1.11.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 403/2

Euro vahetuskurss (1)

31. oktoober 2016

(2016/C 403/03)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,0946
JPY	Jaapani jeen	114,97
DKK	Taani kroon	7,4393
GBP	Inglise nael	0,90050
SEK	Rootsi kroon	9,8650
CHF	Šveitsi frank	1,0820
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	9,0345
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	27,024
HUF	Ungari forint	308,44
PLN	Poola zlott	4,3278
RON	Rumeenia leu	4,5060
TRY	Türgi liir	3,3965
AUD	Austraalia dollar	1,4397
CAD	Kanada dollar	1,4665
HKD	Hongkongi dollar	8,4887
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,5313
SGD	Singapuri dollar	1,5251
KRW	Korea vonn	1 254,89
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	14,8482
CNY	Hiina jüaan	7,4156
HRK	Horvaatia kuna	7,5093
IDR	Indoneesia ruupia	14 273,82
MYR	Malaisia ringit	4,5970
PHP	Filipiini peeso	53,063
RUB	Vene rubla	69,2498
THB	Tai baat	38,327
BRL	Brasiilia reaal	3,4836
MXN	Mehhiko peeso	20,7150
INR	India ruupia	73,0940

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

1.11.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 403/5

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase registreerimistaotluse avaldamine

(2016/C 403/07)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada taotluse suhtes vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KOONDDOKUMENT

„KOPI ARABIKA GAYO”

ELi nr: PGI-ID-02115 – 26.1.2016

KPN ( ) KGT ( X )

1. Nimetus

„Kopi Arabika Gayo”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Indoneesia

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.8. Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Toote „Kopi Arabika Gayo” toorainet kasvatatakse 900 – 1 700 m kõrgusel merepinnast Gayo mägismaal asuvas Aceh Tengahi, Bener Meriahi ja Gayo Luesi omavalitsusüksuses.

Toode „Kopi Arabika Gayo” on riiklikele standarditele vastav kohv, mida on töödeldud tüüpilise nn Sumatra poolpesumeetodiga (tuntud ka märgkoorimisena, edaspidi „märgkoorimismeetod”) ning millel on järgmised tunnused: ühtlase maitsega, tugeva happesusega (see ei ole näitaja, vaid organoleptiline toime kohvi degusteerimise ajal), vähem mõrkjas, jõuliselt intensiivse aroomiga. Lisaks on tootel „Kopi Arabika Gayo” sellised ainulaadselt põimunud maitse- ja lõhnaomadused nagu pähkline, karamelline, šokolaadine, puuviljane, kergelt happeline, täidlane maitse ja püsiv järelmaitse.

Gayo mägismaal kasvatatakse ainult liigi araabika kohvipuid. Toote „Kopi Arabika Gayo” tootmiseks kasutatavad kohvisordid ehk kasvatatavad kohvipuud liigist araabika on Borbor, Timtim, Ateng Jaluk, S 795 ja P-88. Neid sorte võib kasutada ühe eraldi sordina või sortide seguna.

Kaitstud geograafilise tähisega „Kopi Arabika Gayo” on hõlmatud järgmised tooted: märgkoorimismeetodil saadud kohvioad.

Enne märgkoorimist on kohvioa värvus hallikasvalge ja veesisaldus 35–40 %.

Pärast märgkoorimist on kohvioa värvus sinine kuni sinakasroheline ja veesisaldus on 12–12,5 %.

Rahvusvahelisel turul kaubeldakse „Kopi Arabika Gayo” kohviubadega, mis kuuluvad kvaliteediklassi 1 (füüsilisele defektile osutav riiklik standard), mis tähendab seda, et 300 grammi kohta on füüsilise defekti määr väiksem kui 11. Lõpliku sorteerimisega pärast kohviubade eemaldamist marjadest saadakse kohvioad, mille suurus on vähemalt 6,5 mm.

Tarbijale pakutaval, üksnes 100 % „Kopi Arabika Gayo” kohvil (olenemata sellest, kas kohv on roheline või röstitud) peavad olema eespool nimetatud omadused.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Tootmisetapid, mis peavad toimuma toote „Kopi Arabika Gayo” tootmiseks määratletud geograafilises piirkonnas:

—	kohvimarjade tootmine,

—	töötlemine, st kõik töötlemisetapid kuni kohviubade lõpliku töötlemiseni.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Kohviubade kottidesse pakkimine peab toimuma „Kopi Arabika Gayo” tootmise geograafilises piirkonnas, et säilitada ubade kvaliteet ja tagada nende jälgitavus.

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Kaitstud geograafilise tähisega „Kopi Arabika Gayo” hõlmatud kohvi pakutakse turul tarbijaile või lõpptarbijaile pakendites või mahutites, millel on selgesti eristatavalt: kaitstud geograafiline tähis „Protected Geographical Indication” või KGT („PGI”), nimetus „Kopi Arabika Gayo” eraldi või soovi korral koos nimetuse tõlkega ühes ELi ametlikus keeles, toote „Kopi Arabika Gayo” Euroopa Liidu kaubamärgina registreeritud logo ja soovi korral Euroopa Liidu KGT logo.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Toote „Kopi Arabika Gayo” toorainet kasvatatakse 900 – 1 700 m kõrgusel merepinnast Gayo mägismaal asuvas Aceh Tengahi, Bener Meriahi ja Gayo Luesi omavalitsusüksuses.

Vasakpoolsel kaardil on kujutatud geograafilise tähisega hõlmatud kolm omavalitsusüksust. Hall ja valge värvus („Hutan Produksi” ja „APL”) esindavad nende kolme omavalitsusüksuse piirkonda, kus kõnealust kohvi toodetakse.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Tänu kõnealuses geograafilises piirkonnas esinevatele looduslikele tingimustele ja inimteguritele on toode „Kopi Arabika Gayo” ainulaadselt põimunud maitse- ja lõhnaomadustega. Tänu neile omadustele on toode „Kopi Arabika Gayo” turul hea mainega.

Looduslike tegurite mõju

Toote „Kopi Arabika Gayo” toorainet kasvatatakse erilises piirkonnas, mis asub 900 – 1 700 m kõrgusel merepinnast. Gayo mägismaa asukohta piiritletakse looduses leiduvate piirjoontega, nagu piirkonna lääne- ja idaosa orud või teed. Toote „Kopi Arabika Gayo” toorainena kasutatava kohvi taimed kasvavad varju andvate, ristõieliste sugukonda kuuluvate (Leucane sp.) puude (kohalik nimetus pete) all. Kohvipuu suurel kõrgusel asuvast ja väiksema valgustugevusega (ligikaudu 60 % täielikust päikesevalgusest) kasvukohast on tingitud kohviseemnete aeglasem valmimine. Valmimisprotsessi käigus moodustuvad keemilised ühendid, mistõttu on kohvi maitse pähkline, karamelline, šokolaadine, puuviljane, kergelt happeline, täidlane ning järelmaitse püsiv.

Kasvupiirkonnas on külm ja kuiv õhk, aastane sademete hulk 1 834 mm, aastas sajab keskmiselt 149 päeva jooksul 60–347 mm kuus. Piirkonna temperatuur jääb vahemikku 16–24 °C, suhteline õhuniiskus on üle 80 %. Päevase ja öise temperatuuri vahe on Gayo mägismaal väga suur – umbes 5 °C. „Kopi Arabika Gayo” kohvipuud kannavad sellest tulenevalt marju kogu aasta jooksul; kaks peamist saagikoristusperioodi on märtsist–aprillini ja oktoobrist–novembrini. Tänu sellele, et marjad valmivad kogu aasta jooksul, saab vältida puid rõhuva liiga suure saagi moodustumist ning mõjutada kohvi omapärase lõhna (pähkline, karamelline, šokolaadine, puuviljane, kergelt happeline, täidlane ning järelmaitse püsiv) kujunemist.

Gayo mägismaa asub niiskes troopilises piirkonnas. Piirkonnas on viljakad vulkaanilised mullad (mullatüübid: andosol, inseptisol, ultisol ja oxisol). Piirkonna mullalõimise füüsikalisi omadusi iseloomustavad peamiselt võrdsetes osades liiv, tolm ja savi. Tänu sellise tekstuuriga mullale juurdub kohvipuu hästi. Gayo mägismaa enamikul muldadel on ka sellised head keemilised omadused nagu suur kuni väga suur süsinikku sisaldava orgaanilise aine/materjali sisaldus, keskmine kuni väga kõrge lämmastikusisaldus (täislämmastik), madal kuni keskmine süsiniku-lämmastiku suhe ning kohvipuude kasvatamiseks optimaalne pH (5,5–7,0).

Tänu mulla sellistele füüsikalistele ja keemilistele omadustele on „Kopi Arabika Gayo” kohvipuud jõudsa kasvuga. Tervel taimel on tavaliselt piisavalt terveid lehti selleks, et toetada kohviseemne kasvu kuni täieliku valmimiseni. Tänu sellele võib kohviuba kasvada suurima võimaliku suuruseni ning moodustada vastavad parimad maitse-eeldused.

Seega ei ole kohvi omapärase maitse kujunemisel määrav ainult üks tegur. Maitse sõltub mitme teguri koosmõjust, mis hõlmab peamiselt maapinda (eelkõige mulla viljakus ja kõrgus merepinnast), taimekasvu (elujõulisus ja taimetervis) ning tootmismeetodeid, nagu varjupuude kasutamine, kahjurite ja haiguste (sh füsioloogiliste häirete) tõrje, marjade korjamine (küpsustase ja värskus) ning koristusjärgne käitlemine (poolpesu- ja märgkoorimistöötlus).

Inimtegurite mõju

Lisaks eespool nimetatud faktoritele on toode „Kopi Arabika Gayo” tuntud ka tänu inimteguritele. „Kopi Arabika Gayo” on hea mainega toode, sest seda toodavad toote kvaliteedist hoolivad inimesed.

