ISSN 1977-0898

doi:10.3000/19770898.C_2013.378.est

Euroopa Liidu

Teataja

C 378

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

56. köide
24. detsember 2013


Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

I   Resolutsioonid, soovitused ja arvamused

 

SOOVITUSED

 

Nõukogu

2013/C 378/01

Nõukogu soovitus, 9. detsember 2013, romade tõhusaks integratsiooniks liikmesriikides võetavate meetmete kohta

1

 

Euroopa Komisjon

2013/C 378/02

Komisjoni soovitus, 27. november 2013, mis käsitleb kahtlustatavate või süüdistatavate haavatavate isikute menetluslikke tagatisi kriminaalmenetluses

8

2013/C 378/03

Komisjoni soovitus, 27. november 2013, mis käsitleb kahtlustatavate või süüdistatavate õigust saada kriminaalmenetluses tasuta õigusabi

11

 

Euroopa Keskpank

2013/C 378/04

Euroopa Keskpanga soovitus, 17. detsember 2013, Euroopa Liidu Nõukogule Banque centrale du Luxembourg’i välisaudiitorite kohta (EKP/2013/51)

15

 

II   Teatised

 

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

 

Euroopa Komisjon

2013/C 378/05

ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine – Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )

16

2013/C 378/06

ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine – Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )

17

2013/C 378/07

ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine – Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )

18

2013/C 378/08

Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.7100 – New Mountain Capital/Alexander Mann Solutions) ( 2 )

19

2013/C 378/09

Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.6844 – GE/Avio) ( 2 )

19

2013/C 378/10

Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.7096 – Eni ULX/Liverpool Bay JV) ( 2 )

20

 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

 

Euroopa Komisjon

2013/C 378/11

Euro vahetuskurss

21

2013/C 378/12

Konkurentsi piiravaid kokkuleppeid ja turgu valitsevat seisundit käsitleva nõuandekomitee arvamus, mis on esitatud 28. juuni 2013. aasta koosolekul otsuse eelnõu kohta, milles käsitletakse juhtumit COMP/39.847/E-BOOKS – Raportöör: Leedu

22

2013/C 378/13

Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne – E-BOOKS (Penguin) (COMP/39.847)

23

2013/C 378/14

Kokkuvõte komisjoni otsusest, 25. juuli 2013, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 kohase menetluse kohta (Juhtum COMP/39.847/E-BOOKS) (teatavaks tehtud numbri C(2013) 4750 all)  ( 2 )

25

 

TEAVE LIIKMESRIIKIDELT

2013/C 378/15

2014. aasta riigipühad

29

2013/C 378/16

Slovaki Vabariigi valitsuse teade kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/72/EÜ (mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju) (edaspidi elektridirektiiv) artikli 10 lõikega 2 ettevõtja Slovenská elektrizačná prenosová sústava, a. s. põhivõrguettevõtjaks määramise kohta – Elektri põhivõrguettevõtja

31

2013/C 378/17

Slovaki Vabariigi valitsuse teade kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/73/EÜ (mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju) (edaspidi gaasidirektiiv) artikli 10 lõikega 2 ettevõtja eustream, a. s. määramise kohta ülekandesüsteemi halduriks Slovaki Vabariigis – Gaasi ülekandesüsteemi haldur

31

2013/C 378/18

Prantsuse valitsuse teatis ettevõtjate GRTgaz ja TIGF määramise kohta Prantsusmaa põhivõrguettevõtjateks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/73/EÜ (mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju, edaspidi gaasidirektiiv) artikli 10 lõikega 2

32

2013/C 378/19

Itaalia Vabariigi majandusministeeriumi teadaanne vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 94/22/EÜ (süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta) artikli 3 lõikele 2

33

 

V   Teated

 

HALDUSMENETLUSED

 

Euroopa Komisjon

2013/C 378/20

Konkursikutse – HERAKLES II / 2013 / Koolitus

34

 

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

 

Euroopa Komisjon

2013/C 378/21

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.7052 – Lloyds Development Capital/PostNL/TNT Post UK) ( 2 )

35

2013/C 378/22

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.7112 – Sigma Alimentos/Campofrío) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 2 )

36

 

Parandused

2013/C 378/23

Konkursikutsed toetuste andmiseks ajavahemikul 2007–2013 üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) valdkonnas 2013. aasta mitmeaastase tööprogrammi alusel – parandus (ELT C 361, 11.12.2013)

37

2013/C 378/24

Konkursikutse taotluste esitamiseks, et saada 2013. aasta projektide raames toetust üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) iga-aastase (2007–2013) tööprogrammi alusel – parandus (ELT C 361, 11.12.2013)

38

2013/C 378/25

Nõukogu järelduste (milles kutsutakse üles võtma kasutusele European Case Law Identifier (ECLI) ja kohtulahendite ühtse metadata miinimumkogum) parandus (ELT C 127, 29.4.2011)

39

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst, mis ei hõlma asutamislepingu I lisa reguleerimisalasse kuuluvaid tooteid

 

(2)   EMPs kohaldatav tekst

ET

 


I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused

SOOVITUSED

Nõukogu

24.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 378/1


NÕUKOGU SOOVITUS,

9. detsember 2013,

romade tõhusaks integratsiooniks liikmesriikides võetavate meetmete kohta

2013/C 378/01

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292 koostoimes artikli 19 lõikega 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 2 kohaselt on võrdsus üks väärtustest, millel liit rajaneb. ELi lepingu artikli 3 lõike 3 teise lõigu kohaselt võitleb liit sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu ning edendab lapse õiguste kaitset.

(2)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 10 kohaselt püüab liit oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel võidelda diskrimineerimisega rassilise või etnilise päritolu alusel.

(3)

ELi toimimise lepingu artikli 19 lõikes 1 on sätestatud võimalus võtta asjakohaseid meetmeid, et võidelda diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.

(4)

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 21 lõikes 1 on sätestatud, et keelatud on igasugune diskrimineerimine, sealhulgas diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele või rahvusvähemusse kuulumise tõttu.

(5)

Nõukogu direktiivis 2000/43/EÜ (1) on sätestatud raamistik rassilise või etnilise päritolu alusel toimuva diskrimineerimise vastu võitlemiseks kogu liidus seoses tööhõive ja koolituse, hariduse, sotsiaalkaitse (sealhulgas sotsiaalkindlustus ja tervishoid), sotsiaaltoetuste ning kaupade ja teenuste (sealhulgas eluase) kättesaadavuse ja pakkumisega.

(6)

Sarnaselt muude Euroopa Parlamendi ja nõukogu poliitiliste dokumentidega kasutatakse käesoleva soovituse kohaldamisel terminit „roma” ühisnimetajana samalaadse kultuuritaustaga rahvastikurühmade kohta, nagu Sinti, Travellers, Kalé, Gens du voyage jne, sõltumata sellest, kas nad on paiksed või mitte.

(7)

Liidus seisavad paljud romad endiselt silmitsi suure vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimisega ning neid takistatakse oma põhiõiguste kasutamisel, mille tulemusena valitseb nende puhul oht, et neid kasutatakse ära, näiteks inimkaubanduse kaudu. Seetõttu tuleks kaaluda tõhusamaid, romade olukorrale ja vajadustele kohandatud sotsiaalse kaasamise meetmeid.

(8)

Liidus elavate roma laste olukord on eriti murettekitav erinevate tegurite tõttu, mis muudavad nad eriti haavatavateks ning panevad neid muu hulgas kannatama kehva tervise, kehvade elamistingimuste, kehva toitumise, tõrjutuse, diskrimineerimise, rassismi ja vägivalla all. Roma laste sotsiaalne tõrjutus on tihti seotud sünni registreerimise ja isikut tõendavate dokumentide puudumisega, alushariduses ja lastehoius ning samuti kõrghariduses osalemise madala tasemega ning suurenenud koolist väljalangemisega. Segregatsioon on oluline takistus juurdepääsul kvaliteetsele haridusele. Mõned roma lapsed langevad ka inimkaubanduse ja tööjõuna kasutamise ohvriks.

(9)

Haavatavasse olukorda võivad sattuda samuti liikmesriigis seaduslikult viibivad kolmandatest riikidest pärit romad, eelkõige juhul, kui nende elutingimused on sama kehvad kui paljudel liidu kodanikest romadel ning nad seisavad samal ajal silmitsi raskustega, mida kogevad väljastpoolt liitu pärit rändajad.

(10)

Liidusisese liikuvuse konteksti arvestades on vajalik austada liidu kodanike vaba liikumise õigust ja selle õiguse kasutamise tingimusi, sealhulgas piisavate vahendite ja üldise ravikindlustuse olemasolu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/38/EÜ, (2) püüdes samal ajal parandada romade elutingimusi ning jätkates meetmete rakendamist nende majandusliku ja sotsiaalse integratsiooni edendamiseks nii päritoluliikmesriikides kui ka elukohaliikmesriikides.

(11)

Euroopa Parlamendi 9. septembri 2010. aasta resolutsioonis „Romade olukord Euroopas” ja 9. märtsi 2011. aasta resolutsioonis „Romade kaasamist käsitlev ELi strateegia” kutsuti komisjoni ja liikmesriike üles hakkama romade sotsiaalseks ja majanduslikuks kaasamiseks kasutama praeguseid liidu strateegiaid ja vahendeid.

(12)

Komisjon julgustas oma 5. aprilli 2011. aasta teatises „Romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistik aastani 2020” liikmesriike võtma vastu ühtse lähenemisviisi romade integratsioonile või seda edasi arendama ning kiitma heaks hulga eesmärke hariduse, tööhõive, tervishoiu ja eluaseme valdkonnas, et kiirendada romade integratsiooni.

(13)

19. mail 2011. aastal võttis nõukogu vastu järeldused peakirjaga „Romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistik aastani 2020”, väljendades liikmesriikide võetud kohustust edendada romade sotsiaalset ja majanduslikku kaasamist.

(14)

23.–24. juunil 2011 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu kutsus üles kiiresti rakendama nõukogu 19. mai 2011. aasta järeldusi, eelkõige seoses liikmesriikide romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate või üldisema sotsiaalse kaasatuse poliitika raames võetavate, romade olukorra parandamisele suunatud integreeritud poliitikameetmete koostamise, ajakohastamise ja arendamisega.

(15)

Komisjon esitas oma 21. mai 2012. aasta teatises „Romasid käsitlevad riiklikud integratsioonistrateegiad: ELi raamistiku rakendamise esimesed sammud” kõikide romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ja integreeritud poliitikameetmete tulemuste esimese hinnangu ning kutsus liikmesriike kaaluma edasiste sammudena mitmeid kohandusi.

(16)

Komisjon süvendas romade integratsiooni teemal liikmesriikidega peetavat dialoogi, eelkõige luues tuvastatud probleemide lahenduste arutamiseks 2012. aasta oktoobris romade integratsiooni riiklike kontaktpunktide võrgustiku. 2012. aasta novembris ja detsembris arutas romade integratsiooni riiklike kontaktpunktide rühm täiendavalt küsimust, kuidas suurendada liikmesriikides romade integratsiooni saavutamisele suunatud meetmete tulemuslikkust. Nimetatud rühm andis seejärel arutelu tulemustest omakorda teada kogu romade integratsiooni riiklike kontaktpunktide võrgustikule.

(17)

Komisjon rõhutas 26. juuni 2013. aasta teatises „Romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate rakendamise suunas” vajadust täiendavate meetmete järele, et tagada niipea kui võimalik vajalikud eeltingimused romade integratsiooni kiirendamisele suunatud meetmete edukaks rakendamiseks.

(18)

Komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatis „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (strateegia „Euroopa 2020”) on andnud uue hoo võitlusele vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu, kehtestades ühised Euroopa eesmärgid, et vähendada vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste arvu ning haridussüsteemist varakult lahkunud noorte osakaalu ning tõsta hariduse omandamise ja tööhõive taset. Selles kontekstis kujutab romade integratsioon endast olulist osa liidu ja liikmesriikide ühistest jõupingutustest. Euroopa poolaasta raames edendatakse asjaomaste riigipõhiste soovituste rakendamist ning nõukogu 20. juuni 2013. aasta järeldustega „Sotsiaalsed investeeringud majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamiseks” antakse täiendavad suunised kaasava majanduskasvu tagamiseks tehtavateks jõupingutusteks.

(19)

Arvestades eespool esitatud kaalutlusi ning tuvastatud puudujääke, tuleb romade integratsiooni meetmed muuta tõhusamaks ning nende üle järelevalvet teostada. Seda tuleks teha austades täielikult subsidiaarsuspõhimõtet ja liikmesriikide esmast vastutust selles valdkonnas, võttes arvesse asjaolu, et andmete kogumine etnilise päritolu alusel võib olla delikaatne teema ning kinnitades, et liikmesriigid peaksid ise valima järelvalvemeetodid, sealhulgas sobivad meetodid mis tahes andmekogumiseks ja võimalikud näitajad.

(20)

Käesoleva soovituse eesmärk on arendada edasi eelnevalt romade integratsiooni käsitlevates Euroopa Parlamendi resolutsioonides, nõukogu järeldustes ja komisjoni teatistes esitatud soovitusi. Selle eesmärk on täiendada kehtivaid diskrimineerimisvastaseid liidu õigusakte, et aidata muuta nende rakendamine ja jõustamist tulemuslikumaks.

(21)

Käesolev soovitus ei hõlma kodakondsuse alusel toimuvat erinevat kohtlemist ning see ei piira nende sätete ja tingimuste kohaldamist, millega liikmesriikide või liidu õiguses reguleeritakse kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute õiguslikku staatust liikmesriikide territooriumil või selle staatuse õiguslikku mõju.

(22)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1303/2013 (3) kutsutakse liikmesriike üles vajaduse korral kehtestama integreeritud lähenemisviisi, et tegeleda vaesusest enim mõjutatud geograafiliste piirkondade erivajadustega või nende sihtrühmade erivajadustega, keda ähvardab diskrimineerimine või sotsiaalne tõrjutus kõige enam, pidades eraldi silmas marginaliseerunud kogukondi. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013 (4) sisaldab aasta programmiperioodiks 2014–2020 Euroopa Sotsiaalfondi alla kuuluvat investeerimisprioriteeti, mis on suunatud romade sarnaste marginaliseerunud kogukondade integreerimisele, täiendades Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde (ESIF) (5),

MÄRKIDES, ET

EESMÄRK

Käesoleva soovituse eesmärk on anda liikmesriikidele juhiseid romade integratsiooni meetmete tõhususe suurendamiseks ja romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate või üldise sotsiaalse kaasatuse poliitika raames võetavate, romade olukorra parandamisele ning romade ja üldise elanikkonna vaheliste erinevuste kaotamisele suunatud integreeritud poliitikameetmete rakendamise toetamiseks.

