ISSN 1977-0898 doi:10.3000/19770898.CE2013.249.est |
||
Euroopa Liidu Teataja |
C 249E |
|
Eestikeelne väljaanne |
Teave ja teatised |
56. köide |
Teatis nr |
Sisukord |
Lehekülg |
|
I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused |
|
|
RESOLUTSIOONID |
|
|
Euroopa Parlament |
|
|
Teisipäev, 14. veebruar 2012 |
|
2013/C 249E/01 |
||
|
Kolmapäev, 15. veebruar 2012 |
|
2013/C 249E/02 |
||
2013/C 249E/03 |
||
2013/C 249E/04 |
||
|
Neljapäev, 16. veebruar 2012 |
|
2013/C 249E/05 |
||
2013/C 249E/06 |
||
2013/C 249E/07 |
||
2013/C 249E/08 |
||
2013/C 249E/09 |
||
2013/C 249E/10 |
||
2013/C 249E/11 |
||
2013/C 249E/12 |
||
2013/C 249E/13 |
||
2013/C 249E/14 |
||
2013/C 249E/15 |
||
2013/C 249E/16 |
||
2013/C 249E/17 |
||
2013/C 249E/18 |
||
|
II Teatised |
|
|
EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED |
|
|
Euroopa Parlament |
|
|
Kolmapäev, 15. veebruar 2012 |
|
2013/C 249E/19 |
||
|
III Ettevalmistavad aktid |
|
|
EUROOPA PARLAMENT |
|
|
Teisipäev, 14. veebruar 2012 |
|
2013/C 249E/20 |
||
2013/C 249E/21 |
||
2013/C 249E/22 |
||
2013/C 249E/23 |
||
2013/C 249E/24 |
||
2013/C 249E/25 |
||
2013/C 249E/26 |
||
|
Kolmapäev, 15. veebruar 2012 |
|
2013/C 249E/27 |
||
2013/C 249E/28 |
||
2013/C 249E/29 |
||
2013/C 249E/30 |
||
2013/C 249E/31 |
||
|
Neljapäev, 16. veebruar 2012 |
|
2013/C 249E/32 |
||
P7_TC1-COD(2010)0207Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. veebruaril 2012. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/…/EL hoiuste tagamise skeemide kohta (uuesti sõnastatud) ( 1 ) |
||
2013/C 249E/33 |
||
2013/C 249E/34 |
||
Menetluste selgitus
(Menetlus põhineb Euroopa Komisjoni esitatud õiguslikul alusel.) Poliitilised muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▐. Teenistuste tehnilised parandused ja kohandused: uus või muudetud tekst on märgistatud tavalises kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ║. |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
|
I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
RESOLUTSIOONID
Euroopa Parlament 2011–2012 ISTUNGJÄRK 14.–16. veebruari 2012 istungid Istungjärgu protokoll on avaldatud ELT C 127 E, 1.5.2012. VASTUVÕETUD TEKSTID
Teisipäev, 14. veebruar 2012
30.8.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 249/1 |
Teisipäev, 14. veebruar 2012
Famagusta suletud osa tagastamine selle seaduslikele elanikele
P7_TA(2012)0039
Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2012. aasta deklaratsioon Famagusta suletud osa tagastamise kohta selle seaduslikele elanikele
2013/C 249 E/01
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse oma 1993. aasta resolutsiooni Küprose kohta, |
— |
võttes arvesse oma 2009. aasta resolutsiooni Türgi eduaruande kohta, |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 123, |
A. |
arvestades, et Küprose Vabariigis asuv Famagusta linn vallutati sissetungivate Türgi vägede poolt 1974. aasta augustis, |
B. |
arvestades, et osa Famagusta linnast suleti ja see jäi asustamata ning Türgi sõjaväe otsese kontrolli alla, |
C. |
arvestades, et Famagusta suletud osa tagastamine selle seaduslikele elanikele hõlbustaks jõupingutusi Küprose probleemi terviklikuks lahendamiseks, |
D. |
võttes arvesse 1979. aasta kõrgetasemelist lepingut ning ÜRO Julgeolekunõukogu 1984. aasta resolutsiooni 550 ja 1992. aasta resolutsiooni 789, |
E. |
võttes teadmiseks petitsioonikomisjoni 2008. aasta aruannet 733/2004, |
1. |
kutsub Türgi valitsust üles toimima eespool nimetatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide ja aruannete soovituste alusel ning tagastama Famagusta suletud osa selle seaduslikele elanikele, kes peavad saama sinna taas elama asuda turvalisuse ja rahu tingimustel; |
2. |
nõuab tungivalt, et ELi institutsioonid kooskõlastaks oma tegevuse parlamendiga, et edendada Türgi koostööd; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev deklaratsioon koos allakirjutanute nimedega (1) komisjonile, nõukogule, liikmesriikide valitsustele, ÜRO peasekretärile ja Türgi valitsusele. |
(1) Allakirjutanute nimekiri on avaldatud 14. veebruari 2012. aasta protokolli lisas 1 (P7_PV(2012)02-14(ANN1)).
Kolmapäev, 15. veebruar 2012
30.8.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 249/2 |
Kolmapäev, 15. veebruar 2012
Stabiilsusvõlakirjade kasutuselevõtu teostatavus
P7_TA(2012)0046
Euroopa Parlamendi 15. veebruari 2012. aasta resolutsioon stabiilsusvõlakirjade kasutuselevõtu teostatavuse kohta (2011/2959(RSP))
2013/C 249 E/02
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1173/2011 eelarvejärelevalve tõhusa rakendamise kohta euroalal (1) (kuulub majanduse juhtimist käsitlevasse kuue seadusandliku ettepaneku paketti), |
— |
võttes arvesse komisjoni 23. novembri 2011. aasta rohelist raamatut stabiilsusvõlakirjade kasutuselevõtu teostatavuse kohta, |
— |
võttes arvesse komisjoni asepresidendi Rehni esitlust majandus- ja rahanduskomisjonis 23. novembril 2011. aastal ja 29. novembri 2011. aasta arvamuste vahetust Saksamaa majandusekspertide nõukoguga Euroopa võlalunastamisfondi üle; |
— |
võttes arvesse Euroopa Ülemkogu eesistuja Van Rompuy 6. detsembri 2011. aasta vahearuannet tugevama majandusliidu suunas liikumise kohta; |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2, |
A. |
arvestades, et Euroopa Parlament on nõudnud, et komisjon esitaks aruande eurovõlakirjade kasutuselevõtu võimalikkuse kohta, mis on majanduse juhtimise paketti (kuue seadusandliku ettepaneku pakett) käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu kokkuleppe lahutamatu osa; |
B. |
arvestades, et euroala on ainulaadses olukorras, kus euroala liikmesriikides on käibel ühtne vääring, ilma et sellega kaasneks ühine fiskaalpoliitika ja ühtne võlakirjaturg; |
C. |
arvestades, et solidaarvastutusega võlakirjade emiteerimine eeldaks sügavamat lõimumist; |
1. |
väljendab sügavat muret jätkuvate pingete pärast euroala riikide võlakirjade turgudel, mis kajastub suurenevates tootluse vahedes, suures volatiilsuses ja spekulatiivsetes rünnakutes viimase kahe aasta jooksul; |
2. |
on seisukohal, et euroala kui maailma tähtsuselt teise rahvusvahelise vääringu emiteerija on kaasvastutav rahvusvahelise rahandussüsteemi stabiilsuse eest; |
3. |
toonitab, et euroala ja selle liikmesriikide pikaajaline strateegiline huvi on kasutada ära kõiki võimalikke eeliseid, mis tulenevad ülemaailmseks reservvaluutaks kujunemise väljavaatega euro emiteerimisest; |
4. |
toonitab eriti, et USA võlakirjaturg ja kogu euroala riigivõlakirjaturg on võrreldav suuruse, kuid mitte likviidsuse, mitmekesisuse ja hinnakujunduse osas; juhib tähelepanu sellele, et euroala huvides võiks olla arendada välja ühine likviidne ja mitmekesine võlakirjaturg, ning stabiilsusvõlakirjade turg pakuks elujõulist alternatiivi USA dollarivõlakirjade turule ja teeks eurost ülemaailmse nn turvavääringu; |
5. |
on samuti seisukohal, et euroala ja selle liikmesriigid on vastutavad rohkem kui 330 miljoni inimese ja paljude äriühingute ning investorite kasutatava ja kaudselt ülejäänud maailma mõjutava vääringu pikaajalise stabiilsuse tagamise eest; |
6. |
juhib tähelepanu sellele, et stabiilsusvõlakirjad erineksid võlakirjadest, mida emiteerivad sellised föderaalriigid nagu Ameerika Ühendriigid ja Saksamaa, ja seega ei saa neid rangelt võrrelda USA riigivõlakirjade ega Saksa riigivõlakirjadega; |
7. |
avaldab heameelt rohelise raamatu esitluse üle, kuna sellega täideti Euroopa Parlamendi pikaajaline nõudmine, ning peab seda kasulikuks alguspunktiks edasisteks mõtisklusteks; on avatud ja ülimalt valmis aktiivselt arutama kõiki küsimusi – nii tugevusi kui nõrkusi – seoses stabiilsusvõlakirjade kasutuselevõtu teostatavusega eri lahenduste kaudu; julgustab komisjoni veelgi süvendama analüüsi ulatusliku avaliku autelu järel, milles peaksid osalema Euroopa Parlament ja riikide parlamendid ning Euroopa Keskpank, kui see on asjakohane; on seisukohal, et ükski komisjoni tutvustatud kolmest võimalusest ei ole iseenesest lahendus praegusele riigivõla kriisile; |
8. |
võtab teadmiseks komisjoni hinnangu (mis on osa komisjoni rohelisest raamatust stabiilsusvõlakirjade kasutuselevõtu teostatavuse kohta), mille kohaselt stabiilsusvõlakirjad hõlbustaksid euroala rahapoliitika mõju edasikandumist ning aitaksid edendada euroala riigivõlakirjaturu ja euroala kogu finantssüsteemi tõhusust; |
9. |
kordab oma seisukohta, et võlakirjade ühiseks emiteerimiseks tuleb luua jätkusuutlik fiskaalraamistik, mis on suunatud nii tugevdatud majanduse juhtimisele kui euroala majanduskasvule, ja et põhiküsimus on järjestuse määramine, mis hõlmab ühisraha kasutuselevõttu reguleerinud Maastrichti kriteeriumitele sarnanevat siduvat teekaarti ja sellest õppuse võtmist; |
10. |
on seisukohal, et 8.–9. detsembri 2011. aasta Euroopa Ülemkogul tehtud otsuste aluseks olevad riigi rahanduse jätkusuutlikkuse parandamise eesmärgid aitavad ühtlasi luua vajalikud tingimused stabiilsusvõlakirjade võimalikuks kasutuselevõtuks; |
11. |
on seisukohal, et stabiilsusvõlakirjad võiksid olla täiendav stiimul stabiilsuse ja kasvu paktist kinnipidamiseks, eeldusel et nende puhul arvestatakse moraalset ohtu ja ühise vastutusega seotus küsimusi; märgib, et rohelises raamatus esitatud võimalused eeldavad muu hulgas järgmiste küsimuste täiendavat täpsustamist:
|
12. |
on seisukohal, et stabiilsusvõlakirjade väljavaade võib edendada euroala stabiilsust keskmises perspektiivis; kutsub komisjoni siiski üles esitama praeguse riigivõla kriisi otsustavaks lahendamiseks kiiresti ettepanekud, nagu Saksamaa majandusekspertide nõukogu välja pakutud Euroopa võlalunastamispakt ja/või Euroopa stabiilsusmehhanismi lepingu lõpuleviimine ning ratifitseerimine ja/või euroala võlakirjad (eurobills), samuti riigivõla emiteerimise ühine haldamine; |
13. |
juhib tähelepanu sellele, et käesolev resolutsioon on esialgne vastus komisjoni rohelisele raamatule ja et sellele järgneb põhjalikum resolutsioon algatusraporti kujul; |
14. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Euroopa Keskpangale. |
(1) ELT L 306, 23.11.2011, lk 1.
30.8.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 249/4 |
Kolmapäev, 15. veebruar 2012
Tööhõive- ja sotsiaalsed aspektid 2012. aasta majanduskasvu analüüsis
P7_TA(2012)0047
Euroopa Parlamendi 15. veebruari 2012. aasta resolutsioon tööhõive- ja sotsiaalsete aspektide kohta 2012. aasta majanduskasvu analüüsis (2011/2320(INI))
2013/C 249 E/03
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 3, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 9, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 145, 148 ja 152 ning artikli 153 lõiget 5, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 28, |
— |
võttes arvesse nõukogu 7. märtsil 2011. aastal vastu võetud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti (2011–2020), |
— |
võttes arvesse komisjoni 23. novembri 2011. aasta teatist 2012. aasta majanduskasvu analüüsi kohta (COM(2011)0815) ja sellele lisatud ühise tööhõivearuande projekti, |
— |
võttes arvesse oma 1. detsembri 2011. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta kohta (1), |
— |
võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020), |
— |
võttes arvesse oma 8. septembri 2010. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta: Euroopa 2020. aasta strateegia koondsuuniste II osa (2), |
— |
võttes arvesse nõukogu 21. oktoobri 2010. aasta otsust 2010/707/EL liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (3);, |
— |
võttes arvesse komisjoni 23. novembri 2010. aasta teatist „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava. Euroopa panus täieliku tööhõive saavutamisse” (COM(2010)0682), |
— |
võttes arvesse oma 26. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni uute oskuste ja töökohtade tegevuskava kohta (4), |
— |
võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2010. aasta teatist „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm: sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse Euroopa raamistik” (COM(2010)0758), |
— |
võttes arvesse oma 15. novembri 2011. aasta resolutsiooni vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogrammi kohta (5), |
— |
võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta soovitust 2008/867/EÜ tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta (teatavaks tehtud numbri K(2008)5737 all) (6) ja oma 6. mai 2009. aasta sellekohast resolutsiooni (7), |
— |
võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee arvamust ja raportit Euroopa 2020. aasta strateegia sotsiaalse mõõtme kohta (SPC/2010/10/7 lõplik), |
— |
võttes arvesse komisjoni 5. aprilli 2011. aasta teatist „Romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistik aastani 2020” (COM(2011)0173), |
— |
võttes arvesse oma 9. märtsi 2011. aasta resolutsiooni romade kaasamist käsitleva ELi strateegia kohta (8), |
— |
võttes arvesse komisjoni 15. septembri 2010. aasta teatist „Noorte liikuvus. Algatus noorte potentsiaali vallandamiseks eesmärgiga saavutada Euroopa Liidus arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv” (COM(2010)0477), |
— |
võttes arvesse oma 12. mai 2011. aasta resolutsiooni „Noorte liikuvus – raamistik Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide parandamiseks” (9), |
— |
võttes arvesse oma 6. juuli 2010. aasta resolutsiooni noorte tööturule juurdepääsu soodustamise ning praktika, internatuuri ja väljaõppeperioodi staatuse tugevdamise kohta (10), |
— |
võttes arvesse oma 7. septembri 2010. aasta resolutsiooni tööhõivevõimaluste arendamise kohta uue säästva majanduse raames (11), |
— |
võttes arvesse nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivi 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta (12), |
— |
võttes arvesse nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/81/EÜ Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt sõlmitud osalist tööaega käsitleva raamkokkuleppe kohta (13), |
— |
võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (14), |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 48, |
— |
võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A7-0021/2012), |
A. |
arvestades, et kriisi sotsiaalsed tagajärjed on kaugeleulatuvad ja nüüd muudab neid veelgi rängemaks mõningates riikides riigivõlakriisi tõttu rakendatud kasinusmeetmete ning era- ja avaliku sektori töökohtade, sotsiaaltoetuste ja avalike teenuste piiramise mõju, mis teravdab kogu ELis vaesuse probleeme; |
B. |
arvestades, et töötus on 2008. aastast alates märgatavalt tõusnud ning jõudnud 23 miljoni töötu ehk 10 %ni ELi tööealisest elanikkonnast; arvestades, et tööhõive-eesmärgi täitmiseks tuleb ELis 2020. aastaks leida töö täiendavalt 17,6 miljonile inimesele; |
C. |
arvestades, et olukord tööturul on haridustasemest sõltumata eriti kriitiline noorte jaoks, kes töötavad sageli ajutise töölepinguga või tasustamata praktikantidena; arvestades, et osalt põhjustab noorte raskusi ebakõla omandatud oskuste ja tööturu nõudmiste vahel; |
D. |
arvestades, et kriis on teistest rängemini tabanud pensionieale lähenevaid ja pikaajaliselt töötuid isikuid, kolmandate riikide töötajaid ja vähekvalifitseeritud töötajaid; |
E. |
arvestades, et ELi 2020. aasta strateegia peaeesmärkide täitmisel on otsustava tähtsusega sooline mõõde, kuna naised moodustavad suurima seni kasutamata tööjõu reservi ja suurema osa ELis vaesuses elavatest inimestest; arvestades, et sellepärast tuleb kogu Euroopa poolaasta protsessis erilist tähelepanu pöörata nii soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisele kui ka naistele suunatud poliitikale; |
F. |
arvestades, et ELis kasvab töötajate vaesus ja ebakindlus, seda lisaks suurele töötute arvule ja keskmise töötaoleku aja pikenemisele; arvestades, et kriisi tõttu on tekkinud uued vaesusriskiga inimeste kategooriad; arvestades, et sotsiaalkaitsekomitee hoiatab laste vaesuse, sissetulekute nappuse, tõsise materiaalse puuduse ja sotsiaalse tõrjutuse leviku eest vale suunitlusega ja regressiivsete eelarve konsolideerimise meetmete mõju tõttu sotsiaalkaitsesüsteemidele, ning et seetõttu peaks ELi ja liikmesriikide sotsiaalpoliitikas olema kesksel kohal integreeritud aktiivse kaasamise strateegiate elluviimine; |
G. |
arvestades, et kasinuse ja eelarve konsolideerimise meetmetel võib olla ebaproportsionaalselt negatiivne mõju naiste olukorrale tööturul ja naiste vaesusele, näiteks naisi ebasoodsalt mõjutavate avaliku sektori kärbete või lapsehooldustoetuste kärpimise tõttu; |
H. |
arvestades, et olukorra pakilisusele vaatamata ei edene Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide täitmine liimesriikides ootuspäraselt; arvestades, et riiklikes reformikavades võetud kohustused on enamiku ELi tasandi eesmärkide täitmiseks ebapiisavad; |
I. |
arvestades, et sotsiaalsed ja tööhõiveaspektid on koondatud viiest iga-aastase majanduskasvu analüüsi prioriteedist ainult ühe alla, kuigi tegemist on kolmega viiest ELi 2020. aasta strateegia peaeesmärgist; |
Tähtsamad põhimõtted seoses kevadise Euroopa Ülemkoguga
1. |
nõuab tungivalt Euroopa Ülemkogult selle tagamist, et alljärgnevad põhimõtted võetaks tema 2012. aasta Euroopa poolaasta poliitilistesse suunistesse ning teeb presidendile ülesandeks kaitsta seda seisukohta 1.–2. märtsil 2012 toimuval Euroopa Ülemkogu kohtumisel; |
I. Tagada järjepidevus ja suurem sihikindlus ELi 2020. aasta eesmärkide täitmiseks
2. |
kutsub Euroopa Ülemkogu üles tagama, et majanduskasvu analüüsi põhjal kehtestatud iga-aastaste poliitiliste suunistega aidataks kõigiti kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärkide täitmisele; |
3. |
kutsub Euroopa Ülemkogu üles tagama oma poliitilistes suunistes eri prioriteetide kokkusobivuse, nii et eelarve konsolideerimise suunised põhineksid sotsiaalsel õiglusel, ei suurendaks vaesust, ei takistaks tööpuuduse vähendamise püüdeid ning leevendaksid kriisi sotsiaalseid tagajärgi; on kindlalt veendunud, et põhitähelepanu peaks olema integreeritud reformimeetmetel, millega edendatakse majanduskasvu nii lühiajaliselt kui ka keskpikas ja pikemas perspektiivis; rõhutab seepärast vajadust käsitleda eelarve-, majanduskasvu- ja tööhõivealaseid meetmeid üheskoos, kuna need sõltuvad üksteisest ja on üheskoos taastumise eeldusteks; |
4. |
kutsub Euroopa Ülemkogu üles oma poliitilistes suunistes tagama, et ELi vahendid eraldataks Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide täitmiseks; |
5. |
on tõsiselt mures selle pärast, et liikmesriikide praegused eesmärgid on ELi 2020. aasta strateegia peamiste tööhõive, hariduse ja vaesuse vähendamise eesmärkide täitmiseks ebapiisavad; nõuab tungivalt, et Euroopa Ülemkogu tagaks, et liikmesriigid võtaksid suuremaid riiklikke eesmärke koos konkreetsete ja realistlike rakenduskavadega ja et neid hinnataks ühisel hindamisraamistikul põhinevate selgete ja järjepidevate näitajate abil, nii et ELil oleks jälle selge ja teostatav kava kõigi ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide täitmiseks ning et tehtut saaks läbipaistvalt mõõta; |
II. Toetada jätkusuutlikku töökohtade loomist investeeringute ja maksureformide abil
6. |
kutsub Euroopa Ülemkogu üles andma vajalikku eelarvelist tegevusruumi ja toetust investeeringutele korralike töökohtade jätkusuutlikku loomisesse paljudes eri sektorites, töötajate ja töötute koolitusse ja vaesuse vähendamisse; |
7. |
kutsub Euroopa Ülemkogu üles kiitma heaks poliitilised suunised, mis näevad ette tööjõu maksukoormuse vähendamist, nõudes samal ajal maksuvabastustest või -vähendustest kasu saavatelt ettevõtjatelt vastutasuks inimväärset toimetulekut võimaldava töötasu maksmist; on seisukohal, et see suurendaks töötajate palkamise ja tööl hoidmise atraktiivsust ning parandaks tööturu üldist olukorda ja eriti sotsiaalselt kaitsetumate elanikerühmade seisundit; kutsub Euroopa Ülemkogu üles kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega heaks kiitma suunised tulude suurendamiseks õiglase, progressiivse, ümberjagava, tõhusa ja tulemusliku maksustamise abil ning maksudest kõrvalehoidmise vastu suunatud maksustamise parema koordineerimise abil, seades eesmärgiks õigluse tagamise ja sotsiaalse sidususe säilitamise; |
III. Parandada töö kvaliteeti ja tööhõive suurendamiseks vajalikke tingimusi
8. |
kahetseb, et töö atraktiivsuse tõstmisele suunatud poliitilistes suunistes ei käsitleta töökohtade kvaliteeti ja pööratakse liiga vähe tähelepanu eeltingimuste loomisele selleks, et tööturule suunduks rohkem inimesi, eriti naisi, puudega isikuid ja enim puudust kannatavaid, näiteks pikaajaliselt tööta olnud inimesi; kutsub Euroopa Ülemkogu üles lisama suuniseid inimväärse töö ja pingutuste kohta töö-, pere- ja eraelu ühitamise toetamiseks taskukohaste hooldus- ja lapsehoidmisvõimaluste pakkumise, perekondlikel põhjustel antava puhkuse ja paindliku töökorralduse abil; |
9. |
hoiatab, et kasinusmeetmed ja halduskoormuse vähendamine ei tohiks ohustada sotsiaalse kaitse ning ohutus- ja tervishoiunõudeid ega põhjustada nõuete leevendamist või ELi õigusaktidest erandite tegemist; |
IV. Tegeleda noorte töötusega
10. |
rõhutab, et tähtis on mitte kaotada noore põlvkonna potentsiaali ning kutsub Euroopa Ülemkogu lugema noorte töötuse küsimusega tegelemist esmatähtsaks; kutsub liikmesriike üles välja töötama põhjalikke strateegiaid noorte jaoks, kes ei tööta, õpi ega saa koolitust, sealhulgas sihipäraseid aktiivse tööturupoliitika meetmeid ja tööturul leiduvate oskuste sobimatusele suunatud meetmeid, edendama noorte ettevõtlust ja selliseid õppimiselt tööellu üleminekut julgestavaid raamistikke nagu nn kahene kutsekoolitus; kutsub liikmesriike üles juurutama tihedas koostöös tööturu osapooltega Euroopa noortegarantiid, mis tagab igale ELi noorele õiguse pärast kõige rohkem neljakuulist tööta olekut töö- ja praktikakoha pakkumisele, lisakoolituse või kombineeritud töö- ja koolitusprogrammi pakkumisele; rõhutab, kui tähtis on vähendada noorte seas ebakindlate töösuhete (ajutised lepingud, soovimatu osaajatöö või tasustamata praktika) esinemist; |
V. Tegeleda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega, eeskätt elanikerühmades, kes ei ole või on vähe seotud tööturuga
11. |
tervitab asjaolu, et esmakordselt sisaldab iga-aastane majanduskasvu analüüs suuniseid seoses vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega, ning kutsub Euroopa Ülemkogu üles neid suuniseid prioriteetsetena heaks kiitma, samal ajal tagades, et vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemine tähendab enamat kui vaid meetmeid inimeste tööturule viimiseks; selleks tuleb panna rõhku tööturuga mitteseotud või vähe seotud sotsiaalselt kaitsetute elanikerühmade sotsiaalkaitsele ja aktiivsele kaasamisele; |
12. |
rõhutab, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 9 tuleb terve Euroopa poolaasta jooksul süstemaatiliselt integreerida igasse valdkonda, sealhulgas riigipõhistesse soovitustesse, millega peaksid kaasnema sotsiaalse mõju eel- ja järelhindamised; |
VI. Suurendada demokraatlikku legitiimsust, vastutustundlikkust ja omanikutunnet
13. |
tuletab meelde, et liikmesriikide majanduspoliitika Euroopa-mõõtme tähtsuse suurenemine peaks käima käsikäes demokraatliku legitiimsuse suurenemise ja asjakohase vastutusega Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide ees; arvab, et kuna iga-aastase majanduskasvu analüüsi suhtes kohaldataval seadusandlikul tavamenetlusel puudub õiguslik alus, on Euroopa Ülemkogul erikohustus võtta poliitiliste suuniste heakskiitmisel arvesse parlamentide seisukohti, et anda suunistele demokraatlik legitiimsus; ning pakiline vajadus finantsdistsipliini ja kokkuhoiumeetmete rakendamise järele ei tohi mingil juhul olla tähtsam demokraatliku otsustusprotsessi kasutamisest; |
14. |
kutsub Euroopa Ülemkogu ja liikmesriike üles omanikutunde tekitamiseks tagama riiklike ja piirkondlike parlamentide, tööturu osapoolte, ametiasutuste ja kodanikuühiskonna põhjalik kaasamine Euroopa 2020. aasta strateegia poliitiliste suuniste elluviimisesse ja selle järelevalvesse ning majanduse juhtimise protsessi; |
15. |
kutsub komisjoni üles muutma iga-aastast majanduskasvu analüüsi 2013. aastal iga-aastasteks jätkusuutliku majanduskasvu suunisteks, esitama see kujul, mis võimaldaks parlamendil teha muudatusettepanekuid, ning tagama, et institutsioonidevahelise otsustamise läbipaistev protsess annaks tulemuseks ühiselt kokkulepitud poliitilised suunised; |
Tööhõive- ja sotsiaalvaldkonnas vajalikud lisapingutused
Suurendada tööhõivet ja parandada töökohtade kvaliteeti
16. |
kutsub liikmesriike üles toetama algatusi, mis hõlbustavad suurima tööhõivepotentsiaaliga sektorite arengut, eeskätt üleminekul säästvale majandusele (rohelised töökohad) ning tervishoiu- ja sotsiaalteenuste (valged töökohad) ning digitaalmajanduse puhul; |
17. |
kutsub liikmesriike üles parandama ettevõtluskeskkonda, eriti VKEde jaoks, ning eelkõige edendama ettevõtlusega alustamist ning toetama olemasolevaid VKEsid töökohtade loomisel; |
18. |
kutsub Euroopa Ülemkogu üles suurendama jõupingutusi ühtse turu parandamiseks, et edendada digitaalmajandust ning keskenduda arukale reguleerimisele, et vähendada tarbetut bürokraatiat; |
19. |
kutsub liikmesriike üles suurendama tööhõiveteenuste ulatust ja tulemuslikkust ning rakendama tulemuslikku aktiivset tööturupoliitikat (tihedas koostöös sotsiaalparteritega), mida toetatakse vastastikku aktiveerimisstiimulite, nt tööturule naasmist toetavate programmide, ning asjakohaste hüvitiste süsteemidega, säilitamaks tööalast konkurentsivõimet, toetamaks inimeste tööle naasmist ja tagamaks inimväärsed elamistingimused; |
20. |
kutsub liikmesriike üles toetama ja arendama paindlikuma töökorralduse tingimusi eriti just eakate ja noorte töötajate jaoks ning edendama töötajate liikuvust; rõhutab kogu ELis tööjõu tootlikkuse ja tõhususe suurendamise olulisust selleks, et taastada Euroopa konkurentsivõime; |
21. |
kutsub liikmesriike üles struktuurifonde täiel määral ära kasutama, et suurendada tööalast konkurentsivõimet ning võidelda tulemuslikult struktuurse ja pikaajalise töötusega; on veendunud, et komisjon peaks pakkuma liikmesriikidele täiendavat abi ja suuniseid selle eesmärgi osas, eriti just praeguses majanduslanguse ja sotsiaalsete katsumuste tingimustes; |
22. |
arvab, et strateegia „Euroopa 2020” peamist tööhõivemäära eesmärki saab saavutada üksnes juhul, kui naised osaleksid tööturul märkimisväärselt rohkem; kutsub komisjoni üles tagama liikmesriikidele tugevamad suunised, mille eesmärk peaks olema luua naiste suurema tööhõivemäärani jõudmiseks vajalikud tingimused, näiteks taskukohane hooldus- ja lapsehoiuteenus, asjakohased rasedus- ja sünnitus-, isadus- ja vanemapuhkuse skeemid ning tööaja ja -koha paindlikkus; |
23. |
kutsub Euroopa Ülemkogu üles hindama oma poliitiliste soovituste tulemuslikkust kõikide leibkonna täiskasvanutest liikmete tööturul osalemise toetamise, inimväärset äraelamist võimaldava töötasu tagamise ja madalapalgaliste või ebakindlate tööde lõksus olevate inimeste paremale kohale üleviimise hõlbustamise osas, kuna need on need kolm mehhanismi, millega saab vähendada töötajate vaesust; kutsub liikmesriike üles võitlema töötajate vaesusega, järgides tööturupoliitikat, mille eesmärk on töötajatele äraelamist võimaldava töötasu tagamine; |
24. |
kutsub komisjoni üles kasutama oma eduaruannetes sooliselt eristatud andmeid; |
25. |
kutsub liikmesriike üles tunnistama veelgi selgemalt nende ettevõtetes eakate töötajate antavat reaalset lisandväärtust ning looma vanusesõbralikke töötingimusi, et võimaldada eakatel töötajatel nende vastava valiku korral osaleda tööturul ja sinna jääda; kutsub liikmesriike üles tegema seda, võideldes ealise diskrimineerimisega, asendades eakate töötajate tööturult lahkumise stiimulid kaasava tööturu stiimulitega ning kohandades töötingimusi vastavalt eakate töötajate vajadustele, nt võimaldades õigust paindlikule tööajale ja -kohale, õigust koolitustele ja õigust paindlikuks pensionilejäämiseks, tagades kõigile piisava pensioni; usub, et töötervishoiu edendamine peaks tagama aktiivsena vananemise nii tööelu jooksul kui ka pärast seda; |
26. |
kutsub liikmesriike üles tagama, et ajutiste või osalise tööajaga lepingutega inimesi koheldaks võrdselt, sh vallandamise ja palga osas vastavalt esmasele ja teisesele ELi õigusele, ning et kõnealustel töötajatel ja füüsilisest isikust ettevõtjatel oleks piisav sotsiaalkaitse ja juurdepääs koolitustele ja elukestvale õppele ning et oleksid loodud neil karjääri tegemist võimaldavad raamtingimused; kutsub liikmesriike üles rakendama raamkokkuleppeid osalise tööajaga ja tähtajalise töö kohta ning tulemuslikult jõustama direktiivi, milles on sätestatud üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel; |
27. |
usub, et tööturu tootlikkuse ja konkurentsivõime kasvule suunatud vajalikke reforme tuleks teostada viisil, mis tagaks sotsiaalse õigluse ning edendaks töökohtade kvaliteeti, järgides sotsiaaldialoogi riiklikke tavasid; |
28. |
kutsub liikmesriike üles astuma samme liikuvuse parandamiseks nii tööturu sees kui ka tööturgude vahel ning kõigi Euroopa Liidus olemasolevate töötajate vaba liikumist takistavate õiguslike ning halduslike tõkete kaotamiseks; |
29. |
kutsub Euroopa Ülemkogu üles kehtestama finantstehingute maksu, et edendada jätkusuutlikku töökohtade loomist; |
30. |
avaldab kahetsust, et vaatamata asjaolule, et Euroopa soolise võrdõiguslikkuse paktis 2011–2020 kutsutakse komisjoni üles integreerima soolise võrdõiguslikkuse põhimõte iga-aastasesse majanduskasvu analüüsi, ei ole tehtud piisavalt jõupingutusi soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise rakendamiseks iga-aastase majanduskasvu analüüsi prioriteetides; kutsub Euroopa Ülemkogu üles tagama, et poliitilistes suunistes juhitaks tähelepanu soolisele ebavõrdsusele; kutsub liikmesriike üles rakendama riiklike reformikavade koostamisel soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist; kutsub komisjoni üles esitama riigipõhiseid soovitusi, kui liikmesriigid ei võta arvesse soolist mõõdet; |
Investeerida haridusse ja koolitusse
31. |
kutsub liikmesriike üles kohandama ja laiendama investeeringuid kõikide vanuserühmade haridusse, koolitusse, ettevõtlusalaste oskuste edendamisse ja elukestvasse õppesse mitte ainult formaalõppe kaudu, vaid ka mitteformaalse ning informaalse õppimise arendamise kaudu, mis tagavad suurema kasvupotentsiaali, ning hoiatab hariduseelarvete kärbete pikaajaliste sotsiaalsete ja majanduslike kulude eest; |
32. |
kutsub ELi ja liikmesriike üles ületama oskuste mittevastavust ja puudulikkust ning suurendama sünergiat ülikoolide, koolitusasutuste, noorteorganisatsioonide ja ettevõtete vahel, prognoosides paremini seda, milliseid oskusi on vaja, kohandades haridus- ja koolitussüsteeme tööturu vajadustele ning andes tööjõule uued oskused, et võidelda struktuurse tööpuudusega ning valmistada tööjõudu ette arukale, säästvale ja kaasavale majandusele üleminekuks; |
33. |
nõuab tungivalt, et liikmesriigid ei laseks tekkida olukorral, kus kokkuhoiumeetmed ohustavad kasvusõbralikke poliitikasuundi, ning seaksid esikohale kasvusõbralikud kulutused, nt kulutused haridusele, elukestvale õppele, teadusuuringutele ja innovatsioonile, tagades samal ajal nende kulutuste tõhususe; |
34. |
tuletab meelde, et komisjon lubas oma juhtalgatuses „Noorte liikuvus” teha ettepaneku ametipraktika kvaliteediraamistiku loomiseks, ja kutsub teda üles seda raamistikku viivitamata esitama; |
35. |
soovitab jõuliselt rakendada riiklikku kvalifikatsiooniraamistikku kui elukestva õppe arendamise edendamise vahendit; |
36. |
julgustab komisjoni, liikmesriike ja tööandjaid looma naistöötajatele uute tehnoloogiate sektorites rohkem võimalusi, et tugevdada kõrgtehnoloogiasektorit kooskõlas strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega; |
Võidelda vaesusega, edendada sotsiaalset kaasatust ja avalike teenuste kvaliteeti
37. |
rõhutab asjaolu, et Eurobaromeetri 2011. aasta novembri uuringu kohaselt nimetas 49 % Euroopa kodanikest vaesuse vastu võitlemist ja sotsiaalset tõrjutust esmatähtsa poliitikana, mida Euroopa Parlament peaks nende arvates edendama, seades selle nende esmaseks mureküsimuseks majandus-, eelarve- ja fiskaalpoliitika koordineerimise ees; |
38. |
kutsub liikmesriike üles täiustama sotsiaalkaitsesüsteemide piisavust ja tulemuslikkust, kaasa arvatud juurdepääsu pensionisüsteemidele soolist võrdõiguslikkust nõuetekohaselt arvesse võttes, ning tagama, et need toimiksid edaspidigi puhvritena vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu; |
39. |
kutsub liikmesriike üles väikese sissetulekuga ja haavatavate rühmade marginaliseerumise ennetamiseks rakendama aktiivse kaasamise strateegiaid, piisavaid ja taskukohaseid kvaliteetseid teenuseid, piisavat elatusmiinimumi toetust ja ühtset lähenemisviisi kvaliteetsele tööhõivele; |
40. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles järgima sotsiaalkaitsekomitee nõuet osaluspõhiste riiklike sotsiaalaruannete koostamiseks, et toetada riiklikke reformikavasid, mis põhinevad sotsiaalse avatud koordinatsiooni meetodi ühistel eesmärkidel ning pakub mitmemõõtmelisi lahendusi vaesusega võitlemiseks, edendades juurdepääsu õigustele, vahenditele ja teenustele; |
41. |
kutsub liikmesriike ja komisjoni üles kehtestama, rakendama ja jõustama tulemuslikke diskrimineerimisvastaseid meetmeid; kutsub komisjoni üles juhtima riigipõhistes soovitustes tähelepanu puudulikele edusammudele diskrimineerimisvastaste meetmete rakendamisel ja jõustamisel; |
42. |
kutsub liikmesriike üles täpsustama oma riiklikes reformikavades, kuidas kavatsetakse kasutada ELi rahalisi vahendeid riiklike vaesusega seotud eesmärkide ja muude sotsiaal-, tööhõive- ja haridusalaste eesmärkide saavutamise toetamiseks, tagades strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamise; |
43. |
hoiatab, et iga-aastases majanduskasvu analüüsis toetatavate pensionireformidega ei tohi lihtsalt tõsta pensioniiga puudujääkide tasandamiseks, vaid vastupidi, need reformid peavad hõlmama tööaastaid ja pakkuma inimväärset üleüldist kaetust, vähendades eakate vaesust ning seadmata ohtu riiklikke pensionisüsteeme; |
44. |
kutsub ELi ja liikmesriike üles tagama, et kõik tervishoiureformid keskenduksid kvaliteedi parandamisele ning piisavuse, taskukohasuse ja üldise kättesaadavuse tagamisele; |
45. |
peab murettekitavaks sotsiaalselt mõju, mida kriis avaldab naiste vaesusele; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tagama, et eelarve konsolideerimine on kooskõlas strateegia „Euroopa 2020” sotsiaalse mõõtme ja tööhõivesuunistega; kutsub komisjoni üles hindama ka kokkuhoiumeetmete mõju soolisele võrdõiguslikkusele ja naiste tööhõivele; |
46. |
palub komisjonil arendada edasi soolise võrdõiguslikkuse analüüsi ja süvalaiendamist seoses pensionireformide mõjuga naiste elule ELis, eesmärgiga individualiseerida pensioniõigused ning ka sotsiaalkindlustus- ja maksusüsteemid; |
Vaja on veel pingutada juhtimise, kohustuste võtmise ja demokraatliku legitiimsuse parandamiseks
47. |
on mures asjaolu üle, et Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide roll Euroopa poolaastas on jätkuvalt piiratud; peab kahetsusväärseks asjaolu, et komisjoni algatatud ja Euroopa Ülemkogu poolt toetatavates iga-aastase majanduskasvu analüüsi poliitilistes suunistes napib parlamentaarset kaasatust ja seega ka demokraatlikku legitiimsust; |
48. |
märgib, et viis liikmesriiki, kellel on praegu vastastikuse mõistmise memorandum komisjoni, IMFi ja EKPga, ei saanud 2011. aasta juulis riigipõhiseid soovitusi; kutsub komisjoni üles tagama, et vastastikuse mõistmise memorandumi rakendamine oleks täielikult kooskõlas strateegia „Euroopa 2020” tööhõive suurendamise ja vaesuse vähendamise eesmärkide saavutamisega; kordab oma seisukohta, et Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) tuleks kaasata komisjoni, IMFi ja EKP finantsabiprogrammidesse; kutsub Euroopa Ülemkogu üles pakkuma asjaomastele liikmesriikidele vajalikku julgustust teha investeeringuid jätkusuutlikkusse töökohtade loomisse, haridusse ja koolitusse ning vaesuse vähendamisse, et aidata neil panustada ELi peamiste eesmärkide saavutamisse selles valdkonnas; |
49. |
kutsub Euroopa Liidu ajaloo suurima majanduskriisi taustal liikmesriike üles rakendama viivitamata vajalikke riiklikke reformikavasid; |
*
* *
50. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele. |
(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0542.
(2) ELT C 308 E, 20.10.2011, lk 116.
(3) ELT L 308, 24.11.2010, lk 46.
(4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0466.
(5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0495.
(6) ELT L 307, 18.11.2008, lk 11.
(7) ELT C 212 E, 5.8.2010, lk 23.
(8) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0092.
(9) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0230.
(10) ELT C 351 E, 2.12.2011, lk 29.
(11) ELT C 308 E, 20.10.2011, lk 6.
(12) EÜT L 175, 10.7.1999, lk 43.
(13) EÜT L 14, 20.1.1998, lk 9.
(14) EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16.
