25.3.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 86/1

Euro vahetuskurss (1)

24. märts 2014

2014/C 86/01

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3774
JPY	Jaapani jeen	141,05
DKK	Taani kroon	7,4647
GBP	Inglise nael	0,83540
SEK	Rootsi kroon	8,8624
CHF	Šveitsi frank	1,2197
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	8,3495
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	27,411
HUF	Ungari forint	312,89
LTL	Leedu litt	3,4528
PLN	Poola zlott	4,1925
RON	Rumeenia leu	4,4768
TRY	Türgi liir	3,0829
AUD	Austraalia dollar	1,5091
CAD	Kanada dollar	1,5448
HKD	Hongkongi dollar	10,6866
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6118
SGD	Singapuri dollar	1,7516
KRW	Korea vonn	1 483,83
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	14,9449
CNY	Hiina jüaan	8,5320
HRK	Horvaatia kuna	7,6615
IDR	Indoneesia ruupia	15 676,58
MYR	Malaisia ringit	4,5470
PHP	Filipiini peeso	62,194
RUB	Vene rubla	49,6815
THB	Tai baat	44,738
BRL	Brasiilia reaal	3,1957
MXN	Mehhiko peeso	18,1705
INR	India ruupia	83,7287

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

25.3.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 86/3

Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne (1)

Deutsche Bahn I (AT.39678)

Deutsche Bahn II (AT.39731)

2014/C 86/03

1.	13. juunil 2012 algatas komisjon menetluse vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 (2) artikli 11 lõikele 6 Deutsche Bahn AG ja selle tütarettevõtete DB Energie GmbH, DB Mobility Logistics AG, DB Fernverkehr AG ja DB Schenker Rail Deutschland AG (edaspidi koos „DB kontsern”) vastu.

6. juunil 2013 võttis komisjon vastu esialgse hinnangu vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 lõikele 1 ja teatas sellest samal päeval DB kontsernile. Esialgses hinnangus esitas komisjon konkurentsiprobleemid seoses DB kontserni toime pandud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 102 võimaliku rikkumisega. Probleemid võivad olla seotud hinnasurvega, mida raudteetranspordi ja pikamaa-reisijateveo teenuste turul Saksamaal põhjustab DB kontserni veoelektri hinnakujundussüsteem koos soodustustega.

23. juulil 2013 esitas DB kontsern vastuseks komisjoni tõstatatud probleemile kohustused. 15. augustil 2013 avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõike 4 kohase teatise, milles oli kokku võetud juhtum ja kohustused, ning selles kutsuti kolmandaid isikuid üles esitama märkusi ettepaneku kohta (3).

4.	Pärast seda, kui komisjon oli teavitanud DB kontserni huvitatud isikutelt saadud 13 märkusest, mis laekusid pärast teatise avaldamist, esitas DB kontsern muudetud ettepaneku.

5.	Määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 lõike 1 kohase otsusega muudab komisjon DB kontserni pakutud kohustused neile siduvaks ja järeldab, et pakutud kohustusi arvesse võttes ei ole tal alust täiendavaid meetmeid võtta. Menetlus tuleks seega lõpetada.

6.	Ükski juhtumi menetlusega seotud isik ei ole mulle mingeid taotlusi ega kaebusi esitanud (4). Seoses sellega olen seisukohal, et kõnealuse juhtumi puhul on kõigi osaliste menetlusõiguste tõhus kasutamine tagatud.

Brüssel, 13. detsember 2013

Wouter WILS

(1) Vastavalt Euroopa Komisjoni presidendi 13. oktoobri 2011. aasta otsuse 2011/695/EL (ärakuulamise eest vastutava ametniku ülesannete ja pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes, ELT L 275, 20.10.2011, lk 29) artiklitele 16 ja 17.

(2) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003, 16. detsember 2002, asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta, EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1.

