ISSN 1977-0898

doi:10.3000/19770898.C_2014.038.est

Euroopa Liidu

Teataja

C 38

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

57. köide
8. veebruar 2014


Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

II   Teatised

 

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

 

Euroopa Komisjon

2014/C 038/01

Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.7103 – USS/Optrust/PGGM/Global Via Infraestructuras/Globalvia) ( 1 )

1


 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

 

Euroopa Komisjon

2014/C 038/02

Euro vahetuskurss

2

 

Euroopa Andmekaitseinspektor

2014/C 038/03

Euroopa Andmekaitseinspektori arvamuse kokkuvõte, milles käsitletakse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa Liidu Õiguskaitsealase Koostöö ja Koolituse Amet (Europol) ning tunnistatakse kehtetuks otsused 2009/371/JSK ja 2005/681/JSK

3

2014/C 038/04

Euroopa andmekaitseinspektori arvamuse kokkuvõte ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb automaatsete hädaabikõnede eCall-süsteemi kasutuselevõtmisega seotud tüübikinnituse nõudeid ning millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ

8

2014/C 038/05

Euroopa andmekaitseinspektori arvamuse kokkuvõte komisjoni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb elektrooniliste arvete esitamist riigihangete puhul

11

2014/C 038/06

Euroopa andmekaitseinspektori arvamuse kokkuvõte ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega nähakse ette sätted, mis käsitlevad Euroopa elektroonilise side ühtset turgu ja ühendatud Euroopani jõudmiseks vajalikke meetmeid, ning millega muudetakse direktiive 2002/20/EÜ, 2002/21/EÜ ja 2002/22/EÜ ning määrusi (EÜ) nr 1211/2009 ja (EL) nr 531/2012

12

2014/C 038/07

Euroopa andmekaitseinspektori arvamuse kokkuvõte, mis käsitleb komisjoni ettepanekuid võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2006/48/EÜ ja 2009/110/EÜ muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kaardipõhiste maksetehingute vahendustasude kohta

14

 

TEAVE LIIKMESRIIKIDELT

2014/C 038/08

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 562/2006 (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)) artikli 19 lõikes 2 osutatud liikmesriikide välisministeeriumide poolt diplomaatiliste lähetuste ja konsulaaresinduste akrediteeritud liikmetele ning nende pereliikmetele väljastatud kaartide ajakohastatud näidised ( ELT C 247, 13.10.2006, lk 85 , ELT C 153, 6.7.2007, lk 15 , ELT C 64, 19.3.2009, lk 18 , ELT C 239, 6.10.2009, lk 7 , ELT C 304, 10.11.2010, lk 6 , ELT C 273, 16.9.2011, lk 11 , ELT C 357, 7.12.2011, lk 3 , ELT C 88, 24.3.2012, lk 12 , ELT C 120, 25.4.2012, lk 4 , ELT C 182, 22.6.2012, lk 10 , ELT C 214, 20.7.2012, lk 4 , ELT C 238, 8.8.2012, lk 5 , ELT C 255, 24.8.2012, lk 2 , ELT C 242, 23.8.2013, lk 13 )

16


 

V   Teated

 

HALDUSMENETLUSED

 

Euroopa Komisjon

2014/C 038/09

Teabe avaldamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2001/24/EÜ krediidiasutuste saneerimise ja likvideerimise kohta – Kokkuvõte 18. detsembri 2013. aasta otsusest, mis käsitleb erakorraliste meetmete kehtestamist Nova Ljubljanska banka d.d. suhtes

25

 

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

 

Euroopa Komisjon

2014/C 038/10

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.7168 – Lukoil/ISAB/ISAB Energy/ISAB Energy Services) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )

27


 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

 


II Teatised

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

Euroopa Komisjon

8.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/1


Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik COMP/M.7103 – USS/Optrust/PGGM/Global Via Infraestructuras/Globalvia)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2014/C 38/01)

29. jaanuaril 2014 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine ühisturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

elektroonilises vormis EUR-Lex veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32014M7103 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.


IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Euroopa Komisjon

8.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/2


Euro vahetuskurss (1)

7. veebruar 2014

(2014/C 38/02)

1 euro =


 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,3574

JPY

Jaapani jeen

138,79

DKK

Taani kroon

7,4623

GBP

Inglise nael

0,83140

SEK

Rootsi kroon

8,8595

CHF

Šveitsi frank

1,2237

ISK

Islandi kroon

 

NOK

Norra kroon

8,4120

BGN

Bulgaaria leev

1,9558

CZK

Tšehhi kroon

27,503

HUF

Ungari forint

308,81

LTL

Leedu litt

3,4528

PLN

Poola zlott

4,1875

RON

Rumeenia leu

4,4825

TRY

Türgi liir

3,0162

AUD

Austraalia dollar

1,5178

CAD

Kanada dollar

1,5025

HKD

Hongkongi dollar

10,5532

NZD

Uus-Meremaa dollar

1,6462

SGD

Singapuri dollar

1,7223

KRW

Korea vonn

1 459,46

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

15,0675

CNY

Hiina jüaan

8,2310

HRK

Horvaatia kuna

7,6495

IDR

Indoneesia ruupia

16 507,53

MYR

Malaisia ringit

4,5295

PHP

Filipiini peeso

61,081

RUB

Vene rubla

47,1200

THB

Tai baat

44,612

BRL

Brasiilia reaal

3,2395

MXN

Mehhiko peeso

18,1125

INR

India ruupia

84,7270


(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.


Euroopa Andmekaitseinspektor

8.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/3


Euroopa Andmekaitseinspektori arvamuse kokkuvõte, milles käsitletakse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa Liidu Õiguskaitsealase Koostöö ja Koolituse Amet (Europol) ning tunnistatakse kehtetuks otsused 2009/371/JSK ja 2005/681/JSK

(Arvamuse täistekst (inglise, prantsuse ja saksa keeles) on Euroopa Andmekaitseinspektori veebilehel http://www.edps.europa.eu)

(2014/C 38/03)

I.   Sissejuhatus

I.1.   Arvamuse kontekst

1.

27. märtsil 2013 võttis komisjon vastu ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa Liidu Õiguskaitsealase Koostöö ja Koolituse Amet (Europol) ning tunnistatakse kehtetuks otsused 2009/371/JSK ja 2005/681/JSK (edaspidi „ettepanek”). Komisjon saatis ettepaneku samal päeval konsulteerimiseks Euroopa Andmekaitseinspektorile ja sai vastuse 4. aprillil 2013.

2.

Enne ettepaneku vastuvõtmist anti Euroopa Andmekaitseinspektorile võimalus esitada mitteametlikke märkusi. Euroopa Andmekaitseinspektor väljendab heameelt selle üle, et paljusid neist märkustest on arvesse võetud.

3.

Euroopa Andmekaitseinspektoril on hea meel, et komisjon temaga konsulteeris ning et ettepaneku preambulisse on lisatud viide konsulteerimise kohta.

4.

Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti ka seoses Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele adresseeritud komisjoni teatisega „Õiguskaitsealase Euroopa koolituskava koostamine”, (1) mis võeti vastu ettepanekuga samaaegselt. Euroopa Andmekaitseinspektor ei avalda nimetatud teatisele aga eraldi vastust, sest tal on selle kohta vaid üksikuid märkusi, mis on lisatud käesoleva arvamuse IV osasse.

I.2.   Ettepaneku eesmärk

5.

Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 88 ja artikli 87 lõike 2 punktil b ning selle eesmärgid on järgmised (2):

viia Europol vastavusse Lissaboni lepingu nõuetega, võttes seadusandliku tavamenetluse alusel vastu õigusraamistiku;

täita Stockholmi programmi eesmärgid, muutes Europoli liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise teabevahetuse keskuseks ning luues üleeuroopalisi koolituskavasid ja vahetusprogramme kõigile asjaomastele õiguskaitsetöötajatele;

määrata Europolile uusi kohustusi, lastes sel võtta üle CEPOLi ülesanded ja luua õigusliku aluse küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskusele;

tagada täpne andmekaitsekord, eelkõige järelevalvestruktuuri tugevdamise teel;

parandada Europoli juhtimist, püüdes suurendada tõhusust ja rajades selle põhimõtetele, mis on sätestatud ELi ühises lähenemisviisis detsentraliseeritud asutustele.

