ISSN 1977-0898

doi:10.3000/19770898.C_2012.299.est

Euroopa Liidu

Teataja

C 299

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

55. köide
4. oktoober 2012


Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

I   Resolutsioonid, soovitused ja arvamused

 

ARVAMUSED

 

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

 

Täiskogu 482. istungjärk 11. ja 12. juulil 2012

2012/C 299/01

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Osalusprotsesside ja kohalike omavalitsuste, valitsusväliste organisatsioonide ja sotsiaalpartnerite kaasatuse suurendamine strateegia Euroopa 2020 rakendamisel

1

2012/C 299/02

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Milliseid Euroopa pangandussektori muudatused kaasnevad uute finantseeskirjadega? (omaalgatuslik arvamus)

6

2012/C 299/03

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Euroopa tehnoloogiaplatvormid ja tööstuse muutused (omaalgatuslik arvamus)

12

2012/C 299/04

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Euroopa kaitsetööstuse vajadus: tööstuslikud, innovatiivsed ja sotsiaalsed aspektid (omaalgatuslik arvamus)

17

2012/C 299/05

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Naisettevõtjad – spetsiaalsed poliitikameetmed ELi majanduskasvu ja tööhõive suurendamiseks (omaalgatuslik arvamus)

24

2012/C 299/06

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Naiste suunav roll arengu- ja innovatsioonimudeli kujundamisel põllumajanduses ja maapiirkondades (omaalgatuslik arvamus)

29

2012/C 299/07

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Kodanikuühiskonna roll Euroopa Liidu ja Moldova suhetes

34

2012/C 299/08

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Kodanikuühiskonna roll ELi, Colombia ja Peruu vahelises mitmepoolses kaubanduslepingus

39

2012/C 299/09

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ühistud ning põllumajandusliku toidutööstuse areng (omaalgatuslik arvamus)

45

2012/C 299/10

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal ELi lennunduse ja lennujaamade 1994. ja 2005. aasta suuniste läbivaatamine (täiendav arvamus)

49

 

III   Ettevalmistavad aktid

 

EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEE

 

Täiskogu 482. istungjärk 11. ja 12. juulil 2012

2012/C 299/11

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Restruktureerimine ja valmisolek muutusteks: mida on eelnev kogemus meile õpetanud? (roheline raamat) COM(2012) 7 final

54

2012/C 299/12

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Roheline raamat stabiilsusvõlakirjade kasutuselevõtu teostatavuse kohtaKOM(2011) 818 lõplik

60

2012/C 299/13

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Maa seire Euroopa programmi (GMES) ja selle toimingute kohta (alates 2014. aastast)KOM(2011) 831 lõplik

72

2012/C 299/14

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Liidus väärtpaberiarvelduse parandamise ja väärtpaberite keskdepositooriumide (CSDd) kohta, ning millega muudetakse direktiivi 98/26/EÜCOM(2012) 73 final – 2012/0029 (COD)

76

2012/C 299/15

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb inimtervishoius kasutatavate ravimite hinnakujundust reguleerivate meetmete läbipaistvust ja nende hõlmamist riiklike tervisekindlustussüsteemidegaCOM(2012) 84 final – 2012/0035 (COD)

81

2012/C 299/16

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega lihtsustatakse ühes liikmesriigis registreeritud mootorsõidukite teise liikmesriiki viimist ühtsel turulCOM(2012) 164 final – 2012/0082 (COD)

89

2012/C 299/17

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ELi-sisese tõhustatud solidaarsuse kohta varjupaigavaldkonnas. Vastutuse paremat jagamist ja suuremat vastastikust usaldust käsitlev ELi arengukavaKOM(2011) 835 lõplik

92

2012/C 299/18

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Noortele pakutavate võimaluste algatus KOM(2011) 933 lõplik

97

2012/C 299/19

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014–2020 õigusprogrammKOM(2011) 759 lõplik – 2011/0369 (COD)

103

2012/C 299/20

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus järgmiste ettepanekute teemal: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahendKOM(2011) 750 lõplik – 2011/0365 (COD),Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Varjupaiga- ja RändefondKOM(2011) 751 lõplik – 2011/0366 (COD),Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Varjupaiga- ja Rändefondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsättedKOM(2011) 752 lõplik – 2011/0367 (COD),Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendKOM(2011) 753 lõplik – 2011/0368 (COD)

108

2012/C 299/21

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Valge raamat Piisava, kindla ja jätkusuutliku pensioni tagamise tegevuskava  — COM(2012) 55 final

115

2012/C 299/22

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ettepanek: nõukogu määrus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014–2020 programm Kodanike Euroopa KOM(2011) 884 lõplik – 2011/0436 APP

122

2012/C 299/23

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa LiidusCOM(2012) 85 final – 2012/0036 (COD)

128

2012/C 299/24

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta [millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1198/2006 ja nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2006 ning nõukogu määrus nr XXX/2011 integreeritud merenduspoliitika kohta]KOM(2011) 804 lõplik – 2011/0380 (COD)

133

2012/C 299/25

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele põllumajandustoodete edendamise ja neist teavitamise kohta: Euroopa suure lisandväärtusega strateegia Euroopa maitsete edendamiseksCOM(2012) 148 final

141

2012/C 299/26

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu 18. septembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1098/2007, millega kehtestatakse Läänemere tursavarude ja nende varude püügi pikaajaline kavaCOM(2012) 155 final – 2012/0077 (COD)

145

2012/C 299/27

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Kõrgjõudlusega andmetöötlus: Euroopa koht üleilmses võidujooksusCOM(2012) 45 final

148

2012/C 299/28

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemadel Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolliCOM(2012) 129 final – 2012/62 (COD) ning Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nõukogu direktiivi 2009/13/EÜ (millega rakendatakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (ETF) sõlmitud kokkulepet 2006. aasta meretöönormide konventsiooni kohta ja muudetakse direktiivi 1999/63/EÜ) jõustamisega seotud lipuriigi kohustuste kohtaCOM(2012) 134 final – 2012/65 (COD)

153

2012/C 299/29

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus laevade ringlussevõtu kohtaCOM(2012) 118 final – 2012/0055 (COD)

158

2012/C 299/30

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ühtse turu akt II – põhimeetmed (ettevalmistav arvamus)

165

2012/C 299/31

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Transpordipoliitika valge raamat: kodanikuühiskonna kaasamise ja osalemise suunas (ettevalmistav arvamus)

170

ET

 


I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused

ARVAMUSED

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

Täiskogu 482. istungjärk 11. ja 12. juulil 2012

4.10.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 299/1


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Osalusprotsesside ja kohalike omavalitsuste, valitsusväliste organisatsioonide ja sotsiaalpartnerite kaasatuse suurendamine strateegia „Euroopa 2020” rakendamisel”

2012/C 299/01

Raportöör: Heidi LOUGHEED

Küprose Vabariigi töö ja sotsiaalkindlustuse minister Sotiroula Charalambous palus oma 18. aprilli 2012. aasta kirjas Euroopa Liidu Nõukogu tulevase eesistujariigi Küprose nimel Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel koostada arvamus teemal

Osalusprotsesside ja kohalike omavalitsuste, valitsusväliste organisatsioonide ja sotsiaalpartnerite kaasatuse suurendamine strateegia „Euroopa 2020” rakendamisel”.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon võttis arvamuse vastu 27. juunil 2012.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 482. istungjärgul 11.-12. juulil 2012 (12. juuli istungil) ühehäälselt vastu järgmise arvamuse.

1.   Soovitused

Komitee kutsub Euroopa Liidu institutsioone ja riikide valitsusi üles oma poliitilist kohustust uuendama, et kaasata kõik asjaomased partnerid (Euroopa Parlament, Regioonide Komitee, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, riikide parlamendid, kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, sotsiaalpartnerid, organiseeritud kodanikuühiskond, riikide majandus- ja sotsiaalnõukogud või sarnased organid, linnad ja kõik teised kohaliku omavalitsuste vormid) strateegiasse „Euroopa 2020”.

Komitee võtab endale kohustuse jätkata koostööd riikide majandus- ja sotsiaalnõukogude, sarnaste organite ja organiseeritud kodanikuühiskonna riiklike esindajatega, muutudes Euroopa kontaktpunktiks ning luues neile eraldi platvormi edasiseks tööks strateegia „Euroopa 2020” raames.

Pikaajalises perspektiivis usub komitee, et Euroopa Liidus tuleks luua pikaajaline visioon sidusrühmade kaasatuse lõppeesmärgist ning tegeleda selle järkjärgulise arendamisega.

Lühiajalises perspektiivis usub komitee, et väikesed muudatused võivad arengut oluliselt mõjutada. Eelkõige peavad liikmesriigid ja Euroopa Komisjon viivitamatult üle vaatama ajakava ja protsessid kõigi sidusrühmade tõelise kaasatuse ja kaasvastutuse võimaldamiseks.

2.   Sissejuhatus

2.1

18. aprillil 2012 palus tulevane eesistujariik Küpros Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel valmistada ette arvamus teemal „Osalusprotsesside ja kohalike omavalitsuste, valitsusväliste organisatsioonide ja sotsiaalpartnerite kaasatuse suurendamine strateegia „Euroopa 2020” rakendamisel”, eesmärgiga muuta see küsimus prioriteediks nii eesistumisajal kui ka mitteametlikul tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogul (EPSCO) juulis 2012.

Kuna Euroopa poolaasta toimub nüüd juba kolmandat aastat, on sobiv aeg üle vaadata osalusprotsessid strateegias „Euroopa 2020” ning uurida, kuidas neid saaks arendada.

2.2

Komitee strateegia „Euroopa 2020” juhtkomitee ülesanne on riikide majandus- ja sotsiaalnõukogude ning liikmesriikide sarnaste organite töö üle vaadata ning nad kokku tuua, et jagada kogemusi strateegia „Euroopa 2020” raames osalusprotsesside parandamiseks.

2.3

Komitee rolli strateegia „Euroopa 2020” rakendamisel (1) on nüüd täies ulatuses tunnustatud ning komitee soovib jagada oma soovitusi selle kohta, kuidas strateegia „Euroopa 2020” ja Euroopa poolaasta raames osalusprotsesse parandada.

3.   Euroopa 2020 – uus süsteem

3.1

Euroopa Liit ning selle elanikkond kannatab raske majandus- ja finantskriisi all, millel on olnud tõsised tagajärjed kogu Euroopa Liidule ning selle kodanikele. Paljud liikmesriigid on läbi elanud äärmiselt keerulisi olukordi ning kõrge töötuse tase on endiselt probleem. Seetõttu arvab komitee (nagu on väljendatud mitmes arvamuses viimase kolme aasta jooksul), et strateegia „Euroopa 2020” on praegu tähtsam kui kunagi varem, sest selles sisaldub laiaulatuslik reformi tegevuskava, mille eesmärk on tagada jätkusuutlik majanduskasv ning rajada vastupidavam Euroopa Liit.

3.2

Strateegia „Euroopa 2020” arukaks, jätkusuutlikuks ja kaasavaks majanduskasvuks on kõige tähtsam kasvustrateegia põhiliste poliitikavaldkondade eesmärkide loomisel ELi ja liikmesriikide tasandil. Selle kohaldamisala on väga lai: üldine eesmärk on toetada arukat, jätkusuutlikku ning kaasavat majanduskasvu ning soodustada edusamme innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse, kliimamuutuste, energeetika, töötuse, tööstuspoliitika ning sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse valdkondades, tegeleda vaesuse, ühtekuuluvuspoliitika ja paljude muude teemadega.

3.3

Strateegia „Euroopa 2020” juhtimise kaudu koondatakse Euroopa, riikide ja jagatud pädevused mitmetasandilisse süsteemi, aidates seega kaasa Euroopa integratsiooni legitiimsuse süvendamisele. Võrreldes Lissaboni strateegiaga on strateegias „Euroopa 2020” ühendatud juhtalgatused, mis seavad keskmeks ja toetavad tähtsaid teemavaldkondi, prioriteete, peamisi eesmärke ning tugevdatud ja ranget järelevalve süsteemi – arengute (või nende puudumise) kriitilise hindamise võimalusega riigi tasandil.

3.4

Võrreldes Lissaboni strateegiaga on aruandlusmehhanism teistsugune, mitte ainult seetõttu, et see on kontsentreeritum, vaid et see on nüüdsest ühtlustatud uute ja täiendatud majanduse juhtimise süsteemide protsessidega. Seega esitatakse näiteks stabiilsus- ja lähenemisprogramm ning riikide reformikavad Euroopa Komisjonile samal ajal, mis võimaldab komisjonil saada terviklikumat pilti iga liikmesriigi hetkeolukorrast ning edasistest plaanidest.

3.5

Esmakordselt rõhutati protsessi muutust strateegia „Euroopa 2020” dokumendis endas, kus selgitati, et „meil tuleb saavutada suurem isevastutus” ning „samuti tuleb rohkem kaasata riiklikke ja piirkondlikke sidusrühmasid ning tööturu osapooli”. Eriliselt rõhutati, et nii Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kui ka Regioonide Komitee peaksid olema rohkem kaasatud. Osalusprotsesside vajadust korrati mitmel puhul, eelkõige Euroopa Ülemkogu 2010. aasta märtsi järeldustes ning Euroopa Komisjoni välja antud juhendis riikide reformikavade koostamise, rakendamise ja järelevalve kohta strateegia „Euroopa 2020” raames, milles rõhutatakse, et riikide parlamentide, sotsiaalpartnerite, piirkondade ja teiste sidusrühmade suurem kaasatus on riikide reformikavade ettevalmistamisel ja strateegia isevastutuse suurendamisel oluline.

4.   Euroopa poolaastaga saadud kogemus

4.1

Kolm aastat pärast strateegia „Euroopa 2020” rakendama hakkamist on selge, et mitmed liikmesriigid soovivad kaasata sotsiaalpartnereid ja organiseeritud kodanikuühiskonda Euroopa poolaastasse ning on kaasanud neid partnereid juba riiklikesse protsessidesse. Kuid selle soovi rakendamine on ebaühtlane: huvi on erinev ning isegi kui huvi on olemas, erineb partnerite tegelik protsessis osalemise tase. Paljud liikmesriigid teavitavad oma partnereid ja konsulteerivad nendega, kuid tihti ei ole see protsess piisavalt kontsentreeritud ning osalejatele võib tunduda, et puudub sidusus või üldine strateegia. Komiteele ja teistele on eelkõige muret valmistanud väga lühikesed tähtajad, mis tihti ei jäta praktiliselt üldse aega korralikuks aruteluks sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide või riikide parlamentidega. Muret ei tuntud mitte ainult riigi tasandil, ka Euroopa tasandil on paljud organisatsioonid küsinud, kas Euroopa poolaasta protsessi ja juhtimist ning strateegia „Euroopa 2020” raames teostavat järelevalvet saaks parandada. Euroopa Parlament on teinud poliitilisi soovitusi oma rolli ning tehtava panuse paremaks määratlemiseks (2) ning Regioonide Komitee teeb ettevalmistusi, et peagi välja anda oma suunised.

4.2

Komitees on strateegia „Euroopa 2020” juhtkomitee loomine aidanud komitee tööd suunata ning andnud komiteele rühma, millel on ülevaade kõigist strateegia „Euroopa 2020” valdkondadest ning nendega seotud ettepanekutest, mitte ainult erinevad killud sellest. Komisjoni esindajad ja teised osalejad võtavad pidevalt osa juhtkomitee koosolekutest. Selleks, et tugevdada seost riikide asutustega, kutsub juhtkomitee riikide majandus- ja sotsiaalnõukogusid ning samalaadseid organeid korrapäraselt osalema Euroopa poolaasta olulistel koosolekutel ning korraldab koostöös liikmesriikide kodanikuühiskonna osalejatega kohapeal strateegia „Euroopa 2020” üritusi. Seda tööd tuleb tõhustada ja arendada.

4.3

Komitee osa riikide majandus- ja sotsiaalnõukogude kokku toomisel, mitte ainult Euroopa poolaastale ja strateegiale „Euroopa 2020” keskendudes, on olnud kasulik ka komitee ja kõnealuste nõukogude ning samalaadsete organite analüüside koostamisel, üleeuroopalistest olukordadest arusaamise kujundamisel ning nii komitee kui ka nõukogude ettepanekute parandamisel.

5.   Osalusprotsesside väärtus ja kasulikkus

5.1

On selge, et Euroopa poolaasta mõju optimeerimiseks oleks strateegia „Euroopa 2020” raames osalusprotsesside parandamine ja suurendamine kasulik nii strateegiale endale kui ka lõppkokkuvõttes kodanike heaolule.

5.2

Euroopa Liit ning selle liikmesriigid viitavad sageli osalusprotsesside kasulikkusele ning organiseeritud kodanikuühiskonna kaasamisele. Tegelikult on sotsiaalpartneritel ja laiemal üldsusel sisse seatud mitmeid protsesse ja süsteeme. Seega on kasulik selgelt välja öelda, miks see on tegelikult nii oluline ja mida on võimalik võita suuremat osalust tagavast korralikult toimivast süsteemist. Sotsiaalpartnerite ja organiseeritud kodanikuühiskonna ennetava kaasamisega võib luua:

suurema „jalajälje” teabe levikuks kogu ELis ning märkimisväärse järellainetuse;

suurema strateegiate isevastutuse, kui see on kõigi osapoolte arvates vajalik;

varajase hoiatamise süsteemi – olles tihti rohujuuretasandile palju lähemal, võivad kodanikuühiskonna organisatsioonid ja sotsiaalpartnerid luua varajase hoiatamise süsteemi mikrosuundumuste arengute kohta ammu enne nende jõudmist riigi või Euroopa tasandile;

võimekuse katsetada ideesid ning leida lahendusi – ei ole üllatav, et nendel, kes on olukordadele kõige lähemal, on tihti võimalus katsetada ettepanekuid enne nende täielikku rakendamist ning sageli võivad nad pakkuda väga praktilisi ja tõhusaid lahendusi;

parem rakendamine – mitmel puhul on sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid ise need, kes vastutavad ettepanekute tegeliku rakendamise eest.

6.   Konkreetsed ettepanekud osalusprotsesside parandamiseks strateegia „Euroopa 2020” raames

6.1

Kuni praeguseni Euroopa ja riigi tasandil kasutatud protsesside puhul usub komitee, et palju on vaja ära teha ning et neid protsesse saab kasutada sellise süsteemi kujundamiseks, mis loob tõelise partnerluse Euroopa Liidu institutsioonide, riikide valitsuste, sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide, riikide ja piirkondlike valitsuste ja teiste sidusrühmade vahel. See nõuab keskendunud ja kontsentreeritud jõupingutust ning seda ei saavutata kiiresti. Kuid komitee arvates tuleks selliseid süsteeme arendada järk-järgult strateegilise ja tervikliku mitmetasandilise partnerlusprotsessi kujundamise kaudu, samas rakendades kiiresti lihtsaid meetmeid, mis võiksid olukorda lühiajaliselt parandada.

6.2

Eelkõige kutsub komitee kõiki Euroopa institutsioone ja riikide valitsusi üles uuendama oma poliitilist kohustust regulaarsemalt ja süsteemsemalt kaasata sotsiaalpartnereid, kodanikuühiskonna organisatsioone, riikide parlamente, piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi ja kõiki teisi sidusrühmi, tagades, et see toimub võimalikult laiaulatuslikult strateegia „Euroopa 2020” raames toimuvates jõulistes, aktiivsetes ja jätkusuutlikes osalusprotsessides. Lissaboni lepingus rõhutatakse vajadust konsulteerida otsuste tegemise protsessis Euroopa tasandil kodanikuühiskonnaga. Kui liikmesriigid soovivad suuremat isevastutust ja kaasatust nii strateegiasse „Euroopa 2020” kui ka Euroopa protsessi, siis peaksid nad järgima sama mudelit, konsulteerides majandus- ja sotsiaalnõukogude ja sarnaste organitega nii tihti kui võimalik.

7.   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

7.1

Enda rolli kohta arvab komitee, et ülioluline on jätkata strateegiale „Euroopa 2020” keskendumist ning kõigi poolte strateegilist kaasamist sellesse, et säilitada strateegia ja selle osade võimalike koostoimete täheldamise võimalus.

7.2

Komitee usub, et ta enda strateegia „Euroopa 2020” juhtkomitee tehtud tööd tuleks jätkata ja täiendada. Juhtkomitee peab jätkuvalt keskenduma strateegiale ning selle mõjule laiemale üldsusele ning jätkama komiteesisest teabevahetust nende liikmetega, kes ei osale juhtkomitee töös, tagamaks, et kõik saaksid kasu juhtkomitee ülevaadetest ja tähelepanekutest.

7.3

Komitee leiab, et juhtkomitee järk-järgult saadud tulemustel riikide majandus- ja sotsiaalnõukogude (seal, kus nad on olemas) sidemete ja töö koordineerimisel on olnud väga positiivse mõju, kuid tulemusi saaks veelgi parandada. Paljudel neist organisatsioonidest ja nende liikmetel on strateegia „Euroopa 2020” raames riigi tasandil oluline ülesanne. Strateegias „Euroopa 2020” osalemise suurendamise suhtes arvab komitee, et selles valdkonnas võib märkimisväärset kasu lõigata kiiretest ja lihtsatest meetmetest. Komitee usub, et tal on suurepärased võimalused saada riikide majandus- ja sotsiaalnõukogude ja sarnaste organite jaoks Euroopa kontaktpunktiks, eelkõige abistades neid strateegia „Euroopa 2020” raames tehtavates töödes. Komitee on valmis selleks kohustuseks ning alustama seda protsessi, et veelgi parandada kontakte ja koostööd, kaasates riikide majandus- ja sotsiaalnõukogusid ning samalaadseid organeid esimesel võimalusel üritusesse, milles keskendutakse strateegiale „Euroopa 2020”.

8.   Lühiajaliste muudatuste tegemiseks kiiresti tegutsemine

8.1

Komitee toetab tuliselt eesistujariigi Küprose kavatsust keskenduda strateegia „Euroopa 2020” raames osalusprotsesside parandamisele ning pühendada osa 2012. aasta juuli mitteametlikust tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogust sellele tööle. Komitee toetab täies ulatuses seda esimest kindlat sammu, mis võimaldab liikmesriikidel ja Euroopa Komisjonil põhjalikult uurida, kuidas nad kumbki saaksid oma tegevust parandada.

8.2

Komitee kutsub kõiki liikmesriike üles riigi tasandil selgitama, milliste strateegia „Euroopa 2020” raames võetavate meetmete eest vastutavad millised valitsusasutused ning millised on riikide reformikavade koordineerimise või järelevalve eest vastutavate ametite ja tegeliku rakendamise eest vastutavate ametite suhted. Juba selle lihtne selgitus igas liikmesriigis võimaldaks pooltel parema tulemuse saamiseks õigete organitega suhelda.

8.3

Komitee usub, et täielik läbipaistvus igas liikmesriigis kasutatavate osalusvormide puhul ning nende protsesside ja vahendite kirjeldused, mida valitsused kavatsevad kasutada, võimaldavad olukorda kõigi jaoks selgemaks muuta (mis toimub, miks ja kuidas).

8.4

Komitee usub, et Euroopa Komisjon ja liikmesriigid peaksid viivitamatult läbi vaatama eri tegevuste ajakava Euroopa poolaastal. Peaaegu kõigi sidusrühmade väljatoodud püsivaim probleem olemasolevates struktuurides on see, et ajakava ei jäta piisavalt aega läbimõeldud vastuse andmiseks või korralikuks aruteluks. Liikmesriigid peaksid viivitamatult üle vaatama praegu kehtestatud tähtajad ning kaaluma, kuidas neid mõistlikumaks muuta.

8.5

Komitee julgustab aktiivselt kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi suurendama oma kaasatust strateegia „Euroopa 2020” protsessides nii riiklikus raamistikus kui ka otseselt ELi tasandil. Regioonide Komitee loodud strateegia „Euroopa 2020” järelevalveplatvorm on suurepärane näide selle eesmärgi suunas tegutsemisest. Komitee usub, et seda suuremat kaasatust peaksid toetama riikide valitsused. Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tähelepanekud kohalike arengute ja võimalike rakenduste suhtes on olulise tähtsusega vajalike elementide määramisel, et strateegia „Euroopa 2020” saaks täies ulatuses toimida.

9.   Strateegia „Euroopa 2020” jaoks pikaajalise laiaulatusliku osalusprotsessi arendamine

9.1

Komitee leiab, et pideva dialoogi jaoks tugevate struktuuride loomiseks on juba olemas väga kasulikke mudeleid. Komitee usub, et Euroopa Nõukogu koostatud heade tavade juhend kodanike osalemiseks otsustusprotsessis (3) pakub selleks suurepärase raamistiku ja põhimõtted, mida saab kohaldada strateegiale „Euroopa 2020”. Nende põhimõtete kasutamine võimaldab Euroopa Liidul ja liikmesriikidel juhtida arutelu järk-järgult osalemise ühelt tasemelt teisele, alates suhteliselt madalalt osalemise tasemelt, kus keskendutakse peamiselt teabe andmisele, liikudes edasi avatud konsultatsioonini, millele järgneb osalejate dialoogi parandamine, kuni lõpuks saab arendada tõelise partnerluse. Need on juhendis kirjeldatu järgi osalusprotsesside neli peamist etappi. Komitee usub, et strateegia „Euroopa 2020” protsessid peaksid hakkama järk-järgult liikuma osalemise ühelt tasemelt teisele. Juhend pakub ka mitmeid väga kasulikke vahendeid, mida võiks strateegia „Euroopa 2020” protsessidele kohaldada.

9.2

Liikmesriikide organiseeritud kodanikuühiskond peaks osalema Euroopa poolaastal kogu selle kestuse ajal. Üks peamisi protsesse programmide koostamise valdkonnas on riikide reformikavade koostamine. Koostamisprotsess liikmesriikides peaks tuginema laiaulatuslikul ja koostööaltimal dialoogil sotsiaalpartnerite ja organiseeritud kodanikuühiskonnaga. Need osalised ei paku mitte ainult oma teadmisi eesmärkide seadmisel ning programmide ja strateegiate koostamisel sellistes valdkondades nagu tööhõive, haridus ja sotsiaalne kaasatus, vaid nad on ka peamised osalised nende strateegiate rakendamisel.

