ISSN 1977-0898 | ||
Euroopa Liidu Teataja |
C 352 | |
Eestikeelne väljaanne |
Teave ja teatised |
57. köide |
Teatis nr |
Sisukord |
Lehekülg |
|
II Teatised | |
|
EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED | |
|
Euroopa Komisjon | |
2014/C 352/01 | ||
2014/C 352/02 |
Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.7373 – Ortner/Strauss/UBM) ( 1 ) | |
2014/C 352/03 |
Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.7316 – Det Norske Oljeselskap / Marathon Oil Norge) ( 1 ) | |
|
III Ettevalmistavad aktid | |
|
Euroopa Keskpank | |
2014/C 352/04 | ||
|
IV Teave | |
|
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT | |
|
Euroopa Komisjon | |
2014/C 352/05 | ||
2014/C 352/06 | ||
|
V Teated | |
|
ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED | |
|
Euroopa Komisjon | |
2014/C 352/07 | ||
|
KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED | |
|
Euroopa Komisjon | |
2014/C 352/08 |
Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.7423 – VINCI / Imtech ICT) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 ) | |
2014/C 352/09 |
Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.7333 – Alitalia/Etihad) ( 1 ) | |
|
MUUD AKTID | |
|
Euroopa Komisjon | |
2014/C 352/10 | ||
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
|
II Teatised
EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
Euroopa Komisjon
7.10.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 352/1 |
Teatis vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 12 lõike 5 punktile a liikmesriikide tolliadministratsioonide poolt edastatud informatsiooni kohta seoses kaupade klassifitseerimisega tollinomenklatuuris
2014/C 352/01
Siduv tariifiinformatsioon kaotab kehtivuse alates kuupäevast, mil see ei vasta enam tollinomenklatuuri tõlgendusele järgmiste rahvusvaheliste tariifimeetmete vastuvõtmise tõttu:
Harmoneeritud süsteemi selgitavate märkuste ja klassifitseerimise arvamuste muudatused, mis on vastu võetud tollikoostöö nõukogu poolt (CCC dokument NC2004 – HS komitee 53. istungi aruanne):
SELGITAVATE MÄRKUSTE MUUDATUSED VASTAVALT HS KONVENTSIOONI ARTIKLI 8 PROTSEDUURILE JA KLASSIFITSEERIMISE ARVAMUSED, MIS ON VASTU VÕETUD MAAILMA TOLLIORGANISATSIOONI HS KOMITEE POOLT
(HS KOMITEE 53. ISTUNG, MÄRTS 2014)
dokument NC2004
HS konventsiooni lisas oleva nomenklatuuri selgitavate märkuste muudatused
Grupid 3, 5 ja 16 |
O/10 |
07.12 |
O/1 |
Grupp 29 |
O/8 |
28.33 |
O/30 |
29.34 |
O/9 |
30.02 |
O/7 |
HS komitee poolt vastu võetud klassifitseerimise arvamused
1902.30/1 |
O/12 |
2005.80/1 |
O/13 |
2008.99/3 |
O/14 |
2106.90/29 |
O/15 |
3824.90/20 |
O/16 |
3913.90/1 |
O/17 |
4303.90/1 |
O/18 |
5402.20/1 |
O/19 |
6204.62/1 |
O/20 |
6206.30/1 |
O/21 |
6214.90/2 |
O/22 |
8473.30/3 |
O/23 |
8517.70/1 |
O/24 |
8517.70/2 |
O/25 |
8537.10/2 |
O/26 |
8543.70/6-7 |
O/27 |
9018.39/1 |
O/11 |
9403.20/2 |
O/28 |
9705.00/1-3 |
O/29 |
Antud meetmete sisu kohta saab informatsiooni Euroopa Komisjoni maksukorralduse ja tolliliidu peadirektoraadist (rue de la Loi / Wetstraat 200, 1049 Brüssel, Belgia) või käesoleva peadirektoraadi internetileheküljelt järgmiselt aadressilt:
http://ec.europa.eu/comm/taxation_customs/customs/customs_duties/tariff_aspects/harmonised_system/index_en.htm
7.10.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 352/3 |
Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta
(Juhtum M.7373 – Ortner/Strauss/UBM)
(EMPs kohaldatav tekst)
2014/C 352/02
30. septembril 2014 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult saksa keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:
— |
Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu; |
— |
elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32014M7373 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele. |
(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.
7.10.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 352/3 |
Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta
(Juhtum M.7316 – Det Norske Oljeselskap / Marathon Oil Norge)
(EMPs kohaldatav tekst)
2014/C 352/03
10. septembril 2014 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:
— |
Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu, |
— |
elektroonilises vormis EUR-Lexi veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32014M7316 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele. |
(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.
III Ettevalmistavad aktid
Euroopa Keskpank
7.10.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 352/4 |
EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS,
25. juuli 2014,
seoses ettepanekuga, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infoturbe ühtlaselt kõrge tase kogu Euroopa Liidus
(CON/2014/58)
2014/C 352/04
Sissejuhatus ja õiguslik alus
7. veebruaril 2013 avaldas Euroopa Komisjon ettepaneku, mis käsitleb direktiivi meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infoturbe ühtlaselt kõrge tase kogu Euroopa Liidus (1) (edaspidi „ettepandud direktiiv”).
Euroopa Keskpank (EKP) on otsustanud esitada ettepandud direktiivi kohta arvamuse omal initsiatiivil, kuna seadusandja ei ole EKPga ametlikult konsulteerinud. EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikel 4 ja artikli 282 lõikel 5, kuna ettepandud direktiivi sätted mõjutavad Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) ülesannet edendada maksesüsteemide tõrgeteta toimimist, millele osutab lepingu artikli 127 lõige 2. Lisaks sätestab Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri”) artikkel 22, et EKP ja riikide keskpangad (RKPd) võivad anda vahendeid ja EKP võib kehtestada eeskirju efektiivsete ja usaldatavate arveldus- ja maksesüsteemide tagamiseks liidu piires ja teiste riikidega. EKP nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.