Roma kogukonna suurus ning selle sotsiaalne ja majanduslik olukord on liikmesriigiti väga erinev. Seetõttu tuleks romade integratsiooni eesmärgil rakendatavaid riiklikke lähenemisviise kohandada vastavalt konkreetsetele oludele ja vajadustele, sealhulgas kehtestades poliitikameetmeid, mis on laiemas kontekstis suunatud sellistele marginaliseerunud ja ebasoodsas olukorras olevatele rahvastikurühmadele nagu romad, või jätkates selliste poliitikameetmete elluviimist.

Käesolevas soovituses keskendutakse eraldi romade integratsiooni edendamise meetmetele, kavatsemata jätta tähelepanuta teisi marginaliseerunud või ebasoodsas olukorras olevaid rahvastikurühmi. Integratsioonimeetmed peavad samaväärsetel tingimustel põhinema samadel põhimõtetel,

SOOVITAB LIIKMESRIIKIDEL

1.   SISULISED POLIITILISED KÜSIMUSED

Tõhusad poliitikameetmed

1.1.

Romade täieliku võrdõiguslikkuse tegelikku edendamist silmas pidades võtta tõhusaid poliitikameetmeid nende võrdse kohtlemise tagamiseks ning nende põhiõiguste austamiseks, sealhulgas võrdne juurdepääs haridusele, tööhõivele, tervishoiule ja eluasemele. Selle eesmärgi võiks saavutada kas üldmeetmete või suunatud meetmete kaudu, sealhulgas erimeetmed romade ebasoodsasse olukorda sattumise vältimiseks või selle heastamiseks, või mõlemaid meetmeid kombineerides, pöörates erilist tähelepanu soolisele mõõtmele.

1.2.

Võtta vastu meetmed, mis võivad tugineda sotsiaal-majanduslikele näitajatele, nagu kõrge pikaajalise töötuse määr, haridustase ja tervisega seotud näitajad, või mis võivad keskenduda marginaliseerunud ja/või eraldatud geograafilistele piirkondadele.

Juurdepääs haridusele

1.3.

Võtta tõhusad meetmed, et tagada roma poiste ja tüdrukute võrdne kohtlemine ja nende täielik juurdepääs kvaliteetsele tavaharidusele ning tagada, et kõik romadest õpilased omandavad vähemalt kohustusliku hariduse (6). Selle eesmärgi võiks saavutada järgmiste meetmetega:

a)

segregatsiooni kaotamine koolides;

b)

ebakohase romade erivajadustega koolidesse paigutamise lõpetamine;

c)

haridussüsteemist varakult lahkumise (7) vähendamine kõigil haridustasemetel, sealhulgas teisel tasemel ja kutsehariduses;

d)

alusharidusele ja lastehoiule juurdepääsu suurendamine ja selle kvaliteedi parandamine, kasutades vajaduse korral suunatud toetust;

e)

iga konkreetse õpilase vajadustega arvestamine ning nende vajadustega tegelemine tihedas koostöös nende õpilaste peredega;

f)

kaasavate ja personaalsete õpetamis- ja õppimismeetodite kasutamine, sealhulgas õpiabi raskustes olevatele õpilastele ja meetmed võitluseks kirjaoskamatusega, ning õppekavavälise tegevuse kättesaadavuse ja kasutamise edendamine;

g)

vanemate koolielus rohkem osalema julgustamine ning vajadusel õpetajakoolituse parandamine;

h)

romade teise ja kolmanda taseme hariduses osalema ja selle haridustaseme lõpetama julgustamine;

i)

teist võimalust pakkuvale haridusele ja täiskasvanuharidusele juurdepääsu suurendamine ning toetuse pakkumine ühelt haridustasemelt teisele üleminekuks ning tööturu vajadustele kohandatud oskuste omandamiseks.

Juurdepääs tööturule

1.4.

Võtta tõhusad meetmed, et tagada romade võrdne kohtlemine juurdepääsul tööturule ning töövõimalustele. Selle eesmärgi võiks saavutada järgmiste meetmetega:

a)

esimese töökogemuse saamise, kutseõppe, töökohal toimuva väljaõppe, elukestva õppe ning oskuste arendamise toetamine;

b)

füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja ettevõtluse toetamine;

c)

võrdse juurdepääsu tagamine üldistele riiklikele tööturuasutustele, sealhulgas konkreetsete tööotsijate toetamisele suunatud teenused, keskendudes individuaalsele nõustamisele ja tegevuse planeerimisele ning vajadusel edendades töövõimalusi avalikus teenistuses;

d)

tööturule (taas)sisenemise tõkete, sealhulgas diskrimineerimise kaotamine.

Juurdepääs tervishoiuteenustele

1.5.

Võtta tõhusad meetmed, et tagada romade juurdepääs üldiselt kättesaadavatele tervishoiuteenustele (8) üldiste kriteeriumide alusel. Selle eesmärgi võiks saavutada järgmiste meetmetega:

a)

mis tahes tõkete kaotamine juurdepääsul üldsusele kättesaadavale tervishoiusüsteemile;

b)

riiklike tervishoiuasutuste poolt üldiselt pakutavatele tervisekontrollidele, sünnituseelsele ja -järgsele hooldusele ning pereplaneerimis- ja samuti reproduktiiv- ja seksuaaltervishoiu teenustele juurdepääsu parandamine;

c)

lastele suunatud tasuta vaktsineerimiskavadele ning konkreetsetele enim ohustatud rahvastikurühmadele ja/või marginaliseerunud ja/või eraldatud geograafilistes piirkondades elavatele rahvastikurühmadele suunatud vaktsineerimiskavadele juurdepääsu parandamine;

d)

tervise- ja tervishoiualase teadlikkuse edendamine.

Eluaseme kättesaadavus

1.6.

Võtta tõhusad meetmed romade võrdseks kohtlemiseks eluaseme kättesaadavuse tagamisel. Selle eesmärgi võiks saavutada järgmiste meetmetega:

a)

mis tahes ruumilise segregatsiooni kaotamine ning desegregatsiooni edendamine;

b)

sotsiaalmajutusele mittediskrimineeriva juurdepääsu edendamine;

c)

mittepaiksete romade jaoks peatuspaikade loomine vastavalt kohalikele vajadustele;

d)

juurdepääsu tagamine kommunaalteenustele (nagu vesi, elektrienergia ja gaas) ning eluasemega seotud infrastruktuurile kooskõlas riigi õigusnormidega.

1.7.

Vajaduse korral tagada, et kohalike asutuste esitatavad linnade taaselustamise projektide taotlused hõlmaksid marginaliseerunud kogukondadele suunatud integreeritud elamumajandusmeetmeid.

1.8.

Edendada kogukondlikult juhitud kohalikku arengut ja/või integreeritud territoriaalseid investeeringuid, mida ESIFid toetavad.

Rahastamine

1.9.

Eraldada kättesaadavatest rahastamisallikatest (kohalikud, riiklikud, liidu või rahvusvahelised allikad) piisavalt vahendeid oma riiklike ja kohalike strateegiate ja tegevuskavade rakendamiseks ja järelevalveks eesmärgiga saavutada romade integratsioon üldiste või suunatud meetmete kaudu.

1.10.

Sotsiaalse kaasatuse edendamist ning vaesuse ja diskrimineerimise vastu võitlemist, mis hõlmab muu hulgas romade sarnaste marginaliseerunud kogukondade sotsiaalmajanduslikku integratsiooni, tuleks hõlbustada, eraldades vähemalt kõigist 20 % Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest igas liikmesriigis investeerimiseks inimestesse, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1304/2013 artiklites 3 ja 4.

1.11.

Lähtuvalt roma kogukondade suurusest ning sotsiaalsest ja majanduslikust olukorrast ning roma ja mitte-roma kogukondade vahelisest lõhest ning samuti hulga liikmesriikide puhul Euroopa poolaasta raames tuvastatud probleemidest, võtta vajalikud meetmed selleks, et lisada romade integratsioon esmatähtsa küsimusena partnerluslepingutesse, milles käsitletakse ESIFite (9) kasutamist ajavahemikul 2014–2020.

1.12.

Suurendada oma juhtimis-, järelevalve- ja hindamisvõimekust ESIFite tehnilise abi toel ning hõlbustada riiklike ja liidu vahendite kasutamist, eesmärgiga toetada kohalike asutuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse suurendamist, et nad saaksid tõhusalt projekte rakendada.

1.13.

Suunata romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate või integreeritud poliitikameetmete rakendamiseks eraldatavad riiklikud vahendid romade erivajaduste rahuldamiseks või vaesusest ning sotsiaalsest tõrjutusest enim mõjutatud geograafilistele piirkondadele ning võtta arvesse soolist mõõdet.

2.   HORISONTAALSED POLIITIKAMEETMED

Diskrimineerimisvastased meetmed

2.1.

Jätkata jõupingutusi, et tagada direktiivi 2000/43/EÜ tõhus tegelik kohaldamine, eelkõige tagades, et piirkondlikud ja kohalikud haldusnormid ei oleks diskrimineerivad ega tingiks segregatsiooni. Euroopa Inimõiguste Kohtu asjaomane kohtuparktika peaks olema võrdlusaluseks selle kindlakstegemisel, kas asjakohased normid ja tavad on kooskõlas inimõigustega.

2.2.

Rakendada vajadusel nii piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil romade desegregatsiooni meetmeid. Segregatsiooni vastu võitlemise poliitika ja meetmetega peaks kaasnema asjaomased koolitus- ja teabeprogrammid, sealhulgas inimõiguste kaitse alane koolitus ja teave, mis on suunatud kohaliku tasandi avalikele teenistujatele, kodanikuühiskonna esindajatele ja romadele endile.

2.3.

Tagada, et väljatõstmise korral järgitakse täiel määral liidu õigust ning samuti teisi rahvusvahelisi, näiteks Euroopa inimõiguste konventsioonist tulenevaid inimõigusalaseid kohustusi.

2.4.

Võtta meetmed, et võidelda romade diskrimineerimise ja nendega seotud eelarvamuste (vahel viidatakse sellele kui „mustlaste-vastasusele”) vastu kogu ühiskonnas. Sellised meetmed võiks hõlmata järgmist:

a)

romade integratsiooni eelistega seotud teadlikkuse suurendamine roma kogukondade ja üldsuse seas;

b)

üldsuse teadlikkuse suurendamine ühiskondade mitmekultuurilisuse vallas ning selle teadvustamine üldsusele, milliste probleemidega romad seoses kaasamisega silmitsi seisavad, sealhulgas käsitledes neid aspekte vajadusel riiklikes õppekavades ja õppematerjalides;

c)

tõhusate meetmete võtmine selleks, et võidelda romade-vastase retoorika ja vihkamist õhutavate avalduste vastu ning rassistliku, stereotüüpe loova või muul viisil häbimärgistava keelekasutuse või muu käitumise vastu, mis võiks endast kujutada romade diskrimineerimise õhutamist.

Roma laste ja naiste kaitse

2.5.

Võidelda eelkõige õigusaktide jõustamise teel kõigi diskrimineerimise vormidega, sealhulgas mitmekordse diskrimineerimisega, millega seisavad silmitsi roma lapsed ja naised, ning võidelda vägivallaga, sealhulgas naiste ja tüdrukute vastu suunatud koduvägivallaga, inimkaubanduse, alaealiste ja sundabieludega ja lapsi kaasava kerjamisega. Selleks peaksid liikmesriigid tagama kõigi asjaosaliste, sealhulgas riigiasutuste, kodanikuühiskonna ja roma kogukondade kaasamise. Selles kontekstis julgustatakse liikmesriike piiriülese mõõtmega olukordades koostööd tegema.

Vaesuse vähendamine sotsiaalsete investeeringute kaudu

2.6.

Võidelda ebasoodsas olukorras olevaid inimesi, sealhulgas romasid mõjutava vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu inimkapitali investeerimise ja sotsiaalse ühtekuuluvuse poliitika kaudu. Selle eesmärgi võiks saavutada järgmiste meetmetega:

a)

romade toetamine nende kõigil eluetappidel, alustades võimalikult vara ning tegeledes süstemaatiliselt neid varitsevate ohtudega, sealhulgas investeerides kvaliteetsesse kaasavasse alusharidusse ja lastehoidu, suunatud noortegarantiidesse ning elukestva õppe ja aktiivsena vananemise meetmetesse;

b)

aktiveerimis- ja võimaldamispoliitika järgimine, toetades (taas)sisenemist tööturule suunatud või üldiste tööhõive toetuskavade kaudu ning edendades kaasavat tööturgu, võttes tähelepanu alla diskrimineerimise töökohal;

c)

ebasoodsas olukorras olevatele inimestele, sealhulgas romadele riikliku õiguse kohaselt pakutavate sotsiaaltoetuste ja -teenuste sobivamaks ja jätkusuutlikumaks muutmine sidusama sotsiaalpoliitika, menetluste lihtsustamise, ning pettuste ja vigade vastase võitluse kaudu; tagades sotsiaalabisüsteemide ulatuslikuma kasutamise, ning tagades piisava sissetulekutoetuse neile, kellel on selleks õigus.

2.7.

Roma kogukondade suurust ning sotsiaalset ja majanduslikku olukorda arvestades kaaluda vajadust määratleda romade integratsioon olulise teemana riiklikes reformiprogrammides või riiklikes sotsiaalaruannetes strateegia „Euroopa 2020” kontekstis.

Mõjuvõimu suurendamine

2.8.

Toetada romade kodanikuaktiivsust, edendades nende sotsiaalset, majanduslikku, poliitilist ja kultuurilist ühiskonnas osalemist, sealhulgas kohalikul tasandil, kuna romade endi aktiivne kaasatus ja osalemine, sealhulgas nende esindajate ja organisatsioonide kaudu, on otsustava tähtsusega nii nende elutingimuste parandamisel kui ka nende sotsiaalse kaasatuse edendamisel.

2.9.

Kui see on vastavuses kohapeal integratsiooni suhtes rakendatavate lähenemisviisidega, toetada romade küsimustega tegelevate kvalifitseeritud vahendajate koolitust ja töölevõtmist ning kasutada vahendamist ühe meetmena, et võidelda ebavõrdsuse vastu juurdepääsul kvaliteetsele haridusele, tööle, tervishoiule ja eluasemele.