30.8.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 249/12 |
Kolmapäev, 15. veebruar 2012
2012. aasta majanduskasvu analüüsi täiendamine
P7_TA(2012)0048
Euroopa Parlamendi 15. veebruari 2012. aasta resolutsioon 2012. aasta majanduskasvu analüüsi täiendamise kohta (2011/2319(INI))
2013/C 249 E/04
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni 23. novembri 2011. aasta teatist 2012. aasta majanduskasvu analüüsi kohta (COM(2011)0815), |
— |
võttes arvesse 16. novembril 2011. aastal vastu võetud majanduse juhtimist puudutavate õigusaktide paketti ja eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta (1), |
— |
võttes arvesse oma 15. detsembri 2011. aasta resolutsiooni makromajandusliku tasakaalustamatuse järelevalve tulemustabeli esialgse kavandi kohta (2), |
— |
võttes arvesse oma 1. detsembri 2011. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta kohta (3), |
— |
võttes arvesse oma 6. juuli 2011. aasta resolutsiooni finants-, majandus- ja sotsiaalkriisi kohta: soovitused vajalike meetmete ja algatuste kohta (4), |
— |
võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 9. detsembri 2011. aasta järeldusi, |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 48, |
— |
võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A7-0018/2012), |
A. |
arvestades, et uusimad statistilised andmed näitavad ebavõrdsuse ja tööpuuduse suurenemist Euroopa Liidus; |
B. |
arvestades, et enamik liikmesriike on ELi 2020. aasta strateegia peamised eesmärgid unarusse jätnud; |
Majanduslikud ülesanded ja peamised makromajanduslikud tegevuspõhimõtted
1. |
peab komisjoni esitatud 2012. aasta majanduskasvu analüüsi heaks aluseks käesoleva aasta Euroopa poolaastale; rõhutab, et spetsiaalselt valitsemissektori praeguse võla- ja finantskriisi ületamiseks mõeldud lahendustega, millega kõik institutsioonid iga päev tegelevad, peaksid kaasnema keskmise kestusega ja pikaajalised majanduskasvu soodustavad meetmed, samuti üldise majandusraamistiku põhjalik uuendamine, et suurendada Euroopa majanduse jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet ning tagada selle pikaajaline edukas areng; |
2. |
on siiski seisukohal, et aasta majanduskasvu analüüs ei ole piisav, et Euroopa kodumajapidamiste, ettevõtete ja ka finantsturgude usaldust taastada, kuna selles on jäetud tähelepanuta asjaolu, et ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks investeerides on vaja kiiresti tegutseda, et toetada lühiajalisi meetmeid ja tööhõivet; |
3. |
tuletab meelde, et 2011. aasta majanduskasvu analüüsis ja mitmetes teistes algatustes, mis tuleb ellu rakendada liikmesriikide ja ELi õigusaktide abil, sisaldub juba enamik elemente, mis on vajalikud selleks, et taastada usaldus, suurendada konkurentsivõimet ning soodustada arukat ja püsivat majanduskasvu ja töökohtade loomist; |
4. |
tuletab meelde oma 1. detsembri 2011. aasta resolutsioonis (majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta kohta) nõukogule ja komisjonile esitatud nõudmisi ja nõuab selles resolutsioonis sisalduvatele küsimustele avalikku vastust; |
5. |
taunib puudusi ja ebaühtlust ELi tasandil kokkulepitud suuniste rakendamisel liikmesriikides, pidades silmas liikmesriikide piisavat tegutsemisvabadust, millega nad teostavad omaenda poliitikat, mis aga takistab kokkulepitud suuniste täielikku rakendamist ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks; peab tervitatavaks asjaolu, et käesoleva aasta majanduskasvu analüüsis rõhutatakse nii rakendusmeetmete vajalikkust kui ka majanduskasvu soodustavat tegevust; rõhutab, et nende muudatuste puhul, mis on kokku lepitud seoses majanduse tulevase juhtimisega, on vaja tunduvalt suurendada demokraatlikku legitiimsust ja riikide endi vastutust; |
6. |
on nõus sellega, et iga-aastase majanduskasvu analüüsi ning Euroopa Parlamendi ja teiste Euroopa institutsioonide sellekohaste ametlike seisukohtadega seatakse prioriteedid järgmiseks 12 kuuks, muu hulgas ka Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide täitmisega seotud prioriteedid, ning liikmesriigid peaksid neid arvestama oma majandus- ja eelarveotsustes kooskõlas ELi riigipõhiste soovitustega; |
7. |
nõustub komisjoni analüüsiga, mille kohaselt peaksid jõupingutused liikmesriikide ja ELi tasandil keskenduma viiele alljärgnevale prioriteedile:
|
8. |
hindab positiivselt ELi 2020. aasta strateegia juhtalgatuste saavutuste hindamist, kuid toonitab, et iga poliitika keskmesse peaks jääma võitlus sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu; |
9. |
on seisukohal, et juurdepääs põhilistele pangateenustele jääb sotsiaalse kaasatuse üheks olulise tähtsusega teguriks ja soovitab seepärast komisjonil võtta selle tagamiseks jõulisemaid meetmeid; |
Diferentseeritud ja majanduskasvu soodustav eelarve konsolideerimine, millega tagatakse majanduse elavdamine ja töökohtade loomine
10. |
möönab, et liikmesriikide majandus ja fiskaalpoliitika on teineteisest sõltuvad ja neil on n-ö ülekanduv mõju; rõhutab, et kõikide, nii praegu euroalasse kuuluvate kui ka mittekuuluvate liikmesriikide majanduskasvu väljavaated sõltuvad suurel määral sellest, kui otsustavalt tegeletakse riigivõlakriisiga ja kui tõhusalt tagatakse koordineeritud majanduspoliitiliste meetmetega tugevam rõhuasetus investeeringutele püsivasse majanduskasvu ja töökohtade loomisse; nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid kohaseid meetmeid, et korrigeerida oma ülemäärast eelarvepuudujääki nõukogu poolt kindlaksmääratud tähtajaks ja vähendada oma riigivõlga talutava tasemeni; |
11. |
võtab teadmiseks uued seadusandlikud ettepanekud majanduse juhtimise kohta; usub, et sellised ettepanekud annavad võimaluse edendada Euroopa Parlamendi rolli majanduspoliitika järelevalvemenetluste väljatöötamisel ja rakendamisel Euroopa poolaasta raamistikus, kooskõlas aluslepingu artiklite 121 ja 136 sätetega; |
12. |
tuletab meelde, et praeguses olukorras, kus mitmed liikmesriigid seisavad riiklike vahendite jaotamisel karmide ja raskete valikute ees, on äärmiselt oluline võrdsetel alustel tagada mitmesuguste majanduspoliitika vahendite ja eriti ELi 2020. aasta strateegia peaeesmärkide saavutamist soodustavate poliitiliste meetmete kooskõla; |
13. |
tuletab sellega seoses meelde vajadust tuvastada ja hinnata liikmesriikide majanduspoliitika ülekanduvaid mõjusid ning nendega tegeleda, samuti hinnata Euroopa poolaasta raamistikus kasutatavate majanduspoliitika vahendite sotsiaalset mõju; |
14. |
rõhutab, et liikmesriigid peaksid vastavalt oma eelarveseisundile järgima diferentseeritud strateegiat, ja nõuab, et liikmesriigid hoiaksid oma avaliku sektori kulutusi allpool SKP keskpika perioodi kasvutrendi, eeldades et kasvavaid kulusid ei sobitata täiendavate, n-ö äranägemise järgi võetavate tulumeetmetega; kutsub liikmesriike üles tähtsustama nii eelarve kulude kui ka tulude osa sellistes majanduskasvu toetavates valdkondades nagu haridus, teadusuuringud, innovatsioon, infrastruktuur ja energeetika, ning tagama nende kulude ja tulude tõhususe; nõuab tõhusaid, sotsiaalselt õiglasi ja kestlikke ümberkorraldusi järgmistes valdkondades:
|
Reaalmajanduse pikaajalise finantseerimise tagamine
15. |
väljendab rahulolu selle üle, et käimas on finantssektori reguleerimise ja järelevalve põhjalik uuendamine; on seisukohal, et ELi finantssüsteemi paindlikkuse suurendamiseks on vaja võtta järjekindlamaid ja ambitsioonikamaid meetmeid; rõhutab, et see aitaks parandada Euroopa Liidu konkurentsivõimet; rõhutab, et seda tuleb teha viisil, mis aitaks vältida regulatiivset arbitraaži ning ei soodustaks kapitali väljavoolu ega majandustegevuse väljaviimist EList; |
16. |
rõhutab, et investorite usalduse taastamiseks on vaja tugevdada pankade kapitalipositsiooni ja võtta meetmeid, et toetada pankade juurdepääsu rahalistele vahenditele, ning piirata lühiajalistel tulemustel põhinevate tasustamissüsteemide ja puudulike ärimudelite kasutamist; on seisukohal, et finantssektori reguleerimise ja järelevalve reformimist on vaja jätkata, et reageerida riigi- ja eravõlaturgude kõrgendatud riskidele, ning muu hulgas tuleb tugevdada süsteemselt oluliste pankade kapitalipositsiooni, kuid sellega ei tohi kahjustada n-ö süsteemselt mitteoluliste finantseerimisasutuste positsiooni; rõhutab, et pärast korralikku kapitaliseerimist ei tohiks pangad liigselt piirata laenuandmist reaalmajandusele ja seepärast peaksid regulatiivsed meetmed panema aluse nende laenuandmisvõime suurendamisele; palub komisjonil tagada, et Euroopa finantsjärelevalve süsteemiga säilitataks laenuandmise pankade, eriti nende finantseerimisasutuste poolt, kes said kasu kriisiaegsest riigiabist ja EKP likviidsusliinide toetusest; ootab komisjonilt enne 2012. aasta suve ettepanekuid pankade kriisi ohjamise kohta; taunib erasektori kahjumite üldsuse kanda jätmist pangandussektorile tehtavate rahasüstide kaudu ning taunib reitinguagentuuride ja rahvusvaheliste rahanduskeskuste spekulatiivset tegevust; |
17. |
toetab selliste projektivõlakirjade kasutuselevõttu, mis on mõeldud tähtsate infrastruktuuriprojektide rahastamise toetamiseks, et soodustada püsivat majanduskasvu ja töökohtade loomist; |
18. |
rõhutab Euroopa Investeerimispanga grupi olulist osa reaalmajanduse ja eriti VKEde toetamisel ning investeeringute tagamisel pikaajalistele infrastruktuuriprojektidele kooskõlas ELi 2020. aasta strateegiaga; on seisukohal, et EL peaks kasutama olemasolevaid ressursse ning looma innovaatilisi rahastamisvahendeid nende liikmesriikide tarbeks, kelle võimalused finantsstiimuleid pakkuda on piiratud; |
Püsiva majanduskasvu edendamine konkurentsivõime ja investeeringute suurendamise kaudu
19. |
tunneb muret makromajandusliku tasakaalu puudumise pärast ELis ja selle pärast, et mitmed, eelkõige turusurve all olevad liikmesriigid jäävad oma tootlikkuse tasemelt teistest maha; rõhutab, et nende probleemide asjakohaseks lahendamiseks nii eelarve puudujäägiga riikides kui ka eelarve ülejäägiga riikides on tähtis paremini koordineerida majanduspoliitilisi meetmeid ja struktuurireforme; tunneb muret tõsiasja pärast, et suurem osa ülemaailmsest majanduskasvust toimub järgmistel aastatel eeldatavasti väljaspool ELi, millest tulenevalt on vaja tugevdada liikmesriikide ekspordisuutlikkust ja luua stabiilne raamistik välismaistele otseinvesteeringutele, mis on suunatud väärtuste loomisele ELi reaalmajanduses; |
Võitlus tööpuudusega ja kriisi sotsiaalsete tagajärgedega (tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni pädevus)
20. |
on seisukohal, et struktuuriline mittevastavus tööjõu pakkumise ja nõudluse vahel takistab majanduse elavdamist ja pikaajalist majanduskasvu, ning nõuab seetõttu tööjõuturu struktuurireforme ning samal ajal subsidiaarsuse põhimõtte järgimist ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kindlustamist; juhib tähelepanu tööturu osapoolte ülesannetele ja kohustustele struktuurireformide väljatöötamisel ja rakendamisel; |
ELi avaliku halduse ja üldhuviteenuste ajakohastamine
21. |
tuletab meelde, et avaliku halduse kvaliteet on ELi, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil konkurentsivõime üks määrava tähtsusega osiseid ja oluline tootlikkuse tegur; märgib, et avaliku sektori reformimine on ülimalt vajalik konkurentsivõime taastamiseks; on seisukohal, et kvaliteetse avaliku halduse jaoks on vaja piisavaid eelarvevahendeid ja reforme ning järgida tuleb subsidiaarsuse põhimõtet, nagu on kindlaks määratud üldhuviteenuste protokollis nr 26; |
22. |
võtab teadmiseks üldhuviteenuste kvaliteediraamistiku, mille eesmärk on suurendada selgust ja õiguskindlust selles, kuidas kohaldada ELi eeskirju üldhuviteenustele, tagada juurdepääs põhiteenustele ja edendada kvaliteeti; |
23. |
peab kahetsusväärseks, et ELi õigusaktide rakendamine kulgeb teatavates liikmesriikides aeglaselt, ja nõuab neilt statistiliste andmete kvaliteedi osas kokku lepitud tulemusteni jõudmist; on kindlalt veendunud, et usaldusväärsete, täpsete ja ajakohaste andmete kättesaadavus on poliitiliste otsuste tegemisel ülimalt tähtis tegur; tunnustab komisjoni jõupingutusi, mille eesmärk on parandada liikmesriikide poolt komisjonile (Eurostatile) esitatavate andmete usaldusväärsust; kutsub liikmesriike üles rakendama võimalikult kiiresti nõukogu direktiivi liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta; |
24. |
nõuab suuremat tõhusust avalike teenuste osutamisel ning avaliku halduse ja kohtusüsteemi läbipaistvuse ja kvaliteedi suurendamist, ning kutsub üles vähendama tarbetut halduskoormust ja bürokraatiat; rõhutab, et tähtis on jälgida ja hinnata avaliku teenistuse tegevust vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele; |
25. |
arvestades, et iga-aastane majanduskasvu analüüs hõlmab palju enamat kui vaid majanduslikke elemente, kutsub komisjoni üles töötama välja programme konkreetsetele poliitikavaldkondadele, näiteks kaitsepoliitikale, kus ühine juhtimine või ühine vastutus mitme liikmesriigi poolt annaks mastaabisäästu, mis tooks asjaomastele liikmesriikidele lisandväärtust ja rahalist kokkuhoidu; |
26. |
rõhutab, et majanduse praegust olukorda arvestades on ELi rahastatavate programmide tähtsus eriti suur, ja kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut ELi 2020. aasta strateegia meetmete rahastamiseks kasutamata maksete assigneeringute ülekandmisega; |
Menetlusraamistik
27. |
peab kahetsusväärseks, et Euroopa Parlamendi kaasatus majanduspoliitika üldsuuniste (BEPG) ja iga-aastase majanduskasvu analüüsi väljatöötamisse ei ole aluslepinguga formaalselt ette nähtud, kuigi parlament osaleb tööhõive küsimuste käsitlemises konsulteerimiskorra kohaselt (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 148 lõige2); tuletab meelde, et iga-aastase majanduskasvu analüüsi puhul tuleks rakendada kaasotsustamismenetlust ja see tuleks kehtestada lepingu järgmise muutmisega; soovib, et vajaduse korral tugevdataks dialoogi ELi ja liikmesriikide institutsioonide, eelkõige parlamentaarsete institutsioonide vahel, ning et see toimuks vastastikuses austuses ja vastastikusel nõusolekul; |
28. |
tuletab meelde, et Euroopa poolaasta on nüüdsest ELi teiseste õigusaktide osa (vt määruse (EL) nr 1175/2011 artikkel 2a) (6); |
29. |
tuletab meelde, et majanduse juhtimise õiguslik raamistik (majanduse juhtimise pakett, nn kuuene pakett) annab vahendid majandusdialoogiks: „Selleks et tõhustada arutelu Euroopa Liidu institutsioonide, eelkõige Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel ning tagada suurem läbipaistvus ja vastutus, võib Euroopa Parlamendi pädev komisjon kutsuda nõukogu eesistuja, komisjoni presidendi ja vajaduse korral eurorühma esimehe parlamendikomisjoni arutama otsuseid… Euroopa Parlamendi pädev komisjon võib anda selliste otsustega seotud liikmesriigile võimaluse osaleda arvamuste vahetuses.”; nõuab, et seda majanduskoostööd ja vastastikust mõistmist soodustavat vahendit kasutataks võimalikult palju; |
30. |
märgib, et 2012. aastal kulgeb Euroopa poolaasta esimest korda majanduse juhtimise kokkulepitud tõhustatud õigusraamistikus (nn kuuene pakett), mis sisaldab stabiilsuse ja kasvu pakti karmistatud eeskirju ning liikmesriikide eelarveeeskirju, samuti makromajandusliku tasakaalustamatuse jälgimise ja korrigeerimise uusi menetlusi; |
31. |
kutsub komisjoni üles esitama tulevased analüüsid pealkirjaga „Jätkusuutliku majanduskasvu suunised”; |
32. |
nõuab, et komisjon esitaks üksikasjaliku hinnangu riigipõhiste soovituste rakendamise kohta liikmesriikides ja avalikustaks selle enne 2012. aasta juunis toimuvat Euroopa Ülemkogu kohtumist; |
33. |
palub komisjonil teha tihedat koostööd nõukoguga, et töötada välja tõeline ühine eelarve ja raamatupidamise mõistestik; |
34. |
tuletab meelde, et nõukogu peaks Euroopa Parlamendis toimuva majandusteemalise dialoogi raames avalikult selgitama oma seisukohta, kui see komisjoni soovitustest ja ettepanekutest oluliselt erineb; |
35. |
rõhutab sellega seoses, et komisjon peab oma soovitustes ja ettepanekutes austama ja hoidma liikmesriikide poliitilist tegutsemisvabadust, mis on vajalik poliitika teostamiseks kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega ja artikli 126 sätetega, kuna soovitatud eesmärke on võimalik saavutada mitmesuguseid vahendeid kasutades; |
36. |
nõuab, et komisjon selgitaks põhjalikult, miks ta annab negatiivse hinnangu riiklikule reformikavale või stabiilsus- ja lähenemisprogrammile või mis tahes muule dokumendile, mille liikmesriigid on majanduse juhtimise raamistikus esitanud; ootab, et seda tehes esitaks komisjon asjaomasele liikmesriigile oma üksikasjaliku metoodika ja tööhüpoteesi, millel hinnang põhineb; |
37. |
tuletab meelde, et uues õigusraamistikus nähakse ette, et Euroopa Parlament kaasatakse asjakohaselt Euroopa poolaasta tegevusse, et suurendada tehtavate otsuste läbipaistvust ja nende eest vastutamist, eelkõige majandusdialoogi abil, nagu on kindlaks määratud asjakohastes teisestes õigusaktides; |
38. |
peab kiiduväärseks, et komisjon on avaldanud oma iga-aastase majanduskasvu analüüsi novembri lõpuks, ja ootab, et selline ajastatus muutuks püsivaks, et parlamendil oleks piisavalt aega oma seisukohtade väljendamiseks, enne kui kevadisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel võetakse vastu iga-aastased suunised; |
39. |
rõhutab, et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 121 annavad nõukogu eesistuja ja komisjoni president ning vajadusel ka eurorühma esimees igal aastal mitmepoolse järelevalve tulemustest aru Euroopa Parlamendile ja Euroopa Ülemkogule; |
40. |
nõuab, et komisjon, nõukogu ja Euroopa Ülemkogu lepiks parlamendiga kokku Euroopa poolaasta ühtlustatud ajakava, et muuta see võimalikult tulemuslikuks, läbipaistvaks ja õiguspäraseks; |
41. |
teeb presidendile ülesandeks kaitsta seda seisukohta Euroopa Ülemkogu kevadisel kohtumisel (1. ja 2. märtsil 2012); |
*
* *
42. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning Euroopa Ülemkogule. |
(1) ELT L 306, 23.11.2011, lk 25.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0583.
(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0542.
(4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0331.
(5) Vt näiteks nõukogu 8. novembri 2011. aasta direktiivi 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta (ELT L 306, 23.11.2011, lk 41).
(6) Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1175/2011, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta (ELT L 306, 23.11.2011, lk 12).
Neljapäev, 16. veebruar 2012
30.8.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 249/18 |
Neljapäev, 16. veebruar 2012
2013. aasta eelarvemenetluse suunised – muud jaod peale komisjoni
P7_TA(2012)0050
Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2012. aasta resolutsioon 2013. aasta eelarvemenetluse suuniste kohta, I jagu – Euroopa Parlament, II jagu – Nõukogu, IV jagu – Euroopa Kohus, V jagu – Kontrollikoda, VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, VII jagu – Regioonide Komitee, VIII jagu – Euroopa Ombudsman, IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor, X jagu - Euroopa välisteenistus (2012/2001(BUD))
2013/C 249 E/05
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314, |
— |
võttes arvesse nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsust 2007/436/EÜ, Euratom, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (1), |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta otsust 2012/5/EL, millega muudetakse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta seoses mitmeaastase finantsraamistikuga, et katta ITERi projekti lisarahastamisvajadused (2), |
— |
võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2010 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega (3), |
— |
võttes arvesse kodukorra artikleid 23 ja 79, |
— |
võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A7-0030/2012), |
A. |
arvestades, et 2013. aasta eelarve jaoks on mitmeaastase finantsraamistikus rubriigi 5 ülemmäärana ette nähtud 9 181 miljardit eurot (jooksevhindades) (4); |
B. |
arvestades, et 2013. aasta eelarvet mõjutab Horvaatia ühinemine, sest vahendeid on vaja nii uute parlamendiliikmete jaoks kui ka töötajate värbamiseks institutsioonidesse; |
C. |
arvestades, et kuna avalikul sektoril on suur võlakoormus ning tuleb teha kärpeid ja liikmesriigid püüavad jätkuvalt oma eelarvet konsolideerida, peaksid Euroopa Parlament ja kõik teised institutsioonid eelarvesse vastutustundlikult suhtuma ning oma kulutusi piirama; võttes teadmiseks volinik Lewandowski 23. jaanuari 2012. aasta kirja Euroopa Liidu institutsioonide presidentidele ja eesistujatele; |
D. |
arvestades, et eelarvemenetluse praeguses etapis ootab parlament teiste institutsioonide eelarvestusi ja omaenda juhatuse ettepanekuid 2013. eelarve koostamiseks; |
2013. aasta eelarve üldraamistik ja prioriteedid
1. |
on seisukohal, et kuna majandusolud on endiselt keerulised, peaksid institutsioonid oma halduseelarve külmutama; rõhutab aga, et õiguslikult siduvaid kohustusi tuleb täita ning et sellest tulenevalt võib teatavate eelarveridade suurendamine vajalikuks osutuda; |
2. |
kutsub institutsioone üles omavahelist koostööd tihendama, et vahetada häid tavasid, teha kindlaks kokkuhoiuvõimalusi ja muuta personali-, organisatsiooni-, tehnoloogia- ja kinnisvarapoliitika sel teel ajakohasemaks; |
3. |
rõhutab, et selleks, et Horvaatia ühinemine võimalikult hästi sujuks, peavad institutsioonid omavahel koostööd tegema; |
4. |
rõhutab, et tuleb tõhustada diskrimineerimisvastaseid meetmeid, mis hõlbustavad puuetega inimeste liikumist, tööle võtmist ja integratsiooni; |
5. |
rõhutab, et kõigis institutsioonides tuleb rakendada tõhusat keskkonnapoliitikat; |
Euroopa Parlament
6. |
tuletab meelde märkimisväärset kokkuhoidu, mis saavutati 2012. aasta eelarves tänu struktuursetele muutustele ja ümberkorraldustele; julgustab jätkama strukturaalseid ja organisatsioonilisi reforme ning toetab innovatsiooni teistes valdkondades; on seisukohal, et reaalse kokkuhoiuni jõudmiseks tuleb kindlaks teha eelarveread, mille meetmed on kattuvad või ebatõhusad; nõuab seetõttu eelarvekomisjoni peasekretärilt üksikasjalikku raportit, mis sisaldaks selget ülevaadet nendest eelarveridadest, mille assigneeringud jäid 2011. aastal osaliselt kasutamata, ja alatäitmise põhjuste objektiivset analüüsi; |
7. |
on seisukohal, et tegelikkuses oleks kõige rohkem võimalik säästa Euroopa Parlamendile üheainsa töökoha valimisega; innustab seega viivitamatult olukorda hindama; |
8. |
on seisukohal, et märkimisväärse pikaajalise kokkuhoiu saavutamiseks tuleks kaaluda Euroopa Parlamendi eelarve sõltumatut hindamist; on veendunud, et tuleks kaaluda töörühma moodustamist; palub, et peasekretär ja juhatus esitaksid nii pea kui võimalik konkreetsed ettepanekud sellise töörühma moodustamiseks ning hiljemalt 2012. aasta lõpuks ettepanekud võimaliku kokkuhoiu saavutamiseks; nõuab ühtlasi töörühma mis tahes järelduste kiiret rakendamist; |
9. |
tervitab tõhustatud koostööd eelarvekomisjoni ja juhatuse vahel iga-aastase eelarvemenetluse käigus; soovitab tungivalt veelgi tihendada peasekretäri, juhatuse ning eelarvekomisjoni vahelist koostööd kogu aasta vältel, et tagada sujuv eelarvemenetlus ja eelarve tõhus täitmine; loodab, et juhatus koostab vajadustepõhise konservatiivse eelarvestuse, milles on arvestatud siduvatest kohustustest tulenevate võimalike eelarveridade suurendamistega; on seisukohal, et tuleks teha kõik võimalikud jõupingutused selle tagamiseks, et vastukaaluks igale kavandatud assigneeringute suurendamisele oleks kavandatud mõne muu valdkonna assigneeringute kärpimine; |
10. |
nõuab, et 2013. aastal külmutataks kõik lähetustega seotud eelarveread ning et parlamendiliikmete hüvitisi kuni praeguse koosseisu ametiaja lõpuni kordagi ei indekseeritaks; ootab huviga peasekretäri raportit lähetuste kohta, mis tuleb esitada juhatusele ja eelarvekomisjonile 31. märtsiks 2012; |
11. |
on seisukohal, et kokkuhoid ei tohiks ohtu seada Euroopa Parlamendi seadusandlikku tegevust; on veendunud, et parlamendiliikmete seadusandlikku tegevust oleks võimalik toetada teadmushaldussüsteemi täieliku väljaarendamisega; tunneb heameelt administratsiooni esitatud teabe üle ning nõuab projekti praeguse seisu kohta ajakohast teavet; loodab, et süsteem hakkab täielikult tööle ja kõik ELi kodanikud saavad seda kasutada; nõuab suuremaid jõupingutusi nimetatud projekti kiiremaks rakendamiseks; tuletab meelde, et nõuab teavet selle kohta, kuidas oleks võimalik teadmushaldussüsteemi kasutuselevõtmise abil kulusid kokku hoida; |
12. |
tuletab meelde Euroopa Parlamendi eelarvealaseid resolutsioone, sh kõige viimast, 26. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni, (5) milles parlament nõudis kinnisvarapoliitikas varases etapis teavitamist, arutelu ja läbipaistvat otsustusprotsessi; palub, et iga kuue kuu tagant esitataks täpne teave kinnisvaraprojektide edenemise ja nende finantsmõju kohta; märgib, et praeguse koosseisu ametiajal ei tohiks ette võtta ühtki uut ettenägematut kinnisvaraprojekti; |
Muud institutsioonid
13. |
innustab kõiki institutsioone otsima võimalusi veel suurema kokkuhoiu saavutamiseks, säilitama eelarvedistsipliini ja külmutama oma eelarve, kuid pöörama samas tähelepanu õiguslikele kohustustele ja vajadusele näha ette uued rahalised vahendid, näiteks Horvaatia ühinemiseks jaoks; |
14. |
võtab teadmiseks Euroopa Kohtu (IV jagu) nõudmise muuta oma põhikirja; võtab teadmiseks, et see avaldab eelarvele otsest mõju; on seisukohal, et institutsiooni töö sujumiseks ja sellega seoses ELi kodanikele asjakohase õiguskaitse pakkumiseks tuleb tagada vajalikud rahalised vahendid; |
15. |
mõistab probleeme, mis Euroopa välisteenistusel oma esimese, 2011. aasta eelarve koostamisel tekkisid; nõuab sellele uue institutsioonile usaldusväärset finantsjuhtimist ning palub välisteenistusel uurida võimalusi suurema eelarvetevahelise koostoime saavutamiseks liikmesriikidega, kui see on kohaldatav; |
*
* *
16. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele, Euroopa Ombudsmanile, Euroopa Andmekaitseinspektorile ja Euroopa välisteenistusele. |
(1) ELT L 163, 23.6.2007, lk 17.
(3) ELT C 326, 10.11.2011, lk 1.
(4) Rubriigi 5 varu hõlmab töötajate sissemakseid pensioniskeemi.
(5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0461.
30.8.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 249/20 |
Neljapäev, 16. veebruar 2012
Läänepoolse hariliku stauriidi varu ja püügi mitmeaastane kava
P7_TA(2012)0051
Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2012. aasta resolutsioon läänepoolse hariliku stauriidi varude ja püügi mitmeaastase kava eelnõu hetkeseisu kohta (2011/2937(RSP))
2013/C 249 E/06
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2009)0189) ja EÜ asutamislepingu artiklit 37, mille alusel nõukogu konsulteeris parlamendiga (C7-0010/2009), |
— |
võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele” (COM(2009)0665), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2, |
— |
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. märtsi 2010. aasta arvamust (1), |
— |
võttes arvesse oma seisukohta, mis võeti vastu esimesel lugemisel 23. novembril 2010. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2011, millega kehtestatakse läänepoolse hariliku stauriidi varu ja püügi mitmeaastane kava (2), |
— |
võttes arvesse oma 25. veebruari 2010. aasta resolutsiooni ühise kalanduspoliitika reformi käsitleva rohelise raamatu kohta (3), |
— |
võttes arvesse komisjoni 13. juuli 2011. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühise kalanduspoliitika kohta (COM(2011)0425), |
— |
võttes arvesse komisjonile ja nõukogule esitatud suulisi küsimusi kavandatud läänepoolse hariliku stauriidi varu ja püügi mitmeaastase kava hetkeseisu kohta ((O-000308/2011 – B7-0023/2012, O-000309/2011 – B7-0024/2012), |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2, |
A. |
arvestades, et 2002. aastal Johannesburgis toimunud ÜRO ülemaailmsel tippkohtumisel vastu võetud rakenduskava kohaselt on Euroopa Liit võtnud kohustuse säilitada kalavarud tasemel, mis võimaldab maksimaalset jätkusuutlikku saagikust, või taastada need selle tasemeni, et saavutada kõnealused eesmärgid kahanenud varude osas kiiresti ja võimaluse korral hiljemalt 2015. aastal; |
B. |
arvestades, et vastavalt nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) artiklile 2 püütakse ühise kalanduspoliitikaga tagada vee-elusressursside kasutamine säästvates majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsetes tingimustes; |
C. |
arvestades, et hariliku stauriidi läänepoolsed varud on majanduslikult kõige olulisemad hariliku stauriidi varud liidu vetes; |
D. |
arvestades, et 2009. aprillis tegi komisjon ettepaneku kehtestada majandamise kava (COM(2009)0189), tuginedes pelaagiliste liikide piirkondliku nõuandekomisjoni ettevalmistavale tööle, samuti Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) ning komisjoni teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) nõuannetele; |
E. |
arvestades, et mitmeaastased kavad on ühise kalanduspoliitika nurgakiviks ja oluliseks kaitsevahendiks, millega kehtestatakse ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks vajalikud üldsätted, ja seetõttu tuleb need vastu võtta seadusandliku tavamenetlusega vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõikele 2; |
F. |
arvestades, et bioloogilisest teabest hariliku stauriidi läänepoolsete varude kohta ei piisa varude täielikuks hindamiseks; arvestades, et STECFi soovitused näitavad, et kalamarja tootluse indeksil rajanevad püügikontrollieeskirjad tagavad kalavarude säästva majandamise; arvestades, et püügikontrollieeskirjad peaks rajanema võrdselt nii keskmistest juurdekasvutingimustest lähtuvatel ja ettevaatusprintsiibil põhinevatel soovitustel kui ka uusimatel lubatud kogupüügi määradel, mida kohandatakse vastavalt kalamarja tootlikkuse alusel mõõdetud kalavarude suuruse suundumust kajastavale tegurile; |
G. |
arvestades, et püügivõimaluste kehtestamine ja jaotamine ühenduse kalanduspoliitika raames mõjutab otseselt liikmesriikide kalalaevastike, eriti väikesemahuliste rannapüügilaevastike sotsiaal-majanduslikku olukorda; |
H. |
arvestades, et nõukogu ei saa võtta endale õigust kohandada ühepoolselt ettepanekus kindlaksmääratud parameetreid lubatud kogupüügi kehtestamiseks, kuna need on ettepanekus sisalduva pikaajalise kava põhielemendid; |
I. |
arvestades, et Euroopa Parlament pakkus oma esimese lugemise seisukohas nõukogule kogupüügi arvutamisel teatavat paindlikkust kooskõlas teaduslikult põhjendatud püügieeskirjadega, et lihtsustada kompromisslahenduse leidmist ning toetada konstruktiivset ja positiivset lähenemist kõnealusele õigusakti ettepanekule; |
J. |
arvestades, et püügieeskirjade aluseks olevad bioloogilised võrdlusalused ja näitajad peaksid olema kooskõlas teaduse uusimate soovitustega ning komisjonil peaksid olema volitused võtta vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 vastu delegeeritud õigusakte püügieeskirjade aluseks olevate bioloogiliste võrdlusaluste ja näitajate muutmise küsimuses, samuti selleks, et muutustele kiiresti reageerida; |
1. |
rõhutab, et kava eesmärk on hoida läänepoolse stauriidivaru biomass tasemel, mis tagaks kõnealuse stauriidivaru jätkusuutliku kasutamise ja suurima pikaajalise saagi; |
2. |
on seisukohal, et püügikontrollieeskirjad peaks rajanema võrdselt nii ettevaatusprintsiibil põhinevatel soovitustel kui ka uusimal maksimaalselt lubatud kogupüügil, mida kohandatakse vastavalt kalamarja tootlikkuse alusel mõõdetud kalavarude suuruse uusimat suundumust kajastavale tegurile; |
3. |
rõhutab, et püügikontrollieeskirjad on mitmeaastaste kavade põhielemendid ning need tuleb kindlaks määrata seadusandliku tavamenetlusega; |
4. |
toonitab, et võimalikult paljudele kalavarudele kehtivad pikaajalised majandamise kavad on kalavarude säilitamiseks üliolulised, nagu komisjon oma ettepanekus ühise kalanduspoliitika reformi kohta rõhutas; |
5. |
rõhutab, et praegune institutsioonidevaheline ummikseis tuleb lahendada jätkusuutlike kalavarude huvides ning selleks, et võimaldada kalandusettevõtjatel oma tegevust paremini ette planeerida; |
6. |
nõuab tungivalt, et komisjon näitaks üles suuremat initsiatiivi poliitilise dialoogi kindlustamiseks kolme institutsiooni vahel, et selgitada neist igaühe rolli otsustusprotsessis ning lahendada küsimus, missugused peaksid olema mitmeaastased majandamise kavad; |
7. |
nõuab tungivalt, et komisjon tegutseks kiiresti, nagu ta on korduvalt lubanud, et hoida ära teisi institutsioonidevahelisi ummikseise tulevaste pikaajaliste majandamise kavade puhul; |
8. |
nõuab tungivalt, et nõukogu esitaks oma seisukoha läänepoolse hariliku stauriidi varu ja püügi mitmeaastase kava kohta, et Euroopa Parlament saaks alustada teist lugemist ja selle teemaga edasi liikuda; |
9. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELT C 354, 28.12.2010, lk 68.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0421.
(3) ELT C 348 E, 21.12.2010, lk 15.
30.8.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 249/22 |
Neljapäev, 16. veebruar 2012
Ühise kalanduspoliitika panus avalike hüvede tootmisse
P7_TA(2012)0052
Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2012. aasta resolutsioon ühise kalanduspoliitika panuse kohta avalike hüvede loomisesse (2011/2899(RSP))
2013/C 249 E/07
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta (1), |
— |
võttes arvesse komisjoni teatist „Meie elukindlustus, meie looduskapital: ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020” (COM(2011)0244), |
— |
võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga „Rio+20: rohelise majanduse ja juhtimise parandamise suunas” (COM(2011)0363), |
— |
võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa 2020. aastal” (COM(2010)2020), |
— |
võttes arvesse merestrateegia raamdirektiivi (direktiiv 2008/56/EÜ) (2), |
— |
võttes arvesse ühise kalanduspoliitika reformi paketti, mille komisjon esitas 13. juulil 2011, |
— |
võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni, |
— |
võttes arvesse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni vastutustundliku kalapüügi juhendit, mis võeti vastu 31. oktoobril 1995, |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 4, |
A. |
arvestades, et kalapüük on üks vanimaid inimtegevusalasid ning kala on tähtis ja asendamatu toiduallikas, mille kättesaadavus peaks olema tagatud ning mille olulisust tuleks ühises kalanduspoliitikas (ÜKP) väärikalt tunnustada ja väärtustada; |
B. |
arvestades, et kalandussektor, mis hõlmab nii looduslike kalavarude väljapüüki kui ka vesiviljelust, hõlmab tegevusi, mille kolm peamist haru – kala püüdmine, töötlemine ja turustamine – aitavad kaasa hädavajalike ühiste hüvede loomisele; arvestades, et terved kalavarud, terved mere ökosüsteemid ja merede bioloogilise mitmekesisuse säilitamine on tähtsad ühised hüved, mida tuleb kaitsta; |
C. |
arvestades, et kalandussektori oluline osa on jätkusuutlik vesiviljelus, toimugu see siis mere- või magevees, ranna lähedal või avamerel; |
D. |
arvestades, et väikesemahulisel kalapüügil on eriti tähtis roll nii majanduslikult, sotsiaalselt ja ökoloogiliselt kui ka kultuurielus, ning seda tuleb ÜKPs vastavalt hinnata ja tunnustada; arvestades, et rannakogukondi on rängalt mõjutanud kalandussektori kui terviku olukorra halvenemine, mis on raskelt mõjunud väikestele kalasadamatele kogu ELis; |
E. |
arvestades, et reformitud ÜKP peaks tagama kalandussektori ökoloogilise, sotsiaalse ja majandusliku jätkusuutlikkuse eri vesikondades, muu hulgas ka detsentraliseeritud haldusmudeli rakendamise kaudu, millega tuuakse otsustuskeskused tegevuskohtadele lähemale ja suurendatakse sidusrühmade vastutust; |
F. |
arvestades, et kalandussektori tegevused sõltuvad toimivatest ökosüsteemidest, mis tähendab seda, et heas keskkonnaseisundis rikkalikud kalavarud ja mereökosüsteemid on kala püügi, töötlemise ja kalandustoodete turustamise pikaajalise jätkusuutlikkuse jaoks üliolulised; |
G. |
arvestades, et Euroopa kalandussektor, mis toodab 6,4 miljonit tonni kala aastas, toetab otsese ja kaudse töökohtade loomisega Euroopa sotsiaalset arengut ja majanduskasvu; |
H. |
arvestades, et kalandussektori multifunktsionaalsus kajastub eri valdkondades, näiteks tema mõjus sotsiaalmajanduslikele, ajaloo-, kultuuri-, teadus- ja keskkonnaküsimustele; |
I. |
arvestades, et kalandustegevus mõjutab valdavalt saari ja rannikualasid, soodustab nende tulemuslikku majandamist ning sotsiaalset ja majandusarengut; arvestades, et see on eriti tähtis nende alade elanikele, kes on töökohtade vähesuse ja kohaliku majanduse nõrkuse tõttu sageli teistest halvemas olukorras; |
J. |
arvestades, et reformitud ÜKP tuleks tihedalt siduda ELi teiste kesksete merendusvaldkonna algatustega, eriti nendega, millele viidatakse komisjoni teatises „Euroopa merenduspoliitika alase konsultatsiooni järeldused” (COM(2007)0575), milles öeldakse, et Euroopa kalandussektor võib käivitada ja intensiivistada arvukaid teadusuuringuid, mis süvendavad meie teadmisi ookeanide dünaamikast ja ökosüsteemidest ning kalandustegevusega otseselt või kaudselt seotud mere-elustiku bioloogiast; |
K. |
arvestades, et dünaamiline, hästi korraldatud kalandussektor võiks anda kasvava panuse Euroopa ühiskonda ja majandusse ning seega etendada olulist rolli Euroopa 2020. aasta strateegias; |
1. |
rõhutab, et kalandus on ELis tähtis sektor, mis varustab ELi kodanikke kvaliteetse toiduga ning loob Euroopa Liidu jaoks majanduslikku ja sotsiaalset lisandväärtust; on seepärast seisukohal, et reformitud ÜKP peab tagama kalavarude säästva kasutamise ning kalavarude elujõulise taseme säilitamise, nii et kalandustegevus saaks traditsioonilistes piirkondades ja kogukondades veel pikka aega jätkuda; |
2. |
on seisukohal, et ökoloogiline, majanduslik ja sotsiaalne jätkusuutlikkus on ÜKP tähtsad eesmärgid, ning rõhutab, et ÜKP keskne prioriteet peaks olema rajada jätkusuutlik kalandussektor, mis tagaks, et nii praegune kui ka tulevased põlvkonnad võiksid jätkuvalt nautida kalandusest saadavaid sotsiaalseid, majanduslikke ja ökoloogilisi hüvesid; |
3. |
rõhutab, et hästi korraldatud kalandus võiks tuua Euroopa ühiskonnale rohkem kasu seoses toiduga kindlustatuse, tööhõive, dünaamiliste kalurikogukondade säilitamise ja palju muuga; rõhutab, et elujõulised kalavarud ja mere ökosüsteemid ning mere bioloogilise mitmekesisuse säilitamine on iseenesest ühised hüved, mida on võimalik luua vaid siis, kui kalavarusid majandatakse säästvalt ja viiakse miinimumini igasugune tarbetu kahjulik mõju keskkonnale; |
4. |
peab otsustavalt tähtsaks kaht kolmandikku maakera pinnast katvate merede tunnistamist ressursiks, millel on keskne roll muude loodusvarade (nt kalavarude) tootmisel; peab strateegiliselt tähtsaks, et ÜKP sisaldaks selgeid ja täpseid meetmeid, mis tagavad, et ta suudab öko-süsteemse lähenemisviisi abil täita oma strateegilist ülesannet; |
5. |
rõhutab, et ÜKP aitab täita ELi 2020. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegia eesmärke ja ELi eesmärki peatada 2020. aastaks bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja ökosüsteemi teenuste vaesumine, milleks tuleb võtta meetmeid säästva kalanduse tagamiseks, rakendada ettevaatusabinõusid hävitavate kalapüügitavade kaotamiseks, tagada väljakurnatud kalavarude taastumine ning võtta meetmeid kalapüügist kõrvale jäävate liikide kaitseks; |
6. |
tuletab meelde, et majanduslikul tasandil on kalandussektori (sh vesiviljeluse) tulu hinnanguliselt 34,2 miljardit eurot aastas ning sotsiaalsel tasandil loob kalandus enam kui 350 000 töökohta, sealhulgas väärtusahela mõlemas otsas, kala püügi, töötlemise ja turustamise valdkonnas, eriti saartel ning äärepoolseimates ja rannikupiirkondades; |
7. |
rõhutab, et kalandussektor on multifunktsionaalne ning et kolme tavapärase tegevusvaldkonna kõrval ja lisaks nähtavale majanduslikule, ökoloogilisele ja sotsiaalsele mõjule on ta tähtis ka mitmes muus valdkonnas, nagu näiteks keskkond, kultuur, puhkus ja turism, teadus, haridus, energeetika, ning toonitab sellega seoses eriti väikesemahulise kalapüügi tähtsust; |
8. |
palub komisjonil nõuetekohaselt arvestada asjaolu, et kalandussektoril on suur tähtsus järgmistes valdkondades:
|
9. |
rõhutab, et tänu oma multifunktsionaalsusele pakub kalandussektor elanikele ühiseid hüvesid, millest on kasu kogu ELi kodanikel, mitte ainult kalandusega otseselt või kaudselt seotud isikutel, ning et seda panust tuleb hinnata ja tunnustada; lisaks märgib, et kalandustegevuste multifunktsionaalsus toob kasu märkimisväärselt paljudele ELi kodanikele, eriti rannikupiirkondade elanikele; arvab, et kalandussektori multifunktsionaalsust tuleks ÜKP rahastamisel täiel määral arvesse võtta; rõhutab, et nimetatud avalike hüvede loomist ei tohiks seada ÜKP vajalike reformidega viivitamise ettekäändeks; |
10. |
nõuab komisjonilt tungivalt abi väikestele kalasadamatele, millele on rängalt mõjunud ülepüügist tingitud lossimise vähenemine; |
11. |
rõhutab, et kalandussektor (mis hõlmab nii jätkusuutlikke looduslikke kalavarusid kui ka vesiviljelust) on Euroopa Liidu jaoks üks kõige tähtsamaid toiduga kindlustatuse allikaid ning seepärast tuleb ÜKP reformiga tagada sektori jätkusuutlikkus ja stabiilsus, et kalandus suudaks tulevikus pakkuda piisaval hulgal piisavalt kvaliteetseid kalandustooteid, mis rahuldaksid enam kui poole miljardi ELi kodaniku nõudluse; |
12. |
rõhutab kalanduse kõrval jätkusuutliku merevee ja magevee vesiviljeluse potentsiaali olulise panuse andmisel ELi toiduga kindlustatusesse; rõhutab, et akvakultuuri sektori ökoloogilise jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja eraldi poliitikat; palub komisjonil kehtestada vesiviljeluse üldised kvaliteedikriteeriumid, mida tuleks järgida kogu ELis ja milles võetaks arvesse vesiviljeluse ökoloogilist ja sotsiaalset mõju; lisaks palub komisjonil tagada, et imporditud vesiviljelustooted oleksid toodetud vastavalt asjakohastele Euroopa jätkusuutlikkus- ja kvaliteedistandarditele, st ökoloogilistele ja loomakaitsenormidele; |
13. |
märgib, et 13. juulil 2011 esitatud komisjoni ettepanekus ei käsitletud harrastuskalapüüki; rõhutab, et seda tuleks ÜKP reformiprotsessi ühe osana eraldi käsitleda; |
14. |
rõhutab, et kui otseselt või kaudselt kalandusega seotud tegevusi veelgi mitmekesistada, võiks see aidata pidurdada töötajate lahkumist sektorist, säilitada piirkondade tavasid ja traditsioone ning peatada mõningate rannikupiirkondade rahvaarvu vähenemise; |
15. |
rõhutab, et kalavarude majandamine tugineb üha enam teaduslikele andmetele, mis stimuleerib selles valdkonnas rakendusuuringuid, suurendab teadmisi ning edendab tehnika arengut ja uuendustegevust kooskõlas ELi 2020. aasta strateegiaga aruka majanduskasvu edendamiseks; |
16. |
rõhutab, et kalandussektor sõltub varude seiskorrast ja ökosüsteemide tasakaalust, seepärast tuleb ÜKP reformi kese suunata taas sektori kui mereressursside kaitsja ja majandaja funktsioonile, et luua tõhusam, keskkonnahoidlikum ja konkurentsivõimelisem majandus kooskõlas ELi 2020. aasta strateegiaga jätkusuutliku majanduskasvu edendamiseks; |
17. |
rõhutab, et kalandustegevus, võttes arvesse kõiki selle harusid (sh jätkusuutlikku vesiviljelust), nende otsest ja kaudset mõju ning kalandustegevuse kaudu ühiste hüvede loomist, tagab sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, edendab kutseharidust ning sotsiaalset ja majanduslikku arengut kooskõlas ELi 2020. aasta strateegiaga kaasava majanduskasvu edendamiseks; |
18. |
rõhutab, et kalandussektor, nii omaette kui ka integreeritud merenduspoliitika kaudu, peab aitama täita Rio+20 avatud majanduse eesmärke ning ühtlasi luua töökohti ja kaotada vaesust; |
19. |
märgib, et kalandustegevusel on tähtis osa integreeritud merenduspoliitikas laiemalt ning see kujutab endast keskset elementi merealade ruumilise planeerimise poliitikas ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi raames; |
20. |
palub komisjonil tunnustada kalandussektori multifunktsionaalsust ning sektori loodavate arvukate ühiste hüvede väärtust; |
21. |
palub, et komisjon oma tulevastes ettepanekutes ja otsustes tagaks, et ÜKP aitaks täita selliseid laiaulatuslikumaid poliitilisi eesmärke nagu ELi 2020. aasta strateegia; on seisukohal, et otsustava tähtsusega ÜKP reformimise protsessi käigus tuleb tunnustada ÜKPd kui arengu allikat seoses Euroopa majanduskasvu projektiga ning luua tingimused tema potentsiaali täielikuks realiseerimiseks; palub komisjonil vastavate poliitikameetmete väljatöötamisel ja rakendamisel arvestada kalanduse ja rannikupiirkondade iseärasustega; |
22. |
palub komisjonil lisada reformitud ÜKPsse ühises põllumajanduspoliitikas juba kasutatav tingimuslikkuse mõiste, et tagada, näiteks rahaliste vahendite parema kättesaadavuse kaudu, keskkonnasõbralike kalapüügimeetodite positiivne diskrimineerimine; |
23. |
palub komisjonil paralleelsete tegevusalade edendamiseks leida õiguslik lahendus, mis võimaldab kaluritel ilma rahatrahve kartmata leida endale arvukate kalandusega seotud tegevusalade seast muid sissetulekuallikaid; |
24. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele. |
(1) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.
(2) ELT L 164, 25.6.2008, lk 19.