Euroopa Andmekaitseinspektor rõhutab, et ettepanek on isikuandmete töötlemise seisukohast väga oluline. Andmete, sealhulgas isikuandmete töötlemine on Europoli olemasolu peamine põhjus. ELi arengu praeguses etapis kuulub politsei operatiivtöö liikmesriikide pädevusse. See ülesanne on aga oma laadilt üha enam piiriüleseks muutumas ning ELi tasandil pakutakse tuge teabe esitamise, vahetamise ja kontrollimise kaudu.

I.3.   Arvamuse eesmärk

6.

Käesolevas arvamuses keskendutakse andmekaitse seisukohast kõige olulisematele muudatustele Europoli õigusraamistikus. Kõigepealt analüüsitakse õiguslikku konteksti, selle arengut ja tagajärgi Europoli jaoks. Seejärel käsitletakse peamisi muudatusi, milleks on:

Europoli uus teabestruktuur, mis tähendab erinevate andmebaaside ühendamist, ja selle tagajärjed eesmärgi piiramise põhimõtte seisukohast;

andmekaitsealase järelevalve tugevdamine;

isikuandmete ja muu teabe edastamine ja vahetamine, keskendudes isikuandmete vahetamisele kolmandate riikidega.

7.

Seejärel arutatakse arvamuses ettepaneku mitut erisätet, pöörates tähelepanu selle VII peatükile (artiklid 34–48), mis käsitleb andmekaitse tagatisi.

V.   Järeldused

Üldosa

167.

Euroopa Andmekaitseinspektor rõhutab, et ettepanek on isikuandmete töötlemise seisukohast väga oluline. Andmete, sealhulgas isikuandmete töötlemine on Europoli olemasolu peamine põhjus ning ettepanek juba sisaldab tõhusat andmekaitset. Käesolev üksikasjalik arvamus on seega vastu võetud eesmärgiga ettepanekut veelgi tugevdada.

168.

Euroopa Andmekaitseinspektor märgib, et kehtiv Europoli otsus tagab kindla andmekaitsekorra, ning leiab, et seda taset ei tohiks alandada, sõltumata käimasolevatest aruteludest seoses kavandatud andmekaitsedirektiiviga. Seda tuleks täpsustada mõnes ettepaneku põhjenduses.

169.

Euroopa Andmekaitseinspektoril on hea meel asjaolu üle, et ettepanekuga viiakse Europol vastavusse ELi toimimise lepingu artikli 88 lõikega 2, millega tagatakse, et Europoli tegevusele aitab kaasa kõikide asjaomaste ELi institutsioonide igakülgne osalemine.

170.

Euroopa Andmekaitseinspektoril on hea meel ettepaneku artikli 48 üle, milles on sätestatud, et töötajate andmete ja haldusandmete suhtes kohaldatakse täies ulatuses määrust (EÜ) nr 45/2001, sealhulgas selle järelevalvealaseid sätteid. Ta avaldab aga kahetsust, et komisjon ei otsustanud kohaldada määrust (EÜ) nr 45/2001 Europoli põhitegevuse suhtes ning piirata ettepanekut täiendavate erieeskirjade ja eranditega, mis võtaksid nõuetekohaselt arvesse õiguskaitsevaldkonna eripärasid. Euroopa Andmekaitseinspektor märgib siiski, et ettepaneku põhjenduses 32 on sõnaselgelt täpsustatud, et Europoli Andmekaitse-eeskirju tuleks muuta rangemaks ja järgida määruse (EÜ) nr 45/2001 aluspõhimõtteid. Nimetatud põhimõtted on oluline lähtepunkt ka käesoleva arvamuse puhul.

171.

Euroopa Andmekaitseinspektor soovitab ettepaneku põhjendustes täpsustada, et ELi institutsioonide ja asutuste uut andmekaitseraamistikku hakatakse Europoli suhtes kohaldama niipea, kui see vastu võetakse. Peale selle tuleks ELi institutsioonide ja asutuste andmekaitsekorra kohaldamist Europoli suhtes selgitada ka õigusaktis, millega andmekaitsepaketi läbivaatamise raames asendatakse määrus (EÜ) nr 45/2001 ja millest esmakordselt teatati 2010. aastal. Hiljemalt uue üldraamistiku vastuvõtmisest tuleks ka Europoli suhtes kohaldada andmekaitsereformiga kehtestatud peamisi uusi elemente (st vastutamise põhimõte, andmekaitsealase mõju hindamine, lõimitud ja vaikimisi eraelukaitse ning isikuandmetega seotud rikkumistest teavitamine). Seda tuleks samuti põhjendustes märkida.

Europoli uus teabestruktuur

172.

Euroopa Andmekaitseinspektor mõistab vajadust paindlikkuse järele nii seoses muutuva kontekstiga kui ka arvestades Europoli kasvavaid ülesandeid. Teabe praegune ülesehitus ei pruugi tingimata olla võrdlusalus tulevikuks. Europoli teabestruktuuri määrab kindlaks liidu seadusandja. Liidu seadusandja nõustajana keskendub Euroopa Andmekaitseinspektor küsimusele, mil määral andmekaitsepõhimõtted piiravad seadusandjate valikuid.

173.

Seoses artikliga 24 soovitab Euroopa Andmekaitseinspektor:

määratleda ettepanekus strateegilise, temaatilise ja operatiivanalüüsi mõisted ning jätta välja võimalus töödelda isikuandmeid strateegilise või temaatilise analüüsi teostamiseks, välja arvatud juhul, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud;

määratleda seoses artikli 24 lõike 1 punktiga c selgelt iga operatiivanalüüsi konkreetne eesmärk ning nõuda, et töödelda tohib üksnes asjakohaseid isikuandmeid vastavalt määratletud erieesmärgile;

lisada ettepanekusse järgmised elemendid: i) kõik Europoli analüütikute teostatavad ristkontrollid on konkreetselt põhjendatud; ii) andmetest väljavõtete tegemine pärast päringu teostamist piirdub rangelt vajaliku miinimumiga ja on konkreetselt põhjendatud; iii) tagatakse kõikide ristkontrolli toimingute jälgitavus ja iv) kõnealuseid andmeid võivad muuta üksnes volitatud töötajad, kes vastutavad selle eesmärgi eest, milleks andmed algselt koguti. See oleks kooskõlas Europoli praeguste tavadega.

Andmekaitse järelevalve tugevdamine

174.

Ettepaneku artiklis 45 tunnistatakse, et ettepanekus kavandatud töötlemistoimingute järelevalve näol on tegemist ülesandega, mille täitmises peavad aktiivselt osalema ka riiklikud andmekaitseasutused (3). Euroopa Andmekaitseinspektori ja riiklike järelevalveasutuste vaheline koostöö on selle valdkonna tõhusaks järelevalveks ülitähtis.

175.

Euroopa Andmekaitseinspektor väljendab heameelt ettepaneku artikli 45 üle. Selles on märgitud, et riiklike asutuste andmetöötluse üle teostatakse riiklikku järelevalvet, mis kajastab riiklike järelevalveasutuste põhirolli. Ühtlasi on tal hea meel nõude üle, mille kohaselt riiklikud järelevalveasutused peavad teavitama Euroopa Andmekaitseinspektorit kõikidest meetmetest, mida nad Europoli suhtes võtavad.

176.

Euroopa Andmekaitseinspektor väljendab heameelt:

järelevalvet käsitlevate sätete üle, millega nähakse ette andmetöötluse järelevalve tõhus ülesehitus. Arvesse on võetud riikide tasandi ja ELi tasandi vastutusalasid ning kehtestatud on kõikide kaasatud andmekaitseasutuste vahelise koordineerimise süsteem;

asjaolu üle, et ettepanekus tunnustatakse Euroopa Andmekaitseinspektori rolli kõikide ELi institutsioonide ja asutuste üle järelevalve teostamiseks loodud asutusena;

riiklike järelevalveasutustega tehtavat koostööd ja koordineerimist käsitleva artikli 47 üle, ent soovitab selgitada, et kavandatud koostöö hõlmab nii kahepoolset kui ka kollektiivset koostööd. Peale selle tuleks mõnes põhjenduses rõhutada eri järelevalveasutuste vahelise koostöö tähtsust ja tuua näiteid selle kohta, kuidas muuta selline koostöö võimalikult tõhusaks.

