I LISA

AMETIÜLESANDED

Palgaastme AST 3 assistendid osalevad administraatori järelevalve all oma institutsiooni või asutuse ülesannete täitmisel ning neil tuleb erinevates tegevusvaldkondades täita praktilisi, rakendus-, tugi- ja logistikaülesandeid.

Audiovisuaalala- ja konverentsitehnikud vastutavad tehniliste seadmete kavandamise, paigaldamise ja haldamise eest, multimeedia-/audiovisuaal- või konverentsiseadmete audio- ja videotehnika käsitsemise eest või praktilise toe korraldamise eest mitmesugustes koosolekuruumides. Ametiülesanded võivad hõlmata järgmist:

—	konverentsi- ja audiovisuaaltehnika seadmete kavandamine, konfigureerimine ja/või rakendamine;

—	tehniliste ja/või praktiliste kirjelduste koostamine uute konverentsi- ja audiovisuaalseadmete tellimiseks ja olemasolevate uuendamiseks ning töövõtjate tegevuse järelevalve selles valdkonnas;

—	konverentsiruumide audiovisuaalseadmete juhtimissüsteemide tõrgeteta toimimise tagamine;

—	konverentsi- ja audiovisuaalseadmete rikete likvideerimine;

—	audiovisuaalseadmete ja/või konverentsi kontrolliruumi juhtimissüsteemide hooldustööde järelevalve ning koosolekuruumide tugiteenuste järelevalve;

—	praktilise toe korraldamine mitmesugustes koosolekuruumides ning tehniliste ja inimressursside eraldamine praktiliste teenuste tõrgeteta toimimise tagamiseks;

—	audiovisuaalsete süsteemidega seotud koolituste korraldamine ja asjakohaste teadmiste jagamine;

—	analoog- ja digitaalmõõtmiste teostamine täppisinstrumentide (ostsilloskoobid, signaaligeneraatorid, detsibellimõõturid, digitaaltermomeetrid jne) abil konverentsiruumides,

—	audiovisuaal- ja infotehnoloogiaseadmete kokkupanemine, paigaldamine ja konfigureerimine pildi ja heli ülekandmiseks arvuti- ja/või telekommunikatsioonivõrgu kaudu (video- ja audiostriiming, videokonverentsid jne);

—	mobiilsete audio- ja/või videoseadmete (kaamerad, ekraanid, projektorid, mikrofonid, miksimispuldid, mobiilsed kõvakettad jne) kokkupanemine, paigaldamine ja kasutamine ürituste ajal,

—	konverentsiruumide audio- ja/või videokontrollisüsteemide programmeerimine, kasutamine, toetamine ja/või nende toimimishäirete kõrvaldamine kohapeal või kaugjuhtimise teel nii tavapärasel tööajal kui ka väljaspool seda;

—	digitaalkandjatele (lineaarsetele ja mittelineaarsetele) salvestatud arutelude haldamine;

—	audiovisuaalsignaalide nõuetekohase vastuvõtmise (nt pildi valik multikaamerasüsteemides), hoones kontrolliruumist jaotuspunktidesse marsruutimise ja jaotuse tagamine;

—	infoekraanide võrgu kasutamise, konfigureerimise, töötamise ja/või rakendamise tagamine;

—	audio- ja videovoogude kodeerimise ja lähetamise süsteemide programmeerimine, konfigureerimine ja kasutamine ning mis tahes toimimishäirete kõrvaldamine;

—	konverentsi- ja sünkroontõlkeseadmete rahvusvaheliste standardite täitmisele kaasa aitamine;

—	osalejate esinemise audio- ja/või videosalvestuse tagamine (mikrofonide, kaamerate, erinevate audiovisuaalsete vahendite abil);

—	elektrooniliste hääletussüsteemide programmeerimine ja kasutamine ning nende toimimishäirete kõrvaldamine;

—	konverentsi- ja mitmekeelse suulise tõlke süsteemide ja/või videovoogude vastuvõtu-, töötlemis- ja jaotussüsteemide programmeerimine, kasutamine ja nende toimimishäirete kõrvaldamine;

—	seadmete haldamine ja asjakohase loendi pidamine;

—	kohtvõrgu (TCP-IP) haldamine, konfigureerimine ja selle toimimishäirete kõrvaldamine;

—	elektroonikaseadmete parandamine ja kohandamine;

—	pildi valik koosolekutel ja üritustel kasutatava multikaamera seadistuse põhjal;

—	multimeediaruumide konfigureerimine ja kasutamine;

—	telekonverentsi- ja videokonverentsisüsteemide konfigureerimine, haldamine ja kasutamine.