30.8.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 249/27 |
Neljapäev, 16. veebruar 2012
Hiljutised poliitilised sündmused Ungaris
P7_TA(2012)0053
Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2012. aasta resolutsioon hiljutise poliitilise arengu kohta Ungaris (2012/2511(RSP))
2013/C 249 E/08
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikleid 2, 3, 4, 6 ja 7, Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 49, 56, 114, 167 ja 258, Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, mis käsitlevad põhiõiguste austamist, edendamist ja kaitset, |
— |
võttes arvesse Ungari uut põhiseadust, mille Ungari Vabariigi parlament 18. aprillil 2011. aastal vastu võttis ja mis jõustus 1. jaanuaril 2012. aastal (edaspidi „uus põhiseadus”), ning 30. detsembril 2011. aastal Ungari parlamendi poolt vastu võetud põhiseaduse üleminekusätteid (edaspidi „üleminekusätted”), |
— |
võttes arvesse Euroopa Nõukogu komisjoni „Demokraatia õiguse kaudu” (Veneetsia komisjon) arvamusi nr CDL(2011)016 ja nr CDL(2011)001 vastavalt Ungari uue põhiseaduse ja Ungari uue põhiseaduse koostamise protsessist tuleneva kolme õigusliku küsimuse kohta, |
— |
võttes arvesse oma 10. märtsi 2011. aasta resolutsiooni Ungari meediaseaduse kohta (1) ja 5. juuli 2011. aasta resolutsiooni Ungari muudetud põhiseaduse kohta (2), |
— |
võttes arvesse komisjoni teatist ELi lepingu artikli 7 kohta pealkirjaga „Liidu aluseks olevate väärtuste austamine ja edendamine” (COM(2003)0606), |
— |
võttes arvesse meediavabadust ja -pluralismi käsitleva kõrgetasemelise töörühma loomist Euroopa Komisjoni asepresidendi Neelie Kroesi poolt 2011. aasta oktoobris, |
— |
võttes arvesse nõukogu ja komisjoni avaldusi Euroopa Parlamendi täiskogu arutelul 18. jaanuaril 2012. aastal seoses hiljutise poliitilise arenguga Ungaris, ning 9. veebruaril 2012. aastal kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni korraldatud kuulamist, |
— |
võttes arvesse Euroopa Komisjoni 17. jaanuari 2012. aasta otsust algatada Ungari suhtes kiirendatud rikkumismenetlus seoses riigi keskpanga ja andmekaitseasutuse sõltumatuse ning kohtusüsteemi mõjutavate meetmetega, |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2, |
A. |
arvestades, et Euroopa Liidu aluseks on Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud demokraatia ja õigusriigi põhimõtted, Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis sätestatud põhiõiguste ja -vabaduste kindel kaitse ning nimetatud õiguste, vabaduste ja põhimõtete õigusjõu tunnustamine, mida kinnitab veelgi ELi eelseisev ühinemine Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga; |
B. |
arvestades, et nii praegustel liikmesriikidel kui ka ELiga ühinevatel riikidel on kohustus tagada, et liikmesriigi õigusaktid ja õigusmenetlused oleksid kooskõlas ELi õigusaktide ja väärtustega, mis on kirja pandud Kopenhaageni kriteeriumides, Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, ning et vastuvõetud õigusaktide vorm ja sisu ei läheks vastuollu nimetatud väärtuste ja õigusaktidega; |
C. |
arvestades, et Ungari võttis uue põhiseaduse vastu 18. aprillil 2011. aastal, ning arvestades, et Euroopa Parlament kritiseeris põhiseaduse vastuvõtmist ja selle teatavaid sätteid oma 5. juuli 2011. aasta resolutsioonis, milles kutsus Ungari valitsust üles lahendama Veneetsia komisjoni arvamuses esitatud küsimused ja probleemid ning palus Euroopa Komisjonil Ungari põhiseadus ja sellega seotud kardinaalsed õigusaktid põhjalikult läbi vaadata ja neid analüüsida, et teha kindlaks, kas need on kooskõlas ühenduse õigustiku vormi ja sisuga ning eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga; |
D. |
arvestades, et kardinaalsete õigusaktide vastuvõtmine tekitas kahtlusi mitmetes valdkondades, sealhulgas kohtusüsteemi, riigi keskpanga ja andmekaitseasutuse sõltumatus, poliitilise konkurentsi ja poliitilise võimu vaheldumise õiglased tingimused, nn stabiilsusseadus, millega kohaldatakse tulumaksusüsteemi suhtes kahekolmandikulist häälteenamust ning kardinaalsed õigusaktid, mis annavad praeguse valitsuse enamusele ainuõiguse nimetada ametisse ametnikke ebatavaliselt pikaks ametiajaks, mis mõjutab tulevaste valitsuste võimet valitseda; |
E. |
arvestades, et riigi kohtuvõimu uuel kõrgeimal esindajal ja peaprokuröril on õigus kohtutele kohtuasju määrata, mis rikub õigust kohtusse pöörduda, õigust õiglasele kohtumõistmisele ja kohtusüsteemi sõltumatuse põhimõtet; |
F. |
arvestades, et uue põhiseaduse ja selle üleminekusätete kohaselt anti riigi kõrgeimale kohtule uus nimetus „Kúria” ning kõrgeima kohtu senise esimehe 6-aastane ametiaeg lõpetati ennetähtaegselt pärast kahte ametiaastat; |
G. |
arvestades, et uues põhiseaduses nähakse ette kohtunike ja prokuröride kohustusliku pensioniea alandamine varasemalt 70 eluaastalt 62 eluaastale, välja arvatud Kúria esimehe ja peaprokuröri puhul, mis võib olla diskrimineeriv ja millega kaasneb ligikaudu 300 kohtuniku pensionileminek, mis on tõsine sekkumine kohtusüsteemi sõltumatusse toimimisse; |
H. |
arvestades, et uue põhiseaduse sätete kohaselt asendatakse senine nelja parlamendivoliniku süsteem ühe volinikuga, mistõttu lõppeb ennetähtaegselt isikuandmete kaitse ja teabevabaduse voliniku 6-aastane ametiaeg ning tema volitused antakse üle äsja loodud asutusele, mis on tõsine sekkumine voliniku sõltumatusesse; |
I. |
arvestades, et Ungari parlament on vastu võtnud mitu tagasiulatuva mõjuga seadust, minnes sellega vastuollu ELi õiguse ühe aluspõhimõttega, mille kohaselt tagasiulatuva mõjuga õigusakte vastu ei võeta; |
J. |
arvestades, et hiljuti vastu võetud kirikuid ja usuühendusi käsitlev seadus sisaldab tavatult piiravaid eeskirju kirikute registreerimise osas ning selles nähakse ette, et parlament peab registreerimise kahekolmandikulise häälteenamusega heaks kiitma; |
K. |
arvestades, et põhiseaduse sätetega on oluliselt vähendatud Ungari konstitutsioonikohtu volitusi vaadata läbi eelarvealaseid õigusakte; |
L. |
arvestades, et nagu Veneetsia komisjoni aruandes osutatakse, tekitab muret suur hulk ümber paigutatud valdkondi, mida tahetakse üksikasjalikult reguleerida põhiseadusega, mille jaoks on vajalik kahekolmandikuline häälteenamus, sh küsimused, mille üle tuleks tegelikult otsustada tavapärases poliitilises protsessis ja tavaliselt lihthäälteenamusega; |
M. |
arvestades, et Euroopa Komisjoni asepresident Viviane Reding rõhutas komisjoni kavatsust kontrollida, kas Ungari kohtusüsteemi uus korraldus mõjutab kohtute sõltumatust; arvestades, et Euroopa Komisjoni asepresident Neelie Kroes ja meediavabadust ja -pluralismi käsitleva kõrgetasemelise töörühma juht Vaira Vike Freiberga on korduvalt väljendanud oma muret meediavabaduse ja -pluralismi pärast Ungaris; |
N. |
arvestades, et Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso rõhutas 18. jaanuaril 2012. aastal, et lisaks õiguslikele aspektidele ollakse mures ka demokraatia kvaliteedi pärast Ungaris, ning kutsus Ungari ametivõime üles austama demokraatia ja vabaduse põhimõtteid ja rakendama neid mitte üksnes teoreetiliselt, vaid ka praktiliselt Ungari poliitikas ja ühiskondlikus elus; |
O. |
arvestades, et 17. jaanuaril 2012. aastal algatas Euroopa Komisjon Ungari suhtes rikkumismenetluse kolmes küsimuses: Ungari keskpanga sõltumatus, Ungari põhiseaduses sätestatud kohtunike kohustusliku pensioniea alandamine ja andmekaitseasutuse sõltumatus, ning palus Ungari ametivõimudelt täiendavat teavet kohtuvõimu sõltumatuse küsimuses; |
P. |
arvestades, et Euroopa Parlament nõudis oma 15. detsembri 2010. aasta resolutsioonis põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus (2009) ja institutsiooniliste aspektide kohta pärast Lissaboni lepingu jõustumist (3)„järelmeetmeid seoses komisjoni 2003. aasta teatisega Euroopa Liidu lepingu artikli 7 kohta, et kindlaks määrata läbipaistev ja terviklik moodus inimõiguste võimalike rikkumiste käsitlemiseks ning Euroopa Liidu lepingu artikli 7 asjakohaseks kasutamiseks uuest põhiõiguste struktuurist lähtuvalt”; |
Q. |
arvestades, et Ungari valitsus on väljendanud oma tahet ja eelkõige väljendas peaminister oma kirjas komisjonile ja pöördumises Euroopa Parlamendi poole valmisolekut käsitleda rikkumismenetluse algatamise tinginud probleeme, parandada kõnealuseid õigusakte ja teha koostööd ELi institutsioonidega ulatuslikumalt kui ainult kohtumenetluse raames; |
R. |
arvestades, et Euroopa Parlament teostab järelevalvet põhiõiguste ja -vabaduste ning ELi aluspõhimõtete järgimise üle kõigis 27 liikmesriigis, nagu on sätestatud ELi õigustikus, |
1. |
tunneb sügavat muret Ungaris valitseva olukorra pärast seoses demokraatia ja õigusriigi põhimõtete järgimise, inimõiguste ja sotsiaalsete õiguste austamise ja kaitse ning kontrollimehhanismide, võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõtte kohaldamisega; |
2. |
kutsub Ungari valitsust Ungari kodanike ja ELi ühistes huvides üles võtma arvesse Euroopa Komisjoni, Euroopa Nõukogu ja Veneetsia komisjoni soovitusi, vastuväiteid ja nõudeid eespool nimetatud küsimustes ning seadusi vastavalt muutma, austades Euroopa Liidu põhiväärtusi ja standardeid; |
3. |
võtab teadmiseks Euroopa Komisjoni, Euroopa Nõukogu ja Veneetsia komisjoni võetud kohustuse hinnata põhjalikult seda, kas Ungari õigusaktid on mitte ainult vormilt, vaid ka sisult kooskõlas ELi õigusega; |
4. |
kutsub Euroopa Komisjoni kui aluslepingute täitmise järelevalvajat üles tähelepanelikult jälgima kõnealuste seaduste võimalikku muutmist ja rakendamist ning nende vormi ja sisu kokkusobivust ELi aluslepingutega, ning teostama põhjaliku uuringu, et tagada järgmine:
|
5. |
kutsub Euroopa Komisjoni üles taotlema Veneetsia komisjoni arvamust kogu õigusaktide paketi kohta, mis koosneb uuest põhiseadusest, üleminekusätetest ja kardinaalsetest õigusaktidest, ning jätkama neis küsimustes koostööd Euroopa Nõukoguga; |
6. |
teeb kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile ülesandeks viia koos Euroopa Komisjoni, Euroopa Nõukogu ja Veneetsia komisjoniga läbi järelkontroll selles osas, kas ja kuidas on rakendatud käesoleva resolutsiooni lõikes 4 esitatud komisjoni ja Euroopa Parlamendi soovitusi, ning koostada tulemuste kohta raport; |
7. |
teeb esimeeste konverentsile ülesandeks lõikes 6 nimetatud raporti alusel kaaluda, kas tuleks kasutusele võtta teatavad meetmed, sealhulgas kodukorra artikli 74e ja ELi lepingu artikli 7 lõike 1 kohased meetmed; |
8. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Nõukogule, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametile, OSCE-le ja ÜRO peasekretärile. |
(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0094.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0483.
(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0483.
30.8.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 249/30 |
Neljapäev, 16. veebruar 2012
Olukord Venemaal
P7_TA(2012)0054
Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2012. aasta resolutsioon eelseisvate presidendivalimiste kohta Venemaal (2012/2505(RSP))
2013/C 249 E/09
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni vahelist partnerlus- ja koostöölepingut, mis jõustus 1997. aastal ja mida on pikendatud kuni selle asendamiseni uue lepinguga, |
— |
võttes arvesse käimasolevaid läbirääkimisi uue lepingu üle, mis loob uue tervikraamistiku ELi ja Venemaa suheteks, ja 2010. aastal algatatud moderniseerimispartnerlust; |
— |
võttes arvesse oma resolutsioone Venemaa kohta, eelkõige 14. detsembri 2011. aasta resolutsiooni eelseisva 15. detsembri 2011. aasta ELi ja Venemaa tippkohtumise ning 4. detsembril 2011 toimunud riigiduuma valimiste tulemuste kohta (1) ning 7. juuli 2011. aasta resolutsiooni detsembris 2011 toimuvate Venemaa riigiduuma valimiste ettevalmistuste kohta (2), |
— |
võttes arvesse OSCE/ODIHRi 12. jaanuari 2012. aasta lõplikku vaatlusaruannet 4. detsembril 2011 toimunud riigiduuma valimiste kohta, |
— |
võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 23. jaanuari 2012. aasta lõplikku vaatlusaruannet Venemaa parlamendivalimiste kohta ning tema 21. jaanuari 2012. aasta avaldust valimistejärgselt Venemaale saadetud delegatsiooni visiidi kohta, |
— |
võttes arvesse ELi ja Venemaa inimõigustealaseid konsultatsioone, eelkõige 29. novembril 2011. aastal toimunud viimast selleteemalist kohtumist, |
— |
võttes arvesse ELi kõrge esindaja Catherine Ashtoni 6. detsembri 2011. aasta avaldust Venemaa Föderatsiooni Riigiduuma valimiste kohta ning tema 14. detsembril 2011. aastal Strasbourgis peetud kõnet ELi ja Venemaa tippkohtumise kohta ja 1. veebruari 2012. aasta kõnet poliitilise olukorra kohta Venemaal, |
— |
võttes arvesse Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy 15. detsembril 2011. aastal pärast ELi ja Venemaa tippkohtumist tehtud avaldust, |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 4, |
A. |
arvestades, et tõhustatud koostöö ja heanaaberlikud suhted ELi ja Venemaa vahel on otsustava tähtsusega Euroopa stabiilsuse, julgeoleku ja heaolu tagamisel; arvestades, et ELi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise strateegilise partnerluse arendamise aluseks saavad olla ainult ühised väärtused; |
B. |
arvestades, et Venemaa Föderatsioonis toimuv tekitab endiselt muret seoses inimõiguste järgimise ja kaitsega ning ühiselt kokkulepitud demokraatlike põhimõtete, valimiseeskirjade ja -korra järgmisega; arvestades, et Venemaa Föderatsioon on Euroopa Nõukogu ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) täisliige ning on sellega võtnud endale kohustuse järgida demokraatia põhimõtteid ja inimõigusi; |
C. |
arvestades, et 12. aprillil 2011 mõisteti Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusega hukka Venemaa keerukas parteide registreerimise kord, mis ei ole kooskõlas Euroopa Nõukogu ja OSCE kehtestatud valimisstandarditega; arvestades, et parteide ja kandidaatide registreerimise piirangud takistavad Venemaal poliitilist konkurentsi ja pluralismi; |
D. |
arvestades, et hoolimata hiljutistest vähestest sammudest parandada valmisseadusi on üldeeskirjad jäänud liialt keerukaks, ning arvestades, et eeskirjade ebajärjekindel kohaldamine diskrimineerib opositsiooni esindajaid; |
E. |
arvestades, et president Medvedev teatas 22. detsembril 2011. aastal riigiduuma ees peetud kõnes mõningatest muudatustest poliitilises süsteemis, sealhulgas uue sõltumatu avaliku telekanali loomine, lihtsustatud menetlused parteidele ja presidendikandidaatidele, piirkondlike kuberneride otsevalimise taastamine ning valimispettuste uurimine; |
F. |
arvestades, et OSCE/ODIHRi lõplikus vaatlusaruandes 4. detsembri 2011. aasta duumavalimiste kohta märgitakse, et valimised ei vastanud täielikult vabade ja õiglaste valimiste normidele ning neid iseloomustas riigi ja valitseva partei vahelise piiri ebaselgus ning valimiste korraldajate sõltumatuse puudumine, meedia erapoolikus ja riiklik sekkumine eri tasanditel; arvestades, et aruande kohaselt oli duumavalimistel palju valimiskorra rikkumisi, ilmse manipuleerimise näiteid ja tõsiseid juhtumeid valimiskastidesse sedelite lisamisel; |
G. |
arvestades, et kohalik valimiste vaatlusühendus Golos märkis oma lõpparuandes, et valimised ei olnud ei vabad ega õiglased ega vastanud ei Venemaa valimisseadusele ega ka rahvusvahelistele normidele ning et kinni ei peetud valimiste aluspõhimõtetest, nagu aus konkurents, kõigi osalevate poolte võrdsed õigused, neutraalne haldus, valimiskomisjonide sõltumatus, seadusele vastav hääletamine ja korrektne häältelugemise protsess; |
H. |
arvestades, et pärast 4. detsembri 2011. aasta riigiduuma valimisi on Venemaa elanikud, eriti valget linti kandvad meeleavaldajad väljendanud arvukatel massimeeleavaldustel oma soovi suurema demokraatia järele, mis hõlmaks vabu ja õiglasi valimisi ja valimissüsteemi põhjalikku reformi; |
I. |
arvestades, et poliitiline pluralism on demokraatia ja tänapäevase ühiskonna nurgakivi ning poliitilise legitiimsuse allikas; arvestades, et presidendivalimisteks valmistudes tuleb tagada vaba ja õiglane protsess kõigile kandidaatidele võrdsete võimalustega; arvestades, et registreerimiskorraga on jälle takistatud teatud kandidaatidel valimistes osaleda; |
J. |
arvestades, et ELi ja Venemaa suhted on viimastel kümnenditel edasi arenenud ning toonud kaasa sügava ja ulatusliku vastastikuse sõltuvuse, mis tulevikus kindlasti veelgi suureneb; arvestades, et ELi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise strateegilise partnerluse lepingu sõlmimine on nende kahe partneri koostöö edasise arendamise ja tõhustamise seisukohast endiselt ülioluline; |
K. |
arvestades et Venemaa on kahel korral takistanud ÜRO Julgeolekunõukogul vastu võtta Süüria kriisi resolutsiooni, milles nõutakse toetust Araabia Liiga plaanile, mida toetab ka EL; |
1. |
võtab teadmiseks OSCE/ODIHRi ja Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee aruanded duumavalimiste kohta, milles märgitakse, et valimised ei vastanud OSCE standarditele ning neid iseloomustas riigi ja valitseva partei vahelise piiri ähmasus, valimiskorra rikkumine, ilmne manipuleerimine ja valimiste korraldajate sõltumatuse puudumine; |
2. |
tunneb muret selle pärast, et valimiste tulemused (duuma koosseis) ei too kaasa duuma rolli ja mõjuvõimu suurenemist Venemaa poliitilises süsteemis; |
3. |
kutsub üles oma delegatsiooni ELi ja Venemaa parlamentaarses koostöökomisjonis tõstatama kohtumistel Venemaa kolleegidega järjekindlalt demokraatia, põhiõiguste ja õigusriikluse küsimust; lisaks nõuab ELi ja Venemaa parlamentaarse koostöökomisjoni tegevuse hindamist ning dialoogi tihendamist parlamenti mittekuuluva opositsiooni ja kodanikuühiskonna esindajatega; |
4. |
võtab teadmiseks hiljutised nõudmised riigiduuma valimised tühistada ning kutsub Venemaa ametivõime üles jätkama kõigi teatatud pettuse- ja hirmutamisjuhtumite põhjalikku ja läbipaistvat uurimist, et karistada nende eest vastutavaid isikuid ja korraldada kordusvalimised seal, kus rikkumised on tõestust leidnud; rõhutab, et Venemaa valimisseadustes nähakse ette edasikaebamise ja korrigeerimise võimalus; juhib siiski tähelepanu sellele, et keskvalimiskomisjon ei ole käsitlenud kaebusi läbipaistvalt ega reageerinud neile kiiresti ja tulemuslikult; peab kahetsusväärseks asjaolu, et asjaomased kohtud on tagasi lükanud ligi 3 000 kaebust eri valimisringkondades aset leidnud valimisrikkumiste ja -pettuste kohta ning mõned menetlused on veel pooleli; |
5. |
võtab teadmiseks president Medvedevi teadaande poliitilise süsteemi põhjaliku reformimise kohta koos parteide registreerimise eeskirjade hädavajaliku lihtsustamisega; nõuab, et täie tõsidusega tegeletaks ka ajakirjandusvabaduse ning sõna- ja kogunemisvabaduse küsimustega; kordab, et EL on valmis tegema Venemaaga koostööd, sealhulgas moderniseerimispartnerluse raamistikus, et parandada Venemaal inimõiguste ja põhiõiguste järgimist ning sõltumatu õigusriikluse toimimist; |
6. |
kutsub Venemaa valitsust üles esitama vastavalt OSCE soovitustele seadusandlike ettepanekute paketi, mille eesmärk on tõeliselt demokraatliku poliitilise süsteemi väljaarendamine, ettepanekud peaksid hõlmama ka reforme, et lihtsustada nii parteide kui ka presidendikandidaatide registreerimist ning vältida registreerimiseeskirjade piiravat kohaldamist, nii et võimalikult peagi oleks võimalik tõeliselt vabade ja õiglaste valimiste toimumine; |
7. |
rõhutab, et Venemaal aset leidvad rahumeelsed meeleavaldused väljendavad Venemaa elanike soovi vabade ja õiglaste valimiste järele; kutsub Venemaa ametivõime üles nägema hiljutistes meeleavaldustes võimalust astuda samme vajalike reformide läbiviimiseks, et suurendada demokraatiat, poliitilist kaasatust ja õigusriiklust ning sealhulgas reformida valimisseadusi vastavalt Euroopa Nõukogu ja OSCE standarditele; nõuab tungivalt, et Venemaa ametivõimud täidaksid neid standardeid ka tegelikkuses, et tagada vabad ja demokraatlikud presidendivalimised märtsikuus ning anda kõigile kandidaatidele võrdsed võimalused; |
8. |
mõistab hukka politsei vägivalla rahumeelsetel meeleavaldustel, kus protestitakse valimisrikkumiste ja -pettuse vastu, millest on teatanud rahvusvahelised vaatlejad ja mida tõendavad tavakodanike videosalvestused; kutsub Venemaa ametivõime üles täielikult järgima kogunemis- ja sõnavabadust vastavalt Venemaa Föderatsiooni põhiseadusele; |
9. |
tuletab meelde, et valimiste üks suuremaid puudusi oli poliitilise pluralismi piiramine duumavalimisteks valmistumise ajal; väljendab muret selle pärast, et opositsiooni kandidaate takistati end üles seadmast 4. märtsi 2012. aasta presidendivalimistel, mis järjekordselt nõrgestab pluralismi ja poliitilist konkurentsi; |
10. |
nõuab tungivalt, et Venemaa ametivõimud astuksid dialoogi opositsiooniga, ning peab kahetsusväärseks otsust keelduda Grigori Javlinski registreerimisest presidendivalimiste kampaaniaks, mistõttu tema partei ei saa määrata valimisvaatlejaid; |
11. |
palub OSCE-l, Euroopa Nõukogul ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal jätkata järelevalvet rikkumiste uurimise üle ning jälgida hoolikalt presidendivalimiste ettevalmistusi ja valmiseeskirjade täitmist, nagu Venemaa ametivõimudega on juba kokku lepitud; |
12. |
märgib, et Venemaa presidendivalimistele oodatakse 600 rahvusvahelist vaatlejat (oma vaatlejad saadavad OSCE/ODIHR, Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee, Šanghai Koostööorganisatsioon ja SRÜ); rõhutab, et riikide ja rahvusvahelised valimiste vaatlusmissioonid tuleb täielikult tegevusse rakendada, et tagada valimiste tõhus jälgimine vastavalt OSCE/ODIHRi ja Euroopa Nõukogu standarditele; kutsub Venemaa ametivõime üles nende tegevusse mitte sekkuma ega neid takistama, millest anti teada duumavalimiste ajal; |
13. |
kordab oma üleskutset uurimiskomisjonile viia läbi igakülgne ja põhjalik ning tabusid eirav Sergei Magnitski surmajuhtumi uurimine ning esitada kiiresti konkreetsed järeldused ning võtta kõik vajalikud meetmed, et tuua süüdlased kohtu ette; nõuab, juhul kui Venemaa ametivõimud midagi ette ei võta, et nõukogu kaaluks selliste meetmete võtmist nagu ELi reisimise keeld ja finantsvarade külmutamine nende isikute puhul, kes on osutunud süüdi Sergei Magnitski piinamises ja surmas ning juhtumi varjamises; |
14. |
väljendab sügavat muret ekstremismivastast võitlust käsitlevate õigusaktide väärkasutuse pärast, mistõttu on kriminaalõigust ebaseaduslikult rakendatud selliste kodanikuühiskonna organisatsioonide vastu nagu Memorial ja usuliste vähemuste vastu, nagu Jehoova tunnistajad ja Falun Dafa, samuti on nende materjale ebaõiglaselt keelatud ekstremismi põhjendusel; |
15. |
mõistab teravalt hukka asjaolu, et Sankt-Peterburgi Seadusandlik Kogu võttis vastu seaduse, millega keelatakse propageerida seksuaalset sättumust; mõistab samuti hukka sarnased seadused, mis võeti vastu Rjazani, Arhangelski ja Kostroma oblastis; kutsub kõiki Venemaa ametiasutusi üles lõpetama sõnavabaduse piiramise seksuaalse sättumuse või soolise identiteedi teemal ning järgima Euroopa inimõiguste konventsiooni ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti; palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal edastada Euroopa Liidu vastuseis sellistele seadustele; |
16. |
nõuab tungivalt, et Venemaa ühineks rahvusvahelise konsensusega ja lubaks ÜRO Julgeolekunõukogul tegutseda Araabia Liiga ettepanekute põhjal, et lahenda kriis Süürias; rõhutab, et ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikmena peab Venemaa võtma tõsiselt oma vastutust rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest; kutsub Venemaad üles viivitamata lõpetama kogu relvade ja sõjavarustuse müük Süüria valitsusele; |
17. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Venemaa Föderatsiooni valitsusele ja parlamendile, Euroopa Nõukogule ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile. |
(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0575.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0335.
30.8.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 249/34 |
Neljapäev, 16. veebruar 2012
ELi ja Maroko vaheline leping, milles käsitletakse põllumajandustoodete ja kalandustoodetega seotud vastastikuseid liberaliseerimismeetmeid
P7_TA(2012)0055
Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2012. aasta resolutsioon ELi ja Maroko vahelise lepingu kohta, milles käsitletakse põllumajandustoodete ja kalandustoodetega seotud vastastikuseid liberaliseerimismeetmeid (2012/2522(RSP))
2013/C 249 E/10
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse 28. novembri 1995. aasta Barcelona deklaratsiooni, millega pandi alus Euroopa Liidu ning Vahemere lõunapiirkonna riikide vahelisele partnerlusele, |
— |
võttes arvesse Euroopa ja Vahemere piirkonna lepingut, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel, |
— |
võttes arvesse nõukogu 14. oktoobri 2005. aasta otsust, millega anti luba läbirääkimiste pidamiseks Marokoga põllumajandustoodete, töödeldud põllumajandustoodete ning kala ja kalandustoodetega seotud vastastikuste liberaliseerimismeetmete üle, |
— |
võttes arvesse nõukogu 14. detsembri 2011. aasta otsust, millega anti luba läbirääkimiste pidamiseks Egiptuse, Jordaania, Maroko ja Tuneesiaga, et luua põhjalikud ja laiaulatuslikud vabakaubanduspiirkonnad nende riikidega sõlmitud Euroopa – Vahemere piirkonna assotsieerimislepingute raames, |
— |
võttes arvesse komisjoni 8. märtsi 2011. aasta ühisteatist Euroopa Ülemkogule, Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Partnerlus Vahemere lõunapiirkonnaga demokraatia ja ühise heaolu nimel” (COM(2011)0200), |
— |
võttes arvesse komisjoni 25. mai 2011. aasta ühisteatist Euroopa Ülemkogule, Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Uus lähenemisviis muutuvale naabrusele” (COM(2011)0303), |
— |
võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta rahvusvahelistes kaubanduskokkulepetes (1), |
— |
võttes arvesse nõusolekumenetlust vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõike 4 esimesele lõigule ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a seoses lepingu (mis on sõlmitud kirjavahetuse teel Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahel ning milles käsitletakse põllumajandustoodete, töödeldud põllumajandustoodete, kala ja kalandustoodetega seotud vastastikuseid liberaliseerimismeetmeid, millega asendatakse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel) protokollid nr 1, 2 ja 3 ning nende lisad ja millega muudetakse kõnealust assotsiatsioonilepingut) projektiga (edaspidi „leping”) (15974/2010), |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 4, |
A. |
arvestades, et Vahemere lõunapiirkonna riikides pärast araabia kevade sündmusi kujunenud poliitiline olukord nõuab ELi jõulist, tõhusat ja kiiret tegutsemist; |
B. |
arvestades, et selle tegutsemise oluline osa on kaubandussuhete tugevdamine ning järkjärguline ja tasakaalustatud kaubandussuhete liberaliseerimine Vahemere lõunapiirkonna riikidega; |
C. |
arvestades, et kaubandus ja investeeringud toetavad majanduskasvu ning aitavad vähendada vaesust, ühendada inimesi, luua rahvaste vahel tugevamaid sidemeid ja kindlustada poliitilist stabiilsust; |
D. |
arvestades, et 1. märtsist 2000. aastast kehtiva ELi ja Maroko vahelise assotsiatsioonilepingu artiklis 16 on sätestatud, et Euroopa Ühendus ja Maroko liberaliseerivad järk-järgult vastastikuse kauplemise põllumajandustoodete, töödeldud põllumajandustoodete, kala ja kalandustoodetega; |
E. |
arvestades, et ELil on Marokoga märkimisväärselt suur kaubandusbilansi ülejääk, mis ulatus 2010. aastal 5,4 miljardi euroni; |
F. |
arvestades, et ELil on Vahemere lõunapiirkonna riikidega põllumajandus- ja kalandustoodete osas märkimisväärne kaubandusbilansi ülejääk, mis ületab 4 miljardit eurot, kuid Marokoga on põllumajandus- ja kalandustoodete ning töödeldud toiduainete osas kahepoolne kaubandusbilansi puudujääk, mis ulatus 2010. aastal 871 miljoni euroni; arvestades, et põllumajandus- ja kalandustoodete kaubandus moodustab ligikaudu 18 % Maroko ekspordist; |
G. |
arvestades, et põllumajandus moodustab 15 kuni 20 % Maroko SKPst ja 12 % Maroko ekspordist ning annab tööd 38 %-le Maroko töötajatest, kusjuures maapiirkondades ulatub see protsent koguni 75-ni; arvestades, et need arvud näitavad, et selle sektori stabiilsus ja laienemine on riigi poliitilise stabiilsuse jaoks äärmiselt oluline; |
H. |
arvestades, et lepinguga liberaliseeritakse viivitamata 55 % Maroko põllumajandus- ja kalandustoodetele kehtivatest tollitariifidest (seni 33 %) ja kümne aasta jooksul 70 % ELi põllumajandus- ja kalandustoodetele kehtivatest tollitariifidest (seni 1 %); |
I. |
arvestades, et tundlike toodete jälgimine ja kvootide range kohaldamine on lepingu tasakaalustatud toimimise seisukohalt otsustava tähtsusega; |
J. |
arvestades, et kõik kolmandatest riikidest ELi imporditavad põllumajandustooted peavad vastama liidu sanitaar- ja fütosanitaareeskirjadele; |
K. |
arvestades, et Maroko on üks neljast Vahemere lõunapiirkonna riigist, mille kohta nõukogu on võtnud vastu juhised põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu üle peetavate läbirääkimiste kohta; arvestades, et neil läbirääkimistel käsitletakse ka põllumajandustoodetega kauplemist; |
Üldised seisukohad
1. |
on veendunud, et turgude avamine ja nende järkjärguline integreerimine ELi siseturuga võib olla Vahemere lõunapiirkonna riikide võimas arendusvahend ning aidata vähendada ulatuslikku vaesuse ja tööhõive probleemi, mis on piirkonda tabanud majandus-, rände- ja julgeolekuprobleemide algallikaks; on seisukohal, et selle võimaluse kasutamiseks peab EL olema valmis tegema piisavaid kaubandusalaseid järeleandmisi; |
2. |
tuletab meelde ELi kohustusi, mis võeti pärast araabia kevade toimumist ja mille sisuks on toetada Vahemere lõunapiirkonna riike demokraatiale üleminekul, kasutades suurema vabaduse ja majanduslike võimaluste loomiseks kaubandusalaseid ja majanduslikke vahendeid; on seisukohal, et Maroko on astunud põhiseaduse reformimise ja ausate valimistega märkimisväärseid samme demokraatia tugevdamiseks; kiidab seetõttu lepingu sõlmimise heaks, sest see on positiivne meede, millega saab toetada poliitilise stabiilsuse saavutamist ja vastastikust kestlikku majandusarengut; |
3. |
peab väga oluliseks, et kaubandus- ja investeerimisalgatustega püütaks tuua kasu kõigile ühiskonnakihtidele ja seda, et need oleksid eelkõige suunatud VKEdele ja väikestele põllumajandustootjatele; märgib sellega seoses, et rohkem kui 80 %-l Maroko põllumajandustootjatel on vähem kui viis hektarit maad, ning tunneb seetõttu heameelt Maroko põllumajanduse ja maaelu arengu konföderatsiooni (Comander) toetuse üle lepingule; tuletab meelde, et toiduga kindlustatusel on lisaks majanduslikele aspektidele ka sotsiaalne, keskkonnaalane ja kultuuriline mõõde; |
Leping
4. |
toonitab, et arvestades põllumajandussektori tähtsust ja mõju Marokos eelkõige tööandjana, on lepingul võtmeroll nii riigi majandusarengu kui ka poliitilise stabiilsuse jaoks, kuna leping pakub uusi ekspordivõimalusi ELi, mis on Maroko toodete jaoks peamine turg; on seisukohal, et kokkuleppega luuakse ka võimalusi ELi põllumajandustööstusele, eelkõige töödeldud toidu osas; juhib tähelepanu sellele, et ELi eksportijad saavad kokkuvõttes kasu Maroko imporditariifide kaotamisest 70 % ulatuses põllumajandus- ja kalandustoodete puhul, mis täieliku rakendamise korral aitab tollimaksude osas säästa aastas hinnanguliselt 100 miljonit eurot; |
5. |
kiidab heaks lepingusse lisatud täiendavad mittetariifsed meetmed, nagu tulevased läbirääkimised Euroopa geograafilistele tähistele lisakaitse andmiseks, tõhustatud kaitsemehhanismid ning sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed; tuletab ühtlasi meelde, et EL ja Maroko on leppinud kokku vaidluste lahendamise mehhanismis, mis võimaldab ühel lepinguosalisel saada hüvitist, kui teine osaline ei täida lepingu tingimusi; |
6. |
juhib tähelepanu teatavate ELi majandussektorite murele tundlike puu- ja köögiviljade tollimaksuvaba impordi kvootide suurendamise üle; kutsub seetõttu komisjoni üles esitama hinnangut selle mõju kohta Euroopa tootjatele, eriti põllumajandustootjate sissetulekutele, ja teavitama korrapäraselt Euroopa Parlamenti; |
7. |
on mures, et Euroopa tööstusrühmitused esitavad pidevalt kaebusi väidetava pettuse kohta piiril kehtiva hinna süsteemi rakendamisel, ning palub tagatisi selle kohta, et lepingus kehtestavaid kõrgemaid tariifikvoote reguleeriks nõuetekohaselt Euroopa Liit ja et ei oleks piiril kehtiva hinna süsteemi rakendamist käsitlevate eeskirjade väärtõlgendusi; rõhutab, et Euroopa ettevõtjad on esitanud kaebusi Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjonile ning viimane on palunud Euroopa Komisjonil muuta piiril kehtiva hinna süsteemi, et pettused lõpetada; võtab sellega seoses teadmiseks ettepanekud piiril kehtiva hinna süsteemi rakenduseeskirjade vastavusseviimiseks ühenduse tolliseadustikuga viimase ühise põllumajanduspoliitika reformi raames; on seisukohal, et sellega peab kaasnema põllumajanduse ühise turukorralduse rakendusmääruse muutmine, et võtta kasutusele tulemuslikud kontrollimeetmed; |
8. |
on seisukohal, et lepinguga nähakse ette konkreetne institutsiooniline korraldus ja mehhanismid, nagu koostöö turuhäirete ärahoidmiseks, komisjoni ja kolmandate riikide (kaasa arvatud Maroko) ekspertrühmad, põllumajandustoodetega kauplemise allkomisjon, mis asutati assotsiatsioonilepingu haldamise raames, teabevahetus poliitikavaldkondade ja tootmise kohta, samuti kaitseklausel vastavalt protokolli artiklile 7; kutsub komisjoni neid mehhanisme kasutama, kui see on asjakohane; |
Üldised kaubandus- ja majandusküsimused
9. |
rõhutab, et pääs ELi siseturule peaks sõltuma teatavate sanitaar- ja fütosanitaar- ning keskkonnanormide täitmisest ning avaldab heameelt Toidu- ja Veterinaarameti positiivse aruande üle 2011. aastal; kiidab heaks asjaolu, et lepingus pööratakse palju tähelepanu sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetele ning kutsub üles keskenduma põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu üle peetavatel läbirääkimistel tehnilisele abile; palub, et komisjon edendaks Maroko ja Euroopa Liidu meetmete ning kontrollide vastavust keskkonna- ja toiduohutusnormide valdkonnas, et tagada nende kahe turu vahel õiglane konkurents; |
10. |
kiidab heaks Maroko põllumajandussektoris läbi viidavad reformid, konkreetsemalt nn rohelise kava („Plan Vert”), mis kavandati nimelt väikepõllumajandustootjate toetamiseks, võimaldades neil kasutada nüüdisaegset tehnoloogiat ja investeeringuid; nõuab, et EL annaks Marokole jätkuvalt tuge tootmismeetodite parandamiseks, vahetades parimaid tavasid ja toetades Maroko püüdlusi vee kaitsmisel; |
11. |
tunnistab, et Maroko on ratifitseerinud enamiku asjakohastest Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonidest ja võttis hiljuti vastu õigusakti laste tööjõu kasutamise keelustamise kohta; rõhutab sellegipoolest, et ühinemisvabaduse ja laste tööjõu osas on veel arenguruumi; on seisukohal, et põhjalikud ja laiaulatuslikud vabakaubanduslepingud peaksid hõlmama säästva arengu peatüki raames abi ILO konventsioonide rakendamiseks ja allkirjastamata põhikonventsioonide (nt ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse konventsioon (nr 87)) ratifitseerimiseks ning ettevõtja sotsiaalse vastutuse alaseid algatusi; |
12. |
palub komisjonil tagada, et lepingus võetaks täielikult arvesse rahvusvahelist õigust ja et see tooks kasu kõikidele asjaomastele kohalikele elanikkonnarühmadele; |
*
* *
13. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa Parlamendi delegatsioonile Magribi riikidega suhtlemiseks, Vahemere Liidu parlamentaarse assamblee juhatusele ning Maroko parlamendile ja valitsusele. |
(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0446.
30.8.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 249/37 |
Neljapäev, 16. veebruar 2012
Olukord Süürias
P7_TA(2012)0057
Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2012. aasta resolutsioon olukorra kohta Süürias (2012/2543(RSP))
2013/C 249 E/11
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Süüria kohta, |
— |
võttes arvesse väliasjade nõukogu 10. oktoobri, 14. novembri ja 1. detsembri 2011. aasta ning 23. jaanuari 2012. aasta järeldusi Süüria kohta, samuti Euroopa Ülemkogu 23. oktoobri ja 9. detsembri 2011. aasta järeldusi, |
— |
võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 8. oktoobri, 3. novembri, 28. novembri ja 2. detsembri 2011. aasta ning 1. veebruari ja 4. veebruari 2012. aasta avaldusi Süüria kohta, |
— |
võttes arvesse nõukogu 1. detsembri 2011. aasta otsust 2011/782/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2011/273/ÜVJP, (1) ning välisasjade nõukogu 23. jaanuari 2012. aasta koosolekust lähtuvat otsust karmistada ELi piiravaid meetmeid Süüria režiimi suhtes, |
— |
võttes arvesse nõukogu 18. jaanuari 2012. aasta määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 442/2011 (2), |
— |
võttes arvesse Araabia Liiga 27. augusti, 16. oktoobri, 12., 16. ja 24. novembri 2011. aasta ning 22. jaanuari ja 12. veebruari 2012. aasta avaldusi olukorra kohta Süürias, samuti 2. novembril 2011. aastal vastu võetud tegevuskava ning 27. novembril 2011. aastal heaks kiidetud Süüria-vastaseid sanktsioone, |
— |
võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu eesistuja 3. augusti 2011. aasta avaldust, |
— |
võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 3. komitee 22. novembri 2011. aasta resolutsiooni inimõiguste olukorra kohta Süüria Araabia Vabariigis, |
— |
võttes arvesse sõltumatu rahvusvahelise uurimiskomisjoni 23. novembri 2011. aasta aruannet Süüria Araabia Vabariigi kohta, |
— |
võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 2. detsembri 2011. aasta resolutsiooni inimõiguste olukorra kohta Süüria Araabia Vabariigis, |
— |
võttes arvesse 1948. aastal vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsiooni, |
— |
võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti, piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast konventsiooni, lapse õiguste konventsiooni ja selle fakultatiivprotokolli laste kaasamise kohta relvastatud konfliktidesse ning genotsiidi vältimise ja selle eest karistamise konventsiooni, millega Süüria on ühinenud, |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 4, |
A. |
arvestades, et 2011. aasta märtsis alguse saanud rahumeelsete protestijate vägivaldsest mahasurumisest alates on süstemaatilised tapmised, vägivald ja piinamine järsult kasvanud ning Süüria sõjavägi ja julgeolekujõud on jätkanud sihipäraseid tapmisi, piinamisi ja massilisi vahistamisi; arvestades, et linnad ja asulad kogu Süürias on valitsusvägede piiramisrõngas ning neid pommitatakse; arvestades, et juurdepääs toidule ja meditsiinitarvetele on äärmiselt raske; arvestades, et paljude süürlaste humanitaarolukord on vägivalla ja ümberasustamiste tõttu halvenenud; |
B. |
arvestades, et ÜRO hinnangul on Süürias 11 kuud väldanud ülestõusu käigus surma saanud üle 5 400 inimese, ehkki ajakohastatud andmeid on väga raske saada, kuna mõned piirkonnad, näiteks osa Homsi linnast, on täiesti eraldatud; arvestades, et lisaks sellele on tuhandeid vigastatuid, kinni on peetud vähemalt 69 000 inimest, kellest umbes 32 000 on seejärel vabaks lastud, ning umbes 12 400 inimest on põgenenud naaberriikidesse; arvestades, et ÜRO Lastefondi andmetel on tapetud sadu lapsi ja veel sadu on meelevaldselt kinni peetud, piinatud ja kinnipidamise ajal seksuaalselt kuritarvitatud; |
C. |
arvestades, et ümberpiiratud Homsi linna elanikke pommitatakse massiivselt ja pidevalt ning elanikud kardavad, et režiim teeb ettevalmistusi otsustavaks maismaarünnakuks; arvestades, et 12. veebruaril 2012 teatas Araabia meedia, et Süüria pommitab tankidest ja suurtükkidest Hama linna, jätkates samal ajal rünnakuid Homsile; arvestades, et samal ajal kinnitavad Süüria võimud, et neil on kokkupõrked „terroristlike rühmitustega”, mis kestavad, kuni „kord” on taastatud; |
D. |
arvestades, et president Bashar al-Assad ei ole oma korduvaid reformi- ja amnestialubadusi täitnud ning see režiim on oma usaldusväärsuse ja õiguspärasuse täielikult kaotanud, mistõttu rahvusvaheline üldsus on nõudnud tungivalt presidendi tagasiastumist; |
E. |
arvestades, et tapetud on üks Prantsusmaa ajakirjanik ja vigastada saanud on üks Madalmaade ajakirjanik, kes täitsid ülitähtsat ülesannet edastada Süüria sündmuste kohta sõltumatut teavet; arvestades, et Süüria ametivõimud ei luba enam riiki rahvusvahelisi ajakirjanikke; arvestades, et peamiseks teabeallikaks sellest riigist on jätkuvalt Süüria põgenike tunnistused, kodanike teated Süüriast ja mobiiltelefonidega salvestatud pildimaterjal, mis on eraldiseisvate satelliidiühenduste abil üles laetud; |
F. |
arvestades, et Araabia Liiga otsustas paluda ÜRO Julgeolekunõukogult toetust poliitilise lahenduse saavutamiseks Süürias; arvestades, et Venemaa Föderatsioon ja Hiina panid 4. veebruaril 2012 veto ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile, millega toetati Araabia Liiga nõudmist kaasavaks ja rahumeelseks Süüria poolt juhitud poliitiliseks protsessiks; arvestades, et Araabia Liiga vaatlusmissioon Süürias peatati 28. jaanuaril 2012 olukorra kriitilise halvenemise tõttu; |
G. |
arvestades, et 18. jaanuaril 2012 jõustusid ELi täiendavad piiravad meetmed Süüria režiimi vastu, sealhulgas keeld eksportida Süüria režiimile telekommunikatsiooni jälgimisseadmeid, teatavates infrastruktuuriprojektides ja nendega seotud investeeringutes osalemise keeld ning rahaülekannete ja finantsteenuste osutamise täiendav piiramine; |
H. |
arvestades, et 23. jaanuaril 2012. aastal lisati nende inimeste, üksuste ja organite loetellu, kelle suhtes kohaldatakse ELi piiravaid meetmeid, 22 inimõiguste rikkumiste eest vastutavat isikut ja kaheksa režiimi rahaliselt toetavat üksust; |
I. |
arvestades, et vastuseks üha kasvavale vägivallale ja tõsistele julgeolekuprobleemidele on Ameerika Ühendriigid sulgenud oma saatkonna Süürias; arvestades, et Prantsusmaa, Itaalia, Madalmaad, Hispaania, Ühendkuningriik, Saksamaa ja Belgia on oma suursaadikud tagasi kutsunud; arvestades, et Pärsia lahe koostöönõukogu ja Tuneesia on oma suursaadikud tagasi kutsunud ning otsustanud Süüria suursaadikud oma pealinnadest välja saata; |
J. |
arvestades, et 2011. aasta märtsist alates on kümned tuhanded Süüria pagulased põgenenud Türki; arvestades, et Türgil on üha olulisem roll rahvusvahelises vastuseisus Süüria vägivallale; |
K. |
arvestades, et karm olukord Süürias on juba negatiivselt mõjutanud olukorda Liibanonis ja kardetakse, et konflikt levib üle piiride, millel oleks ettenägematud mõjud ja tagajärjed tervele piirkonnale; |
L. |
arvestades, et Venemaa jätkab relvade ja muu sõjalise varustuse müümist Süüria režiimile ja tal on Süürias mereväebaas; arvestades, et EL on kehtestanud Süüriale sõjaväevarustuse embargo ning et Küprosel peatati Venemaa laev, mis Küprose ametivõimude teatel jätkas seejärel tegelikku eesmärki varjates teekonda Süüriasse; arvestades, et kõrge esindaja büroo ei ole selle vahejuhtumi asjaolusid ametlikult ja avalikult selgitanud; |
M. |
arvestades, et ÜRO inimõiguste volinik nõudis pärast detsembris toimunud Süüria-teemalist ÜRO Inimõiguste Nõukogu eriistungit, et ÜRO sõltumatu rahvusvahelise uurimiskomisjoni koostatud aruande põhjal tuleb Süüria väidetavate inimsusevastaste kuritegude eest anda Rahvusvahelisse Kriminaalkohtusse, ning ÜRO peasekretär esines 15. jaanuaril 2012 avaldusega, mille kohaselt repressioonide tee on ummiktee; |
1. |
mõistab hukka asjaolu, et Venemaa ja Hiina on kasutanud Süüriat käsitleva resolutsiooni eelnõu blokeerimiseks ÜRO Julgeolekunõukogus oma vetoõigust ja hääletanud Araabia Liiga rahumeelse ülemineku ettepaneku vastu, mida al-Assadi režiim omakorda on käsitanud kui luba suurendada kohapealseid repressioone ning kasutada relvastamata tsiviilelanike vastu raskerelvi ja valimatut jõudu; kordab oma üleskutset ÜRO Julgeolekunõukogu liikmetele ning eriti Venemaale ja Hiinale täita oma kohustust ja tagada, et Süüria rahva vägivaldne represseerimine lõpetataks viivitamata; toetab jätkuvalt ELi ja liikmesriikide sellealaseid jõupingutusi; |
2. |
kutsub komisjoni asepresidenti ja kõrget esindajat tegema kõik, et tagada ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni vastuvõtmine, tehes koostööd nii Venemaa kui ka Hiinaga; |
3. |
kutsub Venemaad kui Süüria valitsuse suurimat välismaist relvatarnijat viivitamata lõpetama relvade tarnimine Süüriasse ning palub ELil koostada must nimekiri Süüriasse relvi tarnivatest ettevõtetest; kutsub sellega seoses kõiki ELi osalejaid täielikult järgima Euroopa Liidu relvaekspordi toimimisjuhendit, mille eesmärk on tõkestada selliste relvade eksport, mida võidakse kasutada riigisisesteks repressioonideks või mis võivad tekitada piirkondlikku ebastabiilsust; |
4. |
mõistab veel kord rängalt hukka Süüria režiimi jõhkrad repressioonid oma rahva vastu, eelkõige Homsi linnas; väljendab kõige sügavamat muret Süüria võimude toimepandud ränkade inimõiguste rikkumiste, sealhulgas massiliste vahistamiste, kohtuotsuseta hukkamiste, meelevaldsete kinnipidamiste, sunniviisiliste kadumiste ning kinnipeetavate, sealhulgas laste piinamise ja halva kohtlemise pärast; rõhutab, et vägivalla käigus haavatuid ei tohi jätta arstiabita; |
5. |
tunneb muret asjaolu pärast, et UNICEFi 7. veebruari 2012. aasta üleskutse ja Süüria olukorra sõltumatu rahvusvahelise uurimiskomisjoni Süüriat käsitleva 23. novembri 2011. aasta aruande kohaselt on Süürias 2011. aasta märtsis alanud vägivalla käigus surma saanud peaaegu 400 last, kellest ligi 380, mõned neist alla 14-aastased, peeti kinni meelevaldselt, neid piinati kinnipidamise ajal ning nende suhtes tarvitati seksuaalset vägivalda; mõistab kindlalt hukka kõik Süüria sõjaväe ja julgeolekujõudude poolt toimepandud inimõiguste rikkumised, sealhulgas lapse õiguste rikkumised, ning kutsub Süüria valitsust lõpetama kõik lapse õiguste ja muude inimõiguste rikkumised; |
6. |
avaldab siirast kaastunnet ohvrite perekondadele; avaldab tunnustust Süüria rahvale julguse ja otsustavuse eest ning toetab igati nende püüdlusi tagada demokraatia, õigusriigi põhimõtete, inimõiguste ja põhivabaduste täielik austamine ning kindlustada paremad majanduslikud ja sotsiaalsed tingimused; |
7. |
kordab oma nõudmist president Bashar al-Assadile ja tema režiimile astuda viivitamatult tagasi, et Süüria saaks rahumeelset minna üle demokraatiale; |
8. |
nõuab tungivalt, et al-Assadi režiim lõpetataks vägivalla Süüria rahva vastu, viiks väed ja tankid linnadest välja, vabastaks kõik kinnipeetud meeleavaldajad, poliitvangid, inimõiguslased, blogipidajad ja ajakirjanikud ning annaks rahvusvahelistele humanitaar- ja inimõiguste organisatsioonidele ning rahvusvahelisele meediale täieliku pääsu riiki; |
9. |
nõuab taas Süüria ametivõimude, sõjaväe ja julgeolekujõudude toime pandud laialdaste, jõhkrate ja süstemaatiliste inimõiguste ja põhivabadust rikkumiste kohest, sõltumatut ja läbipaistvat uurimist, et kõigi neis tegudes, mis võivad endast kujutada inimsusevastaseid kuritegusid, süüdi olevad isikud kannaksid vastutust rahvusvahelise üldsuse ees; on seisukohal, et Süüria kriisi lõpetamiseks tehtavate ÜRO Julgeolekunõukogu jõupingutuste keskmes peavad olema selged vastutuse mehhanismid, ning kiidab veel kord heaks ÜRO inimõiguste voliniku üleskutse anda Süüria Rahvusvahelisse Kriminaalkohtusse; |
10. |
kordab taas oma kindlat toetust Araabia Liiga jõupingutustele lõpetada vägivald Süürias ja toetada poliitilise lahenduse leidmist; väljendab heameelt Araabia Liiga otsuse üle tihendada koostööd ÜROga; võtab teadmiseks Araabia Liiga otsuse peatada oma vaatlusmissiooni tegevus Süürias vastusena ametivõimude süvenevale vägivallale; |
11. |
peab tervitatavaks komisjoni asepresidendi ja kõrge esindaja toetust ideele luua Süüria rahva toetusühingu kontaktrühm, mis koosneks Süüria demokraatiale üleminekut toetavatest riikidest, sealhulgas Türgi ja Araabia Liiga liikmesriigid; väljendab heameelt komisjoni asepresidendi ja kõrge esindaja teate üle, et ta kavatseb osaleda nimetatud kontaktrühma esimesel koosolekul, mis toimub 24. veebruaril 2012. aastal Tuneesias; |
12. |
kutsub nõukogu tegema ühise otsuse kutsuda kõik suursaadikud Süüriast tagasi ning külmutada diplomaatilised kontaktid Süüria suursaadikutega ELi liikmesriikides; nõuab tungivalt, et komisjoni asepresident ja kõrge esindaja suurendaks ELi Damaskuse delegatsiooni ja vajaduse korral kõigi muude esinduste humanitaarsuutlikkust; |
13. |
väljendab heameelt asjaolu üle, et EL kohustub jätkuvalt nõudma rahvusvahelise surve suurendamist Süüria režiimile; toetab välisasjade nõukogu 23. jaanuari 2012. aasta otsust kehtestada Süüria režiimi suhtes uued piiravad meetmed ja nõuab uusi sihipäraseid sanktsioone; |
14. |
tunneb heameelt komisjoni 3. veebruari 2012. aasta otsuse üle eraldada [3 miljonit eurot] humanitaarabi, et leevendada nii Süüria kui ka naaberriikide elanike kannatusi; |
15. |
peab tervitatavaks ja toetab Süüria opositsiooni jätkuvaid jõupingutusi koondada jõud nii riigi sees kui ka väljaspool seda, et suhelda edasi rahvusvahelise üldsusega, eelkõige Araabia Liigaga, ning kujundada ühine ettekujutus Süüria tulevikust ja demokraatlikule süsteemile üleminekust; nõuab tungivalt, et EL suurendaks oma poliitilist, tehnilist, kommunikatsiooni- ja humanitaaralast toetust opositsioonile; |
16. |
nõuab tegelikku ja rahumeelset üleminekut demokraatiale, mis vastaks Süüria rahva õiguspärastele nõudmistele ning rajaneks Süüria ühiskonna kõiki demokraatlikke jõude ja osapooli kaasaval üldrahvalikul poliitilisel dialoogil, mille eesmärk on algatada põhjalike demokraatlike reformide protsess, milles võetakse arvesse vajadust tagada rahvuslik leppimine ning kindlustatakse vähemuste õiguste austamine; kutsub ELi toetama Süüria opositsiooni kõiki ühinemispüüdeid ja jõupingutusi koostada demokraatliku Süüria rajamise selge tegevuskava; |
17. |
tunneb tõsist muret, et ähvarduste kasutamine Süüria ametivõimude poolt võib laieneda pagenduses viibivatele opositsiooniaktivistidele; |
18. |
väljendab heameelt asjaolu üle, et Türgi toetab kindlalt Süüria elanikke, võttes muu hulgas vastu põgenikke Süüria-Türgi piiril ja andes Süüria opositsioonile võimaluse koonduda; nõuab tungivalt, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja teeks kõik võimaliku, et hakata Türgi, Araabia Liiga ja Süüria opositsiooniga arutama Süüria-Türgi piiril humanitaarkoridoride loomise korraldamist; |
19. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Venemaa Föderatsiooni valitsusele ja parlamendile, Hiina Rahvavabariigi valitsusele ja parlamendile, Türgi Vabariigi valitsusele ja parlamendile, ÜRO peasekretärile, Araabia Liiga peasekretärile ning Süüria Araabia Vabariigi valitsusele ja parlamendile. |
(1) ELT L 319, 2.12.2011, lk 56.
