23.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 463/1

Nõukogu järeldused kultuuripärandi kaasava juhtimise kohta

(2014/C 463/01)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

TULETADES MEELDE:

nõukogu 26. novembri 2012. aasta järeldusi kultuurivaldkonna juhtimise kohta (1), milles rõhutati, kui tähtis on muuta kultuurivaldkonna juhtimine avatumaks, rohkem osalusel põhinevaks, tõhusamaks ja sidusamaks, ning kutsuti liikmesriike üles toetama kultuuripoliitika kujundamisel osalusel põhinevat lähenemisviisi;

nõukogu 21. mai 2014. aasta järeldusi kultuuripärandi kui jätkusuutliku Euroopa strateegilise ressursi kohta (2), milles tunnistati, et kultuuripärandil on sektoriülene poliitiline tähtsus ja tähtis roll strateegia „Euroopa 2020” aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärkide saavutamisel, ning kutsuti liikmesriike üles edendama pikaajalisi kultuuripärandit käsitlevaid poliitikamudeleid, mis põhinevad tõenditel ning lähtuvad ühiskonnast ja kodanikest;

TERVITADES:

komisjoni teatist „Euroopa kultuuripärand – ühtse lähenemisviisi suunas”, milles tunnistati, et kultuuripärand on ühisvara ja ühishüve ning seetõttu on kultuuripärandi eest hoolitsemine meie ühine kohustus (3);

VÕTTES ARVESSE:

inimesekeskse ja kultuuripõhise lähenemisviisi suurenenud tunnustamist rahvusvahelisel tasandil, et soodustada säästvat arengut ning läbipaistvate, osalusel põhinevate ja teadlike kultuuri juhtimissüsteemide tähtsust selleks, et käsitleda kõigi ühiskonnaliikmete vajadusi (4);

kultuuripärandi sotsiaalse dimensiooni suurenenud tunnustamist Euroopa, riiklikul ja piirkondlikul tasandil ning erinevate sidusrühmade seas sünergia aktiveerimise tähtsust, et kaitsta ja arendada kultuuripärandit ning seda tulevastele põlvkondadele edasi anda (5);

kultuuripärandi suhtes kohaliku tasandi ja inimesekeskse lähenemisviisi võtmist mitmes ELi programmis, sealhulgas teadusuuringute programmis „Horisont 2020”, ja kogukonna juhitud kohaliku arengu lähenemisviisi, mida toetatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest. Seda lähenemisviisi tunnistatakse ka ühise kavandamise algatuses „Kultuuripärand ja muutuv maailm: uus väljakutse Euroopale”;

osalusel põhineva lähenemisviisi võtmist seoses Euroopa kultuuripealinnu ja Euroopa kultuuripärandi märgist käsitlevate ELi meetmetega (6);

TUNNISTADES, ET kultuuripärandi kaasav juhtimine (7):

pakub võimalusi soodustada demokraatlikku osalemist, jätkusuutlikkust ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning käsitleda tänaseid sotsiaalseid, poliitilisi ja demograafilisi väljakutseid;

taotleb asjakohaste sidusrühmade – st riigiasutuste ja -organite, erasektori osalejate, kodanikuühiskonna organisatsioonide, valitsusväliste organisatsioonide, vabatahtliku sektori ja huvitatud inimeste – aktiivset osalemist avaliku sektori meetmete raames, otsuste tegemises, kavandamises, rakendamises, kultuuripärandit käsitleva poliitika ja programmide järelevalves ja hindamises, et suurendada vastutust ja läbipaistvust avalike vahendite investeeringute puhul ning luua avalikkuse usaldust poliitiliste otsuste suhtes;

10.

aitab suurendada teadlikkust kultuuripärandist kui ühisvarast, vähendades seega väärkasutamise riski ning suurendades sotsiaalset ja majanduslikku kasu;

11.

toetab kaasaegset kultuurilist, kunstilist ja loometegevust, mis on tihedalt seotud identiteedi ja väärtustega ning tugineb sageli traditsioonilisel oskusteabel ja inimeste vaimsel kultuuripärandil, millest võib seega saada kultuuripärand tulevastele põlvkondadele;

12.

aitab kasutada uusi, üleilmastumise, digiteerimise ja uue tehnoloogia tulemusena tekkinud võimalusi, mis muudavad kultuuripärandi loomise, sellele juurdepääsu ja selle kasutamise viisi;

KUTSUB LIIKMESRIIKE ÜLES:

13.

arendama välja mitmetasandilisi ja mitmeid sidusrühmi hõlmavaid juhtimisraamistikke, mis tunnustavad kultuuripärandit kui ühisvara, tugevdades seoses kultuuripärandi juhtimisega, võttes arvesse subsidiaarsuse põhimõtet, kohaliku, piirkondliku, riigisisese ja Euroopa tasandi vahelisi seoseid, et inimesed saaksid sellest kõigil tasanditel kasu;

14.

edendama asjakohaste sidusrühmade kaasamist, tagades, et nende osalemine on võimalik kõigis otsustusprotsessi etappides;

15.

edendama juhtimisraamistikke, mis tunnistavad materiaalse, mittemateriaalse ja digitaalse kultuuripärandi vastastikuse mõju tähtsust ning käsitlevad, austavad ja tõhustavad kultuuripärandi sotsiaalset, kultuurilist, sümboolset, majanduslikku ja keskkonnaalast väärtust;

16.

edendama juhtimisraamistikke, mis hõlbustavad valdkonnaüleste poliitikate rakendamist, võimaldades kultuuripärandil panustada erinevate poliitikavaldkondade eesmärkidesse, sealhulgas arukasse, jätkusuutlikku ja kaasavasse majanduskasvu;

17.

arendama sünergiat jätkusuutlike turismistrateegiate ning kohalike kultuuri- ja loomesektorite vahel, edendades selleks ka juhtimisraamistikke, mis kaasavad aktiivselt kohalikke elanikke, et soodustada jätkusuutliku kvaliteetse kultuuriturismi pakkumist ja panustada linna- ja maapiirkondade taaselustamisse, tagades samas terviklikkuse ja säilitades pärandi kultuuriväärtuse ning tasakaalustades majanduslikke võimalusi ja kodanike heaolu;

18.

kasutama nende eesmärkide saavutamiseks sobival viisil nii ELi kui ka riiklikku rahastamist;

KUTSUB LIIKMESRIIKE JA KOMISJONI ÜLES NENDE VASTAVATE PÄDEVUSTE PIIRES JA NÕUETEKOHASELT SUBSIDIAARSUSE PÕHIMÕTET ARVESSSE VÕTTES:

19.

tegema koostööd kultuuripärandi kaasava juhtimisega seotud küsimuste osas, sealhulgas kultuurivaldkonna töökava (2015–2018) (8) raamistikus, et määrata kindlaks parimad tavad ja levitada nende kohta teavet ning suurendada kultuuripärandi valdkonna võimet tegeleda nende küsimustega tõhusalt;

20.

edendama põlvkondadevahelist traditsiooniliste oskuste ja teadmiste edasiandmist ning nende innovatiivset kasutamist ja vastastikust täiendamist teaduslike ja tehnoloogiliste arengute kaudu;

21.

kasutama digitaalseid vahendeid kultuuripärandi juhtimisele juurdepääsu suurendamiseks ja selles osalemiseks kõikide sotsiaalsete rühmade jaoks;

22.

uurima virtuaalsete kogukondade rolli kultuuripärandit käsitleva poliitika väljatöötamisel ja rakendamisel, kultuuripärandi haldamise toetamisel, teadmiste arendamisel ja rahastamisel (nt ühispanustamise ja ühisrahastamise kaudu);

23.

tegema Europeana juhtimise osas konkreetseid edusamme (9), et tagada selle pikaajaline jätkusuutlikkus ja arendamine kultuuriväärtustepõhise projektina, ning hõlbustada selle seost hariduse, kultuuriturismi ja muude valdkondadega; edendama vajaduse korral digitaalse kultuuripärandi taaskasutamist, et tugevdada kultuurilist mitmekesisust ja stimuleerida kultuuripärandialaste teadmiste kasutamist tänapäevases kunstilises väljenduses ning kultuuri- ja loomesektori poolt;

24.

edendama kodanikuosalust Euroopa linnade aruka arengumudeli raamistikus, mis integreerib aktiivselt kultuuripärandit, et panustada innovatsiooni ja Euroopa linnade taaselustamisse, ühendades neid asjaomaste paikade ja territooriumidega, edendades nende atraktiivsust, tõmmates ühtlasi ligi investeeringuid, uut majandustegevust ja ettevõtteid;

25.

võtma järelmeetmed teatise „Euroopa kultuuripärand – ühtse lähenemisviisi suunas” suhtes, et töötada koos välja ulatuslik Euroopa kultuuripärandi strateegia;

26.

tõhustama koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Euroopa Nõukogu ja UNESCO, et edendada kultuuripärandi juhtimise suhtes osalusel põhineva lähenemisviisi võtmist;

KUTSUB KOMISJONI ÜLES:

27.

edendama tõenditel põhinevaid uurimusi, mis käsitlevad osalusel põhineva lähenemisviisi mõju kultuuripärandit käsitlevale poliitikale ja kultuuripärandi juhtimisele, et aidata kaasa kultuuripärandi suhtes strateegilise lähenemisviisi väljakujundamisele;

28.

jätkama dialoogi kodanikuühiskonna organisatsioonide ja platvormidega kultuuripärandiga seotud poliitikavaldkondades ning kaaluma ettepaneku esitamist „Euroopa kultuuripärandi aasta” kohta.

(1) ELT C 393, 19.12.2012, lk 8.

