ISSN 1977-0898

doi:10.3000/19770898.C_2012.391.est

Euroopa Liidu

Teataja

C 391

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

55. köide
18. detsember 2012


Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

I   Resolutsioonid, soovitused ja arvamused

 

ARVAMUSED

 

Regioonide Komitee

 

Täiskogu 97. istungjärk 8., 9. ja 10. oktoobril 2012

2012/C 391/01

Regioonide Komitee arvamus Atlandi ookeani piirkonna merestrateegia väljatöötamine

1

2012/C 391/02

Regioonide Komitee arvamus Valge raamat Piisava, kindla ja jätkusuutliku pensioni tagamise tegevuskava 

7

2012/C 391/03

Regioonide Komitee arvamus ELi Läänemere piirkonna läbivaadatud strateegia

11

2012/C 391/04

Regioonide Komitee arvamus Energia tegevuskava aastani 2050

16

2012/C 391/05

Regioonide Komitee arvamus Kliimamuutustega kohanemine ja piirkondlikud lahendused: rannapiirkonnad

21

2012/C 391/06

Regioonide Komitee arvamus ELi kliimamuutusi käsitlevad piirkondlikud strateegiad, mis on koostatud mägipiirkondade näitel

27

 

III   Ettevalmistavad aktid

 

REGIOONIDE KOMITEE

 

Täiskogu 97. istungjärk 8., 9. ja 10. oktoobril 2012

2012/C 391/07

Regioonide Komitee arvamus Uus mitmeaastane finantsraamistik pärast 2013. aastat

31

2012/C 391/08

Regioonide Komitee arvamus Ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programm (2014–2020)

37

2012/C 391/09

Regioonide Komitee arvamus Riigihangete pakett

49

2012/C 391/10

Regioonide Komitee arvamus Euroopa Merendus- ja Kalandusfond

84

2012/C 391/11

Regioonide Komitee arvamus EL kui ülemaailmne partner: uus lähenemisviis ELi välistegevuse rahastamisele

110

2012/C 391/12

Regioonide Komitee arvamus Avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamist käsitleva direktiivi muutmine ja avatud andmed

120

2012/C 391/13

Regioonide Komitee arvamus Andmekaitsepakett

127

2012/C 391/14

Regioonide Komitee arvamus Seadusliku majanduse kaitse pakett

134

ET

 


I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused

ARVAMUSED

Regioonide Komitee

Täiskogu 97. istungjärk 8., 9. ja 10. oktoobril 2012

18.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 391/1


Regioonide Komitee arvamus „Atlandi ookeani piirkonna merestrateegia väljatöötamine”

2012/C 391/01

REGIOONIDE KOMITEE

väljendab heameelt ettepaneku „Atlandi ookeani piirkonna merestrateegia väljatöötamine” ja Atlandi tegevuskava 2014–2020 koostamise üle;

rõhutab, et tema heakskiit Atlandi strateegiale sõltub sellest, kas strateegia järgib laiemat käsitlust, kaasates täielikult territoriaalse mõõtme, luues selgeid seoseid maa ja mere vahel ning aidates saavutada ELi teisi olulisi poliitikaeesmärke, ning nõuab seepärast, et Euroopa Komisjon nimetaks strateegia ümber Atlandi ookeani piirkonna integreeritud strateegiaks;

tunnistab, et Atlandi tegevuskava projektid peavad kasutama olemasolevaid ELi tasandi rahastamisallikaid (ühise strateegilise raamistiku ja muud vahendid) ning muid riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi ja erasektori rahastamisallikaid;

ei nõustu ettepanekuga lõpetada pärast tegevuskava vastuvõtmist Atlandi foorumi tegevus ning soovib Atlandi foorumi töö jätkumist 2020. aastani, et jälgida strateegia eesmärkide elluviimist, selle arengut ja strateegia täitmist suunata;

soovitab, et juhtimisstruktuur kasutaks maksimaalselt ära Atlandi strateegia paljude sidusrühmade ja potentsiaalsete osalejate panust. Komitee nõuab, et tegevuskava väljatöötamisel, rakendamisel, hindamisel ja järelevalves järgitaks mitmetasandilise valitsemise lähenemisviisi.

Raportöör

Paul O'DONOGHUE (IE/ALDE), Kerry krahvkonnavolikogu ja Edela-Iirimaa piirkondliku omavalitsuse liige

Viitedokument

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Atlandi ookeani piirkonna merestrateegia väljatöötamine”

COM(2011) 782 final

I.   ÜLDISED MÄRKUSED

REGIOONIDE KOMITEE

1.

väljendab heameelt ettepaneku „Atlandi ookeani piirkonna merestrateegia väljatöötamine” ja Atlandi tegevuskava 2014–2020 koostamise üle;

2.

leiab, et Atlandi ookeani piirkond on siiani kannatanud selle all, et ei ole kokku lepitud strateegilises visioonis selle edasiseks arendamiseks. Komitee peab kõnealust ettepanekut reaalseks võimaluseks koostada strateegiline visioon, mille keskmes peavad olema territoriaalne ühekuuluvus ja heaolu;

3.

toetab põhjendust, et vaja on Euroopa tasandi strateegiat, sest Atlandi ookeani piirkonna väljakutsed ja võimalused ületavad riigipiirid ning eeldavad terviklikku ja integreeritud käsitlust. Seega rõhutab komitee, et strateegia peab näitama tulemuste saavutamise ja elluviimise seisukohast tõelist lisaväärtust;

4.

mõistab, et Euroopa Komisjon esitab selle ettepaneku merebasseini strateegiana integreeritud merenduspoliitika raames (mitte makropiirkondliku strateegiana). Siiski rõhutab komitee, et tema heakskiit Atlandi strateegiale sõltub sellest, kas strateegia järgib laiemat käsitlust , kaasates täielikult territoriaalse mõõtme, luues selgeid seoseid maa ja mere vahel ning aidates saavutada ELi teisi olulisi poliitikaeesmärke;

5.

nõuab seepärast, et Euroopa Komisjon nimetaks strateegia ümber Atlandi ookeani piirkonna integreeritud strateegiaks, ning on seisukohal, et sarnased strateegiad tuleks Atlandi ookeani piirkonna kogemusele tuginedes välja töötada ka Euroopa teiste merepiirkondade jaoks (nt Põhjamere piirkonna jaoks);

6.

tunnistab Atlandi ookeani äärepoolseimate piirkondade erivajadusi ning leiab, et strateegia võib anda võimaluse suurendada ELi poliitikaraamistike tõhusust ja sidusust neis piirkondades;

7.

nõuab, et Atlandi strateegia ja selle tegevuskava pööraksid suurt tähelepanu töökohtadele, jätkusuutlikule majanduskasvule ja investeeringutele , aidates samal ajal parandada merekeskkonda;

8.

leiab seoses strateegia geograafilise ulatusega, et strateegia peaks järgima pragmaatilist lähenemisviisi, mis annaks selle piirkonna piirialadele paindlikkuse lahendada probleeme ilma kunstlikke piiranguid seadmata. Komitee kutsub üles kaaluma geograafilise ulatuse laiendamist põhja suunas, et anda Islandile võimalus strateegiaga liituda;

9.

on mures, et Atlandi strateegia protsessis ei võeta arvesse olemasolevate makropiirkondlike ja teiste riigiüleste strateegiate (1) koostamisel saadud väärtuslikke kogemusi, eelkõige sellistes küsimustes nagu juhtimine, poliitika kujundamine, poliitiline kommunikatsioon ja vastutustundlikkus, eesmärgid ja hindamine;

10.

toonitab, et Atlandi foorumiga kaasneb suur vastutus tulla vastu sidusrühmade ootustele, töötada välja kaasav protsess tegevuskava väljatöötamiseks ning luua sidusad raamistikud prioriteetsete meetmete ja projektide planeerimiseks ja elluviimiseks;

II.   VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED

11.

ei ole eriarvamusel Euroopa Komisjoni nimetatud väljakutsete ja võimaluste suhtes, ent leiab, et tegevuskavas tuleks keskenduda käegakatsutavate tulemuste saavutamisele ja selliste väljakutsetega tegelemisele, kus partnerluspõhine käsitlus viib tõhusamate tulemusteni;

12.

rõhutab, et tegevuskava teemad peavad olema rohkem kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020” ja selle juhtalgatustega, ent samuti vastama teemadele, millele keskendutakse ühises strateegilises raamistikus ja selle raamistiku fondide kavandatavates reformides;

13.

kiidab üldiselt heaks teemavaldkonnad, mis Atlandi kaare komisjon (Euroopa Mereliste Äärealade Konverents) (2) on esitanud ja milleks on: (1) ligipääs ja transport Atlandi ookeani piirkonnas; (2) majandus ja merendussektorid; (3) kliima ja keskkond; (4) teadusuuringud ja innovatsioon; (5) piirkondade atraktiivsus;

14.

rõhutab kalanduse, karp- ja koorikloomade püügi, vesiviljeluse ning meresaaduste töötlemise ja turustamise tähtsust Atlandi ookeani piirkonnas ja kalandusest sõltuvate töökohtade arvu. Selle piirkonna majanduskasvu- ja tööhõivestrateegias tuleb kindlasti keskenduda selle eriala kindlustamisele ja tugevdamisele;

15.

leiab, et tegevuskavas tuleb tegeleda vajadusega järgida plaanipõhist Atlandi ookeani piirkonna merekeskkonna käsitlust. Komitee arvates on selleks vaja kokku leppida, kuidas koordineerida mereala ruumilist planeerimist ja merendusvaldkonna juhtimisprotsesse kogu piirkonnas ning kuidas paremini koordineerida mereala ja maakasutuse planeerimise raamistikke;

16.

arvab, et Atlandi ookeani piirkonna rannikualad on väga külgetõmbavad nii uutele alalistele elanikele kui ka hooajalistele veespordi harrastajatele, turistidele ja vaba aja veetjatele. Oluline on, et nendel aladel valmistutaks uute elanike vastuvõtmiseks, sest see võib rannikualadel tekitada kinnisvaraga seotud, majanduslikku, keskkonnaalast jne survet;

17.

toonitab, et strateegia peab ära kasutama Atlandi ookeani piirkonna varasemate ja käimasolevate ELi rahastatavate projektide saavutusi, sh tuleb hinnata, milliseid projekte on siiani rahastatud ja millistele saab tegevuskavas toetuda. Komitee rõhutab, et see võib avaldada mõju mõnele programmile, kui on vaja projekte laiendada, et tagada suurem ja konkreetsem mõju;

18.

soovib tegevuskava välismõõtme arendamist, et edendada strateegilisi eemärke sidusrühmadega üle Atlandi ookeani;

III.   ATLANDI STRATEEGIA RAHASTAMINE

19.

tunnistab, et Atlandi tegevuskava projektid peavad kasutama olemasolevaid ELi tasandi rahastamisallikaid (ühise strateegilise raamistiku ja muud vahendid) ning muid riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi ja erasektori rahastamisallikaid. Komitee rõhutab, et see tekitab mitmeid küsimusi selle kohta, kust täpselt saada strateegia rakendamiseks rahalist toetust , eelkõige seetõttu, et tegevuskava koostamine toimub samal ajal mitmete ELi rahastamisprogrammide planeerimisega;

20.

rõhutab, et tegevuskava tulemuslikkuseks peab see olema kooskõlas kättesaadavate rahastamisvahenditega. Komitee toonitab, et seetõttu on veelgi olulisem, et strateegia järgiks integreeritumat territoriaalset lähenemisviisi ning tegevuskava vastaks paremini strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidele ja oleks kooskõlas ELi eri fondide õiguslike nõuetega;

Rahastamine ühise strateegilise raamistiku raames

21.

soovitab, et Atlandi foorum kaasaks viie liikmesriigi asjaomased haldusasutused, tagamaks Atlandi strateegia prioriteetide piisav arvessevõtmine riiklikes partnerluslepingutes ning rakendusprogrammide ja tegevuskava meetmete piisav vastastikkune täiendavus. Siiski väljendab komitee muret, et kui strateegia luuakse integreeritud merenduspoliitika raames, piirab see võimalust viia see kooskõlla ühises strateegilises raamistikus rahastatavate programmidega, v.a Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga;

22.

märgib, et tegevuskava koostamisel tuleb järgida fondide ja eelkõige ühise strateegilise raamistiku fondide põhimõtteid ja eesmärke;

23.

ei poolda ressursside eraldamist Atlandi tegevuskavale iga rakenduskava raames, arvestades juba ettenähtud temaatilist koondumist, mida haldusasutustelt nõutakse;

24.

soovitab aga, et Atlandi foorum töötaks planeerimisel koos haldusasutustega, et leida lahendusi tegevuskava meetmete rahastamiseks, seades need selgelt kooskõlla valitud temaatiliste prioriteetidega asjaomastes programmides ja konkreetsete projektide valikukriteeriumidega;

25.

rõhutab ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate määruste mõne aspekti, eelkõige mitmest fondist rahastamise võimalikku potentsiaali Atlandi strateegia peamiste eesmärkide toetamisel ja elluviimisel. Lisaks arvab komitee, et kui tagada sidusus Atlandi strateegia ning ühise strateegilise raamistiku mõne integreeritud käsitluse (näiteks linnamõõde, integreeritud territoriaalsed investeeringud, ühised tegevuskavad) vahel, oleks selle õige rakendamise korral võimalik kasutada kohalike omavalitsuste kogemusi ja pädevust peamiste Atlandi strateegia eesmärkide saavutamisel;

26.

teeb ettepaneku, et asjaomaste programmide elluviimise aastaaruannetesse lisataks hinnang selle kohta, mil viisil aitavad ühise strateegilise raamistiku programmid saavutada Atlandi strateegia eesmärke ja rakendada tegevuskava;

Territoriaalse koostöö programmid

27.

leiab, et tulevased territoriaalse koostöö programmid on keskse tähtsusega Atlandi strateegia oluliste aspektide elluviimisel, ning rõhutab, et kavandatud strateegia piirkonnas on praegu käimas üle 10 territoriaalse koostöö programmi (piiriülesed, rahvusvahelised ja piirkondadevahelised programmid);

28.

kiidab heaks Atlandi ookeani piirkonna (rahvusvahelise) programmi jätkumise ja sellele suuremate rahaliste vahendite eraldamise, et saavutada kooskõla Altandi strateegia teatavate eesmärkidega. Lisaks arvab komitee, et Atlandi ookeani piirkonna programm kujutab endast sobivat vahendit Atlandi strateegia strateegiliste algatuste (juhtprojektide) väljakuulutamiseks ning rakendusplatvormi (vt punktid 40–41) rahastamiseks;

29.

teeb ettepaneku, et Atlandi foorum kaasaks programmi INTERACT, et toetada teadlikkuse suurendamise meetmeid ja kaasata olemasolevate territoriaalse koostöö programmide haldusasutused varakult Atlandi tegevuskava koostamise protsessi;

30.

rõhutab, et selline koostöö aitaks

(a)

võtta tegevuskava kujundamisel arvesse INTERREGi programmi juhtimisest saadud kogemusi ja kasutada neid Atlandi strateegia puhul; analüüsida strateegia mõju programmi rakendamisele, sh sünergiat ja kooskõla programmide vahel; teha kindlaks, mil moel saaks Atlandi strateegia projekte tõhusalt juhtida programmide lõikes;

(b)

planeerimisprotsessis suurendada territoriaalse koostöö programmide raames teadlikkust Atlandi strateegiast; määratleda asjaomased projektid strateegia eesmärkide saavutamiseks; kasutada koostööprogramme temaatiliste küsimuste käsitlemiseks ja kogemustevahetuse hõlbustamiseks programmide vahel;

Rahastamine teistest ELi programmidest

31.

on mures, et teiste ELi programmide vahel puudub piisav sidusus, mistõttu Atlandi strateegia eesmärkidele ja selle tegevuskava rahastamiseks 2014.–2020. aasta programmiperioodil ei ole tagatud piisavad vahendid;

32.

toob eeskujuks uued integreeritud projektid programmi LIFE+ (2014–2020) raames, mille puhul on tegemist pikemalt kestvate projektidega, mis hõlmavad suuremaid territooriumeid, et keskkonna- ja kliimapoliitikat paremini ellu viia, ent mis ei hõlma merekeskkonnaprojekte (3). Komitee leiab, et sellega jäetakse kasutamata võimalus saavutada integreeritud merenduspoliitika ja Atlandi strateegia peamisi eesmärke;

33.

samuti väljendab kahetsust, et Atlandi ookeani piirkonda ei ole arvesse võetud üleeuroopaliste transpordivõrkude põhivõrkude määratlemisel. Komitee nõuab, et Euroopa Ühendamise Rahastu kasutamisel seatakse prioriteediks Atlandi ookeani piirkonna ligipääsetavuse ja äärepoolsuse olulised küsimused (transpordi, energeetika ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas);

34.

küsib, kuidas kavatseb Atlandi foorum muid saadavalolevaid ELi vahendeid paremini suunata ja kasutada ning leida täiendavaid ressursse strateegia eesmärkide saavutamiseks. Näiteks soovitab komitee, et tegevuskavas edendataks teadusuuringualast partnerlust kogu Atlandi ookeani piirkonnas, et maksimaalselt ära kasutada toetust programmi „Horisont 2020“ raames;

Muud rahastamisallikad

35.

on mures, et tähelepanu ei pöörata erasektori vahendite ligitõmbamisele ega üldse erasektori kaasamisele strateegia eesmärkide saavutamisse. Komitee arvates peab Atlandi foorum konsultatsiooniprotsessi ja sihipäraste teavituskampaaniate kaudu selle küsimusega tegelema;

36.

märgib, et praeguse riigieelarvete kriisi tõttu peab Atlandi ookeani piirkond ligi tõmbama rahvusvahelisi investeeringuid, et kasutada ära olemasolevaid võimalusi (sellistes valdkondades nagu meretaastuvenergia, mereannid ja vesiviljelus, mereressursid, laevandus ja sadamate arendus). Komitee soovitab, et tegevuskava raskuspunktis peaks olema Atlandi ookeani piirkonna reklaamimine piirkonnana, millesse tasub investeerida ja kus äri teha;

37.

soovitab Atlandi foorumil teha koostööd ka Euroopa Komisjoni ja Euroopa Investeerimispangaga, et hinnata, kas tasuks luua sihtotstarbeline rahastamisvahend, millega soodustada pankadest rahastatavate projektide ettevalmistamise lihtsustamist, kombineerides toetusi laenude, omakapitali ja riskikindlustusvahenditega ning töötades välja projektide sujuvama rakendamise;

IV.   STRATEEGIA JUHTIMINE JA RAKENDAMINE

38.

rõhutab, et Atlandi strateegia eduks on vajalik, et strateegia oleks tugevalt kinnistunud poliitilistes ja haldusstruktuurides. Komitee rõhutab, et see eeldab

(a)

poliitilist pühendumust, kaasatust ja vastutustundlikkust;

(b)

mitmetasandilise valitsemise lähenemisviisi (ELi, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil);

(c)

piisavaid inimressursse ja tehnilisi abivahendeid;

Juhtimisaspektid

39.

soovitab, et juhtimisstruktuur kasutaks maksimaalselt ära Atlandi strateegia paljude sidusrühmade ja potentsiaalsete osalejate panust. Komitee nõuab, et tegevuskava väljatöötamisel, rakendamisel, hindamisel ja järelevalves järgitaks mitmetasandilise valitsemise lähenemisviisi;

40.

seetõttu tunnistab, et kui liikmesriikide kõrgeimal tasandil puudub tugev poliitiline tahe ja vastavates poliitikavaldkondades puuduvad riiklikud koordineerimisprotsessid, siis Atlandi strateegia ei saa täita ootusi ega saavutada oma eesmärke. Samuti leiab komitee, et tegevuskava ei saa olla edukas, kui selles ei osale täiel määral kohalikud ja piirkondlikud sidusrühmad ja kui nad ei tunne end strateegia eest vastutavatena;

41.

ei nõustu ettepanekuga lõpetada pärast tegevuskava vastuvõtmist Atlandi foorumi tegevus ning soovib Atlandi foorumi töö jätkumist 2020. aastani, et jälgida strateegia eesmärkide elluviimist (rakendusplatvormi kaudu, vt punktid 27 ja 41), selle arengut ja strateegia täitmist suunata;

42.

teeb ettepaneku, et Atlandi strateegia jaoks arendataks välja järgmine juhtimismudel: (a) Atlandi foorum – tagab poliitilise järelevalve ELi tasandil ja hõlmab rakendusplatvormi , mis toimib strateegia kontaktpunktina, algatab suutlikkuse suurendamise meetmeid, suunab projektide vormistamist ning edendab ja juhib tegevuskava elluviimist; (b) riiklikud ja piirkondlikud koordineerimispunktid – edendavad poliitilist sidusust ja julgustavad sidusrühmade ja potentsiaalsete projektijuhtide kaasamist Atlandi strateegia elluviimisse;

Rakendusaspektid

43.

rõhutab, et Atlandi ookeani piirkond on keeruline geograafiline paik, mida iseloomustavad väga erinevad tunnusjooned, kultuurid ja nägemused. Komitee arvates tuleks strateegia edu tagamiseks teha rohkem, et laiendada ja süvendada koostöö ulatust ja laadi kogu Atlandi ookeani piirkonnas. Komitee ootab, et Atlandi strateegia (a) tagab ühise viitepunkti, et seda võimaldada, ent (b) peab hõlmama ka suutlikkuse suurendamise meetmeid, et soodustada tugevamat koostöövaimu;

44.

usub, et kui Atlandi tegevuskava vastu võetakse, on vaja sellesse info- ja kommunikatsioonimoodulit , mille abil suurendada nähtavust, edendada eesmärkide mõistmist, tõmmata ligi laiemat osalust (eriti erasektorist) ning aja jooksul tagada strateegia saavutused;

45.

rõhutab võimalikku kasu, mida võib pakkuda Euroopa territoriaalse koostöö rühmituste määrus kui vahend strateegia rakendamise lihtsustamiseks;

46.

teeb ettepaneku luua Euroopa Komisjonis Atlandi strateegia talitustevaheline töökond , kes tagaks sidususe asjaomastes poliitikavaldkondades ning vastavuse Atlandi strateegia ning ELi programmide ja rahastamise eesmärkide vahel. Lisaks soovitab komitee strateegia valdkonnaülest loomust arvestades, et seda töökonda juhiks peasekretariaat;

V.   ATLANDI TEGEVUSKAVA PROTSESS

47.

toonitab, et tegevuskava vastuvõtmise protsess peaks toimuma kiiremini, ning soovitab Atlandi foorumil (juhtkonnal ja juhtkomiteedel) pidada koosolekuid sagedamini, et alustada protsessiga ja tagada õigeaegne tegutsemine;

48.

ootab lubatud konsultatsioonidokumenti, mis peab moodustama aluse hiljem 2012. aastal toimuvaks sidusrühmade laiemaks ja struktureeritumaks kaasamiseks ja nendega konsulteerimiseks. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles kiiresti laiendama ja süvendama kaasatust, et sidusrühmad, sh kohalikud ja piirkondlikud tasandid, tunneksid piisavat vastutust tegevuskava eest, ning tagama protsessis tõelised alt üles ja kodanikukesksed aspektid;

49.

on mures, et esitatud temaatilistest seminaridest – üks iga liikmesriigi kohta – ei piisa sidusrühmade kaasamiseks ja neile strateegia suhtes vastutustunde tekitamiseks. Komitee soovitab täiendavaid Atlandi strateegia meetmeid, et kokku leppida strateegilises visioonis, arutada juhtimisaspekte, seada sihtmärke ja edusammude kontrollitavaid näitajaid ning täpsustada rahastamise mõju. Lisaks soovitab komitee Euroopa Komisjonil kasutada oma esindusi liikmesriikides, et võimaldada laiemat osalust tegevuskava protsessis;

50.

toonitab, et tegevuskava vastuvõtmiseks seatud ajakava tuleb ettepoole tuua , et see oleks vastavuses asjaomaste rahastamisprogrammide prioriteetidega aastateks 2014–2020;

51.

soovitab, et Atlandi strateegia protsessis tuleb esmalt kokku leppida Atlandi ookeani piirkonna strateegilises visioonis , mis tagaks lähteraamistiku 2014.–2020. aasta Atlandi tegevuskavale. Lisaks teeb komitee ettepaneku, et tegevuskavaga tuleb

seada põhiprioriteedid ja -meetmed ning määratleda juhtprojektid , sh lühiajalised, keskmise pikkusega ja pikaajalised meetmed;

kehtestada kõigile poliitikas ja rakendamises osalejatele selged ülesanded ja vastutusvaldkonnad mitmetasandilise valitsemise struktuuris ning määrata selge rakendusahel strateegia eesmärkide elluviimiseks;

lisada suutlikkuse suurendamise meede , et edendada piirkonnas tugevamat koostöövaimu;

seada põhieesmärgid ja mitmed näitajad , millega mõõta saavutusi ja järgida tulemuspõhist lähenemisviisi;

leppida kokku saavutuste hindamise protsessis ja vahehindamises ;

kaasata info- ja kommunikatsioonimoodul , et suurendada nähtavust, edendada eesmärkide mõistmist ja tõmmata ligi laiemat osalust strateegias;

määratleda tegevuskava rakendamiseks vajalikud ressursid , seejuures nii finants- kui ka inimressursid;

52.

nõuab, et Atlandi strateegia ja selle tegevuskava koostamise protsess peavad kuuluma Euroopa Komisjoni makropiirkondliku käsitlusviisi lisaväärtuse kavandatud hindamisse 2013. aastal, nagu on nõudnud Euroopa Ülemkogu;

53.

teeb ettepaneku, et Atlandi foorum võtaks vastu tegevuskava, ning kutsub ELi tulevast eesistujariiki Iirimaad üles seadma prioriteediks selle, et Euroopa Ülemkogu kiidaks tegevuskava heaks Iirimaa eesistumise ajal, keskendudes tulemuste saavutamisele, usaldusväärsele järelevalveprotsessile, järjepidevale hindamisele ja kavandatud vahearuandele.

Brüssel, 9. oktoober 2012

Regioonide Komitee president

Ramón Luis VALCÁRCEL SISO


(1)  Eelkõige aruanne ELi Läänemere piirkonna strateegia rakendamise kohta, juuni 2011 (COM(2011) 381 final).

(2)  Atlandi kaare komisjoni seisukoht ja ettepanekud Euroopa Komisjoni teatise kohta, millega luuakse Atlandi ookeani strateegia, poliitilises juhatuses vastu võetud 22. märtsil 2012.

(3)  Vt arvamuse eelnõu „Ettepanek: määrus keskkonna ja kliimameetmete programmi (LIFE) kohta”, CdR 86/2012.


18.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 391/7


Regioonide Komitee arvamus „Valge raamat „Piisava, kindla ja jätkusuutliku pensioni tagamise tegevuskava” ”

2012/C 391/02

REGIOONIDE KOMITEE

märgib, et kõik tähtsamad osalejad, sh kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, kes tegelevad enamiku avalike teenistujate täiendavate pensionisüsteemidega, peaksid osalema riikliku pensionisüsteemi reformimisega kaasnevas konsultatsiooniprotsessis;

toonitab, et ELi pensionipoliitika ja strateegia „Euroopa 2020” mõned aspektid on üksteist vastastikku tugevdavad. Kõrgema tööhõivemäära eesmärgi saavutamine strateegia „Euroopa 2020” raames parandab sotsiaalkaitse ja pensionisüsteemide üldist jätkusuutlikkust. Piisavad pensionihüvitised on omakorda üks peamisi eeldusi, et saavutada strateegia „Euroopa 2020” vaesuse vähendamise kaugelepürgiv eesmärk, sest Euroopa eakad elanikud on jätkuvalt haavatav sotsiaal-majanduslik rühm. Kõrvuti pensionisüsteemide reformiga on tarvis mitmeidki täiendavaid tööturupoliitika meetmeid, et tagada ka tulevikus piisav sissetulek vanemaealistele;

võttes arvesse läbipaistvuse ning erapensionisüsteemide eri vormidega seonduvate tasude ja lõivude taseme küsimust, tervitaks komitee võrdlusuuringu läbiviimist, mille eesmärk oleks parimate tavade rakendamine kogu ELis.

Raportöör

Paul LINDQUIST (SE/EPP), Lidingö linnapea

Viitedokument

Valge raamat „Piisava, kindla ja jätkusuutliku pensioni tagamise tegevuskava”

COM(2012) 55 final

I   REGIOONIDE KOMITEE SEISUKOHAD

REGIOONIDE KOMITEE

Sissejuhatus

1.

tervitab komisjoni ambitsioonikat kavatsust leida lahendus tõsistele väljakutsetele, mis ootavad ees paljude liikmesriikide pensionisüsteemi;

2.

leiab, et jätkusuutlike ja piisavate pensionide tagamisel on määrav tähtsus mitte ainult meie majanduskasvu väljavaadetele, vaid ka kodanike heaolule ja hüvangule;

3.

on seisukohal, et kindlate ja piisavate pensionide peamiseks eelduseks on pensionisüsteemide pikaajaline majanduslik jätkusuutlikkus;

4.

rõhutab, et riiklikul pensionil on ka tulevikus tähtis roll, tagamaks igale pensionärile piisava pensioni;

5.

leiab, et kogu elu jooksul saadud piisavatele sissetulekutele tuginev pensionisüsteem aitab kaasa pikaajaliselt jätkusuutliku pensioni tagamisele;

6.

rõhutab, et pensionisüsteeme on pikka aega arendatud konkreetse liikmesriigi olukorrast lähtuvalt. Seepärast on riikliku pensionisüsteemi kujundamine iga liikmesriigi pädevuses;

7.

märgib, et kõik tähtsamad osalejad, sh kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, kes tegelevad enamiku avalike teenistujate täiendavate pensionisüsteemidega, peaksid osalema riikliku pensionisüsteemi reformimisega kaasnevas konsultatsiooniprotsessis;

8.

märgib, et mitmes liikmesriigis on just sotisaalpartneritel suur roll tööandjapensionide kujundamisel. Sellises olukorras on loomulik, et just nemad teevad võimalikud muudatused;

9.

nendib, et valge raamat toetub ELi toimimise lepingu artiklile 153. Just liikmesriikidel on põhiline vastutus oma pensionisüsteemi väljatöötamise eest ehkki EL peab toetama ja täiendama liikmesriikide sotsiaalkaitsealast tegevust. Valges raamatus ei esitata konkreetseid õigusakti ettepanekuid ja seega ei peaks tekkima probleeme subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte osas. Siiski juhib komitee tähelepanu asjaolule, et kõiki edasisi pensioneid käsitlevaid õigusakti ettepanekuid tuleb väga hoolikalt analüüsida subsidiaarsuse põhimõtte seisukohalt;

10.

toonitab, et ELi pensionipoliitika ja strateegia „Euroopa 2020” mõned aspektid on üksteist vastastikku tugevdavad. Kõrgema tööhõivemäära eesmärgi saavutamine strateegia „Euroopa 2020” raames parandab sotsiaalkaitse ja pensionisüsteemide üldist jätkusuutlikkust. Piisavad pensionihüvitised on omakorda üks peamisi eeldusi, et saavutada strateegia „Euroopa 2020” vaesuse vähendamise kaugelepürgiv eesmärk, sest Euroopa eakad elanikud on jätkuvalt haavatav sotsiaal-majanduslik rühm (1). Kõrvuti pensionisüsteemide reformiga on tarvis mitmeidki täiendavaid tööturupoliitika meetmeid, et tagada ka tulevikus piisav sissetulek vanemaealistele;

Tasakaal tööelu ja pensionipõlve vahel

11.

toetab komisjoni eesmärki tõsta võimaluse korral pensioniiga paralleelselt oodatava eluea tõusuga. See võib aidata tagada meie pensionisüsteemide finantsalase jätkusuutlikkuse; eri liikmesriikides võivad sellega seoses osutuda vajalikuks erisugused praktilised lahendused;

12.

märgib, et tänu paindlikule pensionieale võivad osad inimesed otsustada, et nad lahkuvad töölt hiljem, kui kindlaksmääratud pensioniga seda võimaldab. See aitab pikendada tööelu iga üksikisiku eeldustest lähtuvalt;

13.

rõhutab vajadust tõsta eakamate töötajate (55–64-aastased) osalemist tööturul. Kui oleks võimalik saavutada märkimisväärne tööhõivemäära suurenemine (2), tooks see kaasa palju eeliseid nii majanduskasvu seisukohalt kui ka pensionisüsteemide parema jätkusuutlikkuse näol;

14.

nendib, et oluliselt annab suurendada naiste, noorte ja sisserändajate tööhõivet ja soovib seepärast rõhutada, kuivõrd tähtis on suurendada kõigi vanuserühmade tööhõivet. Samuti on oluline parandada tingimusi noorte ja sisserändajate varasemaks sisenemiseks tööturule;

15.

kutsub liikmesriike ja tööandjaid kehtestama meetmed, mis hõlbustavad ja julgustavad eakamate töötajate tööturul püsimist;

16.

soovib, et võimaluse korral kasutataks rohkem järkjärgulist pensionilejäämist ehk järkjärgulist liikumist täistööajaga töötamiselt täispensionile;

17.

märgib, et pikaajalistest terviseprobleemidest või puudest tingitud piiratud töövõime tõenäosus kasvab koos eaga (3). Seetõttu on suur tähtsus olemasolevatel tõhusatel ümberõppe- ja kohanemismeetmetel, mis võimaldavad karjääri ja ametikoha vahetamist kogu tööelu vältel, samuti asjaolul, et ühiskond toetab elukestvat õpet ning aktiivse ja tervena vananemist;

18.

leiab, et riigiasutused ja sotsiaalpartnerid peaksid välja töötama ja ellu rakendama täiendavaid meetmeid, mille abil aidata eakamatel töötajatel töötamist jätkata ja seda soodustada, et vähendada vahet tööturult lahkumise tegeliku vanuse ja seadusjärgse pensioniea vahel ning see vahe kaotada;

Täiendavad pensionid

19.

nendib, et tööandjapensionid võivad riiklikku pensioni oluliselt täiendada. EL peaks seega innustama heade näidete tutvustamist, et arendada liikmesriikide tööandjapensionisüsteeme ja suurendada toetust pensionisüsteemidele, mis tuginevad mitmele sambale;

20.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pöörama rohkem tähelepanu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate töötajatele ning madala kvalifikatsiooniga, ebatüüpilise või struktuurselt ebakindla lepinguga töötajatele, kes ei ole sageli tööandjapensionisüsteemiga sama hästi kaitstud kui teised;

21.

märgib, et tööandjapensionisüsteem erineb erapensionisäästude süsteemist. Üldiselt erinevad tööandjapensionikavad kindlustustoodetest märkimisväärselt. Täiendavad nõuded maksevõime osas võivad kaasa tuua tööandjapensionikavade kulude kasvu, millest ei johtu paremad pensionitingimused töötajatele;

22.

on seisukohal, et riiklikud pensionid, mida võivad täiendada tööandjapensionid, peavad olema piisavad selleks, et anda kodanikele võimalus säilitada pensionile jäämisel piisav elatustase, kuid innustada tuleks ka erasääste ja kolmanda pensionisamba kasutamist;

23.

rõhutab võimalust innustada vähendama tõkkeid tööturul osalemise määra suurendamise teelt. Eaga seotud tööandjapensionimaksed, nagu need esinevad määratud väljamaksega skeemides, muudavad eakamate töötajate töölevõtmise ja nende tööl hoidmise suhteliselt kalliks;

24.

märgib, et tööandjapensionide puhul nõutakse pensioniõiguste väljateenimiseks tihti kindlat tööstaaži. Samas vahetavad nooremad töötajad tööandjat ja mõnikord isegi riiki suhteliselt sageli. On tähtis, et needki töötajad saaksid arvestada väljateenitud pensioniga;

25.

suhtub üldiselt positiivselt pensioniõiguste ülekandmise õigusesse ja ootab huviga komisjoni ettepanekuid. Ent tegu on väga keerulise probleemiga. Arvestada tuleb tööandjapensioniskeemide paljususega liikmesriikides eraldivõetuna. Eelkõige ei tohi kahjustada tööandjate valmisolekut tööandjapensionide rahastamiseks. Lisaks tuleb arvesse võtta maksumõju, ühisvara jaotamist käsitlevaid seadusi jne;

26.

võttes arvesse läbipaistvuse ning erapensionisüsteemide eri vormidega seonduvate tasude ja lõivude taseme küsimust, tervitaks komitee võrdlusuuringu läbiviimist, mille eesmärk oleks parimate tavade rakendamine kogu ELis;

Sooline võrdõiguslikkus

27.

avaldab komisjonile kiitust, et see on võtnud arvesse komitee soovituse (4) pöörata rohkem tähelepanu soolise võrdõiguslikkuse küsimusele. See temaatika on eriti oluline kohalike ja piirkondlike omavalitsuste seisukohalt, sest selle sektori paljudes valdkondades on enamuses naised (5);

28.

avaldab toetust soolise erinevuse vähendamisele ja naistele parema pensioni tagamisele, mis peegeldub komisjoni soovituses liikmesriikidele võrdsustada meeste ja naiste pensioniiga;

29.

tõdeb, et 55–64-aastaste meeste ja naiste tööhõivemäärade suurest erinevusest tingituna tuleks eritähelepanu pöörata tööea pikendamise ja aktiivsena vananemise soolistele aspektidele, nt meetmetele, mis muudaksid töö ja pere eest hoolitsemise ühitamise lihtsamaks;

30.

juhib tähelepanu asjaolule, et alternatiivsete hoolekandevõimaluste puudumine pingestab paljudes liikmesriikides peamiselt naiste elu veelgi, mis toob sageli kaasa enneaegse pensionilemineku;

31.

märgib, et naiste suurem tööhõivemäär seab suuremaid nõudeid kvaliteetsetele lapsehoiu- ja vanurihooldusteenustele. Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel peavad olema piisavad ressursid selle ülesandega toimetulekuks;

32.

märgib, et mõnes liikmesriigis kannatavad naised meestest sagedamini pikaajaliste krooniliste haiguste ja vaevuste käes ning tunnistavad sagedamini töövõime langust samas kui teistes liikmesriikides on haigemad just mehed. Seega peab kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel lasuma eriline vastutus oma töötajatele hea töökeskkonna tagamise eest;

33.

nendib, et võimalus töötada osalise ajaga näiteks väikelaste kõrvalt võib olla oluliseks tööturule püsimajäämise tingimuseks paljudele, esmajoones naistele. Samas on tähtis, et ei jäädaks soovimatu osalise tööaja kütkesse, kui sel on negatiivne mõju tulevasele penisonile;

34.

selleks, et seadusejärgne vanemapuhkus ei tooks kaasa pensioni vähenemist, tuleks komitee arvates innustada liikmesriike otsima võimalusi võtta pensioniõiguse omandamisel arvesse ka sel põhjusel eemaloldud aeg. Sama võiks kehtida ka ajateenistuses viibitud aja kohta;

Teave

35.

on arvamusel, et reformide eesmärk peab olema sellise pensioniskeemi rajamine, mis tagab pikaajalise stabiilsuse. Reformid on edukad üksnes siis, kui neid peetakse õiglaseks, mis tähendab, et avalikkus peab olema hästi kursis tegelike probleemide ja nende kõigi võimalike lahendustega;

36.

rõhutab vajadust koondatud pensionialase teabe järele, et kodanikel oleks lihtsam langetada oma pensioniplaani puudutavaid otsuseid. Vaba liikumine ELis tähendab lisaks, et edaspidi hakkab üha rohkem kodanikke oma tööelu jooksul teenima pensionit välja eri riikides, mis tõstab veelgi esile vajaduse koondatud teabe järele;

37.

kutsub seega komisjoni üles kaaluma ühise internetipõhise platvormi väljatöötamist kõikehõlmava pensionialase teabe kohta;

Muud märkused

38.

rõhutab, et piisavad pensionisüsteemid on olulised kodanike heaolu jaoks ja määrava tähtsusega, vältimaks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste majanduslikku ülekoormamist;

39.

palub komisjonil tagada, et tema järgmiste sammudega selles valdkonnas kaasnevad nõuetekohased mõjuhinnangud, milles käsitletakse kindlasti mõju kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele;

40.

kutsub komisjoni üles hindama, kas selles valdkonnas on vaja kooskõlastamist avatud koordinatsiooni meetodi raames, et edendada nii vaba liikumist kui ka pensionisüsteemide jätkusuutlikkust.

Brüssel, 10. oktoober 2012

Regioonide Komitee president

Ramón Luis VALCÁRCEL SISO


(1)  CdR 319/2010 fin.

(2)  Valges raamatus viidatud Eurostati andmete põhjal on see paljudes riikides alla 40 %.

(3)  Applica, CESEP ja Alphametrics (2007), „Men and women with disabilities in the EU: Statistical analysis of the LFS ad hoc module and the EU-SILC”.

(4)  CdR 319/2010 fin.

(5)  Eurostat (2008) „The Life of Men and Women in Europe – a statistical portrait”.


18.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 391/11


Regioonide Komitee arvamus „ELi Läänemere piirkonna läbivaadatud strateegia”

2012/C 391/03

REGIOONIDE KOMITEE

rõhutab, et ELi Läänemere strateegia pakub sobiva aluse katsetamiseks, kuidas on ulatuslikumat geograafilist makropiirkonda puudutava täpsustatud strateegia abil tegelikkuses võimalik suurendada ELi konkurentsivõimet ning arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu;

tervitab ELi Läänemere piirkonna strateegia eesmärkide – kaitsta Läänemerd, ühendada piirkond ja suurendada heaolu – paremat vastavusse viimist strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega;

rõhutab, et majandusliku ühtekuuluvuse ja konkurentsivõime suurendamiseks on vaja tugevdada teadus-, innovatsiooni- ja tööstusvaldkonna osapoolte sidemeid. Piirkonnad ja ülikoolid peaksid kogu makropiirkonda hõlmavas koostöös muutma Läänemere piirkonna arukal spetsialiseerumisel põhinevate võrgustike mudeliks;

leiab, et jätkuvalt tuleb tähelepanu pöörata säästvat arengut toetavate algatuste edendamisele ning töökohtade ja oskuste lisandumisele ja heaolu ja kaasatuse suurendamisele suunatud arvukamate meetmete esile toomisele;

rõhutab, et ehkki tegemist on ELi-sisese strateegiaga, on koostöö EList väljaspool asuvate riikide ja eelkõige Venemaaga strateegia edu seisukohalt äärmiselt tähtis;

rõhutab, et põhjamõõtme struktuure tuleks maksimaalselt ära kasutada ELi ja Venemaa üha tihedamas koostöös Läänemere piirkonnas;

on mures kohalike ja piirkondlike omavalitsuste liiga vähese nähtavuse pärast strateegia elluviimisel ning teeb ettepaneku, et nii strateegias kui ka läbivaadatud tegevuskavas sedastataks selgelt, et mitmetasandilise juhtimise põhimõte peaks nende elluviimises läbivalt kajastuma;

rõhutab, et poliitilise tasandi osapoolte nähtav vastutuse võtmine ja roll teejuhina on põhieeldused selleks, et strateegia elluviimine edeneks kõigis osalevates riikides;

märgib, et riiklike struktuurifondiprogrammide panust ELi Läänemere piirkonna strateegia elluviimisesse tuleb täpsustada, võttes arvesse piirkondade erinevusi liikmesriikide sees ja nende arenguvajadusi.

