30.7.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 216/1

Komisjoni teatis riigiabieeskirjade kohaldamise kohta alates 1. augustist 2013 finantskriisi kontekstis pankade kasuks võetavate toetusmeetmete suhtes („Pangandusteatis”)

(EMPs kohaldatav tekst)

2013/C 216/01

1. SISSEJUHATUS

Alates finantskriisi algusest on komisjon vastu võtnud kuus teatist (edaspidi „kriisiteatised”) (1). Neis on esitanud üksikasjalikud suunised finantskriisi ajal finantssektorile antava riigiabi siseturuga kokkusobivuse (vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile b) hindamise kriteeriumide kohta.

Kriisiteatistega luuakse üldraamistik kooskõlastatud meetmeteks, millega toetada finantssektorit, et tagada finantsstabiilsus, minimeerides seejuures pankade- ja liikmesriikide vahelised konkurentsimoonutused ühtsel turul. Neis on sätestatud riigiabile juurdepääsu tingimused ja nõuded, mis tuleb täita, et sellist abi oleks võimalik aluslepingus sätestatud riigiabipõhimõtete valguses siseturuga kokkusobivaks lugeda. Kriisiteatistega on vajaduse korral korrapäraselt ajakohastatud finantssektorile antava riigiabi eeskirju, et kohaneda kriisi arenguga. Hiljutised arengud nõuavad kriisiteatiste täiendavat ajakohastamist.

Õiguslik alus

Kriisiteatiste ning kõigi individuaalsete otsuste (nende teatiste reguleerimisalasse jäävate abimeetmete ja -kavade kohta) vastuvõtmisel on tuginetud samale õiguslikule alusele, ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile b, millega on erandkorras lubatud anda abi tõsise häire kõrvaldamiseks mõne liikmesriigi majanduses.

Alates kriisi algusest on võetud finantssektori raskuste lahendamiseks märkimisväärseid meetmeid. Kriisi areng on nõudnud raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi raamistiku teatavate sätete muutmist, samas mitte välistades võimalust saada erandkorras juurdepääsu märkimisväärsele riiklikule toetusele. Olenemata kriisi süvenemist vältida aidanud eelarve- ja rahaliste vahendite erakorralisest kasutamisest on majanduse taastumine kogu Euroopa Liidus jätkuvalt väga ebakindel ja ebaühtlane. Mõne liikmesriigi finantssektorit ootavad ees uued probleemid seoses juurdepääsuga tähtajalisele rahastamisele ja varade kvaliteediga, mis tulenevad majanduslangusest ning avaliku ja erasektori võlakoormuse vähendamisest. Finantsturud on jätkuvalt surve all ning püsib laiemate negatiivsete ülekanduvate mõjude oht.

Riikide võlaturgude pingete jätkumine on näidanud finantsturgude jätkuvat volatiilsust. Euroopa Liidu finantssektorit iseloomustav tihe omavaheline seotus ja üksteisest sõltuvus on viinud turud arusaamani, et esineb probleemide leviku oht. Võttes arvesse finantsturgude suurt volatiilsust ja majanduse taastumise ebakindlust ning sellest tulenevat jätkuvat ohtu liikmesriigi majanduse tõsiseks häireks, on turvaabinõuna õigustatud säilitada liikmesriikidele võimalus võtta finantssektoris kriisiga seotud toetusmeetmeid ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel.

Finantsturgude jätkuva surve ja laiemate negatiivsete ülekanduvate mõjude ohu tõttu leiab komisjon, et ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b kohaldamise nõuded on finantssektorile antava riigiabi puhul jätkuvalt täidetud. Selle erandi kohaldamine on jätkuvalt võimalik siiski vaid seni, kuni kestab kriis, mis loob tõeliselt erakorralised tingimused, milles on ohus finantsstabiilsus tervikuna.

Finantsstabiilsus üldeesmärgina

Finantskriisile reageerimisel ning kriisiteatiste raames on komisjoni üldeesmärgiks olnud finantsstabiilsus. Samas peab komisjon ka oluliseks tagada et riigiabi ning pankade- ja liikmesriikide vahelised konkurentsimoonutused oleksid minimaalsed. Finantsstabiilsus tähendab vajadust vältida ulatuslikku negatiivset ülekanduvat mõju ülejäänud pangandussüsteemile, mis võib tuleneda krediidiasutuse maksejõuetusest või vajadusest tagada, et pangandussüsteem tervikuna jätkaks piisavat laenamist reaalmajandusele. Finantsstabiilsus on käesoleva teatise alusel finantssektorile antava riigiabi komisjonipoolsel hindamisel endiselt keskse tähtsusega. Komisjon võtab hindamisel arvesse kriisi arenemist ägedast ja kogu süsteemi hõlmavast häirest olukorra suunas, kus ELi teatavates osades valitsevad põhimõttelisemad majandusraskused ning ühtse turu killustumise oht on vastavalt suurem.

Üldeesmärk ei kajastu mitte üksnes võimaluses, et raskustes olevad pangad saavad finantsstabiilsuse huvides kasutada riigiabi, vaid ka ümberkorraldamiskavade hindamisel. Sellega seoses tuleb rõhutada, et finantsstabiilsust ei ole võimalik tagada heas olukorras finantssektorita. Kapitali hankimise kavasid tuleb seetõttu hinnata tihedas koostöös pädeva järelevalveasutusega, et tagada elujõulisuse taastamine mõistliku aja jooksul ning kindlalt ja püsivalt. Vastupidisel juhul tuleks maksejõuetuse ohus asutuse tegevus nõuetekohasel viisil lõpetada.

Riigiabieeskirjade kohaldamisel üksikjuhtumite suhtes võtab komisjon siiski arvesse makromajanduslikku keskkonda, mis mõjutab nii pankade elujõulisust kui ka konkreetse liikmesriigi reaalmajanduse vajadust omada jätkuvalt juurdepääsu elujõuliste pankade poolt antavale krediidile. Komisjon võtab pankade ümberkorraldamiskavade hindamisel jätkuvalt arvesse iga institutsiooni ja liikmesriigi eripära. Eelkõige hindab komisjon proportsionaalselt pankade pikaajalist elujõulisust juhul, kui vajadus riigiabi järele tuleneb võlakriisist, mitte ülemääraste riskide võtmisest, (2) samuti võetakse hindamisel arvesse vajadust tagada ühtsel turul võrdsed tingimused, pidades eelkõige silmas kulude jagamise arengut ELis.

10.

Lisaks sellele proovib komisjon juhul, kui suur osa liikmesriigi rahandussektorist tuleb ümber korraldada, valida konkreetsete pankade ümberkorraldamiskavade hindamisel kooskõlastatud lähenemisviisi, et tagada kogu süsteemi hõlmav lahendus. Komisjon on valinud selle lähenemisviisi eelkõige nende liikmesriikide puhul, kus rakendatakse makromajanduslikku kohandamisprogrammi. Komisjon peaks seega konkreetselt arvesse võtma eelkõige üksikute pankade ümberkorraldamise koondmõju sektorile (näiteks turu struktuurile) ja majandusele tervikuna, eelkõige seoses piisava laenamisega reaalmajandusele usaldusväärsel ja jätkusuutlikul alusel.

11.

Lisaks kulude jagamise ja konkurentsimoonutuste piiramise meetmetele hindab komisjon kavandatavate meetmete, sealhulgas võõrandamiste, teostatavust ning nende mõju turu struktuurile ja turule sisenemise tõketele. Samal ajal peab komisjon tagama, et konkreetseks juhuks või liikmesriigi jaoks kavandatud lahendused oleks kooskõlas eesmärgiga vältida suuri erinevusi liikmesriikide vahel, mis võiksid ühtset turgu veelgi enam killustada ja põhjustada finantsvaldkonna ebastabiilsust, takistades taastumist terves Euroopa Liidus.

Õigusraamistiku areng ja kriisiteatiste läbivaatamise vajadus

12.

Alates kriisi lahvatamisest on Euroopa Liit teinud mitu institutsioonilist ja regulatiivset muudatust, mille eesmärk on tugevdada finantssektori vastupidavust ning parandada panganduskriiside ärahoidmist, haldamist ja lahendamist. Euroopa Ülemkogu on kokku leppinud edasistes algatustes majandus- ja rahaliidu aluse tugevdamiseks, luues pangaliidu, alustades ühtse järelevalvemehhanismiga ning ühtse solveerimismehhanismiga ühtses järelevalvemehhanismis osalevate liikmesriikide krediidiasutustele. Liikmesriigid on kokku leppinud ka stabiilsusmehhanismi loomises, mille abil saaks selle liikmetele ja nende pankadele anda vajaduse korral rahalisi vahendeid.

13.

Need meetmed hõlmavad vältimatult teatavat järk-järgulist kasutuselevõttu, näiteks selleks, et võimaldada õigusaktide jõustumist või solveerimisfondide suurenemist. Mõned neist piirduvad endiselt euroalaga. Vahepeal on ELi majanduse järjest ebaühtlasem elavdamine, avaliku ja erasektori võla vähendamise ja konsolideerimise vajadus ning nõrkused siin-seal finantssektoris toonud kaasa püsivad pinged finantsturgudel ja killustatuse, suurendades ühtse turu moonutusi. Ühtse turu terviklikkust tuleb seega kaitsta, kasutades muu hulgas rangemat riigiabi andmise korda. Kriisiteatiste muutmine võib aidata tagada takistusteta üleminekut tulevasele korrale, mis kehtestatakse komisjoni ettepaneku (pankade maksevõime taastamise ja solveerimise direktiiv) (3) alusel, pakkudes turgudele suuremat selgust. Muudetud kriisiteatistega võib tagada ka kogu ühtsel turul riigiabi saavate pankade otsustavama ümberkorraldamise ja nende kulude parema jagamise.

14.

Finantssektori riigiabi kontroll ristub mõnikord liikmesriikide järelevalveasutuste vastutusvaldkondadega. Näiteks võivad järelevalveasutused teatud juhtudel nõuda kohandamisi sellistes küsimustes nagu äriühingu üldjuhtimise ja tasustamise tavad, mis riigiabi saavate pankade puhul on sageli sätestatud ka ümberkorraldamiskavades. Sellistel juhtudel on oluline kooskõlastada komisjoni ja pädevate järelevalveasutuste koostöö, säilitades täielikult komisjoni ainupädevuse riigiabi kontrolli valdkonnas. Arvestades ELi ja eelkõige euroala regulatiiv- ja järelevalvekorra arengut, teeb komisjon järelevalveasutustega (juba praegu) tihedat koostööd, et tagada kõigi ametiasutuste erinevate rollide ja vastutusalade ladus koosmõju.

Kulude jagamine

15.

Kriisiteatistes öeldakse otse välja, et riigiabi kontrolli üldpõhimõtteid kohaldatakse isegi kriisi ajal. Eelkõige ühtse turu pankade- ja liikmesriikide vaheliste konkurentsimoonutuste ja moraalse ohu piiramiseks peaks abi antama ainult minimaalses vajalikus ulatuses ja abisaaja peaks kandma osa ümberkorraldamiskuludest asjakohase omapanuse vormis. Pank ja selle kapitali omanikud peaksid ümberkorraldamiskulud katma võimalikult suures ulatuses oma ressurssidest (4). Riigi toetust tuleks anda tingimustel, mis kajastavad kulude asjakohast jaotust panka investeerinud osalejate vahel.

16.

Alates kriisi lahvatamisest on komisjon pankadele antava abi ühtse turuga kokkusobivuse hindamisel nõudnud, et pangad jagaksid kulusid määral, mis oleks vähemalt minimaalselt proportsionaalne pankadele antud abiga, kattes kahjumi eelkõige olemasolevast kapitalist ja makstes riigi sekkumise eest sobiva suurusega tasu. Lisaks kehtestas komisjon rahaliste vahendite väljavoolu vältimiseks eeskirjad hübriidinstrumentide tagasiostmise ning kupongiintresside ja dividendide maksmise keelu kohta. Komisjon ei ole siiski eelnevalt fikseerinud kulude jagamise määrasid ega kehtestanud mingeid muid nõudeid (5).

17.	Kriisi algjärgus ei läinud liikmesriigid tavaliselt kaugemale riigiabieeskirjadega sätestatud miinimumnõuetest kulude eelneva jagamise kohta, samuti ei pidanud võlausaldajad finantsstabiilsuse kaalutlustel osalema krediidiasutuste päästmisel.

18.

Võlakriis tegi aga selgeks, et sellise poliitikaga ei ole võimalik tagada pikaajalist finantsstabiilsust, eelkõige liikmesriikides, kus pankade päästmise kulu nõrgendas oluliselt nende eelarvepositsiooni. Mõned liikmesriigid pidid tõepoolest minema kaugemale riigiabieeskirjadega sätestatud miinimumnõuetest ning uusi õigusakte vastu võttes kehtestama rangemad kulude eelneva jagamise nõuded. Selline areng tõi kaasa liikmesriikide erinevad lähenemisviisid kulude jagamisele: ühed piirdusid riigiabieeskirjadest tulenevate miinimumnõuetega ja teised läksid neist kaugemale, nõudes investorite ja võlausaldajate kaasamist kohustuste ja nõudeõiguste teisendamisega. Sellised liikmesriikide vahelised erinevused lähenemisviisis kulude jagamisele on kaasa toonud pankade erinevad rahastamiskulud, mis sõltuvad kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise tajutud tõenäosusest, mis sõltub liikmesriigi eelarve tugevusest. Erinevused kujutavad endast ohtu ühtse turu terviklikkusele ja võivad rikkuda võrdseid tingimusi, mida soovitakse riigiabikontrolli abil kaitsta.

19.

Kirjeldatud arenguid silmas pidades tuleks tõsta kulude jagamise miinimumnõudeid. Enne pangale mistahes ümberkorraldusabi (rekapitaliseerimis- või langenud väärtusega varasid käsitleva meetme) andmist peaksid olema ammendunud kõik kapitali kogumise meetmed, sealhulgas allutatud laenude konverteerimine tingimusel, et austatakse põhiõigusi ja finantsstabiilsust ei seata ohtu. Kuna ümberkorraldusabi on vaja alati panga tegevuse võimaliku ebakorrektse lõpetamise vältimiseks, tuleks panga esialgsest maksevõimest olenemata järgida kõnealuseid kulude jagamise meetmeid, et abi püsiks minimaalsena. Seega peavad liikmesriigid enne pangale ümberkorraldusabi andmist tagama, et panga aktsionärid ja allutatud kapitali omanikud annaksid nõutava panuse või kehtestama vajaliku õigusraamistiku sellise panuse saamiseks.

20.

Põhimõtteliselt sõltub konkurentsimoonutuste piiramise meetmete kohaldamine kulude jagamise ulatusest, samuti võetakse selle juures arvesse abi saavate pankade kulude jagamise muutuvat taset terves ELis. Kui kõik muud tingimused on võrdsed, väheneb kulude tõhusamal jagamisel vajadus konkurentsimoonutuste piiramise meetmete järele. Konkurentsimoonutuste piiramise meetmed tuleks igal juhul üles ehitada selliselt, et turuolukord sarnaneks nii palju kui võimalik olukorrale, mis oleks saavutatud, kui abisaaja oleks turult väljunud ilma abita.