(3) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõike 4 kohaselt avaldatav komisjoni teatis juhtumite AT.39678 Deutsche Bahn I, AT.39731 Deutsche Bahn II ja AT.39915 Deutsche Bahn III kohta, ELT C 237, 15.8.2013, lk 28.

(4) Vastavalt otsuse 2011/695/EL artikli 15 lõikele 1 võivad menetluse osalised, kes teevad määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 kohaselt ettepaneku kohustuste võtmiseks, pöörduda igal ajal ärakuulamise eest vastutava ametniku poole, et tagada oma menetlusõiguste tõhus kasutamine.

25.3.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 86/4

Komisjoni otsuse kokkuvõte,

18. detsember 2013,

mis käsitleb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 102 kohast menetlust

(Juhtum AT.39678/AT.39731 – Deutsche Bahn I/II)

(teatavaks tehtud numbri C(2013) 9194 (final) all)

(Ainult saksakeelne tekst on autentne)

2014/C 86/04

18. detsembril 2013 võttis komisjon vastu otsuse, mis käsitleb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 102 kohast menetlust. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 (1) artikli 30 kohaselt avaldab komisjon allpool osaliste nimed ja otsuse põhilise sisu, pidades silmas ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi.

I. SISSEJUHATUS

(1)	Juhtum on seotud konkurentsiprobleemidega turul seoses Saksamaa raudtee-ettevõtjatele pakutavate veoelektri teenustega. Veoelekter on elektrienergia, mida kasutatakse vedurite elektrimootorite käitamiseks.

(2)

Otsusega tehakse õiguslikult siduvaks DB Energie GmbH ja DB Mobility Logistics AG poolt määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 kohaselt pakutavad kohustused Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 102 järgi toimuvas menetluses. DB Energie GmbH ja DB Mobility Logistics AG on Saksa raudteeoperaatori Deutsche Bahni (DB) tütarettevõtted.

II. MENETLUS

(3)

13. juunil 2012 alustas komisjon ametlikku menetlust, et võtta vastu otsus vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 III peatükile. 6. juunil 2013 võttis komisjon vastu esialgse hinnangu. 23. juulil 2013 esitasid pooled esialgsed kohustused vastusena komisjoni esialgselt tõstatatud probleemile. 15. augustil 2013 avaldati Euroopa Liidu Teatajas määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõike 4 kohane teatis, milles esitati juhtumi ja väljapakutud kohustuste kokkuvõte ning kutsuti huvitatud kolmandaid isikuid üles esitama kohustuste kohta märkusi. Pärast kolmandatelt isikutelt saadud märkusi esitas DB 17. detsembril 2013 allkirjastatult lõplikud kohustused.

(4)	12. detsembril 2013 konsulteeriti konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitleva nõuandekomiteega, kes esitas pooldava arvamuse. 13. detsembril 2013 esitas ärakuulamise eest vastutav ametnik oma lõpparuande.

III. ESIALGSES HINNANGUS ESITATUD PROBLEEMID

(5)	Esialgses hinnangus tõstatas komisjon konkurentsialase probleemi, et DB kontserni veoelektri teenuse hinnakujundus, sealhulgas allahindlused, võib tekitada hinnasurvet raudteevedude ja pikamaa-reisijatevedude valdkonnas.

(6)

Komisjon asus esialgsele seisukohale, et DB Energie, DB veoelektriteenuseid osutava tütarettevõtte hinnakujundus võib tekitada hinnasurvet raudteevedude ja pikamaa-reisijatevedude valdkonnas. Hinnasurve võib tekkida, kui vertikaalselt seotud ettevõtja müüb toote või teenuse eelneval turul, kus tal on valitsev seisund, neile ettevõtjatele, kellega ta konkureerib järgneval turul, kus toode või teenus on asendamatu.

