16.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 184/2

Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 6. märtsi 2014. aasta määrus – Northern Ireland Department of Agriculture and Rural Development versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-248/12 P) (1)

((Apellatsioonkaebus - EAGGF, EAGF ja EAFRD - Euroopa Liidu rahastamisest välja jäetud kulutused - Tühistamishagi vastuvõetavus - Hageja olukord, mida vaidlusalune otsus otseselt ei mõjuta))

2014/C 184/02

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Northern Ireland Department of Agriculture and Rural Development (esindaja: solicitor K. Brown)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon (esindajad: N. Donnelly ja P. Rossi)

Ese

Apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 6. märtsi 2012. aasta määruse peale kohtuasjas T-453/10: Northern Ireland Department of Agriculture and Rural Development versus Euroopa Komisjon, millega Üldkohus jättis vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata hagi, mille ese oli nõue tühistada komisjoni 15. juuli 2010. aasta otsus nr 2010/399/EL, mille kohaselt Euroopa Liidu rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) raames (teatavaks tehtud numbri K(2010) 4894 all) (ELT L 184, lk 6) osas, milles sellega arvati rahastamisest välja teatavad Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi tehtud kulutused.

Resolutsioon

1.	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.	Jätta apellatsioonimenetlusega seotud kohtukulud Northern Ireland Department of Agriculture and Rural Development’i kanda.

(1) ELT C 200, 7.7.2012.

16.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 184/2

Euroopa Kohtu (kümnes koda) 6. märtsi 2014. aasta määrus (Hof van Beroep te Genti eelotsusetaotlus – Belgia) – Bloomsbury NV versus Belgia riik

(Kohtuasi C-510/12) (1)

((Kodukorra artikkel 99 - Neljas direktiiv 78/660/EMÜ - Artikli 2 lõige 3 - Õige ja erapooletu ülevaate põhimõte - Artikli 2 lõige 4 - Aruandekohustus - Artikli 2 lõige 5 - Kõrvalekaldumise kohustus - Artikkel 32 - Algsetel kuludel põhinev hindamismeetod - Tasuta omandamine äriühingu poolt))

2014/C 184/03

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Hof van Beroep te Gent

Põhikohtuasja menetluse pooled

Hageja: Bloomsbury NV

Kostja: Belgia riik

Ese

Eelotsusetaotlus – Hof van Beroep te Gent – Belgia – Nõukogu 25. juuli 1978. aasta neljanda direktiivi 78/660/EMÜ, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid (EÜT L 222, lk 11; ELT eriväljaanne 17/01, lk 21) artikli 2 lõigete 3, 4 ja 5 tõlgendamine – Õige ja erapooletu ülevaate põhimõte – Suure väärtusega vara omandamine äriühingu poolt tasuta – Võimatus kajastada raamatupidamises soetamisväärtust, mistõttu tekib äriühingu vara, kohustuste, finantsseisundi ning kasumi või kahjumi moonutatud ülevaade

Resolutsioon

Nõukogu 25. juuli 1978. aasta neljanda direktiivi 78/660/EMÜ, mis põhineb [asutamislepingu artikli 44 lõike 2 punktil g] ja käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid, artikli 2 lõikeid 3–5 tuleb tõlgendada nii, et kui äriühing omandab tasuta vara, ei pea ta kajastama seda vara oma raamatupidamise aastaaruandes tegeliku väärtusega.

(1) ELT C 46, 16.2.2013.

16.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 184/3

Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 20. märtsi 2014. aasta määrus (Naczelny Sąd Administracyjny eelotsusetaotlus – Poola) – Gmina Wrocław versus Minister Finansów

(Kohtuasi C-72/13) (1)

((Käibemaks - Direktiiv 2006/112/EÜ - Oma vara võõrandamine valla poolt))

2014/C 184/04

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Naczelny Sąd Administracyjny

Põhikohtuasja menetluse pooled

Kaebaja: Gmina Wrocław

Vastustaja: Minister Finansów

Ese

Eelotsusetaotlus – Naczelny Sąd Administracyjny – Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, lk 1), tõlgendamine – Valla tehingute maksustamine – Seadusjärgselt, pärimise või kinke teel omandatud vara müük – Sellise varaga äriühingule mitterahalise sissemakse tegemine

Resolutsioon

Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, tuleb tõlgendada nii, et see lubab käibemaksuga maksustada selliseid tehinguid nagu peab silmas gmina Wrocław (Wrocławi vald), tingimusel, et eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et need tehingud kujutavad endast majandustegevust nimetatud direktiivi artikli 9 lõike 1 tähenduses ja et asjaomane vald ei teosta neid tehinguid kui ametivõim direktiivi artikli 13 lõike 1 esimese lõigu tähenduses. Kui need tehingud tuleb lugeda teostatuks selle valla kui ametivõimu poolt, ei keela direktiivi 2006/112 sätted neid siiski maksustada, kui eelotsusetaotluse esitanud kohus peaks leidma, et neile maksuvabastuse andmine võib endaga kaasa tuua olulisi konkurentsimoonutusi selle direktiivi artikli 13 lõike 2 tähenduses.

(1) ELT C 141, 18.5.2013.

16.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 184/4

Euroopa Kohtu (kümnes koda) 27. märtsi 2014. aasta määrus (Audiencia Provincial de Barcelona eelotsusetaotlus – Hispaania) – Bright Service SA versus Repsol Comercial de Produtos Petrolíferos SA

(Kohtuasi C-142/13) (1)

((Eelotsusetaotlus - Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 - Keelatud kokkulepped - EÜ artikkel 81 - Ainuõiguslik ostukokkulepe - Erand - Määrus (EMÜ) nr 1984/83 - Kokkulepe, mille suhtes kohaldatakse erandit - Määrus (EÜ) nr 2790/1999 - Kokkulepe, mille suhtes ei kohaldata erandit - Erandi ajaline kehtivus))

2014/C 184/05

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Audiencia Provincial de Barcelona

Põhikohtuasja menetluse pool

Hageja: Bright Service SA

Kostja: Repsol Comercial de Produtos Petrolíferos SA

Ese

Eelotsusetaotlus – Audiencia Provincial de Barcelona – Komisjoni 22. juuni 1983. aasta määruse (EMÜ) nr 1984/1983 asutamislepingu artikli 85 lõike 3 kohaldamise kohta ainuõigusliku ostukokkuleppe liikide suhtes (EÜT L 173, lk 5) ja komisjoni 22. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 2790/1999 asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta vertikaalkokkuleppe ja kooskõlastatud tegevuse liikide suhtes (EÜT L 336, lk 21; ELT eriväljaanne 08/01, lk 364) artikli 3 lõike 1, artikli 5 punkti a ja artikli 12 lõike 2 tõlgendamine – Ajaline kehtivus – Tarnija ja teenindusjaama käitaja vaheline ainuõiguslik mootorsõidukikütuse ja muu kütuse tarneleping – Määruse nr 1984/83 kehtivusajal sõlmitud kokkulepe, mis tekitab tagajärgi pärast määruse nr 2790/1999 jõustumist – Kokkulepe, mis ei vasta nende kahe määruse tingimustele

Resolutsioon

Komisjoni 22. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 2790/1999 asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta vertikaalkokkuleppe ja kooskõlastatud tegevuse liikide suhtes artikli 12 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et niisugune konkurentsikeelukohustust sisaldav kokkulepe, mis kehtis 31. mail 2000 ja mis vastab komisjoni 22. juuni 1983. aasta määruses (EMÜ) nr 1984/1983 asutamislepingu artikli 85 lõike 3 kohaldamise kohta ainuõigusliku ostukokkuleppe liikide suhtes, muudetud komisjoni 30. juuli 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 1582/97, sätestatud erandi tingimustele, kuid ei vasta määruse nr 2790/1999 erandi tingimustele, on nimetatud artikli 12 lõike 2 alusel EÜ artikli 81 lõike 1 kohaldamisalast jätkuvalt välja arvatud ainult kuni 31. detsembrini 2001.

(1) ELT C 178, 22.6.2013.

16.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 184/5

Euroopa Kohtu (kuues koda) 13. veebruari 2014. aasta määrus Marek Marszałkowski versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), Mar-Ko Fleischwaren GmbH & Co. KG

(Kohtuasi C-177/13) (1)

((Apellatsioonkaebus - Ühenduse kaubamärk - Määrus (EÜ) nro40/94 - Artikli 8 lõike 1 punkt b - Sõnalisi osi „Walichnowy” ja „Marko” sisaldava ühenduse kujutismärgi taotlus - Ühenduse sõnamärgi MAR-KO omaniku vastulause - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus))

2014/C 184/06

Kohtumenetluse keel: poola

Pooled

Hageja: Marek Marszałkowski (esindaja: conseiller juridique C. Sadkowski)

Teised menetlusosalised: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: D. Walicka), Mar-Ko Fleischwaren GmbH & Co.

Ese

Apellatsioonkaebus Üldkohtu (esimene koda) 4. veebruari 2013. aasta otsuse peale kohtuasjas T-159/11: Marszalkowski vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Mar-Ko Fleischwaren (WALICHNOWY MARKO), millega Üldkohus jättis rahuldamata hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti neljanda apellatsioonikoja 11. jaanuari 2011. aasta otsuse R 760/2010-4 peale, millega tühistati vastulausete osakonna otsus lükata tagasi vastulause, mille esitas Nizza klassifikatsiooni klassi 29 kuuluvate kaupade jaoks registreeritud ühenduse sõnamärgi „Mar-Ko” omanik – Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1) artikli 8 lõike 1 punkti b ja Üldkohtu kodukorra artikli 48 lõike 2 rikkumine – Suhteline keeldumispõhjus – Segiajamise tõenäosus

Resolutsioon

1.	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Marek Marszałkowskilt.

(1) ELT C 207, 20.7.2013.

16.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 184/5

Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 27. veebruari 2014. aasta määrus (Commissione tributaria provinciale di Latina eelotsusetaotlus – Itaalia) – Francesco Acanfora versus Equitalia Sud SpA – Agente di Riscossione Latina, Agenzia delle Entrate – Ufficio di Latina

(Kohtuasi C-181/13) (1)

((Eelotsusetaotlus - ELTL artikkel 107 - Mõiste „riigiabi” - Siseriiklikud õigusnormid, mis maksu tasumata jätmise korral näevad ette maksumaksja kohustuse maksta kontsessiooni alusel sissenõudmisteenust osutavale äriühingule 9% registrisse kantud summast tasuna sissenõudmise eest - Faktiliste asjaolude kirjeldus - Ebapiisavus - Ilmselge vastuvõetamatus))

2014/C 184/07

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Commissione tributaria provinciale di Latina

Põhikohtuasja menetluse pool

Kaebuse esitaja: Francesco Acanfora

Vastustaja: Equitalia Sud SpA – Agente di Riscossione Latina, Agenzia delle Entrate – Ufficio di Latina

Ese

Eelotsusetaotlus – Commissione tributaria provinciale di Latina – ELTL artikli 107 tõlgendamine – Mõiste „riigiabi” – Siseriiklikud õigusnormid, mis maksuteates esitatud summa tasumata jätmise korral näevad ette maksumaksja kohustuse maksta kontsessiooni alusel maksu sissenõudmisteenust osutavale äriühingule sissenõudmistasu, mille suurus on 9% maksuregistrisse kantud summast

Resolutsioon

Commissione tributaria provinciale di Latina (Itaalia) 5. detsembri 2012. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus on ilmselgelt vastuvõetamatu.

(1) ELT C 207, 20.7.2013.

16.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 184/6

Euroopa Kohtu 27. märtsi 2014. aasta määrus – Polyelectrolyte Producers Group, SNF SAS, Travetanche Injection SPRL versus Euroopa Komisjon, Madalmaade Kuningriik

(Kohtuasi C-199/13 P) (1)

((Apellatsioonkaebus - Kodukorra artikkel 181 - Määrus (EÜ) nro1907/2006 (REACH) - Akrüülamiidi turustamise ja kasutamise piirangud - Määrus (EL) nro366/2011, millega muudetakse määruse (EÜ) nro1907/2006 XVII lisa))

2014/C 184/08

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellandid: Polyelectrolyte Producers Group, SNF SAS, Travetanche Injection SPRL (esindajad: advokaadid: K. Van Maldegem ja R. Cana)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon (esindajad: E. Manhaeve ja P. Oliver, keda abistavad advokaadid J. Stuyck ja A.-M. Vandromme), Madalmaade Kuningriik (esindajad: M. Bulterman ja B. Koopman)

Ese

Apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 1. veebruari 2013. aasta otsuse peale kohtuasjas Polyelectrolyte Producers Group jt vs. komisjon (T-368/11), millega Üldkohus jättis rahuldamata nõude tühistada komisjon 14. aprilli 2011. aasta määrus (EL) nr 366/2011, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)) (ELT L 101, lk 12), osas, milles sellega kehtestatakse turustamise piirangud akrüülamiidi kasutamise suhtes mörtides.

Resolutsioon

1.	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Polyelectrolyte Producers Groupilt, SNF SAS-ilt ja Travetanche Injection SPRL-ilt.

3.	Madalmaade Kuningriik kannab oma kohtukulud ise.

(1) ELT C 171, 15.6.2013.

16.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 184/7

Euroopa Kohtu (neljas koda) 3. aprilli 2014. aasta määrus – Lord Inglewood versus Euroopa Parlament

(Kohtuasi C-281/13 P) (1)

((Apellatsioonkaebus - Euroopa Parlamendi liikmete täiendav pensioniskeem - Täiendava pensioniskeemi muutmine 2009. aastal - Otsused, millega jäetakse rahuldamata apellantide taotlused kohaldada nende suhtes enne pensioniskeemi muutmist kehtinud sätteid - Õigusnormi rikkumused - Õiguskindlus - Õiguspärane ootus - Võrdne kohtlemine - Proportsionaalsuse põhimõte))

2014/C 184/09

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellandid: Lord Inglewood, Georges Berthu, Guy Bono, David Robert Bowe, Brendan Donnelly, Catherine Guy-Quint, Christine Margaret Oddy, Nicole Thomas-Mauro, Gary Titley, Maartje van Putten, Vincenzo Viola, (esindaja: advokaat S. Orlandi)

Teine menetlusosaline: Euroopa Parlament (esindajad: M. Windisch ja S. Seyr)

Ese

Apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda) 13. märtsi 2013. aasta otsuse peale liidetud kohtuasjades T-229/11 ja T-276/11: Inglewood jt vs. parlament, millega Üldkohus jättis rahuldamata hagejate hagi, milles paluti tühistada Euroopa Parlamendi otsused, millega keelduti hagejatele maksmast täiendavat vabatahtlikku pensioni ennetähtaegselt, nende 60-aastaseks saamisel või osaliselt ühekordse väljamaksena – Õigusnormi rikkumised – Omandatud õiguste rikkumine – Õiguspärase ootuse, õiguskindluse, võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtete rikkumine

Resolutsioon

1.	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Lord Inglewoodilt, Georges Berthult, Guy Bonolt, David Robert Bowelt, Brendan Donnelly’lt, Catherine Guy-Quintilt, Christine Margaret Oddy’lt, Nicole Thomas-Maurolt, Gary Titley’lt, Maartje van Puttenilt ja Vincenzo Violalt.

(1) ELT C 226, 3.8.2013.

16.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 184/7

Euroopa Kohtu (kuues koda) 30. jaanuari 2014. aasta määrus – Fercal – Consultadoria e Serviços, Lda versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

(Kohtuasi C-324/13 P) (1)

((Apellatsioonkaebus - Ühenduse kaubamärk - Sõnamärk PATRICIA ROCHA - Varasema siseriikliku sõnamärgi ROCHAS omaniku vastulause - Registreerimisest keeldumine ühtlustamisameti vastulausete osakonna poolt - Ühtlustamisameti apellatsioonikojale esitatud kaebuse vastuvõetamatus))

2014/C 184/10

Kohtumenetluse keel: portugali

Pooled

Hageja: Fercal – Consultadoria e Serviços, Lda (esindaja: advogado A. J. Rodrigues)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: V. Melgar)

Ese

Apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 10. aprilli 2013. aasta otsuse peale kohtuasjas T-360/11: Fercal – Consultadoria e Serviços vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Parfums Rochas (PATRIZIA ROCHA), millega Üldkohus jättis rahuldamata hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 8. aprilli 2011. aasta otsuse peale (asi R 2355/2010-2), mis käsitles Parfums Rochas SAS e Fercal’i ja Consultadoria e Serviços, Lda vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Fercal – Consultadoria e Serviços Lda-lt.

(1) ELT C 260, 7.9.2013.

