ISSN 1977-0898

doi:10.3000/19770898.C_2013.166.est

Euroopa Liidu

Teataja

C 166

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

56. köide
12. juuni 2013


Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

II   Teatised

 

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

 

Euroopa Komisjon

2013/C 166/01

Komisjoni teatis Euroopa Liidu poolt 2013. aasta septembri alaperioodiks riisisektori toodetele avatud teatavate tariifikvootide raames saadaolevate koguste kohta

1

 

III   Ettevalmistavad aktid

 

Euroopa Keskpank

2013/C 166/02

Euroopa Keskpanga arvamus, 17. mai 2013, seoses ettepanekutega, mis käsitlevad direktiivi finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta ja määrust raha ülekandmisel edastatava teabe kohta (CON/2013/32)

2

 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

 

Euroopa Komisjon

2013/C 166/03

Euro vahetuskurss

6

 

V   Teated

 

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

 

Euroopa Komisjon

2013/C 166/04

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.6951 – Bain Capital/FTE) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )

7

 

MUUD AKTID

 

Euroopa Komisjon

2013/C 166/05

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

8

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

 


II Teatised

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

Euroopa Komisjon

12.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 166/1


Komisjoni teatis Euroopa Liidu poolt 2013. aasta septembri alaperioodiks riisisektori toodetele avatud teatavate tariifikvootide raames saadaolevate koguste kohta

2013/C 166/01

Komisjoni määrusega (EL) nr 1274/2009 avati ülemeremaadest ja -territooriumidelt (ÜMT) pärit riisi impordikvoodid ja sätestati nende haldamine (1). 2013. aasta mai esimese seitsme päeva jooksul ei esitatud järjekorranumbritega 09.4189 ja 09.4190 tähistatud kvootide kohta ühtegi imporditaotlust.

Komisjoni määruse (EÜ) nr 1301/2006 (2) artikli 7 lõike 4 kohaselt lisatakse kogused, millele taotlusi ei esitatud, järgmisse alaperioodi.

Komisjoni määruse (EL) nr 1274/2009 artikli 1 lõike 5 kohaselt teatab komisjon enne asjaomase alaperioodi viimase kuu 25. kuupäeva järgmiseks alaperioodiks saadaolevatest kogustest.

Seepärast on määruses (EL) nr 1274/2009 osutatud kvootide järjekorranumbritega 09.4189 ja 09.4190 raames 2013. aasta septembri alaperioodiks saadaolev üldkogus kindlaks määratud käesoleva määruse lisas.


(1)  ELT L 344, 23.12.2009, lk 3.

(2)  ELT L 238, 1.9.2006, lk 13.


LISA

Määruse (EL) nr 1274/2009 kohaselt järgmiseks alaperioodiks saadaolevad kogused

Päritolu

Jrk nr

2013. aasta mai alaperioodiks esitatud impordilitsentside taotlused

2013. aasta septembri alaperioodiks saadaolev üldkogus

(kg)

Hollandi Antillid ja Aruba

09.4189

 (1)

25 000 000

Vähim arenenud ÜMTd

09.4190

 (1)

10 000 000


(1)  Selleks alaperioodiks jaotuskoefitsienti ei määrata: komisjonile ei esitatud ühtegi litsentsitaotlust.


III Ettevalmistavad aktid

Euroopa Keskpank

12.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 166/2


EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS,

17. mai 2013,

seoses ettepanekutega, mis käsitlevad direktiivi finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta ja määrust raha ülekandmisel edastatava teabe kohta

(CON/2013/32)

2013/C 166/02

Sissejuhatus ja õiguslik alus

Euroopa Keskpank (EKP) sai 27. veebruaril 2013. Euroopa Liidu Nõukogult taotluse esitada arvamus seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimist (edaspidi „ettepandud direktiiv”) (1). 28. veebruaril 2013 sai EKP Euroopa Liidu Nõukogult veel ühe taotluse esitada arvamus seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb raha ülekandmisel edastatavat teavet (edaspidi „ettepandud määrus”) (2) (edaspidi koos „ettepandud liidu instrumendid”). Samuti sai EKP taotluse esitada arvamus ettepandud liidu instrumentide kohta Euroopa Parlamendilt, nimelt ettepandud direktiivi kohta 2. aprillil 2013 ja ettepandud määruse kohta 3. aprillil 2013.

EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikel 4 ja artikli 282 lõikel 5, kuna ettepandud liidu instrumendid sisaldavad sätteid, mis kuuluvad EKP pädevusvaldkonda. Lisaks põhineb EKP arvamuse andmise pädevus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõigetel 2 ja 5 ning artikli 128 lõikel 1 ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artiklitel 16–18 ja 21–23, kuna ettepandud liidu instrumendid sisaldavad sätteid, mis mõjutavad teatavaid Euroopa Keskpankade Süsteemi ülesandeid. Sellest tulenevalt on EKP nõukogu vastu võtnud käesoleva arvamuse kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.

