ISSN 1977-0898

doi:10.3000/19770898.C_2014.030.est

Euroopa Liidu

Teataja

C 30

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

57. köide
1. veebruar 2014


Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

I   Resolutsioonid, soovitused ja arvamused

 

SOOVITUSED

 

Euroopa Liidu Kohus

2014/C 030/01

Soovitused siseriiklikele kohtutele eelotsuse taotlemiseks

1

 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

 

Nõukogu

2014/C 030/02

Nõukogu järeldused tõhusa juhtimise kohta hariduses

2

2014/C 030/03

Nõukogu järeldused mittetöötavate ja mitteõppivate noorte sotsiaalse kaasamise parandamise kohta

5

 

Euroopa Komisjon

2014/C 030/04

Euro vahetuskurss

9

 

V   Teated

 

HALDUSMENETLUSED

 

Euroopa Investeerimispank

2014/C 030/05

EIB 2014. aasta majandusteaduse auhind Innovatsioon, turustruktuur ja konkurentsivõime

10

 

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

 

Euroopa Komisjon

2014/C 030/06

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.7036 – Aller Media/Bonnier Tidskrifter/Egmont Holding/Mediafy) ( 1 )

11

 

Parandused

2014/C 030/07

2014. aasta riigipühad: EMP EFTA riigid ja EMP institutsioonid – parandus (ELT C 27, 30.1.2014)

12

2014/C 030/08

Konkursikutse (2013 – EAC/S11/13 – Programm Erasmus+) parandus (ELT C 362, 12.12.2013)

12

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

 


I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused

SOOVITUSED

Euroopa Liidu Kohus

1.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 30/1


SOOVITUSED

siseriiklikele kohtutele eelotsuse taotlemiseks

2014/C 30/01

Nende soovituste eestikeelne versioon avaldati 6. novembri 2012. aasta Euroopa Liidu Teatajas C 338.


IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Nõukogu

1.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 30/2


Nõukogu järeldused tõhusa juhtimise kohta hariduses (1)

2014/C 30/02

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

ARVESTADES JÄRGMIST

1.

nõukogu 26. novembri 2009. aasta järeldustes õpetajate ja koolijuhtide erialase arengu kohta tunnistati, et hästitoimiv koolijuhtimine on oluline faktor üldise õppimis- ja õpetamiskeskkonna kujundamisel ning õpilaste, lapsevanemate ja töötajate püüdluste õhutamisel ja toetamisel ning seeläbi kõrgema õppeedukuse saavutamisel ning et seetõttu on väga tähtis tagada, et koolijuhtidel on nende ees seisva kasvava ülesannete hulgaga hakkama saamiseks vajalikud oskused või et nad on suutelised neid omandama;

2.

Euroopa Ülemkogu 13.–14. detsembri 2012. aasta järeldustes esitati nõukogule, liikmesriikidele ja komisjonile üleskutse tagada kiiresti algatusega „Hariduse ümbermõtestamine” seotud järelmeetmete võtmine ning pärast seda 15. veebruaril 2013 vastu võetud nõukogu järeldustes (mis käsitlevad investeerimist haridusse ja koolitusse – vastus teatisele „Hariduse ümbermõtestamine”) paluti liikmesriikidel vaadata läbi ja muuta rangemaks õpetamisega seotud ametite, sealhulgas koolijuhtide kutsenõuded ning kasutada avatud koordinatsiooni meetodi raames täiel määral koostöö ja vastastikuse õppimise potentsiaali;

3.

strateegias „Euroopa 2020” ning eelkõige 2013. aasta majanduskasvu analüüsis kutsutakse liikmesriike üles säilitama kasvupotentsiaali, seades prioriteediks investeeringud haridusse ja koolitusse ning neid investeeringuid võimaluse korral tõhustades, tagades samas selliste kulutuste tulemuslikkuse;

NING VÕTTES ARVESSE

eesistujariik Leedu poolt 9.–10. septembril 2013 Vilniuses korraldatud konverentsi teemal „Juhtimine hariduses“, mis oli ELi liikmesriikide, kandidaatriikide ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikide esindajatele ja Euroopa Komisjonile platvormiks, kus anda oma panus kõnealusel olulisel teemal peetavasse poliitilisse arutellu;

Comeniuse konverentsi teemal „Kooli arendamine ELi programmi toel – konverents koolijuhtidele”, mis toimus 11.–12. oktoobril 2013 Vilniuses;

VÕTAB HUVIGA TEADMISEKS

komisjoni teatise „Avatud haridusruum”, (2) milles innustatakse liikmesriike edendama ja arendama kõigile mõeldud innovaatilist õpetamist ja õppimist, kasutades asjakohaselt uut tehnoloogiat ja avatud õppematerjale;

RÕHUTAB, ET

1.

