15.1.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 12/1

Raportöör:

Bernardo Hernández Bataller

1.1

Keskklassi kui tarbimisühiskonna tõelise tõukejõu ja üldiselt kõigi tarbijate ostujõu järkjärgulise vähenemise tõttu ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rahaliste raskuste tõttu püsimajäämisel on praeguses ettevõtluskliimas valitsevate väikeste kasumimarginaalide raames hakatud turul muutma paljusid tavapäraseid äritavasid.

1.2

Kuritahtlike tavade põhjustatud moonutuste tagajärjel on turul tekkinud tarbijad, keda kammitseb nende ootamatu majanduslik olukord, mida iseloomustab otsustusvabaduse kaotus ning suutmatus oma õigusi selles valdkonnas maksma panna. Selliste tarbijate tõrjutuse vältimiseks tuleb neid nimetatud tavade eest kaitsta.

1.3

Lisaks täheldatakse majanduskriisi ajal üldist ja pidevat suundumust potentsiaalsete tarbijate järkjärgulisele nõrgenemisele, mille tõttu võib ette aimata, et see tarbimislõhe võib jätkuvalt laieneda. Seni ei ole riigiasutused pakkunud välja süstemaatilisi meetmeid, mis seda halvenevat olukorda väldiksid ja tarbijaid selle eest kaitseksid.

1.4

Nende tasakaalunihete kaotamine parandaks ka tootjate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate positsiooni, sest selgus ja vaba konkurents vabastavad nad surve alt, mida nad tunnevad (vähenev nõudlus, ülimadalad hinnad jne) ja mis põhjustab siseturu puudulikku toimimist.

1.5

Lisaks teistele käesolevas arvamuses tehtud ettepanekutele tuleb võtta järgmisi ennetus- ja kaitsemeetmeid, samuti leevendavaid ja taastavaid meetmeid.

1.6

Tarbijate huve tuleb põhjalikumalt arvesse võtta kõigis ELi poliitikavaldkondades. Samuti tuleks ELi asjaomastes programmides pühendada üks osa tarbijaorganisatsioonide panuse suurendamisele üldist huvi pakkuva tegevuse kujul, et soodustada ootamatu olukorra tõttu majanduslikult nõrgemate tarbijate kaasamist.

2.1

Praeguse majandus- ja finantskriisi kestvus ja ulatus ning paljude ELi liikmesriikide valitsuste võetud meetmed on avaldanud kõrvalmõju kaupade ja teenuste pakkumisele ja nõudlusele ning vähendanud enamiku tarbijate ostujõudu. See on aga põhjustamas sotsiaalset killustatust.

2.2

Palgakärbete tõttu on inimesed pidanud muutma oma tarbimisharjumusi, et viia oma pere majapidamine kooskõlla vähenenud ostujõuga.

2.3

Sissetulekuallikate kadumine – kuigi mõnel puhul on võimalik toetuda perekondliku võrgustiku abile – ja üha suurem dekapitaliseerimine on suurendanud majanduslikult nõrgemate ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate tarbijate hulka, eeskätt seoses teatud põhitoodete, -varustuse ja -teenustega. Seda võib nimetada ajutiseks olukorrast tingitud nõrkuseks.

2.4

Lisaks on tarbijarühmade liikumine väiksema ostujõuga kihtidesse koos majandusliku tõrjutuse ja töötusega põhjustanud uusi piiranguid juurdepääsul traditsioonilistele kaupade ja teenuste turgudele, soodustades selliste alternatiivsete turustuskanalite tekkimist, mis mõnel juhul võivad tekitada turutõrkeid.

2.5

Statistika jaoks on oluline kasutada mitmemõõtmelist vaesusnäitajat (1), et hinnata sotsiaalset tõrjutust ja suuta võtta vastu otsuseid selle ärahoidmiseks. Selle näitajaga analüüsitakse mitmeid põhiaspekte, nagu haridus, tervishoid ja kümme elatustaseme näitajat (elukvaliteet, sotsiaalne heaolu), ning vaeseks peetakse inimest, kellel puudub juurdepääs vähemalt 30 % kaalutud näitajate puhul. Seepärast on oluline, et liikmesriigid võtaksid meetmeid selle künnise ületamiseks.

2.6

Samuti takistab kriisi tõttu nõrgemasse majandusolukorda sattunud tarbijate nõrk majanduspositsioon neil kasutada mõningaid kanaleid, mis on vajalikud juurdepääsuks virtuaalsetele turustamiskeskkondadele. See piirab nende juurdepääsu kaupade ja teenuste turule parematel tingimustel. Digitaalne lõhe suurendab seega sotsiaalset lõhet, takistades tarbijate kaitsmist riskide eest, mis tekivad majanduskriisi tagajärjel ja digitaalturgude keerukuse tõttu.

2.7

Ootamatu majandusolukorra tõttu haavatavad tarbijad saavad ka tehingutes, mida nad teostavad neile üha omasemates turukeskkondades, vähe teavet ja neile pakutakse vähe majandushuvide kaitset.

2.8

Lõpetuseks kahjustab tarbijate tarbeks mõeldud avaliku sektori vahendite vähendamine, mis toimub valitsuste viimastel aastatel kasutatud kohandamispoliitika raames, tõsiselt tõhusust, eelkõige turujärelevalve ja kontrolli tõhusust. Nagu komitee on varem märkinud (2), on ka EL suunanud 2014.–2020. aasta mitmeaastasesse tarbijakaitseprogrammi (3) vähem vahendeid.

3.1

Eri kuritahtlike äritavade erinev olemus ja mõju vähendab turul majanduskriisi tõttu ootamatult nõrgemaks muutunud tarbijate suutlikkust oma põhivajadusi piisavalt rahuldada.

3.2

Tarbijate ja kasutajate tervist ja turvalisust tagavate normide täitmisel ei tohi tarnijatele jätta ruumi läbirääkimisteks, vaid tarbijaid tuleb kaitsta mis tahes sellise ohu eest. Ettevaatuspõhimõttele toetudes (kooskõlas komisjoni 2. veebruari 2000. aasta teatisega) tuleb takistada selliste toodete, kaupade ja teenuste turustamist, mis seavad küsimuse alla tarbijate kehalise ja vaimse puutumatuse või kahjustavad nende õiguspäraseid majandushuve, ilma et see piiraks üldist ohutusnõuet, mis kehtib kõigile toodetele, mis on mõeldud tarbijatele või mida tarbijad võiksid kasutada, kaasa arvatud tooted, mida tarbijad kasutavad mõne teenuse osutamise kontekstis.

3.3

Lisaks sellele, et tarbijate majandusliku haavatavuse olukorras ei ole võimalik piisavalt rahuldada nende esmaseid toitumisvajadusi, võib tõsist mõju avaldada ka selliste toiduainete pakkumine, mille toiteväärtus on väiksem ja hind vastavalt madalam.

3.4

Samamoodi juhtub ka siis, kui tegemist on selliste toodete säilitamis- ja müügitingimuste tõlgendamisega, millele selle riknevuse tõttu tuleb märkida toote tarbimiskuupäev.

3.5

Võib ilmneda ka äritavasid, kus hinna äärmusliku vähendamise nimel pannakse müüki tooteid, mis ei vasta enam turustamisnõuetele. Sarnaselt võidakse toimida ka teenuste osutamisel. Seepärast tuleb võtta kõikvõimalikke meetmeid, et vältida selliste toodete turustamist, ning liikmesriigid peavad aktiivselt ja tähelepanelikult sekkuma. Nagu komitee on märkinud (4), tuleb tugevdada koostööd pädevate riigiasutuste ja komisjoni vahel, võttes vastu tooteohutuse muudetud eeskirjad, mis peaksid koheselt jõustuma.

3.6

Sellega seoses on vaja arvestada samuti soodustuste ja hinnaalanduste kontekstis selliste mõistete ja nimetuste tahtliku kasutamisega, mis eksitavad tarbijaid toodete omaduste osas. Sama toimub eksitava reklaami vallas, nii seoses näiliselt eetilise eesmärgi poole püüdlevate turunduskampaaniatega, mis meelitavad ostma emotsionaalse solidaarsuspeibutise abil, kui ka seoses eksitavate keskkonnaalaste väidetega, mille tõesust on raske kontrollida.

3.7

Samuti tuleks jälgida turustatavaid tooteid, mille üldnimetus on „jaemüüja ehk oma kaubamärk” ja mida ei kohandata kehtivate turustamisnõuete ega -tingimustega.

3.8

Ka toiduainetööstuses on väga murettekitav alternatiivsete turustuskanalite paljusus, mis jäävad halduskontrolli alt välja, nagu esmatarbekaupade võltsimise abil toimuv nn toidupettus (5), toiduainete ebaseaduslik müük, inimtarbimiseks kõlbmatuks tunnistatud toiduainete taasringlus jne. Sama kehtib ka selliste ravimite müümisel ilma retseptita, mis ei ole käsimüügiravimid (6) ja mis on valmistatud igasuguste tagatisteta, kujutades endast võltsinguid, mis imiteerivad loa saanud originaalravimit ja kujutavad seetõttu suurt ohtu tervisele.

3.9

Lisaks on osa tooteid spetsiaalselt kavandatud nii, et nad aeguksid ruttu, mistõttu on vaja osta uusi tooteid. See on vastuolus säästvuse ja tarbijate tõhusate kulutuste kriteeriumidega, nagu komitee on juba ka märkinud (7).

3.10

Üldiselt põhjustab majanduslikult haavatavamatele tarbijatele ebakindlust toodete pakkumine ebatavaliste, sh digitaalsete turustuskanalite kaudu, mis paljudel juhtudel püüavad pakkumist just sellele elanikerühmale suunata, peibutades ostjaid madala hinna, lihtsa makseviisi, näiliste soodustuste (mõnel juhul nn dünaamiliste hindade abil (8), mis peaksid olema sõnaselgelt keelatud) ja kupongidega, mis sageli kujutavad endast selget tõuget ostma, tuginedes kaubatehingus osalejate asümmeetrilisele positsioonile. Paljudel juhtudel ei ole hinnavõrdluse veebilehtedel selgelt näha veebilehte haldava ettevõtte nime ega/või seda, kas ettevõtted maksavad oma toodete või teenuste näitamise eest.

3.11

Tuleb siiski arvestada seda, et uute tehnoloogiate potentsiaali parim ärakasutamine pakub majanduslikult nõrgematele tarbijatele ka võimalusi, laiendades pakutavate toodete valikut ja suurendades ettevõtete konkurentsi, vähendades omakorda tarnekulusid, mis ei kuulu asjaomase toote juurde.

3.12

Üldiselt toob äritava, millega käib kaasas tarbijatele õigusega kuuluvate tagatiste vähenemine, millele pakutakse vastukaaluks toote või teenuse väiksemat hinda, endaga kaasa tarbijate õiguste ja majandushuvide nõrgema kaitse. Kõige selle tagajärjel suureneb nende haavatavus, mis soodustab negatiivse tagasiside väljakujunemist, mis võib ootamatu olukorra tõttu majanduslikult nõrgematele tarbijatele põhjustada uusi raskusi.

3.13

Erilise mõjuna majanduslikult haavatavate tarbijate tervisele tuleb märkida ka kütteostuvõimetuse kasvavat mõju neis Euroopa piirkondades, kus kliimaolud on selles osas määravad. Seepärast oleks hea tegeleda ka nn talverahu või muude olukordadega, mida asjaomased ettevõtjad võivad kaaluda tarnekatkestuste põhjustatud riskiolukordades makseraskuste korral, mis tulenevad eelkõige ootamatult tekkinud keerulisest majandusolukorrast.

3.14

Üldiselt tuleks siia juurde lisada ka kahjulikud tavad, mida võivad kasutada mõned ettevõtted ja mis põhjustavad paljudel juhtudel raskes majandusolukorras olevatele perekondadele pöördumatut kahju. Eelkõige on sellised tavad seotud teatud hoiuste ja säästudega tegelevate ettevõtetega ja finantstoodetega, mille kohta ei anta tõest teavet ega vajalikke lepingulisi tagatisi (nagu tarbimislaenud, mille aastane intressimäär on väga kõrge). See on paljudele tarbijatele põhjustanud nn kriisi kriisis, st nende tulevikuootuste purunemise, mis on toonud kaasa nende perekonna ülemäärase võlgnevuse või isegi täieliku maksejõuetuse.

3.15

Eelmises punktis kirjeldatud tingimusi võib laiendada konkreetsematele küsimustele, nagu hüpoteeklaenude kriis, nn alakindlustus jne, mis põhjustavad koondunud ja jätkuvat haavatavust, mida sellisesse olukorda sattunud tarbijatel on raske lahendada. Sellega seoses tuleb eeskätt mainida liiga suurte vahendustasude nõudmist, mis on sageli seotud läbipaistvuse puudumisega panganduses. Seeläbi võidakse petta mitte ainult väikehoiustajaid, vaid ka erainvestoreid väärtpaberitehingutes, millesse neid meelitatakse kas finantsasutuste endi või teiste asutuste poolt, kes kuuluvad kõnealusesse sektorisse, kuid kellel ei ole asjaomast tegevusluba.

3.16

Piiriülese kaubavahetuse tasandil toob ebaausaid kaubandustavasid käsitleva direktiivi 2005/29/EÜ (9) erisugune ülevõtmine kaasa ohu, et kahaneb selle ulatus, milleks on tagada ettevõtetele suurem õiguskindlus. Parem ülevõtmine aitaks parandada tarbijakaitset. Seega peab komisjon nüüd direktiivi tõhusa mõjulepääsu saavutamiseks tagama selle nõuetekohase rakendamise kõigis liikmesriikides. Sellele aitaks kaasa direktiivi tõlgendamist hõlbustavate suuniste kiire vastuvõtmine.

3.17

Ebaausate kaubandustavade juures on ülioluline, et komisjon kontrolliks aspekti, mis seondub vajalike meetmetega, mida liikmesriigid kehtestavad direktiivi sätete mittetäitmise puhuks. Karistus, mida tuleks kohaldada, ei tohi üldreeglina olla väiksem kasust, mida saadakse ebaausaks või eksitavaks peetava kaubandustava abil. Ka menetlused, sh kohtumenetlused, peavad olema direktiivi eesmärkide saavutamiseks asjakohased ja tõhusad.

3.18

Tulevikus tuleb suurema sidususe tagamiseks ELi õigusega vaadata üheaegselt ja kooskõlastatult läbi ebaausaid kaubandustavasid käsitlev direktiiv ning eksitava ja võrdleva reklaami direktiiv, nagu komitee on juba varem märkinud (10).

3.19

Lõppkokkuvõttes tuleb takistada sellise kahepalgelise ühtse turu tekkimist, mis pöörab oma kurjema näo nende poole, kellel on kõige vähem vahendeid, kuid kelle vajadused on kõige suuremad. Äritavade elluviimine peab olema kohusetundlikum, kui see on suunatud majanduslikult kõige nõrgematele tarbijatele. Tuleb arvestada tarbijate vajadust olla toodete, teenuste ja põhitarnetega piisavalt ja pidevalt varustatud, et elada inimväärset elu, mida peavad kaitsma asjaomased riigiasutused.

4.1

Komitee kutsub pädevaid asutusi üles võtma tõhusaid meetmeid, et tagada kindel juurdepääs põhitoodetele ja -teenustele ning selliste tarbijate ja kasutajate õiguste selge ja tõhus kaitse, kes ootamatutel majanduslikel põhjustel on kannatanud majandus- ja finantskriisi tagajärjel suuremat kahju. Selle eesmärk, nagu komitee on juba märkinud, on hoida ära nende sotsiaalne tõrjutus selliste meetmete abil nagu kodumajapidamiste ülemääraste võlgade reguleerimine (11), mille eesmärk on leevendada suurt finantssurvet, mille all teatud elanikerühmad kannatavad.

4.2

Teisest küljest peab ootamatu olukorra tõttu majanduslikult haavatavate tarbijate õiguste kaitsmine ning eelkõige neile põhitoodete ja -teenuste turule inimväärse juurdepääsu tagamine olema Euroopa avaliku sektori tarbijakaitsepoliitika peamine ülesanne, rakendades asjakohaseid õigusnorme.

4.3

Eri meetmed võib jagada nelja kategooriasse: ennetavad, kaitsvad, leevendavad ja taastavad meetmed.

4.4

Tegevuskava koostamisel tuleb hõlmata vähemalt neid nelja sekkumismeetmete kategooriat käsitlevad meetmed.

4.5

Esiteks tuleks luua fond summade alusel, mis pärinevad tarbimisvaldkonna rikkumiste korral rahalise karistuse kohaldamisest. Fondi vahendid suunatakse vastavalt sellele, kuidas liikmesriik otsustab, tarbijakaitsemeetmetesse, eelkõige tarbijaorganisatsioonide, avaliku sektori haldusasutuste ja teiste kõnealuse poliitika rakendamiseks meetmeid võtvate asutuste korraldatud üldist huvi pakkuvasse tegevusse, mis toob kasu kogu elanikkonnale ja mida teostatakse kollektiivhagi mehhanismi kaudu.

4.6

Selleks puhuks, kui pannakse toime raskeid rikkumisi, mis ohustavad või juba kahjustavad inimeste tervist ja ohutust, tuleb tugevdada pädevate ametiasutuste karistuste kohaldamise õigust, volitades neid isegi tuvastama ja konfiskeerima kasutatud vahendeid või kaupu ning lõpetama ettevõtte tegevuse, järgides täielikult õigusriigi tagatisi.

4.7

Ennetavad meetmed on need, mis avaldavad mõju sellistele välistele teguritele, mis aitavad kaasa majanduskriisi tõttu ootamatult majanduslikult haavatavaks muutunud tarbijate arvu kasvule ning olukordade ja tavade tekkimisele, mis võivad nimetatud tarbijatele diferentseeritud mõju avaldada.

4.8

Lisaks välistele teguritele tuleb võtta meetmeid tarbijate esindajate (nagu majandus- ja sotsiaalpartnerid) tugevdamiseks, innustades neid ühinema muu hulgas koostöö-, kollektiivsete ostude või ühistarbimise projektidega.

4.9

Samuti oleks üks põhiline ennetusmeede luua vaatluskeskus, mis järgiks sellistes kriitilistes valdkondades võetud strateegilisi poliitikameetmeid nagu üldhuviteenused, audiovisuaalteenused, kütused, pangandus, energiaoligopolid, eluase jne, milles võib kõige nõrgemate tarbijate haavatavus olla eriti suur.

4.10

Lõppkokkuvõttes on tegemist meetmetega, mis tarbijate ja kasutajate õiguste kaitse raames on seotud majandus-, finants- ja tööhõivevaldkonnaga, samuti muude valdkondadega, mis puudutavad kahjulikku mõju, mida võivad avaldada uued tehnoloogiad juurdepääsule kaupade ja teenuste turule. Seepärast tuleb siia hulka hõlmata ka reklaami- ja turundusmeetmed, mis võivad viia tarbija oma olukorrale vastukäivate otsuste langetamiseni või moonutada tarbijate ostukriteeriume.

4.11

Kaitsemeetmed on need, mis tugevdavad halvemas olukorras või alluvussuhtes olevate tarbijate ja kasutajate kaitsemehhanisme, eelkõige sellised, mis puudutavad tehnilise ja juriidilise kaitse kasutamist ning kahjude hüvitamist, võttes arvesse ootamatu olukorra tõttu majanduslikult nõrgemate tarbijate erilist olukorda.

4.12

Tuleb tugevdada koostööd riigiasutuste ja Euroopa Komisjoni vahel ning vaadata põhjalikult läbi tarbijakaitsealase koostöö määruse (EÜ) nr 2006/2004 reguleerimisala, kehtestades samaväärseid kontrollimehhanisme ning ühtlustades karistused, tõhususe ja toimimisviisid. Samuti peavad tarbijad saama kasutada ohutuid tooteid ja teenuseid, milleks on vaja tõhusat turujärelevalvet. Seepärast loodab komitee, et kiidetakse heaks tooteohutust käsitleva õigusakti läbivaatamine.

4.13

Leevendamismeetmed tähendavad meetmeid, mis on suunatud tarbijatele, kelle majandusolukord on juba muutunud majanduskriisi tõttu haavatavaks, ja mille eesmärk on aidata inimestel nende tagajärgedega toime tulla, et nad saaksid tulevikus rahuldada oma põhivajadused ja tagada endale inimväärse elukvaliteedi.

4.14

Nii leevendavate kui ka taastavate meetmete puhul, mida liikmesriigid võivad võtta, on mõne meetme puhul oluline arvestada perekondlike ja sotsiaalsete tugivõrgustike toetusega. Need võrgustikud omakorda peavad oma ülesande täitmiseks saama tuge ametiasutustelt. Ka struktuurifondid võiksid aidata nimetatud solidaarsusfonde luua, et hoida oma eesmärkide täitmise kaudu ära sotsiaalne tõrjutus.

4.15

Taastavate meetmete hulka loetakse kõik need, mis võimaldavad edendada alternatiivseid võimalusi, kuidas majandusliku nõrkuse olukorrast elujõuliselt välja tulla. Selleks tehakse ettepanek töötada välja ja viia ellu nn kodanike päästmise kava, mis aitab parandada kodumajapidamiste majanduslikku olukorda, taastades tarbijate ostujõu. Kõnealuse kavaga hüvitataks inimestele majanduskriisi ajal kannatatud kahju ja kärped ning see oleks võrdsuse huvides vastandiks pankade päästepakettidele, millest said kasu finantsasutused. See oleks rohkem kooskõlas ÜRO 1999. aasta tarbijakaitse suuniste punktis 5 sätestatuga. Selles märgitakse, et säästva tarbimise edendamise poliitikas tuleb võtta eesmärgiks vaesuse kaotamine, kõigi ühiskonnaliikmete põhivajaduste rahuldamine ja ebavõrdsuse vähendamine nii riigi tasandil kui ka riikidevahelistes suhetes.

4.16

Samuti antakse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 34 lõikes 3 Euroopa Liidule ja liikmesriikidele sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu võitlemisel volitused kehtestada kord, mis tagab inimväärse elu kõigile neile, kellel puuduvad piisavad elatusvahendid.

4.17

Lõpetuseks peetakse vajalikuks teha uuringuid tarbijate majanduslikku nõrkust määravate ja süvendavate tegurite kohta.

4.18

Siseturu toimimist takistada võivate tegurite seas on ka lepingu sõlmimisel tarbija vastu kasutatav majanduslik vägivald, mis tuleneb tarbija ebavõrdsest alluvussuhtest. See positsioon võib mõjutada tarbija tahet ning põhjustada tema tahte moondumist lepingu sõlmimisele nõusoleku andmisel. Sellistel tingimustel sunnitakse tarbijatele peale lepinguid, mida nad ei oleks tahtnud sõlmida ega vastu võtta, või ebaproportsionaalset koormust sisaldavaid sätteid, mida nad ei oleks vabatahtlikult oma otsuseid tehes aktsepteerinud.

4.19

Komitee peaks arutama seda tarbijate lepingulist nõusolekut puudutavat probleemi ja konkurentsimoonutusi, mida põhjustab siseturu puudulik toimimine. Teised ELi institutsioonid peaksid pöörama sellele piisavat tähelepanu, võttes vastu vajalikke meetmeid takistamaks tarbijatega lepingu sõlmimisel majandusliku vägivalla kasutamist tarbijate halvemat olukorda ära kasutades.

15.1.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 12/10

Raportöör:

Indrė Vareikytė

1.1

Euroopa Liidu tulevik sõltub teadusest ja innovatsioonist ning Euroopa vajab maailmas konkurentsivõime säilitamiseks 2020. aastaks ühe miljoni võrra rohkem teadlasi. Kui saavutatakse eesmärk investeerida 2020. aastaks 3 % ELi SKPst teadus- ja arendustegevusse, on teadusuuringute abil võimalik luua 2025. aastaks 3,7 miljonit töökohta ja suurendada ELi aastast SKPd 795 miljardi euro võrra (1).

1.2

ELi kohustus on kõigis oma poliitikavaldkondades, sh teaduses ja innovatsioonis, edendada soolist võrdõiguslikkust ning naiste ja meeste võrdseid võimalusi. Euroopa tasandil kogutud andmetest selgub, et Euroopa teadusuuringute sektoris valitseb meeste ja naiste vahel silmatorkav ebavõrdsus (2).

1.3

Sooline tasakaal on hästi toimiva teadussüsteemi jaoks otsustava tähtsusega. Oma teaduspoliitiliste eesmärkide saavutamiseks peavad liikmesriigid ja EL tervikuna kasutama kogu oma inimkapitali.

1.4

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub Euroopa Komisjoni üles esitama liikmesriikidele soovituse, mis sisaldaks ühiseid suuniseid ülikoolides ja teadusasutustes soolist võrdõiguslikkust edendava institutsioonilise muutuse tegemiseks, nagu kuulutati 2012. aastal Euroopa teadusruumi käsitlevas teatises.