1. Ettepandud direktiivi eesmärk
1.1. |
Ettepandud direktiivi eesmärk on tagada võrgu- ja infoturbe ühtlaselt kõrge tase, parandades interneti ning ühiskonna ja majanduse toimimist toetavate võrkude ja infosüsteemide turvalisust. Käesolev ettepanek on Euroopa küberjulgeoleku strateegia peamine meede (2). |
1.2. |
Võrgul ja infosüsteemidel on oluline roll kaupade, teenuste ja inimeste piiriülese liikumise hõlbustamisel. Sellisest riikidevahelisest mõõtmest tulenevalt võib ühes liikmesriigis tekkinud katkestus mõjutada ka teisi liikmesriike ja liitu tervikuna. Sagedaste intsidentide oht ning piisava kaitse tagamise suutmatus vähendavad avalikkuse silmis võrgu- ja infoturbe usaldusväärsust. Seetõttu on võrgu- ja infoturbe vastupidavus ja stabiilsus siseturu sujuvaks toimimiseks hädavajalikud. |
1.3. |
Ettepandud direktiiv lähtub varasematest algatustest antud valdkonnas (3). Antud kontekstis kinnitab ettepandud direktiiv võrgu- ja infoturbealaste eeskirjade ühtlustamise ning liikmesriikidevahelise tulemusliku koostöömehhanismi loomise vajalikkust. |
1.4. |
Ettepandud direktiiv sätestab liidu õigusraamistiku liikmesriikide võrgu- ja infoturbealase suutlikkuse tagamiseks, liiduülese koostöö mehhanismid ning spetsiifilistes elutähtsates sektorites tegutsevatele haldusasutustele ja erasektori ettevõtetele kehtestatavad nõuded. See peaks tagama riikide tasandil piisava valmisoleku ning aitama kaasa vastastikuse usalduse tekkimisele, mis on liidu tasandi tõhusa koostöö eeltingimus. Võrgustiku kaudu toimuva liidu tasandi koostöö mehhanismide loomine võimaldab piiriüleseid võrgu ja info turvalisusega seotud riske ühtselt ja koordineeritult vältida või neile reageerida. |
1.5. |
Peamised sätted hõlmavad järgmist:
|
2. Üldised märkused
2.1. |
EKP toetab ettepandud direktiivi eesmärki tagada võrgu- ja infoturbe ühtlaselt kõrge tase liidus ning saavutada antud valdkonnas ärisektorite ja liikmesriikide ülene ühtne lähenemisviis. Oluline on tagada, et siseturul tegutsemine oleks turvaline ning et kõikidel liikmesriikidel oleks tagatud küberturbe intsidendiks valmisoleku miinimumtase. |
2.2. |
EKP on siiski seisukohal, et ettepandud direktiiv ei tohiks piirata kehtivat eurosüsteemi makse- ja arveldussüsteemi järelevaatamise korda (5), mis hõlmab muu hulgas ka võrgu- ja infoturbe alaseid asjakohaseid meetmeid. Tuleks märkida, et EKP-l on eriline huvi makse- ja arveldussüsteemide (6) kõrge turvalisuse vastu seoses eesmärgiga edendada maksesüsteemide tõrgeteta toimimist ning säilitada euro usaldusväärsus ja tagada liidu majanduse toimimine. |
2.3. |
Lisaks on makse- ja arveldussüsteemide ja makseteenuste pakkuja turvakorraldus ning intsidentidest teavitamine üks usaldatavusjärelevalve teostajate ja keskpankade peamisi pädevusi. Seetõttu peaks järelevaatamisnõuete väljatöötamine nimetatud valdkonnas jääma asjaomaste asutuste pädevusse ning makse- ja arveldussüsteeme ja makseteenuste pakkujaid ei tohiks mõjutada muude riigisiseste asutuste kehtestatavad potentsiaalselt vastuolulised nõuded. Pealegi on euroala riskihaldus – sealhulgas makse- ja arveldussüsteemide ja muu turuinfrastruktuuri turvanõuded – eurosüsteemi pädevuses, mis koosneb EKPst ja euro kasutusele võtnud liikmesriikide RKPdest. Nimetatud järelevaatamisülesannete täitmise kaudu püüab eurosüsteem tagada makse- ja arveldussüsteemide tõrgeteta toimimise, muu hulgas kohaste järelevaatamisstandardite ja miinimumnõuete kohaldamise abil. Ettepandud direktiiv peaks võtma arvesse kehtivat järelevaatamisraamistikku ning tagama õigusliku järjepidevuse kogu liidus. |
3. Erimärkused
3.1. |
Ettepandud direktiivi põhjendus 5 ja artikkel 1 sätestavad, et asjaomaseid kohustusi, koostöömehhanisme ja turvanõudeid kohaldatakse kõikide haldusasutuste ja operaatorite suhtes. Põhjenduse 5 ja artikli 1 praegune sõnastus ei võta arvesse aluslepingus sätestatud eurosüsteemi volitusi makse- ja arveldussüsteemide järelevaatamise teostamisel. Eurosüsteemi valdkondlike kohustuste korrektseks arvesse võtmiseks tuleks ettepandud direktiivi muuta. |
3.2. |
Makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemide järelevaatamise kord keskpankades ja muudes pädevates asutustes on sätestatud erinevates liidu direktiivides ja määrustes, muu hulgas järgmistes õigusaktides:
|
3.3. |