9.3

Teine Euroopa poolaasta oluline etapp on riigipõhiste soovituste avaldamine ja läbivaatamine. Euroopa sotsiaalpartnereid ja organiseeritud kodanikuühiskonda tuleb teavitada ja nendega tuleks konsulteerida iga liikmesriigi põhiste soovituste osas. Sellega seoses on ajastamine äärmiselt oluline, andmaks organiseeritud kodanikuühiskonnale võimaluse osaleda järgmiste tsüklite tulevikuväljavaadete sõnastamise varases etapis.

9.4

Komitee on varasemates arvamustes soovitanud kasutada võrdlusanalüüsi kui viisi, millega mõõta tehtud edusamme strateegia „Euroopa 2020”rakendamisel. Siinkohal analüüsib ja kehtestab riigi majandus- ja sotsiaalnõukogu või sarnane organisatsioon oma prioriteetsed kriteeriumid, kasutades selleks Eurostati veebilehel vabalt kättesaadavat statistikat. Mõned majandus- ja sotsiaalnõukogud juba teevad seda ja teisi majandus- ja sotsiaalnõukogusid tuleks julgustada sama tegema. Tänu võrdlusanalüüsile saavad sidusrühmad pidevalt jälgida reformide rakendamist. See annab väärtusliku panuse riikide reformikavade läbivaatamisse.

9.5

Tuleb astuda samme, et elavdada arutelu selle üle, kuidas strateegiat „Euroopa 2020” liikmesriikides rakendatakse, ja valitsused peaksid välja töötama tõhusamad protsessid, et saada tagasisidet selle kohta, millist mõju avaldab strateegiale ulatuslikum kodaniku- ja sotsiaaldialoog. Siinkohal võib eriti väärtuslik olla kodanikuühiskonna roll järelevalves. Liikmesriikides regulaarselt toimuvad konverentsid, kus osalevad kõik asjaomased sidusrühmad, oleksid kasulikud, nagu ka avatud konsultatsioonid parlamendis, kus tutvustatakse riikide reformikavasid.

9.6

Euroopa Liidu institutsioonide järjest suurem teadlikkus vajadusest konsulteerida organiseeritud kodanikuühiskonnaga on vastuolus raskustega, millega enamik riikide majandus- ja sotsiaalnõukogudest ja sarnastest organitest praegu vastamisi seisavad. Neid organisatsioone rahastatakse enamasti suures osas riigieelarvest. Paljudes liikmesriikides on nende eelarvet kärbitud. Selle tulemusel on riikide majandus- ja sotsiaalnõukogud ja sarnased organid keskendumas ainult oma riigi prioriteetidele ja vähendamas oma osalust Euroopa Liidu tasandil. Euroopa Liidu institutsioonid peaksid kaaluma, kuidas neile organisatsioonidele toetust ja abi pakkuda, vähemalt seoses osalemisega Euroopa poolaastal.

9.7

Kuna kontaktpunktist riikide majandus- ja sotsiaalnõukogude ja sarnaste organite järelevalve teostamiseks võib olla palju kasu, siis võiks Euroopa Komisjon kaaluda seda, et teha komitee ülesandeks korraldada vähemalt üks kord aastas kõikide riikide majandus- ja sotsiaalnõukogude või sarnaste organite ja asutustega konverents või et ta toetaks selle korraldamist. Konverentsi tuleks hoolikalt ajastada, et see toimuks Euroopa poolaastal, et sellel saaks arutada Euroopa poolaastat, strateegiat „Euroopa 2020” ja nende nõukogude panust ja parimaid tavasid kõnealuses valdkonnas.

10.   Sidusrühmad

10.1

Komitee usub, et sidusrühmad võiksid ka ise uuendada oma võetud kohustust strateegia „Euroopa 2020” protsessides. Kuigi komitee leiab, et peamine vastutus on jätkuvalt liikmesriikidel ja nad peavad läbi vaatama partnerite kaasamise protsessid, võiksid sidusrühmad ise üksteiselt rohkem õppida ja julgeda enesekindlamalt otse Euroopa Liidu institutsioonide ja riikide valitsustega dialoogi pidada. Hoolimata sellest, et valitsused peavad kiiresti läbi vaatama protsesside ajastamise, peaksid sidusrühmad parandama ka Euroopa poolaasta etappide kavandamist.

11.   Konkreetsed ettepanekud tööhõive, vaesuse ja tõrjutuse valdkonnas

11.1

Oma taotluses Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele rõhutas eesistujariik Küpros just vajadust saada soovitusi selle kohta, kuidas kodanikuühiskonda paremini otsuste rakendamisse ja järelmeetmetesse sellistes poliitikavaldkondades nagu vaesus ja tõrjutus kaasata. Komitee leiab, et sidusrühmade osalus struktureeritud ja korrapärases dialoogis ELi ja riigi tasandil mõjutab otsustavalt võimalusi tõhusate lahenduste leidmisel kõnealustes poliitikavaldkondades.

11.2

Oleks kasulik arendada poliitikameetmete kujundamisel, rakendamisel ja asjaomaste järelmeetmete võtmisel vaesuse ja tõrjutuse vastu võitlemise platvormi töödes partnerlust (inglise keeles stakeholder approach ) ja struktureeritud dialoogi kodanikuühiskonna osalejatega. Sellistes valdkondades nagu vaesus ja tõrjutus on sageli kodanikuühiskonna osalejad need, kes esimesena märkavad ühiskonna suundumusi ja arengut ning juhivad neile tähelepanu. Nende eesmärgistatud tegevus kasutajaperspektiivi ja ennetustöö rõhutamiseks, aga ka uuenduslike teenuste arendamine ja rakendamine nendele sihtrühmadele, pakub väärtuslikke teadmisi ja kogemust vaesuse ja tõrjutuse vastu võetavate strateegiliste meetmete kohta. Siinkohal soovib komitee rõhutada sotsiaalmajanduse ja valitsusväliste organisatsioonide strateegilist osatähtsust, sest nende eesmärk on vähendada vaesust, edendada uute töökohtade loomist ja selliste teenuste arendamist, mis täidavad loominguliselt ühiskonna vajadusi.

11.3

Nendes poliitikavaldkondades on oluline mainida liikmesriikide sotsiaalaruandeid (National Social Reports, NSR), mis täiendavad riikide reformikavasid ning mille koostab sotsiaalkaitsekomitee (Social Protection Committee). Nendes aruannetes, mis põhinevad avatud koordineerimismeetodil, hinnatakse strateegia „Euroopa 2020” sotsiaalset mõõdet, tehakse iga-aastase kasvustrateegia alusel kindlaks kõige pakilisemad reformid ning pakutakse välja konkreetsed meetmed. Esmatähtis on käivitada protsess, millega saaks sidusrühmi paremini liikmesriikide sotsiaalaruannete koostamisse kaasata, sest seda ei tehta veel piisavalt, ning siduda need aruanded paremini riikide reformikavadega. Avatud koordineerimismeetodit on sotsiaalkaitse küsimuses väga oluline tugevdada, võttes aluseks integreeritud riikide strateegiad ja eesmärgiks luua tugevam seos vaesuse vastu võitlemise Euroopa platvormiga.

11.4

Iga-aastastele Euroopa üritustele vaesuse ja tõrjutuse vastu võitlemisel peaks järgnema asjakohane arutelu riigi tasandil ning selleks peaks tegema koostööd avaliku sektori asutustega, vaesuses elavate inimestega, valitsusväliste organisatsioonidega, sotsiaalmajanduse organisatsioonidega, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna teiste osalejatega. Eesmärk peaks olema analüüsida ühiselt edusamme ja puudusi kõnealustes poliitikavaldkondades ning soovitada reforme. See peaks toimuma samal ajal riikide reformikavade koostamisega.

11.5

Ka korrapäraseid kohtumisi ja konsultatsioone konkreetsetes küsimustes tuleks ajaliselt kavandada nii, et asjast huvitatud osalejad saaksid oma huvi üles näidata. Partnerluse raames tuleks hinnata ka iga-aastase majanduskasvu analüüsi sotsiaalset mõju ja tehtud edusamme.

11.6

Riikide reformikavad ja riikide eesmärkide kehtestamine on strateegia „Euroopa 2020” ja vaesuse vähendamise poliitiliste strateegiate rakendamisel esmatähtsad. On oluline, et vaesuse vastu võitlemise eesmärk oleks õigesti seatud ja et see hõlmaks vaesusest ja suurenevast tõrjutusest ohustatud rühmi, nii et strateegiad ja reformid oleksid tõhusalt neile rühmadele suunatud. Siinkohal on keskse tähtsusega kodanikuühiskonna osalejate kaasamine ja partnerlus nendega, kuna nad avastavad sageli varakult uusi riskirühmi või teevad kindlaks suureneva ohu tõrjutud rühmade jaoks.

Brüssel, 12. juuli 2012

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Staffan NILSSON


(1)  Seda toetati ka kevadistes Euroopa Ülemkogu järeldustes aastatel 2011 ja 2012.

(2)  „How effective and legitimate is the European Semester) Increasing the role of the European Parlament”, 2011.

(3)  http://www.coe.int/t/ngo/code_good_prac_en.asp.


4.10.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 299/6


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Milliseid Euroopa pangandussektori muudatused kaasnevad uute finantseeskirjadega?” (omaalgatuslik arvamus)

2012/C 299/02

Raportöör: Anna NIETYKSZA

Kaasraportöör: Pierre GENDRE

14. juulil 2011 otsustas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastavalt kodukorra artikli 29 lõikele 2 koostada omaalgatusliku arvamuse järgmises küsimuses:

Milliseid Euroopa pangandussektori muudatused kaasnevad uute finantseeskirjadega?

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav tööstuse muutuste nõuandekomisjon võttis arvamuse vastu 11. juunil 2012.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 482. istungjärgul 11.–12. juulil 2012 (12. juuli istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 135, vastu hääletas 2, erapooletuks jäi 5.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1

ELi SKPst keskmiselt 5 % moodustava pangandussektori peamine ülesanne peab olema reaalmajanduse ning eelkõige innovatiivsete ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kasvu rahastamine, kuna need ettevõtted on Euroopa majandust edasiviiv jõud, ning samal ajal kindlustada hoiustajate hoiuseid.

1.2

Komitee kiidab Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide püüdeid tugevdada pangandussektorit ja hoida ära uusi finantskriise riskide vähendamise ja nende mõju leevendamisega.

1.3

Komitee leiab, et hiljutistest majandus- ja finantskriisidest tuleb teha omad järeldused ning kohaldada uut käsitlusviisi riigi-, Euroopa ja rahvusvaheliste asutuste teostatavale tõhusamale järelevalvele ning anda finantsasutustele suurem vastutus.

1.4

Komitee toetab meetmeid, mille eesmärk on tugevdada pankade kapitali struktuuri ja nende suutlikkust majandust rahastada, hoiatades pangajuhte kiusatuse eest saada väga lühiajalist kasu ning turge destabiliseerivate spekulatiivsete tegevuste eest.

Pangajuhtide ja riiklike, Euroopa ja pangasiseste järelevalveorganite vastutusvaldkonnad peaksid olema selgelt ja paremini määratletud, et edendada läbipaistvatel reeglitel tuginevat eetilist käitumist.

1.5

Komitee juhib tähelepanu kontrollimeetmete kuhjumisest tulenevatele raskustele ning väljakutsetele, millega 8 000 Euroopa panka peavad Euroopa keerulises majanduslikus olukorras, kus valitseb võlakriis, mille ulatus ja tagajärg ei ole veel hoomatav, majanduse rahastamise jätkamiseks toime tulema.

1.6

Euroopa pangad on tihedas konkurentsis kolmandate riikide pankadega, millele ei kehti nende päritoluriigis samad seaduslikud ja regulatiivsed nõuded kui Euroopas.

1.7

Kapitali struktuuri tugevdamise meetmetega nähakse ette suuremaid ja parema kvaliteediga omavahendeid, paremat riskide katmist, finantsvõimenduse määra ja uue likviidsuse käsitlusviisi kehtestamist. Need meetmed võivad avaldada mõju pankade bilansile ja tuua kaasa nende tulususe märkimisväärse vähenemise.

1.8

Seetõttu kalduvad pangad oma suurust piirama, et muutuda tugevamaks, orienteeruda kõige tasuvamatele tegevustele ning piirata finantsteenuste pakkumist, et paremini kontrollida oma riskipositsiooni.

Mõned peavad vajalikuks pöörduda tagasi algse ülesande juurde: võtta vastu klientide hoiuseid, kaitsta hoiustajaid ja rahastada reaalmajandust.

1.9

Komitee leiab, et kommertspankade tegevus on soovitav taas järk-järgult äri- ja investeerimispankade tegevusest lahutada. Praegune ülemaailmne kriis näitab, et piiranguteta liberaliseerimisel põhinev globaalne finantssüsteem hõlmab riske, mis tulenevad sellest, et turud kasutavad seda vabadust halvasti.

Rahvusvaheliste finantsgruppide ülemäärased mõõtmed muudavad nende juhtimise, järelevalve järelevalveasutustes ja hindamise reitinguagentuurides väga raskeks, nii et need ei ole enam väga usaldusväärsed.

Finantsinstrumendid on väljunud kontrolli alt. Kuigi komitee ei ole põhimõtteliselt vastu finantsinnovatsioonile, on vastuvõetamatu, et finantstoode saaks rahvusvahelisel turul vabalt liikuda läbipaistmatul viisil, kus keegi ei tea sellega seotud riski ega seda, kellel on lõplik vastutus.

1.10

Uutel kapitalinõuete kohustustel, sealhulgas väga hea kvaliteediga omavahendite määra tõstmisel 9 %-ni 60 süsteemselt olulise panga puhul 30. juuniks 2012. aastal ja teiste pankade puhul 2018. aasta lõpuks, võivad olla katastroofilised tagajärjed kohalike pankade ja ühistupankade jaoks, mis on VKEde ja mikroettevõtjate suhtes üldiselt vastutulelikumad. Kapitalinõuded ei tohiks olla ühegi pankade rühma suhtes diskrimineerivad.

1.11

Kui pankadel on raske kapitali kaasata, siis on ka VKEdel raskem vajalikke finantseeringuid saada. Tuleks vältida laenuraha kättesaamatumaks muutumist ja panga teenustasude suurendamist. Komitee kutsub komisjoni, Euroopa Pangandusjärelevalvet (EBA) ja riiklikke järelevalveameteid üles tagama, et väikeste pankade kapitalipuhvrid oleksid kohandatud nende majandusmudelile.

1.12

Usaldatavusnõuded põhjustavad juba praegu seda, et väikeettevõtetele, sh alustavatele, innovatiivsetele ja riskantsematele ettevõtetele antakse vähem laenu ja nendele antav laen muutub kallimaks. Euroopa ei saavuta strateegia „Euroopa 2020”, digitaalarengu tegevuskava, Euroopa aktiivse pilvandmetöötluse, energia tegevuskava 2050 ja Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” eesmärke, kui uute usaldatavusmeetmete rakendamisel vähenevad väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele mõeldud finantseeringud.

Komitee kutsub komisjoni üles väga tähelepanelikult jälgima krediidi ja panga teenustasude arenguid ettevõtjate ja eraisikute suhtes.

1.13

Meetmetel, mille eesmärk on tagada turgude tõhusam järelevalve riiklike, Euroopa ja rahvusvaheliste asutuste poolt, on ulatuslikud tagajärjed pankade korraldusele ja sisekontrollile. See toob kaasa juhtkonna vastutuse suurendamise, kohustuse hoolikamalt hinnata omakapitali rentaablust ja parema riskide juhtimise. Pangad peavad koostama oma müügiprognoosid ning oma tootearenduse ja pangaportfellide strateegiad, võttes arvesse nende rentaablust ja hinnates omakapitali vastuvõtuvõimet. See toob kaasa struktuuride ümberkorraldamise, suurendades IT-osakondade, kontrolli ja riskide juhtimise olulisust ja tööhõivet muude traditsioonilisemate ametikohtade arvelt.

1.14

ELi pangad annavad tööd rohkem kui 3 miljonile töötajale, kellest suurem osa töötab jaepanganduses. Alates 2011. aasta algusest on kaotatud rohkem kui 150 000 töökohta ja suletud mitmeid pangakontoreid. Erinevate prognooside kohaselt kaotatakse 2012. aastal veel 100 000 töökohta. Komitee palub komisjonil toetada valdkondliku sotsiaaldialoogi parandamist ja edendada sotsiaalpartneritega kooskõlastamist algatuste puhul, mis mõjutavad selle elukutse arengut.

1.15

Komitee soovib, et uute eeskirjade rakendamisel võetakse arvesse liikmesriikide erinevust, eelkõige ELi uute liikmesriikide puhul, kus laenuturud ei ole veel saavutanud oma täit potentsiaali ning kus suurem osa pankadest kuulub suurtele Euroopa ja ülemaailmsetele pangagruppidele. Oma bilansi parandamiseks ja uutele kohustuste täitmiseks võivad need grupid hakata oma filiaalidest vahendeid üle kandma ja piirama investeeringuid, vähendades märkimisväärselt nende riikide majanduse rahastamist. Komitee tuletab siinkohal meelde Viini algatusega võetud kohustust mitte vähendada likviidsust. Tuleks kaitsta teatavaid originaalmudeleid, nt ühistupankasid Saksamaal ja Poolas. Ainuüksi Poolas kuulub sellesse sektorisse rohkem kui 300 panka. Tegemist on sektoriga, mille puhul ei ole ilma üleminekuperioodita võimalik saavutada põhjalikku reformi, millega kehtestatakse uued eeskirjad.

1.16

Ühtlustamistegevusega peaks kaasnema Euroopa Pangandusjärelevalve volituste suurendamine. Komitee tuletab meelde, et kapitali vaba liikumine tagatakse Euroopa tasandil, samas kui hoiuste turvalisus ja pankade maksevõime kuulub riigiasutuste pädevusse. Laenuturud erinevad liikmesriigiti. Liikmesriikides, kus laenuturud on liiga vähe arenenud, võib võla tasemele liiga kiire järelejõudmine põhjustada spekulatiivse mulli tekke. Kui usaldatavusnõudeid rakendatakse Euroopa Liidu tasandil ühetaoliselt, siis ei saa riigiasutused õigel ajal sekkuda. Siiski väärib kaalumist mitmete Euroopa liidrite ettepanek luua ELi pangandusliit, et luua süsteemselt oluliste pankade ELi tasandil järelevalve ja hoiuste tagatised pankroti korral.

1.17

Maailma tasandil võivad Euroopa pangad oma konkurentidega võrreldes muutuda vähem konkurentsivõimeliseks. Nende pankade jaoks, mis koguvad täiendavaid omavahendeid, on suurem osa vahenditest kättesaadavad Aasia ja Lähis-Ida riiklikest investeerimisfondidest ja pankadest. On tõsine oht, et Euroopa pangandussüsteemi omandistruktuur väljub ELi liikmesriikide kontrolli alt. Sel põhjusel palub komitee Euroopa asutustel teha rohkem jõupingutusi selleks, et samasuguseid usaldatavusnõudeid kohaldataks ka rahvusvahelisel tasandil, sest eesmärk on saavutada tõeline ülemaailmne reguleerimine.

1.18

Uued infotehnoloogiad, nagu e-pangandus, mobiilne pangandus, turvalised virtuaalsed ülekanded (elektrooniline allkiri) ja pilvandmetöötlus on põhjalikult muutmas traditsioonilisi pangateenuseid. Pankadel on raske ülesanne rahastada reaalmajandust ning samal ajal seista silmitsi uue tehnoloogia kasutuselevõtmisega kaasnenud kõrgemate rahastamiskulude ja väiksema kasumlikkusega. Komitee peab vajalikuks kõigi pangandussektoris osalejate toetamist ja abistamist selle põhjaliku muudatuse ajal.

2.   Sissejuhatus

2.1

Finantskriis ja selle tagajärjed majandusele on tekitanud valitsustes ja finantsasutustes küsimusi nende nähtuste sügavamate tagamaade kohta, mis põhjustasid meie arvates kindlalt kehtestatud, hästi reguleeritud ja tõhusalt kontrollitud finantssüsteemi kokkukukkumise.

2.2

Kõigepealt võeti kiiresti esimesed olemuselt finants- ja rahandusalased meetmed (baasmäära märkimisväärne alandamine, likviidsus, riigiabi). Pikema perspektiivi meetmete eesmärk oli tugevdada turgude struktuuri ja vältida tulevasi süsteemseid kriise – seega olid need meetmed oma olemuselt reguleerivad, järelevalvet käsitlevad või maksualased. Riigiülesed organisatsioonid – IMF, G20, Rahvusvaheliste Arvelduste Pank, komisjon – on võtnud koostööle avatud lähenemise, kuigi neil on erinevad seisukohad.

2.3

Alates 2008. aasta kriisist on EL vastu võtnud rohkem kui 50 õiguslikku meedet. 2011. aasta lõpuks oli läbi viidud 99 % reformidest, et need jõustuksid kohaldamiseks 2013. aastal, v.a esimese taseme omavahendite määr (T1), mida 60 süsteemselt olulist panka peavad hakkama alates 30. juunist 2012 järgima. Teistele peaks määr kehtima hakkama 2015.–2018. aastal.

2.4

2010. aasta novembris avaldatud Basel III kokkuleppes nõuti, et pankadel oleks rohkem parema kvaliteediga omavahendeid, et tulevastele finantskriisidele paremini vastu seista, ning eelkõige:

et neil oleks lihtaktsiate nõudeks 4,5 % ja riskiga kaalutud varade puhul esimese taseme omavahendite nõudeks 6 %;

2,5 %-line kohustuslik omavahendite säilitamise puhver;

vabatahtlik vastutsükliline puhver, mis lubab riikide reguleerivatel asutustel nõuda suure krediidikasvu perioodidel lisaks veel kuni 2,5 % omavahendeid.

Lisaks kehtestatakse Basel III raames 3 %-line minimaalne finantsvõimenduse määr ja kaks kohustuslikku likviidsusnormatiivi. Lühiajalise likviidsuskatte määr näeb ette, et pangal peavad olema kõrge kvaliteediga likviidsed varad, mis kataksid täielikult 30 päeva likviidsusvajadused; pikaajalise likviidsuskatte määr peab ületama ühe aasta jooksul stabiilseks rahastamiseks nõutavat summat.

2.4.1

Euroopa Komisjon tegi ettepaneku, et 2011. aasta juulis vahetataks Basel III välja CRD IV-ga, et tugevdada Euroopa pangandussektorit, julgustades samal ajal panku majanduskasvu rahastama. Kuid komisjon ei ole teinud ühtegi konkreetset algatust, mille eesmärk oleks laenuandmist julgustada.

2.5

Eesmärk on julgustada panku hoidma oma valduses rohkem omavahendeid, et nad suudaksid kriisidele vastu seista, ning pakkuda järelevalveasutustele välja uus meede pankade jälgimiseks ja sekkumiseks riskide tuvastamise korral.

2.6

CRD IV hõlmab valdkondi, mida juhitakse kehtiva kapitalinõuete direktiiviga, kuid see tuleks üle võtta iga liikmesriigi jaoks kohandatud viisil.

2.7

Viivitustest ja vastuvõetud eeskirjade puudustest hoolimata on edu uute eeskirjade suunas liikumisel märgatav, kuid siiski on vastuseta järgmised küsimused.

Kas uued eeskirjad hõlmavad kõiki finantstoiminguid ülemaailmsel tasandil?

Kui turueeskirjad on määratletud, kas siis on võimalik usaldada kontrollide tõhusust?

Kas uued eeskirjad mõjutavad ja muudavad rohkem kui 8 000 pangast koosneva Euroopa pangandussektori olukorda (struktuurid, konsolideerimine, levitamise viisid, töötajad) ja selle käitumist majanduse rahastamise suhtes (laenud ettevõtetele, omavalitsustele ja eraisikutele)?

3.   Halvenenud finants- ja majandusolukord

3.1

Euroopa pangad seisavad praegu silmitsi järskude reguleerivate ja konjunktuuriliste muutustega, mis tekitavad kartusi seoses nende suutlikkusega täita oma rolli majanduse rahastamisel võlakriisi tõttu halvenenud majandusolukorras, mis mõjutab eriti rängalt euroala.

3.2

Baseli komitee (Basel III) sätete rakendamisega on pangad kohustatud suurendama omavahendeid, järgima kõrgemaid stabiilseid rahastamismäärasid ja looma usaldatavuskapitali.

3.3

Pankade kaheetapiline stressitestimine ei kaotanud kahtlusi mõju osas, mida põhjustab ühe või mitme euroala liikmesriigi maksete tegemata jätmine.

3.4

Rahvusvahelises finantsmaailmas on tekkinud usaldamatuse õhkkond, mis tekitab pankadevahelisel turul likviidsusprobleeme ja sunnib panku keskenduma turvalisematele investeeringutele.

3.5

Euroopa Keskpank on selles kontekstis sekkunud kahel korral ja pakkunud pangandussektorile kogu maailmas 1 000 miljardi euro suuruses laenuandmise võimet 1 % intressiga kolmeks aastaks. See on olnud väga oluline usalduse taastamiseks pankadevahelise turu vastu ja majandusele antava laenumahu säilitamiseks. Kuid märkimisväärne osa neist vahenditest tagastati keskpangale ja teist osa kasutati avaliku sektori võla ostmiseks. Komitee leiab, et keskpank peab looma mehhanismi nende vahendite kasutamise kindlaks tegemiseks.

3.6

Vajadus pankade rekapitaliseerimise järele muutub üha pakilisemaks ning Euroopa Pangandusjärelevalve hinnangul kulub selleks rohkem kui 100 miljardit eurot.

3.7

Ettevõtjate, eelkõige VKEde, omavalitsuste ja üksikisikute laenutingimused on üha karmimad. Lisaks hindavad pangad väga hoolikalt seotud riske ning selle tulemusel suurenevad rahastamiskulud. Samal ajal on ettevõtete rahastamise alternatiiv finantsturgude kaudu üha keerulisem. See olukord koos säästupoliitikaga annab hoogu prognoosidele, mille järgi on 2012. aastal kogu Euroopa Liidus mõningate eranditega väga väike majanduskasv või polegi majanduskasvu.