1.5

Soovituses tuleks julgustada liikmesriike kõrvaldama õiguslikud ja muud tõkked, mis takistavad naisteadlaste värbamist, töökohal püsimist ja edutamist, tegelema soolise ebavõrdsuse probleemiga otsustusprotsessis ja tugevdama soolist mõõdet teadusprogrammides.

1.6

Komitee kutsub komisjoni samuti üles jätkuvalt arendama ja rakendama teadlikkuse tõstmise programme, mille eesmärk on meelitada rohkem tüdrukuid STEM-valdkondadesse (loodusteadused, tehnoloogia, inseneriteadused ja matemaatika) ja naisi teadusuuringutesse.

1.7

Tuleb tagada aktiivsem koostöö komisjoni asjaomaste direktoraatide vahel (hariduse ja kultuuri peadirektoraat ning teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat).

1.8

Komitee soovitab lisaks koguda ja jagada Eurostati raames teadust ja innovatsiooni puudutavaid soo alusel eristatud andmeid.

1.9

Liikmesriigid peaksid võtma eesmärgiks parandada oma õigus- ja poliitikaraamistikku soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks teaduses, lähtudes Euroopa teadusruumi käsitlevas teatises ja programmis „Horisont 2020” antud soovitustest.

1.10

Komitee kutsub liikmesriike üles tagama, et nende kulutused teadus- ja arendustegevusele moodustaksid 3 % SKPst, nagu seati eesmärgiks strateegias „Euroopa 2020”.

1.11

Vastavalt Euroopa teadusruumi käsitlevale teatisele peaksid liikmesriigid tegema Euroopa struktuurifondid ja muud rahastamisskeemid kättesaadavaks ka institutsioonilisi muutusi algatavatele projektidele.

1.12

Teadusasutuste ja -organisatsioonide hindamine, akrediteerimine ja rahastamine peaksid olema seotud nende tulemustega soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas.

1.13

Liikmesriigid peaksid koos riiklike teadusasutuste ja sotsiaalpartneritega uurima võimalusi töö- ja eraelu tasakaalu tagamiseks, töötades välja ja rakendades peresõbralikke meetmeid nii mees- kui ka naissoost teadlastele.

1.14

Liikmesriigid peaksid toetama ja tugevdama dialoogi teadusasutuste, ettevõtete ja asjaomaste sotsiaalpartnerite vahel.

1.15

Komitee kutsub teadusasutusi ja ülikoole tagama soolist tasakaalu oma otsuseid langetavates, valikuid tegevates ja teistes asjaomastes instituutides.

1.16

Soolise võrdõiguslikkuse alal tehtud jõupingutused tuleb hõlmata teadusasutuste, ülikoolide ja nende instituutide planeerimisprotsessi.

1.17

Komitee soovib rohkem dialoogi teadusväljaannete kirjastajate ja toimetajatega, et kõrvaldada sooline erapoolikus teadusväljaannetest, juhtkirjadest, arvustustest ja ülevaateartiklitest ning suurendada naisteadlaste panust neisse.

2.1

2005. aastal seadis Euroopa Ülemkogu eesmärgi, et naised peaksid täitma avaliku sektori rahastatud teadusuuringutes 25 % juhtivatest ametikohtadest. Sellest hoolimata püsib otsuseid langetavatel ametikohtadel sooline ebavõrdsus: 2010. aastal juhtisid naised vaid 15,5 % kõrgharidusasutustest ning vaid 10 % ülikoolide rektoritest olid naised.

2.2

Majandusharudes ja teadusvaldkondades püsib horisontaalne segregatsioon. Naisteadlaste osakaal on suurem kõrgharidus- ja valitsussektoris kui ettevõtlussektoris. Kogu ELis on naiste osakaal professorite (kõrgeim akadeemiline aste) seas kõige suurem humanitaar- ja sotsiaalteadustes (vastavalt 28,4 % ja 19,4 %) ning kõige madalam inseneriteadustes ja tehnoloogias (7,9 %).

2.3

Naiste akadeemilisele karjäärile on jätkuvalt iseloomulik ka märkimisväärne vertikaalne segregatsioon. 2010. aastal oli naissoost üliõpilaste (55 %) ja kõrgkoolilõpetajate (59 %) osakaal meeste omast suurem, kuid doktorantide ja doktoriõppe lõpetanute hulgas oli mehi naistest rohkem (naissoost doktorantide osakaal oli 49 % ja doktoriõppe lõpetanute seas 46 %). Lisaks moodustasid naised akadeemilise karjääri madalamal astmel 44 % ja keskmisel astmel 37 % töötajatest ning korralistest professoritest oli naisi 20 %. Naiste alaesindatus on veelgi silmatorkavam loodus- ja inseneriteadustes, kus nad moodustasid vaid 33 % madalama astme akadeemilisest personalist, 23 % keskmise astme akadeemilisest personalist ja ainult 11 % korralistest professoritest (4).

2.4

Reaalse tasakaalu saavutamine töö- ja eraelu vahel on jätkuvalt põhitegur soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel. Naisteadlaste karjääri ei takista mitte ainult nn klaaslagi, vaid ka nn emaduse sein, sest neile langeb endiselt suurem osa hooldamiskohustustest ja majapidamistöödest.

2.5

Muud olulised takistused ja piirangud naiste värbamisel, töökohal püsimisel ja edutamisel Euroopa teadussüsteemis on järgmised: demokraatia ja läbipaistvuse puudumine värbamis- ja edutamisprotsessis, sooline erapoolikus töötulemuste hindamisel, otsustusorganite tegevuse läbipaistmatus ning püsivad stereotüübid tüdrukute/naiste ja teaduse kohta. Euroopa teadusasutusi on vaja veel põhjalikult moderniseerida, et tagada naiste ja meeste võrdsete võimaluste jaoks vajalikud struktuurilised tingimused.

3.1

Teadus ja innovatsioon on Euroopa majanduskasvu peamine tõukejõud ning Euroopa vajab maailmas konkurentsivõime säilitamiseks ühe miljoni võrra rohkem teadlasi. Teadus ja innovatsioon ei ole mitte ainult eeldused selleks, et Euroopa muutuks teadmusühiskonnaks, vaid need võivad luua 2025. aastaks ka 3,7 miljonit töökohta ja suurendada ELi aastast SKPd 795 miljardi euro võrra, kui saavutatakse eesmärk investeerida 2020. aastaks 3 % ELi SKPst teadus- ja arendustegevusse (5).

3.2

Sooline võrdõiguslikkus on hästi toimiva teadussüsteemi jaoks otsustava tähtsusega. Oma teaduspoliitiliste eesmärkide saavutamiseks peavad liikmesriigid ja EL tervikuna kasutama kogu oma inimkapitali nii selle pakutavate annete kui ka ressursside mõttes. Naiste oskustest, teadmistest ja kvalifikatsioonist tulenevate kõigi võimaluste ärakasutamine annab hoogu majanduskasvule, töökohtade loomisele ja Euroopa konkurentsivõimele, mis on elujõulise majanduse peamised tõukejõud.

3.3

Selleks, et kvaliteetne teadustegevus oleks ühiskonnale oluline, on vaja kaaluda tervet rida eri lahendusi. Kõige paremini saab seda tagada siis, kui teadusringkonnad on mitmekesised ning suudavad teha valdkonnasisest ja -ülest koostööd. Teadus ja haridus on poliitika kujundamise ja avaliku halduse lahutamatud osad ning annavad panuse kriitilisemasse, mitmekülgsemasse ja avatumasse avalikku mõttevahetusse (6).

3.4

Naistöötajate arvu suurendamine teadussektoris aitab edendada teadmiste ressursse, parandada teadmiste loomise kvaliteeti ning muuta sektori tugevamaks ja konkurentsivõimelisemaks. Uuringutest selgub, et heterogeensed uurimisrühmad on tugevamad ja innovaatilisemad kui homogeensed rühmad (7) ning uute ideede loomiseks on oluline meeskondade teadmiste ja sotsiaalse kapitali mitmekesisus (8). Lisaks kasutatakse teaduse, meditsiini, inseneriteaduste ja keskkonna soopõhistes uuendustes soolist analüüsi uute ideede, teenuste ja tehnoloogiate edendamise allikana (9).

3.5

Liikmesriikide sooliste indeksite võrdlemine näitab, et soolise võrdõiguslikkuse indeksis paremaid tulemusi saanud riigid investeerivad suurema osa oma SKPst teadus- ja arendustegevusse ning saavutavad paremaid tulemusi innovatsiooni valdkonnas.

3.6

Soolise analüüsi hõlmamine teadusesse ja arendustegevusse tagab selle, et teadusuuringute ja tänapäevaste uuenduste juures võetakse piisavalt arvesse nii naiste kui ka meeste vajadusi, käitumist ja hoiakuid. Uuringutest selgub, et soolise analüüsi hõlmamine sellesse valdkonda suurendab teaduse ja innovatsiooni asjakohasust ja kvaliteeti. See pakub samuti lisaväärtust ühiskonnale ja ettevõtlusele, kohandades teadust laia ja mitmekesise kasutajaskonna vajadustele ning luues kaasavamaid innovatsiooniprotsesse, nagu näitas soopõhiste uuenduste projekt (10).

4.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub Euroopa Komisjoni üles esitama liikmesriikidele soovituse, mis sisaldaks ühiseid suuniseid ülikoolides ja teadusasutustes soolist võrdõiguslikkust edendava institutsioonilise muutuse tegemiseks, nagu kuulutati 2012. aastal Euroopa teadusruumi käsitlevas teatises. Soovituses tuleks julgustada liikmesriike kõrvaldama õiguslikud ja muud tõkked, mis takistavad naisteadlaste värbamist, töökohal püsimist ja edutamist, tegelema soolise ebavõrdsuse probleemiga otsustusprotsessis ja tugevdama soolist mõõdet teadusprogrammides. See peaks sisaldama ka ulatuslikku loetelu Euroopa teadusruumi kuuluvate riikide kõige tõhusamatest näidetest.

4.2

Komitee kutsub komisjoni samuti üles jätkuvalt arendama ja rakendama teadlikkuse tõstmise programme, mille eesmärk on meelitada rohkem tüdrukuid STEM-valdkondadesse (loodusteadused, tehnoloogia, inseneriteadused ja matemaatika) ja naisi teadusuuringutesse, ning samuti karjäärinõustamise ja -abi eriprogramme. Sellega seoses tuleb tagada aktiivsem koostöö komisjoni asjaomaste direktoraatide vahel (hariduse ja kultuuri peadirektoraat ning teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat). Selline koostöö võimaldab teha ühiseid jõupingutusi, et tagada paremad tulemused soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas ning teaduses ja hariduses tervikuna.

4.3

Komisjon peaks tagama soolise tasakaalu ELi üliõpilaste ja teadlaste liikuvuskavades.

4.4

Komitee soovitab lisaks koguda ja jagada Eurostati raames teadust ja innovatsiooni puudutavaid soo alusel eristatud andmeid, et tagada usaldusväärsemad ja paremini võrreldavad näitajad ning sujuvamad andmete kogumise ja jälgimise protsessid, mis aitaks arendada välja 2015. aasta järgse strateegia naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta.

5.1

Komitee kutsub liikmesriike üles kohandama oma riiklikke soolise võrdõiguslikkuse meetmeid teaduse ja innovatsiooni valdkonnas ELi tasandil tehtud otsustega Euroopa teadusruumi ja programmi „Horisont 2020” kohta.

5.2

Komitee kutsub liikmesriike üles tagama, et nende kulutused teadus- ja arendustegevusele moodustaksid 3 % SKPst, nagu seati eesmärgiks strateegias „Euroopa 2020”. Praegu moodustavad ELi 28 liikmesriigi kulutused teadus- ja arendustegevusele keskmiselt 2,07 % (11), mis pidurdab majanduskasvu ja töökohtade loomist ning takistab teadusasutustel kasutamast kogu talendipagasit.

5.3

Liikmesriigid peaksid välja töötama ja ellu viima teadlikkuse tõstmise programme, mis on koostatud spetsiaalselt selleks, et meelitada rohkem tüdrukuid STEM-valdkondadesse ja naisi teadusuuringutesse, alustades nende ainete propageerimist juba koolis.

5.4

Komitee leiab, et üks kõige tõhusamaid meetmeid soolise tasakaalu parandamiseks hariduses ja teaduses on pakkuda rahalisi stiimuleid neile haridus- ja teadusasutustele, mis teevad kindlaid edusamme soolise tasakaalu saavutamisel. Liikmesriigid peaksid siduma teadusasutuste ja -organisatsioonide hindamise, akrediteerimise ja rahastamise nende tulemustega soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas.

5.5

Selleks et panna tugev alus ülimalt vajalikule struktuurilisele muutusele Euroopa teadusasutustes ja -organisatsioonides, peaksid liikmesriigid ja nende asjaomased asutused välja töötama metoodika soolise võrdõiguslikkuse meetmete tõhususe jälgimiseks ja hindamiseks.

5.6

Liikmesriigid peaksid koos oma vastavate teadus- ja haridusasutuste ja sotsiaalpartneritega uurima võimalusi töö- ja eraelu tasakaalu tagamiseks, töötades välja ja rakendades peresõbralikke meetmeid nii mees- kui naissoost teadlastele (nt lastehoiuteenused, kaugtöö, osaajatöö jne).

5.7

Komitee kutsub teadusasutusi tagama soolise tasakaalu oma otsuseid langetavates, valikuid tegevates ja teistes asjaomastes organites.

5.8

Soolise võrdõiguslikkuse alal tehtud jõupingutused tuleb hõlmata teadusasutuste, ülikoolide ja nende instituutide kavandamisprotsessi. Kõigil tasanditel tuleb koostada tegevuskavad, mis sisaldaksid iga-aastaseid aruandeid eesmärkide, meetmete ja tulemuste kohta. Teadusasutuste instituudid peavad aktiivselt kõnealuses protsessis osalema ja võtma vastutuse, otsustades ise oma eesmärkide ja meetmete üle. Ka naised peaksid selles kavandamises osalema, et tagada tähelepanu pööramine naisteadlastele ja nende huvivaldkondadele.

5.9

Teadus ja innovatsioon toovad ettevõtjatele palju kasu. Seepärast peaksid liikmesriigid toetama ja tugevdama dialoogi teadusasutuste, ettevõtjate ja asjaomaste sotsiaalpartnerite vahel. Selline dialoog tagaks rohkem ettevõtlusele suunatud teadustegevuse ja aitaks teadusasutustel oma eelarvevahendeid mitmekesistada.

5.10

Komitee soovib näha aktiivsemat dialoogi teadusväljaannete kirjastajate ja toimetajatega, et kõrvaldada sooline erapoolikus ning suurendada naisteadlaste panust teadusväljaannetesse, juhtkirjadesse, arvustustesse ja ülevaateartiklitesse.

5.11

Samuti tuleks tagada dialoog eri põlvkondade teadlaste vahel. See tugevdab teaduskoostööd ja pakub informaalse õppe võimalusi noortele teadlastele.

5.12

Juhtimine avaldab teadustegevusele suurt mõju ja mängib olulist rolli kvaliteedi arendamisel. Nii naistele kui ka meestele tuleb pakkuda koolitust nende ettevalmistamiseks kõrgetasemelistele ametikohtadele asumisel. Juhtivtöötajaid tuleb koolitada teadusvaldkonna soolise võrdõiguslikkusega seonduvates küsimustes, mis on omaette pädevusvaldkond.

5.13

Komitee pooldab rahvusvahelisi ja riiklikke auhinnaprogramme, nt UNESCO ja L'Oréali ühisprogramm „Naistele teaduses” (12), „Athena Swan” (13) ja teised algatused, sest need mitte ainult ei innusta naisi osalema teaduses ja asutusi ellu viima struktuurilisi muutusi, vaid neist saab väga tõhus teabevahetusvahend soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks.

6.1

Ühe lähenemisviisina on soolise tasakaalu parandamiseks kasutatud mõõdukalt positiivseid meetmeid, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingus, tehes seda Euroopa Kohtu praktikaga seatud piirides. Selline tegevus võimaldab juhul, kui mitmel kandidaadil on peaaegu võrdne kvalifikatsioon, anda töötaja värbamisel eelise selle sugupoole esindajatele, kes moodustavad vähem kui 40 % sama kategooria ametikohtade töötajatest.

6.2

Teadusasutustel ja ülikoolidel on kaks erinevat viisi võimaliku soolise erapoolikuse vältimiseks inimeste tööle võtmisel. Esimene viis seisneb selles, et koostatakse juhised, et tagada ametisse määramise menetluste järelevalve teaduskonna nõukogu, soolise võrdõiguslikkuse ombudsmani või muu vastutava organi poolt. Teine viis on kohustada teaduskondi tööle värbamisest aru andma, et oleks võimalik koostada soopõhist statistikat ametikohale kandideerinud, kitsamasse valikusse jõudnud ja tööle võetud inimeste kohta. Oluline on võidelda värbamismenetluste mitteametliku iseloomu vastu, sest see kaldub töötama meeste kasuks. Siia kuuluvad mitteametlikud kutsed kandideerida ametikohale ja töökuulutuste kohandamine rohkem meeste kvalifikatsioonidele ja kogemustele vastavaks.

6.3

Võib luua kohandatud programme ja lastehoiukeskusi. Seda teavet saab kasutada töökuulutustes kandidaatide meelitamiseks. Samuti võib töökoha atraktiivsust mõlema soo jaoks suurendada võimalus vanemapuhkuse järgsele stipendiumile.

6.4

Mitmed Euroopa riigid on rajanud eraldiseisvad andmebaasid naisteadlastest ja -ekspertidest. Neist on eelkõige kasu siis, kui otsitakse kindlat spetsialisti või erioskustega teadlast uurimisrühma või asutusse, kus naised on alaesindatud.

6.5

Tuleks edendada soolise võrdõiguslikkuse arvestamist eelarve koostamisel, et tagada sootundlik eelarvete hindamine ja ressursside jagamine. See tähendab soolise mõõtme arvestamist eelarveprotsessi kõigil tasanditel, võimaldades võrdõiguslikkust jälgida ja hinnata ning vajadusel asjakohaselt sekkuda.

6.6

Tuleks luua spetsiaalsed riiklikud ja/või institutsionaalsed fondid, et pakkuda naisteadlastele rahalist toetust sellistes valdkondades, kus naiste osakaal on väike. Lisaks võib asutusi ja/või instituute, mis töötavad aktiivselt soolise võrdõiguslikkuse edendamise nimel ja näitavad häid tulemusi, premeerida mitmesuguste motiveerivate programmide kaudu.

6.7

Soolise tasakaalu parandamiseks töötajate hulgas ja komiteedes võiks innustada instituute kutsuma külalisprofessoriteks ja komiteede liikmeteks kolmandate riikide naisteadlasi.

6.8

Tööandjad peaksid vältima kõrge spetsialiseerumistaseme nõuet teadurite ja järeldoktoriõppe teadurite kohtade täitmisel, et meelitada ligi rohkem potentsiaalseid kandidaate ning vältida kandidaatide liiga varast väljasõelumist.

6.9

Kõigis ametisse määramise komiteedes peaks olema naisi ja neis peaks valitsema sooline tasakaal. See võib kaasa aidata naiste kandideerimisele ja tööle võtmisele.

6.10

Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine ja sellekohased teadmised tuleks lisada juhtimisalase koolituse programmidesse. Soolise võrdõiguslikkuse alane ettevalmistus võib olla üks kriteerium vabade juhtivate ametikohtade täitmisel ning moodustada osa juhtivtöötajate hindamisest (14).

6.11

Väga oluline on hinnata asjakohaste näitajate abil soolist võrdõiguslikkust personaliküsimustes ja finantsressursside jaotamisel. Selle aluseks olevate andmete kogumine peab seepärast alati olema soo alusel eristatud.

6.12

Uurimisrühmad avaldavad teaduskeskkonnale innustavat mõju. Uuringud on näidanud, et erineva taustaga inimestest koosnevatel uurimisrühmadel on paremad võimalused oma teadusperspektiivi laiendamiseks. Samuti selgub uuringutest, et teadlaste segarühmade moodustamine loob paremad tingimused loovuseks ja innovatsiooniks ning suurendab publikatsioonide sagedust (15).

6.13

Stardipaketid, mis sisaldavad vahendeid projektide läbiviimiseks, varustuse hankimiseks ja teadusassistentide palkamiseks, võivad lihtsustada äsja tööle võetud naistel tegevuse alustamist teaduses. Kogemustest nähtub, et naised ei saavuta nii häid teadustöö tingimuste kokkuleppeid kui mehed. Stardipakettidega püütakse seda olukorda parandada ning nende kasutamist tuleks kindlasti kaaluda.

15.1.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 12/16

Raportöör:

Béatrice Ouin

1.1

Euroopa Liidule

1.2

Liikmesriikidele

1.3

Sotsiaalpartneritele

1.3.1

Ettevõtjatele

1.3.2

Ametiühingutele, tööandjate organisatsioonidele ja töönõukogudele:

2.1

Käesolevas arvamuses käsitletakse teenuseid ja töökohti ainult erakodudes ning mitte kõiki teenuseid (sh lastesõimed, vanadekodud, koolisööklad, koolijärgsed lastehoiuasutused jms). Majapidamistööde arendamine ja professionaliseerimine on strateegilise tähtsusega ametialase võrdõiguslikkuse jaoks, kuna neid töid teevad peamiselt naised ning just naistel on vaja lastehoolduse, eakate hooldamise ja kodu korrashoiuga seonduvaid teenuseid, et olla meestega ametialaselt võrdväärsed. Need teenused on kasulikud üksikisikutele ja kogu ühiskonnale. Nad loovad uusi töökohti, vastavad vananeva ühiskonna vajadustele ning lihtsustavad era- ja tööelu ühitamist. Need teenused parandavad elukvaliteeti ja sotsiaalset kaasatust ning soodustavad eakate hooldamist kodus.

2.2

Peredele suunatud teenuste puhul tuleb eristada kolme suurt valdkonda: kodu korrashoid, lastehooldus, raske puudega haigete või eakate hooldamine. Nende valdkondade eristamine on oluline, kuna nõutavad oskused ja kvalifikatsioonid on osaliselt erinevad, kuigi omavahel seotud, ning ühtlasi seetõttu, et institutsioonilised ja organisatsioonilised struktuurid eri valdkondade ja eri teenuste jaoks on liikmesriigiti väga erinevad, ning sellest lähtuvalt on erinevad ka kõnealuseid teenuseid osutavate isikute staatus, seisund ja see, millisena neid tajutakse.

2.3

Suure osa peredele osutatavatest teenustest teevad ära töölepinguta töötajad, mis ei ole kahjulik üksnes neile endile, vaid ka peredele ja riikidele.

2.4

Peredele suunatud teenuste arendamiseks on vaja meetmeid, et neid teenuseid väärtustada, ning vähendada traditsioonide kaalu, mistõttu neid töid, mida koduperenaised teevad tasuta, vaadeldakse ikka veel kui vähekvalifitseeritud töid.

2.5

Juhtida neile töödele tähelepanu, muuta need töökohad professionaalseks, teha neist täieõiguslikud ametid töölepingute, koolituste, sotsiaalkaitse ja karjäärivõimalustega, tagades teiste palgatöötajatega võrdsed õigused – sellised on nende töökohtade arenguks vajalikud tingimused.

2.6

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on juba esitanud asjakohaseid soovitusi, et arendada isikupõhiste teenuste sektorit (1), professionaliseerida majapidamistööd (2), võidelda varimajanduse ja deklareerimata töö vastu (3), ning soovitusi sotsiaalsete investeeringute mõju (4) kohta, mida siin ei käsitleta.

2.7

Strateegias „Euroopa 2020” seatakse eesmärgiks 75 %-ne tööhõive nii naistele kui meestele vanuses 25–65. Naiste tööhõivemäära tõusu takistavad praegu muuhulgas perekondlikud kohustused. Ametialase võrdõiguslikkuse eesmärgi saavutamist takistab meeste vähene osalemine perekondlikes kohustustes. Strateegiat pidurdavad kokkuhoiumeetmed, mistõttu vähenevad avaliku sektori kulutused isikupõhistele teenustele, mida osutavad põhiliselt naised, tuues pereliikmetele kaasa suurema vastutuse nende teenustega toimetulekul. Selliste hooldusteenuste pakkumise vähenemine paljudes liikmesriikides ning tasustamata majapidamistööde ebavõrdne jaotus meeste ja naiste vahel seab ohtu ametialase võrdõiguslikkuse edendamise eesmärgi.

