7.12.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 377/1

---

KOMISJONI ARVAMUS,

19. november 2012,

Prantsusmaal asuva Bugey-2 tuumaelektrijaama (reaktorid 2, 3, 4 ja 5) radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise muudetud kava kohta vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 37

(Ainult prantsuskeelne tekst on autentne)

2012/C 377/01

Hindamine, mille tulemused on siin esitatud, toimus vastavalt Euratomi asutamislepingu sätetele, sellega ei piirata täiendavat hindamist, mis toimub vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule, ega viimasena nimetatud lepingust ja teisestest õigusaktidest tulenevaid kohustusi (1).

Euroopa Komisjon sai 20. juulil 2012 Prantsusmaa valitsuselt Euratomi asutamislepingu artikli 37 kohaselt üldandmed Bugey-2 tuumaelektrijaama (reaktorid 2, 3, 4 ja 5) radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise muudetud kava kohta.

Nende andmete põhjal ja pärast konsulteerimist eksperdirühmaga on komisjon koostanud järgmise arvamuse.

1.	Vahemaa Bugey-2 tuumaelektrijaamast (reaktorid 2, 3, 4 ja 5) kuni lähimate liikmesriikide piirini on 117 km (Itaalia) ja 226 km (Saksamaa).

2.	Kavandatud muudatusega taotletakse vedelate ja gaasiliste radioaktiivsete heitkoguste lubatud piirnormide üldist vähendamist, määrates samal ajal kindlaks süsinik-14 heitkoguste täiendavad piirnormid.

3.	Tavapärastes töötingimustes ei ohusta kavandatud muudatus teiste liikmesriikide elanike tervist.

4.	Üldandmetes kirjeldatud tüüpi ja ulatusega õnnetusest põhjustatud ootamatu radioaktiivsete jäätmete keskkonda sattumise korral ei põhjusta kavandatud muudatus kiirgusdoose, mis oleks teiste liikmesriikide elanike tervise seisukohast olulise tähtsusega.

Kokkuvõttes arvab komisjon, et Prantsusmaal asuva Bugey-2 tuumaelektrijaama (reaktorid 2, 3, 4 ja 5) mis tahes liiki radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise muudetud kava rakendamine ei põhjusta tavapärase tegevuse ega ka üldandmetes kirjeldatud tüüpi ja ulatusega õnnetuse korral tervise seisukohast märkimisväärset vee, pinnase või õhuruumi radioaktiivset saastumist teises liikmesriigis.

---

(1)  Näiteks tuleks Euroopa Liidu toimimise lepingu alusel edaspidi hinnata keskkonnaaspekte. Sellega seoses soovib komisjon juhtida tähelepanu direktiivile 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta, direktiivile 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta, samuti direktiivile 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta ning direktiivile 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik.

---

7.12.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 377/3

---

Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik COMP/M.6718 – Toyota Tsusho Corporation/CFAO)

(EMPs kohaldatav tekst)

2012/C 377/02

13. novembril 2012 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine ühisturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32012M6718 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.

---

7.12.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 377/4

---

ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst, mis ei hõlma asutamislepingu I lisa reguleerimisalasse kuuluvaid tooteid)

2012/C 377/03

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	16.10.2012
Riikliku abi viitenumber	SA.33514 (11/N)
Liikmesriik	Saksamaa
Piirkond	Bremen	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Maßnahmenkatalog – freiwillige Vereinbarungen; Ziel der Maßnahme ist die Reduzierung von Stoffeinträgen aus der Landwirtschaft (aufgrund freiwilliger Vereinbarungen) in das künftig als Wasserschutzgebiet auszuweisende Trinkwassereinzugsgebiet in Bremen-Blumenthal.
Õiguslik alus	— Gesetz über die Erhebung einer Wasserentnahmegebühr, BremWEGG, in der Bekanntmachung vom 23. April 2004 (Brem. GBl. S. 189); §9, Abs.1 — Maßnahmenkatalog – Freiwillige Vereinbarungen
Meetme liik	Abikava	—
Eesmärk	Põllumajanduse keskkonnakaitsega seotud kohustused, keskkonnakaitse
Abi vorm	Otsetoetus
Eelarve	Üldeelarve: 0,07 EUR (miljonites)   Aastaeelarve: 0,01 EUR (miljonites)
Abi osatähtsus	100 %
Kestus	Kuni 31.12.2013
Majandusharud	Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Senator für Umwelt, Bau und Verkehr Ansgaritorstraße 2 28195 Bremen DEUTSCHLAND
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	25.10.2012
Riikliku abi viitenumber	SA.33889 (11/N)
Liikmesriik	Kreeka
Piirkond	—	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Ανάθεση στον ΕΛ.Γ.Α. της υλοποίησης του προγράμματος κρατικών οικονομικών ενισχύσεων: Μέτρα υπέρ των παραγωγών της χώρας που οι γεωργοκτηνοτροφικές τους εκμεταλλεύσεις ζημιώθηκαν από πυρκαγιές κατά το έτος 2010
Õiguslik alus	Κοινή υπουργική απόφαση
Meetme liik	Abikava	—
Eesmärk	Loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamine
Abi vorm	Otsetoetus
Eelarve	Üldeelarve: 2,20 EUR (miljonites)   Aastaeelarve: 0,70 EUR (miljonites)
Abi osatähtsus	80 %
Kestus	Kuni 31.12.2014
Majandusharud	Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Υπουργείο αγροτικής ανάπτυξης και Τροφίμων Αχαρνών 2 101 76 Αθήνα/Athens ΕΛΛΑΔΑ/GREECE
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	29.10.2012
Riikliku abi viitenumber	SA.34622 (12/N)
Liikmesriik	Saksamaa
Piirkond	Bayern	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Ausgleichsregelung zum finanziellen Ausgleich von durch Wolf, Luchs oder Bär verursachtem Schaden durch den „Ausgleichsfonds Große Beutegreifer“
Õiguslik alus	Ausgleichsregelung „Ausgleichsfonds Große Beutegreifer“. Förderbescheid des Bayerischen Naturschutzfonds an die Trägergemeinschaft des Ausgleichsfonds Große Beutegreifer. Ausgeglichen werden ausschließlich Schäden, die von Wolf, Luchs oder Bär (= Große Beutegreifer) verursacht wurden. Der Förderbescheid des Bayerischen Naturschutzfonds ergeht auf der Grundlage der Förderrichtlinien vom 1. Juli 1999. Die Förderrichtlinien basieren auf § 8 Abs. 1 S. 1 der Satzung des Bayerischen Naturschutzfonds. Bei der Auszahlung und Abwicklung sind Art. 23 und 44 der Bayerischen Haushaltsordnung (BayHO) sowie Art. 49a Bayerisches Verwaltungsverfahrensgesetz (BayVwVfG) inklusive der hierzu ergangenen Verwaltungsvorschriften in der jeweils geltenden Fassung zu beachten.
Meetme liik	Abikava	—
Eesmärk	Keskkonnakaitse
Abi vorm	Otsetoetus
Eelarve	Üldeelarve: 0,03 EUR (miljonites)   Aastaeelarve: 0,01 EUR (miljonites)
Abi osatähtsus	80 %
Kestus	Kuni 31.12.2014
Majandusharud	Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Ausgleichsfonds Große Beutegreifer, Wildlandstiftung Bayern e. V. Hohenlindner Str. 12 85622 Feldkirchen DEUTSCHLAND
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm

---

7.12.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 377/7

---

Euro vahetuskurss (1)

6. detsember 2012

2012/C 377/04

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3072
JPY	Jaapani jeen	107,66
DKK	Taani kroon	7,4592
GBP	Inglise nael	0,81135
SEK	Rootsi kroon	8,6294
CHF	Šveitsi frank	1,2114
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	7,3360
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,195
HUF	Ungari forint	283,48
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,6963
PLN	Poola zlott	4,1340
RON	Rumeenia leu	4,5418
TRY	Türgi liir	2,3388
AUD	Austraalia dollar	1,2456
CAD	Kanada dollar	1,2961
HKD	Hongkongi dollar	10,1308
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,5693
SGD	Singapuri dollar	1,5936
KRW	Korea vonn	1 417,21
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	11,4205
CNY	Hiina jüaan	8,1439
HRK	Horvaatia kuna	7,5320
IDR	Indoneesia ruupia	12 591,79
MYR	Malaisia ringit	3,9845
PHP	Filipiini peeso	53,525
RUB	Vene rubla	40,3332
THB	Tai baat	40,079
BRL	Brasiilia reaal	2,7199
MXN	Mehhiko peeso	16,8684
INR	India ruupia	70,7690

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

---

7.12.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 377/8

---

Euroopa Liidu kombineeritud nomenklatuuri selgitavad märkused

2012/C 377/05

Vastavalt nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) (1) artikli 9 lõike 1 punkti a teisele taandele muudetakse Euroopa Liidu kombineeritud nomenklatuuri selgitavaid märkusi (2) järgmiselt:

lehekülg 66

Rubriigile „1302 Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektaadid; agar-agar, taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata” lisatakse järgmine lõik:

---

(1)  EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.

(2)  ELT C 137, 6.5.2011, lk 1.

---

7.12.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 377/9

---

Konkursikutse 2012 – Programm „Kodanike Euroopa” (2007–2013)

Programmi meetmete rakendamine: „Aktiivsed Euroopa kodanikud”, „Aktiivne kodanikuühiskond Euroopas” ja „Euroopa mäletab”

2012/C 377/06

SISSEJUHATUS

Käesolev konkursikutse põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta otsusel nr 1904/2006/EÜ, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 programm „Kodanike Euroopa”, et edendada Euroopa kodanikuaktiivsust (1). Konkursikutse üksikasjalikud tingimused on esitatud programmi „Kodanike Euroopa” programmijuhendis, mis on avaldatud Europa veebisaidil (vt punkt VII). Programmijuhend on konkursikutse lahutamatu osa.

I.   Eesmärgid

Programmi „Kodanike Euroopa” erieesmärgid on järgmised:

—	viia kokku inimesi kohalikest kogukondadest üle Euroopa, et jagada ja vahetada kogemusi, arvamusi ja väärtusi, õppida ajaloost ning valmistuda tulevikuks;

—	edendada Euroopa kodakondsuse ja demokraatiaga, jagatud väärtuste, ühise ajaloo ja kultuuriga seotud tegevust, mõttevahetust ja arutelu Euroopa tasandil kodanikuühiskonna organisatsioonide koostöö kaudu;

—	tuua Euroopa oma kodanikele lähemale, edendades euroopalikke väärtusi ja saavutusi, hoides samas mälestust Euroopa minevikust;

—

soodustada kõigi osalevate riikide ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahelist suhtlust, aidates kaasa kultuuridevahelisele dialoogile, ja rõhutada nii Euroopa mitmekesisust kui ka ühtsust, pöörates erilist tähelepanu tegevustele, mille eesmärk on tugevdada sidet enne 30. aprilli 2004 Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriikide ja pärast seda kuupäeva ühinenud liikmesriikide kodanike vahel.

II.   Abikõlblikud taotlejad

Programm on avatud kõikidele projektiteostajatele, kes asuvad ühes programmis osalevas riigis ning on meetmest sõltuvalt kas

—	avalik-õiguslikud astutused või

—	iseseisva õigusvõimega (juriidilisest isikust) mittetulundusühingud.