Lisaks tuleks märkida, et 3. juunil 2013 võttis EKP nõukogu vastu finantsturu infrastruktuuri põhimõtted, mille Rahvusvaheliste Arvelduste Panga makse- ja arveldussüsteemide komitee (CPSS) ja Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni (IOSCO) tehniline komitee (11) töötasid välja 2012. aasta aprillis kõikide finantsturu infrastruktuuride järelevaatamiseks eurosüsteemis. Sellele järgnes avalik konsultatsioon seoses ettepanekuga määruse kohta, mis käsitleb süsteemselt oluliste maksesüsteemide järelevaatamisnõudeid (edaspidi „SIPS määrus”) (12). SIPS määrus teeb CPSS-IOSCO põhimõtted õiguslikult siduvaks ning hõlmab nii süsteemselt olulisi suurmaksete arveldussüsteeme kui jaemaksesüsteeme, sõltumata sellest, kas neid käitab eurosüsteemi RKP või eraettevõte. |
3.4. |
Kehtiv maksesüsteemide ja makseteenuste pakkujate järelevaatamise kord (13) sisaldab juba praegu nii eurosüsteemi-sisese kui -välise varajase hoiatamise (14) ja koordineeritud reageerimise (15) korda võimalike küberjulgeoleku ohtude tõrjumiseks. Asjaomane kord on võrdväärne ettepandud direktiivi artiklites 10 ja 11 sätestatuga. |
3.5. |
EKPS on kehtestanud standardid maksesüsteemide aruandlus- ja riskihalduskohustuste kohta. Lisaks viib EKP regulaarselt läbi väärtpaberiarveldussüsteemide hindamisi, et otsustada, kas need on kõlblikud eurosüsteemi krediiditehingutes kasutamiseks. Seetõttu peab EKP oluliseks, et ettepandud direktiivi nõuded elutähtsatele turu infrastruktuuridele ja nende operaatoritele (16) ei piiraks SIPS määruses, eurosüsteemi järelevaatamise poliitika raamistikus või muudes liidu määrustes, eelkõige Euroopa turu infrastruktuuri määruses ja CSD määruses, kehtestatud standardeid. Samuti ei tohiks ettepandud direktiiv mõjutada EBA või ESMA ja teiste usaldatavusjärelevalve teostajate ülesandeid (17). |
3.6. |
Olenemata ülaltoodud märkustest on eurosüsteemi ja võrgu- ja infoturbe komitee vaheline teabevahetus, mis on sätestatud ettepandud direktiivi artiklis 19, EKP hinnangul igati põhjendatud. Vajaliku teabevahetuse tõhustamiseks peaks EKP, EBA ja ESMA esindajatel olema võimalus osaleda võrgu- ja infoturbe komitee koosolekutel selliste päevakorrapunktide osas, mis võivad olla olulised EKP, EBA või ESMA volituste teostamisel. |
Frankfurt Maini ääres, 25. juuli 2014
EKP president
Mario DRAGHI
(1) COM(2013) 48 final.
(2) Vt ühisteatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, „Euroopa Liidu küberjulgeoleku strateegia: avatud, ohutu ja turvaline küberruum”, JOIN(2013) 1 final.
(3) Need hõlmavad järgmisi teatisi: „Võrgu- ja infoturve: Euroopa lähenemisviisi ettepanek” KOM(2001) 298 lõplik; „Turvalise infoühiskonna strateegia – dialoog, partnerlus ja aktiivne osalemine” KOM(2006) 251 lõplik; „Elutähtsa sideinfrastruktuuri kaitse – Euroopa kaitsmine laiaulatuslike küberrünnakute ja häirete eest: valmisoleku, turvalisuse ja vastupidavuse suurendamine” KOM(2009) 149 lõplik; „Euroopa digitaalarengu tegevuskava” KOM(2010) 245 lõplik ja „Elutähtsate infoinfrastruktuuride kaitse – saavutused ja edasised sammud: üleilmse küberjulgeoleku suunas” KOM(2011) 163 lõplik.
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/21/EÜ, 7. märts 2002, elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33).
(5) Mõnedes EKPSi liikmesriikides toimub järelevaatamisülesannete täitmine riigisiseste õigusaktide alusel, mis täiendavad ning vahel ka dubleerivad eurosüsteemi pädevust.
(6) Käesolevas arvamuses kasutatud mõiste „arveldus” (settlement) hõlmab ka lõpparveldust (clearing).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/26/EÜ, 19. mai 1998, arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45).
(8) Vt arvelduse lõplikkuse direktiivi artikli 10 lõike 1 kolmas lõik.
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 648/2012, 4. juuli 2012, börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).
(10) KOM(2012) 73 lõplik.
(11) Avaldatud Rahvusvaheliste Arvelduste Panga veebilehel https://www.bis.org/publ/cpss94.pdf
(12) Avaldatud EKP veebilehel http://www.ecb.europa.eu
(13) Vt EKP pressiteade „Memorandum of Understanding (MoU) on high-level principles of co-operation between the banking supervisors and central banks of the European Union in crisis management situations” (2003), avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu
(14) Vt soovitus 3 intsidentide järelevalve ja intsidentidest teavitamise kohta dokumendis „Recommendations for the security of internet payments-final version after public consultation”, jaemaksete turvalisust käsitlev Euroopa foorum (SecuRe Pay), jaanuar 2013, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu
(15) Eurosüsteemi keskpangad on kooskõlas CPSSi 2005. aasta järelevaatamise raportis välja toodud ühtsete rahvusvahelise järelevaatamise põhimõtetega edukalt osalenud mitmes koostööleppes, näiteks SWIFTi (Society for Worldwide Interbank Financial Telecommunications) ja CLSi (Continuous Linked Settlement) järelevaatamiskorra raames.