Edastamine

177.

Euroopa Andmekaitseinspektor soovitab lisada ettepaneku artikli 26 lõikesse 1 lause, milles täpsustatakse, et liikmesriikide pädevatel asutustel on teabele juurdepääs ja selles päringute teostamise võimalus üksnes teadmisvajaduse korral ja sel määral, mis on vajalik nende ülesannete õiguspäraseks täitmiseks. Artikli 26 lõiget 2 tuleks muuta ja viia see kooskõlla artikli 27 lõikega 2.

178.

Euroopa Andmekaitseinspektoril on hea meel selle üle, et põhimõtteliselt võib andmeid kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele edastada üksnes piisavuse või siduva kokkuleppe alusel, millega nähakse ette piisavad kaitsemeetmed. Siduv kokkulepe tagab õiguskindluse ja Europoli täieliku vastutuse edastamisega seoses. Siduv kokkulepe peaks olema alati vajalik mahuka, struktuurse ja korduva edastamise korral. Euroopa Andmekaitseinspektor mõistab aga, et teatavates olukordades ei saa siduvat kokkulepet nõuda. Sellised olukorrad peaksid olema erandlikud, tuginema tegelikule vajadusele ja olema lubatud piiratud juhtudel, samuti on nende puhul vaja tõhusaid kaitsemeetmeid (nii sisulisi kui ka menetluslikke).

179.

Euroopa Andmekaitseinspektor soovitab tungivalt jätta välja võimaluse, mille kohaselt Europol võib liikmesriikide nõusolekut eeldada. Samuti soovitab Euroopa Andmekaitseinspektor lisada artikli 29 lõike 4 teise lausesse, et nõusolek tuleb anda „enne edastamist”. Ühtlasi soovitab ta lisada artiklisse 29 lõike, milles täpsustatakse, et Europol peab isikuandmete edastamise kohta üksikasjalikku arvestust.

180.

Euroopa Andmekaitseinspektor soovitab lisada ettepanekusse üleminekusätte seoses kehtivate koostöölepingutega, millega on reguleeritud Europoli-poolne isikuandmete edastamine. Kõnealuse sättega tuleks ette näha nimetatud lepingute läbivaatamine mõistliku tähtaja jooksul, et viia need kooskõlla ettepaneku nõuetega. Selline säte tuleks lisada ettepaneku sisulistesse sätetesse ning see peaks sisaldama tähtaega, mis ei ole pikem kui kaks aastat alates ettepaneku jõustumisest.

181.

Läbipaistvuse tagamiseks soovitab Euroopa Andmekaitseinspektor samuti lisada artikli 31 lõike 1 lõppu, et Europol teeb loetelu oma rahvusvahelistest kokkulepetest ja koostöölepingutest kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega avalikult kättesaadavaks, pannes korrapäraselt ajakohastatud loetelu üles oma veebisaidile.

182.

Euroopa Andmekaitseinspektor soovitab artikli 31 lõikesse 2 lisada sõnaselge nõude, et erandeid ei kohaldata sagedase, mahuka või struktuurse edastamise, teiste sõnadega edastamistoimingute kogumite (mitte üksnes juhusliku edastamise) suhtes.

183.

Euroopa Andmekaitseinspektor soovitab lisada eraldi lõike, milles käsitletakse Euroopa Andmekaitseinspektori loal toimuvat edastamist. Selles lõikes, mis loogiliselt peaks paiknema erandeid käsitleva lõike ees, tuleks sätestada, et Euroopa Andmekaitseinspektor võib lubada edastamise või edastamistoimingute kogumi juhul, kui Europol annab piisavad tagatised seoses eraelu ning üksikisikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitsega ning vastavate õiguste teostamisega. Peale selle antakse selline luba enne edastamist/edastamistoimingute kogumit ajavahemikuks, mis ei ületa ühte aastat ja on pikendatav.

Muu

184.

Arvamus sisaldab arvukalt muid soovitusi, mille eesmärk on ettepanekut veelgi täiustada. Järgnevalt on loetletud mõni olulisem soovitus.

a)

Jätta välja Europoli otsene juurdepääsuvõimalus riiklikele andmebaasidele (artikkel 23).

b)

Kui tegemist on juurdepääsuga ELi teabesüsteemidele, siis anda üksnes päringutabamustel või nende puudumisel (st positiivsel või negatiivsel vastusel) põhinev juurdepääs. Igasugune muu päringutabamusega seotud teave tuleks esitada Europolile pärast seda, kui liikmesriik (kui juurdepääs on seotud liikmesriigi esitatud andmetega), ELi asutus või rahvusvaheline organisatsioon on andnud sõnaselge nõusoleku ja edastamise lubanud, ning selle suhtes tuleks teostada ettepaneku artiklis 35 osutatud hindamist. Euroopa Andmekaitseinspektor soovitab sätestada need tingimused ettepaneku artiklis 23.

c)

Tugevdada ettepaneku artiklit 35, muutes teabe esitanud liikmesriigi hinnangu kohustuslikuks. Euroopa Andmekaitseinspektor soovitab jätta artikli 35 lõigetest 1 ja 2 välja sõnad „võimaluse piires” ja muuta vastavalt artikli 36 lõiget 4.

d)

Asendada ülevaade kõikidest artikli 36 lõikes 2 viidatud isikuandmetest kõnealuseid andmeid käsitleva statistikaga iga eesmärgi kohta. Kuna eritähelepanu väärivad ka artikli 36 lõikes 1 viidatud andmesubjektide erikategooriad, soovitab Euroopa Andmekaitseinspektor lisada kõnealuseid andmeid käsitleva statistika.

e)

Lisada ettepanekusse säte, mille kohaselt Europolil peavad olema seoses isikuandmete töötlemise ja andmesubjekti õiguste teostamisega läbipaistvad ja hõlpsalt juurdepääsetavad tegevuspõhimõtted, mis tuleb esitada arusaadaval kujul ning selges ja lihtsas keeles. Ühtlasi tuleks selles sättes täpsustada, et nimetatud tegevuspõhimõtted peavad olema lihtsalt kättesaadavad Europoli veebisaidil, samuti riiklike järelevalveasutuste veebisaitidel.

f)

Kuna artiklis 41 ei ole selgelt määratletud kõikide asjaomaste isikute vastutusalasid, tuleks seoses artikli 41 lõikega 4 täpsustada, et andmete edastaja vastutab kõikide kohaldatavate andmekaitsepõhimõtete järgimise eest (mitte üksnes „edastamise õiguspärasuse” eest). Euroopa Andmekaitseinspektor soovitab artiklit 41 vastavalt muuta.

g)

Lisada ettepaneku sisulisse sättesse sisulistesse sätetesse, et i) kõikide isikuandmete töötlemistoimingute puhul teostatakse samasugune mõju hindamine, nagu on kirjeldatud kavandatud andmekaitsemääruses; ii) isikuandmete töötlemise süsteemide loomisel või täiustamisel kohaldatakse lõimitud ja vaikimisi eraelukaitse põhimõtet; iii) vastutav töötleja võtab vastu tegevuspõhimõtted ja rakendab asjakohaseid meetmeid, et tagada andmekaitse-eeskirjade järgimine ja suuta seda tõendada ning tagada meetmete tõhususe kontrollimine, ja iv) Europoli andmekaitseametnik ja vajaduse korral järelevalveasutused kaasatakse isikuandmete töötlemist käsitlevatesse aruteludesse.

Samuti tegi Euroopa andmekaitseametnik mõne soovituse seoses ettepanekuga samaaegselt vastu võetud teatisega.

Brüssel, 31. mai 2013

Euroopa Andmekaitseinspektor

Peter HUSTINX


(1)  COM(2013) 172 (final)

(2)  Seletuskirja 3. osa.

(3)  Vt ka Euroopa andmekaitseasutuste kevadkonverentsi resolutsioon nr 4 (Lissabon, 16.–17. mai 2013).


8.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/8


Euroopa andmekaitseinspektori arvamuse kokkuvõte ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb automaatsete hädaabikõnede eCall-süsteemi kasutuselevõtmisega seotud tüübikinnituse nõudeid ning millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ

(Arvamuse täistekst (inglise, prantsuse ja saksa keeles) on Euroopa andmekaitseinspektori veebilehel http://www.edps.europa.eu)

(2014/C 38/04)

1.   Sissejuhatus

1.1.   Konsulteerimine Euroopa andmekaitseinspektoriga

1.

13. juunil 2013 võttis komisjon vastu ettepaneku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb automaatsete hädaabikõnede eCall-süsteemi kasutuselevõtmisega seotud tüübikinnituse nõudeid ning millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ, (edaspidi „ettepanek”) (1); sellest määrusest teatati komisjonile 21. augusti 2009. aasta teatises „Aeg rakendada automaatse hädaabikõne süsteem eCall” (edaspidi „2009. aasta teatis”) (2).

2.

Euroopa andmekaitseinspektor tunneb heameelt, et komisjon temaga konsulteerib ning et viide konsulteerimisele on lisatud ettepaneku preambulisse.

3.

Enne ettepaneku vastuvõtmist anti Euroopa andmekaitseinspektorile võimalus esitada komisjonile mitteametlikke märkusi. Tal on väga hea meel selle üle, et enamikku tema märkustest on arvesse võetud.

1.2.   Ettepaneku eesmärk ja reguleerimisala

4.

Kõnealune ettepanek täiendab teisi eCall-süsteemi kasutuselevõtmise toetamiseks rakendatud regulatiivseid meetmeid, näiteks intelligentsete transpordisüsteemide direktiiv 2010/40/EL (3), komisjoni 8. septembri 2011. aasta soovitus toetada ELi-ülest eCall-teenust (4) ning häirekeskuste taristu uuendamise spetsifikatsioonide vastuvõtmine (5), mille puhul Euroopa andmekaitseinspektoriga konsulteeriti ning mille kohta ta esitas märkused (6).

5.

Ettepanekuga nähakse Euroopas ette sõidukisisese eCall-süsteemi kohustuslik kasutuselevõtmine uutes tüübikinnitusega sõidukites. Erinevalt praegusest süsteemist, mille puhul paigaldavad autotootjad eCall-süsteeme sõidukitesse vabatahtlikkuse alusel, nähakse ettepanekuga ette eCall-seadmete paigaldamine kõikidesse uutesse sõidukitesse 1. oktoobrist 2015 (7), alustades sõiduautodest ja väikestest tarbesõidukitest. Seega hõlmab kõnealune ettepanek mitut sõiduki-/seadmetootjatele määratavat kohustust.

4.   Järeldused

63.

Euroopa andmekaitseinspektor rõhutab, et isikuandmete töötlemine on üks peamine ettepanekuga ette nähtav kohustus, ning tervitab asjaolu, et arvesse on võetud paljusid tema soovitusi hädaabinumbril 112 põhineva eCall-teenuse mõju kohta andmekaitse seisukohast.

64.

Hädaabinumbril 112 põhineva eCall-teenuse puhul soovitab Euroopa andmekaitseinspektor täpsustada ettepanekus järgmisi küsimusi:

ettepanekusse tuleks lisada sõnaselge viide kohaldatavatele andmekaitset käsitlevatele ELi õigusaktidele vastavasisulise erisättega, nimetades eeskätt direktiivi 95/46/EÜ ning täpsustades, et kõnealuseid sätteid kohaldatakse kooskõlas liikmesriikide õigusnormidega, millega rakendatakse direktiivi 95/46/EÜ;

põhjenduses 13 tuleks eraldada artikli 29 alusel asutatud töörühma töödokumendi viide andmekaitsealaste õigusaktide viitest;

hädaabinumbril 112 põhineva eCall-teenuse puhul kohaldatavad konkreetsed andmekaitsealased kaitsemeetmed tuleks pigem esitada ettepanekus, mitte delegeeritud õigusaktides, eeskätt tuleks artiklis 6

määrata vastutav töötleja ja juurdepääsutaotluste käsitlemise eest vastutav asutus;

täpsustada miinimum- ja täielike andmetena käsitletavad andmed (võidakse täpsustada delegeeritud õigusaktis või rakendusaktis);

näha andmesubjektidele ette privaatse eCall-teenuse ja lisaväärtust pakkuvate teenuste inaktiveerimise võimalus;

täpsustada töödeldud andmete säilitamise tähtajad;

täpsustada andmesubjektide õiguste kasutamise viisid;

artikli 6 lõiget 3 tuleks täiendada, tagades, et viidatud teave sisalduks sõidukiga kaasa antavas tehnilises dokumentatsioonis; samuti tuleks ettepanekus täpsustada, et kõnealuse teabe olemasolust tuleb autoomanikule teatada auto ostmise ajal eraldi dokumendis;

enne artikli 6 lõikega 4 ette nähtud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist tuleks Euroopa andmekaitseinspektoriga konsulteerida.

65.

Privaatse eCall-teenuse ja lisaväärtust pakkuvate teenuste puhul tuletab Euroopa andmekaitseinspektor meelde, et ettepaneku reguleerimisalasse kuuluvana peavad need vastama samadele või rangematele andmekaitsenõuetele kui hädaabinumbril 112 põhineva eCall-teenuse korral. Samuti tuletab ta meelde järgmist:

ettepanekus täpsustatakse, et erinevalt hädaabinumbril 112 põhinevast eCall-teenusest aktiveeritakse privaatne eCall-teenus ja lisaväärtust pakkuvad teenused vabatahtlikult ning inaktiveeritakse vaikimisi;

kavandatava määruse ühes erisättes kehtestatakse nõue, mille kohaselt peavad tarbija ja teenuse osutaja sõlmima asjakohase erilepingu, ning selles sättes on selgitatud, et kõnealune leping peaks sisaldama andmekaitseaspekte, sealhulgas tarbijatele teenus(t)e kohta asjakohase teabe edastamist ning tarbijate nõusoleku küsimist andmete töötlemiseks kõnealuste lisaväärtust pakkuvate teenuste osutamise puhul. Ettepanek tagab, et andmesubjektidele antakse võimalus teenustest loobuda või nendega nõustuda, sõlmides selleks enne andmete töötlemist erilepingu. See nõue ei hõlma automüügilepingu mittevaidlustatavaid ega üldtingimuste alla kuuluvaid sätteid, millega nõustumine on kohustuslik;

lepingus tuleks märkida ka seda, et pakutavast teenusest keeldumisega ei kaasne negatiivseid tagajärgi. Sellise sätte võiks lisada lepingu isikuandmete kaitset käsitlevasse ossa.

66.

Peale selle soovitab Euroopa andmekaitseinspektor järgmist:

selgitada ettepanekus, et lisaväärtust pakkuvate teenuste puhul ei tohi toimuda pidevat seiret;

täpsustada hädaabinumbril 112 põhineva eCall-teenuse, privaatse eCall-teenuse ja lisaväärtust pakkuvate teenuste puhul töödeldavate andmete kategooriaid ettepaneku sisulises sättes ning määratleda „täielike andmete” mõiste;

tagada kooskõlas andmete minimeerimise põhimõttega ainult privaatse eCall-teenuse ja lisaväärtust pakkuvate teenuste seisukohalt vajalike andmete töötlemine;

rõhutada erisättes, et privaatse eCall-teenuse ja lisaväärtust pakkuvate teenuste puhul on keelatud tundlike andmete töötlemine;

määrata kindlaks hädaabinumbril 112 põhineva eCall-teenuse, privaatse eCall-teenuse ja lisaväärtust pakkuvate teenuste puhul töödeldavate andmete säilitamise tähtaeg ja määrata see täpselt kindlaks ettepaneku sisulises sättes;

tagada mõnede tekstitäpsustustega hädaabinumbril 112 põhineva eCall-teenuse, privaatse eCall-teenuse ja lisaväärtust pakkuvate teenuste puhul töödeldavate andmete turvalisus.

Brüssel, 29. oktoober 2013

Euroopa andmekaitseinspektori asetäitja

Giovanni BUTTARELLI


(1)  COM(2013) 316 final.

(2)  KOM(2009) 434 lõplik.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/40/EL, 7. juuli 2010, mis käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega (ELT L 207, 6.8.2010, lk 1).

(4)  Komisjoni soovitus 2011/750/EL, 8. september 2011, mis käsitleb ELi-ülese eCall-teenuse toetamist sõidukist numbrile 112 valitud hädaabikõnede (eCall-kõned) edastamiseks elektroonilistes sidevõrkudes (ELT L 303, 22.11.2011, lk 46).

(5)  Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 305/2013, 26. november 2012, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL seoses koostalitlusvõimelise automaatse hädaabikõne (eCall) ühtlustatud kasutuselevõtuga kogu ELis (ELT L 91, 3.4.2013, lk 1).

(6)  Vt eeskätt 22. juuni 2009. aasta arvamus intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi kohta, 12. detsembri 2011. aasta ametlikud märkused komisjoni soovituse kohta, mis käsitleb ELi-ülese ühtlustatud eCall-teenuse rakendamist, ning 19. detsembri 2012. aasta kiri komisjoni delegeeritud määruse kohta seoses koostalitlusvõimelise automaatse hädaabikõne (eCall) ühtlustatud kasutuselevõtuga kogu ELis; kõik on avaldatud Euroopa andmekaitseinspektori veebilehel http://www.edps.europa.eu („Consultation”).

(7)  Vt ettepaneku artikkel 4 ja artikli 5 lõige 1.


8.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/11


Euroopa andmekaitseinspektori arvamuse kokkuvõte komisjoni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb elektrooniliste arvete esitamist riigihangete puhul

(Arvamuse täistekst (inglise, prantsuse ja saksa keeles) on Euroopa andmekaitseinspektori veebilehel http://www.edps.europa.eu)

(2014/C 38/05)

1.   Sissejuhatus

1.

26. juunil 2013 võttis komisjon vastu ettepaneku Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, mis käsitleb elektrooniliste arvete esitamist riigihangete puhul (edaspidi „ettepanek”) (1). Ettepanek saadeti Euroopa andmekaitseinspektorile konsulteerimiseks 8. juulil 2013.

2.

Ettepaneku eesmärk on „vähendada selliseid turule sisenemise tõkkeid piiriüleste riigihangete puhul, mida põhjustab e-arveid käsitlevate standardite ebapiisav koostalitlusvõime” (2). Selle saavutamiseks „[t]öötatakse välja uus ühtne Euroopa standard, mis tehakse kõigile turuosalistele kättesaadavaks, et nad saaksid seda kasutada. Kõik hankijad peaksid aktsepteerima sellele standardile vastavaid e-arveid riigihangete puhul, ilma et tuleks asendada olemasolevaid tehnilisi lahendusi” (3).

3.   Järeldused

28.

Euroopa andmekaitseinspektor tunnustab asjaolu, et ettepanekus on arvesse võetud teatavaid andmekaitseküsimusi. Käesolevas arvamuses esitab ta soovitusi, kuidas ettepanekut andmekaitse seisukohast veelgi parandada.

29.

Eelkõige soovitab Euroopa andmekaitseinspektor järgmist:

lisada sisuline säte, milles selgitatakse, et ettepaneku eesmärk ei ole ette näha üldisi erandeid andmekaitsepõhimõtetest ning et e-arvete esitamisel kohaldatakse täielikult asjakohaseid isikuandmete kaitset käsitlevaid õigusakte (st siseriiklikke õigusnorme, millega rakendatakse direktiivi 95/46/EÜ);

muuta ettepaneku artikli 3 lõiget 2 tagamaks, et vastu võetavate Euroopa standardite puhul austatakse lõimitud eraelukaitse põhimõtet ja võetakse arvesse andmekaitsenõudeid ning et standardid järgivad eelkõige proportsionaalsuse, andmete minimeerimise ja otstarbe piiramise põhimõtteid;

juhul kui seadusandja kavatseb läbipaistvuse ja vastutuse eesmärgil ette näha isikuandmete avaldamise, lisada sõnaselged sisulised sätted, milles täpsustatakse, mis liiki isikuandmeid ja mis eesmärgil võib avaldada; teise võimalusena tuleks lisada viide ELi või liikmesriikide õigusaktidele, mis peaksid omakorda pakkuma asjakohaseid kaitsemeetmeid.

Brüssel, 11. november 2013

Euroopa andmekaitseinspektori asetäitja

Giovanni BUTTARELLI


(1)  COM(2013) 449 (final).

(2)  Mõjuhinnangu kommenteeritud kokkuvõte (SWD(2013) 223 (final)), punkt 3.1, lk 4.

(3)  Sealsamas, punkt 5.3.4, lk 7.


8.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/12


Euroopa andmekaitseinspektori arvamuse kokkuvõte ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega nähakse ette sätted, mis käsitlevad Euroopa elektroonilise side ühtset turgu ja ühendatud Euroopani jõudmiseks vajalikke meetmeid, ning millega muudetakse direktiive 2002/20/EÜ, 2002/21/EÜ ja 2002/22/EÜ ning määrusi (EÜ) nr 1211/2009 ja (EL) nr 531/2012

(Arvamuse täistekst (inglise, prantsuse ja saksa keeles) on Euroopa andmekaitseinspektori veebilehel http://www.edps.europa.eu)

(2014/C 38/06)

1.   Sissejuhatus

1.1.   Konsulteerimine Euroopa andmekaitseinspektoriga

1.

Komisjon võttis 11. septembril 2013 vastu ettepaneku määruse kohta, millega nähakse ette sätted, mis käsitlevad Euroopa elektroonilise side ühtset turgu ja ühendatud Euroopani jõudmiseks vajalikke meetmeid, ning millega muudetakse direktiive 2002/20/EÜ, 2002/21/EÜ ja 2002/22/EÜ ning määrusi (EÜ) nr 1211/2009 ja (EL) nr 531/2012 (edaspidi „ettepanek”) (1). Komisjon saatis Euroopa andmekaitseinspektorile määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõike 2 kohase konsulteerimistaotluse, mille inspektor sai kätte 23. septembril 2013.

2.

Euroopa andmekaitseinspektoril on hea meel talle antud võimaluse üle enne ettepaneku vastuvõtmist nõu anda. Käesolev arvamus põhineb selle mitteametliku konsulteerimise käigus esitatud märkustel.

1.2.   Ettepaneku taust ja eesmärgid

3.

Ettepanek on jätk Euroopa digitaalsele tegevuskavale, (2) mille üldeesmärk on suurendada Euroopa digitaalmajandusest tulenevat majanduskasvu ja sotsiaalseid edusamme. Ettepaneku eesmärk on seega saavutada mitmesuguste üldsusele suunatud elektrooniliste sideteenuste õiguslike ja tehniliste aspektide ühtlustamise teel ELis elektroonilise side ühtne turg.

4.

Ettepanekuga hõlbustatakse esiteks piiriüleste elektrooniliste sideteenuste osutamist, võimaldades teenuseosutajatel pakkuda liidu ühtse loa alusel teenuseid kogu ELis, minimeerides nii haldustakistusi. Sellega ühtlustatakse ka raadio-kohtvõrguteenustele raadiospektri eraldamise tingimused ja püsivõrkudele virtuaalset juurdepääsu võimaldavate toodete omadused.

5.

Ettepanekuga ühtlustatakse ka lõppkasutajate õigused, sealhulgas avatud internetiga seotud õigused. Samuti ühtlustatakse sellega teenuseosutajate teabe avaldamine oma elektrooniliste sideteenuste kohta ja sellise teabe lisamine lepingutesse ning operaatori vahetamise tingimused ja rändlusteenuste tasud.

6.

Käesolev arvamus keskendub neile ettepaneku aspektidele, mis mõjutavad Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 7 ja 8 sätestatud õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele ning side konfidentsiaalsust tõenäoliselt kõige rohkem.

2.   Järeldused

43.

Euroopa andmekaitseinspektor rõhutab, et eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse ning side konfidentsiaalsuse tagamine on väga oluline, et tarbijatel tekiks usaldus ja kindlustunne Euroopa elektroonilise side ühtse turu vastu. Euroopa andmekaitseinspektor annab sellega seoses järgmised põhisoovitused:

andmeedastuse haldamise meetmed piiravad võrgu neutraalsust, mis on ettepaneku kohaselt ELi internetikasutuse tähtis põhimõte, ja riivavad lõppkasutaja õigust side konfidentsiaalsusele, eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele. Seda arvesse võttes peaksid nende meetmete suhtes kehtima ranged läbipaistvuse, vajalikkuse ja proportsionaalsuse nõuded. Eelkõige:

andmeedastuse haldamine õigusnormi rakendamiseks või raskete kuritegude ärahoidmiseks ja takistamiseks võib kaasa tuua teabevahetuse sisu ulatusliku, preventiivse ja süstemaatilise jälgimise, mis oleks vastuolus ELi põhiõiguste harta artiklitega 7 ja 8 ning direktiivi 2002/58/EÜ artikli 5 lõikega 1 ja direktiiviga 95/46/EÜ. Viide neile põhjustele tuleks ettepaneku artikli 23 lõike 5 punktist a välja jätta;

ettepaneku artikli 23 lõikes 5 tuleks esitada selge teave andmeedastuse haldamise meetmete raames lubatud teabevahetuse kontrolli meetodite kohta;

artikli 23 lõikes 5 tuleks sõnaselgelt sätestada, et kui sellest piisab nimetatud sättes ettenähtud eesmärgi saavutamiseks, hõlmavad andmeedastuse haldamise meetmed teabevahetuse kontrolli meetodeid, mis põhinevad üksnes IP-päiste analüüsil, mitte andmepakettide põhjalikul kontrollil;

ettepaneku artikli 25 lõikes 1 ja artiklis 26 tuleks nõuda teabe esitamist kõigil artikli 23 lõikes 5 sätestatud otstarvetel kehtestatud andmeedastuse haldamise meetmete kohta. Eelkõige tuleks neis sätetes nõuda, et teenuseosutajad avaldaksid andmeedastuse haldamise meetmete aluseks olevad teabevahetuse kontrolli meetodid ja selgitaksid nende meetodite mõju lõppkasutajate eraelu puutumatusele ja andmekaitseõigusele;

artikli 24 lõikega 1, milles sätestatakse riikide reguleerivate asutuste volitused jälgida muu hulgas andmeedastuse haldamise meetmete kohaldamist, tuleks ette näha nimetatud asutuste ja riikide andmekaitseasutuste koostöö võimalus. Samuti tuleks artikli 25 lõikes 1 sätestada riikide andmekaitseasutuste võimalus kontrollida andmeedastuse haldamise meetmeid käsitlevat teavet enne selle avaldamist;

selgitada tuleks direktiivi 2002/58/EÜ artikli 7 lõike 1 ja ettepaneku artikli 27 lõike 4 vastastikust seost;

nii ettepaneku artikli 17 lõike 1 punkti f kui ka artikli 19 lõike 4 punkti e tuleks muuta ja lisada neisse nõue, et Euroopa virtuaalse lairibateenuse toode ja Euroopa tagatud teenusekvaliteediga (assured service quality, ASQ) ühenduvust võimaldav toode peavad vastama lõimitud andmekaitse põhimõttele.

Brüssel, 14. november 2013

Euroopa Andmekaitseinspektor

Peter HUSTINX


(1)  COM(2013) 627 (final)

(2)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa digitaalne tegevuskava” (KOM(2010) 245 (lõplik/2), 26 august 2010).


8.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/14


Euroopa andmekaitseinspektori arvamuse kokkuvõte, mis käsitleb komisjoni ettepanekuid võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2006/48/EÜ ja 2009/110/EÜ muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kaardipõhiste maksetehingute vahendustasude kohta

(Arvamuse täistekst (inglise, prantsuse ja saksa keeles) on Euroopa andmekaitseinspektori veebilehel http://www.edps.europa.eu)

(2014/C 38/07)

1.   Sissejuhatus

1.1.   Konsulteerimine Euroopa andmekaitseinspektoriga

1.

27. juulil 2013 võttis komisjon vastu ettepanekute projektid, mis käsitlevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2006/48/EÜ ja 2009/110/EÜ muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi „direktiivi ettepanek”) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust kaardipõhiste maksetehingute vahendustasude kohta (1). Ettepanekud saadeti Euroopa andmekaitseinspektorile konsulteerimiseks 28. juulil 2013.

2.

Euroopa andmekaitseinspektor tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon temaga konsulteeris ning et viide käesolevale arvamusele on lisatud õigusaktide preambulisse.

3.

Enne määruse ettepaneku vastuvõtmist anti Euroopa andmekaitseinspektorile võimalus esitada komisjonile mitteametlikke märkusi. Mõnda kõnealust märkust on arvesse võetud. Selle tulemusel on tugevdatud määruse ettepanekus sisalduvaid andmekaitsemeetmeid.

4.

Kuna määruse ettepanekus ei tõstatata andmekaitse seisukohast mingeid küsimusi, keskendub Euroopa andmekaitseinspektor oma märkustes direktiivi ettepanekule.

1.2.   Direktiivi ettepaneku eesmärgid ja reguleerimisala

5.

Direktiivi ettepaneku eesmärk on aidata arendada kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020” ja Euroopa digitaalse tegevuskavaga edasi kogu ELi hõlmavat elektrooniliste maksete turgu, et tarbijad, jaemüüjad ja teised turuosalised saaksid täielikult kasu ELi siseturu eelistest. Selle saavutamiseks ning e-maksete valdkonnas konkurentsi, tõhususe ja innovatsiooni edendamiseks tuleb komisjoni väitel tagada õiguslik selgus ja võrdsed võimalused, mis võimaldaks ühtlustada hindu ja makseteenuste kasutajate kulusid madalamal tasemel, suurendada makseteenuste valikut ja läbipaistvust, hõlbustada uuenduslike makseteenuste pakkumist ning tagada makseteenuste turvalisus ja läbipaistvus.

6.

Komisjoni väitel tuleb nende eesmärkide saavutamiseks makseteenuste praegust raamistikku ajakohastada ja täiendada, kehtestades eeskirjad jaemaksete valdkonnas läbipaistvuse, innovatsiooni ja turvalisuse parandamiseks ning liikmesriikide eeskirjade kooskõla suurendamiseks, pöörates tähelepanu tarbijate õiguspärastele vajadustele.

3.   Järeldused

Euroopa andmekaitseinspektoril on hea meel selle üle, et artiklisse 84 on lisatud sisuline säte, mille kohaselt direktiivi ettepaneku raames toimuval mis tahes isikuandmete töötlemisel tuleb täielikult järgida määrust (EÜ) nr 45/2001 ning siseriiklikke õigusakte, millega rakendatakse direktiivi 95/46/EÜ ja direktiivi 2002/58/EÜ.

Euroopa andmekaitseinspektor soovitab järgmist:

viited kohaldatavatele andmekaitsealastele õigusaktidele tuleks esitada konkreetsetes kaitsemeetmetes, mida kohaldatakse kõikides olukordades, mille puhul on ette nähtud isikuandmete töötlemine;

direktiivi projektis tuleks selgitada, et makseteenuste osutamisega võib kaasneda isikuandmete töötlemine;

direktiivi ettepanekus tuleks sõnaselgelt selgitada, et isikuandmeid võib töödelda niivõrd, kuivõrd see on vajalik makseteenuste osutamiseks;

lisada sisuline säte, milles täpsustatakse kohustus hõlmata kõikidesse direktiivi ettepaneku raames väljatöötatavatesse ja kasutatavatesse andmetöötlussüsteemidesse nn lõimitud eraelukaitse / eraelu kaitsvad vaikesätted;

seoses teabevahetusega i) nimetada eesmärgid, milleks liikmesriikide pädevad asutused, Euroopa Keskpank, liikmesriikide keskpangad ja teised artiklis 25 osutatud ametiasutused võivad isikuandmeid töödelda; ii) täpsustada, mis liiki isikuandmeid võib direktiivi ettepaneku alusel töödelda, ja iii) määrata töötlemiseks kindlaks proportsionaalne andmete säilitamise periood või vähemalt sätestada täpsed kriteeriumid selle kehtestamiseks;

artiklis 22 tuleks kehtestada nõue, et pädevad asutused taotlevad dokumente ja teavet ametliku otsusega, milles on täpsustatud taotluse õiguslik alus ja eesmärk ning see, millist teavet taotletakse, samuti ajavahemik, mille jooksul teave tuleb esitada;

