenevalt ka seemnete piisav ja süstemaatiline veega varustamine võimaldab vältida seemnete rakukestade omaduste muutumist ja nende kõvenemist. See on esmatähtsusega tegur, mis võimaldab saada sulavuse ja ühtluse kriteeriumile vastavaid aedube.

Suvine soe ja päikeseline kliima võimaldab seemneid kuivatada looduslikul viisil põllul, kas maapinnal (kui kaunad eemaldatakse enne peksmist) või taimevarre küljes (otsese peksmise korral), mis võimaldab vähendada aedubade arengutaseme erinevusi ja saada ühtlasemate omadustega saaki. Kaunade eraldamise ja/või peksmise kuupäeva valimine on seega esmatähtis, see toiming peab toimuma ajal, kui aedoad on saavutanud õige küpsusastme (vähemalt 90 % kuivi kaunu kuivade aedubade puhul ja 65 % kuivi kaunu poolkuivade aedubade korral) ja asjakohase niiskusesisaldusega (12–25 % kuiva aedoa puhul ja ligikaudu 50 % poolkuiva aedoa puhul). Ainult suur kogemus ja asjaomase taimekultuuri hea tundmine võimaldavad kindlaks määrata selle optimaalse küpsusastme, mis on olulise tähtsusega toote eripäraste omaduste tagamisel.

„Mogette de Vendée“ näol on tegemist traditsioonilise tootega, mis on tihedalt seotud oma piirkonnaga. Alates XVII sajandi lõpust on arstid märkinud ära Vendée aedoakasvatust. „Nimelt selles piirkonnas […] tundub Ameerika aeduba olevat leidnud oma tõelise varjupaiga, […]. Sajandi jooksul ulatus Mogette’i kuulsus Vendée teistesse piirkondadesse ja 1931. aastal soovitas UNA toidujuht gastronoomidele mitte üksnes departemangu lõunaosas asuvate Fontenay-le-Comte’i, Luçoni et Nalliers’ aedube, vaid ka metsavööndi põhjaosast, Pouzauges’st pärinevaid aedube.“ (Prom’Agri, 1995; GUICHARD, O. et al., 1993).

Põllumajandusameti juhataja T. Sarrazin märkis 1930. aastal Vendée köögiviljakultuuride kohta: „kõigist kultuuridest on olulisim aeduba, mida kasvatatakse ligikaudu 9 000 hektaril ja mille kohalik sort nimetusega Mogette on kohalike taluinimeste põhitoiduseks. Aedoa kasvatamine on levinud kogu departemangus.“ Uuemast ajaloost tasub nimetada 1966. aastal ilmunud ajaleheartiklit, milles on kõnealuse aasta müügi kohta märgitud järgmist: „Hinnad püsisid, vaatamata odavate importubade müügipakkumistele, see on tingitud asjaolust, et väga suur hulk ostjaid oskab hinnata Vendée toodete kvaliteeti. […] Vendée piirkonna tootjatel on õnn elada parimas kasvatuspiirkonnas, kust pärineval tootel on ainulaadne kvaliteet […].“ (COURADETTE, 1966).

„Mogette de Vendée“ aedubade kvaliteeti on kinnitanud ka riiklikud ametiasutused: „Piirkonnas nagu Vendée […] on võimalik kasvatada pikliku kujuga aedube, mille kohta võib öelda, et need on maailmas ainulaadsed. Tuleb tunnistada, et Vendée aeduba on seda tüüpi ubade seas täiesti võrreldamatu,“ märkis M. Wallery-Masson, kuivatatud köögiviljade riikliku föderatsiooni (Fédération nationale du légume sec) president oma sõnavõtus (Les légumes secs („Kuivatatud köögiviljad“), Ed. Invuflec, 1978). Samuti tuleb nimetada, et juba enam kui 20 aastat on trükitud brošüüre ja etikette, milles kiidetakse „Mogette de Vendée“ aedube ehk Vendée piirkonna piklikke aedube; see annab tunnistust „Mogette de Vendée“ aedoa arengust, tema kaubanduslikust edukusest ja nimetuse soliidsest põlvnemisest.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-96e588fd-319f-431b-9c3e-503a19baa1d3/telechargement

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 461

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	59. Aastakäik 10. detsember 2016

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2016/C 461/01	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.8230 – Nordea Bank / DNB / Relacom Management) ( 1 )	1

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Nõukogu
2016/C 461/02	Nõukogu järeldused, mis käsitlevad kriteeriume ja protsessi, mille tulemusena koostatakse maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu	2
	Euroopa Komisjon
2016/C 461/03	Euro vahetuskurss	6
2016/C 461/04	Komisjoni otsuse vastuvõtmine muudetud siseriikliku üleminekukava kohta, millest Leedu teatas kooskõlas direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete kohta) artikli 32 lõikega 6	7
	Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjon
2016/C 461/05	Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise nõuandekomitee töökord — 21. oktoober 2016	8

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,0559
JPY	Jaapani jeen	121,48
DKK	Taani kroon	7,4369
GBP	Inglise nael	0,83935
SEK	Rootsi kroon	9,6910
CHF	Šveitsi frank	1,0756
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	8,9805
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	27,027
HUF	Ungari forint	314,45
PLN	Poola zlott	4,4454
RON	Rumeenia leu	4,4994
TRY	Türgi liir	3,6707
AUD	Austraalia dollar	1,4141
CAD	Kanada dollar	1,3914
HKD	Hongkongi dollar	8,1934
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,4745
SGD	Singapuri dollar	1,5079
KRW	Korea vonn	1 237,00
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	14,5450
CNY	Hiina jüaan	7,2931
HRK	Horvaatia kuna	7,5327
IDR	Indoneesia ruupia	14 072,51
MYR	Malaisia ringit	4,6708
PHP	Filipiini peeso	52,615
RUB	Vene rubla	66,6988
THB	Tai baat	37,664
BRL	Brasiilia reaal	3,5815
MXN	Mehhiko peeso	21,5825
INR	India ruupia	71,3410

	V Teated
	ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2016/C 461/06	Teade teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit roostevabast terasest õmblusteta torude impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta	12
2016/C 461/07	Teade Hiina Rahvavabariigist ja Indiast pärit teatavate malmist toodete importi käsitleva dumpinguvastase menetluse algatamise kohta	22
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2016/C 461/08	Eelteatis koondumise kohta (juhtum M.8262 – Fosun International / Tom Tailor) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	33
2016/C 461/09	Eelteatis koondumise kohta (juhtum M.8317 – KKR / Calsonic Kansei) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	34
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2016/C 461/10	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine	35


	(1) EMPs kohaldatav tekst