(2) ELT L 16, 19.1.2012, lk 1.
30.8.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 249/41 |
Neljapäev, 16. veebruar 2012
ÜRO Inimõiguste Nõukogu 19. istungjärk
P7_TA(2012)0058
Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2012. aasta resolutsioon ÜRO inimõiguste nõukogu 19. istungjärku käsitleva Euroopa Parlamendi seisukoha kohta (2012/2530(RSP))
2013/C 249 E/12
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni ja kõiki ÜRO inimõiguste konventsioone ja nende fakultatiivprotokolle (1), |
— |
võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, |
— |
võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone ÜRO inimõiguste nõukogu (UNHRC) kohta, eelkõige 10. märtsi 2011. aasta resolutsiooni ÜRO inimõiguste nõukogu 16. istungjärgu prioriteetide ja 2011. aasta läbivaatamise kohta (2), |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi inimõiguste allkomisjoni delegatsiooni, mis sõitis Genfi UNHRC 16. istungjärgu ajal, ning selle aruannet allkomisjonile, samuti väliskomisjoni ja inimõiguste allkomisjoni ühisdelegatsiooni ÜRO Peaassamblee 66. istungjärgule, |
— |
võttes arvesse oma 7. juuli 2011. aasta resolutsiooni demokratiseerimist toetava ELi välispoliitika kohta (3), |
— |
võttes arvesse UNHRC 25. märtsi 2011. aasta resolutsiooni 16/21 inimõiguste nõukogu tegevuse ja toimimise läbivaatamise kohta, |
— |
võttes arvesse oma 11. mai 2011. aasta resolutsiooni „EL kui ülemaailmne osaleja: tema roll mitmepoolsetes organisatsioonides” (4), |
— |
võttes arvesse UNHRC tulevast seitsmendat tsüklit, eriti 27. veebruarist kuni 23. märtsini 2012 toimuvat 19. istungjärku, ning üldise korrapärase läbivaatamise 13. ja 14. istungit, mis toimuvad 2012. aasta jooksul, |
— |
võttes arvesse UNHRC varasemaid korralisi ja eriistungjärke ning üldise korrapärase läbivaatamise esimest tsüklit, mis viidi lõpule 2011. aasta detsembris, |
— |
võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni 12. detsembri 2011. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Inimõiguste ja demokraatia tulemuslikum edendamine välistegevuse raames” (COM(2011)0886), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2, artikli 3 lõiget 5 ning artikleid 18, 21, 27 ja 47, |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2, |
A. |
arvestades, et inimõiguste üldkehtivuse austamine, edendamine ja kaitsmine on osa Euroopa Liidu eetikanormidest ja õigustikust ning Euroopa ühtsuse ja terviklikkuse nurgakivi (5); |
B. |
arvestades, et ELi inimõiguste poliitika jätkuv läbivaatamine peaks aitama muuta ELi välispoliitika maailmas aktiivsemaks, sidusamaks ja tulemuslikumaks jõuks; |
C. |
arvestades, et EL ja tema liikmesriigid peaksid tagama oma poliitikas inimõiguste austamise, et suurendada sidusust sise- ja välispoliitika vahel ning tõsta seeläbi ELi usaldusväärsust UNHRCs; |
D. |
arvestades, et kõik rahvusvahelised osalised peavad tegema tööd topeltstandardite kaotamiseks ning selektiivsuse ja politiseerimise vältimiseks inimõiguste küsimuste arutamisel; |
E. |
arvestades, et UNHRC on üldistele inimõigustele spetsialiseerunud ainulaadne platvorm ja inimõigustega tegelev erifoorum ÜRO süsteemis; arvestades, et inimõiguste nõukogule on usaldatud tähtis ülesanne tugevdada inimõiguste edendamist, kaitsmist ning austamist kogu maailmas; |
F. |
arvestades, et arvesse tuleks võtta ÜRO Peaassamblee kolmandas komitees ja UNHRCs tehtava töö mõju ÜRO Julgeolekunõukogu aruteludele; |
G. |
arvestades, et Euroopa Parlamendi inimõiguste allkomisjoni delegatsioon sõidab UNHRC 19. istungjärgu ajal Genfi, nagu see on toimunud ka varasemate aastate UNHRC istungjärkude ajal; |
1. |
võtab teadmiseks, et UNHRC 19. istungjärgu ELi prioriteetide kinnitamine jätkub, ning väljendab heameelt, et võtmeküsimusteks on Birma, Korea Rahvademokraatlik Vabariik, Süüria, Liibüa ja Iraan; |
2. |
väljendab heameelt asjaolu üle, et 19. korralise istungjärgu päevakorras on muu hulgas paneelarutelud inimõiguste süvalaiendamise, interneti sõnavabaduse, usu-, veendumuste ja südametunnistusevabaduse, seksuaalsel sättumusel ja soolisel identiteedil põhineva diskrimineerimise ja vägivalla, inimõiguste ja HIV/AIDSi ning vähemuste õiguste deklaratsiooni teemal, samuti ulatuslikud koosolekud laste õiguste, piinamise, inimõiguste, terrorismivastase võitluse, inimeste kadumise ja omavolilise kinnipidamise teemal; palub liikmesriikidel neis aruteludes konstruktiivselt osaleda ning väljendada selgelt seisukohta, et üldised ja jagamatuid inimõigused kehtivad kõigile, olenemata nende seksuaalsest sättumusest ja soolisest identiteedist; |
3. |
väljendab heameelt, et sel istungjärgul nimetatakse demokraatliku ja õiglase rahvusvahelise korra edendamise sõltumatu ekspert, tõe, õigluse, heastamise ja mittekordumise tagamise eriraportöör, Süüria inimõiguste olukorra eriraportöör ning Sudaani inimõiguste olukorra sõltumatu ekspert; võtab teadmiseks aruanded, mille eriraportöörid esitavad muu hulgas inimõiguste olukorra kohta Korea Rahvademokraatlikus Vabariigis, Iraanis ja Birmas, samuti piinamise ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval viisil kohtlemise või karistamise ning usu- ja veendumuste vabaduse kohta; palub liikmesriikidel neis aruteludes aktiivselt osaleda; |
Inimõiguste nõukogu tegevus
4. |
väljendab heameelt inimõiguste üha suurema süvalaiendamise üle ÜRO töös, mida tõestab näiteks inimõiguste ülemvoliniku büroo esindajate palju sagedasem esinemine julgeolekunõukogus – sh inimõiguste nõukogu väga hästi juhitud esindus asepeasekretäri tasandil – ning läbivaatamisprotsessi tulemusel iga-aastaste paneelarutelude korraldamine UNHRC poolt, et suhelda ÜRO agentuuride ja fondide juhtorganite ja sekretariaatide juhtidega; ergutab ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeid taotlema inimõiguste volinikult regulaarsemalt teavet, et tulemuslikult käsitleda inimõiguste rikkumisi, mis on paljude ÜRO Julgeolekunõukogu käsitletavate konfliktide põhjuseks; |
5. |
kordab taas üleskutset ELi liikmesriikidele seista aktiivselt vastu igasugustele katsetele kahandada inimõiguste universaalsuse, lahutamatuse ja vastastikuse sõltuvuse põhimõtte tähtsust, ning ergutada UNHRCd pöörama diskrimineerimisele võrdsel määral tähelepanu vaatamata sellele, kas diskrimineerimine toimub soo, rassi, vanuse, seksuaalse sättumuse, usuliste veendumuste või tõekspidamiste alusel; on seisukohal, et inimõigusi, seksuaalset sättumust ja soolist identiteeti käsitleva 17. juuni 2011. aasta UNHRC resolutsiooni 17/19 järelmeetmed peaksid olema konkreetsed ja püsivad; |
6. |
kordab taas oma üleskutset ELi liikmesriikidele olla eeskujuks inimõiguste nõukogu töö üldkehtivuse toetamisel, eelkõige ratifitseerides kõik inimõiguste nõukogu loodud rahvusvahelised inimõiguste vahendid; peab eriti kahetsusväärseks, et ükski ELi liikmesriik ei ole ratifitseerinud konventsiooni sisserändajatest töötajate ja nende pereliikmete õiguste rahvusvahelise kaitse kohta, paljud liikmesriigid ei ole veel vastu võtnud ja/või ratifitseerinud konventsiooni kõigi isikute sunniviisilise kadumise eest kaitsmise kohta ning ainult üks liikmesriik on ratifitseerinud majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti vabatahtliku protokolli, ning kordab üleskutset ELi liikmesriikidele need ratifitseerida; |
7. |
tunnistab mõõdukaid edusamme, kuid on jätkuvalt mures nn blokipoliitika kohatise domineerimise pärast, sest see mõjutab teatavaid UNHRC tähelepanu all olevaid riike ja olukordi ning kahjustab seeläbi UNHRC autoriteeti ja usaldusväärsust; |
8. |
peab kahetsusväärseks asjaolu, et läbivaatamisprotsess ei ole toonud kaasa rangemaid liikmesuse kriteeriume seoses inimõiguste küsimustes võetud kohustuste ja saavutatud tulemustega; kordab oma nõudmist konkurentsil põhinevate valimiste kohta kõikides piirkondlikes rühmades, soovitab ELil ja tema liikmesriikidel väljendada selget vastuseisu piirkondlike rühmade esitatavatele eelnevalt kokkulepitud kandidaatide nimekirjadele ning näidata selles küsimuses eeskuju; |
Inimõiguste rikkumised araabia kevade riikides
9. |
võtab teadmiseks, et Liibüa liikmesus UNHRCs on taastatud ning ergutab riigi taasintegreerimist; peab siiski kahetsusväärseks, et ei kasutatud võimalust koostada liikmesuse taastamiseks rangeid ja läbipaistvaid tingimusi, mis loogiliselt peaksid põhinema algse heakskiitmise tingimustel; nõuab tungivalt, et UNHRC koostaks viivitamata sellised kriteeriumid edaspidiseks kasutamiseks ning pidades silmas, et riigi sobivust UNHRCs osalemiseks saaks pidevalt hinnata tema inimõigustega seotud käitumise põhjal; |
10. |
väljendab heameelt, et Liibüa olukorda uuriv sõltumatu rahvusvaheline uurimiskomisjon esitas 15. eriistungjärgu tulemuste kohaselt UNHRC-le 2011. aasta septembris oma esimese aruande; toetab uurimiskomisjoni mandaadi pikendamist ning ootab huviga 19. istungjärgul esitatavat lõplikku kirjalikku aruannet; pooldab uurimiskomisjoni soovituste elluviimist ning toetab kindlalt uurimiskomisjoni nõudmist viia konflikti jooksul aset leidnud rahvusvaheliste inimõigusi käsitlevate õigusaktide ja rahvusvahelise humanitaarõiguse kõikide väidetavate rikkumiste suhtes läbi põhjalik, erapooletu ja avalik uurimine, olenemata sellest, kes oli rikkumiste toimepanija, ning austades täielikult õiguslikke tagatisi; on seisukohal, et inimõiguste olukord Liibüas tekitab jätkuvalt muret, eriti seoses kinnipidamistingimuste ja sellega, kuidas eri sõjalised rühmad, mida ajutine valitsus tegelikult ei kontrolli, kinnipeetuid kohtlevad, ning nõuab rahvusvaheliselt üldsuselt suuremat tähelepanu ja püsivat abi, mida nõudis ka inimõiguste ülemvolinik 25. jaanuaril 2012 ÜRO Julgeolekunõukogu ees; |
11. |
mõistab kindlalt hukka laialt levinud jõhkrad repressioonid ja inimõiguste süsteemse rikkumise, mida Süüria režiim oma elanike, sh laste suhtes teostab, ning kutsub Süüria ametivõime üles vägivalda viivitamata lõpetama ning täitma rahvusvahelistest inimõigusi käsitlevatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi, et võimaldada rahumeelset ja demokraatlikku üleminekut; |
12. |
väljendab heameelt 16., 17., ja 18. eriistungjärgu korraldamise üle vastavalt Ameerika Ühendriikide, Poola ja ELi algatusel, et käsitleda inimõiguste olukorda Süürias; toetab novembris esitatud aruande soovitusi ning ootab huviga 19. eriistungjärgul esitatavat ajakohastatud versiooni ja interaktiivset dialoogi; |
13. |
väljendab heameelt otsuse üle nimetada ametisse Süüria inimõiguste olukorra eriraportöör, kui uurimiskomisjoni mandaat lõpeb; toetab täielikult uurimiskomisjoni, ülemvoliniku ja kõikide erimenetlustega seotud mandaatide omanike üleskutset Süüria ametivõimudele teha uurijatega täielikku koostööd, et tagada vastutus ja vältida karistamatust; väljendab heameelt komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja paruness Ashtoni ning ELi liikmesriikide kõikide Hiina ja Venemaaga seotud diplomaatiliste jõupingutuste üle, et võtta viivitamata vastu Süüriat käsitlev resolutsioon; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et Venemaa ja Hiina uue veto tõttu ei saanud julgeolekunõukogu toetada Araabia Riikide Liiga nõudmist käivitada kaasav Süüria juhitav poliitiline protsess, mis toimuks vägivallavabas keskkonnas; |
14. |
kordab, et on mures inimõiguste olukorra pärast Bahreinis ning palub ELi liikmesriikidel töötada selle nimel, et UNHRCs võetaks vastu Bahreini inimõiguste olukorda käsitlev resolutsioon; rõhutab vajadust jätkata UNHRCs võitlust karistamatuse vastu Jeemenis seoses 2011. aasta valitsusvastaste protestidega, ning on seisukohal, et amnestia on vastuolus rahvusvaheliste inimõigusi käsitlevate õigusaktidega, kui see takistab kohtumõistmist isikute üle, kes võivad olla süüdi inimsusevastastes kuritegudes, genotsiidis, sõjakuritegudes ja inimõiguste raskes rikkumises; |
15. |
väljendab heameelt ÜRO inimõiguste voliniku Navi Pillay avalduste üle 2011. aastal, milles ta nõudis tungivalt, et Egiptuse ametivõimud lõpetaksid ülemäärase ja jõhkra jõu kasutamise meeleavaldajate vastu Tahriri väljakul ja mujal Egiptuses ning pisargaasi, kummikuulide ja lahingulaskemoona sobimatu kasutamise, samuti väljendab heameelt tema nõudmise üle käivitada eri meeleavalduste ja sündmuste kohta sõltumatud uurimised; |
16. |
palub ELil ja ELi liikmesriikidel keskenduda Alžeeriat käsitleva üldise korrapärase läbivaatamise teise tsükli raames sunniviisiliste kadumiste probleemile ning rõhutada, et Alžeeria ei ole täitnud inimõiguslepingute eest vastutavate organite antud soovitusi selles küsimuses; nõuab sellega seoses spetsiaalse järelevalvemehhanismi loomist; kutsub ELi ja ELi liikmesriike üles väljendama tõsist muret seoses viie seaduse hiljutise vastuvõtmisega, eriti seoses represseeriva ühendusi käsitleva seaduse ning diskrimineeriva naisi käsitleva seadusega; |
17. |
rõhutab Lääne-Sahara inimõiguste olukorra rahvusvahelise järelevalve vajadust, kasutades selleks muu hulgas inimõiguste komisjoni eriraportööre; |
Muu
18. |
väljendab heameelt otsuse üle määrata ametisse Iraani Islamivabariigi inimõiguste olukorra eriraportöör; väljendab heameelt eriraportööri vahearuande üle ÜRO Peaassamblee kolmandale komiteele ning ootab huviga selle aruande käsitlemist 19. istungjärgul; nõuab tungivalt, et Iraani ametivõimud teeksid eriraportööriga uurimiste osas koostööd, muu hulgas võimaldades juurdepääsu riiki; nõuab Iraani inimõiguste viletsat olukorda arvestades eriraportööri mandaadi pikendamist; |
19. |
kiidab inimõiguste olukorra eriraportööre Korea Rahvademokraatlikus Vabariigis ja Birmas/Myanmaris nende jätkuvate pingutuste eest oma volitusi täita ning nõuab nende volituste pikendamist; väljendab heameelt esialgsete positiivsete muutuste üle Birma/Myanmari suhtumises teha tihedamat koostööd erimenetluste raames ja kordab oma nõuet vabastada kõik allesjäänud meelsusvangid ning võtta reaalseid meetmeid selleks, et võidelda karistamatuse vastu Birmas, eriti etnilistes piirkondades toime pandud inimsusevastaste kuritegudega seoses; |
20. |
kordab oma üleskutset asepresidendile ja kõrgele esindajale ning ELi liikmesriikidele teha pingutusi selle nimel, et ELil oleks kindel ühine seisukoht Gaza konflikti puudutava teabekogumismissiooni järelmeetmete küsimuses, nõudes avalikult oma soovituste elluviimist ja vastutust kõigi rahvusvahelise õiguse rikkumiste eest, olenemata nende väidetavast toimepanijast, viies läbi sõltumatud, erapooletud, läbipaistvad ja tulemuslikud uurimised; on seisukohal, et Lähis-Ida rahuprotsess ei saa olla tulemuslik ilma vastutuse ja õigluseta; |
21. |
toetab Elevandiluuranniku inimõiguste olukorra sõltumatule eksperdile hiljutist volituste andmist, et ta jälgiks uurimiskomisjoni soovituste elluviimist, ja ootab huviga tema aruande läbivaatamist 19. istungjärgul; |
22. |
rõhutab, et vaja on veelgi rohkem toetada Sri Lankas vastutusprotsessi tugevdamiseks tehtavaid pingutusi ja jätkuvalt nõuda ÜRO uurimiskomisjoni loomist kõigi toimepandud kuritegude uurimiseks, nagu soovitas Sri Lanka küsimust käsitlenud ÜRO peasekretäri ekspertide rühm; kutsub Sri Lanka valitsust üles saatma arvamus- ja sõnavabaduse edendamise ja kaitsmisega tegelevale ÜRO eriraportöörile kutse; |
23. |
on mures inimõiguste olukorra halvenemise pärast Kasahstanis; on arvamusel, et riigiprokuröri büroo aruandes Žangaözeni ja Šetpe (Lääne-Kasahstan) sündmuste kohta ei käsitleta piisavalt Kasahstani riiklike jõudude rolli naftatööstuse streikivate töötajate, nende poolehoidjate ja toetajate 16.–18. detsembrini 2011 kestnud protesti julmal mahasurumisel, milles hukkus vähemalt 17 inimest; on nördinud sellele järgnenud opositsiooniparteide juhtide, inimõiguste kaitsjate ja ajakirjanike vahistamiste pärast; nõuab sündmuste sõltumatut rahvusvahelist uurimist ja kõigi poliitvangide, sealhulgas naftatööstuse töötajate advokaadi Natalja Sokolova kohest vabastamist; rõhutab vajadust arutada Kasahstani inimõiguste olukorda UNHRC eelseisval istungjärgul; |
24. |
tunnustab ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo tööd inimõiguste valdkonnas Kongo Demokraatlikus Vabariigis ja rõhutab, et vaja on uuesti anda volitused sõltumatule eksperdile, kes jälgiks inimõiguste olukorda Kongo DVs ja kaasaks riigi ametivõimud rahvusvaheliste inimõigustealaste mehhanismide antud soovituste elluviimisse; |
25. |
palub, et ELi delegatsioon ja ELi liikmesriigid taotleksid inimõiguste nõukogu resolutsiooni olukorra kohta Eritreas, võttes arvesse riigi taunitavat ja halvenevat olukorda sõnavabaduse ning usu-, veendumuste ja südametunnistusevabaduse osas; |
26. |
väljendab heameelt ÜRO inimõiguste ülemvoliniku aruande üle, milles käsitletakse olukorda Afganistanis ja mis tuleneb tööst, mida tema büroo teeb ÜRO abimissiooni raames Afganistanis (UNAMA); kutsub ELi liikmesriike üles seda avalikult toetama ja osalema asjaomast aruannet käsitlevas arutelus, et toetada selles esitatud soovitusi õigusriigi põhimõtete tugevdamise, karistamatuse vastu võitlemise, naiste õiguste kaitse ja Afganistani inimõigustega tegeleva asutuse töö kohta; toetab Afganistani inimõiguste olukorra eriraportööri nimetamist; |
27. |
märgib, et kaitsmise kohustuse (responsibility to protect) kontseptsiooni on ÜRO organites, nt ÜRO Julgeolekunõukogus, ÜRO Peaassamblees ja UNHRCs saatnud edu; rõhutab, et kaitsmise kohustus on lai mõiste, mis hõlmab enamat kui lihtsalt sõjaline sekkumine; võtab teadmiseks, et sellest mõistest on tekkimas ka uus tõlgendus (kaitsmisega kaasnev vastutus (responsibility while protecting)), mis on eelkõige loodud mõnede BRIC-riikide, eelkõige Brasiilia poolt pärast Liibüa kriisi; julgustab jätkama arutelu selle üle, kuidas ÜRO organid ja eriti ÜRO Julgeolekunõukogu võiksid asjaomast mõistet kasutada, et tagada kriisi korral liikmesriikide suurem koostöö; rõhutab eriti Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja tema prokuratuuri ennetavat rolli ning ÜRO Julgeolekunõukogu kaudu Rahvusvahelise Kriminaalkohtu poole pöördumise eeliseid selles osas; |
28. |
rõhutab, et inimõiguste olukorda Hiinas on vaja jälgida rahvusvahelisel tasandil, ja kutsub ELi liikmesriike üles aktiivselt osalema selle järelevalve sisseseadmisel, pidades silmas asjaolu, et ELi–Hiina inimõigustealase dialoogiga ei ole õnnestunud saavutada märkimisväärseid ja reaalseid tulemusi; |
29. |
kordab, et mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus, sealhulgas vabadus muuta oma usulisi tõekspidamisi või veendumusi või neist loobuda, on üks põhilisi inimõigusi; tunnustab usu- ja veendumusvabaduse eriraportööri tööd ja avaldab kahetsust asjaolu pärast, et paljud inimesed ja kogukonnad maailmas on sellest õigusest ilma jäetud; avaldab kahetsust asjaolu pärast, et ajaloolise Tiibeti territooriumil rikutakse pidevalt usu- ja veendumusvabadust, ja et seetõttu kasutab üha suurenev arv tiibetlasi viimasel ajal enesesüütamist oma õiguste ja vabaduste allasurumise vastu protestimise äärmusliku vormina; |
30. |
mõistab hukka Jaapani justiitsministri hiljutise avalduse surmanuhtluse võimaliku taaskehtestamise kohta; väljendab heameelt, et Mongoolia otsustas 5. jaanuaril 2012, pärast seda kui surmanuhtluse kasutamisele oli 2010. aasta jaanuaris moratoorium kehtestatud, surmanuhtluse kaotada, ning julgustab UNHRCd ja ÜRO Peaassambleed jätkama tööd kogu maailmas surmanuhtlusele moratooriumi kehtestamiseks ja surmanuhtluse kaotamiseks; |
31. |
väljendab heameelt Guatemala parlamendi otsuse üle ratifitseerida Rooma statuut; |
32. |
väljendab heameelt ÜRO soolise võrdõiguslikkuse üksuse (UN Women) töö üle, mis peaks mõjutama nn Pekingi acquis’ rakendamist ja kaitsmist, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivõiguste osas, samuti ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 (naiste rolli kohta rahu ja julgeoleku tagamises) rakendamist, mis kõik on ELi jaoks võtmetähtsusega küsimused; |
Üldine korrapärane läbivaatamine
33. |
väljendab heameelt UNHRC läbivaatamise tulemustes antud kinnitust, et üldise korrapärase läbivaatamise teises tsüklis tuleks muu hulgas keskenduda esimeses tsüklis heaks kiidetud soovituste elluviimisele, kuid rõhutab, et soovitusi, mida analüüsitav riik ei aktsepteerinud, ei tohiks protsessist välja jätta; kutsub üldises korrapärases läbivaatamises osalevaid riike üles keskenduma kolmandate riikide kohta antavates hinnangutes eelkõige sellele, kuidas need riigid on ÜRO lepingu organite ja erimenetluste soovitusi ellu viinud ja jätkanud, mis oleks ekspertide antud väärtuslikule panusele oluline poliitiline toetus; |
34. |
julgustab ELi liikmesriike andma tehnilist abi, et aidata üldise korrapärase läbivaatamise soovitusi ellu viia, vastavalt UNHRC institutsioonide loomise paketis võetud kohustustele ja läbivaatamisprotsessi tulemustele; juhib tähelepanu asjaolule, et vabatahtlik finants- ja tehnilise abi fond üldise korrapärase läbivaatamise soovituste eluviimiseks on selle jaoks kasulik vahend, ning ergutab teisi liikmesriike järgima Ühendkuningriigi ja Saksamaa eeskuju sellesse fondi panustamises; |
35. |
on veendunud, et EL peaks püüdma üldist korrapärast läbivaatamist rohkem esile tõsta, integreerides soovitusi ÜRO liikmesriikidega peetavatesse kahe- ja mitmepoolsetesse dialoogidesse; |
36. |
väljendab heameelt asjaolu üle, et inimõigustega tegelevatele riiklikele asutustele on Pariisi põhimõtetega kooskõlas antud suurem roll ja neil on nüüd õigus koheselt sekkuda pärast analüüsitava riigi kohta otsuse vastuvõtmist täiskogul üldise korrapärase läbivaatamise tulemuste alusel; kinnitab, et toetab inimõigustega tegelevaid VVOsid ning kodanikuühiskonna ja ekspertide suuremat kaasamist üldisesse korrapärasesse läbivaatamisse; |
37. |
väljendab heameelt asjaolu üle, et UNHRC läbivaatamise tulemustes nähakse ette vabatahtliku vaheülevaate esitamine heakskiidetud soovituste suhtes võetud järelmeetmete kohta, ja julgustab ELi liikmesriike eeskujuks olema; |
Erimenetlused
38. |
kinnitab veel kord oma seisukohta, et erimenetlused on ÜRO inimõiguste süsteemi keskmes ja et UNHRC usaldusväärsus ja tulemuslikkus rajaneb asjaomaste menetluste täielikul rakendamisel ja UNHRC koostööl volitatud esindajatega; |
39. |
väljendab heameelt asjaolu üle, et UNHRC läbivaatamise protsess on veel kord kinnitanud volitatud esindajate usaldusväärsust ja sõltumatust kui asjaomaste menetluste põhiomadust; |
40. |
tunneb rahulolu UNHRC läbivaatamise raames võetud meetmete üle volitatud esindajate valimise ja nimetamise protsessi läbipaistvuse suurendamiseks; väljendab samuti heameelt Pariisi põhimõtetega kooskõlas inimõigustega tegelevate riiklike asutuste suurema rolli üle asjaomases valikuprotsessis; |
41. |
väljendab kahetsust asjaolu pärast, et erimenetluste varase hoiatamise alast suutlikkust ei ole suurendatud mehhanismi abil, mis võimaldaks neil automaatselt käivitada olukorra käsitlemise UNHRCs; avaldab kahetsust asjaolu pärast, et puudub mehhanism erimenetluste soovituste elluviimise jälgimiseks; |
ELi osalemine
42. |
väljendab heameelt demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi (EIDHR) vahendite suurendamist käsitleva teate üle ja rõhutab, et neid täiendavaid rahalisi vahendeid tuleks kasutada ka UNHRC toetuse suurendamiseks; väljendab heameelt ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroole alates 2007. aastast EIDHRi kaudu antud rahalise toetuse üle; eeldab, et hiljuti esilekerkinud uute väljakutsete ulatust arvesse võttes võiks komisjon selleks otstarbeks antavat iga-aastast rahalist toetust suurendada; |
43. |
kordab oma tugevat toetust ELi aktiivsele osalemisele UNHRC töös, olles resolutsioonide kaastoetajaks, tehes avaldusi ja osaledes interaktiivsetes dialoogides ning aruteludes; |
44. |
kordab ELile ja tema liikmesriikidele esitatud üleskutset tagada inimõiguste täielik austamine ka sisepoliitikas, et vältida topeltstandardeid ning parandada sise- ja välispoliitika sidusust ning suurendada ELi ja tema liikmesriikide moraalset autoriteeti rahvusvahelisel areenil; kutsub asepresidenti ja kõrget esindajat paruness Ashtonit üles tegelema probleemiga, mis hõlmab ELi ettevõtete kaassüüd väljaspool ELi toimepandavates inimõiguste rikkumistes, ja astuma samme nimetatud ettevõtete suhtes sanktsioonide süsteemi rakendamiseks või vähemalt jälgima selliseid juhtumeid ning tagama, et asjaomased ettevõtted ei saaks ELi toetust ega mingisugust abi Euroopa välisteenistuselt; |
45. |
rõhutab veel kord, et ülimalt oluline on ELi kindla ühise seisukoha sõnastamine, et kasutada ära ELi ja tema liikmesriikide ühist kaalukust; võtab sellega seoses teadmiseks nõukogu inimõiguste töörühma (COHOM) suutlikkuse arendamise ja pingutused põhiliste prioriteetide väljaselgitamiseks, samuti pingutused tööjaotuse selgitamiseks, mis aitaks arendada piirkondadevahelist ulatust ja koostööd ja lobitööd kõigi mõõdukate riikidega, muu hulgas Genfi ja New Yorgi vahel; väljendab heameelt COHOMi de facto asukoha üle Brüsselis ja ettepaneku üle korraldada kord aastas COHOMi koosolek Genfis; toetab pingutusi, et edastada „üht sõnumit mitmel häälel”, kuid taunib asjaolu, et ühise seisukoha otsimine viib liiga sageli madalaima ühisnimetaja aktsepteerimiseni, eriti nõukogu lõplikes järeldustes, ning nõuab julgemat ja ambitsioonikamat käitumist; ergutab sellega seoses Euroopa välisteenistust, eelkõige ELi delegatsioone Genfis ja New Yorgis suurendama õigeaegsete ja sisuliste konsultatsioonide abil sidusust ning ELi meetmete nähtavust, et suurendada ELi usaldusväärsust maailmas; |
46. |
väljendab heameelt asepresidendi ja kõrge esindaja pühendumise üle töötada välja aastapõhine meetod prioriteetide väljaselgitamiseks ÜROs kõigi Genfis ja New Yorgis toimuvate inimõigustealaste kohtumiste lõikes ning juhib tähelepanu vajadusele, et asepresident ja kõrge esindaja ning humanitaarabi ja kodanikukaitse eest vastutav volinik teeksid tihedat koostööd, kuna nende tegevus, eriti inimõiguste valdkonnas, on tihedalt seotud; |
47. |
väljendab heameelt asjaolu üle, et ÜRO Peaassamblee võttis vastu resolutsiooni 65/276 ELi osalemise kohta ÜRO töös, mis on esimene tagasihoidlik samm laiemas püüdes suurendada liidu rolli asjaomase organisatsiooni inimõigustealases töös; on seisukohal, et EL peab nüüd jõuliselt nõudma oma õiguste kasutamist ja järgima ambitsioonikat strateegiat, et oma staatust ÜROs veelgi esile tõsta; |
48. |
väljendab heameelt ELi ja tema liikmesriikide konstruktiivse rolli üle UNHRC läbivaatamises, eriti ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo sõltumatuse kaitsel ning erimenetluste ja riigipõhiste volituste toetamisel; tuletab meelde, et ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo piirkondlike büroode tööshoidmiseks on vaja neid piisavalt rahastada; |
49. |
rõhutab asjaolu, et ELi välissuhtluse võimekust on vaja viivitamatult parandada, luues tugevad liidud peamiste piirkondlike partnerite ja kõigi mõõdukate riikidega, samuti mehhanismi, millega asepresident ja kõrge esindaja saaks koguda toetust kolmandate riikide pealinnades lobitöö tegemiseks; |
50. |
väljendab tugevat toetust asepresidendi ja kõrge esindaja 13. detsembril 2011 tehtud avaldusele, milles ta reageeris Euroopa Parlamendi pikaajalisele nõudmisele luua ELi inimõiguste eriesindaja funktsioon; rõhutab, et asjaomane volitatud esindaja peaks olema eksperdi tasemel isik, kellel on tõendatud saavutusi inimõiguste valdkonnas; nõuab tungivalt, et see ametissenimetamine toimuks võimalikult kiiresti ja esindajale nähtaks tema volituste täitmise jaoks ette piisavad vahendid; |
51. |
volitab UNHRC 19. istungjärguks moodustatud Euroopa Parlamendi delegatsiooni esitama käesolevas resolutsioonis väljendatud probleeme ja seisukohti; palub delegatsioonil esitada inimõiguste allkomisjonile visiidi kohta aruanne; peab äärmiselt vajalikuks jätkata Euroopa Parlamendi delegatsioonide saatmist UNHRC ja ÜRO Peaassamblee asjaomastele istungjärkudele; |
*
* *
52. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO Julgeolekunõukogule, ÜRO peasekretärile, ÜRO 66. Peaassamblee presidendile, ÜRO inimõiguste nõukogu presidendile, ÜRO inimõiguste ülemvolinikule ning väliskomisjoni asutatud ELi-ÜRO töörühmale. |
(1) ÜRO piinamisvastane konventsioon, ÜRO lapse õiguste konventsioon, ÜRO konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon, Rahvusvaheline konventsioon kõigi isikute sunniviisilise kadumise eest kaitsmise kohta.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0097.
(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0334.
(4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0229.
(5) Euroopa Liidu lepingu artikkel 2, artikli 3 lõige 5 ja artikkel 6.
30.8.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 249/49 |
Neljapäev, 16. veebruar 2012
Pimedate isikute juurdepääs raamatutele
P7_TA(2012)0059
Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2012. aasta resolutsioon Dan Pescodi (Suurbritannia kodanik) petitsiooni 0924/2011 kohta Euroopa Pimedate Liidu/kuningliku üleriigilise pimedate instituudi nimel pimedate juurdepääsu kohta raamatutele ja muudele trükitoodetele (2011/2894(RSP))
2013/C 249 E/13
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 227, |
— |
võttes arvesse 13. jaanuaril 2012 nõukogule ja komisjonile esitatud küsimusi Dan Pescodi (Suurbritannia kodanik) petitsiooni 0924/2011 kohta Euroopa Pimedate Liidu/kuningliku üleriigilise pimedate instituudi nimel pimedate juurdepääsu kohta raamatutele ja muudele trükitoodetele (O-000005/2012 – B7-0029/2012 ja O-000006/2012 – B7-0030/2012), |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2, |
A. |
arvestades, et pimedatel ja nägemispuudega inimestel Euroopa Liidus on juurdepääs raamatutele ja muudele trükitoodetele oluliselt piiratud, sest 95 % kõigist avaldatud töödest ei muudeta juurdepääsetavasse vormingusse, nt rahvusvaheline pimedate kiri, suur kiri või audio; |
B. |
arvestades, et praegu puudub ülemaailmne rahvusvaheline õigusnorm erandi tegemiseks autoriõiguse eeskirjadest, et piiriüleselt turustada nägemispuudega inimeste jaoks kohandatud vorminguid; |
C. |
arvestades, et Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni autoriõiguse komitee kaalub rahvusvahelise lepingu loomist, et parandada pimedate ja nägemispuudega inimeste juurdepääsu raamatutele; |
D. |
arvestades, et Euroopa Liidu esindajad on alati olnud õiguslikult siduva teksti vastu, pooldades mittesiduvaid soovitusi; |
E. |
arvestades, et Euroopa Parlament nõudis oma 12. mai 2011. aasta resolutsioonis kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamise kohta, (1) et Euroopa Liit toetaks siduvat Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni lepingut; |
F. |
arvestades, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon, eelkõige selle artiklid 21 ja 30, ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta sätestavad põhimõtted, mis keelavad puuetega inimeste diskrimineerimise; |
1. |
nõuab, et nõukogu ja komisjon toetaksid siduvat Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni lepingut seoses pimedatele ja nägemispuudega inimestele mõeldud raamatute ja muude trükitoodete autoriõigusega; |
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile. |
(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0240.