4.   Pangandussektori kontrollimine ja reguleerimine

4.1

Siinkohal tuleb meelde tuletada kõrge riskitasemega hüpoteeklaenude kriisi, mille ettehoiatavaid märke oleksid järelevalveasutused pidanud tähele panema. Mitte keegi ei kahelnud sellise investeeringu kasumlikkuses, mis lubas kasumit pankadele ja selle klientidele. Ometi hoiatas FDIC (Federal Deposits Insurance Corporation) nende toodete ohtlikkuse eest. Kuid FDIC ei võtnud aastatel 2002–2006 mingeid meetmeid.

4.2

Lehman Brothersi krahhi oleks saanud vältida, kui järelevalveasutused oleksid õigeaegselt märganud selle asutuse tõsiseid likviidsusprobleeme. Samamoodi jäi kontrolli alt välja 100 % tagatise väärtusele vastavate hüpoteeklaenudega seotud oht, mida finantsvahendajad müüsid edasi pakettidena Uute kriiside vältimiseks tuleb kehtestada finantsasutuste juhtide isikliku vastutuse meetmed ebapiisava järelevalve eest.

4.3

Kuigi on tõsi, et kriisi kutsusid esile liiga keerulised, nn mürgised tooted, on samuti tõsi, et järelevalveasutused oleksid võinud keelata nende toodete loomise ja levitamise olemasolevate eeskirjade alusel.

Uued reeglid ei saa kindlalt tagada, et uus kriis hoitakse ära, kui järelevalveasutustele ei anta piisavalt vahendeid oma ülesannete täitmiseks ja kui sisekontroll on jätkuvalt ebatõhus.

4.4

Finantsturgude liberaliseerimist arvesse võttes peavad valitsused kinni pidama rahvusvahelisel tasandil võetud koostöökohustustest, et vältida erinevalt reguleeritud alade tekkimist.

4.5

Uued eeskirjad peaksid põhinema alljärgnevatel põhimõtetel:

a)

juurdepääs panganduserialale võib olla avatud, kuid järelevalve isikute ja kapitali päritolu üle peab olema palju rangem ja tõhusam;

b)

finantstehingute eest vastutavad töötajad peavad olema allutatud litsentseerimisele, reguleerimisele ja kontrollile; pangalaadsed asutused ja varipangandus tuleb kõrvaldada;

c)

uued finantstooted peavad olema allutatud riiklike ja Euroopa pangandusjärelevalve asutuste litsentseerimisele ja kontrollile.

4.6

Järelevalveasutuste tegevust peab regulaarselt hindama sõltumatu asutus, kuhu kuuluvad eksperdid, kellel ei ole enam ametialast vastutust finantssektoris. Hindamisel tuleb rõhutada nende otsuste mõju pankade juhtimisele.

5.   Millised on muudatused Euroopa pangandussektori jaoks?

5.1

Pangad on praegu suure surve all, kuna nad peavad uute eeskirjade tõttu uuesti määratlema oma ettevõtlusmudeli. Eeskirjade kombineeritud mõju koos raske rahandusliku ja majandusliku olukorraga on kaasa toonud

kõikide finantsasutuste kapitali struktuuri tugevdamise, suurem osa neist vastavad juba esimese taseme omavahendite määrale; nad kalduvad vähendama oma bilansi suurust, et muutuda kindlamaks (joonealune märkus: KMPG 2011. aasta detsembri uuring „Evolving Banking Regulations, A long journey ahead – the outlook for 2012”);

Basel III eeskirjad ning stabiilsete netorahastamise kordajate (NSFR – Net Stable Funding Ratio) ja vähem kui ühele kuule vastava likviidsuskattekordaja (LCR – Liquidity Coverage Ratio) järgimise kohustus on põhjustanud omakapitali nõude suurenemise ja nõude säilitada ülemäärast likviidsust; mõningatel juhtudel on see neli korda kõrgem kui pankade minimaalne likviidsusnõue. Nendel meetmetel on finantstulemustele negatiivne mõju ja nad põhjustavad pankade bilansi vähenemist;

vastutsüklilise puhvri tõttu on raske arendada laene majanduskasvu perioodidel; Hoolimata suurest nõudlusest laenude järele seisavad pangad silmitsi omakapitali adekvaatsuse määra tõusuga. Järelevalveasutuste palvel tuleb see puhver krediidiportfellides säilitada. Riiklike järelevalveasutuste poolt kehtestatud likviidsuspuhver võib ulatuda isegi kuni 2,5 %-ni kapitalinõuetest.

5.2

Kõik see toob kaasa

5.2.1

pangandussektori omakapitali tulu (ROE) märkimisväärse vähenemise 10–30 % võrra (kõige äärmuslikemal juhtudel), mis vähendab investeerijate huvi pangandussektori vastu ja põhjustab Euroopa pankade kapitalisatsiooni languse;

5.2.2

ettevõtete ja omavalitsuste rahastamise vähendamise ja laenude kallinemise, eelkõige VKEdele antavate laenude puhul, sest neid peetakse tihtipeale kõrgema riskiga ettevõtjateks, kellel puuduvad tagatised ja piisav kaasrahastamine;

5.2.3

pikaajaliste laenude vähenemise pikaajalise likviidsuse stabiilse rahastamismäära ja finantsvõimenduse määra rakendamise tulemusel. Selline olukord võib avaldada negatiivset mõju infrastruktuuride investeeringute rahastamisele;

5.2.4

kohustuse paremini hinnata omakapitali rentaablust ja riske paremini juhtida. Pangad peavad koostama oma müügiprognoosid ning oma tootearenduse ja pangaportfellide strateegiad rentaabluse ja omakapitali vastuvõtuvõime seisukohast;

5.2.5

pankadel võivad tekkida väga suured kulud seoses auditite ja aruandlusega, et järgida uusi eeskirju ja vastata riiklike ja rahvusvaheliste järelevalveasutuste nõuetele. See avaldab mõju panga organisatsioonile ja nõuab struktuurilisi muutusi;

5.2.6

laenude andmist piiratakse sektorites soodustingimustel riski kaalumisega. Lisaks võib finantsvõimenduse määra kehtestamine piirata nende riikide, kohalike omavalitsuste ja muude sektorite pikaajalist rahastamist, mis said kasu soodustingimustel riski kaalumisest;

5.2.7

laenude kallinemise tulemusel on osa tegevustest võimalik üle kanda asutustele, mille suhtes neid eeskirju ei kohaldata. See paneb eelisolukorda pangalaadsed asutused, mis annavad üksikisikutele tihtipeale sularahas väga kõrge intressiga laene ja kelle tegevust ei kontrollita nii rangelt kui pankade puhul.

5.3

Uued eeskirjad kehtivad võrdselt nii suurtele kui ka väikestele pangandusasutustele. Need võivad osutuda mittesobivaks mõnedes riikides, nagu uutes Kesk- ja Ida-Euroopa liikmesriikides, kus on kõrge majanduskasv.

Nendes riikides võivad uued eeskirjad investeeringuid piirata. Nende riikide pangad kuuluvad enamasti rahvusvahelistele gruppidele ning kodumaised osanikud on vähemuses. Emaettevõtjad võivad viia märkimisväärse osa oma filiaalide kapitalist välja, et täita kohustusi ülemaailmsel tasandil. Nii nõrgendatakse filiaale, kes piiravad oma panust kohaliku majanduse rahastamisse. Komitee tuletab meelde, et kapitali vaba liikumine tagatakse Euroopa tasandil, samas kui hoiuste turvalisus ja pankade maksevõime kuulub riigiasutuste pädevusse.

5.4

Laenuturud erinevad liikmesriigiti. Liikmesriikides, kus laenuturud on liiga vähe arenenud, võib võla tasemele liiga kiire järelejõudmine tekitada spekulatiivse mulli. Kui usaldatavusnõudeid rakendatakse Euroopa tasandil, siis ei suuda riigiasutused piisavalt kiiresti sekkuda. Ühtlustamistegevusega peaks kaasnema Euroopa Pangandusjärelevalve volituste suurendamine.

5.5

Väga oluline on kaitsta teatavaid varasemast ajast pärit originaalmudeleid, nt ühistupankasid, mis toimivad hästi ja sõltumatult. Reformi, millega kehtestatakse uued eeskirjad, ei ole võimalik läbi viia ilma üleminekuperioodita. Ühistupankadel on väga oluline osa kohalikus arengus, tegutsedes oma (hoiustavate ja laenavate) klientide huvides: VKEd, põllumajandustootjad, kohalikud omavalitsused ja mitmed teised kohalikud osalejad.

5.6

Suurpangad otsivad madala riskiga investeeringuid, mille kasum on suurem. Lisaks sellele kardetakse suuremaid makse ja teatud kohustusi seoses riigivõla kahjudega.

5.7

Tõenäoliselt kiireneb konsolideerimisprotsess: hoiupangad ja ühistupangad saavad tugineda sõltumatutele rahastamisallikatele, kuid pangad, mis on enda rahastamiseks pöördunud turu poole, peavad omavahel ühinema, ning sellel on negatiivsed mõjud VKEdele ja tarbijatele. Teatavad pangad osteti ja müüdi edasi pärast nende kohaliku või piirkondliku võrgustiku lõhkumist. Riigi sees kontsentreerus palju panku ühistupankade, hoiu-laenuühistute või hoiupankade sektoris.

5.8

Pankade väiksem kasumlikkus, mis tuleneb muu hulgas kõrgematest rahastamiskuludest ja väga piiravatest põhimõtetest, millega reguleeritakse likviidsuse juhtimist, võib tõsta panga teenustasusid ning tähtajaliste hoiuste ja klientide erakontode intressimäärasid.

5.9

Uute eeskirjade kontekstis kiirendavad pangad oma ümberkorraldusi ja uue tehnoloogia kasutuselevõttu (internetipank, virtuaalkontorid, nutitelefonide kasutamine).

Uue tehnoloogia kasutamise kombineerimine ja turustatavate toodete mitmekesistamine võimendab filiaalide võrgustiku ümberstruktureerimist, suurendades sularahata kontorite arvu. Kontorid keskenduvad ainult nõustamisele ja finantstoodete müügile. Samal ajal nõuavad need uued raha ülekandmis- ja maksevõimalused tõhusamat kaitset küberrünnakute vastu, mis ohustavad interneti ja mobiiltelefonide abil toimuvaid tehinguid.

5.10

Jaotuskanalite areng toob lõpuks kaasa kontorite võrgustike ja töökohtade arvu vähenemise. CRD IV direktiivi kohaldamine toob pankades muude pangandustegevuste arvelt kaasa töökohtade arvu suurenemise IT-osakondade ja riskijuhtimise tasandil. Kõikidel tasanditel on vaja arendada korralikku sotsiaaldialoogi tööhõive ja koolitusega seotud küsimuste kohta, et praeguste arengutega paremini toime tulla.

6.   Tulevased arengud

6.1

Euroopa Parlament võttis vastu finantstehingute maksu põhimõtte ja komisjon uurib selle rakendamist; liikmesriigid ei ole selles üksmeelele jõudnud ja Ameerika Ühendriikide ametiasutused suhtuvad sellesse negatiivselt. Kavandatav madal maks ei tohiks olla pankade jaoks talumatu koormus ega halvendada nende konkurentsivõimet ülemaailmsel tasandil. Nagu rõhutatakse komitee kahes hiljuti vastuvõetud arvamuses (1), on maksu eesmärk nii luua uusi maksulaekumisi, eelkõige arenguabi rahastamiseks, kui ka muuta pankade käitumist, et soodustada majanduse rahastamist keskpikas ja pikas perspektiivis väga lühiajaliste spekulatsioonide asemel.

6.2

Volinik Michel Barnieri algatusel uuritakse jaepanganduse ning finants- ja investeerimispanganduse tegevuse üksteisest eraldamist, seades sellega kahtluse alla universaalpanga mudeli. Aruteludes on variantidena täielik eraldamine, investeerimispankade tegevuse piiramine ja oma arvel investeerimise keelamine pankades. Mõned eksperdid vaidlevad sellele ideele vastu, väites, et universaalpangad annavad turule sügavust ja likviidsust ning tagavad majanduse parema rahastamise.

6.3

Finantsmaailma ja pangandussektori arengu stsenaarium on viimase kolmekümne aasta jooksul muutunud: turgude avamine on toonud kaasa finantssektori globaliseerumise, see on omakorda aidanud kaasa maksuparadiiside ja õiguslikult vähereguleeritud tegevuse arengule ja mitmekordistumisele. Ülemaailmsel tasandil suurenenud konkurents on soodustanud finantsasutuste uute vormide ning uute toodete ja teenuste teket.

6.4

Suured pangagrupid on üles näidanud nõrkust ja kasvupiiranguid, mis välistab hea valitsemistava. Nad kalduvad oma suurust piirama, et muutuda tugevamaks ja saavutada kasumi väiksem kõikumine ja ennustatavus ning et vältida ülemääraseid boonuseid. Nad keskenduvad oma tegevuses põhiülesandele ehk hoiuste vastuvõtmisele ja laenude andmisele, piirates samal ajal muude teenuste pakkumist. Samuti piiravad nad oma rahvusvahelist laienemist ja koondavad tegevuse suurema kasvuga turgudele, mis piirab nende kasumlikkust.

6.5

Tänu uutele eeskirjadele on preemiate määramine ja tasustamistavad pankade juhtkonnas vastutustundlikum ja allutatud rangemale kontrollile.

6.6

Igat tüüpi finantsettevõtetele laiendatud pangandusjärelevalve võimaldab kontrollida pangalaadsete asutuste (varipanganduse tüüpi) tegevust.

6.7

Vaja on kehtestada siduvad eeskirjad panganduserialale juurdepääsule, et oleks võimalik valida personali, kelle oskused annavad klientidele ja investoritele kindlustunde.

6.8

Kui finantskriisi tõttu antud riigi- ja rahvusvahelise abi andmine lõpetatakse, siis areneb kogu sektor kahtlemata sõltuvalt turutingimustest ja uute tehnoloogiate arengust, kuid eelkõige järgides iga hästi juhitud ettevõtte strateegiaid. Pankadel on raske ülesanne säilitada reaalmajanduse rahastamisel oma usaldusväärsus ning samal ajal seista silmitsi kõrgemate rahastamiskulude ja väiksema kasumlikkusega.

Brüssel, 12. juuli 2012

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Staffan NILSSON


(1)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: nõukogu direktiiv, milles käsitletakse finantstehingute maksu ühist süsteemi ja millega muudetakse direktiivi 2008/7/EÜ” (ELT C 181, 21.6.2012, lk 55) ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 15. juuli 2010. aasta arvamus teemal „Finantstehingute maks” (omaalgatuslik arvamus) (2010) (ELT C 44, 11.2.2011, lk 81).


4.10.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 299/12


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Euroopa tehnoloogiaplatvormid ja tööstuse muutused” (omaalgatuslik arvamus)

2012/C 299/03

Raportöör: Josef ZBOŘIL

Kaasraportöör: Enrico GIBELLIERI

19. jaanuaril 2012 otsustas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastavalt kodukorra artikli 29 lõikele 2 koostada omaalgatusliku arvamuse järgmises küsimuses:

Euroopa tehnoloogiaplatvormid ja tööstuse muutused

(omaalgatuslik arvamus).

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav tööstuse muutuste nõuandekomisjon (CCMI) võttis arvamuse vastu 11. juunil 2012.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 482. istungjärgul 11.–12. juulil 2012 (11. juuli istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 138, vastu hääletas 2, erapooletuks jäi 1.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on teadlik sellest, et eesseisvate tööstuse muutuste prognoosimine on raske, kuigi vajalik ülesanne, mis põhineb neid muutusi mõjutavatel arvukatel eri teguritel. Muutuste üks peamine tõukejõud on teadusuuringud ja innovatsioon ning nende peamised näitajad on Euroopa tehnoloogiaplatvormid.

1.2   Komitee palub Euroopa Komisjonil ka edaspidi toetada olemasolevate tehnoloogiaplatvormide tegevust ning parandada teabevahetust nii tehnoloogiaplatvormide endi vahel kui ka asjaomaste ELi institutsioonidega.

1.3   Komitee tunnistab, et Euroopa tehnoloogiaplatvormidega seotud tööstussektoritel on väärtusahelas keskne positsioon: paljud uuendused sõltuvad põhiprotsessidest (tootmine, töötlev tööstus, metsandus, robootika) ja materjalidest (kemikaalid, teras jne). Seepärast on protsessi ja materjalidega seotud uuendustel Euroopa innovatsioonile kiirendav mõju.

1.4   Komitee tunnistab, et Euroopa tehnoloogiaplatvormid juba lahendavadki ühiskonnaprobleeme. Nad katavad valdkonda, millel on ühiskonnale suur mõju majanduskasvu ja lisaväärtust loovate töökohtade näol. Tehnoloogiaplatvormid pakuvad lahendusi kõige olulisematele poliitilistele küsimustele (nt biomajandus, toorained ja ressursitõhusus).

1.5   Euroopa tehnoloogiaplatvormid on selge ja konkreetne näide alt üles lähenemisviisist Euroopa teadus- ja innovatsioonipoliitikale, kaasates tööstuse ja muud olulised sidusrühmad kõikidesse innovatsioonietappidesse. Raamprogramm „Horisont 2020” vajab sellist lähenemisviisi.

1.6   Komitee kutsub üles tõhusamalt rakendama Euroopa Komisjoni õigusraamistiku lihtsustamisprotsessi (sealhulgas osalemist ELi projektides), suurendama jõupingutusi institutsiooniliste algatuste vahelise killustatuse ja konkurentsi vähendamiseks, parandama poliitikavaldkondade kooskõlastamist ja suurendama tulevikus institutsioonilise tasandi nähtavust, et suurendada Euroopa tehnoloogiaplatvormide tõhusust.

1.6.1   Komitee leiab, et tehnoloogiaplatvormid on ELi tööstuspoliitika edendamisel võtmetähtsusega. Nad saavad olulise panuse ja toetuse tööstuselt, mis on ELi majanduse üks keskseid alustalasid. Euroopa tehnoloogiaplatvormide tegevus põhineb tööstusel, mis tagab, et need algatused on tööstuse jaoks olulised. Tehnoloogiaplatvormide panus ei puuduta mitte üksnes vajadusi tehnoloogia ja teadusuuringute järele, vaid ka tehnoloogiasiiret.

1.6.2   Olemasolevaid näiteid (ESTEP, PLATEA jt) arvesse võttes peaksid ametiühingud ja muud asjaomased sidusrühmad osalema enam Euroopa, riiklikes ja piirkondlikes tehnoloogiaplatvormides alalise koostöö vormis nii, et kaetaks ka sotsiaalsed ja ühiskondlikud probleemid, millega tugevdatakse asjaomaste strateegiliste teadusuuringute kavade mõju.

1.6.3   VKEde kaasamisega seotud raskused tuleks lahendada pidevate kõige edukamate näidete võrdlusanalüüside kaudu, nagu seda teeb kütuseelementide ja vesiniku ühisettevõte (FCH ühisettevõte).

1.7   Euroopa tehnoloogiaplatvormidega seotud riiklikud ja piirkondlikud platvormid järgivad nende struktuuri liikmesriigi tasandil. ELi, riiklike ja piirkondlike teadusuuringute ja innovatsiooniprogrammide kooskõlastamist ja ühtlustamist tuleks tõhustada tihedama koostöö kaudu Euroopa tehnoloogiaplatvormidega.

1.8   Euroopa tehnoloogiaplatvormid saavad anda olulise panuse Euroopa poliitikameetmete rakendamisse. Innovatsiooni edendamiseks avalikus ja erasfääris on sõnastatud konkreetsed prioriteedid: ressursi- ja energiatõhusus töötlevas tööstuses (SPIRE), biopõhiste tööstussektorite avaliku ja erasektori partnerlus (biopõhine tööstus majanduskasvu suurendamiseks), vett, tooraineid ja arukaid linnu puudutav Euroopa innovatsioonipartnerlus (koos SET-kavaga) ning EMIRI (energiamaterjalide tööstusliku uuringu algatus). Selline tõhustatud valdkondadevaheline koostöö ja kooskõlastamine Euroopa tehnoloogiaplatvormide kaudu toob lõpuks kasu Euroopa ühiskonnale.

1.9   Komitee kutsub ELi institutsioone üles parendama rahvusvahelist koostööd, et meelitada ligi ülemaailmseid tipptasemel teadmisi, mida EL saaks kasutada ja mille tulemusi turustada.

1.10   Tuleks innustada ja lihtsustada riiklike tehnoloogiplatvormide täiendavat juurdepääsu arukale spetsialiseerumisele – struktuurifondidele riiklikul ja piirkondlikul tasandil.

1.11   Euroopa tehnoloogiaplatvormide kui ühiskondlikele probleemidele lahenduste pakkuja roll muutub tähtsamaks, sest nad tegelevad lisaks teadusuuringutele ka innovatsiooniga. See on Euroopa heaolu säilitamisel keskse tähtsusega.

1.12   Komitee tunnustab Euroopa tehnoloogiaplatvormide rolli ühenduslülina nõudlusepoolsete innovatsioonivahenditega, mis täiendavad teadusuuringuid ja innovatsiooni ning kiirendavad kasutuselevõttu turgudel. Euroopa tehnoloogiaplatvormid on keskse tähtsusega ka teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste kasutuselevõtu jaoks. Komitee kutsub üles kasutama enam kooskõlastamise toetusmeetmeid, et innustada väärtusahela koostööd.

1.13   Üldsuse ja eriti noorte ühiskondlik huvi töötlemisprotsesside ja töötlemisega seotud teadus- ja uuendustegevuse vastu väheneb. See tuleneb ka tootmistegevuse üleviimisest väljapoole Euroopat, mis viib nõiaringina omakorda üleviimiseni. Komitee loodab, et Euroopa tehnoloogiaplatvormid saavad aidata suurendada teadlikkust erinevate tööstuslike tootmisprotsesside olulisusest.

1.14   Euroopa tehnoloogiaplatvormid kannatavad ELi tööstuse mahu vähenemise tõttu. ELi tööstusharud on kaotamas oma ülemaailmset juhtivat positsiooni tööstuse vallas ning muu maailmaga võrreldes kannatavad nad vähese riskivalmiduse ja ettevõtlusvaimu puudumise tõttu.

1.15   Inimkeskne haridus, õpe ja koolitus tuleks säilitada ning neid tuleks Euroopa tehnoloogiaplatvormide strateegiliste elementidena tugevdada. Seepärast tuleks luua alalised tihedad kontaktid vastavate valdkondade ELi sotsiaaldialoogi komiteede ning tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu vahel.

1.16   Euroopa tehnoloogiaplatvormidel võib olla suur mõju ka sotsiaalsetele ja ühiskondlikele aspektidele, eelkõige riiklike haridus- ja kutseõppesüsteemide ümberkorraldamisele vastavalt Euroopa tööstus- ja tootmissektorite vajadustele. Suuri jõupingutusi tuleks teha koolituse ja ümberõppe vallas, et valmistada töötajaid ette teadus- ja uuendustegevusest tulenevate uute protsessitehnoloogiate ja toodetega toimetulekuks. Tipptehnoloogiaga suudavad toime tulla vaid kvalifitseeritud ja stabiilse töökohaga inimesed.

2.   Euroopa tehnoloogiaplatvormide rajamine ja ajalugu

2.1   2003. aasta märtsis kutsus ELi Nõukogu üles tugevdama Euroopa teadusruumi tehnoloogiaplatvormide loomise kaudu, mis koondavad tehnikavaldkonna oskusteavet, tööstusettevõtteid, seadusandjaid ja finantsasutusi.

2.2   Tehnoloogiaplatvormid loodi tööstuse juhitavate sidusrühmade foorumitena, mille eesmärk oli määratleda keskpikad ja pikaajalised teadusuuringute ja tehnoloogiaeesmärgid ning töötada välja tegevuskavad. Nende eesmärk oli anda panus teadusvaldkonna eri osalejate vaheliste sünergiate suurendamisse ning määratleda prioriteedid paljudes tehnoloogiavaldkondades, mille abil on võimalik suurendada ELi majanduskasvu, konkurentsivõimet ja jätkusuutlikku arengut.

2.3   Komisjon osales Euroopa tehnoloogiplatvormide arendamises toetajana. Praegu tegutseb komisjon vaatlejana ning on võtnud endale kohustuse osaleda teadusuuringute prioriteetide üle peetavas struktuurilises dialoogis. Komisjon ei oma ega halda tehnoloogiaplatvorme, need on sõltumatud organisatsioonid. Euroopa Komisjoni CORDIS-veebileht, Euroopa tehnoloogiplatvormi uudiskiri ja tehnoloogiaplatvormide juhtide korrapärased seminarid lihtsustavad teabevahetust.

2.4   Mõned tehnoloogiaplatvormid on vabas vormis võrgustikud, mis tulevad kokku aastakoosolekutel, kuid teistel on õiguslik struktuur ja liikmemaksud. Kõik tehnoloogiaplatvormid on toonud kokku sidusrühmad, saavutanud üksmeele ühise visiooni osas ja koostanud strateegiliste teadusuuringute kava. Tehnoloogiaplatvorme arendatakse tööstusvaldkonna ja avaliku sektori teadlaste ning riikide valitsuste esindajate dialoogis. Nad annavad ka panuse üksmeele saavutamisse ja investeeringute tõhusamasse ühtlustamisse.

2.5   Euroopa tehnoloogiaplatvormid edendavad tõhusaid avaliku ja erasektori partnerlusi, aidates oluliselt kaasa Euroopa teadusruumi arendamisele teadmistel põhineva majanduskasvu toetamiseks. Sellised avaliku ja erasektori partnerlused saavad vastata tehnoloogilistele väljakutsetele, mis võib olla võti jätkusuutliku arengu saavutamiseks, avalike teenuste pakkumise parendamiseks ja traditsiooniliste tööstussektorite ümberkorraldamiseks.

3.   Euroopa tehnoloogiaplatvormid ja tööstuse muutused

3.1   Tööstuse muutused (1) on pidev protsess, mida mõjutavad mitmed eri tegurid, nagu turusuundumused, korralduslikud, sotsiaalsed, ühiskondlikud ja struktuurimuutused ning tootmisprotsesside ja toodetega seotud tehniline innovatsioon.