16.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 184/8

Euroopa Kohtu (esimene koda) 3. aprilli 2014. aasta määrus (Szombathelyi Törvényszéki eelotsusetaotlus – Ungari) – Katalin Sebestyén versus Zsolt Csaba Kővári, OTP Bank Nyrt., OTP Faktoring Követeléskezelő Zrt, Raiffeisen Bank Zrt

(Kohtuasi C-342/13) (1)

((Tarbijakaitse - Direktiiv 93/13/EMÜ - Pangaga sõlmitud hüpoteeklaenu leping - Lepingutingimus, mis näeb ette vahekohtu erandliku kohtualluvuse - Panga poolt lepingu sõlmimisel edastatud teave vahekohtumenetluse kohta - Ebaõiglased tingimused - Hindamiskriteeriumid))

2014/C 184/11

Kohtumenetluse keel: ungari

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Szombathelyi Törvényszék

Põhikohtuasja menetluse pool

Hageja: Katalin Sebestyén

Kostjad: Zsolt Csaba Kővári, OTP Bank Nyrt., OTP Faktoring Követeléskezelő Zrt, Raiffeisen Bank Zrt

Ese

Eelotsusetaotlus – Szombathelyi Törvényszék – Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288) artikli 3 lõike 1 tõlgendamine – Füüsiline isik, kes on sõlminud pangaga hüpoteeklaenu lepingu, mille üks tingimus näeb ette vahekohtu erandliku kohtualluvuse – Siseriiklikud õigusnormid, mis ei näe ette õigust vahekohtu otsuseid vaidlustada – Panga poolt lepingu sõlmimise ajal antud selgitused vahekohtumenetluse kohta

Resolutsioon

Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes artikli 3 lõikeid 1 ja 3 ning selle direktiivi lisa punkti 1 alapunkti q tuleb tõlgendada nii, et asja lahendav siseriiklik kohus peab tuvastama, kas tarbija ja panga vahel sõlmitud hüpoteeklaenu lepingus sisalduv tingimus, mis näeb ette kõikide sellest lepingust tulenevate vaidluste suhtes sellise alaliselt tegutseva vahekohtu erandliku kohtualluvuse, mille otsuste peale ei saa siseriikliku õiguse kohaselt edasi kaevata, tuleb kõiki selle lepingu sõlmimist mõjutanud asjaolusid arvestades lugeda ebaõiglaseks selle sätte tähenduses. Sellise hindamise raames peab siseriiklik kohus eelkõige:

—	kontrollima, kas vaidlusaluse tingimuse eesmärgiks on jätta tarbija ilma õigusest võtta õiguslikke meetmeid või kasutada mis tahes muud õiguskaitsevahendit või tarbija kõnealust õigust piirata, ja

—

arvestama asjaoluga, et tarbija üldine teavitamine enne asjaomase lepingu sõlmimist vahekohtumenetluse ja üldise kohtumenetluse erinevustest ei välista iseenesest, et see tingimus on ebaõiglane.

Jaatava vastuse korral tuleb nimetatud kohtul välja selgitada kõik tagajärjed, mis siseriikliku õiguse kohaselt sellest tulenevad, veendumaks, et kõnesolev tingimus ei ole tarbijale siduv.

(1) ELT C 336, 16.11.2013.

16.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 184/9

Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 13. veebruari 2014. aasta määrus (Tribunal Arbitral necessário – Portugal eelotsusetaotlus) – Merck Canada Inc versus Accord Healthcare Limited, Alter SA, Labochem Ltd, Synthon BV, Ranbaxy Portugal – Comércio e Desenvolvimento de Produtos Farmacêuticos, Unipessoal Lda

(Kohtuasi C-555/13) (1)

((Eelotsusetaotlus - Mõiste „siseriiklik kohus” ELTL artikli 267 tähenduses - Tribunal Arbitral necessário - Vastuvõetavus - Määrus (EÜ) nr 469/2009 - Artikkel 13 - Ravimite täiendava kaitse tunnistus - Tunnistuse kehtivusaeg - Ainuõiguse maksimaalne kasutamise aeg))

2014/C 184/12

Kohtumenetluse keel: portugali

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Arbitral

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Merck Canada Inc

Kostjad: Accord Healthcare Limited, Alter SA, Labochem Ltd, Synthon BV, Ranbaxy Portugal – Comércio e Desenvolvimento de Produtos Farmacêuticos, Unipessoal Lda

Ese

Eelotsusetaotlus – Tribunal Arbitral – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta määruse (EÜ) nr 469/2009 ravimite täiendava kaitse tunnistuse kohta (kodifitseeritud versioon) (ELT L 152, lk 1) artikli 13 tõlgendamine – Tunnistuse kehtivusaeg – Ainuõiguse kehtimise ajavahemik, mis võib olla pikem kui maksimaalne 15 aastat alates kõnealuse ravimi liidus turuleviimiseks esmase müügiloa andmise kuupäevast

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta määruse (EÜ) nr 469/2009 ravimite täiendava kaitse tunnistuse kohta artiklit 13 koostoimes sama määruse põhjendusega 9 tuleb tõlgendada nii, et selle kohaselt ei ole lubatud, et samal ajal nii patendi kui ka tunnistuse omanikul on võimalik tugineda tunnistuse kogu kehtivusajale, mida arvutatakse artikli 13 alusel, olukorras, kus ta saaks sellisele kehtivusajale tuginedes kasutada mingi toimeaine suhtes ainuõigust üle 15 aasta alates ajast, kui anti nimetatud toimeainest koosneva või seda sisaldava ravimi esmane müügiluba Euroopa Liidus.

(1) ELT C 15, 18.1.2014

16.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 184/10

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Corte suprema di cassazione (Itaalia) 5. märtsil 2014 – Ministero delle Politiche Agricole, Alimentari e Forestali versus Federazione Italiana Consorzi Agrari jt

(Kohtuasi C-104/14)

2014/C 184/13

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Corte suprema di cassazione

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: Ministero delle Politiche Agricole, Alimentari e Forestali

Vastukassatsioonkaebuse esitajad: Federazione Italiana Consorzi Agrari Soc. coop. a r.l. – Federconsorzi in concordato preventivo, Liquidazione Giudiziale dei Beni Ceduti ai Creditori della Federazione Italiana Consorzi Agrari Soc. coop. a r.l.

Eelotsuse küsimused

Kas riigiasutuse ja põllumajandusühistute vaheline seadusel põhinev õigussuhe (suhe, mille raames tekkis nõue, mille põllumajandusühistud loovutasid Federconsorzile ja viimane pankrotimenetluses omaenese võlausaldajatele) põllumajandussaaduste hankimiseks ja jaotamiseks, mille aluseks on seadusandlik dekreet nr 169/1948 ja seadus nr 1294/1957, kuulub direktiivi 2000/35/EÜ (1) artiklis 2 ja direktiivi 2011/7/EL (2) artiklis 2 määratletud mõiste „äritehing” kohaldamisalasse?

Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kas direktiivi 2000/35/EÜ (artikli 6 lõike 2) ja direktiivi 2011/7/EL (artikli 12 lõike 3) ülevõtmise kohustusega – koos võimalusega jätta jõusse soodsamad normid – kaasneb kohustus direktiivide jõustumise ajal juba olemasolevates õigussuhetes kehtivat viivitusintressi mitte ebasoodsamaks muuta või täiesti välistada?

Kui vastus teisele küsimusele on jaatav, siis kas kohustust olemasolevates õigussuhetes kehtivat viivitusintressi mitte ebasoodsamaks muuta tuleb hinnata kehtivana intressi reguleeriva ühtse normi suhtes, mis näeb teatava ajahetkeni (põhikohtuasja asjaoludel 31. jaanuarist 1982 kuni 31. detsembrini 1995) ette seaduses sätestatust erineva viivitusintressi määra ja intressi kapitaliseerimise tunnustamise – mis kehtib aasta, mitte poolaasta kohta, nagu nõuab võlausaldaja – ja alles pärast seda ajahetke seadusjärgse intressi maksmise ja vastava korra, mis käesoleva vaidluse seisukohalt (vt eespool punkt 3) ei ole võlausaldajale tingimata soodsam?

Kas kohustus võtta direktiiv 2000/35/EÜ (artikkel 6) ja direktiiv 2011/7/EL (artikkel 12) üle – osas, milles seoses lepinguvabaduse võlausaldaja kahjuks kuritarvitamise keeluga nähakse ette (vastavalt artikli 3 lõikes 3 ja artiklis 7), et ebaõiglased lepingutingimused ja tavad ei ole jõustatavad – sisaldab riigi jaoks keeldu kehtestada norme, mis viidates direktiivide jõustumise ajal kehtinud riigi ja tema lepingupoole vahelistele suhetele, välistavad viivitusintressi maksmise?

Kui vastus neljandale küsimusele on jaatav, siis kas kohustus mitte sekkuda olemasolevatesse õigussuhetesse, mille üheks pooleks on riik, on viivitusintresse välistava normi osas kehtiv intressireguleeriva ühtse normi suhtes, mis näeb teatava ajahetkeni (põhikohtuasja asjaoludel 31. jaanuarist 1982 kuni 31. detsembrini 1995) ette kokkuleppelise intressimäära ja intressi kapitaliseerimise tunnustamise – mis kehtib aasta, mitte poolaasta kohta, nagu nõuab võlausaldaja – ja alles pärast seda ajahetke seadusjärgse intressi maksmise ja vastava korra, mis käesoleva vaidluse seisukohalt (vt eespool punkt 3) ei ole võlausaldajatele tingimata soodsam?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/35/EÜ hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul (EÜT L 200, lk 35; ELT eriväljaanne 17/001, lk 226).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/7/EL hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul (ELT L 48, lk 1).

16.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 184/11

7. märtsil 2014 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik

(Kohtuasi C-112/14)

2014/C 184/14

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: R. Lyal, L. Armati)

Kostja: Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik

Hageja nõuded

—

tuvastada, et kuna Ühendkuningriik kehtestas ja säilitas maksuõiguslikud normid, mis käsitlevad kasumi jagamist mitteresidendist äriühingute liikmete vahel ja milles on kehtestatud erinev kohtlemine kohalikele ja piiriülestele tegevustele, siis on Ühendkuningriik rikkunud ELTL artiklist 63 ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklist 40 või teise võimalusena ELTL artiklist 49 ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklist 31 tulenevaid kohustusi.

—	mõista kohtukulud välja Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigilt.

Väited ja peamised argumendid

Asjakohased siseriiklikud õigusnormid

1992. aasta Taxation of Chargeable Gains Act’i (maksustatava kasumi maksustamise seadus) 13. jaos on sätestatud, et kui teatavat liiki mitteresidendist äriühing saab kasumit, on äriühingu Ühendkuningriigi residentidest liikmed kohustatud sellelt kasumilt kohe maksu tasuma, olenemata sellest, kas nad tegelikult tulu saavad.

Peamine väide

Ühendkuningriigi residendid on kohustatud tasuma maksu kasumi pealt, mida teenivad teatavad mitteresidendist äriühingud, mille liikmete hulka nad kuuluvad, kuid nad ei oleks kohustatud seda maksu tasuma juhul, kui kõnealused äriühingud oleksid Ühendkuningriigi residendid. Selline erinev maksukohtlemine võib mõjutada Ühendkuningriigi maksumaksjaid nii, et nad ei investeeriks niisugustesse mitteresidentidest äriühingutesse, mis on vastuolus ELTL artikliga 63 ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikliga 40.

Kõnealune meede võib ära hoida teatavat maksude vältimist ja kuritarvitamist. Samas ei kohaldata seda vaid maksude vältimise või kuritarvitamise kahtluse korral ja seega ei ole meede õigustatud.

16.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 184/11

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Amtsgericht Rüsselsheim (Saksamaa) 12. märtsil 2014 – Peggy Kieck versus Condor Flugdienst GmbH

(Kohtuasi C-118/14)

2014/C 184/15

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Amtsgericht Rüsselsheim

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Peggy Kieck

Kostja: Condor Flugdienst GmbH

Eelotsuse küsimused

Kas määruse (1) artiklist 7 tulenev hüvitise saamise õigus eksisteerib ka siis, kui broneeritud lennu väljumine hilineb rohkem kui 3 tundi ja reisija broneerib oma pileti ümber teise lennuettevõtja lennule ning sellega väheneb märkimisväärselt algse lennu saabumiskohta hilinemine, kusjuures nii algne lend kui ka asenduslend saabuvad algsesse sihtkohta tunduvalt rohkem kui 3-tunnise hilinemisega?

2.	Juhul kui esimesele küsimusele tuleb vastata jaatavalt, siis kas seejuures on määrav, kas artikli 6 lõike 1 alapunktis iii nimetatud 5 tunni pikkune ajavahemik on määruse artikli 8 lõike 1 kohaldamise võimaldamiseks möödunud või mitte?

3.	Kas on oluline, kas reisija broneeris oma lennu ümber ise või kostja abiga?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruar 2004. aasta määrus (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (ELT L 46, lk 1; ELT eriväljaanne 07/08, lk 10).

16.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 184/12

Christoph Klein’i 29. märtsil 2014 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (esimene koda) 21. jaanuari 2014. aasta otsuse peale kohtuasjas T-309/10: Christoph Klein versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-120/14 P)

2014/C 184/16

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Christoph Klein (esindajad: advokaadid H.-J. Ahlt ja M. Ahlt)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon. Saksamaa Liitvabariik

Apellandi nõuded

tühistada Euroopa Kohtu 21. jaanuari 2014. aasta otsus kohtuasjas T-309/10;

tuvastada, et kuna komisjon jäi alates 1998. aastast kestvas, vaidlusaluseid meditsiiniseadmeid käsitlevas kaitseklausli menetluses tegevusetuks, siis on komisjon rikkunud direktiivist 93/42 ja liidu õigusest tulenevaid kohustusi, ning põhjustanud sellega hagejale otseselt kahju;

mõista komisjonilt välja hüvitis hagejale tekitatud kahju eest, mille suurus tuleb veel kindlaks teha;

mõista kohtukulud välja komisjonilt;

teise võimalusena tühistada Üldkohtu 21. jaanuari 2014. aasta otsus kohtuasjas T-309/10 ja saata asi tagasi Üldkohtusse uue otsuse tegemiseks.

Väited ja peamised argumendid

Üldkohus rikkus Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artiklit 46, kuna ta eksis liidu lepinguvälist vastutust puudutavate nõuete aegumist käsitletavate õigusnormide kohaldamisel, sest ta ei võtnud arvesse seda, et rahuldatud õigusabi taotlus, mida käsitatakse aegumist katkestava toiminguna, tuleb võrdsustada hagiavalduse esitamisega.

Veel rikkus Üldkohus direktiivi 93/42 (1) artikleid 8 ja 18, kuna ta asus seisukohale, et need välistavad teineteist. Õige on pigem see, et mõlemad määratlused on paralleelselt kohaldatavad. Üldkohtu seisukoht ei ole pealegi piisavalt põhjendatud.

Lisaks rikkus Üldkohus liidu õigust sellega, et ta käitus õigusvastaselt, kui ta ei käsitlenud Saksamaa ametiasutuste algatatud menetlust kaitseklausli menetlusena.

Komisjoni menetlus, mis kestis enam kui 10 aastat, on vastuolus Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 41 ja hea halduse põhimõttega. Üldkohus jättis selle õigusvastaselt tähelepanuta.

Viimasena heidab apellant ette, et Üldkohus on rikkunud menetlusnorme. Ta väidab, et Üldkohus jättis tähelepanuta mitu dokumenti, mis kinnitavad hageja argumente. Samuti ei ole üldse arvestatud Euroopa Parlamendi ettekannet ja õiguslikku argumentatsiooni, millele tugineb ka hageja.

(1) Nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiv 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta (EÜT L 169, lk 1; ELT eestikeelne väljaanne 13/12, lk 82).