Tõhus ümberkorraldamismenetlus ja raamistiku täiendav ajakohastamine

21.

Ehkki on vaja säilitada teatavad pankadele suunatud abivahendid, et tulla toime finantsturgudel jätkuvalt valitseva ebastabiilsusega, tuleks teatavaid menetlusi ja tingimusi parandada ja edasi arendada. Samuti on vaja jätkata õigusraamistiku turu arenguga kooskõlastamise protsessi, mis algas 2010. aasta juunis tagatistasu suurendamisega (6) ning jätkus 2010. aasta pikendusteatisega (7).

22.

2008. aasta pangandusteatises võimaldati liikmesriikidel kehtestada päästekavasid, välistamata samas sihtotstarbeliste meetmete kasutamise võimalust. Arvestades kriisi ulatust ja usalduse kadu terves ELi finantssektoris koos muu hulgas pankadevahelise turu kokkukuivamisega, otsustas komisjon, et kiidab heaks kõik vajalikud meetmed, mida liikmesriigid on võtnud, et tagada finantssüsteemi stabiilsus, sealhulgas päästemeetmed ja rekapitaliseerimiskavad. Nii tagatistena kui ka rekapitaliseerimise käigus ja langenud väärtusega varasid käsitlevate meetmetena antud päästmisabi ajutise heakskiitmisega õnnestus vältida paanikat ning taastada turul usaldus.

23.

Muutunud turutingimustes ei ole aga niivõrd vaja struktuurseid päästemeetmeid, mida võetakse üksnes esialgse hinnangu alusel, mis tugineb eeldusele, et peaaegu kõik pangad vajavad päästmist, ning mis lükkab ümberkorraldamiskava süvaanalüüsi edasi hilisemasse etappi. Kuigi selline lähenemisviis aitas vältida terve finantssektori pöördumatut kokkuvarisemist, lükati konkreetsete abisaajate ümberkorraldusi tihti edasi. Pankade probleemide lahendamisega hilinemine tõi mõnel juhul kaasa suuremad kulud maksumaksjatele. Käesoleva teatisega kehtestatakse põhimõte, et rekapitaliseerimist ja langenud väärtusega varasid käsitlevaid meetmeid lubatakse alles siis, kui panga ümberkorraldamiskava on heaks kiidetud. Selline lähenemisviis tagab, et abi suurus on täpsemalt kindlaks määratud, et panga probleemide allikad on juba välja selgitatud ja neid lahendama asutud varases etapis ning et finantsstabiilsus on tagatud. Pankade likviidsuse tagamiseks saab jätkuvalt kasutada tagatiskavasid. Selliste kavadega võib tagada siiski vaid selliste pankade likviidsust, millel puudub pädeva järelevalveasutuse poolt määratletud kapitali puudujääk (8).

24.

Käesolevas teatises esitatakse muudatused, mis on vaja teha alates 1. augustist 2013 pankadele kriisiga seoses antava riigiabi ühtse turuga kokkusobivuse parameetrites. Käesoleva teatisega eelkõige

a)	asendatakse 2008. aasta pangandusteatis ning antakse suuniseid likviidsustoetuse siseturuga kokkusobivuse kriteeriumide kohta;

b)	muudetakse ja täiendatakse rekapitaliseerimis- ja langenud väärtusega varade teatisi;

c)	täiendatakse ümberkorraldamisteatist, andes üksikasjalikumaid suuniseid aktsionäride ja allutatud võlausaldajate poolse kulude jagamise kohta;

d)	kehtestatakse põhimõte, et rekapitaliseerimis- või varade kaitsemeetmeid ei või võtta ümberkorraldamiskava eelneva heakskiitmiseta ning pakutakse välja menetlus selliste meetmete alaliseks lubamiseks;

e)	antakse suuniseid likvideerimisabi kokkusobivusnõuete kohta.

2. REGULEERIMISALA

25.

Komisjon kohaldab käesolevas teatises ja kõigis kriisiteatistes (9) sätestatud põhimõtteid „krediidiasutuste” (edaspidi ka „pangad”) (10) suhtes. Krediidiasutused on omavahel tihedalt seotud, nii võib neist ühe kontrollimatu maksejõuetus äärmiselt negatiivselt mõjutada tervet finantssüsteemi. Krediidiasutuste usaldusväärsus võib kiirelt kaduda, millel võivad olla tõsised tagajärjed nende likviidsusele ja maksevõimele. Ühe keeruka asutuse probleemid võivad põhjustada finantssektori süsteemseid probleeme, millel omakorda võib olla suur negatiivne mõju majandusele tervikuna, näiteks krediidiasutuste rolli tõttu reaalmajandusele laenamisel, ning mis võib seega ohustada finantsstabiilsust.

26.	Komisjon kohaldab käesolevas teatises ja vajaduse korral kõigis kriisiteatistes sätestatud põhimõtteid mutatis mutandis kindlustusettevõtjate suhtes direktiivi 73/239/EMÜ (11) artikli 6, direktiivi 2002/83/EÜ (12) artikli 4 ja direktiivi 98/78/EÜ (13) artikli 1 punkti b tähenduses.

27.	Käesoleva teatise alusel vaadatakse läbi igasugune liikmesriigis registreeritud ja selles tegutsevatele krediidiasutustele, sealhulgas nende tütarettevõtjatele, antud abi.

3. REKAPITALISEERIMINE JA LANGENUD VÄÄRTUSEGA VARASID KÄSITLEVAD MEETMED

28.

Rekapitaliseerimist ja langenud väärtusega varasid käsitlevaid meetmeid, sealhulgas varade tagatisi, võetakse tavaliselt kapitali puudujäägi katmiseks. Käesolevas teatises tähendab „kapitali puudujääk” kapitali puudujääki, mis on tuvastatud kapitaliga teostatud toiminguga, stressitestiga, varade kvaliteedi kontrolliga või samaväärse toiminguga ELi, euroala või liikmesriigi tasandil ning mille tulemuse on vajaduse korral kinnitanud pädev järelevalveasutus. Selline riiklik toetus on tavaliselt püsivat laadi ja seda ei ole lihtne tühistada.

29.

Võttes arvesse selliste meetmete tegelikku pöördumatust ja nende mõju meetmeid võtva liikmesriigi eelarvele ning komisjoni kriisiaegse otsustustava valguses, võib komisjon meetmed põhimõtteliselt heaks kiita alles pärast seda, kui asjaomane liikmesriik tõendab, et kõik meetmed abi piiramiseks minimaalselt vajalikuga on maksimaalselt ära kasutatud. Sel eesmärgil kutsutakse liikmesriike üles enne ümberkorraldamiskava esitamist või selle osana esitama kapitali suurendamise kava. Kapitali suurendamise kava peaks sisaldama eelkõige panga kapitali suurendamise meetmeid ning kulude panga aktsionäride ja allutatud võlausaldajate vahel jagamise võimalikke meetmeid.

30.

Kapitali suurendamise kava koos panga varade kvaliteedi põhjaliku läbivaatamise ja tulevikku suunatud kapitali adekvaatsuse hindamisega peaks liikmesriigil koos komisjoni ja pädeva järelevalveasutusega lubama täpselt kindlaks määrata panga kapitali (jääk)puudujäägi, mis tuleb katta riigiabiga. Igasugune kapitali (jääk)puudujääk, mis tuleb katta riigiabiga, nõuab ümberkorraldamiskava esitamist.

31.

Ümberkorraldamisabi hõlmavat ümberkorraldamiskava (välja arvatud kapitali suurendamise ja kulude jagamise nõudeid, mis peavad sisalduma kapitali suurendamise kavas vastavalt punktidele 32 kuni 34, mis esitatakse enne ümberkorraldamiskava või selle osana) hinnatakse jätkuvalt ümberkorraldamisteatise alusel.

3.1. Kapitali puudujääk – ümberkorraldamisabist eelteatamine ja teatamine

32.

Niipea kui on tuvastatud kapitali puudujääk, millega seoses tõenäoliselt esitatakse riigiabitaotlus, tuleks rakendada kõik meetmed selle puudujäägi katmisest liikmesriigile tulenevate kulude minimeerimiseks. Sel eesmärgil kutsutakse liikmesriike üles looma teatise esitamise eelsed kontaktid komisjoniga. Selliste vabatahtlike teatise esitamise eelsete kontaktide käigus pakub komisjon oma abi ümberkorraldamisabi siseturuga kokkusobivuse tagamiseks ja eelkõige seoses sellega, kuidas rakendada kulude jagamise nõudeid kooskõlas riigiabieeskirjadega. Teatise esitamise eelsete kontaktide aluseks on liikmesriigi ja panga poolt koostatud kapitali hankimise kava, mille pädev järelevalveasutus on heaks kiitnud. Kavas tuleks:

a)	loetleda panga poolt võetavad kapitali suurendamise meetmed ning kulude panga aktsionäride ja allutatud võlausaldajate poolse jagamise (võimalikud) meetmed;

b)	hõlmata kaitsemeetmed, millega välditakse vahendite väljavoolu pangast, mis võib toimuda näiteks juhul, kui pank omandab osalusi teistes ettevõtetes või maksab dividende või kupongiintressi.

33.	Liikmesriik peaks esitama kapitali puudujäägi kindlakstegemiseks kasutatud üksikasjaliku metoodika ja sisendandmed, mille on kinnitanud pädev järelevalveasutus. Metoodika tuleb esitada ärivaldkondade kaupa.

34.

Pärast kapitali suurendamise kava esitamist ja panga vara kvaliteedi hindamise tulemuste ja tulevikku suunatud kapitali adekvaatsuse hinnangu arvessevõtmist peab liikmesriik kindlaks määrama riigiabist kaetava kapitali (jääk)puudujäägi. Komisjon pakub liikmesriigile võimalust arutada ümberkorraldamiskava enne sellest teatamist. Pärast ümberkorraldamiskava asjus kokkuleppele jõudmist võib liikmesriik esitada selle kohta ametliku teatise. Komisjon annab kõigiks rekapitaliseerimisena ja langenud väärtusega varasid käsitlevate meetmetena antavaks ümberkorraldamisabiks loa alles pärast ümberkorraldamiskava asjus kokkuleppele jõudmist.

3.1.1. Panga kapitali suurendamise meetmed

35.

Pädeva järelevalveasutuse kinnitatud kapitali suurendamise kavas peaks abisaaja kindlaks määrama ja nii suures ulatuses kui võimalik (ilma et see ohustaks panga elujõulisust) ellu viima kõik kapitali suurendamise meetmed, mida on võimalik rakendada. Sellised meetmed peaksid hõlmama eelkõige järgmist:

a)	märkimisõiguste emissioonid;

b)	allutatud võlainstrumentide vabatahtlik ümberkujundamine omakapitaliks riskiga seonduvate stiimulite alusel;

c)	kohustuste juhtimise toimingud, mis peaksid põhimõtteliselt olema sajaprotsendiliselt kapitali tootvad, kui kapitali puudujääki ei ole võimalik täielikult ületada, mistõttu on vaja riigiabi;

d)	vara ja portfellide müük kapitali suurendamiseks;

e)	portfellide väärtpaberistamine, et teenida kapitali kõrvaltegevusega;

f)	kasumi jaotamata jätmine;

g)	muud meetmed, mis vähendavad kapitalivajadust.

36.

Kui väljaselgitatud meetmed on kapitali suurendamise kavas esitatud kui meetmed, mida ei ole võimalik rakendada kuue kuu jooksul alates kõnealuse kava esitamisest, konsulteerib komisjon pädeva järelevalveasutusega, et hinnata, kas neid kavandatud meetmeid tuleks pidada kapitali suurendamise meetmeteks.

37.

Pankade juhatusel peaks olema stiimul ulatuslikeks ümberkorraldusteks majanduslikult soodsal ajal, misläbi minimeeritaks vajadust riigiabi järele. Seega, kui riigiabi kasutamist oleks olnud võimalik realistlikult vältida asjakohaste ja õigeaegsete juhtimismeetmetega, peaks iga pank, kes vajab oma tegevuse ümberkorraldamiseks või nõuetekohaseks lõpetamiseks riigiabi, oma tegevjuhi ning vajaduse korral ka teised juhatuse liikmed üldjuhul välja vahetama.

38.

Samadel põhjustel peaksid need pangad kohaldama rangeid juhatuse liikmete tasu käsitlevaid eeskirju. See nõuab juhtivtöötajate tasude ülemmäärade kehtestamist ja töötasu kombineerimist stiimulitega, millega tagada, et pank rakendab oma ümberkorraldamiskava ettevõtte jätkusuutlike ja pikaajaliste eesmärkide nimel. Seega peaks iga rekapitaliseerimisena või langenud väärtusega varasid käsitlevate meetmetena riigiabi saav pank piirama kogu palgafondi, mis töötajatele, sealhulgas juhatuse liikmetele ja kõrgemale juhtkonnale välja makstakse, mõistliku tasemeni. Kogu tasu ülemmäär peaks hõlmama kõiki võimalikke kindlaksmääratud ja muutuvaid komponente ja pensione, olles kooskõlas ELi kapitalinõuete direktiivi (CRD IV) artiklitega 93 ja 94 (14).

Iga sellise isiku töötasu kokku ei tohi seetõttu ületada 15 keskmist töötasu liikmesriigis, kus abisaaja on registreeritud (15) ega abi saava panga töötajate kümmet keskmist töötasu.

Tasu ülemmäär peab kehtima ümberkorraldamisperioodi lõpuni või kuni pank on riigiabi tagasi maksnud, olenevalt sellest, kumb on varasem.

39.	Ükski rekapitaliseerimisena või langenud väärtusega varasid käsitlevate meetmetena riigiabi saav pank ei tohiks põhimõtteliselt maksta lahkumishüvitisi, mis ületavad õigusaktide või lepinguga nõutud taset.

3.1.2. Kulude jagamine aktsionäride ja allutatud võlausaldajatega

40.	Riigiabi võib tekitada moraalset ohtu ja kahjustada turudistsipliini. Moraalse ohu vähendamiseks tuleks abi anda üksnes tingimustel, mis hõlmavad nõuetekohast kulude jagamist olemasolevate investoritega.

41.

Nõuetekohane kulude jagamine hõlmab tavaliselt pärast kahjude katmist omakapitaliga hübriidkapitali omanike ja allutatud võlakirjade omanike panust. Hübriidkapitali ja allutatud võlakirjade omanikud peavad aitama nii palju kui võimalik vähendada kapitali puudujääki. Sellist toetust võib anda kas instrumentide põhisumma ümberkujundamisena esimese taseme põhiomavahenditeks (16) või selle allahindamisena. Igal juhul tuleb õigusaktidega lubatud ulatuses vältida abisaaja kapitali väljavoolu selliste varade omanikele.

42.

Komisjon ei nõua riigiabieeskirjadest tuleneva kulude jagamise kohustusliku komponendina kõrgema nõudeõiguse järguga võlainstrumentide (eelkõige kindlustatud hoiuste, kindlustamata hoiuste, võlakirjade ja kõigi muude kõrgema nõudeõiguse järguga võlainstrumentide) omanike panust, ei ümberkujundamisena kapitaliks ega allahindamisena.