30.8.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 249/50 |
Neljapäev, 16. veebruar 2012
Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondlik konventsioon
P7_TA(2012)0060
Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2012. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni sõlmimise kohta (2012/2519(RSP))
2013/C 249 E/14
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse oma 27. oktoobri 2005. aasta resolutsiooni läbivaadatud Barcelona protsessi kohta (1) ja 25. novembri 2009. aasta resolutsiooni, mis käsitleb Euroopa – Vahemere piirkonna majandus- ja kaubanduspartnerlust seoses kaheksanda Euroopa – Vahemere piirkonna kaubandusministrite konverentsiga (2), |
— |
võttes arvesse 28. novembri 1995. aasta Barcelona deklaratsiooni, mis rajas partnerluse Euroopa Liidu ning Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikide vahel, ning selle konverentsi ajal vastu võetud töökava, |
— |
võttes arvesse komisjoni 8. märtsi 2011. aasta ühisteatist Euroopa Ülemkogule, Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Partnerlus Vahemere lõunapiirkonnaga demokraatia ja ühise heaolu nimel” (COM(2011)0200), |
— |
võttes arvesse Euroopa – Vahemere piirkonna kaubanduse teekaarti kuni aastani 2010 ja edasiseks, mis võeti vastu 2009. aastal toimunud kaheksandal Vahemere Liidu kaubandusministrite konverentsil, |
— |
võttes arvesse komisjoni 25. mai 2011. aasta ühisteatist Euroopa Ülemkogule, Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Uus lähenemisviis muutuvale naabrusele” (COM(2011)0303), |
— |
võttes arvesse Euroopa – Vahemere piirkonna assotsieerimislepinguid ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Tuneesia, (3) Iisraeli, (4) Maroko, (5) Jordaania, (6) Egiptuse, (7) Liibanoni (8) ja Alžeeria (9) vahel ning ajutist Euroopa – Vahemere piirkonna assotsieerimislepingut Euroopa Ühenduse ja Palestiina omavalitsuse nimel toimiva Palestiina Vabastusorganisatsiooni vahelise kaubanduse ja koostöö kohta (10), |
— |
võttes arvesse EÜ–Türgi assotsiatsiooninõukogu 22. detsembri 1995. aasta otsust nr 1/95 tolliliidu lõppetapi rakendamise kohta (96/142/EÜ), |
— |
võttes arvesse Euroopa - Vahemere piirkonna vabakaubanduspiirkonna säästva arengu mõjuhinnanguid, mille koostas Manchesteri ülikooli arengupoliitika ja juhtimise instituut, |
— |
võttes arvesse oma 15. märtsi 2007. aasta resolutsiooni Euroopa – Vahemere piirkonna vabakaubandusala loomise kohta (11) ja kõnealuses resolutsioonis käsitletud asjakohaseid kaalutlusi, |
— |
võttes arvesse Barcelona protsessi algusest saadik toimunud Euroopa - Vahemere piirkonna riikide ministrite konverentside ja valdkondlike ministrite konverentside järeldusi, eelkõige 11. novembril 2010. aastal toimunud üheksanda Vahemere Liidu kaubandusministrite konverentsi järeldusi, |
— |
võttes arvesse Euroopa Kohtu 25. veebruari 2010. aasta otsust kohtuasjas C-386/08, firma Brita GmbH versus Hauptzollamt Hamburg-Hafen, |
— |
võttes arvesse ELi avaldust 17.–18. novembril 2003. aastal Brüsselis toimunud EL–Iisraeli assotsiatsiooninõukogu neljanda kohtumise puhuks, |
— |
võttes arvesse ELi ja Iisraeli tehnilist kokkulepet ELi ja Iisraeli assotsieerimislepingu protokolli 4 kohta ning komisjoni teadaannet importijatele „Import Iisraelist ühendusse” (12), |
— |
võttes arvesse 8. detsembril 2009. aastal Brüsselis toimunud 2985. välisasjade nõukogu kohtumisel nõukogu poolt vastu võetud järeldusi Lähis-Ida rahuprotsessi kohta, |
— |
võttes arvesse komisjoni teatist päritolureegleid käsitlevate protokollide kohaldamise kuupäeva kohta, millega sätestatakse päritolu diagonaalne kumuleerumine Euroopa Liidu ning Alžeeria, Egiptuse, Fääri saarte, Islandi, Iisraeli, Jordaania, Liibanoni, Maroko, Norra, Šveitsi (kaasaarvatud Liechtenstein), Süüria, Tuneesia, Türgi, Jordani läänekalda ja Gaza sektori vahel (13), |
— |
võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Fääri saarte kohaliku valitsuse vahelist kokkulepet (14), |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2, |
A. |
arvestades, et Euroopa – Vahemere piirkonna päritolu diagonaalse kumuleerumise piirkond põhineb arvukatel kahepoolsetel päritolureegleid käsitlevatel protokollidel, mis on ettevõtete, eelkõige VKEde, ja riikide jaoks liiga komplekssed, et nendest kasu saada; |
B. |
arvestades, et 2007. aasta oktoobris Lissabonis toimunud Euroopa – Vahemere piirkonna kaubandusministrite kohtumisel anti nõusolek koostada konventsioon, mis koondab kõik Euroopa – Vahemere piirkonna protokollid üheks lihtsustatud õigusaktiks, misläbi muudetakse Euroopa – Vahemere piirkonna päritolu kumulatsiooni kasutamine lihtsamaks; arvestades, et see konventsioon kinnitati üheksandal Vahemere Liidu kaubandusministrite konverentsil 11. novembril 2010; |
C. |
arvestades, et konventsiooni geograafilist ulatust laiendati, et kaasata sellesse stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevad riigid, mille tulemusena mitmekordistub Euroopa – Vahemere piirkonna päritolu kumulatsioonist tulenev kasu; |
D. |
arvestades, et kuigi tegemist on väga positiivsete sammudega, on nende tulemuseks olukord, kus igal päritolu kumulatsiooniga seotud eeskirja rikkumisel või sellest kõrvalehoidmisel on ka laiem geograafiline mõju; |
E. |
arvestades, et ELil on assotsieerimisleping nii Iisraeli kui ka Palestiinaga ja mõlemad lepingud sisaldavad vabakaubanduslepingut, milles on eri sätted kaubandusliku sooduskohtlemise kohta; |
F. |
arvestades, et Euroopa Liidu Nõukogu kinnitab oma 8. detsembri 2009. aasta järeldustes Lähis-Ida rahuprotsessi kohta, „et asundused […] on rahvusvahelise õiguse kohaselt ebaseaduslikud, takistavad rahu saavutamist ning ähvardavad muuta võimatuks kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse”; |
G. |
arvestades, et ELi seisukoht on selline, et alates 1967. aastast Iisraeli valitsusalasse kuuluvatest piirkondadest pärinevad kaubad ei kuulu ELi ja Iisraeli vahelise assotsieerimislepingu järgse sooduskorra alla; |
H. |
arvestades, et ELi ja Iisraeli vahelise assotsieerimislepingu kohaldamine Iisraeli poolt selle okupeeritud aladel tekitas olukorra, kus kohaldati sobimatult ELi õigust, mis, nagu kinnitas Euroopa Kohus firma Brita GmbH versus Hauptzollamt Hamburg-Hafen kohtuasjas, ei luba liikmesriikide tolliasutustel ELi ja Iisraeli vahelise assotsieerimisepingu raames kohaldada sooduskohtlemist Iisraeli okupatsiooni all olevatelt aladelt pärinevate toodete suhtes; |
I. |
arvestades, et Euroopa kodanikud on väljendanud selgelt oma tahet seoses okupeeritud Palestiina aladelt pärit kaupadega; |
J. |
arvestades, et seoses okupeeritud alade asundustest pärinevate toodetega on ELil olnud mitmesuguseid probleeme päritolureeglite jõustamisega; arvestades, et oma avalduses 2003. aastal toimunud ELi–Iisraeli assotsiatsiooninõukogu neljanda kohtumise puhuks rõhutas EL enne päritoluprotokolli muutmist kõigepealt kahepoolse päritolureeglite küsimuse lahendamise tähtsust, et oleks võimalik kohaldada Euroopa – Vahemere piirkonda hõlmavat päritolu kumulatsiooni; arvestades, et sellise lahenduse puudumisel püüdis komisjon lahendada kõnealuseid probleeme Iisraeliga sõlmitud õiguslikult mittesiduva kahepoolse tehnilise kokkuleppe abil, mille alusel lisab Iisrael igale päritolu tõendavale dokumendile nende kohtade postikoodid, kus konkreetne toode on toodetud, nii et ELi tolliasutustel on Iisraeli asundustes toodetud kaupade suhtes otsekohe võimalik kehtestada soodustuseta tollimaksu; |
K. |
arvestades, et kõnealune tehniline kokkulepe on olemas ühelt poolt ELi ja Iisraeli vahel ning teiselt poolt EFTA riikide ja Iisraeli vahel; arvestades, et kavandatav konventsioon ei laienda seda kokkulepet mingil moel geograafilisele territooriumile, mida see hõlmab, samuti ei seo see ka teisi osalisi; |
L. |
arvestades, et vastavalt tehnilise kokkuleppe eeskirjadele on Iisrael ja tema eksportijad kohustatud kohaldama eristust 1967. aastast Iisraeli haldusalas olnud territooriumil sooritatud tootmistegevuse ja rahvusvaheliselt tunnustatud Iisraeli Riigi territooriumil sooritatud tootmistegevuse vahel; |
M. |
arvestades, et konventsioon oma praegusel kujul ei taga täiendavaid õiguskaitsevahendeid Euroopa Liidule ega teistele konventsiooniosalistele juhtumiteks, kui kumulatsiooni eeskirju ei ole asjakohaselt täidetud; |
N. |
arvestades, et üksikute ELi liikmesriikide tolliasutuste vastutuse hulka kuulub kontroll selle üle, et väited ELi imporditud toodete sooduspäritolu kohta kehtivad; arvestades, et tollil ei ole oma pingutustest hoolimata võimalik kontrollida iga päritolu tõendavat dokumenti ja iga üksikut Iisraelist ELi eeliskorras imporditud saadetist; arvestades, et konventsioon võib muuta eelnimetatud logistilise probleemi lahendamise keerukamaks, suurendades partnerriikide arvu, kuhu kumuleerub Iisraelist eksporditud materjalide töötlemine või täiendamine toodete eksportimisel ELiga sõlmitud kokkulepete alusel; |
O. |
arvestades, et kuigi Iisraelist eksporditud toodete tegeliku päritolu kindlakstegemisega seotud probleemiga tuleks tegeleda asjakohasemalt, ei tohiks see siiski takistada piirkonna kui terviku sotsiaalset ja majanduslikku integreerimist; |
P. |
arvestades, et araabia kevad on rõhutanud vajadust ausate ja õiglaste eeskirjade järele, mis võimaldavad kõikide Vahemere piirkonna riikide ja maade inimestel saada täit kasu oma majandusalastest jõupingutustest, ning ELi jaoks vajadust neid jõupingutusi selgelt toetada; arvestades, et araabia kevade järel on EL korduvalt kinnitanud oma kohustust luua tihedamad kaubandussuhted araabia maadega; |
Q. |
arvestades, et komisjon nimetab oma 8. märtsi 2011. aasta ühisteatises „Partnerlus Vahemere lõunapiirkonnaga demokraatia ja ühise heaolu nimel” konventsiooni vastuvõtmist üheks piirkonnas kaubanduse ja investeeringute mõju maksimeerimise vahendiks; |
R. |
arvestades, et Euroopa – Vahemere vabakaubanduspiirkonda ei õnnestunud 2010. aastaks luua; arvestades, et ebaõnnestumise üks peamisi põhjusi oli Vahemere lõunapiirkonna riikide vahelise piirkondliku sotsiaalse, kaubandusliku ja majandusliku integratsiooni puudumine; |
S. |
arvestades, et lepingul võib olla riigile ja piirkonnale väga oluline mõju; |
1. |
usub, et rahvusvaheline kaubandus võib aidata kaasa majanduskasvule, majanduslikule mitmekesistamisele ja vaesuse vähendamisele, mis kõik on Vahemere piirkonnas demokraatia edendamise olulised komponendid; toetab komisjoni püüdlusi lubada ELi siseturule soodustatud juurdepääs kaupadele, mis on toodetud ja kumuleeritud Vahemere piirkonnas; |
2. |
väljendab heameelt algatuse üle lihtsustada päritolureeglite kumulatsiooni süsteemi kasutamist Euroopa – Vahemere piirkonnas; usub, et Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondlik konventsioon on oluline samm lõunanaabruse kaubanduse lihtsustamise ning sotsiaalse ja majandusliku integreerimise suunas; |
3. |
on mures selle pärast, millises seisus on Euroopa - Vahemere piirkonna vabakaubanduspiirkonna loomine, mis pidanuks olema teostunud aastaks 2010, ent seda ei ole siiani; peab kahetsusväärseks asjaolu, et erinevad asjaosalised ei ole teinud tegelikke edusamme vajalike tingimuste loomisel; soovitab arendada lõunapiirkonna kahepoolset ja mitmepoolset majanduskoostööd, mis annaks konkreetset kasu asjaomaste riikide kodanikele ja parandaks piirkonna poliitilist kliimat; möönab, et piirkonnasisese kaubanduse puudumine Vahemere lõunapiirkonna riikide vahel on olnud oluline takistus projekti elluviimisel; nõuab kindlalt, et Euroopa - Vahemere piirkonna vabakaubanduspiirkonna loomine jääks ELi ja tema lõunapoolsete partnerite üheks eesmärgiks; peab kõnealust konventsiooni oluliseks sammuks vabakaubanduspiirkonna loomise suunas ning võimalikuks stiimuliks lõuna-lõuna suunal toimuvale kaubavahetusele; |
4. |
loodab, et piirkonnas pärast araabia kevadet välja kujunev uus demokraatia edendab inim- ja sotsiaalseid õigusi ning süvendab poliitilist dialoogi, mis peaks looma piirkonnasisesele kaubandusele soodsama keskkonna, sest kaubavahetuse puudumise üks põhjustest on olnud varasemate diktaatorlike juhtide rakendatud poliitika; julgustab seda uut demokraatiat tegema rühmas „Agadir Group” tihedat koostööd ning kasutama täies ulatuses ära kõnealust konventsiooni; palub komisjonil anda selle uue demokraatia elluviijatele tehnilist abi, et nad saaksid täielikult ära kasutada kättesaadavaid kaubanduslikke vahendeid, kaasa arvatud see konventsioon; |
5. |
peab tervitatavaks tõsiasja, et konventsioon on ainus vahend, mis mitte ainult ei loo vajaliku õigusraamistiku diagonaalseks kumulatsiooniks traditsiooniliste Vahemere lõunapiirkonna partnerite vahel, vaid mis hõlmab ka stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalejaid ning EFTA riike, andes kumulatsioonile laiema geograafilise ulatuse ja luues suurema turu kumuleeritud ekspordile; |
6. |
peab kahetsusväärseks asjaolu, et konventsioon ei sisalda vaidluste lahendamise mehhanismi niisuguste küsimustega tegelemiseks, mis on seotud päritolutõendi kontrollimisega; usub, et konventsiooniga loodav ühiskomitee ei ole sobiv organ selliste küsimustega tegelemiseks; märgib, et seetõttu tuleb niisuguste küsimustega tegeleda kahepoolsete vaidluste lahendamise mehhanismide abil, kui need on olemas; |
7. |
on seisukohal, et konventsioon oleks olnud oluliselt parem, kui sellesse oleks lisatud ühtne tõhus vaidluste lahendamise mehhanism, mis soodustaks kiire ja rahuldava lahenduse leidmist toodete päritolu ja kumulatsiooni puudutavates vaidlustes; kutsub komisjoni üles hindama võimalust sellise mehhanismi lisamiseks konventsiooni selle edaspidise läbivaatamise korral; |
8. |
peab kahetsusväärseks asjaolu, et konventsiooni tekstis ei ole sätestatud mingit edaspidist läbivaatamise või muutmise korda; usub, et sellisele komplekssele ja ulatuslikule vahendile nagu konventsioon tuleks ettenähtud aja järel toimuv läbivaatamine kasuks; palub seetõttu komisjonil kaaluda läbivaatamisklausli lisamist konventsiooni; |
9. |
toonitab, kui oluline on see, et konventsiooni sõlmimisega kaasneks võimalikult kiiresti konventsiooni osaliste suhtes kohaldatavate päritolureeglite läbivaatamine ning et kõnealune läbivaatamine viidaks läbi nii, et selle käigus viiakse Vahemere lõunapiirkonna riikide päritolureeglid kooskõlla uues üldist soodustuste süsteemi käsitlevas määruses esildatud päritolureeglitega; usub, et vähem soodsad päritolureeglid vähendaksid võimalust kasutada kõiki konventsioonist tulenevaid võimalusi ja jätaksid lõunanaabruse vähem soodsasse olukorda; |
10. |
on tõsiselt mures niisuguste teatavate äriühingute tegevuse pärast, kes kasutavad järjepidevalt ära ELi ja Iisraeli vahelise assotsieerimislepingu sätteid, eksportides okupeeritud aladel toodetud kaupu; taunib niisugust tegevust ja on seisukohal, et see ei ole kooskõlas ELi välispoliitikaga ning kujutab endast liidu siseturule õigusjärgse eelisjuurdepääsu ulatuslike võimaluste kuritarvitamist; kutsub seepärast komisjoni üles koostama musta nimekirja niisugust tegevust jätkavatest äriühingutest ja teavitama liikmesriike; |
11. |
tuletab meelde, et firma Brita GmbH versus Hauptzollamt Hamburg-Hafen kohtuasja puudutavas otsuses kinnitas Euroopa Kohus, et importivate liikmesriikide tolliasutused peavad keelduma ELi ja Iisraeli vahelise assotsieerimislepinguga ELi eksporditavatele toodetele kehtestatud sooduskohtlemisest toodete puhul, mis pärinevad Iisraeli okupeeritud aladelt ning mille kohta ei ole Iisraeli ametiasutused võimelised esitama piisavat teavet, mis võimaldaks määrata kindlaks nende tegeliku päritolu; |
12. |
on seisukohal, et konventsiooni rakendamine ei tohiks alal hoida või luua olukorda, mis lihtsustab või suurendab sellist reeglite kuritarvitamist; rõhutab, et nii nagu on märgitud konventsiooni preambulas, ei tohiks konventsioon muuta olukorda ebasoodsamaks, kui see oli diagonaalset kumulatsiooni kohaldatavate vabakaubanduspartnerite vahelistes suhetes varem; palub komisjonil teha koostööd Euroopa Parlamendiga, et need kaks institutsiooni saaksid oma poliitilise tahte ja kaaluga toetada jõupingutusi, mis on suunatud seesugusele siseturu reeglite kuritarvitamisele lahenduse leidmisele; kutsub komisoni üles esitama antud probleemile tõhusamate lahenduste leidmiseks uusi ettepanekuid; |
13. |
märgib, et ELil ja EFTA liikmesriikidel on Iisraeliga tehniline kokkulepe, milles käsitletakse territoriaalsuse küsimust ning mis pakub piiratud ulatuses mõningaid lahendusi; on seisukohal, et kõnealuste tehniliste kokkulepetega pakutud lahendused ei ole rahuldavad; rõhutab lisaks, et kõnealused tehnilised kokkulepped ei seo piirkondliku konventsiooni teisi osalisi; on seetõttu mures, et piirkondlik konventsioon võib luua juurde olukordi, kus teistel lepinguosalistel tekib probleeme kumulatsiooni tagamisel vastavalt nende ELiga sõlmitud lepingutele, kui nad töötlevad või täiendavad oma territooriumil tooteid, mis nad on importinud Iisraeliga sõlmitud lepingu alusel; |
14. |
kutsub komisjoni üles tehnilist kokkulepet läbi vaatama ja vajaduse korral pidama uuesti läbirääkimisi, et muuta see tulemuslikumaks ja lihtsamaks; palub, et komisjon leiaks lahenduse, mida saaks kasutada ka nende kaupade puhul, mille on importinud kolmandad osapooled, kes on kumuleerinud töötlemise või täiendamise oma territooriumile, kasutades materjale, mis on imporditud nende ja Iisraeli vahel sõlmitud kokkulepete alusel; palub, et komisjon toetaks piirkondliku konventsiooni mis tahes tulevase läbivaatamise osana selliste sätete lisamist, mille tulemusel hakkaksid kõik konventsiooniosalised kohaldama territoriaalsuse põhimõtet ühtselt; |
15. |
märgib, et vastavalt praegu ühelt poolt ELi ja Iisraeli vahel ning teiselt poolt EFTA ja Iisraeli vahel kehtivas tehnilises kokkuleppes sätestatud menetlustele kohaldavad Iisraeli toll ja eksportijad juba eristust okupeeritud aladel asuvates Iisraeli asundustes sooritatud tootmistegevuse ja rahvusvaheliselt tunnustatud Iisraeli Riigi territooriumil sooritatud tootmistegevuse vahel; märgib, et nendes menetlustes ei nähta ette teavitamist niisuguste eristuste tulemusest, mida Iisraeli ametivõimud ja eksportijad on kasutanud, et ELi tolliasutustel oleks võimalik samasuguseid eristusi korralikult, lihtsalt ja tõhusalt kasutada; kutsub komisjoni üles tegema koostööd liikmesriikide tolliasutustega, et leida lahendus, mille eesmärk on muuta kõnealune tehniline kokkuleppe lihtsaks, tõhusaks ja usaldusväärseks mehhanismiks; |
16. |
on seisukohal, et Iisraeliga tuleks kokku leppida lihtne, tõhus ja usaldusväärne mehhanism, mis asendab olemasoleva tehnilise kokkuleppe ning mille alusel Iisraeli eksportijad ja tolliasutused kohaldaksid sama eristust ning märgiksid selged asjakohased andmed toodete kohta, millele nad on määranud päritolustaatuse sõltuvalt 1967. aastast Iisraeli haldusalas oleval territooriumil läbi viidud tootmise etappidest; |
17. |
nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid, et nende tolliasutused kohaldavad tõhusalt tehnilist kokkulepet ja toimivad vastavalt kohtuotsusele, mille Euroopa Kohus langetas nende Iisraeli toodete kohta, mis jõuavad Euroopa Liitu piirkondlikus konventsioonis sätestatud diagonaalse kumulatsiooni raames; on veendunud, et komisjon peaks juhtima selliste kogu ELi hõlmavate jõupingutuste koordineerimist ja võtma ka meetmeid teadlikkuse loomiseks ELi üksikute liikmesriikide tolliasutuste hulgas selle osas, kuidas tuleks kohaldada tehnilist kokkulepet Iisraeli kumuleeritud toodete puhul; usub, et soodustuste süsteemi kuritarvitamise vältimiseks peaksid ELi tolliasutused tõhustama järelevalvet tehnilise kokkuleppe kohaldamise üle; |
18. |
palub komisjonil, kuna konventsiooni tekstis ei ole sellekohast sätet, viia kolme aasta pärast läbi mõjuhinnang, et muu hulgas hinnata konventsiooni vastuvõtmisega loodud kasu, samuti konventsioonist tulenenud kumulatsiooni mõju teatavate eespool osutatud äriühingute tegevusele; |
19. |
toonitab vajadust suurendada teadlikkust uue Euroopa – Vahemere piirkonna konventsiooniga lihtsamaks muudetud kumulatsiooni pakutavatest võimalustest, eelkõige Vahemere lõunapiirkonna riikide äriringkondades; toetab komisjoni niisuguste algatuste tegemises, mis on ette nähtud sellise teadlikkuse loomiseks; |
20. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa – Vahemere piirkonna päritolureeglite piirkondliku konventsiooni osalisriikide valitsustele ja parlamentidele ning Vahemere Liidu parlamentaarse assamblee presidendile. |
(1) ELT C 272 E, 9.11.2006, lk 570.
(2) ELT C 285 E, 21.10.2010, lk 35.
(3) EÜT L 97, 30.3.1998, lk 2.
(4) EÜT L 147, 21.6.2000, lk 3.
(5) EÜT L 70, 18.3.2000, lk 2.
(6) EÜT L 129, 15.5.2002, lk 3.
(7) ELT L 304, 30.9.2004, lk 39.
(8) ELT L 143, 30.5.2006, lk 2.
(9) ELT L 265, 10.10.2005, lk 2.
(10) EÜT L 187, 16.7.1997, lk 3.
(11) ELT C 301 E, 13.12.2007, lk 210.
(12) ELT C 20, 25.1.2005, lk 2.
(13) ELT C 156, 26.5.2011, lk 3.
(14) EÜT L 53, 22.2.1997, lk 2.
30.8.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 249/56 |
Neljapäev, 16. veebruar 2012
Maa seire Euroopa programmi (GMES) tulevik
P7_TA(2012)0062
Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2012. aasta resolutsioon Maa seire Euroopa programmi (GMES) tuleviku kohta (2012/2509(RSP))
2013/C 249 E/15
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni 30. novembri 2011. aasta teatist Maa seire Euroopa programmi (GMES) ja selle toimingute kohta (alates 2014. aastast) (COM(2011)0831), |
— |
võttes arvesse komisjoni 29. juuni 2011. aasta teatist „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” (COM(2011)0500), |
— |
võttes arvesse oma 19. jaanuari 2012. aasta resolutsiooni kodanike teenistuses oleva Euroopa Liidu kosmosestrateegia väljatöötamise kohta (1), |
— |
võttes arvesse nõukogu 31. mai 2011. aasta järeldusi teemal „Kodanike teenistuses oleva Euroopa Liidu kosmosestrateegia väljatöötamine”, |
— |
võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust Maa seire Euroopa programmi tuleviku kohta (O-000325/2011 – B7-0027/2012), |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2, |
A. |
arvestades, et ülemaailmne keskkonna- ja turvaseire programm (GMES) on üks kahest peamisest Euroopa Liidu kosmosevaldkonna algatusest, millel on väga oluline roll maapinna kaugseires, mis on asendamatu vahend võitluses kliimamuutuse ja keskkonna olukorra halvenemise vastu, kodanikukaitses ja julgeolekus, säästvas arengus, liikuvuses ja kriisiohjes ning mis pakub olulisi majanduslikke võimalusi järelteenuste arendamisel ja soodustab innovatsiooni; |
B. |
arvestades, et GMES on Euroopa jaoks poliitiliselt, strateegiliselt ja tehniliselt väga oluline projekt ning et majanduslikke, sotsiaalseid ja tehnoloogilisi eeliseid silmas pidades on tegemist ka väga tulusa projektiga; |
C. |
arvestades, et GMES on Euroopa Liidu programm, mille rahastamiseks on ELi eelarvest 2013. aastani eraldatud ligikaudu 3,2 miljardit eurot ning mille haldamise eest vastutab EL; |
D. |
arvestades, et pikaaegset ja stabiilset rahalist toetust tagava usaldusväärse rahastamisplaani puudumine toob tõenäoliselt pikemas perspektiivis kaasa suuremad kulud, erinevused kogutavale teabele juurdepääsus ja ELi kodanike saadavas kasus ning programmi ja selle abil teabe kogumise katkestamise või isegi lõpetamise ning võib lõpuks tähendada seda, et seni tehtud investeeringud osutuvad asjatuks ning Euroopa võib sellises olulises kosmoseinfrastruktuuris kaotada oma sõltumatuse ja tehnoloogilise edumaa; |
E. |
arvestades, et nõukogu nõudis 31. mail 2011. aastal, et GMESi rahastamist jätkataks ELi eelarvest kooskõlas Euroopa Liidu kohustustega; arvestades, et mitu liikmesriiki on juba väljendanud oma vastuseisu sellele, et GMESi rahastamist reguleeritakse valitsustevahelise lepinguga; ning arvestades, et tõenäoliselt ei suudeta kavandatava GMESi fondiga vajalikke rahalisi vahendeid kokku saada; |
1. |
peab kahetsusväärseks, et 30. novembril 2011. aastal avaldas komisjon ainult teatise ega esitanud GMESi kohta seadusandlikku ettepanekut, kuigi praegune määrus (EL) nr 911/2010 hõlmab vaid esialgseid toiminguid ning kaotab 2013. aasta lõpus kehtivuse; |
2. |
ei nõustu komisjoni teatises GMESi tulevase rahastamise ja juhtimise kohta väljendatud seisukohaga, mis näeb ette projekti valitsustevahelist rahastamist; kahtlustab, et selline rahastamis- ja juhtimisviis kahjustab oluliselt programmi edasist arengut, kaotab programmi euroopaliku mõõtme, on vastuolus põhimõttega olla kõigi jaoks läbipaistev ning täielikult, vabalt ja võrdselt kättesaadav ja seda võiks tõlgendada kui märki ELi loobumisest ühest oma peamisest algatusest; |
3. |
on seisukohal, et GMESi rahastamine väljapool mitmeaastast finantsraamistikku, võttes kasutusele sellise rahastamis- ja juhtimisstruktuuri nagu komisjon oma teatises välja pakkus, ei ole mõeldav lahendus; |
4. |
rõhutab, et GMESi ja selle rahastamise ebakindel tulevik kahjustab oluliselt GMESi teenuste ja rakenduste arendamist ja kasutuselevõttu, mis peaksid tekitama majanduskasvu ja suurendama Euroopa kodanike heaolu; |
5. |
kutsub seega komisjoni üles esitama kiiresti seadusandliku ettepaneku GMESi pikaajalise juhtimise, toimimise ja rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku raames, et tagada programmi korrektne kasutamine ja toimimine ning et saavutada eesmärk käivitada programm täielikult alates 2014. aastast; |
6. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele. |
(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0013.
30.8.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 249/57 |
Neljapäev, 16. veebruar 2012
Surmanuhtluse kohaldamine Valgevenes, eelkõige Dzmitry Kanavalau ja Uladzislau Kavalyou juhtum
P7_TA(2012)0063
Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2012. aasta resolutsioon surmanuhtluse kohta Valgevenes, eelkõige Dzmitri Kanavalavi ja Uladzislav Kavaljovi juhtumite kohta (2012/2539(RSP))
2013/C 249 E/16
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse oma 17. detsembri 2009 aasta resolutsiooni Valgevene kohta (1) ja muid resolutsioone samal teemal, eriti 15. septembri 2011. aasta, (2)12. mai 2011. aasta, (3)10. märtsi 2011. aasta (4) ja 20. jaanuari 2011. aasta (5) resolutsioone, |
— |
võttes arvesse oma 7. oktoobri 2010. aasta resolutsiooni ülemaailmse surmanuhtluse vastase päeva kohta (6) ning varasemaid resolutsioone surmanuhtluse kaotamise kohta, eriti 26. aprilli 2007. aasta resolutsiooni surmanuhtluse üldise moratooriumi algatuse kohta (7), |
— |
võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 21. detsembri 2010. aasta resolutsiooni 65/206, millega kutsutakse üles kehtestama moratooriumi surmanuhtluse kohaldamisele, ning ÜRO Peaassamblee varasemaid, 2007. ja 2008. aasta resolutsioone surmanuhtluse kohta, |
— |
võttes arvesse OSCE Parlamentaarse Assamblee 6.–10. juuli 2010. aasta resolutsiooni surmanuhtluse kohta, |
— |
võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 25. jaanuari 2012. aasta resolutsiooni 1857 (2012) olukorra kohta Valgevenes, |
— |
võttes arvesse ELi kõrge esindaja Catherine Ashtoni 1. detsembri 2011. aasta avaldust surmanuhtluste otsuste kohta Valgevenes, |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi presidendi Martin Schulzi 24. jaanuari 2012. aasta avaldust, milles ta mõistis hukka Dzmitri Kanavalavile ja Uladzislav Kavaljovile mõistetud surmanuhtluse, |
— |
võttes arvesse ELi välisasjade nõukogu 23. jaanuari 2011. aasta otsust, mis käsitleb Valgevene vastu suunatud piiravaid meetmeid, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 2, |
— |
võttes arvesse 7.–9. mail 2009. aastal Prahas toimunud idapartnerluse teemalisel tippkohtumisel vastu võetud ühisdeklaratsiooni ning 30. septembril 2011. aastal Varssavis toimunud idapartnerluse teemalise tippkohtumise ühisdeklaratsiooni, |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5, |
A. |
arvestades, et Valgevene on jäänud Euroopas ainsaks riigiks, kes kohaldab surmanuhtlust ja viib endiselt täide hukkamisi; |
B. |
arvestades, et 2011. aasta juulis hukati Aleh Hriškavtsov ja Andrei Burdõka, kuigi nende juhtumid olid ÜRO inimõiguste komitees alles arutamisel, ning arvestades, et inimõiguslaste andmetel on Valgevenes 1991. aastast saadik hukatud ligikaudu 400 inimest; |
C. |
arvestades, et kõige hiljutisemad surmanuhtlused mõistis Valgevene Vabariigi ülemkohus 30. novembril 2011. aastal Dzmitri Kanavalavile ja Uladzislav Kavaljovile selle eest, et nad panid väidetavalt 2005. aastal Vitebskis, 2008. aastal Minskis ja 2011. aasta aprillis Minski metroos toime terrorirünnakud; |
D. |
arvestades, et usaldusväärsete aruannete (FIDH, Human Rights Watch) kohaselt on argumente, mis näitavad, et prokuröride ja Valgevene ülemkohtu kohtupidamine oli ebaõiglane ning uurimisel esines tõsiseid inimõiguste rikkumisi ja meeste süütusele osutavate oluliste tõendite tahtlikku eiramist, ning arvestades, et kohtumenetluse vaatlejate sõnul esines eeluurimise ja kohtuliku uurimise vältel tõsiseid menetluseeskirjade rikkumisi; |
E. |
arvestades, et Dzmitri Kanavalavil ja Uladzislav Kavaljovil ei võimaldatud kohtuda advokaatidega, arvestades, et usaldusväärsete aruannete kohaselt kasutati uurimisel tunnistuste väljapressimiseks piinamist, arvestades, et puuduvad kohtuekspertiisi tulemusel saadud asitõendid, mille alusel võiks mehi plahvatusega seostada ning arvestades, et ei meeste riietelt ega kehalt ei leitud lõhkeaine jälgi; |
F. |
arvestades, et kõik olulised asitõendid, millele süüdistaja kohtuprotsessi käigus viitas, hävitati kohe pärast seda, kui ülemkohus oli oma otsuse välja kuulutanud; |
G. |
arvestades, et Valgevene Vabariigi poolt ratifitseeritud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 14 lõike 1 kohaselt on „igaühel õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus seaduse alusel moodustatud kohtus”; |
H. |
arvestades, et Dzmitri Kanavalavi vanemaid on hirmutatud, nad on salateenistuse jälgimise all ja nende elukoha juures valvavad pidevalt erariietes mehed, nii et perekond on juba kuude kaupa välismaailmaga suhtlemise võimalustest ilma jäetud; |
I. |
arvestades, et surmanuhtlus on Valgevenes endiselt nn riigisaladus ja Valgevene kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt ei teatata surmamõistetutele, nende vanematele ega üldsusele hukkamise kuupäeva; arvestades, et surmanuhtlus viiakse täide mahalaskmise teel kinniste uste taga, et hukatud isiku surnukeha ei anta sugulastele matmiseks välja ning matmispaika ei avaldata; |
J. |
arvestades, et Dzmitri Kanavalav ja Uladzislav Kavaljov võidakse peatselt hukata; |
K. |
arvestades, et ülemkohtu otsus kohtuasjas on lõplik ja seda ei ole võimalik edasi kaevata; arvestades, et Valgevene õiguse kohaselt võib riigi president otsustada armuandmispalve üle; arvestades, et Uladzislav Kavaljov on Aljaksandr Lukašenkalt armu palunud, eitades kõiki enda vastu esitatud süüdistusi ja paludes end kriminaalvastutusest vabastada, kuid ei ole siiani vastust saanud; |
L. |
arvestades, et Valgevene ametivõimud on allkirjastanud idapartnerluse-teemalise tippkohtumise Praha deklaratsiooni, millega nad kinnitasid pühendumust rahvusvahelise õiguse põhimõtetele ja põhiväärtustele, sealhulgas demokraatiale, õigusriigi põhimõttele ning inimõiguste ja põhivabaduste austamisele, |
1. |
kordab uuesti, et Euroopa Liit ja rahvusvahelised organisatsioonid on korduvalt ja tungivalt nõudnud, et Valgevene ametivõimud kaotaksid surmanuhtluse; |
2. |
rõhutab, et see pöördumatute tagajärgedega, julm, ebainimlik ja alandav karistus, mis rikub õigust elule, on vastuvõetamatu; taunib Valgevene ametivõimude jätkuvat suutmatust võtta konkreetseid meetmeid surmanuhtluse kaotamiseks või selle suhtes kohe moratooriumi kehtestamiseks; |
3. |
mõistab hukka Dzmitri Kanavalavile ja Uladzislav Kavaljovile mõistetud surmanuhtluse ja nõuab tungivalt, et Aljaksandr Lukašenka annaks mõlemale mehele armu ja kehtestaks moratooriumi kõigi surmanuhtluste ja hukkamiste suhtes, eesmärgiga kaotada karistussüsteemist surmanuhtlus, ratifitseerides selleks kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti teise vabatahtliku protokolli kooskõlas rahvusvaheliste standarditega; |
4. |
kutsub Valgevene pädevaid ametivõime üles teostama täielikku, õiglast ja erapooletut uurimist kõnealuste juhtumitega seotud väidete osas ja võimaldama ränkade terrorismikuritegude ohvritele õiglast kohtupidamist; |
5. |
kutsub nõukogu ja komisjoni tungivalt üles kasutama kõiki olemasolevaid diplomaatilisi ja koostööabi vahendeid, et töötada surmanuhtluse kaotamise nimel Valgevenes; |
6. |
kutsub idapartnerluses osalevaid riike ja Venemaad üles nõudma Valgevenelt surmanuhtluse suhtes moratooriumi kehtestamist; |
7. |
julgustab tungivalt Valgevene kodanikuühiskonda ja valitsusväliseid organisatsioone tegutsema surmanuhtluse kaotamise nimel; |
8. |
kutsub Valgevene ametivõime üles jätkama surmanuhtluse teemat käsitleva parlamentaarse töörühma 2010. aastal alustatud tööd, viima Valgevene õigusaktid kooskõlla inimõigusi käsitlevatest rahvusvahelistest lepingutest tulenevate riigi kohustustega ja tagama range kinnipidamise õiglase kohtumõistmise rahvusvahelistest standarditest; |
9. |
ergutab Valgevene ametivõime edendama kohtusüsteemi rolli Valgevenes ja kohtute tegevust ilma täitevvõimu sekkumise ja surveta, rakendama ÜRO eriraportööri soovitusi kohtute ja advokaatide sõltumatuse kohta, tagama kohtumenetluse asjakohase avalikustamise ning täitma OSCE inimmõõtme alaseid kohustusi, eriti õigusriigi põhimõtte valdkonnas; |
10. |
mõistab hukka inimõiguslaste ja demokraatliku opositsiooni esindajate pideva tagakiusamise ning kodanikuühiskonna aktivistide ja sõltumatu meedia poliitilistel põhjustel ahistamise Valgevenes; nõuab, et viivitamatult vabastataks kõik poliitilistel põhjustel süüdimõistetud, kes viibivad vangistuses või kannavad muud karistust, sealhulgas inimõiguste keskuse Vjasna juht ja FIDHi asepresident Aless Bialjatski; |
11. |
nõuab kõikide poliitvangide viivitamatut ja tingimusteta vabastamist; tunneb heameelt ELi välisasjade nõukogu 23. jaanuari 2012. aasta otsuse üle laiendada sanktsioonikriteeriume, mis võimaldab tulevikus loetellu kanda neid, kes vastutavad inimõiguste raske rikkumise või kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu suunatud repressioonide eest Valgevenes ning kordab uuesti, et dialoog ELi ja Valgevene vahel ei saa jätkuda enne, kui Valgevene hakkab edendama demokraatiat, inimõiguste kaitset ja õigusriigi põhimõtte järgimist ning vabastab tingimusteta kõik poliitvangid, sealhulgas endised presidendikandidaadid Mikalai Statkevitši ja Andrei Sannikavi, demokraatliku opositsiooni kandidaatide presidendivalimiste kampaania juhid Pavel Sevjarõnetsi ja Dzmitri Bandarenka ning Sjargei Kavalenka, poliitvangi, kes viibib vangistuses koduaresti väidetava rikkumise eest ja kes peab juba pikka aega näljastreiki, mis on tema tervise kriitilisse seisundisse viinud ja ohustab tema elu; lisaks tuleb Valgevenel täielikult ennistada poliitvangide kodanikuõigused; |
12. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Valgevene Vabariigi valitsusele ja parlamendile, Euroopa Nõukogule ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile. |
(1) ELT C 286 E, 22.10.2010, lk 16.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0392.
(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0244.
(4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0099.
(5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0022.
(6) ELT C 371 E, 20.12.2011, lk 5.
(7) ELT C 74 E, 20.3.2008, lk 775.
30.8.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 249/60 |
Neljapäev, 16. veebruar 2012
Hiljutised sündmused Egiptuses
P7_TA(2012)0064
Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2012. aasta resolutsioon hiljutiste sündmuste kohta Egiptuses (2012/2541(RSP))
2013/C 249 E/17
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse oma hiljutisi resolutsioone Egiptuse kohta, eeskätt 17. novembri 2011. aasta resolutsiooni Egiptuse ja eelkõige blogipidaja Alaa Abd El-Fattahi juhtumi kohta (1), |
— |
võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, mille Egiptus on allkirjastanud, |
— |
võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni 2. veebruari 2012. aasta avaldust Egiptuses jalgpallistaadionil toimunud tragöödia kohta ja 1. veebruari 2012. aasta avaldust Egiptuses jätkuvate kodanikuühiskonna vastaste repressioonide kohta, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu ja Egiptuse 2004. aasta assotsiatsioonilepingut ning 2007. aastal kokku lepitud tegevuskava, |
— |
võttes arvesse välisasjade nõukogu 10. oktoobri 2011. aasta järeldusi ja Euroopa Ülemkogu 23. oktoobri 2011. aasta järeldusi Egiptuse kohta, |
— |
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 25. mai 2011. aasta ühist teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Uus lähenemisviis muutustele naaberriikides”, |
— |
võttes arvesse Euroopa naabruspoliitika arengut alates 2004. aastast ja eelkõige komisjoni eduaruandeid selle rakendamise kohta, |
— |
võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühisteatist Euroopa Ülemkogule, Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Partnerlus Vahemere lõunapiirkonnaga demokraatia ja ühise heaolu nimel”, |
— |
võttes arvesse inimõiguste kaitsjaid käsitlevaid ELi suuniseid, mis võeti vastu 2004. aastal ning mida ajakohastati 2008. aastal, |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5, |
A. |
arvestades, et vabaühenduste olukord Egiptuses on murettekitav; arvestades, et 2011. aasta oktoobris kuulutati välja komisjoni loomine, mille eesmärk on vaadata läbi kodanikuühiskonna institutsioonid ja vabaühendused ning suurendada õiguslikku kontrolli kodanikuühiskonna organisatsioonide ja poliitiliste sihtasutuste välismaise rahastamise üle, ning et seejärel nõuti keskpangalt kõikide vabaühendustelt lähtuvate või neile suunatud pangaülekannete jälgimist; arvestades, et Egiptuse relvajõudude ülemnõukogu (SCAF) üksused otsisid 29. detsembril 2011. aastal läbi kümne välismaist rahastamist kasutava organisatsiooni kontorid ning nende organisatsioonide vastu korraldati juurdlus ja seejärel need keelustati; arvestades, et Egiptuse sõjaväe juhitud valitsus teatas 5. veebruaril 2012. aastal, et annab Egiptuses tegutsevate mittetulundusühenduste välismaise rahastamise asjus algatatud kriminaaluurimisega seoses kohtu alla 19 Ameerika Ühendriikide kodanikku ja lisaks veel 24 isikut; arvestades, et Egiptuse kohtunikud uurivad demokraatiameelsete vabaühenduste ja poliitiliste sihtasutuste väidetavat ebaseaduslikku välismaist rahastamist ning arvestades, et 44 uurimisalust, kelle hulgas on 19 USA kodanikku, 14 egiptlast, viis serblast, kaks sakslast, kaks liibanonlast, üks jordaanlane ja üks palestiinlane, on antud Kairo kriminaalkohtu alla ning neil ei lubata riigist lahkuda; |
B. |
arvestades, et vabaühendusi süüdistatakse ka selles, nagu oleksid nad Egiptuses esindused avanud ja tegutsenud ilma valitsuse loata, kuigi Egiptuse võimud ei ole rohkem kui viie aasta jooksul vastanud nimetatud organisatsioonide eeskirjakohastele registreerimistaotlustele; arvestades, et nimetatud süüdistustega tipneb Egiptuse õiguskaitsestruktuuride aina hoogu kogunud rünnak riigis tegutsevate kohalike ja rahvusvaheliste vabaühenduste vastu, mis on toimunud vastuolus inimõigusi käsitleva rahvusvahelise õigusega ning takistab demokraatlike väärtuste edendamise ja inimõiguste kaitsmise püüdeid; |
C. |
arvestades, et Port Saidis Kairo jalgpalliklubi Al Ahly ja kohaliku klubi Al Masri jalgpallimatši ajal puhkenud kokkupõrgetes hukkus vähemalt 74 inimest ja mitusada inimest sai vigastada; |
D. |
arvestades, et politsei reaktsioon kokkupõrgetele oli hämmastavalt loid; arvestades, et pahameel ja oletused, et kokkupõrgetel võisid olla sõjaväevalitsuse lõpetamise nõudmistega seotud poliitilised ajendid, vallandasid jalgpallitragöödia järgsetel päevadel meeleavaldused, kus protesteeriti mis tahes diktatuuri vastu, olgu see sõjaline või mitte, ning meeleavaldustega kaasnesid uued hukkunud ja vigastatud; arvestades, et politsei jätkab pisargaasi, linnuhaavlite ja kummikuulide kasutamist meeleavaldajate vastu; |
E. |
arvestades, et Egiptuse asetervishoiuminister Hesham Sheiha nimetas jalgpallistaadionil juhtunut suurimaks tragöödiaks Egiptuse jalgpalli ajaloos; arvestades, et relvajõudude ülemnõukogu saatis kopterid vigastatud meeskonnaliikmeid ja külalismeeskonna toetajaid sõjaväehaiglasse toimetama; arvestades, et eriti üleminekuaegadel ja ühiskondlike rahutuste ajal peaks sport täitma ühendavat rolli, pakkuma normaalsustunnet ja ajendama lõhestatud kogukondi leppimisele; |
F. |
arvestades, et Euroopa naabruspoliitikaga ning inimõiguste ja täpsemalt naiste õigustega seotud reformide edu sõltub kodanikuühiskonna osalusest vastava poliitika elluviimisel; |
G. |
arvestades, et relvajõudude ülemnõukogu tegutsemine on olnud vastuoluline, sest erakorralise seisukorra seadust ei ole täielikult tühistatud ning seda on endiselt võimalik kohaldada seoses „bandiitlusega”, mida on võimalik laialdaselt tõlgendada ja suvaliselt kohaldada; arvestades, et rahvusvaheliste ja kohalike organisatsioonide andmeil ei ole inimõiguste olukord Egiptuses viimased kümme kuud kestnud sõjaväevalitsuse kestel paranenud; arvestades, et endiselt mõistetakse tsiviilisikute üle kohut sõjaväekohtutes ning blogipidajaid, ajakirjanikke ja inimõiguste kaitsjaid ahistatakse otseselt või kaudselt, mis on suurendanud pingeid ja põhjustanud uusi meeleavaldusi; arvestades, et relvajõudude ülemnõukogu ei ole algatanud uurimisi seoses teadetega naismeeleavaldajate seksuaalse ahistamise kohta, kaasa arvatud nn neitsilikkuse proovid, tapmisähvardused ja muud inimõiguste rikkumised; |
H. |
arvestades, et 2011. aasta novembrist 2012. aasta jaanuarini toimunud Rahvakogu valimistel sai Islami vennaskonna Vabadus- ja Õigluspartei 47 % häältest ning salafistide juhitud partei Noor 25 %, mille tulemusel naissoost parlamendiliikmete arv vähenes 64 liikmelt kaheksale; arvestades, et juunis seisavad ees presidendivalimised; arvestades, et ühtki rahvusvahelist institutsiooni, ka mitte ELi, ei kutsutud valimisi vaatlema; |
I. |
arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt nõudnud Egiptuses alates 1981. aastast kehtiva erakorralise seisukorra lõpetamist ja demokraatia tugevdamist ning inimõiguste ja põhivabaduste austamist selles riigis; arvestades, et Euroopa Liit on korduvalt väljendanud oma pühendumust mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele ning rõhutanud, et valitsuste kohus on tagada need vabadused kõikjal maailmas; |
1. |
väljendab solidaarsust Egiptuse rahvaga praegusel otsustaval demokraatiale ülemineku perioodil; kutsub Egiptuse ametivõime üles tagama täielikku kinnipidamist inimõigustest ja põhivabadustest, kaasa arvatud naiste õigused, usu-, südametunnistuse ja mõttevabadus, vähemuste kaitse ja seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimisest hoidumise nõue, ajakirjandus- ja meediavabadus, ühinemis- ja rahumeelse kogunemise vabadus, õiglane õigusemõistmine ning väljendus- ja sõnavabadus, sest need õigused on süvademokraatia hädavajalikud koostisosad; |
2. |
nõuab, et viivitamatult loobutaks kriminaalsüüdistustest vabaühenduste ja poliitiliste sihtasutuste vastu; palub Egiptuse võimudel hoolitseda selle eest, et nii kohalike kui välismaiste kodanikuühiskonna organisatsioonide kontrollimine toimuks täiesti läbipaistvalt ja erapooletult ning kooskõlas inimõiguste ja põhivabaduste valdkonna asjakohaste õigusmenetluste ja rahvusvaheliste normidega; on seisukohal, et eespoolkirjeldatud taktika kujutab endast kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklis 22 sätestatud ühinemisvabaduse õiguse ränka rikkumist; kutsub Egiptuse ametivõime üles, et nad tihedas koostöös valitsusväliste organisatsioonide ning inimõigus- ja demokraatiarühmitustega võtaksid vastu uue ühenduste seaduse, mis oleks kooskõlas rahvusvaheliste inimõigusstandarditega; avaldab täielikku toetust nimetatud organisatsioonide ilmutatud pühendumusele ja olulisele ning kvaliteetsele tööle kodanikuühiskonna ja Egiptuse rahva kaitsel ning rahu, demokraatia ja inimõiguste edendamise nimel; |
3. |
väljendab kahetsust seoses hukkunute ja vigastatute suure arvuga Port Saidis ning avaldab ohvrite perekondadele kaastunnet; nõuab tragöödiani viinud sündmuste sõltumatut uurimist ning süüdlaste vastutuselevõtmist; |
4. |
tunneb muret süüdistuste pärast, nagu oleksid kokkupõrked olnud poliitilise taustaga, ning kutsub Egiptuse võime tungivalt üles algatama 1. veebruari 2012. aasta sündmuste sõltumatut uurimist; |
5. |
väljendab kindlat toetust reformidele, mis on suunatud demokraatia, õigusriigi põhimõtete ja sotsiaalse õigluse kehtestamisele Egiptuses kooskõlas Egiptuse rahva tahtega; kordab nõudmist erakorraline seisukord täielikult lõpetada; rõhutab veel kord hea valitsemistava, korruptsioonivastase võitluse ning inimõiguste ja põhivabaduste austamise tähtsust Egiptuses, nõuab selgitusi seoses põhiseadusliku protsessi, selle ajakava ja põhimõtetega, tagamaks, et põhiseaduse sätted oleksid inklusiivsed ega annaks võimalust ühegi Egiptuse ühiskonnaliikme diskrimineerimiseks; rõhutab veel kord, et kõrgeim võim tuleb võimalikult kiiresti üle anda demokraatlikult valitud tsiviilvalitsusele; |
6. |
rõhutab vabade, õiglaste ja läbipaistvate valimiste tähtsust ning ergutab ELi ja selle liikmesriike jätkama Egiptuse võimude, parteide ning kodanikuühiskonna toetamist ja abistamist selle eesmärgi saavutamise püüdlustes; kutsub relvajõudude ülemnõukogu üles lubama sõltumatutel vaatlejatel eelseisvaid presidendivalimisi jälgida; palub kõrgel esindajal aidata kaasa Euroopa Parlamendi osalusega töörühma loomisele, et vastata demokraatlike muutuste nimel tegutsejate palvele toetada demokraatlikku üleminekuprotsessi, eelkõige vabade ja demokraatlike valimiste korraldamise ning institutsioonide, sh sõltumatu kohtusüsteemi ülesehitamise osas; |
7. |
väljendab heameelt vangistatud blogipidajate Alaa Abd El-Fattah ja Maikel Nabil Sanadi vabastamise üle; palub veel kord, et Egiptuse ametivõimud tagaksid, et ükski blogipidaja, ajakirjanik ega inimõiguslane ei peaks selles riigis taluma otsest või kaudset ahistamist või hirmutamist; tervitab poliitvangide vabastamist, kuid kordab veel, et neid ei oleks üldse tohtinud sõjaväekohtu alla anda; on veendunud, et kõnealused vangid oleks seetõttu tulnud õigeks mõista, selle asemel, et neid amnestia alusel vabastada; |
8. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Egiptuse ametivõimudele. |
(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0518.