(2) ELT C 183, 14.6.2014, lk 36.

(3) Dok 12150/14.

(4) ÜRO konverents „Soovitud tulevikuvisioon” (Rio de Janeiro, juuni 2012); UNESCO kongress „Kultuuri paigutamine säästva arengu poliitika keskmesse” (Hangzhou, mai 2013); UNESCO foorum „Kultuur, loovus ja säästev areng. Teadusuuringud, innovatsioon, võimalused” (Firenze, oktoober 2014).

(5) Euroopa Nõukogu raamkonventsioon, mis käsitleb kultuuripärandi väärtust ühiskonnas (Faro konventsioon, 2005).

(6) ELT L 132, 3.5.2014, lk 1 ja ELT L 303, 22.11.2011, lk 1.

(7) Kultuuripärand on materiaalne, mittemateriaalne ja digitaalne, nagu määratletud nõukogu 21. mai 2014. aasta järeldustes.

(8) ELT C 463, 23.12.2014, lk 4.

(9) Nagu on välja toodud nõukogu 10. mai 2012. aasta järeldustes kultuurimaterjali digiteerimise, sellele sidusjuurdepääsu tagamise ja selle digitaalse säilitamise kohta (ELT C 169, 15.6.2012, lk 5).

23.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 463/4

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldused kultuurivaldkonna töökava (2015–2018) kohta

(2014/C 463/02)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU JA NÕUKOGUS KOKKU TULNUD LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,

I. SISSEJUHATUS

TULETADES MEELDE Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 167 Euroopa Liidule kultuurivaldkonnas seatud eesmärke;

TULETADES MEELDE nõukogu 16. novembri 2007. aasta resolutsiooni Euroopa kultuurivaldkonna töökava (1) ja selle strateegiliste eesmärkide kohta, milleks on kultuurilise mitmekesisuse ja kultuuridevahelise dialoogi edendamine, kultuuri kui loovuse allika edendamine ning kultuuri kui liidu rahvusvaheliste suhete olulise mõjuri edendamine;

TULETADES MEELDE määrust (EL) nr 1295/2013, millega luuakse programm „Loov Euroopa” (2014–2020) (2), ning eelkõige selle üldisi eesmärke arendada Euroopa kultuurilist ja keelelist mitmekesisust, edendada Euroopa kultuuripärandit ning tugevdada Euroopa kultuuri- ja loomesektori konkurentsivõimet, pidades silmas aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu edendamist;

TULETADES MEELDE kultuuri- ja loomesektori olulist panust majanduslikku, sotsiaalsesse ja piirkondlikku arengusse, nende sektorite tähtsust aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” jaoks ning asjaolu, et kultuuriministrite arutelu nõukogu 25. novembri 2014. aasta istungil annab panuse nõukogu tegevusse 2015. aastaks kavandatud strateegia vahehindamise raames;

VÕTTES TEADMISEKS nõukogu kultuurivaldkonna töökava (2011–2014) (3) raames tehtud töö ning nõukogus kokku tulnud liikmesriikide lõpphindamise tulemused (4), mis on aluseks komisjoni lõpparuandele aastaid 2011–2014 hõlmava kultuurivaldkonna töökava rakendamise tulemuste ja asjakohasuse kohta (5);

VÕTTES ARVESSE nõukogu 26. novembri 2012. aasta järeldusi kultuurivaldkonna juhtimise kohta (6) ning eelkõige nendes toodud üleskutset jagada regulaarselt ja varakult teavet ELi poliitikate ja meetmete kohta muudes poliitikavaldkondades, millel on otsene või kaudne mõju kultuuriküsimustele ja -poliitikatele;

LEPIVAD KOKKU:

—	töötada neljaks aastaks välja kultuurivaldkonna töökava (2015–2018), võttes nõuetekohaselt arvesse subsidiaarsuse põhimõtet ning võimaldades vahehindamise läbiviimist;

—	keskendada kultuurivaldkonnas tegevus nimetatud töökavas loetletud prioriteetsetele teemadele, põhiteemadele, tulemustele ja töömeetoditele;

—	võtta vastu töökava prioriteedid I lisas toodud kujul;

—	luua I ja II lisas määratletud prioriteetide, põhimõtete ja volituste alusel liikmesriikide nimetatud ekspertidest koosnevad töörühmad ning jälgida nende tööd;

LEIAVAD, et neljaks aastaks kehtestatava töökava aluseks peaksid olema järgmised juhtpõhimõtted:

a)	tugineda eelmise kultuurivaldkonna töökava (2011–2014) saavutustele, lisades sellele strateegilisema mõõtme, et tugevdada seost töökava ning nõukogu ja selle roteeruvate eesistujariikide töö vahel;

b)	keskenduda selge ELi lisaväärtusega teemadele;

c)	võtta arvesse kultuuri- ja kunstivaldkonna olemuslikku väärtust, et suurendada kultuurilist mitmekesisust;

tagada kultuuri- ja loomesektorite tipptase, innovatsioon ja konkurentsivõime, edendades kunsti- ja loomeinimeste ning kultuuritöötajate tööd ning tunnistades asjaomaste sektorite panust aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamiseks, pöörates erilist tähelepanu digitaalsest üleminekust tingitud väljakutsetele;

e)	integreerida kultuur vajaduse korral muudesse poliitikavaldkondadesse, kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 167 lõikega 4;

f)	julgustada sektoriülest koostööd;

g)	tagada sünergia programmiga „Loov Euroopa”;

h)	töötada tõenditel põhineva poliitikakujundamise suunas;

II. PRIORITEEDID JA TÖÖMEETODID

—

LEPIVAD KOKKU I lisas toodud prioriteetide saavutamises:

A.	kättesaadav ja kaasav kultuur;

B.	kultuuripärand;

C.	kultuuri- ja loomesektorid: loomemajandus ja innovatsioon;

D.	kultuurilise mitmekesisuse edendamine, kultuur ELis, välissuhted ja liikuvus;

—

LEPIVAD KOKKU, et usaldusväärne, võrreldav ja ajakohastatud kultuuristatistika on hea kultuuripoliitika kujundamise aluseks ning seetõttu on statistika käesolevas töökavas sektoriülene prioriteet; OOTAVAD seetõttu Eurostati egiidi all läbiviidavat tööd, et tagada kultuuristatistika korrapärane koostamine ja levitamine, võttes ühtlasi arvesse ESS-neti kultuuriaruandes toodud soovitusi;

—	LEPIVAD KOKKU, et koostöös Euroopa välisteenistuse ja komisjoniga tehakse kokkuvõte kultuurivaldkonnas ELi välissuhete raames tehtud tööst ja vajadusest selles valdkonnas tööd jätkata;

—

LEPIVAD KOKKU, et sõltuvalt eesmärgist ja teemast kasutatakse erinevaid töömeetodeid:

i.	avatud koordinatsiooni meetod, mis peaks jääma peamiseks liikmesriikidevahelise koostöö meetodiks;

ii.	kultuuriministeeriumite ametnike mitteametlikud kohtumised, sealhulgas kohtumised teiste ministeeriumite ametnikega;

iii.	komisjoni poolt kokku kutsutud vajaduspõhised eksperdirühmad või temaatilised seminarid, et vaadata täiendavalt läbi töökava teemadega seotud küsimused ja koostoime muude töökava vahenditega;

iv.	komisjoni korraldatud kokkuvõtte tegemise koosolekud poliitikavaldkondades, millega tegeleti ulatuslikult varasemate kultuuritöökavade raames;

v.	konverentsid, uuringud ja vastastikuse õppimise algatused;

III. MEETMED

KUTSUVAD LIIKMESRIIKE ÜLES:

—	võtma subsidiaarsuse põhimõtet austades arvesse käesoleva töökava abil saavutatud tulemusi siseriikliku tasandi poliitika väljatöötamisel;

—	levitama teavet töökava tulemuste kohta huvitatud sidusrühmadele kõikidel tasanditel;

KUTSUVAD NÕUKOGU EESISTUJARIIKE ÜLES:

—	võtma eesistujariikide kolmiku kontekstis 18 kuu tööprogrammi koostamisel töökava prioriteete arvesse;

—	teavitama nõukogu kultuurivaldkonnaga tegelevat ettevalmistavat organit teiste nõukogu ettevalmistavate organite tehtavast tööst, millel on otsene või kaudne mõju kultuuriküsimustele ja -poliitikale (7);

—	kutsuma vajaduse korral kokku mitteametlikud koosolekud (sealhulgas ühist ja sektoriülest laadi), et töökava raames saadud tulemusi arutada, neid kasutusele võtta ning nende kohta teavet levitada;

—	kaaluma komisjoni koostatud, liikmesriikide vabatahtlikele panustele tugineva lõpparuande põhjal, kas teha ettepanek uue töökava kohta;

KUTSUVAD KOMISJONI ÜLES:

—

toetama käesolevates järeldustes esitatud raamistikus koostööd tegevaid liikmesriike ja teisi asjaomaseid sidusrühmi, eelkõige:

a)	toetades liikmesriikide, ekspertide ja muude sidusrühmade võimalikult ulatuslikku osalemist I lisas osutatud tööstruktuurides;

b)	täiendades avatud koordinatsiooni meetodi eksperdirühmade tööd uuringute ning vastastikuse õppimise abil;

—	levitama teavet töökava tulemuste kohta nii paljudes keeltes kui vajalik, sealhulgas digitaalsete vahendite, nt komisjoni veebilehe kaudu;