Raportöör

Pauliina HAIJANEN (FI/EPP), Laitila linnavolikogu liige

Viitedokument

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, mis käsitleb Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegiat

COM(2012) 128 final

I   POLIITILISED SOOVITUSED

REGIOONIDE KOMITEE

1.

tervitab komisjoni 23. märtsil 2012 avaldatud teatist ja peab selles esitatud meetmeid sammuks õiges suunas, et täpsustada ELi Läänemere piirkonna strateegilisi eesmärke, viia omavahel vastavusse poliitika ja rahastamine, muuta eri osapoolte vastutusalad selgemaks ja parandada teabevahetust;

2.

tuletab meelde, et ELi Läänemere piirkonna strateegiaga soovitakse parandada poliitika koordineerimist ja ühtekuuluvust Läänemere piirkonna eri alade vahel Läänemere piirkonda puudutavate ühiste probleemide lahendamiseks ja piirkonna heaolu suurendamiseks jätkusuutlikul viisil. Strateegias käsitletakse selliseid küsimusi, millele piirkonnad ja liikmesriigid üksi lahendust ei leia. Kesksel kohal on koostöö ja meetmete koordineerimine makropiirkonna liikmesriikide, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, ELi, Läänemere koostööorganisatsioonide, rahastamisasutuste ja kodanikuorganisatsioonide vahel;

3.

tuletab meelde, et Regioonide Komitee on oma arvamuses kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli kohta strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisel (CdR 72/2011 fin) toonud esile Läänemere piirkonna potentsiaali toimida Euroopa teejuhina;

4.

rõhutab, et ELi Läänemere strateegia kui esimene ühendatud makropiirkonna strateegia pakub sobiva aluse katsetamiseks, kuidas on ulatuslikumat geograafilist makropiirkonda puudutava täpsustatud strateegia abil tegelikkuses võimalik suurendada ELi konkurentsivõimet ning arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu. Neid kogemusi tuleb aktiivselt esile tõsta eelkõige seoses Euroopa ühtekuuluvuspoliitika üle peetava aruteluga, pidades silmas järgmist programmitöö perioodi;

5.

juhib tähelepanu Euroopa Komisjoni seisukohale, mille kohaselt ei kehtestata makropiirkondlike strateegiate rakendamiseks uusi eeskirju, ei looda uusi institutsioone ega kiideta heaks uusi assigneeringuid. Komitee leiab siiski, et samas peaks kehtima kolm „jaa-d”: makropiirkondade olemasolevate eeskirjade kasutamine ja kontroll ühisel kokkuleppel; kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja liikmesriikide platvormi, võrgustiku või territoriaalse rühmituse loomine, milles osaleksid ka sidusrühmad ja mille eest vastutaksid ELi institutsioonid; ELi olemasolevate rahaliste vahendite kokkulepitud kasutamine makropiirkondade strateegiate väljatöötamiseks ja elluviimiseks;

Makropiirkonna strateegial põhineva lähenemisviisi seosed strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega

6.

tervitab ELi Läänemere piirkonna strateegia eesmärkide paremat vastavusse viimist strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega. Teatises esitatud kolm strateegia üldist eesmärki – kaitsta Läänemerd, ühendada piirkond ja suurendada heaolu – sobivad hästi kokku strateegia „Euroopa 2020” aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärkidega. Lisaks on strateegia „Euroopa 2020” elluviimise seisukohalt esmatähtis rõhutada piirkondade koostöö suurendamist innovatsioonitegevuses;

7.

täheldab, et strateegias „Euroopa 2020” esitatud juhtalgatuste konkreetne rakendamine on Läänemere piirkonna strateegia elluviimiseks oluline. Strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatustest tuleks arvesse võtta eelkõige algatusi „Digitaalne tegevuskava” ja „Innovatiivne liit”, mille eesmärkide edendamisele Läänemere piirkonnas tuleks uuendatud tegevuskavas senisest enam keskenduda. ELi Läänemere piirkonna strateegia ja Läänemere piirkonnas tegutsevad koostöövõrgustikud pakuvad suurepärase aluse aruka spetsialiseerumisega seonduvatele piirkondlikele teadusuuringutele ja innovatsioonistrateegiatele;

8.

innustab nii liikmesriike kui ka kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi kaaluma, kuidas ELi Läänemere piirkonna heaolu suurendamise ajakohastatud eesmärki konkretiseerida koostöös elluviimiseks. Töökohtade ja oskuste lisandumisele ning heaolu ja kaasatuse suurendamisele suunatud meetmed tuleb tegevuskavas jätkuvalt selgesti esile tuua. Praegu on tegevuskava neid teemasid käsitlevate strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatustega üsna vähe seotud;

9.

on arvamusel, et strateegia „Euroopa 2020” prioriteeti – kaasav majanduskasv: kõrge tööhõivemääraga majanduse tugevdamine sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tagamiseks – tuleks Läänemere strateegia rakendamisel arvesse võtta, kuna Läänemere piirkonna eri alade vahel on endiselt märkimisväärseid erinevusi heaolu ja majandussuutlikkuse osas. Jätkuvalt tuleb pöörata tähelepanu keskkonna seisundi parandamisele suunatud meetmete ning säästvat arengut toetavate juhtalgatuste edendamisele;

10.

rõhutab, et tulevikus on veelgi olulisem pöörata tähelepanu mitmesuguste rahastamisprogrammide vahelisele sünergiale eesmärgiga saavutada programmi „Euroopa 2020” eesmärgid. Teadusuuringute ja innovatsiooni tulevase rahastamisprogrammi „Horisont 2020” osas tuleb teha tihedat ja integreeritud koostööd Läänemere piirkonnas liikmesriikide kasutatavate ühtekuuluvuspoliitika rahastamisvahenditega, et teha kuuldavaks piirkondlik seisukoht ning ärgitada piirkondi teadus- ja innovatsioonitegevust suurendama;

11.

soovib rõhutada, et ELi Läänemere piirkonna strateegia on pakkunud kohalikule ja piirkondlikule tasandile uusi võimalusi suurendada oma piirkondlikku konkurentsivõimet ja -innovatsioonitegevuse potentsiaali ning edendada piirkondlikku arukat spetsialiseerumist. Piirkonnad ja ülikoolid peaksidki kogu makropiirkonda hõlmavas koostöös muutma Läänemere piirkonna arukal spetsialiseerumisel põhinevate võrgustike mudeliks, milles keskendutakse iga piirkonna põhiküsimustele ja tegevusele ning saavutatakse tänu võrgustumisele tipptase ja kriitiline mass. Siinkohal on keskse tähtsusega kolme ja nelja osalejaga innovatsioonisüsteemide (triple helix ja quadruple helix) arendamine ja tugevdamine koostöös Läänemere piirkonna teadusringkonna, avaliku ja erasektori ning kodanikega;

12.

teeb ettepaneku, et Läänemere piirkonna liikmesriigid innustaksid teaduskeskusi keskenduma oma piirkonna arukat spetsialiseerumist toetavatele uurimisteemadele ning jagaksid oma oskusteavet Läänemere piirkonna koostöövõrgustikus. Oluline oleks ärgitada ka Euroopa Liitu mittekuuluvaid Läänemere piirkonnaga piirnevaid riike teaduskoostööst osa võtma, näiteks ühist valgala puudutavates keskkonna- ja energiaküsimustes;

13.

soovib rõhutada, et majandusliku ühtekuuluvuse ja konkurentsivõime suurendamiseks on vaja tugevdada teadus-, innovatsiooni- ja tööstusvaldkonna osapoolte sidemeid. Vaja on tagada tööstuse ja ettevõtete, samuti ülikoolide aktiivsem osalemine strateegias;

14.

teeb ettepaneku innovatsiooni- ja klastrite koostöö suurendamiseks liikmesriikide ja ELi mittekuuluvate riikide vahel, samuti turunduskoostöö edendamiseks Läänemere piirkonnas, et suurendada investeeringuid ja turismi väljastpoolt ELi. Need meetmed koos strateegia jõulise keskkonnamõõtmega edendavad tõhusalt strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamist Läänemere piirkonnas;

15.

rõhutab eelöeldu kontekstis, et Läänemere piirkonna riigid peaksid neid küsimusi käsitlema oma riiklikes reformikavades ning et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid sellesse ettevalmistustöösse tihedalt kaasatud olema;

16.

märgib, et ELi Läänemere piirkonna strateegia keskne eesmärk on Euroopa kõige saastatuma mere reostuse vähendamine ja seisundi parandamine. Sellega seoses tuleb tagada harmooniline sotsiaal- ja majandusareng rannikupiirkondades nii ELis kui ka EList väljaspool;

Strateegia välise mõõtme ning koostöö tähtsus

17.

rõhutab, et ehkki kõne all on ELi-sisene strateegia, on koostöö EList väljaspool asuvate riikide ja eelkõige Venemaaga strateegia edu seisukohalt äärmiselt tähtis;

18.

soovib toonitada, et 2011. aastal kiitis Venemaa föderatsiooni tasandil heaks Läänemere piirkonnaga piirneva Loode-Venemaa piirkonda käsitleva strateegia (Strategy on social and economic development of the North-West Federal District until 2020). Loode-Venemaad käsitlevas strateegias seatakse piirkonna majanduse, infrastruktuuri ja logistika valdkonna eesmärgid. Strateegiaga loodetakse edendada tihedamat strateegilist koostööd ELi Läänemere piirkonna ja Venemaa vahel eelkõige keskkonna, majanduse, transpordi, energeetika, turismi ja kodanikukaitse valdkonnas;

19.

rõhutab, et põhjamõõtme struktuure tuleks maksimaalselt ära kasutada ELi ja Venemaa üha tihedamas koostöös Läänemere piirkonnas. Põhjamõõtme poliitikas käsitletakse kogu põhjapiirkonda ühe tervikuna ning püütakse tugevdada koordineerimist Läänemere ja Barentsi mere piirkonna eri koostööorganisatsioonide vahel;

20.

täheldab rahuloluga ja toetab seda, et kohalikul ja piirkondlikul tasandil on võetud praktilisi meetmeid konkreetse koostöö edendamiseks eelkõige Peterburi linna ja Leningradi oblastiga. Hea näide sellisest alt üles suunatud tegevusest on nn Turu protsess, mis on Turu linna, Päris-Soome maakonna, Hamburgi ja Peterburi linnade ühine algatus;

Mitmetasandiline juhtimine ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll strateegia elluviimisel

21.

peab positiivseks seda, et komisjon on võtnud oma teatises arvesse Regioonide Komitee Läänemere piirkonna strateegiat käsitlevas arvamuses (CdR 255/2009 fin) esitatud seisukohti tegevuskava paindliku, ent eesmärgistatud elluviimise ja juhtimise tugevdamise kohta, kuna täpsustab peamiste sidusrühmade (riiklikud kontaktpunktid, prioriteetsete valdkondade koordinaatorid, horisontaalsete meetmete juhid ja juhtprojektide juhid) ülesandeid ja vastutusala;

22.

leiab, et komisjoni ettepanekud strateegia juhtimisstruktuuri selgitamiseks ja tõhustamiseks liiguvad õiges suunas, ent on mures kohalike ja piirkondlike omavalitsuste liiga vähese nähtavuse pärast strateegia elluviimisel. Seetõttu teeb komitee ettepaneku, et nii strateegias kui ka läbivaadatud tegevuskavas sedastataks selgelt, et mitmetasandilise juhtimise põhimõte peaks läbivalt nende elluviimises kajastuma;

23.

täheldab, et makropiirkondade strateegiate edu kogu Euroopas sõltub suures osas kohalike ja piirkondlike osalejate vastutuse võtmisest ja panusest eesmärkide saavutamisse. Ka erasektori kaasamine on keskse tähtsusega. Poliitilise tasandi osapoolte nähtav vastutuse võtmine ja roll teejuhina on põhieeldused selleks, et strateegia elluviimine edeneks kõigis osalevates riikides;

24.

märgib, et kohaliku ja piirkondliku tasandi osalejate ulatuslikum kaasamine Läänemere piirkonna strateegia elluviimisesse on endiselt vajalik. Seda tuleb arvesse võtta mitte ainult strateegia tegevuskava ajakohastamisel, vaid ka eri osapoolte rolli täpsustamisel. Praegu esindab suur osa prioriteetsete valdkondade koordinaatoritest näiteks asjaomase valdkonna ministeeriume või muid valitsusasutuste organisatsioone. Eelkõige liikmesriikide kontaktpunktidel peaks olema kohustus hoida korrapäraselt ühendust kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja organisatsioonidega;

Rahastamine ning järelevalve- ja hindamissüsteem

25.

tõdeb, et ehkki ELi Läänemere piirkonna strateegia võeti vastu alles siis, kui ELi praegune programmitöö periood oli juba käivitunud, on struktuurifondide eri programmide kaudu suudetud ellu viia arvukaid strateegiat tugevdavaid projekte. Läänemere piirkonnas rakendatud Euroopa territoriaalse koostöö programmid on olnud põhiline rahastamisvahend eelkõige kohaliku ja piirkondliku tasandi tegevuse edendamisel;

26.

soovib esile tuua riigiülestele ja mitme osalejaga projektidele sunnatud rahastamisvahendite nappuse. Asjaolu, et otsus iga partneri rahastamise kohta tehakse eri ajal, muutub probleemiks juhul, kui kasutatakse eri rahastamisallikaid, mis aeglustab märkimisväärselt projekti elluviimist. Rahastamisotsused ei ole tingimata omavahel kooskõlastatud ja osa partnereid jääb ilma toetuseta, mis takistab projekti käivitamist;

27.

peab oluliseks, et 2011. aasta oktoobris avaldatud komisjoni määruse ettepanekutes on liikmesriike kohustatud struktuurifondide uute programmide koostamisel ja rakendamisel arvestama võimaliku makropiirkondade strateegiaga, ning rõhutab, et eelkõige uus riikidevaheline Läänemere piirkonna programm peab olema kooskõlas ELi Läänemere piirkonna strateegia põhipunktidega. Töö järgmise programmiperioodi projektidega peab käivituma kohe 2014. aasta algusest, et vältida asjatuid viivitusi projektide jätkumises;

28.

märgib, et riiklike struktuurifondiprogrammide panust ELi Läänemere piirkonna strateegia elluviimisesse tuleb täpsustada, võttes arvesse piirkondade erinevust liikmesriikide sees ja nende arenguvajadusi. Just eritähelepanu pööramine piirkondliku aruka spetsialiseerumise edendamisele pakub tohutuid võimalusi strateegia eesmärkide saavutamiseks. Samamoodi peaks liikmesriigi ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud partnerlusleping sisaldama ka viidet ELi Läänemere piirkonna strateegiale;

29.

peab oluliseks komisjoni teatises kavandatud stardikapitali tagamist projektikoostöö edendamiseks, kuna sel viisil oleks projektidesse võimalik paremini kaasata nii kohaliku ja piirkondliku tasandi sidusrühmi kui ka organisatsioonide ja kodanikuühiskonna esindajaid;

30.

rõhutab, et tulevikus on oluline suunata rahastamist selgemalt strateegiat otseselt ellu viivatele meetmetele ja muuta võimalikuks eri rahastamisviiside ühendamine. Lisaks avaliku sektori rahastamisele tuleb soodustada eri rahastamisasutuste pakutavate teenuste kasutamist ja rõhutada erasektori rahastamise osatähtsust. Riiklikest struktuurifondiprogrammidest rahastatavate projektide jaoks tuleb välja töötada meetodeid, mis võimaldaksid projektidesse senisest enam kaasata rahvusvahelise koostöö meetmeid;

31.

on rahul komisjoni teatises esitatud näitajatega strateegia elluviimise seireks, ent rõhutab, et järelevalve- ja hindamissüsteem peab olema võimalikult lihtne ja põhinema näitajatel, mis suudavad reaalselt kirjeldada strateegial põhineva koostöö kaudu saavutatud tulemusi. Regioonide Komitee on valmis osalema nende näitajate loomiseks ja valikuks peetavatel aruteludel;

Teabevahetuse edendamine ja sidusrühmade kaasamine

32.

rõhutab, et makropiirkondade strateegiate elluviimine eeldab läbipaistvat otsustusprotsessi, ulatuslikku teabevahetust ja ühiste tavade väljatöötamist kõigil tasanditel. Just teabevahetust on vaja parandada nii Läänemere piirkonna liikmesriikide vahel kui ka nende sees riiklikul tasandil. Sellega edendatakse ulatuslikumat pühendumist strateegia eesmärkide elluviimisele;

33.

toonitab, et strateegiaga seotud teabevahetuse suurendamine aitaks suurendada laiema üldsuse teadlikkust ka ELi tegevusest üldiselt. Strateegia jaoks loodud veebilehed ja strateegia tegevuskava ajakohastamist käsitlev avalik konsultatsioon on samm õiges suunas;

34.

teeb komisjonile ettepaneku, et teave rahastamisprogrammide kohta kogutaks süsteemselt kokku ja avaldataks selliselt, et rahastamise alast nõustamist oleks võimalik pakkuda tsentraliseeritult nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Praegusel hetkel seisneb väljakutse selles, et projektides osalejad ei saa piisavalt kergesti teavet. Teadmisi asjakohaste rahastamisvahendite kohta tuleks levitada tõhusamalt, nii et osalejatel ei oleks probleeme oma vajadustele vastava vahendi valikul;

Järeldused

35.

tõdeb, et ELi Läänemere piirkonna strateegia on pakkunud liikmesriikidele ning kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele uusi võimalusi piirkondliku konkurentsivõime ja innovatsiooni tugevdamiseks ning piirkondade arukaks spetsialiseerumiseks. Strateegia on ka suurendanud kohalike ja piirkondlike sidusrühmade üldist huvi Läänemere piirkonna koostöö vastu ja vastutuse võtmist selles valdkonnas, samuti on see tugevdanud ja loonud juurde uuenduslikke koostöövorme;

36.

teeb ettepaneku, et Regioonide Komitee jätkab aktiivselt Läänemere piirkonna strateegia elluviimise järelevalvet 2012. aasta lõpus avaldatava ajakohastatud tegevuskava alusel ning esitab oma tähelepanekud ja järeldused makropiirkondade strateegiaid käsitleva ulatuslikuma arutelu käigus, pidades eelkõige silmas ELi järgmist programmitöö perioodi (2014–2020).

Brüssel, 10. oktoober 2012

Regioonide Komitee president

Ramón Luis VALCÁRCEL SISO


18.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 391/16


Regioonide Komitee arvamus „Energia tegevuskava aastani 2050”

2012/C 391/04

REGIOONIDE KOMITEE

nõuab, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli nõuetekohaselt tunnustataks ning selle toetuseks tagataks piisavad rahalised vahendid, suutlikkus ja asjaomased juhtimisvahendid, kuna kõnealused omavalitsused täidavad esmatähtsaid ülesandeid kas partneritena jätkusuutlike kohalike energiaprojektide raames või uute taristute kavandamise, lubade andmise, investeeringute, riigihangete, tootmise ja energiatarbimise haldamise valdkonnas;

kordab vajadust prioriseerida sellise taastuvenergia kaasamist jaotusvõrkudesse, mis on toodetud kohalikul tasandil mitmekesistest detsentraliseeritud allikatest (nt muu hulgas tuule-, vee-, geotermiline ja päikeseenergia ning biomass), muutes sel eesmärgil elektri edastamise ja jaotamise taristud arukamateks (arukad võrgud). See eeldab tõhusat konkurentsi, mis võib lõpptarbija jaoks väljenduda tegelikus kasus;

rõhutab, et energiasüsteemide järjest suureneva paindlikkusvajaduse täitmiseks on kõigil pingetasemetel vaja sobivaid salvestustehnoloogiaid (nt üksnes pumpamisel põhinev varujaamad), mis võimaldaksid ülejääke salvestada ja pärast uuesti suuremahuliselt kasutada. Sellega seoses tuleks arendada ja rakendada tehnoloogiauuringute ja -arenduse strateegilisi vahendeid;

soovitab edendada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia osatähtsust uuenduste kasutuselevõtu tegurina, samuti teabe levitamisel ning energiatarbimisega seonduvate probleemide lahendamisel sellistes strateegilistes sektorites nagu säästev liikuvus, arukad energiavõrgud ning väikese keskkonnamõjuga ehitustegevus;

rõhutab kiireloomulist vajadust viia 2014. aastaks lõpule energia siseturg, et tagada energiavarustus taskukohaste hindadega, kaotada 2015. aastaks teatud liikmesriikide energiaisolatsioon, viia läbi ressursside õiglane tasakaalustamine piirkondade vahel ning stabiliseerida ja parandada Euroopa energiamajanduse raamtingimusi.

Raportöör

Ugo CAPPELLACCI (IT/EPP), Sardiinia maavanem

Viitedokument

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Energia tegevuskava aastani 2050”

COM(2011) 885 final

I.   POLIITILISED SOOVITUSED

REGIOONIDE KOMITEE

A.   Energiasüsteemide ümberkujundamise Euroopa strateegia

1.

Regioonide Komitee nõustub vajadusega töötada energiasektori jaoks võimalikult kiiresti välja pikaajaline ELi strateegia, mis võib oluliselt kaasa aidata Euroopa Liidu CO2-heite vähendamise 2050. aasta eesmärgi saavutamisele. Energiasüsteemi ümberkujundamine on ülesanne, mis tuleb lahendada tulevasi põlvkondi arvestades, kuid see pakub ka tõelise võimaluse majanduskasvu, arengu, töökohtade loomise, konkurentsivõime tagamiseks ja energiasõltumatuse suurendamiseks Euroopas;

2.

tervitab energia tegevuskava aastani 2050, ent rõhutab, et tegevuskava ei ole piisavalt üksikasjalik ega selge, et liikmesriigid, piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused ning investorid saaksid oma uue energeetikamudeli valikutes sellest juba nüüd ja pärast 2020. aastat juhinduda ning et see annaks neile piisavalt planeerimiskindlust. Komitee rõhutab samas, et tegevuskavale peavad järgnema konkreetsed meetmed. Näiteks võiks kaaluda fossiilkütuste riiklike toetuste keelustamise otsuse vastuvõtmist;

3.

tunneb energia tegevuskavas puudust hinnangust lähteolukorrale seoses eesmärkidega, mis on käesolevaks aastakümneks seatud 2020. aasta energiastrateegias. Seepärast tuleks kavandada selle hinnangu koostamine enne eesmärkide ja poliitilise raamistiku kehtestamist 2030. aastaks, millele viidatakse tegevuskava viimases järelduses. Lisaks on vaja määratleda energiasüsteemi ümberkujundamise vaheetapid aastaks 2030 ja aastaks 2040 vastavalt dokumendis „Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus 2050. aastaks – edenemiskava” (1) seatud CO2-heidete vähendamise eesmärkidele. Järkjärgulise protsessi raames võiks ette näha selliste üleminekukütuste/energiaallikate kasutamist, mis võimaldavad toetada järkjärgulist ümberkujundamist, tagades samal ajal energiasõltumatuse ja energiajulgeoleku. See võimaldaks hõlbustada ka konkreetsete tulemuste saavutamist ja lihtsustada meetmete jälgimist ja hindamist;

4.

komitee on seisukohal, et dokumendis vastuvõetud tehnoloogianeutraalne lähenemisviis ei ole asjakohane ja et see tuleks läbi vaadata, et pikas perspektiivis prioriseerida neid lähenemisviise ja tehnoloogiaid ja kütuseid, mille tulemused on kindlad ning mille rakendamine on jätkusuutlik ja turvaline, võttes arvesse taastuvate energiaallikatega ja uuenduslike tehnoloogiate abil saadud olemasolevaid kogemusi ja teadmisi. Lisaks sellele tuleb energiasüsteemi jätkusuutlikuks muutmisel võtta arvesse asjaolu, et praegune majanduskriis on muutnud ressursside kättesaadavust, ning sellest tulenevaid võimalikke keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid mõjusid;

5.

on veendunud keskkonna- ja sotsiaalpoliitika vastastikuse sõltuvuse osatähtsuses ja sellest tulenevast vajaduses tagada kindla, võimalikult väheste keskkonnaalaste mõjude ja mõistliku hinnaga energia võrdne kättesaadavus kõikidele inimestele keskpikas ja pikas perspektiivis ning tagada kõigile juurdepääs vahenditele koduse tarbimise kontrollimiseks ja taastuvenergia tootmiseks kohapeal;

6.

kutsub üles kaasama kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi poliitikameetmete, nagu energiavaldkonna CO2-heite vähendamise meetmete määratlemisse energiatõhususe, tarbimise haldamise, tootmise ja uute tehnoloogiate seisukohast; kutsub üles vaatama läbi tegevuskava vastavalt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võimalustele ja vajadustele ning tagama piisavad finantsvahendid, suutlikkus ja juhtimisvahendid kooskõlas kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osatähtsusega;

B.   Piirkondliku ja sotsiaalse mõju hindamine

7.

juhib tähelepanu asjaolule, et energiasüsteemide ümberkujundamine nõuab jõupingutusi ning toob endaga kaasa tagajärgi, mis piirkonniti erinevad sõltuvalt piirkondade energiaprofiilist ja ressursside olemasolust, ning asjaolule, et ELi energiapoliitikast tulenevad võimalikud majandus-, finants- ja halduskulud peaksid olema põhjendatud üksikasjaliku mõjuhinnangu alusel, milles võetakse nõuetekohaselt arvesse kohaliku ja piirkondliku tasandi tegelikke iseärasusi, eelkõige energiaisolatsiooni aspekte;

8.

nõustub sellega, et energiasüsteemide struktuurimuutus hõlmab taristute rajamist ja/või ajakohastamist, kuid rõhutab asjaolu, et selle ümberkujundamisega kaasnevad erinevad kulud Euroopa eri piirkondade jaoks, mis omakorda ohustab sotsiaalset ühtekuuluvust;

9.

soovitab töötada välja vahendid, millega saaks hinnata energiasüsteemide ümberkujundamise mõju piirkondlikul tasandil nii majanduslikus mõttes kui ka sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt. Komitee rõhutab seega vajadust suurendada nende makromajanduslike näitajate kvaliteeti ja ulatust, mida kasutatakse kõige suuremas ulatuses poliitikameetmete tõhususe hindamiseks, kaasates viimastesse ühelt poolt energiateema jätkusuutlikkuse võtmes ja teiselt poolt sotsiaalse ja keskkonnamõõtme, et kajastada olemasolevaid erinevusi sotsiaalse ühtekuuluvuse, mõistliku hinnaga esmaste kaupade ja teenuste kättesaadavuse, tervishoiu, vaesuse, sealhulgas kütteostuvõimetuse, loodusvarade ja üldise elukvaliteedi valdkonnas;

C.   Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll

10.

on veendunud, et globaalse mõõtmega tulemuste saavutamiseks energia valdkonnas tuleb ellu viia kohaliku tasandi algatused; Sellega seoses rõhutab komitee, et piirkondlike sihteesmärkide seadmine on juba erinevates kohalikes ja piirkondlikes kontekstides näidanud oma tõhusust energiasüsteemi ümberkujundamise mitmetasandilise valitsemise väljendusena;

11.

rõhutab uue energiasüsteemi raames piiriülese koostöö ja solidaarsuse tähtsust ning seega kooskõlastamise vajadust Euroopa tasandil. Vajalik on kõigi valitsustasandite ühine jõupingutus, mis ei ole võimalik ilma kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tiheda koostööta, ning rollide ja vastastikuse koostoime mehhanismide selget määratlemist;

12.

nõuab, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli nõuetekohaselt tunnustataks ning selle toetuseks tagataks piisavad rahalised vahendid, suutlikkus ja asjaomased juhtimisvahendid, kuna kõnealused omavalitsused täidavad esmatähtsaid ülesandeid kas partneritena jätkusuutlike kohalike energiaprojektide raames või uute taristute kavandamise, lubade andmise, investeeringute, riigihangete, tootmise ja energiatarbimise haldamise valdkonnas. Lisaks sellele ei ole ümberkujundamise juhtimise tegevuskavas soovitatav sotsiaalne dialoog ja sotsiaalpartnerite osalus mõeldavad kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suutlikkuseta ulatuslikult teavet levitada ja toimida vahendajana, keda tuleb seetõttu mitte üksnes selgelt tunnustada, vaid ka tõhusalt toetada;

13.

soovitab jätkata kohalikul tasandil olemasolevate väärtuslike meetmete ja tavade toetamist, arendades pühendumise ja kaasatuse taset kõigi koostöövormide raames, näiteks linnapeade pakti raames või muudes piirkondadevahelistes, riiklikes või rahvusvahelistes struktuurides, toetades nende osatähtsust muutuste edendamisel, kohaliku majandusarengu stimuleerimisel ning teabe- ja koostöövõrgustike loomisel;

D.   Energiatõhusus, energiasääst ja taastuvenergia

14.

nõustub prioriteediga edendada energiasäästu, et vähendada energianõudlust eelkõige kodanike teadlikkuse suurendamise, nende harimise ja käitumismudelite muutmise kaudu ning teiselt poolt toetada uute tehnoloogiate arendamist, et tagada ressursside tõhusam tarbimine ja suurem majanduskasv, konkurentsivõime ja tööhõive. Samuti peaksid liikmesriigid toetama enda tarbeks toodetava energia süsteeme, et edendada energiakasutuses maksimaalset otstarbekust, ühtlaselt jaotunud energiasüsteemi ja kodanike reaalsemat osalemist otsuste tegemisel energia liikide ja kasutuse üle. Pidades silmas majanduskasvu lahutamist energiatarbimisest, leiab komitee, et tarbimise vähenemist, mis tuleneb protsesside suuremast tõhususest ja energiasäästust, võib vaadelda majandusarengu ja mitte majanduslanguse näitajana ning see võib olla majandusele kasulik;

15.

kordab oma seisukohta toetada energiatõhusust kui üht määrava tähtsusega meedet 2050. aastaks seatud CO2-heite vähendamise eesmärgi saavutamisel. Nõustub vajadusega määratleda ambitsioonikamad energiatõhususe meetmed ja strateegiad, mis tagavad optimaalse kulutõhususe suhte, ning peab sellega seoses vajalikuks ka siduvaid norme ELi tasandil. Igal juhul rõhutab komitee kiireloomulist vajadust tegutseda valdkondades, mis võiksid juba praegu aidata olulisel määral kaasa energiasäästule, nt ehitiste energiatõhususe ja säästva liikuvuse parandamine;

16.

on seisukohal, et energiasüsteemi ümberkujundamiseks hädavajalike meetmete kindlaksmääramise ja rakendamise juures tuleb igal juhul tagada üksikute meetmete vaheline sidusus jätkusuutlikkuse perspektiivist. Eelkõige tuleb hinnata võimalikke riske, et tekitada ühe valdkonna edusammud ei tekitaks negatiivseid mõjusid teises valdkonnas;

17.

toetab lisaväärtuse loomist tänu energiasäästule jätkusuutlike turumehhanismide kaudu, mida on analüüsitud dokumendis „Energiatõhususe kava 2011” (2);

18.

tunneb heameelt selle üle, et kõiki CO2-heite vähendamise stsenaariume iseloomustab asjaolu, et taastuvenergiaallikate osakaalu tuleb suurendada juba 2030. aastaks ning et taastuvenergiaallikad peaksid 2050. aastal olema ülekaalus võrreldes teiste tehnoloogiatega. Komitee tunneb siiski kahetsust selle üle, et üheski tegevuskavas kavandatud stsenaariumis ei ole ette nähtud integreeritud lahendusi, mis ühendavad taastuvenergiaallikate kasutamise energiatõhususega, et suurendada energiasüsteemi ümberkujundamise järjepidevust stsenaariumiks ilma fossiilse energiata ning teha edusamme süsteemi CO2-heite vähendamisel. Lisaks märgib komitee, et tegevuskavas tunnistatakse taastusenergiaallikate hädavajalikkust kütmis- ja jahutussektoris, ent väljendab kahetsust, et puudub põhjalik analüüs selle sektori – millel on märkimisväärne mõju üldisele energiatarbimisele – prioriteetse rolli kohta, mis peaks sellel sektoril olema i) Euroopa energiasüsteemis CO2-heite vähendamisel 2050. aastaks ning järelikult ka ii) praeguste ja tulevaste energiapoliitika meetmete väljatöötamisel;

19.

kordab 30. juuni – 1. juuli 2011. aasta resolutsioonis „Energiainfrastruktuuri prioriteedid aastaks 2020 ja pärast seda” (CdR 7/2011) sisalduvaid märkusi ning meenutab vajadust prioriseerida energiaedastuse võrkude edendamist ning sellise taastuvenergia kaasamist jaotusvõrkudesse, mis on toodetud kohalikul tasandil mitmekesistest detsentraliseeritud allikatest (nt muu hulgas tuule-, vee-, geotermiline ja päikeseenergia ning biomass), muutes sel eesmärgil elektri edastamise ja jaotamise taristud arukamateks (arukad võrgud). See eeldab tõhusat konkurentsi, mis võib lõpptarbija jaoks väljenduda tegelikus kasus. Energiasüsteemide järjest suureneva paindlikkusvajaduse täitmiseks on kõigil pingetasemetel vaja sobivaid salvestustehnoloogiaid (nt üksnes pumpamisel põhinev varujaamad), mis võimaldaksid ülejääke salvestada ja pärast uuesti suuremahuliselt kasutada. Sellega seoses tuleks arendada ja rakendada tehnoloogiauuringute ja -arenduse strateegilisi vahendeid;

E.   Traditsioonilised energiaallikad (gaas, süsi, nafta), mittetraditsioonilised ja tuumaenergiaallikad

20.

nõustub vajadusega mitmekesise varustamise järele, et tagada energiajulgeolek. Komitee juhib tähelepanu asjaolule, et tuleks ette näha selgelt määratletud suunised üleminekuetapi jaoks, mille raames võib traditsioonilistel energiaallikatel (gaas, süsi, nafta) nende vastavalt kõige väiksemate heitekogustega ja keskkonnasõbralikumates vormides, pöörates erilist tähelepanu süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogiale, olla energiasüsteemi CO2-heite vähendamise protsessi toetav roll, arendades samal ajal tehnoloogiaid, taristuid ja muutuseks vajalikke käitumismudeleid;

21.

väljendab muret tähtsuse üle, mis strateegias omistatakse tehnoloogiatele, mis ei ole veel kaubanduslikult kättesaadavad, ning soovitab arutada ja uurida ELi tasandil selliste mittetraditsiooniliste gaasiallikate nagu kildagaas, ning selliste tehnoloogiate kasutamist, mille riskitegureid ei ole veel hinnatud ega kontrollitud ning mis võivad olla piiriülese loomuga, et hinnata nende võimalikku lühi- ja pikaajalist keskkonnaalast ja sotsiaalset mõju, vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja näiteks kildagaasi puhul silmas pidades võimalikku vajadust reguleerimise järele. Komitee kiidab seega heaks komisjoni kavatsuse edendada selliste tehnoloogiate uurimist, mis võivad aidata energia muundamise protsessis CO2-heiteid vähendada, ning teeb ettepaneku hõlmata sellesse olelusringi analüüsid kui oluline hindamistegur otsuste tegemisel;

22.

suhtub kriitiliselt tegevuskavas esitatud põhjuslikku seosesse CO2-heite vähendamise ja tuumaenergia vahel ning arvamusse, et tuumaenergia aitab vähendada süsteemi kulusid ja elektri hinda, kui samas tunnistatakse, et „ohutuskulud, olemasolevate elektrijaamade dekomisjoneerimise ja jäätmekäitluse kulud tõenäoliselt kasvavad”. Seepärast leiab komitee, et erilist tähelepanu tuleb pöörata mittekonventsionaalsetel taastuvatel energiaallikatel põhinevatele pikaajalistele stsenaariumitele ning asjaolule, et üldsuse kasvav mure tuumaohutuse pärast võib vähendada erainvesteeringuid sellesse sektorisse ning tekitada seetõttu vajaduse suurendada avaliku sektori panust toetuste või elektrihindade tõstmise teel, mille all kannataksid kõige enam meie kogukondade kõige vaesemad kodanikud;

F.   Investeeringud ja juurdepääs rahastamisele

23.

leiab, et investeeringute viiteraamistiku määratlemine vähemalt 2030. aastani võib suurendada tegevuskava tõhusust ja luua tingimused turu suuremaks stabiilsuseks nii erasektori kui institutsiooniliste osalejate jaoks, eelkõige kui viidatakse ka riikide investeerimiseesmärkidele, milles võetakse arvesse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tegevuskavasid. Suurem kindlus investeeringute osas võiks lisaks sellele aidata kaasa 2020. aasta eesmärkide saavutamisele, eelkõige energiatõhususe ja energiasäästu valdkonnas, mille nimel tuleb veelgi suuremaid jõupingutusi teha. Viiteraamistikule tuleks kasuks ka see, kui kaardistataks energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate sektorite pädevused, mis võimaldaks investeeringuid suunata, et tugevdada nende sektorite kasvudünaamikat ja ettevõtjaid;

24.

kutsub eelkõige üles selgelt määratlema vahendeid, millega edendada detsentraliseeritud investeeringuid säästvasse energiasse (sh tarbimise kontrollimine ja taastuvenergia tootmine) ning mis võimaldaksid panustada ressursside tõhusasse kasutamisse, keskkonnahoidliku majanduse arengusse ja keskkonnahoidlike töökohtade loomisesse kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Samuti kutsub komitee üles määratlema täiendava finantsvahendi, mille haldamine toimub detsentraliseeritult, et lihtsustada säästva energia tegevuskavade rakendamist. Lisaks tuleb (majanduslikult ja õiguslikult) toetada taastuvenergia detsentraliseeritud väiketootjaid, sealhulgas kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, eesmärgiga lihtsustada nende jaotusvõrku kaasamist;

25.

soovitab pikendada ja laiendada Euroopa aruka energeetika programmi positiivset kogemust ning selgelt määratleda korra, mille kaudu saada kasu märkimisväärsest rahastamismahust ühtekuuluvuspoliitika raames. Komitee peab muu hulgas vajalikuks eraldada struktuurifondide raames vahendeid, et lihtsustada kohaliku tasandi koostööd, eesmärgiga arendada detsentraliseeritult vähese CO2-heitega ja suure energiatõhususega tehnoloogiaid. Samuti tuleks Euroopa Sotsiaalfondi kasutada sellise personali arendamiseks, kes on võimeline kavandama, juhtima ja osutama tehnilist abi energiaküsimuste valdkonnas nii lahenduste kui ka tehnoloogiate ning rakenduseks vajalike partnerluste seisukohast;

26.

leiab, et kohalikud omavalitsused peavad ka edaspidi kasu saama lihtsustatud juurdepääsust Euroopa Investeerimispanga finantseeringutele säästva energia valdkonnas. Prioriseerida tuleks projekte, mis hõlmavad energiatõhusust ja taastuvenergiat säästva piirkondliku arengu nimel, lihtsustades menetlusi ja soodustades väiksemate omavalitsuste juurdepääsu finantseeringutele;

27.

juhib tungivalt tähelepanu sellele, et riiklikest meetmetest ei piisa energiainfrastruktuuri tõhusaks rahastamiseks, ning teeb seetõttu ettepaneku ulatuslikuma finantstoetuse kohta energiasektori projektidele, eeskätt selleks, et suurendada taastuvenergialahenduste kasutamist, sealhulgas ka hoonete kütmisel ja jahutamisel;

28.

teeb ettepaneku töötada välja tugistrateegia piirkondlike klastrite ja partnerluste loomiseks ning koostööstrateegia juba olemasolevate klastrite ja partnerluste jaoks, mis on ennast mõnes piirkonnas juba tõestanud tõhusa vahendina keskkonnahoidliku ja energiatõhusa energiaturu arendamisel, investeeringute mobiliseerimisel ning erialaoskuste ja töökohtade loomisel;

G.   Teadustegevus, innovatsioon ja rakendamine

29.

nõustub vajadusega edendada Euroopa tasandil innukat pühendumist teadus- ja uuendustegevusele veendumuses, et tõhusamate ja odavamate uuenduslike tehnoloogiate areng võiks aidata luua suuremat kindlust kõnealuses sektoris ning meelitada ligi kapitali, sealhulgas arukama vahendite eraldamisega uue programmi „Horisont 2020” raames;

30.

rõhutab, et uue teadusuuringute programm „Horisont 2020” peab eesmärkide ja prioriteetide osas olema kooskõlas energia tegevuskavaga aastani 2050;

31.

leiab, et teadus- ja uuendustegevust seoses väikesemahulise energiatootmisega tuleks rohkem innustada, nagu väiksemate vooluveekogude, eraisikutele või vähestele majapidamistele mõeldud tuuleenergia, kohaliku päikeseenergia ja soojatootmise eesmärgil võimalike olemasolevate kuumaveeallikate kasutamise puhul;

32.

julgustab pöörama rohkem tähelepanu teadus- ja arengutegevusele ookeanienergia (laienete ja loodete energia) valdkonnas, mis pakub tohutut potentsiaali ohutu, turvalise, ja säästva energiaga varustamisel;

33.

teeb ettepaneku luua korduvalt kasutatavaid mehhanisme, lähtudes eri piirkondade parimatest tavadest, et toetada innovatsiooniklastrite, piirkondlike energiaalaste innovatsiooniplatvormide ning teiste avaliku ja erasektori partnerluste loomist kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, akadeemilise maailma ja tööstuse vahel. Sellised partnerlused võiksid olla olulisteks vahenditeks piirkondliku arengu ja kohaliku majanduse arengu jaoks, et tagada uuenduste ja tehnoloogiate parem kohandatavus, kättesaadavus ja ökonoomsus kohalikul tasandil;

34.

on seisukohal, et põllumajandus- ja metsanduspoliitikat mõjutab tegevuskava suurel määral ning et seetõttu on vajalik toetada uurimistegevust, mis võimaldaks nende sektorite kohanemist ja arengut suurema jätkusuutlikkuse saavutamiseks;

35.

soovitab edendada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia osatähtsust uuenduste kasutuselevõtu tegurina, samuti teabe levitamisel ning energiatarbimisega seonduvate probleemide lahendamisel sellistes strateegilistes sektorites nagu arukad linnad, mis sisaldavad säästvat liikuvust, arukaid energiavõrke ning säästvat ehitustegevust käsitlevaid poliitikameetmeid;

36.

teeb ettepaneku, et eelkõige liikmesriigid rõhutaksid teadusuuringute ja spetsialistide väljaõppe tähtust, et nad saaksid nii kasutada kvalifitseeritud tööjõudu ja asjakohaseid õppeprogramme, et viia läbi innovatsiooni ja rakendada strateegilisi kavasid;

H.   Siseturg ja rahvusvaheline turg

37.

rõhutab kiireloomulist vajadust viia 2014. aastaks lõpule energia siseturg, et tagada energiavarustus taskukohaste hindadega, kaotada 2015. aastaks teatud liikmesriikide energiaisolatsioon, viia läbi ressursside õiglane tasakaalustamine piirkondade vahel ning stabiliseerida ja parandada Euroopa energiamajanduse raamtingimusi;

38.

soovitab CO2 heitkogustega kauplemise süsteemi edasi arendada ja menetlust, mille raames eraldatakse tasuta heitekvoote, põhjalikult muuta, kuna praegusel kujul õõnestab see CO2 heitkogustega kauplemise süsteemi regulatiivset eesmärki sertifikaatide hinna liiga madalal hoidmise tõttu. Sealjuures tuleb arvesse võtta ettevõtete olukorda, kes tegutsevad maailmaturul ja kelle konkurentsivõime võiks olla kahjustatud kasvuhoonegaaside heite ülekandumisest kolmandatesse riikidesse.

Brüssel, 10. oktoober 2012

Regioonide Komitee president

Ramón Luis VALCÁRCEL SISO


(1)  COM(2011) 112 final.

(2)  COM(2011) 109 final.


18.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 391/21


Regioonide Komitee arvamus „Kliimamuutustega kohanemine ja piirkondlikud lahendused: rannapiirkonnad”

2012/C 391/05

REGIOONIDE KOMITEE

on veendunud, et rannikualade kohanemist on nii majanduslikust kui ka sotsiaalsest seisukohast oluline edendada, sh kui arvestada sellega, kui palju läheks maksma tegevusetus, ja seda hoolimata mõnedes euroala riikides püsivast riigieelarvekriisist; leiab, et ELi tulevane kohanemisstrateegia peab olema piisavalt üksikasjalik, et võtta arvesse piirkondlikke eripärasid;

tunnistab, et rannikualade integreeritud majandamise vahend (ICZM) on väga oluline selleks, et lihtsustada poliitika integreerimist rannikualadel, eelkõige küsimustes, mida ei ole veel täielikult reguleeritud, näiteks erosioon, kliimamuutustega kohanemine ja keskkonnahoidlik infrastruktuur; samuti selleks, et toetada kohalike osalejate piirkondlikku koostööd selliste algatuste abil nagu Sardiinia harta Vahemere piirkonnas;

rõhutab, et selliste vahendite loomine, mille abil on võimalik hinnata kohanemise kulu ja sellest saadavat kasu, võib anda tõhusa impulsi nendele kohalikele ja piirkondlikele protsessidele, mis on kohapealse kavandamise ja rakendamise aluseks, ning luua tingimused majanduslikult tõhusamate strateegiate kujundamiseks;

kordab, et Euroopa ja rahvusvahelistes kliimaalastes läbirääkimistes tuleks komiteega korrapäraselt konsulteerida ja loodab seega, et (i) ta kaasatakse ELi kliimamuutustega kohanemise töörühma, kus keskendutakse püsivate ebasoodsate tingimustega, sh kliimamuutuste mõju all kannatavatele aladele, mis hõlmavad seega rannikualasid, saari, mägipiirkondi ja äärepoolseimaid piirkondi, ning et (ii) talle antakse kohanemiskomitees vaatleja staatus.