Kohvi kvaliteedile mõju avaldav Gayo piirkonna inimeste oskusteave põhineb kohvipuude viljelemise tavadel, kohvimarjade korjamise oskusel ning koristusjärgsel käitlemisel poolpesu- ja märgkoorimistöötlusega.

Gayo piirkonna inimeste põllumajandustavad hõlmavad kohvipuude kasvatamisel selliste varjupuude kasutamist nagu harilik leukeena (Leucaena leucocephala), avokaado ja mandariin (Citrus reticulata), aga ka oskust mulla head viljakust säilitada ning kohvipuid regulaarselt kärpida.

Tavaliselt kasutavad kohvitootjad kohviistanduste jaoks niisutamata maad. Lisaks tuleb märkida, et põllumajandustootjatel on tava väetada kohvipuid üksnes orgaaniliste väetistega, eelkõige seguga, mis koosneb kohviseemnekestadest ja sellistest mitmetest kohalikest materjalidest nagu hariliku leukeena laastud ja sõnnik (Karim, et al., 2000). Suurem osa põllumajandustootjatest peab kasutama rohkem orgaanilisi väetisi, sest paljud mullad on vähese fosforisisaldusega.

Gayo põllumajandustootjad sordivad alati välja punased kohvimarjad, sest nad teavad hästi koristamise ja koristamisjärgse töötlemise mõju kohvi kvaliteedile (välimus, maitse ja lõhn).

Gayo mägismaa kohvitootjad kasutavad koristamisjärgseks käitlemiseks märgkoorimismeetodit. Kohviseemne kesta eemaldamine ehk koorimine toimub siis, kui seemnekest on endiselt niiske (niiskusesisaldus 35–40 %). Märgkoorimise teel saadud kohviubadest saab kohvi, mis on täidlane, kerge happelisusega ja kompleksse maitsega (pähkline, karamelline, šokolaadine, puuviljane, kergelt happeline, täidlane ning järelmaitse püsiv). Niiskusesisaldust (12–12,5 %) kontrollitakse kaubanduslikul eesmärgil.

Toote „Kopi Arabika Gayo” maine

Nimi Gayo on seotud kohvi tootmisega, mis on selles piirkonnas tuntud traditsioonilise tootmisena ning kuulub rahva kultuuritavade hulka.

Toode „Kopi Arabika Gayo” on pika ajalooga. Selle tootmine algas Madalmaade koloniaalajastul Acehi Tengahi omavalitsusüksuse Berendali küla katseaias ning levis sealt kogu Gayo mägismaal. Tänu kohalikule kohviviljelustraditsioonile toodetakse selles piirkonnas kvaliteetkohvi. Toode „Kopi Arabika Gayo” on seepärast hea mainega ning on Indoneesias tuntud ühena pärismaistest kohvidest ja erikohvina.

Mõned teadusväljaanded kinnitavad toote „Kopi Arabika Gayo” mainet:

Gayo mägismaa mulla sobivuse hindamise kriteeriumid kohvisordi „Arabica Gayo” kasvatamiseks / Evaluasi Kriteria Kesesuaian Lahan Kopi Arabika Gayo di Dataran Tinggi Gayo - R Salima, A Karim, S Sugianto - Jurnal Manajemen …, 2012 - jurnal.unsyiah.ac.id; Gayo araabika kohvipuude kasvatamise ja kohviubade töötlemise suunised / Panduan Budidaya dan Pengolahan Kopí Arabika Gayo - S Mawardi, R Hulupi, A Wibawa, S Wiryaputra - 2008.

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

1.11.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 403/9

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

(2016/C 403/08)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51 õiguse esitada muutmistaotluse suhtes vastuväiteid.

KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSE / KAITSTUD GEOGRAAFILISE TÄHISE TOOTESPETSIFIKAADI OLULISE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS

Muudatuse heakskiitmise taotlus kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 esimese lõiguga

„RHEINISCHES ZUCKERRÜBENKRAUT” / „RHEINISCHER ZUCKERRÜBENSIRUP” / „RHEINISCHES RÜBENKRAUT”

ELi nr: DE-PGI-0105-01288 – 1.12.2014

KPN ( ) KGT ( X )

1. Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

Schutzgemeinschaft Rheinischer Zuckerrübensirup / Rheinisches Apfelkraut

Wormersdorfer Straße 22–26

53340 Meckenheim

DEUTSCHLAND

Õigustatud huvi

Toote kaitseühing on sama kui esialgne taotluse esitaja. Taotleja on asjaomase toote tootjate ja töötlejate ühing.

2. Liikmesriik või kolmas riik

Saksamaa

3. Tootespetsifikaadi osa, mida muudatus hõlmab / muudatused hõlmavad

—	☐	Toote nimetus
—	☒	Toote kirjeldus
—	☐	Geograafiline piirkond
—	☐	Päritolutõend
—	☐	Tootmismeetod
—	☒	Seos geograafilise piirkonnaga
—	☐	Märgistus
—	☐	Muud

4. Muudatus(t)e liik

—	☒	Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline.
—	☐	Sellise registreeritud kaitstud päritolunimetuse (KPN) või kaitstud geograafilise tähise (KGT) tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline ja mille koonddokumenti (või sellega võrdväärset) ei ole avaldatud.

5. Muudatus(ed)

b) Kirjeldus

Toote spetsifikaadis on seni ette nähtud raua, magneesiumi ja foolhappe järgmine miinimumsisaldus:

— raud: vähemalt 10 mg / 100 g

— magneesium: vähemalt 70 mg / 100 g

— foolhape: vähemalt 90 mikrogarmmi / 100 g

Raua ja magneesiumi miinimumsisaldust tuleb vähendada järgmiselt:

— raud: vähemalt 4 mg / 100 g

— magneesium: vähemalt 60 mg / 100 g.

Foolhappe miinimumsisaldust ei ole enam vaja ette näha.

Põhjendus

Senised andmed põhinevad suhkrupeedi mõõtmistel ühel konkreetsel aastal enne geograafilise tähise registreerimist. Edasiste mõõtmiste tulemustest ilmnes, et kõnealuste ainete sisalduse loomuliku muutlikkuse tõttu ei ole nimetatud näitajate järgimist alati võimalik tagada. Raua-, magneesiumi- ja foolhappesisaldus küpses suhkrupeedis (ja seega ka lõpptootes) muutub aasta sademeterikkuse või -nappuse tõttu; seejuures võib oma osa olla ka temperatuuril, päikesepaistel ja muudel faktoritel. Sellisest loomulikust muutlikkusest tuleneb vajadus vähendada raua ja magneesiumi miinimumsisaldust.

Foolhappe puhul tuleb silmas pidada, et selle sisaldus väheneb loomupäraselt. Toote „Rheinisches Zuckerrübenkraut” pika säilivusaja tõttu on tarbimisvalmis tootes pärast teatavat ajavahemikku võimalik mõõta vaid väga vähe foolhapet. Lisaks sellele ei oleks tootja ettevõtte mahutis mõõdetud foolhappesisaldus sama mis ostmisel mõõdetav vastav näitaja. Seepärast ei ole asjakohane foolhappesisaldust ette näha.

f) Seos geograafilise piirkonnaga:

muudetakse alapunktis 2 „Toote eripära” lauset

„Lisaks sellele sisaldab toode kaaliumit ja foolhapet”

järgmiselt:

„Lisaks sellele sisaldab toode kaaliumit ning foolhapet, mille sisaldus aga muutub ning ladustamisaja pikenedes väheneb.”

Põhjendus

Vt põhjendust punkti b „Kirjeldus” kohta.

KOONDDOKUMENT

„RHEINISCHES ZUCKERRÜBENKRAUT” / „RHEINISCHER ZUCKERRÜBENSIRUP” / „RHEINISCHES RÜBENKRAUT”

ELi nr: DE-PGI-0105-01288 – 1.12.2014

KPN ( ) KGT ( X )

1. Nimetus(ed)

„Rheinisches Zuckerrübenkraut” / „Rheinischer Zuckerrübensirup” / „Rheinisches Rübenkraut”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Saksamaa

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.6. Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul.

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Värskelt koristatud suhkrupeedi naturaalne puhas, kontsentreeritud mahl, mis ei sisalda taimseid kiude ega muid lisandeid.

—	Välimus: tumepruun, väga viskoosne siirup

—	Maitse: magus ja linnaseline

—	Lõhn: magus, linnase ja karamelli lõhn

—	Lõplik suhkrusisaldus (võib varieeruda ± 3 %) Sahharoos: 33 % Glükoos: 17 % Fruktoos: 16 %

—	Brixi kraadides: vähemalt 78 °Brix

—	pH: 4,4 kuni 5,0

—	Veesisaldus: maksimaalselt 22 %

—	Raud: vähemalt 4 mg / 100 g

—	Magneesium: vähemalt 60 mg / 100 g

—	Kaalium: vähemalt 50 mg / 100 g

—

Suhkrupeedisiirupi „Zuckerrübenkraut” valmistamisel ei kasutata lisandeid. Toodet valmistatakse peedikoristuse hooajal, hilissuvest kuni kevadeni. Traditsiooniline, kuid tänapäeva toidualaste õigusnormide nõuetele vastav tootmisprotsess näeb välja järgmine:

— Kauba vastuvõtt/kvaliteet: värskelt koristatud peedi vastuvõtmine.

— Vastuvõtukontroll: suhkrusisalduse määramine vajalike tööparameetrite kindlaksmääramiseks (temperatuur, keetmisaeg jne). Visuaalne kontroll mulla ja lehtede suhtes.

— Ladustamine: lühiajaline ladustamine nii põllumajandustootja juures kui ka töötlemisettevõttes, saagi koristamise ja tarne koordineerimine.

— Ettevalmistus edasiseks töötlemiseks ja ümbertöötlemiseks: eelnev pesemine; lehtede, mulla ja kivide eemaldamine; seejärel pestakse suhkrupeeti vastavas seadmes.

