ISSN 1977-0898

Euroopa Liidu

Teataja

C 141

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

59. köide
22. aprill 2016


Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

II   Teatised

 

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

 

Euroopa Komisjon

2016/C 141/01

Teatatud tehing ei kuulu ühinemismääruse reguleerimisalasse (juhtum M.7940 – Netto / Grocery store at Armitage Avenue Little Hulton) ( 1 )

1

2016/C 141/02

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.7726 – Coty / Procter & Gamble Beauty Businesses) ( 1 )

1


 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

 

Euroopa Komisjon

2016/C 141/03

Euro vahetuskurss

2

2016/C 141/04

Arvamus, mille ettevõtjate koondumistega tegelev nõuandekomitee esitas oma 21. jaanuari 2016. aasta koosolekul otsuse eelnõu kohta, milles käsitletakse juhtumit M.7637 – Liberty Global / BASE Belgium — Raportöör: Tšehhi Vabariik

3

2016/C 141/05

Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne — Liberty Globa / BASE Belgium (M.7637)

5

2016/C 141/06

Kokkuvõte komisjoni otsusest, 4. veebruar 2016, millega koondumine kuulutatakse kokkusobivaks siseturuga ja EMP lepingu toimimisega (juhtum M.7637 – Liberty Global / BASE Belgium) (teatavaks tehtud numbri C(2016) 531 all)  ( 1 )

7


 

V   Teated

 

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

 

Euroopa Komisjon

2016/C 141/07

Komisjoni teatis, mis avaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõike 4 kohaselt juhtumi AT.40023 Piiriülene juurdepääs tasulisele televisioonile kohta

13

 

MUUD AKTID

 

Euroopa Komisjon

2016/C 141/08

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

16

2016/C 141/09

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

21


 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

 


II Teatised

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

Euroopa Komisjon

22.4.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 141/1


Teatatud tehing ei kuulu ühinemismääruse reguleerimisalasse

(juhtum M.7940 – Netto / Grocery store at Armitage Avenue Little Hulton)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2016/C 141/01)

26. veebruaril 2016 otsustas Euroopa Komisjon, et eespool nimetatud juhtumiga seonduv tehing, millest teatatakse, ei kuulu nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) reguleerimisalasse, kuna tegemist ei ole koondumisega kõnealuse määruse artikli 3 tähenduses. Nimetatud otsuse aluseks on kõnealuse määruse artikli 6 lõike 1 punkt a. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ja see avaldatakse pärast seda, kui tekstist on kõrvaldatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32016M7940 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.


22.4.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 141/1


Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(juhtum M.7726 – Coty / Procter & Gamble Beauty Businesses)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2016/C 141/02)

16. veebruaril 2016 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32016M7726 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.


IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Euroopa Komisjon

22.4.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 141/2


Euro vahetuskurss (1)

21. aprill 2016

(2016/C 141/03)

1 euro =


 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,1355

JPY

Jaapani jeen

124,50

DKK

Taani kroon

7,4411

GBP

Inglise nael

0,78693

SEK

Rootsi kroon

9,1845

CHF

Šveitsi frank

1,0989

ISK

Islandi kroon

 

NOK

Norra kroon

9,2015

BGN

Bulgaaria leev

1,9558

CZK

Tšehhi kroon

27,024

HUF

Ungari forint

310,70

PLN

Poola zlott

4,3085

RON

Rumeenia leu

4,4815

TRY

Türgi liir

3,1962

AUD

Austraalia dollar

1,4496

CAD

Kanada dollar

1,4346

HKD

Hongkongi dollar

8,8088

NZD

Uus-Meremaa dollar

1,6262

SGD

Singapuri dollar

1,5252

KRW

Korea vonn

1 286,36

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

16,0999

CNY

Hiina jüaan

7,3525

HRK

Horvaatia kuna

7,4870

IDR

Indoneesia ruupia

14 903,44

MYR

Malaisia ringit

4,4105

PHP

Filipiini peeso

52,822

RUB

Vene rubla

73,8545

THB

Tai baat

39,743

BRL

Brasiilia reaal

4,0043

MXN

Mehhiko peeso

19,6232

INR

India ruupia

75,2595


(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.


22.4.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 141/3


Arvamus, mille ettevõtjate koondumistega tegelev nõuandekomitee esitas oma 21. jaanuari 2016. aasta koosolekul otsuse eelnõu kohta, milles käsitletakse juhtumit M.7637 – Liberty Global / BASE Belgium

Raportöör: Tšehhi Vabariik

(2016/C 141/04)

Koondumine

1.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et teatatud tehing on äriühingute koondumine ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses.

2.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et teatatud tehing on ühinemismääruse artikli 1 lõike 2 kohaselt ELi seisukohast oluline.

Asjaomased turud

3.

Nõuandekomitee nõustub sellega, kuidas komisjon on otsuse eelnõus määratlenud asjaomase tooteturu ja geograafilise turu.

Konkurentsimõju hindamine

Horisontaalne mõju

4.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et kavandatav koondumine toob tõenäoliselt kaasa kooskõlastamata horisontaalse mõju, mis takistaks märkimisväärselt tõhusat konkurentsi Belgia mobiilsideteenuste jaeturul.

5.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et kavandatav koondumine tõenäoliselt ei takista märkimisväärselt tõhusat konkurentsi Belgia tavasideteenuste jaeturul, mille hulka kuuluvad i) TV-teenuste jaeturg, ii) interneti püsiühenduste jaeturg ja iii) lauatelefoniteenuste jaeturg, kuna tingimused, et koondumine võimaliku konkurendiga avaldaks märkimisväärset konkurentsivastast mõju, ei ole täidetud.

Vertikaalne mõju

6.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et kavandatav koondumine ei põhjusta tõenäoliselt vertikaalmõju (sisendile juurdepääsu piiramine) ega piira Belgia mobiilsideteenuste jaemüüjate juurdepääsu Belgia mobiilsidevõrkude hulgitasandile ega kõnede algatamisele.

7.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et kavandatav koondumine ei põhjusta tõenäoliselt vertikaalmõju (sisendile juurdepääsu piiramine) ega piira Belgia i) tavasideteenuste (st lauatelefoniteenuste, interneti püsiühenduste ja TV-teenuste) jaemüüjate ega ii) tava- ja mobiilsideteenuste ühendpakettide jaemüüjate hulgitasandi juurdepääsu äriühingu Telenet kaabellevivõrgule.

8.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et kavandatav koondumine ei põhjusta tõenäoliselt vertikaalmõju (sisendile juurdepääsu piiramine) ega piira Belgia mobiilsideteenuste jaemüüjate juurdepääsu i) püsiliinide hulgiturule, ii) riigisiseste kõnede edastamise hulgiturule ega iii) mittegeograafiliste numbrite kõnede lõpetamise ja hostimise hulgiturule.

Koondmõju

9.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et kavandatav koondumine ei põhjusta tõenäoliselt koondmõju ega piira ühinenud üksuse konkurentide juurdepääsu i) mobiilsideteenuste jaeturule, ii) TV-teenuste jaeturule, iii) interneti püsiühenduste jaeturule ega iv) tavatelefoniteenuste jaeturule kui ühinenud üksus hakkab pakkuma tava- ja mobiilsideteenuste ühendpakette.

Parandusmeetmed

10.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et teatise esitaja poolt 18. detsembril 2015 pakutud lõplikud kohustused on piisavad, et kõrvaldada kavandatavast koondumisest tulenevad kahtlused seoses kavandatava koondumise kooskõlastamata horisontaalse mõjuga Belgia mobiilsideteenuste jaeturule.

11.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et kavandatav koondumine ei kahjusta tõenäoliselt märkimisväärselt tõhusat konkurentsi siseturul ega selle olulises osas, tingimusel et täielikult täidetakse lõplikke kohustusi.

12.

Nõuandekomitee on nõus komisjoni arvamusega, et kavandatav koondumine tuleks kuulutada kokkusobivaks siseturu ja EMP lepinguga vastavalt ühinemismääruse artikli 2 lõikele 2 ja artikli 8 lõikele 2 ning EMP lepingu artiklile 57.


22.4.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 141/5


Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne (1)

Liberty Globa / BASE Belgium

(M.7637)

(2016/C 141/05)

1.

17. augustil 2015 sai Euroopa Komisjon teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja Telenet NV (edaspidi „Telenet”), mille üle ettevõtjal Liberty Global Broadband I Limited (edaspidi „teatise esitaja”) on valitsev mõju, omandab täieliku kontrolli ettevõtja BASE Company NV (edaspidi „BASE”) üle aktsiate või osade ostu teel (edaspidi „kavandatav tehing”).

2.

Komisjon võttis 5. oktoobril 2015 vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (edaspidi „ühinemismäärus”) artikli 6 lõike 1 punktile c vastu otsuse algatada menetlus (2). Kõnealuses otsuses osutas komisjon asjaolule, et kavandatav tehing kuulub ühinemismääruse reguleerimisalasse ja tekitab tõsiseid kahtlusi selle kokkusobivuse suhtes siseturu ja EMP lepinguga Belgia mobiilsideteenuste potentsiaalsel jae- ja hulgiturul. Samal päeval edastas komisjon teatise esitajale põhidokumendid.