2.8

Meeste ja naiste ametialane ebavõrdsus väljendub palgaerinevustes ja naiste ülekaalukas esindatuses teatud ametialadel (töötajate soolise jagunemise puudumine) ja meeste esindatuses teistel ametialadel. Perekonnale suunatud teenuste arendamine võimaldaks suurendada täiskohaga töötavate naiste tööhõive määra, juurdepääsu kutseõppele ja parandaks karjäärivõimalusi nii teenuste osutajate kui perede jaoks.

2.9

Kui peredele osutatavate majapidamisteenuste valdkonnas luuakse selliseid töökohti, mille kvalifikatsiooni ja pädevusi tunnustatakse kõrgemate palkade ja töökohtade ebakindluse vähendamisega, siis saaks nendele ametialadele meelitada ka mehi. Samuti tuleb lapsi kasvatada nii, et nad ei võtaks kõnealuseid ülesandeid iseenesestmõistetavalt naiste tööna.

2.10

Nende teenuste arendamine võib võimaldada luua miljoneid töökohti. Kui iga perekond kasutaks nädalas ühe tunni ulatuses majapidamisteenust, siis oleks võimalik luua 5,5 miljonit töökohta (5). Ka sotsiaalsetel ja tehnoloogiauuendustel on kõnealuses valdkonnas oma osa, eelkõige seetõttu, et elanikkonna vananemise ja perekondadele pakutavate sotsiaalteenuste kärpimise tulemusel kasvab vajadus kõnealuste teenuste järele. Sellega seoses on esmatähtis keskenduda kodumajapidamiste valikuvabadusele leida sobivaid viise, kuidas nendele perekondade muutuvatele vajadustele vastata.

3.1

Igal perel on vajadus kodu ja riiete korrashoiu, toiduvalmistamise, lastehoiu, eakate vanemate või haigete pereliikmete hoolduse järele. Sageli peab naine töötama osalise tööajaga, et täita neid ülesandeid ameti arvelt, milleks ta on koolitatud, või koolitusaja arvelt.

3.2

Kuid juurdepääs neile teenustele ei ole iseenesest mõistetav, kuna pole lihtne lubada kedagi oma koju, ning eelkõige seetõttu, et nende teenuste hind on liiga kõrge.

3.3

Neid peredele suunatud teenuseid osutavad praegu ikka veel sageli naised, kes on halvasti tasustatud, sageli deklareerimata, või ilma paberiteta sisserändajad. Naiste kontsentratsioon sellistel ametialadel nagu puhastus- ja hooldusteenused ja laste kasvatamine, tugevdab kinnistunud soolisi stereotüüpe, mis toimivad mõningate meeste jaoks tõketena, tingib soolise ebavõrdsuse ja õõnestab pideva palgalõhe ületamiseks tehtavaid jõupingutusi. Selline kontsentratsioon rõhutab naiste töö kujutamist teisejärgulise tööna.

3.4

Koduabilised on need, kes töötavad eraisikute juures kodus. Rahvusvaheline Tööorganisatsioon nimetab kõnealuse sektori töötajaid koduabilisteks, kuid mõnes liikmesriigis on sõnal koduabiline halvustav tähendusvarjund. Erinevate nimetuste kasutamine samast tööst rääkides (6) (perede juures töötajad, isikupõhiste teenuste osutajad, koduabilised, isiklikud abistajad, lapsehoidjad, naiskoduabilised, koristajad...), ei lihtsusta statistikat.

3.5

ILO hinnangute kohaselt on Euroopa Liidus 5 miljonit koduabilist, kuid nende arvu on tõenäoliselt alahinnatud, kuna ainult Prantsusmaal, kus maksusoodustused on võimaldanud muuta ebaseadusliku töö seaduslikuks, ning pidada seega nende töökohtade üle arvestust, ulatub koduabiliste arv praegu 2 miljonini. Neid töid tehakse enamasti koduabiliste ja perekondade vaheliste otseste töölepingute alusel (60-70 % sektorist), mitte ei kasutata vahendajaid.

4.1.1

Tuleb nentida, et kõnealused töid, eelkõige kodu korrashoidu, sageli alavääristatakse, pidades neid töödeks, mis ei nõua erilisi teadmisi ja oskuseid. Neid nähakse peamiselt üleminekutöödena (nt au pairi töö) ega peeta karjäärivalikuks.

4.1.2

Paljudel juhtudel ei nõua pered diplomit ega tõendit isikutelt, kellele nad usaldavad oma lapsed, eakad vanemad ja koduvõtmed, ning kelle usaldusväärsuses nad ei saa kindlad olla. Võõraste juurde koju minemine ja pere nõudmistega kohanemine nõuab tervet rida iseenesestmõistetavaid psühholoogilisi ja tehnilisi pädevusi, mida on alahinnatud.

4.1.3

Kuna ühiskond vaatab neile ülesannetele halvustavalt, siis on sisserännanud naised need, kes, jättes oma lapsed ja eakad vanemad päritoluriiki, hakkavad hoolitsema teiste laste ja eakate eest rikastes riikides, samal ajal kui Euroopa Liidus valitseb tööpuudus. Neil töötajatel on sageli negatiivne minapilt, kuna nad ei ole ise valinud neid alaväärtustatud töid. Praegu on sisserännanud naised sageli ülekvalifitseeritud, kuid suunatud ühte vähestest sektoritest, kus on võimalik leida tööd, kuid kus tuleb sageli ette seda, et nende kui töötajate õigusi ei tagata ega austata. Selline ajupotentsiaali raiskamine tekitab tõsist muret, mitte üksnes sisserännanud naiste enda, aga ka ühiskonna jaoks, kus nad töötavad.

4.2.1

Selles sektoris palgatakse kvalifitseerimata ja ülekvalifitseeritud tööjõudu eraisikute poolt, kes ei saa maksta palju, kui liikmesriigid ei saa selles sektoris pakkuda maksusoodustusi.

4.2.2

Perede juures töötamine võib olla ebakindel perekondlike olude muutuse tõttu. Iseäranis siis, kui iga pere vajab neid teenuseid üksnes mõni tund nädalas, mistõttu peavad koduabilised töötama mitme tööandja juures, et ära elada, ning leidma pidevalt uusi tööandjaid nende asemel, kes nende teenuseid enam ei vaja.

4.2.3

Kuni viimase ajani oli erakodudes tehtav töö välja jäetud rahvusvahelistest tööd käsitlevatest ILO konventsioonidest. See olukord muutus 2012. aastal vastu võetud konventsiooniga nr 189, mis ratifitseeriti siiski vaid kahes liikmesriigis (7).

4.2.4

Kuna koduabilised töötavad hajutatult erakodudes on neid raske ühendada ametiühingutesse. Väga paljudel juhtudel ei ole nad sellest ka huvitatud. Kuid nende palveid ja huve saaks paremini tunnustada, kui neid toetaksid ja kaitseksid tugevad esindusliidud. Neil on raske kaitsta oma õigusi oma tööandjate ees üksinda. Olukord on veelgi halvem juhul, kui nad on inimkaubanduse ohvrid, neil on halb keeleoskus ja puudub ligipääs dokumentidele.

4.2.5

Siiski on liikmesriikides järjest enam näiteid selle sektori struktureerimise kavadest, kuigi liigutakse edasi eri kiirusega ja eri ulatuses. Need kavad võimaldavad eraldi majandussektoril tugevneda ja areneda ning pidada läbirääkimisi peredele suunatud teenustele kohandatud kollektiivlepingute üle. Kollektiivlepingute üle peetavate läbirääkimiste või taasläbirääkimiste raames tuleb kindlasti arvesse võtta kvalifikatsioonide keerukust ja inimsuhete mõõdet.

4.2.6

Isikupõhiste teenuste sektori professionaalsuse suurendamiseks võetavate meetmete puhul tuleb arvesse võtta selle sektori eri liiki tööandjaid (vahendajad või üksikisikud), et vältida igasugust seisundi või vastutusaladega seotud segadust.

4.2.7

Tänapäevase orjuse juhtumid on kohtusse antud, kuna selles naiskoduabiliste teenuseid hõlmavas sektoris esineb inimkaubandust. Sisserännanud naisi ohustab seega ärakasutamine seksuaalsel või töö eesmärgil. See aspekt täiendab kõnealuse sektori halba kuvandit.

5.1.1

Et praegust olukorda (mida iseloomustab peamiselt deklareerimata töö paljude tööandjate juures) muuta, tuleks luua tegelikud töökohad pädevustega, mida on võimalik hinnata sarnaselt teistele ametitele, ning tagada nende teenuste suurem tunnustamine ja väärtustamine, sh korralikud palgad ning kättesaadavus kõigile. Neid kahte tingimust on võimalik täita üksnes selliseid lisarahastamisallikaid kasutades nagu maksusoodustused, subsideeritud kupongid (nt toidutalongid), sotsiaalkindlustushüvitised ja soodustused kasutajatele. Maksusoodustused eraisikutele on tõestanud oma asjakohasust nt korteriremondi puhul Rootsis, luues töökohti ehitussektoris. Prantsusmaal ei ole majapidamistööde puhul tegemist varimajandusega sellest ajast saadik, kui kehtestati maksusoodustused. Lisaks sellele loodi teenuse kupongid, mis võimaldavad lihtsustada haldusmenetlust. Hiljem täiendas seda meedet interneti kasutuselevõtt, millega välditi paberkandjal vormide kasutamist.

5.1.2

Üksnes siis on võimalik neid töid professionaliseerida ja kvaliteetseid teenuseid osutada, kui ühendatakse avaliku sektori finantseeringud (maksusoodustused), sotsiaalseid finantseeringud (peretoetused, ettevõtetele antav abi, vastastikune tervisekindlustus, töönõukogud jms) ja erasektori finantseeringud (teenuse eest tasuvad eraisikud). Soolise võrdõiguslikkuse kavade ning pere- ja tööelu ühitamise raames võivad ettevõtted osaleda oma töötajatele osutatavate perepõhiste teenuste rahastamises. Mõned ettevõtted juba teevad seda. Euroopa Komisjon peaks need head tavad salvestama ja neid levitama, et innustada selliste teenusekupongide loomist, mida on võimalik kasutusele võtta igas liikmesriigis.

5.2

Vähendada töösuhete ebakindlust: luua uusi ettevõtteid, arendada sotsiaalset dialoogi kõnealuses sektoris, kooskõlas iga liikmesriigi eripära ja kultuuritavadega.

5.2.1

Pidades silmas perede üha kasvavat vajadust majapidamisteenuste järele, tuleb suurendada ja stabiliseerida valikuvabadust mitmesuguste liikmesriikides olemasolevate teenuste vahel ja ka nende teenuste vastastikust täiendavust, et luua uus mudel, mis võiks edendada sotsiaalset innovatsiooni Euroopas.

Töösuhete ebakindluse probleemi kõnealuses sektoris on võimalik lahendada, kui tuuakse esile kaks põhipunkti: esiteks, vajadus kõnealused tööd professionaalsemaks muuta, et parandada pakutavate teenuste kvaliteeti ja tagada koduabiliste tõeline ametialane areng (vt 5.3), ja teiseks, vajadus tunnustada ametlikult sotsiaaldialoogi kõnealuses sektoris, kuna see on väga oluline vahend, et tagada nii koduabiliste kui perede heaolu ja väärikad töötingimused, sõltumata osutatavate teenuste vormist. Seetõttu on esmatähtis aidata peredel osaleda selles professionaalsete ja deklareeritud töösuhetega sektoris (vt 5.1), pakkudes neile võimaluse teha neile sobivaid valikuid.

Lisaks sellele ei ole peredele laste, eakate ja raske puudega pereliikmete hooldamiseks või töö- ja pereelu paremaks ühitamiseks pakutavate teenuste puhul tegemist tüüpiliste teenustega: need puudutavad otseselt perede intiimsust ja privaatsust ning seetõttu ei saa neid ülesandeid usaldada igale suvalisele võõrale inimesele. Seetõttu tuleb selles sektoris tagada sotsiaalne dialoog, kooskõlas Euroopa Liidu väärtushinnangute ja iga liikmesriigi kultuuriliste iseärasustega.

5.2.2

Lisaks nõuab sektori arendamine ka seda, et arendataks ettevõtteid, sh ühistuid, ühendusi või äriühinguid, mis on vahendajad teenuse kasutajatele ja kvalifitseeritud tööjõule. Ettevõte kohustub leidma kliente ja koostama töötaja esialgse ajakava. Töötajal on seega üks tööleping, mis lihtsustab sotsiaalkaitset ja võimaldab maksta aja eest, mis kulub transpordiks ühest erakodust teise, puhkuseks või koolitustel osalemiseks. Vahendaja võtab endale ka kohustused kliendi ees: ta peab saatma kliendi juurde pädevaid, ausaid, diskreetseid ja koolitatud töötajaid, tagama teenuse osutamise ka siis kui asjaomane teenuse osutaja on haige või puhkusel. Klient ei usalda oma kodu või pereliikmeid enam ühele isikule vaid ettevõttele.

5.2.3

Ettevõtete loomine võimaldab muuta need teenuseosutajad tavalisteks töötajateks. Seda liiki ettevõtted on juba olemas. Euroopa Komisjon peaks salvestama ja levitama erinevaid mudeleid, neid analüüsima kliendile osutatud teenuse ja töötajate sotsiaalsete tingimuste seisukohast.

5.2.4

Juhul kui kliendid eelistavad võtta endale tööandja vastutuse, mis jätab neile võimaluse valida isik, keda lubada oma koju, tuleb neid perekondi kindlasti teavitada sellest, et nad võtaksid endale tööandja vastutuse eeskirju austades. Liikmesriigid peaksid tagama selle, et kõnealused eeskirjad oleksid mõistlikud, ning et keskmised perekonnad oleksid võimelised neid eeskirju järgima.

5.3.1

Rootsis viidi 2007. aastal sisse maksusoodustuste süsteem majapidamistööde jaoks. Selle maksukrediidiga (tax credit) langes majapidamisteenuste hind ostmisel 50 % võrra. Poole teenuse hinnast maksab klient ja teise poole maksab ettevõttele maksuamet.

5.3.2

Varem oli raske osta asjaomases valdkonnas deklareeritud teenust. Praegu, seitse aastat hiljem, näitavad faktid, et maksukrediidiga loodi ja luuakse jätkuvalt uusi ettevõtteid ja uusi töökohti, peamiselt tööturult kõrvale jäänud isikutele.

5.3.3

Maksureformil oli positiivne mõju sektorile, mille raames osutatavaid teenuseid pakuti suures osas deklareerimata. Maksu vähendamine ei toonud kasu mitte üksnes kõnealusele sektorile ja asjaomastele klientidele, vaid kogu ühiskonnale tervikuna.

5.3.4

2013. aastal ületas kõnealuse sektori käive pool miljardit eurot. 2013. aastal võeti tööle üle 16  000 inimese. See arv on viimastel aastatel pidevalt kasvanud. Ajavahemikus 2012-2013 kasvas tööhõivemäär majapidamisteenuste valdkonnas 16 %.

5.3.5

Suurema osa ettevõtetest on loonud naised, sh sageli sisserännanud naised. Rohkem kui üks kolmandik klientidest, kes vajavad majapidamisteenuseid, on üle 65-aastased (kaks kolmandik neist on naised). Kõigist klientidest on 62 % naised. Neid on küll igasuguse palgatasemega, kuid peamiselt on nad keskklassist. Pered on nende teenuste ühed suurimad tarbijad. Kaks kolmest majapidamisteenuste sektori töötajast on just olnud töötud või töötanud deklareerimata. Ligikaudu 80 % on naised ja 40 % töötajaist on sündinud väljaspool Rootsit.

5.3.6

Teenussektori peamine tööandjate organisatsioon sõlmib oma koostööpartneritega ametiühingu tasandil kollektiivlepingud majapidamisteenuste sektori ettevõtete jaoks. Kollektiivlepingutes on sätestatud palgaeeskirjad, tööaeg, tasuline puhkus, koolitus, sotsiaalkindlustus jms.

5.3.7

Reformi tulemusel on suurenenud tööhõive, vähenenud tööpuudus, vähenenud haiguspuhkuste arv ja lõpuks suurenenud maksutulu, mis muudab selle süsteemi praktiliselt isemajandavaks.

5.4.1

Ülesannetele, mis nõuavad tehnilisi teadmisi (hügieenireeglid, kodumasinate ja puhastustoodete kasutamine, laste pesemine, täiskasvanu abistamine tõusmisel jms) lisanduvad sotsiaalsed pädevused: äratada usaldust, olla diskreetne, iseseisva mõtlemisega, osata kohaneda iga kliendi vajadustega. Palgakategooriates tuleb sisse seada pädevuste hierarhia vastavalt sellele, kas tegemist on üksnes kodu korrashoiu või ka laste ja vanurite hooldamisega, kas klient on kodus või mitte, kas ta on võimeline ise toime tulema või sõltub hooldajast kehaliselt või vaimselt.

5.4.2

Vasturääkivus seisneb selles, et neisse ülesannetesse suhtutakse halvustavalt, kuigi tegemist on muudest ülesannetest palju kasulikumate ülesannetega. Teha kellegi kodu korda, aidata inimesi, luua kontakte lastega – kõik see annab rahuldustunde. Ametiasutused võiksid ühest küljest koostöös ametiühingute ja tööandjatega, edendada nende teenuste professionaliseerimist ja asjaomaste isikute koolitamist ning omandatud oskuste sertifitseerimist ja teisest küljest tegutseda selle nimel, et luua ja panna paika struktuure peredele suunatud teenuste rühmitamiseks ja korraldamiseks.

5.4.3

Et muuta nende ülesannete kuvandit tuleb neid nimetada ja hinnata tehnilisel ja sotsiaalsel tasandil, võrreldes neid teiste kutsealade samalaadsete ülesannetega. Tuleb kasutusele võtta diplomid ja tunnistused, luua koolitused, väärtustades seejuures omandatud kogemusi. Mõned diplomid on juba loodud.

5.4.4

Samuti oleks mõistlik lihtsustada karjäärivõimalusi seoses uute vastutusvaldkondade või isegi ametikohtadega samas või mõnes teises sektoris. Ajupotentsiaali raiskamise vältimiseks on see eriti oluline sisserändajatest naiste puhul, keda juhitakse peredele suunatud teenuste osutamisse.

5.4.5

Tuleks võtta meetmeid, et kõrvaldada inimkaubandus peredele suunatud teenuste valdkonnas, kuna see kujutab endast selget inimõiguste rikkumist.

5.4.6

Töötajate ametiühinguorganisatsioonid on jätnud sageli hooletusse koduabiliste organiseerimise, mis on tõepoolest keerukas, kuna ametiühingutel puudub juurdepääs erakodudele, tegemist on nähtamatu tööhõive vormiga ja koduabilised on üksteisest eraldatud. Koduabiliste organiseerimine võib perekonnale suunatud teenuste professionaliseerimist edendada. See professionaliseerimine on meeste ja naiste ametialase võrdõiguslikkuse üks tingimus.

15.1.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 12/23

Raportöör:

Joost van Iersel

Kaasraportöör:

Hannes Leo

1.1

Võttes arvesse tihedat seost teenuste ja tootmise vahel ning selle mõju jätkusuutlikule majanduskasvule ja tööhõivele Euroopas, innustab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee komisjoni lisama äriteenused oma järgmisel ametiajal prioriteetide nimekirja. See on veelgi vajalikum uue tootmismudeli tõttu, mida mõnikord nimetatakse neljandaks tööstusrevolutsiooniks.

1.2

On tarvis konkreetseid ELi algatusi kõigis valdkondades, mis on seotud digitaalrevolutsiooniga ning selle põhjustatud muutustega majanduses ja ühiskonnas. Nii ametiasutuste kui ka ühiskonna teadlikkuse suurendamine on tähtsaim eeltingimus.

1.3

Äriteenused tuleks võtta aktiivse tööstuspoliitika osaks ning tunnistada prioriteediks ka strateegia „Euroopa 2020” vahearuandes 2015. aastal. Komitee märgib, et siiani on komisjon ja nõukogu nende tähtsust alahinnanud.

1.4

Pool komisjoni peadirektoraatidest osaleb mingil moel teenuste valdkonnas, kuid puudub süstemaatiline lähenemisviis, strateegilisest rääkimata. Selles valdkonnas ei ole selget poliitikat ega nähtavat eestkõnelejat. Väga pettumustvalmistav ja lühinägelik oli ka see, et nõukogu vähendas Euroopa ühendamise rahastu eelarvet mitmeaastases finantsraamistikus 9 miljardilt eurolt, mida komisjon soovitas, 1,2 miljardile eurole.

1.5

Nüüd peab EL otsustama, kas ta soovib asuda juhtpositsioonile, aidates kaasa uue jätkusuutliku majanduskasvu ja uute töökohtade loomisele, või jätab selle koha teistele.

1.6

Seepärast tunneb komitee suurt heameelt komisjoni eelmise aasta algatuse üle alustada äriteenuste kõrgetasemelises rühmas (1) põhimõttelist arutelu. Komitee nõuab, et sellele järgneks peagi:

1.7

Kiiresti laienevad äriteenused juba domineerivadki tööstuses. Suur ja veelgi suurenev hulk nii tootmis- kui ka teenindusettevõtteid osaleb nüüd uue põlvkonna äriteenuste kujundamisel ja osutamisel. Uued tehnoloogiad muudavad teenused tootmise jaoks veelgi olulisemaks.

1.8

Peale selle tuntakse asjade internetti ja teenuste internetti praegu Euroopas kui neljandat tööstusrevolutsiooni, automatiseerimisele järgneva uue ajastu koidikut.

1.9

Oluline edasiminek tuleneb masinate ja interneti, masinate ja inimeste ning masinate endi vahelisest vertikaalsest ja horisontaalsest reaalajas toimuvast koostööst kogu väärtusahelas. Automatiseerimise üksused ühendatakse omavahel lugematuteks võrgustikeks ja variatsioonideks. Tarkvara ja võrgustikud ühendavad nutitooted, digiteenused ja tarbijad uute innovatiivsete „tulevikutoodetega”.

1.10

Seda arengut arutatakse laialdaselt. Üks teedrajav majanduslik ja poliitiline käsitlusviis on Saksamaa projekt „Tööstus 4.0”, milles pööratakse väärilist tähelepanu nii äriteenustele kui ka laiemale majanduslikule kontekstile, milles toimuvad põhjapanevad muutused. Koos teiste sarnaste algatustega peaks see aitama üles ehitada tööstuse ning paljude avaliku ja erasektori sidusrühmade tegevuskava. Digitaalsetel turgudel said esimesed turule suundujad minevikus suured konkurentsieelised.

1.11

Globaalselt võrreldavaid strateegilisi algatusi nähakse ette USAs, Hiinas ja Koreas. Pentagon kavandab investeerimisprogrammi. Sellistel andmehiiglastel nagu Google, Amazon, Apple ja Yahoo on loomulik turueelis.

1.12

Määrav on inimtegur. Uued väärtusahelad ja ärimudelid loovad ettevõtete vahel uusi liite ja omavahelisi seoseid ning sellel on tohutu mõju töökorraldusele. Lisaks on oodata märkimisväärseid nihkeid tööturul. Tööstuses ja eelkõige äriteenuste sektoris ilmnevad tänu kiiresti arenevale digitaaltehnoloogiale pidevalt uued töökorralduse, töösuhete ja oskuste arendamise vormid. Neid muutusi tuleb hoolikalt jälgida. Spetsiaalsed poliitikameetmed, mis peavad põhinema piisavalt rahastatud uuringutel, tuleb suunata positiivsete tingimuste edendamisele ja negatiivsete mõjude leevendamisele.

1.13

Paljudes äriteenuste sektorites jääb praegu vajaka sotsiaaldialoogist ja see võib õõnestada neis sektorites tööhõive kvaliteeti. On tarvis tugevat sotsiaaldialoogi ja aktiivse osalemise raamistikku – pidades ühtlasi silmas innovatiivseid haridus- ja koolitusasutusi – ettevõtete, sektorite, riikide ja ELi tasandil, võttes arvesse ettevõtete sagedast ümberkorraldamist kiiresti arenevas äriteenuste sektoris.

1.14

Kvalifikatsioonide ja oskuste piiriülene ja ELi tasandil tunnustamine edendab tööjõu liikuvust ja teadmisi. See laiendab ja tugevdab ka selles valdkonnas tegutseva suure hulga väikeste ja mikroettevõtete võimalusi Euroopas.

1.15

Komitee on suuremas osas nõus ELi äriteenuste kõrgetasemelise rühma ja 2013. aastal moodustatud viie töörühma soovitustega. Äriteenuste ülimalt olulise rolli tõttu eesmärgi saavutamisel suurendada tootva tööstuse mahtu 2020. aastaks 20 %-ni SKPst ning neljanda tööstusrevolutsiooni saabumise valguses on äärmiselt vajalik koostada äriteenuste Euroopa tegevuskava. Komitee arvates peaks see hõlmama järgmist.

