23.10.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 351/5

Kokkuvõte komisjoni 15. juuli 2015. aasta otsusest

(juhtum AT.40098 – marsruutrongid)

(teatavaks tehtud dokumendi number C(2015) 4646 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(2015/C 351/06)

15. juulil 2015 võttis komisjon vastu otsuse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 kohase menetluse kohta. Kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 (1) artikliga 30 avaldab komisjon poolte nimed ja otsuse põhilise sisu, sealhulgas kehtestatud sanktsioonid, võttes arvesse ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi.

1. SISSEJUHATUS

(1)

Otsuses käsitletakse üht ja järjepidevat ELi toimimise lepingu artikli 101 rikkumist. Otsus on adresseeritud järgmistele ettevõtjatele: Kühne + Nagel International AG ja Kuehne + Nagel A.E. (üheskoos „K+N”); ÖBB-Holding AG, Rail Cargo Austria AG, Rail Cargo Logistics - Austria GmbH (2) ja Express Interfracht Hellas A.E (3). (üheskoos „EXIF”); Deutsche Bahn AG, Schenker AG, Schenker & Co. AG ja Schenker A.E. (üheskoos „Schenker”).

2. JUHTUMI KIRJELDUS

2.1. Menetlus

(2)

Ettevõtja K+N trahvidest vabastamise taotluse järel inspekteeris komisjon ette teatamata 2013. aasta juunis ettevõtjate Schenker ja EXIF ruume Kreekas ja Austrias. 23. augustil 2013 esitas leebema kohtlemise taotluse EXIF ja 17. septembril 2013Schenker.

(3)

10. juunil 2014 algatas komisjon määruse (EÜ) nr 773/2004 artikli 2 lõike 1 kohased menetlused käesoleva otsuse adressaatide suhtes, et alustada nendega kokkuleppemenetluse läbiviimist käsitleva teatise (4) alusel arutelusid kokkuleppe sõlmimiseks. Menetluse osalistega toimusid alates 23. juulist 2014 kuni 25. märtsini 2015 kohtumised kokkuleppe sõlmimiseks ning kõik osalised esitasid seejärel komisjonile kooskõlas määruse (EÜ) nr 773/2004 artikli 10a lõikega 2 ametlikud kokkuleppemenetluse taotlused (5).

(4)

26. mail 2015 võttis komisjon vastu menetluse osalistele adresseeritud vastuväiteteatise. Kõik menetluse osalised vastasid vastuväidetele, kinnitades, et vastuväidete sisu on vastavuses nende kokkuleppemenetluse ettepanekutega, ja lubasid jätkata kokkuleppemenetluses osalemist. Konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitlev nõuandekomitee esitas heakskiitva arvamuse 13. juulil 2015. Komisjon võttis otsuse vastu 15. juulil 2015.

2.2. Adressaadid ja kestus

(5)

Otsuse adressaadid olid osalenud kartelli tegevuses ja/või vastutanud selle eest, rikkudes seega aluslepingu artiklis 101 sätestatut järgnevalt esitatud ajavahemike vältel:

Üksus	Kestus
Kühne + Nagel International AG Kuehne + Nagel A.E.	2. juuli 2004 – 30. juuni 2012
ÖBB-Holding AG Rail Cargo Austria AG Rail Cargo Logistics - Austria GmbH Express Interfracht Hellas A.E.	2. juuli 2004 – 30. juuni 2012
Deutsche Bahn AG Schenker AG Schenker & Co. AG Schenker A.E.	2. juuli 2004 – 30. juuni 2012

2.3. Rikkumise kokkuvõte

(6)

Otsuses käsitletakse kartelli raudtee kaubaveoteenuste osutamisel Kesk- ja Kagu-Euroopa vaheliste marsruutrongidega (6) („Balkantrain” ja „Soptrain”), mida kolm menetlusosalisest ettevõtjat ühiselt käitavad (7).

(7)

Menetlusosalised osalesid kartellis, mille eesmärgiks oli jagada ja kaitsta (st reserveerida) teatavaid kliente ja transpordimahte ning kooskõlastada hindu.

(8)

Kartelli rakendamiseks sõlmiti üksikasjalikud koordineerivad kokkulepped, mis võimaldasid tähelepanelikult järgida kokkulepitud klientide reserveerimise kava. Selle eesmärgi saavutamiseks kartelli liikmed: i) jaotasid omavahel olemasolevad ja uued kliendid, ii) koostasid klientide reserveerimise kava, sealhulgas juurutasid uute klientidega seonduva teavitussüsteemi, iii) vahetasid konfidentsiaalset teavet klientide konkreetsete nõudmiste kohta, iv) jagasid omavahel transpordimahud ja v) kooskõlastasid hindu otse, tehes üksteisele teeseldud pakkumisi ja arutades konkreetsete klientide hindade üle. Kartelliosalised pidasid ka kolmepoolseid ja kahepoolseid kohtumisi ning olid kontaktis e-posti ja telefoni teel.

(9)

Kartell sai alguse 2. juulil 2004 ja kestis kuni 30. juunini 2012. Kõiki kolme menetlusosalist hõlmanud rikkumise geograafiline ulatus hõlmas kogu selle kestuse jooksul tervet ELi.

2.4. Parandusmeetmed

(10)

Otsuses kohaldatakse trahvide määramise 2006. aasta suuniseid (8). Otsusega kehtestatakse trahvid kõigile punktis 5 loetletud ettevõtjatele peale ettevõtja K+N.

2.4.1. Trahvi põhisumma

(11)

Trahvide määramisel võttis komisjon arvesse ettevõtjate raudtee kaubaveoteenuste (sealhulgas transpordiga seotud abiteenuste) müügi mahtu Kesk- ja Kagu-Euroopa vahelistel marsruutrongidel, mida K+N, EXIF ja Schenker ühiselt käitavad (Balkantrain ja Soptrain).

(12)

Antud juhul ei olnud müügimaht kogu rikkumise perioodil loomulikult ühesugune. Selle põhjal ja arvestades menetlusosaliste poolt selle kohta esitatud teavet, kasutati selleks, et asjakohaselt arvesse võtta müügi suurt kõikumist kõnealusel perioodil ja seega ka rikkumise ulatust, iga menetlusosalise vastavat keskmist müüki kogu rikkumise perioodil.

2.4.2. Põhisumma kohandamine

(13)

Komisjon ei kohaldanud raskendavaid ega leevendavaid asjaolusid.

(14)

Selleks et võtta arvesse DB kontserni suhtelist suurust, kohaldas komisjon Schenkeri suhtes hoiatamise kordajat.

2.4.3. Käibest 10 % moodustava piirangu kohaldamine

(15)

Käesolevas asjas määratud trahvid ei ületanud 10 % ühegi ettevõtja 2014. aasta kogukäibest.

2.4.4. 2006. aasta leebema kohtlemise teatise kohaldamine: trahvide vähendamine

(16)

Komisjon vabastas ettevõtja K+N trahvist täielikult. EXIF i trahvi vähendati 45 %, Schenker i oma 30 %.

2.4.5. Kokkuleppemenetluse läbiviimist käsitleva teatise kohaldamine

(17)

Adressaatidele määratud trahve vähendati kokkuleppemenetlust käsitleva teatise kohaldamise tulemusena 10 % võrra.

3. KOKKUVÕTE

(18)

Määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 kohaselt määrati järgmised trahvid:

a)	Kühne + Nagel International AG ja Kuehne + Nagel A.E., solidaarselt: 0 eurot;

b)	ÖBB-Holding AG, Rail Cargo Austria AG, Rail Cargo Logistics - Austria GmbH ja Express Interfracht Hellas A.E., solidaarselt: 17 356 000 eurot;

c)	Deutsche Bahn AG, Schenker AG, Schenker & Co AG ja Schenker A.E., solidaarselt: 31 798 000 eurot.

(1) EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1.

(2) Endine „Express Interfracht Internationale Spedition GmbH”.

(3) Tuntud ka kui „Express - Interfracht Hellas Societe Anonyme International & National Forwarding & Logistics”.

(4) Komisjoni teatis, mis käsitleb kokkuleppemenetluse läbiviimist kartellidega seotud otsuste puhul, mis on võetud vastu vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklitele 7 ja 23 (ELT C 167, 2.7.2008, lk 1).

(5) Komisjoni määrus (EÜ) nr 773/2004, 7. aprill 2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaste menetluste teostamist komisjonis (ELT L 123, 27.4.2004, lk 18).

(6) Marsruutrongid on kaubarongid, mille kõik vagunid transporditakse ühest punktist teise, ilma et rongi vahepeal osadeks jaotataks või selle vaguneid vahepeal eemaldataks. See hoiab kokku aega ja raha, kuna ronge vahepealsetes jaamades ei pikendata ega lühendata. Marsruutrongid on majanduslikult tõhusamad eelkõige suurklientide puhul, seega veetakse marsruutrongiga tihti vaid üht liiki kaupa.

(7) Marsruutrongide ühiseks käitamiseks vajalik eelnevate teenuste (ühisostude) alane koostöö ei ole käesoleva otsusega hõlmatud.

(8) ELT C 210, 1.9.2006, lk 2.

23.10.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 351/9

KONKURSIKUTSE

„Toetus ühise põllumajanduspoliitikaga (ÜPP) seotud teavitamismeetmetele” 2016. aastal

(2015/C 351/09)

1. SISSEJUHATUS – TAUST

Käesolev konkursikutse põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrusel (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (1).

Käesolev konkursikutse on reguleeritud ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (2) (edaspidi „finantsmäärus”), ja komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrusega (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) (3) kohaldamise eeskirju (edaspidi „kohaldamiseeskirjad”).