3.

6. oktoobril 2015 pikendati teatise esitaja palvel ja kooskõlas ühinemismääruse artikli 10 lõike 3 teise lõigu esimese lausega kavandatava tehingu teise etapi läbivaatamise tähtaega kümne tööpäeva võrra. Kokkuleppel teate esitajaga (vastavalt ühinemismääruse artikli 10 lõike 3 teisele lõigule) pikendati tähtaega 30. oktoobril 2015 veel 10 tööpäeva võrra.

4.

27. oktoobril 2015 lubasin äriühingu Proximus NV van publiek recht põhjendatud taotlusel ettevõtjal olla ära kuulatud huvitatud kolmanda isikuna vastavalt otsuse 2011/695/EL artiklile 5.

5.

14. septembril 2015, esimeses uurimisetapis, esitas teatise esitaja kavandatavad kohustused, et lahendada komisjoni tuvastatud konkurentsiprobleemid. 18. septembril 2015 esitas teatise esitaja muudetud kohustused.

6.

Turupõhisuse kontrolli tulemuste alusel otsustas komisjon, et muudetud kohustused ei lahenda komisjoni poolt esimeses uurimisetapis tuvastatud tõsiseid konkurentsiprobleeme täielikult ega konkreetselt, mistõttu ei vastanud need esimeses uurimisetapis nõutavale vastuvõetava parandusmeetme standardile.

7.

Pärast teise uurimisetapi algust esitas teatise esitaja 27. oktoobril 2015 uued kohustused. Samal kuupäeval teavitas teatise esitaja komisjoni kokkuleppest äriühinguga Medialaan NV kui võimaliku eelneva parandusmeetme võtjaga.

8.

Järgmisel päeval alustas komisjon nende ettepanekute turupõhisuse kontrolli.

9.

Nimetatud teise turupõhisuse kontrolli järel esitas teatise esitaja 26. novembril 2015 ja 2. detsembril 2015 muudetud kohustused. Teatise esitaja esitas 18. detsembril 2015 lõplikud kohustused (edaspidi „lõplikud kohustused”).

10.

Komisjon ei esitanud komisjoni määruse (EÜ) nr 802/2004 (3) artikli 13 lõike 2 kohaseid vastuväiteid. Samuti ei toimunud nimetatud määruse artikli 14 kohast ametlikku suulist ärakuulamist.

11.

Otsuse eelnõus jõuab komisjon järeldusele, et lõplike kohustustega lõpetatakse täielikult kavandatud tehingust tulenev tõhusa konkurentsi oluline takistamine, mille komisjon tuvastas. Seetõttu kuulutatakse otsuse eelnõus kavandatav tehing ühinemismääruse artikli 2 lõike 2 ja artikli 8 lõike 2 ning Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 57 põhjal ühisturu ja EMP lepinguga kokkusobivaks, tingimusel et täielikult täidetakse lõplikke kohustusi.

12.

Otsuse 2011/695/EL artiklite 16 ja 17 kohaselt uurisin, kas otsuse eelnõus käsitletakse ainult vastuväiteid, mille kohta oli osalistel võimalus esitada oma seisukohad. See leidis minu järelduses kinnitust.

13.

Olen seisukohal, et kõnealuse menetluse ajal oli poolte menetlusõiguste tõhus kasutamine tagatud.

Brüssel, 26. jaanuar 2016

Joos STRAGIER


(1)  Vastavalt Euroopa Komisjoni presidendi 13. oktoobri 2011. aasta otsuse 2011/695/EL (ärakuulamise eest vastutava ametniku ülesannete ja pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes) (ELT L 275, 20.10.2011, lk 29) artiklitele 16 ja 17.

(2)  Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1).

(3)  Komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 802/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT L 133, 30.4.2004, lk 1).


22.4.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 141/7


Kokkuvõte komisjoni otsusest,

4. veebruar 2016,

millega koondumine kuulutatakse kokkusobivaks siseturuga ja EMP lepingu toimimisega

(juhtum M.7637 – Liberty Global / BASE Belgium)

(teatavaks tehtud numbri C(2016) 531 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2016/C 141/06)

Vastavalt nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle  (1) (edaspidi „ühinemismäärus”), eriti selle artikli 8 lõikele 2, võttis komisjon 4. veebruaril 2016 vastu otsuse ühinemist käsitlevas juhtumis. Otsuse mittekonfidentsiaalne (sest tegu võib olla juhtumi esialgse versiooniga) täisversioon on juhtumi autentses keeles kättesaadav konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil aadressil: http://ec.europa.eu/comm/competition/index_en.html.

I.   POOLED

(1)

Telenet NV (edaspidi „Telenet”), mida kontrollib äriühing Liberty Global Broadband I Limited (edaspidi „Liberty Global”), on Belgia kaabellevivõrgu operaator, kes on spetsialiseerunud interneti püsiühenduse, tavatelefoniteenuste ja kaabeltelevisiooni pakkumisele terves Flandrias ja Brüsseli mõnedes piirkondades asuvatele klientidele. Telenet pakub virtuaalse mobiilsideoperaatorina Belgias ka mobiilside jaeteenuseid. Suurem osa Teleneti mobiilsideteenuste klientidest elab äriühingu kaabellevivõrgu ulatuses, mis hõlmab Flandriat ja Brüsseli mõnesid piirkondi.

(2)

BASE Company NV (edaspidi „BASE”) on Madalmaade telekommunikatsioonigrupi KPN tütarettevõtja. BASE on mobiilsideoperaator, kes pakub Belgias mobiilsideteenuseid. BASE pakub Belgia virtuaalsetele mobiilsideoperaatoritele ka hulgimüügitasandi juurdepääsu oma võrgule. BASE omab 50 % äriühingu VikingCo NV (edaspidi „Mobile Vikings”) aktsiatest. Mobile Vikings on virtuaalne mobiilsideoperaator, kes müüb mobiilsideteenuseid kaubamärgi Mobile Vikings all ning kasutab äriühingu BASE mobiilsidevõrku. Ülejäänud 50 % äriühingu Mobile Vikings aktsiatest kuulub äriühingule VikingCo International NV.

II.   TEHING

(3)

18. aprillil 2015 sõlmisid müüjad KPN Mobile International B.V. ja KPN Mobile N.V ning ostja Telenet ostu-müügilepingu, mille kohaselt Telenet omandaks kõik emiteeritud aktsiad äriühingu BASE kapitalis. Ostu-müügilepingu kohaselt omandab Telenet äriühingu BASE üle ainukontrolli.

(4)

Komisjon sai 17. augustil 2015 ühinemismääruse artikli 4 kohase teatise kavandatava koondumise kohta ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses, mille raames Telenet omandab aktsiate või osade ostu teel täieliku kontrolli äriühingu BASE üle.

III.   ASJAOMASED TOOTE- JA GEOGRAAFILISED TURUD

(5)

Tehing puudutab Belgia telekommunikatsioonisektori hulgi- ja jaemüügiteenuseid.

(6)

Komisjon määratles mobiilsideteenuste jaemüügi üldise tooteturu. Komisjon määratles sellise mobiilsideteenuste jaemüügi turu riiklikuna. Tehingu konkurentsimõju hindamisel võttis komisjon aga arvesse asjaolu, et Telenet konkureerib peaaegu ainult sellises geograafilises piirkonnas, mis vastab tema kaabellevivõrgu ulatusele.

(7)

Televisiooni jaeteenuste osas määratles komisjon asjaomase tooteturuna televisiooniteenuste üldise jaeturu. Geograafilise ulatuse puhul jättis komisjon lahtiseks küsimuse, kas turg on riiklik, piirkondlik või vastab Teleneti kaabellevivõrgu ulatusele.

(8)

Interneti püsiühenduse jaeteenuste puhul määratles komisjon turuna interneti püsiühenduse üldise jaeturu, jättes lahtiseks küsimuse, kas selle turu geograafiline ulatus peaks olema riiklik, piirkondlik või piirduma Teleneti kaabellevivõrgu ulatusega.

(9)

Komisjon määratles tavatelefoniteenuste üldise jaeturu, jättes lahtiseks küsimuse, kas selle turu geograafiline ulatus peaks olema riiklik, piirkondlik või piirduma Teleneti kaabellevivõrgu ulatusega.

(10)

Komisjon hindas ka seda, kas Belgia puhul tuleks määratleda eraldi jaeturg nn püsi- ja mobiilsete ühendteenuste pakettidele, mille puhul on tegu jaeturuga, kus kliendid ostavad mobiilsideteenuseid koos ühe või mitme püsisideteenusega (TV, interneti püsiühendus, tavatelefoniühendus). Komisjon jõudis järeldusele, et Belgias praegu selline turg puudub, muu hulgas põhjusel, et kliendid ostavad mobiil- ja püsisideteenuseid üheskoos piiratud mahus. Kui selline ühendteenuste jaeturg aga eksisteeriks, oleks tehingu mõju sellisele turule arvesse võetud komisjoni konkurentsihinnangus võimalikule koondmõjule.