—	andma võimalikult varajases etapis oma asjakohastest algatustest aru nõukogu pädevale kultuurivaldkonnas tegutsevale ettevalmistavale organile, pidades eelkõige silmas ettepanekuid, mille puhul on mõjuhinnangus juhitud tähelepanu otsesele või kaudsele mõjule kultuuriküsimustele (8);

—	tagama kultuurivaldkonnas vastastikuse teabevahetuse avatud koordinatsiooni meetodi eksperdirühmade ning nende ja seonduvates sektorites töötavate avatud koordinatsiooni meetodi rühmade vahel;

—	teavitama nõukogu kultuurivaldkonnas tegutsevat ettevalmistavat organit regulaarselt kultuuristatistika valdkonnas tehtava töö edenemisest;

—	konsulteerima regulaarselt Euroopa tasandi sidusrühmadega, sealhulgas kodanikuühiskonnaga, töökava osas tehtud edusammude küsimuses, et tagada meetmete asjakohasus ja nähtavus, ning teavitama nimetatud sidusrühmi neist edusammudest, sealhulgas Euroopa kultuurifoorumi kaudu;

—	võtma enne 2018. aasta esimest poolt vastu lõpparuande töökava rakendamise tulemuste ja asjakohasuse kohta, tuginedes liikmesriikide vabatahtlikule panusele;

KUTSUVAD LIIKMESRIIKE JA KOMISJONI ÜLES NENDE VASTAVATE PÄDEVUSTE PIIRES JA NÕUETEKOHASELT SUBSIDIAARSUSE PÕHIMÕTET ARVESSSE VÕTTES:

—	tegema koostööd kooskõlastatud ja ühtsel viisil, kasutades käesolevates järeldustes täpsustatud tööstruktuure ja -meetodeid, et luua ELi tasandil kultuurivaldkonnas lisaväärtust;

—	võtma kultuuri arvesse poliitikate ja meetmete formuleerimisel, rakendamisel ja hindamisel teistes poliitikavaldkondades, pöörates erilist tähelepanu kultuuri varase ja tõhusa kaasamise tagamisele poliitika kujundamise protsessis;

—

edendama kultuuri tõhusamat panust strateegia „Euroopa 2020” üldeesmärkide saavutamiseks, arvestades sektori rolli aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamisel ning selle positiivset mõju valdkondadele nagu tööhõive, sotsiaalne kaasatus, haridus ja koolitus, turism, teadusuuringud ja innovatsioon ning piirkondlik areng;

—	edendama lugemist kui teadmiste levitamise vahendit, suurendama loovust, toetama juurdepääsu kultuurile ja kultuurilisele mitmekesisusele ning arendama teadlikkust Euroopa identiteedist, võttes arvesse e-raamatute ja trükitud raamatute suhtes kohaldatavaid erinevaid tingimusi;

—	jagama regulaarselt ja varakult teavet ELi poliitikate ja meetmete kohta, millel on otsene või kaudne mõju kultuuriküsimustele ja -poliitikale, ning seoses sellega julgustada liikmesriike vahetama teavet digitaalsete vahendite, sealhulgas virtuaalsete platvormide kaudu;

—

edendama koostööd kolmandate riikidega, eelkõige kandidaatriikidega, potentsiaalsete kandidaatriikidega ja Euroopa naabruspoliitika riikidega ning kultuurivaldkonnas pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, sealhulgas Euroopa Nõukoguga, muu hulgas regulaarsete kohtumiste kaudu asjaomaste kolmandate riikidega;

—	viima läbi töökava rakendamise vahehindamise, et teha võimalikke kohandusi või ümberkorraldusi, et arvesse võtta saavutatud tulemusi ja poliitikaarenguid ELis.

(1) ELT C 287, 29.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 221.

(3) ELT C 325, 2.12.2010, lk 1.

(4) Dok 9591/14.

(5) Dok 12646/14.

(6) ELT C 393, 19.12.2012, lk 8.

(7) Kooskõlas nõukogu 2012. aasta järeldustega kultuurivaldkonna juhtimise kohta.

(8) Vt joonealune märkus 7.

I LISA

Kultuurivaldkonna töökava (2015–2018) prioriteedid

Prioriteet A: kättesaadav ja kaasav kultuur

Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava: kultuuriline mitmekesisus ja kultuuridevaheline dialoog (3.1)

Strateegia „Euroopa 2020”: kaasav majanduskasv (prioriteet 3)

Meetmete võtjad	Teemad	Vahendid ja töömeetodid (sh märge valdkondadevahelisuse kohta)	Eeldatavad tulemused ja esialgne ajakava
Liikmesriigid	A1) Võtmepädevuse „kultuuriteadlikkus ja -pädevus” arendamine	Avatud koordinatsiooni meetod (1), valdkondadevaheline Eksperdid teevad kindlaks head tavad kõnealuse võtmepädevuse arendamiseks ja selle integreerimiseks hariduspoliitikasse, tuginedes teadmistele ja suhtumistele, mis määratleti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovituses võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (2).	2015. aasta lõpp Liikmesriigi ja Euroopa tasandi kultuuri- ja haridusasutustele mõeldud heade tavade käsiraamat
Liikmesriigid	A2) Kultuuri kättesaadavuse edendamine digivahendite kaudu: publiku arendamise põhimõtted ja strateegiad	Avatud koordinatsiooni meetod	2015-2016
	Digitehnoloogia on muutnud seda, kuidas inimesed pääsevad ligi kultuurisisule, kuidas nad seda toodavad ja kasutavad. Milline on digitehnoloogiale ülemineku mõju publiku arendamise põhimõtetele ja kultuuriasutuste tavadele?	Eksperdid selgitavad välja kasutatavad põhimõtted ja olemasolevad programmid ning määravad kindlaks head tavad.	Kultuuriasutustele ja kultuurivaldkonna töötajatele mõeldud heade tavade käsiraamat
	Digikeskkonnas toimuva lugemise edendamine, et soodustada kultuuri kättesaadavust ja publiku arendamist. Õigusraamistiku väljaselgitamine, pöörates eritähelepanu litsentsimistavadele, piiriülestele teenustele ning e-laenutamisele rahvaraamatukogudes.	Avatud koordinatsiooni meetodi alarühm (3) Eksperdid selgitavad välja parimad tavad.	2015 Üksikjuhtumeid sisaldav aruanne
Liikmesriigid	A3) Kultuuri poolt sotsiaalsesse kaasatusse antava panuse edendamine	Avatud koordinatsiooni meetod	2017-2018
Liikmesriigid	Kuidas saaks avaliku sektori poliitikatega soodustada ja toetada kultuuriasutusi, mis töötavad partnerluses teiste sektoritega (nt tervishoid, sotsiaalhooldus, vanglateenistus jne)?	Eksperdid selgitavad välja olemasolevad avaliku sektori poliitikad, milles tegeletakse sotsiaalse kaasatuse edendamisega kultuuri kaudu, ning selgitavad välja head tavad.	Suunised poliitikakujundajatele ja kultuuriasutustele

Prioriteet B: kultuuripärand

Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava: kultuuriline mitmekesisus ja kultuuridevaheline dialoog (3.1)

Strateegia „Euroopa 2020”: arukas ja jätkusuutlik majanduskasv (prioriteedid 1 ja 2)

Meetmete võtjad	Teemad	Vahendid ja töömeetodid (sh märge valdkondadevahelisuse kohta)	Eeldatavad tulemused ja esialgne ajakava
Liikmesriigid	B1) Kultuuripärandi kaasav juhtimine	Avatud koordinatsiooni meetod	2015-2016
Liikmesriigid	Materiaalse, vaimse ja digitaalse kultuuripärandi mitmetasandilise juhtimise suhtes kohaldatavate innovaatiliste lähenemisviiside kindlaksmääramine, hõlmates avalikku sektorit, erasektori sidusrühmi ja kodanikuühiskonda. Käsitletakse koostööd erinevate juhtimis- ja poliitikavaldkondade vahel.	Eksperdid selgitavad heade tavade kindlakstegemiseks välja avaliku sektori poliitikad riiklikul ja piirkondlikul tasandil ning võrdlevad seda, tehes samuti koostööd olemasolevate kultuuripärandi valdkonna võrgustikega.	Heade tavade käsiraamat poliitikakujundajatele ning kultuuripärandi valdkonna asutustele
Liikmesriigid	B2) Oskused, koolitus ja teadmussiire: traditsioonilised ja uued elukutsed kultuuripärandi valdkonnas	Avatud koordinatsiooni meetod, valdkondadevaheline	2017-2018
Liikmesriigid	Kultuuripärandi valdkonna töötajate suutlikkuse arendamine. Keskendutakse traditsiooniliste oskuste ja oskusteabe edasiandmisele ning uutele elukutsetele, muu hulgas digitehnoloogiale ülemineku kontekstis. Soodustatakse haridusekspertide osalemist.	Eksperdid selgitavad välja olemasolevad koolituskavad ning uued oskused ja koolitusvajadused materiaalse, vaimse ja digitaalse kultuuripärandi vallas.	Kultuuri- ja haridusasutustele mõeldud heade tavade käsiraamat
Euroopa Komisjon	B3) Kultuuripärandile loodusõnnetuste ja inimtegevuse poolt avalduva mõju eest kaitsmise riski hindamine ja asjakohane ennetustegevus Olemasolevate strateegiate ja tavade väljaselgitamine riigi tasandil. Analüüsida tuleb muu hulgas näiteks selliseid tegureid nagu ülekasutamine, saaste, mittesäästev areng, konfliktipiirkonnad ja loodusõnnetused (tulekahjud, üleujutused, maavärinad).	Uuring	2016

Prioriteet C: kultuuri- ja loomesektorid: loomemajandus ja innovatsioon

Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava: kultuur kui loovuse allikas (3.2)

Strateegia „Euroopa 2020”: arukas ja jätkusuutlik majanduskasv (prioriteedid 1 ja 2)

Meetmete võtjad

Teemad

Vahendid ja töömeetodid (sh märge valdkondadevahelisuse kohta)

Eeldatavad tulemused ja esialgne ajakava

Liikmesriigid

C1) Juurdepääs rahastamisele

Avatud koordinatsiooni meetod (4), valdkondadevaheline

2015

Keskendutakse kultuuri- ja loomesektori finantsökosüsteemile. Rahastamisvahendite (nt laenude ja aktsiate) analüüsimine. Alternatiivse rahastamise (nt avaliku ja erasektori rahastamisvahendite, äriinglite, riskikapitali, ühisrahastamise, sponsorluse, annetuste ja filantroopia) ülevaade ja analüüs.

