29.10.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 383/5

KONKURSIKUTSE

„Toetus ühise põllumajanduspoliitikaga (ÜPP) seotud teavitamismeetmetele” 2015. aastal

(2014/C 383/06)

1. SISSEJUHATUS – TAUST

Käesolev konkursikutse põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrusel (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (1).

Käesolev konkursikutse on ette nähtud nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 45 kohaste teavitamismeetmete rahastamiseks 2015. aasta eelarve assigneeringutest. Käesolevas konkursikutses käsitletakse ajavahemikus 1. maist 2015 kuni 30. aprillini 2016 rakendatavaid teavitamismeetmeid (sh ettevalmistamine, rakendamine, tagasiside ja hindamine).

Teavitamismeede on iseseisev ja ühtne teavitusalaste tegevuste kogum, mida viiakse ellu ühe eelarve alusel.

Käesolev konkursikutse on reguleeritud ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (2) (edaspidi „finantsmäärus”), ja komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrusega (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (3) (edaspidi „kohaldamiseeskirjad”).

2. EESMÄRGID, TEEMA(D) JA SIHTAUDITOORIUM

Teavitamismeetmete eesmärk on eelkõige aidata selgitada, rakendada ja arendada ÜPPd ning suurendada üldsuse teadlikkust selle sisust ja eesmärkidest.

2.1. Teema

Esmatähtis teema

ÜPP pärast aastat 2013

Eriteemad sihtrühmade kaupa

Kodanikele suunatud esmatähtsate teemadena käsitletakse ÜPP üldküsimusi ning nende puhul tuleks keskenduda selle kolmele põhielemendile: toiduohutus, loodusvarade säästev majandamine ja maapiirkondade areng. Kõnealuste meetmete eesmärk on teavitada suurt hulka inimesi reformitud ÜPP põhiteemadest.

Maaelus tegevatele isikutele suunatud meetmetes tuleks keskenduda ÜPP hiljutise reformi raames kehtestatud meetmete rakendamisele ja pärast reformitud ÜPPd tehtud poliitikaalgatustega seotud kitsamatele küsimustele, nt mahepõllumajandus.

Punktis 6.2 on esitatud mõned näited teavitusvahendite liikide kohta, mida võib teavituskampaaniates kasutada.

2.2. Sihtauditoorium

Sihtauditoorium on üldsus (erilist tähelepanu pööratakse linnanoortele) ja eelkõige maaelus tegevad isikud. Meetme mõju hinnatakse vastavalt tegevuse liigile ning sihtauditooriumile.

3. ORIENTEERUV AJAKAVA

	Etapid	Kuupäev ja kellaaeg või orienteeruv ajavahemik
a)	Toetustaotluste esitamise kutse avaldamine	2014. aasta oktoobri esimene pool
b)	Taotluste esitamise tähtaeg	5.1.2015
c)	Hindamisperiood	12.1.2015–31.3.2015
d)	Taotlejate teavitamine	2015. aasta aprilli esimene pool
e)	Toetuslepingute allkirjastamine	2015. aasta aprilli teine pool
f)	Tegevuse alustamise kuupäev	1.5.2015

4. ETTENÄHTUD EELARVE

Meetmete kaasfinantseerimiseks on sihtotstarbeliselt eraldatud hinnanguliselt 3 000 000 eurot.

Selle summa eelduseks on, et 2015. aasta eelarveprojektis ette nähtud assigneeringud on kättesaadavad pärast seda, kui eelarvepädevad institutsioonid on 2015. aasta eelarve vastu võtnud, või nagu on ette nähtud ajutiste kaheteistkümnendike süsteemis.

Komisjon jätab endale õiguse mitte jaotada kogu kasutada olevat summat.

5. VASTUVÕETAVUSKRITEERIUMID

—	Taotlus tuleb saata hiljemalt 5. jaanuaril 2015 posti teel (tähtkiri, postitamiskuupäeva tõendab ümbrikul olev postitempel või kättesaamise kuupäev) või kulleriga (saatmiskuupäevana käsitatakse kullerile üleandmise kuupäeva).

—	Taotlus tuleb esitada kirjalikult (vt punkt 14), kasutades taotlus- ja eelarvevorme aadressil http://ec.europa.eu/agriculture/grants-for-information-measures/

—	Taotlus peab olema esitatud ühes ELi ametlikus keeles. Taotluse kiirema menetlemise huvides soovitatakse taotlejatel siiski esitada oma taotlus inglise, prantsuse või saksa keeles. Kui see ei ole võimalik, soovitatakse lisada vähemalt taotluse üksikasjaliku kirjelduse (vorm 3) ingliskeelne tõlge.

—	Taotleja võib käesolevale konkursile esitada ainult ühe taotluse.

Nimetatud nõuetele mittevastavad taotlused lükatakse tagasi.

6. TOETUSKÕLBLIKKUSKRITEERIUMID

6.1. Toetuskõlblikud taotlejad

Taotleja (ja sidusüksused, kui neid on) peab olema ELi liikmesriigis asuv juriidiline isik.

Üksused, millel kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt puudub juriidilise isiku staatus, võivad olla toetuskõlblikud taotlejad, tingimusel et nende esindajatel on õigus võtta üksuse nimel õiguslikke kohustusi ja pakkuda liidu finantshuvide kaitseks tagatist, mis on juriidiliste isikute pakutava tagatisega võrdväärne, ja nad suudavad tõestada, et neil on juriidiliste isikutega samaväärne finants- ja tegevussuutlikkus.

