10.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 165/1

Euroopa Liidu Kohtu viimased väljaanded Euroopa Liidu Teatajas

(2016/C 165/01)

Viimane väljaanne

Eelmised väljaanded

Käesolevad tekstid on kättesaadavad EUR-Lex’is järgmisel aadressil:

http://eur-lex.europa.eu

10.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 165/4

Grupo Bimbo, S.A.B. de C.V. 7. septembril 2015 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 29. juuni 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-618/14: Grupo Bimbo versus Siseturu Ühtlustamise Amet

(Kohtuasi C-476/15 P)

(2016/C 165/04)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Apellant: Grupo Bimbo, S.A.B de C.V. (esindaja: advokaat N. Fernández Fernández-Pacheco)

Teine menetlusosaline: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Euroopa Kohtu (kuues koda) 15. märtsi 2016. aasta määrusega jäeti kassatsioonkaebus rahuldamata ja Grupo Bimbo S.A.B. de C.V. kohtukulud tema enda kanda.

10.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 165/4

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Judecătoria Câmpulung (Rumeenia) 23. novembril 2015 – Dumitru Gavrilescu, Liana Gavrilescu versus SC Volksbank România SA, SC Volksbank România SA – sucursala Câmpulung

(Kohtuasi C-627/15)

(2016/C 165/05)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Judecătoria Câmpulung

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitajad: Dumitru Gavrilescu, Liana Gavrilescu

Vastustajad: SC Volksbank România SA, SC Volksbank România SA – sucursala Câmpulung

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (1) artikli 4 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et väljendid „lepingu põhiobjekt” ja „hinna ja tasu piisavus, vastutehinguna pakutavate teenuste või kauba eest” hõlmavad sellise välisvaluutas sõlmitud laenulepingu tingimust, mille on sõlminud müüja või tarnija ja tarbija ning mida ei ole eraldi läbi räägitud ja mille kohaselt peab laenu saaja kuumaksete tasumisel ainsana kandma „valuutariski” ehk võimalikke negatiivseid tagajärgi, mis väljenduvad kohustusliku kuumakse suurenemises, mille on põhjustanud vahetuskursi kõikumine, mida ta peab kandma laenulepingu sõlmimise tõttu ja lepingu alusel muus vääringus kui Rumeenia rahvuslik vääring makstavate summade tõttu?

Kas direktiivi 93/13 artikli 4 lõike 2 kohaselt tuleb mõista, et tarbija kohustus tasuda laenu tagasimaksmisel erinevus, mis tuleneb selle väärigu vahetuskursi muutumisest, milles laen oli võetud (CHF), kujutab endast tasu, mille piisavust osutatud teenuse suhtes ei saa ebaõigluse seisukohalt hinnata?

Kui vastus sellele küsimusele on, et selline lepingutingimus ei jää väljapoole ebaõigluse hindamisala, siis kas võib asuda seisukohale, et see tingimus vastab direktiivis ette nähtud hea usu, tasakaalu ja läbipaistvuse nõuetele, võimaldades tarbijal selgete ja arusaadavate kriteeriumide alusel ette näha, millised tagajärjed talle sellest tingimusest tulenevad?

Kas selline lepingutingimus, nagu on toodud lepingu üldtingimuste [punktis] 4.2 – mille kohaselt on pangal Šveitsi frankides antud laenuga seoses õigus konverteerida see siseriiklikku vääringusse juhul, kui vahetuskurss on tõusnud üle 10 % selle esialgsest väärtusest lepingu sõlmimise ajal, vältimaks [panga] jätkuvat riski, ilma et tarbijal oleks samasugust õigust – jääb direktiivi 93/13 kaitsealasse või ebaõigluse hindamisalast väljapoole?

(1) EÜT L 95/1993, lk 29; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288.

10.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 165/5

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Amtsgericht Dresden (Saksamaa) 19. jaanuaril 2016 – Ute Wunderlich versus Bulgarian Air Charter Limited

(Kohtuasi C-32/16)

(2016/C 165/06)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Amtsgericht Dresden

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Ute Wunderlich

Kostja: Bulgarian Air Charter Limited

Eelotsuse küsimus

Kas tegemist on lennu tühistamisega määruse nr 261/2004 (1) artikli 2 punkti l tähenduses, kui kavandatud lend väljus plaanipäraselt ja saabus kavandatud sihtkohta hilinemisega, mis ei olnud pikem kui kolm tundi, kuid vahepeal toimus plaaniväline vahemaandumine?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 261/2004 millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (ELT L 46 lk 1, ELT eriväljaanne 07/008, lk 10).

10.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 165/6

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Najvyšší súd Slovenskej republiky (Slovakkia) 10. veebruaril 2016 – Peter Puškár ja teised menetluse pooled

(Kohtuasi C-73/16)

(2016/C 165/07)

Kohtumenetluse keel: slovaki

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Najvyšší súd Slovenskej republiky

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Peter Puškár

Vastustajad: Finančné riaditeľstvo Slovenskej republiky, Kriminálny úrad finančnej správy

Eelotsuse küsimused

Kas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 lõikega 1 – mille kohaselt igaühel, kelle liidu õigusega tagatud õigusi (sh õigust eraelu puutumatusele isikuandmete töötlemisel, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (1) üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta artiklis 1 jj) või vabadusi rikutakse, on selles artiklis kehtestatud tingimuste kohaselt õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – on vastuolus siseriiklik õigusnorm, mis seab õiguse tõhusale kohtulikule kaitsele ehk halduskohtusse kaebuse esitamise eeltingimuseks, et hageja oma õiguste ja vabaduste kaitseks enne kohtusse kaebuse esitamist ammendaks talle lex specialis’e sätetes, nagu Slovaki vaidemenetluse seadus, antud menetluse?