Soodustatakse finants- ja majandusekspertide osalemist.

Eksperdid määravad kindlaks innovaatilised rahastamiskavad ja investeerimistavad kultuuri- ja loomesektoris.

Soovitused riigiasutustele

C2) Avaliku sektori poliitikate roll kultuuri- ja loomesektori ettevõtlusalase ja innovatsioonipotentsiaali arendamisel

Liikmesriigid

a.	Kultuuri- ja loomesektorite vahelise seose edendamine eesmärgiga suurendada innovatsiooni, majanduslikku jätkusuutlikkust ja sotsiaalset kaasatust. Ühelt poolt kultuuri- ja loomesektorite ning teiselt poolt teiste asjaomaste sektorite vahelise koostoime uurimine ja edendamine.

Võimalikud nõukogu järeldused

2015

Liikmesriigid

b.	Innovaatiliste meetmete väljaselgitamine ettevõtluse ja uute ärimudelite edendamiseks kultuuri- ja loomesektoris.

Avatud koordinatsiooni meetod, valdkondadevaheline

2016-2017

Soodustatakse majandus- ja ettevõtlusekspertide osalemist.

Eksperdid teevad kindlaks head tavad ettevõtluse toetamise meetmete valdkonnas kultuuri- ja loomesektori ettevõtjate puhul.

Riigiasutustele mõeldud heade tavade käsiraamat ja soovitused

Liikmesriigid

C3) Jätkusuutlik kultuuriturism

Avatud koordinatsiooni meetod, valdkondadevaheline

2017-2018

Määratakse kindlaks viisid, kuidas luua uute jätkusuutlike turismivormide leidmiseks Euroopa turismiteenuseid, mis tuginevad materiaalsele ja vaimsele kultuuripärandile kui ühele konkurentsitegurile. Uuritakse, kuidas kultuurisisu digiteerimine ja digiteenused saavad kaasa aidata üleeuroopaliste turismivõrgustike laienemisele ja edendada reisikavade väljatöötamist, hõlmates ka uusi väikseid reisisihtkohti, võttes samuti arvesse nüüdisaegse kunsti üritusi, festivale ja kultuurisündmusi.

Soodustatakse turismiekspertide osalemist.

Eksperdid selgitavad välja meetodid ja vahendid, mille abil saab muuta Euroopa kultuuripärandi juurdepääsetavaks ja koostalitlusvõimeliseks turismi edendamise ja turustamise süsteemi seisukohast.

Suunised poliitikakujundajatele

Prioriteet D: kultuurilise mitmekesisuse edendamine, kultuur ELi välissuhetes ja liikuvus

Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava: kultuuriline mitmekesisus ja kultuuridevaheline dialoog (3.1), kultuur kui oluline mõjur rahvusvahelistes suhetes (3.3)

Strateegia „Euroopa 2020”: jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv (prioriteedid 2 ja 3), ELi välispoliitiliste vahendite kasutamine

Meetmete võtjad

Teemad

Vahendid ja töömeetodid (sh märge valdkondadevahelisuse kohta)

Eeldatavad tulemused ja esialgne ajakava

Liikmesriigid/komisjon

D1) UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioon

Hinnatakse UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise 2005. aasta konventsiooni rakendamist, tuginedes ELi nimel 2012. aastal koostatud aruandele (5). Kaalutakse konventsiooni mõju vabakaubanduslepingutes sisalduvatele kultuurikoostööalastele kokkulepetele ja protokollidele. Analüüsitakse konventsiooni kohaldamist eelkõige digikontekstis.

Kokkuvõte tegevusest

2015

D2) Kultuur ELi välissuhetes

a.	Kultuur ELi arengukoostööpoliitikas

Liikmesriigid

—	Toetatakse kultuuri integreerimist ELi arengukoostöökavasse, -vahenditesse ja -programmidesse kolmandate riikidega ning hinnatakse kultuuri rolli säästvas arengus.

Võimalikud nõukogu järeldused

2015

Komisjon/liikmesriigid

—	Olemasolevad programmid, milles käsitletakse kultuuri Euroopa naabruspoliitika riikides

Uuring

Arutelu ja järelmeetmed nõukogu kultuurivaldkonnaga tegelevas ettevalmistavas organis, Euroopa välisteenistuse osalusel

2015

Liikmesriigid

b.	Kultuuri käsitleva strateegilise lähenemise tugevdamine ELi välissuhetes

Kultuuriministeeriumite kõrgemate ametnike ja välisministeeriumites kultuuri valdkonna eest vastutavate kõrgemate ametnike ühised mitteametlikud koosolekud, milles võib osaleda ka Euroopa välisteenistus (6)

2015–2018

Komisjon/liikmesriigid

c.	Ettevalmistav meede „Kultuur ELi välissuhtluses” (7): arutelu, analüüs ja järelmeetmed, mis hõlmavad nõukogu ettevalmistavat organit kultuurivaldkonnas ning Euroopa välisteenistust.

Analüüs ja järeltegevus

2015–2018

Euroopa Komisjon

D3) Kultuuridevaheline dialoog ja liikuvus

2016, aruanded iga teema kohta

a.	Kultuuridevaheline dialoog

Kokkuvõtete tegemise kohtumine

b.	Kultuurivaldkonna töötajate liikuvus, sealhulgas maksudega seotud takistused loovisikute liikuvuse puhul piiriülestes olukordades Soodustatakse maksuekspertide osalemist.

Kokkuvõtete tegemise kohtumine

c.	Kollektsioonide liikuvus

Kokkuvõtete tegemise kohtumine

d.	Kultuuritaiestega ebaseaduslikult kauplemine, hõlmates ka ELi impordieeskirju ebaseaduslikult kolmandatest riikidest eksporditud kultuuritaieste kohta.

Uuring

2016

Liikmesriigid

D4) Kino: Euroopa filmide leviku parandamine

Avatud koordinatsiooni meetod

2017-2018

Määratakse kindlaks filmipoliitika ja toetusvahendite vastastikune täiendavus piirkondlikul, riiklikul ja ELi tasandil, seades eesmärgiks Euroopa filmide leviku parandamise, eelkõige digikeskkonnas.

Julgustatakse filmipoliitika eest vastutavate ministeeriumite ja riiklike filmifondide ja -instituutide ekspertide osalemist.

Eksperdid selgitavad välja head tavad, võttes arvesse Euroopa filmifoorumi tulemusi (8).

Heade tavade käsiraamat.

(1) Aastaid 2011–2014 hõlmava kultuurivaldkonna töökava kohaselt 2014. aastal loodud töörühm, mille volitusi pikendati. See koosneb nii kultuuri- kui haridusministeeriumite ekspertidest.

(2) ELT L 394, 30.12.2006, lk 10.

(3) Tegemist on avatud koordinatsiooni töörühma alarühmaga, mille ülesandeks on edendada juurdepääsu kultuurile digivahendite kaudu.

(4) Aastaid 2011–2014 hõlmava kultuurivaldkonna töökava kohaselt 2014. aastal loodud töörühm.

(5) Euroopa Liidu nimel iga nelja aasta järel koostatav aruanne meetmete kohta, millega kaitstakse ja edendatakse kultuuri väljendusvormide mitmekesisust UNESCO 2008. aasta konventsiooni raames – komisjoni talituste töödokument (SWD(2012) 129 final).

(6) Koosolekute korraldajateks on nõukogu roteeruvad eesistujad vabatahtlikkuse alusel.

(7) http://cultureinexternalrelations.eu/wp-content/uploads/2013/05/Executive-Summary-ENG_13.06.2014.pdf

(8) Euroopa filmifoorum on struktureeritud dialoogi platvorm, millele pani aluse komisjon oma teatises „Euroopa filmindus digitaalajastul” (dok 10024/14). Kõnealuse struktureeritud dialoogi esimesi tulemusi on oodata 2016. aastal.

II LISA

Kultuurivaldkonna 2015.–2018. aasta töökava raames liikmesriikide loodavate töörühmade moodustamise ja toimimisega seotud põhimõtted

Liikmesus

—	Liikmesriikide osalemine rühmade töös on vabatahtlik ning liikmesriigid võivad rühmadega mis tahes ajahetkel ühineda.

—

Iga liikmesriik, kes on huvitatud töörühmade töös osalemisest, määrab eksperdid töörühma liikmeteks. Liikmesriik jälgib, et nimetatud ekspertidel oleks asjakohases valdkonnas praktiline kogemus riigi tasandil, ning tagab tõhusa suhtlemise pädevate riigiasutustega. Komisjon koordineerib ekspertide nimetamise menetlusi. Et leida iga teema jaoks kõige sobivama profiiliga eksperti, võivad liikmesriigid nimetada iga uue teemavaldkonna jaoks uue eksperdi.

