5.6.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 186/1

---

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum M.7561 – PRE/AXIS)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2015/C 186/01)

22. mail 2015 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32015M7561 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

---

5.6.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 186/2

---

Euro vahetuskurss (1)

4. juuni 2015

(2015/C 186/02)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1317
JPY	Jaapani jeen	140,47
DKK	Taani kroon	7,4599
GBP	Inglise nael	0,73540
SEK	Rootsi kroon	9,3396
CHF	Šveitsi frank	1,0551
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	8,7370
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	27,467
HUF	Ungari forint	312,30
PLN	Poola zlott	4,1692
RON	Rumeenia leu	4,4285
TRY	Türgi liir	3,0377
AUD	Austraalia dollar	1,4618
CAD	Kanada dollar	1,4089
HKD	Hongkongi dollar	8,7733
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,5834
SGD	Singapuri dollar	1,5221
KRW	Korea vonn	1 256,92
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	13,9625
CNY	Hiina jüaan	7,0177
HRK	Horvaatia kuna	7,5605
IDR	Indoneesia ruupia	15 047,75
MYR	Malaisia ringit	4,1867
PHP	Filipiini peeso	50,790
RUB	Vene rubla	62,1695
THB	Tai baat	38,171
BRL	Brasiilia reaal	3,5498
MXN	Mehhiko peeso	17,5812
INR	India ruupia	72,4362

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

---

5.6.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 186/3

---

Euro käibemüntide uus rahvuslik külg

(2015/C 186/03)

Euro käibemündid on seadusliku maksevahendina kasutusel kogu euroalal. Müntidega ametialaselt tegelevate isikute ja avalikkuse teavitamiseks avaldab komisjon kõikide uute euromüntide kujunduse (1). Vastavalt nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldustele (2) võivad euroala liikmesriigid ja riigid, kes on Euroopa Liiduga sõlminud euro käibemüntide käibelelaskmist käsitleva rahanduskokkuleppe, lasta käibele euro mälestusmünte, eelkõige tingimusel, et mälestusmündina kasutatakse üksnes 2-eurost münti. Mälestusmüntide tehnilised näitajad vastavad tavaliste 2-euroste käibemüntide näitajatele, kuid nende liikmesriiki tähistaval küljel on mälestust jäädvustav motiiv, mis on riigi või Euroopa tasandil sümboolne.

Käibele laskev riik : Austria

Motiiv : 200 aastat Oesterreichische Nationalbank’i asutamisest

Kujunduse kirjeldus : Mündil on kujutatud kaks Rooma mütoloogia jumalat kivist reljeefil Oesterreichische Nationalbank’i (OeNB) peahoone sissekäigu kohal: vasakul Merkuur, jumalate käskjalg ning kaupmeeste ja kaubanduse jumal; paremal saatuse- ja edujumalanna Fortuna, keda on kujutatud küllusesarvega. Taustapildil on näha mündi vasakust parema servani ulatuvana OeNB peahoone. Mündi keskme alumist serva ümbritseb kaunistav riba, mis meenutab Austria riigilipu puna-valge-punast mustrit, kusjuures vertikaalselt viirutatud ala sümboliseerib vapinduses sätestatud reeglite kohaselt punast värvi. Merkuurist vasakul asetsevad aastaarvud „1816” ja „2016” osutavad OeNB asutamisaastale ja selle kahesajandale aastapäevale. Kuldset värvi keskme ääres on inskriptsioonid „Republik Österreich” (Austria Vabariik) ja „200 Jahre Oesterreichische Nationalbank” (200 aastat Oesterreichische Nationalbank’i asutamisest).

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Käibele lastavate müntide arv : 16 miljonit

Käibelelaskmise aeg : 2016

---

(1)  EÜT C 373, 28.12.2001, lk 1, kus on esitatud teave kõikide 2002. aastal käibele lastud müntide rahvusliku külje kohta.

(2)  Vt majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldused ning komisjoni 19. detsembri 2008. aasta soovitus euro käibemüntide rahvuslikke külgi ja selliste müntide emiteerimist käsitlevate ühiste suuniste kohta (ELT L 9, 14.1.2009, lk 52).