16.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 184/13

24. märtsil 2014 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Sloveenia Vabariik

(Kohtuasi C-140/14)

2014/C 184/17

Kohtumenetluse keel: sloveenia

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: E. Sanfrutos Cano ja M. Žebre)

Kostja: Sloveenia Vabariik

Hageja nõuded

Komisjon palub Euroopa Kohtul:

—

tuvastada, et kuna Sloveenia Vabariik ei ole 2009. aasta aprillist alates võtnud piisavaid meetmeid selleks, et hoida ära 13 600 m3 välja kaevatud pinnase, millest 7 605,73 m3 on liigitatav koodinumbri 17 05 06 (süvenduspinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 05) alla kuuluvate jäätmetena ja ligi 6 000 m3 on liigitatav koodinumbri 17 05 05* (ohtlikke aineid sisaldav süvenduspinnas) alla kuuluvate jäätmetena, ladustamist Gaberje-jug kaubandusala jaoks mõeldud kohaliku infrastruktuuri ehitustööde alale ja sinna ladestatud pinnase kõrvaldamiseks, siis on Sloveenia Vabariik rikkunud kohustusi, mis tal on direktiivi 2008/98/EÜ (1) artikli 12, artikli 13, artikli 15 lõike 1, artikli 17 ja artikli 36 lõike 1 alusel ja direktiivi 1999/31/EÜ (2) artikli 5 lõike 3 punkti e, artikli 6 (koostoimes nõukogu otsuses 2003/33/EÜ (3) sätestatuga), artiklite 7, 8, 9, 11 ja 12 ning viimatinimetatud direktiivi I, II ja III lisa alusel;

—

tuvastada, et kuna Sloveenia Vabariik andis loa ladustada välja kaevatud pinnast – see tegevus kujutab endast jäätmete taaskasutamist – Teharje kohalikus registris registreeritud maatükile nr 115/1, ilma et ta oleks taganud, et sellele alale ei ole eelnevalt ladustatud muid jäätmeid või ei ladustata samal ajal muid jäätmeid, ning jättis võtmata meetmed selliste jäätmete kõrvaldamiseks, mida nimetatud alale väljastatud luba ei hõlma ning mille ladestamine on määratletav ebaseadusliku ladestamisena, siis on Sloveenia Vabariik rikkunud kohustusi, mis tal on direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid, artikli 13 ja artikli 36 lõike 1 alusel ning direktiivi 1999/31/EÜ artikli 5 lõike 3 punkti e, artikli 6 (koostoimes nõukogu otsuses 2003/33/EÜ sätestatuga), artiklite 7, 8, 9, 11 ja 12 ning viimatinimetatud direktiivi I, II ja III lisa alusel;

—	mõista kohtukulud välja Sloveenia Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Kuna Sloveenia Vabariik ei ole 2009. aasta aprillist alates võtnud piisavaid meetmeid selleks, et hoida ära 13 600 m3 välja kaevatud pinnase, millest 7 605,73 m3 on liigitatav koodinumbri 17 05 06 (süvenduspinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 05) alla kuuluvate jäätmetena ja ligi 6 000 m3 on liigitatav koodinumbri 17 05 05* (ohtlikke aineid sisaldav süvenduspinnas) alla kuuluvate jäätmetena, ladustamist Gaberje-jug kaubandusala jaoks mõeldud kohaliku infrastruktuuri ehitustööde alale ja sinna ladestatud pinnase kõrvaldamiseks, siis on Sloveenia Vabariik rikkunud kohustusi, mis tal on direktiivi 2008/98/EÜ artikli 12, artikli 13, artikli 15 lõike 1, artikli 17 ja artikli 36 lõike 1 alusel ja direktiivi 1999/31/EÜ artikli 5 lõike 3 punkti e, artikli 6 (koostoimes nõukogu otsuses 2003/33/EÜ sätestatuga), artiklite 7, 8, 9, 11 ja 12 ning viimatinimetatud direktiivi I, II ja III lisa alusel. Lisaks sellele, kuna Sloveenia Vabariik andis loa ladustada välja kaevatud pinnast – see tegevus kujutab endast jäätmete taaskasutamist – Teharje kohalikus registris registreeritud maatükile nr 115/1, ilma et ta oleks taganud, et sellele alale ei ole eelnevalt ladustatud muid jäätmeid või ei ladustata samal ajal muid jäätmeid, ning jättis võtmata meetmed selliste jäätmete kõrvaldamiseks, mida nimetatud alale väljastatud luba ei hõlma ning mille ladestamine on määratletav ebaseadusliku ladestamisena, siis on Sloveenia Vabariik rikkunud kohustusi, mis tal on direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid, artikli 13 ja artikli 36 lõike 1 alusel ning direktiivi 1999/31/EÜ artikli 5 lõike 3 punkti e, artikli 6 (koostoimes nõukogu otsuses 2003/33/EÜ sätestatuga), artiklite 7, 8, 9, 11 ja 12 ning viimatinimetatud direktiivi I, II ja III lisa alusel.

(1) ELT L 312, lk 3.

(2) EÜT L 182, lk 1; ELT eriväljaanne 15/04, lk 228.

(3) EÜT L 11, lk 27; ELT eriväljaanne 15/07, lk 314.

16.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 184/14

31. märtsil 2014 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Kreeka Vabariik

(Kohtuasi C-149/14)

2014/C 184/18

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: M. Patakià ja E. Manhaeve)

Kostja: Kreeka Vabariik

Hageja nõuded

—

tuvastada, et kuna Kreeka Vabariik ei määranud alasid, mida iseloomustavad põhja- ja pinnaveekogud, kus on või võib tekkida ülemäärane lämmastikukontsentratsioon ja/või eutrofeerumine, lämmastikureostuse suhtes tundliku alana, mida oleks tulnud olemasolevate andmete alusel teha, rikkus Kreeka Vabariik nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/676/EMÜ (1) veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest artikli 3 lõikest 4 tulenevaid kohustusi, ning kuna Kreeka Vabariik ei käivitanud ühe aasta jooksul pärast sama direktiivi artikli 3 lõikes 4 osutatud määramist tegevusprogramme, rikkus Kreeka Vabariik ka nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest artikli 5 lõike 1 sätteid;

—	mõista kohtukulud välja Kreeka Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Lämmastikureostust käsitleva direktiivi eesmärk on vähendada põllumajandusest lähtuvast lämmastikust põhjustatud või tingitud veereostust ning samuti hoida ära selle reostuse suurenemist. Direktiiv kehtestab liikmesriikidele kohustuse võtta selle eesmärgi täitmiseks erinevad meetmed. Üheks asjaomaseks kohustuseks on määrata liikmesriikide territooriumil asuvad maa-alad ja nende veekogud:

a)	mis saavad oma vee magedast pinnaveest ja/või põhjaveest (artikkel 3, I lisa), mille lämmastikusisaldus on või võib olla üle 50 mg/l, kui lämmastikureostust käsitleva direktiivi kohaseid meetmeid ei võeta, ning

b)	mis saavad oma vee mageveekogudest, suudmealade veest, rannikuveest ja mereveest, mis on eutrofeerunud või võib eutrofeeruda, kui kohaseid meetmeid ei võeta.

Neid alasid nimetatakse „lämmastikureostuse suhtes tundlikeks aladeks”.

2.	Komisjon teostas lämmastikureostuse suhtes tundlike alade määramise kohta direktiivi kohaselt tehnilise analüüsi ja leidis sellele analüüsile tuginedes, et direktiivi nõuete täitmiseks tuleb asjaomaseid tundlikke alasid laiendada.

Kreeka poolt (vastavalt direktiivi artiklile 10 perioodi 2004–2007 ning perioodi 2008–2011 alusel) komisjonile lämmastikukontsentratsiooni kohta esitatud teabe ning eeskätt põhjavee keskmise ja maksimaalse lämmastikukontsentratsiooni andmete ja eutrofeerunud pinnavee andmete (tabelid 3 ja 4) alusel tegi komisjon kindlaks üheksa ala, mis oleks tulnud määrata lämmastikureostuse suhtes tundliku alana ja/või mille olemasolevat määratud ala tuleks laiendada.

Iga ala kohta teostatud analüüsi tulemusena palub komisjon Euroopa Kohtul tuvastada, et kuna Kreeka Vabariik ei määranud alasid, mida iseloomustavad põhja- ja pinnaveekogud, kus on või võib tekkida ülemäärane lämmastikukontsentratsioon ja/või eutrofeerumine, lämmastikureostuse suhtes tundliku alana, mida oleks tulnud olemasolevate andmete alusel teha, rikkus Kreeka Vabariik nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest artikli 3 lõikest 4 tulenevaid kohustusi.

Lisaks, kuna Kreeka Vabariik ei käivitanud ühe aasta jooksul pärast sama direktiivi artikli 3 lõikes 4 osutatud määramist tegevusprogramme, rikkus Kreeka Vabariik nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest artikli 5 lõike 1 sätteid.

(1) EÜT L 375, lk 1.

16.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 184/15

Evonik Degussa GmbH, AlzChem AG, varem AlzChem Trostberg GmbH, varem AlzChem Hart GmbH 3. aprillil 2014 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 23. jaanuari 2014. aasta otsuse peale kohtuasjas T-391/09: Evonik Degussa GmbH, AlzChem AG, varem AlzChem Trostberg GmbH, varem AlzChem Hart GmbH versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-155/14 P)

2014/C 184/19

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellandid: Evonik Degussa GmbH, AlzChem AG, varem AlzChem Trostberg GmbH, varem AlzChem Hart GmbH (esindajad: advokaadid C. Steinle ja I. Bodenstein)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

Apellandid paluvad:

1.	tühistada Üldkohtu (kolmas koda) 23. jaanuari 2014. aasta otsus kohtuasjas T-391/09 apellante puudutavas osas;

tühistada komisjoni 22. juuli 2009. aasta otsus K(2009) 5791 lõplik (Juhtum COMP/39.396 – Terase- ja gaasitööstusele mõeldud kaltsiumkarbiidil ja magneesiumil põhinevad reaktiivid) apellante puudutavas osas;

teise võimalusena vähendada nimetatud otsuse artikli 2 punktidega g ja h apellantidele määratud trahve;

kolmanda võimalusena juhul, kui eelnev nõue jäetakse rahuldamata, muuta otsuse artikli 2 punkte g ja h nii, et SKW Stahl-Metallurgie GmbH vastutab solidaarselt ja täies ulatuses apellantidele määratud trahvide eest; apellandid mõistavad kõnealust kolmanda võimalusena esitatud nõuet nii, nagu Üldkohus sai sellest kohtuotsuse punktides 264 ja 265 aru, nimelt nõudena suurendada apellantidele määratud trahvi seda osa, mis loetakse tasutuks, kui SKW tasub trahvi, mille määras talle komisjon;

3.	kolmanda võimalusena nõude nr 2 puhul saata kohtuasi tagasi Üldkohtusse, selleks et viimane teeks otsuse kooskõlas Euroopa Kohtu otsuses sisalduva õigusliku hinnanguga;

4.	igal juhul mõista komisjonilt välja apellantide kohtukulud Üldkohtus ja Euroopa Kohtus.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebus on esitatud Üldkohtu 23. Jaanuari 2014. aasta otsuse peale kohtuasjas T-391/09 apellante puudutavas osas. Kohtuotsuses rahuldas Üldkohus osaliselt apellantide hagid, mis olid esitatud komisjoni 22. juuli 2009. aasta otsuse K(2009) 5791 lõplik EÜ […] artiklis 81 ja EMP lepingu artiklis 53 sätestatud menetluse kohta (Juhtum COMP/39.396 – Terase- ja gaasitööstusele mõeldud kaltsiumkarbiidil ja magneesiumil põhinevad reaktiivid) peale, ning jättis need hagid osaliselt rahuldamata.

Apellandid esitavad kokku viis väidet:

Esimeses väites kritiseerivad apellandid asjaolu, et Üldkohus rikkus EÜ artiklist 81 (nüüd ELTL artikkel 101) tulenevat vastutuse omistamise ulatust, isikliku vastutuse põhimõtet, süütuse presumptsiooni ja süü põhimõtet, kui Üldkohus omistas neile SKW Stahl-Technik GmbH & Co. KG (edaspidi „SKW”) konkurentsivastase tegevuse, sest Üldkohus jättis arvesse võtmata otsustava mõju eelduse ümberlükkamise. Alates 2004. aasta aprillist, mil vahetult enne selle äriühingu eesseisvat müüki kolmandale isikule esines võimuvaakum, osales SKW omal algatusel ja vastuolus apellantide sõnaselgete konkreetsete juhistega kartellis. Üldkohus jättis kõnealusel ebatavalisel erijuhul, mis väga selgelt eristub seni lahendi saanud juhtumite hulgast, ebaõiglaselt üksikjuhul õiglase otsuse tegemata.

Teises väites kritiseerivad apellandid asjaolu, et rikkudes õigust olla ära kuulatud ja põhjendamiskohustust, lükkas Üldkohus tagasi nende argumendi, mille kohaselt tuleb komisjoni otsus tühistada, kuna solidaarvõlgnike sisesuhtes ei ole vastutuse osad kindlaks määratud kooskõlas vahepealsel ajal Üldkohtu tehtud 3. märtsi 2011. aasta otsuses liidetud kohtuasjades T-122/07–T-124/07: Siemens Österreich (EKL 2011, lk II-793). Kõnealune hagi aluseks olev argument ei esitatud hilinenult ega ole ebapiisav.

Mis puudutab trahvi suurust, siis apellandid leiavad oma kolmandas väites, et Üldkohus rikkus võrdse kohtlemise põhimõtet, kui ta ei vähendanud apellantidele määratud trahvi summasid – nagu paralleelses kohtuasjas Gigaset – trahvi arvutamisel tehtud vigade tõttu, eelkõige sisenemistasu arvesse võtmata jätmist ja koostöö alusel trahvi vähendamise valesti arvesse võtmist SKW trahvi puhul.

Apellandid kiidavad heaks, et Üldkohus määras nende trahvisummade uuesti kindlaksmääramisel uuesti kindlaks ka trahvi selle osa, mis „loetakse tasutuks, kui SKW tasub trahvi, mis talle määrati vaidlustatud otsusega” (põhjenduste punkti 2 esimene taane). Neljandas väites, mis on esitatud teise võimalusena, leiavad apellandid siiski, et Üldkohus rikkus õiguskindluse põhimõtet, nulla poena sine lege certa’t ja põhjendamiskohustust, kui ta trahvisummade uuel kindlaksmääramisel jättis SKW tasumise kahekordse mõju nii ARQUES Industries AG („Arques”) (nüüd Gigaset AG („Gigaset”)) kui ka apellantide puhul sõnaselgelt kindlaks määramata.

Viiendas väites, mis on esitatud kolmanda võimalusena, kritiseerivad apellandid asjaolu, et trahvide uuel kindlaksmääramisel vähendas Üldkohus vastuolus põhimõtetega, mis reguleerivad solidaarselt tasumisele kuuluvate trahvide kindlaksmääramist (EÜ artikkel 81, määruse nr 1/2003 (1) artikkel 23), trahvi koostöö alusel selle osa puhul, mis loetakse SKW tasumise korral makstuks. Sellega võttis Üldkohus nimetatud osa puhul apellantide kahjuks arvesse trahvi vähendamist koostöö alusel, kuigi SKW koostööteatise alusel komisjoniga koostööd ei teinud.

(1) Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205).

16.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 184/16

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Conseil d’État (Prantsusmaa) 4. aprillil 2014 – Société Neptune Distribution versus Ministère de l’Économie et des Finances

(Kohtuasi C-157/14)

2014/C 184/20

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Conseil d’État

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: Société Neptune Distribution

Vastustaja: Ministère de l’Économie et des Finances

Eelotsuse küsimused

Kas määruse (EÜ) nr 1924/2006 (1) lisa tähenduses toidus sisalduva naatriumi kogusega „samaväärse koguse soola” arvutamisel tuleb võtta aluseks üksnes naatriumi kogus, mis ühendis kloori ioonidega moodustab naatriumkloriidi ehk keedusoola või hõlmab see toidus mis tahes ühendi kujul sisalduva naatriumi absoluutkoguse?

Teisel juhul, kas direktiivi 2000/13/EÜ artikli 2 lõige 1 ning direktiivi 2009/54/EÜ (2) artikli 9 lõiked 1 ja 2 koostoimes selle direktiivi III lisaga, kui neid tõlgendada seoses määruse nr 1924/2006 lisas naatriumi ja soola suhtes seatud samaväärsussuhtega, mis keelab loodusliku mineraalvee tootjal esitada oma toote märgistusel ja reklaamides väidet oma toote väidetava vähese soolasisalduse kohta, mis samas on kõrge naatriumbikarbonaadi sisaldusega, kuivõrd see väide võib eksitada ostjat vees sisalduva naatriumi absoluutkoguse osas, on vastuolus Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõike 1 esimese lõiguga, kui seda tõlgendada koos Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 11 lõikega 1 (sõna- ja teabevabadus) ja artikliga 16 (ettevõtlusvabadus) ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 10?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta (ELT L 404, lk 9).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/54/EÜ loodusliku mineraalvee kasutamise ja turustamise kohta (ELT L 164, lk 45).