(11)

Hulgitasandil määratles komisjon mobiilsidevõrkudele juurdepääsu ja mobiilsidevõrkudes kõne algatamise turu, mis on riiklik.

(12)

Komisjon määratles ka eraldi TV- ja internetiteenuste hulgiturud ning jättis lahtiseks küsimuse, kas need turud peaksid olema riiklikud või piirduma Teleneti kaabellevivõrgu ulatusega.

(13)

Komisjon tegi ka kindlaks ja määratles järgmised asjaomased turud: mobiilsidevõrkude kõne lõpetamise hulgiteenused, rahvusvahelise rändluse hulgiteenused, püsisidevõrkude kõne lõpetamise hulgiteenused, püsisidevõrkude riigisiseste kõnede edastamise hulgiteenused, mittegeograafiliste numbrite kõnede lõpetamise ja hostimise hulgiteenused ning hulgitasandi juurdepääs püsiliinidele. Komisjon leidis aga, et tehing ei tekitanud konkurentsiprobleeme ühelgi kõnealusel turul.

IV.   KONKURENTSIMÕJU HINDAMINE

1.   Horisontaalse konkurentsimõju hindamine: mobiilsideteenuste jaeturul oleks tõhus konkurents märkimisväärselt takistatud

(14)

Jaemüügi tasandil kattub äriühingute BASE ja Telenet tegevus üksnes mobiilsideteenuste jaeturul. BASE tegutseb sellel turul mobiilsideoperaatorina, kes omab mobiilsidevõrku. 2014. aastal oli tema turuosa tulu alusel [10–20] % ja abonentide arvu alusel [20–30] %.

(15)

Telenet pakub ka mobiilside jaeteenuseid, kuid tal puudub mobiilsidevõrk. Telenet tegutseb virtuaalse mobiilsideoperaatorina, kasutades hulgitasandi juurdepääsu äriühingu Mobistar mobiilsidevõrgule, kes on teine Belgias tegutsev mobiilsideoperaator. Telenet hakkas mobiilside jaeteenuseid osutama 2006. aastal piiratud virtuaalse mobiilsideoperaatorina ja täieliku virtuaalse mobiilsideoperaatorina 2012. aastal. 2014. aastal oli tema turuosa tulu alusel [5–10] % ja abonentide arvu alusel [5–10] %. Teleneti edu virtuaalse mobiilsideoperaatorina tulenes mitmest konkreetsest asjaolust, sealhulgas sellest, et virtuaalse mobiilsideoperaatorina tegevust alustades oli tal Belgias juba olemas kindel turuosa ja kaubamärk, mis tulenes tema tegevusest televisiooni ja interneti püsiühenduste pakkujana.

(16)

Komisjon jõudis järeldusele, et tehing takistaks märkimisväärselt tõhusat konkurentsi kooskõlastamata konkurentsivastase mõju tõttu Belgia mobiilsideteenuste jaeturul. Belgia mobiilside jaeturg on väga kontsentreeritud ja kõrgete turulepääsu tõketega turg. 2014. aasta lõpus teenisid Belgia kolm mobiilsideoperaatorit ja Telenet kokku [90–100] % kogu tulust. BASE oli 2014. aasta lõpus tulu poolest suuruselt kolmas mobiilsideoperaator ja abonentide arvu poolest suuruselt teine mobiilsideoperaator. Telenet oli Belgia suurim virtuaalne mobiilsideoperaator nii tulude kui ka abonentide arvu poolest. Tulu ja abonentide arvu poolest oli ta Belgia suuruselt neljas mobiilsideoperaator. Kõnealuse tehinguga sünniks üksus, mis kujuneks abonentide arvu poolest äriühingu Proximus järel suuruselt teiseks mobiilsideoperaatoriks ning tulu poolest äriühingute Proximus ja Mobistar järel suuruselt kolmandaks mobiilsideoperaatoriks.

(17)

Komisjon leidis, et BASE ja Telenet on olnud mobiilside jaeturul eriti aktiivsed ja agressiivsed konkurendid, eriti eraklientide turusegmendis. Ühinenud üksus konkureeriks tehingujärgselt ettevaatlikumalt, vähendades konkurentsi mobiilsideteenuste jaeturul.

(18)

Jaetasandil pakub Telenet ka televisiooni-, interneti püsiühenduse ja tavatelefoniteenuseid. BASE kõnealustel turgudel ei tegutse, kuna lõpetas kõnealuste püsiteenuste osutamise 2014. aasta detsembris. Seetõttu leidis komisjon, et tehing ei tekita kõnealustel turgudel horisontaalseid konkurentsiprobleeme ega kaotaks äriühingu BASE poolt osutatavat (tegelikku ega võimalikku) konkurentsisurvet äriühingule Telenet televisiooni jaeteenuste ja interneti püsiühenduste ning tavatelefoniteenuste vallas.

2.   Vertikaalse konkurentsimõju hindamine: äriühingu BASE mobiilsidevõrgule hulgitasandi juurdepääsu või äriühingu Telenet kaabelvõrgule juurdepääsu piiramise (sisendile juurdepääsu piiramise) tõttu ei kahjustataks tõhusat konkurentsi märkimisväärselt

(19)

Mobiilsidevõrkudele juurdepääsu ja neis kõnede algatamise hulgituru puhul analüüsis komisjon seda, kas ühinenud üksus piiraks äriühingu BASE võrku kasutavate virtuaalsete mobiilsideoperaatorite juurdepääsu oma mobiilsidevõrgule (sisendile juurdepääsu piiramine). Esiteks järeldas komisjon, et tehing ei mõjutaks ühinenud üksuse võimet piirata juurdepääsu sisendile, kuna äriühingul BASE oleks võimalik piirata virtuaalsete mobiilsideoperaatorite juurdepääsu juba tehingueelselt. Teiseks järeldas komisjon, et tehing muudaks ühinenud ettevõtja stiimulit piirata juurdepääsu sisendile ainult piiratud ulatuses. Samuti leidis komisjon, et isegi kui ühinenud üksus piiraks virtuaalsete mobiilsideoperaatorite juurdepääsu sisendile, oleks selle mõju piiratud, kuna virtuaalsed mobiilsideoperaatorid (v.a Telenet) ei täida mobiilsideteenuste jaeturu konkurentsiprotsessis piisavalt olulist rolli. Nimetatud põhjustel jõudis komisjon järeldusele, et tehing ei takistaks oluliselt tõhusat konkurentsi seoses sisendile juurdepääsu piiramisega Belgia mobiilsidevõrkude hulgimüügitasandi juurdepääsu ja kõnede algatamise turul.

(20)

Televisiooni- ja internetiteenuste hulgimüügitasandi juurdepääsu turgude puhul hindas komisjon, kas tehing muudaks äriühingu Telenet võimet ja stiimulit piirata teiste sideoperaatorite juurdepääsu oma kaabellevivõrgule, mis võib endast kujutada püsisideteenuste (tavatelefoni, interneti püsiühenduse ja televisiooniteenuste) jaemüügi sisendit. Komisjon märkis, et Belgia sidesektorit reguleerivad asutused kehtestasid äriühingule Telenet kohustuse anda jaemüügitasandi televisiooniteenuste osutamiseks juurdepääs oma kaabellevivõrgule ning koos televisiooni jaeteenustega internetiühenduse jaeteenustele. Kõnealuse õigusraamistiku tõttu jõudis komisjon järeldusele, et äriühingul Telenet puudub võimalus piirata juurdepääsu oma kaabellevivõrgule eesmärgiga pakkuda televisiooniteenuseid või interneti püsiühendusi koos televisiooniteenustega ning see olukord tehingu tagajärjel ei muutuks. Eraldiseisvate internetiteenuste osas märkis komisjon, et äriühingul Telenet on suutlikkus ja stiimul piirata juurdepääsu oma kaabellevivõrgule, kuna äriühingul puudub juriidiline kohustus anda hulgimüügitasandi juurdepääs oma võrgule eraldiseisvate interneti püsiühenduste jaoks. Selline olukord valitses siiski juba tehingueelselt ja tehing seda ei mõjutaks. Nii jõudis komisjon järeldusele, et tehing ei takistaks oluliselt tõhusat konkurentsi seoses sisendile juurdepääsu piiramisega äriühingu Telnet kaabellevivõrgu hulgimüügitasandi juurdepääsu turul.

3.   Koondmõju hindamine: tehing ei põhjustaks püsi- ja mobiilteenuste ühendamisest tulenevat koondmõju

(21)

Komisjon hindas, kas tehing tooks endaga kaasa koondmõju. Tehingu raames ühinevad mobiilsideoperaator ja püsivõrguoperaator, mistõttu komisjon hindas, kas ühinenud üksus suudaks konkurente kõrvale tõrjuda, ühendades püsi- ja mobiilteenused.

