7.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 102/2

Euroopa Kohtu (kümnes koda) 14. novembri 2013. aasta määrus (Handelsgericht Wien’i eelotsusetaotlus – Austria) – Krejci Lager & Umschlagbetriebs GmbH versus Olbrich Transport und Logistik GmbH

(Kohtuasi C-469/12) (1)

((Eelotsusetaotlus - Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala - Brüsseli konventsioon - Õigusalane koostöö tsiviilasjades - Määrus (EÜ) nr 44/2001 - Artikli 5 punkti 1 alapunkt b - Kohtualluvus - Valikuline kohtualluvus - Lepingutega seotud asjad - Mõiste „teenuste osutamine” - Ladustusleping))

2014/C 102/02

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Handelsgericht Wien

Põhikohtuasja menetluse pooled

Hageja: Krejci Lager & Umschlagbetriebs GmbH

Kostja: Olbrich Transport und Logistik GmbH

Ese

Eelotsusetaotlus – Handelsgericht Wien – Nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT 2001, L 12, lk 1 ELT eriväljaanne 19/04, lk 42) artikli 5 lõike 1 punkti b tõlgendamine – Valikuline kohtualluvus – Mõiste „teenuste osutamine” – Ladustusleping

Resolutsioon

Nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 5 punkti 1 alapunkti b teist taanet tuleb tõlgendada nii, et selline kauba ladustamise leping nagu põhikohtuasjas kujutab endast „teenuste osutamise lepingut” selle sätte tähenduses.

(1) ELT C 26, 26.1.2013.

7.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 102/3

Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 10. oktoobri 2013. aasta määrus (Debreceni Munkaügyi Bíróság’i eelotsusetaotlus – Ungari) – Sándor Nagy (C-488/12) versus Hajdú-Bihar Megyei Kormányhivatal, Lajos Tiborné Böszörményi (C-489/12), Róbert Gálóczhi-Tömösváry (C-490/12), Magdolna Margit Szabadosné Bay (C-491/12) versus Mezőgazdasági és Vidékfejlesztési Hivatal ja Józsefné Ványai (C-526/12) versus Nagyrábé Község Polgármesteri Hivatal

(Liidetud kohtuasjad C-488/12–C-491/12 ja C-526/12) (1)

((Eelotsusetaotlus - Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 30 - Liidu õiguse rakendamine - Puudumine - Ilmne Euroopa Kohtu pädevuse puudumine))

2014/C 102/03

Kohtumenetluse keel: ungari

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Debreceni Munkaügyi Bíróság

Põhikohtuasja menetluse pooled

Kaebuse esitajad: Nagy Sándor (C-488/12), Lajos Tiborné Böszörményi (C-489/12), Róbert Gálóczhi-Tömösváry (C-490/12), Magdolna Margit Szabadosné Bay (C-491/12) ja Józsefné Ványai (C-526/12)

Vastustajad: Hajdú-Bihar Megyei Kormányhivatal (C-488/12), Mezőgazdasági és Vidékfejlesztési Hivatal (C-489/12, C-490/12, C-491/12), Nagyrábé Község Polgármesteri Hivatal (C-526/12)

Ese

Eelotsusetaotlus – Debreceni Munkaügyi Bíróság – Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 30 tõlgendamine – Põhjendamatu vallandamine – Vallandamine põhjendusi esitamata – Riigi ametiasutuse teenistuja, kes vabastati teenistusest riigiteenistujate teenistussuhteid käsitleva siseriikliku seaduse sätte alusel

Resolutsioon

Euroopa Liidu Kohtul puudub ilmselgelt pädevus Debreceni Munkaügyi Bíróság’i (Ungari) esitatud küsimustele vastamiseks.

(1) ELT C 79, 16.3.2013.

7.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 102/3

Euroopa Kohtu (esimene koda) 14. novembri 2013. aasta määrus (Juzgado de Primera Instancia e Instrucción no1 de Catarroja ja Juzgado de Primera Instancia no17 de Palma de Mallorca eelotsusetaotlus – Hispaania) – Banco Popular Español SA versus Maria Teodolinda Rivas Quichimbo ja Wilmar Edgar Cun Pérez (C-537/12), ning Banco de Valencia SA versus Joaquín Valldeperas Tortosa ja María Ángeles Miret Jaume (C-116/13)

(Liidetud kohtuasjad C-537/12 ja C-116/13) (1) (2)

((Direktiiv 93/13/EMÜ - Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 - Tarbijalepingud - Hüpoteeklaenu leping - Hüpoteegi realiseerimise menetlus - Siseriikliku täitekohtu pädevus - Ebaõiglased tingimused - Hindamiskriteeriumid))

2014/C 102/04

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Juzgado de Primera Instancia e Instrucción no1 de Catarroja ja Juzgado de Primera Instancia no17 de Palma de Mallorca

Põhikohtuasja menetluse pool

Hagejad: Banco Popular Español SA (C-537/12) ja Banco de Valencia SA Jaume (C-116/13),

Kostjad: Maria Teodolinda Rivas Quichimbo ja Wilmar Edgar Cun Pérez (C-537/12) ning Joaquín Valldeperas Tortosa ja María Ángeles Miret Jaume (C-116/13)

Ese

(C-537/12)

Eelotsusetaotlus – Juzgado de Primera Instancia e Instrucción – Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288) tõlgendamine – Tarbijate kaitse kinnisvaralaenu valdkonnas – Täitemenetluse raames esitatud vastuväide, mis tugineb laenulepingu tingimuse ebaõiglasele laadile – Tsiviilkohtumenetlust reguleerivad siseriiklikud õigusnormid, mis on kohaldatavad täitemenetluse suhtes ning mis välistavad sellise vastuväite esitamise – Asjaolu, et siseriiklikul kohtul puudub õigus hinnata sellise tingimuse ebaõiglust

(C-116/13)

Eelotsusetaotlus – Juzgado de Primera Instancia de Palma de Mallorca – Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288) artikli 3 lõigete 1 ja 3, artikli 7 ja lisa punkti 1 alapunktide e ja g ning punkti 2 alapunkti a tõlgendamine – Tarbijate kaitse kinnisvaralaenu valdkonnas – Tsiviilkohtumenetlust reguleerivad siseriiklikud õigusnormid, mis on kohaldatavad hüpoteegi realiseerimise menetluse suhtes – Siseriikliku kohtu pädevus

Resolutsioon

Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid nagu on kõne all põhikohtuasjades, mis ei võimalda täitekohtul hüpoteegi realiseerimise menetluse raames hinnata ei omal algatusel ega ka tarbija taotlusel, kas sissenõutava võla ja täitedokumendi aluseks oleva lepingu tingimus on ebaõiglane, ega kohaldada esialgse õiguskaitse meetmeid, sealhulgas täitmise peatamist, juhul kui selliste meetmete kohaldamine on vajalik vastavat asja sisulises menetluses arutava kohtu, kelle pädevuses on selle lepingutingimuse ebaõigluse kontrollimine, lõpliku otsuse täieliku toime tagamiseks.

Direktiivi 93/13 artikli 3 lõikeid 1 ja 3 ning direktiivi lisa punkti 1 alapunkte e ja g ning punkti 2 alapunkti a tuleb hindamaks, kas selline hüpoteeklaenu lepingu ennetähtaegse lõpetamise tingimus, nagu käsitletakse põhikohtuasjas, on ebaõiglane või mitte, tõlgendada nii, et olulise tähtsusega on eelkõige:

—	küsimus, kas kaupleja õigus lõpetada ühepoolselt leping, sõltub tarbija poolt mingi sellise kohustuse täitmata jätmisest, mis on oluline lepinguline kohustus,

—	küsimus, kas selline võimalus on ette nähtud juhtudel, mil täitmata jätmine on piisavalt tõsine võrreldes laenulepingu kestuse ja summaga,

—	küsimus, kas selline võimalus kehtib erandina eeskirjadest, mida tuleb kohaldada poolte vahel vastava kokkuleppe puudumisel ja mis muudavad tarbija käsutuses olevaid menetlusvahendeid arvestades tarbijale raskemaks kohtusse pöördumise ja kaitseõiguste kasutamise, ja

—	küsimus, kas siseriiklik õigus näeb ette piisavad ja tõhusad vahendid, mis võimaldavad tarbijal, kelle vastu sellist tingimust kohaldatakse, korvata laenulepingu ühepoolse lõpetamise mõju.

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on selle hindamise läbiviimine kõiki asjaomase juhtumi asjaolusid arvestades.

(1) ELT C 38, 9.2.2013

(2) ELT C 171, 15.6.2013

7.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 102/5

Euroopa Kohtu (kümnes koda) 14. novembri 2013. aasta määrus – J versus Euroopa Parlament

(Kohtuasi C-550/12 P) (1)

((ELTL artikkel 227 - Õigus esitada petitsioone - Euroopa Parlamendile esitatud petitsioon - Menetluse lõpetamise otsus - Küsimus, mis ei kuulu Euroopa Liidu tegevusvaldkondadesse))

2014/C 102/05

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: J (esindaja: Rechtsanwalt A. Auer)

Teine menetlusosaline: Euroopa Parlament (esindajad: N. Lorenz ja N. Görlitz)

Ese

Apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 27. septembri 2012. aasta otsuse peale kohtuasjas T-160/10: J vs. parlament, millega Üldkohus jättis rahuldamata J hagi, milles J palus tühistada Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni 2. märtsi 2010. aasta otsuse lõpetada apellandi 19. novembril 2009 esitatud petitsiooni (petitsioon nr 1673/2009) menetlemine – Ebapiisav põhjendamine – Põhiõiguste rikkumine

Resolutsioon

1.	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.	Jätta tasuta õigusabi taotlus rahuldamata.

3.	Mõista kohtukulud välja J-lt.

(1) ELT C 32, 2.2.2013.

7.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 102/5

Euroopa Kohtu (kümnes koda) 21. novembri 2013. aasta määrus – Kuwait Petroleum Corp., Kuwait Petroleum International Ltd, Kuwait Petroleum (Nederland) BV versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-581/12 P) (1)

((Apellatsioonkaebus - Keelatud kokkulepped - Tee-ehitusel kasutatava bituumeni Madalmaade turg - Tee-ehitusel kasutatava bituumeni brutohinna kindlaksmääramine - Tee-ehitajatele tehtava allahindluse kindlaksmääramine - 2002. aasta koostööteatis - Punkti 23 alapunkti b viimane lõik - Osaline kaitse trahvi eest - Sellised tõendid faktide kohta, millest Euroopa Komisjon ei olnud eelnevalt teadlik - Ilmselgelt vastuvõetamatu või ilmselgelt põhjendamatu apellatsioonkaebus))

2014/C 102/06

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellandid: Kuwait Petroleum Corp., Kuwait Petroleum International Ltd, Kuwait Petroleum (Nederland) BV (esindajad: solicitor D. Hull ja Rechtsanwalt G. Berrisch)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon (esindajad: F. Ronkes Agerbeek ja P. Van Nuffel)

Ese

Apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 27. septembri 2012. aasta otsuse peale kohtuasjas T-370/06: Kuwait Petroleum jt vs. komisjon, millega Üldkohus jättis rahuldamata nõude tühistada osaliselt komisjoni 13. septembri 2006. aasta otsus K(2006) 4090 (lõplik), mis käsitleb EÜ artikli 81 alusel algatatud menetlust (Juhtum nr COMP/F/38.456 – Bituumen (NL)) seoses kokkulepetega Madalmaades tee-ehituses kasutatava bituumeni müügi ja ostu brutohinnas, ühtses minimaalses allahindluses kartellis osalevate tee-ehitajate brutohinnast ja väiksemas maksimaalses allahindluses ülejäänud tee-ehitajate brutohinnast – Apellantidele määratud trahvi vähendamine

Resolutsioon

1.	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Kuwait Petroleum Corp.-ilt, Kuwait Petroleum International Ltd-lt ja Kuwait Petroleum (Nederland) BV-lt.

(1) ELT C 55, 23.2.2013.

7.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 102/6

Euroopa Kohtu 24. oktoobri 2013. aasta määrus – Lancôme parfums et beauté & Cie versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), Focus Magazin Verlag GmbH

(Kohtuasi C-593/12 P) (1)

((Apellatsioonkaebus - Ühenduse kaubamärk - Sõnamärk Color Focus - Ühenduse sõnamärgi Focus omaniku esitatud kehtetuks tunnistamise taotlus - Kehtetuks tunnistamine - Loobumine - Kodukorra artikkel 149 - Apellatsioonkaebus, mille ese on ära langenud - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine))

2014/C 102/07

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Lancôme parfums et beauté & Cie (esindaja: Rechtsanwalt A. von Mühlendahl)

Teised menetlusosalised: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: A. Folliard-Monguiral, Rechtsanwalt R. Schweizer), Focus Magazin Verlag GmbH (esindaja: Rechtsanwalt R. Schweizer)

Ese

Apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 5. oktoobri 2012. aasta otsuse peale kohtuasjas T-204/10: Lancôme parfums et beauté & Cie vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, millega Üldkohus jättis rahuldamata sõnamärgi COLOR FOCUS kaupadele klassis 3 omaniku tühistamishagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 11. veebruari 2010. aasta otsuse R 238/2009-2 peale jätta rahuldamata kaebus tühistamisosakonna otsuse peale, millega rahuldati ühenduse sõnamärgi FOCUS kaupadele klassis 3 omaniku taotlus tunnistada see kaubamärk kehtetuks – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b ja artikli 53 lõige 1 – Segiajamise tõenäosus – Kaubamärkide sarnasus – Varasema kaubamärgi tegelik kasutamine – Õiguste kuritarvitamine

Resolutsioon

1.	Vajadus otsustada apellatsioonkaebuse üle on ära langenud.

2.	Mõista käesoleva menetluse kohtukulud välja Lancôme parfums et beauté & Cie-lt.

(1) ELT C 55, 23.2.2013.