43.

Kui tuvastatud kapitalipuudujäägiga panga kapitali suhtarv ei lange alla ELi õigusaktidega nõutavat miinimumi, peaks pank tavaliselt suutma kapitalipositsiooni ise taastada, kasutades selleks eelkõige punktis 35 sätestatud kapitali suurendamise meetmeid. Kui pädeva järelevalveasutuse või solveerimisasutuse kinnitusel puuduvad puudujäägi ületamiseks muud võimalused, sealhulgas mis tahes muud järelevalvemeetmed, näiteks varajase sekkumise meetmed või muud parandusmeetmed, tuleb allutatud võlg põhimõtteliselt enne riigiabi andmist konverteerida omakapitaliks.

44.

Juhul kui pank ei täida enam õigusaktidest tulenevaid minimaalseid kapitalinõudeid, tuleks allutatud võlg põhimõtteliselt enne riigiabi andmist konverteerida või alla hinnata. Riigiabi ei tohi anda enne omakapitali, hübriidkapitali ja allutatud võla täielikku suunamist kõigi võimalike kahjude tasakaalustamisse.

45.

Punktide 43 ja 44 nõuetest võib teha erandi juhul, kui selliste meetmete rakendamine ohustaks finantsstabiilsust või tooks kaasa ebaproportsionaalsed tulemused. Selline erand võiks hõlmata juhtumeid, kus saadav abisumma on panga riskiga kaalutud varadega võrreldes väike ning kapitali puudujääki on oluliselt vähendatud, võttes eelkõige kapitali suurendamise meetmed vastavalt punktile 35. Ebaproportsionaalseid tulemusi või ohtu finantsstabiilsusele võiks vähendada ka kapitali puudujäägi lahendamise meetmete järjekorra muutmisega.

46.	Punktide 43 ja 44 rakendamisel tuleks jälgida võlausaldajate olukorra halvendamise vältimise põhimõtet (17). Nii ei tohiks allutatud võlausaldajad saada majanduslikus mõttes vähem kui nende instrumentide väärtus siis, kui riigiabi ei oleks antud.

3.1.3. Ümberkorraldamisotsuse eelse vahendite väljavoolu vältimine

47.

Selleks et piirata abi minimaalselt vajalikuga, tuleb vahendite väljavoolu vältida võimalikult varases etapis. Seetõttu on komisjon seisukohal, et pank oleks pidanud võtma kõik tema vahendite säilitamiseks vajalikud meetmed alates ajast, mil pank sai või oleks pidanud saama kapitalivajadustest teada. Alates sellest hetkest asutused, kes on tuvastanud või oleks pidanud tuvastama kapitalivajaduse,

a)	ei tohi maksta dividende aktsiatelt ega kupongiintressi hübriidkapitaliinstrumentidelt (ega teistelt instrumentidelt, mille puhul toimuvad valikulised kupongimaksed);

b)	ei tohi tagasi osta oma aktsiaid ega võtta tagasi hübriidkapitaliinstrumente ümberkorraldamisperioodi jooksul komisjoni eelneva loata;

ei tohi hübriidkapitaliinstrumente tagasi osta, välja arvatud juhul, kui selline meede või see meede koos teiste meetmetega, võimaldab asutusel täielikult katta oma kapitalipuudujäägi ning see toimub piisavalt lähedal turu tasemele (18) ja hinnaga mitte enam kui 10 % üle turuhinna. Komisjon peab kõik tagasiostud eelnevalt heaks kiitma;

d)	ei tohi teha komisjoni eelneva loata ühtki kapitali haldamise tehingut;

e)	ei tohi järgida agressiivseid kaubandustavasid;

ei tohi omandada osalust üheski ettevõttes, olgu siis tegu vara või aktsiate ülekandmisega. See nõue ei hõlma järgmist: i) ülevõtmised, mis leiavad aset tavapärase pangandustegevuse käigus raskustes olevatele ettevõtetele suunatud olemasolevate nõuete haldamisel; ii) osaluse omandamine ettevõtetes tingimusel, et tasutav ostuhind on väiksem kui 0,01 % asutuse sel hetkel viimati teadaolevast bilansimahust ja et kõikide selliste omandamiste eest makstav kumulatiivne ostuhind alates sellest hetkest kuni ümberkorraldamisperioodi lõpuni on väiksem kui 0,025 % sel hetkel viimati teadaolevast bilansimahust; iii) äriühingu omandamine, olles saanud komisjoni heakskiidu, kui see on erandlike asjaolude korral vajalik finantsstabiilsuse taastamiseks või tõhusa konkurentsi tagamiseks;

g)	peavad hoiduma riigi toetusele viitavast reklaamist ja agressiivsest äristrateegiast, mida nad liikmesriigipoolse toetuse puudumisel ei kasutaks.

48.

Kui ajal, mil panga vajadus täiendava kapitali järele oleks pidanud olema hästijuhitud ettevõttele teada, võtab pank meetmeid, mis ei ole kooskõlas punktis 47 loetletud nõuetega, lisab komisjon konkurentsimoonutuste piiramiseks nõutavate meetmete kindlaksmääramiseks abisummale vahendite väljavooluga võrdse summa, kuna abi piirdumine minimaalselt vajalikuga peab olema tagatud.

3.1.4. Kapitali jääkpuudujäägi katmine ümberkorraldamisabiga

49.

Kui pärast kapitali suurendamise ja kulude jagamise meetmete rakendamist esineb endiselt kapitali puudujääk, võib selle põhimõtteliselt katta riikliku rekapitaliseerimisega, langenud väärtusega varasid käsitlevate meetmetega või neid kaht ühitades. Et selline abi oleks siseturuga kokkusobiv, tuleb komisjonile esitada ümberkorraldamiskava, mis peab olema kooskõlas kriisiteatiste vastavate osadega.

3.2. Rekapitaliseerimisena ja langenud väärtusega varasid käsitlevate meetmetena antav päästmisabi

50.

Kui komisjon alustab käesolevas teatises esitatud põhimõtete kohaldamist, peab liikmesriik komisjonile ümberkorraldamiskavast teatama ning enne rekapitaliseerimist või langenud väärtusega varaga seotud meetmete võtmist taotlema riigiabi heakskiitmist. Komisjon võib selliseid meetmeid siiski erandkorras ajutiselt lubada päästmisabina enne ümberkorraldamiskava heakskiitmist, kui need meetmed on vajalikud finantsstabiilsuse säilitamiseks. Kui liikmesriik tugineb sellisele finantsstabiilsuse klauslile, palub komisjon pädeval järelevalveasutusel teostada eelanalüüsi, mis kinnitaks, et eksisteerib praegune (mitte tulevane) kapitali puudujääk, mis sunniks järelevalveasutust viivitamata tühistama asutuse panganduslitsentsi, kui kõnealuseid meetmeid ei võetaks. Lisaks tuleb sellise analüüsi puhul tõendada, et erakorralist ohtu finantsstabiilsusele ei ole võimalik vältida erakapitali abil piisavalt lühikese aja jooksul või mõne muu konkurentsi vähem moonutava ajutise meetmega, näiteks riigi tagatisega.

51.

Komisjonile tuleb teatada mis tahes punkti 50 kohasest päästmismeetmest. Selleks, et komisjon meetme ajutiselt heaks kiidaks, peab see vastama eeskirjadele, mis reguleerivad tasusid ja selliste meetmete kulude jagamist, mis on sätestatud rekapitaliseerimisteatises, 2011. aasta pikendusteatises ja vajaduse korral langenud väärtusega varade teatises.

52.

Lisaks ei tohi rekapitaliseerimise ja langenud väärtusega varasid käsitlevate meetmete vormis päästmisabi takistada käesolevas teatises sätestatud kulude jagamise nõudeid. Seega tuleb kas nõutavaid kulude jagamise meetmeid rakendada päästmisabi osana või tuleb rekapitaliseerimine ja langenud väärtusega varasid käsitlevad meetmed üles ehitada viisil, mis võimaldab rakendada kulude jagamise meetmeid tagantjärele. Sellise tagantjärele rakendamise võib saavutada näiteks omakapitali rekapitaliseerimisega vormis, mis on olemasolevatest kapitali- ja allutatud võlainstrumentidest kõrgema nõudeõiguse järguga, olles samal ajal kooskõlas kehtiva regulatiivse ja järelevalveraamistikuga.

53.

Pärast päästmisabi heakskiitmist peab liikmesriik vastavalt ümberkorraldamisteatisele esitama ümberkorraldamiskava kahe kuu jooksul alates abi ajutise heakskiitmise otsusest. Ümberkorralduskava hinnatakse ümberkorraldamisteatise alusel, võttes arvesse käesolevas teatises kirjeldatud kulude jagamise põhimõtteid.

3.3. Väikeste krediidiasutuste rekapitaliseerimis- ja ümberkorraldamiskavad

54.

Väikestele pankadele antav abi mõjutab konkurentsi tavaliselt vähem kui suurematele pankade antav abi. Sel põhjusel ning proportsionaalse haldamise tagamiseks on asjakohane võimaldada väikeste pankade puhul lihtsamat menetlust, tagades samas konkurentsimoonutuste minimeerimise. Seetõttu on komisjon valmis lubama väikeste pankade rekapitaliseerimis- ja ümberkorraldamiskavasid juhul, kui need on konkreetselt piiritletud ning piirduvad kuue kuuga, ja tingimusel, et nende puhul lähtutakse kriisiteatistes sätestatud põhimõtetest, eelkõige käesolevas teatises sätestatud kulude jagamise nõuetest. Lisaks peab selliste kavade rakendamine piirduma pankadega, mille kogubilanss ei ületa 100 miljonit eurot. Kavadest abi saavate pankade bilansside summa ei tohi ületada 1,5 % pankade koguvarast asjaomase liikmesriigi siseturul.

55.	Selleks et kontrollida, kas kava saavutab oma eesmärgi ning seda rakendatakse nõuetekohaselt, hindab komisjon iga kava. Selleks peab liikmesriik esitama aruande abikava kasutamise kohta kuue kuu möödudes pärast abikava heakskiitmist.

4. TAGATISED JA LIKVIIDSUSTOETUS VÄLJASPOOL LIKVIIDSUSE ANDMIST KESKPANGA POOLT

56.

Likviidsustoetus ning kohustuste tagatised stabiliseerivad panga bilansi kohustuste poolt ajutiselt. Seetõttu, erinevalt rekapitaliseerimisest ja langenud väärtusega varadega seotud meetmetest, millele peab enne abi andmist põhimõtteliselt eelnema ümberkorraldamiskavast teatamine asjaomase liikmesriigi poolt ja komisjoni heakskiit, võib komisjon nõustuda sellega, et liikmesriigid teatavad antavatest tagatistest ja likviidsustoetusest pärast ajutist heakskiitmist päästmisabina enne ümberkorralduskava heakskiitmist.

57.	Tagatistest ja likviidsustoetusest võib teatada komisjonile eraldi; lisaks võib komisjon lubada ka abikavasid, millega võetakse likviidsusmeetmeid maksimaalselt kuni kuueks kuuks.

58.

Sellised kavad peavad piirduma pankadega, millel ei ole kapitali puudujääki. Kui kapitalipuudujäägiga pank vajab hädasti likviidsust, tuleb komisjonile esitada eraldi teatis (19). Sellisel juhul kohaldab komisjon punktides 32-34 kirjeldatud menetlust mutatis mutandis, sh ümberkorraldamis- või tegevuse lõpetamise kava nõuet, välja arvatud juhul, kui abi kahe kuu jooksul tagasi makstakse.

59.

Selleks et komisjon tagatised ja likviidsustoetuse heaks kiidaks, peavad need vastama järgmistele nõuetele:

a)	tagatisi võib anda üksnes krediidiasutuste uutele kõrgema nõudeõiguse järguga võlainstrumentidele (allutatud võlainstrumendid on välistatud);

tagatisi võib anda üksnes võlainstrumentidele, mille tagasimaksmise tähtaeg on kolm kuud kuni viis aastat (või tagatud võlakirjade puhul maksimaalselt seitse aastat). Tagatised tähtajaga üle kolme aasta peavad piirduma kolmandikuga pangale antud kehtivatest tagatistest, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel;

c)	riigi antud tagatiste minimaalne tulu peab olema kooskõlas 2011. aasta pikendusteatises esitatud valemiga;

komisjonile tuleb kahe kuu jooksul esitada ümberkorraldamiskava kõigi krediidiasutuse antud uute või uuendatud kohustuste tagatiste kohta, mille puhul kõik täitmata tagatud kohustused (sealhulgas enne kõnealuse otsuse kuupäeva antud tagatised) ületavad uue tagatise andmise ajal nii 5 % kõigist kohustustest kui ka 500 miljonit eurot;

e)	iga krediidiasutuse kohta, mille puhul võetakse tagatis kasutusele, tuleb esitada kahe kuu jooksul pärast tagatise kasutuselevõttu eraldi ümberkorraldamis- või tegevuse lõpetamise kava;

f)	tagatiste ja likviidsustoetuse saajad peavad hoiduma riigi toetusele viitavast reklaamist ja agressiivsest äristrateegiast, mida nad liikmesriigipoolse toetuse puudumisel ei kasutaks.

60.

Tagatis- ja likviidsuse toetamise kavade puhul peavad olema täidetud järgmised täiendavad kriteeriumid:

a)	kavad peavad piirduma pankadega, millel ei ole kapitali puudujääki, mida on kinnitanud pädev järelevalveasutus vastavalt punktile 28;

b)	tagatised, mille tähtaeg on üle kolme aasta, peavad piirduma kolmandikuga kõigist pangale antud tagatistest;

c)	liikmesriigid peavad esitama komisjonile iga kolme kuu järel aruande järgmise kohta: i) kava toimimine, ii) tagatud võlainstrumentide emiteerimine ja iii) tegelikult sissenõutud tasud;

d)	liikmesriigid peavad kava toimimist käsitlevaid aruandeid täiendama kättesaadava ajakohastatud teabega olemasolevate võrreldavate tagamata võlakirjade emissioonide kulude (iseloom, maht, reiting, vääring) kohta.

61.

Erandjuhtudel võib heaks kiita ka Euroopa Investeerimispanga riskide katmise tagatisi pankadele, et taastada reaalmajandusele laenamist riikides, kus laenuvõtmise tingimused on ELi keskmisega võrreldes äärmiselt halvad. Selliste meetmete hindamisel uurib komisjon eelkõige seda, kas need ei anna põhjendamatut eelist, mis võib näiteks aidata arendada nende pankade muid ärivaldkondi. Sellised tagatised võivad hõlmata üksnes kuni seitsme aasta pikkust perioodi. Kui komisjon on sellised tagatised heaks kiitnud, ei too need pangale kaasa kohustust esitada ümberkorralduskava.

5. LIKVIIDSUSE ANDMINE KESKPANGA POOLT NING HOIUSTE TAGAMISE SKEEMIDE JA SOLVEERIMISFONDIDE SEKKUMINE

62.