— Töötlemine: toimub geograafilises piirkonnas. Töödeldakse tervet või tükeldatud suhkrupeeti. Meskit kuumutatakse ehk keedetakse ettevaatlikult mitu tundi. Seejuures lastakse meskit mõnda aega seista. Keetmisaja ja temperatuuri määramisel arvestatakse ettevõtte traditsiooni. Seejärel pressitakse peedimassist kõrgel rõhul toormahla. Saadud toormahlast eraldatakse filtrisüsteemide abil peaaegu kõik tahked osakesed ning filtreeritud mahl pannakse aurutisse. Aurutis eemaldatakse filtreeritud mahlast vaakumi all ettevaatlikult vesi. Lõpptoote kuivainesisaldus on vähemalt 78 Brixi kraadi. Enne ladustamist analüüsitakse töötlemisettevõttes lõpptoote pH-väärtust, värvust, sahharoosi-, fruktoosi-, glükoosi- ja kuivainesisaldust. Lisaks sellele uuritakse lõpptoodet korrapäraselt ettevõttevälises laboris. Saadud suhkrupeedisiirup laagerdatakse mahutites, kust seda saab villida.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Lähtematerjaliks olevad suhkrupeedid peavad pärinema vaid määratletud geograafilisest piirkonnast.

Peedisiirupi valmistamiseks kasutatav suhkrupeet pärineb traditsiooniliselt üksnes kohalikelt peedikasvatajatelt.

3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kogu tootmisprotsess toimub geograafilises piirkonnas.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Reinimaa (Rheinland) moodustavad Nordrhein-Westfalenis Kölni haldusüksus (välja arvatud Oberbergische kreis) ja järgmised Düsseldorfi haldusüksused: Mettmanni kreis, Düsseldorfi linn, Rhein-Kreis Neussi kreis, Mönchengladbachi linn, Vierseni kreis, Krefeldi linn, Kleve kreis, Weseli kreis; ning Rheinland-Pfalzis Ahrweileri kreis ja Mayern-Koblenzi kreis.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Geograafilise piirkonna eripära

Sajanditepikkune siirupikeetmise traditsioon on Reinimaal kaasa aidanud toote valmistamise ja maitse täiuslikkuse saavutamisele. Oskust on põlvest põlve edasi antud. Suhkrupeedi kasvatamine kujunes 14. ja 15. sajandil põlluharimise lahutamatuks osaks; alates 15. sajandist moodustasid peedid Reinimaal osa kümnisest, mida talupojad pidid lääniisandale maksma. Kolmekümneaastane sõda tõi 17. sajandi alguses kaasa näljahäda, mille ajal osutus peedikasvatus lihtsamaks ja tootlikumaks kui teraviljakasvatus. Ka Reinimaal, kus rahutuste mõju ei olnud nii suur, sai magusa valge peedi kasvatamisega põhjalikumalt tegeleda.

Millal täpsemalt Reinimaal peedisiirupit „Rübenkraut” tootma hakati, ei ole tänapäeval enam võimalik kindlaks teha, kuid ilmselt on seda valmistatud juba alates 18. sajandist. Toote „Rübenkraut” valmistamise keskus asub Alam-Reini piirkonnas (Niederrhein). Preisimaa 309 siirupitehasel oli 1860. aasta paiku ainuüksi 63 pressi registreeritud Grevenbroichi kreisis. Peedisiirupit valmistati algupäraselt söödapeedist või porgandist. 19. sajandil hakkas laiemalt levima Alam-Reini piirkonnas kasvatatud söödapeedisort „Lanker Rübe”. Sajandi teisel poolel hakati tootmisel kasutama üha enam suhkrupeeti. Kölni kaubanduskoja aastaraamatutest võib 1870. aasta kohta lugeda, et aastas toodeti 6 000 kuni 10 000 tsentnerit peedisiirupit.

Lisaks sellele kajastub siirup „Rübenkraut” olulise, traditsioonilise osana Reinimaale tüüpilistes retseptides, nagu näiteks marineeritud veiselihast prae „Rheinischer Sauerbraten” ja piparkookide „Aachener Printen” valmistamisel. Suhkrupeedisiirupi valmistamise pikk traditsioon Reinimaal peegeldub selgelt ka kohalikus keeles: Reinimaalt pärit inimesed tunnevad suhkrupeedisiirupit „Rübenkraut”, varem ka „Rüöwenkrut” või „Röbenkraut” nime all. Seda väljendit kasutatakse ja seda tuntakse ka tänapäeval isegi väljaspool Reinimaa piire. Enne kui avastati, et söödapeedist on võimalik toota suhkrut, kasutati seda juurviljana. Sarnaselt siirupiga „Apfelkraut” jäeti ka söödapeedist saadud siirupi nimetuseks „Rübenkraut”.

Blocki väljaande „Rübensirup - Seine Herstellung, Beurteilung und Verwendung” („Peedisiirup – selle valmistamine, hindamine ja kasutamine”), Leipzig 1920, joonisel 2 on näha, et peedisiirupivabrikud (mustaga täidetud ringid) olid levinud valdavalt Reinimaal. Suhkruvabrikud paiknesid üle kogu Saksamaa, Reinimaal asusid aga vaid vähesed. See-eest oli seal peedimahlavabrikuid enam kui kusagil mujal. Ka tänapäeval toodetakse veel Reinimaal suurtes kogustes peedimahla.

Toote eripära

Traditsiooniline, säästlik, tootmispiirkonnas pika traditsiooni vältel juurdunud tootmismeetod tagab väärtuslike mineraalide, nagu näiteks magneesiumi ja raua säilimise lõpptootes. Lisaks sellele sisaldab toode kaaliumit ning foolhapet, mille sisaldus aga muutub ning ladustamisaja pikenedes väheneb. Toote valmistamisel ei kasutata lisandeid.

Oma iseloomuliku intensiivse magus-linnaselise maitsega, mis nagu ka magus linnase ja karamelli lõhn tekib säästlikku tootmismeetodit kasutades, sobib see suurepäraselt mitte ainult võideks, vaid ka maitsestamiseks keetmisel ja küpsetamisel.

Toode on juba pikka aega väga populaarne ja väga hea mainega. Tootel on hea maine mitte ainult Reinimaal, vaid ka väljaspool selle piire. Populaarsus ja hea maine põhinevad toote pikal ajalool geograafilises piirkonnas.

Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Toote suurepärane maine põhineb selle geograafilisel päritolul.

Siirupi „Rübenkraut” tootmine sai alguse Reinimaal. Sellest ajast peale valmistatakse seda seal. Siirupit on alati valmistatud Reinimaalt pärit suhkrupeedist. Asjaolu, et suhkrupeet on pärit tootmispiirkonnast, on samuti olulisel määral toote hea maine kujunemisele kaasa aidanud. Toote autentsuse lahutamatuks osaks on ainukese kasutatud tooraine, nimelt suhkrupeedi, kohalik päritolu.

Toodet „Rübenkraut” valmistatakse tänapäeval peaaegu samamoodi nagu möödunud sajanditel. Töödeldi alati üksnes peete, mis pärinesid määratletud piirkonnast. Sellest tulenevalt oli Reinimaal ka arvukalt peedimahlavabrikuid. Reinimaal kasvatatakse jätkuvalt suurtes kogustes suhkrupeeti, enamjaolt suhkru saamiseks, aga märkimisväärses osas ka siirupi „Rübenkraut” tootmiseks.

Peedisiirupi valmistamiseks kasutatav suhkrupeet pärineb traditsiooniliselt üksnes kohalikelt peedikasvatajatelt. Suhkrupeedi kasvatamise aluseks on töötlejate ja põllumajandustootjate vahel sõlmitud lepinguga määratud kord, mis võimaldab seega laiaulatuslikku põllumajandusliku tootmise nõustamist. Tootjate ja töötlejate vahel on tekkinud tugev, läbipaistev ja vastutustundlik koostöö. See annab müügitagatise näol peedikasvatajatele vajaliku kindluse külviplaanide tegemiseks. Suhkrupeedi kvaliteeti kontrollitakse korrapäraselt identsete analüüsimeetoditega keemiliste parameetrite suhtes.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(Määruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

https://register.dpma.de/DPMAregister/geo/detail.pdfdownload/40829

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

1.11.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 403/14

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine

(2016/C 403/09)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSE/KAITSTUD GEOGRAAFILISE TÄHISE TOOTESPETSIFIKAADI OLULISE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS

Muudatuse heakskiitmise taotlus kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 esimese lõiguga

„PISTACCHIO VERDE DI BRONTE”

ELi nr: PDO-IT-02144 – 7.6.2016

KPN ( X ) KGT ( )

1. Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

Consorzio tutela Pistacchio Verde di Bronte D.O.P

Aadress

Piazza Nunzio Azzia 14

95034 Bronte (CT)

ITAALIA

E-post

presidente@consorziopistacchioverde.it

Ühingul „Consorzio tutela Pistacchio Verde di Bronte DOP” on Itaalia põllumajandus-, toiduainetetööstuse ja metsanduse ministeeriumi 14. oktoobri 2013. aasta määruse nr 12511 artikli 13 lõike 1 kohaselt õigus muutmistaotluse esitamiseks.