2.10.

Korraldada teabeüritusi, et veelgi suurendada romade teadlikkust oma õigustest (eelkõige seoses diskrimineerimisega ning õiguskaitse võimalustega) ja kodanikukohustustest.

3.   STRUKTUURIMEETMED

Kohalikud meetmed

3.1.

Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste pädevust austades innustada neid asutusi koostama kohalikke tegevuskavasid või strateegiaid või üldisema sotsiaalse kaasatuse poliitika raames võetavaid kohalikke poliitikameetmeid, mis võiks sisaldada romade integratsiooni lähte- ja võrdlusandmeid ning mõõdetavaid eesmärke ja samuti piisavat rahastamist.

3.2.

Kaasata piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi ning kohalikku kodanikuühiskonda riiklike strateegiate või üldisema sotsiaalse kaasatuse poliitika raames võetavate poliitikameetmete koostamisel, rakendamisel ja järelvalve puhul. Asjaomased esindajad ja sidusrühmad tuleks kaasata seoses partnerluslepingute ja tegevusprogrammidega, mida kaasrahastatakse ESIFitest. Kesktasandi ja kohaliku tasandi asutused peaksid nimetatud strateegiate rakendamisel koostööd tegema.

Toetada sel eesmärgil kohalikke omavalitsusi, et hõlbustada poliitikameetmete kohaldamist kohalikul tasandil.

3.3.

Püüda saavutada kohalikul tasandil terviklik lähenemisviis seoses roma taustaga peredega, kes seisavad silmitsi hulga probleemidega, nagu kooli lõpetamata jätmine, võlad, vaesus ja vilets tervis. Selleks võiks kohalike omavalitsuste suutlikkust suurendada, arvestades ülesannete jaotusega igas liikmesriigis, et võimaldada kohalikel omavalitsustel teha tõhusat koostööd asjaomaste perekondadega ning samuti näiteks koolide, noorte hoolekandeorganisatsioonide, politsei, rahvatervise organisatsioonide, sotsiaalhoolekandeorganisatsioonide ning elamumajandusettevõtetega.

Poliitika järelevalve ja hindamine

3.4.

Teostada asjakohast järelevalvet riiklike strateegiate või üldisema sotsiaalse kaasatuse poliitika raames võetavate integreeritud poliitikameetmete üle ja hinnata nende tõhusust. Seda võiks teha selliste meetmete abil nagu lähteandmete või mõõdetavate eesmärkide kindlaksmääramine, asjakohaste kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete andmete kogumine selliste strateegiate või meetmete sotsiaalse ja majandusliku mõju kohta kooskõlas kohaldatavate riiklike ja liidu õigusaktidega, eelkõige seoses isikuandmete kaitsega.

3.5.

Kasutada mis tahes asjaomaseid põhinäitajaid ning empiirilisi sotsiaaluuringute või andmekogumise meetodeid tehtud edusammude regulaarseks jälgimiseks ja hindamiseks eelkõige kohalikul tasandil, võimaldades anda romade olukorrast liikmesriikides tõhusalt aru, kasutades valikuliselt Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti abi.

Võrdset kohtlemist edendavad asutused

3.6.

Toetada võrdset kohtlemist edendavate asutuste tööd ja ametkondlikku suutlikkust, andes neile piisavad vahendid romadest diskrimineerimisohvritele antava õigusabi tõhususe tagamiseks.

3.7.

Edendada korrapärast dialoogi romade integratsiooni riiklike kontaktpunktide ning võrdset kohtlemist edendavate ametiasutuste vahel.

Romade integratsiooni riiklikud kontaktpunktid

3.8.

Anda romade integratsiooni riiklikele kontaktpunktidele piisavad, nende rollile vastavad volitused ja vahendid romade integratsiooni poliitika valdkonnaülese järelevalve tõhusaks koordineerimiseks, pidades silmas nende poliitikate rakendamist, arvestades samas ülesannete jaotusega igas liikmesriigis.

3.9.

Kaasata romade integratsiooni riiklikud kontaktpunktid asjaomase poliitika väljatöötamise, rahastamise ja rakendamisega seotud otsustusprotsessi. Romade integratsiooni riiklikud kontaktpunktid peaksid hõlbustama roma kodanikuühiskonna osalemist romade integratsiooni käsitlevate riiklike strateegiate ja kohalike tegevusavade rakendamisel ning samuti nende kaasamist nimetatud tegevusse.

Riikidevaheline koostöö

3.10.

Julgustada riikidevahelise koostöö arendamist ja aktiivset selles koostöös osalemist riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil poliitiliste algatuste kaudu, eelkõige projektide ja kahepoolsete või mitmepoolsete lepingute kaudu, et

a)

kooskõlastada tegevust küsimustes, mis puudutavad romade piiriülest liikuvust liidus ja

b)

toetada vastastikust õppimist ja heade tavade levimist, näiteks tehes koostööd struktuurifonde juhtivate asutustega, et kujundada tõhusaid romade integratsiooni meetmeid.

3.11.

Punktis 3.10 osutatud riikidevaheline koostöö peaks täiendama meetmeid, mida võetakse romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ja üldisema sotsiaalse kaasatuse poliitika raames võetavate integreeritud poliitikameetmete raames ning liikmesriikide vahel juba sõlmitud mis tahes koostöölepingute nagu Doonau piirkonna strateegia raames ning teiste rahvusvaheliste organisatsioonide nagu Euroopa Nõukogu ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) raames.

4.   ARUANDLUS JA JÄRELMEETMED

4.1.

Teatada komisjonile mis tahes käesoleva soovituse kohaselt võetud meetmetest 1. jaanuar 2016.

4.2.

Seejärel teatada komisjonile mis tahes uutest meetmetest igal aastal aasta lõpus, lisades teabe romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ja üldisema sotsiaalse kaasatuse poliitika raames võetavate integreeritud poliitikameetmete rakendamisel tehtud edusammudest,

KUTSUB KOMISJONI ÜLES

5.1.

Tagama, et liikmesriikide edastatud teave on aluseks Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatavate, romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate rakendamise alaste komisjoni aastaaruannete koostamisel ning seda teavet kasutatakse riigipõhiste soovituste kaudu strateegia „Euroopa 2020” Euroopa poolaasta kontekstis.

5.2.

Sellest tulenevalt jälgima olukorda tähelepanelikult ning hindama 1. jaanuar 2019 vajadust käesolev soovitus läbi vaadata ja ajakohastada.

Brüssel, 9. detsember 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

A. PABEDINSKIENĖ


(1)  Nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsember 2013 määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsember 2013 määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1081/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 470).

(5)  ESIFid on Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Euroopa Sotsiaalfond (ESF), Ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF).

(6)  Lapse õigus haridusele on sätestatud ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklis 28.

(7)  Vt nõukogu 28. juuni 2011. aasta soovitust varakult haridussüsteemist lahkumise vähendamise poliitika kohta (ELT C 191 1.7.2011, lk 1). Üks peamisi Euroopa Ülemkogu kohtumisel kokku lepitud Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke on vähendada haridussüsteemist varakult lahkunud noorte osakaalu nii, et see oleks vähem kui 10 %, ja tagada, et vähemalt 40 %-l nooremast põlvkonnast oleks kolmanda taseme haridus või sellega samaväärne kvalifikatsioon.

(8)  Käesolev soovitus ei piira direktiivi 2004/38/EÜ sätete kohaldamist; direktiivi kohaselt nõutakse, et liidus liikuvatel ELi kodanikel „on enda ja oma pere jaoks piisavalt vahendeid, et mitte koormata oma elamisperioodi ajal vastuvõtva liikmesriigi sotsiaalabisüsteemi ja neil on vastuvõtva liikmesriigi üldine ravikindlustus”.

(9)  Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendeid saaks kasutada infrastruktuuriprojektide toetamiseks tervise, hariduse ja elamumajanduse sektorites.


Euroopa Komisjon

24.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 378/8


KOMISJONI SOOVITUS,

27. november 2013,

mis käsitleb kahtlustatavate või süüdistatavate haavatavate isikute menetluslikke tagatisi kriminaalmenetluses

2013/C 378/02

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,

ning arvestades järgmist:

(1)

Käesoleva soovituse eesmärk on julgustada liikmesriike tugevdama kõikide nende kahtlustatavate või süüdistatavate menetlusõigusi, kes ei ole oma vanuse, vaimse või füüsilise seisundi või puude tõttu võimelised kriminaalmenetlusest aru saama ja selles tõhusalt osalema (edaspidi „haavatavad isikud”).

(2)

Kahtlustatavate või süüdistatavate menetlusõiguste kaitset käsitlevate miinimumeeskirjade kehtestamise kaudu püütakse käesoleva soovitusega suurendada liikmesriikide usaldust teiste liikmesriikide kriminaalõiguse süsteemide vastu, aidates sellega parandada kriminaalasjades tehtavate otsuste vastastikust tunnustamist.

(3)

Stockholmi programmis (1) on pööratud suurt tähelepanu isikute õiguste tugevdamisele kriminaalmenetluses. Programmi punktis 2.4 kutsub Euroopa Ülemkogu komisjoni üles esitama ettepanekuid, et luua järkjärguline lähenemisviis, (2) tugevdamaks kahtlustatavate või süüdistatavate õigusi.

(4)

Kolm õigusakti on tänaseks juba vastu võetud: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/64/EL, (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/13/EL (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/48/EL (5).

(5)

Käesoleva soovituse viiteid kahtlustatavatele või süüdistatavatele, kellelt on võetud vabadus, tuleks käsitada viidetena ükskõik millisele olukorrale, kus kahtlustatavalt või süüdistatavalt on võetud kriminaalmenetluse käigus vabadus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 5 lõike 1 punkti c tähenduses, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Inimõiguste Kohus oma praktikas.

(6)

On oluline, et kriminaalmenetluse raames kahtlustatava või süüdistatava isiku haavatavus tehakse viivitamata kindlaks ja et seda tunnustataks. Selleks peavad politseinikud ning õiguskaitse- või õigusasutuste töötajad tegema esialgse hindamise. Pädevatel asutustel peaks olema ka võimalus paluda hinnata haavatavuse astet, haavatava isiku vajadusi ja haavatava isiku suhtes võetud või kavandatud meetmete asjakohasust sõltumatul eksperdil.

(7)

Kahtlustatavatel ja süüdistatavatel või nende kaitsjatel peaks olema õigus kriminaalmenetluse käigus nende võimaliku haavatavuse kohta antud hinnang liikmesriigi õiguse kohaselt vaidlustada, eriti juhul, kui see takistaks või piiraks oluliselt nende põhiõiguste kasutamist. See õigus ei too liikmesriikidele kaasa kohustust näha ette spetsiaalne edasikaebemenetlus, eraldi mehhanism või menetlus kaebuste esitamiseks, mille raames saaks sellise hinnangu tegematajätmist või sellest keeldumist vaidlustada.

(8)

Mõiste „seaduslik esindaja” tähendab isikut, kes esindab haavatava isiku huve ja tegeleb teda puudutavate õigusküsimustega. Selleks on näiteks haavatava isiku eestkostja, kelle on määranud kohus.

(9)

Mõiste „asjakohane täiskasvanu” tähendab sugulast või isikut, kellel on haavatava isikuga sotsiaalne side ning kes hakkab tõenaoliselt suhtlema ametiasutustega ja võimaldab haavataval isikul kasutada tema menetlusõigusi.

(10)

Haavatavad isikud vajavad kriminaalmenetluse käigus asjakohast abi ja tuge. Seepärast tuleks kahtlustatava või süüdistatava haavatava isiku seaduslikku esindajat või asjakohast täiskasvanut teavitada võimalikult kiiresti haavatava isiku suhtes algatatud kriminaalmenetlusest, süüdistuse olemusest, menetlusõigustest ja olemasolevatest õiguskaitsevahenditest. Seaduslikku esindajat või asjakohast täiskasvanut tuleks teavitada võimalikult kiiresti haavatavalt isikult vabaduse võtmisest ja selle põhjustest, välja arvatud juhul, kui see on vastuolus haavatava isiku parimate huvidega.

(11)

Isikud, kes on tunnistatud eriti haavatavateks, ei ole võimelised kriminaalmenetlust jälgima ega sellest aru saama. Selleks et kanda hoolt nende isikute õiglase kohtuliku arutamisega seotud õiguste tagamise eest, ei tohiks neil olla võimalik loobuda oma õigusest kaitsjale.

(12)

Selleks et tagada isikupuutumatus haavatavale isikule, kellelt on võetud vabadus, peaks haavatavatel isikutel olema juurdepääs arstlikule kontrollile, mille käigus hinnatakse nende üldist seisundit ja nende suhtes võetud meetmete kokkusobivust selle seisundiga.

(13)

Haavatavad isikud ei suuda alati mõista nende politsei poolsete küsitlemiste sisu, kus nad osalised on. Selleks et vältida küsitlemise sisu vaidlustamist ja sellega küsitlemise tarbetut kordamist, tuleks need küsitlemised salvestada audiovisuaalselt.

(14)

Lähtudes iga juhtumi konkreetsetest asjaoludest, ei tohiks haavatavus takistada kahtlustataval või süüdistataval tutvumast oma menetlusõiguste kasutamise raames pädevate asutuste käsutuses olevatele asjaomast juhtumit käsitlevatele tõendusmaterjalidega, pidades silmas õigust tõhusatele õiguskaitsevahenditele.

(15)

Käesolevat soovitust kohaldatakse haavatavate isikute suhtes, kelle puhul kohaldatakse nõukogu raamotsuse 2002/584/JSK (6) (Euroopa vahistamismääruse kohta) kohast üleandmiskorda. Vahistamismäärust täitva liikmesriigi pädevad asutused peaksid kohaldama käesolevas soovituses sätestatud spetsiaalseid menetlusõigusi Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluste suhtes.

(16)

Käesoleva soovituse viiteid asjakohastele meetmetele, mille eesmärk on tagada puudega inimestele tõhus juurdepääs õiguskaitsele, tuleks käsitada ÜRO 2006. aasta puuetega inimeste õiguste konventsioonis, eriti selle artiklis 13 kindlaks määratud eesmärkide valguses.

(17)

Tagamaks, et haavatavate isikutega kokku puutuvad ametiisikud oleksid teadlikud nende isikute erivajadustest, peaksid nad saama asjakohast koolitust.

(18)

Käesolevas soovituses austatakse põhiõigusi ning järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Käesoleva soovitusega püütakse eelkõige edendada õigust vabadusele, õigust õiglasele kohtulikule arutamisele ja õigust kaitsele.