7.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 102/7

Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 14. novembri 2013. aasta määrus (High Court of Justice’i (Chancery Division) eelotsusetaotlus – Ühendkuningriik) – Astrazeneca AB versus Comptroller General of Patents

(Kohtuasi C-617/12) (1)

((Inimtervishoius kasutatavad ravimid - Täiendava kaitse tunnistus - Määrus (EÜ) nr 469/2009 - Artikli 13 lõige 1 - Mõiste „esmane müügiluba ühenduses” - Šveitsi ravimtoodete instituudi (Swissmedic) antud luba - Automaatne tunnustamine Liechtensteinis - Euroopa Ravimiameti antud luba - Tunnistuse kehtivusaeg))

2014/C 102/08

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

High Court of Justice (Chancery Division)

Põhikohtuasja menetluse pooled

Hageja: Astrazeneca AB

Kostja: Comptroller General of Patents

Ese

Eelotsusetaotlus – High Court of Justice, Chancery Division, Patents Court – Ühendkuningriik – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta määruse (EÜ) nr 469/2009 ravimite täiendava kaitse tunnistuse kohta (ELT L 152, lk 1) artikli 13 lõike 1 tõlgendamine – Mõiste „esmane müügiluba” – Šveitsi müügiluba, mida Liechtenstein oli automaatselt tunnustanud, kuid mida ei antud direktiivis 2001/83/EÜ (inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta) kehtestatud haldusmenetluse kohaselt

Resolutsioon

Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) kontekstis tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta määruse (EÜ) nr 469/2009 (ravimite täiendava kaitse tunnistuse kohta) artikli 13 lõiget 1 tõlgendada nii, et Šveitsi ravimtoodete instituudi (Swissmedic) poolt ravimile antud haldusluba, mida Liechtenstein automaatselt tunnustab, tuleb pidada selle sätte mõttes selle ravimi esmaseks müügiloaks Euroopa Majanduspiirkonnas, kui nimetatud luba anti enne Euroopa Ravimiameti (EMA) müügiluba või enne müügiluba, mille on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/83/EÜ (inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta) nõuete alusel andnud mõne Euroopa Liidu liikmesriigi intellektuaalomandi valdkonna pädev ametiasutus või vastav Islandi Vabariigi või Norra Kuningriigi ametiasutus. Sellega seoses ei oma tähtsust asjaolu, et Euroopa Ravimiamet on läbi vaadatud analoogsete kliiniliste andmete alusel erinevalt Šveitsi ametiasutusest keeldunud samale ravimile müügiluba andmast, ega ka tõsiasi, et Swissmedic on Šveitsi müügiloa kehtivuse peatanud ja selle kehtivuse hiljem taastanud alles pärast seda, kui müügiloa omanik esitas talle täiendavaid andmeid.

(1) ELT C 86, 23.3.2013.

7.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 102/8

Euroopa Kohtu (üheksas koda) 10. oktoobri 2013. aasta määrus (Szombathelyi Törvényszék’i eelotsusetaotlus – Ungari) – Ferenc Tibor Kovács versus Vas Megyei Rendőr-főkapitányság

(Kohtuasi C-5/13) (1)

((Eelotsusetaotlus - Artikkel 45 ELTL - Töötajate vaba liikumine - Siseriiklikud õigusnormid, milles on sätestatud, et välismaise registreerimismärgiga sõiduki juht on kohustatud tõendama koheselt, politseikontrolli käigus, et ta kasutab sõidukit õiguspäraselt, ja mille rikkumise eest on ette nähtud trahv))

2014/C 102/09

Kohtumenetluse keel: ungari

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Szombathelyi Törvényszék

Põhikohtuasja menetluse pool

Kaebuse esitaja: Ferenc Tibor Kovács

Vastustaja: Vas Megyei Rendőr-főkapitányság

Ese

Eelotsusetaotlus – Szombathelyi Törvényszék – Isikute vaba liikumise põhimõtte, diskrimineerimiskeelu põhimõtte ja õiguse õiglasele menetlusele tõlgendamine – Siseriiklikud õigusnormid maanteeliikluse kohta, milles on ette nähtud, et mootorsõidukid võivad riigi territooriumil maanteeliikluses liigelda ainult vastava loa alusel ja riikliku registreerimismärgi olemasolul, ning et sellest normist erandi tegemiseks ette nähtud tingimuste olemasolu saab tõendada ainult vastava kontrolli käigus – Liikmesriigis A elava ja liikmesriigis B töötava isiku, kelle kasutusse on selleks, et ta saaks sellega oma töökohta sõita, antud sõiduauto, mille omanik on tema tööandja ja millel on liikmesriigi B registreerimismärk, kohustus tõendada politseikontrolli käigus, et ta kasutab seda sõiduautot liikmesriigis A õiguspäraselt –Sõiduauto kasutamise õiguspärasuse kohta tõendi esitamise võimaluse puudumine sõidukijuhil hilisemas haldusmenetluse staadiumis

Resolutsioon

ELTL artiklit 45 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus niisugused liikmesriigi õigusnormid nagu need, mis on kõne all käesolevas põhikohtuasjas ja milles on sätestatud, et selle liikmesriigi maanteedel võivad liigelda ainult sama liikmesriigi ametiasutuste välja antud loa alusel ja selle liikmesriigi registreerimismärgiga mootorsõidukid ning selle liikmesriigi elanik, kes taotleb nimetatud normist erandi tegemist tulenevalt asjaolust, et ta kasutab teises liikmesriigis asuvale tööandjale kuuluvat sõidukit, peab saama vaidlusalustes liikmesriigi õigusnormides ette nähtud tingimuste olemasolu tõendada koheselt, politseikontrolli käigus, sest vastasel juhul määratakse talle nimetatud normide rikkumise eest koha peal ja ilma võimaluseta taotleda sellest vabastamist rahatrahv, mille summa vastab niisuguse rahatrahvi summale, mis määratakse sõiduki registreerimiskohustuse täitmata jätmise eest.

(1) ELT C 114, 20.4.2013.

7.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 102/8

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 14. novembri 2013.aasta määrus (Úřad průmyslového vlastnictví eelotsusetaotlus – Tšehhi Vabariik) – MF 7 a.s. versus MAFRA a.s.

(Kohtuasi C-49/13) (1)

((ELTL artikkel 267 - Mõiste „kohus” - Kohtuotsuse jõudu omav lahendiga päädiv menetlus - Sõltumatus - Ilmne Euroopa Kohtu pädevuse puudumine))

2014/C 102/10

Kohtumenetluse keel: tšehhi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Úřad průmyslového vlastnictví

Põhikohtuasja menetluse pool

Hageja: MF 7 a.s.

Kostja: MAFRA a.s.

Ese

Eelotsusetaotlus – Úřad průmyslového vlastnictví – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiivi 2008/95/EÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 299, lk 25) artikli 3 lõike 2 punkti d tõlgendamine – Pahausksuse hindamise kriteeriumid – Pärast registreerimistaotluse esitamist aset leidnud asjaolude mõju taotleja heausksuse hindamisele – Kaubamärgiomaniku nõustumine tegevusega, mis võib tema ainuõigusi piirata – Varasema kaubamärgi omaniku ja hilisema kaubamärgi taotleja vahel sõlmitud lepingud, mis ei reguleeri intellektuaalomandi õigusi – Vaidlustatud kaubamärgi talumine varasema kaubamärgi omaniku poolt pika aja vältel

Resolutsioon

Euroopa Kohtus ei ole ilmselgelt pädev vastama Úřad průmyslového vlastnictví (Tšehhi Vabariik) 22. jaanuari 2013.aasta otsusega esitatud küsimustele.

(1) ELT C 141, 18.5.2013.

7.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 102/9

Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 12. detsembri 2013. aasta määrus – Getty Images (US) versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

(Kohtuasi C-70/13 P) (1)

((Apellatsioonkaebus - Ühenduse kaubamärk - Määrus (EÜ) nr 207/2009 - Artikli 7 lõige 1 punktid b ja c - Kirjeldav kaubamärk - Sõnamärk PHOTOS.COM - Osaline registreerimisest keeldumine - Võrdne kohtlemine - Siseturu Ühtlustamise Ameti kohustus arvestada oma varasema otsustuspraktikaga - Osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu ja osaliselt ilmselgelt põhjendamatu apellatsioonkaebus))

2014/C 102/11

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Getty Images (US), Inc. (esindaja: advokat P. Olson)

Teine menetlusosaline: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: V. Melgar)

Ese

Apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 21. novembri 2012. aasta otsuse peale kohtuasjas T-338/11: Getty Images (US), Inc. vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), millega Üldkohus jättis rahuldamata tühistamishagi Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja6. aprilli 2011. aasta otsuse R 1831/2010-2 peale, millega lükati tagasi kaebus kontrollija otsuse peale keelduda osaliselt sõnamärgi PHOTOS.COM registreerimisest klassidesse 9, 42 ja 45 kuuluvate kaupade ja teenuste jaoks – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktid b ja c – Eristusvõime puudumine

Resolutsioon

1.	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Getty Images (US) Inc.-lt.

(1) ELT C 101, 6.4.2013.

7.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 102/10

Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 28. novembri 2013. aasta määrus (Conseil régional d'expression française de l'ordre des médecins vétérinaires’i eelotsusetaotlus – Belgia) – Distsiplinaarmenetlus Jean Devillers’I suhtes

(Kohtuasi C-167/13) (1)

((Eelotsusetaotlus - Euroopa Kohtu kodukorra artikli 53 lõige 2 - Conseil régional d’expression française de l’ordre des médecins vétérinaires - Mõiste „liikmesriigi kohus” ELTL artikli 267 tähenduses - Euroopa Kohtu pädevuse puudumine))

2014/C 102/12

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Conseil régional d'expression française de l'ordre des médecins vétérinaires

Põhikohtuasja menetluse pool

Jean Devillers

Ese

Eelotsusetaotlus – Nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 1/2005, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal ning millega muudetakse direktiive 64/432/EMÜ ja 93/119/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1255/97 (ELT L 3, lk 1) artikli 3 tõlgendamine – Kutseühingu esitatud eelotsuse küsimus – Mõiste „kohus” ELTL artikli 267 tähenduses – Euroopa Kohtu pädevus – Faktiliste ja õiguslike asjaolude ebapiisavus – Küsimuse vastuvõetavus

Resolutsioon

Euroopa Liidu Kohus ei ole ilmselgelt pädev vastama Conseil régional d’expression française de l’ordre des médecins vétérinaires’i (Belgia) 23. märtsi 2013. aasta otsusega esitatud eelotsuse küsimusele.

(1) ELT C 164, 8.6.2013.

7.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 102/10

Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 14. novembri 2013. aasta määrus (High Court of Justice’i (Chancery Division) eelotsusetaotlus – Ühendkuningriik) – Glaxosmithkline Biologicals SA, Glaxosmithkline Biologicals, Niederlassung der Smithkline Beecham Pharma GmbH & Co. KG versus Comptroller-General of Patents, Designs and Trade Marks

(Kohtuasi C-210/13) (1)

((Inimtervishoius kasutatavad ravimid - Täiendava kaitse tunnistus - Määrus (EÜ) nr 469/2009 - Mõisted „toimeaine” ja „toimeainete kombinatsioon” - Vaktsiiniabiaine))

2014/C 102/13

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

High Court of Justice (Chancery Division)

Põhikohtuasja menetluse pooled

Hagejad: Glaxosmithkline Biologicals SA, Glaxosmithkline Biologicals, Niederlassung der Smithkline Beecham Pharma GmbH & Co. KG

Kostjad: Comptroller-General of Patents, Designs and Trade Marks

Ese

Eelotsusetaotlus – High Court of Justice (Chancery Division) – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta määruse (EÜ) nr 469/2009 ravimite täiendava kaitse tunnistuse kohta (ELT L 152, lk 1) artikli 1 punkti b tõlgendamine – Mõisted „toimeaine” ja „toimeainete kombinatsioon” – Vaktsiiniabiaine, millel endal puudub ravitoime, kuid mis tugevdab antigeeni ravitoimet

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta määruse (EÜ) nr 469/2009 (ravimite täiendava kaitse tunnistuse kohta) artikli 1 punkti b tuleb tõlgendada nii, et nagu vaktsiiniabiaine ei kuulu mõiste „toimeaine” alla, ei hõlma mõiste „toimeainete kombinatsioon” kombinatsiooni kahest ainest, millest üks on ravitoimega toimeaine, samas kui teine aine – vaktsiiniabiaine – võimaldab mainitud ravitoimet suurendada, ehkki tal endal ravitoime puudub.

(1) ELT C 189, 29.6.2013.