Käesolev konkursikutse on ette nähtud määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 45 kohaste teavitamismeetmete rahastamiseks 2016. aasta eelarve assigneeringutest.

2. EESMÄRGID, TEEMA(D) JA SIHTAUDITOORIUM

2.1. Eesmärgid

Teavitamismeetmete eesmärk on eelkõige aidata selgitada, rakendada ja arendada ÜPPd ning suurendada üldsuse teadlikkust selle sisust ja eesmärkidest, teavitada põllumajandustootjaid ja teisi maapiirkondades tegutsevaid isikuid ning edendada Euroopa põllumajandusmudelit ja aidata kodanikel seda mõista.

Teavitamismeede on iseseisev ja ühtne teavitusalaste tegevuste kogum, mida viiakse ellu ühe eelarve alusel.

2.2. Teema

Konkursikutse teema: ühine põllumajanduspoliitika ja eesseisvad ülesanded.

Ühisel põllumajanduspoliitikal (ÜPP) on suur roll selles, et tagada pikaajaline toiduga kindlustatus ja aidata saavutada komisjoni peamised prioriteedid, mis on seotud investeeringute, töökohtade loomise ja majanduskasvu, kliimamuutuse, siseturu, digitaalse ühtse turu ja muuga (4). ÜPP aitab edendada säästvat arengut ning ajakohastada Euroopa põllumajandust ja maapiirkondade majandust laiemas mõttes. Samuti on ÜPP suunatud üleilmsele eesmärgile „kuidas vähem ressursse kasutades rohkem toota”.

2.3. Sihtauditoorium

Sihtauditoorium on üldsus (erilist tähelepanu pööratakse linnanoortele) ja/või põllumajandustootjad ja muud maapiirkondades tegevad isikud.

3. AJAKAVA

	Etapid	Kuupäev või orienteeruv ajavahemik
a)	Toetustaotluste esitamise kutse avaldamine	oktoober 2015
b)	Taotluste esitamise tähtaeg	30. november 2015
c)	Hindamisperiood	15. detsember 2015 – 15. märts 2016
d)	Taotlejate teavitamine	aprill 2016
e)	Toetuslepingute allkirjastamine	aprill 2016
f)	Meetme alguskuupäev	1. mai 2016

4. ETTENÄHTUD EELARVE

Meetmete kaasfinantseerimiseks on sihtotstarbeliselt eraldatud hinnanguliselt 2 500 000 eurot.

Selle summa eelduseks on, et 2016. aasta eelarveprojektis ette nähtud assigneeringud on kättesaadavad pärast seda, kui eelarvepädevad institutsioonid on 2016. aasta eelarve vastu võtnud, või nagu on ette nähtud ajutiste kaheteistkümnendike süsteemis.

Komisjon jätab endale õiguse mitte jaotada kogu kasutada olevat summat.

5. VASTUVÕETAVUSKRITEERIUMID

—	Taotlus tuleb saata hiljemalt 30. novembril 2015 posti teel (tähtkiri, postitamiskuupäeva tõendab postitempel) või kulleriga (saatmiskuupäevana käsitatakse kullerile üleandmise kuupäeva).

—	Taotlus tuleb esitada kirjalikult (vt punkt 14), kasutades taotlus- ja eelarvevorme aadressil http://ec.europa.eu/agriculture/grants-for-information-measures/

—	Taotlus peab olema esitatud ühes ELi ametlikus keeles. Taotluse kiirema menetlemise huvides soovitatakse taotlejatel siiski esitada oma taotlus inglise, prantsuse või saksa keeles.

—	Taotleja võib käesolevale konkursile esitada ainult ühe taotluse.

Nimetatud nõuetele mittevastavad taotlused lükatakse tagasi.

6. TOETUSKÕLBLIKKUSKRITEERIUMID

6.1. Toetuskõlblikud taotlejad

Taotleja (ja sidusüksused, kui neid on) peab olema ELi liikmesriigis asuv juriidiline isik.

Üksused, millel kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt puudub juriidilise isiku staatus, võivad olla toetuskõlblikud taotlejad, tingimusel et nende esindajatel on õigus võtta üksuse nimel õiguslikke kohustusi ja pakkuda liidu finantshuvide kaitseks tagatist, mis on juriidiliste isikute pakutava tagatisega võrdväärne, ja nad suudavad tõestada, et neil on juriidiliste isikutega samaväärne finants- ja tegevussuutlikkus.

Tõendavad dokumendid tuleb lisada taotluse vormile.

Füüsilised isikud, samuti üksused, mis on asutatud üksnes mõne käesoleva konkursikutse teavitamismeetme elluviimiseks, ei ole toetuskõlblikud taotlejad.

Toetuskõlblikud on näiteks järgmist liiki organisatsioonid:

—	mittetulundusühendused (eraõiguslikud või avalik-õiguslikud);

—	avaliku sektori asutused (riiklikud, piirkondlikud, kohalikud);

—	Euroopa assotsiatsioonid;

—	ülikoolid;

—	haridusasutused;

—	uurimiskeskused;

—	äriühingud (näiteks kommunikatsioonivahendite alal tegutsevad ettevõtjad).

Taotlejaga juriidiliselt või varaliselt seotud juriidilised isikud, kelle tegevusala ei piirdu ainult kavandatava teavitamismeetmega ja keda ei ole asutatud üksnes selle elluviimiseks (võrgustike liikmed, ühendused, ametiühingud), võivad teavitamismeetme elluviimisel osaleda sidusüksustena ning deklareerida rahastamiskõlblikke kulusid vastavalt punktile 11.2.

Juriidiline või varaline seotus ei tohiks piirduda ainult teavitamismeetmega ega olla loodud üksnes selle elluviimiseks. See tähendab, et selline seotus peaks olemas olema toetuse määramisest sõltumatult; see peaks olemas olema enne konkursikutset ja jääma kehtima pärast teavitamismeetme lõppemist.

On olemas kolm juriidilise ja varalise seotuse vormi:

kontroll, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/34/EL (5) teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta.

Selle kohaselt võivad toetusesaajaga seotud üksused olla:

—	toetusesaaja poolt otseselt või kaudselt kontrollitavad üksused (tütarettevõtjad). Need võivad olla ka toetusesaaja poolt kontrollitava üksuse poolt kontrollitavad üksused (tütretütarettevõtjad) ning sama kehtib ka järgnevate kontrollitasandite kohta;

—	toetusesaajat otseselt või kaudselt kontrollivad üksused (emaettevõtjad). Samamoodi võivad need olla toetusesaajat kontrollivat üksust kontrollivad üksused;

—	toetusesaajaga sama otsese või kaudse kontrolli alla kuuluvad üksused (sõsarettevõtjad);

ii)	liikmesus, st et toetusesaaja on juriidiliselt määratletud nt võrgustiku, ühenduse või liiduna, kus esitatud sidusüksused samuti osalevad või osaleb toetusesaaja samas üksuses (nt võrgustik, ühendus, liit), kus esitatud sidusüksused;

iii)	avalik-õiguslike asutuste ja riigi omandis olevate üksuste erijuhtum. Riigi omandis olevaid üksusi ja avalik-õiguslikke asutusi (mis on riigi, ELi või rahvusvahelise õiguse alusel sellistena asutatud) ei käsitata alati sidusüksustena (nt riiklikud ülikoolid või uurimiskeskused).

Avalikus sfääris hõlmab seotus järgmist:

—	haldusstruktuuri eri tasandid detsentraliseeritud haldamise korral (nt riiklikke, piirkondlikke või kohalikke ministeeriume võib (eraldi juriidiliste üksuste korral) pidada riigi sidusüksusteks;

—

riigiasutuse poolt halduseesmärgil loodud avalik-õiguslik asutus, mille üle teostab järelevalvet riigiasutus. Seda tingimust tuleb kontrollida põhikirja või avalik-õigusliku asutuse muu asutamisdokumendi põhjal. See ei pea ilmtingimata tähendama, et avalik-õiguslikku asutust rahastatakse täielikult või osaliselt avaliku sektori eelarvest (nt riigiga seotud riiklikud koolid).

Toetusesaaja sidusüksused ei ole

—	üksused, mis on sõlminud toetusesaajaga (riigihanke)lepingu või allhankelepingu, tegutsevad toetusesaaja avalike teenuste kontsessiooniomanikena või volitatud isikutena;

—	üksused, mis saavad toetusesaajalt rahalist toetust;

—	üksused, mis teevad toetusesaajaga korrapäraselt koostööd vastastikuse mõistmise memorandumi alusel või jagavad teatavaid varasid;

—	üksused, mis on toetuslepingu raames alla kirjutanud konsortsiumilepingule.

Kui teavitamismeetme elluviimisel osaleb sidusüksusi, peab taotluse esitaja

—	need sidusüksused taotluse vormis ära märkima;

—	lisama sidusüksuste kirjaliku nõusoleku;

—	esitama tõendavad dokumendid, mis võimaldavad kontrollida nende vastavust toetuskõlblikkus- ja kaasamiskriteeriumidele.

Taotleja ja tema sidusüksused peavad taotlejate toetuskõlblikkuse hindamiseks esitama allpool nimetatud lisadokumendid.

Dokument	Kirjeldus	Märkused
Dokument A	põhikirja/asutamislepingu või samaväärse dokumendi koopia
Dokument B	ametliku registreerimise tunnistuse koopia või muu ametlik dokument, mis kinnitab üksuse asutamist
Dokument C (vajaduse korral)	dokument, mis tõendab varalist või juriidilist seotust taotlejaga	sidusüksused

Juriidilise isiku staatuseta üksused peaksid esitama eespool loetletud dokumendid. Kui eespool loetletud dokumente ei ole võimalik esitada, tuleb need asendada mis tahes muu asjakohaseks peetava dokumendiga.

