4.4.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 96/1

ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

2013/C 96/01

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

20.12.2012

Riikliku abi viitenumber

SA.34536 (12/N)

Liikmesriik

Hispaania

Piirkond

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Restructuring and recapitalisation of Banco CEISS — Spain

Õiguslik alus

—	Real Decreto-ley 9/2009, de 26 de junio, sobre reestructuración bancaria y reforzamiento de los recursos propios de las entidades de crédito. El art. 7 regula los procesos de reestructuración ordenada de entidades de crédito con intervención del FROB.

—	Real Decreto-ley 6/2010, de 9 de abril, de medidas para el impulso de la recuperación económica y el empleo. Modifica las condiciones de intervención del FROB en los procesos de reestructuración ordenada.

—	Real Decreto-ley 16/2011, de 14 de octubre, por el que se crea el Fondo de Garantía de Depósitos de Entidades de Crédito. Recoge las funciones del FGD.

—	Real Decreto-ley 19/2011, de 2 de diciembre, por el que se modifica el Real Decreto-ley 16/2011, de 14 de octubre, por el que se crea el Fondo de Garantía de Depósitos de Entidades de Crédito. Modifica el mecanismo de colaboración del FGD en la reestructuración ordenada de entidades de crédito

Meetme liik

Erakorraline abi

Banco de Caja España de Inversiones, Salamanca y Soria, SA (Banco CEISS)

Eesmärk

Tõsise häire kõrvaldamine majanduses

Abi vorm

Muud omakapitalile suunatud meetmed

Eelarve

Üldeelarve: 1 846 EUR (miljonites)

Abi osatähtsus

—

Kestus

20.12.2012–31.12.2017

Majandusharud

Finants- ja kindlustustegevus

Abi andva asutuse nimi ja aadress

FROB. Fondo de Reestructuración Ordenada Bancaria

FGD. Fondo de Garantía de Depósitos

Ministerio de Economía y Competitividad

José Ortega y Gasset, 22 5o

28006 Madrid

ESPAÑA

José Ortega y Gasset, 22 5o

28006 Madrid

ESPAÑA

Paseo de la Castellana, 162

28071 Madrid

ESPAÑA

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

18.12.2012

Riikliku abi viitenumber

SA.34604 (12/N)

Liikmesriik

Ühendkuningriik

Piirkond

Scotland

Artikli 107 lõike 3 punkt c

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Prolongation of the Freight Facilities Grant scheme

Õiguslik alus

Section 71 of the Transport (Scotland) Act 2001 and Section 272 of the Transport Act 2000 as modified by Article 3 of the Scotland Act 1998 (Transfer of Functions to the Scottish Ministers, etc.) Order 2003

Meetme liik

Abikava

Operators of freight handling facilities

Eesmärk

Keskkonnakaitse

Abi vorm

Otsetoetus

Eelarve

Üldeelarve: 20,75 GBP (miljonites)

Abi osatähtsus

50 %

Kestus

1.1.2013–19.12.2017

Majandusharud

Kaubavedu sisevetel, kauba raudteevedu, kaubavedu merel ja rannavetes

Abi andva asutuse nimi ja aadress

The Scottish Government

Transport Scotland, Aviation, Maritime, Freight and Canals Directorate

Victoria Quay

Edinburgh

EH6 6QQ

UNITED KINGDOM

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

22.8.2012

Riikliku abi viitenumber

SA.35190 (12/N)

Liikmesriik

Läti

Piirkond

Latvija

Artikli 107 lõike 3 punkt a

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Grozījumi shēmā “Dalītas atkritumu apsaimniekošanas sistēmas attīstība”

Õiguslik alus

3. darbības programmas “Infrastruktūra un pakalpojumi” 3.5. prioritātes “Vides infrastruktūras un videi draudzīgas enerģētikas veicināšana” 3.5.1. pasākums “Vides aizsardzības infrastruktūra”;

Ministru kabineta noteikumu projekta darbības programmas “Infrastruktūra un pakalpojumi” papildinājuma 3.5.1.2.3. apakšaktivitāte “Dalītās atkritumu apsaimniekošanas sistēmas attīstība”.

Meetme liik

Abikava

—

Eesmärk

Regionaalareng

Abi vorm

Otsetoetus

Eelarve

Üldeelarve: 39,06 LVL (miljonites)

Abi osatähtsus

50 %

Kestus

11.9.2012–1.12.2013

Majandusharud

Jäätmekogumine, -töötlus ja -kõrvaldus; materjalide taaskasutusele võtmine

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Vides aizsardzības un reģionālās attīstības ministrija

Peldu iela 25

Rīga, LV-1494

LATVIJA

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

14.12.2012

Riikliku abi viitenumber

SA.35280 (12/N)

Liikmesriik

Saksamaa

Piirkond

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Änderung der Beihilferegelung „Richtlinie des Landes Niedersachsen für Garantien zur Beteiligung an kleinen und mittleren Unternehmen der gewerblichen Wirtschaft“

Änderung der Beihilferegelung „Richtlinie des Landes Niedersachsen für Garantien zur Beteiligung an kleinen und mittleren Unternehmen der gewerblichen Wirtschaft“ (N 772/06)

Õiguslik alus

§§ 23 und 44 der Niedersächsischen Landeshaushaltsordnung und die Richtlinie des Landes Niedersachsen für Garantien von Beteiligungen an kleinen und mittleren Unternehmen der gewerblichen Wirtschaft — Runderlass des Niedersächsischen Finanzministeriums

Meetme liik

Abikava

—

Eesmärk

Riskikapital, raskustes olevate ettevõtete ümberkorraldamine

Abi vorm

Tagatis

Eelarve

Üldeelarve: 100 EUR (miljonites)

Aastaeelarve: 100 EUR (miljonites)

Abi osatähtsus

75 %

Kestus

Kuni 31.12.2013

Majandusharud

Kõik abikõlblikud sektorid

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Niedersächsisches Finanzministerium

Schiffgraben 10

30159 Hannover

DEUTSCHLAND

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

6.3.2013

Riikliku abi viitenumber

SA.35403 (12/NN)

Liikmesriik

Ühendkuningriik

Piirkond

Comhairle nan Eilan (Western Isles)

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

HTT (Manufacturing) Ltd, Restructuring Plan September 2012

Õiguslik alus

Enterprise and New Towns (Scotland) Act 1990, as amended 1 April 2001 by Scottish Statutory Instrument 2001 No 126

Meetme liik

Erakorraline abi

HTT (Manufacturing) Ltd

Eesmärk

Raskustes olevate ettevõtete ümberkorraldamine

Abi vorm

Muu, otsetoetus

Eelarve

Üldeelarve: 0,19 GBP (miljonites)

Aastaeelarve: 0,19 GBP (miljonites)

Abi osatähtsus

50 %

Kestus

Alates 29.8.2012

Majandusharud

Tekstiili viimistlemine, tekstiilkiudude ettevalmistamine ja ketramine

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Highlands and Islands Enterprise

Cowan House, Inverness Retail & Business Park

Inverness

IV2 7GF

UNITED KINGDOM

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm

4.4.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 96/6

ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

2013/C 96/02

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

20.12.2012

Riikliku abi viitenumber

SA.35488 (12/N)

Liikmesriik

Hispaania

Piirkond

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Restructuring of Banco Mare Nostrum — Spain

Õiguslik alus

—	Real Decreto-ley 9/2009, de 26 de junio, sobre reestructuración bancaria y reforzamiento de los recursos propios de las entidades de crédito. El art. 7 regula los procesos de reestructuración ordenada de entidades de crédito con intervención del FROB.

—	Real Decreto-ley 6/2010, de 9 de abril, de medidas para el impulso de la recuperación económica y el empleo. Modifica las condiciones de intervención del FROB en los procesos de reestructuración ordenada.

—	Real Decreto-ley 16/2011, de 14 de octubre, por el que se crea el Fondo de Garantía de Depósitos de Entidades de Crédito. Recoge las funciones del FGD.

—	Real Decreto-ley 19/2011, de 2 de diciembre, por el que se modifica el Real Decreto-ley 16/2011, de 14 de octubre, por el que se crea el Fondo de Garantía de Depósitos de Entidades de Crédito. Modifica el mecanismo de colaboración del FGD en la reestructuración ordenada de entidades de crédito

Meetme liik

Erakorraline abi

Banco Mare Nostrum SA

Eesmärk

Tõsise häire kõrvaldamine majanduses

Abi vorm

Muud omakapitalile suunatud meetmed

Eelarve

Üldeelarve: 3 745 EUR (miljonites)

Abi osatähtsus

—

Kestus

Alates 20.12.2012

Majandusharud

Finants- ja kindlustustegevus

Abi andva asutuse nimi ja aadress

FROB. Fondo de Reestructuración Ordenada Bancaria

FGD. Fondo de Garantía de Depósitos Ministerio de Economía y Competitividad

José Ortega y Gasset, 22 5o

28006 Madrid

ESPAÑA

Paseo de la Castellana, 162

28071 Madrid

ESPAÑA

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

20.12.2012

Riikliku abi viitenumber

SA.35490 (12/N)

Liikmesriik

Hispaania

Piirkond

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Restructuring of Liberbank — Spain

Õiguslik alus

—	Real Decreto-ley 9/2009, de 26 de junio, sobre reestructuración bancaria y reforzamiento de los recursos propios de las entidades de crédito. El art. 7 regula los procesos de reestructuración ordenada de entidades de crédito con intervención del FROB.

—	Real Decreto-ley 6/2010, de 9 de abril, de medidas para el impulso de la recuperación económica y el empleo. Modifica las condiciones de intervención del FROB en los procesos de reestructuración ordenada.

—	Real Decreto-ley 16/2011, de 14 de octubre, por el que se crea el Fondo de Garantía de Depósitos de Entidades de Crédito. Recoge las funciones del FGD.

—	Real Decreto-ley 19/2011, de 2 de diciembre, por el que se modifica el Real Decreto-ley 16/2011, de 14 de octubre, por el que se crea el Fondo de Garantía de Depósitos de Entidades de Crédito. Modifica el mecanismo de colaboración del FGD en la reestructuración ordenada de entidades de crédito

Meetme liik

Erakorraline abi

Liberbank SA

Eesmärk

Tõsise häire kõrvaldamine majanduses

Abi vorm

Muu, muud omakapitalile suunatud meetmed

Eelarve

Üldeelarve: 1 124 EUR (miljonites)

Abi osatähtsus

—

Kestus

Alates 20.12.2012

Majandusharud

Finants- ja kindlustustegevus

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Ministerio de Economía y Competitividad

FROB. Fondo de Reestructuración Ordenada Bancaria

Paseo de la Castellana, 162

28071 Madrid

ESPAÑA

José Ortega y Gasset, 22 5o

28006 Madrid

ESPAÑA

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

19.11.2012

Riikliku abi viitenumber

SA.35561 (12/N)

Liikmesriik

Saksamaa

Piirkond

Bremen

Segapiirkonnad

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Verlängerung der Richtlinie der Freien Hansestadt Bremen über die Gewährung von Rettungs- und Umstrukturierungsbeihilfen an kleine und mittlere Unternehmen der gewerblichen Wirtschaft

Õiguslik alus

Richtlinie der Freien Hansestadt Bremen über die Gewährung von Rettungs- und Umstrukturierungsbeihilfen an kleine und mittlere Unternehmen der gewerblichen Wirtschaft

Meetme liik

Abikava

—

Eesmärk

Raskustes olevate ettevõtete päästmine

Abi vorm

Intressitoetus, tagatis, võlgade mahakandmine, sooduslaen

Eelarve

Üldeelarve: 30 EUR (miljonites)

Aastaeelarve: 15 EUR (miljonites)

Abi osatähtsus

80 %

Kestus

1.1.2013–31.12.2014

Majandusharud

Kõik abikõlblikud sektorid

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Bremer Aufbau-Bank GmbH

Langenstraße 2-4

28195 Bremen

DEUTSCHLAND

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

18.2.2013

Riikliku abi viitenumber

SA.35655 (12/N)

Liikmesriik

Itaalia

Piirkond

Lombardia, Veneto

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Aiuto al salvataggio di FORM SpA in AS

Õiguslik alus

A.	D.L. 30.1.1979, n. 26 (convertito in L. 3.4.1979, n. 95), Provvedimenti urgenti per l'amministrazione straordinaria di grandi imprese in crisi (cfr. art. 2-bis);

B.	D.M. 23.12.2004, n. 319, Regolamento recante le condizioni e le modalità di prestazione della garanzia statale sui finanziamenti a favore delle grandi imprese in stato di insolvenza, ai sensi dell'art. 101 del D. Lgs. 8 luglio 1999, n. 270;

C.	D.L. 23.12.2003, n. 347 (convertito in L. 18.2.2004, n. 39), Misure urgenti per la ristrutturazione industriale di grandi imprese in stato di insolvenza;

D.	D. LGS. 8.7.1999, n. 270, Nuova disciplina delle grandi imprese in stato di insolvenza, a norma dell'art. 1 della legge 30 luglio 1998, n. 274.