Raportöör

Ugo CAPPELLACCI (IT/EPP), Sardiinia autonoomse maakonna president

Viitedokument

Eesistujariigi Küprose konsulteerimistaotlus

I   POLIITILISED SOOVITUSED

REGIOONIDE KOMITEE

A.   Kliimamuutustega kohanemine ja selle kohalik mõõde

1.

rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid nii kavandamise kui ka elluviimise etapil osalema proaktiivselt kliimamuutustega kohanemise ja kohanemisvõimaluste (adaptation assessment) kindlakstegemise (1)  (2) protsessis. Seetõttu kordab (3) komitee, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on esmatähtis roll kliimamuutuste mõjuga tegelemisel, väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa (4) ja maailma tasandil (5) on seda rolli tunnistatud ning kutsub üles lisama selle selgesõnaliselt ka ELi tulevasesse kohanemisstrateegiasse;

2.

tuletab meelde, et kliimamuutused ja nende tagajärjed on lähiaastatel üks tõsisem Euroopa Liidu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ees seisev probleem. Selles kontekstis peaks prioriteediks olema vajalike sammude astumine, et võimalikult palju püüda piirata keskmise temperatuuri tõusu maailmas (leevendamine), kuid samas valmistada eri tasandeid ette vältimatuteks muutusteks (kohanemine);

3.

toetab Rio+20 konverentsi järeldusi, et kliimamuutustega kohanemine on viivitamatu ja kiire ülemaailmne prioriteet ning et looduskatastroofide riski vähendamise ja kliimamuutustega kohanemise strateegiaid tuleb paremini integreerida ja kooskõlastada (6). Komitee rõhutab siiski, et selle ülemaailmse prioriteedi täitmise kohustus langeb kohalikule tasandile, sest kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused vastutavad katastroofidega tegelemise ja nende ärahoidmise eest ning nende mõjud keskkonnale, majandusele, sotsiaalsele struktuurile ja kannatanud kogukonna kultuurilisele identiteedile on samuti kohaliku tasandi küsimused;

4.

leiab, et kohalikul tasandil peaks kohanemise all mõtlema mitte ajutist vastust ühele üleskutsele, vaid pigem järkjärgulist ja jätkusuutlikku kohanemist mitme omavahel seotud teguriga. Komitee toetab seega komisjoni seadusandlikku ettepanekut aastateks 2014–2020, mille kohaselt kliimamuutustega kohanemine peab olema oluline osa ühise strateegilise raamistiku viies fondis nimetatud partnerluslepingutest ja rakenduskavadest, kooskõlas säästva arengu põhimõtetega ja võrdsel positsioonil nii keskkonnakaitse, ressursitõhususe, kliimamuutuste leevendamise, vastupanuvõimega katastroofide suhtes ning riskiennetuse ja -juhtimisega (7);

5.

märgib, et kliimamuutuste mõju on varieeruv nii kohas kui ka ajas, mistõttu ühised kohanemislahendused on harva tõhusad. Komitee leiab seetõttu, et ühised strateegiad ja igal juhul kasulikud meetmed, mida jagavad mitmed liikmesriigid, tuleks integreerida kohalikul ja piirkondlikul tasandil tehtud hinnangutel põhinevatesse ning meetme, ulatuse (astme) ja kulutasuvuse alusel diferentseeritud strateegiatesse;

6.

võtab teadmiseks kliimamuutuste mõju suuri kulusid ja märgib samas, et piirkondlikud omavalitsused kandsid aastatel 1998–2015 umbes ühe kolmandiku Euroopa ranniku kaitse kuludest (8). Komitee kordab (9), et kliimamuutustega kohanemise rahastamine on jätkuvalt otsustav ja tähtis tegur meetmete kohaldamisel kohalikul tasandil;

B   Kliimamuutustega kohanemise olulisus ja eripära rannikualadel

7.

rõhutab rannikualade haavatavust kliimamuutuste suhtes  (10), sest nad on juba majandustegevuse, infrastruktuuri ja linnakeskuste koondumise tõttu tugeva surve all. 12 % vähem kui 10 km rannikust asuvast Euroopa rannikualast on 5 meetrit merepinnast allpool ja on seega suurel määral ohustatud üleujutustest, samas kui 20 % rannikust kannatab tõsiste erosiooniprobleemide all ja kaotab u 15 km2 maad aastas (11). 2000.–2006. aastal peeti rannikualade ökosüsteemi hävimise peamiseks põhjuseks erosiooni (65 % maa kaotusest) (12), samas kui mõningate hinnangute kohaselt võib aastaks 2100 kaduda 1995. aastaga võrreldes 35 % ELi märgaladest (13);

8.

märgib, et mõju laad varieerub piirkonniti oluliselt. Läänemeres võib vee temperatuuri eeldatava tõus mõjutada merefaunat. Põhjamere ja Atlandi ookeani rannikualad on aga meretaseme tõusu tõttu vastuvõtlikumad üleujutustele. Vahemere piirkonna suurimad ohud on erosioon ja magevee puudus, kuna põhjavette satub üha rohkem soolast vett ja põuaperioodid pikenevad. Erosioon on probleemiks ka Musta mere piirkonnas, samas kui äärepoolsemad piirkonnad on tavaliselt avatud kõikidele mõjudele – alates üleujutustest kuni põua ja selliste äärmuslike nähtusteni nagu keeristormid (14). Mõju varieerub mitte ainult haavatavuse ja looduslike süsteemide reageerimisvõime, vaid ka inimloodud süsteemide struktuuri poolest, näiteks selle poolest, kuidas on korraldatud tervishoiusüsteemid ja looduskatastroofide, sh tsunamide ohu vähendamise (või vastava hoiatuse) mehhanismid;

9.

rõhutab probleemi mõõdet Euroopa Liidu tasandil, sest 22 liikmesriigis on 447 rannikuala ja 6 peamist mereala. Nendes piirkondades elab 41 % Euroopa elanikkonnast, mis vastab 41 %-le ELi aktiivsest elanikkonnast (15). Nende 22 rannikualadega liikmesriigi sisemajanduse koguproduktist (SKP) 35 % ehk 3,5 triljonit eurot on toodetud 50 km raadiuses rannikust ja selle materiaalse vara väärtus, mis asub 500 m kaugusel rannikust, on hinnanguliselt 500–1 000 miljardit eurot (16). Kõik see rõhutab rannikualade olulisust seoses tootmise ja nende majandusliku ja sotsiaalse väärtusega piirkonna arengu ja ühtekuuluvuse jaoks. Need on väärtused, mida tuleb tingimata kliimamuutustega kohanemise protsessis hoida ja veelgi tugevdada;

10.

on seega veendunud, et rannikualade kohanemist on nii majanduslikust kui ka sotsiaalsest seisukohast oluline edendada, sh kui arvestada sellega, kui palju läheks maksma tegevusetus, ja seda hoolimata mõnedes euroala riikides püsivast riigieelarvekriisist. Hiljutised uuringud (17) näitavad, et lisakaitse puudumine 1995. aasta olukorraga võrreldes põhjustab ELile ajavahemikus 2041–2070 aastas 11,7 miljardit eurot kahju ja ajavahemikul 2071–2100 aastas 17,4 miljardit eurot kahju. Igal aastal üleujutuste ohus elavate inimeste arv võib neil võrdlusperioodidel suureneda u 40 000–80 000 võrra. Kliimamuutustega kohanemise aastakulu hinnatakse aga perioodil 2041–2070 u 1 miljardile eurole ja perioodil 2071–21000,7 miljardile eurole, mis näitab seega, et kohanemisest saadav kasu on palju suurem kui tegutsematuse kulu. Komitee märgib ära ka samas uuringus toodud väite, et rannikualade sotsiaal-majandusliku arengu ja seega kaitstavate kaupade ja investeeringute suurema väärtuse tõttu on kohaneda vaja ka kliimamuutustest sõltumata;

11.

rõhutab ka seda, et nii kliimamuutustega kohanemisest kui ka selle tekitatud kahjudest tulenevad kulud varieeruvad liikmesriigiti sõltuvalt nende SKP-st märkimisväärselt ning et just saared peavad oma geograafilise eripära tõttu kandma kohapeal meetmete elluviimisel suuremaid kulusid;

12.

rõhutab, et rannikualadel on olulisi looduslikke elupaiku ja need alad aitavad kaitsta bioloogilist mitmekesisust,  (18) maastikku, selliseid tundlikke ökosüsteeme nagu märgalad, ja kasutada nende ökosüsteemide teenuseid, mille kaitsest sõltub nende piirkondade majanduslik atraktiivsus ja jätkusuutlikkus ning kultuuriline identiteet. Lisaks märgib komitee, et suurt hulk ranniku- (19) ja merealadest on võrgustiku NATURA 2000 kaitse all;

13.

rõhutab rannikualade kohanemise keerukust ja valdkondadevahelisust. Need piirkonnad on nimelt maapealsete (linnakeskused, tööstus, põllumajandus, metsad, jõed) ja meresüsteemide (kalandus, vesiviljelus, sadamad, meretransport, turism) ristteel. Lisaks sellele on nende haldusvolitused (seoses nt üleujutusohu, joogiveega varustamise ja maakasutusega) sageli mitme valitsemistasandi vahel jagatud (20);

C   Euroopa lähenemisviis, subsidiaarsus ja proportsionaalsus

14.

kiidab komisjoni kavatsust määrata Euroopa Liidu tasandil kindlaks integreeritud strateegia ja ühised kohanemisvahendid ning on veendunud, et ELis juba kohaldatav ja edaspidine lähenemisviis kliimamuutustele võib pakkuda liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste meetmetele lisaväärtust, ilma et sellega rikutaks subsidiaarsuse põhimõtet, sh arvestades asjaolu, et kliimamuutustel on piiriülene mõju;

15.

leiab siiski, et ELi tulevane kohanemisstrateegia peab olema piisavalt üksikasjalik, et võtta arvesse piirkondlikke eripärasid seoses järgnevaga: (i) mõju laad; (ii) ohustatuse aste ja pikaajalised mõjud; (iii) majanduslikud tingimused (näiteks ohustatud kaubad ja ressursid); (iv) sotsiaalne struktuur (näiteks elanikkonna tihedus ja inimloodud süsteemide võimsus); (v) struktuurilised omadused (näiteks kui tegemist on ääremaaga või ebasoodsate tingimustega alaga, mis on väga haavatav kliimamuutustele. See on lisaks mägipiirkondadele omane ka rannikualadele, saartele ja äärepoolseimatele piirkondadele (21));

16.

märgib ka, et tulevases strateegias tuleks teha kindlaks kohanemismeetmed, mis koos rahastamisvahenditega on piisavalt paindlikud, et sobituda ühelt poolt piirkondlike eripäradega ning teiselt poolt kohanemisprotsessi pideva arenguga. Sellised meetmed peavad ka olema kooskõlastatud leevendusmeetmetega, et vältida halvasti kohanemist, mis võib suurendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid või ohustatust;

17.

leiab, et Euroopa Liidu ülesanne peaks rannikualade kliimamuutustega kohanemise konkreetsel juhul olema keskenduda järgmistele algatustele: (i) eri valitsemistasandite kooskõlastamine ja koostöö seal, kus mõjul või meetmetel on piiriülene mõõde; (ii) koolitus; (iii) teadmistepagasi loomine puuduste kõrvaldamiseks, mis rannikualade puhul nõuab sageli keerukat dünaamikat ja valdkondadevahelist lähenemisviisi; (iv) teadmiste, heade tavade ja edulugude levitamine; (v) tehniline ja rahaline tugi kohalike ja piirkondlike integreeritud kohanemisstrateegiate koostamiseks ja elluviimiseks; (vi) uuenduslike kohanemistehnoloogiate uurimine ja arendamine; (vii) makropiirkondade tasandil kliimamuutustega kohanemise jaoks piiriüleste koostööprogrammide koostamine ja neile tehnilise ja rahalise toe pakkumine;

18.

leiab ka, et komisjonil peaks paljude Euroopa fondidest kaasrahastatavate uurimis- ja investeerimisprojektide kooskõlastamisel ja hindamisel olema keskne roll, et vältida dubleerimist, suurendada koostoimet ning toetada parimate lahenduste ja vahendite ulatuslikku levitamist ja rakendamist. Seejuures peaks Euroopa Komisjon hoolitsema naaberriikide või rannapiirkondade ühismeetmete omavahelise kooskõlastamise ning ühiste uurimis- ja investeerimisprojektide elluviimise eest;

19.

kordab (22), et tuleb püüelda selle poole, et Euroopa Liidu poliitika, eriti keskkonnapoliitika, oleks sidusam. Komitee märgib, et kliimamuutustega kohanemise meetmed võivad seada ohtu näiteks elupaikade (92/43/EMÜ) ja linnudirektiivi (79/409/EMÜ) kohaldamise, eriti kui need on seotud infrastruktuuriga. Sellega seoses rõhutab komitee, kui oluline on luua tõhusad ja läbipaistvad kohalikud kooskõlastamismehhanismid, millega saaks määratleda parandus- ja/või kompensatsioonimeetmed nende ELi jaoks oluliste alade jaoks, mis kannatavad kohanemismeetmete negatiivse mõju või nendest tuleneva kahju all;

20.

tunnistab, et rannikualade integreeritud majandamise vahend (ICZM) on väga oluline selleks, et lihtsustada poliitika integreerimist rannikualadel, eelkõige küsimustes, mida ei ole veel täielikult reguleeritud, näiteks erosioon, kliimamuutustega kohanemine ja keskkonnahoidlik infrastruktuur; samuti selleks, et toetada kohalike osalejate piirkondlikku koostööd selliste algatuste abil nagu Sardiinia harta Vahemere piirkonnas (23). Komitee tervitab seega 2002. aasta soovituse läbivaatamist, mille käigus võetakse arvesse omavahel seotud valdkondadega Euroopa poliitilist raamistikku, mis on viimastel aastatel mere- ja rannikualade haldamiseks kujundatud (24). Komitee loodab sellega seoses, et läbivaatamine annab võimaluse keskenduda kohanemisprotsessis rohkem ICZM-i vahendile;

21.

väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Liidu rahaline toetus suureneb oluliselt järgmises mitmeaastases finantsraamistikus 2014–2020, kusjuures vähemalt 20 % on eraldatud kliimameetmete kogukulude katmiseks; kuid rõhutab vajadust tagada, et rahastamisvolitused oleksid eri valitsemistasandite vahel õiglaselt ja realistlikult jaotatud, nii et mh võetaks arvesse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste praegusi majanduslikke raskusi ja peetaks kinni komplementaarsuse ja täiendavuse põhimõttest. Samuti tuleb lihtsustada alternatiivsete vahendite määratlemist;

22.

kordab sellega seoses ettepanekut (25), et osa Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemist saadud tulust tuleks anda kohanemis-(ja leevendus-)meetmete elluviimiseks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste käsutusse. Samuti soovib, et komisjon koostaks soovitused erasektori, sh kindlustusseltside kaasamiseks ohtude hindamisse ja nende jagamisse ning teadlikkuse tõstmisse;

D   Väljakutsetele vastamise ja kliimamuutustega kohanemise lahenduste väljapakkumise tingimused

23.

rõhutab, kui oluline on kohanemisprotsessi käsitleda mitte ainult kulude seisukohast, vaid samuti ja just eelkõige silmas pidades võimalusi ja kasu, mida sellest saadakse võrreldes tegevusetusega, ning kutsub üles (26) kaaluma seda kui ühte võimalikku vahendit konkurentsivõimelise ja keskkonnahoidliku piirkondliku majanduse arendamiseks. Komitee toonitab siiski, et eelduseks on kliimamuutuste ohtudest ja mõjust teadlik kohalik omavalitsus, kes vastutab nende meetmete eest, mis tuleb vastu võtta ja kes on võimeline kohalikul tasandil poliitikat ja meetmeid integreerima ning kasutama ära olemasolevaid rahastamisvõimalusi;

24.

märgib, et kuigi mõnedel piirkondadel on kliimamuutustega tegelemisel aktiivne roll, on olemas üldine oht, et probleemi ulatusest ei olda piisavalt teadlikud. Seetõttu peab ta oluliseks korraldada teabekampaaniaid põhjusliku seose näitamiseks kliimamuutuste ja kohapeal lahendamist vajavate probleemide vahel, mille näiteks võib tuua veepuuduse, veepiiri taandumise, kuumalained, üleujutused ja maalihked. Samuti võiks anda teavet ja tuua konkreetseid edunäiteid olemasolevate kohanemis- ja leevendusvahendite kohta (27);

25.

peab väga oluliseks Euroopa Sotsiaalfondi kasutamist selleks, et luua kohalikul ja piirkondlikul tasandil nii avalikus kui ka erasektoris kohanemise haldamiseks vajalik suutlikkus ja paindlikkus. Näiteks tuleks tugevdada kohalikku valitsemist, et integreerida kohanemisstrateegiad tema pädevusse kuuluvate valdkondade poliitikasse või selleks, et toetada asjakohaste kohalike ja piirkondlike õigusaktide koostamist. Teiselt poolt peavad erasektori kavandamis- ja ehitusvolitused vastama integreeritud valdkondadevahelisest poliitikast tulenevatele uutele vajadustele (28);

26.

kutsub komisjoni üles ka üksikute projektidega saadud kogemustele tuginedes täiustama ja arendama edasi (i) kaardistamisinstrumente, et oleks piisavalt ulatuslikke geograafilisi andmeid ja teavet otsustusprotsesside toetamiseks kohalikul ja piirkondlikul tasandil; (ii) selge ja ühine viiteraamistik haavatavuse, mõju ja ohtude hindamiseks; (iii) suunised kohalike kohanemisstrateegiate kujundamiseks rannikualadel, milles võetakse arvesse vajalikku valdkondadevahelist lähenemisviisi ja mitmetasandilise valitsemise aspekte;

27.

peab eriti asjakohaseks töötada välja rannikualade haavatavuse näitajad ja määratleda nendel põhinevad vahendid haavatavuse analüüsimiseks. Lisaks sündmuste toimumise aja ennustamisele ja kohanemissuutlikkuse näitamisele võivad need näitajad ka hõlbustada kohaliku tasandi tegevusprioriteetide määratlemist, nii et ressursse saaks koondada sinna, kus neid kõige rohkem vaja on;

28.

kiidab selliste teabeplatvormide arendamist nagu CLIMATE-ADAPT, kuid rõhutab, et nende sisu tuleks ühise keskkonnateabesüsteemi (SEIS) (29) põhimõtete kohaselt lõppkasutajatele kättesaadavamaks muuta, näiteks tõlkides teabe piisavalt paljudesse keeltesse. Lisaks võiks kaaluda seda, et luua platvormis eraldi osa kohalikul ja piirkondlikul tasandil kliimamuutustega kohanemise rahastamise kohta ja investeeringute andmebaas;

29.

märgib, kui oluline on teadusuuringuid rohkem ära kasutada, viies need paremini kooskõlla kohaliku ja piirkondliku poliitika vajadustega, näiteks nii, et töötatakse välja kohanemisstrateegiad ja meetmed, mis on majanduslikult tõhusad, sest need on kavandatud kohalike ja piirkondlike eripärade järgi. Samuti on vaja hõlbustada teadusringkondade, poliitikute ja võimalusel kodanikuühiskonna dialoogi- ja/või partnerlusmehhanismide loomist ja kui need on juba olemas, siis tugevdamist, nt osaledes koos Euroopa Liidu projektides;

30.

kordab (30), kui oluline on rannikualade jaoks vastu võetud poliitikameetmete kooskõlastamine, nagu ka teadusuuringud, mille eesmärk on hinnata mõjusid äärepoolsemates piirkondades või piirialadel, et probleemi ei kantaks lihtsalt ühelt territoriaalselt üksuselt üle teisele. Kaasav lähenemisviis nende meetmete kindlakstegemisel ja kõigi peamiste osaliste osalemine võib hõlbustada territoriaalselt sidusate meetmete rakendamist;

31.

leiab, et kliimamuutustega kohanemise kulud ja võimetus mõista selle võimalikku potentsiaali ja kasu on oluline takistus kohalike strateegiate ettevalmistamisel ja eriti nende rakendamisel. Komitee rõhutab seega, et selliste vahendite loomine, mille abil on võimalik hinnata kohanemise kulu ja sellest saadavat kasu, võib anda tõhusa impulsi nendele kohalikele ja piirkondlikele protsessidele, mis on kohapealse kavandamise ja rakendamise aluseks, ning luua tingimused majanduslikult tõhusamate strateegiate kujundamiseks;

32.

on veendunud, et ka siis, kui on olemas suutlikkus, teadlikkus ja piisav teaduslik tugi, takistab rahaliste ressursside puudumine kohalikul ja piirkondlikul tasandil tõhusate meetmete võtmist. Seetõttu leiab komitee, et asju tuleks korraldada nii, et kohalikke meetmeid saaks rahastada otse sellistest partnerlusvahenditest nagu LIFE+ ja programm „Horisont 2020”, et luua sellised turupõhised vahendid nagu ökosüsteemi teenuste eest maksmine või kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemisest saadav tulu, ning sellised maksuvahendid nagu maksustiimulid;

33.

märgib, et kohanemismeetmed tuleb muuta paindlikumaks, näiteks eelistades tagasipööratavaid strateegiaid, mis sisaldavad pigem nö pehmeid meetmeid kõvade meetmete asemel (näiteks suurte marginaalsete meetmetega võrreldes tõhusam hoiatussüsteem) või edendades keskkonnahoidlike infrastruktuuride arengut, mille eesmärk on looduslike elupaikade taastamine ja mis on kohandamisel kohaldatava ökosüsteemi põhise lähenemisviisi aluseks;

34.

toob sellega seoses välja, et ICZM muutus 2011. aasta märtsis, kui jõustus Barcelona konventsiooni ICZM-i käsitlev protokoll, Vahemere piirkonna liikmesriikide jaoks kohustuslikuks, ja et protokollis viidatakse ranniku säästva arengu tagamisel just ökosüsteemil põhinevale lähenemisviisi kasutamisele (31). Komitee märgib ka, et ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegias (32) peetakse ökosüsteemil põhinevaid lähenemisviise kulutõhusateks alternatiivideks kohanemise ja leevendamise tehnoloogilistele lahendustele ning ootab seetõttu huviga, milline võiks olla tulevase ELi keskkonnahoidliku infrastruktuuri strateegia panus kohanemisprotsessi rannikualadel;

E   Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste institutsiooniline panus ja rahvusvaheline koostöö

35.

kutsub komisjoni üles konsulteerima eelnevalt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajatega, et veenduda ELi kohanemisstrateegia ettepaneku kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja selle piisavas ja üksikasjalikus rõhuasetuses kohalikule tasandile, eelkõige pidades silmas kõige haavatavamaid piirkondi, nagu rannikualad, saared ja mägipiirkonnad;

36.

on veendunud, et komiteel võib olla aktiivne roll selliste teabeplatvormide arendamisel nagu CLIMATE-ADAPT ja OURCOAST, eelkõige aidates nende platvormide sisu paremini kohalikele vajadustele ja eripäradele kohandada ning suurendada seega kasutegurit teabe levitamisel kohalikes ja piirkondlikes omavalitsustes;

37.

kordab (33), et Euroopa ja rahvusvahelistes kliimaalastes läbirääkimistes tuleks komiteega korrapäraselt konsulteerida ja loodab seega, et (i) ta kaasatakse ELi kliimamuutustega kohanemise töörühma, kus keskendutakse püsivate ebasoodsate tingimustega, sh kliimamuutuste mõju all kannatavatele aladele, mis hõlmavad seega rannikualasid, saari, mägipiirkondi ja äärepoolseimaid piirkondi, ning et (ii) talle antakse kohanemiskomitees vaatleja staatus (34);

38.

on veendunud, et piirkonnad peavad olema solidaarsemad ja rohkem omavahel suhtlema, et nii Euroopa Liidu kui ka rahvusvahelisel tasandil oleks võimalik kasutada teadmisi ja kogemusi, mille kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on saanud kohanemisprotsessi käigus. Komitee toetab seega algatusi, millega kehtestatakse kohalikele omavalitsustele ühised kohustused, näiteks Durbani kliimamuutustega kohanemise harta, milles edendatakse selliseid uuenduslikke partnerlusi nagu territoriaalne lähenemisviis kliimamuutustele (35), või mille eesmärk on luua võrgustik keskkonnahoidlike tehnoloogiate levitamiseks, sellel alal koostöö tegemiseks ja kogemuste jagamiseks, nagu kliimatehnoloogia keskus ja võrgustik (36).

Brüssel, 10. oktoober 2012

Regioonide Komitee president

Ramón Luis VALCÁRCEL SISO


(1)  IPCC, 2012: „Managing the Risks of Extreme Events and Disasters to Advance Climate Change Adaptation. A Special Report of Working Groups I and II of the Intergovernmental Panel on Climate Change”.

(2)  :„The practice of identifying options to adapt to climate change and evaluating them in terms of criteria such as availability, benefits, costs, effectiveness, efficiency, and feasibility”; : „In human systems, the process of adjustment to actual or expected climate and its effects, in order to moderate harm or exploit beneficial opportunities. In natural systems, the process of adjustment to actual climate and its effects; human intervention may facilitate adjustment to expected climate” (mõisted allmärkuses 1 viidatud mõistestikust).

(3)  CdR 118/2007 fin, CdR 72/2009 fin.

(4)  COM(2007) 354 fin; COM(2009) 147 fin, Regioonide Komitee ja ÜRO Keskkonnaprogrammi vahel 21. juunil 2012 sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandum.

(5)  Canúni kokkulepped, 2010: http://cancun.unfccc.int/.

(6)  „The Future We Want”, 19. juunil 2012 Rio+20 konverentsil vastu võetud dokument.

(7)  COM(2011) 615 final/2, 14. märts 2012.

(8)  Policy Research Corporation (2009), „The economics of climate change adaptation in EU coastal areas”.

(9)  CdR 72/2009 fin.

(10)  Rannikuala on määratletud kui kolmanda taseme territoriaalüksus (NUTS3), millel on rannikujoon ja mille elanikkonnast vähemalt pool elab vähem kui 50 km kaugusel merest. Ka Hamburg on rannikuala, kuigi ta ei vasta nendele kriteeriumidele, sest teda mõjutab oluliselt mere lähedus.

(11)  Euroopa Keskkonnaameti andmed ja ettevõtte Policy Research Corporation projekt Eurosion (2009), „The economics of climate change adaptation in EU coastal areas”.

(12)  Euroopa Keskkonnaamet (2010), „10 Messages for 2010 – Coastal ecosystems”.

(13)  Brown S., Nicholls R.J., Vafeidis A., Hinkel J., ja Watkiss P. (2011). Euroopa Teadusfondi hinnangul kaob kliimamuutuste tõttu Atlandi rannikul 17 %, Vahemere rannikul 31–100 % ja Läänemere rannikul 84–98 % märgaladest (allikas: Euroopa Komisjon, keskkonna peadirektoraat (2012), „LIFE and coastal management”).

(14)  Policy Research Corporation (2009), „The economics of climate change adaptation in EU coastal areas”.

(15)  , peatükk 13 „Coastal regions”.

(16)  Policy Research Corporation (2009), „The economics of climate change adaptation in EU coastal areas”.

(17)  ClimateCost (the Full Costs of Climate Change): http://www.climatecost.cc/home.html. In Brown S., Nicholls R.J., Vafeidis A., Hinkel J., and Watkiss P. (2011). Andmed viitavad stabiliseerimisstsenaariumile ENSEMBLES E1 (van der Linden ja Mitchell, 2009: Lowe et al., 2009a), kus eeldatakse, et meretase tõuseb 2050. aastaks 18 cm ja 2080. aastaks 26 cm ning et temperatuur tõuseb tööstuseelsete tasemega võrreldes vähem kui 2 °C ehk et praegu rakendatav globaalne poliitika kliimamuutuste leevendamiseks on tõhus. Sellise stsenaariumiga on võimalik saavutada parem kulutõhusus.

(18)  Elupaikade direktiivi lisades on 50 rannikualade elupaiga tüüpi ja 150 liiki (lisaks lindudele), mis eelistavad ranniku ökosüsteemi (allikas: Euroopa Keskkonnaamet (2010), „10 Messages for 2010 – Coastal ecosystems”).

(19)  Euroopa Keskkonnaamet (2010), „10 Messages for 2010 – Coastal ecosystems”.

(20)  Policy Research Corporation (2009), „The economics of climate change adaptation in EU coastal areas”.

(21)  CdR 89/2012 fin.

(22)  CdR 118/2007 fin.

(23)  Algheros Sardiinias 2008. aasta juulis kokku lepitud hartas määratletakse kindlaks ICZM-i algatuste (ICZM Mediterranean Dialogue) dialoogi- ja mõttevahetusvõrgustiku põhimõtted ja eesmärgid Vahemere piirkonnas.

(24)  Eelkõige Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika (COM(2007) 575) ja merekeskkonna strateegia raamdirektiiv (2008/56/EÜ).

(25)  CdR 269/2011 fin; CdR 5/2011 fin; CdR 245/2010 fin; CdR 72/2009 fin.

(26)  CdR 118/2007 fin.

(27)  Üks globaalse kampaania „Making Cities Resilient – My City is Getting Ready” (www.unisdr.org/campaign) konkreetne tulemus on brošüür „How To Make Cities More Resilient”, mis on suunatud just kohalike omavalitsuste juhtidele ja milles on struktureeritud sissejuhatus riskide vähendamisse ja reageerimisvõimesse, kuid milles on ka toodud heade tavade näiteid ja tutvustatud praegu olemasolevaid vahendeid.

(28)  CdR 72/2009 fin.

(29)  Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ühise keskkonnateabesüsteemi (SEIS) väljakujundamine”, COM (2008) 46 final.

(30)  CdR 118/2007 fin.

(31)  Euroopa Keskkonnaamet (2010), „10 Messages for 2010 – Coastal ecosystems”.

(32)  COM(2011) 244 final.

(33)  CdR 269/2011 fin.

(34)  Kohanemiskomitee (Adaption Committee) loodi Canúni kokkulepetega selleks, et pakkuda ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osalistele tehnilist tuge, juhendamist, jagada teavet ja häid tavasid ning luua koostoimet.

(35)  Territorial Approach to Climate Change – TACC.

(36)  Climate Technology Centre and Network: http://unfccc.int/ttclear/jsp/CTCN.jsp.


18.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 391/27


Regioonide Komitee arvamus „ELi kliimamuutusi käsitlevad piirkondlikud strateegiad, mis on koostatud mägipiirkondade näitel”

2012/C 391/06

REGIOONIDE KOMITEE

märgib mägipiirkondade suurt tundlikkust kliimamuutustele ja pooldab kliimamuutustega kohanemise strateegia tõhusamat integreerimist ulatuslikumasse projekti, et suurendada individuaalset ja kollektiivset vastupanujõudu, ning mille raames võetakse arvesse ka kõiki kriitilisi keskkonna-, energia- ja sotsiaalseid tegureid, mis on omavahel vältimatult seotud;

märgib, et 2013. aastal töötab Euroopa Liit välja kohanemisstrateegia ning peab esmatähtsaks, et see üldstrateegia hõlmaks piirkondlikku ja kohalikku mõõdet, vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 174. Soovitav oleks näha selles Euroopa kohanemisstrateegias ette konkreetselt mägipiirkondadele pühendatud peatükk;

juhib tähelepanu asjaolule, et kuna mägipiirkondade haavatavus süveneb lähikümnenditel veelgi, on vaja teadusuuringute intensiivistamist ja asjakohast teabevahetussüsteemi. On oluline, et kliimamuutustega kohanemisele pühendatud vahendid oleksid selgelt kavandatud Euroopa Liidu eelarves 2014–2020. nõuab kliimamuutustest tulenevate uute probleemide tõttu selliste poliitikameetmete ettenägemist, mille eesmärk on tõhustada eriti haavatavates piirkondades üldhuviteenuste osutamist ja juurdepääsu nendele;

märgib, et paljud mägipiirkonnad on juba hakanud arendama kohanemisstrateegiaid. Kiirelt tuleb kooskõlastada eesmärgid ja analüüsida tulemusi. Tuleb ühtlustada need keskkonnaalgatused, mis praegu on hajutatud paljude mägipiirkondade eri ühingute, uurimisinstituutide ja haldusasutuste vahel.

Raportöör

Luciano CAVERI (IT/ALDE), Valle d’Aosta autonoomse maakonna volikogu liige

Viitedokument

Omaalgatuslik arvamus

I.   POLIITILISED SOOVITUSED

REGIOONIDE KOMITEE

Üldised märkused

1.

märgib, et viimastel aastatel on nii Euroopa Liidus kui ka mujal lisandunud palju teaduslikku kirjandust, arvukalt poliitilisi dokumente ja teaduslikke projekte, milles rõhutatakse mägipiirkondade suurt tundlikkust kliimamuutustele, kuna piiratud alal esinevad korraga mitmesugused loodustingimused, mis tulenevad õhuvoolude kõrgusest, nendega kokkupuute ulatusest ja nende mõjust. Ka valitsustevahelise kliimamuutuste rühma arvates kuuluvad mägipiirkonnad kliimamuutuste suhtes eriti tundlike piirkondade (hot–spot) hulka. Lisaks sellele on Agenda 21 spetsiaalselt mägipiirkondadele pühendatud peatüki 13 (ÜRO keskkonna- ja arengukonverents Rios 1992) punktis 4 kinnitatud, et mägipiirkonnad on kliimamuutuste suhtes kõige tundlikumad – küsimus, mis jääb aktuaalseks ka 2012. aasta juunis toimuva konverentsi Rio+20 raames. Mägipiirkondades on Euroopas kõige rohkem metsi. Seepärast toimivad nad suurtes kogustes süsinikudioksiidi sidujatena, aidates lisaks parandada õhukvaliteeti, leevendades saaste kahjulikku mõju. Samuti pakuvad nad suuri vee- ja maastikuressursse. Kuid mägipiirkonnad on kliimamuutuste ees haavatavad. Mägipiirkonnad on mererannikute kõrval ühed olulisemad turismipiirkonnad tänu oma kliimale, bioloogilisele mitmekesisusele, maastikurikkusele, veevarudele, kultuurile, arhitektuurile, traditsioonidele ja tavadele;

2.

rõhutab, et kliimamuutused mõjutavad Euroopa Liidu kõiki piirkondi ja kogu maailma, ent konkreetsed tagajärjed konkreetsele territooriumile ja seega vajalik ettevalmistus nendeks ja reageering neile sõltuvad väga erinevatest teguritest. Kõikides meetmetes, millega vastatakse kliimamuutustele, tuleb seetõttu arvestada eri territooriumide spetsiifilisi olusid. Regioonide Komitees esindatud kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on seega olulised partnerid sobivate lahenduste väljatöötamisel ja rakendamisel;

3.

tuletab meelde, et kliimamuutused ja nende tagajärjed on lähiaastatel üks tõsisem Euroopa Liidu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ees seisev väljakutse. Selles kontekstis tuleks prioriteediks seada vajalikud sammud, mille abil püüda võimalikult palju piirata keskmise temperatuuri tõusu maailmas (leevendamine), kuid samas valmistada eri tasandeid ette vältimatuteks muutusteks (kohanemine);

4.

juhib tähelepanu asjaolule, et mägipiirkonnad on bioloogiliselt väga mitmekesised, mida aga ohustavad kiired kliimamuutused: 43 % kõigist Natura 2000 aladest asub mägipiirkondades ja elupaigadirektiivi lisades II ja IV nimetatud 1 148 liigist 118 on mingil viisil seotud mägipiirkondadega (1);

5.

rõhutab, et kliimakõikumised, mis on tasandikel vähe märgatavad, tulevad mägipiirkondades eriti esile ja on justkui varajane hoiatussignaal eelseisvate ulatuslike kliimamuutuste kohta: tänu sellele on tegemist erakordselt kasuliku vaatlusallikaga teadusuuringute tarbeks ning katsestendiga kohanemispoliitika kujundamiseks ja hindamiseks;

6.

kordab, et kliimamuutustest on saanud reaalsus, mis mõjutab erinevaid valdkondi: hüdrogeoloogilise riski suurenemine (üleujutused, maanihked), nii inimeste kui ka taristu haavatavuse suurenemine, järjest suurem veenappus, eelkõige suvel (ka külgnevatel aladel, mis ei ole mägipiirkonnad), jõgede veerežiimi muutumine (Alpide piirkonnas esineb sagedamini talviseid üleujutusi ja suvist põuda), liustike sulamine (alates 1850. aastast on Alpi liustikud kahanenud kahe kolmandiku võrra, nähtus, mis on pärast 1985. aastat selgelt kiirenenud) ja igikeltsa vähenemine, lumekatteaja lühenemine eelkõige kõrgusel 1 500 m ja vähem, laviinide sageduse muutumine, bioloogilist mitmekesisuse ning taimede ja loomade rände ohustamine, suvise ja talvise turismimajanduse ja hüdroelektrienergia tootmise muutumine, ebakindlus põllumajandussektoris ja metsanduse kahjustamine. Alpide tundlikkus sellise kiire kliimaarengu suhtes sunnib iseloomustama nimetatud piirkonda kui pidevalt problemaatilist piirkonda. Temperatuuri tõus viimase 150 aasta jooksul Alpides (+ 1,5 °C) on olnud kaks korda kõrgem kui maailma keskmine (+ 0,7 °C) (2). Alpi veevarude mõjutatavust uuris Euroopa Keskkonnaagentuur 2009. aastal (3);

7.

rõhutab, et mägialade traditsioonides ja kultuuris on juurdunud teadlikkus keskkonnaalastest piirangutest ja võimalustest. Olulised füüsilised piirangud on võimaldanud aja jooksul välja töötada üksikasjalikud kriteeriumid jätkusuutlikkuse ja mõistliku ressursikasutuse kohta. Need põhiväärtused võib integreerida modernsesse nägemusse uue tehnika abil; nii luuakse teadmisi ja arengumudeleid, mis ei ole kasulikud mitte üksnes mägipiirkondadele vaid ka äärepoolseimatele aladele ja võivad osutuda üldisemalt kohaldatavaks (maa- ja linnapiirkondade partnerluse eeskujul regionaalpoliitika peadirektoraadi ettevalmistava tegevuse raames (RURBAN –TCUM/Eu));

8.

rõhutab, et olgugi et kliimamuutused on olnud inimkonna kohanemisvõime jaoks kõige suurem väljakutse, millega on olnud vaja toime tulla, on see siiski ainult üks osaline näitaja ulatuslikuma keskkonnakriisi ning inimkonda ohustava kriisi jaoks, mis hõlmab ka järgmist:

juurdepääs taastuvatele loodusvarudele (vesi, metsad, kalavarud, biomassi kogumine);

ökosüsteemi kaupade ja teenuste kvaliteedi ja kvantiteedi kahanemine;

bioloogilise mitmekesisuse vähenemine;

toiduainetööstuse haprus (toiduainete kallidus fossiilkütuse kulu seisukohast, põllumaa vähenemine, söe-, lämmastiku- ja fosforitsüklite tasakaalustamatus);

maavarude vähenemine;

odava fossiilkütuse vähenemine (naftatootmise tippaeg);

õhu-, vee- ja mullasaaste ning bioloogiliselt mittelagunevate saasteainete kogumine;

rahvastiku arvu suurenemine ja rändevood (mis on samuti põhjustatud kliimamuutustest);

9.

juhib tähelepanu, et need probleemid toovad endaga sõltuvalt geograafilisest piirkonnast kaasa erinevad majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed, ning väljendab seetõttu kahetsust, et ELi Teadusuuringute Ühiskeskuse projekt PESETA (2009), mis on üks vähestest projektidest, milles analüüsitakse kliimamuutuste mõju Euroopa majandusele, ei hõlma mägipiirkondi;

10.

märgib, et dokumendis „Valge raamat: Kliimamuutustega kohanemine: Euroopa tegevusraamistik” (COM(2009) 147 final) tunnistab Euroopa Komisjon kliimamuutuste mõju piirkondlikku erinevust ja asjaolu, et ükski kohanemisstrateegia ei saa toimida ilma kõigi valitsemistasandite koostööta. Kohanemine on dünaamiline protsess, mis kestab kaua ning nõuab tihedat koostööd poliitikute, teadlaste, ekspertide, ettevõtjate ja kohalike ametnike vahel;

11.

peab tervitatavaks 2012. aasta kevadel algatatud üldsusega konsulteerimist, mille eesmärk on valmistada ette 2013. aastaks kavandatud ELi kohanemisstrateegia, aga ka platvorm CLIMATE-ADAPT – vahend, mis võimaldab koguda näiteid heade tavade kohta, kavandada tegevust piirkondade ja linnade tasandil, ning mis sisaldab ühtlasi mägipiirkondadele pühendatud tegevussuunda;

Eesmärgid

12.

pooldab kliimamuutustega kohanemise strateegia tõhusamat integreerimist ulatuslikumasse projekti, et suurendada individuaalset ja kollektiivset vastupanujõudu, ning mille raames võetakse arvesse ka kõiki kriitilisi keskkonna-, energia- ja sotsiaalseid tegureid, mis on omavahel vältimatult seotud;

13.

märgib, et 2013. aastal töötab Euroopa Liit välja kohanemisstrateegia ning peab esmatähtsaks, et see üldstrateegia hõlmaks piirkondlikku ja kohalikku mõõdet, vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 174. Soovitav oleks näha selles Euroopa kohanemisstrateegias ette konkreetselt mägipiirkondadele pühendatud peatükk;

14.

peab oluliseks, et ELi kohanemisstrateegias oleks eraldi peatükk äärepoolseimate piirkondade kohta, kelle piirangud ja iseärasused on välja toodud ELi toimimise lepingu artiklis 349;

15.

juhib tähelepanu asjaolule, et kuna mägipiirkondade haavatavus süveneb lähikümnenditel veelgi, on vaja teadusuuringute intensiivistamist ja asjakohast teabevahetussüsteemi. On oluline, et kliimamuutustega kohanemisele pühendatud vahendid oleksid selgelt kavandatud Euroopa Liidu eelarves 2014–2020;

16.

nõuab kliimamuutustest tulenevate uute probleemide tõttu selliste poliitikameetmete ettenägemist, mille eesmärk on tõhustada eriti haavatavates piirkondades üldhuviteenuste osutamist ja juurdepääsu nendele;

17.

rõhutab, et kliimamuutuste leevendamist ja selleks ette nähtud vahendeid tuleb käsitleda kohandamise suhtes prioriteetsena. Kui Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsioonis sätestatud kasvuhoonegaaside märkimisväärset ülemaailmset vähendamist ei suudeta saavutada, on ülemaailmse temperatuuri tõus, kliimamuutused ja äärmuslikud ilmastikutingimused vältimatud ning toovad kaasa tagajärjed kohalikule tasandile.

18.

toonitab, et on vaja määratleda tihedas omavahelises seoses olevad meetmed, et lahendada olemasolevad probleemid ja käsitleda edasisi probleeme sektorites, mis kuuluvad juba ELi programmiperioodi, arvestades vajadust, et kõnealused valikud tehakse Euroopa kohaliku tasandi demokraatia raames ja kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Probleemistik on muuhulgas järgmine:

a)

mil viisil tagada maksimaalne energiatõhusus uutes hoonetes, olemasolevate hoonete ümberehitamine;

b)

mägi- ja maapiirkondade ehitustavade säilitamine ja toetamine koos ruumilise planeerimise ja loodusvarade kasutamise kavade koostamisega, mis aitab kaasa maaga spekuleerimist taunivale linnaarengule. Sellega välditakse tänapäeva maastiku, ökosüsteemide, elupaikade ja kaitsealade kahjustumist ning veevarude ja pinnase reostumist ning aidatakse kaasa vastutustundliku turismi arengule ja seeläbi ka elanikkonna püsimajäämisele mägipiirkondadesse;

c)

taastuvenergia kasutuselevõtt kooskõlas piirkondlike iseärasustega (fotogalvaaniline päikeseenergia ja päikese soojusenergia, tuuleenergia, veeenergia, biomass), eesmärgiga saavutada seal kus võimalik energiaga omavarustatus; vajadus piirkondlike integreeritud energiakavade järele, veejõujaamade juhtimine, et ladustada fotogalvaanilist päikeseenergiat;

d)

tõhustada energiaauditit kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

e)

energia- ja materjalivoo vähendamine kohalikul tasandil vastavalt elatustasemele (näiteks: projekt „2000-Watt Society”, ETH Zürich);

f)

jäätmetootmise vähendamine ja maksimaalne ringlussevõtt, orgaanilistest jäätmetest koduse komposti tootmise innustamine;

g)

kohalike toidutarneahelate reaktiveerimine: kvaliteetne põllumajandus ja loomakasvatus, et tagada peamiselt kohapealne tarbimine ja turistidele suunatud kaubandus, toetades keskkonda säästvat põllumajandust (maaharimise puudumine või vähene maaharimine) ning mahepõllumajandust ja -loomakasvatust;

h)

metsamajandus, mille raames määratletakse energia ja ehituse jaoks tarvitatava puu biomassi kasutamise eeskirjad ning võetakse arvesse kliimamuutustega kaasnevat survet; biomassist soojust tootvate rajatiste suuruse määratlemine, et need rajatised ei ületaks metsade iga-aastast tootmisvõimsust; kaitsemetsade säilitamine; säästva metsanduse toetamine, tootmaks puitu ja biomassi kui kõnealuste piirkondade üht majandusressurssi;

i)

pinnase piiratud kasutamine ehituste ja taristute jaoks;

j)

liikuvuse nõude leevendamine, kasutades maksimaalselt ära teabevõrkude, info- ja sidetehnoloogiate, IT-teenuste ja kodutöö võimalusi (mis võimaldavad ühtlasi mahajäetud mägipiirkondade taasasustamist ja suurema tulu saamist turismist);

k)

vastutustundliku ja säästliku keskkonnaturismi edendamine; Euroopa turismiseirekeskuse loomine, agroturismi arendamine;

l)

keskkonnahoidliku ja uuendusliku majanduse edendamine mägipiirkondades järgmistes valdkondades: energia, elektroonika, kontrolli- ja järelevalvemehhanismid, teadusuuringud ja kõrghariduskeskused;

m)

koolitus ja kultuur: avalikkuse teadlikkuse tõstmine kliimameetmete kiireloomulisusest ja esmatähtsusest heade kliimatavade ja kohanemisstrateegia rakendamisel; seetõttu tuleb hoogustada keskkonna temaatika levitamist kooliprogrammides ja avalikkuse teavitamisega seonduvate tegevustena, sealhulgas nt piirkondlike „kohanemise teabepunktide” loomine, et töötada välja strateegiad, mis on kooskõlas kohalike tingimustega, ja teavitada kohalikke elanikke. Toome näiteks Victorian Centre for Climate Change Adaptation Research (VCCCAR – www.vcccar.org.au) Austraalias, mis hõlmab kohalikul tasandil kõige kaugeleulatuvamaid riiklikke poliitikameetmeid, mille on määratlenud National Climate Change Adaptation Research Facility (NCCARF – www.nccarf.edu.au);

n)

kodanikukaitse ja kliimariski ennetamise programmid koos toetusega, mida pakuvad taristud, ilma- ja veeolude prognoosi- ja hoiatussüsteemid, avalikkuse kiire teavitamine ning õppused inimestele põhjustatavate kahjude vältimiseks ja inimeste päästmiseks;

19.

märgib, et paljud mägipiirkonnad on juba hakanud arendama kohanemisstrateegiaid. Kiirelt tuleb kooskõlastada eesmärgid ja analüüsida tulemusi. Tuleb ühtlustada need keskkonnaalgatused, mis praegu on hajutatud paljude mägipiirkondade eri ühingute, uurimisinstituutide ja haldusasutuste vahel;

20.

nõuab saavutatud tulemuste analüüsimist sekkumismeetmete ja tulemuslikkuse tõhususe näitajate abil, kasutades ühtlustatud andmepanka projektide vaatamiseks ning energiaregistrit.

21.

juhib lõpetuseks tähelepanu asjaolule, et kliimamuutuste põhjuste ja tagajärgedega tuleb tegeleda kõikidel tasanditel, geograafilistes eri paikades asuvates kogukondades ning ülemaailmselt. Kliimamuutuste tagajärgede käes kannatavad esmajärgus planeedi vaeseimad kogukonnad, kes vajavad erilist abi. Euroopa Liidu ja liikmesriikide kliimamuutuse leevendamiseks ja sellega kohanemiseks ette nähtud assigneeringuid tuleb eraldada vastavalt kokkulepitud strateegiate ja rahvusvaheliste lepingute prioriteetidele, ning kasutada tasandil, kus nad avaldavad kõige tõhusamat mõju. Seepärast tuleks kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kliimamuutuse leevendamist ja sellega kohanemist käsitlevate meetmete väljatöötamisse viisil, mis võimaldab kasutada maksimaalselt ära nende pädevust ja kogemusi ning kodanikulähedust.

Brüssel, 10. oktoober 2012.

Regioonide Komitee president

Ramón Luis VALCÁRCEL SISO


(1)  Euroopa Keskkonnaagentuur, „Europe's ecological backbone: Recognising the true value of our mountains”, aruanne 6/2010.

(2)  JRC/WHO, „Impacts of Europe's changing climate”, aruanne 4/2008: http://www.eea.europa.eu/publications/eea_report_2008_4.

(3)  Euroopa Keskkonnaagentuur, Piirkondlik kliimamuutus ja sellega kohanemine Regional climate change and adaptation. Alpid ja veevarude muutumine, aruanne 8/2009.


III Ettevalmistavad aktid

REGIOONIDE KOMITEE

Täiskogu 97. istungjärk 8., 9. ja 10. oktoobril 2012

18.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 391/31


Regioonide Komitee arvamus „Uus mitmeaastane finantsraamistik pärast 2013. aastat”

2012/C 391/07

REGIOONIDE KOMITEE

hoiatab stsenaariumi eest, mis viiks mitmeaastase finantsraamistiku kohta sõlmitava kokkuleppe edasilükkamiseni 2013. aasta algusest hilisemaks ajaks;

rõhutab asjaolu, et väga suur osa avaliku sektori investeeringutest liikmesriikides sõltub struktuurifondidest, ning tuletab meelde Euroopa Ülemkogu 28.–29. juuni 2012. aasta tippkohtumisel sõlmitud majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe raames võetud kohustusi;

toetab komisjoni 6. juuli 2012. aasta ettepaneku ajakohastamise põhjal Euroopa Parlamendi üleskutset, et järgmise eelarve maht peab moodustama vähemalt 1,14 % ELi kogurahvatulust (sh Horvaatia ühinemine);

väljendab kahetsust selle üle, et valdav enamik nõukogu läbirääkimispaketiga hõlmatud teemadest, sh mis tahes makromajanduslik tingimuslikkus, on küsimused, mis tuleb vastu võtta kaasotsustusmenetluse ja mitte heakskiitmismenetluse teel;

suhtub tõrjuvalt sellesse, et riiklike eraldiste jaotamise meetod ning ühtekuuluvus- ja maaelu arengu poliitikale tehtavatele eraldistele kehtivad ülemmäärad on lisatud nõukogu läbirääkimispaketti. Komitee on arvamusel, et tegemist on kaasotsustamise valdkonna ja seega valdkonnaga, milles on ette nähtud kohustuslik konsulteerimine Regioonide Komiteega, ning jätab endale võimaluse esitada hagi Euroopa Kohtule, kui komisjon ei esita õigusakti ettepanekut, mille kohta Regioonide Komitee saaks väljendada oma seisukohta;

tervitab nõukogu praegust läbirääkimismeetodit, mille tulemusel käsitletakse läbirääkimistel kulude ja vahendite osi koos, ning väljendab taas toetust komisjoni kavandatud kahele uuele omavahendile, milleks on käibemaksul põhinev omavahend ja uus finantstehingute maks;

toetab täiel määral nõukogu ettepanekut muuta ühtekuuluvuspoliitika eraldi alamrubriigiks selle asemel, et kehtestada sellele vaheülemmäär ning kordab oma nõudmist suurendada ühtekuuluvuspoliitikale (säilitada vähemalt sama tase kui 2007.–2013. aastal) ja oma toetust uue üleminekupiirkondade kategooria loomisele;

väljendab heameelt nõukogu ettepaneku üle hõlmata programmid Galileo, ITER ja GMES rubriiki 1 ning kordab oma nõudmist integreerida ka Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond mitmeaastasesse finantsraamistikku.