2. Liikmesriik või kolmas riik

Itaalia

3. Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

—	☐	Toote nimetus
—	☒	Toote kirjeldus
—	☐	Geograafiline piirkond
—	☐	Päritolutõend
—	☒	Tootmismeetod
—	☐	Seos piirkonnaga
—	☒	Märgistus
—	☒	Muu [ajakohastamine]

4. Muudatus(t)e liik

—	☒	Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline
—	☐	Sellise registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mille koonddokumenti (või sellega võrdväärset) ei ole avaldatud ja mida ei käsitleta määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt väikese muudatusena

5. Muudatus(ed)

Toote kirjeldus

Artikkel 6. Toote omadused

Tootespetsifikaadi artikli 6 järgmisi punkte:

—	„idulehtede värvus: intensiivne roheline; klorofülli a ja klorofülli b vaheline suhe: 1,3–1,5;”

—	„niiskusesisaldus: 4–6 %;”

—	„pähklis on kõrge monoküllastumata rasvade sisaldus (peamiselt oleiinhape (72 %), linoolhape (15 %) ja palmitiinhape (10 %)).”

muudetakse järgmiselt:

—	„idulehtede värvus: intensiivne roheline; klorofülli a ja klorofülli b vaheline suhe: vähemalt 1,3;”

—	„niiskusesisaldus: mitte üle 6 %;”

—	„pähklis on suur monoküllastumata rasvhapete sisaldus (peamiselt palmitiinhape, mida peab olema vähemalt 10 %, linoolhape, mida peab olema vähemalt 15 %, ja oleiinhape, mida ei tohi olla üle 72 %).”

„Pistacchio Verde di Bronte” erineb oluliselt teistest pistaatsia liikidest oma võime poolest säilitada intensiivne roheline värvus kuni täieliku küpsemiseni, mis tagab toote meeldiva maitse (ilma et oleks tunda toorest või fenooli maiku). Rohelise värvuse põhjuseks ei ole mitte ainult klorofülli suurem sisaldus, vaid eelkõige klorofülli a suurem sisaldus võrreldes klorofülliga b. Mida suurem on klorofülli a ja klorofülli b vaheline suhe, seda kvaliteetsemad on Bronte pistaatsiapähklid [Bellomo, M. G., Fallico B. „Anthocyanins, chlorophylls and xanthophylls in pistachio nuts (Pistacia vera) de différentes origines géographiques” (Antotsüaniinid, klorofüllid ja ksantofüllid eri geograafiliste piirkondade pistaatsiapähklites), Journal of Food Composition and Analysis (2007): 352–359]. Seega on osutunud vajalikuks suurendada nimetatud suhte maksimaalset väärtust, et vältida toodete sellist kõrvalejätmist, mis ei ole kvaliteedi seisukohalt põhjendatud.

Pistaatsiapähklite niiskusesisaldust vähendati, et kaitsta toodet paremini hallitusseente eest.

Kuna rasvhappesisaldust mõjutavad mitmesugused tegurid, mis omakorda sõltuvad laiuskraadist, mulla koostisest ja ilmastikuoludest, peeti tehniliselt vajalikuks esitada palmitiinhappe, linoolhappe ja oleiinhappe sisaldus teisiti. Mis puudutab palmitiinhapet ja linoolhapet, siis muudatuses tehti ettepanek esitada nende minimaalne lubatud sisaldus (palmitiinhappe sisaldus on vähemalt 10 % ja linoolhappe sisaldus vähemalt 15 %) ning oleiinhappe puhul esitada selle maksimaalne sisaldus (mitte üle 72 %).

Tootmismeetod

Artikkel 5. Maa ettevalmistamine

Järgmist lauset:

„Uutes istandustes hõlmab maa ettevalmistamine asjaomase maa-ala tasandamist, et lihtsustada vee äravoolu, viljelustoiminguid ja väetamist.”

muudetakse järgmiselt:

„Uutes istandustes tuleb pinnase ettevalmistamisel maa-ala võimaluse korral tasandada, et lihtsustada vee äravoolu, viljelustoiminguid ja väetamist.”

Selle muudatusega võetakse arvesse uute istanduste aluse maa omadusi, mille puhul ei ole alati võimalik pinnast ette valmistada, kuna see on vulkaaniline või kuna istandus asub Etna pargis.

Artikkel 5. Kasvatamise eeskirjad

Järgmist lõiget:

„Mulla- ja kliimatingimuste eripära ning tagasilõikamise tehnika, mida kasutatakse artiklis 3 viidatud kaitstud päritolunimetusega „Pistacchio Verde di Bronte” tootmispiirkonnas, võimaldavad kiirendada sordi loomulikku noorenemist ja aitavad võidelda kahjulike organismide vastu.”

muudetakse järgmiselt:

„„Pistacchio Verde di Bronte” tootmiseks ettenähtud pistaatsiapuid võib töödelda vastavalt

—	traditsioonilisele meetodile kooskõlas Sitsiilia piirkonna ja/või rahvusvaheliste organisatsioonide hea põllumajandustavaga;

—	integreeritud kahjuritõrjemeetodile kooskõlas määruses (EÜ) nr 1257/1999 ning selle hilisemates muudatustes ja lisades kehtestatud kohustustega;

—	bioloogilisele kahjuritõrjemeetodile kooskõlas määruses (EÜ) nr 834/2007 ning selle hilisemates muudatustes ja lisades kehtestatud kohustustega.

Põllumajandustootja peab tegema järgmist:

—	harvendama oksi igal aastal;

—	tegema umbrohutõrjet;

—	lõikama aastal, mil pähkleid ei toodeta, puid tagasi, mis kiirendab sordi loomulikku uuenemist ja aitab võidelda kahjulike organismide vastu;

—	teostama toiminguid, mis võimaldavad tõhusalt juhtida kõiki abiootilisi ja biootilisi ohte.”

Eespool muudetud lõige võimaldab täpsemalt kirjeldada tootespetsifikaadis heakskiidetud põllumajanduseeskirju ja toiminguid, mida põllumajandustootja peab kohapeal tegema.

Lisatakse järgmine lause:

„Maksimaalne lubatud toodang on 1 700 kg koorimata pähkleid hektari kohta kahe aasta jooksul.”

Hektari kohta koorimata pähklites väljendatud maksimaalse toodangu lisamise eesmärk on ühtaegu vähendada intensiivsete põllumajandustavade kasutamist, millega püütakse suurendada tootmist, kuid mis võivad kahjustada toote kvaliteeti, ning kehtestada „Pistacchio Verde di Bronte” tootmise kontrollimiseks lisaelement, mis aitaks pettuseid paremini kontrolli all hoida.

Artikkel 5. Koristamine, ladustamine ja töötlemine

Järgmist lauset:

„Saaki koristatakse käsitsi. Seda tehakse puud raputades ja pähkleid võrku püüdes või noppides pähkleid korvidesse, vältides pähklite kukkumist maapinnale.”

muudetakse järgmiselt:

„Pähkleid korjatakse puud raputades ja pähkleid võrkudele püüdes või noppides pähkleid korvidesse, vältides nende kukkumist maapinnale.”

Muudatusega lubatakse kasutada koristamiseks mehhaanilisi seadmeid, nagu mootoriga raputid ja vibroseadmed, mis lihtsustavad põllumajandustootjate saagikoristustööd ilma toote kvaliteeti kahjustamata.

Järgmist lauset:

„Pärast puhastamist tuleb koorega pähklid kohe otsese päikesevalguse käes või mõnda muud kuivatusviisi kasutades kuivatada, hoides toodet temperatuuril 40–50 °C, kuni niiskusesisaldus on 4–6 %.”

muudetakse järgmiselt:

„Pärast puhastamist tuleb koorega pähklid kohe kuivatada kas otsese päikesevalguse käes või kasutades mõnda muud kuivatusviisi, hoides toodet temperatuuril alla 50 °C, kuni pistaatsiaseemne niiskusesisaldus ei ületa 6 %.”

Võimalus kuivatada toodet ka alla 40 °C temperatuuri juures aitab paremini säilitada pistaatsiapähkli värvust.

Niiskusesisalduse nõude muutmine võimaldab toodet paremini kaitsta hallitusseente eest ja seega pikendada toote säilivusaega.

Järgmist lauset:

„Kuivatatud toode tuleb panna kasutamata džuudist, paberist või polüetüleenist pakendisse ning kuiva ja õhutatud ruumi, vältides toote kokkupuudet põranda ja seintega.”

muudetakse järgmiselt:

„Kuivatatud toode tuleb panna kasutamata pakendisse, mis on vastavuses kehtivate õigusaktidega, ning paigutada kuiva ja õhutatud ruumi, vältides toote kokkupuudet põranda ja seintega.”

Muudatus on vajalik, et võimaldada kõikide kehtivates õigusaktides lubatud pakendiliikide kasutamist.

Järgmist lauset:

„Olenevalt ilmastikuoludest tuleb märtsist oktoobrini koorega või kooritud pähkleid säilitada temperatuuril 13–17 °C või kinnises vaakum- või gaaspakendis.”

muudetakse järgmiselt:

„Olenevalt ilmastikuoludest tuleb koorega või kooritud pähkleid säilitada märtsist oktoobrini temperatuuril mitte üle 15 °C või kinnises vaakum- või gaaspakendis.”

Säilitamistemperatuuri muutmise puhul võetakse arvesse kaubaladude temperatuure. Eelkõige aitab toote ladustamine 15 °C või madalama temperatuuri juures toodet paremini ja kauem säilitada.

Märgistus

Artikkel 8. Pakendamine ja märgistamine

Järgmist lauset:

„Pakendil peab olema ka pakkija nimi, ettevõtte nimi ja aadress, võimaluse korral nende ettevõtete nimed, kust viljad pärinevad, ning brutokaal ja tootmisaasta.”

muudetakse järgmiselt:

„Pakendil peab olema ka pakkija nimi, ettevõtte nimi ja aadress, võimaluse korral nende ettevõtete nimed, kust viljad pärinevad, ning netokaal ja tootmisaasta.”

See lõik viidi vastavusse Euroopa Liidu pakendeid käsitlevate õigusaktidega, milles nähakse ette, et esitada tuleb toiduaine netokaal ja mitte brutokaal.

Ajakohastamine

Viited määrusele (EÜ) nr 510/2006 asendatakse viidetega määrusele (EL) nr 1151/2012.