Euroopa haridus- ja koolitussüsteemid kui majanduskasvu, konkurentsivõime ja sotsiaalse ühtekuuluvuse peamised tõukejõud teadmusühiskonnas nõuavad kõikidel tasanditel tugevat ja tõhusat juhtimist. Tänased haridusjuhid on silmitsi erinevate keeruliste ülesannetega, kandes vastutust nii õpetamise kvaliteedi ja õppeedukuse parandamise eest kui ka inim- ja finantsressursside haldamise eest;

2.

juhtimine haridussektoris eeldab kõrgel tasemel välja arendatud pädevusi, mis tuginevad põhiväärtustele. See nõuab erialast pühendumist, võimet motiveerida ja inspireerida ning laitmatuid juhtimis-, pedagoogilisi ja suhtlemisoskusi. Head haridusjuhid töötavad oma asutuse jaoks välja strateegilise nägemuse, on eeskujuks nii õpilastele kui õpetajatele ning täidavad olulist rolli õppimist soodustava tõhusa ja atraktiivse keskkonna kujundamisel. Samuti on neil tähtis roll hariduse ja koolituse erinevate tasandite, perede, töömaailma ja kohaliku kogukonna vaheliste tõhusate sidemete loomisel, mille ühiseks eesmärgiks on õpilaste õppeedukuse parandamine;

3.

äärmiselt oluline ja otsuste langetajatelt hoolikat tähelepanu nõudev on protsess, kuidas valitakse, värvatakse ja valmistatakse haridusasutustes töötamiseks ette sobivaid juhtivtöötajaid ja kuidas neid ametis hoitakse, ning see, et neile pakutakse tööalaseks arenguks soodsaid tingimusi;

4.

juhtimine haridussektoris saab olla tõhus siis, kui

haridusjuhtidel on võimalik keskenduda peamiselt õpetamise ja õppimise kvaliteedi parandamisele oma asutuses, tagades samas võrdsed tingimused;

juhtimine põhineb selgelt määratletud rollidel;

kasutatakse koostööpõhist ja kaasavat lähenemisviisi;

tuntakse ära töötajate tugevad küljed ja pädevused ning määratakse neile sobivaid juhtivaid rolle;

juhtidel on võimalik eraldada ressursse ja uurida innovaatilisi õpetamismeetodeid ning

juhid annavad oma tegevusest aru neid toetavatele riiklikele ning ka kohalikele ja piirkondlikele ametivõimudele ning kogukonnale üldisemalt, eelkõige muutuste tegemise kavandamisel;

LEPIB SELLEST TULENEVALT KOKKU, ET

1.

juhtimist käsitlevad innovaatilised lähenemisviisid võivad aidata kaasa parimate kandidaatide haridusasutustesse toomisele ja seal hoidmisele ning tänu sellistele lähenemisviisidele saavad õppimiskeskkonnad paremini hakkama haridussektoris kiirelt ja pidevalt esilekerkivate uuendustega ning on võimelised nende uuenduste potentsiaali ka täiel määral kasutama;

2.

professionaalsemaks tuleb muuta haridusjuhtide roll ning seda tugevdada ja toetada, määrates esmalt kindlaks pädevused, mida nad vajavad, luues struktureeritumaid karjäärivõimalusi ning hinnates juhtivatele kohtadele asuvate isikute tööalase arengu alaseid konkreetseid vajadusi ja pakkudes asjakohaseid koolitusvõimalusi;

3.

piisav paindlikkus, autonoomsus ja vastutus on vajalikud selleks, et võimaldada haridusjuhtidel töötada välja innovaatilisi lähenemisviise ning luua tingimusi, mille puhul julgustatakse ka teisi töötajaid asuma täitma vastutusrikkaid juhtimisülesandeid;

4.

juhtivatel kohtadel olevad töötajad peavad omama või omandama ning korrapäraselt ajakohastama oma koha täitmiseks vajalikke pädevusi, sealhulgas ka selliseid, mis võimaldavad neil tõhusalt kasutada uut tehnoloogiat ja juhtimismeetodeid innovaatilise õppimise ja oma asutuse tõhusa juhtimise edendamiseks;

KINNITAB TAAS, ET

kuigi iga liikmesriik vastutab ainuisikuliselt oma haridus- ja koolitussüsteemide korralduse ja sisu eest, võib koostöö ja parimate tavade vahetamine haridusjuhtimise valdkonnas Euroopa tasandil avatud koordinatsiooni meetodi abil ja ELi programmide, eelkõige programmi Erasmus+ tõhusale kasutamisele tuginedes anda kasuliku panuse riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil võetud meetmete toetamisse ja täiendamisse;

KUTSUB LIIKMESRIIKE ÜLES

A.   toetama riigi oludest lähtudes ning asjakohaselt võrdsuse põhimõtet järgides uusi viise haridusasutuste ja haridusjuhtide tõhusa ja vastutusrikka autonoomsuse parandamiseks, toimides eelkõige järgmiselt:

1.

edendades haridusasutuste ja haridusjuhtide autonoomsust pedagoogilistes küsimustes ning ressursside asutusesisesel eraldamisel, tagades samas, et neil on vajalikud vahendid ja toetus spetsiifiliste ja muutuvate kohalike oludega kohanemiseks ja neile tõhusalt reageerimiseks;

2.

määrates selgelt kindlaks rollid ja vastutusalad ning tagades haridusjuhtidele vajalike pädevuste toetamise ja tugevdamise erinevate tööalase arengu meetmete abil, sealhulgas haridusjuhtide vaheliste võrgustike loomise kaudu;

3.

hõlbustades teadlike otsuste tegemist ja soodustades suuremat vastutust, näiteks „arukate andmete” kasutamise, kvaliteedi tagamise mehhanismide ning konkreetsete meetmete väljatöötamise teel ebasoodsas olukorras olevate piirkondade haridusasutuste jaoks;

4.

kogudes teavet tõhusat ja edukat haridusjuhtimist käsitlevate lähenemisviiside kohta erinevate riikide kontekstis, eelkõige selleks, et leida optimaalne tasakaal paindlikkuse, autonoomsuse ja vastutuse vahel ning mõõta innovaatiliste lähenemisviiside mõju õpetamis- ja õppimistulemuste kvaliteedile;

B.   muutma haridusjuhtimine atraktiivsemaks, toimides eelkõige järgmiselt:

1.

tagades suurema professionaalsuse kui vahendi kõige võimekamate kandidaatide tähelepanu püüdmiseks;

2.

võimaldades haridusjuhtidel keskenduda õpetamise ja õppimise parandamisele oma asutustes, seades muu hulgas eesmärgiks parema tasakaalu puhtalt halduslike ülesannete ning õpetamise ja õppimisega seotud põhiülesannete vahel;

3.

uurides ja arendades haridusjuhtide jaoks ettevalmistava koolituse, karjääri alustamise toetamise ja pideva tööalase arengu atraktiivseid meetmeid, muu hulgas sektoritevahelise koostöö kaudu teiste sidusrühmadega, näiteks ettevõtjate ja tööturu osapooltega;

4.

edendades meeskonnatööd ja paindlikke juhtimiskeskkondi, näiteks võimaldades haridusasutustes luua ajutisi meeskondi, mille eesmärk on konkreetsete probleemide lahendamine, ning koolideväliseid võrgustikke, mille eesmärk on vahetada kogemusi ja teha koostööd;

5.

edendades konkreetseid meetmeid, vastastikust õppimist ja parimate tavade vahetamist, eesmärgiga tagada sobilik sooline tasakaal haridusjuhtide seas;

C.   edendama asjakohastel juhtudel innovaatilist lähenemist tõhusale juhtimisele haridussektoris, toimides eelkõige järgmiselt:

1.

võttes tulevaste haridusjuhtide valimisel arvesse haridusasutuste konkreetseid vajadusi ning kohaldades asjakohaseid kvaliteedi tagamise kriteeriume;

2.

tunnustades ja edendades haridusasutuste töötajate juhtimisalast potentsiaali, eelkõige juhtimisega seotud ülesannete delegeerimise teel, andes neile võimalusi teha koostööd kolleegidega teistest asutustest ning pakkudes neile julgustust ja võimalusi nende kõnealuse potentsiaali arendamiseks;

3.

soodustades innovaatiliste õpetamis- ja õppimiskeskkondade loomist, muu hulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning avatud õppematerjalide kui pedagoogiliste ja juhtimisalaste abivahendite asjakohase kasutamise teel;

4.

luues ja hoides alal võrgustikke, mille eesmärk on algatada ja arendada tõhusaid lähenemisviise, mis käsitlevad juhtimist haridussektoris, ning soodustades ja edendades haridusjuhtide vahelist vastastikust õppimist;

KUTSUB LIIKMESRIIKE JA KOMISJONI ÜLES

1.

kasutama täiel määral avatud koordinatsiooni meetodit, et edendada parimaid tavasid ning toetada professionaalse juhtimise arendamist koolide, täiskasvanuhariduse ning kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, ning tagama asjakohastel juhtudel korrapärase tagasiside poliitilisel tasandil;

2.

edendama koostööd ja partnerlusi, mis on keskendunud tõhusale innovatsioonile juhtimises ning haridusjuhtide tööalasele arengule, hõlmates muu hulgas ka sektoritevahelist koostööd koolide, kõrgharidus- ja kutsekoolitusasutuste ning ettevõtjate vahel, kasutades seejuures Euroopa rahastamist, sealhulgas programmi Erasmus+ ja Euroopa struktuurifondide, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi kaudu;

3.

edendama heade tavade vahetamist ja tõhusat haridusjuhtimist käsitlevate innovaatiliste lähenemisviiside väljatöötamist, näiteks programmi Erasmus+ strateegilise partnerluse meetmete kaudu, muu hulgas soodustades haridusjuhtide koostööd erinevate sidusrühmadega, näiteks ettevõtetega, kodanikuühiskonna organisatsioonidega ning haridusasutuste eri tasanditega ning seda nii rahvusvahelisel tasandil kui kohaliku kogukonna raames;

4.

kaaluma täiendavalt võimalusi, mida pakuvad sellised platvormid nagu e-mestimine, eesmärgiga toetada sektoritevahelist teabevahetust innovaatilise juhtimise küsimuses, pakkudes välja virtuaalse ruumi, mida kasutades saavad haridusjuhid teha koostööd ning levitada teavet tõhusate ja innovaatiliste tavade kohta;

5.

edendama tõhusat haridusjuhtimist käsitlevaid täiendavaid teadusuuringuid ning tagama nende tulemuste levitamise;

6.

tõhustama toetust haridusjuhtimisega tegelevate sidusrühmade riiklikele ja piirkondlikele võrgustikele ning aitama tagada nende töö tulemuste asjakohase levitamise ja järelmeetmed Euroopa tasandil, muu hulgas koolijuhtimist käsitleva Euroopa võrgustiku kaudu ning kasutades täiel määral rahvusvahelise koostöö kaudu saadud tõendusmaterjale.


(1)  Käesolevas tekstis kasutatakse terminit „juhtimine“ üksnes koolide, kutsehariduse ja -koolituse ning täiskasvanuhariduse asutuste kontekstis.

(2)  14116/13.


1.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 30/5


Nõukogu järeldused mittetöötavate ja mitteõppivate noorte sotsiaalse kaasamise parandamise kohta

2014/C 30/03

NÕUKOGU JA NÕUKOGUS KOKKU TULNUD LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,

TUNNISTAVAD, ET

1.

Noored naised ja mehed on Euroopa tähtis ressurss. Noored esindavad tänast ja tulevikupotentsiaali, kuid seisavad silmitsi mitmete probleemidega, nagu tööpuudus ja sellega seonduvad sotsiaalsed probleemid (1). Praegusest kriisist väljumiseks ja tulevikus sarnaste probleemide ärahoidmiseks peavad kõik liikmesriigid viivitamatult võtma meetmeid, mis on suunatud noorte tööhõive, hariduse ja koolituse, osalemise ja sotsiaalse kaasatuse edendamisele.

2.

Mittetöötavad ja mitteõppivad noored (edaspidi – „NEET-noored”) (2) võivad kogeda negatiivseid sotsiaalseid tingimusi, näiteks isoleeritus, iseseisvuse puudumine, riskikäitumine ning ebastabiilne vaimne ja füüsiline tervis, millest tuleneb neile hilisemas elus kõrgem töötuse ja sotsiaalse tõrjutuse oht. Noorte, eriti NEET-noorte sotsiaalsel tõrjutusel võivad olla negatiivsed tagajärjed majandusele ja märkimisväärne hind Euroopas. Noorte tööturult kõrvalejäämisest tulenev majanduslik kahju oli 2011. aastal 153 miljardit eurot. Tegemist on konservatiivse prognoosiga, mis võrdub 1,2 %-ga ELi SKPst (3).

3.

NEET-noored on rohkem või vähem haavatavad, erinevate omaduste ja vajadustega. Seetõttu tuleb kasutada nende vajadustest lähtuvat lähenemisviisi, et neid tulemuslikult ja edukalt (taas)integreerida tööturule, haridus- või koolitussüsteemi ja ühiskondlikku ellu.

4.

Seda lähenemisviisi tunnistati 22. aprillil 2013 vastu võetud nõukogu soovituses noortegarantii loomise kohta (4). Soovituses sätestatakse, et kõik kuni 25aastased noored peaksid saama hiljemalt nelja kuu möödudes töötuks jäämisest või formaalharidussüsteemist lahkumisest kvaliteetse töö-, haridustee jätkamise, õpipoisiõppe või praktikapakkumise (5).

5.

Ülevaade oskuste kohta ELis ja Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse kutseoskuste prognoosimine võivad toetada noorte töötuse vähendamiseks suunatud poliitikaalgatusi, lihtsustades tekkivate oskuste puudujääkide ning oskuste ja väljavaadete suundumuste kindlakstegemist tööturu jaoks.

6.

NEET-nooreks muutumise ohtu suurendavad riskitegurid on sageli kombinatsioon isiklikest, majanduslikest, haridusalastest ja sotsiaalsetest teguritest.

7.

Noorsootöö, vabatahtlik tegevus, kodanikuaktiivsus ning mitteformaalne ja informaalne õpe võivad etendada tähtsat ja täiendavat rolli, andes lisandväärtust kõikidele noortele, eelkõige NEET-noortele, tööturule sisenemisel: nende abil luuakse sidemed haridus- ja tööhõivesüsteemide vahel, täiendatakse formaalhariduse süsteemi, tekitatakse enesekindlust ja sotsiaalset kapitali, soodustatakse enesearendamist ning suurendatakse tööalast konkurentsivõimet tõhustavaid nn pehmeid oskusi ja tehnilisi oskusi.

8.

Eesistujariik Leedu poolt 9.–12. septembril 2013 Vilniuses korraldatud ELi noortekonverentsi ühistes järeldustes rõhutatakse vajadust kohandada haridust noorte inimeste vajadustega ja tööturu nõuetega, hõlbustada üleminekut hariduse omandamiselt tööhõivesse ja parandada noorte tööturule integreerimise tingimusi (6).

LEIAVAD, ET

9.

NEET-noortele ja eriti tööturul mitteosalevatele NEET-noortele suunatud teenuste kättesaadavust takistavate tegurite tuvastamiseks tuleb hinnata nii kohalikul, piirkondlikul, siseriiklikul kui Euroopa tasandil olemasolevaid uuringuid, süsteeme ja programme.

10.

Noortepoliitika, eelkõige noorsootöö, võib aidata kaasa selliste ELi algatuste edukale elluviimisele, mille eesmärgiks on võidelda noorte töötuse ja tööturult eemalolemise vastu, nagu näiteks noorte tööhõive algatus ja eriti noortegarantii. Parimate võimalike tulemuste saavutamiseks on seega vaja võtta ühtseid ja vastastikku tugevdavaid siseriiklikke meetmeid ja rakendada teisi poliitikavahendeid.

11.

NEET-noorte sotsiaalse kaasatuse parandamiseks tuleks tagada terviklik lähenemine ja sektoritevaheline koostöö. Äärmiselt tähtis on sotsiaalne investeerimine inimeste oskustesse ja võimetesse kogu elu vältel, et parandada nende võimalusi integreeruda tööturule ja ühiskonda (7). Kõiki poliitikavahendeid, -meetmeid ja -tegevusi tuleks koordineerida ja rakendada kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil ning noorte sotsiaalse kaasamise meetmete väljatöötamises ja võtmises peaksid osalema erinevad sidusrühmad.