Riigiabieeskirju ei kohaldata keskpanga tavalise rahapoliitikaga seotud tegevuse suhtes, nagu avaturutehingud ja püsivõimalused. Konkreetsele krediidiasutusele antav spetsiaalne toetus (mida nimetatakse tavaliselt „erakorraliseks likviidsusabiks”) võib kujutada endast abi, välja arvatud juhul, kui on täidetud järgmised kumulatiivsed tingimused (20):

a)	krediidiasutus on erakorraliselt antava likviidsustoetuse (mis ei kuulu suurema abipaketi hulka) andmise ajal ajutiselt ebalikviidne, kuid maksevõimeline;

b)	kogu abivahendile on antud tagatis, mille väärtus on asjakohaselt alla hinnatud vastavalt selle kvaliteedile ja turuväärtusele;

c)	keskpank nõuab abisaajalt eriti kõrget intressimäära;

d)	keskpank võtab meetme omal algatusel ja sellel puudub riiklik edasigarantii.

63.

Hoiuste tagamise fondide sekkumised hoiuste hüvitamiseks vastavalt liikmesriikide kohustustele, mis tulenevad direktiivist 94/19/EÜ hoiuste tagamise skeemide kohta (21), ei kujuta endast riigiabi (22). Samade või sarnaste fondide kasutamine krediidiasutuste ümberkorraldamisele kaasaaitamiseks võib siiski kujutada endast riigiabi. Kuigi kõnealused vahendid võivad pärineda erasektorist, võivad nad endast kujutada riigiabi niivõrd, kuivõrd need kuuluvad riigi kontrolli alla ja otsus rahaliste vahendite kasutamise kohta on seostatav riigiga (23). Komisjon hindab selliste sekkumistena antava riigiabi kokkusobivust siseturuga käesoleva teatise alusel.

64.	Solveerimisfondi sekkumisena antavat riigiabi hinnatakse vastavalt käesolevale teatisele, et hinnata selle kokkusobivust siseturuga.

6. LIKVIDEERIMISABIGA SEONDUVAD ERIKAALUTLUSED

6.1. Üldpõhimõtted

65.

Liikmesriigid peaksid elujõuetute osalejate turult lahkumist toetama ning võimaldama seda finantsstabiilsuse säilitamise huvides teha nõuetekohaselt. Raskustes oleva krediidiasutuse nõuetekohast likvideerimist tuleks alati kaaluda juhul, kui asutus ei suuda jätkusuutlikult taastada pikaajalist elujõulisust.

66.

Komisjon tunnistab, et krediidiasutuste eripärade tõttu ja kui puuduvad mehhanismid, mis võimaldaksid neid solveerida finantsstabiilsust ohustamata, ei pruugi olla mõistlik likvideerida krediidiasutust tavapärase maksejõuetusmenetluse raames. Sel põhjusel võib riiklikud meetmed, millega toetatakse makseraskustes krediidiasutuste likvideerimist, lugeda siseturuga kokkusobivaks abiks tingimusel, et punktis 44 nimetatud nõue on täidetud.

67.

Nõuetekohase likvideerimise eesmärgiks peab olema raskustes oleva krediidiasutuse tegevuse lõpetamine piiratud ajavahemiku jooksul. See eesmärk eeldab, et ei tohi alustada ühegi uute klientidega seotud tegevusega. See ei takista siiski olemasolevate tegevuste teostamist, kui see vähendab likvideerimiskulusid. Lisaks peab likvideerimise eesmärgiks olema müüa võimalikult palju ettevõtte osasid või varasid enampakkumisel. Nõuetekohase likvideerimismenetluse nõudeks on, et igasugune vara müügist saadav tulu aitaks katta likvideerimiskulusid.

68.	Liikmesriigid võivad valida raskustes olevate krediidiasutuste likvideerimiseks erinevaid vahendeid. Kõik likvideerimise toetamiseks rakendatavad riigiabimeetmed peavad vastama punktides 69-82 toodud põhimõtetele.

6.2. Likvideerimisabi lubamise tingimused

69.	Liikmesriigid peavad esitama krediidiasutuse nõuetekohase likvideerimise kava.

70.	Komisjon hindab selliste rakendatavate abimeetmete kokkusobivust siseturuga, mille eesmärk on krediidiasutuste solveerimine mutatis mutandis ümberkorraldamisteatise jagudes 2, 3 ja 4 ümberkorraldamisabi kohta sätestatud juhtnööridest lähtuvalt.

71.	Nõuetekohase likvideerimise eripärade tõttu tuleb lähtuda punktides 72–78 esitatud kaalutlustest.

6.2.1. Likvideerimiskulude piiramine

72.	Liikmesriigid peaksid tõestama, et abi võimaldab krediidiasutuse tõhusalt ja nõuetekohaselt likvideerida, piirdudes abiga, mida on minimaalselt vaja panga tegevuse jätkamiseks likvideerimise ajal, arvestades taotletavat eesmärki ja täites käesolevast teatisest tulenevaid kulude jagamise nõudeid.

6.2.2. Konkurentsimoonutuste piiramine

73.	Konkurentsi põhjendamatu kahjustamise vältimiseks ei tohiks tegevuse lõpetamise etapp kesta kauem kui lõpetamiseks ilmtingimata vajalik.

74.

Seni, kuni abi saav krediidiasutus tegevust jätkab, ei tohi see turul aktiivselt konkureerida ega alustada tegevust uutes ärivaldkondades. Panga tegevus peab põhimõtteliselt piirduma olemasolevate klientidega piirduva tegevuse jätkamise ja lõpule viimisega. Olemasolevate klientidega seonduv uus tegevus peab piirduma olemasolevate lepingute tingimuste muutmise ja olemasolevate laenude ümberkorraldamisega, tingimusel et need muutused suurendavad vastava vara nüüdispuhasväärtust.

75.	Likvideeritava krediidiasutuse hinnapoliitika tuleb kujundada selliseks, et see innustaks kliente leidma atraktiivsemaid alternatiive.

76.

Kui vajalik on tegevusluba, näiteks panga järelejäänud osade või ajutise asutuse jaoks, mille loomise ainus eesmärk on krediidiasutuse nõuetekohane likvideerimine (sildpank), peaks see piirduma vaid likvideerimiseks vajaliku tegevusega. Pädev järelevalveasutus peaks pangandustegevusloa tühistama niipea kui võimalik.

6.2.3. Kulude jagamine

77.	Nõuetekohase likvideerimisega seoses tuleb tähelepanu pöörata moraalse ohu minimeerimisele, vältides eelkõige täiendava abi andmist aktsionäridele ja allutatud võlakirjade omanikele. Seetõttu ei tohi aktsionäride ja allutatud võlakirjade omanike nõudeid edasi suunata jätkatavasse majandustegevusse.

78.	Punkte 3.1.2 ja 3.1.3 tuleb täita mutatis mutandis.

6.3. Krediidiasutuse müük nõuetekohase likvideerimise menetluse ajal

79.

Krediidiasutuse müük nõuetekohase likvideerimise menetluse ajal võib hõlmata riigiabi andmist ostjale, välja arvatud juhul, kui müük korraldatakse avatud ja tingimusteta pakkumismenetluse raames ning vara müüakse kõrgeima pakkumise tegijale. Sellise pakkumismenetluse raames tuleks vajaduse korral lubada asutuse osade müüki erinevatele pakkujatele.

80.

Et teha kindlaks, kas krediidiasutuse või selle osade ostja saab riigiabi, uurib komisjon, kas:

a)	müügiprotsess on avatud, tingimusteta ja mittediskrimineeriv;

b)	müük toimub turutingimustel;

c)	krediidiasutus või valitsus (sõltuvalt sellest, kes on müüja) taotleb müüdavate varade ja kohustuste eest võimalikult suurt hinda.

81.	Kui komisjon leiab, et ostja saab abi, hindab komisjon selle abi kokkusobivust siseturuga eraldi.

82.

Kui abi antakse müüdavale majandustegevusele (mitte selle majandustegevuse ostjale), hinnatakse sellise abi kokkusobivust siseturuga käesoleva teatise põhjal eraldi. Kui likvideerimismenetlus hõlmab sellise majandusüksuse müüki, kellel on märkimisväärne turuosa, hindab komisjon vajadust meetmete järele, millega piirata kõnealusele majandusüksusele antud abiga põhjustatud konkurentsimoonutusi, ja kontrollib müügist tulenevat üksuse elujõulisust. Elujõulisuse hindamisel võtab komisjon piisavalt arvesse ostja suurust ja tugevust võrreldes omandatava üksuse suuruse ja tugevusega.

6.4. Nõuetekohase likvideerimise kavade lubamise tingimused

83.	Raskustes olevate krediidiasutuste probleemidega tegelemise korra rakendamine liikmesriikide poolt võib hõlmata võimalust anda abi, et tagada raskustes olevate krediidiasutuste nõuetekohane likvideerimine, piirates seejuures negatiivset ülekanduvat mõju sektorile ja majandusele tervikuna.

84.

Komisjon leiab, et piiratud suurusega krediidiasutuste likvideerimise abikavasid (24) võib heaks kiita tingimusel, et need on hästi kavandatud, et tagada punktis 44 sätestatud aktsionäride ja allutatud võlakirjade omanike poolse kulude jagamise nõude täitmine ning moraalse ohu ja muude konkurentsiprobleemide välistamine.

85.	Selliste kavade kokkusobivust siseturuga hinnatakse 3. jaos sätestatud tingimuste alusel. Teatades kavast komisjonile, peavad liikmesriigid seega esitama üksikasjaliku teabe protsessi kohta ja abi saavate asutuste heaks tehtavate sekkumiste tingimused.

86.

Kuna konkurentsi moonutamise määr võib sõltuda abi saava asutuse iseloomust ja tema turupositsioonist, võib olla vaja eraldi hinnangut selle tagamiseks, et protsess ei tooks kaasa põhjendamatuid konkurentsimoonutusi. Kui heakskiidetud kava kohased abimeetmed on suunatud krediidiasutustele, kelle koguvara suurus ületab 3 miljardit eurot, tuleb nende heakskiitmiseks teatada neist eraldi.

6.5. Seire

87.	Liikmesriigid peavad esitama vähemalt igal aastal korrapäraselt aruandeid jao 6.4 kohaselt heaks kiidetud kava toimimise kohta. Neis aruannetes tuleb esitada teave ka kõigi jao 6.4 kohaselt likvideeritavate krediidiasutuste kohta.

88.

Selleks et komisjonil oleks võimalik jälgida nõuetekohase likvideerimise protsessi edusamme ja selle mõju konkurentsile, peavad liikmesriigid esitama korrapäraseid aruandeid (vähemalt kord aastas) iga likvideeritava panga likvideerimisprotsessi kulgemise kohta ja lõpparuande pärast likvideerimisprotsessi lõppemist. Teatavatel juhtudel võib ametisse nimetada järelevalve eest vastutava usaldusisiku, võõrandamise eest vastutava usaldusisiku või mõlemad, et tagada abi lubamise tingimuste ja kohustuste täitmine.

7. KOHALDAMISKUUPÄEV JA KEHTIVUS

89.	Komisjon kohaldab käesolevas teatises sätestatud põhimõtteid alates 1. augustist 2013.

90.	Teatised, mis komisjon registreerib enne 1. augustit 2013, vaadatakse läbi teatiste esitamise ajal kehtivate kriteeriumide alusel.

91.	Komisjon uurib iga tema loata antud ning seetõttu aluslepingu artikli 108 lõikega 3 vastuolus oleva abi kokkusobivust siseturuga käesoleva teatise alusel, kui osa sellest abist või kogu abi on antud pärast teatise avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

92.	Kõikidel muudel juhtudel uurib ta kokkusobivust siseturuga abi andmise ajal kehtivate kriisiteatiste alusel.

93.	Komisjon vaatab käesoleva teatise vajaduse korral läbi, eelkõige selleks, et võtta arvesse turutingimuste või õiguskeskkonna muutusi, mis võivad mõjutada tema kehtestatavaid eeskirju.

94.	2008. aasta pangandusteatis tühistatakse alates 31. juulist 2013.

95.	Langenud väärtusega varade teatise punkt 47 ja V lisa tühistatakse.

96.

Ümberkorraldamisteatist muudetakse järgmiselt:

punkti 4 esimene lause asendatakse järgmisega: „Juhul kui finantsasutus on saanud riigiabi, peaks liikmesriik esitama ümberkorraldamiskava, et kinnitada panga pikaajalist elujõulisust ka ilma riigi toetuseta või aidata pangal selleni jõuda.”

Punktiga 4 seonduv joonealune märkus 4 tühistatakse.

Punkti 7 kolmas taane asendatakse järgmisega: „Komisjon kavatseb finantssektori üldist olukorda silmas pidades kohaldada liikmesriikide ja abisaavate pankade suhtes kulude asjakohase jagamise põhimõtet.”

Punkt 8 tühistatakse.

Punktiga 21 seonduva joonealuse märkuse 1 esimene lause asendatakse järgmisega: „Vt 2013. aasta pangandusteatise 6. jagu.”

Punkt 25 asendatakse järgmisega: „Kui enne ümberkorraldamiskava heakskiitmist on finantsstabiilsuse säilitamise eesmärgil erandkorras loobutud kulude eelneva asjakohase jagamise nõudest, tuleb see hüvitada ümberkorraldamise hilisemas etapis tehtava täiendava panusega, näiteks tagastusklausli ja/või konkurentsimoonutusi piiravaid lisameetmeid hõlmava ulatuslikuma ümberkorraldamise vormis.”

(1) Teatis – Riigiabi eeskirjade kohaldamine meetmete suhtes, mida on võetud seoses finantsasutustega praeguse ülemaailmse finantskriisi olukorras (edaspidi „2008. aasta pangandusteatis”) (ELT C 270, 25.10.2008, lk 8); teatis – Finantsasutuste rekapitaliseerimine praeguses finantskriisis: piirdumine minimaalselt vajaliku abiga ja kaitsemeetmed põhjendamatute konkurentsimoonutuste vastu (edaspidi „rekapitaliseerimisteatis”) (ELT C 10, 15.1.2009, lk 2); komisjoni teatis langenud väärtusega varade käsitlemise kohta ühenduse pangandussektoris (edaspidi „langenud väärtusega varade teatis”) (ELT C 72, 26.3.2009, lk 1); teatis finantssektori elujõulisuse taastamise ja praeguse kriisi olukorras riigiabi eeskirjade kohaste ümberkorraldamismeetmete hindamise kohta (edaspidi „ümberkorraldamisteatis”) (ELT C 195, 19.8.2009, lk 9); komisjoni teatis riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta alates 1. jaanuarist 2011 pankade kasuks finantskriisi kontekstis võetavate meetmete toetamise suhtes (edaspidi „2010. aasta pikendusteatis”) (ELT C 329, 7.12.2010, lk 7) ja komisjoni teatis riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta alates 1. jaanuarist 2012 pankade kasuks finantskriisi kontekstis võetavate toetusmeetmete suhtes (edaspidi „2011. aasta pikendusteatis”) (ELT C 356, 6.12.2011, lk 7).

(2) Vt 2011. aasta pikendusteatise punkt 14.

(3) Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute maksevõime taastamise ja solveerimise raamistik, 6. juuni 2012, COM(2012) 280 (final).

