4.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 118/3

Panrico, S.A. 7. detsembril 2015 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda) 7. oktoobri 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-534/13: Panrico versus Siseturu Ühtlustamise Amet

(Kohtuasi C-655/15 P)

(2016/C 118/04)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Apellant: Panrico, S.A. (esindaja: advokaat D. Pellisé Urquiza)

Teised menetlusosalised: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) ja HDN Development Corp.

Apellandi nõuded

—	Tühistada täielikult Üldkohtu (neljas koda) 7. oktoobri 2015. aasta otsus kohtuasjas T-534/13;

—	rahuldada Üldkohtus esitatud nõuded, milles paluti kehtetuks tunnistada või tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti neljanda apellatsioonikoja 25. juuli 2013. aasta otsus asjas R 623/2011-4;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja põhjendab oma hagi järgmiste väidetega, mis puudutavad määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõike 1 punkti b ja lõike 5 ning neid sätteid tõlgendava liidu kohtupraktika rikkumist.

Esimene väide, mille kohaselt rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta tuvastas vastandatud tähiste domineeriva osa ja võrdles neid erinevaid tähiseid, ilma et ta oleks eelnevalt arvesse võtnud asjakohase turu konteksti ega asjaomase avalikkuse seisukohta küsimuses, kui eristusvõimelised on vastandatud kaubamärgid ja/või neid moodustavad elemendid.

Selleks et analüüsida korrektselt – see tähendab kooskõlas loogika ja õigusega – võrreldavate tähiste sarnasust, on vältimatult vajalik asetada see analüüs eelnevalt asjakohase turu konteksti, lähtudes keskmise tarbija vaatenurgast konkreetsel asjakohasel territooriumil. Nagu hagiavalduses märgitud, ei ole vaidlustatud kohtuotsuses kaugeltki lähtutud kontekstist, vaid on jäetud nõuetekohaselt arvesse võtmata: i) sõnalise osa DONUT (või foneetilisest aspektist DOUGHNUTS) äärmiselt suur eristusvõime ja ii) domineerivus, mille keskmine tarbija asjakohasel territooriumil vältimatult omistab osale DOUGHNUTS (või DONUTS), kui see sisaldub mis tahes kombineeritud kaubamärgis, nagu see on kaubamärgi „Krispy Kreme DOUGHNUTS” puhul.

Teine väide, mis on eelmisega seotud ja mis põhineb asjaolul, et tegelikult ei võetud arvesse PANRICO, S.A. varasemate kaubamärkide üldtuntust (või ka mainekust).

Vaidlustatud kohtuotsuses ei ole segiajamise tõenäosuse hindamisel arvesse võetud varasemate kaubamärkide üldtuntuse ja maine kogu tähtsust. See on eriti asjakohane, kuna kohtupraktikast nähtub, et segiajamise tõenäosus on seda suurem, mida tugevam on varasema kaubamärgi eristusvõime, eriti mainekate kaubamärkide puhul.

Kolmas väide, mille kohaselt rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta vaidlustatud kohtuotsuses kaldus kõrvale kohtupraktika kriteeriumidest, mis puudutavad segiajamise tõenäosuse, sealhulgas seostamise tõenäosuse hindamist.

Täpsemalt:

—	vastandatud tähiste sarnasust on hinnatud vääralt, kuna i) osa DOUGHNUTS ei peetud kaubamärgis „Krispy Kreme DOUGHNUTS” kui tervikus domineerivaks; ii) osa DOUGHNUTS ning varasemate kaubamärkide „DONUT” ja/või „DONUTS” sarnasust hinnati vääralt;

—	vastandatud kaubamärkidega hõlmatud kaupade ja teenuste samasust või sarnasust hinnati vääralt.

Neljas väide, mille kohaselt rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta ei tuvastanud varasemate kaubamärkide „DONUT” ja „DONUTS” eristusvõime ärakasutamist ja nendele tekitatud selget kahju.

4.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 118/5

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesarbeitsgericht (Saksamaa) 17. detsembril 2015 – Asklepios Kliniken Langen-Seligenstadt GmbH versus Ivan Felja

(Kohtuasi C-680/15)

(2016/C 118/06)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesarbeitsgericht

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Asklepios Kliniken Langen-Seligenstadt GmbH

Kostja: Ivan Felja

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/23/EÜ (1) artikliga 3 on vastuolus sellised siseriiklikud õigusnormid, mis näevad ette, et ettevõtja või ettevõtte ülemineku korral lähevad kõik võõrandaja ja töötaja vahel privaatautonoomia põhimõtte alusel ja eraldi töölepingus kokku lepitud töötingimused muutmata kujul üle omandajale, nagu oleks omandaja need töötajaga töölepingus ise kokku leppinud, kui siseriikliku õiguse kohaselt on omandajal võimalik töötingimusi nii vastastikusel kokkuleppel kui ka ühepoolselt kohandada?

Kui esimesele küsimusele tervikuna või osas, milles see puudutab teatavaid võõrandaja ja töötaja vahel sõlmitud töölepingus eraldi kokku lepitud töötingimusi, vastatakse jaatavalt:

Kas direktiivi 2001/23/EÜ artikli 3 kohaldamisest tuleneb, et omandajale muutmata kujul üleminek ei hõlma teatavaid võõrandaja ja töötaja vahel privaatautonoomia põhimõtte alusel kokku lepitud töölepingu tingimusi ning neid tuleb kohandada üksnes ettevõtja või ettevõtte ülemineku alusel?

Kui esimesele ja teisele küsimusele Euroopa Kohtu poolt antud vastustes sisalduvate kriteeriumide kohaselt ei lähe konkreetses töölepingus sätestatud lepingupunkt, mille kohaselt muudetakse teatavad kollektiivlepingu sätted vastavalt privaatautonoomia põhimõttele dünaamiliselt töölepingu osaks, muutmata kujul üle omandajale:

Kas see kehtib ka juhul, kui võõrandaja ega omandaja ei ole kollektiivlepingu pooled või ei kuulu sellise poole juurde, see tähendab juhul, kui privaatautonoomia põhimõtte alusel sõlmitud töölepingus kollektiivlepingule viitava lepingupunkti puudumise korral ei oleks kollektiivlepingu sätteid võõrandaja ja töötaja vahelisele töösuhtele kohaldatud juba enne ettevõtja või ettevõtte üleminekut?

b)	Kui vastus sellele küsimusele on jaatav:

Kas see kehtib ka juhul, kui võõrandaja ja omandaja on samasse kontserni kuuluvad ettevõtjad?

II.

Kas Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta”) artikliga 16 on vastuolus direktiivi 77/187/EMÜ (2) või direktiivi 2001/23/EÜ ülevõtmiseks vastu võetud siseriiklikud õigusnormid, mis näevad ette, et ettevõtja või ettevõtte ülemineku korral on võõrandaja ja töötaja vahel enne ettevõtte üleminekut privaatautonoomia põhimõtte alusel sõlmitud eraldi töölepingu tingimused omandajale siduvad nii, nagu oleks ta need töötajaga ise kokku leppinud, ja seda ka juhul, kui nende tingimuste kohaselt muutuvad sellises kollektiivlepingus, mis ei ole töösuhtele üldiselt kohaldatav, sisalduvad teatavad sätted dünaamiliselt töölepingu osaks, kui siseriiklik õigus näeb omandaja jaoks ette võimalused kohandada töötingimusi nii vastastikusel kokkuleppel kui ka ühepoolselt?

(1) Nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/23/EÜ ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 82, lk 16; ELT eriväljaanne 05/04, lk 98)

(2) Nõukogu 14. veebruari 1977. aasta direktiiv 77/187/EMÜ ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 61, lk 26).

4.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 118/6

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesarbeitsgericht (Saksamaa) 17. detsembril 2015 – Asklepios Dienstleistungsgesellschaft mbH versus Vittoria Graf

(Kohtuasi C-681/15)

(2016/C 118/07)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesarbeitsgericht

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Asklepios Dienstleistungsgesellschaft mbH

Kostja: Vittoria Graf

Eelotsuse küsimused

Kui esimesele küsimusele tervikuna või osas, milles see puudutab teatavaid võõrandaja ja töötaja vahel sõlmitud töölepingus eraldi kokku lepitud töötingimusi, vastatakse jaatavalt:

b)	Kui vastus sellele küsimusele on jaatav: Kas see kehtib ka juhul, kui võõrandaja ja omandaja on samasse kontserni kuuluvad ettevõtjad?

II.

4.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 118/7

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landesverwaltungsgericht Oberösterreich (Austria) 18. detsembril 2015 – Online Games Handels GmbH ja Frank Breuer jt versus Landespolizeidirektion Oberösterreich

(Kohtuasi C-685/15)

(2016/C 118/08)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landesverwaltungsgericht Oberösterreich

Põhikohtuasja pooled

Kaebajad: Online Games Handels GmbH, Frank Breuer, Nicole Enter, Astrid Walden

Vastustaja: Landespolizeidirektion Oberösterreich

Eelotsuse küsimus

Kas ELTL artiklit 56 ja/või ELTL artiklit 49 ja sellele järgnevaid artikleid tuleb, arvestades Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 6 koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47, tõlgendada nii, et viidatud sätetega on Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast (eelkõige 18. mai 2010. aasta otsus, 64962/01, punkt 54) tulenevat kohtu objektiivsuse ja erapooletuse nõuet arvesse võttes vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt ei pea väärteo menetlemisel halduskohtus föderaalsel hasartmänguturul sisuliselt monopoli kehtestavate eeskirjade õigustamiseks nõutavaid tõendeid vastavalt Euroopa Liidu Kohtu praktikale (eelkõige 30. aprilli 2014. aasta kohtuotsus Pfleger jt, C-390/12 (1)) koguma mitte uurimisasutus (või mõni muu riiklik uurimisorgan) kui süüdistaja, vaid need peab oma algatusel ja sõltumata menetlusosaliste tegevusest esmalt täiesti iseseisvalt nimetama ja piiritlema ning seejärel autonoomselt ja uurivalt kindlaks tegema ja hindama kohus (ühes ja samas isikus/funktsioonis), kelle ülesandeks on teha otsus, kas halduskorras määratud karistus, mis on vaidlustatud, on õiguspärane?

(1) Kohtuotsus Pfleger jt, ECLI:EU:C:2014:281.

4.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 118/8

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberlandesgericht Düsseldorf (Saksamaa) 21. detsembril 2015 – W. F. Gözze Frottierweberei GmbH, Wolfgang Gözze versus Verein Bremer Baumwollbörse

(Kohtuasi C-689/15)

(2016/C 118/09)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Oberlandesgericht Düsseldorf

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitajad: W. F. Gözze Frottierweberei GmbH, Wolfgang Gözze

Vastustaja: Verein Bremer Baumwollbörse

Eelotsuse küsimused

1.	Kas individuaalse kaubamärgi kasutamine garantiimärgina on kaubamärgina kasutamine nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 9 lõike 1 ja artikli 15 lõike 1 tähenduses kaupade puhul, mille jaoks seda märki kasutatakse?

Kui esimesele küsimusele tuleb vastata jaatavalt, siis kas selline kaubamärk tuleb tunnistada kehtetuks nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 52 lõike 1 punkti a alusel koostoimes artikli 7 lõike 1 punktiga g või tühistada kaubamärgi omaniku õigused, kohaldades vastavalt nimetatud määruse artikli 73 punkti c, kui kaubamärgi omanik ei taga litsentsiaatide järjepideva kvaliteedikontrolli kaudu vastavust asjaomase märgiga seotud kvaliteedile esitatavatele ootustele?

4.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 118/8

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Amtsgericht Stuttgart (Saksamaa) 4. jaanuaril 2016 – kriminaalasi J. S. R.-i süüdistuses

(Kohtuasi C-2/16)

(2016/C 118/10)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Amtsgericht Stuttgart

Põhikohtuasja kriminaalmenetluse pool

J. S. R.

Eelotsuse küsimus

Kas Liberation Tigers of Tamil Eelam'i (LTTE) kandmine nõukogu 27. detsembri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 2580/2001, teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks, (1) artikli 2 lõike 3 alusel koostatud loetellu on ajavahemiku puhul 23. juulist 2007 kuni 11. maini 2009 – eelkõige arvestades nõukogu otsuseid, mis on võetud vastu

—	29. mail 2006 (2006/379/EÜ) (2),

—	28. juunil 2007 (2007/445/EÜ) (3),

—	20. detsembril 2007 (2007/868/EÜ) (4),

—	15. juulil 2008 (2008/583/EÜ) (5) ja

—

26. jaanuaril 2009 (2009/62/EÜ) (6)

—

kehtetu?

(1) EÜT L 344, lk 70; ELT eriväljaanne 18/01, lk 207.

(2) Nõukogu 29. mai 2006. aasta otsus, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 2580/2001 teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks artikli 2 lõiget 3 ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2005/930/EÜ (ELT L 144, lk 21).

(3) Nõukogu 28. juuni 2007. aasta otsus, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 2580/2001 (teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks) artikli 2 lõiget 3 ning tunnistatakse kehtetuks otsused 2006/379/EÜ ja 2006/1008/EÜ (ELT L 169, lk 58).

(4) Nõukogu 20. detsembri 2007. aasta otsus, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 2580/2001 (teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks) artikli 2 lõiget 3 ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2007/445/EÜ (ELT L 340, lk 100) parandatud redaktsioonis.

(5) Nõukogu 15. juuli 2008. aasta otsus, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 2580/2001 (teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks) artikli 2 lõiget 3 ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2007/868/EÜ (ELT L 188, lk 21).

