29.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 153/1

EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE NÕUKOGU SOOVITUS,

24. märts 2016,

millega muudetakse soovitust ESRN/2015/2 piiriülese mõju hindamise ja makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete vabatahtliku kõigipoolsuse kohta

(ESRN/2016/3)

(2016/C 153/01)

EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE NÕUKOGU HALDUSNÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrust (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta, (1) eelkõige selle artiklit 3 ning artikleid 16–18,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta, (2) eelkõige selle artikli 458 lõiget 8,

võttes arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 20. jaanuari 2011. aasta otsust ESRN/2011/1, millega võetakse vastu Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töökord, (3) eelkõige selle artikli 15 lõike 3 punkti e ning artikleid 18–20,

ning arvestades järgmist:

(1)

Et tagada makrotasandi usaldatavuspoliitika tulemuslikkus ja ühetaolisus, peavad makrotasandi usaldatavuspoliitika tegijad arvesse võtma igas liikmesriigis vastu võetud makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete piiriülest mõju ja kohastel juhtudel käsitlema seda kohaste usaldatavuspoliitika instrumentidega.

(2)

Vabatahtliku kõigipoolsuse raamistik makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete kohta, mis on sätestatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovituses ESRN/2015/2, (4) peab tagama, et kõik liikmesriigis kasutusele võetud riskipositsioonil põhinevad makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmed võetakse kõigipoolselt üle teistes liikmesriikides.

(3)

Seoses hiljutiste seadusmuudatustega Belgias, millega rakendati 5-protsendipunktine riskikaalu lisand sisereitingut kasutavate Belgia krediidiasutuste hüpoteeklaenude riskipositsioonidele määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõike 2 punkti d alapunkti vi kohaselt, otsustas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukogu lisada Belgia meetme makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete nimekirja, mille osas soovitatakse kõigipoolsust soovituse ESRN/2015/2 kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

1. JAGU

MUUDATUSED

Soovitust ESRN/2015/2 muudetakse järgmiselt.

1. jao soovituse C punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.

Asjaomasel asutusel soovitatakse kõigipoolselt üle võtta muu asjaomase asutuse vastu võetud ning ESRNi poolt kõigipoolseks vastuvõtmiseks soovitatud makrotasandi usaldatavuspoliitika meede. Kõigipoolselt soovitatakse üle võtta järgmised meetmed:

Belgia:

—	5-protsendipunktine riskikaalu lisand sisereitingut kasutavate Belgia krediidiasutuste hüpoteeklaenude riskipositsioonidele määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõike 2 punkti d alapunkti vi kohaselt, mida täpsustatakse lisas.”

2)	Lisas olev tekst lisatakse soovituse ESRN/2015/2 lisana.

Frankfurt Maini ääres, 24. märts 2016

ERSNi eesistuja

Mario DRAGHI

(1) ELT L 331, 15.12.2010, lk 1.

(2) ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.

(3) ELT C 58, 24.2.2011, lk 4.

(4) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 15. detsembri 2015. aasta soovitus ESRN/2015/2 piiriülese mõju hindamise ja makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete vabatahtliku kõigipoolsuse kohta (ELT C 97, 12.3.2016, lk 9).

LISA

„LISA

Belgia

5-protsendipunktine riskikaalu lisand sisereitingute meetodit kasutavate Belgia krediidiasutuste hüpoteeklaenude riskipositsioonidele määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõike 2 punkti d alapunkti vi kohaselt (IRB krediidiasutused)

I. Meetme kirjeldus

Belgia meede on 5-protsendipunktine riskikaalu suurendamine IRB krediidiasutustele Belgia hüpoteeklaenude riskipositsiooni väärtuse osas. Konkreetselt suurendatakse 5 protsendipunkti võrra riskikaalu, mis on arvutatud kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 154 lõikega 3, Belgias asuva elamukinnisvaraga tagatud jaenõuete puhul. Näiteks, IRB krediidiasutuste poolt Belgia hüpoteeklaenudele kohaldatav 10 % riskikaal tõstetakse 15 %-le.

II. Kõigipoolsus

Kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõikega 5 soovitatakse asjaomastel asutustel võtta kõigipoolselt üle Belgia meede riskipositsiooni väärtuse suhtes, mis kehtib omas jurisdiktsioonis asutatud IRB krediidiasutuste kohaliku tegevusloa alusel tegutsevate Belgias asuvate filiaalide poolt antud Belgia hüpoteeklaenudele. Käesoleva punkti eesmärgil kohaldatakse soovituse C punktis 3 osutatud tähtaega.

Asjaomased asutused võivad otsustada määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõiget 5 mitte kohaldada, kui muudes liikmesriikides asuvad Belgias asutatud filiaalidega IRB krediidiasutused, kellel esineksid olulised riskipositsioonid Belgia hüpoteekturul, puuduvad. Kui määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõike 9 alusel on vastu võetud uus otsus pikendada Belgia meetme kehtivusaega, soovitatakse asjaomastel asutustel olukorda hinnata ja vajaduse korral Belgia meede kõigipoolselt üle võtta.

Samuti soovitatakse asjaomastel asutustel kõigipoolselt üle võtta Belgia meede Belgia hüpoteeklaenude riskipositsioonide väärtuste suhtes, mille on andnud IRB krediidiasutused vahetult piiriüleselt nende jurisdiktsioonides. Kooskõlas soovituse C punktiga 2 soovitatakse asjaomastel asutustel pärast ESRNiga konsulteerimist kohaldada enda jurisdiktsioonis kättesaadavat makrotasandi usaldatavuspoliitika meedet, millel on kõigipoolsusega samaväärne mõju, k.a järelevalvemeetmete ja pädevuste vastuvõtmine vastavalt direktiivi 2013/36/EL VII jaotise 2. peatüki IV jaole. Asjaomastel asutustel soovitatakse samaväärne meede vastu võtta kuue kuu jooksul.

Asjaomased asutused võivad otsustada kõigipoolsust mitte kohaldada, kui muudes liikmesriikides asuvad IRB krediidiasutused oluliste otseste piiriüleste riskipositsioonidega Belgia hüpoteekturul puuduvad. Kui määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõike 9 alusel on vastu võetud uus otsus pikendada Belgia meetme kehtivusaega, soovitatakse asjaomastel asutustel olukorda hinnata ja vajaduse korral Belgia meede kõigipoolselt üle võtta.”