Määratud kontrolliasutus on asendatud järgmisega: l’Istituto Zooprofilattico Sperimentale della Sicilia „A. Mirri” – Via G. Marinuzzi 3, 90129 Palermo, tel +39 0916565328; faks +39 0916565437; e-post: servizio certificazioni@izssicilia.it

KOONDDOKUMENT

„PISTACCHIO VERDE DI BRONTE”

ELi nr: PDO-IT-02144 – 7.6.2016

KPN ( X ) KGT ( )

1. Nimetus

„Pistacchio Verde di Bronte”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Itaalia

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.6. Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Kaitstud päritolunimetust (KPN) „Pistacchio Verde di Bronte” on õigus kasutada liigile Pistacia terebinthus poogitud sordi „Pistacia vera” kultivari „Napoletana”, tuntud ka nime all „Bianca” või „Nostrale”, koorega või kooritud viljade kohta. Istanduses võib olla kuni 5 % ulatuses muudest liikidest taimi ja/või pookealuseid kui Pistacia terebinthus. Vastav osatähtsus hõlmab kõiki istanduse taimi. Sertifitseeritakse ainult kultivarilt „Napoletana” kogutud vilju.

Tarbimisse suunamisel peavad kaitstud päritolunimetusega „Pistacchio Verde di Bronte” tootel lisaks sellele, et ta vastab ühistele kvaliteedistandarditele, olema ka järgmised füüsikalised ja organoleptilised omadused: idulehtede värvus: intensiivne roheline; klorofülli a ja klorofülli b vaheline suhe vähemalt 1,3; tugev, aromaatne maitse ilma hallitus- või kõrvalmaitseta; niiskusesisaldus mitte üle 6 %; pähklis on suur monoküllastumata rasvhapete sisaldus (peamiselt palmitiinhape, mida peab olema vähemalt 10 %, linoolhape, mida peab olema vähemalt 15 %, ja oleiinhape, mida ei tohi olla üle 72 %).

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

3.4. Täpsustage tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

„Pistacchio Verde di Bronte” tootmisetapid (kasvatamine, koristamine ja töötlemine) toimuvad punktis 4 viidatud tootmispiirkonnas.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Toodet müüakse pakendatult mitmesugustesse kasutamata pakenditesse kahe aasta jooksul pärast saagikoristust kooskõlas kehtivate õigusaktidega.

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Toodet „Pistacchio Verde di Bronte” tohib tarbimisse suunata üksnes pakendis, millel on kaitstud päritolunimetuse logo.

Pakendil peab olema selges ja kustumatus kirjas ning märgistusel esitatud muust teabest kergesti eristatav tekst „Pistacchio Verde di Bronte”.

Pakendil peab olema ka pakkija nimi, ettevõtte nimi ja aadress, võimaluse korral nende ettevõtete nimed, kust viljad pärinevad, ning netokaal ja tootmisaasta.

Saagikoristusnädala märkimine on vabatahtlik. Kaitstud päritolunimetuse logol on tekst „Denominazione d’Origine Protetta DOP”, mille all on Etna vulkaani pilt, ning pistaatsiapähkel, mille all tekst „Pistacchio Verde di Bronte”.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Toodet „Pistacchio Verde di Bronte” kasvatatakse Catania provintsis Bronte, Adrano ja Biancavilla kommuunide territooriumil 400–900 m kõrgusel merepinnast.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Tootmispiirkonnas on vulkaaniline pinnas ja poolkuiv, subtroopiline vahemereline kliima, mis tähendab pikka kuiva suve, sademeid peamiselt sügisel ja talvel ning päevase ja öise temperatuuri olulisi erinevusi. Need mullastiku- ja kliimategurid ning tärpentinipistaatsia (Pistacia terebinthus) kasutamine annavad viljadele erilised omadused (piirkonnale omane intensiivne roheline värvus, piklik kuju, aromaatne maitse ja kõrge monoküllastumata rasvhapete sisaldus), mida on raske saavutada muudes tootmispiirkondades väljaspool Etna massiivi. See eriline mullastiku-, kliima- ja inimtegurite kombinatsioon tagab kaitstud päritolunimetusega tootele „Pistacchio Verde di Bronte” erilised omadused, mis teevad sellest unikaalse toote.

Toodet „Pistacchio Verde di Bronte” on Sitsiilias laialdaselt kasvatatud, alates Araabia ülemvõimu aegadest (VIII ja IX sajand). Barbarite invasioonist tingitud Rooma impeeriumi langemise järel vallutasid Sitsiilia araablased (Tuneesia berberid, moslemid, sudaanlased), kes nimetasid Sitsiiliat „Eedeni aiaks”. Araablased tõid lisaks sidrunite, apelsinide, suhkruroo, puuvilla, papüüruse ja baklažaanide kasvatamisele endaga kaasa ka pistaatsiate kasvatamise. Ka tänapäeval on „Pistacchio Verde di Bronte” koostisaine, mis annab Sitsiilia magustoitudele ja kondiitritoodetele erilise iseloomu, eriti Catania piirkonnas.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(Käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

Taotluse esitanud asutus on algatanud riikliku vastuväite esitamise menetluse, avaldades kaitstud päritolunimetuse „Pistacchio Verde di Bronte” spetsifikaadi muutmise taotluse 8. märtsi 2016. aasta Itaalia Vabariigi Teatajas (Gazzetta Ufficiale della Repubblica Italiana) nr 56.

Spetsifikaadi terviktekst on kättesaadav järgmisel veebisaidil: http://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/3335

või

otse põllumajandus-, toiduaine- ja metsanduspoliitika ministeeriumi veebisaidil (www.politicheagricole.it), klõpsates „Prodotti DOP e IGP” („KPNi või KGT tooted”; ekraanil ülal paremal), seejärel „Prodotti DOP, IGP e STG” („KPNi, KGT või GTE tooted”; ekraanil vasakul) ja lõpuks „Disciplinari di produzione all’esame dell’UE” („ELi läbivaatuseks esitatud spetsifikaadid”).

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

1.11.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 403/20

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine

(2016/C 403/10)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artiklile 51 õiguse esitada muutmistaotluse suhtes vastuväiteid (1).

KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSE / KAITSTUD GEOGRAAFILISE TÄHISE TOOTESPETSIFIKAADI OLULISE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS

Muudatuse heakskiitmise taotlus kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 esimese lõiguga

„SCHWÄBISCHE SPÄTZLE” / „SCHWÄBISCHE KNÖPFLE”

ELi nr: DE-PGI-0105-01384 – 12.10.2015

KPN ( ) KGT ( X )

1. Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

Schutzgemeinschaft Schwäbische Spätzle

Aadress

Dottingerstraße 69

72525 Münsingen

DEUTSCHLAND

Õigustatud huvi

Taotleja on kaitstud geograafilise tähise algse taotluse esitaja. Toote kaitseühing on kõnealuse toote tootjate ja töötlejate ühendus.

2. Liikmesriik või kolmas riik

Saksamaa

3. Tootespetsifikaadi osa, mida muudatus hõlmab/muudatused hõlmavad

—	☐	Toote nimetus
—	☒	Toote kirjeldus
—	☐	Geograafiline ala
—	☐	Päritolutõend
—	☒	Tootmismeetod
—	☒	Seos geograafilise piirkonnaga
—	☐	Märgistus
—	☐	Muu (täpsustada)

4. Muudatus(t)e liik

—	☒	Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline.
—	☐	Sellise registreeritud kaitstud päritolunimetuse (KPN) või kaitstud geograafilise tähise (KGT) tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline ja mille koonddokumenti (või sellega võrdväärset) ei ole avaldatud.

5. Muudatus(ed)

b) Kirjeldus

Esimesse lausesse lisatakse pärast sõnu „… munapastatoode värsketest munadest” järgmised sõnad: „(kuivpastatoode) või täismunast ja/või värsketest munadest (värske pastatoode)”.

Esimese lõigu lõppu lisatakse järgmised laused, mis algselt olid „Tootmismeetodi” punktis e):

„Toodet „Schwäbische Spätzle” / „Schwäbische Knöpfle” pakutakse värske pastatootena otsetarbimiseks või pastöriseeritult ja/või jahutatult või sügavkülmutatult. Toodet „Schwäbische Spätzle” / „Schwäbische Knöpfle” pakutakse ka hästi ladustatava kuivpastatootena.”

Lõigus „Koostis”:

—	esimesse lausesse lisatakse pärast sõnu „… manna, värsked munad” järgmised sõnad: „(kuivtoode „Schwäbische Spätzle” / „Schwäbische Knöpfle”) või täismuna ja/või värsked munad (värske „Schwäbische Spätzle” / „Schwäbische Knöpfle”).”;

—	lõigu lõppu lisatakse järgmine lause: „Soovi korral võib värsket toodet „Schwäbische Spätzle” / „Schwäbische Knöpfle” õlitada toiduõliga, millel on neutraalne maitse ja puudub värvi andev mõju.”

Lõigus „Tunnused”:

—

„Muna kvaliteedi” andmed asendatakse järgmiselt:

„Toote „Schwäbische Spätzle” / „Schwäbische Knöpfle” muna kvaliteet (kuivpastatoode): värsked munad, vastavalt pastatoodete põhimõtetele.”

„Toote „Schwäbische Spätzle” / „Schwäbische Knöpfle” muna kvaliteet (värske pastatoode): täismuna ja/või värsked munad, vastavalt pastatoodete põhimõtetele.”

—	Pärast sõnu „Manna kvaliteet” on „… ja speltanisujahu” asemel: „… ja/või speltanisumanna”.

—	Pärast „Värske „Schwäbische Spätzle” / „Schwäbische Knöpfle” jahukvaliteet” on „nisujahu või speltanisujahu” asemel „nisujahu ja/või speltanisujahu”.

—	Lõigu lõppu lisatakse järgmine lause: „Toiduõli, neutraalse maitse ja värvi andva mõjuta: soovi korral värske „Schwäbische Spätzle” / „Schwäbische Knöpfle” õlitamiseks.”