(22)

Komisjon märkis, et Telenet pakub juba tehingueelselt püsi- ja mobiilsete ühendteenuste jaepakettide kõiki nelja komponenti (televisiooni-, interneti püsiühenduse, tavatelefoni- ja mobiilsideteenused). Seega saab Telenet juba praegu müüa tarbijaile ühendteenuseid. Samuti märkis komisjon, et tehing ei muuda äriühingu Telenet positsiooni ühelgi püsiühendusteenuse turul, kuna BASE ei tegutse ühelgi sellisel turul. Tehingu tulemusel suureneb siiski ühinenud üksuse mobiilteenuste kliendibaas, kuna äriühingute BASE ja Telenet kliendid liidetakse. See võib omakorda hõlbustada püsi- ja mobiilteenuste pakettmüüki kahel viisil. Esiteks võib see aidata äriühingul Telenet lihtsamalt müüa püsi- ja mobiilteenuste pakette äriühingu BASE abonentidele, kes äriühingult Telenet püsiteenuseid veel ei osta. Teiseks võib see aidata äriühingul Telenet lihtsamalt müüa püsi- ja mobiilteenuste pakette äriühingu BASE abonentidele, kes äriühingult Telenet püsiteenuseid juba ostavad.

(23)

Seoses esimesega neist kahest võimalikust käitumisviisist, millele tehing võiks kaasa aidata (juurdepääsu piiramine, müües püsi- ja mobiilteenuste pakette äriühingu BASE mobiilabonentidele, kes äriühingu Telenet püsiteenuseid veel ei osta), märkis komisjon järgmist. Esiteks on ebatõenäoline, et tehing võimaldab ühinenud üksusel piirata juurdepääsu paketina müügi teel. Märkimisväärne osa äriühingu BASE kõigist klientidest elab väljaspool äriühingu Telenet kaabellevivõrgu ulatust ja on ebatõenäoline, et ühinenud üksus pakub tavatelefoni ja mobiili ühendteenuseid väljaspool oma kaabellevivõrgu ulatust. Lisaks on äriühingu BASE nende klientide arv, kellele äriühing Telenet oma püsiteenuseid juba ei müü, piiratud, samuti on paljud äriühingu BASE kliendid ettemaksukliendid, kes tuleks enne neile püsi- ja mobiilteenuste pakettide pakkumist esmalt registreerida järelmaksuabonentideks. See on täiendav takistus püsi- ja mobiilteenuste pakettide ristmüügile. Lisaks ei saavuta ühinenud üksus mobiilsideteenuste jaeturul domineerivat seisundit, mistõttu on kahtlane, kas ühinenud üksus saavutaks piisava turujõu konkurentide kõrvaletõrjumiseks pakettmüügi teel. Samuti oleks ühinenud üksuse konkurentidel võimalik rakendada vastustrateegiaid, pakkudes näiteks püsi- ja mobiilteenuste pakette ise või pakkudes mobiilteenuseid atraktiivsete hindadega, et hoida kliente ostmast püsi- ja mobiilteenuste pakette ühinenud üksuselt.

(24)

Teiseks leidis komisjon, et ei ole kindel, kas äriühingul Telenet oleks stiimul tegeleda oma püsiteenuse ristmüügiga äriühingu BASE mobiilsideteenuste klientidele, kuna tõenäoliselt peaks ta neid teenuseid pakkuma soodushinnaga, mis oleks äriühingule Telenet kulukas.

(25)

Samuti leidis komisjon, et selline käitumine tõenäoliselt ei avalda hindadele ja valikule negatiivset mõju, kuna ei ole tõenäoline, et konkurendid väljuksid turult või kaotaksid võime tõhusalt konkureerida. Müügimaht, mida oleks võimalik tehingu tagajärjel pakettmüügi kaudu piirata, on piiratud. Lisaks ostetakse suur enamus kõigist mobiilsideteenustest Belgias endiselt eraldi teenusena, mitte paketi koosseisus. Belgia turu teised mobiilsideoperaatorid on Proximus ja Mobistar, kes samuti võiksid pakettmüüki kasutada. Proximus on Belgia jaeturu konkurentsitult suurim sideoperaator ja tegeleb püsi-mobiilsideteenuste pakettmüügiga isegi. Mobistar on ka tehingujärgselt tulu poolest suuruselt teine mobiilsideoperaatori Proximus järel. Äriühing võiks pakkuda püsiteenuseid, mis põhinevad hulgitasandi juurdepääsul äriühingu Telenet kaabellevivõrgule. Äriühing on sellisest plaanist juba ka teatanud. Äriühingul Telenet on õiguslik kohustus anda juurdepääs oma võrgule, et teistel operaatoritel oleks võimalik pakkuda televisiooniteenuseid ja koos sellega interneti püsiühendust.

(26)

Seoses teisega kahest võimalikust käitumisviisist (juurdepääsu piiramine, müües püsi- ja mobiilteenuste pakette äriühingu BASE mobiilabonentidele, kes ostavad ka äriühingu Telenet püsiteenuseid), märkis komisjon järgmist. Esiteks ei suurendaks tehing märkimisväärselt äriühingu Telenet võimet konkurente kõrvale tõrjuda, pakkudes ühtainsat arvet või paketti äriühingu BASE abonentidele, kes äriühingu Telenet teenuseid juba ostavad. Nagu on märgitud punktis 22, on kõnealune eelis tõepoolest piiratud mitme elemendiga, eelkõige asjaoluga, et märkimisväärne osa äriühingu BASE abonentidest elab väljaspool äriühingu Telenet kaabellevivõrgu ulatust ja on ettemaksuabonendid. Lisaks ei saavutaks Telenet isegi tehingujärgselt mobiilsideteenuste jaeturul domineerivat seisundit ning ühinenud üksuse konkurendid võiksid pakettmüügile reageerida vastustrateegiatega. Teiseks ei olnud kindel, kas äriühingul Telenet oleks olnud stiimul sellise strateegiaga tegeleda, võttes arvesse juurdepääsu piiramise strateegia pikaajaliste eeliste spekulatiivsust. Samuti, nagu on selgitatud punktis 24, ei avaldaks selline tegevus tõenäoliselt hindadele negatiivset mõju ega tõrjuks välja selliseid konkurente, kes võiksid pakkuda pakette ise või alandada oma mobiiltelefoniteenuste hinda, et takistada klientidel osta ühinenud üksuse pakette.

4.   Konkurentsimõju hindamisest tulenevad järeldused

(27)

Komisjon jõudis järeldusele, et tehing takistaks märkimisväärselt tõhusat konkurentsi kooskõlastamata konkurentsivastase mõju tõttu Belgia mobiilsideteenuste jaeturul. Komisjon leidis, et tehing ei takistaks oluliselt tõhusat konkurentsi, kuna vertikaalne ja koondmõju tava- ja mobiilsideteenuste jae- ja hulgiturule on piiratud.

V.   KOHUSTUSED

(28)

Selleks et lahendada komisjoni osutatud konkurentsiprobleemid mobiilsideteenuste jaeturul, esitas Liberty Global kohustused.

1.   Kohustuste kirjeldus

(29)

Äriühingu Liberty Global poolt esitatud lõplikud kohustused hõlmasid kaht osa. Esiteks loovutaks äriühing Telenet ühe kahest äriühingu BASE kliendibaasist (st ligikaudu […] aktiivset abonenti) ühele ja samale omandajale. Teiseks sõlmiks Telenet kliendibaaside omandajaga virtuaalse mobiilsideoperaatori lepingu, mis võimaldaks parandusmeetme võtjal tegutseda mobiilsideteenuste jaeturul äriühingu BASE võrku kasutava virtuaalse mobiilsideoperaatorina. Lõplikud kohustused hõlmasid eelnevalt heakskiidetud ostja klauslit (äriühingul Telenet ei olnud võimalik tehingut lõpule viia enne kliendibaaside loovutamise lepingu sõlmimist) ja nõuti, et komisjon kiidaks heaks virtuaalse mobiilsideoperaatori lepingu vastavuse lõplike kohustuste nõuetele.

(30)

Liberty Global pakkus komisjonile eelneva (fix-it-first) parandusmeetme võtjana välja äriühingu Medialaan. Liberty Global esitas komisjonile ka koopiad: i) lepingust äriühinguga Medialaan äriühingu BASE kliendibaaside võõrandamiseks ning ii) äriühinguga Medialaan sõlmitud virtuaalse mobiilsideoperaatori lepingu.

(31)

Lõplike kohustuste raames annaks Telenet äriühingule Medialaan üle kaubamärgi „JIM Mobile” kliendid ja tema 50 % osaluse piiratud virtuaalses mobiilsideoperaatoris Mobile Vikings. „JIM Mobile” on äriühingule Medialaan juba kuuluv kaubamärk, kuid kaubamärgi „JIM Mobile” kliendid kuuluvad äriühingule BASE. Mobile Vikings on äriühingu BASE võrgus tegutsev piiratud virtuaalne mobiilsideoperaator, milles äriühingu BASE osalus on 50 %. Paralleelselt äriühingu BASE osaluse omandamisega äriühingus Mobile Vikings omandas Medialaan eraldi äriühingu Mobile Vikings ülejäänud 50 % osaluse. Lõplike kohustuste ja äriühingu Medialaan eraldi omandamise koondmõju on selline, et äriühingule Medialaan kuulub otseselt või kaudselt 100 % äriühingust Mobile Vikings.