(6) Nõukogu 26. jaanuari 2009. aasta otsus, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 2580/2001 (teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks) artikli 2 lõiget 3 ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2008/583/EÜ (ELT L 23, lk 25).

4.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 118/9

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de Primera Instancia no 11 de Vigo (Hispaania) 6. jaanuaril 2016 – Banco Popular Español, S.A. ja PL Salvador, S.A.R.L. versus María Rita Giráldez Villar ja Modesto Martínez Baz

(Kohtuasi C-7/16)

(2016/C 118/11)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Juzgado de Primera Instancia no 11 de Vigo (Vigo esimese astme kohus nr 11, Hispaania)

Põhikohtuasja pooled

Sissenõudjad: Banco Popular Español, S.A. ja PL Salvador, S.A.R.L.

Võlgnikud: María Rita Giráldez Villar ja Modesto Martínez Baz

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (1) tuleb Euroopa Liidu põhiõiguste harta (2) artiklitest 38 ja 47 lähtudes tõlgendada nii, et sellega on vastuolus sellisele liikmesriigi õigusnormile nagu Hispaania tsiviilseadustiku artikkel 1535 kohtute poolt antud tõlgendus, millega piiratakse selle kohaldamist nii, et see on võimalik ainult tuvastava kohtumenetluse raames kuni lahendi tegemiseni, takistades sel moel seda kohaldada täitemenetluse raames, kui lahend on juba tehtud või kui on mööda lastud nõude vaidlustamiseks ette nähtud tähtaeg, ja vahepeal ei ole võlausaldaja nõuet täielikul rahuldatud?

Kas esimeses küsimuses viidatud Euroopa Liidu õigusnormidega on vastuolus selline liikmesriigi õigusnorm nagu Hispaania tsiviilseadustiku artikkel 1535, mis lubab loovutada kolmandale isikule vaidlustatud võlanõude, mis ettevõtjal on tarbija vastu, ilma et seejuures oleks nõutav võlanõude loovutamise, selle aluse ja põhjuse asjaomasele tarbijale tõendatavalt teatavaks tegemine, ning ilma et oleks vaja dokumentaalselt tõendatavalt (ja igal juhul) ära näidata täpne hind, mille eest võlanõue omandati, täpsustades, millises osas võlg kustutati või seda vähendati?

Kas Euroopa Liidu Kohtu 9. märtsi 1978. aasta otsust kohtuasjas [106/77]: Simmenthal (3) tuleb mõista nii, et esimeses küsimuses viidatud direktiivi eesmärgi saavutamise nimel ning arvestades Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 38 ja 47, peab liikmesriigi kohus jätma kohaldamata sellise liikmesriigi õigusnormi nagu Hispaania tsiviilseadustiku artikkel 1535, mis ei võimalda vaidlustatud võlast vabaneda loovutatud võlanõude täitemenetluse raames, kohustades seeläbi tarbijat taotlema võlast vabanemise eesmärgil uue tuvastava menetluse algatamist loovutatud võlanõude uue omaniku vastu üheksapäevase õigust lõpetava tähtaja vältel, mis hakkab kulgema võlanõude loovutamise teatavaks tegemise päevast, kandes sellest tulenevad kulud (advokaadi- ja procurador’i tasu, kohtulõivud, pädeva kohtu väljaselgitamine juhul kui võlanõude omandaja elu- või asukoht ei ole Hispaanias jne)?

(1) EÜT L 95, lk 29, ELT eriväljaanne 15/02, lk 288.

(2) EÜT 2000, C 364, lk 1.

(3) EU:C:1978:49.

4.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 118/10

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesfinanzhof (Saksamaa) 15. jaanuaril 2016 – Wolfram Bechtel ja Marie-Laure Bechtel versus Finanzamt Offenburg

(Kohtuasi C-20/16)

(2016/C 118/12)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesfinanzhof

Põhikohtuasja pooled

Kaebajad ja kassatsioonkaebuse esitajad: Wolfram Bechtel, Marie-Laure Bechtel

Vastustaja ja vastustaja kassatsioonimenetluses: Finanzamt Offenburg

Eelotsuse küsimused

Kas EÜ artikliga 39 (nüüd ELTL artikkel 45) on vastuolus Saksa õiguse norm, mis näeb ette, et Saksamaal elava ja Prantsuse Vabariigi haldusteenistuses töötava isiku Prantsusmaa kogumispensionikindlustuse ja ravikindlustuse maksed ei vähenda tulumaksuga maksustatavat summat nii nagu vähendavad Saksamaal töötava isiku tasutud võrreldavad sotsiaalkindlustuse maksud ja maksed Saksamaal, kui asjaomast töötasu ei maksustata Saksamaal vastavalt Prantsuse Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahel sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingule ja see töötasu suurendab ainult muudele tuludele kohaldatavat maksumäära?

Kas esimesele küsimusele tuleb vastata jaatavalt ka siis, kui kõnealuseid sotsiaalkindlustuse makse ja makseid võeti arvesse töötasu maksustamisel Prantsusmaal konkreetselt või üldmääraliselt

a)	maksustatava summa vähendamise eesmärgil või

b)	oleks võidud arvesse võtta maksustatava summa vähendamise eesmärgil, kuid seda ei ole taotletud ja seetõttu ei ole neid arvesse võetud?

4.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 118/11

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Arbitral Tributário (Centro de Arbitragem Administrativa – CAAD) (Portugal) 15. jaanuaril 2016 – Euro Tyre BC versus Autoridade Tributária e Aduaneira

(Kohtuasi C-21/16)

(2016/C 118/13)

Kohtumenetluse keel: portugali

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Arbitral Tributário (Centro de Arbitragem Administrativa – CAAD) (maksuasjade vahekohus (haldusküsimuste arbitraažikeskus), Portugal)

Põhikohtuasja pooled

Taotleja: Euro Tyre BC

Teine menetluspool: Autoridade Tributária e Aduaneira

Eelotsuse küsimused

Kas direktiivi 2006/112 (1) artikleid 131 ja 138 tuleb tõlgendada nii, et ühendusesisese kaubatarne puhul on nendega vastuolus see, kui liikmesriigi maksuhaldur keeldub kohaldamast käibemaksuvabastust kauba müüja suhtes, kelle asukoht on selles liikmesriigis, sest soetaja, kelle asukoht on teises liikmesriigis, ei ole registreeritud käibemaksuteabe vahetamise süsteemis (VIES) (2) ja tema suhtes ei kohaldata teises liikmesriigis ühendusesiseste kaubatarnete maksustamise korda – vaatamata sellele, et tarne ajal on soetajal teises liikmesriigis kehtiv käibemaksukohustuslasena registreerimise number, mida ta kasutab tehingutega seotud arvetel –, kui on täidetud ühendusesisese kaubatarne kumulatiivsed sisulised tingimused, see tähendab kui õigus käsutada kaupa selle omanikuna on soetajale üle läinud ja kui müüja tõendab, et kaup lähetati või veeti teise liikmesriiki ning et sellise lähetamise või vedamise tagajärjel väljus kaup füüsiliselt lähteliikmesriigi territooriumilt ning tarniti maksukohustuslasest soetajale või sellena tegutsevale juriidilisele isikule liikmesriigis, mis ei ole kauba lähteliikmesriik?

Kas proportsionaalsuse põhimõttega on vastuolus tõlgendada direktiivi 2006/112 artikli 138 lõiget 1 nii, et maksuvabastuse kohaldamisest tuleb keelduda juhul, kui müüja, kelle asukoht on liikmesriigis, on teadlik, et soetajal, kelle asukoht on teises liikmesriigis, on selles teises liikmesriigis küll kehtiv käibemaksukohustuslasena registreerimise number, kuid ta ei ole registreeritud käibemaksuteabe vahetamise süsteemis (VIES) ja tema suhtes ei kohaldata teises liikmesriigis ühendusesiseste kaubatarnete maksustamise korda, kuid eeldab, et ta registreeritakse ühendusesisese ettevõtjana tagasiulatuvalt?

(1) Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, lk 1).

(2) Käibemaksuteabe vahetamise süsteem (Value-added Tax Information Exchange System, VIES).

4.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 118/11

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunalul București (Rumeenia) 15. jaanuaril 2016 – Fondul Proprietatea SA versus SC Hidroelectrica SA

(Kohtuasi C-22/16)

(2016/C 118/14)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunalul București

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Fondul Proprietatea SA

Kostja: SC Hidroelectrica SA

Eelotsuse küsimused

Kas ELTL artiklit 107 tuleb tõlgendada nii, et kui Rumeenia riigi osalusega äriühing omandab osaluse (Rumeenia-Türgi) ühisettevõtte omakapitalis, siis on tegemist riigiabiga, mille suhtes kehtib ELTL artikli 108 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustus?

Kas tegemist on valikulise riikliku rahastamisega ja kas see võib mõjutada Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist kaubandust?

2.	Kas võib järeldada, et kui riigi osalusega äriühingul, kes on elektritootja, on selline osalus, siis on rikutud põhivõrkude ja põhivõrguettevõtjate eristamise põhimõtet, mis on sätestatud direktiivi 2009/72/EÜ (1), mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju, artiklis 9?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ (ELT L 211, lk 55).

4.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 118/12

26. jaanuaril 2016 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Soome Vabariik

(Kohtuasi C-42/16)

(2016/C 118/15)

Kohtumenetluse keel: soome

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: J. Hottiaux ja I. Koskinen)

Kostja: Soome Vabariik

Hageja nõuded

—

tuvastada, et väljastades juhilubade duplikaate, mille halduskehtivus lõpeb 18. jaanuaril 2033, on Soome Vabariik jätnud täitmata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/126/EÜ (1) juhilubade kohta artiklist 1 ja artikli 7 lõikest 2 tulenevad kohustused, ja et jättes liitumata ELi juhilubade võrgustikuga, on Soome Vabariik jätnud täitmata direktiivi 2006/126/EÜ (2) artikli 7 lõike 5 punktist d tulenevad kohustused;

—	mõista kohtukulud välja Soome Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Direktiivi 2006/126/EÜ üks keskseid eesmärke on juhilubade turvataseme tõstmine. Direktiivis ette nähtud tähtaegade rakendamine võimaldab seda eesmärki saavutada ja kasutada uusimaid meetodeid juhilubade võltsimise takistamiseks ning direktiivis liiklusohutuse vallas ette nähtud eesmärkide elluviimiseks. Direktiivi 2006/126/EÜ artikkel 1 näeb ette, et kasutusele tuleb võtta I lisas esitatud ühenduse mudelil põhinev riigisisene juhiluba. Direktiivi artikli 7 lõikes 1 on määratletud juhiloa suhtes kohaldatavad nõuded ja lõikes 2 on ette nähtud alates 19. jaanuarist 2013 väljastatud juhilubade halduskehtivus. Soomes pärast 19. jaanuari 2013 väljastatud juhiloa duplikaadi halduskehtivus võib olla pikem kui direktiivi 2006/126/EÜ artikli 7 lõike 2 punktides a ja b ette nähtud.

Direktiivi 2006/126/EÜ artikli 7 lõike 5 punkti d kohaselt peab liikmesriik kasutama ELi juhilubade võrgustikku alates selle võrgustiku kasutusele võtmisest. ELi juhilubade võrgustik (RESPER) on asutatud ja see hakkas toimima alates 19. jaanuarist 2013. Kuna Soome ei ole ELi juhilubade võrgustikuga (RESPER) liitunud, ei saa selle võrgustiku kaudu kontrollida juhiloa väljastamise tingimuste täitmist. Teistel liikmesriikidel puudub võimalus koostöös Soomega kontrollida juhilubade väljastamise tingimuste täitmist ja vahetada võrgustiku kaudu Soomega andmeid. Direktiivi 2006/126/EÜ artiklis 15 ette nähtud andmete vahetus Soomega ELi juhilubade võrgustiku kaudu ei ole seega võimalik.

(1) ELT L 403, lk 18.

(2) ELT L 403, lk 18.

4.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 118/13

1. veebruaril 2016 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Saksamaa Liitvabariik

(Kohtuasi C-58/16)

(2016/C 118/16)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: W. Mölls ja L. Nicolae)

Kostja: Saksamaa Liitvabariik

Hageja nõuded

—

kuna Saksamaa Liitvabariik ei ole ühegi Nordrhein-Westfaleni liidumaa sadama piire määratlenud, turvalisuse hindamisi ega turvalisuse plaane kinnitanud ega sadama turvaülemaid ametisse kinnitanud, siis on Saksamaa Liitvabariik rikkunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiivi 2005/65/EÜ sadamate turvalisuse tugevdamise kohta (1) artikli 2 lõikest 3, artiklist 6, artiklist 7 ja artiklist 9 tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Saksamaa Liitvabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Direktiivi 2005/65/EÜ artikli 6 kohaselt peavad liikmesriigid tagama direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate sadamate turvalisuse hindamiste läbiviimise ning need hindamised kinnitama. Hindamine peab direktiivi I lisa kohaselt hõlmama kõigi sadama turvalisuse seisukohalt oluliste piirkondade, seal hulgas ka sadama piiride kindlakstegemist.

Vastavalt artikli 2 lõikele 3 määratlevad liikmesriigid iga sadama piirid, võttes nõuetekohaselt arvesse sadama turvalisuse hindamise tulemusi. Lõikes 4 käsitatakse olukorda, kus liikmesriik on määratlenud sadamarajatise piirid määruse (EÜ) nr 725/2004 (2) mõistes, nii et need tõepoolest hõlmavad sadamat.

