ISSN 1977-0898

Euroopa Liidu

Teataja

C 444

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

57. köide
12. detsember 2014


Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

 

Euroopa Komisjon

2014/C 444/01

Euro vahetuskurss

1

2014/C 444/02

Kolmandates riikides töötavate Euroopa Liidu ametnike ning ajutiste ja lepinguliste töötajate suhtes kohaldatavate paranduskoefitsientide vahe-ajakohastamine

2

2014/C 444/03

Kolmandates riikides töötavate Euroopa Liidu ametnike ning ajutiste ja lepinguliste töötajate töötasude suhtes kohaldatavate paranduskoefitsientide iga-aastane ajakohastamine

5

2014/C 444/04

Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate töötasude ja pensionide suhtes alates 1. juulist 2014 kohaldatavate paranduskoefitsientide iga-aastane ajakohastamine

10

2014/C 444/05

Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate pensioniskeemi sissemaksete määra ajakohastamine alates 1. juulist 2014

11

 

Kontrollikoda

2014/C 444/06

Eriaruanne nr 18/2014 EuropeAidi hindamis- ja tulemustele suunatud järelevalve süsteemid

12

 

V   Teated

 

ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

 

Euroopa Komisjon

2014/C 444/07

Teade Hiina Rahvavabariigist pärit teatava alumiiniumfooliumi importi käsitleva dumpinguvastase menetluse algatamise kohta

13

 

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

 

Euroopa Komisjon

2014/C 444/08

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.7467 – Mitsubishi Heavy Industries / Mitsubishi Corporation / MHI Compressor International) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )

24

 

MUUD AKTID

 

Euroopa Komisjon

2014/C 444/09

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine

25

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

 


IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Euroopa Komisjon

12.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 444/1


Euro vahetuskurss (1)

11. detsember 2014

(2014/C 444/01)

1 euro =


 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,2428

JPY

Jaapani jeen

147,20

DKK

Taani kroon

7,4387

GBP

Inglise nael

0,79270

SEK

Rootsi kroon

9,3575

CHF

Šveitsi frank

1,2012

ISK

Islandi kroon

 

NOK

Norra kroon

9,0060

BGN

Bulgaaria leev

1,9558

CZK

Tšehhi kroon

27,633

HUF

Ungari forint

308,14

LTL

Leedu litt

3,45280

PLN

Poola zlott

4,1798

RON

Rumeenia leu

4,4508

TRY

Türgi liir

2,8153

AUD

Austraalia dollar

1,5056

CAD

Kanada dollar

1,4281

HKD

Hongkongi dollar

9,6348

NZD

Uus-Meremaa dollar

1,5892

SGD

Singapuri dollar

1,6323

KRW

Korea vonn

1 368,53

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

14,3385

CNY

Hiina jüaan

7,6916

HRK

Horvaatia kuna

7,6740

IDR

Indoneesia ruupia

15 384,00

MYR

Malaisia ringit

4,3385

PHP

Filipiini peeso

55,262

RUB

Vene rubla

68,6459

THB

Tai baat

40,792

BRL

Brasiilia reaal

3,2593

MXN

Mehhiko peeso

18,0523

INR

India ruupia

77,5644


(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.


12.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 444/2


Kolmandates riikides töötavate Euroopa Liidu ametnike ning ajutiste ja lepinguliste töötajate suhtes kohaldatavate paranduskoefitsientide (1) vahe-ajakohastamine

(2014/C 444/02)

VEEBRUAR 2014

Teenistuskoht

Ostujõu pariteet,

veebruar 2014

Vahetuskurss,

veebruar 2014 (2)

Paranduskoefitsient,

veebruar 2014 (3)

Angola

185,2

132,841

139,4

Bangladesh

67,43

106,304

63,4

Brasiilia

2,730

3,29550

82,8

Gabon

688,6

655,957

105,0

Ghana

2,254

3,17585

71,0

Guajaana

177,2

283,400

62,5

Indoneesia (Banda Aceh)

9 649

16 551,4

58,3

Indoneesia (Jakarta)

10 605

16 551,4

64,1

Kesk-Aafrika Vabariik

676,7

655,957

103,2

Malawi

293,5

594,720

49,4

Sudaan

7,592

8,07741

94,0

Tuneesia

1,461

2,20440

66,3

Usbekistan

2 070

2 991,02

69,2

Venezuela

9,144

8,54090

107,1


MÄRTS 2014

TEENISTUSKOHT

Ostujõu pariteet,

märts 2014

Vahetuskurss,

märts 2014 (4)

Paranduskoefitsient,

märts 2014 (5)

Ameerika Ühendriigid (Washington)

1,148

1,36560

84,1

Djibouti

191,6

242,696

78,9

Lõuna-Aafrika Vabariik

7,041

14,6986

47,9

Madagaskar

2 564

3 196,80

80,2

Šveits (Bern)

1,432

1,21610

117,8

Valgevene

7 703

13 380,0

57,6


APRILL 2014

Teenistuskoht

Ostujõu pariteet,

aprill 2014

Vahetuskurss,

aprill 2014 (6)

Paranduskoefitsient,

aprill 2014 (7)

Guinea

7 344

9 683,32

75,8

Ida-Timor

1,480

1,37590

107,6

Jeemen

256,2

295,667

86,7

Malawi

311,6

569,779

54,7

Paraguay

3 965

6 096,61

65,0

Peruu

3,297

3,86834

85,2

Sambia

7,236

8,55505

84,6

Svaasimaa

7,370

14,5839

50,5

Venezuela

9,989

8,65730

115,4


MAI 2014

Teenistuskoht

Ostujõu pariteet,

mai 2014

Vahetuskurss,

mai 2014 (8)

Paranduskoefitsient,

mai 2014 (9)

Barbados

3,015

2,78001

108,5

Brasiilia

2,893

3,06830

94,3

Iisrael

4,808

4,80280

100,1

Island

166,6

154,990

107,5

Jordaania

0,8725

0,980263

89,0

Lõuna-Korea

1 386

1 423,99

97,3

Samoa

2,786

3,16892

87,9

Senegal

647,0

655,957

98,6

Sudaan

8,093

8,22737

98,4

Usbekistan

2 224

3 147,06

70,7

Venezuela

10,55

8,69946

121,3


JUUNI 2014

Teenistuskoht

Ostujõu pariteet,

juuni 2014

Vahetuskurss,

juuni 2014 (10)

Paranduskoefitsient,

juuni 2014 (11)

Costa Rica

594,9

757,079

78,6

Egiptus

6,008

9,77075

61,5

Kanada

1,263

1,47960

85,4

Lesotho

6,843

14,2260

48,1

Mehhiko

12,01

17,5678

68,4

Moldova

11,22

18,8527

59,5

Nigeeria

203,9

211,780

96,3

Norra

10,91

8,11850

134,4

Panama

0,8890

1,36380

65,2

Ukraina

8,607

15,9030

54,1

Valgevene

8 094

13 730,0

59,0

Venemaa

50,75

46,9447

108,1

Venezuela

11,42

8,58117

133,1


(1)  Eurostati 22. septembri 2014. aasta aruanne liiduvälistes delegatsioonides töötavate Euroopa Liidu ametnike ning ajutiste ja lepinguliste töötajate töötasude suhtes kohaldatavate paranduskoefitsientide vahe-ajakohastamise kohta Euroopa Liidu ametnike ja teiste teenistujate suhtes kohaldatavate personalieeskirjade artikli 64, X lisa ja XI lisa kohaselt.

Täiendavat teavet metoodika kohta saab Eurostati veebilehelt (Statistics Database > Economy and finance > Prices > Correction coefficients) (inglise keeles).

(2)  1 euro = x kohalikku rahaühikut (Kuuba, El Salvadori, Ecuadori, Libeeria, Panama, Kongo Demokraatliku Vabariigi ja Ida-Timori puhul kasutatakse USA dollarit).

(3)  Brüssel ja Luxembourg = 100.

(4)  1 euro = x kohalikku rahaühikut (Kuuba, El Salvadori, Ecuadori, Libeeria, Panama, Kongo Demokraatliku Vabariigi ja Ida-Timori puhul kasutatakse USA dollarit).

(5)  Brüssel ja Luxembourg = 100.

(6)  1 euro = x kohalikku rahaühikut (Kuuba, El Salvadori, Ecuadori, Libeeria, Panama, Kongo Demokraatliku Vabariigi ja Ida-Timori puhul kasutatakse USA dollarit).

(7)  Brüssel ja Luxembourg = 100.

(8)  1 euro = x kohalikku rahaühikut (Kuuba, El Salvadori, Ecuadori, Libeeria, Panama, Kongo Demokraatliku Vabariigi ja Ida-Timori puhul kasutatakse USA dollarit).

(9)  Brüssel ja Luxembourg = 100.

(10)  1 euro = x kohalikku rahaühikut (Kuuba, El Salvadori, Ecuadori, Libeeria, Panama, Kongo Demokraatliku Vabariigi ja Ida-Timori puhul kasutatakse USA dollarit).

(11)  Brüssel ja Luxembourg = 100.