I LISA lõpp. Tagasi põhiteksti juurde saamiseks klõpsake siia.

II LISA

KÄESOLEVA VALIKUMENETLUSE KEELTE KASUTAMISE KORRA PÕHJENDUS

Käesoleva konkursi eesmärk on värvata audiovisuaalala- ja konverentsitehnikuid. Käesoleva konkursiteate osas „OSALEMISTINGIMUSED” esitatud nõuded on kooskõlas ELi institutsioonide spetsialistide oskuste, kogemuste ja teadmiste esmaste nõuete ning vajadusega, et uued töötajad oleksid suutelised tulemuslikult töötama, eelkõige koostöös teiste teenistujatega.

Sel põhjusel peavad kandidaadid valima konkursi teise keele üksnes teatavate ELi ametlike keelte hulgast. See kitsendus tuleneb ka eelarve ja töökorraldusega seotud piirangutest ning punktides 1, 2 ja 3 kirjeldatud EPSO valikumeetodite laadist. Käesoleva konkursi keelenõuded on kindlaks määranud EPSO haldusnõukogu, võttes arvesse nimetatud tegureid ja muid spetsiifilisi nõudeid, mis on seotud ametiülesannete laadiga ja asjaomaste ELi institutsioonide konkreetsete vajadustega.

Käesoleva konkursi peamine eesmärk on koostada Euroopa Liidu institutsioonide jaoks audiovisuaalala- ja konverentsitehnikute reservnimekiri. On ülimalt oluline, et tehnikud oleksid kohe töövalmis ning suutelised kolleegide ja juhtkonnaga suhtlema. Pidades silmas punktis 2 ette nähtud tingimusi, mis on seatud keelte kasutamisele ELi valikumenetlustes, leiavad ELi institutsioonid, et inglise, prantsuse ja saksa keel on käesoleva konkursi puhul teise keele valikuna kõige asjakohasemad.

Võttes arvesse, et ELi institutsioonide töötajad räägivad ja kasutavad inglise, prantsuse ja saksa keelt haldusalases suhtluses ning tõlgivad nendest keeltest ja nendesse keeltesse kõige sagedamini, peab kandidaatide kahe kohustusliku keele hulgas olema vähemalt üks nendest keeltest.

Lisaks on hea inglise, prantsuse või saksa keele oskus ülimalt oluline mitmesuguste ülesannete puhul, mida tehnikud peavad täitma, nagu tehniliste seadmete kavandamine, paigaldamine ja haldamine, multimeedia-/audiovisuaal- või konverentsiseadmete audio- ja videotehnika käsitsemine või mitmesugustes koosolekuruumides praktilise toe korraldamine.

Kandidaadid peavad kasutama konkursi teiseks keeleks valitud keelt (inglise, prantsuse või saksa keel) elektroonilises kandideerimisavalduses ja EPSO peab kasutama neid keeli teadetes kandidaatidele, kes on esitanud kehtiva avalduse, ja teatavate punktis 3 kirjeldatud testide ja katsete puhul.

1.   Keelte valiku põhjendamine iga valikumenetluse puhul

ELi institutsioonid usuvad, et otsus selle kohta, millist konkreetset keelt igas valikumenetluses kasutada, ja eelkõige keelte valikule seatavate võimalike piirangute kohta tuleb teha järgmistel kaalutlustel:

i)	Uued töötajad peavad olema kohe töövalmis

Uued töötajad peavad olema kohe töövalmis ja suutelised täitma ametiülesandeid, milleks nad on värvatud. Seepärast peab EPSO tagama, et edukatel kandidaatidel oleksid piisavad oskused sellises keelekombinatsioonis, mis võimaldab neil oma ametiülesandeid tõhusalt täita, ning eelkõige, et nad oleksid suutelised oma igapäevatöös kolleegide ja juhtkonnaga sujuvalt suhtlema.

Seepärast võib osa testide ja katsete korraldamine vaid teatavates töökeeltes olla õiguspärane, kindlustamaks, et kõik kandidaadid on suutelised töötama vähemalt ühes neist keeltest, sõltumata oma esimesest ametlikust keelest. Vastasel juhul võib olla suur oht, et märkimisväärne osa konkursi edukalt läbinud kandidaatidest ei ole suutelised täitma mõistliku aja jooksul ülesandeid, milleks nad värvati. Samuti tuleks arvestada, et ELi avalikus teenistuses töötada soovivad kandidaadid on valmis töötama rahvusvahelises organisatsioonis, mis peab sujuvaks toimimiseks ja talle ELi aluslepingutega määratud ülesannete täitmiseks kasutama teatavaid töökeeli.

ii)	Valikumenetluse laad

Teatavatel juhtudel võib kandidaatide kasutatavate keelte valiku piiramist õigustada ka valikumenetluse laad.