3.2   Innovatsioon on samuti kestev protsess ja üks põhitegureid, mis mõjutab tööstuse muutusi uute teadusuuringute tulemuste tegelikule tootmisahelale pideva ülekandmise kaudu. Lisaks on see ELi tootmise ja teenuste sektori ülemaailmse konkurentsivõime peamine tõukejõud.

3.3   Innovatsiooniprotsessis tuleks hoolikalt kaaluda seda, kuidas nappe rahalisi vahendeid Euroopas kasutatakse. Euroopa tehnoloogiaplatvormid on iseenesest juba võimas vahend ning need võiksid olla ka konkreetne lahendus tööstuspoliitika innovatsiooni- ja tööhõiveküsimustele.

3.4   Tööstuse muutuste olemus ja sisu tugineb peamiselt innovatsioonile ning Euroopa tehnoloogiaplatvormid on järjest enam kujunemas innovatsiooni tegelikuks füüsiliseks tekkekohaks. Tehnoloogiaplatvormid on suunatud praktilistele tööstusrakendustele, mis avaldavad mõju tootmisprotsessidele, toodetele, töökorraldusele ja töötingimustele.

3.5   Euroopa institutsioonid soovitavad kõigi sidusrühmade tasakaalustatud osalemist tehnoloogiaplatvormides. On iseäranis soovitav, et ELi institutsioonid toetaksid kõigi teostatavate vahenditega VKEsid või äriühingu laadseid majandusuuringute partnereid, nagu teadmiste ühistud, et võimaldada neil väga populaarsetel Euroopa ettevõtetel aktiivselt osaleda platvormide tegevuses. Platvormidega seotud kulud takistavad VKEde ja ülikoolide osalemist teadustöös.

3.6   Võttes arvesse tehnoloogiaplatvormide kui vabatahtlikkuse alusel loodud ja kõigile huvirühmadele avatud organite kaalu ja tähtsust ELi kontekstis, on väga oluline tunnustada nende rolli ELi poliitika rakendamise võimsa vahendina.

3.7   Üleminek jätkusuutlikumale tootmisele ja teenusepakkumisele ELis ning strateegia „Euroopa 2020” rakendamine sõltuvad tugeval määral sellest, milliseid tegelikke uuendusi suudavad tehnoloogiaplatvormid luua järgmisel aastakümnel.

3.8   Tegeliku ja konkreetse innovatsiooni ning tööstuse muutuse saavutamine on võimalik innovaatiliste protsesside/toodete ning selleks vajalike oskuste ja töökorralduse paralleelse kujundamise kaudu, et innovatsiooni tootmise ja teenuste valdkonnas täielikult rakendada.

3.9   Mõned tehnoloogiaplatvormid on korraldatud nii, et võtavad kohe algusest peale arvesse innovatsiooniprotsessi sotsiaalseid aspekte ning lisavad oma strateegiliste teadusuuringute kavadesse inimressursside tulevaste vajadustega seotud meetmed. See toimub sageli tihedas koostöös vastavate valdkondade ELi sotsiaaldialoogi komiteedega, kellega nad vahetavad ka teavet.

3.10   Arvestades EMSK tööstuse muutuste nõuandekomisjoni koosseisu ja tihedaid sidemeid ELi peamiste sektoritega, on nõuandekomisjon analüüsinud eri tööstussektorite hetkeolukorda ning teinud ettepanekuid teistele ELi institutsioonidele ja liikmesriikidele alt üles suunatud ja bürokraatiavaba protsessi abil. Eesmärk on edendada ELi tööstuspoliitika rakendamist ja soovitud tööstuse muutusi.

4.   Euroopa tehnoloogiaplatvormide roll teadusuuringutes ja innovatsioonis

Euroopa Komisjon on välja töötanud ja rakendanud rea algatusi tehnoloogiaplatvormide ja tööstusmeetmete tugevdamiseks ning tehnoloogiapõhiste poliitikameetmete kasutuselevõtuks.

4.1   Ühiseid tehnoloogiaalgatusi kasutatakse strateegiliste teadusuuringute kavade rakendamise vahendina vaid mõningates tehnoloogiaplatvormides. Mõne tehnoloogiaplatvormi kaal ja ulatus on selline, et teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammide tavapärastest vahenditest ei piisa. Selle asemel vajab tõhus rakendamine erimehhanismi, millega tagatakse teadusuuringute eesmärkide saavutamiseks vajalik juhtimine ja koordineerimine. Nende vajaduste täitmiseks on välja töötatud ühise tehnoloogiaalgatuse kontseptsioon.

4.2   Euroopa Komisjoni endine teadusvolinik ja tööstusvaldkonna kõrgetasemelised esindajad kohtusid 2009. aasta märtsis, et hinnata edusamme ja arutada prioriteete uute teadusuuringute vahendite, avaliku ja erasektori partnerluste rakendamisel. Neid prioriteete ja vahendeid on kasutatud 2008. aasta novembris vastu võetud ELi majanduse elavdamise kavas sisalduvate tuleviku tehaste, energiatõhusate ehitiste ja energiasäästlike autode algatuste puhul.

4.3   Need kolm avaliku ja erasektori partnerlust on võimsad vahendid teadusuuringute edendamisel kolmes suures tööstussektoris – autotööstus, ehitus ja tootmine. Majanduslangus on mõjutanud eelkõige neid sektoreid ning neis saab innovatsioon oluliselt kaasa aidata keskkonnasäästlikuma ja jätkusuutlikuma majanduse edendamisele.

4.4   ELis 2008. aastal vastu võetud SET-kava on esimene samm ELi energiatehnoloogia poliitika loomise suunas. Tegemist on ELi energiapoliitika alaste otsuste langetamist toetava vahendiga, mille eesmärk on:

kiirendada teadmiste arendamist, tehnoloogiasiiret ja kasutuselevõttu;

säilitada ELi tööstuse juhtpositsioon vähese CO2-heitega energiatehnoloogia valdkonnas;

edendada teadustööd energiatehnoloogia muutmiseks, et saavutada 2020. aastaks seatud energia- ja kliimamuutuse eesmärgid;

aidata kaasa ülemaailmsele üleminekule vähese CO2-heitega majandusele 2050. aastaks.

SET-kava rakendamine algas Euroopa tööstusalgatuste loomisega. Need koondavad tööstuse esindajaid, teadusringkondi, liikmesriike ja komisjoni jagatud riskiga avaliku ja erasektori partnerlustes. Samal ajal on Euroopa Energiaalaste Teadusuuringute Liit teinud alates 2008. aastast tööd, et viia üksikute teadusorganisatsioonide teadus- ja arendustegevus vastavusse SET-kava prioriteetide vajadustega ning luua ELi tasandil ühine raamprogramm.

4.5   ELi juhtivate turgude algatus keskendub kuue olulise sektori toetamisele, et vähendada takistusi uute toodete ja teenuste turule toomisel. Komisjon, liikmesriigid ja tööstus teevad koostööd tegevuskavade elluviimiseks. Poliitikavahendid puudutavad reguleerimist, riigihankeid, standardimist ja toetusmeetmeid. Juhtivate turgude algatus puudutab järgmisi turge: e-tervishoid, kaitsetekstiilid, säästev ehitustegevus, materjalide korduvkasutus, biotoorainel põhinevad tooted ja taastuvad energiaallikad.

5.   Euroopa tehnoloogiaplatvormid: SWOT-analüüsi tulemused

5.1   Kui võtta arvesse tehnoloogiaplatvormide praegust suurt arvu, on selge, et nende tegevusnäitajad on minevikus olnud erinevad ning on seda ka tulevikus. Seepärast on komitee läbi viinud esialgse analüüsi sooviga määrata kindlaks peamised üldised tõukejõud (tugevused ja võimalused) tipptaseme saavutamisel ning, mis veelgi olulisem, peamised takistused (nõrkused ja ohud).

5.2   Tugevused

Tehnoloogiaplatvormid koondavad kõiki sidusrühmi: teadusasutused ja ülikoolid, tööstus (suurettevõtjad ja VKEd), seadmete tootjad, nii mittetulundusühingud kui ka äriettevõtted, ühendused, avaliku sektori asutused ja liidud.

Platvormidel on sektori sees selge rollijaotus ja hierarhia. Sidusrühmadel on ühine visioon, tegevuskava ja rakenduskava.

Tehnoloogiaplatvormid saavad olulise panuse ja toetuse tööstuselt, mis on ELi majanduse üks keskseid alustalasid. Euroopa tehnoloogiaplatvormide tegevus põhineb tööstusel, mis tagab platvormide algatuste olulisuse tööstusele. Tehnoloogiaplatvormide panus ei puuduta mitte üksnes vajadusi tehnoloogia ja teadusuuringute järele, vaid ka tehnoloogiasiiret.

Tehnoloogiaplatvormidel on lihtne juhtimisstruktuur, nad on paindlikud ning jõude ja vahendeid koondavad.

Tehnoloogiaplatvormidega seotud tööstussektoritel on väärtusahelas keskne positsioon: paljud uuendused sõltuvad põhiprotsessidest (nt tootmine, töötlev tööstus, metsandus, robootika) ja materjalidest (kemikaalid, teras jne). Seepärast avaldavad protsessi ja materjalidega seotud uuendused ELi innovatsioonile kiirendavat mõju.

Euroopa tehnoloogiaplatvormid juba lahendavad ühiskonnaprobleeme. Nende kaetud alal on ühiskonnale suur mõju majanduskasvu ja lisaväärtust loovate töökohtade näol. Tehnoloogiaplatvormid annavad vastuse peamistele poliitikaküsimustele (nt biomajandus, toorained ja ressursitõhusus).

Mõnel Euroopa tehnoloogiaplatvormil on riiklikud ja piirkondlikud tehnoloogiaplatvormid kõigis ELi liikmesriikides.

Haridust käsitatakse platvormide strateegilise elemendina.

Olemasolevatest tehnoloogiaplatvormidest tulenevalt on juba kasutusele võetud mitmeid rakendusvahendeid (nt avaliku ja erasektori partnerlus, klastrid jne).

5.3   Nõrkused

Tehnoloogiaplatvormid peaksid mõtlema strateegiliselt ning vältima kitsaks lobirühmaks muutumist ja keskse eesmärgi kaotamist. Euroopa tehnoloogiaplatvormid võivad kannatada tegevuse dubleerimise või liigse killustatuse tõttu.

Mõnel puhul domineerivad tehnoloogiaplatvormi tegevuses suured osalejad.

Lõpprakenduste ja lõplike uuenduste tunnustamine ja omistamine Euroopa tehnoloogiaplatvormidele ei ole lihtne:

tehnoloogiaplatvormide nähtavus on nii avalikus kui ka erasektoris ikka veel väike,

VVOd ei ole osalemisest huvitatud,

platvormide struktuuri järgivad liimesriikide rühmad (riiklikud ja piirkondlikud tehnoloogiaplatvormid) ei ole üldiselt edukad olnud.

On vaja suuremaid jõupingutusi mitut sektorit hõlmava vaatenurga loomiseks, milles ühtlustataks sidusrühmade huvid ja vastastikmõju.

Tehnoloogiaplatvormid peaksid parandama tulemustest teavitamist ja tulemuste levitamist.

5.4   Võimalused

Tehnoloogiaplatvormid on ELi tööstuspoliitika edendamisel võtmetähtsusega. Euroopa tehnoloogiaplatvormide seotud riiklikud ja piirkondlikud platvormid järgivad nende struktuuri liikmesriigi tasandil, parandades platvormi koordineerimist ja tõhusust. ELi, riiklike ja piirkondlike teadusuuringute ja innovatsiooniprogrammide kooskõlastamist ja ühtlustamist tuleks tõhustada koostöös Euroopa tehnoloogiaplatvormidega.

Euroopa tehnoloogiaplatvormide kui ühiskondlikele probleemidele lahenduste pakkuja roll muutub tähtsamaks, sest nad tegelevad lisaks teadusuuringutele ka innovatsiooniga.

Innovatsiooni edendamiseks avalikus ja erasfääris on sõnastatud konkreetsed prioriteedid: ressursi- ja energiatõhusus töötlevas tööstuses (SPIRE), biopõhiste tööstussektorite avaliku ja erasektori partnerlus, vett, tooraineid ja arukaid linnu puudutav Euroopa innovatsioonipartnerlus (koos SET-kava ja EMIRI-algatusega).

Tehnoloogiaplatvormid kutsuvad üles kasutama enam kooskõlastamise toetusmeetmeid, et innustada väärtusahela koostööd ja tõhustada lihtsustamisalaseid jõupingutusi. Tõhusam rahvusvaheline koostöö, mis meelitaks ligi ülemaailmseid tipptasemel teadmisi, et neid kasutada ja nende tulemusi turustada, võiks anda olulise panuse tehnoloogiaplatvormide töösse.

Tehnoloogiaplatvormid peaksid ühendama nõudlusepoolsed innovatsioonivahendid täiendamaks teadusuuringuid, et kiirendada kasutuselevõttu turgudel.

Tehnoloogiaplatvormid saaksid suurendada teadlikkust erinevate tööstuslike tootmisprotsesside tähtsusest heaolu säilitamiseks Euroopas.

Inimkeskne haridus, õpe ja koolitus tuleks Euroopa tehnoloogiaplatvormides säilitada.

5.5   Ohud

Euroopa tehnoloogiaplatvormide sõnul puuduvad neil vahendid platvormide tegevuse rahastamiseks.

Tehnoloogiaplatvormid võivad kannatada ELi tööstuse mahu vähenemise tõttu. ELi tööstusharud kaotavad oma ülemaailmset juhtpositsiooni ning muu maailmaga võrreldes kannatavad nad üldiselt vähese riskivalmiduse ja ettevõtlusvaimu puudumise tõttu.

Euroopa Komisjoni õigusraamistiku lihtsustamisprotsessi (sealhulgas ELi projektides osalemise) tõhusam rakendamine, suuremad jõupingutused institutsiooniliste algatuste vahelise killustatuse ja konkurentsi vähendamiseks, poliitikavaldkondade tihedam kooskõlastamine ja institutsioonilise tasandi suurem nähtavus tulevikus võivad suurendada tehnoloogiaplatvormide tõhusust.

Üldsuse ja eriti noorte ühiskondlik huvi töötlemisprotsesside ja töötlemisega seotud teadus- ja uuendustegevuse vastu väheneb. See tuleneb ka tootmistegevuse üleviimisest väljapoole Euroopat.

6.   Euroopa tehnoloogiaplatvormide vaheline ning Euroopa tehnoloogiaplatvormide ja Euroopa Komisjoni koostöö

Tehnoloogiaplatvormid on tegelenud aktiivselt ELi teadusuuringute ja innovatsiooni seitsmenda raamprogrammi rakendamisega. Nüüd annavad tehnoloogiaplatvormid teavet ja esitavad ettepanekuid raamprogrammi Horisont 2020 loomiseks tehtava töö kohta, et viia see kooskõlla Euroopa ühiskonna, eelkõige tootmise ja teenuste sektorite tegelike vajadustega.

6.1   Horisont 2020

6.1.1   Horisont 2020 on finantsvahend, millega viiakse ellu innovaatiline liit, strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatus, mille eesmärk on tagada Euroopa globaalne konkurentsivõime. Programm aastateks 2014–2020 eelarvega 80 miljardit eurot on osa uuest majanduskasvu ja töökohtade loomise strateegiast Euroopas. Horisont 2020:

tugevdab ELi positsiooni teaduse vallas;

tugevdab tööstuse juhtpositsiooni innovatsiooni valdkonnas. See hõlmab suuri investeeringuid võtmetehnoloogiatesse, suuremat juurdepääsu kapitalile ning toetust VKEdele;

aitab lahendada kõigi eurooplaste ühiseid olulisi mureküsimusi teemadel, nagu kliimamuutus, säästva transpordi arendamine ja liikuvus.

6.1.2   Horisont 2020 tegeleb ühiskondlike probleemidega, aidates ületada lõhet teadusuuringute ja turu vahel. Turul põhinev lähenemisviis hõlmab partnerluste loomist erasektori ja liikmesriikidega.

6.1.3   Algatust täiendatakse edasiste meetmetega Euroopa teadusruumi kujundamiseks ja väljatöötamiseks aastaks 2014. Kõnealuste meetmete eesmärk on kaotada tõkked teadmiste, teadusuuringute ja innovatsiooni tõelise ühtse turu loomise eest.

6.2   Strateegia „Euroopa 2020”

6.2.1   Strateegia „Euroopa 2020” on ELi järgmise aastakümne majanduskasvu strateegia. Euroopa Liidust peab saama arukas, jätkusuutlik ja kaasav majandusruum. Nimetatud kolm vastastikku tugevdavat prioriteeti peaksid aitama ELil ja liikmesriikidel saavutada tööhõive, tootlikkuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kõrge taseme.

6.2.2   Praktikas tähendab see, et EL on seadnud viis ambitsioonikat eesmärki (tööhõive, innovatsiooni, hariduse, sotsiaalse kaasatuse ja kliima/energia kohta), mis tuleb saavutada 2020. aastaks. Igas nimetatud valdkonnas on iga liikmesriik võtnud vastu oma riiklikud eesmärgid. Strateegiat toetatakse ELi ja liikmesriigi tasandil võetavate konkreetsete meetmetega.

6.3   Euroopa tehnoloogiaplatvormide roll tulevikus

6.3.1   Tehnoloogiaplatvormide roll tulevikus eeldatavasti säilib. Lisaks võivad tehnoloogiaplatvormid toetada ka Euroopa Komisjoni vahendite rakendamist. Mõnda neist on juba katsetatud seitsmenda raamprogrammi raames. Oodatakse, et komisjon kasutab enam (isegi kui piiratud arvul) Horisondi 2020 rakendusvahendeid, nagu avaliku ja erasektori partnerlused ja ühised tehnoloogiaalgatused.

6.3.2   Tööstus ja sidusrühmad laiemas mõistes on võtnud kindla kohustuse toetada eespool nimetatud vahendite rakendamist. Sellekohaste näidetena võib nimetada avaliku ja erasektori partnerlusi, nagu biopõhiste tööstussektorite avaliku ja erasektori partnerlus (biopõhine tööstus majanduskasvu edendamiseks), jätkusuutlik töötlev tööstus ressursi- ja energiatõhususe kaudu (SPIRE), energiamaterjalide tööstusliku uuringu algatus (EMIRI) ja uurimus tulevaste taristuvõrgustike kohta Euroopas (reFINE).

Brüssel, 11. juuli 2012

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Staffan NILSSON


(1)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Tööstuse muutused: praegune olukord ja väljavaated – üldine lähenemine”, ELT C 010, 14.1.2004, lk 105–113.


4.10.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 299/17


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Euroopa kaitsetööstuse vajadus: tööstuslikud, innovatiivsed ja sotsiaalsed aspektid” (omaalgatuslik arvamus)

2012/C 299/04

Raportöör: Joost VAN IERSEL

Kaasraportöör: Monika HRUŠECKÁ

19. jaanuaril 2012. aastal otsustas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastavalt kodukorra artikli 29 lõikele 2 koostada omaalgatusliku arvamuse järgmises küsimuses:

Euroopa kaitsetööstuse vajadus: tööstuslikud, innovatiivsed ja sotsiaalsed aspektid”.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav tööstuse muutuste nõuandekomisjon (CCMI) võttis arvamuse vastu 11. juunil 2012.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 482. istungjärgul 11.–12. juulil (11. juuli istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 132, vastu hääletas 1, erapooletuks jäi 9 liiget.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1

Maailmas on toimumas kiired geopoliitilised muutused. Lääneriikide valitsev seisund on nii majanduslikult kui ka poliitiliselt proovile pandud. Samal ajal kui kogu Euroopa Liidus toimub riikide kaitse-eelarvete kärpimine, suurendavad Hiina, India, Brasiilia, Venemaa ja teised riigid oma kaitsekulutusi. Sellest tulenevalt kutsub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõukogu ja komisjoni üles viima läbi üldise hindamise, et teha kindlaks ELi positsiooni ja rolli maailmas määravad aspektid ning ajakohastada mõjusalt Euroopa välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitikat.

1.2

Kaitsepoliitikat kujundavad riikide strateegilised huvid, neid ähvardavad ohud ja poliitilised eesmärgid, mida Euroopas määratletakse peamiselt riiklikust seisukohast. Iganenud lähenemisviisid suurendavad silmnähtavalt killustatust, riikidevahelist lõhet, ülemäärast võimsust ning koostalitlusvõime puudumist Euroopa kaitsevõime edendamisel. Olukorra parandamise poolt rääkivaid argumente on palju – see on poliitilise tahte küsimus. Sel teemal toimus veenev arutelu juba 1986. aastal (1). Praegu on olukord poliitiliselt, majanduslikult ja kaitsepoliitiliselt veelgi pakilisem. Komitee kutsub nõukogu üles hakkama tõsiselt tegelema ELi raketikaitsekilbi loomisega.

1.3

Julgeoleku- ja kaitsepoliitika peaksid suurendama ELi ja liikmesriikide eneseusku. See peaks tekitama kindlustunnet ühiskonnas ja laiema avalikkuse seas, korraliku varustusega sõdurites, ettevõtjates ja sektori töötajates. ELi kodanikel on õigus olla kaitstud. Järjest möödapääsmatumaks on muutunud korraliku ja töökindla Euroopa sõjalise varustuse olemasolu. Selleks on liikmesriikide praegune isoleeritud tegevus täiesti ebapiisav ning raiskab maksumaksjate raha.

1.4

USA ja maailma teiste tärkavate majandusjõudude poliitika ja praeguste tavade kohaselt ning arvestades valitsuste ainupädevust kodanike kaitsmisel ja julgeoleku tagamisel, rõhutab komitee vajadust määratleda Euroopa strateegilised huvid ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames (2). Välisasjade ja julgeoleku, kaitsepoliitika ning tööstusliku võimsuse kolmnurk on lahutamatu tervik, mis aitab kindlustada Euroopa positsiooni maailmas ning toetada Euroopa majanduslikke ja poliitilisi huvisid ja väärtusi (inimõigused, demokraatia). Euroopa välisteenistus peaks olema sellesse otseselt kaasatud.

1.5

Komitee rõhutab, et kui Euroopa soovib hoida alal elujõulist julgeoleku- ja kaitsetööstust, et luua tõhususe ja tasuvuse saavutamiseks kriitiline mass, on vaja põhjapanevat muutust hoiakutes ja poliitikas. Need peavad looma relvajõududele stabiilse ja prognoositava tuleviku ning vastama Euroopa majanduslikule ja tehnoloogilisele kaalukusele. Arvestades suuri erinevusi liikmesriikide vahel, langeb esmane vastutus selles osas suurimatele tootjaliikmesriikidele.

1.6

Komitee arvates räägivad tugevama Euroopa tasandi kavandamise ja pühendunud kooskõlastamise poolt järgmised kaalukad argumendid:

sektor on keeruline ja teadmistepõhine ja nõuab pikaajalist planeerimist;

kuigi kaitsetööstus on suures osas erakätes, on valitsustel kaitsetööstuses siiski oluline osa kliendi, reguleerija ning ekspordilitsentside väljastajana;

praeguse struktuuri vajakajäämiste ja (tõsiste) eelarvepiirangute tõttu on vaja korrapäraseid kohandusi, sest senine probleemide tükkhaaval käsitlemine vähendab nii välist kui ka sisest usaldust;

tagada tuleks tõhus kooskõlastamine peamiste tootjariikide ja vähem või mittetootvate riikide vahel, et edendada relvastuse soetamist Euroopast ning kasutada ära kogu olemasolev teadmistepagas ning kontinendi eri paigus tegutsevad Euroopa suurettevõtjad ja VKEd;

lõpuks sõltub Euroopa tööstuse edukus maailmas siseturu stabiilsest arengust Euroopas.

1.7

Lisaks Euroopa Kaitseagentuuri (European Defence Agency) meetmetele ning 2007. aasta kaitsemeetmete paketile (3) nõuab komitee kaitsesektori jaoks hästi kavandatud Euroopa tööstuspoliitikat, võttes arvesse valdkonna iseärasusi valitsuse nõuete ja avaliku sektori rahastamise näol. Strateegia „Euroopa 2020” raames peab selle tööstuspoliitika aluseks olema riikide ja ELi jagatud pädevus – kus Euroopa Kaitseagentuur ja komisjon tegutsevad täieõiguslike partneritena – ning konsulteerimine kaitsetööstuse ettevõtjate ja muude sidusrühmade, sealhulgas sotsiaalpartneritega, samuti hästi organiseeritud sotsiaaldialoogi vajadus.

1.8

ELi poliitika ja rahastamine peaksid ühendama ELi tasandi ja riiklikud investeeringud, et vähendada avaliku sektori kulutuste killustatust ja kattuvust ning tõhustada kvaliteeti ja koostalitlusvõimet.

1.9

Uusim teadus- ja arendustegevus on oluline hädavajaliku nn uue põlvkonna relvastuse arendamiseks. Selline teadus- ja arendustegevus ei saa kunagi olla üksnes tööstuse ülesanne. Põhivastutus langeb valitsustele. Seetõttu on see väga tundlik praeguste eelarvekärbete suhtes. Nõukogu ja sidusrühmad peaksid kiiresti määratlema ja esimesel võimalusel käivitama teadusprogrammid, mis aitaksid Euroopa tööstusel toime tulla soovimatu sõltuvusega välisjõududest. Hädavajalik on nn kahesuguse kasutusega tehnoloogia. Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevusel peaks olema toetav roll. Sellega tuleks tagada tõhus piiriülene koostöö teadus- ja arendustegevuse valdkonnas.

1.10

Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi edasine tugevdamine peaks olema kavandatud võimalikult suures ulatuses. Selleks on ELi tasandil vaja võtta piisaval hulgal meetmeid (4).

1.11

Vajalik on ulatuslikum kooskõlastamine komisjoni, Euroopa Kaitseagentuuri ja ELi teiste asjaomaste sidusrühmade vahel. Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barroso (5), asepresidendi Antonio Tajani ja komisjoni voliniku Michel Barnier' taas väljendatud pühendumus ning kaitseküsimusi käsitleva töörühma loomine on väga õigeaegne. Komitee kiidab samuti heaks Euroopa Parlamendi eelmise aasta detsembris esitatud tulevikku suunatud resolutsiooni Euroopa kaitse ja ulatusliku rea muude oluliste teemade kohta (6).