12.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 444/5


Kolmandates riikides töötavate Euroopa Liidu ametnike ning ajutiste ja lepinguliste töötajate töötasude suhtes kohaldatavate paranduskoefitsientide iga-aastane ajakohastamine (1)

(2014/C 444/03)

Teenistuskoht

Ostujõu pariteet,

juuli 2014

Vahetuskurss,

juuli 2014 (2)

Paranduskoefitsient,

juuli 2014 (3)

Afganistan (4)

 

 

 

Albaania

84,56

140,200

60,3

Alžeeria

74,36

108,102

68,8

Ameerika Ühendriigid (New York)

1,252

1,36200

91,9

Ameerika Ühendriigid (Washington)

1,079

1,36200

79,2

Angola

188,8

132,977

142,0

Araabia Ühendemiraadid

3,984

4,99120

79,8

Argentina (4)

 

 

 

Armeenia

424,3

556,270

76,3

Aserbaidžaan

1,025

1,06822

96,0

Austraalia

1,470

1,44600

101,7

Bangladesh

67,08

105,616

63,5

Barbados

2,974

2,73859

108,6

Belize

1,915

2,71719

70,5

Benin

622,9

655,957

95,0

Boliivia

6,792

9,41142

72,2

Bosnia ja Hertsegoviina (Banja Luka)

1,190

1,95583

60,8

Bosnia ja Hertsegoviina (Sarajevo)

1,407

1,95583

71,9

Botswana

6,238

12,0192

51,9

Brasiilia

3,030

2,99050

101,3

Burkina Faso

648,9

655,957

98,9

Burundi

1 425

2 104,54

67,7

Cabo Verde Vabariik

77,78

110,265

70,5

Costa Rica

584,4

742,937

78,7

Côte d’Ivoire

645,7

655,957

98,4

Djibouti

181,3

242,056

74,9

Dominikaani Vabariik

36,44

59,0950

61,7

Ecuador (2)

0,9862

1,36200

72,4

Egiptus

6,036

9,75670

61,9

El Salvador (2)

0,9548

1,36200

70,1

endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik

35,89

61,6863

58,2

Eritrea

23,69

20,7603

114,1

Etioopia

24,25

26,5854

91,2

Fidži

1,649

2,50564

65,8

Filipiinid

42,56

59,6600

71,3

Gabon

697,9

655,957

106,4

Gambia

32,61

57,0500

57,2

Ghana

2,378

4,08380

58,2

Gruusia

1,572

2,40900

65,3

Guajaana

177,0

282,325

62,7

Guatemala

8,160

10,6115

76,9

Guinea (Conakry)

7 449

9 537,04

78,1

Guinea-Bissau

586,5

655,957

89,4

Haiti

50,35

61,9572

81,3

Hiina

7,596

8,46890

89,7

Honduras

21,70

28,5433

76,0

Hongkong

10,72

10,5573

101,5

Horvaatia

5,795

7,57300

76,5

Ida-Timor (2)

1,400

1,36200

102,8

Iisrael

4,747

4,67080

101,6

India

53,48

81,8630

65,3

Indoneesia (Banda Aceh)

9 731

16 369,0

59,4

Indoneesia (Jakarta)

10 711

16 369,0

65,4

Iraak (4)

 

 

 

Island

173,8

154,850

112,2

Jaapan

139,4

138,090

100,9

Jamaica

134,2

150,486

89,2

Jeemen

261,2

292,680

89,2

Jordaania

0,8586

0,965658

88,9

Jordani Läänekallas – Gaza sektor

5,255

4,67080

112,5

Kambodža

4 481

5 523,50

81,1

Kamerun

612,9

655,957

93,4

Kanada

1,283

1,45560

88,1

Kasahstan

200,6

249,760

80,3

Kenya

94,74

119,029

79,6

Kesk-Aafrika Vabariik

695,9

655,957

106,1

Kolumbia

2 213

2 569,89

86,1

Komoorid

334,3

491,968

68,0

Kongo (Brazzaville)

783,5

655,957

119,4

Kongo Demokraatlik Vabariik (Kinshasa) (2)

1,838

1,36200

134,9

Kosovo (5)

0,7168

1,00000

71,7

Kuuba (2)

0,9925

1,36200

72,9

Kõrgõzstan

50,77

70,9029

71,6

Laos

9 408

10 927,0

86,1

Lesotho

6,871

14,4394

47,6

Libeeria (2)

1,372

1,36200

100,7

Liibanon

1 589

2 053,22

77,4

Liibüa (4)

 

 

 

Lõuna-Aafrika Vabariik

7,152

14,4394

49,5

Lõuna-Korea

1 367

1 f380,96

99,0

Lõuna-Sudaan (Juba)

3,558

4,01790

88,6

Madagaskar

2 734

3 208,74

85,2

Malaisia

3,088

4,37540

70,6

Malawi

321,1

541,045

59,3

Mali

657,6

655,957

100,3

Maroko

7,826

11,2075

69,8

Mauritaania

243,9

408,930

59,6

Mauritius

32,50

41,1444

79,0

Mehhiko

11,82

17,7087

66,7

Moldova

11,27

19,0345

59,2

Montenegro

0,6414

1,00000

64,1

Mosambiik

32,85

42,2600

77,7

Myanmar

780,3

1 317,74

59,2

Namiibia

9,199

14,4394

63,7

Nepal

93,34

131,120

71,2

Nicaragua

18,88

35,3468

53,4

Nigeeria

200,4

211,439

94,8

Niger

535,4

655,957

81,6

Norra

10,92

8,36800

130,5

Paapua Uus-Guinea

3,838

3,30583

116,1

Pakistan

71,00

134,336

52,9

Panama (2)

0,8911

1,36200

65,4

Paraguay

3 997

5 985,99

66,8

Peruu

3,315

3,81905

86,8

Rwanda

708,2

928,137

76,3

Saalomoni Saared

11,92

9,82683

121,3

Sambia

7,368

8,28275

89,0

Samoa

2,723

3,10321

87,7

Saudi Araabia

3,504

5,10750

68,6

Senegal

677,8

655,957

103,3

Serbia

83,95

115,545

72,7

Sierra Leone

6 878

5 967,19

115,3

Singapur

2,054

1,70150

120,7

Somaalia (4)

 

 

 

Sri Lanka

124,2

177,165

70,1

Sudaan

8,689

8,10479

107,2

Suriname

2,783

4,49460

61,9

Svaasimaa

7,447

14,4394

51,6

Süüria (4)

 

 

 

Šveits (Bern)

1,469

1,21620

120,8

Šveits (Genf)

1,503

1,21620

123,6

Zimbabwe (4)

 

 

 

Tadžikistan

4,510

6,71017

67,2

Tai

32,70

44,2210

73,9

Taiwan

33,51

40,7109

82,3

Tansaania

1 441

2 251,16

64,0

Togo

557,1

655,957

84,9

Trinidad ja Tobago

6,772

8,59430

78,8

Tšaad

745,8

655,957

113,7

Tšiili

403,6

749,972

53,8

Tuneesia

1,474

2,28050

64,6

Türgi

2,183

2,89440

75,4

Türkmenistan

2,396

3,88170

61,7

Uganda

2 507

3 538,38

70,9

Ukraina

8,681

16,1832

53,6

Uruguay

28,79

31,1081

92,5

Usbekistan

2 359

3 149,35

74,9

Uus-Kaledoonia

130,6

119,332

109,4

Uus-Meremaa

1,741

1,55420

112,0

Valgevene

8 208

13 870,0

59,2

Vanuatu

134,8

130,534

103,3

Venemaa

51,00

45,8969

111,1

Venezuela

11,93

8,56984

139,2

Vietnam

15 962

29 051,5

54,9


(1)  Eurostati aruanne (30. oktoober 2014) liidusisestes ja liiduvälistes teenistuskohtades töötava alalise personali töötasude, pensionile jäänud töötajate pensionide ja pensionide ülekannete suhtes alates 1. juulist 2014 kohaldatavate paranduskoefitsientide 2014. aasta ajakohastamise kohta vastavalt Euroopa Liidu ametnike ja teiste teenistujate suhtes kohaldatavaid eeskirju käsitlevate personalieeskirjade artiklitele 64 ja 65 ning XI lisale.

Lisateavet metoodika kohta saab Eurostati veebilehelt (Statistics Database > Economy and finance > Prices > Correction coefficients) (inglise keeles).

(2)  1 EURO = x kohalikku rahaühikut (Kuuba, El Salvadori, Ecuadori, Libeeria, Panama, Kongo Demokraatliku Vabariigi ja Ida-Timori puhul kasutatakse USA dollarit).

(3)  Brüssel ja Luxembourg = 100 %.

(4)  Andmed ei ole kättesaadavad ebastabiilse olukorra tõttu riigis või andmete usaldusväärsuse puudulikkuse tõttu.

(5)  Kõnealune määratlus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.


12.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 444/10


Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate töötasude ja pensionide suhtes alates 1. juulist 2014 kohaldatavate paranduskoefitsientide iga-aastane ajakohastamine (1)

(2014/C 444/04)

Riik/koht

Töötasu

Ülekanne (2)

Pension

1.7.2014

 

1.7.2014

Bulgaaria

55,1

56,0

100,0

Tšehhi Vabariik

75,0

70,5

100,0

Taani

133,0

131,3

131,3

Saksamaa

97,2

96,4

100,0

Bonn

94,6

 

 

Karlsruhe

95,0

 

 

München

107,7

 

 

Eesti

78,6

80,1

100,0

Iirimaa

115,9

106,3

106,3

Kreeka

86,8

84,7

100,0

Hispaania

94,5

90,2

100,0

Prantsusmaa

116,8

107,1

107,1

Horvaatia

77,6

72,2

100,0

Itaalia

100,4

94,5

100,0

Varese

93,1

 

 

Küpros

81,2

85,8

100,0

Läti

76,5

74,8

100,0

Leedu

71,4

71,1

100,0

Ungari

71,4

64,0

100,0

Malta

83,4

84,2

100,0

Madalmaad

107,8

104,7

104,7

Austria

107,2

104,4

104,4

Poola

74,1

67,6

100,0

Portugal

82,2

85,2

100,0

Rumeenia

69,5

63,8

100,0

Sloveenia

84,7

81,4

100,0

Slovakkia

79,0

73,1

100,0

Soome

123,0

114,5

114,5

Rootsi

127,5

115,9

115,9

Ühendkuningriik

150,7

120,7

120,7

Culham

116,7

 

 


(1)  Eurostati aruanne (30. oktoober 2014) liidusisestes ja liiduvälistes teenistuskohtades töötava alalise personali töötasude, pensionile jäänud töötajate pensionide ja pensionide ülekannete suhtes alates 1. juulist 2014 kohaldatavate paranduskoefitsientide 2014. aasta ajakohastamise kohta Euroopa Liidu ametnike ja teiste teenistujate suhtes kohaldatavate personalieeskirjade artiklite 64 ja 65 ning XI lisa kohaselt.