Kas harta artiklis 7 ette õigust nähtud era- ja pereelu, kodu ja sõnumite puutumatusele ning harta artiklis 8 ette nähtud õigust isikuandmete kaitsele on juhul, kui õigust isikuandmete kaitsele on väidetavalt rikutud seoses liidu õiguses ja peamiselt direktiivis 95/46/EÜ ette nähtud tingimustega, sealhulgas:

—	liikmesriikide kohustusega tagada õigus eraelu puutumatusele isikuandmete töötlemisel (artikli [1] lõige 1);

—	liikmesriikide õigusega töödelda isikuandmeid, kui see on vajalik avalike huvidega seotud ülesande täitmiseks (artikli 7 punkt e) või vastutava töötleja või andmeid saava kolmanda isiku või kolmandate isikute õigustatud huvide elluviimiseks,

—

ning arvestades liikmesriigi erandlikku täitevpädevust [piirata kohustuste ja õiguste ulatust] (artikli 13 lõike 1 punktid e ja f), kui sellised piirangud on vajalikud, et kindlustada liikmesriigi või Euroopa Liidu olulised majanduslikud või rahanduslikud huvid, sealhulgas raha-, eelarve- ja maksuküsimustes,

tuleb tõlgendada selliselt, et liikmesriik ei või ilma huvitatud isiku nõusolekuta täita isikuandmete registreid maksuhalduse eesmärgil ehk teisisõnu, kas isikuandmete kogumine, mida viib läbi haldusorgan maksupettustega võitlemiseks, on iseenesest riskantne?

Kas liikmesriigi haldusorgani registrit – mis sisaldab [kaebaja] isikuandmeid ning mille kättesaamatus on tagatud vajalike tehniliste ja organisatsiooniliste meetmetega, kaitsmaks isikuandmeid juhusliku või ebaseadusliku levitamise või juurdepääsu eest eespool viidatud direktiivi 95/46/EÜ artikli 17 lõike 1 tähenduses –, mille [kaebaja] on saanud enda valdusesse ilma liikmesriigi maksuameti seadusliku nõusolekuta, võib pidada ebaseaduslikuks tõendiks, mille liikmesriigi kohus peab kooskõlas liidu õigusest tuleneva nõudega õiglasele kohtulikule arutamisele, mis on ette nähtud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 teises lõigus, tunnistama vastuvõetamatuks?

Kas eespool nimetatud õigusega tõhusale kohtulikule kaitsele ja õiglasele kohtulikule arutamisele (täpsemalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47) on kooskõlas selline liikmesriigi kohtu toimimisviis, et kui konkreetsete faktiliste asjaolude kohta on olemas Euroopa Liidu Inimõiguste Kohtu praktika, mis erineb Euroopa Liidu Kohtu antud vastusest, siis liikmesriigi kohus peab Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõike 3 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 267 alusel esimuslikuks Euroopa Liidu Kohtu õiguslikku seisukohta?

(1) EÜT L 281, lk 31.

10.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 165/7

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal de grande instance de Lyon (Prantsusmaa) 19. veebruaril 2016 – Jean-Philippe Lahorgue versus Ordre des avocats du barreau de Lyon, Conseil national des barreaux „CNB”, Conseil des barreaux européens „CCBE”, Ordre des avocats du barreau de Luxembourg

(Kohtuasi C-99/16)

(2016/C 165/08)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal de grande instance de Lyon

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Jean-Philippe Lahorgue

Kostjad: Ordre des avocats du barreau de Lyon, Conseil national des barreaux „CNB”, Conseil des barreaux européens „CCBE”, Ordre des avocats du barreau de Luxembourg

Eelotsuse küsimus

Kas liikmesriigi advokatuuris nõuetekohaselt registreeritud advokaadile advokaatide VPN-boksi väljastamisest keeldumine üksnes põhjusel, et ta ei kuulu selle teise liikmesriigi advokatuuri, kus ta soovib advokaadi kutsealal vabakutselise teenuseosutajana tegutseda, on vastuolus direktiivi 77/249/EÜ (1) artikliga 4 põhjusel, et see on diskrimineeriv meede, mis võib takistada kutsealal vabakutselise teenuseosutajana tegutsemist?

(1) Nõukogu 22. märtsi 1977. aasta direktiiv 77/249/EMÜ õigusteenuste osutamise vabaduse tulemuslikuma elluviimise kohta (EÜT L 78, lk 17; ELT eriväljaanne 06/01, lk 52).

10.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 165/8

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Raad van State (Belgia) 19. veebruaril 2016 – Vaditrans BVBA versus Belgia riik

(Kohtuasi C-102/16)

(2016/C 165/09)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Raad van State

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Vaditrans BVBA

Vastustaja: Belgia riik

Eelotsuse küsimused

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 561/2006 (1), mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85, artikli 8 lõikeid 6 ja 8 tuleb tõlgendada nii, et regulaarseid iganädalasi puhkeperioode viidatud määruse artikli 8 lõike 6 tähenduses ei ole lubatud veeta sõidukis?

Kui esimesele küsimusele vastatakse jaatavalt: Kas määruse nr 561/2006 artikli 8 lõiked 6 ja 8 koosmõjus sama määruse artikliga 19 rikuvad sellisel juhul Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 49 sätestatud karistuste seaduslikkuse põhimõtet (2), kuna need ei keela sõnaselget veeta sõidukis regulaarseid iganädalasi puhkeperioode viidatud määruse artikli 8 lõike 6 tähenduses?

3.	Kui esimesele küsimusele vastatakse eitavalt: Kas määrus nr 561/2006 lubab sellisel juhul liikmesriikidel näha siseriiklikus õiguses ette, et regulaarseid iganädalasi puhkeperioode nimetatud määruse artikli 8 lõike 6 tähenduses on keelatud veeta sõidukis?

(1) ELT L 102, lk 1.

(2) ELT L 364, lk 1.