1.    Ettepandud liidu instrumentide eesmärk ja sisu

1.1.   Ettepandud direktiiv

Ettepandud direktiivi eesmärgiks on kaasajastada ja muuta liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise vastast korda, et võtta arvesse kohalduvate rahvusvaheliste standardite viimaseid uuendusi, nimelt rahapesuvastase töökonna (Financial Action Task Force, FATF) soovitusi, mis võeti vastu veebruaris 2013, (3) ning mitut Euroopa Komisjoni raportit ja hinnangut, mis käsitlevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiivi 2005/60/EÜ (finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta) (4) kohaldamist. Ettepandud direktiiviga, kui see vastu võetakse, tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse direktiiv 2005/60/EÜ ning komisjoni 1. augusti 2006. aasta direktiiv 2006/70/EÜ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/60/EÜ rakendusmeetmete kehtestamise kohta (5).

Ettepandud direktiivis kasutatakse riskipõhisemat lähenemist rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse meetmetele (6). Selles tugevdatakse „kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete” (7) nõudeid selliselt, et teatavate klientide ja tehingute (8) kategooriate suhtes ei kohaldata enam erandit kliendi suhtes rakendatavate lihtsustatud hoolsusmeetmete nõuetest ning „kohustatud üksused” (9) peavad seega edaspidi hindama riski taset enne otsustamist, kas rakendada kliendi suhtes hoolsusmeetmeid. Lisaks peavad Euroopa järelevalveasutused (10) esitama kahe aasta jooksul alates ettepandud direktiivi jõustumise kuupäevast ühisarvamuse siseturgu mõjutavate rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide kohta ning liikmesriigid peavad koostama ja kaasajastama riiklikke riskihinnanguid, et tuvastada valdkonnad, kus on nõutavad kliendi suhtes rakendatavad tugevdatud hoolsusmeetmed (11). Ettepandud direktiiviga laiendatakse ka liidu rahapesu vastase korra kohaldamisala, eelkõige langetades 15 000 eurolt 7 500 eurole künnise, millest alates seda korda kohaldatakse suure väärtusega kaupadega kauplejatele, kes võtavad klientidelt vastu sularahamakseid.

Ettepandud direktiivis tõstetakse „poliitilise taustaga isikute” (12) suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete taset, sealhulgas nõudes, et selliste isikute suhtes ning samuti nende perekonnaliikmete ja lähedaste kaastöötajate suhtes võetakse tugevdatud hoolsusmeetmeid (13). Poliitilise taustaga isikute hulka hakkavad nüüd kuuluma mitte ainult „välisriigi” isikud, vaid ka „riigisisesed” isikud, kes täidavad või on täitnud avaliku võimu olulisi ülesandeid (14).

Ettepandud direktiivis on sätestatud rangemad ja paremini määratletud reeglid ja menetlused juriidiliste isikute või muude õiguslike üksuste ja usaldusfondide tegelikult kasusaavate omanike tuvastamiseks, (15) ehkki tegelikult kasusaava omaniku määratlust ei muudeta. Lisaks nõutakse juriidiliste isikutelt või muudelt õiguslikelt üksustelt ja usaldusfondidelt nende tegelikult kasusaavate omanike isikute tuvastamist võimaldavate andmete säilitamist. Samuti tehakse ettepandud direktiiviga mõned muudatused andmete säilitamise nõuetes, mis puudutavad kliendi suhtes rakendatavaid hoolsusmeetmeid ja tehinguid ning kohustatud üksuste sisemisi põhimõtteid ja -protseduure, püüdes saavutada tasakaalu ühelt poolt usaldusväärsete rahapesu ja terrorismi rahastamise kontrollisüsteemide edendamise ja teiselt poolt andmekaitseõiguse põhimõtete ja andmesubjektide õiguste vahel.

Samuti tugevdab ettepandud direktiiv koostööd liikmesriikide rahapesu andmebüroode vahel, kes tegutsevad rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluste kogumise, analüüsimise ja pädevatele asutustele edastamise siseriiklike keskustena.

Võrreldes varasemate direktiividega pannakse ettepandud direktiivis rohkem rõhku jõustamisele ja sanktsioonidele. Liikmesriigid peavad tagama, et ettevõtjaid saab vastutusele võtta rahapesu ja terrorismi rahastamise eeskirjade rikkumise eest ning et pädevad asutused võivad selliste rikkumiste korral võtta sobivaid meetmeid ja määrata halduskaristusi. Ettepandud direktiivis on sätestatud kohaldatavate halduskaristuste liigid.