Lisateavet metoodika kohta saab Eurostati veebilehelt (Statistics Database > Economy and finance > Prices > Correction coefficients) (inglise keeles).

(2)  Ülekannete paranduskoefitsiendid jõustuvad ajakohastamise kuupäeval.


12.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 444/11


Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate pensioniskeemi sissemaksete määra ajakohastamine alates 1. juulist 2014 (1)

(2014/C 444/05)

Alates 1. juulist 2014 on personalieeskirjade artikli 83 lõikes 2 osutatud sissemakse määr 10,1 %.


(1)  Eurostati 1. septembri 2014. aasta aruanne Euroopa Liidu ametnike pensioniskeemi 2014. aasta kindlustusmatemaatilise hinnangu kohta.


Kontrollikoda

12.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 444/12


Eriaruanne nr 18/2014 „EuropeAidi hindamis- ja tulemustele suunatud järelevalve süsteemid”

(2014/C 444/06)

Euroopa Kontrollikoda annab teada, et äsja avaldati kontrollikoja eriaruanne nr 18/2014 „EuropeAidi hindamis- ja tulemustele suunatud järelevalve süsteemid”.

Aruanne on lugemiseks ja allalaadimiseks kättesaadav Euroopa Kontrollikoja veebilehel http://eca.europa.eu

Aruande tasuta eksemplari saamiseks pöörduge kontrollikoja poole aadressil:

European Court of Auditors

Publications (PUB)

12, rue Alcide De Gasperi

1615 Luxembourg

LUXEMBOURG

Tel +352 4398-1

E-post: eca-info@eca.europa.eu

või täitke elektrooniline tellimus EU-Bookshopi veebilehel.


V Teated

ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

Euroopa Komisjon

12.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 444/13


Teade Hiina Rahvavabariigist pärit teatava alumiiniumfooliumi importi käsitleva dumpinguvastase menetluse algatamise kohta

(2014/C 444/07)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) on saanud nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/2009 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) (1) (edaspidi „algmäärus”) artikli 5 kohase kaebuse, milles väidetakse, et Hiina Rahvavabariigist pärit töödeldavat alumiiniumfooliumit imporditakse dumpinguhinnaga ja et see tekitab olulist kahju liidu tootmisharule.

1.   Kaebus

Kaebus esitati 28. oktoobril 2014 kuue liidu tootja (edaspidi „kaebuse esitajad”) nimel, kelle toodang moodustab rohkem kui 25 % liidu alumiiniumfooliumi kogutoodangust, mis on käesoleva uurimise alla kuuluv toode.

2.   Uurimisalune toode

Käesoleva uurimise alla kuuluv toode on teatav alumiiniumfoolium paksusega alla 0,021 mm, aluskihita, pärast valtsimist muul viisil töötlemata, rullidena, mille kaal on üle 10 kg, välja arvatud vähemalt 0,008 mm ja kuni 0,018 mm paksune alumiiniumfoolium kuni 650 mm laiuste rullidena (edaspidi „uurimisalune toode”).

3.   Väidetav dumping

Väidetavalt dumpinguhinnaga müüdav toode on Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „asjaomane riik”) pärit uurimisalune toode, mida praegu klassifitseeritakse CN-koodi ex 7607 11 19 alla. CN-kood on esitatud üksnes teavitamise eesmärgil.

Kuna Hiina Rahvavabariik on algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt mitteturumajanduslik riik, arvutasid kaebuse esitajad Hiina Rahvavabariigist pärit impordi normaalväärtuse turumajandusliku kolmanda riigi, nimelt Türgi turuhinna põhjal. Väide dumpingu kohta põhineb sel viisil arvutatud normaalväärtuse ja liitu ekspordi korras müüdava uurimisaluse toote ekspordihindade võrdlusel tehasehindade tasandil.

Selle põhjal arvutatud dumpingumarginaal on asjaomase riigi puhul märkimisväärne.

4.   Väidetav kahju ja põhjuslik seos

Kaebuse esitajad on esitanud tõendeid, et uurimisaluse toote import asjaomasest riigist on üldkokkuvõttes suurenenud nii absoluutarvudes kui ka turuosa seisukohalt.

Kaebuse esitajate esitatud esmapilgul usutavatest tõenditest selgub, et lisaks muudele tagajärgedele on imporditud uurimisaluse toote kogused ja hinnad avaldanud negatiivset mõju liidu tootmisharu müügikogustele, hinnatasemele ja turuosale ning et selle tulemuseks on liidu tootmisharu üldise tulemuslikkuse, finantsseisundi ja tööhõive olukorra märkimisväärne halvenemine.

5.   Menetlus

Pärast liikmesriikide teavitamist on komisjon jõudnud seisukohale, et kaebus on esitatud liidu tootmisharu poolt või selle nimel ja et menetluse algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning algatab seega uurimise algmääruse artikli 5 alusel.

Uurimisega tehakse kindlaks, kas kõnealusest riigist pärit uurimisalust toodet imporditakse dumpinguhinnaga ning kas kõnealune dumping on põhjustanud kahju liidu tootmisharule. Kui need väited leiavad kinnitust, uuritakse, kas meetmete kehtestamine ei lähe liidu huvidega vastuollu.

5.1.    Dumpingu kindlaksmääramine

Hiina Rahvavabariigist pärit uurimisalust toodet eksportivad asjaomased tootjad (2) on kutsutud osalema komisjoni uurimises.

5.1.1.   Eksportivate tootjate uurimine

5.1.1.1.   Hiina Rahvavabariigist pärit uuritavate eksportivate tootjate valimise kord

a)   Väljavõtteline uuring

Pidades silmas käesolevasse menetlusse kaasatud Hiina Rahvavabariigi eksportivate tootjate võimalikku suurt arvu ja vajadust lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon mõistlikkuse piires vähendada uuritavate eksportivate tootjate arvu, moodustades valimi (seda menetlust nimetakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Valim moodustatakse algmääruse artikli 17 kohaselt.

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, palutakse kõigil eksportivatel tootjatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel endast komisjonile teada anda. Kõnealused isikud peavad endast teada andma 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti, ja esitama komisjonile oma äriühingu või äriühingute kohta käesoleva teate I lisas nõutud teabe.

Selleks et komisjon saaks teavet, mida ta peab vajalikuks eksportivate tootjate valimi moodustamisel, võtab ta lisaks ühendust Hiina Rahvavabariigi ametiasutustega ning võib võtta ühendust iga teadaoleva eksportivate tootjate ühendusega.

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad edastada asjakohast teavet valimi moodustamise kohta, välja arvatud eespool nõutud teave, peavad seda tegema 21 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

Kui valimi moodustamine osutub vajalikuks, võidakse eksportivad tootjad välja valida suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahu põhjal, mida on võimalik olemasoleva aja jooksul mõistlikult uurida. Komisjon annab kõigile teadaolevatele eksportivatele tootjatele, Hiina Rahvavabariigi asutustele ja eksportivate tootjate ühendustele vajaduse korral Hiina Rahvavabariigi asutuste kaudu teada, millised äriühingud on kaasatud valimisse.

Uurimise seisukohast vajalike andmete saamiseks eksportivate tootjate kohta saadab komisjon küsimustikud valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele, kõigile teadaolevatele eksportivate tootjate ühendustele ning Hiina Rahvavabariigi ametiasutustele.

Kõik valimisse kaasatud eksportivad tootjad peavad esitama täidetud küsimustiku 37 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teatamist, kui ei ole sätestatud teisiti.

Ilma et see piiraks algmääruse artikli 18 võimalikku kohaldamist, käsitatakse neid äriühinguid, kes on nõustunud oma võimaliku valimisse kaasamisega, kuid keda ei kaasata valimisse, koostööd tegevate äriühingutena (valimisse kaasamata koostööd tegevad eksportivad tootjad). Ilma et see piiraks alljärgneva punkti b kohaldamist, ei ületa valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportivate tootjate impordile määratav võimalik dumpinguvastane tollimaks valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul kindlaks tehtud kaalutud keskmist dumpingumarginaali (3).

b)   Individuaalne dumpingumarginaal valimisse kaasamata äriühingute jaoks

Valimisse kaasamata koostööd tegevad eksportivad tootjad võivad vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 3 taotleda komisjonilt individuaalsete dumpingumarginaalide kehtestamist. Eksportivad tootjad, kes soovivad taotleda individuaalset dumpingumarginaali, peavad taotlema küsimustikku ja tagastama selle nõuetekohaselt täidetuna 37 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teatamist, kui ei ole sätestatud teisiti. Komisjon uurib, kas nende suhtes võib kehtestada individuaalse tollimaksumäära algmääruse artikli 9 lõike 5 kohaselt. Mitteturumajandusliku riigi eksportivad tootjad, kes leiavad, et nende puhul toimub uurimisaluse toote valmistamine ja müük turumajanduse tingimustes, võivad esitada sellega seoses nõuetekohaselt põhjendatud taotluse (edaspidi „turumajandusliku kohtlemise taotlus”) ning tagastavad selle nõuetekohaselt täidetuna punktis 5.1.2.2 esitatud tähtaegade jooksul.

Individuaalset dumpingumarginaali taotlevad eksportivad tootjad peaksid teadma, et komisjon võib kõigele vaatamata otsustada, et ei määra neile individuaalset dumpingumarginaali, näiteks juhul, kui eksportivate tootjate arv on nii suur, et selline määramine oleks põhjendamatult koormav ning takistaks uurimise õigeaegset lõpetamist.

5.1.2.   Asjaomase mitteturumajandusliku riigi eksportivate tootjatega seotud lisamenetlus

5.1.2.1.   Turumajandusliku kolmanda riigi valik

Vastavalt punktile 5.1.2.2 ja kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a määratakse Hiina Rahvavabariigist pärit impordi puhul normaalväärtus turumajanduslikus kolmandas riigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse põhjal. Selleks valib komisjon sobiva kolmanda turumajandusliku riigi. Komisjon on selleks esialgu valinud Türgi. Huvitatud isikutel palutakse kommenteerida selle valiku sobivust kümne päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Komisjonile kättesaadava teabe kohaselt on liidu teised turumajanduslikud tarnijad muu hulgas Korea Vabariik ja Venemaa. Selleks et valida välja turumajanduslik kolmas riik, uurib komisjon, kas neis turumajanduslikes kolmandates riikides, mille puhul on märke uurimisaluse toote tootmisest, esineb uurimisaluse toote tootmist ja müüki.

5.1.2.2.   Asjaomase mitteturumajandusliku riigi eksportivate tootjate kohtlemine

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b võivad asjaomase riigi eksportivad tootjad, kes leiavad, et nende puhul toimub uurimisaluse toote valmistamine ja müük turumajanduse tingimustes, esitada sellega seoses nõuetekohaselt põhjendatud taotluse (edaspidi „turumajandusliku kohtlemise taotlus”). Turumajanduslikku kohtlemist võimaldatakse, kui kõnealuse turumajandusliku kohtlemise taotluse hindamine näitab, et algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumid (4) on täidetud. Nende eksportivate tootjate puhul, kellele võimaldatakse turumajanduslikku kohtlemist, arvutatakse dumpingumarginaal võimaluste piires ja piiramata algmääruse artikli 18 kohast kättesaadavate faktide kasutamist, nende endi normaalväärtuse ja ekspordihindade põhjal vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b.

Komisjon saadab turumajandusliku kohtlemise taotluse vormid kõikidele valimisse kaasatud Hiina Rahvavabariigi eksportivatele tootjatele ja valimisse kaasamata koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele, kes soovivad taotleda individuaalset dumpingumarginaali, teadaolevatele eksportivate tootjate ühendustele ja Hiina Rahvavabariigi ametiasutustele. Komisjon hindab ainult valimisse kaasatud Hiina Rahvavabariigi eksportivate tootjate ja valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportivate tootjate esitatud turumajandusliku kohtlemise taotluse vorme, kelle individuaalse dumpingumarginaali taotlus on heaks kiidetud.

Kõik turumajanduslikku kohtlemist taotlevad eksportivad tootjad peavad tagastama täidetud turumajandusliku kohtlemise taotluse 21 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest või valimi moodustamisest loobumisest teatamist, kui ei ole sätestatud teisiti.

5.1.3.   Sõltumatute importijate  (5) uurimine  (6)

Uurimisalust toodet Hiina Rahvavabariigist importivaid sõltumatuid importijaid kutsutakse osalema käesolevas uurimises.

Pidades silmas käesolevasse menetlusse kaasatud sõltumatute importijate võimalikku suurt arvu ja selleks, et lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon piirduda mõistliku arvu sõltumatute importijatega, kelle uurimiseks moodustatakse valim. Valimi moodustamine toimub algmääruse artikli 17 kohaselt.

Et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, palutakse kõigil sõltumatutel importijatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel endast komisjonile teada anda. Kõnealused isikud peavad endast teada andma 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti, ja esitama komisjonile oma äriühingu või äriühingute kohta käesoleva teate II lisas nõutud teabe.

Selleks et komisjon saaks teavet, mida ta peab vajalikuks sõltumatute importijate valimi moodustamiseks, võib ta lisaks võtta ühendust teadaolevate importijate ühendustega.

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad edastada asjakohast teavet valimi moodustamise kohta, välja arvatud eespool nõutud teave, peavad seda tegema 21 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

Kui valimi moodustamine osutub vajalikuks, võidakse importijad välja valida uurimisaluse toote suurima tüüpilise müügimahu põhjal liidus, mida on võimalik olemasoleva aja jooksul mõistlikult uurida. Komisjon teatab valimisse kaasatud äriühingutest kõigile teadaolevatele sõltumatutele importijatele ja importijate ühendustele.

Uurimise jaoks vajaliku teabe saamiseks saadab komisjon küsimustikud valimisse kuuluvatele sõltumatutele importijatele ja importijate teadaolevatele ühendustele. Vastused küsimustikule tuleb esitada 37 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teavitamist, kui ei ole sätestatud teisiti.

5.2.    Kahju kindlakstegemine ja liidu tootjate uurimine

Kahju kindlakstegemine põhineb otsestel tõenditel ja hõlmab dumpinguhinnaga impordi mahu objektiivset hindamist, impordi mõju liidu turul kehtivatele hindadele ja kõnealuse impordi mõju liidu tootmisharule. Et teha kindlaks, kas liidu tootmisharule on põhjustatud kahju, kutsutakse liidu uurimisaluse toote tootjaid osalema komisjoni uurimises.

Pidades silmas käesolevasse menetlusse kaasatud liidu tootjate suurt arvu ja selleks, et lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, on komisjon otsustanud mõistlikkuse piires vähendada uurimisse kaasatavate liidu tootjate arvu, moodustades valimi. Valim moodustatakse algmääruse artikli 17 kohaselt.

Komisjon on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Selle üksikasjalikud andmed on esitatud toimikus, millega huvitatud isikud võivad tutvuda. Huvitatud isikuid kutsutakse toimikuga tutvuma (selleks peavad nad komisjoniga ühendust võtma, kasutades punktis 5.6 esitatud kontaktandmeid). Muud liidu tootjad või nende nimel tegutsevad esindajad, kes on seisukohal, et neid tuleks teatavatel põhjustel valimisse kaasata, peavad võtma komisjoniga ühendust 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas.

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad edastada asjakohast teavet valimi moodustamise kohta, peavad seda tegema 21 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

Komisjon annab kõigile teadaolevatele liidu tootjatele ja/või liidu tootjate ühendustele teada, millised äriühingud lõpuks valimisse kaasatakse.

Uurimise jaoks vajaliku teabe saamiseks saadab komisjon küsimustikud valimisse kaasatud liidu tootjatele ja kõikidele teadaolevatele liidu tootjate ühendustele. Vastused küsimustikule tuleb esitada 37 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teavitamist, kui ei ole sätestatud teisiti.

5.3.    Liidu huvide hindamine

Kui dumpingu ja sellest põhjustatud kahju esinemine leiab kinnitust, võetakse vastavalt algmääruse artiklile 21 vastu otsus, kas dumpinguvastaste meetmete kehtestamine oleks vastuolus liidu huvidega. Liidu tootjatel, importijatel ja neid esindavatel ühendustel, kasutajatel ja neid esindavatel ühendustel ja tarbijaid esindavatel ühendustel palutakse endast teatada 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Uurimises osalemiseks peavad tarbijaid esindavad organisatsioonid sama tähtaja jooksul tõendama, et nende tegevuse ja uurimisaluse toote vahel on objektiivne seos.

Isikud, kes eespool nimetatud tähtaja jooksul endast teatavad, võivad esitada komisjonile teavet liidu huvide kohta 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Selle teabe võib esitada vabas vormis või vastates komisjoni koostatud küsimustikule. Igal juhul võetakse artikli 21 kohaselt esitatud teavet arvesse üksnes siis, kui see on esitatud koos faktiliste tõenditega.

5.4.    Muud kirjalikud esildised

Vastavalt käesoleva teate sätetele palutakse kõigil huvitatud isikutel teha teatavaks oma seisukohad, esitada teave ja kinnitavad tõendid. Kõnealune teave ja seda kinnitavad tõendid peavad komisjonile laekuma 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

5.5.    Ärakuulamisvõimalus komisjoni uurimistalitustes

Kõik huvitatud isikud võivad taotleda komisjoni uurimistalitustelt ärakuulamist. Ärakuulamistaotlus peab olema kirjalik ning selles peab olema esitatud taotluse põhjus. Uurimise algetapiga seonduvate küsimuste asjus tuleb ärakuulamistaotlused esitada 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Hiljem tuleb ärakuulamistaotlus esitada tähtaja jooksul, mille komisjon määrab kirjavahetuses huvitatud isikutega.

5.6.    Kirjalike esildiste, täidetud küsimustike ja kirjade saatmise juhised

Komisjonile kaubanduskaitset käsitlevateks uurimisteks esitatava teabe suhtes ei kohaldata autoriõigusi. Enne komisjonile kolmanda isiku autoriõigustega kaitstud teabe ja/või andmete esitamist peavad huvitatud isikud taotlema autoriõiguse omajalt spetsiaalse loa, mis sõnaselgel võimaldab a) komisjonil käesoleva kaubanduskaitse menetluses nimetatud teavet ja andmeid kasutada ja b) esitada huvitatud isikutele teavet ja/või andmeid käesolevas uurimises kasutamiseks sellises vormis, mis võimaldab neil oma kaitseõigust kasutada.

Kõik kirjalikud esildised, sealhulgas käesolevas teates nõutud teave, täidetud küsimustikud ja kirjavahetus, mida huvitatud isikud paluvad käsitleda konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga „Limited” (7).

Huvitatud isikud, kes esitavad teavet märkega „Limited”, peavad vastavalt algmääruse artikli 19 lõikele 2 esitama ka teabe mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte, millele lisatakse märge „For inspection by interested parties” (tutvumiseks huvitatud isikutele). Need kokkuvõtted peavad olema küllaldaselt üksikasjalikud, et võimaldada piisavalt aru saada konfidentsiaalsena esitatud teabe sisust. Kui konfidentsiaalset teavet edastav huvitatud isik ei esita nõutava vormi ja kvaliteediga mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet, võib sellise konfidentsiaalse teabe jätta arvesse võtmata.

Huvitatud isikutel palutakse esitada kõik esildised ja taotlused e-posti teel, sealhulgas ka skaneeritud volikirjad ja sertifikaadid, välja arvatud mahukad vastused, mis tuleb esitada CD-ROMil või DVD-l käsipostiga või tähitud kirjaga. E-posti kasutades nõustuvad huvitatud isikud elektrooniliselt esitatavate materjalide suhtes kehtivate eeskirjadega dokumendis „CORRESPONDENCE WITH THE EUROPEAN COMMISSION IN TRADE DEFENCE CASES”, mis on avaldatud kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2011/june/tradoc_148003.pdf Huvitatud isikud peavad teatama oma nime, aadressi, telefoni ja kehtiva e-posti aadressi ning nad peaksid tagama, et esitatud e-posti aadress on ettevõtte toimiv ametlik e-post, mida kontrollitakse iga päev. Kui kontaktandmed on esitatud, suhtleb komisjon huvitatud isikutega ainult e-posti teel, välja arvatud juhul, kui nad avaldavad sõnaselgelt soovi saada kõik dokumendid komisjonilt teiste sidevahendite kaudu või kui dokumendi laad nõuab selle saatmist tähitud kirjaga. Täiendavaid reegleid ja lisainfot komisjoniga suhtlemise kohta, sh teavet e-posti teel esitatud esildiste suhtes kehtivate põhimõtete kohta, leiavad huvitatud isikud eespool osutatud huvitatud isikutega suhtlemise juhendist.

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Trade

Directorate H

Office: CHAR 04/039

1040 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

E-post dumpingu ja I lisaga seotud küsimusteks: TRADE-CAF-DUMPING@ec.europa.eu

E-post kahju ja II lisaga seotud küsimusteks: TRADE-CAF-INJURY@ec.europa.eu

6.   Koostöösoovimatus

Kui huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita vajalikku teavet ettenähtud tähtaja jooksul või takistab uurimist oluliselt, võib vastavalt algmääruse artiklile 18 nii positiivsed kui ka negatiivsed esialgsed või lõplikud järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal.

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud väära või eksitavat teavet, võidakse selline teave jätta arvesse võtmata ning toetuda kättesaadavatele faktidele.

Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning kui järeldused põhinevad seetõttu kättesaadavatel faktidel vastavalt algmääruse artiklile 18, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see oleks olnud tema koostöö korral.

Elektroonilises vormis koostöö puudumist ei peeta koostööst keeldumiseks, kui huvitatud isik selgitab, et nõutav koostöövorm tooks kaasa ebaratsionaalse lisakoormuse või põhjendamatud lisakulud. Huvitatud isikul tuleb komisjoniga viivitamatult ühendust võtta.

7.   Ärakuulamise eest vastutav ametnik

Huvitatud isikud võivad kaubandusmenetluses taotleda ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Ärakuulamise eest vastutav ametnik on vahendaja huvitatud isikute ja komisjoni uurimistalituse vahel. Ärakuulamise eest vastutav ametnik tegeleb toimikule juurdepääsu taotlustega, vaidlustega dokumentide konfidentsiaalsuse üle, tähtaegade pikendamise taotlustega ja kolmandate isikute ärakuulamistaotlustega. Ärakuulamise eest vastutav ametnik võib korraldada huvitatud isiku ärakuulamise ja tegutseda vahendajana tagamaks, et huvitatud isiku õigust kaitsele kohaldatakse täiel määral.

Taotlus saada ärakuulamise eest vastutava ametniku juures ära kuulatud tuleb esitada kirjalikult ning selles tuleb selgitada taotluse esitamise põhjused. Uurimise algetapiga seonduvate küsimuste asjus tuleb ärakuulamistaotlused esitada 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Hiljem tuleb ärakuulamistaotlus esitada tähtaja jooksul, mille komisjon määrab kirjavahetuses huvitatud isikutega.

Ärakuulamise eest vastutav ametnik annab võimaluse ka selliseks ärakuulamiseks, kus osalevad isikud, kes esitavad erinevaid seisukohti ja vastuväiteid muu hulgas sellistes küsimustes nagu dumping, kahju, põhjuslik seos ja liidu huvi. Selline ärakuulamine toimub üldjuhul kõige hiljem neljanda nädala lõpus pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist.

Lisateave ja kontaktandmed on huvitatud isikutele kättesaadavad kaubanduse peadirektoraadis ärakuulamise eest vastutava ametniku veebisaidil http://ec.europa.eu/trade/trade-policy-and-you/contacts/hearing-officer/

8.   Uurimise ajakava

Uurimine viiakse algmääruse artikli 6 lõike 9 kohaselt lõpule 15 kuu jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 1 võidakse ajutised meetmed kehtestada hiljemalt üheksa kuud pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

9.   Isikuandmete töötlemine

Uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (8).


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2)  Eksportiv tootja on asjaomases riigis või asjaomastes riikides asuv tootja, kes toodab ja ekspordib uurimisalust toodet liidu turule kas otse või kolmanda isiku kaudu, kaasa arvatud kõik temaga seotud äriühingud, kes osalevad uurimisaluse toote tootmises, omamaises müügis või ekspordis.

(3)  Algmääruse artikli 9 lõike 6 kohaselt ei võeta arvesse null- või miinimummarginaale ega marginaale, mis on kehtestatud vastavalt algmääruse artiklis 18 kirjeldatud tingimustele.

(4)  Eksportivad tootjad peavad eelkõige tõendama, et: i) majandustegevust ja kulusid käsitlevad otsused tehakse lähtuvalt turutingimustest ja riigi märkimisväärse sekkumiseta; ii) äriühingutel on üks selge peamiste raamatupidamisdokumentide kogum, mida auditeeritakse sõltumatult kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega ning kohaldatakse kõikidel eesmärkidel; iii) varasemast mitteturumajanduslikust süsteemist ei ole üle kandunud märkimisväärseid moonutusi; iv) pankroti- ja asjaõigusega on tagatud õiguskindlus ning stabiilsus ja v) vahetuskursside ümberarvestus toimub turukursside alusel.

(5)  Valimisse võivad kuuluda ainult importijad, kes ei ole eksportivate tootjatega seotud. Eksportivate tootjatega seotud importijad peavad nende eksportivate tootjate kohta täitma küsimustiku 1. lisa. Vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustiku rakendussätted) artiklile 143 käsitatakse isikuid üksteisega seotuna ainult siis, kui: a) nad on üksteise äriühingute ametiisikud või juhatuse liikmed; b) nad on õiguslikult seisundilt äripartnerid; c) nende vahel on töösuhe; d) üks isik otse või kaudselt omab, kontrollib või valdab 5 % või rohkem mõlema poole kõigist emiteeritud hääleõiguslikest osadest või aktsiatest; e) üks nendest kontrollib otseselt või kaudselt teist; f) kolmas isik kontrollib otseselt või kaudselt mõlemaid; g) nad koos kontrollivad otseselt või kaudselt kolmandat isikut või h) nad on ühe ja sama perekonna liikmed. Isikud loetakse ühe ja sama perekonna liikmeteks ainult siis, kui nad on sugulussuhetelt: i) abikaasad, ii) vanem ja laps, iii) vend ja õde (sealhulgas poolvend ja -õde), iv) vanavanem ja lapselaps, v) onu või tädi ja õe- või vennalaps, vi) ämm või äi ja väimees või minia, vii) abikaasa vend või õemees ja abikaasa õde või vennanaine (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1). Selles kontekstis tähendab „isik” mis tahes füüsilist või juriidilist isikut.

(6)  Sõltumatute importijate esitatud andmeid võib käesolevas uurimises kasutada ka muudes küsimustes kui vaid dumpingu kindlaksmääramine.

(7)  See on konfidentsiaalne dokument nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 51) artikli 19 ja WTO GATT 1994 VI artikli rakendamise lepingu (dumpinguvastane leping) artikli 6 kohaselt. Seda dokumenti kaitstakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) artikli 4 kohaselt.

(8)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.


I LISA

Image

Image


II LISA

Image

Image


KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

Euroopa Komisjon

12.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 444/24


Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.7467 – Mitsubishi Heavy Industries / Mitsubishi Corporation / MHI Compressor International)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2014/C 444/08)

1.