Pearaportöör

Mercedes BRESSO (IT/PES), Piemonte maakonnavolikogu liige

Viitedokumendid

Muudetud ettepanek: nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020

COM(2012) 388 final

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku lihtsustamise kava”

COM(2012) 42 final

I   POLIITILISED SOOVITUSED

REGIOONIDE KOMITEE

1.

võtab teadmiseks, et komisjon avaldas 6. juulil 2012 muudetud ettepaneku võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020, milles võetakse arvesse nii Horvaatia ELiga ühinemist kui ka uusimate (2007.–2009. aasta) statistikaandmete alusel tehtud arvutusi;

2.

tervitab mitmeaastast finantsraamistikku ja omavahendeid käsitleva resolutsiooni vastuvõtmist Euroopa Parlamendi täiskogus 13. juunil 2012 ning väljendab rahulolu selle üle, et pearõhk asetati tõsiasjale, et ELi eelarve on 94 % ulatuses investeerimiseelarve, ning et selle halduskulud on proportsionaalselt äärmiselt madalad. Komitee rõhutab kõnealuste investeeringutega kaasnevat mitmekordistavat ja võimendavat mõju era- ja avaliku sektori kaasrahastamise kaudu kohalikul, piirkondlikul ja riigi tasandil ning juhib tähelepanu ELi eelarve asendamatule ülesandele avaliku sektori kindla ja mitmeaastase ressursina, et toetada majanduskasvu ja töökohti;

Käimasolevad institutsioonidevahelised läbirääkimised

3.

väljendab sügavat muret nõukogus toimuvate läbirääkimiste praeguse arengu pärast mitmeaastase finantsraamistiku kogumahu, poliitikameetmete sisu ja ressursside osas. See võib seada ohtu fondide säilitamise ühtekuuluvuspoliitikas sätestatud kolme piirkonna kategooriale. Seetõttu loodab ta, et läbirääkimised saavad ELi erakorraliseks tippkohtumiseks 22.–23. novembril 2012 positiivse väljundi. Selle abil võidakse ületada kahe kaasseaduseandja vahelised takistused ja nii vältida Euroopa Liidule kahjulikku ajakavast mahajäämist ning jõuda aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” õigeaegse rakendamiseni;

4.

toob sellega seos esile ilmse ebakõla liikmesriikide poolt Euroopa Ülemkogu 28.–29. juuni 2012. aasta tippkohtumisel sõlmitud majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe raames võetud kohustuste ning mõnede seisukohtade vahel, millele nad on asunud läbirääkimistel;

5.

meenutab, et ELi tabanud majandus- ja sotsiaalkriisi tõsidus teeb programmiperioodi käivitamise 2014. aastal veelgi hädavajalikumaks, sest ainult see võimaldab eraldada Euroopa vahendeid, mis on esmatähtsad liikmesriikides, piirkondades ja linnades tehtavate investeeringute jaoks;

6.

rõhutab, et võrdluses liikmesriikide eelarvetega on ELi eelarve maht kahanenud, ent samas on laiendatud Lissaboni lepinguga ELile antud pädevust ja ülesandeid, eelkõige välistegevuse, (Euroopa Liidu lepingu artikli 27 lõige 3), kliimamuutuste (ELi toimimise lepingu artikkel 191), energeetika (ELi toimimise lepingu artikkel 194), spordi (ELi toimimise lepingu artikkel 165), kosmose (ELi toimimise lepingu artikkel 189), turismi (ELi toimimise lepingu artikkel 195) ja kodanikukaitse (ELi toimimise lepingu artikkel 196) valdkonnas;

7.

rõhutab asjaolu, et väga suur osa avaliku sektori investeeringutest liikmesriikides sõltub struktuurifondidest, mis moodustavad 13 liikmesriigis enam kui 30 % ja kuues liikmesriigis enam kui 60 % avalikest investeeringutest;

8.

tunnistab, et aluslepingutes (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 312) on ette nähtud erisätete kohaldamine juhul, kui mitmeaastast finantsraamistikku ei ole vastu võetud enne kui kehtivuse kaotavad 2013. aasta lõpus kõigi ELi mitmeaastaste kuluprogrammide õiguslikud alused, välja arvatud ühise põllmajanduspoliitika esimene sammas. Komitee rõhutab, et nendes lepingu sätetes on öeldud, et eelarvepädeva asutuse osakondadel on õiguslik kohustus jätkata läbirääkimisi. Komitee juhib siiski tähelepanu asjaolule, et nii uute valdkondlike programmide vastuvõtmine ilma finantsraamistiku määruseta kui ka olemasolevate programmide kestuse pikendamine, osutuksid äärmiselt keerukaks;

9.

hoiatab stsenaariumi eest, mis viiks mitmeaastase finantsraamistiku kohta sõlmitava kokkuleppe edasilükkamiseni 2013. aasta algusest hilisemaks ajaks, kuna see avaldaks negatiivset mõju ELi majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele. Kui mitmeaastase finantsraamistiku alane kokkulepe lükataks 2013. aasta algusest kaugemale, seaks see ohtu ka programmiperioodi 2014–2020, mille on praeguseks kavandanud Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament ja nõukogu, ning sunniks vaatama läbi selle alternatiivi, mida Regioonide Komitee esialgselt toetas, st programmiperioodi, mis hõlmab 5+5 aastat, pärast aasta või kaks kestvat üleminekuperioodi;

10.

kordab oma varasemat seisukohta, et ELil peab olema ELi kogurahvatulust vähemalt 1 % moodustav usaldusväärne eelarve, et saavutada Euroopa Liidu peaeesmärgid kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiast ja kohapealsetest tingimustest tulenevatele konkreetsete vajadustega. Komitee tuletab meelde, et 2000. aastal seadis nõukogu omavahendite ülemmääraks 1,29 % kogurahvatulust kulukohustuste puhul ja 1,23 % maksete assigneeringute puhul. Komitee rõhutab, et sellest ajast peale on vahe omavahendite ülemmäära ja mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade vahel pidevalt kasvanud ning oli keskmiselt 25 %. Komitee rõhutab ka, et mitmeaastases finantsraamistikus seatakse ainult kulude ülemmäärad, samas kui ELi aastaeelarve on alati jäänud neist määradest nii kulukohustustes kui ka assigneeringutes märkimisväärselt allapoole. Seetõttu toetab komitee komisjoni 6. juuli 2012. aasta ettepaneku ajakohastamise põhjal Euroopa Parlamendi üleskutset, et järgmise eelarve maht peab moodustama vähemalt 1,14 % ELi kogurahvatulust (sh Horvaatia ühinemine);

11.

tunneb heameelt selle üle, et 18. septembri 2012. aasta läbirääkimispaketist jäeti välja ettepanek lõpetada programm kõige vaesematele ühiskonna liikmetele toiduabi andmiseks. Komitee tunneb siiski kahetsust ebaselguse üle selle programmi rahastamisel ning kordab oma seisukohta, et see peaks jääma ka edaspidi mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 2;

12.

väljendab heameelt Küprose eesistumise aruteludokumendi (30. august 2012) teatud aspektide üle, ent on eriti mures aruteluks esitatud ühtekuuluvuspoliitikat käsitlevate ettepanekute pärast, eelkõige abikõlblikkuse, ulatuse ja kaetuse osas seoses piirkondadele ja liikmesriikidele suunatud turvaabinõudega. Komitee on vastu ebaproportsionaalsele kohandamisele üleminekupiirkondade ja rohkem arenenud piirkondade puhul;

Kaasotsustamise valdkonnad

13.

väljendab kahetsust selle üle, et valdav enamik nõukogu läbirääkimispaketiga (19. juuni 2012. aasta versioon) hõlmatud teemadest ja eriti selle punktid 21 kuni 47 ja 53 kuni 78 on küsimused, mis tuleb vastu võtta kaasotsustusmenetluse ja mitte heakskiitmismenetluse teel. Komitee rõhutab, et Euroopa Parlament tuleb täielikult kaasata käimasolevatesse läbirääkimistesse;

14.

suhtub tõrjuvalt sellesse, et kuigi riiklike eraldiste jaotamise meetod ning ühtekuuluvus- ja maaelu arengu poliitikale tehtavatele eraldistele kehtivad ülemmäärad on lisatud nõukogu läbirääkimispaketti (punktid 30 kuni 45), jäävad need siiski kajastumata määruse eelnõus, milles käsitletakse ühise strateegilise raamistikuga hõlmatud viie fondi ühissätteid. Komitee väljendab muuhulgas üllatust selle üle, et vastavalt 18. septembri 2012. aasta läbirääkimispaketi punktile 35 mõjutavad Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid teatud määral struktuurifondide vahendite jaotust liikmesriikide vahel. Seetõttu tuleks välja selgitada, kas kõnealused eesmärgid tõesti esindavad piirkondade arenguvajadust, kuid see tõstatab ka palju olulisemaid küsimusi juhtimise ja meetodite valdkonnas, seda enam, et kõnealune ümberjaotamine ei olnud kindlasti kavas eesmärkide kehtestamisel 2010. aastal;

15.

on arvamusel, et vastavalt EL toimimise lepingu artiklile 177 ei ole tegemist mitte ainult kaasotsustamise valdkonna, vaid ka valdkonnaga, milles on ette nähtud kohustuslik konsulteerimine Regioonide Komiteega, ning seetõttu, et kaitsta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 263 lõikega 3 komiteele antud volitusi, jätkab komitee kõnealuse küsimuse õigusliku tausta uurimist ja jätab endale võimaluse esitada hagi Euroopa Kohtule, kui komisjon ei esita õigusakti ettepanekut, mille kohta Regioonide Komitee saaks väljendada oma seisukohta;

16.

kordab 2012. aasta algusest saadik Euroopa Komisjoni eri seadusandlike ettepanekute kohta vastu võetud arvamustele tuginedes järgmist:

a.

alamrubriigi 1b ja ühise strateegilise raamistikuga hõlmatud fondide osas toetab komitee ettepanekut luua uus üleminekupiirkondade kategooria ning vajadust arvestada äärepoolseimate piirkondade erilisi ja ainulaadseid olusid seoses juurdepääsuga rahastamisvahenditele, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingus 349 (läbirääkimispaketi punkt 25), piiriülese koostöö puhul vahemaa 300 kilomeetrilist ülempiiri, välja arvatud äärepoolseimate piirkondade puhul, kellele kauguse kriteerium ei kehti (ibid., punkt 27), lähenemiseesmärgist välja jäävate piirkondade jaoks loodavat kaitsevõrku, mis vastab vähemalt kahele kolmandikule nendele ajavahemikul 2007–2013 tehtud eraldistest (ibid., punkt 44), Euroopa Komisjoni ettepanekuid kaasrahastamise määrade kohta, välja arvatud määra tõstmine 85 %-ni Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgiga hõlmatud programmide jaoks, ning äärepoolseimates piirkondades toimuvale piirkondadevahelisele koostööle kohaldatava kaasfinantseerimismäära tõstmist 50 %-lt 85 %-le (ibid., punkt 46), puudust kannatavatele isikutele mõeldud toiduabi programmi säilitamist mitmeaastase finantsraamistiku rubriigis 2 selle lisamise asemel Euroopa Sotsiaalfondi kohaldamisalasse rubriigi 1 all (ibid., punkt 48), 10 protsendipunkti võrra kõrgema kaasrahastamise määra kohaldamist ajutiselt eelarveraskustesse sattunud liikmesriikide puhul (ibid., punkti 47 võimalus a), ühise strateegilise raamistiku loomist kolme struktuurifondi ja Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) jaoks (ibid., punkt 65), järgmisi eelrahastamise määrasid: 2 % 2014. aastal, 3 % 2015. aastal ja 3 % 2016. aastal (ibid., punkt 75) ning samuti seda, et tagastamatut käibemaksu loetaks ühise strateegilise raamistiku fondidest antava toetuse saamisel kõlblikuks kuluks (ibid., punkti 78 võimalus c);

b.

rubriigi 2 osas toetab komitee kiiremat lähenemist ja täpset liikmesriikide vahelise lähenemise ajakava (ibid., punkt 53), otsetoetuste 200 000 euro suuruse ülempiiri kehtestamist 300 000 euro asemel, k.a keskkonnasäästlikkuse komponenti ja 200 000 euro asemel 100 000 eurost algavat vähendamist (ibid., punkt 54), keskkonnasäästlikkuse komponendile 30 % ülemmäära kehtestamist (ibid., punkt 56) ja eelarvevahendite esimesest sambast teise ülekandmise võimalust (ibid., punkt 57), ent on vastu mis tahes vastupidisele ülekandele, arvestades ühise põllumajanduspoliitika kahe samba uuesti tasakaalu viimise vajadust (ibid., punkt 58). Komitee toetab üleminekupiirkondade hõlmamist maaelu arengut käsitlevasse määrusesse (ibid., punkt 62) ning väljendab vastuseisu uue kriisireservi loomisele esitatud kujul põllumajanduskriiside puhuks (ibid., punkt 64);

17.

kordab seoses Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames jaotatud vahenditega, et need jaotatakse koostööprogrammide ja mitte liikmesriikide kaudu. Komitee kutsub seega üles vaatama läbi 18. septembri 2012. aasta läbirääkimispaketi punkti 40, eelkõige seetõttu, et läbirääkimistel piiriülese ja riikidevahelise koostöö küsimustes jäeti piirkondliku koostöö küsimus kolmandale kohale;

18.

toetab ettepanekut kasutada senisest laialdasemalt laene ning mitte peamiselt tagastamatuid toetusi, et innustada toetuse saajate kaasamist. Komitee on samuti seisukohal, et laenude tagasimaksmine tuleb kättesaadavaks muuta käibefondide kaudu;

Uued omavahendid

19.

kordab soovi reformida omavahendite praegust süsteemi kui võimalust vähendada liikmesriikide otsemakseid ELi eelarvesse, suurendades samas ELi omavahendeid, mida saaks suunata tulevaste väljakutsetega tegelemiseks (1), ja vastata vajadusele kaotada praegused finantskorrektsioonid ja erandid. Komitee arvates peaks uus mitmeaastane finantsraamistik läbipaistvuse, tasakaalu ja jätkusuutlikkuse huvides tingimata tuginema uute omavahendite osas sõlmitud kokkuleppele – nagu on märkinud Euroopa Parlament;

20.

tervitab nõukogu praegust läbirääkimismeetodit, mille tulemusel käsitletakse läbirääkimistel kulude ja vahendite osi koos, ning väljendab taas toetust komisjoni kavandatud kahele uuele omavahendile, milleks on käibemaksul põhinev omavahend ja uus finantstehingute maks;

21.

kutsub sellega seoses teatud liikmesriike üles kiitma uue finantstehingute maksu heaks, et mitte tekitada kahju oma elanikkonnale, ettevõtjatele ning kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, kuna heakskiitmisest keeldumine viiks tõhustatud koostöö rakendamiseni ja eelarveküsimustes kahekiiruselise Euroopa loomiseni;

22.

on seisukohal, et tõhustatud koostöö vahendina kehtestatav finantstehingute maks võib õiguslikult toimida alusena ELi uuele omavahendile ja et selles osalevad riigid võiksid osa saadud tuludest üle kanda ELi eelarvesse. Ent selline ülekanne peab vähendama samavõrra nende kogurahvatulul põhinevat osamakset eelarvesse, ilma et see muudaks mitteosalevate riikide osamaksete arvutamist reguleerivaid eeskirju;

23.

väljendab taas toetust äärmiselt keerulise tagasimaksete ja korrektsioonimehhanismide süsteemi lihtsustamisele ning praeguse tagasimaksesüsteemi asendamisele üldise korrektsioonimehhanismiga;

Makromajanduslik tingimuslikkus

24.

väljendab imestust, et Euroopa Komisjoni poolt nõukogu määruses tehtud väidetavalt tehnilised muudatused hõlmavad sellist esmatähtsat komponenti nagu seni üksnes Ühtekuuluvusfondi puhul kasutatud makromajandusliku tingimuslikkuse laiendamine ühise strateegilise raamistiku kõigile viiele fondile (vt muudetud määruse eelnõu artikkel 8);

25.

väljendab taas oma selget ja kindlat vastuseisu mis tahes makromajanduslikule tingimuslikkusele ning ei pea asjakohaseks selle teatavate liikmesriikide taotletud laiendamist kõigile eelarverubriikidele;

26.

tuletab meelde, et tegemist on kaasotsustusmenetluse kohaldamisalasse kuuluva valdkonnaga, mida tuleb käsitleda määruse raames, milles käsitletakse ühise strateegilise raamistiku viie fondi ühissätteid;

Mitmeaastase finantsraamistiku struktuur, kestus ja paindlikkus

27.

toetab täiel määral nõukogu ettepanekut muuta ühtekuuluvuspoliitika eraldi alamrubriigiks selle asemel, et kehtestada sellele vaheülemmäär, ent rõhutab nõudmist jätta Euroopa Ühendamise Rahastu kõnealusest alamrubriigist välja, arvestades selle erinevat iseloomu. Komitee väljendab endiselt kahetsust selle üle, et on jäetud kasutamata võimalus koondada ühteainsasse rubriiki kõik ELi pakutavad territoriaalse arengu rahastamise vahendid (ehk teisisõnu ühise strateegilise raamistiku viis fondi);

28.

kordab nõudmist tagada igas rubriigis paindlikkus ja luua paindlikkusreserv, kuhu suunata vahepeal kasutamata jäänud vahendid ja marginaalid, selle asemel, et tagastada need liikmesriikidele. Selline paindlikkusreserv võiks kujutada endast vahendit makromajanduslike ja finantsmeetmete jaoks, mis võimaldaks ennetada asümmeetrilisi tagasilööke Euroopa Liidus;

29.

juhib uuesti tähelepanu sellele, et vaadeldavas ettepanekus nähakse 2016. aastaks ette mitmeaastase finantsraamistiku elluviimise hindamine, ja kinnitab, et selle asemel tuleks pigem 2017. aastal teha täielik vahekokkuvõte (mille üheks osaks oleks ka kavandatud hindamine);

Kulukohustuste ja maksete piiramine

30.

kordab mitmeaastase finantsraamistiku peamiste alamrubriikide summade osas

a.

oma toetust Euroopa Komisjoni ettepanekutele Euroopa Ühendamise Rahastu (50 miljardit eurot), programmi „Horisont 2020” (80 miljardit eurot), ühise põllumajanduspoliitika kahe esimese samba (372 miljardit eurot püsivhindade korral), programmi „Loov Euroopa” (1,6 miljardit eurot) ja ELi välistegevuse rahastamise vahendite (70 miljardit eurot) kohta;

b.

oma nõudmist suurendada ühtekuuluvuspoliitikale (säilitada samadel tingimustel vähemalt sama tase kui 2007.–2013. aasta finantsperspektiiviga ette nähtud), Euroopa Merendus- ja Kalandusfondile (EMKF) ning programmile LIFE eraldatavate eelarvevahendite mahtu ning nõudmist viia uuesti eelarveliselt tasakaalu ühise põllumajanduspoliitika kaks sammast maaelu arengu kasuks;

Mitmeaastasest finantsraamistikust välja jäävad programmid

31.

kordab oma nõudmist säilitada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond ja integreerida see mitmeaastasesse finantsraamistikku, ent rõhutab Euroopa Parlamendi eeskujul, et selle programmivälise olemuse tõttu tuleks see eelarvesse lisada asjaomaste eelarveridade ülemmääradest väljaspool. Samamoodi väljendab komitee vastuseisu fondi kohaldamisala laiendamisele, kompenseerimaks kahe- või mitmepoolsete kaubanduslepingute poolt põllumajandustegevusele avaldatavat mõju (ibid., punkt 95);

32.

väljendab heameelt nõukogu ettepaneku üle hõlmata programmid Galileo, ITER ja GMES mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 1 (ibid., I lisa), nagu komitee on taotlenud oma arvamuses uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta 2013. aasta järgseks perioodiks;

33.

rõhutab, et eespool mainitud reservmehhanismidele vastavad summad tuleb üle kanda ka mitmeaastasesse finantsraamistikku;

Lihtsustamise kava

34.

leiab, et nii liikmesriikide kui ka Euroopa Parlamendi esitatud soovitusele kulude kvaliteedi parandamise kohta ei ole veel rahuldavalt vastatud, kuna praegune vastus seisneb uute kontrollimis- ja auditeerimismenetluste lisamises, menetluste suurenenud keerukuses ning ülemäärase rõhu asetamises tegevuskavade tulemuslikkusele ja kvantitatiivsetele kriteeriumidele nende kvaliteedi arvelt, mis lõppkokkuvõttes viib üha suurema tsentraliseerimiseni madalamate valitsemistasandite kahjuks võrreldes kõrgematega;

35.

soovib, et komisjoni kavandatud teatis kulude kvaliteedi kohta võimaldaks avaliku sektori investeerimiskulude diferentseeritud arvutamist stabiilsuspaktist lähtuvalt;

36.

suhtub tõrjuvalt komisjoni liigsesse delegeeritud aktide kasutamisse, näiteks need, mis on välja pakutud ühise strateegilise raamistiku soovituslike meetmete jaoks, mille tagajärjel jäetakse Regioonide Komitee välja konsulteerimis- ja otsustusmenetlusest, kuigi tegemist võib olla kohalike ja piirkondlike omavalitsuste seisukohast esmatähtsate valdkondadega;

37.

nõustub seevastu täielikult komisjoniga küsimuses, et lihtsustamise tõhususe saab ELi tasandil täiel määral tagada vaid siis, kui sellega kaasnevad paralleelselt riikides keskvalitsuse ja madalamatel valitsemistasanditel tehtavad jõupingitused, rõhutades samas, et peamine töö tuleb ära teha riigi tasandil;

38.

tervitab mitmeaastase finantsraamistiku raames kavandatud programmide ratsionaliseerimist, iseäranis kavandatud rahastamisprogrammide arvu vähendamist ning programmide ja allprogrammide ühte koondamist mitmes valdkonnas;

39.

toetab Euroopa Investeerimispanga tihedamat kaasamist struktuurifondidest rahastatud projektide elluviimisse.

II   MUUDATUSETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 1

COM(2012) 388 final

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Erivahendid, hädaabireserv, Euroopa Liidu Solidaarsusfond, paindlikkusinstrument, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, põllumajandussektori kriisiabireserv ja ettenägemata kulude varu on vajalikud selleks, et liit saaks reageerida ettenägematutele asjaoludele või rahastada selgelt kindlaksmääratud kulutusi, mida ei ole võimalik rahastada finantsraamistikus kehtestatud ühe või enama rubriigi ülemmäära piires. Seepärast on vajalikud erisätted, et juhul, kui on vaja kasutada erivahendeid, oleks võimalus kanda kulukohustuste assigneeringud eelarvesse suurematena, kui finantsraamistikuga kehtestatud ülemmäärades ette nähtud.

Erivahendid, hädaabireserv, Euroopa Liidu Solidaarsusfond, paindlikkusinstrument ja ettenägemata kulude varu on vajalikud selleks, et liit saaks reageerida ettenägematutele asjaoludele või rahastada selgelt kindlaksmääratud kulutusi, mida ei ole võimalik rahastada finantsraamistikus kehtestatud ühe või enama rubriigi ülemmäära piires. Seepärast on vajalikud erisätted, et juhul, kui on vaja kasutada erivahendeid, oleks võimalus kanda kulukohustuste assigneeringud eelarvesse suurematena, kui finantsraamistikuga kehtestatud ülemmäärades ette nähtud.

Motivatsioon

Kuna Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond tuleks integreerida mitmeaastasesse finantsraamistikku ja põllumajandussektori kriisiabireservi loomisest tuleks loobuda sektori tõelise reguleerimise kasuks, tuleb kõnealused kaks rahastamisvahendit loetelust kustutada.

Muudatusettepanek 2

COM(2012) 388 final

Artikkel 8

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Juhul kui nõukogu tühistab otsuse peatada liikmesriikide majanduspoliitika koordineerimise makromajanduslike tingimuste tõttu Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eelarveliste kulukohustuste täitmine, otsustab ta komisjoni ettepaneku põhjal ja pidades kinni asjaomasest alusaktist, kas kanda peatatud kulukohustused üle järgmistesse aastatesse. Aastal n peatatud kulukohustusi ei saa üle kanda kaugemale kui aastasse n+2.

Juhul kui nõukogu tühistab otsuse peatada liikmesriikide majanduspoliitika koordineerimise makromajanduslike tingimuste tõttu Ühtekuuluvusfondi eelarveliste kulukohustuste täitmine, otsustab ta komisjoni ettepaneku põhjal ja pidades kinni asjaomasest alusaktist, kas kanda peatatud kulukohustused üle järgmistesse aastatesse. Aastal n peatatud kulukohustusi ei saa üle kanda kaugemale kui aastasse n+2.

Motivatsioon

Makromajanduslikke tingimusi käsitlevad sätted peaksid jätkuvalt puudutama üksnes Ühtekuuluvusfondi, nii nagu fondi loomisest saadik on olnud.

Brüssel, 9. oktoober 2012

Regioonide Komitee president

Ramón Luis VALCÁRCEL SISO


(1)  Regioonide Komitee arvamuse „Uus mitmeaastane finantsraamistik pärast 2013. aastat” punkt 65. Arvamus võeti vastu täiskogu 93. istungjärgul 14.–15. detsembril 2011.


18.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 391/37


Regioonide Komitee arvamus „Ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programm (2014–2020)”

2012/C 391/08

REGIOONIDE KOMITEE

tervitab Euroopa Komisjoni esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanekut, millega kehtestatakse ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programm (2014–2020). Sellega tunnistatakse siduvalt, et konkurentsivõime on peamine ja esmatähtis tegur pideva majanduskasvu ja rohkemate töökohtade tagamiseks ELis;

juhib tähelepanu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste arvukatele algatustele kõigis liikmesriikides, näiteks kohalikud väikesed ärikeskused, kohalike või piirkondlike omavalitsuste antavad mikrolaenud või tasuta eksperdinõuanded väikeettevõtete asutamise kohta, mis on sageli alus eduka mikroettevõtte loomisele;

juhib tähelepanu noorte ettevõtjate vajadustele, kelle jaoks on ettevõtlustegevus sageli ainus võimalus enda kutsealaseks teostamiseks ning kes on valmis võtma sellise tegevusega seotud riske, seda sageli kogu Euroopa turul. Need ettevõtjad on sobivad ka maailmaturul konkureerimiseks;

juhib tähelepanu sellele, et rahvusvaheline konkurentsivõime on saavutatav vaid siis, kui kõrvaldatakse siseturu vajakajäämised, mis piiravad Euroopa VKEde konkurentsivõimet võrreldes sarnaste ettevõtetega maailmas. VKEd on vaja tingimata rohkem kaasata ELi projektide rakendamisse ning parandada tuleb nende positsiooni võrreldes suurettevõtetega, kes on kõnealuste projektide puhul sageli peamised töövõtjad. Seetõttu rõhutab komitee, kui oluline on VKEdel ühineda ettevõtete võrkudesse.

Raportöör

Witold KROCHMAL (PL/EA), Wołówi linnavolikogu ja kohaliku omavalitsuse liige

Viitedokument

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programm (2014–2020)”

COM(2011) 834 final

I   POLIITILISED SOOVITUSED

REGIOONIDE KOMITEE

1.

tervitab Euroopa Komisjoni esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanekut, millega kehtestatakse ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programm (2014–2020). Sellega tunnistatakse siduvalt, et konkurentsivõime on peamine ja esmatähtis tegur pideva majanduskasvu ja rohkemate töökohtade tagamiseks ELis;

2.

peab esitatud ettepanekut strateegia „Euroopa 2020” raames tehtud Euroopa Komisjoni varasemate algatuste täienduseks. Komitee tunnustab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete rolli ELi majanduse jaoks ning juhib tähelepanu VKEde ettevõtluskeskkonna puudustele ja ebastabiilsele olemusele, mis võivad aeglustada või koguni piirata ettevõtete arengut ja konkurentsivõime paranemist;

3.

rõhutab, et komitee arvamus tugineb uuringule „VKE-sõbralikud piirkonnad ja linnad”, (1) mille viis kohalike ja piirkondlike omavalitsuste seas läbi komitee strateegia „Euroopa 2020” järelevalveplatvorm;

4.

on teadlik sellest, et liikmesriigid ja piirkonnad vastutavad suurel määral turu puuduste kõrvaldamise eest, ent on seisukohal EL saab siiski teatud valdkondades abi osutada, tagades heade tavade levitamise ja toimiva siseturu ning parandades ettevõtluskeskkonda nii, et ettevõtted, sh VKEd suudaksid jätkusuutlikult, st vähese CO2-heitega ning ressursse säästva majanduse poole püüeldes maailmaturul sammu pidada;

5.

on seisukohal, et kõnealune programm on sobiv Euroopa ettevõtjate usalduse märkimisväärseks suurendamiseks nii Euroopa kui ka kogu maailma turgudel. Turul suurema usalduse saavutamine väljendub suuremas huvis ettevõtluse vastu ning olemasolevate ettevõtete, sh VKEde, kes on majanduskasvu (58 % ELi käibest) ja tööhõive (67 % erasektori töökohtadest) peamine allikas ning kes aastatel 2002–2010 rajasid 85 % erasektoris loodud uutest töökohtadest, ulatuslikumas tegutsemises;

6.

peab asjakohaseks seda, et programmis rõhutatakse turismisektori olulisust. Turismisektor hõlmab paljusid Euroopa Liidu VKEsid, kus töötab väga palju inimesi;

7.

rõhutab, et väga oluline on toetada ettevõtteid ning VKEsid eri arenguetappides, olgu siis tegemist alustavate, juba olemas olevate või ümberstruktureeritavate ettevõtetega, ning sealjuures peab toetus tooma kaasa ettevõtete parema konkurentsivõime ELi siseturul ja kolmandate riikide turgudel;

8.

peab programmi edukuse jaoks oluliseks eelduseks ettevõtluskultuuri ja -eetika edendamist ja arendamist ELi ühiskonnas ning tervitab seepärast asjaolu, et riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil on võimalik võtta osa Euroopa ettevõtlusauhinna konkursist ja teistest sedalaadi projektidest;

9.

märgib, et igal aastal saavad kolm Euroopa piirkonda Euroopa ettevõtluspiirkonna tiitli tunnustusena VKEdele pakutavate soodsate tingimuste eest;

10.

on seisukohal, et ettevõtlikkuse soodustamine peaks alguse saama juba koolis, kujundades positiivset suhtumist ettevõtlusesse ning edendades majandusliku iseseisvust. See annab õpilastele ja üliõpilastele võimaluse teha elukutse valikul teadlikke otsuseid, kui nad peavad tööturule sisenema. Selleks et kooli lõpetanud saaksid valida omandatud kvalifikatsioonile vastava ettevõtlustegevuse ja osutada teenuseid, mille järele tõenäoliselt valitseb suur nõudlus, tuleks silmas pidada seda, et koolituse puhul ei eirataks turu vajadusi;

11.

kutsub üles integreerima ettevõtlustrendid ja arengud kutseõppesse, kuna meie ettevõtjate pidev koolitamine on konkurentsivõimelisuse jaoks väga oluline;

12.

juhib tähelepanu noorte ettevõtjate vajadustele, kelle jaoks on ettevõtlustegevus sageli ainus võimalus enda kutsealaseks teostamiseks ning kes on valmis võtma sellise tegevusega seotud riske, seda sageli kogu Euroopa turul. Need ettevõtjad on sobivad ka maailmaturul konkureerimiseks;

13.

juhib tähelepanu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste arvukatele algatustele kõigis liikmesriikides, näiteks kohalikud väikesed ärikeskused, kohalike või piirkondlike omavalitsuste antavad mikrolaenud või tasuta eksperdinõuanded väikeettevõtete asutamise kohta, mis on sageli alus eduka mikroettevõtte loomisele;

14.

juhib lisaks tähelepanu naisettevõtjate ja muude spetsiifiliste sihtrühmade – mis hõlmavad teiste hulgas sisserändajatest ja välismaalastest ettevõtjad – olukorrale, kes vajavad oma ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks spetsiaalset algatust, võttes arvesse kõnealuses valdkonnas juba olemas olevaid ELi meetmeid;

15.

kutsub kohalikke omavalitsusi üles kõnealust programmi rakendama. Komitee juhib erilist tähelepanu vajadusele kõrvaldada või muuta vähemaks bürokraatia ja takistused väliste rahastamisvahendite hankimisel ning lihtsustada hangete jaoks esitatavaid dokumente ja loobuda pangagarantii nõudest väikesemahuliste tööde puhul;

ELi ettevõtete konkurentsivõime suurendamine

16.

juhib tähelepanu sellele, et rahvusvaheline konkurentsivõime on saavutatav vaid siis, kui kõrvaldatakse siseturu vajakajäämised, mis piiravad Euroopa VKEde konkurentsivõimet võrreldes sarnaste ettevõtetega maailmas. VKEd on vaja tingimata rohkem kaasata ELi projektide rakendamisse ning parandada tuleb nende positsiooni võrreldes suurettevõtetega, kes on kõnealuste projektide puhul sageli peamised töövõtjad. Seetõttu rõhutab komitee, kui oluline on VKEdel ühineda ettevõtete võrkudesse;

17.

juhib tähelepanu sellele, et EL peab koos liikmesriikidega tagama toimiva siseturu ja parandama ettevõtluskeskkonda, kõrvaldades või muutes väiksemaks VKEde probleemid juurdepääsul rahastamisele, probleemid seoses nende piiratud suutlikkusega laieneda väljapoole päritoluriigi turge nii siseturul kui väljaspool siseturgu ning probleemid ülemäärase maksu- ja halduskoormusega. Nimetatud eeltingimuste täitmise kõrval tuleb tagada juurdepääs teadmistele ja uutele innovaatilistele tehnoloogiatele, samuti koostöö kohapealsete kutsekoolide ja kõrgkoolidega, kes peaksid oma õppekavades käsitlema VKEsid Euroopa majanduse dünaamilise jõuna;

18.

märgib, et programmis tuleks osutada rohkem tähelepanu VKEde laiemale kaasamisele teadusuuringute- ja innovatsioonilasesse töösse, projektidesse ja programmidesse ELis, sealhulgas avaliku ja erasektori partnerluste loomisega. Aktiivsem osalemine teadusprojektides aitab suurendada ettevõtjate pädevusi ja seega ka nende konkurentsivõimet rahvusvahelisel tasandil.

Teadusuuringute ja innovatsiooni programmi Horisont 2020 loomist käsitlevas ettepanekus tõstetakse eriliselt esile vajadust suurendada VKEde osalemist teadusprojektides. Aktiivsem osalemine aitab muuta teabe ja teadmised kättesaadavaks VKEdele, kellest nii mõnigi on maailmas juhtpositsioonil;

19.

sedastab, et vaid selline käsitlusviis annab ettevõtetele ja VKEdele arenguvõimaluse, mis arvestab kohustust arendada vähese CO2-heitega majandust, tuginedes kõige uuemale keskkonnatehnoloogiale, mille abil on võimalik saavutada kliima ja energiapoliitika eesmärgid;

20.

kiidab heaks programmi eelarve, mis on 2,522 miljardit eurot, ent märgib, et ettevõtete ja VKEde otseseks toetamiseks eraldatavate rahastamisevahendite jaoks kavandatud 1,4 miljardit eurot moodustab vaid 56 % programmi kogueelarvest. Juhul kui nõudlus rahastamisvahendite järele on suurem, kui oli põhjust eeldada, tuleks asjaomases komitees, kus on esindatud kõik ettevõtete ja VKEde konkurentsivõime programmist kasu saavad riigid, teha otsus nimetatud rahastamisvahenditeks eraldatavate vahendite protsendi muutmiseks kooskõlas määruse eelnõu artiklis 16 sätestatuga. Ülejäänud summa, mis on ette nähtud VKEde ettevõtluskeskkonna edendamise meetmeteks, tagab programmi kogu kestuse ajal aastatel 2014–2020 vahendite mõjusa ja tõhusa kasutamise;

21.

arvab, et on asjakohane eraldada 1,7 % programmi halduskuludeks, kuna need vahendid peavad tagama programmi tõhusa toimimise ega koorma samas eelarvet ülemääraselt;

22.

on seisukohal, et programmi eelarvevahenditega ei tohi asendada riigi, piirkondliku ega kohaliku tasandi algatusi, vaid need peavad nimetatud meetmeid tugevdama ja tõhusamaks muutma ning andma neile Euroopa mõõtme sujuva koordineerimise ja takistuste kõrvaldamise kaudu erasektori osalejate ja asutuste vaheliselt piiriüleselt koostöölt. Seda koostööd tuleb toetada horisontaalsete võrgustikega, mitte vertikaalse tsentraliseerimise kaudu;

23.

leiab, et antav toetus peab olema seatud eesmärkide näol täielikult õigustatud ning see peab võimendava ja mitmekordistava mõju kaudu kogu Euroopale positiivset mõju avaldama ja saadud tulemusi ära kasutama;

24.

rõhutab, et konkurentsivõime sõltub suures osas tootlikkusest, innovatsioonist ja tõhususest, mis tagab sissetulekute pideva tõusu, ettevõtete suutlikkusest kasutada täies ulatuses ära Euroopa siseturu võimalusi, samuti institutsioonilistest eeskirjadest, mis loovad tingimused ettevõtete püsivale kasvule. Seepärast peaksid prioriteetsed olema projektid, mis tugevdavad neid tegureid, mis mõjutavad kõige rohkem ettevõtete ja VKEde jätkusuutlikku konkurentsivõimet;

25.

juhib tähelepanu asjaolule, et kolmandate riikide osalemist programmis assotsieerimislepingute protokollide ja muude lepingute alusel tuleks käsitleda võimalusena laiendada ELis asuvate ettevõtete tegevust ja saada teadmise selle kohta, kuidas tegutsevad ettevõtted väljaspool ELi siseturgu. Programmis peaksid saama osaleda ka muud kolmandad riigid, kuid seda tuleks rahastada muudest programmidest, mis on ette nähtud ELi liikmesriikide koostööks kolmandate riikidega;

26.

juhib tähelepanu ettevõtjate koolituse olulisusele, sh elukestva õppe kaudu, et arendada selle abil oskusi ja mõtteviisi ning viia sisse ettevõtja sotsiaalne vastutus, mis võimaldavad toime tulla nüüdisaegse maailmaturu väljakutsetega, hoides samas Euroopa ettevõtluseetika traditsioonilisi põhimõtteid;

27.

on seisukohal, et ettevõtete edendamise ja ettevõtlusesse positiivse suhtumise kujundamise jõupingutustesse peavad olema hõlmatud ka need ettevõtjad, kes tööellu astudes valivad füüsilises isikust ettevõtja tee, sh ka naised, kes teevad selle jõupingutuse ja võtavad riski;

28.

on seisukohal, et VKEdele rahastamisele juurdepääsu lihtsustamise meetmed (nt omakapitalirahastu ja laenutagamisrahastu), peavad täiendama seni ühtekuuluvuspoliitika raames kasutatud rahastamisvahendeid ning võimalik peab olema nende sidumine muude, spetsiaalselt määratletud liikmesriikide eraldatavate vahenditega;

29.

rõhutab, kui oluline on võimalus anda piiriüleseid laene, mis võimaldab VKEdel kasutada ära siseturu tohutut potentsiaali, mis peaks positiivselt mõjutama konkurentsivõimet ja majandusalgatuste järjepidevust, nt turismisektoris;

30.

juhib tähelepanu eeskätt omakapitalirahastule kasvu eesmärgil, mis keskendub fondidele, mis pakkuvad riskikapitali. Komitee rõhutab, et programmijuhid peavad asjakohase riskihindamise kaudu aitama toetada võimalikult paljusid VKEsid, sh neid, kellel tavapäraste pangamenetluste puhul on toetuse saamiseks väikesed väljavaated, ent mis võiksid aidata suurendada VKEde üldist potentsiaali ja vähendada märkimisväärselt töötust;

31.

on skeptiline laenutagamisrahastu laenude taseme suhtes ning kutsub komisjoni üles tooma välja kriteeriumid, mida kasutati selle taseme kehtestamiseks, kuna konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammis ei kehtestatud mingeid piiranguid. Komitee juhib tähelepanu sellele, et laenud idufirmadele, investeeringuteks või ülekandmiseks on sageli oluliselt suuremad kui kehtestatud ülempiir, ning on mures, et sellega kaasneb olukord, kus programmi Horisont raames tagatakse suuremaid laene, kuigi seda programmi tuleks kasutada vaid innovatsiooniprojektide jaoks;

32.

seepärast nõuab komitee tagasipöördumist eelnenud konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi juurde, milles ei olnud kehtestatud mingeid ülempiire;

33.

peab õigustatuks individuaalset lähenemist läbirääkimistele asutustega, kes taotlevad oma laenude tagamiseks vahendeid nii seoses laenu suurusega, mis sõltub tagatud laenuportfelli suurusest, kui ka laenu kestusega;

34.

nõuab, et nii riskikapitalile suunatud rahastamisvahendeid kui ka VKEde laenuportfellide tagamiseks eraldatavaid vahendeid kontrollitaks pidevalt seoses riski muutumisega;

Programmi juhtimine

35.

peab asjakohaseks seda, et programmi kaudne juhtimine on kantud üle Euroopa Investeerimisfondile ja täitevasutustele ning Euroopa Komisjon vastutab programmi pideva järelevalve eest. Selline juhtimisvorm tagab, et kasutatakse ära Euroopa Investeerimispanga kui VKEde toetamisvahendi enam kui kümne aasta jooksul saadud positiivsed kogemused;

36.

soovitab kasutada ära ka Euroopa Investeerimispanga ja ettevõtlusvõrgustiku Enterprise Europe – kellel on kogemusi VKEde rahvusvahelistumisega (ka väljaspool ELi) – vastavad kogemused;

37.

on seisukohal, et programmi mõjusa rakendamise ja tõhususe jaoks on vältimatult vajalik koostöö kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning programmi juhtivate asutustega, et hõlbustada teabe liikumist programmi rakendamise igas valdkonnas;

38.

peab oluliseks väljaspool ELi saadud kogemusi VKEde rahvusvahelistumise valdkonnas ning vastava teabe edastamist. See peaks aitama VKEdel vähendada piiriülese tegevusega seotud tehingukulusid. Tegemist on valdkonnaga, mida ELi institutsioonide spetsialistid peaksid käsitlema koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega;

39.

juhib tähelepanu ka võimalusele luua teabekeskused VKEde kohta teabe levitamiseks. Kuid komitee eelistab mitte soovitada, millist liiki asutustega peaks olema või kuidas nad peaksid töötama. Nendes küsimustes tuleks kokku leppida riikide ja piirkondade mitmepoolsetes koostöölepingutes;

40.

teeb ettepaneku, et programmi otsejuhtimine toimuks peamiselt piirkondlikul tasandil riigiasutuste toetusel ja järelevalvel. Sellel juhtimistasandil tuleks luua ka süsteem projekti rakendamisega seotud ohtude järelevalveks;

41.

teeb ettepaneku muuta ka programmi järelevalve rakendamise hindamise üheks osaks, võttes aluseks ettepaneku I lisas toodud keskpikkade eesmärkide saavutamise näitajad. Järelevalve peaks hõlmama ka teavet programmi kliimakaitse ja muude ELi poliitikavaldkondadega seotud meetmete rakendamise kohta;

42.

rõhutab, et nimetatud meetmed peavad olema järjepidevad ja kooskõlas Euroopa Komisjoni järelevalvemeetmetega. Komisjoni esindajad koos kontrollikoja ja Euroopa Pettustevastase Ameti töötajatega viivad läbi kohapealset auditeerimist ja kohapealseid kontrolle;

43.

on seisukohal, et auditeerimisstrateegiate eesmärk peab olema programmi rakendamise objektiivne hindamine ning see ei tohi koormata programmi abisaajaid. Kontrollisüsteemide puhul tuleb arvesse võtta projektide rakendusetappe, et mitte mõjutada negatiivselt rakendamise kiirust ja põhjustada ülemääraseid lisakulusid;

Programmi praegused ohud

44.

juhib tähelepanu sellele, et arvestades eelarve olukorda paljudes riikides, otsivad riikide valitsused eelarvetulude suurendamiseks kõige lihtsamaid vahendeid, tõstes mitmeid makse ja suurendades sellega tööjõukulusid, mis võib tuua kaasa VKEde kokkuvarisemise või nende liikumise varimajandusse. Seepärast kutsub Regioonide Komitee üles VKEsid kaitsma, kuna eelpool kirjeldatud poliitika aeglustab majanduskriisi ületamist ja võib tegelikkuses tühistada programmi lisaväärtuse. VKEd on tõhus vahend töötuse vähendamiseks;

45.

on seisukohal, et ka majandustegevuse alustamisega seotud halduskulud ja tegutsevate ettevõtete maksukoormus võivad põhjustada selle, et paljudes ELi liikmesriikides on ettevõtetel ja eeskätt VKEdel raske oma konkurentsivõimet parandada. Seepärast nõuab Regioonide Komitee, et kõigis ELi asjaomastes õigusaktides vähendataks reaalseid halduskulusid 2020. aastaks 25 % võrra. Komitee usub, et otstarbekas oleks kaaluda, kuidas kõrvaldada rohkem VKEde sektori sidusrühmade ees seisvaid takistusi;

46.

on arvamusel, et programmis tuleks luua täiendavad stiimulid riikidele ja piirkondadele, kes loovad VKEdele kõige soodsamad süsteemid, mis võimaldavad väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel areneda, oma konkurentsivõimet parandada ja välisturgudele laieneda. Positiivse hoiaku edendamise eesmärk on toetada asjakohaseid suundumusi eri riikides ja piirkondades;

47.

kutsub Euroopa Komisjoni üles tegema jõupingutusi selleks, et parandada juurdepääsu teabele turuarengu kohta kiirelt kasvava majandusega riikides, nendesse riikidesse investeerimise võimaluste kohta, kehtivate õigussüsteemide ja kohalike ettevõtlustavade kohta;

48.

leiab, et teave välisturgude kohta peab olema VKEdele hõlpsalt kättesaadav, st see peab olema taskukohane, täpne ja kiiresti kättesaadav. Lisaks VKEde teabekeskustele peaks oluline roll olema ELi diplomaatilistel esindustel maailma asjaomastes piirkondades;

49.

rõhutab, et ELi kodanike ettevõtlikkuse soodustamiseks on vaja muudatusi ELi haridus- ja koolitusssüsteemides, mis on pikaajaline protsess. Sellega kaasneb ka oht, et saavutamata jäävad keskpikad ja pikaajalised eesmärgid;

50.

juhib tähelepanu VKEde tegevuse võimalikule õiguslikule ülereguleerimisele Euroopa, riigi või kohalikul tasandil. Selline ülereguleerimine võib muuta tarbetult keerukaks tegevuse enda ning eri programmide raames toetuse saamisega seotud menetlused, millel on negatiivne mõju VKEde konkurentsivõimele. Ettevõte loomise ja tegutsemise ees seisva bürokraatia ja takistuste vähendamist tuleb pidada prioriteetseks.

II   MUUDATUSETTEPANEKUTE SOOVITUSED

Muudatusettepanek 1

COM (2011) 834 final

Põhjendus 1

Komisjoni ettepaneku tekst

Muudatusettepanek

Komisjon võttis 2010. aasta märtsis vastu teatise „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (2) (edaspidi „Euroopa 2020. aasta strateegia”). Euroopa Ülemkogu kinnitas teatise 2010. aasta juunis. Euroopa 2020. aasta strateegia aitab reageerida majanduskriisile ning selle eesmärk on valmistada Euroopa ette järgmiseks kümnendiks. Sellega kehtestatakse viis kliima ja energia, tööhõive, innovatsiooni, hariduse ning sotsiaalse kaasamise valdkonda käsitlevat kaugeleulatuvat eesmärki, mis tuleb saavutada 2020. aastaks, ning määratakse kindlaks majanduskasvu peamised tõukejõud, millega tahetakse muuta Euroopa paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks. Selles rõhutatakse ka vajadust edendada Euroopa majanduse kasvu ja samas saavutada kõrge tööhõive määr, vähese CO2-heitega, ressursi- ja energiatõhus majandus ning sotsiaalne sidusus.