Aastal 2013 läbi viidud kontrolli käigus tuvastati, et vähemalt 11 Nordrhein-Westfaleni sadama turvalisust ei ole hinnatud. Hilisemast kirjavahetusest ilmneb, et olukord pole tänaseni muutunud.

Vähemalt samas ulatuses ei ole ka sadamate piire määratletud, kuna selle aluseks on turvalisuse hindamine, nagu eeltoodust nähtub.

Seega on komisjoni sõnul leidnud kinnitust, et Saksamaa ei ole direktiivi 2005/65/EÜ artikli 2 lõiget 3 ja artiklit 6 nõuetekohaselt kohaldanud.

Direktiivi 2005/65/EÜ artikli 7 kohaselt peavad liikmesriigid tagama direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate sadamate turvalisuse plaanide väljatöötamise ning need plaanid kinnitama.

Saksamaa ametiasutused möönsid 21. augusti 2013. aasta kirjas, et direktiivi kohaldamisalasse kuuluva 11 Nordrhein-Westfaleni sadama turvalisuse plaanid puuduvad. Hilisemast kirjavahetusest ilmneb, et olukord pole tänaseni muutunud.

Seega on komisjoni sõnul leidnud kinnitust, et Saksamaa ei ole direktiivi 2005/65/EÜ artiklit 7 nõuetekohaselt kohaldanud.

Direktiivi 2005/65/EÜ artikli 9 kohaselt tuleb iga direktiivi kohaldamisalasse kuuluva sadama kohta ametisse kinnitada sadama turvaülem.

Saksamaa ametiasutused möönsid 21. augusti 2013. aasta kirjas, et direktiivi kohaldamisalasse kuuluva mitme Nordrhein-Westfaleni sadama turvaülemaid ei ole ametisse kinnitatud. Hilisemast kirjavahetusest ilmneb, et olukord pole tänaseni muutunud.

Seega on komisjoni sõnul leidnud kinnitust, et Saksamaa ei ole direktiivi 2005/65/EÜ artiklit 9 nõuetekohaselt kohaldanud.

(1) ELT L 310, lk 28.

(2) ELT L 129, lk 6.

4.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 118/14

Comunidad Autónoma del País Vasco ja Itelazpi, S.A. 5. veebruaril 2016 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 26. novembri 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-462/13: Comunidad Autónoma del País Vasco ja Itelazpi versus komisjon

(Kohtuasi C-66/16 P)

(2016/C 118/17)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Apellandid: Comunidad Autónoma del País Vasco ja Itelazpi, S.A. (esindajad: advokaadid J. L. Buendía Sierra ja A. Lamadrid de Pablo)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon ja SES Astra

Apellantide nõuded

—	tühistada Üldkohtu 26. novembri 2015. aasta otsus,

—	teha tühistamishagi suhtes lõplik otsus ja tühistada komisjoni 19. juuni 2013. aasta otsus (1)

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt

Väited ja peamised argumendid

Vaidlustatud kohtuotsuses kinnitati riigiabi valdkonnas tehtud komisjoni otsust mitme meetme kohta, mille Hispaania ametiasutused võtsid, et tagada maapealse digitaaltelevisiooni signaali jõudmine riigi äärealadele, kus elab ainult 2,5 % elanikkonnast. Selles otsuses tunnistas komisjon sisuliselt, et kui ametiasutused ei sekkuks, siis turg sellist teenust ei pakuks. Vaatamata sellele eitas ta, et tegemist on majandushuvi pakkuva teenusega ja väitis, et formaalselt ei ole ametiasutused seda „selgelt” määratlenud ja ülesandeks teinud. Samuti kinnitas ta, et igal juhul puudub ametiasutustel majandushuvi pakkuva teenuse korraldamisel pädevus valida üks kindel tehnoloogia.

Apellatsioonkaebuse esimene ja ainus väide: ELTL artikli 14, artikli 106 lõike 2 ja artikli 107 lõike1, protokolli nr 26 üldhuviteenuste kohta ja protokolli nr 29 liikmesriikide avalik-õigusliku ringhäälingu kohta tõlgendamisel on rikutud õigusnorme

Apellatsioonkaebuses tuuakse välja eelkõige järgmised kohtuotsuses tehtud vead:

—	Üldkohus rikkus selgelt „ilmse vea” piire, kui ta analüüsis ametiasutuste majandushuvi pakkuva teenuse määratlemise ja usaldamise eri akte;

—

Üldkohus piiras põhjendamatult liikmesriikide „laiaulatuslikku kaalutlusõigust”, mis on kohaldatav nii majandushuvi pakkuva teenuse määratlemise kui ka selle „korraldamise” suhtes ja mis hõlmab niisiis majandushuvi pakkuva teenuse osutamise korra ja konkreetse tehnoloogia valikut, olenemata sellest, kas need valikud on ära toodud määratlemise aktis või eraldiseisvas aktis;

—	Üldkohus analüüsis kohaldatavat Hispaania õigust vääralt;

—	Üldkohus ei asunud seisukohale, et majandushuvi pakkuva teenuse „määratlemine” ja majandushuvi pakkuva teenuse „usaldamine” ühele või mitmele ettevõtjale võib toimuda ühes või mitmes eri aktis;

—	Üldkohus ei asunud seisukohale, et majandushuvi pakkuva teenuse „määratlemine” ja „usaldamine” ei nõua mõne konkreetse vormeli või väljendi kasutamist, vaid sisulist ja funktsionaalset analüüsi;

—	Üldkohus eitas ELTL ja ELL protokolli nr 29 liikmesriikide avalik-õigusliku ringhäälingu kohta kohaldatavust.

(1) Komisjoni 19. juuni 2013. aasta otsus riigiabi SA.28599 (C 23/10 (ex NN 36/10, ex CP 163/09)) kohta, mida Hispaania Kuningriik andis maapealse digitaaltelevisiooni kasutuselevõtuks äärealadel ja vähem linnastunud piirkondades (väljaspool Castilla-La Manchat) (ELT L 217, 2014, lk 52).

4.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 118/15

Comunidad Autónoma de Cataluña ja Centre de Telecomunicacions i Tecnologies de la Informació de la Generalitat de Catalunya (CTTI) 5. veebruaril 2016 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 26. novembri 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-465/13: Comunidad Autónoma de Cataluña ja CTTI versus komisjon

(Kohtuasi C-67/16 P)

(2016/C 118/18)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Apellandid: Comunidad Autónoma de Cataluña ja Centre de Telecomunicacions i Tecnologies de la Informació de la Generalitat de Catalunya (CTTI) (esindajad: J. L. advokaadid Buendía Sierra ja A. Lamadrid de Pablo)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon ja SES Astra

Apellantide nõuded

Apellandid paluvad Euroopa Kohtul:

—	tühistada Üldkohtu 26. novembri 2015. aasta otsus;

—	teha tühistamishagi suhtes lõplik otsus ja tühistada komisjoni 19. juuni 2013. aasta otsus (1);

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Vaidlustatud kohtuotsusega kinnitati komisoni otsust riigiabi kohta, mis puudutab Hispaania ametivõimude poolt võetud erinevaid meetmeid tagamaks, et maapealse digitaaltelevisiooni signaal ulatuks territooriumi äärealadele, kus elab kõigest 2,5 % elanikkonnast. Otsuses mööndi, et sisulisest küljest ei pakutaks turul neid teenuseid ilma riigi sekkumiseta. Samas ei nõustuta asjaoluga, et tegemist on üldist majandushuvi pakkuva teenusega ja väidetakse, et formaalselt ei ole ametivõimud seda „selgelt” määratlenud ega tellinud. Samuti on märgitud, et ametivõimudel puudub igal juhul pädevus valida kindlaksmääratud tehnoloogiat selleks, et korraldada üldist majandushuvi pakkuvat teenust.

Esimene ja ainuke väide: õigusnormi rikkumine ELTL artikli 14, artikli 106 lõike 2 ja artikli 107 lõike 1 ning ELTL protokolli nr 26 Üldhuviteenuste kohta ja protokolli nr 29 Liikmesriikide avalik-õigusliku ringhäälingu kohta tõlgendamisel

Apellandid rõhutavad eelkõige, et vaidlustatud kohtuotsuses Üldkohus eksis:

—	rikkudes selgelt „ilmselge vea” piiri, kui analüüsis üldist majandushuvi pakkuva teenuse erinevaid määratlusi ja tellimist ametivõimude poolt;

—

piirates põhjendamatult liikmesriikide „ulatuslikku kaalutlusõigust”, mis kohaldub nii üldist majandushuvi pakkuva teenuse määratlemisel kui ka „korraldamisel” ja mis hõlmab seetõttu üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise viiside ja konkreetse tehnoloogia valikut, sõltumata asjaolust, et need sisalduvad määratlevas aktis või eraldiseisvas aktis;

—	analüüsides kohaldatavat Hispaania õigust;

—	jättes arvesse võtmata asjaolu, et üldist majandushuvi pakkuva teenuse „määratlus” ja selle „tellimine” ühelt või mitmelt ettevõtjalt võib toimuda mitme õigusakti kaudu;

—	jättes arvesse võtmata asjaolu, et üldist majandushuvi pakkuva teenuse „määratlus” ja selle „tellimine” ei nõua konkreetse vormi või väljendi kasutamist, vaid sisulist ja funktsionaalset analüüsi;

—	eitades ELTL ja ELL protokolli nr 29 ringhäälingu kohta kohaldatavust.

(1) Komisjoni 19. juuni 2013. aasta otsus 2014/489/EL riigiabi SA.28599 (C 23/10 (ex NN 36/10, ex CP 163/09)) kohta, mida Hispaania Kuningriik andis maapealse digitaaltelevisiooni kasutuselevõtuks äärealadel ja vähem linnastunud piirkondades (väljaspool Castilla-La Manchat) (ELT L 217, 2014, lk 52).

4.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 118/16

Navarra de Servicios y Tecnologías, S.A. 5. veebruaril 2016 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 26. novembri 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-487/13: Navarra de Servicios y Tecnologías versus komisjon

(Kohtuasi C-68/16 P)

(2016/C 118/19)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Apellant: Navarra de Servicios y Tecnologías, S.A. (esindajad: advokaadid J. L. Buendía Sierra ja A. Lamadrid de Pablo)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon ja SES Astra

Apellandi nõuded

Apellandid paluvad Euroopa Kohtul:

—	tühistada Üldkohtu 26. novembri 2015. aasta otsus;

—	teha tühistamishagi suhtes lõplik otsus ja tühistada komisjoni 19. juuni 2013. aasta otsus (1);

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellandid rõhutavad eelkõige, et vaidlustatud kohtuotsuses Üldkohus eksis:

—	rikkudes selgelt „ilmselge vea” piiri, kui analüüsis üldist majandushuvi pakkuva teenuse erinevaid määratlusi ja tellimist ametivõimude poolt;

—

—	analüüsides kohaldatavat Hispaania õigust;

—	jättes arvesse võtmata asjaolu, et üldist majandushuvi pakkuva teenuse „määratlus” ja selle „tellimine” ühelt või mitmelt ettevõtjalt võib toimuda mitme õigusakti kaudu;

—	jättes arvesse võtmata asjaolu, et üldist majandushuvi pakkuva teenuse „määratlus” ja selle „tellimine” ei nõua konkreetse vormi või väljendi kasutamist, vaid sisulist ja funktsionaalset analüüsi;

—	eitades ELTL ja ELL protokolli nr 29 ringhäälingu kohta kohaldatavust.

4.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 118/17

Cellnex Telecom S.A. ja Retevisión I, S.A. 5. veebruaril 2016. esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 26. novembri 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-541/13: Abertis Telecom S.A ja Retevisión I versus komisjon

(Kohtuasi C-69/16 P)

(2016/C 118/20)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Apellandid: Cellnex Telecom S.A., varem Abertis Telecom S.A., ja Retevisión I, S.A. (esindajad: advokaadid J. L. Buendía Sierra ja A. Lamadrid de Pablo)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon ja SES Astra

Apellantide nõuded

Apellandid paluvad Euroopa Kohtul:

—	tühistada Üldkohtu 26. novembri 2015. aasta otsus;

—	teha tühistamishagi suhtes lõplik otsus ja tühistada komisjoni 19. juuni 2013. aasta otsus (1);

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellandid rõhutavad eelkõige, et vaidlustatud kohtuotsuses Üldkohus eksis:

—	rikkudes selgelt „ilmselge vea” piiri, kui analüüsis üldist majandushuvi pakkuva teenuse erinevaid määratlusi ja tellimist ametivõimude poolt;

—

—	analüüsides kohaldatavat Hispaania õigust;

—	jättes arvesse võtmata asjaolu, et üldist majandushuvi pakkuva teenuse „määratlus” ja selle „tellimine” ühelt või mitmelt ettevõtjalt võib toimuda mitme õigusakti kaudu;

—	jättes arvesse võtmata asjaolu, et üldist majandushuvi pakkuva teenuse „määratlus” ja selle „tellimine” ei nõua konkreetse vormi või väljendi kasutamist, vaid sisulist ja funktsionaalset analüüsi;

—	eitades ELTL ja ELL protokolli nr 29 ringhäälingu kohta kohaldatavust.