Põhjendus

Värske „Schwäbische Spätzle” / „Schwäbische Knöpfle” koostises „värskete munade” asendamine „täismunaga”

Kui paljud kuivpastatoodete tootjad löövad ise kanamunad lahti ja töötlevad neid värskeid mune lühikese ajaga, siis värskete pastatoodete tootjad seda tavaliselt ei tee, kui ei ole just tegemist toitlustusettevõtja või käsitööndusliku väikeettevõtjaga.

Kuna pastöriseerimata munamass võib mikroobselt kergesti saastuda, valitseb eelkõige värskete pastatoodete tootjate jaoks suur risk, et nimetatud tooraine ja ühtlasi ka lõpptoode võib kahjustuda. Seepärast kasutavad värskete pastatoodete tootjad tunnustatud tarnijatelt saadud pastöriseeritud täismuna.

Kõnealused tarnijad peavad olema veterinaariat ja toiduaineid käsitlevate õigusaktide kohaselt tunnustatud ning kontrollima toorainet (koorega munad) ja lõpptoodet regulaarselt. Tooraine kontrollimine hõlmab ulatuslikku korrapärast kauba vastuvõtmise kontrolli, mille käigus akrediteeritud välislabor kontrollib ladustamistingimusi ja õhutuskambri suurust ning analüüsib kahjulikke aineid. Pärast pastöriseerimist tehakse partiipõhised keemilis-füüsikalised ja mikrobioloogilised analüüsid, millega tagatakse tarnitava toote kindel värskus, säilivus ja omaduste püsivus. Seejuures on värskuse jaoks eriti olulise tähtsusega orgaaniliste hapete (piimhape, beetahüdroksüvõihape, merevaikhape) määramine.

Pastatooteid käsitlevatele eeskirjadele vastavad värsked munad võivad olla saadud ka tunnustatud ettevõtetest, kui pastöriseeritud munatooted tarnitakse 24 tunni jooksul pastatootjale, kes peab need lühikese aja jooksul töötlema.

Värskete pastatoodete tootjate jaoks võib selle nõude kohaldamine tootmisprotsessis osutuda keerukaks just eriti pärast nädalavahetusi ja pühasid.

Pastatooteid käsitlevates eeskirjades ei ole aga ühtegi munade vanust käsitlevat nõuet, määratletud on vaid ajavahemik lahtilöömisest töötlemiseni.

Munade vanus ja tingimused, milles neid enne lahtilöömist on ladustatud, on kvaliteedi jaoks olulise tähtsusega. Pastatooteid käsitlevates eeskirjades ei ole selle asjaoluga arvestatud. Nii täismuna kui ka värsked munad peavad olema vaieldamatult A-klassi munad. Värskete pastatoodete tootmiseks kasutatava pastöriseeritud täismuna maksimaalne ladustamisaeg alates munemispäevast on 14 päeva. Eespool nimetatud ladustamisaeg on sama ka värskete munade puhul.

Kirjeldatud asjaoludest nähtub, et toote „Schwäbische Spätzle” / „Schwäbische Knöpfle” tootmisel täismuna kasutamine vastab ühelt poolt tootmisohutuse nõuetele ja on teiselt poolt vähemalt samaväärne värskete munade kasutamisega, kahjustamata seejuures lõpptoote kvaliteeti.

Värske ja kuivpastatoote „Schwäbische Spätzle” / „Schwäbische Knöpfle” eri turustamisviiside kirjeldus kuulub temaatiliselt lõiku b) „Spetsifikaat” ning tuleks seepärast sinna lõigust e) ümber tõsta.

Toiduõli valikulise koostisainena

Pärast tootmist värskeid pastatooteid täielikult ega osaliselt ei kuivatata. Võrreldes kuivpastatoodetega sisaldavad värsked pastatooted rohkem vett ja kleepuvad kergemini üksteise külge. Selle vältimiseks on vaja lisada toiduõli. Tänu õlile säilib pastatoote konsistents ja kuju ning seega on toode lõpptarbijale valmistamise jaoks veelgi väärtuslikum. Pastatooteid on hõlbus pakendist välja võtta ja kuumutada.

Neutraalse maitse ja värvi andva mõjuta toiduõli kasutamisega tagatakse, et toote „Schwäbische Spätzle” / „Schwäbische Knöpfle” maitse ja värvus ei muutu.

Pastatoodete valmistamisel ja säilitamisel nii toitlustusettevõtetes kui ka kodumajapidamistes on õlitamine tavapärane. Kuivpastatoodete valmistamisel lisatakse tavaliselt õli keeduvette, et samuti kokkukleepumist takistada.

Toiduõli kasutamine toote „Schwäbische Spätzle” / „Schwäbische Knöpfle” õlitamiseks vastab seega tehnoloogilistele nõuetele ega kahjusta toote kvaliteeti ja iseloomulikke omadusi.

Lauseosa „… või speltanisujahu” muutmisel sõnadeks „… ja/või speltanisumanna” on tegemist ühelt poolt ilmse veaga ning teiselt poolt selgitatakse tootjate hulgas levinud tava – kasutada koos nisu- ja speltanisumannat.

Viimati nimetatu kehtib ka lauseosa „nisu- või speltanisujahu” sõnadeks „nisu- ja/või speltanisujahu” muutmise kohta.

e) Tootmismeetod

Lõigu „… värskete pastatoodete puhul järgneb vajaduse korral jahutamine, pastöriseerimine ning seejärel jahutamine temperatuurini 2–7 °C.” lõpu sõnastust muudetakse järgmiselt:

„… värskete pastatoodete puhul järgneb vajaduse korral jahutamine, pastöriseerimine ning seejärel jahutamine temperatuurini 2–7 °C või sügavkülmutamine.”

Põhjendus:

tegemist on toimetusliku paranduse ja selgitava täiendusega, et värskeid pastatooteid võib ka sügavkülmutada. Juba toote kirjelduse lõigust b) ilmneb asjaolu, et turustada võib ka sügavkülmutatud toodet „Schwäbische Spätzle” / „Schwäbische Knöpfle”.

f) Seos geograafilise piirkonnaga

Toote eripära

Esimesse lausesse lisatakse pärast sõnu „… munapastatoode värsketest munadest” järgmised sõnad: „(kuivpastatoode) või täismunast ja/või värsketest munadest (värske pastatoode)”.

Põhjendus:

vaata punktis b) „Toote kirjeldus” värske tootega „Schwäbische Spätzle” / „Schwäbische Knöpfle” seotud põhjendust sõnade „värskete munade” asendamise kohta sõnadega „täismuna”.

KOONDDOKUMENT

„SCHWÄBISCHE SPÄTZLE” / „SCHWÄBISCHE KNÖPFLE”

ELi nr: DE-PGI-0105-01384 – 12.10.2015

KPN ( ) KGT ( X )

1. Nimetus(ed)

„Schwäbische Spätzle” / „Schwäbische Knöpfle”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Saksamaa

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 2.5. Pastatooted

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

„Schwäbische Spätzle” / „Schwäbische Knöpfle” on värsketest munadest (kuivpastatoode) või täismunast ja/või värsketest munadest (värske pastatoode) kodusel viisil valmistatud, ebakorrapärase kuju ning krobelise ja poorse välispinnaga munapastatoode, mille sitket tainast keedetakse otse keevas vees/veeaurus. Mõlemad nimetused tähistavad igapäevakeeles sama toodet, mis on valmistatud samasugusest tainast ning need on üksteisega asendatavad. Seejuures varieerub munapastatoote kuju paksust peenikeseni ja pikast lühikeseni. Nende kahe nimetuse vahel on peaaegu võimatu vahet teha, piirid on hägusad ning tõlgendused piirkonniti erinevad.

Toodet „Schwäbische Spätzle” / „Schwäbische Knöpfle” pakutakse värske pastatootena otsetarbimiseks või pastöriseeritult ja/või jahutatult või sügavkülmutatult. Toodet „Schwäbische Spätzle” / „Schwäbische Knöpfle” pakutakse ka hästi ladustatava kuivpastatootena.

Tunnused

Värvus/välimus: naturaalne, kuldkollasest helekollaseni.

Kuju: ebakorrapärase kujuga munapastatoode; krobelise ja poorse pinnaga; koduse valmistusviisiga; kuju varieerub paksust peenikeseni ja pikast lühikeseni.

Konsistents/tekstuur: poolpehme, keetmist kannatav / kleepumatu, krobelise pinnaga.

toote „Schwäbische Spätzle” / „Schwäbische Knöpfle” muna kvaliteet (kuivpastatoode): värsked munad, vastavalt pastatoodete põhimõtetele.

toote „Schwäbische Spätzle” / „Schwäbische Knöpfle” muna kvaliteet (värske pastatoode): täismuna ja/või värsked munad, vastavalt pastatoodete põhimõtetele.

Munasisaldus ühe kilogrammi manna/jahu kohta:

„Schwäbische Spätzle” / „Schwäbische Knöpfle” (kuivpastatoode): vähemalt kaks muna ühe kilogrammi manna kohta, tavaliselt lisatakse ühe kilogrammi manna kohta neli kuni kuus muna;

„Schwäbische Spätzle” / „Schwäbische Knöpfle” (värske pastatoode): vähemalt kaheksa muna ühe kilogrammi manna ja jahu kohta.

Manna kvaliteet: kõvanisumanna ja/või speltanisumanna.

Värske „Schwäbische Spätzle” / „Schwäbische Knöpfle” jahukvaliteet: kõvanisujahu ja/või speltanisujahu.

Vee kvaliteet: värske joogivesi.

Sool: valikuline, maksimaalselt 1 %.

Vürtsid, maitsetaimed, spinat: valikuline.

Sidrunhape: värske „Schwäbische Spätzle” / „Schwäbische Knöpfle” puhul valikuline.