29.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 153/5

Euro vahetuskurss (1)

28. aprill 2016

(2016/C 153/04)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1358
JPY	Jaapani jeen	122,84
DKK	Taani kroon	7,4432
GBP	Inglise nael	0,77838
SEK	Rootsi kroon	9,1763
CHF	Šveitsi frank	1,0974
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	9,2460
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	27,045
HUF	Ungari forint	310,70
PLN	Poola zlott	4,3880
RON	Rumeenia leu	4,4723
TRY	Türgi liir	3,1963
AUD	Austraalia dollar	1,4906
CAD	Kanada dollar	1,4262
HKD	Hongkongi dollar	8,8111
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6287
SGD	Singapuri dollar	1,5273
KRW	Korea vonn	1 295,54
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	16,3328
CNY	Hiina jüaan	7,3562
HRK	Horvaatia kuna	7,4800
IDR	Indoneesia ruupia	14 977,23
MYR	Malaisia ringit	4,4251
PHP	Filipiini peeso	53,309
RUB	Vene rubla	73,5195
THB	Tai baat	39,804
BRL	Brasiilia reaal	3,9907
MXN	Mehhiko peeso	19,6713
INR	India ruupia	75,5310

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

29.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 153/7

Komisjoni teatis, mis avaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõike 4 kohaselt juhtumi AT.39745 – CDS Information Market – ISDA kohta

(2016/C 153/06)

1. Sissejuhatus

(1)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 (1) artiklis 9 on sätestatud, et kui komisjon kavatseb vastu võtta rikkumise lõpetamist nõudva otsuse ja asjaomased ettevõtjad teevad ettepaneku kohustuste võtmiseks seoses komisjoni esialgses hinnangus tõstatatud küsimuste lahendamisega, võib komisjon muuta need kohustused asjaomastele ettevõtjatele siduvaks. Sellise otsuse võib vastu võtta kindlaksmääratud ajavahemikuks ja selles sätestatakse, et komisjonil ei ole enam põhjust meetmeid võtta. Sama määruse artikli 27 lõike 4 kohaselt peab komisjon avaldama juhtumi lühikokkuvõtte ja kohustuste põhilise sisu. Komisjoni määratud tähtaja jooksul võivad huvitatud isikud esitada oma märkusi. Artikli 9 kohases komisjoni otsuses ei leita, et tegemist on rikkumisega.

2. Juhtumi kokkuvõte

(2)

1. juulil 2013 võttis komisjon vastu komisjoni määruse (EÜ) nr 773/2004 (2) artikli 10 tähenduse kohased vastuväited, milles käsitleti Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 väidetavat rikkumist Rahvusvahelise Vahetustehingute ja Tuletisväärtpaberite Assotsiatsiooni (ISDA) poolt seoses krediidituletisinstrumentidega. Vastuväidetega nähakse ette esialgne konkurentsianalüüs ja neid saab kasutada määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklis 9 nimetatud kohustuste alusena.

(3)

Oma vastuväidetes eeldas komisjon, et esineda võib ühekordne ühesuunaline liikumine börsiväliselt kaubeldavate krediidituletisinstrumentide turult potentsiaalsele uuele börsil kaubeldavate krediidituletisinstrumentide turule, sest börsil kaubeldavad krediidiriski vahetustehingud või krediidifutuurid oleks mõistlikuks asenduseks börsiväliselt kaubeldavatele likviidsetele ja standarditud krediidiriski vahetustehingutele. Krediidiriski vahetustehing on sarnane ettevõtete võlakirjade või riigivõlakirjade kindlustuspoliisile (st võlakiri või laen) – krediidiriski vahetustehingute ostja maksab kord kvartalis kindlustusmakseid ja krediidiriski vahetustehingu müüja lubab võlainstrumendist saadud kahjumi katta, kui võlgnik on jätnud oma kohustused täitmata. Kuigi börsiväliselt kauplevaid investeerimispanku on vaja ostjate ja müüjate vaheliste kahepoolsete vahendajatena (edaspidi „krediidiriski vahetustehingutega kauplejad”), mängivad nad olulist rolli likviidsuse pakkujatena börsil kauplemise algetapil ja nendepoolsest vahendamisest loobutakse hiljem erinevate omavahel kauplejate anonüümses kauplemiskeskkonnas.

(4)

ISDA on finantstuletisinstrumentide sektorit esindav kaubandusassotsiatsioon. ISDA-l on lai liikmeskond, mille hulka kuuluvad ka krediidiriski vahetustehingutega kauplejad. 2003. aastal töötas ISDA välja krediidituletisinstrumentide määratlused (Credit Derivatives Definitions), mis kujutavad endast börsiväliselt kaubeldavate krediidituletisinstrumentide standarddokumentatsiooni. Krediidituletisinstrumentide määratlused hõlmavad ka krediidisündmusele järgneva krediidiriski vahetuslepingute täitmise metoodikat, mille puhul korraldatakse oksjon, kus krediidituletisinstrumendi lepingu osalistele pakutakse hinda, mille nad peaksid saama sellise alusvaraks oleva võlakirja jääkväärtuse eest, mille emitent on jätnud oma kohustused täitmata. Seda hinda nimetatakse ka lõpphinnaks või ISDA lõpphinnaks. ISDA nõuab endale lõpphinna omandiõigusi ja eelkõige õigust litsentsida lõpphinna kasutamist börsil kaubeldavate krediidituletisinstrumentide lepingute täitmiseks.

(5)

Vastuväidete kohaselt lasi Deutsche Börse (Eurex) 2007. aasta märtsis turule börsil kaubeldava krediidifutuuri toote ja CMDX, riskifondi Citadel ja Chicago Mercantile Exchange ühisettevõtja, kavatses börsil kaubeldava krediidifutuuri toote turule lasta 2008. aasta lõpus. Vastuväidete kohaselt taotlesid mõlemad litsentsi, et kasutada pärast krediidisündmuse esinemist oma krediidifutuuridele hinna määramisel börsil kaubeldavate krediidituletisinstrumentide võrdlusalusena ISDA lõpphinda. Vastuväidete kohaselt keeldus ISDA lõpphinna litsentsi andmisest Eurexile (2007) ja CMDX-ile (2008). Vastuväidetes esitati ka esialgne seisukoht, mille kohaselt ISDA direktorite nõukogu võttis 2007. aastal vastu resolutsiooni, millega välistati lõpphinna litsentsimine börsil kauplemiseks. Vastuväidete kohaselt rakendati seda resolutsiooni veebisaidil www.creditfixings.com olevas kasutuslepingus. Kasutuslepingu teksti ei ole sellest ajast alates muudetud ja see kehtib ka praegu.

(6)

Vastuväidetes tõstatati esialgu konkurentsialane küsimus, kas ISDA teguviis võis potentsiaalsetel turule sisenejatel takistada sellise börsil kauplemise platvormi edukat käivitamist, kus erinevad kauplejad omavahel krediidituletisinstrumentidega kauplevad. ISDA vaidlustab väite, et lõpphind oli börsil kaubeldavate krediidituletisinstrumentide lepingute täitmiseks hädavajalik, ning tõstatab mitmeid küsimusi seoses krediidisündmuse oksjonite usaldusväärsusega juhul, kui lõpphinda litsentsitaks börsil kauplemise eesmärgil. ISDA põhimure on seotud pakkujate võimalusega manipuleerida krediidisündmuse oksjoni ajal oksjonitulemusi, et saada kasu kehtivatest lepingutest, millega kaubeldakse börsil väljaspool oksjonit.

(7)

Esialgu kvalifitseeriti ISDA väidetavad litsentsimisest keeldumised vastuväidetes ettevõtjate assotsiatsiooni otsusteks, mis piirasid võimalikku konkurentsi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 tähenduses.

3. Võetavate kohustuste peamine sisu

(8)

ISDA ei nõustu vastuväidete esialgsete järeldustega. Siiski teeb ISDA ettepaneku võtta määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 („Kohustused”) kohaseid tegevust ja korraldust reguleerivaid kohustusi, mis aitaks lahendada komisjoni tuvastatud esialgseid konkurentsiprobleeme, mis on seotud lõpphinna litsentsimisega. Kohustuste põhipunktid on esitatud allpool.

a) Tegevust reguleerivad kohustused

(9)

ISDA võtab kohustuse anda litsentse lõpphinna kasutamiseks börsil kauplemise eesmärgil igale taotlejale õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel (FRAND) tingimustel 120päevase läbirääkimisperioodi (mida võib kokkuleppeliselt pikendada 30 päeva võrra) jooksul.

(10)

ISDA on võetud kohustustest vabastatud ja võib seoses ISDA lõpphinna õiguste rikkumisega esitada iga taotleja vastu esialgse õiguskaitse taotluse mis tahes kohtule, ilma et nii toimimine kujutaks endast kohustuste rikkumist, kui:

i)	taotleja ei nõustu lõpphinnaga kauplemise litsentsilepingu sätetega või ei täida neid;

ii)	taotleja on koheselt muutumas maksejõuetuks ega esita litsentsitasude maksmise garantiisid;

iii)	lõpphinnaga kauplemise litsentsileping on lõpetatud kohustuste punktis 17 sätestatud asjaoludel.

(11)

Kohustuste punkti 17 kohaselt võib ISDA litsentsilepingu lõpetada teatavatel rangetel tingimustel, kui ta tõestab, et oksjonist osavõtjad manipuleerivad krediidisündmuse oksjonit börsil kaubeldava ja ISDA poolt litsentsitud krediidituletisinstrumendi spetsiifiliste aspektide tõttu. ISDA peab seda tagatist vajalikuks, et kaitsta oksjoni usaldusväärsust, juhul kui muud, vähem segavamad meetmed ei suuda oksjoni manipuleerimise kahtlust kõrvaldada.

(12)

ISDA võib paluda litsentsitud kauplemiskohtadel teha oksjonipidajaga heas usus koostööd, esitades teatavat anonüümset ja koondatud teavet, nt litsentsitud krediidifutuuride avatud netointressimäära. Lisaks võib ISDA paluda heas usus tehtavat koostööd litsentsitud kauplemiskohtadelt, et parandada krediidisündmuse oksjoni eeskirju konkreetselt selleks, et vähendada oksjoni manipuleerimise ohtu, kasutades võrdlusena börsil kaubeldavaid krediidituletisinstrumente.

(13)

Kohustustes on ette nähtud kaks vaidluste lahendamise mehhanismi.

(14)

Kui vaidlus tekkib seoses litsentsilepingu kommertstingimustega, st õiglaste, mõistlike ja mittediskrimineerivate tingimustega, peab ISDA nõustuma sellega, et vahekohtumenetluse viib läbi taotleja valitud sõltumatu kogenud jurist. Kui vahekohtu otsust kindla tähtaja jooksul ei väljastata, annavad ISDA ja taotleja vaidluse üle kohtule.

(15)

Kui vaidlus tekkib seoses konkreetse oksjoni manipuleerimise kahtlusega ja ISDA kavatseb litsentsilepingu lõpetada, kuulab järelevalve eest vastutava usaldusisikuna tegutsev tehniline ekspert ära ISDA, litsentsitud kauplemiskoha ja oksjonikorraldajad. Kõigi osaliste ettepanekute ja isikliku kogemuse põhjal otsustab usaldusisik, kas ISDA taotlus litsentsilepingu lõpetamiseks on vaja heaks kiita või kas krediidisündmuse oksjoni usaldusväärsuse kaitsmiseks on olemas vähem segavaid meetmeid, sh oksjonieeskirjade muutmine ja/või börsil kaubeldava krediidituletisinstrumendi ülesehituse muutmine. Järelevalve eest vastutava usaldusisiku määrab Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraat ISDA kolme ettepaneku alusel. Igal kandidaadil peab olema ametialane kogemus kauplemiskohtades oksjonite läbiviimisel.

(16)

Järelevalve eest vastutava usaldusisiku otsused on osaliste jaoks lõplikud, kuid ei mõjuta Euroopa Komisjoni.

(17)

Lisaks kõigele kohustub ISDA andma veebisaidi www.creditfixings.com pidaja(te)le korralduse kõrvaldada kõik piirangud, mis pärsivad lõpphinna kasutamist börsil kauplemise eesmärgil.

b) Korraldust reguleerivad kohustused

(18)

ISDA kohustub muutma oma lõpphinnaga seotud litsentside taotlemise korda, et jätta ISDA litsentsiotsustest välja krediidiriski vahetustehingutega kauplejad. Lõpphinna litsentside andmise volitused ei jää enam ISDA direktorite nõukogule või selle allkomiteele, kuhu võivad kuuluda krediidiriski vahetustehingutega kauplejad, vaid need antakse ISDA tegevjuhile. Kuigi ISDA võib oma liikmeid endiselt nõustada krediidisündmuse oksjoni metoodika puhttehnilistes küsimustes, ei tohi selline nõustamine otseselt ega kaudselt olla seotud üksikute litsentsitaotluste sisulise küljega. Kui üksikute litsentsitaotluste korral on vaja muuta oksjoni kulgu või korraldust, võib ISDA küsida tehnilist abi sõltumatutelt ekspertidelt.

(19)

ISDA kohustub rakendama neid kohustusi kümne aasta jooksul alates kohustusi käsitleva komisjoni otsuse teatavakstegemise kuupäevast. Järelevalve eest vastutav usaldusisik esitab komisjonile igal aastal aruande võetud kohustuste täitmise kohta.

(20)

Kohustused avaldatakse konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil:

http://ec.europa.eu/competition/index_en.html

4. Kutse märkuste esitamiseks

(21)

Komisjon kavatseb turutestist lähtudes võtta vastu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 lõike 1 kohase otsuse, millega kuulutatakse eespool kokkuvõtvalt esitatud ja konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil avaldatud kohustused siduvaks.

(22)

Komisjon kutsub vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõikele 4 huvitatud kolmandaid isikuid esitama märkusi kavandatud kohustuste kohta. Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt ühe kuu jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Huvitatud isikutel palutakse esitada ka mittekonfidentsiaalne versioon oma märkustest, milles igasugune teave, mida nad peavad ärisaladuseks, ja muu konfidentsiaalne teave on kustutatud ning vajaduse korral asendatud vastavalt kas mittekonfidentsiaalse kokkuvõttega või sõnaga „ärisaladus” või „konfidentsiaalne”. Ka kolmandad isikud võivad erandkorras anonüümselt märkusi teha ja esitada sellisel juhul märkuste mittekonfidentsiaalse versiooni, kust äriühingu andmed on eemaldatud.

(23)

Märkusi ja kommentaare tuleks põhjendada ning esitada asjaomased faktid. Kui tuvastate seoses kavandatud kohustuste mis tahes osaga probleemi, siis kutsub komisjon teid üles pakkuma välja ka võimalikku lahendust.

(24)

Märkusi võib saata komisjonile elektronpostiga (mailto: COMP-GREFFE-ANTITRUST@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber AT.39745 CDS Information Market):

European Commission

Directorate-General for Competition

Antitrust Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

(1) EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1. 1. detsembril 2009 sai EÜ asutamislepingu artiklist 81 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 101 ja EÜ asutamislepingu artiklist 82 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 102. Vastavad artiklid on mõlemas lepingus sisult identsed. Käesolevas teatises tuleks viiteid Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 101 ja 102 käsitada vajaduse korral viidetena EÜ asutamislepingu artiklitele 81 ja 82.

(2) ELT L 123, 27.4.2004, lk 18.

29.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 153/10

Komisjoni teatis, mis avaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõike 4 kohaselt juhtumi AT.39745 – CDS Information Market – Markit kohta

(2016/C 153/07)

1. Sissejuhatus

(1)

2. Juhtumi kokkuvõte

(2)

1. juulil 2013 võttis komisjon vastu komisjoni määruse (EÜ) nr 773/2004 (2) artikli 10 tähenduse kohased vastuväited, milles käsitleti Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 väidetavat rikkumist Markiti poolt, mis mõjutas börsiväliselt kaubeldavate mittetasutud krediidituletisinstrumentide turgu ja börsil kaubeldavate mittetasutud krediidituletisinstrumentide potentsiaalset turgu. Vastuväited saab kasutada esialgse hinnanguna määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 kohaldamisel.

(3)

Vastuväidete kohaselt võis esineda ühekordset ühesuunalist liikumist börsiväliselt kaubeldavate krediidituletisinstrumentide turult potentsiaalsele uuele börsil kaubeldavate krediidituletisinstrumentide turule, sest börsil kaubeldavad krediidiriski vahetustehingud või krediidifutuurid oleks mõistlikuks asenduseks börsiväliselt kaubeldavatele likviidsetele ja standarditud krediidiriski vahetustehingutele. Kuigi börsiväliselt kauplevaid investeerimispanku on vaja ostjate ja müüjate vaheliste kahepoolsete vahendajatena, mängivad nad olulist rolli likviidsuse pakkujatena börsil kauplemise algetapil ja nendepoolsest vahendamisest loobutakse hiljem erinevate omavahel kauplejate anonüümses kauplemiskeskkonnas.

(4)

Markit on finantsteabe ja -teenustega tegelev äriühing, mis kogub ja kasutab tulu saamiseks andmeid krediidituletisinstrumentide ja teiste varaklasside kohta. 2008. aastal olid Markitil kõik õigused iTraxx-i ja CDX-i indeksite (edaspidi „indeksid”) üle, mis ta oli omandanud aasta enne seda teatavatelt krediidiriski vahetustehingutega kauplejatelt (suured investeerimispangad). Krediidiriski vahetustehingutega kauplejad mängisid jätkuvalt tähtsat rolli Markiti indeksi nõuandekomiteedes, andes muu hulgas Markitile nõu indeksite litsentsimiseks uut tüüpi toodete korral. Vastuväidete kohaselt soovisid riskifond Citadel ja Chicago Mercantile Exchange (CME) 2008. aastal käivitada ühisettevõtja (CMDX) kaudu krediidituletisinstrumentidega kauplemise. Nad pöördusid Markiti poole iTraxx-i ja CDX-i indeksite litsentsi saamiseks, et käivitada platvorm, mis oleks võimaldanud kasutajatel kaubelda krediidituletisinstrumentidega nii börsiväliselt kui kõigile osalistele avatud kauplemiskeskkonnas (sh Central Limit Order Book’i (CLOB) kaudu). Väidetavalt keeldus Markit iTraxx-i ja CDX-i indeksite litsentsi andmast muul eesmärgil kui hinnapäringuks börsivälisel kauplemisel ja kliirimisel. Vastuväidete kohaselt keeldus Markit sõnaselgelt lülitamast CLOB-i kaudu kauplemist oma litsentsi kohaldamisalasse, mistõttu jäeti välja ka kõigile osalistele avatud kauplemine.

(5)

Vastuväidetes tõstatati esialgu konkurentsialane küsimus, kas selline teguviis võis Citadelil ja CME-l takistada krediidituletisinstrumentidega börsil kauplemise platvormi edukat käivitamist. Vastuväidete kohaselt tegi Markit otsuse mitte anda litsentsi börsil kauplemiseks, olles eelnevalt konsulteerinud krediidiriski vahetustehingutega kauplejatega, kes osalesid kolmes Markiti indeksi nõuandekomitees.

(6)

Vastuväidete kohaselt kujutas Markiti väidetav keeldumine endast ettevõtjate assotsiatsiooni otsust, mis piiras võimalikku konkurentsi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 tähenduses.

3. Võetavate kohustuste peamine sisu

(7)

Markit ei nõustu vastuväidete esialgsete järeldustega. Siiski teeb Markit ettepaneku võtta määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 kohaseid tegevust ja korraldust reguleerivaid kohustusi, mis aitaks lahendada komisjoni tuvastatud esialgseid konkurentsiprobleeme. Kohustuste põhipunktid on esitatud allpool.

a) Tegevust reguleerivad kohustused

(8)

Litsentsimise osas kohustub Markit tegutsema ja andma litsentse õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel (FRAND) tingimustel juhul, kui litsentsitaotlused on esitatud iTraxx-i või CDX-i indeksil põhineva börsil kaubeldava finantstoote (sh vahetuslepingud, futuurid ja optsioonid) või selle järeltulija loomiseks ja/või sellega kauplemiseks. Juhul kui Markiti välja antud kehtiv litsents ikkagi välistab indeksi kasutamise börsil kauplemise korral, kohustub Markit sellist litsentsi muutma või pakkuma uut litsentsi õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel. Markit võib litsentsi andmisest õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel keelduda:

a)	kui kavandatud börsil kaubeldav toode tekitab Markitile ja/või indeksitele olulisi juriidilisi ja regulatiivseid riske või väga suuri maineriske, mida ei saa rahuldavalt hallata vastutuse välistamise klausli või muude lepinguliste sätetega, või

b)	kui kauplemiskohal ei ole piisavalt kogemusi ja vahendeid kõnealuse börsil kaubeldava toote väljatöötamiseks ja turuleviimiseks. Uue toote turuleviimine ei tähenda iseenesest ebapiisavaid kogemusi.

(9)

Kui kehtivas litsentsis on sätestatud ainuõiguse periood ja ulatuses milles ainuõiguse tingimused ei vasta kohustustele, kohaldatakse kohustusi alles pärast mis tahes kohustusliku ainuõiguse perioodi lõppu. Uute ainuõiguse perioodide andmine ei ole lubatud. Õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel tegutsemise kohustus ei takista Markitil alguses kuni kahe aasta vältel eelis- või soodustingimuste kehtestamist, kui indeksil põhineva toote loomine ja väljaarendamine nõuab olulisi investeeringuid juba algfaasis ja kui omavahel võrreldavaid turule sisenejaid koheldakse ühtmoodi.

(10)

Markit püüab jõuda iga õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel litsentsi taotleva osalisega kokkuleppele kolme kuu jooksul, kuid selliste läbirääkimiste kestust võib teatavatel asjaoludel pikendada kuue kuuni. Niipea, kui hakatakse kohaldama finantsinstrumentide turgude määruse (3) artikli 37 lõiget 1, ei tohi läbirääkimiste kestus ületada määruses sätestatud aega, milleks on praegu kolm kuud. Kui osalised ei suuda läbirääkimiste lõpuks tingimuste osas kokkuleppele jõuda, võib taotleja esitada Markitile kirjaliku nõude, et kõnealuse asjaga pöördutakse sõltumatu vahekohtu poole, kes otsustab, milline on asjakohane õiglaste, mõistlike ja mittediskrimineerivate tingimuste kindlaksmääramise kord ja meetod.

(11)

Õiglaste, mõistlike ja mittediskrimineerivate tingimuste kindlaksmääramist käsitlevad vaidlused või vaidlused, mis tulenevad eespool punkti 8 alapunktides a ja b sätestatud kaalutluste alusel litsentsi andmisest keeldumisest, esitatakse kolmeliikmelisele vahekohtule, kelle otsus on siduv. Vahekohus juhindub Inglismaa ja Walesi õigusest ja seal kehtivad Londoni rahvusvahelise arbitraažikohtu eeskirjad. Kui vahekohtunikud ei tee üheksa kuu jooksul otsust, võib taotleja esitada asja Inglismaa ja Walesi kohtutele.

b) Korraldust reguleerivad kohustused

(12)

Markit kohustub suurendama oma kahe järelejäänud krediidiriski vahetustehingute indeksi (IMC ja CDX) nõuandekomitee (edaspidi „komiteed”) liikmete arvu, kaasates peale krediidiriski vahetustehingutega kauplejate mitmeid asjakohaseid turuosalisi. Komiteedes on vähemalt 25 liiget, sh kuni neli indeksituru või alusvaraga kaupleva turu turutegijat, kes ei ole suured krediidiriski vahetustehingutega kauplejad, vähemalt kuus krediidiriski vahetustehingutega kauplemisega mittetegelevat ostupoolset äriühingut või muud varahaldurit ja vähemalt viis kauplemisplatvormi, börsi, kliiringukoda või sarnaste huvidega turuosalist. Liikmeks ollakse kuni kaks aastat (pikendamine on võimalik), liikmesus on roteeruv ja vähemalt 50 % iga kategooria esialgsetest liikmetest peab pärast esimest aastat vahetuma.

(13)

Lisaks kohustub Markit muutma nimetatud komiteede kodukorda, et arutelusid oleks piiratud tehniliste, tegevusega seotud ja haldusküsimustega. Markit keelab arutelud, mis puudutavad litsentsimisotsuseid, CDX-i ja iTraxx-i indeksitega seotud tingimusi, kaubanduslikke aspekte või tulu saamise ettepanekuid, sellistele indeksitele viitavate uute kavandatavate börsil kaubeldavate finantstoodete sisulist külge või sellistele indeksitele viitavate toodetega kauplemiseks loodud mis tahes uue börsi või sarnase platvormi sisulist külge (edaspidi „välistatud küsimused”). Markiti jurist osaleb kõigil koosolekutel ja konverentskõnedel ning salvestab need ja protokollib kirjalikult. Protokolle ja salvestisi ning aruteludeks jagatud dokumente säilitab Markit viis aastat.

(14)

Markit määrab järelevalve eest vastutava usaldusisiku, kelle komisjon on eelnevalt heaks kiitnud. Usaldusisik esitab komisjonile igal aastal aruande Markiti võetud kohustuste täitmise kohta. Eelkõige kontrollib järelevalve eest vastutav usaldusisik, et krediidiriski vahetustehingute kauplejad ei mõjuta komiteedes lubamatult Markiti litsentsiotsuseid ega arutata välistatud küsimusi.

(15)

Arvestades seda, et lõpphind on tulevikus igale taotlevale juriidilisele isikule õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel kättesaadav, kõrvaldab Markit veebisaidilt www.creditfixings.com klauslid, millega välistatakse lõpphinna kasutamine börsil kauplemiseks ning ei nõua lõpphinna litsentsi ega võta litsentsitasusid, kui litsentsi on välja andnud ISDA.

(16)

Markit kohustub rakendama neid kohustusi alates määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 lõike 1 kohaselt komisjoni otsuse teatavakstegemise kuupäevast kuupäevani, milleni Markit omab ja kontrollib indekseid, või 10 aasta jooksul, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

(17)

Kohustused avaldatakse konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil:

http://ec.europa.eu/competition/index_en.html

4. Kutse märkuste esitamiseks

(18)

Komisjon kavatseb turukontrollist lähtudes võtta vastu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 lõike 1 kohase otsuse, millega kuulutatakse eespool kokkuvõtvalt esitatud ja konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil avaldatud kohustused siduvaks.

(19)

(20)

(21)

Märkusi võib saata komisjonile elektronpostiga (COMP-GREFFE-ANTITRUST@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber AT.39745 CDS Information Market):

European Commission

Directorate-General for Competition

Antitrust Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

(2) ELT L 123, 27.4.2004, lk 18.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).

29.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 153/16

Väikese muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 teise lõiguga

(2016/C 153/11)

Euroopa komisjon kiitis heaks käesoleva väikese muudatuse komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 (1) artikli 6 lõike 2 kolmanda lõike mõistes

ÄIKESE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS

Väikese muudatuse heakskiitmise taotlus kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (2) artikli 53 lõike 2 teise lõiguga

„PROSCIUTTO DI NORCIA”

ELi nr: IT-PGI-0217-01363 – 8.9.2015

KPN ( ) KGT ( X ) GTT ( )

1. Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

Consorzio di Tutela dell’IGP Prosciutto di Norcia

Via Solferino n. 26

06046 Norcia

ITAALIA

E-post: info@prosciuttodinorcia.com

Ühendusel Consorzio di Tutela dell’IGP Prosciutto di Norcia on seadusekohane õigus esitada muutmistaotlus vastavalt põllumajandus-, toiduaine- ja metsanduspoliitika ministeeriumi 14. oktoobri 2013. aasta määruse nr 12511 artikli 13 lõikele 1.

2. Liikmesriik või kolmas riik

Itaalia

3. Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

—	☐	Toote kirjeldus
—	☐	Päritolutõend
—	☒	Tootmismeetod
—	☐	Seos piirkonnaga
—	☐	Märgistus
—	☒	Muu [nõuete ajakohastamine, kontrolliasutus, pakendamine]

4. Muudatus(t)e liik

—	☐	Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis ei ole oluline määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt ja mis ei eelda avaldatud koonddokumendi muutmist.
—	☒	Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis ei ole oluline määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt ja mis eeldab avaldatud koonddokumendi muutmist.
—	☐	Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis ei ole oluline määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt ja mille kohta ei ole avaldatud koonddokumenti (või sellega võrdväärset).
—	☐	Registreeritud GTT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 neljanda lõigu kohaselt väike.

5. Muudatus(ed)

Tootmismeetod

Tootespetsifikaadi artiklit 3 „Tooraine” on muudetud järgmiselt:

—

lause „c) muud tõugu kultide või hübriidkultide järeltulijad, kui need on aretatud selektsiooni- ja ristamisskeemide kohaselt, mis on kooskõlas Itaalia tõuraamatu ettekirjutustega …”

on asendatud järgmisega:

„c)	muud tõugu kultide või hübriidkultide järeltulijaid, kes on mõeldud raskete sigade tootmiseks.”

Muudatuse eesmärk on täpsustada mõtet „Sigade päritolu ei ole geograafiliselt piiratud”, mida mainitakse tootespetsifikaadis vahetult punktile c) järgnevas lauses.

Muudatuse puhul on arvesse võetud ka avatud turu ja vaba konkuretsi põhimõtet ning sellega järgitakse ja kohaldatakse täielikult ELi lepingu artikleid 101 ja 119. Sellist muudatust loetakse väikeseks muudatuseks, kuna sellega ei suurendata tooraine turustamisega seotud piiranguid ning see vastab määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 punktidega a–e ette nähtud üldnõuetele.

—

Lause „Söötmine päevaste toidunormide järkjärgulise suurendamise teel ning asjakohaste seakasvatuse meetodite järgimine on oluliseks teguriks raskete sigade kasvatamisel.”

on asendatud järgmisega:

„Söötmine ja asjakohaste seakasvatusmeetodite järgimine on oluline tegur raskete sigade tootmise tagamisel.”

—

Lause „Käesoleva spetsifikaadi tähenduses on kasvatustehnikate, lubatud toitainete ning nende kasutamise koguste ja korra eesmärk traditsiooniliste raskete sigade tootmine ning selle nimel tuleb aja jooksul järk-järgult suurendada igapäevaseid toidunorme ning toitmine peab olema vastavuses kehtivate üldeeskirjadega.”

on asendatud järgmisega:

„Käesoleva spetsifikaadi tähenduses on kasvatustehnikate, lubatud toitainete, nende kasutamise koguste ja korra eesmärk traditsiooniliste raskete sigade tootmine ning see eesmärk tuleb aja jooksul saavutada nõuetekohase söötmise teel vastavalt üldistele eeskirjadele.”

Muudatust on põhjendatud asjaoluga, et sõna „järk-järgult” ei ole objektiivne ja seda võib eksitavalt tõlgendada. Raskete sigade tootmise aluseks on söötmis- ja nuumamaistehnikad, mille puhul tuleb kindlasti arvestada seakasvatuse kaaluklasside puhul kohaldatavaid nõudeid, mis on esitatud spetsifikaadi artiklis 3, eelkõige üksikasju, mis on esitatud tabelites 1, 2 ja 3 „lubatud sööda” ning teravilja kuivmassi ja „kuivainesisalduse” kogunäitaja osas, samuti üksikasju seoses vadaku ja petipiima samaaegse kasutamisega, veetustatud kartuli ja manioki samaaegse kasutamisega ning seoses destilleerimisjääkides esineva lämmastiku sisaldusega. Ilmnenud on, et tootespetsifikaadi sätteid ja kohaldatavaid eeskirju järgides võib erinevate söödavariantidega saada erineva päevase kaaluiibe ning selle erinevus ei võimalda määrata kindlaks „päevaste söödanormide järkjärgulist suurendamist”.

—

Lause „Sead saadetakse tapamajja pärast üheksa kuu vanuseks saamist ning enne 15 kuu vanuseks saamist.”

on asendatud järgmisega:

„Sead saadetakse tapamajja 215 elupäeva ja 450 elupäeva vahel.”

Muudatuse põhjuseks on asjaolu, et seasöödavariandid ning sigade kasvatamise ja söötmise viisid, mille puhul arvestatakse toote „Prosciutto di Norcia” KGT tootespetsifikaadiga ette nähtud raskete sigade eripärasid, on aja jooksul märkimisväärselt edasi arenenud: seakasvatuses nuumatavate samade geneetiliste omadustega sigade päevane keskmine kaaluiive on suurenenud, ilma et see muudaks liha kvaliteeti sea tapmisel või liha töötlemisel. Seetõttu tuleb sageli ette, et sead saavutavad tootespetsifikaadiga kehtestatud vähima kaalu juba enne 9-kuuseks saamist (7–7,5-kuuselt) ning ületavad tootespetsifikaadiga kehtestatud suurima kaalu juba enne 15-kuuseks saamist. See toob kaasa sigade varasema tapavanuse, millega omakorda kaasneb kasutatava sööda koguste vähendamine, sealihaturu ebastabiilsemaks muutumine ja sealihatootjatele karistuste kehtestamine, kui sead ei vasta osutatud vanuses nende kaalule kehtestatud nõuetele. Seetõttu jätab ettepanek vähendada sigade vähimat tapavanust 215 päevale seakasvatajatele ja tapamajadele rohkem tegevusruumi, seda isegi juhul, kui päeva keskmine kaaluiive suureneb, panemata siiski ebasoodsasse olukorda neid seakasvatajaid, kes soovivad käia kaasas uusimate nuumseasöötmisviisidega, ilma et eespool nimetatud lihakvaliteet väheneks.

—

Lause „Tapetud loomade rümbad peavad vastama määrusega (EMÜ) nr 3220/84, komisjoni 8. juuni 2001. aasta otsusega 2001/468/EÜ ja ministri 11. juuli 2002. aasta määrusega kehtestatud raskete sigade kriteeriumitele ning kuuluma sealiha ametliku liigituse keskmistesse kaubaklassidesse.”

on asendatud järgmisega:

„Pärast tapmist peavad saadud rümbad olema liigitatud rasketena ning vastama lihakuse hindamise ametliku süsteemi klasside „E”, „U”, „R” ja „O” kriteeriumitele.”

Muudatuse põhjuseks on nii kohaldatava õigusraamistiku areng kui ka tootmisviisidega seotud tehnilised põhjused. Õigusaktide seisukohalt kaasneb muudatusega tootespetsifikaadi ajakohastamine kehtivate eeskirjadega, kuna määrus (EMÜ) nr 3220/84 ja komisjoni otsus 2001/468/EÜ on tühistatud ning neid ei saa enam käsitleda kohaldatavatena. Tehnilisest seisukohast avatakse singi „Prosciutto di Norcia” tootmiseks ette nähtud tagajäsemete jaoks raske sea rümba lihakusklass „E”; isegi kui kõnealune klass sisaldab rümpi, mille tailiha näitaja protsendina rümba kaalust on seljatükist mõõdetuna suurem kui praegu ette nähtud klassis „U”, tähendab see selliste tagaosade lisamist, mis sobivad singi „Prosciutto di Norcia” valmistamiseks, kuna need on tegelikult kaetud klassile „U” vastava rasvakihiga.