10.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 165/9

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Superior de Justicia de Cataluña – Sala Social (Hispaania) 19. veebruaril 2016 – Jessica Porras Guisado versus Bankia SA jt

(Kohtuasi C-103/16)

(2016/C 165/10)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Superior de Justicia de Cataluña – Sala Social (Kataloonia autonoomse piirkonna kõrgeim kohus (sotsiaalasju lahendav koda), Hispaania)

Põhikohtuasja pooled

Apellant: Jessica Porras Guisado

Vastustajad: Bankia SA, Sección Sindical de Bankia de CCOO, Sección Sindical de Bankia de UGT, Sección Sindical de Bankia de ACCAM, Sección Sindical de Bankia de SATE, Sección Sindical de Bankia de CSICA ja Fondo de Garantía Salarial (Fogasa)

Eelotsuse küsimused

Kas direktiivi 92/85 (1) artikli 10 punkti 1 tuleb tõlgendada nii, et erandina rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate töölepingu ülesütlemise keelust ette nähtud „erijuh[ud], mis ei ole seotud nende olukorraga ja mis on lubatud siseriiklike õigusaktide ja/või tavade alusel”, ei ole samastatavad „üh[e] või mitm[e] põhjuse[ga], mis ei ole seotud asjaomaste üksiktöötajate isikuga”, millele viitab 20. juuli 1998. aasta direktiivi 98/59/EÜ (2) artikli 1 lõike 1 punkt a, vaid kujutavad endast piiratumat hüpoteesi?

Kas töölepingute kollektiivse ülesütlemise raames on direktiivi 92/85 artikli 10 punkti 1 kohase rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate töölepingute ülesütlemist põhjendava erijuhu olemasoluks vaja, et asjaomast töötajat ei oleks võimalik määrata muule töökohale, või piisab sellest, kui tõendatakse selliste majanduslike, tehniliste või tootmisega seonduvate põhjuste olemasolu, mis mõjutavad tema töökohta?

Kas 19. oktoobri 1992. aasta direktiivi 92/85/E[M]Ü artikli 10 punktiga 1, mis keelab rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate töölepingute ülesütlemise, on kooskõlas sellised õigusnormid nagu Hispaania õigusnormid, millega see keeld võetakse riigisisesesse õigusesse üle nii, et kehtestatakse tagatis, mille kohaselt sellise töötaja töölepingu ülesütlemist põhjendavate aluste tõendamata jätmise korral tunnistatakse töölepingu ülesütlemine tühiseks (heastav kaitse), kuid ei nähta ette töölepingu ülesütlemise keeldu (ennetav kaitse)?

Kas 19. oktoobri 1992. aasta direktiivi 92/85/E[M]Ü artikli 10 punktiga 1 on kooskõlas sellised õigusnormid nagu Hispaania õigusnormid, mis ei näe töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral ette rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate eelisjärjekorras ettevõttesse edasijätmist?

Kas direktiivi 92/85 artikli 10 punktiga 2 on kooskõlas riigisisesed õigusnormid, mis loevad piisavaks sellise ülesütlemisavalduse, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja kus ei ole seoses töölepingute kollektiivse ülesütlemise otsuse kohaldamisega raseda töötaja suhtes kuidagi viidatud erijuhu olemasolule, vaid on lihtsalt esitatud töölepingute kollektiivse ülesütlemise põhjused?

(1) Nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiiv 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta (kümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 348, lk 1; ELT eriväljaanne 05/02, lk 110)

(2) Nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiiv 98/59/EÜ kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 225, lk 16; ELT eriväljaanne 05/03, lk 327)

10.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 165/10

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunale di Pordenone (Itaalia) 22. veebruaril 2016 – kriminaalasi Giorgio Fidenato süüdistuses

(Kohtuasi C-107/16)

(2016/C 165/11)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunale di Pordenone (Pordenone esimese astme kohus)

Süüdistatav kriminaalmenetluses

Giorgio Fidenato

Eelotsuse küsimused

1.	Kas komisjon on määruse nr 178/2002 (1) artikli 54 alusel kohustatud kehtestama liikmesriigi taotluse korral kiireloomulised meetmed isegi juhul, kui ta ei tähelda tõsist ja ilmset ohtu inimeste või loomade tervisele või keskkonnale?

2.	Kas juhul kui komisjon on teavitanud liikmesriiki sellest, et kiireloomuliste meetmete kehtestamise eeltingimused ei ole täidetud, võib liikmesriik need määruse nr 178/2002 artikli 53 alusel siiski kehtestada?

Kas liikmesriik võib ettevaatuspõhimõttest lähtudes kehtestada määruse nr 1829/2003 (2) artikli 34 alusel kiireloomulised meetmed isegi juhul, kui ei ole täidetud tõsise ja ilmse ohu tingimus, ja jätta need meetmed jõusse pärast seda, kui komisjon on teinud talle teatavaks oma Euroopa Toiduohutusameti arvamuse alusel antud hinnangu, et selliste kiireloomuliste meetmete kehtestamise eeltingimused ei ole täidetud?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, lk 1; ELT eriväljaanne 15/06, lk 463).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT L 268, lk 1; ELT eriväljaanne 13/32, lk 432).

10.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 165/10

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Rechtbank Midden-Nederland (Madalmaad) 26. veebruaril 2016 – Federatie Nederlandse Vakvereniging jt versus Smallsteps BV

(Kohtuasi C-126/16)

(2016/C 165/12)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Rechtbank Midden-Nederland

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: Federatie Nederlandse Vakvereniging, Karin van den Burg-Vergeer, Lyoba Tanja Alida Kukupessy, Danielle Paase-Teeuwen, Astrid Johanna Geertruda Petronelle Schenk

Kostja: Smallsteps BV

Eelotsuse küsimused

Kas Madalmaade maksejõuetusmenetlus on maksejõuetuks kuulutatud ettevõtja ülemineku korral, kusjuures pankroti väljakuulutamisele eelnes kohtu poolt kontrollitud ja sõnaselgelt ettevõtja (osade) edasise tegevuse jätkumisele suunatud pre-pack-menetlus, kooskõlas direktiivi 2001/23/EÜ (1) mõtte ja eesmärgiga, ja kas BW artikli 7:666 lõike 1 punkt a on seda arvestades direktiiviga (veel) kooskõlas?