12.

Ennetustegevus peaks olema prioriteet, et hoida ära NEET-noorte arvu suurenemine ning murda põlvkondadevaheline sotsiaalse tõrjutuse tsükkel. Varajase sekkumise tagamiseks, et vältida noorte muutumist NEET-noorteks, on vaja ennetavat lähenemisviisi, mis hõlmaks perekonda, väikelaste haridusasutusi, koole, eelkõige põhihariduse ülemist astet ja kutseharidust, koolitust ja mitteformaalse õppe pakkujaid, vabaühendusi, eelkõige noorteorganisatsioone, noorsootöötajaid, vanemaid ja teisi sidusrühmi.

13.

Poliitikameetmed peavad võtma arvesse NEET-noorte mitmekesisust, et teha kindlaks sekkumiseks vajalik hetk ning meetmete eesmärgid ja sisu. Rohkem tähelepanu tuleb pöörata soolistele erinevustele hariduses, sotsiaal- ja tööhõivepoliitikale ning erivajadustega noortele.

14.

NEET-noori käsitlevad meetmed peaksid olema individuaalsed ja paindlikud ning suunatud pikas perspektiivis jätkusuutlike positiivsete tulemuste saavutamisele tööturul ning (taas)integreerimisele haridusse või koolitusse ning ühiskondlikku või sotsiaalsesse ellu. NEET-noortega tehtavas töös tuleks kasutada uuenduslikke mooduseid, vastastikust õppimist ja teavitustegevust.

15.

ELi struktuuri- ja investeerimisfondide, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi ning Euroopa algatuste ja programmide, sealhulgas noorte tööhõive algatuse ja programmi Erasmus+ tulemuslik kasutamine on ülioluline, et hoogustada projektide elluviimist noorte sotsiaalse kaasamise valdkonnas.

PALUVAD LIIKMESRIIKIDEL JA KOMISJONIL NENDE VASTAVATE PÄDEVUSTE PIIRES JA ASJAKOHASELT SUBSIDIAARSUSE PÕHIMÕTET ARVESTADES

16.

Töötada välja, rakendada ja arendada edasi, kui see on asjakohane, riiklikke, piirkondlikke ja/või kohalikke strateegiaid või programme, nagu noortegarantii rakendamiskavad, et tõhustada NEET-noorte sotsiaalset kaasamist. Strateegiad peaksid olema tõenditepõhised, tuginema sektoritevahelisel koostööl ning hõlmama kõiki asjakohaseid sidusrühmi. Strateegiate koostamine peaks hõlmama arutelu sihtrühmaga ning tulemuslike poliitikavahendite kavandamist, rakendamist, järelevalvet ja hindamist. Poliitikavahenditele juurdepääsu ja nende tulemuslikkuse järelevalve ja hindamine peaks olema sootundlik.

Ennetamise valdkonnas

17.

Edendada juurdepääsu asjakohastele, soodsatele, kättesaadavatele ja kvaliteetsetele teenustele, nagu alusharidusele ja lapsehoiule, elukohale, tervishoiu- ja sotsiaalteenustele, et ennetada noorte muutumist NEET-noorteks või selles olukorras püsimist.

18.

Edendada noorsootööd ja sellesse panustada ning hõlbustada NEET-noorte juurdepääsu selle teenustele, tugevdades sektoritevahelist koostööd asjaomaste sidusrühmade hulgas.

19.

Rakendada kõikehõlmavat lähenemisviisi, et vähendada haridussüsteemist varakult lahkumist, hõlmates ennetus- ja sekkumismeetmeid (8).

20.

Töötada välja ja rakendada uusi ja individuaalsetest vajadustest lähtuvaid lähenemisviise, nagu näiteks väljaspool tavapärast raamistikku tehtav noorsootöö ja/või teavitustegevus NEET-noorte sotsiaalse kaasamise parandamiseks. Kasutada täiel määral ära noorsootöö potentsiaali, et tekitada noortes enesekindlust ja soodustada enesearendamist ning aidata kaasa haridussüsteemist varakult lahkumise vähendamisele (9).

21.

Innustada ja toetada kvaliteetset nõustamist, sealhulgas teavet, mis käsitleb karjääri, töötaja õigusi, töö- ja haridusvõimalusi, vaba liikumise võimalusi ning igakülgsemat nõustamist ja toetamist, mida osutatakse kõigile noortele, eelkõige aga neile, kellel on oht muutuda NEET-nooreks, ja nende perekondadele.

22.

Tugevdada noorteorganisatsioonide, noorsootöö ja muude kaasamise viiside suutlikkust osalemise vahendina ja kasutada nende potentsiaali NEET-noorte sotsiaalse kaasamise parandamisel.

23.

Julgustada kohalikke algatusi ja edendada sotsiaalse ühtekuuluvuse kavasid, et töötada välja konkreetsed NEET-noortele suunatud meetmed nende (taas)integreerimiseks kohalikku kogukonda.

24.

Kasutada Euroopa noorteportaali teabeplatvormina noorte teavitamiseks sotsiaalse kaasatusega seonduvatest küsimustest.

Hariduse, koolituse ja mitteformaalse õppe valdkonnas

25.

Laiendada juurdepääsu nn teisele haridusvõimalusele ning toetada selliste oskuste omandamist ja/või arendamist, mis vastavad tööturu nõudlusele.