(19)

Liikmesriigid peaksid teavitama komisjoni käesoleva soovituse järgimiseks võetud meetmetest (36 kuu jooksul) pärast soovituse teatavakstegemist. Selle teabe põhjal peaks komisjon jälgima ja hindama liikmesriikide võetud meetmeid,

SOOVITAB JÄRGMIST:

1.   JAGU

REGULEERIMISESE JA REGULEERIMISALA

1.

Käesoleva soovitusega kutsutakse liikmesriike üles tugevdama kahtlustatavate või süüdistatavate haavatavate isikute ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetlusse kaasatud haavatavate isikute teatud menetlusõigusi kriminaalmenetluses.

2.

Haavatavate isikute spetsiaalseid menetlusõigusi tuleks kohaldada alates hetkest, mil neid isikuid hakatakse kahtlustama õigusrikkumise toimepanekus. Selliseid õigusi tuleks kohaldada menetluse lõpetamiseni.

3.

Haavatavate isikute puhul tuleks menetlusõigusi kasutada vastavalt nende parimatele huvidele, võttes arvesse nende võimet menetlusest aru saada ja selles tõhusalt osaleda.

2.   JAGU

HAAVATAVATE ISIKUTE KINDLAKSTEGEMINE

4.

Haavatavad isikud tuleks viivitamata kindlaks teha ja neid tuleks sellistena tunnustada. Liikmesriigid peaksid tagama, et kõikidel pädevatel asutustel on võimalus kasutada arstliku kontrolli läbiviimiseks sõltumatut eksperti, et teha kindlaks haavatavad isikud ning määrata kindlaks nende haavatavuse aste ja erivajadused. Kõnealune ekspert võib esitada põhjendatud arvamuse haavatava isiku suhtes võetud või kavandatavate meetmete asjakohasuse kohta.

3.   JAGU

HAAVATAVATE ISIKUTE ÕIGUSED

Mittediskrimineerimine

5.

Haavatavaid isikuid ei tohiks käesolevas soovituses nimetatud menetlusõiguste kasutamisel liikmesriigi õiguse alusel mingil moel diskrimineerida.

6.

Haavatavatele isikutele antud menetlusõigustest tuleks kinni pidada kogu kriminaalmenetluse vältel, võttes arvesse nende isikute haavatavuse laadi ja astet.

Haavatavuse presumptsioon

7.

Liikmesriigid peaksid ette nägema haavatavuse presumptsiooni eelkõige isikute puhul, kellel on tõsine psühholoogiline, intellektuaalne või füüsiline vaegus või meelepuue või vaimuhaigus või kognitiivne häire, mis ei lase neil menetlusest aru saada ja selles tõhusalt osaleda.

Õigus teabele

8.

Puudega isikud peaksid saama taotluse korral oma menetlusõiguste kohta teavet neile mõistetavas vormis.

9.

Haavatavaid isikuid ja vajaduse korral nende seaduslikku esindajat või asjakohast täiskasvanut tuleks teavitada käesolevas soovituses nimetatud spetsiaalsetest menetlusõigustest, eriti nendest, mis on seotud õigusega teabele, õigusega arstiabile, õigusega kaitsjale, eraelu puutumatuse austamisega ja vajaduse korral eelvangistusega seotud õigustega.

10.

Seaduslik esindaja või asjakohane täiskasvanu, kelle on määranud haavatav isik või kelle on haavatavat isikut abistama määranud pädev asutus, peaks olema kohal politseijaoskonnas ja kohtuistungitel.

Õigus kaitsjale

11.

Kui haavatav isik ei ole võimeline menetlusest aru saama ja seda jälgima, ei tohiks tal olla võimalik loobuda direktiivi 2013/48/EL kohasest õigusest kaitsjale.

Õigus arstiabile

12.

Haavatavatel isikutel peaks olema juhul, kui neilt võetakse vabadus, kogu kriminaalmenetluse vältel juurdepääs järjepidevale ja korrapärasele arstiabile.

Küsitlemiste salvestamine

13.

Haavatavate isikute küsitlemised kohtueelse juurdluse etapis tuleks salvestada audiovisuaalselt.

Vabaduse võtmine

14.

Liikmesriigid peaksid astuma kõik sammud tagamaks, et haavatavate isikute puhul oleks vabaduse võtmine enne nende süüdimõistmist viimane abinõu, proportsionaalne ja kohandatud haavatavate isikute vajadustele. Tuleks võtta asjakohased meetmed kandmaks hoolt selle eest, et haavatavatel isikutel oleksid vabaduse võtmise ajal mõistlikud elamistingimused, võttes arvesse nende erivajadusi.

Eraelu puutumatus

15.

Pädevad asutused peaksid võtma asjakohaseid meetmeid, et kaitsta kogu kriminaalmenetluse jooksul haavatavate isikute eraelu puutumatust, isikupuutumatust ja isikuandmeid, sealhulgas meditsiinilisi andmeid.

Euroopa vahistamismäärusega seotud menetlus

16.

Vahistamismäärust täitev liikmesriik peaks tagama, et haavataval isikul, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa vahistamismäärusega seotud menetlust, on vahistamise korral käesolevas soovituses nimetatud spetsiaalsed menetlusõigused.

Koolitus

17.

Politseinikud ning õiguskaitse- ja õigusasutuste töötajad, kelle pädevusse kuuluvad haavatavate isikute suhtes kohaldatavad kriminaalmenetlused, peaksid saama erikoolitust.

4.   JAGU

JÄRELEVALVE

18.

Liikmesriigid peaksid teavitama komisjoni käesoleva soovituse järgimiseks võetud meetmetest (36 kuu jooksul pärast soovituse teatavakstegemist).

5.   JAGU

LÕPPSÄTTED

19.

Käesolev soovitus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 27. november 2013

Komisjoni nimel

asepresident

Viviane REDING


(1)  ELT C 115, 4.5.2010, lk 1.

(2)  ELT C 295, 4.12.2009, lk 1.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/64/EL, 20. oktoober 2010, õiguse kohta suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses (ELT L 280, 26.10.2010, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu. direktiiv 2012/13/EL, 22. mai 2012, milles käsitletakse õigust saada kriminaalmenetluses teavet (ELT L 142, 1.6.2012, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu. direktiiv 2013/48/EL, 22. oktoober 2013, mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses ning õigust lasta teavitada vabaduse võtmisest kolmandat isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikute ja konsulaarasutustega (ELT L 294, 6.11.2013, lk 1).

(6)  Nõukogu raamotsus 2002/584/JSK, 13. juuni 2002, Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (EÜT L 190, 18.7.2002, lk 1).


24.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 378/11


KOMISJONI SOOVITUS,

27. november 2013,

mis käsitleb kahtlustatavate või süüdistatavate õigust saada kriminaalmenetluses tasuta õigusabi

2013/C 378/03

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,

ning arvestades järgmist:

(1)

Käesoleva soovituse eesmärk on tugevdada kriminaalmenetluse raames kahtlustatavate või süüdistatavate ja nõukogu raamotsuse 2002/584/JSK (1) kohase Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluse raames tagaotsitavate õigust saada tasuta õigusabi ning seeläbi täiendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/48/EL (2) kohast õigust kaitsjale ja tagada selle reaalne kasutamine.

(2)

Õigus saada kriminaalmenetluses tasuta õigusabi on sõnastatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „ELi põhiõiguste harta”) artikli 47 kolmandas lõigus ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lõike 3 punktis c. Seda õigust tunnustatakse ka kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 14 lõike 3 punktis d. Aluspõhimõtted, millele õigusabisüsteem peaks tuginema, on visandatud ÜRO Peaassamblee 20. detsembril 2012 vastu võetud ÜRO põhimõtetes ja suunistes juurdepääsu kohta tasuta õigusabile kriminaalõiguse süsteemides.

(3)

Kaitsja kasutamise õiguse ulatus ja sisu on sätestatud direktiivis 2013/48/EL ning ühtki käesoleva soovituse sätet ei tuleks tõlgendada kõnealuse direktiiviga ette nähtud õiguste piiramisena.

(4)

Kahtlustataval või süüdistataval on kriminaalmenetluses õigus kaitsjale alates ajast, kui liikmesriigi pädevad asutused on sellele isikule ametliku teate saatmisega või muul moel teatavaks teinud, et teda kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo toimepanemises, ning olenemata sellest, kas asjaomaselt isikult võetakse vabadus. See kehtib kuni menetluse lõpetamiseni, mille all mõistetakse lõpliku otsuse tegemist küsimuses, kas kahtlustatav või süüdistatav on kuriteo toime pannud, sealhulgas asjakohasel juhul süüdimõistmist ja edasikaebuse lahendamist. Sama ajaline kohaldamisala peaks olema ka õigusel saada tasuta õigusabi.

(5)

Mõistega „kaitsja” viidatakse käesolevas soovituses igale isikule, kes on liikmesriigi õiguse kohaselt kvalifitseeritud ja kellel on õigus anda, sealhulgas kui ta on selleks akrediteeritud volitatud organi poolt, kahtlustatavale või süüdistatavale isikule õigusalast nõu ja abi.

(6)

„Tasuta õigusabi” on liikmesriigi poolne rahastamine ja abistamine, millega tagatakse, et õigust kaitsjale on võimalik reaalselt kasutada. Rahastamine peaks katma kriminaalmenetluse raames kahtlustatavatele või süüdistatavatele ning Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluse raames tagaotsitavatele tekkivad kaitsetasud ja menetluskulud.

(7)

Kahtlustatavatel või süüdistatavatel ja tagaotsitavatel, kellel puuduvad piisavad rahalised vahendid, et katta mõned või kõik kaitsetasud ja menetluskulud, peaks olema juurdepääs tasuta õigusabile, juhul kui sellist abi vajatakse õigusemõistmise huvides.

(8)

Nagu Euroopa Inimõiguste Kohus on oma praktikas sedastanud, ei tohiks kahtlustatavalt või süüdistatavalt eeldada, et ta kõrvaldab oma rahaliste vahendite ebapiisavuse tõendamisel kõik põhjendatud kahtlused. Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et tegemaks kindlaks, kas õigusemõistmise huvides on vaja pakkuda tasuta õigusabi, tuleks arvesse võtta mittekumuleeruvaid kriteeriume: õigusrikkumise raskusaste, kaalutava karistuse rangus, juhtumi keerukus või kahtlustatavate või süüdistatavate olukord.

(9)

Peale selle on Euroopa Inimõiguste Kohus leidnud, et kui kaalutakse vabaduse võtmist, tuleks õigusemõistmise huvide kriteerium lugeda põhimõtteliselt täidetuks.

(10)

Otsus selle kohta, kas tasuta õigusabi kriminaalmenetluse raames antakse või mitte, tuleks teha piisavalt aegsasti, et kahtlustatav või süüdistatav saaks ette valmistada hea ja tõhusa kaitse.

(11)

Võttes arvesse õiguselukutse sõltumatust, otsustavad kaitsepositsiooni peamiselt kahtlustatav või süüdistatav või tagaotsitav ja tema esindaja omavahel. Selleks et tagada õigusabi osutamisel kõrge professionaalsus, mis kindlustab õiglase kohtuliku arutamise, peaksid liikmesriigid õigusabiteenust pakkuvate kaitsjate kvaliteedi tagamiseks kehtestama tõhusad süsteemid. Selleks peaksid liikmesriigid paika panema tasuta õigusabi pakkuvate kaitsjate akrediteerimise kavad. Liikmesriigid peaksid igal juhul seisma hea selle eest, et võetaks meetmeid juhul, kui õigusabi osutamisel esineb ilmseid probleeme või kui liikmesriigi ametiasutuste tähelepanu on taolisele probleemile piisavalt juhitud.

(12)

Kaitseadvokaadid, nagu ka töötajad, kes on kaasatud tasuta õigusabi saamise õigust käsitleva otsuse tegemisse, näiteks prokurörid, kohtunikud ja õigusabinõukogude töötajad, peaksid saama asjakohase koolituse, et edendada õigust tõhusale juurdepääsule tasuta õigusabile.

(13)

Arvestades, kui oluline osa on usaldusel kaitsja ja kliendi vahel, peaksid asjaomased pädevad asutused võtma tasuta õigusabi pakkuva kaitsja valimisel võimalikult suures ulatuses arvesse kahtlustatava või süüdistatava eelistusi ja soove. Nagu on sedastatud Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas, võib siiski jätta need soovid tähelepanuta, kui asjakohased ja piisavad põhjused annavad alust arvata, et see on õigusemõistmise huvides vajalik.

(14)

Käesolevas soovituses toetatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis tunnustatud põhimõtteid. Käesoleva soovitusega püütakse eelkõige edendada õigust vabadusele, õigust õiglasele kohtulikule arutamisele ja õigust kaitsele. Vastavalt tuleks soovitust tõlgendada ja kohaldada.

(15)

Kuna Euroopa Liidu põhiõiguste harta sisaldab õigusi, mis vastavad Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga tagatud õigustele, peaks kõnealuste õiguste tähendus ja ulatus olema sama kui see, mis on sätestatud nimetatud konventsioonis. Käesoleva soovituse vastavaid sätteid tuleks seega tõlgendada ja kohaldada kooskõlas kõnealuste õigustega, nagu neid on tõlgendanud Euroopa Inimõiguste Kohus oma praktikas.

(16)

Liikmesriigid peaksid teavitama komisjoni käesoleva soovituse järgimiseks võetud meetmetest.

(17)

Komisjon peaks hindama 48 kuu jooksul pärast käesoleva soovituse avaldamist, kas oleks vaja võtta täiendavaid meetmeid, sh seadusandlikke meetmeid, et tagada käesoleva soovituse eesmärkide täielik saavutamine,

SOOVITAB JÄRGMIST:

1.   JAGU

REGULEERIMISESE JA REGULEERIMISALA

1.

Käesolevas soovituses käsitletakse kriminaalmenetluse raames kahtlustatavate või süüdistatavate ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluse raames tagaotsitavate õigust saada tasuta õigusabi, et tagada reaalselt vastavalt direktiivile 2013/48/EL õigus kaitsjale.

2.

Kriminaalmenetluse raames kahtlustatavatel ja süüdistatavatel peaks olema õigus saada tasuta õigusabi alates hetkest, mil neid hakatakse kahtlustama kuriteo toimepanemises. Kõnealune õigus peaks kehtima menetluse lõpetamiseni.

2.   JAGU

JUURDEPÄÄS TASUTA ÕIGUSABILE

Õigus saada tasuta õigusabi

3.