Kas direktiiv 2001/23/EÜ on kohaldatav juhul, kui kohtu poolt määratud niinimetatud „taotletud haldur” (beoogd curator) tutvub juba enne pankroti väljakuulutamist võlgniku olukorraga ja kontrollib võimalusi ettevõtja tegevuse taasalustamiseks kolmanda isiku poolt ning valmistab ennast ühtlasi ette toiminguteks, mis peavad toimuma vahetult pärast pankroti väljakuulutamist, et tegevust saaks taasalustada vara üleminekuga, mille käigus läheb ettevõte või osa sellest võlgnikust ettevõtja pankroti väljakuulutamise kuupäeval või vahetult pärast seda üle ja tegevus jätkub tervikuna või osaliselt (peaaegu) katkestuseta?

Kas seejuures on vahet, kas ettevõtja tegevuse jätkumine on pre-pack-menetluse esmane eesmärk või kas (taotletud) haldur soovib pre-pack-menetluse ja tegutseva ettevõtja (going concern) vara võõrandamisega vahetult pärast pankroti väljakuulutamist eelkõige suurendada tulu kõikide võlausaldajate jaoks või kas pre-pack-menetluse ajal oli enne pankroti väljakuulutamist olemas ühine tahe vara üleandmiseks (ettevõtja tegevuse jätkumine), mille vormiline/tegelik elluviimine toimub pärast pankroti väljakuulutamist? Kuidas tuleb seda hinnata, kui eesmärk on nii ettevõtja tegevuse jätkumine kui ka tulu suurendamine?

Kas ettevõtja ülemineku kuupäeva, mis on oluline direktiivi 2001/23/EÜ ja direktiivil põhineva BW artikli 7:662 jj kohaldatavuse seisukohast ettevõtja pankroti väljakuulutamisele eelneva pre-pack-menetluse raames, määrab enne pankroti väljakuulutamist olemas olnud tegelik ühine tahe ettevõtja üleminekuks, või tuleb selle kuupäeva määramisel lähtuda kuupäevast, mil toimub kõnealuse üksuse tegevuse eest vastutava tööandja positsiooni tegelik üleminek võõrandajalt omandajale?

(1) Nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/23/EÜ ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 82, lk 16; ELT eriväljaanne 05/04, lk 98).

10.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 165/11

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Supremo Tribunal de Justiça (Portugal) 7. märtsil 2016 – Sociedade Metropolitana de Desenvolvimento SA versus Banco Santander Totta SA

(Kohtuasi C-136/16)

(2016/C 165/13)

Kohtumenetluse keel: portugali

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Supremo Tribunal de Justiça (Portugali kõrgeim kohus)

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Sociedade Metropolitana de Desenvolvimento SA

Kostja: Banco Santander Totta SA

Eelotsuse küsimused

Kas lepinguid puudutavas kohtuvaidluses ühe liikmesriigi kahe ettevõtja vahel on nendes lepingutes sisalduvad kohtualluvuse klauslid, mis näevad ette teise liikmesriigi kohtute pädevuse, piisav välismaine element selleks, et kohaldada rahvusvahelise kohtualluvuse kindlaks määramiseks määruseid (EÜ) nr 44/2001 (1) ja (EL) nr 1215/2012 (2), või on vaja, et esineks veel muid välismaiseid elemente?

Kas kohtualluvuse klausli võib jätta kohaldamata, kui valik anda pädevus poolte riikkondsusjärgsest liikmesriigist erineva liikmesriigi kohtutele tekitab ühele pooltest tõsiseid ebamugavusi, ilma et teisel poolel oleks kaitsmist väärivat huvi, mis seda valikut õigustaks?

Juhul kui järeldatakse, et lisaks kohtualluvuse klauslile on vaja veel muid välismaiseid elemente:

Kas [Sociedade Metropolitana de Desenvolvimento SA (SMD)] ja Banco Santander Totta vahel sõlmitud vahetuslepingutes on piisavalt välismaiseid elemente selleks, et kohaldada neid lepinguid puudutavate kohtuvaidluste puhul rahvusvahelise kohtualluvuse kindlaks määramiseks määruseid (EÜ) nr 44/2001 ja (EL) nr 1215/2012, kui:

a)	need äriühingud on ühe liikmesriigi (Portugal) riikkondsusega isikud, kes sõlmisid Portugalis kaks vahetuslepingut, mis koosnevad ühest ISDA-raamlepingust (ISDA Master Agreement) ja kahest kinnitusest (confirmation), mille rääkis SMD nimel läbi Madeira autonoomne piirkond;

b)	nendel läbirääkimistel tegi Madeira autonoomne piirkond, keda nõustas Banco BPI, S.A. ja üks advokaadibüroo, ettepaneku teha pakkumused mitmele rahvusvahelisele pangale, kelle hulgas oli ka JP Morgan;

c)	Banco Santander Totta SA kogu aktsiakapital kuulub Banco Santanderile, mille registrijärgne asukoht on Hispaanias;

d)	Banco Santander Totta SA tegutses rahuvahelise pangana, millel on filiaalid mitmes liikmesriigis, ja ainsa kaubamärgi Santander all;

e)	panka Banco Santander Totta SA käsitati ISDA-raamlepingus (ISDA Master Agreement) harudega poolena (Multibranch Party), mis võib teha ja vastu võtta makseid seoses igasuguste tehingutega oma filiaalide kaudu Londonis ja Luksemburgis;

f)	sõlmitud ISDA-raamlepingu (ISDA Master Agreement) kohaselt võivad pooled teatavatel juhtudel anda oma õigused ja kohustused üle teistele kontoritele või filiaalidele;

g)	vahetuslepingute pooled määrasid kohaldatavaks õiguseks Inglise õiguse ja sõlmisid kohtualluvuse klauslid, millega anti täielik ainupädevus Inglise kohtutele;

h)	lepingud koostati inglise keeles ja kasutatud on Inglise terminoloogiat ja mõisteid;

vahetuslepingud sõlmiti kahe finantseerimislepingu intressimäära muutuse riski maandamiseks; mõlemad finantseerimislepingud on koostatud inglise keeles ja sõlmitud välismaiste isikutega (ühe asukoht on Madalmaades ja teise asukoht Itaalias) ja ühes finantseerimislepingutest oli ette nähtud, et laenuvõtjate maksed tuli teha Londonis asuva panga HSBC Bank plc. kontole Londoni ajavööndi järgi määratud kuupäevadel, kusjuures kohaldatakse Inglise õigust ja pädevad on Inglise kohtud;

j)	Banco Santander Totta SA tegutses rahvusvahelise turu vahendajana, olles sõlminud „sümmeetrilised” riskimaanduslepingud rahvusvahelistel turgudel?