Komisjon võttis 2010. aasta märtsis vastu teatise „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (2) (edaspidi „Euroopa 2020. aasta strateegia”). Euroopa Ülemkogu kinnitas teatise 2010. aasta juunis. Euroopa 2020. aasta strateegia aitab reageerida majanduskriisile ning selle eesmärk on valmistada Euroopa ette järgmiseks kümnendiks. Sellega kehtestatakse viis kliima ja energia, tööhõive, innovatsiooni, hariduse ning sotsiaalse kaasamise valdkonda käsitlevat kaugeleulatuvat eesmärki, mis tuleb saavutada 2020. aastaks, ning määratakse kindlaks majanduskasvu peamised tõukejõud, millega tahetakse muuta Euroopa paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks. Selles rõhutatakse ka vajadust edendada Euroopa majanduse kasvu ja samas saavutada kõrge tööhõive määr, vähese CO2-heitega, ressursi- ja energiatõhus majandus ning sotsiaalne sidusus.

Muudatusettepanek 2

COM (2011) 834 final

Põhjendus 6

Komisjoni ettepaneku tekst

Muudatusettepanek

Selleks et aidata kaasa liidu ettevõtete, eriti VKEde konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse tugevdamisele, teadmistepõhise ühiskonna arendamisele ja tasakaalustatud majanduskasvul põhinevale arengule, tuleks kehtestada ettevõtete konkurentsivõime ja VKEde programm (edaspidi „programm”).

Selleks et aidata kaasa liidu ettevõtete, eriti VKEde konkurentsivõime tugevdamisele, tuleks kehtestada ettevõtete konkurentsivõime ja VKEde programm (edaspidi „programm”).

Motivatsioon

Konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust ei tohiks käsitada eraldi eesmärkidena, vaid konkurentsivõimet tuleb näha jätkusuutlikkusest sõltuvana. Euroopa konkurentsivõime 2010. aasta aruande kohaselt kajastab jätkusuutlik konkurentsivõime suutlikkust saavutada ja säilitada majanduse konkurentsivõime kooskõlas jätkusuutliku arengu eesmärkidega.

Muudatusettepanek 3

COM (2011) 834 - final

Põhjendus 18

Komisjoni ettepaneku tekst

Muudatusettepanek

Nagu on toodud esile komisjoni 30. juuni 2010. aasta teatises „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava” (3), mille Euroopa Ülemkogu kinnitas oma 2010. aasta oktoobri järeldustes, on turism liidu majanduse jaoks tähtis sektor. Selle sektori ettevõtetel on oluline osa liidu sisemajanduse koguproduktis (SKP) ja töökohtade loomises ning väga hea potentsiaal arendada ettevõtlust, sest sektori ettevõtjad on peamiselt VKEd. Turismi olulisust tunnistatakse ka Lissaboni lepingus, kus kirjeldatakse liidu asjaomase valdkonna eripädevusi, mis täiendavad liikmesriikide tegevust. Liidu algatus looks turismi valdkonnas selget lisandväärtust, eriti andmete ja analüüsi, liikmesriikideüleste arendusstrateegiate arendamise ja parimate tavade vahetamise kaudu.

Nagu on toodud esile komisjoni 30. juuni 2010. aasta teatises „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava” (3), mille Euroopa Ülemkogu kinnitas oma 2010. aasta oktoobri järeldustes, on turism liidu majanduse jaoks tähtis sektor. Selle sektori ettevõtetel on oluline osa liidu sisemajanduse koguproduktis (SKP) ja töökohtade loomises ning väga hea potentsiaal arendada ettevõtlust, sest sektori ettevõtjad on peamiselt VKEd. Turismi olulisust tunnistatakse ka Lissaboni lepingus, kus kirjeldatakse liidu asjaomase valdkonna eripädevusi, mis täiendavad liikmesriikide tegevust. lisandväärtus, eriti andmete ja analüüsi, ja ja parimate tavade vahetamise kaudu.

Muudatusettepanek 4

COM (2011) 834 - final

Põhjendus 20

Komisjoni ettepaneku tekst

Muudatusettepanek

Programm peaks täiendama liidu muid programme, kuid samal ajal peetakse silmas, et iga vahendit tuleks rakendada vastavalt selle jaoks ette nähtud erikorrale. Seega ei tohiks tekkida võimalust, et samu abikõlblikke kulusid rahastatakse kaks korda. Et saavutada liidu rahastamise lisandväärtus ja oluline mõju, tuleks arendada käesoleva programmi koostoimet teiste liidu programmide ja struktuurifondidega.

Programm peaks täiendama liidu muid programme, kuid samal ajal peetakse silmas, et iga vahendit tuleks rakendada vastavalt selle jaoks ette nähtud erikorrale. Seega ei tohiks tekkida võimalust, et samu abikõlblikke kulusid rahastatakse kaks korda. Et saavutada liidu rahastamise lisandväärtus ja oluline mõju, tuleks arendada käesoleva programmi teiste liidu programmide ja struktuurifondide.

Muudatusettepanek 5

COM (2011) 834 - final

Põhjendus 24

Komisjoni ettepaneku tekst

Muudatusettepanek

Euroopa Majanduspiirkonna leping ja assotsieerimislepingute protokollid sätestavad asjaomaste riikide osalemistingimused liidu programmides. Muude kolmandate riikide osalemine peaks olema võimalik juhul, kui lepingud ja menetlus seda ette näevad.

Euroopa Majanduspiirkonna leping ja assotsieerimislepingute protokollid sätestavad asjaomaste riikide osalemistingimused liidu programmides. Muude kolmandate riikide osalemine peaks olema võimalik juhul, kui lepingud ja menetlus seda ette näevad.

Muudatusettepanek 6

COM (2011) 834 - final

Artikli 2 lõige 1

Komisjoni ettepaneku tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 2

Üldeesmärgid

Artikkel 2

Üldeesmärgid

1.   Programm aitab saavutada alljärgnevaid üldeesmärke, milles pööratakse erilist tähelepanu VKEde erivajadustele Euroopa ja maailma tasandil:

1.   Programm aitab saavutada alljärgnevaid üldeesmärke, milles pööratakse erilist tähelepanu VKEde erivajadustele Euroopa ja maailma tasandil:

(a)

suurendada liidu ettevõtete, sealhulgas turismisektori konkurentsivõimet ning jätkusuutlikkust

(a)

suurendada liidu ettevõtete, konkurentsivõimet;

(b)

edendada ettevõtluskultuuri ning VKEde asutamist ja kasvu.;

(b)

edendada ettevõtluskultuuri, VKEde asutamist ja kasvu.

Motivatsioon

Konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust ei tuleks käsitada teineteisest sõltumatute eesmärkidena, kuna konkurentsivõime sõltub pikaks perspektiivis jätkusuutlikkusest ning meetmed peaksid põhinema pikaajalisel strateegial.

Euroopa poliitilises väikeettevõtlusalgatuses „Small Business Act” märgitakse, et on vaja luua ettevõtluskultuur ning edendada ja soodustada ettevõtlust, tõstes esile ja väärtustades pingutusi ja võimet raskustega toime tulla.

Muudatusettepanek 7

COM (2011) 834 - final

Artikli 2 lõige 2

Komisjoni ettepaneku tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 2

Üldeesmärgid

Artikkel 2

Üldeesmärgid

2.   Lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajatega:

2.   Lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajatega:

(c)

liidu tööstussektori kasvu protsent kogu sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvu suhtes,

(c)

liidu tööstussektori kasvu protsent kogu sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvu suhtes,

(d)

liidu ökotööstuse toodangu kasv,

(d)

liidu ökotööstuse toodangu kasv, ,

(e)

VKEde halduskoormuse muutumine,

(e)

VKEde halduskoormuse muutumine,

(f)

VKEde kasv lisandväärtuse ja töötajate arvu alusel,

(f)

;

(g)

ning VKEde asutamiste ja lõpetamiste suhe.

()

VKEde kasv lisandväärtuse ja töötajate arvu alusel,

 

()

ning VKEde asutamiste ja lõpetamiste suhe.

Muudatusettepanek 8

COM (2011) 834 - final

Artikli 3 lõige 1

Komisjoni ettepaneku tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 3

Erieesmärgid

Artikkel 3

Erieesmärgid

1.   Programmi erieesmärgid on järgmised:

1.   Programmi erieesmärgid on järgmised:

(a)

parandada liidu ettevõtete, sealhulgas turismisektori konkurentsivõime ning jätkusuutlikkuse raamtingimusi;

(a)

parandada liidu ettevõtete jätkusuutliku konkurentsivõime ning jätkusuutlikkuse raamtingimusi;

(b)

edendada ettevõtlust, sealhulgas konkreetsete sihtrühmade seas;

(b)

edendada ettevõtlust, sealhulgas konkreetsete sihtrühmade seas;

(c)

parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele omakapitali ja laenude vormis;

(c)

parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele omakapitali ja laenude vormis;

(d)

parandada juurdepääsu liidu ja maailma turule.

(d)

parandada juurdepääsu liidu ja maailma turule.

Muudatusettepanek 9

COM (2011) 834 - final

Artikli 6 lõige 1

Komisjoni ettepaneku tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 6

Meetmed liidu ettevõtete konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse raamtingimuste parandamiseks

Artikkel 6

Meetmed liidu ettevõtete konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse raamtingimuste parandamiseks

1.   Komisjon toetab meetmeid, mille abil parandatakse ja tugevdatakse liidu ettevõtete, eriti VKEde konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust, et suurendada Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet ja kasvu edendavate riiklike meetmete tõhusust, sidusust ja järjepidevust.

1.   Komisjon toetab meetmeid, mille abil parandatakse liidu ettevõtete, eriti VKEde , et suurendada Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet ja kasvu edendavate riiklike meetmete tõhusust, sidusust ja järjepidevust.

Muudatusettepanek 10

COM (2011) 834 - final

Artikli 6 lõike 2 punkt a

Komisjoni ettepaneku tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 6

Meetmed liidu ettevõtete konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse raamtingimuste parandamiseks

Artikkel 6

Meetmed liidu ettevõtete konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse raamtingimuste parandamiseks

[…]

[…]

2.   Komisjon võib toetada meetmeid, mille eesmärk on töötada välja uusi konkurentsivõime strateegiaid. Sellisteks meetmeteks võivad olla muu hulgas

2.   Komisjon võib toetada meetmeid, mille eesmärk on töötada välja uusi konkurentsivõime strateegiaid. Sellisteks meetmeteks võivad olla muu hulgas

(a)

meetmed, mille abil parandatakse ettevõtete konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust (sh katastroofidele vastupanuvõimet) mõjutava poliitika väljatöötamist, elluviimist ja hindamist ning millega tagatakse asjakohase infrastruktuuri, maailmatasemel klastrite ja ärivõrgustike ning raamtingimuste ja jätkusuutlike toodete, teenuste ja protsesside arendamine;

(a)

meetmed, mille abil parandatakse ettevõtete konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust (sh katastroofidele vastupanuvõimet) mõjutava poliitika väljatöötamist, elluviimist ja hindamist ning millega tagatakse asjakohase infrastruktuuri, maailmatasemel klastrite ja ärivõrgustike ning raamtingimuste ja jätkusuutlike toodete, teenuste ja protsesside arendamine;

Motivatsioon

VKEde toetamisel peaks üks esimesi samme olema nende veenmine selles, et mingi kindla projekti arendamiseks on kasulik teha rohkem koostööd, vastasel juhul ei ole projekt elujõuline või ühele ettevõttele nii tulutoov. Ettevõtluskoostöö on osutunud üheks tõhusamaks ja vahetuma mõjuga vahendiks.

Muudatusettepanek 11

COM (2011) 834 - final

Artikli 6 lõike 2 punkt c

Komisjoni ettepaneku tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 6

Meetmed liidu ettevõtete konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse raamtingimuste parandamiseks

Artikkel 6

Meetmed liidu ettevõtete konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse raamtingimuste parandamiseks

(c)

VKE-poliitika väljatöötamise toetamine ja poliitikakujundajate koostöö eelkõige selleks, et parandada programmide ja meetmete VKE-sõbralikkust.

(c)

VKE-poliitika väljatöötamise toetamine ja poliitikakujundajate koostöö eelkõige selleks, et parandada programmide ja meetmete VKE-sõbralikkust.

Muudatusettepanek 12

COM (2011) 834 - final

Artikli 6 lõike 2 punkt d

Komisjoni ettepaneku tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 6

Meetmed liidu ettevõtete konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse raamtingimuste parandamiseks

Artikkel 6

Meetmed liidu ettevõtete konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse raamtingimuste parandamiseks

[…]

[…]

 

Motivatsioon

Võttes arvesse nimetatud meetmete olulist osa turismivaldkonna strateegilistes eesmärkides, tehakse ettepanek lülitada need meetmed ka käsitletavasse õigusakti kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020”, mille üks prioriteet on arukas majanduskasv, s.o teadmistel ja innovatsioonil põhineva majanduse arendamine.

Muudatusettepanek 13

COM (2011) 834 - final

Artikli 8 lõige 1

Komisjoni ettepaneku tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 8

Meetmed VKEde rahastamisele juurdepääsu parandamiseks

Artikkel 8

Meetmed VKEde rahastamisele juurdepääsu parandamiseks

1.   Komisjon toetab meetmeid, mille eesmärk on parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele nende asutamise ja kasvu etapis ning mis täiendavad VKEdele ette nähtud rahastamisvahendite kasutamist liikmesriikides riiklikul ja piirkondlikul tasandil. Täiendavuse tagamiseks kooskõlastatakse neid meetmeid põhjalikult ühtekuuluvuspoliitika raames ja riigi tasandil võetavate meetmetega. Niisuguste meetmete eesmärk on stimuleerida rahastamist nii omakapitali kui ka laenu abil.

1.   Komisjon toetab meetmeid, mille eesmärk on parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele nende asutamise ja kasvu etapis ning mis täiendavad VKEdele ette nähtud rahastamisvahendite kasutamist liikmesriikides riiklikul ja piirkondlikul tasandil. Täiendavuse tagamiseks kooskõlastatakse neid meetmeid põhjalikult ühtekuuluvuspoliitika raames ja riigi tasandil võetavate meetmetega. Niisuguste meetmete eesmärk on stimuleerida rahastamist nii omakapitali kui ka laenu abil.

Muudatusettepanek 14

COM (2011) 834 - final

Artikli 8 lõige 2

Komisjoni ettepaneku tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 8

Meetmed VKEde rahastamisele juurdepääsu parandamiseks

Artikkel 8

Meetmed VKEde rahastamisele juurdepääsu parandamiseks

2.   Tingimusel, et selleks on olemas turunõudlus, töötab komisjon lõikes 1 osutatud tegevusvaldkondade raames töötab välja meetmed, mis parandavad piiriülest ja mitut riiki hõlmavat rahastamist, aidates seega VKEdel muuta oma äritegevust rahvusvahelisemaks, järgides seejuures liidu õigust

2.   Tingimusel, et selleks on olemas turunõudlus, töötab komisjon lõikes 1 osutatud tegevusvaldkondade raames töötab välja meetmed, mis parandavad piiriülest ja mitut riiki hõlmavat rahastamist, aidates seega VKEdel muuta oma äritegevust rahvusvahelisemaks, järgides seejuures liidu õigust.

Muudatusettepanek 15

COM (2011) 834 - final

II lisa – pealkiri „Laenutagamisrahastu”

Komisjoni ettepaneku tekst

Muudatusettepanek

Laenutagamisrahastu

Muudatusettepanek 16

COM (2011) 834 - final

II lisa – pealkiri „Laenutagamisrahastu”, punkt 3

Komisjoni ettepaneku tekst

Muudatusettepanek

Laenutagamisrahastu

Laenutagamisrahastu

3.

Välja arvatud väärtpaberistatud portfellis sisalduvate laenude osas, katab laenutagamisrahastu laene kuni 150 000 euro ulatuses ning tagasimakse miinimumtähtajaks on 12 kuud. Laenutagamisrahastu ehitatakse üles selliselt, et oleks võimalik esitada aruandeid toetust saanud innovaatiliste VKE-de arvu ja laenude mahu kohta.

3.

laene Laenutagamisrahastu ehitatakse üles selliselt, et oleks võimalik esitada aruandeid toetust saanud innovaatiliste VKE-de arvu ja laenude mahu kohta.

Motivatsioon

Uus ülempiir ei ole mõttekas, kuna vaid vähesed projektid mahuvad selle eelarve sisse. Säilitada tuleks endine, ülempiirita süsteem.

Brüssel, 9. oktoober 2012

Regioonide Komitee president

Ramón Luis VALCÁRCEL SISO


(1)  http://portal.cor.europa.eu/europe2020/news/Pages/InvitationtoparticipateintheSurveyonSME-friendlyRegionsandCities.aspx.

(2)  COM (2010) 2020 final.

(3)  COM(2010) 352 final.


18.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 391/49


Regioonide Komitee arvamus „Riigihangete pakett”

2012/C 391/09

REGIOONIDE KOMITEE

leiab, et riigihangete reguleerimisel tuleks pöörata rohkem tähelepanu riigihanke tasuvusele. Hanget korraldava avaliku sektori hankija peamine ülesanne on soetada teatud asi, teenus või ehitustöö ja reeglistik peaks aitama tagada, et hanke tulemusena on tehinguga tõepoolest rahul nii kodanikud, ostjad kui ka müüjad. Lihtsad ja arusaadavad eeskirjad lihtsustavad kindlasti eelkõige just piiriülest kaubandust;

märgib, et kahjuks on ka mõned uued ettepanekud raskesti mõistetavad ja ülearu üksikasjalikud. Neile on lisandunud terve hulk uusi nõudeid. On lisandunud ka hangete korraldamist lihtsustavaid sätteid, kuid osa uuendusi kujutavad endast täiendavat halduskoormust hankijatele, kuigi riigihangete sujuvaks läbiviimiseks on vaja õiguslikku stabiilsust;

leiab, et riigihanke-eeskirju saab muuta lihtsamaks, vähendamata nende tõhusust. Seda tõendab eeskätt WTO riigihankeleping (GPA), mis on palju lihtsam kui vastav ELi reeglistik. Komisjoni kutsutakse üles tõstma oluliselt piirmäärade taset. Võttes arvesse piiriüleste riigihangete väikest osatähtsust ja pidades silmas halduskoormust, mida reeglistik hankijatele ja tarnijatele põhjustab, on piirmäärade nii madal tase tarbetu;

tõstab esile, et ettepanek on vastuolus liikmesriikide õigusega korraldada oma valitsemisasju ise. Proportsionaalsuse põhimõttega arvestamine on oluline. Kavandatud ELi tasandi meede peab ühelt poolt olema eesmärgi saavutamiseks vältimatu ja teiselt poolt tõhusam kui riiklikul tasandil võetav meede.

Raportöör

Catarina SEGERSTEN LARSSON (SE/EPP), Värmlandi lääni landstingi liige

Viitedokumendid

Arvamuses riigihangete paketi kohta käsitletakse järgmisi dokumente:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste hankeid

COM(2011) 895 final

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv riigihangete kohta

COM(2011) 896 final

I   TAUST

REGIOONIDE KOMITEE

1.

märgib, et Euroopa Komisjoni rohelises raamatus „ELi riigihankepoliitika ajakohastamise kohta – Euroopa hanketuru tõhustamine” (COM(2011) 15 final) tõstatati hiljuti arvukalt riigihangetega seotud küsimusi;

2.

esitas 2011. aasta mais rohelise raamatu kohta arvamuse ja rõhutas muu hulgas, et väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemine riigihangetes on oluline, et kehtiv reeglistik on liiga üksikasjalik ning et peavad olema loodud võimalused kaitsta keskkonda, esitada sotsiaalseid nõudeid ja kasutada hankeid innovatsiooni edendamiseks. Lisaks soovis komitee säilitada A- ja B-teenuste eristamise, võtta kasutusele Euroopa hankepassi, laiendada läbirääkimistega hankemenetluste rakendusvaldkonda ja täiustada raamlepingute tingimusi;

II   EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK MUUTA RIIGIHANGETE DIREKTIIVI JA DIREKTIIVI, MILLES KÄSITLETAKSE VEE-, ENERGEETIKA-, TRANSPORDI- JA POSTITEENUSTE SEKTORIS TEGUTSEVATE ÜKSUSTE HANKEID

3.

märgib, et ettepanekud uute riigihankedirektiivide kohta sisaldavad praeguste direktiividega võrreldes hulgaliselt uusi ja üksikasjalikke sätteid. Osa ettepanekuid on esitatud eesmärgiga lihtsustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemist hangetes. Hankijatevahelise koostöö teatud vormid välistatakse. Rõhku on pandud keskkonnale, sotsiaalsetele aspektidele ja innovatsioonile, samuti elektroonilistele hangetele. Teine uuendus on see, et tehakse ettepanek lõpetada A- ja B-teenuste eristamine ning luua uus sotsiaalteenuste hankesüsteem. Samuti tehakse ettepanek kehtestada riigihangete järelevalve eeskirjad ja antakse soovitusi;

4.

osutas juba praeguste riigihankedirektiivide väljatöötamise ajal vajadusele tunduvalt lihtsama reeglistiku järele. Praeguse süsteemi reeglistiku keerukus ja ebaselgus põhjustab suurel hulgal probleeme ja kohtuprotsesse. Seda võib tõlgendada ka umbusaldusena hankeid korraldavate asutuste vastu. Lisaks väljendab komitee kahetsust, et tähelepanu pööratakse riigihangete menetluslikule küljele, mitte tulemusele üldise huvi seisukohalt;

5.

leiab, et riigihangete reguleerimisel tuleks pöörata rohkem tähelepanu riigihanke tasuvusele. Hanget korraldava avaliku sektori hankija peamine ülesanne on soetada teatud asi, teenus või ehitustöö ja reeglistik peaks aitama tagada, et hanke tulemusena on tehinguga tõepoolest rahul nii kodanikud, ostjad kui ka müüjad. Lihtsad ja arusaadavad eeskirjad lihtsustavad kindlasti eelkõige just piiriülest kaubandust;

6.

märgib, et kahjuks on ka mõned uued ettepanekud raskesti mõistetavad ja ülearu üksikasjalikud. Neile on lisandunud terve hulk uusi nõudeid. On lisandunud ka hangete korraldamist lihtsustavaid sätteid, kuid osa uuendusi kujutavad endast täiendavat halduskoormust hankijatele, kuigi riigihangete sujuvaks läbiviimiseks on vaja õiguslikku stabiilsust;

7.

viitab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 5 lõikele 4, milles sätestatakse, et liidu meetme sisu ega vorm ei või minna aluslepingute eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. Pakutud üksikasjalikkus on vastuolus kavatsusega lihtsustada riigihanke eeskirju ning sellega kaasneb vastuvõetamatu halduskoormus avaliku sektori hankijate, eriti kohaliku ja piirkondliku tasandi hankijate jaoks;

8.

arvab, et üks võimalus paremini hallatava reeglistiku loomiseks olnuks kehtestada vähem ja lihtsamaid nõudeid ning vajaduse korral täiendada neid Euroopa Kohtu praktikal põhinevate suunistega. Neid saab järjepidevalt uuendada, tarvitsemata teha muudatusi direktiivis;

9.

leiab, et riigihanke-eeskirju saab muuta lihtsamaks, vähendamata nende tõhusust. Seda tõendab eeskätt WTO riigihankeleping (GPA), mis on palju lihtsam kui vastav ELi reeglistik. Komisjoni kutsutakse üles tõstma oluliselt piirmäärade taset. Arvesse võttes piiriüleste riigihangete väikest osatähtsust ja silmas pidades halduskoormust, mida reeglistik hankijatele ja tarnijatele põhjustab, on piirmäärade nii madal tase tarbetu. Nimetatud hiljuti sõlmitud WTO riigihankeleping (GPA) asendab 1994. aasta kokkuleppe. Regioonide Komitee kutsub komisjoni juba nüüd üles alustama uuesti läbirääkimisi 2011. aasta detsembris sõlmitud kokkuleppe üle, selleks et piirmäära oluliselt tõsta;

10.

tähendab, et on ülimalt oluline, et reeglistik kergendaks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemist riigihangetes, tõstes esile allhanke võimalust. Ka siin tuleks kasuks lihtne reeglistik, sest VKEdele ei ole kättesaadavad hankeõiguse ega muude valdkondade eksperdid. Ettevõtjad tunnevad hästi oma asju või teenuseid, kuid mitte hanketingimusi. Tehakse ettepanekuid, mis lihtsustavad neil ettevõtjatel hangetes osalemist – muu hulgas on need seotud tõendite esitamise ja Euroopa hankepassi kehtestamisega – ning see on positiivne. Siiski ei peaks Regioonide Komitee arvates olema kohustuslik hanke osadeks jagamine või selle tegemata jätmise põhjendamine;

11.

võtab teadmiseks ettepaneku, et eeskirjade reguleerimisalast peaks jätma välja kontrollitavate üksustega sõlmitud lepingud või osalevate avaliku sektori hankijate koostöö avalike teenustega seotud ülesannete ühiseks täitmiseks, kui direktiivis sätestatud tingimused on täidetud. Kontsernisisese koostöö ja isegi avaliku sektori hankijate vahelise koostöö osas tehtavate erandite reguleerimise kord on siiski liiga kitsalt piiritletud, ei hakka tegelikkuses toimima ning võimaldab seega direktiivil liikmesriigisisesesse halduskorraldusse sekkuda;

12.

esitas rohelise raamatu teemalises arvamuses ettepaneku, et läbirääkimistega hankemenetlus peaks toimuma samadel tingimustel kui see leiab aset kommunaalteenuste sektoris, ja komitee on jätkuvalt samal seisukohal. Ei ole mingit põhjust oletada, et klassikalise sektori asutustele sobivad läbirääkimised vähem kui kommunaalteenuste sektori üksustele. Avaliku sektori hankijad ei hangi mitte ainult standardkaupu, vaid ka paljusid keerulisi asju, näiteks IT-süsteeme ja meditsiinitehnikat. Niisuguste hangete, samuti mitmesuguste keerukate teenuste hangete jaoks sobib läbirääkimistega hankemenetlus;

13.

on seisukohal, et väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele oleks läbirääkimistega hankemenetluse kasutamise võimaluse laiendamine kasulik, sest see muudab protsessi paindlikumaks. Lisaks on sellistel ettevõtjatel tavaliselt probleeme, mis tulenevad pakkumuste täiendamisest ja korrigeerimisest; selles osas peaksid eeskirjad olema pisut paindlikumad;

14.

märgib, et eriti problemaatilised on info- ja kommunikatsioonitehnoloogiasüsteemide (IKT-süsteemide) hanked, mille puhul ei ole näiteks täiendavate litsentside ja uute moodulite soetamisel lisalepingute sõlmimiseks alati võimalik korraldada riigihankeid nii, et sellega ei kaasne suuri tehnilist laadi ja kuludega seotud ebamugavusi;

15.

nendib, et kohaliku ja piirkondliku taseme hankijate jaoks soovitatakse mõnevõrra lihtsamat WTO eeskirjade kohast eelteadetega konkurentsile avatud hangete süsteemi. Selle võimaluse kasutamise korral ei ole enne hankemenetluse alustamist vaja avaldada eraldi hanketeadet. See on hea ettepanek, mis lihtsustab nii ametiasutuste kui ka ettevõtjate tööd;

16.

sätestas oma arvamuses rohelise raamatu kohta, et raamlepingu tingimuste reguleerimisel tuleks aluseks võtta praegu kehtiva kommunaalteenuste direktiivi sätted, eesmärgiga saada paindlikum reeglistik. Kahjuks teeb komisjon hoopis ettepaneku muuta kommunaalteenuste direktiivi teksti nii, et selle sektori hankeid reguleeritakse sama üksikasjalikult nagu klassikalises sektoris. Samuti tuleks selgesõnaliselt sätestada, et isiklike vajaduste rahuldamiseks mõeldud asjade ja teenuste puhul, näiteks puuetega inimeste abivahendid, peaks olema võimalik koostada lepingud nii, et üksikisikule jääks õigus valida tarnija raamlepinguga hõlmatud tarnijate hulgast;

17.

peab positiivseks elektroonilisi hankeid ja tervitab komisjoni initsiatiivi selles valdkonnas. Elektroonilised hanked on abiks niihästi ostjale kui ka müüjale. Väljapakutud kaheaastane tähtaeg üleminekuks pakkumuste elektroonilisele esitamisele ja vastuvõtmisele on siiski liiga lühike, eriti väikeettevõtjate jaoks. Tähtaja peaks määrama hankija: selles valdkonnas erineb võimekus tegevusharude vahel ja liikmesriigiti oluliselt ning parim ülevaade sellest on just hankijal. Tundub ebaloogiline kehtestada siin erireeglid ja lühemad tähtajad kesksetele hankijatele, eriti kohaliku ja piirkondliku taseme kesksetele hankijatele;

18.

rõhutab ühtlasi, et CPV koodi ülevaatamine komisjonis on hädavajalik, sest selles on raske orienteeruda, kood on mitmeti mõistetav ja teatud osades ebaloogiline. Hästi toimiv CPV kood lihtsustab elektroonilisi hankeid;

19.

leiab, et tuleks säilitada praegune A- ja B-teenuste eristamine ning jätta välja kavandatud artiklid 74–76 sotsiaalteenuste ja muude eriteenuste kohta. Nende teenuste puhul on piiriülene huvi väga väike. Pakutud sotsiaalteenuste mudel ei korva puudusi, mida B-teenuste erilahenduse kaotamine endaga kaasa toob. Erandit tuleks peale sotsiaalteenuste ja tervishoiuteenuste kohaldada ka näiteks õigusteenustele, mida mõjutab oluliselt isiklik usaldus ja mis ei allu kergelt tavapärasele konkurentsile. Isegi toitlustusteenuste ja kutseõppeteenuste puhul võib sageli täheldada tihedaid seoseid sotsiaalteenustega, sama kehtib puhastusteenuste ja muude sarnaste teenuste kohta, mida osutatakse eakatele ja puudega inimestele;

20.

on seisukohal, et ametiasutused saavad oluliselt kaasa aidata strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele, kasutades oma ostujõupotentsiaali, eelkõige seoses selliste juhtalgatustega nagu „Innovatiivne liit” ja „Ressursitõhus Euroopa”;

21.

tervitab asjaolu, et direktiivide ettepanekutes on võimalik osutada suuremat tähelepanu keskkonna- ja sotsiaalküsimustele, ehkki reegleid ei ole tõenäoliselt lihtne kohaldada. Näitena võib nimetada olelusringi kulusid käsitlevat artiklit 67. On oluline, et hankijal on õigus otsustada, kas ja milliseid nõudeid esitatakse, kuna asjad ja teenused on oma olemuselt niivõrd erinevad, samuti peab olema võimalik määratleda poliitilisi eesmärke kohaliku tasandi poliitiliste valikute alusel. On suur vahe, kas toimub tsemendi- või magnetresonantstomograafi hange. Komitee sedastab aga, et igal juhul on vaja sisulist seost hanke objektiga, et takistada läbipaistmatuid ja meelevaldseid hankeotsuseid ning tagada aus konkurents ettevõtete vahel;

22.

on seisukohal, et hanke puhul peaks hankijal endal olema võimalik valida madalaim hind või majanduslikult soodsaim pakkumus. Suure hulga standardtoodete, näiteks bensiini puhul on hind ainus realistlik hindamisalus, kuid see on asjakohane ka mitmete keerulisemate toodete, näiteks teatud ravimite puhul, mille kvaliteedinõudeid on müügiloa andmisel kontrollitud. Hanked madalaima hinna saamiseks ei pruugi tähendada, et kvaliteedinõudeid ei seata. Niisuguste hangete puhul on kvaliteedinõuded kohustuslikud ja seejärel kiidetakse heaks pakkumus, mis vastab sätestatud nõuetele madalaima hinna juures. Hanked, mis seavad eesmärgiks madalaima hinna on soodsad ka väikeettevõtjatele, kuna nende halduskulud on sageli väiksed ja seega suudavad nad pakkuda konkurentsivõimelist hinda. Vastasel korral võib sotsiaalsetel ja keskkonnaalastel näitajatel põhinev konkurents paljud väikeettevõtjad turult välja tõrjuda. Ettepanekutes mõjub segadust tekitavalt asjaolu, et madalaima hinna asemel räägitakse madalaimast maksumusest. Mõiste madalaim maksumus käib pigem kokku majanduslikult soodsaima pakkumusega ja sellega antakse mõista, et lisaks hinnale võetakse arvesse muidki tegureid. Selguse huvides tuleks kasutada praeguse direktiiviga samasugust sõnastust;

23.

märgib, et komisjon teeb ettepaneku uuteks säteteks, mis käsitlevad suhteid allhankijatega ja lepingute muutmist nende kehtivusajal. Regioonide Komitee leiab jätkuvalt, et seda ei peaks reguleerima direktiivi abil. Esmajoones peaks see temaatika kuuluma liikmesriigi lepinguõiguse alla. Siiski võib olla kohane käsitleda sellealaseid küsimusi tõlgendusdokumendis;

24.

sedastab, et komisjon esitab mitmed kaugeleulatuvad ettepanekud riiklike järelevalveasutuste ja riigiabi kohta. Saab vaid konstateerida, et seda rohelises raamatus ei arutatud. Vastavalt artiklile 2 protokollis (nr 2) subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta korraldab komisjon enne seadusandliku akti kohta ettepanekute tegemist laialdased konsultatsioonid. Nende konsultatsioonide korraldamisel võetakse vajaduse korral arvesse kavandatava meetme piirkondlikku ja kohalikku mõõdet, välja arvatud eriti kiireloomulistel juhtudel. Siseriikliku järelevalveasutuse loomine on kohaliku ja piirkondliku tasandi jaoks kindlasti suure tähtsusega, eelkõige nendes liikmesriikides, kus sellise tasandi asutustel on seadusandlik pädevus;

25.

tõstab esile, et ettepanek on vastuolus liikmesriikide õigusega korraldada oma valitsemisasju ise ning rikub subsidiaarsuse põhimõtet. Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega arvestamine on oluline. Kavandatud ELi tasandi meede peab ühelt poolt olema eesmärgi saavutamiseks vältimatu ja teiselt poolt tõhusam kui riiklikul tasandil võetav meede. Praegusel juhul ei osuta miski asjaolule, et väljapakutud süsteem oleks tõhusam, isegi kui iga liikmesriik tagaks selle kooskõlas oma riikliku süsteemiga. Olemasolevad valitsus- ja õigusstruktuurid peaksid suutma endale võtta uue täidesaatva rolli, ilma et igas liikmesriigis oleks tarvis luua uusi järelevalveorganeid. Lisaks näib, et komisjoni pakutud mudelis kombineeritakse erinevaid ülesandeid viisil, mis on vastuolus tavapärase täidesaatva- ja kohtuvõimu lahususe põhimõttega.

III   MUUDATUSETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 1

COM(2011) 896 final

Preambuli põhjendus 14

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

(14)

Esineb märkimisväärset õiguskindlusetust seoses sellega, mil määral peaks riigihangete eeskirjad hõlmama koostööd avaliku sektori asutuste vahel. Euroopa Liidu Kohtu asjaomast kohtupraktikat tõlgendavad liikmesriigid ja isegi avaliku sektori hankijad erinevalt. Seepärast tuleb selgitada, millistel juhtudel ei kohaldata riigihanke eeskirju avaliku sektori hankijatevaheliste lepingute suhtes. Seejuures tuleks lähtuda Euroopa Kohtu kohtupraktikaga kehtestatud põhimõtetest. Ainuüksi asjaolu, et mõlemad lepingupooledon ise avaliku sektori hankijad, ei välista hanke-eeskirjade kohaldamist. Riigihanke eeskirjade kohaldamine ei tohiks siiski mõjutada avaliku sektori asutuste vabadust otsustada, kuidas nad avalike teenustega seotud ülesannete täitmist korraldavad. Kontrollitavate üksustega sõlmitud lepingud või osalevate avaliku sektori hankijate koostöö avalike teenustega seotud ülesannete ühiseks täitmiseks peaks seetõttu jääma eeskirjade reguleerimisalast välja, kui direktiivis sätestatud tingimused on täidetud. Direktiivi eesmärk on tagada, et reguleerimisalast välja jääv avaliku sektori koostöö ei moonutaks konkurentsi seoses eraettevõtjatega. Ka avaliku sektori hankija osalemine riigihankemenetluses pakkujana ei tohi konkurentsi moonutada.

(14)

Esineb märkimisväärset õiguskindlusetust seoses sellega, mil määral peaks riigihangete eeskirjad hõlmama koostööd avaliku sektori asutuste vahel. Euroopa Liidu Kohtu asjaomast kohtupraktikat tõlgendavad liikmesriigid ja isegi avaliku sektori hankijad erinevalt. Seepärast tuleb selgitada, millistel juhtudel ei kohaldata riigihanke eeskirju avaliku sektori hankijatevaheliste lepingute suhtes. Seejuures tuleks lähtuda Euroopa Kohtu kohtupraktikaga kehtestatud põhimõtetest. Ainuüksi asjaolu, et mõlemadlepingupooled on ise avaliku sektori hankijad, ei välista hanke-eeskirjade kohaldamist. Riigihanke eeskirjade kohaldamine ei tohiks siiski mõjutada avaliku sektori asutuste vabadust otsustada, kuidas nad avalike teenustega seotud ülesannete täitmist korraldavad. Kontrollitavate üksustega sõlmitud lepingud või osalevate avaliku sektori hankijate koostöö avalike teenustega seotud ülesannete ühiseks täitmiseks peaks seetõttu jääma eeskirjade reguleerimisalast välja, kui direktiivis sätestatud tingimused on täidetud. Direktiivi eesmärk on tagada, et reguleerimisalast välja jääv avaliku sektori koostöö ei moonutaks konkurentsi seoses eraettevõtjatega. Ka avaliku sektori hankija osalemine riigihankemenetluses pakkujana ei tohi konkurentsi moonutada.

Motivatsioon

Selgelt tuleb esile tuua, et ametiasutuste erinevad koostöövormid ei kuulu hanke-eeskirjade reguleerimisalasse.

Muudatusettepanek 2

COM(2011) 896 final

Põhjendus 46

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

(46)

Avaliku sektori hankijaid võivad mõjutada välised asjaolud, mida nad lepingu sõlmimise ajal ei osanud ette näha. Sellisel juhul on vaja teatavat paindlikkust, mis võimaldaks lepingut selliste asjaoludega kohandada ilma uue hankemenetluseta. Ettenägematute asjaolude all mõistetakse asjaolusid, mida avaliku sektori hankija ei saanud hoolimata esialgse lepingu sõlmimisele eelnenud põhjalikust ettevalmistustööst ette näha, võttes arvesse olemasolevaid vahendeid, konkreetse projekti olemust ja omadusi, vastava valdkonna häid tavasid ning vajadust tagada mõistlik tasakaal lepingu sõlmimisele kulunud ressursside ja lepingu eeldatava maksumuse vahel. Selle all ei mõisteta siiski olukorda, kus lepingu muudatuse tulemusena muutub kogu hanke olemus - kui näiteks hanke esemeks olevad ehitustööd, asjad või teenused asendatakse millegi muuga või hanke liiki oluliselt muudetakse -, sest sellisel juhul võib eeldada hüpoteetilist mõju esialgse hankemenetluse tulemusele.

(46)

Avaliku sektori hankijaid võivad mõjutada välised asjaolud, mida nad lepingu sõlmimise ajal ei osanud ette näha. Sellisel juhul on vaja teatavat paindlikkust, mis võimaldaks lepingut selliste asjaoludega kohandada ilma uue hankemenetluseta. Ettenägematute asjaolude all mõistetakse asjaolusid, mida avaliku sektori hankija ei saanud hoolimata esialgse lepingu sõlmimisele eelnenud põhjalikust ettevalmistustööst ette näha. Selle all ei mõisteta siiski olukorda, kus lepingu muudatuse tulemusena muutub kogu hanke olemus - kui näiteks hanke esemeks olevad ehitustööd, asjad või teenused asendatakse millegi muuga või hanke liiki oluliselt muudetakse -, sest sellisel juhul võib eeldada hüpoteetilist mõju esialgse hankemenetluse tulemusele.

Motivatsioon

Põhjenduses nimetatud ettenägematute asjaolude hindamisel ei saa arvesse võtta avaliku sektori hankijate käsutuses olevaid ressursse ega nende võrdlust lepingu eeldatava maksumusega. Avaliku sektori hankijate käsutuses olevad ressursid ja nende hindamine ei kuulu komisjoni volituste hulka, samuti ei ole hankemenetluse lõpptulemuste hindamisel vaja pöörata tähelepanu avaliku sektori hankijate töökorralduse ega töötajatega seotud asjaoludele. Kohaliku tasandi avaliku sektori hankijad võivad ise otsustada oma töötajaskonna ja töökorralduse üle olenemata sellest, mismoodi neil tuleb riigihanke saamiseks võistelda. Kõnealune hindamismehhanism tuleks liidu õigusega vastuolus olevana põhjendusest välja jätta.

Muudatusettepanek 3

COM(2011) 895 final

Artikkel 1

COM(2011) 896 final

Artikkel 1

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 1

Artikkel 1

Reguleerimisese- ja -ala

Reguleerimisese- ja -ala

1.   Käesoleva direktiiviga kehtestatakse eeskirjad avaliku sektori hankijate menetluste kohta selliste riigihankelepingute sõlmimiseks, mille hinnanguline maksumus ületab artiklis 4 sätestatud piirmäärasid, samuti kõnealuseid määrasid ületavate ideekonkursside kohta.

1.   Käesoleva direktiiviga kehtestatakse eeskirjad avaliku sektori hankijate menetluste kohta selliste riigihankelepingute sõlmimiseks, mille hinnanguline maksumus ületab artiklis 4 sätestatud piirmäärasid, samuti kõnealuseid määrasid ületavate ideekonkursside kohta.

2.   Hangete all mõeldakse käesolevas direktiivis ehitustööde, asjade või teenuste ostmist või muul viisil hankimist avaliku sektori hankijate valitud ettevõtjatelt, olenemata sellest, kas kõnealused ehitustööd, asjad või teenused teenivad avalikke huve.

2.   Hangete all mõeldakse käesolevas direktiivis ehitustööde, asjade või teenuste ostmist või muul viisil hankimist avaliku sektori hankijate valitud ettevõtjatelt.

Kõik ühe projektiga hõlmatud lepingute raames hangitud ehitustööd, asjad ja/või teenused moodustavad käesoleva direktiivi mõistes üksikhanke, isegi kui need hangitakse eri lepingute alusel.

 

   

 

(a)

 

(b)

 

(c)

 

   

 

   

 

(d)

 

(e)

 

(f)

 

   

 

(g)

 

(h)

 

   

Motivatsioon

Selliste ehitustööde, asjade või teenuste hankimist, mis ei teeni avalikke huve, ei peaks allutama riigihangete direktiivile.

Üksikleping või üksikprojekt ei saa olla hanke aluseks, kuna projekt võib sisaldada ka elemente, mis jäävad direktiivi reguleerimisalast välja.

Eeskirjad ametiasutustevaheliste suhete kohta tuleks üle viia artiklist 11 (dokumendis COM(2011) 896) ja artiklist 21 (dokumendis COM(2011) 895) artiklisse 1, kuna need jäävad direktiivi reguleerimisalast välja.

Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikas (Teckal C-107/98) räägitakse peamisest tegevusest mitte 90 % tegevusest; tuleks vältida kitsamat sõnastust kui on kasutatud kohtupraktikas.

Artikkel 11 (dokumendis COM(2011) 896) ja artikkel 21 (dokumendis COM(2011) 895) tuleks pakutud muudatuste tulemusena välja jätta.

Muudatusettepanek 4

COM(2011) 896 final

Artikkel 4

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 4

Artikkel 4

Piirsummad

Piirsummad

Käesolevat direktiivi kohaldatakse selliste hangete suhtes, mille hinnanguline maksumus käibemaksuta vastab vähemalt järgmistele piirmääradele:

Käesolevat direktiivi kohaldatakse selliste hangete suhtes, mille hinnanguline maksumus käibemaksuta vastab vähemalt järgmistele piirmääradele:

(a)

5 000 000 eurot ehitustööde riigihankelepingute puhul;

(a)

5 000 000 eurot ehitustööde riigihankelepingute puhul;

(b)

130 000 eurot keskvalitsusasutuste sõlmitavate asjade ja teenuste riigihankelepingute puhul ja selliste asutuste korraldatavate ideekonkursside puhul; riigikaitse valdkonna avaliku sektori hankijate sõlmitud asjade riigihankelepingute puhul kohaldatakse seda üksnes selliste lepingute suhtes, mis hõlmavad III lisas loetletud tooteid;

(b)

130 000 eurot keskvalitsusasutuste sõlmitavate asjade ja teenuste riigihankelepingute puhul ja selliste asutuste korraldatavate ideekonkursside puhul; riigikaitse valdkonna avaliku sektori hankijate sõlmitud asjade riigihankelepingute puhul kohaldatakse seda üksnes selliste lepingute suhtes, mis hõlmavad III lisas loetletud tooteid;

(c)

200 000 eurot keskvalitsusest madalama tasandi hankijate sõlmitavate asjade ja teenuste riigihankelepingute puhul ja selliste avaliku sektori hankijate korraldatavate ideekonkursside puhul.

(c)

eurot keskvalitsusest madalama tasandi hankijate sõlmitavate asjade ja teenuste riigihankelepingute puhul ja selliste avaliku sektori hankijate korraldatavate ideekonkursside puhul.

(d)

500 000 eurot XVI lisas loetletud sotsiaalteenuste ja muude eriteenuste riigihankelepingute puhul.

Motivatsioon

Praeguse piirmäära korral, mis on 1,5 miljonit Taani krooni asjade ja teenuste puhul, on piiriülene kaubandus peaaegu olematu. 2009. aastal oli vaid 1,4 %-l sõlmitud lepingutest piiriülene aspekt. Tuleks tõsta piirmäära asjade ja teenuste puhul ning jätta välja artikli 4 lõike 1 punkt d. Vähim, mida komisjon saab teha, on seada järgmise WTO lepingu üle toimuvatel läbirääkimistel väga tähtsale kohale piirmäära tõstmise riigihangete puhul. Arvesse võttes piiriüleste riigihangete väikest osatähtsust ja silmas pidades halduskoormust, mida reeglistik hankijatele ja tarnijatele põhjustab, on piirmäärade nii madal tase tarbetu.

Muudatusettepanek 5

COM(2011) 895 final

Artikkel 19

COM(2011) 896 final

Artikkel 10

Erandid teenuste hankelepingute puhul

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 10

Artikkel 10

Erandid teenuste hankelepingute puhul

Erandid teenuste hankelepingute puhul

(c)

vahekohtu- ja lepitamisteenuseid käsitlevate teenuste hankelepingute suhtes;

(c)

vahekohtu- ja lepitamisteenuseid käsitlevate teenuste hankelepingute suhtes

 

 

 

 

 

 

(d)

finantsteenuste hankelepingute suhtes, mis on seotud väärtpaberite või muude finantsinstrumentide emiteerimise, müügi, ostu või võõrandamisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ mõistes, keskpankade teenuste ning Euroopa Finantsstabiilsuse Fondiga seotud toimingute suhtes;

(d)

finantsteenuste hankelepingute suhtes, mis on seotud väärtpaberite või muude finantsinstrumentide emiteerimise, müügi, ostu või võõrandamisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ mõistes, keskpankade teenuste ning Euroopa Finantsstabiilsuse Fondiga seotud toimingute suhtes;

(e)

töölepinguid käsitlevate teenuste hankelepingute suhtes;

(e)

töölepinguid käsitlevate teenuste hankelepingute suhtes;

 

[…]

 

(g)

Motivatsioon

(c.1)

Õigusteenused kohtus ja teised õigusabiteenused on tihedalt seotud konkreetse riigi õigussüsteemiga, mis üldiselt välistab piiriülese esindamise võimaluse. Lisaks sellele põhinevad kõnealused teenused erilisel usaldussuhtel, mida ei ole riigihankemenetluses võimalik objektiivselt määratleda.