Liikmesriigid peaksid võtma asjakohased meetmed, et kindlustada kahtlustatavatele või süüdistatavatele ja tagaotsitavatele õigus saada tõhusat tasuta õigusabi, et tagada vastavalt käesolevale soovitusele õigus õiglasele kohtulikule arutamisele.

4.

Kahtlustatavatele või süüdistatavatele ja tagaotsitavatele tuleks võimaldada tasuta õigusabi vähemalt juhul, kui neil puuduvad tulenevalt oma majanduslikust olukorrast piisavad rahalised vahendid (vahendite kontroll), et katta mõned või kõik kaitsetasud ja menetluskulud, ja/või juhul, kui sellist abi vajatakse õigusemõistmise huvides (põhjendatuse kontroll).

5.

Tuleks võtta kõik vajalikud meetmed, et muuta kogu oluline teave kriminaalmenetluses pakutava tasuta õigusabi kohta kahtlustatavatele või süüdistatavatele ja tagaotsitavatele kergesti kättesaadavaks ja mõistetavaks, sealhulgas teave selle kohta, kuidas ja kus sellist abi taotleda, läbipaistvad kriteeriumid selle kohta, millal on isikul õigus saada tasuta õigusabi, ning samuti teave võimaluse kohta esitada kaebus olukorras, kus juurdepääsu tasuta õigusabile ei võimaldata või kus tasuta õigusabi pakkuv kaitsja ei anna piisavat õigusalast abi.

Vahendite kontroll

6.

Kui hinnates õigust saada tasuta õigusabi eeldatakse piisavate rahaliste vahendite puudumist (vahendite kontroll), tuleks taotleja majandusliku olukorra hindamisel aluseks võtta objektiivsed tegurid, näiteks sissetulek, kapital, perekondlik olukord, elatustase ja kaitsjatasu. Kui tasuta õigusabi on ette nähtud lapsele, tuleks arvesse võtta lapse enda, mitte tema vanemate või vanemliku vastutuse kandja varasid.

7.

Kui vahendite kontrollimisel võetakse arvesse leibkonna sissetulekut, ent pere liikmed on teineteisega konfliktis ja neil puudub pere sissetulekule võrdne juurdepääs, tuleks kasutada vaid tasuta õigusabi taotleva isiku sissetulekut.

8.

Hinnates küsimust, kas kahtlustatavatel või süüdistatavatel või tagaotsitavatel puuduvad piisavad rahalised vahendid, tuleks arvesse võtta kõiki asjakohaseid asjaolusid.

9.

Kui liikmesriik määrab kindlaks künnise, mida ületades peetakse isikut osaliselt või täielikult võimeliseks kandma kaitse ja menetlusega seotud kulud, peaksid nad selle künnise kehtestamisel arvesse võtma lõikes 6 nimetatud tegureid. Peale selle ei tohiks sellise künnise olemasolu takistada isikutel, kes kõnealust künnist ületavad, saada kõikide kulude või mõne kulu katmiseks tasuta õigusabi, kui neil puuduvad piisavad rahalised vahendid arutluse all oleva konkreetse kohtuasja puhul.

10.

Kahtlustatavatelt või süüdistatavatelt ja tagaotsitavatelt ei tohiks eeldada kõigi põhjendatud kahtluste kõrvaldamist, et tõendada kaitsetasude ja menetluskulude katmiseks piisavate rahaliste vahendite puudumist.

Põhjendatuse kontroll

11.

Kui hinnatakse, kas tasuta õigusabi on vaja õigusemõistmise huvides (põhjendatuse kontroll), tuleks hindamise käigus vaadelda kohtuasja keerukust, kahtlustatavate või süüdistatavate või tagaotsitavate sotsiaalset ja isiklikku olukorda, rikkumise raskusastet ja võimaliku määratava karistuse rangust. Arvesse tuleks võtta kõiki asjakohaseid asjaolusid.

12.

Olukordades, kus isikut kahtlustatakse või süüdistatakse rikkumises, mille puhul võimalik karistus on vabadusekaotus, ja olukordades, kus kahtlustatavat või süüdistatavat peab kohtus esindama kaitsja, tuleks tasuta õigusabi andmist käsitada õigusemõistmise huvides olevana.

13.

Kui kahtlustatavatele või süüdistatavatele või tagaotsitavatele antakse tasuta õigusabi taotluse põhjendatuse kontrolli põhjal, võidakse õigusabi kulud lõpliku süüdimõistmise korral sisse nõuda, tingimusel et isikul on sissenõudmise hetkel piisavalt vahendeid, mis on määratud kindlaks vastavalt punktidele 6–10.

Otsused tasuta õigusabi taotluste kohta

14.

Otsused selle kohta, kas tasuta õigusabi anda või mitte, peaks tegema sõltumatu pädev asutus kiiresti aja jooksul, mis võimaldab kahtlustatavatel või süüdistatavatel ja tagaotsitavatel valmistada tõhusalt ja konkreetselt ette oma kaitse.

15.

Kahtlustatavatel või süüdistatavatel ja tagaotsitavatel peaks olema õigus taotleda otsuste läbivaatamist, kui nende tasuta õigusabi taotlus lükatakse täielikult või osaliselt tagasi.

16.

Taotluse täieliku või osalise tagasilükkamise korral tuleb tagasilükkamise põhjused esitada kirjalikult.

3.   JAGU

TASUTA ÕIGUSABI TÕHUSUS JA KVALITEET

Õigusabisüsteemides pakutava õigusabi kvaliteet

17.

Õigusabisüsteemide kaudu pakutav tasuta õigusabi peaks olema kvaliteetne, et tagada õiglane kohtumenetlus. Seepärast peaks kõikides liikmesriikides olema paika pandud süsteemid, mis tagavad tasuta õigusabi kvaliteedi.

18.

Olemas peaksid olema mehhanismid, mis võimaldavad pädevatel asutustel tasuta õigusabi andvad kaitsjad asendada või nõuda neilt oma kohustustuste täitmist, kui nad ei suuda pakkuda asjakohast õigusabi.

Akrediteerimine

19.

Iga liikmesriik peaks kehtestama tasuta õigusabi pakkuvate kaitsjate akrediteerimise süsteemi ja seda haldama.

20.

Liikmesriike kutsutakse üles koostama tasuta õigusabi pakkuvate kaitsjate akrediteerimise kriteeriumid, võttes arvesse parimaid tavasid.

Koolitus

21.

Töötajad, kes on kaasatud kriminaalmenetluses tasuta õigusabi saamise õigust käsitlevate otsuste tegemisse, peaksid saama asjakohase koolituse.

22.

Selleks et tagada kvaliteetne õigusalane nõustamine ja abistamine, tuleks edendada tasuta õigusabiteenuseid pakkuvatele kaitsjatele suunatud koolitust ja koolitusprogrammide väljatöötamist.

23.

Tasuta õigusabi pakkuvate kaitsjate akrediteerimine peaks olema seotud võimalikult suures ulatuses kohustusega end pidevalt erialaselt täiendada.

Tasuta õigusabi pakkuvate kaitsjate määramine

24.

Tasuta õigusabi pakkuva kaitsja valimisel tuleks riiklikes õigusabisüsteemides võtta võimalikult suures ulatuses arvesse kahtlustatavate või süüdistatavate ja tagaotsitavate eelistusi ja soove.

25.

Õigusabisüsteemi eesmärk peaks olema tagada, et kahtlustatava või süüdistatava või tagaotsitava soovi korral esindab teda kogu menetluse vältel sama kaitsja.

26.

Kandmaks hoolt selle eest, et kahtlustatavad või süüdistatavad ja tagaotsitavad saaksid teha ilma igasuguse lubamatu mõjutamiseta õigusabisüsteemi kohase õigusabi puhul teadliku valiku, tuleks paika panna läbipaistvad ja usaldusväärsed mehhanismid.

4.   JAGU

ANDMETE KOGUMINE JA JÄRELEVALVE

Andmete kogumine

27.

Liikmesriigid peaksid koguma käesoleva soovituse järgimise seisukohast olulistel teemadel andmeid.

Järelevalve

28.

Liikmesriigid peaksid teavitama komisjoni käesoleva soovituse elluviimiseks võetud meetmetest (36 kuu jooksul pärast soovituse avaldamist).

5.   JAGU

LÕPPSÄTTED

29.

Käesolev soovitus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 27. november 2013

Komisjoni nimel

asepresident

Viviane REDING


(1)  Nõukogu raamotsus 2002/584/JSK, 13. juuni 2002, Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (EÜT L 190, 18.7.2002, lk 1).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/48/EL, 22. oktoober 2013, mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses ning õigust lasta teavitada vabaduse võtmisest kolmandat isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikute ja konsulaarasutustega (ELT L 294, 6.11.2013, lk 1).


Euroopa Keskpank

24.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 378/15


EUROOPA KESKPANGA SOOVITUS,

17. detsember 2013,

Euroopa Liidu Nõukogule Banque centrale du Luxembourg’i välisaudiitorite kohta

(EKP/2013/51)

2013/C 378/04

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artiklit 27.1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Keskpanga (EKP) ja liikmesriikide, mille rahaühik on euro, keskpankade raamatupidamist auditeerivad sõltumatud välisaudiitorid, keda soovitab EKP nõukogu ja kiidab heaks Euroopa Liidu Nõukogu.

(2)

Senise Banque centrale du Luxembourg’i välisaudiitorite volitused lõpevad pärast 2013. majandusaasta auditeerimist. Seetõttu tuleb välisaudiitor ametisse määrata alates 2014. majandusaastast.

(3)

Banque centrale du Luxembourg on majandusaastateks 2014 kuni 2018 valinud oma välisaudiitoriks DELOITTE AUDIT SARL’i,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

Banque centrale du Luxembourg’i välisaudiitoriks soovitatakse majandusaastateks 2014 kuni 2018 määrata DELOITTE AUDIT SARL.

Frankfurt Maini ääres, 17. detsember 2013

EKP president

Mario DRAGHI


II Teatised

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

Euroopa Komisjon

24.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 378/16


ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst, mis ei hõlma asutamislepingu I lisa reguleerimisalasse kuuluvaid tooteid)

2013/C 378/05

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

14.10.2013

Riikliku abi viitenumber

SA.36709 (13/N)

Liikmesriik

Poola

Piirkond

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Restoration of forests damaged by adverse weather conditions and prevention measures

Õiguslik alus

1)

Ustawa z dnia 7 marca 2007 r. o wspieraniu rozwoju obszarów wiejskich z udziałem środków Europejskiego Funduszu Rolnego na rzecz Rozwoju Obszarów Wiejskich

2)

Rozporządzenie Ministra Rolnictwa i Rozwoju Wsi z dnia 20 maja 2008 r. w sprawie szczegółowych warunków i trybu przyznawania pomocy finansowej w ramach działania „Odtwarzania potencjału produkcji leśnej zniszczonego przez katastrofy oraz wprowadzanie instrumentów zapobiegawczych” objętego Programem Rozwoju Obszarów Wiejskich na lata 20…

Meetme liik

Abikava

Eesmärk

Metsandus

Abi vorm

Muu

Eelarve

Abi osatähtsus

100 %

Kestus

1.1.2014–31.12.2015

Majandusharud

Metsamajandus ja metsavarumine

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Agencja Restrukturyzacji i Modernizacji Rolnictwa

ul. Poleczki 33

02-822 Warszawa

POLSKA/POLAND

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm


24.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 378/17


ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst, mis ei hõlma asutamislepingu I lisa reguleerimisalasse kuuluvaid tooteid)

2013/C 378/06

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

4.11.2013

Riikliku abi viitenumber

SA.37151 (13/N)

Liikmesriik

Tšehhi Vabariik

Piirkond

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Zásady, kterými se stanovují podmínky pro poskytování dotací na zmírnění škod způsobených povodněmi v lesním hospodářství a myslivosti v červnu roku 2013

Õiguslik alus

1)

Zásady, kterými se stanovují podmínky pro poskytování dotací na zmírnění škod způsobených povodněmi v lesním hospodářství a myslivosti v červnu roku 2013

2)

Zákon č. 289/1995 Sb., o lesích a o změně a doplnění některých zákonů (lesní zákon), ve znění pozdějších předpisů

3)

Zákon č. 449/2001 Sb. o myslivosti, ve znění pozdějších předpisů

4)

Usnesení vlády č. 548 ze dne 24. července 2013, k řešení zmírnění škod způsobených na státním vodohospodářském majetku, zemědělském a lesním majetku v důsledku povodně v červnu 2013 (včetně přílohy – souhrnné vyčíslení škod)

5)

Zákon č. 218/2000 Sb., o rozpočtových pravidlech a o změně některý souvisejících zákonů, ve znění pozdějších předpisů

Meetme liik

Abikava

Eesmärk

Loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamine

Abi vorm

Otsetoetus

Eelarve

 

Üldeelarve: 28 CZK (miljonites)

 

Aastaeelarve: 28 CZK (miljonites)

Abi osatähtsus

80 %

Kestus

Kuni 31.12.2014

Majandusharud

Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad, Metsamajandus ja metsavarumine

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Ministerstvo zemědělství

Těšnov 17

117 05 Praha 1

ČESKÁ REPUBLIKA

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm


24.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 378/18


ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst, mis ei hõlma asutamislepingu I lisa reguleerimisalasse kuuluvaid tooteid)

2013/C 378/07

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

4.11.2013

Riikliku abi viitenumber

SA.36895 (13/N)

Liikmesriik

Sloveenia

Piirkond

Slovenia

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Pomoč za izgube zaradi neugodnih vremenskih razmer – suša 2012

Õiguslik alus

Program odprave posledic škode v kmetijstvu zaradi suše leta 2012 (Sklep Vlade RS, št. 84400-1/2013/4, sprejet na 4. seji, z dne 11.4.2013).

Meetme liik

Abikava

Eesmärk

Loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamine, loodusõnnetused või erakorralised sündmused

Abi vorm

Otsetoetus

Eelarve

 

Üldeelarve: 0,3 EUR (miljonites)

 

Aastaeelarve: 0,3 EUR (miljonites)

Abi osatähtsus

45 %

Kestus

Kuni 31.12.2015

Majandusharud

Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Ministrstvo za kmetijstvo in okolje

Dunajska cesta 22

SI-1000 Ljubljana

SLOVENIJA

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm


24.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 378/19


Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik COMP/M.7100 – New Mountain Capital/Alexander Mann Solutions)

(EMPs kohaldatav tekst)

2013/C 378/08

13. detsembril 2013 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine ühisturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

elektroonilises vormis EUR-Lex veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32013M7100 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.