2.1

Väljakujunenud majanduses annavad üle 70 % väljundist ja tööhõivest teenused. Teenuste osakaal ning nende keerukus on kõikjal maailmas tõusuteel.

2.2

Äriteenused on üks oluline kasvutegur. Euroopa Komisjoni andmete kohaselt oli ajavahemikus 1999–2009 äriteenuste keskmine kasvumäär 2,38 %, samas kui ELi kõigi majandussektorite keskmine oli 1,1 %. Samal perioodil oli tööhõive kasvumäär selles sektoris 3,54 %, samal ajal kui ELi kõigi majandussektorite keskmine oli kõigest 0,77 %.

2.3

ELi üldises majandustegevuses ületab teenustesektori kasv (ehk nn tertsiariseerumine) tootmise oma. Sellele staadiumile järgneb nn kvarteriseerumine, mis on seotud teabe- ja teadmistepõhiste teenuste üha suurema levikuga.

2.4

Teenused on üldmõiste. See puudutab väga paljusid majandus- ja ühiskondliku tegevuse vorme tööturu alumisest otsast kuni tipuni. Tööhõive kasvab kõrge ja madala kvalifikatsiooniga töötajate puhul, samal ajal kui keskmise kvalifikatsiooniga teenindussektori tööjõud on kahanemas, mis avaldab survet keskklassile.

2.5

Teenuste ja tööstuse vastastikmõjus on võimalik määratleda asjakohaste teenuste järgmisi põhiliike:

2.6

1970. aastatest saadik on äriteenuste hulk märkimisväärselt kasvanud. Nende käive moodustab praegu 2  000 miljardit eurot ja nad annavad tööd 24 miljonile inimesele. Kaasatud on miljonid ettevõtted, peamiselt väikesed ja mikroettevõtted, kõrvuti suuremate ettevõtete teenusteosutamise osakondadega. Äriteenused moodustavad 11,7 % ELi majandusest.

2.7

See ühise nimetajata pilt on äärmiselt kirju. Tohutut mõju avaldatakse kõigile ühiskonnakihtidele ja -suhetele. Äriteenused annavad tõuke ärimudelite muutmisele ja innustavad neid läbi vaatama. Nad soodustavad avaliku ja erasektori ettevõtete ning riigiasutuste jätkuvat ümberkorraldamist.

2.8

Viimastel aastakümnetel on automatiseerimine ja kommunikatsioonitehnoloogia edasiliikumist tublisti hoogustanud (2). Arengusuundadel teatud teenustesektorites on sageli olnud valdkonnaülene mõju ka teistele sektoritele.

2.9

Traditsioonilised piirid tootmise ja teenuste vahel on hägustumas. Tööstuse arengut ei saa enam vaadelda teenustest lahus, nagu seda tehti varem. Sellega seoses tuleks uuesti määratleda ELi eesmärk suurendada tootva tööstuse mahtu 20 %-ni Euroopa SKPst, võttes arvesse äriteenuste lisaväärtust. Võib-olla oleks asjakohasem rääkida tootmiskesksest väärtusahelast (3).

2.10

Maailma maastaabis läheb Euroopal üldiselt hästi, kuigi esineb ka valdkondi, kus Euroopa tööstus võitleb raskustega. Tootlikkuse tõus ja uute tehnoloogiate dünaamiline kasutuselevõtmine võib ümberpaigutamisele soodsat mõju avaldada. Teisest küljest on märgata inimeste tundlikkust uuenduste suhtes ja varjatud vastuseisu innovatsioonile. See suundumus väärib erilist poliitilist tähelepanu.

3.1

Äriteenuste areng on väga dünaamilises etapis. Interneti tekitatud revolutsiooni tõttu kasvab teenuste mõju nii tootmisliinidele kui ka ettevõtete tegevusele üldiselt. Tootmisliine juhib nüüd tarkvara. Inimtöö osatähtsus tootmises väheneb.

3.2

See on tavapärase arvamusega vastuolus ning näitab, et tootmine ja äriteenused on omavahel üha rohkem seotud. Seepärast on vahetegemine nende kahe vahel sageli kunstlik. Tänapäeval kasutavad ettevõtted sisendeid ning toodavad tooteid ja teenuseid, mis ühendavad endas nii tootmise kui ka teenuste elemente. Selline vastastikmõju on kahesuunaline protsess.

3.3

Samasuguse järelduse võib teha ka ettevõtlusmaastikul toimunud muutuste põhjal. Kuigi teenused on peamiselt tugiteenused, on nad siiski peamine tõukejõud väärtusahelate killustamisel. Muuhulgas põhjustab see suuremate ettevõtete jagunemist ja muudab need üsna staatilistest organisatsioonidest üksusteks, mis põhinevad dünaamilistel kombineeritud vastastikmõjudel enam-vähem sõltumatute (või vähemalt eristatavate) sama ettevõtte või välisettevõtte (allhanked) osade vahel. Teenused toetavad neid protsesse paindlike ja kohanduvate vahendajatena.

3.4

Väärtusahela killustumine vähendab oluliselt ka sektorite eristamist, kuna sektoritevahelised piirid on ähmastumas. Tekib täiesti uus pilt. Näiteks kui Google toodab auto, siis on teada, et 35 % sellesse autosse investeeritust läheb tarkvarale ning inseneritöö puhul ja väga keerulises masinaehituses ulatub see isegi 50 %-ni investeeringust.

3.5

Kuigi üldiselt tunnistatakse teenuste mõju kogu majandusele ja tööhõivele, puuduvad ülimalt üllatuslikult ELi tasandil ikka veel süvaanalüüsid, muu hulgas järgmistel põhjustel:

3.6

Seetõttu ei ole traditsioonilised statistikanäitajad, mille puhul tootmise ja teenuste erinevused on teravalt piiritletud, suutelised väärtusahelate keerukat struktuuri tabama. Sisendi/väljundi perspektiivid peaksid muu hulgas ära näitama, millist teenust teenustesektor tootmisele osutab ja millises mahus – ning vastupidi. Ent kõigepealt nõuab see uute statistiliste näitajate kogumite väljatöötamist.

3.7

Täpsem ja üksikasjalikum statistika peaks rajama parema aluspõhja käimasolevatele poliitilistele aruteludele ning võimalikele väljundi parandamise vahenditele.

3.8

Statistika võib aidata arutelu suunata muu hulgas ka vajadusele kõrvaldada piiriülese kaubanduse ja liikuvuse tõkked, mis tulenevad riiklikest õigusaktidest, ELi õigusaktide ülemäära rangest rakendamisest ning teenustesektori kutsealadele näiteks kvalifikatsiooniga seoses antud riiklikest eriõigustest. Kutsekvalifikatsioonide ühtlustamine ja piiriülene tunnustamine peaks hõlbustama reguleeritud kutsealade töötajate piiriülest liikuvust, mis pakub erilist huvi ka väikestele ja mikroettevõtjatele.

3.9

ELi üldandmed tõstavad esile märkimisväärseid erinevusi Euroopa riikides. Tugev teenustesektor toidab tugevat majandust. Väga suur tähtsus on taristul, eriti lairibaühendustel. Taristu peaks olema täielikult kaitstud nii andmekaitse tagamiseks kui ka teenuste järjepidevuse kindlustamiseks. Paljud liikmesriigid peavad tõsiselt pingutama, et selles valdkonnas järele jõuda.

3.10

Tootmisliinid on kontsentreeritumad kui varem. Euroopa ja tärganud turumajandusega riikide turgude omavaheline seotus on loonud keerukaid majandus- ja teadmiste võrgustikke, mille liikumapanev jõud on teenused. Ettevõtete tootmise mujale viimine muutub vähemtõhusaks, kuna tootmine sõltub ülimalt erialastest, teadmismahukatest ja kvaliteetsetest teenustest.

3.11

Euroopal on selliste kvaliteetsete teenuste osutamisel ikka veel suhteline eelis peamiselt tänu oma kõrge kvalifikatsiooniga tööjõule ning teadus- ja arendustegevuse tasemele. Siiski ei peaks Euroopa loorberitele puhkama jääma. Konkurentsieeliseid tuleb ettenägevalt säilitada. See nõuab eelkõige poliitikameetmeid, mis soodustavad jätkuvalt teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute kõrget taset ning tööjõu oskuste edasist parandamist.

3.12

Ülioluline on teenuseosutajate ja klientide vastastikune mõju. Äriteenused edendavad tootmist – klientide tooteid ja/või abivahendeid. Nõudmise ja pakkumise tõhusa kooskõlastamise tulemus on edukas areng, millega kavandatakse uued struktuurid. Eri arusaamad ja nn keeled koondatakse uuteks lahendusteks. Loovaid ja juhtumipõhiseid lahendusi pakuvad neis protsessides paljud eri valdkonnad.

Üks märkimisväärne nähtus on keskmise suurusega ettevõtjate puudumine. Selliste oluliste suurte teenusepakkujate kõrval nagu SAP esindab Euroopat siiski palju väiksem arv suuri teenusepakkujaid kui USAd. Mõnes kõrgtehnoloogiasektoris on Euroopa osa USAga võrreldes peaaegu olematu. Google, Apple, Amazon ja Microsoft – meistrid mängus, kus võitja saab kõik – on hea näide, kui kahetsusväärne on asjaolu, et Euroopal puuduvad selles vallas tegutsejad.

3.13

Seoses teenuste direktiivi põhjustatud mistahes probleemidega tuleb äriteenuste ühtse turu väljakujundamisel pühenduda majanduskasvu ja töökohtade loomise võimaluste ärakasutamisele, leevendades samas teenuste liberaliseerimise võimalikke negatiivseid tagajärgi, nagu sotsiaalne ja töötasu puudutav dumping.

3.14

Komisjon pööras 2011. aastal erilist tähelepanu vajadusele tunnustada teadmismahukate äriteenuste (KIBS) rolli. Üks üldine järeldus on see, et teenustel – ja eelkõige teadmismahukatel äriteenustel – on oluline ja kasvava tähtsusega roll tootmisprotsesside sisendina. Tegelikult on need kaks lahutamatud, kuna tootmisväljund sõltub üha rohkem selliste teenuste kvaliteedist.

3.15

Ka teadusasutused ja ülikoolid on uuenduslikesse teenustesse väga suurel määral kaasatud ja vastastikmõjus tööstusega. Üsna suur hulk ülikoole on asukohaks paljutõotavatele äriteenuste idufirmadele. See lisandub teadusasutuste, uuenduslike lahenduste ja tööstuse klastriteks koondumisele. Lisaks avaldab see edaspidi positiivset mõju, kuna paremad teenused soodustavad väärtusahelas edasiliikumist tööstusharudes, kus liikmesriigil on tehnoloogiline suutlikkus ja suhteline eelis juba olemas (4). See suurendab märkimisväärselt tootmise tähtsust rahvusvahelises kaubanduses.

3.16

Teenuste olulise rolli tõttu võib rääkida tootmise nn teenustumisest. Tootmise ja teenuste sümbioos muudab sageli ettevõtjate vaatenurka või isegi kogu tegevusvaldkonda. Uued teenused on võimaldanud muuta turunduskontseptsioone nii, et peatähelepanu ei pöörata enam toodete müümisele, vaid (üksik)tarbijate vajadustele. Teine näide on see, et tootmine toetub nüüd üha rohkem äriteenuste kujundamisele ja pakkumisele, kuna see on nende tegevuse tulusaim osa.

3.17

Sel taustal on eesmärk suurendada 2020. aastaks tootmissektori panust SKP-sse 20 %-ni liiga ebamäärane. Eesmärgiks tuleks pigem võtta soodsate tingimuste loomine selliste tööstusprotsesside edendamiseks, milles tootmise ja teenuste sümbioosis valmivad eesrindliku tootmise abil ajakohased tooted ning on tagatud tootlikkus.

3.18

IKT rakenduste uus laine on iseliikuv protsess: teenused sünnitavad teenuseid ja seetõttu muutub nende tähtsus üldises majanduses ebaproportsionaalselt suureks. Nad soodustavad tootlikkust ja stimuleerivad kogu majanduses läbivaid mõjusid, mis tekitavad uusi kombinatsioone. Nad annavad uut hoogu ka globaliseerumisele.

3.19

Veel üks huvitav nähtus on see, et üha rohkem tooteid turustatakse koos nendega kaasnevate või isegi neis sisalduvate teenustega, mis jällegi tekitab uusi liite ja kombinatsioone.

4.1

Äriteenuste spekter ja mõju muutub palju laiemaks, kui seda seostatakse neljanda tööstusrevolutsiooniga, millel on suurem ulatus kui äriteenustel üksi (5). See revolutsioon järgneb kolmele ajajärgule – mehhaniseerimis-, elektri- ja IT-ajastule. Nüüd on kõik seotud teenuste interneti ja asjade interneti kasutuselevõtmisega.

4.2

Osa sellest protsessist moodustavad eri äri- ja teadusalgatused, millest mõnda on ärgitanud riigiasutused, et kohandada tootmisprotsesse ja välja töötada uusi tooteid. Üks teedrajav algatus on neljandat tööstusrevolutsiooni käsitlev tegevuskava, mille 2012. aastal algatas Saksamaa valitsus (6).

4.3

Praegu on samasuguste joontega paralleelseid algatusi juba rohkem, näiteks:

4.4

Tuleviku arukas vabrik on väga keeruline kooslus, mida ümbritseb edasiarenenud tarkvararakenduste ja süsteemide täpselt kohandatud võrgustik. Sellise arengu tulemuseks võib olla järkjärguline individualiseerimine – nii tarbijate kui ka töötajate puhul – arukate ja individuaaltellimusel tehtud toodete ja komponentide valmistamisel ja kasutamisel.

4.5

Tööstusel ja majandusel on tohutu potentsiaal. Uute teenuste abil tuleb edendada tarbijate soovide silmapilkset täitmist, paindlikkust, optimaalsete otsuste langetamist, toormaterjalide tõhusat kasutamist ning lisaväärtuse loomise potentsiaali. See areng võib sobida ka Euroopas demograafiliste suundumustega ning võib kasulik olla töö- ja eraelu tasakaalustamisel, hoogustades samas konkurentsivõimet kõrge sissetulekuga rühmades.

4.6

Kõigis tööstussektorites nähakse ette horisontaalne ja vertikaalne lõimimine, samuti ka inseneritöö täielik digitaalne lõimimine kogu väärtusahelas. Avatud juurdepääs ja innovatsioon hoogustavad tugevat võrgustumist.

4.7

Et ära hoida turuosa kaotamist kolmandatest riikidest pärit konkurentidele, tuleb kindlaks määrata toodete ja teenuste, sealhulgas kõikide oluliste väärtusahela osade standardimise ühised ELi platvormid.

4.8

Kaasatud on nii väikesed kui ka suured ettevõtjad. VKEde väljavaated on positiivsed. Nad saavad teenuseid ja tarkvarasüsteeme kasutada senisest palju hõlpsamalt. Uusi võimalusi luuakse piirkondlikele VKEdele, keda saab kergemini ka internatsionaliseerimisprotsessidesse haarata. Igatahes saavad VKEd kasu valdkondadevahelisest teadmus- ja tehnoloogiasiirdest.

4.9

Nagu eespool juba nimetatud, hakkavad kõigis kategooriates valitsema klientide ja teenuseosutajate vahel palju tihedamad sidemed.

4.10

Olemasolevad IT-põhised tehnoloogiad tuleb kohandada tootmise erinõuetega ja jätkata nende edasiarendamist. On tarvis teaduse, tehnoloogia ja koolituse alaseid algatusi, et edasi arendada inseneritöö automatiseerimise modelleerimise ja süsteemide optimeerimise valdkonna meetodeid.

4.11

Vaja on majandustaristut, mis hõlmab piisava lairiba-internetitaristu väljaarendamist ning asjakohaseid õppe- ja koolitusasutusi. Selles suhtes rõhutab komitee taas, et lisaks rangele eelarvepoliitikale on tarvis majanduskasvu algatust (7). ELi liikmesriigid peaksid ära kasutama majanduse praeguse taastumise ning haarama kiiresti kinni võimalusest suurendada investeeringuid hädavajalikku taristusse 4.0 tööstusajastul.

4.12

Projekt „Tööstus 4.0” annab Euroopale ainukordse võimaluse ühe ühtse taristuinvesteeringu abil mitmesuguste eesmärkide poole püüelda. Selle edasilükkamine õõnestaks Euroopa konkurentsivõimet. Seepärast tuleks sellesse investeeringusse suhtuda tegelikult ka kui poolaasta riigipõhiste soovituste ühte osasse.

4.13

Saksamaa tegevuskavas pööratakse väärilist tähelepanu selle uue arengusuuna sotsiaalsetele aspektidele. Kaasatud on mitte üksnes ettevõtete juhtkond ja töötajad, vaid kogu ühiskond. See on täielik muudatus inimese-tehnoloogia ning inimese-keskkonna vastastikmõjus. Tehnoloogilisi uuendusi tuleb vaadelda nende sotsiaalkultuurilises kontekstis, kuna muutused kultuuris ja ühiskonnas on iseenesest samuti innovatsiooni olulised liikumapanevad jõud.

4.14

Samamoodi on murranguline tähtsus juhtimise ja haldamise detsentraliseerimisel ning töötajate vastutusel ise otsuseid langetada. Sellega kaasnevad põhjalikud muudatused.

4.15

Platvormid, seminarid ja töörühmad, sealhulgas ettevõtjad, sotsiaalpartnerid, teadusringkonnad ja riigiasutused, peaksid olema organiseeritud nii riiklikul kui ka ELi tasandil. Sellistel platvormidel ja töörühmadel on äärmiselt oluline roll visioonide ja strateegiate kujundamisel üleminekuprotsesside juhtimiseks, et haarata kinni võimalustest ja vältida tagasilööke. Äriteenuste kõrgetasemeline rühm (vt allpool) on näide edukast dialoogist sidusrühmadega.

4.16

Uus digitaalne tööstusettevõtete ja äriteenuste maailm vajab turvalist ja usaldusväärset digitaalset teabevahetusplatvormi koos selgete turuõigustega ja õiguste kaitsega (8). Tänapäevases hübriidmaailmas on sama oluline ka teabevahetus- ja koostööplatvorm.

5.1

Teenustest lähtuval ühiskonnal ja digitaliseerimisel on tohutud tagajärjed tööturule ja ühiskonnale üldiselt:

5.2

Muret teeb see, et niisugune tohutu majandusmuudatus koos kõigi oma tagajärgedega ühiskonnale ja tööturule on ikka alles piisavalt läbi analüüsimata ning seda ei arutata laiemalt, vaid üksnes ettevõtlus- ja teadusringkondades.

5.3

Seega on palju põhjuseid, miks seda üleminekut täiesti uutele majanduslikele väljavaadetele peab laialdaselt arutama poliitikas ja ühiskonnas nii riiklikul kui ka ELi tasandil. See protsess mõjutab paljude kodanike igapäevaelu piirkondades ja linnades seoses nii tööhõive kui ka tööpuudusega. Järelikult mõjutab see ka inimeste valikuid oma tuleviku osas. Kaasnevaid sotsiaalseid ja kultuurilisi aspekte tuleks põhjalikult esile tõsta ja arvesse võtta.

5.4

Tööturul toimuvate ning tulevase hariduse ja koolituse alusena täpset kaardistamist vajavate kiirete muutuste uurimine tuleb muuta esmatähtsaks programmi „Horisont 2020” jaotises „Tööstuse juhtpositsioon”.

5.5

Paljud ebastabiilsed töökohad on ohus ning kui seda protsessi hästi ei juhita, on sellel sotsiaalsed ja poliitilised tagajärjed. Seepärast peavad EL ja liikmesriigid looma poliitilise ja halduskeskkonna, mis lisaks uue ja hädavajaliku tehnoloogia pakkumisele tagab ka, et saavutatakse eesmärgid töö- ja elutingimuste parandamise osas ning hoitakse ära madala ja kõrge sissetulekuga rühmade polariseerumine.

5.6

Eri riikide areng on ebaühtlane. Tavapärased programmid tuleb läbi vaadata ja ajakavasid kohandada. Ettevõtted on loomisel. Hariduse ja ettevõtete vahelised suhted on muutumas, et pidada sammu tööstuse muutustega. Töötajad peavad olema valmis õppima erinevaid ja enamasti erialasemaid oskusi ning nad peavad suutma kohaneda kiirete muutustega nõudluses oskuste järele.

5.7

Selline areng ei tähenda kindlasti tehniliste oskuste ühekülgset rõhutamist. Intellektuaalsed ja sotsiaalsed oskused jäävad täpselt sama tähtsateks. Need on hädavajalikud, et sammu pidada ühiskonna kõigi arengusuundadega ja vajadusega sotsiaalse innovatsiooni järele, mis käib majanduse põhimõtteliste muutustega käsikäes.

5.8

Selles kõikehõlmavas perspektiivis tuleb ettevõtte, sektori, riigi ja ELi tasandil tagada sotsiaalne dialoog, et läbi arutada arengusuunad ja raamtingimused ELis ja liikmesriikides ning tööjõu korraliku ettevalmistamise viisid ja vahendid.

6.1

Äriteenuste intensiivistumise mõju on ELi tasandil ja ELi poliitika kujundamisel liiga kaua tähelepanuta jäetud. Eeldatav oluline edasiminek muudab selle olukorra parandamise veelgi vajalikumaks. Seepärast avaldab komitee suurt heameelt esimese sammu, st äriteenuste kõrgetasemelise rühma aruande üle äriteenuste kohta 2013. aastal.

6.2

Kuigi komisjon on kaasatud protsessidesse, mis eelkõige digitaalarengu tegevuskava ning teadus- ja innovatsiooniprojektide kaudu on seotud äriteenuste laialdase mõjuga, jääb vajaka üldisest ülevaatest.

6.3

Tulevikku suunatud tööstuspoliitikas väärivad äriteenused olulist kohta. Äriteenuste kõrgetasemelise rühma aruanne peaks looma eeltingimused, et saada arengusuundadest täielik ülevaade ning määrata kindlaks soovitavad sammud, mida EL peaks astuma.

6.4

Äriteenuste kõrgetasemeline rühm määras kindlaks suure hulga äriteenuseid, alates kutsealastest ja tehnilistest teenustest kuni tegevuse tugiteenusteni.

6.5

Eelkõige tegi rühm selgeks, et seni on äriteenustele üldiselt liiga vähe tähelepanu pööratud nii komisjoni uute poliitikavaldkondade ettevalmistamisel kui ka konkurentsinõukogu poliitilistes aruteludes.

6.6

Peale äriteenuste kõrgetasemelise rühma on ka viis töörühma koostanud aruanded järgmistel teemadel: i) ühtne turg, ii) innovatsioon, iii) oskused, iv) standardid ja v) kaubandus. Need sisaldavad arvukaid analüüsivaid märkusi ja üksikasjalikke kommentaare nii läbiarutatud valdkondades toimuvate protsesside kui ka ELi poliitikas ja meetmetes soovitavate lähenemisviiside kohta.

6.7

Paljud aruannetes esitatud märkused ja ettepanekud rõhutavad vajadust ELi tasandi põhjalike analüüside järele paralleelselt VKEdele suunatud parandatud poliitiliste juhistega, mille koostamist komitee koos paljude ekspertidega on juba aastaid nõudnud. Mikro- ja väikeste ettevõtjate väljapaistev roll ning nende hulga hüppeline suurenemine praeguse tööstustsükli ajal rõhutab veel kord pakilist vajadust parema õigusliku reguleerimise, innovatsioonipartnerluse koostöötingimuste parandamise ning erilise tähelepanu pööramise järele rahastamise kättesaadavusele.

6.8

Kui võrrelda tootmise ja teenuste ees seisvaid takistusi, siis näitab analüüs, et lisaks teenuste tavapärastele takistustele avaldab ka kaupade ühtse turu jätkuv killustumine tähelepanuväärset kahjulikku mõju äriteenuste piiriülesele arengule ja nende edendamisele. Euroopa on suure eduka teenuste siseturu loomisest ikka veel kaugel.

6.9

Paljudes äriteenuste keskkonna parandamise ettepanekutes rõhutatakse äriteenuste silmapaistvat tähtsust tootmise ja teenuste vahelistele seostele ja seega ka väljavaatele Euroopa tootvat tööstust tugevdada.

6.10

Seepärast on äriteenuste kõrgetasemelise rühma ja töörühmade töö komitee arvates väga kasulik lähtekoht, et komisjon saaks koostada üksikasjalikuma analüüsi ja teha konkreetseid ettepanekuid.

15.1.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 12/33

Raportöör:

An Le Nouail Marlière

1.1

Oma vastuses esimesele edukale Euroopa kodanikualgatusele „Vesi ja kanalisatsioon on inimõigus! Vesi on avalik hüve, mitte kaup!” kinnitas Euroopa Komisjon, kui oluline on inimõigus veele ja kanalisatsioonile kui avalikule hüvele ja põhiväärtusele, ja kordas, et „vesi ei ole kaup”.