Tõendavad dokumendid tuleb lisada taotluse vormile.

Füüsilised isikud, samuti üksused, mis on asutatud üksnes mõne käesoleva konkursikutse meetme elluviimiseks, ei ole toetuskõlblikud taotlejad.

Toetuskõlblikud on näiteks järgmist liiki organisatsioonid:

—	mittetulundusühendused (eraõiguslikud või avalik-õiguslikud);

—	avaliku sektori asutused (riiklikud, piirkondlikud, kohalikud);

—	Euroopa assotsiatsioonid;

—	ülikoolid;

—	haridusasutused;

—	uurimiskeskused;

—	äriühingud (näiteks kommunikatsioonivahendite alal tegutsevad ettevõtjad).

Taotlejaga juriidiliselt või varaliselt seotud juriidilised isikud, kelle tegevusala ei piirdu ainult kavandatava tegevusega ja keda ei ole asutatud üksnes selle elluviimiseks (võrgustike liikmed, ühendused, ametiühingud), võivad tegevuses osaleda sidusüksustena ning deklareerida rahastamiskõlblikke kulusid vastavalt punktile 11.2.

Juriidiline või varaline seotus ei tohiks piirduda ainult meetmega ega olla loodud üksnes selle elluviimiseks. See tähendab, et selline seotus peaks olemas olema toetuse määramisest sõltumatult; see peaks olemas olema enne konkursikutset ja jääma kehtima pärast meetme lõppemist.

On olemas kolm juriidilise ja varalise seotuse vormi:

teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruandeid, konsolideeritud finantsaruandeid ja nendega seotud aruandeid käsitlevas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/34/EL (4) määratletud kontroll.

Selle kohaselt võivad toetusesaajaga seotud üksused olla:

—	toetusesaaja poolt otseselt või kaudselt kontrollitavad üksused (tütarettevõtjad). Need võivad olla ka toetusesaaja poolt kontrollitava üksuse poolt kontrollitavad üksused (tütretütarettevõtjad) ning sama kehtib ka järgnevate kontrollitasandite kohta;

—	toetusesaajat otseselt või kaudselt kontrollivad üksused (emaettevõtjad). Samamoodi võivad need olla toetusesaajat kontrollivat üksust kontrollivad üksused;

—	toetusesaajaga sama otsese või kaudse kontrolli alla kuuluvad üksused (sõsarettevõtjad);

ii)	liikmesus, s.t et toetusesaaja on juriidiliselt määratletud nt võrgustiku, ühenduse või liiduna, kus esitatud sidusüksused samuti osalevad või osaleb toetusesaaja samas üksuses (nt võrgustik, ühendus, liit), kus esitatud sidusüksused;

iii)	avalik-õiguslike asutuste ja riigi omandis olevate üksuste erijuhtum. Riigi omandis olevaid üksusi ja avalik-õiguslikke asutusi (mis on riigi, ELi või rahvusvahelise õiguse alusel sellistena asutatud) ei käsitata alati sidusüksustena (nt riiklikud ülikoolid või uurimiskeskused).

Avalikus sfääris hõlmab seotus järgmist:

—	haldusstruktuuri eri tasandid detsentraliseeritud haldamise korral (nt riiklikke, piirkondlikke või kohalikke ministeeriume võib (eraldi juriidiliste üksuste korral) pidada riigi sidusüksusteks;

—

riigiasutuse poolt halduseesmärgil loodud avalik-õiguslik asutus, mille üle teostab järelevalvet riigiasutus. Seda tingimust tuleb kontrollida põhikirja või avalik-õigusliku asutuse muu asutamisdokumendi põhjal. See ei pea ilmtingimata tähendama, et avalik-õiguslikku asutust rahastatakse täielikult või osaliselt avaliku sektori eelarvest (nt riigiga seotud riiklikud koolid).

Toetusesaaja sidusüksused ei ole

—	üksused, mis on sõlminud toetusesaajaga (riigihanke)lepingu või allhankelepingu, tegutsevad toetusesaaja avalike teenuste kontsessiooniomanikena või volitatud isikutena;

—	üksused, mis saavad toetusesaajalt rahalist toetust;

—	üksused, mis teevad toetusesaajaga korrapäraselt koostööd vastastikuse mõistmise memorandumi alusel või jagavad teatavaid varasid;

—	üksused, mis on toetuslepingu raames alla kirjutanud konsortsiumilepingule.

Kui meetme elluviimisel osaleb sidusüksusi, peab taotluse esitaja

—	need sidusüksused taotluse vormis ära märkima;

—	lisama sidusüksuste kirjaliku nõusoleku;

—	esitama tõendavad dokumendid, mis võimaldavad kontrollida nende vastavust toetuskõlblikkus- ja kaasamiskriteeriumidele.

Taotleja ja tema sidusüksused peavad taotlejate toetuskõlblikkuse hindamiseks esitama allpool nimetatud lisadokumendid.

Dokument	Kirjeldus	Märkused
Dokument A	põhikirja/asutamislepingu või samaväärse dokumendi koopia
Dokument B	ametliku registreerimise tunnistuse koopia või muu ametlik dokument, mis kinnitab üksuse asutamist
Dokument C (vajaduse korral)	dokument, mis tõendab varalist või juriidilist seotust taotlejaga.	Sidusüksused

Juriidilise isiku staatuseta üksused peaksid esitama eespool loetletud dokumendid. Kui eespool loetletud dokumente ei ole võimalik esitada, tuleb need asendada mis tahes muu asjakohaseks peetava dokumendiga.