24.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 378/19


Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik COMP/M.6844 – GE/Avio)

(EMPs kohaldatav tekst)

2013/C 378/09

1. juulil 2013 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine ühisturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

elektroonilises vormis EUR-Lex veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32013M6844 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.


24.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 378/20


Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik COMP/M.7096 – Eni ULX/Liverpool Bay JV)

(EMPs kohaldatav tekst)

2013/C 378/10

19. detsembril 2013 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine ühisturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

elektroonilises vormis EUR-Lex veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32013M7096 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.


IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Euroopa Komisjon

24.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 378/21


Euro vahetuskurss (1)

23. detsember 2013

2013/C 378/11

1 euro =


 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,3702

JPY

Jaapani jeen

142,38

DKK

Taani kroon

7,4612

GBP

Inglise nael

0,83770

SEK

Rootsi kroon

8,9873

CHF

Šveitsi frank

1,2257

ISK

Islandi kroon

 

NOK

Norra kroon

8,3975

BGN

Bulgaaria leev

1,9558

CZK

Tšehhi kroon

27,574

HUF

Ungari forint

298,52

LTL

Leedu litt

3,4528

LVL

Läti latt

0,7022

PLN

Poola zlott

4,1597

RON

Rumeenia leu

4,4810

TRY

Türgi liir

2,8660

AUD

Austraalia dollar

1,5320

CAD

Kanada dollar

1,4524

HKD

Hongkongi dollar

10,6248

NZD

Uus-Meremaa dollar

1,6697

SGD

Singapuri dollar

1,7349

KRW

Korea vonn

1 453,63

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

14,1583

CNY

Hiina jüaan

8,3151

HRK

Horvaatia kuna

7,6395

IDR

Indoneesia ruupia

16 607,59

MYR

Malaisia ringit

4,5117

PHP

Filipiini peeso

60,825

RUB

Vene rubla

44,8968

THB

Tai baat

44,780

BRL

Brasiilia reaal

3,2504

MXN

Mehhiko peeso

17,7681

INR

India ruupia

84,7030


(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.


24.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 378/22


Konkurentsi piiravaid kokkuleppeid ja turgu valitsevat seisundit käsitleva nõuandekomitee arvamus, mis on esitatud 28. juuni 2013. aasta koosolekul otsuse eelnõu kohta, milles käsitletakse juhtumit COMP/39.847/E-BOOKS

Raportöör: Leedu

2013/C 378/12

1.

Nõuandekomitee nõustub, et esinevad komisjoni poolt otsuse eelnõus tõstatatud konkurentsiprobleemid.

2.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et ettevõtjate käitumisel võib olla mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele.

3.

Nõuandekomitee nõustub, et Penguini esitatud kohustused aitavad lahendada komisjoni poolt esile tõstetud konkurentsiprobleeme.

4.

Nõuandekomitee nõustub, et kohustused on piisavad.

5.

Nõuandekomitee nõustub kohustuste kestusega.

6.

Nõuandekomitee nõustub, et kohustused tuleks muuta täielikult siduvaks.

7.

Nõuandekomitee nõustub, et kohustusi arvesse võttes ning ilma, et sellega piirataks määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 lõike 2 kohaldamist, ei ole komisjonil enam põhjust võtta Penguini suhtes otsuse eelnõus määratletud konkurentsiprobleemidega seotud meetmeid.

8.

Nõuandekomitee palub komisjonil võtta arvesse muid arutelu käigus tõstatatud küsimusi.

9.

Nõuandekomitee soovitab avaldada oma arvamuse Euroopa Liidu Teatajas.


24.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 378/23


Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne (1)

E-BOOKS (Penguin)

(COMP/39.847)

2013/C 378/13

(1)

Käesolev menetlus käsitleb väidetavalt kooskõlastatud tegevust seoses e-raamatute müügiga tarbijaile.

(2)

12. detsembril 2012 võttis komisjon vastu määruse (EÜ) nr 1/2003 (2) artikli 9 kohase otsuse nelja kirjastaja (Hachette, Harper Collins, Holtzbrinck/Macmillan, Simon & Schuster) (3) ning Apple’i käitumise kohta seoses e-raamatute müügiga tarbijaile. Otsusega muudeti siduvaks nelja kirjastaja ja Apple’i pakutud kohustused ja lõpetati menetlus nende suhtes (4).

(3)

Kuna kontserni Penguin (5) valdusettevõtja Pearson ei ole välja pakkunud kohustuste võtmist, uurib komisjon senini Pearsoni käitumist ja selle kokkusobivust Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 101 ja EMP lepingu artikliga 53.

(4)

Vastusena komisjoni 1. märtsi 2013 esialgses hinnangus tõstatatud probleemidele esitas Pearsoni kontsernis e-raamatute kaubandusliku müügiga tegelev Penguin 16. aprillil 2013 komisjonile oma kohustused (6).

(5)

19. aprillil 2013 avaldati Euroopa Liidu Teatajas määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõike 4 kohane teatis, milles esitati juhtumi ja kohustuste kokkuvõte ning kutsuti huvitatud kolmandaid isikuid üles esitama märkusi nimetatud kohustuste kohta ühe kuu jooksul pärast teatise avaldamist (7). Asjaomaseid märkusi ei ole esitatud. Seetõttu leidis komisjon, et nelja kirjastaja ja ettevõtja Apple suhtes algatatud menetluse esimese osa kohustused on piisavad selleks, et kõrvaldada tuvastatud konkurentsiprobleemid.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 lõike 1 kohase otsusega muudab komisjon Penguini pakutud kohustused talle siduvaks ja järeldab, et pakutud kohustusi arvesse võttes ei ole tal alust täiendavaid meetmeid võtta, mistõttu tuleks menetlus lõpetada.

(7)

Ükski kõnealuse menetluse teise osaga seotud osaline ei ole mulle mingeid taotlusi ega kaebusi esitanud (8). Seoses sellega olen seisukohal, et kõnealuse juhtumi puhul on kõigi osaliste menetlusõiguste tõhus kasutamine tagatud.

Brüssel, 28. juuni 2013

Michael ALBERS


(1)  Vastavalt Euroopa Komisjoni presidendi 13. oktoobri 2011. aasta otsuse 2011/695/EL (ärakuulamise eest vastutava ametniku ülesannete ja pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes) artiklitele 16 ja 17 (ELT L 275, 20.10.2011, lk 29).

(2)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003, 16. detsember 2002, asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1).

(3)  Hachette Livre SA, HarperCollins Publishers, L.L.C. ja HarperCollins Publishers Limited, Georg von Holtzbrinck GmbH & Co. KG ja Verlagsgruppe Georg von Holtzbrinck GmbH, Simon & Schuster, Inc. Simon & Schuster (UK) Ltd ja Simon & Schuster Digital Sales, Inc.

(4)  Komisjoni otsus, 12. detsember 2012, avaldatud dokumendi C(2012)9288 alusel, kättesaadav veebisaidil http://ec.europa.eu/competition/antitrust/cases/dec_docs/39847/39847_26804_4.pdf Vt ka ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne, ELT C 73, 13.3.2013, lk 15, kättesaadav veebisaidil http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:52013XX0313(02):EN:NOT

(5)  Penguin Publishing Company Limited, The Penguin Group, Penguin Group Inc. (Ameerika Ühendriigid) ja Dorling Kindersley Holdings Limited, nende õigusjärglased ja tsessionaarid ning nende vastavad tütarettevõtjad, jaotised, rühmad ja partnerlused (edaspidi „Penguin”).

(6)  Penguini pakutud kohustused on kättesaadavad veebisaidil http://ec.europa.eu/competition/antitrust/cases/dec_docs/39847/39847_27098_5.pdf

(7)  Nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõike 4 kohane komisjoni teatis juhtumi COMP/39847/E-BOOKS kohta, ELT C 112, 19.4.2013, lk 9.

(8)  Vastavalt otsuse 2011/695/EL artikli 15 lõikele 1 võivad menetluse osalised, kes teevad määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 kohaselt ettepaneku kohustuste võtmiseks, pöörduda igal ajal ärakuulamise eest vastutava ametniku poole, et tagada oma menetlusõiguste tõhus kasutamine.


24.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 378/25


Kokkuvõte komisjoni otsusest,

25. juuli 2013,

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 kohase menetluse kohta

(Juhtum COMP/39.847/E-BOOKS)

(teatavaks tehtud numbri C(2013) 4750 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

2013/C 378/14

Komisjon võttis 25. juulil 2013 vastu otsuse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 kohase menetluse kohta. Kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003  (1) artikliga 30 avaldab komisjon poolte nimed ja otsuse põhilise sisu, sealhulgas kehtestatud sanktsioonid, võttes arvesse ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi.

1.   SISSEJUHATUS

(1)

Otsus on adresseeritud ettevõtjatele Penguin Random House Limited (varem The Penguin Publishing Company Limited) ning Penguin Group (USA), LLC (varem Penguin Group (USA), Inc.) (edaspidi koos „Penguin”) (2). Otsuses käsitletakse Penguini teguviisi seoses osalemisega võimalikus kooskõlastatud tegevuses e-raamatute müümisel tarbijatele.

2.   MENETLUS

(2)

1. detsembril 2011 algatas komisjon menetluse järgmiste ettevõtjate suhtes: Apple Inc. (edaspidi „Apple”), Hachette Livre SA (edaspidi „Hachette”), HarperCollins Publishers Limited ja HarperCollins Publishers L.L.C. (edaspidi koos „Harper Collins”), Georg von Holtzbrinck GmbH & Co. KG ja Verlagsgruppe Georg von Holtzbrinck GmbH (edaspidi koos „Holtzbrinck/Macmillan”), Simon & Schuster, Inc., Simon & Schuster (UK) Ltd ja Simon & Schuster Digital Sales Inc. (edaspidi koos „Simon & Schuster”) (edaspidi koos „neli kirjastajat”) ning Penguin (edaspidi koos „viis kirjastajat”). Komisjon tegi seda seoses esialgsete kahtlustega, et kõnealused ettevõtjad võivad olla omavahel kooskõlastanud tegevuse, mille eesmärk on tõsta jaemüügi hindu EMPs. 12. detsembril 2012 võttis komisjon vastu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 kohase otsuse, mis oli adresseeritud neljale kirjastajale ja ettevõtjale Apple (edaspidi „12. detsembri 2012. aasta otsus”). Otsusega muudeti siduvaks nelja kirjastaja ja Apple’i esitatud kohustused ja lõpetati nende suhtes menetlus. Penguin ei olnud kõnealuse otsuse adressaat, sest ta ei esitanud siis kohustusi. Siiski otsustas Penguin käesoleva aasta alguses esitada ametlikult kohustused.

(3)

1. märtsil 2013 võttis komisjon vastu Penguinile adresseeritud esialgse hinnangu.

(4)

16. aprillil 2013 esitas Penguin kohustused, et leida lahendus esialgses hinnangus tõstatatud probleemidele (edaspidi „kohustused”).

(5)

19. aprillil 2013 avaldati Euroopa Liidu Teatajas määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõike 4 kohane teatis, milles kutsuti kolmandaid isikuid üles esitama ühe kuu jooksul alates kõnealuse teatise avaldamisest märkusi kohustuste kohta (edaspidi „turu-uuring”).

(6)

23. mail 2013 teavitas komisjon Penguini ühest märkusest, mis oli saadud huvitatud kolmandalt isikult turu-uuringu käigus.

(7)

28. juunil 2013 kiitis nõuandekomitee heaks määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 kohase otsuse eelnõu. 28. juunil 2013 esitas ärakuulamise eest vastutav ametnik oma lõpparuande.

3.   ESIALGSES HINNANGUS TÕSTATATUD PROBLEEMID

Agendilepingud, millele Ameerika Ühendriikides ja EMP-s on alla kirjutanud kõik viis kirjastajat ja Apple

(8)

Kooskõlas neljale kirjastajale adresseeritud esialgse hinnanguga asus komisjon Penguinile adresseeritud esialgses hinnangus esialgu seisukohale, et hiljemalt 2008. aastal olid vähemalt viis kirjastajat väljendanud üksteisele muret seoses suure internetipõhise jaemüüja Amazon kehtestatud e-raamatute jaehindadega, mis olid hulgihindadega võrdsed või neist madalamad. Komisjoni esialgne seisukoht on, et hiljemalt 2009. aasta detsembris võtsid kõik viis kirjastajat omavahel otseselt või kaudselt (Apple’i kaudu) kontakti, et tõsta EMPs e-raamatute jaehinda kõrgemale Amazoni poolt kehtestatud hindadest (nagu see oli Ühendkuningriigis) või hoida täielikult ära selliste hindade kehtestamine EMPs (nagu see oli Prantsusmaal ja Saksamaal). Selle eesmärgi saavutamiseks kavatsesid viis kirjastajat koos Apple’iga ühiselt minna e-raamatute hulgimüügimudelilt (mille puhul kehtestab jaehinnad jaemüüja) üle agendimudelile (mille puhul kehtestab jaehinnad kirjastaja). Kõnealune üleminek ühesugustele hinnakujunduse põhitingimustele pidi toimuma üleilmselt, kõigepealt Apple’iga ja seejärel muude jaemüüjatega (sealhulgas Amazon).

(9)

Esialgses hinnangus oli komisjoni esialgne seisukoht, et sellise ühise ülemineku saavutamiseks avaldasid ja/või said kõik viis kirjastajat igaüks teavet kõigi viie kirjastaja ja/või Apple’i käest viie kirjastaja tulevaste kavatsuste kohta järgmises: i) kas sõlmida agendileping Apple'iga Ameerika Ühendriikides ning ii) põhitingimused, mille alusel kõik viis kirjastajat sõlmiksid sellise agendilepingu Apple’iga Ameerika Ühendriikides, sh jaehinna enamsoodustusrežiimi klausel, maksimaalse jaehinna astmikud ja Apple’ile makstav komisjonitasu. Jaehinna enamsoodustusrežiimi klausliga nähti ette, et sellisel juhul, kui mõni teine interneti jaemüüja küsiks teatava e-raamatu eest madalamat hinda, peaks kirjastaja vastavalt vähendama sama e-raamatu hinda Apple’i e-raamatupoes iBookstore. Koosmõjus muude hinnakujunduse põhitingimustega oleks enamsoodustusrežiimi klauslist tulenenud kirjastajate jaoks väiksemad tulud senikaua, kui teised jaemüüjad oleksid jätkanud tol ajal turul kehtinud hindadega e-raamatute pakkumist. Komisjoni esialgne seisukoht oli, et jaehinna enamsoodustusrežiimi klauslit saab sellest tulenevate finantsmõjude tõttu käsitada kirjastajate ühise survevahendina. Kõigil viiel kirjastajal oli võimalik sundida Amazoni nõustuma agendimudelile üleminekuga või vastasel juhul arvestama ohuga, et sellele ettevõtjale keelatakse juurdepääs kõigi viie kirjastaja e-raamatutele, eeldades, et kõigil viiel kirjastajal oli samal ajavahemikul ühesugune huvi ning et Amazon ei oleks suutnud toime tulla olukorraga, kus talle oleks samaaegselt keelatud juurdepääs kõigi viie kirjastaja e-raamatute kataloogide kasvõi ühele osale.