(16) Näiteks ettepandud direktiivi artikli 14 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõue, mille kohaselt peavad operaatorid järgima tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, ja artikli 15 lõikes 3 sätestatud volitus anda operaatoritele siduvaid juhiseid.
(17) Vt EKP arvamuse CON/2014/9 (seoses ettepanekuga, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi makseteenuste kohta siseturul ning direktiivide 2002/65/EÜ, 2013/36/EL ja 2009/110/EÜ muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta) (ELT C 224, 15.7.2014, lk 1) punkt 2.12. Kõik EKP arvamused on avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu
LISA
Muudatusettepanekud
Komisjoni redaktsiooni ettepanek |
EKP muudatusettepanekud (1) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatus 1 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Põhjendus 5 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Põhjendust 5 tuleks muuta, et võtta arvesse EKP ja RKPde makse- ja arveldussüsteemide järelevaatamise ja reguleerimisega seonduvaid ülesandeid. Aluslepingu artikli 127 lõike 2 neljanda taande kohaselt on üheks EKPSi peamiseks ülesandeks maksesüsteemide tõrgeteta toimimise edendamine. Ka EKPSi põhikirja artikkel 22 annab EKP-le volituse kehtestada eeskirju efektiivsete ja usaldatavate arveldus- ja maksesüsteemide tagamiseks. Samuti tuleks arvesse võtta, et aluslepingu artikli 127 lõike 5 kohaselt peab EKPS aitama kaasa rahandussüsteemi stabiilsusega seotud poliitika tõrgeteta teostamisele. 2011. aasta juulis avaldatud eurosüsteemi järelevaatamise poliitika raamistiku (2) kohaselt on makse- ja arveldussüsteemide järelevaatamise näol tegemist keskpanga funktsiooniga, mille eesmärk on tagada turvalisus ja efektiivsus olemasolevate ja planeeritavate süsteemide järelevalve abil, hinnates asjaomaste süsteemide vastavust kehtestatud eesmärkidele ning viies vajaduse korral sisse muudatusi. Teisisõnu on süsteemide turvalisus ja efektiivsus oluliseks eeltingimuseks eurosüsteemi suutlikkusele aidata kaasa finantsstabiilsuse tagamisele, rahapoliitika elluviimisele ja usalduse säilitamisele euro vastu. EKP kommentaaride valguses makseteenuste direktiivi ettepandud läbivaatamise kohta tuleks lisaks märkida, et riiklikud järelevalveasutused ja keskpangad on pädevad asutused, kes koostavad suuniseid intsidentide haldamise ja intsidentidest teavitamise kohta makseteenuste pakkujatele ning asjaomaste asutuste vahelise teabevahetuse kohta. Samuti peaks põhjendus võtma kohaselt arvesse määrusega (EL) nr 1024/2013 EKP-le antud ülesandeid. Lisaks eeltoodule ei tohiks ettepandud direktiiv mõjutada euroalaväliste EKPSi liikmesriikide riigisisese õiguse kohaselt täidetavaid funktsioone, mis on võrdväärsed aluslepingu ja EKPSi põhikirjas sätestatud ülesannetega. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatus 2 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Artikli 1 lõiked 4 ja 5 (uus) | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Nagu eespool märgitud, on EKPSil erihuvi makse- ja arveldussüsteemide tõrgeteta toimimise tagamise vastu. See tuleneb makse- ja arveldussüsteemide olulisusest rahapoliitika operatsioonide tõrgeteta teostamisel ning nimetatud süsteemide rollist finantssüsteemi üldise stabiilsuse tagamisel. Seetõttu soovitab EKP võtta ettepandud direktiivis arvesse EKPSi rolli seoses makse- ja arveldussüsteemidega ning kehtiva järelevaatamise raamistikuga. EKPSi käsutuses on väga tõhusad vahendid nimetatud süsteemide turvalisuse ja efektiivsuse hindamiseks. Samuti peaks põhjendus võtma kohaselt arvesse määrusega (EL) nr 1024/2013 EKP-le antud ülesandeid. Ühtlasi ei tohiks ettepandud direktiiv piirata euroalaväliste EKPSi liikmesriikide riigisisese õiguse alusel täidetavaid võrdväärseid funktsioone. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatus 3 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Artikli 6 lõige 1 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus EKP soovitab artikli 6 lõiget 1 muuta, et tagada kõrgetasemeline koostöö liidus. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatus 4 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Artikli 8 lõige 3 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Ettepandud direktiivis sätestatud teabevahetus Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti või pädevate asutustega ning EBA või ESMAga kui makse- ja arveldussüsteemidega seonduvaid intsidente koordineerivate pädevate asutustega on igati põhjendatud. Seetõttu teeb EKP muudatusettepaneku, et soodustada teabevahetust ja paremat koordineerimist liidu tasandil. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatus 5 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Artikli 19 lõige 1 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
EKP, EBA ja ESMA esindajad kutsutakse osalema võrgu- ja infoturbe komitee koosolekutel selliste päevakorrapunktide osas, mis võivad olla olulised EKP, EBA või ESMA volituste teostamisel.” | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
EKP on huvitatud makse- ja arveldussüsteemide ning teenuste ja instrumentide kõrgest turvalisusest, et tagada ühisraha usaldusväärsus ja liidu majanduse tõrgeteta toimimine. Seetõttu soovitab EKP kaasata oma esindajad võrgu- ja infoturbe komitee koosolekutele. Igal juhul peab EKPga aluslepingu kohaselt ametlikult konsulteerima mistahes meetmete puhul, mis on seotud maksesüsteemidega, või muudes EKP pädevusse jäävates küsimustes. Makse- ja arveldussüsteemidega seonduvate küsimuste puhul tuleks kaasata ka EBA ja ESMA. |
(1) Rõhutatud kiri osutab EKP ettepanekule lisada uus tekst. Läbi kriipsutatud kiri osutab EKP väljajätmisettepanekule.