—

Lause „Soolamisel kasutatakse keskmise tekstuuriga merelise päritoluga naatriumkloriidi ja väheses koguses pipart.”

on jäetud välja.

Tänu väljajättele peaks tootespetsifikaat olema lihtsamini loetav, kuna soolamisel osutatud merelise päritoluga naatriumkloriid on sama mis meresool ja asjaomaste etappide kirjeldamisel osutatakse singi „Prosciutto di Norcia” tootespetsifikaadi artiklis 4 kirjeldatud tootmismeetodile ning viide pipra kasutamisele esineb nii artiklis 4 kui ka artikliga 5 „Laagerdumine” ette nähtud etappides.

Tootespetsifikaadi artiklit 4 „Tootmismeetod” on muudetud järgmiselt:

—

lause: „Seejärel jätkub tagajäseme töötlemine soolamise teel, mis toimub kahes osas ja milleks kasutatakse keskmise tekstuuriga meresoola.”

on asendatud järgmisega:

„Seejärel jätkub tagajäseme töötlemine soolamise teel, mis toimub kahes osas ja milleks kasutatakse meresoola.”

Muudatus, millega jäetakse välja viide soolaterade suurusele, st väljend „keskmise struktuuriga”, tuleneb sellest, et seatööstustes kasutatakse erinevaid kaasaegseid soolamisseadmeid, mille puhul valib masin toorainest lähtuvalt automaatselt soolaterade suuruse, temperatuuritingimused ja suhtelise niiskuse.

—

Pärast lauset „Esialgsel töötlemisel pressitakse kõigepealt kokku tagajäseme veresooned ja seejärel kaetakse sink niiske soola ja kuiva soolaga.”

on lisatud järgmine tekst:

„Soolamisetapis lisatakse väike kogus pipart, kui pealispinna katmiseks kasutatav paneerimissegu, millele on osutatud artiklis 5, seda ei sisalda.”

Selle lisamisega korratakse eelmist artiklisse 3 tehtud muudatust ning see vastab artiklis 6 osutatud organoleptiliste omaduste üksikasjadele, millega kirjeldatakse tarbimiseks antava kaitstud omadustega toote lõhna kui „iseloomulikku” ja „kergelt vürtsikat”, viimane omadus tuleneb pealispinna paneeringust, mis võib sisaldada pipart vastavalt artiklis 5 „Laagerdumine” osutatud üksikasjadele.

Muud

Tootespetsifikaadi artiklit 7 „Kontrollimine” on muudetud järgmiselt:

—

lause: „Toote vastavuse kontrolli käesolevale tootespetsifikaadile teostab määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklite 10 ja 11 kohaselt kontrolliasutus, mille nimi on 3 A Parco Tecnologico Agroalimentare dell’Umbria soc. cons. a r. l., asukohaga Todi (PG), Fraz. Pantalla, tel: +39 07589571, faks: +39 0758957257, e-post: certificazione@parco3a.org.”

on asendatud järgmisega:

„Vastavust spetsifikaadile kontrollitakse vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artiklile 37. Tootespetsifikaadile vastavust kontrolliv asutus on 3 A Parco Tecnologico Agroalimentare dell’Umbria soc. cons. a r. l. asukohaga Todi (PG), Fraz. Pantalla, tel: +39 0758957201, faks: +39 0758957257, e-post: certificazione@parco3a.org.”

Kõnealuse muudatusega võetakse arvesse õigusaktide ajakohastamist ning ajakohastatakse kontrolliasutuse telefoninumbreid.

Tootespetsifikaadi artiklit 8 „Nimetus ja esitlemine” on muudetud järgmiselt:

—

pärast lauset

„Märgise moodustab logo, millel on põletusjälg „Prosciutto di Norcia”.”

on lisatud järgmine lõige:

„Singi „Prosciutto di Norcia” võib anda tarbimisse ka konditustatult, portsjonitena, mis on lõigatud eri suuruse ja kaaluga tükkideks, või viilutatult. Selliseid tooteliike tuleb turustada pakendatuna toiduainetele ette nähtud karpidesse või kotikestesse, mis on nõuetekohaselt avamiskindlalt suletud ja märgistatud. Kogu konditustatud singi või lõikude valmistamisel peab tootele põletusmärgina vajutatud logo olema alati nähtav.”

Spetsifikaati on peetud vajalikuks lisada eespool toodud lõige selleks, et selgemalt esitada erinevaid turustatavaid tooteliike ja vastata paremini turu eri vajadustele toote pakendamise osas.

KOONDDOKUMENT

„PROSCIUTTO DI NORCIA”

ELi nr: IT-PGI-0217-01363 – 8.9.2015

KPN ( ) KGT ( X )

1. Nimetus

„Prosciutto di Norcia”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Itaalia

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.2. Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

„Prosciutto di Norcia” KGT on laagerdunud toorsink, mis tarbimisvõrku jõudes on iseloomuliku pirnikujuga, kaalub 8,5 kg või rohkem ning on lõigates tihke ja roosaka kuni punase värvusega. Seda iseloomustab kergelt vürtsikas lõhn ja meeldiv, ent mitte soolane maitse.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Singi „Prosciutto di Norcia” valmistamisel võib kasutada traditsioonilisi Itaalia Large White’i ja Landrace’i tõugu sigu, kelle tõugu on parandatud Itaalia tõuraamatu kohaselt, või nimetatud tõugu kultide järeltulijaid; Itaalia tõuraamatu kohaselt parandatud tõuga Itaalia Duroci tõugu kultide järeltulijaid. Samuti on lubatud kasutada muud tõugu kultide või hübriidkultide järeltulijaid, kes on mõeldud raskete sigade tootmiseks. Sigade päritolu ei ole geograafiliselt piiratud.

Siiski ei ole lubatud kasutada sigu, kellel esineb vastunäidustatud omadusi, eelkõige loomi, kes kannavad stressitundlikkusega seotud geeni, ega geneetilisi tüüpe ja loomi, keda peetakse käesoleva spetsifikaadi eesmärkidele mittevastavaks, samuti puhast Belgia Landrace’i, Hampshire’i, Pietraini, Duroci ja Spotted Polandi tõugu sigu.

Kasutatav sööt peab vastama kaubanduseeskirjadele. Asjakohaste seakasvatusmeetodite alusel toimuva söötmise tulemusel saadakse rasked sead kaaluga 160 kg (kõikumine on lubatud 10 % piires).