30.8.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 249/63 |
Neljapäev, 16. veebruar 2012
Surmanuhtluse kohaldamine Jaapanis
P7_TA(2012)0065
Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2012. aasta resolutsioon surmanuhtluse kohta Jaapanis (2012/2542(RSP))
2013/C 249 E/18
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse ÜRO Peaassamblee resolutsiooni nr 63/168, milles nõutakse, et rakendataks ÜRO Peaassamblee 18. detsembri 2007. aasta resolutsiooni nr 62/149, milles nõutakse surmanuhtlusele ja selle täideviimisele ülemaailmse moratooriumi kehtestamist, |
— |
võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 21. detsembri 2010. aasta resolutsiooni nr 65/206 surmanuhtluse kasutamisele moratooriumi kehtestamise kohta, |
— |
võttes arvesse ELi suuniseid surmanuhtluse küsimuses, |
— |
võttes arvesse oma 27. septembri 2007. aasta resolutsiooni surmanuhtluse üldise moratooriumi kohta (1), |
— |
võttes arvesse oma 13. juuni 2002. aasta resolutsiooni surmanuhtluse kaotamise kohta Jaapanis, Lõuna-Koreas ja Taiwanis (2), |
— |
võttes arvesse oma 7. oktoobri 2010. aasta resolutsiooni ülemaailmse surmanuhtluse vastase päeva kohta (3), |
— |
võttes arvesse ühisavaldust, mille Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashton ja Euroopa Nõukogu peasekretär Thorbjorn Jagland tegid 10. oktoobril 2011. aastal surmanuhtluse vastase Euroopa ja ülemaailmse päeva puhul, |
— |
võttes arvesse avaldust, mille Euroopa Liit tegi surmanuhtluste kaotamise kohta 6. aprillil 2011. aastal ja milles innustatakse Euroopa Nõukogu vaatlejariike, sh Jaapanit surmanuhtlust kaotama, |
— |
võttes arvesse ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast konventsiooni, mille Jaapan ratifitseeris 1999. aastal, |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5, |
A. |
arvestades, et Euroopa Liit on kindlalt pühendunud surmanuhtluse kaotamisele kogu maailmas ja püüdleb selle poole, et põhimõte, mille kohaselt on kõigil õigus elule, oleks üldiselt aktsepteeritud; |
B. |
arvestades, et 2011. aasta oli pärast 1992. aastat esimene aasta, kus Jaapanis surmanuhtlust kordagi täide ei viidud; arvestades, et ajakirjanduses avaldatu kohaselt teatas uus justiitsminister Toshio Ogawa, et ta ei soovi oma eelkäija Hiraoka Hideo ettevaatlikku poliitikat jätkata ning et ta on valmis surmanuhtluse täideviimise korraldustele jälle alla kirjutama; |
C. |
arvestades, et surmanuhtluse üleilmses kaotamises on suuri edusamme tehtud ning järjest rohkem riike on surmanuhtluse kaotanud; |
D. |
arvestades, et kui Jaapan, kes on Aasias juhtiv demokraatlik riik ning rahvusvahelise kogukonna võtmetähtsusega liige, annaks ametlikult lubaduse surmanuhtlus kaotada, siis ei oleks see mitte ainult kooskõlas rahvusvahelise suundumusega, vaid annaks ka kogu maailmale jõulise märguande, et õigust elule tuleb austada ja kaitsta; |
E. |
arvestades, et praegu ootab Jaapanis surmanuhtluse täideviimist umbes 130 surma mõistetud inimest; |
F. |
arvestades, et ei kinnipeetavad ega nende juriidilised esindajad ei tea kuni täideviimise päevani, millal surmanuhtlus täide viiakse, ja et pereliikmeid teavitatakse sellest alles pärast otsuse täideviimist, mis on täideviimise ootel veedetud pikka aega arvestades erakordselt julm kohtlemine; |
1. |
tunneb heameelt selle üle, et ELi ja Jaapani vaheliste suhete aluseks on ühised väärtused - vabadus, demokraatia, õigusriigi põhimõte ja inimõigused; |
2. |
tunneb heameelt selle üle, et 2010. aasta juulist alates ei ole Jaapanis ühtki surmanuhtluse otsust täide viidud ja et 2010. aastal loodi justiitsministeeriumis surmanuhtluse uurimisega tegelev rühm; |
3. |
nõuab tungivalt, et justiitsminister Toshio Ogawa ei kiidaks tulevikus heaks ühtki täideviimise otsust ning et ta toetaks uurimisrühma tööd; |
4. |
kutsub Jaapanit üles jätkama pingutusi 1989. aasta novembrist kuni 1993. aasta märtsini kehtinud de facto moratooriumi taaskehtestamiseks ning innustama ametiasutusi, parlamendiliikmeid, kodanikuühiskonna organisatsioone ja meediakanaleid riigisiseses arutelus Jaapanis surmanuhtluse kasutamise üle aru pidama; |
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, komisjonile, liikmesriikide parlamentidele, ÜRO peasekretärile, ÜRO inimõiguste volinikule, Jaapani peaministrile, Jaapani justiitsministrile ja Jaapani parlamendile. |
(1) ELT C 219 E, 28.8.2008, lk 306.
(2) ELT C 261 E, 30.10.2003, lk 597.
(3) ELT C 371 E, 20.12.2011, lk 5.
II Teatised
EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
Euroopa Parlament
Kolmapäev, 15. veebruar 2012
30.8.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 249/66 |
Kolmapäev, 15. veebruar 2012
Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 48 lõike 2 (algatusraportid) muutmine
P7_TA(2012)0045
Euroopa Parlamendi 15. veebruari 2012. aasta otsus Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 48 lõike 2 (algatusraportid) muutmise kohta (2011/2168(REG))
2013/C 249 E/19
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse esimeeste konverentsi 7. aprilli 2011. aasta otsust algatusraportite kohta, |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi presidendi 26. aprilli 2011. aasta kirja põhiseaduskomisjoni esimehele, |
— |
võttes arvesse kodukorra artikleid 211 ja 212, |
— |
võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A7-0399/2011), |
1. |
võtab teadmiseks esimeeste konverentsi 7. aprilli 2011. aasta otsuse, mille kohaselt tuleb parlamendi kodukorra XVIII lisas sisalduva esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (edaspidi „2002. aasta otsus”) 1. ja 2. lisas loetletud iga-aastaste seire- ja tegevusraportite põhjal koostatud algatusraporteid pidada strateegiaraportiteks kodukorra artikli 48 lõike 2 tähenduses, ning teeb peasekretärile ülesandeks lisada kõnealune otsus XVIII lisasse; |
2. |
on seisukohal, et 2002. aasta otsuse artikli 2 lõige 4 on Euroopa Parlamendi 13. novembri 2007. aasta otsuse (Euroopa Parlamendi kodukorra muutmise kohta parlamendiliikmete põhimäärust silmas pidades) (1) tõttu aegunud, ja teeb peasekretärile ülesandeks teha XVIII lisas vastavad muudatused; |
3. |
otsustab teha kodukorras järgmise muudatuse; |
4. |
tuletab meelde, et nimetatud muudatus jõustub järgmise osaistungjärgu esimesel päeval; |
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile. |
KEHTIV TEKST |
MUUDATUSETTEPANEK |
Muudatusettepanek 6/rev |
|
Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 48 – lõige 2 |
|
2. Parlament vaatab algatusraportites sisalduvad resolutsiooni ettepanekud läbi vastavalt artiklis 139 sätestatud lühiettekandega menetlusele. Selliste resolutsiooni ettepanekute muudatusettepanekud on täiskogul arutamiseks vastuvõetavad ainult siis, kui raportöör esitab need uue teabe arvessevõtmise eesmärgil või kui need esitab vähemalt kümnendik parlamendiliikmetest. Fraktsioonid võivad esitada alternatiivseid resolutsiooni ettepanekuid vastavalt artikli 157 lõikele 4. Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui raporti teema kuulub täiskogul arutatavate olulise tähtsusega küsimuste hulka, kui raport koostatakse artiklis 41 või 42 osutatud algatusõiguse kohaselt või kui raportit saab esimeeste konverentsi poolt kindlaks määratud kriteeriumite alusel pidada strateegiaraportiks . |
2. Parlament vaatab algatusraportites sisalduvad resolutsiooni ettepanekud läbi vastavalt artiklis 139 sätestatud lühiettekandega menetlusele. Selliste resolutsiooni ettepanekute muudatusettepanekud on täiskogul arutamiseks vastuvõetavad ainult siis, kui raportöör esitab need uue teabe arvessevõtmise eesmärgil või kui need esitab vähemalt kümnendik parlamendiliikmetest. Fraktsioonid võivad esitada alternatiivseid resolutsiooni ettepanekuid vastavalt artikli 157 lõikele 4. Komisjoni esitatud resolutsiooni ettepanekule ja selle muudatusettepanekutele kohaldatakse artikleid 163 ja 167. Artiklit 167 kohaldatakse ka alternatiivsete resolutsiooni ettepanekute korral, mille üle toimub üks hääletus. |
|
Esimest alalõiku ei kohaldata, kui raporti teema kuulub täiskogul arutatavate olulise tähtsusega küsimuste hulka, kui raport koostatakse artiklis 41 või 42 osutatud algatusõiguse kohaselt või kui on antud luba koostada raport strateegiaraportina . |
(1) ELT C 282 E, 6.11.2008, lk 106.
III Ettevalmistavad aktid
EUROOPA PARLAMENT
Teisipäev, 14. veebruar 2012
30.8.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 249/68 |
Teisipäev, 14. veebruar 2012
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) ja intellektuaalomandi õiguste kaitsmine ***I
P7_TA(2012)0032
Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2012. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse teatavate intellektuaalomandi õiguste kaitsmisega seotud ülesannete, sealhulgas avaliku ja erasektori esindajatest koosneva Euroopa võltsimis- ja piraatlusalase vaatluskeskuse moodustamine, andmist Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (COM(2011)0288 – C7-0136/2011 – 2011/0135(COD))
2013/C 249 E/20
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0288), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 114 ja artikli 118 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0136/2011), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, |
— |
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 21. septembri 2011. aasta arvamust (1), |
— |
võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 21. detsember 2011. aasta kirjas võetud kohustust kiita parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4, |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 55, |
— |
võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi (A7-0003/2012), |
1. |
võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha; |
2. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
(1) ELT C 376, 22.12.2011, lk 62.
Teisipäev, 14. veebruar 2012
P7_TC1-COD(2011)0135
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14. veebruaril 2012. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2012, millega antakse Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) intellektuaalomandi õiguskaitsega seotud ülesannete täitmine, sealhulgas avaliku ja erasektori esindajatest koosneva intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskuse moodustamine
(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 386/2012) lõplikule kujule).
30.8.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 249/69 |
Teisipäev, 14. veebruar 2012
Keskregistrite, äriregistrite või äriühingute registrite sidumine ***I
P7_TA(2012)0033
Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2012. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 89/666/EMÜ, 2005/56/EÜ ja 2009/101/EÜ keskregistrite, äriregistrite või äriühingute registrite sidumise osas (COM(2011)0079 – C7-0059/2011 – 2011/0038(COD))
2013/C 249 E/21
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0079), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 50, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0059/2011), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, |
— |
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 15. juuni 2011. aasta arvamust (1), |
— |
võttes arvesse Euroopa andmekaitseinspektori 6. mai 2011. aasta arvamust (2), |
— |
võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 27. jaanuari 2012. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4; |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 55, |
— |
võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust (A7-0022/2012), |
1. |
võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha; |
2. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
(1) ELT C 248, 25.8.2011, lk 118.
(2) ELT C 220, 26.7.2011, lk 1.
Teisipäev, 14. veebruar 2012
P7_TC1-COD(2011)0038
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14. veebruaril 2012. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/…/EL, millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/666/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2005/56/EÜ ja 2009/101/EÜ keskregistrite, äriregistrite ja äriühingute registrite sidestamise osas
(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv 2012/17/EL) lõplikule kujule).
30.8.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 249/70 |
Teisipäev, 14. veebruar 2012
ELi ja Guinea-Bissau vaheline protokoll kalapüügivõimaluste kohta ***
P7_TA(2012)0034
Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2012. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise protokolli (millega määratakse kindlaks lepinguosaliste vahelise kehtiva kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) sõlmimise kohta (15178/2011 – C7-0003/2012 – 2011/0257(NLE))
2013/C 249 E/22
(Nõusolek)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (15178/2011), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise protokolli (millega määratakse kindlaks lepinguosaliste vahelise kehtiva kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) projekti (15179/2011), |
— |
võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõikele 2 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C7-0003/2012), |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 7, |
— |
võttes arvesse kalanduskomisjoni soovitust ning arengukomisjoni ja eelarvekomisjoni arvamusi (A7-0017/2012), |
1. |
annab nõusoleku lepingu protokolli sõlmimiseks; |
2. |
palub komisjonil edastada Euroopa Parlamendile lepingu artiklis 10 ette nähtud ühiskomitee koosolekute protokollid ja järeldused, samuti uue protokolli artiklites 3 ja 9 osutatud iga-aastane programm ja vastav aastaaruanne; palub komisjonil hõlbustada Euroopa Parlamendi esindajate osalemist ühiskomitee koosolekutel vaatlejatena; palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule enne uue protokolli kehtivusaja lõppu protokolli täitmise hindamisaruanne, kehtestamata selle kättesaadavusele ülearuseid piiranguid; |
3. |
kutsub nõukogu ja komisjoni üles oma vastavate volituste raames Euroopa Parlamenti viivitamata ja täielikult teavitama uue protokolli ja selle uuendamisega seotud menetluste kõigil etappidel vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõikele 2 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikele 10; |
4. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide ja Guinea-Bissau Vabariigi valitsustele ja parlamentidele. |
30.8.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 249/71 |
Teisipäev, 14. veebruar 2012
Maroko osalemine liidu programmides ***
P7_TA(2012)0035
Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2012. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa–Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel) protokolli (milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelist raamlepingut Maroko Kuningriigi liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta) sõlmimise kohta (12712/2010 – C7-0430/2010 – 2010/0125(NLE))
2013/C 249 E/23
(Nõusolek)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (12712/2010), |
— |
võttes arvesse Euroopa–Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel) protokolli, milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelist raamlepingut Maroko Kuningriigi liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta (12711/2010), |
— |
võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 217, artikli 218 lõike 6 punktile a ja artikli 218 lõike 8 teisele lõigule (C7-0430/2010), |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 7, |
— |
võttes arvesse välisasjade komisjoni soovitust (A7-0016/2012), |
1. |
annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks; |
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide ja Maroko Kuningriigi valitsustele ja parlamentidele. |
30.8.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 249/72 |
Teisipäev, 14. veebruar 2012
Lammaste katarraalse palaviku vastane vaktsineerimine ***II
P7_TA(2012)0036
Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2012. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2000/75/EÜ lammaste katarraalse palaviku vastase vaktsineerimise osas (16696/1/2011 – C7-0011/2012 – 2010/0326(COD))
2013/C 249 E/24
(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (16696/1/2011 – C7-0011/2012), |
— |
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 15. märtsi 2011. aasta arvamust (1), |
— |
võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta (2) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2010)0666) suhtes, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7, |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 72, |
— |
võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni soovitust teisele lugemisele (A7-0031/2012), |
1. |
kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks; |
2. |
märgib, et õigusakt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga õigusaktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1; |
4. |
teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist õigusaktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas; |
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
(1) ELT C 132, 3.5.2011, lk 92.
(2) Vastuvõetud tekstid, 7.4.2011, P7_TA(2011)0147.
30.8.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 249/73 |
Teisipäev, 14. veebruar 2012
Eurodes tehtavate kreeditkorralduste ja otsearvelduste tehnilised nõuded ***I
P7_TA(2012)0037
Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2012. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreeditkorraldustele ja otsearveldustele tehnilised nõuded ja muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009 (KOM(2010)0775 – C7-0434/2010 – 2010/0373(COD))
2013/C 249 E/25
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2010)0775), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7-0434/2010), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, |
— |
võttes arvesse Euroopa Keskpanga 7. aprilli 2011. aasta arvamust (1), |
— |
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 5. mai 2011. aasta arvamust (2), |
— |
võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 20. detsembri 2011. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4, |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 55, |
— |
võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamust (A7-0292/2011), |
1. |
võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha; |
2. |
võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avaldused; |
3. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada; |
4. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
(1) ELT C 155, 25.5.2011, lk 1.
(2) ELT C 218, 23.7.2011, lk 74.
Teisipäev, 14. veebruar 2012
P7_TC1-COD(2010)0373
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14. veebruaril 2012. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2012, millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreedit- ja otsekorraldustele tehnilised ja ärilised nõuded ning muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009
(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 260/2012) lõplikule kujule).
Teisipäev, 14. veebruar 2012
Seadusandliku resolutsiooni lisa
Komisjoni avaldus SEPA juhtimise kohta
Selleks et tagada tõrgeteta üleminek SEPA-le ja SEPA projekti potentsiaali täielik ärakasutamine, on äärmiselt oluline aktiivselt kaasata protsessi kõik sidusrühmad ja eelkõige kasutajad, sealhulgas tarbijad, et nad saaksid anda täieliku panuse. Ehkki SEPA nõukogu asutamine tähendab olulist edasiminekut SEPA projekti juhtimises, on SEPA-le üleminekut praeguseni edendanud põhiliselt pakkumist esindavad osalejad, eelkõige Euroopa pangad Euroopa Maksenõukogu eestvedamisel. Seepärast paneb komisjon 2012. aastal läbiviidava SEPA nõukogu tegevuse läbivaatamise raames rõhku kogu SEPA projekti juhtimisele ning eeskätt sellele, kuidas võtta paremini arvesse tarbijate, VKEde, jaemüüjate ja teiste kasutajate huve. Komisjon tegeleb läbivaatamise käigus muu hulgas Euroopa Maksenõukogu koosseisu, Euroopa Maksenõukogu ja üldise juhtimisstruktuuri (nt SEPA nõukogu) vahelise koostöö ning selle üldise struktuuri rolli küsimusega. Juhul kui komisjoni läbivaatamise tulemusel selgub, et vaja on täiendavaid algatusi SEPA juhtimise tõhustamiseks, kaalub komisjon ettepanekute esitamist.
Komisjoni avaldus makseteenuste direktiivi läbivaatamise kohta
Komisjon tunnistab täielikult, et SEPA-le ulatusliku üldsuse toetuse tagamiseks on oluline tagada maksjatele kõrgetasemeline kaitse, eelkõige otsearvelduste puhul. Komisjon märgib, et praegu on paljudel tarbijatel tänu riiklikele otsearveldussüsteemidele tingimusteta tagasimakseõigus, samuti märgib komisjon, et ainsa tarbijatele mõeldud üleeuroopalise otsearveldussüsteemiga nähakse ette tingimusteta õigus autoriseeritud maksete tagasimaksele kaheksa nädala jooksul. Nimetatud tagasimakseõigus on ulatuslikum kui makseteenuste direktiivis (direktiiv 2007/64/EÜ) ettenähtud miinimumnõuded. Seetõttu, võttes arvesse vajadust tagada kõrgem tarbijakaitse tase, ELis valitsevat turuolukorda ning SEPA teemal peetud poliitiliste arutelude käigus väljendatud Euroopa Parlamendi nõudmist täiustada tagasimakseõigust, näeb komisjon ette otsearveldamise osas kehtiva tagasimakseõiguse läbivaatamise nimetatud direktiivi artikli 87 alusel esitatavas aruandes. Komisjon esitab aruande hiljemalt 1. novembril 2012. aastal Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Euroopa Keskpangale. Juhul kui makseteenuste direktiivi artikli 87 alusel esitatav aruanne kinnitab direktiivi läbivaatamise vajadust, eelkõige tagasimakseõiguse kriteeriumide osas, kaalub komisjon ettepanekute esitamist.
Komisjoni avaldus delegeeritud õigusaktide kohta
Komisjon on arvamusel, et ELi toimimise lepingu artiklit 290 tuleb tõlgendada nii, et komisjon on sõltumatu delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja vastuvõtmisel. Kolme institutsiooni ühiskokkuleppes sisalduva eksperdiarvamuse standardpõhjenduses on lähtutud sellest tõlgendusest. Seetõttu väljendab komisjon kahetsust, et nimetatud määruse põhjenduses 22 ei ole järgitud ühiskokkuleppe sõnastust.
30.8.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 249/75 |
Teisipäev, 14. veebruar 2012
Kontrollikoja liikme ametisse nimetamine – Baudilio Tomé Muguruza/Hispaania
P7_TA(2012)0038
Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2012. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada Baudilio Tomé Muguruza kontrollikoja liikmeks (C7-0015/2012 – 2012/0801(NLE))
2013/C 249 E/26
(Konsulteerimine)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0015/2012), |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 108, |
— |
võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0036/2012), |
A. |
arvestades, et eelarvekontrollikomisjon hindas esitatud kandidaadi kvalifikatsiooni, pidades eelkõige silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 esitatud tingimusi; |
B. |
võttes arvesse, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 9. veebruari 2012. aasta koosolekul ära nõukogu nimetatud kontrollikoja liikme kandidaadi; |
1. |
toetab nõukogu ettepanekut nimetada Baudilio Tomé Muguruza kontrollikoja liikmeks; |
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele. |
Kolmapäev, 15. veebruar 2012
30.8.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 249/76 |
Kolmapäev, 15. veebruar 2012
Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits ning Schengeni acquis ***
P7_TA(2012)0040
Euroopa Parlamendi 15. veebruari 2012. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu sõlmida liidu nimel Euroopa Liidu ning Islandi Vabariigi, Liechtensteini Vürstiriigi, Norra Kuningriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kokkulepe, milles käsitletakse nimetatud riikide osalemist nende komiteede töös, kes abistavad Euroopa Komisjoni tema rakendusvolituste täitmisel seoses Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (07763/2010 – C7-0272/2011 – 2009/0168(NLE))
2013/C 249 E/27
(Nõusolek)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (07763/2010), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu ning Islandi Vabariigi, Liechtensteini Vürstiriigi, Norra Kuningriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kokkuleppe eelnõu, milles käsitletakse nimetatud riikide osalemist nende komiteede töös, kes abistavad Euroopa Komisjoni tema rakendusvolituste täitmisel seoses Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, (07763/2010) ning parandust kokkuleppe artikli 5 lõike 1 joonealuse märkuse 1 kohta (13573/2011), |
— |
võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 74, 77, 79 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C7-0272/2011), |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 7, |
— |
võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust (A7-0013/2012), |
1. |
annab nõusoleku kokkuleppe sõlmimiseks; |
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide, Islandi Vabariigi, Liechtensteini Vürstiriigi, Norra Kuningriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni valitsustele ja parlamentidele. |
30.8.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 249/76 |
Kolmapäev, 15. veebruar 2012
Liikmesriikide tööhõivepoliitika suunised *
P7_TA(2012)0041
Euroopa Parlamendi 15. veebruari 2012. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, mis käsitleb liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniseid (COM(2011)0813 – C7-0500/2011 – 2011/0390(CNS))
2013/C 249 E/28
(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2011)0813), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 148 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0500/2011), |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 55 ja artikli 46 lõiget 1, |
— |
võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A7-0011/2012), |
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku heaks; |
2. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta; |
3. |
palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta; |
4. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
30.8.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 249/77 |
Kolmapäev, 15. veebruar 2012
Toiduainete jaotamine liidus enim puudustkannatavatele isikutele ***II
P7_TA(2012)0042
Euroopa Parlamendi 15. veebruari 2012. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1290/2005 ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1234/2007 seoses liidus enim puudustkannatavatele isikutele toiduainete jaotamisega (18733/1/2011 – C7-0022/2012 – 2008/0183(COD))
2013/C 249 E/29
(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (18733/1/2011 – C7-0022/2012), |
— |
võttes arvesse Taani parlamendi, Rootsi parlamendi ja Ühendkuningriigi Lordidekoja poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli (nr 2) raames esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt õigusakti ettepanek ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele, |
— |
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 20. jaanuari 2011. aasta (1) ja 8. detsembri 2011. aasta (2) arvamusi, |
— |
võttes arvesse Regioonide Komitee 27. jaanuari 2011. aasta arvamust (3), |
— |
võttes arvesse oma 26. märtsi 2009. aasta seisukohta (4); |
— |
võttes arvesse oma 5. mai 2010. aasta resolutsiooni Lissaboni lepingu jõustumise mõju kohta käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele (COM(2009)0665) – „koondteatis” (5), |
— |
võttes arvesse komisjoni muudetud ettepanekuid COM(2010)0486 ja COM(2011)0634, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7, |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 72, |
— |
võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni soovitust teisele lugemisele (A7-0032/2012), |
1. |
kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks; |
2. |
märgib, et õigusakt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga õigusaktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1; |
4. |
teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist õigusaktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas; |
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
(1) ELT C 84, 17.3.2011, lk 49.
(2) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
(3) ELT C 104, 2.4.2011, lk 44.
(4) ELT C 117 E, 6.5.2010, lk 258.
(5) ELT C 81 E, 15.3.2011, lk 1.
30.8.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 249/78 |
Kolmapäev, 15. veebruar 2012
Raadiospektripoliitika ***II
P7_TA(2012)0043
Euroopa Parlamendi 15. veebruari 2012. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse mitmeaastane raadiospektripoliitika programm (16226/1/2011 – C7-0012/2012 – 2010/0252(COD))
2013/C 249 E/30
(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (16226/1/2011 – C7-0012/2012), |
— |
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 16. veebruari 2011. aasta arvamust (1), |
— |
pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega, |
— |
võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta (2) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2010)0471) suhtes, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7, |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 72, |
— |
võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni soovitust teisele lugemisele (A7-0019/2012), |
1. |
kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks; |
2. |
märgib, et õigusakt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga õigusaktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1; |
4. |
teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist õigusaktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas; |
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
(1) ELT C 107, 6.4.2011, lk 53.
(2) Vastuvõetud tekstid, 11.5.2011, P7_TA(2011)0220.
30.8.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 249/79 |
Kolmapäev, 15. veebruar 2012
Lepingulised suhted piima- ja piimatootesektoris ***I
P7_TA(2012)0044
Euroopa Parlamendi 15. veebruari 2012. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1234/2007 seoses lepinguliste suhetega piima- ja piimatootesektoris (KOM(2010)0728 – C7-0408/2010 – 2010/0362(COD))
2013/C 249 E/31
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2010)0728); |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 42 esimest lõiku ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0408/2010); |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3; |
— |
võttes arvesse Poola Seimi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 raames esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt õigusakti ettepanek ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele; |
— |
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 4. mai 2011. aasta arvamust (1); |
— |
võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 12. detsembri 2011. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4; |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 55; |
— |
võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A7-0262/2011), |
1. |
võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha; |
2. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
(1) ELT C 218, 23.7.2011, lk 110.
Kolmapäev, 15. veebruar 2012
P7_TC1-COD(2010)0362
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. veebruaril 2012. aastal, eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1234/2007 seoses lepinguliste suhetega piima- ja piimatootesektoris
(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 261/2012) lõplikule kujule).
Neljapäev, 16. veebruar 2012
30.8.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 249/81 |
Neljapäev, 16. veebruar 2012
Hoiuste tagamise skeemid ***I
P7_TA(2012)0049
Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2012. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv hoiuste tagamise skeemide kohta (uuesti sõnastatud) (KOM(2010)0368 – C7-0177/2010 – 2010/0207(COD))
2013/C 249 E/32
(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2010)0368); |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 53 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0177/2010); |
— |
võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta; |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3; |
— |
võttes arvesse Taani parlamendi, Saksamaa Liidupäeva, Saksamaa Liidunõukogu ja Rootsi parlamendi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli (nr 2) raames esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt õigusakti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele; |
— |
võttes arvesse Euroopa Keskpanga 16. veebruari 2011. aasta arvamust (1); |
— |
võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta (2); |
— |
võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 87 lõikele 3 saadetud õiguskomisjoni 24. veebruari 2011. aasta kirja majandus- ja rahanduskomisjonile; |
— |
võttes arvesse kodukorra artikleid 87, 55 ja 37; |
— |
võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ja siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning õiguskomisjoni arvamusi (A7-0225/2011), |
A. |
arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda kõnealune ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ning nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta, |
1. |
võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha, võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi; |
2. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
(1) ELT C 99, 31.3.2011, lk 1.
(2) EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.
Neljapäev, 16. veebruar 2012
P7_TC1-COD(2010)0207
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. veebruaril 2012. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/…/EL hoiuste tagamise skeemide kohta (uuesti sõnastatud)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 53 lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (1),
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. aasta direktiivi 94/19/EÜ hoiuste tagamise skeemide kohta (3) tuleb teha mitu olulist muudatust. Selguse huvides tuleks kõnealune direktiiv uuesti sõnastada. |
(2) |
Krediidiasutuste asutamise ja tegevuse lihtsustamiseks on vaja kõrvaldada turge moonutada võivad erinevused liikmesriikide seadustes seoses hoiuste tagamise skeeme käsitlevate eeskirjadega, mida kohaldatakse kõnealuste asutuste suhtes. [ME 1] |
(2a) |
Et vältida tulevikus nõuete esitamist hoiuste tagamise skeemide vastu, tuleks rõhku panna ennetustegevusele ja järelevalvele, tagades uute ja olemasolevate osalejate ärimudelite koordineeritud ja läbipaistva hindamise, mis põhineks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 asutatud Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) (4) (edaspidi „Euroopa Pangandusjärelevalve”) ja pädevate ametiasutuste vahel kokku lepitud ühisel lähenemisviisil, mille tulemusel tõenäoliselt lisandub järelevalvealaseid nõudeid, tegevuspiiranguid, kohustuslikke ärimudeli muudatusi või koguni vastutustundetult riskeeriva krediidiasutuse skeemist väljaarvamise nõue. [ME 2] |
(3) |
Käesolev direktiiv on krediidiasutuste valdkonnas oluline vahend siseturu rajamisel nii asutamisvabaduse kui ka finantsteenuste osutamise vabaduse seisukohast, suurendades pangandussüsteemi stabiilsust ja kaitstes hoiustajaid. Arvestades krediidiasutuse maksevõimetuse kulusid majandusele tervikuna ning negatiivset mõju finantsstabiilsusele ja hoiustajate usaldusele, oleks soovitatav mitte ainult valmistuda hoiuste tagasimaksmiseks hoiustajatele, vaid kujundada piisav paindlikkus, et hoiuste tagamise skeemide abil oleks võimalik võtta ennetus- ja tugimeetmeid. Kuna sellisel juhul kannavad osalevad krediidiasutused ise hoiuste tagamise skeemide kulud, on kasutusele võetud asjakohased stiimulid, et juba varakult ära tunda osalevate krediidiasutuste probleemid ja ennetada tõenäolisi hoiuste tagamise juhtumeid sobivate meetmete, näiteks restruktureerimistingimuste abil. Hoiuste tagamise skeemid, millega võidakse võtta ka ennetavaid meetmeid, kujutavad endast seetõttu olulist täiendust järelevalveasutuste tööle igapäevases järelevalves ja krediidiasutuste nõuetekohase likvideerimise raames. Hoiuste tagamise skeemide abil võetud tugimeetmed peaksid olema alati siiski tingimustega seotud ja nende tegevus peaks olema alati konkurentsiõigusega kooskõlas. [ME 3] |
(3a) |
Hoiuste tagamise skeemide mõjusaks toimimiseks on stiimulidolemas eelkõige siis, kui valitseb võimalikult suur seos skeemide pädevusvaldkonna ja selle valdkonna vahel, kus tekivad krediidiasutuse maksevõimetusega seotud kulud. Võttes arvesse siseturu kasvavat integreerumist, tuleks luua võimalus eri liikmesriikide hoiuste tagamise skeemide ühinemiseks või vabatahtlikkuse alusel eraldi piiriüleste skeemide loomiseks. Pädevalt asutuselt loa saamise eeldusena tuleks tagada uute ja olemasolevate hoiuste tagamise skeemide piisav stabiilsus ja tasakaalustatud struktuur. Vältida tuleks negatiivset mõju finantsstabiilsusele, näiteks mitme sellise kõrge riskiga krediidiasutuse kaasamist skeemi, mis oma hoiuste tagamise skeemi raames kujutaksid ainult keskmist riski, samas kui osamaksed võetaks olemasolevatest hoiuste tagamise skeemidest. [ME 4] |
(4) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta direktiiviga 2009/14/EÜ, millega muudetakse direktiivi 94/19/EÜ hoiuste tagamise skeemide kohta seoses hoiuste tagamise ulatuse ja hüvitamise tähtajaga, (5) nõutakse, et komisjon teeb vajaduse korral ettepanekud direktiivi 94/19/EÜ muutmiseks. See direktiiv hõlmab nii hoiuste tagamise skeemide rahastamissüsteemide ühtlustamist, riskipõhiste osamaksete kasutuselevõtmise võimalikke mudeleid, kogu liitu hõlmava hoiuste tagamise skeemi võimalikust loomisest saadavat kasu ja selle kulusid, õigusaktide erinevuste mõju tasaarvestuse ja vastunõuete puhul, süsteemi tõhusust, skeemiga hõlmatud toodete ulatust ja kaitstud hoiustajaid. |
(5) |
Direktiiv 94/19/EÜ põhines minimaalse ühtlustamise põhimõttel. Seetõttu loodi on käesoleval ajal liidus rida väga erinevate tunnustega hoiuste tagamise skeeme. See põhjustas krediidiasutustele turumoonutusi ja piiras kasu, mida hoiustajad siseturust saaksid. Kogu liidus kehtivate ühiste nõuete sõnastamisega hoiuste tagamise skeemidele, sealhulgas tagatud hoiuste, hoiuste tagamise ulatuse, sihttaseme, vahendite kasutamise tingimuste ja väljamakseviiside suhtes, tagatakse hoiustajatele liidu piires ühtne kaitsetase koos hoiuste tagamise skeemide võrdse stabiilsusega . Samas on nende ühtsete nõuete rakendamine hoiuste tagamise skeemide suhtes turumoonutuste kaotamise seisukohast äärmiselt oluline. Direktiiv aitab seega kaasa siseturu väljakujundamisele. [ME 5] |
(6) |
Direktiiv peaks looma krediidiasutustele võrdsed konkurentsitingimused, võimaldama hoiustajatel kergemini mõista teavitama hoiustajaid tagatud ja tagamata finantstoodetest ning selgitama hoiuste tagamise skeemide tunnuseid toimimisviisi. ning finantsstabiilsuse Võimalus vältida hoiuste tagamise skeemi poolt võetud sobivate meetmete abil krediidiasutuse maksevõimetust peaks toetama usku finantsstabiilsusse ning olema väikehoiustajate, kaitset vajavate kohalike omavalitsuste ja eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) huvides. muutma lihtsamaks Seeläbi saab vältida krediidiasutuse maksevõimetuse paljusid negatiivseid tagajärgi, näiteks pangasuhte katkemist. Tagatud hoiuse väljamakse juhtumi korral tuleks selle direktiiviga tagada hoiustajatele tagasimaksete kiire tegemise tegemine nõuetele vastavate ja usaldusväärsete hoiuste tagamise skeemide poolt. Seepärast tuleks hoiuste kaitset ühtlustada ja lihtsustada nii suurel määral kui võimalik. [ME 6] |
(7) |
Maksevõimetu krediidiasutuse sulgemise korral peavad mõnes muus kui krediidiasutuse peakontori asukohaliikmesriigis asuva filiaali hoiustajad olema kaitstud samasuguse hoiuste tagamise skeemiga kui kõnealuse krediidiasutuse muud hoiustajad. |
(8) |
Põhimõtteliselt kohustab käesolev direktiiv iga krediidiasutust ühinema hoiuste tagamise skeemiga. Liikmesriik, kes lubab kolmandas riigis peakontorit omava krediidiasutuse filiaale oma territooriumile, peaks otsustama, kuidas kohaldada käesolevat direktiivi selliste filiaalide suhtes ning peaks võtma arvesse vajadust kaitsta hoiustajaid ja finantssüsteemi terviklikkust. On oluline, et selliste filiaalide hoiustajad oleksid täiesti teadlikud nende suhtes kohaldatavast hoiuste tagamise korrast. |
(9) |
Kuigi põhimõtteliselt peaksid kõik krediidiasutused olema hoiuste tagamise skeemi liikmed, tuleks võtta arvesse, et on olemas ka süsteemid, mis kaitsevad krediidiasutust ennast (asutuste kaitseskeemid) ning mis tagavad eelkõige selle likviidsuse ja maksejõu. Kõnealuste skeemidega tagatakse hoiustajate kaitse ulatuses, mis ületab hoiuste tagamise skeemi kaitset. Kui kõnealused skeemid on eraldatud hoiuste tagamise skeemidest, tuleks nende liikmete hoiuste tagamise skeemi osamakse määramisel arvesse võtta selliste skeemide täiendavat kaitset. Hoiuste tagamise ühtlustatud ulatus ei tohiks puudutada skeeme, mis kaitsevad krediidiasutust ennast, välja arvatud juhul, kui nad teevad hoiustajatele tagasimakseid. Hoiustajad võiksid nõude esitada kõigi skeemide vastu, eriti juhul, kui ei suudeta tagada vastastikuse garantiiskeemi pakutavat kaitset. Seega ei peaks jätma käsolevast direktiivist välja ühtegi skeemi ega süsteemi. [ME 7] |
(9a) |
Iga krediidiasutus peaks olema hõlmatud käesoleva direktiivi alusel tunnustatud hoiuste tagamise skeemiga, millega tagatakse tarbijate kõrgetasemeline kaitse ja krediidiasutustele võrdsed tingimused ning ennetatakse konkurentsi reguleerimise valdkonnas. Hoiuste tagamise skeemid peaksid suutma sellist kaitset igal ajal tagada. [ME 8] |
(9b) |
Hoiuste tagamise skeemi põhiline ülesanne on hoiustajate kaitsmine krediidiasutuse maksevõimetuse tagajärgede eest. Hoiuste tagamise skeemid peaksid suutma sellist kaitset tagada mitmel viisil. Hoiuste tagamise skeemide tegevus peaks seetõttu ühelt poolt võimaldama skeeme, millel on puhtalt hoiuste hüvitamise funktsioon („paybox”). [ME 9] |
(9c) |
Hoiuste tagamise skeemidel peaks aga olema ka võimalus täita enamaid ülesandeid kui puhtalt hoiuste hüvitamine, kohustades osalevaid krediidiasutusi andma täiendavat teavet ja ehitama sellele tuginedes üles kiirhoiatussüsteemid. Seeläbi on võimalik varases etapis kohandada riskipõhiseid osamakseid ning soovitada meetmeid teadaolevate riskide ennetamiseks. Ähvardava tasakaalustamatuse korral peaks hoiuste tagamise skeemidel olema võimalik teha otsuseid tugimeetmete kohta või toetada probleemsete krediidiasutuste nõuetekohast likvideerimist, et vältida seeläbi hoiustajatele tagasimaksete tegemise kulusid ja muid maksevõimetuse negatiivseid mõjusid. [ME 10] |
(9d) |
Hoiuste tagamise skeemide tegevus peaks teisalt võimaldama toimida asutuste kaitsesüsteemina, nagu on viidatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta) (6) artikli 80 lõikes 8. Asutuste kaitsesüsteem kaitseb krediidiasutust ennast, tagades eelkõige selle likviidsuse ja maksevõime. Pädevad asutused peaksid neid süsteeme tunnustama hoiuste tagamise skeemidena, kui nad täidavad kõiki direktiivi 2006/48/EÜ artikli 80 lõikes 8 ja käesolevas direktiivis sätestatud kriteeriume. Nende kriteeriumidega tagatakse eelkõige see, et nii nagu teiste hoiuste tagamise skeemide puhul, on potentsiaalse tagasimaksejuhtumi korral alati olemas piisavad vahendid. [ME 11] |
(10) |
Asutuste kaitseskeemid on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (uuestisõnastamine)) (7) artikli 80 lõikes 8 ning pädev asutus võib neid tunnustada hoiuste tagamise skeemidena, kui nad täidavad käesoleva direktiivi kõnealuses direktiivis sätestatud kõik tingimused. [ME 12] |
(11) |
Hiljutise finantskriisi ajal hoiuste tagamise ulatuse koordineerimata suurendamise tõttu liidus hakkasid hoiustajad mõningatel juhtudel viima raha nende riikide pankadesse, kus hoiuste tagatised olid suuremad. Niisugune koordineerimata tegevus viis stressirikkal ajal pankadest likviidsust välja. On võimalik, et stabiilsel ajal ajendab hoiuste tagamise erinev ulatus hoiustajaid valima pigem hoiuste parima kaitse kui neile kõige sobivama hoiustamistoote. On samuti võimalik, et hoiuste erinevas ulatuses tagamine põhjustab siseturul konkurentsimoonutusi. Seepärast on hädavajalik tagada kõigi tunnustatud hoiuste kaitse tagamise skeemide ühtlustatud tase olenemata hoiuste asukohast liidus. Hoiustaja isiklikest asjaoludest tingitud teatavaid hoiuseid peaks olema siiski võimalik tagada suuremas ulatuses, kuid piiratud aja jooksul. [ME 13] |
(11a) |
Finantskriisi ajal selgus, et olemasolevad hoiuste tagamise skeemid ei suutnud kanda kõiki kahjusid selliselt, et hoiustajad oleksid kaitstud. Seetõttu on vajalik, et hoiuste tagamise skeemide likviidsed käibevahendid saavutaksid teatava sihttaseme ning et skeem koguks erakorralisi osamakseid. Vajaduse korral peaks hoiuste tagamise skeemidel olema kehtestatud asjakohane alternatiivne rahastamiskord, mis võimaldab neil saada lühiajaliselt rahalisi vahendeid, et täita neile esitatud nõudeid. [ME 14] |