Lisaks peavad nad esitama dokumendi, mis tõendab, et nende juriidilistel esindajatel on õigus nende nimel võtta õiguslikke kohustusi.

6.2. Käesoleva konkursikutse kohased rahastamiskõlblikud tegevused ja nende rakendamisperiood

A. Teavitamismeetmeid tuleks rakendada:

—	mitmes piirkonnas või riiklikul tasandil;

—	Euroopa tasandil (mõjuga mitmes liikmesriigis).

B. Teavitamismeetmed peaksid hõlmama ühte või mitut tegevust, näiteks (loetelu ei ole ammendav):

—	multimeedia- või audiovisuaalse materjali tootmine ja levitamine;

—	trükimaterjali (trükised, plakatid jne) tootmine ja levitamine;

—	interneti- ja sotsiaalvõrgustike vahendite loomine;

—	meediaüritused;

—	konverentsid, seminarid, õpikojad (soovitavalt veebis) ja uuringud ÜPPga seotud teemadel;

—	talu-linnas-tüüpi üritused, mis aitavad linnaelanikele selgitada põllumajanduse tähtsust;

—	näidistalu-tüüpi üritused, mille eesmärk on tutvustada põllumajandustegevust ja selle rolli (nt parim tava, innovatsiooniprojektid);

—	püsivad või liikuvad näitused või teabepunktid.

C. Toetust ei anta järgmistele meetmetele:

—	õigusaktidega nõutavad meetmed,

—	ELi muult eelarverealt rahastatavad meetmed,

—	üld- või kohustuslikud koosolekud,

—	kohalikul tasandil rakendatud meetmed.

D. Teavitamismeetmete orienteeruv rakendamisperiood

—	1. mai 2016 – 30. aprill 2017.

7. VÄLISTAMISKRITEERIUMID

7.1. Osalemise välistamine

Taotlejad jäetakse toetustaotluste menetluses osalemisest kõrvale, kui nende kohta kehtib mis tahes järgmine asjaolu:

nad on pankrotis või likvideerimisel, neile on kohus määranud halduri, nad on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, nad on peatanud oma äritegevuse, nende suhtes kohaldatakse nimetatud küsimustega seotud menetlust või nad on samalaadses olukorras, mis tuleneb siseriiklike õigusnormidega ettenähtud samasugusest menetlusest;

b)	nemad või isikud, kellel on volitused neid esindada, teha nende eest otsuseid või neid kontrollida, on liikmesriigi pädeva asutuse res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi mõistetud ametialaste käitumisreeglite rikkumisega seotud süüteos;

c)	nad on ametialaseid käitumisreegleid olulisel määral rikkunud ja hankija suudab seda mis tahes viisil, sealhulgas Euroopa Investeerimispanga ja rahvusvaheliste organisatsioonide otsuste abil tõendada;

d)	nad ei ole täitnud kohustusi, mis on seotud sotsiaalkindlustusmaksete või maksude tasumisega ja mis tulenevad nende asukohariigi või vastutava eelarvevahendite käsutaja riigi või lepingu täitmise kohaks oleva riigi õigusnormidest;

nemad või isikud, kellel on volitused neid esindada, teha nende eest otsuseid või neid kontrollida, on res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi mõistetud pettuses, korruptsioonis, kuritegelikus ühenduses osalemises, rahapesus või mõnes muus ebaseaduslikus tegevuses, mis kahjustab liidu finantshuve;

f)	nende suhtes kohaldatakse artikli 109 lõikes 1 osutatud halduskaristust.

7.2. Toetuse andmise välistamine

Rahalist abi ei anta taotlejatele, kes on toetuse andmise menetluse käigus

a)	olukorras, kus tal on huvide konflikt;

b)	toetuse andmise menetluses osalemiseks vajalike, komisjoni nõutavate andmetena esitanud valeandmeid või on nõutavad andmed esitamata jätnud;

c)	on mõnes osalemist välistavas olukorras, millele on osutatud punktis 7.1.

Samu osalemise välistamiskriteeriume kohaldatakse sidusüksuste suhtes.

Taotlejatele või seotud üksustele, kes on esitanud valeandmeid või nõutavad andmed esitamata jätnud, võidakse vajaduse korral kehtestada haldus- ja rahalisi karistusi.

7.3. Tõendavad dokumendid

Taotlejad ja sidusüksused peavad allkirjastama vandega kinnitatud avalduse selle kohta, et nad ei ole üheski finantsmääruse artikli 106 lõikes 1 ja artiklites 107–109 osutatud olukorras, täites konkursikutsele lisatud asjakohase vormi, mis on kättesaadav aadressil

http://ec.europa.eu/agriculture/grants-for-information-measures/

Vastavalt kohaldamiseeskirjade artiklile 185 ja finantsmääruse artikli 131 lõikele 4 ei ole selline tõendamine vajalik madala maksumusega toetuste korral (≤ 60 000 eurot) või kui selline tõendamine on hiljuti toimunud mõne muu toetuse andmise menetluse käigus.

8. VALIKUKRITEERIUMID

8.1. Finantssuutlikkus

Taotlejatel peavad olema püsivad ja piisavad rahastamisallikad, mis võimaldavad neil jätkata tegevust kogu teavitamismeetme elluviimise aja jooksul või aastal, mille jaoks toetust antakse, ning seda kaasrahastada. Taotlejate finantssuutlikkust hinnatakse taotlusele lisatavate järgmiste lisadokumentide alusel:

madala maksumusega toetused (≤ 60 000 eurot):

—	vandega kinnitatud avaldus

toetused > 60 000 eurot:

—	vandega kinnitatud avaldus;

—	viimase lõppenud majandusaasta kasumiaruanne ja bilanss;

—	hiljuti asutatud üksuste korral võib äriplaan asendada eespool nimetatud dokumente.

Juriidilise isiku staatuseta üksused peavad esitama tõendusmaterjali selle kohta, et neil on juriidiliste isikutega samaväärne finantssuutlikkus.

Avaliku sektori asutuste suhtes finantssuutlikkuse kontrolli ei kohaldata. Seega ei pea eespool nimetatud dokumente esitama juhul, kui taotleja on avaliku sektori asutus.

Kui edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja järeldab esitatud dokumentide põhjal, et finantssuutlikkus ei ole piisav, võib ta:

—	küsida lisateavet;

—	lükata taotluse tagasi.

8.2. Tegevussuutlikus

Taotlejatel peavad olema kavandatud teavitamismeetme rakendamiseks vajalikud kutseoskused ja sobiv kvalifikatsioon.

Selle kinnitamiseks esitavad taotlejad järgmised lisadokumendid:

—	teavitamismeetme juhtimise ja elluviimise eest esmaselt vastutavate isikute elulookirjeldus või profiili kirjeldus;

—	organisatsiooni viimase kahe aasta tegevusaruanded;

—	loetelu sellistest varasematest projektidest ja tegevustest viimasel kahel aastal, mis on seotud konkursikutse poliitikavaldkonna või kavandatud meetmetega.

Juriidilise isiku staatuseta üksused peavad esitama tõendusmaterjali selle kohta, et neil on juriidiliste isikutega samaväärne tegevussuutlikkus.

9. LEPINGU SÕLMIMISE KRITEERIUMID

Teavitamismeetmega hõlmatud eri teavitusvahendid ja -tegevused peaksid olema omavahel seotud ning nende kontseptsioon ja soovitud eesmärgid peaksid olema selgelt määratletud. Samuti peaks neil olema oluline mõju, mida saab mõõta punktis 11.4 osutatud asjakohaste näitajate abil.

Taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

1.	Meetme asjakohasus: vajaduste eelnev analüüs ning konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad ja asjakohased eesmärgid (25 punkti)

2.	Meetme tulemuslikkus: teema, sõnumid ja sihtauditoorium, üksikasjalik tööplaan, ajakava ja järelhindamise metoodika (25 punkti)

3.	Meetme tõhusus: kulutõhusus kavandatud ressursside aspektist (25 punkti)

4.	Projekti juhtimise kvaliteet: menetluse ja ülesannete jagamise kvaliteet seoses kavandatud meetme eri tegevuste rakendamisega (25 punkti)

10. JURIIDILISED KOHUSTUSED

Kui komisjon otsustab toetust anda, saadetakse toetusesaajale eurodes koostatud toetusleping, milles täpsustatakse rahastamise tingimused ja määr, ning poolte kohustuste ametlikuks vormistamiseks kasutatav kord.

Toetuselepingu kahele originaaleksemplarile kirjutab esimesena alla toetusesaaja, kes saadab need seejärel viivitamatult komisjonile tagasi. Komisjon kirjutab lepingule alla viimasena.

Palume arvestada, et toetuse andmisega ei teki õigust saada toetust ka järgmistel aastatel.

11. FINANTSSÄTTED

11.1. Üldpõhimõtted

a) Mittekumuleeruv toetus

Igale teavitamismeetmele võib anda ELi eelarvest ainult ühe toetuse.

Mingil juhul ei rahastata samasid kulusid eelarvest kaks korda. Selle tagamiseks nimetab taotleja sellise liidupoolse rahastamise muud rahastamisallikad ja summad, mille ta on saanud või mida ta on taotlenud samal eelarveaastal sama teavitamismeetme või teavitamismeetme osa jaoks või oma tegevuse jaoks, samuti mis tahes muu rahastamise, mille ta on saanud või mida ta on taotlenud sama teavitamismeetme jaoks.

b) Tagasiulatuva jõu puudumine

Ühtegi toetust ei või anda juba lõpule viidud meetmetele tagasiulatuvalt.

Juba alustatud teavitamismeetme jaoks võib toetust anda üksnes juhul, kui taotleja tõendab, et teavitamismeetme alustamine enne toetuslepingu sõlmimist oli vajalik.

Sellistel juhtudel ei tohi rahastamiskõlblikud kulud olla kantud enne toetustaotluse esitamise päeva.

c) Kaasrahastamine

Kaasrahastamine tähendab, et meetmete rakendamiseks vajalikke vahendeid ei rahastata täies ulatuses liidu rahalisest toetusest.

Teavitamismeetme kaasrahastamiseks on järgmised võimalused:

—	toetusesaaja omavahendid;

—	teavitamismeetme raames saadav tulu;

—	kolmandate isikute rahaline toetus.

d) Tasakaalus eelarve

Taotlusvormile tuleb lisada teavitamismeetme hinnanguline eelarve.

See peab vastama järgmistele tingimustele:

—	on koostatud eurodes. Kui taotleja kavatseb teha kulutusi muus vääringus kui euro, peab ta kasutama vahetuskurssi, mis on avaldatud InforEuro veebisaidil http://ec.europa.eu/budget/contracts_grants/info_contracts/inforeuro/inforeuro_en.cfm;

—	tulud ja kulud on tasakaalus;

—	on koostatud, kasutades üksikasjalikku kulukalkulatsiooni ja asjakohaseid selgitusi veerus „Märkused”; kindlamääralisi summasid (välja arvatud punktis 11.2 nimetatud kindlamääralised maksed) või ühekordseid makseid ei aktsepteerita;

—	summad ei ületa maksimumsummasid, mille komisjon on teatavatele kulukategooriatele kehtestanud (sellekohased dokumendid on avaldatud aadressil http://ec.europa.eu/agriculture/grants-for-information-measures/);

—	summad on esitatud ilma käibemaksuta, kui taotleja on käibemaksukohustuslane ja tal on õigus see maha arvata või kui tegemist on avalik-õigusliku asutusega;

—	tulude poolel on näidatud taotleja enda otsene panus, komisjonilt taotletav toetussumma ning vajaduse korral üksikasjad kõigi muude rahastajate toetuse kohta ja projektist saadav tulu, sealhulgas vajaduse korral osalejatelt nõutavad tasud.

e) Rakenduslepingud/allhanked

Kui teavitamismeetme rakendamiseks on vaja sõlmida hankeleping (rakendusleping), sõlmib toetusesaaja lepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse või vajaduse korral madalaima hinnaga pakkumuse alusel, vältides sealjuures huvide konflikti ning säilitades dokumendid kontrollimiseks.

Kui hanke summa ületab 60 000 eurot, peab toetusesaaja järgima erieeskirju, millele on viidatud konkursikutsele lisatud toetuslepingus. Samuti peab toetusesaaja hankemenetluse selgelt dokumenteerima ning säilitama dokumendid kontrollimiseks.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL (6) tähenduses hankijatena tegutsevad üksused või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL (7) mõistes ostjatena tegutsevad abisaajad järgivad riigihangete suhtes kohaldatavaid siseriiklikke eeskirju.

Alltöövõtt, st taotluses kirjeldatud teavitamismeetme osaks olevate teatavate ülesannete või tegevuste allhange, peab vastama eespool osutatud rakenduslepingute suhtes kehtivatele üldistele tingimustele ning lisaks järgmistele tingimustele:

—	see võib hõlmata ainult teavitamismeetme piiratud osa;

—	see peab olema teavitamismeetme laadi ja rakendusvajadusi arvestades põhjendatud;

—	see peab olema taotluses selgelt märgitud.

f) Rahaline toetus kolmandatele isikutele

Taotlustes ei ole lubatud ette näha rahalise toetuse andmist kolmandatele isikutele.

11.2. Rahastamine

Toetust antakse kombineeritud rahastamise vormis, mis koosneb järgmistest osadest:

—	kuni 50 % tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine;

—	kaudse kuluna on rahastamiskõlblik kindlamääraline makse, mis moodustab 7 % teavitamismeetme otsestest rahastamiskõlblikest kogukuludest ning millega kaetakse toetusesaaja üldiste halduskulude see osa, mida võib arvestada teavitamismeetme kuludeks.

Kui tegemist on organisatsioonidega, kes saavad tegevustoetust teavitamismeetme rakendamise ajavahemiku eest, siis kaudsed kulud ei ole rahastamiskõlblikud.

Sama kehtib tegevustoetusega hõlmatud personalikulude kohta.

Toetuse summa

Toetuse summa on vahemikus 50 000 kuni 300 000 eurot (sh kindlamääraline makse kaudsete kulude katmiseks).

See tähendab, et osa teavitamismeetmete rahastamiskõlblikest kuludest peab kandma toetusesaaja või see tuleb katta mujalt kui ELi eraldatud vahenditest.

(Vt punkti 11.1 alapunkt c).

Rahastamiskõlblikud kulud

Rahastamiskõlblikud kulud on toetusesaaja tegelikult kantud kulud, mis vastavad kõigile järgmistele kriteeriumidele:

—

need on kantud teavitamismeetme kestel, v.a lõpparuannetega seotud kulud. Kulude rahastamiskõlblikkuse periood algab toetuslepingus sätestatud ajal.

Kui toetusesaaja tõendab, et teavitamismeedet tuleb alustada enne lepingu allkirjastamist, võib lubada kulutusi teha ka enne toetuslepingu sõlmimist. Ühelgi juhul ei tohi rahastamiskõlblikkuse periood alata enne toetusetaotluse esitamise kuupäeva (vt punkti 11.1 alapunkt b);

—	need on näidatud teavitamismeetme hinnangulises eelarves;

—	need on vajalikud toetuse esemeks oleva teavitamismeetme rakendamiseks;

—	need on tuvastatavad ja kontrollitavad, eelkõige kirjendatud toetusesaaja raamatupidamisarvestuses ja määratud kindlaks vastavalt selles riigis kohaldatavatele raamatupidamisstandarditele, kus toetusesaaja on registrisse kantud, ja vastavalt toetusesaaja tavapärasele kuluarvestustavale;

—	need on kooskõlas kohaldatavate maksustamist ja sotsiaalvaldkonda käsitlevate õigusaktidega;

—	need on mõistlikud, õigustatud ja vastavad usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetele, eelkõige ökonoomsuse ja tõhususe poolest.

Toetusesaaja raamatupidamise sise-eeskirjade ja sisekontrolli eeskirjade alusel peab olema võimalik teavitamismeetmega seoses deklareeritud kulusid ja tulusid otseselt seostada vastavate raamatupidamiskirjete ja alusdokumentidega.

Samu kriteeriume kohaldatakse sidusüksuste suhtes.

Rahastamiskõlblikud otsesed kulud

Teavitamismeetme rahastamiskõlblikud otsesed kulud on kulud, mis eespool nimetatud rahastamiskõlblikkuse tingimusi arvestades on kindlaks tehtavad vahetult teavitamismeetme rakendamisega seotud erikuludena ning mida seetõttu saab sellisena raamatupidamises arvele võtta, näiteks:

—

taotleja juures töölepingu või samaväärse ametisse nimetamise akti alusel töötavate teavitamismeetme rakendamisega tegelevate töötajate personalikulud, mis koosnevad tegelikest palkadest, millele on liidetud sotsiaalkindlustusmaksed ja muud töötasus sisalduvad seadusega ettenähtud kulud, tingimusel et need kulud on kooskõlas taotleja tavapärase töötasupoliitikaga. Need kulud võivad sisaldada ka lisatasu, kaasa arvatud täiendavate lepingute alusel tehtud maksed, olenemata nende lepingute laadist, tingimusel et seda makstakse järjepideval viisil alati, kui tekib vajadus samalaadse töö või erialase pädevuse järele, olenemata kasutatavast rahastamisallikast; riigiasutuste personalikulud on samuti rahastamiskõlblikud ulatuses, mis vastab tegevuskuludele, mida asjaomasel ametiasutusel ei tuleks kanda, kui asjaomast projekti ei oleks alustatud;

—	reisikulud (koosolekutele, sh vajaduse korral avakoosolekule, konverentsidele jne sõitmiseks) tingimusel, et need kulud vastavad toetusesaaja tavapärastele reisikuludele;

—	teavitamismeetme rakendamiseks sõlmitud rakenduslepingutest tulenevad kulud tingimusel, et toetuslepingus sätestatud tingimused on täidetud;

—	otseselt teabemeetme rakendamisega seotud nõuetest tulenevad kulud (teabe levitamine, teavitamismeetme eraldi hindamine, tõlked, reprodutseerimine).

Käesolevale konkursikutsele lisatud toetuselepingu projekti V lisas on esitatud loetelu teatud liiki rahastamiskõlblikke kulusid tõendavatest dokumentidest ning lõpparuandele lisatavatest lisadokumentidest.

Rahastamiskõlblikud kaudsed kulud (üldkulud)

Kaudse kuluna on rahastamiskõlblik kindlamääraline makse, mis moodustab 7 % teavitamismeetme otsestest rahastamiskõlblikest kogukuludest ning millega kaetakse toetusesaaja üldiste halduskulude see osa, mida võib arvestada teavitamismeetme kuludeks.

Kaudsed kulud ei tohi sisaldada muudel eelarveridadel olevaid kulusid.

Rahastamiskõlbmatud kulud

Rahastamiskõlblikud ei ole järgmised kulud:

—	mitterahalised toetused;

—	uute või kasutatud seadmete ostmisest tulenevad kulud;

—	seadmete amortisatsioonikulud;

—	käibemaks, välja arvatud juhul, kui toetusesaaja tõendab, et tal ei ole võimalik seda kehtivate riiklike õigusaktide kohaselt tagasi saada. Avaliku sektori asutuste tasutud käibemaksu jaoks toetust ei anta;

—	kapitalitulu;

—	võlad ja võlgade teeninduskulud;

—	eraldised kahjumi või võlgade katmiseks;

—	intressikulud;

—	ebatõenäoliselt laekuvad võlad;

—	komisjoni rahaülekande kulud, mille pank võtab toetusesaaja arvelt;

—	vahetuskursside muutusest tingitud kahjud;

—	toetusesaaja deklareeritud kulud, mis on kaetud ELi mõnda muud toetust saava teavitamismeetmega;

—	ülemäärased või põhjendamatud kulud.

Toetuse lõppsumma arvutamine

Toetusesaajale antava toetuse lõppsumma määratakse kindlaks pärast teavitamismeetme lõpetamist, kui on kiidetud heaks toetusesaaja maksetaotlus, mis sisaldab järgmisi dokumente (sh vajaduse korral asjakohaseid lisadokumente):

—	tehniline lõpparuanne, milles kirjeldatakse üksikasjalikult teavitamismeetme rakendamist ja tulemusi ning millele lisatakse asjakohased lisadokumendid;

—	lõplik finantsaruanne tegelikult kantud kulude kohta koos asjakohaste lisadokumentidega (vt käesolevale konkursikutsele lisatud toetuslepingu projekti V lisa).

ELi toetuse eesmärk ega tagajärg ei tohi olla teavitamismeetme raames toetusesaajale kasumi tootmine. Kasum tekib juhul, kui toetuse jääksumma väljamaksetaotluse esitamise ajal ületavad tulud toetusesaaja kantud rahastamiskõlblikke kulusid. Kasumi teenimise korral on komisjonil õigus sisse nõuda see osa kasumist, mis vastab liidu maksete osakaalule teavitamismeetme rakendamise käigus toetusesaaja poolt tegelikult kantud rahastamiskõlblikes kuludes.

11.3. Aruandeperioodid ja toetuste maksmise kord

Üksainus aruandlusperiood alates lepingu jõustumisest kuni toetuslepingu artiklis I.2.2 sätestatud perioodi lõpuni.

Ettemakset ja vahemakset ei ole. Toetusesaajale tehakse üksnes lõppmakse. Lõppmakse ei tohi ületada toetuslepingu artiklis I.3 täpsustatud maksimumsummat.

12. TEABE AVALDAMINE

12.1. Toetusesaajad

Toetusesaajad peavad selgelt näitama Euroopa Liidu osalust kõikides väljaannetes või seoses toimingutega, mille jaoks toetust kasutati. Lisaks peavad toetusesaajad lisama märke, et EL ei vastuta publikatsioonides ja/või toetuse abil korraldatud tegevuste käigus väljendatud seisukohtade eest.

Sellega seoses tuleb toetusesaajatel tõsta Euroopa Liidu nimi ja embleem esile kõigis väljaannetes, plakatitel, programmides ja kaasrahastatud teavitamismeetme raames toetatud muudes toimingutes.

Kõnealuse nõude täitmiseks tuleb kasutada Euroopa Liidu nime ja logo ning eespool nimetatud märget, mis kõik on kättesaadavad aadressil

http://ec.europa.eu/agriculture/grants-for-information-measures/

Kui nimetatud nõuet ei ole täielikult täidetud, võidakse toetusesaaja toetust vähendada vastavalt toetuslepingu sätetele ja võttes arvesse nõuet, et kaasrahastatud teavitamismeetme raames toetatud toimingute puhul oleks Euroopa Liidu nimi ja embleem piisavalt nähtav.

12.2. Komisjon

Kogu teave majandusaasta jooksul antud toetuste kohta avaldatakse Euroopa Liidu institutsioonide veebisaidil hiljemalt toetuste andmise aastale järgneva aasta 30. juunil.

Komisjon avaldab järgmise teabe:

—	toetusesaaja nimi;

—	toetusesaaja aadress;

—	toetatav meede;

—	toetuse summa.

Nimetatud teabe avaldamisest loobutakse toetusesaaja nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral, kui avaldamine ohustaks asjaomaste isikute Euroopa Liidu põhiõiguste harta alusel kaitstud õigusi ja vabadusi või kahjustaks toetusesaajate ärihuve.

13. ANDMEKAITSE

Konkursikutsetele vastamisega kaasneb alati isikuandmete (nt nimi, aadress, elulookirjeldus) salvestamine ja töötlemine. Niisuguseid andmeid töödeldakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (8). Juhul kui ei ole märgitud teisiti, on kõik esitatud küsimused ja nõutud isikuandmed vajalikud selleks, et hinnata taotlust toetustaotluste esitamise kutse tehnilise kirjelduse alusel, ning [vastutava töötlejana tegutsev üksus] töötleb neid andmeid üksnes sellel eesmärgil. Isikuandmete töötlemisega seotud üksikasjad on esitatud isikuandmete kaitset käsitlevas avalduses, mis on kättesaadav aadressil

http://ec.europa.eu/dataprotectionofficer/privacystatement_publicprocurement_en.pdf.

Komisjoni peaarvepidaja võib isikuandmeid registreerida kas ainult varajase hoiatamise süsteemis või nii varajase hoiatamise süsteemis kui ka kõrvalejätmise juhtumeid käsitlevas keskandmebaasis, kui toetusesaaja kohta kehtib mõni asjaoludest, mida on nimetatud:

—

komisjoni 13. novembri 2014. aasta otsuses 2014/792/EL, mis käsitleb varajase hoiatamise süsteemi komisjoni eelarvevahendite käsutajatele ja rakendusametitele (9) (lisateave on esitatud isikuandmete kaitse avalduses aadressil http://ec.europa.eu/budget/contracts_grants/info_contracts/legal_entities/legal_entities_en.cfm),

või

—	komisjoni 17. detsembri 2008. aasta määruses (EÜ, Euratom) nr 1302/2008 menetlusest kõrvalejätmise keskandmekogu kohta (10) (lisateave on esitatud isikuandmete kaitse avalduses aadressil http://ec.europa.eu/budget/explained/management/protecting/protect_en.cfm).

14. TAOTLUSTE ESITAMISE KORD

Taotlused tuleb esitada vastavalt punktis 5 sätestatud vorminõuetele ja selles sätestatud tähtajaks.

Pärast taotluste esitamise tähtpäeva ei ole lubatud taotlusi muuta. Kui taotleja on ilmse omapoolse tehnilise vea tõttu jätnud esitamata mõne tõendi või avalduse, palub komisjon taotlejal hindamisprotsessi käigus esitada puuduv teave või selgitavad lisadokumendid. Nimetatud teave või selgitused ei tohi taotluse sisu oluliselt muuta.

Taotlejatele teatakse nende taotluse hindamise tulemustest kirjalikult.

Taotlused esitatakse paberkandjal.

Taotlusvormid on avaldatud aadressil

http://ec.europa.eu/agriculture/grants-for-information-measures/

Taotlus tuleb esitada nõuetekohaselt täidetud ja kuupäevaga varustatud õigel vormil, millest nähtub, et eelarve (tulud/kulud) on tasakaalus, ning millele on alla kirjutanud isik, kellel on õigus võtta toetust taotleva organisatsiooni nimel siduvaid kohustusi.

Kui taotleja peab vajalikuks esitada lisateavet, võib ta esitada selle eraldi lehtedel.

Taotlused tuleb saata järgmisel aadressil:

Commission européenne Unité AGRI. E.5

Call for proposals 2015/C 351/09

To the attention of Head of Unit

L130 4/149

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

—	posti teel (tähtkiri) saatmise korral loetakse saatmiskuupäevaks postitempli kuupäeva;

—	kulleriga saatmise korral loetakse saatmiskuupäevaks kullerile üleandmise kuupäeva.

Taotluste vastuvõetavust hinnatakse paberversiooni põhjal.

Kontaktandmed

Konkursikutsega seotud küsimused võib saata e-postiga aadressil agri-grants@ec.europa.eu. Küsimuste esitamise tähtaeg on 13. november 2015 kell 24.00.

Kõige olulisemad küsimused ja vastused avaldatakse aadressil http://ec.europa.eu/agriculture/grants-for-information-measures/

15. HINDAMISMENETLUS

Vastuvõetavuskriteeriumidele vastavaid taotlusi hinnatakse eri kriteeriumide alusel järgmises järjekorras.

1.	Kõigepealt hindab hindamiskomisjon taotlusi välistamiskriteeriumide alusel (vt konkursikutse punkt 7).

2.	Siis hindab hindamiskomisjon taotlusi valikukriteeriumide alusel (vt konkursikutse punkt 8).

3.	Seejärel hindab hindamiskomisjon eelmised etapid läbinud taotlusi lepingu sõlmimise kriteeriumide alusel (vt konkursikutse punkt 9).

4.	Lõpuks hindab hindamiskomisjon taotlusi toetuskõlblikkuskriteeriumide alusel (vt konkursikutse punkt 6).

Taotlused peavad koguma vähemalt 60 % üldarvestuse punktidest. Taotlused, mis ei saavuta minimaalseid kvaliteedipunkte, lükatakse tagasi.

Pärast taotluste hindamist koostab komisjon pingerea kõigist punktisumma põhjal kvalifitseeruvatest taotlustest.

Eespool nimetatud pingerea alusel koostab komisjon nimekirja võimalikest rahastatavatest taotlustest ja vajaduse korral ka reservnimekirja, lähtudes käesoleva konkursikutse eelarvest.

16. LISAD

—	Taotlusvorm (koos esitatavate dokumentide kontrollnimekirjaga), avaldatud aadressil http://ec.europa.eu/agriculture/grants-for-information-measures/

—	Toetuslepingu näidis, avaldatud aadressil http://ec.europa.eu/agriculture/grants-for-information-measures/

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.

(2) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(3) ELT L 362, 31.12.2012, lk 1.

(4) http://ec.europa.eu/index_en.htm

(5) ELT L 182, 29.6.2013, lk 19.

(6) ELT L 94, 28.3.2014, lk 65.

(7) ELT L 94, 28.3.2014, lk 243.

(8) ELT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(9) ELT L 329, 14.11.2014, lk 68.

(10) ELT L 344, 20.12.2008, lk 12.

23.10.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 351/24

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine

(2015/C 351/12)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSE / KAITSTUD GEOGRAAFILISE TÄHISE TOOTESPETSIFIKAADI OLULISE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS

Muudatuse heakskiitmise taotlemine kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 esimese lõiguga.

„CARCIOFO SPINOSO DI SARDEGNA”

ELi nr: IT-PDO-0105-01325 – 7.4.2015

KPN ( X ) KGT ( )

1. Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

Ühendus Consorzio di Tutela del Carciofo Spinoso di Sardegna D.O.P.

Corso Europa 33 07039 Valledoria (SS)

ITAALIA

Tel/faks +039 079582248

E-post: carcspindisardegna@tiscali.it

Ühendusel Consorzio di Tutela del Carciofo Spinoso di Sardegna D.O.P. on seadusekohane õigus esitada muutmistaotlus vastavalt põllumajandus-, toiduainete- ja metsanduspoliitika ministeeriumi (Ministero delle politiche agricole alimentari e forestali) 14. oktoobri 2013. aasta määruse nr 12511 artikli 13 lõikele 1.

2. Liikmesriik või kolmas riik

Itaalia

3. Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

—	☐	Toote nimetus
—	☒	Toote kirjeldus
—	☐	Geograafiline piirkond
—	☐	Päritolutõend
—	☒	Tootmismeetod
—	☒	Seos piirkonnaga
—	☐	Märgistus
—	☒	Muu [Pakendamine]

4. Muudatus(t)e liik

—	☒	Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline.
—	☐	Sellise registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mille koonddokumenti (või sellega võrdväärset) ei ole avaldatud ja mida ei käsitleta määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt väikese muudatusena.

5. Muudatus(ed)

Toote kirjeldus

Taotletud on asendada spetsifikaadi artiklis 2 olev tekst

„Värvus: ulatusliku lillakaspruuni varjundiga roheline”

tekstiga

„Värvus: mõnikord ulatusliku lillakaspruuni varjundiga roheline”.

Muudatus on vajalik, kuna viljal olev värvivarjund võib mõnikord olla vähem märgatav, heledama nüansi tõttu ei tule see õisiku põhivärvusel piisavalt esile. See eripära võib muuta kontrolliasutuses keeruliseks vilja hindamise ja võimaldada tõlgendusi nõuetele vastavuse küsimuses.

Taotletud on jätta välja järgmine lõik artišoki „Carciofo Spinoso di Sardegna” (KPN) keemiliste omaduste kohta:

„rauasisaldus: mitte üle 0,80 mg 100 g värske aine kohta.”

Õisikute rauasisalduse (Fe) analüüside võrdlemisel selgus, et tootmisaastatel 2012–2013 ja 2013–2014 võis täheldada keskmiste näitajate olulist erinevust (P<0,001): aastal 2012–2013 oli tulemus 0,55 ± 0,17 mg/100 g ja aastal 2013–2014 oli tulemus 1,25 ±0,54 mg/100 g.

Seda, et rauasisaldus taimekudedes on aastate lõikes muutuv, võib selgitada erinevate kliimatingimustega, eelkõige sademete jaotumisega, mis võib omakorda mõjutada mulla rauasisaldust.

Seetõttu ei sobi rauasisaldus artišokki „Carciofo Spinoso di Sardegna” (KPN) iseloomustavaks näitajaks; kuna tegemist on väga muutuva näitajaga, võib see saada takistuseks sellise toote heakskiitmisele, mis on toodetud kõiki teisi tootespetsifikaadis esitatud nõudeid arvestades. Seega oleks vaja muuta spetsifikaadi artiklit 2, jättes toote keemiliste omaduste alt välja rauasisalduse näitaja.

Tootmismeetod

Taotletud on asendada spetsifikaadi artiklis 5 olev tekst

„Kultuuri istutustihedus on 0,7–1,2 taime ruutmeetri kohta”

tekstiga

„Kultuuri istutustihedus on 0,6–1,2 taime ruutmeetri kohta. Kultuuri istutusaeg võib olla aastane või mitmeaastane.”

Vajadus taimede istutuskaugust suurendada, millega kaasneb taimede arvu vähenemine ruutmeetri kohta, tuleneb kultuuri kasvatamisega seotud töövõtetest, ettevõtte mehhaniseerimisest ning vajadusest ratsionaliseerida ja parandada taimekaitset. Kui reas kasvavate taimede vahel on suuremad vahed, saavad koristusmasinad paremini liikuda, umbrohutõrjet on lihtsam teha ja umbrohi levib vähem. Mida vähem taimi ruutmeetril kasvab, seda parem on iga taime hooldada ja selle tootlikkust suurendada, eelkõige juhul, kui tegemist on mikropaljundamise teel saadud kloonidega, mis on üldjuhul teistest elujõulisemad.

Peale selle võimaldab kõnealune viljelusviis piirata selliste taimehaiguste levikut nagu maguna-ebajahukaste, jahukaste (oidium), varremädanik (botrytis), sest taime ümber saab õhk paremini liikuda ning ei ole vaja nii palju sekkuda taimekaitse tagamiseks ja saagikuse suurendamiseks.

Seos piirkonnaga

Taotlus jätta taimeomaduste analüüsil välja rauanäitaja ei avalda mõju artišoki „Carciofo Spinoso di Sardegna” omadustele. Artišokk „Carciofo Spinoso di Sardegna” eristub muudest artišokkidest oma tasakaalustatud maitse poolest, mis tuleneb süsivesikute ja polüfenoolide sisaldusest ning eriti madalast naatriumisisaldusest. Tänu nende elementide sisaldusele sobib artišokk „Carciofo Spinoso di Sardegna” toorelt söömiseks ning just see eripära on aluseks nimetusele ja selle seosele päritolupiirkonnaga.

Pakendamine

Lõik

„Artišokke „Carciofo Spinoso di Sardegna” pakutakse müügiks järgmistes suletud pakendites, millele on kinnitatud logo:

—	restid, millele mahub 2–12 tervet ja/või lõigatud õisikut;

—	500 g – 5 kg raskustele toiduainetele mõeldud korvid;

—	toiduainetele mõeldud puidust, papist või plastikust kastid, mis sisaldavad 4–60 õisikut”

on asendatud lõiguga

„Artišokki „Carciofo Spinoso di Sardegna” pakutakse müügiks järgmistes suletud pakendites, millele on kinnitatud logo:

Suletud pakendid:

—	restid, millele mahub 1–12 tervet ja/või portsjoniteks lõigatud õisikut;

—	500 g – 5 kg raskustele toiduainetele mõeldud korvid;

—	toiduainetele mõeldud puidust, papist või plastikust pakendid, mis sisaldavad 1–60 varrega või varreta õisikut, pakendi suurus peab vastama selles sisalduvate õisikute mõõtmetele.

Lahtised pakendid:

—	pakendid, mis sisaldavad 1–6 tervet õisikut, mis on äratuntavad toiduainete jaoks mõeldud võltsimiskindla riba järgi. Ribaga on kokku seotud üks või mitu, kuid mitte rohkem kui kuus õisikut. Ribal on kaitstud päritolunimetuse logo ja kogu spetsifikaadis nõutud teave.”

Pakendamise ja märgistusega seotud muudatusi on taotletud selleks, et vastata pidevalt areneva turu nõuetele ja tagada toote parem jõudmine hulgikaubandusse, kus praeguse seisuga on artišokk „Carciofo Spinoso di Sardegna” oma senini kehtinud pakendamisnõuete tõttu veel vähe esindatud. Muudatusega on ette nähtud pakendamine ühe vilja kaupa, mõiste „kastid” on asendatud laiema tähendusega mõistega „pakend”, mis hõlmab ka muul kujul esitatud suletud pakendeid nagu näiteks kotid või pakendamine kilesse flow pack meetodil ning avatud pakendeid, mis võimaldavad turustada artišokki „Carciofo Spinoso di Sardegna” ühe õisiku või kimbuna (igas kimbus on kuni kuus õisikut).

KOONDDOKUMENT

„CARCIOFO SPINOSO DI SARDEGNA”

ELi nr: IT-PDO-0105-01325 – 7.4.2015

KPN ( X ) KGT ( )

1. Nimetus

„Carciofo Spinoso di Sardegna”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Itaalia

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.6. Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Artišokk „Carciofo Spinoso de Sardegna” pärineb botaanilise liigi Cynara scolymus L. kohalikust ökotüübist „Spinoso Sardo”, mida iseloomustavad järgmised morfoloogilised omadused: keskmise suurusega risoomiga püsik, mille põhiõisik paikneb 45–70 cm kõrgusel. Taim on püstine, kõrge õietolmutootlikkusega ning annab saaki hooajaliselt. Rohelised ja ogalised, keskmise suurusega lehed võivad olla mitmesuguse kujuga – esineb nii lihtlehti kui ka hõlmiseid ning eriti sageli sulgjaid liitlehti. Õisikud on pikliku koonuselise kujuga ja keskmiselt kompaktsed, vähemalt 6 cm pikad ja läbimõõduga 6–13 cm. Õisiku välimised kandelehed on suured ja pikad, mõnikord ulatusliku lillakaspruuni varjundiga rohelist värvi ja nende terava otsa tipus on kollane oga. Sisemised kandelehed on õlgkollased ja lillade rootsudega. Varre pikkus on 10–40 cm (määrusega (EÜ) nr 1466/2003 ette nähtud erand) ja jämedus 1–3,5 cm.

