18.5.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 141/3

Euroopa Kohtu (esimene koda) 14. märtsi 2013. aasta otsus (Magyar Köztársaság Legfelsőbb Bírósága (Ungari) eelotsusetaotlus) — Allianz Hungária Biztosító Zrt., Generali-Providencia Biztosító Zrt., Gépjármű Márkakereskedők Országos Szövetsége, Magyar Peugeot Márkakereskedők Biztosítási Alkusz Kft., Paragon-Alkusz Zrt., Magyar Opelkereskedők Bróker Kft. õigusjärglane versus Gazdasági Versenyhivatal

(Kohtuasi C-32/11) (1)

(Konkurents - ELTL artikli 101 lõige 1 - Analoogse siseriikliku õigusnormi kohaldamine - Euroopa Kohtu pädevus - Autoremondi tunnitasu puudutavad kahepoolsed kokkulepped kindlustusettevõtja ja autoremonditöökodade vahel - Tasu, mida suurendatakse sõltuvalt vahendajana tegutseva autoremonditöökoja poolt kindlustusettevõtja jaoks sõlmitud kindlustuslepingute arvust - Mõiste „kokkulepe, mille eesmärk on piirata konkurentsi”)

2013/C 141/03

Kohtumenetluse keel: ungari

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Magyar Köztársaság Legfelsőbb Bírósága

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: Allianz Hungária Biztosító Zrt., Generali-Providencia Biztosító Zrt., Gépjármű Márkakereskedők Országos Szövetsége, Magyar Peugeot Márkakereskedők Biztosítási Alkusz Kft., Paragon-Alkusz Zrt., Magyar Opelkereskedők Bróker Kft. õigusjärglane

Kostja: Gazdasági Versenyhivatal

Ese

Eelotsusetaotlus — Magyar Köztársaság Legfelsőbb Bírósága — ELTL artikli 101 lõike 1 tõlgendamine — Kahepoolseid kokkulepped, mis on sõlmitud kindlustusettevõtja ja üksikute autoremonditöökodade vahel ning mille kohaselt sõltub kindlusettevõtja poolt autoremonditöökojale tasutav töötunnihind kindlustusettevõtjaga remonditöökoja vahendusel, kes tegutseb asjaomase kindlustusettevõtja vahendajana, sõlmitud kindlustuslepingute arvust ja protsendist — Siseriiklikud õigusnormid, mis kasutavad liidu õiguses kasutatava mõistega analoogilist mõistet — Mõiste „kokkulepped, mille eesmärk on takistada, piirata või kahjustada konkurentsi”

Resolutsioon

ELTL artikli 101 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et kokkulepet, millega liikluskindlustust pakkuv kindlustusettevõtja lepib kahepoolselt kas automüüjaga, kes tegutseb autoremonditöökojana, või viimaseid esindava ühendusega kokku kindlustusettevõtja makstavas tunnitasus viimase kindlustatud sõidukite remondi eest, nähes ette, et selle tasu suurus sõltub muu hulgas nende kindlustuslepingute arvust ja suhtest, mida automüüja turustas kõnealuse ettevõtja vahendajana, võib lugeda selle sätte tähenduses „eesmärgipõhiseks” konkurentsipiiranguks, kui nende kokkulepete sisu ja eesmärgi ning neid ümbritseva majandusliku ja õigusliku konteksti individuaalse ja konkreetse uurimise tulemusel ilmneb, et juba olemuse poolest kahjustavad need kokkulepped tavapärase konkurentsi nõuetekohast toimimist ühel kahest asjaomasest turust.

(1) ELT C 145, 14.5.2011.

18.5.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 141/3

Euroopa Kohtu (teine koda) 14. märtsi 2013. aasta otsus — Euroopa Komisjon versus Iirimaa

(Kohtuasi C-108/11) (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Käibemaks - Vähendatud maksumäär - Selliste hurtade ja hobuste tarned, kes pole mõeldud toiduainete ja sööda valmistamiseks või tootmiseks, hobuste rentimine ja seemendusteenused - Direktiiv 2006/112/EÜ - Artiklite 96, 98 koostoimes III lisaga ja artikli 110 rikkumine)

2013/C 141/04

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: R. Lyal ja C. Soulay)

Kostja: Iirimaa (esindajad: E. Creedon, M. Collins, N. Travers ja D. O'Hagan)

Kostja toetuseks menetlusse astuja: Prantsuse Vabariik (esindajad: G. de Bergues ja J.- S. Pilczer

Ese

Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artiklite 96 ja 98 (koostoimes III lisaga) ning artikli 110 rikkumine (ELT L 347, lk 1) — Siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt kohaldatakse selliste hurtade ja hobuste tarnetele, kes pole mõeldud toiduainete ja sööda valmistamiseks või tootmiseks, hobuste rendile ja teatavatele seemendusteenustele vähendatud maksumäära

Resolutsioon

Kuna Iirimaa kohaldas selliste hurtade ja hobuste tarnetele, kes pole mõeldud toiduainete ja sööda valmistamiseks või tootmiseks, hobuste rentimisele ja teatavatele seemendusteenustele 4,8 %-list vähendatud käibemaksumäära, siis on Iirimaa rikkunud nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artiklitest 96, 98 koostoimes III lisaga ja artiklist 110 temale tulenevaid kohustusi.

2.	Mõista kohtukulud välja Iirimaalt.

3.	Jätta Prantsuse Vabariigi kohtukulud tema enda kanda.

(1) ELT C 145, 14.5.2011.

18.5.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 141/4

Euroopa Kohtu (neljas koda) 14. märtsi 2013. aasta otsus — Euroopa Komisjon versus Prantsuse Vabariik

(Kohtuasi C-216/11) (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Direktiiv 92/12/EMÜ - Aktsiisid - Ühes liikmesriigis soetatud ja teise liikmesriiki toimetatud tubakatooted - Pelgalt koguselised hindamiskriteeriumid - ELTL artikkel 34 - Koguselised impordipiirangud)

2013/C 141/05

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: W. Mölls ja O. Beynet)

Kostja: Prantsuse Vabariik (esindajad: G. de Bergues ja N. Rouam)

Ese

Liikmesriigi kohustuste rikkumine — ELTL artikli 34 ja nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiivi 92/12/EMÜ aktsiisiga maksustavate toodete üldise korralduse ja nende valdamise, liikumise ning järelevalve kohta (EÜT L 76, lk 1; ELT eriväljaanne 09/01, lk 179), eriti selle artiklite 8 ja 9 rikkumine — Siseriiklikud õigusnormid, mis kehtestavad rahalised karistused isiklikuks tarbeks ühes liikmesriigis omandatud ja teise liikmesriiki transporditud tubakatoodete koguste puhul, mis ületavad teatud määra — Üksnes kvantitatiivsed hindamiskriteeriumid — Koguselised impordipiirangud.

Resolutsioon

Kuna Prantsuse Vabariik kasutas pelgalt koguselist kriteeriumi selle hindamiseks, kas teisest liikmesriigist pärinevad tubakatooted on füüsilise isiku valduses kaubanduslikul eesmärgil, ja kohaldas seda kriteeriumi iga sõiduauto (mitte iga isiku) kohta ning kõigile tubakatoodetele kogumis, siis on Prantsuse Vabariik rikkunud nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiivist 92/12/EMÜ aktsiisiga maksustatava kauba üldise korralduse ja selle kauba valdamise, liikumise ning järelevalve kohta, ning eeskätt selle artiklitest 8 ja 9 tulenevaid kohustusi.

2.	Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

3.	Jätta Euroopa Komisjoni ja Prantsuse Vabariigi kohtukulud nende enda kanda.

(1) ELT C 226, 30.7.2011.

18.5.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 141/4

Euroopa Kohtu (kümnes koda) 14. märtsi 2013. aasta otsus — Viega GmbH & Co. KG versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-276/11 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Konkurents - Kartell - Vasest ja vasesulamist toruliitmike sektor - Keevis- ja pressliitmikud - Tõendite kogumine ja hindamine - Õigus olla kohtus ära kuulatud - Põhjendamiskohustus - Proportsionaalsuse põhimõte)

2013/C 141/06

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Viega GmbH & Co. KG (esindajad: Rechtsanwalt J. Burrichter, Rechtsanwalt T. Mäger ja Rechtsanwalt M. Röhrig)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon (esindajad: V. Bottka, R. Sauer ja Rechtsanwalt A. Böhlke)

Ese

Apellatsioonkaebus, mis on esitatud Üldkohtu (kaheksas koda) 24. märtsi 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas T-375/06: Viega GmbH & Co. KG vs. komisjon, millega Üldkohus jättis rahuldamata apellandi hagiavalduse tühistada komisjoni 20. septembri 2006. aasta otsus K(2006) 4180 lõplik EÜ artikli 81 ja EMP lepingu artikli 53 kohaldamise menetluses, mis puudutas kartellikokkulepet vasest ja vasesulamist toruliitmike sektoris, või teise võimalusena vähendada apellandile määratud trahvi summat — Õiguse olla kohtus ära kuulatud, proportsionaalsuse põhimõtte ja põhjendamiskohustuse rikkumine — Uurimismenetluse põhimõtete rikkumine — EÜ artikli 81 lõike 1 ning nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205) artikli 23 lõike 1 rikkumine

Resolutsioon

1.	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Viega GmbH & Co. KG-lt.

(1) ELT C 238, 13.8.2011.

18.5.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 141/5

Euroopa Kohtu (esimene koda) 14. märtsi 2013 aasta otsus (Juzgado de lo Mercantil no 3 de Barcelona — Hispaania — eelotsusetaotlus) — Mohamed Aziz versus Caixa d’Estalvis de Catalunya, Tarragona i Manresa (Catalunyacaixa)

(Kohtuasi C-415/11) (1)

(Direktiiv 93/13/EMÜ - Tarbijalepingud - Hüpoteeklaenu leping - Hüpoteegiga tagatud nõude täitemenetlus - Asja sisuliselt arutava siseriikliku kohtu pädevus - Ebaõiglased tingimused - Hindamiskriteeriumid)

2013/C 141/07

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Juzgado de lo Mercantil no 3 de Barcelona

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Mohamed Aziz

Kostja: Caixa d’Estalvis de Catalunya, Tarragona i Manresa (Catalunyacaixa)

Ese

Eelotsusetaotlus — Juzgado de lo Mercantil no 3 de Barcelona– Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288) lisa lõike 1 punktide e ja q tõlgendamine — Tingimused, mille eesmärk või tagajärg on kehtestada tarbijale, kes ei ole oma kohustusi täitnud, ebaproportsionaalselt suur hüvitissumma — Hüpoteeklaenu leping — Sellised siseriiklikud täitemenetlusnormid hüpoteegiga koormatud või panditud asjade puhul, mis piiravad vastuväidete esitamist huvitatud isiku poolt

Resolutsioon

Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid — nagu on käsitletud põhikohtuasjas ja mis ei näe hüpoteegiga tagatud nõude täitemenetluses ette võimalust esitada vastuväiteid tarbija ja kaupleja vahel sõlmitud lepingus sisalduva tingimuse ebaõigluse kohta — mis ei võimalda asja sisuliselt arutaval kohtul, kelle pädevuses on hinnata sellise tingimuse ebaõiglast laadi, kohaldada esialgse õiguskaitse meetmeid, nagu näiteks täitemenetluse peatamine, kui selliste meetmete kohaldamine on vajalik tema lõpliku otsuse täieliku toime tagamiseks.

Direktiivi 93/13 artikli 3 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii:

—

mõistet „oluline tasakaalustamatus”, mis kahjustab tarbijat, tuleb pooltevahelise vastava kokkuleppe puudumisel hinnata arvestades kohaldamisele kuuluvate siseriikliku õiguse sätete analüüsi, selleks et kontrollida, kas ning mil moel seab leping tarbija ebasoodsamasse olukorda võrreldes sellega, mis on ette nähtud kehtivas siseriiklikus õiguses. Samuti on selleks vajalik uurida tarbija õiguslikku olukorda, pidades seejuures silmas neid vahendeid, mis tal on siseriikliku õiguse alusel ebaõiglaste tingimuste kasutamise lõpetamiseks;

—	selleks et teada saada, millal tuleneb tasakaalustamatus „vastuolust heausksuse tingimusega”, tuleb kontrollida, kas kaupleja, kes kohtleb tarbijat ausalt ja õiglaselt, võis mõistlikult oodata et tarbija nõustub sellise tingimusega eraldi kokku leppides.

Direktiivi artikli 3 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et lisa, millele see säte viitab, sisaldab üksnes soovituslikku ja mitteammendavat loetelu tingimustest, mida võib pidada ebaõiglasteks.