(2) Avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu
IV Teave
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
Euroopa Komisjon
7.10.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 352/12 |
Euro vahetuskurss (1)
6. oktoober 2014
2014/C 352/05
1 euro =
|
Valuuta |
Kurss |
USD |
USA dollar |
1,2565 |
JPY |
Jaapani jeen |
137,25 |
DKK |
Taani kroon |
7,4439 |
GBP |
Inglise nael |
0,78575 |
SEK |
Rootsi kroon |
9,0773 |
CHF |
Šveitsi frank |
1,2120 |
ISK |
Islandi kroon |
|
NOK |
Norra kroon |
8,1575 |
BGN |
Bulgaaria leev |
1,9558 |
CZK |
Tšehhi kroon |
27,481 |
HUF |
Ungari forint |
308,27 |
LTL |
Leedu litt |
3,4528 |
PLN |
Poola zlott |
4,1844 |
RON |
Rumeenia leu |
4,4090 |
TRY |
Türgi liir |
2,8588 |
AUD |
Austraalia dollar |
1,4381 |
CAD |
Kanada dollar |
1,4078 |
HKD |
Hongkongi dollar |
9,7465 |
NZD |
Uus-Meremaa dollar |
1,6104 |
SGD |
Singapuri dollar |
1,6054 |
KRW |
Korea vonn |
1 341,07 |
ZAR |
Lõuna-Aafrika rand |
14,1403 |
CNY |
Hiina jüaan |
7,7149 |
HRK |
Horvaatia kuna |
7,6415 |
IDR |
Indoneesia ruupia |
15 316,16 |
MYR |
Malaisia ringit |
4,0996 |
PHP |
Filipiini peeso |
56,276 |
RUB |
Vene rubla |
50,0375 |
THB |
Tai baat |
40,986 |
BRL |
Brasiilia reaal |
3,0014 |
MXN |
Mehhiko peeso |
16,8044 |
INR |
India ruupia |
77,2500 |
(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.
7.10.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 352/13 |
Teade kohaldatavate päritolureeglite ja ajutise peatamise kohta seoses ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelise majanduspartnerluse vahelepingu esialgse kohaldamisega
2014/C 352/06
Euroopa Liit ja Fidži Vabariik on teatanud, et ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelise majanduspartnerluse vahelepingu ajutise kohaldamise jaoks vajalikud menetlused viidi lõpule vastavalt kõnealuse lepingu artikli 76 lõikele 2 (1).
Sellest tulenevalt kohaldatakse lepingut Euroopa Liidu ja Fidži Vabariigi vahel ajutiselt alates 28. juulist 2014. Kõnealusest kuupäevast hakkas nõukogu määruse (EÜ) nr 1528/2007 (2) artikli 4 kohaselt kõnealuse määruse II lisa sätete asemel kehtima lepingu I protokoll, milles käsitletakse mõiste „päritolustaatusega tooted” määratlust.
Samal kuupäeval hakkas määruse (EÜ) nr 1528/2007 artikli 5 lõike 5 kohaselt määruse artikli 5 lõigetes 2–4 sätestatud ajutise peatamise menetluse asemel kehtima lepingu artiklis 17 sätestatud menetlus.
(1) ELT L 272, 16.10.2009, lk 2.
(2) ELT L 348, 31.12.2007, lk 1.
V Teated
ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
Euroopa Komisjon
7.10.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 352/14 |
Teatis ettevõtjatele – Teatavate tööstus- ja põllumajandustoodete suhtes kehtestatud ühise tollitariifistiku ühepoolsete tariifide peatamist käsitlevate taotluste uus voor
2014/C 352/07
Ettevõtjatele on teatatud, et komisjon on saanud taotlusi 2015. aasta juuli vooruks kooskõlas ühepoolsete tariifide peatamist ja tariifikvoote käsitlevas komisjoni teatises (2011/C 363/02) (1) ette nähtud halduskokkulepetega.
Selliste toodete loetelu, mille suhtes on taotletud tollimaksu peatamist, on nüüd kättesaadav tolliliitu käsitleval Euroopa Komisjoni temaatilisel veebisaidil (2).
Ettevõtjatele on ka teatatud, et kohalike ametiasutuste kaudu komisjonile uute taotluste kohta vastuväidete esitamise tähtaeg on 16. detsember 2014, mis on tolliküsimuste töörühma teise kavandatud koosoleku kuupäev.
Taotluste staatusest ülevaate saamiseks soovitatakse ettevõtjatel regulaarselt jälgida kõnealust loetelu.
Lisateavet ühepoolsete tariifide peatamise menetluse kohta saab Europa veebisaidilt:
http://ec.europa.eu/taxation_customs/customs/customs_duties/tariff_aspects/suspensions/index_en.htm
(1) ELT C 363, 13.12.2011, lk 6.
(2) http://ec.europa.eu/taxation_customs/dds2/susp/susp_home.jsp?Lang=et
KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
Euroopa Komisjon
7.10.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 352/15 |
Eelteatis koondumise kohta
(Juhtum M.7423 – VINCI / Imtech ICT)
Võimalik lihtsustatud korras menetlemine
(EMPs kohaldatav tekst)
2014/C 352/08
1. |
30. septembril 2014 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja Vinci Energies SA, mis kuulub kontserni Vinci („Vinci Group”, Prantsusmaa) omandab täieliku kontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Imtech ICT Group („Imtech ICT”, Madalmaad) üle aktsiate ja osade ning varade ostu teel. |
2. |
Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist: — Vinci Group: energia- ja IT-teenused, ehitamine, riiklikud ja tsiviilehitustööd, kontsessioonid ja taristud, teede ehitus; — Imtech ICT: IT-teenuste pakkumine. |
3. |
Euroopa Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt. |
4. |
Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta. Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber M.7423 – VINCI / Imtech ICT):
|
(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus”).