7.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 102/11

Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 14. novembri 2013. aasta määrus (Tribunal des affaires de sécurité sociale des Bouches du Rhône’i eelotsusetaotlus – Prantsusmaa) – Anouthani Mlamali versus Caisse d’allocations familiales des Bouches-du-Rhône

(Kohtuasi C-257/13) (1)

((Eelotsusetaotlus - Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 94 - Piisavate täpsustuste puudumine põhikohtuasja faktilist ja õiguslikku tausta kohta ja põhjuste kohta, mis selgitavad, miks eelotsuse küsimusele vastamine on vajalik - Ilmselge vastuvõetamatus))

2014/C 102/14

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal des affaires de sécurité sociale des Bouches du Rhône

Põhikohtuasja menetluse pool

Hageja: Anouthani Mlamali

Kostja: Caisse d’allocations familiales des Bouches-du-Rhône

Ese

Eelotsusetaotlus – Tribunal des affaires de sécurité sociale des Bouches du Rhône – Nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta (ELT L 16, lk 44; ELT eriväljaanne 19/06, lk 272) artikli 11 tõlgendamine – Seaduslikult riigis elavad kolmandate riikide kodanikud – Sellisele ülalpeetavale alaealisele lapsele perehüvitiste andmisest keeldumine, kes on ise kolmanda riigi kodanik – Perekonna taasühinemist käsitlevatest õigusnormidest kõrvalhoidmine – Keeldumine põhjendusel, et puudub Agence nationale de l’accueil des étrangers et des migrations’i väljastatav tervisetõend – Võrdne kohtlemine

Resolutsioon

Tribunal des affaires de sécurité sociale des Bouches-du-Rhône’i (Prantsusmaa) 13. mai 2013. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus on ilmselgelt vastuvõetamatu.

(1) ELT C 207, 20.7.2013.

7.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 102/12

Euroopa Kohtu (teine koda) 28. novembri 2013. aasta määrus (da 5 a Vara Cível de Lisboa eelotsusetaotlus – Portugal) – Sociedade Agrícola e Imobiliária da Quinta de S. Paio, Lda versus Instituto da Segurança Social, IP

(Kohtuasi C-258/13) (1)

((Eelotsusetaotlus - Euroopa Liidu põhiõiguste harta - Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile - Tulundusliku eesmärgiga juriidilised isikud - Menetlusabi - Seose puudumine liidu õigusega - Ilmne Euroopa Kohtu pädevuse puudumine))

2014/C 102/15

Kohtumenetluse keel: portugali

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

5 a Vara Cível de Lisboa

Põhikohtuasja menetluse pool

Hageja: Sociedade Agrícola e Imobiliária da Quinta de S. Paio, Lda

Kostja: Instituto da Segurança Social, IP

Ese

Eelotsusetaotlus – Varas Cíveis de Lisboa – ELTL artiklite 6 ja 267 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta (EÜT 2000, C 364, lk 1) artikli 47 tõlgendamine – Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile – Siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt tulundusliku eesmärgiga juriidilistel isikutel ei ole õigust menetlusabile – Selliste juriidiliste isikute vabastamine kohtumenetlusega seotud kulude ja lõivude maksmisest, juhul kui asjaomane isik on maksejõuetu või tema suhtes kohaldatakse saneerimismenetlust

Resolutsioon

Euroopa Kohus ei ole ilmselgelt pädev vastama eelotsuse küsimustele, mille 5a Vara Cível de Lisboa (Portugal) esitas oma 13. märtsi 2013. aasta määrusega (kohtuasi C-258/13).

(1) ELT C 215, 27.7.2013.

7.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 102/12

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Grondwettelijk Hof (Belgia) 2. jaanuaril 2014 – KPN Group Belgium NV ja Mobistar NV versus Ministerraad, menetlusse astuja Belgacom NV

(Kohtuasi C-1/14)

2014/C 102/16

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Grondwettelijk Hof

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: KPN Group Belgium NV ja Mobistar NV

Kostja: Ministerraad

Menetlusse astuja: Belgacom NV

Eelotsuse küsimused

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/22/EÜ (1) universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv) ja – eeskätt direktiivi artikleid 9 ja 32 – tuleb tõlgendada nii, et universaalteenuste sotsiaaltariif ja universaalteenuse direktiivi artikli 13 lõike 1 punktis b ettenähtud kompenseerimismehhanism ei ole kohaldatav mitte ainult elektrooniliste sideteenuste puhul, millega tagatakse määratletud piirkonnas telefoniteenust võimaldav ühendus üldkasutatava sidevõrguga, vaid ka mobiilsideteenuste ja/või Internetiteenuse kujul pakutavate elektrooniliste sideteenuste puhul?

2.	Kas universaalteenuse direktiivi artikli 9 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriikidel on lubatud võtta universaalteenuse eritariife kasutusele muude kui universaalteenuse direktiivi artikli 9 lõikes 2 kirjeldatud teenuste puhul?

3.	Kui esimesele ja teisele küsimusele tuleb vastata eitavalt, siis kas universaalteenuse direktiivi asjaomased sätted on kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega, mis on muu hulgas sätestatud Euroopa Liidu (2) põhiõiguste harta artiklis 20?

(1) EÜT L 108, lk 51; EÜT eriväljaanne 13/29, lk 367.

(2) EÜT 2000, C 362, lk 1.

7.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 102/13

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Najwyższy (Poola) 3. jaanuaril 2014 – Polska Telefonia Cyfrowa S.A. (Varssavi) versus Prezes Urzędu Komunikacji Elektronicznej

(Kohtuasi C-3/14)

2014/C 102/17

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Najwyższy

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: Polska Telefonia Cyfrowa S.A.

Vastustaja kassatsioonimenetluses: Prezes Urzędu Komunikacji Elektronicznej

Eelotsuse küsimused

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) (1) artikli 7 lõiget 3 tuleb koosmõjus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuste direktiiv) (2) artikliga 28 tõlgendada nii, et iga meede, mida riigi reguleeriv asutus võtab direktiivi 2002/22 artiklist 28 tuleneva kohustuse täitmiseks, mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust juba siis, kui meetme tulemusel saavad teiste liikmesriikide lõppkasutajad selle liikmesriigi territooriumil juurdepääsu mittegeograafilistele numbritele?

Kas direktiivi 2002/21 artikli 7 lõiget 3 koosmõjus artikliga 6 ja artikliga 20 tuleb tõlgendada nii, et riigi reguleeriv asutus, kes lahendab elektroonilisi sidevõrke või -teenuseid pakkuvate ettevõtjate vahelisi vaidlusi, mis puudutavad ühele neist ettevõtjatest direktiivi 2002/22 artiklist 28 tuleneva kohustuse täitmist, ei või konsolideerimismenetlust läbi viia isegi siis, kui meede mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust ja siseriikliku õiguse alusel on riigi reguleeriv asutus kohustatud alati algatama konsolideerimismenetluse, kui meede võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust?

Kui teisele küsimusele tuleb vastata jaatavalt, siis kas direktiivi 2002/21 artikli 7 lõiget 3 koosmõjus artikliga 6 ja artikliga 20 ning koosmõjus ELTL artikliga 288 ja EL lepingu artikli 4 lõikega 3 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi kohus peab jätma kohaldamata siseriiklikud õigusnormid, mille alusel on riigi reguleeriv asutus kohustatud alati algatama konsolideerimismenetluse, kui asutuse võetud meede võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust?

(1) EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33 (ELT eriväljaanne 13/29, lk 349).

(2) EÜT L 108, 24.4.2002, lk 51 (ELT eriväljaanne 13/29, lk 367).

7.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 102/14

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de Primera Instancia (Hispaania) 10. jaanuaril 2014 – Unnim Banc S.A. versus Diego Fernández Gabarro jt

(Kohtuasi C-8/14)

2014/C 102/18

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Juzgado de Primera Instancia

Põhikohtuasja pooled

Sissenõudja: Unnim Banc, S.A.

Võlgnikud: Diego Fernández Gabarro, Pedro Penalva López ja Clara López Durán

Eelotsuse küsimused

Kas seaduses 1/2013 hüpoteeklaenu lepingute võlgnike kaitse, võla restruktureerimise ja sotsiaalüüri kohta ette nähtud ühekuulist tähtaega tuleb pidada direktiivi 93/13/EMÜ (1) artiklite 6 ja 7 mõttega vastuolus olevaks?

(1) Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288).

7.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 102/14

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaad) 13. jaanuaril 2014 – Staatssecretaris van Financiën versus D. G. Kieback

(Kohtuasi C-9/14)

2014/C 102/19

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Hoge Raad der Nederlanden

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: Staatssecretaris van Financiën

Vastustaja kassatsioonimenetluses: D. G. Kieback

Eelotsuse küsimused

Kas EÜ artiklit 39 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriik, kus maksukohustuslane teeb palgatööd, peab tulumaksu sissenõudmisel arvesse võtma maksukohustuslase isiklikku ja perekondlikku olukorda, kui kõnealune maksukohustuslane (i) töötas maksustamisperioodil selles liikmesriigis vaid teatava aja ja elas samal ajal teises liikmesriigis, (ii) sai sellel perioodil kogu või peaaegu kogu oma tulu töökohariigis, (iii) töötas ja elas sama aasta jooksul mõnes muus riigis ja (iv) maksustamisperioodi tervikuna silmas pidades ei saanud kogu või peaaegu kogu oma tulu esimesena nimetatud töökohariigis?

2.	Kas esimesele küsimusele tuleb vastata teistmoodi, kui riik, kus töötaja maksustamisperioodi jooksul elas ja töötas, ei ole Euroopa Liidu liikmesriik?

7.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 102/15

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hof van Beroep te Gent (Belgia) 16. jaanuaril 2014 – Property Development Company NV versus Belgische Staat

(Kohtuasi C-16/14)

2014/C 102/20

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Hof van Beroep te Gent

Põhikohtuasja pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Property Development Company NV

Vastustaja apellatsioonimenetluses: Belgische Staat

Eelotsuse küsimus

Kas ehitustööde rahastamiseks võetud laenudelt arvutatud intress, mida võib nõukogu 25. juuli 1978. aasta neljanda direktiivi 78/660/EMÜ (1) artikli 35 lõike 4 kohaselt pidada tootmismaksumuseks, kui see on seotud kõnealuse tootmisperioodiga, on omatarbe maksustatava väärtuse osa nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ (2) artikli 5 lõike 6 tähenduses, eelkõige aga „omahinna” osa nimetatud direktiivi artikli 11 A osa lõike 1 punkti b tähenduses ja/või kõrvalkulude osa sama direktiivi artikli 11 A osa lõike 2 tähenduses?

(1) Nõukogu 25. juuli 1978. aasta neljas direktiiv, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid (EÜT L 222, lk 11; EÜT eriväljaanne 17/01, lk 21).

(2) Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuues direktiiv kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145, lk 1; EÜT eriväljaanne 09/01, lk 23).

7.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 102/15

Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) 21. jaanuaril 2014 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (esimene koda) 8. novembri 2014. aasta otsuse peale kohtuasjas T-536/10: Kessel Marketing & Vertriebs GmbH versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

(Kohtuasi C-31/14 P)

2014/C 102/21

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: D. Walicka)

Teised menetlusosalised: Kessel Marketing & Vertriebs GmbH, Janssen-Cilag GmbH

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

—	tühistada vaidlustatud kohtuotsus;

—	jätta hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti neljanda apellatsioonikoja 21. septembri 2010. aasta otsuse R 708/2010-4 peale rahuldamata või teise võimalusena saata kohtuasi Üldkohtusse tagasi;

—	mõista nii esimese kohtuastme kulud kui ka apellatsioonimenetluse kulud välja esimese kohtuasja hagejalt.

Väited ja peamised argumendid

Üldkohus jättis muutmata apellatsioonikoja otsuse, mille kohaselt hageja poolt kaupade ja teenuste loetelu piiramine on ebaselge, kui see lähtub ravimiretsepti puudumise kriteeriumist. Üldkohus leidis siiski, et kõnealune ebaselgus ei saa muuta piiramistaotlust täielikult asjakohatuks. Ühtlustamisamet on seisukohal, et ebaselguse korral ei saa kaupade ja teenuste loetelu piiramist registreerida ning kaupade ja teenuste võrdlust ei saa aluseks võtta. Kuna käesolevas asjas tuvastati taotluse ebaselgus, ei olnud apellatsioonikojal võimalik taotlust arvesse võtta.

Üldkohus leidis samuti, et hageja taotletud piiramine ei ole vastuvõetav, kuna see põhineb kõnealuste kaupade puhul ravimiretsepti nõude puudumisel. Ravimiretsepti nõude puudumise kriteerium on taotluses nimetatud kaupade alajaotuse moodustamiseks ebasobiv. See ei ole sobiv kriteerium kaubamärgiga tähistatavate farmaatsiatoodete alajaotuse moodustamiseks. Kuna Euroopa tasandil ei ole seda küsimust ühtlustatud, sõltub see, kas ravimiretsepti nõue esineb või mitte, farmaatsiatooteid reguleerivatest siseriiklikest õigusnormidest, mida siseriiklik seadusandja võib igal ajal muuta. Õigus ühenduse kaubamärgist tulenevale kaitsele ei saa aga sõltuda siseriikliku õiguse kohaldamisalasse kuuluvast kriteeriumist ega kriteeriumist, mis võib aja jooksul muutuda.

Ühtlustamisamet ei vaidle sellele vastu. Üldkohus leidis aga siiski, et apellatsioonikoda toimis vääralt, kui ta ei võtnud piiramist üldse arvesse. Apellatsioonikoda ei oleks tohtinud piiramist käsitada täiesti asjakohatuna. Ta oleks pidanud kaupu võrdlema, võttes aluseks taotletava kaubamärgiga pärast hagejapoolset piiramist tähistatavad kaubad ja võrreldes neid varasema kaubamärgiga tähistatavate kaupadega, arvestamata siinkohal ravimiretsepti nõude kriteeriumi.