(c.2)

Riigi julgeoleku ja eelkõige kodanikukaitse seisukohast ei tohi majandusliku tasuvuse kriteeriumidel olla mingit tähtsust.

(d)

Ainuõiguse osas tehtavad erandid, mis on praegu sätestatud direktiivi 2004/18/EÜ artiklis 18 ja direktiivi 2004/17/EÜ artiklites 24 ja 25, peaksid alles jääma, samuti nagu erandid avaliku sektori hankijate tehingute puhul raha või kapitali kaasamiseks, nagu nähakse praegu ette esimesena nimetatud direktiivi artikli 16 punktis d. Kõnealused sätted on liikmesriikidele vajalikud.

(g)

Aluslepingutes on selgesõnaliselt sätestatud liikmesriikide õigus ainuõigusi üle anda. See peaks kajastuma riigihanke–eeskirjades.

Muudatusettepanek 6

COM(2011) 896 final

Artikkel 15

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

 

Kui funktsioonide ja pädevuste ülekandmine ei kuulu riigihanke-eeskirjade alla, ei välistata eelkõige institutsionaliseeritud koostöö puhul erasektori osalejate kaasamist, kui see on riigi õigusega lubatud. Erasektori osaluse korral ei kujuta funktsioonide ülekandmine organisatsioonilise meetme abil endast hanget, kui sellega ei kaasne riigihankeõiguse kohaldamisalasse langeva hankelepingu sõlmimine erasektori osalejaga.

Motivatsioon

Uue tekstiga selgitatakse selliste funktsioonide ja pädevuste ülekandmise ulatust, mis ei kuulu riigihankeõiguse alla.

Muudatusettepanek 7

COM(2011) 895 final

Artikkel 21

COM(2011) 896 final

Artikkel 11

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Avaliku sektori asutuste vahelised suhted

1.   Leping, mille avaliku sektori hankija on sõlminud mõne teise juriidilise isikuga, jääb käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

   

(b)

avaliku sektori hankija teostab asjaomase juriidilise isiku üle kontrolli, mis sarnaneb kontrolliga, mida ta teostab oma osakondade üle;

(c)

vähemalt 90 % asjaomase juriidilise isiku tegevusest toimub kontrolliva avaliku sektori hankija või sama avaliku sektori hankija kontrollitavate muude juriidiliste isikute alluvuses;

(a)

kontrollitaval juriidilisel isikul puudub erasektori osalus.

Esimese lõigu punkti a mõistes teostab avaliku sektori hankija juriidilise isiku üle kontrolli, mis sarnaneb kontrolliga, mida ta teostab oma osakondade üle, kui ta avaldab otsustavat mõju kontrollitava juriidilise isiku strateegilistele eesmärkidele ja olulistele otsustele.

2.   Lõiget 1 kohaldatakse ka siis, kui avaliku sektori hankijast kontrollitav üksus sõlmib lepingu teda kontrolliva üksusega või muu sama avaliku sektori hankija kontrollitava juriidilise isikuga, tingimusel et sellel juriidilisel isikul, kellega sõlmitakse riigihankeleping, puudub erasektori osalus.

   

3.   Avaliku sektori hankija, kes ei kontrolli juriidilist isikut lõike 1 tähenduses, võib siiski käesolevat direktiivi kohaldamata sõlmida lepingu juriidilise isikuga, keda ta kontrollib ühiselt teiste avaliku sektori hankijatega, kui järgmised tingimused on täidetud:

   

(a)

avaliku sektori hankijad ühiselt teostavad asjaomase juriidilise isiku üle kontrolli, mis sarnaneb kontrolliga, mida nad teostavad oma osakondade üle;

(b)

vähemalt 90 % asjaomase juriidilise isiku tegevusest toimub kontrollivate avaliku sektori hankijate või samade avaliku sektori hankijate kontrollitavate muude juriidiliste isikute alluvuses;

(c)

kontrollitaval juriidilisel isikul puudub erasektori osalus.

Lõike a mõistes kontrollivad avaliku sektori hankijad juriidilist isikut ühiselt juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

(a)

kontrollitava juriidilise isiku otsuseid tegevad organid koosnevad kõigi osalevate avaliku sektori hankijate esindajatest;

(b)

kõnealused avaliku sektori hankijad saavad ühiselt avaldada otsustavat mõju kontrollitava juriidilise isiku strateegilistele eesmärkidele ja olulistele otsustele;

(c)

kontrollitav juriidiline isik ei lähtu huvidest, mis erinevad temaga seotud avaliku sektori asutuste huvidest;

(d)

kontrollitav juriidiline isik ei saa avaliku sektori hankijatega sõlmitud riigihankelepingutest muud kasu lisaks tegelike kulude hüvitamisele.

4.   Kahe või enama avaliku sektori hankija vahel sõlmitud kokkulepet ei peeta riigihankelepinguks käesoleva direktiivi artikli 2 lõike 6 tähenduses, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

   

(a)

kokkulepe põhineb osalevate avaliku sektori hankijate lojaalsel koostööl, mille eesmärk on täita ühiselt avalike teenustega seotud ülesandeid ning mis hõlmab lepingupoolte vastastikuseid õigusi ja kohustusi;

(b)

kokkuleppes juhindutakse üksnes avaliku huviga seotud kaalutlustest;

(c)

osalevad avaliku sektori hankijad ei tegutse avatud turul suuremal määral kui 10 % kokkuleppe seisukohast oluliste tegevuste käibest;

(d)

kokkulepe ei hõlma osalevate avaliku sektori hankijate vahelisi rahalisi ülekandeid, v.a ülekanded, mis vastavad ehitustööde, teenuste või asjade tegelike kulude hüvitamisele;

(e)

kõigil osalevatel avaliku sektori hankijatel puudub erasektori osalus.

5.   Lõigetes 1–4 osutatud erasektori osaluse puudumist kontrollitakse lepingu või kokkuleppe sõlmimise ajal.

   

Artiklites 1-4 sätestatud erandid kaotavad kehtivuse alates hetkest, mil tekib erasektori osalus, kusjuures kehtivate lepingute suhtes tuleb korraldada hange tavapäraste hankemenetluste alusel.

Motivatsioon

Muudatusettepanekust 3 tulenevalt jäetakse välja artiklid 11 ja 21.

Muudatusettepanek 8

COM(2011) 895 final

Artikkel 31

COM(2011) 896 final

Artikkel 17

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Reserveeritud hankelepingud

Reserveeritud hankelepingud

Liikmesriigid võivad jätta riigihankemenetluses osalemise õiguse kaitstud töökohtadele ja ettevõtjatele, kelle peamine eesmärk on puuetega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate sotsiaalne ja kutsealane integreerimine või sätestada selliste lepingute täitmise kaitstud töökohtade programmi raames, tingimusel et üle 30 % sellises töökohas, sellise ettevõtja alluvuses või selliste programmidega hõivatud töötajatest on puuetega või ebasoodsas olukorras olevad isikud.

Liikmesriigid võivad jätta riigihankemenetluses osalemise õiguse kaitstud töökohtadele ja ettevõtjatele, kelle peamine eesmärk on puuetega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate sotsiaalne ja kutsealane integreerimine või sätestada selliste lepingute täitmise kaitstud töökohtade programmi raames, tingimusel et üle 30 % sellises töökohas, sellise ettevõtja alluvuses või selliste programmidega hõivatud on puuetega või ebasoodsas olukorras olevad isikud.

Hanke väljakuulutamise teates viidatakse sellele tingimusele.

Hanke väljakuulutamise teates viidatakse sellele tingimusele.

Motivatsioon

See on uus säte ning seepärast on vaja määratleda, millised rühmad kuuluvad selle alla. Pealegi on uue sätte ulatus laiem kui praegusel artiklil 19.

Muudatusettepanek 9

COM(2011) 895 final

Artikkel 34

COM(2011) 896 final

Artikli 19 lõige 7

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et hiljemalt kaks aastat pärast artikli 92 lõikes 1 sätestatud tähtaega korraldatakse kõik käesoleva direktiivi kohased hankemenetlused käesoleva artikli nõuete kohaselt elektrooniliste sidevahendite abil, eelkõige seoses pakkumuste ja osalemistaotluste elektroonilise esitamisega.

Liikmesriigid , et kõik käesoleva direktiivi kohased hankemenetlused käesoleva artikli nõuete kohaselt elektrooniliste sidevahendite abil, eelkõige seoses pakkumuste ja osalemistaotluste elektroonilise esitamisega.

Motivatsioon

Kuna avaliku sektori hankijate – esmajoones kohalikul tasandil – ning eri sektoreid esindavate tarnijate tingimused erinevad suuresti, on liikmesriikidel mõttekam tegutseda aktiivselt elektrooniliste hangete ettevalmistamise nimel, selle asemel, et anda sellealaste nõuete täitmiseks lühike etteteatamisaeg.

Muudatusettepanek 10

COM(2011) 896 final

Artikkel 24

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Menetluse valik

Menetluse valik

1.   Hankelepinguid sõlmides kohaldavad avaliku sektori hankijad siseriiklikku menetlust, mida on kohandatud käesoleva direktiivi sätetega, tingimusel et hange on käesoleva direktiivi kohaselt välja kuulutatud, ilma et see mõjutaks artikli 30 sätteid.

1.   Hankelepinguid sõlmides kohaldavad avaliku sektori hankijad siseriiklikku menetlust, mida on kohandatud käesoleva direktiivi sätetega, tingimusel et hange on käesoleva direktiivi kohaselt välja kuulutatud, ilma et see mõjutaks artikli 30 sätteid.

Liikmesriigid näevad ette, et avaliku sektori hankijad võivad kasutada avatud või piiratud hankemenetlust, lähtudes käesoleva direktiivi sätetest.

Liikmesriigid näevad ette, et avaliku sektori hankijad võivad omal valikul kasutada avatud piiratud hankemenetlust, lähtudes käesoleva direktiivi sätetest

Liikmesriigid võivad sätestada, et avaliku sektori hankijad võivad kohaldada innovatsioonipartnerlusi, lähtudes käesoleva direktiivi sätetest.

Liikmesriigid sätestavad, et avaliku sektori hankijad võivad kohaldada innovatsioonipartnerlusi, lähtudes käesoleva direktiivi sätetest.

Samuti võivad nad ette näha, et avaliku sektori hankijad võivad kasutada konkurentsipõhist läbirääkimistega hankemenetlust või võistlevat dialoogi järgmistel juhtudel:

(a)

ehitustööde puhul, kui ehitustööde lepingu ese hõlmab nii ehitustööde projekteerimist kui ka tegemist artikli lõike 8 tähenduses või kui projekti õiguslike või rahaliste aspektide kindlaksmääramiseks on vaja läbirääkimisi;

(b)

ehitustööde riigihankelepingute puhul, kui ehitustööd tehakse üksnes teadus-, innovatsiooni-, katse- või arendustegevuse eesmärkidel ning neil ei ole kasumi tagamise või teadus- ja arenduskulude tagasiteenimise eesmärki;

(c)

teenuste või asjade puhul, kui puudub piisavalt täpne tehniline kirjeldus, milles viidataks mis tahes standarditele, Euroopa tehnilistele tunnustustele, ühistele tehnilistele kirjeldustele või tehnilistele määratlustele VIII lisa punktide 2-5 tähenduses;

(d)

avatud või piiratud menetluse ebakorrektsete või vastuvõetamatute pakkumuste puhul artikli 30 lõike 2 punkti a tähenduses;

(e)

kui ehitustööde, asjade või teenuste olemuse või keerukuse või nendega kaasnevate riskidega seotud teatavate asjaolude tõttu ei ole lepingut võimalik sõlmida ilma eelnevate läbirääkimisteta.

Liikmesriigid võivad otsustada jätta konkurentsipõhise läbirääkimistega menetluse, võistleva dialoogi ja innovatsioonipartnerluse menetluse siseriiklikusse õigusesse üle võtmata.

 

Motivatsioon

Regioonide Komitee arvates peab läbirääkimistega menetlus toimuma nii klassikalises kui ka kommunaalteenuste sektoris ühesugustel tingimustel, see käib ka võistleva dialoogi kohta. Ei ole mingit põhjust oletada, et klassikalise sektori asutustele sobivad läbirääkimised vähem kui kommunaalteenuste sektori üksustele. Avaliku sektori hankija peab iga hanke puhul eraldi saama otsustada, millist menetlust tuleb kasutada.

On oluline selgeks teha, et just hankija on see, kes igal üksikjuhul peab valima asjakohase menetluse, ning et seda ei tehta riiklikul või Euroopa Liidu tasandil. ELi ja riiklik tasand peavad kõik menetlused hankijatele kättesaadavaks tegema. Teistsugune käitumine tähendaks erinevaid eeskirju ja menetlusi igas liikmesriigis, konkurentsi moonutamist ja ebavõrdseid tingimusi.

Muudatusettepanek 11

COM(2011) 896 final

Artikli 30 lõike 2 punkt a

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

kui avatud või piiratud hankemenetluse käigus ei ole esitatud ühtki pakkumust või nõuetele vastavat pakkumust või ühtki osalemistaotlust, kui lepingu algtingimusi sellega oluliselt ei muudeta ja kui komisjoni või artikli 84 kohaselt määratud riikliku järelevalveorgani taotlusel esitatakse komisjonile või kõnealusele organile asjakohane aruanne.

kui avatud või piiratud hankemenetluse käigus ei ole esitatud ühtki pakkumust või nõuetele vastavat pakkumust või ühtki osalemistaotlust, kui lepingu algtingimusi sellega oluliselt ei muudeta .

Motivatsioon

Koos artikliga 84 (uue riikliku järelevalveasutuse loomine) tekitab see aruandluskohustus tarbetut bürokraatiat. Täiendavat halduskoormust tuleks ELi riigihankesätete lihtsustamise ja pandlikumaks muutmise huvides kindlasti vältida. Seega tuleks antud lõik täielikult välja jätta.

Muudatusettepanek 12

COM(2011) 895 final

Artikli 44 lõike 3 punktid d, i ja e

COM(2011) 896 final

Artikli 30 lõike 2 punktid c, i ja d

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

(c)

kui järgmistel põhjustel saab ehitusöid, asju või teenuseid pakkuda ainult teatav ettevõtja:

(c)

kui järgmistel põhjustel saab ehitusöid, asju või teenuseid pakkuda ainult teatav ettevõtja:

(i)

konkurentsi puudumine tehnilistel põhjustel;

(i)

konkurentsi puudumine tehnilistel põhjustel;

(d)

kui see on tingimata vajalik, sest vääramatust jõust tingitud kiireloomulisuse tõttu ei ole avatud, piiratud või konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluste tähtaegade täitmine võimalik; kiireloomulisuse põhjendamiseks esitatavad asjaolud ei tohi mingil juhul johtuda avaliku sektori hankijast;

(d)

kui see on tingimata vajalik, sest tingitud kiireloomulisuse tõttu ei ole avatud, piiratud või konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluste tähtaegade täitmine võimalik; kiireloomulisuse põhjendamiseks esitatavad asjaolud ei tohi mingil juhul johtuda avaliku sektori hankijast;

Motivatsioon

Artiklit tuleb täiendada õiguslike põhjustega, et see kataks muu hulgas olukorra, kus hankija peab ehitustegevuse käigus kindlas kohas näiteks kooli ehitama, aga maaomanik nõustub maa müügiga üksnes juhul, kui tal lubatakse ehitustöid teostada.

Vääramatu jõud tähendab, et kitsendatakse praeguse direktiivi 2004/18/EÜ artikli 31 lõike 1 punkti c sõnastust. Kasutada tuleks olemasolevat teksti. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse kasutamine peaks olema võimalik asjade ja teenuste ostmiseks, mida avaliku sektori hankija on kohustatud hankemenetlust vaidlustava poolelioleva kohtuprotsessi ajal teise seaduse kohaselt pakkuma, näiteks vanadekodude toitlustamine või haiglate varustamine südameklappidega.

Muudatusettepanek 13

COM(2011) 895 final

Artikkel 45

COM(2011) 896 final

Artikkel 31

Raamlepingud

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1.   Avaliku sektori hankijad võivad sõlmida raamlepinguid, tingimusel et kohaldatakse käesolevas direktiivis sätestatud menetlusi.

1.   Avaliku sektori hankijad võivad sõlmida raamlepinguid, tingimusel et kohaldatakse käesolevas direktiivis sätestatud menetlusi.

Raamleping on ühe või mitme avaliku sektori hankija ning ühe või mitme ettevõtja vaheline leping, mille eesmärk on kehtestada teatava aja jooksul sõlmitavaid lepinguid reguleerivad tingimused, eelkõige hinna ja vajaduse korral kavandatava koguse osas.

Raamleping on ühe või mitme avaliku sektori hankija ning ühe või mitme ettevõtja vaheline leping, mille eesmärk on kehtestada teatava aja jooksul sõlmitavaid lepinguid reguleerivad tingimused, eelkõige hinna ja vajaduse korral kavandatava koguse osas.

Raamlepingu kehtivusaeg ei ületa nelja aastat, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel, mis on eelkõige seotud raamlepingu esemega.

2.   Raamlepingul põhinevad hankelepingud sõlmitakse käesolevas lõikes ning lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetluste kohaselt.

2.   Raamlepingul põhinevad hankelepingud sõlmitakse käesolevas lõikes ning lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetluste kohaselt.

Kõnealuseid menetlusi võib kohaldada ainult hanke väljakuulutamise teates või huvi kinnitamise ettepanekus vastaval eesmärgil kindlaks määratud avaliku sektori hankijate ja algselt raamlepingu pooleks olnud ettevõtjate vaheliste lepingute puhul.

Raamlepingul põhinevates lepingutes ei tohi ühelgi juhul asjaomases raamlepingus sätestatud tingimusi oluliselt muuta, eriti lõikes 3 osutatud juhul.

Raamlepingul põhinevates lepingutes ei tohi ühelgi juhul asjaomases raamlepingus sätestatud tingimusi oluliselt muuta, eriti lõikes 3 osutatud juhul.

Avaliku sektori hankijad peavad raamlepinguid kasutama nõuetekohasel viisil, mis ei tõkesta, piira ega moonuta konkurentsi.

Motivatsioon

Regioonide Komitee arvates peaks raamlepingut reguleerima vastavalt kehtivale direktiivile 2004/17/EÜ, sest puudub põhjus reguleerida näiteks seda liiki lepingu kehtivuse aega, kui seda ei tehta teist liiki lepingute puhul. Sarnaselt dünaamiliste hankesüsteemide puhul kehtivaga peaks olema võimalik lepingu kehtivusajal lisada juurde uusi ettevõtjaid, sest see tuleb kasuks nii ostjale kui ka müüjale. Viimane lause ei ole vajalik, sest tegu on põhimõttelise küsimusega.

Muudatusettepanek 14

COM(2011) 895 final

Artikli 45 lõige 4

COM(2011) 896 final

Artikli 31 lõige 4

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

4.   Kui raamleping sõlmitakse enam kui ühe ettevõtjaga, võib seda täita ühel järgmisel viisil:

4.   Kui raamleping sõlmitakse enam kui ühe ettevõtjaga, võib seda täita järgmisel viisil:

(a)

raamlepingu tingimuste alusel ilma hanget uuesti välja kuulutamata, kui lepingus on sätestatud kõik asjaomaste ehitustööde tegemise, teenuste osutamise ja asjade tarnimise tingimused ning objektiivsed tingimused, mille alusel on võimalik otsustada, milline raamlepingu pooleks olev ettevõtja vastavat lepingut täidab; sellised tingimused näidatakse ära hankedokumentides;

(a)

;

(b)

kui raamlepingus ei ole sätestatud ehitustööde tegemise, teenuste osutamise ja asjade tarnimise kõiki tingimusi, kuulutatakse raamlepingu poolteks olevate ettevõtjate seas hange uuesti välja.

(b)

kui raamlepingus ei ole sätestatud ehitustööde tegemise, teenuste osutamise ja asjade tarnimise kõiki tingimusi, raamlepingu poolteks olevate ettevõtjate seas hane välja.

 

Motivatsioon

Direktiivis puuduvad igasugused selgitused raamlepingu rakendamise kohta. See kehtib eelkõige otselepingu ja uue hanke väljakuulutamise rakendamise kohta ja valiku kohta nende kahe vahel. Rakendamise lihtsustamiseks peaks olema võimalik neid mõlemat kombineerida, et väiksemate tellimuste korral võiks otse viidata kindlaksmääratud tingimustele, samal ajal kui sama raamlepingu raames oleks suurte tellimuste puhul võimalik välja kuulutada uus hange.

(Tõlkija märkus: komisjoni dokumentide eestikeelsed tekstid ei ole identsed. Praegu on muudatuste osutamisel võetud aluseks COM(895) 2012 final.)

Muudatusettepanek 15

COM(2011) 896 final

Artikkel 37

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1.   Avaliku sektori hankijad võivad otsustada viia teatavad hanked läbi ühiselt.

1.   Avaliku sektori hankijad võivad otsustada viia teatavad hanked läbi ühiselt.

2.   Kui üks avaliku sektori hankija viib üksi läbi kõik asjaomase hankemenetluse etapid alates hanke väljakuulutamisest kuni sõlmitava(te) lepingu(te) täitmise lõpuni, on asjaomasel avaliku sektori hankijal ainuvastutus käesoleva direktiivi kohaste kohustuste täitmisel.

2.   Kui üks avaliku sektori hankija viib üksi läbi kõik asjaomase hankemenetluse etapid alates hanke väljakuulutamisest kuni sõlmitava(te) lepingu(te) täitmise lõpuni, on asjaomasel avaliku sektori hankijal ainuvastutus käesoleva direktiivi kohaste kohustuste täitmisel.

Kui hankemenetluse viivad läbi ja sõlmitavaid lepinguid täidavad mitu osalevat avaliku sektori hankijat, vastutab jätkuvalt igaüks neist käesoleva direktiivi kohaste kohustuste täitmise eest seoses tema läbiviidavate etappidega.

Kui hankemenetluse viivad läbi ja sõlmitavaid lepinguid täidavad mitu osalevat avaliku sektori hankijat, vastutab jätkuvalt igaüks neist käesoleva direktiivi kohaste kohustuste täitmise eest seoses tema läbiviidavate etappidega.

 

3.   

Motivatsioon

Teksti täiendamine aitab tagada, et ühishankeid ei muudetaks asjatult keerukateks. Sama peaks kehtima ajutise koostöö kohta, nagu on sätestatud keskse hankija puhul, vt artikli 35 lõige 5.

Muudatusettepanek 16

COM(2011) 895 final

Artikkel 54

COM(2011) 896 final

Artikkel 40

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1.   VIII lisa punktis 1 kindlaks määratud tehniline kirjeldus esitatakse hankedokumentides. Tehnilises kirjelduses määratakse kindlaks ehitustöö, teenuse või asja nõutavad omadused.

1.   VIII lisa punktis 1 kindlaks määratud tehniline kirjeldus esitatakse hankedokumentides. Tehnilises kirjelduses määratakse kindlaks ehitustöö, teenuse või asja nõutavad omadused.

Sellised omadused võivad olla seotud ka tellitavate ehitustööde tegemise, asjade tootmise või teenuste osutamise teatava protsessiga või artikli 2 punktis 22 osutatud olelusringi mõne muu etapiga.

Sellised omadused võivad olla seotud ka tellitavate ehitustööde tegemise, asjade tootmise või teenuste osutamise teatava protsessiga või artikli 2 punktis 22 osutatud olelusringi mõne muu etapiga.

Tehnilises kirjelduses täpsustatakse lisaks see, kas nõutakse intellektuaalomandi õiguste üleandmist.

Tehnilises kirjelduses täpsustatakse lisaks see, kas nõutakse intellektuaalomandi õiguste üleandmist.

Kõigi selliste hangete puhul, mille eseme kavandatud kasutajateks on inimesed, olenemata sellest, kas kasutajaks on üldsus või avaliku sektori hankija töötajad, peavad kõnealused tehnilised kirjeldused olema koostatud nii, et neis võetakse arvesse puuetega inimeste või kõigi kasutajate ligipääsemise nõuet, v.a nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

Kui kohustuslikud ligipääsunõuded võetakse vastu liidu õigusaktiga, määratletakse ligipääsukriteeriumid tehnilistes kirjeldustes, viidates kõnealusele õigusaktile.

Kui kohustuslikud ligipääsunõuded võetakse vastu liidu õigusaktiga, määratletakse ligipääsukriteeriumid tehnilistes kirjeldustes, viidates kõnealusele õigusaktile.

Motivatsioon

Esialgne tekst on liiga kaugeleulatuv praeguste hangete mitmekesisuse valguses. Lisaks on tegu sättega, mis esineb sageli riiklikes ehitusnormides. Praeguse direktiivi 2004/18/EÜ artikli 23 lõige 1 ja direktiivi 2004/17/EÜ artikli 34 lõige 1 peaksid säilima.

Muudatusettepanek 17

COM(2011) 896 final

Artikkel 44

Lepingute osadeks jaotamine

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1.   Riigihankelepinguid võib jaotada ühesugusteks või erinevateks osadeks. Lepingute puhul, mille maksumus võrdub vähemalt artiklis 4 sätestatud piirmääradega ning on artikli 5 kohaselt arvestatuna vähemalt 500 000 eurot, peab avaliku sektori hankija, kui ta ei pea otstarbekaks lepingut osadeks jaotada, esitama selleks hanketeates või huvi kinnitamise ettepanekus asjakohased põhjendused.

1.   Riigihankelepinguid võib jaotada ühesugusteks või erinevateks osadeks.

Avaliku sektori hankijad näitavad hanketeates või huvi kinnitamise ettepanekus ära, kas pakkumused piirduvad ühe või teatava arvu osadega.

Motivatsioon

Tegu on avaliku sektori hankijale pandud ebavajaliku halduskoormusega ja see tuleb seega välja jätta.

Muudatusettepanek 18

COM(2011) 896 final

Artikli 54 lõige 2

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 54

Artikkel 54

Avaliku sektori hankijad võivad otsustada mitte sõlmida lepingut pakkujaga, kes esitas parima pakkumuse, kui nad on kindlaks teinud, et kõnealune pakkumus ei vasta vähemalt samaväärsel tasemel kohustustele, mis on kehtestatud liidu sotsiaal-, töö- või keskkonnaõiguse sätete või rahvusvahelise sotsiaal- või keskkonnaõiguste sätetega, mis on loetletud XI lisas.

Avaliku sektori hankijad võivad otsustada mitte sõlmida lepingut pakkujaga, kes esitas parima pakkumuse, kui nad on kindlaks teinud, et kõnealune pakkumus ei vasta vähemalt samaväärsel tasemel kohustustele, mis on kehtestatud liidu sotsiaal-, töö- või keskkonnaõiguse sätete või rahvusvahelise sotsiaal- või keskkonnaõiguste sätetega, mis on loetletud XI lisas.

Motivatsioon

Peale ELi õigussätete peavad hankijad ka riiklikest õigussätetest kinni pidama.

Muudatusettepanek 19

COM(2011) 896 final

Artkli 55 lõige 3

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 55

Artikkel 55

Esimese lõigu punkti d alusel kõrvalejätmiseks peavad avaliku sektori hankijad esitama lepingu täitmise hindamise meetodi, mis põhineb objektiivsetel ja mõõdetavatel kriteeriumidel ja mida kohaldatakse süstemaatiliselt, järjepidevalt ja läbipaistvalt. Lepingu täitmise hindamisest tuleb teavitada asjaomast töövõtjat, kellele tuleb anda võimalus tulemused vaidlustada ja saada kohtulikku kaitset.

Motivatsioon

Artikli 55 lõike 3 viimases lõigus toodud selgitus on arusaamatu ja vähendab õiguskindlust, mis võib tuua kaasa suurel hulgal kohtuasju. Sellele lisaks paneks see avaliku sektori hankijatele uusi kohustusi, mis tekitaks tarbetut bürokraatiat ja seetõttu tuleks säte välja jätta.

Muudatusettepanek 20

COM(2011) 895 final

Artikkel 76

COM(2011) 896 final

Artikkel 66

Pakkumuste hindamise kriteeriumid

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1.   Ilma et see piiraks teatavate teenuste tasustamist käsitlevate siseriiklike õigusnormide kohaldamist, tuginevad avaliku sektori hankijad pakkumuste hindamisel ühele järgmisele kriteeriumile:

1.   Ilma et see piiraks teatavate teenuste tasustamist käsitlevate siseriiklike õigusnormide kohaldamist, tuginevad avaliku sektori hankijad pakkumuste hindamisel ühele järgmisele kriteeriumile:

(a)

majanduslikult soodsaim pakkumus;

(a)

majanduslikult soodsaim pakkumus;

(b)

madalaim maksumus.

(b)

madalaim hind.

Kulude hindamisel võib avaliku sektori hankija omal valikul tugineda üksnes hinnale või kasutada kulutõhususe põhimõtet, näiteks artiklis 67 sätestatud olelusringi kulude arvestamist.

2.   Avaliku sektori hankija seisukohast majanduslikult soodsaim pakkumus lõike 1 punkti a tähenduses tehakse kindlaks asjaomase hankelepingu esemega seotud kriteeriumide alusel. Kõnealused kriteeriumid hõlmavad lisaks lõike 1 punktis b osutatud hinnale või kuludele muid asjaomase hankelepingu esemega seotud selliseid kriteeriume nagu:

2.   Avaliku sektori hankija seisukohast majanduslikult soodsaim pakkumus lõike 1 punkti a tähenduses tehakse kindlaks asjaomase hankelepingu esemega seotud kriteeriumide alusel. Kõnealused kriteeriumid hõlmavad lisaks hinnale muid asjaomase hankelepingu esemega seotud selliseid kriteeriume nagu:

(a)

kvaliteet, sh tehniline väärtus, esteetilised ja funktsionaalsed omadused, ligipääsetavus, kõiki kasutajaid arvestav projekt, keskkonnanäitajad ja innovatiivsus;

(a)

kvaliteet, sh tehniline väärtus, esteetilised ja funktsionaalsed omadused, ligipääsetavus, kõiki kasutajaid arvestav projekt, keskkonnanäitajad innovatiivsus ;

(b)

teenuste hankelepingute ja ehitustööde projekteerimise puhul võidakse arvesse võtta asjaomast lepingut täitma määratud töötajate töökorraldust, kvalifitseeritust ja kogemusi ning sellest tulenevalt võib kõnealused töötajad pärast lepingu sõlmimist asendada üksnes avaliku sektori hankija nõusolekul, kes peab kontrollima, et asendamistega tagatakse samaväärne töökorraldus ja kvaliteet;

(b)

teenuste hankelepingute ja ehitustööde projekteerimise puhul võidakse arvesse võtta asjaomast lepingut täitma määratud töötajate töökorraldust, kvalifitseeritust ja kogemusi ning sellest tulenevalt võib kõnealused töötajad pärast lepingu sõlmimist asendada üksnes avaliku sektori hankija nõusolekul, kes peab kontrollima, et asendamistega tagatakse samaväärne töökorraldus ja kvaliteet;

(c)

müügijärgsed teenused ja tehniline abi, tarnekuupäev ja tarneperiood või valmimise aeg;

(c)

müügijärgsed teenused ja tehniline abi, tarnekuupäev ja tarneperiood või valmimise aeg;

(d)

tootmisprotsess või tellitud ehitustööde tegemise, asjade tarnimise või teenuste osutamise viis või mõni muu olelusringi etapp, nagu on osutatud artikli 2 punktis 22, kui need kriteeriumid on kindlaks määratud lõike 4 kohaselt, hõlmavad kõnealuste protsessidega vahetult seotud tegureid ning iseloomustavad konkreetset tootmisprotsessi või tellitud ehitustööde tegemise, asjade tarnimise või teenuste osutamise viisi.

(d)

tootmisprotsess või tellitud ehitustööde tegemise, asjade tarnimise või teenuste osutamise viis või mõni muu olelusringi etapp, nagu on osutatud artikli 2 punktis 22, kui need kriteeriumid on kindlaks määratud lõike 4 kohaselt, hõlmavad kõnealuste protsessidega vahetult seotud tegureid ning iseloomustavad konkreetset tootmisprotsessi või tellitud ehitustööde tegemise, asjade tarnimise või teenuste osutamise viisi

 

Motivatsioon

On hea, et hankija saab valida majanduslikult soodsaima pakkumuse ja madalaima hinnavahel. Samas peaks säilima praeguses direktiivis kasutatud mõiste madalaim hind, kuna mõiste madalaim maksumus viitab sellele, et lisaks hinnale võetakse arvesse muidki tegureid, kuna maksumus on laiem termin kui hind. Majanduslikult soodsaim pakkumus on kriteerium, mida tuleks kasutada, kui soovitakse katta ka teised parameetrid, näiteks olelusringi kulud.

Mõnel juhul sätestab hankija juba hankedokumentides selle, millist hinda kavatsetakse maksta. Peab olema täiesti selge, et nii on võimalik toimida.

Lühikese tootmisahela kriteeriumi lisamise eesmärk on pakkuda avaliku sektori hankijatele teatud toodete ja teenuste puhul lisaväärtust, mis seisneb selles, et tänu lühikestele tootmisahelatele võivad tooted ja teenused tavaliselt jõuda kiiremini asjaomaste hankijateni, võimaldades kiiremalt ja paindlikumalt kohaneda nende nõudmistega. Lisaks sellele võimaldab nimetatud kriteerium oluliselt parandada ka keskkonnanorme (lühem veo- ja ladustamise aeg, vähem heiteid), asjaolu, mis toob lõppkokkuvõttes kasu nii hankijatele kui ka kodanikele. Seega oleks hankijatel võimalus kaasata lepingukriteeriumidesse näitajad, mis teatud kategooriate raames annavad rohkem teavet teatud ettevõtja pakkumise kohta, mis võib veelgi paremini rahuldada riigihanke nõudmisi.

Samuti peab olema võimalik sõnaselgelt väljendada, et appi saab võtta sotsiaalsed kriteeriumid, nt antakse boonuspunkte ettevõtetele töötajate võrdse kohtlemise poliitika eest ning selle eest, mida rohkem pikaajalisi töötuid palgatakse.

Muudatusettepanek 21

COM(2011) 896 final

Artikli 66 lõige 3

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 66

Liikmesriigid võivad ette näha, et teatavat liiki lepingute sõlmimisel lähtutakse majanduslikult soodsaimast pakkumusest, nagu on märgitud lõike 1 punktis a ja lõikes 2.

Motivatsioon

Moderniseerimise eesmärk on pakkuda avaliku sektori hankijatele maksimaalset paindlikkust. Avaliku sektori hankijad peavad saama selles mõttes ise otsustada, kas nad lähtuvad majanduslikult soodsaimast pakkumisest või soodsaimast hinnast. Liikmesriigid ei tohiks siin kohaliku sektori asutustele vajadusi ette kirjutada. Kui leping ei saa põhineda enam soodsaimal hinnal, siis kahaneksid väikeste ettevõtjate konkureerimisvõimalused veelgi. Seega tuleks artikli 66 lõige 3täielikult välja jätta.

Muudatusettepanek 22

COM(2011) 895 final

Artikli 76 lõige 4

COM(2011) 896 final

Artikli 66 lõige 4

Pakkumuste hindamise kriteeriumid

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Pakkumuste hindamise kriteeriumidega ei anta avaliku sektori hankijatele piiramatut valikuvabadust. Hindamiskriteeriumidega võimaldatakse tõhusat konkurentsi ja nendega kaasnevad nõuded, mis lubavad pakkujate esitatud teavet tegelikkuses kontrollida. Avaliku sektori hankijad kontrollivad tegelikkuses pakkujate esitatud teabe ja tõendite alusel, kas pakkujad vastavad hindamiskriteeriumidele.

Motivatsioon

Punkt ei ole vajalik ega anna midagi juurde ja tuleks seepärast välja jätta. Sätte sisu kajastub juba üldpõhimõtetes.

Muudatusettepanek 23

COM(2011) 896 final

Artikli 73 punkt a

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

(a)

artikliga 11 ette nähtud erandeid ei kohaldata tulenevalt erasektori partneri osalemisest lepingu sõlminud juriidilises isikus vastavalt artikli 11 lõikele 4;

Motivatsioon

Parandus komisjoni tekstis, mis tuleneb artikli 11 lõike 5 väljajätmisest dokumendis COM(2011) 896 final ja artikli 21 lõike 5 väljajätmisest dokumendis COM(2011) 895 final (muudatusettepanek 7). See säte ei saa pärast hankelepingu sõlmimist enam kehtida.

Muudatusettepanek 24

COM(2011) 895 final

Artikkel 77

COM(2011) 896 final

Artikkel 67

Olelusringi kulude arvestamine

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

3.   Kui liidu õigusakti osana, sealhulgas sektoripõhiste õigusaktide kohaste delegeeritud õigusaktidega, võetakse vastu ühine olelusringi kulude arvutamise meetod, kohaldatakse seda juhul, kui olelusringi kulude arvutamine kuulub artikli 66 lõikes 1 osutatud pakkumuste hindamise kriteeriumide hulka.

   

Selliste õigusaktide ja delegeeritud õigusaktide loetelu on esitatud XV lisas. Komisjonile antakse volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 89 seoses kõnealuse loetelu ajakohastamisega, kui uute õigusaktide vastuvõtmise, kehtetuks tunnistamise või muutmise tõttu on sellised muudatused vajalikud.

Motivatsioon

Regioonide Komitee toetab strateegia „Euroopa 2020” eesmärke ja tunnistab jätkusuutliku, sotsiaalselt vastutustundliku ja innovatsiooni pooldava hankemenetluse tähtsust. Samuti on tore, et komisjon innustab avaliku sektori hankijaid võtma arvesse olelusringi kulusid. Selles valdkonnas on juba palju teoksil, kuid palju jääb veel teha. Komitee leiab, et ELi meetodi kasutamine sellistel juhtudel on praeguses olukorras liiga kaugeleulatuv.

Muudatusettepanek 25

COM(2011) 895 final

Artikkel 79

COM(2011) 896 final

Artikkel 69

Põhjendamatult madala hinnaga pakkumused

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1.   Avaliku sektori hankija palub ettevõtjatel selgitada küsitud hindu või maksumust, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

   

(a)

küsitud hind või maksumus jäävad rohkem kui 50 % alla muude pakkujate küsitud keskmisest hinnast või maksumusest;

(b)

küsitud hind või maksumus jäävad rohkem kui 20 % alla paremuselt teises pakkumuses küsitud hinnast või kuludest;

(c)

esitatud on vähemalt viis pakkumust.

 

   

 

 

 

 

 

 

   

 

   

2.   Avaliku sektori hankijad võivad nõuda selliseid selgitusi ka muudel põhjustel, kui pakkumused tunduvad olevat põhjendamatult madala hinnaga.

.   Avaliku sektori hankijad võivad nõuda selliseid selgitusi ka muudel põhjustel, kui pakkumused tunduvad olevat põhjendamatult madala hinnaga.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud selgitused võivad eelkõige olla seotud järgnevaga:

   

(a)

ehitusmeetodi, tootmisprotsessi või osutatavate teenuste säästlikkusega;

(b)

valitud tehniliste lahendustega või erakordselt soodsate tingimustega, mis on pakkujale ehitustööde teostamiseks, kaupade tarnimiseks või teenuste osutamiseks kättesaadavad;

(c)

pakkuja väljapakutud ehitustööde, asjade või teenuste originaalsusega;

(d)

vastavusega liidu sotsiaal-, töö- või keskkonnaõiguse valdkonna õigusaktidele või XI lisas loetletud rahvusvahelise sotsiaal- ja keskkonnaõiguse sätetele, vähemalt samaväärsel tasemel, või muudele samaväärset kaitset tagavatele sätetele;

(e)

pakkuja võimalusega saada riigiabi.

4.   Avaliku sektori hankija kontrollib esitatud teavet, konsulteerides pakkujaga. Ta võib pakkumuse tagasi lükata üksnes siis, kui tõendid ei õigusta küsitavat madalat hinda või maksumust, võttes arvesse lõikes 3 osutatud tegureid.

   

Avaliku sektori hankijad võivad pakkumuse tagasi lükata, kui nad on kindlaks teinud, et pakkumus on põhjendamatult madala hinnaga, sest see ei vasta kohustustele, mis on kehtestatud liidu sotsiaal-, töö- või keskkonnaõiguse valdkonna õigusaktidega või rahvusvahelise sotsiaal- ja keskkonnaõiguse sätetega, mis on loetletud XI lisas.

5.   Kui avaliku sektori hankija teeb kindlaks, et pakkumus on põhjendamatult madala hinnaga, kuna pakkuja on saanud riigiabi, võib sellise pakkumuse üksnes kõnealusel põhjusel tagasi lükata ainult pärast pakkujaga konsulteerimist, kui pakkuja ei suuda avaliku sektori hankija määratud piisava ajavahemiku jooksul tõendada, et kõnealune abi sobib kokku siseturuga aluslepingu artikli 107 tähenduses. Kui avaliku sektori hankija pakkumuse sellistel asjaoludel tagasi lükkab, teatab ta sellest komisjonile.

   

Liikmesriigid teevad teistele liikmesriikidele taotluse korral artikli 88 kohaselt kättesaadavaks mis tahes teabe seoses tõendite ja dokumentidega, mis esitatakse seoses lõikes 3 osutatud üksikasjadega.

   

Motivatsioon

Regioonide Komitee eelistab selgitust, mis on esitatud praeguse direktiivi 2204/18/EÜ artiklis 55 ebaharilikult madala hinnaga pakkumuse kohta, sest ettepaneku tekstist lähtumine põhjustab halduskoormust nii hankijatele kui ka tarnijatele. Komisjoni ettepaneku tekst vähendab samuti hankijate manööverdamisruumi kõnealuses valdkonnas ning sellest on kahju.

Muudatusettepanek 26

COM(2011) 895 final

Artikkel 81

COM(2011) 896 final

Artikkel 71

Allhanked

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1.   Avaliku sektori hankija võib hankedokumentides paluda või liikmesriik võib nõuda, et pakkuja näitaks oma pakkumuses ära lepingu kõik osad, mis ta kavatseb lasta teha allhankena kolmandatel isikutel, ja kõik allhangete väljapakutud täitjad.

   

2.   Liikmesriigid võivad allavaliku sektori hankija taotluse korral ja kui lepingu olemus seda lubab, ette näha, et avaliku sektori hankija kannab põhitöövõtjale osutatavate teenuste, tarnitavate asjade või teostatavate ehitustööde eest tasumisele kuuluvad maksed üle otse alltöövõtjale. Sel juhul kehtestavad liikmesriigid asjakohased mehhanismid, mis võimaldavad põhitöövõtjal vaidlustada alusetud maksed. Kõnealust makseviisi hõlmav kord nähakse ette hankedokumentides.

   

3.   Lõigete 1 ja 2 kohaldamine ei piira peamise ettevõtja vastutust.

   

Motivatsioon

Tarnijate ja allhankijate suhted kuuluvad konkurentsiõiguse ja liikmesriigi lepinguõiguse alla ning seda ei tohiks direktiiviga muuta.

Lisaks põhjustavad sätted õiguslikku segadust, kuna allhankijast, kes teostab avaliku sektori hankijale töid tasu eest, saab töövõtja, mitte alltöövõtja. Pealegi võivad need sätted pärssida avaliku sektori hankija võimalusi tasu kinni pidada seni, kuni töö on lepingukohaselt teostatud.

Muudatusettepanek 27

COM(2011) 895 final

Artikkel 82

COM(2011) 896 final

Artikkel 72

Lepingute muudatused nende kehtivusajal

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1.   Riigihankelepingu sätete olulisi muudatusi selle kehtivusajal käsitatakse käesoleva direktiivi kohaselt uue lepingu sõlmimisena ning see eeldab uut hankemenetlust käesoleva direktiivi alusel.

   

2.   Lepingu kehtivusajal tehtud muudatust käsitatakse lõike 1 kohaselt olulisena, kui sellega muutub leping oluliselt võrreldes algselt sõlmitud lepinguga. Ilma et see piiraks lõigete 3 ja 4 kohaldamist, käsitatakse muudatust igal juhul olulisena, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

   

(a)

muudatusega kehtestatakse tingimused, mis algse hankemenetluse osana oleksid võimaldanud valida välja muid kui algselt väljavalitud taotlejaid või oleksid võimaldanud lepingu sõlmimist teise pakkujaga;

(b)

muudatusega muudetakse lepingu majanduslikku tasakaalu töövõtja kasuks.

(c)

muudatusega laiendatakse lepingu reguleerimisala märkimisväärselt, et hõlmata lepinguga algselt hõlmamata asju, teenuseid või ehitustöid.

3.   Lepingupartneri asendamist käsitatakse olulise muudatusena lõike 1 tähenduses.

   

Esimest lõiku ei kohaldata aga algse töövõtja täieliku või osalise asendamise korral pärast ettevõtte restruktureerimist või maksejõuetust teise algseid kvalitatiivseid valikukriteeriume täitva ettevõtjaga, kui sellega ei kaasne muid olulisi lepingu muudatusi ning selle eesmärk ei ole käesoleva direktiivi kohaldamisest kõrvale hoida.

4.   Kui muudatuse väärtust saab rahaliselt väljendada, ei käsitata muudatust olulisena lõike 1 tähenduses, kui selle väärtus ei ületa artiklis 4 sätestatud piirmäärasid ja jääb alla 5 % algse lepingu maksumusest, kui muudatus ei muuda lepingu üldist olemust. Kui tehakse mitu järjestikust muudatust, hinnatakse kõnealust väärtust järjestikuste muudatuste kumulatiivse väärtuse alusel.

   

5.   Lepingu muudatusi ei käsitata lõike 1 tähenduses olulistena, kui need on hankedokumentides ette nähtud selgete, täpsete ja ühemõtteliste läbivaatamisklauslite või -võimalustega. Sellistes klauslites märgitakse võimalike muudatuste või võimaluste ulatus ja olemus ning ka tingimused, mille korral neid võib kasutada. Nendega ei nähta ette muudatusi, millega muudetaks lepingu üldist olemust.

   

6.   Erandina lõikest 1 ei eelda oluline muudatus uut hankemenetlust, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

   

(a)

muudatused tulenevad olukorrast, mida hoolas avaliku sektori hankija ei saanud ette näha;

(b)

muudatusega ei muudeta lepingu üldist olemust;

(c)

mis tahes hinnatõus ei ületa 50 % esialgse lepingu maksumusest.

Avaliku sektori hankijad avaldavad Euroopa Liidu Teatajas teate selliste muudatuste kohta. Kõnealused teated sisaldavad VI lisa D osas esitatud teavet ja need avaldatakse kooskõlas artikliga 49.

7.   Avaliku sektori hankijad ei saa kasutada lepingu muudatusi järgmistel juhtudel:

   

(a)

kui muudatuse eesmärk on heastada töövõtja tegevuses esinevaid või selle tagajärjel tekkinud puudusi, mida saab heastada lepinguliste kohustuste jõustamisega;

(b)

kui muudatuse eesmärk on hüvitada hinnatõusu riski, mis töövõtja on maandanud.

Motivatsioon

Praegustes direktiivides on esitatud hangete menetluskord. Neis puuduvad sätted lepingute muutmise kohta nende kehtivusajal ja uutes direktiivides ei tohiks neid samuti sisse viia, sest niiviisi pannakse avaliku sektori hankijale ebavajalik halduskoormus ja vähendatakse paindlikkust. Kui komisjon soovib selle valdkonna kohtupraktikast teavitada, sobib selleks paremini tõlgendusdokument.