(2) ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.
7.10.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 352/16 |
Eelteatis koondumise kohta
(Juhtum M.7333 – Alitalia/Etihad)
(EMPs kohaldatav tekst)
2014/C 352/09
1. |
29. septembril 2014 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtjad Alitalia Compagnia Aerea Italiana SpA („Alitalia”, Itaalia) ja Etihad Airways PJSC („Etihad”, Araabia Ühendemiraadid) omandavad ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkt b tähenduses ühiskontrolli vastloodud ühisettevõtja New Alitalia (Itaalia) üle, mis jätkab Alitalia tegevust, aktsiate või osade ostu teel. Sama tehingu raames omandab Etihad ettevõtjalt New Alitalia ainukontrolli ettevõtja Alitalia Loyalty SpA („Alitalia Loyalty”) üle. Tegu on Alitalia tütarettevõtjaga, mis tegeleb Alitalia püsikliendiprogrammi haldamisega. |
2. |
Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist: — Alitalia: Alitalia on Itaalia riiklik lennukompanii, mis pakub riigisiseseid ja rahvusvahelisi lende; — Alitalia Loyalty: Alitalia Loyalty on eraldi juriidiline isik, mis tegeleb ainult Alitalia püsikliendiprogrammi „MilleMiglia Programme” haldamise ja arendamisega, ning — Etihad: Etihad on Araabia Ühendemiraatide riiklik lennukompanii, mis tegutseb Abu Dhabis ja korraldab rahvusvahelisi lende. |
3. |
Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. |
4. |
Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta. Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301) või elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) teel või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber M.7333 – Alitalia/Etihad):
|
(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus”).
MUUD AKTID
Euroopa Komisjon
7.10.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 352/17 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine
2014/C 352/10
Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada taotluse suhtes vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.
MUUTMISTAOTLUS
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006
põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (2)
MUUTMISTAOTLUS VASTAVALT ARTIKLILE 9
„FASOLA PIĘKNY JAŚ Z DOLINY DUNAJCA” / „FASOLA Z DOLINY DUNAJCA”
EÜ nr: PL-PDO-0105-01189 – 19.12.2013
KGT ( ) KPN ( X )
1. Spetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab
—
—
—
—
—
—
—
—
—
2. Muudatus(t)e liik
—
—
—
—
3. Muudatus(ed)
Muudetud on 1 000 seemne massi väärtust. Punkti 3.2 („Toote kirjeldus”) kohane 1 000 seemne mass vahemikus 1 100 – 1 500 g on ilmne tehniline viga. Ubade suured seemned on toote „Fasola Piękny Jaś z Doliny Dunajca” / „Fasola z Doliny Dunajca” iseloomulik tunnus; 1 000 seemne tegelik mass on vahemikus 2 000 – 2 800 g. Eespool märgitut arvesse võttes lisati punkti 3.2 järgmine lause: „Nimetatud uba on liigi Phaseolus multiflorus või Phaseolus coccineus ubade hulgas suurim”. Kõnealune lause on lisaargument selleks, et muuta toote „Fasola Piękny Jaś z Doliny Dunajca” / „Fasola z Doliny Dunajca” toorainena kasutatavate ubade 1 000 seemne massi väärtust.
Hariliku päevalille (Helianthus annuus) kasutamine toestuskeppidena lisatakse spetsifikaadi 7. punkti. Dunajeci orus on ronioa „Piękny Jaś” kasvatamise algusest saadik kasutatud harilikku päevalille oa toestava taimena. See meetod võidab põllumajandustootjate hulgas üha enam poolehoidu tänu taimekasvatuse keskkonnasäästlikumaks muutmisele ja maastiku ilmestamisele. Kõnealune teave on lisatud eesmärgiga saada tootele kaitstud päritolunimetuse staatus.
Lisaks sellele on toote „Fasola Piękny Jaś z Doliny Dunajca” / „Fasola z Doliny Dunajca” spetsifikaadi 7. punkti lisatud oaseemnete külvi standardeid ja külviridade laiust käsitlevad agrotehnilised andmed. Need muudatused on tingitud viimastel aastatel Väike-Poola vojevoodkonna põllumajandustootjate kasutatavate põllutöömasinate tõhusast väljavahetamisest. Tänapäeva traktorite esi- ja tagasilla vahe on suurem ning rehvid laiemad kui varem kasutatud masinatel, mistõttu oli vaja agrotehnilisi norme muuta.
Kavandatud muudatused ei mõjuta kuidagi koonddokumendi punkti 5.2 kohaseid „Fasola Piękny Jaś z Doliny Dunajca” / „Fasola z Doliny Dunajca” iseloomulikke omadusi ega toote head kvaliteeti ja tunnuslikku maitset, küll aga on põllumajandustootjatel tänu KPN kaitsele võimalik kohaldada praegu kehtivaid agrotehnilisi norme.