Ühtlustamisamet on seisukohal, et kohtuotsus rikub selles suhtes ühenduse kaubamärgi määruse (1) artikli 43 lõiget 1 koostoimes ühenduse kaubamärgi määruse rakendamise määruse (2) artikli 2 lõikega 2, kuna ebaselgus muudab kaupade ja teenuste loetelu tervikuna vastuvõetamatuks. Vastuvõetamatut piiramist ei saa registreerida ega kaupade võrdlemisel arvesse võtta. Kohtuotsuses on rikutud ka taotluse siduvuse põhimõtet, mis on ühenduse kaubamärgi süsteemi aluseks. Kaupade ja teenuste loetelu tuleb sellisena hinnata taotleja esitatud kujul. Ühtlustamisametile ei ole antud pädevust loetelu ümber sõnastada.

(1) Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1).

(2) Komisjoni 13. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 2868/95, millega rakendatakse nõukogu määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT L 303, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 189).

7.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 102/16

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Fővárosi Törvényszék (Ungari) 23. jaanuaril 2014 – ERSTE Bank Hungary Zrt. versus Attila Sugár

(Kohtuasi C-32/14)

2014/C 102/22

Kohtumenetluse keel: ungari

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Fővárosi Törvényszék

Põhikohtuasja menetluse pooled

Sissenõudja: ERSTE Bank Hungary Zrt.

Võlgnik: Attila Sugár

Eelotsuse küsimused

Kas direktiivi 93/13/EMÜ (1) artikli 7 lõikega 1 on kooskõlas liikmesriigi selline menetlus, milles tarbijaga lepingu sõlminud pool nõuab juhul, kui tarbija rikub kohustust, mille ta on võtnud vorminõuetele vastavas notari koostatud dokumendis, tarbijalt sisse tema poolt nimetatud summa väljaspool kohtumenetlust, esitades nn täidetavust puudutava kinnituse, ilma et saaks kontrollida, kas selle aluseks oleva lepingu teatavad tingimused on ebaõiglased või mitte?

Kas tarbija võib selle menetluse käigus nõuda esitatud täidetavust puudutava kinnituse tühistamist põhjendusega, et ei ole kontrollitud, kas selle aluseks oleva lepingu teatavad tingimused on ebaõiglased või mitte, hoolimata sellest, et kohus peab oma menetluses vastavalt kohtuotsusele C-472/2011 tarbijale ebaõiglasest tingimusest teatama?

(1) Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288).

7.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 102/17

Mory SA, likvideerimisel, Mory Team, likvideerimisel, ja Superga Investi 24. jaanuaril 2014 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 11. novembri 2013. aasta otsuse peale kohtuasjas T-545/12: Mory jt versus komisjon

(Kohtuasi C-33/14 P)

2014/C 102/23

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellandid: Mory SA, likvideerimisel, Mory Team, likvideerimisel, Superga Invest (esindajad: advokaadid B. Vatier ja F. Loubières)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellantide nõuded

—	tühistada Üldkohtu seitsmenda koja otsus;

—	saata kohtuasi tagasi sisuliseks arutamiseks Üldkohtus, tingimustel, mis tagavad uurimise erapooletuse;

—	otsustada, et kohtukulude jaotus otsustatakse koos põhikohtuasjaga.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitavad apellandid kaks väidet.

Esiteks tõlgendas Üldkohus vääralt ELTL artiklit 263, jättes tunnustamata apellantide põhjendatud huvi hagi esitamiseks. Nad leiavad, et hagiavalduse vastuvõetavus sõltub asjaolust, kas hagejad, kes ei ole otsuse adressaadid, suudavad tõendada, et otsus neid otseselt ja isiklikult puudutas. Apellantide sõnul on tegemist ainsa hagiavalduse vastuvõetavuse hindamise kriteeriumiga, mis on kehtestatud asutamislepingus. Lisaks ei ole asutamislepingu kohaselt põhjendatud huvi hagiavalduse esitamise iseseisev tingimus.

Apellandid kinnitavad, et neil on põhjendatud huvi järgmistel põhjustel. Esiteks asjaolu, et Mory SA oli huvitatud isik menetluses, milles tehti otsused Sernam 1, Sernam 2 ja Sernam 3, ja et ta oli isiklikult nendesse menetlustesse kaasatud, mis on aluseks tema põhjendatud huvile vaidlustada otsus eespool viidatud otsustest viimase rakendamise korra kohta. Teiseks saab apellantide põhjendatud huvi tuvastada ka tänu asjaolule, et nad on poolteks kahes kohtumenetluses, mida menetlevad prantsuse kohtud. Kolmandaks tuleneb äriühingu Superga Invest põhjendatud huvi otseselt äriühingute Mory SA ja Mory Team põhjendatud huvist, kuivõrd esimene oli viimaste peamine aktsionär, samuti sellest, et Superga Invest osales eespool viidatud kohtumenetlustes. Lõpuks tuleneb apellantide põhjendatud huvi ka asjaolust, et neilt võeti nende menetlusõigus ametliku uurimise algatamisele, kuigi nad ise teatasid komisjonile kirja teel Sernami vara omandamisest Geodise poolt

Teiseks heidavad apellandid Üldkohtule ette seda, et ta ei järeldanud, et nad olid „otseselt ja isiklikult puudutatud” ELTL artikli 263 tähenduses. Üldkohus jättis vääralt uurimata komisjoni esitatud vastuvõetamatuse vastuväited, mille kohaselt ei tekitatud apellantidele isiklikult kahju. Apellandid leiavad aga, et Üldkohtu kohtupraktikat arvestades puudub igasugune kahtlus selles, et neile isiklikult kahju tekitati.

7.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 102/18

23. jaanuaril 2014 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda) 12. novembri 2013. aasta otsuse peale kohtuasjas T-245/12: Gamesa Eólica, SL versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

(Kohtuasi C-35/14 P)

2014/C 102/24

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Enercon GmbH (esindajad: Rechtsanwalt J. Eberhardt, Rechtsanwalt R. Böhm)

Teised menetlusosalised: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), Gamesa Eólica, SL

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

—	tühistada Üldkohtu 12. novembri 2013. aasta otsus kohtuasjas T-245/12;

—	mõista kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellant väidab, et vaidlustatud kohtuotsus tuleks tühistada järgmistel põhjustel:

1.	Asjaolu tõttu, et apellant jättis Üldkohtu menetluses vastuse esitamata, ei kaasanud Üldkohus teda menetlusse ega saatnud talle kohtuotsuse koopiat. Apellant väidab, et Üldkohus rikkus seega oma kodukorda ja apellandi omandiõigust, võimaldamata tal kohaselt asja kohtus arutada.

2.	Üldkohus eksis, kui eeldas, et vaidlustatud kaubamärk on „värvimärk per se”, ja ta ei oleks tohtinud kasutada seda liigitust kaubamärgi eristusvõime hindamisel ainsa alusena.

7.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 102/18

24. jaanuaril 2014 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Prantsuse Vabariik

(Kohtuasi C-37/14)

2014/C 102/25

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: J.-F. Brakeland ja B. Stromsky)

Kostja: Prantsuse Vabariik

Hageja nõuded

—

tuvastada, et kuna Prantsuse Vabariik ei ole ettenähtud tähtaja jooksul võtnud kõiki vajalikke meetmeid, et nõuda tagasi riigiabi, mis on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks komisjoni 28. jaanuari 2009. aasta otsusega 2009/402/EÜ Prantsusmaa puu- ja köögiviljasektori situatsiooniplaanide kohta (1), ega määratud tähtaja jooksul teatanud komisjonile selle otsuse täitmiseks võetud meetmetest, siis on Prantsuse Vabariik rikkunud ELTL artikli 288 neljandast lõigust ja selle otsuse artiklitest 2, 3 ja 4 tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Prantsuse Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Ebaseaduslikuks tunnistatud abi tagasinõudmise otsusega määratud tähtaeg on möödunud, ilma et abi oleks täielikult tagastatud.

Käesoleva hagi esitamise ajal ei olnud kostja veel võtnud vajalikke meetmeid, et abi saanud ettevõtjatelt see tagasi nõuda, ega edastanud komisjonile kogu palutud teavet.

(1) ELT L 127, lk 11.

7.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 102/19

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesgerichtshof (Saksamaa) 27. jaanuaril 2014 – Bodenverwertungs- und -verwaltungs GmbH (BVVG) jt

(Kohtuasi C-39/14)

2014/C 102/26

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesgerichtshof

Põhikohtuasja pooled

Taotluse esitaja ja kassatsioonkaebuse esitaja: Bodenverwertungs- und -verwaltungs GmbH (BVVG)

Teised menetlusosalised: Thomas Erbs, Ursula Erbs

Loa väljastamiseks pädev ametiasutus: Landkreis Jerichower Land,

Eelotsuse küsimus

Kas ELTL artikli 107 lõikega 1 on vastuolus selline siseriiklik õigusnorm nagu Grundstücksverkehrsgesetz’i § 9 lõike 1 punkt 3, mis sisuliselt keelab põllumajandusstruktuuri parendamise eesmärgil sellisel avaliku sektori asutusel nagu BVVG müüa müügiks pakutav põllumajandusmaa avalikul enampakkumisel kõrgeimat hinda pakkunud isikule, kui kõrgeim pakutud hind erineb oluliselt kinnisasja väärtusest?

7.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 102/19

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour de cassation (Prantsusmaa) 27. jaanuaril 2014 – Direction générale des douanes et droits indirects, Chef de l'agence de poursuites de la Direction nationale du renseignement et des enquêtes douanières, Direction régionale des douanes et droits indirects de Lyon versus Utopia SARL, kaubandusliku nimega Marshall Bioresources

(Kohtuasi C-40/14)

2014/C 102/27

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour de cassation

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitajad: Direction générale des douanes et droits indirects, Chef de l'agence de poursuites de la Direction nationale du renseignement et des enquêtes douanières, Direction régionale des douanes et droits indirects de Lyon

Vastustaja kassatsioonimenetluses: Utopia SARL, kaubandusliku nimega Marshall Bioresources

Eelotsuse küsimused

Kas laboratooriumis kasutamiseks ette valmistatud loomade importija võib saada imporditollimaksu vabastust, mis on sedalaadi kaubale ette nähtud nõukogu 28. märtsi 1983. aasta määruse (EMÜ) nr 918/83 (millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem (1)) artikliga 60, kui see importija ei ole ise avalik või avalikes huvides tegutsev asutus või loa saanud eraõiguslik asutus, kes tegeleb peamiselt hariduse või teadusuuringutega, kuid kelle kliendid on neid tingimusi täitvad asutused?

Kas kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreegli 5 punkti b tuleb tõlgendada nii, et laboratooriumiuuringuteks ette nähtud elusloomade vedamiseks kasutatavad puurid kuuluvad selle reegli tähenduses pakkematerjalide või pakendite kategooriasse?

Kui vastus on jaatav, siis kas nende pakkematerjalide või pakendite suhtes kohaldatavat lauseosa „ilmselt sobivad mitmekordseks kasutamiseks” tuleb hinnata üldiselt või üksnes liidu territooriumil uuesti kasutamist arvestades?

(1) EÜT L 105, lk 1.

7.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 102/20

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour de cassation (Prantsusmaa) 27. jaanuaril 2014 – Christie’s France SNC versus Syndicat national des antiquaires

(Kohtuasi C-41/14)

2014/C 102/28

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour de cassation

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Christie’s France SNC

Vastustaja: Syndicat national des antiquaires

Eelotsuse küsimus

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. septembri 2001. aasta direktiivi 2001/84/EÜ algupärase kunstiteose autori õiguse kohta saada hüvitist edasimüügi korral (1) artikli 1 lõikes 4 sätestatud normi, millega pannakse müüjale kohustus maksta edasimüügiõigusest tulenevat autoritasu, tuleb tõlgendada nii, et see kulu jääb lõplikult viimase kanda, ilma et sellest oleks lepinguliselt võimalik kõrvale kalduda?

(1) ELT L 272, lk 32.

7.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 102/20

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaad) 30. jaanuaril 2014 – Holterman Ferho Exploitatie BV jt versus F. L. F. Spies von Büllesheim

(Kohtuasi C-47/14)

2014/C 102/29

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Hoge Raad der Nederlanden

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitajad: Holterman Ferho Exploitatie BV, Ferho Bewehrungsstahl GmbH, Ferho Vechta GmbH ja Ferho Frankfurt GmbH

Vastustaja kassatsioonimenetluses: F. L. F. Spies von Büllesheim

Eelotsuse küsimused

Kas määruse (EÜ) nr 44/2001 (1) II peatüki 5. jao (artiklid 18–21) sätteid tuleb tõlgendada nii, et sellises asjas nagu käesolev, kus äriühing ei heida kostjale ette mitte ainult äriühingu juhatuse liikme ülesannete mittenõuetekohast täitmist või lepinguvälise kahju tekitamist, vaid sellest sõltumatult ka tahtlust või teadlikku ettevaatamatust kostja ja äriühingu vahel sõlmitud töölepingu täitmisel, ei luba need sätted kohaldada sama määruse artikli 5 punkti 1 alapunkti a või artikli 5 punkti 3?

Kas juhul, kui esimesele küsimusele tuleb vastata eitavalt, tuleb määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 5 punkti 1 alapunktis a sisalduvat mõistet „lepingutega seotud asjades” tõlgendada nii, et see hõlmab ka sellist juhtumit nagu käesolev, kus äriühing heidab äriühingu juhatuse liikmena tegutsevale isikule ette äriühinguõigusest tulenevate ülesannete nõuetekohase täitmise kohustuse rikkumist?

Kas juhul, kui teise küsimuse alaküsimusele a tuleb vastata jaatavalt, tuleb määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 5 punkti 1 alapunktis a sisalduvat mõistet „[koht], kus [täideti või tuleb] täita asjaomane kohustus” tõlgendada nii, et sellega on mõeldud kohta, kus juhatuse liige täitis või pidi täitma talle äriühinguõigusest tulenevaid ülesandeid ning mis on tavaliselt asjaomase äriühingu juhatuse asukoht või peamise äritegevuse koht viidatud määruse artikli 60 lõike 1 punkti b või c tähenduses?

Kas juhul, kui esimesele küsimusele tuleb vastata eitavalt, tuleb määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 5 punktis 3 sisalduvat mõistet „lepinguväline kahju” tõlgendada nii, et see hõlmab ka sellist juhtumit nagu käesolev, kus äriühing heidab äriühingu juhatuse liikmena tegutsevale isikule ette äriühinguõigusest tulenevate ülesannete mittenõuetekohast täitmist või lepinguvälise kahju tekitamist?

Kas juhul, kui kolmanda küsimuse alaküsimusele a tuleb vastata jaatavalt, tuleb määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 5 punktis 3 sisalduvat mõistet „[koht], kus kahjustav sündmus on toimunud või võib toimuda” tõlgendada nii, et sellega on mõeldud kohta, kus juhatuse liige täitis või pidi täitma talle äriühinguõigusest tulenevaid ülesandeid ning mis on tavaliselt asjaomase äriühingu juhatuse asukoht või peamise äritegevuse koht viidatud määruse artikli 60 lõike 1 punkti b või c tähenduses?

(1) Nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT 2001, L 12, lk 1; ELT eriväljaanne 19/04, lk 42).

7.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 102/21

30. jaanuaril 2014 esitatud hagi – Euroopa Parlament versus Euroopa Liidu Nõukogu

(Kohtuasi C-48/14)

2014/C 102/30

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Euroopa Parlament (esindajad: L. Visaggio ja J. Rodrigues)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Hageja nõuded

—	tühistada nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta direktiiv 2013/51/Euratom, millega määratakse kindlaks nõuded elanikkonna tervise kaitsmiseks olmevees sisalduvate radioaktiivsete ainete eest (1);

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Liidu Nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Parlament esitab oma hagi põhjendamiseks kolm väidet.

Esiteks, nõukogu valitud õiguslik alus on väär, kuna vaidlustatud direktiivi esemeks olevad meetmed kuuluvad ELTL artiklis 192 nimetatud keskkonna-alaste pädevuste hulka. Seega oleks tulnud need meetmed vastu võtta nimetatud artikli alusel seadusandliku tavamenetluse kohaselt ja mitte EA artiklite 31 ja 32 alusel.

Teiseks, vaidlustatud direktiiv kahjustab õiguskindlust, kuna kehtestab kontrolli-ja analüüsieeskirjad, mis kattuvad eeskirjadega, mis on kehtestatud juba direktiiviga 98/83/EÜ (2).

Lõpuks, kuna nõukogu võttis vastu vaidlustatud direktiivi, rikkus nõukogu institutsioonide lojaalse koostöö põhimõtet, mis on sätestatud ELL artikli 13 lõikes 2.

(1) ELT L 296, lk 12.

(2) Nõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiiv 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta (EÜT L 330, lk 32).

7.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 102/22

JAS Jet Air Service France (JAS) 4. veebruaril 2014 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda) 3. detsembri 2013. aasta otsuse peale kohtuasjas T-573/11: JAS Jet Air Service France versus komisjon

(Kohtuasi C-53/14 P)

2014/C 102/31

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: JAS Jet Air Service France (JAS) (esindajad: advokaadid T. Gallois ja E. Dereviankine)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellandi (Apellantide) nõuded

—	tühistada Üldkohtu otsus, nagu see on toodud 3. detsembri 2013. aasta otsuse kohtuasjas T-573/11 resolutsioonis;

—

rahuldada äriühingu JAS Jet Air Service France’i esimeses kohtuastmes esitatud nõuded, milles palutakse tühistada Euroopa Komisjoni 5. augusti 2011. aasta otsus asjas REM 01/2008, millega jäeti rahuldamata imporditollimaksu 1 001 778,20 euro võrra vähendamise taotlus, mille apellant esitas 24. jaanuaril 2008;

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellant esitab kaks väidet, põhjendamaks oma apellatsioonkaebust kohtuotsuse peale, milles Üldkohus jättis muutmata komisjoni 5. augusti 2011. aasta otsuse, millega jäeti rahuldamata apellandi imporditollimaksu vähendamise taotlus.

Esiteks heidab apellant Üldkohtule ette määruse (EMÜ) nr 1430/79 (1) artikli 13 ning ühenduse tolliseadustiku (2) artikli 239 rikkumist, kuna ta ei tunnustanud, et tegemist on „erilise olukorraga”, mis võimaldab taotletud vähendamist saada. Üldkohus kinnitas, et apellandi olukord ei olnud võrreldav äriühingu CALBERSON BV (asi REM 10/01) olukorraga, kellele komisjon vähendamist võimaldas.

Teiseks leiab apellant, et Üldkohus on rikkunud eespool viidatud artikleid, kuna ta ei võtnud „erilise olukorra” tunnistamiseks arvesse käibemaksuvabastusega impordi litsentside, nn. A12 (Prantsuse üldise maksuseadustiku artikkel 275 ja selle rakendussätted) väljastamise ja kontrolli asutusesiseses menetluses esinenud häiret. Üldkohus pööras tõendamiskoormise ümber ning rikkus seega õiguse üldpõhimõtteid, leides, et apellant peab täpselt tõendama kõnealuse häire tagajärgi.

(1) Nõukogu 2. juuli 1979. aasta määrus (EMÜ) nr 1430/79 impordi- või eksporditollimaksude tagasimaksmise või vähendamise kohta (EÜT L 175, lk 1).

(2) Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, lk 1; ELT eriväljaanne 02/04, lk 307).

7.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 102/23

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour d’appel Mons (Belgia) 5. veebruaril 2014 – Régie communale autonome du stade Luc Varenne versus Belgia riik

(Kohtuasi C-55/14)

2014/C 102/32

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour d'appel de Mons

Põhikohtuasja pooled

Apellant: Régie communale autonome du stade Luc Varenne

Vastustaja: Belgia riik

Kas ainuüksi jalgpalliga seotud eesmärkidel kasutatava spordikompleksi rajatiste kasutusse andmine, mis tähendab võimalust kasutada ja käitada teatud ajal jalgpallistaadioni mänguala (väljakut) ning mängijate ja kohtunike riietusruume maksimaalselt 18 päeva spordihooaja jooksul (spordihooaeg algab iga kalendriaasta 1. juulil ja lõppeb järgneva aasta 30. juunil), on maksuvaba kinnisvara rendileandmine Euroopa Ühenduste Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi nr 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas, artikli 13 B osa punkti b (käibemaksudirektiivi 2006/112 artikli 135 lõike 1 punkt l) tähenduses, kui kasutus- ja käitamisõiguse andjal

—	on täielik õigus anda muuks ajaks kui eespool viidatud 18 päeva teistele tema valitud füüsilistele või juriidilistele isikutele samad õigused,

—	on õigus pääseda igal hetkel nendesse rajatistesse, ilma kasutus- ja käitamisõiguse saaja eelneva nõusolekuta, eelkõige selleks, et kontrollida, kas neid rajatisi kasutatakse nõuetekohaselt, ja hoida ära igasugune kahju, ainsal tingimusel, et ta ei sega spordivõistluste head läbiviimist;

—	ja peale selle jääb talle õigus kontrollida pidevalt rajatistele juurdepääsu, sealhulgas ajavahemikus, mil RFCT neid kasutab;

—

ning ta nõuab kindlasummalist hüvitist 1 750 eurot päeva kohta, mil kasutatakse mänguala, riietusruume, puhvetit, majahoidja, valve- ja kõigi rajatiste kontrollimise teenust, kusjuures nõutud summa moodustab kokkuleppe kohaselt kuni 20% ulatuses tasu jalgpalliväljakule pääsemise õiguse eest ja 80% ulatuses tasu erinevate hooldus-, puhastus- ja korrashoiuteenuste (niitmine, külvamine jne) ning mänguala nõuetele vastavusse viimise ja lisateenuste eest, mida osutab kasutus- ja käitamisõiguse andja (käesolevas asjas Régie, st apellant)?

7.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 102/24

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunale Ordinario di Aosta (Itaalia) 10. veebruaril 2014 – Equitalia Nord SpA versus CLR di Camelliti Serafino & C. Snc

(Kohtuasi C-68/14)

2014/C 102/33

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunale Ordinario di Aosta

Põhikohtuasja pooled

Vastuväite esitaja: Equitalia Nord SpA

Vastustaja: CLR di Camelliti Serafino & C. Snc

Eelotsuse küsimused

Kas kehtivad Itaalia õigusnormid, mis on sätestatud 6. juuli 2012. aasta dekreetseaduse nr 95 (seda seadusena kinnitava 7. augusti 2012. aasta seadusega nr 135 osaliselt muudetud redaktsioonis) artikli 3 lõigetes 1 ja 4 – osas, kus need näevad ette, et „arvestades erakordseid majandusolusid ja võttes arvesse, et avaliku sektori kulude kärpimise eesmärgi saavutamise vajadused on prioriteetsed, ei kohaldata alates käesoleva õigusakti jõustumisest 2012., 2013. ja 2014. aastal Istati indeksite muutumisega seotud ja kehtivates õigusnormides ette nähtud ajakohastamist üürimaksete suhtes, mida peavad institutsiooniliseks otstarbeks üüritud kinnisvara kasutamise eest tasuma ametiasutused, mis on kantud avaliku sektori konsolideeritud kasumiaruandesse ja mille on 31. detsembri 2009. aasta seaduse nr 196 artikli 1 lõike 3 alusel kindlaks määranud Istituto nazionale di Statistica, ning sõltumatud asutused, sealhulgas Commissione nazionale per le società e la borsa (Consob)”, ja lisaks lõikes 4, et „avaliku sektori kulude kärpimiseks vähendatakse Istituto nazionale di Statistica poolt 31. detsembri 2009. aasta seaduse nr 196 artikli 1 lõike 3 alusel kindlaks määratud keskasutuste või sõltumatute asutuste, sealhulgas Commissione nazionale per le società e la borsa (Consob) sõlmitud üürilepingute puhul, mis puudutavad nende asutuste institutsiooniliseks otstarbeks kasutatavat kinnisvara, alates 1. jaanuarist 2015 üürimakseid 15% võrra praegu makstavast”, kusjuures „alates käesoleva dekreedi seadusena kinnitava seaduse jõustumiskuupäevast kohaldatakse eelmises lõigus käsitletud vähendamist ka üürilepingute suhtes, mis lõppevad või mida pikendatakse pärast seda kuupäeva” – on vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõigetega 1 ja 2, kuna need Itaalia normid võivad tagada konkurentsi tingimustes tegutsevatele isikutele õigustamatu eelise, mis diskrimineerib isikuid, kes tegelevad sama alaga, kuid ei saa samadest õigusnormidest kasu?

Teiseks, kas eespool nimetatud õigusnorme, mis võivad anda konkurentsi tingimustes tegutsevatele isikutele õigustamatu eelise, mis diskrimineerib isikuid, kes tegelevad sama alaga, kuid ei saa samadest õigusnormidest kasu, saab lugeda „riigiabiks” ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses ja tagajärgedega?

7.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 102/25

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud First-tier Tribunal (Information Rights) (Ühendkuningriik) 10. veebruaril 2014 – East Sussex County Council versus Information Commissioner, Property Search Group, Local Government Association

(Kohtuasi C-71/14)

2014/C 102/34

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

First-tier Tribunal (Information Rights)

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: East Sussex County Council

Vastustajad: The Information Commissioner, Property Search Group, Local Government Association

Eelotsuse küsimused

Kuidas tuleb tõlgendada direktiivi 2003/4/EÜ (1) artikli 5 lõiget 2 ja konkreetselt, kas teatavat liiki keskkonnateabe andmise eest võetav mõistlik tasu võib sisaldada:

a)	osa sellise andmebaasi pidamise kulust, mida ametiasutus kasutab seda liiki teabenõuetele vastamiseks;

b)	inimtööajaga seonduvat üldkulu, mida on tasu määramisel nõuetekohaselt arvesse võetud?

Kas direktiivi artikli 5 lõikega 2 ja artikliga 6 on kooskõlas see, kui liikmesriik näeb oma õiguses ette, et ametiasutus võib keskkonnateabe andmise eest võtta tasu, mis „ei ületa summat, mida ametiasutus peab mõistlikuks”, kui ametiasutuse otsus selle kohta, mis on „mõistlik summa”, allub Inglise õiguse kohaselt halduslikule ja kohtulikule kontrollile?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, lk 26; ELT eriväljaanne 15/07, lk 375).