Programmi iga meede on siiski suunatud teatud kindlatele organisatsioonidele. Seepärast on taotlevate organisatsioonide abikõlblikkuse täpsemad tingimused määratud programmijuhendis iga meetme/allmeetme puhul eraldi.

Kõnealuse programmi alusel võivad toetust taotleda

—	ELi liikmesriigid (2),

—	Horvaatia,

—	endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik,

—

Albaania,

—	Bosnia ja Hertsegoviina,

—	Montenegro,

—

Serbia.

III.   Abikõlblikud meetmed

Programm „Kodanike Euroopa” toetab projekte, mis edendavad Euroopa kodanikuaktiivsust.

Käesolev kutse hõlmab programmi „Kodanike Euroopa” järgmisi meetmeid.

1. meede.   Aktiivsed Euroopa kodanikud

1. allmeede.   Sõpruslinnad

Meede on suunatud tegevustele, mis hõlmavad või edendavad otsekontakte Euroopa kodanike vahel nende osalemise kaudu sõpruslinnade tegevuses.

Allmeede 1.1.   Sõpruslinnade kodanike kohtumised (projektitoetus)

Meede on suunatud tegevustele, mis hõlmavad või edendavad otsekontakte Euroopa kodanike vahel nende osalemise kaudu sõpruslinnade tegevuses. Projekt peab kaasama haldusüksusi vähemalt kahest osalevast riigist, millest vähemalt üks on ELi liikmesriik. Projektil peab olema vähemalt 25 rahvusvahelist osalejat küllakutsutud haldusüksustest. Kohtumine võib kesta maksimaalselt 21 päeva. Ühele projektile määratav suurim toetussumma on 25 000 eurot. Minimaalne eraldatav toetussumma on 5 000 eurot.

Sõpruslinnade kodanike kohtumistele eraldatud toetused on ette nähtud vastuvõtva linna korralduskulude ja küllakutsutud osalejate reisikulude kaasrahastamiseks. Toetused põhinevad kindlaksmääratud summadel.

Allmeede 1.2.   Sõpruslinnade võrgustikud (projektitoetus)

Meetmega toetatakse sõpruslinnade sidemetel põhinevate võrgustike arendamist, mis on oluline struktureeritud, tiheda ja mitmekülgse koostöö tagamiseks haldusüksuste vahel ning seega ka programmi suurima võimaliku mõju saavutamiseks. Projekt peab sisaldama vähemalt kolme üritust. See peab kaasama haldusüksusi vähemalt neljast osalevast riigist, millest vähemalt üks on ELi liikmesriik. Projektil peab olema vähemalt 30 rahvusvahelist osalejat küllakutsutud haldusüksustest. Projekt võib kesta maksimaalselt 24 kuud ning iga üritus kuni 21 päeva.

Meetme raames on ühe projekti maksimaalne toetussumma 150 000 eurot. Minimaalne eraldatav toetussumma on 10 000 eurot. Toetused põhinevad kindlaksmääratud summadel.

2. allmeede.   Kodanike projektid ja toetusmeetmed

Allmeede 2.1.   Kodanike projektid (projektitoetus)

Meede käsitleb Euroopa Liidu praeguse aja üht tähtsamat probleemi: kuidas ületada lõhet kodanike ja Euroopa Liidu vahel. Selle eesmärk on uurida algupäraseid ja uuenduslikke meetodeid, mille kaudu edendada kodanike osalemist ja elavdada dialoogi Euroopa kodanike ja Euroopa Liidu institutsioonide vahel.

Projekt peab hõlmama vähemalt viit osalevat riiki, millest vähemalt üks on ELi liikmesriik. Projektis peab osalema vähemalt 200 inimest. Projekt võib kesta maksimaalselt 12 kuud.

Toetuse suurus arvutatakse tasakaalus ja üksikasjalikult prognoositud eelarve põhjal, mis esitatakse eurodes. Eraldatav toetus ei tohi ületada 60 % projekti abikõlblike kulude kogusummast. Minimaalne toetussumma on 100 000 eurot. Ühele projektile määratav suurim toetussumma on käesoleva allmeetme puhul 250 000 eurot.

Allmeede 2.2.   Toetusmeetmed (projektitoetus)

Meetmega toetatakse tegevusi, mille tulemusel luuakse pikaajalised partnerlussuhted ja võrgustikud, mis hõlmavad suurt hulka eri sidusrühmi, kes edendavad aktiivsete Euroopa kodanike ideed ning aitavad nii kaasa programmi eesmärkide paremale saavutamisele ning programmi mõju ja tõhususe üldisele suurendamisele.

Projekt peab hõlmama vähemalt kaht osalevat riiki, millest vähemalt üks on ELi liikmesriik. Projekt võib kesta maksimaalselt 12 kuud. Projekt peab sisaldama vähemalt kaht üritust.

Toetuse suurus arvutatakse tasakaalus ja üksikasjalikult prognoositud eelarve põhjal, mis esitatakse eurodes. Toetus ei tohi ületada 80 % asjaomase meetme abikõlblikest kuludest. Minimaalne eraldatav toetussumma on 30 000 eurot. Ühele projektile määratav suurim toetussumma on käesoleva allmeetme puhul 100 000 eurot.

2. meede.   Aktiivne kodanikuühiskond Euroopas

3. allmeede.   Toetus kodanikuühiskonna organisatsioonide algatatud projektidele (projektitoetus)

Allmeetme eesmärk on toetada osalevate riikide kodanikuühiskonna organisatsioonide edendatavaid konkreetseid projekte. Toetatavad projektid peavad Euroopa tasandil tehtava koostöö kaudu tõstma teadlikkust üleeuroopalikku huvi pakkuvatest küsimustest ning toetama eri kultuuride vastastikuse mõistmise edendamist ja ühiste väärtuste kindlaksmääramist.