4.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 118/19

Comunidad Autónoma de Galicia ja Redes de Telecomunicación Galegas Retegal, S.A. (Retegal) 5. veebruaril 2016 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 26. novembri 2015. aasta otsuse peale liidetud kohtuasjades T-463/13 ja T464/13: Comunidad Autónoma de Galicia ja Retegal versus komisjon

(Kohtuasi C-70/16 P)

(2016/C 118/21)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Apellandid: Comunidad Autónoma de Galicia ja Redes de Telecomunicación Galegas Retegal, S.A. (Retegal) (esindajad: advokaadid F. J. García Martínez ja B. Pérez Conde)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon ja SES Astra

Apellantide nõuded

Apellandid paluvad Euroopa Kohtul:

—	tunnistada apellatsioonkaebuse väited vastuvõetavaks ja põhjendatuks;

—	tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 26. novembri 2015. aasta otsus liidetud kohtuasjades T-463/13 ja T-464/13;

—

teha lõplik otsus tühistamishagi kohta, rahuldades apellandi poolt esimeses kohtuastmes esitatud nõuded komisjoni 19. juuni 2013. aasta otsuse (1) peale, mis puudutas riigiabi, mida Hispaania Kuningriik andis maapealse digitaaltelevisiooni kasutuselevõtuks äärealadel ning väheasustatud piirkondades (välja arvatud Castilla-La Mancha) (riigiabi SA.28599 (C23/2010 (ex NN 36/010, ex CP 163/2009));

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Esimene tühistamisväide: Õigusnormi rikkumine, kuna vaidlustatud kohtuotsuse resolutsioon ei ole kooskõlas rikkumistega, mis tuvastati vaidlusaluses otsuses, mis on hagide neljandas väites esile toodud ja mis seisnevad selles, et Retegal määratleti ja tuvastati otsesõnu kui õigusvastase riigiabi otsene saaja, ning arvutati tagasinõutava summa suurus.

Selles väites tõstavad apellandid esile ilmse vea vaidlustatud otsuses, kuna otsuse resolutsioonis ei toodud välja hagis esile tõstetud õigusnormi rikkumisi vaidlusaluses otsuses (otsuse põhjendused 193 ja 194) seoses Galicia konkreetse olukorraga, ja kuna Retegal on otsesõnu määratletud ja tuvastatud kui õigusvastase riigiabi otsene saaja, ning on ära määratletud tagasinõudmisele kuuluv summa. Ehkki vaidlustatud kohtuotsuses (punkt 153) on tühistatud Retegali ekslik määratlemine abi otseseks saajaks (vaidlusaluse otsuse põhjendus 193) ja summa ekslik arvutamine (vaidlusaluse otsuse põhjendus 194), mida vaidlusalune otsuse kohustab tagasi nõudma (vaidlusaluse otsuse resolutsioon) – selle kõigega on apellandid nõus –, siis ei korda Üldkohus seda järeldust otsesõnu kohtuotsuse resolutsioonis, ehkki esitatud hagiga paluti tühistada vaidlusaluse otsuse need ekslikud järeldused, mis on nõuetekohaselt ja tegelikult tunnistatud õiguslikult mittesiduvaks; seetõttu on sisemise kooskõla tõttu õiguslike põhjenduste ja resolutsiooni vahel tarvis hagi osaliselt rahuldada, et järgida õiguskindluse loogilisi põhjendusi (vältimaks hilisemaid vastuolusid selles, kuidas tõlgendada vaidlusaluse otsuse ulatust abi tagasinõudmise faasis, nagu siinses asjas).

Teine tühistamisväide: Õigusnormi rikkumine, kuna on rikutud ELTL artikli 107 lõiget 1, kuna vaidlustatud kohtuotsuses järeldati, et on täidetud nõuded kõnealuse tegevuse riigiabiks määratlemiseks.

Selle väitega paluvad apellandid vaidlustatud kohtuotsuse tühistada, kuna on rikutud õigusnormi, kuna Üldkohus on teostanud kontrolli, mis ei vasta kohtupraktikas kehtestatud kriteeriumidele, kui ka hindas, kas Galicia ametiasutuste sekkumist võib määratleda abiks ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses. Ehkki komisjon tunnistas menetluse käigus, et tal puudus piisav, usaldusväärne ja põhjalik teave Galicia konkreetse olukorra kohta, kinnitades niisiis hindamisviga, millele apellandid esimeses astmes viitasid, siis järeldab vaidlustatud kohtuotsus ekslikult, et kõnealune Galicia tegevus ei olnud seotud avaliku võimu teostamisega (avaliku võimu sekkumine, mis on vajalik, kui tuvastatakse olemasoleva turu puudused II piirkonnas, et tagada kodanikele jätkuvalt telesignaal pärast analoogtelevisiooni kadumist), vaid et see oli majanduslikku laadi. Kohtuotsuses tehakse see järeldus ilma, et kontrollitaks seda, kas komisjoni esitatud asjaolud on sisuliselt õiged, eriti seoses asjaoluga, et omavalitsuste digitaalvõrku ei olnud võimalik äriliselt ekspluateerida. Kohtuotsuses on tehtud viga ka siis, kui kinnitatakse komisjoni järeldust, et oleks olnud võimalik „osutada muid teenuseid” peale „maapealse digitaaltelevisiooni teenuste” omavalitsusele kuuluva infrastruktuuri vahendusel, ja seda vaatamata asjaolule, et ei õiguslikult ega materiaalselt ei ole väidetav äriline ekspluateerimine võimalik.

Kui vaidluse konkreetsete asjaolude üle oleks läbi viidud täielik kontroll vastavalt viidatud kohtupraktika nõuetele, siis ei oleks Üldkohus seda järeldust teinud, kuna vaidlusaluse Galicia sekkumise järel digitaliseeritud infrastruktuuri, selle tehnilisi tunnuseid (üksnes post ja majake), varustuse määra (üksnes maapealse digitaaltelevisiooni varustus) ega õiguslikku korda, mida selle reguleerimisele kohaldati (liikmesriigi õigusnormid, mis võimaldavad üksnes territoriaalsetel ametiasutustel osutada maapealse digitaaltelevisiooni signaali edastamise teenust ilma majandusliku vastusoorituseta), ei saanud ega saa äriliselt ekspluateerida ega lõpuks pidada meedet ELTL artikli 107 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluvaks.

Kolmas tühistamisväide: Õigusnormi rikkumine, kuna on rikutud kohustust kohtuotsuseid põhjendada (Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikkel 36 ja Üldkohtu kodukorra artikkel 81) ja ELTL artiklit 107 lõiget 1, sest vaidlustatud kohtuotsuses järeldati ekslikult, et abi on valikuline.

Selle väitega viitavad apellandid asjaolule, et vaidlustatud kohtuotsuses (punkt 85) on kõnealuse meetmele omistatud valikulise laadi osas põhjendused puudulikud ja on tehtud hindamisviga nagu ka vaidlusaluses otsuses (põhjendus 113), kuna Üldkohus ei analüüsinud hagis välja toodud puudust ja rikkumist ega vastanud neile, vaid üksnes kinnitas – väljendamata end oma arutluskäigus selgelt ja ühemõtteliselt – komisjoni seisukohta selles küsimuses, rikkudes nii mitte üksnes kohustust kohtuotsust põhjendada, vaid ka jättes tegemata võrreldavuse analüüsi, mis on vajalik hindamaks, kas abi on valikuline või mitte. Kui Üldkohus oleks selle analüüsi teinud, oleks ta tuvastanud, et Galicia II piirkonna omavalitsuste olukord ja muude „ettevõtjate, kes kasutavad muid tehnoloogiaid” (nagu menetlusse astuja), olukord ei ole mingilgi määral ei faktiliselt ega õiguslikult sarnane, kuna need muud „ettevõtjad” ei osutanud (liikmesriigi õigusnormides kehtestatud tingimustel „ilma majandusliku vastusoorituseta”) digitaaltelevisiooni signaali edastamise teenust Galicia II piirkonnas elavatele kodanikele, ega pidanud seda osutama ega omanud ka kavatsust seda osutada.

Neljas tühistamisväide: Õigusnormi rikkumine, kuna ekslikult on tõlgendatud ELTL artiklit 14, artikli 106 lõiget 2 ja protokolli nr 26 (üldhuviteenuste kohta) ning neid sätteid tõlgendanud kohtupraktikat.

See väite on jaotatud kolme osasse, milles tuuakse esile ELTL artikli 14, artikli 106 lõike 2 ja protokolli nr 26 ning neid sätteid tõlgendanud kohtupraktika rikkumine, kuna Üldkohus tõlgendab oma otsuses üldist majandushuvi pakkuvat teenust puudutavaid lepingusätteid ekslikult. Esimene osa käsitleb seda, et kohtuotsuses on eiratud liikmesriikide kaalutlusõigust määratleda üldist majandushuvi pakkuvat teenust, andes siinses ajas sellise tõlgenduse, mis eirab seda kaalutlusõigust ning võtab sellelt kogu sisu. Ametlik akt, millega kõnealune avaliku võimu sekkumine lubati, sisaldas selget ja täpset määratlust üldhuviteenuse ülesande kohta, mis täitis kõik kohtupraktikas esitatud nõuded järeldamaks, et tegu on üldist majandushuvi pakkuva teenuse kehtiva määratlusega. Teises osas tuuakse välja, et vaidlustatud kohtuotsuses ei hinnatud ilmset viga avaliku teenuse määratluses ega järeldatud, et liikmesriigi ametiasutuste määratlus üldist majandushuvi pakkuva teenuse kohta oli ilmselgelt ekslik, ja seda kõike ehkki järeldati, et tegu on selgelt valdkonnaga, mida sisuliselt võib määratleda üldist majandushuvi pakkuvaks teenuseks. Kolmandas osas viidatakse vaidlustatud kohtuotsuses tehtud õigusnormi rikkumistele, kuna liikmesriigi õigusnorme on ekslikult tõlgendatud, jõudes järelduseni, et puudub üldist majandushuvi pakkuva teenuse selge ja täpne määratlus kohtuotsuse Altmark (2) tähenduses.

(2) Kohtuotsus, 24.7.2003, Altmark Trans ja Regierungspräsidium Magdeburg, C-280/00, EU:C:2003:415.

4.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 118/21

Hispaania Kuningriigi 12. veebruaril 2016 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 26. novembri 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-461/13: Hispaania versus komisjon

(Kohtuasi C-81/16 P)

(2016/C 118/22)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Apellant: Hispaania Kuningriik (esindaja: A. Rubio González)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

—	Rahuldada apellatsioonkaebus ja tühistada Üldkohtu 26. novembri 2015. aasta otsus kohtuasjas T-461/13: Hispaania vs. komisjon.

—	Tühistada komisjoni 19. juuni 2013. aasta otsus 2014/489/EL (1) riigiabi SA.28599 (C 23/10 (ex NN 36/10, ex CP 163/09)) kohta, mida Hispaania Kuningriik andis maapealse digitaaltelevisiooni kasutuselevõtuks äärealadel ja vähem linnastunud piirkondades (väljaspool Castilla-La Manchat).

—	Mõista kohtukulud välja vastustajalt.

Väited ja peamised argumendid

Õigusnormi rikkumine seoses liikmesriikide kontrolliga osas, mis puudutab üldist majandushuvi pakkuva teenuse määratlemist ja rakendamist. Mis puudutab Altmarki kohtuotsuse (2) esimest kriteeriumi, siis Üldkohus keeldus kontrollimast, kas komisjon oli analüüsinud kõiki asjakohaseid tegureid selleks, et hinnata avaliku teenuse määratlust. Samuti jättis Üldkohus kontrollimata, kas komisjon oli analüüsinud kõiki asjakohaseid tegureid selleks, et hinnata Altmarki kohtuotsuse neljanda kriteeriumi täidetust. Seega rikkus Üldkohus kaalutlusõigust, mis liikmesriigil on selleks, et korraldada avalikku teenust.

Õigusnormi rikkumine seoses abi kokkusobivuse kohtuliku kontrolliga. Esiteks jättis Üldkohus kontrollimata nende asjaolude täpsuse, millele komisjon oma analüüsis tugines. Seega ei kontrollitud kohtuotsuses komisjoni kasutatud andmete usaldusväärsust, ühtsust ja asjakohasust. Lõpuks ei kontrollinud Üldkohus komisjoni järelduste kehtivust.

(1) ELT L 217, lk 52.

(2) EU:C:2003:415.

4.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 118/23

Üldkohtu 26. veebruari 2016. aasta otsus – Šumelj jt versus komisjon

(Liidetud kohtuasjad T-546/13, T-108/14 ja T-109/14) (1)

((Lepinguväline vastutus - Horvaatia ühinemine liiduga - Enne ühinemist selliste liikmesriigi õigusnormide kehtetuks tunnistamine, millega oli ette nähtud kohtutäituri kutseala loomine - Eelnevalt kohtutäituriteks nimetatud isikutele tekitatud kahju hüvitamine - Komisjoni meetmete võtmata jätmine ühinemisläbirääkimistel võetud kohustuste täitmise tagamiseks - Üksikisikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine - Ühinemisakti artikkel 36))

(2016/C 118/23)

Kohtumenetluse keel: horvaadi

Pooled

Hagejad: Ante Šumelj (Zagreb, Horvaatia), Dubravka Bašljan (Zagreb), Đurđica Crnčević (Sv. Ivan Zeline, Horvaatia), Miroslav Lovreković (Križevaci, Horvaatia) (kohtuasi T-546/13); Drago Burazer (Zagreb), Nikolina Nežić (Zagreb), Blaženka Bošnjak (Sv. Ivan Zeline), Bosiljka Grbašić (Križevaci, Horvaatia), Tea Tončić (Pula, Horvaatia), Milica Bjelić (Dubrovnik, Horvaatia), Marijana Kruhoberec (Varaždin, Horvaatia) (kohtuasi T-108/14); Davor Škugor (Sisak, Horvaatia), Ivan Gerometa (Vrsar, Horvaatia), Kristina Samardžić (Split, Horvaatia), Sandra Cindrić (Karlovac, Horvaatia), Sunčica Gložinić (Varaždin), Tomislav Polić (Kaštel Novi, Horvaatia) ja Vlatka Pižeta (Varaždin) (kohtuasi T-109/14) (esindaja: advokaat M. Krmek)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: K. Ćutuk ja G. Wils ning kohtuasjades T-546/13 ja T-108/14 S. Ječmenica)

Ese

Nõue hüvitada kahju, mis väidetavalt tekitati hagejatele komisjoni õigusvastase tegevusega Horvaatia Vabariigi poolt ühinemisläbirääkimistel võetud kohustuste täitmise jälgimisel

Resolutsioon

1.	Jätta hagid rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Ante Šumelj’ilt ja teistelt hagejatelt, kelle nimed on toodud lisas.