4. detsembril 2014 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtjad Mitsubishi Heavy Industries Ltd. („MHI”, Jaapan) ja Mitsubishi Corporation („MC”, Jaapan) omandavad ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja MHI Compressor International Corporation („MCO-I”, USA) üle.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—   MHI: raskete tööstuslike masinate rahvusvaheline tarnija, kelle tegevusvaldkonnad on laevaehitus, ookeani arendustegevus, energiasüsteemid, tuumaenergiasüsteemid, kompressorid ja kompressorisüsteemid, turbiinid, masinad ja teras;

—   MC: ülemaailmse kaubandusega seotud tegevus, sealhulgas keerukate projektide haldamine, strateegiline rahastamine ja investeerimine, turustamis-, levitamis- ja hanketeenused;

—   MCO-I: kompressorite ja kompressorisüsteemide müük ja turustamine ning müügijärgsed teenused Põhja-Ameerikas.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises sätestatud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber M.7467 – Mitsubishi Heavy Industries / Mitsubishi Corporation / MHI Compressor International):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus”).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.


MUUD AKTID

Euroopa Komisjon

12.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 444/25


Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine

(2014/C 444/09)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artiklile 51 (1).

MUUTMISTAOTLUS

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta  (2)

MUUTMISTAOTLUS VASTAVALT ARTIKLILE 9

„JAMBON SEC DES ARDENNES” / „NOIX DE JAMBON SEC DES ARDENNES”

EÜ nr: FR-PGI-0105-01173 – 6.11.2013

KGT ( X ) KPN ( )

1.   Spetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

    Toote nimetus

    Toote kirjeldus

    Geograafiline piirkond

    Päritolutõend

    Tootmismeetod

    Seos piirkonnaga

    Märgistus

    Riiklikud nõuded

    Muu:

loetelu toimingutest, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas;

taotlejate rühma ja kontrolliorgani nime ja kontaktandmete ajakohastamine.

2.   Muudatus(t)e liik

    Koonddokumendi või kokkuvõtte muutmine

    Registreeritud KPNi või KGT muutmine, mille kohta ei ole avaldatud koonddokumenti ega kokkuvõtet

    Spetsifikaadi muutmine, mis ei tingi avaldatud koonddokumendi muutmist (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 3)

    Spetsifikaadi ajutine muutmine, mis tuleneb riiklike ametiasutuste nõutud kohustuslikest sanitaar- või fütosanitaarmeetmetest (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 4)

3.   Muudatus(ed)

3.1.   Toote nimetus

Toote nimetust on muudetud, et see vastaks kehtiva spetsifikaadi 2. peatükis ette nähtud toidu nimetusele. Toote nimetus on nüüd järgmine: „Jambon sec des Ardennes” / „Noix de Jambon sec des Ardennes”.

3.2.   Toote kirjeldus

Singi valmistamiseks kuluva minimaalse aja pikendamine 270 päevalt 360 päevale: see võimaldab saada parema kvaliteediga toote, kuna laagerdumise ajal saab singi puuviljaline aroom ja kuivatatud liha maitse paremini välja areneda. Laagerdusaja pikenemise tõttu vähendati singi minimaalset kaalu tootmise minimaalkestuse lõpuks 6 kilogrammilt 5,5 kilogrammile, et võtta arvesse kuivatamisaja pikenemisest tulenevat kaalu vähenemist.

Sink „Noix de jambon sec des Ardennes” ei esine enam kondiga singi grosse noix kujul, kuna kondi olemasolu on lõikamisel probleemiks. Jaotustükke on lihtsam konditustada enne kuivatamist ning see on muutunud üldiseks tavaks: singid noix konditustatakse alati enne soolamist. Spetsifikaadis kirjeldatud organoleptiliste omaduste saamiseks ei ole kondi olemasolu vajalik.

Jäetakse välja viited keemilistele (nitraadid ja nitritid) ja mikrobioloogilistele omadustele, mis vastavad üldsätetele.

Jäetakse välja kirjeldavad elemendid, millel ei ole objektiivset väärtust: „maitsev”, „hõrk”, „nautida selle kõiki suurepäraseid maitseid”.

Lisatakse loetelu kõigist lubatud esituskujudest: sink jambon võib esineda tervena, tervena kondita, tervena kondita ja kamarata, kondita portsjonikaupa või viilutatult; sink noix võib esineda tervena, pooleks lõigatuna või viilutatult.

Singid võivad nüüd esineda tervena kondita ja kamarata: see esituskuju on mõeldud üksnes müügiks viilutatult.

Esituskuju „kondita portsjonikaupa” asendab esituskuju „pooleks või neljaks lõigatuna”, mis ei olnud piisavalt täpne ja mida oli seepärast raske kontrollida. Sinkide jambon erinevuse tõttu ei olnud tükkide suurus ühesugune ning seepärast ei olnud sellisel esituskujul suurt tähtsust kaitstud geograafilise tähise seisukohast.

Termin „pressitud” (pr pressé) asendati täpsema terminiga „vormi pressitud” (pr moulé). Mõlemad terminid tähistavad singi jambon või singi noix kokkusurumist vormi, et vähendada konditustamisest tekkinud õõnsust ja/või anda singile soovitud kuju.

Varem oli võimalik viilutada sinki noix pâtissière, kuid nüüd laieneb see võimalus ka sinkidele grosse noix. Mõlemat tükki on lihtne viilutada, kuna kont puudub.

3.3.   Päritolutõend

Kuna kaotatakse kohustus hankida sealiha määratletud geograafilisest piirkonnast, jäetakse välja taludes ja tapamajades sigade päritolu kindlakstegemisega seotud osad.

Osa „Tõendid selle kohta, et toode pärineb määratletud geograafilisest piirkonnast” on ajakohastatud riiklikes õigusaktides ja eeskirjades tehtud muudatuste alusel ning selles on esitatud eelkõige deklareerimise ja registrite pidamisega seotud kohustused, millega tagatakse toote päritolu kindlakstegemine ja tootmistingimuste järgimine.

Soolamise alguses märgitakse sinkidele jambon ja grosse noix kustutamatult (tempel kamarale või plomm) tootmise esimene nädal. Töö korraldamiseks ja eelkõige ruumide puhastamist silmas pidades tehakse soolamist üks kord nädalas. Tootmise algusnädal võimaldab koos partii tootmisdokumendile märgitud soolamise kuupäeva ja jaotustükkide arvuga kontrollida tootmisperioodi kestust (päevades).

Sinke noix pâtissière ei saa kamara puudumise tõttu soolamise alguses kustutamatult eraldi märgistada. Päritolu kindlakstegemise tagamiseks identifitseeritakse iga partii selgelt ja sellele lisatakse tootmisdokument, mis sisaldab töötlemises olevate jaotustükkide arvu ja soolamise alguskuupäeva.

Jaotustükid sorteeritakse kõige varem tootmisprotsessi minimaalse kestuse lõpus. Neid, mis ei vasta toote kirjeldust käsitlevas peatükis kindlaks määratud kriteeriumidele, vastu ei võeta, ja nende arv kantakse partii tootmisdokumendile. Kriteeriumidele vastavad tükid märgitakse raudoksiidpunasega sinkide jambon ja grosse noix puhul ning eraldi märgiga sinkide noix pâtissière puhul. Märgistamise kuupäev ja jaotustükkide arv kirjutatakse üles.

Eraldi tabelisse märgitakse eri tootmisetapid ja seonduvad andmed päritolu kohta: see võimaldab jaotustükke kogu tootmisprotsessi jooksul jälgida.

3.4.   Tootmismeetod

Aretusloomade rümpasid kasutada ei saa, kuna neist saadavad tooted ei vasta kaitstud geograafilise tähise organoleptilistele omadustele.

Kaotatakse sealiha hankimist geograafilisest piirkonnast käsitlev kohustus: see annab ettevõtjatele rohkem paindlikkust ja võimaluse hankida sigu, järgides samal ajal kõiki spetsifikaadis kirjeldatud toorainete omadusi. Seepärast kaotatakse ka sätted, mis käsitlevad sigade kasvatamist ja tapmist ja rümpade valimist (sätted, mis käsitlevad poegimiskohti, sigade nuumamist, tapamajasid ja lõikusettevõtteid ning karjaregistri pidamist).

Kaotatakse nuumamisperioodil sigade söötmist käsitlev kriteerium (vähemalt 75 % teravilja ja valgurikkaid kultuure). Sellest kriteeriumist peetakse seakasvatussektoris juba enamasti kinni.

Kaotatakse rümba massikriteerium (> 72 kg), kuna enamik ettevõtjaid ei osta tänapäeval enam terveid rümpasid, vaid kasutab tagatükke (sinke). Trimmitud singi kaal (vähemalt 9,5 kg) on tootmistsükli kindlaksmääramisel olulisem kui rümba mass, millest sink on saadud.

Määratakse kindlaks tooraine valikuga seotud täpsed ja objektiivsed kriteeriumid:

Kehtestatakse kohustus kasutada külmutamata liha, et tagada lõpptoote kvaliteet, st üksnes värskest singist valmistatud toode.

Trimmitud singi kaalu suurendatakse 9 kilogrammilt 9,5 kilogrammile: see võimaldab võtta arvesse kuivatamisaja pikendamist 90 päeva võrra.

Välisdefekte hinnatakse trimmitud singi ja mitte enam rümba tasandil. Teatavad defektid ei ole sinkide puhul olulised, teisi saab parandada trimmimise käigus nii, et toote kvaliteet ei muutu (näiteks karvatustamisdefektid).

Kehtestatakse pH väärtust (5,5–6,2) ja liha värvust (ühtlane, mitte liiga hele ega liiga tume) käsitlevad kriteeriumid, mis põhinevad Jaapani värviskaalal (punktid 2–5), et tagada kõigi sinkide jambon ja noix de jambon kvaliteedi ühtsus.