sätestada artiklis 31, et kasutajatele teabe edastamiseks ette nähtud võimalusi kohaldatakse ka isikuandmete töötlemist käsitleva teabe esitamise suhtes kooskõlas direktiivi 95/46/EÜ artiklitega 10 ja 11;

selgitada seoses artiklites 58 ja 59 kasutatud väljendiga „piisavate rahaliste vahendite olemasolu”, et kolmandale isikule teavet edastades tuleks esitada üksnes „jah/ei” vastus küsimusele, kas piisavad rahalised vahendid on olemas, mitte näiteks kontojäägi väljavõte;

seoses artiklis 58 kasutatud väljendiga „tundlikud andmed maksete kohta” kustutada sõna „tundlikud” ja kasutada selle väljendi asemel terminit „makseandmed”;

põhjenduses tuleks selgitada, et turvaintsidentidest teatamise kohustused ei piira teistes õigusaktides sätestatud muid intsidentidest teatamise kohustusi, eelkõige andmekaitsealaste õigusaktide alusel sätestatud isikuandmete rikkumisega seotud nõudeid (direktiiv 2002/58/EÜ ja isikuandmete kaitse üldmääruse ettepanek) ning võrgu- ja infoturvet käsitleva direktiivi ettepaneku alusel ette nähtud nõudeid teatada turvaintsidentidest;

tuleb tagada, et isikuandmete töötlemisel ning nende mitmesuguste vahendajate kaudu edastamisel järgitakse konfidentsiaalsus- ja turvanõudeid kooskõlas direktiivi 95/46/EÜ artiklitega 16 ja 17;

lisada direktiivi ettepaneku sisuline säte, mis sisaldab kohustust töötada normid välja eraelu puutumatusele avalduva mõju hinnangute põhjal ja pärast selliste hinnangute koostamist;

direktiivi ettepanekusse tuleks lisada viide vajadusele konsulteerida Euroopa andmekaitseinspektoriga juhul, kui Euroopa Pangandusjärelevalve suunised kliendi autentimise ajakohaste meetodite ning kliendi tugeva autentimise nõudest tehtavate erandite kohta on seotud isikuandmete töötlemisega.

Brüssel, 5. detsember 2013

Euroopa andmekaitseinspektori asetäitja

Giovanni BUTTARELLI


(1)  COM(2013) 547 (final) ja COM(2013) 550 (final).


TEAVE LIIKMESRIIKIDELT

8.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/16


Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 562/2006 (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)) artikli 19 lõikes 2 osutatud liikmesriikide välisministeeriumide poolt diplomaatiliste lähetuste ja konsulaaresinduste akrediteeritud liikmetele ning nende pereliikmetele väljastatud kaartide ajakohastatud näidised (ELT C 247, 13.10.2006, lk 85, ELT C 153, 6.7.2007, lk 15, ELT C 64, 19.3.2009, lk 18, ELT C 239, 6.10.2009, lk 7, ELT C 304, 10.11.2010, lk 6, ELT C 273, 16.9.2011, lk 11, ELT C 357, 7.12.2011, lk 3, ELT C 88, 24.3.2012, lk 12, ELT C 120, 25.4.2012, lk 4, ELT C 182, 22.6.2012, lk 10, ELT C 214, 20.7.2012, lk 4, ELT C 238, 8.8.2012, lk 5, ELT C 255, 24.8.2012, lk 2, ELT C 242, 23.8.2013, lk 13)

(2014/C 38/08)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 562/2006 (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)) artikli 19 lõikes 2 osutatud liikmesriikide välisministeeriumide poolt diplomaatiliste lähetuste ja konsulaaresinduste akrediteeritud liikmetele ning nende pereliikmetele väljastatud kaartide ajakohastatud näidise avaldamise aluseks on teave, mille liikmesriigid on edastanud komisjonile kooskõlas Schengeni piirieeskirjade artikliga 34.

Lisaks Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele on igakuiselt ajakohastatud teave siseasjade peadirektoraadi veebisaidil.

BELGIA

ELT C 88, 24.3.2012 avaldatud teabe asendamine

Spetsiaalsed ID-kaardid

Carte d’identité diplomatique (carte D)

Diplomatieke identiteitskaart (D kaart)

Diplomatischer Personalausweis (D Karte)

Diplomaadi isikutunnistus (D kaart)

kehtivad kuni kehtivusaja lõpuni

Esikülg

Tagakülg

Image

Image

Image

Image

Image

Image

alates 2. detsembrist 2013 välja antud

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Carte d’identité consulaire (carte C)

Consulaat identiteitskaart (C kaart)

Konsularer Personalausweis (C Karte)

Konsulaaresindaja isikutunnistus (C kaart)

kehtivad kuni kehtivusaja lõpuni

Esikülg

Tagakülg

Image

Image

Image

Image

Image

Image

alates 2. detsembrist 2013 välja antud

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Carte d’identité spéciale — couleur bleue (carte P), délivrée avant et après le 1.2.2012

Bijzondere identiteitskaart — blauw (P kaart), uitgereikt vóór en na 1.2.2012

Besonderer Personalausweis — blau (P Karte), ausgestellt vor und nach dem 1.2.2012

(Spetsiaalne isikutunnistus – sinine – P kaart), välja antud enne ja pärast 1. veebruari 2012.

enne 1. veebruari 2012

kehtivad kuni kehtivusaja lõpuni

Esikülg

Tagakülg

Image

Image

Image

Image

Image

Image

pärast 1. veebruari 2012

kehtivad kuni kehtivusaja lõpuni

Esikülg

Tagakülg

Image

Image

Image

Image

Image

Image

alates 2. detsembrist 2013 välja antud

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Carte d’identité spéciale — couleur rouge (carte S)

Bijzondere identiteitskaart — rood (S kaart)

Besonderer Personalausweis — rot (S Karte)

Spetsiaalne isikutunnistus – punane (S kaart)

kehtivad kuni kehtivusaja lõpuni

Esikülg

Tagakülg

Image

Image

Image

Image

Image

Image

alates 2. detsembrist 2013 välja antud

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Document d’identité E pour les enfants âgés de moins de 5 ans des étrangers privilégiés titulaires d’une carte d’identité diplomatique, d’une carte d’identité consulaire, d’une carte d’identité spéciale — couleur bleue ou d’une carte d’identité spéciale — couleur rouge

Identiteitsbewijs E voor kinderen, die de leeftijd van vijf jaar nog niet hebben bereikt, van een bevoorrecht vreemdeling dewelke houder is van een diplomatieke identiteitskaart, consulaire identiteitskaart, bijzondere identiteitskaart, blauw of bijzondere identiteitskaart — rood

Identitätsdokument E für Kinder unter fünf Jahren, für privilegierte Ausländer, die Inhaber eines diplomatischen Personalausweises sind, konsalrer Personalausweis, besonderer Personalausweis — rot oder besonderer Personalausweis — blau.

(Isikutunnistus „E” välismaalase alla viieaastasele lapsele, kui lapse vanem on diplomaadi isikutunnistuse, konsulaaresindaja isikutunnistuse, spetsiaalse sinise isikutunnistuse või spetsiaalse punase isikutunnistuse omanik)

kehtivad kuni kehtivusaja lõpuni

Esikülg

Tagakülg

Image

Image

Image

Image

Image

Image

alates 2. detsembrist 2013 välja antud

Image

Image

Image

Image

Image

Image


V Teated

HALDUSMENETLUSED

Euroopa Komisjon

8.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/25


Teabe avaldamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2001/24/EÜ krediidiasutuste saneerimise ja likvideerimise kohta

KOKKUVÕTE 18. DETSEMBRI 2013. AASTA OTSUSEST, MIS KÄSITLEB ERAKORRALISTE MEETMETE KEHTESTAMIST NOVA LJUBLJANSKA BANKA D.D. SUHTES

(2014/C 38/09)

Vastavalt Sloveenia keskpanga seaduse (Uradni List RS (UL RS; Sloveenia Vabariigi teataja) nr 72/06 (ametlik konsolideeritud versioon) ja nr 59/11) artikli 31 lõikele 1 ja artikli 43 lõikele 1 ning pangandusseaduse (UL RS nr 99/10 (ametlik konsolideeritud versioon), nr 52/11 (parandus), nr 9/11 (ZPlaSS-B), nr 35/11, nr 59/11, nr 85/11, nr 48/12, nr 105/12, nr 56/13, nr 63/13-ZS-K ja nr 96/13; edaspidi „ZBan-1”) artikli 217 lõikele 1 koostoimes artikliga 253, teeb Sloveenia keskpank panga Nova Ljubljanska banka d. d., Trg republike 2, 1520 Ljubljana, Slovenia, suhtes otsuse erakorraliste meetmete kohta ning otsuse alla hinnata kõik panga kvalifitseeruvad kohustused ja suurendada tema aktsiakapitali uute sissemaksete tegemise abil, et taastada pangas tingimused nõutud kapitalimäära saavutamiseks.