(32)

Lõplikes kohustustes nähti ette, et virtuaalse mobiilsideoperaatori leping sisaldab järgmist: i) äriühingust Medialaan saab äriühingu Telenet abiga kindlaksmääratud aja jooksul täielik virtuaalne mobiilsideoperaator; ii) virtuaalse mobiilsideoperaatori leping kehtiks viis aastat alates täielikuks virtuaalseks mobiilsideoperaatoriks saamisest; iii) virtuaalse mobiilsideoperaatori lepingu alusel tegutseks virtuaalne mobiilsideoperaator ettemaksumudeli alusel, kuid tal oleks võimalik hankida äriühingult BASE mahtu andmesideks (kõnede ja SMSide puhul jätkataks ettemaksumudeliga); iv) mahuvõimaluse raames omandaks Medialaan kindlaksmääratud aastahinnaga 20 % äriühingu BASE võrgu mahust, võimalusega omandada täiendavat lisamahtu (5 % + 5 %); v) mahuvõimaluse kasutamise korral pikendataks virtuaalse mobiilsideoperaatori lepingut viie aasta võrra alates mahuvõimaluse rakendamise esimesest aastast; vi) virtuaalse mobiilsideoperaatori leping hõlmaks kindlaksmääratud kestusega ainuõiguse perioodi, mis algab kliendibaaside loovutamise kuupäevast, mille jooksul Medialaan ei saaks hostina kasutada muud mobiilsideoperaatorit; vii) kui Medialaan peaks ületama äriühingult BASE ostetud mahu, oleks tal mahuvõimaluse raames pärast ainuõiguse perioodi õigus hankida vajalikku täiendavat mahtu teiselt mobiilsideoperaatorilt (alternatiivina täiendava mahu ostmisele äriühingult BASE).

2.   Hinnang esitatud kohustustele ja parandusmeetme võtjale

(33)

Komisjon leidis, et lõplike kohustustega hajutati komisjoni kahtlused seoses horisontaalse mõjuga mobiilsideteenuste jaeturule.

(34)

Komisjon leidis, et kahe kliendibaasi („JIM Mobile” kliendid ja Mobile Vikings) loovutamisel äriühingule Medialaan sünniks mobiilsideoperaator, kellel oleks piisav maht ja ulatus agressiivseks konkureerimiseks mobiilsideteenuste jaeturul ning taastuks suurimas võimalikus ulatuses äriühingu Telenet poolt tehingueelselt avaldatud konkurentsisurve.

(35)

Virtuaalse mobiilsideoperaatori lepingu osas leidis komisjon, et ettemaksumudel […] ja võimaldaks seega äriühingul Medialaan tegutseda soodsatel majanduslikel tingimustel. Mahuvõimaluse osas oli komisjon seisukohal, et see võimalus lubaks äriühingul Medialaan veelgi kasvada ja tõhusalt konkureerida.

(36)

Hindamise raames analüüsis komisjon ka äriühingut Medialaan kavandatava parandusmeetme võtjana. Komisjon jõudis järeldusele, et Medialaan oleks sobiv ostja, sõltumatu äriühingust Telenet ning piisavate rahaliste vahendite, asjatundlikkuse ja stiimulitega, et mobiilsideteenuste jaeturul tõhusalt konkureerida. Eelkõige leidis komisjon, et „JIM Mobile” ja Mobile Vikings klientide üleandmine äriühingule Medialaan ja äriühingu Medialaan muutmine täielikuks virtuaalseks mobiilsideoperaatoriks oleks saavutatav lõplikes kohustustes ettenähtud ajaraamistikus ja see võimaldaks äriühingul Medialaan saada tõhusaks konkurendiks. Komisjon järeldas ka seda, et „JIM Mobile” klientide ja äriühingu Mobile Vikings ülevõtmine äriühingu Medialaan poolt ei põhjustaks esmapilgul konkurentsiprobleeme.

(37)

Komisjon vaatas läbi ka äriühingute Telenet ja Medialaan vahelise virtuaalse mobiilsideoperaatori lepingu ning järeldas, et selle tingimused vastasid lõplike kohustuste nõuetele.

(38)

Seetõttu leidis komisjon, et lõplike kohustustega hajutataks komisjoni kahtlused seoses horisontaalse mõjuga mobiilsideteenuste jaeturule. Komisjon kiitis heaks äriühingu Medialaan sobiliku parandusmeetme võtjana ja tunnistas virtuaalse mobiilsideoperaatori lepingu lõplike kohustustega kooskõlas olevaks.

VI.   KOKKUVÕTE

(39)

Eespool toodud põhjustel jõutakse otsuses järeldusele, et kui teatise esitaja täidab võetud kohustused, ei takista kõnealune koondumine märkimisväärselt tõhusat konkurentsi siseturul ega selle olulises osas.

(40)

Sellest tulenevalt tuleks koondumine kuulutada kokkusobivaks siseturuga ja EMP lepingu toimimisega vastavalt ühinemismääruse artikli 2 lõikele 2 ja artikli 8 lõikele 2 ning EMP lepingu artiklile 57.


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.


V Teated

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

Euroopa Komisjon

22.4.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 141/13


Komisjoni teatis, mis avaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõike 4 kohaselt juhtumi AT.40023 „Piiriülene juurdepääs tasulisele televisioonile” kohta

(2016/C 141/07)

1.   Sissejuhatus

(1)

Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1/2003 (asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta) (1) artiklis 9 on sätestatud, et kui komisjon kavatseb vastu võtta rikkumise lõpetamist nõudva otsuse ja asjaosalised teevad ettepaneku kohustuda lahendama komisjoni esialgses hinnangus tõstatatud küsimused, võib komisjon muuta need kohustused asjaomastele ettevõtjatele siduvaks. Sellise otsuse võib vastu võtta kindlaksmääratud ajavahemikuks ja selles sätestatakse, et komisjonil ei ole enam põhjust meetmeid võtta.

(2)

Sama määruse artikli 27 lõike 4 kohaselt peab komisjon avaldama juhtumi lühikokkuvõtte ja kohustuste põhilise sisu. Komisjoni määratud tähtaja jooksul võivad huvitatud isikud esitada oma märkusi.

2.   Juhtumi kokkuvõte

(3)

23. juulil 2015 võttis komisjon vastu vastuväite (edaspidi „vastuväide”), milles muu hulgas käsitletakse ettevõtjate Paramount Pictures International Limited (õigusjärglasena pärast ettevõtjaga Viacom Global (Madalmaad) B.V. ühinemist) („PPIL”) ja Viacom Inc. („Viacom”) (edaspidi koos „Paramount”) tegevust. Kõnealune dokument on ka esialgne hinnang määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 lõike 1 tähenduses.

(4)

Vastuväite kohaselt on Paramount sõlminud litsentsilepinguid tasu eest levitatava teleringhäälingu organisatsiooniga Sky UK Limited ja need lepingud sisaldavad klausleid, millega:

keelatakse ettevõtjal Sky teha jaemüügi korras levitatavaid tasulisi televisiooniteenuseid kättesaadavaks selliste klientide omaalgatuslike taotluste alusel, kes elavad või asuvad küll EMPs, kuid väljaspool Ühendkuningriiki ja Iiri Vabariiki, või piiratakse ettevõtja Sky sellekohaseid õigusi; ja/või

nõutakse, et Paramount keelaks EMPs, kuid väljaspool Ühendkuningriiki ja Iiri Vabariiki asuvatel ringhäälinguettevõtjatel teha jaemüügi korras levitatavaid tasulisi televisiooniteenuseid kättesaadavaks selliste klientide omaalgatuslike taotluste alusel, kes elavad või asuvad Ühendkuningriigis või Iiri Vabariigis, või et Paramount piiraks kõnealuste ringhäälinguettevõtjate sellekohaseid õigusi (mõlemad klauslid edaspidi „vaidlustatud klauslid”).

(5)

Vastuväites jõutakse esialgsele järeldusele, et Paramounti tegevus on vastuolus ELi toimimise lepingu artikliga 101 ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu (edaspidi „EMP leping”) artikliga 53, sest: i) kõnealuste klauslite eesmärk on piirata konkurentsi ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 ja EMP lepingu artikli 53 lõike 1 tähenduses; ii) kõnealused klauslid ei sisalda ühtki majanduslikku ega õiguslikku asjaolu, mis õigustaks järeldust, et need ei saa konkurentsi kahjustada; ning iii) kõnealused klauslid ei vasta ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 ja EMP lepingu artikli 53 lõike 3 kohase erandi tingimustele.

(6)

Samuti käsitletakse vastuväites ühelt poolt ettevõtja Sky ja teiselt poolt ettevõtjate Disney, NBCUniversal, Sony, Twentieth Century Fox ja Warner Bros tegevust. Praegu uurib komisjon veel seda, kuivõrd ettevõtjate Disney, NBCUniversal, Sony, Twentieth Century Fox, Warner Bros ja Sky tegevus (sh viimati nimetatu tegevus seoses eespool esitatud klauslitega, mis käsitlevad litsentsilepinguid ettevõtjate Paramount ja Sky vahel) on kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 101 ja EMP lepingu artikliga 53.

3.   Võetavate kohustuste peamine sisu

(7)

Paramount ei ole nõus komisjoni vastuväites esitatud probleemidega. Sellegipoolest tegi ta ettepaneku võtta määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 kohaseid kohustusi komisjoni tõstatatud konkurentsiprobleemide lahendamiseks. Kohustuste põhipunktid oleksid järgmised:

a)

Paramount ei tohiks sõlmida tasuliste televisiooniteenuste edastamist käsitlevaid litsentsilepinguid, (2) millega (taas)kehtestatakse EMP mis tahes piirkonna suhtes lisakohustused, ega selliseid lepinguid uuendada ega pikendada. Need lisakohustused hõlmavad järgmist:

sellist liiki lepingulised kohustused, mis on välja toodud vastuväites, ning muud samasuguse mõjuga lepingulised kohustused, mille kohaselt ei tohi ringhäälinguettevõtja teha oma teenuseid kättesaadavaks selliste klientide omaalgatuslike taotluste alusel, kes küll elavad või asuvad Euroopa Majanduspiirkonnas, kuid väljaspool selle ringhäälinguettevõtja litsentsijärgset territooriumi, või millega piiratakse ringhäälinguettevõtja sellekohast tegevust („ringhäälinguettevõtja kohustus”);

sellist liiki lepingulised kohustused, mis on välja toodud vastuväites, ning muud samasuguse mõjuga lepingulised kohustused, mille kohaselt peab Paramount keelama EMPs asuvatel, kuid väljaspool oma litsentsijärgset territooriumi asuvatel ringhäälinguettevõtjatel teenuste kättesaadavaks tegemist selliste klientide omaalgatuslike taotluste alusel, kes elavad või asuvad asjaomase ringhäälinguettevõtja litsentsijärgsel territooriumil („Paramounti kohustus”);

b)

Paramount ei tohiks:

pöörduda kohtusse ega püüda algatada kohtumenetlust seoses sellega, et ei täideta tasuliste televisiooniteenuste edastamist käsitlevast kehtivast litsentsilepingust tulenevat ringhäälinguettevõtja kohustust, ega

otse ega kaudselt järgida tasuliste televisiooniteenuste edastamist käsitlevast kehtivast litsentsilepingust tulenevat Paramounti kohustust ega nõuda selle kohustuse täitmist.

(8)

Paramounti kohustused hõlmaksid lineaarseid tasulisi televisiooniteenuseid ja vastavalt ringhäälinguettevõtjale antud litsentsi(de)s sisalduvatele sätetele ka liikmemaksuga tellitavaid videoteenuseid („SVOD-teenused”).

(9)

Kohustused kehtiksid viis aastat alates sellest, kui Paramountile tehakse ametlikult teatavaks komisjoni otsus vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklile 9.

(10)

Kohustused on täielikult avaldatud inglise keeles konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil järgmisel aadressil:

http://ec.europa.eu/competition/index_en.html

4.   Kutse märkuste esitamiseks

(11)

Komisjon kavatseb turupõhisuse kontrollist lähtudes võtta vastu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 lõike 1 kohase otsuse, millega kuulutatakse eespool kokkuvõtvalt esitatud ja konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil avaldatud kohustused siduvaks.

(12)

Komisjon kutsub vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõikele 4 huvitatud kolmandaid isikuid esitama märkusi kavandatud kohustuste kohta. Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt ühe kuu jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Huvitatud isikutel palutakse esitada ka mittekonfidentsiaalne versioon oma märkustest, millest igasugune teave, mida nad peavad ärisaladuseks, ja muu konfidentsiaalne teave on välja jäetud ning vajaduse korral asendatud vastavalt kas mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte või sõnaga „ärisaladus” või „konfidentsiaalne”.

(13)

Vastuseid ja märkusi tuleks põhjendada ning esitada sellekohased faktid. Kui avastate seoses kavandatud kohustuste mis tahes osaga probleemi, kutsub komisjon teid üles pakkuma välja ka võimalikku lahendust.

(14)

Märkused võib saata komisjonile elektronposti (COMP-GREFFE-ANTITRUST@ec.europa.eu), faksi (+32 22950128) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber AT.40023 – „Piiriülene juurdepääs tasulisele televisioonile” kohta):

European Commission

Directorate-General for Competition

Antitrust Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË


(1)  EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1. Alates 1. detsembrist 2009 on EÜ asutamislepingu artiklist 81 saanud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 101 ja EÜ asutamislepingu artiklist 82 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 102. Sätted on sisult identsed. Käesolevas teatises tuleks viiteid Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 101 ja 102 käsitada vajaduse korral viidetena EÜ asutamislepingu artiklitele 81 ja 82.

(2)  Tasuliste televisiooniteenuste edastamist käsitlev litsentsileping on leping, millega ringhäälinguettevõtjale (litsentsisaaja) antakse ainuõigus edastada litsentsiandja poolt tulevikus toodetavaid konkreetseid filme (võib hõlmata ka muud audiovisuaalsisu) teatava aja jooksul, millal ringhäälinguettevõtja võib näidata neid filme tasulises televisioonis ja vastavalt sellisele ettevõtjale antud litsentsi(de)s sisalduvatele sätetele ka liikmemaksuga tellitavate videoteenustena.


MUUD AKTID

Euroopa Komisjon

22.4.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 141/16


Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

(2016/C 141/08)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artiklile 51 (1).

KOONDDOKUMENT

„PÃO DE LÓ DE OVAR”

ELi nr: PT-PGI-0005-01341 – 28.5.2015

KPN ( ) KGT ( X )

1.   Nimetus

„Pão de Ló de Ovar”

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Portugal

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 2.3. Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

„Pão de Ló de Ovar” on kondiitritoode, mille valmistamiseks kasutatakse mune, eelkõige munakollaseid, suhkrut ja jahu.

Toodet turustatakse seest valge küpsetuspaberiga kaetud vormis. Tootel on küpsetistele omane kuju, selle sisu () on kerge, kreemjas, kohev ja kollase värvusega, õhuke kuldpruun koorik on kergelt niiske ning osa sisust on laialivalguv (pito). Tootel on järgmised füüsikalised, keemilised ja organoleptilised omadused:

Toote „Pão de Ló de Ovar” eri tüüpide keskmised füüsikalised väärtused

 

Pão de Ló de Ovar

Väikesemõõduline („Miniatura” või „Infantes”)

Pão de Ló de Ovar

tavamõõdus

Miinimum

Maksimum

Miinimum

Maksimum

Kaal (g)

100

125

485

1 500

Kõrgus (cm)

3

8

7

14

Läbimõõt (cm)

11

12

16

28

Väikesemõõdulist toodet „Pão de Ló de Ovar” kutsutakse rahva seas ka nimega „Infantes”.

Toote „Pão de Ló de Ovar” keemilise koostise keskmised väärtused

 

Miinimum

Maksimum

Miinimum

Maksimum

Suhkur (%)

37,80

49,20

Lahustuvad

29,20

Lahustuvad

39,20

Mittelahustuvad

5,40

Mittelahustuvad

13,40

Rasvad (%)

12,80

18,20

 

 

Veesisaldus (%)

24,50

33,10

 

 

Valgud (%)

7,40

14,60

Lahustuvad

1,30

Lahustuvad

2,70

Mittelahustuvad

7,90

Mittelahustuvad

10,10

Veeaktiivsus

0,831

Veeaktiivsus

0,937

Võttes arvesse, et toote niiskusesisaldus kõlblikkusaja vältel väheneb, võivad need väärtused väheneda 2,5 % võrra.

Organoleptilised omadused

Värvus

Koorik: tumekollane kuni pruun

Laialivalguv sisu (pito): kuldne munakollane värvus, millel võib olla oranžikas või kergelt pruunikas toon.

Tahke sisu: munakollane värvus, millel võib olla oranžikas toon.

Välimus

Koorik: ühtlane, sellel võivad olla toote allavajumisest põhjustatud ebatasasused ja taina küpsemisele iseloomulikud väikesed mullid.

Laialivalguv sisu (pito): kreemjas, üsna vedel, võib toote lõikamisel välja valguda.

Tahke sisu: poorne.

Lõhn

Pão de Ló: õrn muna lõhn, kergelt (mitte kõrvetatud) karamelline.

Maitse

Pão de Ló: õrn muna maitse.