(7)

DB Energie on selle elektrivõrgu operaator, mis osutab veoelektriteenust. Samuti osutab see ettevõtja veoelektriteenust raudtee-ettevõtjatele, ostes elektrit elektritootjailt ja müües seda edasi raudtee-ettevõtjatele. DB Energie on ainus veoelektri tarnija Saksamaal ja on seega raudtee-ettevõtjatele veoelektri tarnijana Saksamaal turgu valitsevas seisundis. DB Energie kuulub vertikaalselt ühendatud DB rühma, mis tegutseb ka raudteevedude järgneval turul.

(8)

Komisjon tegi esialgse järelduse, et DB Energie veoelektri hinnakujundus võib takistada raudtee-ettevõtjatel, kes on vähemalt niisama tõhusad kui turgu valitsev ettevõtja, kasumlikult konkureerida raudteevedude ja pikamaa-reisijatevedude järgneval turul. Komisjon tegi esialgse järelduse, et võimaliku rikkumisega seotud vaatlusaluse perioodi jooksul keskmiselt ei oleks olnud DB raudtee-ettevõtjatel võimalik edukalt konkureerida raudteevedude ja pikamaa-reisijatevedude järgneval turul, kui neil oleksid olnud samasugused väiksemad allahindlused veoelektriteenuse eest kui nende konkurentidel. Kuna veoelekter on raudteevedude ja pikamaa-reisijatevedude turul tegutsevate raudtee-ettevõtjatele vältimatu sisend, on komisjon teinud esialgse järelduse, et väidetavast hinnasurvest tekkinud kahjumid on tõenäoliselt põhjustanud konkurentsi kahjustavat turult väljasurumist.

IV. KOHUSTUSED

(9)

DB esitas komisjoni tõstatatud konkurentsiprobleemi lahendamiseks esialgsed kohustused 23. juulil 2013 ja läbivaadatud kohustustega ettepaneku 21. novembril 2013. Kohustuste põhipunktid on järgmised:

—

1. juulil 2014 kehtestab DB Energie uue veoelektri hinnasüsteemi, milles on eraldi elektrihind ja võrgutasu ning võrgutasu on kiitnud heaks Saksamaa pädev reguleeriv asutus (Bundesnetzagentur). Samast päevast võimaldab DB Energie kolmandatest isikutest elektritarnijatele juurdepääsu oma veoelektri võrgule, et kolmandad isikud saaksid pakkuda raudtee-ettevõtjatele veoelektriteenust võistu ettevõtjaga DB Energie.

—	Uue süsteemi kohaselt võtab DB Energie kõikidelt raudtee-ettevõtjatelt elektriteenuste eest ühesugust tasu ilma tarbimise mahul või kestusel põhinevate allahindlusteta.

—	DB Energie maksab Saksamaa raudtee-ettevõtjatele, kes ei kuulu DB kontserni, ühekordse maksena 4 % nende aastasest veoelektriarvest, mis põhineb ajavahemikul üks aasta enne hinnakujundussüsteemi jõustumist.

—	DB esitab igal aastal komisjonile vajalikud andmed, et komisjon saaks hinnata, kas DB kontserni veoelektri- ja transporditeenuste hind võiks põhjustada hinnasurvet. DB Energie teatab komisjonile eelnevalt ka kõigist oma kavandatavatest elektrihinna muudatustest.

—	Kohustused kehtivad 5 aastat pärast komisjoni otsuse teatavaks tegemist või seni, kuni 25 % DB konkurentide ostetavast veoelektrist hangitakse kolmandatelt isikutelt.

—	DB nimetab isiku, kelle ülesandeks on jälgida kohustuste täitmist.

V. KOHUSTUSTE HINDAMINE JA PROPORTSIONAALSUS

(10)	Komisjon on arvamusel, et kohustused on piisavad, et lahendada esialgses hinnangus tõstatatud probleeme ega ole ebaproportsionaalsed.