7.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 102/25

12. veebruaril 2014 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Kreeka Vabariik

(Kohtuasi C-77/14)

2014/C 102/35

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: B. Stromsky ja A. Marcoulli)

Kostja: Kreeka Vabariik

Hageja nõuded

—

tuvastada, et kuna Kreeka Vabariik ei ole määratud tähtaja jooksul võtnud kõiki vajalikke meetmeid, et nõuda tagasi abi, mis on tunnistatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks komisjoni 13. juuli 2011. aasta otsuse K(2011) 4916 (lõplik) riigiabi nr SA.26117 – C 2/10 (ex NN 62/09) kohta, mida Kreeka andis ettevõtjale Aluminium of Greece SA (1), artikliga 1, või vähemalt ei ole andnud komisjonile piisavat teavet meetmete kohta, mida on võetud artikli 4 alusel, siis on Kreeka Vabariik rikkunud selle otsuse artiklitest 2, 3 ja 4 ning Euroopa Liidu toimimise lepingust tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Kreeka Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Komisjoni hagi käsitleb seda, et Kreeka Vabariik on jätnud täitmata komisjoni otsuse äriühingule Aluminium SA antud ebaseadusliku riigiabi kohta, mille Public Power Corporation (PPC) peab tagasi nõudma.

Komisjon märgib, et Kreeka oli kohustatud tagama otsuse täitmise nelja kuu jooksul selle teatavakstegemise kuupäevast. Otsus tehti teatavaks 14. juulil 2011 ja selle täitmise tähtaega ei ole komisjon kordagi pikendanud. Seega möödus vastavusse viimise tähtaeg ametlikult 14. novembril 2011.

Komisjon tuletab meelde, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt on ainsaks põhjenduseks, millele tuginedes liikmesriik saab vaidlustada komisjoni poolt ELTL artikli 108 lõike 2 alusel esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi, see, et otsust on täiesti võimatu nõuetekohaselt täita.

Ent käesolevas asjas ei ole Kreeka ametiasutused kunagi esitanud argumenti, et otsust on täiesti võimatu täita. Vastupidi, nad on algusest peale avaldanud soovi täita otsus niipea kui võimalik. Komisjon rõhutab samas, et käesolevas asjas hagi esitamise kuupäevaks ei olnud nad võtnud veel ühtki meedet, millega otsust kasvõi ainult osaliselt täita.

Ühtlasi märgib komisjon, et Monomeles Protodikeio Athinoni (Ateena esimese astme kohtu kohtunik) otsusega peatati täitmisteade, mille kohaselt Aluminium SA on kohustatud abisumma PPC-le välja maksma; nimetatud kohtunik eiras täitmisteate peatamisega tingimusi, mis Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt kehtivad sellise siseriikliku õigusakti täitmise peatamisel, millega rakendatakse liidu õigust. (2)

Komisjoni leiab, et Kreeka ei ole võtnud otsuse täitmiseks vajalikke meetmeid ei vastavalt lahendusele, mida tema teenistused ja pädevad Kreeka ametiasutused arutasid, ega ühelgi muul sobival viisil.

(1) ELT L 166, 27.6.2012, lk 83–89.

(2) 21. veebruari 1991. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-143/88 ja C-92/89: Zuckerfabrik Süderdithmarschen A.G. jt ning 9. novembri 1995. aasta otsus kohtuasjas C-465/93: Atlanta Fruchthandelsgesellschaft mbH jt.

7.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 102/26

Euroopa Komisjoni 13. veebruaril 2014 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 12. detsembri 2013. aasta otsuse peale kohtuasjas T–117/12: ANKO versus komisjon

(Kohtuasi C-78/14 P)

2014/C 102/36

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Apellant: Euroopa Komisjon (esindajad: D. Triantafyllou ja B. Conte)

Teine menetlusosaline: ANKO AE Antiprosopeion, Emporiou kai Viomichanias

Apellandi nõuded

—	tühistada Üldkohtu otsus;

—	mõista kohtukulud välja vastustajalt.

Väited ja peamised argumendid

Komisjon sõlmis kahe erineva konsortsiumiga, milles osales vastustaja ANKO, toetuslepingud projektide „OASIS” ja „PERFORM” rahastamiseks Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi alusel.

Seoses nimetatud lepinguga väidab komisjon, et Üldkohus tõlgendas vääralt lepingu üldtingimusi, täpsemalt punkti II.5 lõike 3 alapunkti d (ja sellega kaasnevalt ka punkti ΙΙ 14 lõike 1 teist lõiku).

Lepingu üldtingimuste väär tõlgendus tuleb esile eeskätt apellatsioonkaebuse järgmiste väidete põhjal:

1.	Ekslik hinnang küsimuses, kas eeskirjade eiramine, mis on väljamaksete peatamise põhjenduseks, on jäme ja süstemaatiline.

2.	Ekslik hinnang eeskirjade eiramise kordumise võimalikkusele ja ohule.

3.	Ekslik hinnang üksikutele parandustele.

4.	Keskmiste kulude kasutamise võimaluse väär tõlgendus ja selle ekslik rakendamine fiktiivsete kulude suhtes – tõendite moonutamine.

5.	Peatamise tingimuste (kahtlus) ja abikõlblikkuse tingimuste (kindlus) segiajamine.

7.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 102/27

18. veebruaril 2014 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Iirimaa

(Kohtuasi C-87/14)

2014/C 102/37

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: J. Enegren, M. van Beek)

Kostja: Iirimaa

Hageja nõuded

—

tunnistada, et kuna Iirimaa ei ole nooremarstide (haiglate erialaarstid) tööaja korralduse suhtes kohaldanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/88/EÜ (1) tööaja korralduse teatavate aspektide kohta, siis on Iirimaa rikkunud selle direktiivi artiklitest 3, 5 ja 6 ning artikli 17 lõigetest 2 ja 5 tulenevaid kohustusi.

—	mõista kohtukulud välja Iirimaalt.

Väited ja peamised argumendid

Artikkel 3

Iirimaa ei ole taganud nooremarstidele minimaalset puhkeaega iga 24 tunnise ajavahemiku kohta.

Artikkel 5

Iirimaa ei ole taganud nooremarstidele minimaalset katkestamatut puhkeaega iga seitsmepäevase ajavahemiku kohta.

Artikkel 6

Iirimaa ei ole taganud, et keskmine tööaja pikkus igas seitsmepäevases ajavahemikus ei ületaks 48 tundi.

Artikli 17 lõige 2

Iirimaa ei ole taganud nooremarstidele hüvituseks võrdväärse pikkusega puhkeaegu, kui nad peavad töötama ilma artiklites 3 ja 5 ette nähtud puhkeaegadeta.

Artikli 17 lõige 5

Iirimaa ei ole taganud, et koolitusel olevad arstid ei ületaks nädalast tööaega artikli 17 lõikes 5 viidatud üleminekuperioodi lõpuks..

(1) ELT L 299, lk 9; ELT eriväljaanne 05/04, lk 381.

7.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 102/32

Üldkohtu 27. veebruari 2014. aasta otsus – LG Display ja LG Display Taiwan versus komisjon

(Kohtuasi T-128/11) (1)

((Konkurents - Keelatud kokkulepped - Vedelkristallkuvarite (LCD) ülemaailmne turg - Kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus hindande ja tootmiskoguste alal - Sisemüük - Kaitseõigused - Trahvid - Osaline kaitse trahvide eest - Üks ja vältav rikkumine - Ne bis in idem põhimõte))

2014/C 102/50

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: LG Display Co. Ltd (Soul, Lõuna-Korea) ja LG Display Taiwan Co. Ltd (Taipei, Taiwan) (esindajad: advokaadid A. Winckler ja F.-C. Laprévote)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: P. Van Nuffel ja F. Ronkes Agerbeek, keda abistas barrister S. Kingston)

Ese

Nõue tühistada osaliselt komisjoni 8. detsembri 2010. aasta otsus K(2010) 8761 lõplik, [ELTL] artiklis 101 ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklis 53 sätestatud menetluse kohta (Juhtum COMP/39.309 – LCD), ja nõue vähendada hagejatele selle otsusega määratud trahvi.

Resolutsioon

Määrata LG Display Co. Ltd-le ja LG Display Taiwanile komisjoni 8. detsembri 2010. aasta otsuse K(2010) 8761 lõplik, [ELTL] artiklis 101 ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklis 53 sätestatud menetluse kohta (Juhtum COMP/39.309 – LCD) artiklis 2 solidaarselt tasumisele kuuluva trahvi summaks 210 000 000 eurot.

2.	Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

3.	Jätta LG Display ja LG Display Taiwani kohtukulud nende endi kanda ja mõista neilt välja kolm neljandikku Euroopa Komisjoni kohtukuludest.

4.	Jätta üks neljandik komisjoni kohtukuludest tema enda kanda.

(1) ELT C 130, 30.4.2011.

7.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 102/32

Üldkohtu 27. veebruari 2014. aasta otsus – Ezz jt versus nõukogu

(Kohtuasi T-256/11) (1)

((Ühine välis - ja julgeolekupoliitika - Teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravad meetmed seoses olukorraga Egiptuses - Rahaliste vahendite külmutamine - Õiguslik alus - Põhjendamiskohustus - Faktiviga - Kaitseõigused - Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele - Omandiõigus - Ettevõtlusvabadus))

2014/C 102/51

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Ahmed Abdelaziz Ezz (Giseh, Egiptus); Abla Mohammed Fawzi Ali Ahmed (London, Ühendkuningriik); Khadiga Ahmed Ahmed Kamel Yassin (London); ja Shahinaz Abdel Azizabdel Wahab Al Naggar (Giseh) (esindajad: barrister M. Lester ja solicitor J. Binns, hiljem J. Binns, J. Lewis, QC, barrister B. Kennelly ja solicitor I. Burton)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: M. Bishop ja I. Gurov)

Kostja toetuseks menetlusse astuja: Euroopa Komisjon (esindajad: F. Erlbacher, M. Konstantinidis ja A. Bordes)

Ese

Esiteks nõue tühistada nõukogu 21. märtsi 2011. aasta otsus 2011/172/ÜVJP teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Egiptuses (ELT L 76, lk 73) ja teiseks nõue tühistada nõukogu 21. märtsi 2011. aasta määrus (EL) nr 270/2011 teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Egiptuses (ELT L 76, lk 4) osas, milles need õigusaktid puudutavad hagejaid.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Ahmed Abdelaziz Ezzilt, Abla Mohammed Fawzi Ali Ahmedilt, Khadiga Ahmed Ahmed Kamel Yassinilt ja Shahinaz Abdel Azizabdel Wahab Al Naggarilt.

3.	Jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda.

(1) ELT C 89, 19.3.2011.

7.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 102/33

Üldkohtu 27. veebruari 2014. aasta otsus – Advance Magazine Publishers versus Siseturu Ühtlustamise Amet – López Cabré (TEEN VOGUE)

(Kohtuasi T-37/12) (1)

((Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Ühenduse sõnamärgi TEEN VOGUE taotlus - Varasem siseriiklik sõnamärk VOGUE - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Kaupade identsus - Tähiste sarnasus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b - Varasema kaubamärgi tegeliku kasutamise tõendamine - Määruse nr 207/2009 artikli 42 lõiked 2 ja 3 - Määruse (EÜ) nr 2868/95 eeskirja 22 lõige 3 - Osaline registreerimisest keeldumine))

2014/C 102/52

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Advance Magazine Publishers, Inc. (New York, New York, Ameerika Ühendriigid) (esindaja: barrister T. Alkin)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: P. Bullock)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Eduardo López Cabré (Barcelona, Hispaania)

Ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti neljanda apellatsioonikoja 22. novembri 2011. aasta otsuse (asi R 1763/2010-4) peale, mis käsitleb vastulausemenetlust Eduardo López Cabré ja Advance Magazine Publishers, Inc. vahel

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Advance Magazine Publishers, Inc.-lt.

(1) ELT C 73, 10.3.2012.

7.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 102/34

Üldkohtu 27. veebruari 2014. aasta otsus – Lidl Stiftung versus Siseturu Ühtlustamise Amet – Lídl Music (LIDL express)

(Kohtuasi T-225/12) (1)

((Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Ühenduse kujutismärgi LIDL express taotlus - Varasem siseriiklik kujutismärk LÍDL MUSIC - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b - Varasema kaubamärgi tegelik kasutamine - Määruse nr 207/2009 artikli 15 lõige 1 ning artikli 42 lõiked 2 ja 3))

2014/C 102/53

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Lidl Stiftung & Co. KG (Neckarsulm, Saksamaa) (esindajad: advokaadid M. Schaeffer, M. Wolter ja A. Marx, hiljem advokaadid M. Wolter, A. Marx ja M. Kefferpütz)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: L. Rampini)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Lídl Music spol. s r.o. (Brno, Tšehhi Vabariik)

Ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 21. märtsi 2012. aasta otsuse peale (asi R 2379/2010-1), mis käsitleb Lídl Music spol. s r.o. ja Lidl Stiftung & Co. KG vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Lidl Stiftung & Co. KG-lt.

(1) ELT C 227, 28.7.2012.