EPSO hindab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 27 kandidaate avalikel konkurssidel. Eesmärk on hinnata kandidaatide oskusi ja paremini prognoosida, kas kandidaadid on suutelised oma ametiülesandeid täitma.

Hindamiskeskus on valikumeetod, mille abil hinnatakse kandidaate ühtsel viisil, tuginedes valikukomisjoni liikmete tähelepanekutele selle kohta, kuidas kandidaadid eri tööolukordades käituvad. Hindamisel kasutatakse pädevusraamistikku, mille ametisse nimetavad asutused on eelnevalt kindlaks määranud ja milles kasutatakse ühist punktiarvestust, ning otsused tehakse ühiselt.

Erioskuste selline hindamine võimaldab ELi institutsioonidel hinnata kandidaatide võimet olla kohe töövalmis üsna täpselt tegelikkusele vastavas keskkonnas. Paljud teaduslikud uuringud viitavad sellele, et hindamiskeskustes sooritatavad tööolukordi imiteerivad ülesanded on parim viis tegeliku toimetuleku prognoosimiseks. Seepärast kasutatakse hindamiskeskusi kogu maailmas. Võttes arvesse teenistuskäigu pikkust ja töötajate liikuvust ELi institutsioonide vahel, on selline hindamine äärmiselt tähtis, eriti alaliste ametnike valimisel.

Kandidaatide õiglase hindamise tagamiseks ja selleks, et nad saaksid suhelda otse nii hindajatega kui ka teiste ülesannetes osalevate kandidaatidega, hinnatakse kandidaate ühist keelt kasutavas rühmas. See tingib paratamatult, et hindamiskeskuses kasutatakse üksnes teatavaid keeli, välja arvatud juhul, kui tegemist on konkursiga, millel on üks põhikeel.

iii)	Eelarve ja töökorraldusega seotud piirangud

EPSO haldusnõukogu arvates oleks mitmel põhjusel ebapraktiline korraldada ühe konkursi hindamiskeskuse etapp kõikides ELi ametlikes keeltes.

Esiteks oleks see väga ressursimahukas, mistõttu ELi institutsioonidel oleks praeguses eelarveraamistikus võimatu täita oma vajadust uute ametnike järele. See ei oleks optimaalne ka Euroopa maksumaksja raha kasutamise seisukohast.

Teiseks eeldaks hindamiskeskuse etapi korraldamine kõikides ametlikes keeltes, et EPSO konkurssidel kasutataks suurel hulgal sünkroontõlke ja asjakohaseid tõlkekabiinidega ruume.

Kolmandaks peaks valikukomisjonis olema palju rohkem liikmeid, et katta kõik kandidaatide kasutatavad keeled.

2.   Tingimused, mille alusel valitakse iga valikumenetluse puhul kasutatavad keeled

Kui kandidaadid peavad valima üksnes teatavate ELi ametlike keelte hulgast, tuleb EPSO haldusnõukogul igal üksikjuhul eraldi kindlaks määrata keeled, mida konkreetsel avalikul konkursil kasutatakse. Arvesse tuleb võtta järgmist:

i)	võimalikud spetsiifilised sise-eeskirjad, mis reguleerivad keelte kasutamist asjaomastes institutsioonides või organites;

ii)	spetsiifilised nõuded, mis on seotud ametiülesannete laadi ja asjaomaste institutsioonide konkreetsete vajadustega;

iii)

asjaomastes institutsioonides kõige sagedamini kasutatavad keeled, mille kindlaksmääramisel võetakse aluseks järgmised tegurid: — teenistuses olevate ELi alaliste ametnike teatatud ja tõendatud keeleoskus vähemalt Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud B2-tasemel; — kõige tavapärasemad sihtkeeled, millesse ELi institutsioonide sisekasutuseks mõeldud dokumente tõlgitakse; — kõige tavapärasemad lähtekeeled, millest ELi institutsioonides koostatud ja väljaspool institutsioone kasutamiseks mõeldud dokumente tõlgitakse;

iv)	asjaomastes institutsioonides haldusalases suhtluses kasutatavad keeled.

3.   Suhtluskeeled

Käesolevas osas kirjeldatakse üldeeskirju, mis reguleerivad keelte kasutamist EPSO ja potentsiaalsete kandidaatide vahelises suhtluses. Igas konkursiteates võidakse kindlaks määrata ka spetsiifilised nõuded.