Tekstuur

Pão de Ló: keskmise konsistentsiga, suus sulav ja pehme, mis toob esile laialivalguva sisu kreemja konsistentsi.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Värsked munad, valge suhkur, nisujahu (tüüp 55), sool (selle koostisaine lisamine ei ole kohustuslik).

3.4.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Taina valmistamine

Kvaliteetse toote saamiseks on kondiitri oskused selles tootmisetapis eriti olulised, et hinnata taina optimaalset koostist.

Taina vormimine

Vorm kaetakse seest küpsetuspaberiga, sobitades seda vormi järgi. See tootmisetapp nõuab oskusi ja käelist osavust.

Taina vormi valamine eeldab samuti kondiitrilt osavust ja kogemust.

Taina küpsetamine

Küpsetamisel tuleb toodet pidevalt jälgida, sest küpsetusajast sõltub tootele „Pão de Ló de Ovar” iseloomuliku laialivalguva sisu (pito) kogus.

Jahutamine

Toote „Pão de Ló de Ovar” jahutamisel jäetakse see vormi, kuni toode on jahtunud. Pärast toote jahtumist lõigatakse küpsetuspaber väiksemaks.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Toote „Pão de Ló de Ovar” erimärgistus sisaldab järgmist:

1)

märget „Pão de Ló de Ovar – Indicação Geográfica Protegida” (Pão de Ló de Ovar – kaitstud geograafiline tähis) või „Pão de Ló de Ovar IGP” (Pão de Ló de Ovar – KGT) ning

2)

toote „Pão de Ló de Ovar” logo:

Image

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Ovari kohaliku omavalitsuse järgmised haldusüksused (freguesias): Esmoriz, Cortegaça, Maceda, Arada, Ovar, S. João, S. Vicente, Válega.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Alates 18. sajandi lõpust kuni tänaseni ei ole tootega „Pão de Ló de Ovar” seotud oskusteave kunagi Ovari (endine Villa de Ovar) kohaliku omavalitsuse piiridest väljapoole levinud.

Toodet „Pão de Ló de Ovar” valmistatakse vaid Ovari kohaliku omavalitsuse territooriumil ning toote nimetus osutab geograafilisele piirkonnale, kus seda toodet tuntakse. Toote maine on otseselt seotud selle valmistamise ja tarbimisega ülestõusmispühade ajal. Seda Ovari elanike seas juurdunud tava on nimetatud juba 1781. aastal koostatud dokumendis.

Kinnituse sellele, et toodet „Pão de Ló de Ovar” valmistati omaaegse Villa de Ovari piirkonnas 18. sajandi lõpus, leidis preester Manuel Lírio, kes uuris Kristuse kannatuste vennaskonna (Irmandade dos Passos) kahjustunud dokumente. Uurides raamatuid, mis „vedelesid avatult põrandal ja hallitasid, lehed kärisenud, käkras, köitest lahti ja määrdunud nagu räpased kaltsud,” märkis preester Lírio vennaskonda käsitlevas töös „Os Passos: subsídios para a história de Ovar”: „1781. aastal kingiti ristitee protsessioonis pühakuju kandnud preestritele küpsetisi „Pão de Ló de Ovar”. Dokument annab tunnistust selle maiustuse vanusest.”

Toote maine on seotud nii looduslike kui ka piirkondlike teguritega, näiteks väga kvaliteetsete munade kasutamisega ja oskusteabe olemasoluga, mis määrab lõpptulemuse.

Toodet „Pão de Ló de Ovar” eristab muudest pagaritoodetest nii talle omane kuju, toote kerge, kreemjas, kohev ja kollase värvusega tahke sisu (), õhuke kuldpruun ja kergelt niiske koorik, mis tuleneb sellest, et toodet valmistatakse käsitsi, ning laialivalguva sisu (pito) olemasolu.

Tootmismeetod, mida kasutatakse, et saavutada kerge, kreemjas ja kohev kollase värvusega toode, millel on laialivalguv sisu, hõlmab mitut etappi, kus tavadel ja Ovari kondiitrite oskusteabel on tähtis osa, et saavutada ühtlane tekstuur, mis võimaldab valmistada soovitud omadustega toodet.

Esiteks tuleb taina valmistamismeetodi kohaselt segada kokku koostisained (munad, suhkur ja soovi korral sool) ning kloppida segu mitte kauem kui 20 minutit, kuni see muutub valkjaks. Seejärel lisatakse sõelutud jahu, segades tainast aeglaselt, et saavutada selle ühtlane konsistents.

Selle tootmisetapi puhul on oskusteave eriti tähtis, sest just sellest etapist sõltuvad tootele „Pão de Ló de Ovar” iseloomulikud omadused.

Seejärel kaetakse punasest või mustast savist koogivorm küpsetuspaberiga, selle tootmisetapi raames antakse tootele iseloomulik välimus. Savist koogivormi vooderdamiseks kasutatav küpsetuspaber (100–120 g/m2) volditakse kaheksa korda kokku, et tekiks neli ühesugust vastasvolti. Sellest, kuidas küpsetuspaber kokku volditakse, sõltub toote kuju. Voldid on üksteisest võrdsel kaugusel ja servad lõigatakse hiljem sakiliseks.

Seejärel pannakse küpsetuspaberiga vooderdatud vormidesse vajalik kogus tainast. See toiming eeldab tootjalt teadmisi ja oskusi, sest taina õige kogus ja paigutus tagavad, et küpsemine toimub tavapäraselt ja tainas ei kerki üle küpsetuspaberi serva.

Küpsetamine toimub elektriahjus 140–200 °C juures 50 minuti kuni kahe tunni jooksul, sõltuvalt toote valmistamiseks kasutatud taina netomassist. See toiming on toote kvaliteedi seisukohast väga oluline, sest tuleb leida õige küpsetusaeg sisu vajaliku tekstuuri saavutamiseks, seepärast jälgitakse toote küpsemist pidevalt.

Toode on valmis, kui koorik on kuldpruun ja pisut niiske ning sisu kreemjas. Sõltuvalt küpsetusajast on tootes suuremas või väiksemas koguses laialivalguvat sisu (pito), mistõttu on tegemist ainulaadse pagaritootega.

Toote „Pão de Ló de Ovar” eripära tuleneb oskusteabest, mis hõlmab taina valmistamist, selle asetamist vormi ja sobiva küpsetusaja valimist.

Toode „Pão de Ló de Ovar”, mille ajalugu ulatub tagasi 18. sajandi lõppu, sõltub otseselt taina valmistamise ja küpsetamisega seotud oskusteabest.

Vastavalt suulisele pärimusele alustasid mitu Ovaris elavat peret 19. sajandil piirkondlike maiustuste tootmist, mille hulgas kerkis eriti esile kuulus toode „Pão de Ló de Ovar”. Marques Gomes märkis 1877. aastal oma teoses „Aveiro e seu Distrito” Villa de Ovari kohta järgmist: „Kondiitritoodetest on tuntud „Pão de Ló” ja „Ovos moles”, mis pakuvad konkurentsi koguni Aveiro piirkonna toodetele.” Toode „Pão de Ló de Ovar” saavutas piirkondliku maiustusena tuntuse kogu riigis, loomulikult oli see seotud toote kvaliteediga, aga ka edusammudega toote turustamisel, sest ajapikku turg kasvas.

Toode „Pão de Ló de Ovar” kogus tuntust tänu Ovari koori poolt 1949., 1950. ja 1972. aastal korraldatud näitemängudele.

Alates 20. sajandi 80ndatest on toode „Pão de Ló de Ovar” püsinud rahva keelel ja meelel ning saavutanud tähtsa koha enamikul Portugali toidumessidel. Tähtsatel pidustustel on toode samuti nähtaval kohal. 19. sajandi viimasel kümnendil sai „Pão de Ló de Ovar” tuntuks riigi pealinnas, seda eelkõige tänu Ovarist pärit madruste loodud tavale pakkuda pidupäevade puhul neid korvides transporditud küpsetisi fregattide omanikele ja nende klientidele.

Laiale levikule aitas suuresti kaasa toote „Pão de Ló de Ovar” suuremahuline tootmine ja turustamine alates 1917. aastast.

„Pão de Ló de Ovar” on unikaalne toode, mille kujunemisel on olnud oluline roll kondiitrite oskusteabel, kes sõlmisid nähtamatu sideme ja andsid toote päritolupiirkonnale maitse ja vormi.

Toote „Pão de Ló de Ovar” tuntusele leiab kinnitust paljudest dokumentidest ja alates 18. sajandi lõpust seostatakse toodet ainult Ovari piirkonnaga.

Tuleb märkida, et toote „Pão de Ló de Ovar” valmistamise oskusteave ei ole kunagi ulatunud kaugemale Ovari kohaliku omavalitsuse piiridest.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

http://www.dgadr.mamaot.pt/images/docs/val/dop_igp_etg/Valor/CE_Pao_lo_Ovar.pdf


(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.


