4.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 32/1

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-Lex veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32014M7111 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.

4.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 32/1

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-Lex veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32014M7112 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.

4.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 32/2

1.

Noorte töötus on jätkuvalt ELi ja selle liikmesriikide üks peamisi probleeme. Noorte töötuse määr oli 2013. aasta augustis 28-liikmelises ELis 23,3 %, (1) kusjuures liikmesriikide vahel ja sama liikmesriigi piirkondade vahel esines suuri erinevusi (2).

2.

Majanduskriisi negatiivne mõju noortele on olnud ebaproportsionaalselt suur. Kõikides ELi liikmesriikides on noorte töötuse määr üldjuhul palju kõrgem kui muude vanuserühmade puhul. 2012. aasta lõpus oli noorte töötuse määr 2,6 korda suurem kui üldine töötuse määr (3).

3.

Nendel arengusuundumustel on tõsised tagajärjed mitte ainult asjaomastele isikutele, vaid ka ühiskonnale ja majandusele laiemalt. Pikaajaline töötus võib süvendada marginaliseerumist, mis toob kaasa vaesuse ja suurendab sotsiaalse tõrjutuse ohtu. Samuti on tõsiselt ohustatud kogukonnad, kuna tööturul mitteosalemise tulemusena võivad mõned noored loobuda kodanikuühiskonnas osalemisest, mis võib sotsiaalset killustatust veelgi süvendada.

4.

Üks tähtsamaid raskusi, millega noored kriisi tagajärjel Euroopas silmitsi seisavad, on töökohtade ja töökogemuse nappusest tingitud probleem. Raskuseks on ka süvenev lõhe teatavate tööandjate poolt otsitavate oskuste ja paljudel potentsiaalsetel töötajatel olevate oskuste vahel.

5.

On tunnistanud, et noorte töötuse vastu võitlemine on eriline ja viivitamatu eesmärk, ning on rõhutanud, kuivõrd oluline on osutada vajalikku tähelepanu nende haavatavate noorte elanikkonnarühmade tööturul osalemisele, kes seisavad silmitsi spetsiifiliste väljakutsetega (4).

6.

Spordiga tegelemisel omandavad noored konkreetseid isiklikke ja kutsealaseid oskusi ja pädevusi, mis suurendavad tööalast konkurentsivõimet. Need oskused ja pädevused hõlmavad õppima õppimist, sotsiaalseid ja kodanikupädevusi, juhtimisoskusi, suhtlemist, meeskonnatööd, distsipliini, loovust, ettevõtlikkust. Samuti annab sport kutsealaseid teadmisi ja oskusi sellistes valdkondades nagu turustamine, juhtimine, avalik ohutus ja turvalisus. Kõik need oskused ja pädevused toetavad aktiivselt noorte osalemist, arengut ja edasiminekut hariduses, koolituses ja tööhõives viisil, mis on tööturu seisukohalt asjakohane ja rakendatav ning tööandjate poolt väärtustatav ja soovitav.

7.

Traditsiooniliselt põhineb Euroopas sporditegevuse korraldamine, haldamine ja rakendamine vabatahtlikul tööl. Vastavalt 2011. aasta Eurobaromeetri uuringule (5) tegutseb ligi veerand vabatahtlikku tööd tegevatest inimestest (24 %) spordi valdkonnas. Spordi valdkonna vabatahtlikul tööl, mida tehakse peamiselt rohujuure tasandil ja klubides, on tähtis sotsiaalne, majanduslik ja demokraatlik väärtus.

8.

Sport paelub väga suurt hulka inimesi ning spordil puuduvad kultuurilised ja sotsiaalmajanduslikud piirid. Sport on oma olemuselt rahvusvaheline ning meelitab ligi palju erinevaid inimesi. Sellest tulenevalt on sport suurepärane vahend vähemusse kuuluvate ja marginaliseerunud elanikkonnarühmade integreerimiseks. Sport tekitab positiivseid emotsioone ning võib märkimisväärselt panustada kokkukuuluvustunde tekkimisse, mis aitab kogukondades saavutada stabiilsust, ühtekuuluvust ja rahu.

9.

Spordisektoril, sealhulgas spordi valdkonna vabatahtlikul tegevusel, on riigi majanduses mõõdetav ja märkimisväärne majanduslik ning sotsiaalne väärtus. Üha rohkem leiab tõestust, et sport annab suure panuse Euroopa majandusse ning on majanduskasvu ja tööhõive oluline edendaja, tagades samas sotsiaalse ühtekuuluvuse ja heaolu ning andes seega selge panuse strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisse (6).

10.

Vastavalt hiljutisele kogu ELi hõlmanud uuringule majanduskasvu ja tööhõive kohta ELis (7) on spordiga seotud lisandväärtuse osakaal ELis 1,76 % (8). Spordiga seotud tööhõive osakaal ELis on 2,12 %. Kui mitmekordistavad mõjud arvesse võtta, ulatub spordi osakaal isegi kuni 2,98 % kogu üldisest lisandväärtusest ELis. Kõnealuse uuringu kohaselt on spordi osakaal Euroopa lisandväärtuses seega võrreldav põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse sektori osakaaludega kokku, kusjuures iga kuuekümnes ELis toodetud ja teenitud euro on seotud spordiga.

11.

Sport on vastupidav majandussektor. Spordis osalemise määr jääb majandustsükli eri etappides üsna stabiilseks. Spordi struktuuri moodustab spordiorganisatsioonide korraldatavate spordiürituste ja -tegevuste süsteem, mis ulatub rohujuure tasandi üritustest tipptaseme üritusteni. Need üritused on jätkuvalt populaarsed eeskätt noorte seas, isegi kui majandustingimused on rasked. Ehkki kõikuvad majandustingimused võivad spordiüritusi mõjutada, jääb spordiürituste ja -tegevuste raamistik stabiilseks.

12.

Spordil on töökohtade loomise ja kohaliku majanduse arengu toetamise potentsiaal, mis avaldub spordirajatiste ehitamises ja hooldamises, spordiürituste korraldamises, spordikaupade ja -teenuste tööstusharude tegevuses turul ning seonduvas tegevuses muudes sektorites. Juhul kui (kohaliku tasandi) spordiürituste ja -tegevustega seotud taristu on hoolikalt kavandatud ja mitmeotstarbeline ning omab selget visiooni tulevaste funktsioonide kohta, võib see aidata majandust stabiliseerida ja elavdada.

13.

Spordil on ülekanduv mõju ka muudele sektoritele. Spordiüritustel ja meistrivõistlustel on üldiselt positiivne mõju sellistele sektoritele nagu turism, kultuur, transport, meedia, avalik taristu jne. Samuti suudavad need inimesi kokku viia ning luua ühtekuuluvustunde ja panna inimesi ühiselt kordaminekute üle rõõmustama. Seega võib sport olulisel määral aidata tõhustada ELi jõupingutusi praegustest majandusraskustest ülesaamiseks.

14.

Kuna spordisektor on majanduse seisukohast tähtis ja annab noortele – sealhulgas nendele noortele, kes on eriti haavatavad ja ebasoodsas olukorras – võimaluse omandada kasulikke oskusi ja teadmisi, võib sport mängida tähtsat rolli noorte töötuse pakilise probleemi lahendamises ja aidata kaasa majanduse elavnemisele. Eespool nimetatud väljakutsetega tegelemiseks on vaja mitmesuguseid meetmeid, millesse kaasatakse eri sidusrühmad.

15.

Osalemine vabatahtlikus tegevuses ei asenda küll tasustatud tööd, kuid võib siiski anda kodanikele uusi oskusi, mõjutades seega positiivselt nende tööalast konkurentsivõimet ja tugevdades nende ühiskonda kuuluvuse tunnet. Noorte osalemine spordis eeskätt rohujuure tasandil kas sportlasena, abijõuna või korraldajana arendab tähtsaid individuaalseid oskusi ja pädevusi. Vabatahtlik tegevus spordis kui mitteformaalse ja informaalse õppimise viis aitab noortel omandada formaalharidust täiendavaid oskusi ja pädevusi.

16.

Sport loob keskkonna, milles noored saavad neid oskusi lihvida, ning seega paraneb noorte tööalane konkurentsivõime ja tulevane tööviljakus ajal, mil tööturu tingimused on väga rasked, töövõimalusi on vähe ja tööoskuste arendamise võimalused on piiratud.

17.

Osalemine spordis eeskätt rohujuure tasandil võimaldab noortel suunata oma energiat, lootusi ja loomuomast entusiasmi viisil, mis on konstruktiivne ja aitab edendada nende kogukondade elu. Osalemine spordis aitab toime tulla liikmesriikides muret tekitavate probleemidega, nagu sotsiaalne killustatus ja eelarvamused teatavate elanikkonnarühmade suhtes, seades noortele, eeskätt ilma tasustatud töökohata või vastava hariduse või koolituseta noortele positiivsed, konstruktiivsed ja kogukonnakesksed sihid.

18.

Avaliku sektori rahast tehtavad väiksemahulised investeeringud kohalikesse spordirajatistesse ja kogukondade spordiklubide toetamine võib tuua märkimisväärset kasu tugevamate, turvalisemate ja sidusamate kogukondade näol.

19.

Riigisiseste ja rahvusvaheliste spordiürituste korraldamisel osalemine ning kas kohaliku või riikliku sporditaristu arendamisse ja hooldamisse kaasatus võivad olla tähtsateks teguriteks uute töökohtade loomisel eeskätt noortele.

20.

Vahetama häid kogemusi ja tavasid järgmistel teemadel:

21.

Edendama poliitilisi meetmeid, mille eesmärk on arendada spordi abil tööks vajalikke oskusi. Sellega seoses toetama vabatahtlikke organisatsioone ja/või spordiklubisid, samuti sporditegevusi ja/või -üritusi rohujuure ja/või professionaalsel tasemel.

22.

Uurima võimalusi, kuidas parandada tulevaste kutseliste ja vabatahtlike sporditöötajate haridusteed ja edendada õppimist töö käigus, eesmärgiga arendada riiklikes kvalifikatsiooniraamistikes arvesse võetavaid oskusi. Nendele oskustele võiks viidata Euroopa kvalifikatsiooniraamistikus, et parandada rahvusvahelist läbipaistvust ja asjaomaste noorte liikuvust. Samuti tuleks uurida võimalusi spordis informaalse ja mitteformaalse õppimise teel omandatud oskuste arvessevõtmiseks.

23.

Soodustama strateegilisi investeeringuid sporti, kasutades vajaduse korral võimalusi, mida pakuvad ELi rahastamisvahendid, sealhulgas ELi struktuurifondid (eeskätt Euroopa Sotsiaalfond ja Euroopa Regionaalarengu Fond) ning ELi finantsvahendid, nagu Euroopa Investeerimispanga poolne rahastamine.

24.

Edendama riigiasutustevahelist tulemuslikku koostööd valdkondades, mis tegelevad sotsiaalküsimuste, noorte, tööhõive ja majandusküsimustega, eesmärgiga tagada parem teadlikkus spordi sotsiaalsest ja majanduslikust rollist.

25.

Edendama haridus-, koolitus-, noorsootöö- ja tööhõiveekspertide valdkonnaülest kaasamist eesmärgiga uurida oskuste ja pädevuste arendamist.

26.

Kasutama täielikult ära programmi Erasmus+, mis pakub võimalusi isiklike ja kutsealaste oskuste ja pädevuste arendamiseks.

27.

Uurima võimalusi, kuidas sporti saab sotsiaalse kaasatuse ja noorte tööhõive edendamiseks rahastada struktuurifondidest (eeskätt Euroopa Sotsiaalfondist ja Euroopa Regionaalarengu Fondist) või muudest ELi rahastamismehhanismidest (nagu Euroopa Investeerimispanga poolne rahastamine); eeskätt peetakse siinkohal silmas linnades avalikuks kasutuseks mõeldud väiksemahulise sporditaristu arendamist ja vajaduse korral hooldamist, pöörates erilist tähelepanu sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevatele aladele. Selline väiksemahuline taristu saab aidata saavutada mitmesuguseid sotsiaalseid eesmärke, nagu töökohtade loomine, sotsiaalne kaasatus ja tervise parandamine.

28.

Toetama dialoogi ja ühiseid algatusi peamiste sidusrühmadega, eeskätt spordiorganisatsioonidega, spordikaupade tööstusharudega ja noorteorganisatsioonidega, et edasi arendada soodsat keskkonda, mis veenaks noori spordisektoris osalema.

29.

Analüüsima, kuidas tulevikus ELi tasandil spordi valdkonnas tehtava töö kontekstis saaks kõige tulemuslikumalt tegeleda spordi panusega noorte oskuste arendamisse ja sotsiaalselt kaasavate kogukondade säilitamisse ajal, mil noorte töötuse määr on kõrge.

30.

Korraldama kõrgetasemelise valdkonnaülese seminari, millel käsitletakse spordi panust töökohtade loomisse ja töötuse, eeskätt noorte töötuse vastasesse võitlusse ELis.

31.

Ekspertide tasandil praegu toimuvast ELi koostööst lähtuvalt koostama uuringu spordi panusest noorte tööalasesse konkurentsivõimesse strateegia „Euroopa 2020” kontekstis.

4.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 32/6

1.

meediavabadus ja mitmekesisus on Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiväärtused. Need on demokraatia olulised tugisambad, kuna meedial on oluline osa läbipaistvuse ja vastutuse tagamisel ning see mõjutab avalikku arvamust ja kodanike osalemist otsustusprotsessis ning kodanike panustamist sellesse protsessi;

2.

viimastel aastatel on Euroopa Liidus meediavabaduse ja mitmekesisusega seoses täheldatud mitmeid probleeme. Need probleemid on tulnud esile kohtuvaidluste, ametlike järelepärimiste, Euroopa Parlamendi ja valitsusväliste organisatsioonide raportite ning samuti liikmesriikide parlamentides ja Euroopa Parlamendis toimuvate arutelude kaudu;

3.

meediaomandi ja rahastamisallikate läbipaistvus on olulise tähtsusega meediavabaduse ja mitmekesisuse tagamiseks;

4.

ajakirjanike kaitsmine lubamatu mõjutamise eest on kesksel kohal meediavabaduse tagamisel, mis muutub olulisemaks majanduskriisi ja meediasektori ümberkujundamise ajal;

5.

ajakirjanike allikate piisava kaitse tagamine on meediavabaduse võtmeelement;

6.

audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv, mis on ELi regulatiivne raamistik audiovisuaalmeedia teenuste vallas, aitab kaasa meediavabaduse ja mitmekesisuse edendamisele. Selle raamistiku jõustamisel on oluline osa audiovisuaalsektorit reguleerivatel pädevatel asutustel liikmesriikides;

7.

komisjon on rahastanud mitmeid uuringuid, aruandeid, projekte ja koordineerivaid meetmeid meediavabaduse ja mitmekesisuse valdkonnas;

8.

Euroopa Nõukogu teeb meediavabaduse ja mitmekesisuse vallas väga tähtsat tööd. Selles kontekstis on 2007. aastal Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumis sõna- ja teabevabadus nende organisatsioonide jagatud prioriteetide ja koostöö põhivaldkondade hulgas;

9.

internet hõlbustab teabe hankimist ja pakub kodanikele uusi võimalusi ühiskonnas osalemiseks, aruteludeks ja arvamuste kujundamiseks. Samal ajal, kui see aitab kaasa sõnavabaduse saavutamisele ning edendab arvamuste mitmekesisust, tekivad uued probleemid seoses sellega, kuidas inimesed teavet hangivad ja seda hindavad. Erilist tähelepanu tuleks pöörata võimalikele negatiivsetele mõjudele, mis tulenevad nii ülemäärasest koondumisest meediasektoris kui ka sisule juurdepääsu kontrollijate rolli tugevdamisest;

10.

kuna internet on üleilmne, ei ole võimalik neid teemasid käsitleda geograafiliselt kindlaks määratud piirides,

11.

meedia suur sõltumatus ja mitmekesisus ei ole oluline mitte üksnes demokraatia seisukohast, vaid toetab ka majanduskasvu ning selle jätkusuutlikkust;

12.

Euroopa Nõukogul on oluline osa meediavabaduse ja mitmekesisuse standardite kindlaksmääramisel ning koostööd Euroopa Nõukoguga tuleks jätkata ja süvendada;

13.

teave konkreetse meediakanali omanike kohta ning teiste üksuste ja isikute kohta, kes sellest omandist kasu saavad, peab olema kodanikele kergesti kättesaadav, et nad saaksid pakutavat teavet teadlikult hinnata. Selles kontekstis on tähtis osa meediaoskusel;

14.

audiovisuaalsektorit reguleerivate asutuste ja teiste asjaomaste pädevate asutuste vaheline koostöö ja parimate tavade vahetus aitab kaasa ELi ühtse turu toimimisele ning avatud ja mitmekesise meediamaastiku tagamisele;

15.

laialdase meediavabaduse ja mitmekesisuse saavutamine on ELile väga oluline, et tagada usaldusväärsus läbirääkimistel ühinevate riikidega ja rahvusvahelisel areenil,

16.

komisjoni rohelist raamatut „Valmistumine audiovisuaalmaailma täielikuks ühtesulandumiseks” (1),

17.

meediavabaduse ja mitmekesisuse kõrgetasemelise töörühma sõltumatu aruande (2) ja meedia tulevikuperspektiivide foorumi sõltumatu aruande (3),

18.

tagama audiovisuaalsektorit reguleerivate asutuste sõltumatuse;

19.

võtma asjakohased meetmed, et saavutada meediaomandi tõeline läbipaistvus;

20.

võtma asjakohased meetmed, et tagada ajakirjanike õigus kaitsta oma allikaid ning et kaitsta ajakirjanikke lubamatu mõjutamise eest;

21.

võtma riigisisesest kontekstist lähtuvalt asjakohased meetmed, et vältida meediaomandi liigse koondumise võimalikke negatiivseid mõjusid,

22.

jätkama selliste projektide toetamist, mille eesmärgiks on ajakirjanike ja meedia valdkonnas tegutsejate kaitse parandamine;

23.

toetama jätkuvalt ELis meedia mitmekesisust ohustavate tegurite hindamise sõltumatut vaatlusvahendit (Media Pluralism Monitor), mida rakendab Firenzes asuv Euroopa Ülikool-Instituut, ja selle vahendi edasist kasutamist liikmesriikide ja kõigi asjaomaste sidusrühmade poolt;

24.

pakkuma välja muid kui seadusandlikke meetmeid (4) liikmesriikide audiovisuaalsektorit reguleerivate asutuste vahelise koostöö süvendamiseks ning edendama parimat tava meediaomandi läbipaistvuse vallas;

25.

hindama kõnealuste meetmete tõhusust järgmiste sammude kavandamiseks,

26.

kaitsma, edendama ja rakendama Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud väärtusi ning tegelema selles kontekstis, täielikus kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, väljakutsetega meediavabaduse ja mitmekesisuse vallas kogu ELis.

4.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 32/8

4.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 32/9

1.

5. veebruaril 2013 võttis komisjon vastu kaks ettepanekut, millest üks käsitles Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta (1) (edaspidi „kavandatav direktiiv”) ning teine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe kohta (2) (edaspidi „kavandatav määrus”; mõlemad koos edaspidi „ettepanekud”). Ettepanekud saadeti Euroopa andmekaitseinspektorile konsulteerimiseks 12. veebruaril 2013.

2.

Euroopa andmekaitseinspektor tunneb heameelt, et komisjon temaga konsulteeris ning et viide kõnealusele konsulteerimisele on lisatud ettepanekute preambulisse.

3.

Enne ettepanekute vastuvõtmist anti Euroopa andmekaitseinspektorile võimalus esitada komisjonile mitteametlikke märkusi. Mõnda märkust on arvesse võetud.

4.

Üldjoontes tähendab rahapesu kuritegeliku tulu muundamist näivalt seaduslikku päritolu vahenditeks, tavaliselt finantssüsteemi kaudu (3). Selleks varjatakse raha päritolu, muudetakse selle vormi või viiakse rahalised vahendid kohta, kus need jäävad suurema tõenäosusega tähelepanuta. Terrorismi rahastamine tähendab rahaliste vahendite kättesaadavaks tegemist või kogumist ükskõik millisel viisil, otseselt või kaudselt, kavatsusega neid kasutada või teadmisel, et neid kasutatakse terroriaktide toimepanemiseks (4).

5.

Euroopa Liidu tasandil on alates 1991. aastast kehtestatud õigusakte, mille eesmärk on vältida rahapesu ja terrorismi rahastamist. Neid õigusrikkumisi peetakse ohuks finantssektori terviklikkusele ja stabiilsusele ning üldisemalt ohuks siseturule. Ettepanekute õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114.

6.

Rahapesu vältimiseks kavandatud Euroopa Liidu eeskirjad põhinevad suurel määral rahapesuvastase töökonna (5) vastu võetud normidel. Ettepanekute eesmärk on Euroopa Liidus rakendada läbi vaadatud rahvusvahelised rahapesuvastased normid, mille rahapesuvastane töökond kehtestas 2012. aasta veebruaris. Kehtiv direktiiv (nn kolmas rahapesuvastane direktiiv (6)) on olnud jõus alates 2005. aastast. Sellega on loodud Euroopa raamistik, mis tugineb rahapesuvastase töökonna rahvusvahelistele normidele.

7.

Kolmandat rahapesuvastast direktiivi kohaldatakse nii finantssektori (krediidiasutused, finantseerimisasutused) kui ka teatud kutsealade, näiteks juristide, notarite, raamatupidajate, kinnisvaravahendajate, kasiinode ja äriühingute teenuste pakkujate suhtes. Samuti hõlmab selle reguleerimisala kõiki kaupade pakkujaid, kui tehakse sularahamakseid suuremas summas kui 15 000 eurot. Kõiki neid isikuid käsitatakse asjaomaste isikutena. Direktiiviga nõutakse nimetatud asjaomastelt isikutelt klientide ja kasusaavate omanike isikusamasuse tuvastamist ja kontrollimist (klientide suhtes nimetatakse seda kliendi suhtes kohaldatavaks nõuetekohaseks hoolsuseks) ning klientide finantstehingute jälgimist. Samuti sisaldab direktiiv kohustust teatada rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusest asjakohastele rahapesu andmebüroodele ning muid kaasnevaid kohustusi. Ühtlasi kehtestatakse direktiiviga täiendavad nõuded ja kaitsemeetmed (näiteks nõue võtta täiendavaid kliendi suhtes kohaldatavaid nõuetekohaseid hoolsusmeetmeid) suurema riskiga olukordades.

8.

Kavandatava direktiiviga laiendatakse praeguse raamistiku reguleerimisala ja selle eesmärk on kohustusi tugevdada, näiteks lisades asjaomaste isikute hulka hasartmänguteenuste osutajad ja kaupadega kauplejad alates künnisest summas 7 500 eurot, nõutakse ulatuslikumat teavet kasusaava omaniku kohta, muudetakse rangemaks riikliku taustaga isikutele kehtivad nõuded ning kehtestatakse kõikide riikliku taustaga isikute perekonnaliikmete või lähedaste kaastöötajate kontrollimise nõuded. Rahapesuga seotud eelkuritegude (7) loetelu on laiendatud ja sellesse on lisatud otseste ja kaudsete maksudega seotud maksukuriteod.

9.

Kavandatava määrusega asendatakse määrus (EÜ) nr 1781/2006 raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe kohta (edaspidi ka „rahaülekannete määrus”), mille eesmärk on parandada maksete jälgitavust. Rahaülekannete määrusega täiendatakse muid rahapesuvastaseid meetmeid, tagades, et raha ülekandva maksja põhiteave on viivitamata kättesaadav õiguskaitseasutustele ja/või prokuratuuridele, mis aitab neil tuvastada, uurida ja vastutusele võtta terroriste ja teisi kurjategijaid ning jälgida terroristide varasid.

98.

Euroopa andmekaitseinspektor tunnistab rahapesuvastase poliitika tähtsust liikmesriikide majandus- ja rahandusmainele. Ta rõhutab aga, et taotleda tuleb õiguspärast eesmärki – saavutada makseallikate, hoiustatavate rahaliste vahendite ja ülekannete läbipaistvus seoses terrorismi- ja rahapesuvastase võitlusega –, tagades ühtlasi kooskõla andmekaitsenõuetega.

99.

Mõlemas ettepanekus tuleks käsitleda allpool esitatud küsimusi.

100.

Seoses kavandatava direktiiviga soovitab Euroopa andmekaitseinspektor peale selle allpool esitatut.

101.

Seoses kavandatava määrusega soovitab Euroopa andmekaitseinspektor peale selle allpool esitatut.

4.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 32/13

1.

21. jaanuaril 2013 võttis komisjon vastu ettepaneku võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni vahelise narkootikumide lähteaineid käsitleva lepingu sõlmimise kohta (1) (edaspidi „ettepanek”). Ettepanek saadeti samal päeval Euroopa andmekaitseinspektorile konsulteerimiseks.

2.

Ettepanek sisaldab Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni vahelise narkootikumide lähteaineid käsitleva lepingu (edaspidi „leping”) (2) teksti. Lepingu II lisa sisaldab andmekaitsemõistete ja -põhimõtete (edaspidi „andmekaitsepõhimõtted”) loetelu (3).

3.

Komisjon oli Euroopa andmekaitseinspektoriga varem konsulteerinud. Käesolevas arvamuses tuginetakse sel korral antud nõuannetele ning Euroopa andmekaitseinspektori arvamusele ELi-sisest ja -välist narkootikumide lähteainetega kauplemist käsitlevate määruste muutmise kohta (4).

4.

Lepingu eesmärk on veelgi tugevdada Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni vahelist koostööd seoses narkootiliste või psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks kasutatavate ainete (edaspidi „narkootikumide lähteained”) seaduslikust kaubandusest kõrvaletoimetamise tõkestamisega.

5.

Leping, mis tugineb 1988. aasta narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse vastasele Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioonile (5) (edaspidi „1988. aasta konventsioon”), võimaldab kooskõlastada kaubandusjärelevalvemenetlusi ja lepinguosaliste (Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni) pädevate asutuste antavat vastastikust abi, samuti teha tehnilist ja teaduskoostööd ning moodustada ekspertidest koosneva ühise kontrollrühma.

35.

Euroopa andmekaitseinspektor tunneb heameelt lepingus sisalduvate isikuandmete kaitse sätete ning asjaolu üle, et lisas on esitatud andmekaitsepõhimõtted, mida lepinguosalised peavad järgima.

36.

Euroopa andmekaitseinspektor soovitab lisada sõnaselge viite, et EList Venemaa ametiasutustele isikuandmete edastamisel ja isikuandmete töötlemisel ELi asutustes kohaldatakse ELi liikmesriikide õigusakte, millega rakendatakse direktiivi 95/46/EÜ. Samuti soovitab ta lisada viited Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitele 7 ja 8.

37.

Ühtlasi soovitab ta artikli 3 lõikes 2, artikli 4 lõikes 1 ja artikli 5 lõikes 3 täpsustada kõik isikuandmete kategooriad, mida tohib vahetada. Peale selle tuleks lepingusse või II lisasse lisada täiendavad kaitsemeetmed, näiteks lühemad säilitamisajad ja rangemad turvameetmed seoses kahtlaste tehingute andmetega. Lepingus tuleks sõnaselgelt märkida muud põhjused, milleks andmeid võib artikli 5 lõike 3 kohaselt töödelda, ning need peaksid olema kooskõlas andmete edastamise algse otstarbega.

38.

Samuti tunneb Euroopa andmekaitseinspektor heameelt artikli 5 lõikes 2 sisalduva keelu üle säilitada andmeid kauem, kui see on vajalik, kuid ta soovitab täpsustada vähemalt maksimaalsed säilitusajad.

39.

Euroopa andmekaitseinspektor tunneb heameelt kohustuslike andmekaitsepõhimõtete üle. Ta soovitab neid aga täiendada järgmiselt:

41.

Ühtlasi tuleks täpsustada, et lepinguosaliste andmekaitsevaldkonna järelevalveasutused peaksid lepingu rakendamise koos läbi vaatama kas ekspertidest koosneva ühise kontrollrühma raames või eraldi menetlusena. Juhul kui Venemaa asjaomase järelevalveasutuse sõltumatus ei ole piisavalt kindlaks tehtud, tuleks täpsustada, et Venemaa ametiasutuste poolsesse lepingu rakendamise järelevalvesse on vaja kaasata ELi riikide andmekaitseasutused. Läbivaatamise tulemuste kohta tuleks esitada aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule, järgides vajaduse korral täielikult konfidentsiaalsusnõuet.

42.

Samuti soovitab Euroopa andmekaitseinspektor lisada lepingu artiklisse 12 säte, millega võimaldatakse mõlemal lepinguosalisel leping peatada või lõpetada, juhul kui teine lepinguosaline ei järgi oma lepingujärgseid kohustusi, sealhulgas andmekaitsepõhimõtteid.

4.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 32/15

1.

7. detsembril 2012 võttis komisjon vastu teatise „Õiguskaitsekoostöö tugevdamine ELis: Euroopa teabevahetusmudel (EIXM)” (1) (edaspidi „teatis”). Samal päeval võttis komisjon vastu aruande nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsuse 2008/615/JSK (piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega; Prümi otsus) rakendamise kohta (2). Kõnealuse aruande kohta ei esitata käesolevas arvamuses eraldi märkusi, vaid seda mainiti konteksti paremaks mõistmiseks.

2.

Enne teatise vastuvõtmist anti Euroopa andmekaitseinspektorile võimalus esitada mitteametlikke märkusi. Euroopa andmekaitseinspektor väljendab heameelt selle üle, et mõnda tema mitteametlikku märkust on teatises arvesse võetud.

3.

Stockholmi programmi (3) eesmärk on reageerida tulevastele probleemidele ning tugevdada veelgi vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala kodanike huvidele ja vajadustele keskenduvate meetmete abil. Programmiga kehtestatakse ELi justiits- ja siseküsimuste prioriteedid ajavahemikuks 2010–2014 ning määratletakse strateegilised suunised õigusloome ja -tegevuse kavandamiseks vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (4) artikliga 68.

4.

Eelkõige tunnistatakse Stockholmi programmis, et teabehalduse ja -vahetuse arendamisel ELi sisejulgeoleku valdkonnas on vaja sidusust ja konsolideerimist, ning kutsutakse nõukogu ja komisjoni rakendama ELi sisejulgeoleku teabehaldusstrateegiat, mis hõlmab tugevat andmekaitse korda. Sellega seoses kutsutakse Stockholmi programmis komisjoni üles hindama ka vajadust Euroopa teabevahetuse mudeli (EIXM) järele, tuginedes ELi teabevahetuse valdkonna olemasolevate vahendite hindamisele. See hindamine peaks aitama kindlaks teha, kas need vahendid toimivad nii, nagu kavandatud, ja täidavad teabehaldusstrateegia eesmärke (5).

5.

Stockholmi programmi järelmeetmena avaldas komisjon 2010. aasta juulis teatise (6) (edaspidi „2010. aasta teatis”), milles antakse täielik ülevaade ELi tasandil võetud ja rakendatavatest või kavandatavatest meetmetest, millega reguleeritakse isikuandmete kogumist, säilitamist või piiriülest vahetamist õiguskaitse ja rände haldamise eesmärgil.

6.

Vastates Stockholmi programmis esitatud üleskutsele ja tuginedes 2010. aasta teatisele, on käesoleva teatise eesmärk esitada ülevaade, kuidas piiriülene teabevahetus ELis tegelikult toimib, ning soovitada võimalikke parandusmeetmeid.

37.

Euroopa andmekaitseinspektor hindab üldist tähelepanu, mida on andmekaitsele pühendatud teatises, kus rõhutatakse vajadust tagada andmete kõrgetasemeline kvaliteet, turvalisus ja kaitse, ning tuletab meelde, et olenemata teabevahetuskanalite kombinatsioonist või järjestusest tuleb järgida andmekaitse-, andmeturbe- ja -kvaliteedieeskirju ning ka eesmärki, milleks asjaomaseid vahendeid tohib kasutada.

38.

Ühtlasi Euroopa andmekaitseinspektor

4.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 32/17

1.

18. märtsil 2013 võttis komisjon vastu muudetud ettepaneku direktiivi kohta, mis käsitleb inimtervishoius kasutatavate ravimite hinnakujundust reguleerivate meetmete läbipaistvust ja nende hõlmamist riiklike tervisekindlustussüsteemidega (1) (edaspidi „kavandatud direktiiv”). Nimetatud ettepanek saadeti Euroopa andmekaitseinspektorile konsulteerimiseks 19. märtsil 2013.

2.

Euroopa andmekaitseinspektoril on hea meel, et komisjon temaga konsulteeris ning et õigusakti preambulisse on lisatud viide käesolevale arvamusele. Euroopa andmekaitseinspektor avaldab aga kahetsust, et komisjon ei konsulteerinud temaga 1. märtsi 2012. aasta esialgse ettepaneku (2) koostamise ajal või vähemalt pärast selle vastuvõtmist.

3.

Kavandatud direktiivi seletuskirjas märgib komisjon, et liikmesriigid vastutavad ise oma tervishoiusüsteemi korraldamise ning tervishoiuteenuste ja arstiabi kättesaadavaks muutmise, sealhulgas tervishoiule määratud vahendite jaotamise eest. Selle raames võib iga liikmesriik võtta meetmeid ravimite tarbimise juhtimiseks, hindade reguleerimiseks või riiklikest vahenditest rahastamise tingimuste kehtestamiseks. ELi õigusaktide kohaselt kvaliteedi, ohutuse ja efektiivsuse alusel loa saanud ravimi suhtes võidakse seepärast enne turustamise või riiklikes tervishoiusüsteemides patsientidele kättesaadavaks tegemise lubamist kohaldada liikmesriigi tasandil täiendavaid reguleerivaid nõudeid.

4.

Peale selle selgitab komisjon, et direktiiv 89/105/EMÜ (3) võeti vastu selleks, et turuosalistel oleks võimalik kontrollida ravimite hinnakujundust ja hüvitamist reguleerivate riiklike meetmete kokkusobivust kaupade vaba liikumise põhimõttega. Selleks on direktiivis 89/105/EMÜ sätestatud mitu menetlusnõuet eesmärgiga tagada liikmesriikide võetud hinnakujundus- ja hüvitamismeetmete läbipaistvus. Alates direktiivi vastuvõtmisest on turutingimused täielikult muutunud: näiteks on tekkinud geneerilised ravimid, mis on olemasolevate toodete odavamad teisendid, ning on arendatud järjest uuenduslikumaid (ent sageli kulukaid) teaduspõhiseid ravimeid. Samal ajal on avalik-õigusliku sektori pidevalt suurenevad kulutused ravimitele viimastel kümnenditel julgustanud liikmesriike kehtestama ajapikku üha keerukamaid ja uuenduslikumaid hinnakujundus- ja hüvitamissüsteeme.

5.

1. märtsil 2012 võttis komisjon vastu ettepaneku direktiivi kohta, millega tunnistatakse direktiiv 89/105/EMÜ kehtetuks. Komisjon täheldab, et nõukogu farmaatsiatoodete ja meditsiiniseadmete töörühmas peetud läbirääkimised osutusid keeruliseks, sest tegemist on poliitiliselt tundliku teemaga.

6.

Euroopa Parlament võttis oma seisukoha vastu esimesel lugemisel 6. veebruaril 2013. Täiskogu hääletuse tulemusena ning arvestades liikmesriikide seisukohta nõukogus, otsustas komisjon oma ettepanekut muuta, võttes vastu kavandatud direktiivi, ning konsulteerida Euroopa andmekaitseinspektoriga.

7.

Käesolevas arvamuses keskendutakse kavandatud direktiivi nendele tahkudele, mis on seotud isikuandmete kaitsega: andmekaitsealaste õigusaktide kohaldatavus, ekspertide ja teatavate organite liikmete isikuandmete avaldamine, patsientide terviseandmete võimalik töötlemine müügiloa andmete kättesaadavuse kaudu ning kavandatud võimalus luua ELi/liikmesriikide tasandil andmebaase.

—

lisada kavandatud direktiivi regulatiivosa artiklisse viide kohaldatavatele andmekaitsealastele õigusaktidele. Sellises viites tuleks sätestada, et üldreeglina kohaldatakse kavandatud direktiivi raames isikuandmete töötlemise suhtes direktiivi 95/46/EÜ ja määrust (EÜ) nr 45/2001. Peale selle soovitab Euroopa andmekaitseinspektor direktiivile 95/46/EÜ viidates täpsustada, et selle sätteid kohaldatakse kooskõlas siseriiklike eeskirjadega, millega rakendatakse direktiivi 95/46/EÜ;

—

hinnata kavandatud direktiivi artikliga 16 ette nähtud ekspertide, otsuseid tegevate organite liikmete ja õiguskaitsemenetluse eest vastutavate organite liikmete nimede ja huvide deklaratsioonide kohustusliku avaldamise süsteemi vajalikkust ning kontrollida, kas avaldamiskohustus ei lähe kaugemale taotletava avaliku huvi eesmärgi täitmiseks vajalikust ja kas sama eesmärgi saavutamiseks on vähem piiravaid meetmeid. Sõltuvalt sellise proportsionaalsuse analüüsi tulemustest peaksid avaldamiskohustust igal juhul toetama piisavad kaitsemeetmed, millega tagatakse asjaomaste isikute õigus esitada vastuväiteid, andmete turvalisus/täpsus ning nende kustutamine piisava aja möödumisel;

—

lisada kavandatud direktiivi artiklisse 13, mis käsitleb juurdepääsu müügiloa andmetele, viide direktiivi 95/46/EÜ artiklile 8 juhuks, kui kavatsetakse töödelda tervisealaseid isikuandmeid, ning lisada kavandatud direktiivi säte, milles on selgelt määratletud, millistes olukordades ja milliseid kaitsemeetmeid kohaldades töödeldakse patsientide terviseandmeid sisaldavat teavet;

—

lisada kavandatud direktiivi artiklisse 13 nõue muuta müügiloa andmetes sisalduvad võimalikud patsiendiandmed täielikult anonüümseks, enne kui need andmed edastatakse hinnakujundus- ja hüvitamismeetmetega seotud otsuste tegemiseks pädevale asutusele võimaliku edasise töötlemise eesmärgil;

—

teostada andmekaitsealase mõju hindamine enne täiendavate meetmete võtmist eesmärgiga luua uus andmebaas.

4.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 32/19

1.

7. veebruaril 2013 võtsid komisjon ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja vastu Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele suunatud ühisteatise „Euroopa Liidu küberjulgeoleku strateegia: avatud, ohutu ja turvaline küberruum” (1) (edaspidi „ühisteatis”, „küberjulgeoleku strateegia” või „strateegia”).

2.

Samal kuupäeval võttis komisjon vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepaneku meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infoturbe ühtlaselt kõrge tase kogu Euroopa Liidus (2) (edaspidi „kavandatud direktiiv” või „ettepanek”). Ettepanek saadeti Euroopa andmekaitseinspektorile konsulteerimiseks 7. veebruaril 2013.

3.

Euroopa andmekaitseinspektoril oli enne ühisteatise ja ettepaneku vastuvõtmist võimalus esitada komisjonile mitteametlikke märkusi. Tal on hea meel, et mõningaid tema märkusi on ühisteatises ja ettepanekus arvesse võetud.

74.

Euroopa andmekaitseinspektoril on hea meel, et komisjon ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja on esitanud põhjaliku küberjulgeoleku strateegia, mida täiendab direktiivi ettepanek meetmete kohta, millega tagatakse võrgu- ja infoturbe ühtlaselt kõrge tase kogu Euroopa Liidus. Strateegia täiendab ELis võrgu- ja infoturbe valdkonnas juba välja töötatud poliitikameetmeid.

75.

Euroopa andmekaitseinspektor on rahul sellega, et strateegia läheb kaugemale traditsioonilisest lähenemisest, milles turvalisus vastandatakse eraelu puutumatusele, ning et selles tunnistatakse sõnaselgelt eraelu puutumatust ja andmekaitset kui põhiväärtusi, millest tuleks ELi ja rahvusvahelises küberjulgeolekupoliitikas juhinduda. Euroopa andmekaitseinspektor märgib, et Euroopa küberjulgeoleku strateegia ja kavandatud võrgu- ja infoturbe direktiiv võivad mängida olulist rolli üksikisikute eraelu puutumatust ja isikuandmeid käsitlevate õiguste kaitse tagamisel veebikeskkonnas. Samal ajal tuleb hoolitseda selle eest, et need ei tekitaks meetmeid, mis esindaksid ebaseaduslikku sekkumist üksikisikute õigustesse seoses eraelu puutumatuse ja andmekaitsega.

76.

Euroopa andmekaitseinspektoril on hea meel ka selle üle, et andmekaitset nimetatakse strateegia mitmes osas ning et seda on arvesse võetud kavandatud võrgu- ja infoturbe direktiivis. Siiski ta kahetseb, et strateegias ja kavandatud direktiivis ei rõhutata rohkem kehtivate ja tulevaste andmekaitsealaste õigusaktide osakaalu julgeolekus ja et nendes ei suudeta täielikult tagada seda, et kõik kavandatud direktiivist või strateegia muudest elementidest tulenevad kohustused täiendaksid andmekaitsega seotud kohustusi ja et need ei kattuks ega oleks omavahel vastuolus.

77.

Lisaks märgib Euroopa andmekaitseinspektor, et kuna ei ole kaalutud komisjoni muid samaaegseid algatusi ega käimasolevaid õiguslikke menetlusi, nagu andmekaitsereformi ja e-identimise jaoks vajalike usaldusteenuste kavandatud määrust, ja neid ei ole täielikult arvesse võetud, ei suuda küberjulgeoleku strateegia esitada täielikult kõikehõlmavat ja terviklikku ülevaadet küberjulgeolekust ELis ning võib hoopis kinnistada killustatud ja valdkondlikku lähenemisviisi. Euroopa andmekaitseinspektor märgib lisaks, et kavandatud võrgu- ja infoturbe direktiiv ei võimalda veel samuti kõikehõlmavat lähenemist julgeolekule ELis ning et andmekaitse õigusaktides sätestatud kohustus on tõenäoliselt kõige ulatuslikum võrgu- ja infoturbealane kohustus ELi õiguses.

78.

Samuti kahetseb Euroopa andmekaitseinspektor, et andmekaitseasutuste olulist rolli julgeolekualaste kohustuste rakendamises ja jõustamises ning küberjulgeoleku tõhustamises ei ole nõuetekohaselt arvesse võetud.

79.

Küberjulgeoleku strateegiaga seoses rõhutab Euroopa andmekaitseinspektor järgmist:

80.

Kavandatud võrgu- ja infoturvet käsitleva direktiiviga seoses soovitab Euroopa andmekaitseinspektor seadusandjatele järgmist:

4.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 32/23

1.

27. märtsil 2013 võttis komisjon kaubamärkide valdkonnas vastu kahe õigusakti ettepanekud: ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) (1) ning ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (2) (edaspidi „ettepanekud”). Need ettepanekud edastati samal päeval Euroopa andmekaitseinspektorile.

2.

Euroopa andmekaitseinspektor märgib, et kõnealuste ettepanekute põhieesmärk on täiendavalt ühtlustada Euroopa Liidus nii kaubamärgi materiaalõiguse kõiki aspekte kui ka menetluseeskirju. Kuigi esmapilgul võib tunduda, et ettepanekutel ei ole mingeid olulisi andmekaitsetagajärgi, märgib Euroopa andmekaitseinspektor, et mõlema õigusaktiga kehtestatakse üksikud töötlemistoimingud, mis võivad mõjutada üksikisikute õigust eraelu puutumatusele ja andmekaitsele. Seepärast kahetseb Euroopa andmekaitseinspektor, et temaga enne ettepanekute vastuvõtmist mitteametlikult ei konsulteeritud.

3.

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõikega 2 soovib Euroopa andmekaitseinspektor allpool rõhutada mõnd konkreetset probleemi, mida ettepanekud andmekaitse seisukohast tekitavad. Euroopa andmekaitseinspektor soovitab viidata ettepanekute preambulais, et temaga on konsulteeritud.

4.

Kavandatud direktiivi eesmärk on Euroopa Liidu piires veelgi ühtlustada kaubamärkide sisulisi eeskirju, sealhulgas selgitada kaubamärgiga antavaid õigusi ja kollektiivkaubamärkide suhtes kohaldatavaid eeskirju, aga ka selliseid menetluslikke tahke nagu registreerimine, lõivud ning kaubamärgi vaidlustamise, tühistamise või kehtetuks tunnistamise menetlused. Ühtlasi kehtestatakse direktiivis sätted, millega tõhustatakse liikmesriikide tööstusomandiametite halduskoostööd nii omavahel kui ka Euroopa Liidu Kaubamärkide ja Tööstusdisainilahenduste Ametiga (artiklid 52 ja 53).

5.

Kavandatud määrusega muudetakse ühenduse kaubamärgi suhtes praegu kohaldatavat õigusraamistikku, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 207/2009. Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (OHIM) nimetatakse ümber Euroopa Liidu Kaubamärkide ja Tööstusdisainilahenduste Ametiks (edaspidi „amet”). Kavandatud määrusega selgitatakse Euroopa kaubamärgi suhtes kohaldatavaid sisulisi ja menetluseeskirju. Sellega nähakse ette, et amet loob registri ja elektroonilise andmebaasi (artikkel 87). Samuti on määruses selgitatud ameti rolli ja ülesandeid, eelkõige seoses ELi liikmesriikide tööstusomandiametitega tehtava koostööga (artikkel 123).

27.

Kuigi kõnealused ettepanekud käsitlevad nii kaubamärgi materiaalõiguse kui ka menetluseeskirjade ühtlustamist Euroopa Liidus ning esmapilgul ei tundu, et neil oleks mingeid olulisi andmekaitsetagajärgi, kehtestatakse nendega siiski üksikud töötlemistoimingud, mis võivad mõjutada üksikisikute õigust eraelu puutumatusele ja andmekaitsele.

28.

Euroopa andmekaitseinspektor rõhutab, et oma ülesannete täitmise käigus isikuandmeid kogudes ja töödeldes peavad liikmesriikide tööstusomandiametid ja amet järgima kohaldatavaid andmekaitseõigusakte, eelkõige liikmesriikide õigusakte, millega rakendatakse direktiivi 95/46/EÜ ja määrust (EÜ) nr 45/2001.

29.

Seoses kavandatud direktiiviga soovitab Euroopa andmekaitseinspektor järgmist:

30.

Seoses kavandatud määrusega soovitab Euroopa andmekaitseinspektor järgmist:

4.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 32/25

1.

28. veebruaril 2013 võttis komisjon vastu järgmised ettepanekud (edaspidi „ettepanekud”):

2.

Ettepanekud saadeti samal päeval Euroopa andmekaitseinspektorile konsulteerimiseks. Enne ettepanekute vastuvõtmist anti Euroopa andmekaitseinspektorile võimalus esitada komisjonile mitteametlikke märkusi.

3.

Euroopa andmekaitseinspektoril on hea meel, et nii riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ettepaneku kui ka registreeritud reisijate programmi ettepaneku preambulisse on lisatud viide Euroopa andmekaitseinspektoriga konsulteerimise kohta.

4.

Komisjoni 2008. aasta teatises „Järgmiste Euroopa Liidu piirihaldusmeetmete ettevalmistamine” soovitati Euroopa piiride edasiseks haldamiseks uusi vahendeid, sealhulgas riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist lahkumise kuupäevade elektrooniliseks registreerimiseks ning registreeritud reisijate programmi, et hõlbustada heausksete reisijate piiriületust. Samuti kaaluti selles reisiloa elektroonilise süsteemi (ESTA) kehtestamist viisanõudest vabastatud kolmandate riikide kodanikele.

5.

2009. aasta detsembris kokku tulnud Euroopa Ülemkogu kiitis ettepanekud heaks Stockholmi programmis (4). 2011. aasta teatises arukate piiride kohta (5) leidis komisjon aga, et ESTA loomisest tuleks praegu loobuda, sest „liikmesriikide turvalisuse võimalik suurenemine ei õigusta ei isikuandmete kogumist sellises ulatuses, rahalist kulu ega mõju rahvusvahelistele suhetele” (6). Peale selle teatas komisjon, et 2012. aasta esimesel poolel kavatseb ta esitada riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ning registreeritud reisijate programmi ettepanekud.

6.

Järgmiseks palus 2011. aasta juunis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu jätkata kiiresti tööd nn arukate piiridega ning kutsus üles kehtestama riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ning registreeritud reisijate programmi (7).

7.

Artikli 29 töörühm kommenteeris ettepanekutele eelnenud arukaid piire käsitleva komisjoni teatist 12. juuni 2012. aasta kirjas volinik Malmströmile (8). Hiljem, 6. juunil 2013, võttis töörühm vastu arvamuse, milles kaheldakse arukate piiride paketi vajalikkuses (9).

8.

Käesolev arvamus tugineb nii nendele seisukohtadele kui ka Euroopa andmekaitseinspektori varasemale arvamusele, (10) mis käsitleb komisjoni 2011. aasta teatist rände kohta, (11) ja Euroopa andmekaitseinspektori sissejuhatavatele märkustele (12) kolme piirihaldust käsitleva teatise kohta (2008) (13). Ühtlasi on selles kasutatud Euroopa andmekaitseinspektori arukate piiride paketi ja andmekaitsemõju ümarlaual esitatud teavet (14).

9.

Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ettepaneku eesmärki on täpsustatud ettepaneku artiklis 4. Ettepaneku eesmärk on parandada välispiiride haldamist ja võitlust ebaseadusliku sisserände vastu, integreeritud piirihalduse poliitika rakendamist ning koostööd ja konsulteerimist piiri- ja immigratsiooniasutuste vahel. Ettepanekuga nähakse ette süsteem, mis võimaldab

10.

Süsteem peaks aitama kontrollida lubatud viibimist riigis, pakkudes piirivalvuritele ja reisijatele kiiret ja täpset teavet. Sellega asendatakse praegune passide käsitsi tembeldamine, mida peetakse aeglaseks ja ebakindlaks, ning parandatakse piirihalduse tõhusust (15).

11.

Biomeetriliste andmete säilitamise kaudu peaks see eelkõige identifitseerimisdokumentide puudumise korral ühtlasi aitama tuvastada isikud, kes ei vasta Euroopa Liitu sisenemise või selles viibimise tingimustele. Peale selle annaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem täpse ülevaate reisijatevoogudest ja viibimisaja ületajate arvust, võimaldades tõendipõhise poliitika kujundamist näiteks viisanõuete valdkonnas. Viimati nimetatud eesmärgil kasutatakse artiklis 4 märgitud statistikat.

12.

Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem oleks alus registreeritud reisijate programmile, mille eesmärk on hõlbustada nende kolmandate riikide kodanikest sagedaste reisijate piiriületust, kes on läbinud eelkontrolli. Registreeritud reisijatele antakse kordumatu tunnusega läbipääsuluba, mida kasutatakse riiki saabumisel ja sealt lahkumisel piiril automaatvärava läbimisel. Läbipääsuloa andmeid, sõrmejälgi ja vajaduse korral viisakleebise numbrit võrreldakse keskses teabehoidlas ja muudes andmebaasides säilitatavate andmetega. Kui kõik kontrollid on edukad, lastakse reisija automaatväravast läbi. Vastasel korral abistab reisijat piirivalveametnik.

13.

Muutmisettepaneku eesmärk on kohandada määrust (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (edaspidi „Schengeni piirieeskirjad”) uute riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ning registreeritud reisijate programmi ettepanekutega.

14.

Euroopa Liidu territooriumile sisenemise ja sealt lahkumise elektroonilise kontrolli süsteemi väljaarendamise projekt ei ole uus ning praegu analüüsitavad ettepanekud põhinevad mitmel eespool nimetatud komisjoni teatisel. Arukate piiride paketi hindamisel tuleks seepärast lähtuda nendest arengusuundadest. Eelkõige tuleb arvesse võtta järgmisi elemente.

15.

Stockholmi programmis lähtus komisjon strateegilisest lähenemisviisist, et olemasolevate vahendite hindamisele tuginedes tuleb hinnata vajadust töötada välja Euroopa teabevahetuse mudel. Muu hulgas on selle alus tugev andmekaitse kord, sihipärane andmete kogumise kava ning eri vahendite ratsionaliseerimine, sealhulgas suuremahuliste IT-süsteemide õiguskaitse ala vajadustel põhineva kava vastuvõtmine. Stockholmi programmis tuletatakse meelde vajadust tagada eri infohaldusvahendite rakendamise ja juhtimise sidusus isikuandmete kaitse strateegia ja suuremahuliste IT-süsteemide õiguskaitse ala vajadustel põhineva kavaga (16).

16.

Kõikehõlmavat analüüsi on äärmiselt vaja, arvestades selliste suuremahuliste IT-süsteemide nagu Eurodac, (17) VIS (18) ja SIS II (19) olemasolu ning edasist arendamist ja rakendamist. Arukate piiride kava on lisavahend suure hulga isikuandmete kogumiseks piirikontrolli valdkonnas. Hiljuti kinnitas seda üldist lähenemisviisi justiits- ja siseküsimuste nõukogu, kes rõhutas vajadust õppida SISi raames saadud kogemustest, viidates eelkõige kulude kasvamisele (20). Ka Euroopa andmekaitseinspektor on märkinud, et „Euroopa teabemudelit ei saa koostada tehnilistest kaalutlustest lähtudes”, arvestades uute tehnoloogiate pakutavaid peaaegu piiramatuid võimalusi. Teavet tohib töödelda üksnes konkreetsete julgeolekuvajaduste alusel (21).

17.

Analüüsides riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ning registreeritud reisijate programmi eraelu puutumatuse ja andmekaitse seisukohast, tuleb lähtuda Euroopa Liidu põhiõiguste hartast (22) (edaspidi „harta”), eelkõige selle artiklitest 7 ja 8. Artiklis 7, sarnaneb Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (23) artikliga 8, on sätestatud era- ja perekonnaelu puutumatuse üldine õigus ning sellega kaitstakse üksikisikut ametiasutuste sekkumise eest, samal ajal kui harta artikliga 8 tagatakse üksikisiku õigus, et tema isikuandmeid tohib töödelda üksnes teatud konkreetsetel tingimustel. Need kaks lähenemisviisi on erinevad ja teineteist täiendavad. Arukate piiride paketi hindamisel lähtutakse mõlemast vaatenurgast.

18.

Käesolevas arvamuses keskendutakse valdavalt riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ettepanekule, mis on eraelu puutumatuse ja andmekaitse seisukohast olulisem; arvamuse ülesehitus on järgmine:

102.

Arukate piiride paketi eesmärk on luua olemasolevate piirikontrolli mehhanismide täiendamiseks uus suuremahuline IT-süsteem. Selle süsteemi õiguspärasust tuleb hinnata hartas sätestatud põhimõtete, eelkõige artikli 7 (mis käsitleb era- ja perekonnaelu austamist) ja artikli 8 (mis käsitleb isikuandmete kaitset) põhjal, et hinnata peale uue süsteemi põhiõigustesse sekkumise küsimuse ka ettepanekutes esitatud andmekaitsemeetmeid.

103.

Sellega seoses kinnitab Euroopa andmekaitseinspektor, et kavandatava riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemiga sekkutakse era- ja perekonnaelu puutumatuse õigusesse. Kuigi Euroopa andmekaitseinspektor tunneb heameelt ettepanekutes sisalduvate kaitsemeetmete üle ja tunnustab komisjoni jõupingutusi selles valdkonnas, järeldab ta, et põhiprobleem on seotud vajalikkusega: küsimus on süsteemi kulutõhususes, seda peale rahalise mõiste ka seoses põhiõigustega olemasolevate kavade ja piiripoliitika üldises kontekstis.

104.

Seoses riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemiga teeb Euroopa andmekaitseinspektor allpool esitatud soovitused.

105.

Kuigi registreeritud reisijate programm ei tekita põhiõigustesse sekkumise valdkonnas samasuguseid sisulisi küsimusi kui riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem, juhib Euroopa andmekaitseinspektor seadusandja tähelepanu siiski järgmistele asjaoludele:

106.

Seoses turvalisusega leiab Euroopa andmekaitseinspektor, et riskide hindamiseks ja prioriseerimiseks on riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ning registreeritud reisijate programmi jaoks vaja välja töötada talitluspidevuse kava ja infoturberiskide ohjamise tavad. Peale selle tuleks ette näha tihe koostöö ameti ja liikmesriikide vahel.

4.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 32/30

1.

24. jaanuaril 2014 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtjad Apollo Management L.P. („Apollo”, Ameerika Ühendriigid) ja Fondo de Garantía de Depósitos de Entidades de Crédito („FGD”, Hispaania) omandavad ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Synergy Industry and Technology, SA („Synergy”, Hispaania) üle aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas EÜ ühinemismäärusega (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.7144 – Apollo/Fondo de Garantía de Depósitos de Entidades de Crédito/Synergy):