1.2.   Ettepandud määrus

Ettepandud määrus on tihedalt seotud ettepandud direktiivi eesmärkide saavutamisega. On oluline, et finantseerimisasutused edastavad piisava, õige ja ajakohase teabe oma klientide rahaülekannete kohta, et pädevatel asutustel oleks võimalik seista tõhusalt vastu rahapesule ja terrorismi rahastamisele.

Ettepandud määruse (16) eesmärgiks on tugevdada olemasolevaid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise õiguslikke kohustusi seoses rahaülekannetega ja makseteenuste pakkujatega, arvestades arenevaid rahvusvahelisi standardeid (17). Sealhulgas on selle eesmärgiks suurendada maksetega seotud isikute tuvastatavust, nõudes makseteenuste pakkujatelt selle tagamist, et rahaülekannetega kaasneb pädevate asutuste tarvis teave ka makse saaja kohta. Sellel eesmärgil nõutakse ettepandud määruses makseteenuste pakkujatelt väljastpoolt liitu pärinevate üle 1 000 euro väärtusega maksete tegelike kasusaajate isikusamasuse kontrollimist (18). Makseteenuste pakkujatelt nõutakse, et neil oleksid riskipõhised protseduurid hindamaks, millal rahaülekanne teha, tagasi lükata või peatada, ning et nad säilitaksid maksete andmeid viis aastat. Samuti täpsustatakse ettepandud määruses, et selle nõuded hõlmavad krediit- ja deebetkaarte, mobiiltelefone ja muid elektroonilisi seadmeid, kui neid kasutatakse rahaülekanneteks.

2.    Üldised märkused

EKP toetab ettepandud liidu instrumente. EKP toetab kindlalt liidu korda, mis tagab, et liikmesriikidel ja liidu institutsioonidel on tõhusad vahendid võitluseks rahapesuga ja terrorismi rahastamisega, sealhulgas finantssüsteemi väärkasutamisega rahapesijate ja terrorismi rahastajate ning nende kaasosaliste poolt. EKP leiab, et ettepandud liidu instrumendid parandavad õigesti ja tõhusalt praeguses liidu korras tuvastatud nõrkused ja kaasajastavad seda, võtmaks arvesse rahapesust ja terroristide rahastamisest liidule ja tema finantssüsteemile tulenevaid ohte ning arenevaid rahvusvahelisi standardeid nende ohtude ohjamiseks. Samuti leiab EKP, et ettepandud liidu instrumendid parandavad kohalduvate reeglite selgust ja ühtsust eri liikmesriikides, näiteks sellistes võtmevaldkondades nagu kliendi suhtes rakendatavad hoolsusmeetmed ja tegelikult kasusaavad omanikud.

3.    Konkreetsed märkused

3.1.   Seoses ettepandud direktiiviga märgib EKP, et selle õiguslikuks aluseks on aluslepingu artikkel 114 ning et vastavalt on see suunatud asjakohaste siseriiklike normide ühtlustamisele ja nende vastuolude minimeerimisele liidus. Liikmesriigid võivad seega ettepandud direktiivist tulenevate kohustuste täitmiseks veelgi madaldada selles ette nähtud künniseid või kehtestada veel rangemaid meetmeid (19). Näiteks suure väärtusega kaupadega kauplejate ja eraisikutest klientide vaheliste tehingute puhul väärtusega alates 7 500 eurost (20) näib ettepandud direktiivi artikkel 5 lubavat liikmesriikidel kehtestada rangemaid meetmeid, selmet pelgalt nõuda kauplejatelt ettepandud direktiivis sätestatud klientide suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete ning aruandlus- ja muude kohustuste järgimist. Iga sellist meedet tuleks hoolikalt kaaluda oodatava üldise kasu seisukohast.

3.2.   EKP märgib, et vaatamata ettepandud määruse artikli 2 lõikes 5 sätestatud „makseteenuse pakkuja” määratlusele ei ole liidu seadusandja eesmärgiks vastavalt ettepandud määruse põhjendusele 8 ja ettepandud direktiivi põhjendusele 35 kohaldada määrust isikute suhtes, kes pakuvad „makseteenuse pakkujatele vaid sõnumi- või muid tugisüsteeme raha ülekandmiseks või kliiring- ja arveldussüsteeme”, nagu seda teeb EKP hallatav süsteem TARGET2. EKP toetab seda lähenemist ja rõhutab selle erandi säilitamise tähtsust Euroopa maksesüsteemide jätkuva tõrgeteta toimimise seisukohast. Selle nõude kehtestamine kliiring- ja arveldussüsteemide pakkujatele võib kaasa tuua märkimisväärseid raskusi ning viivitusi pankade ja teiste makseteenuseid pakkuvate üksuste vaheliste maksete töötlemisel. Sellel omakorda võib olla tõsine mõju pankade likviidsuse planeerimisele ja lõpuks finantsturgude tõrgeteta toimimisele. Sel põhjusel ning õiguskindluse ja läbipaistvuse huvides soovitab EKP sätestada see erand ettepandud liidu instrumentide regulatiivosas ja mitte põhjendustes. Lisaks tuleks hoolikalt kaaluda, kas teistes seotud liidu õigusaktides, (21) kus praegu kasutatakse seda laadi erandi puhul sama lähenemist ja normitehnikat, tuleks samuti seda soovitust järgida.