16.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 184/17

4. aprillil 2014 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Belgia Kuningriik

(Kohtuasi C-163/14)

2014/C 184/21

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: F. Clotuche-Duvieusart ja I. Martínez del Peral)

Kostja: Belgia Kuningriik

Hageja nõuded

—

tuvastada, et kuna Belgia Kuningriik ei vabastanud, nagu seda näeb ette Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 3 teine lõik, Euroopa Liidu institutsioone ja organeid kohustusest tasuda Brüsseli piirkonna elektrituru korralduse määruse artiklis 26 ning Brüsseli piirkonna gaasituru korralduse määruse (muudetud) artiklis 20 ette nähtud tasu ning keeldus Brüsseli piirkonna poolt selliselt saadud tasu tagastamast, rikkus ta kohustusi, mis tulenevad Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 3 teisest lõigust;

—	mõista kohtukulud välja Belgia Kuningriigilt.

Väited ja peamised argumendid

19. juuli 2001. aasta määrus Brüsseli piirkonna elektrituru korralduse kohta ning 1. aprilli 2004. aasta määrus Brüsseli piirkonna gaasituru korralduse kohta (muudetud) sätestavad, et Brüsseli piirkond nõuab elektrienergia ja gaasi tarnijatelt tasu. See kohalikul tasandil kehtestatud tasu nõutakse seejärel sisse lõpptarbijalt ja seega liidu institutsioonidelt elektrienergia või gaasi tarnimisel vastavalt lõpptarbijate kasutada antud võimsuse (elekter) või lõpptarbijate asukohta paigaldatud mõõdikute näitude (gaas) alusel.

Komisjon leiab, et kohalikul tasandil kehtestatud tasusid tuleb pidada kaudseks maksuks, mille Belgia ametiasutused nõuavad sisse, kui institutsioonid teevad ametlikuks kasutuseks ulatuslikke oste ning kui elektrienergia ja gaasi hind selliseid makse sisaldab. Komisjon rõhutab, et kaudse maksu tuvastamiseks ei ole vaja asjaolu, et maksu tasumise kohustus on lõpptarbijal, sõnaselgelt õigusnormides välja tuua ja et määrav on see, et maks nõutakse sisse, kui tekivad kulutused või tarbimise korral. Seega leiab ta, et Belgia Kuningriik on kohustatud Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 3 teise lõigu alusel need kaudsed maksud või müügimaksud liidu institutsioonidele tagastama.

Komisjon väidab, et selliseid kohalikul tasandil kehtestatud tasusid ei saa pidada tasudeks, mis katavad üksnes kommunaalteenuste kulusid, ja et need ei kuulu seetõttu Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 3 kolmandas lõigus sätestatud erandi kohaldamisalasse. Nimelt on nende tasude eesmärk rahastada avaliku teenuse osutamise erinevate ülesannete täitmist ja nende abil rahastatakse osaliselt ametiasutuste poolt sellise poliitika elluviimist, mis lähtub avalikust huvist (näiteks sotsiaaltariif, majapidamistele tarnitava elektrienergia minimaalne kogus) või keskkonnakaitsest (näiteks energia tõhusa kasutamise edendamine). Need tasud ei kujuta endast tasu just institutsioonidele osutatud teenuste eest.

16.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 184/18

European Dynamics Belgium SA jt 8. aprillil 2014 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (teine koda) 29. jaanuari 2014. aasta otsuse peale kohtuasjas T-158/112: European Dynamics Belgium jt versus Euroopa Ravimiamet

(Kohtuasi C-173/14 P)

2014/C 184/22

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Apellandid: European Dynamics Belgium SA, European Dynamics Luxembourg SA, Εvropaïki Dynamiki – Proigmena Systimata Tilepikoinonion Pliroforikis kai Tilematikis AE, European Dynamics UK Ltd (esindaja: advokaat V. Christianos)

Teine menetlusosaline: Euroopa Ravimiamet

Apellantide nõuded

—	tühistada Üldkohtu 29. jaanuari 2014. aasta otsus kohtuasjas T-158/12 ja saata kohtuasi tagasi Üldkohtule lahendamiseks:

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Ravimiametilt.

Väited ja peamised argumendid

1.	Apellandid väidavad, et Üldkohtu 29. jaanuari 2014. aasta otsus kohtuasjas T-158/12 sisaldab õiguslikke hinnanguid, mis ilmselgelt rikuvad liidu õiguse sätteid ja on apellatsioonkaebusega vaidlustatud.

2.	Apellantide sõnul tuleb vaidlustatud kohtuotsus tühistada ilmselgete hindamisvigade, nende argumentide moonutamise, põhjendamisvea ning liidu õiguse ebaõige tõlgendamise ja kohaldamise tõttu.

Täpsemalt põhjendavad apellandid tühistamisnõuet nelja väitega:

—

Esimene väide käsitleb uut lepingu sõlmimise kriteeriumi, mis lisati hankemenetluse käigus, kuigi seda ei olnud tehnilises kirjelduses ette nähtud. Apellandid väidavad selles osas, et tühistamisnõuet põhistavat väidet ja argumente, mille nad esitasid oma kirjalikes seisukohtades, on moonutatud ja et otsuse põhistus on puudulik.

—	Teine väide käsitleb kvaliteeti puudutava valikukriteeriumi kui lepingu sõlmimise kriteeriumi hindamist. Apellandid väidavad selles osas, et tegemist on hindamisvea ning liidu õiguse väära tõlgendamise ja kohaldamisega ning et põhistus on puudulik.

—	Kolmas väide käsitleb varasemate sama avaliku sektori hankijaga sõlmitud lepingute raames omandatud kogemuste hindamist. Apellandid väidavad selles osas, et tegemist on liidu õiguse väära tõlgendamise ja kohaldamise ning hindamisveaga ja et põhistus on puudulik.

—	Neljas väide käsitleb sellise kriteeriumi hindamist, mille alusel ei olnud objektiivne liigitamine võimalik. Selles osas väidavad apellandid, et tegemist on ilmselge hindamisvea ning liidu õiguse väära tõlgendamise ja kohaldamisega ning et põhistus on puudulik.

16.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 184/19

11. aprillil 2014 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Kreeka Vabariik

(Kohtuasi C-180/14)

2014/C 184/23

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: M. Patakia ja M. van Beek)

Kostja: Kreeka Vabariik

Hageja nõuded

—

Tuvastada, et kuna Kreeka Vabariik ei ole kehtestanud ja/või kohaldanud maksimaalset iganädalast 48-tunnist tööaega ja ei ole taganud minimaalset igapäevast ja iganädalast puhkeaega ega nendele töötundidele, mida on vaja hüvitada, vahetult järgnevat hüvitavat puhkeaega, siis on Kreeka Vabariik rikkunud kohustusi, mis tulenevad direktiivi 2003/88/EÜ (1) artiklitest 3, 5 ja 6;

—	mõista kohtukulud välja Kreeka Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

1.	Direktiiviga 2003/88 kehtestati tööaja korralduse ühised miinimumnõuded eesmärgiga kaitsta töötajate tervist ja ohutust, nähes ette maksimaalse keskmise iganädalase tööaja (artikkel 6) ja minimaalse igapäevase ja iganädalase puhkeaja (direktiivi artiklid 3, 5 ja 6).

2.	Kreeka võttis direktiivi siseriiklikkusse õigusesse riiklikus tervishoiusüsteemis töötavate arstide osas üle Vabariigi presidendi dekreediga nr 88/1999. Väljaõppel arstide osas võttis Kreeka direktiivi hiljem üle Vabariigi presidendi dekreediga nr 76/2005.

3.	Kuid seejärel kehtestas Kreeka rea seadusandlikke meetmeid, millega peatati direktiivi siseriiklikkusse õigusesse ülevõtvate õigusnormide kohaldamine riiklikus tervishoiusüsteemis töötavate ning väljaõppel arstide suhtes.

Lisaks sellele ilmneb kümne eri Kreeka arstide kutseühingu poolt komisjonile esitatud kaebustest, et nimetatud töötajad olid siseriiklike õigusnormide alusel ning tegelikkuses kohustatud töötama keskmiselt 60–72 tundi nädalas (riiklikus tervishoiusüsteemis töötavad arstid) ja 71–93 tundi (väljaõppel arstid). Regulaarselt olid nad lisaks kohustatud töötama katkematult kuni 32 tundi töökohas.

Seejärel sõlmiti kollektiivleping ja võeti vastu seadused nr 3754/2009 ning nr 3868/2010, milles korrati nimetatud kollektiivlepingus sätestatut. Siseriiklikud õigusnormid ei näe endiselt ette tõhusat piirangut seoses maksimaalse tööajaga, mille vältel nimetatud töötajad võivad olla kohustatud töötama, sest need näevad (tavaülesannete kõrval) ette, et „riikliku tervishoiusüsteemi haiglaarstid, ülikooliarstid ja spetsialiseeruvad arstid on kohustatud täitma valveülesandeid, mis on vältimatult vajalikud haiglate ja tervishoiuasutuste nõuetekohaseks toimimiseks”.

Lisaks sellele ei ole nimetatud sätete tegelikkuses kohaldamise tagamise eesmärgil tagatud minimaalset igapäevast ja iganädalast puhkeaega, sest esiteks ei käsitata tööajana mis tahes valveaega ning teiseks ei ole ette nähtud samaväärset hüvitavat puhkeaega, mida tuleks võimaldada vahetult pärast täiendavaid töötunde, mida on vaja hüvitada.

7.	Õigusnormid ja tegelikkuses toimuv rikuvad tõsiselt direktiivis kehtestatud miinimumnõudeid ning kujutavad endast direktiivi 2003/88 artiklite 3, 5 ja 6 rikkumist.

(1) Euroopa Parlamenti ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (ELT L 299, lk 9–19; ELT eriväljaanne 05/04, lk 381).

16.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 184/20

AC-Treuhand AG 17. aprillil 2014 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 6. veebruari 2014. aasta otsuse peale kohtuasjas T-27/10: AC-Treuhand AG versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-194/14 P)

2014/C 184/24

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: AC-Treuhand AG (esindajad: advokaadid C. Steinle ja I. Bodenstein)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

1.	tühistada vaidlustatud otsus;

2.	tühistada komisjoni 11. novembri 2009. aasta otsus K(2009) 8682 (lõplik) (juhtum COMP/38.589 – termostabilisaatorid) apellanti puudutavas osas; teise võimalusena vähendada selle otsuse artikli 2 punktides 17 ja 38 apellandile määratud rahatrahve;

3.	kolmanda võimalusena nõude nr 2 osas: saata kohtuasi tagasi Üldkohtule otsuse tegemiseks vastavalt Euroopa Kohtu otsuses toodud õiguslikule hinnangule;

4.	igal juhul mõista komisjonilt välja apellandi kohtukulud Üldkohtus ja Euroopa Kohtus.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebus on suunatud Euroopa Liidu Üldkohtu 6. veebruari 2014. aasta otsuse vastu kohtuasjas T-27/10. Selles otsuses jättis Üldkohus rahuldamata apellandi 27. jaanuari 2010. aasta hagi komisjoni 11. novembri 2009. aasta otsuse peale K(2009) 8682 (lõplik), EÜ asutamislepingu artikli 81 ja EMP lepingu artikli 53 kohase menetluse kohta (juhtum COMP/38.589 – termostabilisaatorid).

2.	Apellant esitab kokku neli väidet.

Esiteks väidab apellant, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kuna ta tõlgendas EÜ artiklit 81 (nüüd ELTL artikkel 101) Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „põhiõiguste harta”) artikli 49 lõikes 1 sätestatud seaduslikkuse põhimõtet (nullum crimen sine lege ja nulla poena sine lege) rikkudes nii laialt, et käesoleval juhul ei ole õigusriigis nõutavast EÜ artikli 81 koosseisutunnuste kindlast sisust ja ootuspärasest laadist midagi alles jäänud. Seetõttu on Üldkohus rikkunud EÜ artiklit 81 ja põhiõiguste harta artikli 49 lõiget 1.

4.	Teiseks väidab apellant, et lükates tagasi neljanda haginõude on Üldkohus vääralt mõistnud komisjoni kaalutlusõiguse piire käesoleval juhul rahatrahvi määramisel, mis tulenevad seaduslikkuse põhimõttest (põhiõiguste harta artikli 49 lige 1) ning võrdse kohtlemise põhimõttest.

Kolmandaks väidab apellant, et Üldkohus on rikkunud määruse nr 1/2003 artikli 23 lõikeid 2 ja 3 ning rahatrahvide arvutamise suuniseid. Apellant väitis Üldkohtu menetluses, et tema rahatrahvid oleks tulnud määrata 2006. aasta suunistes toodud meetodi abil, mis lähtub teenuste osutamise eest seoses rikkumistega saadud tasust, kuid selle asemel määrati talle kindel summa. Üldkohus lükkas selle väite alusetult tagasi ja leidis, et rahatrahvi suurus on asjakohane.

Neljandaks väidab apellant, et Üldkohus on rikkunud ELTL artiklit 261 ning määruse nr 1/2003 artikli 23 lõiget 3 ja artiklit 31, kuna ta kasutas oma täielikku pädevust ebapiisavalt ning rikkus seejuures õigusnorme. Lisaks rikkus Üldkohus oma täielikku pädevust teostades ise seaduslikkuse põhimõtet (põhiõiguste harta artikli 49 lõige 1), võrdse kohtlemise põhimõtet ja proportsionaalsuse põhimõtet.

16.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 184/26

Üldkohtu 28. aprilli 2014. aasta otsus – Longevity Health Products versus Siseturu Ühtlustamise Amet

(Kohtuasi T-473/11) (1)

((Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Ühenduse sõnamärgi MENOCHRON taotlus - Varasem ühenduse sõnamärk MENODORON - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b))

2014/C 184/44

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Longevity Health Products, Inc. (Nassau, Bahama) (esindaja: advokaat J. Korab)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: G. Schneider)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Weleda Trademark AG (Arlesheim, Šveits) (esindaja: advokaat W. Haring)

Ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 6. juuli 2011. otsuse (asi R 2345/2010-4 peale), mis käsitleb vastulausemenetlust Weleda Trademark AG ja Longevity Health Products, Inc. vahel

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Longevity Health Products, Inc.-lt.

(1) ELT C 311, 22.10.2011.

16.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 184/26

Üldkohtu 29. aprilli 2014. aasta otsus – Asos versus Siseturu Ühtlustamise Amet – Maier (ASOS)

(Kohtuasi T-647/11) (1)

((Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Ühenduse sõnamärgi ASOS taotlus - Varasem ühenduse sõnamärk ASSOS - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike punkt b))

2014/C 184/45

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Asos plc (London, Ühendkuningriik) (esindajad: solicitor P. Kavanagh ja barrister A. Edwards-Stuart)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: P. Geroulakos)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Roger Maier (San Pietro di Stabio, Šveits) (esindaja: advokaat U. Lüken)

Ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti neljanda apellatsioonikoja 17. oktoobri 2011. aasta otsuse (asi R 2215/2010-4) mis käsitleb vastulausemenetlust Roger Maieri ja Asos plc vahel

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Lükata Roger Maieri taotlus tagasi.

3.	Jätta Asos plc kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) kohtukulud.

4.	Jätta Roger Maieri kohtukulud tema enda kanda.

(1) ELT C 58, 25.2.2012.

16.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 184/27

Üldkohtu 2. aprilli 2014. aasta määrus – Prantsusmaa versus komisjon

(Kohtuasi T-478/11) (1)

((Riigiabi - Riikliku sealihatootjate assotsiatsiooni tegevus - Rahastamine kohustuslikuks muudetud vabatahtlikest maksetest - Otsus, millega tunnistatakse riigiabi siseturuga kokkusobivaks - Otsuse tühistamine - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine))

2014/C 184/46

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Prantsuse Vabariik (esindajad: E. Belliard, G. de Bergues, J. Gstalter ja J. Rossi, hiljem E. Belliard, G. de Bergues, D. Colas ja J. Bousin)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: B. Stromsky, C. Urraca Caviedes ja S. Thomas, hiljem B. Stromsky ja C. Urraca Caviedes)

Ese

Nõue tühistada komisjoni 29. juuni 2011. aasta otsus K(2011) 4376 lõplik, mis käsitleb riigiabi NN 10/2010 – Prantsusmaa – Maks, millega rahastatakse riiklikku sealihatootjate assotsiatsiooni.

Resolutsioon

1.	Otsuse tegemise vajadus on ära langenud.

2.	Mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

(1) ELT C 340, 19.11.2011.

16.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 184/27

Üldkohtu 2. aprilli 2014. aasta määrus – Prantsusmaa versus komisjon

(Kohtuasi T-511/11) (1)

((Riigiabi - Interbevi tegevus - Rahastamine kohustuslikuks muudetud vabatahtlikest maksetest - Otsus, millega tunnistatakse riigiabi siseturuga kokkusobivaks - Otsuse tühistamine - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine))

2014/C 184/47

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Prantsuse Vabariik (esindajad: E. Belliard, G. de Bergues, J. Rossi ja J. Gstalter, hiljem E. Belliard, G. de Bergues, D. Colas ja J. Bousin)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: B. Stromsky, C. Urraca Caviedes ja S. Thomas, hiljem B. Stromsky ja C. Urraca Caviedes)

Ese

Nõue tühistada komisjoni 13. juuli 2011. aasta otsus 2012/131/EL Interbevile makstavate maksude kohta (ELT L 59, lk 14).