Projekt peab hõlmama vähemalt kaht osalevat riiki, millest vähemalt üks on ELi liikmesriik. Projekt võib kesta maksimaalselt 18 kuud.

Toetus arvutatakse järgmisel kahel eri meetodil vastavalt eri lähenemisviisidele ja kehtivatele erinõuetele:

a)	kindlaksmääratud summad,

b)	tegelikel kuludel põhinev eelarve. Sel juhul ei tohi taotletav toetus ületada 70 % asjaomase meetme abikõlblikest kuludest.

Toetuse maksimumsumma on 150 000 eurot. Minimaalne eraldatav toetussumma on 10 000 eurot.

Euroopa üldisi huve teenivad organisatsioonid, mis on valitud välja tegevustoetuse saamiseks 2013. aastal 2. meetme 1. või 2. allmeetme alusel, ei vasta käesoleva meetme alusel 2013. aastal rahastamise tingimustele.

4. meede.   „Euroopa mäletab” (projektitoetus)

Meetmega toetatavate projektide eesmärk peab olema mälestada natsismi- ja stalinismiohvreid ning parandada praeguste ja tulevaste põlvkondade teadlikkust sellest, mis toimus koonduslaagrites ning teistes massimõrva- ja hukkamispaikades ning millistel põhjustel.

Projekt võib kesta maksimaalselt 18 kuud.

Toetus arvutatakse järgmisel kahel eri meetodil:

a)	kindlaksmääratud summad,

b)	tegelikel kuludel põhinev eelarve. Sel juhul ei tohi taotletav toetus ületada 70 % asjaomase meetme abikõlblikest kuludest.

Toetuse maksimumsumma on 100 000 eurot. Minimaalne eraldatav toetussumma on 10 000 eurot.

IV.   Toetuse määramise kriteeriumid

Projektitoetuste korral:

Kvalitatiivsed kriteeriumid (80 % võimalikest punktidest)

—	projekti seos programmi eesmärkide ja prioriteetidega (25 %);

—	projekti ja kavandatud meetodite kvaliteet (25 %);

—	mõju (15 %);

—	nähtavus ja järelmeetmed (15 %).

Kvantitatiivsed kriteeriumid (20 % võimalikest punktidest)

—	geograafiline mõju (10 %);

—	sihtrühm (10 %).

Kvaliteedinõuete osas õiglast kohtlemist rakendades on komisjonil ja täitevasutusel subsidiaarsuse põhimõtte alusel õigus selgelt alaesindatud riikide puhul tagada iga meetmega seoses valitud projektide tasakaalustatud geograafiline jaotus.

V.   Eelarve

Järgmiste meetmete jaoks ettenähtud eelarve 2013. aastaks

1. meede, allmeede 1.1	Sõpruslinnade kodanike kohtumised	5 896 000 eurot
1. meede, allmeede 1.2	Temaatilised sõpruslinnade võrgustikud	4 270 000 eurot
1. meede, allmeede 2.1	Kodanike projektid	1 163 000 eurot
1. meede, allmeede 2.2	Toetusmeetmed	725 000 eurot
2. meede, 3. allmeede	Toetus kodanikuühiskonna organisatsioonide algatatud projektidele	2 504 000 eurot
4. meede	Euroopa mäletab	2 414 000 eurot

Käesoleva konkursikutse elluviimine sõltub Euroopa Liidu 2013. aasta eelarve vastuvõtmisest eelarvepädevate institutsioonide poolt.

VI.   Taotluste esitamise tähtpäevad

Meede		Taotluse esitamise tähtpäev
1. meede, allmeede 1.1	Sõpruslinnade kodanike kohtumised	1. veebruar 1. juuni 1. september
1. meede, allmeede 1.2	Temaatilised sõpruslinnade võrgustikud	1. veebruar 1. september
1. meede, allmeede 2.1	Kodanike projektid	1. juuni
1. meede, allmeede 2.2	Toetusmeetmed	1. juuni
2. meede, 3. allmeede	Toetus kodanikuühiskonna organisatsioonide algatatud projektidele	1. veebruar
4. meede	Euroopa mäletab	1. juuni

Taotlused tuleb esitada enne kella 12.00 (keskpäeval Brüsseli aja järgi) taotluste esitamise viimasel kuupäeval. Kui tähtpäev langeb nädalavahetusele, loetakse tähtpäevaks nädalavahetusele järgnev esimene tööpäev.

Taotlused tuleb saata järgmisel aadressil:

EACEA

Unit P7 Citizenship

Applications — ‘Measure XXX’

Avenue du Bourget/Bourgetlaan 1 (BOUR 01/04A)

1140 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Arvesse võetakse ainult sellised taotlused, mis esitatakse nõuetekohaselt täidetud ametlikul taotlusvormil (e-vormil) ja mille on allkirjastanud taotleja nimel õiguslikult siduvaid kohustusi võtma volitatud isik.

Paberil esitatud taotlusi, mis on saadetud posti või faksi teel, või e-posti teel otse saadetud läbi ei vaadata.

VII.   Lisateave

Projektiettepanekute esitamise üksikasjalikud tingimused ja taotlusvormid on programmi „Kodanike Euroopa” viimati täiendatud juhendis järgmistel veebisaitidel:

http://ec.europa.eu/citizenship/index_en.html

Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus:

http://eacea.ec.europa.eu/citizenship/index_en.htm

---

(1)  ELT L 378, 27.12.2006, lk 32.

(2)  27 ELi liikmesriiki: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Läti, Luksemburg, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi, Ungari, Ühendkuningriik.