3.3.   Lisaks märgib EKP, et mitmed ettepandud määruse artiklis 2 määratletud mõisted on samuti määratletud teistes liidu õigusaktides, mis on tihedalt seotud ettepandud määrusega, nt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta direktiivis 2007/64/EÜ makseteenuste kohta siseturul ning direktiivide 97/7/EÜ, 2002/65/EÜ, 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ muutmise ning direktiivi 97/5/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (22) (edaspidi „makseteenuste direktiiv”), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määruses (EÜ) nr 924/2009 piiriüleste maksete kohta ühenduses ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2560/2001 (23) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märts 2012. aasta määruses (EL) nr 260/2012, millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreedit- ja otsekorraldustele tehnilised ja ärilised nõuded ning muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009 (24). Kuivõrd olemasolevate määratluste kasutamine suurendab järjekindlust ja aitab kaasa liidu õigusaktide mõistmisele tervikuna, teeb EKP ettepaneku muuta ettepandud määruse artiklit 2 järgmiselt:

a)

„maksja” ja „saaja” määratlused tuleks ühtlustada nende mõistete määratlustega makseteenuste direktiivis;

b)

„makseteenuse pakkuja” on makseteenuste direktiiviga kasutusele võetud mõiste ja see piirdub selliste teenuste pakkujate kuue kategooriaga, mis on loetletud nimetatud direktiivis, vastavalt peaks selle mõiste määratlus ettepandud määruses viitama makseteenuste direktiivile;

c)

„isikutevaheline” rahaülekanne peaks olema selgemalt määratletud kui tehing kahe füüsilise isiku vahel, kes mõlemad tegutsevad isiklikes huvides väljaspool oma äri-, majandus- või kutsetegevust.

Käesolev arvamus avaldatakse EKP veebilehel.

Frankfurt Maini ääres, 17. mai 2013

EKP president

Mario DRAGHI


(1)  COM(2013) 45 final.

(2)  COM(2013) 44 final.

(3)  International Standards on Combating Money Laundering and the Financing of Terrorism & Proliferation – the FATF Recommendations, Pariis, 16. veebruar 2012, avaldatud FATFi veebilehel http://www.fatf-gafi.org

(4)  ELT L 309, 25.11.2005, lk 15.

(5)  Komisjoni 1. augusti 2006. aasta direktiiv 2006/70/EÜ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/60/EÜ rakendusmeetmete kehtestamise kohta seoses mõistega „riikliku taustaga isik” ning kliendi suhtes lihtsustatud nõuetekohaste hoolsuse menetluste ja harva või väga piiratud mahus teostatud finantstegevuse alusel tehtud erandite tehniliste kriteeriumite kohta (ELT L 214, 4.8.2006, lk 29).

(6)  Ettepandud direktiivis nõutakse kohustatud isikutelt, mh kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete järgimist, teabe säilitamist, sisekontrolli teostamist ning kahtlastest tehingutest teatamist seoses rahapesu ja terrorismi rahastamisega.

(7)  Vt ettepandud direktiivi II peatüki 1. ja 2. jao artiklid 9–15.

(8)  Näiteks sellised erikorrale alluvad kliendid nagu liidus asutatud krediidi- ja finantsasutused ning reguleeritud avalikel väärtpaberiturgudel noteeritud äriühingud.

(9)  Vt ettepandud direktiivi artikli 2 lõige 1, milles loetletakse „kohustatud üksused”, kelle suhtes ettepandud direktiivi kohaldatakse, sealhulgas alljärgnevalt määratletavad krediidiasutused ja finantseerimisasutused.

(10)  Euroopa järelevalveasutused on Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA), Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA).

(11)  Ettepandud direktiivi artiklid 16–23.

(12)  Vt määratlusi artikli 3 lõikes 7 ning samuti selliste isikute kohustusi, mis on sätestatud ettepandud direktiivi artiklis 11 ja artiklites 18–22.

(13)  Vt ettepandud direktiivi artiklid 16–23.

(14)  Vt ettepandud määruse artikli 3 lõike 7 punkt b. Selles suhtes tähendab „riigisisene” seda, kui poliitilise taustaga isikule on avaliku võimu olulisi ülesandeid andnud liidu liikmesriik, ja „välisriigi” tähendab seda, kui poliitilise taustaga isikule on selliseid ülesandeid andnud kolmas riik.