KPNiga toode „Carciofo Spinoso di Sardegna” peab vastama järgmistele omadustele.

Füüsilised omadused: kuju: keskmiselt kompaktsed, piklikud ja koonuselised õisikud; värvus: roheline, millel on mõnikord ulatuslik lillakaspruun varjund, kandelehtedel kollased ogad; varre struktuur: mitte eriti kiudjas, pehme ja söödav sisemus; söödav osa: mitte alla 30 % värske õisiku kaalust.

Keemilised omadused: süsivesikusisaldus vähemalt 2,5 g 100 g värske aine kohta; polüfenoolisisaldus vähemalt 50 mg 100 g värske aine kohta; naatriumisisaldus: mitte üle 0,125 g 100 g värske aine kohta;

Organoleptilised omadused: aroom: intensiivne ohaka- ja lillearoom; konsistents: kandelehed on lihavad ja nende alaosa on üheaegselt pehme ja krõmpsuv; maitse: täidlane maitse, milles tänu polüfenooli derivaatide ja tsünariini sisaldusele on tasakaalustatud mõrud ja magusad noodid; kibedus: artišoki koostisesse kuuluvate tanniinide olemasolu on vaevu märgatav, kuna nende maitset varjab kõrgest süsivesikusisaldusest tulenev magus maitse. Tavapäraselt süüakse artišoki „Carciofo Spinoso di Sardegna” varsi ja õisikut toorelt, mis võimaldab taimes sisalduvaid toitaineid paremini omastada. Kaitstud päritolunimetus võib hõlmata vaid ekstra- ja I klassi kuuluvaid artišokke „Carciofo Spinoso di Sardegna”.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

3.4. Täpsustage tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kõik artišoki „Carciofo Spinoso di Sardegna” tootmise etapid peavad toimuma punktis 4 nimetatud territooriumil.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Kuna sageli kaotavad artišoki „Carciofo Spinoso di Sardegna” viljad kiiresti oma värskuse, st õisikute, varte ja lehtede läike ja turdumuse, tuleb töötlemist miinimumini vähendada ja pakendada saak kohe pärast koristust. Sel moel on võimalik süüa artišokki „Carciofo Spinoso di Sardegna” vastavalt traditsioonile ehk küpsetamata kujul. Selline kitsendus tagab värskuse osas vaieldamatu eelise, kuna väheneb oksüdeerumine ja transpiratsioon, mis muidu toodet mõjutaksid ning muudaksid selle füüsikalisi, organoleptilisi ja keemilisi omadusi.

Artišokki „Carciofo Spinoso di Sardegna” pakutakse müügiks järgmistes suletud või lahtistes pakendites, millele on kinnitatud logo:

Suletud pakendid:

—	restid, millele mahub 1–12 tervet ja/või portsjoniteks lõigatud õisikut;

—	500 g – 5 kg raskustele toiduainetele mõeldud korvid;

—	toiduainetele mõeldud puidust, papist või plastikust pakendid, mis sisaldavad 1–60 varrega või varreta õisikut, pakendi suurus peab vastama selles sisalduvate õisikute mõõtmetele.

Lahtised pakendid:

—	pakendid, mis sisaldavad 1–6 tervet õisikut, mis on äratuntavad toiduainete jaoks mõeldud võltsimiskindla riba järgi. Ribaga on kokku seotud üks või mitu, kuid mitte rohkem kui kuus õisikut. Ribal on kaitstud päritolunimetuse logo ja kogu spetsifikaadis nõutud teave.

Samuti tohib kasutada materjale, mis on ühenduse kehtivate õigusaktidega toote pakendamiseks ette nähtud. Iga artišoki „Carciofo Spinoso di Sardegna” pakend peab koosnema sama kategooria viljadest. Lisaks selle peab pakendi sisu nähtav osa esindama kogu pakendi sisu.

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Pakendil olevad märgised peavad sisaldama järgmisi elemente: tähis „Carciofo Spinoso di Sardegna” ja ühenduse logo, ekstra või I klass, suurus; õisikute arv, kõik muud õigusaktidega ette nähtud märgistused ning logo.

Kaitstud päritolunimetuse logo kujutab stiliseeritud ja isikustatud kujul artišokki „Carciofo Spinoso di Sardegna”, mille õisik on tänu sellele joonistatud naeratusele muutunud päris peaks ning mille lehed sümboliseerivad sõbraliku ja tervitava žestiga välja sirutatud käsivarsi. Logo annab edasi sõnumi, et okkalisest välimusest hoolimata on tegu magusamaitselise tootega.

KPN peab märgisel ilmnema selges, kustumatus kirjas, mille värv on tugevas kontrastis märgise värviga, ning sellisel viisil, et seda on võimalik selgelt eristada muust teabest, mis võib olla märgisele trükitud poole väiksemas kirjas kui KPN. Keelatud on lisada kaitstud päritolunimetusele mingit kirjeldust, mis ei ole otseselt sätestatud, ehkki ärinimesid ja kaubamärke võib kasutada, kui need ei ole ülistava iseloomuga ega vii ostjat eksiteele.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Artišokk „Carciofo Spinoso di Sardegna” peab olema kasvatatud ja pakendatud tootmispiirkonnas, mis hõlmab järgmisi haldusüksusi:

Cagliari provints: Assemini, Assemini Isola Amministrativa (I.A.), Barrali, Castiadas, Decimomannu, Decimoputzu, Donori, Elmas, Escolca (I.A.), Guasila, Mandas, Maracalagonis, Monastir, Muravera, Nuraminis, Serdiana, Pimentel, Pula, Quartu Sant' Elena, Quartucciu, Samatzai, San Sperate, San Vito, Selargius, Selegas, Sestu, Sinnai (I.A.), Ussana, Uta, Villanovafranca, Villaputzu, Villasimius, Villasor, Villaspeciosa.

Carbonia-Iglesiase provints: Giba, Masainas, Piscinas, San Giovanni Suergiu, Santadi, Sant'Anna Arresi, Tratalias, Villaperuccio.

Medio Campidano provints: Furtei, Gonnosfanadiga, Pabillonis, Pauli Arbarei, Samassi, San Gavino Monreale, Sanluri, Sardara, Segariu, Serramanna, Serrenti, Villacidro, Villamar.

Oristano provints: Arborea, Baratili San Pietro, Bauladu, Bosa, Cabras, Cuglieri, Flussio, Magomadas, Marrubiu, Milis, Mogoro, Narbolia, Nurachi, Ollastra, Oristano, Palmas Arborea, Riola Sardo, San Nicolò Arcidano, Santa Giusta, San Vero, Siamaggiore, Seneghe, Sennariolo, Simaxis, Solarussa, Terralba, Tramatza, Tresnuraghes, Uras, Zeddiani, Zerfaliu.

Nuoro provints: Dorgali, Galtellì, Irgoli, Loculi, Onifai, Orosei, Posada, Siniscola, Torpè.

Ogliastra provints: Arzana (I.A.), Barisardo, Baunei, Cardedu, Girasole, Lanusei (I.A.), Loceri (I.A.), Lotzorai, Tertenia, Tortolì.

Sassari provints: Alghero, Banari, Castelsardo, Florinas, Ittiri, Montresta, Olmedo, Ossi, Valledoria, Viddalba, Villanova Monteleone, Porto Torres, Putifigari, Uri, Santa Maria Coghinas, Sassari, Usini, Sedini, Sennori, Sorso, Tissi.

Olbia-Tempio provints: Badesi, Budoni, San Teodoro.

Eespool nimetatud tootmispiirkond langeb kokku alaga, kus artišokki „Carciofo Spinoso di Sardegna” on traditsiooniliselt kasvatatud. Kõnealustes haldusüksustes esinevad samaaegselt kõik kasvatamiseks sobivad pinnase- ja ilmastikutingimused ning ulatuslik kogemuste, traditsioonide ja tehniliste kasvatamisoskuste pärand, millega tagatakse toote omadused.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Kõik mullad artišoki „Carciofo Spinoso di Sardegna” tootmispiirkonnas, millele on osutatud punktis 4, on uhtelise päritoluga, värsked, suure fosfori, raua, magneesiumi, kaltsiumi, kaaliumi ja orgaanilise aine sisaldusega ning on tavaliselt neutraalse pHga või kergelt leeliselised.

Talvel on keskmine temperatuur 11,3 °C ja suvel 24 °C. Härmatist esineb väga harva ja lumi on äärmiselt erakordne. Sademed on ebaühtlaselt aasta peale jaotunud – kõige enam sajab talvel ning suvel puuduvad sademed peaaegu täielikult.

Artišoki „Carciofo Spinoso di Sardegna” eriomadused on järgmised: piiratud kibedus, mõrude ja magusate nootide tasakaalustatud segust tulenev meeldiv maitse ning õrn viljaliha, mis soodustab vilja tarbimist küpsetamata kujul. Muud omadused hõlmavad kõrget polüfenooli- ja muude viljas sisalduvate toitainete taset ning eriti madalat naatriumisisaldust.

Viimane, ent sugugi mitte vähem oluline omadus on õisiku ehitus, koosnedes tihedalt üksteise vastas paiknevatest kandelehtedest, takistab see väliste kahjulike ainete tungimist õisikusse ning tagab seega toote tervislikkuse.