1.2

Kõigepealt on tervitatav, et elanikkonna toetus sellele Euroopa kodanikualgatusele ja samuti komisjoni tunnustus veega seotud teenuste eripärale ning nende tähtsusele „elanikkonna põhivajaduste rahuldamisel” on viinud veevarustusteenuste kontsessioone käsitleva direktiivi kohaldamisalast väljajätmiseni.

1.3

Üldisemalt hindab komitee komisjoni võetud kohustust toimida kooskõlas aluslepingute sätetega, mille kohaselt peab EL jääma vee-ettevõtjate omandi õiguslikku režiimi käsitlevate riigisiseste otsuste puhul neutraalseks. Sellega seoses on komitee veendunud, et ükski ELi tegevusega seotud otsus ega meede ei tohiks seada piiranguid liikmesriikide vabadusele otsustada, kuidas nad oma veeteenuste pakkumise korraldavad.

1.4

Komitee kutsub seega komisjoni üles tegema konkreetseid algatusi selleks, et tagada selle kohustuse pikaajaline täitmine kõigis ELi pädevusvaldkondades, seda nii Euroopa stabiilsusmehhanismist toetatavate liikmesriikide puhul kui ka praeguste kaubandusläbirääkimiste raames (näiteks seoses Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse ja/või teenusekaubandusega), jättes veevarustusteenused selgesõnaliselt sellistest läbirääkimistest välja.

1.5

Komitee täheldab Euroopa Komisjoni vastuses teatud positiivseid aspekte. Näiteks

1.6

Komitee märgib, et vee-ettevõtjad on loomulikud monopolid, kuna nad peavad tegema tohutuid kapitaliinvesteeringuid ja nende transpordikulud on suured, nagu tõdetakse Euroopa Keskkonnaameti hiljutises aruandes (Euroopa Keskkonnaamet, 2003, Assessment of cost recovery through water pricing („Kulude veehinna kaudu katmise hindamine”), Luxembourg, lk 28). Seepärast peavad avaliku sektori asutused olema võimelised teostama vee-ettevõtjate pakutavate teenuste kvaliteedi ja tõhususe üldist kontrolli. Selles raamistikus toetab komitee komisjoni, kes tunnustab läbipaistvuse esmatähtsat rolli.

1.7

Komitee kutsub seega komisjoni üles suurendama oma jõupingutusi veepoliitika raamdirektiivi artikli 14 (avalikkuse teavitamine ja konsulteerimine) täielikuks rakendamiseks ja väljendab toetust komisjoni kavatsusele edendada veevarustusteenuste võrdlusuuringu (benchmarking) läbiviimist majanduslike, tehniliste ja kvaliteedi tulemuslikkuse näitajate suhtes. Seosed investeeringute taseme, keskmise veehinna ja töötingimuste kvaliteedi vahel ilmnevad sel viisil selgemalt ja suurendavad läbipaistvust sektoris.

1.8

Komitee leiab, et veepoliitika raamdirektiivi ja joogiveedirektiivi läbivaatamine peaks pakkuma võimaluse lisada nendesse üldise kättesaadavuse viited ja põhimõtted ning veepoliitika raamdirektiivi põhimõtte veevarustusteenuste kulude katmise kohta. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles esitama õigusakti ettepaneku, millega kehtestataks juurdepääs veele ja kanalisatsioonile kui inimõigusele ÜRO määratletud tähenduses, ning edendama vee ja kanalisatsiooniga varustamist kui kõigi jaoks olulist avalikku teenust.

1.9

Komitee täheldab, et oma toetusega Euroopa kodanikualgatusele väljendasid Euroopa kodanikud soovi osaleda ELi poliitika väljatöötamisel ja öelda sõna sekka vee kui avaliku hüve ja üldhuviteenuse teemal. Sellest tulenevalt peaksid kõik ELi institutsioonid avama ELi veepoliitika juhtimise kõigile sidusrühmadele ja suurendama võimalusi arutada avalikult veeressursside tulevikku.

2.1

Euroopa kodanikualgatus, mis loodi Lissaboni lepinguga, et suurendada kodanike demokraatlikku osalemist Euroopa asjades (1), võimaldab ühel miljonil Euroopa Liidu kodanikul vähemalt seitsmest liikmesriigist kutsuda Euroopa Komisjoni üles tegema õigusaktide ettepanekuid ELi pädevusse kuuluvates küsimustes. See on esimene osalusdemokraatia vahend ELi tasandil.

2.2

Alates Euroopa kodanikualgatuse käivitamisest 2012. aasta aprillis on üle 5 miljoni kodaniku toetanud rohkem kui 20 eri algatust. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on kutsunud mitmeid kampaaniate algatajaid oma täiskogu istungjärkudele.

2.3

Euroopa kodanikualgatusega vee ja kanalisatsiooni kui inimõiguse kohta kutsutakse üles esitama ettepanekuid õigusaktide kohta, millega rakendataks ÜRO poolt tunnustatud inimõigust veele ja kanalisatsioonile ning edendataks veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse kui elementaarse avaliku teenuse pakkumist. Algatust tutvustati komitee 2013. aasta septembri täiskogu istungjärgul.

2.4

Algatuse esialgne originaaltekst on järgmine.

„Vesi ja kanalisatsioon on inimõigus!”

Me kutsume üles esitama ettepanekuid õigusaktide kohta, millega rakendataks ÜRO poolt tunnustatud inimõigust veele ja kanalisatsioonile ning edendataks veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse kui elementaarse avaliku teenuse pakkumist.

Euroopa õiguses tuleks valitsustelt nõuda kõigile kodanikele kanalisatsiooni ja piisava puhta joogivee tagamist ja sellega varustamist. Algatusega kutsutakse üles

2.5

17. veebruaril 2014, pärast seda, kui komisjon oli kinnitanud 13 liikmesriigis kogutud 1 6 59  543 allkirja, käivitas Euroopa Parlament vee kodanikualgatuse kodanike komiteega ulatusliku konsultatsiooni, millest kutsuti osa võtma ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee. Samal päeval võttis Euroopa Komisjoni asepresident Maroš Šefčovič vastu algatuse kodanike komitee.

2.6

Euroopa Komisjon avaldas 19. märtsi 2014. aasta teatises oma ametliku vastuse esimesele edukale Euroopa kodanikualgatusele, milles kutsuti üles rakendama ELi õiguses inimõigust veele ja kanalisatsioonile.

2.7

Euroopa kodanikualgatuse päeval 15. aprillil 2014. aastal korraldas komitee konverentsi teemal „Tee edule”, millest kutsuti taas osa võtma vee algatuse kodanike komitee ja mille käigus kohtus komitees märkimisväärne arv Euroopa kodanikualgatuse kampaania korraldajaid ja huvitatud isikuid, et arutada seniseid kogemusi ja koostada nimekiri soovitustest selle otsedemokraatia vahendi tõhususe ja kasutajasõbralikkuse parandamiseks.

3.1

Euroopa kodanikualgatus on näidanud oma tugevust ja edu vahendina, mis tõstatab avaliku arutelu ja loob kodanike võrgustikke.

3.2

Veel ületamist vajavad tõkked on seotud selle rakenduseeskirjade läbivaatamisega (2), kuna need ei vasta Euroopa kodanikualgatuse tegelikule olemusele. Nendes seatakse kohustusi, mis on võrreldavad otsedemokraatia õiguslikult siduva vahendi omadega, mille õiguslik tagajärg oleks referendum (isikuandmed, võimalik pärssiv mõju, ebaproportsionaalsed menetlused), ja need asetavad korraldajatele ebaproportsionaalseid õiguslikke piiranguid, mis ei ole liikmesriigiti ühesugused. Eeskirjadega piiratakse nende teemade ringi, mida võidaks õiguspäraselt registreerida komisjoni poolt sõltumatult käsitletavatena. Komisjon määrab üksi kindlaks, kas need teemad kuuluvad tema pädevusvaldkonda.

3.3

Registreeritud algatuse nime, teema ja kirjelduse tutvustusteksti maksimaalse pikkuse seadmine 800 tähemärgile on viinud olukorrani, kus komisjon on leidnud, et algatuses puuduvad konkreetsed ettepanekud.

3.4

Paljud Euroopa kodanikud soovivad meeleheitlikult Euroopa Liidus ja Euroopa Liidu kohta sõna sekka öelda. Tulevane Euroopa Komisjon peaks sellele tähelepanu pöörama.

3.5

Kodanikualgatus, mis moodustab osa ELi lepingust (artikli 11 lõige 4), on ainus õiguslik vahend, mille kaudu Euroopa tavakodanikel on võimalik ELi poliitilist tegevuskava mõjutada. 2015. aastal peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu need rakenduseeskirjad läbi vaatama ja esimestest kampaaniatest järeldusi tegema.

4.1

Komitee märgib rahuloluga, et Euroopa kodanikualgatus „Vesi ja kanalisatsioon on inimõigus!” kohustas ELi institutsioone tegelema Euroopa kodanike muredega ja tõdema, et need ületavad komisjoni tavapäraseid regulatiivseid kaalutlusi. Komitee on rahul, et komisjon otsustas jätta veevarustus- ja kanalisatsiooniteenused kontsessioone käsitleva direktiivi kohaldamisalast välja.

4.2

Komisjon tuletab põhjendatult meelde liikmesriikide kohustusi võtta vastu meetmeid puuduses elavate inimeste aitamiseks.

4.3

Komisjon tunnistab ka, et tal on pädevus määratleda liikmesriikide veehinnapoliitika teatud aluspõhimõtted ja tuletab meelde veepoliitika raamdirektiivi artikli 9 sätteid, milles kehtestatakse kõigi kulude katmise põhimõte.

4.4

Siiski jäi komisjonil üle 1,6 miljoni inimese (1,9 miljonit kogutud allkirja) väljendatud ootustele vastamisel puudu tõeliselt jõulisest eesmärgist ja ta ei teinud uut ettepanekut luua ELi vahend vee käsitlemiseks inimõigusena.

4.5

Komitee on Euroopa eri linnade konkreetsetele kogemustele tuginedes seisukohal, et kohustust võtta veevarude säilitamiseks vastu asjakohane veehinnapoliitika võib ja tuleb ühitada kohustusega tagada sobivate solidaarsusvahendite kaudu selle ressursi üldine kättesaadavus.

4.6

Komitee leiab, et veepoliitika raamdirektiivi ja joogiveedirektiivi läbivaatamine peaks pakkuma võimaluse lisada nendesse üldise kättesaadavuse viited ja põhimõtted ning veepoliitika raamdirektiivi põhimõtte veevarustusteenuste kulude katmise kohta.

4.7.1

Komitee rõhutab, et on üllatunud, et nii ulatuslikule kodanikualgatusele vastatakse ettepanekuga korraldada avalik konsultatsioon joogivee kvaliteedi teemal, mis tähendab, et kavas on kasutada kõige tavapärasemaid konsultatsioonivahendeid, mis on küll kasulikud, ent ei vasta Euroopa kodanikualgatusele.

4.8.1

Komitee on rahul sellega, et komisjon mõistab vajadust tagada veehaldusega seotud otsustusprotsessi läbipaistvus kohalikul, piirkondlikul ja riigi tasandil.

4.8.2

Vee elutähtsa olemuse tõttu tuleb seda hoida kui haavatavat ressurssi ja avalikku hüve. Vaja on arvesse võtta, et võimalus vett kasutada on esmatähtis inimeste põhivajaduste rahuldamiseks. Euroopa Komisjon peaks mõistma, et piisavat juurdepääsu veele ja kanalisatsioonile tuleb tunnistada põhilise inimõigusena, kuna need teenused on olemuselt elutähtsad ja toetavad inimväärikust. Selleks tuleb need jäädavalt välja jätta siseturu eeskirjade kohaldamisalast ja teha ettepanek nende uuesti määratlemiseks majandushuvi mittepakkuvate üldhuviteenustena (3).

4.8.3

Inimeste ellujäämiseks vajalike toodete suhtes tuleks kohaldada eraldi lähenemisviisi ja jätta need vabakaubanduse raamistikust välja. Vaatamata sellele, et on olemas dokumente, milles kinnitatakse, et „vesi ei ole tavaline kaup” või et „kõigil inimestel on õigus toidule”, oleme me praeguseni tunnistajaks veeallikate erastamisele, ulatuslikule põhitoiduainetega spekuleerimisele ja põllumajandusmaade massilisele hõivamisele. Need nähtused seavad otseselt ohtu kõige haavatavamas olukorras olevate isikute ellujäämise.

4.8.4

Euroopa Komisjonil palutakse kõnealusele kodanikualgatusele vastamiseks teha konkreetsete siduvate meetmete ettepanek, mida ta oma teatises ei esitanud. Eelkõige tuleks õiguslikult siduvas ELi dokumendis sätestada, et veeallikate ja veevarustusteenuste haldamise eesmärk ei peaks olema kasumi teenimine. Vastasel juhul kaotab avaldus „vesi on avalik hüve” oma mõtte.

4.9.1

Komitee taotleb sellise ELi vahendi vastuvõtmist, mis tunnistaks inimõigust veele ja kanalisatsioonile kooskõlas ÜRO 2010. aasta juuli määratlusega. See on kõnealuse Euroopa kodanikualgatuse nurgakivi lisaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 14 majandushuvi pakkuvate üldhuviteenuste kohta ning üldhuviteenuseid käsitlevale protokollile nr 26. Lisaks soovib komitee, et Euroopa Komisjon ärgitaks liikmesriike viima seda majandushuvi mittepakkuvat üldhuviteenust ellu neutraalselt, eristades selle vee kaubanduslikust kasutamisest tööstuses või põllumajanduses.

4.10.1

ELi arengupoliitikale ja finantskohustustele tuleks kasuks, kui kõik liikmesriigid toetaksid seda kindlalt vee käsitlemisega inimõigusena, nagu ÜRO määratles ametlikult 2010. aasta juulis. See on eriti oluline optimaalse tõhususe saavutamiseks, kuna selle valdkonna arengu- ja abipoliitika esitamine inimõigusega seotult aitaks võidelda korruptsiooni vastu ja kaasaks ka töövõtjad. Komitee julgustab ja toetab terviklikku lähenemisviisi ja sünergia loomist vee ja toiduga kindlustatuse vahel. Vee ja energia koostoime osas ootab komitee meetmete ettepanekuid, et oleks võimalik hinnata, kas need on kooskõlas Euroopa kodanikualgatuse suunitlusega vee kui avaliku hüve kaitsmise osas.

Samuti peab tähelepanu keskmes olema rahvatervis, eelkõige rajades kanalisatsiooni kõikjale, kus see puudub, ehkki see võib ettevõtjaid vähem huvitada.

4.11.1

Komitee kiidab heaks komisjoni pühendumise kasumit mittetaotlevate partnerluste paremale edendamisele veesektoris, et suurendada oskusteabe ja teadmiste ülekandmist avalike vee- ja kanalisatsiooniteenuste pakkujate, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning muude toimijate vahel. Komitee rõhutab taaskord, et innovatsioon ning teadus- ja arendustegevuse tulemused, mis said avaliku sektori toetust seitsmendast raamprogrammist, tuleks muuta kättesaadavaks mittetulundussektorile, sotsiaalsetele ja solidaarse majanduse ettevõtjatele, linnadele jne (4).

4.12.1

Selleks, et toetada säästva arengu eesmärke, mis peaksid pärast 2015. aastat asendama aastatuhande arengueesmärke ja mis on üldise kohaldamisalaga, peaks EL tagama sidususe nende tulevaste eesmärkidega ja möönma, et veel 1–2 miljonil Euroopa kodanikul ei ole juurdepääsu sellele ressursile. Olukorra parandamiseks peab EL suurendama liikmesriikide teadmisi asjakohastest andmetest (kodutud, romad, ebakindlad elukohad).

4.13

Komitee kiidab heaks Euroopa Komisjoni pühendumise sellistele küsimustele nagu vee kvaliteet, halduse läbipaistvus, struktureerituma dialoogi loomine sidusrühmade vahel, ent rõhutab, et komisjoni vastus ei vasta kodanikualgatuses tõstatatud küsimustele selle inimõiguse üldise tunnustamise kohta – nimelt sellele, et igal kodanikul ja elanikul peab olema juurdepääs minimaalsele veevarustusele, olenemata tema olukorrast seoses eluaseme, töö või muuga.

4.14

Euroopa Komisjon märgib, et ELi õigusaktides on alati tunnistatud veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste eripära ning nende tähtsust elanikkonna põhivajaduste rahuldamisel.

Komitee leiab, et see on elulise, mitte ainult olulise tähtsusega, ja kuna tegemist on põhivajadusega, pooldab komitee seda, et neid põhivajadusi rahuldataks majandushuvi mittepakkuvate üldhuviteenuste raames.

4.15

Komitee soovitas liikmesriikidel ja ELi institutsioonidel kõnealust poliitikat tugevdada, kuna vesi on elutähtis põhihüve nii kodanike, tööstuse, põllumajanduse kui ka kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks. Sellele tuleb omistada keskne tähtsus kõigi ELi poliitikavaldkondade lõikes, rõhutades selle seotust selliste väljakutsetega nagu võitlus vaesuse vastu, Euroopa kodanike põhiõigused, rahvatervis, integratsioon ja sotsiaalne ühtekuuluvus.

4.16

Komitee soovitab

4.17

Lisaks sellele soovitab komitee

4.18

Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste poliitika tuleb lisada säästva arengu poliitikasse, tagades, et see loodusvara vastab elanikkonna praegustele vajadustele ning et see säilib ka tulevaste põlvkondade jaoks.

15.1.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 12/39

Raportöör:

Laure Batut

Kaasraportöör:

Eve Päärendson

1.1.1

Euroopa Liit ja Jaapan esindavad koos rohkem kui ühte kolmandikku maailma kaubandusest. Ambitsioonika, kõikehõlmava ja vastastikku kasuliku vabakaubandus- ehk majanduspartnerluslepinguga (FTA/EPA) ELi ja Jaapani partnerlus hoogustaks mõlemal pool tööstust ja investeeringuid ning võiks parandada nende majanduse seisu ja tööhõivevõimalusi ning aidata kehtestada tõhusamaid rahvusvahelisi eeskirju ja standardeid. Mõlema lepingupoole kodanikud on valmis oodatava kasu õiglaseks jaotuseks, aga nad on ettevaatlikud ega taha, et nende vastavad standardid nõrgeneksid.

1.1.2

Komitee väljendab heameelt Jaapaniga peetavate FTA/EPA läbirääkimiste ja eelkõige selle üle, et esimese aasta analüüsi järel otsustati läbirääkimisi jätkata. Samas avaldab komitee kahetsust, et käimasolevate läbirääkimiste kohta ei ole antud eriti teavet ning et need läbirääkimised ei ole eriti läbipaistvad. Kuna tarbijate huvide edendamine ja kaitsmine on lepingule ulatusliku toetuse saamiseks esmatähtis, siis kutsub komitee üles looma Atlandi-ülese kaubanduse ja investeeringute partnerluskokkuleppe (TTIP) läbirääkimiste puhul kasutatud mehhanismidega sarnaseid konsultatsioonimehhanisme, tagamaks, et kodanikuühiskonda teavitatakse paremini võrreldavatest eelistest, mida ELi ja Jaapani vahelise turu avamine sidusrühmadele pakuks. Sellega seoses kutsub komitee mõlemat poolt üles parandama läbirääkimiste läbipaistvust ja neist teavitamist ning looma ametliku kodanikuühiskonna teavitamissüsteemi ja seejärel lepingu raames toimiva konsultatsioonistruktuuri. Lisaks juhib komitee tähelepanu sellele, et mõlema poole ettevõtted on juba saanud kasu ELi-Jaapani ettevõtluse ümarlauast kui platvormist, mis võimaldab neid kaasata ja nendega konsulteerida.

1.2.1

Komitee nõuab, et teda teavitataks täies ulatuses 2012. aasta mõjuhinnangu läbivaatamisest. Ta palub, et talle edastataks nii pea kui võimalik lepingu rakendamise ajakava, eelkõige tehniliste standardite ühtlustamise ajakava ja leiab, et enne igasuguste otsuste tegemist tuleks kõigis ELi ametlikes keeltes avaldada mõjuhinnangust täpsem dokument.

1.2.2

Komitee kutsub ELi üles tegema kõik selleks, et

Investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise mehhanismi suurt tundlikkust ja sidusrühmade erinevaid seisukohti arvestades tervitab komitee avalikku konsultatsiooni, mille komisjon Atlandi-ülese kaubanduse läbirääkimistega seoses käivitas, ning ootab selle tulemust suure huviga (1). Komitee leiab, et Jaapani demokraatia tugevust arvestades võib Jaapani poolel sidusrühmade selleteemaliste seisukohtade kogumine anda teavet ja aidata läbirääkimisi lihtsustada.

1.2.3

Jaapani ja ELi kodanikuühiskondade vahelise dialoogiga saab FTA/EPAsse anda olulise panuse. Komitee soovitab ELi ja Jaapani EPA/FTA raames luua ühise nõuandeorgani, nagu seda tehti ka teiste lepingute puhul, mille Euroopa Liit on hiljuti sõlminud. Nõuandekomitee ülesande üle tuleks mõlema poole organiseeritud kodanikuühiskonna asjaomaste esindajatega läbirääkimiste käigus arutleda. Sellele organile tuleks oma seisukohtade esitamiseks anda võimalus arutleda kõigi lepingu valdkondade üle. Komitee soovitab tungivalt, et vähemalt pooled nõuandekomitee Euroopa liikmetest nimetaks EMSK kui Euroopa Liidu nõuandev organ, mis esindab Euroopa organiseeritud kodanikuühiskonna huve.

1.2.3.1

Komitee on loonud suurepärased suhted Jaapani töötajate, tööandjate, põllumajandustöötajate, ühistute ja tarbijate organisatsioonide, valitsusväliste organisatsioonide, mittetulundusühingute ja ülikoolide organisatsioonidega (2). Tänu EMSK Jaapani järelevalvekomiteele on komiteel hea lähtepositsioon kahe poole kodanikuühiskonna dialoogi ja konsulteerimise edendamisel.

2.1.1

EL ja Jaapan on otsustanud oma suhteid tugevdada, avades läbirääkimised vabakaubanduslepingu/majanduspartnerluslepingu (FTA/EPA) üle. Paralleelselt käivad läbirääkimised ka strateegilise partnerluse lepingu (SPA) üle (3). Komitee tunneb heameelt esimese aasta järel tehtud analüüsi positiivsete tulemuste ja otsuse üle läbirääkimisi jätkata. Prognooside realiseerumisel suureneks ELi eksport Jaapanisse kuni 30 %, ELi SKP kasvaks 0,8 % ja ELis loodaks kuni 4 00  000 uut töökohta. Jaapani SKP suureneks 0,7 % ja eksport Euroopasse 24 %. Samas tõstaks leping esile olulise rolli, mida EL täidab Ida-Aasia kaubanduses ja sealsetes investeeringutes (4).

2.1.2

EL ja Jaapan jagavad paljusid väärtusi ja põhimõtteid, mille seas on demokraatia, õigusriik, inimõigused ja suure tehnoloogilise oskusteabega turumajandus. Samal ajal seisavad nad silmitsi sarnaste väljakutsete (nt vananev ja vähenev elanikkond) ja vajadusega leida uusi majanduskasvu ja töökohtade loomise allikaid.

2.1.3

Kummagi asjaomase piirkonna kodanikuühiskonna organeid ja vastavaid konsultatsioonimehhanisme ei saa otse ühelt poolt teisele üle kanda (5), kuid nende organite tihedam dialoog täiendaks asjakohaselt igasugust lepingut. EL on teinud sotsiaal- ja kodanikuühiskonna dialoogist oma sotsiaalmudeli nurgakivi, andes sellele institutsioonilise raami, ja Jaapan tunnistab oma laiema kodanikuühiskonna olulisust (tööpoliitika nõukogu ja paljusid sidusrühmi koondav foorum).

2.2

Jaapanis on sarnaselt ELile võetud meetmeid majanduse elavdamiseks (6). Jaapani valitsemissektori võlg on praegu peaaegu 230 % tema SKPst. Jeeni kurss on seadnud riigi impordi seisukohast halba seisu ning pärast kolmekordset Fukushima katastroofi vähenes jaekaubandus ühe aasta jooksul 2,3 % (2013. aasta veebruari seisuga).