—	Iga töörühm võib otsustada kutsuda rühma töösse oma panust andma sõltumatuid eksperte, kodanikuühiskonna esindajaid ning liitu mittekuuluvate Euroopa riikide esindajaid.

Töökord

—	Töörühmad käsitlevad töökavas kindlaks määratud eesmärke, pidades kinni I lisas kindlaks määratud ajakavast.

—	Eesmärkide määratlemise ja ajakava võib töökava vahekokkuvõtte tegemise käigus üle vaadata, et arvesse võtta saavutatud tulemusi ja poliitika arenguid ELi tasandil.

—	Töörühma tegevusaeg on keskmiselt 18 kuud, mille jooksul võib toimuda keskmiselt kuus koosolekut.

—	Iga töörühm nimetab iga oma teemavaldkonna prioriteedi jaoks esimehe või esimehed.

Aruandlus ja teave

—	Töörühmade esimehed annavad kultuurikomiteele aru vastavate töörühmade töö edenemise kohta. Kultuurikomiteele antakse võimalus suunata töörühmade tööd, et tagada soovitud tulemused ja rühmade koordineeritud tegevus.

—	Töörühmad esitavad iga I lisas nimetatud eesmärgi saavutamiseks tehtud töö tulemuste kohta aruande, mis sisaldab konkreetseid ja kasutatavaid tulemusi.

—	Kõigi töörühmade koosolekute päevakorrad ja protokollid tehakse kättesaadavaks kõigile liikmesriikidele sõltumata nende osalemise tasemest konkreetses valdkonnas. Rühmade töö tulemused avaldatakse.

—	Komisjon annab rühmadele nende töös logistilist tuge ja tagab sekretariaaditeenuse. Võimaluse korral toetab komisjon töörühmi muude sobivate vahenditega (hõlmates ka nende töövaldkonna aspektist olulisi uuringuid).

—	Selliste aruannete alusel koostab komisjon lõpparuande töökava rakendamise kohta.

23.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 463/20

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine

(2014/C 463/08)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

MUUTMISTAOTLUS

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (2)

MUUTMISTAOTLUS VASTAVALT ARTIKLILE 9

„PONT-L’EVEQUE”

EÜ nr: FR-PDO-0117-01044 – 12.10.2012

KGT ( ) KPN ( X )

1. Spetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

—

☐ Toote nimetus

—

☒ Toote kirjeldus

—

☒ Geograafiline piirkond

—

☒ Päritolutõend

—

☒ Tootmismeetod

—

☒ Seos piirkonnaga

—

☒ Märgistus

—

☐ Riiklikud nõuded

—

☒ Muu: kontrollid

2. Muudatus(t)e liik

—

☐ Koonddokumendi või kokkuvõtte muutmine

—

☒ Registreeritud KPNi või KGT muutmine, mille kohta ei ole avaldatud koonddokumenti ega kokkuvõtet

—

☐ Spetsifikaadi muutmine, mis ei tingi avaldatud koonddokumendi muutmist (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 3)

—

☐ Spetsifikaadi ajutine muutmine, mis tuleneb riiklike ametiasutuste nõutud kohustuslikest sanitaar- või fütosanitaarmeetmetest (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 4)

3. Muudatus(ed)

3.1. Toote kirjeldus

Toote kirjelduses ajakohastatakse teatavaid tehnilisi ja organoleptilisi andmeid, mida kasutatakse juustu „Pont-l’Evêque” kirjeldamiseks.

Kirjeldatakse kõiki suuruseid; varem oli märgitud üksnes juustu „Pont-l’Evêque” ja väikese juustu „Pont-l’Evêque” kuivaine mass, kuid nüüd täpsustatakse suure juustu „Pont-l’Evêque” ja poole koguse juustu „Pont-l’Evêque” oma. Selleks et toodet paremini kirjeldada, täpsustatakse olemasolevatele meetoditele tuginedes kõigi suuruste puhul ka pakendile märgitav netokaal:

—	suure juustu „Pont-l’Evêque” pakendile märgitav netokaal on 1 200–1 600 g ja kuivaine mass on 650–850 g;

—	juustu „Pont-l’Evêque” pakendile märgitav netokaal on 300–400 g;

—	poole koguse juustu „Pont-l’Evêque” pakendile märgitav netokaal on 150–200 g;

—	väikese juustu „Pont-l’Evêque” pakendile märgitav netokaal on 180–250 g.

Kooriku oranžika värvuse väljajätmine kirjeldusest ja kuldkollase kuni oranžika tooni asendamine valkja kuni punaka värvusega on kooskõlas taotlejate rühma otsusega keelata annaato kasutamine koorikule värvi andmiseks.

Välja on jäetud kooriku siledus, sest tegemist on ilmse veaga, mis esineb kooskõlas komisjoni 12. juuni 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 1107/96 (geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste registreerimise kohta nõukogu määruse (EMÜ) nr 2081/92 artiklis 17 sätestatud korras) (3) registreeritud spetsifikaadis; juustu „Pont-l’Evêque” koorik ei ole kunagi olnud sile.

Ühe täpsustuse eesmärk on kirjeldada paremini tavapäraseid meetodeid. Koorik võib olla üle harjatud (kuiva või niiske harja füüsiline mõju koorikule) või pestud (surve all vesilahuse pihustamine). Harjamist on alati kasutatud ja see on ühendatud pesemisega, olgugi et seda ei ole kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1107/96 registreeritud spetsifikaadis otseselt mainitud. Niisiis on täpsustatud, et harjamist võib käsitada pesemismeetodina; seda, et harjamine või pesemine on vabatahtlik, väljendab siiski väljend „võib olla”.

Tootmismeetodi kirjelduse elemendid (nõrutamine ja soolamine) on paigutatud asjaomasesse jaotisesse.

3.2. Geograafiline piirkond

Juustu „Pont-l’Evêque” muudetud geograafiline piirkond hõlmab nüüd 1 365 kommuuni ehk 38 % selle piirkonna territooriumist, mis on kirjas kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1107/96 registreeritud spetsifikaadis (välja on jäetud 2 129 kommuuni). Geograafilise piirkonna piiramine on nimetuse „Pont-l’Evêque” ja Normandia rohttaimedest toituva piimakarja kasvatamise süsteemide vahelise seose tugevdamiseks ning toote valmistamispiirkonna keskse osa ja sellega seotud tingimuste (looduskeskkond/tootmismeetodid) määratluse täpsustamiseks tehtud töö tulemus. Muudetud geograafilise piirkonna iga kommuun kuulub niisiis rohumaade jaoks sobivasse tsooni, kus valitseb jahe ja niiske kliima ja/või kus on soo- ja rabapiirkondi ja orupõhjasid ning mida iseloomustavad hekkide ja puudesaludega eraldatud karjamaad, mis on märk rohttaimedest toituva piimakarja kasvatamise traditsiooni säilitamisest, ja kus piimakarjakasvatuses kasutatakse endiselt märkimisväärselt rohttaimi.

Geograafilise piirkonna piiramine on muu hulgas seotud spetsifikaadi läbivaatamisega, mille eesmärk on tugevdada toote seost kõnealuse piirkonnaga, nõudes, et osaliselt tuleb kasutada Normandia tõugu lehmasid ja et piima tootmiseks tuleb kasutada valdavalt karjamaadelt pärinevat sööta.

3.3. Päritolutõend

Punkti 4.1 muudatused on seotud riiklikes õigusaktides tehtud muudatustega. Eelkõige on ette nähtud ettevõtjate heakskiitmine, millega tunnistatakse, et nad suudavad täita selle nimetuse spetsifikaadi nõudeid, mida nad soovivad kasutada.

Lõikega 4.2 on ette nähtud spetsiaalne deklaratsioon, et tõendada ettevõtjate võetud kohustust arendada karja Normandia tõugu lehmade karja suunas.

Pädevust tõendavaid dokumente ja tootmismahtude kontrollimist käsitlev eeskiri võimaldab taotlejate rühmal koguda vajalikke andmeid kaitstud päritolunimetusega juustu „Pont-l’Evêque” toodangumahtude kohta vajaliku järelevalve tegemise eesmärgil.

Täiendatud on registripidamise ja kontrollimeetmetega seotud sätteid.

3.4. Tootmismeetod

Selleks et paremini kirjeldada piimatootmise ja juustuvalmistamise tingimusi, mis on olulised toote „Pont-l’Evêque” iseloomulike tunnuste ja maine jaoks, on spetsifikaadis täpsustatud tootmismeetodi mitut üksikasja.

— Piimatootmise tingimused:

Toote „Pont-l’Evêque” valmistamiseks kasutatakse muu hulgas Normandia tõugu lehmade piima, kusjuures seda tõugu lehmad peavad moodustama iga konkreetse põllumajandusliku majapidamise piimalehmakarjast vähemalt 50 %. Selleks et võimaldada kõigil piimakarjakasvatajatel ja juustu „Pont-l’Evêque” tootjatel täita seda uut tootmistingimust ja sellega kohaneda, on spetsifikaadis ette nähtud kuni 2017. aprilli lõpuni kestev üleminekuperiood. See muudatus, mis teeb kohustuslikuks Normandia tõugu lehmade kasutamise piimakarjades, võimaldab tugevdada seost piirkonnaga.

Spetsifikaadi rakendamise lihtsustamiseks on lisatud karja määratlus: kari on põllumajandusliku majapidamise kogu piimalehmakari, mis koosneb lüpsilehmadest, kinnislehmadest ja karja uuendamiseks ettenähtud mullikatest.