Kaotatakse tailihasisalduse osakaal: kõnealune kriteerium ei ole asjakohane, kuna seda hinnatakse rümba põhjal. Singi rasvakihi paksus on sobivam kriteerium, kui võtta arvesse, et eesmärk on toota kuivsoolatud sinke: paksus peab olema vähemalt 10 mm.

Lisatakse singi noix omadused pärast lõikamist ja trimmimist, kuna neid käsitletakse kehtivas spetsifikatsioonis vähe.

Värske singi noix de jambon kaal pärast lõikamist ja trimmimist: minimaalne kaal on singi noix pâtissière puhul viidud 1,5 kilogrammilt 1,2 kilogrammile ja singi grosse noix puhul 3,5 kilogrammilt 3 kilogrammile, et võtta arvesse jaotustükkide anatoomilisi mõõtmeid.

Kuivsoolatud sinkide jambon ja noix de jambon valmistamine:

Lõigatakse 10 cm kauguselt reieluupeast: see võimaldab võtta arvesse sinkide anatoomiat ja lõigata ümmarguselt. Sellega asendatakse praegu kehtiv lõikekoha määratlus, mille kohaselt tuleb lõigata kahe sõrme kauguselt puusatükist, mis võib olla subjektiivne. Välja arvatud 10 cm kriteerium, saab toote valmistaja valida lõikemeetodi, et võtta arvesse iga tüki kuju.

Lisatakse tükkide märgistamise kohustus: märgitakse soolamise algusnädal ja -aasta, et päritolutõendit käsitlevas peatükis esitatud päritolu kindlakstegemist käsitlevad nõuded oleksid täidetud.

Nitraatide kasutamisega seotud eeskirju muudetakse paindlikumaks: nende kasutamine on nüüdsest vabatahtlik.

Kaotatakse loetelu maitseainetest, mida võib kasutada sinkide jambon ja noix de jambon valmistamisel, kuna loetelu ei olnud täielik. Tootja võib kasutada muid maitseaineid tingimusel, et lõpptoote omadused säilivad.

Soolamine: kuivsoolaga soolamist tehakse mitu korda. Kehtivas spetsifikaadis on lubatud üksnes käsitsi soolamine. Tootmistehnika on arenenud ning jääkvere kõrvaldamisel masseerimisega võib esimest soolamist teha masseerimismasinast kuiva soola pritsimisega. Järgmised soolamised tehakse käsitsi, et kohandada soola kogus ja selle jaotumine igale singile. Singid noix soolatakse üks kord ja ainult käsitsi.

Kuivatus- ja laagerdusruumide hügieeniga seotud sätted jäetakse välja, kuna neid reguleerivad üldsätted.

Kindlaks on määratud puhkeaja kestus ja temperatuur: 6–13 nädalat temperatuuril alla 5 °C. Sedasama on tehtud kuivatamise ja laagerdamise puhul: 34–44 nädalat temperatuuril 10–18 °C. Nende sätetega soovitakse tagada sinkide „Jambon sec des Ardennes” / „Noix de jambon sec des Ardennes” sujuv tootmisprotsess.

Enam ei ole märget selle kohta, et toote valmistaja otsustab tootmisperioodi kestuse, kuna tegemist ei olnud kohustusega. Märgitakse ära üksnes tootmisperioodi minimaalne kestus.

Singi „Jambon sec des Ardennes” valmistamiseks kuluvat minimaalset aega on pikendatud 270 päevalt 360 päevale. See muudatus võimaldab saada parema kvaliteediga toote, kuna laagerdumise ajal saavad singi puuviljaline aroom ja kuivatatud liha maitse paremini välja areneda.

Täpsustati sinkide kondistustamist käsitlevat traditsioonilist meetodit (pr goujage), mis võimaldab kontrollida etappi, millel on otsustav tähtsus toodete „Jambon sec des Ardennes” / „Noix de jambon sec des Ardennes” esituskuju seisukohast. Selle meetodi puhul ei ole vaja sinki pärast kondi eemaldamist kinni õmmelda.

Pakendamine vaakum- või gaaspakendisse on muudetud kohustuslikuks, kui singid konditustatakse, et hoida ära mikroobide levimine kondi eemaldamise tulemusel moodustuvasse õõnsusesse.

Välja on jäetud soolaliha tootjaid käsitlev enesekontrolli säte, mis on seotud kuivatamise ühtsuse, soolasisalduse, lõhnaomaduste ja rasva kvaliteediga. See kuulub kontrollikava alla.

3.5.   Märgistus

Jäetakse välja toote omaduste, kontrolliasutuse ja tarbijateenindusega seotud viited, et piirduda üksnes kaitstud geograafilist tähist käsitlevate märgistuseeskirjadega.

Jäetakse välja kohustus, mille kohaselt peab sertifitseerimisasutus märgistused kinnitama: see säte ei kuulu spetsifikaadi alla.

Kehtestatakse kohustus lisada tarbijate teavitamise parandamise eesmärgil Euroopa Liidu kaitstud geograafilise tähise logo.

3.6.   Riiklikud nõuded

Lisatakse peamiste kontrollitavate punktide tabel vastavalt riiklikele eeskirjadele.

3.7.   Muud

Kaitstud geograafilise tähise eest vastutav ja muutmistaotlusi esitav rühm on nüüdsest „Les Charcuteries du Pays d’Ardennes”. Registreerimistaotluse esitanud rühma „Ardennes de France” käsitlev teave on seega välja jäetud ja asendatud rühma „Les Charcuteries du Pays d’Ardennes” nime ja kontaktandmetega.

Lisatakse loetelu toimingutest, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas: tükkide ettevalmistamine (trimmimine), soolamine, kuivatamine ja konditustamine (vajaduse korral pressimine).

Kontrolliasutus: rühm otsustas kontrolliasutust vahetada. Eelmise kontrolliasutuse nimi (A.d.F. Certification) ja kontaktandmed on asendatud rühma nimetatud uue kontrolliasutuse – Certipaq – omadega.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta  (3)

„JAMBON SEC DES ARDENNES” / „NOIX DE JAMBON SEC DES ARDENNES”

EÜ nr: FR-PGI-0105-01173 – 6.11.2013

KGT ( X ) KPN ( )

1.   Nimetus

„Jambon sec des Ardennes” / „Noix de Jambon sec des Ardennes”

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.2. Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

a)   Füüsilised omadused

„Jambon sec des Ardennes” ja „Noix de jambon sec des Ardennes” on kuivsoolatud singid. Sool, millega sinke hõõrutakse, sisaldab vürtse, maitseaineid ja suhkrut.

Tootmisprotsessi minimaalne kestus (alates soolamisest) sõltub tükist: 360 päeva kuivatatud singi jambon puhul, 120 päeva singi grosse noix ja 45 päeva singi noix pâtissière puhul.

Tükkide minimaalne kaal minimaalse tootmisperioodi lõpul on järgmine:

„Jambon sec des Ardennes”, kondiga: 5,5 kg;

„Noix de jambon sec des Ardennes”: 3 kg sinkide grosses noix puhul (mis koosnevad tükkidest noix ja sous noix) ja 800 g sinkide noix pâtissière puhul.

Singid jambon ja noix de jambon peavad olema piisavalt kuivad ja tihked. Nende pind ei ole katsumisel kõva ja nad ei ole paisunud.

Sinkide jambon ja noix de jambon rasv on valge, tekstuur tihe ja lõhn meeldiv.

b)   Keemilised omadused

Rasvatustatud toodete „Jambon sec des Ardennes” ja „Noix de jambon sec des Ardennes” niiskussisaldus on alla 65 %.

c)   Toote esituskuju

Toodet „Jambon sec des Ardennes” müüakse pakendatult või pakendamata, vormi pressituna või mitte:

tervena: kondita või kondiga,

tervena kondita ja kamarata,

portsjonikaupa kondita,

viilutatult.

Toodet „Jambon sec des Ardennes” müüakse pakendatult või pakendamata, vormi pressituna või mitte:

tervena,

pooleks lõigatuna,

viilutatult.

3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Aretuskultide ja emiste liha ei saa kasutada toodete „Jambon sec des Ardennes” ja „Noix de jambon sec des Ardennes” valmistamiseks.

a)   Kasutatava värske singi jambon omadused:

Värskel singil jambon on pärast lõikamist ja trimmimist järgmised omadused:

seda ei ole külmutatud;

selle kaal on trimmituna, ilma pehme rasva ja jalata üle 9,5 kg;

lõigatud ümmarguselt, pehme rasvata, kuni 10 cm kauguselt reieluupeast;

jalg on eemaldatud, koodi kõõlus on alles, koot ei ole läbi torgatud ja puusatükk on osaliselt eemaldatud. Sinki võib soolata ka tervelt koos jalaga;

puuduvad järgmised nähtavad defektid: karvatustamisdefekt, rebenenud või kõrbenud kamar, verevalumid, ekhümoos, luumurrud, mädapaised, väljaheitemustus või konveierlindi määrdeaine;

liha peab olema ühtlase värvusega, ei liiga hele ega liiga tume, 5,5 ≤ pH ≤ 6,2;

liha värvus Jaapani värviskaalal: 2–5;

rasvkate on valge ja tihe;

rasvakihi paksus on vähemalt 10 mm vertikaalselt reieluupeast mõõdetuna.

b)   Kasutatava värske singi noix omadused

Sinkide „Noix de jambon sec des Ardennes” anatoomiline tervik tuleb säilitada. Singid on osaliselt kaetud kamaraga, välja arvatud singid noix pâtissière. Singid grosse noix konditustatakse enne soolamist.

Värskel singil noix on pärast lõikamist ja trimmimist järgmised omadused:

seda ei ole külmutatud;

sõltuvalt kategooriast: kaal üle 1,2 kg sinkide noix pâtissière ja üle 4 kg sinkide grosse noix puhul;

puuduvad järgmised nähtavad defektid: karvatustamisdefekt, rebenenud või kõrbenud kamar, verevalumid, ekhümoos, luumurrud, mädapaised, väljaheitemustus või konveierlindi määrdeaine;

liha peab olema ühtlase värvusega, ei liiga hele ega liiga tume, 5,5 ≤ pH ≤ 6,2;

rasvkate on sinkide grosse noix puhul valge ja tihe.

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Määratletud geograafilises piirkonnas tehtavad toimingud on järgmised: tooraine vastuvõtmine ja tükkide ettevalmistamine, soolamine, kuivatamine, konditustamine, pressimine.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

Konditustamine (vabatahtlik) toimub järgmiselt: puusatükk eraldatakse nii, et koodi kamar avatakse kuni liigeseni, seejärel eraldatakse reieluu goujage-tehnika abil (reieluu eraldamine tagatükki avamata). Sääreluu, pindluu ja reieluu eemaldatakse samaaegselt. Toimingu lõpus kamar suletakse. Seejärel pakendatakse konditustatud sink vaakum- või gaaspakendisse, et säilitada selle organoleptilisi omadusi.

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta

Sinkide „Jambon sec des Ardennes” ja „Noix de jambon sec des Ardennes” märgised peavad sisaldama järgmist:

KGT nimetus „Jambon sec des Ardennes” või „Noix de jambon sec des Ardennes”;

Euroopa Liidu kaitstud geograafilise tähise logo;

laagerdumisaeg.

Pakendamata toote puhul on KGT nimetus „Jambon sec des Ardennes” või „Noix de jambon sec des Ardennes” ja märge „Indication géographique protégée” (kaitstud geograafiline tähis) lisatud ka siltidele ja muudele selleks ette nähtud tugimaterjalidele.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Geograafiline piirkond hõlmab kogu Ardennes’i departemangu.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära

a)   Looduslikud tegurid

Ardennes’i põhjaosa moodustab Ardennide massiiv ehk suur kiltkiviala, mis kulmineerub 505 m kõrgusel. Piirkond asub põhjapool joonest, mille moodustavad loode ja kagu teljel kulgevad Sormonne’i ja Meuse’i orud. Departemangu lõunaosa moodustab Champagne’i kriidise pinnasega tasandiku põhjaserv, mis on reljeefilt ühtlasem ja mida kasutatakse põllumajandusmaana. Nende kahe üksuse vahel asuvad künklikud piirkonnad – Thiérache läänes ja Argonne idas –, mida läbivad mitmed jõed.

Ardennes’i departemang asub kontinentaalse ja ookeanilise kliima vahelises üleminekutsoonis. Sademete hulk on suur: kuni 1 200 mm Ardennide alal, 900–1 000 mm Thiérache’i ja Argonne’i alal. Keskmine temperatuur on neis piirkondades 8–10 °C, suvel kuni 17 °C ja talvel kuni 2 °C.

Departemangu topograafia (kõrgus põhjaosas üle 400 m ja lõunaosas alla 200 m) mõjutab oluliselt selle kliimat. Ardennide massiivi happelised kiltkivialad loovad külmema ja niiskema kliima, mida rõhutab omakorda ulatuslik metsaga kaetus. Tänu arvukatele jõgedele on tekkinud oma mikrokliimaga orud. Öid iseloomustab udu (departemangus esineb udu aastas kuni 120 päeval) ja temperatuur kõigub päeva jooksul oluliselt.

b)   Inimtegurid

19. sajandil kasvatasid Ardennides sigu perekondlikud majapidamised. Põllumajanduslikes majapidamistes, põllumajandustöötajate taludes peeti tavaliselt kuni kahte nuumsiga, kas oma tarbeks või kohalikule turule. 1920. aastal kirjutas Victor Cayasse raamatus „Folklore de Guignicourt sur Vence et de Faissault” selle kohta järgmiselt: „pere kohta tapeti aastas vähemalt üks siga ning selle soolatud ja kuivatatud liha söödi terve aasta”. Jules Lefranc kirjeldab raamatus „Choses et gens de chez nous” (umbes 1911. aastal) oma esivanemate aegseid tavasid väikses Sainte Vaubourgi külas järgmiselt: „soolamisruum asus tavaliselt keldris, […]. Eelnevalt ette valmistatud tükid viidi ükshaaval soolajale, kes asetas need hoolikalt kihiti, puistas peale pipart ja vürtse ja kattis need halli soolaga.[…] Poolteist kuud hiljem liha magestati ning […] singid ja peekonitükid riputati üles […].” Nüüdsed soolaliha tootjad on pärinud esivanemate traditsioonilise oskusteabe, mille juured ulatuvad sigade pidamisse kohalikus majapidamises. Tänapäeval jagavad eri põlvkondade soolaliha tootjad jätkuvalt oma oskusteavet, kohtudes korrapäraselt, et parandada üheskoos toodete kvaliteeti.

Kõnealune oskusteave väljendub tükkide valikus, kuivsoolamise meetodis, singi käsitsi määrimises rasva ja jahu seguga selliselt, et singi pinnast jäetakse katmata koht, mis võimaldab singil aeglaselt kuivada, vältida kooriku tekkimist ja säilitada singi pehmus.

5.2.   Toote eripära

Toodetel „Jambon sec des Ardennes” ja „Noix de jambon sec des Ardennes” areneb laagerdumise ajal välja puuviljaline lõhn ja vinnutatud liha maitse. Suitsutamislõhn puudub. Sinkidel on peen puuviljaline melonilõhn, millele lisandub pehme soolakas maitse. Rasva lõhn on väga õrn ega ole rääsunud.

Singid on hea tugevusega, mistõttu on neid lihtne õhukesteks viiludeks lõigata. Nende tekstuur on ühtlane, veidi elastne ja tihe, aga mitte krõmpsuv. Singid „jambon sec” ja „noix de jambon” on õrnalt mahlased, meeldivalt pehmed ja suus sulavad.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Toodete „Jambon sec des Ardennes” ja „Noix de jambon sec des Ardennes” seos geograafilise piirkonnaga põhineb selle kindlal kvaliteedil ja tuntusel.

Ardennes’i departemangu kliima on sademete ja udu sageduse tõttu niiske. Singi valmistamiseks on need soodsad tingimused. Ardennide kliimal on kolm sinkide „Jambon sec des Ardennes” ja „Noix de jambon sec des Ardennes” valmistamise seisukohast olulist tunnust: niiskus, tuul ja sobiv temperatuur. Kuivatamine ja laagerdumine toimuvad seega aeglaselt ja järk-järgult. Sellised hoiutingimused, millele lisandub maitseaineid, vürtse ja suhkrut sisaldava soola kasutamine, võimaldab toote spetsiifiliste lõhnade ja maitsete väljaarenemist ja rikastumist. Seeläbi saavutab sink ka oma pehmuse.

Tänu Ardennide spetsiifilisele kliimale valmistati piirkonna majapidamistes sinki traditsiooniliselt perekonna enda tarbeks. Soolamine toimus külmade kuude ajal, kuna külmutamisvõimalused puudusid. Sinke ei kuivatata enam köögis ega laagerdata pööningul, kuid praegused külmutusseadmed ja niiskuse kontrolli seadmed võimaldavad neid tingimusi aastaringselt tekitada ja kontrollida.

Soolaliha tootjad on suutnud hoida singi valmistamise iidset oskusteavet.

Singi „Jambon sec des Ardennes” tuntus pärineb 19. sajandist. Seda mainitakse mitmes väljaandes kui näidet soolatud toote kohta. Gustave Heuse selgitab oma sealiha käsitlevas raamatus 1866. aastal, et „kõige hinnatumaid Prantsuse sinke valmistatakse Basses-Pyrénées’, Bas-Rhini ja Haut-Rhini, Meuse’i, Moselle’i, Ardennes’i ja Vosgesi departemangus”.

Sink „Jambon sec des Ardennes” oli seega 19. sajandi lõpu toidu- ja peolaudade loomulik komponent. Seda pakuti näiteks 21. augustil 1898. aastal Raucourti raudtee avamise puhul toimunud lõunasöögil riiklike ehitustööde ministrile ja 9. novembril 1924. aastal Nouzonville’i uue linnavalitsuse avamisel.

„Jambon sec des Ardennes”, mida departemangu paljud lihatoodete/soolaliha valmistajad tootsid peamiselt kohalikuks müügiks, muutus järk-järgult omaette tootmisharuks ja seda turustasid hulgimüüjad, nii nagu ilmneb 1929. aasta reklaamist.

Märtsis 1994. aastal ühenduse „Association des Salaisonniers d’Auvergne” eestvõtmisel ja Euroopa Majandusühenduse ja põllumajandusministeeriumi toel läbi viidud uuringust selgub, et sinki „Jambon sec des Ardennes” tuntakse ka departemangust väljaspool, hoolimata suhteliselt väikesest tootmismahust. Uuringu kohaselt tundis kõnealust sinki 23,4 % küsitletutest, ehk sink oli uuringus mainitud sinkidest (kokku 9) viiendal kohal.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

[Määruse (EÜ) nr 510/2006 (4) artikli 5 lõige 7]

http://agriculture.gouv.fr/IMG/pdf/CDCIGPJambonsecdesArdennesetNoixdejambonsecdesArdennesV1_BO_cle86172f.pdf


(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(3)  Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(4)  Vt joonealune märkus 3.