(1) Nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT L 12, lk 1; ELT eriväljaanne 19/04, lk 42).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 351, lk 1).

10.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 165/13

9. märtsil 2016 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Saksamaa Liitvabariik

(Kohtuasi C-142/16)

(2016/C 165/14)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: C. Hermes ja E. Manhaeve)

Kostja: Saksamaa Liitvabariik

Hageja nõuded

—

tuvastada, et kuna Saksamaa Liitvabariik ei viinud läbi nõuetekohast ja täielikku tagajärgede hindamist loa andmisel Hamburg-Moorburgi söeelektrijaama rajamiseks, siis on Saksamaa Liitvabariik rikkunud nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ (1) looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta artikli 6 lõigetest 3 ja 4 tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Saksamaa Liitvabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Hamburgi linn andis veeõigusliku loa rajada Moorburgi kivisöe-elektrijaam, milles lubati kasutada elektrijaama jahutamiseks Elbe jõe vett. Loa aluseks olnud tagajärgede hindamise raames nähti ohtu, et jahutusvee võtmine tapab mööda Elbe jõge vastuvoolu rändavaid kalu ning kahjustab seetõttu oluliselt ülesvoolu asuvaid Natura-2000-alasid, mille säilitamise eesmärgid hõlmavaid asjaomaseid liike. Kokkuvõttes jõuti tagajärgede hindamise raames aga järeldusele, et kaitsealade olulist kahjustamist ei toimu, kuna elektrijaama ja kaitsealade vahele ehitatud kalapääs kvalifitseeriti mõju leevendamise meetmeks. Lisaks ei ole tagajärgede hindamise raames uuritud juba olemasolevate ja kavandatavate elektrijaamade võimalikku kumulatiivset mõju Moorburgist ülesvoolu.

Direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõikes 3 teise lause kohaselt võib projekti tagajärgede hindamise järelduste alusel projektile nõusoleku anda ainult siis, kui on tagatud, et see ei avalda Natura-2000-aladele olulist negatiivset mõju. Kui seda ei ole võimalik tagada, võib loa anda ainult direktiivi artikli 6 lõikes 4 sätestatud rangetel tingimustel.

Komisjoni arvates on kõnealune tagajärgede hindamine kahel põhjusel ebakorrektne või puudulik. Esiteks on kalapääs kvalifitseeritud mõju leevendamise meetmeks direktiivi artikli 6 lõike 3 raames, olgugi et tegemist on äärmisel juhul direktiivi artikli 6 lõikes 4 sätestatud asendusmeetmega vastavalt Euroopa Kohtu kehtestatud kriteeriumitele kohtuotsuses Briels (C-521/12 (2)). Teiseks ei ole selles direktiivi artikli 6 lõiget 3 rikkudes kontrollitud võimalikku kumulatiivset mõju. Kuna Hamburg linn välistas lõpptulemusena kaitsealade olulise kahjustamise vastavalt direktiivi artikli 6 lõikele 3, ei ole ta täitnud direktiivi artikli 6 lõikes 4 sätestatud nõudeid, nt nõuet kontrollida alternatiivsete lahenduste olemasolu või üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvaid põhjusi.

(1) EÜT L 206, lk 7; ELT eriväljaanne 15/02, lk 102.

(2) ECLI:EU:C:2014:330.

10.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 165/14

16. veebruaril 2016 esitatud hagi – Ateknea Solutions Catalonia versus komisjon

(Kohtuasi T-69/16)

(2016/C 165/15)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Ateknea Solutions Catalonia, SA (Barcelona, Hispaania) (esindajad: advokaadid M. Troncoso Ferrer, C. Ruixó Claramunt ja S. Moya Izquierdo)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tunnistada hagi vastuvõetavaks ja põhjendatuks;

—

tuvastada, et komisjon on rikkunud oma lepingulisi kohutusi ja kohustada teda maksma hagejale kogusummas 1 634 990,62 EUR (mille moodustavad (i) EUR 943 046,54 EUR sisekonsultantide kuludena deklareeritud CTT kulud koos nendele vastavate kaudsete kuludega; (ii) EUR 96 358,10 kui ebaseaduslikult sisse nõutud kahjuhüvitis, ja (iii) EUR 595 585,98 kui lepinguga seotud kahju), mida tuleb suurendada intressi võrra vastavalt lepingu artiklile II.28.7 määras, mis vastab Euroopa Keskpanga põhiliste refinantseerimistoimingute puhul kohaldatavale, Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud intressimäärale, mis kehtib selle kuu esimesel päeval, kuhu tähtpäev langeb, ning mida on suurendatud 3,5 protsendipunkti võrra kuni summa täieliku tasumiseni;

—

teise võimalusena kohustada komisjoni maksma hagejale kogusummas 1 303 303,98 EUR (mille moodustavad (i) 753 533,00 EUR ressursside kolmandate isikute kasutusse andmisest tulenevate kuludena deklareeritud CTT kulud koos nendele vastavate kaudsete kuludega; (ii) 73 873,27 EUR kui ebaseaduslikult sisse nõutud kahjuhüvitis, ja (iii) 475 897,71 EUR kui lepinguga seotud kahju), mida tuleb suurendada intressi võrra vastavalt lepingu artiklile II.28.7 määras, mis vastab Euroopa Keskpanga põhiliste refinantseerimistoimingute puhul kohaldatavale, Euroopa Liidu Teataja C – seerias avaldatud intressimäärale, mis kehtib selle kuu esimesel päeval, kuhu tähtpäev langeb, ning mida on suurendatud 3,5 protsendipunkti võrra kuni summa täieliku tasumiseni, ja

—	mõista komisjonilt välja kõik kohtukulud.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitatud hagi, mis puudutab mitmetes hageja ja Euroopa Komisjoni vahel 6. teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi (FP 6) raames alla kirjutatud lepingutes sisalduvat vahekohtuklauslit, tugineb ELTL artiklile 272.