30 kuni 80 kg eluskaaluga sigade söötmisel kasutatakse spetsifikaadi tabelites 1 ja 2 loetletud toitaineid, nii et teravilja kuivmassi osakaal ei jää alla 45 % söödakogusest. Üle 80 kg eluskaaluga sigade söötmisel kasutatakse üksnes tabelis 2 loetletud toitaineid, nii et teravilja kuivmassi osakaal ei jää alla 55 % söödakogusest.

Ühe looma kohta arvestatav vadaku ja petipiima kogus ei tohi kokku ületada 15 liitrit päevas.

Destilleerimisjääkide kasutamisel peab lämmastikusisaldus olema alla 2 %.

Dehüdreeritud kartuli ja manioki osakaal ei tohi kokku ületada 15 % kuivsööda normkogusest. Eespool osutatud näitajate puhul lubatakse hälvet kuni 10 %.

Söödaratsiooni koostis peab vastama loomade vajadustele eri kasvuetappides kooskõlas spetsifikaadi eesmärkidega.

Söödale on lubatud lisada mineraalaineid ja vitamiine kehtivate õigusaktidega kindlaksmääratud piires.

3.4. Täpsustage tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Singi „Prosciutto di Norcia” tootmine ja laagerdamine peab tervikuna toimuma punktis 4 kindlaks määratud tootmispiirkonnas.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Singi „Prosciutto di Norcia” võib anda tarbimisse konditustatult, portsjonitena, mis on lõigatud eri suuruse ja kaaluga tükkideks, või viilutatult. Selliseid tooteliike tuleb turustada pakendatuna toiduainetele ette nähtud kohastesse karpidesse või kotikestesse, mis on nõuetekohaselt avamiskindlalt suletud ja märgistatud. Kogu konditustatud singi või lõikude valmistamisel peab tootele põletusmärgina vajutatud logo olema alati nähtav.

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Sink „Prosciutto di Norcia” peab olema turustamisel varustatud asjaomase märgisega, mille abil on võimalik toodet ära tunda. Märgise moodustab logo, millel on põletusmärk „Prosciutto di Norcia”. Nimetus „Prosciutto di Norcia” peab olema märgitud selgelt, kustumatute tähtedega ja nii, et see eristuks selgelt kõigist muudest märgistuse elementidest, ja sellele peab järgnema väljend „Indicazione Geografica Protetta” (kaitstud geograafiline tähis) ja/või lühend IGP (KGT), mis peab olema tõlgitud selle riigi keelde, kus toodet turustatakse. Nimetatud tähised peavad esinema koos toote logoga. Keelatud on lisada kirjeldusi, mis ei ole selgesõnaliselt ette nähtud.

Siiski on lubatud lisada ettevõtja nimi, ärinimi ja kaubamärk, kui nendel ei ole ülistavat tähendust ja need ei eksita tarbijat, ning viide seafarmile, kust pärit loomadest toode on valmistatud.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Singi „Prosciutto di Norcia” valmistamise geograafiline piirkond hõlmab Norcia, Preci, Cascia, Monteleone Spoleto ja Poggiodomo kommuuni alasid, mis asuvad kõrgemal kui 500 m üle merepinna.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Punktis 4 nimetatud geograafilist piirkonda iseloomustavad kõrged mäeseljakud, mis kaitsevad niiske mereõhu eest, ja lubjakivine pinnas, mis võimaldab vihmavee laialivalgumist. Tänu neile omadusele ning aja jooksul seakasvatuse ja sealiha töötlemise vallas omandatud teadmistele ja oskustele on kõnealuses geograafilises piirkonnas tekkinud suurepärane loodus- ja inimkeskkond kvaliteetsingi valmistamiseks.

Sink „Prosciutto di Norcia” on lõigates tihke ja iseloomuliku roosaka kuni punase värvusega ning sellel on kergelt vürtsikas lõhn ja meeldiv, ent mitte soolane maitse.

Kaitstud geograafilise tähisega singi „Prosciutto di Norcia” omadused on tihedalt seotud selle valmistamise juures olulist osa omavate keskkonnatingimuste ja inimtegevusega. Piirkonna looduslikud olud on eespool kirjeldatud kliimatingimuste ja pinnaselise iseärasuse tõttu erakordselt sobivad singi valmistamiseks ja laagerdamiseks. Nursino piirkond oli laagerdatud sealiha poolest kuulus juba Rooma ajal. Kuna mägedes oli põllumajandusega tegelemine raskendatud ja külmal aastaajal peaaegu võimatu, keskendusid piirkonna elanikud seakasvatusele. Nii oli see kogu Rooma vabariigi ja keisririigi ajajärgul, aga ka hiljem, Kirikuriigi ajal, mil Latiumi maakonna põllumaa laialdaselt kasutusele võeti. Selleks ajaks oli piirkonna elanikel, kes ümbruskonnas soolatud ja laagerdatud sealihatooteid müütasid, kogunenud sigade anatoomia, seatapmise ning sealiha töötlemise ja säilitamise vallas hulgaliselt oskusi, mis oma eripärasel kujul on alles tänaseni.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(Viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

Tootespetsifikaadi täielik tekst on saadaval veebisaidil http://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/3335

või

otse põllumajandus-, toiduaine- ja metsanduspoliitika ministeeriumi avalehel (www.politicheagricole.it), klõpsates linki „Prodotti DOP IGP” [KPNi või KGTga tooted] (ekraani ülemises paremas osas), seejärel linki „Prodotti DOP IGP STG” [KPNi, KGT või GTTga tooted] (ekraani vasakus ääres) ja lõpuks „Disciplinari di Produzione all’esame dell’UE” [ELile hindamiseks esitatud spetsifikaadid].

(1) ELT L 179, 19.6.2014, lk 17.

(2) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 153

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	59. köide 29. aprill 2016

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
	SOOVITUSED
	Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu
2016/C 153/01	Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitus, 24. märts 2016, millega muudetakse soovitust ESRN/2015/2 piiriülese mõju hindamise ja makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete vabatahtliku kõigipoolsuse kohta (ESRN/2016/3)	1

	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2016/C 153/02	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.7980 – Sumitomo/Cosan/Biomassa) ( 1 )	4
2016/C 153/03	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.7817 – OBI / bauMax Standort Steyr) ( 1 )	4

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2016/C 153/04	Euro vahetuskurss	5
2016/C 153/05	Euro käibemüntide uus liikmesriiki tähistav külg	6

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2016/C 153/06	Komisjoni teatis, mis avaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõike 4 kohaselt juhtumi AT.39745 – CDS Information Market – ISDA kohta	7
2016/C 153/07	Komisjoni teatis, mis avaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõike 4 kohaselt juhtumi AT.39745 – CDS Information Market – Markit kohta	10
2016/C 153/08	Eelteatis koondumise kohta (juhtum M.8002 – Apollo Management / Açoreana Seguros) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	13
2016/C 153/09	Eelteatis koondumise kohta (juhtum M.7949 – Norwegian / Shiphold / OSM Aviation) ( 1 )	14
2016/C 153/10	Eelteatis koondumise kohta (juhtum M.8001 – Pillarstone/Sirti) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	15
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2016/C 153/11	Väikese muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 teise lõiguga	16