Meetme liik

Üksiktoetus

FORM SpA in AS

Eesmärk

Raskustes olevate ettevõtete päästmine

Abi vorm

Tagatis

Eelarve

Üldeelarve: 24 EUR (miljonites)

Abi osatähtsus

100 %

Kestus

1.5.2013–31.10.2013

Majandusharud

Kergmetallide valu

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Ministero dello Sviluppo Economico

Via Veneto 33

00187 Roma RM

ITALIA

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

6.3.2013

Riikliku abi viitenumber

SA.35701 (12/N)

Liikmesriik

Soome

Piirkond

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Short-term export-credit insurance scheme

Õiguslik alus

Act on the State's Export Credit Guarantees (422/2001)

Meetme liik

Abikava

—

Eesmärk

Ekspordikrediidikindlustus

Abi vorm

Ekspordikrediidikindlustus

Eelarve

—

Abi osatähtsus

—

Kestus

Kuni 31.12.2015

Majandusharud

Kõik abikõlblikud sektorid

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Finnvera plc

Eteläesplanadi 8

FI-00101 Helsinki

SUOMI/FINLAND

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm

4.4.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 96/11

EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS,

7. jaanuar 2013,

seoses ettepanekuga nõukogu määruse kohta, millega luuakse süsteem rahalise abi andmiseks liikmesriikidele, kelle rahaühik ei ole euro

(CON/2013/2)

2013/C 96/03

Sissejuhatus ja õiguslik alus

Euroopa Keskpank (EKP) sai 19. juulil 2012 Euroopa Liidu Nõukogult taotluse esitada arvamus seoses ettepanekuga nõukogu määruse kohta, millega luuakse süsteem rahalise abi andmiseks liikmesriikidele, kelle rahaühik ei ole euro (1) (edaspidi „ettepanek määruse kohta”).

EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikel 4 ja artikli 282 lõikel 5, kuna ettepandud määrus sisaldab sätteid, mis kuuluvad EKP pädevusvaldkonda. Eelkõige haldab EKP määrusega (EÜ) nr 332/2002 (2) kehtestatud süsteemi alusel liikmesriikidele, kelle rahaühik ei ole euro (edaspidi „euroalavälised liikmesriigid”), antavat abi. Samuti osaleks EKP ettepandud määruse kohaselt rahalise abi hindamises, seires ja haldamises. EKP nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.

1. Üldised märkused

Ettepandud määrusega kavatsetakse asendada määrus (EÜ) nr 332/2002, et võimaldada euroalavälistele liikmesriikidele senisest paindlikumatel tingimustel keskmise tähtajaga rahalist abi ning tagada euroala ja euroalaväliste liikmesriikide jaoks võrdsemad võimalused praegusele finantskriisile reageerimisel. Ettepandud määrusega kehtestatavad vahendid ja menetlused on sarnased liikmesriikidele, kelle rahaühik on euro (edaspidi „euroala liikmesriigid”), rahalise abi andmiseks varasemalt välja töötatud vahendite ja menetlustega. Kui määrus (EÜ) nr 332/2002 (viimati muudetud redaktsioonis) võimaldab selgesõnaliselt vaid laenu vormis keskmise tähtajaga rahalise abi andmist euroalavälistele liikmesriikidele eeldusel, et asjaomane liikmesriik järgib kohandamisprogrammi, siis ettepandud määrus võimaldab kasutada kahte täiendavat rahastamisvahendit: ennetavat tingimuslikku krediidiliini ja täiendavate tingimustega seotud krediidiliini. Lisaks on nii ennetav tingimuslik krediidiliin kui täiendavate tingimustega seotud krediidiliin nende vahendite hulgas, mida võib kasutada abi andmiseks euroala liikmesriikidele. Ettepandud määrusega võimaldatava keskmise tähtajaga rahalise abi ülempiiriks on sarnaselt määrusele (EÜ) nr 332/2002 50 miljardit eurot.

EKP arusaama kohaselt võib euroalavälistele liikmesriikidele kuni määruse (EL) nr 407/2010 (millega luuakse Euroopa finantsstabiilsusmehhanism (3)) kehtetuks tunnistamiseni anda liidu rahalist abi kas määruse (EL) nr 407/2010 või ettepandud määruse alusel. Seetõttu toetab EKP euroala liikmesriikidele ja euroalavälistele liikmesriikidele võimalikult sarnaste vahendite pakkumise ja rahalise abi andmise menetluste ühtlustamise püüdlusi. Arvestades, et Euroopa finantsstabiilsusmehhanism (EFSM) likvideeritakse (4) seoses Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu jõustumisega, võib osutuda vajalikuks täpsustada, kas abi andmisel euroalavälisele liikmesriigile vastavalt määrusele (EL) nr 407/2010 tuleks pärast EFSMi likvideerimist juhinduda ettepandud määrusest.

2. Konkreetsed märkused

2.1.

EKP võtab teadmiseks krediidiliinide eraldamise abi andmise võimaldamiseks euroalavälistele liikmesriikidele, kelle majandus- ja finantsolukord on põhimõtteliselt usaldusväärne (5). EKP hinnangul on krediidiliinide eraldamine vastavuses Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „leping”) artikliga 143, mis tagab liidule võimaluse sekkuda mitte ainult juhul, kui euroalaväline liikmesriik on raskustes, vaid ka juhul, kui teda „ähvardab tõsine oht sattuda raskustesse” seoses maksebilansiga, eriti kui sellised raskused võivad ohustada siseturu toimimist. Samas peab EKP väga oluliseks abikõlblikkuse kriteeriumite kitsast tõlgendamist krediidiliini kasutamise võimaldamisel ning ranget vastavust kehtestatud kriteeriumitele. Moraalse riskiga seonduva käitumise vältimine krediidiliini kasutajate hulgas on keskse tähtsusega. Euroala liikmesriikide puhul on nimetatud eesmärgi saavutamiseks tarvis kõikidel osapooltel ühiselt pingutada.

2.2.

EKP ja eurosüsteemi ülesannete osas sisaldab ettepandud määrus sarnaseid sätteid rahalise abi haldamise kohta, s.t konto avamise ja kasutamise kohta vastavalt kas riigi keskpangas (RKP) asjaomase liikmesriigi poolt või EKPs asjaomase RKP poolt. EKP arusaama kohaselt peaks EKP ettepandud määruse alusel tegutsema fiskaalagendina kooskõlas Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikliga 21.2, ning lepingu artiklis 123 sätestatud rahastamiskeelu tõttu ei oodataks Euroopa Keskpankade Süsteemilt rahastamist. Seetõttu rõhutab EKP, et rahalise abi haldamiseks RKPdes ja EKPs kasutatavad kontod ei hakka pakkuma arvelduskrediidi võimalust (6).

2.3.

Ettepandud määrus kehtestab lisaks laenude ja krediidiliinide haldamisele määrusega (EÜ) nr 332/2002 ette nähtust suurema EKP osalemise Euroopa Liidu rahalise abi andmises euroalavälistele liikmesriikidele. Kuigi kehtiv määrus piirab EKP rolli laenu haldamisega, on EKP vaatlejana osalenud kontrollkäikudel euroalavälistesse liikmeriikidesse, mis saavad rahalist abi määruse (EÜ) nr 332/2002 alusel. Ettepandud määrus on nimetatud asjaoluga arvestanud ning teeb muu hulgas ettepaneku, mille kohaselt võiks EKP teha komisjoniga koostööd valitsemissektori võla jätkusuutlikkuse ning praeguste või potentsiaalsete rahaliste vajaduste hindamisel, makromajanduslike kohandamisprogrammide koostamisel ning nende rakendamise seirel korrapäraste kontrollkäikude abil ja tõhustatud järelevalve teostamisel täiendavate tingimustega seotud krediidiliini eraldamisel või ennetava tingimusliku krediidiliini kasutamisel. Enamikel juhtudel tuleks kaasata ka Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). Määruse (EÜ) nr 332/2002 kohaselt peab nimetatud ülesandeid maksebilansi toetamiseks keskmise tähtajaga rahalise abi andmisel täitma vaid komisjon. EKP ja IMFi roll ettepandud määruses näib suures osas peegeldavat euroala liikmesriikide jaoks EFSMi, Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) ja Euroopa stabiilsusmehhanismiga (ESM) kehtestatud süsteemi. Arvestades, et EKP ei ole euroalaväliste liikmesriikide rahandusasutus, soovib EKP eristada euroalaväliste liikmesriikidega seonduvat rolli euroala liikmesriikidega seonduvast rollist. EKP märgib, et EKP roll ettepandud koostöös komisjoniga peab olema korraldatud vastavalt EKP mandaadile ning arvestades EKP sõltumatusega.

2.4.

EKP märgib, et lepingu artiklis 140 sätestatud ning lepingule lisatud protokollis täpsustatud lähenemiskriteeriumitele vastavuse hindamisel arvestab EKP ka edaspidi rahvusvahelise maksebilansi toetamise ja likviidsusabi mõjuga vahetuskursi stabiilsuse hindamisele, eelkõige vahetuskursimehhanismis ERM II osalevate vääringute osas. Nimetatud tegevust jätkab EKP ka tulevikus. Seetõttu kohaldatakse samu põhimõtteid ka ettepandud määruse alusel antava mis tahes abi suhtes.

2.5.	EKP märgib, et ettepandud määruse kehtestamine ei tohi mõjutada ERM II toimimist majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis, mida kehtiv õigusraamistik reguleerib ka tulevikus (7).

Teksti redaktsiooni ettepanekud, kui EKP on soovitanud ettepandud määrust muuta, on esitatud lisas koos selgitustega.

Frankfurt Maini ääres, 7. jaanuar 2013

EKP president

Mario DRAGHI

(1) COM(2012) 336 final.

(2) 18. veebruari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 332/2002, millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem (EÜT L 53, 23.2.2002, lk 1).

(3) Nõukogu 11. mai 2010. aasta määrus (EL) nr 407/2010, millega luuakse Euroopa finantsstabiilsusmehhanism (ELT L 118, 12.5.2010, lk 1).

(4) Vt Euroopa Ülemkogu järeldused, 16.–17. detsember 2010; http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/ec/118578.pdf

(5) Ettepandud määruse artikkel 4.

(6) Vt EKP 20. aprilli 2009. aasta arvamuse CON/2009/37 (seoses ettepanekuga nõukogu määruse kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 332/2002, millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem) punkti 1 teist lõiku (ELT C 106, 8.5.2009, lk 1).

(7) 16. märtsi 2006. aasta leping Euroopa Keskpanga ja euroalaväliste liikmesriikide keskpankade vahel, millega kehtestatakse vahetuskursimehhanismi töökord majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis (ELT C 73, 25.3.2006, lk 21).

LISA

Muudatusettepanekud

Nõukogu redaktsiooni ettepanek	EKP muudatusettepanek (1)
Muudatus 1
Artikli 3 lõiked 2, 3, 7 ja 8 ning artikli 5 lõige 2
„Artikkel 3 2. Komisjon hindab koos EKPga ja võimaluse korral IMFiga asjaomase liikmesriigi valitsemissektori võla jätkusuutlikkust ning praegusi või potentsiaalseid rahalisi vajadusi ning edastab selle hinnangu majandus- ja rahanduskomiteele. 3. Asjaomane liikmesriik koostab kokkuleppel komisjoniga (kes tegutseb koostöös EKP ja võimaluse korral IMFiga) esialgse makromajandusliku kohandamisprogrammi, mis sisaldab poliitikanõudeid, mille eesmärk on taastada maksebilansi jätkusuutlik positsioon ning suutlikkus end täielikult rahastada finantsturgudel. Esialgses makromajanduslikus kohandamisprogrammis võetakse nõuetekohaselt arvesse asjaomasele liikmesriigile aluslepingu artiklite 121, 126 ja 148 alusel esitatud soovitusi ja nende järgimiseks võetud meetmeid ning laiendatakse, tugevdatakse ja süvendatakse vajalikke poliitikameetmeid. […] 7. Komisjon koostöös EKPga ja vajaduse korral IMFiga teostab makromajandusliku kohandamisprogrammi rakendamise seiret korrapäraste kontrollkäikude abil. Ta teavitab majandus- ja rahanduskomiteed kord kvartalis. Asjaomane liikmesriik teeb täies ulatuses koostööd komisjoni ja EKPga. Eelkõige esitab ta komisjonile ja EKP-le kogu teabe, mida nad peavad programmi seireks vajalikuks. Samuti on asjaomasel liikmesriigil kohustused, mis on ette nähtud artikli 6 lõikega 2. 8. Komisjon koostöös EKPga ja võimaluse korral IMFiga analüüsib koos asjaomase liikmesriigiga, milliseid muudatusi tuleb vajaduse korral makromajanduslikus kohandamisprogrammis teha. Nõukogu kiidab komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega heaks kõnealuse programmi mis tahes muudatused. Artikkel 5 2. Komisjon hindab koos EKPga ja võimaluse korral IMFiga asjaomase liikmesriigi valitsemissektori võla jätkusuutlikkust ning praegusi või potentsiaalseid rahalisi vajadusi ning edastab selle hinnangu majandus- ja rahanduskomiteele.”	„Artikkel 3 2. Komisjon hindab koos EKPga ja võimaluse vajaduse korral IMFiga asjaomase liikmesriigi valitsemissektori võla jätkusuutlikkust ning praegusi või potentsiaalseid rahalisi vajadusi ning edastab selle hinnangu majandus- ja rahanduskomiteele. 3. Asjaomane liikmesriik koostab kokkuleppel komisjoniga (kes arvestab EKP seisukohtadega, kui EKP otsustab antud küsimuses nõu anda, ja tegutseb koostöös EKP ja võimaluse vajaduse korral koostöös IMFiga) esialgse makromajandusliku kohandamisprogrammi, mis sisaldab poliitikanõudeid, mille eesmärk on taastada maksebilansi jätkusuutlik positsioon ning suutlikkus end täielikult rahastada finantsturgudel. Esialgses makromajanduslikus kohandamisprogrammis võetakse nõuetekohaselt arvesse asjaomasele liikmesriigile aluslepingu artiklite 121, 126 ja 148 alusel esitatud soovitusi ja nende järgimiseks võetud meetmeid ning laiendatakse, tugevdatakse ja süvendatakse vajalikke poliitikameetmeid. Kui asjaomane liikmesriik on ERM IIs osalev liikmesriik, tuleks arvestada ERM IIst tulenevate kohustustega. […] 7. Komisjon koostöös EKPga ja vajaduse korral IMFiga teostab makromajandusliku kohandamisprogrammi rakendamise seiret korrapäraste kontrollkäikude abil. Ta teavitab majandus- ja rahanduskomiteed kord kvartalis. Asjaomane liikmesriik teeb täies ulatuses koostööd komisjoni ja EKPga. Eelkõige esitab ta komisjonile ja EKP-le kogu teabe, mida nad peavad programmi seireks vajalikuks. Samuti on asjaomasel liikmesriigil kohustused, mis on ette nähtud artikli 6 lõikega 2. 8. Komisjon koostöös EKPga, kes arvestab EKP seisukohtadega, kui EKP otsustab antud küsimuses nõu anda, ja tegutseb võimaluse vajaduse korral koostöös IMFiga, analüüsib koos asjaomase liikmesriigiga, milliseid muudatusi tuleb vajaduse korral makromajanduslikus kohandamisprogrammis teha. Nõukogu kiidab komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega heaks kõnealuse programmi mis tahes muudatused. Artikkel 5 2. Komisjon hindab koos EKPga ja võimaluse vajaduse korral IMFiga asjaomase liikmesriigi valitsemissektori võla jätkusuutlikkust ning praegusi või potentsiaalseid rahalisi vajadusi ning edastab selle hinnangu majandus- ja rahanduskomiteele.”
Selgitus Kahtluste vältimisteks IMFi rolli osas tuleb ettepandud määruses kasutada läbivalt ühtset terminoloogiat. Lisaks peaks ettepandud määrus olema kooskõlas muude võrreldavate õigusaktidega, mis võimaldavad anda liidusisest ja -välist rahalist abi, näiteks määrus (EL) nr 407/2010, EFSF raamleping ja ESM leping. Sõnade „tegutseb koostöös EKPga” väljajätmine artikli 3 lõikes 3, sõnade „koostöös EKPga” väljajätmine artikli 3 lõikes 8 ning sõnade „kes arvestab EKP seisukohtadega, kui EKP otsustab antud küsimuses nõu anda” lisamine mõlemasse lõikesse peegeldab seda, et EKP peaks olema vähem kaasatud kohandamisprogrammide koostamisse. Kui nõukogu ettepaneku ülejäänud tekst kujutab EKPd pigem seire teostajana, siis artikli 3 lõigetes 3 ja 8 täidab EKP pigem kohandamisprogrammi väljatöötaja rolli. EKP hinnangul ei ole sellise rolli võtmine euroalaväliste liikmesriikide suhtes kohane, kuna euroalavälistes liikmesriigis otsustab rahapoliitika üle asjaomase riigi keskpank. Seetõttu ei tohiks EKP majandusliku kohandamisprogrammi koostamisse panustamisega väärata riigi keskpanga sõltumatut otsustusõigust.
Muudatus 2
Artikli 3 lõiked 11 ja 12
„11. Kui asjaomase liikmesriigi haldussuutlikkus ei ole piisav või kui tal on kohandamisprogrammi rakendamisega märkimisväärseid probleeme, taotleb ta tehnilist abi komisjonilt, kes võib moodustada selleks eksperdirühmi, kuhu kuuluvad liikmesriikide ja muude Euroopa ja/või asjakohaste rahvusvaheliste institutsioonide esindajad. Tehniline abi võib hõlmata asjaomases riigis asuvaid esindajaid ja abipersonali, kes annavad ametiasutustele nõu kohandamisprogrammi rakendamise kohta. 12. Euroopa Parlamendi asjaomane komitee võib kutsuda asjaomase liikmesriigi esindajad osalema arvamuste vahetuses, milles käsitletakse kohandamisprogrammi rakendamisel tehtud edusamme.”	„11. Kui asjaomase liikmesriigi haldussuutlikkus ei ole piisav või kui tal on makromajandusliku kohandamisprogrammi rakendamisega märkimisväärseid probleeme, taotleb ta tehnilist abi komisjonilt, kes võib moodustada selleks eksperdirühmi, kuhu kuuluvad liikmesriikide ja muude Euroopa ja/või asjakohaste rahvusvaheliste institutsioonide esindajad. Tehniline abi võib hõlmata asjaomases riigis asuvaid esindajaid ja abipersonali, kes annavad ametiasutustele nõu kohandamisprogrammi rakendamise kohta. 12. Euroopa Parlamendi asjaomane komitee võib kutsuda asjaomase liikmesriigi esindajad osalema arvamuste vahetuses, milles käsitletakse makromajandusliku kohandamisprogrammi rakendamisel tehtud edusamme.”
Selgitus Kahtluste vältimiseks nimetatud programmi iseloomu osas ning järjepidevuse tagamiseks teeb EKP ettepaneku viidata ettepandud määruses läbivalt makromajanduslikele kohandamisprogrammidele.
Muudatus 3
Artikli 3 lõige 10
„10. Hiljemalt kuus kuud pärast lõike 9 kohast otsust võib nõukogu otsustada komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega, et väljamaksete tegemist jätkatakse, kui asjaomane liikmesriik täidab rahalise abi kokkulepitud tingimused. Kui kõnealuse tähtaja jooksul sellist otsust vastu ei võeta, ei tehta enam ühtegi käesoleva määruse kohast liidu rahalise abi täiendavat väljamakset.”	„10. Hiljemalt kuus kuud pärast lõike 9 kohast otsust võib nõukogu otsustada komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega, et väljamaksete tegemist jätkatakse, kui asjaomane liikmesriik täidab rahalise abi kokkulepitud tingimused. Kui kõnealuse tähtaja jooksul sellist otsust vastu ei võeta, ei tehta enam ühtegi käesoleva määruse kohast alusel kokkulepitud liidu rahalise abi täiendavat väljamakset.”
Selgitus Muudatusettepaneku eesmärk on täpsustada, et sättega ei soovita välistada uue rahalise abi kasutamise võimalust, mis võib osutuda vajalikuks näiteks teatud arengute tõttu väljaspool asjaomaseid liikmesriike.
Muudatus 4
Artikli 4 lõige 1
„1. Ennetavat tingimuslikku krediidiliini saavad kasutada liikmesriigid, kelle majandus- ja finantsolukord on jätkuvalt põhimõtteliselt usaldusväärne.”	„1. Ennetavat tingimuslikku krediidiliini saavad kasutada liikmesriigid, kelle majandus- ja finantsolukord püsib on jätkuvalt põhimõtteliselt usaldusväärne.”
Selgitus Muudatusettepaneku eesmärk on täpsustada, et ennetavat tingimuslikku krediidiliini saavad kasutada vaid liikmesriigid, kelle olukord püsib põhimõtteliselt usaldusväärne ning lähitulevikus ei muutu. Muudatusettepaneku eesmärk on tagada, et EFSF/ESM õigusraamistikus seni kasutatud terminoloogiast kõrvalekaldumist ei käsitletaks olulise muudatusena.
Muudatus 5
Artikli 5 lõige 5
„5. Komisjon ja asjaomane liikmesriik sõlmivad vastastikuse mõistmise memorandumi, milles on sätestatud krediidiliini eraldamise tingimused.”	„5. Komisjon ja asjaomane liikmesriik sõlmivad vastastikuse mõistmise memorandumi, milles on sätestatud krediidiliini eraldamise tingimused. Komisjon edastab vastastikuse mõistmise memorandumi Euroopa Parlamendile ja nõukogule.”
Selgitus Järjepidevuse tagamiseks artikli 3 lõikega 6 teeb EKP ettepaneku edastada vastastikuse mõistmise memorandum, mis sätestab krediidiliini eraldamise tingimused, ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Muudatus 6
Artikli 11 lõige 1
„1. Asjaomane liikmesriik teatab komisjonile 45 kalendripäeva ette oma kavatsusest krediidiliini raames rahalisi vahendeid kasutada. Üksikasjalikud eeskirjad sätestatakse artikli 5 lõikes 5 osutatud otsuses.”	„1. Asjaomane liikmesriik teatab komisjonile ja EKP-le 45 kalendripäeva ette oma kavatsusest krediidiliini raames rahalisi vahendeid kasutada. Üksikasjalikud eeskirjad sätestatakse artikli 5 lõikes 5 osutatud otsuses.”
Selgitus Arvestades, et EKP-le on pandud teatud ülesanded seoses laenude haldamisega, tuleks EKPd üheaegselt komisjoniga teavitada liikmesriigi soovist krediidiliini raames rahalisi vahendeid kasutada.
Muudatus 7
Artikli 12 lõige 3
„3. Pärast seda, kui nõukogu on teinud otsuse laenu kohta, on komisjonil õigus võtta laenu kapitaliturgudelt või finantseerimisasutustelt kõige sobivamal ajal kavakohaste väljamaksete vahel, et optimeerida rahastamiskulusid ja säilitada oma maine liidu emitendina kõnealustel turgudel. Kaasatuid, kuid veel väljamaksmata rahalisi vahendeid hoitakse kogu aeg selleks ettenähtud arveldus- või väärtpaberikontol, mida käsitletakse vastavalt eelarveväliste tehingute suhtes kohaldatavatele eeskirjadele, ning neid ei kasutata muuks, kui rahalise abi andmiseks liikmesriigile kõnealuse mehhanismi alusel.”	„3. Pärast seda, kui nõukogu on teinud otsuse laenu kohta või liikmesriik on esitanud taotluse krediidiliini raames rahaliste vahendite kasutamiseks, on komisjonil õigus võtta laenu kapitaliturgudelt või finantseerimisasutustelt kõige sobivamal ajal kavakohaste väljamaksete vahel, et optimeerida rahastamiskulusid ja säilitada oma maine liidu emitendina kõnealustel turgudel. Kaasatuid, kuid veel väljamaksmata rahalisi vahendeid hoitakse kogu aeg selleks ettenähtud arveldus- või väärtpaberikontol, mida käsitletakse vastavalt eelarveväliste tehingute suhtes kohaldatavatele eeskirjadele, ning neid ei kasutata muuks, kui rahalise abi andmiseks liikmesriigile kõnealuse mehhanismi alusel.”
Selgitus Artikli 12 lõike 3 kohaldamisala tuleb laiendada, et võimaldada komisjonil võtta kapitaliturgudelt või finantseerimisasutustel kõige sobivamal ajal laenu mis tahes rahalise abi andmiseks, sealhulgas juhul, kui liikmesriik otsustab kasutada rahalisi vahendeid krediidiliini raames.
Muudatus 8
Artikli 14 lõige 2. Laenude ja krediidiliinide haldamine
„2. Asjaomane liikmesriik avab oma riigi keskpangas liidult saadud rahalise abi haldamiseks erikonto. Kõnealune liikmesriik kannab laenu põhisumma ja intressid kontole EKPs neliteist TARGET2 tööpäeva enne vastavat maksetähtpäeva.”	„2. Asjaomane liikmesriik avab oma riigi keskpangas liidult saadud rahalise abi haldamiseks erikonto. Asjaomase liikmesriigi keskpank avab EKPs erikonto. Kõnealune liikmesriik kannab riigi keskpangas avatud konto kaudu laenu või krediidiliini põhisumma ja intressid vastavale kontole EKPs neliteist TARGET2 tööpäeva enne vastavat maksetähtpäeva.”
Selgitus Muudatusettepaneku eesmärk on täpsustada, et liikmesriigil endal ei ole EKPs kontot. EKPs avab asjaomase liikmesriigi nimel konto liikmesriigi keskpank. Samuti teeb EKP ettepaneku täpsustada, et haldamine hõlmab mitte üksnes laene, vaid ka krediidiliine. Tegemist on erinevate rahastamisvahenditega, mille jaoks on tarvis avada konto EKPs.