(1) ELT C 367, 14.12.2013.

4.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 118/23

Üldkohtu 26. veebruari 2016. aasta otsus – Mederer versus Siseturu Ühtlustamise Amet – Cadbury Netherlands International Holdings (Gummi Bear-Rings)

(Kohtuasi T-210/14) (1)

((Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Ühendust nimetav rahvusvaheline registreering - Kujutismärk Gummi Bear-Rings - Varasem siseriiklik kujutismärk GUMMY - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b))

(2016/C 118/24)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Mederer GmbH (Fürth, Saksamaa) (esindajad: advokaadid C. Sachs ja O. Ruhl)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindajad: V. Melgar ja H. Kunz)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Cadbury Netherlands International Holdings BV (Breda, Madalmaad) (esindaja: advokaat A. Padial Martínez)

Ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) viienda apellatsioonikoja 16. detsembri 2013. aasta otsuse (asi R 225/2013-5) peale, mis käsitleb vastulausemenetlust Cadbury Netherlands International Holdings B V ja Mederer GmbH. vahel.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtulud välja Mederer GmbH-lt.

(1) ELT C 245, 28.7.2014.

4.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 118/24

Üldkohtu 26. veebruari 2016. aasta otsus – Bodson jt versus EIP

(Kohtuasi T-240/14 P) (1)

((Apellatsioonkaebus - Avalik teenistus - EIP töötajad - Töösuhte lepinguline iseloom - Töötasu – EIP töö tasustamise korra ja töötasu suurendamise reform - Põhjendamiskohustus - Denatureerimine - Õigusnormide rikkumine))

(2016/C 118/25)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitajad: Jean-Pierre Bodson (Luxembourg, Luksemburg), Dalila Bundy (Cosnes-et-Romain, Prantsusmaa), Didier Dulieu (Roussy-le-Village, Prantsusmaa), Marie-Christel Heger (Nospelt, Luksemburg), Evangelos Kourgias (Senningerberg, Luksemburg), Manuel Sutil (Luxembourg), Patrick Vanhoudt (Gonderange, Luksemburg) ja Henry von Blumenthal (Bergem, Luksemburg) (esindaja: advokaat L. Levi)

Teine menetluspool: Euroopa Investeerimispank (esindajad: C. Gómez de la Cruz, T. Gilliams ja G. Nuvoli, keda abistab advokaat P.-E. Partsch)

Ese

Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (kolmas koda) 12. veebruari 2014. aasta otsuse peale kohtuasjas F-73/12: Bodson jt vs. EIP (EKL AT, EU:F:2014:16) selle kohtuotsuse tühistamise nõudes.

Resolutsioon

1.	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.	Jätta Jean-Pierre Bodsoni ja teiste lisas nimetatud apellatsioonkaebuse esitajate kohtukulud nende endi kanda ja mõista neilt välja Euroopa Investeerimispanga (EIP) kohtukulud käesolevas kohtuastmes.

(1) ELT C 223, 14.7.2014.

4.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 118/25

Üldkohtu 26. veebruari 2016. aasta otsus – Bodson jt versus EIP

(Kohtuasi T-241/14 P) (1)

((Apellatsioonkaebus - Avalik teenistus - EIP töötajad - Töösuhte lepinguline iseloom - Töötasu - EIP lisatasude korra reform - Põhjendamiskohustus - Denatureerimine - Õigusnormide rikkumine))

(2016/C 118/26)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Teine menetluspool: Euroopa Investeerimispank (esindajad: C. Gómez de la Cruz, T. Gilliams ja G. Nuvoli, keda abistab advokaat P.-E. Partsch)

Ese

Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (kolmas koda) 12. veebruari 2014. aasta otsuse peale kohtuasjas F-83/12: Bodson jt vs. EIP (EKL AT, EU:F:2014:15) selle kohtuotsuse tühistamise nõudes.

Resolutsioon

1.	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.	Jätta Jean-Pierre Bodsoni ja teiste lisas nimetatud apellatsioonkaebuse esitajate kohtukulud nende endi kanda ja mõista neilt välja Euroopa Investeerimispanga (EIP) kohtukulud käesolevas kohtuastmes.

(1) ELT C 223, 14.7.2014.

4.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 118/25

Üldkohtu 25. veebruari 2016. aasta otsus – FCC Aqualia versus Siseturu Ühtlustamise Amet– Sociedad General de Aguas de Barcelona (AQUALOGY)

(Kohtuasi T-402/14) (1)

((Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Ühenduse kujutismärgi AQUALOGY taotlus - Varasem ühenduse sõnamärk AQUALIA ja varasem siseriiklik kujutismärk aqualia - Suhtelised keeldumispõhjused - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b ja lõige 5))

(2016/C 118/27)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: FCC Aqualia, SA (Madrid, Hispaania) (esindajad: advokaadid J. de Oliveira Vaz Miranda de Sousa, N. González-Alberto Rodríguez ja C. Sueiras Villalobos)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindajad: V. Melgar ja J. Crespo Carrillo)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Sociedad General de Aguas de Barcelona, SA (Barcelona, Hispaania) (esindajad: advokaadid J. Grau Mora, C. Viola Zendrera ja A. Torrente Tomás)

Ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 13. märtsi 2014. aasta otsuse (asi R 1209/2013-1) peale, mis käsitleb Sociedad General de Aguas de Barcelona, SA ja FCC Aqualia, SA vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja FCC Aqualia, SA-lt.

(1) ELT C 261, 11.8.2014.

4.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 118/26

Üldkohtu 24. veebruari 2016. aasta otsus – Coca-Cola versus Siseturu Ühtlustamise Amet (Rillimata kontuurpudeli kuju)

(Kohtuasi T-411/14) (1)

((Ühenduse kaubamärk - Ühenduse ruumilise kaubamärgi taotlus - Rillimata kontuurpudeli kuju - Absoluutne keeldumispõhjus - Eristusvõime puudumine - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt b - Kasutamise käigus omandatud eristusvõime puudumine - Määruse nr 207/2009 artikli 7 lõige 3))

(2016/C 118/28)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: The Coca-Cola Company (Atlanta, Ühendriigid), (esindajad: solicitor D. Stone, solicitor A. Dykes ja barrister S. Malynicz)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindajad: P. Geroulakos ja A. Folliard-Monguiral)

Ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 27. märtsi 2014. aasta otsuse (asi R 540/2013-2) peale, mis käsitleb kontuurpudeli kujust koosneva ruumilise tähise ühenduse kaubamärgina registreerimist.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja The Coca-Cola Company’lt.

(1) ELT C 282, 25.8.2014.

4.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 118/27

Üldkohtu 26. veebruari 2016. aasta otsus – Vidmar jt versus komisjon

(Kohtuasi T-507/14) (1)

(2016/C 118/29)

Kohtumenetluse keel: horvaadi

Pooled

Hagejad: Vedran Vidmar (Zagreb, Horvaatia) ja 21 hagejat, kelle nimed on märgitud kohtuotsuse lisas (esindaja: advokaat D. Graf) ja Darko Graf (Zagreb) (esindajad: advokaat D. Graf, hiljem advokaat L. Duvnjak,)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: S. Ječmenica ja G. Wils)

Ese

Nõue hüvitada kahju, mis väidetavalt tekitati hagejatele komisjoni õigusvastase tegevusega Horvaatia Vabariigi poolt ühinemisläbirääkimistel võetud kohustuste täitmise jälgimisel

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Vedran Vidmarilt ja Darko Grafilt ning teistelt hagejatelt, kelle nimed on toodud lisas.

(1) ELT C 303, 8.9.2014.

4.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 118/27

Üldkohtu 26. veebruari 2016. aasta otsus – provima Warenhandels versus Siseturu Ühtlustamise Amet – Renfro (HOT SOX)

(Kohtuasi T-543/14) (1)

((Ühenduse kaubamärk - Kehtetuks tunnistamise menetlus - Euroopa Ühendust nimetav rahvusvaheline registreering - Sõnamärk HOT SOX - Absoluutsed keeldumispõhjused - Eristusvõime puudumine - Eristusvõime - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt c))

(2016/C 118/30)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: provima Warenhandels GmbH (Bielefeld, Saksamaa) (esindajad: advokaadid H. Prange ja J.P. Croll)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: M. Rajh)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Renfro Corp. (Mount Airy, Ameerika Ühendriigid) (esindajad: advokaadid C. Schenk, M. Best, U. Pfleghar ja S. Schäffner)

Ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 13. mai 2014. aasta otsuse (asi R 1859/2013-2) peale, mis käsitleb kehtetuks tunnistamise menetlust BWarenhandels GmbH ja Renfro Corp. vahel.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtulud välja Warenhandels GmbH-lt.

(1) ELT C 339, 29.9.2014.

4.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 118/28

Üldkohtu 25. veebruari 2016. aasta otsus – Musso versus parlament

(Liidetud kohtuasjad T-589/14 ja T-772/14) (1)

((Parlamendi liikmetele rahaliste tasude maksmise kord - Vanaduspension - Prantsusmaalt pärit parlamendiliikmete kohustus nõuda oma pensioniõigusi riiklikest pensionisüsteemidest - Kattumise välistamise norm - Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed - Otsus, mis on tehtud kaebuste lahendamise menetluse lõpus - Võlateade - Otsus peatada pensioni maksmine - Võistlevuse põhimõte - Mõistlik aeg - Põhjendamiskohustus))

(2016/C 118/31)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: François Musso (Ajaccio, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid A. Gross ja L. Stachnik)

Kostja: Euroopa Parlament (esindajad: G. Corstens ja S. Seyr)

Ese

Esiteks nõue tühistada Euroopa Parlamendi juhatuse 26. juuni 2014. aasta otsus, millega kinnitati Euroopa Parlamendi peasekretäri 17. oktoobri 2011. aasta otsus, millega määrati kindlaks pensioniõiguste alusel makstav igakuine summa, võttes arvesse kahest Prantsuse pensionifondist saadud summasid, ja otsustati nõuda tagasi 127 065,19 eurot, ning teiseks nõue tühistada parlamendi 22. septembri 2014. aasta otsus.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Jätta François Musso kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Parlamendi kohtukulud.

(1) ELT C 351, 6.10.2014.

4.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 118/29

Üldkohtu 25. veebruari 2016. aasta otsus – Puma versus Siseturu Ühtlustamise Amet – Sinda Poland (Looma kujutis)

(Kohtuasi T-692/14) (1)

((Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Looma kujutava kujutismärgi taotlus - Puumat kujutavad varasemad rahvusvahelised kujutismärgid - Suhteline keeldumispõhjus - Tähiste sarnasus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b))

(2016/C 118/32)

Kohtumenetluse keel: poola

Pooled

Hageja: Puma SE (Herzogenaurach, Saksamaa) (esindaja: advokaat P. González-Bueno Catalán de Ocón)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: D. Walicka)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Sinda Poland Corporation sp. z o.o. (Varssavi, Poola) (esindajad: advokaadid M. Siciarek, J. Rasiewicz ja J. Mrozowski)

Ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti viienda apellatsioonikoja 14. juuli 2014. aasta otsuse (asi R 2214/2013-5) peale, mis käsitleb Puma SE ja Sinda Poland Corporation sp. z o.o vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.	Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) viienda apellatsioonikoja 14. juuli 2014. aasta otsus (asi R 2214/2013–5).

2.	Jätta Siseturu Ühtlustamise Ameti kohtukulud tema enda kanda ja m]ista temalt välja pool Puma SE kohtukuludest, sealhulgas Puma poolt Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikoja menetlusega seoses kantud vältimatutest kuludest.

3.	Jätta Sinda Poland Corporation sp. z o.o. kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja pool Puma kohtukuludest, sealhulgas Puma poolt Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikoja menetlusega seoses kantud vältimatutest kuludest.

(1) ELT C 409, 17.11.2014.

4.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 118/30

Üldkohtu 23. veebruari 2016. aasta – Consolidated Artists versus Siseturu Ühtlustamise Amet – Body Cosmetics International (MANGO)

(Kohtuasi T-761/14) (1)

((Ühenduse kaubamärk - Kehtetuks tunnistamise menetlus - Ühenduse kujutismärk MANGO - Absoluutne keeldumispõhjus - Kasutamise käigus omandatud eristusvõime puudumine - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõige 3 - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 52 lõige 2))

(2016/C 118/33)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Consolidated Artists BV (Amstelveen, Madalmaad) (esindaja: advokaat B. Corne)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindajad: S. Pétrequin ja A. Folliard-Monguiral)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Body Cosmetics International GmbH (Willich, Saksamaa) (esindaja: advokaat M. Müller-Mergenthaler)

Ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 8. septembri 2014. aasta otsuse (asi R 2337/2013-4) peale, mis käsitleb kehtetuks tunnistamise menetlust Body Cosmetics International GmbH ja Consolidated Artists BV vahel.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Consolidated Artists BV-lt.