(1) ELT C 331, 12.11.2011.

18.5.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 141/6

Euroopa Kohtu (esimene koda) 14. märtsi 2013. aasta otsus (Městský soud v Praze (Tšehhi Vabariik) eelotsusetaotlus) — Česká spořitelna, a.s. versus Gerald Feichter

(Kohtuasi C-419/11) (1)

(Määrus (EÜ) nr 44/2001 - Kohtualluvus, kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades - Artikli 5 punkti 1 alapunkt a ja artikli 15 lõige 1 - Mõisted „lepingutega seotud asjad” ja „tarbijaleping” - Lihtveksel - Käendus - Krediidilepingu tagatis)

2013/C 141/08

Kohtumenetluse keel: tšehhi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Městský soud v Praze

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Česká spořitelna, a.s.

Kostja: Gerald Feichter

Ese

Eelotsusetaotlus — Městský soud v Praze — Nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 12, lk 1; ELT eriväljaanne 19/04, lk 42) artikli 5 punkti 1 alapunkti a ja artikli 15 lõike 1 tõlgendamine — Mõisted „lepingutega seotud asjad” ja „tarbijaleping” — Kohtualluvus asjas, mis puudutab äriühingu sellise juhataja vekslist tulenevat kohustust, kes on käendajana alla kirjutanud blankovekslile, mille see äriühing on andnud välja pangale krediidilepingu tagatisena — Kohustuse täitmise koha kindlaksmääramine juhul, kui vekslil ei olnud algselt maksekohta märgitud

Resolutsioon

Nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 15 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et füüsilist isikut, kellel on äriühinguga tihedad kutsealased sidemed, milleks on näiteks äriühingu juhtimine või selles enamusosaluse omamine, ei saa pidada tarbijaks selle sätte tähenduses, kui ta on andnud käenduse lihtvekslile, mis on välja antud sellele äriühingule krediidilepingust tulenevate kohustuste tagamiseks. Seetõttu ei ole kõnealune säte kohaldatav selle kindlaksmääramisel, milline kohus on pädev lahendama nõude, milles lihtveksli omanik, kelle asukoht on liikmesriigis, tugineb teises liikmesriigis elava vekslikäendaja vastu õigustele, mis tulenevad lihtvekslist, mis allkirjastati blankovekslina ja mida veksli omanik hiljem täiendas.

Määruse nr 44/2001 artikli 5 punkti 1 alapunkt a on kohaldatav selle kindlaksmääramisel, milline kohus on pädev lahendama nõude, milles lihtveksli omanik, kelle asukoht on liikmesriigis, tugineb teises liikmesriigis elava vekslikäendaja vastu õigustele, mis tulenevad lihtvekslist, mis allkirjastati blankovekslina ja mida veksli omanik hiljem täiendas.

(1) ELT C 311, 22.10.2011.

18.5.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 141/6

Euroopa Kohtu (neljas koda) 14. märtsi 2013. aasta otsus (Oberster Gerichtshof (Austria) eelotsusetaotlus) — Jutta Leth versus Austria Vabariik, Land Niederösterreich

(Kohtuasi C-420/11) (1)

(Keskkond - Direktiiv 85/337/EMÜ - Teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamine - Projektile loa andmine ilma asjakohase hindamiseta - Hindamise eesmärgid - Hüvitise saamise õiguse tingimused - Küsimus, kas üksikisikute kaitse varalise kahju eest on hõlmatud või mitte)

2013/C 141/09

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Oberster Gerichtshof

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: Jutta Leth

KOstjad: Republik Österreich, Land Niederösterreich

Ese

Eelotsusetaotlus — Oberster Gerichtshof — Nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiivi 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 175, lk 40; ELT eriväljaanne 15/01, lk 248), mida on muudetud nõukogu 3. märtsi 1997. aasta direktiiviga 97/11/EÜ (EÜT L 73, lk 5; ELT eriväljaanne 15/03, lk 151) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiiviga 2003/35/EÜ (ELT L 156, lk 17; ELT eriväljaanne 15/07, lk 466), artikli 3 tõlgendamine — Projektile loa andmine ilma asjakohase keskkonnamõju hindamiseta — Üksikisiku nõue hüvitada tema kinnisasja väärtuse vähenemine projekti tõttu — Teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise eesmärgid — Üksikisiku kaitse varalise kahju eest hõlmatus

Resolutsioon

Nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiivi 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta, muudetud nõukogu 3. märtsi 1997. aasta direktiiviga 97/11/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiiviga 2003/35/EÜ, artiklit 3 tuleb tõlgendada nii, et niisugune keskkonnamõju hindamine, nagu on ette nähtud selles artiklis, ei hõlma selle hindamist, milline on vaadeldava projekti mõju ainelise vara väärtusele. Sellele vaatamata on varaline kahju niivõrd, kuivõrd tegemist on riikliku või eraprojekti keskkonnamõju otseste majanduslike tagajärgedega, hõlmatud selle direktiivi pakutava kaitse eesmärgiga.

Liidu õiguse kohaselt ning välistamata, et asjaomase liikmesriigi vastutust võib siseriikliku õiguse alusel kohaldada vähem piiravatel tingimustel, ei anna asjaolu, et keskkonnamõju on jäetud selle direktiivi nõudeid eirates läbi viimata, üldjuhul iseenesest üksikisikule õigust saada hüvitist puhtalt varalise kahju eest, mis on tingitud tema kinnisasja väärtuse vähenemisest vaadeldava projekti keskkonnamõju tagajärjel. Liikmesriigi kohus peab siiski kontrollima, kas täidetud on liidu õigusest tulenevad hüvitise saamise õiguse tingimused, nimelt eelkõige kas esineb põhjuslik seos väidetava rikkumise ja tekkinud kahju vahel.

(1) ELT C 319, 29.10.2011.

18.5.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 141/7

Euroopa Kohtu (teine koda) 14. märtsi 2013. aasta otsus (Augstākās tiesas Senāts’i eelotsusetaotlus — Läti) — Valsts ieņēmumu dienests versus Ablessio SIA

(Kohtuasi C-527/11) (1)

(Käibemaks - Direktiiv 2006/112/EÜ - Artiklid 213, 214 ja 273 - Käibemaksukohustuslaste registreerimine - Käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri andmisest keeldumine põhjendusel, et maksukohustuslasel puuduvad deklareeritud majandustegevuseks vajalikud majanduslikud, tehnilised ja rahalised vahendid - Õiguspärasus - Maksupettuste vastane võitlus - Proportsionaalsuse põhimõte)

2013/C 141/10

Kohtumenetluse keel: läti

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Augstākās tiesas Senāts

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Valsts ieņēmumu dienests

Vastustaja: Ablessio SIA

Ese

Eelotsusetaotlus — Augstākās tiesas Senāts — Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, lk 1), artikli 214 tõlgendamine koostoimes sama direktiivi artikliga 273 — Siseriiklikud õigusnormid, mis näevad ette võimaluse keelduda käibemaksukohustuslaste registreerimisest juhul, kui maksukohustuslane ei esita teavet või esitab eksitavat teavet oma majandusliku, tehnilise ja rahalise võime kohta deklareeritud majandustegevust ellu viia — Käibemaksukohustuslasena registreerimisest keeldumine põhjendusel, et maksukohustuslane ei ole võimeline deklareeritud majandustegevust ellu viima.

Resolutsioon

Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikleid 213, 214 ja 273 tuleb tõlgendada nii, et need ei luba liikmesriigi maksuametil keelduda äriühingule käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit andmast vaid sel põhjusel, et ameti arvates puuduvad tal deklareeritud majandustegevuseks vajalikud majanduslikud, tehnilised ja rahalised vahendid ning et äriühingu osanik on selle numbri juba mitu korda saanud äriühingute jaoks, mis ei ole kunagi teostanud reaalset majandustegevust ja mille osalus on võõrandatud varsti pärast numbri saamist, ilma et maksuamet oleks objektiivseid asjaolusid arvestades kindlaks teinud arvestatava teabe olemasolu, mis võimaldab kahtlustada, et antud käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit hakatakse kuritarvitama. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on hinnata, kas maksuamet esitas arvestatavat teavet pettuseohu kohta põhikohtuasjas.

(1) ELT C 6, 7.1.2012.

18.5.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 141/7

Euroopa Kohtu (neljas koda) 14. märtsi 2013. aasta otsus (Verwaltungsgericht Frankfurt (Oder) — Saksamaa eelotsusetaotlus) — Agrargenossenschaft Neuzelle eG versus Landrat des Landkreises Oder-Spree

(Kohtuasi C-545/11) (1)

(Ühine põllumajanduspoliitika - Määrus (EÜ) nr 73/2009 - Artikli 7 lõiked 1 ja 2 - Põllumajandustootjale makstavate otsetoetuste ümbersuunamine - Otsetoetuste summade täiendav vähendamine - Kehtivus - Õiguspärase ootuse kaitse põhimõte - Diskrimineerimiskeelu põhimõte)

2013/C 141/11

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Verwaltungsgericht Frankfurt (Oder)

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: grargenossenschaft Neuzelle eG

Vastustaja: Landrat des Landkreises Oder-Spree

Ese

Eelotsusetaotlus — Verwaltungsgericht Frankfurt (Oder) — Nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 73/2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 30, lk 16), artikli 7 lõigete 1 ja 2 kehtivus — Aastateks 2009–2012 ettenähtud otsetoetuste summade vähendamine rohkem kui seda näeb ette määrus nr 1782/2003 — Õiguspärase ootuse põhimõte

Resolutsioon

Esimese küsimuse analüüsimisel ei ilmnenud ühtegi asjaolu, mis õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet arvestades mõjutaks nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 73/2009 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003) artikli 7 lõike 1 kehtivust.

2.	Teise küsimuse analüüsimisel ei ilmnenud ühtegi asjaolu, mis diskrimineerimiskeelu põhimõtet arvestades mõjutaks määruse nr 73/2009 artikli 7 lõike 2 kehtivust.

(1) ELT C 25, 28.1.2012.

18.5.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 141/8

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Wojewódzki Sąd Administracyjny w Łodzi (Poola) 22. jaanuaril 2013 — Marcin Jagiełło versus Dyrektor Izby Skarbowej w Łodzi

(Kohtuasi C-33/13)

2013/C 141/13

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Wojewódzki Sąd Administracyjny w Łodzi

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Marcin Jagiełło

Vastustaja: Dyrektor Izby Skarbowej w Łodzi

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (1) artikli 4 lõikeid 1 ja 2 koosmõjus artikli 5 lõikega 1 tuleb tõlgendada nii, et need ei luba käsitada kaubatarnena müügitehingut, mille on teinud isik, kes kokkuleppel teise isikuga tegutseb kõnealuse teise isiku ärinime all, et varjata omaenda majandustegevust?

Kas nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas artiklit 17 tuleb tõlgendada nii, et see ei võimalda arvata maha sisendkäibemaksu, mis on näidatud arvel, mille on väljastanud isik, kes on andnud müügitehingu tegemiseks teise isiku käsutusse oma ärinime, ilma et tõendataks, et ostja teadis või võis objektiivsetele asjaoludele tuginedes ette näha, et tehing, milles ta osales, oli seotud süüteo või rikkumisega, mille oli toime pannud arve väljastaja või temaga koostööd teinud isik?

(1) EÜT L 145, lk 1; ELT eriväljaanne 09/01, lk 23.

18.5.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 141/9

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Krajský súd v Prešove (Slovakkia) 23. jaanuaril 2013 — Monika Kušionová versus SMART Capital, a.s.

(Kohtuasi C-34/13)

2013/C 141/14

Kohtumenetluse keel: slovaki

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Krajský súd v Prešove

Põhikohtuasja pooled

Hageja esimeses kohtuastmes: Monika Kušionová

Kostja esimeses kohtuastmes: SMART Capital, a.s.

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (1) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv) (2), tuleb Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 38 arvestades tõlgendada nii, et nendega on vastuolus selline liikmesriigi õigusnorm nagu tsiviilseadustiku artikli 151j lõige 1 koosmõjus põhikohtuasjas kohaldatavate muude õigusnormidega, mis annab võlausaldajale, ilma et kohus võiks lepingutingimusi hinnata, õiguse nõuda ebaõiglastel lepingutingimustel põhineva kohustuse täitmist, realiseerides tarbija kinnisvaratagatise, vaatamata sellele, et poolte vahel on vaidlus küsimuses, kas tegemist on ebaõiglaste lepingutingimustega?