2.2.1

Kahepoolsed vabakaubanduslepingud avavad Jaapani maailma kaubandusele ning on aidanud kaasa piirkondliku integratsiooni alade loomisele. Jaapan on alates 2002. aastast sõlminud mitmeid kahepoolseid lepinguid nii Aasias kui ka Ladina-Ameerikas, samuti Šveitsiga. Praegu peab ta läbirääkimisi kolmepoolse lepingu üle Hiina ja Korea Vabariigiga. Jaapan osaleb ka Vaikse ookeani ülese partnerluse (TPP) läbirääkimistel.

2.2.2

Jaapan ja EL on juba sõlminud olulisi kaubandusmenetluste lihtsustamise lepinguid: telekommunikatsiooni, keemia- ja farmaatsiatoodete, konkurentsivastase tegevuse, teaduse ja tehnoloogia ning halduskoostöö ja -abi alal (7).

3.1

Püüdlus saavutada globaliseerunud kaubanduse abil majanduskasvu võib avaldada mõju keskkonnale (8). Komitee rõhutas uute kaubanduskokkulepete üle toimuvate läbirääkimiste teemalises arvamuses (9), kui oluline on lisada ELi kaubandusläbirääkimistesse keskkonna- ja sotsiaalseid sätteid sisaldav kaubanduse ja säästva arengu peatükk, milles antakse keskne järelevalveroll kodanikuühiskonnale.

3.2

ELi ja Jaapani FTA/EPA üle toimuvad läbirääkimised pakuvad mõlemale poolele võimaluse korrata oma pühendumust töötada rahvusvahelises kontekstis, võttes suunaks säästva arengu kolm sammast: majanduskasv, sotsiaalne areng ja keskkonnakaitse. Need teemad on olnud ELi kõigi kaubandusläbirääkimiste ja kõigi lepingute keskmes alates sellest, kui allkirjastati FTA Korea Vabariigiga (10). Elurikkus, kliimamuutus, kalandus, metsandus või elusloodus on nii ELi kui ka maailma prioriteedid. Pooled peaksid taas kinnitama oma pühendumist mitmepoolsetele keskkonnalepingutele.

3.3

Uues lepingus tuleks kinnitada ELi liikmesriikide ja Jaapani õigust reguleerida ja määratleda säästva arengu prioriteete ning kutsuda neid üles pidama kinni töötajate ja keskkonnakaitse standarditest kooskõlas lepingupoolte kohustustega, mis tulenevad rahvusvahelistest standarditest ja lepingutest nendes kahes valdkonnas.

3.4

FTA/EPA (11) pakub võimaluse seda kohustust taas sätestada (ILO konventsioonide võimalik ratifitseerimine ja tõhus rakendamine) (12) ning tõhustada kahepoolset dialoogi ja koostööd tööga seotud küsimustes, sh inimväärse töö tagamise suunistega kaetud valdkondades.

3.4.1

Kogu Euroopa kodanikuühiskonna esindajana rõhutab komitee asjaolu, et FTA/EPAst saadav kasu ei pruugi eri liikmesriikides ja sektorites (13) ühesugune olla (14).

3.4.2

Kuigi ELis on oodata tööhõive (protsentuaalset) suurenemist elektrimasinate, põllumajandus-, metsandus-, kalandus-, töödeldud toiduainete, kindlustus- ja ehitussektoris, võib väikest vähenemist oodata kemikaalide, mootorsõidukite, metalli- ja metallitoodete ning õhutranspordisektoris (15). Need raskused tuleb kindlaks teha varakult, et kohaldada asjakohaseid abi- ja ümberõppemeetmeid. On oluline, et eelised jaguneksid ettevõtjate, töötajate, tarbijate ja kodanikuühiskonna vahel selle laiemas tähenduses võrdselt, et välditaks samas tõsiseid häireid ja loodaks nende puhuks hüvitusvõimalused (16).

4.1.1

Komitee, kes tunneb heameelt selle üle, et ta on oma tegevuse raames komisjoni oluline partner, avaldab siinkohal kahetsust käimasolevate läbirääkimiste läbipaistvuse puudumise üle, millele mõlema poole sidusrühmad on tähelepanu juhtinud. Komisjonile antud volitusi ei ole avalikustatud. Ometigi peaksid läbirääkimised olema võimalikult avatud ja läbipaistvad. Paljud Jaapani ja Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonid kurdavad selle üle, et nad on saanud läbirääkimiste kohta vaid vähest teavet. See mõjutab läbirääkimiste sisu ja kodanikuühiskonna võimalusi kõnealusel teemal kaasa rääkida. Nagu me teame, võimaldaks kodanikuühiskonna kaasamine mitte üksnes üksteist paremini mõista, vaid parandaks ka eksperditeadmiste osas käimasolevate FTA/EPA läbirääkimiste kvaliteeti.

4.1.2

Euroopa kodanikud nõuavad, et kohaldataks ELi õigusakte, milles on kehtestatud läbipaistvuse põhimõte. Komitee kutsub üles jagama tekste asjaomaste sidusrühmadega võimalikult varases etapis.

4.1.3

Arvestades Euroopa üldsuse legitiimset palvet tagada kaubandusläbirääkimistes täielik läbipaistvus, juhib komitee nõukogu ja komisjoni tähelepanu sellele, et tuleb rangelt ja sidusalt kohaldada ELi toimimise lepingu artiklit 218 ja eelkõige selle lõiget 10: „Euroopa Parlamenti teavitatakse viivitamata ja täielikult kõigil menetluse etappidel”.

4.1.4

Komitee soovitab komisjonil luua ELi ja Jaapani FTA/EPA läbirääkimistel kodanikuühiskonnaga konsulteerimise mudel, mis on sarnane Atlandi-ülese kaubanduse ja investeeringute partnerluskokkuleppe (TTIP) läbirääkimistel kasutatule (iga läbirääkimiste vooru järel kohtumine sidusrühmadega, kodanikuühiskonna esindajate nõuanderühma loomine, mis peaks hõlmama komitee liikmeid). Komiteele teadaolevalt on sarnane mehhanism olemas ka USAd ja Jaapanit hõlmavatel Atlandi-ülestel läbirääkimistel.

4.2.1

Nagu eelnevalt öeldud, on kõigis ELiga hiljuti sõlmitud vabakaubanduslepingutes peatükk kaubanduse ja säästva arengu kohta (17), milles antakse keskne järelevalveroll kodanikuühiskonnale – sõltumatutele esindusorganisatsioonidele, milles ettevõtjate, töötajate ja muud sidusrühmade esindatus on tasakaalus. Komitee toetab komisjoni püüdeid lisada selline peatükk ka Jaapaniga sõlmitavasse lepingusse.

4.2.2

Jaapani ametivõimud soovivad säästva arengu abil käivitada stabiilse majanduskasvu (vt nn Abenomics (18)). Vabakaubanduslepingud, mille Jaapan on koostööpartneritega Aasias sõlminud, sisaldavad sätteid allkomitee loomiseks, mis jälgiks lepingu mõju ettevõtluskeskkonnale. Euroopa Liit ja Jaapan on mõlemad, kuigi eri ulatuses ja viisil, tuttavad vabakaubanduslepingute mõju jälgimise põhimõttega ning seetõttu kutsub komitee neid üles lisama praegusesse lepingusse tugeva kaubanduse ja säästva arengu peatüki.

4.2.3

Jaapani valitsus on loonud mitmeid mitmepoolseid sisekomiteesid, et uurida ettevõtetelt, milline on vabakaubanduslepingute mõju ettevõtluskeskkonnale. On ka konsultatsioonistruktuure, mis hõlmavad valitsuse ja ühistute ning valitsuse ja ametiühingute esindajaid. Lisaks on olemas teisi laiema alusega konsultatsioonistruktuure, nagu jätkusuutlikku tulevikku silmas pidava sotsiaalse vastutuse teemaline paljusid sidusrühmi koondav foorum (19) või tööpoliitika nõukogu.

4.3

ELi majandus- ja sotsiaalmudelis „pannakse majandus-, tööhõive-, sotsiaal- ja keskkonnaküsimuste haldamiseks rõhku tugevatele institutsioonilistele struktuuridele, tugevale sotsiaal- ja kodanikuühiskonna dialoogile ning investeerimisele inimkapitali ja tööhõive kvaliteeti” (20). Komitee täheldab, et selles mudelis peegelduvad ELi väärtused ning et kõik institutsioonid peavad seda edendama kõigis oma poliitikameetmetes.

4.3.1

Komitee kiidab heaks, et EL on rahvusvahelisel tasandil pühendunud sellele, et (21)

4.3.2

Euroopa Parlament soovitas komisjonil Jaapaniga sõlmitava vabakaubanduslepingu puhul keskenduda põhilistele tööõiguse standarditele ja näha säästva arengu kohta ette kõrgeid eesmärke seadev peatükk. Lisaks sellele tuleks luua „kodanikuühiskonna foorum, mis jälgib ja kommenteerib selle peatüki rakendamist”. Komitee kutsub tungivalt üles endaga konsulteerima ja oma soovitusi ellu viima.

4.4

Komitee tuletab komisjonile meelde, et komisjon ise avaldas ELi kaubanduslepingute üle toimuvate läbirääkimiste läbipaistvuse juhendi, milles sedastatakse, et „tööd saavad edukad olla ainult siis, kui need vastavad eurooplaste ootustele” ja et „kodanikuühiskonna arvamusel on läbirääkimiste ettevalmistamisel väga oluline osa” (23).

Komitee soovib tungivalt, et

4.5

Peaaegu kõik Euroopa ja Jaapani organiseeritud kodanikuühiskonna esindajad, kellega konsulteeriti (24), pooldasid tulevases vabakaubanduslepingus sellise ühise järelevalveorgani loomist.

4.5.1

Järelevalvemehhanism tuleks luua nii, et võetaks arvesse olemasolevaid struktuure ja austataks seniseid ELi ja Jaapani kogemusi. Komitee soovib osaleda ELi nõuanderühma ja ühise järelevalveorgani rolli, ulatuse ja koosseisu kindlaks määramisel. Konsulteerida tuleb kõigi sidusrühmadega ning komitee peab olema selles protsessis põhitegur.

4.5.2

ELi ja Jaapani kodanikuühiskondade esindajate vaheline struktureeritud dialoog lisab FTA/EPAle olulise mõõtme, sh kultuurilise mõõtme. Komitee leiab, et äärmiselt oluline on hoida Jaapani koostööpartneritega tugevat sidet, tagamaks, et tulevase ühise järelevalvemehhanismi vorm, ulatus ja sisu vastaksid mõlema poole ootustele.

5.1.1

Komitee tunneb heameelt, et 2014. aasta juunis (25) võimaldas positiivne eduaruanne ELi Nõukogul läbirääkimisi jätkata.

5.1.2

Lepingu eesmärk on parandada turulepääsu, tagada regulatiivne kooskõla ja soodustada seega vastastikuse kaubanduse ja vastastikuste investeeringute arengut. Samuti peaks see kiirendama kahe riigi jätkusuutlikku majanduskasvu, paremate lisatöökohtade loomist, suurendama tarbijate valikuid ning arendama mõlema majanduse konkurentsivõimet ja tootlikkust.

5.1.3

Euroopa Liidu prioriteet on mittetariifsete tõkete (NTB) kaotamine. Komisjon märkis oma mõjuhinnangus (26), et tihtipeale on need tõkked kultuurilise taustaga ja neil on protektsionistlik mõju. Komitee lisab, et neid on raske muuta, kui need tuginevad kõige kõrgemal tasandil kehtestatud, kuid pidevalt muutuvatel standarditel. Vahel kaitsevad need terveid sektoreid, nagu Jaapani raudteetransport.

5.2.1

Tariifsed tõkked tuleb kaotada kõigi toodete puhul, ilma et jäetaks välja põllumajandustooteid ja töödeldud saaduseid, nö tundlikuks kaubaks tunnistatud sõidukeid ning keemia- ja farmaatsiatooteid, ning vajadusel tuleb kehtestada üleminekuperioodid.

5.2.2

Sarnaste ja võrdväärsete tootestandarditega sertifitseeritud toodete vastastikune tunnustamine ning võimaluse korral eeskirjade ja süsteemide ühtlustamiseks tehtav koostöö soodustaks kaubavahetust. Esmatähtis on siiski tagada, et uute ülemaailmsete standardite nimel tehtav koostöö ei viiks standardite alandamiseni.

5.2.3

Mittetariifseid tõkkeid, mis piiravad ELi eksporti, kasutatakse varjatud protektsionistlike meetmetena. Neid tuleb vähendada või need kõrvaldada, eelkõige siis, kui need tehakse kindlaks juba läbirääkimiste ajal, ning standardid tuleb kohandada ümber rahvusvahelistele standarditele.

5.3.1

Kuna nii Jaapanis kui ka Euroopas moodustavad VKEd majandusstruktuurist 99 % ja loovad 70-80 % töökohtadest, kutsub komitee komisjoni üles pöörama neile ettevõtetele eritähelepanu.

5.3.2

Kuna VKEdel on nende suuruse tõttu piiratud ressursid, sh riiklike ja kaubanduseeskirjadega tegelemiseks, siis võib arvata, et nad võidavad ELi ja Jaapani FTA/EPAst, eelkõige lihtsustatud reguleerimisest ja väiksematest halduskuludest. Kuid neil on vaja abi, et kõrvaldada igasuguse suurema rahvusvahelise kaasatusega seotud takistused: keelebarjäär, erinevad ettevõtlustavad, suured transpordikulud, puudus asjaomaste oskustega töötajatest, teabest välisturgude kohta ning rahast.

5.3.3

ELi ja Jaapani FTA/EPAst maksimaalse kasu saamiseks on väga oluline, et mõlemad pooled tegutseksid selle nimel, et suurendada VKEde teadlikkust olemasolevast toetusteenustest ja -programmidest (27), mida pakuvad ELi ja Jaapani tööstuskoostöö keskus (28) ja JETRO (Jaapani väliskaubanduse organisatsioon) (29), eriti arvestades uusi ärivõimalusi, mis selle lepinguga peaksid avanema. Näiteks Euroopa VKEd võivad olla huvitatud Jaapani IKT-, tervishoiu- (30), teenuste-, taastuva energia, mahe- (31) ja gurmeetoidu sektorist.

5.4.1

Turu liberaliseerimine tagaks mõlema koostööpartneri põllumajandusliku toidutööstuse toodetele uusi võimalusi (200 %-line tõus), kuid siiski on põllumajandus neil läbirääkimistel ikkagi üks rohkem vaidlusi tekitavatest valdkondadest. Jaapani põllumajandussektor saab tagada toiduainetega varustatuse vaid 40 % ulatuses ja on väga mures. Jaapani põllumajandusettevõtjad kutsuvad üles jätma kõikidest välisriikidega tariifsete piirangute üle peetavatest läbirääkimistest välja viit tüüpi tooted: riis; veise- ja sealiha; piim ja piimatooted; nisu ja oder; suhkur ja magusained. EL leiab, et suurema koguse töödeldud toiduainete eksport võiks pakkuda suure võimaluse, eriti siis, kui Jaapan kõrvaldaks enamiku mittetariifsetest tõketest.

5.4.2

Komitee soovib, et käsitletaks intellektuaalomandiõiguste küsimust (32), et kaitsta õiglaselt Euroopa uuendusi. Üks keerulistest küsimustest, mis läbirääkimisele tuleb, on kaitstud geograafiliste tähiste (KGT) küsimus. Kvaliteetse põllumajandustoodangu intellektuaalne kaitse võib osutuda impordi varjatud takistuseks. Juba WTO raames oli ELil ja Jaapanil erinev lähenemine: EL soovis KGT kaitse ulatust laiendada, et tagada siduva mõjuga suurem kaitse (TRIPS-leping: ELi 1998. aasta ettepanek), ja Jaapan tegi koos USAga (1999. aastal) ettepaneku, et liikmed teavitaksid WTOd oma geograafilistest tähistest, et koostada andmebaas, mis oleks teistele liikmetele teabeallikas, ilma et sellel oleks siduv mõju. Komitee leiab, et see on oluline küsimus, mida tuleb läbirääkimistel hoolikalt käsitleda.

5.5.1

Jaapanis osalevad nii põllumajandusettevõtjad kui ka tarbijad väga aktiivselt ühistutes, mis pakuvad vastastikust kindlustust ja pangandusteenuseid. Nad näevad teenuste liberaliseerimises ohtu, samas kui paljude teiste, eelkõige aga nn hõbedase (eakatele suunatud) majanduse jaoks on see suur võimalus. Teenused pakuvad peamise võimaluse kaubanduse märkimisväärseks kasvuks.

5.5.2

Brutoarvudes väljendatuna eksportis 27-liikmeline EL 2012. aastal Jaapanisse teenuseid 24,2 miljardi euro väärtuses, samas kui Jaapanist imporditi 15,6 miljardi euro väärtuses, mis tähendab 27-liikmelisele ELile 8,6 miljardilist ülejääki, võttes loomulikult arvesse asjaolu, et Jaapani rahvaarv on ELi rahvaarvust neli korda väiksem. Peaaegu kõik konsultatsioonides osalenud Jaapani organisatsioonid, kes mainisid teenuste liberaliseerimist, olid vastu negatiivsele loetelule, mille järgi võiksid kõik teenused, mida ei ole selgesõnaliselt lepingutekstist välja jäetud, kaubavahetusele avatud olla. Kui põllumajandusettevõtjad ja tarbijad võivad negatiivse loetelu vastu olla, siis ettevõtjad on kindlalt selle poolt. Negatiivne loetelu piiraks avaliku sektori asutuste sekkumisruumi. Tulevased teenused oleksid automaatselt liberaliseeritud valdkonna all. Komitee toetab riikide piiramatut õigust avalikkuse huvides reguleerida.

5.6.1

ELi ettevõtjate jaoks on oluline saada juurdepääsu Jaapani riigihangetele standarditel põhinevate tõkete kaotamise, kõigile sidusrühmadele ühesuguste selgete menetluste ja ühesuguse teabe pakkumise, raudteeturu väga tundlike piirangute kaotamise ja teabele veebis juurdepääsu süsteemi loomise abil. Lisaks väljendatud poliitilisele tahtele on konkreetsetel läbirääkimistel vaja standardite õiguslikku stabiilsust.

5.6.2

Ausa konkurentsi valdkonnas on edaspidi hädavajalik vastastikkuse põhimõte. Komitee leiab, et leping peab täielikult selgitama mõlema poole kasutatavaid lubade vorme riigiabi ja -toetuste valdkonnas.

5.6.3

Euroopa Liit, liikmesriigid ja Jaapan peavad saama säilitada võimaluse jätkata demokraatlike menetluste järgi määratletud üldist huvi pakkuvate eesmärkide rahastamist, mis hõlmavad muu hulgas sotsiaal-, keskkonna- ja rahvatervise sektorit. ELil on avalike teenustega seoses aluslepingutest tulenevaid kohustusi.

5.7.1

2012. aastal ulatusid 27-liikmelise ELi välismaised otseinvesteeringud Jaapanisse 434 miljoni euroni, samas kui Jaapani välismaised otseinvesteeringud 27-liikmelisse ELi ulatusid 3  374 miljoni euroni (34). Kuna FTA/EPA peamine põhimõte on vastastikkus, siis kutsub komitee komisjoni juhul, kui leping põhjustab töökohtade kaotust, üles olema selles punktis tähelepanelik ja kaaluma selle kompenseerimiseks globaliseerumise fondi kasutamist. Samamoodi leiab komitee, et vajalikuks võib osutuda varem avalikust sektorist rahastatud ettevõtjate, inimressursi ja tehnoloogia kaotusi asjakohaselt kompenseerida.

5.7.2

EL ja Jaapan peaksid läbi vaatama omandiga seotud piirangute, lubade ja kontrollide ning investeeringute lihtsustamise eeskirjad.

5.7.3

Komitee täheldab, et nii Jaapanis kui ka ELis võimaldavad nii õigus kui ka kohtud lahendada vaidlusi õiglaselt tavapärase menetlusega. ELi liikmesriigid ja Jaapan pakuvad investoritele mitmesuguseid institutsioonilisi ja õiguslikke garantiisid. Investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise mehhanismi suurt tundlikkust ja sidusrühmade erinevaid seisukohti arvestades tervitab komitee komisjoni käivitatud avalikku konsultatsiooni Atlandi-ülese kaubanduse läbirääkimiste üle ning tervitaks ka seda, kui sarnane algatus tehtaks Jaapanis, et võtta arvesse Jaapani sidusrühmade seisukohti.

5.7.4

Komitee teeb ettepaneku hõlbustada laiapõhjalist dialoogi kõnealuse konsultatsiooni vaidluste lahendamise teemal pärast seda, kui komisjon on kindlaks määranud selle tingimused ja hinnanud tulemusi. Nimelt on komitee juba selleks oma arvamust koostamas.

5.7.4.1

Igal juhul on äärmiselt tähtis, et ükski investeeringutega seotud vaidluste lahendamise mehhanismi säte ei saaks takistada ELi liikmesriikidel avalikkuse huvides õigusakte vastu võtta või järgida avaliku poliitika eesmärke. Tuleks selgitada investeeringute ning õiglase ja võrdse kohtlemise määratlusi ning seda tuleks teha läbirääkimiste käigus.

15.1.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 12/48

Raportöör:

Andrzej Adamczyk

1.1

Komitee peaks aktiivselt edendama Ukraina poliitilist, sotsiaalset ja majanduslikku konsolideerimist, sh Donetski ja Luganski piirkonna praeguse konflikti rahumeelset lahendamist. Komitee tegevus Ukrainas toetab demokratiseerimisprotsessi, territoriaalset terviklikkust ning sotsiaal- ja kodanikuühiskonna dialoogi kõigi avalik-õiguslike ja representatiivsete sidusrühmadega.

1.2

Eesmärk on kutsuda koostöös osalema lai läbilõige Ukraina kodanikuühiskonnast ja kaasata ka need, kes on jäänud hiljutiste poliitiliste ümberkorralduste ja ELile lähenemise taustal skeptiliseks või vaenulikuks.

1.3

Lisaks on soovitav kahepoolsetel alustel edasi arendada koostööd ELi ja Ukraina partnerorganisatsioonide vahel, pöörates eritähelepanu suutlikkuse suurendamisele, headele tavadele ning sotsiaal- ja kodanikuühiskonna dialoogi tugevdamisele.

1.4

Assotsieerimislepingu kohaselt peaks komitee aitama kaasa Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmetest ning Ukraina kodanikuühiskonna esindajatest koosneva kodanikuühiskonna platvormi loomisele. Põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna lepingu alusel moodustatakse samalaadne organ, et täita nõue luua kodanikuühiskonna järelevalvemehhanism. Mõlemad organid peaksid tegema võimalikult tihedat koostööd.

1.5

Komitee tegeleb teavitustegevuse väljatöötamisega sellistes küsimustes nagu assotsieerimislepingu täitmise tagajärjed Ukrainas, samuti Euroopa integratsioon, ELi institutsioonid ja ühenduse õigustik.

1.6

Ukraina kodanikele tuleks kaotada viisanõuded niipea kui tehniliselt võimalik, et edendada inimestevahelisi kontakte ja aidata suurendada usaldust.

1.7

Ukraina võimalikud väljavaated Euroopas tuleks ametlikult lisada ELi päevakorda.

2.1

Viimastel kuudel Ukrainat kõigutanud pöördelised sündmused said alguse üldsuse reageeringust valitsuse otsusele peatada ettevalmistused assotsieerimislepingu allakirjutamiseks, mis oli kavas idapartnerluse raames.

2.2

Lisaks kahepoolsete assotsieerimislepingute sõlmimisele, millega vahetatakse välja partnerlus- ja koostöölepingud, on idapartnerluse kahepoolse suuna eesmärk lihtsama viisavabadusrežiimi saavutamine ja valdkondliku koostöö arendamine, pakkudes partnerriikidele mh võimalust osaleda ELi programmides ja ametites. See hõlmab ka institutsioonide tervikliku ülesehitamise programmi, mille näol on tegu partnerriikide haldussuutlikkuse suurendamiseks kavandatud vahendiga, hõlbustamaks reformide ja assotsieerimislepingute sätete rakendamist. Idapartnerluse mitmepoolne mõõde rajaneb neljal mitmepoolsel platvormil (demokraatia, hea valitsemistava ja stabiilsus; majandusintegratsioon ja lähenemine ELi poliitikale; energiajulgeolek; inimestevahelised kontaktid), mille eesmärk on koostöö edendamine nii ELi liikmesriikide ja partnerriikide kui ka partnerriikide endi vahel.

2.3

Idapartnerluse üks prioriteet on nii partnerriikide kui ka ELi kodanikuühiskonna kaasamine selle rakendamisse. Selle sihiga loodi 2009. aasta novembris idapartnerluse kodanikuühiskonna foorum, milles osaleb ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee.