(1) ELT C 7, 12.1.2015.

4.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 118/30

Üldkohtu 24. veebruari 2016. aasta otsus – Tayto Group versus Siseturu Ühtlustamise Amet – MIP Metro (REAL HAND COOKED)

(Kohtuasi T-816/14) (1)

((Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Ühenduse kujutismärgi REAL HAND COOKED taotlus - Varasem siseriiklik kujutismärk real QUALITY - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Võimu kuritarvitamine - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b - Määruse nr 207/2009 artiklid 64, 75, 76 ja 83))

(2016/C 118/34)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Tayto Group Ltd (Corby, Ühendkuningriik) (esindajad: advokaadid R. Kunze ja G. Würtenberger)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: J. Crespo Carrillo)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: MIP Metro Group Intellectual Property GmbH & Co. KG (Düsseldorf, Saksamaa) (esindajad: advokaadid J.-C. Plate ja R. Kaase)

Ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 6. oktoobri 2014. aasta otsuse (asi R 842/2013-4) peale, mis käsitleb vastulausemenetlust Metro Group Intellectual Property GmbH & Co. KG ja Tayto Group Ltd vahel.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Tayto Group Ltd-lt.

(1) ELT C 56, 16.2.2015.

4.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 118/31

Üldkohtu 15. veebruari 2016. aasta määrus – Ezz jt versus nõukogu

(Kohtuasi T-279/13) (1)

((Tühistamishagi - Ühine välis- ja julgeolekupoliitika - Piiravad meetmed seoses olukorraga Egiptuses - Meetmete võtmine riigivara omastamise eest vastutavate isikute ning nendega seotud isikute ja üksuste suhtes - Rahaliste vahendite külmutamine - Hagejate kandmine puudatud isikute loetellu - Õiguslik alus - Loetellu kandmise kriteeriumid - Õigusnormi rikkumine - Faktiviga - Omandiõigus - Maine kahjustamine - Kaitseõigused - Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele - Põhjendamiskohustus - Nõuete ja väidete kohandamine - Samal ajal pooleli olevad kohtuasjad - Osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu ja osaliselt ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi))

(2016/C 118/35)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Ahmed Abdelaziz Ezz (Giza, Egiptus), Abla Mohammed Fawzi Ali Ahmed Salama (Kairo, Egiptus), Khadiga Ahmed Ahmed Kamel Yassin (Giza), ja Shahinaz Abdel Azizabdel Wahab Al Naggar (Giza) (esindajad: solicitor J. Binns, J. Lewis, QC, barrister B. Kennelly, barrister J. Pobjoy, advokaadid S. Rowe ja J.-F. Bellis)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: I. Gurov ja M. Bishop)

Ese

Nõue tühistada hagejad puudutavas osas esiteks nõukogu 21. märtsi 2011. aasta otsus 2011/172/ÜVJP, teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Egiptuses (ELT L 76, lk 63), mida on muudetud nõukogu 21. märtsi 2013. aasta otsusega 2013/144/ÜVJP (ELT L 82, lk 54), ning teiseks nõukogu 21. märtsi 2011. aasta määrus (EL) nr 270/2011 teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Egiptuses (ELT L 76, lk 4), mis „muudeti kehtetuks nõukogu otsusega, millest anti hagejatele teada 22. märtsi 2013. aasta kirjaga”.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Jätta Ahmed Abdelaziz Ezz’i, Abla Mohammed Fawzi Ali Ahmed Salama, Khadiga Ahmed Ahmed Kamel Yassin’i ja Shahinaz Abdel Azizabdel Wahab Al Naggar’i kohtukulud nende endi kanda ja mõista neilt välja Euroopa Liidu Nõukogu kohtukulud.

(1) ELT C 207, 20.7.2013.

4.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 118/32

26. jaanuaril 2016 esitatud hagi – Leedu Vabariik versus komisjon

(Kohtuasi T-34/16)

(2016/C 118/37)

Kohtumenetluse keel: leedu

Pooled

Hageja: Leedu Vabariik (esindajad: D. Kriaučiūnas, R. Krasuckaitė ja T. Orlickas,)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada komisjoni 13. novembri 2015. aasta rakendusotsus (EL) nr 2015/2098, mille kohaselt Euroopa Liidu poolne rahastamine ei kata teatavaid kulusid, mida liikmesriigid on kandnud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames (teatavaks tehtud numbri C(2015) 7716 all), selles osas, milles otsus näeb ette Leedu suhtes finantskorrektsiooni kohaldamise summas 1 113 589,65 eurot;

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

Esimese väite kohaselt on rikutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008, artikli 52 lõiget 2, kohaldatuna koostoimes proportsionaalsuse põhimõttega, niivõrd kui komisjon, otsustades kasutada Leedu suhtes 5 % suurust kindla määraga finantskorrektsiooni,

—

ei võtnud arvesse, asjaolu, et Euroopa Liidule põhjustatud konkreetne ja täpne kahju tekkis komisjoni poolt tuvastatud esimese ja neljanda rikkumise tulemusel, ja seetõttu oleks komisjon fondile märkimisväärse rahalise kahju tekkimise ohu olemasolu väljaselgitamisel pidanud tegema nende rikkumiste osas ainult ühekordse finantskorrektsiooni ja mitte enam võtma arvesse neid rikkumisi koosmõjus muude rikkumistega;

—	lahutas põhjendamatult omavahel otseselt seotud rikkumised, põhjustades sellega kunstlikult fondile väidetava märkimisväärse kahju tekkimise ohu;

—	enda poolt tuvastatud muid rikkumisi hinnates ebaõigesti määratles ja võttis arvesse mittevastavuse ulatuse, rikkumiste iseloomu ja Euroopa Liidule tekitatud rahalise kahju;

—	ebakohaselt kohaldas ülemäärast 5 % suurust finantskorrektsiooni 2011. aasta kohta, sest võttes arvesse komisjoni poolt tuvastatud rikkumiste iseloomu ja muid asjaolusid, ei olnud neist tulenev kahju tekkimise oht fondi jaoks märkimisväärne;

—

ebakohaselt kohaldas 5 % suurust finantskorrektsiooni 2012. aasta kohta, sest selle kohaldamine on ette nähtud üksnes neil juhtudel kui esineb fondi jaoks märkimisväärne kahju tekkimise oht, ja kuigi Leedu Vabariigi teostatud kontrollid ja esitatud teave näitasid, et 2012 aasta kohta kindlaks tehtud mittevastavuste arv, ulatus ja iseloom ja nendest tulenev oht fondi jaoks on märkimisväärselt väiksem võrreldes 2011 aastal kindlaks tehtud mittevastavustega, ja seega oleks fondile saanud tekkida ainult väike rahalise kahju tekkimise oht.

Teise väite kohaselt on rikutud komisjoni 30. novembri 2009 aasta määruse (EÜ) nr 1122/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses põllumajandustootjate otsetoetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega, ümbersuunamisega ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses veinisektori toetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega, artiklit 41, niivõrd kui komisjon ei asunud seisukohale, et lammaste ja veiste kohapealne kontrollimine võiks toimuda erinevatel aegadel, mille tulemusena ei ole see konkreetne rikkumine nii märkimisväärne kui komisjon osutab.

Kolmanda väite kohaselt on tegemist ELTL artikli 296 kohase põhjendamiskohustuse rikkumisega, niivõrd kui otsustades kohaldada 5 % suurust kindla määraga finantskorrektsiooni, komisjon

—	ei esitanud kohaseid põhjendusi ega põhjendanud oma uurimistulemusi rikkumiste kohta ega selliste rikkumiste iseloomu ja nendest tulenevat ohtu fondile;

—

ei esitanud põhjendust, miks 2011. ja 2012. aastal kindlaks tehtud mittevastavusi, mis olid aluseks 5 % suuruse finantskorrektsiooni kohaldamisele, hinnati koos, kuigi nende arv ja iseloom erines märkimisväärselt kummalgi aastal, ja igal juhul ei esitanud mingeid veenvaid põhjendusi, miks tuleb ühesugust kindla määraga 5 % suurust finantskorrektsiooni kohaldada nii 2012. kui ka 2011. aastal leitud mittevastavuste puhul.

4.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 118/34

28. jaanuaril 2016 esitatud hagi – EEB versus komisjon

(Kohtuasi T-38/16)

(2016/C 118/38)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Euroopa Keskkonnabüroo (EEB) (Brüssel, Belgia) (esindaja: advokaat B. Kloostra)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada komisjoni 19. novembri 2015. aasta otsus viitenumbriga Ares(2015)5212500, mis kinnitab komisjoni 14. septembri 2015. aasta otsust viitenumbriga Ares(2015)3790389, millega komisjon tegi täiendava otsuse seoses EEB 3. veebruari 2015. aasta teabenõudega, ja

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

1.	Esimese väite kohaselt on tehtud ilmne viga esialgse taotluse eseme määratlemisel ja järelikult on rikutud komisjoni kohustust vaadata nimetatud taotlus täielikult läbi, ning samuti on rikutud määruse nr 1049/2001 artikli 6 lõiget 2 ja artikleid 7 ja 8.

2.	Teise väite kohaselt on rikutud põhjendamiskohustust.

4.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 118/34

28. jaanuaril 2016 esitatud hagi – Cyprus Turkish Chamber of Industry jt versus komisjon

(Kohtuasi T-41/16)

(2016/C 118/39)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Cyprus Turkish Chamber of Industry (Nikosia, Küpros), Animal Breeders Association (Nikosia), Milk and Oil Products Production and Marketing Cooperative Ltd. (Nikosia), Süt Urünleri İmalatçulari Birliği Milk Processors Association (Nikosia) ja Fatma Garanti (Güzelyurt, Küpros) (esindajad: solicitor B. O’Connor, advokaadid S. Gubel ja E. Bertolotto)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

—	tühistada komisjoni 18. novembri 2015. aasta otsus Ares(2015)5171539 ja komisjoni 15. jaanuari 2016. aasta otsus Ares(2016)220922 seoses vastulausemenetlustega, mis puudutavad kaubamärgitaotlust „ΧΑΛΛΟΥΜΙ” (HALLOUMI)/„HELLIM” (ΠΟΠ) (CY-PDO-0005-01243);

—	tunnistada määruse (EL) nr 1151/2012 artiklid 49, 50, 51 ja 52 õigusvastaseks ning need sätted käesolevas asjas kohaldamatuteks, kuivõrd nendes ei nähta ette süsteemi, mis tagaks hagejate põhiõiguste austamise;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad kolm väidet.

1.	Esimene väide, et vaidlustatud komisjoni otsused on õigusvastased niivõrd, kuivõrd need jätavad hagejad välja Halloumi/Hellim registreerimise menetlusest Euroopa Liidu tasandil registreeritud kaitstud päritolunimetusena.

2.	Teine väide, et vaidlustatud komisjoni otsused on õigusvastased niivõrd, kuivõrd need rikuvad võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtet.

3.	Kolmas väide, et määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklid 49, 50, 51 ja 52 on õigusvastased ja tuleb tunnistada kohaldamatuteks niivõrd, kuivõrd nendes ei nähta ette süsteemi, mis tagaks hagejate põhiõiguste austamise.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, lk 1).

4.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 118/35

8. veebruaril 2016 esitatud hagi – Chanel versus EUIPO – Li Jing Zhou ja Golden Rose 999 (ornamendi kujutis)

(Kohtuasi T-57/16)

(2016/C 118/40)

Hagiavalduse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Chanel SAS (Neuilly-sur-Seine, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat C. Sueiras Villalobos)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teised menetluspooled apellatsioonikojas: Li Jing Zhou (Fuenlabrada, Hispaania) ja Golden Rose 999 Srl (Rooma, Itaalia)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse disainilahenduse omanik: apellatsioonikoja menetluse teine pool

Vaidlusalune disainilahendus: ornamenti kujutav Euroopa Liidu disainilahendus – Euroopa Liidu disainilahendus nr 1 689 027-0001

Vaidlustatud otsus: EUIPO kolmanda apellatsioonikoja 18. novembri 2015. aasta otsus asjas R 2346/2014-3

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	tunnistada vaidlusalune disainilahendus kehtetuks;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt ja kõigilt pooltelt, kes võivad vaidlustatud otsuse toetuseks käesolevasse menetlusse astuda.

Väide

—	Määruse nr 6/2002 artiklite 5 ja 6 rikkumine.

4.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 118/36

15. veebruaril 2015 esitatud hagi – Puma versus EUIPO – Doosan Infracore (PUMA)

(Kohtuasi T-62/16)

(2016/C 118/41)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Puma SE (Herzogenaurach, Saksamaa) (esindaja: advokaat P. González-Bueno Catalán de Ocón)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Doosan Infracore Co. Ltd (Incheon, Lõuna-Korea)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: apellatsioonikoja menetluse teine pool

Vaidlusalune kaubamärk: sõnalist osa „PUMA” sisaldav kujutismärk – Euroopa Liidu kaubamärgi taotlus nr 11 376 209

Menetlus EUIPO-s: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO neljanda apellatsioonikoja 4. detsembri 2015. aasta otsus asjas R 1052/202015-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt ja Doosan Infracore Co. Ltd-lt.

Väide

—	Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 5 rikkumine.