Muudatusettepanek 28

COM(2011) 896 final

Artikkel 83

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 83

Artikkel 83

Nõukogu direktiivi 89/665/EMÜ kohaselt tagavad liikmesriigid käesoleva direktiivi korrektse kohaldamise tõhusate, olemasolevate ja läbipaistvate mehhanismidega, mis täiendavad avaliku sektori hankijate tehtud otsuste läbivaatamiseks kasutatavat kehtivat süsteemi.

Motivatsioon

Direktiivis on liigne viidata asjaolule, et seda tuleb korrektselt täita. Piisab olemasolevatest süsteemidest avaliku sektori hankijate otsuste kontrollimiseks. Lihtsustamist ja paindlikkust silmas pidades ei tuleks uusi üleliigseid struktuure juurde luua.

Muudatusettepanek 29

COM(2011) 895 final

Artikkel 93

COM(2011) 896 final

Artikkel 84

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Avalik järelevalve

1.   Liikmesriigid määravad ühe sõltumatu asutuse, kes vastutab rakendusmeetmete järelevalve ja kooskõlastamise eest (edaspidi „järelevalveasutus”). Liikmesriigid teavitavad määramisest ka komisjoni.

Kõnealust järelevalvet kohaldatakse kõigi avaliku sektori hankijate suhtes.

   

2.   Rakendusmeetmetesse kaasatud pädevate ametiasutuste tegevus korraldatakse selliselt, et välditakse huvide konflikte. Avaliku järelevalve süsteem peab olema läbipaistev. Seepärast avaldatakse kõik suunised ja arvamusdokumendid ning samuti aastaaruanded, milles kirjeldatakse käesolevas direktiivis sätestatud eeskirjade rakendamist ja kohaldamist.

   

Aastaaruanne sisaldab järgmist:

(a)

kui väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega sõlmitud lepingute edukuse määr jääb lepingute maksumust arvestades alla 50 %, analüüsitakse aruandes põhjuseid;

(b)

ülevaade sellest, kuidas on rakendatud säästvat hankepoliitikat, sh menetlusi, millega võetakse arvesse keskkonnakaitse, sotsiaalse kaasatuse ja puudega inimeste ligipääsu tagamise või innovatsiooni soodustamisega seotud kaalutlusi;

(c)

teave liidu eelarvet mõjutavate hanke-eeskirjade rikkumise jälgimise ja rikkumise järel võetud meetmete kohta käesoleva artikli lõigete 3-5 kohaselt;

(d)

kesksed andmed pettuse, korruptsiooni, huvide konflikti ja muude tõsiste rikkumiste kohta riigihangete valdkonnas, sealhulgas selliste rikkumiste kohta, mis mõjutavad liidu eelarvest kaasrahastatavaid projekte.

3.   Järelevalveasutus vastutab järgmiste ülesannete eest:

   

(a)

riigihangete eeskirjade kohaldamise ning avaliku sektori hankijate ja eelkõige kesksete avaliku sektori hankijate järgitavate tavade jälgimine;

(b)

avaliku sektori hankijatele õigusabi andmine riigihangete eeskirjade ja põhimõtete tõlgendamise kohta ning riigihangete eeskirjade kohaldamise kohta erijuhtudel;

(c)

omaalgatuslike arvamuste ja suuniste esitamine üldist huvi pakkuvates küsimustes seoses riigihangete eeskirjade tõlgendamise ja kohaldamisega, korduvate küsimustega ja riigihanke-eeskirjade kohaldamisega seotud süsteemsete raskustega, ohtude märkamise ja muude teadlikkuse tõstmise meetoditega, võttes arvesse käesoleva direktiivi sätteid ja Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikat;

(d)

laiaulatuslike ja toimivate „hoiatusmärkide” süsteemide loomine ja kohaldamine, mis aitaks riigihangetega seotud pettust, korruptsiooni, huvide konflikte ja muid tõsiseid rikkumisi ennetada, avastada ja neist piisavalt teavitada;

(e)

siseriiklike pädevate asutuste ja sealhulgas auditiasutuste tähelepanu juhtimine konkreetsetele avastatud rikkumistele ja süsteemsetele probleemidele;

(f)

elanike ja ettevõtjate kaebuste uurimine seoses riigihanke-eeskirjade kohaldamisega konkreetsetel juhtudel ja analüüsitulemuste edastamine pädevatele avaliku sektori hankijatele, kes peavad võtma neid oma otsustes arvesse või kui nad seda ei tee, põhjendada selle tähelepanuta jätmist;

(g)

siseriiklike kohtute ja ametiasutuste tehtavate otsuste jälgimine seoses aluslepingu artikli 267 alusel tehtud Euroopa Liidu Kohtu otsuste või Euroopa Kontrollikoja auditileidudega, mis näitavad liidu riigihanke-eeskirjade rikkumist liidu kaasrahastatavate projektide puhul; järelevalveasutus teatab Euroopa Pettustevastasele Ametile ELi menetluskorra mis tahes rikkumisest, kui see on seotud otseselt või kaudselt ELi poolt rahastatavate lepingutega.

Punktis e osutatud ülesanded ei piira õigust esitada kaebus siseriiklike õigusaktide või direktiivi 89/665/EMÜ alusel loodud süsteemi alusel.

Liikmesriigid annavad järelevalveasutusele volitused vaadata asjakohaste siseriiklike õigusaktide alusel läbi avaliku sektori hankijate otsused selliste rikkumiste kohta, mis on avastatud jälgimise ja õigusabi andmise käigus.

4.   Ilma et see piiraks üldist korda ja töömeetodeid, mida komisjon järgib liikmesriikidega suhtlemisel, toimib järelevalveasutus komisjoni jaoks kontaktpunktina, kui ta jälgib liidu õiguse kohaldamist ja liidu eelarve täitmist Euroopa Liidu lepingu artikli 17 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 317 alusel. Ta teavitab komisjoni käesoleva direktiivi mis tahes rikkumisest seoses hankemenetlusega, mida kasutatakse otseselt või kaudselt liidu rahastatavate lepingute sõlmimiseks.

   

Komisjon võib eelkõige anda järelevalveasutusele lahendada üksikjuhtumid, kui lepingut ei ole veel sõlmitud või läbivaatamist on veel võimalik teostada. Samuti võib ta teha järelevalveasutusele ülesandeks jälgida selliste meetmete rakendamist, mis liikmesriigid võtavad komisjoni poolt kindlaks tehtud liidu riigihanke-eeskirjade ja põhimõtete rikkumise heastamiseks.

Komisjon võib nõuda, et järelevalveasutus analüüsiks liidu hanke-eeskirjade väidetavaid rikkumisi, kui need mõjutavad liidu eelarvest kaasrahastatavaid projekte. Komisjon võib usaldada järelevalveasutusele teatavatel juhtudel järelkontrolli ja tagamise, et pädevad riiklikud asutused, kes on kohustatud tema juhiseid järgima, võtavad kaasrahastatavaid projekte mõjutavate liidu riigihanke-eeskirjade rikkumiste korral asjakohaseid meetmeid.

5.   Järelevalveasutuse teostatav uurimis- ja täitevtegevus, mille eesmärk on tagada, et avaliku sektori hankijate otsused vastavad käesolevale direktiivile ja Euroopa Liidu toimimise lepingu üldtingimustele, ei asenda ega mõjuta komisjoni institutsionaalset rolli aluslepingu järelevalvajana. Kui komisjon otsustab anda üksikjuhtumi lõike 4 kohaselt lahendada, jätab ta endale ka õiguse sekkuda aluslepinguga antud volituste alusel.

   

6.   Avaliku sektori hankijad edastavad riiklikule järelevalveasutusele kõigi sõlmitud lepingute tervikteksti, kui lepingu maksumus on vähemalt

   

(a)

1 000 000 eurot asjade ja teenuste riigihankelepingute puhul;

(b)

10 000 000 eurot ehitustööde riigihankelepingute puhul.

7.   Ilma et see mõjutaks siseriiklikke õigusakte, mis käsitlevad juurdepääsu teabele, ning kooskõlas siseriiklike ja ELi andmekaitsealaste õigusaktidega võimaldab järelevalveasutus kirjaliku taotluse korral piiramatut ja täielikku otsest tasuta juurdepääsu lõikes 6 osutatud sõlmitud lepingutele. Lepingute teatavate osade puhul või juurdepääsu andmisest keelduda, kui nende avaldamine takistaks õigusaktide rakendamist või oleks muul viisil vastuolus avalike huvidega või riivaks teatavate avalik-õiguslike või eraõiguslike ettevõtjate õigustatud ärihuve või võiks kahjustada ausat konkurentsi nende vahel.

   

Juurdepääs sellistele osadele, mida võib avaldada, antakse mõistliku aja jooksul ja mitte hiljem kui 45 päeva möödudes taotluse esitamise päevast.

Lepingule juurdepääsu soovivad taotlejad ei pea näitama, et neil on asjaomase lepingu suhtes otsene või kaudne huvi. Teabe saajal tuleb lubada selline teave avalikustada.

8.   Lõikes 2 osutatud aastaaruandele lisatakse kokkuvõte kõigist tegevustest, mis järelevalveasutus teostab vastavalt lõigetele 1-7.

   

Motivatsioon

Nõue luua siseriiklikud järelevalveasutused, kellele tuleb saata leping, on selgelt vastuolus subsidiaarsuse põhimõttega. Liikmesriigid korraldavad oma haldusasju ise. Riiklik kontroll hanke-eeskirjade järgimise üle lasub liikmesriikide kohtutel, järelevalveasutustel ja audiitoritel. Lisaks põhjustavad sellised nõuded avaliku sektori hankijatele ebavajalikku lisahalduskoormust.

Muudatusettepanek 30

COM(2011) 896 final

Artikli 85 esimene lõik

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 85

Artikkel 85

Avaliku sektori hankijad koostavad iga lepingu, raamlepingu ja loodava dünaamilise hankesüsteemi kohta kirjaliku aruande, mis sisaldab vähemalt järgmist:

(a)

avaliku sektori hankija nimi ja aadress, lepingu, raamlepingu või dünaamilise hankesüsteemi ese ja maksumus;

(b)

edukate taotlejate või pakkujate nimed ning nende valimise põhjused;

(c)

tagasilükatud taotlejate või pakkujate nimed ning nende tagasilükkamise põhjused;

(d)

põhjendamatult madalate hindadega pakkumuste tagasilükkamise põhjused;

(e)

eduka pakkuja nimi ja põhjused, miks tema pakkumus välja valiti, ning juhul kui see on teada, ka lepingu või raamlepingu sellise osa suurus, mille suhtes edukas pakkuja kavatseb sõlmida allhankelepinguid kolmandate isikutega;

(f)

väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse puhul artiklis 30 osutatud asjaolud, millega selle menetluse kasutamist põhjendatakse;

(g)

vajaduse korral põhjused, miks avaliku sektori hankija otsustas lepingut või raamlepingut mitte sõlmida või dünaamilist hankesüsteemi mitte luua;

(h)

vajaduse korral tuvastatud huvide konfliktid ja võetud meetmed.

.

Motivatsioon

Siinkohal ette nähtud dokumentatsioonikohustused koormavad kohalikke omavalitsusi ebaproportsionaalsel viisil ega anna midagi juurde. Kõnealuse reformi mõte on just üleliigsete dokumentatsioonikohustuste kaotamine, mitte bürokraatia juurdeloomine.

Muudatusettepanek 31

COM(2011) 896 final

Artikli 85 kaks viimast lõiku

Üksikaruanded lepingute sõlmimise menetluse kohta

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 85

Üksikaruanded lepingute sõlmimise menetluse kohta

Artikkel 85

Avaliku sektori hankijad dokumenteerivad kõigi hankemenetluste kulgemise, olenemata sellest, kas nende läbiviimiseks kasutatakse elektroonilisi vahendeid. Selleks dokumenteerivad nad hankemenetluse kõik etapid, sealhulgas kogu teabevahetuse ettevõtjatega ja sisemised arutelud, pakkumuste ettevalmistamise, dialoogi ja vajaduse korral läbirääkimised, pakkumuste vahel valiku tegemise ja lepingu sõlmimise.

..

Kõnealune aruanne või selle peamised osad esitatakse taotluse korral komisjonile või riiklikule järelevalveasutusele.

Motivatsioon

Regioonide Komitee on seisukohal, et eelistada tuleks praeguse direktiivi 2004/18/EÜ artiklis 43 sätestatud aruannetel põhinevat süsteemi, sest see muudab haldusküsimuste lahendamise hankijale lihtsamaks.

Muudatusettepanek 32

COM(2011) 895 final

Artikkel 95

COM(2011) 896 final

Artikkel 86

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Liikmesriikide aruandlus ja avaliku sektori hankijate nimekirjad

1.   Artikli 84 kohaselt asutatud või määratud asutused edastavad komisjonile iga aasta kohta ühe standardvormil põhineva rakendamis- ja statistikaaruande hiljemalt järgneva aasta 31. oktoobril.

   

2.   Lõikes 1 osutatud aruanne sisaldab vähemalt järgmist teavet:

   

(a)

kõigi hankelepinguid või raamlepinguid sõlmivate keskvalitsusasutuste, keskvalitsusest madalama tasandi hankijate ja avalik-õiguslike isikute, sealhulgas keskvalitsusest madalama tasandi asutuste ning samuti avaliku sektori hankijate ühenduste täielik ja ajakohastatud nimekiri, mis sisaldab ka iga asutuse unikaalset identifitseerimisnumbrit, kui see on siseriiklike õigusaktidega ette nähtud; nimekiri koostatakse asutuste liikide järgi;

(b)

kõigi kesksete avaliku sektori hankijate täielik ja ajakohastatud nimekiri;

(c)

kõigi käesoleva direktiivi artiklis 4 sätestatud piirmäärasid ületavate lepingute puhul:

(i)

sõlmitud lepingute arv ja maksumus asutuste liikide lõikes menetluste kaupa ning ehitustööde, asjade ja teenuste kaupa CPV nomenklatuuri jaotuse järgi;

(ii)

kui lepingud on sõlmitud väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse teel, esitatakse punktis i osutatud andmed ka artiklis 30 osutatud asjaolude kaupa ning täpsustatakse sõlmitud lepingute arv ja maksumus edukate pakkujate liikmesriikide ja kolmandate riikide lõikes;

(d)

kõigi selliste lepingute puhul, mis jäävad käesoleva direktiivi artiklis 4 sätestatud piirmääradest allapoole, aga mis kuuluksid käesoleva direktiivi reguleerimisalasse, kui nende maksumus ületaks piirmäära, sõlmitud lepingute arv ja maksumus asutuste liikide lõikes.

3.   Komisjonile antakse volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 89 I lisa muutmiseks, et ajakohastada avaliku sektori hankijate loetelu liikmesriikide asjakohaste teadete põhjal, kui selliseid muudatusi on vaja avaliku sektori hankijate korrektseks identifitseerimiseks.

   

Komisjon võib regulaarselt avaldada lõike 2 punkti a kohaselt edastatud avalik-õiguslike isikute nimekirja Euroopa Liidu Teatajas.

4.   Liikmesriigid esitavad komisjonile teabe oma institutsioonilise korralduse kohta käesoleva direktiivi rakendamiseks, järelevalveks ja jõustamiseks, samuti siseriiklike algatuste kohta, millega antakse suuniseid ning abi liidu riigihanke-eeskirjade rakendamisel või millega lahendatakse kõnealuste eeskirjade rakendamisel tekkivaid probleeme.

   

5.   Komisjon kehtestab lõikes 1 osutatud iga-aastaste rakendus- ja statistikaaruannete standardvormi. Rakendusaktid võetakse vastu artiklis 91 osutatud nõuandemenetluse kohaselt.

   

Motivatsioon

Ülaltoodud sätted tuleb välja jätta. Need tooksid kaasa tohutu halduskoormuse ühelt poolt nii neile organeile, kes peaksid kõik need andmed koguma, kui teiselt poolt ka avaliku sektori hankijatele, kes neid andmeid peavad menetlema.

Muudatusettepanek 33

COM(2011) 895 final

Artikkel 96

COM(2011) 896 final

Artikkel 87

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Abi avaliku sektori hankijatele ja ettevõtjatele

1.   Liikmesriigid tagavad tehnilised tugistruktuurid, et anda avaliku sektori hankijatele õiguslikku ja majanduslikku nõu, suuniseid ja abi hankemenetluse ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Ka tagavad liikmesriigid, et igal avaliku sektori hankijal on võimalik saada pädevat abi ja nõu üksikküsimustes.

   

2.   Selleks et ettevõtjatel ning eelkõige väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel oleks parem juurdepääs riigihangetele ja et käesolevast direktiivist saadaks korrektselt aru, tagavad liikmesriigid asjakohase abi kättesaadavuse, sh elektrooniliselt või ettevõtjate abistamisele keskenduvate olemasolevate võrgustike kaudu.

   

3.   Mõnes teises liikmesriigis hankemenetluses osaleda kavatsevatele ettevõtjatele osutatakse spetsiifilist haldusabi. Kõnealune abi hõlmab vähemalt asjaomase liikmesriigi haldusnõudeid ja ka elektroonilise hankega seotud võimalikke kohustusi.

   

Liikmesriigid tagavad, et huvitatud ettevõtjatel on hõlbus pääseda juurde asjakohasele teabele, mis hõlmab maksude, keskkonnakaitse, sotsiaal- ja tööõiguse valdkonna kohustusi käsitlevaid sätteid, mida jõustatakse selles liikmesriigis, piirkonnas või kohas, kus hakatakse ehitustöid teostama või teenuseid osutama ning mida kohaldatakse lepingu täitmise ajal kohapeal teostatavate ehitustööde või osutatavate teenuste suhtes.

4.   Lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamiseks võivad liikmesriigid määrata ühe asutuse või mitu asutust või haldusstruktuuri. Liikmesriigid tagavad kõnealuste asutuste ja struktuuride tegevuse nõuetekohase kooskõlastamise.

   

Motivatsioon

Hanget abistavate tegevuste korraldamine riiklikul tasandil kuulub liikmesriikide pädevusse, ja seega tuleb artikkel välja jätta. Hanke-eeskirjadest arusaamisel läheks abi vähem vaja tõenäoliselt siis, kui reeglistik oleks lihtsam.

Muudatusettepanek 34

COM(2011) 896 final

Artikli 88 lõige 3

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 88

Artikkel 88

Käesoleva artikli kohaldamiseks määravad liikmesriigid vähemalt ühe kontaktpunkti, mille kontaktandmed edastatakse teistele liikmesriikidele, järelevalveasutustele ja komisjonile. Liikmesriigid avaldavad kontaktpunktide loetelu ja ajakohastavad seda regulaarselt. Kontaktpunktide töö kooskõlastamise eest vastutab järelevalveasutus.

Käesoleva artikli kohaldamiseks määravad liikmesriigid vähemalt ühe kontaktpunkti, mille kontaktandmed edastatakse teistele liikmesriikidele ja komisjonile. Liikmesriigid avaldavad kontaktpunktide loetelu ja ajakohastavad seda regulaarselt.

Motivatsioon

Artikkel 88 tuleks säilitada, kuid ilma viiteta uutele järelevalveasutustele. Reformi mõte on just üleliigsete dokumentatsioonikohustuste kaotamine, mitte bürokraatia juurdeloomine.

Brüssel, 9. oktoober 2012

Regioonide Komitee president

Ramón Luis VALCÁRCEL SISO


18.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 391/84


Regioonide Komitee arvamus „Euroopa Merendus- ja Kalandusfond”

2012/C 391/10

REGIOONIDE KOMITEE

kiidab heaks uue fondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi loomise ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ning leiab, et on oluline säilitada piisav eelarve ühisest kalanduspoliitikast tulenevate muutustega sammupidamiseks;

tervitab uue Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi raames tehtud lihtsustamist, mis tuleneb enamiku ühise kalanduspoliitika ja integreeritud merenduspoliitika finantsvahendite ümberpaigutamisest. Need vahendid jagunesid enne mitme fondi vahel;

soovib, et Euroopa Merendus- ja Kalandusfond keskenduks kalandusele ning mitte eelkõige selle asendamisele muude tegevustega, nagu seda on mitmel puhul kinnitatud, ning leiab, et kaluri ameti atraktiivsuse suurendamine on oluline;

väljendab muret andmete kogumiseks ette nähtud eelarve vähendamise pärast, kuna tegelikult on vaja lisavahendeid, sest täielike ja juhtimiseesmärkidel täiendatud andmete omamine peab ühest küljest olema ühisele kalanduspoliitikale soodne ja teisest küljest Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eelarveprioriteet;

taunib igasuguse laevastiku kohandamismeetmete tühistamist, samas kui ühise kalanduspoliitika uute eesmärkide, eelkõige maksimaalse jätkusuutliku saagikuse järkjärguliseks saavutamiseks on vaja laevastike tegevuse lõpetamist või ajutise katkestamise rahalist toetamist;

arvab, et tagasiheite järkjärguliseks vähendamiseks tuleb kohaneda, laevu ajakohastada ja teha asjakohaseid investeeringuid sadamatesse;

väljendab imestust ettenähtud mitmeaastaste kavade väljatöötamise rahastamise puudumise üle;

soovitab suurel määral toetada tehnoloogilist innovatsiooni ja investeeringuid, millega suurendatakse püügiseadmete selektiivsust;

leiab, et ladustamisabi vähendamine ei ole asjakohane.

Raportöör

Pierre MAILLE (FR/PES), Finistère’i departemangu üldnõukogu esimees

Viitedokument

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta [millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1198/2006 ja nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2006 ning nõukogu määrus nr XXX/2011 integreeritud merenduspoliitika kohta]

COM(2011) 804 final

I   POLIITILISED SOOVITUSED

REGIOONIDE KOMITEE

1.

on rahul, et komisjon soovib säilitada ühise kalanduspoliitika, arvestades kalanduse tähtsust paljude Euroopa Liidu piirkondade jaoks;

2.

kiidab heaks uue fondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi loomise ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ning leiab, et on oluline säilitada piisav eelarve ühisest kalanduspoliitikast tulenevate muutustega sammupidamiseks;

3.

arvab, et ühise kalanduspoliitikaga peaks esmajärjekorras taastama jätkusuutlikud majandustingimused kalanduseks ökosüsteemipõhise lähenemisviisi raames, saavutades maksimaalse jätkusuutliku saagikuse, ning tagama Euroopa tarbijate varustatuse, püüeldes enda toiduainetega varustatuse poole;

4.

tervitab uue Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi raames tehtud lihtsustamist, mis tuleneb enamiku ühise kalanduspoliitika ja integreeritud merenduspoliitika finantsvahendite ümberpaigutamisest. Need vahendid jagunesid enne mitme fondi vahel;

5.

kiidab heaks integreeritud merenduspoliitika kaasamise Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi, sest majandustegevus, keskkonnahoidlikkus, teadmiste omandamine ja andmete kogumine, seire ja kontroll on omavahel seotud;

6.

soovib siiski, et integreeritud merenduspoliitika otsese juhtimise tingimused oleksid paremini määratletud eraldiste sihtkoha ja abi saavate organite täpsustamiseks;

7.

tunnistab huvi ühtekuuluvusfondide (Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond, Euroopa Merendus- ja Kalandusfond) ühise strateegilise raamistiku vastu, mis peaks võimaldama nende fondide juhtimiskorra lihtsustamist, ühtlustamist ja ühiskasutamist;

8.

taotleb, et Euroopa Liit koostaks eelarve, mille suurus tagaks ühtekuuluvuspoliitika tõhususe ja mis vastaks strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidele;

9.

märgib rahuloluga liikmesriikide ja piirkondade võimalust pöörduda Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Sotsiaalfondi või Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi poole kalanduse ja kalanduspiirkondade arengu vallas tegutsemiseks;

10.

soovitab tungivalt kooskõlas mitmetasandilise valitsemise põhimõtetega ja pädevusvaldkondade riiklikku jaotumist silmas pidades, et iga liikmesriigi kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused oleksid täies ulatuses kaasatud erinevate, sh integreeritud merenduspoliitikaga seotud strateegiliste dokumentide koostamisse, nende üle peetavatesse läbirääkimisse, nende rakendamisse ja läbivaatamisse;

11.

on vastu ettepanekutele, mille eesmärk on siduda ühtekuuluvuspoliitika stabiilsuse ja majanduskasvu paktiga: makromajanduslikul tingimuslikkusel on tegelikult teised eesmärgid kui ühtekuuluvuspoliitikal;

12.

avaldab oma toetust eeltingimuslikkuse põhimõttele, millega tagatakse, et ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks vajalikud tingimused täidetakse eelnevatele kogemustele tuginedes;

13.

soovib, et hinnataks liikmesriikidele vahendite jaotamise kriteeriumite muutmise tagajärgi, sest need kriteeriumid erinevad varem Euroopa Kalandusfondi puhul kasutatutest;

14.

tuletab meelde, et oma arvamuses ühise kalanduspoliitika reformi kohta oli komitee vastu nõudele kohustada iga liikmesriiki rajama ülekantavad püügikontsessioonid ning soovitas vette tagasiheitmise järk-järgulist vähendamist;

15.

kiidab heaks teadmiste parandamise ja andmete kogumise tähtsustamise ning rõhutab kalurite ja teadlaste partnerluse olulisust. Täielike ja juhtimiseesmärkidel täiendatud andmete omamine peab ühest küljest olema ühisele kalanduspoliitikale soodne ja teisest küljest Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eelarveprioriteet;

16.

taunib igasuguse laevastiku kohandamismeetmete tühistamist, samas kui ühise kalanduspoliitika uute eesmärkide, eelkõige maksimaalse jätkusuutliku saagikuse järkjärguliseks saavutamiseks on vaja laevastike tegevuse lõpetamist või ajutise katkestamise rahalist toetamist. Soovib, et vähemalt mõnes püügipiirkonnas oleks võimalik rangete raamistike, eelkõige püügiõiguste puhul toetusi lõpuks järk-järgult vähendada vastavalt varude olukorrale;

17.

leiab, et kaluri ameti atraktiivsuse suurendamine on oluline ning seda tuleks teha, parandades töötingimusi, hügieeni ja ohutust pardal, tehes vajalikke investeeringuid ning piirdumata vaid ühe projektiga laeva kohta;

18.

arvestab ülekantavate püügikontsessioonide vabatahtlikkusega. Komitee leiab, et Euroopa Merendus- ja Kalandusfond peaks seega toetama nende loomist nõustamise rahastamise, kogemuste vahetamise ja üleminekumeetmetega;

19.

väljendab imestust ettenähtud mitmeaastaste kavade väljatöötamise rahastamise puudumise üle, sest ühise kalanduspoliitika määrusega loodud kavad on olulised tegurid ressursside ja merekeskkonna nõuetekohases haldamises;

20.

kiidab heaks tagasiheite ja soovimatu saagi vähendamise ning soovitab suurel määral toetada tehnoloogilist innovatsiooni ja investeeringuid, millega suurendatakse püügiseadmete selektiivsust;

21.

arvab, et tehnoloogilised uuendused võivad aidata ühte ja sama laeva mitmel moel selektiivsuse parandamisel, merekeskkonnale avaldatava mõju vähendamisel ja meremeestele kõrge ohutustaseme pakkumisel, tingimusel, et asjaomased seadmed on vajalikud ning kujutavad endast sammu edasi, suurendamata seejuures püügikoormust;

22.

kiidab heaks toetuse andmise merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi kaitsmisel ja taastamisel osalevatele kaluritele. See toetus peaks võimaldama nende kaasamist kalavarude majandamise meetmetesse, eelkõige Natura 2000 aladel ja merekaitsealadel ning kaitsma ajutiste töökatkestuste eest, lubade andmisel jne. Kuna merekeskkonna kaitsmine ei ole üksnes kalurite ülesanne, ei tohiks Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist otseselt rahastada nende piirkondade haldamist või keskkonnaalast seiret;

23.

leiab, et kalatööstus peab ka panustama kliima soojenemise ja saastuse vastasesse võitlusesse. Euroopa Merendus- ja Kalandusfond peab suutma toetada teadus- ja uuendustegevust suurema energiatõhususe ja vähema CO2 heite saavutamisel, eelkõige kütuse hinnast tuleneva tegevuse konkurentsivõime vähenemisel. Seega tuleb toetada laevadele uute mootorite paigaldamist ning võimaldada kalandusvaldkonnas tehnoloogilistest uuendustest kasusaamist;

24.

arvab, et tagasiheite järkjärguliseks vähendamiseks tuleb kohaneda, laevu ajakohastada ja teha asjakohaseid investeeringuid sadamatesse;

25.

kutsub üles tegema innovaatilisi jõupingutusi erinevat tüüpi tagasiheite nõuetekohaseks määratlemiseks, et saaks võtta meetmeid tagasiheite vähendamiseks ja selle asjakohase kasutamise tagamiseks;

26.

tervitab komisjoni pühendumust kalanduspiirkondade kohalikule arengule. Komitee soovib, et Euroopa Merendus- ja Kalandusfond keskenduks kalandusele ning mitte eelkõige selle asendamisele muude tegevustega, nagu seda on mitmel puhul kinnitatud. Euroopa Merendus- ja Kalandusfond peaks toetama palju tasakaalustatumat lähenemisviisi, eraldamata üksteisest mitmekesisust ning otseste ja kaudsete töökohtade säilitamist ning unustamata töökohtade loomise vajadust. Eelkõige tuleb määrusega võimaldada toetuse andmist püügitegevust alustavatele noortele, nagu on ette nähtud vesiviljeluses, samas võib ülekantavate püügikontsessioonide loomine muuta sellele ametile juurdepääsu veelgi keerulisemaks;

27.

leiab, et kohalik areng saab toimuda ainult kohalike sidusrühmade, valitud esindajate ja kohalike omavalitsuste, ametiühingute, kalurite ühenduste jne kaasamise ja tugeva partnerlusega. Selle olulise partnerluse võib saavutada kalandusvaldkonna kohalike tegevusrühmade leviku või Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi vahendite raames loodud kohalike tegevusrühmade hulga suurendamisega, et katta ka kalandusküsimused. Kalandusvaldkonna kohalike tegevusrühmade haldamise ülesanne peab jääma kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, kes koos piirkondadega peavad olema olulisel kohal kohaliku arengu strateegia eesmärkide määratlemisel ja rakendamisel ning vahendite haldamisel;

28.

soovitab, et toodete väärtustamise innustamise ja järgtööstuse struktuuri tugevdamise eesmärgil arvestataks kala hulgimüügi ja töötlemisettevõtete toetamisel kindlasti ka tehnoloogiliste uuendustega ja tootlikkuse kasumlikkusega, mida tuleks soodustada, piirdumata vaid ühe toetusega ettevõtte kohta;

29.

soovitab seada kaugeleulatuvad eesmärgid meresaaduste Euroopa märgistuse arendamisel: tarbija peab saama kindlaks määrata Euroopa kalandustooted ning teadvustada bioloogilise mitmekesisuse ja ühisest kalanduspoliitikast tulenevate sanitaarsete kvaliteedistandardite järgimiseks tehtud jõupingutusi;

30.

leiab, et ühise turukorralduse meetmetega tuleks panustada ühise kalanduspoliitika eesmärkide rakendamisse. Seetõttu soovitab komitee tungivalt meetmete rakendamist maksimaalse jätkusuutliku saagikuse üleminekumõjude piiramiseks ja Euroopa kalandustoodete kohalike turgude säilitamiseks;

31.

leiab, et ladustamisabi vähendamine ei ole asjakohane, sest tootmise ja turustamisega seotud ebakindlus on kutselise püügi puhul suur;

32.

tervitab olulist poolehoidu vesiviljelusele ja seda toetavatele arvukatele meetmetele: tegevust alustavatele noortele, innovatsioonile, investeeringutele, juhtimis-, asendus- ja nõustamisteenustele, kindlustusele jne;

33.

nõuab rangemaid keskkonnastandardeid, kalakasvatuse paremat tundmaõppimist ja ulatuslikumat keskkonnamõju hinnangut;

34.

leiab, et vesiviljelus peab jääma kalavalgu tootjaks ning ei tohiks viia kasvatatud kala toitmiseks sobivate liikide varude ülepüügini, mis kahjustaks toiduahelat ning ohustaks bioloogilist mitmekesisust;

35.

toetab võimalust julgustada vetikate tootmist kas toiduks või muul otstarbel;

36.

arvab, et äärepoolseimad piirkonnad on kõik keerulisemas olukorras kui ülejäänud Euroopa. Seetõttu tuleks teha rohkem kui toetada toodete turustamist, et katta lisakulud, millega nende piirkondade kalandus- ja vesiviljelussektor silmitsi seisavad;

37.

nõuab lisaks, et Euroopa Merendus- ja Kalandusfond võtaks tegelikult arvesse vajadust arendada kalandust äärepoolseimates piirkondades, võimaldades neile toetust laevastiku uuendamiseks;

38.

arvab, et toetusmeetmete rakendamine peibutuspüügivahendite paigaldamiseks on oluline jätkusuutliku rannapüügi arenguks äärepoolseimates piirkondades;

39.

soovitab luua spetsiaalse piirkondliku nõuandekomisjoni äärepoolseimatele piirkondadele vastavalt Mandri-Euroopas juba olemasolevale mudelile;

40.

juhib tähelepanu sellele, et vaja on tõhusamaid kontrollimeetmeid tagamaks, et kõik järgivad ühise kalanduspoliitika eeskirju. Usaldusväärse kontrolli tagamiseks tuleb asjaomast eelarvet vastavalt kohandada ja teha kindlaks uued tõhusad kontrollimeetodid;

41.

väljendab muret andmete kogumiseks ette nähtud eelarve vähendamise pärast, kuna tegelikult on vaja lisavahendeid, sest maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks kõigi varude puhul on vaja lisaandmete kogumist, sest olemas on palju vähetuntud varusid. Komitee soovitab, et Euroopa Merendus- ja Kalandusfond rahastaks 80 % selle valdkonna toetuskõlblikest kuludest;

42.

arvab, et piirkondlikud nõuandekomisjonid vajavad kindlat ja püsivat toetust, eelkõige ettepanekute tegemiseks teadusuuringute valdkonnas või püügipiirkondade probleemidega kohandatud juhtimismeetmete toetamiseks, et piirkonnastamise eesmärke saaks täielikult rakendada;

43.

on pühendunud Euroopa Liidu kodanike ja tarbijate teavitamisele ELi poliitikameetmete ja selle finantsvahendite kasutamise kohta. Komitee kiidab heaks läbipaistvuse, mis saavutati Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga seotud tegevuste, toetusesaajate ja tulemuste teabe avalikustamisega veebisaidil;

44.

arvab, et Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi uute mehhanismide alase teabe edastamine võimalikele toetusesaajatele on oluline fondi vahendite nõuetekohase kasutamise tagamiseks;

45.

leiab, et komisjonipoolne delegeeritud aktide kasutamine on üleliigne, ning soovitab koostada rakendusmääruse, mis käsitleks enamikku või isegi kõiki rakenduseeskirju;

46.

juhib tähelepanu Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi mõjutavate erinevate otsuste vastuvõtmise ajakavaga seotud raskustele:

a)

arutelud komisjoni ettepaneku üle mitmeaastase finantsraamistiku kohta ajavahemikuks 2014-2020 ei ole veel lõppenud. Oluline on säilitada Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eelarve praegune tase;

b)

ühise kalanduspoliitika suunised ei ole lõplikult määratletud ning paljud teemad on arutlusel (maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamine, vette tagasiheitmise keeld, kohustus luua ülekantavad püügikontsessioonid, kalalaevade tegevuse lõpetamise plaanide või ajutise katkestamise toetamise keeld jne.);

47.

leiab, et praegust Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi määruse eelnõu tuleb enne vastuvõtmist veel põhjalikult täiendada.

II   MUUDATUSETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 1

Põhjendus 9

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Kõige olulisem on integreerida keskkonnaküsimused paremini ühisesse kalanduspoliitikasse, mis peaks teenima liidu keskkonnapoliitika ja Euroopa 2020. aasta strateegia huve. Ühise kalanduspoliitika eesmärk on kasutada mere bioloogilisi elusressursse viisil, mis taastaks ja hoiaks kalavarusid sellisel tasemel, mis tagaks hiljemalt 2015. aastaks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse. Ühise kalanduspoliitika puhul rakendatakse kalavarude majandamisel ettevaatusprintsiipi ja ökosüsteemipõhist lähenemisviisi. Seega peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond andma panuse merekeskkonna kaitsesse, mis sätestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivis 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv).

Kõige olulisem on integreerida keskkonnaküsimused paremini ühisesse kalanduspoliitikasse, mis peaks teenima liidu keskkonnapoliitika ja Euroopa 2020. aasta strateegia huve. Ühise kalanduspoliitika eesmärk on kasutada mere bioloogilisi elusressursse viisil, mis taastaks ja hoiaks kalavarusid sellisel tasemel, mis tagaks 2015. aastaks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse. Ühise kalanduspoliitika puhul rakendatakse kalavarude majandamisel ettevaatusprintsiipi ja ökosüsteemipõhist lähenemisviisi. Seega peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond andma panuse merekeskkonna kaitsesse, mis sätestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivis 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv).

Motivatsioon

Ühise kalanduspoliitika määrusega soovitakse saavutada maksimaalne jätkusuutlik saagikus võimalusel 2015. aastaks. Selles punktis tasuks seda nüanssi meelde tuletada.

Muudatusettepanek 2

Põhjendus 37

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

[ÜKP määruse] artiklis 27 sätestatud ülekantavate püügikontsessioonide süsteemide kehtestamise tulemusena ja liikmesriikide toetamiseks nende uute süsteemide rakendamisel peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond andma toetust, pidades silmas võimekuse loomist ning parimate tavade vahetamist.

[ÜKP määruse] artiklis 27 sätestatud ülekantavate püügikontsessioonide süsteemide kehtestamise tulemusena ja liikmesriikide toetamiseks nende uute süsteemide rakendamisel peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond andma toetust võimekuse ning parimate tavade vahetamis.

Motivatsioon

Ülekantavad püügikontsessioonid peaksid olema vabatahtlikud ning jätma liikmesriikidele valikuvabaduse.

Muudatusettepanek 3

Põhjendus 38

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Ülekantavate püügikontsessioonide süsteemide kehtestamine peaks muutma sektori konkurentsivõimelisemaks. Sellest tulenevalt võib tekkida vajadus uuteks karjäärivõimalusteks väljaspool kalandustegevust. Seetõttu peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetama mitmekesistamist ja töökohtade loomist, toetades ennekõike alustavaid ettevõtteid ja laevade kasutuselevõttu merendustegevusteks, mis ei hõlma väikesemahuliseks rannapüügiks kasutatavate laevade püügitegevust. Viimati nimetatud tegevus näib olevat sobiv, kuna väikesemahuliseks rannapüügiks kasutatavatele laevadele ei kehti ülekantavate püügikontsessioonide süsteemid.

Ülekantavate püügikontsessioonide süsteemide kehtestamine peaks muutma sektori konkurentsivõimelisemaks. Sellest tulenevalt võib tekkida vajadus uuteks karjäärivõimalusteks väljaspool kalandustegevust. Seetõttu peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetama mitmekesistamist ja töökohtade loomist, toetades ennekõike alustavaid ettevõtteid ja laevade kasutuselevõttu merendustegevusteks, mis ei hõlma väikesemahuliseks rannapüügiks kasutatavate laevade püügitegevust.

Motivatsioon

Ülekantavad püügikontsessioonid peaksid olema vabatahtlikud ning jätma liikmesriikidele valikuvabaduse.

Noorte kalurite tegevuse alustamise toetamine on oluline põlvkondade uuenemise tagamiseks ning uute, paremini koolitatud ja ressursside majandamise probleemidest teadlikumate meremeeste julgustamiseks.

Muudatusettepanek 4

Põhjendus 39

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Ühise kalanduspoliitika eesmärk on tagada kalavarude jätkusuutlik kasutamine. On leitud, et liigne püügivõimsus on peamine ülepüügi põhjustaja. Seetõttu on ülitähtis kohandada liidu kalalaevastik olemasolevatele ressurssidele vastavaks. Liigse püügivõimsuse kõrvaldamine riigiabi kaudu, näiteks ajutine või püsiv tegevuse lõpetamine ja lammutamiskavad, on osutunud ebaefektiivseks. Seetõttu toetab Euroopa Merendus- ja Kalandusfond ülekantavate püügikontsessioonide loomist ja haldamist, mille eesmärk on vähendada liigset püügivõimsust ning suurendada asjaomaste tegevuste majandusarengut ja asjaomaste ettevõtjate kasumlikkust.

Ühise kalanduspoliitika eesmärk on tagada kalavarude jätkusuutlik kasutamine. On leitud, et liigne püügivõimsus on peamine ülepüügi põhjustaja. Seetõttu on ülitähtis kohandada liidu kalalaevastik olemasolevatele ressurssidele vastavaks. Liigse püügivõimsuse kõrvaldamine riigiabi kaudu, näiteks ajutine või püsiv tegevuse lõpetamine ja lammutamiskavad, . Seetõttu toetab Euroopa Merendus- ja Kalandusfond ülekantavate püügikontsessioonide loomist ja haldamist, mille eesmärk on vähendada liigset püügivõimsust ning suurendada asjaomaste tegevuste majandusarengut ja asjaomaste ettevõtjate kasumlikkust.

Motivatsioon

Kalandustööstuse kohandamise plaane, mis puudutavad toetusi laevastike tegevuse lõpetamiseks, ei tohi kõrvale jätta. Toetust saanud laevastike tegevuse lõpetamisega on võimalik vähendada püügivõimsust keerulises olukorras (ressursside nappuse puhul jne) ja seega vältida tegevuse suundumist tervetesse püügipiirkondadesse. Sellise toetuse säilitamine on sobiv juhul, kui tähelepanu pööratakse kalandustegevuse vähendamise tingimustele, mis võimaldavad toetuse eraldamist püügiõiguse kehtetuks tunnistamisel.

Muudatusettepanek 5

Põhjendus 41

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

(41)

Ülioluline on Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kaasata keskkonnaprobleemid ja toetada ühise kalanduspoliitika kaitsemeetmete rakendamist, võttes siiski arvesse tingimuste erinevust ühenduse vetes. Sellel eesmärgil on hädavajalik luua kaitsemeetmete piirkonnakeskne käsitlus.

(41)

Ülioluline on Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kaasata keskkonnaprobleemid ja toetada ühise kalanduspoliitika kaitsemeetmete rakendamist, võttes siiski arvesse tingimuste erinevust ühenduse vetes. Sellel eesmärgil on hädavajalik luua kaitsemeetmete piirkonnakeskne käsitlus.

 

(42)

Ühise kalanduspoliitika elluviimisel on ülioluline kaitsta veeökosüsteeme kogu nende keerukuses ja seostes, arvestades üleminekuvete ning jõgede ja järvede ökokoridoride haavatavust ning pöörates eritähelepanu väljasuremisohus väärtuslike liikide, eelkõige anadroomsete ja katadroomsete liikide säilitamisele ja nende varude täiendamisele

Motivatsioon

Jõgede ja järvede ökokoridoride tähtsust on oluline suurendada, muu hulgas eemaldades jõgedes voolutakistused, et võimaldada kala rändliikidel läbida kogu elutsükkel.

Muudatusettepanek 6

Põhjendus 62

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

(62)

Prioriteetsus tuleks omistada tootjaorganisatsioonidele ja tootjaorganisatsioonide ühendustele, andes neile toetust. Ladustusabi ning tootmis- ja turustamiskavade toetus tuleks järk-järgult kaotada, kuna seda tüüpi toetuse olulisus on kaotanud huvitavuse liidu vastavatele toodetele mõeldud turu areneva struktuuri ja tugevate tootjaorganisatsioonide kasvava tähtsuse valguses.

(62)

Prioriteetsus tuleks omistada tootjaorganisatsioonidele ja tootjaorganisatsioonide ühendustele, andes neile toetust.

Motivatsioon

Ladustusabi vähendamine ei ole asjakohane, sest ühise kalanduspoliitika määruse artikli 15 kohaselt peavad laevad järk-järgult maale viima kogu saagi, sealhulgas tagasiheite. Seega tundub ladustusabi eraldamine kasulik, et võimaldada organisatsioonidel lossitud varusid majandada enne nendele väärtuse andmist.

Muudatusettepanek 7

Artikkel 3

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 3

Mõisted

Artikkel 3

Mõisted

1.   Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, kasutatakse käesolevas määruses mõisteid, millele on osutatud [ühise kalanduspoliitika määruse] artiklis 5, [määruse kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta] artiklis 5 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 4 ning määruse nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artiklis 2.

1.   Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, kasutatakse käesolevas määruses mõisteid, millele on osutatud [ühise kalanduspoliitika määruse] artiklis 5, [määruse kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta] artiklis 5 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 4 ning määruse nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artiklis 2.