(1) Rõhutatud kiri osutab EKP ettepanekule lisada uus tekst. Läbi kriipsutatud kiri osutab EKP väljajätmisettepanekule.

4.4.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 96/18

EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS,

11. jaanuar 2013,

seoses ettepanekuga, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, millega muudetakse direktiivi 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta seoses depositooriumi funktsioonide, tasustamispoliitika ja sanktsioonidega

(CON/2013/4)

2013/C 96/04

Sissejuhatus ja õiguslik alus

Euroopa Keskpank (EKP) sai 19. septembril 2012 Euroopa Liidu nõukogult taotluse esitada arvamus seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse direktiivi 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta seoses depositooriumi funktsioonide, tasustamispoliitika ja sanktsioonidega (1) („ettepanek direktiivi kohta”).

EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikel 4 ja artikli 282 lõikel 5, kuna ettepandud direktiivi sätted mõjutavad Euroopa Keskpankade Süsteemi kaasabi krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ning rahandussüsteemi stabiilsusega seotud pädevate asutuste poliitika tõrgeteta teostamisele lepingu artikli 127 lõike 5 alusel. EKP nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.

Üldised märkused

Üldjoontes toetab EKP ettepanekut direktiivi kohta, mille eesmärgiks on eurofondide raamistiku tugevdamine, eelkõige seoses järgmisega: i) kõrgema juhtkonna, riskivõtjate ja kontrollifunktsiooni täitjate tasustamispoliitika ja -tava; ii) eurofondidele depositooriumide määramise reeglid ja depositooriumi funktsioonid, ka seonduv vastutus; ja iii) haldussanktsioonide ja meetmete kord. EKP leiab, et uutel reeglitel võib olla oluline roll väärkasutuse ärahoidmisel ja investorite usalduse suurendamisel. EKP märgib, et ettepanek eurofondide raamistiku tugevdamiseks on õigeaegne meede, võttes arvesse alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate parandatud õiguskorda Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiivi 2011/61/EL (alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010) (2) (edaspidi AIFM direktiiv) kaudu.