Lisaks peavad nad esitama dokumendi, mis tõendab, et nende juriidilistel esindajatel on õigus nende nimel võtta õiguslikke kohustusi.

6.2. Käesoleva konkursikutse raames rahastamiskõlblikud tegevused

Käesoleva konkursikutsega seoses on rahastamiskõlblikud kahte liiki terviklikud üldsuse teavitamise meetmed:

1.	Riikliku tasandi meetmed (ainult piirkondliku mõjuga meetmetele toetust ei anta);

2.	Euroopa tasandi meetmed (mitmes liikmesriigis).

Meetmed peaksid hõlmama mitut alljärgnevalt loetletud teavitustegevust või -vahendit (loetelu ei ole ammendav):

—	multimeedia- või audiovisuaalse materjali tootmine ja levitamine;

—	trükimaterjali (trükised, plakatid jne) tootmine ja levitamine;

—	interneti- ja sotsiaalvõrgustike vahendite loomine;

—	meediaüritused;

—	konverentsid, seminarid, õpikojad ja uuringud ÜPPga seotud teemadel;

—	talu-linnas-tüüpi üritused, mis aitavad linnaelanikele selgitada põllumajanduse tähtsust;

—	avatud uste tüüpi üritused, millega püütakse näidata kodanikele põllumajanduse tähtsust;

—	püsivad või liikuvad näitused või teabepunktid.

Toetust ei anta järgmistele meetmetele:

—	õigusaktidega nõutavad meetmed;

—	ELi muult eelarverealt rahastatavad meetmed;

—	üld- või kohustuslikud koosolekud.

Rakendamisperiood:

—	tegevusi ei või alustada enne 1. maid 2015;

—	tegevused tuleb lõpetada hiljemalt 30. aprilliks 2016.

7. VÄLISTAMISKRITEERIUMID

7.1. Osalemise välistamine

Taotlejad jäetakse toetustaotluste menetluses osalemisest kõrvale, kui nende kohta kehtib mis tahes järgmine asjaolu:

nad on pankrotis või likvideerimisel, neile on kohus määranud halduri, nad on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, nad on peatanud oma äritegevuse, nende suhtes kohaldatakse nimetatud küsimustega seotud menetlust või nad on samalaadses olukorras, mis tuleneb siseriiklike õigusnormidega ettenähtud samasugusest menetlusest;

b)	nemad või isikud, kellel on volitused neid esindada, teha nende eest otsuseid või neid kontrollida, on liikmesriigi pädeva asutuse res judicata jõudu omava otsusega süüdi mõistetud ametialaste käitumisreeglite rikkumisega seotud süüteos;

c)	nad on ametialaseid käitumisreegleid olulisel määral rikkunud ja hankija suudab seda mis tahes viisil, sealhulgas Euroopa Investeerimispanga ja rahvusvaheliste organisatsioonide otsuste abil tõendada;

d)	nad ei ole täitnud kohustusi, mis on seotud sotsiaalkindlustusmaksete või maksude tasumisega ja mis tulenevad nende asukohariigi või vastutava eelarvevahendite käsutaja riigi või lepingu täitmise kohaks oleva riigi õigusnormidest;

nemad või isikud, kellel on volitused neid esindada, teha nende eest otsuseid või neid kontrollida, on res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi mõistetud pettuses, korruptsioonis, kuritegelikus ühenduses osalemises, rahapesus või mõnes muus ebaseaduslikus tegevuses, mis kahjustab liidu finantshuve;

f)	nende suhtes kohaldatakse artikli 109 lõikes 1 osutatud halduskaristust.

7.2. Toetuse andmise välistamine

Rahalist abi ei anta taotlejale, kes on toetuse andmise menetluse käigus

a)	olukorras, kus tal on huvide konflikt;

b)	toetuse andmise menetluses osalemiseks vajalike, komisjoni nõutavate andmetena esitanud valeandmeid või on nõutavad andmed esitamata jätnud;

c)	on mõnes osalemist välistavas olukorras, millele on osutatud punktis 7.1.

Samu osalemise välistamiskriteeriume kohaldatakse sidusüksuste suhtes.

Taotlejatele või seotud üksustele, kes on esitanud valeandmeid või nõutavad andmed esitamata jätnud, võidakse vajaduse korral kehtestada haldus- ja rahalisi karistusi.

7.3. Lisadokumendid

Taotlejad ja sidusüksused peavad allkirjastama vandega kinnitatud avalduse selle kohta, et nad ei ole üheski finantsmääruse artikli 106 lõikes 1 ja artiklites 107–109 osutatud olukorras, täites konkursikutsele lisatud asjakohase vormi, mis on kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/agriculture/grants-for-information-measures/

8. VALIKUKRITEERIUMID

8.1. Finantssuutlikkus

Taotlejatel peavad olema püsivad ja piisavad rahastamisallikad, mis võimaldavad neil jätkata tegevust kogu meetme elluviimise aja jooksul või aastal, mille jaoks toetust antakse, ning seda kaasrahastada. Taotlejate finantssuutlikkust hinnatakse taotlusele lisatavate järgmiste lisadokumentide alusel:

—	vandega kinnitatud avaldus;

—	tulemiaruanne, bilanss viimasel eelarveaastal, mille kontod on suletud;

—	hiljuti asutatud üksuste korral võib äriplaan asendada eespool nimetatud dokumente.