Piimalehmad on karjamaal vähemalt kuus kuud aastas. Igas põllumajanduslikus majapidamises peab olema ühe lüpsilehma kohta vähemalt 0,33 ha rohumaad, sealhulgas vähemalt 0,25 ha lüpsipaigast juurdepääsetavat rohumaad, samuti peab farmil olema 2 ha rohumaad iga lehmade söödaks kasutatava sileeritava maisi hektari kohta. Sellega tagatakse, et söödaks kasutatakse valdavalt rohttaimi (karjamaad, hein jms), mis on kooskõlas geograafilise piirkonna rohttaimedest toituva karja kasvatamise traditsiooniga.

Selleks et seos geograafilise piirkonnaga oleks tagatud, peab vähemalt 80 % karja põhisööda kuivainest (rohi ja hein) pärinema geograafilises piirkonnas asuvate põllumajanduslike majapidamiste aladelt.

Laudaperioodil peab piimalehmade sööt iga päev sisaldama heina. Täiendsööda hulk ei või ületada 1 800 kg ühe piimalehma kohta kalendriaastas. Lubatud sööda ja täiendsööda nimekiri on esitatud spetsifikaadis. Põllumajanduslike majapidamiste sõltumatus seoses söödaga ja täiendsööda hulga piirangud tugevdavad seega seost piirkonnaga.

— Töödeldav piim:

Selleks et vältida niipalju kui võimalik tooraine riknemise probleeme, on täpsustatud juustu „Pont-l’Evêque” tootmise käigus töödeldava piima laos hoidmise aeg. Piima ei või farmis ladustada rohkem kui 48 tundi ning esimese lüpsi ja laagerdumisaja alguse vahel ei või olla rohkem kui 96 tundi, toorpiimast tootmise puhul 72 tundi.

Selleks et vältida traditsioonilisele oskusteabele mittevastavaid meetodeid, on lisatud, et keelatud on piima kontsentreerimine vee osalise eemaldamise teel enne kalgendamist ning et peale toorpiimasaaduste võib piima koostises (sh tootmise käigus) kasutada koostis-, abi- või lisaainetena vaid laapi, bakterite puhaskultuure, pärme, hallitusseeni, soola ja kaltsiumkloriidi.

Viimane säte tähendab ka annaato keelamist; annaatot kasutati koorikule värvi andmiseks, et parandada hallituskooriku defekte, mis tulenesid piima sanitaarseisundist. Piima sanitaarseisund on juba palju aastaid paranenud, mistõttu ei ole annaato kasutamine vajalik. Juustu „Pont-l’Evêque” tootjad ei kasuta seda juba üle 15 aasta.

— Juustutootmise tingimused:

Määruse (EÜ) nr 1107/96 raames registreeritud spetsifikaadiga võrreldes on täpsustatud juustu „Pont-l’Evêque” valmistamise tingimusi alates laabi lisamisest piimale kuni laagerdumiseni. Juustu „Pont-l’Evêque” tootmisprotsessi eri etappe, mis vastavad kohalikele, muutumatutele ja pidevatele tavadele, kirjeldatakse eelkõige sihtväärtuste abil.

Täpsustatud on järgmist:

—	piimamahuti on maksimaalselt 600-liitrine anum, mis tagab ühekorraga vormidesse panemise ja võimaldab kindlustada, et kõigi vormidesse pandud juustude puhul oli piima kalgendamise kestus sama;

—	laagerdumistingimused: alla 26 tunni madalamal temperatuuril kui 40 °C, et reguleerida selle etapiga seotud parameetreid;

—	laabi lisamise tingimused: vastavalt traditsioonile ainult loomset päritolu laap, mis lisatakse temperatuuril 32–40 °C;

—	kalgendi saamise meetod: tükeldamine keskmise suurusega kuni 25 mm suurusteks teradeks ja segamine, et tagada suhteliselt ulatuslik nõrgumine anumasse;

—	enne vormidesse panemist vadaku – massi sõtkumise ja nõrutamise tulemus – osaline kõrvaldamine;

—	laabi lisamise ja vormidesse panemise vaheline aeg: vormidesse panemine toimub vähem kui kaks tundi pärast laabi lisamist, et piirata kalgendi happesisalduse suurenemist;

—	vormis nõrutamise tingimused: vähemalt 10 tundi temperatuuril 17–31 °C, mitme ümberpööramisega; temperatuurinõuded on täpsemad kui määruse (EÜ) nr 1107/96 raames registreeritud spetsifikaadis viidatud ümbritseva õhu ja soojendatud ruumi temperatuur;

—	soolamine: toimub 1–4 päeva pärast laabi lisamist, see on vähim vajalik aeg, et pinnale saaks tekkida mikrofloora;

—	kuivatamise etapp ja tingimused: kuivatamine on etapp, mis jääb soolamise ja laagerdumise alguse vahele ning mille temperatuurinõudeid (10–22 °C) on selle parameetri reguleerimiseks täpsustatud;

—	keeld, et toorpiimasaadusi, valmistamisjärgus tooteid, kalgendit ja värsket juustu ei tohi säilitada miinuskraadide juures, selleks et vältida traditsioonilisest oskusteabest erinevaid meetodeid.

— Juustu laagerdumine:

Selleks et maksimeerida juustu organoleptilisi omadusi, muudetakse laagerdumistingimusi. Lühim laagerdumisaeg alates laabi lisamisest, mis varem oli igas suuruses juustude puhul 14 päeva, on nüüd 18 päeva kõigi juustude „Pont-l’Evêque” puhul peale suure juustu, mille puhul see on 21 päeva. Laagerdumine toimub temperatuuril 11–19 °C ja kestab sõltuvalt juustu suurusest vähemalt 8–9 päeva. Selleks et juustu temperatuuri oleks võimalik pärast soolamisele järgnevat kuivatamise etappi (mis toimub 10–22 °C juures) aeglaselt alandada, tõstetakse laagerdumise maksimaalne temperatuur 14–19 °C-ni. Pärast pakendamist võib „Pont-l’Evêque” 4–15 °C juures edasi laagerduda. Spetsifikaadist eemaldati viited bakterile Brevibacterium linens, kuna nende bakterite areng ei ole süstemaatiline ega ilmtingimata taotluslik. Kuna transportimiseks vajalik jahutamine peatab laagerdumise, on lisaks täpsustatud, et lühim laagerdumisaeg ei hõlma juustu töökojast laagerdumispaika viimiseks kuluvat aega. On sätestatud, et transportimine ei või kesta üle 72 tunni.

3.5. Seos piirkonnaga

Spetsifikaadi see osa kirjutati ümber kooskõlas KPNi spetsifikaadi aluseks olevate sätetega. Selles kirjeldatakse geograafilise piirkonna ja toote eripära ning põhjuslikku seost geograafilise piirkonna füüsiliste ja inimtegurite ning toote omaduste vahel. Põhjalikumalt on selgitatud täpsustusi, mis käsitlevad oskusteavet, mis on seotud piimatootmise ja juustuvalmistamise ja töötlemise meetodiga ning mis on oluline toote „Pont-l’Evêque” omaduste ja eripära seisukohast. Lisaks on tagatud Normandia tõugu lehmade kasutamine, pidades silmas, et seda tõugu lehmadele pakuvad tänapäeval konkurentsi tootlikumad piimalehmad.

3.6. Märgistus

Selleks et viia spetsifikaat vastavusse riiklike õigusaktidega, on kaotatud nõue paigutada tootele INAO logo. On täpsustatud, et märge „Appellation d’Origine Protégée” (kaitstud päritolunimetus) või „AOP” (KPN) on kohustuslik, samuti Euroopa Liidu KPNi sümbol.

3.7. Muu

Täpsustatud on spetsifikaadi täitmise kontrolliga tegelevaid asutusi ning spetsifikaati on lisatud peamiste kontrollitavate punktide tabel ja nende punktide hindamise meetod.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (4)

„PONT-L’EVEQUE”

EÜ nr: FR-PDO-0117-01044 – 12.10.2012

KGT ( ) KPN ( X )

1. Nimetus

„Pont-l’Evêque”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.3. Juust

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Nimetust „Pont-l’Evêque” kasutatakse pehmete lehmapiimast valmistatud juustude puhul, millel on hallituskoorik, mis võib olla üleharjatud või pestud. Kõnealune juust on ruudu- või ristkülikukujuline ja sisaldab pärast täielikku kuivatamist 100 grammi kohta vähemalt 45 grammi rasva. Koorik on valkja kuni punaka värvusega, juustumass, mis on pehme, mittekleepuv, mittevoolav ja mille värvus ulatub elevandiluu värvist õlgkollaseni, on homogeenne ja mõnede aukudega, maitse on õrn ja mitmesuguste aroomidega (taime-, piimaaroomid, kreemjad ja kergelt suitsused aroomid).

Juust „Pont-l’Evêque” võib esineda järgmisel kujul:

—	suur „Pont-l’Evêque” on ruudukujuline juust, mille pikkus on 190–210 mm, pakendile märgitav netokaal 1 200–1 600 g ja kuivaine mass 650–850 g;

—	„Pont-l’Evêque” on ruudukujuline juust, mille pikkus on 105–115 mm, pakendile märgitav netokaal 300–400 g ja kuivaine mass vähemalt 140 g;

—	pool juustu „Pont-l’Evêque” on ristkülikukujuline toode, mille pikkus on 105–115 mm ja laius 52–57 mm, pakendile märgitav netokaal 150–200 g ja kuivaine mass vähemalt 70 g;

—	väike „Pont-l’Evêque” on ruudukujuline juust, mille külje pikkus on 85–95 mm, pakendile märgitav netokaal 180–250 g ja kuivaine mass vähemalt 85 g.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Alates 1. maist 2017 moodustavad Normandia tõugu lehmad põllumajanduslike majapidamiste piimalehmakarjast vähemalt 50 %.