2.4

Idapartnerluse poliitika on aga mõne riigi ootamatute suunamuutuste ja Ukrainas aset leidnud tõsiste sündmuste tulemusena jõudnud ristteele. Viimasel aastal on idapartnerlus seisnud silmitsi raskustega nii mõneski riigis, mis siiani oli teinud suurimaid edusamme assotsieerimislepingu sõlmimise suunas. Peamiselt on see tingitud Venemaa püüdlustest takistada partnerriikide tihedamaid sidemeid ELiga.

2.4.1

Ehkki Armeeniaga on jõudnud lõpule läbirääkimised assotsieerimislepingu, sh põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu üle, ei saanud neid dokumente parafeerida, kuna 2013. aasta septembris teatas Armeenia kavatsusest ühineda Venemaa algatatud Euraasia tolliliiduga.

2.4.2

Vaatamata Vene-poolsele survele ja kahele kaotatud piirkonnale (Abhaasia ja Lõuna-Osseetia), mis on praegu Venemaa kontrolli all, on Gruusia pühendunud Euroopa teele ja kinnitanud seda assotsieerimislepingu, sh põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu parafeerimisega idapartnerluse tippkohtumisel 2013. aasta novembris ja allakirjutamisega 2014. aasta juunis.

2.4.3

Moldova, kes samuti allkirjastas Vilniuses parafeeritud assotsieerimislepingu, on samuti Venemaa surve all, sest viimane on paigutanud oma relvajõud Transnistriasse ja kontrollib praegu seda piirkonda. Moldovas Gagauusia autonoomses piirkonnas toimus samuti Venemaa toetusel ebaseaduslik referendum, mille tulemused näitasid poolehoidu Euraasia tolliliiduga ühinemisele.

2.4.4

Põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu üle kõneluste alustamise eeltingimus on kuulumine WTOsse; seepärast ei saa läbirääkimisi alustada Aserbaidžaani ja Valgevenega, kes ei ole WTO liikmed. Lisaks jäävad Valgevene tõsiste demokraatiapuudujääkide tõttu ELi kahepoolsed suhted selle riigiga kriitilise dialoogi tasemele.

2.4.5

Venemaa järel on Ukraina suuruselt ja tähtsuselt teine endine nõukogude vabariik, mis Euroopa-meelse suuna võtmisel kaotas Venemaa anneksiooni tagajärjel kontrolli Krimmi ja Sevastoopoli üle ning on langenud Venemaa edasise sabotaaži ja õõnestustegevuse ohvriks. Venemaa tegevus on äärmiselt drastiline näide välissekkumise kohta, mis peale Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse ohustamise mõjub ääretult kahjulikult ka kodanikuühiskonnale ja selle organisatsioonidele. Selline tegevus on lisaks rahvusvahelise õiguse jämedale rikkumisele ka vastuolus kahe põhimõttega, mis on suveräänsete riikide vaheliste suhete vundamendiks. Esiteks ei tohi piire jõudu kasutades muuta ja teiseks võivad riigid ilma välise sekkumiseta ise langetada otsuseid oma tuleviku kohta.

3.1

2004. aasta oranž revolutsioon aitas kaasa ulatuslikule demokratiseerumisprotsessile ja õigusriigi kehtestamisele Ukrainas – vähemalt teatud ajaks – ja meediavabadusele, mida siiani pole rikutud. Sellele lisandusid tihedamad sidemed ELiga.

3.1.1

2005. aastal võeti vastu ELi ja Ukraina tegevuskava, mis tugines 1998. aasta ELi ja Ukraina partnerlus- ja koostöölepingule. 2007. aastal algasid läbirääkimised assotsieerimislepingu üle. Idapartnerluspoliitika vastuvõtmisel 2009. aasta mais sai nimetatud koostöö uue tõuke.

3.1.2

Tihedamad sidemed ja tõelise koostöö sisseviimine mitmes valdkonnas, nagu ka oranžile revolutsioonile järgnenud kõikehõlmav entusiasm pani märkimisväärset osa elanikkonnast ja paljusid kodanikuühiskonna organisatsioone mõtlema, et oodatav ELi-liikmesus on Ukraina jaoks enesestmõistetav ja juba ette ära otsustatud ning sõltub üksnes ümberkorralduste ja Euroopa normidega kohanemise graafikust ja kiirusest.

3.1.3

Idapartnerlus ei pakkunud ELiga ühinemist pikemas perspektiivis, nagu Ukraina lootis, ning see põhjustas pettumust ja nördimust Euroopa suuna pooldajates; pealegi halvendas olukorda järk-järguline lahtiütlemine oranži revolutsiooni demokraatiavõitudest, majandusolukorra allakäik ja kasvavad sotsiaalsed probleemid.

3.1.4

Üldsuse rahulolematus, mis kodanikuühiskonna organisatsioonide puhul väljendus apaatias, halvenes oranži revolutsiooni liidrite – president Viktor Juštšenko ja peaminister Julia Tõmošenko – suurenevate lahkhelide taustal. Mõnikord halvasid need konfliktid otsuste langetamist Ukraina põhiseaduse ebapraktiliste sätete tõttu. Ülemaailmse majanduskriisi kumuleerimine ja president Viktor Janukovõtši (valiti 2008. aastal) suutmatu poliitika raskendasid olukorda veelgi.

3.2

Komitee on pikka aega püüdnud edendada Ukrainaga aktiivset koostööpoliitikat. Ent halvenev poliitiline ja sotsiaalne õhkkond ning partnerorganisatsioonide pettumine liitumisväljavaadete puudumises tõi kaasa suhete teatud paigalseisu aastatel 2011–2012, Ukraina poolel tegevus soikus ja kadus huvi suhete vastu.

3.3

Pärast assotsieerimislepingu parafeerimist 2012. aasta detsembris ning intensiivseid jõupingutusi ja läbirääkimisi eesmärgiga allkirjastada leping 2013. aasta novembris idapartnerluse tippkohtumisel Vilniuses, tekkis meie Ukraina partnerites taas huvi koostöö vastu ja taastusid aktiivsed sidemed Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega.

3.4

Ent uuenenud kontaktid osutasid, et sotsiaalpartnerid nii töövõtjate kui ka ametiühingute poolelt olid assotsieerimislepingu allkirjastamise küsimuses eri arvamusel. Sellele vaatamata esitasid väga paljude valdkondade VVOd ja muude huvipoolte esindajad suhteliselt ühtse Euroopa-meelse seisukoha.

3.5

Hoolimata vastvõetud seisukohast ja assotsieerimislepingu allakirjutamise üle toimunud läbirääkimiste loodetud tulemustest valmistas nii kodanikuühiskonna organisatsioonide kui ka valitsuse esindajatele üllatuse Ukraina valitsuse ja presidendi kantselei otsus katkestada kõnelused ja peatada ettevalmistused assotsieerimislepingu allakirjutamiseks.

3.6

Asjaolu, et kõnelused katkestati ootamatult, ilma nähtava põhjuseta mõni päev enne Vilniuse tippkohtumist ja et lisaks esitas Ukraina valitsus üllatava ettepaneku pidada ELiga edaspidi läbirääkimisi Venemaa osalusel, andsid tõuke Ukraina kodanikuühiskonna kiirele koondumisele, et väljendada ühemõttelist toetust Ukraina Euroopa-suunale.

3.7

Euromaidan oli tõenäoliselt ajaloo suurim demonstratsioon Euroopa integratsiooni toetuseks, ja kõigi aegade pikim, mida peeti niivõrd kindla veendumusega. Hiljem liitusid demonstrantidega jõud, kes esitasid ka poliitilisi nõudmisi režiimi muutmiseks. Neile vastati vägivaldse mahasurumisega, mis põhjustas inimohvreid. Demonstratsioonide tulemusena toimusid poliitilised muutused, mida kasutati ettekäändena edasiste dramaatiliste ja traagiliste sündmuste provotseerimiseks.

3.8

Pärast edukaid presidendivalimisi näib olevat selge, et tihedate sidemete loomine ELiga on uue valitsuse üks prioriteet. Sellist muutust tuleb loomulikult käsitleda Euromaidani ja Ukraina kodanikuühiskonna tohutu kordaminekuna. Aeg näitab, kas üldine olukord stabiliseerub kogu Ukraina territooriumil ja kas kodanikuühiskonna organisatsioonidel on poliitilistest ümberkorraldustest kasu.

3.9

Poliitilistesse muutustesse suhtumine ja arvamus neist jääb Ida-Ukraina kodanikuühiskonna hulgas ebaselgeks seni, kuni piirkonnas tegutsevad relvastatud palgasõdurid ja mässajad ning sõnavabadus on ohus. Tuleb siiski märkida, et riigi idaosa olid Euromaidanil arvukalt esindatud.

4.1

ELi ja Ukraina assotsieerimislepingu näol on tegu uue põlvkonna lepinguga, mis on loodud idapartnerluse raames koostööd tegevate riikide hüveks ja pakub koostöö arendamiseks siduvaid sätteid peaaegu kõigis valdkondades. Assotsieerimislepingus esitatakse Ukraina reformide kava, mille aluseks on seadusandluse igakülgne ühtlustamine ELi normidega.

4.2

Peale põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu, mis on märkimisväärselt norme ja eeskirju mõjutav kaubandusleping, hõlmab koostöö järgmisi peamisi valdkondi: õigus, õigusriik, korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemine, välispoliitika ja julgeolek, avaliku halduse reform, tööhõive, sotsiaalpoliitika, võrdsed õigused ja võimalused, tarbijakaitse, tööstuspoliitika ja ettevõtlus, energeetika, transport ja keskkond. Assotsieerimislepingu rakendamine koos põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepinguga tähendab seda, et Ukraina peab viima oma seadusandluse kooskõlla umbes 85 protsendiga ühenduse kaubandus- ja majandusalasest õigustikust.

4.3

Assotsieerimisleping kirjutati alla 27. juulil 2014 ja ratifitseeriti seejärel Euroopa Parlamendis ja Ukraina ülemraadas16. septembril, mis võimaldab alustada esialgse rakendamisega veel enne, kui ELi kõik 28 liikmesriiki on selle ratifitseerinud. Ent lepingu osaks oleva põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu rakendamine lükkub aasta lõpuni edasi, ehkki ELi leebemad kaubanduseeskirjad Ukrainast pärit kaupadele jäävad kehtima.

4.3.1

Lepingu rakendamine näeb ette, et arvamuste vahetamiseks luuakse ühisorgan – kodanikuühiskonna platvorm –, kuhu kuuluvad komitee liikmed ja Ukraina organiseeritud kodanikuühiskonna esindajad. Arvestades asjaolu, et leping hõlmab väga erinevaid küsimusi, peaks platvormis võimalikult hästi olema esindatud kogu kodanikuühiskond ja seega peaksid sinna kuuluma nii sotsiaalpartnerite kui ka muude sidusrühmade esindajad.

4.3.2

Lisaks teabevahetus- ja arutelufoorumi pakkumisele on platvormi eesmärk jälgida assotsieerimislepingu rakendamist ning esitada organiseeritud kodanikuühiskonna ettepanekuid ja seisukohti.

4.3.3

Kodanikuühiskonna platvorm kehtestab ise oma töökorra. Komitee ja Ukraina esindajate vahel on käimas kõnelused selle organi loomise ja liikmesuse korraldusliku külje üle. Kavas on rakendada järgmiseid aluspõhimõtteid.

4.3.4

Põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandusleping näeb samuti ette kodanikuühiskonna järelevalvemehhanismi loomise üks aasta pärast selle jõustumist. Sel eesmärgil loodav organ peaks tegema võimalikult tihedat koostööd kodanikuühiskonna platvormiga.

5.1

Komitee peaks aktiivselt edendama Ukraina poliitilist, sotsiaalset ja majanduslikku konsolideerimist, sh Donetski ja Luganski piirkonna praeguse konflikti rahumeelset lahendamist. Kui olukord Ukrainas stabiliseerub ja välisinterventsiooni oht ning relvastatud rühmituste lõkkele puhutud konflikt möödub, saab organiseeritud kodanikuühiskonna olukord selgemaks nii organisatsioonidesiseselt kui ka seoses Ukraina Euroopa-püüdlustega.

5.1.1

Ukrainas toimuvad praegu murrangulised poliitilised ümberkujundused, sh põhiseaduslik reform, mis võivad osutuda pöördelisemateks kui oranži revolutsiooni järgsed muutused. See võib tuua kaasa ümberstruktureerimisi ja Ukraina asutuste staatuse ning tavade muutusi nii sotsiaaldialoogi kui ka valitsuse ja kodanikuühiskonna vahelise dialoogi osas. Protsessi peaks hõlbustama Ukraina seadusandluse muutmine, võimaldades veelgi kaasavamat sotsiaal- ja kodanikuühiskonna dialoogi korraldust ehtsate ja sõltumatute organisatsioonide vahel. Komitee jälgib arenguid ja seda, millise seisukoha võtavad meie partnerorganisatsioonid nende muutustega seoses.

5.1.2

Nii enne Euromaidani algust kui ka demonstratsioonide ajal seati küsimärgi alla mõne meie partnerorganisatsiooni usaldatavus ja sõltumatus. See käivitas muutusteprotsessi mõne organisatsiooni tegevusviisides, mis eeldusel, et tegu pole ainult pinnapealsete muutustega, võivad aidata taastada avalikkuse usaldust nende organisatsioonide vastu. Eriti just mõned ametiühingud ja tööandjaorganisatsioonid tundusid üldsuse ja VVOde jaoks valitsuse käepikendusena ja neil ei lubatud liituda kodanikuühiskonnaga.

5.1.3

Komitee on valmis tihendama kahepoolseid kontakte partnerorganisatsioonidega nii Ukrainas kui ka Venemaal, et aidata parandada sidemeid nende kodanikuühiskondade vahel eesmärgiga normaliseerida mõlema riigi vahelisi suhteid.

5.2

Komitee tegevuse aluseks Ukrainas on põhimõte toetada riigi demokratiseerimisprotsessi, territoriaalset terviklikkust ning sotsiaal- ja kodanikuühiskonna dialoogi kõigis avalik-õiguslikes ja representatiivsetes sidusrühmades. Komitee peab esmatähtsaks suhteid oma loomulike partnerite, st Ukraina kodanikuühiskonna organisatsioonidega.

5.3

Eesmärk on kutsuda koostöös osalema võimalikult lai läbilõige Ukraina kodanikuühiskonnast ja kaasama ka need, kes on jäänud hiljutiste poliitiliste ümberkorralduste ja ELile lähenemise taustal skeptiliseks või vaenulikuks, tagades niiviisi, et kõrvale ei jäeta ühtegi olulist ja representatiivset organisatsiooni. Idapartnerluse kodanikuühiskonna foorumi riiklik platvorm ning riiklik kolmepoolne sotsiaal- ja majandusnõukogu aitavad valida partnerorganisatsioone.

5.4

Lisaks on soovitav arendada kahepoolsetel alustel edasi koostööd ELi ja Ukraina partnerorganisatsioonide vahel, pöörates eritähelepanu suutlikkuse suurendamisele, heade tavade jagamisele ning sotsiaal- ja kodanikuühiskonna dialoogi tugevdamisele. Piiriülene koostöö on üks vahend, mida saab sel eesmärgil kasutada.

5.5

Lisaks institutsioonilisele tegevusele, mis toimub assotsieerimislepingu, pikemas perspektiivis ka põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu alusel, kaasatakse komitee tulevikus laiemasse teavitustegevusse selle kohta, millist mõju avaldab Ukrainale nende lepingute rakendamine ja Euroopa integratsioon, kuidas tegutsevad Euroopa institutsioonid ja milline on ühenduse õigustik.

5.6

Kuna meedias puudub usaldusväärne teave või levitatakse lihtsalt valeinformatsiooni, mis johtub kas puudulikest teadmistest ELi kohta või Venemaa intensiivsest propagandast, on vaja kavandada regulaarset koostööd ajakirjanike ja meedialiitudega.

5.7

Ukraina partnerorganisatsioonidega koostöö tegemine, et hõlbustada juurdepääsu usaldusväärsele teabele ja edastada sellist teavet kõigile kodanikuühiskonna rühmadele, võib osutuda Ukraina Euroopa-püüdluste valguses otsustavaks. Kogemused näitavad, et assotsieerimislepingu allakirjutamine, ratifitseerimine ja rakendamine võivad tõepoolest osutuda probleemseks ning et on mitmeid sise- ja välistegureid, mis võivad anda tagasilöögi kodanikuühiskonna organisatsioonide Euroopa-meelsusele, kui ei saavutata kõiki sotsiaalseid rühmi kaasav üldine konsensus.

5.8

Märkimisväärselt suur osa Ukraina elanikest ei ole kunagi piiri taga käinud ja välismaal käijate sihtriik on enamjaolt Venemaa. Üks põhjus, mis pealegi on Ukraina ühiskonnale märkimisväärseks koormaks, on jätkuv viisanõue ELi riikide külastamiseks. Sujuvama viisade taotlemise menetluse sisseviimine on loomulikult tähtis, kuid kohustus saada viisa enne ELi reisimist ei kasvata usaldust ja raskendab tunduvalt kontaktide loomist inimeste vahel.

5.9

Ukraina ühiskonna teatud rühmade euroskeptitsism ja entusiasmi puudumine sidemete tihendamiseks ELiga on tingitud liitumisväljavaate puudumisest. Praegu ei ole aeg käsitleda liitumisläbirääkimiste alustamise küsimust, kuid asjaolu, et see teema kogu aeg ja pidevalt ELi päevakorrast puudub, tähendab, et assotsieerimislepingule rajanevaid reforme mõistab teatud osa ühiskonnast kuluka kapriisina, mis juhib Ukraina ummikusse. Eriti tuntav on see Ida-Ukrainas, kus ELi peetakse ohuks sotsiaalsetele ja majandushuvidele.

15.1.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 12/54

Raportöör:

Paulo Barros Vale

1.1

Nagu igal aastal hindab komitee komisjoni aruannet konkurentsipoliitika kohta, mis on Euroopa Liidu üks aluspoliitikaid. Komitee peab aruannet, mida ta üldiselt toetab, sisu poolest tervitatavaks ja väljendab oma muret seoses praeguse olukorraga.

1.2

Vaba ja aus konkurents, mis kaitseb majandustoimijate ja tarbijate huve ning üldhuvi, väärib seda, et sellele suunata kõik võimalikud jõupingutused. Komisjoni panus on esmatähtis ning komitee võtab rahuloluga teadmiseks tema pingutused ELi siseste ja rahvusvahelise koostöö eeskirjade järgimise tagamiseks.

1.3

Selle pideva töö raames on keskne tähtsus liikmesriikide konkurentsiasutustel, kellel peab seega olema kasutada piisavad inim- ja rahalised vahendid, mis võimaldavad neil tegutseda tõhusalt ja proaktiivselt, mitte reaktiivselt nagu tavaliselt. Suurem rõhuasetus ennetustööle võib aidata ära hoida erinevaid ebaseaduslikke ja turgu kahjustavaid olukordi, mis mõjutavad nii väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKEsid) kui ka tarbijaid.

1.4

Sellegipoolest peab komitee väga tähtsaks konkurentsiõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise hagide teatavaid aspekte käsitleva direktiivi ettepaneku vastuvõtmist. Direktiivi ülevõtmisel siseriiklikku õigusesse ja selle rakendamisel tuleb kõigis liikmesriikides sihikindlalt tegutseda. Siiski väljendab komitee kahetsust, et kõnealust direktiivi ei täiendatud samavõrd siduva õigusvahendiga horisontaalse õigusraamistiku osas ühishagide esitamiseks ühisõiguste ja -huvide rikkumise puhul.

1.5

Lisaks reguleerimisele tuleb võimaldada isereguleerimist ja julgustada selle kasutamist eelkõige tootja-, müüja- ja tarbijaorganisatsioonide vahel lepingute sõlmimise kaudu. Selles osas võib ja tuleb eeskuju võtta Euroopas juba käibel olevatest headest tavadest.

1.6

Kuna aluslepingu kohaselt ei ole võimalik ühtlustada maksupoliitikat, peab konkurentsipoliitika tagama, et maksustamisest tulenevad moonutused Euroopas oleksid võimalikult väikesed.

1.7

Energiaturule tuleb jätkuvalt pöörata eritähelepanu, kuna selles valdkonnas on ühtne turg veel loomata. Piiriülest kaubandust ja taastuvenergiasse investeerimist võimaldava Euroopa võrgu tugevdamine, mis lisaks ilmsetele eelistele keskkonna seisukohast tagab võrgule juurdepääsu ka muudele tootjatele, peab jätkuvalt olema keskne eesmärk, et soodustada sektoris tõelist konkurentsi, mis võimaldaks alandada hindu ettevõtete ja tarbijate jaoks.

1.8

Tarbijate vaba juurdepääs kõikidele turgudele on ülioluline. Seda eesmärki edendab märkimisväärselt digitaalarengu strateegia eesmärk muuta lairibaühendus kõigile kättesaadavaks. Juurdepääs digitaalsele turule, kus hinnad on sageli traditsiooniliste turgudega võrreldes madalamad, muudaks tarbijatele kättesaadavaks teatud tooted, mida nad muidu hankida ei saaks.

1.9

Rahvusvahelisel koostööl oli keskne koht paljudes jõupingutustes, mille tulemused on kiiduväärsed. Siiski ei tasu unustada, et palju tööd on veel ees. Lisaks kahepoolsetele meetmetele tuleb jätkata jõupingutusi koostöös WTO ja ILOga. Euroopa kannatab nii oma piiride sees kui ka väljaspool piire endiselt ebaausa konkurentsi all, mida tekitavad avalikud ja eraettevõtted riikidest, kus ebaseadusliku riigiabi eraldamine on tavapraktika (eriti energia valdkonnas), kus keskkonnaalased õigusaktid on leebemad või kus ei kohaldata tööõiguse valdkonnas samu eeskirju (eirates väga sageli kõige elementaarsemaid inimõigusi).

2.1

2013. aastal oli Euroopas näha teatavaid majanduse elavnemise märke. Euroopa poliitikameetmed on jätkuvalt suunatud usalduse ja konkurentsivõime suurendamisele, et edendada arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu, mis on strateegia „Euroopa 2020” keskne eesmärk.

2.2

Aruandes viidatakse konkurentsipoliitikat käsitlevale Euroopa Parlamendi 2013. aasta uuringule, milles väljendatakse selgelt konkurentsipoliitika tähtsust selle eesmärgi saavutamisel: „[...] konkurentsipoliitika, mis suurendab konkurentsi, stimuleerib majanduskasvu”.

2.3

Aruanne koosneb kaheksast osast: konkurentsivõime edendamine kartellidevastase võitluse kaudu; konkurentsieeskirjade tõhusa jõustamise ja ühinemise kontrolli tagamine ettevõtete ja tarbijate huvides; riigiabi ajakohastamine avaliku sektori vahendite suunamiseks konkurentsivõimet suurendavate eesmärkide saavutamisele; õiglase ja stabiilse finantssektori edendamine, et toetada reaalmajandust; energeetika – sektor, mis vajab kõige enam suuremat Euroopa mõõdet; konkurentsieeskirjade jõustamine digitaalmajanduses, et toetada Euroopa digitaalse tegevuskava elluviimist; konkurentsipoliitikaalane rahvusvaheline koostöö üleilmastumisega kaasnevate probleemide lahendamiseks; konkurentsialane institutsioonidevaheline dialoog.

3.1

VKEd on kahtlemata Euroopa majanduse elavdamise alussammas. Oma suuruse tõttu on nad ka kõige haavatavamad turgu valitseva seisundi kuritarvituste suhtes, mis põhjustab sageli nende kadumist. Turgu valitseva seisundi kuritarvitamise küsimusele tuleb konkurentsipoliitikas pöörata erilist tähelepanu, eriti juhul, kui rikkujad on suured jaemüügiketid, kes on vähehaaval hävitanud väiketootjaid ja väikeettevõtjaid, kahjustades lõpuks ka tarbijate huve. Direktiivi teatavate eeskirjade kohta, millega reguleeritakse kahju hüvitamist ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rikkumisel, tuleb tervitada ja äärmiselt oluliseks pidada, kuid selliste rikkumiste ennetamine on veelgi suurema tähtsusega ja vajab põhjalikku kaalumist, et tagada tõhusad ennetusmeetmed.

3.2

Komitee leiab, et liikmesriikide konkurentsiasutused peaksid kasutama pigem proaktiivset kui reaktiivset lähenemisviisi nagu seni, kui nad on sekkunud üksnes vastusena ettevõtjate või tarbijate kaebustele. Järelevalve teatud läbirääkimiste üle, mida peaks pigem nimetama diktaadiks, võiks aidata vältida valitseva seisundi kuritarvitamist. Edusammude tegemise oluline eeltingimus on teabevahetuse märkimisväärne parandamine tootmisahelas.