---

5.6.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 186/4

---

Kandideerimiskutse 2015

Euroopa Liidu kolmas terviseprogramm (2014–2020)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2015/C 186/04)

Täna avaldatakse kandideerimiskutse „Tervis – 2015” Euroopa Liidu kolmanda terviseprogrammi (2014–2020) (1) raames.

Käesolev kandideerimiskutse koosneb:

—	kutsest projektikonkursile rahalise toetuse taotlemiseks erimeetmetele projektitoetuste vormis.

Taotluste elektroonilise esitamise tähtpäev on 15. september 2015.

Kogu teave, sealhulgas komisjoni 2. juuni 2015. aasta otsus, millega võetakse vastu 2015. aasta töökava liidu kolmanda terviseprogrammi (2014–2020) rakendamiseks ning kõnealuse programmi meetmetele eraldatava rahalise toetuse valiku-, määramis- ja muud kriteeriumid, on kättesaadavad Tarbija-, Tervise- Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti (Chafea) veebilehel:

http://ec.europa.eu/chafea/

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 282/2014, millega luuakse liidu kolmas tervisevaldkonna tegevusprogramm aastateks 2014–2020 (ELT L 86, 21.3.2014, lk 1).

---

5.6.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 186/5

---

Avatud konkursikutse – GP/DSI/ReferNet_FPA/001/15

ReferNet – Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse kutseharidus- ja -koolitusteabe võrgustik

(2015/C 186/05)

1.   Eesmärgid ja kirjeldus

Euroopa kutseharidus- ja -koolitusteabe võrgustiku ReferNeti asutamiseks soovitakse käesoleva konkursikutse kaudu valida üks taotleja igast abikõlblikust riigist (Euroopa Liidu liikmesriigid, Island ja Norra), kellega Cedefop sõlmib nelja-aastase raampartnerluslepingu.

1975. aastal asutatud ja alates 1995. aastast Kreekas tegutsev Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop) on Euroopa Liidu asutus. Kutsehariduse ja -koolituse teatmematerjalide, erialateabe ning oskuste ja kutsekvalifikatsioonide autoriteetse allikana on Cedefopi ülesanne toetada Euroopa kutseharidus- ja koolituspoliitika arengut ning aidata kaasa selle rakendamisele.

ReferNet on Cedefopi Euroopa kutseharidus- ja -koolitusteabe võrgustik. ReferNeti ülesanne on toetada Cedefopi, koostades aruandeid liikmesriikide kutseharidus- ja -koolitussüsteemide ning poliitikaarengu kohta ning muuta kutseharidus ja -koolitus ning Cedefopi tooted nähtavamaks. Võrgustik koosneb 30 liikmest, kes on ReferNeti riiklikud partnerid Euroopa Liidu liikmesriikides, Islandil ja Norras. ReferNeti riiklikud partnerid on esindatavate riikide kutsehariduse ja -koolituse või tööturupoliitikaga tegelevad juhtivad asutused.

Raampartnerluslepinguid rakendatakse aastaste sihtotstarbeliste toetuslepingute kaudu. Seetõttu kutsutakse edukaid taotlejaid esitama pärast 2016.–2019. aasta raampartnerluslepingu allkirjastamist 2016. aasta tegevustoetuse taotlust (mille tulemusena võidakse sõlmida 2016. aastaks sihtotstarbeline toetusleping). Taotleja peab näitama, et ta suudab täita kõik nelja-aastaseks ajavahemikuks ette nähtud meetmed ja tagada nõutud ülesannete täitmiseks piisava kaasfinantseerimise.

2.   Eelarve ja projekti kestus

Raampartnerluslepingute nelja-aastaseks kehtivusajaks ette nähtud hinnanguline eelarve on sõltuvalt eelarvepädeva institutsiooni otsusest 4 000 000 eurot.

2016. aasta tegevuskava täitmiseks ette nähtud kogueelarve (projekti kestus: 12 kuud) on 980 000 eurot 30 partnerile (Euroopa Liidu 28 liikmesriigist, Islandilt ja Norrast).

Toetuse suurus on riigiti erinev, sõltudes riigi elanike arvust ning see antakse aastase tegevuskava täitmiseks. 2016. aastaks ette nähtud kogueelarve jaotatakse kõikidest osalevatest riikidest moodustatud kolme riigirühma vahel, lähtudes elanike arvust:

—	1. riigirühm: Eesti, Horvaatia, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Sloveenia ja Island. Toetuse maksimaalne summa: 23 615 eurot.

—	2. riigirühm: Austria, Belgia, Bulgaaria, Iirimaa, Kreeka, Madalmaad, Portugal, Rootsi, Rumeenia, Slovaki Vabariik, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari ja Norra. Toetuse maksimaalne summa: 33 625 eurot.

—	3. riigirühm: Hispaania, Itaalia, Poola, Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkuningriik. Toetuse maksimaalne summa: 43 620 eurot.

Liidu toetus on toetusesaaja (ja/või kaastoetusesaajate) kulude katteks antav rahaline toetus, mida tuleb täiendada omafinantseeringu ja/või kohalike, piirkondlike, riiklike ja/või eratoetustega. Liidu toetuse määr ei ületa kokku 70 % abikõlblikest kuludest.

Cedefop jätab endale õiguse mitte maksta välja kogu ettenähtud eelarvet.

3.   Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Toetuse saamiseks peab taotleja täitma järgmised nõuded:

(a)	olema avalik- või eraõiguslik juriidilisest isikust organisatsioon, millel on juriidilise isiku staatus (füüsilised ehk üksikisikud ei ole abikõlblikud);

(b)

tema registrijärgne asukoht on riigis, kus toetust taotletakse, st ühes järgmistest riikidest: — EL 28 (Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovaki Vabariik, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari, Ühendkuningriik); — assotsieerunud riigid (Island ja Norra).

4.   Lõpptähtpäev

Raampartnerluslepingu taotlused tuleb esitada hiljemalt 21. augustil 2015.

5.   Lisateave

Konkursikutse üksikasjalikud andmed, taotluse vorm ja selle lisad on alates 8. juunist 2015 Cedefopi veebilehel järgmisel aadressil:

http://www.cedefop.europa.eu/en/about-cedefop/public-procurement

Taotlused peavad vastama kutse täistekstis sätestatud nõuetega ja need tuleb esitada ettenähtud ametlikel vormidel.

Taotlusi hinnatakse läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte alusel.

Ekspertide komitee hindab kõiki esitatud taotlusi abikõlblikkuse, välistamis-, valiku- ja toetuse andmise kriteeriumide põhjal, mis on määratletud kutse täistekstversioonis.

---

5.6.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 186/7

---

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.7647 – Bridgepoint / Nordic Cinema Group Holding)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2015/C 186/06)

1.

28. mail 2015 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja Bridgepoint Advisers Group Limited („Bridgepoint”, Ühendkuningriik) omandab täieliku kontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Nordic Cinema Group Holding AB („Nordic Cinema Group”, Rootsi) üle aktsiate või osade ostu teel.

2.	Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist: —   Bridgepoint: börsivälistesse ettevõtetesse investeeriv grupp; —   Nordic Cinema Group: Eestis, Soomes, Lätis, Leedus, Norras ja Rootsis tegutsev kinoettevõtja.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda kõnealuses teatises sätestatud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta. Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301) või elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) teel või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber M.7647 – Bridgepoint / Nordic Cinema Group Holding): European Commission Directorate-General for Competition Merger Registry 1049 Bruxelles/Brussel BELGIQUE/BELGIË

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus”).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

---

5.6.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 186/8

---

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.7571 – Dawn Meats / Terrena / Elivia)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2015/C 186/07)

1.