Toiduõli, neutraalse maitse ja värvi andva mõjuta: värske „Schwäbische Spätzle” / „Schwäbische Knöpfle” puhul valikuline.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Toote „Schwäbische Spätzle” / „Schwäbische Knöpfle” koostisained on manna, värsked munad (kuivtoode „Schwäbische Spätzle” / „Schwäbische Knöpfle”) või täismuna ja/või värske muna (värske „Schwäbische Spätzle” / „Schwäbische Knöpfle”), joogivesi. Valikuliselt võib lisada soola (maksimaalselt 1 %), vürtse, maitsetaimi ja spinatit. Värske „Schwäbische Spätzle” / „Schwäbische Knöpfle” puhul võib valikuliselt lisada sidrunhapet ning manna võib osaliselt või tervenisti asendada jahuga. Soovi korral võib värsket toodet „Schwäbische Spätzle” / „Schwäbische Knöpfle” õlitada maitseta ja värvitu toiduõliga.

3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Selle traditsioonilise ja piirkondliku toote autentsuse ja püsivalt kõrge kvaliteedi tagamiseks peab „Schwäbische Spätzle” / „Schwäbische Knöpfle” tootmine toimuma määratletud geograafilises piirkonnas. Värsked ja kuivad pastatooted läbivad kuni jahutamise või kuivatamiseni samad tootmisetapid. Traditsiooniliselt lõigutakse „Schwäbische Spätzle” / „Schwäbische Knöpfle” tainast käsitsi, alles 20. sajandi alguses hakati „Schwäbische Spätzle” / „Schwäbische Knöpfle” valmistamisel masinaid kasutama. Koostisosad segatakse ning massi sõtkutakse seni, kuni tainas muutub sitkeks. Pärast tainasegistite kasutuselevõtmist on see tootmisetapp suures osas mehhaniseeritud. Tainas vormitakse ning seda keedetakse keevas vees või veeaurus. Taina konsistentsi, õige keetmistemperatuuri ja aja määramine nõuab head vaistu ja kogemust, mida on keeruline standardida. Siinjuures mängivad eriti tähtsat osa tootja käsitöönduslikud oskused ja piirkondlik oskusteave toote valmistamise kohta. Kuivpastatoodet „Schwäbische Spätzle” / „Schwäbische Knöpfle” eelkuivatatakse ning seejärel kuivatatakse, värskete pastatoodete puhul järgneb vajaduse korral jahutamine, pastöriseerimine ning seejärel jahutamine temperatuurini 2–7 °C.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Švaabimaa geograafiline piirkond hõlmab nii kogu Baden-Württembergi liidumaad kui ka Baieri liidumaa Švaabimaa ringkonda.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Geograafilise piirkonna eripära

Toodet „Schwäbische Spätzle” / „Schwäbische Knöpfle” on geograafilises piirkonnas valmistatud juba sajandeid ning see mängib Švaabimaa köögis olulist rolli. Siinjuures mängivad eriti tähtsat osa tootja käsitöönduslikud oskused ja piirkondlik oskusteave toote valmistamise kohta. Traditsiooniliselt lõigutakse toote „Spätzle” tainast käsitsi, laual käsitsi lõigutud „Spätzle” on tänapäevani eriline kvaliteedimärk. Majanduslikel põhjustel hakati geograafilises piirkonnas juba 20. sajandi alguses kodusel viisil tehtud, st nagu käsitsi lõigutud toote „Schwäbische Spätzle” / „Schwäbische Knöpfle” valmistamisel masinaid kasutama. Esimesed praktikast tulenenud patendid registreeriti (vt nt Deutsches Reichpatent 471046) toote „Schwäbische Spätzle” / „Schwäbische Knöpfle” autentsuse ja koduse valmistusviisi säilitamiseks. Traditsioonilisi toote valmistamise teadmisi Švaabimaal selle algusaastatest kuni tänapäevani dokumenteerivad mitmed näitused (vt „Spätzle und Knöpfle - Geschichte(n) rund um das Leibgericht der Schwaben”, Blickfang: Alte Zeiten, Ofterdingen; „Spätzle – Schaben, pressen, hobeln”, Freilichtmuseum Beuren). Arvukad toiduvalmistamise võistlused ja mitmed maailmarekordid „Spätzle” taina lõikumise alal rõhutavad geograafilise piirkonna eripära inimtegurite koosmõjul. Sealsete elanike „Spätzle” valmistamise kogemust on põlvest põlve edasi antud ning sellel on oluline osa valmistoote omaduste puhul. „Spätzle” valmistamise traditsioon Švaabimaal pärineb 18. sajandist. Aastal 1725 Württembergi nõuniku ja arsti Rosino Lentilio kokkuvõtte kohaselt on „Knöpflein” ja „Spazen”„kõik, mis valmistatakse jahust”. Tol ajal oli speltanisu švaabi-alemanni piirkonnas laialt levinud. Piirkonnas, kus elasid peamiselt väiketalunikud ning mida iseloomustas vaesus, oli vähenõudlik, ka kehvadel muldadel kasvav teravili väga populaarne. Kuna speltanisujahu sisaldab rohkesti gluteeni, nii et taina tegemine õnnestus näljaaegadel ka mune lisamata, siis kasutati „Schwäbische Spätzle” / „Schwäbische Knöpfle” valmistamiseks speltanisu. Tuntuks sai „Spätzle” Münsingeri Alpides. Tööstusajastu algusega ja suureneva heaoluga sai tavalisest igapäevatoidust „Schwäbische Spätzle” / „Schwäbische Knöpfle” pidulikel puhkudel pakutav hõrgutis. Ühe Švaabi küla 1937. aastast pärinevas kirjelduses nimetatakse toodet „Spätzle” piduroaks. Aasta varem nimetas kohalik luuletaja Sebastian Blau toodet „Spätzle” švaabide regionaalse identiteedi sümboliks: „[…] „Spätzle” on meie köögi alus, meie maa au ja uhkus, […] Švaabimaa menüü a ja o […]”. Geograafilise piirkonna kohtades, mida loodus muidu just eriti ei soosi, võimaldasid traditsioonilised regionaalsed tootmismeetodid ja „Spätzle” valmistamise kõrgelt arenenud käsitöönduslikud oskused kvaliteetse toote valmistamist. Toodet „Schwäbische Spätzle” / „Schwäbische Knöpfle” pakuvad tänapäeval Švaabimaal peaaegu kõik pastatoodete valmistajad ja restoranid ning 1980. aastatest alates on seda ka edukalt eksporditud. Geograafilises piirkonnas elavate inimeste jaoks on toode kujunenud identiteedi sümboliks. Toote „Schwäbische Spätzle” / „Schwäbische Knöpfle” olulisust Švaabimaa köögis kinnitab muu hulgas 1827. aastal esmakordselt väljaantud romaan „Die Geschichte von den sieben Schwaben”, mille kohaselt on Švaabimaal tavaks „süüa viis korda päevas, viis korda suppi, kahel korral koos „Knöpfle” või „Spätzle”-ga”. Elise Henle kirjutas 1892. aastal, et õige Švaabimaa naine oskab toodet „Spätzle” valmistada: „s isch koi richtigs Schwobe-Mädla, des net Spätzla kocha ka” (kui on õige Švaabimaa tüdruk, siis oskab ka toodet „Spätzle” valmistada). Tänapäeval loetleb Švaabimaa kirjanik Siegfried Ruoß kokaraamatus „Schwäbische Spätzleküche üle 50 erineva „Spätzle” valmistamise retsepti Švaabimaal.

Toote eripära

Erinevalt muudest pastatoodetest on „Schwäbische Spätzle” / „Schwäbische Knöpfle” puhul tegemist värsketest munadest (kuivpastatoode) või täismunast ja/või värsketest munadest (värske pastatoode) kodusel viisil valmistatud, ebakorrapärase kuju ning krobelise ja poorse välispinnaga munapastatootega, mille sitket tainast keedetakse otse keevas vees/veeaurus – kusjuures toote kuju varieerub paksust peenikeseni ja pikast lühikeseni. See on ainus pastatoode, mida juba tootmise ajal esimest korda keedetakse. Niiske tainas kas surutakse või see tilgub ise läbi perforeeritud terasplaadi keevasse vette. Vajaduse korral lõigatakse tainast selle protsessi käigus.

Põhjuslik seos toote „Schwäbische Spätzle” / „Schwäbische Knöpfle” eripära ja selle geograafilise päritolu vahel tuleneb erilisest mainest, mis on tootel tänu oma päritolule. Tegemist on traditsioonilise piirkonna Švaabimaa pastatoote eriroaga, mida tuntakse ja hinnatakse eelkõige kõnealuses piirkonnas, aga ka sellest väljaspool. Seda kinnitavad esiteks arvukad riiklikule ametiasutusele esitatud seisukohad ja 2002. aasta tarbijaküsitlus.

Teiseks annavad toote „Spätzle”/„Knöpfle” kui Švaabimaa rahvustoidu äärmisest olulisusest ja mainest Švaabimaa köögis kinnitust arvukad viited kirjanduses, ajakirjandusartiklites ja kohalikes kokaraamatutes.

Toodet „Schwäbische Spätzle” / „Schwäbische Knöpfle” pakuvad tänapäeval Švaabimaal peaaegu kõik pastatoodete valmistajad ja restoranid ning 1980. aastatest alates on seda ka edukalt eksporditud. Toote „Schwäbische Spätzle” / „Schwäbische Knöpfle” hea maine põhineb eelkõige traditsioonilisel piirkondlikul tootmismeetodil ja „Spätzle” valmistamise kõrgelt arenenud käsitöönduslikel oskustel Švaabimaal, kusjuures eriti kõrgelt hinnatakse käsitsi lõigutud toodet. Ka mehhaniseeritud tootmine nõuab head vaistu ja kogemust, nii et ka siinjuures mängivad eriti tähtsat osa tootja käsitöönduslikud oskused ja piirkondlik oskusteave toote valmistamise kohta. Seega võib väita, et toote „Schwäbische Spätzle” / „Schwäbische Knöpfle” hea maine on tihedalt seotud päritolupiirkonnaga.