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

Selleks et tagada geograafilisele piirkonnale iseloomuliku sööda kaudu tihe seos piirkonna ja toote vahel, tuleb piimalehmi pidada karjamaal vähemalt kuus kuud aastas, põllumajanduslikul majapidamisel peab olema ühe lüpsilehma kohta vähemalt 0,33 ha rohumaad, sealhulgas vähemalt 0,25 ha lüpsipaigast juurdepääsetavat rohumaad, samuti peab farmil olema 2 ha rohumaad iga lehmade söödaks kasutatava sileeritava maisi hektari kohta.

Karja põhisöödaks olevast rohust ja heinast peab vähemalt 80 % (kuivainena arvestatuna) pärinema geograafilises piirkonnas asuvatelt põllumajandusliku majapidamise aladelt. Täiendsööda hulk ei või ületada 1 800 kg ühe piimalehma kohta kalendriaastas.

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma kindlaks määratud geograafilises piirkonnas

Piima töödeldakse ning juustu toodetakse ja laagerdatakse punktis 4 kindlaks määratud geograafilises piirkonnas.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

—

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta

Kaitstud päritolunimetusega juustu „Pont-l’Evêque” turustamisel on igal juustul individuaalne märgis, millel on päritolunimetus (esitatud tähtedega, mille kõrgus moodustab vähemalt kaks kolmandikku märgisel olevate suurimate tähemärkide kõrgusest), märge „Appellation d'origine protégée” (kaitstud päritolunimetus) või „AOP” (KNP) ning Euroopa Liidu kaitstud päritolunimetuse sümbol.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

KPNiga „Pont-l’Evêque” juustu tootmise geograafilise piirkonna kantonite ja kommuunide loetelu.

Calvadosi departemang

Järgmised kantonid tervikuna: Aunay-sur-Odon, Balleroy, Bayeux, Le Bény-Bocage, Blangy-le-Château, Cambremer, Caumont-l’Eventé, Condé-sur-Noireau, Dozulé, Honfleur, Isigny-sur-Mer, Lisieux, Livarot, Mézidon-Canon, Orbec, Pont-l’Evêque, Saint-Pierre-sur-Dives, Saint-Sever-Calvados, Thury-Harcourt, Trévières, Trouville-sur-Mer, Vassy, Vire.

Cabourgi kanton, välja arvatud järgmised kommuunid: Colombelles, Escoville, Hérouvillette, Ranville. Falaise-Nordi kanton, välja arvatud järgmised kommuunid: Aubigny, Bons-Tassilly, Falaise, Potigny, Saint-Pierre-Canivet, Soulangy, Soumont-Saint-Quentin, Ussy, Villers-Canivet. Villers-Bocage'i kanton, välja arvatud järgmised kommuunid: Le Locheur, Missy, Noyers-Bocage.

Järgmised kommuunid: Airan, Argences, Barou-en-Auge, Bazenville, la Caine, Canteloup, Cléville, Courcy, Commes, Curcy-sur-Orne, Goupillières, Grimbosq, Hamars, La Hoguette, Janville, Jort, Longues-sur-Mer, Louvagny, Magny-en-Bessin, Le Manoir, Manvieux, Montigny, Moult, Les Moutiers-en-Auge, Les Moutiers-en-Cinglais, Norrey-en-Auge, Ouffières, Préaux-Bocage, Port-en-Bessin-Huppain, Ryes, Saint-Vaast-sur-Seulles, Saint-Ouen-du-Mesnil-Oger, Saint-Pair, Saint-Pierre-du-Jonquet, Sainte-Honorine-du-Fay, Saint-Martin-de-sallen, Sommervieu, Tracy-sur-Mer, Troarn, Trois-Monts, Vaux-sur-Aure, Vendeuvre, Vienne-en-Bessin.

Eure’i departemang

Järgmised kantonid tervikuna: Bernay-est, Beuzeville, Cormeilles, Thiberville.

Bernay-Ouesti kanton, välja arvatud järgmised kommuunid: Plasnes, Valailles. Broglie kanton, välja arvatud Mesnil-Rousset’ kommuun. Pont-Audemeri kanton, välja arvatud järgmised kommuunid: Colletot, Corneville-sur-Risle. Quillebeuf-sur-Seine’i kanton, välja arvatud järgmised kommuunid: Aizier, Bourneville, Sainte-Croix-sur-Aizier, Tocqueville, Vieux-Port. Saint-Georges-du-Vièvre’i kanton, välja arvatud järgmised kommuunid: Saint-Benoît-des-Ombres, Saint-Christophe-sur-Condé, Saint-Grégoire-du-Vièvre, Saint-Pierre-des-Ifs.

Järgmised kommuunid: Morsan, Notre-Dame-d’Epine, Saint-Victor-d’Epine.

La Manche’i departemang

Järgmised kantonid tervikuna: Barenton, Barneville-Carteret, Brécey, Bréhal, Canisy, Carentan, Cerisy-la-Salle, Coutances, Gavray, La Haye-du-Puits, La Haye-Pesnel, Isigny-le-Buat, Juvigny-le-Tertre, Lessay, Marigny, Montebourg, Montmartin-sur-Mer, Mortain, Percy, Périers, Sourdeval, Saint-Clair-sur-l’Elle, Sainte-Mère-Eglise, Saint-Hilaire-du-Harcouët, Saint-Jean-de-Daye, Saint-Lô, Saint-Lô-Est, Saint-Lô-Ouest, Saint-Malo-de-la-Lande, Saint-Ovin, Saint-Pois, Saint-Sauveur-Lendelin, Saint-Sauveur-le-Vicomte, Le Teilleul, Tessy-sur-Vire, Torigni-sur-Vire, Valognes, Vesly, Villedieu-les-Poêles.

Avranchesi kanton, välja arvatud järgmised kommuunid: Avranches, Marcey-les-Grèves, Saint-Martin-des-Champs, Vains, Le Val-Saint-Père. Quettehou kanton, välja arvatud Octeville-l’Aveneli kommuun.

Järgmised kommuunid: Les Chéris, Marcilly, Le Mesnil-Ozenne.

Orne’i departemang

Järgmised kantonid tervikuna: Athis-de-l’Orne, Briouze, Domfront, La Ferté-Macé, Flers, Flers-Nord, Flers-Sud, Gacé, Juvigny-sous-Andaine, Le Merlerault, Messei, Passais, Putanges-Pont-Ecrepin, Sées, Tinchebray, Vimoutiers.

Carrougesi kanton, välja arvatud Cirali kommuun. Courtomeri kanton, välja arvatud järgmised kommuunid: Bures, Sainte-Scolasse-sur-Sarthe. Ecouché kanton, välja arvatud järgmised kommuunid: Goulet, Sentilly. Exmesi kanton, välja arvatud Silly-en-Goufferni kommuun. Ferté-Frêneli kanton, välja arvatud järgmised kommuunid: Couvains, Gauville, Glos-la-Ferrière, Marnefer, Saint-Nicolas-de-Sommaire. Mortrée kanton, välja arvatud järgmised kommuunid: Boissei-la-Lande, Marcei, Médavy, Saint-Christophe-le-Jajolet, Saint-Loyer-des-Champs.

Järgmised kommuunid: Boitron, Bursard, Chambois, Coudehard, Ecorches, Essay, Louvières-en-Auge, Mont-Ormel, Montreuil-la-Cambe, Neauphe-sur-Dive, Nécy, Saint-Gervais-des-Sablons, Saint-Lambert-sur-Dives, Trun.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

5.1. Geograafilise piirkonna eripära

Päritolunimetuse „Pont-l’Evêque” geograafiline piirkond asub osal Alam-Normandia piirkonna kolme departemangu (Calvados, Manche ja Orne) territooriumist ning hõlmab ka Eure’i departemangu lääneosa. Piirkonnale on iseloomulik aasta peale ühtlaselt jaotuvate rohkete sademetega (> 700 mm) mõõdukas ookeaniline kliima. Tasase reljeefiga karjamaad on valdavalt hekkide ja puudesaludega eraldatud ning iseloomulik on soo- ja rabapiirkondadega tiheda jõgedevõrgustikuga maastik. Ajalooliselt on rohumaad moodustanud kõnealuse geograafilise piirkonna põllumajandusmaast valdava osa ja moodustavad sellest ka praegu üle poole.

See veisekasvatuse traditsiooniga piirkond on Normandia tõu sünnikoht; kuigi Normandia tõule pakub konkurentsi tootlikum tõug Prim'Holstein, on seda kõnealuses geograafilises piirkonnas alati peetud, väljendades soovi seda tõugu karju säilitada ja arendada. Piimalehmade söötmistingimusi iseloomustab jätkuvalt rohttaimede ülekaal loomasöödas ja rohu tarbimine karjamaadel vähemalt kuue kuu jooksul aastas. On määratud kindlaks, kui palju rohumaad peab põllumajanduslikul majapidamisel piimalehma kohta olema. Selleks et tagada rohttaimede valdavus võrreldes eelkõige maisiga, on põllumajanduslike majapidamiste rohumaad pindalalt kaks korda suuremad kui karja söödaks kasutatava maisi all olevad maad.

See väga vana rohumaade ja piimatootmise traditsioon, mis püsib ka tänapäeval, on andnud tunnustatud pehmete juustude valmistamise oskusteabe. Juustuvalmistamise protsessis kasutatakse kalgendamisel piiratud suurusega anumaid ja ainult loomset päritolu laapi ning kalgend tükeldatakse väga väikesteks kuni keskmiste suurusega tükkideks, mis kõik aitab vana oskusteavet säilitada.