4.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 118/37

Carlo De Nicola 17. veebruaril 2016 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 18. detsembri 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas F-82/12: De Nicola versus EIP

(Kohtuasi T-71/16 P)

(2016/C 118/42)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Carlo De Nicola (Strassen, Luksemburg) (esindaja: advokaat G. Ferabecoli)

Teine menetlusosaline: Euroopa Investeerimispank

Nõuded

Apellatsioonkaebuse esitaja palub Üldkohtul:

—	rahuldada käesolev apellatsioonkaebus ja muuta osaliselt vaidlustatud kohtuotsust, tühistades resolutsiooni punktid 2 ja 3 ning kohtuotsuse punktid 68–75;

—

eelnevast tulenevalt kohustada EIP-d hüvitama Carlo De Nicolale tekitatud kahju, mida nõuti kohtuasja algatavas hagiavalduses või teise võimalusena saata kohtuasi tagasi uueks arutamiseks Avaliku Teenistuse Kohtu mõnele teisele kojale, mis lahendaks asja teises koosseisus ja teeks tühistatud kohtuotsuse punktide osas uue otsuse.

—	mõista kohtukulud välja vastustajalt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas asjas on esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (ainukohtunik) 18. detsembri 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas De Nicola vs. Euroopa Investeerimispank (F-82/12).

Väited ja peamised argumendid on samad, mis esitati kohtuasjas T-55/16 P: De Nicola vs. Euroopa Investeerimispank.

Apellant väidab eelkõige, et sellega, et kohtuasjas F-82/12 esitatud kahju hüvitamise nõue samastati kahju hüvitamise nõudega kohtuasjas F-55/08, on rikutud õigusnormi, ning et vääralt tuvastati, et teatud kahju hüvitamise nõuded on juba lõplikult lahendatud.

4.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 118/37

15. veebruaril 2016 esitatud hagi – BBY Solutions versus EUIPO – Worldwide Sales Corporation España (BEST BUY mobile)

(Kohtuasi T-72/16)

(2016/C 118/43)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: BBY Solutions, Inc. (Minneapolis, Ameerika Ühendriigid) (esindaja: solicitor A. Poulter)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Worldwide Sales Corporation España, SL (Sant Vicenç dels Horts, Hispaania)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: sõnalisi osi „BEST BUY mobile” sisaldav ühenduse kujutismärk – registreerimistaotlus nr 7 213 424

Menetlus EUIPO-s: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO teise apellatsioonikoja 1. detsembri 2015. aasta otsus asjas R 53/202015-2

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	tühistada vastulausete osakonna 6. novembri 2014. aasta otsus vastulauset nr B 1485137 puudutavas asjas;

—	rahuldada ühenduse kaubamärgi taotlus nr 007213424;

—	jätta EUIPO kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja hageja kohtukulud.

Väited

—	Apellatsioonikoda rikkus määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b, kuna ta hindas kaubamärgi domineerivaid ja eristavaid osi vääralt;

—	apellatsioonikoda rikkus määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b, kuna ta hindas kaubamärkide tervikmuljet vääralt;

—	apellatsioonikoda rikkus määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b, kuna ta hindas kaubamärkidega hõlmatud teenuste identsust vääralt;

—	apellatsioonikoda rikkus määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b, kuna ta järeldas vääralt, et esineb vastulause esitaja varasema kaubamärgi ja taotleja kaubamärgi segiajamise tõenäosus.

4.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 118/38

Carlo De Nicola 18. veebruaril 2016 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 18. detsembri 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas F-37/12: De Nicola versus EIP

(Kohtuasi T-73/16 P)

(2016/C 118/44)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Carlo De Nicola (Strassen, Luksemburg) (esindaja: advokaat G. Ferabecoli)

Teine menetlusosaline: Euroopa Investeerimispank

Nõuded

Apellatsioonkaebuse esitaja palub Üldkohtul:

—	rahuldada käesolev apellatsioonkaebus ja muuta osaliselt vaidlustatud kohtuotsust, tühistades resolutsiooni punkti 2 ja kohtuotsuse punktid 59–61, 63–69 ja 71;

—

sellest tulenevalt tuvastada, et EIP ahistas Carlo De Nicolat ning kohustada EIP-d hüvitama Carlo De Nicolale tekitatud kahju või teise võimalusena saata kohtuasi tagasi uueks arutamiseks Avaliku Teenistuse Kohtu mõnele teisele kojale, mis lahendaks asja teises koosseisus ja teeks tühistatud kohtuotsuse punktide osas uue otsuse. Pärast nõutud arstliku kontrolli tegemist;

—	mõista kohtukulud välja vastustajalt.

Väited ja peamised argumendid

Väited ja peamised argumendid on samad, mis esitati kohtuasjas T-70/16 P: De Nicola vs. Euroopa Investeerimispank.

4.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 118/39

Carlo De Nicola 18. veebruaril 2016 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 18. detsembri 2015. aasta määruse peale kohtuasjas F-128/11: De Nicola versus EIP

(Kohtuasi T-75/16 P)

(2016/C 118/45)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Carlo De Nicola (Strassen, Luksemburg) (esindaja: advokaat G. Ferabecoli)

Teine menetlusosaline: Euroopa Investeerimispank

Nõuded

Apellatsioonkaebuse esitaja palub Üldkohtul:

—	rahuldada käesolev apellatsioonkaebus ja muuta tervikuna vaidlustatud kohtumäärust, tühistades resolutsiooni punktid 1 ja 2 ning kohtumääruse punktid 1, 7–25, 51, 52, 63–76, 80, 84, 87, 88, 97 ja 98 ning 101–115;

—

eeltoodust tulenevalt tühistada kõik edasikaevatud aktid ja kohustada EIP-d hüvitama Carlo De Nicolale tekitatud kahju, mida nõuti kohtuasja algatavas hagiavalduses või teise võimalusena saata kohtuasi tagasi uueks arutamiseks Avaliku Teenistuse Kohtu mõnele teisele kojale, mis lahendaks asja teises koosseisus ja teeks tühistatud kohtumääruse punktide osas uue otsuse;

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Investeerimispangalt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas asjas on esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (ainukohtunik) 18. detsembri 2015. aasta määruse peale kohtuasjas De Nicola vs. Euroopa Investeerimispank (F-128/11).

Väited ja peamised argumendid on samad, mis esitati kohtuasjas T-55/16 P: De Nicola vs. Euroopa Investeerimispank.

Apellant rõhutab eelkõige, et vastuvõetavad on väited, milles paluti tühistada 2011. aasta 4. juuli ja 12. augusti teated ning tühistada 6. septembri 2011. aasta otsus lepitusmenetluse algatamisest keeldumise kohta.

4.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 118/40

16. veebruaril 2016 esitatud hagi – Sartour versus parlament

(Kohtuasi T-78/16)

(2016/C 118/47)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Sartour (Beveren, Belgia) (esindaja: advokaat M. Cherchi)

Kostja: Euroopa Parlament

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tunnistada käesolev hagi vastuvõetavaks ja põhjendatuks.

Sellest tulenevalt:

—

tühistada 18. detsembri 2015. aasta kirjas sisalduv parlamendi otsus, millega parlament teavitas hagejat selle pakkumuse tagasilükkamisest, mille ta on esitanud hankemenetluses nr 06B40/2015/M073 seoses Vahemerepärase toitlustuse kontsessiooniga Euroopa Parlamendi poolt Brüsselis kasutatavas Altiero Spinelli hoones;

—	tühistada parlamendi teadmata kuupäevaga otsus, millega anti Vahemerepärase toitlustuse kontsessioon Altiero Spinelli hoones;

—	igal juhul mõista kõik kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjendamiseks esitab hageja kolm väidet.

1.	Esimene väide, et rikutud on põhimõtet, mis reguleerib kvalitatiivse valiku kriteeriumeid seoses miinimumkäibega, mida teenuseostajad peavad täitma, konkurentsipõhimõtet ja pakkujate võrdsuse põhimõtet.

2.	Teine väide, et rikutud on Euroopa Liidu institutsioonide aktide põhjendamise põhimõtet.

3.	Kolmas väide, mis käsitleb proportsionaalsuse, võrdsuse ja hangete avatuse põhimõtete rikkumist, ilmseid hindamisvigu, pakkujate võrdset kohtlemist ja pakkujatevahelist vaba konkurentsi.

4.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 118/41

19. veebruaril 2016 esitatud hagi – Vereniging Gelijkberechtiging Grondbezitters jt versus komisjon

(Kohtuasi T-79/16)

(2016/C 118/48)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Pooled

Hagejad: Vereniging Gelijkberechtiging Grondbezitters (Hoenderloo, Madalmaad) ja veel 21 hagejat (esindajad: advokaadid H. Viaene, D. Gillet ja T. Ruys)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tunnistada tühistamishagi vastuvõetavaks;

—

tühistada komisjoni 2. septembri 2015. aasta otsus väidetavalt ebaseadusliku riigiabi kohta seoses looduslike alade toetuse abil omandamise või tasuta kasutusse andmisega (riigiabi SA.27301 (2015/NN) – Madalmaad) ning Vereniging Gelijkberechtiging Grondbezitters'i vaide vaikimisi rahuldamata jätmine;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

ELTL artikli 108 lõikes 2 ette nähtud menetlusõiguste rikkumine. Komisjonil ei olnud esialgse uurimise tulemusena võimalik järgmistest asjaoludest tulenevalt piisava kindlusega tuvastada riigiabi lubatavust:

—	esialgse uurimise erakordselt pikk kestus;

—	tihe kirjavahetus osaliste vahel esialgse uurimise ajal;

—	otsusega heaks kiidetud abimeetme asendamine teise abimeetmega esialgse uurimise ajal;

—	komisjoni poolt heaks kiidetud uue abimeetme sisu.

Tagasiulatuva jõu puudumise nõude ja õiguskindluse põhimõtte rikkumine

Komisjon rikkus tagasiulatuva jõu puudumise nõuet ja õiguskindluse põhimõtet sellega, et ta kohaldas 31. jaanuaril 2012 jõustunud raamistikku üldist majandushuvi pakkuvate teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes (1) sellisele abikavale, mida ei ole alates 2011. aastast enam kohaldatud ja mis on juba asendatud uue, komisjoni poolt heaks kiidetud abikavaga.

Õigusnormi ja põhjendamiskohustuse rikkumine raamistiku kohaldamisel

—	Komisjon tegi üldist huvi pakkuvate teenuste osutamise delegeerimise tingimuste kohaldamise hindamisel ilmse vea, eelkõige seoses selliste teenuste osutamise ajavahemikuga. Lisaks tegi ta ilmse vea hüvitise summa analüüsimisel ja jättis tähelepanuta eraldi raamatupidamisarvestuse nõude.

—

Hinnates, kas esineb volitus üldist huvi pakkuvate teenuste osutamiseks, ei uuritud küsimust, kas kinnistute tasuta kasutusse andmise puhul oli tegelikult tegemist sellise delegeerimisega. Lisaks ei analüüsinud komisjon seda, kas kinnistute tasuta üleandmisel oli rakendatud tagatisi ülemäärase hüvitamise vältimiseks.

ELTL artikli 106 lõike 2 rikkumine

—	Tasuta üleandmine ja omandamisel antud abi ei ole ilmselt vajalik ega sobiv soovitava looduskaitse eesmärgi saavutamiseks.

—	See, et abimeedet said kasutada üksnes 13 maa haldamisega tegelevat organisatsiooni, ei ole mingil moel vajalik ega õigustatud looduskaitsega seotud avalike teenuste osutamise kohustuse elluviimiseks.

(1) Komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes (ELT 2012, L 7, lk 3) ja komisjoni teatis – Euroopa Liidu raamistik riigiabi jaoks, mida antakse avalike teenuste eest makstava hüvitisena (2011) (ELT 2012, C 8, lk 15).