Omadused, mis õigustavad artišokile „Carciofo Spinoso di Sardegna” kaitstud päritolunimetuse saamise taotluse esitamist ja mis eristavad seda muudest sama tooteliigi toodetest on järgmised: piiratud kibedus, mõrude ja magusate nootide tasakaalustatud segust tulenev meeldiv maitse ning õrn viljaliha, mis soodustab vilja tarbimist küpsetamata kujul, organismi puhastamist soodustavate toiteainete (mis stimuleerivad kuseeritust, eemaldavad maksast mürkaineid ja vähendavad vere kolesteroolisisaldust) kõrge sisaldus, tähelepanuväärne süsivesiku- ning mineraalsoolade, raua, kaaliumi, fosfori ja mitmete vitamiinide, eriti A vitamiinide sisaldus.

Nimetatud omadused tulenevad tugevast seosest saare territooriumiga, mis on nii traditsiooniliste kasvatamisvõtete kui ka soodsate klimaatiliste, pinnase- ja morfoloogiliste tingimuste tõttu eriliselt sobilik. Suur kaltsiumi-, magneesiumi- ja kaaliumisisaldus valdaval osal põldudest, millel artišokki kasvatatakse, on peamine põhjus, miks taim suudab enamasti pidada vastu kõrgete temperatuuride ja madala suhtelise õhuniiskusega kaasnevale stressile. Samamoodi pakub nende põldude „värske” ja sügav, peamiselt uhtelise päritoluga pinnas, mis ei muutu liigniiskeks, optimaalset vahenduskeskkonda, mis kindlustab selle, et taimed omastavad täielikult fosfori, raua, kaaliumi ja muud mineraalsoolad, mis tagavad artišoki „Carciofo Spinoso di Sardegna” iseloomulikud omadused.

Kliimategurid mõjutavad samuti „Carciofo Spinoso di Sardegna” kvaliteeti, kuna need avaldavad mõju taime üldistele funktsioonidele: fotosünteesile ning vee ja toitainete omastamisele. Päikesevalgus, eriti päikesekiirte intensiivsus, on väga oluline tegur, mis määrab artišoki „Carciofo Spinoso di Sardegna” kvalitatiivsed omadused, kuna isegi talvekuudel mõjutab see taime varude, näiteks süsivesikute tootmist, mis omakorda mõjutab artišoki maitset, muutes selle küpsetamata kujul söömiseks sobilikuks. Lisaks tuleb märkida, et päikesevalguse intensiivsus on terves tootmispiirkonnas ühtlane, kuna asjaomaste, lõunas ja põhjas asuvate tootmispiirkondade laiuskraadide erinevused ei mõjuta taime asjakohast arengut.

Piirkonnale omasele sobilikkusele lisanduvad artišoki kasvatamisega tegelevate inimeste traditsioonid, kogemus ja oskused, mille tulemusena on käsitsi saagi koristamise, sorteerimise ja kalibreerimise abil võimalik valida välja parimad artišokid. Tagasilõikamine ja üleliigsete võsude eemaldamine, mida teostavad kohalikud, spetsialiseerunud töölised, võimaldab saada ainult väga kvaliteetsetest viljadest koosnevat saaki. See optimaalne kombinatsioon agronoomilistest teguritest – istutamise aeg, kasvutihedus, niisutussüsteemi, väetiste ja taimekaitsetoodete läbimõeldud kasutamine – ning taime piiratud, 1–3aastane eluiga, mille tagajärjel on artišokid iseloomulikult tugevad, toetavad artišoki „Carciofo Spinoso di Sardegna” sobilikkust värskeks tarbimiseks.

Ajaloolisest vaatepunktist lähtudes pärineb artišoki „Carciofo Spinoso di Sardegna” tootmine, kasvatamine ja eriti selle side kohaliku keskkonnaga Foiniikia perioodist. Sellele järgnevate sajandite jooksul on artišoki kasvatamine jätkunud kuni tänapäevani, mil see on oluline osa Sardiinia ja terve riigi põllumajandusest. Üleskirjutused artišoki kasvatamisest pärinevad Sassari aadliku Andrea Manca dell'Arca 18. sajandi teisel poolel kirja pandud traktaadist „Agricoltura di Sardegna” (avaldatud 1780). Teose üks peatükk kannab pealkirja „Artišokk. Levik. Liigid. Kasvatamine. Kasutus.” Artišoki esinemisele kõnealuses piirkonnas möödunud sajandi esimestel kümnenditel viitab ka Max Leopold Wagner oma teoses „Das ländliche Leben Sardiniens im Spiegel der Sprache”, mis avaldati 1921. aastal Heidelbergis, Saksamaal. 20. sajandi alguses korraldati saare põllumajandus ulatuslikult ümber, mis mõjutas ka artišoki tootmist – kohaliku turu varustamise asemel liiguti Itaalia ja rahvusvahelisele turule suunatud spetsialiseerunud tootmise suunas. Sellel turustamisalaste suurte muudatuste ajajärgul sai „Carciofo Spinoso di Sardegna” tuntuks ning mandri-Itaalias ei turustatud seda kaugeltki anonüümselt: Sardiinia artišokke seostati alates 20. sajandi algusaastatest kindla kvaliteedi ja päritoluga ning nende järele oli arvestatav tarbijapoolne nõudlus, mida tõendavad ka arvukad allikad. Toote ajalooline päritolu on selle põhjuseks, et tarbijad seostavad artišokki „Carciofo Spinoso di Sardegna” Sardiiniaga lausa sellise määrani, et kõnealune artišokk on esindatud kohalikes ütlustes, mitmete restoranide menüüdes, tootesiltidel ja äridokumentides. Sel põhjusel on vaja kehtestada ametlikud reeglid päritolunimetuse kasutamiseks, et muuta side toote omaduste ja Sardiinia territooriumi vahel lahutamatuks ja kaitsta tootjaid ja tarbijaid nime ebakohase ja põhjendamatu kasutamise eest.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(Käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

Taotluse esitanud asutus on algatanud riikliku vastuväite esitamise menetluse, avaldades kaitstud päritolunimetuse „Carciofo Spinoso di Sardegna” spetsifikaadi muutmise ettepaneku 20. veebruari 2015. aasta Itaalia Vabariigi Teatajas nr 42.

Tootespetsifikaadi täielik tekst on saadaval järgmisel veebisaidil: http://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/3335

või

otse põllumajandus-, toiduaine- ja metsanduspoliitika ministeeriumi avalehel (www.politicheagricole.it), klõpsates linki „Prodotti DOP IGP” [KPNi või KGTga tooted] (ekraani ülemises paremas osas), seejärel linki „Prodotti DOP IGP STG” [KPNi, KGT või GTTga tooted] (ekraani vasakus ääres) ja lõpuks „Disciplinari di Produzione all'esame dell'UE” [ELile hindamiseks esitatud spetsifikaadid].

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 351

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	58. köide 23. oktoober 2015

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2015/C 351/01	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.7809 – Grosvenor / PSPIB / Real estate asset in Milan) ( 1 )	1
2015/C 351/02	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.7602 – Deutsche Telekom Group / MET Holding / JV) ( 1 )	1

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2015/C 351/03	Euro vahetuskurss	2
2015/C 351/04	Arvamus, mille konkurentsi piiravaid kokkuleppeid ja turgu valitsevat seisundit käsitlev nõuandekomitee esitas 13. juuli 2015. aasta koosolekul esialgse otsuse eelnõu kohta, mis on seotud juhtumiga AT.40098 – marsruutrongid — Raportöör: Soome	3
2015/C 351/05	Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne – Marsruutrongid (AT.40098)	4
2015/C 351/06	Kokkuvõte komisjoni 15. juuli 2015. aasta otsusest (juhtum AT.40098 – marsruutrongid) (teatavaks tehtud dokumendi number C(2015) 4646 all)	5
	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2015/C 351/07	Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta	8
2015/C 351/08	Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta	8

	V Teated
	HALDUSMENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2015/C 351/09	Konkursikutse – Toetus ühise põllumajanduspoliitikaga (ÜPP) seotud teavitamismeetmetele 2016. aastal	9
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2015/C 351/10	Eelteatis koondumise kohta (juhtum M.7805 – Apollo Capital Management / RBH / LRG Finance) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	22
2015/C 351/11	Eelteatis koondumise kohta (juhtum M.7745 – Fortum / Lietuvos Energija / JV) ( 1 )	23
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2015/C 351/12	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine	24

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1313
JPY	Jaapani jeen	135,49
DKK	Taani kroon	7,4596
GBP	Inglise nael	0,73140
SEK	Rootsi kroon	9,4207
CHF	Šveitsi frank	1,0886
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	9,2740
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	27,069
HUF	Ungari forint	311,12
PLN	Poola zlott	4,2849
RON	Rumeenia leu	4,4300
TRY	Türgi liir	3,2683
AUD	Austraalia dollar	1,5692
CAD	Kanada dollar	1,4847
HKD	Hongkongi dollar	8,7677
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6704
SGD	Singapuri dollar	1,5744
KRW	Korea vonn	1 284,93
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	15,3007
CNY	Hiina jüaan	7,1929
HRK	Horvaatia kuna	7,6210
IDR	Indoneesia ruupia	15 402,12
MYR	Malaisia ringit	4,8463
PHP	Filipiini peeso	52,643
RUB	Vene rubla	70,7525
THB	Tai baat	40,267
BRL	Brasiilia reaal	4,4791
MXN	Mehhiko peeso	18,7683
INR	India ruupia	73,6774

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	19.9.2015
Kestus	19.9.–31.12.2015
Liikmesriik	Belgia
Kalavaru või kalavarude rühm	NEP/8ABDE.
Liik	Norra salehomaar (Nephrops norvegicus)
Püügipiirkond	VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe
Kalalaevade tüüp/tüübid	—
Viitenumber	51/TQ104


	(1) EMPs kohaldatav tekst