3.3

Samuti peavad liikmesriikide konkurentsiasutused pöörama eritähelepanu nende sektorite tegevusele, millele avaldavad tugevat mõju toorainete hinnad, kuna sageli kajastub tooraine hinnatõus (või isegi vaid selle oht) kohe ka lõpphinnas, samas kui tooraine hinna langus ei kajastu.

3.4

Komitee juhib tähelepanu sellele, et konkurentspoliitikas on vaja käsitleda probleeme riigihangete sektoris, mis on endiselt enamasti suhteliselt kinnine turg. Tegelikult on riigihangete puhul tegemist killustunud turuga, millele on juurdepääs vaid vähestel, hoolimata käimasolevast tööst selle nimel, et muuta hanked täielikult elektrooniliseks. Vähene konkurents kahjustab avalikku huvi, kuna alternatiivide puudumine ei jäta riigiasutustele manööverdamisruumi. Nii valitakse ikka ja jälle samad pakkujad, mistõttu kujunevad nende ettevõtjate ja poliitilise võimu esindajate vahelised suhted vahel liiga lähedasteks.

3.5

Ei tohi unustada ka saartel ja äärepoolsetes piirkondades tegutsevaid ettevõtteid, kes on konkurentsi suhtes eriti haavatavad ja kelle transpordikulud teistele turgudele juurdepääsuks takistavad nende tervistavat konkurentsi teiste ettevõtjatega. Seega tuleks püüda leida mehhanisme lihtsustamaks nimetatud ettevõtjate juurdepääsu kesksetele turgudele, edendades nii tervistavat konkurentsi kogu ELis.

3.6

Samuti tuleb rõhutada, et äärmiselt oluline on kolmandate riikide avalike ja eraettevõtete konkurents, millele ELi ettevõtjad nii Euroopas kui ka teistel turgudel alluvad, sest neid ettevõtteid kaitstakse ebaseadusliku riigiabiga, mis annab neile konkurentsieelise, nende suhtes kehtivate soosivate keskkonnastandardite ja sageli põhilisi inimõigusi ning kodaniku- ja tarbijaõigusi ohustavate tööturu õigusaktidega. Rahvusvahelise koostöö jõupingutuste jätkumine nii WTO kui ka ILO raames peab olema jätkuvalt diplomaatia prioriteet ebavõrdsuse vastu võitlemisel, konkurentsiprobleemi käsitlemisel ja inimõiguste kaitsmisega edasiminekul.

4.1

Kartellidevastasel võitlusel on konkurentsipoliitikas eriti oluline roll. Seepärast tervitab komitee Euroopa Komisjoni hiljutisi jõupingutusi võitluseks selle tava vastu, mis mõjutab kogu majandust. Poliitikameetmed, mis on suunatud finantsturgudele ning ennekõike tooraine- ja vahekaupade turgudele, kus hinnakõikumised ei mõjuta mitte ainult ühtset turgu, vaid ka Euroopa konkurentsivõimet maailmas, on esmatähtsad majanduskasvu saavutamiseks hetkel, mil uute turgude võitmine on vältimatult vajalik. Tasub välja tuua kolm juhtumit, kus paljastati kartelle moodustanud ettevõtted ja määrati neile trahvid: üks juhtmekimpude sektoris, üks tuletisinstrumentide sektoris ja üks krevetisektoris. Lisaks on vastuväited esitatud mitmetele kiipkaartide kiipide tarnijatele.

4.2

Komitee on toetanud konkurentsivaenulike tavade osas tehtud tööd, mida ta peab konkurentsipoliitika puhul esmatähtsaks. Komitee kinnitab taas oma toetust komisjonile, kes aitas oma töö abil kaasa ühtse turu tehisliku killustatuse ärahoidmisele, ja tunneb heameelt selle üle, et lõpule viidi uurimine konkurentsieeskirjade rikkumise kohta internetimaksete standardimisprotsessis. Samuti tervitab komitee pankadele esitatud vastuväiteid seoses nende kooskõlastatud tegevusega, et hoida ära börside sisenemine krediidiriski vahetustehingute turule ning eelkõige konkurentsieeskirjade rikkumise uurimise lõpuleviimist seoses LIBORi, EURIBORi ja TIBORi baasmääradega. Need meetmed suurendavad turukindlust.

4.3

2013. aastal võeti vastu direktiivi ettepanek konkurentsieeskirjade rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise hagide kohta. Komitee avaldas toetust dokumendile, millega üritatakse kaotada õigusaktide erinevused ning kannatanute ja eeskirjade rikkujate ebavõrdne kohtlemine eri riikides, tagades tarbijate õiguskaitse, mis on komitee arvamustes korduv mureküsimus.

4.4

Ehkki komitee pooldab ühtlustamist, väljendab ta siiski kahtlusi seoses asjaoluga, et kõnealune õigusakt võib osutuda liiga heatahtlikuks eeskirju rikkuvate ettevõtete suhtes, kes saavad kasu leebema kohtlemise programmidest. Siiski tunnistab komitee selle instrumendi väärtust salakartellide paljastamisel. Samuti soovitas komitee kooskõlastada direktiivi ettepanekut paremini ühishagisid käsitleva soovitusega, avaldades kahetsust, et „konkurentsi valdkonnas ühishagi kehtestamine, mis oleks pidanud pakkuma tarbijatele tõhusa mehhanismi, jäeti välja direktiivi ettepanekust, ent lisati soovitusse – mis ei ole siduv –, julgustades liikmesriike looma kollektiivseid õiguskaitsevahendeid” (1).

4.5

Komitee toetab jõupingutuste jätkamist selleks, et parandada kooskõlastamist komisjoni, liikmesriikide konkurentsiasutuste ja Euroopa konkurentsivõrgustiku vahel. Samuti soovib ta, et olulise teabe jagamisel eri üksuste vahel oleks senisest määravam tähtsus. Sellegipoolest väljendab komitee muret seoses sellega, kui keeruline on mõnedel nendest asutustest täita oma reguleerivat ülesannet teatud sektorites, kus kokkumängu ja/või kuritarvitamise tavad jätkuvad täieliku karistamatuse keskkonnas.

4.6

Konkurentsipoliitikas tuleks kavandada koostööd teiste peadirektoraatidega, et võidelda tõhusalt kooskõlastatud tegevuse ja turgu valitseva seisundi kuritarvitamise vastu, kuna need õõnestavad sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja tooteohutuse norme ning takistavad uutel ettevõtjatel turule pääsemast, seades nad selgelt ebasoodsamasse olukorda.

5.1

Komitee tervitab riigiabi asjakohastamise protsessi, millega viiakse see kooskõlla strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatustega. Esmatähtis on kasutada riigiabi asjakohaselt, et toetada ühtekuuluvuspoliitikat ja keskenduda neile sektoritele, mis aitavad kaasa Euroopa arengule. Samuti on vaja kasutada avaliku sektori nappe vahendeid kooskõlas strateegias „Euroopa 2020” seatud eesmärkidega, et võimaldada vähem arenenud piirkondadel arenenumatele järele jõuda, investeerida prioriteetsetesse sektoritesse, edendada majandust ja tööhõivet ning hõlbustada VKEde rahastamist.

5.2

Riigiabi ajakohastamisel ei tohi siiski unustada ka abi avalike teenuste valdkonnas, mis vastavad sotsiaalsetele vajadustele (nagu näiteks tervishoid, haridus ja koolitus, juurdepääs tööturule ja uuele tööle siirdumine, lastehoid ja eakate hooldus ning haavatavate elanikkonnarühmade toetamine nende uuesti ühiskonda kaasamiseks). Selliseid teenuseid tuleks vaadelda laiemast kui ainult majanduslikust seisukohast. Pigem tuleks arvestada elanikkonna hüvanguks tegutsevate sektorite eripära. Vaatamata sellele, et üha napimaid ressursse tuleb kasutada tõhusalt, peab kõige tähtsamaks jääma teenuste kvaliteet.

5.3

Ulatusliku liikuvuse kontekstis tasub uurida terviseteenuse pakkujate vaba valiku võimalust, eelkõige kavandades mudeleid, mis – seadmata ohtu teenuste kvaliteeti ja haavatavate isikute kaitset – võivad ära hoida olukorra, kus kasutajad on sunnitud leppima nii riigi kui ka kindlustusettevõtete suvaõigusega. See küsimus on niivõrd oluline, et seda tasub põhjalikumalt käsitleda eraldi omaalgatuslikus arvamuses.

5.4

Komitee on juba avaldanud toetust ELi riigiabipoliitika ajakohastamisele. Komitee kiidab eriti heaks uued suunised riigiabile CO2 heitkogustega kauplemise süsteemide valdkonnas, mis võivad ära hoida ohu, et ettevõtted paigutuvad ümber väljaspool ELi asuvatesse riikidesse, kus keskkonnaeeskirjad ei ole nii ranged. Siiski avaldab komitee kahetsust, et tema soovitust tõsta vähese tähtsusega abi ülempiir 2 00  000 eurolt 5 00  000 eurole ei võetud arvesse, nagu see juhtus ka üldist majandushuvi pakkuvate teenuste puhul (2).

6.1.1

Oleme näinud finantssektori raskusi ja nende tagajärgi reaalmajanduse rahastamisele ja finantsturgude usaldusväärsusele. Tehtud on jõupingutusi usalduse taastamiseks ja läbipaistvuse suurendamiseks, vähendades süsteemseid riske. Finantssektorile eraldatud ajutine riigiabi päästis selle kokkuvarisemisest, ent teated uutest skandaalidest näivad raputavat niigi väga habrast tasakaalu iga kord, kui täheldatakse elavnemise märke. Samuti on tingimata vajalik säilitada sektori karm kontroll, et hoida ära finantsasutuste vastutustundetut käitumist olenemata sellest, kas nad said avaliku sektori toetust või mitte.

6.1.2

Vaatamata sektori haavatavusele tuleb jätkata käimasolevaid juurdlusi ebaseaduslike tavade üle, isegi kui neil näib olevat vaid vähene mõju finantshiidudele, kelle käitumine turul on jätkuvalt karistamisväärne.

6.1.3

Esiletõstmist väärib ka määruse ettepanek kaardimaksete mitmepoolse vahendustasu kohta, mida on nõutud juba mõnda aega ja mis taastab õigluse ELi territooriumil, ühtlustades kaartide kasutamisest tulenevad kulud.

6.2.1

Energia siseturg on siiani loomata. Energiahind on jätkuvalt kõrge ning avaldab märkimisväärset survet ettevõtete ja kodumajapidamiste eelarvetele. Turu liberaliseerimine ei ole suutnud tugevdada konkurentsi ega läbipaistvust ning Euroopa kannatab endiselt energia kõrge hinna all võrreldes oma konkurentidega maailma tasandil. Piiriülene energiatarnimine väärib samuti eritähelepanu, kui eesmärk on tagada vaba siseturg.

6.2.2

Praegust konsensust vajaduse osas rakendada ühist energiapoliitikat, investeerida infrastruktuuridesse, suurendada energiatõhusust ja kasutada taastuvaid energiaallikaid tuleb ära kasutada energiasektori edasiarendamiseks. Taastuvenergia ei suuda konkureerida võrdsetel alustel fossiil- ja tuumaenergiaga, mida toetatakse ikka veel otseselt riigieelarvetest ja kaudselt seeläbi, et arvesse ei võeta nende kasutamise kulusid seoses mõjuga keskkonnale ja tervisele. Taastuvenergia on oma arengus veel suhteliselt algusjärgus ja sellest tulenevalt tuleb seda rohkem toetada, et see suudaks võrdsete võimaluste turul konkurentsivõimeline olla.

6.2.3

Lisaks ei tohi taastuvenergiat käsitleda ainuüksi uue energiaallikana. Taastuvenergia arendamine avab nimelt uusi võimalusi energiatootmise detsentraliseeritud mudeli väljatöötamiseks, mille puhul kodanikud ja kogukonnad võiksid olla ühtaegu nii tootjad kui ka tarbijad. Seda uut mudelit tasub toetada, luues asjakohase õigusraamistiku, mis tagab elektri väiketootjatele lihtsa juurdepääsu võrgule (3).

6.2.4

Euroopa energiavaldkonna ühendused on konkurentsipoliitika seisukohast esmatähtsad. Euroopa energiaalane haavatavus andis tunda seoses hiljutise konfliktiga Ukrainas, mis oleks võinud ohtu seada Kesk-Euroopa gaasiga varustamise. Pürenee poolsaarel olemasolevate energiasüsteemide ühendamine Kesk-Euroopa riikidega ei tooks mitte ainult Pürenee turgu lähemale ülejäänud Euroopale, vaid aitaks ära hoida ka Venemaalt energia tarnimise probleeme.

6.2.5

Euroopa energiapoliitika reform on veelgi tähtsam nüüd, kui oleme jõudnud kaubanduslepingute ettevalmistamise etappi Ameerika Ühendriikidega, kus energiahinnad on tunduvalt madalamad, mis seab Euroopa ettevõtted juba eos ebasoodsasse olukorda.

6.3.1

Tegemist on konkurentsieeskirju rikkuvate tavade poolest eriti haavatava sektoriga, kuna kõrgtehnoloogia ettevõtted, kus toimub pidev ja kiire innovatsiooniprotsess, ei ole võimelised ära ootama otsust, mis langetatakse vastavalt tavamenetluse tähtaegadele, ja võivad seega turult kaduda.

6.3.2

Komitee kordab oma toetust lairibaühendustele antava riigiabi suunistele, kuna need täidavad digitaalarengu strateegia eesmärke.

6.3.3

Telekommunikatsiooni ühtset turgu ei ole ikka veel lõpule viidud. Ehkki täheldada võib hindade alanemist, on need jätkuvalt kõrged, mis on kahjulik ettevõtetele ja kodumajapidamistele. Rändlustasude järkjärguline alandamine kuni nende täieliku kaotamiseni 2015. aastal on tänuväärne edusamm, ent nüüd tuleb rõhuasetus seada muude hindade reaalsele vähendamisele ja kvaliteetse lairibaühenduse kõigile kättesaadavaks tegemisele. Komitee kordab oma veendumust, et Euroopa ühtse reguleeriva asutuse loomine võiks nende eesmärkide saavutamisele kaasa aidata.

6.3.4

Eriti tähelepanelik tasub olla seoses lairibaühenduse kõigile kättesaadavaks muutmisega, kuna madala sissetulekuga majapidamistel puudub sellele seni juurdepääs. See lünk jätab digitaalturust eemale paljud kodanikud, kellel takistatakse nii pääseda turgudele, kus hinnad on väga sageli soodsamad.

6.3.5

Komitee toetab standardipõhiste patentide (standard essential patents – SEPs) valdkonnas tehtud tööd, kuna need patendid aitavad kaasa võitlusele turgu valitseva seisundi kuritarvitamise vastu.

7.1

Komitee võtab rahuloluga teadmiseks läbirääkimiste alustamise Ameerika Ühendriikidega Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse üle ning Jaapaniga vabakaubanduslepingu üle ning tunneb heameelt kõrgetasemelise dialoogi käivitamise üle kolmandate riikide teatud konkurentsiasutuste esindajatega. Samuti on oluline konkurentsiasutuste teabevahetust võimaldava koostöölepingu allkirjastamine Šveitsiga, mis võib lihtsustada teatud käimasolevaid või tulevasi uurimismenetlusi.

7.2

Ebaaus konkurents riikide poolt, kus ei järgita kõige põhilisemaid sotsiaalseid ega kõige elementaarsemaid keskkonnaalaseid eeskirju, põhimõtteid ja õigusi, seab ohtu väliskaubanduse õiglase olemuse. Rahvusvahelist kaubandust tuleb arendada kõige kõrgemal tasandil ning WTO ja ILO raames, et tagada mitte ainult inimõiguste, vaid ka ausa konkurentsi tavade järgimine.

7.3

Globaliseerumine on fakt ja eksport on Euroopa majanduskasvu jaoks esmatähtis. Tavad tuleb ühtlustada, nii et Euroopa suudaks konkurentsi astuda võrdsetel alustel turgudega, kus jätkuvalt eraldatakse ebaseaduslikku riigiabi või kus tööõigus on ebatõhus.

8.1

Ehkki komisjonil on konkurentsipoliitika valdkonnas täielik pädevus, peavad konkurentsi peadirektoraat ja konkurentsivolinik tihedat dialoogi Euroopa Parlamendiga. Ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed ning Regioonide Komiteed teavitatakse kõnealuse peadirektoraadi tegevusest tänu peadirektoraadi ametnike osalemisele sektsioonide või uurimisrühmade koosolekutel.

8.2

Komitee jääb rahuloluga lootma koostöö jätkumisele komisjoniga, täheldades siiski, et seda koostööd saaks parandada, kui tihendada institutsioonidevahelisi sidemeid ja seada sisse alalisem koostöö, mille raames kaasataks komitee moodustatud rühm lõpliku aruande koostamisse, mis võimaldaks komiteel komisjoni tööle kiiremini reageerida.

15.1.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 12/60

Raportöör:

Thomas McDonogh

1.1

Kõnealuse kavandatud direktiivi teema on Euroopa Liidu jaoks otsustava tähtsusega. Maailmapoliitika tuleviku ja Euroopa kodanike heaolu määrab suures osa ära see, kuidas kontrollitakse ja kasutatakse andmeid maailma kohta, milles me elame. Praegu koostavad ja kontrollivad neid andmeid peamiselt USA ja teised väljaspool ELi asuvad riigid. On hädavajalik, et Euroopa võimendaks oma kosmoseprogrammi ning Maa seire andmete tootmist ja levitamist, et EL võiks mahajääjast kujuneda selle äärmiselt olulise sektori juhiks.

1.2

Komitee toetab tugevalt selge õigusraamistiku kehtestamist, et lihtsustada kosmosetööstuse arendamist Euroopas ja Maa seire andmete kasutamist eesmärgiga toetada jätkusuutlikku majanduskasvu ja Euroopa kodanike heaolu. Seepärast tervitame me komisjoni teatist, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu direktiiv Maa seire satelliitandmete ärilisel eesmärgil levitamise kohta.

1.3

Komitee tervitab seda ettepanekut ka Euroopa kosmosepoliitika laiemas kontekstis, mis on eluliselt tähtis ELi tulevase õitsengu ja turvalisuse seisukohast ning saavutamaks strateegias „Euroopa 2020” (1) visandatud nägemust arukast, jätkusuutlikust ja kaasavast majanduskasvust.

1.4

Lisaks sellele nõustub komitee komisjoniga ka selles, et direktiiv on vajalik selleks, et luua läbipaistev, õiglane ja järjepidev õigusraamistik, et tagada kosmosetoodete ja -teenuste siseturu nõuetekohane toimimine ja areng ning iseäranis selleks, et luua kõrgresolutsiooniga satelliitandmete levitamise ühine raamistik.

1.5

Komitee avaldab rahulolu direktiivi sätetega, mille eesmärk on luua Euroopa Liidu standard kõrgresolutsiooniga satelliitandmete äriotstarbeliseks levikuks.

1.6

Komitee leiab siiski, et äriotstarbelise kosmosetööstuse arendamine Euroopas on olnud liiga aeglane ja et juba varem tulnuks kosmosetehnoloogiale ja -andmetele tuginedes luua rohkem töökohti ja heaolu. Komitee kutsub komisjoni üles kiirendama poliitika ja kosmosevaldkonna õigusliku raamistiku väljatöötamist, et edendada kosmosesektori julgeolekut, ohutust, jätkusuutlikkust ja majanduslikku arengut ning tagada kosmosetoodete ja -teenuste siseturu nõuetekohane toimimine.

1.7

Komitee on sügavalt veendunud, et poliitika peab paremini toetama liidu 28 liikmesriigi VKEsid, mis üritavad konkureerida ja kasvada Maa seire andmete turul. Iseäranis sooviks komitee näha poliitikat, mille eesmärk oleks kõrvaldada siseturul ebamõistlikud tõkked seoses minimaalse rahalise mahuga, millel on negatiivne mõju eeskätt VKEdele.

1.8

Komitee sooviks näha ka ettepanekuid Euroopa kosmosevaldkonna hankepoliitika kohta, et toetada äriotstarbelise kosmosesektori arengut, mis on väga suures sõltuvuses institutsioonide hangetest.

1.9

Samuti sooviks komitee näha poliitikat, mis edendaks suurema hulga inseneride, IKT-spetsialistide ja ärialase kõrgharidusega spetsialistide koolitamist kosmosetööstuse jaoks, iseäranis andmepakkujate, andmete edasimüüjate, lisandväärtust loovate teenuseosutajate ja geoinfoteenuse osutajate kiirelt kasvavatel turgudel.

1.10

Komitee tunnistab, et julgeolek on liidu kodanikele eluliselt tähtis. Komitee leiab siiski, et olenemata kavandatud direktiivi sätetest aitaks laiaulatuslikum Euroopa ühine julgeolekupoliitika käsitleda muu hulgas seda, et mõned liikmesriigid kontrollivad kõrgresolutsiooniga satelliitandmeid liigpiiravalt.

1.11

Samuti kutsub komitee nõukogu tegutsema üksmeeles sellise Euroopa kosmosepoliitika väljatöötamisel ja edendamisel, mis edendaks rahu, julgeolekut ja majanduskasvu, põhinedes avatud ja koostöisel lähenemisviisil kosmosetehnoloogia ja selle loodud andmete arendamisele ja kasutamisele.

1.12

Komitee juhib komisjoni tähelepanu komitee varasematele kosmosepoliitika teemalistele arvamustele (2).

2.1

Kavandatud direktiivis käsitletakse Maa seire satelliitandmete äriotstarbelist levitamist liidus. Eelkõige käsitletakse selles kõrgresolutsiooniga satelliitandmete määratlemist ja kontrollimist, sest tegemist on eraldi andmekategooriaga, mille jaoks on vaja eraldi õigusraamistikku juhuks, kui selliseid andmeid levitatakse äriotstarbeliselt.

2.2

Kõrgresolutsiooniga satelliitandmeid kasutatakse selleks, et pakkuda georuumilisi tooteid ja teenuseid, mille turg kasvab. Kõrgresolutsiooniga satelliitandmed on muutunud asendamatuks keskkonnaseire, linnaplaneerimise, loodusvarade majandamise ning katastroofide ja hädaolukordade ohjamise juures.

2.3

Kuid kõrgresolutsiooniga satelliitandmed on olulised ka liikmesriikide julgeoleku ja kaitse seisukohast ning seepärast on kõrgresolutsiooniga satelliitandmete tootmine ja levitamine ettevõtjate poolt nende liikmesriikide reguleerida, kus ettevõtjad on registreeritud. Seepärast puudub praegu riikide seadusandlikul tasandil ühine lähenemine kõrgresolutsiooniga satelliitandmete käitlemisele ning selliste andmetega seotud teenustele ja toodetele. See tähendab, et Euroopas on õigusraamistik killustunud ning seda iseloomustab sidususe, selguse ja prognoositavuse puudumine, mis ei lase turul täit potentsiaali välja arendada.

2.4

Kavandatud direktiiviga püütakse tagada kõrgresolutsiooniga satelliitandmete toodete ja teenuste siseturu nõuetekohane toimimine, luues sidusa õigusliku raamistiku kõrgresolutsiooniga satelliitandmete levitamiseks ja pakkudes heal ja piisaval tasemel teavet kõrgresolutsiooniga satelliitandmetele ärilisel eesmärgil juurdepääsu kohta, ning lihtsustada konkurentsi andmepakkujate tasandil, luues kõigis liikmesriikides läbipaistva, prognoositava ja õiglase õigusliku raamistiku ning kindlustades andmete vaba liikumise kogu ELis.

2.5

Kavandatud direktiivi rakendamisega soovitakse avaldada positiivset majandusmõju tänu suuremale läbipaistvusele, õiguskindlusele ja ettevõtlusalasele prognoositavusele kosmoseandmete levitamisel. Nähakse ette kasutoov mõju ettevõtete loomisele ja kasvule, Maa seire andmete müügile ja rahvusvahelisele konkurentsivõimele. Lisaks töökohtade arvu otsesele kasvule ettevõtetes, mis müüvad andmeid edasi/osutavad lisandväärtust loovaid teenuseid ja pakuvad andmeid, kasvab kõrgema kvaliteediga teenuste ja konkurentsivõimelisemate hindade tulemusel töökohtade hulk tõenäoliselt täiendavalt ka teistel väärtusahela tasanditel (nt kõrgresolutsiooniga satelliitandmeid kasutavad ettevõtted, satelliiditootjad ja -operaatorid). Töökohtade hulga kaudset täiendavat kasvu oodatakse ka seetõttu, et ühe uue töökoha loomine kosmosetööstuses viib viie uue töökoha tekkimisele teistes sektorites.

2.6

Kavandatud direktiivi peamised sätted on järgmised:

2.7

Liikmesriigid peavad direktiivi liikmesriikide õigusesse üle võtma 31. detsembriks 2017.