Sloveenia keskpank leidis, et pank tegutseb suurenenud riskiga keskkonnas, mis võib põhjustada pangateenuste osutamise loa tühistamise, sest vastavalt hindamisele, mis koostati tegevuse jätkuvuse põhimõtte alusel panga finantsseisundi kohta seisuga 30. september 2013, ei täida pank miinimumkapitalinõudeid. Hindamises võeti arvesse ka täiendavalt nõutud väärtuse langust, mis tuvastati krediidiportfelli sõltumatu analüüsi käigus.

Vastavalt erakorralisele meetmele alla hinnata kvalifitseeruvad kohustused otsustas Sloveenia keskpank hinnata alla kõik panga kvalifitseeruvad kohustused 18. detsembri 2013. aasta seisuga. Need hõlmavad selliseid panga aktsiakapitali ja kohustusi võlausaldajate ees, mis tulenevad allutatud nõuetest, mis panga pankroti korral rahuldataks alles siis, kui kõik panga vastu olevad tavanõuded on rahuldatud.

Erakorraliste meetmete otsuse alusel alla hinnatud kvalifitseeruvad kohustused hõlmavad järgmist:

a)

panga aktsiakapital, mis on 184 079 267,12 eurot ja on jaotatud 22 056 378 vabalt võõrandatavaks nimiväärtuseta registreeritud tavaaktsiaks lühinimega NLB, ISIN koodiga SI0021103526 ning emiteeritud Centralna klirinško depotna družba d.d., Ljubljana (keskne väärtpaberite kliiringu ettevõtja; edaspidi „KDD”) hallatavas registreeritud väärtpaberite keskregistris, olles esimese järjekoha kohustus;

b)

panga emiteeritud finantsinstrumentidest tulenevad kohustused, mis on järgmised kolmanda järjekoha kohustused:

tähtajatud ujuva ja kasvava intressiga teise kõrgema taseme allutatud hübriidvõlakirjad nimega NOVALI FLOAT 49, ISIN kood NLB XS0208414515, mis on emiteeritud 17. detsembril 2004 ning mida hallatakse registreeritud väärtpaberitena kliiringsüsteemi arvetel, mida haldavad Euroclear Bank SA/NV, Luxembourg and Clearstream Banking SA Luxembourg;

allutatud võlakirjad nimega NLB 26, ISIN kood SI0022103111, mis on emiteeritud 14. juulil 2010 ning mida hallatakse KDD hallatavas registreeritud väärtpaberite keskregistris; need hakkasid intresse kandma 24. mail 2010;

tähtajatu, allutatud ujuva intressiga hübriidlaen, mida makstakse 19. juunil 2007 laenuandjaga Merrill Lynch International Bank Limited, London Branch, sõlmitud lepingu alusel, ning

allutatud laen, mille pank sai laenuandjaga KBC Bank NV Dublin Branch 31. mail 2006 sõlmitud lepingu alusel.

Vastavalt erakorraliste meetmete otsusele vähendati kvalifitseeruvate kohustuste allahindamise tõttu panga aktsiakapital nullini (0). Aktsiakapitali vähendamise tõttu tühistati 18. detsembril 2013 erakorraliste meetmete otsusega panga 22 056 378 aktsiat lühinimega NLB ja ISIN koodiga SI0021103526, mis olid emiteeritud KDD hallatavas registreeritud väärtpaberite keskregistris.

Pärast kvalifitseeruvate kohustuste allahindlust suurendati erakorraliste meetmete otsuse alusel panga aktsiakapitali uute sissemaksete kaudu 18. detsembril 2013.

Erakorraliste meetmete otsuse alusel tegi Sloveenia Vabariik panga 20 000 000 äsja emiteeritud aktsiast koosnevasse aktsiakapitali sissemakse kogusummas 1 551 000 000 eurot. Panga aktsiakapitali suurendamise järel on panga aktsiakapital 200 000 000 eurot ning see on jagatud 20 000 000 nimiväärtuseta aktsiaks. Uued aktsiad emiteeritakse registreeritud aktsiatena; need on vabalt võõrandatavad ja sisestatakse KDD registrisse.

Aktsiakapitali suurendamise järel vastab panga aktisakapital taas Sloveenia keskpanga nõuetele, mis käsitlevad kapitali adekvaatsuse määra.

Vastavalt õigusakti ZBan-1 artikli 253 lõikele 3 käsitatakse erakorralisi meetmeid direktiivis 2001/24/EÜ määratletud saneerimismeetmetena.

Õigusakti ZBan-1 artikli 350a kohaselt võivad aktsionärid, võlausaldajad ja muud isikud, kelle õiguseid mõjutas Sloveenia keskpanga otsus, mis käsitles erakorralisi meetmeid, taotleda Sloveenia keskpangalt kahjude korvamist tingimusel, et nad tõendavad, et erakorraliste meetmete tulemusena tekkinud kahju on suurem kui kahju, mis oleks tekkinud juhul, kui erakorralisi meetmeid ei oleks võetud. Hagi võib esitada Sloveenia keskpanga vastu pädevasse kohtusse Ljubljanas (nt Ljubljana kohalik kohus või ringkonnakohus).

Pank võib kaebuse esitada erakorraliste meetmete otsuse peale Sloveenia Vabariigi halduskohtusse 15 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest kõigile juhatuse liikmetele. Panga aktsionärid, kelle märkimisväärne osalus kokku moodustab vähemalt kümnendiku panga aktsiakapitalist, võivad selleks, et kasutada oma õigust kohtulikule kaitsele Sloveenia keskpanga otsuse vastu, mis käsitles panga likvideerimist või erakorralisi meetmeid, taotleda, et panga juhatus või erihaldurid, kui need on määratud, kutsuksid kokku panga aktsionäride üldkoosoleku ja teeksid ettepaneku vabastada ametist isikud, kes on volitatud panka esindama vastavalt õigusakti ZBan-1 artikli 347 lõikele 2, ja määraksid muud isikud esindama panka kohtuliku kaitse menetlustes Sloveenia keskpanga otsuse vastu.

Ljubljana, 20. detsember 2013

Boštjan JAZBEC

keskpanga president


KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

Euroopa Komisjon

8.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/27


Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum COMP/M.7168 – Lukoil/ISAB/ISAB Energy/ISAB Energy Services)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2014/C 38/10)

1.

30. jaanuaril 2014 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja ISAB S.r.l. (Itaalia Vabariik), mille üle ettevõtjal Lukoil (Vene Föderatsioon) on valitsev mõju, omandab täieliku kontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtjate ISAB Energy S.r.l. (Itaalia Vabariik) ja ISAB Energy Services S.r.l. (Itaalia Vabariik) üle varade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

Lukoil: nafta ja gaasi leiukohtade uurimine ja nafta ja gaasi tootmine, naftatoodete tootmine ja müük ning kõnealuse toodangu turustamine;

ISAB S.r.l.: omab ISABi rafineerimistehast, Sitsiilias Priolo Gargallos asuvat naftakemikaalide kompleksi;

ISAB Energy S.r.l.: omab ja käitab integreeritud gaasistusseadmega kombitsükliga elektrijaama Sitsiilias;

ISAB Energy Services S.r.l.: käitus- ja hooldusteenuste osutamine kommunaalteenuseid osutavatele ettevõtjatele, elektri- ja soojuselektrijaamadele ning rafineerimistehastele.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas EÜ ühinemismäärusega (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.7168 – Lukoil/ISAB/ISAB Energy/ISAB Energy Services):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („EÜ ühinemismäärus”).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5 („lihtsustatud korda käsitlev teatis”).