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

1.	Esimese väite kohaselt tegi komisjon ilmseid vigu asjaolude hindamisel, mis põhjustas FP6 lepingutele kohaldatavate üldtingimuste ja finantssuuniste rikkumise.

2.	Teise väite kohaselt rikuti õiguspärase ootuse põhimõtet.

3.	Kolmanda väite kohaselt rikuti võrdse kohtlemise põhimõtet.

4.	Neljanda väite kohaselt rikkus komisjon lepingute täitmisele kohaldatavaid põhimõtteid ehk hea usu ja hea halduse põhimõtet.

10.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 165/15

19. veebruaril 2016 esitatud hagi – Ryanair ja Airport Marketing Services versus komisjon

(Kohtuasi T-77/16)

(2016/C 165/16)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Ryanair Ltd (Dublin, Iirimaa) ja Airport Marketing Services Ltd (Dublin) (esindajad: advokaadid G. Berrisch, E. Vahida ja I. Metaxas-Maragkidis ja solicitor B. Byrne)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

—

tühistada Euroopa Komisjoni 1. oktoobri 2014. aasta otsuse riigiabi SA.27339 kohta hagejaid puudutavas osas artikli 1 lõige 2 ning artiklid 3 ja 4, milles leiti, et Ryanair ja Airport Marketing Services on saanud Flugplatz GmbH Aeroville Zweibrücken'ilt („FGAZ”)/Flughafen Zweibrücken GmbH-lt („FZG”) ja Rheinland-Pfalzi liidumaalt ebaseaduslikku riigiabi, mis on siseturuga kokkusobimatu, ning

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad neli väidet.

—	Esimeses väites on leitud, et otsus rikub EL põhiõiguste harta artiklit 41, hea halduse põhimõtet ja hagejate kaitseõigusi, kuna komisjon ei lubanud hagejatel tutvuda uurimistoimikuga ja seega ei võimaldanud neil tõhusalt oma seisukohtadest esitada.

—

Teises väites leitakse, et rikutud on ELTL artikli 107 lõiget 1, sest komisjon kohaldas vääralt turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja testi, analüüsides koos Ryanairiga sõlmitud lennujaamateenuste lepingut ja AMS-iga sõlmitud turundusteenuste lepingut. Lisaks keeldus komisjon vääralt tuginemast võrdlevale analüüsile. Selle asemel ei väärtustanud komisjon piisavalt turundusteenuseid, jättis vääralt arvestamata liidumaa põhjused niisuguste teenuste ostmiseks, jättis ekslikult tähelepanuta võimaluse, et osa turundusteenustest võisid olla ostetud üldistest huvidest tulenevalt, lähtus oma järeldustes puudulikest ja asjakohatutest andmetest kasumlikkuse arvutamise kohta, kohaldas liiga lühikest ajavahemikku, tugines oma hinnangus vääralt üksnes kokkulepitud marsruudile ja jättis tähelepanuta võrgu välismõju, mida lennujaam võib oma suhtest Ryanairiga oodata ja millest kasu saada.

—	Kolmandas väites märgitakse, et rikutud on ELTL artikli 107 lõiget 1, sest komisjon ei tõendanud valikulisuse olemasolu.

—

Neljas väide, mis esitatakse teise võimalusena, puudutab ELTL artikli 107 lõike 1 ja artikli 108 lõike 2 rikkumist, sest komisjon tegi ilmselge hindamisvea ja kohaldas vääralt õigusnormi, leides, et Ryanairile ja AMS-ile antud abi oli võrdne lennujaama vähetähtsate kaotuste kogusummaga, mitte Ryanairi ja AMS-i tegeliku kasuga. Komisjon oleks pidanud hindama seda, millises ulatuses läks väidetav kasu edasi Ryanairi reisijatele. Peale selle ei suutnud komisjon kindlaks teha ühtegi konkurentsieelist, mida Ryanair sai lennujaama poolt tehtud maksetest, mis (väidetavalt) ei katnud kulusid. Lõpetuseks ei selgitanud komisjon nõuetekohaselt, miks otsuses nimetatud abisumma tagasisaamine oli enne abi andmist kehtinud olukorra taastamiseks vajalik.

10.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 165/16

16. märtsil 2016 esitatud hagi – Puma versus EUIPO (FOREVER FASTER)

(Kohtuasi T-104/16)

(2016/C 165/17)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled:

Hageja: Puma SE (Herzogenaurach, Saksamaa) (esindaja: advokaat M. Schunke)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusalune kaubamärk: sõnamärgi „FOREVER FASTER” Euroopa Liitu nimetav rahvusvaheline registreering – registreerimistaotlus nr 1 217 411

Vaidlustatud otsus: EUIPO esimese apellatsioonikoja 7. jaanuari 2016. aasta otsus asjas R 770/2015-1

Nõuded:

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus ja kohustada kostjat lubama registreerida sõnad „FOREVER FASTER” vaidlusaluste kaupade jaoks;

—	mõista kohtukulud, sealhulgas apellatsioonikoja menetluse kulud, välja EUIPO-lt.

Väited:

—	Määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumine;

—	Euroopa õiguses kehtivate võrdsuse põhimõtte ja hea halduse põhimõtte rikkumine.

10.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 165/16

18. märtsil 2016 esitatud hagi – Laboratoire de la mer versus EUIPO – Boehringer Ingelheim Pharma (RESPIMER)

(Kohtuasi T-109/16)

(2016/C 165/18)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Laboratoire de la mer (Saint-Malo, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat S. Szilvasi)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Boehringer Ingelheim Pharma GmbH & Co. KG (Ingelheim, Saksamaa)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: Euroopa Liidu sõnamärk „RESPIMER” – registreerimistaotlus nr 11 228 004

Menetlus EUIPO-s: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO viienda apellatsioonikoja 21. jaanuari 2016. aasta otsus asjas R 3109/2014-5

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	nõustuda ELi kaubamärgi „RESPIMER” registreerimisega taotluse nr 11 228 004 alusel kõigi sellega hõlmatud, klassidesse 3, 5 ja 10 kuuluvate kaupade jaoks;

—	mõista Boehringer Ingelheim Pharma GmbH & Co. KG-lt välja hageja menetluskulud EUIPO vastulausete osakonnas, EUIPO viienda apellatsioonikojas ja Euroopa Liidu Üldkohtus.