(11)	Kohustused võimaldavad veoelektri tarnete turule tulla konkurentidel, edendades kolmandate elektritarnijate juurdepääsu. Selline konkurents piirab omakorda kontserni DB Energie hinnakujunduse võimalusi ja kõrvaldab hinnasurve.

(12)

Uue veoelektri hinnakujunduse süsteemiga, milles on eraldi elektrihinnad ja võrgutasud, tagatakse elektrienergia pakkujatele võimalus konkureerida elektrihindade osas. Lisaks võimaldab DB kohustus „pakkuda juurdepääsu oma veoelektrivõrgule”1. juulist 2014 turu avada ja nimetatud kuupäevast raudtee-ettevõtjaid ümber lülitada teisele teenuseosutajale. Allahindlustest loobumine hakkab konkurentsi edendama, tagab hindade läbipaistvuse ja võrdsed tingimused.

(13)

Raudtee-ettevõtjatele ühekordse makse tegemise eesmärk on vältida hinnasurve säilimist üleminekufaasis, kui võetakse kasutusele uus hinnakujundus, aga kolmandad elektritarnijad ei ole veoelektri turule veel tulnud. Seepärast on makse kestus piiratud ühe aastaga, mida komisjon loeb piisavaks, et võimaldada turule sisenemist. Hinnalangus 4 % on kohane, kuna see oleks olnud piisav, et vältida hinnasurvet võimaliku rikkumise ajal.

(14)	DB tarnitava veoelektri ja osutatavate transporditeenuste hinnataseme andmed võimaldavad komisjonil jälgida DB hinnakujundamist. Järelevalve eest vastutav isik jälgib, kuidas DB üldiselt kohustusi täidab.

(15)

Komisjon leiab, et 5-aastane kohustuste kehtivusaeg on piisav, et kolmandad elektritarnijad jõuaksid välja töötada oma pakkumised ja raudtee-ettevõtjad jõuaksid tarnijaid vahetada. Kui kolmandad elektritarnijad tarnivad 25 % sellest veoelektri mahust, mida tarbivad raudtee-ettevõtjad, kes ei ole DB raudtee-ettevõtjad, juba enne 5 aasta möödumist, leiab komisjon, et konkurents areneb ühtlaselt, mis õigustaks ennetähtaegse kohustuste lõpetamise.

VI. KOKKUVÕTE

(16)	Otsusega muudetakse DB esitatud kohustused õiguslikult siduvaks. Kõnealuste kohustuste suhtes ei ole komisjonil enam põhjust meetmeid võtta.

(1) EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 411/2004 (ELT L 68, 6.3.2004, lk 1).

25.3.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 86/6

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum COMP/M.7197 – AMP/Arcus/PSP/Alpha Trains)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

2014/C 86/05

13. märtsil 2014 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja AMP Capital Investors Limited („AMP”, Austraalia) ning fondid Public Sector Pension Investment Board („PSP”, Kanada) ja Arcus European Infrastructure Fund GP LLP („Arcus”, Ühendkuningriik) omandavad ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses praegu ettevõtjate Arcus ja PSP ühiskontrolli alla kuuluva ettevõtja Alpha Trains (Luxembourg) Holdings Sàrl ja tema tütarettevõtjate („Alpha Trains”, Luksemburg) üle aktsiate või osade ostu teel.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—	AMP: Austraalia investeerimisfond, mis pakub ülemaailmselt mitme varaklassiga seonduvaid teenuseid;

—	PSP: mitmekesise ülemaailmse portfelliga Kanada pensioniinvesteeringute haldur;

—	Arcus: Euroopa taristule keskenduv sõltumatu fondihaldur;

—	Alpha Trains: ronge liisiv ettevõtja, kes pakub veeremit nii avaliku kui ka erasektori ettevõtjatele mitmes Mandri-Euroopa riigis.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.7197 – AMP/Arcus/PSP/Alpha Trains):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („Ühinemismäärus”).