(15)  Vt ettepandud direktiivi artikli 3 lõige 5 ning artiklid 29 ja 30.

(16)  Ettepandud määrusega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1781/2006 raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe kohta (ELT L 345, 8.12.2006, lk 1).

(17)  Peamiselt FATFi soovitus 16 piiriüleste elektroonilistele ülekannetele kohta.

(18)  Vt ettepandud määruse artikkel 7.

(19)  Vt ettepandud direktiivi artikkel 5, milles on sätestatud, et liikmesriigid võivad ettepandud direktiiviga reguleeritud valdkonnas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks võtta vastu või jätta kehtima ettepandud direktiivi sätetest rangemad sätted.

(20)  Vt ettepandud direktiivi artikli 10 punkt c.

(21)  Vt nõukogu 23. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 267/2012, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 961/2010 (ELT L 88, 24.3.2012, lk 1).

(22)  ELT L 319, 5.12.2007, lk 1.

(23)  ELT L 266, 9.10.2009, lk 11.

(24)  ELT L 94, 30.3.2012, lk 22.


IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Euroopa Komisjon

12.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 166/6


Euro vahetuskurss (1)

11. juuni 2013

2013/C 166/03

1 euro =


 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,3273

JPY

Jaapani jeen

128,60

DKK

Taani kroon

7,4575

GBP

Inglise nael

0,85390

SEK

Rootsi kroon

8,7454

CHF

Šveitsi frank

1,2305

ISK

Islandi kroon

 

NOK

Norra kroon

7,6860

BGN

Bulgaaria leev

1,9558

CZK

Tšehhi kroon

25,613

HUF

Ungari forint

299,71

LTL

Leedu litt

3,4528

LVL

Läti latt

0,7020

PLN

Poola zlott

4,2789

RON

Rumeenia leu

4,5113

TRY

Türgi liir

2,5172

AUD

Austraalia dollar

1,4206

CAD

Kanada dollar

1,3594

HKD

Hongkongi dollar

10,3057

NZD

Uus-Meremaa dollar

1,7080

SGD

Singapuri dollar

1,6723

KRW

Korea vonn

1 503,51

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

13,6365

CNY

Hiina jüaan

8,1410

HRK

Horvaatia kuna

7,4988

IDR

Indoneesia ruupia

13 038,61

MYR

Malaisia ringit

4,1883

PHP

Filipiini peeso

57,209

RUB

Vene rubla

43,1010

THB

Tai baat

41,133

BRL

Brasiilia reaal

2,8642

MXN

Mehhiko peeso

17,2549

INR

India ruupia

77,5210


(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.


V Teated

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

Euroopa Komisjon

12.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 166/7


Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum COMP/M.6951 – Bain Capital/FTE)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

2013/C 166/04

1.

5. juunil 2013 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja Bain Capital Europe Fund III, L.P, mis on ettevõtja Bain Capital Investors, LLC. („Bain Capital”, USA) osa, omandab ainukontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja FTE Verwaltungs GmbH („FTE”, Saksamaa) üle aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

Bain Capital: börsivälistesse ettevõtetesse investeeriv ettevõtja, kes tegutseb ülemaailmselt enamikus tööstusharudes, sealhulgas infotehnoloogia, tervishoid, jae- ja tarbekaubad, kommunikatsioon, kemikaalid, rahandus ning tööstus/tootmine;

FTE: tootmisettevõtja, kes tegeleb eelkõige siduri hüdroajamite ning hüdrauliliste pidurisüsteemide ja komponentide arendamise, tootmise ja müügiga kogu maailmas.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas EÜ ühinemismäärusega (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.6951 – Bain Capital/FTE):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („EÜ ühinemismäärus”).

(2)  ELT C 56, 5.3.2005, lk 32 („lihtsustatud korda käsitlev teatis”).


MUUD AKTID

Euroopa Komisjon

12.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 166/8


Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

2013/C 166/05

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta  (2)

STAKLIŠKĖS

EÜ nr: LT-PGI-0005-0819-27.07.2010

KGT ( X ) KPN ( )

1.   Nimetus

„Stakliškės”

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Leedu

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.8.

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Mõdu „Stakliškės” on heleda merevaigu värvusega, maitsetaimi (humalat, pärnaõit, kadakamarja) sisaldav ning mõduvirdest traditsiooniliselt loomuliku kääritamise teel toodetud alkoholisisaldusega jook. Mesi, maitsetaimed ning vürtsid annavad joogile iseloomulikult tugeva, kuid samas kergelt magushapuka meemaitse ning terava aroomi. Mõdus sisalduv etanool saadakse loomuliku käärimisprotsessi tulemusel. Mõdu tootmisel ei kasutata suhkrut ega magusainet ning mitte ühtegi tehislikku värv, maitse- ega säilitusainet; mõdu alkoholisisaldust ei ole etanooliga korrigeeritud.