26.

Edendada sotsiaalselt tõrjutud isikute vajadustele kohandatud professionaalse juhendamise ja nõustamise kättesaadavust, mida osutatakse nende elu kõikidel etappidel.

27.

Luua hiljemalt 2018. aastaks mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kord, tehes seda vastavalt siseriiklikele asjaoludele ja eripäradele ning liikmesriikidele sobilikul viisil, mis võimaldab üksikisikutel kõnealust õpet kasutada oma karjääri edendamisel ja täiendõppe eesmärgil (10).

28.

Suurendada juurdepääsu alusharidusele ja lapsehoiule ning nende kvaliteeti. Ebasoodsa taustaga lastele tuleks vajadusel osutada täiendavat toetust (11).

29.

Rakendada Erasmus+ programmi kui toetavat vahendit omandada sotsiaalset ja kodanikupädevust ja vastavaid oskusi ning tugevdada noorte liikuvust ja tööalast konkurentsivõimet.

Hariduse omandamiselt tööhõivesse ülemineku valdkonnas

30.

Luua riiklike ja erasektori tööturuasutuste, karjäärinõustajate ja muude spetsialiseerunud noorteteenuste osutajate (vabaühendused, noortekeskused ja ühingud) vahel partnerlusi, mis aitavad töötusest, tööturul mitteosalemisest, haridus- või koolitussüsteemist sujuvalt tööturule siseneda.

31.

Edendada kvaliteetset töökohal toimuvat väljaõpet, näiteks õpipoisiõpet ja praktikat, kui tõhusat meedet haridus- ja koolitussüsteemist püsivalt tööellu ülemineku parandamiseks, edendades eelkõige tööturu jaoks asjakohaseid oskusi ja parandades oskuste vastavusse viimist tööturu vajadustega, muu hulgas Euroopa Õpipoisiõppe Liitu käsitleva nõukogu avalduse (12) kontekstis.

32.

Võttes arvesse noortegarantii loomist käsitlevat nõukogu soovitust, rakendada meetmeid noorte töötusega võitlemiseks, eelkõige ülemineku hõlbustamiseks, milleks on muu hulgas partnerluspõhiste lähenemisviiside (sealhulgas noorte tugiteenuseid hõlmavad partnerluspõhised lähenemisviisid) väljatöötamine, varane sekkumine ja aktiveerimine, tööturule integreerumist toetavad meetmed (sealhulgas oskuste ja tööturuga seonduvate meetmete tõhustamine), liidu vahendite kasutamine, kavade hindamine ja pidev täiustamine.

Tööhõive valdkonnas

33.

Tõhustada aktiivsete kaasamismeetmete abil täielikku ja aktiivset osalemist tööturul, edendada noorte loovust ja uuenduslikkust alustada tegutsemist füüsilisest isikust ettevõtjana, toetada ettevõtlikkust ja esmast töökogemust.

34.

Kõrvaldada tõkked, sealhulgas vanusest tulenevad takistused ja muud diskrimineerimise vormid, mis takistavad tööturule (taas)sisenemist, käsitleda ebakindlate töökohtade erinevaid liike ning analüüsida vajaduse korral võimalusi palgaväliste tööjõukulude vähendamiseks, et suurendada noorte väljavaateid tööd leida (13).

35.

Tagada tööturuasutuste suutlikkus koostöös noorteorganisatsioonide ja muude noori toetavate partneritega pakkuda personaalset nõustamist ja personaalse tegevuskava koostamist, sh iga isiku jaoks personaalselt koostatud toetusskeem, mis põhineb vastastikuste kohustuste põhimõttel juba algetapist alates.

36.

Kaasata noortepoliitika sidusrühmasid ja noori ning noorte ja kodanikuühiskonna organisatsioone asjakohaste poliitikate, sealhulgas noortegarantii väljatöötamisse ja elluviimisse, pöörates eelkõige erilist tähelepanu sellele, kuidas noorsootöö saaks teha kindlaks, millistel noortel on oht muutuda NEET-nooreks, ning luua sidemed NEET-noorte ja teenuseosutajate vahel. Anda noorte sidusrühmadele volitused edendada noortegarantii ja teiste tööhõive- ja koolitusvaldkonna algatustega loodud võimalusi ning neist teavitada.

37.

Panustada täiel määral sellesse, et EURES areneks tõeliseks üleeuroopaliseks ametissevõtmise ja töölevärbamise võrgustikuks, mis on keskendunud erinevate liikmesriikide tööturuvajaduste käsitlemisele, sisaldades nii riiklike kui erasektori tööturuasutuste vabade töökohtade pakkumisi ning õpipoisiõppe ja praktikakohtade pakkumisi, (14) kui see on asjakohane.

38.

Toetada töö-, era- ja pereelu kokkusobitamist, et ennetada ja hoida ära tõkete tekkimist, mis takistavad integreerumist tööturule.

PALUVAD KOMISJONIL

39.

Kavandada parimate tavade jagamist komisjoni käsutuses olevate asjakohaste vahendite kaudu, sealhulgas koostada koondaruanne liikmesriikide parimate tavade kohta seoses algatustega, mille eesmärk on (taas)integreerida NEET-noored tööturule ja haridussüsteemi; võtta arvesse teisi samas valdkonnas läbiviidud uuringuid ja algatusi ning levitada nende tulemusi; kasutada noortepoliitika valdkonna ELi programmidest ja fondidest (nt programm „Aktiivsed noored”, elukestva õppe programm, Erasmus+ ja Euroopa Sotsiaalfond) rahastatud projektidest tulenevaid häid tavasid ja olemasolevaid koostöövõrgustikke, näiteks Euroopa noortepoliitika alaste teadmiste keskust.