Kas esimeses küsimuses viidatud liidu õigusnormidega on vastuolus selline liikmesriigi õigusnorm nagu tsiviilseadustiku artikli 151j lõige 1 koosmõjus põhikohtuasjas kohaldatavate muude õigusnormidega, mis annab võlausaldajale õiguse nõuda ebaõiglastel lepingutingimustel põhineva kohustuse täitmist, realiseerides tarbija kinnisvaratagatise, ilma et kohus võiks lepingutingimusi hinnata, vaatamata sellele, et poolte vahel on vaidlus küsimuses, kas tegemist on ebaõiglaste lepingutingimustega?

Kas Euroopa Liidu Kohtu 9. märtsi 1978. aasta otsust kohtuasjas [106/77]: Simmenthal (3) tuleb tõlgendada nii, et esimeses küsimuses nimetatud direktiivide eesmärgi saavutamise huvides, arvestades Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 38, peab liikmesriigi kohus jätma kohaldamata sellised siseriiklikud õigusnormid nagu tsiviilseadustiku artikli 151j lõige 1 koosmõjus põhikohtuasjas kohaldatavate muude õigusnormidega, mis annavad võlausaldajale õiguse nõuda ebaõiglastel lepingutingimustel põhineva kohustuse täitmist, realiseerides tarbija kinnisvaratagatise, ilma et kohus võiks lepingutingimusi hinnata, vältides selliselt lepingutingimuste omaalgatuslikku kohtulikku kontrolli, vaatamata sellele, et poolte vahel on vaidlus?

Kas nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes artiklit 4 tuleb tõlgendada nii, et, tarbijaga — ilma et teda oleks nõustanud advokaat — sõlmitud lepingusse lisatud tingimus, mis annab võlausaldajale õiguse realiseerida kohtuväliselt ja kohtuliku kontrollita tarbija tagatise, rikub liidu õiguse üldpõhimõtet lepingutingimuste omaalgatusliku kohtuliku kontrolli kohta ja on seetõttu ebaõiglane ka juhul, kui selle lepingutingimuse sõnastus tuleneb siseriiklikust õigusnormist?

(1) EÜT L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288.

(2) ELT L 149, lk 22.

(3) EKL 1978, lk 629.

18.5.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 141/9

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Rejonowy w Białymstoku (Poola) 25. jaanuaril 2013 — Małgorzata Nierodzik versus Samodzielny Publiczny Psychiatryczny Zakład Opieki Zdrowotnej im. dr Stanisława Deresza w Choroszczy

(Kohtuasi C-38/13)

2013/C 141/15

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Rejonowy w Białymstoku

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Małgorzata Nierodzik

Kostja: Samodzielny Publiczny Psychiatryczny Zakład Opieki Zdrowotnej im. dr Stanisława Deresza w Choroszczy

Eelotsuse küsimus

Kas nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivi 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta (1), artiklit 1, direktiivi 1999/70/EÜ lisa klauslit 1 ja direktiivi 1999/70/EÜ lisa klauslit 4 ning ühenduse õiguse üldpõhimõtet, mis näeb ette töölepingu liigi alusel diskrimineerimise keelu, tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt määratakse üle 6-kuulise kestusega tähtajaliste töölepingute ülesütlemisest etteteatamise tähtaegade pikkus teistsuguste põhimõtete alusel (mis on tähtajaliste töölepingute alusel töötavate töötajate seisukohast vähem soodsad) kui tähtajatute töölepingute ülesütlemisest etteteatamise tähtaegade pikkus, ja kas nendega on konkreetselt vastuolus liikmesriigi õigusnorm (26. juuni 1974. aasta Kodeks pracy (tööseadustik) artikkel 33; 1988. aasta Dziennik Ustaw, number 21, järjekorranumber 94, hilisemate muudatustega), mis näeb üle 6-kuulise kestusega tähtajaliste töölepingute ülesütlemiseks ette kindla kahenädalase etteteatamistähtaja, mis ei olene töötaja töösuhte kestusest, samal ajal kui tähtajatute töölepingute ülesütlemise korral sõltub etteteatamistähtaeg töötajate töösuhte kestusest, ulatudes kahest nädalast kuni kolme kuuni ([tööseadustiku] artikli 36 § 1)?

(1) EÜT L 175, lk 43; ELT eriväljaanne 05/03, lk 368.

18.5.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 141/10

Eelotsusetaotlus, mille on 29. jaanuaril 2013 esitanud Úřad průmyslového vlastnictví (Tšehhi Vabariik) — MF 7 a.s. versus MAFRA a.s.

(Kohtuasi C-49/13)

2013/C 141/16

Kohtumenetluse keel: tšehhi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Úřad průmyslového vlastnictví

Põhikohtuasja pooled

Taotluse esitaja: MF 7 a.s.

Vastustaja: MAFRA a.s.

Eelotsuse küsimused

Kas direktiivi [2008/95/EÜ] (1) artikli 3 lõike 2 punkti d tuleb tõlgendada nii, et kaubamärgitaotluse esitaja heausksuse hindamisel võib arvesse võtta ainult asjaolusid, mis ilmnesid enne kaubamärgitaotluse esitamise kuupäeva või selle ajal, või võib ka pärast taotluse esitamist aset leidnud asjaoludele tugineda selleks, et tõendada taotluse esitaja heausksust?

2.	Kas liidetud kohtuasjades C-414/99–C-416/99 (2) tehtud otsust tuleb kohaldada üldiselt kõigile kohtuasjadele, milles analüüsitakse, kas kaubamärgiomanik on nõustunud tegevusega, mille tagajärg võib olla tema ainuõiguste nõrgenemine või piirang?

Kas hilisema kaubamärgi taotleja heausksust saab tuletada sellest, et varasema kaubamärgi omanik on temaga sõlminud kokkuleppeid, mille alusel omanik nõustus sellise perioodilise trükise avaldamisega, mille nimetus oli sarnane hilisema kaubamärgi taotleja taotletud kaubamärgiga, nõustus nende trükiste registreerimisega hilisema kaubamärgi taotleja poolt ning pakkus talle abi nende avaldamisel, samas kui asjaomaste kokkulepetega intellektuaalomandi õigusi sõnaselgelt ei reguleeritud?

Juhul kui pärast kaubamärgitaotluse esitamist aset leidnud asjaolusid võib kaubamärgi taotleja heausksuse hindamisel samuti arvesse võtta, siis kas alternatiivselt on võimalik tuletada tema heausksust sellest, et varasema kaubamärgi omanik teadlikult talus vaidlustatud kaubamärgi olemasolu vähemalt kümne aasta vältel?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiiv 2008/95/EÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (kodifitseeritud versioon), ELT L 299, 8.11.2008, lk 25.

(2) EKL 2001, lk I-08691.

18.5.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 141/10

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Rechtbank Rotterdam (Madalmaad) 31. jaanuaril 2013 — Nationale-Nederlanden Levensverzekering Mij NV versus Hubertus Wilhelmus van Leeuwen

(Kohtuasi C-51/13)

2013/C 141/17

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Rechtbank Rotterdam

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Nationale-Nederlanden Levensverzekering Mij NV

Kostja: Hubertus Wilhelmus van Leeuwen

Eelotsuse küsimused

Kas Euroopa Liidu õigusega, täpsemalt kolmanda elukindlustuse direktiivi (1) artikli 31 lõikega 3 on vastuolus see, kui elukindlustusseltsil on Madalmaades kehtivate avatud ja/või kirjutamata õigusnormide alusel nagu mõistlikkuse ja õigluse põhimõte, mis kehtivad lepingueelses ja lepingulises suhtes elukindlustusseltsi ja võimaliku kindlustusvõtja vahel, ja/või üldise ja/või erilise vastutuskohustuse alusel kohustus anda kindlustusvõtjatele rohkem teavet kindlustuse kulude ja riskipreemiate kohta, kui seda nõudsid 1999. aastal Madalmaade õigusnormid, millega kolmas elukindlustuse direktiiv üle võeti (eelkõige RIAV [Regeling Informatieverstrekking aan verzekeringnemers] 1998 artikli 2 lõike 2 punktid q ja r)?

2.	Kas vastus esimesele küsimusele sõltub sellest, milline on või võib olla sellise teabe andmata jätmise mõju Madalmaade õiguse kohaselt?

(1) Nõukogu 10. novembri 1992. aasta direktiiv 92/96/EMÜ otsese elukindlustusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta, millega muudetakse direktiive 79/267/EMÜ ja 90/619/EMÜ (kolmas elukindlustuse direktiiv) (EÜT L 360, lk 1).

18.5.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 141/11

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Krajský soud v Ostravě (Tšehhi Vabariik) 30. jaanuaril 2013 — Strojírny Prostějov, a.s. versus Odvolací finanční ředitelství

(Kohtuasi C-53/13)

2013/C 141/18

Kohtumenetluse keel: tšehhi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Krajský soud v Ostravě

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Strojírny Prostějov, a.s.

Vastustaja: Odvolací finanční ředitelství

Eelotsuse küsimused

Kas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 56 ja 57 on vastuolus selliste siseriiklike õigusnormide kohaldamine, mis panevad — juhul, kui ettevõtja, kes annab teisele ettevõtjale töötajaid kasutada (kasutada andja), asukoht on teise liikmesriigi territooriumil — töötajaid kasutavale ettevõtjale kohustuse pidada nende töötajate puhul kinni tulumaks ning kanda see riigieelarvesse, samas kui olukorras, kus kasutada andja asukoht on Tšehhi Vabariigi territooriumil, lasub selline kohustus kasutada andjal?

18.5.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 141/11

4. veebruaril 2013 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik

(Kohtuasi C-60/13)

2013/C 141/19

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: A. Caeiros, L. Flynn)

Kostja: Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik

Hageja nõuded

—

tuvastada, et kuna Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik keeldus tegemast seoses sellega, et ta kohaldas värske küüslaugu tollimaksu suhtes vääralt siduvat tariifiinformatsiooni, kättesaadavaks summat suuruses 20 061 462,11 naelsterlingit, siis rikkus ta Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 4 lõiget 3, otsuse 2000/597/EÜ (1) artiklit 8 ja määruse (EÜ) nr 1150/2000 (2) artikleid 2, 6, 9, 10 ja 11;

—	mõista kohtukulud välja Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigilt.

Väited ja peamised argumendid

Komisjon väidab oma hagis, et Ühendkuningriigi ametiasutused tõid kahju traditsioonilistesse omavahenditesse, kuna nad väljastasid asjakohast hoolsust rakendamata siduva tariifinformatsiooni dokumente, mis võimaldas värsket küüslauku importida kvoodiväliselt. Komisjon leiab, et kuna tegemist on riigipoolse veaga ja selle tagajärjel ei ole omavahendid nõuetekohaselt kindlaksmääratud, siis tuleb EÜ-le maksta tagasi summa, mis vastab omavahendite kaotuse summale. Seega oleks Ühendkuningriiki ametiasutused pidanud komisjonile tegema kättesaadavaks asjaomaste tollimaksude kogusumma, mis vastab umbes summale 20 061 462,11 naelsterlingit, ning määruse nr 1150/2000 artikli 11 alusel maksmisele kuuluva sellele lisanduva viivise.

(1) Nõukogu 29. septembri 2000. aasta otsus 2000/597/EÜ Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (EÜT L 253, lk 42; ELT eriväljaanne 01/03, lk 200).

(2) Nõukogu 22. mai 2000. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 94/728/EÜ, Euratom (EÜT L 130, lk 1; ELT eriväljaanne 01/03, lk 169).

18.5.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 141/11

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunale di Napoli (Itaalia) 7. veebruaril 2013 — Alba Forni versus Ministero dell’Istruzione, dell’Università e della Ricerca

(Kohtuasi C-61/13)

2013/C 141/20

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunale di Napoli

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Alba Forni

Kostja: Ministero dell’Istruzione, dell’Università e della Ricerca

Eelotsuse küsimused

Kas koolisektoris kehtivad [õigusnormid, mis lubavad sõlmida järjestikuseid tähtajalisi töölepinguid ühe ja sama õpetajaga määramatul arvul, ilma järjepidevust katkestamata, ja seda ka püsiva tööjõu vajaduse rahuldamiseks] kujutavad endast samaväärset meedet direktiivi 1999/70/EÜ (1) klausli 5 tähenduses?

2.	Millisel juhul tuleb teha järeldus, et töösuhe on sõlmitud „riigiga” direktiivi 1999/70/EÜ klausli 5 ja eeskätt ka lauseosa „konkreetsete sektorite ja/või töötajakategooriate” tähenduses ja võib seetõttu õigustada erisusi eraõiguslikest töösuhetest?