Juriidilise isiku staatuseta üksused peavad esitama tõendusmaterjali selle kohta, et neil on juriidiliste isikutega samaväärne finantssuutlikkus.

Avaliku sektori asutuste suhtes finantssuutlikkuse kontrolli ei kohaldata. Seega ei pea eespool nimetatud dokumente esitama juhul, kui taotleja on avaliku sektori asutus.

Kui edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja järeldab esitatud dokumentide põhjal, et finantssuutlikkus ei ole piisav, võib ta:

—	küsida lisateavet;

—	lükata taotluse tagasi.

8.2. Tegevussuutlikus

Taotlejatel peavad olema kavandatud meetme rakendamiseks vajalikud kutseoskused ja sobiv kvalifikatsioon.

Selle kinnitamiseks esitavad taotlejad vandega kinnitatud avalduse ja järgmised lisadokumendid:

—	meetme juhtimise ja elluviimise eest esmaselt vastutavate isikute elulookirjeldus või profiili kirjeldus;

—	organisatsioonide tegevusaruanded;

—	loetelu varasematest projektidest ja tegevustest, mis on seotud konkursikutse poliitikavaldkonna või kavandatud meetmetega.

Juriidilise isiku staatuseta üksused peavad esitama tõendusmaterjali selle kohta, et neil on juriidiliste isikutega samaväärne tegevussuutlikkus.

9. LEPINGU SÕLMIMISE KRITEERIUMID

Eri teavitusvahendid ja -tegevused peaksid olema omavahel seotud ning nende kontseptsioon ja soovitud eesmärgid peaksid olema selgelt määratletud. Samuti peaks neil olema oluline mõju, mida saab mõõta objektiivselt kontrollitavate väliste ja sisemiste näitajate abil, mille kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta SMART-kriteeriume (konkreetne, mõõdetav, saavutatav, realistlik ja tähtajaline). Välised näitajad on näitajad, mis koostatakse väljaspool toetust saavat organisatsiooni ja/või meedet. Sisenäitajad on näitajad, mis koostatakse toetust saava organisatsiooni poolt ja/või meetme raames.

Taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

—	meetme ja selle soovitud tulemuste asjakohasus konkursikutse punktis 2 nimetatud teemade ja sihtauditooriumi jaoks (10 punkti);

—	kavandatud metoodika ja korralduse (sh ajakava, tööplaan ja liikmesriigi/Euroopa võrgustiku kaasamine, jne) tulemuslikkus, otstarbekus ja järjekindlus (20 punkti);

—	rakendamisvahendite ning kavandatud eesmärkide saavutamiseks kasutatavate ressursside asjakohasus ja kvaliteet (eelkõige kulutõhususe aspektist) (10 punkti);

—	meetme geograafiline katvus (15 punkti);

—	meetme ja kasutatavate teavitusvahendite innovaatilisus (10 punkti);

—	soovitud tulemuste mõju ja levitamine (sihtauditoorium, otseste ja kaudsete kasusaajate arv, eeldatav võimendav mõju) (15 punkti);

—	soovitud tulemuste ülekantavus ja püsivus (10 punkti);

—	kavandatud eel- ja järelhindamine ning taotluses ette nähtud kontrollitegevused (10 punkti).

10. JURIIDILISED KOHUSTUSED

Kui komisjon otsustab toetust anda, saadetakse toetusesaajale eurodes koostatud toetusleping, milles täpsustatakse rahastamise tingimused ja määr, ning poolte kohustuste ametlikuks vormistamiseks kasutatav kord.

Toetuslepingu kahele originaaleksemplarile kirjutab esimesena alla toetusesaaja, kes saadab need seejärel viivitamatult komisjonile tagasi. Komisjon kirjutab lepingule alla viimasena.

Palume arvestada, et toetuse andmisega ei teki õigust saada toetust ka järgmistel aastatel.

11. FINANTSSÄTTED

11.1. Üldpõhimõtted

a) Mittekumuleeruv toetus

Igale meetmele võib anda ELi eelarvest ainult ühe toetuse.

Mingil juhul ei rahastata samasid kulusid eelarvest kaks korda. Selle tagamiseks nimetab taotleja sellise liidupoolse rahastamise muud rahastamisallikad ja summad, mille ta on saanud või mida ta on taotlenud samal eelarveaastal sama meetme või meetme osa jaoks või oma tegevuse jaoks, samuti mis tahes muu rahastamise, mille ta on saanud või mida ta on taotlenud sama meetme jaoks.

b) Tagasiulatuva jõu puudumine

Ühtegi toetust ei või anda juba lõpule viidud meetmetele tagasiulatuvalt.

c) Kaasrahastamine

Kaasrahastamine tähendab, et meetme rakendamiseks vajalikke vahendeid ei rahastata täies ulatuses liidu rahalisest toetusest.