(4) Vt nt ümberkorraldamisteatise punkt 22.

(5) Ibid, punkt 24.

(6) Vt konkurentsi peadirektoraadi 30. aprilli 2010. aasta talituste töödokument riigiabieeskirjade kohaldamise kohta riigi garantiikavade suhtes, mis käsitlevad pärast 30. juunit 2010 emiteeritavaid pankade võlakirjasid.

(7) Kõnealuses teatises on sätestatud nõue esitada ümberkorraldamiskava kõigi pankade kohta, kes saavad riigi toetust kapitali või probleemse varaga seotud meetmete näol, sõltumata abisummast.

(8) „Pädev järelevalveasutus” on liikmesriigi pädev asutus, mille osalev liikmesriik on nimetanud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivile 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (uuestisõnastamine) (ELT L 177, 30.6.2006, lk 1) või mille Euroopa Keskpank on nimetanud oma järelevalvevolituste raames vastavalt komisjoni ettepaneku (nõukogu määrus, millega antakse Euroopa Keskpangale konkreetsed ülesanded seoses ühtses järelevalvemehhanismis osalevates liikmesriikides registreeritud krediidiasutuste poolt usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga) artiklile 1.

(9) Vt joonealune märkus 1.

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (uuestisõnastamine)) artikli 4 lõikes 1 määratletud tähenduses.

(11) Esimene nõukogu direktiiv 73/239/EMÜ, 24. juuli 1973, otsekindlustustegevuse, välja arvatud elukindlustustegevuse alustamise ja jätkamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 228, 16.8.1973, lk 3).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/83/EÜ, 5. november 2002, elukindlustuse kohta (EÜT L 345, 19.12.2002, lk 1).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/78/EÜ, 27. oktoober 1998, kindlustusandjate gruppi kuuluvate kindlustusseltside täiendava järelevalve kohta (EÜT L 330, 5.12.1998, lk 1).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(15) Avaldatud OECD veebisaidil rubriigis Average Annual Wages in constant prices for the last available year http://stats.oecd.org/Index.aspx

(16) Nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta) (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1) artiklis 26.

(17) Seda on võimalik saavutada näiteks valdusettevõtte loomise kaudu. Panga omandiõigus kantaks valdusettevõtte varade poolele, samas kui panga riigiabieelne omakapital, hübriidinstrumendid ja allutatud võlg kujutaksid endast valdusettevõtte kohustuste poolt, kusjuures nõudeõiguste struktuur jääks samaks kui enne riigiabi andmist.

(18) Näiteks kui tagasiost toimub protsendipunktides kahekohalise allahindlusega turuhinna nominaalväärtusest (või turu puudumise korral prognoositud turuhinnaga), et teenida kasumit või kui tagasiost moodustab osa vahetusest, mille abil krediidiasutus saab kõrgema kvaliteediga kapitali, millega vähendada puudujääki.

(19) Pangad, kes on käesoleva teatise jõustumise kuupäeva seisuga heakskiidetud päästmisabi juba saanud, kuid ei ole veel saanud ümberkorraldusabi lõplikku heakskiitu, võivad saada toetust likviidsuskava alusel ilma eraldi teatamiseta.

(20) Sellisel juhul hinnatakse meetmeid hiljem ümberkorralduskava osana.

(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/19/EÜ hoiuste tagamise skeemide kohta (EÜT L 135, 31.5.1994, lk 5).

(22) Vt analoogia põhjal kohtuasi T-351/02: Deutsche Bahn vs. komisjon, EKL 2006, lk II-1047 ning kohtuasi C-460/07: Puffer, EKL 2009, lk I-3251, punkt 70.

(23) Vt Danish winding-up scheme (ELT C 312, 17.11.2010, lk 5.)

(24) Vt nt N 407/10, Danish winding-up scheme (ELT C 312, 17.11.2010, lk 7).

30.7.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 216/22

Kokkuvõte komisjoni otsusest,

27. veebruar 2013,

millega koondumine kuulutatakse kokkusobimatuks siseturuga ja EMP lepinguga

(Juhtum COMP/M.6663 – Ryanair / Aer Lingus III)

(teatavaks tehtud numbri C(2013) 1106 (final) all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

2013/C 216/07

Komisjon võttis 27. veebruaril 2013 vastavalt nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumise üle, (1) eriti selle artikli 8 lõikele 3, vastu otsuse koondumise kohta. Otsuse mittekonfidentsiaalne terviktekst on saadaval konkurentsi peadirektoraadi veebilehel

http://ec.europa.eu/comm/competition/index_en.html

I. ASJAOMASED ISIKUD

(1)

Ryanair on odavlennuettevõtja, kes osutab regulaarlennuteenuseid otselendudel peamiselt Euroopas. Lennuettevõtjal on 294 lennukist koosnev lennukipark ja üle kogu Euroopa 51 baasi, millest tähtsaimad on Londoni Stanstedi, Brüsseli Charleroi, Milano Bergamo ja Dublini lennujaam. IATA suvisel hooajal 2012 käitas Ryanair eelkõige Dublinist lähtuvat 62 lühilennuliini.

(2)

Aer Lingus on Iirimaal asuv lennuettevõtja. Ettevõtja pakub peamiselt regulaarlennuteenuseid otselendudel. Aer Linguse kodulennujaam on Dublini lennujaam, kust ettevõte teostab olulise osa oma regulaarlendudest. Suvisel hooajal 2012 käitas Air Lingus (kaasa arvatud Aer Arann) Dublinist lähtuvat 66 lühilennuliini. Aer Lingus ei ole ühegi lennuettevõtjate ühenduse liige ja toetab „avatud võrguarhitektuuri” kontseptsiooni, kusjuures neutraalsuspoliitika võimaldab ettevõttel olla ühenduste sõltumatu partner ja pakkuda lisaks otselendudele ümberistumistega lende läbi suurte sõlmlennujaamade sihtkohtadesse kogu maailmas.

(3)	Ryanairi vähemusosalus Aer Linguses moodustab 29,82 % kogu Aer Linguse märgitud aktsiakapitalist ja muudab Ryanairi selle kõige suuremaks aktsionäriks. Iiri valitsus (rahandusministri isikus) on suuruselt järgmine aktsionär osakapitali suurusega umbes 25,1 %.

II. TEHING

(4)

24. juulil 2012 sai Euroopa Komisjon ühinemismääruse artikli 4 kohase teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames omandas ettevõtja Ryanair Holdings plc (edaspidi „Ryanair”, Iirimaa) 19. juunil 2012. aastal välja kuulutatud avalikul pakkumisel ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses täieliku kontrolli ettevõtja Aer Lingus Group Plc („Aer Lingus”, Iirimaa) üle (edaspidi „tehing”).

III. KOKKUVÕTE

(5)

Pärast turu-uuringute esimest etappi järeldas komisjon, et tehing jääb ühinemismääruse reguleerimisalasse ning et on tõsiseid kahtlusi siseturu ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga (EMP leping) kokkusobivuse osas. Sellest tulenevalt algatas komisjon 29. augustil 2012 ühinemismääruse artikli 6 lõike 1 punkti c kohase menetluse.

(6)

Teise etapi turu-uuringud kinnitasid konkurentsiprobleemide esinemist mitmel turul ja sellest tulenevalt esitati 13. novembril 2012 vastuväited. Osalistel oli võimalus esitada oma seisukohad vastuväidete suhtes kirjalikult. 14. detsembril 2012 saatis komisjon asjaolusid käsitleva kirja, millele Ryanair vastas 20. detsembril 2012.

(7)

Ryanair esitas ühinemismääruse artikli 8 lõike 2 kohaselt esimese ametliku kohustuste loetelu 17. oktoobril 2012. Komisjon otsustas, et turu-uuringut ei ole vaja, sest 17. oktoobri 2012 kohustused ei hõlmanud kõiki lennuliine, mille põhjal vastuväidetes tehti esialgne järeldus, et tehing võib olulisel määral takistada tõhusat konkurentsi.

(8)

7. detsembril 2012 esitas Ryanair kohustuste läbivaadatud versiooni. Pärast kohustuste esitamist algatas komisjon turu-uuringu. Pärast turu-uuringu tulemuste selgumist esitas Ryanair 15. jaanuaril 2013 kohustuste muudetud loetelu. Võttes arvesse teise turu-uuringu tulemusi, esitas Ryanair kohustuste muudetud loetelu 1. veebruaril 2013 (edaspidi „lõplikud kohustused”). Algatati kolmas turu-uuring.

(9)	Turu-uuring näitas, et Ryanairi pakutud lõplike kohustuste abil ei suudetud korvata kindlakstehtud olulist takistust tõhusale konkurentsile.

(10)	Seetõttu võttis komisjon 27. veebruaril 2013 ühinemismääruse artikli 8 lõike 3 kohaselt vastu otsuse, millega kuulutati tehing siseturu ja EMP lepinguga kokkusobimatuks (edaspidi „otsus”).

IV. SELETUSKIRI

A. Asjaomased tooteturud

(11)	Nii Ryanair kui ka Aer Lingus pakuvad regulaarlennuteenuseid EMPs ja nende tegevus kattub 46 lennuliini puhul, mis suunduvad Iirimaale või lähtuvad sealt. Ainsad turud, mida tehing mõjutab, on seotud reisijateveoteenustega.

1. Tavapärane lähte- ja sihtkohapaaridel põhinev lähenemisviis

(12)	Komisjon hindas tehingut oma otsustuspraktika kohaselt lähte- ja sihtkohapaaridel põhineva lähenemisviisi alusel, mis kajastas nõudluse poole asendatavust. Selle tulemusel käsitleti iga lähtekoha ja sihtkoha kombinatsiooni eraldi turuna.

(13)

Lisaks sellele asus komisjon käesoleva juhtumi puhul seisukohale, et ümberistuvad reisijad ei ole sama turu osa mis lähtekohast sihtkohta lendavad reisijad ning et ei ole asjakohane määratleda Iirimaalt lähtuvate või Iirimaale suunduvate lühilendude üldist turgu, võttes arvesse pakkumise poolse asendatavuse piiratust erinevate lähtekohast sihtkohta lendavate reisijate vahel, samuti „sihtkoha suhtes mittetundlike klientide” turgu, võttes arvesse, et valdava enamiku reisijate jaoks ei olnud lend Iirimaalt teatud sihtkohta lihtsalt asendatav lennuga teise sihtkohta.

2. Lennujaamade asendatavus

(14)	Kooskõlas oma varasema otsustuspraktikaga uuris komisjon asjakohaseid reisijateveoteenuste lähte- ja sihtkohtade turge määratledes, kas lende lennujaamadest või lennujaamadesse, millel on piisavalt kattuvad teeninduspiirkonnad, oleks reisijate seisukohalt võimalik vaadelda asendatavana.

(15)

Komisjon toetus lennujaamade asendatavust hinnates järgmistele kvalitatiivsetele ja kvantitatiivsetele tõendiallikatele: i) analoogilised juhtumid komisjoni praktikas ja eriti 2007. aasta otsus, milles hinnati põhjalikult lennujaama asendatavust Iirimaale suunduvate/Iirimaalt lähtuvate lendude puhul; ii) et kindlaks teha, kas lennujaamu võib esmapilgul pidada asendatavaks, vaadeldi esimese tüüpilise väärtusena lennujaama teeninduspiirkonda, mille puhul saab soovitud linna keskusesse jõuda, läbides maksimaalselt 100 km või ühetunnise teekonna; iii) turu-uuringu tulemused, iv) Aer Linguse ja Ryanairi hinnakäitumine; v) Ryanairi teenuste turustamise võtted ja vi) hinnakorrelatsiooni analüüs, mis andis komisjonile kvantitatiivse aluse turu määratlemisega seotud järelduste tegemiseks. Komisjon võttis järelduste tegemisel arvesse kõiki tõendeid.

(16)

Käesoleval juhul oli eri lennujaamadest lähtuvate regulaarlennuteenuste asendatavuse vaatlemine asjakohane kolmel põhjusel: i) osaliste tegevuse kattumise kindlakstegemiseks, ii) teistes lennujaamades lende käitavate lennuettevõtjate konkurentsisurve hindamiseks ja iii) turuletuleku väljavaadete hindamiseks asjassepuutuvates lennujaamades.

(17)	Ryanairi tegevus kattus Aer Linguse tegevusega 16 lennuliinil, (2) millel Aer Lingus ja Ryanair kurseerivad kahe sama lennujaama vahel ja mille puhul lennujaamade asendatavust ei käsitletud, sest muud asjakohased lennujaamad puudusid.

(18)

Kümnel järgmisena vaadeldud lennuliinil (3) lendasid Ryanair ja Aer Lingus samasse lennujaama (lennujaamapaaride lähenemisviis), ehkki lähte- või sihtlinnas oli rohkem kui üks lennujaam. Teatavate lennuliinide puhul teenindasid teist lennujaama võrdselt üks asjaomastest osalistest või muu lennuettevõtja. Kõnealuste lennuliinide puhul oli lennujaama asendatavus asjakohane eriti osaliste potentsiaalsete konkurentide turuletuleku projektide hindamise seisukohalt. Arvestades, et komisjon ei teinud kindlaks ühtki turuletuleku-/laienemiskava, mille alusel toimunuks õigeaegne, tõenäoline ja piisav turuletulek/laienemine, mis kõrvaldaks asjassepuutuvate lennuliinide puhul kindlaks tehtud konkurentsiprobleemid, ei olnud vaja teha lõplikku järeldust nende lennujaamade asendatavuse asjakohasuse kohta seoses Dublinist, Corkist ja Shannonist lähtuvate lennuliinidega.

(19)

19 lennuliinil (linnapaarid) (4) lendavad Ryanair ja Aer Lingus Iirimaalt erinevatesse sihtlennujaamadesse. Nende lennuliinide puhul oli lennujaama asendatavus asjakohane osaliste tegevuse kattumise kindlakstegemiseks. Otsuses hinnatakse asendatavust olulise osa Aer Linguse ja Ryanairi reisijate seisukohalt, kes lendavad 17 lennujaamast (5) Dublinisse, Corki, Shannonisse või Knocki või vastupidises suunas.

(20)

Viimase vaadeldud lennuliini Dublin–Bristol/Cardiff/Exeter puhul oli lennujaama asendatavuse küsimus asjakohane üksnes selle väljaselgitamiseks, kas lennud Exeterist Dublinisse avaldavad osalistele konkurentsisurvet (kuna osalised lendavad samasse lennujaama (Bristol), ei olnud küsimus asjakohane kattumise kindlakstegemise puhul).