---

7.12.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 377/14

---

KONKURSIKUTSE – EACEA/39/12

MEDIA 2007 – Arendus, levi, edendus ja koolitus

Toetus Euroopa kinode digiteerimiseks

2012/C 377/07

1.   Eesmärgid ja kirjeldus

Käesoleva konkursikutse alus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsus nr 1718/2006/EÜ toetusprogrammi rakendamise kohta Euroopa audiovisuaalsektoris (MEDIA 2007).

Programmi üldised eesmärgid on:

a)	säilitada ja väärtustada Euroopa kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning kinematograafia- ja audiovisuaalset pärandit, tagada avalikkusele juurdepääs nendele ning soodustada kultuuridevahelist dialoogi;

b)	suurendada Euroopa audiovisuaalteoste ringlust ja vaatajaskonda Euroopa Liidu sees ja väljaspool Euroopa Liitu, sealhulgas alal tegutsejate tõhusama koostöö abil;

c)	tugevdada Euroopa audiovisuaalsektori konkurentsivõimet Euroopa avatud ja konkurentsile rajatud turu süsteemis, mis soodustab tööhõivet, sealhulgas audiovisuaalalade spetsialistide vaheliste sidemete edendamise abil.

Kinode digiteerimise toetuse eesmärk on soodustada suurel määral mitteriiklikke Euroopa teoseid näitavates kinodes digitaalse levitamise võimaluste kasutamist.

Käesoleva konkursikutse eesmärk on võimaldada Euroopas toodetud filme näitavatel kinodel minna üle digitehnoloogiale, toetades digiprojektori ostuga seotud kaudsete kulude katmist.

2.   Abikõlblikud taotlejad

Käesolev teade on suunatud Euroopa sõltumatutele kinoettevõtjatele, kelle põhitegevus on filmide näitamine.

Taotlejate tegevuskoht peab olema ühes järgmistest riikidest:

—	27 Euroopa Liidu riiki;

—	EMP riigid, Šveits ja Horvaatia;

—	Bosnia ja Hertsegoviina (tingimusel, et läbirääkimised lõpetatakse ja kõnealuse riigi osalemine MEDIA programmis kinnitatakse ametlikult).

Taotlevad organisatsioonid peavad vastama järgmistele tingimustele:

—	nad peavad olema esilinastuvaid filme näitavad kinod (näitavad esilinastuvaid Euroopas toodetud filme hiljemalt 12 kuu jooksul pärast nende linastumist tootjariigis);

—	nad peavad olema olnud üldsusele avatud vähemalt kolm aastat;

—	neil peab olema piletimüügi- ja sissepääsu registreerimise süsteem;

—	neil peab olema vähemalt üks ekraan ja 70 istekohta;

—

neil peab olema olnud 520 linastust aastas, kui tegu on püsikinoga (st kinoga, mis tegutseb vähemalt kuus kuud aastas), 300 linastust aastas, kui tegu on ühe ekraaniga kinoga (30 linastust kuus), ja vähemalt 30 linastust kuus, kui tegu on suve-/vabaõhukinoga (kinoga, mis tegutseb alla kuue kuu aastas);

—	neil oli viimasel aastal vähemalt 20 000 kinokülastust, mil maksti tavaline piletihind.

Taotlejad, kes on saanud või saavad projektori kolmandalt investorilt Virtual Print Fee-lepingu sõlmimise tulemusel, ei ole toetuse saamiseks abikõlblikud.

Kino loetakse abikõlblikuks, kui seal 2011. aastal näidatud filmidest vähemalt 50 % olid Euroopa filmid.

Film loetakse Euroopa filmiks, kui see vastab programmi MEDIA selliste filmide määratlusele kinode valikulises ja automaatses toetuskavas.

Seni klassifitseeritud filmid on loetletud Euroopa filmiandmebaasis:

http://ec.europa.eu/culture/media/programme/distrib/filmbase/index_en.htm

Film loetakse Euroopas filmiks, kui see vastab järgmisele määratlusele:

mis tahes uus mängu- (sh anima-) või dokumentaalfilm, mis on pikem kui 60 minutit ja mis vastab järgmistele tingimustele:

—

filmi on valdavas osas loonud tootja või tootjad, kes on asutatud ühes programmi MEDIA osalejariigis. Tegelikuks tootja pidamiseks peab tootmisettevõte olema sertifitseeritud. Tegeliku tootja kindlakstegemisel võidakse arvesse võtta ka muid tegureid, nagu loominguline juhtimine, kasutusõiguste omamine ja kasumi jaotamine; ning

—

filmi tootmises peavad olema märkimisväärselt osalenud spetsialistid, kes on programmi MEDIA osalejariikide kodanikud või kelle peamine elukoht on osalejariigis. „Märkimisväärne osalus” tähendab, et saadakse enam kui 50 % allpool tabelis esitatud punktidest (nt saadakse 10 või enam punkti mängufilmi korral või suurima punktide arvu, kui kogusumma on alla 19 punkti, mis on tavaline dokumentaal- ja animafilmide korral, kus tavaliselt kõikides kategooriates punkte ei anta): Funktsioonid Punktid Režissöör 3 Stsenarist 3 Helilooja 1 1. näitleja 2 2. näitleja 2 3. näitleja 2 Kunstiline juht/lavastaja 1 Operaator 1 Toimetaja 1 Heli 1 Filmimiskoht 1 Montaaž 1 Kokku 19

Filmi, mis sisaldab reklaami, pornograafilist või rassistlikku materjali või materjali, mis õhutab vägivallale, ei loeta abikõlblikuks.

3.   Abikõlblikud tegevused

Toetust antakse digiprojektorite soetamisega seotud kaudseteks kuludeks; digiprojektorid peavad vastama kehtivatele rahvusvahelistele standarditele ja need tuleb paigaldada kõiki abikõlblikkuse kriteeriume täitvasse kinosse.

Toetust võib küsida üksnes ühe projektori jaoks ekraani kohta või kõige rohkem kolme ekraani jaoks kino kohta.

Projektor peab olema ostetud ajavahemikul taotluse esitamise kuupäevast kuni 31. detsembrini 2014.

4.   Toetuse andmise kriteeriumid

Abikõlblikke taotlejaid/tegevusi hinnatakse taotleva kino 2011. aasta filmiprogrammi Euroopa mõõtme alusel.

Arvutusmeetod – taotleva kino 2011. aasta filmiprogrammi mitteriiklike Euroopa filmide protsent.

5.   Eelarve

Projektide kaasrahastamiseks eraldatav aastaeelarve on hinnanguliselt 4 miljonit eurot.

Rahastamine toimub toetuse vormis kindlasummalise maksena, suurim summa on 20 000 eurot ekraani kohta.

Kõnealuse toetusega kaetakse Euroopa kinode digitehnoloogiale üleminekuga seotud mis tahes kulud, välja arvatud digiprojektori ja serveri maksumus.

Täitevasutus jätab endale õiguse kõiki kasutada olevaid vahendeid toetusteks mitte eraldada.

6.   Taotluste esitamise tähtpäev

Taotlused peavad olema saadetud hiljemalt 31. jaanuaril 2013 (postitempli kuupäev).

Taotlused tuleb saata Hariduse-, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutusele (EACEA) järgmisel aadressil:

Education, Audiovisual and Culture Executive Agency (EACEA)

MEDIA Unit

BOUR 3/66

Avenue du Bourget/Bourgetlaan 1

1140 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Vastu võetakse ainult ametlikul avaldusvormil esitatud avaldused, mille on nõuetekohaselt allkirjastanud isik, kes on volitatud võtma taotluse esitanud asutuse nimel õiguslikult siduvaid kohustusi. Ümbrikul peab olema selge märge:

MEDIA programme — Distribution EACEA/39/12 — Digitisation of cinemas

Faksi või e-postiga saadetud taotlusi vastu ei võeta.

7.   Üksikasjalik teave

Üksikasjalik juhend koos taotlusvormidega on järgmisel internetiaadressil:

http://ec.europa.eu/culture/media/fundings/exhibition/digitisation-of-cinemas/calls_en.htm

Taotlus tuleb esitada ettenähtud vormil ja peab sisaldama nõutud teavet ning lisasid.

---

7.12.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 377/17

---

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum COMP/M.6709 – Alpha Group Investments/Janoland Properties/Neu Property Holdings/Liberty Mall)

(EMPs kohaldatav tekst)

2012/C 377/08

1.

28. novembril 2012 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames kontserni Alpha Bank Group tütarettevõtja Alpha Group Investments, (Kreeka) kontserni Eurobank Group tütarettevõtja Neu Property Holdings (Küpros) ja ettevõtja Bank of Cyprus tütarettevõtja Janoland Properties (Küpros) omandavad ühiskontrolli EÜ ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses 7. augustil 2012 väljakuulutatud avalikul pakkumisel ettevõtja Liberty Mall (Bukarest, Rumeenia) üle.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist: — Alpha Bank Group on üks suurimaid kontserne Kreeka panganduse ja finantsteenuste turul; — Bank of Cypros Group pakub lisaks jae- ja äripangandusele selliseid teenuseid nagu rahastamine, faktooring, investeerimispangandus, maaklerlus, fondide valitsemine, erapangandus, elu- ja üldkindlustus; — Eurobank Group tegutseb jae-, äri- ja erapanganduse, varahalduse, kindlustuse, sularahahalduse, kapitaliturgude ja muude teenuste alal; — Liberty Mall on Rumeenias Bukarestis asuv kaubanduskeskus.

3.	Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta. Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.6709 – Alpha Group Investments/Janoland Properties/Neu Property Holdings/Liberty Mall): European Commission Directorate-General for Competition Merger Registry J-70 1049 Bruxelles/Brussel BELGIQUE/BELGIË

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („EÜ ühinemismäärus”).

---

7.12.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 377/18

---

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum COMP/M.6768 – Reggeborgh/Koninklijke Volker Wessels Stevin)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

2012/C 377/09

1.

29. novembril 2012 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtjad Victor Rijssen BV, Revius BV ja Arend Rijssen BV, kes kõik kuuluvad kontserni Reggeborgh Group („Reggeborth”, Madalmaad), omandavad ainukontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Koninklijke Volker Wessels Stevin NV („KVWS”, Madalmaad) üle aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist: — Reggeborgh: investeerimine börsivälisesse kapitali ettevõtjate kaudu, kes tegutsevad sellistes eri sektorites nagu naftasaadustega kauplemine ja nende tarnimine, (kiudoptiliste) telekommunikatsioonivõrkude projekteerimine ja neile juurdepääsu võimaldamine, ehitus, jäätmekoospõletustehased ja põllumajandus; — KVWS: ehitus, sealhulgas elu- ja ühiskondlikud hooned ning taristuehitusprojektid ja kinnisvarateenused.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas EÜ ühinemismäärusega (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta. Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.6768 – Reggeborgh/Koninklijke Volker Wessels Stevin): European Commission Directorate-General for Competition Merger Registry J-70 1049 Bruxelles/Brussel BELGIQUE/BELGIË

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („EÜ ühinemismäärus”).

(2)  ELT C 56, 5.3.2005, lk 32 („lihtsustatud korda käsitlev teatis”).