Meetme kaasrahastamiseks on järgmised võimalused:

—	toetusesaaja omavahendid;

—	meetme raames saadav tulu;

—	kolmandate isikute rahaline toetus.

d) Tasakaalus eelarve

Taotlusvormile tuleb lisada meetme hinnanguline eelarve. See peab vastama järgmistele tingimustele:

—	on koostatud eurodes. Kui taotleja kavatseb teha kulutusi muus vääringus kui euro, peab ta kasutama InforEuro veebisaidil http://ec.europa.eu/budget/contracts_grants/info_contracts/inforeuro/inforeuro_en.cfm avaldatud vahetuskurssi

—	tulud ja kulud on tasakaalus;

—	on koostatud, kasutades üksikasjalikku kulukalkulatsiooni (kogused, ühikuhinnad, koguhinnad) ja asjakohaseid selgitusi veerus „Märkused”; kindlamääralisi summasid (välja arvatud punktis 11.2 nimetatud kindlamääralised maksed) ja ühekordseid makseid ei aktsepteerita;

—	summad ei ületa maksimumsummasid, mille komisjon on teatavatele kulukategooriatele kehtestanud (sellekohased dokumendid on avaldatud aadressil http://ec.europa.eu/agriculture/grants-for-information-measures/);

—	Summad on esitatud ilma käibemaksuta, kui taotleja on käibemaksukohustuslane ja tal on õigus see maha arvata või kui tegemist on avalik-õigusliku asutusega.

—	Tulude poolel on näidatud taotleja enda otsene panus, komisjonilt taotletav toetussumma ning vajaduse korral üksikasjad kõigi muude rahastajate toetuse kohta ja projektist saadav tulu, sealhulgas vajaduse korral osalejatelt nõutavad tasud.

e) Rakenduslepingud/allhanked

Kui meetme rakendamiseks vaja sõlmida hankeleping (rakendusleping), sõlmib toetusesaaja lepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse või vajaduse korral madalaima hinnaga pakkumuse alusel, vältides sealjuures huvide konflikti ning säilitades dokumendid kontrollimiseks.

Kui hanke summa ületab 60 000 eurot, peab toetusesaaja järgima erieeskirju, millele on viidatud konkursikutsele lisatud toetuslepingus. Samuti peab toetusesaaja hankemenetluse selgelt dokumenteerima ning säilitama dokumendid kontrollimiseks.

Isikud, kes tegutsevad ostjana Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/18/EÜ (5) tähenduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ (6) tähenduses, peavad järgima riigihangete suhtes kohaldatavaid siseriiklikke eeskirju.

Alltöövõtt, st taotluses kirjeldatud meetme osaks olevate teatud ülesannete või tegevuste allhange, peab vastama eespool osutatud rakenduslepingute suhtes kehtivatele üldistele tingimustele ning lisaks järgmistele tingimustele:

—	see võib hõlmata ainult meetme piiratud osa;

—	see peab olema meetme laadi ja rakendusvajadusi arvestades põhjendatud;

—	see peab olema taotluses selgelt märgitud.

f) Rahaline toetus kolmandatele isikutele

Taotlustes ei ole lubatud ette näha rahalise toetuse andmist kolmandatele isikutele.

11.2. Rahastamine

Toetust antakse kombineeritud rahastamise vormis, mis koosneb järgmistest osadest:

—	50 % tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine;

—	kaudse kuluna on rahastamiskõlblik kindlamääraline makse, mis moodustab 7 % meetme otsestest rahastamiskõlblikest kogukuludest ning millega kaetakse toetusesaaja üldiste halduskulude see osa, mida võib arvestada meetme kuludeks.

Kui tegemist on organisatsioonidega, kes saavad tegevustoetust teavitamismeetme rakendamise ajavahemiku eest, siis kaudsed kulud ei ole rahastamiskõlblikud.

Sama kehtib tegevustoetusega hõlmatud personalikulude kohta.

Toetuse summa

Toetuse summa on vahemikus 75 000 kuni 300 000 eurot (sh kindlamääraline makse kaudsete kulude katmiseks).

See tähendab, et osa teavitusmeetmete kuludest peab kandma toetusesaaja või see tuleb katta mujalt kui ELi eraldatud vahenditest.

(vt punkt 11.1c).

Rahastamiskõlblikud kulud

Rahastamiskõlblikud kulud on toetusesaaja tegelikult kantud kulud, mis vastavad kõigile järgmistele kriteeriumidele:

—	need on kantud meetme kestel, v.a lõpparuannetega seotud kulud;

—	need on näidatud meetme hinnangulises eelarves;

—	need on vajalikud toetuse esemeks oleva meetme rakendamiseks;

—	need on tuvastatavad ja kontrollitavad, eelkõige kirjendatud toetusesaaja raamatupidamisarvestuses ja määratud kindlaks vastavalt selles riigis kohaldatavatele raamatupidamisstandarditele, kus toetusesaaja on registrisse kantud, ja vastavalt toetusesaaja tavapärasele kuluarvestustavale;

—	need on kooskõlas kohaldatavate maksustamist ja sotsiaalvaldkonda käsitlevate õigusaktidega;

—	need on mõistlikud, õigustatud ja vastavad usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetele, eelkõige ökonoomsuse ja tõhususe poolest.

Toetusesaaja raamatupidamise sise-eeskirjade ja sisekontrolli eeskirjade alusel peab olema võimalik meetmega seoses deklareeritud kulusid ja tulusid otseselt seostada vastavate raamatupidamiskirjete ja alusdokumentidega.

Samu kriteeriume kohaldatakse sidusüksuste suhtes.