1.12

Samadel kaalutlustel ning eesmärgiga võimendada Euroopa Komisjoni kaitseküsimusi käsitleva töörühma algatust nõuab komitee, et komisjon tõstataks need küsimused avalikult. Komisjon võiks samuti pakkuda vajadusel asjakohaseid lahendusi olukordadeks, mis on tingitud nii liikmesriikide erinevast tööstuslikust ja tehnoloogilisest suutlikkusest kui ka teadusuuringutesse ja kaitsetööstusesse tehtavate investeeringute taseme erinevustest üldiselt.

2.   Sissejuhatus

2.1

Euroopa Liidu lepingu artiklis 42 on sätestatud, et ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika on ühise välis- ja julgeolekupoliitika lahutamatu osa. Artikli 42 lõikes 3 lisatakse, et liikmesriigid annavad ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika rakendamiseks liidu käsutusse oma sõjalised võimed. Alates 2005. aastast on Euroopa Kaitseagentuur töötanud kaitsesektori tööstusliku ja tehnoloogilise baasi tugevdamise ning sõduritele parema varustuse pakkumise nimel. Toimunud areng on siiski väga piiratud.

2.2

Praegu on esmatähtsad siseturu väljakujundamine ja rahaliste vahendite tõhus kooskõlastamine. Strateegia „Euroopa 2020” toetab kindlalt mõlemat eesmärki. See hüpe edasi peaks motiveerima astuma uusi samme ka Euroopa kaitsepoliitikas.

2.3

Kaitsesektoris ei ole aga sarnast arengut toimunud. Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi vahel 1998. aastal sõlmitud kaitsealane leping näis olevat märk uuest hoiakust ja uuest algusest. Samasugusest tihedama kaitsealase koostöö vaimust andis tunnistust ka Euroopa kaitse- ja kosmosetööstuse ettevõtte EADS (European Aeronautic Defence and Space Company) asutamine 2003. aastal. Kuid sellele ei järgnenud edasist konsolideerimist. On märkimisväärne, et eellepingu (Letter of Intent, LoI) allkirjastanud riigid (rühm suure tootmisvõimsusega riike, st Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkuningriik, Itaalia, Hispaania ja Rootsi) ei ole erinevalt eelnevatest kavatsustest esitanud ühtegi arvestatavat ettepanekut ratsionaliseerimiseks või konsolideerimiseks.

2.4

Arengu peatumine on kaasa toonud riiklikud lähenemisviisid ja asetanud rõhu riiklikule tootmisele. Teatud määral on toimumas taasriigistamine. Kõik Euroopas asuvad tööstusettevõtted keskenduvad eksporditurgudele. Nii riikide valitsustel kui ka tööstuspartneritel puudub ühine strateegiline käsitus.

2.5

Samal ajal avaldavad potentsiaalsetele turgudele üha suuremat mõju uued väljakutsed. Oluline väljakutse on tärkava majandusega riikide relvastuse areng. Hiina, Venemaa, India ja Brasiilia (BRIC-riigid) koos mõne väiksema riigiga on arengus tõusuteel. Aastaks 2015 on oodata Hiina riigikaitse eelarve suurenemist praeguselt 120 miljardilt eurolt 250 miljardile eurole. Venemaa on teatanud oma kaitse-eelarve olulisest suurendamisest 2015. aastaks. USA kulutused ületavad Euroopa Liidu kõigi riikide kumuleeritud kaitse-eelarvet enam kui kaks korda: 2007. aastal ulatusid USA kulutused 450 miljardi euroni, samas kui Euroopa kulutused jäid 204 miljardi euro piiresse ja vähenevad veelgi. ELi kogu teadus- ja arendustegevuse eelarve moodustab maksimaalselt 20 % Ameerika Ühendriikide asjaomasest eelarvest. Euroopa Liidu riikide kaitse-eelarvest kulub personalile 50 %, USA puhul moodustavad personalikulutused 25 %. Euroopal on suuremad relvajõud, ent nende varustus on oluliselt tagasihoidlikum. Olukord maailmas ei ole enam kunagi selline, nagu varem. Aeg ei tööta meie kasuks.

2.6

Mitmetes viimastel aastakümnetel läbi viidud uuringutes on toetatud kaitsetööstuse kohandamist maailmaturule. Kõikides uuringutes on rõhutatud püsivaid puudusi, mis tulenevad sellest, et kaitseturud osutuvad äärmiselt puudulikuks, mistõttu jätkab suurem osa riike oma n-ö sisetööstuse toetamist. Turgude parandamise püüdlustega, näiteks ELi 2007. aasta kaitsemeetmete paketi abil, üritatakse kõrvaldada mõningaid turu puudujääke ja vähendada riiklike tavade erinevusi.

2.7

Küsimuse all olevad probleemid on keerulised osalt seetõttu, et toodete kavandamise ja kasutuselevõtu vahele jääv aeg on väga pikk. Komitee on seega seisukohal, et ulatuslikum lähenemisviis, mis hõlmaks nii tehnoloogilisi, majanduslikke kui ka sotsiaalseid väljavaateid, oleks selle valdkonna probleemidega tegelemiseks sobivam, kui nende käsitlemine üksnes kaitsepoliitika seisukohast.

2.8

Peamine probleem on märkimisväärse relvatööstusega riikide strateegiliste kontseptsioonide erinevus eeskätt seoses riigi seisukohalt oluliste julgeolekuhuvide määratlemisega ning julgeoleku- ja eksporditurgude vahelise suhtega. Mõnel väiksemal riigil on suhteliselt hästi arenenud tööstus, samal ajal kui teistel riikidel tootmiskohad praktiliselt puuduvad. Ilmselgelt on kõigi riikide suhtumine erinev sõltuvalt nende vajadustest ja potentsiaalist. Selle tulemuseks on killustatud ja ebaühtlane nägemus kaitsetööstusest. Liibüa operatsiooni sarnased projektid toovad valusalt esile olemasolevate relvasüsteemide järjest suuremad erinevused. Olukorra tagajärgi tuleks selgelt tunnistada ja hinnata.

2.9

See areng puudutab nii investeeringuid kui ka tööhõivet. Kaitsetööstus on kõrgtehnoloogial põhinev sektor, mis annab otseselt tööd 600 000 kvalifitseeritud töötajale ning kaudselt veel kahele miljonile inimesele. Muret tekitab edasiste kärbete surve. Sageli on tootmiskohad tugeva piirkondliku suunitlusega ja neist võiksid kujuneda tippkeskused, kui neid ei ähvardaks finantskärbete oht. Kavandamata ja struktureerimata ümberkorraldused ja kärped tekitaksid neile ettevõtetele tõsist kahju.

2.10

Praegune tööhõive seis on muidugi ka kõikide valitsuste peamine mureküsimus. See omakorda võib takistada ühise nägemuse arengut, mis on vajalik kokkukuivava kaitsetööstuse sotsiaalsete tagajärgede, sh oskusteabe kadumise ja sellest inimkapitalile avalduva mõju asjakohaseks käsitlemiseks. Seevastu toetaks ühtne nägemus töökohtade tasakaalustatud loomist ning aitaks vältida väga spetsialiseerunud teadlaste ning juhtivate tehniliste ja teadusspetsialistide kolmandatesse riikidesse lahkumise ohtu, kuna viimane on vastuolus eesmärkidega, mille EL on endale seadnud strateegias „Euroopa 2020”.

2.11

ELi lähenemisviisid ja valitsustevaheline raamistik võiksid olla ja peaksid olema suunatud samadele tulevikuväljavaadetele. Seni kuni esikohal on riikliku suveräänsuse põhimõte, kannab igasugune ühtne raamistik vilja vaid osaliselt ning ülemäärase võimsuse, kattuvuse ja killustatuse probleemid lahenevad samuti vaid osaliselt. Riikide suveräänsuse põhimõtte ning rahanduslike, tehnoloogiliste, majanduslike ja sotsiaalsete vajaduste vastuolu on ilmne.

2.12

Seetõttu on muret tekitav, et ressursside nn ühendamise ja jagamise eesmärk, st Euroopa riikide vastastikuse sõltuvuse arendamine ei ole päädinud ühise strateegiaga. Hoolimata sellest, et rahvusvahelise konteksti arengut ulatuslikult jälgitakse, ei ole väline surve ühtsete lähenemisviiside ja lahenduste edendamiseks ilmselt veel piisavalt tugev. Seevastu on üllatav, et Euroopa riigid soovivad kaitsealaste riigihangete valdkonnas endiselt sõltuda USAst, selle asemel et osta Euroopast.

2.13

Kui Euroopa soovib säilitada kindlat julgeoleku- ja kaitsetööstust, mis suudaks arendada ja toota uuenduslikke süsteeme ning tagada seejuures sisejulgeolek, on vaja põhjapanevat muutust nii hoiakutes kui ka poliitikas. Veel pikemalt ootamine vähendaks ELi võimet kiiresti alla sellise taseme, millelt EL suudaks veel tõusta tagasi tippu olulistes valdkondades. See oleks aga keeruline, sest teadus- ja arendustegevuse eelarve kärped mõjutaksid otseselt tervet teadlaste ja kvalifitseeritud töötajate põlvkonda. Kui see Euroopal ei õnnestu, võivad tööstusettevõtted ja töökohad kaduda ning oskusteave olematuks muutuda ning Euroopa jääks muude majandusjõudude meelevalda. Need, kes hoolivad Euroopast ja Euroopa julgeolekust, peavad mõistma probleemi kiireloomulisust ja tegutsemise vajadust.

3.   Poliitiline kontekst

3.1

Euroopa Liidu lepingus on õigustatult rõhutatud lahutamatut seost välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika vahel. Tõhus välispoliitika peab olema rajatud veenvale kaitsevõimele. Piisav kaitsevõime omakorda peab olema välja kujundatud ja arendatud ülimalt keerukas ja tundlikus rahvusvahelises kontekstis tuvastatud ohtusid ja kokkulepitud eesmärke arvesse võttes.

3.2

Põhiküsimus on ELi tulevane positsioon ja roll maailmas, võttes arvesse kiiresti muutuvat geopoliitilist olukorda, kus kerkib esile järjest enam maailma tasandi osalejaid. Sellega seoses on komitee seisukohal, et viimane aeg on Euroopas välja töötada kooskõlastatud lähenemisviis. Eelnevad ja praegused kogemused tõestavad, et traditsiooniliste lähenemisviisidega jätkamine võib kaasa tuua Euroopa ja liikmesriikide kõrvalejäämise.

3.3

Komitee nõuab Euroopa riikide relvajõududele stabiilset ja prognoositavat tulevikku, mis vastaks Euroopa praegusele majanduslikule ja tehnoloogilisele kaalukusele. Süsteemide väljatöötamisest nende elluviimiseni kuluv tohutu aeg kinnitab vajadust võtta otsused vastu juba käesoleval aastal.

3.4

Sotsiaalsest ja poliitilisest seisukohast rõhutab komitee seoses vajadusega tõhusa Euroopa kaitsevõime järele nelja olulist aspekti:

rahvastiku kaitse,

vajadus asjakohase varustusega sõdurite järele,

kindlad ja prognoositavad töökohad,

hästi kavandatud Euroopa humanitaar- ja sõjalised operatsioonid maailmas.

3.5

Ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika tuleviku üle on käimas arutelu, kuigi sageli mitte selle nime all. Paljud teemad, nagu lahingugruppide kasutamine, vastakad arvamused seoses operatsioonide ühtse peakorteri loomisega, ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames läbiviidavate missioonide rahastamine, neisse missioonidesse panustamine ning Euroopa julgeolekustrateegia läbivaatamise nõudmised, on seotud ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika üle peetava aruteluga, kuigi mitte nime poolest. Teema käsitlemine sellest seisukohast oleks samm edasi. Lisaks tuleks kõikidel neid tähtsaid küsimusi hõlmavatel aruteludel arvesse võtta ka otsustega (või otsuste puudumisega) kaasnevat mõju tööstusele. See tõestab ühtlasi tugevat sidet tööstusliku võimsuse ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimise vahel. Peamine vastutus lasub valitsustel.

3.6

Ülitähtsad on Atlandi-ülesed suhted ja NATO. Ameeriklased on pikka aega kritiseerinud Euroopa suhtumist oma kaitsekohustustesse NATOs. Mõlemal pool Atlandi ookeani on pidevalt päevakorras üleskutse luua NATOs nn Euroopa sammas. Praeguseni on areng kulgenud vastupidises suunas.

3.7

Korraliku Euroopa samba puudumisel on sügavad poliitilised põhjused. Euroopas jääb endiselt puudu poliitilisest tahtest määratleda Euroopa strateegilised huvid või ühine sõjaline põhivõimekus. Seevastu USA ja teised riigid kasutavad strateegiliste meetmete käsitust, mis hõlmab kõiki teadus- ja tööstusmeetmeid, millega antakse panus kodanike ulatuslikku julgeolekusse, olgu tsiviil- või sõjalises valdkonnas.

3.8

Eelöeldu taustal on komitee seisukohal, et Euroopa samba loomiseks tuleks Euroopa sõjalise võimekuse ülemäärase sõltumise asemel USAst hakata arendama tasakaalustatumaid suhteid. Lisaks hädavajalike arutelude algatamisele Euroopa strateegiliste huvide üle – ja see on valitsuste ainupädevuses – tuleks alustada niipea kui võimalik süstemaatilist kavandamist, mille raames teevad Euroopa institutsioonid, liikmesriigid ja kaitsetööstuse ettevõtted koostööd. Samuti tuleks hakata järk-järgult läbi vaatama liikmesriikide harjumust osta riiulitooteid automaatselt USAst.

3.9

USA tööstusettevõtetega tehtava võrdsema tööstusalase koostöö tingimuste parandamine toob kasu nii tööstuslikust kui ka rahalisest vaatepunktist.

4.   Euroopa kaitsetööstus

4.1

Välis- ja kaitse- / julgeolekupoliitika ning kaitsetööstus on omavahel tihedalt seotud. Kuigi kaitsetööstus on suures osas erakätes, on valitsustel kaitsetööstuses siiski oluline osa kliendi, reguleerija ning ekspordilitsentside väljastajana.

4.2

Kaitsetööstusel on eksporditurgudel märkimisväärne mänguruum. Osalt tuleneb see erastamisest, osalt valitsuse ergutustaktikast: majanduskriis on teinud mõnest kaitseministrist tõelised ekspordiedendajad. Igal juhul sunnib kriis kaitsesektorit seadma ekspordi oma ärimudelis kesksele kohale. 2011. aasta oli Euroopa tööstusettevõtjate jaoks keskeltläbi väga tulus aasta. Ettevõtted on samuti üsna edukad nn kahesuguse kasutusega tehnoloogia arendamisel.

4.3

Maailma tasandi osalejatel, nagu Hiina, India ja Brasiilia, on oma välispoliitilised ambitsioonid, mille kajastuvad kasvavas kaitse-eelarves. Praegu annab see Euroopa ekspordile suurepärased võimalused. Kauaks see nii jääb? Tööstusel läheb jätkuvalt suhteliselt hästi, ent selle tulemuslikkus tugineb suures osas ligikaudu 20–25 aastat tagasi tehtud investeeringutele. Investeeringute edasisel vähendamisel või peatamisel praegusel ajahetkel oleks juba pöördumatud tagajärjed lähitulevikus.

4.4

Lisaks on täiesti reaalne, et tärkava majandusega riigid hakkavad oma tööstust üles ehitama lääneriikide tööstusest sõltumata ning seejärel takistavad nad Euroopa tulevaste konkurentidena kolmandate riikide turgudel üha enam importi lääneriikidest või seavad sellele piiranguid.

4.5

Praegu ei ole Euroopas algamas ühtegi uut suurprogrammi ning kahtlemata mõjutab see ka tulevase ekspordi edukust. Lisaks ei ole ükski suur tärkava majandusega riik pikka aega vajanud märkimisväärsel tasemel tehnosiiret või tootmise ülekandmist.

4.6

Suure tõenäosusega kasutatakse ühekordseid ekspordilepinguid lääneriikide tööstusettevõtete tehnoloogia kopeerimiseks. Alternatiivina impordi takistamisele aitaks selle vastu tootmise (ja arendustegevuse) viimine asjaomastesse riikidesse. Praegu võib üksnes oletada, millises ulatuses mõjutaks taoline areng Euroopa ettevõtteid ja tööhõivevõimalusi. Pikemas perspektiivis on tõenäoline, et tärkava majandusega suurriigid kahjustavad Euroopa tööstuse positsiooni. Tehnoloogia ja tootmise tõhustamine neis riikides mõjutab ka Euroopa (võimalikke) eksporditurge muudes kolmandates riikides. Konkurents muutub veelgi teravamaks nii toodete kui ka hindade osas.

4.7

Pika viivituse tõttu toote arendamisel ja tootmises ning tehnoloogiaalaste investeeringute ja pideva innovatsiooni tõttu vajab Euroopa sihipärast kooskõlastamist, et tagada ajakohane ja sõltumatu kaitsetööstus. Kuni turu suuruse määravad peaasjalikult riigipiirid, on tööstuse maht peaaegu automaatselt alla kriitilise massi ning seda isegi suurtes liikmesriikides. Eksport kolmandatesse riikidesse võib seda mingil määral leevendada, kuid tulevik on ebakindel ja turutingimused on sageli kõike muud kui stabiilsed.

4.8

Eelarvete jätkuv kahanemine, mis tähendab praegustes tingimustes arvestatavaid piiranguid, peaksid toimima häirekellana. Need mõjutavad investeeringute ja riigihangete eelarveid, iseäranis kui tegevus- ja ülalpidamiskulud jäävad samale tasemele või suurenevad käimasolevate sõjaliste operatsioonide (näiteks Afganistani ja Liibüa missioonid, piraatluse vastane võitlus) tõttu.

4.9

Selle tulemusena lükatakse edasi või isegi tühistatakse investeeringud, mis on tööstusele olulised selleks, et tagada tootmise ja arendusvõime säilimine ja uuendamine. Pealegi on rasketel aegadel tööstus iseenesest vähem valmis investeerima sellisesse ülalpidamisse või uutesse tegevustesse. Vajalikud investeeringud tagab vaid tihe koostöö.

4.10

Komitee pooldab kaitsesektori tarvis hästi väljatöötatud Euroopa tööstuspoliitikat alates süsteemide kavandamisest kuni nende rakendusetapini. See on eri tööstuspoliitika küsimus. Oma olemuselt vastab see avaliku sektori turule: kuna teadus- ja arendustegevus ei tooda algul kasumit ning on seotud valitsuse erinõuetega, ei piisa selle rahastamiseks ainult algkapitalist. Euroopa tugeva tootmise edendamiseks on vaja kindlaks määrata Euroopa peamine tööstusvõimsus ja investeerimispoliitika. Kuna ühelgi riigil ei ole olemas piisavaid ressursse, et rahastada n-ö uue põlvkonna relvastust, on oluline ühendada riiklikud ja Euroopa eesmärgid ning riikide ja Euroopa Liidu rahalised ja tööstuslikud ressursid. Juhtimine peaks tuginema ELi ja riikide jagatud pädevusele ning olema kooskõlas kokku lepitud strateegiaga „Euroopa 2020”. See on ka tõhus viis optimeerida Euroopa Liidu institutsioonide vahelist ja komisjonisisest kooskõlastamist, mis jääb täna tugevalt alla oma potentsiaali. Selles osas võib väärtuslikku tuge anda peagi platvormina – komisjon, Euroopa Kaitseagentuur ja Euroopa välisteenistus – tegevust alustav töörühm, mis hakkab arutama prioriteete, võimeid ja vajakajäämisi.

4.11

Teadus- ja arendustegevus on keskne teema. Kaitsetööstus on kõrgtehnoloogial põhinev teadmistemahukas tööstusharu, mis on vajalik ka täielikult väljaarendatud prototüüpide väljatöötamiseks. Teadus- ja arendustegevus ei saa peaaegu kunagi olla üksnes tööstuse ülesanne. Arendustegevus ja süsteemi elutsüklid on lihtsalt liiga pikad ning kõikide finantsriskide võtmisega kaasnev rahaline mõju on tööstuse jaoks liiga raske kanda. Ajalugu on näidanud, et kõik edukad programmid on valitsused ja tööstusettevõtted ellu viinud ühiselt.

4.12

Väga suur osa maailma kaitsealasest teadus- ja arendustööst on kas otseselt või kaudselt valitsuste tellitud. Ei ole üllatav, et toodete omaduste tõttu väldivad kaitsetööstuse ettevõtted üldiselt liiga suurte finantsriskide võtmist. Kaitsealane teadus- ja arendustegevus on eriti haavatav valitsuse eelarvekärbete suhtes.

4.13

Sellest tulenevalt on teadusuuringute, tehnoloogia ja arengu toetamiseks tööstusliku konsolideerimise kõrval vajalik liikmesriikide, komisjoni ja tööstusettevõtjate kokkulepitud piisav rahastamine ja jõuvarude ühendamine. Kaitseinvesteeringud nõuavad teadus- ja arendustöö- ning tehnoloogiaprojektide märkimisväärset rahastamist. Lisaks tuleb tagada juurdepääs otsustava tähtsusega tehnoloogiatele. Kui otsustava tähtsusega tehnoloogia ei ole teiste riikide ekspordipiirangute tõttu arendustööks ja tootmiseks enam kättesaadav, tekitab see tõsiseid probleeme Euroopa julgeolekueesmärkide saavutamisel.

4.14

Sõltumatu teaduse ja tehnoloogia arengu tõttu paljudes valdkondades on üha tähtsamaks muutumas väljaspool kaitseorganisatsioone toimuv teadus- ja arendustöö. Sageli määrab lõplik rakendamine alles arendamise viimastes etappides, kas teadus- ja arendustegevust on võimalik määratleda „kaitse-” või „tsiviilvaldkonna” teadus- ja arendustegevusena. Kahesuguse kasutusega tehnoloogia teadus- ja arendustegevus on üha suurema tähtsusega kaitseotstarbelistes rakendustes, näiteks IT-valdkonnas. Euroopa kaitsesektori tööstusliku ja tehnoloogilise baasi jaoks on seega esmatähtis edendada asjaomast kahesuguse kasutusega teadus- ja arendustegevust, iseäranis seetõttu, et see avab rahastamisvõimalused ka väljaspool kaitseringkondi.

4.15

Liikmesriigid peaksid kokku leppima teadus- ja arendustegevuse rahastamises avalikest vahenditest ELi tasandil. Seda võib teha kas eelseisva kaheksanda raamprogrammi või mõne eraldi fondi kaudu, eelistatavalt kõrgetasemeliste teadusuuringute, näiteks nanotehnoloogia ja tehisintellekti arendamiseks ette nähtud pakettide kaudu. Kaitsetööstuse ja avaliku sektori suhtele mõeldes tuleb välja töötada erimenetlused.

4.16

Euroopa Kaitseagentuuril ja komisjonil peaks vastavalt Euroopa koostööraamistikus ettenähtule olema silmapaistev roll muu hulgas selleks, et vältida igapäevast poliitilist sekkumist. Euroopa Kaitseagentuurile tuleks anda võimalus täita talle kuuluvat täielikku rolli, nagu see on sätestatud Lissaboni lepingus (7).

4.17

Kaitsevaldkonna tööstuse ning teadus- ja arendustegevusega seotud programmi jaoks on oluline asjakohaste oskustega sobiv tööjõud (8). See on järjekordne kindel argument teadus- ja arendustegevusele ning tööstusele stabiilse raamistiku loomiseks selle asemel, et neid korrapäratult ümber struktureerida. Meeles tuleks pidada seda, et kaitsevaldkonna tööjõud on tugev alus, millele ehitatakse üles tulevane kaitsevõime. Tööstusettevõtjate, teadus- ja arenguinstituutide, kõrgkoolide, sõjandusorganisatsioonide ja huvitatud ametiühingutega konsulteerimine ja nendega toimuv teabevahetus peavad aitama tagada, et nii käimasoleva ümberstruktureerimise kui ka tulevikku suunatud relvastuse tootmine Euroopas oleks asjakohaselt korraldatud.

4.18

Eelarvepiirangute tõttu on vaja vähendada kattuvust ja ebatõhusust. Kontrollitud konsolideerimine ei tähenda ilmtingimata suurte ettevõtete rajamist. See tähendab piisava kriitilise baasi loomist ning rahvusvahelistele standarditele vastavat kvaliteeti, mis tagab konkurentsivõimelise positsiooni nii siseturul kui ka kolmandates riikides. Järjest enam on vajalik projektide kavandamise koordineerimine Euroopa tasandil valitsuste, ELi asjaomaste osapoolte ja tööstusettevõtjate vahel.

4.19

Tõsiasi on see, et tööstus on oma suuruse ja tootlikkuse poolest riigiti erinev. Samuti erinevad liikmesriigid märkimisväärselt tööstusliku tähtsuse poolest. Osalevate riikide vahel sõlmitud kokkuleppe üks osa peaks olema tagada, et eellepinguid mitteallkirjastanud riikide (= põhitootjad) tööstus oleks kaasatud asjaomastesse projektidesse. See ei ole pelgalt poliitilistes huvides soovitav samm, vaid edendab ka suurte ja väiksemate ettevõtete ning teadusinstituutide vahelist viljakat koostööd. VKEd tuleks tarnijatena edukalt kaasata arukatesse eritarneahelatesse.

4.20

Suurt tähelepanu tuleks pöörata Kesk-Euroopa riikidele, kes tunnevad end geograafilise asukoha tõttu haavatavana. Selleks, et nende riikide kodanikud tunneksid end kaitstuna ja kantuna soovist kasutada täielikult ära tehnilisi teadmisi kaitsevaldkonnas, rõhutab komitee vajadust kasutada Kesk-Euroopa riikides olemasolevaid teadmisi ja pädevust nõuetekohaselt käimasolevates ja edaspidistes kaitseprojektides.