---

7.12.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 377/19

---

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase muutmistaotluse avaldamine

2012/C 377/10

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

MUUTMISTAOTLUS

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

MUUTMISTAOTLUS VASTAVALT ARTIKLILE 9

„JIHOČESKÁ ZLATÁ NIVA”

EÜ nr: CZ-PGI-0105-0983-19.03.2012

KGT ( X ) KPN ( )

1.   Spetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab:

—		Toote nimetus
—	☒	Toote kirjeldus
—		Geograafiline piirkond
—		Päritolutõend
—		Tootmismeetod
—		Seos piirkonnaga
—		Märgistus
—		Riiklikud nõuded
—		Muu (täpsustada)

2.   Muudatus(t)e liik:

—	☒	Koonddokumendi või kokkuvõtte muutmine
—		Registreeritud KPNi või KGT muutmine, mille kohta ei ole avaldatud koonddokumenti ega kokkuvõtet
—		Spetsifikaadi muutmine, mis ei tingi avaldatud koonddokumendi muutmist (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 3)
—		Spetsifikaadi ajutine muutmine, mis tuleneb riiklike ametiasutuste nõutud kohustuslikest sanitaar- või fütosanitaarmeetmetest (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 4)

3.   Muudatus(ed):

1.

Kokkuvõtte punkti 4.2 (Kirjeldus) kuues lõik on sõnastatud järgmiselt: „Toote müügivorm: juustu turustatakse üksnes rattakujulise ligikaudu 2,8 kg kaaluva tükina.” Turu vajaduste paremaks rahuldamiseks peaks kirjelduse kõnealune osa olema sõnastatud vähem kitsendavalt. Seepärast taotleme, et kõnealuse lõigu tekst asendataks järgmise tekstiga: „Turustatava toote kuju: juustu turustatakse tervikuna, poolikuna või eri kaaluga osadena.” Kõnealuse muudatusega ei kaasne toote koostise või tootmismeetodi ühtegi muudatust.

2.

Eespool osutatud muudatusest tingituna on vaja kohandada ka kokkuvõtte punkti 4.5, milles käsitletakse toote pakendamist. Seepärast sõnastatakse kõnealuse punkti tekst järgmiselt: „Laagerdunud juustu pealispind pestakse või kaabitakse ning seejärel pakendatakse juust alumiiniumfooliumisse või spetsiaalsesse õhku läbilaskvasse kilesse. Osa toodetud juustust lõigatakse portsjoniteks ning pakendatakse plastikalustele, mis on kaetud trükikirjalise plastikkilega. Toote pakend peab olema terve, puhas ja nõuetekohaselt märgistatud.”

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„JIHOČESKÁ ZLATÁ NIVA”

EÜ nr: CZ-PGI-0105-0983-19.03.2012

KGT ( X ) KPN ( )

1.   Nimetus:

„Jihočeská Zlatá Niva”

2.   Liikmesriik või kolmas riik:

Tšehhi Vabariik

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1.   Toote liik:

Klass 1.3.

Juust

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

Välimus: läbimõõduga 180–200 mm ja kõrgusega ligikaudu 10 cm (kaaluga umbes 2,8 kg) silindrikujulise juusturatta pealispinnal on pesemis- või kaapimistöötlemisel tekkinud jäljed; sinakasroheline hallitus kogu juustu sisemuses ja kiht juustu pealispinnal ei ole kahjulikud. Juustu pealispind võib olla kreemja kuni helepruuni värvusega.

Sisemus: juustu sisemus on määrdunudvalge kuni kreemja värvusega, juustu sees on rohelise kuni sinakasrohelise värvusega hallituse korrapärane marmormuster ning äratuntavad torkemärgid.

Konsistents: pehmem kui toode „Jihočeská Niva” (rasvasisaldus kuivaines 50 %), kleepjas, ühtlaselt küpsenud; võõrhallitus ei ole lubatud.

Maitse ja lõhn: soolane, teravamaitseline, aromaatne, terava järelmaitsega, hallituskultuurile Penicillium roquefort omase maitsega.

Turustatava toote kuju: juustu turustatakse tervikuna, poolikuna või eri kaaluga osadena.

Füüsikalis-keemilised nõuded

Kuivainesisaldus: 52 %; lubatud negatiivne lahknevus kuivainesisalduses: – 1 %; positiivsed lahknevused kuivainesisalduses ei ole kahjulikud.

Rasvasisaldus kuivaines: 60 %; lubatud rasvasisaldus kuivaines: 60 % kuni < 65 %

Soolasisaldus: 2,5–6 %

Mikrobioloogilised omadused

Juust sisaldab hallituskultuuri Penicillium roquefort PY või PV, CB või PR1 (kuni PR4). Seoses mikrobioloogiliste nõuetega peab juust vastama ka toiduohutuse ja tootmisprotsessi hügieeni standardnõuetele.

3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

Selle naturaalse hallitusjuustu valmistamiseks kasutatav peamine tooraine on meiereis töödeldud lehmapiim. Kasutatakse üksnes määratletud geograafilisest piirkonnast saadud piima. Muud toorained on hallituskultuur Penicillium roquefort PY või PV, CB või PR1 (kuni PR4), sool, piimakultuurid, laap ja kaltsiumkloriid.

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

Ei kohaldata.

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Peamine tooraine ehk piim peab olema saadud määratletud geograafilisest piirkonnast. Kogu tootmis- ja küpsemisprotsess peab toimuma määratletud geograafilises piirkonnas, et maksimaalselt ära kasutada kohalikud pikaajalised kogemused ja algupärased laagerdumiskeldrid.