Resolutsioon

1.	Otsuse tegemise vajadus on ära langenud.

2.	Mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

(1) ELT C 340, 19.11.2011.

16.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 184/28

Üldkohtu 2. aprilli 2014. aasta määrus – Inaporc versus komisjon

(Kohtuasi T-575/11) (1)

2014/C 184/48

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Interprofession nationale porcine (Inaporc) (Pariis, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid H. Calvet, Y. Trifounovitch ja C. Rexha)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: B. Stromsky ja S. Thomas, hiljem B. Stromsky)

Ese

Resolutsioon

1.	Otsuse tegemise vajadus on ära langenud.

2.	Mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

(1) ELT C 25, 28.1.2012.

16.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 184/28

Üldkohtu 2. aprilli 2014. aasta määrus – Interbev versus komisjon

(Kohtuasi T-18/12) (1)

2014/C 184/49

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Association nationale interprofessionnelle du bétail et des viandes (Interbev) (Pariis, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid P. Morrier ja A. Bouviala)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: B. Stromsky ja S. Thomas, hiljem B. Stromsky)

Ese

Nõue tühistada komisjoni 13. juuli 2011. aasta otsus 2012/131/EL Interbevile makstavate maksude kohta (ELT L 59, lk 14).

Resolutsioon

1.	Otsuse tegemise vajadus on ära langenud.

2.	Mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

(1) ELT C 80, 17.3.2012.

16.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 184/29

Üldkohtu 2. aprilli 2014. aasta määrus – Wedi versus Siseturu Ühtlustamise Amet – Mehlhose Bauelemente für Dachrand + Fassade (BALCO)

(Kohtuasi T-541/12) (1)

((Ühenduse kaubamärk - Vastulause - Vastulause tagasivõtmine - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine))

2014/C 184/50

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Wedi GmbH (Emsdetten, Saksamaa) (esindaja: advokaat O. Bischof)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindajad: A. Pohlmann, hiljem A. Schifko)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Mehlhose Bauelemente für Dachrand + Fassade GmbH & Co. KG (Herford, Saksamaa) (esindaja: advokaat M. Wirtz)

Ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti neljanda apellatsioonikoja 25. septembri 2012. aasta otsuse (asi R 2255/2011-4) peale, mis käsitleb Mehlhose Bauelemente für Dachrand + Fassade GmbH & Co. KG ja Wedi GmbH vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.	Otsuse tegemise vajadus on ära langenud.

2.	Jätta hageja ja kostja kohtukulud nende endi kanda.

(1) ELT C 46, 16.2.2013.

16.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 184/30

Üldkohtu 3. aprilli 2014. aasta määrus – CFE-CGC France Télécom Orange versus komisjon

(Kohtuasi T-2/13) (1)

((Tühistamishagi - Riigiabi - Otsus, millega abi tunnistatakse siseturuga teatavatel tingimustel kokkusobivaks - Ametiühing - Isikliku puutumuse puudumine - Vastuvõetamatus))

2014/C 184/51

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: CFE-CGC France Télécom-Orange (Pariis, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid A.-L. Lefort des Ylouses ja A.-S. Gay)

Kostja(d): Euroopa Komisjon (esindajad: L. Flynn, D. Grespan ja B. Stromsky)

Ese

Nõue tühistada komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsus 2012/540/EL riigiabi nr C 25/2008 (ex NN 23/2008) kohta – Telekommunikatsiooniettevõtjaga France Télécom seotud riigiteenistujate pensionide rahastamise reform, mille Prantsuse Vabariik ettevõtjas France Télécom ellu viis (ELT 2012, L 279, lk 1).

Resolutsioon

1.	Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.	Vajadus lahendada Prantsuse Vabariigi menetlusse astumise avaldus on ära langenud.

3.	Jätta CFE-CGC France Télécom-Orange’i kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

4.	Jätta Prantsuse Vabariigi kohtukulud tema enda kanda.

(1) ELT C 79, 16.3.2013.

16.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 184/30

Üldkohtu 3. aprilli 2014. aasta määrus – ADEAS versus komisjon

(Kohtuasi T-7/13) (1)

((Tühistamishagi - Riigiabi - Otsus, millega abi tunnistatakse siseturuga teatavatel tingimustel kokkusobivaks - Ühendus - Isikliku puutumuse puudumine - Vastuvõetamatus))

2014/C 184/52

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Association pour la défense de l’épargne et de l’actionnariat des salariés de France Télécom-Orange (ADEAS) (Pariis, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid A.-L. Lefort des Ylouses ja A.-S. Gay)

Kostja(d): Euroopa Komisjon (esindajad: L. Flynn, D. Grespan ja B. Stromsky)

Ese

Resolutsioon

1.	Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.	Vajadus lahendada Prantsuse Vabariigi menetlusse astumise avaldus on ära langenud.

3.	Jätta Association pour la défense de l’épargne et de l’actionnariat des salariés de France Télécom-Orange’i (ADEAS) kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

4.	Jätta Prantsuse Vabariigi kohtukulud tema enda kanda.

(1) ELT C 79, 16.3.2013.

16.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 184/31

Alvaro Sesma Merino 21. veebruaril 2014 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 11. detsembri 2013. aasta otsuse peale kohtuasjas F-125/12, Sesma Merino versus Siseturu Ühtlustamise Amet

(Kohtuasi T-127/14 P)

2014/C 184/53

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Alvaro Sesma Merino (El Campello, Hispaania) (esindaja: advokaat H. Tettenborn)

Teine menetluspool: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Nõuded

Apellatsioonkaebuse esitaja palub Üldkohtul:

—	tühistada tervikuna Avaliku Teenistuse Kohtu (kolmas koda) 11. detsembri 2013. aasta otsus kohtuasjas F-125/12 ning rahuldada selles kohtuasjas esitatud hageja nõuded;

—	teise võimalusena saata asi pärast eespool nimetatud kohtuotsuse tühistamist tagasi Avaliku Teenistuse Kohtule;

—

tühistada hageja suhtes 2011. aasta kohta koostatud hindamisaruande (Appraisal Report) 1. veebruari 2012. aasta versioon ning kostja 2. veebruari 2012. aasta kl 14.51 ja 2. veebruari 2012 kl 15.49 e-kirjad, sest nendes on määratletud Siseturu Ühtlustamise Ameti eesmärgid hagejale perioodiks 1. oktoober 2011–30. september 2012;

—	mõista Siseturu Ühtlustamise Ametilt hageja kasuks vastavalt Üldkohtu äranägemisele välja mõistliku suurusega kahjuhüvitis hagejale tekitatud moraalse ja mittevaralise kahju hüvitamiseks;

—	mõista kõik menetlusega seotud kohtukulud – nii Avaliku Teenistuse Kohtu menetluses kui ka Üldkohtu apellatsioonimenetluses – välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab apellant kolm väidet.

Esimene väide, et rikutud on personalieeskirjade artikli 90 lõiget 2

—	Apellant väidab, et vastupidi vaidlustatud kohtuotsuses väljendatud seisukohale on eesmärkide kehtestamine meede, mis puudutab asjaomase isiku õiguslikku seisundit otseselt ja individuaalselt ning võib kaudselt kahjustada teatavat õiguslikku olukorda.

—

Selles kontekstis väidab apellant muu hulgas, et Avaliku Teenistuse Kohus kontrollis üksnes seda, kas eesmärkide kehtestamine ametniku edaspidiseks hindamiseks tekitab siduvaid õiguslikke tagajärgi, selle asemel, et hinnata, kas eesmärkide kehtestamine iseenesest tekitab apellandile õiguslikke tagajärgi, millele oleks igal juhul tulnud vastata jaatavalt. Apellant heidab ette, et Avaliku Teenistuse Kohus ajas segi eesmärkide kehtestamise ja hageja hindamise. Peale selle on olukord, kus ametnik peab vastuvõetamatute eesmärkide tõttu taluma terve aasta vastuvõetamatuid töötingimusi, ilma et ta saaks end nende vastu vahetult kaitsta, vastuolus hoolsuskohustusega ja proportsionaalsuse põhimõttega ning seega õigusriigi põhimõttega.

Teine väide, et rikutud on EIÕK artikli 6 lõike 1 ja põhiõiguste harta artikli 47 kohast õigust õiglasele kohtulikule arutamisele

—

Apellant heidab ette, et rikutud on õigust õiglasele kohtulikule arutamisele, sest sisulist kontrollimist ei ole läbi viidud. Ta toob välja, et ta on ette heitnud ka teiste põhiõiguste rikkumist ning et selline rikkumine on alati ka kahjustav meede personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 tähenduses. Viitamine hilisemat hindamist puudutavale menetlusele rikub põhiõigust õiglasele kohtulikule arutamisele.

Kolmas väide, et rikutud on loogikapõhimõtteid

—	Apellant väidab selle osas, et eesmärkide kehtestamise käsitamine pelga hindamist ettevalmistava tegevusena rikub loogikapõhimõtteid.

—

Sama kehtib Üldkohtu selgituse kohta, et teatavatel tingimustel võib ka eesmärke pidada kahjustavaks meetmeks personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 tähenduses. Just nende tingimuste kontrollimine kujutab endast põhjendatuse kontrollimist. Sellega tunnustab Avaliku Teenistuse Kohus õiguskaitse võimaluse vajalikkust, mille ta siis aga ebajärjekindlalt ja lubamatult tagasi lükkab.

16.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 184/32

7. märtsil 2014 esitatud hagi – Calberson GE versus komisjon

(Kohtuasi T-164/14)

2014/C 184/54

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Calberson GE (Villeneuve-la-Garenne, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid E. Gallois ja E. Dereviankine)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

kohustada Euroopa Komisjoni maksma talle järgmised summad:

—	tarnegarantii hilinenud vabastamisega tekitatud finantskulud: 7 691,60 eurot koos maksudega;

—	veoarvete maksmise tähtajast kuni nende arvete tegeliku maksmiseni kogunenud viivis: 81 817,25 eurot ilma maksudeta, ja 6 344,17 USD;

—	„viivise viivis”: 2 % iga eeltoodud viivise maksmisega hilinetud kuu eest (81 817,25 eurot ilma maksudeta ja 6 344,17 USD);

—	ülejäänud veoarve: 17 400 eurot koos maksudega;

—	vahetuskursi hinnavahe: 30 580,41 eurot koos maksudega;

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja on määrustest nr 111/1999 (1) ja nr 1799/1999 (2) tulenevalt edukas pakkuja hankes, mis puudutab veiseliha transporti Venemaa Föderatsiooni põllumajandustoodete sellesse riiki tarnimise programmi raames.

Tulenevalt Euroopa Kohtu otsusest Geodis Calberson GE (17.1.2013, C-623/11, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata), millega antakse liidu kohtule pädevus lahendada siseriikliku sekkumisameti tehtud vigadega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid, palub hageja hüvitada kahju, mida ta nimetatud hankelepingu täitmise raames kandis.

Hageja väidab seega, et siseriiklik sekkumisamet, FranceAgriMer, tegi vigu – nimelt i) hageja antud hankelepingu nõuetekohase täitmise tagatiste hilinenud vabastamine, ii) arvete, mida pole vaidlustatud, hilinenud maksmine, iii) teatud arvete, mida pole vaidlustatud, maksmata jätmine ja iv) teatavate arvete maksmine erinevas valuutas kui see, mis oli ette nähtud hankelepingus – millega tekitati hagejale kahju.

(1) Komisjoni 18. jaanuari 1999. aasta määrus (EÜ) nr 111/1999, milles sätestatakse üldeeskirjad põllumajandustoodete Venemaa Föderatsiooni tarnimise programmi käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 2802/98 kohaldamiseks (EÜT L 14, lk 3; ELT eriväljaanne 03/24, lk 296).

(2) Komisjoni 16. augusti 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1799/1999 veiseliha tarnimise kohta Venemaale (EÜT L 217, lk 20).

16.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 184/33

14. märtsil 2014 esitatud hagi – Front Polisario versus nõukogu

(Kohtuasi T-180/14)

2014/C 184/55

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Front populaire pour la libération de la saguia-el-hamra et du rio de oro (Front Polisario) (Laâyoune) (esindaja: advokaat G. Devers)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tunnistada tühistamishagi vastuvõetavaks;

—	tühistada nõukogu otsus;

—	mõista kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab oma nõude tühistada nõukogu 16. detsembri 2013. aasta otsus Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelise protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (1) põhjenduseks kaksteist väidet.

Vaidlusalune akt puudutab hagejat kui läänesaharalaste esindajat otseselt ja isiklikult.

1.	Esimene väide, et on rikutud põhjendamiskohustust, kuna vaidlustatud otsus ei võimalda saada aru, kuidas nõukogu kaasas otsustusprotsessi asjaolu, et Lääne-Sahara on autonoomne ala, okupeeritud Maroko Kuningriigi poolt.

Teine väide, et on rikutud konsulteerimise põhimõtet, kuna nõukogu võttis vaidlustatud otsuse vastu ilma hagejaga konsulteerimata, samas kui rahvusvaheline õigus kohustab, et sellise ala loodusvarade kasutamisel, mis ei ole autonoomne, tuleb konsulteerida kohaliku rahva esindajatega. Hageja väidab, et ta on läänesaharalaste ainus esindaja.

Kolmas väide, et on rikutud ühtsuse põhimõtet, kuivõrd vaidlustatud otsus võimaldab jõustada rahvusvahelise kokkuleppe, mis on kohaldatav Lääne-Sahara alale, olgugi et ükski liikmesriik ei ole tunnustanud Maroko Kuningriigi suveräänsust Lääne-Sahara üle. Vaidlustatud otsus tugevdab Maroko Kuningriigi survet läänesaharalaste alale, mis on vastuolus komisjoni osutatud abiga läänesaharalastest põgenikele. Pealegi ei ole vaidlustatud otsus kooskõlas Euroopa Liidu tavapärase reaktsiooniga rahvusvahelise õiguse kohustuslikest normidest tulenevate kohustuste rikkumistele ning see oleks vastuolus ühise kalanduspoliitika eesmärkidega.

4.	Neljas väide, et on eiratud jätkusuutliku arengu eesmärki.

5.	Viies väide, et on rikutud õiguspärase ootuse põhimõtet, kuna vaidlustatud otsus on vastuolus ootusega, mis hagejal on tekkinud seoses Euroopa Liidu institutsioonide mitmete kinnitustega selle kohta, et Maroko Kuningriigiga sõlmitavad kokkulepped on rahvusvahelise õigusega kooskõlas.

6.	Kuues väide, et vaidlustatud otsusega on rikutud Euroopa Liidu ja Maroko kuningriigi assotsieerimislepingu artiklit 2, kuna see otsus rikub enesemääramisõigust.

Seitsmes väide, et on rikutud ÜRO mereõiguse konventsiooni, kuna vaidlustatud otsus võimaldab jõustada protokolli, millega Euroopa Liit ja Maroko Kuningriik määravad kindlaks kalapüügikvoodid nende suveräänsete õiguste alla mittekuuluvates vetes ning millega lubatakse liidu laevadel kasutada üksnes läänesaharalaste ise otsustamise alla kuuluvaid kalavarusid.

8.	Kaheksas väide, et on rikutud enesemääramisõigust, kuna vaidlustatud otsus tugevdab Maroko Kuningriigi survet Lääne-Saharale.

9.	Üheksas väide, et on rikutud alalise loodusressursside üle ise otsustamise põhimõtet ja ÜRO harta artiklit 73, kuna hagejaga ei konsulteeritud vaidlustatud otsuse vastu võtmisel, millega lubati ainult läänesaharalaste ise otsustamise alla kuuluvate loodusvarade kasutamist.

10.	Kümnes väide, et on rikutud lepingute suhtelise toime põhimõtet, kuna vaidlustatud otsus näeb hageja suhtes ette rahvusvahelised kohustused ilma tema nõusolekuta.

11.	Üheteistkümnes väide, et on rikutud rahvusvahelist humanitaarõigust, kuna vaidlustatud otsus tähendab rahalist toetust Maroko Kuningriigi poliitikale Lääne-Sahara koloniseerimisel.

12.	Kaheteistkümnes väide, et on rikutud rahvusvahelise vastutuse õigust, kuna vaidlustatud otsus toob kaasa Euroopa Liidu rahvusvahelise vastutuse.

(1) ELT L 349, lk 1.