4.21

Euroopa kaitsetoodete integreeritud turg looks stabiilsema siseturu. Lisaks olemasolevate riiklike turgude ühendamisele ergutaks Euroopa turg ka eri liikmesriikide nõuete ja hanke-eeskirjade ühtlustamist või isegi standardimist. Suurem ühtlustamine või standardimine parandaks finants- ja majandustingimusi, mis suurendaks Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet maailmaturul.

4.22

Euroopa kaitseturul oleks kriitiline mass. Eelnimetatu taustal juhib komitee tähelepanu kahjulikele tagajärgedele, mis kaasnevad sellega, kui liikmesriigid jätkavad riiulitoodete ostmist väljapoolt Euroopa Liitu, iseäranis USAst. Esiteks vähendab see Euroopa turu eeliseid tööstusettevõtjate jaoks: kui tööstusettevõtjatel takistatakse müüki kolmandate riikide turgudele, kus riikide konkurents kahtlemata suureneb, toob see nende Euroopa klientide jaoks kaasa kaitsevarustuse hinna tõusu. Teiseks maksavad USA riiulitooteid ostvad Euroopa riigid kinni asjaomaste toodete hinnas sisalduvad USA tehnoloogiakulud.

4.23

Võttes arvesse finants- ja rahvusvahelisi poliitilisi väljavaateid, on põhjapanev arutelu ja tegevusega seotud järeldused ELi tasandil möödapääsmatud. Kui kõik liikmesriigid ei soovi ühises raamistikus osaleda, peaks kehtima nn tõhustatud koostöö põhimõte. Suurem integreeritus ja Euroopas toodetud varustuse soetamise pooldamine on ainus viis saavutada hinnanguliselt USA turu suurusega võrreldav turg. Ilma tõhusa siseturuta on tõsiselt põhjust kahelda, kas Euroopa tööstusel on üldse lootust maailma tasandil konkureerida.

5.   Mõned eriküsimused

5.1

Eri relvajõudude – maa-, mere-, õhuväe – tööstusmaastik on riigiti väga erinev. Paljudes valdkondades ei saa ühtki riiki enam pidada võimeliseks arendama omapäi uue põlvkonna relvastust.

5.2

Maaväe varustuse sektoris suudavad vaid väga vähesed suuri süsteeme integreerivad ettevõtted arendada ja toota lahingutanke (main battle tanks) ja kergemaid militaarsõidukeid. Peamised Euroopa tootjad asuvad Prantsusmaal, Saksamaal ja Ühendkuningriigis. Allsüsteemi tootjaid ja kolmanda tasandi tarnijaid on palju, kuid Kesk-Euroopa on nende seas alaesindatud.

5.3

Paljud riigid arendavad „oma” sõjalaevatööstust ning ehitavad riigiti eri suuruses ja eri keerukusastmega laevu. Esirinnas on eellepingu allkirjastanud riigid ja Madalmaad, muu hulgas ka kontseptsiooni kavandamise ja mereväe laevastiku keerukate uurimisseadmete valdkonnas, mis erineb suuresti tsiviillaevaehituse arengust. Ka siin on palju erinevaid allsüsteemide tootjaid ja kolmanda tasandi tarnijaid.

5.4

Sõjalennukeid arendavad ja toodavad vaid vähesed riigid. Tööstus on koondunud väheste, enamjaolt rahvusvaheliste ettevõtete kätte, mis tegutsevad Euroopa tasandil ja väljaspool. Peamiselt on tööstus selliste ettevõtete nagu EADS, BEA-Systems, Dassault ja Saab-Aircraft kätes. Kõrgetasemeline aerodünaamikaalane teadustegevus piirdub üksikute riikidega.

5.5

Elektroonikasektori, sealhulgas juhtimis-, side- ja järelevalvesüsteemide tähtsus kaitsesektori seisukohalt suureneb. Olulisimad tööstusettevõtted on Thales, BAE Systems ja Finmeccanica. Euroopa suurimate elektroonikatööstuse kontsernide Philipsi ja Siemensi jaoks on kaitsetööstus vähem tähtis. Nende jaoks on eri elektroonikakomponentide, näiteks kaitsesektori integraallülituste kulutõhus masstootmine mahult igal juhul liiga väike. Kuid nende suurte tööstuskontsernide kaasamine rõhutab kahesuguse kasutuse tähtsust selles valdkonnas.

5.6

Laskemoona ja lõhkeainete tootjate arv on viimastel aastakümnetel järk-järgult vähenenud peamiselt keskkonnaalaste piirangute tõttu. Avalik julgeolek sunnib asjaomaseid ettevõtjaid kas vanemaid tootmishooneid ümber kolima või neid üldse sulgema.

5.7

Otsustava tähtsusega tehnoloogia kättesaadavus on oluline ning seda tuleks toetada ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames. Sama kehtib teatud materjalide kohta, nagu süsinikkiud või materjalid elektroonikakomponentide jaoks.

5.8

2007. aasta kaitsemeetmete pakett, mis võeti vastu 2009. aastal, võib pakkuda väärtuslikku tuge. Liikmesriigid oleksid pidanud asjaomased direktiivid üle võtma 2011. aasta suvel. Praegu on veel liiga vara olla positiivselt või skeptiliselt meelestatud nendega kaasneva mõju suhtes ühtse turu väljakujundamisele. Protsess ei ole veel lõpule jõudnud ning endiselt vajavad rakendamist sellised eesmärgid nagu kaitseotstarbeliste kaupade ühendusesisene vedu ja liikmesriikide tähtsate julgeolekuhuvide määratlemine.

5.9

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 346 nähakse ette erand ELi riigihanke eeskirjadest oluliste riiklike julgeolekuhuvide kaitseks. See lai sõnastus võib takistada turgude asjakohast arengut eelkõige soovitavates tarneahelates. Komitee toetab artikli 346 spetsiifilisemat tõlgendamist, mis loob piisavalt võimalusi Euroopa lahendusteks ja optimaalseteks Euroopa väärtusahelateks, edendades tarnekindlust, liikmesriikide traditsioonilisi tooteid ja tulude-kulude suhet.

5.10

Riiklik teabeturve põhjustab sarnaseid probleeme, nagu on välja toodud punktis 5.9, ja tuleb seetõttu samuti läbi vaadata. See on tähtis ja tundlik küsimus ka Euroopa tööstuse kaasamisel USA kaitseprojektidesse.

5.11

Ressursside jagamine ja ühendamine, sealhulgas ühised koolitusprogrammid, peaksid olema tulevikku suunatud. Peamine tingimus on see, et tühipaljaste sõnade asemel hakataks konkreetselt kavandama ja valitaks sihipärane lähenemisviis koos selgelt määratletud etappidega. Seni kuni puuduvad kaitsedoktriine käsitlevad kokkulepped, on siiski väga raske ressursside ühendamise ja jagamise põhimõtet edukalt rakendada.

Brüssel, 11. juuli 2012

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Staffan NILSSON


(1)  Vt „Towards a Stronger Europe” (Tugevama Euroopa suunas), Euroopa iseseisva programmirühma (Independent European Programme Group) kaitseministrite loodud sõltumatu uurimisrühma aruanne, milles esitatakse ettepanekud Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõime parandamiseks.

(2)  Ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika on ühise välis- ja julgeolekupoliitika lahutamatu osa, Euroopa Liidu lepingu artikkel 42 jj. ELT C 115, 9.5.2008.

(3)  Direktiivid 2009/43/EÜ (ELT L 146, 10.6.2009) ja 2009/81/EÜ (ELT L 216, 20.8.2009). Kaitsemeetmete paketi võtsid nõukogu ja Euroopa Parlament vastu 2009. aastal. Liikmesriigid oleksid pidanud selle üle võtma 2011. aasta suveks. Kaitsemeetmete pakett hõlmas ka teatist „Tugevama ja konkurentsivõimelisema Euroopa kaitsetööstuse strateegia”, COM(2007) 764 lõplik, 5.12.2007.

(4)  Sellesse protsessi tuleks kaasata Euroopa fondid: eelseisev kaheksas raamprogramm, Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Sotsiaalfond.

(5)  2011. aasta novembris peetud kõne ELi olukorra kohta.

(6)  Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2011. aasta resolutsioon finantskriisi mõju kohta ELi liikmesriikide kaitsesektorile (2011/2177(INI)).

(7)  Vt Euroopa Liidu lepingu artikli 45 lõige 1 ja artikli 42 lõige 3, ELT C 115, 9.5.2008.

(8)  Vt Eurostrategies'i 2009. aasta mai lõpparuannet Euroopa Komisjonile „A comprehensive analysis of emerging competences and skill needs for optimal preparation and management of change in the EU defence industry”.


4.10.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 299/24


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Naisettevõtjad – spetsiaalsed poliitikameetmed ELi majanduskasvu ja tööhõive suurendamiseks” (omaalgatuslik arvamus)

2012/C 299/05

Raportöör: Madi SHARMA

19. jaanuaril 2012 otsustas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastavalt kodukorra artikli 29 lõikele 2 koostada omaalgatusliku arvamuse järgmises küsimuses:

Naisettevõtjad – spetsiaalsed poliitikameetmed ELi majanduskasvu ja tööhõive suurendamiseks

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon võttis arvamuse vastu 28. juunil 2012.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 482. istungjärgul 11.–12. juulil 2012 (11. juuli istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 121, vastu hääletas 7, erapooletuks jäi 4.

1.   Järeldused ja soovitused naiste ettevõtluse arendamiseks Euroopas

1.1   Käesolevas arvamuses tehakse neli olulist konkreetset ettepanekut poliitilisteks meetmeteks, mille abil edendada ja arendada naiste ettevõtlust, et toetada jätkusuutlikku majanduskasvu Euroopas. Arvamuses keskendutakse üksnes naiste ettevõtlusele ega tegelda naiste tööturul või otsustamisprotsessis osalemise laiema mõõtmega.

1.2   Poliitilised soovitused ei ole kulude suhtes neutraalsed, kuid Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide väikesi investeeringud peaks tasakaalustama lisanduva majandusliku kasu investeeringutasuvus, mis tekib naiste omandis olevate ettevõtete ja neis ettevõtetes loodavate töökohtade arvu suurenemise tulemusel. Võib ka väita, et eesmärkide paremaks toetamiseks võiks ümber suunata väikese mõjuga projektide vahendeid.

1.3   Lisaks ei nõua poliitilised soovitused ühtki uut struktuuri ja neid on võimalik integreerida olemasolevatesse majandusarengu ministeeriumidesse, kuid mitte soolise võrdõiguslikkuse ministeeriumidesse, sest naiste ettevõtlus on „majandusküsimus”.

1.4   Neid soovitusi toetavad tõendid samasuguste meetmete investeeringutasuvuse kohta USAs, kus naisettevõtjate arv kahekordistus, loodi rohkem töökohti ja suurenes majanduse panus ühiskonda. See oli andmekogumise ja hankepoliitika kohustuslik osa, mis avaldas tohutut mõju (1).

1.5   Tuleb luua Euroopa Naiste Äriomandi büroo Euroopa Komisjonis ja pädevates ministeeriumides (eelistatavalt mitte soolise võrdõiguslikkuse ministeeriumides, et vahet teha majandustegevusel ja soolise võrdõiguslikkuse kohustustel) liikmesriikide tasandil, kehtestamata täiesti uut struktuuri.

1.6   Tuleb nimetada naiste ettevõtluse direktor/saadik või kõrgetasemeline esindaja Euroopa Komisjonis ja liikmesriikide ettevõtlusministeeriumides, kellel oleks osakondadeülene roll suurendada teadlikkust majanduslikust kasust, mida saadakse, julgustades üha enamaid naisi äriettevõtteid looma ja arendama.

1.7   Tuleb koguda teavet ning esitada iga-aastasi ajakohastatud poliitilisi ja teaduslikke andmeid naiste ettevõtluse kohta kõigis Euroopa piirkondades, suurendades valitsusasutuste ja ametite soolise statistika kättesaadavust.

1.8   Tuleb tõhusamalt jõustada kehtivaid õigusakte soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas. Samuti tuleks keskenduda kontrollile, kas vahendite eraldamist soolisest seisukohast analüüsitakse, et tagada läbipaistvus, vastutustundlikkus ja rangem reeglite järgmine, mis oleks soolise võrdõiguslikkuse nõuetega tegelikus vastavuses.

1.9   Naisettevõtjatele soodsa keskkonna loomiseks tuleks kaaluda ka järgmist:

kaasata mehi aruteludesse ja teabevahetusse;

kaotada soolised stereotüübid, eelkõige hariduses ja karjääris;

soodustada akadeemilisi õpinguid, mis võivad innustada naisi idufirmasid looma;

tagada võrdsetel tingimustel juurdepääs rahastamisele ja vahenditele ning

parandada füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalset kaitset.

2.   Taust

2.1   ELi majanduskasv ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd)

2.1.1   Euroopa Parlamendi resolutsioonis naisettevõtluse kohta väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes (2) on tunnistatud, et „arvestades liikmesriikide naisettevõtjate arvu erinevusi; arvestades, et ettevõtlusega alustamist võimaliku karjäärivalikuna kaalub vähem naisi kui mehi ja vaatamata VKEsid juhtivate naiste arvu kasvule viimase aastakümne jooksul, on Euroopa Liidus ettevõtjaks vaid iga kümnes naine, samal ajal kui meestest on ettevõtja iga neljas; arvestades, et naised moodustavad kõigist ülikoolilõpetajatest ligi 60 %, kuid tööturul, eriti ettevõtluses, ei ole nad täistööajaga töötajate hulgas võrdselt esindatud; arvestades, et naiste ergutamine ja ettevõtlusse kaasamine on keskse tähtsusega sugudevahelise ebavõrdsuse vähendamisel”.

2.1.2   Euroopa finantskriisi taustal on kriisist väljapääsu otsimisel võtmesõnaks saanud kokkuhoid. Kokkuhoiust kõnelemist on alles hiljuti hakanud täiendama jutt investeerimisest. Peatähelepanu tuleb suunata poliitikameetmetele, mis soodustavad majanduskasvu.

2.1.3   Ülemaailmselt muutuval maastikul, mida iseloomustavad ebakindlus, pidevad muudatused ja tugevasti kasvanud ülemaailmne konkurents, on ettevõtjate rolli tunnustamine investeeringute suunamisel majanduse elavdamisse üks olulisi tegureid konkurentsivõimelise ja dünaamilise majanduse kindlustamiseks Euroopas. VKEde rolli tunnustamisega meie ühiskonnas on Euroopa Komisjon nüüd juhtinud põhitähelepanu VKEde potentsiaali rakendamisele.

2.1.4   Ettevõtjad on muutunud veelgi olulisemaks, sest neid nähakse töövõimaluste pakkujaina ning kohalike ja piirkondlike kogukondade heaolu tagajatena (3). Euroopa Liit on seega majanduskasvu ja tööhõive Lissaboni strateegia, Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act”, strateegia „Euroopa 2020” ja uue COSME programmi (4) abil kindlalt paigutanud VKEde vajadused oma positiivseid tulemusi taotlevate tegevuste keskpunkti.

2.1.5   Riiklik ja kohalik keskkond, kus VKEd tegutsevad, on väga mitmekesine ning samasugune on ka VKEde olemus. Seetõttu tuleb kõnealust mitmekesisust VKEde vajadustele suunatud poliitilistes meetmetes täielikult arvestada ja subsidiaarsuse põhimõtet täielikult järgida (Kõigepealt mõtle väikestele. Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act”).

2.1.6   Komitee märgib oma hiljutises arvamuses teatise kohta teemal „Väike ettevõte, suured ideed – uus partnerlus, et aidata VKEdel saada osa üleilmsetest võimalustest” (5), et komisjon eeldab ettevõtluses soolist võrdõiguslikkust, ent ei soovita midagi konkreetset naiste omanduses olevate VKEde rahvusvahelisemaks muutumise toetuseks.

2.1.7   Euroopas puudub infrastruktuur, mis toetaks konkreetselt just naiste ettevõtlust. Ükski eespool nimetatud poliitika, järelmeede või säte pole täielikult tunnustanud ettevõtte omamisega seonduvat soolist mõõdet nagu nad pole märganud ka majanduskasvu võimalusi ega mitmekesisust ettevõtluses (kodus asuvad ettevõtted, mikroettevõtted, pereettevõtted).

2.2   Praegune poliitika naiste omandis olevate ettevõtete suhtes

2.2.1   Naiste omandis olevad ettevõtted on Euroopa majanduse tervisele eluliselt tähtsad. Üle kümne aasta on riikide valitsused ning paljud avaliku, era- ja akadeemilise sektori organisatsioonid tunnustanud naiste ettevõtluse toetamise väärtust nii poliitilisest kui ka praktilisest seisukohast. Tulemuseks on olnud kasvanud teadlikkus nende ettevõtete panusest majandusse.

2.2.2   Komisjon koostöös liikmesriikidega otsib praegu mooduseid üle saamaks teguritest, mis võtavad naistelt julguse hakata ettevõtlusega tegelema ja on käivitatud mitmeid algatusi, sealhulgas:

Euroopa juhendajate võrgustik naisettevõtjate toetuseks, mis loodi Poola eesistumise ajal 15. novembril 2011. See võrgustik on üks meetmetest, milleks tehti ettepanek 2011. aasta Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” läbivaatamisdokumendis, ning see tugevdab ja täiendab naiste ettevõtluse edendamise, toetamise ja ergutamise meetmeid;

Euroopa poliitikakujundajate võrgustik naiste ettevõtluse edendamiseks (WES);

naiste ettevõtluse portaal (6).

3.   Majanduslik potentsiaal

3.1   Julgustavatest edusammudest hoolimata peab EL siiski võtma väga olulisi täiendavaid meetmeid, et vallandada naistele kuuluvate ettevõtete, eelkõige VKEde täispotentsiaal. Naised jäävad liigagi sageli ettevõtlusareenil nähtamatuks – neid ei ole näha meedias, ettevõtjate esindajate organisatsioonides ning poliitika mõjutamisel.

3.2   Ettevõtlust iseloomustab püsiv sooline ebavõrdsus, mis tähendab, et naisettevõtjate arv on väiksem. Praegu on Euroopas naisettevõtjaid ainult 30 % ettevõtjate üldarvust. See on majanduskasvu kasutamata potentsiaal.

3.3   2012. aastal on naiste omandis olevad ettevõtted tähtsamad kui kunagi varem; igas valdkonnas leidub kogu Euroopas ja sellistes naaberpiirkondades nagu Euroopa – Vahemere piirkond tegutsevaid ettevõtteid (7), mille roll majanduse hoogustamisel ning uute töökohtade loomisel ja säilitamisel on majanduse elavdamiseks ja majanduskasvu soodustamiseks määrava tähtsusega.

3.4   Kõige murettekitavam on see, et ajal, mil ettevõtluse riigipoolset rahastamist on paljudes riikides kärbitud ning paljud ettevõtted ellujäämise ja arenemise eest võitlevad, on naiste omandis olevatele ettevõtetele suunatud poliitikameetmed kiiduväärt lubadustest hoolimata päevakorrast maha võetud. Naiste omandis olevad ettevõtted on „miljardeid eurosid väärt võimalus” (8), mida tuleb tähele panna ja mitte käest lasta.

3.5   Üks suurimaid probleeme naiste ettevõtluse hindamisel Euroopas on nii kvantitatiivse kui kvalitatiivse teabe puudujääk. Äriregistrid ja paljud riikide statistikaallikad (sealhulgas käibemaksukohustuslaste register) pole sooliselt liigendatud. Samamoodi pole sooline teave hõlpsasti kättesaadav pankadest ega ettevõtlust toetavatest organisatsioonidest.

3.6   Hoolimata neist vajakajäämistest pakuvad mõned sobivad teabeallikad ettevõtete ja füüsilisest isikust ettevõtjate kohta teavet seoses meeste ja naiste äritegevusega. Nende hulka kuuluvad Global Entrepreneurship Monitor (GEM) ja iga-aastased rahvastiku-uuringud enamikus Euroopa riikides (rahvaloendus). Andmete kogumine USAs toob esile, millised on Euroopa võimalused (9).

3.7   Uuringud näitavad (10), et naiste omandis olevad ettevõtted investeerivad töötajate koolitusse rohkem kui tööandjad üldiselt ning et kaks kolmandikku sellest on suunatud nende juhtivate töötajate juhioskuste suurendamiseks. Seega on investeeringud naiste omandis olevate, majanduskasvule orienteeritud ettevõtete toetamisse tõenäoliselt tasuvamad kui investeeringud ettevõtetesse üldiselt.

3.8   Enamik statistikast moodustavad konservatiivsed prognoosid ning esineb tähelepanuväärseid uuringutulemusi, mis näitavad veelgi tugevamat arengusoovi naisettevõtjate (sealhulgas ka nende, kes on emad) hulgas (11). Ühendkuningriigi Natwest Banki läbiviidud uuringus leiti, et 88 % naistest prognoosisid oma ettevõtte majanduskasvu vastandina 74 %-le meestest. Kasvu suuruseks eeldati keskmiselt 25 %.

4.   Sooline võrdõiguslikkus ettevõtluses

4.1   Euroopa Liidul on eetiline kohustus anda naistele seda, mida nad tegelikult väärivad. Sooline võrdõiguslikkus peab ELi otsustamisprotsessis alati esmatähtsaks jääma. Kriisiaegadel muutub „sooline õiglus” isegi veel olulisemaks. Arutelus peavad osalema nii naised kui ka mehed, sest liigagi tihti toovad naistega seotud probleemid ümarlaua äärde üksnes naisi.

4.2   Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise poliitikad, sealhulgas õigusaktid, on Euroopa ulatuses paika pandud, ent ei sisalda keskendumist kontrollile, kas vahendite eraldamist analüüsitakse soolisest seisukohast. Tuleb tagada läbipaistvus, vastutustundlikkus ja rangem reeglite järgimine, mis oleks tegelikus vastavuses soolise võrdõiguslikkuse nõuetega.

4.3   Ühendkuningriigis peavad kõik ametiasutused oma töö tegemisel kohaselt silmas pidama järgmisi õiguslikke nõudeid (12):

kõrvaldada ebaseaduslik sooline diskrimineerimine ja ahistamine,

edendada meeste ja naiste võrdseid võimalusi.

Soolise neutraalsuse tõestamiseks tuleks teha vahendite eraldamise analüüs.

4.4   Soolise võrdõiguslikkuse kohustuse põhimõte on oluline soolise võrdõiguslikkuse tagamiseks, toetudes vastutustundele, vahendite eraldamise hindamisele ja soolise statistika kogumisele. See aitaks poliitikakujundajatel hinnata naiste ettevõtluse tegelikku mõju. (Näide: regionaalarengu fond (ERDF) või sotsiaalfond (ESF): EL eraldab rahalisi vahendeid liikmesriikidele, kes jaotavad neid vahendeid piirkondlikul tasandil. Sageli kasutatakse rahalisi vahendeid uute töökohtade loomiseks ettevõtete loomise kaudu, ent ühelgi juhul pole lähtutud soolisest kuuluvusest.) Soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas läbipaistvuse tagamiseks peaksid poliitikakujundajad igal tasandil uurima ja analüüsima, kuidas on raha soolisest seisukohast lähtudes jagatud.

4.5   Sooline kuuluvus võiks olla „suurendusklaas”, mis aitaks mõista ja likvideerida muudki ebavõrdsust (rassi, puude või vanuse alusel). Et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine saaks Euroopa ulatuses olla tõhus, on tarvis integreeritud lähenemisviisi, eelkõige sellist, nagu on esile tõstetud OECD aruandes „Tackle gender gap to boost growth” (13). Soolisele kuuluvusele keskendumine hõlmab kõiki võrdsuse aspekte ning mõjutab kõiki, nii mehi kui ka naisi. Soolisele kuuluvusele keskendumine tunnistab, et ebavõrdsus naiste ja meeste vahel tuleneb ebaõiglusest või stereotüüpimisest, mis mõjutab kõiki.

4.6   Soolist analüüsi on tarvis selleks, et ära hoida vahendite raiskamist hariduses ja koolituses, terviseprobleemide kõrgemat taset ning majanduskulusid ettevõtetes, kus naiste oskusi ei väärtustata ning nende potentsiaali ja andeid ei tunnustata. Peale selle on toetus karjäärinõustamisel, stereotüüpidest ülesaamine ja nähtamatu barjääri purustamine olulise tähtsusega kõigis vanuses naiste kaasamisel. Ka naissoost eeskujusid ja juhtivtöötajaid on tarvis meedias ja ühiskonnas nähtavamalt kujutada, et edendada positiivseid muutusi, mida naised majandusse toovad.

5.   Soovitused

5.1   Poliitilised meetmed

5.1.1   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee mõistab, et Euroopa on kokkuhoiumeetmete ajajärgus, kuid lihtsa konkreetse poliitikaga naiste omandis olevate ettevõtete heaks võib saavutada investeeringutasuvuse, mis kaalub üles ELi ja liikmesriikide väikesed panused nelja ettepaneku elluviimiseks.

5.1.2   Need ettepanekud pole valitud juhuslikult, vaid need on koostatud konsulteerimisel naisettevõtjate ja äriühendustega. Sarnaseid ettepanekuid on tehtud Euroopa Parlamendi resolutsioonis (14). Mis veelgi tähtsam, sarnaseid meetmeid on võetud USAs vastavalt Naiste Äriomandi seadusele (1988). Kõige suurem mõju oli andmekogumise ja hankepoliitika kohustuslikuks tegemisel. Nais- ja meesettevõtjate suhe USAs on nüüd umbes 2:1 (naiste omandis olevate ettevõtete arv USAs protsentuaalselt kõigist ettevõtetest üldse tõusis 26 %-lt 1992. aastal 57 %-le 2002. aastal). See kahekordistas naisettevõtjate arvu, tõstis loodud töökohtade arvu ja suurendas majanduslikku panust ühiskonda.

5.1.3   Ettepanekud on järgmised.

5.1.3.1

Luua Euroopa Naiste Äriomandi büroo Euroopa Komisjonis ja liikmesriikide pädevates ministeeriumides. Eelistatavalt ei peaks see olema soolise võrdõiguslikkuse ministeeriumi alluvuses, et teha selget vahet majandustegevusel ja soolise võrdõiguslikkuse kohustustel. Bürool peaksid olema ulatuslikud volitused eesmärkide ja vahendite osas. Ettevõtluse peadirektoraadis on üksnes naiste ettevõtlusele Euroopas pühendunud praegu üks töötaja 900-st!