Rahastamiskõlblikud otsesed kulud

Meetme rahastamiskõlblikud otsesed kulud on kulud, mis eespool nimetatud rahastamiskõlblikkuse tingimusi arvestades on kindlaks tehtavad vahetult meetme rakendamisega seotud erikuludena ning mida seetõttu saab sellisena raamatupidamises arvele võtta, näiteks:

—

taotleja juures töölepingu või samaväärse ametisse nimetamise akti alusel töötavate meetme rakendamisega tegelevate töötajate personalikulud, mis koosnevad tegelikest palkadest, millele on liidetud sotsiaalkindlustusmaksed ja muud töötasus sisalduvad seadusega ettenähtud kulud, tingimusel et need kulud on kooskõlas taotleja tavapärase töötasupoliitikaga. Need kulud võivad sisaldada ka lisatasu, kaasa arvatud täiendavate lepingute alusel tehtud maksed, olenemata nende lepingute laadist, tingimusel et seda makstakse järjepideval viisil alati, kui tekib vajadus samalaadse töö või erialase pädevuse järele, olenemata kasutatavast rahastamisallikast; riigiasutuste personalikulud on samuti abikõlblikud ulatuses, mis vastab tegevuskuludele, mida asjaomasel ametiasutusel ei tuleks kanda, kui asjaomast projekti ei oleks alustatud;

—	reisikulud (koosolekutele, sh vajadusel avakoosolekule, konverentsidele jne sõitmiseks) tingimusel, et need kulud vastavad toetusesaaja tavapärastele reisikuludele;

—	meetme rakendamiseks sõlmitud rakenduslepingutest tulenevad kulud tingimusel, et toetuslepingus sätestatud tingimused on täidetud;

—	otseselt meetme rakendamisega seotud nõuetest tulenevad kulud (teabe levitamine, meetme eraldi hindamine, tõlked, reprodutseerimine).

Käesolevale konkursikutsele lisatud toetuselepingu projekti V lisas on esitatud loetelu teatud liiki rahastamiskõlblikke kulusid tõendavatest dokumentidest ning lõpparuandele lisatavatest lisadokumentidest.

Rahastamiskõlblikud kaudsed kulud (üldkulud)

Kaudse kuluna on rahastamiskõlblik kindlamääraline summa, mis moodustab 7 % meetme otsestest rahastamiskõlblikest kogukuludest ning millega kaetakse toetusesaaja üldiste halduskulude see osa, mida võib arvestada meetme kuludeks.

Kaudsed kulud ei tohi sisaldada muudel eelarveridadel olevaid kulusid.

Rahastamiskõlbmatud kulud

Rahastamiskõlblikud ei ole järgmised kulud:

—	mitterahalised sissemaksed;

—	uute või kasutatud seadmete ostmisest tulenevad kulud;

—	seadmete amortisatsioonikulud;

—	käibemaks, välja arvatud juhul, kui toetusesaaja tõendab, et tal ei ole võimalik seda kehtivate riiklike õigusaktide kohaselt tagasi saada. Avaliku sektori asutuste tasutud käibemaksu jaoks toetust ei anta;

—	kapitalitulu;

—	võlg ja võla teenindamise tasud;

—	eraldised kahjumi või võlgade katmiseks;

—	võlaintressid;

—	ebatõenäoliselt laekuvad võlad;

—	komisjoni rahaülekande kulud, mille pank võtab toetusesaaja arvelt;

—	vahetuskursikahjum;

—	toetusesaaja deklareeritud kulud, mis on kaetud ELi mõnda muud toetust saava meetmega;

—	ülemäärased või põhjendamatud kulud.

Toetuse lõppsumma arvutamine

Toetusesaajale antava toetuse lõppsumma määratakse kindlaks pärast meetme lõpetamist, kui on kiidetud heaks toetusesaaja maksetaotlus, mis sisaldab järgmisi dokumente (sh vajaduse korral asjakohaseid lisadokumente):

—	tehniline lõpparuanne, milles kirjeldatakse üksikasjalikult meetme rakendamist ja tulemusi ning millele lisatakse asjakohased lisadokumendid;

—	lõplik finantsaruanne tegelikult kantud kulude kohta koos asjakohaste lisadokumentidega (vt käesolevale konkursikutsele lisatud toetuslepingu projekti V lisa).

ELi toetuse eesmärk ega tagajärg ei tohi olla meetme raames toetusesaajale kasumi tootmine. Kasum tekib juhul, kui toetuse jääksumma väljamaksetaotluse esitamise ajal ületavad tulud toetusesaaja kantud toetuskõlblikke kulusid. Kasumi teenimise korral on komisjonil õigus sisse nõuda see osa kasumist, mis vastab liidu maksete osakaalule meetme rakendamise käigus toetusesaaja poolt tegelikult kantud rahastamiskõlblikes kuludes.

11.3. Aruandeperioodid ja toetuste maksmise kord

Seoses aruandlusperioodidega ja toetuste maksmise korraga kohaldatakse järgmisi valikuid.

Valik 1 (tuleb kinnitada enne toetuslepingule allakirjutamist)

Esimene aruandlusperiood alates meetme jõustumisest kuni selle rakendamise kuuenda kuu lõpuni:

Toetusesaajale tehakse vahemakse. See ei tohi ületada 40 % toetuslepingu artiklis I.3 täpsustatud maksimumsummast.

