ISSN 1977-0898

doi:10.3000/19770898.CE2013.165.est

Euroopa Liidu

Teataja

C 165E

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

56. köide
11. juuni 2013


Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

I   Resolutsioonid, soovitused ja arvamused

 

RESOLUTSIOONID

 

Euroopa Parlament
2011–2012 ISTUNGJÄRK
1. detsember 2011 istungid
Istungjärgu protokoll on avaldatud ELT C 77 E, 16.3.2012.
VASTUVÕETUD TEKSTID

 

Neljapäev, 1. detsember 2011

2013/C 165E/01

Euroopa Keskpanga 2010. aasta aruanne
Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2011. aasta resolutsioon Euroopa Keskpanga 2010. aasta aruande kohta (2011/2156(INI))

1

2013/C 165E/02

Kooli poolelijätmise vähendamine
Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2011. aasta resolutsioon kooli poolelijätmise vähendamise kohta (2011/2088(INI))

7

2013/C 165E/03

Horvaatia taotlus Euroopa Liiduga ühinemiseks
Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2011. aasta resolutsioon Horvaatia taotluse kohta Euroopa Liiduga ühinemiseks (2011/2191(INI))

19

2013/C 165E/04

Majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta
Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2011. aasta resolutsioon majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta kohta (2011/2071(INI))

24

2013/C 165E/05

Ühtse turu foorum
Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2011. aasta resolutsioon ühtse turu foorumi tulemuste kohta

40

2013/C 165E/06

ELi üldine reaktsioon HIV/AIDSi probleemile
Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2011. aasta resolutsioon HIVi/AIDSi vastase võitluse kohta ELis ja naaberriikides Euroopa Komisjoni teatise vahekokkuvõtte alusel

43

2013/C 165E/07

ELi–Ukraina assotsieerimislepingu sõlmimiseks peetavad läbirääkimised
Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2011. aasta resolutsioon Euroopa Parlamendi soovitustega nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele ELi–Ukraina assotsieerimislepingu sõlmimiseks peetavate läbirääkimiste kohta (2011/2132(INI))

48

2013/C 165E/08

Tolli ajakohastamine
Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2011. aasta resolutsioon tolli ajakohastamise kohta (2011/2083(INI))

56

 

II   Teatised

 

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

 

Euroopa Parlament

 

Neljapäev, 1. detsember 2011

2013/C 165E/09

Georgios Toussase parlamendiliikme puutumatuse äravõtmise taotlus
Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2011. aasta otsus Georgios Toussase puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2011/2057(IMM))

68

2013/C 165E/10

Luigi de Magistrise parlamendiliikme puutumatuse kaitsmise taotlus
Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2011. aasta otsus Luigi de Magistrise puutumatuse ja eesõiguste kaitsmise taotluse kohta (2011/2076(IMM))

69

2013/C 165E/11

Kodukorra muutmine seoses Euroopa Parlamendi liikmete majanduslikke huve ja huvide konflikti käsitleva käitumisjuhendiga
Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2011. aasta otsus kodukorra muutmise kohta seoses Euroopa Parlamendi liikmete majanduslikke huve ja huvide konflikti käsitleva käitumisjuhendiga (2011/2174(REG))

70

2013/C 165E/12

Viktor Uspaskichi puutumatuse ja eesõiguste kaitsmise taotlus
Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2011. aasta otsus Viktor Uspaskichi puutumatuse ja eesõiguste kaitsmise taotluse kohta (2011/2162(IMM) ja 2011/2099(IMM))

80

 

III   Ettevalmistavad aktid

 

Euroopa Parlament

 

Neljapäev, 1. detsember 2011

2013/C 165E/13

Paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmine
Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2011. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmise kohta strateegia Euroopa 2020 ja Euroopa naabruspoliitika rahastamiseks vastavalt eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 27 (KOM(2011)0373 – C7-0164/2011 – 2011/2126(BUD))

82

LISA

83

2013/C 165E/14

2012. aasta eelarve: ühine tekst
Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2011. aasta seadusandlik resolutsioon 2012. aasta eelarve menetluse raames lepituskomitees heaks kiidetud ühise teksti kohta (17470/2011 ADD 1, 2, 3, 4, 5 – C7-0446/2011 – 2011/2020(BUD))

83

I LISA

85

II LISA

97

2013/C 165E/15

Paranduseelarve projekt nr 6/2011: omavahendid, integreeritud merenduspoliitika, Kreeka, ESF, Palestiina
Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2011. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2011. aasta paranduseelarve projekti nr 6/2011 kohta, III jagu – Komisjon (17631/2011 – C7-0440/2011 – 2011/2267(BUD))

98

2013/C 165E/16

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine: taotlus EGF/2011/005 PT/Norte-Centro Automotive, Portugal
Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2011. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 28 (taotlus EGF/2011/005 PT/Norte-Centro Automotive, Portugal) (KOM(2011)0664 – C7-0334/2011 – 2011/2262(BUD))

100

LISA

102

2013/C 165E/17

Tagasimakstav abi ja finantskorraldus ***I
Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2011. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1083/2006 seoses tagasimakstava abi ja finantskorraldusega (KOM(2011)0483 – C7-0215/2011 – 2011/0210(COD))

102

P7_TC1-COD(2011)0210Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 1. detsembril 2011. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2011, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1083/2006 seoses tagasimakstavat abi, finantskorraldust ja kuluaruannet käsitlevate teatavate sätetega

103

2013/C 165E/18

Finantsjuhtimine selliste liikmesiikide suhtes, kes on sattunud tõsistesse finantsstabiilsusega seotud raskustesse või keda ähvardab oht sattuda sellistesse raskustesse (ERF ja ESF) ***I
Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2011. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1083/2006 seoses teatavate finantsjuhtimist käsitlevate sätetega selliste liikmesriikide suhtes, kes on sattunud tõsistesse finantsstabiilsusega seotud raskustesse või keda ähvardab oht sattuda sellistesse raskustesse (KOM(2011)0482 – C7-0221/2011 – 2011/0211(COD))

103

P7_TC1-COD(2011)0211Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 1. detsembril 2011. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2011, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1083/2006 seoses teatavate sätetega, mis käsitlevad finantsstabiilsuse säilitamisega tõsistes raskustes või sellises ohus olevate teatavate liikmesriikide finantsjuhtimist

104

2013/C 165E/19

Otsuse 2002/546/EÜ muutmine seoses selle kohaldamisajaga *
Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2011. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega muudetakse otsust 2002/546/EÜ seoses selle kohaldamisajaga (KOM(2011)0443 – C7-0233/2011 – 2011/0192(CNS))

104

2013/C 165E/20

Otsuse 2007/659/EÜ muutmine seoses otsuse kohaldamisajaga ja aastakvoodiga, millele kohaldatakse vähendatud aktsiisimäära *
Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2011. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega muudetakse otsust 2007/659/EÜ seoses otsuse kohaldamisajaga ja aastakvoodiga, millele kohaldatakse vähendatud aktsiisimäära (KOM(2011)0577 – C7-0311/2011 – 2011/0248(CNS))

105

2013/C 165E/21

Arengukoostöö rahastamisvahend - banaanisektori kaasnevad meemed ***III
Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2011. aasta seadusandlik resolutsioon lepituskomitees heaks kiidetud ühise teksti kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (PE-CONS 00059/2011 – C7-0379/2011 – 2010/0059(COD))

105

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

107

2013/C 165E/22

Rahastamisvahendi loomine koostööks tööstusriikidega ***III
Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2011. aasta seadusandlik resolutsioon lepituskomitees heaks kiidetud ühise teksti kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1934/2006, millega luuakse rahastamisvahend koostööks tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumitega (PE-CONS 00056/2011 – C7-0376/2011 – 2009/0059(COD))

107

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

108

2013/C 165E/23

Rahastamisvahend demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas ***III
Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2011. aasta seadusandlik resolutsioon lepituskomitees heaks kiidetud ühise teksti kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1889/2006 rahastamisvahendi loomise kohta demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas (PE-CONS 00058/2011 – C7-0378/2011 – 2009/0060B(COD))

109

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

110

2013/C 165E/24

Arengukoostöö rahastamisvahend ***III
Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2011. aasta seadusandlik resolutsioon lepituskomitees heaks kiidetud ühise teksti kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (PE-CONS 00057/2011 – C7-0377/2011 – 2009/0060A(COD))

110

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

111

2013/C 165E/25

Kaupade autovedu käsitlevad statistilised aruanded ***I
Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2011. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kaupade autovedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta (uuesti sõnastamine) (KOM(2010)0505 – C7-0286/2010 – 2010/0258(COD))

112

P7_TC1-COD(2010)0258Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 1. detsembril 2011. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2012 kaupade autovedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta (uuesti sõnastamine)

113

2013/C 165E/26

Kaliningradi oblast ja teatavad Poola haldusüksused ***I
Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2011. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1931/2006, et lisada määruses sätestatud piirialasse Kaliningradi oblast ja teatavad Poola haldusüksused (KOM(2011)0461 – C7-0213/2011 – 2011/0199(COD))

113

P7_TC1-COD(2011)0199Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 1. detsembril 2011. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1931/2006, et lisada määruses sätestatud piirialasse Kaliningradi oblast ja teatavad Poola haldusüksused

114

2013/C 165E/27

Ühinemisleping: leping Horvaatia Vabariigi ühinemise kohta ***
Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2011. aasta seadusandlik resolutsioon Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise kohta (14409/2011 – C7-0252/2011 – 2011/0805(NLE))

114

Menetluste selgitus

*

Nõuandemenetlus

**I

Koostöömenetlus, esimene lugemine

**II

Koostöömenetlus, teine lugemine

***

Nõusolekumenetlus

***I

Kaasotsustamismenetlus, esimene lugemine

***II

Kaasotsustamismenetlus, teine lugemine

***III

Kaasotsustamismenetlus, kolmas lugemine

(Menetlus põhineb Euroopa Komisjoni esitatud õiguslikul alusel.)

Poliitilised muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▐.

Teenistuste tehnilised parandused ja kohandused: uus või muudetud tekst on märgistatud tavalises kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ║.

ET

 


I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused

RESOLUTSIOONID

Euroopa Parlament 2011–2012 ISTUNGJÄRK 1. detsember 2011 istungid Istungjärgu protokoll on avaldatud ELT C 77 E, 16.3.2012. VASTUVÕETUD TEKSTID

Neljapäev, 1. detsember 2011

11.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 165/1


Neljapäev, 1. detsember 2011
Euroopa Keskpanga 2010. aasta aruanne

P7_TA(2011)0530

Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2011. aasta resolutsioon Euroopa Keskpanga 2010. aasta aruande kohta (2011/2156(INI))

2013/C 165 E/01

Euroopa Parlament,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga (EKP) 2010. aasta aruannet,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 284,

võttes arvesse aluslepingule lisatud Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja käsitleva protokolli artiklit 15,

võttes arvesse oma 2. aprilli 1998. aasta resolutsiooni demokraatliku vastutuse kohta majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis (1),

võttes arvesse oma 23. novembri 2010. aasta resolutsiooni Euroopa Keskpanga 2009. aasta aruande kohta (2),

võttes arvesse kodukorra artikli 119 lõiget 1,

võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A7-0361/2011),

A.

arvestades, et euroala majandus elavnes 2010. aastal ja SKP juurdekasv oli 1,7 % ning 2011. aastaks oodatakse 1,6 %-list juurdekasvu pärast 4,2 %-list langust 2009. aastal, ehkki mõned rahvusvahelised organisatsioonid on hoiatanud majanduskasvu võimaliku aeglustumise eest maailmas;

B.

arvestades, et euroala keskmine valitsemissektori eelarvepuudujääk suurenes 2010. aastal 6,0 %-ni SKP-st ning keskmine võlakoormus oli 85,1 % SKP-st, võrrelduna vastavalt 0,7 % ja 66,2 %-ga 2007. aastal ning Ameerika Ühendriikide ja Jaapani võlakoormusega, mis oli vastavalt 101,1 % ja 212,7 % SKP-st;

C.

arvestades, et euroala aasta keskmine THHI inflatsioonimäär oli 2010. aastal 1,6 % ja M3 juurdekasv on olnud aeglane – 2010. aastal keskmiselt 0,6 %;

D.

arvestades, et EKP teatas 10. mail 2010. aastal, et eurosüsteem teeb väärtpaberituruprogrammi kaudu järelturul euroala valitsemissektori võlakirjade ajutisi tugioste ning tugiostude arvestuslik väärtus ulatus 2011. aasta septembri alguses 129 miljardi euroni; arvestades, et need väärtpaberid on ostetud allahindlusega;

E.

arvestades, et EKP otsustas 4. juunil 2009 käivitada tagatud võlakirjade ostmiseks esmastel ja järelturgudel ostuprogrammi 60 miljardi euro ulatuses, mille täielikku rakendamist oodati 2010. aasta juuni lõpuks;

F.

arvestades, et 2010. aasta lõpus oli EKP-l 480 miljardi euro eest varaga tagatud väärtpabereid ja 360 miljardi euro eest mittekaubeldavaid finantsinstrumente, mis kokku moodustasid 44 % tema koguvarast;

G.

arvestades, et visad kuuldused võlgade restruktureerimise kohta ning selle mõju finantsturgudele ja majandusele laiemalt võivad jälle edasi lükata EKP loobumise mittestandardsest meetmetest; on siiski seisukohal, et riikide võlakohustuste haldamiseks tuleks leida terviklik ja pikaajaline lahendus EKP osaluseta;

H.

arvestades, et euroala intressimäär oli kogu 2010. aasta jooksul 1 %, kuid 2011. aasta aprillis tõsteti seda 25 baaspunkti võrra ja juulis jälle 25 baaspunkti võrra, nii et nüüd on intressimäär 1,5 %;

I.

arvestades, et EL-i toimimise lepingu artiklis 282 on sätestatud, et EKP põhieesmärk on säilitada hindade stabiilsus ning EKP peaks toetama üldist majanduspoliitikat, et aidata seda saavutada, ning võtab ka teadmiseks EKP egiidi all tehtava Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töö finantsstabiilsuse tagamiseks;

Sissejuhatus

1.

väljendab heameelt asjaolu üle, et EKP on vaatamata mitmele makromajanduslikule finantsšokile ja kiirelt muutuvatele toorainehindadele suutnud siiani hoida THHI inflatsiooni märkimisväärselt edukalt 2 % juures ajal, mil keskmine SKP juurdekasv EL-is on olnud aeglane;

2.

väljendab muret mõju pärast, mida intressimäära tõstmine avaldab euroala majanduskasvule; lisab, et see võib pidurdada euroala majanduse niigi aeglast elavnemist, eriti kõige nõrgema majandusega riikides;

3.

toonitab asjaolu, et kuigi THHI inflatsioon on olnud alates 2010. aasta algusest kuuarvestuses enamasti üle 2 %, on rahapoliitika seisukohalt olulised ootused tuleviku suhtes, mille madal tase annab tunnistust EKP suurest usaldusväärsusest ning sõltumatusest;

4.

rõhutab, et enne finantskriisi suurenesid erasektori võlg, samuti laenumullid ja mõnel juhul avaliku sektori võlg jätkusuutmatult ning riskid tekkisid läbi erasektori võlamullide; lisaks märgib, et valitsemissektori võla kasv oli tingitud vajadusest päästa välja erasektor, eriti finantssektor;

5.

on seisukohal THHI kõrval on varahindade suundumused ja laenukasv EL-is ning liikmesriikides olulised näitajad majandus- ja rahaliidu ning laiemalt ELi tulemusliku finantsstabiilsuse järelevalve tegemiseks;

6.

märgib, et euroala valitsemissektori võla suhe SKP-sse on palju madalam kui Ameerika Ühendriikidel ja Jaapanil;

7.

usub euroala majanduse tugevusse ning euro tähtsusesse rahvusvahelise vääringuna;

8.

tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artikli 282 kohaselt on EKP põhieesmärk säilitada hindade stabiilsus ja see aitab hoida finantsstabiilsust ning finantsturgude nõuetekohast likviidsust; märgib, et rahanduslik ebastabiilsus on tõsine oht keskpika perspektiivi hinnastabiilsusele, sest see takistab rahapoliitika ülekandemehhanismide sujuvat toimimist; väljendab heameelt EKP egiidi all toimiva Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu loomise üle 1. jaanuaril 2011; avaldab heameelt EKP otsustava rolli üle erakorraliste meetmete võtmisel turgude stabiilsuse säilitamise eesmärgil;

9.

toonitab, et ELi toimimise lepingu artikli 127 lõike 6 kohaselt võib nõukogu seadusandliku erimenetluse kohaselt ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ja Euroopa Keskpangaga anda Euroopa Keskpangale määruste abil ühehäälselt eriülesandeid, mis käsitlevad krediidiasutuste ja muude rahaasutuste, välja arvatud kindlustusseltsid, usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvega seotud poliitikat.

10.

rõhutab, et võlakirjade tagasiostmine järelturult on põhjendatud eesmärgiga taastada mõjusalt toimiv rahapoliitika ajal, mil teatavad turusektorid toimivad erakordselt halvasti; märgib, et tagasiostuprogramme täiendavad likviidsust neutraliseerivad programmid;

11.

on sügavalt mures finantsturgudel taas tekkinud püsiva ebastabiilsuse pärast EL-is ning makromajanduses jätkuva olulise tasakaalustamatuse pärast euroala riikide vahel, samuti mitmes euroala liikmesriigis esineva deflatsioonisurve pärast;

12.

tuletab meelde, et püsiv ja isegi süvenev majandusliku lähenemise puudumine on euroala ühtse rahapoliitika seisukohalt jätkuvalt struktuurne probleem; toonitab, et rahapoliitika mõju on euroala liikmesriikides väga erinev; on arvamusel, et rahapoliitika asümmeetriline mõju suureneb tõenäoliselt veelgi, kui EKP jätkab intressimäärade tõstmist, kuna mitme liikmesriigi laenud indekseeritakse valdavalt lühiajaliste intressimääradega; on seetõttu veendunud EL-i ühise eelarvehalduse vajalikkuses;

13.

kutsub komisjoni üles looma Euroopa reitingute sihtasutust ja kaaluma EL-i/IMF-i kohandamiskava järgivate riikide reitingute ajutise külmutamise poolt- ja vastuargumente; taunib samas praegust reitinguagentuuride oligopoli ja nõuab meetmeid konkurentsi tihendamiseks reitinguagentuuride vahel ja selliste agentuuride arvu suurendamist;

14.

palub komisjonil võtta vajaminevaid meetmeid Euroopa Valuutafondi asutamiseks, millega tagatakse see, et IMF-i pole edaspidi vaja Euroopa laenupoliitikasse kaasata, ning millega vähendatakse liikmesriikide sõltuvust muudest rahvusvahelistest institutsioonidest ja turgudest;

15.

väljendab heameelt Eesti sisenemise üle euroalasse, mis tõestab ühisraha projekti tugevust;

16.

on mures üldise rahapoliitilise keskkonna arengu ja euro väärtuse pärast teiste vääringute suhtes, sest tavapäratud likviidsussüstid enamikus OECD riikides avaldavad märkimisväärset ülekanduvat mõju; on veendunud, et stabiilsema ülemaailmse rahandussüsteemi jaoks on vaja palju tugevamat rahvusvahelist kooskõlastamist;

Kriisiohjamine

17.

väljendab heameelt EKP kindlameelse ja ennetava hoiaku üle kogu kriisi vältel alates 2007. aastast, eriti ebastabiilsuse ajal finantsturgudel 2007., 2008. ja 2010. aastal ning hiljuti 2011. aasta suvel, kui mõned suure EL-i riigi majandus oli liikmesriikide jätkuva otsustusvõimetuse tõttu raskustes, mis sunnib EKP-d võtma praegusele võlakriisile reageerides avalikult poliitilist rolli;

18.

märgib, et rahapoliitikal peab lasuma osa vastutusest varadega seotud mullide tekke eest, arvestades jätkusuutmatut laenukasvu kriisieelsetel aastatel;

19.

võtab teadmiseks EKP tehtud kriisiohjamise ettepanekud nii majanduse juhtimise kui panganduskriiside lahendamise mehhanismi osas;

20.

peab kahetsusväärseks, et puudub asjakohane ELi majanduspoliitika raamistik kriisi ohjamiseks, ning taunib komisjoni ja liikmesriikide kõhklusi kriisi ohjamisel, eriti seal, kus tuleb teha reforme, nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon esitaksid kiiresti terviklikud ja kaugeleulatuvad meetmed, mida on vaja euro stabiilsuse kaitsmiseks;

21.

on mures jätkuvalt pingelise olukorra pärast euroala riigivõlakirjade turgudel, mis kajastub viimase kahe aasta jooksul suurenenud tootluse erinevustes; juhib tähelepanu sellele, et praeguse finantskriisi ajal kogetud paanikalainetest tingitud pagemine turvalisusse on avaldanud väga suurt moonutavat mõju ja põhjustanud kulukat negatiivset välismõju; kiidab EKP katseid vähendada väärtpaberituruprogrammi abil nõrgas seisus olevate liikmesriikide võlakirjade tootlust;

22.

võtab teadmiseks Kreeka võla restruktureerimise ELi tasandil koordineeritud vabatahtliku vahetuspakkumise abil; on seisukohal, et 21. juuli 2011. aasta tippkohtumisel kokku lepitud Kreeka võlakoormuse vähendamine ei ole millegagi taastanud valitsemissektori võla jätkusuutlikkust;

23.

märgib, et kuigi erasektori osades valdkondades ja enamuses liikmesriikides vähendatakse jätkuvalt finantsvõimendust, on liiga suur võlakoormus avalikus sektoris endiselt levinud, eriti finantskriisi tagajärgedega toimetuleku meetmete tõttu;

24.

tuletab meelde, et enne finantskriisi puhkemist kahanes valitsemissektori võla suhe SKP-sse euroalas 72 %-lt SKP-st 1999. aastal 67 %-ni SKP-st 2007. aastal, samal ajal kui majapidamiste ja ettevõtjate võlatase ning finantssektori finantsvõimendus oluliselt kasvasid; juhib tähelepanu eriti sellele, et euroala majapidamiste võlg kasvas sel perioodil 52 %-lt SKP-st 70 %-ni SKP-st ning finantsasutuste võlg suurenes vähem kui 200 %-lt SKP-st enam kui 250 %-ni SKP-st; tunnistab, et mõned liikmesriigid, nt Kreeka ja Itaalia, erinesid oluliselt sellest üldisest suundumusest;

25.

võtab teadmiseks EKP finantsvõimenduse määra kiire kasvu, mõõdetuna panga kapitali ja reservide suhtena varadesse, kuigi finantsvõimenduse määra ei saa kohaldada keskpankade suhtes samal viisil mis kommertspankade suhtes; märgib siiski, et 2011. aasta augusti keskpaigaks oli EKP bilansimaht tippajaga võrreldes vähenenud juba ligikaudu 10 %, kuigi sealtpeale on bilansimaht kiiresti suurenenud; märgib, et kuigi muude keskpankade bilansimaht on samuti oluliselt suurenenud, ületab EKP finantsvõimenduse määr kaugelt teiste võrreldavate keskpankade vastava näitaja, kui mitte arvestada panku, mis on teostanud nn kvantitatiivse lõdvendamise programme, nagu Föderaalreserv ja Inglise Pank;

26.

juhib tähelepanu asjaolule ja tunneb heameelt, et EKP bilansimahu kasv ei ole toonud kaasa inflatsiooni; toonitab EKP suuremat rolli euroala pankade keskse vastaspoolena, mis kajastab vahendustegevuse ajutist kandumist pankadevaheliselt turult eurosüsteemi ning eurosüsteemis olevate aja jooksul tagasimaksmisele kuuluvate varade lisandumist; juhib ühtlasi tähelepanu sellele, et likviidsuse pakkumine maksevõimelistele pankadele ei tähenda tingimata rahapakkumise suurendamist, ning märgib, et need mittestandardsed meetmed on ajutised; on veendunud, et kõik need arengud on koosmõjus välisteguritega taganud inflatsiooni püsimise ligikaudu 2 % juures;

27.

juhib taas tähelepanu sellele, et paljud euroala pangad sõltuvad murettekitavalt palju EKP pakutavast likviidsusest, kuna täielikult toimiv pankadevaheline turg puudub; võtab teadmiseks, et kui 2010. aastal aktsepteeris eurosüsteem tagatistena 488 miljardi euro väärtuses varadega tagatud väärtpabereid, siis nüüd on selliste väärtpaberite eurosüsteemi krediiditehinguteks sobivuse kriteeriumeid märgatavalt karmistatud, mistõttu see maht peaks aja jooksul vähenema;

28.

rõhutab, et eurosüsteem ei ole nõustunud avalikustama, millise meetodi alusel määratakse suurendatud laenutoetuse programmi raames toimuvate likviidsustehingute jaoks sobivate vähenenud väärtusega varade nn teoreetiline hind; rõhutab, et seetõttu pole võimalik kontrollida, kas EKP on täitnud osaliselt fiskaalülesandeid; nõuab seepärast, et EKP avalikustaks kogu kriisi kestel kasutatud hindamismeetodid;

29.

rõhutab, et euroala nõuetekohase kriisiraamistiku puudumise tõttu tuli EKP-l võtta riske, mida tema volitustes ette ei nähta;

30.

palub EKP-lt suuremat läbipaistvust tema käes olevate väärtpaberite, kaasa arvatud tagatisena aktsepteeritud varadega tagatud väärtpaberite ja muude rahapoliitika eesmärkidel hoitavata kaubeldavate ja mittekaubeldavate väärtpaberite ning väärtpaberite, mille hoidmisel ei ole rahapoliitilisi eesmärke, mahu ja kvaliteedi osas;

31.

tunnistab, et mittestandardsed rahapoliitika meetmed on vajalikud ja märgib nende ajutist iseloomu, aga nõuab nende programmide järk-järgulist lõpetamist kohe, kui finantsturud on rahunenud ja riigivõlakriis lahendatud, eeldusel et luuakse ühenduse raamistik nõuetekohaseks tegelemiseks rahandusliku ebastabiilsuse küsimustega; nõuab meetmeid integreerituma majanduse juhtimise loomiseks;

32.

kutsub EKP-d üles lisama väärtpaberituruprogrammi diskontomäära mehhanism, mida saab kohandada, kui enamus reitinguagentuure on teatud väärtpaberi reitingut veelgi langetanud, millega tagataks see, et EKP kätte ei jää liiga palju riskantseid varasid; on ühtlasi seisukohal, et EKP peaks kaaluma võimalust laiendada enne väärtpaberi tagatiseks võtmist vähemalt kahe krediidireitingu nõude poliitikat varadega tagatud väärtpaberitelt ka kõigile teistele tagatise liikidele, mille puhul praegu nõutakse vaid ühte reitingut, ning kutsub EKP-d üles töötama välja oma riskihindamisraamistik;

33.

rõhutab, et TARGET2 arvelduste süsteemis osalevatele pankadele kehtestatud tingimused ja üldisemalt EKP likviidsuse tagamise vahendid tekitavad muret seoses EKP enda jaoks tekkiva krediidiriskiga; palub seetõttu EKP-lt läbipaistvuse suurendamiseks korrapärasemat avalikku teavet TARGET2 arvelduste süsteemis mõõdetavate euroala keskpankade vaheliste rahavoogude kohta ja nõuetekohaste selgituste andmist hiljutiste arengute kohta, et neid voogusid ei tõlgendataks ekslikult alaliste ümberpaigutustena jooksevkonto ülejäägiga riikidest jooksevkonto puudujäägiga riikidesse;

34.

on mures euroala mitmete süsteemselt ja mittesüsteemselt oluliste pangandusasutuste laenutähtaegade ja valuutade mittevastavuse kõrge taseme pärast;

35.

on seisukohal, et praeguses erakorralises olukorras tuleb kiiresti määratleda ja avalikustada EKP likviidsustoetustega kaasnevad ranged lisatingimused, sealhulgas avalikustamata ja sise-eeskirjadest rangemad usaldatavusnormatiivide tingimused ning EKP refinantseerimistegevuseks aktsepteeritud tagatisega seotud allahindlused;

36.

palub EKP-l uurida, kas kohustuslike reservide nõue võiks olla intressimäära kõrval täiendav vahend finantsstabiilsuse säilitamiseks, ilma et see kahjustaks majanduse taastumist;

37.

märgib, et üks USA-s ja EL-is kriisi eel ja ajal rakendatud rahapoliitika tagajärg on järsu intressikõvera kujundamine, mis aitab hoiustajate ja lühiajaliste laenude andjate abiga pangandussüsteemi kiiremini rekapitaliseerida;

38.

toonitab EKP aastatepikkust ranget ja järjepidevat hoiakut eesmärgiga tugevdada majanduse juhtimist üleeuroopalistes huvides;

Majanduse ja finantsjuhtimine

39.

nõuab rahapoliitikaga paremini seotud finantssüsteemi makrousaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet, mille juures võetakse arvesse erinevusi euroala riikide ja selle väliste riikide vahel; nõuab täiendavate pingutuste tegemist integreeritud analüütilise raamistiku väljatöötamiseks, et ühtselt hinnata makrotasandi usaldatavusjärelevalve ja rahapoliitika mõju ning edasi arendada Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika vahendeid, võttes arvesse finantssüsteemide riiklikke, õiguslikke ja muid erisusi;

40.

nõuab uuele finantsjärelevalvekorrale antavate vahendite olulist suurendamist selle mõjususe parandamise eesmärgil ja nõuab ka uue finantsjärelevalvekorra mõjususe pidevat analüüsimist mõjuhinnangute abil ning hinnangut võimaluse kohta luua pikemas perspektiivis üks Euroopa finantsjärelevalveasutus, mis toimiks praeguste Euroopa järelevalveasutuste ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu katusorganisatsioonina;

41.

toonitab, et vaja on ühist Euroopa rahandusministrit (kes võiks tulla Euroopa Komisjonist) kooskõlas Jean-Claude Trichet’ 2. juunil 2011. aastal Aachenis tehtud ettepanekuga; on seisukohal, et selle ettepaneku demokraatlikku legitiimsust tuleb asjakohaselt käsitleda; toonitab sellega seoses, et rahaliidus ei puuduta fiskaalpoliitika mitte ainult liikmesriike, vaid sellel on ka palju piiriüleseid ülekanduvaid mõjusid ning praegune kriis on toonud esile 100 %-liselt detsentraliseeritud fiskaalpoliitika piirangud; arvab, et ühisel Euroopa rahandusministril peaks olema demokraatlik aruandekohustus Euroopa Parlamendi ees; rõhutab, et liikumine ühenduse meetodile tugineva fiskaalliidu suunas eeldab suuremat demokraatlikku omavastutust ja pikemas perspektiivis aluslepingu võimalikku läbivaatamist, kuid tunnistab, et praegune raamistik võimaldab lühemas perspektiivis tugevamat majanduse juhtimist;

42.

toonitab, et EKP vabastamiseks poolenisti fiskaalülesannetest on vaja ühist Euroopa riigikassat; on seisukohal, et Euroopa riigikassa võiks luua EL-i lepingut muutes;

43.

avaldab heameelt ajaolu üle, et Euroopa stabiilsusmehhanismile anti õigus osta järelturul valitsuste võlakirju, kuna praegustes oludes võiks see vähendada survet EKP-le;

44.

taunib sellega seoses asjaolu, et Euroopa stabiilsusmehhanism loodi EL aluslepingute väliselt, ning palub seepärast komisjonil teha ettepanek ühenduse eeskirjadel põhineva alalise kriisiohjamismehhanismi (s.t Euroopa Valuutafondi) asutamiseks;

45.

toonitab, et majanduse juhtimise paketi sätete kiire rakendamine ja kohaldamine on äärmiselt vajalik; nõuab sellega seoses Euroopa stabiilsuse ja kasvu pakti järjekindlat ja tasakaalustatud kohaldamist ning automaatset mehhanismi sanktsioonide kehtestamiseks eelarvepuudujäägiga riikidele;

46.

ootab, et komisjon esitaks enne 2011. aasta lõppu aruande solidaarvastutusel põhineva Euroopa riigivõlakirjade või euroväärtpaberite ühise emiteerimise süsteemi loomise kohta koos õigusakti ettepanekutega, kui see on asjakohane;

Välismõõde

47.

kuna EKP, IMF ja komisjon tegutsevad mõnda liikmesriiki korraldatud missioonidel ühiselt, palub komisjonil esitada ettepanekud euroala ühtse rahvusvahelise esindamise tagamiseks, eriti IMF-is, vastavalt EL-i toimimise lepingu artiklile 138;

Läbipaistvus ja vastutus

48.

soovitab EKP-l muuta oma töö läbipaistvamaks, et suurendada selle legitiimsust ja prognoositavust; kordab oma korduvalt esitatud nõudmist, et keskpanga nõukogu koosolekute protokollide kokkuvõtted avalikustataks;

49.

kutsub kooskõlas kontrollikoja aruannetega üles suurendama läbipaistvust ja vastutust töölevõtumenetlusi, töötasusid ja lisatasude läbivaatamist puudutavate otsuste dokumenteerimisel;

50.

on rahul EKP võetud kohustusega anda aru Euroopa Parlamendile ning rõhutab väga konstruktiivset rolli, mida EKP täidab kaasotsustamismenetluses oma töötajate kaudu ja kõige kõrgemal tasandil;

*

* *

51.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, eurorühmale ja Euroopa Keskpangale.


(1)  EÜT C 138, 4.5.1998, lk 177.

(2)  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0418.


11.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 165/7


Neljapäev, 1. detsember 2011
Kooli poolelijätmise vähendamine

P7_TA(2011)0531

Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2011. aasta resolutsioon kooli poolelijätmise vähendamise kohta (2011/2088(INI))

2013/C 165 E/02

Euroopa Parlament,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 165,

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 14,

võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni, eriti selle artikleid 23, 28 ja 29,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsust nr 1720/2006/EÜ, millega luuakse tegevusprogramm elukestva õppe alal (1),

võttes arvesse komisjoni teatist haridus- ja koolitussüsteemide tõhususe ning võrdsete võimaluste kohta (KOM(2006)0481),

võttes arvesse komisjoni teatist „Noorte liikuvus: algatus noorte potentsiaali vallandamiseks eesmärgiga saavutada Euroopa Liidus arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv” (KOM(2010)0477),

võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga „Kooli poolelijätmise vähendamine: oluline panus Euroopa 2020. aasta tegevuskavasse (KOM(2011)0018),

võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus kooli poolelijätmise vähendamiseks (KOM(2011)0019),

võttes arvesse komisjoni teatist „Väikelaste haridus ja hoid: lapsed tuleb eluks tulevikuühiskonnas hästi ette valmistada” (KOM(2011)0066),

võttes arvesse komisjoni teatist „Romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistik aastani 2020” (KOM(2011)0173),

võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 21. novembri 2008. aasta järeldusi noorte 21. sajandiks ettevalmistamise kohta: koole käsitlev Euroopa koostöökava (2),

võttes arvesse nõukogu 12. mai 2009. aasta järeldusi, mis käsitlevad strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal (ET 2020) (3),

võttes arvesse nõukogu 26. novembri 2009. aasta järeldusi sisserändaja taustaga laste hariduse kohta (4),

võttes arvesse nõukogu 11. mai 2010. aasta järeldusi hariduse ja koolituse sotsiaalse mõõtme kohta (5),

võttes arvesse oma 1. veebruari 2007. aasta resolutsiooni noorte naiste ja tütarlaste diskrimineerimise kohta hariduses (6),

võttes arvesse oma 16. jaanuari 2008. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamise kohta (7),

võttes arvesse oma 23. septembri 2008. aasta resolutsiooni õpetajahariduse kvaliteedi parandamise kohta (8),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi 18. mai 2010. aasta resolutsiooni muutuva maailma võtmepädevuste ning töökava „Haridus ja koolitus 2010” rakendamise kohta (9),

võttes arvesse oma 18. mai 2010. aasta resolutsiooni ELi noorsoostrateegia: investeerimise ja mobiliseerimise kohta (10),

võttes arvesse oma 9. märtsi 2011. aasta resolutsiooni romade kaasamist käsitleva ELi strateegia kohta (11),

võttes arvesse oma 12. mai 2011. aasta resolutsiooni varases eas õppimise kohta Euroopa Liidus (12),

võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A7-0363/2011),

A.

arvestades, et noortel inimestel peab ühiskonnaelus täielikult osalemiseks ja enese isikuna ja kodanikuna teostamiseks olema mahukas teadmiste ja oskuste pagas, et intellektuaalselt ja sotsiaalselt areneda, kaasa arvatud oskus tõhusalt suhelda, rühmas töötada, probleeme lahendada ning teavet kriitiliselt hinnata;

B.

arvestades, et noortes edendab haridus selliseid väärtusi nagu isiklik areng, parem sotsiaalne lõimumine ning suurem vastutus- ja algatusvõime;

C.

arvestades, et kooli poolelijätmise määrad on Euroopa Liidu liikmesriikides, aga ka eri linnades ja piirkondades ning sotsiaalmajanduslikes elanikkonnagruppides erinevad ning neid mõjutab mitu keerukat tegurit;

D.

arvestades, et üks viiest Euroopa 2020. aasta strateegia peamisest eesmärgist on viia koolist väljalangenute osakaal alla 10 % ja suurendada kraadi või diplomi saanute või samaväärse haridustsükli läbinute osakaalu nooremas põlvkonnas vähemalt 40 %-ni;

E.

arvestades, et liikmesriigid leppisid 10 % eesmärgis kokku 2003. aastal, kuid ainult seitse neist on selle eesmärgi saavutanud, ning 2009. aastal oli koolist väljalangenute keskmine osakaal 14,4 %;

F.

arvestades, et kuigi koolist väljalangenute osakaal on viimase kümnendi jooksul järjest langenud, on liikmesriikides endiselt väga killustunud ja piisavalt koordineerimata lähenemine selle probleemi lahendamiseks;

G.

arvestades, et 24,1 % liikmesriikide kõikidest 15-aastastest on puuduliku lugemisoskusega;

H.

arvestades, et lugemisoskus on igale noorele hädavajalik vahend õppeainetes edasijõudmiseks ja tööturule integreerumiseks, teabe mõistmiseks ja analüüsimiseks, korrektseks suhtlemiseks ja eneseharimiseks ning et seetõttu tuleks kasutusele võtta erimeetmed puudujääkide leevendamiseks lugemisoskuses;

I.

arvestades, et kooli poolelijätmisel on tõsised tagajärjed Euroopa Liidu sotsiaalsele ühtekuuluvusele ja mitte ainult majanduskasvule, teadmistebaasile ning sotsiaalsele stabiilsusele, kahjustades noorte inimeste karjääri kujunemist, tervist ja heaolu, kuna madal haridustase on üks ka peamisi vaesuse ja kehva tervise põhjuseid;

J.

arvestades, et kooli poolelijätmine on üks põhilisi töötuse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse tegureid;

Kooli poolelijätmise tunnused

1.

rõhutab, et lapse haridusteele ja heaolule pannakse alus juba varases lapsepõlves ja see võib aidata juurutada elukestva õppe ideed, varases lapsepõlves tuleb avardada mõtteviisi, õppida keeli ning sotsiaalsete sidemete loomist, mis on tulevikuühiskonnas hädavajalikud oskused, et lihtsustada laste integreerimist nii kooli- kui ka sotsiaalsesse keskkonda juba varasest east ja võidelda kooli poolelijätmise vastu; kordab taas oma varases eas õppimise resolutsioonis esitatud üleskutset luua juba väga varasest east algavate väikelaste haridus- ja hooldusteenuste Euroopa raamistik, mille käigus arendatakse eelkõige tasuta riiklike lastesõimede ja lasteaedade teenuseid;

2.

märgib, et kooli poolelijätmine on eriti märkimisväärne vaestest ja ebasoodsa taustaga perekondadest ning sisserännanud perekondadest pärit laste seas ning et see on sageli seotud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega;

3.

soovitab pakkuda keelelist toetust sisserändaja taustaga õpilastele;

4.

rõhutab sellega seoses, et tuleb võtta meetmeid selleks, et roma lapsed ja dokumentideta lapsed pääseksid kooli;

5.

märgib, et 20 % roma lastest ole ühegi kooli nimekirjas ja 30 % on koolist välja langenud; rõhutab, et kuigi tavaliselt langevad poisid koolist välja sagedamini kui tüdrukud, on olukord teistsugune traditsioonilistes roma kogukondades, kus kombe tõttu varakult abielluda on koolist väljalangemine rohkem levinud noorte tüdrukute seas ja see juhtub nooremas eas (12–13 aastaselt) kui poiste seas (14–15 aastaselt); märgib, et traditsiooniliste roma kogukondade puhul on vajadus täiendavate positiivsete meetmete järele, et saada jagu kooli poolelijätmise probleemist, mis tuleneb kahjulikest traditsioonilistest tavadest;

6.

märgib, et pere- ja tööelu ühitamise ebatõhusa poliitika tagajärjel suureneb kooli poolelijätmine ja üldine halb õppeedukus ning et tuleb suurendada jõupingutusi töö- ja pereelu ühitamise poliitika parandamiseks;

7.

märgib põlvkondadevahelise tsükli olemasolu, s.o kooli pooleli jätnud vanemate lastel on suur soodumus ka ise kool pooleli jätta; rõhutab perekonna struktuuri märkimisväärset mõju lapse võimele ja motiveeritusele koolis hästi edasi jõuda;

8.

märgib, et seoses hooldamisega varases eas on esimeste eluaastate jooksul perekonnal ning laste ja lapsevanemate vahelisel suhtel ja ühtekuuluvusel ülioluline roll, et tagada nõuetekohane sisenemine koolimaailma;

9.

juhib tähelepanu asjaolule, et spetsiifiliste õppimisraskuste ja -häiretega lastel on suurem oht kool pooleli jätta;

10.

julgustab liikmesriike pakkuma õpiraskustega õpilastele õppekava- ja kooliväliseid tegevusi, et nad saaksid arendada põhioskusi, mida neil on tööturul ilmselgelt vaja;

11.

juhib tähelepanu sellele, et kooli poolelijätmine võib vähendada kvaliteetse elukestva õppe kättesaadavust;

12.

juhib sellega seoses tähelepanu OECD PISA uuringutele, mille kohaselt koolisüsteemides, kus vertikaalsete ja horisontaalsete erinevuste määr on madalam, jäävad õpilased harvemini klassi kordama või heidetakse koolist välja; rõhutab OECD järeldust, et klassi kordamise või koolist väljaheitmise tõttu kannatavad kõige rohkem nõrgema sotsiaalse taustaga õpilased;

13.

rõhutab OECD seisukohta, et varane erinevatesse haridussuundadesse jagamine süvendab haridusvõimalustega seotud sotsiaalmajanduslikku ebavõrdsust ega paranda vähimalgi määral keskmisi tulemusi vastavates haridussüsteemides;

14.

juhib sellega seoses tähelepanu OECD järeldusele, et kooli vahetamine halbade õpitulemuste, käitumisprobleemide või hariduslike erivajaduste tõttu ning õpilaste kõikides õppeainetes nende võimete alusel rühmadesse jagamine mõjutavad koolisüsteemide tulemusi PISA võrdluses negatiivselt;

15.

juhib tähelepanu sellele, et OECD andmetel on halvemas sotsiaalmajanduslikus olukorras õpilased sageli kahekordselt halvemas olukorras, kuna sageli käivad nad halvemas sotsiaalmajanduslikus olukorras olevates koolides, kus töötavad madalama tasemega õpetajad ning õpetajaid on vähem;

Individuaalsete lahenduste vajadus

16.

väidab, et õiglasema, võrdsema ja kaasavama ühiskonna loomiseks, mis on aktiivne, uuendusmeelne ja ühtekuuluv, on äärmiselt oluline võrdsete haridusvõimaluste ja valikute ning kvaliteetsele haridusele juurdepääsu tagamine kõikidele üksikisikutele, sõltumata nende sotsiaalsest, etnilisest või usulisest taustast; rõhutab avalike teenuste rolli selles;

17.

väidab, et kooliharidus on üks parimaid viise andmaks igaühele võrdse võimaluse saavutada edu ning võimaldamaks omandada teadmisi ning oskusteavet, mis võimaldab neil tööturule siseneda, katkestades põlvkonnast põlvkonda kanduva tsükli; kutsub üles haridusalase abi pakkumist paremini kooskõlastama, suurendama selle kättesaadavust ja laiendama sotsiaalteenuste pakkumist ning perekondade toetamist;

18.

nõuab individuaalseid ja kaasavaid lahendusi hariduses, alustades väikelaste haridusest ja hoiust, kaasa arvatud vajaduse korral sihtotstarbelise toetuse tagamine kooli poolelijätmise ohus õpilastele, eelkõige puudega lastele ja noortele;

19.

nõuab suuremaid jõupingutusi selle kindlustamiseks, et kasutataks isiklikku lähenemist eelkõige õpilaste puhul, kellel on näiteks düsleksiast, düspraksiast, düskalkuuliast, tähelepanu puudulikkusest või hüperaktiivsusest tingitud õppimisraskused;

20.

märgib, et kooli poolelijätmist põhjustavad probleemid saavad tihti alguse väljastpoolt kooli ja et need tuleb välja selgitada ja nendega tegeleda;

21.

soovitab tuua gümnaasiumidesse ja kutsekoolidesse õppepersonalist eraldiseisvad nõustajad, et isiklike probleemidega õpilased saaksid nendega usalduslikult rääkida; rõhutab, et nõustajatel peab olema vastav väljaõpe ning võimalused konkreetsete oskuste täiendavaks väljaarendamiseks;

22.

kutsub üles tegelema tekkivate õpiraskustega varakult ning soovitab probleemide teravnemise vältimiseks sisse seada tõhusad varajase hoiatamise mehhanismid ning järelmeetmed; märgib, et selle saavutamiseks on hädavajalik mitmepoolne suhtlus ning koolide, vanemate ja kogukonnajuhtide tihedam koostöö ning ka kohalikud tugivõrgustikud, milles osalevad vajaduse korral ka koolipoolsed vahendajad;

23.

on seisukohal, et tuleb luua nõustamisteenused vanematele, arvestades perekonna mõju õpilaste haridusteele ja sotsiaalsele arengule;

24.

rõhutab, et laste ja noorte ebaedu on sageli tingitud asjaolust, et õppe sisu ei vasta sellele, mida elus on vaja, ja sellele, mis on laste huvide keskmes sõltuvalt nende sotsiaalsest keskkonnast; märgib, et liiga range ja ühtne haridussüsteem raskendab individuaalset tööd õpilasega ja takistab kooliõppe ühendamist igapäevaste vajadustega;

25.

pooldab paremat karjäärinõustamist ja kvaliteetseid praktikaprogramme ning koolide korraldatud kultuuri- ja haridusalaseid külastus- ja vahetusprogramme, mille hulka kuuluks kokkupuude ettevõtlusega, et õpilastele töömaailma tutvustada, kindlustades sellega, et nad suudavad teha teadlikke otsuseid oma karjääri kohta; rõhutab, et karjäärinõustajaid tuleb asjakohaselt ja pidevalt koolitada, et nad saaksid teha ennetustööd võimalike kooli poolelijätjatega;

26.

tunnistab vajadust rakendada selget poliitikat, et integreerida meelepuudega õpilasi tavakoolidesse, ja kutsub liikmesriike üles kaotama eraldatud eriharidusel põhinev poliitika;

27.

kordab uuesti vabatahtliku töö olulist rolli sotsiaalses integratsioonis ning kutsub liikmesriike üles kasutama laialdasemalt Euroopa vabatahtlikku teenistust, mis on isikliku, haridus- ning tööalase arengu oluline tegur;

28.

soovitab koolidel sisse seada mentoriprogrammid, et tutvustada õpilastele vilistlasi, eelkõige selleks, et võimaldada neil vahetada teadmisi eri karjääri- ja tulevikuvõimaluste kohta;

29.

tunnistab, et klassi kordamine võib tagasihoidlike tulemustega õppureid häbimärgistada ega taga tingimata tulemuste paranemist; rõhutab, et tõhusam viis kooli poolelijätmist vähendada on piirata klassi kordama jätmist liikmesriikides, kus see on laialt levinud tava, ja asendada see individuaalse paindliku abiga;

30.

märgib, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogial võib olla positiivne mõju kavandatavates pedagoogilistes kontekstides ning need võivad toetada motivatsiooni ja õppimist; soovitab liikmesriikidel soodustada ja parandada õpilaste juurdepääsu info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele alates esimestest kooliaastatest ning seada sisse koolitusprogrammid õpetajatele;

31.

märgib, et sotsiaalsetes ja rahalistes raskustes olevate perekondade lapsed võivad olla sunnitud kooli pooleli jätma, et hakata tööl käima ning perekonnale lisasissetulekut teenima; kutsub liikmesriike üles kaaluma vajaduspõhise rahalise toetuse kasutuselevõtmist nende jaoks, kes seda vajavad, et nimetatud probleemiga võidelda; kutsub liikmesriike üles majanduslikult toetama lapsevanemaid, kes pühendavad oma lastele nende esimestel eluaastatel armastust ja aega ning panustavad ühiskonna hüvanguks, investeerides niimoodi inimkapitali, mida sageli alahinnatakse;

32.

soovitab teiste ümberjagamise meetmete rakendamist, nagu näiteks tasuta koolilõunate, kooliraamatute ja esmase spordivarustuse tagamine, et vähendada sotsiaalse ebavõrdsuse mõju, võideldes samal ajal õpilaste märgistamise ohtudega;

33.

märgib, et puudega inimestele tuleb pakkuda täiendavat tuge, et vähendada kooli poolelijätmise ohtu ja tagada neile asjakohase hariduse andmine;

34.

rõhutab, et otsustavalt tähtis on kõrgetasemeline riiklik haridussüsteem, kus õpe on kõigile tasuta ja kättesaadav ning toimub turvalises ja soodsas keskkonnas;

35.

nõuab spetsiaalseid jõupingutusi koolikiusamise ja -vägivalla ennetamiseks ja nendega tegelemiseks;

36.

tuletab meelde, et tähtis on suurendada nende õpilaste arvu, kes lõpetavad keskhariduse esimese astme, sest see aitab omandada põhilisi oskusi;

Jagatud vastutus

37.

rõhutab, et laste kooli poolelijätmisega saavad võidelda mitme tasandi esindajad; märgib, et see hõlmab lisaks vanematele ja haridusvaldkonna töötajatele ka riiklikke ja kohalikke ametiasutusi, ning nõuab, et kõik osalised teeksid omavahel ning kohalike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutajatega tihedamat koostööd; märgib, et ühine lähenemine võib tõhusalt aidata üksikisikutel ületada arvukaid tõkkeid õpingutes ja töös edu saavutamisel; toonitab selles kontekstis õppetoetuste olulisust, mis võimaldavad majanduslikult vähekindlustatud lastel kasutada teistega võrdseid võimalusi;

38.

ergutab liikmesriike võtma meetmeid, mille abil võidelda kõige ebasoodsamates sotsiaal-kultuurilistes keskkondades valitsevate stereotüüpidega, mis panevad neid varakult otsustama lühiajalise kutsehariduse kasuks, vaatamata nende laste õppetulemustele;

39.

soovitab, et kooli poolelijätmise strateegiates tuleks lähtepunktiks võtta kooli poolelijätmise peamiste põhjuste analüüs, mille läbiviimist juhiksid asjakohased kohalikud ja piirkondlikud asutused ja mis hõlmaksid erinevaid õpilaste rühmi, koole, piirkondi ja omavalitsusüksusi;

40.

rõhutab vajadust tugevdada lapsevanema ja lapse vahelist erilist suhet, kuna see on äärmiselt oluline lapse arenguks ja edasiseks stabiilsuseks ning korrektseks kooliskäimise jätkamiseks; rõhutab, et lapsega koos olemine tema esimestel kasvuaastatel annab lisandväärtuse ühiskonna jaoks ning aitab vähendada kulusid, mis on seotud alaealiste õigusrikkumiste, kuritegevuse, depressiooni ja noorte teiste stabiilsusekaotusest tulenevate probleemidega, mis viivad koolist väljalangemiseni;

41.

rõhutab, et noored inimesed, kaasa arvatud kooli poolelijätjad, tuleb kaasata aruteludesse kooli poolelijätmist käsitleva poliitika ja programmide kujundamise ja rakendamise kohta; märgib, et õpilaste aktiivne osavõtt, näiteks õpilasesinduste kaudu, võib neid motiveerida ja tugevdada nende tunnet, et nad on osalejad oma akadeemiliste tulemuste teemalistes aruteludes;

42.

rõhutab, et tuleb analüüsida üksikasjalikult käimasolevate riiklike strateegiate tõhusust, et saada teavet, mida saaks kasutada kogemuste ja heade tavade vahetamiseks liikmesriikide vahel;

43.

soovitab liikmesriikidel teha vanemad vastutavaks laste hariduse eest kuni laste kaheksateistkümneaastaseks saamiseni, nii et koolikohustus pikeneks kahe aasta võrra, kuni lapse kaheksateistkümnenda eluaastani kuueteistkümne asemel ehk kuni keskkooli lõpuni;

44.

tunnistab, et liikmesriikide eri osalejate sekkumistegevuse kaardistamine võib olla keeruline, kuid seda tuleb heade tavade vahetamise eesmärgil edendada; rõhutab vajadust nende teenuste parema kooskõlastamise järele riiklike, piirkondlike ja kohalike asutuste vahel kogu ELi ulatuses, samuti liikmesriikides;

45.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma ja arendama poliitikat, mis võimaldaks nende õpilaste varajast tuvastamist, kes kõige tõenäolisemalt kooli pooleli jätavad;

46.

võtab teadmiseks, et kooli poolelijätmist vähendab hästi koolitatud erialaasjatundjate pakutav sihtotstarbeline ja kvaliteetne väikelaste haridus ja hoid;

47.

innustab liikmesriike investeerima õpetajate koolitamisse ning hea väljaõppega personali rakendamisse nii koolieelses kui ka kohustuslikus hariduses, ning koolisüsteeme ja õpetajate erialaseid täiendusprogramme regulaarselt läbi vaatama ja ajakohastama; rõhutab lapse juba varases eas koolikeskkonda sisenemise olulisust ja soovitab tööle võtta abiõpetajad, kes töötaksid koolitööga raskustes olevate õpilastega ning aitaksid õpetajaid nende töös, ning abipersonali, kes abistaks puuetega laste õpetamist tavakoolides või puudega laste koolitamiseks kohandatud haridusasutustes;

48.

märgib, et täiendav pedagoogiline abi koolides on väga oluline õppimisraskustega õpilaste toetamiseks, ja rõhutab, et oluline on ergutada ja toetada õpilasi, kes tunnevad end koolis ja perekonnas pettunud ja mahajäetuna; innustab liikmesriike investeerima nende lapsevanemate haridusse ja sotsiaalsesse abistamisse, kes jäävad koduseks ning pühenduvad laste eest hoolitsemisele nende esimestel eluaastatel;

49.

tuletab liikmesriikidele meelde nende kohustust esitada riiklikud tegevuskavad ja palub Euroopa Komisjonil esitada aasta jooksul Euroopa Parlamendile nende tegevuskavade ülevaade, analüüs ja hinnang;

50.

rõhutab, et noorte õppetegevusse kaasamisel on äärmiselt vajalikud head suhted õpetajate ja õpilaste vahel; julgustab seetõttu liikmesriike investeerima asjakohasesse õpetajakoolitusse, et õpetajad oskaksid õpilasi kaasata ja motiveerida;

51.

kutsub pedagoogilisi instituute üles töötama välja õpetajate jaoks erialased täiendusprogrammid, milles on pedagoogilisse, psühholoogilisse ja metodoloogilisse tegevusse integreeritud töö selliste õpilaste riskirühmaga, kes puuduvad palju koolist ja kellel puudub motivatsioon õppimiseks, ning pakkuma välja rohkem õpetajatele ja vanematele mõeldud metodoloogilisi käsiraamatuid;

52.

märgib, et tuleb välja töötada pedagoogiline suhtlusteraapia, et tegeleda haridus- ja õpetusmeetmete abil laste õppimisraskuste põhjuste ja sümptomitega, et kaotada ebaedu koolis ja selle tagajärjed;

53.

tunnistab, et õpetajatel on vaja sotsiaalseid oskusi ja aega, et tunnustada ja toetada erinevaid õppeviise, ning vabadust ja ruumi kasutada õpilaste nõusolekul erinevaid õpetamis- ja õppemeetodeid;

54.

märgib, et õpilastele tuleb nende karjäärivõimalusi tutvustada võimalikult varakult, ning soovitab koolidel ja ülikoolidel luua sidemeid kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja ühingutega, mis võimaldab õpilastel kohtuda eri valdkondade asjatundjatega ning õppida rohkem ettevõtluse kohta;

55.

rõhutab paraja suurusega klasside ja rühmade ning noori stimuleeriva ja kaasava õpikeskkonna tähtsust;

56.

märgib lisaks, et sagedane klassiõpetajate vahetumine, kooli töötamine kahes vahetuses ja valesti välja töötatud tunniplaan mõjuvad samuti negatiivselt õpilaste tõhusale teadmiste omandamisele ja põhjustavad seega vastumeelsust koolikohustuse suhtes;

Mitmekesised õppemeetodid

57.

tunnistab kõigi õigust elukestvale õppele, mis hõlmab lisaks ametlikule haridusele ka mitteametlikku ning vabaõpet;

58.

palub liikmesriikidel ja haridusalaste volitustega piirkondlikel valitsusüksustel tunnustada ja arvestada mitteametliku õppe ja vabaõppe vormis omandatud teadmisi, soodustades sellega inimeste naasmist haridussüsteemi;

59.

tunnistab spordi, kultuurilise tegevuse, vabatahtliku töö ja kodanikuaktiivsuse tähtsust mitteametliku hariduse ja elukestva õppe foorumi loomisel;

60.

rõhutab, et oluline on pakkuda õpilastele erinevaid haridusteid, ühendades üldharidust ja kutseõpet, ning nõuab, et tegemist oleks nende sobivas tasakaalus kombinatsiooniga vastavalt õpilaste vanusele ja erialasele suunale, pakkudes õpilastele parimaid võimalusi juurdepääsuks kvaliteetsele tööhõivele; tuletab sellega seoses meelde haridussüsteemi ning töömaailma, samuti kutseõppesüsteemide vaheliste seoste loomise tähtsust; rõhutab lisaks, et tähtis on võimalus õppida teist Euroopa keelt, et hõlbustada noorte liikuvust ja motiveerida noori huvituma ja kujundama arvamust sellest, mis toimub väljaspool nende kitsapiirilist keskkonda;

61.

rõhutab lapsevanemate jaoks mõeldud algatuste ja programmide lisandväärtust, sest need võimaldavad neile elukestvat õpet, et täiendada oma haridust ja tugevdada seega oma laste kodust õpetamist ja nendega õppimist;

62.

nõuab koolide vahendite moderniseerimist, et kasutada pedagoogiliste meetodite digitaliseerimisega kaasnevaid võimalusi; palub samuti võtta arvesse tulevastel töökohtadel vajaminevaid oskusi, näiteks keelteoskust ja digitaalset kirjaoskust;

63.

kutsub liikmesriike üles võtma arvesse tööturu nõudmisi ja võtma meetmeid kutsehariduse kvalifikatsioonide staatuse tõstmiseks, tugevdades samas kutseõppeasutuste ja ettevõtjate koostööd, et need paistaksid igasuguste võimetega õpilastele arvestatava valikuna;

64.

rõhutab, et põhimõte „õppida õppima” peaks olema iga kooli õppekava keskmes; märgib, et aktiivsed õpetamismeetodid on üliolulised suurema arvu noorte õppimisprotsessi kaasamiseks ning innustamaks neid oma teadmisi süvendama, ja soovitab kaasata uusi tehnoloogilisi rakendusi, nagu asjade interneti pakutavad rakendused, et suurendada nende motivatsiooni ja parandada õpitulemusi;

65.

rõhutab haridussüsteemiväliste tegevuste arendamise ja toetamise tähtsust; on arvamusel, et juurdepääs koolivälisele tegevusele, näiteks sportimisele, kultuuritegevustele või lihtsalt vaba aja veetmisele, võib vähendada koolist puudumist ja koolist väljalangemisi ja on väga oluline laste arenguks;

66.

rõhutab, et koolides tuleks arendada õppekavaväliseid tegevusi, sest see aitab luua koolikeskkonnast positiivse pildi; tunnistab, et kooli poolelijätmise ennetamise üks viise on pakkuda õpilastele rohkem stiimuleid koolis käimiseks;

67.

tunnistab, et noorteorganisatsioonidel on tähtis roll kooli poolelijätmise ennetamisel mitteametliku hariduse andmise kaudu, mis pakub noortele vajalikke oskusi, vastutustunnet ja tõstab nende enesehinnangut;

68.

tunnistab, et kõigis ELi liikmesriikides saavutatakse kooliõpilaste kirja- ja arvutusoskus täiel määral väga harva ja see soodustab koolist väljalangemist; rõhutab, et liikmesriigid peaksid kiiresti seadma eesmärgid selle tagamiseks, et kõik õpilased oskavad algkooli lõpetades lugeda, kirjutada ja arvutada oma vanusele vastaval tasemel; on lisaks arvamusel, et liikmesriigid peaksid looma ka kirja- ja arvutusoskuse kavad, et õpilased, kes oma ametliku hariduse käigus neid elementaarseid oskusi ei omandanud, saaksid seda tagantjärele võimalikult kiiresti teha;

Lahendused teise võimaluse andmiseks

69.

kutsub liikmesriike üles leidma võimalusi, kuidas kooli pooleli jätnud õpilasi koolisüsteemi tagasi tuua kohandatud programmide kasutamise, näiteks „teise võimaluse” koolide kaudu, mis pakuvad kohandatud õpikeskkonda, aidates samas noortel taastada eneseusku ning õpisuutlikkust;

70.

märgib, et taasintegreerimismeetmetega nende aitamiseks, kes seda kõige rohkem vajavad, tuleb võtta asjakohaseid meetmeid, et selgitada välja ja jälgida asjaomaseid õpilasi, suurendada teadlikkust ja hinnata tulemusi;

71.

rõhutab, et suurim taasintegreeritus saavutatakse programmidega, mis on suunatud kooli poolelijätjate individuaalsetele vajadustele; palub haridusasutustel arvestada üksikisikute vajaduste ja õigustega nende jaoks programmide väljatöötamisel;

72.

rõhutab, et tegevusi tuleb organiseerida kohalikul tasandil, et julgustada inimesi kooli tagasi pöörduma ning soodustada positiivset keskkonda inimeste jaoks, kes on kooli pooleli jätnud ja soovivad uuesti kooli minna;

73.

märgib, et liikmesriikides on viidud läbi väga vähe mitmesuguste taasintegreerimismeetmete hindamisi; palub seetõttu liikmesriikidel jälgida ja hinnata oma taasintegreerimiskavasid ja seada eesmärgid nende parandamiseks;

74.

rõhutab vajadust analüüsida klassi kordama jäämist ja selle seost kooli poolelijätmisega ning toonitab, et õpilastele tuleb koostada individuaalsed kavad;

75.

nõuab, et liikmesriigid looksid rohkem teist võimalust pakkuvaid koole, muudaksid paremaks nende õppekavad, õppematerjalid ja tehnilise varustuse ning suurendaksid olemasolevate õpetajate suutlikkust, arvestades, et mainitud koolid on muutumas oluliseks vahendiks ametlikust haridussüsteemist välja langenud inimeste taasintegreerimisel;

Haridussüsteem ja tööhõive

76.

juhib tähelepanu sellele, et kooli poolelijätmise määra langetamine mitte enam kui 10 %-ni – millega täidetaks üks ELi 2020. aasta üldeesmärk – vähendaks noorte tööpuudust ja suurendaks tööhõivet, kuna praegu on 52 % kooli poolelijätnutest töötud ning akadeemiliste hinnangute kohaselt väheneb madala kvalifikatsiooniga või kvalifitseerimata tööjõule kättesaadavate töökohtade arv lähiaastatel veelgi; juhib tähelepanu sellele, et väljalangevuse määra kõigest 1 % võrra vähendades oleks võimalik juurde saada 500 000 kvalifitseeritud potentsiaalset töötajat;

77.

on seisukohal, et kooli poolelijätmine tähendab noortele kaotatud võimalusi ning ELile tervikuna sotsiaalse ja majandusliku potentsiaali kadu; rõhutab tõsiasja, et lisaks praegustele demograafilistele muutustele ei saa Euroopa riigid endale lubada sellist annete tohutut raiskamist; rõhutab, et seda küsimust tuleb käsitleda tööturgu ja ELi konkurentsivõimet arvestades, mille mõlema puhul kipuvad olema eelistatud seisundis kõrgharidusega töötajad; märgib, et haridustaseme tõstmine aitab seda suundumust muuta, sest oskuste kõrgem tase aitab kaasa arukale majanduskasvule ning töötuse ja vaesuse kui ühe peamise ohuteguri vastu võitlemine soodustab kaasavat majanduskasvu;

78.

rõhutab seost kooli poolelijätmise ja noorte töötuse vahel; märgib, et 2009. aastal olid rohkem kui pooled kooli poolelijätjatest ELis töötud ja et kooli poolelijätmine võib põhjustada liigse sõltuvuse ebakindlatest töökohtadest ja struktuurse töötuse probleemi suurenemise elanikkonnas laiemalt;

79.

märgib, et kooli poolelijätjad osalevad vähem tõenäoliselt aktiivselt sotsiaalses ja majanduslikus ettevõtluses ja sellel on halvad tagajärjed majandusele ja ühiskonnale;

80.

rõhutab, kui oluline on vähendada kooli poolelijätmist, seda ka ELi demograafilisi arenguid silmas pidades;

81.

märgib, et pikaajalise majandusliku ja sotsiaalse mõju tõttu toob kooli poolelijätmine kaasa märkimisväärse vaesuse ohu ja kooli poolelijätmise vähendamine on võimalus noorte sotsiaalse tõrjutuse ennetamiseks; peab seetõttu kooli poolelijätjate arvu vähendamist riiklike ja ELi tasandi strateegiate raames põhimeetmeks, mille abil vähendada vaesumisohus inimeste arvu vähemalt 20 miljoni võrra, ning nõuab, et liikmesriigid ei alandaks koolikohustuse vanusepiiri;

82.

kutsub tööandjaid üles ergutama, kus võimalik, keskkoolihariduseta noori töötajaid kooli lõpetama, rakendades sisemist halduspoliitikat õppimise ja töö sobitamiseks; tuletab sellega seoses meelde vajadust toetada õppurite osalemist Leonardo da Vinci programmis;

83.

palub seetõttu liikmesriikidel kiiremas korras välja töötada poliitika, mille abil luua uutel pädevustel põhinevaid uusi töökohti;

84.

rõhutab vajadust kohandada haridussüsteemid tööturu nõuetele vastavaks; juhib tähelepanu sellele, et olukorras, kus tulevikus on haruldane töötada kogu elu ühes valdkonnas, tuleb õpilastel omandada lai valik võimeid, nagu loomingulisus, loominguline mõtlemine, üldoskused ning võime kohaneda kiiresti ja paindlikult muutuvate tingimuste ja nõuetega;

85.

nõuab, et liikmesriigid tegutseksid komisjoni abiga tõhusalt nähtuse NEET (Not in Education, Employment or Training – ei tööta, ei omanda haridust ega kutset) dokumenteerimiseks ja sellega võitlemiseks;

86.

teeb ettepaneku laiendada praktikavõimalusi ettevõtetes paralleelselt koolihariduse omandamise jätkamisega;

87.

rõhutab, et liikmesriigid peaksid jätkuvalt parandama haridus- ja koolitussüsteeme, et vastata paremini üksikisikute ja tööturu vajadustele, muu hulgas põhioskustega (kirja- ja arvutusoskus) seotud probleemidega võitlemise abil ning kutsehariduse ja -koolituse edendamise ja selliste meetmete võtmise teel, millega leevendada üleminekut haridussüsteemist tööturule;

88.

märgib, et sagedamini jätavad kooli pooleli poisid ja oht on luua alam ühiskonnaklass, kuhu kuuluvad noored, töötud, vähese haridusega või hariduseta mehed, kel on halvad võimalused osaleda tööturul ja ühiskonnas laiemalt; nõuab, et liikmesriigid pööraksid eriti tähelepanu poistele, kellel on raskusi koolikeskkonnaga kohanemisel, ega alandaks kohustuslikku kooliiga;

89.

palub komisjonil seda arvestades, et töö on ajutine ja ebakindel enamasti vähese haridusega inimestel, tagada, et kooli pooleli jätnute tööturule taasintegreerimisega kaasneksid alati täiendavad koolitusprogrammid, mis võimaldaksid neil oma tulevikuväljavaateid tööturul parandada;

90.

tuletab meelde, kui tähtis on investeerida ümberõppesse ja kutsehariduse õppevormide moderniseerimisse kui strateegilisse vahendisse kooli pooleli jätnud noorte tööturule integreerimiseks;

91.

rõhutab, et tehnilises kutseõppes õpetatavaid oskusi tuleb kaasajastada ja kohandada pakutavad erialad tööturu nõuetega, kuna hariduse ja tööhõive omavaheline seotus on kooli poolelijätmise vähendamise lahutamatu osa;

92.

on seisukohal, et kooli poolelijätmise vähendamiseks peab hariduspoliitika olema seotud majanduse elavdamise poliitikaga ning sellest tulenevalt peab sellega soosima stabiilse tööhõive loomist, vältima õpingute katkestamist, töösuhete ajutisust ja ebakindlust ning ajude äravoolu kiirenemist;

93.

soovitab, et uue info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning võõrkeelte õpe peaks algama varajases eas, kuivõrd tegemist on eriti vajalike suhtlusvahenditega ja noores eas omandatakse neid kiiresti;

ELi poliitika

94.

väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle võtta vastu nõukogu soovitus meetmete kohta kooli poolelijätmise vähendamiseks, mis pakub selles valdkonnas välja tervikliku poliitikaraamistiku, analüüsib kooli poolelijätmise põhjuseid igas liikmesriigis nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil, hindab olemasolevate meetmete tõhusust ning ühendab nimetatud nähtusega võitlemiseks ennetus-, sekkumis- ning kompenseerimispoliitika;

95.

on veendunud, et kui võtta arvesse subsidiaarsuse põhimõtet, võib kooli poolelijätmise vähendamise ulatuslike strateegiate Euroopa raamistik olla liikmesriikidele kasulik eeskuju õige suuna väljaselgitamiseks olemasoleva poliitika täiendamisel ja riiklike reformikavade väljatöötamisel;

96.

hoiatab negatiivsete tagajärgede eest, mis võivad kaasneda riiklike haridusinvesteeringute ja eelarve kärpimise poliitikaga, mida liikmesriikides võidakse majanduskriisi tõttu rakendada, sest see suurendab kooli poolelijätmise näitajaid Euroopa Liidus veelgi;

97.

rõhutab, et kooli poolelijätmise vähendamisse suunatud suurematel finantsinvesteeringutel võib olla pikaajaline mõju, ennetades noorte muutumist sotsiaalkaitsesüsteemidest sõltuvaks;

98.

pooldab ettepanekut võtta ELi 2012. aasta eelarvesse katseprojekt noorsoo kohta, mille eesmärk on anda garantii, et noored inimesed ja eriti koolist väljalangejad tuuakse edukalt tööturule;

99.

pooldab struktuurifonde ja eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi sihipärast, tõhusat ja kooskõlastatud kasutamist noortele ja eelkõige kooli pooleli jätnutele suunatud strateegiate elluviimiseks, et edendada ühiskonda kaasatust liikmesriigispetsiifiliste programmide kaudu, kindlustada kõrgetasemeline haridus kõigile ning hoida ära kooli poolelijätmist ja koolist puudumisi;

100.

märgib, et kooli poolelijätmise probleem on riigiti ja piirkonniti erinev ning seetõttu pole olemas ühtset kõigile sobivat lahendust;

101.

pooldab ja toetab nõukogu avaldatud kavatsust jätkata koolist välja langenud laste ühiskonnas toimetuleku kaardistamist, kogudes andmeid kõikidelt liikmesriikidelt, ja palub komisjonil seda algatust toetada;

102.

nõuab, et liikmesriigid analüüsiksid põhjalikult kooli poolelijätmise probleemi, võttes nõuetekohaselt arvesse andmekaitsenõudeid, et selgitada välja algpõhjused riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

103.

märgib siiski, et kooli poolelijätmise peamiste põhjuste analüüsimiseks on liikmesriikidelt vaja rohkem põhjalikke, terviklikke ning sidusaid andmeid;

104.

kutsub üles leidma rohkem rahalisi vahendeid, et toetada ELi elukestva õppe programmi, mis suurendab nii õpilaste kui ka õpetajate liikuvust, soodustab parimate tavade vahetamist ning aitab kaasa õpetamis- ja õppimismeetodite parandamisele, ning edendama programmile juurdepääsu; teeb ettepaneku kasutada tõhusamalt liidu struktuurifondidest antavaid rahalisi vahendeid koolist puudumise ennetamise meetmete rakendamiseks;

105.

rõhutab ELi elukestva õppe programmi ja selles sisalduva nelja allprogrammi – Comenius, Erasmus, Leonardo da Vinci ja Grundtvig – tähtsust, kusjuures oluline osa kooli poolelijätmise vähendamises on programmil Comenius;

106.

palub komisjonil edendada üksikute õpilaste liikuvust hõlmava tegevusprogrammi Comenius nähtavust, mis võib aidata kaasa kooli poolelijätmise vähendamisele;

*

* *

107.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.


(1)  ELT L 327, 24.11.2006, lk 45.

(2)  ELT C 319, 13.12.2008, lk 20.

(3)  ELT C 119, 28.5.2009, lk 2.

(4)  ELT C 301, 11.12.2009, lk 5.

(5)  ELT C 135, 26.5.2010, lk 2.

(6)  ELT C 250 E, 25.10.2007, lk 102.

(7)  ELT C 41 E, 19.2.2009, lk 24.

(8)  ELT C 8 E, 14.1.2010, lk 12.

(9)  ELT C 161 E, 31.5.2011, lk 8.

(10)  ELT C 161 E, 31.5.2011, lk 21.

(11)  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0092.

(12)  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0231.


11.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 165/19


Neljapäev, 1. detsember 2011
Horvaatia taotlus Euroopa Liiduga ühinemiseks

P7_TA(2011)0539

Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2011. aasta resolutsioon Horvaatia taotluse kohta Euroopa Liiduga ühinemiseks (2011/2191(INI))

2013/C 165 E/03

Euroopa Parlament,

võttes arvesse Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise lepingu eelnõu, protokolli ja lõppakti,

võttes arvesse Euroopa Liiduga ühinemise taotlust, mille Horvaatia Vabariik esitas 21. veebruaril 2003. aastal,

võttes arvesse komisjoni 20. aprilli 2004. aasta arvamust Horvaatia Vabariigi Euroopa Liidu liikmeks saamise taotluse kohta,

võttes arvesse nõukogu 3. oktoobri 2005. aasta otsust alustada ühinemisläbirääkimisi Horvaatiaga,

võttes arvesse komisjoni korrapäraseid aruandeid Horvaatia edusammude kohta ühinemise ettevalmistamisel aastatel 2005–2011,

võttes arvesse komisjoni 2. märtsi 2011. aasta vahearuannet, mis käsitleb kohtusüsteemi ja põhiõiguste valdkonna reforme Horvaatias,

võttes arvesse 19.– 20. juunil 2003. aastal Thessalonikis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldusi Lääne-Balkani riikide kohta,

võttes arvesse 23. ja 24. juunil 2011. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise järeldusi,

võttes arvesse kõiki oma varasemaid resolutsioone ja aruandeid Horvaatia edusammude ning ELi laienemisprotsessi kohta,

võttes arvesse ELi ja Horvaatia parlamentaarse ühiskomisjoni kõiki varasemaid soovitusi,

võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

võttes arvesse eelarvekomisjoni arvamust ja väliskomisjoni arvamust (A7-0389/2011),

A.

arvestades, et 20 aastat pärast iseseisvuse väljakuulutamist ja umbes kaheksa aastat pärast ELi liikmetaotluse esitamist on Horvaatia jõudnud ajaloolise teetähiseni Euroopa Liiduga integreerumisel, olles edukalt lõpule viinud ühinemisläbirääkimised; arvestades, et Horvaatia saavutused väärivad reservatsioonideta tunnustust;

B.

arvestades, et ühinemisprotsess on märgatavalt toetanud Horvaatia kujunemist kindlaks ja küpseks euroopalikele väärtustele rajatud demokraatiaks; arvestades, et ühinemise väljavaade on võimsaks reformide tõukejõuks, mobiliseerides mitmesuguseid poliitilise, majandusliku, ühiskondliku ja kultuurielu osalisi; arvestades, et reforme on vaja jätkata ka pärast ühinemisläbirääkimiste lõpetamist ja ELiga ühinemist, et Horvaatia riik ja kodanikud saaksid täit kasu ELi kuulumise eelistest;

C.

arvestades, et Horvaatia saamine ELi liikmeks muudab liidu tugevamaks, rikastab selle euroopalikku kultuuri ja pärandit ning annab olulise panuse laienemisprotsessi usaldusväärsuse säilitamiseks, olles samal ajal hea eeskuju selle kohta, kuidas kõigi antud lubaduste kohusetundlik täitmine viib kõigi seatud eesmärkide saavutamiseni;

D.

arvestades, et ühinemisprotsessis on oluline, et iga riiki hinnataks selle väärtuste alusel, et ühinemisläbirääkimiste tempot peaks dikteerima Kopenhaageni kriteeriumide tulemuslik täitmine ning nendele kriteeriumidele vastavuse alusel tuleks määrata ka lõplik ühinemiskuupäev;

E.

arvestades, et reformide jätkamine ja nende täielik rakendamine muu hulgas kohtusüsteemi ja põhiõiguste valdkonnas ning korruptsioonivastane võitlus on endiselt olulised õigusriigi tugevdamisel kõikide Horvaatia kodanike heaolu nimel;

F.

arvestades, et eri rahvuste tõeline leppimine ja heanaaberlike suhete sõlmimine toetavad oluliselt tõelist Euroopaga integreerumise protsessi; arvestades, et sõjakuritegude eest vastutusele võtmine ja pagulaste ning ümberasustatud isikute taasintegreerimine on lepitusprotsessi põhilised elemendid;

G.

arvestades, et Horvaatia edukal ühinemisel on laiem üleeuroopaline ja piirkondlik mõju ning see ergutaks Euroopaga integreerumise protsessi nii ELis kui ka Lääne-Balkani piirkonnas; arvestades, et ELi liikmeks saamise väljavaade on Lääne-Balkani piirkonna kandidaatriikidele ja tulevastele kandidaatriikidele tugev stiimul, mis soodustab Euroopaga integreerumise protsessis vajalike poliitiliste, majanduslike ja seadusandlike reformide teostamist ning piirkonnas rahu, stabiilsuse ja leppimise tugevdamist heanaaberlike suhete alusel; arvestades, et EL peaks tugevdama Horvaatia naabermaade väljavaateid seoses Euroopaga ning jätkuvalt motiveerima neid riike täitma oma kohustusi nende teel täieliku ELi liikmesuse poole;

1.

avaldab heameelt Horvaatia ühinemisläbirääkimiste lõpulejõudmise üle, mis hõlmasid peaaegu kuus aastat läbirääkimisi ja mitu aastat kestnud ettevalmistusi ning on oluliselt muutnud riigi sotsiaalpoliitilist, majanduslikku ja kultuurilist maastikku; rõhutab, et reformide hoog tuleb säilitada, ning leiab, et protsess ei ole veel lõpule jõudnud, vaid peaks pärast läbirääkimiste lõpetamist ja ühinemist jätkuma võrreldava jõuga ning niisama tõsise tööga; on kindlalt veendunud, et selle protsessi positiivsed tulemused suurendavad Horvaatia kodanike toetust ELi liikmesusele ja nende usku ELi ning annavad inimestele julgust osaleda ELi referendumil ja toetada ühinemislepingut; toetab ühinemislepingu allakirjastamist ja palub ELi liikmesriikidel selle ratifitseerimine õigeaegselt lõpule viia; loodab, et saab peatselt vastu võtta Horvaatia parlamendi vaatlejad;

2.

juhib tähelepanu sellele, et ühinemislepingu ajutistes sätetes nähakse ette kuni Euroopa Parlamendi 2009.–2014. aasta ametiaja lõpuni erandlik kõrvalekalle Euroopa Parlamendi aluslepingutes sätestatud maksimaalsest kohtade arvust; on otsustanud vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 14 lõikele 2 esitada ettepaneku võtta vastu otsus, millega aegsasti enne 2014. aasta valimisi määrataks kindlaks Euroopa Parlamendi uus kohtade arv; tuletab meelde, et ühinemise kõiki olulisi institutsioonilisi aspekte tuleb arvesse võtta tervikuna;

3.

juhib tähelepanu sellele, et Horvaatia Vabariigi ühinemislepingu ning Iirimaa ja Tšehhi Vabariigi taotletud protokollide vastuvõtmise menetlustel on erinev lepinguline alus, esimesel juhul Euroopa Liidu lepingu artikkel 49 ja teisel Euroopa Liidu lepingu artikkel 48, mille tõttu ei saa neid õiguslikult viia ühte akti;

4.

on kindlalt veendunud, et ühinemisläbirääkimiste lõpuleviimine tõendab ELi laienemisprotsessi usaldusväärsust; rõhutab, et saavutatud edusammud teel liikmestaatuse poole näitavad, et ühinemisväljavaade ergutab endiselt poliitilisi ja majanduslikke reforme ning Euroopa integratsioon kujutab endast riikide lepitamise vahendit ka väljaspool ELi piire;

5.

ootab, et komisjon jälgiks edasisi ühinemisettevalmistusi erapooletult ning aitaks Horvaatia ametivõimudel täita läbirääkimistel antud lubadusi ja võetud kohustusi; väljendab heameelt selle üle, et ühinemislepingus osutatakse kodanikuühiskonna kaasatusele jälgimisprotsessis, ning kutsub komisjoni üles kasutama seda sätet täiel määral ning suhtlema tihedalt kodanikuühiskonna esindajatega; on seisukohal, et ühinemiseelne järelevalvemehhanism annab Horvaatiale reformipüüdluste jätkamisel täiendavat tuge; kutsub komisjoni üles kindlustama, et ühinemiseelse abi rahastamisvahendi kaudu antav abi on ka edaspidi võimalikult asjakohane ja tulemuslik;

6.

rõhutab, et eelkõige tuleb keskenduda kohtusüsteemi, siseasjade ja põhiõiguste valdkonnas antud lubadustele, mis hõlmavad muu hulgas meediavabaduse kaitset, sest meediavabadus on üks kõige tähtsamaid demokraatia kaitsevahendeid, samuti kohtureformi jätkuvat rakendamist ja kohtusüsteemi tõhususe suurendamist, sõjakuritegudega seotud kohtuasjade erapooletut menetlemist, korruptsioonivastast võitlust, vähemuste kaitset, piirikontrolli, politseikoostööd, võitlust organiseeritud kuritegevuse vastu ja kohtukoostööd tsiviil- ja kriminaalasjades, ning konkurentsipoliitika valdkonnas võetud kohustustele laevaehituse ja terasetööstuse ümberkujundamiseks; peab oluliseks seda, et Horvaatia saavutaks enne ühinemist nendes valdkondades positiivsed tulemused;

7.

vaatleb jälgimisprotsessi ja palub komisjonil parlamenti korrakorrapäraselt teavitada sellest, kuidas Horvaatia ametivõimud täidavad ühinemislepinguga võetud kohustusi, et ELiga ühinemisel 1. juulil 2013. aastal neid täielikult täita; kutsub Horvaatia ametivõime üles täitma kohustusi läbipaistvalt ja kaasavalt, hõlmates Horvaatia parlamendi ja kodanikuühiskonna, ja hindama korrapäraselt reformide edenemist; jätab endale õiguse esitada soovitusi komisjonile ja Horvaatia ametivõimudele kogu jälgimisprotsessi ajal;

8.

tunnistades edusamme kohtureformi rakendamisel, soovitab Horvaatialt jätkata kohtureformide rakendamist kooskõlas komisjoni soovitustega selles valdkonnas, sest tõhus, sõltumatu ja erapooletu kohtusüsteem on majandusarengu tähtis koostisosa ja tugevdab kodanike usaldust õigusriigi vastu; kutsub Horvaatiat üles lahendama ka selle valdkonna ülejäänud probleemid, eelkõige kohtute tõhususe suurendamise ning kohtusüsteemi sõltumatust, erapooletust ja vastutust käsitlevate sätete rakendamise osas ning kohtunike ja prokuröride ametissemääramisel ja edutamisel objektiivsete ja pädevusel põhinevate kriteeriumide kohaldamist;

9.

tunneb heameelt Horvaatia kindla otsuse üle võidelda korruptsiooniga, kuid peab siiski üheks kõige tähtsamaks prioriteediks võitlust korruptsiooniga ja eelkõige kõrgetasemelise korruptsiooniga kohtusüsteemis, õiguskaitseasutustes, avalikus halduses ja riigiettevõtetes, ja iga korruptsioonijuhtumit tuleb uurida rangelt seaduse järgi ja süüdistuse esitamiseni viivate edukate uurimistoimingute abil; märgib, et avalikus halduses ja politseis tuleb jätkata läbipaistvuse ja aususe suurendamist; on veendunud, et on oluline tõhusalt rakendada riigihankega seotud õigusakte, tagada läbipaistvus avalikus sektoris, anda kodanikele informatsiooni riiklike kulude kohta ja suurendada parteide rahastamise läbipaistvust;

10.

palub Horvaatia ametiasutustel veelgi tugevdada korruptsioonivastaste organite haldusvõimet muu hulgas ELi parimate tavade abil ja toetada poliitilise, avaliku sektori ja kohtute vastutustunde kultuuri, mis on õigusriigi loomise ja tugevdamise eeldus; rõhutab, et tuleb jätkata jõupingutusi organiseeritud kuritegude ja korruptsioonijuhtumite uurimise tõhustamiseks, mis viivad süüdistuse esitamiseni, ja muuta rangemaks õigusakte, millega keelatakse kriminaalsete organisatsioonidega seotud äriühingutel riigihangetes osaleda; peab vajalikuks jätkata õiguskaitseasutuste reformimist eesmärgiga muuta need tõhusaks, tulemuslikuks, depolitiseerituks ning kodanikuõigusi ja -vabadusi austavaks;

11.

ergutab Horvaatiat kiirendama sõjakuritegude eest vastutusele võtmist ning ellu viima uut strateegiat sõjakuritegude karistamata jätmise kohta, mis on oluline tegur õigluse tagamisel ja püsiva leppimise saavutamisel piirkonnas, ja vaatama läbi karistamata jätmised, kus ohvrid olid etnilised serblased või kui väidetavad toimepanijad olid Horvaatia julgeolekujõudude esindajad; kutsub Horvaatia valitsust tähtsa sammuna võitluses karistamatusega eraldada Horvaatia kohtusüsteemile piisavaid rahalisi vahendeid ja seda täielikult toetada, et kiirendada sõjakuritegude uurimist; lisaks sellele soovitab Horvaatia ametivõimudel aktiivset jätkata koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga (EJRK) ja täita kõik ülejäänud EJRK soovitused; palub Horvaatial ja Serbial teha igakülgset koostööd õigusemõistmise valdkonnas, eriti seoses sõjakuritegude eest kohtu alla andmisel;

12.

palub valitsusel ka edaspidi toetada ja võimaldada parimal võimalikul viisil pagulaste ja ümberasustatud isikute tagasipöördumist, pöörates erilist tähelepanu etnilistest serblastest tagasipöördujate olukorrale ja parandades nende elu- ja töötingimusi; kutsub Horvaatia ametivõime üles jätkama haavatavatele rühmadele, eriti pagulastele suunatud sotsiaalse ja majandusliku taastumise projektide käivitamist ja otsida tulemuslikke ja kestvaid viise eluaseme ja töökohaga seotud meetmete ja sotsiaalmeetmete rakendamiseks kooskõlas muude sotsiaal- ja tööhõiveprogrammidega; loodab, et kõik piirkonna riigid suhtuvad pagulaste tagasipöördumisse eelarvamusteta;

13.

väljendab heameelt edusammude üle, mis on tehtud naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas; tunneb siiski muret selle üle, et naised on majanduslikes ja poliitilistes otsustusorganites endiselt äärmiselt alaesindatud; kutsub Horvaatia ametivõime üles viima kiiresti lõpule soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamine, edendama aktiivsemalt naiste osalemist poliitikas, tugevdama naiste positsiooni tööturul ja rakendama võrdse tasustamise põhimõtet;

14.

toetab pingutusi sallivuse edendamiseks riigis; ergutab Horvaatia võime jätkama võitlust igasuguse diskrimineerimise vastu, rakendama diskrimineerimisvastaseid õigusakte ja otsustavalt lahendama vihakuritegude, vaenu õhutamise, rassistlike ähvarduste ning etniliste ja LGBT-vähemuste vastu suunatud sallimatusega seotud juhtumeid; samuti palub Horvaatial jätkata tegutsemist sallivuse vaimus ning võtta asjakohaseid meetmeid nende isikute kaitsmiseks, keda ikka veel võidakse ähvardada või hirmutada;

15.

on sügavalt mures 11. juunil 2011 Splitis toimunud geiparaadil osalenute vastu suunatud vägivalla pärast ning Horvaatia ametivõimude suutmatuse pärast osalejaid kaitsta; nõuab Horvaatia ametivõimudelt toimepandud kuritegude täielikku uurimist ja kurjategijate vastutusele võtmist ning strateegia väljatöötamist sarnaste juhtumite vältimiseks tulevikus; kutsub Horvaatia ametivõime üles võtma kiiresti vastu ja viima ellu homofoobiavastane tegevuskava;

16.

kutsub Horvaatia ametivõime üles jätkama võitlust inimkaubandusega;

17.

ergutab Horvaatiat veelgi parandama töö- ja ametiühinguõigusi, tugevdama otsustusprotsessis, poliitika kujundamisel ja sotsiaalpartnerite suutlikkuse arendamisel sotsiaalset dialoogi, sealhulgas majandus- ja sotsiaalnõukogu edasine tugevdamine;

18.

tõdeb, et sõnavabadus on Horvaatia õigusaktides sätestatud ja seda üldiselt järgitakse; ergutab Horvaatia ametivõime astuma edasisi samme meedia sõltumatuse ja professionaalsuse kindlustamisel; kutsub Horvaatia ametivõime üles näitama ka edaspidi oma pühendumist selle tagamisel, et meediasektor toimiks ilma poliitilise sekkumiseta ning et tagatud oleks regulatiivasutuste sõltumatus;

19.

kutsub Horvaatia valitsust üles seoses praeguste majandusprobleemidega jätkama majanduse ja tööturu struktuurilisi reforme, stimuleerima tööhõivet jäiga tööturu elavdamise teel ning jätkama eelarve konsolideerimist, et suurendada konkurentsivõimet ja aidata Horvaatial ELi liikmesriikidele järele jõuda ning ELiga ühinemisest täit kasu saada; on seisukohal, et majandusliku taastumisega peab kaasas käima keskkonna ajakohastamisega, mille hulka kuulub tõhusam energiakasutus, taastuvate energiaallikate kasutamise suurendamine ning ruumilise arendamise ja energiapoliitika ühtlustamine; soovitab valitsusel parandada üldist ettevõtluskeskkonda, pöörata erilist tähelepanu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning pingsalt jätkama Horvaatia sotsiaalsüsteemi reformimist, et tagada riigi rahanduse jätkusuutlikkust; palub Horvaatia ametivõimudel muuta ruumilise arendamise protsess läbipaistvamaks, austada täielikult avalikku huvi ja täita keskkonnastandardeid;

20.

palub liikmesriikidel kohaldada üleminekusätteid Horvaatia töötajate juurdepääsu suhtes nende tööturule tegelike andmete alusel ja ainult olukorras, kui liikmesriigi tööturul on tõsised häired;

21.

palub liikmesriikidel, kes soovivad kehtestada oma tööturule vaba juurdepääsu osas üleminekuperioodi, teatada komisjonile nende territooriumile tõenäoliselt saabuvate töötajate arv;

22.

rõhutab, et laienemise finantstagajärgi tuleb täiel määral arvesse võtta eelseisvatel 2014.–2020. aasta mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevatel läbirääkimistel ja liidu omavahendite süsteemi puudutavates otsustes;

23.

kutsub kõiki asjaomaseid toimijaid kaasama Horvaatiat ühinejariigina võimalikult maksimaalsel määral kõikidesse mitmeaastast finantsraamistikku (2014–2020) käsitlevatesse arvamusvahetustesse ja läbirääkimistesse; on veendunud, et Horvaatia vaatlejad Euroopa Parlamendis, esindajad nõukogus ja vaatlejad Regioonide Komitees peaksid kasutama võimalust esitada oma arusaamine EList ning osaleda ELi eelarve ja prioriteetide kujundamises 2020. aastani;

24.

võtab teadmiseks ELi seisukoha finants- ja eelarvesätete kohta, nagu need on määratletud Horvaatia ühinemist käsitleval konverentsil ühinemiskuupäeva 1. juuli 2013 aluseks võttes; võtab teadmiseks, et Horvaatia ühinemiseks vajalikud rahalised vahendid (eelarve rubriikide ja alamrubriikide kaupa) suurendaksid oluliselt ELi eelarve kulusid kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku viimase aasta viimasel poolaastal; märgib, et ühinemiseelse abi rahastamisvahendist Horvaatiale algselt 2013. aastaks ette nähtud vahendite summat vähendatakse, mis teatud määral tasakaalustab netomõju ELi eelarvele;

25.

võtab teadmiseks Coreperi seisukoha, mille kohaselt kulude üldist taset ei tohiks 2013. eelarveaastaks muuta, kuid tuletab siiski meelde, et praeguses, 2006. aastal esitletud, läbi räägitud ja vastuvõetud mitmeaastases finantsraamistikus ei arvestatud Horvaatia võimaliku ühinemisega kõnealuse mitmeaastase finantsraamistiku kehtimise ajal;

26.

nõuab tungivalt, et komisjon teeks ettepaneku vastavalt varem kavandatule 2012. aasta alguseks (pärast ühinemislepingu allakirjutamist 2011. aasta detsembris ja institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 29 kohaselt) mitmeaastase finantsraamistiku muutmiseks 2013. eelarveaastaks, et vältida Horvaatia ühinemise rahastamist ümberpaigutamiste kaudu;

27.

arvestades, et Horvaatia asjaomaste institutsioonide haldusvõime on endiselt nõrk, soovitab Horvaatia ametivõimudel jätkata haldusstruktuuri ja institutsioonilise suutlikkuse tugevdamist, mis on vajalik ELi õigustiku nõuetekohaseks rakendamiseks, et riik võiks pärast ühinemist ELi liikmesusest maksimaalselt kasu saada;

28.

väljendab heameelt Horvaatia valitsuse 2011. aasta juulis vastu võetud deklaratsiooni üle, mis käsitleb euroopalike väärtuste edendamist Kagu-Euroopas; palub Horvaatial ka edaspidi toetada ELi laienemist ning edendada piirkonnas rahu, jõukuse, vabaduse, õigusriigi, demokraatia ja sotsiaalse turumajanduse euroopalikke väärtusi; ergutab Horvaatiat tugevdama heanaaberlikke suhteid, jääma oluliseks ja algatusvõimeliseks piirkondliku koostöö toetajaks kõikidel tasanditel ning täitma oma lubadust vormida lepituspüüded praktilisteks sammudeks, mis toovad kõigile piirkonna elanikele majanduslikku, sotsiaalset ja humaanset kasu;

29.

nõuab, et osana kõikides Lääne-Balkani riikides rakendatavatest mitme abisaajaga programmidest kasutataks rohkem selliseid rahalisi vahendeid, mis toetavad VKEsid, infrastruktuuri arendamist ja ettevõtluskeskkonda; märgib, et Horvaatia naaberriikide majandusarengu ja nendega tehtava koostöö tulemuslikkuse seisukohast on piirkondlik koostöö äärmiselt oluline;

30.

nõuab edusamme järelejäänud kahepoolsete vaidlusküsimuste lahendamisel naabermaadega, eelkõige Serbiaga seoses piiride märkimise, kadunuksjäänud inimeste, omandi tagastamise ja pagulastega, ning on kindlalt veendunud, et kuigi lahendamata kahepoolsed küsimused ei tohi peatada kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide ELiga ühinemise protsessi Lääne-Balkani piirkonnas, tuleks need üldiselt lahendada enne ühinemist, ja tunneb sellega seoses heameelt Horvaatia parlamendi 21. oktoobri 2011 avalduse üle;

31.

arvestades, et ühinemise edukus sõltub suurel määral kodanike toetusest ja pühendumusest, ergutab Horvaatia ametivõime ja kodanikuühiskonda korraldama komisjoni abiga ulatuslikku ja objektiivset teabekampaaniat ELi liikmeks saamisega seotud kohustuste, tagajärgede ja kasu kohta, et Horvaatia rahvas oleks referendumil oma valikust täielikult teadlik ning peaksid Euroopa projekti ka enda omaks;

32.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide ja Horvaatia Vabariigi valitsustele ja parlamentidele.


11.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 165/24


Neljapäev, 1. detsember 2011
Majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta

P7_TA(2011)0542

Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2011. aasta resolutsioon majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta kohta (2011/2071(INI))

2013/C 165 E/04

Euroopa Parlament,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 3,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 121, 126 ja 148 ja protokolli nr 12 ning protokollide nr 15 ja 16 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitlevaid sätteid,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määruses (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta sätestatud Euroopa statistikat käsitlevaid tegevusjuhiseid,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 152 ja artikli 153 lõiget 5,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 9 (horisontaalne sotsiaalklausel),

võttes arvesse komisjoni 12. mai 2010. aasta teatist „Majanduspoliitika koordineerimise edendamine” (KOM(2010)0250) ning 30. juuni 2010. aasta teatist „Majanduspoliitika parem koordineerimine aitab suurendada stabiilsust, elavdada majanduskasvu ja luua enam töökohti – ELi majandusjuhtimise tõhustamise hoovad” (KOM(2010)0367),

võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (KOM(2010)2020),

võttes arvesse majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 15. veebruari 2011. aasta ja 7. septembri 2010. aasta järeldusi,

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 23. ja 24. märtsi 2011. aasta järeldusi,

võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, eelarvekomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, regionaalarengukomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni, põhiseaduskomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon arvamusi (A7-0384/2011),

A.

arvestades, et kriis ning ebavõrdsuse, konkurentsivõime erinevuste ja makromajandusliku tasakaalustamatuse suurenemine pärast euro käibelevõttu, samuti finantssüsteemi toimimine, on toonud selgelt esile, et EL peaks tegelema makromajandusliku tasakaalustamatusega vajaduse korral sümmeetrilise, nii ülemäärast eelarvepuudujääki kui ka ülemäärast eelarveülejääki käsitleva lähenemisviisi alusel, tõhustama majandus- ja eelarvepoliitika koordineerimist ning parandama järelevalvet eelarve üle;

B.

arvestades, et majandushalduse tõhustamine eeldab mitme omavahel seotud ja sidusa poliitika, eelkõige Euroopa Liidu majanduskasvu ja tööhõive strateegia (2020. aasta strateegia) rakendamist majanduskasvu ja tööhõive teenistusse, pannes erilist rõhku ühtse turu arendamisele ja tugevdamisele, rahvusvaheliste kaubandussuhete ja konkurentsivõime edendamisele, riikide eelarvepuudujääkide ennetamise ja korrigeerimise raamistikule (stabiilsus- ja kasvupakt), tugevatele meetmetele makromajanduse tasakaalunihete ennetamiseks ja korrigeerimiseks, riikide eelarveraamistikele esitatavatele miinimumnõuetele, tõhusamale finantsturgude reguleerimise ja järelevalve süsteemile, sealhulgas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teostatavale makrotasandi usaldatavusjärelevalvele;

C.

arvestades, et majandus- ja rahaliidu esimese kümne tegutsemisaasta kogemus ja möödalaskmised kinnitavad vajadust parandada Euroopa Liidu majandushaldust, mis peaks põhinema ühiselt kokku lepitud eeskirjade ja poliitika põhjalikumal järgimisel riikide poolt ning riikide majanduspoliitika rangemal Euroopa Liidu tasandi järelevalveraamistikul;

D.

arvestades, et mõningate liikmesriikide ülemäärane võlg ja puudujääk võib avaldada suurt negatiivset mõju teistele liikmesriikidele ja euroalale tervikuna;

E.

arvestades, et riikide parlamendid on kodanike poolt vabadel valimistel valitud ning seetõttu esindavad ja garanteerivad nad õigusi, mille kodanikud on neile andnud ja delegeerinud; arvestades, et Euroopa poolaasta kehtestamisel tuleks täielikult järgida riikide parlamentide õigusi,

F.

arvestades, et parlamendi heakskiit riigieelarvele on üks demokraatia alustalasid;

G.

arvestades, et liikmesriikide parlamendid jagavad praegu oma seadusandlusülesandeid liidu institutsioonidega ja teostavad paljuski üksnes piiratud kontrolli vastavate valitsuste Euroopa tasandi tegevuse üle;

H.

arvestades, et Euroopa Liidu seadusandluse muutunud ja keerukad protsessid ei ole enamikule liidu kodanikele piisavalt tuntud; arvestades, et otsuste vastuvõtmise ja arvamuse kujundamise protsesside puudulik läbipaistvus – eriti Euroopa Ülemkogus ja nõukogus – pärsib kodanike usaldust Euroopa integratsiooni ja Euroopa Liidu demokraatia vastu ning raskendab kodanikepoolset aktiivset ja konstruktiivset kontrolli;

I.

arvestades, et kokkuhoiumeetmete vastased ühiskondlikud protestiliikumised liidu eri liikmesriikides väljendavad ka kasvavat rahulolematust Euroopa integratsiooni demokraatliku kvaliteediga; arvestades, et Euroopa integratsiooni demokraatlik usaldusväärsus on eurokriisi senise käsitlusviisi tõttu väga suurel määral kannatanud;

J.

arvestades, et riikliku majanduspoliitika tõhusus, mis põhineb paremal koordineerimisel, sõltub selle poliitika demokraatlikust legitiimsusest ja aruandekohustusest, mille tagab parlamentide sekkumine;

K.

arvestades, et Euroopa poolaasta raames tuleb tagada tööhõive-, sotsiaal- ja majanduspoliitika suurem seostatus ning seda tuleb teha kõigi põlvkondade heaolu silmas pidades ning viisil, mis edendab kõigi osalejate demokraatlikku vastutust, isevastutust ja legitiimsust; arvestades, et seejuures on väga oluline Euroopa Parlamendi täielik kaasatus;

L.

arvestades, et 24. märtsil 2011 leppisid laiendatud euroala paktis osalevad liikmesriigid kokku „võtta ELi tasandil jõulisi meetmeid majanduskasvu stimuleerimiseks, tugevdades ühtset turgu, vähendades üldist regulatiivset koormust ja edendades kaubandust kolmandate riikidega”;

M.

arvestades, et Euroopa poolaasta on ELi institutsioonide juhitav institutsiooniline protsess liikmesriikidevahelise koordineerimise laiendamiseks ELi strateegia, eelkõige selle makromajandusliku mõõtme rakendamisel;

N.

arvestades, et aluslepingute kohaselt võtavad ELi eelarve ühiselt vastu Euroopa Parlament ja nõukogu ning riikide eelarvemenetlusi reguleeritakse iga liikmesriigi põhiseaduses sätestatud korraga; arvestades, et sellegipoolest ei rikutaks eelarve ulatuslikuma kooskõlastamisega subsidiaarsuse põhimõtet;

O.

arvestades, et ühisturu olulise saavutusega siduda omavahel Euroopa riikide majandus peab kaasnema eelarvete kooskõlastamise süsteem, et seda tugevat koostoimet ära kasutada;

P.

arvestades, et Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja ametikoha loomine Lissaboni lepinguga on muutnud ELi institutsioonilist tasakaalu;

Q.

arvestades, et ainult valitsustevaheline koordineerimissüsteem ei oleks piisav, et täita ELi toimimise lepingu artikli 121 nõudeid, kus on sätestatud, et liikmesriigid käsitlevad oma majanduspoliitikat kui ühise huvi küsimust, ega suuda tagada vajalikke liidu meetmeid valdkondades, mida juhitakse ühendusemeetodil;

R.

arvestades, et Euroopa poolaasta rakendamine peaks kaasa tooma Euroopa Parlamendi ja riiklike parlamentide suurema ja selgema kaasamise ning muudatused nende töös;

S.

arvestades, et Euroopa Parlamendil on eelarvemenetluses kaasotsustamispädevus;

T.

arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 148 põhinevad Euroopa tööhõivestrateegia ja tööhõivesuunised loovad raamistiku tööhõive- ja tööturumeetmete rakendamiseks, et Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke täita;

U.

arvestades, et Euroopa Parlament andis kaasotsustamise laadse panuse 2010. aasta tööhõive koondsuunistesse;

V.

arvestades, et tööpuuduse määr on Euroopas endiselt üle 9 % ning eriti noorte töötus kujutab endast jätkuvalt suurt probleemi; arvestades, et tööhõive-, tööturu- ja sotsiaalpoliitika moodustavad seetõttu olulise osa reformidest, mis tuleb ellu viia Euroopa 2020. aasta strateegias ette nähtud makromajandusliku järelevalve ja temaatilise koordineerimise raames;

W.

arvestades, et nii Euroopa 2020. aasta strateegia kui ka Euroopa poolaastaga seotud uus juhtimisstruktuur peaksid aitama ELil toime tulla kriisi ja selle põhjustega; arvestades, et ELi kõrgetasemeline sotsiaalkaitsesüsteem on aidanud kriisi mõju leevendada, ning arvestades, et kriisi tagajärjed on väga ulatuslikud ja selle tulemusel on majandustegevus märkimisväärselt kahanenud, tööpuudus oluliselt suurenenud, tootlikkus järsult langenud ja riikide rahandus halvas seisus;

X.

arvestades, et Euroopa poolaastal on kaks eesmärki: kontrollida eelarvedistsipliini rakendamist liikmesriikides ja samal ajal teostada järelevalvet Euroopa 2020. aasta tegevuskava nõuetekohase rakendamise üle, tagades selle rakendamiseks vajalikud finantsvahendid;

Y.

arvestades, et Lissaboni strateegia läbikukkumine oli sisuliselt tingitud sellest, et strateegial puudusid selged järelmeetmed kõigi osalejate poolse rakendamise kontrollimiseks, ning arvestades, et seetõttu on Euroopa 2020. aasta tegevuskava edu tagamiseks oluline teha õigeid järeldusi,

Z.

arvestades Euroopa Parlamendi kogemust rahandusalases dialoogis, tuleks talle anda roll demokraatlikus aruandekohustuses seoses majanduspoliitika ning eelarve üle teostatava järelevalvega;

AA.

arvestades, et nõukogu on teinud olulisi muudatusi komisjoni esitatud riigipõhistes soovitustes Euroopa poolaasta esimese aasta raames;

AB.

arvestades, et sotsiaalpartnerite kollektiivläbirääkimistealast iseseisvust ja riiklikke palgakujundussüsteeme tuleb rangelt järgida;

AC.

arvestades igal aastal Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni korraldatud parlamentidevahelistest kohtumistest saadud kogemusi;

Ülevaade probleemidest

1.

on seisukohal, et kriisi praegune faas nõuab jõulist ja ambitsioonikat tegutsemist;

2.

märgib, et lisaks majanduse juhtimise paketi vastuvõtmisele võeti euroala 26. oktoobri 2011. aasta tippkohtumisel rida meetmeid, mis seda paketti muudavad; on seisukohal, et kui edaspidi otsustatakse aluslepinguid muuta, tuleks täielikult järgida Euroopa Liidu lepingu artikli 48 lõikes 3 sätestatud menetlust, ning selle artikli kohaselt kokku kutsutud konvendi mandaat peaks peegeldama asjaolu, et EL peab põhinema tugeval demokraatlikul legitiimsusel ja solidaarsusel;

3.

leiab, et edasise teavitamiseni on Euroopa poolaasta sobiv raamistik ELi strateegia rakendamiseks ja tõhusaks majandusjuhtimiseks, eriti euroala liikmesriikides, mida seob ühtne vastutus, ja et sõnastuse taga on ELi institutsioonide ja liikmesriikide jaoks kaalul kogu aasta protsess;

4.

toonitab, et Euroopa 2020. aasta strateegia edu sõltub kogu ELi pühendumusest ning liikmesriikide, parlamentide, kohalike ja piirkondlike ametiasutuste ning sotsiaalpartnerite isevastutusest; tuletab meelde, kui olulised on tugev, konkurentsil põhinev ja nõuetekohaselt toimiv sotsiaalne turumajandus, struktuurireformid ning kollektiivlepingud Euroopa 2020. aasta strateegia raames, samuti tõelise Euroopa sotsiaalse dialoogi edendamine makromajanduspoliitika ja -meetmete teemal;

5.

kordab veel kord, et liikmesriigid peavad käsitlema oma majandus- ja eelarvepoliitikat kui ühise huvi küsimust ning et majandus- ja rahaliidu majandussammast, sh selle eelarvemõõdet, tuleb seega tugevdada eelarvemeetmete kehtestamise ja rakendamise parema kooskõlastamise, tõhusa maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse ning olemasolevate kahjulike meetmete järkjärgulise kaotamise abil;

6.

on veendunud, et Euroopa poolaasta ning tõhustatud majandus- ja eelarvepoliitika koordineerimine peaksid jätma ELi liikmesriikidele piisavalt võimalusi ja paindlikkust ELi 2020. aasta strateegiale vastava tõhusa eelarve-, majandus- ja sotsiaalstrateegia rakendamiseks, mis tagaks õiglase jaotamise ja majanduskasvu ning pakuks liidu kodanikele piisaval tasemel avalikke teenuseid ja infrastruktuuri; palub, et komisjon võtaks oma iga-aastases majanduskasvu analüüsis arvesse meetmeid, mida liikmesriigid on võtnud, et viia ühtne turg lõpuni;

7.

märgib, et ühtse turu areng ja tugevdamine ning rahvusvaheliste kaubandussidemete edendamine on keskse tähtsusega majanduskasvu stimuleerimiseks, konkurentsivõime suurendamiseks ja makromajanduse tasakaalunihete käsitlemiseks, ning nõuab, et komisjon võtaks oma iga-aastases majanduskasvu analüüsis arvesse meetmeid, mida liikmesriigid on võtnud, et viia ühtne turg lõpuni;

8.

rõhutab, et liikmesriikide tööhõivepoliitika suunised ja majanduspoliitika üldsuunised on mõlemad Euroopa poolaasta lahutamatu osa ning aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamisel võrdselt olulised; kutsub nõukogu ja komisjoni üles tagama, et kõik poliitikasoovitused oleksid kooskõlas koondsuunistega;

9.

peab kahetsusväärseks selguse puudumist ning ELi eelarves Euroopa 2020. aasta tegevuskava eesmärkide saavutamiseks ette nähtud erinevate vahendite ja eelarveridade kattumist; tuletab meelde, et Euroopa poolaasta pakub head võimalust suurema koostoime arendamiseks ELi ja liikmesriikide eelarvete vahel;

10.

juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa 2020. aasta strateegial peaks olema tugevam territoriaalne mõõde; on seetõttu arvamusel, et võttes arvesse Euroopa piirkondade iseärasusi ja erinevat arengutaset, soodustab piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning partnerite otsene kaasamine asjaomaste programmide kavandamisse ja rakendamisse strateegia eesmärkide suuremat omaksvõtmist kõigil tasanditel ning tagab suurema teadlikkuse strateegia eesmärkidest ja tulemustest kohapeal;

Komisjoni roll

Sissejuhatus

11.

märgib, et Euroopa poolaasta eesmärk on tagada liikmesriikide majandus- ja fiskaaltulemuste lähenemine, saavutada majanduses suurem koordineerimine ning tulla välja riikide võlakriisist; märgib, et iga-aastane majanduskasvu analüüs (IMA) on mõeldud tsükli esimeseks alusdokumendiks;

12.

tuletab meelde, et Euroopa poolaasta ei tohi piirata Euroopa Liidu toimimise lepinguga Euroopa Parlamendile antud õigusi; palub komisjonil töötada välja ettepanekud, mis selgitavad nende eri vahendite eristamist, poliitikavaldkondadeülest kõrvalmõjude tekitamist ja kokkusobivust;

Järeldused esimesest tsüklist

13.

rõhutab, et Euroopa poolaastat puudutavate õigusaktide sõnastus peab tagama piisava paindlikkuse, et võtta vajaduse korral arvesse esimesest kogemusest saadavaid õppetunde; on seisukohal, et hindamis- ja kohandustegevuse käigus peaks komisjon lähtuma eelkõige vajadusest kohandada raamistikku eriti euroala vajadustele ja probleemidele;

14.

märgib, et riiklike reformikavade kvaliteet esimese Euroopa poolaasta raames on konkreetsuse, läbipaistvuse, teostatavuse ja terviklikkuse osas väga erinev; palub komisjonil kutsuda liikmesriike üles parandama oma panuse kvaliteeti ja läbipaistvust ning ülendama parima kvaliteediga riiklikud reformikavad tulevaste Euroopa poolaastate standardvormiks;

15.

kutsub komisjoni üles tagama, et riiklikes reformikavades teatavaks tehtud riiklikud poliitikasuunad ja eesmärgid kokku annaksid Euroopa 2020. aasta strateegia peamiste eesmärkide saavutamiseks piisava taseme; väljendab muret asjaolu pärast, et esimese Euroopa poolaasta raames see nii ei olnud; palub komisjonil tagada, et kõik liikmesriigid aitaksid vastavalt oma võimalustele kaasa peamiste eesmärkide saavutamisele, ja anda täpne tegevuskava koos vajalike meetmete ajakavaga;

Iga-aastane majanduskasvu analüüs (IMA)

16.

on seisukohal, et IMA peaks olema kooskõlas:

Euroopa 2020. aasta strateegiaga;

koondsuunistega (majanduspoliitika üldsuuniste ja tööhõive suunistega);

konkreetsete nõukogu kokkulepetega euroala kohta või liidu kohta tervikuna (nt laiendatud euroala pakt);

17.

märgib, et IMA kevadise Euroopa Ülemkogu kinnitatud kujul annab liikmesriikidele suunised järgmiste dokumentide koostamiseks:

riiklikud reformikavad;

stabiilsus- ja lähenemisprogrammid, mille põhjal komisjon koostab iga riigi jaoks soovitused;

18.

märgib, et IMA ettevalmistamine põhineb kõikide liikmesriikide ja Euroopa Liidu makromajanduslikel prognoosidel; rõhutab, et Euroopa majanduse juhtimise parandamiseks vajalike sammudega peaksid kaasnema sarnased sammud, et parandada legitiimsust ja aruandekohustust; hoiatab seetõttu IMA praeguse vormi eest tehnilise dokumendina, mis ei võta arvesse Euroopa Parlamendi panust;

19.

palub, et komisjon arvestaks rohkem terviklikku ja mitmemõõtmelist (arukas, jätkusuutlik ja kaasav) lähenemisviisi Euroopa 2020. aasta strateegiale võrdlusalustes, mida kasutatakse, et hinnata liikmesriikide edusamme ja anda sellele vastavalt välja riigipõhiseid soovitusi;

20.

kutsub komisjoni üles suurendama näitajate hulka, mida ta kasutab, et jälgida arenguid liikmesriikides, võttes arvesse tööd, mis on tehtud näiteks teatise „SKP täiendamine” (KOM(2009)0433) ja ressursitõhusa Euroopa tegevuskava järelmeetmete raames;

21.

nõuab, et IMA muudetaks iga-aastasteks jätkusuutliku majanduskasvu suunisteks, milles keskendutakse säästva kasvu edendamisele;

22.

nõuab, et komisjon võtaks igal aastal 10. jaanuariks vastu iga-aastased jätkusuutliku majanduskasvu suunised eraldi peatükiga euroala kohta;

23.

palub, et komisjon kasutaks iga-aastaste jätkusuutliku majanduskasvu suuniste koostamisel võimalikult suures ulatuses mitmesuguseid teadusteadmisi ning võtaks arvesse Euroopa Parlamendi, liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vastavaid soovitusi;

24.

nõuab, et komisjon hindaks iga-aastastes jätkusuutliku majanduskasvu suunistes selgelt ELi ja üksikute liikmesriikide peamisi majandus- ja eelarveprobleeme, teeks ettepanekud prioriteetsete meetmete kohta nende probleemide lahendamiseks ja tuvastaks algatused, mida liit ja liikmesriigid on teinud, et suurendada konkurentsivõimet, toetada pikaajalisi investeeringuid, kõrvaldada jätkusuutliku majanduskasvu ees seisvad takistused, saavutada aluslepingutes ja praeguses Euroopa 2020. aasta strateegias sätestatud eesmärgid, rakendada seitse juhtalgatust ja vähendada makromajanduse tasakaalunihkeid;

25.

nõuab, et komisjon ja nõukogu tagaksid, et eelarve konsolideerimise ja struktuurireformide poliitilised suunised on kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiaga; on seisukohal, et iga-aastaseid jätkusuutliku majanduskasvu suuniseid määratledes ja rakendades peab liit võtma arvesse mikrotasandi finantsõigusaktide, eelkõige usaldatavusnormatiivide arengu mõju, ning jätkusuutlikku konkurentsivõimet, majanduskasvu ja töökohtade loomist stimuleerivaid pikaajalisi investeeringuid; on seisukohal, et samuti tuleks hinnata seda, milliseid kulusid tooks pikemas perspektiivis kaasa liikmesriikide tegevusetus seoses Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide ja struktuurireformidega;

26.

on veendunud, et riigipõhistele soovitustele tuleks lisada sotsiaalse mõju hinnangud, mis võtavad arvesse tööhõive edendamise, piisava sotsiaalkaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse, ümberõppe ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid;

27.

palub komisjonil tuvastada iga-aastastes jätkusuutliku majanduskasvu suunistes selgesõnaliselt ELi tasandil ja liikmesriikides võetud peamiste majanduspoliitika meetmete võimalikud piiriülesed kõrvalmõjud;

28.

kutsub Euroopa poolaasta eest vastutavaid volinikke üles tulema kohe pärast iga-aastaste jätkusuutliku majanduskasvu suuniste vastuvõtmisest komisjoni poolt neid arutama Euroopa Parlamendi pädevate komisjonidega;

Riigipõhised soovitused

29.

kutsub komisjoni ja nõukogu üles tagama eri liikmesriikidele ja ELile tervikuna suunatud juhendites ja soovitustes 2020. aasta eesmärkide ja juhtalgatuste rakendamine ja võrdne käsitlemine;

30.

tuletab meelde, et nõukogu direktiivis, mis käsitleb liikmesriikide eelarveraamistiku nõudeid (1), on sätestatud, et „komisjon avalikustab metoodika, eeldused ja asjaomased näitajad, millele toetuvad komisjoni makromajanduslikud ja eelarvealased prognoosid”;

31.

soovitab liikmesriikidel rakendada selle direktiivi niipea kui võimalik; kutsub komisjoni üles tagama riiklike reformikavade suurem võrreldavus ja kehtestama kavade hindamiseks ühised võrdlusalused.

32.

palub komisjonil tulla sobival ajal Euroopa Parlamenti esitama oma soovitusi pärast stabiilsus- ja lähenemisprogrammide ning riiklike reformikavade analüüsimist ning rõhutama kavandatud parlamentidevahelisi foorumeid ja nõukogus riigipõhiste soovituste teemal peetavaid arutelusid silmas pidades võimalikke piiriüleseid kõrvalmõjusid, eriti euroalas;

33.

palub nõukogul tulla juulis parlamenti selgitama sisulisi muudatusi, mida ta on komisjoni esitatud riigipõhistes soovitustes teinud; kutsub komisjoni sellel arutelul osalema, et esitada olukorra kohta oma seisukohad;

34.

palub komisjonil korraldada kuulamine, et anda teavet erinevates juhtalgatustes teatavaks tehtud iga-aastaste järelevalvetegevuste kohta; nõuab, et kõnealune kuulamine toimuks Euroopa Ülemkogu kevadise ja suvise kohtumise vahelisel ajal ning sellel osaleksid kõik asjaomased ELi, riiklikud ja piirkondlikud asutused ning teised huvirühmad;

35.

kutsub komisjoni ja nõukogu üles suurendama 1999. aasta juunis Euroopa Ülemkogu Kölni kohtumisel algatatud makromajandusealase dialoogi tähtsust, et parandada palkade arengu, majandus-, eelarve- ja rahapoliitika eest vastutajate omavahelist suhtlust;

36.

teeb ettepaneku võtta arvesse kõrvalmõju, mida liidu majanduspoliitika arengud avaldavad kolmandatele riikidele, ning töötada majanduse ülemaailmse tasakaalustamatuse vähendamise suunas; kutsub komisjoni üles osalema aktiivselt ÜRO pädevate institutsioonide raames peetavates majandusaruteludes; juhib lisaks tähelepanu sellele, et arvestada tuleb ka rahvusvahelisel tasandil kokku lepitud eesmärkidega;

Euroopa Parlamendi roll

37.

tuletab meelde, et parlamentaarne arutelu majanduspoliitika suuniste üle on iga demokraatliku süsteemi nurgakivi;

38.

võtab teadmiseks, et kriis ja eriti euroala sündmused nõuavad liikmesriikide majanduspoliitika Euroopa mõõtme ajakohastamist, eriti euroalas;

39.

kohandab oma struktuuri ja töömeetodeid viimaste euroala struktuuri puudutavate arengutega nõukogus ja komisjonis; tuletab meelde, et majandusdialoog on osa probleemi lahendusest; on veendunud, et nõukogu ja/või komisjoni uue või ajakohastatud struktuuri ja otsustusprotsessiga peab kaasnema suurem demokraatlik legitiimsus ja nõuetekohane aruandekohustus Euroopa Parlamendile;

40.

rõhutab vajadust tõhustada parlamentaarset mõõdet paralleelselt nõukogu omaga;

41.

hääletab enne Euroopa Ülemkogu kevadist kohtumist iga-aastaste jätkusuutliku majanduskasvu suuniste üle ning esitab muudatusettepanekud Euroopa Ülemkogule; nõuab, et iga-aastaste jätkusuutliku majanduskasvu suuniste üle otsustataks kaasotsustamismenetluse teel ning see tuleks kehtestada aluslepingute järgmise muutmisega; teeb presidendile ülesandeks esitleda Euroopa Ülemkogu kevadisel kohtumisel iga-aastast majanduskasvu analüüsi Euroopa Parlamendi poolt muudetud kujul;

42.

väljendab muret Euroopa poolaasta demokraatliku legitiimsuse pärast; on seisukohal, et Euroopa Parlamendil ja riikide parlamentidel on põhiroll vajaliku demokraatliku legitiimsuse ja riikide isevastutuse tagamisel;

43.

on seisukohal, et Euroopa Parlament on sobiv koht majandusarutelude pidamiseks ning koostöö tegemiseks liikmesriikide parlamentide ja Euroopa institutsioonide vahel;

44.

kutsub liikmesriike ja nende piirkondi üles kaasama riiklikke ja piirkondlikke parlamente, sotsiaalpartnereid, riigiasutusi ning kodanikuühiskonda tugevamalt riiklike reformi-, arengu- ja ühtekuuluvuskavade kujundamisse ja nendega korrapäraselt konsulteerima; rõhutab sellega seoses Regioonide Komitee kui piirkondadevahelise koordineerimise platvormi õigeaegset kaasamist, et saada ülevaade piirkondliku ja kohaliku osalemise seisust Euroopa poolaastal;

45.

nõuab 2012. aastal parlamentidevahelise konverentsi korraldamist, mis ühendab Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide eelarve-, tööhõive- ja majanduskomisjonide esindajaid, et määratleda majanduspoliitika mitmetasandilise ja mitmemõõtmelise demokraatliku legitiimsuse ulatus, meetod ja vahendid, eelkõige selleks, et tagada, et riiklikes reformikavades väljakuulutatud liikmesriikide poliitikasuunad ja eesmärgid annavad kokku taseme, mis on piisavalt ambitsioonikas, et saavutada Euroopa 2020. aasta strateegia põhieesmärgid; on seisukohal, et siiski tuleb hoolt kanda, et liikmesriikide eelarvete vastuvõtmiseks oleks piisavalt aega;

46.

kavatseb korraldada Euroopa Parlamendis alates 2013. aastast igal aastal enne Euroopa Ülemkogu kevadist kohtumist parlamentidevahelise foorumi, kuhu kogunevad pädevate riiklike parlamendikomisjonide liikmed, ning soovitab teha sellest kohtumisest majandus- ja rahanduskomisjoni poolt liikmesriikide parlamentide liikmetele igal aastal korraldatava kohtumise osa; teeb ettepaneku korraldada foorumi raames ka fraktsioonide ja vastutavate komisjonide koosolekuid ning täiskogu istungi ning kutsub Euroopa sotsiaalpartnereid osalema kõnealusel kohtumisel ja esitama oma arvamusi;

47.

korraldab alates 2013. aastast igal aastal pärast Euroopa Ülemkogu kevadist kohtumist teise parlamentidevahelise kohtumise, kuhu kogunevad nende komisjonide esimehed, kes vastutavad Euroopa poolaasta eest liikmesriikides ja Euroopa Parlamendis (ECON, EMPL, BUDG, ENVI, ITRE), et arutada komisjoni esitatud soovitusi;

48.

hoiatab mis tahes selliste toimingute eest, millel puudub heakskiit Euroopa või riiklikul tasandil; rõhutab, et riigipõhised soovitused peavad põhinema demokraatlikel menetlustel;

49.

toonitab Euroopa Parlamendiga peetava, majanduse juhtimise paketiga koos heaks kiidetud majandusalase dialoogi rolli, sest see võimaldab dialoogi Euroopa institutsioonide vahel ja liikmesriikide tasandil, et algatada piiriülene ja avalik arutelu, suurendada läbipaistvust ja võimaldada vastastikust survet; märgib, et asjaomane parlamendikomisjon võib kutsuda osalema komisjoni presidendi, eurorühma presidendi või Euroopa Ülemkogu eesistuja ja pakkuda ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse ja/või ülemäärase tasakaalunihke menetluse otsusel asjaomasele liikmesriigile võimalust osaleda arvamuste vahetuses;

50.

soovib korraldada parlamendis majandusteemalise arutelu nende liikmesriikide riigipeade ja valitsustega, kes soovivad kasutada Euroopa finantsstabiilsusvahendit ja Euroopa stabiilsusmehhanismi enne mehhanismi kasutuselevõttu; toonitab, et Euroopa finantsstabiilsusvahendi ja Euroopa stabiilsusmehhanismi oodatavat rolli arvestades on vaja, et parlament korraldaks nende halduspersonali kuulamise;

51.

nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon tagaksid mis tahes päästeprogrammi raames majandusliku tingimuslikkuse ja kohandamiskavade ühtsuse liidu sotsiaalse ja jätkusuutliku arengu eesmärkide ning eelkõige tööhõive- ja majanduspoliitika suuniste ning Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidega; palub neil lisada soovitused, mis on Euroopa poolaasta raames suunatud finantsabi saavatele liikmesriikidele, et selgelt võetaks arvesse kõnealuseid ühtsusnõudeid;

52.

soovib viia sügisel läbi auditi liidu makromajandusliku olukorra kohta, toetudes suures ulatuses erialateadmistele, sh rahvusvahelistele sõltumatutele välistele nõuannetele ning konsulteerides asjaomaste sidusrühmade ja eelkõige sotsiaalpartneritega, et soodustada arutelu ja saada eksperdiarvamus aruteluks komisjoniga enne iga-aastase majanduskasvu analüüsi koostamist;

53.

on seisukohal, et Euroopa Parlamenti tuleks tunnustada Euroopa poolaasta lõpus sellele üldhinnangu andmiseks sobiva demokraatliku foorumina;

54.

soovib saada makromajandusdialoogi partneriks ja sellest osa võtta, et saavutada eesmärgid koostööalti makromajanduspoliitilise hoiakuni jõudmise tähenduses;

Nõukogu roll

55.

palub Euroopa Ülemkogul kutsuda Euroopa Parlamendi president osalema oma Euroopa poolaasta teemalistel kohtumistel;

56.

kutsub nõukogu ja komisjoni üles esitama talle vastavalt majanduse juhtimise paketile iga aasta esimestel nädalatel aruanne koos täpse ülevaatega tegevustest ja meetmetest eelmise Euroopa poolaasta arengute ja õnnestumiste kohta;

57.

märgib, et esimese Euroopa poolaasta jooksul ilmnes, et tähtajad on lühikesed ning seetõttu on oht, et kui liikmesriigil on vaja esitada parandatud tegevuskava või kohandada oma stabiilsus- ja lähenemisprogramme ning riiklikke reformikavasid vastavalt nõukogu soovitustele, siis saa riikide parlamendid töös piisavalt osaleda;

58.

kutsub liikmesriike üles esitama võimalikult üksikasjalikud andmed riiklikes reformikavades ette nähtud meetmete ja püstitatud riiklike eesmärkide saavutamise vahendite kohta, sealhulgas elluviimise tähtaeg, oodatavad mõjud, võimalikud kõrvalmõjud, elluviimise ebaõnnestumise risk, kulud ja ELi struktuurifondide võimalik kasutamine;

59.

kutsub liikmesriike üles tagama riiklike statistikaasutuste kutsealane sõltumatus vastavalt juhtimise paketis ette nähtud sätetele ja kindlustama määruses (EÜ) nr 223/2009 sätestatud Euroopa statistikat käsitlevate tegevusjuhiste nõuete täitmine, et tagada kvaliteetse statistika edastamine komisjonile hindamiseks Euroopa poolaasta jooksul;

60.

usub, et Euroopa statistikasüsteemi edu sõltub suurel määral toimivate riiklike kontrollikodade tööst ning sellest, kui põhjalikult ja täpselt nad kontrollivad riigi rahanduse andmete ning avalik-õiguslikelt üksustelt riiklikele statistikasutustele edastamise protsessi kvaliteeti;

61.

kutsub komisjoni üles tugevdama makromajanduslikku dialoogi, algatades selleks makromajanduslikud dialoogid esmajoones riiklikul tasandil, ning kasutama ära makromajandusliku koostöö kogu potentsiaali suurendada tööhõivet tugeva ja tasakaalustatud majanduskasvu abil;

62.

leiab, et väga tähtis on kaasata Euroopa Keskpank Euroopa institutsioonide vahelisse pidevasse dialoogi;

Muu

63.

nõuab Euroopa riigikassa kontseptsiooni arendamist, et tugevdada Euroopa poolaasta rakendussuutlikkust ning majandus- ja rahaliidu majandussammast; on seisukohal, et tulevasi institutsionaalseid muudatusi tehes tuleks võtta arvesse Euroopa finantsstabiilsusvahendi ja Euroopa stabiilsusmehhanismi arengut;

64.

märgib murega, et majanduspoliitika kooskõlastamine ELi tasandil koosneb mitmesugustest siduvatest ja mittesiduvatest aktidest ja kohustustest (2), mis võivad kahjustada ELi korra õiguskindlust ja mis tekitavad üldsuses segadust selles osas, kuidas on liikmesriikide kohustused seotud euroala liikmeks olemise või mitte olemisega;

65.

märgib, et liikmesriigid ei ole pidanud kinni ühiselt kokku lepitud eeskirjadest, eeskätt stabiilsuse ja kasvu paktist, milles on sätestatud, et liikmesriikide aastane eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3 % SKPst ning valitsemissektori võlg ei tohi ületada 60 % SKPst; palub liikmesriikidel stabiilsuse ja kasvu paktist ja teistest ühiselt kokku lepitud eeskirjadest kinni pidada;

66.

rõhutab, et tõhusa toimimise huvides ei tohi majanduspoliitika terviklik järelevalve piirduda ELi liikmesriikide eelarve- ja struktuuripoliitika hindamisega, vaid seda tuleb ka kooskõlastada ELi eesmärkide ja ELi tasandil võetavate meetmetega, samuti liidu rahaliste vahendite hulga ja laadiga; rõhutab sellega seoses ELi poliitika ja 2020. aasta strateegia raames võetavate meetmete, täpsemalt ühtekuuluvuspoliitika, teadustöö ja innovatsiooni äärmiselt olulist rolli;

67.

rõhutab, et liikmesriikide poliitiline nõustamine puudutab osaliselt selliseid poliitikavaldkondi nagu palgad ja pensionid, mis kuuluvad liikmesriikide ja sotsiaalpartnerite pädevusse, kuid mida kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 153 peab toetama ja täiendama Euroopa Liit; rõhutab, et riikliku rakendamise jaoks vajaliku poliitilise vabaduse säilitamiseks on vaja tagada demokraatlik vastutus ning austada subsidiaarsuse ja sotsiaalse dialoogi põhimõtteid;

68.

tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses makromajanduse tasakaalunihete ennetamise ja korrigeerimise kohta on märgitud, et „määruse rakendamisel järgitakse täiel määral ELi toimimise lepingu artiklit 152 ning käesoleva määruse raames koostatud soovituste puhul arvestatakse riiklike tavade ja palgakujunduse eest vastutavate institutsioonidega. Arvesse võetakse ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 28 ja see ei mõjuta õigust pidada läbirääkimisi, sõlmida ja täita kollektiivlepinguid ning osaleda kollektiivses tegevuses vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja tavadele”;

Valdkondlik panus Euroopa poolaastasse

69.

on seisukohal, et ühiste eesmärkide saavutamist silmas pidades on Euroopa 2020. aasta strateegial ja Euroopa poolaastal kindlama majandusliku ja sotsiaalse juhtimise raamistikuna potentsiaali selleks, et aidata tugevdada ühist lähenemisviisi liikmesriikide tööhõive- ja sotsiaalolukorraga seotud ülesannetele, lahenduste otsimisele ja hinnangute andmisele, kui need ei jää üksnes formaalseteks kavatsusteks ja kui Euroopa Parlament tõeliselt kaasatakse sellesse protsessi vastupidiselt sellele, mis toimus esimese Euroopa poolaasta jooksul, sealhulgas seoses esimese iga-aastase majanduskasvu analüüsiga, mis tähistas majanduse juhtimise uue tsükli algust ELis;

70.

kutsub nõukogu ja komisjoni üles poliitikasuuniste andmisel liikmesriikidele, sealhulgas hariduse, tööhõive ja sotsiaalküsimuste ning makromajanduspoliitika ja eelarve valdkonnas, järgima subsidiaarsuse ning sotsiaalse dialoogi põhimõtteid ka palkade ja pensionide valdkonnas, ning kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 153 lõikega 5 austama liikmesriikide ja sotsiaalpartnerite pädevust neis valdkondades, et säilitada vajalik poliitiline tegutsemisruum riiklikuks rakendamiseks ning konsulteerida sotsiaalpartneritega enne oma soovituste tegemist; rõhutab, et demokraatlik vastutus tuleb tagada kõigil tasanditel;

71.

kutsub komisjoni üles kasutama kõiki olemasolevaid andmeid ja eksperdiarvamusi, sealhulgas Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi omi, hinnangu andmisel edusammudele, mida on tehtud Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide ja vastavate algatustega seoses;

72.

nõuab, et komisjoni ja nõukogu soovitused seaksid prioriteediks sotsiaalpoliitika, mis edendab haridust ja koolitust, juurdepääsu tööturule, töötute naasmist tööturule ning sotsiaalkaitsesüsteemide paremat koordineerimist liikmesriikides, aga ka siseturu väljakujundamist ja konkurentsitõkete kõrvaldamist; rõhutab, et soovitused tuleb koostada piisavalt varakult, et neil oleks tegelik mõju riiklikele eelarveotsustele;

73.

väljendab kavatsust aktiivselt toetada ambitsioonika Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamist ELi ja liikmesriikide poolt ning Euroopa poolaastat, sealhulgas selle tööhõive- ja sotsiaalaspekte, mis on üliolulised Euroopa kodanike jaoks; kavatseb oma toetust avaldada nii konkreetsete meetmetega kui ka panustades sellistesse tähtsatesse algatustesse nagu Euroopa aktiivsena vananemise aasta; teatab ühtlasi, et tegutseb selle nimel, et hoida Euroopa 2020. aasta strateegia aspekte ning Euroopa naiste ja meeste tööhõive- ja sotsiaalseid muresid kogu aasta vältel poliitiliste prioriteetide eesotsas;

74.

teatab ühtlasi kavatsusest väljendada oma seisukohti Euroopa 2020. aasta strateegia tööhõive- ja sotsiaalaspektide kohta eraldi resolutsiooniga, mis võetakse vastu Euroopa Ülemkogu kevadist kohtumist silmas pidades;

75.

avaldab valmisolekut alustada Euroopa 2020. aasta strateegia ja Euroopa poolaasta tööhõive- ja sotsiaalaspektide vallas korrapärast poliitilist dialoogi ja arvamustevahetust liikmesriikide parlamentide ja muude asjaomaste sidusrühmadega, kaasa arvatud sotsiaalpartnerite, ettevõtlussektori ja valitsusväliste organisatsioonidega, ning sellega seoses

a)

palub komisjonil esitada parlamendile oma iga-aastase majanduskasvu analüüsi, sealhulgas ühise tööhõivearuande kavandi, ettepaneku iga-aastaste tööhõivesuuniste kohta ning võimalikud ettepanekud riigipõhiste soovituste kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 148 lõike 4 alusel;

b)

nõuab läbipaistvust Euroopa poolaasta sidusrühmade seas ning sellega seoses ergutab tööhõivekomiteed (EMCO) korrapäraselt jagama oma tööhõiveseire tulemusi Euroopa Parlamendi pädevate komisjonidega;

c)

palub sotsiaalpartnereid, sotsiaalvaldkonna VVOsid ja teisi sidusrühmi osaleda korrapärases arvamustevahetuses parlamendiga, eelkõige tööhõive- ja sotsiaalpoliitika rakendamise ning nendega seotud ELi eesmärkide täitmisel tehtud edusammude teemal; nõuab, et arvamuste vahetamist ettevalmistavad dokumendid edastataks eelnevalt asjaomase parlamendikomisjoni liikmetele;

76.

palub komisjonil parlamenti teavitada vastastikuse õppimise programmi raames toimunud tegevuse tulemustest, eelkõige Euroopa Ülemkogu strateegilistes suunistes esile tõstetud valdkondades; tuletab meelde, kui tähtis on perioodiliselt jälgida selliste programmide jaoks ette nähtud rahaliste vahendite kättesaadavust ja kasutamist, et reaalajas kindlaks teha võimalikud parandusmeetmed, mis tuleks võtta selleks, et tavalised bürokraatlikud probleemid ei takistaks programmi eesmärkide elluviimist;

77.

leiab, et tööhõive- ja sotsiaalpoliitikal on keskne osa kogu Euroopa 2020. aasta strateegias ja selle juhtimises; on seisukohal, et kõnealust poliitikat on kriisi silmas pidades vaja tugevdada ja et Euroopa poolaasta on selle eesmärgi saavutamisel väga oluline;

78.

on seisukohal, et seoses Euroopa poolaastaga ja selleks, et tõhusalt rakendada tööhõivesuuniseid 7 kuni 10, tuleks liikmesriike ergutada pöörama eritähelepanu spetsiifilistele küsimustele: kuidas hõlbustada noorte juurdepääsu haridusele, neid nõustada ja koolitada ning ära hoida koolist väljalangemist, kuidas soodustada elukestvat õpet, parandada tööhõivet ja vähendada töötust eelkõige noorte seas, kuidas edendada eakate inimeste tööturule integreerimist, võidelda mitteametliku töötamise vastu, hõlbustada töö- ja pereelu ühitamist ning parandada lastehoiu võimalusi;

79.

kutsub nõukogu ja komisjoni üles põhjalikult hindama, kas riiklikes kavades esitatud meetmed vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks ning tööhõive taseme suurendamiseks on kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide ja peamiste sihtidega; kutsub üles liikmesriike, kes ei ole seadnud riiklikke eesmärke või võtnud endale piisavalt suuri kohustusi, et saavutada Euroopas 2020. aastaks naiste ja meeste tööhõivemääraks 75 %, võtma endale sihiks selle eesmärgi saavutamise ning keskenduma eelkõige sellele, kuidas kõrvaldada tööturu peamised struktuursed puudused;

80.

märgib, et riiklike reformikavade, majanduse juhtimise ja Euroopa poolaasta raames võetavad meetmed ei tohiks süvendada sotsiaalset kriisi paljudes nõrgema majandusega riikides, mis muudaks üha raskemaks elu perekondade, eriti naiste ja laste jaoks, kes on kasvava vaesuse, tööpuuduse ning ebakindla ja halvasti tasustatud töö peamised ohvrid;

81.

rõhutab, et vaja on tugevdada makromajanduslikku sotsiaalset dialoogi ja see institutsionaliseerida, ning on seisukohal, et sotsiaalpartnerid tuleb kaasata nende meetmete väljatöötamisse, mida komisjon kavatseb Euroopa poolaasta ja uue majandusjuhtimise rakendamise raames võtta, ning et sotsiaalpartnerid peaksid komisjonile esitama arvamuse või vajaduse korral soovituse nende meetmete kohta;

82.

rõhutab, kui tähtis on tagada vastastikku tugevdatud seosed ühelt poolt mikro- ja makromajanduspoliitika ning teiselt poolt tööhõive- ja sotsiaalpoliitika meetmete vahel, mis on Euroopa 2020. aasta strateegia üldiste eesmärkide saavutamiseks hädavajalik;

83.

kavatseb ka edaspidi pöörata erilist tähelepanu tööhõive- ja sotsiaalolukorra ning makromajanduse olukorra vastastikmõjule, tehes seda muu hulgas Euroopa poolaasta arutelu raames, ning kutsub komisjoni üles järgima samasugust lähenemisviisi;

84.

kutsub komisjoni ja nõukogu üles tagama, et tööhõive ja töökohtade loomisega seotud jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv oleks kõikide Euroopa poolaasta raames esitatud poliitikaettepanekute keskmes;

85.

tuletab meelde vajadust tagada, et Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide rahastamist võetaks nõuetekohaselt arvesse ELi ja liikmesriikide aastaeelarvetes; rõhutab, et kõige lihtsam, demokraatlikum, euroopalikum ja tõhusam viis seda eesmärki saavutada on korraldada iga Euroopa poolaasta alguses parlamentidevaheline arutelu liikmesriikide ja liidu eelarvete ühiste suundumuste üle; on veendunud, et ühtlasi võiks see arutelu, mis aitab märkimisväärselt vähendada dubleeritud vahendeid, samal ajal võimaldada liikmesriikidel võtta oma eelarveprojektides rohkem arvesse Euroopa mõõdet ja Euroopa Parlamendil paremini arvestada liikmesriikide huvidega;

86.

tuletab meelde ELi eelarve olulist rolli Euroopa 2020. aasta tegevuskava rahastamisel, millesse igal aastal suunatakse üle poole liidu vahenditest; märgib siiski, et arvestades tegevusprioriteete ning pädevuse jagunemist liidu ja liikmesriikide vahel, peaks selle strateegia rahastamine toimuma suures osas riiklike või piirkondlike eelarvete kaudu; järeldab seega, et Euroopa 2020. aasta tegevuskava rakendamisega seotud Euroopa poolaasta menetluses tuleks arvestada nii ELi eelarve kui riiklike eelarvetega;

87.

rõhutab ühtekuuluvuspoliitika kui Euroopa 2020. aasta strateegia keskse vahendi olulist rolli; on seisukohal, et tugev ja hästi rahastatud ühtekuuluvuspoliitika on tõhus ja tulemuslik vahend Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamiseks ning tulevaste majandus- ja finantskriiside ennetamiseks, võttes arvesse selle pikaajalisi arenguprogramme, eelarvemõõdet, detsentraliseeritud haldussüsteeme ja ELi säästva arengu prioriteetide kaasamist; rõhutab sellega seoses piirkondade kaasamise tähtsust ELi 2020. aasta strateegia eesmärgi saavutamisse;

88.

juhib tähelepanu sellele, et mitmetasandilise juhtimismudeli tõttu on regionaalpoliitikal tervikliku lähenemisviisi jaoks koondmetoodika ning usaldusväärne juhtimissüsteem investeeringute kaasamiseks ja uute algatuste soodustamiseks kohapeal, mis võiks asjakohasel viisil toetada majanduspoliitika tõhusust ning suurema koostoime edendamist ELi ja liikmesriikide eelarvete vahel; kutsub seetõttu komisjoni üles esitama konkreetseid soovitusi, kuidas struktuurifonde saaks sel eesmärgil rakenduskavade raames kasutada;

89.

on seisukohal, et ühtekuuluvuspoliitikal on oluline roll struktuurse tasakaalustamatuse ja sisemiste konkurentsierinevuste vähendamisega seotud probleemide lahendamisel, ning rõhutab, kui oluline on kohandada poliitikat piirkondade konkreetsete tingimuste ja vajadustega, et suurendada nende potentsiaali ja leevendada puudusi;

90.

tuletab meelde regionaalpoliitika olulist rolli riiklike programmide arendamisel Euroopa poolaasta raames, eelkõige eesmärkide seadmisel ja meetmete kindlaksmääramisel, et tugevdada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust;

91.

rõhutab, et makromajandusliku tasakaalustamatuse vähendamiseks peavad paljud liikmesriigid suurendama oma piirkondade konkurentsivõimet;

92.

peab seega vajalikuks, et ka ühtekuuluvus oleks suunatud eelkõige piirkondliku (ja mitte üksnes riikliku) potentsiaali ja sidusrühmade tugevdamisele; usub, et piirkondliku potentsiaali tugevdamine kooskõlas riigi võimalustega muudab ühtekuuluvuspoliitika taas kord vajalikuks vahendiks nõutava koostoime saavutamisel;

93.

rõhutab, et majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta peab kajastama keskkonnasäästlikule majandusele üleminekut;

94.

kiidab heaks käesoleva aasta majanduskasvu analüüsis sisalduva soovituse kaotada keskkonnakahjulikud toetused ning nõuab selle poliitika rakendamise hindamist 2012. aasta Euroopa poolaasta jooksul.

95.

kutsub Euroopa Ülemkogu ja komisjoni üles keskenduma Euroopa poolaasta raames rohkem ühtsele turule, mis moodustab ELi majandusliku tugisamba, et täielikult ära kasutada siseturu võimalused, kaasata avaliku ja erasektori kapital infrastruktuuri ja uuenduslike projektide rahastamiseks ning edendada tõhusat energiakasutust; rõhutab, et ühtne turg peab olema kesksel kohal Euroopa majanduse juhtimises, mille põhieesmärgiks on soodustada arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu, tööhõivet ning sotsiaalset sidusust, milleks tuleb ületada sisemine tasakaalustamatus, luua majandusjuhtimine ja suurendada konkurentsivõimet;

96.

palub, et Euroopa Ülemkogu kevadine kohtumine oleks osaliselt pühendatud ühtse turu olukorra hindamisele, mida toetaks järelevalveprotsess; kutsub Euroopa Ülemkogu eesistujat üles tutvustama kord aastas Euroopa Parlamendile Euroopa Ülemkogu kevadise kohtumise järel võetavaid meetmeid, kaasa arvatud ühtse turu valdkonnas;

97.

kutsub komisjoni üles andma igal aastal hinnangu selle kohta, kuidas liikmesriigid rakendavad oma riiklike reformikavade raames ühtset turgu, ning uurima sellega seoses ülevõtmise valdkonnas tehtud edusamme ja rakendamisjärgseid aruandeid;

98.

palub komisjonil liikmesriikide puhul, kes ei ole riiklike reformikavade põhjal ELi vahendeid optimaalselt kasutanud, juhtida nende tähelepanu konkreetsetele valdkondadele, kus neil on veel kasutamata potentsiaali;

99.

kiidab heaks asjaolu, et ühtse turu potentsiaali ärakasutamine seati üheks iga-aastase majanduskasvu analüüsi kümnest eesmärgist, mis tuleb täita 2012. aastaks;

100.

kutsub nõukogu ja komisjoni üles siduma Euroopa poolaastat veelgi süsteemsemalt olemasolevate ELi algatustega, nagu siseturu tulemustabel ja ühtse turu akt, ning rakendama ühtse turu akti 12 prioriteetset vahendit, et täies ulatuses arvestada ühtse turu väljakujundamisega ja tagada Euroopa majanduspoliitika järjepidevus;

101.

palub, et komisjon lülitaks 2012. aasta majanduskasvu analüüsi ühtse turu akti 12 esmatähtsat meedet, mis 2012. aasta lõpuks tuleb vastu võtta;

102.

on seisukohal, et ühtse turu taaskäivitamine ja eelkõige ühtse turu akti rakendamine on põhilised tingimused selleks, et saavutada 2020. aastaks Euroopa jätkusuutlik majanduskasv; on seisukohal, et Euroopa konkurentsivõime tagamiseks maailma tasandil on vaja kohe parandada olukorda sellistes tähtsates valdkondades nagu teenustesektor, riigihanked, teadusuuringud, innovatsioon, haridus, energia ja e-kaubandus;

103.

rõhutab, et Euroopa poolaasta rakendamisel tuleb arvesse võtta Euroopa 2020. aasta strateegiat; rõhutab, et ühtse turu akti raamistikus võetud algatused peavad olema kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegia seitsme juhtalgatuse eesmärkidega edendada arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu ning aitama kaasa nende saavutamisele;

104.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama toetust VKEdele, mis iga-aastase majanduskasvu analüüsi kohaselt moodustavad ühtse turu majanduse selgroo; selleks tuleks eelkõige täielikult rakendada Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” ning kasutada meetmete paketti, kõrvaldamaks VKEde takistused ligipääsul rahastamisele;

105.

nõuab, et komisjon võtaks tõhusaid meetmeid selleks, et parandada rahastamisvahendite kättesaadavust VKEdele ja uutele innovaatilistele ettevõtjatele ning tagada parem ettevõtluskeskkond ELis, lihtsustada menetlusi ja vähendada ühtsel turul tegutsevate ettevõtjate halduskoormust;

106.

kutsub liikmesriike üles integreerima Euroopa poolaasta protsessi soolise võrdõiguslikkuse mõõtme, võttes iga-aastases majanduskasvu analüüsis esitatud poliitiliste suuniste rakendamisel arvesse naiste vajadusi ja olukorda; tunnustab liikmesriike, kes süvalaiendasid soolise mõõtme riiklikesse reformikavadesse esimese Euroopa poolaasta jooksul ja kes pööravad tööhõive-, vaesuse vastu võitlemise ja hariduspoliitika kavandamisel ja jälgimisel erilist tähelepanu naistele; on pettunud liikmesriikides, kes ei ole soolist mõõdet riiklikes reformikavades üldse maininud;

107.

kutsub nõukogu üles tagama, et naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonil oleks võimalik arutada tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu ametis oleva eesistujaga riiklike reformikavade ja riigipõhiste poliitiliste suuniste soolisi aspekte pärast seda, kui komisjon on asjaomaseid suuniseid tutvustanud;

108.

kutsub liikmesriike üles tagama kodanikuühiskonna organisatsioonide, sealhulgas naisorganisatsioonide tõhusa osalemise riiklike reformikavade koostamises, rakendamises ja hindamises;

109.

kutsub liikmesriike üles kehtestama riiklikes reformikavades kvalitatiivseid eesmärke seoses meeste ja naiste palgaerinevuse kõrvaldamise, naisettevõtluse arendamise ning laste ja eakate hooldusteenuste loomisega;

110.

kutsub liikmesriike üles kehtestama riiklikes reformikavades naiste üldise tööhõive konkreetseid kvantitatiivseid eesmärke koos konkreetsete meetmetega, mis on suunatud väga madala tööhõivemääraga naiste rühmadele, näiteks noored naised, eakad naised, naissoost sisserändajad, puuetega naised, üksikemad ja roma naised;

111.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama kodanikuühiskonna, sotsiaalpartnerite ja üldsuse teadlikkust 2020. aasta strateegia peamistest eesmärkidest ja riiklikest eesmärkidest, sealhulgas sooliselt eristatud tööhõive-eesmärkidest;

112.

kutsub komisjoni üles paluma kodanikuühiskonnal ja sotsiaalpartneritel koostada iga-aastane variaruanne, milles käsitletakse liikmesriikide edusamme peamiste eesmärkide saavutamisel ja riiklikes reformikavades esitatud meetmete rakendamisel ning mis oleks võrreldav naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni rakendamise kohta koostatud variaruannetega;

113.

peab kahetsusväärseks paljude riikide eelarvetes täheldatud avaliku sektori kulutuste ja investeeringute vähendamist hariduse valdkonnas, rõhutab veel kord vajadust tähtsustada avaliku sektori investeeringuid niisugustes jätkusuutlikku majanduskasvu soosivates valdkondades nagu teadus- ja arendustegevus ning haridus ja juhib tähelepanu asjaolule, et nooremate põlvkondade tööalasel marginaliseerimisel tekkivaid suuri kulusid arvesse võttes on haridusse ja koolitusse investeerimine majanduspoliitika meede; rõhutab, kui oluline on tagada jätkuv ja märkimisväärne investeerimine õpetajate harimisse, koolitamisse ja elukestvasse õppesse ning samal ajal jätkata ka muude üldiste hariduseesmärkide saavutamiseks tehtavaid kogu ELi hõlmavaid koordineeritud pingutusi; juhib tähelepanu elukestva õppe programmi kesksele tähtsusele;

114.

nõuab tungivalt, et komisjon kasutaks majanduspoolaasta jooksul tööhõive valdkonna praeguste ja tulevaste arengusuundumuste kindlaksmääramisel kõnealuseid suundumusi kõrgharidusasutustega koolitusstrateegiate kooskõlastamiseks;

*

* *

115.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Ülemkogule, liikmesriikide parlamentidele, Euroopa Keskpangale ning eurorühma esimehele.


(1)  Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(2)  Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 121, 126 ja 148; Lissaboni lepingule lisatud protokoll nr 12; Euroopa Ülemkogu 17. juuni 1997. aasta resolutsioon stabiilsuse ja kasvu pakti kohta; Euroopa Ülemkogu eesistujariigi 20. märtsi 2005. aasta järeldused, määrus (EÜ) nr 1466/97, määrus (EÜ) nr 1467/97; tegevusjuhend „Täpsustused stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise kohta ning suunised stabiilsus- ja lähenemisprogrammide sisu ja vormi kohta”, mis kinnitati nõukogu (majandus- ja rahandusküsimused) poolt 7. septembril 2010 ning nõukogu (majandus- ja rahandusküsimused) järeldustes oktoobris 2006 ja oktoobris 2007; laiendatud euroala pakt, mille sõlmisid euroala riigipead või valitsusjuhid ja millega ühinesid Bulgaaria, Leedu, Läti, Poola, Rumeenia ja Taani 24.–25. märtsil 2011. aastal.


11.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 165/40


Neljapäev, 1. detsember 2011
Ühtse turu foorum

P7_TA(2011)0543

Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2011. aasta resolutsioon ühtse turu foorumi tulemuste kohta

2013/C 165 E/05

Euroopa Parlament,

võttes arvesse Krakowis (Poola) 3.–4. oktoobril 2011 toimunud ühtse turu foorumit,

võttes arvesse esimesel ühtse turu foorumil vastuvõetud Krakowi deklaratsiooni,

võttes arvesse komisjoni 13. aprilli 2011. aasta teatist „Ühtse turu akt. Kaksteist vahendit majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks. „Üheskoos uue majanduskasvu eest” ”(KOM(2011)0206),

võttes arvesse komisjoni talituste 16. augusti 2011. aasta töödokumenti „Ühtne turg läbi inimeste silmade: kiirpilk kodanike ja ettevõtete 20 põhilisele murele” (SEK(2011)1003),

võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A.

arvestades, et Euroopa ühtne turg on toonud äärmiselt palju kasu 500 miljonile eurooplasele, avades uusi laienemisvõimalusi rohkem kui 21 miljonile Euroopa ettevõttele, ning on muutunud Euroopa majanduse tõeliseks kasvumootoriks;

B.

arvestades, et mitmetes valdkondades on endiselt suur lõhe selle vahel, mida inimesed ühtselt turul ootavad, ja selle vahel, mida nad tegelikkuses kogevad;

C.

arvestades, et oma 20. aastapäeva künnisel on ühtne turg olulisem kui kunagi varem Euroopa majanduse taaselustamiseks ning Euroopa projekti püsiva elujõulisuse tagamiseks;

D.

arvestades, et ühtse turu foorum tõi kokku Euroopa ettevõtjad, sotsiaalpartnerid, valitsusvälised organisatsioonid, mõttekojad, ajakirjanikud, liikmesriikide parlamendid, Euroopa institutsioonid, eri valitsemistasandite ametiasutused ning Euroopa kodanikud;

1.

rõhutab, et ühtse turu foorum tuleb muuta regulaarseks ürituseks, võimaldamaks ettevõtjatel ja kodanikel ning kohalikel ja piirkondlikel ametivõimudel ühtse turu edasises arengus vahetult osaleda ja seda mõjutada;

2.

kutsub komisjoni üles tegema koostööd liikmes-, kandidaat- ja EMP partnerriikidega, et korraldada ja propageerida 2012. aastal suuri avalikke üritusi ühtse turu 20. aastapäeva tähistamiseks; on seisukohal, et eesmärgiks tuleks seada vähemalt üks üritus igas osalevas riigis ning kohalikud üritused tuleks vastavalt vajadusele siduda ELi keskse põhiüritusega, mis korraldataks võimalusel koos ELi eesistujariigiga;

3.

kutsub komisjoni üles esitama ühtse turu akti kõik 12 prioriteeti 2011. aasta lõpuks, et nõukogu ja Euroopa Parlament saaksid tihedas koostöös komisjoniga 2012. aasta lõpuks vastu võtta esimesed esmatähtsad meetmed, et anda ühtse turu arengule uus hoog;

4.

nõuab pidevat järelevalvet ühtse turu akti rakendamise üle kõige kõrgemal poliitilisel tasemel, mis hõlmaks muu hulgas komisjonipoolseid korrapäraseid ülevaatamisi ja aruandeid, selle lülitamist põhiküsimusena konkurentsivõime nõukogu päevakorda ning eduaruandeid Euroopa Ülemkogul; rõhutab sellega seoses olemasolevate õigusaktide õigeaegse ja korrektse ülevõtmise ja rakendamise vajadust;

5.

rõhutab, et Euroopa ühtne turg soodustab innovatsiooni ning et, toetatuna komisjoni koordineeritud algatustest ja liikmesriikide valmisolekust, loob see ettevõtetele, eelkõige innovaatilistele VKEdele uusi võimalusi, toetab tugevalt töökohtade loomist ja sotsiaalset ühtekuuluvust, aitab kaasa püsivale majanduskasvule ning vastab ELi kodanike ja tarbijate vajadustele;

6.

juhib tähelepanu kodanike, tarbijate ja VKEde vähesele teadlikkusele ja piiratud teadmistele oma õigustest ja võimalustest ühtsel turul; kutsub komisjoni üles kaaluma kasutajasõbraliku, korrapäraselt ajakohastatava ja kergesti juurdepääsetava kodanikuõiguste harta vastuvõtmist kõikidele kodanikele, kes üle piiri kolivad, töötavad, midagi ostavad või müüvad, nagu see on ette nähtud Euroopa Parlamendi 20. mai 2010. aasta resolutsioonis (1) ning mis kujutaks endast praktilist käsiraamatut kodanike õiguste ja kohustuste kohta ühtsel turul;

7.

märgib ära ühtse turu foorumi osalejate poolt välja toodud puudused; nõuab meetmete võtmist nimetatud puuduste viivitamatuks likvideerimiseks;

8.

rõhutab asjaolu, et foorumil tunnustati direktiivis 2005/36/EÜ (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta) sätestatud automaatse tunnustamise menetluse üldist edukust, ning on seisukohal, et seetõttu tuleks menetlust laiendada ka teistele kutsealadele; kutsub liikmesriike, pädevaid asutusi ja komisjoni üles tagama suuremat läbipaistvust, et taotlejad saaksid kutsetunnistuse või kvalifikatsiooni tunnustamisest keeldumise korral täpsemalt teada keeldumise põhjuse; väljendab heameelt kutsekaardi katseprojektide tulemuste väljakuulutamise üle ning on veendunud, et selline kaart võib olla mõnel kutsealal kasulik vahend, et parandada liikuvust, lihtsustada haldusmenetlusi ja suurendada ohutust;

9.

rõhutab vajadust tõhusate, taskukohaste ja lihtsate alternatiivse vaidluste lahendamise süsteemide järele, et tagada tarbija suurem usaldus siseturu vastu; rõhutab, et tõhus võrgupõhine vaidluste lahendamise süsteem on ülioluline selleks, et suurendada usaldust ühtse digitaalse turu vastu;

10.

teeb ettepaneku arendada ühtsed kontaktpunktid täiemõõtmelisteks e-valitsuse keskusteks, mis võimaldaksid ettevõtetel esitada ja hallata kõiki haldusformaalsusi üle võrgu; rõhutab nende potentsiaali seoses teenuste direktiivi rakendamisega ning avaldab kahetsust, et mõned liikmesriigid ei ole ikka veel täitnud oma kohustusi ühtsete kontaktpunktide arendamise valdkonnas;

11.

rõhutab vajadust viia lõpule ühtse digitaalse turu loomine ning kõrvaldada tehnilised tõkked piiriüleselt kaubanduselt ja teenuste osutamiselt, eelkõige parandades elektrooniliste isikutunnistuste, elektrooniliste allkirjade ja elektrooniliste dokumentide koostalitusvõimet ja vastastikust tunnustamist;

12.

juhib tähelepanu asjaolule, et e-kaubanduse õiguskindluse suurendamiseks on oluline luua Euroopa Liidus tõhus ja ajakohastatud autoriõiguse süsteem ning ajakohastada andmekaitset käsitlevaid EÜ õigusakte;

13.

toonitab, et piiriülene teenuste osutamine ja lähetatud töötajate liikuvus on siseturu põhielemendid, ja rõhutab, et töötajate lähetamise direktiiv peaks kindlustama võrdsed tegutsemisvõimalused ning tagama lähetatud töötajate õigustest kinnipidamise kogu ELis; on seisukohal, et kuritarvituste ning kõrvalehoidmiste vältimiseks peavad need eeskirjad olema läbipaistvad ja selged; märgib sotsiaalpartnerite olulist rolli lähetatud töötajate õiguste kaitsmisel;

14.

kutsub liikmesriike üles tagama siseturgu käsitlevate õigusaktide õigeaegse ja korrektse ülevõtmise ning vähendama mittevastavust sellele; rõhutab, et vastavustabelite kasutamine on siseturudirektiivide ülevõtmise käigus kasuks kõigile osapooltele;

15.

tuletab meelde riigihankeid käsitlevate eeskirjade lihtsustamise ja nõuetekohase rakendamise tähtsust ning kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles tagama seda olemasolevate ja uute õigusaktide raames; märgib vajadust muuta riigihangete sektor parema väljaõppe abil professionaalsemaks, kinnistada riigihangete eesmärke ning uurida võimalusi muude poliitikaeesmärkide saavutamiseks; on seisukohal, et tuleb parandada VKEde osalemist riigihankekonkurssidel ning et hankemenetlused peaksid olema vähem mahukad, soodsamad ja sõbralikumad VKEde suhtes, ja rõhutab vajadust laialdasemalt kasutada majanduslikult soodsaima pakkumise põhimõtet odavaima hinna põhimõtte asemel;

16.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tihedamalt kaasama kodanikke ja teisi sidusrühmi ühtse turu väljaarendamisse, eelkõige korraldades ennetavamalt ja aegsasti avalikke arutelusid uute õigusaktide üle koostöös riiklike ja kohalike sidusrühmade ja sotsiaalpartneritega ning VVOde ja meediaga; on seisukohal, et arutletavad dokumendid peaksid olema kättesaadavad kõigis ELi keeltes ning tavakodanikele arusaadavad;

17.

kutsub ELi institutsioone ning liikmesriikide kõigi tasandite ametiasutusi üles tegema ühiseid jõupingutusi kodanike ja sidusrühmade teadlikkuse tõstmiseks olemasolevatest vahenditest, mis on loodud ühtse turu sujuvamaks toimimiseks, nagu ühtsed kontaktpunktid, SOLVIT-võrgustik, „Teie Euroopa” jt;

18.

kutsub komisjoni üles looma ühtse turu võrgufoorumi kui sellise platvormi, mis oleks avatud laiemale avalikkusele, võimaldaks inimestel hoida end kursis ühtse turu arengutega ning jagada oma kogemusi ning muresid seoses ühtse turuga tema praegusel kujul;

19.

kutsub liikmesriikide valitsusi, regionaalseid ja kohalikke üksusi, ettevõtteid, ametiühinguid ning valitsusväliseid organisatsioone üles tegema koostööd, eesmärgiga tagada ühtse turu eeskirjade tulemuslik toimimine kohapeal nii kodanike kui ka ettevõtete suhtes;

20.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.


(1)  ELT C 161 E, 31.5.2011, lk 84.


11.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 165/43


Neljapäev, 1. detsember 2011
ELi üldine reaktsioon HIV/AIDSi probleemile

P7_TA(2011)0544

Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2011. aasta resolutsioon HIVi/AIDSi vastase võitluse kohta ELis ja naaberriikides Euroopa Komisjoni teatise vahekokkuvõtte alusel

2013/C 165 E/06

Euroopa Parlament,

võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile „HIVi/AIDSi vastane võitlus Euroopa Liidus ja naaberriikides aastatel 2009–2013” (KOM(2009)0569),

võttes arvesse oma 8. juuli 2010. aasta resolutsiooni õigustepõhise lähenemisviisi kohta Euroopa Liidu HIVi ja AIDSi vastases tegevuses (1),

võttes arvesse oma 20. novembri 2008. aasta resolutsiooni HIV/AIDSi varajase diagnoosimise ja varajase ravi kohta (2),

võttes arvesse poliitilist deklaratsiooni HIVi/AIDSi kohta, mis võeti vastu 2011. aasta ÜRO Peaassamblee HIVi/AIDSi küsimust käsitleval kõrgetasemelisel kohtumisel,

võttes arvesse rahvusvahelise AIDSi ühingu 2011. aasta Rooma konverentsil vastu võetud avaldust, milles nõutakse rahaliste vahendite suurendamist toimiva HIVi ravi väljaarendamiseks,

võttes arvesse UNAIDSi strateegiat aastateks 2011–2015 ning maailma terviseassamblee HIVi/AIDSi vastast ülemaailmset tervishoiustrateegiat aastateks 2011–2015, milles esitatakse praegused ja kokkulepitud üldised sihid, et motiveerida riike 2015. aastaks kavandama HIVi/AIDSi vastase võitluse meetmeid,

võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni HIVi/AIDSi vastase võitluse Euroopa tegevuskava aastateks 2012–2015, milles käsitletakse HIVi/AIDSi epideemia hetkeolukorda Euroopa piirkonnas ning mõjusat reageerimist sellele,

võttes arvesse Dublini deklaratsiooni partnerluse kohta võitluseks HIVi/AIDSi vastu Euroopas ja Kesk-Aasias, mis võeti vastu Iirimaa ELi eesistumise ajal 23.–24. veebruaril 2004 toimunud ministrite konverentsil „Barjääride purustamine – partnerlus võitluses HIVi/AIDSiga Euroopas ja Kesk-Aasias”,

võttes arvesse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2010. aasta Euroopa aruannet pealkirjaga „Edusammudest seoses Dublini deklaratsiooniga partnerluse kohta võitluseks HIVi/AIDSi vastu Euroopas ja Kesk-Aasias”,

võttes arvesse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2010. aasta HIVi testimise juhendit, milles esitatakse võimalikud meetodid HIVi testimiseks liikmesriikides,

võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa regionaalbüroo 2010. aastal koostatud poliitilist raamistikku „HIV-testimise ja -nõustamise intensiivistamine Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa piirkonnas”,

võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni,

võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A.

arvestades, et vastavalt Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2010. aasta HIVi seirearuandele diagnoositi 2009. aastal Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna riikides 25 917 uut HIVi nakatumise juhtumit;

B.

arvestades, et ELis ja naaberriikides nakatus 2009. aastal HIVi 1610 00 inimest ning seega moodustab HIVi nakkusega elavate inimeste arv UNAIDSi ja Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul rohkem kui 2,2 miljonit;

C.

arvestades, et HIVi nakatumiste arv kasvab eriti Ida-Euroopas murettekitavalt kiiresti;

D.

arvestades, et paranenud pikaajalisele ravile ja prognoosile vaatamata tekitab HIVi keerukus eriprobleeme naiste jaoks, kes võivad tavapärase tervishoiu hoole alt välja jääda, mistõttu ei ole piisavat sidet diagnoosi ning tulemusliku ja teadliku tervishoiu vahel (3);

E.

arvestades, et AIDSi nakatumist on võimalik täielikult ära hoida, ning arvestades, et esmased ennetavad sekkumismeetmed, mis pakuvad teavet, oskusi, teenuseid ja kaupu, mida on vaja HIVi nakatumisest hoidumiseks ning mis edendavad ohutumat käitumist, on HIVi leviku tõkestamise nurgakivid;

F.

arvestades, et Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse hinnangul ei tea ELis 30 % HIVi nakatunud isikutest, et nad seda viirust kannavad, ning pooled diagnoositutest on nakkuse hilises staadiumis, mil nad ei saa ravist enam täielikku kasu, mis tekitab haigestumuse, suremuse ja edasikandumise liigset riski;

G.

arvestades, et HIVi viiruse edasikandmise oht on 3,5 korda suurem nende isikute puhul, kellel ei ole HIVi diagnoositud, kui diagnoosiga isikute puhul;

H.

arvestades, et suur osa HIVi nakatumiste juhtumitest jääb diagnoosimata; arvestades, et paljud inimesed ei ole oma seropositiivsusest teadlikud ning avastavad selle tõenäoliselt alles HIVi/AIDSiga seotud haiguste ilmnemisel;

I.

arvestades, et tähelepanu tuleks pöörata ka liitnakkuse küsimusele, eriti HIV-nakkusele koos tuberkuloosi, viirusliku B- ja C-hepatiidi ning nende komplikatsioonidele; arvestades, et tuberkuloos ja viiruslik hepatiit on laialt levinud, nende haiguste kulg on HIV-positiivsete isikute seas palju kiirem ja nad põhjustavad paljudel juhtudel haigestumust ja suremust; arvestades, et näiteks Lääne-Euroopas on C-hepatiiti nakatunud hinnanguliselt 30 % HIV-positiivsetest isikutest, ning arvestades, et Ida-Euroopas on nakatunuid veelgi enam;

J.

arvestades, et Euroopa Parlament tunnistas oma 2007. aasta märtsi kirjalikus deklaratsioonis, et C-hepatiidi vähese diagnoosimise ulatus on ELis märkimisväärne tervishoiuprobleem ning et C-hepatiit kulgeb HIVi nakatunute seas kiiremini, mistõttu ulatuslik ja varajane diagnoosimine on eriti oluline;

K.

arvestades. et HIVi nakkavus suureneb märgatavalt, kui samaaegselt esineb ka muid sugulisel teel levivaid haigusi (nagu gonorröa, klamüüdia, herpes ja süüfilis);

L.

arvestades, et hiljutiste uuringute käigus on selgunud, et ravi kättesaadavus varases staadiumis on tõhus tegur, mis aitab vähendada patsientide nakkusohtlikkust ja nende poolt HIVi nakkuse edasiandmist kuni 96 %;

M.

arvestades, et juurdepääs HIVi ennetamise, ravi, hoolduse ja sellega seotud abiteenustele erineb liikmesriigiti oluliselt;

N.

arvestades, et HIV-nakkuse kiiret levikut mitmes Ida-Euroopa riigis põhjustab saastunud süstalde kasutamine narkootikume süstivate isikute seas;

O.

arvestades, et epideemiaga võitlemisel on äärmiselt vajalik piiriülene ja valdkonnaülene koostöö;

P.

arvestades, et riskirühmadele ja tõrjutud elanikkonnarühmadele HIVi ravi ja sellega seotud teenuste kättesaadavuse tagamiseks on määrava tähtsusega kodanikuühiskonna täielik osalemine;

Q.

arvestades, et erilist tähelepanu tuleks pöörata ELi naaberriikide probleemidele, sest HIVi/AIDSi ja teisi sugulisel teel levivaid nakkusi piirid ei takista, mida toonitatakse ka Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse tehnilises aruandes „B- ja C-hepatiit ELi naaberriikides: haiguse levimus, haiguskoormus ja sõeluuringute poliitika”;

R.

arvestades, et HIVi vastase võitluse kõikide aspektide seisukohast on ülioluline HIVi nakatunud inimeste inimõiguste täielik kaitse;

S.

arvestades, et HIVi nakatunud isikute suhtes üldiselt, ning eelkõige haavatavate rühmade esindajate (mehed, kes seksivad meestega, uimastisüstijad) suhtes esineb seoses HIV-seropositiivsusega ikka veel sotsiaalset tõrjutust, häbimärgistamist ja diskrimineerimist, nakkusega seotud mahavaikimist ja eitamist ning põhiliste inimõiguste eiramist, mis püsivalt ja jätkuvalt kahjustavad HIVi ennetamist, HIViga isikute hooldamist ja ravimist ning suurendavad epideemia mõju isikutele, peredele, kogukondadele ja riikidele;

T.

arvestades, et HIVi ennetus-, ravi-, hooldus- ja toetusprogrammid ei ole piisavalt suunatud ega kättesaadavaks tehtud puuetega inimestele;

U.

arvestades, et on hädavajalik kiirendada kõikehõlmavate ennetusviiside väljatöötamist ja rakendamist ning jätkata investeeringuid uute ennetustehnoloogiate uurimis- ja arendustegevusse;

V.

arvestades, et ei tohiks võimaldada majandus- ja finantskriisil avaldada negatiivset mõju tervishoiusektorile, sealhulgas vähendada investeeringuid HIV/AIDSiga võitlemiseks olulistesse valdkondadesse;

W.

arvestades, et majanduslikult raske olukord ohustab HIVi/AIDSi programmide rahastamist;

X.

arvestades, et HIV-nakkus kandub ELis valdavalt üle meestevahelise sugulise vahekorra käigus, seejärel heteroseksuaalse kontakti käigus eelkõige nende isikutega, kes tulevad laialdase HIV-epideemiaga riikidest;

Y.

arvestades, et sooline ebavõrdsus on HIV-epideemia üks põhjusi ning naised moodustavad nüüd ligi poole ELi naaberriikides avastatud uutest nakatumise juhtumitest;

Z.

arvestades, et noored naised on üha vastuvõtlikumad HIVi suhtes ning ligi 45 % uutest nakatumistest toimub 15–24aastaste naiste seas;

AA.

arvestades, et on äärmiselt oluline ergutada poliitika ja programmide kavandamise tugevdamist ja laiendamist valdkondades, mis ühendavad seksuaal- ja reproduktiivtervist ning seonduvaid õigusi ning HIVi, et nende programmidega integreerida HIVi/AIDSi ennetusprogrammid ning et HIVi/AIDSi ennetamisest saaks seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu lahutamatu osa;

AB.

arvestades, et kuna naistel puudub piiratud otsustusõiguse tõttu kontroll rahaliste vahendite üle, nende liikumine on piiratud ja neil on kohustus lapsi kasvatada, puutuvad nad sagedamini kokku takistustega juurdepääsul HIVi ennetuse, ravi ja hooldusega seotud teenustele;

1.

kutsub komisjoni ja nõukogu üles rakendama teatist „HIVi/AIDSi vastane võitlus Euroopa Liidus ja naaberriikides aastatel 2009–2013” ja selle juurde kuuluvat tegevuskava, ning sel eesmärgil

intensiivistama nende ennetusstrateegiate rakendamist, mis on suunatud piirkondlikele või kohalikele epidemioloogilistele suundumustele ja vajadustele, ning pingutama ennetuse, testimise, nõustamise, ravi, hoolduse ja toetuse kõigile kättesaadavaks muutmise nimel,

toetama tõhusat reageerimist HIVi/AIDSi probleemile sellistes prioriteetsetes piirkondades nagu enim mõjutatud ELi liikmesriigid, enim mõjutatud ELi naaberriigid ning Venemaa Föderatsioon ja teised SRÜ riigid,

arendama välja vahendid HIV/AIDSi suhtes kõige riskialtimate ja haavatavamate elanikkonnarühmadeni jõudmiseks ja nende toetamiseks kogu Euroopas;

2.

tuletab meelde, et võidelda tuleb HIViga, mitte HIV-viiruse kandjatega;

3.

kutsub nõukogu üles võtma endale Euroopas jätkuvale HIVi epideemiale reageerimisel poliitilise juhtrolli ning töötama iga riigi jaoks välja HIVi vastase võitluse konkreetse tegevuskava ning toetama tulemuslikku reageerimist HIVile naaberriikides, kasutades selleks poliitilist dialoogi, tehnilise suutlikkuse suurendamist ning kodanikuühiskonna kaasatuse toetamist;

4.

kutsub komisjoni ja nõukogu üles andma vajalikke vahendeid, et tagada HIVi ennetustegevuse, testimise, ravi ja toetuse võrdne kättesaadavus, tegeleda nõustamisele, testimisele ja varajasele ravile õigeaegset juurdepääsu takistava häbimärgistamise ning muude takistustega, suurendada teadustegevusse tehtavaid investeeringuid tulemusliku ravi saavutamiseks ning tõhustada selliste liitnakkuste nagu muu hulgas tuberkuloosi ja C-hepatiidi probleemiga tegelemiseks mõeldud vahendeid ja meetmeid, sealhulgas parandada juurdepääsu sõeluuringutele ja tulemuslikule ravile;

5.

kutsub liikmesriike üles vähendama liitnakkuste ohtu ning sel eesmärgil parandama C-hepatiidi, tuberkuloosi ja muude liitnakkuste diagnoosi ning ravi kättesaadavust, ja samaaegselt tunnistama, et naiste vajadus HIVi/AIDSi hoolduse ja ravi järele tuleb rahuldada, sest see aitaks olulisel määral kaasa epideemia pidurdamisele;

6.

kutsub komisjoni ja nõukogu üles edendama varajast diagnoosimist ja hooldust tõenduspõhise testimise ja seotud ravi strateegiate rakendamise abil;

7.

kutsub liikmesriike üles edendama ja toetama jätkuvaid investeeringuid uute ennetustehnoloogiate alastesse teadusuuringutesse (sealhulgas mikrobiotsiidid), mida korraldavad ja haldavad naised;

8.

kutsub komisjoni ja nõukogu üles tagama kodanikuühiskonna ja teadlaskonna kaasamise ELi HIVi/AIDSi vastast võitlust käsitleva teatise ja selle juurde kuuluva tegevuskava rakendamise igasse etappi;

9.

kinnitab veel kord, et kõik HIVi/AIDSi nakatunud isikud peaksid oma päritolust, rahvusest, veendumustest, vanusest, soost, seksuaalsest sättumusest, usust või muust seisundist olenemata saama parimatele standarditele vastavat hooldust ja ravi, mille käigus austatakse nende eraelu puutumatust ja konfidentsiaalsust;

10.

kutsub komisjoni üles arendama ELi ühismeetmeid ja lähenemisviise, et edendada täielikku kinnipidamist inimõigustest ja õigustepõhisest lähenemisest HIVi/AIDSi poliitikale, sealhulgas HIVi/AIDSiga nakatunud inimeste häbimärgistamise ja diskrimineerimise vastu suunatud teabekampaaniad;

11.

kutsub liikmesriike üles võtma kõiki vajalikke meetmeid, et lõpetada HIVi/AIDSi nakatunud isikute diskrimineerimine, edendada ja kaitsta kõiki inimõigusi ning põhivabadusi, pöörama erilist tähelepanu kõigile isikutele, kes võivad HIVi nakatuda või on juba nakatunud, vaatama läbi õigusaktid ja poliitika, mis mõjutavad negatiivselt tulemuslike HIV-programmide elluviimist, ning tagama HIVi/AIDSi nakatanud isikute kaasamine ja esindatus diskrimineerimisvastase poliitika väljatöötamisel; rõhutab, kui oluline on võtta diskrimineerimisega võideldes arvesse soolist aspekti, et töötada välja kõikehõlmav HIVi/AIDSi lähenemisviis;

12.

tunnistab töövõtjate ja töötajate organisatsioonide tohutut potentsiaali, et aidata koostöös valitsusega kaasa HIVi/AIDSi leviku vastasele võitlusele ning toetada HIVi/AIDSi nakatunud töötajaid;

13.

kutsub liikmesriike üles tegema kõik vajaliku HIVi/AIDSi nakatunud isikute mis tahes diskrimineerimise lõpetamiseks kindlustuse saamisel, samuti kindlustustingimuste ja hindade osas;

14.

kutsub liikmesriike üles tagama, et kõigis riiklikes AIDSi programmides ja strateegiates töötatakse välja tugev seos seksuaal- ja reproduktiivtervise ning HIViga seotud teenuste vahel, nagu seda on rõhutatud Cochrane’i uuringus (4) ning uuesti kinnitatud elanikkonna ja arengu rahvusvahelise konverentsi tegevuskava rakendamist jälgiva ÜRO rahvastiku- ja arengukomisjoni 42. istungjärgul;

15.

märgib, et ennetusmeetmed peaksid selgesõnaliselt hõlmama piisavat teavet ja seksuaalkasvatust, juurdepääsu kaitsevahenditele, nagu kondoomid meestele ja naistele, ning seksuaalsuhetes naiste õiguste ja autonoomsuse tugevdamist;

16.

juhib tähelepanu asjaolule, et häbimärgistamine ja diskrimineerimine muudab HIVi/AIDSi leviku vastu võitlemise palju raskemaks;

17.

pooldab kohustusi, mis võeti vastu ÜRO Peaassamblee 2011. aasta kõrgetasemelisel kohtumisel HIVi/AIDSi küsimustes, eelkõige eesmärki tagada 2015. aastaks ravi 15 miljonile HIV-positiivsele isikule kogu maailmas ning 2015. aastaks uute HIVi nakatumiste arvu vähenemine 50 % võrra;

18.

pooldab ÜRO nõudmist, et HIVi programmide rahastamise kohustust tuleb jätkuvalt täita;

19.

pooldab ÜRO nõudmist, et ravimitootjad töötaksid õigeaegselt välja hinnalt vastuvõetavad, kvaliteetsed ja tõhusad retroviirusevastased ravimid, keskendudes eelkõige kulusäästlikele strateegiatele, nimelt geneeriliste ravimite kasutamisele;

20.

kutsub komisjoni ja nõukogu üles tegema vajalikke muudatusi nende kohustuste täitmiseks, mis sätestati ÜRO peaassamblee eriistungjärgu poliitilises deklaratsioonis HIVi/AIDSi kohta;

21.

kutsub komisjoni, nõukogu ja liikmesriike üles täitma oma kohustusi ülemaailmse AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastase võitluse fondi ees ning jätkuvalt toetama selle tööd arenguriikides;

22.

kutsub komisjoni ja nõukogu üles tagama juurdepääsu kvaliteetsetele kõikehõlmavatele seksuaal- ja reproduktiivtervist puudutavatele teenustele, teabele ja tarvetele; on arvamusel, et see peaks muu hulgas hõlmama konfidentsiaalset ja vabatahtlikkuse alusel toimuvat nõustamist, testimist ja ravi HIVi ja kõigi muude sugulisel teel levivate nakkuste puhul; soovimatute raseduste ärahoidmist; rasestumisvastaste vahendite võrdset ja taskukohast kättesaadavust, sealhulgas hädaolukorras; ohutut ja seaduslikku aborti, sealhulgas abordijärgset hooldust; HIVi vertikaalse edasikandumise ennetuseks teostatavat hooldust ja ravi, sealhulgas partneri ja laste jaoks;

23.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ELi liikmesriikidele, ÜRO peasekretärile, UNAIDSile, Maailma Terviseorganisatsioonile ja liikmesriikide valitsustele.


(1)  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0284.

(2)  ELT C 16 E, 22.1.2010, lk 62.

(3)  Maailma Terviseorganisatsioon: „Sooline ebavõrdsus ja HIV” (Gender inequalities and HIV) http://www.who.int/gender/hiv_aids/en/.

(4)  http://www.unfpa.org/webdav/site/global/shared/documents/publications/2008/linkages_evidence.PDF.


11.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 165/48


Neljapäev, 1. detsember 2011
ELi–Ukraina assotsieerimislepingu sõlmimiseks peetavad läbirääkimised

P7_TA(2011)0545

Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2011. aasta resolutsioon Euroopa Parlamendi soovitustega nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele ELi–Ukraina assotsieerimislepingu sõlmimiseks peetavate läbirääkimiste kohta (2011/2132(INI))

2013/C 165 E/07

Euroopa Parlament,

võttes arvesse Euroopa Liidu ja Ukraina vahelist partnerlus- ja koostöölepingut, mis jõustus 1. märtsil 1998. aastal ning plaanitakse asendada assotsieerimislepinguga (1),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1638/2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi (ENPI) loomise kohta (2), ning võttes arvesse Ukraina riiklikku näidisprogrammi ajavahemikuks 2011–2013,

võttes arvesse käimasolevaid läbirääkimisi, mida EL ja Ukraina peavad assotsieerimislepingu üle, sealhulgas läbirääkimisi põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna üle,

võttes arvesse nõukogu 22. jaanuari 2007. aasta järeldusi Ukraina kohta, milles nõukogu võttis vastu läbirääkimisjuhised,

võttes arvesse, et Ukraina on Maailma Kaubandusorganisatsiooni liige ja on seda olnud alates 2008. aasta märtsist,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi presidendi 11. oktoobri 2011. aasta avaldust Ukraina endise peaministri Julija Tõmošenko süüdimõistmise kohta,

võttes arvesse 7. mail 2009. aastal Prahas toimunud idapartnerluse tippkohtumise ühisavaldust,

võttes arvesse hiljutiste ELi ja Ukraina tippkohtumiste tulemusi, sealhulgas 2008. aastal Pariisis toimunud ELi ja Ukraina tippkohtumisel tehtud tunnustavat avaldust, et Ukraina on Euroopa riik, millel on ELi riikidega ühine ajalugu ja ühised väärtused, ning 4. detsembril 2009. aastal Kiievis toimunud ELi ja Ukraina tippkohtumise järeldusi,

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Ukraina kohta, eriti 25. veebruari 2010. aasta resolutsiooni (3), 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni (4), 9. juuni 2011. aasta resolutsiooni (5) ja 27. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni (6),

võttes arvesse välisasjade nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta järeldusi idapartnerluse kohta,

võttes arvesse 22. novembril 2010 vastu võetud ELi–Ukraina viisavabaduse tegevuskava,

võttes arvesse Ukraina ühinemist energiaühenduse asutamislepinguga 1. veebruaril 2011,

võttes arvesse ELi–Ukraina assotsieerimiskava, mis asendas tegevuskava ja mille ELi–Ukraina koostöönõukogu kinnitas 2009. aasta juunis, ning võttes arvesse ELi–Ukraina assotsieerimiskava prioriteete 2011. ja 2012. aastaks,

võttes arvesse 25. mai 2011. aasta ühisteatist „Uus lähenemisviis muutuvale naabrusele” (KOM(2011)0303), ning võttes arvesse välisasjade nõukogu 20. juuni 2011. aasta järeldusi Euroopa naabruspoliitika kohta,

võttes arvesse komisjoni eduaruannet Ukraina kohta, mis võeti vastu 25. mail 2011 (SEK(2011)0646),

võttes arvesse ELi Doonau piirkonna strateegiat,

võttes arvesse kodukorra artikli 90 lõiget 5 ja artiklit 48,

võttes arvesse väliskomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust (A7-0387/2011),

A.

arvestades, et tulevane Ukrainaga sõlmitav assotsieerimisleping sillutab teed ELTLi artikli 217 kohastele uue põlvkonna assotsieerimislepingutele ning hõlmab enneolematul tasemel integratsiooni ELi ja kolmanda riigi vahel; arvestades, et kõnealuse lepingu sõlmimisega kohustub Ukraina rakendama suurt osa ühenduse õigustikust; arvestades, et Ukrainaga peetavad läbirääkimised on Ida-Euroopa piirkonna ühed arenenumad, mistõttu need on eeskujuks kogu Euroopa naabruspoliitikale;

B.

arvestades, et Ukraina on ELi jaoks strateegilise tähtsusega riik; arvestades, et Ukraina suurus, loodusvarad, rahvastik ning geograafiline asend annavad talle Euroopas erilise positsiooni, muutes ta selles piirkonnas oluliseks riigiks, mis mõjutab märkimisväärsel määral kogu kontinendi turvalisust, stabiilsust ja heaolu, ning et seetõttu peaks Ukraina kandma vastavat osa poliitilisest vastutusest;

C.

arvestades, et Ukraina on Euroopa riik ning võib vastavalt ELi lepingu artiklile 49 esitada ELi liikmeks astumise avalduse, nagu iga Euroopa riik, kes järgib demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste ning vähemuste õiguste austamise ja õigusriigi põhimõtteid; arvestades, et ELi–Ukraina assotsieerimislepingu sõlmimine, sealhulgas põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna loomine, on oluline Ukraina ELi liikmeks saamise väljavaate jaoks;

D.

arvestades, et EL pooldab tugevalt stabiilset ja demokraatlikku Ukrainat, kes järgib sotsiaalse ja kaasava turumajanduse, õigusriigi (sealhulgas kohtute sõltumatuse), inimõiguste austamise ja vähemuste kaitse põhimõtteid ning tagab põhiõigused; arvestades, et Ukraina pingutused saavutada siseriiklik poliitiline stabiilsus, luua keskkond, mida iseloomustavad elujõuline poliitiline pluralism, demokraatlikud vabadused ja õigusriigi põhimõtete austamine, ning edendada siseriiklikku reformi, kiirendavad ja lihtsustavad Ukraina ELi liikmeks saamise väljavaate edasist arengut;

E.

arvestades, et Ukraina endisele peaministrile Julija Tõmošenkole 11. oktoobril 2011 seitsmeaastase vanglakaristuse määramine ning teiste ministrite kohtuprotsessid on tekitanud ELis tõsist muret ja neid käsitatakse laialdaselt kas kättemaksuaktidena või osana katsest opositsioonipoliitikuid süüdi mõista ja vangistada, et takistada nende kandideerimist ja valimiskampaaniat tuleva aasta parlamendivalimistel või 2015. aasta presidendivalimistel; arvestades, et seadus, mida valikuliselt kohaldati Tõmošenko suhtes, pärineb nõukogude ajast ning selles nähakse ette kriminaalvastutusele võtmine poliitiliste otsuste eest; arvestades, et praegu Ülemraadas läbivaatamisel oleva seaduse artiklid 364 ja 365 ei vasta ELi ega ÜRO standarditele;

F.

arvestades, et viimasel ajal on väljendatud muret meediavabaduse, kodanikuühiskonna vabaduse, valimiste läbiviimise ja õigusriigi põhimõtete pärast Ukrainas;

G.

arvestades, et Ukraina poliitilised ja riigijuhid on korduvalt kinnitanud oma pühendumust Euroopa integratsioonile ja Ukraina pikaajalisele eesmärgile saada ELi liikmesriigiks ning peavad assotsieerimislepingut üheks põhiliseks vahendiks selle eesmärgi saavutamisel; arvestades, et seda eesmärki toetavad jätkuvalt kõik asjaosalised Ukraina poliitilisel areenil, samuti kodanikuühiskond ja üldsus; arvestades, et laialdasem koostöö Ukraina ja Euroopa Parlamendi liikmete ning Ukraina ja liikmesriikide parlamentide vahel on kiiduväärne näide selle kohta, kuidas erinevad poliitilised jõud teevad koostööd Ukraina ELi liikmeks saamise väljavaate edendamisel, ning et seda koostööd tuleks jätkata;

H.

arvestades, et EL on seadnud Euroopa naabruspoliitikas kesksele kohale inimõigused ja demokraatia;

I.

arvestades, et Ukraina on aktiivselt osalenud Euronesti parlamentaarse assamblee – mis on idapartnerluse parlamentaarne mõõde ning Euroopa Parlamendi ja ELi idapoolsete naaberriikide parlamentide koostööplatvorm – loomises ja töös;

J.

arvestades, et Ukraina ELi liikmeks saamise väljavaade peab põhinema süstemaatiliste ja pöördumatute reformide põhimõttel mitmes olulises institutsioonilises, poliitilises, majanduslikus ja sotsiaalses valdkonnas; arvestades, et olulised reformid on juba läbi viidud või on läbiviimisel, samas kui osa on vaja veel ellu viia; arvestades, et assotsieerimislepingu pakutav raamistik annab Ukrainale olulise kaasajastamise vahendi ja tegevuskava siseriiklike kohalike reformide juhtimiseks, samuti vahendi rahvuslikuks leppimiseks, mis aitab riigil saada üle hiljutistest negatiivsetest suundumustest, vähendada lõhesid Ukraina ühiskonnas ja ühendada see ELi liikmeks saamise väljavaate nimel, mille aluseks on demokraatia, õigusriigi, inimõiguste ja hea valitsemistava väärtused;

K.

arvestades, et Ukrainat tuleks tunnustada tublide majandustulemuste, sealhulgas oma eelarvepuudujäägi vähendamise, kulude piiramise ja pensionireformi eest, mis on soodustanud riigile parema krediidireitingu andmist ja suurendanud välismaiseid otseinvesteeringuid;

L.

arvestades, et assotsieerimislepingul on positiivne mõju Ukraina ettevõtluskeskkonnale, kuna sellega sätestatakse ühised eeskirjad ja standardid ELi ja Ukraina ettevõtjatele, suurendades seega investeeringute prognoositavust ja majanduslikku kindlust Ukrainas; arvestades, et assotsieerimislepingu aluseks on vastavus rahvusvahelistele maksunormidele; arvestades, et positiivset mõju tugevdaks veelgi korruptsioonivastaste õigusaktide täielik ja tulemuslik rakendamine;

M.

arvestades, et Venemaa Föderatsioon avaldab Ukrainale tugevat survet, et ta loobuks ELiga põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna loomisest ning ühineks selle asemel tolliliiduga, kuhu kuuluvad Venemaa, Valgevene ja Kasahstan; arvestades, et see on pretsedenditu juhtum ELi suhetes välispartneritega ning arvestades, et need on riigid, mis ei kuulu Maailma Kaubandusorganisatsiooni, kuid on siiski Ukraina toodete peamised eksporditurud; arvestades, et põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubanduspiirkond on kaasajastamise vahend ning arvestades, et selle sõlmimine annab Ukrainale majanduslikke eeliseid, mille tähtsus aja jooksul kasvab;

N.

arvestades, et Ukraina tähistas hiljuti oma iseseisvuse 20. aastapäeva; arvestades, et Ukraina uus haritud põlvkond ei ole kogenud nõukogude aega ning on väga euroopameelne ja tagab riigi moderniseerimise;

O.

arvestades, et Ukraina tänane poliitiline olukord, eriti kodanikuvabaduste ja õigusriigi valdkonnas, on vastuolus läbirääkimisel oleva ELi–Ukraina assotsieerimislepingu vaimuga;

1.   esitab assotsieerimislepingu üle käimasolevate läbirääkimiste kontekstis nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele järgmised soovitused:

a)

võtta seisukoht, et ELi ja Ukraina sidemete tugevdamine ning Ukrainale ELiga ühinemise väljavaate avamine on väga oluline ja vastab kummagi poole huvidele; tunnustada Euroopa Liidu lepingu artiklist 49 lähtudes Ukraina püüdeid, tingimusel et täidetakse kõik kriteeriumid ning muu hulgas järgitakse demokraatia, inimõiguste, põhivabaduste ja õigusriigi põhimõtteid;

b)

saavutada vajalik edasiminek, et saavutada ELi–Ukraina assotsieerimislepingu kiire parafeerimine, soovitatavalt 2011. aasta lõpuks, kui see on võimalik; tagada samal ajal kooskõlas Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 2011. aasta resolutsioonis esitatud nõudmistega, et see oluline algatus idapartnerluse raames oleks kooskõlas Ukraina võetud kohustusega viia ellu vajalikud reformid ning tugevdada demokraatlikke väärtusi, inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid;

c)

määrata hiljuti edasilükatud kohtumiseks president Janukovõtšiga uus toimumisaeg enne kavandatavat ELi–Ukraina tippkohtumist detsembris 2011, kuna see on oluliseks võimaluseks käsitleda Ukraina valitsusele esitatud tõsiseid küsimusi ning taastada konstruktiivne dialoog, mis võiks viia assotsieerimislepingu parafeerimiseni, kui allesjäänud tehniliste ja oluliste poliitiliste takistuste kõrvaldamisel saavutatakse arvestatavat edu;

d)

püüelda selle poole, et nõukogu allkirjastaks lepingu 2012. aasta esimesel poolel, ning teha kõik ratifitseerimisprotsessi puudutavad dokumendid Euroopa Parlamendile ja riikide parlamentidele kättesaadavaks hiljemalt 2012. aasta lõpuks, eeldusel et õigusriigi põhimõtete järgimise nõue ja muud nõuded, mis esitati Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 2011. aasta resolutsioonis, on täidetud;

e)

anda Ukrainale nii lepingu ettevalmistamise kui ka rakendamise ajal piisavalt rahalist, tehnilist ja õiguslikku abi ning tugevdada Ukraina haldussuutlikkust igasuguse kättesaadava abi suurendamise teel selles valdkonnas; kasutada sel eesmärgil paremini terviklikku institutsioonide väljaarendamise programmi ning kaaluda kõrgetasemelise ELi nõuanderühma loomist, et abistada Ukrainat riigi püüdlustes viia oma õigusaktid vastavusse ELi õigusaktidega; seejuures peaks igasuguse abi eeltingimuseks olema Ukraina haldussuutlikkuse suurendamiseks mõeldud reformide hinnang, mille tulemused on avaldatud sõltumatute ELi ja Ukraina ekspertide koostatavates aastaaruannetes;

f)

luua riigiteenistujate ja kohtutöötajate vahetusprogramm, et lihtsustada assotsieerimislepingu rakendamist, eriti põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna loomist;

g)

aidata Ukraina ametiasutustel teavitada Ukraina elanikke assotsieerimislepingu kasulikkusest, et suurendada toetust reformikavale; avalikustada lepingu sisu üldsusele võimalikult kiiresti;

h)

avada Ukrainas võimalikult kiiresti ELi teabebüroo, mis töötab nii Ukraina üldsuse teadlikkuse tõstmise eesmärgil ELi toimimise ning selle poliitikapõhimõtete ja väärtuste valdkonnas kui ka ELi programmidest suurema osavõtmise lihtsustamise eesmärgil;

Institutsioonilised aspektid / poliitiline dialoog

i)

töötada välja selged kaitsemeetmed ja võimalik mehhanism kogu assotsieerimislepingu ajutiseks peatamiseks juhul, kui selle keskseid ja aluspõhimõtteid eiratakse või tahtlikult rikutakse;

j)

nõuda tungivalt, et Ukraina president ja valitsus viiksid riigi poliitilise, õigusliku ja haldusliku olukorra vastavusse sellega, mis lepiti kokku assotsieerimiskavas, ning edendada head valitsemistava ja õigusriigi põhimõtete järgimist kui ELi ja Ukraina vaheliste suhete aluspõhimõtteid; tagada, et Julija Tõmošenkol ja teistel opositsiooniliidritel võimaldatakse nüüdsest peale kasutada oma õigust osaleda täiel määral poliitilises tegevuses ja Ukraina eelseisvatel valimistel;

k)

tugevdada ELi ja Ukraina vahel olemasolevat koostööraamistikku inimõiguste ja põhivabaduste kaitse alal;

l)

abistada Ukrainat põhjaliku kohtureformi läbiviimisel kooskõlas ELi standarditega, et hoida ära õigusemõistmise valikuline kasutamine ning tagada sõltumatu, õiglane, erapooletu ja läbipaistev kohtumenetlus, millega tagatakse, et kohtuprotsesse ei saa kasutada poliitilistel eesmärkidel ja need viiakse läbi õigusriigi põhimõtteid rangelt järgides; luua selleks Ukraina ja ELi eksperte kaasav ühismehhanism, milles osalevad Veneetsia komisjoni esindajad; luua täiendavad koolitus- ja vahetusprogrammid justiits- ja siseküsimuste ning julgeoleku valdkonnas, eesmärgiga rakendada ELi parimaid tavasid õigusriigi põhimõtete alal;

m)

abistada Ukraina ametivõime riigi põhiseaduse ja valimisseaduse reformimisel vastavalt Veneetsia komisjoni ja OSCE/ODIHRi soovitustele; tagada nende soovituste sihipärane, kaasav ja igakülgne rakendamine, kaasates nii opositsioonierakondi kui ka kodanikuühiskonda, et vältida eelnevate valimiskampaaniate käigus ilmnenud puudusi; rõhutada seoses sellega meediavabaduse ja kodanikuühiskonna vabaduse tähtsust ning tagada, et Ukraina ametivõimud hoiduvad igasugustest katsetest kontrollida otseselt või kaudselt riigi massiteabevahendites esitatava teabe sisu;

n)

lisada assotsieerimislepingusse põhjalik parlamendi ja Euroopa välisteenistuse vaheline mehhanism, mis võimaldaks anda korrapäraselt üksikasjalikku teavet lepingu rakendamisel ja eriti selle eesmärkide saavutamisel saavutatud edu kohta; nimetatud mehhanism peaks sisaldama järgmisi osi:

teave ELi võetud meetmete ja vastu võetud seisukohtade kohta seoses lepingu rakendamisega;

Euroopa välisteenistuse eduaruanded, milles esitatakse ELi ja Ukraina võetud meetmete tulemused, pöörates erilist tähelepanu riigis inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete osas valitsevale olukorrale;

o)

rõhutada kõigi Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste täideviimise tähtsust ja juhtida Ukraina ametivõimude tähelepanu selles kohtus Ukraina vastu menetluses olevate kohtuasjade suurele arvule;

p)

toetada vajalikke reforme ja tagada, et Ukraina ametivõimud seavad üheks oma prioriteediks korruptsioonivastase poliitika väljaarendamise koos huvide konflikte reguleerivate asjakohaste õigusaktidega;

q)

tagada, et Ukraina ametivõimud teevad üldsusele kättesaadavaks endiste kommunistlike salateenistuste arhiivid, kuna see on oluline eduka rahvusliku leppimise saavutamiseks, eriti pidades silmas 20. sajandil toime pandud hirmutegusid;

r)

rõhutada, et põhiseadusliku reformi protsessi osana on oluline, et Ukraina ratifitseeriks Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi;

s)

võtta vajalikke meetmeid, et edendada dialoogi ELi ja Ukraina eri erakondade vahel, ning ergutada Ukrainas dialoogi erakondade vahel ning kodanikuühiskonna esindajate, sotsiaalpartnerite ja rahvusvähemustega;

t)

tagada, et vaheleping sisaldaks sätteid koostöö kohta lepingupoolte kodanikuühiskondade vahel, et neil oleks võimalik kasutada oma õigusi ja kujuneda assotsieerimislepingu põhjal mõjukateks osalisteks;

u)

OSCE raamistikku täielikult ära kasutades lisada kõrgeimaid rahvusvahelisi ja ELi standardeid kajastavad standardsed tingimuslikud sätted inimõiguste kaitse ja edendamise kohta ning õhutada Ukraina ametivõime edendama rahvusvähemuste liikmete õigusi, järgides Euroopa Nõukogu rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni ja ELi põhiõiguste hartat;

Majandusalane ja valdkondlik koostöö

v)

tugevdada lepingu osana Ukraina ja ELi vahelist koostööd energeetika valdkonnas; püüelda ELi ja Ukraina vaheliste täiendavate lepingute sõlmimise poole, mille eesmärk on tagada mõlema poole energiaga varustamine, sealhulgas usaldusväärne ja mitmekesine nafta ja gaasi transiidisüsteem ning ühine reageerimismehhanism juhuks, kui Venemaa Föderatsiooni nafta- ja gaasitarnetes tekivad häired või tarned katkevad;

w)

anda vajalikku tehnilist abi energiasektoris, et aidata Ukrainal oluliselt parandada ja moderniseerida oma elektrivõrku ja energiatõhusust, ning tagada, et Ukraina ametivõimud järgivad täiel määral ajavahemiku 2010–2015 energiatõhususe programmis seatud eesmärke ning jätkavad oma energiavajaduse katmiseks uuenduslike ja keskkonnateadlike lahenduste rakendamist; abistada samal ajal Ukraina ametivõime läbirääkimistel Venemaalt gaasi tarnimist reguleerivate tingimuste üle, tagamaks et Ukraina gaasikaubandus Venemaaga on kooskõlas ELi kaubavahetusstandardite ja hindadega;

x)

võtta teadmiseks, et kuigi teenuste liberaliseerimine ja energiasektorisse investeerimine oleks ELile kasulik, võib kohustuste võtmine seoses konkreetsete energiateenustega tuua kaasa ka teatud riskid, kuna Ukraina ettevõtjaid kontrollivad energiasektori liidrid võivad kasutada vabakaubanduslepingut selleks, et saada kontroll ELi edastusvõrkude üle;

y)

nõuda meetmete võtmist ELi ja Ukraina energiajulgeoleku parandamiseks kahepoolsete mehhanismide kasutuselevõtmise teel, mis tagaksid varase hoiatamise ning väldiksid energiaga ja sellega seotud toorainetega varustamise katkestusi;

z)

tagada geograafiliste tähiste ja Euroopa patentide tunnustamine;

aa)

rõhutada, kui tähtis on ELi jaoks, et Ukraina tagaks oma territooriumil mürgiste ja tuumajäätmete nõuetekohase kõrvaldamise, kaitstes sellega toidu ohutust;

ab)

tõhustada noorte- ja tudengivahetuse alast koostööd ning stipendiumiprogrammide arendamist, võimaldades ukrainlastel seeläbi õppida tundma ELi ja selle liikmesriike ning vastupidi;

ac)

tagada, et assotsieerimisleping kajastab kõige rangemaid keskkonnastandardeid, pidades muu hulgas silmas Doonau piirkonna strateegiat; panna veelgi suuremat rõhku piirkondlikule koostööle Musta mere piirkonna ja Ukraina aktiivsele osalemisele ELi seda piirkonda puudutavas poliitikas, sealhulgas osana tulevasest ELi Musta mere strateegiast;

ad)

töötada välja konkreetsed vahendid (nagu kodanikuühiskonna platvorm) eesmärgiga toetada Ukraina kodanikuühiskonda, arvestades selle elulist tähtsust demokratiseerimisprotsessis, näiteks teadlikkuse tõstmisel ning sotsiaalse ja poliitilise osalemise suurendamisel;

ae)

tagada, et tervishoiureformi rakendamisel tehtava koostöö raames käsitletakse ravimatuid haigusi põdevate haigete tervishoiuvajadusi, sealhulgas pakkudes tehnilist abi vastava tervishoiu- ja ravimipoliitika reformimiseks kooskõlas rahvusvaheliste standardite ja parimate tavadega;

Kaubandusküsimused

af)

tunnustada suuri jõupingutusi, mida Ukraina valitsus on teinud tõkete üldise kõrvaldamise ja geograafiliste tähiste kohandamise osas ning seoses sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete, konkurentsi ja tehniliste kaubandustõketega, aga ka põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna läbirääkimiste käigus saavutatud kõige tagasihoidlikumaid saavutusi valdkondades, nagu investeeringud, teenused, põllumajandus, energia ja eksporditõkked;

ag)

kutsuda Ukrainat üles hoiduma eksporditollide ja muude ekspordipiirangute kohaldamisest, sest need suurendaks hindade volatiilsust ELi turgudel;

ah)

tagada, et suhkrule avatud tariifikvoodid ei tooks kaasa soovimatut kolmnurkkaubandust ega pettusi;

ai)

rõhutada, et lepingu osaks peab olema ka loomade heaolu peatükk, kindlustades nii võrdsed konkurentsitingimused ELi ja Ukraina põllumajandustootjatele;

aj)

võtta teadmiseks, et säästev areng on üks 2011.–2013. aasta riiklikus näidisprogrammis käsitletavatest esmatähtsatest valdkondadest; soovitab sellest tulenevalt lisada säästva arengu peatüki vabakaubanduspiirkonna lepingusse;

ak)

rõhutada, et säästvat arengut käsitlev peatükk peaks sisaldama sätet, mis puudutab Ukraina lubadust austada Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) suuniseid rahvusvaheliste ettevõtete kohta ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kolmepoolset deklaratsiooni rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika kohta;

al)

valmistuda lepingu rakendumiseks koos Ukrainaga, tagamaks et kohustused, mis ei ole seotud eeltingimustega ega anna koheseid tagajärgi, eelkõige loomade heaolu valdkonnas, saaksid teoks ja avaldaksid pikemaajalist tuntavat mõju; nõuda, et vabakaubanduslepingu rakendumisega kaotataks lõpuks kõikides tööstusvaldkondades tariifsed tõkked täielikult, ilma mis tahes negatiivsete loetelude või impordikvootideta, ning et sellest tulenevalt kaotataks tulemuslikult nii eksporditollimaksud kui ka impordi- ja ekspordipiirangud; võimaldada Ukrainal kasutada liberaliseerimisjärgset kohanemisfondi, nagu on ette nähtud Euroopa naabruspoliitika riiklikus näidisprogrammis aastateks 2011–2013, ning tehnilist abi seoses tolliküsimustega ja geograafiliste tähiste kohandamisega;

am)

nõuda jätkuvalt, et Ukraina viiks läbi poliitilisi ja majandusreforme, mis tooksid kaasa infrastruktuuride moderniseerimise, eelkõige energia- ja transpordisektoris; aitaks ettevõtlussektorit, lihtsustades eeskätt juurdepääsu laenudele ja maale ning hõlbustades ja kiirendades maksukogumist ja tolliprotseduure, eelkõige tehes märkimisväärseid edusamme sellistes valdkondades nagu käibemaksu tagastamine eksportijatele, tollivormistus ja impordilubade andmise menetlus (eelkõige mis puudutab maksustamist, dokumenteerimisnõudeid ja toote sertifitseerimiseks proovide võtmist); kõrvaldaks bürokraatia ja korruptsiooni; jõustaks õigusriigi põhimõtted ja demokraatia; kaaluks väiksemad tehingukulusid ja turvalisi menetlusi – eelkõige VKEde jaoks –, pidades meeles, et need on kaubandussuhete väljakujundamise olulised eeltingimused, ning parandaks õigusakte materiaalse vara ja intellektuaalomandi kaitse valdkonnas ja looks tulemuslikumad mehhanismid ettevõtete õiguste ja kaebuste kaitsmiseks kohtus;

an)

nõuda, et Ukraina parandaks põhjalikult investeerimiskliimat välisinvestorite jaoks, eelkõige lahendaks kiiresti riigieelarve võlgnevuse probleemi, mille puhul võlgu ollakse juriidilistele isikutele seoses enammakstud käibemaksu tagastamise hilinemisega, ning tagaks sammude astumise selleks, et sellised olukorrad edaspidi ei korduks; muuta tolliprotseduure tulemuslikumaks (eelkõige vähendada levinud praktikat, kus Ukrainasse imporditavate kaupade tolliväärtust tõstetakse ebaõiglaselt);

ao)

edendada ettevõtlust ja VKEde arengut makromajandusliku koostöö abil;

ap)

rõhutada, et Ukraina ei tohiks välisinvesteeringute ligimeelitamiseks vähendada tööstandardite kaitset;

aq)

nõuda vastavalt ELTLi artikli 218 lõike 5 sätetele otsuse tegemist, millega antakse luba assotsieerimislepingu olulise osa moodustava vabakaubanduslepingu sätteid enne selle jõustumist ajutiselt kohaldada;

Õigus, vabadus ja turvalisus

ar)

teha aktiivset tööd Ukraina ja ELi vahelise viisavabaduse kehtestamise suunas selle asemel, et jätta see pikaajaliseks plaaniks, tingimusel et Ukraina täidab viisavabaduse tegevuskavas sätestatud vajalikud tehnilised kriteeriumid; kinnitada vahe-eesmärgina kehtivate viisatasude kaotamine; ning võtta jalgpalli Euroopa meistrivõistluste ajal kasutusele asjakohased meetmed eesmärgiga kasutada seda kindlat üritust kui viisavabaduse katseaega;

as)

ergutada Ukrainat tegutsema konstruktiivselt 5+2 kõnelustel, eesmärgiga aidata leida püsiv lahendus Transnistria konfliktile;

at)

tugevdada Ukraina potentsiaali rändevoogude ja piiride haldamisel keskse partnerina ning kavandada edasisi ühismeetmeid võitluses organiseeritud kuritegevuse vastu;

au)

nõuda, et assotsieerimislepingusse lisataks kiirkorras sätted pettuste ja aktsiisiga maksustatavate toodetega salakaubitsemise takistamiseks kooskõlas ELi sisejulgeoleku strateegiaga ning võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni ebaseadusliku kauplemise vastast lisaprotokolli;

av)

tõhustada koostööd integreeritud piirihalduse valdkonnas, kasutades kõrgeimaid ELi standardeid ning arendades suutlikkust, et võidelda tulemuslikumalt piiriülese kuritegevuse, ebaseadusliku rände, inimkaubanduse ja ebaseadusliku kauplemise vastu;

aw)

toetada lähenemist piirkondlikes ja rahvusvahelistes küsimustes, konfliktide ärahoidmist ja kriisiohjamist ning tugevdada kooskõlastamist julgeolekuohtude vastases võitluses;

*

* *

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos Euroopa Parlamendi soovitustega nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele ning teavitamise eesmärgil Ukraina ametivõimudele.


(1)  EÜT L 49, 19.2.1998, lk 3.

(2)  ELT L 310, 9.11.2006, lk 1.

(3)  ELT C 348 E, 21.12.2010, lk 1.

(4)  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0444.

(5)  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0272.

(6)  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0472.


11.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 165/56


Neljapäev, 1. detsember 2011
Tolli ajakohastamine

P7_TA(2011)0546

Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2011. aasta resolutsioon tolli ajakohastamise kohta (2011/2083(INI))

2013/C 165 E/08

Euroopa Parlament,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta määrust (EÜ) nr 450/2008, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ajakohastatud tolliseadustik) (1),

võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrust (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (2),

võttes arvesse komisjoni 2. juuli 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (3),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta otsust nr 70/2008/EÜ tolli ja kaubanduse paberivaba keskkonna kohta (4),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta otsust nr 624/2007/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tollialane tegevusprogramm (Toll 2013) (5),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2005. aasta määrust nr 648/2005/EMÜ, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (6),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrust (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (7),

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2007. aasta otsust 2007/668/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse poolt ajutist liikmele omaste õiguste ja kohustuste teostamist Maailma Tolliorganisatsioonis (8),

võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse teatavate intellektuaalomandi õiguste kaitsmisega seotud ülesannete, sealhulgas avaliku ja erasektori esindajatest koosneva Euroopa võltsimis- ja piraatlusalase vaatluskeskuse moodustamine, andmist Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (KOM(2011)0288),

võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus intellektuaalomandiõigusi käsitlevate tollialaste õigusaktide rakendamise kohta (KOM(2011)0285),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkulepet (9),

võttes arvesse oma 10. mai 2011. aasta resolutsiooni komisjoni 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta (10),

võttes arvesse oma 8. märtsi 2011. aasta resolutsiooni üldise tooteohutuse direktiivi läbivaatamise ning turujärelevalve kohta (11),

võttes arvesse oma 19. juuni 2008. aasta resolutsiooni tolliliidu 40. aastapäeva kohta (12),

võttes arvesse oma 5. juuni 2008. aasta resolutsiooni kaubanduspoliitika rakendamise kohta tõhusate impordi- ja ekspordieeskirjade ja -menetlustega (13),

võttes arvesse oma ühenduse transiidisüsteemi uurimiskomisjoni raportit (jaanuar 1996 – märts 1997),

võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 1/2010 „Kas impordi lihtsustatud tolliprotseduure kontrollitakse mõjusalt?”,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahel 28. mail 1997. aastal allkirjastatud tollikoostöö ja tolliküsimustes vastastikuse abistamise lepingut (14),

võttes arvesse USA Sisejulgeolekuministeeriumi ja Euroopa Komisjoni vahel 23. juunil 2011. aastal allkirjastatud ühisavaldust tarneahela turvalisuse kohta,

võttes arvesse aruannet intellektuaalomandiõigusi käsitlevate ELi tollialaste õigusaktide rakendamise kohta – tulemused ELi piiril – 2010, Euroopa Komisjon – maksundus ja tolliliit,

võttes arvesse komisjoni aruannet „Programmi „Toll 2013” vahehindamine” (KOM(2011)0537),

võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Lõpphinnang programmile „Toll 2007” vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. veebruari 2003. aasta otsuse nr 253/2003/EÜ (millega võetakse vastu ühenduse tollitegevusega seotud tegevusprogramm („Toll 2007”)) artiklile 19” (KOM(2008)0612),

võttes arvesse komisjoni teatist tolliliidu arengustrateegia kohta (KOM(2008)0169),

võttes arvesse komisjoni teatist tolli vastumeetmete kohta uusimatele suundumustele võltsingu- ja piraatkaubanduse vallas (KOM(2005)0479),

võttes arvesse eduaruannet lastilendude julgestuse tugevdamise kohta (nõukogu dokument 11250/11),

võttes arvesse Euroopa Liidu intellektuaalomandi õiguste rikkumisega võitlemise tollialast tegevuskava aastateks 2009–2012 (nõukogu dokument 5345/09),

võttes arvesse nõukogu 23. oktoobri 2009. aasta resolutsiooni tugevdatud tollikoostöö strateegia kohta (15),

võttes arvesse nõukogu 14. mai 2008. aasta järeldusi tolliliidu arengustrateegia kohta,

võttes arvesse 16. juulil 2011. aastal toimunud kuulamist „Ajakohastatud toll ja siseturg”,

võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni tellitud uuringut „Tollikoostöö vabadus-, turvalisus- ja õigusküsimustes. Tollikontrolli roll ELi välispiiri haldamisel”, mis avaldati 2011 aasta mais,

võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja eelarvekontrollikomisjoni arvamusi (A7-0406/2011),

A.

arvestades, et tõhus tolliliit on üks olulisi Euroopa integratsiooni nurgakivisid ning kaupade vaba liikumise, majandusarengu ja kasvu alus siseturul;

B.

arvestades, et tollil on oluline roll ohutuse ja julgeoleku tagamisel, tarbijate ja keskkonna kaitsmisel, maksude täieliku laekumise kindlustamisel, pettuste- ja korruptsioonivastase võitluse tugevdamisel ning intellektuaalomandiõiguste järgimise tagamisel;

C.

arvestades, et toll, asudes sobivalt piiril, saab anda tõhusa panuse tagamaks, et ELi sisenevad ainult ohutud kaubad;

D.

arvestades, et toll mängib endiselt olulist rolli ELi finantshuvide kaitsmisel, kuigi tollimaksude kogumise tähtsus on viimastel aastatel vähenenud;

E.

arvestades, et viimased lennulastiga seotud julgeolekuintsidendid tõestavad, et keskendumine julgeolekule on asjakohane ning tolliasutused peavad jääma terrorismiohu suhtes valvsaks;

F.

arvestades, et võlts- ja piraatkaupade import ELi põhjustab tulude vähenemist ja rikub intellektuaalomandi õigusi; arvestades, et võltstooted võivad kujutada tõsist ohtu Euroopa tarbijate ohutusele ja tervisele;

G.

arvestades, et toll peab hakkama saama suurenevate impordi-, ekspordi- ja transiiditehingute mahtudega, samal ajal kui ressursid on endiselt piiratud, ning seetõttu on eriti tähtis tõhus ja tulemuslik riskijuhtimine;

H.

arvestades, et e-toll, eelkõige keskne tollivormistus, on tolli ajakohastamise ja lihtsustamise üks peamisi aspekte;

I.

arvestades, et sujuv, lihtne ja hästitoimiv tollisüsteem on kaupade liikuvuse ja kaubanduse võimaldamiseks siseturul hädavajalik, eriti VKEde jaoks;

J.

arvestades, et äärmiselt oluline on saavutada sobiv tasakaal tollikontrolli ja seadusliku kaubanduse hõlbustamise vahel; arvestades, et volitatud ettevõtja staatus peaks usaldusväärsetele ettevõtjatele käegakatsutavat kasu pakkuma;

Tollialane strateegia

1.

on seisukohal, et 2008. aastal vastu võetud ühenduse ajakohastatud tolliseadustik oli tähtaegade osas väga kõrgelennuline, ning leiab, et uus õigusakti ettepanek peab püüdlema tõeliselt praeguse olukorra parandamise poole, pakkudes ELi ettevõtjatele ning eriti VKEdele selgelt lisandväärtust;

2.

on veendunud, et ELi tollistrateegia ja tollieeskirjade ajakohastamine peaks olema oluline poliitiline prioriteet sellele ambitsioonile vastava eelarvega, kuna ajas vastupidav tollipoliitika koos hästitoimivate, tõhusate ja lihtsustatud tollimenetlustega aitab oluliselt kaasa ELi globaalse konkurentsivõime suurendamisele ja usaldusväärsetele kaubandussuhetele kolmandate riikidega;

3.

rõhutab fakti, et hästitoimival tollipoliitikal on võtmeroll intellektuaalomandiõiguste kaitsmises ja võitluses kaupade ja võltstoodete ebaseadusliku siseturule toomise vastu ning seetõttu parandab see Euroopa tarbijate ohutust ja julgeolekut;

4.

nõuab, et tugevdataks võitlust tolliregulatsioonide rikkumiste ja ohtude vastu, mida kujutavad endast salakaubavedu, organiseeritud kuritegevus, korruptsioon, terrorism ja muud kuriteod, pöörates erilist tähelepanu Maailma Tolliorganisatsiooni nende soovituste rakendamisele, mis puudutavad riskijuhtimist, seadusliku kaubanduse kaitsmist ja turvalisust, partnerluste arendamist automatiseeritud tollisüsteemide piirkonna ettevõtjatega, võitlust korruptsiooni vastu, ühtse liidese põhimõtte kehtestamist ning teabe ja teadmiste vahetust tolliasutuste vahel;

5.

on veendunud, et tolli ülesandeid ja kuvandit tuleks kohandada ajakohastatud tolliseadustiku nõuetele, et toll saaks arengule uut hoogu ja suudaks saavutada oma maksimaalse tulemuslikkuse;

6.

on seisukohal, et kuna tollile antakse järjest enam ülesandeid, peaksid liikmesriigid eraldama nende jaoks piisavalt ressursse; on seisukohal, et tolli hädavajaliku ajakohastamise saavutamiseks on oluline eraldada kooskõlas eelarveraamistikega piisavalt rahalisi vahendeid tolliprotseduuridele ja tolliga seonduvatele protsessidele, eelkõige IT-süsteemide väljatöötamisele; on seisukohal, et selleks, et võimaldada tollil oma esmaseid ülesandeid täita, tuleks erilist rõhku panna olemasolevate piiratud vahendite kasutamisele riskijuhtimise valdkonnas, turu ja ühiskonna kaitse ja turvalisuse tagamisele ning piirikaitsele Euroopa Liidu välispiiridel;

7.

väljendab muret selle üle, et ELi tolliõigusaktide erinev tõlgendamine riikides loob ettevõtjate jaoks bürokraatlikke takistusi, millel on Euroopa konkurentsivõimele negatiivsed tagajärjed ja mis nõrgendab ELi võimet hallata tõhusat riskipõhist lähenemist nõuete täitmisele; kutsub seega liikmesriike täielikult pühenduma tolli ajakohastamise protsessile ja eelkõige ELi tolliõigusaktide ühtsele kohaldamisele; nõuab lisaks, et komisjon rakendaks viivitamata kõiki vajalikke meetmeid tagamaks ELi tolliõigusaktide tõrgeteta ja ühtlustatud kohaldamine kogu ELis;

8.

palub komisjonil esitada 2012. aasta juuniks Euroopa Parlamendile aruanne ELi tolliõigusaktide liikmesriikidepoolse täitmise hetkeolukorra kohta, koos tegevuskavaga tuvastatud puudujääkide kõrvaldamiseks; on seisukohal, et seda ülesannet täites peaks komisjon konsulteerima ettevõtjatega;

9.

märgib, et tolliameteid tuleb ajakohastada, luues selleks tulemustele suunatud haldussüsteemi, rakendades kvaliteedikontrolli meetodeid, mis põhinevad rahvusvahelistel standarditel ja end õigustanud meetoditel ning parandades sisejärelevalvesüsteemi ja organisatoorse riski juhtimist, võttes arvesse töö- ja teavitusprotsesse;

10.

tunnistab, et toll on rahvusvahelise kaubanduse seisukohalt äärmiselt oluline; tunnistab sellega seoses reguleerivat rolli, mida täidab WTO leping tolliväärtuse määramise kohta, mille eesmärk on kehtestada kaupade õiglase, ühetaolise ja erapooletu hindamise süsteem tolli eesmärgil, välistades sellega avatud ja õiglast kaubandust takistada võivate suvaliste ja fiktiivsete tolliväärtuste kasutamise;

11.

peab vajalikuks võtta meetmeid tolli moderniseerimiseks, lihtsustada näiteks tollialaseid õigusakte ning muuta tollisüsteemid elektrooniliseks ja koostalitlusvõimeliseks, mis aitaks lihtsustada kaubandustavasid, ning seda tuleks teha võimalikult kiiresti, ning peab samuti vajalikuks tõhustada maksupolitsei ennetus- ja uurimistegevuse koordineerimist Euroopa tasandil; soovib, et ajakohastatava tolliseadustikuga kinnitataks tollideklaratsioonide kaotamise keskset rolli kaubanduse hõlbustamisel;

Konkurentsivõime tagamine ja riskijuhtimine

12.

on arvamusel, et ELi majandusliku konkurentsivõime suurendamiseks on ülioluline lihtsustada, ühtlustada ja ajakohastada tollialaseid õigusakte ja tolliprotseduure ning kasutada nüüdisaegseid ja tõhusaid infotehnoloogia vahendeid; on seisukohal, et ajakohastatud tolli üks suurimaid saavutusi on prognoositavus ettevõtjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) jaoks, mis omakorda soodustab majanduskasvu;

13.

võtab teatavaks, et uute tolliprotseduuride ja ajakohastatud e-tolli nõuetega kohanemiseks võib vaja minna märkimisväärseid investeeringuid; rõhutab, et protseduurid ja nõuded peavad olema mõistlikud, et mitte luua mittevajalikku koormust eelkõige VKEdele; rõhutab vajadust vähendada bürokraatiat ja kulusid VKEde jaoks;

14.

on arvamusel, et tollikontroll peaks olema suunatud eelkõige kõrge riskiga saadetistele, samas kui madala riskiga saadetised tuleks kiiresti vabasse ringlusse lubada; rõhutab sellega seoses riskijuhtimise tehnikate olulist rolli ning toetab kindlalt elektrooniliste tollivormistussüsteemide kasutuselevõtmist ja edasist ajakohastamist;

15.

on seisukohal, et tulemuslik riskijuhtimine sõltub asjakohase teabe õigeaegsest kogumisest elektroonilise töötluse käigus ning tagab ohutuse ja avaliku julgeoleku;

16.

rõhutab, et tarneahela julgeolekut käsitlevate õigusaktide võimalikul tulevasel laiendamisel peab alati rakendama täielikult riskipõhist lähenemisviisi, suunates nii dokumentide kui ka füüsilise kontrolli ainult kõrge riskiga saadetistele;

17.

on seisukohal, et 27 liikmesriigiga tõhusalt toimivas liidus on vaja kindlaks määrata ühine kohustuslik kaupade füüsilise kontrolli kord, mis kehtiks kõikidele liidu ühtse turu erinevatele piiriületuskohadele (sadamad, lennujaamad, maismaapiir);

18.

tunnistades tarneahela turvalisuse tähtsust, peab USA seaduste kohaselt nõutavat 100 %-lise skaneerimise nõuet liiga koormavaks ja ülemäära kulukaks, kuivõrd selle tegelik kasu on küsitav, ning kavatseb jätkata Atlandi-ülest seadusandjate dialoogi USAga, et saavutada nende seaduste tühistamine või muutmine;

Ajakohastatud toll

Ajakohastatud tolliseadustiku rakendamine

19.

rõhutab, et ajakohastatud tolliseadustik on oluline vahend, mis võimaldab muuta tolliprotseduure sujuvamaks ja neid tõeliselt ühtlustada, et liidu majandust tugevdada; on seisukohal, et ajakohastatud tolliseadustiku rakendussätted peaksid selgelt kajastama ajakohastatud tolliseadustiku põhimõtteid; on mures, et mõned olulised rakendussätted on alles arutamisel ning infotehnoloogia struktuuri käsitlevaid strateegilisi otsuseid ei ole veel tehtud;

20.

on veendunud, et ajakohastatud tolliseadustik saavutab oma täieliku mõju vaid siis, kui seda toetavad korralikult väljatöötatud ja uusimad infotehnoloogia süsteemid; usub kindlalt, et kõik edasised infotehnoloogiaalased investeeringud peaksid lähtuma ajakohastatud tolliseadustiku kesksetest põhimõtetest;

21.

rõhutab, et ettevõtjad peavad aegsasti saama juurdepääsu liikmesriikide asjaomastele nõuetele, kuna ka nemad vajavad aega oma infotehnoloogiliste rakenduste väljatöötamiseks ja rakendamiseks; rõhutab seoses sellega, et ajakohastatud tolliseadustiku kohaldamise uue tähtaja määramisel peab arvesse võtma riikide haldusasutuste ja ettevõtjate tehnilist ja rahalist võimekust uute süsteemide rakendamiseks;

22.

tunneb heameelt selle üle, et ajakohastatud tolliseadustiku sätted on kavas ühtlustada Lissaboni lepinguga volituste delegeerimise ja rakendusvolituste andmist käsitlevate sätete valdkonnas; rõhutab, et kõnealune uus süsteem on näide Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel hiljuti saavutatud tasakaalust, kuna eelkõige delegeeritud aktide osas on mõlemad institutsioonid asetatud võrdsesse olukorda;

23.

tunnistab, et ajakohastatud tolliseadustiku kohaldamise edasilükkamine on asjakohane; palub komisjonil, koostöös liikmesriikidega ning võttes arvesse peamiselt seoses IT-süsteemide väljatöötamisega kogetud raskusi, uurida võimalusi kehtestada ajakohastatud tolliseadustiku ühtse kohaldamise uueks tähtajaks 2016. aasta, sidudes edasilükkamise otseselt vajalike julgeolekugarantiidega;

Keskne tollivormistus ja ühtlustamine

24.

rõhutab Euroopa Liidu välispiiride ühtse haldamise olulisust; kordab oma üleskutset komisjonile ja liikmesriikidele ühtlustada ühelt poolt tollikontrollisüsteeme ning teiselt poolt sanktsioone;

25.

toetab kindlalt täielikult asjakohastel IT-süsteemidel põhineva keskse tollivormistuse ideed, mis on ajakohastatud tolliseadustiku üks põhilisi aspekte, ning avaldab kahetsust edusammude puudumise pärast selle idee rakendamisel; tuletab meelde keskset rolli, mis tollil keskses vormistusmenetluses olema peaks;

26.

kutsub liikmesriike üles keskse tollivormistuse ideed kindlalt toetama, kuna üksnes täielikult ühtlustatud tollieeskirjade, teabevahetussüsteemide ja andmeesitusviiside abil on võimalik tagada keskse tollivormistuse edukas rakendamine;

27.

peab kahetsusväärseks asjaolu, et käibemaksueeskirjade lihtsustamine edeneb aeglaselt ning käibemaksu ja aktsiisi kogumises esineb probleeme, kuid need valdkonnad on tõeliselt keskse tollivormistussüsteemi jaoks otsustavalt tähtsad; nõuab ühtlasi suuremat koostööd ja parimate tavade vahetamist seoses imporditud kaupadelt käibemaksu kogumise, tollipunktide lahtiolekuaegade, lõivude ning liidu tolliseadustiku nõuetele mittevastavuse korral kohaldatavate sanktsioonidega, kuna esinevad erinevused moonutavad kaubavoogude liikumist;

28.

on seisukohal, et tollieeskirjades ja -protseduurides peab olema teatud paindlikkus, et võimaldada liikmesriikidel jätkata võimaluse korral oma lähenemisviisi kujundamist seoses logistika kiiruse, keerukuse ja tolli läbivate kaupade mahuga;

Volitatud ettevõtja staatus

29.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles parandama tolliteenuste kvaliteeti seoses ettevõtjate ja teiste isikutega ning vähendama nende halduskoormust; toetab komisjoni jõupingutusi julgustada ettevõtjaid kogu ELis taotlema volitatud ettevõtja staatust; on siiski mures, et volitatud ettevõtja staatuse saamiseks vajalikud märkimisväärsed investeeringud võivad osutuda ettevõtjatele, eriti VKEdele tõsiseks takistuseks; palub komisjonil kaaluda volitatud ettevõtja staatuse taotlemise menetluse lihtsustamist;

30.

palub komisjonil ja liikmesriikidel teha ettepanekuid konkreetsete lisasoodustuste andmise kohta volitatud ettevõtja sertifikaati omavatele ettevõtjatele, mis innustaksid ettevõtjaid nimetatud sertifikaati taotlema; on arvamusel, et sellist reaalset kasu võiks anda eeskätt halduskoormuse või -kulude oluline vähendamine, näiteks üldjuhul volitatud ettevõtja vabastamine tollivõla tagatise esitamisest ning tollimaksude ja käibemaksu tasumise hõlbustamine;

31.

palub komisjonil eelkõige kaaluda kauba saabumise ja lähetamise eelteadete esitamisest vabastamist nii impordi kui ekspordi korral eriti usaldusväärsete osapoolte, näiteks volitatud ettevõtjate puhul, ning võimaldada tehingupõhistest tollideklaratsioonidest loobumist enesehindamise ja kohapealse tollivormistuse raames;

32.

juhib siiski tähelepanu kõigile ajakohastatud tolliseadustiku artiklis 14 sätestatud vajalikele eeldustele volitatud ettevõtja staatuse saamiseks, sealhulgas varasem kinnipidamine tolli- ja maksunõuetest, asjakohast tollikontrolli võimaldava rahuldava äri- ja vajaduse korral ka transpordiandmete haldamise süsteemi olemasolu, tõestatud maksejõulisus, praktilised pädevusstandardid või tööalane kvalifikatsioon, mis on otseselt seotud läbiviidava tegevusega ning ohutus- ja julgeolekustandardid;

33.

peab oluliseks, et kõik liikmesriigid tagaksid volitatud ettevõtjate kohtlemise kõikides ühenduse tolliterritooriumi tollipunktides kontrolli ühtsuse ja vastastikuse tunnustamise seisukohalt võrdselt;

34.

nõuab, et komisjon lisaks ajakohastatud tolliseadustikku rangemad nõuded Euroopa Liidu tolliesinduse teenuse pakkujatele, et tõsta selliste vahendajate professionaalsust ja vastutust ning sätestada selged eeskirjad, mis reguleeriksid suhteid tolliagendi ja ekspedeerimisettevõtete vahel, et muuta tolliagendid selliste väikese ja keskmise suurusega importijate toetajaks, kellel puudub võime rakendada Euroopa volitatud ettevõtja programmidega analoogseid tollinõuetele vastamise programme;

35.

väljendab heameelt ELi ja Jaapani vahelise volitatud ettevõtjate vastastikust tunnustamist käsitleva koostöölepingu kehtimahakkamise üle; julgustab komisjoni alustama samasuguste lepingute sõlmimise teemal läbirääkimisi ka teiste tähtsate partnerite, eeskätt USA, Kanada, Hiina ja Venemaaga, võttes seejuures täielikult arvesse Euroopa Parlamendi rolli, ning kaasama selle teema ka kahepoolsete kaubanduslepingute läbirääkimistesse, et muuta volitatud ettevõtja staatus ELi ettevõtjate jaoks kasulikumaks;

Lihtsustamine ja erandid

36.

tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle lihtsustada tolliprotseduure impordi ja ekspordi valdkonnas;

37.

palub komisjonil loobuda ka tulevikus eraldi teadetest niinimetatud kohapealse tollivormistuse raames ja sätestada kaupade vabastamine ilma tolliameti osaluseta, et tagada tõrgeteta toimimine eelkõige täppisajastatud saadetiste puhul;

38.

juhib tähelepanu asjaolule, et mitmetes liikmesriikides kasutavad eeskätt VKEd alla 1 000 euro väärtuses impordi- ja ekspordisaadetiste puhul suulisi tollideklaratsioone, nagu ühenduse tolliseadustik võimaldab;

39.

ergutab hetkel paljudes liikmesriikides väikesaadetiste impordi ja ekspordi tollirakenduste puhul kehtivate maksuvabastuste või erandite säilitamist ja laiendamist kogu ELile – näiteks kuni 1 000 euro suuruse summa korral – ning nende sisseviimist kauba saabumise ja lähetamise eelteadete valdkonda, sest selle lihtsustatud menetluse kaotamine suurendaks märkimisväärselt VKEde haldus- ja finantskoormust ning oleks seega vastuolus Euroopa Liidu eesmärgiga vähendada bürokraatiat; nõuab, et suuliste tollideklaratsioonide võimalus jääks ajakohastatud tolliseadustiku rakenduseeskirjades alles;

40.

nõuab senikehtivate ekspordiks müümist ning teatud autori- ja litsentsitasude tolliväärtuse hulka arvestamist käsitlevate sätete säilitamist, kuna on seisukohal, et nende sätete põhjendamatu muutmine tooks kaasa tolliväärtuse suurenemise, mis omakorda põhjustaks maksukoormuse tõusu;

Mittesooduspäritolu

41.

palub komisjonil säilitada põhimõte, et kauba mittesooduspäritolu määratakse kindlaks vastavalt kohale, kus toimus selle viimane oluline majanduslikult põhjendatud töötlemine;

42.

tunneb muret arengusuuna üle, mille kohaselt soovitakse kehtestada mittesooduspäritolu käsitlevad eeskirjad import- ja eksportkauba erinevate päritolu määratlemise meetoditega;

43.

rõhutab, et täiendavate päritolueeskirjade kehtestamisel tuleks hoiduda tarbetu halduskoormuse tekitamisest ettevõtjate jaoks ning võtta arvesse rahvusvahelise kaubanduse hõlbustamise olulisust;

44.

rõhutab samas, et kolmanda riigi pädeva ametiasutuse väljastatud mittesooduspäritolu eksporditõendit peaks EL tunnustama ka edaspidi;

45.

toetab mittesooduspäritolu puudutavate loetelul põhinevate eeskirjade rakendamist ainult erijuhtudel, mida käsitatakse erandina; nõuab kehtivate, ühenduse tolliseadustiku rakendussätete lisades 10 ja 11 sätestatud eeskirjade säilitamist ja loetelul põhinevate kriteeriumide edasisest teistele toodetele laiendamisest loobumist, et hoida ära tolliasutuste ja ettevõtjate halduskoormuse märkimisväärne tõus, mida ei kompenseeri majanduslik tulu;

46.

nõuab esmamüügieeskirjade säilitamist ja ettevõtjatele märkimisväärseid kulusid tekitava riskianalüüsiga seotud kulude kirjendamise ärajätmist; tunneb muret käesoleval ajal tehinguväärtuse kindlaksmääramiseks tehtavate ettepanekute üle, mis ei vasta ühenduse tolliterritooriumile ekspordiks müümise nõuetele ja kujutavad endast pigem paradigma vahetust ühenduse tolliterritooriumile importimiseks müümise suunas, mis ei ole kooskõlas GATTi tolliväärtuse määramise kokkuleppega;

Tolli roll tooteohutuse tagamisel, finantshuvide ja intellektuaalomandiõiguste kaitsel

Tooteohutus

47.

ergutab tolli- ja turujärelevalveasutusi ning ettevõtteid tihedamale koostööle, et kõrvaldada sihtliikmesriigi piiril ohtlikud ja/või nõuetele mittevastavad tooted; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama ametnikele vastav väljaõpe, et ohtu kujutavate toodete väljaselgitamine oleks veelgi tulemuslikum;

48.

tunneb heameelt edusammude üle tooteohutuse valdkonda käsitlevate impordikontrolli suuniste väljatöötamisel ja palub komisjonil neid pidevalt ajakohastada, kontrollida nende rakendamist ja hoida Euroopa Parlamenti kursis kõnealuse valdkonna edasise arenguga;

49.

palub komisjonil kaaluda avaliku andmebaasi loomist, kuhu liikmesriigid saaksid esitada teavet tollikontrolli abil kinnipeetud ohtlike toodete kohta;

Finantshuvid

50.

toonitab, et laekumised tollimaksudest moodustavad olulise osa ELi traditsioonilistest omavahenditest, ulatudes koos suhkrumaksudega 2011. aastal 16 777 100 000 euroni, ning et tõhus tollisüsteem on ELi finantshuvide kaitsmisel esmase tähtsusega; rõhutab, et tolli nõuetekohasel toimimisel on otsesed tagajärjed käibemaksu arvutamisele, mis on veel üks ELi eelarvetulu tähtis allikas;

51.

rõhutab, et rikkumiste ja pettuste ennetamine tollisfääris nõuetekohaste kontrollide abil ei kaitse mitte üksnes liidu finantshuvisid, vaid sellel on olulised tagajärjed ka siseturule, kuna sellega kõrvaldatakse nõutavast vähem tollimakse maksvate või väiksemaid summasid deklareerivate ettevõtjate eelised nende ees, kes seda ei tee;

52.

toetab liikmesriikide jõupingutusi maksu- ja tollikorra tugevdamiseks ning maksukogumise suutlikkuse tõstmiseks, korruptsiooni-, maksupettuse- ja ebaseaduslike rahavoogude vastaste rahvusvaheliste lepingute tõhustamiseks ning finantsalase läbipaistvuse parandamiseks; toetab lisaks ulatuslikumat teabevahetust kehtivate tollialaste õigusaktide osas;

53.

tuletab meelde, et komisjoni eesmärk on panna liikmesriikide tolliasutused tegutsema nii, nagu nad oleksid üksainus tolliasutus, tagades võrdväärsed tulemused kõikjal liidu tolliterritooriumil; juhib tähelepanu asjaolule, et seda ei ole võimalik saavutada ilma koostalitusvõimelise kommunikatsiooni- ja infovahetussüsteemita liikmesriikide ja komisjoni tasandil; taunib äärmiselt aeglast edasiminekut selles vallas; juhib tähelepanu asjaolule, et kontroll peab kaupade ja ettevõtjate valikul põhinema ühiselt kokku lepitud normidel ja usaldusväärsetel riskihindamiskriteeriumitel;

54.

nõuab, et ELi naaberriikide tolliasutustega tehtaks tihedamat koostööd ning vahetataks aktiivsemalt teavet ja häid tavasid tolli ajakohastamisel ning salakaubanduse ja tollialase korruptsiooniga võitlemisel;

55.

väljendab heameelt 2009. aastal kasutusele võetud lihtsustatud tollikontrolli süsteemi üle ning tunnustab selle tähtsust rahvusvahelise kaubanduse edendamisel; rõhutab, et impordi puhul kasutatakse ELi tollipoliitika ühe peamise elemendina laialdaselt lihtsustatud tolliprotseduure, tänu millele vähenevad enne kauba vabastamist tolliformaalsused ja -kontroll; tuletab meelde, et 70 % kõigist tolliprotseduuridest on lihtsustatud; kahetseb siiski, et kõnealused menetlused on kaasa toonud põhjendamatul tasemel kahjusid liidu eelarvele ning ELi kaubanduspoliitika rikkumisi;

56.

märgib murelikult, et Euroopa Kontrollikoda on avastanud lihtsustatud tolliprotseduuride ebapiisava kontrolli ja auditeerimise liikmesriikides; rõhutab seetõttu kontrollisüsteemi asjakohase rakendamise tähtsust ning kutsub komisjoni üles seda protsessi hoolikalt jälgima, et vältida kahju ELi eelarvele ning kaubanduspoliitika sätete rikkumist;

57.

palub, et komisjon tagaks liikmesriikide tasandil ettevõtjate nõuetekohase auditi teostamise enne lihtsustatud tolliprotseduuri kasutamiseks loa andmist ning piisavad järelauditid, et vähendada traditsiooniliste omavahendite kadude ohtu;

58.

tuletab meelde, et tollikontroll peaks põhinema riskianalüüsil, milleks kasutatakse muu hulgas ka automatiseeritud andmetöötlussüsteeme, ning juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Kontrollikoja audiitorite arvates saavad ELi finants- ja kaubanduspoliitilisi huvisid piisavalt kaitsta üksnes tollideklaratsioonide töötlemisega integreeritud automatiseeritud riskiprofiilid; taunib asjaolu, et automatiseeritud riskiprofiilid traditsiooniliste omavahendite ja ühise kaubanduspoliitikaga seotud küsimustes on kasutusele võetud vaid üksikutes liikmesriikides; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks olukorra lahendamiseks vajalikke meetmeid;

59.

kordab oma seisukohta, mis on esitatud parlamendi 10. mai 2011. aasta resolutsiooni (komisjoni 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta) III osas, mis käsitleb kontrollikoja eriaruannet „Kas impordi lihtsustatud tolliprotseduure kontrollitakse mõjusalt?”.

Intellektuaalomandiõigused

60.

märgib, et komisjon on hiljuti esitanud ettepaneku võtta vastu määrus intellektuaalomandiõigusi käsitlevate tollialaste õigusaktide rakendamise kohta, ning on veendunud, et toll võib anda tõhusa panuse intellektuaalomandiõiguste kaitsesse; rõhutab, et täiustatud tolliseadustik võimaldab pidada kinni tooted, mis on sattunud intellektuaalomandiõiguse rikkumise eest kahtluse alla, ning loob sel viisil intellektuaalomandi õiguste kaitset käsitleva liidu õigusraamistiku ühe alustala;

61.

toetab Euroopa võltsimis- ja piraatlusalase vaatluskeskuse raames tehtud tööd ning ergutab keskuse potentsiaali täielikult ära kasutama; peab sellega seoses kiiduväärseks seda, et komisjon on hiljuti esitanud ettepaneku võtta vastu määrus, milles käsitletakse teatavate intellektuaalomandi õiguste kaitsmisega seotud ülesannete andmist Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused);

Läbipaistvus

62.

ergutab komisjoni täiel määral järgima Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkulepet koostöö ja teabe vahetamise parandamise valdkonnas, eelkõige selles osas, mis puudutab komisjoni kohtumisi riiklike ekspertidega;

63.

toetab komisjoni jõupingutusi hõlbustada ettevõtjate ja liikmesriikide suhtlust; soovitab siiski teha täiendavaid parandusi, eelkõige nõuab tungivalt, et komisjon avaldaks riiklike ekspertidega toimuvate kohtumiste kohta kogu asjakohase teabe ja kõik dokumendid, niipea kui need on kättesaadavad, et võimaldada ettevõtjate esindajatele ja kõigile tollivaldkonna arengust huvitatud kodanikele otsene juurdepääs kõnealustel kohtumistel peetud arutelude ülevaadetele; on veendunud, et see tooks eelkõige kasu VKEdele, tagaks läbipaistvuse ja tõstaks üldsuse teadlikkust tolliga seotud teemadest;

Koostöö

64.

on veendunud, et tolli, turujärelevalveasutuste ja ettevõtluse vaheline seotus on ülitähtis ning peaks põhinema läbipaistvuse, järjekindluse, sidususe ja ennustatavuse põhimõtetel; on seisukohal, et kõik osapooled peaksid tunnistama ja austama teiste poolte vajadusi, olukorda ja ootusi ning ühendama teadmised, erialapädevuse ja mitmekesised oskused, et saavutada optimaalne toimimine ja tulemused;

65.

on seisukohal, et kõigil liikmesriikidel peaksid olema kasutusel ametlikud mehhanismid tolli ja erasektori vaheliseks läbipaistvaks dialoogiks; palub tollil ja erasektoril kindlaks teha parimad koostöötavad ja edendada neid, ning innustab mõlemaid osapooli hindama koostööd ja töötama välja vajalikke hindamisvahendeid probleemide tuvastamiseks ja võimalike lahenduste pakkumiseks;

66.

on seisukohal, et tollivormistust tuleks sujuvamaks muuta, kaasates protsessi võimalikult varakult kõik asjaomased ametiasutused; toetab seetõttu kindlalt kooskõlastatud piirihaldust ja ühtse liidese põhimõtet tolli vastutusalas koos vajalike seadusandlike meetmetega;

67.

rõhutab, et ühtse kontrollpunkti põhimõtet tuleks tõhusalt kohaldada, tagades selle, et kõik asjaomased ametiasutused kontrollivad kaupu ainult korra;

68.

on arvamusel, et tollitöötajate oskusi, teadmisi ja kogemusi tuleks pidevalt arendada ja täiustada, kuna need on kõrgekvaliteediliste tolliprotseduuride eelduseks; toetab liikmesriike ja komisjoni nende töös tolliametnike regulaarse koolitamise edendamisel;

69.

palub liikmesriikidel ja komisjonil luua ühised tegevusplatvormid ning rõhutab vajadust kindlustada piisav väljaõpe tolliametnikele ja ettevõtjatele, et tagada ELi eeskirjade ühtne kohaldamine ja tarbijate parem kaitsmine;

70.

rõhutab, et seadusandlike algatuste kaalumisel on erilise tähtsusega uurimistöö; peab kiiduväärseks ja toetab kindlalt ELi ülikoolides ja uurimisasutustes tehtud tööd, mis aitab kaasa tolliametnike akadeemilisele koolitusele; innustab liikmesriike tagama asjakohaste akadeemiliste programmide kättesaadavust tollikutse tipptaseme edendamiseks;

71.

palub komisjonil ja liikmesriikidel uurida võimalusi tollialase koostöö tihendamiseks, sealhulgas muude pädevate asutustega, ning veelgi suuremaks ühtlustamiseks, et parandada tolliliidu toimimist; palub komisjonil seda küsimust kaaluda programmi „Toll 2013” järelmeetmete raames;

72.

on veendunud, et programmi „Toll 2013” järelmeetmed peaksid toetama eelkõige ELi tolliõigusaktide ühtset rakendamist ning tasakaalustatud lähenemisviisi Euroopa konkurentsivõimele kaasaaitamiseks, tagades samal ajal ohutuse ja julgeoleku;

73.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles parandama tolliprotseduuride korraldamist Euroopa Liidu välispiiridel, looma paremaid tingimusi seadusliku ettevõtluse, rahvusvahelise kaubanduse ning isikute ja kaupade kiire liikumise jaoks, vaatama üle ELi välispiiride tolliametite infrastruktuuri, võttes arvesse ühenduse tolliseadustiku rakendussätteid, varustama tolliametid ajakohaste järelevalveseadmetega ning tagama, et neid vahendeid kasutatakse tõhusalt tollikontrollide käigus;

74.

rõhutab, et rahvusvahelise kaubanduse lihtsustamiseks ning tollipettuse ja võltsimise vastu võitlemiseks on oluline tugevdada tollikoostööd Venemaa ning idapartnerluses ja Euroopa–Vahemere piirkonna partnerluses osalevate riikidega;

75.

ergutab komisjoni töötama Maailma Tolliorganisatsioonis välja mitmepoolse koostöö- ja koordineerimise kava selleks, et kehtestada ühised normid ja eeskirjad, mis parandaksid tolli- ja piiriprotseduuride turvalisust ja tõhusust ning vähendaksid kulusid normide ja heade tavade jagamise kaudu;

76.

on seisukohal, et Doha vooru raames sõlmitav kokkulepe kaubavahetuse lihtsustamiseks tuleks kasuks Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmesriikidele, kuna see suurendaks õiguskindlust ning vähendaks kaubandusega seotud kulusid; kutsub seega komisjoni üles 15.–17. detsembril 2011. aastal Genfis toimuvat ministrite konverentsi silmas pidades omalt poolt sellise kokkuleppe sõlmimist ergutama;

77.

rõhutab vajadust jälgida, et kolmandates riikides teostatavat seaduslikku tollikontrolli ei kasutataks teatud juhtudel EList saabuvatele kaupadele uute mittetariifsete tõkete de facto loomise vahendina;

*

* *

78.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.


(1)  ELT L 145, 4.6.2008, lk 1.

(2)  EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

(3)  EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

(4)  ELT L 23, 26.1.2008, lk 21.

(5)  ELT L 154, 14.6.2007, lk 25.

(6)  ELT L 117, 4.5.2005, lk 13.

(7)  ELT L 218, 13.8.2008, lk 30.

(8)  ELT L 274, 18.10.2007, lk 11.

(9)  ELT L 304, 20.11.2010, lk 47.

(10)  ELT L 250, 27.9.2011, lk 63.

(11)  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0076.

(12)  ELT C 286 E, 27.11.2009, lk 20.

(13)  ELT C 285 E, 26.11.2009, lk 1.

(14)  EÜT L 222, 12.8.1997, lk 17.

(15)  ELT C 260, 30.10.2009, lk 1.


II Teatised

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

Euroopa Parlament

Neljapäev, 1. detsember 2011

11.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 165/68


Neljapäev, 1. detsember 2011
Georgios Toussase parlamendiliikme puutumatuse äravõtmise taotlus

P7_TA(2011)0524

Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2011. aasta otsus Georgios Toussase puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2011/2057(IMM))

2013/C 165 E/09

Euroopa Parlament,

võttes arvesse Georgios Toussase puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas 9. veebruaril 2011. aastal Pireuse esimese astme kohtu 7. piirkonna kohtunik Ilias Stavropoulos ja millest anti teada Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 9. märtsil 2011. aastal,

olles vastavalt kodukorra artikli 7 lõikele 3 Georgios Toussase 19. septembril 2011 ära kuulanud,

võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklit 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta, 15. ja 21. oktoobri 2008. aasta ning ja 19. märtsi 2010. aasta otsuseid (1),

võttes arvesse Kreeka Vabariigi põhiseaduse artikli 62 sätteid,

võttes arvesse kodukorra artikli 6 lõiget 2 ja artiklit 7,

võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A7-0410/2011),

A.

arvestades, et Pireuse esimese astme kohtu 7. piirkonna kohtunik on taotlenud Euroopa Parlamendi liikme Georgios Toussase puutumatuse äravõtmist, et tal oleks võimalik viia läbi kriminaalmenetlus; menetlus algatati Pireuse jaoskonnakohtu prokuratuuri korraldusel seoses väidetava usalduse kuritarvitamisega, mille tulemusel sündis üle 147 000 euro kahju (Kreeka karistusseadustiku artikkel 390 ja seaduse 1608/1950 artikkel 1) ja mille kohta anti korraldus viia läbi kohtulik uurimine (Kreeka kriminaalmenetluse seadustiku artiklid 246, 248 ja 250);

B.

arvestades, et kohtunik kavatseb kõnealuses kohtuasjas kutsuda Georgios Toussase kostjana tunnistust andma ja vastama tema vastu esitatud ülalnimetatud süüdistustele vastavalt Kreeka kriminaalmenetluse seadustiku artiklitele 270, 271 ja 273;

C.

arvestades, et seetõttu on asjakohane soovitada parlamendiliikme puutumatus kõnealusel juhul ära võtta;

1.

otsustab Georgios Toussase puutumatuse ära võtta;

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Kreeka Vabariigi pädevale ametiasutusele ja Georgios Toussasele.


(1)  Otsus kohtuasjas 101/63: Wagner v. Fohrmann ja Krier, EKL 1964, lk 195; otsus kohtuasjas 149/85: Wybot v. Faure ja teised, EKL 1986, lk 2391; otsus kohtuasjas T-345/05: Mote v. Euroopa Parlament, EKL 2008, lk II-2849; otsus liidetud kohtuasjades C-200/07 ja C-201/07: Marra v. De Gregorio ja Clemente, EKL 2008, lk I-7929; otsus kohtuasjas: T-42/06 Gollnisch v. Euroopa Parlament (ELT C 134, 22.5.2010, lk 29).


11.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 165/69


Neljapäev, 1. detsember 2011
Luigi de Magistrise parlamendiliikme puutumatuse kaitsmise taotlus

P7_TA(2011)0525

Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2011. aasta otsus Luigi de Magistrise puutumatuse ja eesõiguste kaitsmise taotluse kohta (2011/2076(IMM))

2013/C 165 E/10

Euroopa Parlament,

võttes arvesse Luigi de Magistrise 31. märtsi 2011. aasta taotlust, millest anti teada Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 6. aprillil 2011. aastal, tema puutumatuse kaitsmiseks seoses Napoli (Itaalia) kohtus käimasoleva menetlusega,

võttes arvesse kirjalikke esildisi, mis Luigi de Magistris on vastavalt kodukorra artikli 7 lõikele 3 esitanud,

võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklit 8 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta, 15. oktoobri 2008. aasta, 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta ja 6. septembri 2011. aasta otsuseid (1),

võttes arvesse kodukorra artikli 6 lõiget 3 ja artiklit 7,

võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A7-0412/2011),

A.

arvestades, et Euroopa Parlamendi liige Luigi de Magistris on palunud kaitsta tema parlamendiliikme puutumatust seoses Itaalia kohtus käimasoleva menetlusega;

B.

arvestades, et Luigi de Magistrise taotlus on seotud Napolis asuva ja planeerimise ning pinnaseparandustöödega tegeleva ettevõtte Bagnolifutura SpA poolt tema kohta Napoli kohtus esitatud hagiavaldusega seoses tema koostatud ja tema veebilehel avaldatud pressiteadetega;

C.

arvestades, et vastavalt hagiavaldusele olid pressiteadetes tehtud avaldused laim, millest tulenevalt esitati kahju hüvitamise nõue;

D.

arvestades, et pressiteated avaldati veebilehel ajal, mil Luigi de Magistris oli Euroopa Parlamendi liige, olles selleks valitud 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimistel;

E.

arvestades, et nimetatud pressiteadetes avaldas Luigi de Magistris teavet Euroopa Komisjonile suunatud täiendava kirjaliku küsimuse kohta, milles ta palus lisateavet 2009. aasta mais komisjoni täheldatud riigihanke eeskirjade rikkumiste kohta, ning arvestades, et ta palus esitada ka rohkem üksikasju väidetava riiklike vahendite raiskamise kohta Napolis, kus Bagnolifutura tegutseb;

F.

arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artiklile 8 ei või Euroopa Parlamendi liikmeid üle kuulata, nende suhtes tõkendit kohaldada ega neid kohtumenetlusele allutada nende poolt oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häälte tõttu;

G.

arvestades, et vastavalt parlamendi tavale ei takista asjaolu, et kohtumenetlus kuulub tsiviil- või haldusõiguse kohaldamisalasse või et see sisaldab teatavaid tsiviil- või haldusõiguse valdkonda jäävaid aspekte, iseenesest selle artikliga antud puutumatuse kohaldamist;

H.

arvestades, et juhtumi asjaolud, nii nagu need on esitatud hagiavalduses ja Luigi de Magistrise kirjalikes esildistes õiguskomisjonile, näitavad, et tehtud avaldustel on otsene ja ilmselge seos Luigi de Magistrise kui Euroopa Parlamendi liikme kohustuste täitmisega;

I.

arvestades, et Luigi de Magistris täitis seega asjaomaste pressiteadete avaldamisega oma kohuseid Euroopa Parlamendi liikmena;

1.

otsustab kaitsta Luigi de Magistrise puutumatust ja eesõigusi;

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Itaalia Vabariigi pädevale ametiasutusele ja Luigi de Magistrisele.


(1)  Otsus kohtuasjas 101/63: Wagner vs. Fohrmann ja Krier, EKL 1964, lk 195; otsus kohtuasjas 149/85: Wybot vs. Faure ja teised, EKL 1986, lk 2391; otsus kohtuasjas T-345/05: Mote vs. parlament, EKL 2008, lk II-2849; otsus liidetud kohtuasjades C-200/07 ja C-201/07: Marra vs. De Gregorio ja Clemente, EKL 2008, lk I-7929; otsus kohtuasjas T-42/06: Gollnisch vs. parlament (EKLis seni avaldamata) ning otsus kohtuasjas C-163/10 Patriciello (EKLis seni avaldamata).


11.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 165/70


Neljapäev, 1. detsember 2011
Kodukorra muutmine seoses Euroopa Parlamendi liikmete majanduslikke huve ja huvide konflikti käsitleva käitumisjuhendiga

P7_TA(2011)0540

Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2011. aasta otsus kodukorra muutmise kohta seoses Euroopa Parlamendi liikmete majanduslikke huve ja huvide konflikti käsitleva käitumisjuhendiga (2011/2174(REG))

2013/C 165 E/11

Euroopa Parlament,

võttes arvesse presidendi 31. augusti 2011. aasta kirja,

võttes arvesse parlamendiliikmete käitumisjuhenditega tegeleva juhatuse töörühma, esimeeste konverentsi ja juhatuse soovitusi Euroopa Parlamendi liikmete käitumisjuhendi kohta, mille juhatus kinnitas 6. juulil 2011 ja esimeeste konverents 7. juulil 2011,

võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7,

võttes arvesse kodukorra artikleid 211, 212 ja 215,

võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A7-0386/2011),

1.

otsustab teha kodukorras järgmised muudatused;

2.

teeb peasekretärile ülesandeks kohandada vastavalt kodukorra X lisa, viies selles esinevad viited I lisale vastavusse I lisa vastavate sätetega käesolevast otsusest tulenevas versioonis;

3.

otsustab, et need muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2012. aastal;

4.

märgib, et kui vastavalt kodukorrale korraldatakse ümber mõni parlamendi organ ametiaja keskel, siis kodukorra I lisas oleva käitumisjuhendi artiklis 7 käesolevast otsusest tulenevalt ette nähtud nõuandekomiteed ei saa moodustada enne 2012. aasta jaanuari lõppu; otsustab sellega seoses, et parlamendiliikmetel on 90 päeva pärast käitumisjuhendi jõustumist aega esitada artiklis 4 ette nähtud majanduslike huvide deklaratsioon ning et käesoleva otsuse jõustumise ajal kehtivate kodukorra sätete alusel esitatud deklaratsioonid kehtivad kuni nimetatud ajavahemiku lõpuni; otsustab lisaks, et viimati nimetatud sätteid kohaldatakse ka kõigi parlamendiliikmete suhtes, kelle mandaat algab sellel ajavahemikul;

5.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

KEHTIV TEKST

MUUDATUSETTEPANEK

Muudatusettepanek 1

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 1

1.   Parlament kehtestab parlamendiliikmete majanduslike huvide läbipaistvust reguleeriva eeskirja, mis lisatakse kodukorrale.

1.   Parlament kehtestab parlamendiliikmete majanduslike huvide läbipaistvust reguleeriva eeskirja käitumisjuhendina , mis võetakse vastu parlamendiliikmete häälteenamusega vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 232 ja lisatakse kodukorrale.

Muudatusettepanek 2

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 19

Võttes otsuse vastu antud häälte kolmeviiendikulise enamusega ja tingimusel, et esindatud on vähemalt kolm fraktsiooni, võib esimeeste konverents teha parlamendile ettepaneku lõpetada parlamendi presidendi, asepresidendi, kvestori, parlamendikomisjoni esimehe või aseesimehe, parlamentidevahelise delegatsiooni juhi või asejuhi või mõne muu parlamendis valitud ametikandja volitused, kui esimeeste konverents on arvamusel, et kõnealune parlamendiliige on süüdi rängas eksimuses. Parlament kiidab ettepaneku heaks antud häälte kahekolmandikulise enamusega ja parlamendi koosseisu häälteenamusega.

Võttes otsuse vastu antud häälte kolmeviiendikulise enamusega ja tingimusel, et esindatud on vähemalt kolm fraktsiooni, võib esimeeste konverents teha parlamendile ettepaneku lõpetada parlamendi presidendi, asepresidendi, kvestori, parlamendikomisjoni esimehe või aseesimehe, parlamentidevahelise delegatsiooni juhi või asejuhi või mõne muu parlamendis valitud ametikandja volitused, kui esimeeste konverents on arvamusel, et kõnealune parlamendiliige on süüdi rängas eksimuses. Parlament võtab otsuse nimetatud ettepaneku kohta vastu antud häälte kahekolmandikulise enamusega ja parlamendi koosseisu häälteenamusega.

 

Kui raportöör rikub kodukorrale lisatud Euroopa Parlamendi liikmete majanduslikke huve ja huvide konflikti käsitlevat käitumisjuhendit, võib komisjon, kes ta nimetas, esimehe algatusel ja esimeeste konverentsi ettepanekul lõpetada nimetatud volitused. Esimeses lõigus sätestatud häälteenamusi kohaldatakse vajalike muudatustega nimetatud menetluse igal etapil.

Muudatusettepanek 3

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 32 – lõige 2

2.   Kõnealuste rühmade tegevus ei tohi olla selline, mida võiks pidada Euroopa Parlamendi või selle organite ametlikuks tegevuseks. Fraktsioonid võivad soodustada rühmade tegevust logistilise toetuse andmise teel, tingimusel et järgitakse juhatuse poolt vastu võetud rühmade moodustamise eeskirjas sätestatud tingimusi. Rühmad deklareerivad välistoetuse vastavalt I lisale.

2.   Kõnealuste rühmade tegevus ei tohi olla selline, mida võiks pidada Euroopa Parlamendi või selle organite ametlikuks tegevuseks. Fraktsioonid võivad soodustada rühmade tegevust logistilise toetuse andmise teel, tingimusel et järgitakse juhatuse poolt vastu võetud rühmade moodustamise eeskirjas sätestatud tingimusi.

 

Rühmad peavad deklareerima igasuguse rühmale antud rahalise ja muu toetuse (nt abi sekretariaadi tööna), mis tuleb I lisa alusel deklareerida juhul, kui sellist toetust antakse parlamendiliikmele üksikisikuna.

 

Kvestorid peavad teises lõigus osutatud deklaratsioonide registrit. Register avaldatakse parlamendi veebisaidil. Kvestorid võtavad vastu nimetatud deklaratsioone käsitlevad eeskirjad.

Muudatusettepanek 4

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 153 – lõige 3 – punkt d

d)

ettepaneku esitamine esimeeste konverentsile vastavalt artiklile 19 katkestada või lõpetada parlamendiliikme tegevus ühel või mitmel valitaval ametikohal parlamendis.

d)

ettepaneku esitamine esimeeste konverentsile vastavalt artiklile 19 katkestada või lõpetada parlamendiliikme tegevus ühel või mitmel ametikohal parlamendis.

Muudatusettepanek 5

Euroopa Parlamendi kodukord

I lisa – pealkiri

Muudatusettepanek 6

Euroopa Parlamendi kodukord

I lisa – artiklid 1 kuni 4

Artikkel 1

1.     Enne kui parlamendiliige võtab parlamendis või selle organis sõna või kui ta seatakse üles raportööri kandidaadina ja tal on kõnealuses küsimuses otseseid majanduslikke huvisid, teatab ta sellest suuliselt.

2.     Enne kui parlamendiliige nimetatakse parlamendi või selle organi ametikandjaks artiklite 13, 191 või artikli 198 lõike 2 alusel, samuti enne, kui ta valitakse või nimetatakse ametliku delegatsiooni liikmeks artikli 68 või artikli 198 lõike 2 alusel, peab ta olema nõuetekohaselt täitnud käesoleva lisa artiklis 2 nimetatud deklaratsiooni.

Artikkel 2

Kvestorid peavad registrit, milles parlamendiliikmed deklareerivad isiklikult ja üksikasjalikult järgmised andmed:

a)

parlamendiliikme ametialane ja muu tasustatud tegevus;

b)

igasugune palk, mida parlamendiliige saab seoses mandaadi täitmisega mõnes teises parlamendis;

c)

igasugune rahaline toetus ja toetus personali või ainelisel kujul, mida parlamendiliige lisaks Euroopa Parlamendi eraldistele saab seoses oma poliitilise tegevusega kolmandatelt isikutelt, kelle andmed avalikustatakse.

Parlamendiliikmed ei tohi oma ametikohustuste täitmisega seoses võtta vastu kingitusi ega hüvesid.

Parlamendiliikmed vastutavad isiklikult registrile esitatud deklaratsiooni õigsuse eest ja seda tuleb uuendada iga kord, kui asjaolud muutuvad ning vähemalt kord aastas. Parlamendiliikmed vastutavad täielikult oma majanduslike huvide läbipaistvuse eest.

Juhatus võib aeg-ajalt koostada nimekirja andmetest, mille deklareerimist registris ta peab vajalikuks.

Kui parlamendiliige pärast asjakohase nõude esitamist punktides a ja b sätestatud deklaratsiooni esitamise kohustust ei täida, palub president tal deklaratsiooni esitada hiljemalt kahe kuu jooksul. Kui deklaratsiooni selleks tähtajaks ei esitata, avaldatakse nõude vastu eksinud parlamendiliikme nimi ja märge nõude täitmata jätmise kohta tähtajale järgneva osaistungjärgu esimese päeva protokollis. Kui pärast eksimuse avaldamist keeldub parlamendiliige jätkuvalt deklaratsiooni esitamast, rakendab president parlamendiliikme tegevuse peatamiseks artiklis 153 sätestatud meetmeid.

Parlamendiliikmete ühenduste, s.o nii laiendatud töörühmade kui ka muude mitteametlike rühmade esimehed peavad deklareerima igasuguse rühmale antud rahalise ja muu toetuse (nt abi sekretariaadi tööna), mis tuleb käesoleva artikli alusel deklareerida juhul, kui sellist toetust antakse parlamendiliikmele üksikisikuna.

Kvestorid vastutavad registri pidamise eest ja koostavad üksikasjalikud eeskirjad rühmadele väljastpoolt antud toetuse deklareerimise kohta.

Artikkel 3

Register on avalik.

Üldsusele võib tagada elektroonilise juurdepääsu registrile.

Artikkel 4

Parlamendiliikmetele kehtivad majanduslike huvide deklareerimise kohustused nende valimisliikmesriigi õigusaktide alusel.

välja jäetud

Muudatusettepanek 7

Euroopa Parlamendi kodukord

I lisa (uus) – artikkel 1 (uus)

 

Artikkel 1

Juhtpõhimõtted

Oma ametiülesannete täitmisel Euroopa Parlamendi liikmed:

a)

juhinduvad järgmistest üldistest juhtpõhimõtetest ja tegutsevad neid järgides: erapooletus, usaldusväärsus, avatus, hoolikus, ausus, vastutustunne ja parlamendi maine hoidmine;

b)

tegutsevad üksnes üldsuse huvides ning ei saa ega püüa saada otsest ega kaudset majanduslikku kasu või muid soodustusi.

Muudatusettepanek 8

Euroopa Parlamendi kodukord

I lisa (uus) – artikkel 2 (uus)

 

Artikkel 2

Parlamendiliikmete peamised kohustused

Oma ametiülesannete täitmisel Euroopa Parlamendi liikmed:

a)

ei seo end ühegi lepinguga, mis ajendaks neid tegutsema või hääletama mõne teise juriidilise või füüsilise isiku huvides ning kahjustaks parlamendiliikme hääletamisvabadust, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi liikmete valimist üldistel ja otsestel valimistel käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artiklis 6 ja Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse artiklis 2;

b)

ei küsi, nõustu saama ega võta vastu mingeid kaudseid või otseseid majanduslikke hüvesid ega muid soodustusi selle eest, et nad kasutavad mõjuvõimu või hääleõigust parlamendile või selle komisjonile esitatud õigusakti, resolutsiooni ettepaneku, kirjaliku deklaratsiooni või küsimuse suhtes, ning väldivad hoolikalt sattumist olukorda, mida võib seostada korruptsiooniga.

Muudatusettepanek 9

Euroopa Parlamendi kodukord

I lisa (uus) – artikkel 3 (uus)

 

Artikkel 3

Huvide konflikt

1.     Huvide konflikt tekib siis, kui parlamendiliikmel on isiklik huvi, mis võib ebasoovitavalt mõjutada parlamendiliikme ametiülesannete täitmist. Huvide konflikti ei esine, kui parlamendiliige saab kasu üksnes asjaolu tõttu, et ta on osa üldsusest või suurest inimrühmast.

2.     Parlamendiliige, kellel esineb huvide konflikt, võtab viivitamata kõik vajalikud meetmed, et olukorda parandada kooskõlas käesoleva käitumisjuhendi põhimõtete ja sätetega. Kui parlamendiliige ei saa huvide konflikti lahendada, annab ta sellest kirjalikult teada parlamendi presidendile. Kahtluse korral võib parlamendiliige küsida konfidentsiaalselt nõu artikli 7 kohaselt loodud parlamendiliikmete käitumise küsimustega tegelevalt nõuandekomiteelt.

3.     Ilma et see mõjutaks lõike 2 kohaldamist, teavitavad parlamendiliikmed enne täiskogul või parlamendi organites sõnavõtmist või hääletamist või raportööriks esitamist kõigist tegelikest või võimalikest huvide konfliktidest seoses arutatava küsimusega, kui see ei ilmne selgelt artikli 4 kohaselt deklareeritud andmetest. Selline teade esitatakse kirjalikult või suuliselt presidendile või komisjoni esimehele, kui asjaomast küsimust parlamendis arutatakse.

Muudatusettepanek 10

Euroopa Parlamendi kodukord

I lisa (uus) – artikkel 4 (uus)

 

Artikkel 4

Parlamendiliikmete deklaratsioon

1.     Euroopa Parlamendi liikmed esitavad läbipaistvuse huvides isiklikul vastutusel majanduslike huvide deklaratsiooni parlamendi presidendile enne Euroopa Parlamendi valimistele järgneva esimese osaistungjärgu lõppu (või koosseisu ametiajal 30 päeva jooksul pärast parlamendi teenistusse asumist), kasutades selleks juhatuse poolt kooskõlas artikliga 9 vastu võetud vormi. Parlamendiliikmed teavitavad parlamendi presidenti kõigist deklaratsiooni mõjutavatest muudatustest 30 päeva jooksul muudatuse tekkimisest arvates.

2.     Majanduslike huvide deklaratsioonis esitatakse selgelt järgmine teave:

a)

parlamendiliikme ametialane tegevus kolme aasta jooksul enne parlamendi teenistusse asumist, samuti samal ajavahemikul osalemine äriühingute, valitsusväliste organisatsioonide, ühenduste või muude juriidilise isiku staatusega üksuste juhatuses või haldusnõukogus;

b)

igasugune palk, mida parlamendiliige saab seoses mandaadi täitmisega mõnes teises parlamendis;

c)

igasugune regulaarne tasustatud tegevus, millega parlamendiliige tegeleb ametiülesannete täitmisega samal ajal töötajana või füüsilisest isikust ettevõtjana;

d)

osalemine äriühingute, valitsusväliste organisatsioonide, ühenduste või muude juriidilise isiku staatusega üksuste juhatuses või haldusnõukogus ning parlamendiliikme igasugune muu parlamendiväline tasustatud või tasustamata tegevus;

e)

muu parlamendiväline ajutine tasustatud tegevus (sh kirjutamine, loengute pidamine või tegutsemine eksperdina) juhul, kui selle eest saadud tasu on kalendriaastal suurem kui 5 000 eurot;

f)

osalus äriühingus või partnerluses, kui see võib avaldada mõju avalikule sektorile või kui see annab parlamendiliikmele võimaluse märkimisväärselt mõjutada kõnealuse üksuse tegevust;

g)

igasugune rahaline toetus ja toetus personali või ainelisel kujul, mida parlamendiliige lisaks Euroopa Parlamendi eraldistele saab seoses oma poliitilise tegevusega kolmandatelt isikutelt, koos toetaja andmete avaldamisega;

h)

igasugune muu majanduslik huvi, mis võib mõjutada parlamendiliikme ametiülesannete täitmist.

Igasugune esimese lõigu mõne punkti kohaselt deklareeritud tulu, mida parlamendiliige saab korrapäraselt, jagatakse järgmistesse kategooriatesse:

500–1 000 eurot kuus;

1 001–5 000 eurot kuus;

5 001–10 000 eurot kuus;

üle 10 000 euro kuus.

Igasugune muu parlamendiliikme saadud esimese lõigu mõne punkti kohaselt deklareeritud tulu arvestatakse aastatulu põhjal, mis jagatakse kaheteistkümnega ja liigitatakse ühte teises lõigus nimetatud kategooriasse.

3.     Kogu teave, mis käesoleva artikli kohaselt esitatakse parlamendi presidendile, avaldatakse parlamendi veebilehel hõlpsasti kättesaadaval viisil.

4.     Parlamendiliiget ei või valida parlamendi või selle organi ametikandjaks, nimetada raportööriks ega ametliku delegatsiooni liikmeks, kui ta ei ole esitanud majanduslike huvide deklaratsiooni.

Muudatusettepanek 11

Euroopa Parlamendi kodukord

I lisa (uus) – artikkel 5 (uus)

 

Artikkel 5

Kingitused ja sarnased soodustused

1.     Euroopa Parlamendi liikmed ei tohi ametiülesannete täitmisel vastu võtta kingitusi ega muid sarnaseid soodustusi, välja arvatud juhul, kui kingituse hinnanguline väärtus on alla 150 euro ja see on tehtud etiketi järgmiseks või kui kingitus saadakse Euroopa Parlamendi ametliku esindajana ja see on tehtud etiketi järgimiseks.

2.     Kõik parlamendiliikme lõike 1 alusel saadud kingitused, mis saadakse Euroopa Parlamenti ametlikult esindades, antakse üle parlamendi presidendile ning nendega toimitakse kooskõlas rakendusmeetmetega, mille võtab vastu juhatus artiklis 9 kehtestatud korras.

3.     Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata parlamendiliikmete reisi-, majutus- ja elamiskulude hüvitamise suhtes või selliste kulude katmise suhtes kolmanda isiku poolt, kui parlamendiliige osaleb kutse alusel ja oma ametiülesannete täitmisel kolmanda isiku korraldatud üritusel.

Käesoleva lõike kohaldamisala, eelkõige läbipaistvuse tagamise eeskirju, täpsustatakse rakendusmeetmetes, mille võtab vastu juhatus vastavalt artiklile 9.

Muudatusettepanek 12

Euroopa Parlamendi kodukord

I lisa (uus) – artikkel 6 (uus)

 

Artikkel 6

Endiste parlamendiliikmete tegevus

Endised Euroopa Parlamendi liikmed, kes ametialaselt tegelevad lobitööga või esindusülesannetega ja on otseselt seotud liidu otsustamisprotsessiga, ei tohi kogu nende ülesannete täitmise perioodi jooksul kasutada endistele parlamendiliikmetele juhatuse asjakohase eeskirjaga ette nähtud vahendeid (1).

Muudatusettepanek 13

Euroopa Parlamendi kodukord

I lisa (uus) – artikkel 7 (uus)

 

Artikkel 7

Parlamendiliikmete käitumise küsimustega tegelev nõuandekomitee

1.     Luuakse parlamendiliikmete käitumise küsimustega tegelev nõuandekomitee (edaspidi „nõuandekomitee”).

2.     Nõuandekomiteesse kuulub viis liiget, kelle parlamendi president nimetab oma ametiaja alguses ametisse juhatuse liikmete ning põhiseaduskomisjoni ja õiguskomisjoni koordinaatorite hulgast, võttes arvesse parlamendiliikmete kogemust ja poliitiliste jõudude tasakaalustatud esindatust.

Nõuandekomitee liikmed täidavad kordamööda kuue kuu jooksul komitee esimehe ülesandeid.

3.     Parlamendi president nimetab oma ametiaja alguses samuti ametisse nõuandekomitee asendusliikmed – ühe liikme igast nõuandekomitees esindamata fraktsioonist.

Juhul kui käesolevat käitumisjuhendit on väidetavalt rikkunud nõuandekomitees esindamata fraktsiooni liige, saab asjaomasest asendusliikmest väidetava rikkumise läbivaatamise ajaks nõuandekomitee kuues täisliige.

4.     Parlamendiliikme taotluse alusel annab nõuandekomitee talle 30 kalendripäeva jooksul konfidentsiaalselt suuniseid, kuidas käesoleva käitumisjuhendi sätteid tõlgendada ja kohaldada. Kõnealune parlamendiliige võib neid suuniseid usaldada.

Nõuandekomitee hindab presidendi taotlusel samuti käesoleva käitumisjuhendi väidetavaid rikkumisi ja annab presidendile nõu, milliseid võimalikke meetmeid võtta.

5.     Nõuandekomitee võib pärast konsulteerimist presidendiga küsida nõu välisekspertidelt.

6.     Nõuandekomitee avaldab aastaaruande oma töö kohta.

Muudatusettepanek 14

Euroopa Parlamendi kodukord

I lisa (uus) – artikkel 8 (uus)

 

Artikkel 8

Käitumisjuhendi võimalike rikkumiste menetlemise kord

1.     Kui on alust arvata, et Euroopa Parlamendi liige võib olla rikkunud käesolevat käitumisjuhendit, võib president sellest teavitada nõuandekomiteed.

2.     Nõuandekomitee vaatab väidetava rikkumise asjaolud läbi ja võib asjaomase parlamendiliikme ära kuulata. Komitee esitab järelduste alusel presidendile soovituse võimaliku otsuse tegemiseks.

3.     Kui president teeb nimetatud soovitust arvesse võttes järelduse, et asjaomane parlamendiliige on rikkunud käitumisjuhendit, teeb ta pärast parlamendiliikme ärakuulamist põhjendatud otsuse sanktsiooni määramiseks, millest parlamendiliiget teavitatakse.

Määratud sanktsioon võib olla üks või mitu kodukorra artikli 153 lõikes 3 loetletud meetmetest.

4.     Asjaomane parlamendiliige võib kasutada kodukorra artiklis 154 kehtestatud sisemise edasikaebamise võimalusi.

5.     Kodukorra artiklis 154 ette nähtud tähtaja möödumisel teavitab president täiskogu kõigist parlamendiliikmetele määratud sanktsioonidest ning avaldab need silmatorkaval kohal parlamendi veebisaidil, kuhu need jäävad koosseisu ülejäänud ametiajaks.

Muudatusettepanek 15

Euroopa Parlamendi kodukord

I lisa (uus) – artikkel 9 (uus)

 

Artikkel 9

Rakendamine

Juhatus võtab vastu käitumisjuhendi rakendusmeetmed, sh kontrollimise korra, ning vajaduse korral ajakohastab artiklites 4 ja 5 nimetatud summasid.

Juhatus võib teha ettepanekuid käesoleva käitumisjuhendi läbivaatamiseks.


(1)   Juhatuse 12. aprilli 1999. aasta otsus.


11.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 165/80


Neljapäev, 1. detsember 2011
Viktor Uspaskichi puutumatuse ja eesõiguste kaitsmise taotlus

P7_TA(2011)0541

Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2011. aasta otsus Viktor Uspaskichi puutumatuse ja eesõiguste kaitsmise taotluse kohta (2011/2162(IMM) ja 2011/2099(IMM))

2013/C 165 E/12

Euroopa Parlament,

võttes arvesse Viktor Uspaskichi 5. aprilli 2011. aasta taotlust, millest anti teada Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 9. mail 2011. aastal, tema puutumatuse kaitsmiseks ning tema 11. aprilli 2011. aasta taotlust, millest anti teada Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 4. juulil 2011. aastal, Euroopa Parlamendi 7. septembri 2010. aasta otsuse (tema puutumatuse äravõtmise kohta) (1) läbivaatamiseks,

olles vastavalt kodukorra artikli 7 lõikele 3 Viktor Uspaskichi 10. oktoobril 2011. aastal ära kuulanud,

võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 (protokoll) artikleid 7 ja 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta, 15. ja 21. oktoobri 2008. aasta ning 19. märtsi 2010. aasta otsuseid (2),

võttes arvesse Leedu Vabariigi põhiseaduse artikli 62 sätteid,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi 7. septembri 2010. aasta otsust võtta Viktor Uspaskichilt puutumatus,

võttes arvesse kodukorra artikli 6 lõiget 3 ja artiklit 7,

võttes arvesse õiguskomisjoni raporteid (A7-0411/2011 ja A7-0413/2011),

A.

arvestades, et on asjakohane käsitleda Viktor Uspaskichi 5. ja 11. aprillil 2011. aastal esitatud taotlusi koos, kuna need on seotud sama kohtumenetlusega;

B.

arvestades, et Euroopa Parlamendi liikme Viktor Uspaskichi vastu on algatatud kriminaalmenetlus ja Vilniuse piirkondlikus kohtus pooleliolevas menetluses süüdistatakse teda kuritegudes Leedu Vabariigi kriminaalkoodeksi järgmiste sätete alusel: artikli 24 lõige 4 koostoimes artikli 222 lõikega 1, artikli 220 lõige 1, artikli 24 lõige 4 koostoimes artikli 220 lõikega 1, artikli 205 lõige 1 ja artikli 24 lõige 4 koostoimes artikli 205 lõikega 1;

C.

arvestades, et protokolli artikli 9 kohaselt on Euroopa Parlamendi istungjärkude ajal Euroopa Parlamendi liikmetel oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel; arvestades, et immuniteedile ei saa tugineda, kui parlamendiliige tabatakse õiguserikkumiselt, ning see ei takista Euroopa Parlamendil kasutamast õigust oma liikme immuniteet ära võtta;

D.

arvestades, et Leedu Vabariigi põhiseaduse artikli 62 kohaselt ei tohi riigi parlamendi (seimi) liiget võtta kriminaalvastutusele või vahistada ega tema vabadust muul viisil piirata ilma seimi nõusolekuta;

E.

arvestades, et Leedu Vabariigi põhiseaduse artiklis 62 on lisaks sätestatud, et seimi liikmele ei tohi süüdistust esitada seimis antud häälte või peetud kõnede eest, kuid teda võib üldise menetluse kohaselt võtta vastutusele isikliku solvamise või laimamise eest;

F.

arvestades, et Viktor Uspaskichit süüdistatakse peamiselt õiguserikkumistes, mis seisnevad erakonna rahastamise kohta valede raamatupidamisandmete esitamises enne tema valimist Euroopa Parlamenti;

G.

arvestades, et Euroopa Parlament võttis 7. septembril 2010. aastal Viktor Uspaskichilt puutumatuse, võttes arvesse asjaolu, et ei esitatud veenvaid tõendeid fumus persecutionis’e olemasolu kohta ning et kriminaalkuritegudel, milles Viktor Uspaskichit süüdistatakse, ei olnud mingit seost tema tegevusega Euroopa Parlamendi liikmena;

H.

arvestades, et 28. oktoobril 2010. aastal esitas Viktor Uspaskich Euroopa Parlamendi 7. septembri 2010. aasta otsuse suhtes Üldkohtule tühistamishagi, et see juba 2011. aasta juulis tagasi võtta;

I.

arvestades, et oma 5. aprilli 2011. aasta kirjas, milles ta taotleb oma puutumatuse kaitsmist, väidab Viktor Uspaskich, et Leedu ametiasutuste algatatud kriminaalmenetlus takistab tal täita oma parlamendiliikmekohustusi või muudab selle raskeks, piirates tema liikumisvabadust vastuolus protokolli artikliga 7;

J.

arvestades, et kõnealuse protokolli artikli 7 ülesanne on kaitsta liikmeid nende liikumisvabadusele seatavate piirangute eest, välja arvatud kohtulikud piirangud, ning seetõttu ei hõlma see puutumatust, vaid eesõigust ega kaitse liikme liikumisvabadusele seatavate kohtulike piirangute eest (3);

K.

arvestades, et seetõttu ei ole Euroopa Parlamendil võimalik rahuldada Viktor Uspaskichi 5. aprilli 2011. aasta taotlust kaitsta tema puutumatust protokolli artikli 7 alusel;

L.

arvestades, et oma 11. aprilli 2011. aasta kirjas taotleb Viktor Uspaskich Euroopa Parlamendi 7. septembri 2010. aasta otsuse läbivaatamist WikiLeaksis esitatud väidetavalt uute asjaolude alusel, mis tema sõnul näitavad, et ta langes fumus persecutionis’e ohvriks;

M.

arvestades, et kõnealune taotlus tuleks lükata tagasi, kuna ei ole tuvastatud piisavat seost väidetavate uute asjaolude ja Viktor Uspaskichi suhtes valede raamatupidamisandmete esitamise eest menetluse algatamise vahel;

N.

arvestades lisaks – ja see kehtib ka Viktor Uspaskichi väite suhtes, et 7. septembri 2010. aasta otsuse vastuvõtmisega olevat rikutud tema põhiõigust kaitsele ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartat –, et Euroopa Parlamendi 7. septembri 2010. aasta otsuse läbivaatamise taotlus ei kujuta endast puutumatuse ja eesõiguste kaitsmise taotlust kodukorra artiklite 6 ja 7 tähenduses;

1.

otsustab mitte kaitsta Viktor Uspaskichi puutumatust ja eesõigusi;

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raportid viivitamatult Leedu Vabariigi pädevale ametiasutusele.


(1)  ELT C 308 E, 20.10.2011, lk 90.

(2)  Otsus kohtuasjas 101/63: Wagner v. Fohrmann ja Krier, EKL 1964, lk 195; otsus kohtuasjas 149/85: Wybot v. Faure ja teised, EKL 1986, lk 2391; otsus kohtuasjas T- 345/05: Mote v. parlament, EKL 2008, lk II-2849; otsus liidetud kohtuasjades C-200/07 ja C-201/07: Marra v. De Gregorio ja Clemente, EKL 2008, lk I-7929; otsus kohtuasjas T-42/06: Gollnisch v. parlament.

(3)  Otsus kohtuasjas T-345/05: Mote v. parlament, EKL 2008, lk II-2849, punktid 48–52.


III Ettevalmistavad aktid

Euroopa Parlament

Neljapäev, 1. detsember 2011

11.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 165/82


Neljapäev, 1. detsember 2011
Paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmine

P7_TA(2011)0520

Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2011. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmise kohta strateegia "Euroopa 2020" ja Euroopa naabruspoliitika rahastamiseks vastavalt eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 27 (KOM(2011)0373 – C7-0164/2011 – 2011/2126(BUD))

2013/C 165 E/13

Euroopa Parlament,

võttes arvesse 20. aprillil 2011. aastal komisjoni esitatud Euroopa Liidu üldeelarve projekti 2012. eelarveaastaks (KOM(2011)0300),

võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2011)0373 – C7-0164/2011),

võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (1), eriti selle punkti 27,

võttes arvesse oma 26. oktoobri 2011. aasta seisukohta 2012. aasta üldeelarve projekti kohta (2),

võttes arvesse 2012. aasta eelarvet puudutavaid ühiseid järeldusi, mis võeti vastu 19. novembril 2011. aastal,

võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A7-0353/2011),

A.

arvestades, et mitmeaastase finantsraamistiku ja eelkõige alamrubriigi 1a ja rubriigi 4 ülemmäärade tõttu ei ole võimalik liidu prioriteete niimoodi rahastada, et olemasolevaid vahendeid ja meetmeid ohtu ei seataks;

B.

arvestades, et komisjon tegi kirjalikus muutmisettepanekus nr 1/2012 rubriigi 4 alla kuuluva Euroopa naabruspoliitika tõhustamiseks 153 343 576 euro võrra ettepaneku võtta kasutusele paindlikkusinstrument;

C.

arvestades, et 2012. aasta eelarve menetlemiseks kokku kutsutud lepituskomitee nõustus võtma alamrubriigi 1a ja rubriigi 4 ülemmäärasid ületades paindlikkusinstrumendi raames kasutusele kokku 200 miljonit eurot;

1.

märgib et, kuigi mõnes üksikus eelarvepunktis kulukohustusi veidi suurendati ja mitmes teises vähendati, ei ole alamrubriigi 1a ja rubriigi 4 ülemmäärade tõttu võimalik parlamendi ja nõukogu välja valitud prioriteete piisavalt rahastada;

2.

nõustub seetõttu kasutama paindlikkusinstrumenti selleks, et rahastada 200 miljoni euro suuruses kogusummas alamrubriigi 1a alla kuuluvat strateegiat "Euroopa 2020" ja rubriigi 4 alla kuuluvat Euroopa naabruspoliitikat;

3.

kordab, et 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 27 sätestatud paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmine näitab veel kord, et liidu eelarve peab üha paindlikum olema;

4.

kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

5.

teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

6.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.


(1)  ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

(2)  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0461.


Neljapäev, 1. detsember 2011
LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmise kohta

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega 2012/3/EL).


11.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 165/83


Neljapäev, 1. detsember 2011
2012. aasta eelarve: ühine tekst

P7_TA(2011)0521

Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2011. aasta seadusandlik resolutsioon 2012. aasta eelarve menetluse raames lepituskomitees heaks kiidetud ühise teksti kohta (17470/2011 ADD 1, 2, 3, 4, 5 – C7-0446/2011 – 2011/2020(BUD))

2013/C 165 E/14

Euroopa Parlament,

võttes arvesse käesolevale resolutsioonile lisatud lepituskomitees heaks kiidetud ühist teksti (17470/2011 ADD 1, 2, 3, 4, 5 – C7-0446/2011) ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni avaldusi,

võttes arvesse oma 26. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu 2012. aasta üldeelarve nõukogu muudatustega projekti (kõik jaod) kohta (1) ning selles tehtud eelarve muutmise ettepanekuid,

võttes arvesse komisjoni poolt 20. aprillil 2011. aastal vastu võetud Euroopa Liidu 2012. aasta üldeelarve projekti (KOM(2011)0300),

võttes arvesse nõukogu 25. juuli 2011. aasta seisukohta Euroopa Liidu üldeelarve projekti kohta (13110/2011),

võttes arvesse Euroopa Liidu 2012. aasta üldeelarve projekti kirjalikke muutmisettepanekuid nr 1/2012,2/2012 ja 3/2012, mis esitati komisjoni poolt vastavalt 17. juunil 2011. aastal, 16. septembril 2011. aastal ja 25. oktoobril 2011. aastal.

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

võttes arvesse nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsust 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa Ühenduste omavahendite süsteemi kohta (2),

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa Ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (3),

võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (4),

võttes arvesse kodukorra artikleid 75d ja 75e,

võttes arvesse lepituskomitees osaleva parlamendi delegatsiooni raportit (A7-0414/2011),

1.

kiidab heaks lepituskomitees kokkulepitud ühise teksti, milles võetakse kokku järgmised dokumendid:

loetelu eelarveridadest, mida võrreldes eelarveprojekti või nõukogu seisukohaga ei muudetud;

kokkuvõtlikud näitajad finantsraamistiku rubriikide kaupa;

kõigi eelarveridade kaupa esitatud assigneeringud;

konsolideeritud dokument, kus on välja toodud kõigi lepitusmenetluse käigus muudetud eelarveridade assigneeringud ja lõplik tekst;

2.

kinnitab käesolevale resolutsioonile lisatud, lepituskomitees kokkulepitud ühised järeldused, mis sisaldavad Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldusi;

3.

teeb presidendile ülesandeks kuulutada Euroopa Liidu 2012. aasta üldeelarve lõplikult vastuvõetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

4.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, teistele asjaomastele institutsioonidele ja liikmesriikide parlamentidele.


(1)  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0461.

(2)  ELT L 163, 23.6.2007, lk 17.

(3)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(4)  ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.


Neljapäev, 1. detsember 2011
I LISA

2012. aasta eelarve – ühised järeldused

Ühised järeldused hõlmavad kolme osa:

1.

2012. aasta eelarve

2.

2011. aasta eelarve – paranduseelarve nr 6/2011

3.

ühisavaldused

1.   2012. aasta eelarve

1.1.   „Suletud” eelarveread

Kõik eelarveread, mida kas nõukogu või Euroopa Parlament ei muutnud, ja need, mille puhul parlament kiitis vastava lugemise käigus heaks nõukogu muudatusettepanekud, on kinnitatud, välja arvatud juhul, kui allpool esitatud järeldustes ei ole märgitud teisiti.

Muude eelarvepunktide osas jõudis lepituskomitee järgmistele järeldustele:

1.2.   Horisontaalsed küsimused

Detsentraliseeritud asutused

2012. aastal detsentraliseeritud asutustele antava ELi poolse toetuse kogusummat (mis koosneb 2012. aasta eelarvesse kantavatest assigneeringutest ja olemasolevatest sihtotstarbelistest tuludest, kulukohustuste ja maksete assigneeringutena) vähendatakse 1 % võrra võrreldes eelarveprojektiga (EP), mida on viimati muudetud kirjaliku muutmisettepanekuga nr 3/2012. Kuid FRONTEXi, (jaotised 1 ja 2), Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO), Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA), Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) puhul kinnitatakse ELi toetuse kogusumma (kulukohustuste ja maksete assigneeringutena) eelarveprojektis esitatud suuruses. FRONTEXi jaotise 3 kohta vt alamrubriiki 3a allpool esitatud punktis 1.3.

Komisjoni eelarveprojektiga võrreldes toob see kaasa ELi toetuse vähenemise kokku 6,1 miljoni euro võrra allpool esitatud tabelis loetletud detsentraliseeritud asutuste puhul:

miljonites eurodes

Eelarverida

Detsentraliseeritud asutuse nimi

ELi toetus 2012. aastal kokku (eelarveassigneeringud ja sihtotstarbelised tulud): kulukohustuste assigneeringud

2012. aasta eelarve

Esialgne summa

Muudetud summa

2012. aasta eelarve vähendamine

02 03 03

Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) – Kemikaalid

p.m.

p.m.

p.m.

02 05 02

Euroopa GNSSi Agentuur (GSA)

10,600

10,494

–0,106

04 04 03

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (EUROFOUND)

20,590

20,384

–0,206

04 04 04

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA)

14,830

14,682

–0,148

06 02 01

Euroopa Lennundusohutusamet (EASA)

35,214

34,862

–0,352

06 02 02

Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA)

53,565

53,229

–0,336

millest reostamisvastased meetmed (06 02 02 03)

20,000

20,000

06 02 08

Euroopa Raudteeagentuur (ERA)

25,260

25,007

–0,253

09 02 03

Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA)

8,420

8,336

–0,084

09 02 04

Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) — Büroo

4,336

4,293

–0,043

15 02 25

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (CEDEFOP)

17,610

17,434

–0,176

17 03 10

Euroopa Ravimiamet (EMA)

39,188

38,841

–0,347

millest harva kasutatavad ravimid (17 03 10 03)

4,488

4,488

32 04 10

Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER)

7,315

7,242

–0,073

33 06 03

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE)

7,820

7,742

–0,078

Vahesumma

Alamrubriik 1a

 

 

–2,203

07 03 09

Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)

36,676

36,309

–0,367

07 03 60

Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) – Biotsiidid

2,756

2,728

–0,028

07 03 70

Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) – Eelnevalt teatatud nõusolek

1,470

1,455

–0,015

11 08 05

Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur (CFCA)

9,310

9,217

–0,093

Vahesumma

Rubriik 2

 

 

–0,502

18 02 11

Amet suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks

20,000

19,800

–0,200

18 05 02

Euroopa Politseiamet (EUROPOL)

84,500

83,655

–0,845

18 05 05

Euroopa Politseikolledž (CEPOL)

8,536

8,451

–0,085

18 05 11

Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA)

15,708

15,551

–0,157

33 02 03

Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA)

20,400

20,196

–0,204

33 03 02

EUROJUST

33,300

32,967

–0,333

Vahesumma

Alamrubriik 3a

 

 

–1,824

17 03 03

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC)

57,300

56,727

–0,573

17 03 07

Euroopa Toiduohutusamet (EFSA)

77,122

76,351

–0,771

Vahesumma

Alamrubriik 3b

 

 

–1,344

15 02 27

Euroopa Koolitusfond (ETF)

20,247

20,045

–0,202

Vahesumma

Rubriik 4

 

 

–0,202

31 01 09

Tõlkekeskus

p.m.

p.m.

p.m.

Vahesumma

Rubriik 5

 

 

p.m.

Kokku

Netomõju

 

 

–6,076

Mis puudutab 2012. aasta eelarvesse kantavate assigneeringute suurust, siis jagatakse eespool loetletud konkreetsete ametite osas artikli lõikes tehtud vähendused eelarvepunktidele ära proportsionaalselt vastavalt kahe asjaomase eelarvepunkti (toetus jaotistele 1 ja 2 ning toetus jaotisele 3) kaalule eelarveprojektis.

Kõigi detsentraliseeritud asutuste ametikohtade arv kinnitatakse selles suuruses, mida komisjon kavandas eelarveprojektis, mida on muudetud kirjaliku muutmisettepanekuga nr 3/2012.

Rakendusametid

Rakendusametitele antav ELi toetus (kulukohustuste ja maksete assigneeringutena) ja ametikohtade arv kinnitatakse eelarveprojektis kavandatud suuruses, välja arvatud „suletud” eelarverida, milleks on Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutusele programmi Marco Polo raames antav toetus (06 01 04 32).

Katseprojektid / Ettevalmistavad meetmed

Heaks on kiidetud 70 katseprojektist / ettevalmistavast tegevusest koosnev mahukas pakett, sealhulgas 2 projekti/tegevust eelarve X jaos (Euroopa välisteenistus), mille kulukohustuste assigneeringute summa on 105,4 miljonit eurot, sealhulgas kõik parlamendi, komisjoni ja Euroopa välisteenistuse esitatud katseprojektid / ettevalmistavad meetmed. Kui katseprojekti või ettevalmistava tegevuse jaoks saab kasutada olemasolevat õiguslikku alust, võib komisjon teha ettepaneku assigneeringute ümberpaigutamiseks asjaomase õigusliku aluse jaoks, et hõlbustada tegevuse elluviimist. Lisaks on heaks kiidetud käesoleva dokumendi lisas toodud X jao (Euroopa välisteenistus) katseprojekti „Euroopa rahuinstituut” eelarve märkustes tehtud muudatused.

Katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete maksete assigneeringute kohta on täpsed eeskirjad kindlaks määratud allpool toodud punktis 1.4.

Asjaomase paketiga järgitakse täielikult institutsioonidevahelise kokkuleppega katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete jaoks ette nähtud ülemmäärasid.

1.3.   Finantsraamistiku kulurubriigid – kulukohustuste assigneeringud  (1)

Olles võtnud arvesse eespool toodud järeldusi „suletud” eelarveridade, ametite ning katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete kohta, on lepituskomitee jõudnud kokkuleppele järgnevas:

Alamrubriik 1a

Kulukohustuste assigneeringud kinnitatakse komisjoni eelarveprojektis kavandatud suuruses koos muudatustega järgmiste programmide ja meetmete osas:

miljonites eurodes

Eelarverida

Nimi

Kulukohustuste assigneeringute suurendamised/vähendamised

EP 2012

Eelarve 2012

Erinevus

02 02 01

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm

148,6

156,1

+7,5

02 04 01 01

Kosmosealane uurimistegevus

250,3

251,3

+1,0

02 04 01 02

Turvalisusealane uurimistegevus

242,1

243,0

+0,9

04 03 04

EURES

19,5

20,6

+1,1

04 03 15

Aktiivsena vananemise Euroopa aasta (juba suletud)

2,7

+2,7

08 02 01

Koostöö – Tervis

637,2

639,5

+2,3

08 03 01

Koostöö — Toit, põllumajandus ja kalandus ning biotehnoloogia

311,6

312,8

+1,2

08 04 01

Koostöö — Nanoteadused, nanotehnoloogia, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad

499,2

501,0

+1,8

08 05 01

Koostöö — Energeetika

166,0

178,3

+12,3

08 06 01

Koostöö — Keskkond (kaasa arvatud kliimamuutus)

279,8

280,9

+1,1

08 07 01

Koostöö — Transport (kaasa arvatud lennundus)

322,6

323,8

+1,2

08 08 01

Koostöö — Sotsiaal-, majandus- ja humanitaarteadused

92,1

92,4

+0,3

08 09 01

Koostöö — Riskijagamisrahastu

197,3

198,0

+0,7

08 10 01

Ideed

1 547,5

1 564,9

+17,4

08 12 01

Võimekus — Teadusuuringute infrastruktuurid

50,0

50,2

+0,2

08 13 01

Võimekus — VKEde huvides tehtavad teadusuuringud

238,6

251,2

+12,6

08 14 01

Võimekus — Teadmiste piirkonnad

20,0

20,1

+0,1

08 15 01

Võimekus — Teadusuuringute potentsiaal

66,4

66,6

+0,2

08 16 01

Võimekus — Teadus ühiskonnas

44,6

44,8

+0,2

08 17 01

Võimekus — Rahvusvaheline koostöö

32,0

32,1

+0,1

08 19 01

Võimekus — Teaduspoliitika kooskõlastatud väljatöötamise toetamine

13,1

13,1

+0,0

09 04 01 01

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaalase teaduskoostöö toetamine (info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad — koostöö)

1 240,4

1 244,5

+4,1

09 05 01

Võimekus — Teadusuuringute infrastruktuurid

31,2

31,3

+0,1

10 02 01

Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevus, mis ei ole seotud tuumaenergiaga

31,4

31,5

+0,1

15 02 02

Erasmus Mundus

103,8

105,6

+1,9

15 02 22

Elukestev õpe

1 058,5

1 110,5

+52,0

15 07 77

Inimesed

886,4

905,7

+19,3

32 04 06

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Euroopa aruka energeetika programm

122,3

129,8

+7,5

32 06 01

Energiaalane uurimistegevus

147,6

162,6

+15,0

Vahesumma

Suurendamised

 

 

+ 165,0

 

millest konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi vahendite suurendamine

 

 

+15,0

 

millest seitsmenda raamprogrammi vahendite suurendamine

 

 

+92,0

04 03 07

Analüüs, uuringud ja teadlikkuse tõstmine (juba suletud)

4,9

2,2

–2,7

 

Toetuskulude vähendamised (eri eelarveread – juba suletud)

 

 

–0,5

Vahesumma

Vähendamised

 

 

–3,2

Kokku

Netomõju

 

 

+ 161,8

 

Alamrubriigi 1a varu

 

–50,0

 

Eespool toodud tabelis esitatud kulukohustuste assigneeringute heakskiidetud suurendamiste ja vähendamiste mõju maksete assigneeringutele selgitatakse punktis 1.4.

Paindlikkusinstrumendi raames võetakse strateegia "Euroopa 2020" jaoks kasutusele 50,0 miljonit eurot.

Ilma et see piiraks punktis 3.4 esitatud ITERi projekti rahastamist käsitlevas ühisavalduses sätestatu kohaldamist, kinnitatakse ITERi projekti (eelarveartikkel 08 20 02) jaoks reservi suunatud kulukohustuste assigneeringud summas 417,9 miljonit eurot.

Alamrubriik 1b

Kulukohustuste assigneeringud kinnitatakse eelarveprojektis kavandatud suuruses, välja arvatud eelarvereal 13 03 31 „Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia tehniline abi ja teabelevi ning makropiirkonna strateegia parem tundmine”, mille puhul lepitakse kokku 2,5 miljoni euro suurustes kulukohustustes. Selle tulemusena on rubriigi 1b kulude ülemmäära raames oleva varu suurus 8,4 miljonit eurot.

Rubriik 2

Kulukohustuste assigneeringud kinnitatakse komisjoni eelarveprojektis (mida on muudetud kirjaliku muutmisettepanekuga nr 3/2012) kavandatud suuruses koos muudatustega järgmiste programmide ja meetmete osas:

miljonites eurodes

Eelarverida

Nimi

Kulukohustuste assigneeringute suurendamised/vähendamised

EP 2012

Eelarve 2012

Erinevus

 

Kirjaliku muutmisettepaneku nr 3/2012 kohane põllumajanduse assigneeringute suurendamine

 

 

+ 115,5

millest tootjarühmadele antava abi suurendamine eeltunnustuse saamiseks (eelarvepunkt 05 02 08 11)

150,0

195,0

+45,0

 

Kirjaliku muutmisettepaneku nr 3/2012 kohane põllumajanduse assigneeringute vähendamine

 

 

– 201,2

Vahesumma

Kirjaliku muutmisettepaneku nr 3/2012 kohase põllumajanduse assigneeringute vähendamise netosumma

 

 

–85,7

05 07 01 06

Raamatupidamisarvestuse kontrollimine

–69,0

– 200,0

– 131,0

05 02 12 08

Koolipiim

81,0

90,0

+9,0

Vahesumma

Muudatuste netomõju

 

 

– 122,0

 

Rubriigi 2 varu

 

834,2

 

Eespool toodud tabelis esitatud kulukohustuste assigneeringute heakskiidetud suurendamiste ja vähendamiste mõju maksete assigneeringutele selgitatakse punktis 1.4.

Enim puudust kannatavate isikute abistamise programmide (eelarvepunkt 05 02 04 01) osas saavutatud poliitilisest kokkuleppest tulenevalt kantakse hetkel selleks otstarbeks reservis olevad assigneeringud asjaomasele eelarvereale.

Kolm institutsiooni jõudsid kokkuleppele punktis 3.3 esitatud ühisavalduse osas.

Alamrubriik 3a

Kulukohustuste assigneeringud kinnitatakse komisjoni eelarveprojektis kavandatud suuruses koos kokkulepitud muudatustega järgmiste programmide ja meetmete osas, kooskõlas nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel kokku lepitud summadega („suletud” eelarveread):

miljonites eurodes

Eelarverida

Nimi

Kulukohustuste assigneeringute suurendamised/vähendamised

EP 2012

Eelarve 2012

Erinevus

18 02 03 02

FRONTEX – Toetus jaotisele 3

50,5

59,5

+9,0

18 03 03

Euroopa Pagulasfond

93,5

102,5

+9,0

33 02 05

Vägivallavastane võitlus („Daphne”)

17,5

19,5

+2,0

Vahesumma

Suurendamised

 

 

+20,0

18 01 04 16

Terrorismi ärahoidmine, selleks valmisolek ning selle tagajärgede haldamine — Toetuskulud (juba suletud)

0,3

0,2

–0,10

33 01 04 01

Põhiõigused ja kodakondsus – Toetuskulud (juba suletud)

0,35

0,3

–0,05

33 01 04 03

Kriminaalõigus – Toetuskulud (juba suletud)

0,4

0,35

–0,05

33 01 04 04

Tsiviilõigus – Toetuskulud (juba suletud)

0,3

0,25

–0,05

Vahesumma

Vähendamised

 

 

–0,25

Kokku

Netomõju

 

 

+19,75

 

Alamrubriigi 3a varu

 

38,2

 

Eespool toodud tabelis esitatud kulukohustuste assigneeringute heakskiidetud vähendamiste mõju maksete assigneeringutele selgitatakse punktis 1.4.

Alamrubriik 3b

Kulukohustuste assigneeringud kinnitatakse komisjoni eelarveprojektis kavandatud suuruses koos kokkulepitud muudatustega järgmiste programmide ja meetmete osas:

miljonites eurodes

Eelarverida

Nimi

Kulukohustuste assigneeringute suurendamised/vähendamised

EP 2012

Eelarve 2012

Erinevus

15 05 06

Iga-aastased eriüritused

p.m.

1,5

+1,5

15 05 55

Programm „Aktiivsed noored”

134,6

139,6

+5,0

16 02 02

Multimeedia meetmed

30,5

31,5

+1,0

16 03 04

Partnerlus Euroopa teemadest teavitamisel

12,7

13,0

+0,3

Vahesumma

Suurendamised

 

 

+7,8

 

Toetuskulude vähendamised (eri eelarveread – juba suletud)

 

 

–0,3

Vahesumma

Vähendamised

 

 

–0,3

Kokku

Netomõju

 

 

+7,5

 

Alamrubriigi 3b varu

 

1,6

 

Eespool toodud tabelis esitatud kulukohustuste assigneeringute heakskiidetud suurendamiste ja vähendamiste mõju maksete assigneeringutele selgitatakse punktis 1.4.

Rubriik 4

Kulukohustuste assigneeringud kinnitatakse komisjoni eelarveprojektis (sealhulgas kirjalikus muutmisettepanekus nr 1/2012) kavandatud suuruses koos kokkulepitud muudatustega järgmiste programmide ja meetmete osas:

miljonites eurodes

Eelarverida

Nimi

Kulukohustuste assigneeringute suurendamised/vähendamised

EP 2012

Eelarve 2012

Erinevus

19 08 01 02

Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitikaga seotud rahaline toetus Palestiinale, rahuprotsessile ja UNRWA-le

200,0

200,0

AB6

19 04 03

Valimiste vaatlemine

35,1

38,0

+2,9

19 06 01 01

Stabiliseerimisvahend

225,0

232,8

+7,8

19 09 01

Ladina-Ameerika

352,6

364,3

+11,7

19 10 01 01

Aasia

506,4

520,9

+14,5

22 02 07 03

Küprose türgi kogukond

25,0

28,0

+3,0

Vahesumma

Suurendamised

 

 

39,9 + PE 6

01 03 02

Makromajanduslik abi (juba suletud)

105,0

95,6

–9,45

04 06 01

Ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA) – Inimressursside arendamine

114,2

112,2

–2,0

05 05 02

Ühinemiseelse abi rahastamisvahend maaelu arendamiseks (IPARD)

237,5

234,5

–3,0

05 06 01

Rahvusvahelised põllumajanduskokkulepped (juba suletud)

6,5

6,4

–0,1

07 02 01

Osalemine mitmepoolses ja rahvusvahelises keskkonnaalases tegevuses (juba suletud)

2,3

2,2

–0,1

19 05 01

Koostöö kolmandate tööstusriikidega (juba suletud)

25,0

24,0

–1,0

19 10 01 02

Afganistan

199,9

198,9

–1,0

19 11 01

Liidu abi andmise tulemuste hindamine, järel- ja kontrollimeetmed (juba suletud)

15,6

14,0

–1,6

19 11 02

Teabeprogrammid kolmandatele riikidele

12,5

11,5

–1,0

19 11 03

Euroopa Liidu ülemaailmne roll

5,0

2,5

–2,5

20 02 01

Väliskaubandussuhted (juba suletud)

9,8

7,3

–2,5

20 02 03

Kaubandusabi – Mitmepoolsed algatused (juba suletud)

4,5

3,8

–0,7

21 06 03

Kohandusabi suhkruprotokolliga liitunud riikidele

186,4

174,8

–11,6

21 07 04

Toorainelepingud (juba suletud)

5,9

3,4

–2,5

21 08 01

Liidu abi andmise tulemuste hindamine, järel- ja kontrollimeetmed (juba suletud)

11,7

9,6

–2,2

21 08 02

Teadlikkuse suurendamine arenguvaldkonnas (juba suletud)

10,8

9,9

–0,9

22 02 10 02

Kolmandate riikide teavitamine ja teabevahetus

11,0

10,0

–1,0

23 02 03

Valmisolek suurõnnetusteks (juba suletud)

35,2

34,8

–0,4

19 01 04 04

ÜVJP – Toetuskulud (juba suletud)

0,75

0,5

–0,25

 

Euroopa Parlamendi tehtud kärped toetuskulude osas (eri eelarveread)

177,3

168,0

–9,25

Vahesumma

Vähendamised

 

 

–53,0

Kokku

Netomõju

 

 

–13,1

 

Rubriigi 4 varu

 

– 150,0

 

Eespool toodud tabelis esitatud kulukohustuste assigneeringute heakskiidetud suurendamiste ja vähendamiste mõju maksete assigneeringutele selgitatakse punktis 1.4.

Paindlikkusinstrumendi raames võetakse Euroopa naabruspoliitika jaoks kasutusele 150,0 miljonit eurot. Lisaks lepitakse kokku Palestiina jaoks 2011. aastaks ette nähtud kulukohustuste assigneeringute kasutuselevõtmises, nagu on sätestatud punktis 2.

Rubriik 5

Kõigi institutsioonide assigneeringute ja ametikohtade loetelu kohaste ametikohtade osas kiidetakse heaks Euroopa Parlamendi seisukoht. Lisaks kiidetakse heaks kirjaliku muutmisettepanekuga nr 2/2012 kavandatud assigneeringute suurendamised. Pensionide jaoks lisatakse 10,4 miljoni euro suurune summa. Selle tulemusena on rubriigi 5 kulude ülemmäära raames oleva varu suurus 474,4 miljonit eurot.

1.4.   Maksete assigneeringud

Maksete assigneeringute kogusummaks 2012. aasta eelarves on kinnitatud 129 088,043 miljonit eurot. Osana üldisest kompromissist kiidab lepituskomitee heaks maksete assigneeringuid käsitleva ühisavalduse punktis 3.1 esitatud kujul.

Selleks et jagada maksete üldsumma osas eelarveprojektiga (mida on muudetud kirjalike muutmisettepanekutega) võrreldes kokku lepitud vähendamised rubriikide ja eelarveridade vahel ära, et kanda kulukohustuste osas saavutatud üldine kompromiss üle vastavatele maksetele ning tasakaalustada maksete assigneeringute summasid rubriikide vahel, kasutatakse järgmist meetodit:

1.

Arvutuste lähtepunktiks on eespool mainitud kokkuleppe kohane 2012. aasta maksete assigneeringute üldsumma129 088,043 miljonit eurot.

2.

Teise sammuna võetakse meetodis arvesse liigendamata assigneeringute kulukohustuste osas kokku lepitud summat.

Iseenesest on selle kululiigi kulukohustuste assigneeringute tase võrdne maksete assigneeringute tasemega, mida järgmised sammud ei mõjuta.

Analoogselt kehtib see ka detsentraliseeritud asutuste kohta, mille puhul ELi toetus maksete assigneeringutesse kinnitatakse punktis 1.2 esitatud suuruses.

3.

Kolmandaks, katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete maksete assigneeringud kinnitatakse järgnevalt:

III jagu (komisjon): kõigi uute katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete maksete assigneeringute suuruseks kinnitatakse 50 % vastavate kulukohustuste summast või need kinnitatakse kavandatud suuruses (juhul, kui see on väiksem); käimasolevate katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete pikendamise puhul on maksete assigneeringute suuruseks eelarveprojektis määratud suurus pluss 50 % vastavate uute kulukohustuste summast või need kinnitatakse kavandatud suuruses (juhul, kui see on väiksem);

X jagu (Euroopa välisteenistus): katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete maksete assigneeringud kinnitatakse Euroopa Parlamendi kavandatud suuruses.

4.

Neljandaks, lisaks liigendatud kulude kulukohustuste assigneeringute kokkulepitud suurendamistele ja vähendamistele, mis on esitatud kompromissmuudatusettepaneku projektis finantsraamistiku rubriikide lõikes eespool, lepitakse kokku maksete assigneeringute osas järgmistes konkreetsetes summades:

a)

alamrubriik 1a: Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi maksete assigneeringute summaks kinnitatakse 50 miljonit eurot; aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta maksete assigneeringud kinnitatakse nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel kokku lepitud suuruses („suletud” eelarverida);

b)

rubriik 2: rahvusvaheliste kalanduskokkulepete jaoks ette nähtud maksete assigneeringud kinnitatakse kirjalikus muutmisettepanekus nr 3/2012 kavandatud suuruses;

c)

alamrubriik 3b: iga-aastaste eriürituste maksete assigneeringud kinnitatakse parlamendi ettepaneku kohases suuruses;

d)

rubriik 4: hädaabireservi maksete assigneeringute suuruseks kinnitatakse 90 miljonit eurot; Palestiina jaoks ette nähtud maksete assigneeringud kinnitatakse eelarveprojektis kavandatud suuruses; makromajandusliku finantsabi maksete assigneeringud kinnitatakse nõukogu ja parlamendi vahel kokku lepitud suuruses („suletud” eelarverida); suhkruprotokolliga liitunud riikide jaoks ette nähtud maksete assigneeringud kinnitatakse nõukogu ja parlamendi vahel kokku lepitud suuruses („suletud” eelarverida maksete assigneeringute osas).

5.

Maksete assigneeringute üldine vähendamine, mis tuleb rubriikide ja eelarveridade vahel ära jagada, on järgmine:

a)

punktis 1 esitatud maksete kokkulepitud üldsumma, millest lahutatakse

b)

eelarveprojekt, mida on muudetud kirjalike muutmisettepanekutega nr 1/2012, 2/2012 ja 3/2012 kombineerituna ülaltoodud punktides 2–4 osutatud meetmete mõjuga maksetele.

See maksete summa (5a–5b) üldine vähendamine jagatakse seejärel liigendatud kulude eelarveridade vahel kulurubriikide raames järgmise jaotusvalemi alusel, milles võetakse arvesse maksete kärpimise piiratud tasakaalustamist rubriikidest 2 ja 4 alamrubriigi 1a kasuks:

a)

:

alamrubriik 1a

:

31,00 %;

b)

:

alamrubriik 1b

:

38,45 %;

c)

:

rubriik 2

:

21,25 %;

d)

:

alamrubriik 3a

:

1,00 %;

e)

:

alamrubriik 3b

:

0 %;

f)

:

rubriik 4

:

8,30 %.

6.

Ilma et see mõjutaks punktides ülaltoodud 2 ja 4 osutatud summasid, jagatakse punktis 5 nimetatud rubriikide lõikes tehtavad kärped seejärel eelarveridade, kaasa arvatud „suletud” eelarveridade vahel, võttes aluseks iga üksiku eelarverea maksete kaalu eelarveprojektis, mida on muudetud kirjalike muutmisettepanekutega nr 1/2012, 2/2012 ja 3/2012.

Erandina sellest reeglist tehakse siiski ettepanek jagada alamrubriigi 1b raames tehtavad üldised kärped proportsionaalselt vastavalt nõukogu seisukohale, s.t säilitada lähenemiseesmärgi osas eelarveprojekt.

1.5.   Eelarve märkused

Kõik teksti puudutavad muudatusettepanekud, mis on esitatud Euroopa Parlamendi või nõukogu poolt, on kokku lepitud teadmises, et nendega ei muudeta ega laiendata olemasoleva õigusliku aluse kohaldamisala.

1.6.   Uued eelarveread

Kui lepituskomitees heaks kiidetud ühistest järeldustest ei tulene teisiti või kui mõlemad eelarvepädevad institutsioonid ei ole oma vastavatel lugemistel ühiselt teisiti kokku leppinud (uus eelarveartikkel 04 03 15 „Aktiivse vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta”), säilitatakse komisjoni eelarveprojektis ja kirjalikes muutmisettepanekutes kavandatud eelarve liigendus muutumatul kujul, välja arvatud katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed.

Euroopa Parlamendi ettepaneku kohane eelarverea 16 03 02 jagamine eelarvepunkti 16 03 02 01 (alamrubriik 3b) „Komisjoni esinduste teabevahetus” ja eelarvepunkti 16 03 02 02 (rubriik 5) „Euroopa avalik ruum” vahel kiidetakse heaks.

1.7.   Reservid

Kõik Euroopa Parlamendis hääletusega heaks kiidetud reservid säilitatakse. Eelarverea 26 01 20 (EPSO) reservi, samuti eelarveridade A4 01 01 ja A4 02 01 01 reservide suurust vähendatakse 50 % võrra.

2.   2011. aasta eelarve

Paranduseelarve projekt nr 6/2011 kiidetakse heaks järgmiste muudatustega:

miljonites eurodes

Eelarverida

Nimi

Kulukohustuste assigneeringute suurendamised/vähendamised

PEP 6/2011

Erinevus

PE 6/2011

04 02 20

Euroopa Sotsiaalfond (ESF) – Operatiivne tehniline abi

+3,25

+3,25

19 08 01 02

Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitikaga seotud rahaline toetus Palestiinale, rahuprotsessile ja UNRWA-le

+60,4

+39,6

+ 100,0

21 06 07

Banaanisektori ümberkorraldamisega kaasnevad meetmed

+13,4

+13,4

Vahesumma

Suurendamised

+63,7

+53,0

+ 116,7

01 03 02

Makromajanduslik finantsabi

–51,4

–53,0

– 104,4

05 06 01

Rahvusvahelised põllumajanduskokkulepped

–0,1

–0,1

07 11 01

Osalemine mitmepoolsetes ja rahvusvahelistes kliimakokkulepetes

–0,2

–0,2

14 03 03

Liikmesus rahvusvahelistes tolli- ja maksuorganisatsioonides

–0,1

–0,1

15 02 03

Koostöö kolmandate riikidega hariduse ja kutseõppe valdkonnas

–6,3

–6,3

21 07 03

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) osamakse

–0,3

–0,3

21 07 04

Toorainelepingud

–2,0

–2,0

Vahesumma

Vähendamised

–60,4

–53,0

– 113,4

Kokku

Netomõju

+3,25

+3,25


miljonites eurodes

Eelarverida

Nimi

Maksete assigneeringute suurendamised/vähendamised

PEP 6/2011

PE 6/2011

04 02 17

Euroopa Sotsiaalfond (ESF) – Lähenemine

+ 204,0

+ 226,35

04 02 19

Euroopa Sotsiaalfond (ESF) – Piirkondlik konkurentsivõime

+ 204,0

+ 226,35

04 02 20

Euroopa Sotsiaalfond (ESF) – Operatiivne tehniline abi

+0,3

+0,3

08 04 01

Koostöö – Nanoteadused, nanotehnoloogia

+82,0

+82,0

09 04 01

Koostöö – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad

+60,0

+60,0

Vahesumma

Suurendamised

+ 550,3

+ 595,0

05 04 05 01

Maaelu arendamine

p.m.

– 395,0

Vahesumma

Vähendamised

p.m.

– 395,0

Kokku

Netomõju

+ 550,3

+ 200,0

Komisjoni ettepaneku kohaselt vähendatakse maaelu arengu programmide maksete assigneeringuid selleks, et kasutada neid assigneeringuid Euroopa Sotsiaalfondi täitmata maksevajaduste rahuldamiseks.

Vastavalt punktis 3.2 esitatud kujul heaks kiidetud ühisavaldusele paranduseelarve projekti nr 7/2011 kohta (Euroopa Liidu Solidaarsusfond), paigutatakse maaelu arengu programmide maksete assigneeringutest 38 miljonit eurot ümber Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtuks vajalike maksete assigneeringute rahastamiseks vastavalt järgmisele tabelile:

miljonites eurodes

Eelarverida

Nimi

Maksete assigneeringute suurendamised/vähendamised

PEP 7/2011

13 06 01

Euroopa Liidu Solidaarsusfond — Liikmesriigid

+38,0

Vahesumma

Suurendamised

+38,0

05 04 05 01

Maaelu arendamine

–38,0

Vahesumma

Vähendamised

–38,0

Kokku

Netomõju

0

3.   Ühisavaldused

Osana eespool esitatud kokkuleppest 2012. aasta eelarve ja paranduseelarve projekti nr 6/2011 kohta lepitakse kokku järgmistes ühisavaldustes.

3.1.   Maksete assigneeringuid käsitlev ühisavaldus

Võttes arvesse käimasolevaid eelarve konsolideerimise jõupingutusi liikmesriikides, lepivad nõukogu ja Euroopa Parlament kokku 2012. aasta maksete assigneeringute summa vähendamises komisjoni eelarveprojektiga võrreldes. Nad paluvad komisjonil taotleda paranduseelarvega maksete assigneeringuid juurde, kui 2012. aasta eelarvesse kantud assigneeringud ei ole piisavad alamrubriigi 1a („Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive nimel”), alamrubriigi 1b („Ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive nimel”), rubriigi 2 („Loodusvarade kaitse ja majandamine”), rubriigi 3 („Kodakondsus, vabadus, turvalisus ja õigus”) ning rubriigi 4 („ELi ülemaailmne roll”) kulude katmiseks.

Eelkõige nõuavad nõukogu ja Euroopa Parlament tungivalt, et komisjon esitaks hiljemalt 2012. aasta septembri lõpuks ajakohastatud arvandmed alamrubriigi 1b („Ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive nimel”) maksete assigneeringute seisu ja prognooside ning rubriigis 2 („Loodusvarade kaitse ja majandamine”) kajastatud maaelu arendamise kohta ning esitaks vajaduse korral paranduseelarve projekti.

Nõukogu ja Euroopa Parlament võtavad iga paranduseelarve projekti kohta võimalikult kiiresti vastu seisukoha, et vältida maksete assigneeringute puudujääke. Lisaks sellele kohustuvad nõukogu ja Euroopa Parlament menetlema kiirelt igasuguseid maksete assigneeringute ümberpaigutusi, sealhulgas finantsraamistiku erinevate rubriikide vahel, et kasutada parimal moel eelarvesse kantud maksete assigneeringuid ning viia need kooskõlla tegeliku eelarve täitmise ja vajadustega.

3.2.   Ühisavaldus paranduseelarve projekti nr 7/2011 kohta

Nõukogu ja Euroopa Parlament võtavad teadmiseks komisjoni kavatsuse esitada 21. novembril 2011 Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmiseks paranduseelarve projekt (PEP 7/2011), mille eeldatav summa on 38 miljonit eurot nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringutena. Maksete assigneeringud paigutatakse ümber maaelu arengu programmidest (eelarvepunkt 05 04 05 01).

Nõukogu ja Euroopa Parlament püüavad oma sisemenetluste kohaselt võtta paranduseelarve projekti nr 7/2011 kohta vastu seisukoha enne 2011. aasta lõppu.

3.3.   Ühisavaldus puu- ja köögiviljasektori tulevaste kriiside ennetusmeetmete kohta

E. coli bakteriga seotud kriis tõi esile vajaduse töötada välja asjakohane mehhanism ELi turgu tabavatele kriisidele reageerimiseks. Sellega seoses kohustuvad nõukogu ja Euroopa Parlament tegelema komisjoni esitatavate asjaomaste ümberpaigutamistaotlustega, või pärast seda, kui on uuritud võimalusi kinnitatud assigneeringute ümberjaotamiseks, komisjoni esitatava paranduseelarvega kiiresti, kui puu- ja köögiviljasektori turul tekib erandlik kriis, mis nõuab määruse (EÜ) nr 1234/2007 (ühise turukorralduse ühtne määrus) artiklis 191 osutatud konkreetsete hädaabimeetmete kindlaksmääramist, võttes arvesse komisjoni ettepanekut mehhanismide kohta, mis aitaksid tulevasi kriise vältida tootjaorganisatsioonide kaudu.

3.4.   Ühisavaldus ITERi projekti rahastamise kohta

Euroopa Parlament ja nõukogu on nõus korraldama komisjoniga kolmepoolse kohtumise kolmapäeva, 23. novembri 2011 pärastlõunal, et käsitleda aastatel 2012–2013 ITERi projektiga kaasnevate täiendavate kulude küsimust, et saavutada kokkulepe enne aasta lõppu.

Euroopa Parlament ja nõukogu paluvad komisjonil lihtsustada kokkuleppe saavutamist ITERi projekti täiendava rahastamise osas, võttes arvesse mõlema eelarvepädeva institutsiooni väljendatud muret.


(1)  Käesolevas punktis esitatud kokkuvõtlikud tabelid finantsraamistiku rubriikide kaupa ei hõlma detsentraliseeritud asutuste assigneeringute vähendamist ega katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete osas heaks kiidetud paketti (vt eespool punkt 1.2).


Neljapäev, 1. detsember 2011
II LISA

eelarve märkuste muutmine:

Katseprojekt – X jagu (Euroopa välisteenistus)

Hääletatud tekst, esitatud muudatused on PAKSUS KIRJAS

Katseprojekt — Euroopa rahuinstituut

Tuginedes 2009. aasta ELi vahendustegevuse ja dialoogi alase suutlikkuse tugevdamise kontseptsioonile, on selle katseprojekti eesmärk. analüüsida ja uurida, millised võimalused, kulud ja kasu on seotud ELi vajaduste tõhusa täitmisega rahu vahendamisel .

Võttes arvesse juba tehtud ja tehtavaid pingutusi Euroopa rahuinstituudi loomiseks, olemasolevaid uuringuid, sealhulgas Euroopa Parlamendi uuringut, ning ka sel eesmärgil koostatud äriplaane, käsitletaks tasuvusanalüüsis selliseid küsimusi nagu võimalik institutsiooniline ülesehitus, kaasa arvatud kulustruktuurid, juhtimissüsteemid ja rahastamisvajadused.

Katseprojektis tuleks eelkõige uurida võimalusi Euroopa välisteenistuse potentsiaali optimeerimiseks ning selle potentsiaali koostoime tagamiseks Euroopa välisteenistuse siseselt, muude ELi institutsioonidega, Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Instituudiga, Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledžiga, liikmesriikide ja nende rahuvahendamisega tegelevate riiklike asutustega ning muude sidusrühmadega.

Euroopa rahuinstituudi eesmärgid peaksid põhinema Euroopa Liidu põhiväärtustel ja -eesmärkidel, nagu need on kindlaks määratud aluslepingutes.

Piiramata katseprojekti tulemusi peaksid Euroopa rahuinstituudi ülesannete hulka kuuluma nõustamine, teadusuuringud, koolitus, vahendus ja mitteametlik diplomaatia, mis on suunatud konfliktide ennetamisele ja nende rahumeelsele lahendamisele; asjaomaste ELi missioonide läbiviimisel ja juhtimisel saadud õppetunnid ja kogutud head tavad, neis valdkondades suuremate akadeemiliste ja teadusringkondade ning valitsusväliste organisatsioonide kaasamine ning avaliku arutelu korraldamine. Katseprojekti uuringu raames tuleks eelkõige selgitada, kuidas see võimalik sõltumatu instituut võiks Euroopa välisteenistust ja ELi üldisemat suutlikkust neis valdkondades tugevdada ning koos asjaomaste ELi institutsioonidega olemasolevaid ressursse optimeerida.

Ettevalmistav tegevus – III jagu (komisjon)

Piiriülene ajakirjandus (eelarverida 16 02 06)

Märkuste lõppu lisatakse järgmine lõik:

Ajakirjanikele mõeldud Euroopa uurimisstipendiumite ettevalmistava tegevuse eesmärk on soodustada ja arendada tõsist piiriülest ajakirjanduslikku uurimist liidu tasandil. Projektikonkursi abil valitakse välja ühised uurimisprojektid, mis koondavad vähemalt kahe liikmesriigi ajakirjanikke ning millel on piiriülene või Euroopa mõõde, mida esitatakse riiklikust, piirkondlikust või kohalikust perspektiivist. Väljavalitud ajakirjanduslik uurimus avaldatakse vähemalt kahes asjaomases liikmesriigis.

Selleks viiakse läbi teostatavusuuring, et leida asjaomase projekti käivitamiseks uusi võimalusi. Selles uuringus tuleb vaadelda viise, kuidas EL saaks sõltumatut ja kriitilist ajakirjandust rahastada, tagades samas sõltumatu teabe.


11.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 165/98


Neljapäev, 1. detsember 2011
Paranduseelarve projekt nr 6/2011: omavahendid, integreeritud merenduspoliitika, Kreeka, ESF, Palestiina

P7_TA(2011)0522

Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2011. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2011. aasta paranduseelarve projekti nr 6/2011 kohta, III jagu – Komisjon (17631/2011 – C7-0440/2011 – 2011/2267(BUD))

2013/C 165 E/15

Euroopa Parlament,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 314, ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 106a,

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (1), eriti selle artikleid 37 ja 38,

võttes arvesse Euroopa Liidu 2011. aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 15. detsembril 2010. aastal (2),

võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (3),

võttes arvesse komisjoni 18. oktoobril 2011. aastal esitatud Euroopa Liidu 2011. aasta üldeelarve paranduseelarve projekti nr 6/2011 (KOM(2011)0674),

võttes arvesse nõukogu seisukohta paranduseelarve projekti nr 6/2011 kohta, mille nõukogu võttis vastu 30. novembril 2011. aastal (17631/2011 – C7-0440/2011),

võttes arvesse kodukorra artikleid 75b ja 75e,

võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A7-0407/2011),

A.

arvestades, et 2011. aasta üldeelarve paranduseelarve projekt nr 6/2011 sisaldab muu hulgas rubriikide 1 ja 4 kulukohustuste assigneeringute suurendamist vastavalt 3,25 miljoni euro ja 113,4 miljoni euro võrra ning maksete assigneeringute suurendamist rubriigi 1 vajaduste täitmiseks 550,3 miljoni euro suuruses summas, ja ajakohastatud tulude prognoosi;

B.

arvestades, et nõukogu muutis paranduseelarve projekti nr 6/2011, piirates kogu maksete assigneeringute puhaskasvu 200 miljoni euroni;

C.

arvestades, et Euroopa Parlament toonitas 2011. aasta eelarvemenetluse käigus läbivalt ja järjekindlalt, et nõukogu toetatud ja 2011. aastaks heaks kiidetud maksete üldine tase on ebapiisav ega võimalda täita kõiki selgelt kokku lepitud vajadusi;

D.

arvestades, et mõlemad eelarvepädevad institutsioonid võtsid 2011. aasta eelarve lepitusmenetluse käigus vastu ühisavalduse maksete assigneeringute kohta, milles Euroopa Parlament ja nõukogu kohustusid „vältima maksete assigneeringute puudujääke”;

E.

arvestades, et mõnedele maksetega seotud vajadustele on juba osaliselt reageeritud maksete assigneeringute koondümberpaigutusega (DEC 34/2011), mille kogusumma on 719,2 miljonit eurot, ja arvestades, et komisjon peab varsti esitama uue koondümberpaigutuse taotluse, et vastata nii palju kui võimalik neile vajadustele, mida paranduseelarve projekti nr 6/2011 osas saavutatud kokkulepe ei hõlma (18. novembri 2011. aasta seisuga 1 047 miljonit eurot), et täita liidule õiguslikult siduvad kohustused maksete assigneeringutega seoses;

F.

arvestades, et maksete assigneeringute kavandatav suurendamine 200 miljoni euro võrra katab vaid piiratud osa kindlaksmääratud täiendavatest vajadustest 2011. aasta lõpuni, kusjuures vajadused küündisid 18. novembri 2011. aasta seisuga 1,642 miljoni euroni;

G.

arvestades, et rubriigi 4 assigneeringute suurendamine rahalise abi andmiseks Palestiinale, rahuprotsessile ja UNRWA-le ning banaanisektori kaasnevates meetmeteks toimub ümberpaigutamistega makromajandusliku finantsabi kasutamata assigneeringutest ning on osa kokkuleppest, mille lepituskomitee 2012. aasta eelarve osas saavutas;

H.

arvestades, et tulude kasv tuleneb osaliselt hilinenud maksetelt kogutavatest trahvidest ja viivisintressidest kokku 435 miljoni euro suuruses summas, st konkurentspoliitika jõustamisest;

1.

võtab teadmiseks paranduseelarve projekti nr 6/2011 ja hilisemad ümberhindamised, millega ajakohastatakse maksete assigneeringute vajadusi ja kulukohustuste assigneeringute võimalikke ümberpaigutamisi;

2.

märgib, et nõukogu muudetud paranduseelarve projekt nr 6/2011 kajastab lepituskomitees saavutatud kokkulepet, mis hõlmab nii 2012. aasta eelarvet kui paranduseelarvet nr 6/2011;

3.

peab äärmiselt kahetsusväärseks komisjoni ja liikmesriikide vahel läbirääkimiste käigus valitsenud usaldamatuse õhkkonda seoses sellega, kui palju on 2011. aastal vaja täiendavaid maksete assigneeringuid selleks, et komisjon saaks täita liidule õiguslikult siduvaid kohustusi; palub komisjonil teavitada mõlemat eelarvepädevat institutsiooni ja avalikkust sellest, kuidas asjaomase kokkuleppe tulemused mõjutavad käimasolevate programmide elluviimist; on eriti mures selle pärast, kuidas asjaomane otsus mõjutab struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide toimimist liikmesriikides ning jätkusuutlikku kasvu käsitleva rubriigi alla kuuluvaid tähtsaimaid programme;

4.

rõhutab, et nõukogu lähenemine on vastuolus Euroopa poolaastaga seotud protsessidega ja Euroopa majanduse juhtimise tugevdamisega, mille puhul tuleks püüelda liidu ja liikmesriikide eelarvete vahelise koostoime ja vastastikuse täiendavuse poole; on seda enam mures nõukogu seisukoha pärast, et kui liit soovib praegusest majandus- ja sotsiaalkriisist taastuda, on vaja toetada tulevikku suunatud investeeringuid;

5.

väljendab valmisolekut osaleda koos nõukogu ja komisjoniga olukorra hindamises, et reageerida võimalikele puudustele ja vajakajäämistele praeguste mitmeaastaste programmide, eriti alamrubriikide 1a ja 1b alla kuuluvate programmide rakendamises;

6.

kordab, et on kindlalt veendunud, et liidu ainupädevusse kuuluva konkurentspoliitika jõustamise käigus hilinenud maksetelt kogutavatest trahvidest ja viivisintressidest saadav osa tulust tuleks otse liidu eelarvesse tagasi kanda ja seal reinvesteerida ning mitte bilansi raames liikmesriikidele tagastada;

7.

kiidab nõukogu seisukoha paranduseelarve projekti nr 6/2011 kohta muutmata kujul heaks ning teeb presidendile ülesandeks kuulutada paranduseelarve nr 6/2011 lõplikult vastuvõetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

8.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.


(1)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(2)  ELT L 68, 15.3.2011.

(3)  ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.


11.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 165/100


Neljapäev, 1. detsember 2011
Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine: taotlus EGF/2011/005 PT/Norte-Centro Automotive, Portugal

P7_TA(2011)0523

Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2011. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 28 (taotlus EGF/2011/005 PT/Norte-Centro Automotive, Portugal) (KOM(2011)0664 – C7-0334/2011 – 2011/2262(BUD))

2013/C 165 E/16

Euroopa Parlament,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut parlamendile ja nõukogule (KOM(2011)0664 – C7-0334/2011),

võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta, (1) eriti selle punkti 28,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta (2) (edaspidi "fondi määrus"),

võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 28 ette nähtud kolmepoolset menetlust,

võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja,

võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A7-0395/2011),

A.

arvestades, et Euroopa Liit on loonud maailmakaubanduse suurte struktuurimuutuste tagajärjel kannatavate töötajate täiendavaks toetamiseks ja tööturule tagasipöördumise hõlbustamiseks asjakohased õigusnormid ja eelarvevahendid;

B.

arvestades, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „fond”) rakendusala on laiendatud nii, et alates 1. maist 2009 esitatud taotluste puhul võib toetust anda ka töötajatele, kes on koondatud otseselt ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel;

C.

arvestades, et vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile, mis võeti vastu 17. juulil 2008 toimunud lepituskohtumisel, peaks koondatud töötajatele antav ELi finantsabi olema dünaamiline ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt, ning võttes fondi kasutuselevõtmise üle otsustamisel nõuetekohaselt arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet;

D.

arvestades, et Portugal on taotlenud abi seoses 726 töötaja koondamisega (kõigi nende puhul taotletakse abi) NACE Revision 2 osa 29 ("Mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine") alla kuuluvas 3 ettevõttes, mis tegutsevad Portugalis NUTS II tasandi piirkondades Norte (PT11) ja Centro (PT16);

E.

arvestades, et taotlus vastab fondi määruses sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele;

1.

palub asjaomastel institutsioonidel teha fondi kasutuselevõtmise kiirendamiseks pingutusi menetlus- ja eelarvekorra parandamiseks; tunneb sellega seoses heameelt, et tulenevalt parlamendi nõudmisest toetuste eraldamist kiirendada kehtestas komisjon parandatud menetluse, mille kohaselt komisjon esitab eelarvepädevatele institutsioonidele fondi kasutuselevõtmise taotluse abikõlblikkuse hinnangu ning fondi kasutuselevõtmise ettepaneku; loodab, et fondi eelseisva läbivaatamise käigus tehakse menetlusse veelgi rohkem parandusi ning saavutatakse suurem tõhusus ja läbipaistvus;

2.

tuletab meelde institutsioonide võetud kohustust tagada fondi kasutuselevõtmist käsitlevate otsuste vastuvõtmiseks sujuv ja kiire menetluskord ning näha üleilmastumise ning finants- ja majanduskriisi tagajärjel koondatud töötajatele ette ühekordne ja ajaliselt piiratud toetus; rõhutab, et fond võib aidata koondatud töötajatel, eelkõige kõige ohustatumatel ja kõige madalama kvalifikatsiooniga töötajatel, tööturule tagasi pöörduda;

3.

toonitab, et vastavalt fondi määruse artiklile 6 tuleks tagada, et fond toetaks koondatud töötajate tagasipöördumist tööturule; rõhutab ka, et fondist saadava abiga võib kaasrahastada ainult aktiivseid tööturumeetmeid, mis aitavad kaasa pikaajalisele tööhõivele; kordab, et fondist antav abi ei tohi asendada meetmeid, mille võtmine on riiklike õigusaktide või kollektiivkokkulepete kohaselt äriühingute kohustus, ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid;

4.

märgib, et teave fondist rahastatavate individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi kohta sisaldab teavet selle kohta, kuidas need meetmed struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid täiendavad ja nendega ühilduvad; kordab, et on komisjonilt nõudnud nende andmete võrdleva analüüsi esitamist ka oma aastaaruannetes;

5.

märgib, et vastavalt parlamendi korduvatele nõudmistele on 2011. aasta eelarves fondi reale 04 05 01 esmakordselt kantud maksete assigneeringud summas 47 608 950 eurot; tuletab meelde, et fond loodi eraldi vahendina, millel on oma eesmärgid ja tähtajad ning millele tuleks teha sihipäraseid eraldisi, et vältida teistelt eelarveridadelt assigneeringute ümberpaigutamist, nagu on varem aset leidnud, sest see võib raskendada eri poliitiliste eesmärkide saavutamist;

6.

väljendab heameelt maksete assigneeringute ettenähtud suurendamise üle fondi eelarvereal, mida taotletakse koondümberpaigutuse kaudu, ja selle üle, et seda kasutatakse käesoleva taotluse jaoks vajatava 1 518 465 euro suuruse summa katmiseks;

7.

kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

8.

teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

9.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.


(1)  ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

(2)  ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.


Neljapäev, 1. detsember 2011
LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 28 (taotlus EGF/2011/005 PT/Norte-Centro Automotive, Portugal)

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega 2012/4/EL).


11.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 165/102


Neljapäev, 1. detsember 2011
Tagasimakstav abi ja finantskorraldus ***I

P7_TA(2011)0526

Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2011. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1083/2006 seoses tagasimakstava abi ja finantskorraldusega (KOM(2011)0483 – C7-0215/2011 – 2011/0210(COD))

2013/C 165 E/17

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2011)0483),

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 177, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7-0215/2011),

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 16. novembri 2011. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4;

võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ja eelarvekontrollikomisjoni arvamust (A7-0380/2011),

1.

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.


(1)  27. oktoobri 2011. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).


Neljapäev, 1. detsember 2011
P7_TC1-COD(2011)0210

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 1. detsembril 2011. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2011, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1083/2006 seoses tagasimakstavat abi, finantskorraldust ja kuluaruannet käsitlevate teatavate sätetega

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 1310/2011) lõplikule kujule).


11.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 165/103


Neljapäev, 1. detsember 2011
Finantsjuhtimine selliste liikmesiikide suhtes, kes on sattunud tõsistesse finantsstabiilsusega seotud raskustesse või keda ähvardab oht sattuda sellistesse raskustesse (ERF ja ESF) ***I

P7_TA(2011)0527

Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2011. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1083/2006 seoses teatavate finantsjuhtimist käsitlevate sätetega selliste liikmesriikide suhtes, kes on sattunud tõsistesse finantsstabiilsusega seotud raskustesse või keda ähvardab oht sattuda sellistesse raskustesse (KOM(2011)0482 – C7-0221/2011 – 2011/0211(COD))

2013/C 165 E/18

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2011)0482),

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 177, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7-0221/2011),

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 16. novembri 2011. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4;

võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A7-0383/2011),

1.

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.


(1)  27. oktoobri 2011. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).


Neljapäev, 1. detsember 2011
P7_TC1-COD(2011)0211

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 1. detsembril 2011. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2011, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1083/2006 seoses teatavate sätetega, mis käsitlevad finantsstabiilsuse säilitamisega tõsistes raskustes või sellises ohus olevate teatavate liikmesriikide finantsjuhtimist

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 1311/2011) lõplikule kujule).


11.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 165/104


Neljapäev, 1. detsember 2011
Otsuse 2002/546/EÜ muutmine seoses selle kohaldamisajaga *

P7_TA(2011)0528

Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2011. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega muudetakse otsust 2002/546/EÜ seoses selle kohaldamisajaga (KOM(2011)0443 – C7-0233/2011 – 2011/0192(CNS))

2013/C 165 E/19

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2011)0443),

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 349, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0233/2011),

võttes arvesse kodukorra artiklit 55 ja artikli 46 lõiget 1,

võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A7-0381/2011),

1.

kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2.

palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.

palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.


11.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 165/105


Neljapäev, 1. detsember 2011
Otsuse 2007/659/EÜ muutmine seoses otsuse kohaldamisajaga ja aastakvoodiga, millele kohaldatakse vähendatud aktsiisimäära *

P7_TA(2011)0529

Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2011. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega muudetakse otsust 2007/659/EÜ seoses otsuse kohaldamisajaga ja aastakvoodiga, millele kohaldatakse vähendatud aktsiisimäära (KOM(2011)0577 – C7-0311/2011 – 2011/0248(CNS))

2013/C 165 E/20

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2011)0577),

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 349, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0311/2011),

võttes arvesse kodukorra artiklit 55 ja artikli 46 lõiget 1,

võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A7-0382/2011),

1.

kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2.

palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.

palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.