KOONDDOKUMENT
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006
põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (3)
„FASOLA PIĘKNY JAŚ Z DOLINY DUNAJCA” / „FASOLA Z DOLINY DUNAJCA”
EÜ nr: PL-PDO-0105-01189 – 19.12.2013
KGT ( ) KPN ( X )
1. Nimetus
„Fasola Piękny Jaś z Doliny Dunajca” / „Fasola z Doliny Dunajca”
2. Koonddokument
Poola
3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus
3.1. Toote liik
Klass 1.6. Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab
Nimetusega „Fasola Piękny Jaś z Doliny Dunajca” / „Fasola z Doliny Dunajca” tohib müüa kuivatatud ube, mis on ette nähtud üksnes inimtoiduks. Nimetatud uba on liigi Phaseolus multiflorus või Phaseolus coccineus ubade hulgas suurim.
Füüsikalised omadused:
— |
istanduse mullatingimustest ja kasvuperioodi ilmastikutingimustest sõltuvalt on tuhande oaseemne mass 2 000 – 2 800 g; |
— |
oaseemned on vigastamata, küpsed, siledad, hästi arenenud ja täidetud, ühtlase neeru kujuga, külgsuunas lamenduvad, võõrlisanditeta ning kahjurite tekitatud kahjustusteta. Seemnetel on iseloomulik läikiv ühtlast valget värvi kest. Seemnetel on iseloomulik hästi kuivatatud ubade lõhn; igasugune läpatanud või ebaharilik lõhn puudub. Ubade niiskusesisaldus ei tohi ületada 18 %. Seemnetel on sellele oale iseloomulik hõrk, mahe ja kergelt magus maitse. |
Ubade suhtes enne pakendamist kohaldatavad miinimumnõuded:
— |
purunenud oad: kuni 0,1 %; |
— |
kuivanud oad: kuni 0,1 %; |
— |
muude sortide valged oad: kuni 2 %; |
— |
värvilised oad: kuni 1 %; |
— |
muud kui ühtse värvusega oad: 1 %; |
— |
varte, kaunte, lehtede, puidu ja pakendi osad ning mittemürgised umbrohuseemned: kuni 0,3 %; |
— |
mineraalsed võõrlisandid: kuni 0,2 %. |
Eespool nimetatud nõuetele mittevastavate ubade üldkogus ei tohi ületada 1,05 %.
Keemilised omadused:
— |
proteiini üldsisaldus 20–24 %; |
— |
toorrasvasisaldus 1,0–2,5 %; |
— |
toorkiusisaldus 3,3–4,8 %; |
— |
tuhasisaldus 3,8–4,4 %. |
3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)
—
3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)
—
3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas
Toote „Fasola Piękny Jaś z Doliny Dunajca” / „Fasola z Doliny Dunajca” kõrgeima kvaliteedi tagamiseks peavad tootmise kõik etapid toimuma punktis 4 määratletud geograafilises piirkonnas. Muu hulgas tingib seda ka asjaolu, et kõnealuses piirkonnas valdavad ilmastikutingimused on oakasvatuseks soodsad. Lisaks põhineb kogu tootmisprotsess piirkonna traditsioonilistel meetoditel ning põhiosa tööst tehakse käsitsi. Seepärast on kohalike tootjate oskused olulised.
3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta
—
3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta
—
4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus
Toote „Fasola Piękny Jaś z Doliny Dunajca” / „Fasola z Doliny Dunajca” tooraine kasvatuspiirkond hõlmab Dunajeci jõe oru 11 haldusüksust: Gródek nad Dunajcem (Nowosądecki maakond), Zakliczyn, Wojnicz, Wierzchosławice, Radłów, Wietrzychowice, Tarnów, Pleśna, Żabno (Tarnowski maakond), Czchów (Brzeski maakond) ja Gręboszów (Dąbrowski maakond) Väike-Poola vojevoodkonnas.
5. Seos geograafilise piirkonnaga
5.1. Geograafilise piirkonna eripära
Aegade jooksul on Dunajeci jõgi vorminud samanimelist orgu. Oru topograafia on vaheldusrikas. Maapinna kõrgus (üle merepinna) väheneb järk-järgult Gródek nad Dunajcemist Wietrzychowiceni, mis on Dunajeci oru kõige madalamal asuv haldusüksus. Maastikureljeefi põhitelje moodustab edelast kirdesse kulgev ulatuslik astanguline org. Dunajeci jõe 50–150 m lai looklev jõesäng on osaliselt reguleeritud ja tammidega tõkestatud. Jõeorgu ääristavad kivised astangud, millest allpool on selgesti eristatavate servadega lamminiidud, mis moodustavad suurema osa orupõhjast. Arktilised õhumassid liiguvad läbi oru lõuna suunas ja soojad õhumassid piki orgu põhja poole. Orgu ulatuvad ka kuumad kuivad mägituuled. Kevadel ja sügisel piiravad hommikused udud öö ja päeva vahelisi järske temperatuurikõikumisi. Dunajeci oru eriline kuju põhjustab kevadeti ja suviti soojade õhumasside juurdevoolu.
Toote „Fasola Piękny Jaś z Doliny Dunajca” / „Fasola z Doliny Dunajca” toorainena kasutatavate ubade istandused asuvad suhteliselt madalal, seega tuulevarjulistes kohtades. Kasvukohad olemasoleva mineraalide sisalduse ja pH-tasemega lammimuldadel ning sademete hulk ja jaotus kasvuperioodi ajal mõjuvad soodsalt nende liikide kasvatamisele. Dunajeci oru põllumajandusettevõtted asuvad väga suure magneesiumisisaldusega pinnasel (12,2–15 mg / 100 g mulla kohta).