Viimane aruandlusperiood alates meetme rakendamise seitsmendast kuust kuni meetme lõpuni:

Lõppmakse tehakse toetusesaajale.

Valik 2 (tuleb kinnitada enne toetuslepingule allakirjutamist)

Üksainus aruandlusperiood alates lepingu jõustumisest kuni toetuslepingu artiklis I.2.2 sätestatud perioodi lõpuni:

Lõppmakse tehakse toetusesaajale.

12. TEABE AVALDAMINE

12.1. Toetusesaajad

Toetusesaajad peavad selgelt näitama Euroopa Liidu osalust kõikides väljaannetes või seoses toimingutega, mille jaoks toetust kasutati. Lisaks peavad toetusesaajad lisama märke, et EL ei vastuta publikatsioonides ja/või toetuse abil korraldatud tegevuste käigus väljendatud seisukohtade eest.

Sellega seoses tuleb toetusesaajatel seada kõigis väljaannetes, plakatitel, programmides ja muudel kaasrahastatud meetme raames valmistatud toodetel esikohale Euroopa Liidu nimi ja embleem.

Kõnealuse nõude täitmiseks tuleb kasutada Euroopa Liidu nime ja logo ning eespool nimetatud märget, mis kõik on kättesaadavad aadressil http://ec.europa.eu/agriculture/grants-for-information-measures/

Kui nimetatud nõuet ei ole täielikult täidetud, võidakse toetusesaaja toetust vähendada vastavalt toetuslepingu sätetele.

12.2. Komisjon

Kogu teave majandusaasta jooksul antud toetuste kohta avaldatakse Euroopa Liidu institutsioonide veebisaidil hiljemalt toetuste andmise aastale järgneva aasta 30. juunil.

Komisjon avaldab järgmise teabe:

—	toetusesaaja nimi;

—	toetusesaaja aadress;

—	toetatav meede;

—	toetuse summa.

Nimetatud teabe avaldamisest loobutakse toetusesaaja nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral, kui avaldamine ohustaks asjaomaste isikute Euroopa Liidu põhiõiguste harta alusel kaitstud õigusi ja vabadusi või kahjustaks toetusesaajate ärihuve.

13. ANDMEKAITSE

Konkursikutsetele vastamisega kaasneb alati isikuandmete (nt nimi, aadress, elulookirjeldus) salvestamine ja töötlemine. Niisuguseid andmeid töödeldakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (7). Kui ei ole märgitud teisiti, töödeldakse konkursikutse kohaselt taotluste hindamiseks nõutavaid küsimusi ja isikuandmeid üksnes nimetatud eesmärgil Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi üksuses E5. Isikuandmete töötlemisega seotud üksikasjad on esitatud isikuandmete kaitset käsitlevas avalduses, mis on kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/dataprotectionofficer/privacystatement_publicprocurement_en.pdf

Komisjoni peaarvepidaja võib isikuandmeid registreerida kas ainult varajase hoiatamise süsteemis või nii varajase hoiatamise süsteemis kui ka kõrvalejätmise juhtumeid käsitlevas keskandmebaasis, kui toetusesaaja kohta kehtib mõni asjaoludest, mida on nimetatud

—

komisjoni 16. detsembri 2008. aasta otsus 2008/969/EÜ, Euratom, mis käsitleb varajase hoiatamise süsteemi komisjoni eelarvevahendite käsutajatele ja rakendusametitele (8) (lisateave on esitatud isikuandmete kaitse avalduses aadressil

http://ec.europa.eu/budget/contracts_grants/info_contracts/legal_entities/legal_entities_en.cfm),

või

—	komisjoni 17. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1302/2008 menetlusest kõrvalejätmise keskandmekogu kohta (9) (lisateave on esitatud isikuandmete kaitse avalduses aadressil http://ec.europa.eu/budget/explained/management/protecting/protect_en.cfm)

14. TAOTLUSTE ESITAMISE KORD

Taotlused tuleb esitada vastavalt punktis 5 sätestatud vorminõuetele ja selles sätestatud tähtajaks.

Pärast taotluste esitamise tähtpäeva ei ole lubatud taotlusi muuta. Kui taotleja on ilmse omapoolse tehnilise vea tõttu jätnud esitamata mõne tõendi või avalduse, palub komisjon taotlejal hindamisprotsessi käigus esitada puuduv teave või selgitavad lisadokumendid. Nimetatud teave või selgitused ei tohi taotluse sisu oluliselt muuta.

Taotlejatele teatakse nende taotluse hindamise tulemustest kirjalikult.

Taotluste esitamine paberkandjal

Taotlusvormid on avaldatud aadressil http://ec.europa.eu/agriculture/grants-for-information-measures/

Taotlus tuleb esitada nõuetekohaselt täidetud ja kuupäevaga varustatud õigel vormil, millest nähtub, et eelarve (tulud/kulud) on tasakaalus, ning millele on alla kirjutanud isik, kellel on õigus võtta toetust taotleva organisatsiooni nimel siduvaid kohustusi.

Kui taotleja peab vajalikuks esitada lisateavet, võib ta esitada selle eraldi lehtedel.

Taotlused tuleb saata järgmisel aadressil:

European Commission

Unit AGRI. E.5

Call for proposals 2014/C 383/06

To the attention of Head of Unit

L130 4/148A

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

—	posti teel (tähtkiri) saatmise korral loetakse saatmiskuupäevaks postitempli kuupäeva;

—	kulleriga saatmise korral loetakse saatmiskuupäevaks kullerile üleandmise kuupäeva.