Toode „Schwäbische Spätzle” / „Schwäbische Knöpfle” on tarbijate seas saavutanud populaarsuse ning tootel on tänu piirkondlikule päritolule eriline maine, mis põhineb selle pikaajalisel valmistamise traditsioonil Švaabimaal ja seal välja kujunenud „Spätzle” valmistamise käsitöönduslikel oskustel – kusjuures käsitsi lõigutud „Spätzle” on eriline kvaliteedimärk. Juba 1965. aastal Konsumgenossenschaft Stuttgart e.G. poolt läbiviidud üleriigiline küsitlus näitas, et kõige enam hinnatakse toodet „Spätzle” Stuttgardis ja Reutlingenis. Švaabimaa kirjandusest võib leida švaabide lemmiktoidu kohta ka palju luuletusi, nagu näiteks 1838. aastal ajalehes Schwarzwälder Bote avaldatud luuletused „Das Lob der Schwabenknöpfle”, „Schwäbische Leibspeisa” ja „Spätzles-Lied”. Lisaks sellele mainitakse toodet „Schwäbische Spätzle” / „Schwäbische Knöpfle” arvukate pidustuste ja tavadega seoses ning seda turustatakse ka turismitootena, korraldades toidunädalaid või kursusi, seminare ja „Spätzle” lõikumise võistlusi. Viimasel ajal nähakse tootes „Schwäbische Spätzle” / „Schwäbische Knöpfle” ka Švaabimaa kulinaarset saadikut.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(Viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

https://register.dpma.de/DPMAregister/blattdownload/marken/2016/26/Teil-7/20160701

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

1.11.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 403/26

Komisjoni teatise (mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/5/EÜ (raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta) rakendamisega) parandus

(liidu ühtlustamisaktide kohaste ühtlustatud standardite pealkirjade ja viidete avaldamine)

( Euroopa Liidu Teataja C 249, 8. juuli 2016 )

(2016/C 403/11)

Leheküljel 4 standardi EN 60065:2014 puhul

asendatakse

„Cenelec

EN 60065:2014

Audio-, video- ja muud taolised elektriseadmed. Ohutusnõuded

IEC 60065:2014 (Muudetud)

17.4.2015

EN 60065:2002

+ A11:2008

+ A12:2011

+ A1:2006

+ A2:2010

Märkus 2.1

17.11.2017

Artikli 3 lõike 1 punkt a

(ja direktiivi 2006/95/EÜ artikkel 2)

EN 60065:2014/AC:2016

Esmakordne avaldamine”

järgmisega:

„Cenelec

EN 60065:2014

Audio-, video- ja muud taolised elektriseadmed. Ohutusnõuded

IEC 60065:2014 (Muudetud)

17.4.2015

EN 60065:2002

+ A11:2008

+ A12:2011

+ A1:2006

+ A2:2010

Märkus 2.1

12.6.2017

Artikli 3 lõike 1 punkt a

(ja direktiivi 2006/95/EÜ artikkel 2)

EN 60065:2014/AC:2016

8.7.2016”

Leheküljel 4 standardi EN 60825-1:2014 puhul

asendatakse

„Cenelec

EN 60825-1:2014

Lasertoodete ohutus. Osa 1: Seadmete klassifikatsioon ja nõuded

IEC 60825-1:2014

10.7.2015

EN 60825-1:2007

Märkus 2.1

19.6.2017

Artikli 3 lõike 1 punkt a

(ja direktiivi 2006/95/EÜ artikkel 2)”

järgmisega:

„Cenelec

EN 60825-1:2014

Lasertoodete ohutus. Osa 1: Seadmete klassifikatsioon ja nõuded

IEC 60825-1:2014

10.7.2015

EN 60825-1:2007

Märkus 2.1

12.6.2017

Artikli 3 lõike 1 punkt a

(ja direktiivi 2006/95/EÜ artikkel 2)”

Leheküljel 6 standardi EN 61000-3-2:2014 puhul

asendatakse

„Cenelec

EN 61000-3-2:2014

Elektromagnetiline ühilduvus. Osa 3.2: Piirväärtused. Vooluharmooniliste emissiooni lubatavad piirid (seadmetel sisendvooluga kuni 16 A faasi kohta)

IEC 61000-3-2:2014

17.4.2015

EN 61000-3-2:2006

+ A1:2009

+ A2:2009

Märkus 2.1

30.6.2017

Artikli 3 lõike 1 punkt b”

järgmisega:

„Cenelec

EN 61000-3-2:2014

Elektromagnetiline ühilduvus. Osa 3-2: Piirväärtused. Vooluharmooniliste emissiooni lubatavad piirid (seadmetel sisendvooluga kuni 16 A faasi kohta)

IEC 61000-3-2:2014

17.4.2015

EN 61000-3-2:2006

+ A1:2009

+ A2:2009

Märkus 2.1

12.6.2017

Artikli 3 lõike 1 punkt b”

Lehekülgedel 8 ja 8 standardi EN 62368-1:2014 puhul

asendatakse

„Cenelec	EN 62368-1:2014 Audio-video, info- ja sidetehnikaseadmed. Osa 1: Ohutusnõuded IEC 62368-1:2014 (Muudetud)	17.4.2015	EN 60065:2014 EN 60950-1:2006 + A11:2009 + A12:2011 + A1:2010 + A2:2013 Märkus 2.1	20.6.2019	Artikli 3 lõike 1 punkt a (ja direktiivi 2006/95/EÜ artikkel 2)
	EN 62368-1:2014/AC:2015	Esmakordne avaldamine
	EN 62368-1:2014/AC:2015	Esmakordne avaldamine
	EN 62368-1:2014/AC:2015	10.7.2015”

järgmisega:

„Cenelec	EN 62368-1:2014 Audio-video, info- ja sidetehnikaseadmed. Osa 1: Ohutusnõuded IEC 62368-1:2014 (Muudetud)	17.4.2015	EN 60065:2014 EN 60950-1:2006 + A11:2009 + A12:2011 + A1:2010 + A2:2013 Märkus 2.1	12.6.2017	Artikli 3 lõike 1 punkt a (ja direktiivi 2006/95/EÜ artikkel 2)
	EN 62368-1:2014/AC:2015	10.7.2015
	EN 62368-1:2014/AC:2015	8.7.2016
	EN 62368-1:2014/AC:2015	8.7.2016”

Leheküljel 34 standardi EN 301 908-13 V7.1. puhul

asendatakse

„ETSI

EN 301 908-13 V7.1.1

IMT mobiilsidevõrgud; Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3.2 põhinõuete alusel; Osa 13: E-UTRA kasutajaseade (UE)

Esmakordne avaldamine

EN 301 908-13 V6.2.1

Märkus 2.1

30.9.2017

Artikli 3, lõige 2”

järgmisega:

„ETSI

EN 301 908-13 V7.1.1

IMT mobiilsidevõrgud; Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3.2 põhinõuete alusel; Osa 13: E-UTRA kasutajaseade (UE)

8.7.2016

EN 301 908-13 V6.2.1

Märkus 2.1

12.6.2017

Artikli 3 lõige 2”

Leheküljel 36 standardi EN 301-908-2 V7.1.1 puhul

asendatakse

„ETSI

EN 301 908-2 V7.1.1

IMT mobiilsidevõrgud; Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3.2 põhinõuete alusel; Osa 2: CDMA otsese hajutamisega (UTRA FDD) kasutajaseadmed (UE)

Esmakordne avaldamine

EN 301 908-2 V6.2.1

Märkus 2.1

30.9.2017

Artikli 3, lõige 2”

järgmisega:

„ETSI

EN 301 908-2 V7.1.1

IMT mobiilsidevõrgud; Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3.2 põhinõuete alusel; Osa 2: CDMA otsese hajutamisega (UTRA FDD) kasutajaseadmed (UE)

8.7.2016

EN 301 908-2 V6.2.1

Märkus 2.1

12.6.2017

Artikli 3 lõige 2”

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 403

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	59. köide 1. november 2016

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2016/C 403/01	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.8018 – Sony Corporation of America / Sony-ATV Music Publishing) ( 1 )	1
2016/C 403/02	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.8210 – HNA Aviation / SR Technics) ( 1 )	1

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2016/C 403/03	Euro vahetuskurss	2
	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2016/C 403/04	Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta	3
2016/C 403/05	Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta	3

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	16.9.2016
Kestus	16.9.2016–31.12.2016
Liikmesriik	Hispaania
Kalavaru või kalavarude rühm	BSF/8910-
Liik	Süsisaba (Aphanopus carbo)
Püügipiirkond	VIII, IX ja X püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed
Kalalaevade tüüp/tüübid	—
Viitenumber	32/TQ1367

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	5.10.2016
Kestus	5.10.2016–31.12.2016
Liikmesriik	Hispaania
Kalavaru või kalavarude rühm	ALF/3X14-
Liik	Limapead (Beryx spp.)
Püügipiirkond	III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed
Kalalaevade tüüp/tüübid	—
Viitenumber	33/TQ1367

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2016/C 403/06	Eelteatis koondumise kohta (juhtum M.8150 – Danone / The WhiteWave Foods Company) ( 1 )	4
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2016/C 403/07	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase registreerimistaotluse avaldamine	5
2016/C 403/08	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine	9
2016/C 403/09	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine	14
2016/C 403/10	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine	20

	Parandused
2016/C 403/11	Komisjoni teatise (mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/5/EÜ (raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta) rakendamisega) parandus (liidu ühtlustamisaktide kohaste ühtlustatud standardite pealkirjade ja viidete avaldamine) ( ELT C 249, 8.7.2016 )	26


	(1) EMPs kohaldatav tekst