(21)

Otsuses järeldatakse, et Dublinisse, Corki, Shannonisse või Knocki suunduvatel või sealt lähtuvatel lennuliinidel on asendatavad järgmised lennujaamad, samal ajal kui küsimus, kas regulaarsed reisijateveoteenused otselendudel Dublini või Corki vahel on asjakohased ja mõned (6) lennujaamapaarid kuuluvad samale turule, jäeti lahtiseks, sest see ei olnud konkurentsimõju hindamise seisukohalt oluline:

Barcelona El Prat, Girona ja Reus	Londoni lennujaamad (Heathrow, Gatwick, Stansted, Luton ja City)	Stockholm Arlanda ja Skavsta
Bilbao ja Santander	Manchester ja Liverpool (Corki ja Shannoni puhul)	Toulouse ja Carcassonne
Birmingham ja East Midlands (Knocki puhul)	Milano Linate, Malpensa ja Bergamo	Veneetsia ja Treviso
Brüssel ja Charleroi	München ja Memmingen	Viin ja Bratislava
Glasgow ja Prestwick	Paris CDG, Beauvais ja Orly	Varssavi ja Modlin
Frankfurt ja Hahn	Rooma Fiumicino ja Ciampino

3. Otselendude ja vahemaandumisega lendude turg

(22)	Kooskõlas komisjoni varasema otsustuspraktikaga sõltub vahemaandumisega lendude asendatavus otselendudega kõige rohkem lennuaja pikkusest. Mida pikem on lend, seda suurem on üldreeglina tõenäosus, et vahemaandumisega lennud avaldavad otselendudele konkurentsisurvet.

(23)

Komisjon võttis arvesse, et kuna käesoleva juhtumi puhul lühilennuliinid (lennuaja pikkusega alla kuue tunni) või keskmise pikkusega lennuliinid (lennuaja pikkusega üle kolme tunni, kus otselennu puhul tavaliselt ei pakuta edasi-tagasi lendu samal päeval), kattuvad, ei avalda vahemaandumisega lennud tõenäoliselt otselendudele konkurentsisurvet. Igatahes tehakse otsuses järeldus, et küsimuse vahemaandumisega lendude samale turule kuulumise kohta võib jätta lahtiseks, sest lõppkokkuvõttes ei mõjuta see konkurentsimõju hindamise tulemusi.

4. Reisijakategooriate eristamine

(24)

Komisjon tegi oma 2007. aasta otsuses järelduse, et ei ole asjakohane määratleda eri reisijakategooriate turge, eriti arvestades asjaolu, et kumbki lennuettevõtja ei teinud vahet eri tüüpi reisijatel, pakkudes lühiliinidel ainult ühesuunapileteid. Ryanair, Aer Lingus ja suurem osa turu-uuringule vastajatest tegid käesoleva juhtumi kohta sama järelduse.

(25)	Komisjon järeldas, et ei ole asjakohane määratleda eri reisijakategooriate turge, olenemata sellest, kas eristatakse ajatundlikkuse/mitteajatundlikkuse, äriliste/meelelahutuslike sihtkohtade või lennu broneerimise ja väljalennu vahele jääva ajaga seotud lähenemisviisi alusel.

5. Tellimus- ja regulaarlendude vastastikune asendatavus

(26)

Ryanair väitis, et tellimuslende tegevad lennuettevõtjad avaldavad olulist konkurentsisurvet osaliste osutatavatele teenustele eelkõige puhkereise teenindavatel lennuliinidel. Muu hulgas toonitas Ryanair, et Iirimaalt lähtuvate tellimuslendude vähenemine oli Ryanairi mitmele tellimuslennutüüpi lennuliinile laienemise otsene tagajärg.

(27)

Komisjon eristas kooskõlas oma varasema otsustuspraktikaga kolme tüüpi tellimuslende.

Puhkusepakettide müük. Puhkusepakettide osana müüdavaid istekohti ei saa pidada asendatavaks regulaarlendude istekohtadega, mida pakuvad Ryanair ja Aer Lingus mõjutatud lennuliinidel. Seda järeldust toetas suurem osa turu-uuringule vastajatest. Valdav osa reisijatest ostab ainult istekohti ja mitte puhkusepakette.

ii)

Istekohtade müük reisikorraldajatele. Nõudluse poolelt vaadates eelneb see turg üksikisikutele istekohtade müügi turule ja seepärast iseloomustavad seda erinevad konkurentsitingimused. Seetõttu jäi komisjon oma varasemates otsustes väljendatud järelduse juurde, et istekohti sisaldavate pakettide „hulgimüük” reisikorraldajatele ei toimu samal turul, kus pakutakse regulaarlennuteenuseid lõpptarbijatele.

iii)

Puhkusepakettidesse mittekuuluvate kohtade müük lõpptarbijatele. Komisjoni arvates on sama lähte- ja sihtkohaga lennuliinil istekohtade müük tellimuslennuettevõtjate poolt sarnane regulaarsete reisijateveoteenuste müügiga. Siiski rõhutasid mõned turu-uuringule vastanud, et tellimuslennud on regulaarlendudega võrreldes madalama kvaliteediga (lisaks lendude sagedusele ja piletihinnale), kuna istekohtade arv on piiratud ja tarbijad ei saa nende kohta piisavalt teavet. Igal juhul tehakse otsuses järeldus, et küsimuse võib jätta lahtiseks, sest lõppkokkuvõttes ei muuda see asjaolu konkurentsimõju hindamise tulemust.

B. Konkurentsimõju hindamine

1. Üldtingimused

(28)

Komisjon analüüsis turutingimuste muutusi alates 2007. aastast. Üldjoontes on peamised muutused seotud järgmisega: i) finants- ja majanduskriis, mis on alates 2008. aastast mõjutanud paljusid liikmesriike, kaasa arvatud Iirimaa; ii) lennutranspordisektori edasine konsolideerumine; iii) Dublini lennujaamas tegutsevate regulaarlennuettevõtjate arvu vähenemine; iv) selliste lennuliinide arvu suurenemine võrreldes 2007. aasta otsuse andmetega, millel Ryanair ja Aer Lingus konkureerivad, nagu ka suurem koondumine; v) Dublinist lähtuvaid tellimuslende teostavate lennuettevõtjate tegevuse vähenemine; vi) uue taristu arendamine Dublini lennujaamas.

2. Aer Aranni menetlus

(29)

Komisjon pidas Ryanairi konkurendiks Aer Aranni, aga mitte Aer Lingust. Aer Arann on Aer Lingusega tihedasti seotud ja temast sõltuv frantsiisikokkuleppe kaudu. Seetõttu käsitleti konkurentsimõju hinnangus Aer Aranni (tegutseb Aer Linguse piirkondliku kaubamärgi all) turuosi Aer Linguse juurde kuuluvana.

3. Turuosad ja koondumismäärad

(30)	Osalistel oleksid väga suured turuosad kõigil 46 lennuliinil, kus nende tegevus kattub.

(31)

Tehingu tagajärjel tekiks monopol 28 lennuliinil: Dublin–Alicante/Murcia; Dublin–Berliin; Dublin–Bilbao/Santander; Dublin–Birmingham/East Midlands; Dublin–Brüssel/Charleroi; Dublin–Budapest; Dublin–Edinburgh/Glasgow; Dublin–Fuerteventura; Dublin–Glasgow/Prestwick; Dublin–Manchester/Liverpool/Leeds; Dublin–Marseille; Dublin–Milano/Bergamo; Dublin–Nizza; Dublin–Rooma; Dublin–Tenerife; Dublin–Toulouse/Carcassonne; Dublin–Veneetsia/Treviso; Dublin–Viin/Bratislava; Dublin–Varssavi/Modlin; Cork–Alicante; Cork–Faro; Cork–London; Cork–Manchester/Liverpool; Cork–Tenerife; Knock–Birmingham/East Midlands; Knock–London; Shannon–Manchester/Liverpool; ja Shannon–London.

(32)	18 kattuval lennuliinil tegutseks koondunud ettevõte teiste lennuettevõtjate kõrval.

(33)	Nendest 18 lennuliinist 11 puhul teostab/teostavad teine/teised lennuettevõtja(d) tellimuslende. Osaliste kombineeritud turuosad ületaksid kõikidel nendel lennuliinidel 80 %.

(34)	Veel 6 puhul nendest 18 lennuliinist on osaliste konkurendid regulaarlende teostavad lennuettevõtjad, kelle ärimudel erineb osaliste tegevuspõhimõtetest. Nendel 6 lennuliinil oleksid Ryanairi ja Aer Linguse kombineeritud turuosad alla 50 %.

(35)	Viimasena vaadeldud Dublin–Bristol/Cardiff/Exeteri lennuliinil, kui lennud Dublini ja Exeteri vahel kuuluvad asjassepuutuvale turule, on osaliste konkurent piirkondlikke regulaarlende teostav väikese turuosaga (5–10 %) lennuettevõtja Flybe (7).

4. Ryanairi ja Aer Linguse vahelise konkurentsi tihedus

(36)	Komisjoni uurimise tulemused viitasid Ryanairi ja Aer Linguse aktiivsele konkureerimisele kõikidel kattuvatel lennuliinidel.

(37)	Suuremal osal (46 lennuliinist 28) kattuvatest lennuliinidest on Ryanair ja Aer Lingus ainsad tegutsevad lennuettevõtjad. Nendel lennuliinidel on Ryanair ja Aer Lingus enesestmõistetavalt teineteise suurimad konkurendid.

(38)

Isegi nendel lennuliinidel, kus Ryanairil ja Aer Lingusel on üks või mitu konkurenti, on osalised kõige sagedamini suurimad konkurendid, millele viitab muu hulgas konkurendi/konkurentide ja kummagi osalise turuosa märkimisväärne erinevus. Osalised on teineteise kõige lähedasemad konkurendid ka lennuliinidel, millel tegutseb tellimuslennuettevõtja, kus nad on vaieldamatult suurimad konkurendid.

(39)

Lisaks muule on Ryanairil ja Aer Lingusel sarnane ärimudel, mis erineb suurema osa nende konkurentide tegevuspõhimõtetest. Konkreetsemalt tähendab see, et nii Ryanair kui ka Aer Lingus pakuvad (peamiselt) otselennuteenuseid, mis erinevad võrgustikus osalevate haruliinidele orienteeritud lennuettevõtjate teenustest. Mõlemad kohaldavad tegelikku ühe otsa hinnakujundusmudelit, ei jaga lühilendudel salongi klassideks ning teostavad suurema osa broneerimisest oma veebilehel, mitte aga reisikorraldajate kaudu, erinevalt võrgustikupõhistest lennuettevõtjatest. Peale selle on nende kaubamärgid Iirimaal väga laialt tuntud, erinevalt teistest konkurentidest, ja neil on olulised baasid Iirimaal, eriti Dublini lennujaamas.

(40)	Komisjoni regressioonianalüüs kinnitas Ryanairi ja Aer Linguse vahelise märkimisväärse konkurentsi olemasolu.

(41)

Otsuses tehakse järeldus, et Aer Lingus ja Ryanair on väga lähedased, ilmselt isegi teineteise kõige lähedasemad konkurendid kõikidel kattuvatel lennuliinidel. Seda arvestades kaob tehingu tagajärjel see lähedane konkurentsisuhe ja tähtis konkurentsisurve, mida mõlemad lennuettevõtjad teineteisele enne tehingu toimumist avaldavad. Klientide reisivalikuvõimalused vähenevad selle tõttu oluliselt ja on ebatõenäoline, et konkurendid oleksid suutelised avaldama piisavat survet koondunud ettevõtte turukäitumisele, eriti seoses piletihinna määramisega.

5. Turuletulek ja turuletulekutõkked

(42)	Komisjoni uurimine kinnitas, et turuletulekutõkked on väga suured, mis muudab mis tahes uue sisenemise lennuliinide turule väga raskeks seal, kus osaliste tegevus kattub.

(43)

Need turuletulekutõkked on seotud Ryanairi ja Aer Linguse tugeva turuseisundiga Iirimaal ja konkreetselt järgmiste teguritega:

i)	osaliste tugev turuseisund Dublinis, Corkis ja Shannonis, kus asuvad nende baasid;

ii)

koondunud ettevõttel oleks kaks kõige tugevamat kaubamärki Iirimaal ja uuel turuletulijal kuluks märkimisväärselt aega ja investeeringuid, et oma kaubamärk sisse töötada. Väljakuulutatud topeltkaubamärgistrateegia tõttu oleks koondunud ettevõttel tugev turuseisund kahes erinevas turusegmendis (nimelt nii odavhindadega miinimumteenuste kui ka kõrgtasemeteenuste segmendis). Kõnealune turuletulekutõke oli ühtmoodi asjakohane Dublinisse, Shannonisse, Corki ja Knocki suunduvate ja sealt lähtuvate lennuliinide puhul;

iii)	kartus, et koondunud ettevõte rakendab turuletuleku korral agressiivseid abinõusid. Kõnealune turuletulekutõke oli ühtmoodi asjakohane Dublinisse, Shannonisse, Corki ja Knocki suunduvate ja sealt lähtuvate lennuliinide puhul;

iv)	uutel turuletulijatel võivad tekkida raskused varahommikuse tipptunni teenindusaegade ja parkimiskohtade saamisega Dublini lennujaamas. Lisaks suurendaksid läbilaskevõimepiirangud teatavates sihtlennujaamades veelgi juba niigi suuri turuletulekutõkkeid;

v)	lennujaamatasude ja -maksude määr Dublini lennujaamas takistaks tõenäoliselt uutel turuletulijatel avamast Dublinist lähtuvaid või sinna suunduvaid lennuliine;

vi)	paljud konkurendid ei pea Iiri turgu atraktiivseks ja majanduslangus Iirimaal (samuti teistes liikmesriikides nagu Hispaania) on veelgi vähendanud huvi Iiri turu vastu võrreldes 2007. aastaga;

vii)	lõpuks osaliste võime mõjutada otsustamist Iiri lennujaamades näiteks sellistes valdkondades nagu teenindusaegade koordineerimine (Dublinis), käitamisküsimused, Dublini, Corki ja Shannoni lennujaama taristu kasutamine ja arendamine.

(44)	Järeldust, et turuletulekutõkked on nende tingimuste puhul suured, kinnitab asjaolu, et viimastel aastatel on kattuvatel lennuliinide turule tulnud ainult üksikud ettevõtjad (lisaks Ryanairile või Aer Lingusele).

6. Turuletuleku/laienemise vormid

(45)

Turu-uuringu tulemused näitasid, et selleks, et suuta tõhusalt konkureerida koondunud ettevõttega Dublini, Corki ja Shannoni lennujaamas, peaks uus turuletulija rajama tegevusbaasi kõigis nendes kolmes lennujaamas. Ilma suure arvu lennuliinideta, millele jaotada asjaomased püsikulud, oleks raske saavutada samasugust kulutõhusust nagu Ryanairil ja Aer Lingusel. Lisaks võimaldab kodulennujaam koostada huviväärse lennugraafiku väljalendudega varahommikul ja saabuvate lendudega hilja õhtul ning piisava lendude arvuga ning tänu sellele tagada asjakohane turul esindatus ja kaubamärgi tuntus.

(46)	Otsuses tehakse järeldus, et Iirimaal (eriti Dublinis) baseerumine oleks lennuettevõtjate jaoks eluliselt oluline, et Iiri turgu piisavalt katta ja avaldada koondunud ettevõttele asjakohast konkurentsisurvet.

7. Tegelike ja võimalike konkurentide turuletuleku plaanid

(47)	Komisjon analüüsis, kas potentsiaalsetel konkurentidel on eraldi või ühiselt tegutsedes turuletuleku- ja laienemisplaane, mis oleksid piisavad tehingu konkurentsivastase mõju kõrvaldamiseks asjassepuutuvatel lennuliinidel.