Meiereis töödeldud 3,45 % rasvasisaldusega lehmapiim valatakse juustu tootmise seadmesse ning lisatakse tavapäraselt kasutatavaid starterkultuure, mis tagavad juustu hea hapnemise kogu tootmis- ja laagerdumisprotsessi jooksul. Toote „Jihočeská Zlatá Niva” iseloomuliku maitse annab aastakümneid kasutatud hallituskultuur Penicillium roquefort (hallituskultuuri varud on tavaliselt saadaval toiduainetööstuses kasutamiseks). Pärast laabi lisamist ja piima kalgendumist pannakse tekkinud juustutera silindrikujulistesse vormidesse. Vadak nõrutatakse ja kindlaksmääratud temperatuuril arendatakse välja mikrofloora kultuur. Juustu soolatakse kahes etapis: esiteks soolvees ja siis jämedateralise soolaga hõõrudes. Varem laagerdus juust alati paekivisse uuristatud looduslikes keldrites. Kõnealuse sinihallitusjuustu tootmismahu suurenemise tõttu ehitati 2005. aastal konditsioneeritud laagerdumiskeldrid, kus on võimalik temperatuuri ja niiskust kontrollida. Juust laagerdub keldrites vähemalt kuus nädalat.

Laagerdunud juustu pealispind pestakse või kaabitakse puhtaks.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

Toote biotehnoloogiliste omaduste tõttu tuleb sinihallitusjuust pakendada otse tootmisrajatises. See on vajalik ka toote kvaliteedi ja hügieeni tagamiseks, samuti selleks, et vältida juustu segunemist mõnes muus piirkonnas toodetud juustuga ning et võimaldada toote paremat jälgitavust.

Ühes tükis juustuketas või osa sellest pakendatakse alumiiniumfooliumisse või spetsiaalsesse õhku läbilaskvasse kilesse. Tootmise järgmises etapis lõigatakse juust osadeks ning pakendatakse plastikalustele, mis on kaetud trükikirjalise plastikkilega.

Toote pakend peab olema terve, puhas ja nõuetekohaselt märgistatud.

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta:

Toote „Jihočeská Zlatá Niva” nimetus peab olema toote pakendil selgesti nähtav.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Geograafiline piirkond on Lõuna-Böömimaa, mille piirid on määratletud riigi territoriaalse jaotuse seaduses nr 36/1960, mida on muudetud.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära:

Lõuna-Böömimaa on Tšehhi Vabariigi üks vähim saastunud piirkondi. See on alati olnud eelkõige põllumajandusmaa. Nii on see jäänud tänapäevani.

Lehmapiim saadakse Böömimaa lõunaosast. Karjamaad asuvad Novohradské Hory, Blanský lesi ja Šumava kaitsealadel; piirkonna ainulaadne taimestik avaldab positiivset mõju piima maitsele.

Seda mitmekesist ja karmi, puutumata metsade, aasade, karjamaade ning puhta vooluveekogudega maastikule on iseloomulik väga puhas keskkond, eriti Český Krumlovi piirkonnas ja Šumava eelmäestikus (1990. aastal kuulutatud Unesco biosfäärikaitsealaks). Lõuna-Böömimaa eriti väärtusliku looduskeskkonna tunnistusena on suur hulk maastikke võetud ametlikult kaitse alla; neist kaks piirkonda on Unesco kaitsestaatusega.

Kaitsealad hõlmavad liigirikkaid karjamaid, eelkõige mesofiilseid rohumaid, kus kasvab piirkonnale omane taimestik. Iseloomulikud on mitmekesised lühikesevarrelised taimed (jusshein, lõikeheinad jne) kõrvuti piirkonnale omaste teatavate haruldaste liikidega. Eriline päriskodune taim on must rapuntsel (Phyteuma nigrum); määratletud geograafilises piirkonnas kasvab ka pannoonia emajuur (Gentiana pannonica), südame-emajuur (Gentiana cruciata), alpi memmjuur (Ligusticum mutellina), mägiarnika (Arnica montana), emajuurekese teatav liik (Gentianella praecox subsp. Bohemica), tarna teatav liik (Carex michelii), habeheina teatav liik (Andropogon ischaemum), laialehine mailane (Veronica teucrium), nõianõgese teatav liik (Stachys recta), püramiid-haguhein (Koeleria pyramidata) jne.

Kindlasti on toote „Jihočeská Zlatá Niva” kvaliteedile ja omadustele olulist mõju avaldanud ka kohalike elanike põlvest põlve edasi antud kogemused.

Nende aspektide tõttu eristub määratletud piirkond oluliselt ümbruskonna muudest piirkondadest.

5.2.   Toote eripära:

„Jihočeská Zlatá Niva” juustu tunnuseks on selle valmimine väga kvaliteetse töötlemise käigus ning toote maitse, milles kuivaine-, rasva- ja soolasisaldus on tasakaalus; muutumatuna püsinud töötlemisprotsessis (vt punkt 3.5.) on juustu valmistatud aastakümnete jooksul. Lehmapiim saadakse Böömimaa lõunaosast.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Český Krumlovi juustutehases on „Jihočeská Zlatá Niva” sinihallitusjuustu toodetud sama tootmismeetodi järgi alates 1951. aastast. Niva juustutootmise ajaloost annavad tunnistust ajakirjanduses ilmunud arvukad teated. Juust on saanud oma nime Šumava niitude ja karjamaade järgi, kust pärineb juustu peamine tooraine – lehmapiim. Kohalik ainulaadne taimestik avaldab positiivset mõju piima maitsele ja seega ka lõpptootele.

„Jihočeská Zlatá Niva” sinihallitusjuust on Tšehhi turul väga kõrgelt hinnatud nii tavatarbijate kui ka piimatööstuse spetsialistide hulgas. Riiklikel juustumessidel on spetsialistidest koosnev žürii aastaid andnud „Jihočeská Zlatá Niva” juustule parimaid kohti sinihallitusjuustude arvestuses. Sama kõrgelt hindavad „Jihočeská Zlatá Niva” juustu ka tavatarbijad.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

http://isdv.upv.cz/portal/pls/portal/portlets.ops.det?popk=209&plang=cs

---

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

---