16.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 184/34

14. märtsil 2014 esitatud hagi – Freitas versus parlament ja nõukogu

(Kohtuasi T-185/14)

2014/C 184/56

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: José Freitas (Porto, Portugal) (esindaja: advokaat J.-P. Hordies)

Kostjad: Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tunnistada hagiavaldus vastuvõetavaks ja põhjendatuks;

—

tühistada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta direktiivi 2013/55/EL, millega muudetakse direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta ning määrust (EL) nr 1024/2012 siseturu infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta (IMI määrus), mis avaldati Euroopa Liidu Teatajas 28. detsembril 2013 (L 354/132), artikli 1 lõike 2 punkt b;

—	mõista kohtukulud välja kostjatelt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

1.	Esimene väide, et rikutud on ELTL artiklit 49, kuna notari kutseala kuulub asutamisvabadust käsitleva ELTL artikli 49 kohaldamisalasse ja see ei ole seotud avaliku võimu teostamisega ELTL artikli 51 tähenduses. Seega ei saa notari kutseala direktiivi 2005/36/EÜ (1) kohaldamisalast välja jätta.

2.	Teine väide, et rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet, kuna valitsusasutuse ametliku õigusaktiga ametisse nimetatud notarid on üldiselt ja absoluutselt direktiivi 2005/36/EÜ kohaldamisalast välja jäetud.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, lk 22).

16.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 184/35

9. aprillil 2014 esitatud hagi – Ewald Dörken versus Siseturu Ühtlustamise Amet– Schürmann (VENT ROLL)

(Kohtuasi T-223/14)

2014/C 184/57

Hagiavalduse keel: saksa

Pooled

Hageja: Ewald Dörken AG (Herdecke, Saksamaa) (esindaja: advokaat N. Grüger)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Wolfram Schürmann (Neuhausen, Šveits)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 30. jaanuari 2014. aasta otsus (asi R 2156/2012-4) ja muuta vaidlustatud otsust nii, et kehtetuks tunnistamise taotlus lükatakse täielikult tagasi;

—

teise võimalusena tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 30. jaanuari 2014. aasta otsus (asi R 2156/2012-4) klassidesse 6: „metalltalad ehituseks” ja 7: „roovitis” kuuluvate kaupade osas ning muuta vaidlustatud otsust nii, et kehtetuks tunnistamise taotlus lükatakse nende kaupade osas tagasi;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Kehtetuks tunnistamise taotluse esemeks olev registreeritud ühenduse kaubamärk: sõnamärk „VENT ROLL” klassidesse 6, 17 ja 19 kuuluvate kaupade jaoks – ühenduse kaubamärk nr 3 817 491

Ühenduse kaubamärgi omanik: hageja

Ühenduse kaubamärgi kehtetuks tunnistamist taotlev pool: Wolfram Schürmann

Kehtetuks tunnistamise taotluse põhjendus: absoluutsed keeldumispõhjused tulenevalt määruse nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punktist a koostoimes artikli 7 lõike 1 punktidega b ja c, pahausksus vastavalt määruse nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punktile b ning agendi poolt omaniku nõusolekuta taotletud kaubamärgi suhteline kehtetuks tunnistamise põhjus tulenevalt määruse nr 207/2009 artikli 53 lõike 1 punktist b

Tühistamisosakonna otsus: rahuldada kehtetuks tunnistamise taotlus

Apellatsioonikoja otsus: jätta kaebus rahuldamata

Väited:

—	rikutud on määruse nr 207/2009 artikli 52 lõiget 1 koostoimes artikli 7 lõike 1 punktiga b ja artikli 7 lõikega 2;

—	rikutud on määruse nr 207/2009 artikli 52 lõiget 1 koostoimes artikli 7 lõike 1 punktiga c ja artikli 7 lõikega 2;

—	rikutud on määruse nr 207/2009 artikli 76 lõiget 2 koostoimes määruse nr 2868/95 eeskirja 40 lõikega 3;

—	rikutud on määruse nr 207/2009 artikleid 76 ja 78 ning määruse nr 2868/95 eeskirja 37 punkti b alapunkti iv ja eeskirja 57;

—	rikutud on määruse nr 207/2009 artikli 76 lõiget 1 koostoimes määruse nr 2868/95 eeskirja 37 punkti a alapunktiga iii ja koostoimes määruse nr 2047/2009 artikliga 83;

—	rikutud on määruse nr 207/2009 artikli 76 lõiget 1 koostoimes määruse nr 2868/95 eeskirja 37 punkti a alapunktiga iii ja punkti b alapunktiga i

16.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 184/36

11. aprillil 2014 esitatud hagi – iNET24 Holding versus Siseturu Ühtlustamise Amet (IDIRECT24)

(Kohtuasi T-225/14)

2014/C 184/58

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: iNET24 Holding AG (Feusisberg, Šveits) (esindajad: advokaadid S. Kirschstein-Freund, B. Breitinger ja V. Dalichau)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) viienda apellatsioonikoja 4. veebruari 2014. aasta otsus (asi R 1867/2013-5);

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnamärgi „IDIRECT24” Euroopa Liitu nimetav rahvusvaheline registreering klassidesse 9, 36, 38 ja 42 kuuluvate kaupade ja teenuste jaoks – rahvusvaheline registreering nr 1 145 181

Kontrollija otsus: lükata taotlus tagasi

Apellatsioonikoja otsus: jätta kaebus rahuldamata

Väited:

—	määruse nr 207/2009 artikli 75 rikkumine;

—	määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti c rikkumine;

—	määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumine.

16.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 184/37

11. aprillil 2014 esitatud hagi – Mammoet Salvage versus komisjon

(Kohtuasi T-234/14)

2014/C 184/59

Kohtumenetluse keel: hollandi

Pooled

Hageja: Mammoet Salvage BV (Rotterdam, Madalmaad) (esindajad: advokaadid P. Kuypers ja A. Schadd)

Kostja: Euroopa Liit, keda esindab Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	esiteks tuvastada Euroopa Liidu ja/või Euroopa Komisjoni tegevusetus;

—	teise võimalusena kohustada Euroopa Liitu ja/või Euroopa Komisjoni tasuma hagejale talle võlgnetavad summad;

—	kolmanda võimalusena kohustada Euroopa Liitu ja/või Euroopa Komisjoni hüvitama hagejale tekkinud kahju;

—	kõigil kolmel juhul peatada menetlus Üldkohtu kodukorra artikli 77 alusel kolmeks kuuks, pärast seda kui hageja on saanud vahekohtu otsuse;

—	mõista Euroopa Liidult ja/või Euroopa Komisjonilt välja menetluskulud, kaasa arvatud kohtuvälise menetluse kulud.

Väited ja peamised argumendid

Euroopa Arengufondi hankemenetluses tehti hagejale 2010. aastal ülesandeks kõrvaldada ühest Mauritaania sadamast 74 laevavrakki. Hageja ja Mauritaania vahel sõlmitud lepingu rahastamist käendas Euroopa Komisjoni nimel Euroopa Liidu delegatsiooni juht ja suursaadik Mauritaanias. Käenduse tulemusena ei saanud kostjast lepingu poolt, vaid ta võttis endale kohustuse tasuda teostatud tööde eest.

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

Esimene väide, mis puudutab kostja tegevusetust

Hageja ja Mauritaania vahel sõlmitud leping sisaldab tingimust, mille kohaselt lõpeb liidu maksmiskohustus hiljemalt 18 kuu möödumisel pärast tööde teostamiseks ettenähtud perioodi lõppu. Hageja palus 4. detsembril 2013 Mauritaanial ja Euroopa Liidu delegatsioonil seda tähtaega pikendada. Kostja ei reageerinud sellele pikendamispalvele.

2.	Teine väide, mis puudutab lepingu rahastamise käendamist Euroopa Komisjoni poolt Hageja on seisukohal, et tellimus on täidetud ning nõuab seega kostjalt seni tasumata arvete maksmist, s.t kohustada kostjat tasuma talle tema poolt tehtud tööde eest veel võlgnetavad summad.

Kolmas väide, mis puudutab Euroopa Liidu lepinguvälist vastutust

Juhuks kui Üldkohus peaks leidma, et Euroopa Liidule kehtiv makseperiood on lõppenud, palub hageja mõista kostjalt välja kahjuhüvitis, mis vastab seni tasumata arvetes toodud summadele.

Lisaks palub ta tuvastada, et kostja on rikkunud tema õigusi, kuna ta kaasas eksperdid, mistõttu tekkis lepinguväline kahju.

16.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 184/39

Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 30. aprilli 2014. aasta otsus – López Cejudo versus komisjon

(Kohtuasi F-28/13) (1)

((Avalik teenistus - Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlus - Päevaraha - Personalieeskirjade VII lisa artikkel 10 - Alusetult makstud summade tagasimaksmine - Töötasult tehtud mahaarvamised - Personalieeskirjade artikkel 85 - Haldusasutuse tahtlik eksitamine - Mõistlik aeg))

2014/C 184/63

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: José Manuel López Cejudo (Brüssel Belgia) (esindaja: advokaat É. Boigelot)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: J. Currall ja C. Ehrbar)

Ese

Avalik teenistus – Nõue tühistada otsused teha hageja 2012. aasta juuni, juuli, augusti, septembri ja oktoobri töötasult mitmeid mahaarvamisi.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista Euroopa Komisjoni kohtukulud välja J.M. López Cejudolt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud.

(1) ELT C 207, 20.7.2013, lk 57.

16.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 184/39

Avaliku Teenistuse Kohtu (kolmas koda) 30. aprilli 2014. aasta määrus – Kolarova versus REA

(Kohtuasi F-88/13)

((Avalik teenistus - Teadusuuringute Rakendusameti personal - Menetlusküsimused - Vastuvõetamatuse vastuväide - Teenistuslepinguid sõlmivale asutusele antud volitused - Individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ametile (PMO) delegeerimine - PMO otsuste peale esitatud hagi - Hagi, mis on esitatud delegeeriva institutsiooni vastu - Ilmselge vastuvõetamatus))

2014/C 184/64

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Desislava Kolarova (Brüssel, Belgia) (esindaja: advokaat F. Frabetti)

Kostja: Teadusuuringute Rakendusamet (esindaja: S. Payan-Lagrou, keda abistab advokaat B. Wägenbaur,)

Ese

Avalik teenistus – Nõue tühistada otsus, millega jäeti rahuldamata hageja taotlus käsitleda tema ema ülalpeetava lapsena personalieeskirjade VII lisa artikli 2 lõike 4 tähenduses.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.	Jätta D. Kolarova kanda tema enda kohtukulud ja mõista temalt välja Teadusuuringute Rakendusameti kohtukulud.

16.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 184/40

7. veebruaril 2014 esitatud hagi – ZZ versus CdT

(Kohtuasi F-12/14)

2014/C 184/65

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: ZZ (esindajad: advokaadid N. Cambonie, D. Ciolino ja E. Macchi)

Kostja: Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus (CdT)

Hagi ese ja sisu

Nõue tühistada Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse otsus, millega jäeti rahuldamata hageja poolt personalieeskirjade artikli 90 lõike 1 alusel esitatud taotlus, et võetaks vastu otsus, millega tema ees vabandatakse ja hüvitatakse talle tekitatud kahju.

Hageja nõuded

—	tühistada CdT vaikimisi tehtud keelduv otsus, või otsus lükata tagasi elektrooniline kiri, mis pärines CdT-d esindavalt advokaadilt, kuupäevaga 10. aprill 2013, ja vajadusel CdT 8. novembri 2013. aasta kinnitav otsus jätta rahuldamata nõue võtta vastu otsus hageja kohta;

—	tunnistada CdT vastutavaks hagejale tekitatud kahju eest, ja seetõttu kiita heaks hageja kahjunõue 306 733,60 eurot varalise ja 130 000 eurot mittevaralise kahju eest, või mistahes muu suurem summa nagu selle määrab Avaliku Teenistuse Kohus või nagu soovitavad eksperdid;

—	mõista kohtukulud välja CdT-lt.

16.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 184/40

19. veebruaril 2014 esitatud hagi – ZZ versus parlament

(Kohtuasi F-15/14)

2014/C 184/66

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: ZZ (esindaja: advokaat A. Salerno)

Kostja: Euroopa Parlament

Hagi ese ja sisu

Nõue tühistada parlamendi otsus lõpetada hageja tööleping pärast tema katseaja pikendamise perioodi lõppemist.

Hageja nõuded

—	tühistada Euroopa Parlamendi 12. aprilli 2013. aasta otsus vabastada hageja teenistusest alates 15. juulist 2013;

—	määrata kindlaks, et Euroopa Parlament on kohustatud maksma talle 45 000 eurot, millele lisandub viivisintress, juhul kui see institutsioon tugineks sellele, et tema tööle ennistamine ametnikuna oleks juriidiliselt võimatu;

—	mõista kõik kulud välja Euroopa Parlamendilt.

16.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 184/41

4. märtsil 2014 esitatud hagi – ZZ versus parlament

(Kohtuasi F-17/14)

2014/C 184/67

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: ZZ (esindaja: advokaat M. Casado García-Hirschfeld)

Kostja: Euroopa Parlament

Hagi ese ja sisu

Nõue tühistada otsus mitte anda hagejale 2012. aasta edutamise eest kolme teenetepunkti.

Hageja nõuded

—	tühistada ametisse nimetava asutuse 3. juuli 2013. aasta otsus 2012. aasta teenetepunktide kohta;

—	tühistada vajaduse korral 6.detsembri 2013.aasta otsus kaebuse rahuldamata jätmise kohta;

—	mõista kõik kohtukulud välja kostjalt.

16.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 184/41

7. märtsil 2014 esitatud hagi – ZZ versus komisjon

(Kohtuasi F-19/14)

2014/C 184/68

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: ZZ (esindaja: advokaat S. Orlandi)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hagi ese ja sisu

Nõue tühistada otsus arvutada hageja penisoniõiguste staažilisa liidu pensioniskeemis, kohaldades personalieeskirjade VIII lisa artiklite 11 ja 12 üldisi rakendussätteid.

Hageja nõuded

—	Tunnistada õigusvastaseks ja seega kohaldamatuks personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõike 2 üldiste rakendussätete artikkel 9;

—

tühistada 24. mai 2013. aasta otsus arvutada hageja enne teenistusse asumist omandatud pensioniõiguste staažilisa – hageja pensioniõiguste Euroopa Liidu institutsioonide pensioniskeemi ülekandmise raames – 3. märtsi 2011. aasta personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõike 2 üldiste rakendussätete alusel;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

16.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 184/42

11. märtsil 2014 esitatud hagi – ZZ versus Europol

(Kohtuasi F-21/14)

2014/C 184/69

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: ZZ (esindaja: advokaat J.-J. Ghosez)

Kostja: Europol

Hagi ese ja sisu

Nõue tühistada otsus mitte pikendada tähtajatult hageja tähtajalist töölepingut ning mõista Europolilt hageja kasuks välja summa, mis saadakse, kui töötasu summast, mida hageja oleks võinud ametisse jäädes saada, lahutatakse hageja saadud töötushüvitised või kõik muud asendushüvitised.

Hageja nõuded

—	Tühistada esiteks kostja 13. mai 2013. aasta otsus, millega kostja teatas hagejale, et ta ei sõlmi temaga tähtajatut töölepingut ning et hageja kehtiv leping lõppeb 31. oktoobril 2013, ning teiseks vaikimisi otsus, millega jäeti rahuldamata hageja 13. detsembri 2013. aasta kaebus;

—

mõista kostjalt hageja kasuks välja summa, mis saadakse, kui töötasu summast, mida hageja oleks kostja juures töötamist jätkates võinud saada, lahutatakse töötasu, honorarid, töötushüvitised või kõik muud asendushüvitised, mida ta tegelikult sai alates 1. novembrist 2013 töötasu asemel, mida ta oli saanud ajutise teenistujana;

—	mõista kõik kohtukulud välja kostjalt.

16.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 184/42

19. märtsil 2014 esitatud hagi – ZZ versus EMSK

(Kohtuasi F-23/14)

2014/C 184/70

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: ZZ (esindajad: advokaadid L. Levi ja A. Tymen)

Kostja: Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee (EMSK)

Hagi ese ja sisu

Nõue tühistada otsused, millega hageja viidi üle üksuse juhataja ametikohalt nõuniku ametikohale ja lõpetati talle juhtimishüvitise maksmine, ja kahju hüvitamise nõue.

Hageja nõuded

—	tühistada EMSK peasekretäri 26. juuni 2013. aasta otsus 326/13 A, millega hageja viidi alates 1. septembrist 2013 üle logistikadirektoraadi direktori nõuniku ametikohale;

—	tühistada EMSK peasekretäri 1. juuli 2013. aasta otsus 344/13 A, millega lõpetatakse hagejale juhtimishüvitise maksmine alates 1. septembrist 2013;

—	määrata hagejale tekkinud kahju hüvitiseks 5 000 eurot;

—	igal juhul mõista kõik kohtukulud välja kostjalt.