7.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 102/34

Üldkohtu 27. veebruari 2014. aasta otsus – Lidl Stiftung versus Siseturu Ühtlustamise Amet– Lídl Music (LIDL)

(Kohtuasi T-226/12) (1)

((Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Ühenduse kujutismärgi LIDL taotlus - Varasem siseriiklik kujutismärk LÍDL MUSIC - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b - Varasema kaubamärgi tegelik kasutamine - Määruse nr 207/2009 artikli 15 lõige 1 ning artikli 42 lõiked 2 ja 3))

2014/C 102/54

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Lidl Stiftung & Co. KG (Neckarsulm, Saksamaa) (esindajad: advokaadid M. Schaeffer, M. Wolter ja A. Marx, hiljem advokaadid M. Wolter, A. Marx ja M. Kefferpütz)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: L. Rampini)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Lídl Music spol. s r.o. (Brno, Tšehhi Vabariik)

Ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 21. märtsi 2012. aasta otsuse peale (asi R 2380/2010-1), mis käsitleb Lídl Music spol. s r.o. ja Lidl Stiftung & Co. KG vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Lidl Stiftung & Co. KG-lt.

(1) ELT C 227, 28.7.2012.

7.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 102/35

Üldkohtu 26. veebruari 2014. aasta otsus – Sartorius Lab Instruments versus Siseturu Ühtlustamise Amet (ekraani allservas oleva kollase ringjoone kaare kujutis)

(Kohtuasi T-331/12) (1)

((Ühenduse kaubamärk - Ekraani allservas olevat kollast ringjoone kaart kujutava ühenduse kaubamärgi taotlus - Absoluutne keeldumispõhjus - Eristusvõime puudumine - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt b))

2014/C 102/55

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Sartorius Lab Instruments GmbH & Co. KG (Göttingen, Saksamaa), kellel lubati asendada Sartorius Weighing Technology GmbH-d (esindaja: advokaat K. Welkerling)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: G. Schneider)

Ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 3. mai 2012. aasta otsuse (asi R 1783/2011-1) peale, mis käsitleb ekraani allservas olevat kollast ringjoone kaart kujutava tähise ühenduse kaubamärgina registreerimise taotlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Sartorius Lab Instruments GmbH & Co. KG-lt.

(1) ELT C 287, 22.9.2012.

7.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 102/36

Üldkohtu 27. veebruari 2014. aasta otsus – Advance Magazine Publishers versus Siseturu Ühtlustamise Amet – Nanso Group (TEEN VOGUE)

(Kohtuasi T-509/12) (1)

((Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Ühenduse sõnamärgi TEEN VOGUE taotlus - Varasem siseriiklik sõnamärk VOGUE - Vastuvõetavus - Nõuete kvalifitseerimine - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Kaupade identsus või sarnasus - Tähiste sarnasus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b - Osaline registreerimisest keeldumine))

2014/C 102/56

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Advance Magazine Publishers, Inc. (New York, New York, Ühendriigid) (esindaja: barrister C. Aikens)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: V. Melgar)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Nanso Group Oy (Nokia, Soome) (esindaja: advokaat M. Tuominen)

Ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti neljanda apellatsioonikoja 17. septembri 2012. aasta otsuse peale (asi R 147/2011-4), mis käsitleb vastulausemenetlust Nanso Group Oy ja Advance Magazine Publishers, Inc.-i vahel.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Advance Magazine Publishers, Inc.–ilt.

(1) ELT C 26, 26.1.2013.

7.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 102/36

3. jaanuaril 2014 esitatud hagi – Banco Santander jt versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi T-6/14)

2014/C 102/57

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hagejad: Banco Santander, SA (Santander, Hispaania); Santander Investment, SA (Santander, Hispaania) ja Naviera Séneca, AIE (Las Palmas, Grand Canaria, Hispaania) (esindajad: advokaadid J. Buendía Sierra, E. Abad Valdenebro, R. Calvo Salínero, A. Lamadrid de Pablo ja A. Biondi)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus selles osas, milles see kvalifitseerib nende meetmete kogumi, mis kujutavad endast otsuse kohaselt niinimetatud Hispaania maksu tasaarvelduse süsteemi, uueks ja siseturuga kokkusobimatuks riigiabiks;

—	teise võimalusena tühistada vaidlustatud otsuse artiklid 1 ja 4, mis nimetavad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate investoreid väidetava riigiabi saajaks ja ainsaks kohustatud isikuks, kellelt abi tagasi nõutakse;

—	samuti teise võimalusena tühistada vaidlustatud otsuse artikkel 4 selles osas, milles see kohustab väidetava riigiabi tagasi nõudma;

—	tühistada vaidlustatud otsuse artikkel 4 selles osas, milles see teeb otsuse investorite ja muude üksuste vaheliste eraõiguslike lepingute seaduslikkuse kohta, ning

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Väited ja peamised argumendid on samad, mis kohtuasjas T-700/13: Bankia vs. komisjon.

7.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 102/37

30. jaanuaril 2014 esitatud hagi – Bateaux mouches versus Siseturu Ühtlustamise Amet (BATEAUX MOUCHES)

(Kohtuasi T-72/14)

2014/C 102/58

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Compagnie des bateaux mouches SA (Pariis, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat G. Barbaut)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tunnistada hagi vastuvõetavaks;

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 15. novembri 2013. aasta otsus asjas R 284/2013-2;

—	muuta Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 15. novembri 2013. aasta otsust asjas R 284/2013-2;

—	mõista kohtukulud tervikuna välja Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtult.

Väited ja peamised argumendid

Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnamärgi „BATEAUX MOUCHES” teenustele klassis 37 Euroopa Liitu nimetav rahvusvaheline registreering (nr 1 092 478)

Kontrollija otsus: lükata registreerimistaotlus tagasi

Apellatsioonikoja otsus: jätta kaebus rahuldamata

Väited:

—	määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumine

—	vale tuvastus, et vaidlusalune kaubamärk ei ole kasutamise käigus omandanud eristusvõimet sellega tähistatud teenuste osas

7.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 102/38

4. veebruaril 2014 esitatud hagi – Red Bull versus Siseturu Ühtlustamise Amet – Automobili Lamborghini (kahe pulli kujutis)

(Kohtuasi T-73/14)

2014/C 102/59

Hagiavalduse keel: saksa

Pooled

Hageja: Red Bull GmbH (Fuschl am See, Austria) (esindajad: advokaadid V. von Bomhard, J. Fuhrmann ja A. Renck ning solicitor I. Fowler)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Automobili Lamborghini SpA (Sant’ Agata Bolognese, Itaalia)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 14. novembri 2013. aasta otsus asjas R 1263/2012-1;

—	mõista kohtukulud, sealhulgas hageja kulud välja kostjalt ja ametliku menetlusse astumise korral ka apellatsioonikoja menetluse teiselt poolelt.

Väited ja peamised argumendid

Tühistamistaotluse esemeks olev registreeritud ühenduse kaubamärk: kahte pulli kujutav kujutismärk klassi 12 kuuluvate kaupade jaoks (ühenduse kaubamärk nr 3 629 342)

Ühenduse kaubamärgi omanik: hageja

Ühenduse kaubamärgi tühistamist taotlev pool: Automobili Lamborghini SpA

Tühistamisosakonna otsus: rahuldada tühistamistaotlus

Apellatsioonikoja otsus: jätta kaebus rahuldamata

Väited: määruse nr 207/2009 artikli 51 lõike 1 punkti a rikkumine

7.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 102/38

4. veebruaril 2014 esitatud hagi – PT Musim Mas versus nõukogu

(Kohtuasi T-80/14)

2014/C 102/60

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: PT Perindustrian dan Perdagangan Musim Semi Mas (PT Musim Mas) (Medan, Indoneesia) (esindajad: advokaat J. García-Gallardo Gil-Fournier, solicitor C. Humpe ja advokaat A. Verdegay Mena)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada nõukogu 19. novembri 2013. aasta rakendusmääruse (EL) nr 1194/2013, millega kehtestatakse Argentinast ja Indoneesiast pärit biodiisli impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse nimetatud impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 315, lk 2), artiklid 1 ja 2 osas, mis puudutab hagejat; ja

—	mõista hageja kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

Esimene väide, et Euroopa Liidu Nõukogu rikkus (i) nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (ELT L 343, lk 51) artikli 1 lõiget 1, artikli 7 lõiget 2 ja artikli 9 lõiget 3 ning (ii) hea halduse põhimõtet, proportsionaalsuspõhimõtet ja diskrimineerimiskeeldu, kui ta kehtestas hageja suhtes lõplikud dumpinguvastased meetmed, alljärgnevatel põhjustel:

—

määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 1 lõike 1 kohaselt ei või kehtestada dumpinguvastaseid meetmeid selliste eksportijate suhtes nagu hageja, kelle kohta on tuvastatud, et ta ei müü oma tooteid dumpinguhinnaga. Seetõttu puudub õiguslik alus hageja suhtes ajutiste dumpinguvastase tollimaksu kehtestamiseks, ja veel vähem selle maksu sissenõudmiseks;

—	nõukogu rikkus määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 7 lõiget 2, kui kehtestas hageja suhtes ja nõudis talt sisse 2,8% ajutise tollimaksu, mis ületas nõuetekohaselt arvutatud ajutist dumpingumarginaali;

—	nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 9 lõige 3 keelab komisjonil kehtestada ajutisi tollimakse, kui ajutine dumpingumarginaal on väiksem kui 2%. Nõukogu rikkus nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 9 lõiget 3, kui ta kehtestas hageja suhtes lõplikud dumpinguvastased meetmed;

—	võttes arvesse Euroopa Komisjoni tehtud vigu hageja ajutise dumpingumarginaali arvutamisel, oleks nõukogu pidanud otsustama, et komisjon ei uurinud põhjalikult ja erapooletult kõiki juhtumi asjassepuutuvaid asjaolusid. Selline tegevusetus kujutab endast hea halduse põhimõtte rikkumist;

—	nõukogu tegevust, mille käigus ta nõudis hagejalt lõplikult sisse valesti kindlaksmääratud ajutise tollimaksu, tuleb pidada ebaproportsionaalseks nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 eesmärgiga ja seetõttu proportsionaalsuspõhimõtte rikkumiseks;

—

nõukogu diskrimineeris ühte ettevõtjat teise samas olukorras oleva ettevõtjaga võrreldes, kui ta nõudis hageja suhtes valesti arvutatud tollimaksu lõplikult sisse ega nõudnud P.T. Cilandra Perkasa’lt ajutise tollimaksu tasumist. Seetõttu leiab hageja, et nõukogu rikkus diskrimineerimiskeelu põhimõtet.

Teine väide, et rikutud on nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed artikli 20 lõiget 2, artikli 2 lõiget 5, artikli 2 lõiget 8 ja artikli 2 lõike l0 punkti i, kuna Euroopa Liidu Nõukogu:

—	jättis nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 20 lõike 2 tähenduses avalikustamata olulised faktid seoses väidetava „erilise turuolukorraga”;

—	kohandas määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 2 lõike 5 kohase väidetava „erilise turuolukorra” tõttu hageja tootmiskulusid;

—	jättis tähelepanuta selle, et hageja kasutab toormaterjalina Palni Fatty Distillates’i;

—	ei võtnud hageja ekspordihinna osana arvesse kahekordse arvestamisega seotud hinnalisandit ja rikkus nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 2 lõiget 8; ja

—	ei käsitlenud hagejat ja teisi seotud ettevõtjaid ühe majandusüksusena, rikkudes seega määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 2 lõike 10 punkti i.

7.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 102/40

7. veebruaril 2014 esitatud hagi – Iranian Offshore Engineering & Construction versus nõukogu

(Kohtuasi T-95/14)

2014/C 102/61

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Iranian Offshore Engineering & Construction Co. (Teheran, Iraan) (esindajad: advokaadid J. Viñals Camallonga, L. Barriola Urruticoechea ja J. Iriarte Ángel)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada nõukogu otsuse 2013/6661/ÜVJP artikkel 1 teda puudutavas osas ja eemaldada tema nimi selle otsuse lisast;

—	tühistada nõukogu rakendusmääruse (EL) nr 1154/2013 artikkel 1 teda puudutavas osas ja eemaldada tema nimi selle määruse lisast, ja

—	mõista kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Käesolev hagi on esitatud nõukogu 15. novembri 2013. aasta rakendusmääruse (EL) nr 1154/2013, millega rakendatakse määrust (EL) nr 267/2012, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 306, lk 3), artikli 1 ja nõukogu 15. novembri 2013. aasta otsuse 2013/661/ÜVJP, millega muudetakse nõukogu otsust 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 306, lk 18), artikli 1 vastu osas, milles need lisavad hageja nime nende isikute ja üksuste loetellu, kelle suhtes neid piiravaid meetmeid kohaldatakse.

Hagi põhjenduseks esitab hageja seitse väidet.

1.	Esimene väide, et vaidlustatud sätete aluseks olevaid fakte on hinnatud ilmselgelt valesti, kuna neil puudub tegelik faktiline ja tõenduslik alus.

2.	Teine väide, et rikutud on põhjendamiskohustust, kuna IOEC osas ei ole vaidlustatud sätete põhjendused mitte üksnes alusetud, vaid ka ebatäpsed, mittekonkreetsed ja üldised, mis takistab hagejal enda kaitset kohaselt ette valmistamast.

3.	Kolmas väide, et rikutud on õigust tõhusale kohtulikule arutamisele seoses aktide põhjendustega, väidetavate etteheidete tõendamata jätmisega ja kaitse- ning omandiõigustega, kuna põhjendamiskohustust ja nõuet esitada tegelikke tõendeid ei ole täidetud, mis omakorda mõjutab teisi õigusi.

4.	Neljas väide, et võimu on kuritarvitatud, kuna on objektiivseid, täpseid ja kooskõlas olevaid viiteid, mis lubavad väita, et nõukogul olid oma positsiooni õigusvastaselt ära kasutades sanktsioonide määramisel muud eesmärgid, kui need, mida ta väidab.