Kas direktiivi 2000/78/EÜ (2) artikli 3 lõike 1 punktis c ja direktiivi 2006/54/EÜ (3) artikli 14 lõike 1 punktis c esitatud selgitustega arvestades hõlmab direktiivi 1999/70/EÜ klauslis 4 kasutatud mõiste „töötingimused” ka töösuhte ebaseadusliku lõpetamise tagajärgi? Kui vastus sellele küsimusele on jaatav, kas määramata tähtajaga töösuhte ja tähtajalise töösuhte ebaseadusliku lõpetamise puhul siseriiklikus õiguskorras ette nähtud tavapäraste tagajärgede erisused on õigustatavad klausli 4 tähenduses?

Kas lojaalse koostöö põhimõtte alusel on riigil keelatud kirjeldada Euroopa Liidu Kohtu tõlgendavas eelotsusemenetluses siseriiklikku õiguslikku raamistikku moel, mis teadlikult ei vasta tegelikkusele, ning kas kohus on erineva, Euroopa Liitu kuulumisest tulenevate kohustustega samuti kooskõlalise siseriikliku õiguse tõlgenduse puudumisel kohustatud tõlgendama võimaluste piires siseriiklikku õigust vastavalt riigi poolt antud tõlgendusele?

5.	Kas direktiivis 91/533/EMÜ (4) ja eeskätt selle artikli 2 lõikes 1 ja lõike 2 punktis e ette nähtud töölepingu või töösuhte suhtes kohaldatavate tingimuste hulka kuulub teave juhtude kohta, mil tähtajaline tööleping võidakse muuta määramata tähtajaga töölepinguks?

Kui vastus eelmisele küsimusele on jaatav, kas õigusliku raamistiku selline tagasiulatuv muutmine, mis ei taga töötajale võimalust tugineda oma direktiivist tulenevatele õigustele ega nõuda töölepingus sätestatud töötingimuste järgimist, on vastuolus direktiivi 91/533/EMÜ artikli 8 lõikega 1 ja direktiivi 91/533/EMÜ eesmärkidega, eeskätt selle põhjendusega 2?

Kas ühenduse õiguses kehtivaid õiguskindluse, õiguspärase ootuse kaitse, menetlusliku võrdsuse, tõhusa õiguskaitse, õiguse sõltumatule kohtule ning üldisemalt õiglasele kohtulikule arutamisele üldpõhimõtteid, mis on tagatud Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikega 2 (Lissaboni lepingu artikli 1 punktiga 8 muudetud redaktsioonis ning millele viitab Euroopa Liidu lepingu artikkel 46), koostoimes Roomas 4. novembril 1950 allkirjastatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 6 sätestatuga ning Nizzas 7. detsembril 2000 väljakuulutatud Euroopa Liigu põhiõiguste harta artiklitega 46, 47 ja artikli 52 lõikega 3, nagu need on üle võetud Lissaboni lepinguga, tuleb tõlgendada nii, et need keelavad direktiivi 1999/70/EÜ kohaldamisalas Itaalia riigil pärast olulise ajavahemiku möödumist (kolm ja pool aastat) kehtestada sellise õigusnormi nagu 12. juuli 2011. aasta seadusega nr 106 seadusena kinnitatud 13. mai 2011. aasta dekreetseaduse nr 70 artikkel 9, millega lisati seadusandlikusse dekreeti nr 368/01 artikli 10 lõige 4 bis selleks, et muuta pooleliolevate menetluste tulemusi selliselt, et töötaja seatakse tööandja (riigi) soodustamiseks otseselt ebasoodsamasse olukorda ja kõrvaldatakse siseriiklikus õiguskorras ettenähtud võimalus karistada järjestikuste tähtajaliste töölepingute kuritarvitamise eest?

(1) Nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiiv 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta (EÜT L 175, lk 43; ELT eriväljaanne 05/03, lk 368).

(2) Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT L 303, lk 16; ELT eriväljaanne 05/04, lk 79).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (uuestisõnastamine) (ELT L 204, lk 23).

(4) Nõukogu 14. oktoobri 1991. aasta direktiiv 91/533/EMÜ tööandja kohustuse kohta teavitada töötajaid töölepingu või töösuhte tingimustest (EÜT L 288, lk 32; ELT eriväljaanne 05/02, lk 3).

18.5.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 141/12

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunale di Napoli (Itaalia) 7. veebruaril 2013 — Immacolata Racca versus Ministero dell’Istruzione, dell’Università e della Ricerca

(Kohtuasi C-62/13)

2013/C 141/21

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunale di Napoli

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Immacolata Racca

Kostja: Ministero dell’Istruzione, dell’Università e della Ricerca

Eelotsuse küsimused

2.	Millisel juhul tuleb teha järeldus, et töösuhe on sõlmitud „riigiga” direktiivi 1999/70/EÜ klausli 5 ja eeskätt ka lauseosa „konkreetsete sektorite ja/või töötajakategooriate” tähenduses ja võib seetõttu õigustada erisusi eraõiguslikest töösuhetest?

5.	Kas direktiivis 91/533/EMÜ (4) ja eeskätt selle artikli 2 lõikes 1 ja lõike 2 punktis e ette nähtud töölepingu või töösuhte suhtes kohaldatavate tingimuste hulka kuulub teave juhtude kohta, mil tähtajaline tööleping võidakse muuta määramata tähtajaga töölepinguks?

18.5.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 141/13

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunale di Napoli (Itaalia) 7. veebruaril 2013 — Fortuna Russo versus Comune di Napoli

(Kohtuasi C-63/13)

2013/C 141/22

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunale di Napoli

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Fortuna Russo

Kostja: Comune di Napoli

Eelotsuse küsimused

1.	Millisel juhul tuleb teha järeldus, et töösuhe on sõlmitud „riigiga” direktiivi 1999/70/EÜ (1) klausli 5 ja eeskätt ka lauseosa „konkreetsete sektorite ja/või töötajakategooriate” tähenduses ja võib seetõttu õigustada erisusi eraõiguslikest töösuhetest.

18.5.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 141/14

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Naczelny Sąd Administracyjny (Poola) 11. veebruaril 2013 — Gmina Wrocław versus Minister Finansów

(Kohtuasi C-72/13)

2013/C 141/23

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Naczelny Sąd Administracyjny

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja ja kassatsioonkaebuse esitaja: Gmina Wrocław

Vastustaja ja vastustaja kassatsioonimenetluses: Minister Finansów

Eelotsuse küsimus

Kas nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ (1), mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, sätted ei luba maksustada käibemaksuga valla tehinguid, mis seisnevad seadusjärgselt või tasuta — eeskätt pärimise või kinke teel — omandatud vara, sealhulgas kinnisvara müügis või kõnealuse varaga äriühingutele mitterahalise sissemakse tegemises?

(1) ELT L 347, lk 1.

18.5.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 141/14

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaad) 21. veebruaril 2013 — Staatssecretaris van Financiën, menetlusosaline: X

(Kohtuasi C-87/13)

2013/C 141/24

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Hoge Raad der Nederlanden

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: Staatssecretaris van Financiën

Menetlusosaline: X

Eelotsuse küsimused

Kas liidu õigusega, eelkõige asutamisvabaduse ja kapitali vaba liikumise sätetega, on vastuolus, et Belgia resident, keda maksustatakse tema enda taotluse alusel Madalmaade residendina ning kes on teinud kulutusi isikliku eluasemena kasutatavale lossile, mis asub Belgias ning on seal tunnistatud seadusega kaitstavaks mälestiseks ja kaitsealuse külamiljöö (Dorfbild) hulka kuuluvaks ehitiseks, ei saa tulu maksustamisel Madalmaades kõnealuseid kulutusi maha arvata, sest loss ei ole Madalmaades registreeritud kaitsealuse mälestisena?

2.	Mil määral on seejuures oluline, kas asjaomane isik saab oma elukohariigis Belgias oma tulude progressiivse maksustamise valiku teel arvata kõnealuseid kulutusi maha oma praegustest või tulevastest tuludest, mis on saadud vallasvarast?

18.5.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 141/14

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour constitutionnelle (Belgia) 28. veebruaril 2013 — Guy Kleynen versus Ministrite Nõukogu

(Kohtuasi C-99/13)

2013/C 141/25

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour constitutionnelle

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Guy Kleynen

Kostja: Ministrite Nõukogu

Eelotsuse küsimus

Kas ELTL artikleid 56 ja 63 ning Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikleid 36 ja 41 tuleb tõlgendada nii, et need ei luba liikmesriigil kehtestada ja säilitada korda, mille kohaselt maksustatakse mitteresidendist pankade makstavaid intresse kõrgema määraga, kohaldades maksuvabastust või madalamat maksumäära ainult intressidele, mida maksavad Belgia pangad?

18.5.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 141/15

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunale di Tivoli (Itaalia) 4. märtsil 2013 — Francesco Fierro, Fabiana Marmorale versus Edoardo Ronchi, Cosimo Scocozza

(Kohtuasi C-106/13)

2013/C 141/26

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunale di Tivoli

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: Francesco Fierro, Fabiana Marmorale

Kostjad: Edoardo Ronchi, Cosimo Scocozza

Eelotsuse küsimus

Kas Itaalia Vabariigi õigusnormid ja eeskätt seaduse nr 1150/42 artikkel 33, mis võimaldab kohalikel omavalitsusüksustel reguleerida ehitiste ja/või planeeringu muutmist oma territooriumil vastavalt üldpõhimõtetele, mis on ette nähtud eespool nimetatud seaduses, seaduse nr 10/77 artiklis 1 ja üksikutes maakondades vastu võetud seadustes, koosmõjus Vabariigi Presidendi 6. juuni 2001. aasta dekreedi nr 380 Testo unico delle disposizioni legislative e regolamentari in materia edilizia (Ehitusvaldkonna õigus- ja haldusnormide konsolideeritud tekst) artikliga 2, normihierarhiliselt madalama taseme kohalike õigusnormidega (üldplaneeringud, rakendusnormid) ning eespool nimetatud Vabariigi Presidendi 2001. aasta dekreedi nr 380 artikliga 46, mis näeb ette müügilepingu tühisuse juhul, kui kinnisvara on nõutava loata muudetud, on vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni esimese protokolli artikliga 1, koostoimes [ELL] artiklis 6 ning [Euroopa Liidu põhiõiguste harta] artikliga 17 ning artikli 52 lõikega 3, kuivõrd tegemist on ebaproportsionaalse ja ebamõistliku sekkumisega omandiõiguse teostamisse, ehkki see on ette nähtud seaduses?

18.5.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 141/15

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Conseil d’État (Prantsusmaa) 6. märtsil 2013 — Mac GmbH versus Põllumajandus-, toidu- ja metsandusministeerium

(Kohtuasi C-108/13)

2013/C 141/27

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Conseil d’État

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Mac GmbH

Vastustaja: Põllumajandus-, toidu- ja metsandusministeerium

Eelotsuse küsimus

Kas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 34 ja 36 on vastuolus siseriiklikud õigusnormid, millega on taimekaitsevahendile paralleelimpordi korras turule viimise loa andmiseks kehtestatud eelkõige tingimus, et asjaomasel tootel peab olema eksportriigis vastavalt direktiivile 91/414/EMÜ (1) välja antud turuleviimise luba, ning mis ei võimalda seega paralleelimpordi korras turule viimise luba välja anda tootele, millel on eksportriigis paralleelimpordi korras turule viimise luba ja mis on samane tootega, millel on importriigis turuleviimise luba?

(1) Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT L 230, lk 1; ELT eriväljaanne 03/11, lk 332).

18.5.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 141/15

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunale Ordinario di Firenze (Itaalia) 15. märtsil 2013 — Paola C versus Presidenza del Consiglio dei Ministri

(Kohtuasi C-122/13)

2013/C 141/28

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunale Ordinario di Firenze

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Paola C

Kostja: Presidenza del Consiglio dei Ministri

Eelotsuse küsimus

Kas direktiivi 2004/80/EÜ (1) artiklit 12 tuleb tõlgendada nii, et see lubab liikmesriikidel teatavate kategooriate vägivaldsete või tahtlike kuritegude ohvritele hüvitise ette näha või on liikmesriigid viidatud direktiivi kohaselt hoopis kohustatud kõigi vägivaldsete või tahtlike kuritegude ohvrite hüvitisskeemi kehtestama?

(1) Nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/80/EÜ, mis käsitleb kuriteoohvritele hüvitise maksmist (ELT L 261, lk 15; ELT eriväljaanne 19/07, lk 65).

18.5.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 141/16

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud First-tier Tribunal (Tax Chamber) (Ühendkuningriik) 18. märtsil 2013 — Raytek GmbH, Fluke Europe BV versus Commissioners for Her Majesty's Revenue and Customs

(Kohtuasi C-134/13)

2013/C 141/29

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

First-tier Tribunal (Tax Chamber)

Põhikohtuasja pooled

Kaebajad: Raytek GmbH, Fluke Europe BV

Vastustaja: Commissioners for Her Majesty's Revenue and Customs

Eelotsuse küsimused

Kas komisjoni 30. märtsi 2011. aasta määrus (EL) nr 314/2011 teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris (1) on kehtiv osas, milles see klassifitseerib infrapunasoojuskaamerad KN-koodi 9025 19 20 alla?