(2) ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

25.3.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 86/8

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine

2014/C 86/06

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

MUUTMISTAOTLUS

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (2)

MUUTMISTAOTLUS VASTAVALT ARTIKLILE 9

„PANCETTA PIACENTINA”

EÜ nr: IT-PDO-0117-01103-08.04.2013

KGT ( ) KPN ( X )

1. Spetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

—		Toote nimetus
—		Toote kirjeldus
—		Geograafiline piirkond
—		Päritolutõend
—	☒	Tootmismeetod
—		Seos piirkonnaga
—		Märgistus
—		Riiklikud nõuded
—		Muu (täpsustada)

2. Muudatus(t)e liik

—	☒	Koonddokumendi või kokkuvõtte muutmine
—		Registreeritud KPNi või KGT muutmine, mille kohta ei ole avaldatud koonddokumenti ega kokkuvõtet
—		Spetsifikaadi muutmine, mis ei tingi avaldatud koonddokumendi muutmist (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 3)
—		Spetsifikaadi ajutine muutmine, mis tuleneb riiklike ametiasutuste nõutud kohustuslikest sanitaar- või fütosanitaarmeetmetest (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 4)

3. Muudatus(ed)

Muudatus, millega viiakse sisse nitritite kasutamine seadusega kehtestatud koguseid alati järgides, on vajalik, sest nitritite ja nitraatide kasutamine tagab parema vastupanu haigusetekitajatele ja aitab ära hoida oksüdeerumisprotsesse toote „Pancetta Piacentina” (KPN) tootmisel.

Vajalikuks on peetud jätta välja ettekirjutus, kuidas kõhutükke (pancetta) laagerdumisetapis asetada, kuna on selgunud, et „asetamine vastavatele alustele” ei mõjuta kogu kaitstud päritolunimetusega toote tootmisprotsessi.

Muudatus, mis on seotud kõhutüki kokkurullimisele järgneva kokkusidumise või kokkuõmblemise üksikasjadega, tehti selleks, et seda tootmisetappi täpsemalt ja selgemalt kirjeldada.

Muudatus, mille kohaselt lubatakse kasutada igat liiki seasoolikaid ja tselluloosilehti, võimaldab kasutada toote viimistlemiseks ette nähtud ümbriseid ja vastab turu tegelikule arengule, mille puhul on väga keeruline (teatavates olukordades võimatu) eespool nimetatud ümbrise eri liike kindlaks määrata.

Laagerdumisetapi pikendamine kolmelt nelja kuuni peaks aitama parandada kaitstud päritolunimetust kandva toote kvaliteeti.

Maksimumtemperatuuri suurendamine laagerdumisetapis 14 kraadilt 18 kraadile nagu ka niiskusenäitajate 10 %ne lubatud kõikumine laagerdumiskeskkonna puhul on viidud sisse toote kvaliteedi parandamiseks, sest nii kujuneb välja tugevam aroom ja samas on välistatud mis tahes võimalikud puudused.

Toote tuhasisalduse miinimumprotsenti on vähendatud 2 %lt 1,5 %le, mis omakorda tuleneb soola lubatud miinimumtasemest, mis on tuhasisaldusega tihedalt seotud, ja mida on vähendatud seoses toitude üldise soolasisalduse vähendamisega.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (3)

„PANCETTA PIACENTINA”

EÜ nr: IT-PDO-0117-01103-08.04.2013

KGT ( ) KPN ( X )

1. Nimetus

„Pancetta Piacentina”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Itaalia

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.2.

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Nimetusega „Pancetta Piacentina” tähistatakse soolatud, loomulikul teel laagerdatud toodet, mida tuleb säilitada küpsetamata. Selle tootmiseks kasutatakse poolrümba kõhuosa katvat rasvakihti, mis on võetud rinnaku alt kuni kubemeni ulatuvast osast, ning kõhuosa lihaskude.