16.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 184/43

24. märtsil 2014 esitatud hagi – ZZ versus FRA

(Kohtuasi F-25/14)

2014/C 184/71

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: ZZ (esindajad: advokaadid L. Levi ja M. Vandenbussche)

Kostja: Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA)

Hagi ese ja sisu

Nõue tühistada otsus lõpetada hageja tähtajatu leping ja otsus, millega kaebus rahuldamata jäeti, ning nõue hüvitada hagejale tekitatud varaline ja mittevaraline kahju.

Hageja nõuded

—	Tühistada FRA direktori 13. juuni 2013. aasta otsus lõpetada hageja tähtajatu leping;

—	tühistada FRA direktori 20. detsembri 2013. aasta otsus, millega kaebus rahuldamata jäeti;

—

mõista hageja kasuks välja hüvitis talle tekitatud varalise kahju eest, mis tuleneb ühelt poolt 2014. aasta aprillist hagejale makstava töötutoetuse ja seejärel mis tahes asendussissetuleku või selle puudumise ning teiselt poolt tema täistöötasu ja hüvitiste 7 850,33 suuruse summa vahest kuni tema ametisse täieliku tööle ennistamiseni (koos viivisintressiga Euroopa Keskpanga poolt kehtestatud määras, millele on lisatud kolm protsendipunkti);

—	mõista hageja kasuks välja kohane hüvitis otsusega tekitatud mittevaralise kahju eest, mida ei ole otsuse tühistamisega võimalik heastada. See mittevaralise kahju on ex aequo et bono hinnatud 50 000 eurole;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

16.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 184/43

24. märtsil 2014 esitatud hagi – ZZ versus EEAS

(Kohtuasi F-27/14)

2014/C 184/72

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: ZZ (esindaja: advokaat S. Orlandi)

Kostja: Euroopa Välisteenistus (EEAS)

Hagi ese ja sisu

Nõue tühistada otsus, millega hageja kõrvaldati ametist alates 1. veebruarist 2014, ilma tema pensioniõigusi vähendamata, pärast distsiplinaarmenetlust, mis algatati selle järel, kui siseriiklikud ametiasutused olid hagejale esitanud süüdistuse pettuse eest Euroopa riigihanketurul, võltsimise ja võltsingu kasutamise, rahapesu ja korruptsiooni eest.

Hageja nõuded

—	tühistada EEAS 16.jaanuari 2014.aasta otsus kõrvaldada hageja ametist ilma tema pensioniõigusi vähendamata;

—	mõista kohtukulud välja EEAS-lt.

16.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 184/44

28. märtsil 2014 esitatud hagi – ZZ versus SEAE

(Kohtuasi F-28/14)

2014/C 184/73

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: ZZ (esindajad: advokaadid J.-N. Louis ja D. de Abreu Caldas)

Kostja: Euroopa Välisteenistus (SEAE)

Hagi ese ja sisu

Nõue tühistada Euroopa Liidu kõrge esindaja otsused lõpetada hageja ajutise teenistuja leping, keelduda teda moraalse ahistamise teemal ära kuulamast, jätta rahuldamata tema taotlus asutusevälise uurija määramiseks ja registreerida tema kaebus taotlusena.

Hageja nõuded

—	tühistada Euroopa Liidu kõrge esindaja, Euroopa Komisjoni asepresidendi 20. detsembri 2013. aasta otsus lõpetada alates 31. märtsist 2014 hageja ajutise teenistuja leping muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti e tähenduses;

—	tühistada kõrge esindaja otsus keelduda teda ära kuulamast, samas kui hageja oli Euroopa välisteenistuse peadirektori vastu moraalse ahistamise asjus eelmise aasta 9. detsembril esitatud kaebuse kaaskirjas seda sõnaselgelt palunud;

—

tühistada kõrge esindaja otsus jätta rahuldamata tema taotlus asutusevälise kõrgetasemelise uurija määramiseks, mis oleks põhjendatud Euroopa Liidu institutsioone reguleerivate töötingimuste suure kogemuse ja laitmatu erapooletusega, et tuvastada faktilised asjaolud, nendest järeldused teha ja esitada ettepanekud kõrgele esindajale nimetatud kaebuse suhtes võetavate meetmete osas;

—

tühistada kõrge esindaja otsus registreerida tema kaebus taotlusena ja anda see menetluseks personali- ja turvalisusküsimuste peadirektoraadi üksusele „Õigusküsimused, teabevahetus ja suhted sidusrühmadega” (DG HR.D.2), mille ühelgi liikmel ei ole sama palgaastet ega autoriteeti kui sellel ametnikul, kelle vastu kaebus esitati;

—	mõista kohtukulud välja SEAE-lt.

16.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 184/44

28. märtsil 2014 esitatud hagi – ZZ versus komisjon

(Kohtuasi F-29/14)

2014/C 184/74

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: ZZ (esindaja: advokaat L. Vogel)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hagi ese ja sisu

Tühistada individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti otsused, millega pärast hageja üleviimist komisjoni teenistusse tühistati ja asendati esialgsed ettepanekud hageja poolt enne Euroopa Parlamendi teenistusse asumist omandatud pensioniõiguste ülekandmise kohta.

Hageja nõuded

—

Tühistada ametisse nimetava asutuse 18. detsembri 2013. aasta otsus, mis tehti hagejale teatavaks 19. detsembri 2013. aasta e-kirjas, millega jäeti rahuldamata kaebused, mille hageja oli 9. septembril 2013 esitanud individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti 10. juuni 2013. aasta otsuste peale;

—	tühistada vajalikus ulatuses ka need individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti 10. juuni 2013. aasta otsused, mille peale hageja oli esitanud kaebused;

—	mõista vastavalt kodukorra artiklile 87 kostjalt välja kohtumenetluse kulud ja menetluses tekkinud vältimatud kulud ning eelkõige majutus-, reisi- ja elamiskulud ning advokaaditasud vastavalt sama kodukorra artikli 91 punktile b.

16.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 184/45

29. märtsil 2014 esitatud hagi – ZZ jt versus parlament

(Kohtuasi F-31/14)

2014/C 184/75

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: ZZ jt (esindaja: advokaat A. Salerno)

Kostja: Euroopa Parlament

Hagi ese ja sisu

Euroopa Parlamendi personalikomitee valimiste, mis toimusid 2013. aasta sügisel ja mille tulemused avaldati 28. novembril 2013, tühistamine.

Hagejate nõuded

—	tühistada Euroopa Parlamendi personalikomitee valimiste, mis toimusid 2013. aasta sügisel ja mille tulemused avaldati ametlikult 28. novembril 2013, tulemused;

—	mõista kohtukulud välja parlamendilt.

16.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 184/45

1. aprillil 2014 esitatud hagi – ZZ versus ESMA

(Kohtuasi F-32/14)

2014/C 184/76

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: ZZ (esindaja: advokaat S. Pappas)

Kostja: Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA)

Hagi ese ja sisu

Nõue tühistada otsus jätta hageja ajutise teenistuja leping pikendamata negatiivse hindamisaruande tõttu, tühistada eespool nimetatud hindamisaruanne ja hüvitada kahju.

Hageja nõuded

—	tühistada otsus ESMA/2013/ED/33, mis puudutab töölepingu pikendamata jätmist ning 2011. ja 2012. aasta hindamisi;

—	mõista kostjalt tekitatud mittevaralise kahju eest välja 10 000 eurot;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

16.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 184/46

11. aprillil 2014 esitatud hagi – ZZ versus ACER

(Kohtuasi F-34/14)

2014/C 184/77

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: ZZ (esindaja: advokaat S. Pappas)

Kostja: Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER)

Hagi ese ja sisu

Nõue tühistada otsus, millega jäeti pikendamata hageja lepingulise töötaja leping, ning hüvitada kahju.

Hageja nõuded

—	tühistada ACER-i direktori otsus, mis puudutab hageja ja ACER-i vahelise töölepingu teistkordselt pikendamata jätmist;

—	mõista kostjalt hageja kasuks välja 10 000 eurot hagejale tekitatud mittevaralise kahju eest;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

16.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 184/46

14. aprillil 2014 esitatud hagi – ZZ versus Siseturu Ühtlustamise Amet

(Kohtuasi F-35/14)

2014/C 184/78

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: ZZ (esindaja: advokaat A. Pappas)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Hagi ese ja menetluse kirjeldus

Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti otsus, mis on tehtud Siseturu Ühtlustamise Ameti juhataja 29. märtsi 2012. aasta otsuse alusel kaugtöö kohta ning millega jäeti rahuldamata hageja taotlus teha kaugtööd Barcelonas ja seega kohustati teda naasma Alicantesse.

Hageja nõuded

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

16.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 184/47

20. aprillil 2014 esitatud hagi – ZZ versus parlament

(Kohtuasi F-37/14)

2014/C 184/79

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: ZZ (esindaja: advokaat M. Casado García-Hirschfeld)

Kostja: Euroopa Parlament

Hagi ese ja sisu

Nõue tühistada parlamendi otsus mitte lubada kanda 2013. aastasse üle 2012. aastal kasutamata 16 puhkusepäeva pärast seda, kui hageja oli raske haiguse tõttu pikaajalisel puhkusel.

Hageja nõuded

—	tühistada otsus keelduda hageja nende 2012. aasta puhkusepäevade ülekandmisest 2013. aastasse, mis ületasid 12 päeva;

—	vajalikus osas tühistada Euroopa Parlamendi peasekretäri 21. jaanuari 2014. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata hageja 4. oktoobri 2013. aasta kaebus;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 184

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	57. köide 16. juuni 2014

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Liidu Kohus
2014/C 184/01	Euroopa Liidu Kohtu viimased väljaanded Euroopa Liidu Teatajas	1

	V Teated
	KOHTUMENETLUSED
	Euroopa Kohus
2014/C 184/02	Kohtuasi C-248/12 P: Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 6. märtsi 2014. aasta määrus – Northern Ireland Department of Agriculture and Rural Development versus Euroopa Komisjon (Apellatsioonkaebus — EAGGF, EAGF ja EAFRD — Euroopa Liidu rahastamisest välja jäetud kulutused — Tühistamishagi vastuvõetavus — Hageja olukord, mida vaidlusalune otsus otseselt ei mõjuta)	2

2014/C 184/03	Kohtuasi C-510/12: Euroopa Kohtu (kümnes koda) 6. märtsi 2014. aasta määrus (Hof van Beroep te Genti eelotsusetaotlus – Belgia) – Bloomsbury NV versus Belgia riik (Kodukorra artikkel 99 — Neljas direktiiv 78/660/EMÜ — Artikli 2 lõige 3 — Õige ja erapooletu ülevaate põhimõte — Artikli 2 lõige 4 — Aruandekohustus — Artikli 2 lõige 5 — Kõrvalekaldumise kohustus — Artikkel 32 — Algsetel kuludel põhinev hindamismeetod — Tasuta omandamine äriühingu poolt)	2

2014/C 184/04	Kohtuasi C-72/13: Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 20. märtsi 2014. aasta määrus (Naczelny Sąd Administracyjny eelotsusetaotlus – Poola) – Gmina Wrocław versus Minister Finansów (Käibemaks — Direktiiv 2006/112/EÜ — Oma vara võõrandamine valla poolt)	3

2014/C 184/05	Kohtuasi C-142/13: Euroopa Kohtu (kümnes koda) 27. märtsi 2014. aasta määrus (Audiencia Provincial de Barcelona eelotsusetaotlus – Hispaania) – Bright Service SA versus Repsol Comercial de Produtos Petrolíferos SA (Eelotsusetaotlus — Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 — Keelatud kokkulepped — EÜ artikkel 81 — Ainuõiguslik ostukokkulepe — Erand — Määrus (EMÜ) nr 1984/83 — Kokkulepe, mille suhtes kohaldatakse erandit — Määrus (EÜ) nr 2790/1999 — Kokkulepe, mille suhtes ei kohaldata erandit — Erandi ajaline kehtivus)	4

2014/C 184/06	Kohtuasi C-177/13: Euroopa Kohtu (kuues koda) 13. veebruari 2014. aasta määrus Marek Marszałkowski versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), Mar-Ko Fleischwaren GmbH & Co. KG (Apellatsioonkaebus — Ühenduse kaubamärk — Määrus (EÜ) nro40/94 — Artikli 8 lõike 1 punkt b — Sõnalisi osi Walichnowy ja Marko sisaldava ühenduse kujutismärgi taotlus — Ühenduse sõnamärgi MAR-KO omaniku vastulause — Suhteline keeldumispõhjus — Segiajamise tõenäosus)	5

2014/C 184/07	Kohtuasi C-181/13: Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 27. veebruari 2014. aasta määrus (Commissione tributaria provinciale di Latina eelotsusetaotlus – Itaalia) – Francesco Acanfora versus Equitalia Sud SpA – Agente di Riscossione Latina, Agenzia delle Entrate – Ufficio di Latina (Eelotsusetaotlus — ELTL artikkel 107 — Mõiste riigiabi — Siseriiklikud õigusnormid, mis maksu tasumata jätmise korral näevad ette maksumaksja kohustuse maksta kontsessiooni alusel sissenõudmisteenust osutavale äriühingule 9% registrisse kantud summast tasuna sissenõudmise eest — Faktiliste asjaolude kirjeldus — Ebapiisavus — Ilmselge vastuvõetamatus)	5

2014/C 184/08	Kohtuasi C-199/13 P: Euroopa Kohtu 27. märtsi 2014. aasta määrus – Polyelectrolyte Producers Group, SNF SAS, Travetanche Injection SPRL versus Euroopa Komisjon, Madalmaade Kuningriik (Apellatsioonkaebus — Kodukorra artikkel 181 — Määrus (EÜ) nro1907/2006 (REACH) — Akrüülamiidi turustamise ja kasutamise piirangud — Määrus (EL) nro366/2011, millega muudetakse määruse (EÜ) nro1907/2006 XVII lisa)	6

2014/C 184/09	Kohtuasi C-281/13 P: Euroopa Kohtu (neljas koda) 3. aprilli 2014. aasta määrus – Lord Inglewood versus Euroopa Parlament (Apellatsioonkaebus — Euroopa Parlamendi liikmete täiendav pensioniskeem — Täiendava pensioniskeemi muutmine 2009. aastal — Otsused, millega jäetakse rahuldamata apellantide taotlused kohaldada nende suhtes enne pensioniskeemi muutmist kehtinud sätteid — Õigusnormi rikkumused — Õiguskindlus — Õiguspärane ootus — Võrdne kohtlemine — Proportsionaalsuse põhimõte)	7

2014/C 184/10	Kohtuasi C-324/13 P: Euroopa Kohtu (kuues koda) 30. jaanuari 2014. aasta määrus – Fercal – Consultadoria e Serviços, Lda versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (Apellatsioonkaebus — Ühenduse kaubamärk — Sõnamärk PATRICIA ROCHA — Varasema siseriikliku sõnamärgi ROCHAS omaniku vastulause — Registreerimisest keeldumine ühtlustamisameti vastulausete osakonna poolt — Ühtlustamisameti apellatsioonikojale esitatud kaebuse vastuvõetamatus)	7

2014/C 184/11	Kohtuasi C-342/13: Euroopa Kohtu (esimene koda) 3. aprilli 2014. aasta määrus (Szombathelyi Törvényszéki eelotsusetaotlus – Ungari) – Katalin Sebestyén versus Zsolt Csaba Kővári, OTP Bank Nyrt., OTP Faktoring Követeléskezelő Zrt, Raiffeisen Bank Zrt (Tarbijakaitse — Direktiiv 93/13/EMÜ — Pangaga sõlmitud hüpoteeklaenu leping — Lepingutingimus, mis näeb ette vahekohtu erandliku kohtualluvuse — Panga poolt lepingu sõlmimisel edastatud teave vahekohtumenetluse kohta — Ebaõiglased tingimused — Hindamiskriteeriumid)	8

2014/C 184/12	Kohtuasi C-555/13: Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 13. veebruari 2014. aasta määrus (Tribunal Arbitral necessário – Portugal eelotsusetaotlus) – Merck Canada Inc versus Accord Healthcare Limited, Alter SA, Labochem Ltd, Synthon BV, Ranbaxy Portugal – Comércio e Desenvolvimento de Produtos Farmacêuticos, Unipessoal Lda (Eelotsusetaotlus — Mõiste siseriiklik kohus ELTL artikli 267 tähenduses — Tribunal Arbitral necessário — Vastuvõetavus — Määrus (EÜ) nr 469/2009 — Artikkel 13 — Ravimite täiendava kaitse tunnistus — Tunnistuse kehtivusaeg — Ainuõiguse maksimaalne kasutamise aeg)	9