Mõdu „Stakliškės” füüsikalis-keemilised näitajad:

etanoolisisaldus: 12 ± 1 % vol,

suhkrusisaldus: 160 ± 8 g/dm3,

tiitritavate hapete sisaldus väljendatuna sidrunhappena: 7 ± 0,5 g/dm3,

kuivaine üldsisaldus: 180 ± 8 g/dm3,

lenduvate hapete sisaldus väljendatuna äädikhappena: kuni 1,5 g/dm3,

rauasisaldus: kuni 10 mg/dm3,

üldine sulfitite ja vääveldioksiidi sisaldus: kuni 200 mg/dm3.

3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Toorained

vesi,

looduslik mesi, mis vastab järgmistele nõuetele:

redutseerivad suhkrud (fruktoosi ja glükoosi summa): vähemalt 60 g/100 g,

sahharoosisisaldus: kuni 5 g/100 g,

veesisaldus: mitte üle 20 %,

diastaasarv (Schade'i skaala järgi): vähemalt 8,

põhjakääritamise pärmi koostis: mõdust mitte üle 5 %,

maitsetaimed ja vürtsid (3,5 g/liiter):

humal,

pärnaõis,

kadakamari.

Mõdu „Stakliškės” valmistamisel kasutatakse võrdses vahekorras (kaalu alusel) mett ja vett (üks osa mett ja üks osa vett).

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

I.

Mee lahustamine, vedela mee dekanteerimine, tekkinud vahu koorimine ning vedeliku puhastamine võõrollusest.

II.

Humalate ning muude maitsetaimede ja vürtside hautamine; virde jahutamine, filtreerimine ning mahtanalüüs.

III.

Vedela mee, nõutava veekoguse ning maitseainete keeduse pumpamine pastöriseerimisanumasse. Mõduvirde pastöriseerimine.

IV.

Virde pumpamine ja jahutamine.

V.

Virde kääritamine.

VI.

Mõdust sette eemaldamine.

VII.

Virde laagerdumine vähemalt üheksa kuud.

VIII.

Mõdu filtreerimine ja villimine pudelitesse.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

Mõdu „Stakliškės” tuleb kohe pärast laagerdumist ja filtreerimist valada klaasist, keraamikast või muust analoogsest materjalist erineva kuju ning suurusega suveniirpakenditesse, sest õhu juurdepääs tootele selle transpordi või ladustamise käigus võib suurendada oksüdeerumisriski ning muuta toote spetsiifilisi organoleptilisi omadusi. Kontakt õhuga võib põhjustada ka äädikhappebakterite ning teiste mikroorganismide juurdepääsu ja tekitada tootes mittevajaliku käärimisprotsessi.

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Geograafiline piirkond hõlmab Stakliškėsi haldusüksust.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära

Geograafiline tähis „Stakliškės” on saanud endale nime linna järgi, kus mõdu toodetakse. Linn asub mägede ning metsadega ümbritsetud madalikul. Asukoht on soodne mesindamiseks ning teiste mõdu valmistamisel kasutatavate toorainete tootmiseks, 60 % piirkonnast moodustab nimelt põllumajandusmaa, 23 % on kaetud metsadega ning 17 % veega, mida kasutatakse teisel otstarbel.

Ajalugu

Stakliškėsi linna nime, mis on tuletatud sõnast Stokielyšek, mainitakse esmakordselt 1375. aastal Teutooni ordu kroonikates. Legendi kohaselt olevat härrased vaielnud jahil olles selle üle, kes neist suudab juua sada klaasi mõdu. Üks neist sai sellega hakkama ning suutmata seda ka ise uskuda, hüüatas: „Stokielyšek!” (Sada klaasi!). Sel viisil saigi linn endale nime Stokielyček või Stakliškės.

Kõige vanem Baltimaades mõdu tarbimist käsitlev kirjalik allikas on umbes 890. aastast pärit Wulfsani reisikiri. Wulfsan oli rändkaupmees, kes külastas erinevaid piirkondi Balti mere kallastel ning avastas, et sealkandis leidub rohkelt mett, mida kasutatakse teatava joogi valmistamiseks. Kui kuningad ning aadlikud tarbisid märapiima, siis vaene orjarahvas jõi mõdu. Kuna mõdu leidus küllaldaselt, siis aestii nime kandvad hõimud õlut pruulima ei pidanud. Teutooni ordu kroonikate üks autoritest Petrus de Dusburg kirjutas 14. sajandi alguses, et leedukate esivanemad jõid vett, meeveini, mida kutsuti mõduks, ning märapiima, kuid olles joogi alati enne õnnistanud.