22.4.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 141/21


Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

(2016/C 141/09)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada taotluse suhtes vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KOONDDOKUMENT

„ORIEL SEA SALT”

ELi nr: IE-PDO-0005-01318 – 26.2.2015

KPN ( X ) KGT ( )

1.   Nimetus(ed)

„Oriel Sea Salt”

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Iirimaa

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 2.6. Sool

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Nimetusega „Oriel Sea Salt” tähistatakse meresoola, mis on saadud Port Orieli lahest (Clogherhead, Drogheda, Louthi vald, Iirimaa). Toode on peeneteraline kristallvalge lisanditeta meresool. Soola tillukest tera mõõdetakse mikromeetrites (tähis „μm”). 90 % teradest on mõõduga vahemikus 90–500 μm ning ülejäänud 10 % vahemikus 500–1 000 μm. Puudutades on see peaaegu nagu pulber. Tänu terakestele (mitte helbed ega suured kristallid) imendub meresool toiduainesse kiiremini, sest see lahustub, hajub ja valgub kogu toiduaine ulatuses ilma takistuseta.

Meresool on tugeva soolase maitsega. Ümaral maitsel puudub terav ja hapu nüanss, sest soola toodetakse suletud survestatud süsteemis, millega tagatakse, et kuni tootmissüsteemist pakendamisvalmilt väljumiseni ei puutu meresool ühelgi ajahetkel kokku õhu, mulla ega inimtegevusega. Tänu terakeste ainulaadsetele mõõtmetele, soola tekstuurile ja ümarale maitseprofiilile on toode „Oriel Sea Salt” on suurepärane koostisosa toiduvalmistamisel. Sõltumatute pimetestide ja tekstuuritestidega on tõendatud, et tänu intensiivsele maitseprofiilile on võimalik toiduainete koostisosana kasutatava meresoola kogust vähendada kuni 30 %.

Meresool „Oriel Sea Salt” on looduslikult kristallvalge, mistõttu ei pea seda pesema ega loputama. Sellest asjaolust tingituna on soolas järjepidevalt olemas sellised looduslikud meremineraalid nagu magneesium, kaalium ja kuni 65 mikroelementi. (Meresoola pesemine on tavapärane välitingimustes või soolatiikides tootmise puhul).

Toote „Oriel Sea Salt” analüüsitõendi näitajad on järgmises tabelis esitatud näitajate ± 10 % piires.

Toote „Oriel Sea Salt” analüüs

Analüüsimeetod: ICP MS

„Oriel Sea Salt”

 

mg/kg

NaCl

Naatriumkloriid

üle 88 % massist

H2O

Vesi

alla 5 %

Ca

Kaltsium

alla 5 mg/kg

Mg

Magneesium

500–800 mg/kg

K

Kaalium

alla 3 000 mg/kg

Cu

Vask

alla 2,0 mg/kg

Zn

Tsink

alla 2,0 mg/kg

Cr

Kroom

alla 1,3 mg/kg

Ni

Nikkel

alla 0,5 mg/kg

Pb

Plii

alla 0,4 mg/kg

Mn

Mangaan

alla 0,1 mg/kg

Cd

Kaadmium

alla 0,04 mg/kg

Fe

Raud

mikrokogus

P

Fosfor

mikrokogus

B

Boor

mikrokogus

Co

Koobalt

mikrokogus

Hg

Elavhõbe

mikrokogus

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Iiri merest loomulikul viisil kogutud meresool.

3.4.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Tootmine ja töötlemisetapid

Lõpptoote nõuetele vastavuse tagamiseks peavad kõik koristamise, aurustumise, eraldamise ja kristallumisega seotud kontrollitud ja jälgitud töötlemisetapid toimuma määratletud geograafilises piirkonnas. Kõnealused töötlemisetapid on järgmised:

filtreerimissüsteemi kaudu merevee pumpamine ja filtreerimine,

suletud survestatud süsteemis merevee küllastamine,

suletud survestatud süsteemis meresoola kristallumine,

peeneteraliste meresoolakristallide kogumine.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Port Orieli laht (Clogherhead) asub süvamere väinadesse ulatuva Clogher Headi neeme loodeküljel. Määratletud geograafiline piirkond ulatub Clogher Headi neeme lõunapoolseimast tipust (põhjalaius 53,79497, läänepikkus –6,21778 ehk põhjalaius 53°47′42″, läänepikkus 6°13′04″) Dunany Pointi neeme põhjatipuni (põhjalaius 53,86144, läänepikkus –6,23838 ehk põhjalaius 53°51′41″, läänepikkus 6°14′18″. Viie meremiili kaugusel asuvad Dundalki lahe elusate kahepoolmeliste karploomade tootmisalad, millele merekalanduse kaitse amet (The Sea Fisheries Protection Authority) andis 2014. aastal välja piirkonnakoodi LH-DB-DB.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Meresoola iseloomuliku maitse ja välimus on tingitud selle päritolust. Nii nagu viinamarjade arenemist mõjutavad kasvukoha asend ja ilmastik, avaldavad tootele „Oriel Sea Salt” mõju konkreetse asukoha süvamerehoovused, mineraalisisaldus ja vee puhtus ning protsess, mille abil neid omadusi kasutada, säilitada ja täiustada.

Selles piirkonnas on meresoola kogutud juba sajandeid. Louthi maakonna arheoloogia- ja ajalooajakirjast County Louth Archaelogical & Historical Journal on pärit järgmine katkend: „28. jaanuaril 1667 rentis vikont Dungannon Carlingforde’i linna lähedal maatüki, et rajada seal soolatiigid soolatootja, Middlesexist pärit koloneli Cooke of Chiswicki jaoks”. Port Orieli on sajandite jooksul seostatud küllusliku kalapüügikohaga, kus kohalikud elanikud on süvamerekalu püüdnud otse kaljudelt ja sadamast. Sool oli väga oluline koostisaine sadamasse lossitud kala säilitamisel selle tarbimiseks, ladustamiseks ja seejärel turule vedamiseks. {1797. aastast pärit kaardil on Newry tänava lähedal tähisega pt mp 16 pm märgitud soolatiigid; lisaks on kohalikud dokumenteerinud soola/lüüsiväravate asukohta täpsustavad faktid}.

Golfi hoovus kulgeb piki Iirimaa läänerannikut. Kui hoovuse vesi jõuab Norra mere külmemasse vette, keerab hoovus ümber Iirimaa põhja- ja kirdepiirkonna neemede kuni kindlakstehtud lõpp-punktini, mis asub viie meremiili kaugusel Port Orieli lahest. Seal lõpeb hoovus, sest põrkub Iirimaa suuruselt teise jõe Boyne tugeva väljavooluga.

Port Oriel asub süvamere väinadesse ulatuva Clogher Headi neeme loodeküljel. Katsetega on tõendatud, et sealse lahe soolsus on võrreldav veega, mis tavaliselt esineb üksnes süvameres. Merevee suur soolasisaldus on seotud Golfi hoovuse ebatavaliste süvamerevoogudega kõnealuses piirkonnas. Korduvalt katsetades on kindlaks tehtud, et Port Orieli lahe veetihedus 3,5–3,6 %, mis vastab sügavama vee tihedusele.

Iiri Mereinstituut on Port Orieli lahe vett aastaid hinnanud rahvusvahelise karploomade kvaliteediklassi A kuuluvaks ehk teisiti öeldes – tunnistab selle puhtaimaks mereveeks. Rannakarpide, merekarpide, krabide, homaaride ja kaunkarpide korjamine on elujõuline äritegevus Port Orieli lahes ja selle ümbruses. Karploomade elav elutegevus tagab samuti vee kõrge kvaliteedi ja mineraalainete suure sisalduse. Tegelikult hõlmab kõnealune piirkond osa Dundalki lahe elusate kahepoolmeliste karploomade tootmisaladest, millele merekalanduse kaitse amet (The Sea Fisheries Protection Authority) andis 2014. aastal välja piirkonnakoodi LH-DB-DB.

Toote „Oriel Sea Salt” omadused on otseselt seotud ebatavaliste süvamerevoogude, geograafilise asukoha, mineraaliderohkuse (mida tavaliselt nii madalas vees ei ole) ning Golfi hoovuse ja loodetest tingitud veemasside liikumisega Iirimaa põhjaranniku ümbert suuremasse Dundalki lahte ja seejärel Port Orieli lahte. Seejärel kogutakse seda kvaliteetset ja mineraaliderikast vett ja rafineeritakse töötlemisprotsessis, mille käigus ei puutu vesi kokku õhu, mulla ega inimtegevusega. Selle protsessi lõppedes saadakse kristallvalge, pesemata ja mineraalide poolest rikas peen meresool.

Kokkuvõte

Toodetud meresoolal on selle päritolust tingitud iseloomulikud omadused, mis on otseselt seotud vee soolsuse ja kvaliteedi ning vees olevate mineraalainete tihedusega. See kajastub toote „Oriel Sea Salt” peeneteralisuses, intensiivses maitses ja suures mineraalainete sisalduses.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Määruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

http://www.agriculture.gov.ie/gi/pdopgitsg-protectedfoodnames/products/


(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.