(12) |
Kõigi hoiustajate hoiused Kõigile hoiustajatele tuleks tagada samas võrdne seaduslik nõudeõigus hoiuste tagamise skeemide suhtes käesolevas direktiivis sätestatud hoiuste tagamise ulatuses, hoolimata sellest, kas liikmesriigi rahaühik on euro või mitte, ning hoolimata sellest, kas pank on sellise skeemi liige, mis kaitseb krediidiasutust ennast. Liikmesriikidel, mille rahaühik ei ole euro, peaks olema võimalik summade konverteerimisel saadud summasid ümardada, ohustamata seejuures hoiustajate võrdväärset kaitset. [ME 15] |
(13) |
Ühelt poolt ei tohiks käesoleva direktiiviga ettenähtud hoiuste tagamise ulatus jätta liiga suurt osa hoiuseid kaitseta, seda nii tarbijakaitse kui ka rahandussüsteemi stabiilsuse huvides, ning teiselt poolt tuleks arvesse võtta hoiuste tagamise skeemide rahastamise kulusid. Seega tundub mõistlik määrata ühtlustatud kaitse ulatuseks 100 000 eurot. |
(14) |
Käesolev dirketiiv jääb põhimõtte juurde, et ühtlustatud määr kehtib hoiustaja, mitte hoiuse kohta. Seetõttu on asjakohane võtta arvesse selliste hoiustajate hoiuseid, keda ei ole kontoomanikena nimetatud või kes ei ole ainsad omanikud Alammäära tuleks seetõttu kohaldada iga tuvastatava hoiustaja suhtes. Põhimõtet, et alammäära kohaldatakse iga tuvastatava hoiustaja suhtes, ei tohiks kohaldada ühisinvesteerimisettevõtjate suhtes, kelle suhtes kehtivaid kaitse erieeskirju ei kohaldata eespool nimetatud hoiustele. |
(15) |
Liikmesriike ei tohiks takistada asutamast skeeme, mis kaitsevad pensione üldiselt ning mis peaksid tegutsema eraldi Liikmesriigid peaksid lisaks tagama selle, et teatud tehingutest tulenevad hoiused kaetakse konkreetse ajavahemiku jooksul täielikult hoiuste tagamise skeemidest. Liikmesriike ei tohiks takistada kaitsmast teatavaid hoiuseid sotsiaalsetel põhjustel või skeemiga. Sellisteks hoiusteks on hoiused seoses tehingutega, mida tehakse isiklikuks tarbeks kasutatava elamukinnisvaraga. eluruumi omandamise või müügiga . See peaks aga kehtima ka hoiuste kohta, mida kaitstakse teatavatel siseriiklikus õiguses sätestatud sotsiaalsetel põhjustel ning mis on seotud elusündmustega, nagu sünd, abiellumine, lahutus ja eelkõige vanaduspõlve kindlustamine, või tulenevad teatud kindlustushüvitiste või muude hüvitiste väljamaksmisest. Kõigil nimetatud juhtudel tuleks täita riigiabi eeskirju. [ME 16] |
(16) |
Hoiuste tagamise skeemide või krediidiasutuste endi rahastamisviiside ühtlustamine on vajalik. Ühest küljest peaksid põhimõtteliselt skeemide rahastamiskulusid kandma krediidiasutused ise, teisest küljest peaksid hoiuste tagamise skeemide rahastamismahud olema võrdelised nende kohustustega. Selleks et tagada kõigi liikmesriikide hoiustajatele sarnaselt kõrge kaitsetase ning see, et hoiuste tagamise skeemide skeemid laenavad raha üksteisele üksnes juhul, kui asjaomane hoiuste tagamise skeem on teinud ise märkimisväärseid rahastamisega seotud jõupingutusi, tuleb hoiuste tagamise skeemide rahastamine ühtlustada kõrgelt tasemel. See ei tohiks siiski kahjustada asjaomase liikmesriigi pangandussüsteemi stabiilsust. sarnaselt kõrge stabiilsus, tuleks kõigile hoiuste tagamise skeemidele kehtestada eelnevalt ühtne rahaliste vahendite sihttase. [ME 17] |
(17) |
Selleks et hoiuste kaitse oleks piiratud sellega, mis on vajalik hoiustajatele õigusliku selguse ja läbipaistvuse tagamiseks, ning et vältida hoiuste tagamise skeemide investeerimisriskide ülekandumist, tuleks hoiuste tagamise ulatusest jätta välja teatavad investeerimise tunnustega finantstooted, eriti need, mida ei saa tagasi maksta nimiväärtuses, ning need, mis ei ole nimelised, vaid mille omanikuna käsitatakse finantstoote igakordset valdajat . [ME 37] |
(18) |
Teatavatel hoiustajatel ei peaks olema õigust hoiuste kaitsele, eelkõige avalik-õiguslikel ametiasutustel või muudel finantseerimisasutustel. Nende väike arv võrreldes teiste hoiustajatega minimeerib panga maksevõimetuse korral mõju finantsstabiilsusele. Samuti on ametiasutustel võrreldes elanikega märksa lihtsam saada laenu. Liikmesriigid peaksid siiski tagama selle, et kohalike omavalitsuste hoiused, mis vajavad kaitset, oleksid samuti tagatud. Mittefinantsettevõtted peaksid põhimõtteliselt olema hõlmatud sõltumata nende suurusest. [ME 18] |
(19) |
Hoiustajatele, kelle tegevus hõlmab rahapesu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiivi 2005/60/EÜ (rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta) (8) artikli 1 lõigete 2 ja 3 tähenduses, tuleks hoiuste tagamise skeemidest maksete tegemine välistada. |
(20) |
Kulud, mida hoiuste tagamise skeemis osalemine põhjustab krediidiasutusele, on võrreldamatud kuludega, mida hoiustajate usalduse kadumise korral pangandussüsteemi stabiilsuse vastu põhjustaks pangahoiuste ulatuslik väljavõtmine mitte üksnes raskustes olevatest, vaid ka heas olukorras olevatest krediidiasutustest. |
(21) |
On vajalik, et hoiuste tagamise skeemide likviidsete käibevahendite maht ulatuks teatava sihttasemeni ning et skeem võiks koguda erakorralisi osamakseid. Vajaduse korral peaks hoiuste tagamise skeemidel olema kehtestatud alternatiivne rahastamiskord, mis võimaldaks neil lühiajaliselt hankida rahalisi vahendeid, et täita neile esitatud nõudeid. |
(22) |
Hoiuste tagamise skeemi skeemidel peaks olema piisavalt rahalisi vahendeid tuleks põhimõtteliselt kasutada hoiuste tagasimaksmiseks krediidiasutuse maksevõimetuse korral . Neid võidakse Paljudel juhtudel tuleks aga võtta tugimeetmeid krediidiasutuse maksevõimetuse ärahoidmiseks, kuna see on hoiuste tagamise seisukohalt sageli tulemuslikum, kui hoiustajatele tagatud hoiuste tagasimaksmine. Lisaks võib selliste meetmete abil vältida edasisi kulusid ning negatiivset mõju finantsstabiilsusele ja hoiustajate usaldusele. Seetõttu peaks saama hoiuste tagamise skeemide vahendeid kasutada ka tugimeetmete jaoks. Tugimeetmed peaksid alati olema seotud toetatavale krediidiasutusele esitatavate nõuetega. Meetmeid peaks siiski olema võimalik kasutada ka selleks, krediidiasutuse nõuetekohasel likvideerimisel , eeldusel et rahastada see on hoiuste ülekandmist teise krediidiasutusse, tingimusel et tagamise skeemi seisukohalt odavaim alternatiiv. Hoiuste tagamise skeemi kantavad kulud ei ületa tohiks seega ületada asjaomases krediidiasutuses olevate tagatud hoiuste summat. Neid võib teatavas mahus, nagu direktiivis sätestatud, kasutada ka panga maksevõimetuks muutumise ennetamiseks. Kõnealused meetmed peaksid vastama riigiabi eeskirjadele. See Hoiuste tagamise skeemide kõnealused toimimisvõimalused ei takista tohiks takistada komisjonil sellise tulevase poliitika rakendamist, mis käsitleb liikmesriikide pangakriiside lahendamise fondide loomist. [ME 19] |
(22a) |
Hoiuste tagamise skeemi vahendeid peaks olema võimalik kasutada asutuse tagatud hoiuste teenindamise jätkamise rahastamiseks. [ME 20] |
(23) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/49/EÜ (investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta) (9) I lisa 14. punkti tabelis 1 määratakse varaliikide riskid. Kõnealust tabelit tuleks võtta arvesse, et tagada, et hoiuste tagamise skeemid investeeriksid üksnes madala riskiga varadesse. |
(24) |
Hoiuste tagamise skeemide osamaksete puhul tuleks võtta arvesse nende liikmete riskitaset. See võimaldaks kajastada üksikute pankade riskiprofiile, sealhulgas nende eri ärimudeleid , ning peaks võimaldama õiglaselt arvutada osamaksed ning soodustama tegutsemist vähemriskantsete ärimudelite alusel. Ühtlasi tuleks kehtestada standardmeetod hoiuste tagamise skeemidesse tehtavate riskipõhiste osamaksete väljaselgitamiseks ja arvutamiseks. Tänu kõigile Euroopa Pangandusjärelevalve ja pädevate ametiasutuste vahel kokku lepitud ühise lähenemisviisi alusel liikmesriikidele kohustuslike põhinäitajate ja teiste vabatahtlike lisanäitajate väljatöötamisele toimuks selline ühtlustamine järk-järgult. Osalevate krediidiasutuste võetud riski olemus võib siiski varieeruda sõltuvalt turutingimustest ja krediidiasutuste äritegevusest. Seetõttu on mõttekas võimaldada hoiuste tagamise skeemidel standardmeetodi kõrval kasutada ka alternatiivseid riskipõhiseid meetodeid, kui need meetodid vastavad suunistele, mille Euroopa Pangandusjärelevalve pärast Euroopa hoiusekindlustajate foorumiga (European Forum of Deposit Insurers, EFDI) konsulteerimist välja töötab. Alternatiivsed riskipõhised meetodid kajastavad üksikute pankade riskiprofiile, võimaldavad täpsemalt, liikmesriikide turutingimustele vastavalt arvutada osamakseid ning soodustavad tegutsemist vähemriskantsete ärimudelite alusel. Selleks et võtta arvesse siseriiklikus õiguses reguleeritud eriti väikese laenuriskiga valdkondi, tuleks näha ette osamaksete vastav vähendamine. [ME 21] |
(24a) |
Mõnel juhul on kasumlikkust kasutatud riskipõhiste kindlustusmaksete puhul riski vähendava näitajana. Sellega ei arvestata vastastikuste skeemide ärimudelit, mille eesmärk ei ole maksimaalse kasumi teenimine. Lisaks võib kasumi suurendamise soov luua äraspidise stiimuli kasutada riskantsemaid strateegiaid. Seega tuleks ärimudeli usaldusväärsust vaadelda tervikuna. [ME 22] |
(25) |
Solidaarsuse tõttu, mida hoiuste kaitse tekitab kõikide teataval kapitaliturul olevate asutuste hulgas mõne asutuse maksevõimetuse korral, on see oluline osa siseturu väljakujundamisest ja asendamatu lisa krediidiasutuste järelevalvesüsteemile. Seepärast peaksid hoiuste tagamise skeemid olema võimelised vajaduse korral laenama üksteisele raha. |
(26) |
Praegu ette nähtud tagasimaksete tegemise kuni kuuenädalane tähtaeg, mis kehtib alates 31. detsembrist 2010, ei aita säilitada hoiustajate usaldust ega vasta nende vajadustele. Hoiuste tagasimaksmise tähtaega tuleks seetõttu lühendada ühe nädalani 5 tööpäevani, kuid mitte vähem kui nädalani. [ME 23 ja 150/rev] |
(26a) |
Sageli ei ole veel vajalikke protseduure, et teha väljamakse lühikese tähtaja jooksul. Kui hoiustajatele siiski tagatakse väljamakse lühike tähtaeg ja kui krediidiasutuse maksevõimetuse korral sellest tähtajast kinni ei peeta, võib see jäädavalt kahjustada hoiustajate usaldust hoiuste tagamise skeemide vastu ning vähendada skeemide stabiliseerivat mõju ja eesmärki. Seetõttu tuleks liikmesriikidele anda võimalus kehtestada 31. detsembril 2016 lõppeval üleminekuperioodil tagasimaksete tähtajaks 20 tööpäeva, kui pädev asutus on tuvastanud, et tagasimakseid ei ole võimalik teha lühema tähtaja jooksul. Sel juhul peaksid protseduurid, mida on vaja tagasimaksete tegemiseks viie tööpäeva jooksul, olema 31. detsembriks 2016 välja töötatud ja katsetatud. Et tagada see, et hoiustajad ei satuks sellel kuupäeval lõppeva üleminekuperioodi jooksul krediidiasutuse maksevõimetuse tõttu rahalistesse raskustesse, peaks hoiustajatel siiski olema võimalus saada kohaldatavast hoiuste tagamise skeemist viie tööpäeva jooksul, kuid mitte enne nädala möödumist. oma tagatud hoiuse pealt kuni 5 000 euro suurune väljamakse. [ME 24 ja 150/rev] |
(27) |
Hoiuste tagamise skeemid nendes liikmesriikides, kus krediidiasutus on asutanud filiaalid või kus ta pakub teenuseid otse, peaksid teavitama hoiustajaid ja tegema neile tagasimakse selle liikmesriigi hoiuste tagamise skeemi nimel, kus krediidiasutusel on tegevusluba. Hoiuste tagamise skeemid, keda see võib puudutada, peaksid sõlmima eelnevalt kokkulepped, et lihtsustada oma ülesannete täitmist. |
(28) |
Teave on oluline osa hoiustajate kaitsest. Seepärast tuleks hoiustajaid teavitada nende hoiuste tagamise ulatusest ja vastutavast skeemist pangakonto väljavõtetel ning potentsiaalsetel hoiustajatel tuleks paluda omalt poolt allkirjastada standardne teabeleht. Sellise teabe sisu peaks olema kõigi hoiustajate ning potentsiaalsete hoiustajate puhul sama. Hoiuste tagamise skeemiga kaetavaid summasid ja selle ulatust käsitlevate viidete reguleerimata kasutamine reklaamis võib vähendada pangandussüsteemi stabiilsust või hoiustajate usaldust. Seepärast tuleks reklaamides hoiuste tagamise skeemile viitamisel piirduda lühikese faktisõnumiga. Skeemid, mis kaitsevad ka krediidiasutust ennast, peaksid selgelt teavitama hoiustajaid nende funktsioonist seaduslikest nõudeõigustest, mis tekivad käesoleva direktiivi alusel hoiuste tagamise ulatuses, ja oma toimimisviisist , lubamata hoiuste piiramata kaitset. [ME 25] |
(29) |
Kõnealuse direktiivi alusel isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (10). |
(30) |
On võimalik, et käesolev direktiiv ei anna alust liikmesriigi ega selle pädevate asutuste vastutuseks hoiustajate ees, kui nad on hoolt kandnud ühe või mitme sellise skeemi loomise ja ametliku tunnustamise eest, mis tagavad hoiuseid või krediidiasutusi endid ning maksavad hüvitisi või pakuvad hoiustajatele kaitset käesoleva direktiiviga ettenähtud tingimustel. |
(31) |
Komisjoni 23. septembri 2009. aasta ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega luuakse Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus, (11) on komisjon esitanud õigusakti eelnõu, millega luuakse Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem, ning esitanud andmed sellise uue järelevalveraamistiku ülesehituse, sealhulgas Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse loomise kohta. |
(32) |
Tunnustades hoiuste tagamise skeemide järelevalvet liikmesriikide tasandil, peaks Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus aitama saavutada eesmärki lihtsustada krediidiasutustel tegevuse alustamist ja jätkamist, tagades samal ajal hoiustajate tõhusa kaitse ja minimeerides sellest maksumaksjatele tulenevat riski . Selleks peaks asutus kinnitama, et käesoleva direktiiviga kehtestatud hoiuste tagamise skeemide vahelise laenamise tingimused on täidetud, ning avaldama käesolevas direktiivis sätestatud rangete piirmäärade alusel igale skeemile laenata tulevad summad, algsed intressimäärad ning samuti laenu kestuse. Sellega seoses peaks Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus koguma ka teavet hoiuste tagamise skeemide kohta, eelkõige nende tagatavate hoiuste mahu kohta, mille kinnitavad pädevad asutused. Asutus peaks teavitama teisi hoiuste tagamise skeeme nende kohustusest laenu anda. [ME 26] |
(33) |
Selleks et tagada võrdsed võimalused ning hoiustajate piisav kaitse kogu Euroopas, on vaja luua tõhus vahend finantsteenuste ühtlustatud tehniliste standardite kehtestamiseks. Kõnealused standardid tuleks välja töötada, et standardida riskipõhise osamakse arvutamine. [ME 27] |
(34) |
Selleks et tagada hoiuste tagamise skeemide tõhus toimimine ja tasakaalustatud positsioon eri liikmesriikides, peaks Euroopa Pangandusjärelevalve olema võimeline lahendama nendevahelised erimeelsused siduval viisil. |
(34a) |
Euroopa Parlament rõhutas panganduskriiside lahendamise Euroopa mehhanismi loomise vajadust 7. juuli 2010. aasta resolutsioonis soovitustega komisjonile piiriüleseks kriisijuhtimiseks pangandussektoris. Selle mehhanismi loomine ei tohiks piirata hoiustajate kaitset hoiuste tagamise skeemi raames. [ME 28] |
(35) |
Komisjonile tuleks anda lisade muutmise eesmärgil volitused delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt, võttes arvesse artikli 5 lõiget 5 et kohandada käesolevas direktiivis sätestatud ühe hoiustaja kogu hoiuse tagamise ulatust vastavalt inflatsioonile Euroopa Liidus, lähtudes tarbijahindade indeksi muutustest . On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule . [ME 29] |
(35a) |
Komisjonile tuleks anda ka volitused võtta vastu Euroopa Pangandusjärelevalve tehniliste regulatiivsete standardite eelnõud, et kehtestada mõisted ja käesolevas direktiivis kirjeldatud hoiuste tagamise skeemidesse tehtavate riskipõhiste osamaksete arvutamise meetod kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14. Euroopa Pangandusjärelevalve peaks tehnilised regulatiivsed standardid välja töötama ja esitama need komisjonile kinnitamiseks 31. detsembriks 2012. [ME 30] |
(36) |
Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega võivad võetavate meetmete eesmärgid, nimelt hoiuste tagamise skeemide toimimist käsitlevate eeskirjade ühtlustamine, olla saavutatavad üksnes liidu tasandil. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
(37) |
Käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise kohustus peaks piirduma sätetega, mille sisu on võrreldes varasemate direktiividega muutunud. Kohustus võtta üle sätted, mis ei ole muutunud, tuleneb varasematest direktiividest. |
(38) |
Käesoleva direktiivi kohaldamine ei tohiks piirata liikmesriikide kohustusi, mis on seotud IV lisas sätestatud direktiivide siseriiklikku õigusse ülevõtmise tähtaegadega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Sisu ja reguleerimisala
1. Käesolev direktiiv sätestab eeskirjad hoiuste tagamise siseriiklikke hoiuste tagamise skeeme hõlmava Euroopa skeemi toimimiseks, et luua liidu hoiustajatele ühine turvavõrgustik, mis pakuks kõrgetasemelist kaitset . [ME 31]
2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõigi artikli 3 lõike 1 kohaselt tunnustatud hoiuste tagamise skeemide ja nendes osalevate krediidiasutuste suhtes kohustuslikult või lepingulisel alusel . Hoiuste tagamise skeemid võivad olla välja arendatud kohustusliku, lepingulise või asutuste kaitseskeemide suhtes, mida tunnustatakse hoiuste tagamise skeemidena kaitsesüsteemina direktiivi 2006/48/EÜ artikli 80 lõike 8 tähenduses . [ME 32]
3. Direktiivi 2006/48/EÜ artikli 80 lõikes 8 määratletud asutuste kaitsesüsteeme (edaspidi „asutuste kaitseskeemid”) võivad pädevad asutused tunnustada hoiuste tagamise skeemidena, kui need täidavad kõik käesoleva direktiivi kõnealuses artiklis sätestatud tingimused. [ME 33]
4. Asutuste Selles direktiivis kohaldatakse kaitseskeemide suhtes, mida ei ole tunnustatud vastavalt lõikele 3 ning mis ei taga hoiuseid, ei kohaldata käesolevat direktiivi, välja arvatud artikli 3 lõikele 1, ainult artikli 14 lõike 5 teist lõiku, artikli 14 lõiget 6a ning III lisa 9. lõiku. [ME 34]
4a. Komisjon tagab koostöös Euroopa Pangandusjärelevalvega, et hoiustajate kaitse kõrge tase säilib panganduskriiside lahendamise Euroopa fondi loomise korral. [ME 35]
Artikkel 2
Mõisted
1. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „hoius”–
i) |
igasugune kreeditsaldo, mis tuleneb kontojäägist või tavalisest pangandustegevusest tulenevatest ajutistest olukordadest, sealhulgas tähtajalised hoiused, kogumishoiused ja registreeritud hoiused , ja mille krediidiasutus peab kohaldatava õiguse ja lepinguliste tingimuste kohaselt tagasi maksma, või |
ii) |
igasugune võlg, mida tõendab krediidiasutuse väljastatud sertifikaat . [ME 36] |
Aktsiaid või osakuid Ühendkuningriigi ja Iirimaa elamuhoiupankades, välja arvatud artikliga 2 hõlmatud kapitali iseloomuga ühistud, käsitletakse hoiustena.
Instrumenti ei käsitata hoiusena, kui täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:
— |
selle olemasolu saab tõestada üksnes muu tõendiga kui pangakonto väljavõte selle omanik on instrumendi igakordne valdaja ja see ei ole nimeline ; [ME 37] |
— |
põhisumma ei ole nimiväärtuses tagasimakstav; |
— |
põhisumma on nimiväärtuses tagasimakstav ainult krediidiasutuse või kolmanda isiku erigarantii või kokkuleppe alusel. |
b) „kõlblik hoius”– hoius, mida ei ole vastavalt artiklile 4 kaitse alt välja arvatud;
c) „tagatud hoius”– kõlbliku hoiuse see osa, mis ei ületa artiklis 5 osutatud tagamise ulatust;
ca) „hoiustaja” – hoiuse omanik või ühiskonto puhul iga omanik ; [ME 38]
d) „ühiskonto”– konto, mis on avatud vähemalt kahe isiku nimel või millele vähemalt kahel isikul on õigusi, mida võidakse kasutada ühe või mitme sellise isiku allkirjaga;
e) „peatatud hoius”– hoius, mille maksetähtpäev on saabunud ja mis kuulub maksmisele, kuid mida krediidiasutus ei ole maksnud tema suhtes kohaldatavate juriidiliste ja lepinguliste tingimuste kohaselt, kui:
Pädevad asutused teevad selle otsuse niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui viis tööpäeva pärast esmakordset veendumist, et krediidiasutus ei ole tagasi maksnud hoiuseid, mille maksetähtpäev on saabunud ja mis kuuluvad maksmisele; või
f) „krediidiasutus”– ettevõtja direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 punkti 1 tähenduses;
f-a) „ennetus- ja tugimeede” – hoiuste tagamise skeemide võetud meede, et vältida osalevate krediidiasutuste maksevõimetust, kaasa arvatud järgmine:
fa) „krediidiasutuste nõuetekohase likvideerimisega seotud meede” – meede, mille abil välditakse väljamaksete tegemist hoiuste tagamise skeemist, sealhulgas:
g) „filiaal”– filiaal direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 punkti 3 tähenduses;
h) „sihttase”– 1,5 % kõlblikest tagatud hoiustest, mille tagamise eest on hoiuste tagamise skeem vastutav; [ME 41]
i) „likviidsed käibevahendid”– raha, hoiused ja madala riskiga varad, mille lõpptähtajani jäänud aeg on 24 kuud või vähem, ning mille saab likviidseks muuta aja jooksul, mis ei ületa artikli 7 lõikes 1 osutatud ajapiirangut, ja kuni 10 % panditud varast ; [ME 42]
ia) „panditud vara” – maksekohustused, mis on nõuetekohaselt kvaliteetse tagatisega tagatud ja millele kohaldatakse järgmisi tingimusi:
j) „madala riskiga varad”– varad, mis kuuluvad kategooriatesse, mis on sätestatud direktiivi 2006/49/EÜ I lisa 14. punkti tabelis 1, ent välja arvatud kõnealuse lisa 15. punktis osutatud muud aktsepteeritavad varaliigid;
k) „päritoluliikmesriik”– päritoluliikmesriik direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 punkti 7 tähenduses;
l) „vastuvõttev liikmesriik”– vastuvõttev liikmesriik direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 punkti 8 tähenduses;
m) „pädevad asutused”– pädevad ametiasutused direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 punkti 4 tähenduses;
2. Kui käesolevas direktiivis osutatakse määrusele (EL) nr 1093/2010, käsitatakse asutusi, kes haldavad hoiuste tagamise skeeme, kõnealuse määruse kohaldamisel pädevate asutustena vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 4 lõikele 2.
Artikkel 3
Liikmesus ja järelevalve
1. Iga liikmesriik tagab ühe või mitme hoiuste tagamise skeemi loomise ja ametliku tunnustamise oma territooriumil.
See ei välista piiriüleste hoiuste tagamise skeemide loomist liikmesriikide poolt või eri liikmesriikide skeemide ühinemist riikide kaasabil . Piirülestele või ühinenud hoiuste tagamise skeemidele annavad tegevusloa pädevad asutused koostöös Euroopa Pangandusjärelevalvega . [ME 44]
Kui asjaomane pädev asutus kaalub, kas tunnustada ametlikult hoiuste tagamise skeemi, pöörab ta eelkõige tähelepanu hoiuste tagamise skeemi stabiilsusele ja tagab, et selle liikmesus on tasakaalustatud. [ME 45]
Ükski krediidiasutus ei või vastu võtta hoiuseid, kui ta ei kuulu mõnda sellisesse skeemi.
2. Kui krediidiasutus ei täida temal hoiuste tagamise skeemi liikmena lasuvaid kohustusi, teatatakse sellest viivitamata krediidiasutusele tegevusloa väljastanud pädevatele asutustele, kes võtavad kohe koostöös hoiuste tagamise skeemiga asjakohaseid meetmeid, sealhulgas sanktsioonide karistuste kehtestamine, tagamaks, et krediidiasutus täidab oma kohustusi. [ME 46]
3. Kui need meetmed ei taga, et krediidiasutus täidab oma kohustusi, võib skeem, kui siseriiklik õigus lubab liiget välja arvata, pädevate asutuste selgesõnalisel nõusolekul teatada vähemalt üks kuu ette oma kavatsusest krediidiasutus hoiuste tagamise skeemist välja arvata. Skeem tagab ka edaspidi täielikult hoiused, mis on tehtud enne etteteatamistähtaja möödumist. Kui etteteatamistähtaja möödumisel ei ole krediidiasutus oma kohustusi täitnud, arvab hoiuste tagamise skeem krediidiasutuse välja.
4. Hoiuste tagamise skeem tagab ka edaspidi hoiused, mis on direktiivi 2006/48/EÜ artikli 6 kohaselt tegevusloa saanud krediidiasutuses kõnealuse tegevusloa tühistamise ajal.
5. Kõigi artiklis 1 osutatud hoiuste tagamise skeemide üle teostab pädev asutus seoses käesoleva direktiivi järgimisega ja vastavalt olemasolevatele Euroopa finantsjärelevalve süsteemi eeskirjadele jooksvalt järelevalvet. [ME 47]
Piiriüleste hoiuste tagamise skeemide üle teostab järelevalvet Euroopa Pangandusjärelevalve koostöös kolleegiumiga, mis koosneb osalevate krediidiasutuste asukohamaade pädevate asutuste esindajatest. [ME 48]
6. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemide poolt artikli 11 lõike 3a kohaselt kasutatavad alternatiivsed meetodid vastavad selle artikli sätetele ja Euroopa Pangandusjärelvalve poolt artikli 11 lõike 5 kohaselt välja töötatud suunistele, et hoiuste tagamise skeemid testivad korrapäraselt oma süsteemide valmisolekut ning et neid teavitatakse viivitamaa , kui pädevad asutused avastavad krediidiasutuses probleeme, mis võivad tõenäoliselt viia hoiuste tagamise skeemide rakendamiseni. Euroopa Pangandusjärelvalve kooskõlastab liikmesriikide tegevust. [ME 49]
Selliseid teste tehakse vähemalt iga kolme aasta järel või sagedamini , kui asjaolud seda nõuavad. Esimene test tehakse hiljemalt 31. detsembril 2013. aastal. [ME 50]
Euroopa Pangandusjärelevalve edastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1092/2010 (finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta) (12) asutatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule omaalgatuslikult või viimase soovil süsteemse riski analüüsiks vajaliku teabe, mis puudutab hoiuste tagamise skeeme. [ME 51]
Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus korraldab sellega seoses korrapäraselt vähemalt iga viie aasta tagant vastastikuseid eksperdihindamisi vastavalt [Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse määruse] artiklile 15. määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 30 . Eksperdihindamised hõlmavad muu hulgas ettevõtete üldjuhtimistavasid lõike 7a tähenduses. Hoiuste tagamise skeemid on teabevahetuses Euroopa Pangandusjärelevalvega kohustatud hoidma kõnealuse määruse artiklis 56 (EL) nr 1093/2010 artiklis 70 osutatud ametisaladust.
Euroopa Pangandusjärelevalve on lisaks volitatud uurima igal aastal hoiuste tagamise skeemi stressitaluvust vastavalt eelnevalt määratletud murdepunkte sisaldavatele eri stsenaariumidele, lähtudes ajakohastatud andmetest, et teha kindlaks, kas oleks vaja kohandada kehtivat arvutusmudelit ja sihttaset. Selles kontekstis põhineb stressitaluvuse test väikese mõju, keskmise mõju ning suure mõju stsenaariumil. [ME 52]
7. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemid saavad igal ajal ja nende taotlusel oma liikmetelt kogu teabe, mida on vaja hoiustajatele tagasimaksete tegemiseks, sealhulgas märgistused vastavalt artikli 4 lõikele 2. Stressitestide tegemiseks vajalik teave esitatakse hoiuste tagamise skeemidele jooksvalt. Kõnealune teave muudetakse anonüümseks. Saadud teavet võib kasutada üksnes stressitestide tegemiseks, hoiuste tagamise skeemi vastupanuvõime ajaloolise arengu analüüsimiseks või tagasimaksmise ettevalmistamiseks ning seda ei hoita kauem kui kõnealusel otstarbel vajalik hoitakse saladuses . [ME 53]
7a . Liikmesriigid tagavad, et nende hoiuste tagamise skeemidel on tugevad üldjuhtimistavad ning eelkõige, et:
a) |
nende juhtimisorganisse kuulub vähemalt üks tegevjuhtkonda mittekuuluv liige ning juhtimisorganisse nimetamise menetlus on avatud ja läbipaistev; |
b) |
need esitavad oma tegevuse kohta aastaaruande. [ME 54] |
Artikkel 4
Hoiuste kõlblikkus
1. Hoiuste tagamise skeemidest ei hüvitata järgmist:
a) |
hoiused, mille on paigutanud teised krediidiasutused oma nimel ja oma arvel, kohaldades artikli 6 lõiget 3; |
b) |
kõik instrumendid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 „omavahendite” tähenduses; |
c) |
hoiused, mis tulenevad tehingutest, millega seoses on tehtud süüdimõistev kohtuotsus rahapesu eest nõukogu 10. juuni 1991. direktiivi 91/308/EMÜ 2005/60/EÜ artikli 1 punktis c lõike 2 tähenduses; [ME 55] |
ca) |
hoiused, mille kohta on hoiustaja ja krediidiasutus lepingus kokku leppinud, et hoiust kasutatakse hoiustaja konkreetsete kohustuste täitmiseks krediidiasutuse või kolmanda isiku ees, tingimusel et seaduse või lepingu alusel võib hoiustaja hoiust tasaarveldada või on võimalik hoiust automaatselt selliste kohustustega tasaarveldada olukorras, kus hoius muutuks muidu peatatud hoiuseks; [ME 56] |
d) |
direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 lõikes 5 määratletud finantseerimisasutuste hoiused; |
e) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ (finantsintrumentide turgude kohta) (13) artikli 4 lõike 1 alapunktis 1 määratletud investeerimisühingute hoiused; |
f) |
hoiuste peatamise korral sellise hoiustaja hoiused, keda ei ole kunagi tuvastatud direktiivi 2005/60/EÜ artikli 8 lõike 1 kohaselt hoiuse avamise ajal, hoiuse tagatiste tagasimaksmise käigus või pärast seda ; [ME 57] |
g) |
kindlustusandjate hoiused; |
h) |
investeerimisfondide hoiused; |
i) |
pensionifondide hoiused, välja arvatud hoiused vabatahtlikes pensionisüsteemides või tööandjapensioni skeemides, kui tööandja ei ole suurettevõte ; [ME 58] |
j) |
valitsus- ja keskasutuste hoiused ning piirkondlike ja kohalike ametiasutuste hoiused; [ME 59] |
k) |
krediidiasutuse väljalastud võlakirjad ning oma aktseptidest ja lihtvekslitest tulenevad kohustused. |
2. Liikmesriigid tagavad, et krediidiasutused märgistavad lõikes 1 osutatud hoiused nii, et oleks võimalik sellised hoiused viivitamata tuvastada.
2a. Liikmesriigid tagavad siiski selle, et kohalike ametiasutuste hoiused on kõlblikud hoiuste tagamise skeemidest tehtavateks tagasimakseteks, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
a) |
nad ei anna tavapäraselt tööd kutselisele finantsistile või |
b) |
hoiuste kaotus võiks tõsiselt kahjustada kohaliku omavalitsuse teenuste jätkuvat pakkumist. [ME 60] |
Artikkel 5
Hoiuste tagamise ulatus
1. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste peatamise korral on iga hoiustaja hoiused kokku tagatud 100 000 euro ulatuses.
1a . Lisaks tagavad liikmesriigid, et järgnevad hoiused on täielikult kaitstud:
a) |
isikliku eluruumiga tehtud kinnisvaratehingutega seotud hoiused on tagatud kuni 12 kuud pärast summa krediteerimist või hetkest, mil selliseid hoiuseid oli võimalik seaduslikult üle kanda; |
b) |
hoiused, mis teenivad siseriiklikus õiguses sätestatud eesmärke ning on seotud teatavate elusündmustega, nagu hoiustaja abiellumine, lahutus, pensionile minek, vallandamine, koondamine, invaliidistumine või surm, on tagatud kuni 12 kuud pärast summa krediteerimist; |
c) |
hoiused, mis täidavad siseriiklikus õiguses sätestatud eesmärke ja tulenevad kindlustushüvitiste või kuriteoga tekitatud tervisekahjustuste või ebaseadusliku süüdimõistmise eest tasutud hüvitiste väljamaksmisest, on tagatud kuni 12 kuud pärast summa krediteerimist või hetkest, mil selliseid hoiuseid oli võimalik seaduslikult üle kanda. [ME 61] |
2. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemid ei kaldu kõrvale hoiustajatel on seaduslik nõudeõigus lõikes 1 sätestatud hoiuste tagamise ulatuse nõudest. Liikmesriigid võivad siiski otsustada, et järgmised hoiused on tagatud, eeldusel, et sellise tagasimaksmisega seotud kulude suhtes ei kohaldata artikleid 9, 10 ja 11: ulatuses. [ME 62]
a) |
isiklikuks tarbeks elamukinnisvaraga tehtud tehingutest tulenevad hoiused kuni kolmeks kuuks pärast summa krediteerimist; [ME 63] |
b) |
hoiused, mis täidavad siseriiklikus seaduses sätestatud sotsiaalseid eesmärke ning on seotud teatavate elusündmustega nagu hoiustaja abiellumine, lahutus, invaliidistumine või surm. Hoiuse tagamine ei ületa pärast kõnealust sündmust 12 kuud. [ME 64] |
3. Lõige 2 Lõige 1 ei takista liikmesriike säilitamast või kehtestamast pensionikindlustustooteid ja pensione tagavaid skeeme, tingimusel et sellised skeemid ei taga mitte ainult hoiuseid, vaid need pakuvad kõigi asjaomaste toodete ja olukordade puhul ulatuslikku kaitset. [ME 65]
3a . Enne 31. detsembrit 2010 paigutatud hoiuste suhtes liikmesriikide krediidiasutustes või välismaiste krediidiasutuste filiaalides ja hoiustajate suhtes, kelle peamine elukoht on liikmesriik, kus enne 1. jaanuari 2008 kehtis kohustuslik hoiuste tagamise skeem, mille alusel oli hoiuste tagamise määraks 100 000 kuni 300 000 eurot, võivad asjaomased liikmesriigid erandina lõikest 1 otsustada, et seni kehtinud tagamise määr jääb muutumatul kujul kehtima. Sel juhul tuleb sihttaset ja krediidiasutuste riskipõhiseid osamakseid vastavalt kohandada. [ME 66]
4. Hoiused makstakse välja selle liikmesriigi vääringus, milles kus kontot peeti , või eurodes . Kui lõikes 1 osutatud eurodes väljendatud summad konverteeritakse muusse vääringusse, peavad hoiustajatele tegelikult väljamakstavad summad olema võrdsed käesolevas direktiivis sätestatud summadega. Kui hoiused on mõnes muus vääringus, on hoiustajal õigus otsustada, kas summa tuleb maksta välja:
a) |
selles vääringus, milles kontot peeti, pädevate asutustega kokku lepitud konkreetseks kuupäevaks, mis ei tohi olla hilisem kui artikli 7 lõikes 1 sätestatud tähtpäev, või |
b) |
selle liikmesriigi vääringus, kus kontot peeti. |
Esimese lõigu punkti b tarvis kasutatakse selle vääringu vahetuskurssi, milles hoiust hoiti kuupäevani, mil pädevad asutused tegid artikli 2 lõike 1 punkti e alapunktis i osutatud otsuse või kohtuorgan tegi artikli 2 lõike 1 punkti e alapunktis ii osutatud otsuse. [ME 67]
5. Liikmesriigid, kes konverteerivad eurodes väljendatud summad omavääringusse, kasutavad esialgu konverteerimiseks … (14) kehtinud vahetuskurssi.
Liikmesriigid võivad summade konverteerimisel saadud summasid ümardada, kui selline ümardamine jääb 2 500 euro piiresse.
Ilma et see piiraks teise lõigu kohaldamist, kohandavad liikmesriigid muusse vääringusse konverteeritavate hoiuste tagamise ulatust vastavalt lõikes 1 osutatud summale vähemalt iga viie aasta tagant. Ettenägematute sündmuste korral, nt valuutakursside kõikumine, võivad liikmesriigid pärast komisjoniga konsulteerimist kohandada tagamise ulatust varem.
6. Vähemalt iga viie aasta tagant vaatab komisjon koostöös Euroopa Pangandusjärelevalvega korrapäraselt läbi lõikes 1 osutatud summa. Vajaduse korral esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule direktiivi ettepaneku, et kohandada artiklis 1 osutatud summat, võttes eelkõige arvesse pangandussektori arengut ning liidu majanduslikku ja rahalist olukorda. Esimene läbivaatamine toimub kõige varem 31. detsembril 2015, välja arvatud juhul, kui ettenägematute asjaolude tõttu tuleb seda teha varem. [ME 68]
7. Komisjon võib kohandada lõikes 1 Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 16 vähemalt kord viie aasta järel vastu delegeeritud õigusakte lõikes 1 osutatud summasid summa perioodilise läbivaatamise kohta vastavalt liidus asetleidvale inflatsioonile, lähtudes komisjoni avaldatava tarbijahindade harmoneeritud indeksi muutustest pärast viimast kohandamist .
Kõnealune meede, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artiklile 16. [ME 69]
Artikkel 6
Tagasimakstava summa määramine
1. Artikli 5 lõikes 1 osutatud piirmäärasid kohaldatakse ühte ja samasse krediidiasutusse paigutatud koguhoiuse suhtes olenemata hoiuste arvust, vääringust ja asukohast liidus.
2. Artikli 5 lõikes 1 sätestatud piirmäärade arvutamisel võetakse arvesse iga hoiustaja osa ühiskontol.
Erisätete puudumise korral jagatakse selline konto hoiustajate vahel võrdselt.
Liikmesriigid võivad sätestada, et sellisel kontol olevad hoiused, millele vähemalt kahel isikul on õigusi sellise täisühingu või ühistu või sarnase ühenduse liikmena, mis ei ole juriidiline isik, võib artikli 5 lõikes 1 sätestatud piirmäärade arvutamiseks kokku liita ja käsitleda ühe hoiustaja tehtud hoiusena.
3. Kui hoiustajal ei ole täielikku õigust kontol olevatele summadele, on tagatisega kaitstud isik, kellel on täielik õigus, tingimusel et see isik on tuvastatud või teda saab tuvastada enne kuupäeva, mil pädevad asutused teevad artikli 2 lõike 1 punkti e alapunktis i kirjeldatud otsuse või kohtuorgan teeb artikli 2 lõike 1 punkti e alapunktis ii kirjeldatud otsuse. Kui täielik õigus on mitmel isikul, võetakse artikli 5 lõikes 1 sätestatud piirmäärade arvutamisel arvesse iga isiku osa selle korra kohaselt, mille alusel summasid käsutatakse.
4. Tagasimakstava summa arvutamise kontrollkuupäev on kuupäev, mil pädevad asutused teevad artikli 2 lõike 1 punkti e alapunkti i kohase otsuse või kohtuorgan teeb artikli 2 lõike 1 punkti e alapunkti ii kohase otsuse. Hoiustaja kohustusi krediidiasutuse suhtes ei võeta tagasimakstava summa arvutamisel arvesse, kui tegemist ei ole kontrollkuupäeval maksmisele kuuluvate hoiustaja kohustustega . [ME 70]
5. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemid võivad igal ajal nõuda krediidiasutustelt teavet iga hoiustaja hoiuste kogusumma kohta.
6. Hoiustelt kogunenud intressid, mida ei ole veel välja maksud kuupäevaks, mil pädevad asutused teevad artikli 2 lõike 1 punkti e alapunkti i kohase otsuse või kohtuorgan teeb artikli 2 lõike 1 punkti e alapunkti ii kohase otsuse, hüvitatakse hoiuste tagamise skeemi kaudu. Artikli 5 lõikes 1 osutatud piirmäära ei ületata.
Kui intressid sõltuvad teise finantsinstrumendi väärtusest ja neid ei saa seepärast kindlaks määrata ilma, et see ei seaks ohtu väljamaksmist artikli 7 lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul, seatakse selliste intresside hüvitamisel piirmääraks liikmesriigi õiguses sätestatud viivisemäär.
7. Liikmesriigid võivad teha otsuse selle kohta, et teatavatesse liikmesriigi õigusega määratletud kategooriatesse kuuluvaid hoiuseid, mis täidavad sotsiaalset eesmärki ning mida tagavad kolmandad isikud kooskõlas riigiabi eeskirjadega, ei võeta lõike 1 kohase ühte ja samasse krediidiasutusse sama hoiustaja poolt paigutatud koguhoiuse arvutamisel arvesse. Sellisel juhul on kolmanda isiku tagatis piiratud artikli 5 lõikes 1 sätestatud ulatuses.
7a . Liikmesriigid võivad otsustada, et artikli 7 lõikes 1 märgitud tagasimaksmise eesmärgil ei tohi ühe hoiustaja hoiuseid samas krediidiasutuses kokku liita, kui liikmesriigi õigusaktidega on lubatud, et krediidiasutused tegutsevad eri kaubamärkide all. Ühe ja sama krediidiasutuse ning ühe ja sama kaubamärgi all olevad hoiused liidetakse kokku ja nende suhtes kohaldatakse artikli 5 lõikes 1 sätestatud hoiuste tagamise ulatust. Kui arvutamise tulemusena saadakse tagatud hoiuste suurem summa ühe hoiustaja ja krediidiasutuse kohta, kui artikkel 5 ette näeb, suurendatakse sellele vastavalt artiklite 9 ja 11 kohaselt arvutatavaid osamakseid hoiuste tagamise skeemi.
Kui liikmesriik otsustab mitte lubada eri kaubamärkidega hoiustele eraldi kaitset samas krediidiasutuses, siis ei ole hoiuse omanik ja kaubamärk eraldi kaitstud. Sama krediidiasutuse erineva kaubamärgiga hoiuste liitmist ei kohaldata piiriüleste juhtude korral.
Sellistes liikmesriikides asutatud krediidiasutused, kus seda sätet kohaldatakse, ei tohi hoiuseid selliselt tagada oma filiaalides, mis tegutsevad liikmesriikides, kus ei lubata krediidiasutustel erinevate kaubamärkide all tegutseda. [ME 71]
Artikkel 7
Tagasimaksmine
1. Hoiuste tagamise skeemid peavad suutma maksta peatatud hoiused tagasi seitsme päeva 5 tööpäeva jooksul, kuid mitte enne nädala möödumist kuupäevast, mil pädevad asutused teevad artikli 2 lõike 1 punkti e alapunktis i osutatud otsuse või kohtuorgan teeb artikli 2 lõike 1 punkti e alapunktis ii osutatud otsuse.
Liikmesriigid võivad teha otsuse, mille kohaselt kohaldatakse artikli 6 lõikes 3 osutatud hoiuste suhtes pikemat tagasimaksetähtaega. Kõnealune tähtaeg ei ületa kolme kuud alates kuupäevast, mil pädevad asutused teevad artikli 2 lõike 1 punkti e alapunktis i osutatud otsuse või kohtuorgan teeb artikli 2 lõike 1 punkti e alapunktis ii osutatud otsuse.
Liikmesriigid võivad kuni 31. detsembrini 2016 lubada kohaldada 20 tööpäeva pikkust tagasimaksmise tähtaega, kui pädev asutus tuvastab pärast põhjalikku kontrolli, et hoiuste tagamise skeemid ei ole veel võimelised tagama tagasimaksete tegemist viie tööpäeva jooksul, kuid mitte enne nädala möödumist.
Artikli 6 lõikes 3 osutatud hoiustajale, kellel ei ole täielikku õigust asjaomasel kontol olevatele summadele, tehakse tagasimakse esimeses lõigus osutatud tähtaja jooksul. Kõnealune makse võetakse arvesse tagasimakse tegemisel isikule, kellel on täielik õigus.
1a . Kui liikmesriigid lubavad kuni 31. detsembrini 2016 kohaldada 20 tööpäeva pikkust tagasimaksmise tähtaega vastavalt lõike 1 kolmandale lõigule, teeb hoiuste tagamise skeem hoiustaja nõude korral viie tööpäeva jooksul, kuid mitte enne nädala möödumist hüvitamisele kuuluva hoiuse pealt ühekordse tagasimakse kuni 5 000 euro ulatuses . [ME 150/rev]
1b . Lõikes 1 osutatud tagasi- või väljamaksmine võidakse edasi lükata, kui:
a) |
ei ole kindel, kas isikul on seaduslik õigus tagasimaksele või hoiuse üle käib õiguslik vaidlus; |
b) |
hoiusele kohaldatakse liikmesriigi valitsuse või rahvusvahelise organi majandussanktsioone; |
c) |
viimase 24 kuu jooksul ei ole tehtud hoiusega seotud tehinguid (konto ei ole aktiivne); |
d) |
tagasimaksmisele kuuluv summa on osa artikli 5 lõikes 1a määratletud ajutiselt suurest kontojäägist; |
e) |
tagasimaksmisele kuuluv summa tuleb tagasi maksta vastuvõtva liikmesriigi hoiuste tagamise skeemist vastavalt artikli 12 lõikele 2. [ME 75] |
2. Hoiustajatele makstakse hoiused tagasi ilma, et nad peaksid hoiuste tagamise skeemidele esitama vastava taotluse. Selleks edastab krediidiasutus hoiuste ja hoiustajate kohta teabe viivitamata pärast hoiuste tagamise skeemilt taotluse saamist.
3. Mis tahes kirjavahetust hoiuste tagamise skeemi ja hoiustaja vahel peetakse selles Euroopa Liidu ametlikus keeles, mida krediidiasutus, kus on tagatud hoius, kasutab hoiustajaga suhtlemiseks, või selle puudumise korral tagatud hoiuse asukohaliikmesriigi riigikeeles või -keeltes. Kui pank tegutseb teises liikmesriigis vahetult ilma filiaale loomata, esitatakse teave keeles, mille hoiustaja kontot avades valis. [ME 76]
4. Olenemata lõikes 1 sätestatud tähtajast võib hoiuste tagamise skeem hoiustajaga seotud maksed kuni kohtuotsuseni peatada, kui hoiustajat või mõnda teist kontol olevate summadega seotud õigusi või huve omavat isikut süüdistatakse direktiivi 91/308/EMÜ artiklis 1 2005/60/EÜ artikli 1 lõikes 2 määratletud rahapesust tulenevas või sellega seotud õigusrikkumises. [ME 77]
4a . Tagasimakseid ei tehta, kui viimase 24 kuu jooksul pole tehtud hoiusega seotud tehinguid ja hoiuse väärtus on väiksem kui tagasimaksest tulenevad halduskulud. [ME 78]
Artikkel 8
Nõuded hoiuste tagamise skeemide vastu
1. Liikmesriigid tagavad, et hoiustaja õigus hüvitisele võib olla hagi esemeks, mille hoiustaja esitab hoiuste tagamise skeemi vastu. [ME 79]
2. Ilma et see piiraks muid õigusi, mis neil võivad siseriikliku õiguse alusel olla, ja ilma, et see piiraks lõike 3 kohaldamist, on likvideerimismenetluse korral siseriikliku õiguse alusel hüvitismakseid tegevatel skeemidel regressiõigus hoiustajate nõudeõiguste suhtes nende tehtud maksete summa ulatuses.
Käesolevas lõikes osutatud regressiõigusega seotud õigused kuuluvad esimesse järku vahetult pärast lõike 1 kohaseid hoiustajate õigusi ja enne kõiki teisi likvideerija suhtes olevaid õigusi. [ME 80]
3. Kui hoiuste tagamise skeem annab teisele skeemile laenu artiklis 10 osutatud menetluse kohaselt, on likvideerimismenetluse korral laenu andvatel hoiuste tagamise skeemidel laenusumma ulatuses regressiõigus hoiustajate nõudeõiguste suhtes nende tehtud maksete summa ulatuses.
Regressiõigust ei kasutata enne, kui laen on artikli 10 lõike 2 punkti b kohaselt välja makstud. Kui likvideerimismenetlus lõpeb enne kõnealust kuupäeva, laiendatakse regressiõigust laenu võtvale skeemile makstavatele likvideerimisjaotistele.
Käesolevas lõikes osutatud regressiõigusega seotud õigused kuuluvad esimesse järku vahetult pärast lõike 1 kohaseid hoiustajate õigusi ja enne kõiki teisi likvideerija suhtes olevaid õigusi.
4. Liikmesriigid võivad piirata ajavahemikku, mille jooksul võivad nõuda oma hoiuste tagasimaksmist hoiustajad, kellele ei ole makstud tagasi hoiuseid või kelle nõudeid ei ole skeem tunnistanud artikli 7 lõikes 1 sätestatud ajavahemiku jooksul. Selline tähtaeg määratakse kindlaks kuupäevaga, mil hoiustajate õigused, mille suhtes hoiuste tagamise skeemil on regressiõigus lõike 2 kohaselt, registreeritakse likvideerimismenetluses vastavalt siseriiklikule õigusele.
Tähtaja määramisel võtavad liikmesriigid arvesse aega, mida hoiuste tagamise skeemil on vaja selliste nõuete kokkukogumiseks enne sellist registreerimist.
Artikkel 9
Hoiuste tagamise skeemide rahastamine
1. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemidel on võimalike kohustuste kindlaksmääramiseks asjakohased süsteemid. Hoiuste tagamise skeemi likviidsed käibevahendid vastavad kõnealustele kohustustele.