Mõdu omandas lausa legendaarse tuntuse ning selle tootmist püüti 20. sajandi lõpus tulutult taaselustada. Õnnestus see alles Stakliškėsi mõduvabriku inseneril Aleksandras Sinkevičiusel pärast Teist maailmasõda, mil ta taasavastas muistse (15. kuni 18. sajandini kasutusel olnud) retsepti meest, maitsetaimedest ja vürtsidest mõdu valmistamiseks ning lükkas uuesti hoo sisse traditsioonilise mittealkohoolse mõdu tootmisele; seda sorti mõdu ei toodetud omal ajal enam ei Leedus ega naaberriikides.

Aleksandras Sinkevičiusel tuli läbida mitu takistust, enne kui ta sai valitsevalt režiimilt 1957. aastal loa mõdu toota. 8. septembril 1958 keedeti Stakliškėsi pruulikoja vanas katlamajas esimesed 700 liitrit mõdu. Sellest ajast alates sai alguse mõdu „Stakliškės” tööstuslik tootmine. Edule vaatamata kirjutas Aivaras Ragauskas oma raamatus „Aleksandras Sinkevičius (1908–1989). Trečdalis gyvenimo paskirto lietuviškam midui” (Aleksandras Sinkevičius (1908–1989). Üks kolmandik elust pühendatud Leedu mõdule), (Vilnius, 2008): „Raske oli plaanist kinni pidada. Näiteks viidi 1964. aastal planeeritud toodangumahust ellu vaid 91 %. Laboratooriumi, kindlate tootmisaluste ning eelkõige kvalifitseeritud tööjõu puudusel oli raske läbivalt tagada toote head kvaliteeti.” Teadmistepuuduse tagajärjel kannatas mõdutootmine 1963. aastal suure kahjumi käes. Vaid pärast retsepti ja tootmisprotsessi kohandamise ning maitsetaimede ja vürtside koguste suhte ümberarvestamise pikka protseduuri 12. jaanuaril 1967 kirjutas Aleksandras Sinkevičius oma kirjas nr 24 LTSR (Stakliškėsi mõdutootmise arhiiv) prokurör Viktoras Galinaitisele ja teistele ametnikele: „Ma suutsin nendes ääretult algelistes tingimustes toota mõdu, mida ei ole võimalik toota isegi mehhaniseeritud tehastes mitte, kuid seda parem oli selle kvaliteet.”

Esimene mõdutootmise tehniline käsiraamat koostati 18. jaanuaril 1967. Selles kirjeldatakse toormaterjali ning tootmisprotsessi tervikuna. 1968. aastast pärineb toote spetsifikaat, millest endiselt lähtutakse ka tänapäeval.

Mõdu tuntust kinnitab ka asjaolu, et nõudlus selle järele aina kasvas. Kui 1977. aastal toodeti 60 000 liitrit mõdu, siis 1987. aastal tõusis tootmismaht 80 000 liitrile. 1989. aastal eksporditi esimesed mõdupartiid Ühendkuningriiki ja Ameerika Ühendriikidesse. Tänapäeval eksporditakse mõdu Poolasse, Belgiasse, Lätti, Hiinasse, Iisraeli ja teistesse riikidesse.

Kuni tänase päevani kantakse mõdu „Stakliškės” traditsioonilist tootmismeetodit ning selle valmistamisalast oskusteavet edasi põlvest põlve, tagades sel viisil pika laagerdumisaja, hõrgu maitse ning aroomiga joogi autentsuse. Mõdu „Stakliškės” autentsust näitab ka asjaolu, et Leedu kulinaarse pärandi fond omistas sellele 2002. aastal kulinaarse pärandi staatuse ning kinnitas, et toode sisaldab naturaalseid koostisosi ning hoiab au sees traditsiooni. Põllumajandusministeerium andis 2010. aastal tootele rahvuspärandi diplomi, mis kinnitab, et toote valmistamisel, selle koostise määramisel ning autentsete tunnuste välja kujundamisel, on aluseks võetud esivanematelt päranduseks saadud traditsioon.

5.2.   Toote eripära

Mõdule „Stakliškės” annavad iseloomuliku, veidi magushapuka maitse ning terava lõhna selles sisalduv mesi, suhkrute-hapete tasakaalustatud vahekord, traditsiooniline pika loomuliku käärimisprotsessi (kuni 90 päeva) ja pika laagerdumisajaga (vähemalt üheksa kuud) tootmismeetod ning muistne retsept, mille järgi valmistatakse mõdu üksnes looduslikust meest, maitsetaimedest ja vürtsidest (humalast, pärnaõitest, kadakamarjast). Mõdu „Stakliškės” erineb teistest naaberriikides toodetud mõdudest selle poolest, et selle etanoolisisaldus on saadud loomuliku käärimisprotsessi tulemusel ja mitte etanooli lisamise tagajärjel, ning et mesi ei ole asendatav ei suhkru, magusainete ega mee destillaadiga.