Lõpptoode on silindrilise kujuga, kaalub 4–8 kg ning on helepunane, rasvaosa on valge. Liha on meeldiva maheda lõhna ja maitsega.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Toodet „Pancetta Piacentina” valmistatakse sigadest, kes on sündinud, kasvanud ja tapetud Emilia Romagna ja Lombardia maakonnas. Nimetuse „Pancetta Piacentina” puhul kohaldatakse erandit määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 5 lõikest 3.

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

Tuleb järgida loomasööda kasutamise ja koostise üksikasjalikke eeskirju. Sigade söötmine toimub kahes etapis ja põhineb peamiselt punktis 3.3 määratletud piirkonnast pärineval teraviljal. Sigade keskmise söödaratsiooni moodustab peamiselt maisikört, samuti odrajahu, kliid, soja ja mineraalained. Piimatööstuse jääkproduktid (vadak, kalgend ja pett) tulevad valdavalt määratletud piirkonnas asuvatest juustukodadest.

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kõik toote „Pancetta Piacentina” tootmisetapid – trimmimine, kuivsoolamine, sidumine; kuivatamine ja laagerdumine – toimuvad alljärgnevas punktis 4 määratletud piirkonnas.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

Pakendamine, tükeldamine ja portsjoniteks jaotamine peavad toimuma kindlaksmääratud kontrollistruktuuri järelevalve all eranditult punktis 4 määratletud töötlemispiirkonnas. Selleks, et toote iseloomulike ja eriliste omaduste säilimine oleks tagatud, peavad pakendamine, tükeldamine ja portsjoniteks jaotamine toimuma geograafilises tootmispiirkonnas ja seda peab teostama toote omadusi hästi tundev personal. Enne tükeldamist peavad töötajad eemaldama ettevaatlikult kamara. Ilma loomuliku kamarata keskkonnatingimuste kätte jäänud toode võib õhuga kokkupuutel oksüdeeruda ja selle lõigud või lõikepind võib muutuda pruunikaks, samuti võib sellega kaasneda tailiha iseloomuliku helepunase värvi kadumine, pekiosa rääsumine ja lõhnaomaduste märkimisväärne halvenemine.

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta

Ringlusse lastud tootele peavad olema märgitud sõnad „Pancetta Piacentina”.

Nimetus „Pancetta Piacentina” peab märgisele olema kirjutatud selgete kustutamatute tähtedega, mis eristuvad kõigist muudest märgise elementidest, ning sellele peab järgnema väljend „Denominazione di Origine Protetta”.

Keelatud on lisada kirjeldusi, mis ei ole selgesõnaliselt ette nähtud.

Siiski on lubatud lisada ettevõtja nimi, ärinimi ja kaubamärk, kui nendel ei ole ülistavat tähendust ja need ei eksita tarbijat, ning viide seafarmile, kust pärit loomadest toode on valmistatud.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

„Pancetta Piacentina” tootmispiirkond hõlmab tervet Piacenza provintsi, kuid piirdub üksnes aladega, mis jäävad merepinnast kuni 900 meetri kõrgusele.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

5.1. Geograafilise piirkonna eripära

Toote „Pancetta Piacentina” tootmise algus ulatub tagasi Rooma impeeriumi aegadesse ja Piacenza provintsi hõlmavas geograafilises piirkonnas on vastavaid oskusi aja jooksul põlvest-põlve edasi antud.

Piacenza provints muutus oluliseks tootmispiirkonnaks tänu põllumajanduse arengule kogu Po jõe piirkonnas, sest just sellelt territooriumilt (Emilia Romagna ja Lombardia) pärines toormaterjal. Tooraine päritolupiirkonnas oli loomakasvatus seotud pikaajaliste teraviljakasvatuse traditsioonidega ja eriliste juustuvalmistamismeetoditega, ning need omakorda panid aluse seakasvatusele.