2.   Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.   Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „ühine teabejagamiskeskkond (CISE)”- detsentraliseeritud ülesehitusega süsteemide võrgustik, mis on loodud eri sektorite kasutajate vahel teabe vahetamiseks eesmärgiga suurendada teadlikkust merel toimuvast tegevusest;

1)   „ühine teabejagamiskeskkond (CISE)”- detsentraliseeritud ülesehitusega süsteemide võrgustik, mis on loodud eri sektorite kasutajate vahel teabe vahetamiseks eesmärgiga suurendada teadlikkust merel toimuvast tegevusest;

2)   „sektoriülene tegevus”– Euroopa Liidu toimimise lepingus viidatud algatused, mis on eri sektoritele ja sektoripoliitikatele vastastikku kasulikud ning mida ei ole võimalik täiel määral saavutada vastavate poliitikavaldkonna meetmete abil;

2)   „sektoriülene tegevus”– Euroopa Liidu toimimise lepingus viidatud algatused, mis on eri sektoritele ja sektoripoliitikatele vastastikku kasulikud ning mida ei ole võimalik täiel määral saavutada vastavate poliitikavaldkonna meetmete abil;

3)   „elektrooniline registreerimis- ja aruandlussüsteem (ERS)”– nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 15, 24 ja 63 viidatud süsteem andmete elektrooniliseks registreerimiseks ja aruandluseks;

3)   „elektrooniline registreerimis- ja aruandlussüsteem (ERS)”- nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 15, 24 ja 63 viidatud süsteem andmete elektrooniliseks registreerimiseks ja aruandluseks;

4)   „Euroopa merevaatlus- ja andmevõrk”- võrk, millega integreeritakse riigisisesed merevaatlus- ja andmekavad ühtseks ning juurdepääsetavaks Euroopa ressursiks;

4)   „Euroopa merevaatlus- ja andmevõrk”- võrk, millega integreeritakse riigisisesed merevaatlus- ja andmekavad ühtseks ning juurdepääsetavaks Euroopa ressursiks;

5)   „kalanduspiirkond”- mere- või jõekaldaga piirkond (sh tiigid või jõesuue), kus märkimisväärne osa tööhõivest on seotud kalanduse või vesiviljelusega ja mille on liikmesriik sellisena määratlenud;

5)   „kalanduspiirkond”- mere- või jõekaldaga piirkond (sh tiigid või jõesuue), kus märkimisväärne osa tööhõivest on seotud kalanduse või vesiviljelusega ja mille on liikmesriik sellisena määratlenud;

6)   „kalur”- liikmesriigi tunnustatud isik, kes tegeleb kutselise kalapüügiga kalalaeva pardal, või liikmesriigi tunnustatud isik, kes ilma laeva kasutamata tegeleb mereorganismide kutselise püügiga;

6)   „kalur”- liikmesriigi tunnustatud isik, kes tegeleb kutselise kalapüügiga kalalaeva pardal, või liikmesriigi tunnustatud isik, kes ilma laeva kasutamata tegeleb mereorganismide kutselise püügiga;

7)   „integreeritud merenduspoliitika (IMP)”- liidu poliitika, mille eesmärk on soodustada koordineeritud ja ühtset otsustamist, et maksimeerida jätkusuutlikku arengut, majanduskasvu ja sotsiaalset ühtekuuluvust liikmesriikides, ning eelkõige liidu rannikualadel, saartel ja äärepoolseimates piirkondades ning ka merendussektorites ühtse merenduspoliitika ja asjakohase rahvusvahelise koostöö kaudu;

7)   „integreeritud merenduspoliitika (IMP)”- liidu poliitika, mille eesmärk on soodustada koordineeritud ja ühtset otsustamist, et maksimeerida jätkusuutlikku arengut, majanduskasvu ja sotsiaalset ühtekuuluvust liikmesriikides, ning eelkõige liidu rannikualadel, saartel ja äärepoolseimates piirkondades ning ka merendussektorites ühtse merenduspoliitika ja asjakohase rahvusvahelise koostöö kaudu;

8)   „integreeritud mereseire”- ELi algatus, mille eesmärk on sektori- ja piiriülese teabevahetuse ning koostöö kaudu suurendada Euroopa merede seire tõhususust ja mõjusust;

8)   „integreeritud mereseire”- ELi algatus, mille eesmärk on sektori- ja piiriülese teabevahetuse ning koostöö kaudu suurendada Euroopa merede seire tõhususust ja mõjusust;

9)   „eeskirjade eiramine”- nõukogu määruse 2988/95 artikli 1 lõikes 2 määratletud eeskirjade eiramine;

9)   „eeskirjade eiramine”- nõukogu määruse 2988/95 artikli 1 lõikes 2 määratletud eeskirjade eiramine;

10)   „kalapüük sisevetel”- üksnes sisevetes tegutsevate laevade või muude jääpüügiks mõeldud seadmetega püük ärieesmärgil;

10)   „kalapüük sisevetel”- üksnes sisevetes tegutsevate laevade või muude jääpüügiks mõeldud seadmetega püük ärieesmärgil;

11)   „rannikualade integreeritud majandamine”- strateegiad ja meetmed, mis on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2002. aasta soovituses (2002/413/EÜ) Euroopa rannikualade integreeritud majandamise strateegia elluviimiseks;

11)   „rannikualade integreeritud majandamine”- strateegiad ja meetmed, mis on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2002. aasta soovituses (2002/413/EÜ) Euroopa rannikualade integreeritud majandamise strateegia elluviimiseks;

12)   „merenduse integreeritud juhtimine”- ookeane, meresid ja rannikupiirkondi mõjutavate ELi kõigi sektoripoliitikate koordineeritud juhtimine;

12)   „merenduse integreeritud juhtimine”- ookeane, meresid ja rannikupiirkondi mõjutavate ELi kõigi sektoripoliitikate koordineeritud juhtimine;

13)   „merepiirkonnad”- nõukogu otsuse 2004/585/EÜ I lisas sätestatud geograafilised alad ja piirkondlike kalandusorganisatsioonide kehtestatud alad;

13)   „merepiirkonnad”- nõukogu otsuse 2004/585/EÜ I lisas sätestatud geograafilised alad ja piirkondlike kalandusorganisatsioonide kehtestatud alad;

14)   „mereala ruumiline planeerimine”- protsess, milles riigiasutused analüüsivad ja reguleerivad inimtegevuse ruumilist ning ajalist jaotumist merepiirkondades, et saavutada ökoloogilised, majanduslikud ja sotsiaalsed eesmärgid;

14)   „mereala ruumiline planeerimine”- protsess, milles riigiasutused analüüsivad ja reguleerivad inimtegevuse ruumilist ning ajalist jaotumist merepiirkondades, et saavutada ökoloogilised, majanduslikud ja sotsiaalsed eesmärgid;

15)   „meede”- tegevuste kogum;

15)   „meede”- tegevuste kogum;

16)   „riiklikud kulud”- mis tahes panus tegevuse rahastamisse liikmesriikide eelarvest või piirkondlike või kohalike ametiasutuste või Euroopa Liidu eelarvest ja mis tahes sarnased kulud. Riiklikuks toetuseks loetakse igasugust toimingute rahastamiseks mõeldud panust, mis on pärit Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ (ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta) kohaselt tegutseva avalik-õigusliku asutuse või ühest või mitmest piirkondlikust või kohalikust ametiasutusest või avalik-õiguslikust asutusest koosneva ühenduse eelarvest;

16)   „riiklikud kulud”- mis tahes panus tegevuse rahastamisse liikmesriikide eelarvest või piirkondlike või kohalike ametiasutuste või Euroopa Liidu eelarvest ja mis tahes sarnased kulud. Riiklikuks toetuseks loetakse igasugust toimingute rahastamiseks mõeldud panust, mis on pärit Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ (ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta) kohaselt tegutseva avalik-õigusliku asutuse või ühest või mitmest piirkondlikust või kohalikust ametiasutusest või avalik-õiguslikust asutusest koosneva ühenduse eelarvest;

17)   „mere vesikonna strateegia”- teatava geograafilise alaga seotud struktureeritud koostööraamistik, mille on välja töötanud Euroopa institutsioonid, liikmesriigid, nende piirkonnad ja vajaduse korral vesikonda jagavad kolmandad riigid; strateegias arvestatakse mere vesikonna geograafilist, klimaatilist, majanduslikku ja poliitilist eripära;

17)   „mere vesikonna strateegia”- teatava geograafilise alaga seotud struktureeritud koostööraamistik, mille on välja töötanud Euroopa institutsioonid, liikmesriigid, nende piirkonnad ja vajaduse korral vesikonda jagavad kolmandad riigid; strateegias arvestatakse mere vesikonna geograafilist, klimaatilist, majanduslikku ja poliitilist eripära;

18)   „väikesemahuline rannapüük”- kalapüük kalalaevadega, mille üldpikkus on alla 12 meetri, mis ei kasuta veetavaid püüniseid ja mis on loetletud komisjoni 30. detsembri 2003. aasta määruses (EÜ) nr 26/2004 ühenduse kalalaevastiku registri kohta;

18)   „väikesemahuline rannapüük”- kalapüük kalalaevadega, mille üldpikkus on alla 12 meetri, mis ei kasuta veetavaid püüniseid ja mis on loetletud komisjoni 30. detsembri 2003. aasta määruses (EÜ) nr 26/2004 ühenduse kalalaevastiku registri kohta;

19)   „sisevetel tegutsevad kalalaevad”- laevad, mis tegelevad sisevetel kutselise kalapüügiga ja mis ei ole kantud liidu kalalaevastiku registrisse.

19)   „sisevetel tegutsevad kalalaevad”- laevad, mis tegelevad sisevetel kutselise kalapüügiga ja mis ei ole kantud liidu kalalaevastiku registrisse

 

   -

 

   -

 

   -

Muudatusettepanek 8

Artikli 6 lõige 4

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

4)   Jätkusuutliku ja ressursitõhusa kalanduse edendamine, keskendudes järgmistele valdkondadele:

4)   Jätkusuutliku ja ressursitõhusa kalanduse edendamine, keskendudes järgmistele valdkondadele:

(a)

kalanduse mõju vähendamine merekeskkonnale;

(a)

kalanduse mõju vähendamine merekeskkonnale;

(b)

merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi ning nende osutatavate teenuste kaitse ja taastamine.

(b)

merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi ning nende osutatavate teenuste kaitse ja taastamine

 

Motivatsioon

Leitakse, et mõnes olukorras, kus kalavarud on liiga palju vähenenud, on vaja kasutada kalakasvatust.

Muudatusettepanek 9

Artikkel 13

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Järgmised tegevused ei ole EMKFi toetuse kõlblikud:

Järgmised tegevused ei ole EMKFi toetuse kõlblikud:

a)

tegevus, millega suurendatakse laeva püügivõimsust;

a)

tegevus, millega suurendatakse laeva püügivõimsust;

b)

uute kalalaevade ehitus, kalalaevade tegevuse lõpetamine või nende sissevedu;

c)

püügitegevuse ajutine katkestamine;

d)

eksperimentaalpüük;

e)

ettevõtte omandi üleminek;

f)

otsene taasasustamine, välja arvatud juhul, kui see on liidu õigusaktis selge sõnaga ettenähtud looduskaitsemeetmena või kui tegemist on eksperimentaalse taasasustamisega.

)

otsene taasasustamine, välja arvatud juhul, kui see on liidu õigusaktis selge sõnaga ettenähtud looduskaitsemeetmena või kui tegemist on eksperimentaalse taasasustamisega.

Motivatsioon

Tuleb toetada laevade ehitamist äärepoolseimates piirkondades, sest need piirkonnad peavad oma töövahendeid ajakohastama, et laevad vastaksid nii ressursside majandamise kui ka toodete sanitaarse kvaliteedi standarditele.

Toetust saanud laevastike tegevuse lõpetamisega on võimalik vähendada püügivõimsust keerulises olukorras (ressursside nappus jne.) ja seega vältida tegevuse suundumist tervetesse püügipiirkondadesse. Sellise toetuse säilitamine on sobiv juhul, kui tähelepanu pööratakse tegelikele küsimustele, miks kalandustegevust on vähendatud. Toetust eraldatakse püügiõiguste paremaks haldamiseks.

Ajutise püügi katkestamise rahastamine võimaldab hüvitada laevade töö sunnitud katkestused, mis on tingitud saastatusest, või anda kokkulepitud bioloogilise taastumise aega teatud liikidele (nagu seda tehti anšoovisega). Rahastamise puudumisel võib juhtuda, et vastavad laevad suunavad oma tegevuse muudele kalaliikidele ja mõjutavad nende varusid.

Muudatusettepanek 10

Artikkel 15

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1.   Perioodil 2014-2020 ulatuvad EMKFi käsutuses olevad vahendid kulukohustuste jaoks eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega 5 520 000 000 euroni jooksevhindades kooskõlas II lisas sätestatud iga-aastase jaotusega.

1.   Perioodil 2014-2020 ulatuvad EMKFi käsutuses olevad vahendid kulukohustuste jaoks eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega 5 520 000 000 euroni jooksevhindades kooskõlas II lisas sätestatud iga-aastase jaotusega.

2.   Lõikes 1 viidatud vahenditest eraldatakse 4 535 000 000 eurot kalanduse, vesiviljeluse ja V jaotise I, II ja III peatükkide kohaste kalanduspiirkondade jätkusuutlikuks arenguks.

2.   Lõikes 1 viidatud vahenditest eraldatakse 4 535 000 000 eurot kalanduse, vesiviljeluse ja V jaotise I, II III peatükkide kohaste kalanduspiirkondade jätkusuutlikuks arenguks.

3.   Lõikes 1 viidatud vahenditest eraldatakse 477 000 000 eurot artiklis 78 viidatud kontrolli- ja rakendamismeetmetele.

3.   Lõikes 1 viidatud vahenditest eraldatakse 477 000 000 eurot artiklis 78 viidatud kontrolli- ja rakendamismeetmetele.

4.   Lõikes 1 viidatud vahenditest eraldatakse 358 000 000 eurot artiklis 79 viidatud andmekogumismeetmetele.

4.   Lõikes 1 viidatud vahenditest eraldatakse 358 000 000 eurot artiklis 79 viidatud andmekogumismeetmetele.

5.   V jaotise V peatüki kohaselt äärepoolseimate piirkondade hüvitiseks eraldatud vahendid ei suurene aasta lõikes:

5.   V jaotise V peatüki kohaselt äärepoolseimate piirkondade hüvitiseks eraldatud vahendid ei suurene aasta lõikes:

4 300 000 eurot Madeirale ja Assooridele;

4 300 000 eurot Madeirale ja Assooridele;

5 800 000 eurot Kanaari saartele;

5 800 000 eurot Kanaari saartele;

4 900 000 eurot Prantsuse Guajaanale ja Réunionile.

4 900 000 eurot Prantsuse Guajaanale ja Réunionile

 

6.   Lõikes 1 viidatud vahenditest eraldatakse perioodil 2014–2018 (k.a) 45 000 000 eurot artiklis 72 viidatud säilitusabile.

6.   Lõikes 1 viidatud vahenditest eraldatakse perioodil 2014–2018 (k.a) 45 000 000 eurot artiklis 72 viidatud säilitusabile.

Motivatsioon

Selles artiklis ei kajastata kindlasti eksituse tõttu kõnealuse määruse V jaotisega ette nähtud turustamis- ja üleminekumeetmete rahastamist. Vastavalt ühise kalanduspoliitika määrusele tuleb hüvitiste eraldamisel arvestada kõigi äärepoolseimate piirkondadega. Määratleda tuleb Guadeloupe’ile, Martinique’ile ja Mayotte’ile eraldatav summa.

Muudatusettepanek 11

Artikkel 26

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Käesoleva peatüki kohase toetusega aidatakse saavutada artikli 6 lõigetes 2 ja 4 seatud prioriteete.

Käesoleva peatüki kohase toetusega aidatakse saavutada artikli 6 lõigetes 2 ja 4 seatud prioriteete.

Motivatsioon

Kõnealuse määruse artikli 6 lõikes 1 käsitletakse tööhõive ja territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamist. Need eesmärgid tuleb kindlasti lisada püügipiirkondade jätkusuutlikku arengut käsitlevasse peatükki.

Muudatusettepanek 12

Artikkel 31

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1.   EMKF võib inimkapitali ja sotsiaaldialoogi edendamiseks toetada:

1.   EMKF võib inimkapitali ja sotsiaaldialoogi edendamiseks toetada:

(a)

elukestvat õpet, teadusteadmiste ja uuenduslike tavade levitamist ning uute erialaoskuste omandamist, eelkõige seoses mere ökosüsteemide jätkusuutliku haldamisega, tegevusega merendussektoris, innovatsiooni ja ettevõtlusega;

(a)

elukestvat õpet, teadusteadmiste ja uuenduslike tavade levitamist ning uute erialaoskuste omandamist, eelkõige seoses mere ökosüsteemide jätkusuutliku haldamisega, tegevusega merendussektoris, innovatsiooni ja ettevõtlusega;

(b)

suhtevõrgustike loomist ning kogemuste ja parimate tavade vahetamist sidusrühmade vahel, sealhulgas meeste ja naiste võrdseid õigusi edendavate organisatsioonide vahel;

(b)

suhtevõrgustike loomist ning kogemuste ja parimate tavade vahetamist sidusrühmade vahel, sealhulgas meeste ja naiste võrdseid õigusi edendavate organisatsioonide vahel;

(c)

kalureid ja teisi asjassepuutuvaid sidusrühmasid hõlmava sotsiaaldialoogi edendamist riigisisesel, piirkondlikul või kohalikul tasandil.

(c)

kalureid ja teisi asjassepuutuvaid sidusrühmasid hõlmava sotsiaaldialoogi edendamist riigisisesel, piirkondlikul või kohalikul tasandil.

2.   Lõikes 1 viidatud toetust antakse ka füüsilisest isikust kalurite abikaasadele või - siseriiklikus õiguses tunnustatud juhtudel - füüsilisest isikust kalurite kooselupartneritele, kes ei ole ei töötajad ega äripartnerid, kuid osalevad siseriiklikus õiguses sätestatud tingimustel pidevalt füüsilisest isikust kalurite tegevuses, täites abiülesandeid.

2.   Lõikes 1 viidatud toetust antakse ka füüsilisest isikust kalurite abikaasadele või - siseriiklikus õiguses tunnustatud juhtudel - füüsilisest isikust kalurite kooselupartneritele, kes ei ole ei töötajad ega .

Muudatusettepanek 13

Artikkel 32

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1.   EMKF võib kalandusvälise mitmekesisuse ja töökohtade loomise hõlbustamiseks toetada:

1.   EMKF võib mitmekesisuse ja töökohtade loomise hõlbustamiseks toetada:

a)

kalandusväliseid alustavaid ettevõtteid;

b)

väikesemahuliseks rannapüügiks kasutatavate laevade moderniseerimist, et muuta nende sihtotstarve kalandusväliseks tegevuseks.

 

)

kalandusväliseid alustavaid ettevõtteid;

 

)

väikesemahuliseks rannapüügiks kasutatavate laevade moderniseerimist, et muuta nende sihtsotstarve kalandusväliseks tegevuseks

 

2.   Lõike 1 punkti a kohast toetust antakse kaluritele, kes:

2.   Lõike 1 punkti kohast toetust antakse kaluritele, kes:

a)

esitavad äriplaani oma uue tegevuse arendamiseks;

a)

esitavad äriplaani oma uue tegevuse arendamiseks;

b)

kellel on piisavad erialased oskused, mida võib omandada artikli 31 lõike 1 punkti a kohaselt finantseeritavate tegevuste abil.

b)

kellel on piisavad erialased oskused, mida võib omandada artikli 31 lõike 1 punkti a kohaselt finantseeritavate tegevuste abil.

3.   Lõike 1 punkti b kohast toetust antakse väikesemahulise rannapüügiga tegelevatele kaluritele, kes omavad aktiivsena registreeritud liidu kalalaeva ja kes on merel taotluse esitamise päevale eelneval kahel aastal tegutsenud vähemalt 60 päeva. Laevaga seonduv kalalaevatunnistus tühistatakse alaliselt.

3.   Lõike 1 punkti kohast toetust antakse väikesemahulise rannapüügiga tegelevatele kaluritele, kes omavad aktiivsena registreeritud liidu kalalaeva ja kes on merel taotluse esitamise päevale eelneval kahel aastal tegutsenud vähemalt 60 päeva. Laevaga seonduv kalalaevatunnistus tühistatakse alaliselt.

4.   Lõikes 1 viidatud toetusesaajad ei tohi kutselises kalapüügis osaleda viimase toetusmakse saamise päevale järgneva viie aasta jooksul.

4.   Lõikes 1 viidatud toetusesaajad ei tohi kutselises kalapüügis osaleda viimase toetusmakse saamise päevale järgneva viie aasta jooksul.

5.   Lõike 1 punkti b kohased kõlblikud kulud piirduvad laeva muutmise kuludega, mis on tehtud laeva sihtotstarbe muutmiseks.

5.   Lõike 1 punkti kohased kõlblikud kulud piirduvad laeva muutmise kuludega, mis on tehtud laeva sihtotstarbe muutmiseks.

6.   Lõike 1 punkti a alusel antud rahalise toetuse summa ei ületa 50 % äriplaanis igaks tegevuseks ettenähtud eelarvest ja ei ületa maksimumsummat 50 000 eurot iga tegevuse kohta.

   

 

 

 

   

 

 

 

 

   

 

   Lõike 1 punkti alusel antud rahalise toetuse summa ei ületa 50 % äriplaanis igaks tegevuseks ettenähtud eelarvest ja ei ületa maksimumsummat 50 000 eurot iga tegevuse kohta.

Motivatsioon

Muutuste rahastamist tuleb täiendada toetustega laevastiku lammutamisele tegevuse lõpetamisel, nagu oli ette nähtud eelmises fondis (Euroopa Kalandusfondis). See meede võimaldab pärast püügiõiguste tegelikku kaotamist vähendada üldist püügivõimekust.

Lisaks tuleb kindlasti eraldada toetusi noorte kalurite tegevuse alustamiseks, et tagada põlvkondade uuenemine ning julgustada uusi, paremini koolitatud ja ressursside majandamise probleemidest teadlikumaid meremehi.

Muudatusettepanek 14

Artikkel 33

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1.   EMKF võib kalurite pardal töötingimuste parandamiseks toetada kalalaevade pardal tehtavaid investeeringuid või investeeringuid individuaalsesse varustusse tingimusel, et investeeringud lähtuvad kõrgematest standarditest, kui liikmesriikide või liidu õiguses ettenähtud standardid.

1.   EMKF võib kalurite pardal töötingimuste parandamiseks toetada kalalaevade pardal tehtavaid investeeringuid või investeeringuid individuaalsesse varustusse tingimusel, et investeeringud lähtuvad kõrgematest standarditest, kui liidu õiguses ettenähtud standardid.

2.   Toetust antakse kaluritele või kalalaevade omanikele.

2.   Toetust antakse kaluritele või kalalaevade omanikele.

3.   Kui tegevuseks on kalalaeva pardal tehtav investeering, siis ei anta samale kalalaevale toetust rohkem kui kord programmitöö perioodi jooksul. Kui tegevuseks on investeering individuaalsesse varustusse, siis ei anta samale kalalaevale toetust rohkem kui kord programmitöö perioodi jooksul.

3.   

4.   Komisjon on volitatud kooskõlas artikliga 150 võtma vastu delegeeritud akte, et määrata kindlaks lõike 1 alusel toetuskõlblike tegevuste liigid.

   Komisjon on volitatud kooskõlas artikliga 150 võtma vastu delegeeritud akte, et määrata kindlaks lõike 1 alusel toetuskõlblike tegevuste liigid.

Motivatsioon

Toetusest ei tohiks ilma jätta nende riikide kalureid, kus on juba kõrged tervishoiu- ja ohutusstandardid. Kalurite vahel võrdsuse tagamiseks tuleb eelkõige arvestada Euroopa standarditega.

Lisaks ei ole mõistlik piirata toetuse eraldamist vaid ühe korrale ühe Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi programmi raames, mille kestus on 7 aastat, kui soovitakse saavutada meremeeste paremaid ohutustingimusi.

Muudatusettepanek 15

Artikkel 33 a

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

 

   

   

Motivatsioon

Ajutise püügi katkestuste rahastamine võimaldab hüvitada laevade sunnitud katkestused, mis on tingitud saastatusest, või anda kokkulepitud bioloogilise taastumise aega teatud liikidele (nagu seda tehti anšoovisega). Rahastamise puudumisel võib juhtuda, et vastavad laevad suunavad oma tegevuse muudele liikidele. Eelmise fondi puhul (Euroopa Kalandusfondi) kasutati seda meedet edukalt mitmel korral.

Muudatusettepanek 16

Artikkel 35

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1.   EMKF võib [ühise kalanduspoliitika määruse] artiklite 17 ja 21 kohaste kaitsemeetmete tõhusaks rakendamiseks toetada:

1.   EMKF võib [ühise kalanduspoliitika määruse] artiklite 17 ja 21 kohaste kaitsemeetmete tõhusaks rakendamiseks toetada:

a)

[ühise kalanduspoliitika määruse] artiklite 17 ja 21 tähenduses kaitsemeetmete rakendamiseks vajalike tehniliste ja haldusmeetmete kujundamist ja arendamist;

a)

[ühise kalanduspoliitika määruse] artiklite 17 ja 21 tähenduses kaitsemeetmete rakendamiseks vajalike tehniliste ja haldusmeetmete kujundamist ja arendamist;

b)

[ühise kalanduspoliitika määruse] artiklite 17 ja 21 tähenduses sidusrühmade osalemist kaitsemeetmete kujundamises ja rakendamises.

b)

[ühise kalanduspoliitika määruse] artiklite 17 ja 21 tähenduses sidusrühmade osalemist kaitsemeetmete kujundamises ja rakendamises.

2.   Lõikes 1 osutatud toetust antakse ainult riiklikele asutustele.

2.   Lõikes 1 osutatud toetust antakse ainult riiklikele asutustele.

Motivatsioon

Määruse artiklites 17 ja 21 sätestatud mitmeaastaseid kavasid ja muid kaitsemeetmeid tuleb toetada ka nende koostamise ajal, kusjuures toetust tuleb anda ka piirkonnastamisel olulistele nõuandekomisjonidele.

Muudatusettepanek 17

Artikkel 36

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1.   Selleks et vähendada kalanduse mõju merekeskkonnale, toetada tagasiheite kaotamist ja soodustada üleminekut mere bioloogiliste elusressursside kasutamisele, millega taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid tasemetel, mis ületavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamiseks vajalikke tasemeid, võidakse EMKFiga toetada investeeringuid varustusse, millega:

1.   Selleks et vähendada kalanduse mõju merekeskkonnale, toetada tagasiheite kaotamist ja soodustada üleminekut mere bioloogiliste elusressursside kasutamisele, millega taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid tasemetel, mis ületavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamiseks vajalikke tasemeid, võidakse EMKFiga toetada investeeringuid varustusse, millega:

a)

parandatakse püügivahendite silma suuruse selektiivsust või liikide selektiivsust;

a)

parandatakse püügivahendite silma suuruse selektiivsust või liikide selektiivsust;

b)

vähendatakse kaubanduslike kalavarude või muu kaaspüügi soovimatut püüki;

b)

vähendatakse kaubanduslike kalavarude või muu kaaspüügi soovimatut püüki;

c)

piiratakse kalanduse füüsilisi ja bioloogilisi mõjusid ökosüsteemile või merepõhjale.

c)

piiratakse kalanduse füüsilisi ja bioloogilisi mõjusid ökosüsteemile või merepõhjale

 

2   Samale liidu kalalaevale ja samaliigilisele varustusele ei anta toetust rohkem kui üks kord programmitöö perioodi jooksul.

   

3.   Toetust antakse üksnes siis, kui lõikes 1 viidatud püügiseadmetel või muul varustusel on tõendatavalt parem suuruse selektiivsus või väiksem mõju mittesihtliikidele võrreldes sarnaste seadmete või muu varustusega, mis on lubatud liidu või liikmesriigi asjassepuutuvas siseriiklikus õiguses, mis on vastu võetud [ühise kalanduspoliitika määruses] viidatud piirkonnastamise kontekstis.

   Toetust antakse üksnes siis, kui lõikes 1 viidatud püügiseadmetel või muul varustusel on tõendatavalt parem suuruse selektiivsus või väiksem mõju mittesihtliikidele võrreldes sarnaste seadmete või muu varustusega, mis on lubatud liidu või liikmesriigi asjassepuutuvas siseriiklikus õiguses, mis on vastu võetud [ühise kalanduspoliitika määruses] viidatud piirkonnastamise kontekstis.

4.   Toetust antakse:

   Toetust antakse:

a)

aktiivsete laevadena registreeritud liidu kalalaevade omanikele, kes on taotluse esitamise päevale eelneval kahel aastal merel püügiga tegelenud vähemalt 60 päeva;

a)

aktiivsete laevadena registreeritud liidu kalalaevade omanikele, kes on taotluse esitamise päevale eelneval kahel aastal merel püügiga tegelenud vähemalt 60 päeva;

b)

kaluritele, kes omavad asendamisele minevaid püügivahendeid ja kes on töötanud liidu kalalaeval taotluse esitamise päevale eelnenud kahel aastal vähemalt 60 päeva;

b)

kaluritele, kes omavad asendamisele minevaid püügivahendeid ja kes on töötanud liidu kalalaeval taotluse esitamise päevale eelnenud kahel aastal vähemalt 60 päeva;

c)

liikmesriigi tunnustatud kaluriorganisatsioonidele.

c)

liikmesriigi tunnustatud kaluriorganisatsioonidele.

Motivatsioon

Võimalikult kiiresti maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamiseks vajalike püügimeetodite arendamiseks tuleb soodustada püügivahendite ja laevade ajakohastamist ning ühise kalanduspoliitika määruses sätestatud tehniliste meetmete rakendamist. Lisaks ei ole mõistlik piirata toetuse eraldamist vaid ühele korrale ühe Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi programmi raames, mille kestus on 7 aastat, kui soovitakse tõepoolest saavutada jätkusuutlikumaid püügimeetodeid.

Muudatusettepanek 18

Artikkel 38

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

2.   Käesoleva artikli kohaseid tegevusi viivad ellu avalik-õiguslikud asutused ja need hõlmavad liikmesriigi tunnustatud kalureid või kalurite organisatsioone või valitsusvälised organisatsioone partnerluses kalurite organisatsioonidega või artiklis 62 määratletud kohalike kalanduse tegevusrühmadega.

2.   Käesoleva artikli kohaseid tegevusi viivad ellu avalik-õiguslikud asutused ja need hõlmavad liikmesriigi tunnustatud kalureid või kalurite organisatsioone või valitsusväliseid organisatsioone partnerluses kalurite organisatsioonidega või artiklis 62 määratletud kohalike kalanduse tegevusrühmadega.

Motivatsioon

Ühise kalanduspoliitika määruse artiklis 52 ja sellele järgnevates artiklites sätestatakse piirkondlike nõuandekomisjonide tihedam kaasamine juhtimismeetmetesse ning antakse neile suuremad võimalused ettepanekute tegemiseks. Seega tuleb nõuandekomisjonidele võimaldada Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetus nende tegevuste abistamiseks.

Muudatusettepanek 19

Artikkel 39

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

2.   Toetus ei aita asendada või moderniseerida põhi- või lisamootoreid. Toetust antakse ainult kalalaevade omanikele ja samale kalalaevale ei anta toetust rohkem kui üks kord programmitöö perioodi jooksul.

   

Motivatsioon

Mootori vahetamise rahastamist tuleb lubada, sest mootorite uuendamise Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetusest ilmajätmine on väga üllatav või isegi paradoksaalne. Tegelikult on mootorid peamine vahend saastava heite või kütuse tarbimise vähendamise jõupingutuste toetamisel.

Muudatusettepanek 20

Artikkel 40

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

3.   Käesoleva artikli kohaselt ei anta samale kalalaevale või samale toetusesaajale toetust rohkem kui üks kord programmitöö perioodi jooksul.

   

Motivatsioon

Toodete kvaliteedi tõeliseks parandamiseks ja uuendamiseks tuleb laevade muutmist suunata merekeskkonna ja ressursi säästmisele. Seega ei ole mõistlik piirata toetuse eraldamist vaid ühele korrale ühe Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi programmi raames, mille kestus on 7 aastat, kui soovitakse tõepoolest saavutada jätkusuutlikumaid püügimeetodeid.

Muudatusettepanek 21

Artikkel 41

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

4.   Toetus ei hõlma uute sadamate, uute lossimiskohtade ega uute oksjonihoonete ehitamist.

   

Motivatsioon

Rahastamist tuleb võimaldada nendes piirkondades, kus vastavat varustust veel ei ole, et võtta arvesse laevade tööpiirkondade vältimatuid ja ilmseid arenguid.

Muudatusettepanek 22

Artikkel 42

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 42

Kalapüük sisevetel

Artikkel 42

Kalapüük sisevetel

1.   EMKF võib toetada järgmisi investeeringuid, et vähendada sisevetel kalapüügi keskkonnale avaldatavat mõju, suurendada energiatõhusust, parandada lossitud kala kvaliteeti või parandada töötingimusi:

1.   EMKF võib toetada järgmisi investeeringuid, et vähendada sisevetel kalapüügi keskkonnale avaldatavat mõju, suurendada energiatõhusust, parandada lossitud kala kvaliteeti või parandada töötingimusi:

(a)

kalalaevade pardal tehtavad investeeringud või investeeringud individuaalsesse varustusse, millele on osutatud artiklis 33 ja kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud tingimustega;

(a)

kalalaevade pardal tehtavad investeeringud või investeeringud individuaalsesse varustusse, millele on osutatud artiklis 33 ja kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud tingimustega;

(b)

investeeringud varustusse, millele on osutatud artiklis 36 ja kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud tingimustega;

(b)

investeeringud varustusse, millele on osutatud artiklis 36 ja kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud tingimustega;

(c)

kalalaevade pardal tehtavad investeeringud ning energiatõhususe auditid ja kavad, mis on ette nähtud artikliga 39 ja kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud tingimustega;

(c)

kalalaevade pardal tehtavad investeeringud ning energiatõhususe auditid ja kavad, mis on ette nähtud artikliga 39 ja kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud tingimustega;

(d)

investeeringud olemasolevatesse sadamatesse ja lossimiskohtadesse, millele on osutatud artiklis 41 ja kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud tingimustega.

(d)

investeeringud olemasolevatesse sadamatesse ja lossimiskohtadesse, millele on osutatud artiklis 41 ja kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud tingimustega.

2   Lõike 1 kohaldamisel on:

2   Lõike 1 kohaldamisel on:

(a)

artiklites 33, 36 ja 39 tehtud viited kalalaevadele - viited ainult sisevetes tegutsevatele laevadele;

(a)

artiklites 33, 36 ja 39 tehtud viited kalalaevadele - viited ainult sisevetes tegutsevatele laevadele;

(b)

artiklis 36 tehtud viited merekeskkonnale - viited keskkonnale, milles tegutsevad sisevetes tegutsevad laevad

(b)

artiklis 36 tehtud viited merekeskkonnale - viited keskkonnale, milles tegutsevad sisevetes tegutsevad laevad

3.   EMKF võib kooskõlas käesoleva määruse artikli 32 tingimustega siseveekalurite mitmekesisuse säilitamiseks toetada sisevete kalapüügiga tegelevate laevade sihtotstarbe muutmist tegutsemiseks kalandusvälises valdkonnas.

3.   EMKF võib kooskõlas käesoleva määruse artikli 32 tingimustega siseveekalurite mitmekesisuse säilitamiseks toetada sisevete kalapüügiga tegelevate laevade sihtotstarbe muutmist tegutsemiseks kalandusvälises valdkonnas.

4.   Lõike 3 kohaldamisel on artiklis 32 tehtud viited kalalaevadele viited ainult sisevetes tegutsevatele laevadele.

4.   Lõike 3 kohaldamisel on artiklis 32 tehtud viited kalalaevadele viited ainult sisevetes tegutsevatele laevadele.

5.   EMKF võib veefauna ja -floora kaitsmiseks ja arendamiseks toetada siseveekalurite osalemist NATURA 2000 alade haldamises, taastamises ja seires, kui need alad on otseselt seotud püügitegevusega, samuti sisevete taastamist, sealhulgas kudemiskohtade ja rändeliikide rändeteede taastamist, piiramata artikli 38 lõike 1 punkti d kohaldamist.

5.   EMKF võib veefauna ja -floora kaitsmiseks ja arendamiseks toetada siseveekalurite osalemist NATURA 2000 alade haldamises, taastamises ja seires, kui need alad on otseselt seotud püügitegevusega, samuti sisevete taastamist, sealhulgas kudemiskohtade ja rändeliikide rändeteede taastamist, piiramata artikli 38 lõike 1 punkti d kohaldamist.

6.   Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli alusel toetust saavad laevad jätkavad tegutsemist üksnes sisevetes.

6.   

 

   

 

   Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli alusel toetust saavad laevad jätkavad tegutsemist üksnes sisevetes.

Motivatsioon

On asjakohane võõrandada kalapüügiõigused ehk endisaegsed asjaõigused, mis takistavad riigiasutustel veekogusid hallata ja vähendavad kalurite sissetulekut. Jõgede ja järvede ökokoridoride tähtsust on oluline suurendada, muu hulgas eemaldades jõgedest voolutakistused, et võimaldada kala rändliikidel läbida kogu elutsükkel.

Muudatusettepanek 23

Artikkel 45

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1.   EMKF võib vesiviljelusega seoses innovatsiooni stimuleerimiseks toetada:

1.   EMKF võib vesiviljelusega seoses innovatsiooni stimuleerimiseks toetada:

(a)

uute tehniliste või organisatsiooniliste teadmiste kasutuselevõttu vesiviljelusettevõtetes, mis vähendab nende mõju keskkonnale või soodustab vesiviljelusressursside jätkusäästlikumat kasutamist;

(a)

uute tehniliste või organisatsiooniliste teadmiste kasutuselevõttu vesiviljelusettevõtetes, mis vähendab nende mõju keskkonnale või soodustab vesiviljelusressursside jätkusäästlikumat kasutamist;

(b)

uute või tehnika tasemega võrreldes oluliselt parendatud toodete, uute või parendatud protsesside, uute või parendatud juhtimis- ja korraldussüsteemide arendamist ning turuleviimist.

(b)

uute või tehnika tasemega võrreldes oluliselt parendatud toodete, uute või parendatud protsesside, uute või parendatud juhtimis- ja korraldussüsteemide arendamist ning turuleviimist.

2.   Käesoleva artikli kohased tegevused tuleb ellu viia koostöös teadus- või tehnikaasutusega, mida tunnustab iga liikmesriigi siseriiklik õigus ja mis tõendab tegevuste tulemusi.

2.   Käesoleva artikli kohased tegevused tuleb ellu viia koostöös teadus- või tehnikaasutusega, mida tunnustab iga liikmesriigi siseriiklik õigus ja mis tõendab tegevuste tulemusi.

3.   Toetatavate tegevuste tulemused peab liikmesriik kooskõlas artikliga 143 piisaval määral avalikustama.

3.   Käesoleva artikli alusel toetatavate tegevuste tulemused peab liikmesriik kooskõlas artikliga 143 piisaval määral avalikustama.

 

   

Motivatsioon

On rajatisi, kus uute teadmiste või tehniliste vahendite kasutuselevõtmine ei ole nende füüsilise struktuuri või õiguslike takistuste tõttu võimalik, mistõttu peaks sõnastus jätma võimaluse luua uusi rajatisi, kus neid võimsamaid ja uuenduslikumaid vahendeid oleks võimalik kasutada.

Ametlikud vesiviljeluskeskused on vesiviljelussektori jaoks võrdlusaluseks, mida ei tohiks selle toetuse saamise võimalusest välja jätta.

Muudatusettepanek 24

Artikkel 46

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 46

Investeeringud avamere vesiviljelusesse ja toiduks mittekasutatavasse vesiviljelusesse

Artikkel 46

Investeeringud avamere vesiviljelusesse toiduks mittekasutatavasse vesiviljelusesse

1.   EMKF võib suure kasvupotentsiaaliga vesiviljelusvormide edendamiseks toetada investeeringuid avamere vesiviljelusesse või toiduks mittekasutatavasse vesiviljelusse.

1.   EMKF võib suure kasvupotentsiaaliga vesiviljelusvormide edendamiseks toetada investeeringuid avamere vesiviljelusesse või toiduks mittekasutatavasse vesiviljelusse.

2.   Komisjon on volitatud kooskõlas artikliga 150 võtma vastu delegeeritud akte, et määrata kindlaks tegevusliigid ja toetuskõlblikud kulud.

2.   Komisjon on volitatud kooskõlas artikliga 150 võtma vastu delegeeritud akte, et määrata kindlaks tegevusliigid ja toetuskõlblikud kulud.

Motivatsioon

Vahetades pealkirjas sõna „ja” sõnaga „või” avanevad kõrge kasvupotentsiaaliga vesiviljelusele, millega ei tegeleta avamerel, mitmesugused võimalused.

Muudatusettepanek 25

Artikkel 48

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

4.   Vesiviljelusettevõtted ei saa programmitöö perioodil nõuandeteenuste eest toetust üle ühe korra iga teenuseliigi kohta, mis on hõlmatud lõike 2 punktides a-e.

   

Motivatsioon

Vesiviljeluses suurema jätkusuutlikkuse saavutamiseks ei ole mõistlik piirata nõuandeteenuse võimalust vaid ühele korrale ühe Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi programmi raames, mille kestus on 7 aastat.

Muudatusettepanek 26

Artikkel 62

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Kalanduse kohalikud tegevusrühmad

Kalanduse kohalikud tegevusrühmad

1.   EMKFi tähenduses määratakse kohalikud tegevusrühmad, millele on viidatud [määruse (EL) nr […], millega kehtestatakse ühissätted] artikli 28 lõike 1 punktis b kalanduse kohalike tegevusrühmadena.

1.   EMKFi tähenduses määratakse kohalikud tegevusrühmad, millele on viidatud [määruse (EL) nr […], millega kehtestatakse ühissätted] artikli 28 lõike 1 punktis b kalanduse kohalike tegevusrühmadena.

2.   Kalanduse kohalikud tegevusrühmad teevad ettepaneku integreeritud kohaliku arengu strateegia kohta, mis põhineb vähemalt artiklis 61 sätestatud koostisosadel, ja vastutavad selle rakendamise eest.

2.   Kalanduse kohalikud tegevusrühmad teevad ettepaneku integreeritud kohaliku arengu strateegia kohta, mis põhineb vähemalt artiklis 61 sätestatud koostisosadel, ja vastutavad selle rakendamise eest.

3.   Kalanduse kohalikud tegevusrühmad:

3.   Kalanduse kohalikud tegevusrühmad:

a)

peegeldavad laialdaselt oma strateegia keset ja piirkonna sotsiaal-majanduslikku koosseisu peamiste sidusrühmade tasakaalustatud esindatuse kaudu, sealhulgas erasektor, avalik sektor ja kodanikuühiskond;

a)

peegeldavad laialdaselt oma strateegia keset ja piirkonna sotsiaal-majanduslikku koosseisu peamiste sidusrühmade tasakaalustatud esindatuse kaudu, sealhulgas erasektor, avalik sektor ja kodanikuühiskond;

b)

tagavad kalandus- ja vesiviljelussektori märkimisväärse esindatuse.

b)

tagavad kalandus- ja vesiviljelussektori märkimisväärse esindatuse.

4.   Kui kohalikku arengustrateegiat toetatakse lisaks EMKFile teistest fondidest, luuakse EMKFi toetatavate projektide jaoks konkreetne valikuorgan kooskõlas lõikes 3 sätestatud kriteeriumidega.

4.   Kui kohalikku arengustrateegiat toetatakse lisaks EMKFile teistest fondidest, luuakse EMKFi toetatavate projektide jaoks konkreetne valikuorgan kooskõlas lõikes 3 sätestatud kriteeriumidega.

5.   Kalanduse kohalike tegevusrühmade miinimumülesanded on sätestatud [määruse (EL) nr […], millega kehtestatakse ühissätted] artikli 30 lõikes 3.

5.   Kalanduse kohalike tegevusrühmade miinimumülesanded on sätestatud [määruse (EL) nr […], millega kehtestatakse ühissätted] artikli 30 lõikes 3.

6.   Kalanduse kohalikud tegevusrühmad võivad samuti täita muid ülesandeid, mille neile delegeerivad juhtimisasutus ja/või maksev asutus.

6.   Kalanduse kohalikud tegevusrühmad võivad samuti täita muid ülesandeid, mille neile delegeerivad juhtimisasutus ja/või maksev asutus.

7.   Kalanduse kohalike tegevusrühmade, juhtimisasutuse / maksva asutuse rolli strateegias kirjeldatakse selgelt tegevuskavas.

7.   Kalanduse kohalike tegevusrühmade, juhtimisasutuse / maksva asutuse rolli strateegias kirjeldatakse selgelt tegevuskavas.

 

   

Motivatsioon

Kalanduse kohalikud tegevusrühmad võivad mõnel juhul olla teiste maaelu arengu rühmade jätk, mille kaudu laiendatakse geograafilist tegevusvaldkonda. Nii saaks arendada senisest terviklikumaid arenguprojekte, millega kaasnevad väiksemad halduskulud ning väiksemad kontrollimise ja järelevalve kulud.

Muudatusettepanek 27

Artikkel 69

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1.   EMKF võib toetada [määruse (EL) nr kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta] artiklis 32 viidatud tootmis- ja turustuskavade ettevalmistamist ja rakendamist.

1.   EMKF [määruse (EL) nr kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta] artiklis 32 viidatud tootmis- ja turustuskavade ettevalmistamist ja rakendamist.

Motivatsioon

Iga tootjaorganisatsioon koostab ja esitab liikmesriigi pädevatele asutustele kalandusaasta rakenduskava. Siinkohal tuleks selgemini väljendada toetust nendele vahenditele, mis võimaldavad paremat ressursside haldamist ning seega tuleks püügikoormust kohandada vastavalt tarbijate vajadustele.

Muudatusettepanek 28

Artikkel 70

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1.   EMKF võib toetada hüvitise maksmist tunnustatud tootjaorganisatsioonidele ja tootjaorganisatsioonide ühendustele, mis ladustavad määruse (EL) nr [kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta] II lisas loetletud kalatooteid, tingimusel, et tooteid ladustatakse kooskõlas määruse (EL) nr [kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta] artiklitega 35 ja 36:

1.   EMKF võib toetada hüvitise maksmist tunnustatud tootjaorganisatsioonidele ja tootjaorganisatsioonide ühendustele, mis ladustavad määruse (EL) nr [kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta] II lisas loetletud kalatooteid, tingimusel, et tooteid ladustatakse kooskõlas määruse (EL) nr [kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta] artiklitega 35 ja 36:

a)

ladustamisabi summa ei ületa asjaomaste toodete tasakaalustamiseks ja ladustamiseks nõutud tegevuste tehnilisi ja finantskulusid;

a)

ladustamisabi summa ei ületa asjaomaste toodete tasakaalustamiseks ja ladustamiseks nõutud tegevuste tehnilisi ja finantskulusid;

b)

ladustamisabi toetuskõlblikud kogused ei ületa 15 % tootjaorganisatsiooni poolt müügiks antud asjaomaste toodete aastakogusest;

b)

ladustamisabi toetuskõlblikud kogused ei ületa 15 % tootjaorganisatsiooni poolt müügiks antud asjaomaste toodete aastakogusest;

c)

aastas antav rahaline toetus ei ületa allpool toodud protsendimäärasid turustatud aastatoodangu keskmisest väärtusest iga tootjaorganisatsiooni esmamüügis ajavahemikus 2009–2011. Kui tootjaorganisatsioonide liikmetel ei olnud 2009–2001 turustatud toodangut, siis võetakse arvesse sellise liikme esimesel kolmel tootmisaastal turustatud aastatoodangu keskmist väärtust:

c)

aastas antav rahaline toetus ei ületa allpool toodud protsendimäärasid turustatud aastatoodangu keskmisest väärtusest iga tootjaorganisatsiooni esmamüügis ajavahemikus 2009–2011. Kui tootjaorganisatsioonide liikmetel ei olnud 2009–2001 turustatud toodangut, siis võetakse arvesse sellise liikme esimesel kolmel tootmisaastal turustatud aastatoodangu keskmist väärtust

2014. aastal 1 %

2015. aastal 0,8 %

2016. aastal 0,6 %

2017. aastal 0,4 %

2018. aastal 0,2 %

2.   2019. aastaks lõpetatakse lõikes 1 viidatud toetuse maksmine.

   

Motivatsioon

Ladustamisabi vähendamine ei ole asjakohane, sest ühise kalanduspoliitika määruse artikli 15 kohaselt peavad laevad järk-järgult maale viima kogu saagi, sealhulgas tagasiheite. Seega tundub ladustamisabi eraldamine kasulik, et võimaldada organisatsioonidel lossitud varusid majandada enne nendele väärtuse andmist.

Muudatusettepanek 29

Artikkel 71

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Turustusmeetmed

Turustusmeetmed

1.   EMKF võib toetada kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamismeetmeid, mille eesmärk on:

1.   EMKF võib toetada kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamismeetmeid, mille eesmärk on:

(a)

parandada järgmiste toodete turuleviimise tingimusi:

(a)

parandada järgmiste toodete turuleviimise tingimusi:

i)

üleliigsed või vähe püütud liigid;

i)

üleliigsed või vähe püütud liigid;

ii)

soovimatu püük, mis lossitakse kooskõlas [ühise kalanduspoliitika määruse] artikliga 15 ja [määruse (EL) nr kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta] artikli 8 lõike b teise taandega;

iii)

tooted, mille saamise meetoditel on väike mõju keskkonnale või mahepõllumajanduslikele vesiviljelustoodetele, nagu on määratletud nõukogu määruses (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise kohta;

ii)

tooted, mille saamise meetoditel on väike mõju keskkonnale või mahepõllumajanduslikele vesiviljelustoodetele, nagu on määratletud nõukogu määruses (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise kohta;

(b)

edendada kvaliteeti, hõlbustades: