ISSN 1977-0898

Euroopa Liidu

Teataja

C 93

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

58. köide
20. märts 2015


Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

II   Teatised

 

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

 

Euroopa Komisjon

2015/C 093/01

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.7535 – IFMGIF / OHL Group / Conmex) ( 1 )

1

 

Euroopa Keskpank

2015/C 093/02

Euroopa Keskpanga järelevalvenõukogu liikmete tegevusjuhend

2


 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

 

Euroopa Komisjon

2015/C 093/03

Euro vahetuskurss

8

2015/C 093/04

Euro käibemüntide uus rahvuslik külg

9

2015/C 093/05

Euro käibemüntide uus rahvuslik külg

10

2015/C 093/06

Euro käibemüntide uus rahvuslik külg

11

 

TEAVE LIIKMESRIIKIDELT

2015/C 093/07

Liikmesriikide ja nende pädevate asutuste loetelu vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 15 lõikele 2, artikli 17 lõikele 8 ja artikli 21 lõikele 3

12

2015/C 093/08

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 114 lõike 4 kohane teatis – luba säilitada riiklikud meetmed, mis on ELi ühtlustamismeetmetest rangemad ( 1 )

18


 

V   Teated

 

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

 

Euroopa Komisjon

2015/C 093/09

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.7537 – ARDIAN France / F2i SGR / F2i Aeroporti) ( 1 )

20

2015/C 093/10

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.7519 – Repsol / Talisman Energy) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )

21

 

MUUD AKTID

 

Euroopa Komisjon

2015/C 093/11

Teade direktiivi 2014/25/EL artikli 35 alusel esitatud taotluse kohta – Hankija esitatud taotlus

22


 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

 


II Teatised

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

Euroopa Komisjon

20.3.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/1


Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum M.7535 – IFMGIF / OHL Group / Conmex)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2015/C 93/01)

13. märtsil 2015 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

elektroonilises vormis EUR-LEXi veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32015M7535 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.


Euroopa Keskpank

20.3.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/2


Euroopa Keskpanga järelevalvenõukogu liikmete tegevusjuhend

(2015/C 93/02)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga 19. veebruari 2004. aasta otsust EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (1), eelkõige selle artikli 13e lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 (2) artikli 19 lõike 1 kohaselt peavad Euroopa Keskpanga järelevalvenõukogu liikmed (edaspidi „järelevalvenõukogu liikmed”) täitma oma ülesandeid sõltumatult ja objektiivselt liidu kui terviku huvides ning ei küsi ega võta vastu juhiseid liidu institutsioonidelt ja organitelt, liikmesriikide valitsustelt ega muudelt avalik- või eraõiguslikelt isikutelt.

(2)

Määruse (EL) nr 1024/2013 artiklis 25 on sätestatud Euroopa Keskpanga (EKP) teostatava usaldatavusnõuete täitmise järelevalve konkreetsete ülesannete ning rahapoliitikaga seotud ülesannete ja muude ülesannete lahususe põhimõte, et vältida huvide konflikti ja tagada, et neid funktsioone täidetakse vastavalt kohaldatavatele eesmärkidele.

(3)

Määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 31 lõike 3 kohaselt peab EKP kehtestama ja hoiaks kehtivana terviklikud ja formaalsed menetlused, sealhulgas eetikamenetlused ja proportsionaalsed ajavahemikud, et hinnata eelnevalt ja hoida ära võimalikke huvide konflikte, mis tulenevad järelevalvenõukogu liikmete asumisest uuele tööle kahe aasta jooksul, ning näeks ette asjakohase avalikustamise kehtivate andmekaitse-eeskirjade kohaselt. Need menetlused ei piira rangemate siseriiklike eeskirjade kohaldamist. Riiklikke pädevaid asutusi esindavate järelevalvenõukogu liikmete puhul toimub nende menetluste kehtestamine ja rakendamine kooskõlas riiklike pädevate asutustega. Lisaks ei piira need menetlused järelevalvenõukogu esimehe, aseesimehe ja nelja EKP esindaja töölepingutingimuste kohaldamist, mis sisaldavad samuti sätteid töölepingute vaheperioodi kohta.

(4)

Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 13e lõike 2 kohaselt peab iga järelevalvenõukogu liige tagama, et temaga kaasas olevad isikud, asendajad ja tema keskpanga esindajad, kui riiklik pädev asutus ei ole keskpank, allkirjastavad deklaratsiooni tegevusjuhendi järgimise kohta enne järelevalvenõukogu koosolekutel osalemist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA TEGEVUSJUHENDI:

Artikkel 1

Kohaldamisala

1.1.   Käesolevat tegevusjuhendit kohaldatakse järelevalvenõukogu liikmetele nende ülesannete täitmisel järelevalvenõukogu liikmetena ja järelevalvenõukogu juhtkomitee liikmetena. Seda kohaldatakse sõnaselgelt sätestatud juhtudel ka nendega kaasas olevatele isikutele, asendajatele ning riikide keskpankade esindajatele, kui riiklik pädev asutus ei ole keskpank (edaspidi „teised järelevalvenõukogu koosolekutel osalejad”), kui nad täidavad oma ülesandeid, mis on seotud järelevalvenõukoguga ja järelevalvenõukogu juhtkomiteega.

1.2.   Käesolev tegevusjuhend ei takista kohaldamast rangemaid riigisiseseid eeskirju ega EKP töölepingutingimusi, sealhulgas eraviisiliste finantstehingute eeskirju, isikute suhtes, kes kuuluvad käesoleva tegevusjuhendi kohaldamisalasse oma positsiooni tõttu riiklike pädevate asutuste või osalevate liikmesriikide keskpankade esindajatena või EKP liikmetena.

Artikkel 2

Aluspõhimõtted

2.1.   Järelevalvenõukogu liikmed ja teised järelevalvenõukogu koosolekutel osalejad järgivad eetilise käitumise kõrgeimaid standardeid. Oma kohustuse täitmisel oodatakse neilt ausat, sõltumatut, erapooletut ja diskreetset tegutsemist ilma isiklike huvideta. Nad peavad silmas oma ülesannete ja kohustuste tähtsust, võtavad arvesse oma ülesannete avalikku laadi ning käituvad viisil, mis hoiab ja suurendab avalikkuse usaldust EKP vastu.

2.2.   Järelevalvenõukogu liikmed ja teised järelevalvenõukogu koosolekutel osalejad täidavad oma kohustusi ranges vastavuses Euroopa Liidu lepinguga ning Euroopa Liidu toimimise lepinguga, Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjaga (edaspidi „EKPS põhikiri”), määrusega (EL) nr 1024/2013, Euroopa Keskpanga kodukorraga ning Euroopa Keskpanga järelevalvenõukogu kodukorraga (3).

2.3.   Ühtse järelevalvemehhanismiga seotud seisukohtade avalikul esitamisel võtavad järelevalvenõukogu liikmed nõuetekohaselt arvesse oma rolli ja kohustust järelevalvenõukogus ning eelkõige märgivad selgelt, kas nad esinevad riiklike pädevate asutuse esindajatena, järelevalvenõukogu liikmetena või eraviisiliselt.

2.4.   Järelevalvenõukogu liikmed ning teised järelevalvenõukogu koosolekutel osalejad täidavad oma kohustusi ning esinevad avalikel üritustel järelevalvenõukogu kui EKP sisemise kollektiivse organi esindajatena. Nad kooskõlastavad järelevalvenõukoguga avalikkusele kõnedes, kirjalikult või suuliselt või muu kommunikatsioonikanali kaudu edastatavad sõnumid. Samuti kooskõlastavad nad järelevalvenõukoguga kõik määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 20 kohaselt korraldatavad esinemised Euroopa Parlamendi ja eurorühma kuulamistel ning nimetatud institutsioonidele esitatavad aruanded ning samuti määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 21 lõike 3 kohaselt toimuvad arutelud riikide parlamentidega.

Artikkel 3

Lahusus rahapoliitikast

3.1.   Järelevalvenõukogu liikmed ja teised järelevalvenõukogu koosolekutel osalejad austavad EKP finantsjärelevalve ülesannetega seotud poliitika ning rahapoliitika ja muude konkreetsete ülesannete lahusust ning järgivad määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 25 lõike 3 alusel vastu võetud finantsjärelevalve ja rahapoliitika lahusust käsitlevaid EKP sise-eeskirju.

3.2.   Järelevalvenõukogu liikmed ja teised järelevalvenõukogu koosolekutel osalejad võtavad oma ülesannete täitmisel arvesse määrusega (EL) nr 1024/2013 kehtestatud eesmärke ega sekku EKP muude ülesannete täitmisse.

Artikkel 4

Sõltumatus

4.1.   Määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 19 lõike 1 kohaselt täidavad järelevalvenõukogu liikmed ja teised järelevalvenõukogu koosolekutel osalejad neile antud ülesandeid sõltumatult ja objektiivselt liidu kui terviku huvides vaatamata oma päritoluriigi või isiklikele huvidele ning nad ei küsi ega võta vastu juhiseid liidu institutsioonidelt ja organitelt, liikmesriikide valitsustelt ega muudelt avalik- või eraõiguslikelt isikutelt.

4.2.   Eelkõige täidavad järelevalvenõukogu liikmed ja teised järelevalvenõukogu koosolekutel osalejad neile antud ülesandeid ilma ebakohaste poliitiliste ja äriliste mõjutusteta, mis võib mõjutada nende isiklikku sõltumatust.

4.3.   Järelevalvenõukogu liikmed ja teised järelevalvenõukogu koosolekutel osalejad loobuvad töödest ning astuvad tagasi kõikidelt ametikohtadelt, mis võivad ohustada nende sõltumatust või pakkuda neile võimalust kasutada piiratud juurdepääsuga teavet.

Artikkel 5

Eraviisiliste finantstehingute reeglid

5.1.   Järelevalvenõukogu liikmed ja teised järelevalvenõukogu koosolekutel osalejad ei kasuta vahetult ega kolmandate isikute kaudu neile kättesaadavat konfidentsiaalset teavet eraviisiliste finantstehingute tegemiseks omal riisikol ega teiste isikute arvel.

5.2.   Järelevalvenõukogu liikmed ja teised järelevalvenõukogu koosolekutel osalejad seavad oma isikliku vara, st tavalist isiklikku ja perekondlikku kasutust ületava vara haldamiseks sisse ja hoiavad kehtivana kohase korra, mis tagab järelevalvenõukogu liikme sõltumatuse ja huvide konflikti puudumise ning on takistuseks piiratud juurdepääsuga teabe kasutamisele.

5.3.   Järelevalvenõukogu liikmed ja teised järelevalvenõukogu koosolekutel osalejad järgivad EKP poolt EKP töötajate suhtes kehtestatud eraviisiliste finantstehingute eeskirju. Riiklike pädevate asutuste esindajatest järelevalvenõukogu liikmete puhul järgitakse selliste eraviisiliste finantstehingute reeglite täitmisel ja seirel ka kohalduvaid siseriiklikke menetluseeskirju.

Artikkel 6

Vara deklareerimine

Kui riigisisestes eeskirjades puudub vara deklareerimise nõue, esitab järelevalvenõukogu liige EKP presidendile kolme kuu jooksul ametisse astumisest või kolme kuu jooksul käesoleva tegevusjuhendi jõustumisest kirjaliku selgituse, milles on ära toodud tema vara, otsene või kaudne osalus kõikides äriühingutes ning tema vara haldamise oodatav korraldus järelevalvenõukogu liikme ametis oleku ajal. Neid kirjalikke selgitusi koos kohaldatavate riigisiseste eeskirjade kohaselt nõutavate varadeklaratsioonidega uuendatakse igal aastal.

Artikkel 7

EKP eetikakomitee arvamus

7.1.   Järelevalvenõukogu liikmed ja teised järelevalvenõukogu koosolekutel osalejad taotlevad EKP eetikakomitee arvamust kahtluse korral, mis puudutab käesolevas tegevusjuhendis sätestatud reeglite praktilist kohaldamist.

7.2.   Järelevalvenõukogu liikmeid ja teisi järelevalvenõukogu koosolekutel osalejaid ning samuti EKPd ja riiklikku pädevat asutust või riigi keskpanka, keda arvamust taotlenud järelevalvenõukogu liige või muu järelevalvenõukogu koosolekul osaleja esindab, teavitatakse EKP eetikakomitee antud arvamuste põhimõtetest ja põhjendustest ilma ühtegi järelevalvenõukogu üksikut liiget või muud osalejat identifitseerimata.

Artikkel 8

Ametikohtade vaheperiood

8.1.   Järelevalvenõukogu liikmed teavitavad EKP presidenti oma kavatsusest asuda tasu eest või tasuta tööle kahe aasta jooksul pärast oma ametikohalt lahkumist. Nad võivad asuda töökohale:

a)

EKP vahetu järelevalve alla kuuluvas krediidiasutuses pärast ühe aasta möödumist järelevalvenõukogu liikme staatuse lõppemise kuupäevast;

b)

krediidiasutuses, mis ei kuulu EKP vahetu järelevalve alla, kui sellega seoses on või näib olevat huvide konflikt, pärast ühe aasta möödumist järelevalvenõukogu liikme staatuse lõppemise kuupäevast;

c)

krediidiasutuseks mitteolevas institutsioonis, välja arvatud juhul, kui sellega seoses on või näib olevat huvide konflikt, millisel juhul võib sellise tööga alustada ainult pärast kuue kuu möödumist nende järelevalvenõukogu liikme staatuse lõppemise kuupäevast.

8.2.   Teised järelevalvenõukogu koosolekutel osalejad teavitavad EKP presidenti oma kavatsuses asuda tasu eest või tasuta tööle ühe aasta jooksul oma asjaomase staatuse lõppemisest. Nad võivad asuda tööle:

a)

EKP vahetu järelevalve alla kuuluvas krediidiasutuses pärast kuue kuu möödumist järelevalvenõukogus osalemise lõppemise kuupäevast;

b)

krediidiasutuses, mis ei kuulu EKP vahetu järelevalve alla, kui sellega seoses on või näib olevat huvide konflikt, pärast kuue kuu möödumist järelevalvenõukogus osalemise lõppemise kuupäevast;

c)

asutuses, mis ei ole krediidiasutus, välja arvatud juhul, kui sellega seoses on või näib olevat huvide konflikt, millisel juhul võib sellel töökohal alustada ainult pärast kolme kuu möödumist järelevalvenõukogus osalemise lõppemise kuupäevast.

8.3.   Järelevalvenõukogu liikmed ja teised järelevalvenõukogu koosolekutel osalejad taotlevad EKP eetikakomiteelt arvamust töölepingute vaheperioodi kohaldamise kohta käesoleva artikli alusel. EKP eetikakomitee võib oma arvamuses soovitada käesolevas artiklis sätestatud vaheperioodist loobumist või selle lühendamist, kui pärastisest töötamisest tuleneva huvide konflikti võimaluse on võimalik välistada.

8.4.   Seoses artikli 8 lõike 1 punktiga a ning lõike 2 punktiga a võib EKP eetikakomitee oma arvamuses samuti soovitada pikendada töölepingute vaheperioodi maksimaalselt kahe aastani järelevalvenõukogu liikmetele ning ühe aastani teistele järelevalvenõukogu koosolekutel osalejatele, kui see on kohane olukorras, kus pärastisest töötamisest tuleneva huvide konflikti võimalust ei ole võimalik välistada pikemal perioodil.

8.5.   Järelevalvenõukogu liikmetele ja teistele järelevalvenõukogu koosolekutel osalejatele maksavad nende tööandjaks olevad institutsioonid töölepingute vaheperioodil kohast hüvitist. Seda hüvitist makstakse olenemata sellest, kas isik võtab vastu tööpakkumise. Vastavalt võivad järelevalvenõukogu liikmed ja teised järelevalvenõukogu koosolekutel osalejad taotleda EKP eetikakomiteelt arvamust töölepingute vaheperioodi hüvitise kohase suuruse kohta.

8.6.   Lõigete 3, 4 ja 5 alusel antavad EKP eetikakomitee arvamused esitatakse järelevalvenõukogule arutamiseks. Seejärel annab järelevalvenõukogu soovituse vastavale riiklikule pädevale asutusele või riigi keskpangale, kes teatab järelevalvenõukogule igast takistusest selle soovituse rakendamisel.

Artikkel 9

Huvide konflikt

9.1.   Järelevalvenõukogu liikmed ja teised järelevalvenõukogu koosolekutel osalejad väldivad kõiki olukordi, mis võivad põhjustada või milles võidakse näha huvide konflikti. Huvide konflikt tekib, kui järelevalvenõukogu liikmetel ja teistel järelevalvenõukogu koosolekutel osalejatel on nende ülesannete erapooletut ja objektiivset täitmist potentsiaalselt mõjutavaid era- või isiklikke huve, sealhulgas võimalus saada hüve või soodustus endale, oma pereliikmetele või tunnustatud elukaaslastele.

9.2.   Järelevalvenõukogu liikmed ja teised järelevalvenõukogu koosolekutel osalejad peavad teatama igast huvide konfliktist või sellena näivast olukorrast kirjalikult järelevalvenõukogule ning need liikmed ei osale selle olukorraga seotud arutelul ega hääletamisel.

Artikkel 10

Kingitused ja muud hüved

10.1.   „Kingitus” hõlmab kõiki rahalisi või rahaliselt hinnatavaid hüvesid ja soodustusi, mis on seotud järelevalvenõukogu liikmete või teiste järelevalvenõukogu koosolekutel osalejate kohustustega, kuid mille näol ei ole tegemist kokkulepitud hüvitisega osutatud teenuste eest, ning mis antakse või mida pakutakse järelevalvenõukogu liikmetele või teistele järelevalvenõukogu koosolekutel osalejatele või nende pereliikmetele või tunnustatud elukaaslastele.

10.2.   Kingituse vastuvõtmine ei tohi ühelgi juhul kahjustada ega mõjutada järelevalvenõukogu liikme objektiivsust ega tegevusvabadust ega anda alust saaja või vastuvõtja sobimatuks kohustuseks või ootuseks. Tagasi tuleb lükata järelevalve alla kuuluvate üksustega seotud kingitused väärtusega üle 50 euro ning avaliku sektori kingitused, mille väärtus ületab tavapärast ja kohaseks peetavat väärtust. Kui konkreetses olukorras ei ole võimalik sellist kingitust tagasi lükata, tuleb see anda EKP-le, riiklikule pädevale asutusele või riigi keskpangale, mida asjaomane järelevalvenõukogu liige või järelevalvenõukogus osaleja esindab, välja arvatud juhul, kui 50 eurot ületav osa kingituse väärtusest antakse üle EKP-le, riiklikule pädevale asutusele või riigi keskpangale. Järelevalvenõukogu liikmed ja teised järelevalvenõukogu koosolekutel osalejad ei võta vastu sagedasi kingitusi samast allikast.

Artikkel 11

Kutsete vastuvõtmine ja sellega seotud maksed

11.1.   Järelevalvenõukogu liikmed ja teised järelevalvenõukogu koosolekutel osalejad, pidades meeles oma kohustusi seoses sõltumatuse põhimõtte järgimise ja huvide konflikti vältimisega, võivad võtta vastu kutseid konverentsidele, vastuvõttudele või kultuurisündmustele ning nendega seotud meelelahutussündmustele, aktsepteerides seejuures kohaseid vastuvõtuteenuseid, kui nende osalemine üritusel on kooskõlas nende kohustuste täitmisega või toimub EKP huvides. Nad peavad suhtuma kutsetesse kohase ettevaatusega.

11.2.   Järelevalvenõukogu liikmed ja teised järelevalvenõukogu koosolekutel osalejad lükkavad tagasi kutsed ja maksed, mis ei ole kooskõlas nende reeglitega, ning teavitavad oma vastaspooli kohalduvatest reeglitest.

Artikkel 12

Eraviisiline tegevus

12.1.   Järelevalvenõukogu liikmed ja teised järelevalvenõukogu koosolekutel osalejad tagavad, et nende võimalik eraviisiline tasuline või tasuta tegevus ei mõjuta negatiivselt nende kohustusi ega kahjusta EKP mainet.

12.2.   Näiteks võivad järelevalvenõukogu liikmed ja teised järelevalvenõukogu koosolekutel osalejad tegeleda õpetamise ja akadeemilise tegevusega ning muu tegevusega, kui need ei ole seotud järelevalve alla kuuluvate üksustega. Nad võivad võtta vastu tasu ja kuluhüvitisi sellise eraviisilise ja ilma EKP osaluseta toimuva tegevuse eest, kui tasu ja kuluhüvitised on vastavuses tehtud tööga ning jäävad tavapärastesse piiridesse.

12.3.   Järelevalvenõukogu liikmed ja teised järelevalvenõukogu koosolekutel osalejad teatavad igal aastal eetikakomiteele kirjalikult kogu oma eraviisilisest tegevusest ning kõikidest tasudest, mis nad on saanud oma ametisoleku ajal täidetud väliste avalike ja eraülesannete eest.

12.4.   Järelevalvenõukogu liikmed ja teised järelevalvenõukogu koosolekutel osalejad märgivad seoses oma teaduslike ja akadeemiliste töödega selgelt, et need on tehtud eraviisiliselt ega esinda EKP seisukohti.

Artikkel 13

Abikaasa või tunnustatud elukaaslase tasustatav töö või muud kohustused

Järelevalvenõukogu liikmed ja teised järelevalvenõukogu koosolekutel osalejad teatavad viivitamatult eetikakomiteele oma abikaasa või tunnustatud partneri tehtavast tasustatavast tööst või muudest kohustustest, mis võivad põhjustada või milles võidakse näha huvide konflikti või esineb kahtlus.

Artikkel 14

Ametisaladuse hoidmise kohustus

14.1.   Järelevalvenõukogu liikmed ja teised järelevalvenõukogu koosolekutel osalejad järgivad EKPSi põhikirja artiklis 37, määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 27 lõikes 1 ning Euroopa Keskpanga kodukorra artiklis 23a sätestatud ametisaladuse hoidmise nõudeid, mille kohaselt liikmed ei või avaldada avalikes kõnedes ega avaldustes meediale konfidentsiaalset teavet, mis puudutab veel ametlikult avaldamata järelevalvealaseid otsuseid.

14.2.   Järelevalvenõukogu liikmed ja teised järelevalvenõukogu koosolekutel osalejad võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks EKPSi põhikirja artiklis 37 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustuse järgimine isikute poolt, kellel on juurdepääs liikmete teabele.

Artikkel 15

Vastuolu riigisiseste õigusnormidega

Järelevalvenõukogu liikmed ja teised järelevalvenõukogu koosolekutel osalejad teavitavad EKP eetikakomiteed põhjalikult igast käesoleva tegevusjuhendi järgimise takistusest, sealhulgas takistusest, mis tuleneb vastuolust riigisiseste õigusnormidega.

Artikkel 16

Jõustumine

Käesolev tegevusjuhend jõustub selle vastuvõtmisele järgneval päeval.

Frankfurt Maini ääres, 12. november 2014

Järelevalvenõukogu esimees

Danièle NOUY


(1)  ELT L 80, 18.3.2004, lk 33.

(2)  Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).

(3)  ELT L 182, 21.6.2014, lk 56.


IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Euroopa Komisjon

20.3.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/8


Euro vahetuskurss (1)

19. märts 2015

(2015/C 93/03)

1 euro =


 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,0677

JPY

Jaapani jeen

129,12

DKK

Taani kroon

7,4508

GBP

Inglise nael

0,71830

SEK

Rootsi kroon

9,2797

CHF

Šveitsi frank

1,0595

ISK

Islandi kroon

 

NOK

Norra kroon

8,6355

BGN

Bulgaaria leev

1,9558

CZK

Tšehhi kroon

27,425

HUF

Ungari forint

303,22

PLN

Poola zlott

4,1288

RON

Rumeenia leu

4,4170

TRY

Türgi liir

2,7776

AUD

Austraalia dollar

1,3966

CAD

Kanada dollar

1,3578

HKD

Hongkongi dollar

8,2842

NZD

Uus-Meremaa dollar

1,4453

SGD

Singapuri dollar

1,4809

KRW

Korea vonn

1 197,86

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

13,0815

CNY

Hiina jüaan

6,6140

HRK

Horvaatia kuna

7,6500

IDR

Indoneesia ruupia

13 932,02

MYR

Malaisia ringit

3,9555

PHP

Filipiini peeso

47,979

RUB

Vene rubla

64,1691

THB

Tai baat

34,997

BRL

Brasiilia reaal

3,4740

MXN

Mehhiko peeso

16,3091

INR

India ruupia

66,8199


(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.


20.3.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/9


Euro käibemüntide uus rahvuslik külg

(2015/C 93/04)

Image

Euro käibemündid on seadusliku maksevahendina kasutusel kogu euroalal. Müntidega ametialaselt tegelevate isikute ja avalikkuse teavitamiseks avaldab komisjon kõikide uute euromüntide kujunduse (1). Vastavalt nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldustele (2) võivad euroala liikmesriigid ja riigid, kes on Euroopa Liiduga sõlminud euro käibemüntide käibelelaskmist käsitleva rahanduskokkuleppe, lasta käibele euro mälestusmünte, eelkõige tingimusel, et mälestusmündina kasutatakse üksnes 2-eurost münti. Mälestusmüntide tehnilised näitajad vastavad tavaliste 2-euroste käibemüntide näitajatele, kuid nende liikmesriiki tähistaval küljel on mälestust jäädvustav motiiv, mis on riigi või Euroopa tasandil sümboolne.

Käibele laskev riik : Itaalia Vabariik

Motiiv : Dante Alighieri (1265-2015) 750. sünniaastapäev

Kujunduse kirjeldus : Mündil on kujutatud Dante, kelle vasakus käes on avatud raamat, ja tagaplaanil Puhastustule mägi: detail „Jumaliku komöödia” ainelisest teosest, mille Domenico di Michelino (1417–1491) on maalinud Firenze S. Maria del Fiore katedraalis. Mündi keskosas on Itaalia Vabariigi lühend „RI”, paremal Rooma rahapaja tähis „R”, allosas Silvia Petrassi initsiaalid „SP” ja aastaarvud „1265 2015”, mis tähistavad vastavalt Dante sünniaastat ja mündi käibelelaskmise aastat. Mündi ülaosas on kaarjas kiri „DANTE ALIGHIERI”.

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Käibele lastavate müntide arv : 3,5 miljonit

Käibelelaskmise aeg : 2015. aasta juuli


(1)  Vt EÜT C 373, 28.12.2001, lk 1, kus on esitatud teave kõikide 2002. aastal käibele lastud müntide rahvusliku külje kohta.

(2)  Vt majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldused ning komisjoni 19. detsembri 2008. aasta soovitus euro käibemüntide rahvuslikke külgi ja selliste müntide emiteerimist käsitlevate ühiste suuniste kohta (ELT L 9, 14.1.2009, lk 52).


20.3.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/10


Euro käibemüntide uus rahvuslik külg

(2015/C 93/05)

Image

Euro käibemündid on seadusliku maksevahendina kasutusel kogu euroalal. Müntidega ametialaselt tegelevate isikute ja avalikkuse teavitamiseks avaldab komisjon kõikide uute euromüntide kujunduse (1). Vastavalt nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldustele (2) võivad euroala liikmesriigid ja riigid, kes on Euroopa Liiduga sõlminud euro käibemüntide käibelelaskmist käsitleva rahanduskokkuleppe, lasta käibele euro mälestusmünte, eelkõige tingimusel, et mälestusmündina kasutatakse üksnes 2-eurost münti. Mälestusmüntide tehnilised näitajad vastavad tavaliste 2-euroste käibemüntide näitajatele, kuid nende liikmesriiki tähistaval küljel on mälestust jäädvustav motiiv, mis on riigi või Euroopa tasandil sümboolne.

Käibele laskev riik : Portugal

Motiiv : Portugali Punase Risti 150. aastapäev

Kujunduse kirjeldus : Mündil on kujutatud visuaalkompositsioon, mis põhineb organisatsiooni sümboliks oleval hästituntud ristil, mida on dubleeritud mitu korda, et kujutada humanitaartegevuse laienemist nii Portugalis kui ka väljaspool seda. Taustal olevad käekontuurid sümboliseerivad erinevat laadi abi, mida organisatsioon inimestele annab: enamasti arstiabi, kuid muu hulgas ka koostöö, ehitus ja toetustegevus. Vasakul on poolkaares kiri „CRUZ VERMELHA PORTUGUESA”. Ülaosas on vapp ja käibele laskva riigi nimi „PORTUGAL” ning alaosas aastaarvud „1865” ja „2015”.

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Käibele lastavate müntide arv :

Käibelelaskmise aeg : 2015. aasta aprill


(1)  Vt ELT C 373, 28.12.2001, lk 1, kus on esitatud teave kõikide 2002. aastal käibele lastud müntide rahvusliku külje kohta.

(2)  Vt majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldused ning komisjoni 19. detsembri 2008. aasta soovitus euro käibemüntide rahvuslikke külgi ja selliste müntide emiteerimist käsitlevate ühiste suuniste kohta (ELT L 9, 14.1.2009, lk 52).


20.3.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/11


Euro käibemüntide uus rahvuslik külg

(2015/C 93/06)

Image

Euro käibemündid on seadusliku maksevahendina kasutusel kogu euroalal. Müntidega ametialaselt tegelevate isikute ja avalikkuse teavitamiseks avaldab komisjon kõikide uute euromüntide kujunduse (1). Vastavalt nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldustele (2) võivad euroala liikmesriigid ja riigid, kes on Euroopa Liiduga sõlminud euro käibemüntide käibelelaskmist käsitleva rahanduskokkuleppe, lasta käibele euro mälestusmünte, eelkõige tingimusel, et mälestusmündina kasutatakse üksnes 2-eurost münti. Mälestusmüntide tehnilised näitajad vastavad tavaliste 2-euroste käibemüntide näitajatele, kuid nende liikmesriiki tähistaval küljel on mälestust jäädvustav motiiv, mis on riigi või Euroopa tasandil sümboolne.

Käibele laskev riik : Portugal

Motiiv : 500 aastat esimesest kontaktist Timoriga, mis praegu on sõltumatu portugalikeelne riik (Timor Lorosae e Ida-Timor)

Kujunduse kirjeldus : Mündil on kujutatud XVI sajandi laev, mis sümboliseerib Portugali meresõitjate saabumist saarele, ja kohalikele majadele iseloomulik rookatus, mida kaunistavad tüüpilised puuskulptuurid, milles on jäädvustatud müüdid ja legendid. Mündil kujutatud motiiv kujutab esimeste elanike ajalugu, kes saabusid paadiga Aasia teistest osadest, ja seda, kui oluline on hobune liikumiseks järskude mägede vahel, mis katavad enamikku osa saarest. Paremal üleval on aastaarv „1515” ja käibele laskva riigi nimi „PORTUGAL”. Vasakul all on kiri „TIMOR” ja aastaarv „2015”. Allosas on kunstniku Fernando Fonseca allkiri.

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Käibele lastavate müntide arv :

Käibelelaskmise aeg : 2015. aasta juuli


(1)  Vt EÜT C 373, 28.12.2001, lk 1, kus on esitatud teave kõikide 2002. aastal käibele lastud müntide rahvusliku külje kohta.

(2)  Vt majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldused ning komisjoni 19. detsembri 2008. aasta soovitus euro käibemüntide rahvuslikke külgi ja selliste müntide emiteerimist käsitlevate ühiste suuniste kohta (ELT L 9, 14.1.2009, lk 52).


TEAVE LIIKMESRIIKIDELT

20.3.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/12


Liikmesriikide ja nende pädevate asutuste loetelu vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 15 lõikele 2, artikli 17 lõikele 8 ja artikli 21 lõikele 3

(2015/C 93/07)

Käesolev loetelu on avaldatud kooskõlas nõukogu 29. septembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1005/2008 (millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999) (1) artikli 22 lõikega 2. Pädevad asutused on teavitatud kooskõlas kõnealuse määruse järgmiste artiklitega.

a)

Artikli 15 lõige 1. Liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade püütud saagi ekspordiks on vajalik, et lipuliikmesriigi pädevad asutused kinnitaksid püügisertifikaadi, nagu on ette nähtud artikli 12 lõikes 4, vajadusel artikli 20 lõikes 4 sätestatud koostöö raames.

Artikli 15 lõige 2. Lipuliikmesriigid teavitavad komisjoni oma asutustest, kes on pädevad kinnitama lõikes 1 osutatud püügisertifikaate.

b)

Artikli 17 lõige 8. Liikmesriigid teevad komisjonile teatavaks oma asutused, kes on pädevad püügisertifikaatide läbivaatamiseks ja kontrollimiseks kooskõlas artikliga 16 ning käesoleva artikli lõigetega 1 kuni 6.

c)

Artikli 21 lõige 3. Liikmesriigid teatavad komisjonile oma pädevad asutused, kes vastutavad püügisertifikaatide reeksporti käsitleva osa kinnitamise ja kontrollimise eest vastavalt artiklis 15 määratletud menetlusele.

Liikmesriik

Pädev asutus

Belgia

a), b), c):

Vlaamse Overheid; Dienst Zeevisserij (Flaami valitsus; merekalandusteenistus)

Bulgaaria

a), b), c):

Изпълнителна Aгенция по Pибарство и Aквакултури (kalandus- ja akvakultuuriamet)

Tšehhi

a):

ei kohaldata

b), c):

Celní úřad pro Středočeský kraj (Kesk-Böömimaa maakonna tolliasutus)

Celní úřad pro hlavní město Prahu (Praha tolliasutus)

Celní úřad Praha Ruzyně (Praha Ruzyně tolliasutus)

Celní úřad pro Jihočeský kraj (Lõuna-Böömimaa maakonna tolliasutus)

Celní úřad pro Plzeňský kraj (Plzeňi maakonna tolliasutus)

Celní úřad pro Karlovarský kraj (Karlovy Vary maakonna tolliasutus)

Celní úřad pro Ústecký kraj (Ústí maakonna tolliasutus)

Celní úřad pro Liberecký kraj (Libereci maakonna tolliasutus)

Celní úřad pro Královéhradecký kraj (Hradec Králové maakonna tolliasutus)

Celní úřad pro Pardubický kraj (Pardubice maakonna tolliasutus)

Celní úřad pro Kraj Vysočina (Vysočina maakonna tolliasutus)

Celní úřad pro Jihomoravský kraj (Lõuna-Morava maakonna tolliasutus)

Celní úřad pro Olomoucký kraj (Olomouci maakonna tolliasutus)

Celní úřad pro Moravskoslezský kraj (Morava-Sileesia maakonna tolliasutus)

Celní úřad pro Zlínský kraj (Zlíni maakonna tolliasutus)

Taani

a):

NaturErhvervstyrelsen (Taani põllumajanduse ja kalanduse amet)

b):

NaturErhvervstyrelsen – kun direkte landinger (Taani põllumajanduse ja kalanduse amet – ainult otsene maandumised)

Fødevarestyrelsen – anden import (Taani veterinaar- ja toiduamet – muu impordi)

c):

Fødevarestyrelsen (Taani veterinaar- ja toiduamet)

Saksamaa

a), b), c):

Bundesanstalt für Landwirtschaft und Ernährung (föderaalne põllumajandus- ja toiduamet)

Eesti

a):

Põllumajandusministeerium; Kalamajandusosakond

b):

Maksu- ja Tolliamet; Põllumajandusministeerium; Keskkonnaministeerium

c):

Maksu- ja Tolliamet

Iirimaa

a), b), c):

The Sea Fisheries Protection Authority (merekalanduse kaitse amet)

Kreeka

a):

Υπουργείο Παραγωγικής Ανασυγκρότησης Περιβάλλοντος και Ενέργειας, Γενική Διεύθυνση Βιώσιμης Αλιείας, Διεύθυνση Ελέγχου Αλιευτικών Δραστηριοτήτων και Προϊόντων (Tootmise taastamise, keskkonna- ja energiaministeerium, säästva kalapüügi peadirektoraat, püügitegevuse ja kalatoodete kontrolli direktoraat)

b), c):

Υπουργείο Παραγωγικής Ανασυγκρότησης Περιβάλλοντος και Ενέργειας, Διευθυνση Αποκεντρωμένων Υπηρεσιών Αττικής, Τμήμα Κτηνιατρικής, Γραφείο Ελέγχου Αλιευτικών Προϊόντων (Tootmise taastamise, keskkonna- ja energiaministeerium, Atika detsentraliseeritud teenuste direktoraat, veterinaarosakond, kalatoodete kontrolli üksus – asub Ateena rahvusvahelises lennujaamas)

Hispaania

a), b), c):

Ministerio de Agricultura, Alimentación y Medio Ambiente; Secretaria General de PESCA; Dirección General de Ordenación Pesquera; Subdirección General de Control e Inspección (põllumajandus-, toidu- ja keskkonnaministeerium; kalanduse peasekretariaat; kalanduse juhtimise peadirektoraat; järelevalve ja inspektsiooni allpeadirektoraat)

Prantsusmaa

a):

Les directions départementales des territoires et de la mer – délégations à la mer et au littoral; direction de la mer Guadeloupe; direction de la mer Martinique; direction de la mer Guyane; direction de la mer Sud Océan Indien (departemangude territooriumide ja mere direktoraadid – mere ja rannikujoone ametid; Guadeloupe’i meredirektoraat; Martinique’i meredirektoraat; Prantsuse Guajaana meredirektoraat; India Ookeani Lõunaosa meredirektoraat)

Le Centre national de surveillance des pêches (riiklik kalandusjärelevalve keskus)

b):

Les bureaux de douane des directions régionales (regionaaldirektoraatide tolliasutused)

Le Centre national de surveillance des pêches (riiklik kalandusjärelevalve keskus)

c):

Les bureaux de douane des directions régionales (regionaaldirektoraatide tolliasutused)

Horvaatia

a):

Ministarstvo poljoprivrede; Uprava ribarstva (põllumajandusministeerium; kalandusdirektoraat)

b), c):

Ministarstvo financija; Carinska uprava (rahandusministeerium; tolliteenistus)

Itaalia

a), c):

Autorità Marittime (Guardia Costiera) (merendusamet (rannavalve))

b):

Agenzia delle Dogane (tolliamet)

Ministero della Salute (tervishoiuministeerium)

Küpros

a), b), c):

Υπουργείο Γεωργίας, Αγροτικής Ανάπτυξης και Περιβάλλοντος; Τμήματος Αλιείας και Θαλασσίων Ερευνών (Põllumajandus-, maaelu arendamise ja keskkonnaministeerium, kalanduse ja mereuuringute osakond)

Läti

a):

Zemkopības ministrijas; Zivsaimniecības departamentā (põllumajandusministeerium; kalandusosakond)

b), c):

Valsts vides dienests departamenta Zivsaimniecības kontroles (riikliku keskkonnateenistuse kalandusjärelevalveosakond)

Leedu

a):

Žuvininkystės tarnyba prie Žemės ūkio ministerijos (Kalandusteenistus põllumajandusministeeriumi haldusalas)

b), c):

Muitinės departamentas prie Finansų ministerijos (rahandusministeeriumi tolliosakond)

Luksemburg

a):

ei kohaldata

b), c):

Administration des services vétérinaires (veterinaarteenistuste amet)

Ungari

a):

ei kohaldata

b), c):

Nemzeti Élelmiszerlánc-biztonsági Hivatal (riiklik toiduahela ohutuse amet)

Malta

a), b), c):

Dipartiment tas-Sajd u l-Akwakultura; Ministeru għall-Iżvilupp Sostenibbli, l-Ambjent u l-bidla fil-klima (kalanduse ja vesiviljeluse osakond; säästva arengu, keskkonna- ja kliimamuutuste ministeerium)

Holland

a), c):

Nederlandse Voedsel en Waren Autoriteit (Hollandi toidu ja tarbekaupade ohutuse amet)

b):

Douane (Tolliosakond)

Nederlandse Voedsel en Waren Autoriteit (Hollandi toidu ja tarbekaupade ohutuse amet)

Austria

a):

ei kohaldata

b), c):

Österreichische Agentur für Gesundheit und Ernährungssicherheit; Bundesamt für Ernährungssicherheit (Austria tervise ja toiduohutuse amet; föderaalne toiduohutusamet)

Poola

a):

Ministerstwo Rolnictwa i Rozwoju Wsi; Departament Rybołówstwa (põllumajanduse ja maaelu arengu ministeerium; kalandusosakond)

b), c):

Ministerstwo Rolnictwa i Rozwoju Wsi; Departament Rybołówstwa (põllumajanduse ja maaelu arengu ministeerium; kalandusosakond)

Regionalny Inspektorat Rybołówstwa Morza w Gdyni (Gdynia regionaalne merekalanduse inspektoraat)

Regionalny Inspektorat Rybołówstwa Morza w Gdyni (Szczecini regionaalne merekalanduse inspektoraat)

Portugal

a), c):

Continente: Direção-Geral de Recursos Naturais, Segurança e Serviços Marítimos; Autoridade Nacional de PESCA (mandriosas: loodusvarade, turvalisuse ja merendusteenuste peadirektoraat; riiklik kalandusamet)

Açores: Secretaria Regional do Ambiente e do Mar; Gabinete do Subsecretário Regional das Pescas (Assoorid: keskkonna ja mere regionaalne sekretariaat; kalanduse sekretariaadi regionaalbüroo)

Açores: Inspeção Regional das Pescas (Assoorid: regionaalne kalandusjärelevalve)

Madeira: Direção Regional de Pescas (Madeira: regionaalne kalandusdirektoraat)

b):

Continente: Direção-Geral de Recursos Naturais, Segurança e Serviços Marítimos; Autoridade Nacional de PESCA; Direção de Serviços de Inspeção (mandriosas: loodusvarade, turvalisuse ja merendusteenuste peadirektoraat; riiklik kalandusamet; inspektsiooniteenuste direktoraat)

Açores: Inspeção Regional das Pescas (Assoorid: regionaalne kalandusjärelevalve)

Madeira: Direção Regional de Pescas (Madeira: regionaalne kalandusdirektoraat)

Alfândega de Viana do Castelo (Viana do Castelo tolliasutus)

Alfândega de Leixões (Leixõesi tolliasutus)

Alfândega do Aeroporto do Porto (Porto lennujaama tolliasutus)

Alfândega de Aveiro (Aveiro tolliasutus)

Alfândega de Peniche (Peniche tolliasutus)

Alfândega Marítima de Lisboa (Lissaboni meretolliasutus)

Alfândega do Aeroporto de Lisboa (Lissaboni lennujaama tolliasutus)

Alfândega de Setúbal (Setúbali tolliasutus)

Delegação Aduaneira de Sines; Alfândega de Setúbal (Sinesi tolliasutus, Setúbali tolliasutus)

Delegação Aduaneira do Aeroporto de Faro (Faro lennujaama tolliasutus)

Alfândega de Ponta Delgada (Ponta Delgada tolliasutus)

Delegação Aduaneira da Horta (Horta tolliasutus)

Alfândega do Funchal (Funchali tolliasutus)

Delegação Aduaneira do Aeroporto da Madeira (Madeira lennujaama tolliasutus)

Rumeenia

a), b), c):

Agenția Națională pentru Pescuit și Acvacultură (riiklik kalandus- ja vesiviljelusamet)

Sloveenia

a):

Finančni urad Koper (Koperi maksuamet)

b), c):

Finančni urad Celje (Celje maksuamet)

Finančni urad Koper (Koperi maksuamet)

Finančni urad Kranj (Kranji maksuamet)

Finančni urad Ljubljana (Ljubljana maksuamet)

Finančni urad Maribor (Maribori maksuamet)

Finančni urad Murska Sobota (Murska Sobota maksuamet)

Finančni urad Nova Gorica (Nova Gorica maksuamet)

Finančni urad Novo mesto (Novo Mesto maksuamet)

Slovakkia

a):

ei kohaldata

b), c):

Štátna veterinárna a potravinová správa Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi riiklik veterinaar- ja toiduamet)

Soome

a), b), c):

Varsinais-Suomen elinkeino-, liikenne- ja ympäristökeskus (Edela-Soome majandusarengu, transpordi- ja keskkonnakeskus)

Rootsi

a), b), c):

Havs- och vattenmyndigheten (merendus- ja veemajandusamet)

Ühendkuningriik

a):

Marine Management Organisation (merendusjuhtimise organisatsioon)

Marine Scotland (Šotimaa merendusamet)

b):

Marine Management Organisation (merendusjuhtimise organisatsioon)

UK Port Health Authorities (Ühendkuningriigi sadama tervishoiuamet)

c):

Marine Management Organisation (merendusjuhtimise organisatsioon)


(1)  ELT L 286, 29.10.2008, lk 1.


20.3.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/18


Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 114 lõike 4 kohane teatis – luba säilitada riiklikud meetmed, mis on ELi ühtlustamismeetmetest rangemad

(EMPs kohaldatav tekst)

(2015/C 93/08)

1.

Oma 25. novembri 2014. aasta kirjas, mille komisjoni sai kätte 26. novembril 2014, teavitas Taani komisjoni oma soovist säilitada (1) seoses nitritite kasutamisega lihatoodetes riiklikud õigusnormid, mis erinevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1333/2008 (2). Korraldus nr 542, 27.5.2013, toidu lisaainete jne kohta toiduainetes (BEK nr 542 af 27.5.2013 (tilsætningbekendtgørelsen), Offentliggørelsedato: 31.5.2013, Fødevarerministeriet). Teatis käsitleb aineid kaaliumnitrit (E 249) ja naatriumnitrit (E 250) (nitritid) määruse II lisa E osas, toidugrupp 8 (ELi nimekiri).

2.

Piirnormid kehtestati algselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2006/52/EÜ (3). Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid kõnealuse direktiivi vastu 5. juulil 2006 ja see põhineb EÜ asutamislepingu artiklil 95 (nüüd Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114). Seoses nitraatide ja nitritite kasutamisega lihatoodetes on direktiivi eesmärk Euroopa Toiduohutusameti ja toidu teaduskomitee esitatud teaduslike nõuannete kohaselt hoida omavahel tasakaalus nitritite kaitsev toime eluohtliku botulismi teket takistavate bakterite paljunemise toetajana ja kantserogeensete nitrosamiinide tekke oht lihatoodetesse nitritite lisamisel.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 95/2/EÜ (4) olid selle algsel vastuvõtmisel sätestatud nitraatide ja nitritite jäägi piirnormid mitmetele lihatoodetele. Vastukaaluks kehtestati direktiiviga 2006/52/EÜ põhimõte, mille aluseks on Euroopa Toiduohutusameti 2003. aastal esitatud soovitus, et nitritite kontrollimist peaks korraldama selliste piirnormidega, mis osutavad, kui palju võib lihatoodetele nende töötlemise ajal lisada kaaliumnitritit (E 249) ja naatriumnitritit (E 250). Kõnealune norm on 150 mg/kg lihatoodetele üldiselt ja 100 mg/kg steriliseeritud lihatoodetele.

Erandina on direktiivis 2006/52/EÜ ette nähtud jääkide piirnormid teatavatele traditsioonilistele lihatoodetele, mille puhul ei ole nende traditsioonilise tootmisprotsessi tõttu võimalik lisatud aine hulka kontrollida.

Kõnealune nitritite lubatud kasutusviis kanti üle määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisas sätestatud liidu loetellu toidus kasutada lubatud lisaainete ja kõnealuste lisaainete kasutamise tingimuste kohta, mis kehtestati komisjoni määrusega (EL) nr 1129/2011 (5).

3.

Taani korralduses nr 542 lubatakse lihatoodetele lisada kaaliumnitrit (E 249) ja naatriumnitrit (E 250) ainult sel juhul, kui lisamisel ei ületata konkreetseid norme. Olenevalt tootest on piirnormid 0, 60, 100 või 150 mg/kg. Erinevalt määrusest (EÜ) nr 1333/2008 ei näe Taani õigusnormid ette mingeid erandeid nitritite piirnormide määramise põhimõttest ega luba seega turule lasta teatavaid traditsioonilise tootmisprotsessi teel saadud lihatooteid, mis pärinevad teistest liikmesriikidest. Lisaks on piirnormide 0 ja 60 mg/kg näol Taani õigusaktides paljudele lihatoodetele kehtestatud lubatud nitritikogus väiksem kui kõnealuse direktiiviga ette nähtud kogus.

4.

Taani õigusnormid on seega lihatoodetele nitritite lisamise suhtes rangemad kui määrus (EÜ) nr 1333/2008.

5.

Taani Kuningriik leiab, et erinevalt määrusest (EÜ) nr 1333/2008, on praegused Taani õigusnormid täielikult kooskõlas Euroopa Toiduohutusameti arvamusega, (6) et ohutuid lihatooteid saab toota, lisades alates 50 mg nitritit kg kohta.

Taani märgib ka, et kuna Taani õigusnormidega on lisatavatele kogustele kehtestatud väiksemad piirnormid, vähendatakse nende normidega veelgi nitrosamiinide tekke ohtu, mis on kõige olulisem.

Taani rõhutab, et hoolimata faktist, et Taani eeskirjad, milles nähakse ette lihatoodetele väiksemas koguses nitritite lisamine, on kehtinud aastaid, ei ole need normid asjaomaste toodete säilitamisega seoses kunagi probleeme tekitanud ning et Taanis on teiste liikmesriikidega võrreldes väga madal botulismi tase ja juba 1980. aasta eelsest ajast alates ei ole registreeritud ühtki vastavat lihatoodete tõttu põhjustatud juhtumit.

Taani esitatud viimased andmed näitavad, et tarbimisharjumused ei ole alates komisjoni otsusest 2010/561/EL (7) märkimisväärselt muutunud. Taanlaste lihatarbimine suureneb pidevalt, kuid nitriteid sisaldavate lihatoodete tarbimine on jäänud valdavalt samaks. Lihatoodete import teistest liikmesriikidest suureneb pidevalt.

6.

2014. aastal viis komisjon lõpule kättesaadaval teabel põhineva uuringu, et jälgida nitriteid käsitlevate ELi eeskirjade kohaldamist liikmesriikides. Uuring põhines kõikidele liikmesriikidele antud küsimustiku vastustel. Uuringust ilmnes, et teatavate eranditega on steriliseerimata lihatoodetele lisatav nitritite tavapärane kogus madalam kui ELi piirnorm, kuid kõrgem kui Taani piirnorm. Sellest järeldati, et tuleks põhjalikumalt kaaluda võimalust kehtivad nitritite piirnormid läbi vaadata.

Komisjon algatas selleks puhuks uuringu seoses tööstuses nitritite kasutamisega ja kasutamisvajadusega erinevate lihatoodete gruppide puhul, sh seoses kaitsega Clostridium botulinum’i eest. Uuringu järeldused on kättesaadavad 2015. aasta lõpus.

Lisaks sellele peab vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 257/2010 (8) Euroopa Toiduohutusamet 2015. aasta lõpuks uuesti hindama nitritite kasutamise ohutust.

Liikmesriikide vastustel põhinev uuring, tööstuses nitritite kasutamise uuring, Euroopa Toiduohutusameti poolt uuesti hindamine ja Taani esitatud andmed võimaldavad komisjonil nitritite piirnormid 2016. aastal läbi vaadata.

7.

Komisjon menetleb seda teatist vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 114 lõigetele 4 ja 6. Artikli 114 lõikes 4 on sätestatud, et kui liikmesriik soovib Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 36 märgitud oluliste vajaduste tõttu või seoses keskkonna või töökeskkonna kaitsega pärast ELi ühtlustamismeetme vastuvõtmist säilitada rangemaid riiklikke õigusnorme, teatab ta nendest normidest ja nende säilitamise põhjustest komisjonile. Pärast Taani õigusnorme käsitleva teatise saamist on komisjonil kuus kuud aega, et need heaks kiita või tagasi lükata. Selle aja jooksul kontrollib komisjon, kas Taani õigusnormide säilitamine on põhjendatud artiklis 36 märgitud oluliste vajaduste tõttu või seoses keskkonna kaitsega ning ega need õigusnormid ei kujuta endast meelevaldse diskrimineerimise vahendit või varjatud kaubanduspiirangut ning ei ole siseturu toimimisele tarbetuks ja ebaproportsionaalseks takistuseks.

8.

Kõik isikud, kes soovivad esitada selle teatise kohta oma seisukohti, peavad saatma need komisjonile 30 päeva jooksul alates käesoleva teatise avaldamisest. Hiljem esitatud seisukohti ei võeta arvesse.

9.

Lisateavet Taani esitatud teatise kohta saab järgmisel aadressil:

European Commission

Directorate-General Health and Food Safety

DG SANTE – Unit E7 Food Improvement Agents

Wim Debeuckelaere

Telefon: +32 22985095

E-post: sante-e7-additives@ec.europa.eu


(1)  Komisjoni otsusega 2010/561/EL anti Taanile viieks aastaks luba kohaldada riiklikke õigusnorme.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1333/2008, 16. detsember 2008, toidu lisaainete kohta (ELT L 354, 31.12.2008, lk 16).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/52/EÜ, 5. juuli 2006, millega muudetakse direktiivi 95/2/EÜ toiduainetes kasutatavate lisaainete (välja arvatud värv- ja magusainete) kohta ning direktiivi 94/35/EÜ toiduainetes kasutatavate magusainete kohta (ELT L 204, 26.7.2006, lk 10).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/2/EÜ, 20. veebruar 1995, toiduainetes kasutatavate lisaainete (välja arvatud värv- ja magusainete) kohta (EÜT L 61, 18.3.1995, lk 1).

(5)  Komisjoni määrus (EL) nr 1129/2011, 11. november 2011, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa ja kehtestatakse Euroopa Liidu toidu lisaainete loetelu (ELT L 295, 12.11.2011, lk 1).

(6)  The EFSA Journal (2003) 14, 1–31, The effects of Nitrites/Nitrates on the Microbiological Safety of Meat Products.

(7)  Komisjoni otsus 2010/561/EL, 25. mai 2010, Taani teatatud riiklike õigusnormide kohta, mis käsitlevad nitriti lisamist teatavatele lihatoodetele (ELT L 247, 21.9.2010, lk 55).

(8)  Komisjoni määrus (EL) nr 257/2010, 25. märts 2010, millega kehtestatakse toidus lubatud lisaainete uue hindamise kava kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta (ELT L 80, 26.3.2010, lk 19).


V Teated

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

Euroopa Komisjon

20.3.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/20


Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.7537 – ARDIAN France / F2i SGR / F2i Aeroporti)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2015/C 93/09)

1.

12. märtsil 2015 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames grupi Ardian Group (Prantsusmaa) üks osa, ettevõtja ARDIAN France SA („ARDIAN”, Prantsusmaa), ja ettevõtja F2i SGR S.p.A. („F2i SGR”, Itaalia) omandavad ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses praegu ettevõtja F2i SGR ainukontrolli alla kuuluva ettevõtja F2i Aeroporti S.p.A. („FA”, Itaalia) üle aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—   ARDIAN: börsivälise kapitali ja varahaldusega seotud tegevus, sealhulgas investeeringud EMP transpordisektorisse;

—   F2i SGR: börsivälise kapitali ja varahaldusega seotud tegevus, eelkõige transpordi-, energeetika-, telekommunikatsiooni- ja tervishoiusektoris;

—   FA: otse või oma tütarettevõtjate kaudu investeeringute hoidmine ettevõtetes, mis tegutsevad Itaalia lennujaamasektoris.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber M.7537 – ARDIAN France / F2i SGR / F2i Aeroporti):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus”).


20.3.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/21


Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.7519 – Repsol / Talisman Energy)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2015/C 93/10)

1.

10. märtsil 2015 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja Repsol, S.A. („Repsol”, Hispaania) omandab ainukontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Talisman Energy Inc. („Talisman”, Kanada) üle aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

Repsol on tegev nafta- ja gaasisektori kõigis valdkondades, sealhulgas toornafta ja maagaasi leiukohtade uurimine ja arendamine ning toornafta ja maagaasi tootmine, nafta- ja naftakeemiatoodete ning veeldatud naftagaasi (LPG) rafineerimine ja turustamine, samuti maagaasi ja veeldatud maagaasi (LNG) turustamine,

Talisman tegeleb toornafta ja maagaasi leiukohtade uurimise ja arendamisega ning toornafta, maagaasi ja maagaasi kondensaatide tootmise, transpordi ja turustamisega. Talismani tegevus on koondunud Põhja-Ameerika, Põhjamere ja Kagu-Aasia piirkonda. Samuti on tal varasid Ladina-Ameerikas, Aafrikas, Lähis-Idas, Austraalias ja Ida-Timoris ning Paapua Uus-Guineas.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda kõnealuses teatises sätestatud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber M.7519 – Repsol / Talisman Energy):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus”).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.


MUUD AKTID

Euroopa Komisjon

20.3.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/22


Teade direktiivi 2014/25/EL artikli 35 alusel esitatud taotluse kohta

Hankija esitatud taotlus

(2015/C 93/11)

16. jaanuaril 2015 sai komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/25/EL (milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ) (1) artikli 35 alusel koostatud taotluse. Esimene taotluse kättesaamisele järgnev tööpäev oli 19. jaanuar 2015.

Taotluse on esitanud Viini lennujaam (Flughafen Wien) ja see käsitleb tegevust, mis on seotud geograafilise piirkonna kasutamisega lennuvälja- ja muude terminaliteenuste pakkumiseks lennuettevõtjatele Austria territooriumil. Direktiivi 2014/25/EL artikliga 35 on nähtud ette, et hilisemat direktiivi ei kohaldata juhul, kui asjaomane tegevus on otseselt avatud konkurentsile turgudel, millele juurdepääs ei ole piiratud. Nende tingimuste täitmist hinnatakse üksnes direktiivi 2014/25/EL alusel ning ilma et see piiraks konkurentsieeskirjade või muude ELi poliitikavaldkondade sätete kohaldamist.

Direktiivi 2014/25/EL IV lisa punkti 1 esimese lõigu punkti b kohaselt on komisjonil taotluse kohta otsuse vastuvõtmiseks aega 130 tööpäeva alates eespool nimetatud tööpäevast. Tähtaeg on seega 30. juuli 2015.


(1)  ELT L 94, 28.3.2014, lk 243.