2014/C 184/13	Kohtuasi C-104/14: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Corte suprema di cassazione (Itaalia) 5. märtsil 2014 – Ministero delle Politiche Agricole, Alimentari e Forestali versus Federazione Italiana Consorzi Agrari jt	10

2014/C 184/14	Kohtuasi C-112/14: 7. märtsil 2014 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik	11

2014/C 184/15	Kohtuasi C-118/14: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Amtsgericht Rüsselsheim (Saksamaa) 12. märtsil 2014 – Peggy Kieck versus Condor Flugdienst GmbH	11

2014/C 184/16	Kohtuasi C-120/14 P: Christoph Klein’i 29. märtsil 2014 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (esimene koda) 21. jaanuari 2014. aasta otsuse peale kohtuasjas T-309/10: Christoph Klein versus Euroopa Komisjon	12

2014/C 184/17	Kohtuasi C-140/14: 24. märtsil 2014 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Sloveenia Vabariik	13

2014/C 184/18	Kohtuasi C-149/14: 31. märtsil 2014 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Kreeka Vabariik	14

2014/C 184/19	Kohtuasi C-155/14 P: Evonik Degussa GmbH, AlzChem AG, varem AlzChem Trostberg GmbH, varem AlzChem Hart GmbH 3. aprillil 2014 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 23. jaanuari 2014. aasta otsuse peale kohtuasjas T-391/09: Evonik Degussa GmbH, AlzChem AG, varem AlzChem Trostberg GmbH, varem AlzChem Hart GmbH versus Euroopa Komisjon	15

2014/C 184/20	Kohtuasi C-157/14: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Conseil d’État (Prantsusmaa) 4. aprillil 2014 – Société Neptune Distribution versus Ministère de l’Économie et des Finances	16

2014/C 184/21	Kohtuasi C-163/14: 4. aprillil 2014 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Belgia Kuningriik	17

2014/C 184/22	Kohtuasi C-173/14 P: European Dynamics Belgium SA jt 8. aprillil 2014 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (teine koda) 29. jaanuari 2014. aasta otsuse peale kohtuasjas T-158/112: European Dynamics Belgium jt versus Euroopa Ravimiamet	18

2014/C 184/23	Kohtuasi C-180/14: 11. aprillil 2014 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Kreeka Vabariik	19

2014/C 184/24	Kohtuasi C-194/14 P: AC-Treuhand AG 17. aprillil 2014 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 6. veebruari 2014. aasta otsuse peale kohtuasjas T-27/10: AC-Treuhand AG versus Euroopa Komisjon	20

2014/C 184/25	Kohtuasi C-17/12: Euroopa Kohtu presidendi 13. veebruari 2014. aasta määrus (Supremo Tribunal Administrativo eelotsusetaotlus – Portugal) – TVI Televisão Independente SA versus Fazenda Pública	21

2014/C 184/26	Kohtuasi C-236/12: Euroopa Kohtu neljanda koja presidendi 25. märtsi 2014. aasta määrus (Tribunalul Argeş’i eelotsusetaotlus – Rumeenia) – Comisariatul Judeţean pentru Protecţia Consumatorilor Argeş versus SC Volksbank România SA, SC Volksbank România SA – Sucursala Piteşti, Alin Iulian Matei, Petruţa Florentina Matei	21

2014/C 184/27	Kohtuasi C-439/12: Euroopa Kohtu presidendi 26. veebruari 2014. aasta määrus (Landgericht Hamburgi eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Karin Gawelczyk versus Generali Lebensversicherung AG	21

2014/C 184/28	Kohtuasi C-459/12: Euroopa Kohtu presidendi 26. veebruari 2014. aasta määrus (Landgericht Hamburgi eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Werner Krieger versus ERGO Lebensversicherung AG	21

2014/C 184/29	Kohtuasi C-482/12: Euroopa Kohtu kolmanda koja presidendi 7. veebruari 2014. aasta määrus (Okresný súd Prešov’i eelotsusetaotlus – Slovakkia) – Peter Macinský, Eva Macinská versus Getfin s.r.o., Financreal s.r.o.	22

2014/C 184/30	Kohtuasi C-500/12: Euroopa Kohtu presidendi 19. veebruari 2014. aasta määrus – Euroopa Komisjon versus Poola Vabariik	22

2014/C 184/31	Kohtuasi C-529/12: Euroopa Kohtu presidendi 11. veebruari 2014. aasta määrus (Landgericht Hamburg'i eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Andrea Lange versus ERGO Lebensversicherung AG	22

2014/C 184/32	Kohtuasi C-590/12: Euroopa Kohtu presidendi 10. märtsi 2014. aasta määrus (Amtsgericht Winsen (Luhe) eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Andrea Merten versus ERGO Lebensversicherung AG	22

2014/C 184/33	Kohtuasi C-603/12: Euroopa Kohtu kolmanda koja presidendi 18. märtsi 2014. aasta määrus (Verwaltungsgericht Hannoveri eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Pia Braun versus Region Hannover	23

2014/C 184/34	Kohtuasi C-57/13: Euroopa Kohtu presidendi 13. veebruari 2014. aasta määrus (Tribunal Central Administrativo Norte eelotsusetaotlus – Portugal) – Marina da Conceição Pacheco Almeida versus Fundo de Garantia Salarial, IP, Instituto da Segurança Social, IP	23

2014/C 184/35	Kohtuasi C-77/13: Euroopa Kohtu presidendi 6. märtsi 2014. aasta määrus (Tribunal d’instance de Quimperi eelotsusetaotlus – Prantsusmaa) – CA Consumer Finance versus Francine Crouan, sündinud Weber, Tual Crouan	23

2014/C 184/36	Kohtuasi C-96/13: Euroopa Kohtu kümnenda koja presidendi 10. veebruari 2014. aasta määrus – Euroopa Komisjon versus Kreeka Vabariik	23

2014/C 184/37	Kohtuasi C-312/13: Euroopa Kohtu presidendi 20. veebruari 2014. aasta määrus (Curtea de Apel Alba Iulia eelotsusetaotlus – Rumeenia) – Claudiu Roşu versus Direcţia Generală a Finanţelor Publice a Judeţului Sibiu – Activitatea de Inspecţie Fiscală	24

2014/C 184/38	Kohtuasi C-313/13: Euroopa Kohtu presidendi 20. veebruari 2014. aasta määrus (Curtea de Apel Alba Iulia eelotsusetaotlus – Rumeenia) – Direcţia Generală a Finanţelor Publice a Judeţului Sibiu – Activitatea de Inspecţie Fiscală versus Cătălin Ienciu	24

2014/C 184/39	Liidetud kohtuasjad C-347/13 ja C-353/13: Euroopa Kohtu presidendi 24. veebruari 2014. aasta määrus (Amtsgericht Rüsselsheim’i eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Erich Pickert (C-347/13), Jürgen Hein (C-353/13), Hjördis Hein (C-353/13) versus Condor Flugdienst GmbH	24

2014/C 184/40	Kohtuasi C-471/13: Euroopa Kohtu presidendi 19. veebruari 2014. aasta määrus (Amtsgericht Rüsselsheim’i eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Peter Link versus Condor Flugdienst GmbH	24

2014/C 184/41	Kohtuasi C-486/13: Euroopa Kohtu presidendi 13. märtsi 2014. aasta määrus (Juzgado de Primera Instancia e Instrucción de Marchena eelotsusetaotlus – Hispaania) – Caixabank SA versus Antonio Galán Rodríguez	25

2014/C 184/42	Kohtuasi C-566/13: Euroopa Kohtu presidendi 25. märtsi 2014. aasta määrus (Tribunal do Trabalho de Lisboa eelotsusetaotlus – Portugal) – Jorge Ítalo Assis dos Santos versus Banco de Portugal	25

2014/C 184/43	Kohtuasi C-575/13: Euroopa Kohtu presidendi 4. märtsi 2014. aasta määrus (Amtsgericht Rüsselsheim’i eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Thomas Etzold, Sandra Etzold, Toni Lennard Etzold versus Condor Flugdienst GmbH	25

	Üldkohus
2014/C 184/44	Kohtuasi T-473/11: Üldkohtu 28. aprilli 2014. aasta otsus – Longevity Health Products versus Siseturu Ühtlustamise Amet (Ühenduse kaubamärk — Vastulausemenetlus — Ühenduse sõnamärgi MENOCHRON taotlus — Varasem ühenduse sõnamärk MENODORON — Suhteline keeldumispõhjus — Segiajamise tõenäosus — Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b)	26

2014/C 184/45	Kohtuasi T-647/11: Üldkohtu 29. aprilli 2014. aasta otsus – Asos versus Siseturu Ühtlustamise Amet – Maier (ASOS) (Ühenduse kaubamärk — Vastulausemenetlus — Ühenduse sõnamärgi ASOS taotlus — Varasem ühenduse sõnamärk ASSOS — Suhteline keeldumispõhjus — Segiajamise tõenäosus — Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike punkt b)	26

2014/C 184/46	Kohtuasi T-478/11: Üldkohtu 2. aprilli 2014. aasta määrus – Prantsusmaa versus komisjon (Riigiabi — Riikliku sealihatootjate assotsiatsiooni tegevus — Rahastamine kohustuslikuks muudetud vabatahtlikest maksetest — Otsus, millega tunnistatakse riigiabi siseturuga kokkusobivaks — Otsuse tühistamine — Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)	27

2014/C 184/47	Kohtuasi T-511/11: Üldkohtu 2. aprilli 2014. aasta määrus – Prantsusmaa versus komisjon (Riigiabi — Interbevi tegevus — Rahastamine kohustuslikuks muudetud vabatahtlikest maksetest — Otsus, millega tunnistatakse riigiabi siseturuga kokkusobivaks — Otsuse tühistamine — Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)	27

2014/C 184/48	Kohtuasi T-575/11: Üldkohtu 2. aprilli 2014. aasta määrus – Inaporc versus komisjon (Riigiabi — Riikliku sealihatootjate assotsiatsiooni tegevus — Rahastamine kohustuslikuks muudetud vabatahtlikest maksetest — Otsus, millega tunnistatakse riigiabi siseturuga kokkusobivaks — Otsuse tühistamine — Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)	28

2014/C 184/49	Kohtuasi T-18/12: Üldkohtu 2. aprilli 2014. aasta määrus – Interbev versus komisjon (Riigiabi — Interbevi tegevus — Rahastamine kohustuslikuks muudetud vabatahtlikest maksetest — Otsus, millega tunnistatakse riigiabi siseturuga kokkusobivaks — Otsuse tühistamine — Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)	28

2014/C 184/50	Kohtuasi T-541/12: Üldkohtu 2. aprilli 2014. aasta määrus – Wedi versus Siseturu Ühtlustamise Amet – Mehlhose Bauelemente für Dachrand + Fassade (BALCO) (Ühenduse kaubamärk — Vastulause — Vastulause tagasivõtmine — Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)	29

2014/C 184/51	Kohtuasi T-2/13: Üldkohtu 3. aprilli 2014. aasta määrus – CFE-CGC France Télécom Orange versus komisjon (Tühistamishagi — Riigiabi — Otsus, millega abi tunnistatakse siseturuga teatavatel tingimustel kokkusobivaks — Ametiühing — Isikliku puutumuse puudumine — Vastuvõetamatus)	30

2014/C 184/52	Kohtuasi T-7/13: Üldkohtu 3. aprilli 2014. aasta määrus – ADEAS versus komisjon (Tühistamishagi — Riigiabi — Otsus, millega abi tunnistatakse siseturuga teatavatel tingimustel kokkusobivaks — Ühendus — Isikliku puutumuse puudumine — Vastuvõetamatus)	30

2014/C 184/53	Kohtuasi T-127/14 P: Alvaro Sesma Merino 21. veebruaril 2014 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 11. detsembri 2013. aasta otsuse peale kohtuasjas F-125/12, Sesma Merino versus Siseturu Ühtlustamise Amet	31

2014/C 184/54	Kohtuasi T-164/14: 7. märtsil 2014 esitatud hagi – Calberson GE versus komisjon	32

2014/C 184/55	Kohtuasi T-180/14: 14. märtsil 2014 esitatud hagi – Front Polisario versus nõukogu	33

2014/C 184/56	Kohtuasi T-185/14: 14. märtsil 2014 esitatud hagi – Freitas versus parlament ja nõukogu	34

2014/C 184/57	Kohtuasi T-223/14: 9. aprillil 2014 esitatud hagi – Ewald Dörken versus Siseturu Ühtlustamise Amet– Schürmann (VENT ROLL)	35

2014/C 184/58	Kohtuasi T-225/14: 11. aprillil 2014 esitatud hagi – iNET24 Holding versus Siseturu Ühtlustamise Amet (IDIRECT24)	36

2014/C 184/59	Kohtuasi T-234/14: 11. aprillil 2014 esitatud hagi – Mammoet Salvage versus komisjon	37

2014/C 184/60	Kohtuasi T-265/11: Üldkohtu 31. märtsi 2014. aasta määrus – Elmaghraby versus nõukogu	38

2014/C 184/61	Kohtuasi T-266/11: Üldkohtu 31. märtsi 2014. aasta määrus – El Gazaerly versus nõukogu	38

2014/C 184/62	Kohtuasi T-338/13: Üldkohtu 31. märtsi 2014. aasta määrus – Energa Power Trading versus komisjon	38

	Avaliku Teenistuse Kohus
2014/C 184/63	Kohtuasi F-28/13: Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 30. aprilli 2014. aasta otsus – López Cejudo versus komisjon (Avalik teenistus — Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlus — Päevaraha — Personalieeskirjade VII lisa artikkel 10 — Alusetult makstud summade tagasimaksmine — Töötasult tehtud mahaarvamised — Personalieeskirjade artikkel 85 — Haldusasutuse tahtlik eksitamine — Mõistlik aeg)	39

2014/C 184/64	Kohtuasi F-88/13: Avaliku Teenistuse Kohtu (kolmas koda) 30. aprilli 2014. aasta määrus – Kolarova versus REA (Avalik teenistus — Teadusuuringute Rakendusameti personal — Menetlusküsimused — Vastuvõetamatuse vastuväide — Teenistuslepinguid sõlmivale asutusele antud volitused — Individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ametile (PMO) delegeerimine — PMO otsuste peale esitatud hagi — Hagi, mis on esitatud delegeeriva institutsiooni vastu — Ilmselge vastuvõetamatus)	39

2014/C 184/65	Kohtuasi F-12/14: 7. veebruaril 2014 esitatud hagi – ZZ versus CdT	40

2014/C 184/66	Kohtuasi F-15/14: 19. veebruaril 2014 esitatud hagi – ZZ versus parlament	40

2014/C 184/67	Kohtuasi F-17/14: 4. märtsil 2014 esitatud hagi – ZZ versus parlament	41

2014/C 184/68	Kohtuasi F-19/14: 7. märtsil 2014 esitatud hagi – ZZ versus komisjon	41

2014/C 184/69	Kohtuasi F-21/14: 11. märtsil 2014 esitatud hagi – ZZ versus Europol	42

2014/C 184/70	Kohtuasi F-23/14: 19. märtsil 2014 esitatud hagi – ZZ versus EMSK	42

2014/C 184/71	Kohtuasi F-25/14: 24. märtsil 2014 esitatud hagi – ZZ versus FRA	43

2014/C 184/72	Kohtuasi F-27/14: 24. märtsil 2014 esitatud hagi – ZZ versus EEAS	43

2014/C 184/73	Kohtuasi F-28/14: 28. märtsil 2014 esitatud hagi – ZZ versus SEAE	44

2014/C 184/74	Kohtuasi F-29/14: 28. märtsil 2014 esitatud hagi – ZZ versus komisjon	44

2014/C 184/75	Kohtuasi F-31/14: 29. märtsil 2014 esitatud hagi – ZZ jt versus parlament	45

2014/C 184/76	Kohtuasi F-32/14: 1. aprillil 2014 esitatud hagi – ZZ versus ESMA	45

2014/C 184/77	Kohtuasi F-34/14: 11. aprillil 2014 esitatud hagi – ZZ versus ACER	46

2014/C 184/78	Kohtuasi F-35/14: 14. aprillil 2014 esitatud hagi – ZZ versus Siseturu Ühtlustamise Amet	46

2014/C 184/79	Kohtuasi F-37/14: 20. aprillil 2014 esitatud hagi – ZZ versus parlament	47

2014/C 184/80	Kohtuasi F-88/08 RENV: Avaliku Teenistuse Kohtu 30. aprilli 2014. aasta määrus – Michel versus Euroopa Koolitusfond	47