28. mail 2015 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtjad QDB Holdings Group/Dawn Meats („Dawn Meats”, Iirimaa) ja Terrena (Prantsusmaa) omandavad ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses Prantsusmaa ettevõtja Elivia üle aktsiate või osade ostu teel. Praegu omab täielikku kontrolli Elivia üle Terrena.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist: —   Dawn Meats: kariloomade tapmine, liha konditustamine ja töötlemine, sh tapamaja kõrvalproduktide käitlemine (tegevus on seotud põhiliselt veise- ja lambakarjadega); —   Terrena: erinevad tegevused põllumajandustoodete kogu väärtusahela ulatuses, sealhulgas liha töötlemine ja lihatoodete turustamine; —   Elivia: elusveiste tapmine, värskete ja töödeldud veiselihatoodete tootmine ja müük, sh tapamaja kõrvalproduktide käitlemine peamiselt Prantsusmaal.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda kõnealuses teatises sätestatud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta. Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber M.7571 – Dawn Meats / Terrena / Elivia): European Commission Directorate-General for Competition Merger Registry 1049 Bruxelles/Brussel BELGIQUE/BELGIË

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus”).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

---

5.6.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 186/9

---

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

(2015/C 186/08)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta  (2)

„ISTARSKI PRŠUT”/„ISTRSKI PRŠUT”

EÜ nr: MULTI-PDO-0005-01041 – 4.10.2012

KGT( ) KPN ( X )

1.   Nimetus

„Istarski pršut”/„Istrski pršut”

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Horvaatia Vabariik/Sloveenia Vabariik

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.2. Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

„Istarski pršut”/„Istrski pršut” on pika säilivusajaga vinnutatud lihatoode, mis on valmistatud sea reietükist, millelt on eemaldatud jalaosa, nahk ja nahaalune rasvkude, ent mille küljes on vaagnaluu. Toodet on meresoola ja maitsetaimede seguga kuivsoolatud, õhu käes ilma suitsuta kuivatatud ning lastud seejärel vähemalt 12 kuud kuivada ja laagerduda.

„Istarski pršut”/„Istrski pršut” on pikliku kujuga, kuna tüki küljes on ka vaagnaluu. Sea jalaosa eemaldatakse reietükist pöialiigese kohalt, samuti eemaldatakse pöialiigese ümbert 10–15 cm ulatuses nahk ja nahaalune rasvkude. Tootel „Istarski pršut”/„Istrski pršut” on võrdselt ümarad servad ja sile pind, mis on kas puhas või kaetud õhukese hallituskihiga. Lihaskoe ristlõige on ühtlase roosakaspunase värvusega, märkimisväärsed värvivarjundid puuduvad, rasvkude peab olema valge. Tootel „Istarski pršut”/„Istrski pršut” on iseloomulikult tugev kuivatatud sealiha ja maitsetaimede lõhn ja keskmiselt soolane maitse.

Müügivalmis tootel on järgmised füüsikalis-keemilised omadused: naatriumkloriidi (keedusoola) sisaldus on alla 8 % ja vee aktiivsus (aw) alla 0,93.

Toode „Istarski pršut”/„Istrski pršut” peab kaaluma turule laskmisel vähemalt 7 kg.

3.3.   Tooraine (ainult töödeldud toodete jaoks)

Toode „Istarski pršut”/„Istrski pršut” on valmistatud puhtatõuliste sigade ja nende ristandite järglastelt saadud sealihast (toote valmistamiseks ei kasutata Piétraini tõugu sigu ja selle tõu ristandeid).

Tapmisele minevate loomade hulka kuuluvate sigade eluskaal peab olema keskmiselt 160 kg ja sead peavad olema vähemalt üheksa kuud vanad. Kõnealune lihatükk on lõigatud nii, et vaagnaluud (niudeluu, istmikuluu ja süleluu) jäävad alles, aga ristluu ja sabalülid on eemaldatud. Ristluu eemaldatakse lõikega ristluu-niudeluu liigese kohalt. Trimmitud lihatükk peab kaaluma üle 13 kg.

3.4.   Sööt (üksnes loomset päritolu toodete puhul)

Toote „Istarski pršut”/„Istrski pršut” valmistamiseks kasutatavaid sigu söödetakse nende nuumamise etapis segasöödaga. Segasööda kõik komponendid (v.a mineraalained, vitamiinid ja muud söödalisandid) peavad olema pärit piirkonnast, kus tohib toorainet kasvatada ja mida on kirjeldatud 4. punktis. Sööda kõigi komponentide päritolu peab olema jälgitav alates sööda tootmiskohast kuni selle sealauta jõudmiseni.