5.	Viies väide, et kohaldatavaid õigusnorme on tõlgendatud vääralt, kuna neid on tõlgendatud ja kohaldatud valesti ja liiga laialt, mis on karistust määravate õigusnormide puhul lubamatu.

6.	Kuues väide, et rikutud on omandiõigust, kuna seda on piiratud ilma tegeliku põhjenduseta.

7.	Seitsmes väide, et rikutud on võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna hagejaks oleva ettevõtja võrreldavat positsiooni on kahjustatud ilma põhjuseta.

7.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 102/41

17. veebruaril 2014 esitatud hagi – Alesa versus komisjon

(Kohtuasi T-99/14)

2014/C 102/62

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Alesa Srl (Chieti, Itaalia) (esindaja: advokaat N. Giampaolo)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	esimese võimalusena ja ettevaatusabinõuna peatada Euroopa Komisjoni 3. detsembril 2013 avaldatud otsus sõlmida Hiina Rahvavabariigi kui kasusaaja riigi nimel hankeleping nr DCI-ASIE/2013/329-453 väärtuses 9 304 400 eurot GIZ GmbH poolt juhitud konsortsiumiga;

—

sisu puudutavas osas rahuldada hagi hagiavalduses esitatud põhjustel ja sellest tulenevalt tühistada komisjoni otsus, mis puudutab hankelepingu nr DCI-ASIE/2013/329-453 väärtuses 9 304 400 eurot sõlmimist Hiina Rahvavabariigi kui kasusaaja riigi nimel GIZ GmbH poolt juhitud konsortsiumiga ning mis avaldati portaalis TED (Tenders Electronic Daily);

—	sisu puudutavas osas mõista Euroopa Komisjonilt hagiavalduses esitatud erinevate väidete alusel välja hagejale ja Sharewichi konsortsiumile tekitatud kahju summas 900 000 eurot või sellises summas, mida Üldkohus peab õiglaseks;

—	kohustada Euroopa Komisjoni hüvitama hageja kohtukulud käesolevas asjas;

—

hinnata ELTL artikli 277 alusel finantsmääruse rakenduseeskirjade artikli 266 lõike 1 ja PRAG 2013 (ELi välistegevuse raames lepingute sõlmimise korda käsitlev praktiline juhend) artikli 2.4.13 õiguspärasust või õigusvastasust ning kohaldatavust või mittekohaldatavust teistest hankelepingute haldamist ja sõlmimist käsitlevatest eeskirjadest lähtudes osas, milles nimetatud sätted lubavad hankijal alustada pärast hankemenetluse tühistamist lepingu väärtusest sõltumata ja tingimusel, et see ületab kehtivas sättes ette nähtud piirmäära, ühe või mitme pakkujaga otseseid läbirääkimisi, ilma et ta teavitaks eelnevalt teisi pakkujaid, kes otsestest läbirääkimistest kõrvale jäeti.

Väited ja peamised argumendid

Käesolev hagi on hankemenetluse vaidlustamiseks, mille raames Euroopa Komisjon sõlmis avaliku hanketeatega nr 2012/S 223-366462 alustatud menetluses GIZ GmbH poolt juhitud konsortsiumiga hankelepingu nr DCI-ASIE/2013/329-453, mis käsitles Hiina Rahvavabariigi linnaplaneerimise ja maaelu arengu ministeeriumile (MOHURD) antavat tehnilist abi Euroopa parimate tavade ülevõtmiseks linnastumise ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise poliitika valdkonnas (projekt „Jätkusuutlik linnastumine. Euroopa ja Hiina ökolinnade vaheline side”).

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

Esimese väite kohaselt on rikutud, ebaõigesti kohaldatud ja ebaõigesti tõlgendatud komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju, ning komisjon ja tema talitused ja esindajad on rikkunud neile pakkuja ülesannete täitmisel kaalutlusõiguse teostamiseks antud pädevust.

2.	Teise väite kohaselt on rikutud ning ebaõigesti kohaldatud ja ebaõigesti tõlgendatud PRAG 2013 artiklit 2.4.13 ning komisjon ja tema talitused ja esindajad on rikkunud neile pakkuja ülesannete täitmisel kaalutlusõiguse teostamiseks antud pädevust.

Kolmanda väite kohaselt on rikutud ning ebaõigesti kohaldatud ja ebaõigesti tõlgendatud ELTL artiklites 15 ja 298 ning määruse (EL, Euratom) nr 966/102 artikli 102 lõikes 1 (avaliku hanke lepingute suhtes kohaldatavad põhimõtted) ja artikli 112 lõikes 1 (võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõte) sätestatud läbipaistvuse põhimõtet ning komisjon ja tema talitused ja esindajad on rikkunud neile pakkuja ülesannete täitmisel kaalutlusõiguse teostamiseks antud pädevust.

Neljanda väite kohaselt on rikutud ning ebaõigesti kohaldatud ja ebaõigesti tõlgendatud direktiivi 2004/18/EÜ artiklis 2 sätestatud aluspõhimõtteid ning selles direktiivis sisalduvaid muid erisätteid, mis puudutavad hankelepingute haldamist ja sõlmimist, ning komisjon ja tema talitused ja esindajad on rikkunud neile pakkuja ülesannete täitmisel kaalutlusõiguse teostamiseks antud pädevust.

7.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 102/42

19. veebruaril 2014 esitatud hagi – Itaalia versus komisjon

(Kohtuasi T-122/14)

2014/C 102/63

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Itaalia Vabariik (esindajad: avvocato dello Stato S. Fiorentino ja G. Palmieri)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolev hagi on esitatud Euroopa Komisjoni 9. detsembri 2013. aasta otsuse C(2013) 8681 (final) peale, millega komisjon kohustas Euroopa Kohtu 17. novembri 2011. aasta otsuse kohtuasjas C-496/09 täitmiseks Itaalia Vabariiki tasuma 6 252 000 euro suuruse karistusmakse.

Vaidlustatud otsuses viidatakse karistusmaksega hilinemisele teisel poolaastal, s.o 17. maist kuni 17. novembrini 2012.

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

Esimese väite kohaselt on rikutud ELTL artikli 260 lõiget 1 ja lõike 3 teist lõiku ning täidetavat kohtuotsust seoses võlanõuetega selliste ettevõtjate vastu, kelle puhul on sõlmitud „ennetav võlausaldajate kokkulepe” või kelle suhtes on käimas „saneerimismenetlus”.

Hageja väidab, et otsuses ei ole nimelt asjaomase kuuekuulise ajavahemiku lõppemisel tagasinõudmata abist maha arvatud võlanõudeid nende ettevõtjate vastu, kes on pankrotis või kelle suhtes on käimas saneerimismenetlus, ehkki Itaalia valitsuse arvates on tegemist võlanõuetega, mille tagasinõudmisel on liikmesriik toiminud kogu vajaliku hoolsusega ning mis tuleb seetõttu maha arvata tagasinõudmata abi summast vastavalt täidetavale kohtuotsusele.

Teise väite kohaselt on rikutud nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT L 83, lk 1), artiklit 14 ning kohaldatud ebaõigesti komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 140, lk 1), artiklit 11.

Hageja väidab, et otsuses kohustatakse Itaalia ametiasutusi kohaldama riigiabi tagasinõudmise raames ettevõtjate maksmata summadele liitintressimäära, nagu on ette nähtud määruse nr 794/2004 artiklis 11. Itaalia valitsus vaidleb selle vastu, väites, et muu hulgas ka Euroopa Kohtu praktika järgi (eelkõige Euroopa Kohtu 11. detsembri 2008. aasta otsus kohtuasjas C-295/07: komisjon vs. Département du Loiret ja Scott SA) ei saa sellist intresside arvutamise korda kohaldada enne määruse nr 794/2004 jõustumist teatavaks tehtud otsustele ning veelgi vähem otsustele, mis on teatavaks tehtud enne komisjoni teadaande avaldamist ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmisel kohaldatavate intressimäärade kohta (ELT C 110, 8.5.2003, lk 21).

7.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 102/44

Avaliku Teenistuse Kohtu (kolmas koda) 26. veebruari 2014. aasta otsus – Diamantopoulos versus EEAS

(Kohtuasi F-53/13) (1)

((Avalik teenistus - Ametnikud - Edutamine - Otsus mitte edutada hagejat palgaastmele AD 12 - Vaikimisi tehtud otsus jätta kaebus rahuldamata - Pärast hagi esitamist tehtud sõnaselge otsus jätta kaebus rahuldamata - Põhjendused))

2014/C 102/64

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Alkis Diamantopoulos (Brüssel, Belgia) (esindajad: advokaadid S. Orlandi, J.-N. Louis ja D. Abreu Caldas)

Kostja: Euroopa Välisteenistus (EEAS) (esindajad: S. Marquardt ja E. Chaboureau)

Ese

Nõue tühistada otsus mitte edutada hagejat 2012. aasta edutamise raames palgaastmele AD 12

Resolutsioon

1.	Tühistada Euroopa Välisteenistuse otsus mitte edutada A. Diamantopoulost 2012. aasta edutamise raames palgaastmele AD 12.

2.	Jätta Euroopa Välisteenistuse kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja A. Diamantopoulose kohtukulud.

(1) ELT C 215, 27.7.2013, lk 20.

7.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 102/44

Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 25. veebruari 2014. aasta määrus – García Domínguez versus komisjon

(Kohtuasi F-155/12) (1)

((Avalik teenistus - Konkurss - Konkursiteade EPSO/AD/215/11 - Reservnimekirja kandmata jätmine - Kandidatuuri tagasilükkava otsuse põhjendamine - Võrdse kohtlemise põhimõte - Huvide konflikt))

2014/C 102/65

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Luis García Domínguez (Brüssel, Belgia) (esindajad: advokaadid S. Rodrigues ja A. Tymen)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: B. Eggers ja G. Gattinara)

Ese

Nõue tühistada otsus mitte kanda hagejat konkursi EPSO/AD/215/11 reservnimekirja.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi ilmselge õigusliku põhjendamatuse tõttu rahuldamata.

2.	Mõista Euroopa Komisjoni kohtukulud välja Luis García Domínguez’elt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud.

(1) ELT C 63, 2.3.2013, lk 26.

7.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 102/45

Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 25. veebruari 2014. aasta määrus – García Domínguez versus komisjon

(Kohtuasi F-155/12) (1)

((Avalik teenistus - Konkurss - Konkursiteade EPSO/AD/215/11 - Reservnimekirja kandmata jätmine - Kandidatuuri tagasilükkava otsuse põhjendamine - Võrdse kohtlemise põhimõte - Huvide konflikt))

2014/C 102/66

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Luis García Domínguez (Brüssel, Belgia) (esindajad: advokaadid S. Rodrigues ja A. Tymen)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: B. Eggers ja G. Gattinara)

Ese

Nõue tühistada otsus mitte kanda hagejat konkursi EPSO/AD/215/11 reservnimekirja.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi ilmselge õigusliku põhjendamatuse tõttu rahuldamata.

2.	Mõista Euroopa Komisjoni kohtukulud välja Luis García Domínguez’elt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud.

(1) ELT C 63, 2.3.2013, lk 26.

7.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 102/45

7. veebruaril 2014 esitatud hagi – ZZ versus Euroopa Välisteenistus

(Kohtuasi F-11/14)

2014/C 102/67

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: ZZ (esindajad: advokaadid S. Rodrigues et A. Tymen)

Kostja: Euroopa Välisteenistus

Hagi ese ja sisu

Nõue tühistada hageja leping osas, milles ta määratakse sellega palgaastmele AD5, ja hüvitada temale väidetavalt tekitatud kahju.

Hageja nõuded

—	tühistada 1. aprilli 2013. aasta otsus osas, milles sellega nähakse ette hageja määramine palgaastmele AD5;

—	vajalikus osas tühistada 28. oktoobri 2013. aasta otsus, millega hageja kaebus jäeti rahuldamata;

—	kohustada hageja ametikohale määrama uue palgaastme nii, et palgaaste vastab tema vastutuse tasemele;

—	kohustada kostjat tegema sellest uue palgaastme määramisest kõik, eelkõige rahalisi tagajärgi puudutavad järeldused tagasiulatuvalt alates tema teenistusse asumisest;

—	hüvitada hageja tekitatud mittevaralise kahju, mille summaks on ex aequo et bono hinnatud 5 000 eurot;

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Välisteenistuselt.

7.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 102/46

17. veebruaril 2014 esitatud hagi – ZZ versus komisjon

(Kohtuasi F-13/14)

2014/C 102/68

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: ZZ (esindaja: advokaat S. Orlandi)

Kostja: komisjon

Hagi ese ja sisu

Otsuse, millega jäeti rahuldamata hageja taotlus pikendada aastaks 2012/2013 eelnevat luba, mis anti hageja poja logopeediliste kulude hüvitamiseks seoses tema raske haiguse raviga, tühistamine.

Hageja nõuded

—	Tühistada 26. aprilli 2013. aasta otsus, millega jäetakse rahuldamata hageja taotlus, pikendada aastaks 2012/2013 tema poja logopeediliste kulude hüvitamine seoses poja raske haiguse raviga.

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 102

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	57. köide 7. aprill 2014

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Liidu Kohus
2014/C 102/01	Euroopa Liidu Kohtu viimane väljaanne Euroopa Liidu TeatajasELT C 93, 29.3.2014	1