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 118

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	59. köide 4. aprill 2016

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Liidu Kohus
2016/C 118/01	Euroopa Liidu Kohtu viimased väljaanded Euroopa Liidu Teatajas	1

	V Teated
	KOHTUMENETLUSED
	Euroopa Kohus
2016/C 118/02	Kohtuasi C-396/15 P: Shoe Branding Europe BVBA 21. juulil 2015 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 21. mai 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-145/14: adidas AG versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)	2
2016/C 118/03	Kohtuasi C-652/15: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgericht Darmstadt (Saksamaa) 7. detsembril 2015 – Furkan Tekdemir, kelle seaduslikud esindajad on Derya Tekdemir ja Nedim Tekdemir versus Kreis Bergstraße	2
2016/C 118/04	Kohtuasi C-655/15 P: Panrico, S.A. 7. detsembril 2015 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda) 7. oktoobri 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-534/13: Panrico versus Siseturu Ühtlustamise Amet	3
2016/C 118/05	Kohtuasi C-662/15: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberlandesgericht Düsseldorf (Saksamaa) 14. detsembril 2015 – Lohmann & Rauscher International GmbH & Co. KG versus BIOS Naturprodukte GmbH	4
2016/C 118/06	Kohtuasi C-680/15: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesarbeitsgericht (Saksamaa) 17. detsembril 2015 – Asklepios Kliniken Langen-Seligenstadt GmbH versus Ivan Felja	5
2016/C 118/07	Kohtuasi C-681/15: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesarbeitsgericht (Saksamaa) 17. detsembril 2015 – Asklepios Dienstleistungsgesellschaft mbH versus Vittoria Graf	6
2016/C 118/08	Kohtuasi C-685/15: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landesverwaltungsgericht Oberösterreich (Austria) 18. detsembril 2015 – Online Games Handels GmbH ja Frank Breuer jt versus Landespolizeidirektion Oberösterreich	7
2016/C 118/09	Kohtuasi C-689/15: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberlandesgericht Düsseldorf (Saksamaa) 21. detsembril 2015 – W. F. Gözze Frottierweberei GmbH, Wolfgang Gözze versus Verein Bremer Baumwollbörse	8
2016/C 118/10	Kohtuasi C-2/16: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Amtsgericht Stuttgart (Saksamaa) 4. jaanuaril 2016 – kriminaalasi J. S. R.-i süüdistuses	8
2016/C 118/11	Kohtuasi C-7/16: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de Primera Instancia no 11 de Vigo (Hispaania) 6. jaanuaril 2016 – Banco Popular Español, S.A. ja PL Salvador, S.A.R.L. versus María Rita Giráldez Villar ja Modesto Martínez Baz	9
2016/C 118/12	Kohtuasi C-20/16: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesfinanzhof (Saksamaa) 15. jaanuaril 2016 – Wolfram Bechtel ja Marie-Laure Bechtel versus Finanzamt Offenburg	10
2016/C 118/13	Kohtuasi C-21/16: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Arbitral Tributário (Centro de Arbitragem Administrativa – CAAD) (Portugal) 15. jaanuaril 2016 – Euro Tyre BC versus Autoridade Tributária e Aduaneira	11
2016/C 118/14	Kohtuasi C-22/16: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunalul București (Rumeenia) 15. jaanuaril 2016 – Fondul Proprietatea SA versus SC Hidroelectrica SA	11
2016/C 118/15	Kohtuasi C-42/16: 26. jaanuaril 2016 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Soome Vabariik	12
2016/C 118/16	Kohtuasi C-58/16: 1. veebruaril 2016 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Saksamaa Liitvabariik	13
2016/C 118/17	Kohtuasi C-66/16 P: Comunidad Autónoma del País Vasco ja Itelazpi, S.A. 5. veebruaril 2016 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 26. novembri 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-462/13: Comunidad Autónoma del País Vasco ja Itelazpi versus komisjon	14
2016/C 118/18	Kohtuasi C-67/16 P: Comunidad Autónoma de Cataluña ja Centre de Telecomunicacions i Tecnologies de la Informació de la Generalitat de Catalunya (CTTI) 5. veebruaril 2016 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 26. novembri 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-465/13: Comunidad Autónoma de Cataluña ja CTTI versus komisjon	15
2016/C 118/19	Kohtuasi C-68/16 P: Navarra de Servicios y Tecnologías, S.A. 5. veebruaril 2016 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 26. novembri 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-487/13: Navarra de Servicios y Tecnologías versus komisjon	16
2016/C 118/20	Kohtuasi C-69/16 P: Cellnex Telecom S.A. ja Retevisión I, S.A. 5. veebruaril 2016. esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 26. novembri 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-541/13: Abertis Telecom S.A ja Retevisión I versus komisjon	17
2016/C 118/21	Kohtuasi C-70/16 P: Comunidad Autónoma de Galicia ja Redes de Telecomunicación Galegas Retegal, S.A. (Retegal) 5. veebruaril 2016 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 26. novembri 2015. aasta otsuse peale liidetud kohtuasjades T-463/13 ja T464/13: Comunidad Autónoma de Galicia ja Retegal versus komisjon	19
2016/C 118/22	Kohtuasi C-81/16 P: Hispaania Kuningriigi 12. veebruaril 2016 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 26. novembri 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-461/13: Hispaania versus komisjon	21
	Üldkohus
2016/C 118/23	Liidetud kohtuasjad T-546/13, T-108/14 ja T-109/14: Üldkohtu 26. veebruari 2016. aasta otsus – Šumelj jt versus komisjon (Lepinguväline vastutus — Horvaatia ühinemine liiduga — Enne ühinemist selliste liikmesriigi õigusnormide kehtetuks tunnistamine, millega oli ette nähtud kohtutäituri kutseala loomine — Eelnevalt kohtutäituriteks nimetatud isikutele tekitatud kahju hüvitamine — Komisjoni meetmete võtmata jätmine ühinemisläbirääkimistel võetud kohustuste täitmise tagamiseks — Üksikisikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine — Ühinemisakti artikkel 36)	23
2016/C 118/24	Kohtuasi T-210/14: Üldkohtu 26. veebruari 2016. aasta otsus – Mederer versus Siseturu Ühtlustamise Amet – Cadbury Netherlands International Holdings (Gummi Bear-Rings) (Ühenduse kaubamärk — Vastulausemenetlus — Euroopa Ühendust nimetav rahvusvaheline registreering — Kujutismärk Gummi Bear-Rings — Varasem siseriiklik kujutismärk GUMMY — Suhteline keeldumispõhjus — Segiajamise tõenäosus — Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b)	23
2016/C 118/25	Kohtuasi T-240/14 P: Üldkohtu 26. veebruari 2016. aasta otsus – Bodson jt versus EIP (Apellatsioonkaebus — Avalik teenistus — EIP töötajad — Töösuhte lepinguline iseloom — Töötasu – EIP töö tasustamise korra ja töötasu suurendamise reform — Põhjendamiskohustus — Denatureerimine — Õigusnormide rikkumine)	24
2016/C 118/26	Kohtuasi T-241/14 P: Üldkohtu 26. veebruari 2016. aasta otsus – Bodson jt versus EIP (Apellatsioonkaebus — Avalik teenistus — EIP töötajad — Töösuhte lepinguline iseloom — Töötasu — EIP lisatasude korra reform — Põhjendamiskohustus — Denatureerimine — Õigusnormide rikkumine)	25
2016/C 118/27	Kohtuasi T-402/14: Üldkohtu 25. veebruari 2016. aasta otsus – FCC Aqualia versus Siseturu Ühtlustamise Amet– Sociedad General de Aguas de Barcelona (AQUALOGY) (Ühenduse kaubamärk — Vastulausemenetlus — Ühenduse kujutismärgi AQUALOGY taotlus — Varasem ühenduse sõnamärk AQUALIA ja varasem siseriiklik kujutismärk aqualia — Suhtelised keeldumispõhjused — Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b ja lõige 5)	25
2016/C 118/28	Kohtuasi T-411/14: Üldkohtu 24. veebruari 2016. aasta otsus – Coca-Cola versus Siseturu Ühtlustamise Amet (Rillimata kontuurpudeli kuju) (Ühenduse kaubamärk — Ühenduse ruumilise kaubamärgi taotlus — Rillimata kontuurpudeli kuju — Absoluutne keeldumispõhjus — Eristusvõime puudumine — Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt b — Kasutamise käigus omandatud eristusvõime puudumine — Määruse nr 207/2009 artikli 7 lõige 3)	26
2016/C 118/29	Kohtuasi T-507/14: Üldkohtu 26. veebruari 2016. aasta otsus – Vidmar jt versus komisjon (Lepinguväline vastutus — Horvaatia ühinemine liiduga — Enne ühinemist selliste liikmesriigi õigusnormide kehtetuks tunnistamine, millega oli ette nähtud kohtutäituri kutseala loomine — Eelnevalt kohtutäituriteks nimetatud isikutele tekitatud kahju hüvitamine — Komisjoni meetmete võtmata jätmine ühinemisläbirääkimistel võetud kohustuste täitmise tagamiseks — Üksikisikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine — Ühinemisakti artikkel 36)	27
2016/C 118/30	Kohtuasi T-543/14: Üldkohtu 26. veebruari 2016. aasta otsus – provima Warenhandels versus Siseturu Ühtlustamise Amet – Renfro (HOT SOX) (Ühenduse kaubamärk — Kehtetuks tunnistamise menetlus — Euroopa Ühendust nimetav rahvusvaheline registreering — Sõnamärk HOT SOX — Absoluutsed keeldumispõhjused — Eristusvõime puudumine — Eristusvõime — Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt c)	27
2016/C 118/31	Liidetud kohtuasjad T-589/14 ja T-772/14: Üldkohtu 25. veebruari 2016. aasta otsus – Musso versus parlament (Parlamendi liikmetele rahaliste tasude maksmise kord — Vanaduspension — Prantsusmaalt pärit parlamendiliikmete kohustus nõuda oma pensioniõigusi riiklikest pensionisüsteemidest — Kattumise välistamise norm — Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed — Otsus, mis on tehtud kaebuste lahendamise menetluse lõpus — Võlateade — Otsus peatada pensioni maksmine — Võistlevuse põhimõte — Mõistlik aeg — Põhjendamiskohustus)	28
2016/C 118/32	Kohtuasi T-692/14: Üldkohtu 25. veebruari 2016. aasta otsus – Puma versus Siseturu Ühtlustamise Amet – Sinda Poland (Looma kujutis) (Ühenduse kaubamärk — Vastulausemenetlus — Looma kujutava kujutismärgi taotlus — Puumat kujutavad varasemad rahvusvahelised kujutismärgid — Suhteline keeldumispõhjus — Tähiste sarnasus — Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b)	29
2016/C 118/33	Kohtuasi T-761/14: Üldkohtu 23. veebruari 2016. aasta – Consolidated Artists versus Siseturu Ühtlustamise Amet – Body Cosmetics International (MANGO) (Ühenduse kaubamärk — Kehtetuks tunnistamise menetlus — Ühenduse kujutismärk MANGO — Absoluutne keeldumispõhjus — Kasutamise käigus omandatud eristusvõime puudumine — Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõige 3 — Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 52 lõige 2)	30
2016/C 118/34	Kohtuasi T-816/14: Üldkohtu 24. veebruari 2016. aasta otsus – Tayto Group versus Siseturu Ühtlustamise Amet – MIP Metro (REAL HAND COOKED) (Ühenduse kaubamärk — Vastulausemenetlus — Ühenduse kujutismärgi REAL HAND COOKED taotlus — Varasem siseriiklik kujutismärk real QUALITY — Suhteline keeldumispõhjus — Segiajamise tõenäosus — Võimu kuritarvitamine — Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b — Määruse nr 207/2009 artiklid 64, 75, 76 ja 83)	30
2016/C 118/35	Kohtuasi T-279/13: Üldkohtu 15. veebruari 2016. aasta määrus – Ezz jt versus nõukogu (Tühistamishagi — Ühine välis- ja julgeolekupoliitika — Piiravad meetmed seoses olukorraga Egiptuses — Meetmete võtmine riigivara omastamise eest vastutavate isikute ning nendega seotud isikute ja üksuste suhtes — Rahaliste vahendite külmutamine — Hagejate kandmine puudatud isikute loetellu — Õiguslik alus — Loetellu kandmise kriteeriumid — Õigusnormi rikkumine — Faktiviga — Omandiõigus — Maine kahjustamine — Kaitseõigused — Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele — Põhjendamiskohustus — Nõuete ja väidete kohandamine — Samal ajal pooleli olevad kohtuasjad — Osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu ja osaliselt ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi)	31
2016/C 118/36	Kohtuasi T-639/14: Üldkohtu 9. veebruari 2016. aasta määrus – DEI versus komisjon (Riigiabi — Kaebused — Décisions de rejet — Komisjoni esialgne hinnang — Lõplik otsus — Abrogation de l’acte attaqué — Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)	32
2016/C 118/37	Kohtuasi T-34/16: 26. jaanuaril 2016 esitatud hagi – Leedu Vabariik versus komisjon	32
2016/C 118/38	Kohtuasi T-38/16: 28. jaanuaril 2016 esitatud hagi – EEB versus komisjon	34
2016/C 118/39	Kohtuasi T-41/16: 28. jaanuaril 2016 esitatud hagi – Cyprus Turkish Chamber of Industry jt versus komisjon	34
2016/C 118/40	Kohtuasi T-57/16: 8. veebruaril 2016 esitatud hagi – Chanel versus EUIPO – Li Jing Zhou ja Golden Rose 999 (ornamendi kujutis)	35
2016/C 118/41	Kohtuasi T-62/16: 15. veebruaril 2015 esitatud hagi – Puma versus EUIPO – Doosan Infracore (PUMA)	36
2016/C 118/42	Kohtuasi T-71/16 P: Carlo De Nicola 17. veebruaril 2016 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 18. detsembri 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas F-82/12: De Nicola versus EIP	37
2016/C 118/43	Kohtuasi T-72/16: 15. veebruaril 2016 esitatud hagi – BBY Solutions versus EUIPO – Worldwide Sales Corporation España (BEST BUY mobile)	37
2016/C 118/44	Kohtuasi T-73/16 P: Carlo De Nicola 18. veebruaril 2016 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 18. detsembri 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas F-37/12: De Nicola versus EIP	38
2016/C 118/45	Kohtuasi T-75/16 P: Carlo De Nicola 18. veebruaril 2016 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 18. detsembri 2015. aasta määruse peale kohtuasjas F-128/11: De Nicola versus EIP	39
2016/C 118/46	Kohtuasi T-76/16: 17. veebruaril 2016 esitatud hagi – Ikos/EUIPO (AEGYPTISCHE ERDE)	40
2016/C 118/47	Kohtuasi T-78/16: 16. veebruaril 2016 esitatud hagi – Sartour versus parlament	40
2016/C 118/48	Kohtuasi T-79/16: 19. veebruaril 2016 esitatud hagi – Vereniging Gelijkberechtiging Grondbezitters jt versus komisjon	41
	Avaliku Teenistuse Kohus
2016/C 118/49	Kohtuasi F-33/15: Avaliku Teenistuse Kohtu 24. veebruari 2016. aasta määrus – Labiri versus EMSK	43