Lisaks segasöödale võib sigadele sööta nisu või nisukliisid, värsket ristikut või lutserni, kõrvitsat, kapsast, söödapeeti, suhkrupeedi pressimisjääke, vadakut ja keedetud kartuleid. Ka see sööt peab olema pärit samast piirkonnast. Sigade nuumamiseks ei tohi kasutada õlleraba, solki ega tapamaja jäätmeid.

Sööta, mis ei ole saadud segasööda valmistamiseks kasutatava tooraine tootmise piirkonda kuuluvatelt aladelt, võib lisada loomade söötmise selliste eeskirjade kohaselt, mida kohaldatakse loomset päritolu toodete päritolunimetuste suhtes.

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Nimetusega „Istarski pršut”/„Istrski pršut” toote kõik tootmisetapid peavad toimuma 4. punktis määratletud geograafilises piirkonnas.

3.6.   Viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad

Toodet „Istarski pršut”/„Istrski pršut” võib turustada ühes tükis (tervena) või pakendites, milles on kas vinnutatud ja konditustatud sink, suuremad või väiksemad vinnutatud singi tükid või viilutatud sink. Vinnutatud singi pakendamisel tuleb kasutada kas vaakum- või gaasikeskkonnaga pakendeid.

Selleks et toodet müüa, peab vinnutatud singi küljest kondi eemaldamine, singi tükeldamine või portsjoniteks ja pakendamiseks viilutamine toimuma üksnes toote „Istarski pršut”/„Istrski pršut” tootmispiirkonnas. Asjaolu, et toode jagatakse portsjoniteks ja pakendatakse üksnes toote enda tootmispiirkonnas, lihtsustab märgatavalt kõnealuse tegevuse järelevalvet ja jälgitavust, vähendab pettuse ja märgistuse võltsimise ohtu ning tagab, et toode jõuab tarbijani kvaliteetsena. See, et toodet lõigatakse ja pakendatakse selle tootmispiirkonnas, tähendab, et sellega tegelevad kas tootjad ise või siis isikud, kellel on vajalikud oskused ja kes on kursis asjaomase toote omaduste ja kvaliteeditunnustega. Nii tagatakse, et toote originaalkvaliteet säilib ka pärast selle tükkideks lõikamist ja pakendamist.

3.7.   Märgistamise erieeskirjad

Kui toode on valminud, siis märgistatakse terved singitükid põletatud kaubamärgiga, mis on toote „Istarski pršut”/„Istrski pršut” kogu tootmispiirkonnas ühesugune, ja lisatakse tootja numbrikood. Ühesugune kaubamärk on esitatud alljärgnevalt.

Kui toode viiakse turule (ühes tükis või mis tahes pakendis), siis peab see olema märgistatud selle kaubamärgi ja tähisega „Istarski pršut”/„Istrski pršut”.

Tähis „Istarski pršut”/„Istrski pršut” peab olema loetav, kustutamatu ja selle tähemärgid peavad olema piisavalt suured ning muust märgistusest hästi eristuva kirjastiili ja värvusega.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Toote tootmispiirkond on üksnes toote „Istarski pršut”/„Istrski pršut” jaoks vajaliku tooraine tootmispiirkond ja see hõlmab Horvaatia järgmiseid maakondi: Primorje-Gorski Kotar (ainult maismaaosa), Karlovac, Sisak-Moslavina, Zagreb, Bjelovar-Bilogora, Koprivnica-Križevci, Međimurje, Virovitica-Podravina, Požega-Slavonia, Slavonski Brod-Posavina, Osijek-Baranjaja Vukovar-Syrmia.

Toote „Istarski pršut”/„Istrski pršut” tootmispiirkond on osa Istra poolsaarest, saared selle alla ei kuulu.

Tootmispiirkonna geograafilise ala piir algab Stupova abajast, Istra ja Primorje-Gorski Kotari maakondade piirilt ja jätkub piki seda piiri põhja suunas kuni Sloveenia Vabariigi piirini.

Siis kulgeb piir läände ja jõuab Sloveenia Vabariigi territooriumile, möödub Ravni Kotist lõuna poolt, pöördub üle Vincarija loode suunas ja pisut enne Glavičorka lõunaosa pöördub taas veidi läände ning kulgeb siis Lipica suunas jälle loodesse ulatudes Mala Vratani. Siin pöördub piir läände Jelovšćina suunas, siis edelasse kuni Blažinov Vrhini, kus pöördub järsult lääne suunas, möödub Stružnjakist ja Gnojinist põhja poolt ning pöördub seejärel edelasse, kuni jõuab Jelovice-Podgorje maanteeni. Seejärel kulgeb piir piki seda maanteed loodesse, läbib Podgorje, Praproće ja Črnotiče ning suundub lõunasse. Piir jätkub sama maanteed pidi kuni Kasteleci põhjaosani ja pöördub siis Sloveenia ja Itaalia piiri suunas (enne Sočerbi).

Siis järgib piir riigipiiri lääne suunas, jõuab San Bartolomeo rannikuni, seejärel kulgeb mööda rannikut edelasse kuni lähtepunktini Stupova abajas.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära

Istra poolsaarel valitseb peamiselt Vahemere kliima, sisemaa poole liikudes muutub see järk-järgult kontinentaalseks kliimaks, mõlemale kliimale on iseloomulikud sagedased tuuled, mis talvel puhuvad põhjast ja idast. Need talvetuuled soodustavad singi tootmist, sest tootmisega (soolamise ja kuivatamisega) alustatakse just sel aastaajal. Tugev kirdetuul Bora puhub sisemaalt Mt Učkast mere suunas ja on eriti soodne. Tänu sellele tuulele saab toodet „Istarski pršut”/„Istrski pršut” kuivatada õhu käes täiesti ilma suitsuta ning see mõjutab märgatavalt toote kvaliteeti ja muudab selle teiste sinkidega võrreldes ainulaadseks.

Toote „Istarski pršut”/„Istrski pršut” hästi äratuntav maitse ei tulene siiski mitte üksnes kliimast, vaid ka Istra poolsaare talupidajate paljude generatsioonide kogemustest ja oskustest.

Traditsiooniliselt kasvatati sigu kauem kui üks aasta ja söödeti neid mitmesuguse, talus eri aastaaegadel kättesaadava söödaga (ristik ja lutsern, kõrvits, kapsas, söödapeet, vadak, keedetud kartulid jne). Istra poolsaare pikaajalise seakasvatusmeetodi üks omapäradest on liha kuivatamiseks kasutatava kuivsegu koostis. Segu valmistatakse soolast ja ühest või rohkemast maitsetaimest (must pipar, küüslauk, loorber, rosmariin). Toote teine omapära seisneb selles, kuidas poolitatud searümbast eraldatakse reietükk ning millise kujuga lihatükk lõigatakse. Singi trimmimise traditsiooniline ja suhteliselt ainulaadne viis on näiteks pärit ajast, mil taludes oli vaja sulatada võimalikult suurest hulgast rasvkoest rasva ja säilitada seda hilisemaks kasutamiseks. Toote valmistamise traditsioonilise retsepti kohaselt eemaldatakse seega värske lihatüki küljest esmalt kogu nahk ja nahaalune rasvkude. See on harva kasutatav, pea ainulaadne võte võrreldes muudes piirkondades singi valmistamiseks kasutatavate võtetega. Teine lihatüki trimmimise eripära on see, et vaagnaluid ei eemaldata ning selle tulemusena on reietüki küljes rohkem liha ja tükk on suurem.

Singitootmise selline meetod Istra poolsaarel on mitu sajandit vana ja kogu selle aja jooksul on traditsioonilisi tootmismeetodeid täiustatud. Praegu on Istra poolsaarelt leitud varaseim ülestähendus, kus selgelt nimetatakse vinnutatud sinki, pärit 1580. aastast, mil Roči haldusüksuse glagoliitilistes kirjetes on dokumenteeritud, et prefekti pulmatseremooniale telliti muu toidu hulgas ka vinnutatud sinki (Dražen Vlahov: „Knjiga računa općine Roč” (1566–1628), Pazini riiklik arhiiv, Pazin, 2009, lk 102–103). Mõned aastad hiljem, 1594. aastal telliti ja serveeriti samuti Ročis kapten Rašporile (Istra poolsaare põhjaosa Veneetsiale kuuluva osa valitseja) ja tema kaaskonnale Santa Marina päeva puhul vinnutatud sinki (ibid., lk 110–111). Ühes 1612. aastast pärit kirjes on märgitud, et „nelisada Uskoki meest ületasid Učka mäe… Mehed varastasid palju kariloomi ja hulgaliselt juustu, vinnutatud sinki, veini ja muud toitu” (Miroslav Bertoša: „Istra: doba Venecije”, Zavičajna naklada Žakan Juri, Pula, 1995, lk 318). Ühes 1810. aastast pärit dokumendis on kirjutatud, et kõige kallim liha oli soolatud sealiha – sink ja peekon (Nevio Šettó: „Napoleon u Istri”, IKK Grozd, Pula, 1989, lk 54, 100, 112, 116, 139, 141).

Toote „Istarski pršut”/„Istrski pršut” valmistamise traditsiooni Manžani, Nova Vasi ja Bertoki asulate taludes on kirjeldanud Stanislav Renčelj oma raamatus „Suhe mesnine narodne posebnosti” (Kmečki glas, Ljubljana, 1990, lk 169, 209, 211).

5.2.   Toote eripära

Toote „Istarski pršut”/„Istrski pršut” eripära on seotud peamiselt kolme teguriga: tooraine, traditsioonidel põhinev tootmistehnoloogia ja lõpptoote organoleptilised omadused.

Tooraine erilised omadused tulenevad puhtatõuliste sigade kontrollitud kasvatamisest. Sigu söödetakse vastavalt laiendatud nuumamise erinõuetele, kuni nende keskmine kaal on üle 160 kg. Sigade suur kaal tapmise ajal on oluline, et saada piisava kaaluga värske reielihatükk, mis tootmisprotsessi eripärast tulenevalt kaotab kuivatamise ja laagerdamise etapis palju vett.

Traditsioonilise tootmismeetodi puhul tuleb reielihatükki trimmida nii, et vaagnaluud (niudeluu, istmikuluu ja süleluu) jäävad alles; see ei ole muudes piirkondades toodetava singi puhul tavaks. Täpsemalt on pärast trimmimist ja ümaraks lõikamist reieluupea (caput femoris) varjatud, teiste vinnutatud sinkide puhul on reieluupea poolrümba sisemisel küljel hästi näha ning sellise singi peamiseks visuaalseks tunnuseks. Toote „Istarski pršut”/„Istrski pršut” puhul on reieluupea varjatud, sest ta asub vaagnaluu (acetabulum) sees.

Singi valmistamiseks kasutatava tüki kogu pinna ulatuses naha ja nahaaluse rasvkoe eemaldamine (kuni lihani) on samuti trimmimisel kasutatav ebatavaline meetod. Trimmitud reietükke kuivsoolatakse meresoola, pipra, küüslaugu, loorberi ja rosmariini seguga. Nii paljude maitseainete lisamine soolamisel on veel üks toote „Istarski pršut”/„Istrski pršut” valmistamise eripära. Naha eemaldamine ei põhjusta üksnes veidi kiiremat kuivamist (suuremat veekadu) kui teiste sinkide puhul, sellega kaasneb veel üks asjaomase toote eripära, nimelt hallituse teke singi välispinnale.

Toote „Istarski pršut”/„Istrski pršut” organoleptilisi tunnuseid näeb esmalt selle välisel vaatlusel, sest singitükk on ilma naha ja nahaaluse rasva kihita ning vaagnaluud on alles, millest tulenevalt on tükk ebatavalise pikliku kujuga ja selle pinnal on sageli erineva suurusega hallitust.

Valmistootel on iseloomulik lõhn, mahe kergelt soolane maitse, ühetaoline roosakaspunane värvus ja soovitud ühtlane lihaskude. Toode ei sisalda lisaaineid, sest seda toodetakse traditsioonilisel viisil.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Toote „Istarski pršut”/„Istrski pršut” ja Istra piirkonna vaheline põhjuslik seos tuleneb piirkonnas valitsevatest soodsatest looduslikest tingimustest: talvised temperatuurid ei ole liiga madalad, talvel jahutavad õhku ja muudavad selle kuivaks sagedased tuuled, kõik see loob ideaalsed tingimused liha loomulikuks kuivamiseks. Esialgne madal temperatuur ja järkjärguline suhteline õhuniiskuse vähenemine võimaldavad singil korrapäraselt kuivada. Seepärast võib liha soolamine (singi tootmise algetapp) leida aset üksnes 15. oktoobrist kuni 20. märtsini. See on traditsioonilise tootmismeetodi üks alustaladest.

Need klimaatilised tingimused pakuvad ideaalset keskkonda singi traditsiooniliseks tootmiseks, kus sink valmib üksnes õhu käes kuivades, ilma suitsutamata, see mõjub hästi toote kvaliteedile ja eristab toodet muul viisil töödeldud singist.

Tootele „Istarski pršut”/„Istrski pršut” iseloomulikud omadused tulenevad ka Istra poolsaare maapiirkondade asukate kultuuripärandist, st Istra talupidajate mitmete põlvkondade kogemustest ja oskustest. Nad valmistasid tavaliselt vinnutatud sinki ainult suurtest sigadest (üle 160 kg kaaluvad sead), keda oli söödetud ristiku või lutserni, kõrvitsate, kapsaste, söödapeedi, vadaku ja keedetud kartulite jms.

Toote „Istarski pršut”/„Istrski pršut” tootmiseks vajaliku lihatüki trimmimise viisid on püsinud muutumatuna ajast, mil maataludes oli vaja saada võimalikult palju searasva ja seda hilisemaks kasutamiseks säilitada. Seepärast eemaldatakse traditsioonilise retsepti kohaselt värske lihatüki küljest esmalt kogu nahk ja nahaalune rasvkude ja jäetakse alles vaid lihaskude. See on harva esinev võte, kui võrrelda seda singi tootmisega muudes piirkondades, kus liha kuivatatakse koos nahaga. Teine toote eripära on see, et toote valmistamiseks kasutatava reielihatüki traditsioonilise trimmimise puhul jäävad vaagnaluud liha külge, mis tähendab, et need singid on alati mõnevõrra suuremad ja raskemad kui mujal toodetud singid.

Singi tootmiseks kasutatava liha kuivatamine nii, et sellelt on eemaldatud nahk ja nahaalune rasvkude, tähendab seda, et kogu lihaskoe pindmine kiht puutub kokku õhuga ja kattub laagerdamisetapis hallitusega; see muudab loomulikult valmimisprotsessi veidi erinevaks ja tulemuseks on toote erilised organoleptilised omadused.

Toote „Istarski pršut”/„Istrski pršut” lõhna ja maitse eripära tuleneb ka mitmesugustest maitseainetest, mida kuivsoolasegusse lisatakse. Neil maitseainetel on toote lõhnale suur mõju, sest erinevalt muul viisil töödeldud sinkidest on selle singi puhul kogu singitüki pind maitseainetega kontaktis, mis tähendab, et nende maitse imbub kergemini ja sügavamalt kõigisse singi osadesse.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 (3) artikli 5 lõige 7)

http://www.mps.hr/UserDocsImages/HRANA/ISTARSKI%20PRSUT/Izmijenjena%20Specifikacija%20proizvoda%20Istarski%20pršut-Istrski%20pršut.pdf

http://www.mko.gov.si/fileadmin/mko.gov.si/pageuploads/podrocja/Varna_in_kakovostna_hrana_in_krma/zasciteni_kmetijski_pridelki/Specifikacije/Istrski_prsut_specifikacija.pdf

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(3)  Vt joonealune märkus 2.

---