40.

Võtta arvesse noortesektori panust tööturu tulevikuvajaduste ning vajalike oskuste ja pädevuste korrapäraseks ja süsteemseks hindamiseks.

41.

Edendada ja tagada, et tulevastes ELi noorteprogrammides, nagu Erasmus+, seatakse muu hulgas esikohale piiratud võimalustega noored, eelkõige NEET-noored.

42.

Edendada noorteküsimustega tegelevate sidusrühmade vahelist dialoogi, mis hõlmab noorsootöö tegijaid ja ettevõtjate esindajaid, keskendudes NEET-noortele, nende individuaalsele nõustamisele ja sotsiaalsete oskuste arendamisele.

43.

Analüüsida ettevõtjate, teadusasutuste, ametiasutuste, noorte ja teiste sidusrühmade sektoritevahelisel koostööl põhineva kõrgetasemelise seminari käigus NEET-noorte probleeme ja nende võimalikke lahendusi.

44.

Jätkata tööhõivekomitee mitmepoolse järelevalve kaudu Euroopa poolaasta raames noortegarantii kavade väljatöötamist, rakendamist ja nende tulemusi puudutavate arengute jälgimist, analüüsida kohaldatavate poliitikate mõju ja esitada nende arengute kohta regulaarselt aruandeid.

45.

Jätkata liikmesriikide ja teiste sidusrühmade toetamist, et suurendada kvaliteetse töökohal toimuva väljaõppe pakkumist, eelkõige Euroopa Õpipoisiõppe Liidu raames, ning edendada parimate tavade ja kogemuste vahetamist õpipoisiõppe skeemide kohta.


(1)  2012. aastal jäi Euroopas tööturult, haridusest ja koolitusest kõrvale 7,5 miljonit noort vanuses 15‒24 aastat ning lisaks neile veel 6,5 miljonit noort vanuses 25‒29 aastat. See vastab mittetöötavate ja mitteõppivate noortena klassifitseeritud noorte osakaalu märkimisväärsele suurenemisele: 2008. aastal oli see 11 % vanuserühmas 15–24 aastat ja 17 % vanuserühmas 25–29 aastat; 2012. aastaks olid need näitajad vastavalt suurenenud 13 % ja 20 %-ni (Eurostat).

(2)  Tööhõivekomitee leppis oma 19. mai 2010. aasta koosolekul kokku, et määratlus „mittetöötavad ja mitteõppivad noored” hõlmab nii mitteõppivaid töötuid (vastavalt ILO määratlusele) kui mitteõppivaid tööturul mitteosalevaid isikuid (vastavalt ILO määratlusele).

Vt http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=6602&langId=en

(3)  NEETs. Young people not in employment, education or training: Characteristics, costs and policy responses in Europe, lk 2. Eurofound (2012).

Vt http://www.eurofound.europa.eu/pubdocs/2012/54/en/1/EF1254EN.pdf

(4)  ELT C 120, 26.4.2013, lk 1.

(5)  Tulenevalt komisjoni 2013. aasta juuni teatisest „Meetmed noorte töötuse vähendamiseks” ja sellega seonduvatest Euroopa Ülemkogu järeldustest, peaksid rohkem kui 25 %-lise noorte töötuse osakaaluga piirkondadega liikmesriigid esitama noortegarantii rakenduskava 2013. detsembriks ja teised liikmesriigid 2014. aastal.

(6)  ELi noortekonverentsi ühised järeldused (Vilnius, 9.–12. september 2013).

(7)  Nõukogu 20. juuni 2013. aasta järeldused „Sotsiaalsed investeeringud majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamiseks”.

(8)  Nõukogu 28. juuni 2011. aasta soovitus varakult haridussüsteemist lahkumise vähendamise poliitika kohta (ELT C 191, 1.7.2011, lk 1).

(9)  Vt nõukogu 28. juuni 2011. aasta soovitust varakult haridussüsteemist lahkumise vähendamise poliitika kohta (ELT C 191, 1.7.2011, lk 1). Euroopa Ülemkogu poolt heakskiidetud strateegia „Euroopa 2020” üheks peamiseks eesmärgiks on vähendada koolist väljalangenute osatähtsust nii, et see oleks vähem kui 10 %, ja tagada, et vähemalt 40 %-l nooremast põlvkonnast oleks kõrgharidus või sellega samaväärne kvalifikatsioon.

(10)  Nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitus mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta (ELT C 398, 22.12.2012, lk 1).

(11)  Nõukogu järeldused väikelaste hariduse ja hoiu kohta: lapsed tuleb eluks tulevikuühiskonnas hästi ette valmistada (ELT C 175, 15.6.2011, lk 8).

(12)  Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta avaldus Euroopa Õpipoisiõppe Liidu kohta.

(13)  Vt nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitust noortegarantii loomise kohta (ELT C 120, 26.4.2013, lk 1), punkt 16.

(14)  Komisjoni 26. novembri 2012. aasta rakendusotsus, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 492/2011 seoses vabade töökohtade ja töötaotlejate vahendusega ning EURESi taasloomisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 21).


Euroopa Komisjon

1.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 30/9


Euro vahetuskurss (1)

31. jaanuar 2014

2014/C 30/04

1 euro =


 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,3516

JPY

Jaapani jeen

138,13

DKK

Taani kroon

7,4619

GBP

Inglise nael

0,82135

SEK

Rootsi kroon

8,8509

CHF

Šveitsi frank

1,2220

ISK

Islandi kroon

 

NOK

Norra kroon

8,5110

BGN

Bulgaaria leev

1,9558

CZK

Tšehhi kroon

27,500

HUF

Ungari forint

313,26

LTL

Leedu litt

3,4528

PLN

Poola zlott

4,2488

RON

Rumeenia leu

4,4943

TRY

Türgi liir

3,0742

AUD

Austraalia dollar

1,5516

CAD

Kanada dollar

1,5131

HKD

Hongkongi dollar

10,4969

NZD

Uus-Meremaa dollar

1,6682

SGD

Singapuri dollar

1,7278

KRW

Korea vonn

1 464,23

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

15,2836

CNY

Hiina jüaan

8,1923

HRK

Horvaatia kuna

7,6515

IDR

Indoneesia ruupia

16 464,58

MYR

Malaisia ringit

4,5245

PHP

Filipiini peeso

61,360

RUB

Vene rubla

47,7482

THB

Tai baat

44,599

BRL

Brasiilia reaal

3,2829

MXN

Mehhiko peeso

18,1614

INR

India ruupia

84,6880


(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.


V Teated

HALDUSMENETLUSED

Euroopa Investeerimispank

1.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 30/10


EIB 2014. aasta majandusteaduse auhind „Innovatsioon, turustruktuur ja konkurentsivõime”

2014/C 30/05

EIP 2014. aasta auhinna teema on „Innovatsioon, turustruktuur ja konkurentsivõime”. Auhind antakse teadustöö eest, et hinnata ettevõtte suuruse ja turustruktuuri vahelist vastastikust toimet ning investeerimisotsuste mõju innovatsioonile ja tootlikkusele eri sektorites. Eriliselt hinnatakse tööd, kus võrreldakse Euroopa kogemust teiste suurte arenenud või tärkava turumajandusega majandussüsteemide kogemustega.

Lisateabe ja nominendiks esitamise vormide vaatamiseks klõpsake siia.


KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

Euroopa Komisjon

1.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 30/11


Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum COMP/M.7036 – Aller Media/Bonnier Tidskrifter/Egmont Holding/Mediafy)

(EMPs kohaldatav tekst)

2014/C 30/06

1.

28. jaanuaril 2014 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtjad Aller Media AB („Aller Media”, Rootsi), mis kuulub Taani kontserni Aller, Bonnier Tidskrifter Aktiebolag („Bonnier”, Rootsi), mis kuulub Rootsi kontserni Bonnier ja Egmont Holding AB („Egmont”, Rootsi), mis kuulub Taani kontserni Egmont, omandavad ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Mediafy AB („Mediafy”, Rootsi) üle aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

Aller Media: ajakirjandusväljaannete, eelkõige nädalakirjade väljaandmine Taanis, Rootsis, Norras ja Soomes;

Egmont: nädala- ja kuukirjade väljaandmine Norras, Taanis, Soomes ja Rootsis;

Bonnier: ajakirjandusväljaannete, sealhulgas nädala- ja kuukirjade ning valdkondlike ajakirjade väljaandmine ja levitamine Rootsis, Taanis, Norras, Madalmaades ja Belgias;

Mediafy: ajakirjatellimuste turundus ja müük võrgus Rootsis, Norras ja Soomes.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.7036 – Aller Media/Bonnier Tidskrifter/Egmont Holding/Mediafy):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („EÜ ühinemismäärus”).


Parandused

1.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 30/12


2014. aasta riigipühad: EMP EFTA riigid ja EMP institutsioonid – parandus

( Euroopa Liidu Teataja C 27, 30. jaanuar 2014 )

2014/C 30/07

2014. aasta riigipühad: EMP EFTA riigid ja EMP institutsioonid, mis on avaldatud 30. jaanuaril 2014 rubriigis „Euroopa Komisjon”, peaks kuuluma rubriiki „EFTA järelevalveamet”.


1.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 30/12


Konkursikutse (2013 – EAC/S11/13 – Programm „Erasmus+”) parandus

( Euroopa Liidu Teataja C 362, 12. detsember 2013 )

2014/C 30/08

Leheküljel 62 asendatakse pealkiri järgmisega:

Leheküljel 64 punkt 4 „Taotluste hindamise kriteeriumid” asendatakse järgmisega:

„Käesoleva konkursikutsega hõlmatud meetmetes osalemise taotluste hindamisel võetakse arvesse kõiki järgmisi kriteeriume või mõnda järgmist kriteeriumi (välja arvatud taotlused kõrgkooliõpingute rahastamiseks ja töötajate liikuvuse projektid, mille kvaliteeti hinnati juba kõrgharidusasutuse või konsortsiumi akrediteerimise tasandil):

projekti asjakohasus,

projekti kavandamise ja rakendamise kvaliteet,

projektimeeskonna kvaliteet ja koostöö korraldus,

mõju ja levitamine.

Konkreetsete meetmete hindamise kriteeriumeid on üksikasjalikult kirjeldatud programmi „Erasmus+” juhendis.”