Toote erilisus ning tuntus avaldub 2007. aastal turu-uuringute ettevõtte UAB RAIT poolt ellu viidud analüüsis, milles selgub, et mõdu „Stakliškės” erineb teistest samalaadsetest toodetest kõrge kvaliteedi (70 % vastajate arvates), peene maitse (59 % vastajate arvates) ning väga meeldiva aroomi (51 % vastajate arvates) poolest. Kvaliteediomadused, mida tootega veel tihtipeale seostatakse, on järgmised: tugev maitse (39 % vastajate arvates), pilkupüüdev pakend (36 % vastajate arvates), eelkõige vanemale põlvkonnale suunatus (36 % vastajate arvates), kõrge hind (40 % vastajate arvates).

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Kaitstud geograafilise tähisega mõdu „Stakliškės” tootmine põhineb punktis 5.2 esitatud tunnustega toote ajalool ning inimeste põlvest põlve edasi kantavatel oskustel säilitada toote eripära ning tagada selle tuntus.

Mõdu „Stakliškės” võlgneb oma tuntuse traditsioonilistele omadustele. 1969. aastal avaldatud raamatus „Lietuviškas midus” (Leedu mõdu), (Kaunas, 1969) kirjeldatakse mõdu „Stakliškės” kui „tüüpilist rahvusjooki, mida valmistati juba kauges minevikus”. Tegemist on kerge alkoholisisaldusega ning kergelt hapuka, kuid väga aromaatse ja hõrgu joogiga, mis on rikas vitamiinide poolest ning mis kannab linna nime, kus seda toodetakse. Jook on heleda merevaigu karva. Klaasi kallatuna on tunda aromaatset lilleaasa lõhna.

Mõdule tõi tuntust juurde rahvusvahelisel näitusel AgroBalt'98 võidetud kuldmedal ning 2004. aastal Leedu põllumajandustoodete ja toidu tururegulatsiooni agentuuri poolt korraldatud Leedu toiduainete ning jookide degustatsioonil Degustalitil välja teenitud parima joogi diplom.

Mõdu „Stakliškės” tuntust ning hinnatust kinnitavad omalt poolt veel riiklikus ning piirkondlikus ajakirjanduses regulaarselt ilmuvad artiklid ning erinevates väljaannetes või netilehel avaldatud järgnev teave: „Stakliškių midus” (Mõdu „Stakliškės”), Mūsų sodai, 1964, nr 5; „Kur Stakliškių auksas ir sidabras” (Kus on Stakliškėsi kuld ja hõbe?), Švyturys, 1968, nr 24; „Stakliškių midus” (Mõdu „Stakliškės”), Laisvė, 25. november 1983; „Metai, kaip lietuviškas midus” (Aasta nagu Leedu mõdu), Kooperatininkas, 1988, nr 9; „Stakliškės”, Šiaurės Atėnai, 2003, nr 646; „AgroBalt: pirmoji lietuviškų maisto produktų ir gėrimų degustacija” (AgroBalt: Leedu toiduainete ja jookide esmakordne degustatsioon), Elta, 9. juuni 2004; „ „Ida Basar“ Europos Parlamente išlaikė pirmąjį lietuviškų vaišių egzaminą” („Ida Basar” läbib Euroopa Parlamendis Leedu spetsialiteetide konkursi esimese vooru), meniu.lt, 11. oktoober 2004; „ „Lietuviškas midus“ degtinės gaminti nesirengia” („Lietuviškas midus” vodkat tootma ei hakka), BNS, 14. aprill 2006.

Linna Stakliškėsi nimi seostub leedukatel vaid mõduga. Mõdu „Stakliškės” andis nõukogude ajal oma panuse leedu identiteedi püsima jäämisse. Tänapäeval täidab see väljaspool Leedut laitmatult Leedu suursaadiku ülesandeid – mõdu esindab riiki. Mõdu on lisaks merevaigule ja šakotisele (Leedu traditsioonilisele koogile) üks enim Leedust suveniiri või kingina kaasa toodavatest esemetest. Alates 2011. aastast organiseerib UAB Lietuviškas midus giidiekskursioone, mille käigus saavad osalised tutvuda mõdutootmise traditsioonilise tootmismeetodiga, mekkida nii mõdu kui ka paljusid teisi jooke ning anda neile oma hinnang. Külastajad eelistavad reeglina mõdu „Stakliškės”, kuna see maitseb hästi ning selle nimi seostub külastatava kohaga. Mõdu „Stakliškės” tuntus aina kasvab: 2011. aastal käis tootega tutvumas 1 040 külastajat ning 2012. aastal on number tõusnud 1 800-ni.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 (3) artikli 5 lõige 7)

http://www.zum.lt/l.php?tmpl_into=middle&tmpl_id=2702


(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(3)  Vt joonealust märkust 2.