Väited

—	Keeldudes arvesse võtmast Institut National de la Propriété Industrielle français’I 4. aprilli 2013. otsust samade kaubamärkide kohta, on EUIPO viies apellatsioonikoda jätnud oma 21. jaanuari 2016. aasta otsuse õiguslikult põhjendamata;

—	määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

10.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 165/17

18. märtsil 2016 esitatud hagi – Delfin Wellness versus EUIPO – Laher (Infrapunakabiinid ja saunad)

(Kohtuasi T-114/16)

(2016/C 165/19)

Hagiavalduse keel: saksa

Pooled

Hageja: Delfin Wellness GmbH (Leonding, Austria) (esindaja: advokaat T. Riedler)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Sabine Laher (Weyer, Austria)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse disainilahenduse omanik: teine menetluspool apellatsioonikojas

Vaidlusalune disainilahendus: ühenduse disainilahendused nr 1058812-0001, nr 1058812-0002 ja nr 1058812-0003

Vaidlustatud otsus: EUIPO kolmanda apellatsioonikoja 12. jaanuari 2016. aasta otsus (asjad R 849/2014-3, R 850/2014-3 ja R 851/2014-3)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada kolmanda apellatsioonikoja otsused (asjad R 849/2014-3, R 850/2014-3 ja R 851/2014-3), mis on vaidlustatud;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt ja teiselt menetluspoolelt apellatsioonikojas.

Väited

—	määruse nr 6/2002 artikkel 64;

—	määruse nr 6/2002 artikli 65 punkt f;

—	määruse nr 6/2002 artikli 65 lõike 1 punkt d.

10.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 165/18

23. märtsil 2016 esitatud hagi – Deutsche Post vs. EUIPO – bpost (BEPOST)

(Kohtuasi T-118/16)

(2016/C 165/20)

Hagiavalduse keel: saksa

Pooled

Hageja: Deutsche Post AG (Bonn, Saksamaa) (esindajad: advokaadid K. Hamacher, G. Müllejans)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: bpost NV (Brüssel, Belgia)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: apellatsioonikoja menetluse teine pool

Vaidlusalune kaubamärk: liidu sõnamärk „BEPOST” – registreerimistaotlus nr 8 897 829

Menetlus EUIPO-s: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO esimese apellatsioonikoja 18. jaanuari 2016. aasta otsus asjas R 3107/2014-1

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väited

—	määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine;

—	määruse nr 207/2009 artikli 8 lõigete 4 ja 5 rikkumine.

10.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 165/19

22. märtsil 2016 esitatud hagi – 1. FC Köln GmbH & Co. KGaA versus EUIPO (SPÜRBAR ANDERS)

(Kohtuasi T-126/16)

(2016/C 165/21)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: 1. FC Köln GmbH & Co. KGaA (Köln, Saksamaa) (esindajad: advokaadid G. Hasselblatt, V. Töbelmann, S. Stier)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Asjaomane vaidlusalune kaubamärk: liidu sõnamärk „SPÜRBAR ANDERS” – registreerimistaotlus nr 13 468 103

Vaidlustatud otsus: EUIPO esimese apellatsioonikoja 7. jaanuari 2016. aasta otsus asjas R 718/2015-1

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väide

—	määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti b ja artikli 7 lõike 2 rikkumine.

10.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 165/19

29. märtsil 2016 esitatud hagi – Coesia versus EUIPO (Kahest punasest sümmeetrilisest ümarjoonest moodustuva ringikujulise vormi kujutis)

(Kohtuasi T-130/16)

(2016/C 165/22)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Coesia SpA (Bologna, Itaalia) (esindaja: advokaat S. Rizzo)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Menetlus EUIPO-s

Asjaomane vaidlusalune kaubamärk: Euroopa Liidu kujutismärk (kahest punasest sümmeetrilisest ümarjoonest moodustuva ringikujulise vormi kujutis) – registreerimistaotlus nr 13 681 151

Vaidlustatud otsus: EUIPO teise apellatsioonikoja 26. jaanuari 2016. aasta otsus (asi R 1933/2015-2)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väited

—	määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumine;

—	määruse nr 207/2009 artikli 75 rikkumine.

10.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 165/22

19. veebruaril 2016 esitatud hagi – ZZ versus Frontex

(Kohtuasi F-12/16)

(2016/C 165/29)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: ZZ (esindaja: advokaat S. Pappas)

Kostja: Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (Frontex)

Hagi ese ja sisu

Nõue tühistada otsus jätta hageja ajutise töötaja leping pikendamata ning nõue hüvitada väidetavalt tekitatud kahju.

Hageja nõuded

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista hageja kasuks välja 12 000 euro suurune summa selle otsuse vastuvõtmisega tekitatud kahju eest;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

10.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 165/22

14. märtsil 2016 esitatud hagi – ZZ versus parlament

(Kohtuasi F-14/16)

(2016/C 165/30)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: ZZ (esindaja: advokaat A. Tymen)

Kostja: Euroopa Parlament

Hagi ese ja sisu

Nõue tühistada otsus jätta hageja lepingulise abiteenistuja leping pikendamata ning nõue hüvitada väidetavalt tekitatud mittevaraline kahju.