(10)

Esialgses hinnangus oli komisjoni esialgne seisukoht, et Apple’i eesmärk oli leida võimalus hoida jaehinnad Amazoni hindadega samal tasemel ja samal ajal teenida oma soovitud kasumimäära. Apple pidi olema teadlik, et nii see eesmärk kui ka kõigi viie kirjastaja eesmärk – tõsta jaehindu Amazoni kehtestatud tasemest kõrgemale (või hoida ära Amazoni poolt madalamate hindade kehtestamine) oleks olnud saavutatav, kui Apple i) oleks järginud viiest kirjastajast vähemalt mõne kirjastaja soovitust siseneda e-raamatute müügiturule pigem agendi- kui hulgimüügimudelit kasutades ning ii) oleks teavitanud kõiki viit kirjastajat sellest, kas vähemalt keegi viiest kirjastajast oli sõlmimas Apple’iga agendilepingut Ameerika Ühendriikides samade põhitingimuste alusel.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõiked 1 ja 3, EMP lepingu artikli 53 lõiked 1 ja 3

(11)

Komisjon jõudis esialgsele seisukohale, et e-raamatute müümise puhul kogu maailmas hulgimüügimudelilt samadele põhitingimustele toetuvale agendimudelile üheskoos ümber lülitudes osalesid viis kirjastajat ja Apple kooskõlastatud tegevuses, mille eesmärk oli tõsta e-raamatute jaehindu EMPs või takistada e-raamatute odavamate hindade määramist EMPs.

(12)

Viie kirjastaja kooskõlastatud tegevus omavahel ja Apple’iga mõjutas tõenäoliselt oluliselt liikmesriikide vahelist kaubandust Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 ja EMP lepingu artikli 53 lõike 1 tähenduses.

(13)

Lisaks oli komisjoni esialgne seisukoht, et selle juhtumi suhtes ei kohaldata Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõiget 3 ja EMP lepingu artikli 53 lõiget 3, kuna kõnealustes sätetes kehtestatud kumulatiivsed tingimused ei ole täidetud.

(14)

Komisjoni esialgses hinnangus esitatud kahtlused ei ole seotud e-raamatute müügi agendimudeli õiguspärase kasutusega. Penguinil säilib vabadus sõlmida agendilepinguid kooskõlas kohustustega tingimusel, et kõnealuste lepingute ja nende sätetega ei rikuta liidu konkurentsialaseid õigusakte.

(15)

Esialgse hinnanguga ei piirata ka selliste siseriiklike seaduste kohaldamist, mis lubavad kirjastajail kehtestada e-raamatute jaehinnad oma äranägemisel (edaspidi „edasimüügihindade kujundamise seadused”).

4.   KOHUSTUSED JA TURU-UURING

(16)

Penguin ei nõustu komisjoni 1. märtsi 2013. aasta esialgse hinnanguga. Selleks et leida lahendus komisjoni poolt kõnealuses esialgses hinnangus tõstatatud probleemidele, esitas Penguin 16. aprillil 2013 siiski oma kohustused, mis on põhimõtteliselt samad kui varem esitatud ja komisjoni 12. detsembri 2012. aasta otsusega nelja kirjastaja jaoks siduvaks muudetud kohustused.

(17)

Penguini esitatud kohustuste põhisisu on järgmine.

(18)

Kui Apple ei ole vastavalt oma kohustustele veel lõpetanud Penguiniga sõlmitud agendilepingut, lõpetab Penguin Apple’iga sõlmitud lepingu hiljemalt 14 päeva pärast seda, kui komisjon on vastu võtnud otsuse, millega muudetakse kohustused siduvaks.

(19)

Penguin pakub muudele jaemüüjatele kui Apple võimalust lõpetada kõik e-raamatute müügi kohta sõlmitud agendilepingud, mis i) piiravad jaemüüja võimalust jaehinda määrata, muuta või vähendada või pakkuda mis tahes muid soodustusi, või ii) sisaldavad enamsoodustusrežiimi hinnaklauslit, nagu on kindlaks määratud Penguini kohustustes. Juhul kui jaemüüja otsustab mitte kasutada võimalust selline leping lõpetada, lõpetab Penguin lepingu kooskõlas selles sätestatud tingimustega.

(20)

Penguin ei piira ega takista kahe aasta jooksul (nn järelemõtlemisaeg) jaemüüjate võimalust e-raamatute jaehinda määrata, muuta või vähendada ja/või ei piira ega takista jaemüüjate võimalust pakkuda hinnaalandust või mis tahes muid soodustusi. Kui Penguin sõlmib pärast eespool nimetatud lepingute lõppemist agendilepingu e-raamatute jaemüüjaga, on kõnealusel e-raamatute jaemüüjal võimalik kahe aasta jooksul vähendada e-raamatute jaehindu kõigi komisjonitasudega võrdse sellise kogusumma võrra, mida kõnealune e-raamatute kirjastaja maksab e-raamatute jaemüüjale oma e-raamatute tarbijatele müümise eest vähemalt ühe aasta jooksul, ja/või kasutada sellist summat mis tahes soodustuste pakkumiseks.

(21)

Penguin ei sõlmi viie aasta jooksul EMPs ühtegi e-raamatute müügilepingut, mis sisaldab mis tahes liiki enamsoodustusrežiimi klauslit (jaehinna, hulgihinna ning komisjonitasu/tulu osa enamsoodustusrežiimi klauslid), nagu see on kindlaks määratud Penguin kohustustes.

(22)

Turu-uuringu käigus sai komisjon ühe märkuse.

(23)

Märkus puudutas kahtlusi, mis ei ole seotud esialgses hinnangus tõstatatud konkurentsiprobleemidega, vaid erisuguste failivormingute kasutamise ja digitaalõiguste haldamisega, millest tulenevalt võivad teatavad e-raamatu failid olla loetavad ainult teatavat liiki e-raamatu lugeritega; samuti olid kahtlused seotud Amazoni tugeva turupositsiooniga EMPs.

5.   KOHUSTUSTE HINNANG JA PROPORTSIONAALSUS

(24)

Esialgses hinnangus oli komisjoni esialgne seisukoht, et viie kirjastaja omavahelise ja Apple’iga võimaliku kooskõlastatud tegevuse eesmärk oli takistada, piirata või kahjustada konkurentsi EMPs.

(25)

Komisjon leidis 12. detsembri 2012. aasta otsuses, et tuleks taastada sellised konkurentsitingimused, mis kehtisid EMPs enne võimalikku kooskõlastatud tegevust (edaspidi „konkurentsipõhine ennistamine”).

(26)

Kõik neli kirjastajat ja Apple on esitanud kohustused, mille abil saavutada kõnealune konkurentsipõhine ennistamine asjaomaste agendilepingute lõpetamisega ja leppides kokku teatavad piirangud e-raamatute kaubanduskokkulepete üle peetavate uute läbirääkimiste jaoks. Nelja kirjastaja kohustused hõlmasid nii järelemõtlemisaega kui ka hinna enamsoodustusrežiimi keeldu ning Apple’i kohustused jaehinna enamsoodustusrežiimi keeldu.

(27)

Komisjon leiab, et kõigi nelja kirjastaja ja Apple’i esitatud kohustuste abil loodaks piisavalt pika ajavahemiku jooksul EMPs konkurentsipõhise ennistamise tingimused. Eelkõige saavutataks nende abil piisav teadmatus seoses kirjastajate ja jaemüüjate tulevaste kavatsustega ärimudelite (st hulgimüügi-, agendi- või uus mudel) valiku ja sellega seotud hinnakujunduse suhtes. Kohustustega vähendataks ka kõigi nelja kirjastaja ja Apple’i huvitatust leppida samade põhitingimuste alusel uuesti kokku e-raamatuid käsitlevate lepingute üle.

(28)

Penguini kohustused aitavad omalt poolt kaasa 12. detsembri 2012. aasta otsusega saavutatud konkurentsipõhisele ennistamisele.

(29)

Esiteks panevad Penguini kohustused ta lõpetama asjaomased agendilepingud jaemüüjatega (lisaks Apple’iga sõlmitud agendilepingule, mis tuleb lõpetada 12. detsembri 2012. aasta otsusega Apple’ile siduvaks muudetud kohustuste raames).

(30)

Teiseks kohaldatakse Penguini kohustuste raames kaheaastast järelemõtlemisaega nüüd kõikidele Penguini e-raamatutele, mida pakuvad Apple ja teised jaemüüjad.

(31)

Kolmandaks kohaldatakse Penguini kohustuste raames hinna enamsoodustusrežiimi keeldu kõigi uute Penguini ja jaemüüjate vahel sõlmitavate lepingute suhtes (lisaks sellele, et jaehinna enamsoodustusrežiimi keeldu kohaldatakse kõigi Penguini ja Apple’i vaheliste uute lepingute suhtes, nagu on ette nähtud kohustustega, mis muudeti Apple’ile siduvaks 12. detsembri 2012. aasta otsusega).

(32)

Komisjon leiab, et kokkuvõttes aitavad Penguini esitatud kohustused lisaks nelja kirjastaja ja Apple’i kohustustele, mis muudeti siduvaks 12. detsembri 2012. aasta otsusega, luua piisava aja jooksul konkurentsivõimelise ennistamise tingimused.

(33)

Kokkuvõttes leiab komisjon, et Penguini esitatud kohustused on (nii kohaldamisala kui kestuse osas) piisavad, et leida lahendus probleemidele, mille komisjon tõstatas oma esialgses hinnangus. Lisaks sellele ei ole Penguin esitanud vähem koormavaid kohustusi, mis samuti sobiksid kõnealuste probleemide lahendamiseks.

(34)

Komisjon on arvesse võtnud kolmandate isikute huve, sh nende huve, kes osalesid turu-uuringus.

6.   KOKKUVÕTE

(35)

Vastavalt otsusele on kohustused Penguini jaoks siduvad viie aasta jooksul alates otsuse teatavakstegemise kuupäevast, v.a järelemõtlemisaeg, mis on siduv kaheaastase koguperioodi jooksul alates otsuse teatavakstegemise kuupäevast.


(1)  EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1.

(2)  1. juulil 2013 tehti tehing, mille tulemusena loodi ühisettevõte nimega Penguin Random House. Selle tulemusena muutis ettevõtja Penguin Group (USA), Inc. oma nime, mis on nüüd Penguin Group (USA), LLC, ja ettevõtja The Penguin Publishing Company Limited uueks nimeks sai Penguin Random House Limited. Ettevõtjat Penguin Group (Pearson plc osa) enam ei ole ning ettevõtja Dorling Kindersley Holdings Limited kirjastuse varad on antud üle ettevõtjale Penguin Random House Limited või selle tütarettevõtjatele (mille üle ettevõtjal Penguin Random House Limited on otsustav mõju).


TEAVE LIIKMESRIIKIDELT

24.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 378/29


2014. aasta riigipühad

2013/C 378/15

Belgique/België

1.1, 20.4, 21.4, 1.5, 2.5, 29.5, 30.5, 8.6, 9.6, 21.7, 15.8, 1.11, 2.11, 10.11, 11.11, 15.11, 25.12, 26.12, 27.12, 28.12, 29.12, 30.12, 31.12

България

1.1, 3.3, 18.4, 21.4, 1.5, 6.5, 24.5, 6.9, 22.9, 1.11, 24.12, 25.12, 26.12

Česká republika

1.1, 21.4, 1.5, 8.5, 5.7, 6.7, 28.9, 28.10, 17.11, 24.12, 25.12, 26.12

Danmark

1.1, 17.4, 18.4, 20.4, 21.4, 16.5, 29.5, 5.6, 8.6, 9.6, 24.12, 25.12, 26.12, 31.12

Deutschland

1.1, 18.4, 21.4, 1.5, 29.5, 9.6, 21.7, 15.8, 3.10, 1.11, 25.12, 26.12

Eesti

1.1, 24.2, 18.4, 20.4, 1.5, 8.6, 23.6, 24.6, 20.8, 24.12, 25.12, 26.12

Éire/Ireland

1.1, 17.3, 18.4, 21.4, 5.5, 2.6, 4.8, 27.10, 25.12, 26.12

Ελλάδα

1.1, 6.1, 3.3, 25.3, 18.4, 21.4, 1.5, 9.6, 15.8, 28.10, 25.12, 26.12

España

1.1, 18.4, 1.5, 15.8, 1.11, 6.12, 8.12, 25.12

France

1.1, 21.4, 1.5, 9.5, 29.5, 9.6, 14.7, 21.7, 15.8, 1.11, 25.12

Hrvatska

1.1, 6.1, 20.4, 21.4, 1.5, 19.6, 22.6, 25.6, 5.8, 15.8, 8.10, 1.11, 25.12, 26.12

Italia

1.1, 6.1, 21.4, 25.4, 1.5, 2.6, 15.8, 1.11, 8.12, 25.12, 26.12

Κύπρος/Kıbrıs

1.1, 6.1, 3.3, 25.3, 1.4, 18.4, 21.4, 1.5, 9.6, 15.8, 1.10, 28.10, 24.12, 25.12, 26.12

Latvija

1.1, 18.4, 21.4, 1.5, 2.5, 5.5, 23.6, 24.6, 17.11, 18.11, 24.12, 25.12, 26.12, 31.12