Sellest hoolimata ja taotluste menetlemise hõlbustamiseks palutakse taotlejatel saata ka taotluse elektrooniline versioon e-postiga aadressil agri-grants-applications-only@ec.europa.eu (MITTE aadressil agri-grants@ec.europa.eu). Elektroonilise versiooni esitamise tähtaeg on 5. jaanuar 2015 kell 24.00.

Taotluste vastuvõetavust hinnatakse paberversiooni põhjal.

Pange tähele, et ainult e-posti teel esitatud taotlusi ei peeta vastuvõetavateks.

Kontaktandmed

Konkursikutsega seotud küsimused võib saata e-postiga aadressil agri-grants@ec.europa.eu. Küsimuste esitamise tähtaeg on 15. detsember 2014 kell 24.00.

Kõige olulisemad küsimused ja vastused avaldatakse aadressil http://ec.europa.eu/agriculture/grants-for-information-measures/

15. HINDAMISMENETLUS

Vastuvõetavuskriteeriumidele vastavaid taotlusi hinnatakse eri kriteeriumide alusel järgmises järjekorras.

1)	Kõigepealt hindab hindamiskomisjon taotlusi välistamiskriteeriumide alusel (vt konkursikutse punkt 7).

2)	Seejärel hindab hindamiskomisjon taotlusi valikukriteeriumide alusel (vt konkursikutse punkt 8).

3)	Seejärel hindab hindamiskomisjon eelmised etapid läbinud taotlusi lepingu sõlmimise kriteeriumide alusel (vt konkursikutse punkt 9).

4)	Lõpuks hindab hindamiskomisjon taotlusi toetuskõlblikkuskriteeriumide alusel (vt konkursikutse punkt 6).

Taotlused peavad koguma vähemalt 50 % lepingu sõlmimise kriteeriumidele vastavuse eest antavatest punktidest ja vähemalt 60 % üldarvestuse punktidest. Taotlused, mis ei saavuta minimaalseid kvaliteedipunkte, lükatakse tagasi.

Pärast taotluste hindamist koostab komisjon pingerea kõigist punktisumma põhjal kvalifitseeruvatest taotlustest.

Eespool nimetatud pingerea alusel koostab komisjon nimekirja võimalikest rahastatavatest taotlustest, lähtudes käesoleva konkursikutse eelarvest.

16. LISAD

—	Taotlusvorm (koos esitatavate dokumentide kontrollnimekirjaga), avaldatud aadressil http://ec.europa.eu/agriculture/grants-for-information-measures/

—	Toetuslepingu näidis, avaldatud aadressil http://ec.europa.eu/agriculture/grants-for-information-measures/

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.

(2) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(3) ELT L 362, 31.12.2012, lk 1.

(4) ELT L 182, 29.6.2013, lk 19.

(5) ELT L 134, 30.4.2004, lk 114.

(6) ELT L 134, 30.4.2004, lk 1.

(7) ELT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(8) ELT L 344, 20.12.2008, lk 125.

(9) ELT L 344, 20.12.2008, lk 12.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 383

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	57. köide 29. oktoober 2014

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
	ARVAMUSED
	Euroopa Komisjon
2014/C 383/01	Komisjoni arvamus, 24. oktoober 2014, Ühendkuningriigis Sellafieldi mudapakenduskäitise 1 jäätmete vahelaos tekkivate radioaktiivsete jäätmete kõrvaldamise kava kohta	1

	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2014/C 383/02	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.7360 – 21st Century Fox / Apollo / JV) ( 1 )	2
2014/C 383/03	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.7423 – Vinci / Imtech ICT) ( 1 )	2

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2014/C 383/04	Euro vahetuskurss	3
2014/C 383/05	Euro käibemüntide uus liikmesriiki tähistav külg	4

	V Teated
	HALDUSMENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2014/C 383/06	Konkursikutse – Toetus ühise põllumajanduspoliitikaga (ÜPP) seotud teavitamismeetmetele 2015. aastal	5
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2014/C 383/07	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.7401 – Blackstone / Alliance BV / Alliance Automotive Group) ( 1 )	18

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,2748
JPY	Jaapani jeen	137,45
DKK	Taani kroon	7,4440
GBP	Inglise nael	0,78810
SEK	Rootsi kroon	9,3630
CHF	Šveitsi frank	1,2056
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	8,4415
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	27,749
HUF	Ungari forint	309,26
LTL	Leedu litt	3,4528
PLN	Poola zlott	4,2318
RON	Rumeenia leu	4,4233
TRY	Türgi liir	2,8261
AUD	Austraalia dollar	1,4370
CAD	Kanada dollar	1,4287
HKD	Hongkongi dollar	9,8893
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6039
SGD	Singapuri dollar	1,6227
KRW	Korea vonn	1 336,25
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	13,8886
CNY	Hiina jüaan	7,7935
HRK	Horvaatia kuna	7,6630
IDR	Indoneesia ruupia	15 457,56
MYR	Malaisia ringit	4,1716
PHP	Filipiini peeso	57,080
RUB	Vene rubla	54,1490
THB	Tai baat	41,348
BRL	Brasiilia reaal	3,1687
MXN	Mehhiko peeso	17,2117
INR	India ruupia	78,0592


	(1) EMPs kohaldatav tekst