(48)

Olgu märgitud, et käesoleva juhtumi puhul peaks konkurente tulema turule 32 kattuval lennuliinil, millel Ryanairil on baas lennuliinide mõlemas lõpp-punktis. Sellistel tingimustel turuletulek tundub olevat eeldatust veelgi keerulisem. Lisaks sellele ei ohjeldaks üksnes turuletulekuvõimalus koondunud ettevõtte tehingujärgset tegevust, nagu kinnitas suurem osa konkurentidest.

(49)	Otsuses järeldatakse, et tehingu konkurentsivastast mõju ei tasakaalustaks piisava arvu konkurentide tulek üksikutele lennuliinidele või lennuettevõtjate tegevuse laiendamine mõnele muule kodulennujaama suunduvale ja sealt väljuvale lennuliinile.

8. Tegelik konkurents (8)

(50)

Otsuses järeldatakse, et tõenäoliselt takistab tehing tõhusat konkurentsi olulisel määral, eriti aga valitseva turuseisundi tekke tõttu järgmisel 28 lennuliinil, kus koondunud ettevõte kasutab oma tehingujärgse monopoolse seisundi võimalusi: Dublin–Alicante/Murcia; Dublin–Berliin; Dublin–Bilbao/Santander; Dublin–Birmingham/East Midlands; Dublin–Brüssel; Dublin–Budapest; Dublin–Edinburgh/Glasgow; Dublin–Fuerteventura; Dublin–Glasgow International/Prestwick; Dublin–Manchester/Liverpool/Leeds; Dublin–Marseille; Dublin–Milano; Dublin–Nizza; Dublin–Rooma; Dublin–Tenerife; Dublin–Toulouse/Carcassonne; Dublin–Veneetsia/Treviso; Dublin–Viin/Bratislava; Dublin–Varssavi/Modlin; Cork–Alicante; Cork–Faro; Cork–London; Cork–Manchester/Liverpool; Cork–Tenerife; Knock–Birmingham/East Midlands; Knock–London; Shannon–Manchester/Liverpool ja Shannon–London.

(51)

Otsuses järeldatakse, et tõenäoliselt takistab tehing tõhusat konkurentsi olulisel määral, kuna saavutatakse valitsev seisund järgmisel seitsmel lennuliinil, kus regulaarlende teostavad teised lennuettevõtjad: Dublin–Bristol/Cardiff/Exeter (olenemata turu täpsest määratlusest); Dublin–Frankfurt; Dublin–London; Dublin–Madrid; Dublin–München; Dublin–Pariis ja Dublin–Stockholm. Lisaks kaob tehingu tagajärjel tõenäoliselt väga tugev konkurents Ryanairi ja Aer Linguse vahel ning sellega kõrvaldatakse tähtis konkurentsisurve, mida mõlemad lennuettevõtjad avaldavad teineteisele enne tehingu toimumist igal kõnealusel lennuliinil. Klientide reisivalikuvõimalused väheneksid seetõttu oluliselt ja on ebatõenäoline, et kõnealustel lennuliinidel tegutsev(ad) teine konkurent/teised konkurendid suudaks(id) piisavalt mõjutada koondunud ettevõtte turukäitumist, arvestades eriti hinnakujundust kõikidel kõnealustel lennuliinidel.

(52)

Otsuses järeldatakse, et tõenäoliselt takistaks tehing tõhusat konkurentsi olulisel määral eelkõige valitseva turuseisundi tekkimise tõttu järgmisel 11 lennuliinil, kus ettevõtjad teostavad tellimuslende: Dublin–Barcelona, Dublin–Faro, Dublin–Gran Canaria, Dublin–Ibiza, Dublin–Lanzarote, Dublin–Malaga, Dublin–Palma, Cork–Barcelona, Cork–Lanzarote, Cork–Malaga ja Cork–Palma. Lisaks kaob tehingu tagajärjel tõenäoliselt väga tihe konkurents Ryanairi ja Aer Linguse vahel ning sellega kõrvaldatakse tähtis konkurentsisurve, mida mõlemad lennuettevõtjad teineteisele avaldavad enne tehingu toimumist igal kõnealusel lennuliinil. Klientide reisivalikuvõimalused väheneksid seetõttu oluliselt ja on ebatõenäoline, et tellimuslennuettevõtjad suudaksid piisavalt mõjutada koondunud ettevõtte turukäitumist, eriti arvestades hinnakujundust kõnealustel lennuliinidel.

9. Potentsiaalne konkurents

(53)

Konkurentsi lennuliinidel, mida nii Ryanair kui Aer Lingus teenindavad praegu lähtuvalt Dublinist, Shannonist ja Corkist, kus mõlemal lennuettevõtjal on kodulennujaam, ei saa käsitada eraldi. Selline isoleeritud analüüs viitaks asjaomaste tooteturgude täielikule sõltumatusele üksteisest. Mõlemad lennuettevõtjad on vajalikul määral paindlikud, et muuta ja lisada lennuliine, mis lähtuvad nende kodulennujaamadest, et reageerida muutustele nendest baasidest teostatavate erinevate lennuliinide konkurentsi struktuuris. Seetõttu peab analüüs olema dünaamiline ja näitama, mil määral võib ühe lennuettevõtja ühe suurema ja kõige olulisema konkurendi kadumine kõrvaldada potentsiaalse konkurentsi, mis oleks survestanud Ryanairi ja Aer Lingust, kui tehingut ei toimuks.

(54)	Komisjoni analüüs juhtis tähelepanu asjaolule, et teineteisega konkureerimise dünaamika ja teiste lennuettevõtjate turuletuleku väga piiratud mõju tõttu osalistele avaldavad Ryanair ja Aer Lingus teineteisele potentsiaalset konkurentsisurvet.

(55)

Lähenedes küsimusele ettevaatusega, järeldatakse otsuses, et tõenäoliselt takistaks tehing tõhusat konkurentsi olulisel määral, eelkõige valitseva turuseisundi tekkimise või tugevnemise tõttu, kõrvaldades kõige tõenäolisemad potentsiaalsed turuletulijad kuuel järgmisel lennuliinil: i) lennuliinid võimaliku konkurentsiga Ryanairile: Dublin–Bologna, Dublin–Bordeaux, Cork–Pariis/Beauvais, Cork–München/Memmingen, Cork–Birmingham; ii) lennuliinid võimaliku konkurentsiga Aer Lingusele: Dublin–Newcastle.

C. Kulude kokkuhoid

(56)

Ryanair väitis, et tehing aitaks kulusid märkimisväärselt vähendada, mis tuleks kasuks kõikidele klientidele. Ryanair rakendaks oma kulude vähendamise kogemusi, et parandada Aer Linguse kokkuhoiumeetmeid, alandaks ettevõtte kulusid ja piletihindu ning suurendaks selle konkurentsivõimet võrreldes teiste lennuettevõtjatega peamistes lennujaamades.

(57)

Ryanair ei esitanud asjakohast teavet selle väite kinnitamiseks, et kulude kokkuhoid oli tõendatav, tulenes koondumisest ja kantakse tõenäoliselt üle tarbijatele, ka ei leidnud komisjon kontrollitavaid tõendeid selle kohta, et Ryanairil oleks võimalik vähendada Aer Linguse kulusid, ilma et vähendataks muid, tarbijatele soodsaid elemente, näiteks alandataks teenuse kvaliteeti või muudetaks lennujaama asukohta. Pealegi ei olnud mõned Ryanairi esitatud kokkuhoiumeetmed tõenäoliselt ainult koondumisega seostatavad (nagu personali vähendamise kulud, kütusekulud ja jaotuskulud).

(58)

Seetõttu ei vastanud esitatud kokkuhoiumeetmed kolmele kumulatiivsele tingimusele, mis on sätestatud horisontaalse ühinemise suunistes. Võttes ka arvesse äärmiselt ulatuslikult kombineeritud turuosi ning õigeaegse, piisava ja tõenäolise turuletuleku puudumist, ei kandu väidetavad kokkuhoiumeetmed ilmselt piisavalt üle tarbijatele.

D. Kohustused

1. Lõplike kohustuste kirjeldus

1.1. Aer Linguse 43 kattuva lennuliini käitamise loovutamine lennuettevõtjale Flybe

(59)

Ryanair tegi ettepaneku anda lennuettevõtjale Flybe üle uus ja iseseisev äriühing (edaspidi „loovutatav ettevõte”, mille nimeks saab tõenäoliselt Flybe Ireland), millele ta annaks üle mitmesugused varad, sealhulgas sularaha 100 miljonit eurot, vähemalt üheksa Airbus A 320 rendilepingud, lennujaama teenindusajad (lähte- ja sihtkohas), personali, kasutustasuta ning all-litsentsimise ja edasiandmise õiguseta lihtlitsentsi kaubamärgi Aer Lingus kasutamiseks kolme aasta jooksul. Seda kaubamärki kasutataks koos kaubamärgiga Flybe.

(60)	Ryanair võttis kohustuse koostada koostöös Flybe’ga loovutatava ettevõtte esimese tegevusaasta äriplaan, mis kajastaks prognoositud maksustamiseelse aastakasumi kokkulepitud summat.

(61)

Flybe tegutseks kokkulepitud graafiku alusel 43 lennuliinil IATA kuue lennuhooaja pikkusel miinimumperioodil. Eeldades, et selliste lendude arv Iirimaale või Iirimaalt, mis loovutatav ettevõte kavandab kõikidel lennuliinidel nädalas hooaja kohta kokku, jääb muutumatuks, nõuti Flybe’lt ainult regulaarlendude kavandamist i) 90 % Flybe lennuliinidel IATA esimese kuue lennuhooaja jooksul IATA kolmandal ja neljandal lennuhooajal ja ii) 85 % Flybe lennuliinidel IATA esimese kuue lennuhooaja jooksul IATA viiendal ja kuuendal lennuhooajal.

(62)	Teenindusaegade kuritarvitamise puhuks kehtestati liugskaalal põhinev karistusmehhanism, mis kajastab lennuliini tähtsust ja mille puhul karistused vähenevad järk-järgult IATA esimese kuue lennuhooaja jooksul.

(63)	Flybe rajab IATA esimese kuue lennuhooaja jooksul baasi Dublini lennujaama ning üks lennuk baseerub operatiiveesmärkidel Corki lennujaamas.

(64)

IATA esimese kolme lennuhooaja jooksul jagatakse Aer Linguse kodulehe avaleht kaheks osaks, mis kannavad vastavalt Aer Linguse ja loovutatava ettevõtte ärinime ja logo, kusjuures hüperlingid ühendavad mõlemat leheosa vastavate ettetellimise veebilehtedega. Pärast IATA esimest kolme lennuhooaega paigutatakse Aer Linguse kodulehe ülaossa reklaamviide lingiga loovutatava ettevõtte kodulehele.

(65)	Aer Aranni käitatud kuue lennuliiniga seotud käitamiskohustused võtab üle Flybe, täites Aer Aranni frantsiisikokkulepet või sõlmides Aer Aranniga uue frantsiisikokkuleppe.

1.2. Kolme teenindusaja loovutamine IAG-le (British Airways) kolmel kattuval lennuliinil Londoni suunal

(66)

IATA kuue lennuhooaja jooksul tagab Ryanair, et IAG teostab lende Dublin–London, Cork–London ja Shannon–London liinidel Airbus A319 või samaväärsete lennukitega, kasutades oma teenindusaegu kombineeritult Ryanairi loovutatud teenindusaegadega:

IAG ja Ryanair oleksid ühinenud Gatwicki rendilepinguga või Heathrow–Gatwicki transiidilepinguga, olenevalt sellest, kas ja millal nn Heathrow transiiditingimus oleks täidetud, mis seisnes selles, et nii Ryanair kui IAG oleksid kindlaks teinud, et Heathrow–Gatwick transiidilepingu jõustumine ei ole vastuolus Aer Linguse assotsiatsioonilepingu artikliga 10 (või muu tuleneva sättega) või mis tahes asjakohaselt kohaldatava seaduse või määrusega;

ii)

kui Gatwicki rendileping oleks jõus, oleks IAG käitanud i) 68 lendu nädalas liinil Dublin–London (Gatwicki lennujaam), 13 lendu nädalas liinil Cork–London (Gatwick) ja 7 lendu nädalas liinil Shannon–London (Gatwick), kasutades Ryanairile kuuluvaid teenindusajapaare lennujaamas ja ii) täiendavalt 2 lendu nädalas Dublin–Gatwick lennuliinil, 1 lend nädalas Cork–Gatwick lennuliinil ja 7 lendu nädalas Shannon–Gatwick lennuliinil, kasutades IAG-le kuuluvaid või tema omandatavaid teenindusaegu;

iii)	lisaks Gatwicki teenindusaegade kasutamisele teeks IAG ka 7 lendu nädalas Dublin–Heathrow lennuliinil, kasutades teenindusaegu, mida IAG oleks rentinud Ryanairilt. Kooskõlas IAG uuendatud lepinguga oleks IAG sõlminud ka täiendava Heathrow rendilepingu;

iv)

kui Heathrow transiiditingimus oleks täidetud, oleks IAG-l olnud õigus lõpetada Gatwicki rendileping (ja Heathrow rendileping, kui see oleks kehtinud) ja jõustada Heathrow–Gatwicki transiidileping (IAG ostuoptsioon). Konkreetselt oleks IAG üle kandnud oma Gatwicki teenindusajad (nagu eespool kindlaks tehti), et käitada liini Dublin–Gatwick, ja vahetanud 7 täiendavat Gatwicki teenindusaega teenindusaegade vastu, mis Aer Lingusel on Londoni Heathrow lennujaamas ja mis on IAG-le ette nähtud, et teha: a) 70 lendu nädalas Dublin–Heathrow lennuliinil, b) 14 lendu nädalas Cork–Heathrow lennuliinil ja c) 14 lendu nädalas Shannon–Heathrow lennuliinil. Läbivaadatud IAG-lepinguga lisati uus Heathrow rendileping ja muudeti Gatwicki teenindusaegade arvu, mille Ryanair oleks vahetanud Heathrow teenindusaegade vastu.

1.3. Täiendav teenindusaegadest loobumine London–Iirimaa lennuliinidel

(67)

Ryanair kohustus teenindusaegade loovutamise korra kohaselt ja IATA kuue lennuhooaja jooksul loovutama või kohustama Aer Lingust loovutama piisavalt teenindusaegu mis tahes huvitatud lennuettevõtjale, et käitada oma lennukiga lennuliine Dublin–London, Cork–London ja/või Shannon–London, juhul kui loovutatud teenindusaegade arv ei ületa lennuliini kattumise erinevust asjassepuutuval lennuliinil.

1.4. Võimalik konkurents

(68)	Ryanair kohustus IATA esimese kuue lennuhooaja jooksul ja millal tahes pärast seda loovutama või kohustama Aer Lingust loovutama teenindusaegu potentsiaalsete konkureerivate lennuliinide tarbeks mis tahes huvitatud lennuettevõtjale.