(1) ELT L 86, lk 57

18.5.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 141/16

Reber Holding GmbH & Co. KG 20. märtsil 2013 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 17. jaanuari 2013. aasta otsuse peale kohtuasjas T-355/09: Reber Holding GmbH & Co. KG versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

(Kohtuasi C-141/13)

2013/C 141/30

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Reber Holding GmbH & Co. KG (esindajad: advokaadid O. Spuhler ja M. Geitz)

Teine menetlusosaline: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Apellandi nõuded

I.	tühistada Üldkohtu 17. jaanuari 2013. aasta otsus kohtuasjas T-355/09 ja Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 9. juuli 2009. aasta otsus (asi R 623/2008-4);

II.	teise võimalusena, tühistada punktis 1 nimetatud otsus ja saata asi tagasi Üldkohtule uue otsuse tegemiseks;

III.	mõista kohtukulud välja vastustajalt apellatsioonimenetluses.

Väited ja peamised argumendid

Üldkohus tõlgendas kaubamärgimääruse artikli 42 lõike 2 teistes lauses koosmõjus sama sätte lõikega 3 esitatud „tegeliku kasutamise” teokooseisu nii, et see sõltub käibe suurusest ning müügikohtade arvust. See ei ole asjakohane juba seetõttu, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei ole kaubamärgi tegeliku kasutamise jaoks kindla käibe saavutamine üleüldse vajalik.

Olgugi et Üldkohus tegi kindlaks, et vastulause esemeks oleva kaubamärgi „Walzertraum” kasutamist õiguste säilitamiseks šokolaaditoodete jaoks ei esine, ei oleks ta tohtinud oma hindamist lihtsalt lõpetada.

Üldkohus oleks pidanud pärast hindamise esimest etappi uurimist jätkama seoses käsitsi valmistatud šokolaadikompvekkidega, silmas pidades Euroopa Kohtu 19. juuni 2012. aasta otsuses kohtuasjas C-307/10 (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata) esitatud põhimõtteid. Seejärel oleks ta pidanud hindama, kas vastulause esemeks oleva kaubamärgi „Walzertraum” kasutamine õiguste säilitamiseks on piisav käsitsi valmistatud šokolaadikompvekkide puhul. Sellele tuleb vastata üheselt jaatavalt. Üldkohus aga sellist hindamist läbi ei viinud.

Lisaks rikub vaidlustatud otsus võrdse kohtlemise üldpõhimõtet. Ebavõrdne kohtlemine seisneb eelkõige selles, et vastulause esemeks olevat kaubamärki seostati üksnes šokolaaditoodetega, olgugi et seda kaubamärki kasutati käsitsivalmistatud šokolaadikompvekkide jaoks. Šokolaaditoodete etalonina kasutamisega kohaldati apellatsioonkaebuse esitaja puhul kohustuslikuna õiguste säilitamiseks kasutamise puhul samu kriteeriume kui rahvusvahelistele suurettevõtjatele. See on vastuolus võrdse kohtlemise üldpõhimõttega.

Eeltoodud põhjustel tuleb apellatsioonkaebus tervikuna rahuldada.

18.5.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 141/18

Üldkohtu 20. veebruari 2013. aasta määrus — Kappa Filter Systems versus Siseturu Ühtlustamise Amet (THE FUTURE HAS ZERO EMISSIONS)

(Kohtuasi T-422/12) (1)

(Tühistamishagi - Hagi esitamise tähtaeg - Hilinemine - Ettenägematu asjaolu puudumine - Ilmselge vastuvõetamatus)

2013/C 141/31

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Kappa Filter Systems GmbH (Steyr-Gleink, Austria) (esindaja: advokaat C. Hadeyer)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti neljanda apellatsioonikoja 10. juuli 2012. aasta otsuse (asi R 817/2012-4) peale, mis puudutab sõnamärgi THE FUTURE HAS ZERO EMISSIONS registreerimist.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Jätta hageja kohtukulud tema enda kanda.

(1) ELT C 355, 17.11.2012.

18.5.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 141/18

Üldkohtu presidendi 11. märtsi 2013. aasta määrus — Pilkington Group versus komisjon

(Kohtuasi T-462/12 R)

(Ajutiste meetmete kohaldamine - Konkurents - EÜ artikli 81 rikkumise tuvastamise otsuse avaldamine - Niisuguse taotluse rahuldamata jätmine, milles palutakse konfidentsiaalsena käsitleda väidetavalt ärisaladust puudutavaid andmeid - Ajutiste meetmete kohaldamise taotlus - Kiireloomulisus - Fumus boni iuris - Huvide kaalumine)

2013/C 141/32

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Pilkington Group Ltd (St Helens, Merseyside, Ühendkuningriik) (esindajad: solicitor J. Scott, solicitor S. Wisking ja solicitor K. Fountoukakos-Kyriakakos)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: M. Kellerbauer, P. Van Nuffel ja G. Meeßen)

Ese

Komisjoni 6. augusti 2012. aasta otsuse K(2012) 5718 (lõplik), millega jäeti rahuldamata komisjoni presidendi 13. oktoobri 2011. aasta otsuse 2011/695/EL (ärakuulamise eest vastutava ametniku ülesannete ja pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes) artikli 8 alusel Pilkington Group Ltd esitatud konfidentsiaalsena käsitlemise taotlus (juhtum COMP/39.125 — Autoklaas), kohaldamise peatamise taotlus ning ajutiste meetmete kohaldamise taotlus, milles palutakse, et Üldkohus kohustaks jätkuvalt käsitlema konfidentsiaalsena hagejat puudutavad teatud andmeid, mis tunnistati konfidentsiaalseks seoses komisjoni 12. novembri 2008. aasta otsusega K(2008) 6815 (lõplik) [EÜ] artiklis 81 ja EMP lepingu artiklis 53 sätestatud menetluse kohta (juhtum COMP/39.125 — Autoklaas).

Resolutsioon

1.	Jätta HUK-Coburgi, LVM-i, VHV ja Württembergische Gemeinde-Versicherungi menetlusse astumise avaldused rahuldamata.

Peatada komisjoni 6. augusti 2012. aasta otsuse K(2012) 5718 (lõplik), millega jäeti rahuldamata komisjoni presidendi 13. oktoobri 2011. aasta otsuse 2011/695/EL (ärakuulamise eest vastutava ametniku ülesannete ja pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes) artikli 8 alusel Pilkington Group Ltd esitatud konfidentsiaalsena käsitlemise taotlus (juhtum COMP/39.125 — Autoklaas), kohaldamine kahe kategooria teabe osas, nagu see on esitatud otsuse K(2012) 5718 (lõplik) punktis 6 ja mis puudutavad esiteks klientide nimesid, kaupade nimetusi ja kirjeldust ning muud teavet, mille abil võis identifitseerida teatud kliente ning teiseks Pilkington Groupi tarnitud osade arvu, teatud autotootja osa, hinnaarvutusi, hinnamuudatusi, jne.

Kohustada Euroopa Komisjoni mitte avaldama oma 12. novembri 2008. aasta otsuse K(2008) 6815 (lõplik) [EÜ] artiklis 81 ja EMP lepingu artiklis 53 sätestatud menetluse kohta (juhtum COMP/39.125 — Autoklaas) sellist versiooni, mis oleks resolutsiooni punktis 2 viidatud kahte kategooriat teavet puudutavas osas üksikasjalikum otsuse sellest versioonist, mis avaldati 2010. aasta veebruaris komisjoni veebilehel.

4.	Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus ülejäänud osas rahuldamata.

5.	Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.

18.5.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 141/19

Üldkohtu presidendi 11. märtsi 2013. aasta määrus — North Drilling versus nõukogu

(Kohtuasi T-552/12 R)

(Ajutiste meetmete kohaldamine - Ühine välis- ja julgeolekupoliitika - Iraani vastu suunatud piiravad meetmed - Varade ja majanduslike ressursside külmutamine - Ajutiste meetmete kohaldamise taotlus - Kiireloomulisuse puudumine - Huvide kaalumine)

2013/C 141/33

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: North Drilling Co. (Teheran, Iraan) (esindajad: advokaadid J. Viñals Camallonga, L. Barriola Urruticoechea ja J. Iriarte Ángel)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: M. Bishop ja A. De Elera)

Ese

Nõue peatada esiteks nõukogu 15. oktoobri 2012. aasta otsuse 2012/635/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 282, lk 58), kohaldamine niivõrd, kui hageja nimi on kantud nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsuse 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2007/140/ÜVJP (ELT L 195, lk 39), II lisasse, ning teiseks nõukogu 15. oktoobri 2012. aasta rakendusmääruse (EL) nr 945/2012, millega rakendatakse määrust (EL) nr 267/2012, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 282, lk 16), kohaldamine hagejat puudutavas osas.

Resolutsioon

1.	Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.

2.	Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.

18.5.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 141/19

Üldkohtu presidendi 11. märtsi 2013 määrus — Communicaid Group versus Komisjon

(Kohtuasi T-4/13 R)

(Ajutiste meetmete kohaldamine - Teenuste hanked - Hankemenetlus - Keelekoolitusteenused - Pakkuja pakkumuse tagasilükkamine - Kohaldamise peatamise ja ajutiste meetmete kohaldamise taotlus - Võimaluse kaotamine - Suure ja korvamatu kahju puudumine - Kiireloomulisuse puudumine)

2013/C 141/34

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Communicaid Group Ltd (London, Ühendkuningriik) (esindajad: solicitor C. Brennan, F. Randolph, QC, ja barrister M. Gray)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: S. Delaude ja S. Lejeune, keda abistas advokaat P. Wytinck)

Ese

Esiteks, nõue peatada komisjoni otsuste täitmine, millega lükati tagasi hageja pakkumused mitmetes osades hankemenetluse raames, mis puudutab Brüsselis asuvate EL–i institutsioonide, organite ja asutuste töötajate keeleõppeks mitmekordseid raamlepinguid ja teiseks, keelata komisjonil sõlmida kõnealustes osades lepingud edukaks tunnistatud pakkujaga.

Resolutsioon

1.	Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.

2.	Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.

18.5.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 141/19

20. veebruaril 2013 esitatud hagi — CMT versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Camomilla (Camomilla)

(Kohtuasi T-98/13)

2013/C 141/35

Hagiavalduse keel: itaalia

Pooled

Hageja: CMT Compagnia manifatture tessili Srl (CMT Srl) (Napoli, Itaalia) (esindajad: advokaadid G. Floridia ja R. Floridia)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Camomilla SpA (Buccinasco, Itaalia)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 29. novembri 2012. aasta otsus asjas R 1615/2011-1, tuvastades, et on täidetud määruse nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punktis b sätestatud absoluutse kehtetuks tunnistamise põhjuse tingimused, kuna ühenduse kaubamärgi omanik tegutses taotluse esitamisel pahauskselt, samuti määruse nr 207/2009 artikli 53 lõike 1 punktis a koostoimes artikli 8 lõike 1 punkti b ja artikli 8 lõikega 5 sätestatud suhtelise kehtetuks tunnistamise põhjuse tingimused;

—

teise võimalusena ja ainult sel juhul, kui Üldkohus leiab, et apellatsioonikoja menetluse käigus esitatud dokumendid on vastuvõetamatud ja hagi rahuldamise seisukohalt olulise tähtsusega, tühistada vaidlustatud otsus seetõttu, et ei ole järgitud võistlevuse põhimõtet ja on rikutud kaitseõigusi, ning saata asi tühistamisosakonnale asjas sisulise otsuse tegemiseks;

—	igal juhul kohustada ühtlustamisametit võtma Üldkohtu otsuse täitmiseks vajalikke meetmeid;

—	mõista käesoleva menetluse kohtukulud välja ühtlustamisametilt ning tühistamisosakonna ja apellatsioonikoja menetluse kulud kaubamärgiomanikult.

Väited ja peamised argumendid

Kehtetuks tunnistamise taotluse esemeks olev registreeritud ühenduse kaubamärk: Kujutismärk, mis sisaldab sõnalist osa „CAMOMILLA” kaupadele klassides 16, 18 ja 24 — ühenduse kaubamärk nr 269 241

Ühenduse kaubamärgi omanik: Camomilla SpA

Ühenduse kaubamärgi kehtetuks tunnistamist taotlev pool: Hageja

Kehtetuks tunnistamise taotluse põhjendus: Itaalia kujutismärk sõnalise osaga „CAMOMILLA” kaupadele klassis 25

Tühistamisosakonna otsus: jätta taotlus rahuldamata

Apellatsioonikoja otsus: jätta kaebus rahuldamata

Väited: Määruse nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punkti b, samuti artikli 53 lõike 1 punkti a koostoimes artikli 8 lõike 1 punktiga b rikkumine

18.5.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 141/20

20. veebruaril 2013 esitatud hagi — CMT versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Camomilla (Camomilla)

(Kohtuasi T-99/13)

2013/C 141/36

Hagiavalduse keel: itaalia

Pooled

Hageja: CMT Compagnia manifatture tessili Srl (CMT Srl) (Napoli, Itaalia) (esindajad: advokaadid G. Floridia ja R. Floridia)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Camomilla SpA (Buccinasco, Italia)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 29. novembri 2012. aasta otsus asjas R 1617/2011-1, tuvastades, et on täidetud määruse nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punktis b sätestatud absoluutse kehtetuks tunnistamise põhjuse tingimused, kuna ühenduse kaubamärgi omanik tegutses taotluse esitamisel pahauskselt, samuti määruse nr 207/2009 artikli 53 lõike 1 punktis a koostoimes artikli 8 lõike 1 punkti b ja artikli 8 lõikega 5 sätestatud suhtelise kehtetuks tunnistamise põhjuse tingimused;

—

—	igal juhul kohustada ühtlustamisametit võtma Üldkohtu otsuse täitmiseks vajalikke meetmeid;

—	mõista käesoleva menetluse kohtukulud välja ühtlustamisametilt ning tühistamisosakonna ja apellatsioonikoja menetluse kulud kaubamärgiomanikult.

Väited ja peamised argumendid

Kehtetuks tunnistamise taotluse esemeks olev registreeritud ühenduse kaubamärk: Kujutismärk, mis sisaldab sõnalist osa „CAMOMILLA” kaupadele klassides 3, 9, 14, 16, 21, 24 ja 28 — ühenduse kaubamärk nr 3 185 196

Ühenduse kaubamärgi omanik: Camomilla SpA

Ühenduse kaubamärgi kehtetuks tunnistamist taotlev pool: Hageja

Kehtetuks tunnistamise taotluse põhjendus: Itaalia kujutismärk sõnalise osaga „CAMOMILLA” kaupadele klassis 25

Tühistamisosakonna otsus: jätta taotlus rahuldamata

Apellatsioonikoja otsus: jätta kaebus rahuldamata

Väited: Määruse nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punkti b, samuti artikli 53 lõike 1 punkti a koostoimes artikli 8 lõike 1 punktiga b rikkumine

18.5.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 141/21

20. veebruaril 2013 esitatud hagi — CMT versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Camomilla (CAMOMILLA)

(Kohtuasi T-100/13)

2013/C 141/37

Hagiavalduse keel: itaalia

Pooled

Hageja: CMT Compagnia manifatture tessili Srl (CMT Srl) (Napoli, Itaalia) (esindajad: advokaadid G. Floridia ja R. Floridia)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Camomilla SpA (Buccinasco, Itaalia)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 29. novembri 2012. aasta otsus asjas R 1616/2011-1, tuvastades, et on täidetud määruse nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punktis b sätestatud absoluutse kehtetuks tunnistamise põhjuse tingimused, kuna ühenduse kaubamärgi omanik tegutses taotluse esitamisel pahauskselt, samuti määruse nr 207/2009 artikli 53 lõike 1 punktis a koostoimes artikli 8 lõike 1 punkti b ja artikli 8 lõikega 5 sätestatud suhtelise kehtetuks tunnistamise põhjuse tingimused;

—

—	igal juhul kohustada ühtlustamisametit võtma Üldkohtu otsuse täitmiseks vajalikke meetmeid;

—	mõista käesoleva menetluse kohtukulud välja ühtlustamisametilt ning tühistamisosakonna ja apellatsioonikoja menetluse kulud kaubamärgiomanikult.

Väited ja peamised argumendid

Kehtetuks tunnistamise taotluse esemeks olev registreeritud ühenduse kaubamärk: Sõnamärk „CAMOMILLA” kaupadele klassides 3, 9, 11, 14, 16, 18, 20, 21, 24, 25, 27, 28, 30 ja 33 — ühenduse kaubamärk nr 7 077 555

Ühenduse kaubamärgi omanik: Camomilla SpA

Ühenduse kaubamärgi kehtetuks tunnistamist taotlev pool: Hageja

Kehtetuks tunnistamise taotluse põhjendus: Itaalia kujutismärk sõnalise osaga „CAMOMILLA” kaupadele klassis 25

Tühistamisosakonna otsus: jätta taotlus rahuldamata

Apellatsioonikoja otsus: jätta kaebus rahuldamata

Väited: Määruse nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punkti b, samuti artikli 53 lõike 1 punkti a koostoimes artikli 8 lõike 1 punktiga b rikkumine

18.5.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 141/21

20. veebruaril 2013 esitatud hagi — Synergy Hellas versus komisjon

(Kohtuasi T-106/13)

2013/C 141/38

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Hageja: d.d. Synergy Hellas Anonymi Emporiki Etaireia Parochis Ypiresion Pliroforikis (Αteena, Kreeka) (esindajad: advokaadid M. Angelopoulos ja Κ. Damis)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tuvastada, et Euroopa Komisjoni poolt äriühingu kõrvalejätmine ARTreat programmis osalemisest on käsitletav komisjoni lepinguliste kohustuste rikkumisena proportsionaalsuse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte seisukohast, ning kohustada komisjoni tasuma hagejale kolmsada nelikümmend kolm tuhat kaheksasada kakskümmend kaheksa eurot ja kaheksakümmend kaheksa eurosenti (EUR 343 828,88) seoses ARTreat projekti eest komisjon võlgnetavate maksetega ning viivisintressi alates kuupäevast, mil alustati käesolevat menetlust;

—

mõista komisjonilt hagejale välja summa kaheksakümmend üheksa tuhat üheksasada kolmkümmend kolm eurot ja kuusteist eurosenti (EUR 89 933,16) hüvitisena varalise kahju ja kutsealase maine kahjustamise eest, mida hageja on kandnud komisjoni volituste väärkasutuse ja konfidentsiaalsuse nõude rikkumise tõttu koos hüvitisintressiga alates 14. juunist 2012 kuni otsuse tegemiseni käesolevas asjas ning viivisintressiga alates otsuse tegemisest käesolevas asjas kuni nõude täieliku rahuldamiseni;

—	mõista hageja kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas hagiavalduses esitab hageja kaks nõuet.

Esiteks ELTL artikli 272 alusel esitatud nõue seoses komisjoni vastutusega projekti „Multi-level patient — specific artery and artherogenesis model for outcome prediction, decision support treatment, and virtual hand-on training (ARTreat)” täitmiseks sõlmitud lepingu Contract FP7-224297 alusel. Täpsemalt märgib hageja, et hoolimata sellest, et ta täitis nõuetekohaselt oma lepingulised kohustused, peatas komisjon talle maksete tegemise, kuigi tal ei olnud selleks õigust ning kuigi ta rikkus sellega lepingut, õiguspärase ootuse kaitse ja proportsionaalsuse põhimõtet.

2.	Teiseks ELTL artikli 340 teise lõigu alusel komisjoni lepinguvälise vastutuse tuvastamise nõue. Täpsemalt väidab hageja, et komisjon on oma õigusvastase käitumisega rikkunud tema kutsealast mainet.

18.5.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 141/22

20. veebruaril 2013 esitatud hagi — Whirlpool Europe versus komisjon

(Kohtuasi T-118/13)

2013/C 141/39

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Whirlpool Europe BV (Breda, Madalmaad) (esindajad: advokaadid F. Wijckmans ja H. Burez)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada komisjoni 25. juuli 2012. aasta otsus, mis puudutab Prantsuse riigi poolt äriühingule FagorBrandt antud riigiabi (riigiabi 23839 nr C 44/2007);

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja palub tühistada komisjoni 25. juuli 2012. aasta otsus, mis puudutab Prantsuse riigi poolt äriühingule FagorBrandt antud riigiabi (riigiabi 23839 nr C 44/2007).

Hageja esitab oma hagi toetuseks kaks väidet.

Esimene väide, millega heidetakse ette, et otsus rikub ELTL artikli 107 lõiget 3 ja Ühenduse suuniseid raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta. Hageja arvates on otsusega rikutud õigusnormi, kuna täidetud ei ole ülalmainitud suunistes märgitud ühte või enamat kumulatiivset tingimust, ning igal juhul on komisjon jätnud vajalikul nõutaval tasemel õiguslikult kindlaks tegemata, et kõik nimetatud tingimused on täidetud. Selle väite toetuseks esitatud argumendid puudutavad seda, et rikutud on (i) kohustust hinnata otsuse tegemise ajal ühte või mitut eespool viidatud suunistes märgitud tingimust; (ii) ühekordse abi põhimõtet; (iii) tingimust, et ümberkorraldamiseks antavat abi ei tohi kasutada äriühingute kunstlikuks elus hoidmiseks; (iv) tingimusi seoses eelneva ebaseadusliku abiga; (v) tingimust, et abisaaja peab olema raskustes olev äriühing; (vi) tingimust, et abisaaja ei tohi olla alles asutatud äriühing; (vii) tingimust, et ümberstruktureerimiskava peab taastama abisaaja pikaajalise elujõulisuse; (viii) tingimust, et kehtestada tuleb kompenseerivad meetmed, et vältida ümberkorraldamiseks antava abi tõttu tekkivaid põhjendamatuid moonutusi; ning (ix) tingimust, et abi peab olema minimaalne ning tõelise panuse (mis ei hõlma abi) peab tegema kontsern.

Teine väide, millega heidetakse ette, et otsus rikub korduvalt ELTL artiklis 296 sätestatud põhjendamiskohustust. Eelkõige väidab hageja, et otsus ei ole piisavalt põhjendatud (i) tingimuse osa, mis puudutab kompenseerivaid meetmeid, mille eesmärk on hoida ära ümberkorraldamiseks antava abi tõttu tekkivaid põhjendamatuid moonutusi, ning (ii) kohustuse osas, maksta tagasi eelnev ebaseaduslik abi.

18.5.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 141/22

4. märtsil 2013 esitatud hagi — Alpiq RomIndustries ja Alpiq RomEnergie versus komisjon

(Kohtuasi T-129/13)

2013/C 141/40

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hagejad: Alpiq RomIndustries Srl (Bukarest, Rumeenia) ja Alpiq RomEnergie Srl (Bukarest) (esindajad: advokaadid H. Wollmann ja F. Urlesberger)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

—	tühistada Euroopa Komisjoni 25. aprilli 2012. aasta otsus K(2012) 2542 lõplik (SA.33451, 2012/C, ex 2012/NN) vastavalt ELTL artiklile 264, niivõrd kuivõrd see puudutab hagejaid;

—	mõista vastavalt kodukorra artikli 87 lõikele 2 komisjonilt välja hagejate kohtukulud.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks tuginevad hagejad peamiselt komisjoni pädevuse puudumisele. Hagejate arvates ei kuulu väidetav abi ELTL artiklite 107 ja 108 ajalisse kohaldamisalasse. Rumeenia ühinemisakti V lisa kohaselt on komisjon pädev abimeetmeid, mis võeti enne Rumeenia ühinemiskuupäeva, kontrollima üksnes juhul, kui need meetmed pärast ühinemiskuupäeva kuuluvad edasi kohaldamisele. Sellega seoses leiavad hagejad samuti, et Hidroelectrica kohustused väidetavate soodustatud isikute ees olid enne ühinemist sõlmitud elektrienergia tarne lepingus nii üheselt kindlaks määratud, et välistatud oli Hidroelectrica tarnimiskohustuse tagant järgi laiendamine, mis oleks võinud kaasa tuua täiendava soodustuse.

18.5.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 141/23

1. märtsil 2013 esitatud hagi — Lardini versus Siseturu Ühtlustamise Amet (Lillekujutis)

(Kohtuasi T-131/13)

2013/C 141/41

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Lardini Srl (Filottrano, Itaalia) (esindajad: advokaadid P. Roncaglia, G. Lazzeretti, F. Rossi ja N. Parrotta)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 13. detsembri 2012. aasta otsus asjas R 2578/2011-1 ja

—	mõista kogu menetluse kulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt, sealhulgas apellatsioonimenetluse R 2578/2011-1 raames kantud kulud.

Väited ja peamised argumendid

Asjaomane ühenduse kaubamärk: asendimärk (lill) toodetele klassis 25

Kontrollija otsus: lükata registreerimistaotlus tagasi

Apellatsioonikoja otsus: jätta kaebus rahuldamata

Väited: määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumine

18.5.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 141/23

2. märtsil 2013 esitatud hagi — Evonik Oil Additives versus Siseturu Ühtlustamise Amet — BRB International (VISCOTECH)

(Kohtuasi T-138/13)

2013/C 141/42

Hagiavalduse keel: saksa

Pooled

Hageja: Evonik Oil Additives GmbH (Darmstadt, Saksamaa) (esindaja: advokaat J. Albrecht)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: BRB International BV (Ittervoort, Holland)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) viienda apellatsioonikoja 19. detsembri 2012. aasta otsus (asi R 907/2012-5);

—	mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: BRB International BV.

Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnamärk „VISCOTECH” kaupadele klassides 1 ja 4.

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: hageja.

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: siseriiklik ja rahvusvaheline sõnamärk „VISCOPLEX” kaupadele klassides 1 ja 4.

Vastulausete osakonna otsus: rahuldada vastulause.

Apellatsioonikoja otsus: rahuldada kaebus ja jätta apellatsioonkaebus rahudlamata.

Väited: määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

18.5.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 141/24

15. märtsil 2013 esitatud hagi — Zanjani versus nõukogu

(Kohtuasi T-155/13)

2013/C 141/43

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Babak Zanjani (Dubai, Araabia Ühendemiraadid) (esindajad: advokaadid L. Defalque ja C. Malherbe)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada nõukogu 21. detsembri 2012. aasta otsuse 2012/829/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2012 L 356, lk 71), lisa punkt I.I.1 (rubriigis „Isik”);

—	tühistada nõukogu 21. detsembri 2012. aasta rakendusmääruse (EL) nr 1264/2012, millega rakendatakse määrust (EL) nr 267/2012, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2012 L 356, lk 55), lisa punkt I.I.1 (rubriigis „Isik”);

—

tunnistada nõukogu 21. detsembri 2012. aasta otsus 2012/829/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid, ja nõukogu 21. detsembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1264/2012, millega rakendatakse määrust (EL) nr 267/2012, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid, kohaldamatuks osas, milles nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsuse 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2007/140/ÜVJP (ELT 2010 L 195, lk 39), artikli 19 lõike 1 punkte b ja c kohaldatakse hageja suhtes, ja kuulutada, et kõnealused piiravad meetmed ei puuduta hagejat; ning

—	mõista hageja käesoleva hagiga seotud kulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.

1.	Esimene väide, et nõukogu võttis nõukogu otsuse 2010/413/ÜVJP artikli 19 lõike 1 punktides b ja c sisalduvad vaidlusalused piiravad meetmed vastu ilma ühegi õigusliku aluseta/põhjenduseta.

Teine väide, et nõukogu on rikkunud põhjendamiskohustust. Vaidlustatud otsuse põhjendused ja resolutsioon on ebaselged ja üldised ning nendest ei nähtu konkreetsed ja tegelikud põhjused, miks nõukogu, teostades oma ulatuslikku kaalutlusõigust, leidis, et vaidlusaluseid piiravaid meetmeid tuleks hageja suhtes kohaldada.

Kolmas väide, et nõukogu on rikkunud hageja kaitseõiguseid, õigust õiglasele kohtumenetlusele ja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile. Hagejale ei ole teatatud ega teda ei ole teavitatud mis tahes tema vastu esitatud tõenditest, mis õigustavad teda tõsiselt kahjustavaid meetmeid. Nõukogu ei ole lubanud hagejal tutvuda oma toimikuga ega ole esitanud talle taotletud dokumente (kaasa arvatud täpne ja isikustatud informatsioon, mis õigustab vaidlusaluseid piiravaid meetmeid) ning samuti ei ole talle avalikustatud võimalikke tõendeid, mis on tema vastu esitatud. Hagejale ei antud luba olla nõukogu poolt ära kuulatud, kuigi ta seda otseselt palus. Eelmainitud hageja kaitseõiguste rikkumisega — täpsemalt tema vastu esitatud tõenditest hagejale teatamata jätmine — rikutakse hageja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile.

Neljas väide, et nõukogu tegi ilmse hindamisvea, kui võttis hageja suhtes vastu piiravad meetmed. Põhjendused, millele nõukogu on hageja vastu tuginenud ei kujuta endast kohaseid põhjendusi. Lisaks sellele ei ole nõukogu esitanud ei tõendeid ega informatsiooni, et kinnitada vaidlusaluste piiravate meetmete õigustamiseks esitatud põhjendusi, mille aluseks on pelgad väited.

5.	Viies väide, et vaidlusalused piiravad meetmed on õigusvastased, kuna nõukogu eksis oma hinnangus enne nende vastuvõtmist. Nõukogu ei viinud läbi selle juhtumi asjaolude tegelikku hindamist, vaid üksnes järgis ÜRO Julgeolekunõukogu soovitusi ja rakendas liikmesriikide ettepanekuid.

18.5.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 141/24

14. märtsil 2013 esitatud hagi — First Islamic Investment Bank versus nõukogu

(Kohtuasi T-161/13)

2013/C 141/44

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: First Islamic Investment Bank Ltd (Labuan, Malaisia) (esindajad: advokaadid B. Mettetal ja C. Wucher-North)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada 21. detsembri 2012. aasta otsuse 2012/829/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid, lisa punkt I.I.10 (ELT 2012 L 356, lk 71), hagejat puudutavas osas;

—	tühistada nõukogu 21. detsembri 2012. aasta rakendusmääruse (EL) nr 1264/2012, millega rakendatakse määrust (EL) nr 267/2012, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid, lisa punkt I.I.10 (ELT 2012 L 356, lk 55), hagejat puudutavas osas;

—	mõista hageja kohtukulud välja kostjalt ja jätta kostja kohtukulud tema enda kanda.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

Esimene väide, et hageja ei abista nimetatud üksuseid rikkuda EL määrust Iraani kohta ja ei anna Iraani valitsusele rahalist abi. Samuti ei kasutata seda Iraani naftaga seotud maksete suunamiseks. Seega ei ole 21. detsembri otsuse 2012/829/ÜVJP ja nõukogu 21. detsembri 2012. aasta rakendusmääruse (EL) nr 1264/2012 vaidlusalustesse lisadesse kandmise sisulised kriteeriumid hageja osas täidetud ja/või nõukogu on teinud ilmse hindamisvea, kui otsustas, kas need kriteeriumid on täidetud või mitte. Nõukogu ei ole rakendanud ka õiget testi.

2.	Teine väide, et nõukogu rikub menetluslikku nõuet esitada otsuse 2012/829/ÜVJP ja nõukogu 21. detsembri 2012. aasta rakendusmääruse (EL) nr 1264/2012 lisades kohaseid põhjendusi ning järgida kaitseõiguseid ja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile.

3.	Kolmas väide, et hageja nimetamine rikub proportsionaalsuse põhimõtet.

18.5.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 141/25

21. märtsil 2013 esitatud hagi — Novomatic versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Simba Toys (AFRICAN SIMBA)

(Kohtuasi T-172/13)

2013/C 141/45

Hagiavalduse keel: saksa

Pooled

Hageja: Novomatic AG (Gumpoldskirchen, Austria) (esindaja: advokaat W. Mosing)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Simba Toys GmbH & Co. KG (Fürth-Stadeln, Saksamaa)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 15. jaanuari 2013. aasta otsus asjas 157/2012-4, jätta vastulause kaupade ja/või tähiste sarnasuse puudumise tõttu täies ulatuses rahuldamata ning võtta registreerimiseks vastavalt taotluses esitatule vastu ühenduse kaubamärgitaotlus AFRICAN SIMBA, CTM 7534175;

—	mõista hageja kulud Siseturu Ühtlustamise Ameti menetluses ja käesoleva menetluse kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt ja — kirjalikult menetlusse astumise korral — vastulause esitajalt, kes ühtlasi kannavad enda kohtukulud.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: hageja.

Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnamärk „AFRICAN SIMBA” kaupadele ja teenustele klassides 9, 28 ja 41 — registreerimistaotlus nr 7 534 175

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: Simba Toys GmbH & Co. KG

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: sõnalist osa „Simba” sisaldav siseriiklik kujutismärk ning sõnamärgi „SIMBA” rahvusvaheline registreering kaupadele klassis 28

Vastulausete osakonna otsus: rahuldada vastulause osaliselt

Apellatsioonikoja otsus: jätta kaebus rahuldamata

Väited: määruse nr. 207/2009 artikli 42 lõike 2 rikkumine koostoimes sama artikli lõikega 3 ning koostoimes määruse nr 2868/95 eeskirja 22 lõikega 2 ja määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punktiga b.

18.5.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 141/25

20. märtsil 2013 esitatud hagi — Selo Medical versus Siseturu Ühtlustamise Amet — biosyn Arzneimittel (SELOGYN)

(Kohtuasi T-173/13)

2013/C 141/46

Hagiavalduse keel: saksa

Pooled

Hageja: Selo Medical GmbH (Unternberg, Austria) (esindaja: advokaat T. Schneider)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: biosyn Arzneimittel GmbH (Fellbach, Saksamaa)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 21. jaanuari 2013. aasta otsus asjas R 2601/2011-4 ja lükata tagasi ühenduse kaubamärgi registreerimistaotluse vastu esitatud vastulause;

—	mõista kohtukulud Üldkohtu kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel välja ühtlustamisametilt ja kui see on asjakohane, teiselt menetluspoolelt apellatsioonikojas.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: hageja.

Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnamärk „SELOGYN” kaupadele klassis 5 — ühenduse kaubamärgi registreerimistaotlus nr 9 049 016.

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: biosyn Arzneimittel GmbH.

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: siseriiklik sõnamärk „SELESYN” kaupadele ja teenustele klassides 5, 29 ja 44.

Vastulausete osakonna otsus: rahuldada vastulause.

Apellatsioonikoja otsus: jätta kaebus rahuldamata.

Väited: määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

		ISSN 1977-0898 doi:10.3000/19770898.C_2013.141.est
Euroopa Liidu Teataja		C 141

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	56. köide 18. mai 2013

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Liidu Kohus
2013/C 141/01	Euroopa Liidu Kohtu viimane väljaanne Euroopa Liidu TeatajasELT C 129, 4.5.2013	1

	Euroopa Kohus
2013/C 141/02	Üldkohtu uue liikme vande andmine	2

	V Teated
	KOHTUMENETLUSED
	Euroopa Kohus
2013/C 141/03	Kohtuasi C-32/11: Euroopa Kohtu (esimene koda) 14. märtsi 2013. aasta otsus (Magyar Köztársaság Legfelsőbb Bírósága (Ungari) eelotsusetaotlus) — Allianz Hungária Biztosító Zrt., Generali-Providencia Biztosító Zrt., Gépjármű Márkakereskedők Országos Szövetsége, Magyar Peugeot Márkakereskedők Biztosítási Alkusz Kft., Paragon-Alkusz Zrt., Magyar Opelkereskedők Bróker Kft. õigusjärglane versus Gazdasági Versenyhivatal (Konkurents — ELTL artikli 101 lõige 1 — Analoogse siseriikliku õigusnormi kohaldamine — Euroopa Kohtu pädevus — Autoremondi tunnitasu puudutavad kahepoolsed kokkulepped kindlustusettevõtja ja autoremonditöökodade vahel — Tasu, mida suurendatakse sõltuvalt vahendajana tegutseva autoremonditöökoja poolt kindlustusettevõtja jaoks sõlmitud kindlustuslepingute arvust — Mõiste kokkulepe, mille eesmärk on piirata konkurentsi)	3

2013/C 141/04	Kohtuasi C-108/11: Euroopa Kohtu (teine koda) 14. märtsi 2013. aasta otsus — Euroopa Komisjon versus Iirimaa (Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Käibemaks — Vähendatud maksumäär — Selliste hurtade ja hobuste tarned, kes pole mõeldud toiduainete ja sööda valmistamiseks või tootmiseks, hobuste rentimine ja seemendusteenused — Direktiiv 2006/112/EÜ — Artiklite 96, 98 koostoimes III lisaga ja artikli 110 rikkumine)	3

2013/C 141/05	Kohtuasi C-216/11: Euroopa Kohtu (neljas koda) 14. märtsi 2013. aasta otsus — Euroopa Komisjon versus Prantsuse Vabariik (Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Direktiiv 92/12/EMÜ — Aktsiisid — Ühes liikmesriigis soetatud ja teise liikmesriiki toimetatud tubakatooted — Pelgalt koguselised hindamiskriteeriumid — ELTL artikkel 34 — Koguselised impordipiirangud)	4

2013/C 141/06	Kohtuasi C-276/11 P: Euroopa Kohtu (kümnes koda) 14. märtsi 2013. aasta otsus — Viega GmbH & Co. KG versus Euroopa Komisjon (Apellatsioonkaebus — Konkurents — Kartell — Vasest ja vasesulamist toruliitmike sektor — Keevis- ja pressliitmikud — Tõendite kogumine ja hindamine — Õigus olla kohtus ära kuulatud — Põhjendamiskohustus — Proportsionaalsuse põhimõte)	4

2013/C 141/07	Kohtuasi C-415/11: Euroopa Kohtu (esimene koda) 14. märtsi 2013 aasta otsus (Juzgado de lo Mercantil no 3 de Barcelona — Hispaania — eelotsusetaotlus) — Mohamed Aziz versus Caixa d’Estalvis de Catalunya, Tarragona i Manresa (Catalunyacaixa) (Direktiiv 93/13/EMÜ — Tarbijalepingud — Hüpoteeklaenu leping — Hüpoteegiga tagatud nõude täitemenetlus — Asja sisuliselt arutava siseriikliku kohtu pädevus — Ebaõiglased tingimused — Hindamiskriteeriumid)	5

2013/C 141/08	Kohtuasi C-419/11: Euroopa Kohtu (esimene koda) 14. märtsi 2013. aasta otsus (Městský soud v Praze (Tšehhi Vabariik) eelotsusetaotlus) — Česká spořitelna, a.s. versus Gerald Feichter (Määrus (EÜ) nr 44/2001 — Kohtualluvus, kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades — Artikli 5 punkti 1 alapunkt a ja artikli 15 lõige 1 — Mõisted lepingutega seotud asjad ja tarbijaleping — Lihtveksel — Käendus — Krediidilepingu tagatis)	6

2013/C 141/09	Kohtuasi C-420/11: Euroopa Kohtu (neljas koda) 14. märtsi 2013. aasta otsus (Oberster Gerichtshof (Austria) eelotsusetaotlus) — Jutta Leth versus Austria Vabariik, Land Niederösterreich (Keskkond — Direktiiv 85/337/EMÜ — Teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamine — Projektile loa andmine ilma asjakohase hindamiseta — Hindamise eesmärgid — Hüvitise saamise õiguse tingimused — Küsimus, kas üksikisikute kaitse varalise kahju eest on hõlmatud või mitte)	6

2013/C 141/10	Kohtuasi C-527/11: Euroopa Kohtu (teine koda) 14. märtsi 2013. aasta otsus (Augstākās tiesas Senāts’i eelotsusetaotlus — Läti) — Valsts ieņēmumu dienests versus Ablessio SIA (Käibemaks — Direktiiv 2006/112/EÜ — Artiklid 213, 214 ja 273 — Käibemaksukohustuslaste registreerimine — Käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri andmisest keeldumine põhjendusel, et maksukohustuslasel puuduvad deklareeritud majandustegevuseks vajalikud majanduslikud, tehnilised ja rahalised vahendid — Õiguspärasus — Maksupettuste vastane võitlus — Proportsionaalsuse põhimõte)	7

2013/C 141/11	Kohtuasi C-545/11: Euroopa Kohtu (neljas koda) 14. märtsi 2013. aasta otsus (Verwaltungsgericht Frankfurt (Oder) — Saksamaa eelotsusetaotlus) — Agrargenossenschaft Neuzelle eG versus Landrat des Landkreises Oder-Spree (Ühine põllumajanduspoliitika — Määrus (EÜ) nr 73/2009 — Artikli 7 lõiked 1 ja 2 — Põllumajandustootjale makstavate otsetoetuste ümbersuunamine — Otsetoetuste summade täiendav vähendamine — Kehtivus — Õiguspärase ootuse kaitse põhimõte — Diskrimineerimiskeelu põhimõte)	7

2013/C 141/12	Kohtuasi C-289/12 P: Zdeněk Altneri 8. juunil 2012 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 23. märtsi 2012. aasta otsuse peale kohtuasjas T-535/11: Altner versus Komisjon	8

2013/C 141/13	Kohtuasi C-33/13: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Wojewódzki Sąd Administracyjny w Łodzi (Poola) 22. jaanuaril 2013 — Marcin Jagiełło versus Dyrektor Izby Skarbowej w Łodzi	8

2013/C 141/14	Kohtuasi C-34/13: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Krajský súd v Prešove (Slovakkia) 23. jaanuaril 2013 — Monika Kušionová versus SMART Capital, a.s.	9

2013/C 141/15	Kohtuasi C-38/13: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Rejonowy w Białymstoku (Poola) 25. jaanuaril 2013 — Małgorzata Nierodzik versus Samodzielny Publiczny Psychiatryczny Zakład Opieki Zdrowotnej im. dr Stanisława Deresza w Choroszczy	9

2013/C 141/16	Kohtuasi C-49/13: Eelotsusetaotlus, mille on 29. jaanuaril 2013 esitanud Úřad průmyslového vlastnictví (Tšehhi Vabariik) — MF 7 a.s. versus MAFRA a.s.	10

2013/C 141/17	Kohtuasi C-51/13: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Rechtbank Rotterdam (Madalmaad) 31. jaanuaril 2013 — Nationale-Nederlanden Levensverzekering Mij NV versus Hubertus Wilhelmus van Leeuwen	10

2013/C 141/18	Kohtuasi C-53/13: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Krajský soud v Ostravě (Tšehhi Vabariik) 30. jaanuaril 2013 — Strojírny Prostějov, a.s. versus Odvolací finanční ředitelství	11

2013/C 141/19	Kohtuasi C-60/13: 4. veebruaril 2013 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik	11

2013/C 141/20	Kohtuasi C-61/13: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunale di Napoli (Itaalia) 7. veebruaril 2013 — Alba Forni versus Ministero dell’Istruzione, dell’Università e della Ricerca	11

2013/C 141/21	Kohtuasi C-62/13: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunale di Napoli (Itaalia) 7. veebruaril 2013 — Immacolata Racca versus Ministero dell’Istruzione, dell’Università e della Ricerca	12

2013/C 141/22	Kohtuasi C-63/13: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunale di Napoli (Itaalia) 7. veebruaril 2013 — Fortuna Russo versus Comune di Napoli	13

2013/C 141/23	Kohtuasi C-72/13: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Naczelny Sąd Administracyjny (Poola) 11. veebruaril 2013 — Gmina Wrocław versus Minister Finansów	14

2013/C 141/24	Kohtuasi C-87/13: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaad) 21. veebruaril 2013 — Staatssecretaris van Financiën, menetlusosaline: X	14

2013/C 141/25	Kohtuasi C-99/13: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour constitutionnelle (Belgia) 28. veebruaril 2013 — Guy Kleynen versus Ministrite Nõukogu	14

2013/C 141/26	Kohtuasi C-106/13: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunale di Tivoli (Itaalia) 4. märtsil 2013 — Francesco Fierro, Fabiana Marmorale versus Edoardo Ronchi, Cosimo Scocozza	15

2013/C 141/27	Kohtuasi C-108/13: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Conseil d’État (Prantsusmaa) 6. märtsil 2013 — Mac GmbH versus Põllumajandus-, toidu- ja metsandusministeerium	15

2013/C 141/28	Kohtuasi C-122/13: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunale Ordinario di Firenze (Itaalia) 15. märtsil 2013 — Paola C versus Presidenza del Consiglio dei Ministri	15

2013/C 141/29	Kohtuasi C-134/13: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud First-tier Tribunal (Tax Chamber) (Ühendkuningriik) 18. märtsil 2013 — Raytek GmbH, Fluke Europe BV versus Commissioners for Her Majesty's Revenue and Customs	16

2013/C 141/30	Kohtuasi C-141/13: Reber Holding GmbH & Co. KG 20. märtsil 2013 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 17. jaanuari 2013. aasta otsuse peale kohtuasjas T-355/09: Reber Holding GmbH & Co. KG versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)	16

	Üldkohus
2013/C 141/31	Kohtuasi T-422/12: Üldkohtu 20. veebruari 2013. aasta määrus — Kappa Filter Systems versus Siseturu Ühtlustamise Amet (THE FUTURE HAS ZERO EMISSIONS) (Tühistamishagi — Hagi esitamise tähtaeg — Hilinemine — Ettenägematu asjaolu puudumine — Ilmselge vastuvõetamatus)	18

2013/C 141/32	Kohtuasi T-462/12 R: Üldkohtu presidendi 11. märtsi 2013. aasta määrus — Pilkington Group versus komisjon (Ajutiste meetmete kohaldamine — Konkurents — EÜ artikli 81 rikkumise tuvastamise otsuse avaldamine — Niisuguse taotluse rahuldamata jätmine, milles palutakse konfidentsiaalsena käsitleda väidetavalt ärisaladust puudutavaid andmeid — Ajutiste meetmete kohaldamise taotlus — Kiireloomulisus — Fumus boni iuris — Huvide kaalumine)	18

2013/C 141/33	Kohtuasi T-552/12 R: Üldkohtu presidendi 11. märtsi 2013. aasta määrus — North Drilling versus nõukogu (Ajutiste meetmete kohaldamine — Ühine välis- ja julgeolekupoliitika — Iraani vastu suunatud piiravad meetmed — Varade ja majanduslike ressursside külmutamine — Ajutiste meetmete kohaldamise taotlus — Kiireloomulisuse puudumine — Huvide kaalumine)	19

2013/C 141/34	Kohtuasi T-4/13 R: Üldkohtu presidendi 11. märtsi 2013 määrus — Communicaid Group versus Komisjon (Ajutiste meetmete kohaldamine — Teenuste hanked — Hankemenetlus — Keelekoolitusteenused — Pakkuja pakkumuse tagasilükkamine — Kohaldamise peatamise ja ajutiste meetmete kohaldamise taotlus — Võimaluse kaotamine — Suure ja korvamatu kahju puudumine — Kiireloomulisuse puudumine)	19

2013/C 141/35	Kohtuasi T-98/13: 20. veebruaril 2013 esitatud hagi — CMT versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Camomilla (Camomilla)	19

2013/C 141/36	Kohtuasi T-99/13: 20. veebruaril 2013 esitatud hagi — CMT versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Camomilla (Camomilla)	20

2013/C 141/37	Kohtuasi T-100/13: 20. veebruaril 2013 esitatud hagi — CMT versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Camomilla (CAMOMILLA)	21

2013/C 141/38	Kohtuasi T-106/13: 20. veebruaril 2013 esitatud hagi — Synergy Hellas versus komisjon	21

2013/C 141/39	Kohtuasi T-118/13: 20. veebruaril 2013 esitatud hagi — Whirlpool Europe versus komisjon	22

2013/C 141/40	Kohtuasi T-129/13: 4. märtsil 2013 esitatud hagi — Alpiq RomIndustries ja Alpiq RomEnergie versus komisjon	22

2013/C 141/41	Kohtuasi T-131/13: 1. märtsil 2013 esitatud hagi — Lardini versus Siseturu Ühtlustamise Amet (Lillekujutis)	23

2013/C 141/42	Kohtuasi T-138/13: 2. märtsil 2013 esitatud hagi — Evonik Oil Additives versus Siseturu Ühtlustamise Amet — BRB International (VISCOTECH)	23

2013/C 141/43	Kohtuasi T-155/13: 15. märtsil 2013 esitatud hagi — Zanjani versus nõukogu	24

2013/C 141/44	Kohtuasi T-161/13: 14. märtsil 2013 esitatud hagi — First Islamic Investment Bank versus nõukogu	24

2013/C 141/45	Kohtuasi T-172/13: 21. märtsil 2013 esitatud hagi — Novomatic versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Simba Toys (AFRICAN SIMBA)	25

2013/C 141/46	Kohtuasi T-173/13: 20. märtsil 2013 esitatud hagi — Selo Medical versus Siseturu Ühtlustamise Amet — biosyn Arzneimittel (SELOGYN)	25

2013/C 141/47	Kohtuasi T-215/09: Üldkohtu 18. märtsi 2013. aasta määrus — Freistaat Sachsen versus komisjon	26

2013/C 141/48	Kohtuasi T-217/09: Üldkohtu 18. märtsi 2013. aasta määrus — Mitteldeutsche Flughafen ja Flughafen Dresden versus komisjon	26

2013/C 141/49	Kohtuasi T-49/12: Üldkohtu 12. märtsi 2013. aasta määrus — Lafarge versus komisjon	26

2013/C 141/50	Kohtuasi T-194/12: Üldkohtu 27. märtsi 2013 määrus — Advance Magazine Publishers versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Bauer Consumer Media (GOLF WORLD)	26