EPSO võtab nõuetekohaselt arvesse kandidaatide kui ELi kodanike õigust suhelda oma emakeeles. Samuti käsitab ta kandideerimisavalduse kinnitanud kandidaate potentsiaalsete ELi avaliku teenistuse töötajatena, kellel on personalieeskirjadest tulenevad õigused ja kohustused. Seepärast leiavad ELi institutsioonid, et EPSO peaks võimaluse korral suhtlema kandidaatidega ja andma neile nende kandideerimisavalduse kohta teavet kõikides ELi ametlikes keeltes. Selleks avaldatakse EPSO veebisaidi püsiteave, konkursiteated ja avalike konkursside üldeeskirjad kõikides ametlikes keeltes.

Elektroonilise kandideerimisavalduse täitmiseks kasutatavad keeled määratakse kindlaks igas konkursiteates. Juhised kandideerimisavalduse täitmiseks tuleb esitada kõikides ametlikes keeltes. Neid sätteid kohaldatakse üleminekuperioodil, mis on vajalik esialgsete elektrooniliste kandideerimisavalduste esitamise menetluse sisseseadmiseks kõikides ametlikes keeltes.

Kui kandidaadi esialgne kandideerimisavaldus on kinnitatud, avaldatakse paljudele kandidaatidele mõeldud EPSO teated üksnes teatavates ELi ametlikes keeltes, et teabevahetus oleks kiire ja tõhus. Nendeks keelteks on kas kandidaadi esimene või teine keel vastavalt asjaomases konkursiteates seatud tingimustele.

Kandidaadid võivad EPSOga ühendust võtta mis tahes ELi ametlikus keeles. Selleks et EPSO saaks nende päringut tõhusamalt menetleda, soovitatakse kandidaatidel valida teatavate keelte hulgast, milles EPSO töötajad suudavad tõlget kasutamata kohe vastata.

Ka osa teste ja katseid võidakse korraldada üksnes teatavates ELi ametlikes keeltes, kindlustamaks, et kandidaatidel on avalike konkursside hindamisetapis osalemiseks vajalik keeleoskus. Testidel ja katsetel kasutatavad keeled määratakse kindlaks igas konkursiteates.

ELi institutsioonid on arvamusel, et nii tagatakse õiglane ja asjakohane tasakaal teenistuse huvide ning mitmekeelsuse ja keele alusel mittediskrimineerimise põhimõtte vahel. Kohustusega valida esimesest keelest (tavaliselt emakeel või sellega samaväärsel tasemel osatav keel) erinev teine keel tagatakse kandidaatide õiglane võrdlemine.

II LISA lõpp. Tagasi põhiteksti juurde saamiseks klõpsake siia.

III LISA

VALIKUKRITEERIUMID

Kvalifikatsiooni hindamisel võtab valikukomisjon arvesse järgmist:

1.	Töökogemus konverentsisüsteemide ja/või mitmekeelse suulise tõlke süsteemide konfigureerimisel, kasutamisel ja nende toimimishäirete kõrvaldamisel.

2.	Töökogemus audio- ja videovoogude vastuvõtu- ja töötlemissüsteemide programmeerimisel, konfigureerimisel, kasutamisel ning nende toimimishäirete kõrvaldamisel.

3.	Töökogemus mobiilsete audio- ja/või videoseadmete (näiteks kaamerad, ekraanid, projektorid, mikrofonid, mobiilsed kõvakettad jne) programmeerimisel, konfigureerimisel ja kasutamisel ning nende toimimishäirete kõrvaldamisel

4.	Töökogemus audio- ja videovoogude kodeerimise ja (IT- võrkude või ISDN- või satelliitvõrkude kaudu) lähetamise süsteemide programmeerimisel, konfigureerimisel ja kasutamisel ning nende toimimishäirete kõrvaldamisel.

5.	Töökogemus käesoleva konkursi valdkonnas tehniliste kirjelduste koostamisel.

6.	Töökogemus audiovisuaal- ja/või konverentsivaldkonnas tegutsevate rühmade töö koordineerimisel ja järelevalve korraldamisel.

7.	Töökogemus TCP-IP protokollil põhinevate võrkude kasutamisel, juurutamisel, konfigureerimisel ja silumisel audiovisuaalseadmete valdkonnas.

8.	Töökogemus analoog- ja digitaalmõõtmiste teostamisel täppisinstrumentide abil (ostsilloskoobid, signaaligeneraatorid, detsibellimõõturid jne) audiovisuaalseadmete valdkonnas.

9.	Töökogemus audiovisuaalseadmete ühendamisel ja/või konfigureerimisel arvutivõrkude kaudu.

III LISA lõpp. Tagasi põhiteksti juurde saamiseks klõpsake siia.