Piacenza provintsis kujunes välja eriline oskus lihatükke valida ja neid vastavalt töödelda ning kohalikud tootjad andsid seda järeltulevatele põlvedele edasi. Eriti täpset oskust on vaja sea kõhutüki kokkurullimisel ja sidumisel. Toote laagerdamiseks vajalike ruumide kujunemisele aitas kaasa ka veerohkete jõeorgude ja puudega kaetud mäenõlvade rohkus.

5.2. Toote eripära

Toode „Pancetta Piacentina” on silindrikujuline. Lõiketükil on vaheldumisi helepunane tailiha ja valge pekiosa. Liha on meeldiva maheda lõhna ja maitsega.

Toote „Pancetta Piacentina” tootmiseks vajalik lihaselise osaga lõiketükk saadakse Itaalia rasketelt sigadelt.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Toote „Pancetta Piacentina” iseloomulikud omadused on seotud keskkonnatingimuste ning loodus- ja inimfaktoriga. Eriti tihedalt on tootmispiirkonnana määratletud geograafilise piirkonnaga seotud tooraine omadused, sest just selles piirkonnas on kõrgel tasemel Itaalia raskete sigade kasvatus ning seda liiki sigade jaotustükkide kasutamine on toote „Pancetta Piacentina” valmistamisel otsustava tähtsusega.

Peale selle on Piacenza provintsis toimuval toote „Pancetta Piacentina” töötlemisel määravaks kohalikud inimesed, kes on aja jooksul välja arendanud erilised oskused kõhutüki soolamisel, rulli keeramisel ja sidumisel.

Lihatükk peab olema rulli keeratud ja seotud nii, et sellest tekiks silindrikujuline rull, mille lõikamisel jäävad tai ja pekiosa iseloomulikult vaheldumisi.

Tootjate tehnilised oskused soolamisel, millele lisandub laagerdumise täpne jälgimine annavad samuti tunnistust toote „Pancetta Piacentina” tihedast seosest tootmispiirkonnaga.

Tootmispiirkonna keskkonnatingimused on väga iseloomulikud, eelkõige võib esile tuua kliimat, millel on lõpptoote jaoks otsustav tähendus ja mis mõjutab toote laagerdumise kulgu.

Tooraine, toote ja nimetuse kombinatsioon on seotud piirkonna sotsiaalmajandusliku arenguga ning sarnaseid tingimusi on mujal raske leida.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7) (4)

Toote spetsifikaadi täielik tekst on saadaval järgmisel veebisaidil:

http://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/3335

või

otse põllumajandus-, toiduaine- ja metsanduspoliitika ministeeriumi avalehel (http://www.politicheagricole.it), klõpsates linki „Qualità e sicurezza” (Kvaliteet ja ohutus) (ekraani ülemises paremas osas), seejärel linki „Disciplinari di Produzione all’esame dell’UE” (ELile hindamiseks esitatud spetsifikaadid).

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(3) Vt joonealust märkust 2.

(4) Vt joonealust märkust 2.

		ISSN 1977-0898 doi:10.3000/19770898.C_2014.086.est
Euroopa Liidu Teataja		C 86

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	57. köide 25. märts 2014

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2014/C 086/01	Euro vahetuskurss	1

2014/C 086/02	Arvamus, mille konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitlev nõuandekomitee esitas 12. detsembri 2013. aasta koosolekul otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb juhtumit COMP/C.39678/39731 – Deutsche Bahn – Referentriik: Itaalia	2

2014/C 086/03	Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne – Deutsche Bahn I (AT.39678) – Deutsche Bahn II (AT.39731)	3

2014/C 086/04	Komisjoni otsuse kokkuvõte, 18. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 102 kohast menetlust (Juhtum AT.39678/AT.39731 – Deutsche Bahn I/II) (teatavaks tehtud numbri C(2013) 9194 (final) all)	4

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2014/C 086/05	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.7197 – AMP/Arcus/PSP/Alpha Trains) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	6

	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2014/C 086/06	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine	8