2. Lõplike kohustuste hindamine

2.1. Flybe ei olnud sobiv ostja

(69)	Komisjoni hinnangul ei olnud Flybe sobiv ostja, kelle käitamise all loovutatav ettevõte kujuneks aktiivselt konkurentsi mõjutavaks turuosaliseks.

(70)	Esiteks leidis komisjon, et kuna puudusid konkreetselt määratletud varad, millest tuleks loobuda kui Flybe Irelandi äritegevuse osast, ei olnud piisavalt tõendeid järelduse tegemiseks selle kohta, et loovutataval ettevõttel oleks piisavalt vara, et olla elujõuline ja konkurentsivõimeline äriühing.

(71)

Teiseks järeldas komisjon seoses Flybe ärimudeliga, et ehkki Iirimaad Ühendkuningriigiga ühendavate lennuliinide käitamine sobib Flybe praeguse ärimudeliga, arvestades kasutatavaid lennukeid, ei sobiks muude lennuliinide, eriti suurema sektori pikkusega, puhkereise teenindavate lennuliinide käitamine Flybe praeguse ärimudeliga. Komisjon märkis täiendavalt, et Flybe’l puuduvad Airbus A320 tüüpi lennukite kasutamise kogemused, mistõttu võivad tekkida probleemid sellise turu mõistmisega, millel ettevõte hakkaks tegutsema.

(72)

Kolmandaks leidis komisjon, et korraldus, mille puhul Ryanair töötaks välja aasta äriplaani Flybe Irelandi jaoks, ja korraldus, mille puhul Ryanair jätkaks loovutatava ettevõtte kulubaasi (ümber)struktureerimist, isegi kui see ei viiks püsivatele sidemetele koondunud ettevõtte ja loovutatava ettevõtte vahel, ei tundu olevat kooskõlas sõltumatute konkurentide kontseptsiooniga.

(73)

Neljandaks, võttes arvesse, et Flybe varasemad uutel turgudel käitamise kogemused olid üpris erinevad pakutud ettevõtte Flybe Ireland omandamisega saadavatest kogemustest, arvestades, et Flybe kogemused Iiri turul olid piiratud, ja arvestades, et Flybe’l oli erinevalt Aer Lingusest ainult piiratud kogemus ja tulemused Ryanairiga konkureerimisel, ei pidanud komisjon esitatud fakte piisavaks tõendiks järelduse tegemiseks, et Flybe on tõendanud asjakohaste kogemuste olemasolu ettevõtte Flybe Ireland säilitamiseks ja arendamiseks elujõulise äriühinguna, mis suudab koondunud ettevõttele pakkuda aktiivset konkurentsi.

(74)	Viiendaks tegi komisjon järelduse, et Flybe’l ei ole piisavalt rahalisi vahendeid ettevõtte Flybe Ireland säilitamiseks ja arendamiseks elujõulise ja aktiivse äriühinguna, mis suudab pakkuda koondunud ettevõttele konkurentsi keskpikas perspektiivis.

(75)

Kuuendaks leidis komisjon seoses ettevõtte suutlikkusega konkureerida koondunud ettevõttega pärast tehingu toimumist, et vaatamata pakutud kaubamärgilitsentsile, veebilehel avalikustamise meetmetele ja kapitalisüstile ettevõttesse Flybe Ireland, ei ole kindel, et Flybe on suuteline välja arendama piisavalt tugevat kaubamärki, eriti Iirimaalt pärit reisijate puhul, mis võimaldaks tõhusalt survestada koondunud ettevõtet, et kõrvaldada komisjoni kindlakstehtud konkurentsiprobleem. Lisaks mõjutaksid Flybe Irelandi suutlikkust survestada koondunud ettevõtet, et kõrvaldada komisjoni kindlakstehtud konkurentsiprobleem, tõenäoliselt pakutud baasoperatsioonide piiratus ning pakutud loovutatavate sageduste arv ja eeldatud mahud. Samuti leidis komisjon, et ei ole tõenäoline, et Flybe Irelandi tulu- ja kulubaas võimaldaks ettevõttel kasumlikult käitada 43 lennuliini.

(76)	Seitsmendaks leidis komisjon, et Flybe ei ole piisavalt motiveeritud, et jätkata püsivat käitamist, vähemalt olulisel osal Flybe 43 lennuliinist.

(77)

Lisaks sellele asus komisjon seisukohale, et Flybe’iga seotud kohustusi ei täideta tõenäoliselt õigeaegselt, vähemalt seoses frantsiisikokkuleppega. Komisjonil ei olnud ka võimalik jõuda täielikule veendumusele, et juhul kui esitatud kohustused täidetakse, lahendatakse täielikult ja ühemõtteliselt käesolevas otsuses määratletud, Aer Aranni lennuliinidega seotud konkurentsiprobleemid.

(78)	Lõpuks tõdetakse, et kohustused ei ole selgesti määratletud ja tekivad kahtlused nende õigeaegses täitmises.

2.2. Kahtlused seoses kolme Londoni-lennuliiniga – IAG

(79)

Komisjonil ei olnud võimalik nõuetekohase kindlusega teha järeldust, et uued kaubandusstruktuurid, mis tulenevad kolme Londoni-lennuliiniga seotud lõplikest kohustustest, on piisavalt toimivad ja püsivad, et välistada oluliste takistuste tekkimine tõhusale konkurentsile seoses kolme Londoni-lennuliiniga miinimumperioodi jooksul ja pärast selle lõppu.

(80)

Olenemata sellest, kas Gatwicki rendileping või Heathrow–Gatwicki transiidileping jõustuks, väheneks tõenäoliselt lennuliinide üldine maht ja koondunud ettevõte jääks kolmel Londoni-lennuliinil (Dublin, Cork ja Shannon) mahu ja lennusageduste osas valitsevaks. Lisaks sellele on IAG-l teistsugune ärimudel, mis keskendub rohkem äri- ja jätkureisijatele (on asjakohane, kui Heathrow–Gatwicki transiidileping kehtib). Seetõttu jõudis komisjon järeldusele, et IAG ei avalda koondunud ettevõttele pärast ühinemist miinimumperioodil piisavalt konkurentsisurvet.

(81)

Komisjon leidis, et IAG lahkub kõige tõenäolisemalt nendelt kolmelt Gatwickist väljuvalt lennuliinilt ja vähendab oluliselt käitamist kolmel Heathrow’st väljuval lennuliinil miinimumperioodi lõpul. Komisjon ei teinud turu uurimise käigus kindlaks ka ühtki piisavat, tõenäolist ja õigeaegset sisenemist kõnealustele lennuliinidele.

(82)	Viimaks, kohustuste keerulisus, kohustuste vahelised vastuolud, vorm RM ja IAG-leping ning vaidluste lahendamise mehhanism seadsid kahtluse alla kohustuste õigeaegse täitmise.

2.3. Järeldus

(83)	Komisjon tegi kõikide kättesaadavate tõendite, sealhulgas turu-uuringu tulemuste põhjal järelduse, et lõplikud kohustused tõenäoliselt ei võimalda uute konkurentide turuletulekut, kes oleksid võimelised avaldama koondunud ettevõttele piisavat konkurentsisurvet.

(84)

Lõplikud kohustused ei võimaldanud komisjonil piisava kindlusega järeldada, et kohustusi oleks võimalik täita õigeaegselt ja et need oleksid piisavalt elujõulised ja kestvad selleks, et tõhusa konkurentsi takistamine, mida kõnealuste kohustustega üritatakse ära hoida, ei saaks toimuda lähitulevikus.

(85)	Komisjonil ei olnud võimalik täielikult kindlaks teha, kas lõplike kohustuste täitmine lahendaks täielikult ja ühemõtteliselt otsuses määratletud konkurentsiprobleemid.

(86)	Seda arvestades järeldati, et Ryanairi pakutud kohustused ei võimalda kõrvaldada tõhusa konkurentsi märkimisväärset takistamist, mis on kindlaks tehtud, ja seetõttu ei ole võimalik ühinemist pidada siseturuga kokkusobivaks.

V. LÕPPJÄRELDUS

(87)	Arvestades eespool esitatud põhjendusi, tehakse otsuses järeldus, et kavandatav koondumine takistaks oluliselt tõhusat konkurentsi siseturul või selle olulisel osal.

(88)	Seetõttu loetakse koondumine siseturuga ja EMP lepinguga kokkusobimatuks.

(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus”). 1. detsembril 2009 jõustunud Euroopa Liidu toimimise lepinguga (EL toimimise leping) muudeti termineid, näiteks mõiste „ühendus” asendati mõistega „liit” ja mõiste „ühisturg” mõistega „siseturg”. Käesolevas otsuses kasutatakse läbivalt Euroopa Liidu toimimise lepingu terminoloogiat.

(2) Dublin–Berliin, Dublin–Budapest, Dublin–Faro, Dublin–Fuerteventura, Dublin–Gran Canaria, Dublin–Ibiza, Dublin–Lanzarote, Dublin–Madrid, Dublin–Malaga, Dublin–Marseille, Dublin–Nizza, Dublin–Palma, Cork–Malaga, Cork–Faro, Cork–Lanzarote, Cork–Palma.

(3) Dublin–Barcelona El Prat/Girona/Reus, Dublin–Alicante/Murcia, Dublin–Põhja–Tenerife/Lõuna–Tenerife, Dublin–Manchester/Liverpool/Leeds Bradford, Dublin–London Heathrow/Gatwick/Luton/Stansted/City/Southend, Cork–London Heathrow/Gatwick/Stansted, Dublin–Birmingham/East Midlands, Dublin–Edinburgh/Glasgow, Cork–Alicante/Murcia, Cork–Põhja–Tenerife/Lõuna–Tenerife.

(4) Dublin–Bilbao/Santander, Dublin–Brussels/Charleroi, Dublin–Milano Malpensa/Milano Linate/Bergamo, Dublin–Frankfurt/Frankfurt Hahn, Dublin–Rooma Ciampino/Rooma Fiumicino, Dublin–Viin/Bratislava, Dublin–Pariis CDG/Pariis Beauvais/Orly, Dublin–Toulouse/Carcassonne, Dublin–Glasgow/Prestwik, Dublin–Veneetsia/Treviso, Dublin–München/Memmingen, Dublin–Varssavi/Varssavi–Modlin, Dublin–Stockholm Arlanda/Skavsta, Cork–Barcelona El Prat/Girona/Reus, Cork–Manchester/Liverpool/Leeds Bradford, Knock–Birmingham/East Midlands, Knock–London Heathrow/Gatwick/Luton/Stansted/City/Southend, Shannon–Manchester/Liverpool/Leeds Bradford, Shannon–London Heathrow/Gatwick/Luton/Stansted/City/Southend.

(5) Olgu märgitud, et ehkki lennujaama asendatavuse küsimus on asjakohane 19 lennuliini puhul, on lennujaamapaare ainult 17. Need on Barcelona El Prat, Girona ja Reus; Bilbao ja Santander; Londoni lennujaamad (Heathrow, Gatwick, Stansted, Luton ja City); Stockholmi Arlanda ja Skavsta; Manchester, Liverpool ja Leedsi Bradford (Corki ja Shannoni puhul); Toulouse ja Carcassone; Birmingham ja East Midlands (Knocki puhul); Milano Linate, Malpensa ja Bergamo; Veneetsia ja Treviso; Brüssel ja Charleroi; München ja Memmingen; Viin ja Bratislava; Glasgow ja Prestwick; Pariisi CDG, Beauvais ja Orly; Varssavi ja Modlin; Frankfurt ja Hahn; Rooma Fiumicino ja Ciampino.

(6) London Southend ja Londoni lennujaamad, Edinburgh ja Glasgow, Manchester, Liverpool, Leedsi Bradford (Dublini puhul), Birmingham ja East Midlands (Dublini puhul), Bristol/Cardiff/Exeter, Alicante ja Murcia, Põhja–Tenerife/Lõuna–Tenerife.

(7) Kõnealusel lennuliinil tekiks monopol, kui turuks oleks üksnes lennutransporditeenuste osutamine Dublini ja Bristoli lennujaama vahel.

(8) Komisjon jõudis järeldusele, et pärast tehingust teatamist ei ole osaliste kõik väljuvad lennuliinid tehinguspetsiifilised ja et konkurentsimõju hindamisele ei käsitata neid osaliste tegevusala kattumisena. Need liinid on Dublin–Krakov, Dublin–Verona, Dublin–Vilnius.

		ISSN 1977-0898 doi:10.3000/19770898.C_2013.216.est
Euroopa Liidu Teataja		C 216

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	56. köide 30. juuli 2013

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2013/C 216/01	Komisjoni teatis riigiabieeskirjade kohaldamise kohta alates 1. augustist 2013 finantskriisi kontekstis pankade kasuks võetavate toetusmeetmete suhtes (Pangandusteatis) ( 1 )	1

2013/C 216/02	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.6946 – BayWa/Bohnhorst Agrarhandel) ( 1 )	16

2013/C 216/03	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.6980 – Cinven/CeramTec) ( 1 )	16

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2013/C 216/04	Euro vahetuskurss	17

2013/C 216/05	Arvamus, mille ettevõtjate koondumistega tegelev nõuandekomitee esitas 18. veebruari 2013. aasta koosolekul otsuse eelnõu kohta, milles käsitletakse juhtumit COMP/M.6663 – Ryanair / Aer Lingus III – Raportöör: Eesti	18

2013/C 216/06	Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne – Ryanair / Aer Lingus III (COMP/M.6663)	20

2013/C 216/07	Kokkuvõte komisjoni otsusest, 27. veebruar 2013, millega koondumine kuulutatakse kokkusobimatuks siseturuga ja EMP lepinguga (Juhtum COMP/M.6663 – Ryanair / Aer Lingus III) (teatavaks tehtud numbri C(2013) 1106 (final) all) ( 1 )	22

	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2013/C 216/08	Saneerimismeetmed – Otsus International Union Insurances SA saneerimismeetmete kohta (Avaldatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/17/EÜ (kindlustusseltside saneerimise ja likvideerimise kohta) artikliga 6)	31

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2013/C 216/09	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.7001 – Carlyle/Klenk Holz) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	32

2013/C 216/10	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.6922 – Triton/Logstor) ( 1 )	33

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3270
JPY	Jaapani jeen	129,91
DKK	Taani kroon	7,4560
GBP	Inglise nael	0,86340
SEK	Rootsi kroon	8,5812
CHF	Šveitsi frank	1,2330
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	7,8605
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,914
HUF	Ungari forint	297,88
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7024
PLN	Poola zlott	4,2294
RON	Rumeenia leu	4,4010
TRY	Türgi liir	2,5535
AUD	Austraalia dollar	1,4364
CAD	Kanada dollar	1,3636
HKD	Hongkongi dollar	10,2938
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6444
SGD	Singapuri dollar	1,6818
KRW	Korea vonn	1 476,78
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	13,0362
CNY	Hiina jüaan	8,1377
HRK	Horvaatia kuna	7,5055
IDR	Indoneesia ruupia	13 627,27
MYR	Malaisia ringit	4,2809
PHP	Filipiini peeso	57,468
RUB	Vene rubla	43,5560
THB	Tai baat	41,363
BRL	Brasiilia reaal	2,9945
MXN	Mehhiko peeso	16,8476
INR	India ruupia	78,8500