Hoiuste tagamise skeemi likviidsed käibevahendid kogutakse skeemi liikmete korrapärastest osamaksetest, mis tehakse iga aasta 30. juunil ja 30. detsembril vähemalt kord aastas . See ei takista täiendavate rahastamisallikate kasutamist. Ühekordset liikmeks astumise tasu ei nõuta. [ME 81]
Likviidsete käibevahendite maht ulatub vähemalt sihtasemeni. Kui likviidsete käibevahendite maht jääb alla sihttaseme, jätkatakse osamaksete tegemist vähemalt seni, kuni saavutatakse taas sihttase. Korrapärase osamakse puhul võetakse nõuetekohaselt arvesse konjunktuuritsüklit ja selle suurus on vähemalt 0,1 % tagatud hoiuste mahust. Osamaksete tasumise kohustust kohaldatakse ainult siis , kui hoiuste tagamise skeemil on sihttasemest vähem vara. Kui pärast sihttaseme esmakordset saavutamist on likviidsete käibevahendite maht alla kahe kolmandiku sihttasemest tulenevalt vahendite väljamaksmisest , on korrapärase osamakse suurus vähemalt 0,25 % kõlblike tagatud hoiuste mahust. [ME 82]
2. Skeemi selliste Hoiuste tagamise skeemide likviidsed käibevahendid investeeritakse väikese riskiga ja investeeringute kogumaht, mis on seotud ühe asutusega, piisavalt hajutatult ning nende maht ei ületa 5 % 5 % skeemi likviidsetest käibevahenditest, välja arvatud juhul, kui nende hoiuste või investeeringute suhtes kohaldatakse direktiivi 2006/48/EÜ VI lisa I osa kohaselt 0 %-list riskikaalu . Äriühinguid, mis on koondatud ühte konsolideerimisgruppi konsolideeritud aruannete koostamiseks nõukogu direktiivi 83/349/EMÜ (15) tähenduses või kooskõlas tunnustatud rahvusvaheliste raamatupidamiseeskirjadega, käsitatakse kõnealuse piirmäära arvutamisel sellel eesmärgil ühe asutusena. [ME 83]
3. Kui hoiuste tagamise skeemi likviidsetest käibevahenditest ei piisa hoiuste peatamise korral hoiuste tagasimaksmiseks, teevad skeemi liikmed erakorralise osamakse, mille suurus ei ületa 0,5 % nende kõlblike tagatud hoiuste mahust kalendriaasta kohta. Kõnealune makse tehakse üks päev enne artikli 7 lõikes 1 osutatud tähtaja lõppu. [ME 84]
4. Lõigetes 1 ja 2 Lõigetes 1 ja 3 osutatud osamaksete kogusumma ei ületa 1 % kõlblikest tagatud hoiustest kalendriaasta kohta. [ME 85]
Pädevad asutused võivad täielikult või osaliselt ajutiselt vabastada krediidiasutuse lõikes 2 osutatud kohustusest, kui lõigetes 1 ja 2 osutatud maksete kogusumma tõttu on raskendatud selliste nõuete rahuldamine, mis muudel võlausaldajatel on krediidiasutuse vastu. Sellist erandit ei kohaldata kauem kui kuus kuud, kuid seda võidakse krediidiasutuse taotlusel uuendada. Asjaomane summa tasutakse osamaksena hilisemal ajal, kui selle maksmine ei ohusta enam teiste võlausaldajate nõuete rahuldamist. Lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud likviidseid käibevahendeid kasutatakse peamiselt hoiuste kaitsmiseks ja tagasimaksmiseks käesoleva direktiivi kohaselt. Kuni ühte kolmandikku likviidsetest käibevahenditest võib kasutada ennetus- ja tugimeetmete jaoks käesoleva direktiivi tähenduses. Sel juhul esitab hoiuste tagamise skeem ühe kuu jooksul pädevale asutusele aruande, milles tõendatakse, et piirmäära, mis on üks kolmandik likviidsetest käibevahenditest, ei ole ületatud. [ME 86]
5. Käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud likviidseid käibevahendeid kasutatakse peamiselt hoiuste tagasimaksmiseks käesoleva direktiivi kohaselt.
Neid võidakse siiski kasutada ka selleks, et rahastada hoiuste ülekandmist teise krediidiasutusse, tingimusel, et hoiuse tagamise skeemi kantavad kulud ei ületa asjaomases krediidiasutuses olevate tagatud hoiuste summat. Sel juhul esitab hoiuste tagamise skeem ühe kuu jooksul pärast hoiuste ülekandmist Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele aruande, milles tõendatakse, et eespool osutatud piirmäära ei ületatud. [ME 87]
Liikmesriik võib lubada hoiuste tagamise skeemidel kasutada nende rahalisi vahendeid panga maksevõimetuks muutumise vältimiseks, ilma et neil piirataks teise krediidiasutusse hoiuste ülekandmise rahastamist, tingimusel, et täidetud on järgmised tingimused: [ME 88]
a) |
skeemi rahalised vahendid ületavad pärast sellise meetme võtmist 1 % kõlblikest hoiustest; [ME 89] |
b) |
hoiuste tagamise skeem esitab ühe kuu jooksul pärast sellise meetme võtmise kohta otsuse tegemist Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele aruande, milles tõendatakse, et eespool osutatud piirmäära ei ületatud. [ME 90] |
Iga juhu puhul eraldi ja pädeva asutuse loal, mis on antud asjaomase hoiuste tagamise skeemi põhjendatud taotluse alusel, võib punktis a osutatud osakaalu kehtestada vahemikus 0,75–1 %. [ME 91]
5a . Hoiuste tagamise skeemid võivad kasutada likviidseid käibevahendeid üle lõikes 5 sätestatud piirmäära ennetus- ja tugimeetmeteks, kui täidetud on järgmised tingimused:
a) |
hoiuste tagamise skeemil on asjakohased süsteemid riskide järelevalveks ja liigitamiseks ning vastavad võimalused osalevate krediidiasutuste mõjutamiseks; |
b) |
hoiuste tagamise skeemil on vajalikud protseduurid ja struktuurid, et valida, rakendada ja kontrollida ennetus- ja tugimeetmeid; |
c) |
ennetus- ja tugimeetmete võimaldamine hoiuste tagamise skeemi kaudu on seotud toetatavale krediidiasutusele esitatud nõuetega, mis sisaldavad vähemalt hoiuste tagamise skeemi rangemat riskijärelevalvet ja kaugeleulatuvat kontrolliõigust; |
d) |
osalevad krediidiasutused annavad hoiuste tagasimaksmise vajaduse tekkimisel ning kui hoiuste tagamise skeemi likviidsed käibevahendid moodustavad alla kahe kolmandiku sihttasemest kohe hoiuste tagamise skeemile ennetus- ja tugimeetmeteks kasutatud vahendid erakorralise osamakse vormis; ning |
e) |
osalevate krediidiasutuste võime maksta erakorralisi osamakseid punkti d kohaselt määratakse kindlaks pädeva asutuse hinnanguga. [ME 92] |
5b. Likviidseid käibevahendeid võidakse kasutada ka meetmeteks seoses krediidiasutuste nõuetekohase likvideerimisega, tingimusel et hoiuste tagamise skeemi kantavad kulud ei ületa asjaomases krediidiasutuses olevate tagatud hoiuste summat. Kui likvideerimine toimub selliselt, siis esitab hoiuste tagamise skeem ühe kuu jooksul pärast hoiuste ülekandmist Euroopa Pangandusjärelevalvele aruande, mis kinnitab, et kulud ei ole ületanud tagatud hoiuste summat. [ME 93]
6. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemidel on alternatiivse rahastamise kord, mis võimaldab hankida lühiajalisi vahendeid, et vajaduse korral rahuldada hoiuste tagamise skeemide vastu esitatud nõudeid.
7. Liikmesriigid teatavad igal kuul kord kvartalis Euroopa Pangandusjärelevalvele Asutusele kõlblike hoiuste ja tagatud hoiuste mahu nende territooriumil ning nende hoiuste tagamise skeemides hoitavate likviidsete käibevahendite summa. Kõnealust teavet kinnitavad pädevad asutused ja see tuleb koos kõnealuse kinnitusega saata kümne päeva jooksul pärast iga kuu lõppu kord kuus Euroopa Pangandusjärelevalvele Asutusele. [ME 94]
Liikmesriigid tagavad, et esimeses lõigus osutatud teave avaldatakse hoiuste tagamise skeemide ja Euroopa Pangandusjärelevalve veebilehel vähemalt korra aastas. [ME 95]
7a. Hoiuste tagamise skeemid järgivad eriomaseid üldjuhtimise eeskirju ja moodustavad erikomisjoni, kuhu kuuluvad hoiuste tagamise skeemi kõrgetasemelised esindajad, selle liikmed ja asjaomaste ametiasutuste esindajad, kes töötavad välja ja võtavad vastu läbipaistvad investeerimissuunised likviidsete käibevahendite kohta. Kõnealustes suunistes võetakse arvesse selliseid tegureid nagu investeeringute kestus, kvaliteet, mitmekesistamine ja korrelatsioon. [ME 96]
Artikkel 10
Laenutehingud hoiuste tagamise skeemide vahel
1. Liikmesriigid võivad lubada hoiuste tagamise skeemil on õigus võtta laenu kõigilt teistelt artikli 1 lõikes 3 osutatud skeemidelt skeemidel anda vabatahtlikult laenu teistele hoiuste tagamise skeemidele , mis asuvad Euroopa liidus, tingimusel, et täidetud on kõik järgmised tingimused: [ME 97]
a) |
laenu võttev skeem ei suuda täita artikli 8 lõike 1 kohast kohustust seoses artikli 9 lõike 5 esimese ja teise lõigu alusel varem tehtud maksetega; [ME 87] |
b) |
punktis a osutatud olukord on tingitud artiklis 9 osutatud likviidsete käibevahendite puudumisest; |
c) |
laenu võtvasse skeemi on tehtud artikli 9 lõikes 3 osutatud erakorralised osamaksed; |
d) |
laenu võttev skeem võtab juriidilise kohustuse, et laenatud vahendeid kasutatakse artikli 8 lõike 1 kohaste nõuete rahuldamiseks; |
e) |
laenu võttev skeem ei ole samal ajal seotud kohustusega maksta käesoleva artikli alusel laen tagasi mõnele teisele hoiuste tagamise skeemile; |
f) |
laenu võttev skeem märgib taotletava rahasumma teavitab pädevaid asutusi taotletavast rahasummast ; [ME 98] |
g) |
laenuks võetud kogusumma ei ületa 0,5 % laenu võtva skeemi kõlblikest tagatud hoiustest; [ME 99] |
h) |
laenu võttev skeem teavitab viivitamata Euroopa Pangandusjärelevalvet ja märgib põhjused, miks käesolevas lõigus osutatud tingimused on täidetud, ja taotletava rahasumma suuruse. |
Esimese lõigu punktis f osutatud summa määratakse kindlaks järgmiselt:
[artikli 8 lõike 1 kohaselt tagasimaksmisele kuuluvate tagatud hoiuste maht] – [likviidsed käibevahendid + artikli 9 lõikes 3 osutatud erakorraliste osamaksete maksimumsumma] [ME 100]
Teised hoiuste tagamise skeemid tegutsevad laenu andvate skeemidena. Selleks määravad liikmesriigid, kus asub rohkem kui üks skeem, ühe skeemi kõnealuses liikmesriigis laenu andvaks skeemiks ja teatavad sellest Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele. Liikmesriigid võivad otsustada, kas ja kuidas teised samas liikmesriigis asuvad hoiuste tagamise skeemid hüvitavad laenu andvale skeemile tema kulud. [ME 101]
Hoiuste tagamise skeemid, mis on vastavalt käesolevale artiklile kohustatud maksma mõnele teisele hoiuste tagamise skeemile tagasi laenu, ei anna laenu teistele hoiuste tagamise skeemidele.
2. Laenu suhtes kohaldatakse järgmisi tingimusi:
a) |
iga skeem annab laenu summas, mis on proportsionaalne igas skeemis olevate kõlblike hoiuste summaga, võtmata arvesse laenu võtvat skeemi ja punktis a osutatud hoiuste tagamise skeeme. Summad arvutatakse artikli 9 lõike 7 kohaselt esitatud viimase igakuise kinnitatud teabe põhjal; [ME 102] |
b) |
laenu võttev skeem maksab laenu tagasi hiljemalt 5 aasta pärast, sealhulgas iga-aastaste osamaksetena, kusjuures intressimakse kuulub tasumisele alles laenu tagasimakse tähtpäeval; |
c) |
kokkulepitud intressimäär on võrdne vähemalt Euroopa Keskpanga laenamise püsivõimaluse intressimääraga kõnealusel laenuperioodil. [ME 103] |
ca) |
laenu võttev skeem teavitab Euroopa Pangandusjärelevalvet algsest intressimäärast ja laenu kestusest. [ME 104] |
3. Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus kinnitab, et lõikes 1 lõigetes 1 ja 2 osutatud nõuded on täidetud, ning määrab iga skeemi poolt väljalaenatavad summad, mis on arvutatud lõike 2 punkti a kohaselt, ja algse intressimäära lõike 2 punkti c kohaselt, samuti laenuperioodi. [ME 105]
Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus edastab kinnituse koos lõike 1 punktis h osutatud teabega laenu andvatele hoiuste tagamise skeemidele. Kõnealused skeemid saavad kõnealuse kinnituse ja teabe kätte kahe tööpäeva jooksul. Laenu andvad hoiuste tagamise skeemid maksvad laenu võtvale skeemile laenu välja viivitamata, kuid hiljemalt kahe tööpäeva jooksul pärast kinnituse ja teabe kättesaamist. [ME 106]
5. Liikmesriigid tagavad, et laenu võtva skeemi kogutavad osamaksed on piisavad, et maksta tagasi laenusumma ja võimalikult kiiresti taastada sihttase.
Artikkel 11
Hoiuste tagamise skeemidesse tehtavate osamaksete arvutamine
1. Artiklis 9 osutatud osamaksed hoiuste tagamise skeemidesse määratakse iga liikme puhul kindlaks vastavalt proportsionaalselt asjaomase liikme riskimäärale riskimääraga . Krediidiasutused ei maksa alla 75 % või üle 200 250 % summast, mida maksab keskmise riskiga pank. Liikmesriigid võivad ette näha, et artikli 1 lõikes 4 osutatud asutuste kaitsesüsteemi liikmed maksavad hoiuste tagamise skeemidesse vähem, kuid mitte alla 37,5 % summast, mille maksab keskmise riskiga pank.
Liikmesriigid võivad näha ette väiksemad osamaksed liikmesriigi õiguses reguleeritud väiksema riskiga valdkondade osas. [ME 107]
1a . Liikmesriigid võivad lubada, et sama keskasutusega vastavalt direktiivi 2006/48/EÜ artikli 3 lõikele 1 seotud krediidiasutustele rakendatakse tervikuna keskasutuse ja temaga seotud asutuste jaoks konsolideeritud baasil määratud riskikaalu. Liikmesriigid võivad nõuda, et krediidiasutused maksavad minimaalset osamakset, olenemata nende tagatud hoiuste mahust. [ME 112]
2. Riskimäära määramisel ja osamaksete arvutamisel tuginetakse I ja II lisas osutatud elementidele kirjeldatakse standardmeetodi riskimäära määramiseks ja hoiuste tagamise skeemi tehtavate liikmete osamaksete arvutamiseks . [ME 108]
3. Lõiget 2 ei kohaldata artikli 1 lõikes 2 osutatud hoiuste tagamise skeemide suhtes. [ME 109]
3a . Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist, võivad hoiuste tagamise skeemid kasutada alternatiivseid riskipõhiseid meetodeid, et määrata ja arvutada liikmete riskipõhised osamaksed. Osamaksete arvutamine on proportsionaalne liikmete äririskiga ja selles arvestatakse nõuetekohaselt eri ärimudelite riskiprofiile. Alternatiivne meetod võib samuti arvesse võtta bilansi aktivaid ning riski näitajaid, nagu kapitali adekvaatsus, varade kvaliteet ja likviidsus.
Iga alternatiivse meetodi kiidavad heaks pädev asutus ja Euroopa Pangandusjärelvalve ning see vastab artikli 11 lõike 5 kohaselt Euroopa Pangandusjärelvalve välja töötatud suunistele. Euroopa Pangandusjärelevalve veendub suuniste järgimises vähemalt iga viie aasta järel, ent igal juhul siis, kui hoiuste tagamise skeemi alternatiivset meetodit muudetakse. [ME 110]
4. Komisjonile antakse volitused määrata kindlaks II lisa A osas esitatud mõistete ja meetodite elemendid. Kõnealused Selleks et tagada mõistete tulemuslik ühtlustamine ning lõigetes 1 ja 2 sätestatud standardmeetodi kehtestamine, töötab Euroopa Pangandusjärelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite kavandid võetakse vastu vastavalt [Euroopa eelnõud, tehes vajaduse korral Pangandusjärelevalve Asutuse määruse] artiklitele 7–7d ettepaneku mõistete ja meetodite kohandamiseks, et tagada täielik võrreldavus ja vältida moonutusi .
Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus võib välja töötada esitab regulatiivsete tehniliste standardite kavandeid ja esitada need eelnõud komisjonile kinnitamiseks hiljemalt 31. detsembriks 2012 .
Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras. [ME 111]
4a . Euroopa Pangandusjärelevalve võtab riskianalüüside tegemisel ja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude koostamisel arvesse krediidiasutustes loodud üldjuhtimise kontrollimehhanisme. Sellega tagatakse parimate tavade levitamine Euroopa finantsjärelevalve süsteemi kaudu. [ME 113]
5. Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus annab 31. detsembriks 2012[Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 16 artikli 8] kohaselt välja suunised II lisa B osa kohaldamiseks ja hoiuste tagamise skeemide välja töötatud alternatiivsete riskipõhiste meetodite jaoks lõike 3 a tähenduses . [ME 114]
Artikkel 12
Koostöö Euroopa Liidus
1. Hoiuste tagamise skeemid hõlmavad krediidiasutuste teistes liikmesriikides asutatud filiaalide hoiustajaid.
2. Selliste filiaalide hoiustajatele, mille krediidiasutused on asutanud teistes liikmesriikides või mis asuvad liikmesriikides, kus tegutseb teises liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutus, maksab hoiused tagasi vastuvõtva liikmesriigi skeem päritoluliikmesriigi skeemi nimel. Päritoluliikmesriigi skeem hüvitab eraldab vajalikud vahendid, et vastuvõtva liikmesriigi skeem saaks täita päritoluliikmesriigi skeemi tehtud väljamaksed kohustuse teha hoiustajatele tagasimakseid lõike 1 alusel . [ME 115]
Samuti teavitab vastuvõtva liikmesriigi skeem asjaomaseid hoiustajaid päritoluliikmesriigi skeemi nimel ja tal on päritoluliikmesriigi skeemi nimel õigus võtta vastu kõnealuste hoiustajate saadetud posti.
3. Kui krediidiasutus lõpetab skeemi liikmeks oleku ja ühineb teise skeemiga, hüvitatakse või kantakse teisele skeemile pro rata üle osamaksed, mida krediidiasutus tegi 6 kuu jooksul viimasel aastal enne liikmesuse lõpetamist, kui tegemist ei ole korrapärase osamaksega artikli 9 lõike 1 kolmanda lõigu tähenduses või erakorralise osamaksega artikli 9 lõike 3 tähenduses . Seda ei kohaldata, kui krediidiasutus on skeemist artikli 3 lõike 3 kohaselt välja arvatud. [ME 116]
4. Liikmesriigid tagavad, et päritoluliikmesriigi hoiuste tagamise skeemid vahetavad vastuvõtvate liikmesriikide hoiuste tagamise skeemiga artikli 3 lõikes 7 osutatud teavet. Kohaldatakse kõnealuses artiklis sätestatud piiranguid.
Krediidiasutused, kes soovivad kooskõlas käesoleva direktiiviga minna vabatahtlikult ühest hoiuste tagamise skeemist üle teise, peavad teatama sellest kavatsusest vähemalt 6 kuud ette. Selle perioodi jooksul teeb krediidiasutus osamakseid oma algsesse hoiuste tagamise skeemi nii eelneva kui ka tagantjärele rahastamise osas. [ME 117]
5. Hoiuste tagamise skeemide vahelise koostöö lihtsustamiseks ja tõhustamiseks eelkõige seoses käesoleva artikli ja artikliga 10 sõlmivad hoiuste tagamise skeemid või vajaduse korral pädevad asutused kirjalikud koostöökokkulepped. Selliste kokkulepete puhul võetakse arvesse direktiivis 95/46/EÜ sätestatud nõudeid.
Hoiuste tagamise skeemid teavitavad Euroopa Pangandusjärelevalvet selliste kokkulepete olemasolust ja sisust. Euroopa Pangandusjärelevalve võib selliste kokkulepete kohta esitada arvamusi vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 6 lõike 2 punktile f ja artiklile 19. Kui pädevad asutused või hoiuste tagamise skeemid ei suuda jõuda kokkuleppele või kui selliste kokkulepete tõlgendamisel on lahkarvamusi, lahendab erimeelsused Euroopa Pangandusjärelevalve vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 11.
Selliste kokkulepete puudumine ei mõjuta artikli 8 lõike 2 kohaseid hoiustajate nõudeid ega käesoleva artikli lõike 3 kohaseid krediidiasutuste nõudeid.
Artikkel 13
Kolmandates riikides asuvate krediidiasutuste filiaalid
1. Liikmesriigid kontrollivad, et väljaspool Euroopa Liitu asuva peakontoriga krediidiasutuse (kolmanda riigi krediidiasutus) filiaalid pakuvad käesolevas direktiivis sätestatuga samaväärset kaitset.
Kui see nii ei ole, võivad liikmesriigid sätestada, et kolmanda riigi krediidiasutuse filiaalid peavad liituma mõne nende territooriumil toimiva hoiuste tagamise skeemiga, kui direktiivi 2006/48/EÜ artikli 38 lõikest 1 ei tulene teisiti.
1a . Selleks et tagada lõike 1 alusel järjepidev ühtlustamine, töötab Euroopa Pangandusjärelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, millega kehtestatakse üldised samaväärsuse kriteeriumid.
Euroopa Pangandusjärelevalve esitab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt … .
Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras. [ME 118]
2. Kolmanda riigi krediidiasutuste selliste filiaalide olemasolevatele ja potentsiaalsetele hoiustajatele, mis ei ole liikmesriigis toimiva skeemi liikmed, annab kõnealune krediidiasutus kogu vajaliku teabe nende hoiuseid hõlmava tagamiskorra kohta.
3. Lõikes 2 osutatud teave tehakse kättesaadavaks siseriikliku õigusega ettenähtud viisil filiaali asukohaliikmesriigi riigikeeles või -keeltes ja kui hoiustaja seda nõuab ning filiaal on võimeline seda nõudmist täitma, siis ka muudes keeltes ning selges ja arusaadavas vormis. [ME 151/rev]
Artikkel 14
Hoiustajatele esitatav teave
1. Liikmesriigid tagavad, et krediidiasutused annavad olemasolevatele ja potentsiaalsetele hoiustajatele teavet, mis on vajalik selle hoiuste tagamise skeemi tuvastamiseks, kuhu asutus ja selle filiaalid Euroopa Liidus kuuluvad. Kui hoiust ei tagata vastavalt artiklile 4 artikli 4 lõike 1 punktidele a–g ja i–k ning artikli 4 lõikele 2 hoiuste tagamise skeemiga, teavitab krediidiasutus sellest hoiustajat, mille järel krediidiasutus pakub hoiustajale võimalust oma hoiused koos kogunenud intressiga ning ilma trahvi maksmata välja võtta . [ME 119]
2. Potentsiaalsele hoiustajale suunatud teave esitatakse talle ja allkirjastatakse tema poolt enne hoiustamislepingu sõlmimist. Selleks kasutatakse III lisas esitatud teabevormi.
3. Hoiustajatele esitatakse teave konto väljavõttel. Kõnealune teave hõlmab kinnitust selle kohta, et hoiused on kõlblikud hoiused. Lisaks lisatakse viide III lisas esitatud teabelehele ja märgitakse, kust selle saab. III lisas esitatud teabeleht lisatakse ühtlasi ühele hoiustaja konto väljavõttele vähemalt kord aastas. Samuti võib osutada osutatakse teabelehel vastutava hoiuste tagamise skeemi veebilehele.
Hoiuste tagamise skeemi veebileht sisaldab hoiustajatele vajalikku teavet, eelkõige käesolevas direktiivis sätestatud hoiuste tagamise menetluse ja tingimuste kohta. [ME 120]
4. Lõikes 1 sätestatud teave tehakse kättesaadavaks siseriikliku õigusega ettenähtud viisil filiaali asukohaliikmesriigi riigikeeles või -keeltes ja kui hoiustaja seda nõuab ning filiaal on võimeline seda nõudmist täitma, siis ka muudes keeltes . [ME 121]
5. Liikmesriigid piiravad lõikes 1 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud teabe kasutamist reklaamis. viitega skeemile, mis tagab toodet, millele reklaamis osutatakse. [ME 122]
Krediidiasutused, kes on artikli 1 lõigetes 3 ja 4 osutatud skeemide liikmed, teavitavad hoiustajaid asjakohaselt skeemi toimimisest. esitavad hoiuste tagamise skeemi toimimise kohta hoiustajatele asjakohast ja lihtsalt mõistetavat teavet . Seejuures teavitavad krediidiasutused hoiustajaid tagatud hoiuste maksimaalsest suurusest ja muudest hoiuste tagamise skeemiga seonduvatest asjaoludest. Selline teave ei tohi sisaldada viidet, et hoiused on piiramatult tagatud. [ME 123]
6. Krediidiasutuste ühinemise korral teatatakse hoiustajatele ühinemisest vähemalt üks kuu enne ühinemise õiguslikku jõustumist. Ühinemise jõustumisel teavitatakse hoiustajaid sellest, et igas ühinevas pangas olevad kõnealuste hoiustajate hoiused liidetakse pärast ühinemist kokku, et määrata hoiuste tagamise ulatus hoiuste tagamise skeemi raames. Pärast ühinemisest teatamist antakse hoiustajatele kolm kuud aega, et anda neile võimalus viia hoiused, sealhulgas kogunenud intressid niivõrd, kui need ületavad artikli 5 lõikes 1 sätestatud tagatud hoiuse summa, üle teise panka või teise kaubamärgi alla ilma trahvi maksmata. Kui nimetatud kolme kuu jooksul ületatakse artikli 5 lõikes 1 sätestatud summat, suurendatakse hoiuste tagamise ulatust, korrutades artikli 5 lõikes 1 sätestatud summa ühinenud krediidiasutuste arvuga. [ME 124]
6a . Krediidiasutuse lahkumise või väljaarvamise korral hoiuste tagamise skeemist teavitab lahkuv krediidiasutus oma hoiustajaid ühe kuu jooksul. [ME 125]
7. Kui hoiustaja kasutab Interneti-panka, edastatakse teave, mille avalikustamine on ette nähtud käesoleva direktiiviga, sobival viisil, mis muudab selle hoiustajale kergesti kättesaadavaks, või paberkandjal, kui hoiustaja seda taotleb . [ME 126]
7a . Liikmesriigid peavad tagama selle, et oleks paika pandud asjakohane kord, mis võimaldab hoiuste tagamise skeemidel jagada teavet ja suhelda tõhusalt teiste hoiuste tagamise skeemide, osalevate krediidiasutuste ja pädevate asutustega enda jurisdiktsioonis ning vajaduse korral piiriüleselt teiste asutustega. [ME 127]
Artikkel 15
Tegevusloa saanud krediidiasutuste loetelu
Tegevusloa saanud krediidiasutuste loetelus, mis koostatakse direktiivi 2006/48/EÜ artikli 14 kohaselt, märgib komisjon läbipaistval viisil iga krediidiasutuse seisundi seoses käesoleva direktiiviga. [ME 128]
Artikkel 16
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
1a. Komisjonile antakse alates … (16) määramata ajaks õigus võtta vastu artikli 5 lõikes 7 osutatud delegeeritud õigusakte.
1b . Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõikes 7 osutatud õiguse delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud õiguse delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
2. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
3. Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse artiklites … ja … sätestatud tingimusi. Artikli 5 lõike 7 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub ainult siis, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole esitanud sellele vastuväiteid kolme kuu jooksul alates sellest, kui õigusakt Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tehti, või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne nimetatud ajavahemiku möödumist komisjonile teatanud, et ei kavatse vastuväiteid esitada . Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra. [ME 129]
Artikkel 17
Delegeerimise tagasivõtmine
1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 16 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.
2. Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teavitada teist institutsiooni ja komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, viidates delegeeritud volitustele, mille ta võib tagasi võtta, ja võimalikele tagasivõtmise põhjustele.
3. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses osutatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. [ME 130]
Artikkel 18
Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine
1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega ühe kuu võrra.
2. Kui pärast selle tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning jõustub aktis nimetatud kuupäeval.
Delegeeritud õigusakt võidakse avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja see võib jõustuda enne kõnealuse ajavahemiku lõppu, kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on komisjoni teavitanud sellest, et nad ei kavatse esitada vastuväiteid.
3. Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid. [ME 131]
Artikkel 19
Üleminekusätted
1. Artikli 9 kohased hoiuste tagamise skeemidesse tehtavad osamaksed jaotatakse võimalikult võrdselt, kuni saavutatakse artikli 9 lõike 1 kolmandas lõigus osutatud sihttase. [ME 132]
1a . Kui hoiuste tagamise skeem ei suuda osalevate krediidiasutuste tagatud hoiuseid käesoleva direktiivi jõustumise ajaks kindlaks määrata, tugineb sihttase artikli 2 lõike 1 punkti h kohaselt skeemi kõlblikele hoiustele. Alates 1. jaanuarist 2015 on tagatud hoiused kõigile hoiuste tagamise skeemidele sihttaseme arvutamise aluseks. [ME 133]
2. Hoiustajaid, kellel on sama krediidiasutuse väljaantud võlainstrumente ning oma aktseptidest või lihtvekslitest tulenevaid kohustusi, samuti hoiuseid, mille olemasolu saab tõestada üksnes muu sertifikaadiga kui pangakonto väljavõte, mille omanik on selle igakordne valdaja ja mis ei ole nimeline , hoiuseid, mille põhisumma ei ole nimiväärtuses tagasimakstav või mille põhisumma on nimiväärtuses väljamakstav krediidiasutuse või kolmanda isiku teatava tagatise või kokkuleppe alusel, teavitatakse sellest, et nende hoiused ei ole enam tagatud hoiuste tagamise skeemiga.
3. Kui teatavate hoiuste osaline või täielik tagamine hoiuste tagamise skeemidega lõpeb pärast käesoleva direktiivi või direktiivi 2009/14/EÜ ülevõtmist siseriiklikusse õigusesse, võivad liikmesriigid lubada selliste hoiuste tagamist kuni 31. detsembrini 2014, kui kõnealused hoiused maksti sisse enne 30. juunit 2010. Liikmesriigid tagavad, et pärast 31. detsembrit 2014 ei anna ükski skeem suuremaid või ulatuslikumaid tagatisi, kui on ette nähtud käesolevas direktiivis, olenemata hoiuste sissemaksmise kuupäevast.
4. Komisjon esitab 31. detsembriks 2015 hiljemalt 2. jaanuariks 2014 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ja vajaduse korral seadusandliku akti ettepaneku, et teha kindlaks, kas olemasolevad milles sätestatakse, kuidas liidus tegutsevad hoiuste tagamise skeemid tuleks asendada ühe skeemiga kogu võivad teha Euroopa Liidus Pangandusjärelevalve koordineerimise all koostööd Euroopa skeemi kaudu, et ennetada piiriülese tegevusega kaasnevaid riske ja kaitsta hoiuseid nimetatud riskide eest . [ME 134]
5. Komisjon esitab koostöös Euroopa Pangandusjärelevalvega Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 31. detsembriks 2015 aruande käesoleva direktiivi rakendamisel tehtud edusammude kohta. Kõnealune aruanne peaks hõlmama eelkõige: võimalust määrata
— |
tagatud hoiuste põhjal kindlaks sihttase, ilma et vähendatakse investorite kaitset. määratud sihttaset, hinnates säilitatud protsendimäära või muude regulatiivvõimaluste asjakohasust; sihttase peegeldab viimasel kümnel aastal kohustuslikus, lepingulises või asutuste kaitsesüsteemis maksmata jäänud hoiuseid, millele on viidatud direktiivi 2006/48/EÜ artikli 80 lõikes 8 ; |
— |
krediidiasutuste õiguslike kohustuste, näiteks kapitalinõuete kumuleeruvat mõju; |
— |
hoiuste tagamise skeeme käsitlevate õigusaktide seost tulevaste kriisijuhtimist käsitlevate õigusaktidega; |
— |
mõju pangandusmudelite mitmekesisusele, pidades silmas vajadust seda kaitsta; |
— |
praeguse kaitstuse taseme piisavust hoiustajate seisukohalt. |
Samuti hinnatakse aruandes seda, kas esimeses lõigus osutatud küsimused on lahendatud viisil, mis tagab hoiustajate kaitse. [ME 135]
Artikkel 20
Ülevõtmine
1. Liikmesriigid jõustavad artikli 1, artikli 2 lõike 1 punktide a, c, d, f, h–m, artikli 2 lõike 2, artikli 3 lõigete 1 ja 3 ning artikli 3 lõigete 5–7, artikli 4 lõike 1 punktide d–k, artikli 5 lõigete 2–5, artikli 6 lõigete 4–7, artikli 7 lõigete 1–3, artikli 8 lõigete 2–4, artiklite 9–11, artikli 12, artikli 13 lõigete 1–2, artikli 14 lõigete 1–3, artikli 14 lõigete 5–7, artikli 19 ning I–III lisa käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2012. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile. [ME 136]
Erandina esimesest lõigust jõustavad liikmesriigid artikli 9 lõike 1 kolmanda lõigu, artikli artikli 9 lõike 3 ja artikli 10 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 31. detsembriks 2020. [ME 137]
Erandina esimesest lõigust jõustavad liikmesriigid artikli 7 lõike 1 ja artikli 9 lõike 5 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 31. detsembriks 2013. Artikli 9 lõike 5 punktis a osutatud kõlblike hoiuste osakaalu kohaldatakse siiski mitte enne 1. jaanuari 2014. Kuni 31. detsembrini 2017 kohaldatakse osakaalu 0,5 %. Pärast seda kuupäeva ja kuni 31. detsembrini 2020 kohaldatakse osakaalu 0,75 %. [ME 138]
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse selle kohta, et kehtivates õigusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ja kõnealuse märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.
Artikkel 21
Kehtetuks tunnistamine
Direktiiv 94/19/EÜ ja selle hilisemad muudatused tunnistatakse kehtetuks alates 31. detsembrist 2012, ilma et see piiraks liikmesriike nende kohustuste täitmisel, mis on seotud IV lisas loetletud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega.
Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse vastavalt V lisas esitatud vastavustabelile.
Artikkel 22
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikli 2 lõike 1 punkte b, e ja g, artikli 4 lõike 1 punkte a, b ja c, artikli 5 lõiget 1, artikli 6 lõikeid 1, 2 ja 3, artikli 7 lõiget 4, artikli 8 lõiget 1, artikli 12 lõiget 1, artikli 13 lõiget 3, artikli 14 lõiget 4, artikleid 15–18 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013.
Artikkel 23
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
…,
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) ELT C 99, 31.3.2011, lk 1.
(2) Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2012. aasta seisukoht.
(3) EÜT L 135, 31.5.1994, lk 5.
(4) ELT L 331, 15.12.2010, lk 12 .
(5) ELT L 68, 13.3.2009, lk 3.
(6) ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.
(7) ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.
(8) ELT L 309, 25.11.2005, lk 15.
(9) ELT L 177, 30.6.2006, lk 201.
(10) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.
(11) Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus - KOM(2009)0501
(12) ELT L 331, 15.12.2010, lk 1.
(13) ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.
(14) Käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev.
(15) Seitsmes Nõukogu 13. juuni 1983. aasta direktiiv 83/349/EMÜ, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb konsolideeritud aastaaruandeid (EUT L 193, 18.7.1983, lk 1).
(16) Käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev.
Neljapäev, 16. veebruar 2012
I LISA
Hoiuste tagamise skeemidesse tehtavate riskipõhiste osamaksete kindlaksmääramine
1. |
Kasutatakse järgmisi valemeid:
kus:
|
2. |
Kasutatakse järgmisi valemeid:
kus:
|
Neljapäev, 16. veebruar 2012
II LISA
Riskipõhiste osamaksete arvutamisel kasutatavad näitajad, hindepunktid ja riskikaalud
A OSA
Põhinäitajad
1. |
Riskipõhiste osamaksete arvutamisel kasutatakse järgmisi põhinäitajaid:
|
2. |
Riskiprofiilide kajastamiseks põhinäitajate suhtes kasutatakse järgmisi hindepunkte:
|
3. |
Näitajate tegeliku väärtuse põhjal määratakse liikmele teatavas riskiklassis järgmised hindepunktid:
|
4. |
Liikmele määratakse sõltuvalt hindepunktide kogusummast järgmised riskikaalud (koefitsiendid):
|
B OSA
Lisanäitajad
1. |
Liikmesriigid määravad kindlaks Riskipõhiste osamaksete arvutamisel kasutatavad lisanäitajad. Selleks arvutamiseks võib samuti kasutada mõningaid või kõiki järgmiseid järgmisi näitajaid: [ME 141]
|
2. |
Riskiprofiilide kajastamiseks lisanäitajate suhtes kasutatakse järgmisi hindepunkte:
|
3. |
Liikmele määratakse sõltuvalt hindepunktide kogusummast järgmised riskikaalud (koefitsiendid):
|
(1) lisakapital = kapital – direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punktides a–h osutatud omavahendid.
Neljapäev, 16. veebruar 2012
III LISA
Hoiustajatele esitatav teabeleht
Kui krediidiasutus ei ole hoiuseid Teie hoiust , mille maksetähtpäev on saabunud ja mis kuuluvad kuulub maksmisele, välja maksnud otseselt krediidiasutuse rahalise olukorraga seotud põhjustel, maksab hoiustajatele Teile kui hoiustajale hoiused tagasi hoiuste tagamise skeem. [Märkida selle krediidiasutuse nimi, kus konto asub] [märkida toote nimetus] on üldiselt tagatud vastutava hoiuste tagamise skeemi poolt vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2012/…/EL hoiuste tagamise skeemide kohta (1). [ME 142]
Tagasimakse maksimaalne suurus on 100 000 eurot panga kohta. See tähendab, et tagamise ulatuse kindlaksmääramiseks liidetakse kokku kõik Teie samas pangas olevad hoiused. Näiteks juhul, kui hoiustajal Teil on hoiukontol 90 000 eurot ja arvelduskontol 20 000 40 000 eurot, makstakse talle Teile tagasi ainult 100 000 eurot. [ME 143]
[Ainult vajaduse korral]: Seda meetodit kohaldatakse ka juhul, kui pank krediidiasutus tegutseb mitme ärinime klientide jaoks eri kaubamärkide all. [Märkida selle krediidiasutuse nimi, kus konto asub] tegutseb ka nime all [märkida kõik muud sama krediidiasutuse kaubamärgid]. See tähendab, et kõik ühe või mitme kõnealuse kaubamärgi alla kuuluvad hoiused on kõik tagatud kuni 100 000 euro ulatuses. [ME 144]
Ühiskonto puhul kohaldatakse iga hoiustaja kohta piirmäära 100 000 eurot.
[Ainult vajaduse korral]: Sellisel kontol olevad hoiused, millele vähemalt kahel isikul on õigusi sellise täisühingu või ühistu või sarnase ühenduse liikmena, mis ei ole juriidiline isik, liidetakse piirmäära 100 000 eurot arvutamiseks kokku ja neid käsitatakse ühe hoiustaja tehtud hoiusena.
Üldiselt on hoiuste tagamise skeemidega hõlmatud kõik jaehoiustajad ja äriühingud [liikmesriigis vajaduse korral: ja kaitset vajavad kohalikud ja munitsipaalasutused] . Teatavate hoiuste suhtes kohaldatavad erandid on märgitud vastutava hoiuste tagamise skeemi veebilehel [märkida vastutava hoiuste tagamise skeemi veebilehe aadress] . Teie taotluse korral võib pank anda Teile teavet selle kohta, kas kindel toode on tagatud või mitte. Kui hoiused on tagatud, kinnitab täpsustab pank krediidiasutus seda ka Teie konto väljavõttel. [ME 145]
Vastutav hoiuste tagamise skeem on [märkida skeemi nimi ja aadress, telefoninumber, e-posti ja veebilehe aadress]. Kõnealune skeem maksab Teile hoiused tagasi (kuni 100 000 eurot) hiljemalt kuue nädala pärast ja alates 31. detsembrist 2013 ühe nädala viie [vajaduse korral: 20] tööpäeva jooksul. [vajaduse korral: Hoiuste tagamise skeem maksab taotluse alusel Teile viie tööpäeva jooksul välja kuni 5 000 eurot. Alates 2017. aastast makstakse Teile hoiused tagasi (kuni 100 000 eurot) viie tööpäeva jooksul.] [ME 146]
Kui Teile ei ole hoiused tagasi makstud kõnealuste ülalnimetatud tähtaegade jooksul, peaksite võtma ühendust hoiuste tagamise skeemiga, kuna hoiuste hüvitamise nõuete esitamise aeg võib olla lõpeb … [märkida liikmesriigis kohaldatav asjakohane periood ning täpne viide riiklikule õigusaktile ja kõnealuseid sätteid käsitlevale artiklile] . Lisateavet saab järgmiselt veebilehelt [märkida vastutava hoiuste tagamise skeemi veebileht]. [ME 147]
[Ainult vajaduse korral]: Teie hoius on tagatud krediidiasutus kuulub asutuse garantiiskeemiga, mida [on tunnustatud / ei ole tunnustatud] hoiuste tagamise skeemina asutuste kaitsesüsteemi . See tähendab, et kõik kõnealuse süsteemi pangad krediidiasutused toetavad vastastikku üksteist, et vältida pankade maksevõimetust muutumist. Juhul kui pank peaks maksevõimetus leiab siiski muutuma maksevõimetuks aset , makstakse Teie hoiused tagasi kuni 100 000 euro ulatuses siseriiklike õigusaktidega tunnustatud ülalnimetatud hoiuste tagamise skeemide raames . [ME 148]
(1) Käesoleva direktiivi number ja avaldamisviide.
Neljapäev, 16. veebruar 2012
IV LISA
A OSA
Kehtetuks tunnistatud direktiivid ja nende hilisemad muudatused (osutatud artiklis 21)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. aasta direktiiv 94/19/EÜ hoiuste tagamise skeemide kohta.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta direktiiv 2009/14/EÜ, millega muudetakse direktiivi 94/19/EÜ hoiuste tagamise skeemide kohta seoses hoiuste tagamise ulatuse ja hüvitamise tähtajaga.
B OSA
Ülevõtmise tähtpäevad (osutatud artiklis 21)
Direktiiv |
Ülevõtmise tähtpäev |
94/19/EÜ |
1.7.1995 |
2009/14/EÜ: |
30.6.2009 |
2009/14/EÜ (direktiivi 94/19/EÜ artikli 1 teise lõigu punkti 3 alapunkt i), artikli 7 lõiked 1a ja 3 ning artikli 10 lõige 1, muudetud direktiiviga 2009/14/EÜ) |
31.12.2010 |
Neljapäev, 16. veebruar 2012
V LISA
Vastavustabel
Käesolev direktiiv |
Direktiiv 2009/14/EÜ |
Direktiiv 94/19/EÜ |
Artikkel 1 |
— |
— |
Artikli 2 lõike 1 punkt a |
|
Artikli 1 lõige 1 |
Artikli 2 lõike 1 punkt d |
|
Artikli 1 lõige 2 |
Artikli 2 lõike 1 punkt e |
Artikli 1 lõige 1 |
Artikli 1 lõige 3 |
Artikli 2 lõike 1 punkt f |
|
Artikli 1 lõige 4 |
Artikli 2 lõike 1 punkt g |
|
Artikli 1 lõige 5 |
Artikli 3 lõige 1 |
|
Artikli 3 lõige 1 |
Artikli 3 lõige 2 |
|
Artikli 3 lõige 2 |
Artikli 3 lõige 3 |
|
Artikli 3 lõige 3 |
Artikli 3 lõige 4 |
|
Artikkel 5 |
Artikli 3 lõige 6 |
Artikli 1 lõike 6 punkt a |
|
Artikli 4 lõike 1 punktid a–c |
|
Artikkel 2 |
Artikli 4 lõike 1 punkt d |
|
Artikli 7 lõige 2, I lisa 1. punkt |
Artikli 4 lõike 1 punkt f |
|
Artikli 7 lõige 2, I lisa 10. punkt |
Artikli 4 lõike 1 punkt g |
|
Artikli 7 lõige 2, I lisa 2. punkt |
Artikli 4 lõike 1 punkt h |
|
Artikli 7 lõige 2, I lisa 5. punkt |
Artikli 4 lõike 1 punkt i |
|
Artikli 7 lõige 2, I lisa 6. punkt |
Artikli 4 lõike 1 punkt j |
|
Artikli 7 lõige 2, I lisa 3. ja 4. punkt |
Artikli 4 lõike 10 punkt k |
|
Artikli 7 lõige 2, I lisa 12. punkt |
Artikli 5 lõige 1 |
Artikli 1 lõike 3 punkt a |
Artikli 7 lõige 1 |
Artikli 5 lõige 4 |
Artikli 1 lõike 3 punkt a |
|
Artikli 5 lõige 6 |
|
Artikli 7 lõiked 4 ja 5 |
Artikli 5 lõige 7 |
Artikli 1 lõike 3 punkt d |
|
Artikli 6 lõiked 1–3 |
|
Artikkel 8 |
Artikli 7 lõige 1 |
Artikli 1 lõike 6 punkt a |
Artikli 10 lõige 1 |
Artikli 7 lõige 3 |
|
Artikli 10 lõige 4 |
Artikli 7 lõige 4 |
|
Artikli 10 lõige 5 |
Artikli 8 lõige 1 |
|
Artikli 7 lõige 6 |
Artikli 8 lõige 2 |
|
Artikkel 11 |
Artikli 12 lõige 1 |
|
Artikli 4 lõige 1 |
Artikkel 13 |
|
Artikkel 6 |
Artikli 14 lõiked 1–3 |
Artikli 1 lõige 5 |
Artikli 9 lõige 1 |
Artikli 14 lõige 4 |
|
Artikli 9 lõige 2 |
Artikli 14 lõige 5 |
|
Artikli 9 lõige 3 |
Artikkel 15 |
|
Artikkel 13 |
Artiklid 16–18 |
Artikli 1 lõige 4 |
|
30.8.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 249/120 |
Neljapäev, 16. veebruar 2012
ELi ja Maroko vaheline leping, milles käsitletakse põllumajandustoodete ja kalandustoodetega seotud vastastikuseid liberaliseerimismeetmeid ***
P7_TA(2012)0056
Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2012. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelise kirjavahetuse vormis lepingu (milles käsitletakse põllumajandustoodete, töödeldud põllumajandustoodete, kala ja kalandustoodetega seotud vastastikuseid liberaliseerimismeetmeid, millega asendatakse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel) protokollid nr 1, 2 ja 3 ning nende lisad ja millega muudetakse kõnealust assotsiatsioonilepingut) sõlmimise kohta (15975/2010 – C7-0432/2010 – 2010/0248(NLE))
2013/C 249 E/33
(Nõusolek)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (15975/2010), |
— |
võttes arvesse lepingu (mis on sõlmitud kirjavahetuse teel Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahel ning milles käsitletakse põllumajandustoodete, töödeldud põllumajandustoodete, kala ja kalandustoodetega seotud vastastikuseid liberaliseerimismeetmeid, millega asendatakse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel) protokollid nr 1, 2 ja 3 ning nende lisad ja millega muudetakse kõnealust assotsiatsioonilepingut) projekti (15974/2010), |
— |
võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõike 4 esimesele lõigule ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C7-0432/2010), |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 7, |
— |
võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ja kalanduskomisjoni arvamusi (A7-0023/2012), |
1. |
annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks; |
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Maroko Kuningriigi valitsusele ja parlamendile. |
30.8.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 249/121 |
Neljapäev, 16. veebruar 2012
Euroopa–Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondlik konventsioon ***
P7_TA(2012)0061
Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2012. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa–Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni sõlmimise kohta (11343/2010 – C7-0207/2011 – 2010/0093(NLE))
2013/C 249 E/34
(Nõusolek)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (11343/2010), |
— |
võttes arvesse Euroopa–Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni eelnõu (09429/2010), |
— |
võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõike 4 esimesele lõigule ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C7-0207/2011), |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 7, |
— |
võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust ning väliskomisjoni arvamust (A7-0026/2012), |
1. |
annab nõusoleku konventsiooni sõlmimiseks; |
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondlikus konventsioonis osalevate riikide valitsustele ja parlamentidele ning Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee presidentidele. |