Konkreetsed märkused

1. Varade taaskasutus eurofondide depositooriumi poolt

EKP leiab, et ettepandud direktiiv peaks selgelt keelama eurofondide depositooriumil või mis tahes isikul, kellele eurofondi haldus on delegeeritud, tema halduses oleva vara taaskasutamist enda nimel. Selline tava seaks ohtu investorid ja tekitaks riske finantsstabiilsuse seisukohast seoses sellest tuleneva võimendusega. Selles kontekstis leiab EKP, et eurofondide raamistik peab selles osas olema rangem kui AIFM direktiiv, mis lubab varade taaskasutust fondi valitseja eelneval nõusolekul. Seda õigustab asjaolu, et eurofondide tooteid turustatakse ulatuslikult jaeinvestoritele, samas kui AIFM direktiivi alusel hallatavad fondid on üldiselt kutselistele investoritele.

2. Delegeerimine

Ettepandud direktiivi kohaselt võib depositooriumi hoidmise kohustused delegeerida alldepositooriumile teatavatel tingimustel, mis seletuskirja kohaselt peavad olema ühtlustatud alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate direktiiviga. Selles osas leiab EKP, et jaeinvestorite kaitse eurofondide depositooriumide osas nõuab rangemaid reegleid kui alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate poolt määratud depositooriumide puhul. Eelkõige peaks kohased kaitsemeetmed, näiteks kapitali miinimumnõuded ja tulemuslik järelevalve asjaomases riigis, kehtima eurofondi depositooriumi delegeerimise puhul alldepositooriumile, mis asub väljaspool Euroopa Liitu. Lõpetuseks, kontrollida tuleb ka erandite lubamist kolmandate riikide üksuste tegevuse osas eurofondide alldepositooriumina, kuigi need üksused ei täida liidu õiguses delegeerimiseks sätestatud nõudeid.

3. Eurofondi depositooriumina tegutsemise tingimused

EKP toetab tingimuste seadmist, mille kohaselt ainult krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad tegutseda eurofondide depositooriumidena. See vähendaks investorite petmise riski, mille puhul määratakse ilma piisava reguleerimise ja järelevalveta eurofondi depositoorium. Lisaks tuleks ka hinnata, kas kavandatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute kapitalinõuete kord (3) annab piisavad kaitsemeetmed eurofondide depositooriumina tegutsemisel, võttes arvesse eurofondide tegevuse ulatust ja komplekssust ja sellest tegevusest tulenevat vastutuse riski.

4. Vastutus

EKP leiab, et komisjon peaks delegeeritud aktides täpselt määratlema „välissündmused, mille üle asjaosalisel puudub mõistlik kontroll”, (4), mis võivad tekitada depositooriumile võimaluse vastutusest lepinguga vabaneda, ning osutama varaliikidele, mida võidakse lugeda kadunuks selliste välissündmuste tagajärjel ja konkreetsed prognoositavad sündmuste liigid.

Teksti redaktsiooni ettepanekud, kui EKP on soovitanud ettepandud direktiivi muuta, on esitatud lisas koos selgitustega.

Frankfurt Maini ääres, 11. jaanuar 2013

EKP asepresident

Vítor CONSTÂNCIO

(1) COM(2012) 350 final.

(2) ELT L 174, 1.7.2011, lk 1. Vt EKP 16. oktoobri 2009. aasta arvamust CON/2009/81 (seoses ettepanekuga, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, mis käsitleb alternatiivsete investeerimisfondide valitsejaid ning millega muudetakse direktiive 2004/39/EÜ ja 2009/…/EÜ) (ELT C 272, 13.11.2009, lk 1). Kõik EKP arvamused on avaldatud EKP veebilehel http://www.ecb.europa.eu

(3) Ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet (KOM(2011) 453 lõplik), ning ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõudeid, (KOM(2011) 452 lõplik).

(4) Vt direktiivi 2009/65/EÜ artikli 26b punkti f, mis lisatakse ettepandud direktiivi artikli 1 lõikega 8.

LISA

Muudatusettepanekud

Komisjoni redaktsiooni ettepanek

EKP muudatusettepanekud (1)

Muudatus 1

Artikli 1 lõige 3

„(3)

Artikkel 22 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 22

…

5. Eurofondi vara antakse depositooriumisse hoiule järgmiselt:

…

7. Depositoorium ei delegeeri kolmandale isikule oma lõigetes 3 ja 4 osutatud funktsioone.

…

Lõikes 5 osutatud funktsioone võib depositoorium delegeerida üksnes kolmandale isikule, kes delegeeritud ülesannete täitmise ajal alati vastab järgmistele tingimustele:

a)	ta omab organisatsioonistruktuuri ja erialateadmisi, mis on talle usaldatud eurofondi või tema nimel tegutseva fondivalitseja varade laadi ja keerukust arvestades piisavad ja proportsionaalsed;

b)	tema suhtes kohaldatakse lõike 5 punktis a osutatud varade hoidmise ülesande puhul tõhusaid usaldatavusnormatiive (sh miinimumkapitali nõuded) ja järelevalvet asjaomases jurisdiktsioonis;

…

Olenemata kolmanda lõigu punktist b kui kolmanda riigi õiguse kohaselt peab teatavaid finantsinstrumente hoidma kohalik üksus ja kõnealuses punktis sätestatu delegeerimisnõudeid rahuldavad kohalikud üksused puuduvad, võib depositoorium delegeerida oma funktsioonid sellisele kohalikule üksusele üksnes kolmanda riigi õigusega nõutud määral ning ainult seniks, kuni puuduvad delegeerimisnõuetele vastavad kohalikud üksused, ja üksnes juhul kui:

a)	asjaomase eurofondi investoritele selgitatakse enne investeeringu tegemist nõuetekohaselt, et selline delegeerimine tuleneb kolmanda riigi õiguslikest piirangutest, ja neid teavitatakse delegeerimist õigustavatest asjaoludest;

b)	eurofond või tema nimel tegutsev fondivalitseja on teinud depositooriumile ülesandeks delegeerida selliste finantsinstrumentide hoidmine asjaomasele kohalikule üksusele

…” ”

„(3)

Artikkel 22 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 22

…

5. Eurofondi vara antakse depositooriumisse hoiule järgmiselt:

…

5a. Finantsinstrumente ja muud hoitavat vara ei või taaskasutada koormamise või ülekandmise teel depositooriumi enda nimel või mis tahes tehingupoole poolt, kellele hoidmisfunktsioon on delegeeritud; sellisel puhul rakendatakse karistusena taaskasutust lubavate sätete tühistamist.