Hageja nõuded

—	tühistada 28. mai 2015. aasta otsus, millega keelduti tema lepingu pikendamisest;

—	vajalikul määral tühistada vaikimisi tehtud 31. mai 2015. aasta otsus, millega keelduti tema lepingu pikendamisest;

—	vajalikul määral tühistada 7. detsembri 2015. aasta otsus, millega tema kaebus jäeti rahuldamata;

—	mõista kostjalt hagejale tekitatud mittevaralise kahju eest välja ex aequo et bono määratud hüvitis 115 000 eurot;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 165

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	59. köide 10. mai 2016

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Liidu Kohus
2016/C 165/01	Euroopa Liidu Kohtu viimased väljaanded Euroopa Liidu Teatajas	1
	Üldkohus
2016/C 165/02	Üldkohtu uute kohtunike vande andmine	2
	Avaliku Teenistuse Kohus
2016/C 165/03	Avaliku Teenistuse Kohtu uute kohtunike vande andmine	3

	V Teated
	KOHTUMENETLUSED
	Euroopa Kohus
2016/C 165/04	Kohtuasi C-476/15 P: Grupo Bimbo, S.A.B. de C.V. 7. septembril 2015 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 29. juuni 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-618/14: Grupo Bimbo versus Siseturu Ühtlustamise Amet	4
2016/C 165/05	Kohtuasi C-627/15: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Judecătoria Câmpulung (Rumeenia) 23. novembril 2015 – Dumitru Gavrilescu, Liana Gavrilescu versus SC Volksbank România SA, SC Volksbank România SA – sucursala Câmpulung	4
2016/C 165/06	Kohtuasi C-32/16: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Amtsgericht Dresden (Saksamaa) 19. jaanuaril 2016 – Ute Wunderlich versus Bulgarian Air Charter Limited	5
2016/C 165/07	Kohtuasi C-73/16: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Najvyšší súd Slovenskej republiky (Slovakkia) 10. veebruaril 2016 – Peter Puškár ja teised menetluse pooled	6
2016/C 165/08	Kohtuasi C-99/16: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal de grande instance de Lyon (Prantsusmaa) 19. veebruaril 2016 – Jean-Philippe Lahorgue versus Ordre des avocats du barreau de Lyon, Conseil national des barreaux CNB, Conseil des barreaux européens CCBE, Ordre des avocats du barreau de Luxembourg	7
2016/C 165/09	Kohtuasi C-102/16: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Raad van State (Belgia) 19. veebruaril 2016 – Vaditrans BVBA versus Belgia riik	8
2016/C 165/10	Kohtuasi C-103/16: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Superior de Justicia de Cataluña – Sala Social (Hispaania) 19. veebruaril 2016 – Jessica Porras Guisado versus Bankia SA jt	9
2016/C 165/11	Kohtuasi C-107/16: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunale di Pordenone (Itaalia) 22. veebruaril 2016 – kriminaalasi Giorgio Fidenato süüdistuses	10
2016/C 165/12	Kohtuasi C-126/16: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Rechtbank Midden-Nederland (Madalmaad) 26. veebruaril 2016 – Federatie Nederlandse Vakvereniging jt versus Smallsteps BV	10
2016/C 165/13	Kohtuasi C-136/16: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Supremo Tribunal de Justiça (Portugal) 7. märtsil 2016 – Sociedade Metropolitana de Desenvolvimento SA versus Banco Santander Totta SA	11
2016/C 165/14	Kohtuasi C-142/16: 9. märtsil 2016 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Saksamaa Liitvabariik	13
	Üldkohus
2016/C 165/15	Kohtuasi T-69/16: 16. veebruaril 2016 esitatud hagi – Ateknea Solutions Catalonia versus komisjon	14
2016/C 165/16	Kohtuasi T-77/16: 19. veebruaril 2016 esitatud hagi – Ryanair ja Airport Marketing Services versus komisjon	15
2016/C 165/17	Kohtuasi T-104/16: 16. märtsil 2016 esitatud hagi – Puma versus EUIPO (FOREVER FASTER)	16
2016/C 165/18	Kohtuasi T-109/16: 18. märtsil 2016 esitatud hagi – Laboratoire de la mer versus EUIPO – Boehringer Ingelheim Pharma (RESPIMER)	16
2016/C 165/19	Kohtuasi T-114/16: 18. märtsil 2016 esitatud hagi – Delfin Wellness versus EUIPO – Laher (Infrapunakabiinid ja saunad)	17
2016/C 165/20	Kohtuasi T-118/16: 23. märtsil 2016 esitatud hagi – Deutsche Post vs. EUIPO – bpost (BEPOST)	18
2016/C 165/21	Kohtuasi T-126/16: 22. märtsil 2016 esitatud hagi – 1. FC Köln GmbH & Co. KGaA versus EUIPO (SPÜRBAR ANDERS)	19
2016/C 165/22	Kohtuasi T-130/16: 29. märtsil 2016 esitatud hagi – Coesia versus EUIPO (Kahest punasest sümmeetrilisest ümarjoonest moodustuva ringikujulise vormi kujutis)	19
2016/C 165/23	Kohtuasi T-375/14: Üldkohtu 21. märtsi 2016. aasta määrus – Al Naggar versus nõukogu	20
2016/C 165/24	Kohtuasi T-376/14: Üldkohtu 21. märtsi 2016. aasta määrus – Yassin versus nõukogu	20
2016/C 165/25	Kohtuasi T-377/14: Üldkohtu 21. märtsi 2016. aasta määrus – Ezz versus nõukogu	20
2016/C 165/26	Kohtuasi T-378/14: Üldkohtu 21. märtsi 2016. aasta määrus – Salama versus nõukogu	21
2016/C 165/27	Kohtuasi T-528/15: Üldkohtu 16. märtsi 2016. aasta määrus – Bimbo versus Siseturu Ühtlustamise Amet – Globo (Bimbo)	21
2016/C 165/28	Kohtuasi T-589/15: Üldkohtu 18. märtsi 2016. aasta määrus – Eurorail versus komisjon ja INEA	21
	Avaliku Teenistuse Kohus
2016/C 165/29	Kohtuasi F-12/16: 19. veebruaril 2016 esitatud hagi – ZZ versus Frontex	22
2016/C 165/30	Kohtuasi F-14/16: 14. märtsil 2016 esitatud hagi – ZZ versus parlament	22