5.1.3.2

Nimetada naiste ettevõtluse direktor/saadik või kõrgetasemeline esindaja Euroopa Komisjonis ja liikmesriikide ettevõtlusministeeriumides, kellel oleks aga osakondadeülene roll teadlikkuse suurendamisel majanduslikust kasust, mida saadakse, julgustades üha enamaid naisi äriettevõtteid looma ja arendama. Need ametikohad peaksid olema kindla ametiajaga (4–10 aastat, olenevalt majandus- ja rahastamisstruktuurist) ja neil peaks olema väga selge töövaldkond konkreetsete eesmärkide ja aruandekohustusega. Naiste ettevõtluse direktor/saadik või kõrgetasemeline esindaja peaks vastutama ka tööstuse ja teaduse nende suundade edendamise eest, mis viiksid naiste ettevõtluse tõusuteele, näiteks uurimis- ja teadustegevuse, kõrgtehnoloogia, otsemüügi, veebipõhise süsteemi ja infotehnoloogia arendamine.

5.1.3.3

Koguda olulist teavet, mis võimaldaks mõõta ja kvantifitseerida naisettevõtjatele eraldatavaid vahendeid – see on peamine põhjus, miks naistele saab ettevõtluses osaks diskrimineerimine, eriti ettevõtte loomise staadiumis. Toetada iga-aastaste ajakohastatud poliitiliste ja teaduslike andmete esitamist naiste ettevõtete kohta kõigis Euroopa piirkondades. Suurendada valitsusasutustes ja ametites soolise statistika kogumist ja kättesaadavust. On tähtis, et ettevõtluse peadirektoraat ja liikmesriikide majandusarengu ministeeriumid viiksid läbi soolise mõju hindamise, kogudes asjakohaseid andmeid, mis sisaldavad naisettevõtjate arvu, naiste omandis olevate ettevõtete arvu, nende ettevõtete töötajate arvu, neile ettevõtetele ja ettevõtjatele eraldatavaid vahendeid. On oluline tähele panna, et sellised riigid nagu Austraalia, Kanada ja USA on niisuguse teabe kogumise ja analüüsimise abil naiste ettevõtluse taset edukalt tõstnud.

5.1.3.4

Jõustada kehtivaid õigusakte soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas. Uusimad andmed näitavad, et kogu Euroopas on praegu naiste töötus saavutanud 23 aasta kõrgeima taseme. Rekordiline on ka selliste noorte hulk, kes pole majanduslikult aktiivsed; nende hulgas on palju kõrgharidusega naisi. Eksisteerib sooline palgalõhe, samuti on naised puudulikult esindatud otsuste tegemise protsessis kogu Euroopas. On tähtis, et EL ja liikmesriigid täidaksid oma kohustusi soolise võrdõiguslikkuse alal, liigitades teavet soolise kuuluvuse alusel, eelkõige andmete kogumisel ja vahendite eraldamisel.

5.2   Kodanikuühiskonna meetmed

5.2.1   Tehakse järgmine ettepanek.

5.2.1.1

Kuna kõik naiste ettevõtluse ja naiste omandis olevate ettevõtete edendamisega seotud meetmed toovad kõigile sotsiaalset ja majanduslikku kasu, tuleb mehi innustada sellest arutelust osa võtma ning tunnistama lisaväärtust, mis tekib, kui edendada naiste tegevust ettevõtjatena. Asjakohane teabevahetus, võrgustikud ja koolitus peaksid hõlmama mõlemat sugu ning ka sotsiaalne kaitse peaks tagama, et ühiskonnas saavad kõik võrdse kohtlemise osaliseks.

5.2.1.2

Kõigile tuleb võimaldada juurdepääs ettevõtlusele, tagades, et kõigil haridusastmetel kõrvaldataks ettevõtjate sooline stereotüüpimine, ning reguleerides keelekasutust ja väljendeid ettevõtjatest rääkimisel. Samas tuleb tagada, et ettevõtjatele praegu ülikoolides ja täiendõppes pakutav haridus oleks noortele naistele atraktiivne ja kasulik, kahandades erinevust oma ettevõtet asutavate noorte meeste ja noorte naiste arvus.

5.2.1.3

Igas vanuses naiste traditsioonilisi ja ebatraditsioonilisi karjäärivõimalusi tuleb soodustada soolisest aspektist neutraalsete vahenditega. Euroopas on palju kõrgharidusega kõrge kvalifikatsiooniga naisi, kellest paljud on kriisi tõttu hiljuti töötuks jäänud ja kes pole ehk kaalunudki oma ettevõtte asutamist kui üht võimalust.

5.2.1.4

Tuleb luua sihtotstarbelised naiste ettevõtluskeskused, kus pakutakse põhilist ettevõtlusalast teavet, võrgustikke, teadmiste jagamist, koolitust ja nõustamist. Mitmes ELi riigis puuduvad sellised keskused üldse või kannatavad need kogu ELi äriühenduste või kaubanduskodade alluvuses sageli finantsressursside piiratuse all. Need keskused aga, kus kohaldatakse eriotstarbelisi vahendeid, võivad naiste ettevõtluse soodustamisel siiski ülimalt tõhusad olla. Mitmeid parimate tavade näiteid võib leida Saksamaalt.

5.2.1.5

Naistele, kes soovivad asutada oma uurimis-, teadus- ja tehnoloogiaettevõtte või arendada uurimis- ja innovatsioonitegevust tuleb tagada toetus ja teabe kättesaadavus, rahalised vahendid ning ressursid.

5.2.1.6

Finantsasutused peaksid revideerima laenuteabe avaldamist seoses soolise kuuluvusega. On tehtud uuring, mis näitab, et naistele laenatakse vähe ning sageli palju kõrgema intressimääraga kui meestele (15).

5.2.1.7

Tuleb läbi vaadata kõigi ettevõtjate kohta käivad sotsiaalkindlustussätted, aga eelkõige naisettevõtjate kohta käivate sätete praktilised aspektid, mis on seotud raseduse, ning ema- või hooldajakohustustega. Komisjoni tegevuskavas Euroopa ettevõtluse programm (16) pööratakse tähelepanu vajadusele paremate sotsiaalkindlustusskeemide järele, ent ei minda asjakohaste ettepanekute tegemisel piisavalt kaugele.

5.2.1.8

Tuleb välja töötada ja rakendada kogu ELi hõlmav avalik-õigusliku ringhäälingu kokkulepe, et innustada liikmesriikide avalik-õiguslikke ringhäälinguorganisatsioone võtma endale eesmärgiks ettevõtluse sooliselt tasakaalustatud kajastamine meedias – naised tuleb ära võtta „naistelehekülgedelt” ja paigutada ärilehekülgedele! Uuringud näitavad, et meedias kajastamine võib märkimisväärselt ja positiivselt mõjutada ettekujutusi naisettevõtjatest ja hoiakuid nende suhtes. Meedia kasvanud huvil edukate naisettevõtjate kui positiivsete eeskujude vastu võib olla mõõdetav mõju ühiskonna hoiakutele naiste ettevõtluse suhtes.

Brüssel, 11. juuli 2012

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Staffan NILSSON


(1)  1988: Women's Business Ownership Act (HR5050) http://www.nwbc.gov/sites/default/files/nwbc05.pdf.

(2)  (2010/2275(INI)).

(3)  EMSK arvamus teemal „Tööalane konkurentsivõime ja ettevõtlikkus – kodanikuühiskonna, tööturu osapoolte ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste roll soolisest vaatenurgast” (ELT C 256, 27.10.2007, lk 114).

(4)  Ettevõtete ning VKEde konkurentsivõime programm (COSME) 2014–2020.

(5)  COM(2011) 702 final

(6)  Vt. http://ec.europa.eu/enterprise/policies/sme/promoting-entrepreneurship/women/portal/.

(7)  EMSK arvamus teemal „Naiste ettevõtluse edendamine Euroopa – Vahemere piirkonnas” (ELT C 256, 27.10.2007).

(8)  http://womeninbusiness.about.com/od/wibtrendsandstatistics/a/statswibindustr.htm

(9)  http://www.bis.gov.uk/assets/biscore/enterprise/docs/b/11-1078-bis-small-business-survey-2010-women-led-businesses-boost.pdf.

(10)  http://www.bis.gov.uk/assets/biscore/enterprise/docs/b/11-1078-bis-small-business-survey-2010-women-led-businesses-boost.pdf

(11)  http://www.enterprising-women.org/static/ew_growthreport.pdf

(12)  http://freedownload.is/doc/overview-of-the-gender-equality-duty-11622854.html

(13)  http://www.oecd.org/document/0,3746,fr_21571361_44315115_50401407_1_1_1_1,00.html

(14)  (2010/2275(INI)).

(15)  Vt näiteks IPPRi 2011. aasta novembri raportit teemal „Naised ja pangad – kas naiskliente diskrimineeritakse?” aadressil http://www.wireuk.org/uploads/files/women-banks_Nov2011_8186.pdf ning teemal „Naiste omandis olevad ettevõtted: ülevaade akadeemilisest, populaarteaduslikust ja internetikirjandusest” aadressil http://www.bis.gov.uk/files/file38362.pdf

(16)  COM(2004) 70 final.


4.10.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 299/29


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Naiste suunav roll arengu- ja innovatsioonimudeli kujundamisel põllumajanduses ja maapiirkondades” (omaalgatuslik arvamus)

2012/C 299/06

Raportöör: Daniela RONDINELLI

19. jaanuaril 2012 otsustas komisjon vastavalt oma kodukorra artikli 29 lõikele 2 koostada omaalgatusliku arvamuse teemal:

Naiste suunav roll arengu- ja innovatsioonimudeli kujundamisel põllumajanduses ja maapiirkondades.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon võttis arvamuse vastu 26. juunil 2012.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 482. istungjärgul 11.–12. juulil 2012 (12. juuli istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 204, vastuhääli oli 5, erapooletuks jäi 3.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1

Põllumajandus- ja maapiirkondades töötavate ja/või ettevõtlusega tegelevate naiste potentsiaali tuleb analüüsida, arvestada ja väärtustada kõikides ELi poliitikameetmetes ning mitte pärssida: see on vajalik tingimus, et naised saaksid olla arengu ja innovatsiooni käimapanev jõud, aidates kogu sektoril kriisist välja tulla.

1.2

Võrdne kohtlemine, võrdsed võimalused ja naiste tingimuste tõhustamise meetmed peavad olema tagatud kõikides ELi õigusaktides ja programmides soolise võrdõiguslikkuse tõhusa süvalaiendamise kaudu, lihtsustades ressurssidele juurdepääsu menetlusi ja kontrollides perioodiliselt tulemusi.

1.3

Naised peavad olema kaasatud sektori arengukavadesse kohalikul ja piirkondlikul tasandil: see eeldab, et naistele luuakse tingimused nendes kavades osalemiseks, vajaduste ja kogemuste väljendamiseks ja projektide algatamiseks (suutlikkuse suurendamine).

1.4

Ülikoolide ja teaduskeskuste suhtlemisel asjaomaste naistega tuleb analüüsida võimalusi ja vajadusi, pakkuda õppe- ja tehnoloogiavahendeid naiste juhitavate ettevõtete arengu toetamiseks, parandada naiste töö- ja elukvaliteeti põllumajanduses.

1.5

Naisettevõtluse arendamisel ja parandamisel põllumajanduses on esmatähtis IKT (1), tingimusel, et see tehnoloogia on tõhus, territooriumil hästi jagatud, kättesaadav ja madala hinnaga (lairibaühendus). See võib luua töövõimalusi ka IKT-spetsialistidele.

1.6

Hea IKT hõlbustab naiste võrgustike asutamist, mis arendab kontakte, toetab osalemist ja soodustab suhteid ja heade tavade tutvustamist naiste seas ELis ning kandidaatriikides ja kolmandates riikides, mis tuleb kasuks rahvusvahelisele koostööle ja kaubandusele.

1.7

Õpe peab olema suunatud asjaomaste naiste vajadustele ja potentsiaalidele; naistele endile võib usaldada uuenduslikud teabelevivormid (arutelurühmad ja ise õppimine, meedia, teavitusüritused õppeasutustes jne).

1.8

Selleks, et naised organiseeruksid ja osaleksid, arendades nii oma võimalusi, on vaja tõhusaid, kättesaadavaid ja paindlikke teenuseid, mille abil õnnestub saada aega vabaks hoolekandetöödest. See kehtib tervishoiu, transpordi, krediidi, turustuse, turunduse, eakate ja laste hooldamise kohta, aga ka sotsiaalteenuste sektorite kohta, et tagada kaitse naistele, kellel see puudub. Ka sel juhul luuakse tööhõivevõimalusi juurdekuuluvate teenuste alal.

1.9

Kõik ELi liikmesriigid peaksid edendama abiliste juriidilist tunnustamist sotsiaalkindlustuses ja tervishoius. Oleks asjakohane määrata ELi tasandil kindlaks ühisettevõtluse õiguslik raamistik, arvestades võimalikult suurel määral naise staatust põllumajanduses ja maaelus.

1.10

Naised võivad kaasa aidata põllumajanduse ja territooriumi jätkusuutlikkusele, kui neil on olemas vajalikud teabe- ja tehnoloogilised vahendid (keskkonnahoidlik tehnoloogia, tõhus ressursside majandamine ja kasutamine, puhta energia tootmine). Seda tüüpi uuenduslike ja säästlike ettevõtete käivitamiseks tuleks ette näha kiirmenetlus lihtsustatud juurdepääsuks vahenditele (ühise põllumajanduspoliitika II samba laadi).

1.11

Naised võivad olla käsitöönduse, traditsiooniliste kvaliteet- ja mahetoodete elavdamise eestvedajad, ka tootjate ja tarbijate vahelise tihedama lävimise kaudu, mida tuleb uurida ja väärtustada (nagu lühikeste tarneahelate puhul).

1.12

Ühise põllumajanduspoliitika reform ja maaelu arengu poliitika peavad aitama edendada naiste tööhõivet ja aktiivsust, eelkõige naistele mõeldud temaatiliste programmide (II sammas) kaudu.

1.13

Liikmesriigid, piirkonnad, kohalikud ametiasutused ja sotsiaalpartnerid vastutavad ühiselt põllumajandus- ja maakeskkonnas elavate naiste võimaluste edendamise eest, tagades seaduslikkuse tingimused ja vastutades sellise asjakohase õigusraamistiku rakendamise eest, mille raames järgitakse võrdõiguslikkuse ja esindatuse põhimõtteid ka nende sisestruktuurides. Positiivsed näited eri liikmesriikidest peaksid pakkuma innustust selleks, et naised – nagu nõuab ka Euroopa Parlament – oleksid esindatud kõigis põllumajandussektori ja maapiirkondade poliitilistes, majanduslikes ja sotsiaalsetes organites.

2.   Potentsiaal, mida tuleb ära kasutada

2.1

Potentsiaal, mida kujutavad endast naised põllumajanduses, on alahinnatud: ühise põllumajanduspoliitika 2010. aasta aruandes (2) viidatakse naistele ainult Eurostati statistikas ja 2010. aasta maaelu arengu aruandes märgitakse põgusalt lõhet tööhõivemäärades (meestel 76 %, naistel 62 % (3)). Ka asjaomases nõukogu 20. veebruari 2006. aasta otsuses ühenduse maaelu arengu strateegiasuuniste kohta (4) on naisi nimetatud üksnes seoses vajadusega soodustada nende tööturule sisenemist.

2.2

Euroopa Parlament seevastu loetleb 2011. aasta resolutsioonis naiste rolli kohta põllumajanduses ja maapiirkondades (5) põhjalikkusega peamised naiste ees seisvad raskused ning soovitab mõningaid strateegilisi võimalusi, kuidas naisi nende tegelikus sotsiaalses ja majanduslikus olukorras toetada. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõustub Euroopa Parlamendi tehtud analüüsidega ja jagab nende järeldusi, meenutades ühtlasi oma arvukaid arvamusi (6).

2.3

Komitee hindab kõrgelt nii komisjoni ettepanekut võtta vastu ühissätete määrus struktuurifondide kohta kui ka sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (7), samuti teatist Euroopa innovatsioonipartnerluse kohta põllumajanduses (8). Need dokumendid sisaldavad huvitavaid elemente, mis panevad lootma, et institutsioonid pööravad suuremat tähelepanu sooteemadele, ning komitee loodab, et nendele järgnevad asjakohased otsused nõukogu poolt.

2.4

Komitee tunnustab selgelt maanaiste organisatsioonide ja samalaadsete võrgustike tegevust mitmes liikmesriigis. Osad neist organisatsioonidest on iseseisvad ja osad on integreeritud põllumajandustootjate ühendustesse. Samuti on mõned maanoorte organisatsioonid äärmiselt pühendunud soolise võrdõiguslikkuse tagamisele. See võimaldab paljudel naistel omandada kvalifikatsiooni ja motiveerib neid pühenduma ka edaspidi ettevõtlus-, sotsiaalsele, kutsealasele ja poliitilisele tegevusele. Samuti on neil suur osa senistes edusammudes, nt põllumajandustootjate perede sotsiaalkaitses. Mõnes põllumajandustootjate ühenduses, kus seni on traditsiooniliselt domineerinud mehed, on naistel praegu suur mõju (9). Sellised näited peaksid olema eeskujuks kõigis liikmesriikides.

2.5

Käesoleva arvamuse eesmärk on paralleelselt viidatud dokumentidega selgitada välja mõned kriteeriumid ja meetmed, mis võiksid aidata naistel oma töötaja- ja ettevõtjapotentsiaali täiel määral ära kasutada võttes uuendusliku rolli säästva arengu ja kvaliteetse tööhõive toetamisel. Põllumajanduses ja maaelus töötavate ja ettevõtjatena tegutsevate naiste potentsiaali ja vajaduste parem väljaselgitamine võib parandada tootmist ja selle kvaliteeti, anda tootmisele strateegiline mõõde ja seda mitmekesistada ning arendada ühise põllumajanduspoliitika suuremat järjepidevust maaelu arengu ja territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika raames.

3.   Andmed ja nende tõlgendamise kriteeriumid

3.1

Ühise põllumajanduspoliitika järjestike reformide käigus on muutunud hajusaks mõisteline piir põllumajandusliku majanduse, maapiirkondade majanduse ja territooriumi haldamise/väärtustamise vahel. See muudab olustiku, mille taustal analüüsida naiste ees seisvaid probleeme, ulatuslikumaks (10), aga suurendab ka vajadust täpsete, lahtikirjutatud ja kvalitatiivsete andmete järele, mis nõuab põhjalikumat käsitlust Eurostati juba tehtud töö kohta. Euroopa Parlamendi 2011. aasta resolutsioonis eeldatakse, et „regulaarselt põllumajanduses tegevaid” inimesi on 26,7 miljonit, kellest 42 % (ehk 11,2 miljonit) on naised – kõikidel põllumajanduse ja maaelu tegevusaladel kokku, kus inimesed teevad mingit tööd (mis sageli aga ei ole nende ainus ega põhitegevus). Eurostat seevastu mõõdab tööhõivet põllumajanduses aasta tööühikute (ATÜ) arvuna, mis vähendab selles sektoris ükskõik rollis töötavate meeste ja naiste koguarvu 2010. aastal 11,1 miljonini (põllumajanduses, metsanduses, jahipidamises ja kalanduses) ning järelikult naiste arvu umbes 4,7 miljonini (11).

3.2

See viide statistikametoodikale näitab selgelt, et probleemi ei tekita mitte mängus olevad arvud, vaid põllumajanduse ja maaelu sektori strateegilisus nende vastastikuses toimes linna- ja linnalähedaste oludega ning nende säästev areng (keskkonnaalane ja sotsiaalne). Naiste tegelikku olukorda põllumajanduses ja maapiirkondades vaadeldakse seega kahest seisukohast: Euroopa põllumajanduse kõrgetasemelised tootmisstandardid ja naiste potentsiaal, mida saab ära kasutada piiratud, kuid tõhusalt ja sihipäraselt kasutatavate vahenditega. Ei tohi unustada, et valitseb veel sügav kriis, mis tekitab raskusi – aga ka võimalusi – naistele, kes elavad ja töötavad põllumajandus- ja maapiirkondades.

4.   Põllumajanduslik ja maamajandus ning kriisi tagajärjed

4.1

Hiljutised põllumajanduse ja maaelu olukorra uuringud näitavad, et pärast tootmise ja tööhõive langust tarbimise ja ekspordi vähenemise tõttu on sektor nüüd pööranud tõusuteele ning täheldatakse tulude suurenemist. Konkreetselt siseturul täheldatakse teatavat kvaliteedi ja säästlikkuse eelistamist: näiteks pooldavad tarbijad üha rohkem kohalike (nullkilomeetritega või lühikese tarneahelaga turustamine (12)) ja/või mahetoodete ostmist.

4.2

Tööhõives kadus põllumajanduses aastatel 2007–2008 ligikaudu 900 000 töökohta, samas kui aastatel 2008–2009 oli see bilanss –200 000 ATÜd (13). Tööhõive negatiivne arengusuundumus võib seega peatuda taseme juures, mis kajastab töötajate arvu loomulikku vähendamist ettevõtete ratsionaliseerimise tõttu, kusjuures kvalifitseerimata tööjõudu vähendatakse ja suuremate erialaoskustega tööjõudu suurendatakse.

4.3

Vaatamata neile lootustandvatele elementidele ei ole me kindlasti kriisist välja jõudnud ega ei ole paranenud ka naiste olukord: suurel määral kasutatakse põllumajanduslikus tootmises jätkuvalt naistööjõudu mitteametlikult, mis on juba suures halvemuses nii täistööajaga (26 % naisi võrreldes 52 % meestega) kui ka osalise tööajaga tööhõives (9,7 % mehi võrreldes 11,8 % naistega) (14). Lisaks nendele andmetele on hooajatöö (mis kujutab endast äärmiselt suurt töötajate protsenti võrreldes tähtajatu töölepinguga töötajate väikese protsendiga) ning mitteametlik ja ebaseaduslik töö ulatuslik nähtamatu reaalsus või kvantifitseerimata probleemistik, mille suhtes tuleks võtta meetmeid, mis innustaksid varjatud tööd päevavalgele tooma ja naiste tööhõivet võimalust mööda stabiilseks muutma.

4.3.1

Suurt muret tekitab (nii ELi-siseste kui ka -väliste) sisserändajate olukord, sest neil puuduvad sageli kõige elementaarsemadki õigused, näiteks makstakse neile palka hilinemisega või vähendatakse palka ebaõiglaselt ja õigustamatult. See olukord on kriisi algusest peale halvenenud ning ei ole õigustatav sellega, et väikeettevõtjatel ja töötlusettevõtjatel on raskusi laenu saada. Paljudel juhtudel on naistöötajatel tulnud päritoluriiki tagasi pöörduda, ilma et neile oleks makstud, või nad on ekspluateerijate, kurjategijate ja tööjõuga kaubitsejate meelevallas, keda pealegi ei võeta mõnes ELi riigis kriminaalvastutusele.

4.3.2

Kuna põllumajandusettevõtted asuvad hajusalt üle territooriumi ja paljud neid on väikesed, on neis keeruline kontrollida töösuhete nõuetele vastavust. Eeskirjade rikkumise ja kuritegevuse vastu võitlemise lähtepunktiks võib siiski olla kohalike ametiasutuste hoolikas haldamine koostöös sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega, et tagada kõigile õigused ja turvalisus.

5.   Et parandada naiste elu ja tööhõivet põllumajandus- ja maapiirkondades…

5.1

Põllumajandustootmise kvalitatiivne mõõde on naiste töö oluline aspekt, seda nii tootjate, abiliste ja tarbijatena kui ka traditsioonide, loovuse ja algupäraste tavade kandjatena. Nende asjade väärtustamiseks on vaja teha kooskõlastatud valikuid kohapeal.

5.2

Kõrgtehnoloogiliste tootmistehnikate arendamise ja rakendamise, teadusuuringute, kutsesuunitluse ja õppe alal on vaja teaduskeskuste ja ülikoolide lävimist põllumajandus- ja maapiirkondadega, et kaasata uurimustesse naiste vajadused ja nende potentsiaali analüüs.

5.3

Sageli leitakse, et kõiki kvaliteedi parandamise ja konkurentsivõime edendamise probleeme saab lahendada mingit laadi koolituse andmisega. See võib põhjustada hulgalise, aga mitte kvaliteetse ja sihipärase koolituspakkumise, mis sageli ei vasta adekvaatselt konkreetsetele majanduslikele ja asjaomaste sotsiaalpartnerite vajadustele ega ühiselt kokku lepitud säästva arengu strateegiatele. Põllumajanduse ja maaelu arenguks on vaja ettevalmistusega naistöötajaid ja -ettevõtjaid, aga ainult väljaõpe ei paranda koheselt töö, tegevuse ja elukvaliteeti, kui puuduvad vajalikud struktuurid ja teenused ning ei looda jätkusuutlikke ja kvaliteetseid töökohti.

6.   … analüüsida vajadusi ja võimalusi piirkonnast lähtuvalt

6.1

Igasugune koolitusalane sekkumine, teenuste pakkumine või ratsionaliseerimine peab lähtuma konkreetsete tingimuste ning põllumajandus- ja maakeskkonnas elavate ja töötavate naiste valmiduse analüüsist. See eeldab piirkonna, võimaluste ja inimeste ootuste hoolikat analüüsimist, mis tuleb läbi viia asjaomaste naiste aktiivse osalemisega. Osalemine on protsess, milles on vastutus riigiasutustel, piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel, aga ka ühiskondlikel ja kutseorganisatsioonidel. Piirkonna kogu potentsiaali saab suurendada, kui kasutatakse ära seal elavate naiste potentsiaal. Sihipärased ja tõhusad innovatsiooni, naisettevõtluse ja -tööhõive arendamise programmid võivad luua töökohti (sageli noortele), pidurdades ja samal ajal pöörates ümber elanike maakohtadest lahkumise tendentsi.