…

7. Depositoorium ei delegeeri kolmandale isikule oma lõigetes 3 ja 4 osutatud funktsioone.

…

Lõikes 5 osutatud funktsioone võib depositoorium delegeerida üksnes kolmandale isikule, kes delegeeritud ülesannete täitmise ajal alati vastab järgmistele tingimustele:

a)	ta omab organisatsioonistruktuuri ja erialateadmisi, mis on talle usaldatud eurofondi või tema nimel tegutseva fondivalitseja varade laadi ja keerukust arvestades piisavad ja proportsionaalsed;

b)	tema suhtes kohaldatakse lõike 5 punktis a osutatud varade hoidmise ülesande puhul tõhusaid usaldatavusnormatiive (sh miinimumkapitali nõuded) ja järelevalvet asjaomases jurisdiktsioonis;

…

asjaomase eurofondi investoritele selgitatakse enne investeeringu tegemist nõuetekohaselt, et selline delegeerimine tuleneb kolmanda riigi õiguslikest piirangutest, ja neid teavitatakse delegeerimist õigustavatest asjaoludest, mis ei ole täielikult kooskõlas liidu õiguses kehtestatud üldiste delegeerimisnõuetega;

b)	eurofond või tema nimel tegutsev fondivalitseja on teinud depositooriumile ülesandeks delegeerida selliste finantsinstrumentide hoidmine asjaomasele kohalikule üksusele.

…” ”

Selgitus

EKP leiab, et eurofondide raamistik peab olema rangem kui AIFM direktiiviga ettenähtud raamistik ning mitte lubama varade taaskasutust depositooriumi poolt mitte mingitel tingimustel. See on põhjendatud, kuna i) eurofondide tooteid turustatakse jaeinvestoritele suures ulatuses ja ii) vara taaskasutus depositooriumi poolt võib tekitada finantsstabiilsusega seotud riske, kuna sellega on seotud võimendus.

Eurofondi depositooriumi poolt delegeerimine liiduvälise asukohaga alldepositooriumile peaks olema hõlmatud samade tagatistega, näiteks kapitalinõuded ja järelevalve asjaomases riigis, mis on nõutavad liidu õiguse alusel. Kui kohaldatakse erandeid, tuleb sellest investoreid selgelt teavitada. Selles osas nõuab jaeinvestorite kaitse eurofondide depositooriumide osas rangemaid reegleid kui alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate poolt määratud depositooriumide puhul.

Muudatus 2

Artikli 1 lõige 8

„(8)

Lisatakse artiklid 26a ja 26b:

„Artikkel 26a

…

Artikkel 26a

1. Komisjonil on õigus võtta vastavalt artiklile 112 ning artiklites 112a ja 112b sätestatud tingimustel delegeeritud õigusaktide abil vastu meetmed, millega täpsustatakse järgmist:

…

f)	mida lugeda välissündmusteks, mille üle asjaosalisel puudub kontroll ja mille tagajärjed oleksid olnud vältimatud vaatamata kõigile mõistlikele pingutustele nende ärahoidmiseks vastavalt artikli 24 lõikele 1.” ”

„(8)

Lisatakse artiklid 26a ja 26b:

„Artikkel 26a

…

Artikkel 26a

1. Komisjonil on õigus võtta vastavalt artiklile 112 ning artiklites 112a ja 112b sätestatud tingimustel delegeeritud õigusaktide abil vastu meetmed, millega täpsustatakse järgmist:

…

mida lugeda välissündmusteks, mille üle asjaosalisel puudub kontroll ja mille tagajärjed oleksid olnud vältimatud vaatamata kõigile mõistlikele pingutustele nende ärahoidmiseks vastavalt artikli 24 lõikele 1, k.a selliste sündmuste konkreetsed liigid ja varade liigid, mis võivad nende välissündmuste tagajärjel kaduda.” ”

Selgitus

Komisjon peaks delegeeritud aktides täpselt määratlema „välissündmused, mille üle asjaosalisel puudub mõistlik kontroll”, mis võivad tekitada depositooriumile võimaluse vastutusest lepinguga vabaneda, ning osutama varaliikidele, mida võidakse lugeda kadunuks selliste välissündmuste tagajärjel ja konkreetsed prognoositavad sündmuste liigid.

(1) Rõhutatud kiri osutab EKP ettepanekule lisada uus tekst. Läbi kriipsutatud kiri osutab EKP väljajätmisettepanekule.

4.4.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 96/22

Euroopa Keskpanga poolt peamistel refinantseerimistoimingutel rakendatav intressimäär (1):

0,75 % 1. aprill 2013

Euro vahetuskurss (2)

3. aprill 2013

2013/C 96/05

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,2828
JPY	Jaapani jeen	119,96
DKK	Taani kroon	7,4535
GBP	Inglise nael	0,84840
SEK	Rootsi kroon	8,3258
CHF	Šveitsi frank	1,2167
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	7,4465
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,828
HUF	Ungari forint	302,10
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7013
PLN	Poola zlott	4,1908
RON	Rumeenia leu	4,4208
TRY	Türgi liir	2,3205
AUD	Austraalia dollar	1,2237
CAD	Kanada dollar	1,3010
HKD	Hongkongi dollar	9,9575
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,5198
SGD	Singapuri dollar	1,5877
KRW	Korea vonn	1 432,77
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	11,8463
CNY	Hiina jüaan	7,9639
HRK	Horvaatia kuna	7,6095
IDR	Indoneesia ruupia	12 504,21
MYR	Malaisia ringit	3,9540
PHP	Filipiini peeso	52,485
RUB	Vene rubla	40,5150
THB	Tai baat	37,676
BRL	Brasiilia reaal	2,5912
MXN	Mehhiko peeso	15,7274
INR	India ruupia	69,8550

(1) Kurss kohaldatud viimastele toimingutele, mis on sooritatud enne osutatud kuupäeva. Muutuva intressimääraga pakkumismenetluse puhul on tegemist marginaalse intressimääraga.

(2) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

		ISSN 1977-0898 doi:10.3000/19770898.C_2013.096.est
Euroopa Liidu Teataja		C 96

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	56. köide 4. aprill 2013

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2013/C 096/01	ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine – Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )	1

2013/C 096/02	ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine – Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )	6

	III Ettevalmistavad aktid
	EUROOPA KESKPANK
2013/C 096/03	Euroopa Keskpanga arvamus, 7. jaanuar 2013, seoses ettepanekuga nõukogu määruse kohta, millega luuakse süsteem rahalise abi andmiseks liikmesriikidele, kelle rahaühik ei ole euro (CON/2013/2)	11

2013/C 096/04	Euroopa Keskpanga arvamus, 11. jaanuar 2013, seoses ettepanekuga, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, millega muudetakse direktiivi 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta seoses depositooriumi funktsioonide, tasustamispoliitika ja sanktsioonidega (CON/2013/4)	18

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2013/C 096/05	Euroopa Keskpanga poolt peamistel refinantseerimistoimingutel rakendatav intressimäär: 0,75 % 1. aprill 2013 – Euro vahetuskurss	22

2013/C 096/06	Euroopa Liidu kombineeritud nomenklatuuri selgitavad märkused	23

	V Teated
	HALDUSMENETLUSED
	Euroopa Parlament
2013/C 096/07	Kandideerimiskutse Euroopa Ombudsmani valimisele	24