Dunajeci oru keskosas asuv Tarnówi piirkond on Poola üks soojemaid alasid. Väga soodsad on ka Dunajeci oru ööpäevaste keskmiste temperatuuride näitajad, mis ulatuvad määratletud termiliste künnisteni (nimelt > 0, > 5, > 10 ja > 15 °C); sellised temperatuurid tekivad selles orus mitu päeva kuni paar nädalat varem kui muudes Poola piirkondades. Lisaks on Tarnówi keskmised mitmeaastased õhutemperatuuride näitajad 0,8 °C võrra kõrgemad ligikaudu 90 km kaugusel asuva Krakówi vastavatest näitajatest.
5.1.1.
Oakasvatajad on mitme põlvkonna vältel täiendanud köögiviljade kasvatamise ja saagikoristamise oskusi, mis on hädavajalikud kõrge kvaliteediga „Fasola Piękny Jaś z Doliny Dunajca” / „Fasola z Doliny Dunajca” ubade saamiseks. Eriti olulised on järgmised oskused: köögiviljakasvatajate oma põllumajandusettevõtetes seemnete paljundamine, külmakahjustustest tingitud kadude vältimiseks õige külviaja valimine, külvieelne maaharimine, eraldi mullalohku õige hulga oaseemnete (3–5) külvamine, õigete toestuskeppide valimine ja nendele oataimede kasvama suunamine ning enne esimeste külmade tulekut õige aja valimine taimede lõikamiseks, et oaseemneid kuivatada. Kogu tootmisprotsessi oskuslik juhtimine tagab hea ja tasakaalustatud kvaliteetsete seemnetega oasaagi. Oakasvatus põhineb peamiselt käsitsitööl ning nõuab suurt hoolt, pühendumust ja iga ülesande õigeaegset täitmist, mis sõltub asjaomase aasta ilmastikutingimustest.
5.2. Toote eripära
Ubade „Fasola Piękny Jaś z Doliny Dunajca” / „Fasola z Doliny Dunajca” erilised omadused on järgmised:
— magneesiumisisaldus (Mg): keskmiselt 80 mg/kg kohta rohkem kui ubades, mis on toodetud väljaspool punktis 4 määratletud geograafilist piirkonda;
— niiskusesisaldus: ei ületa 18 %;
— magus maitse: kinnitatud laboris organoleptilise hindamise käigus;
— struktuur ja konsistents: peen, kerge jahususega „suussulav” tekstuur;
— seemnekesta paksus: laboris organoleptilise hindamise käigus saanud hinnangu „õhuke”;
— seemnekesta pehmus: laboris organoleptilise hindamise käigus saanud hinnangu „pehme”;
— keetmisaeg: 10 minutit lühem kui selliste ubade puhul, mis on toodetud väljaspool punktis 4 määratletud geograafilist piirkonda.
5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel
„Fasola Piękny Jaś z Doliny Dunajca” / „Fasola z Doliny Dunajca” on toode, mis on tuntuks saanud vaid tänu loodusmõjurite (st ilmastiku- ja mullatingimused) erilisele kombinatsioonile ning kohalike tootjate oskustele. Vaid tänu sellele seosele on tagatud toote ainulaadne kvaliteet.
„Fasola Piękny Jaś z Doliny Dunajca” / „Fasola z Doliny Dunajca” ubade kasvukoha pinnase suur magneesiumisisaldus suurendab selle elemendi sisaldust seemnetes ning õigeaegse koristuse puhul mõjutab see asjaolu soodsalt tootele iseloomuliku magusa maitse tekkimist.
Dunajaci oru viljakad lammimullad ja sealne kliima loovad head tingimused ubade arenemiseks ja kasvatamiseks. Kasvuperioodi kestel valitsev õhutemperatuur ning sademete hulk ja jaotus mõjutab soodsalt „Fasola Piękny Jaś z Doliny Dunajca” / „Fasola z Doliny Dunajca” ubade korralikku arengut ja head saaki. Suurte ubade küllusliku saagi tagamine on lahutamatult seotud kõnealuste geograafiliste tingimuste ja oakasvatajate oskustega, mis hõlmavad õige külviaja valimist, külvieelset maaharimist, eraldi mullalohku õige hulga oaseemnete külvamist ning taimede lõikamiseks õige aja valimist. Taimede lõikamiseks õige aja valimine ja piirkonna suurepärastes ilmastikutingimustes seemnete värske õhu kätte õigeks ajavahemikuks kuivama jätmine võimaldab toota seemneid, mille niiskusesisaldus on väiksem ja kest õhem kui väljaspool Dunajeci orgu kasvatataval õisoal (Phaseolus multiflorus). Käsitsi sorteerimine võimaldab „Fasola Piękny Jaś z Doliny Dunajca” / „Fasola z Doliny Dunajca” ubadele kehtestatud rangete kvaliteedistandardite järgimist.
Oaseemnete looduslik, kunstlikult kiirendamata kuivatamine tagab rakuseintevaheliste vahede ühtlase vähenemise ilma rakuseinte lagunemiseta. Selline käitlemine tagab „Fasola Piękny Jaś z Doliny Dunajca” / „Fasola z Doliny Dunajca” ubade lühikese keetmisaja, peene struktuuri ja konsistentsi ning väga pehme integumendi võrreldes väljaspool punktis 4 määratletud geograafilist piirkonda kasvatatavate õisoa (Phaseolus multiflorus) seemnetega.
Viide spetsifikaadi avaldamisele
(Määruse (EÜ) nr 510/2006 (4) artikli 5 lõige 7)
http://www.minrol.gov.pl/pol/Jakosc-zywnosci/Produkty-regionalne-i-tradycyjne/Zlozone-wnioski-o-rejestracje-Produkty-regionalne-i-tradycyjne/OGLOSZENIE-MINISTRA-ROLNICTWA-I-ROZWOJU-WSI-z-dnia-25-pazdziernika-2013-roku2
(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.
(2) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.
(3) Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.
(4) Vt joonealune märkus 3.