Selle juustu maine, mida tarbitakse pärast suhteliselt lühikest laagerdumist, tekkis juba 1622. aastal, mil Normandia kirjanik Hélie le Cordier pühendas juustule „Pont-l’Evêque” 16 salmist koosneva luuletuse, kust on pärit ka järgmine kuulus lause: „Tout le monde également l’aime car il est fait avec tant d’art que, jeune ou vieux, il n’est que crème” (kõik armastavad seda, sest selle valmistamiseks on kasutatud nii palju kunsti, et see on puhas kreem nii noore kui vanana). Eristamise soov tõi kaasa selle, et 18. sajandi alguses hakati kasutama puidust vorme ja „Pont-l’Evêque” muutus ruudukujuliseks.

5.2. Toote eripära

„Pont-l’Evêque” on pehme lehmapiimast valmistatud juust, mis on alates 18. sajandist, mil kasutusele võeti puidust vormid, ruudu- või ristkülikukujuline ning teravate servade ja nurkadega. Pehmet mittevoolavat juustumassi, mille värvus ulatub elevandiluu värvist õlgkollaseni, ümbritseb valkja kuni punaka värvusega koorik. Juustu maitse on õrn ja sellele on sageli iseloomulikud piima- ja taimearoomid, mõnikord kergelt suitsused aroomid.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Geograafilise piirkonna pehme vihmane kliima võimaldab terve aasta jooksul rohttaimi kasvatada. See omakorda võimaldab tugineda piimatootmisel loomadele, keda toidetakse peamiselt rohttaimedega. Piim, mis tuleb pikalt karjamaal viibivatelt lehmadelt, on juustuvalmistamiseks väga sobiv. Eripära suurendab veelgi Normandia tõugu lehmade kasutamine.

Rohumaade ja piimatootmisega seotud oskusteabe kõrval arenes juustuvalmistamise oskusteave, mis tegi juustu „Pont-l’Evêque” tuntuks juba ammu. See juustuvalmistamise oskusteave on seotud n-ö pehmete juustude tehnoloogiaga, mille puhul on laagerdumisaeg suhteliselt lühike. Selline tehnoloogia sobib hästi asjaoluga, et puuduvad kliimast ja topograafiast tingitud piirangud, mis tooksid kaasa vajaduse säilitada piima juustu kujul väga pikka aega. Kõige selle tulemusel valmib õrn ja aromaatne juust, mille väga hea kvaliteet on sajandeid tuntud olnud.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

[Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7 (5)]

https://www.inao.gouv.fr/fichier/CDCPontl-Eveque.pdf

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(3) EÜT L 148, 21.6.1996, lk 1.

(4) Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(5) Vt joonealune märkus 4.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 463

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	57. köide 23. detsember 2014

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Nõukogu
2014/C 463/01	Nõukogu järeldused kultuuripärandi kaasava juhtimise kohta	1

2014/C 463/02	Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldused kultuurivaldkonna töökava (2015–2018) kohta	4

	Euroopa Komisjon
2014/C 463/03	Euro vahetuskurss	15

	Euroopa välisteenistus
2014/C 463/04	Jõustumisteatis	16

	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2014/C 463/05	2015. aasta riigipühad	17

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,2259
JPY	Jaapani jeen	147,06
DKK	Taani kroon	7,4401
GBP	Inglise nael	0,78490
SEK	Rootsi kroon	9,5536
CHF	Šveitsi frank	1,2035
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	9,0565
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	27,618
HUF	Ungari forint	315,33
LTL	Leedu litt	3,45280
PLN	Poola zlott	4,2665
RON	Rumeenia leu	4,4666
TRY	Türgi liir	2,8423
AUD	Austraalia dollar	1,5057
CAD	Kanada dollar	1,4257
HKD	Hongkongi dollar	9,5098
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,5803
SGD	Singapuri dollar	1,6171
KRW	Korea vonn	1 343,82
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	14,2082
CNY	Hiina jüaan	7,6271
HRK	Horvaatia kuna	7,6650
IDR	Indoneesia ruupia	15 255,54
MYR	Malaisia ringit	4,2839
PHP	Filipiini peeso	54,723
RUB	Vene rubla	67,1555
THB	Tai baat	40,282
BRL	Brasiilia reaal	3,2455
MXN	Mehhiko peeso	17,8608
INR	India ruupia	77,4769

Belgique/België	1.1, 6.4, 1.5, 14.5, 25.5, 21.7, 15.8, 1.11, 2.11, 11.11, 15.11, 25.12
България	1.1, 3.3, 10.4, 11.4, 12.4, 13.4, 1.5, 6.5, 24.5, 6.9, 22.9, 1.11, 24.12, 25.12, 26.12
Česká republika	1.1, 6.4, 1.5, 8.5, 5.7, 6.7, 28.9, 28.10, 17.11, 24.12, 25.12, 26.12
Danmark	1.1, 2.4, 3.4, 5.4, 6.4, 1.5, 14.5, 24.5, 25.5, 5.6, 24.12, 25.12, 26.12, 31.12
Deutschland	1.1, 3.4, 6.4, 1.5, 14.5, 25.5, 21.7, 15.8, 3.10, 1.11, 24.12, 25.12, 26.12, 31.12
Eesti	1.1, 24.2, 3.4, 5.4, 1.5, 24.5, 23.6, 24.6, 20.8, 24.12, 25.12, 26.12
Éire/Ireland	1.1, 17.3, 3.4 6.4, 4.5, 1.6, 3.8, 26.10, 25.12, 28.12
Ελλάδα	1.1, 6.1, 23.2, 25.3, 10.4, 13.4, 1.5, 1.6, 28.10, 25.12
España	1.1, 6.1, 3.4, 1.5, 15.8, 12.10, 8.12, 25.12
France	1.1, 6.4, 1.5, 14.5, 25.5, 14.7, 21.7, 15.8, 1.11, 11.11, 25.12
Hrvatska	1.1, 6.1, 5.4, 6.4, 1.5, 4.6, 22.6, 25.6, 5.8, 15.8, 8.10, 1.11, 25.12, 26.12
Italia	1.1, 6.1, 6.4, 25.4, 1.5, 2.6, 15.8, 1.11, 8.12, 25.12, 26.12
Κύπρος/Kıbrıs	1.1, 6.1, 23.2, 25.3, 1.4, 10.4, 12.4, 13.4, 1.5, 31.5, 1.6, 15.8, 1.10, 28.10, 24.12, 25.12, 26.12
Latvija	1.1, 3.4, 5.4, 6.4, 1.5, 4.5, 10.5, 24.5, 23.6, 24.6, 18.11, 24.12, 25.12, 26.12, 31.12
Lietuva	1.1, 16.2, 11.3, 5.4, 1.5, 3.5, 7.6, 24.6, 6.7, 15.8, 1.11, 24.12, 25.12
Luxembourg	1.1, 6.4, 1.5, 14.5, 25.5, 23.6, 15.8, 1.11, 25.12, 26.12
Magyarország	1.1, 2.1, 15.3, 5.4, 6.4, 1.5, 24.5, 25.5, 20.8, 21.8, 23.10, 1.11, 24.12, 25.12, 26.12
Malta	1.1, 10.2, 19.3, 31.3, 3.4, 7.6, 29.6, 15.8, 8.9, 21.9, 8.12, 13.12, 25.12
Nederland	1.1, 5.4, 6.4, 27.4, 5.5, 14.5, 24.5, 25.5, 25.12, 26.12
Österreich	1.1, 6.1, 6.4, 1.5, 14.5, 25.5, 4.6, 15.8, 26.10, 1.11, 8.12, 25.12, 26.12
Polska	1.1, 6.1, 5.4, 6.4, 1.5, 3.5, 4.6, 15.8, 1.11, 11.11, 25.12, 26.12
Portugal	1.1, 3.4, 5.4, 25.4, 1.5, 10.6, 15.8, 8.12, 25.12
România	1.1, 2.1, 24.1, 12.4, 13.4, 1.5, 31.5, 1.6, 15.8, 30.11, 1.12, 25.12, 26.12
Slovenija	1.1, 6.4, 1.5, 14.5, 15.5, 25.6, 24.12, 25.12, 28.12, 29.12, 30.12, 31.12
Slovensko	1.1, 6.1, 3.4, 6.4, 1.5, 8.5, 5.7, 1.9, 15.9, 1.11, 17.11, 24.12, 25.12, 26.12
Suomi/Finland	1.1, 6.1, 25.3, 27.3, 28.3, 1.5, 5.5, 15.5, 25.6, 5.11, 6.12, 25.12, 26.12
Sverige	1.1, 6.1, 3.4, 5.4, 6.4, 1.5, 14.5, 24.5, 6.6, 20.6, 31.10, 25.12, 26.12
United Kingdom	Wales and England: 1.1, 3.4, 6.4, 4.5 25.5, 31.8, 25.12, 28.12 Northern Ireland: 1.1, 17.3, 3.4, 6.4, 4.5, 25.5, 13.7, 31.8, 25.12, 28.12 Scotland: 1.1, 2.1, 3.4, 4.5, 25.5, 3.8, 30.11, 25.12, 28.12

	V Teated
	HALDUSMENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2014/C 463/06	Konkursikutsed toetuste andmiseks üleeuroopaliste telekommunikatsioonivõrkude tööprogrammi raames Euroopa ühendamise rahastust ajavahemikul 2014–2020 (Komisjoni otsus C(2014) 2069, muudetud otsusega C(2014) 9588)	18

2014/C 463/07	Euroopa kultuuripealinna konkursikutse – EAC/A03/2014	19

	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2014/C 463/08	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine	20