Lietuva

1.1, 16.2, 11.3, 20.4, 1.5, 4.5, 1.6, 24.6, 6.7, 15.8, 1.11, 24.12, 25.12, 26.12

Luxembourg

1.1, 21.4, 1.5, 29.5, 9.6, 23.6, 15.8, 1.11, 25.12, 26.12

Magyarország

1.1, 15.3, 21.4, 1.5, 9.6, 20.8, 23.10, 1.11, 25.12, 26.12

Malta

1.1, 10.2, 19.3, 31.3, 18.4, 1.5, 7.6, 29.6, 15.8, 8.9, 21.9, 8.12, 13.12, 25.12

Nederland

1.1, 20.4, 21.4, 27.4, 29.5, 8.6, 9.6, 25.12, 26.12

Österreich

1.1, 6.1, 21.4, 1.5, 29.5, 9.6, 19.6, 15.8, 26.10, 1.11, 8.12, 25.12, 26.12

Polska

1.1, 6.1, 20.4, 21.4, 1.5, 3.5, 8.6, 19.6, 15.8, 1.11, 11.11, 25.12, 26.12

Portugal

1.1, 18.4, 20.4, 25.4, 1.5, 10.6, 15.8, 8.12, 25.12

România

1.1, 2.1, 20.4, 21.4, 1.5, 8.6, 9.6, 15.8, 30.11, 1.12, 25.12, 26.12

Slovenija

1.1, 8.2, 1.4, 1.5, 2.5, 25.6, 15.8, 31.10, 1.11, 25.12, 26.12

Slovensko

1.1, 6.1, 18.4, 21.4, 1.5, 8.5, 5.7, 29.8, 1.9, 15.9, 1.11, 17.11, 24.12, 25.12, 26.12

Suomi/Finland

1.1, 6.1, 18.4, 21.4, 1.5, 29.5, 21.6, 1.11, 6.12, 25.12, 26.12

Sverige

1.1, 6.1, 18.4, 21.4, 1.5, 29.5, 21.6, 1.11, 25.12, 26.12

United Kingdom

Wales and England: 1.1, 18.4, 21.4, 5.5, 26.5, 4.8, 1.12, 25.12, 26.12

Northern Ireland: 1.1, 17.3, 18.4, 21.4, 5.5, 26.5, 14.7, 25.8, 25.12, 26.12

Scotland: 1.1, 2.1, 18.4, 5.5, 26.5, 4.8, 1.12, 25.12, 26.12


24.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 378/31


Slovaki Vabariigi valitsuse teade kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/72/EÜ (mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju) (edaspidi „elektridirektiiv”) artikli 10 lõikega 2 ettevõtja Slovenská elektrizačná prenosová sústava, a. s. põhivõrguettevõtjaks määramise kohta – Elektri põhivõrguettevõtja

2013/C 378/16

Lähtudes Slovaki Vabariigi reguleeriva asutuse 14. oktoobri 2013. aasta lõplikust otsusest ettevõtja Slovenská elektrizačná prenosová sústava, a. s. sertifitseerimise kohta omandisuhtest eraldatud põhivõrguettevõtjana (elektridirektiivi artikkel 9), teatas Slovaki Vabariik komisjonile nimetatud ettevõtja ametlikust heakskiitmisest ja määramisest põhivõrguettevõtjaks Slovaki Vabariigis kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu elektridirektiivi artikliga 10.

Lisateavet saab järgmisel aadressil:

Ministry of Economy

Mierová 19

827 15 Bratislava 212

SLOVENSKO/SLOVAKIA

http://www.economy.gov.sk


24.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 378/31


Slovaki Vabariigi valitsuse teade kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/73/EÜ (mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju) (edaspidi „gaasidirektiiv”) artikli 10 lõikega 2 ettevõtja eustream, a. s. määramise kohta ülekandesüsteemi halduriks Slovaki Vabariigis – Gaasi ülekandesüsteemi haldur

2013/C 378/17

Lähtudes Slovaki Vabariigi reguleeriva asutuse 28. oktoobri 2013. aasta lõplikust otsusest eustream, a. s. sertifitseerimise kohta sõltumatu ülekandesüsteemi haldurina (gaasidirektiivi IV peatükk), on Slovaki Vabariik komisjonile teatanud kõnealuse ettevõtja ametlikust heakskiitmisest ja määramisest Slovaki Vabariigi ülekandesüsteemi halduriks vastavalt gaasidirektiivi artiklile 10.

Lisateavet saab järgmisel aadressil:

Ministry of Economy

Mierová 19

827 15 Bratislava 212

SLOVENSKO/SLOVAKIA

http://www.economy.gov.sk


24.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 378/32


Prantsuse valitsuse teatis ettevõtjate GRTgaz ja TIGF määramise kohta Prantsusmaa põhivõrguettevõtjateks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/73/EÜ (mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju, edaspidi „gaasidirektiiv”) artikli 10 lõikega 2

2013/C 378/18

Pärast Prantsusmaa regulatiivameti (energia regulatiivkomisjon) 26. jaanuari 2012. aasta lõplikke otsuseid ettevõtjate GRTgaz ja TIGF sertifitseerimise kohta sõltumatu põhivõrgu ettevõtjatena (gaasidirektiivi IV peatükk) teavitas Prantsusmaa komisjoni nende ettevõtjate ametlikust heakskiitmisest ja nimetamisest Prantsusmaal tegutsevateks sõltumatu põhivõrgu ettevõtjateks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu gaasidirektiivi artiklile 10.

Lisateavet saab aadressil

Ministère de l’écologie, du développement durable et de l’énergie

Direction générale de l’énergie et du climat

Arche Nord

92055 La Défense Cedex

FRANCE

http://www.developpement-durable.gouv.fr


24.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 378/33


Itaalia Vabariigi majandusministeeriumi teadaanne vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 94/22/EÜ (süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta) artikli 3 lõikele 2

2013/C 378/19

Majandusministeerium teatab, et on saanud kätte äriühingute Northsun Italia SpA (ainuesindaja), Petrorep Italiana SpA ja Aleanna Resources LLC, osalustega vastavalt 75 %, 15 % ja 10 %, taotluse saada nn ZANZA luba, et uurida süsivesinikke alal, mis asub Emilia Romagna maakonnas, eelkõige Ferrara provintsis, ja on piiritletud meridiaane ja paralleele ühendavate joontega, mille tipud on tähistatud järgmiste geograafiliste koordinaatidega:

Punktid

Geograafilised koordinaadid

Läänepikkus arvestatuna Monte Mario meridiaanist

Põhjalaius

a

– 0°37′

44°51′

b

– 0°35′

44°51′

c

– 0°35′

44°50′

d

– 0°37′

44°50′

Eespool osutatud koordinaadid on määratud kindlaks instituudi l’Istituto Geografico Militare (I.G.M.) riikliku kartograafia kohaselt. Itaalia kaart nr 76 on mõõtkavas 1:100 000.

Selliselt määratletud ala pindala on 4,89 km2.

Vastavalt eespool osutatud direktiivile, 25. novembri 1996. aasta õigusakti decreto legislativo nr 625 artiklile 4, 4. märtsi 2011. aasta õigusaktile decreto ministeriale ja 22. märtsi 2011. aasta õigusaktile decreto direttoriale avaldab majandusministeerium teadaande, et huvitatud isikud saaksid esitada konkureerivaid taotlusi süsivesinike uuringuks asjaomasel eespool osutatud punktide ja koordinaatidega piiritletud alal.

Kõnealuse uurimisloa väljaandmiseks pädev asutus on majandusministeeriumi energeetikaosakonna mineraal- ja energeetikavarude üksuse VI haru (Ministero dello sviluppo economico — Dipartimento per l’Energia — Direzione generale delle risorse minerarie ed energetiche — Divisione VI)

Kaevandamislubade väljaandmise kord põhineb peamiselt järgmistel õigusaktidel:

seadus nr 613, 21. juuli 1967; seadus nr 9, 9. jaanuar 1991; seadusandlik dekreet (decreto legislativo) nr 625, 25. november 1996; õigusaktid decreto ministeriale, 4. märts 2011, ja decreto direttoriale, 22. märts 2011.

Taotluste esitamise tähtaeg on kolm kuud pärast käesoleva teadaande avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Pärast kõnealuse ajavahemiku lõppu esitatud taotlusi ei võeta arvesse.

Taotlused tuleb esitada aadressil

Ministero dello sviluppo economico

Dipartimento per l’energia

Direzione generale delle risorse minerarie ed energetiche

Divisione VI

Via Molise 2

00187 Roma RM

ITALIA

Taotluse võib esitada ka elektroonilisel teel, saates kogu dokumentatsiooni elektroonilises vormingus ning varustatuna taotleja äriühingu ametliku esindaja elektroonilise allkirjaga aadressile ene.rme.div.6@pec.sviluppoeconomico.gov.it.

Vastavalt ministrite nõukogu esimehe 22. detsembri 2010. aasta dekreedi (decreto del Presidente del Consiglio dei Ministri) nr 22 lisa A punktile 2 ei tohi uurimisloa väljaandmise menetlus kesta kokku üle 180 päeva.


V Teated

HALDUSMENETLUSED

Euroopa Komisjon

24.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 378/34


Konkursikutse – HERAKLES II / 2013 / Koolitus

2013/C 378/20

1.   Eesmärgid ja prioriteedid

Käesolev konkursikutse on seotud Herakles II käsitleva otsuse artikli 1a punkti b kohase tegevusega, mis seisneb tehniliste koolituste, seminaride ja konverentside korraldamises, et toetada võitlust pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevusega ning pettuste ennetamise ja kindlakstegemise poliitika väljatöötamist ja rakendamist.

2.   Abikõlblikud taotlejad

Kõik liikmesriikide või väljaspool liitu asuvate riikide riiklikud ja piirkondlikud ametiasutused, kes edendavad liidu tegevuse tugevdamist ELi finantshuvide kaitse valdkonnas.

3.   Eelarve ja projekti kestus

Eelarvevahendite hinnanguline kogusumma on 1 000 000 eurot.

ELi kaasrahastamist pakutakse maksimaalselt 80 % ulatuses abikõlblikest kogukuludest.

Koolitus peab olema seotud mitte varem kui 15. juunil 2014 algava projektiga ja lõppema hiljemalt 15. juunil 2015 või enne seda.

4.   Tähtaeg

Taotlused tuleb komisjonile saata hiljemalt 6. märtsil 2014.

5.   Lisateave

Konkursikutse täistekst, taotluse vorm ja seotud dokumendid on kättesaadavad järgmisel veebisaidil:

http://ec.europa.eu/anti_fraud/about-us/funding/training/index_en.htm

Taotlused peavad vastama eespool nimetatud tekstides sätestatud nõudmistele ja esitatud selleks ette nähtud vormidel.


KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

Euroopa Komisjon

24.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 378/35


Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum COMP/M.7052 – Lloyds Development Capital/PostNL/TNT Post UK)

(EMPs kohaldatav tekst)

2013/C 378/21

1.

16. detsembril 2013 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtjad Lloyds Development Capital (Holdings) Limited („LDC”, Ühendkuningriik) ja PostNL NV („PostNL”, Madalmaad) omandavad ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja TNT Post UK (Ühendkuningriik) üle aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

LDC on erakapitaliga tegelev ettevõtja, kes keskendub töötajate poolt väljaostmistele, institutsioonilistele väljaostmistele ning kapitalitehingute arendamisele peamiselt Ühendkuningriigis asuvate piirkondlike büroode võrgu kaudu. See on täielikult ettevõtjale Lloyds Banking Group plc kuuluv tütarettevõtja, kes osutab laias valikus finantsteenuseid, sealhulgas era- ja äriklientide pangandus, kindlustus ja investeeringute haldamise teenused;

PostNL osutab posti-, paki- ja tugiteenuseid nii füüsiliselt kui ka digitaalselt Madalmaades ning ka Ühendkuningriigis, Saksamaal, Itaalias, Luksemburgis ja Belgias (ning mujal). Ühendkuningriigis osutab ettevõtja PostNL teenuseid ettevõtjate TNT Post UK ja Spring Global Mail kaudu;

TNT Post UK osutab Ühendkuningriigis postiteenuseid tema täielikus omandis olevate tütarettevõtjate võrgu kaudu.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.7052 – Lloyds Development Capital/PostNL/TNT Post UK):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („EÜ ühinemismäärus”).


24.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 378/36


Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum COMP/M.7112 – Sigma Alimentos/Campofrío)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

2013/C 378/22

1.

16. detsembril 2013 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja Sigma Alimentos, SA de C.V („Sigma”, Mehhiko), mille üle on valitsev mõju ettevõtjal Alfa, S.A.B. de C.V. („Alfa”, Mehhiko), omandab ainukontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses kogu ettevõtja Campofrío Food Group, SA („Campofrío”, Hispaania) üle aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

Alfa: tütarettevõtja Sigma toodab, turustab ja müüb töödeldud liha, juustu, jogurtit ja eelnevalt töödeldud toitu ning karastusjooke. Lisaks tegutseb Alfa ka maagaasi ja nafta, naftakeemiasaaduste, alumiiniumist osade ja telekommunikatsiooniteenuste valdkonnas;

Campofrío: töödeldud lihatoodete tootmine ja müük.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas EÜ ühinemismäärusega (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.7112 – Sigma Alimentos/Campofrío):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („EÜ ühinemismäärus”).

(2)  ELT C 56, 5.3.2005, lk 32 („lihtsustatud korda käsitlev teatis”).


Parandused

24.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 378/37


Konkursikutsed toetuste andmiseks ajavahemikul 2007–2013 üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) valdkonnas 2013. aasta mitmeaastase tööprogrammi alusel – parandus

( Euroopa Liidu Teataja C 361, 11. detsember 2013 )

2013/C 378/23

Leheküljel 8:

asendatakse

„Taotluste esitamise tähtaeg on 17. märts 2014.”,

järgmisega:

„Taotluste esitamise tähtaeg on 11. märts 2014.”.


24.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 378/38


Konkursikutse taotluste esitamiseks, et saada 2013. aasta projektide raames toetust üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) iga-aastase (2007–2013) tööprogrammi alusel – parandus

( Euroopa Liidu Teataja C 361, 11. detsember 2013 )

2013/C 378/24

Leheküljel 7:

asendatakse

„Taotluste esitamise tähtaeg on 17. märts 2014.”

järgmisega:

„Taotluste esitamise tähtaeg on 11. märts 2014.”


24.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 378/39


Nõukogu järelduste (milles kutsutakse üles võtma kasutusele European Case Law Identifier (ECLI) ja kohtulahendite ühtse metadata miinimumkogum) parandus

( Euroopa Liidu Teataja C 127, 29. aprill 2011 )

2013/C 378/25

Leheküljel 4 lisas punkti 1.1 alapunkti b kolmandas taandes

asendatakse

„iii)

Euroopa Liidu puhul kasutatakse koodi „EL”;”

järgmisega:

„iii)

Euroopa Liidu puhul kasutatakse koodi „EU”;”.