6.1.1

Selle potentsiaali analüüsimisel peavad koostööd tegema ülikoolid ja piirkonnad: arengukavade projekteerimisse ja hindamisse tuleb kaasata teaduskeskused. See nõuab, et ülikoolide ja naiste vahel tagatakse tõhusad sidemed kõrgetasemelise ja kättesaadava IKTga vahendusel, et teha täpseid uurimusi ja neid kohapeal katsetada (15).

6.1.2

Piirkondliku arengu kavad peaksid sisaldama spetsiaalseid naistöötajatele ja -ettevõtjatele ning abistavatele abikaasadele suunatud koolitusmeetmeid, mis väärtustavad naiste kohanemis- ja innovatsioonivõimet ning võimet teadmisi ja tavasid edasi anda. Naisi, kes on saanud väljaõppe, tuleks innustada andma teadmisi edasi teistele formaalsete (ühistud, kohalike omavalitsuste otsustes osalemise struktuurid, töörühmad maaelu arengu raames jne) ja mitteformaalsete vahendite kaudu (arutelurühmad ja iseõppimine, teavitusüritused õppeasutustes, raadio- ja telesaated, ajaleherubriigid, sotsiaalettevõtted jne). Vajalik stiimul ei ole mitte ainult rahalised vahendid, vaid ka naistele vaba aja võimaldamine tänu soodsatele tingimustele ja headele teenustele territooriumil (tasustatav puhkus, lapsehoiuvõimalused, tõhus ja tasuta transport (16), ajutine asendamine hoolekandetöös, lapsehoid maakohtades jne).

6.2

Üks eeltingimus on tõhus kiire (lairiba) ja madala hinnaga internetiühendus, arvestades, et mõnes ELi riigis on võrku ühendatud alla 60 % kodudest. IKT laialdasem kasutus võib hõlbustada ka kaugõpet, üksteisest kaugel asuvate piirkondade suhtlust ning see stimuleerib suhtlemist naistega teiste riikide põllumajandussektoris ja maakohtades, tekitades huvi ka keelte õppimise ja kogemuste jagamise vastu.

6.2.1

Ühtlasi soodustab IKT naisettevõtjate ja -töötajate ning abistavate abikaasade võrgustike loomist. Väljastpoolt ELi pärit sisserändajate olemasolu stimuleerib neid suhtlema ja lävima ka kandidaatriikide ja kolmandate riikide naistega. Sellest võib sündida kasulik kogemuste jagamine, parem arengukoostöö ja lõpuks suurem kaubandusalane lõimumine, aidates ka lahendada maailma toidunappuse probleemi.

6.3

Üks prioriteet on põllumajanduses ja maaelus tegutsevate naiste tervis. Tõhusate tervishoiuteenustega, sh telemeditsiini- ja telediagnostikastruktuuridega, ja kvaliteetse meditsiinitehnikaga tuleb tagada tervise, ohutuse ja kutsehaiguste järelevalve töökohtades, samuti võib see luua töökohti erialatöötajatele. Sellised teenused (eelkõige reproduktiivtervise ja günekoloogiliste haiguste ennetamise alal) peaksid olema tasuta; igal juhul peaksid kulud ikkagi olema perekonna tulude ja väljaminekute suhtes proportsionaalsed. Üks määrava tähtsusega aspekt on eakate naiste suur osakaal: mõnes tugevalt põllumajanduslikus ja suure maapiirkondade osakaaluga riigis on naiste oodatav eluiga palju pikem kui meestel, mistõttu on üle kuuekümneaastaste elanike seas naisi rohkem (17). Nende naiste jaoks on tingimata vaja tervishoiuteenuseid, abi ja hoolekandeteenuseid ka selleks, et mitte kohustada nooremaid naisi võtma endale perekondlikke lisakohustusi.

6.4

Abistavate abikaasade staatus on riigiti endiselt väga erinev. Ametlikult neid ei tunnustata töötajatena, kuigi nad töötavad sektoris intensiivselt, ja neil ei ole teatud liikmesriikides jätkuvalt mingit tervishoiu- ja pensionikindlustust (peale üldise põhikindlustuse, kus sotsiaaltoetuste süsteem seda ette näeb). Vaja on vahendeid, et tagada nendele naistele kaitse näiteks sotsiaalpartnerite või piirkondlike omavalitsuste asutatud spetsiaalsete pensionifondide kaudu. Samuti oleks asjakohane kindlaks määrata ühisettevõtluse eeskirjad, mis võiks toimuda põllumajanduses ja maaelus tegutsevatele naistele kohaldatava Euroopa põhikirja raames.

6.5

Naistel on pere majandajatena peamine roll ka ratsionaalses energiakasutuses ja jäätmekäitluses. Jäätmete sorteerimise ning adekvaatsed kompostimis- ja ümbertöötlemisstruktuurid (biomass) võib liigitada energiakokkuhoiu eesmärkidesse ja mõjusate põllumajandus- ja mahetootmistsüklitesse, kuna need on energia seisukohast autonoomsed. Uute keskkonnahoidlike tootmis- ja ressursikasutustehnoloogiate kättesaadavust tuleks hõlbustada ja selleks ette näha erisoodustused naisjuhtidega ettevõtete jaoks ja tegevusaladel.

6.6

Paljudes riikides on naisrühmade algatusega saadud häid kogemusi taluturismis, tihti ka ühistu laadi ettevõtetes, ja suurepäraste majandamistulemustega. Arvestades kasvavat huvi seda tüüpi turismi vastu, oleks vaja luua selle tegevuse võrgustik ja levitada parimaid tavasid.

6.7

Selleks et kaasa aidata säästvale arengule ja naiste tegevusele (mis toimub sageli väikese suurusega maatükkidel), peab jaotusvõrk olema kvaliteetne, hästi toimiv ja paindlik: kohalikud mõistlike tegevuskuludega turustusühistud võivad soodustada tüüpiliste kvaliteettoodete müüki jõukohasema hinnaga. Otstarbekad on selliste toodete näitusmüügid ja spetsiaalsed müügitoetusüritused.

6.8

Tähtis on väärtustada käsitöönduslikke ja selliseid tüüpilisi tooteid, mis on kadumas. Sihipärased teavitus- ja turunduskampaaniad võivad aidata tegevust ja töökohti alles hoida ja luua, hoides ära rahvastiku maakohtadest väljarändamist ja kvaliteedilangust massilise impordi tõttu. Seega on tingimata vaja maa- ja põllumajanduspiirkondi linnaturgudega ühendavate teenuste, tehnoloogia ja piisava transpordi tõhusat koostoimet (18).

6.9

Vaja on parandada põllumajandus- ja käsitööettevõtete ja -ühistute asutamiseks krediidi saamise võimalusi, pannes vastutuse traditsioonilistele pankadele (eelkõige maapankadele ja kohalikele hoiukassadele), aga ka arendades mikrokrediidiprogramme, esmajärjekorras naistele.

7.   ELi poliitikameetmed ja kodanikuühiskonna kaasamine

7.1

Kuni kiidetakse heaks ettepanek võtta vastu määrus ühissätetega struktuurifondide kohta (19), tuletame meelde, et EAFRD-määruses rõhutatakse vajadust kasutada selle fondi vahendeid soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks ja nähakse ette selle eesmärgi nimel töötavate organisatsioonide teavitamine ja osalemine (20). Uut ühismäärust võiks tõhustada, nähes selles ette kiirmenetluse naistele, kes asutavad uuendusliku ja säästliku põllumajandus- ja maaelu- või käsitööettevõtte. See annaks viidatud õigusakti artiklis 6 osutatud partnerluses osalevate kodanikuühiskonna organisatsioonide ettepanekutele suurema jõu ja võimu.

7.2

Mis puutub fonde käsitleva ühismääruse ettepanekusse, mille kohta komitee juba arvamust avaldas (21), siis tuleb siinkohal kinnitada suurt muret tagajärgede pärast, mida makromajanduslikud tingimused (artikkel 21) võivad põhjustada naistele suunatud algatuste arendamise projektidele. Komitee palub vältida spetsiaalsete normatiivsete sätete abil otseseid või kaudseid kahjulikke tagajärgi ühiskonna kõige nõrgematele, sealhulgas naistele.

7.3

Komitee loodab, et komisjon võtaks lisaks viidatud ettepanekutes juba lubatule õigel ajal arvesse muutusi ja naiste nõudmisi, vältides eelkõige põllumajanduses ja maaelus tegutsevate naiste olukorra edendamise programmide sisu ja metoodika jäigaks muutmist.

7.4

Naiste tugevam ja parem osalemine põllumajanduse ja maaelu arengus tuleks süstemaatiliselt integreerida ka Euroopa teadus- ja arendusprogrammidesse ning töötajate väljaõppe (sh Euroopa Sotsiaalfond) ja liikuvuse programmidesse lisaks sellele, et seda arvestatakse loomulikult majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuspoliitika rakendamisel.

7.5

II samba rakendamist käsitlevad normid, programmid ja projektid tuleks ühise põllumajanduspoliitika järelevalve menetluste raames perioodiliselt üle kontrollida, et teha kindlaks, kas need toimivad tõhusalt võrdsete võimaluste saavutamiseks ja vahendite sihipäraselt kasutamiseks.

7.6

Maaelu arengu poliitikas tuleb ette näha ka temaatilised allprogrammid naiste jaoks ning programmi Leader raames saadud kogemusi tuleb adekvaatselt hinnata ja levitada.

7.7

Selleks et välja arendada programmid, mis sisaldavad prioriteedina naiste potentsiaali ärakasutamist, peab piirkond – selle füüsilises, halduslikus ja sotsiaalses mõistes – olema põhiline aktiivse osalemise eestvedaja. Sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonid peavad olema otseselt kaasvastutavad valikutes ja nende elluviimises. Selleks peavad nad ka üles näitama suutlikkust esindada konkreetselt ja tõhusalt naiste vajadusi ning oskama neid arvesse võtta kõikidel organistioonide tasanditel, hoolitsedes ka nende spetsiifilise suutlikkuse suurendamise eest.

7.7.1

Komitee kutsub kõiki selles esindatud organisatsioone üles suunama erilise tähelepanu naistele, kes töötavad ja elavad põllumajandus- ja maakeskkonnas, ning seisma nende vajaduste ja ootuste eest ning kaasama nad süstemaatiliselt erinevatesse horisontaalsetesse ja vertikaalsetesse partnerlusstruktuuridesse.

Brüssel, 12. juuli 2012

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Staffan NILSSON


(1)  Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

(2)  Põllumajandus Euroopa Liidus. Statistika ja majandusandmed. Aruanne 2010, märts 2011.

(3)  Viidatud aruande lehekülg 146, tabel 3.5.1.4.

(4)  20. veebruari 2006. aasta otsus nr 2006/144/EÜ (programmiperiood 2007–2013) – ELT L 55, 25.2.2006, lk 20.

(5)  P7_TA(2011)0122.

(6)  Muu hulgas tuletame meelde arvamusi CESE, ELT C 256, 27.1.2007, lk 144–149; CESE, ELT C 317, 23.12.2009, lk 49; CESE, ELT C 347, 18.12.2010, lk 41; CESE, ELT C 376, 22.12.2011; CESE, ELT C 143, 22.5.2012, lk 35–39; CESE, ELT C 191, 29.6.2012, lk 116–129.

(7)  COM(2011) 615 final/2 ja talituste töödokument 61 final, osad 1 ja 2.

(8)  COM(2012) 79 final.

(9)  Nt on hetkel Rootsi Talupidajate Föderatsiooni (LRF) eesotsas aktiivne naistalupidaja.

(10)  92 % Euroopa territooriumist loetakse maapiirkondadeks ja seal elab umbes 56 % elanikkonnast, kes toodab 45 % ELi lisandväärtusest (punktis 2.1 viidatud nõukogu otsuses märgitud andmed).

(11)  Komisjonil on koostamisel hulk aruandeid ja uurimusi sellel teemal. Komitee loodab, et need sisaldavad täpsemaid kvalitatiivseid ja lahtikirjutatud andmeid.

(12)  Tuletame meelde konverentsi Local agricolture and short food supply chains („Kohalik põllumajandus ja lühikesed tarneahelad”), Brüssel, 20.4.2012.

(13)  Eurostati andmed.

(14)  Ühise põllumajanduspoliitika 2010. aasta aruanne, tabel 3.5.1.4 (http://ec.europa.eu/agriculture/agrista/2010/table_en/index.htm).

(15)  Suurtel territooriumidel laiuvatel põllumajandus- ja maapiirkondadel ei ole ülikooli- ja teadusstruktuure: siinkohal on huvitav meelde tuletada valikut asutada ülikool Umeås (Rootsis), vähese arendusega maapiirkonnas, mis hakkas siiski elavnema, kui uuringu- ja teaduskeskus alustas regulaarselt tööd.

(16)  Joonealuses märkuses 7 juba viidatud talituste töödokumendi 2. osas märgitakse, et naised kasutavad ühiskondlikku transporti rohkem kui mehed.

(17)  Leedus elavad naised meestest kauem keskmiselt 11 aastat; Lätis 10; Poolas, Rumeenias ja Slovakkias 8 aastat; Bulgaarias, Tšehhi Vabariigis, Portugalis, Sloveenias ja Hispaanias 7 aastat.

(18)  Käsitöönduse tegelikku olukorda maakohtades on ulatuslikult käsitletud arvamuses CESE, ELT C 143, 22.5.2012, lk 35-39.

(19)  COM(2011) 615 final/2.

(20)  Vt nõukogu 20. septembri 2005. aasta määrus nr 1698/2005 (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1–40), artikli 6 lõike 1 punkt c; artikli 62 lõike 1 punkt b; artikli 76 lõike 2 punkt a.

(21)  CESE, ELT C 191, 29.6.2012, lk 30–37, eriti punkt 3.3.3.


4.10.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 299/34


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Kodanikuühiskonna roll Euroopa Liidu ja Moldova suhetes”

2012/C 299/07

Raportöör: Evelyne PICHENOT

13.–14. juulil 2011. aastal toimunud täiskogu istungjärgul otsustas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastavalt kodukorra artikli 29 lõikele 2 koostada omaalgatusliku arvamuse järgmises küsimuses:

Kodanikuühiskonna roll Euroopa Liidu ja Moldova suhetes

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav välissuhete sektsioon võttis arvamuse vastu 28. juunil 2012.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis 482. täiskogu 11.–12. juuli 2012. aasta istungjärgul (11. juuli istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 143, erapooletuks jäi 9 liiget.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1

Võttes arvesse Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi ühist huvi teha tihedamat koostööd, on komitee käesolevas arvamuses ning oma 2012. aasta märtsis toimunud külaskäigu alusel otsustanud teha järgmised soovitused, eesmärgiga:

tõhustada kodanikuühiskonna rolli ning seda ennekõike Moldova majandus-, sotsiaal- ja keskkonnakomitee CESEM asutamise kaudu,

sõlmida põhjalik ja täielik vabakaubandusleping,

taastada Moldova territoriaalne terviklikkus.

1.2

Oma soovitustes komisjonile ja Euroopa Parlamendile soovitab komitee tegutseda tasakaalustatud vabakaubanduslepingu sõlmimise nimel, kaasates kodanikuühendused selle protsessi kõikidesse etappidesse. Põhjaliku ja täieliku vabakaubanduslepingu sõlmimiseks peab komisjon tegema koostööd Euroopa välisteenistusega. Komitee kutsub:

tagama Moldova organite tõhusat osalemist, kaasates nad jätkusuutlikkuse mõjuhinnangute raames praegu toimuvasse üldsusega konsulteerimisse  (1) ning kavandatavatesse kodanikuühiskonna avalikesse kuulamistesse ja koosolekutesse,

korraldama Moldova parlamendi, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning kodanikuühenduste vahel ühise konverentsi nimetatud mõjuhinnangu tulemuste analüüsimiseks ning andma kodanikuühendustele korrapäraselt teavet läbirääkimiste käigu kohta,

keskenduma sotsiaalsete ja keskkonnaalaste mõjude kindlakstegemisele, lähtudes seejuures eelkõige aastatuhande arengueesmärkide saavutamist käsitleva aruande tähelepanekutest, (2) et valmistada tulevase lepingu tarbeks ette peatükk säästva arengu kohta.

koostama uuringu tingimuste kohta, mis võimaldavad pöörata Transnistria majanduse taas avatud kaubanduse teele,

intensiivistama pingutusi Moldova ühiskondlike ja erialaste arvamusliidrite ning meedia harimiseks ELi kaubandusalase õigustiku tõhusa kohaldamise teemal,

võtma arvesse tehnilise abi vajadust Moldova õigusnormide kooskõlastamiseks ELi õigustikuga, eelkõige põllumajandusliku toidutööstuse valdkonnas,

kavandama asjakohaseid tugimeetmeid koos kohandamismenetlusega, et võimaldada kasutada täielikult kõiki eeliseid, mida pakub tõeline integreerimine Euroopa majandusse ning näitama üles erilist ettevaatlikkust välispiiride julgeoleku tagamisel, kaasates sellesse kõik lepingus osalevad partnerid,

nägema ette kaubanduslepingut käsitleva ühise järelevalvekomitee asutamise ning andma komitee kaasabil panuse, et kaasata kodanikuühiskond tulevase põhjaliku ja täieliku vabakaubanduslepingu järelevalvesse, eraldades vahendid Moldova kodanikuühiskonna ülesehitamiseks,

tagama Moldova sotsiaalpartnerite kaasamise idapartnerluse foorumisse ning lülitama lepingu sotsiaaltingimused idapartnerluse sotsiaalse dialoogiga tegeleva V töörühma päevakorda,

soodustama OSCE toel kontakte Transnistria kodanikuühiskonnaga, et viimane saaks osaleda ELiga tihedama koostöö arendamises.

1.3

Oma soovitustes Moldova riigiasutustele julgustab komitee Moldova valitsust ja parlamenti:

teavitama arvukaid kodanikuühendusi sellest, kuidas on edenenud ELiga tihedama koostöö arendamine ning soodustama ELiga tihedama koostöö arendamist käsitlevat avalikku arutelu sotsiaalpartnerite ja eri huvirühmade osavõtul (põllumajandustootjad, tarbijad, keskkonna-, nais- ning inimõigusaktivistid jne).

töötama selle nimel, et Euroopa asjade ministeeriumi juhtimisel toimuks teabevahetus ühiskondlike ja erialaste arvamusliidritega ning hoidma alal riikliku osalemisnõukogu vaatlejarolli valitsuses,

asutama Moldova majandus-, sotsiaal- ja keskkonnakomitee, tuginedes ELi või naaberriikide vastavale kogemusele,

kaasama sidusrühmi ELiga energia ja teaduse valdkonnas sõlmitud lepingute elluviimisesse,

tugevdama sotsiaalset dialoogi ning tagama kinnipidamine Euroopa Nõukogu Euroopa sotsiaalhartast, kaotades eelkõige erimeelsused ja võttes vastu protokolli kollektiivkaebuste süsteemi kohta,

käsitlema suurima prioriteedina noorte ja naiste integreerimist tööturule,

panustama korruptsioonivastase võitluse tõhustamisse.

1.4

Oma soovitustes Moldova kodanikuühiskonna organisatsioonidele väljendab komitee soovi arendada Moldova kodanikuühiskonnaga suhteid idapartnerluse raames. Käesolevaga teeb komitee Moldova kodanikuühendustele järgmised ettepanekud, mida ta loodab ka tutvustada Moldovas aset leidval konverentsil, kus antakse konkreetne vorm idapartnerluse eesmärgile „inimestevahelised kontaktid” üle. Lisaks Moldova majandus-, sotsiaal- ja keskkonnakomitee asutamisele soovitab komitee sotsiaalpartneritele ja kodanikuühiskonna partneritele järgmist:

luua tihedamad sidemed selliste ELi valdkondlike suurplatvormidega, nagu vaesuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm või eri riikide tööandjate liidud, samuti vaatlejastaatuse kaudu Euroopa Ametiühingute Keskliidus.

tugevdada oma järelevalverühmi ametiühingute ja tööandjate liitudes ning Euroopa-asjade kollektiivlepinguid käsitlevas riiklikus komisjonis,

arendada sotsiaalset dialoogi kooskõlas ILO lepingute ja Euroopa Nõukogu Euroopa sotsiaalhartaga,

innustada sotsiaalset dialoogi põhjaliku ja täieliku vabakaubanduslepingu ettevalmistamisel ja selle täitmise jälgimisel,

arendada ekspertteadmisi ökoloogilise ellusuhtumise küsimuses, sh kasvuhoonegaaside vähendamine, olelusringi analüüs, CO2-jalajälg või ökosüsteemi teenused.

2.   Moldova kodanikuühiskond ELi ja idapartnerlusega tihedamate sidemete loomise protsessis

2.1

Moldova kodanikuühiskond on juba olemasolevate mehhanismide kaudu seotud ELiga tihedamate sidemete loomise poliitikaga Jaanuaris 2011 asutatud 30-liikmeline nõuandev organ CNP (riiklik osalemisnõukogu) teeb koostööd valitsusega, lisaks on olemas veel üks nõuandev organ kohalikus parlamendis. Novembris 2010 asutatud ELiga integreerumise riiklik konvent koondab mitmeid organisatsioone, kelle ülesanne on teha ettepanekuid ja levitada teavet ELiga integreerumise protsessi kohta, mis võimaldab arendada vahetut ja avatud dialoogi osalejatega. Lisaks on tekkinud mitmeid üleriigilisi kodanikuühiskonna teemaplatvorme.

2.2

Moldova organisatsioonid osalevad idapartnerluse kodanikuühiskonna foorumi mitmes töörühmas: demokraatia, inimõigused, hea valitsemistava ja stabiilsus, üldsoovitused, keskkond, energia ja kliimamuutus, inimestevahelised suhted. Komitee soovib julgustada V töörühma arendamist, mille raames käsitletakse sotsiaalset dialoogi, mis hõlmab ka üldisemaid majandus- ja sotsiaalküsimusi (3).

2.3

Sotsiaalpartneritel on oluline roll ELi ja Moldaavia tihedama koostöö arendamisel. Ametiühingute sõltumatus on sätestatud põhiseadusega ning seda reguleeritakse 2000. aasta juulis vastu võetud seadusega, mis tagab ühinemisvabaduse, kollektiivläbirääkimiste õiguse ja ametiühingu vara kaitse. Viimastel aastatel on ametiühingute struktuur riigis kardinaalselt muutunud: kaks ametiühingut, CSRM ja Solidaritate moodustasid ühe keskse ühingu, Moldova ametiühingute keskliidu (CNSM). See ühines Rahvusvahelise Ametiühingute Keskliiduga ning osaleb järjest aktiivsemalt selle ettevõtmistes ja koosolekutel. Moldova ametiühingute keskliit võiks taotleda ka vaatlejastaatust Euroopa Ametiühingute Keskliidus.

2.3.1

Kõige paremini esindatud tööandjate organisatsioon on 1996. aastal asutatud 32-liikmeline Moldova tööandjate keskliit, mis on mittepoliitiline sõltumatu liit. Riiklik tööhõiveamet juhib ELi ja Moldova ühist projekti „Mobility Partnership”, et võimaldada Moldova tööturu sujuvat integreerumist. Integreerumisprotsessis osalevad ka tööandjate organisatsioonid, kes rakendavad projekti meetmeid kohalikul ja piirkondlikul tasandil.

2.3.2

Seega oleks kasulik tõhustada sotsiaalpartnerite teabepunkte põhjaliku ja täieliku vabakaubanduslepingu kohta, kes teevad koostööd oma Euroopa või ELi sõsarorganitega.

2.4

Teatavate elanikkonnarühmade olukord on halb eelkõige maapiirkondades. Sotsiaalkeskkonna halvenemine mõjub kõige rängemini naistele, kes seisavad silmitsi selliste probleemidega, nagu kõrge tööpuudus, haridusele mittevastava töö tegemine, töötasu langus, hooajatöö või siis liiga madalad sotsiaaltoetused. Naistel on küll meestega sarnased õigused, kuid nad on tööturul haavatavamad. Lisaks on vaid 14 % Moldova ettevõtjatest naised. Maaelanikkonna osakaal allpool vaesuspiiri elavate inimeste hulgas on endiselt suur (4) ning 2009. aastal täheldati vaesuses elavate maaelanike kasvu veelgi. Moldova lapsed on vastamisi mitmesuguste murettekitavate ohtudega, nagu püsiva elukoha puudumine, lapstöö, lastega kaubitsemine, prostitutsioon. Endiselt on suur osakaal nn sotsiaalsetel orbudel, st lastel, kelle perekond on andnud nad lastekodusse vaesuse tõttu.

2.5

Juba mitu aastat on näha meedia paremat toimimist. Moldova audiovisuaalse meedia koordineerimisnõukogu võttis 2010. aasta oktoobri lõpus ELi ja Euroopa Nõukogu kaasabil vastu uue meetodi poliitika kajastamise järgimiseks meedias. Lisaks tekkis 2010. aastal kaks uut telekanalit (Jurnal TV ja Publika TV) ning neli uut raadiojaama (Radio Sport, Aquarelle FM, Publika FM, Prime FM). Ajakirjanike ELi-teemaline koolitamine peaks olema esmajärguline ülesanne. Sõnavabaduse areng võimaldab teavitada kodanikke ja äriringkondi, aga ka põllumajandustootjaid, paremini ELiga tihedama koostöö tegemise protsessi väljakutsetest.

2.6

Olgugi, et kodanikuühiskond on vaieldamatult arenenud, on tal veel tõsiseid organisatoorseid raskusi. Endiselt esineb piirkondadevahelist ebavõrdsust: valitsusväline tasand on aktiivne suurasumites, nagu Chișinău, Bălți, Cahul et Ungheni, kuid riigi ülejäänud osas vähem arenenud. Ametiühingud on seevastu maapiirkondades paremini esindatud. Kestva lõhe tõttu on koostöö Dnestri jõe kahe kalda vahel veel üsna piiratud. Lisaks sõltuvad VVOd üsna palju üksikutest välismaistest abiandjatest, asjaolu, mis võib mõjutada nende sõltumatust ja elujõulisust. Eksperdivõrgustikud on küll kvaliteetsed, kuid koosnevad piiratud hulgal spetsialistidest, samuti ei ole suuremate VVOde loetelu viimastel aastatel eriti täiendust saanud.

3.   Kodanikuühiskond ning uus põhjalik ja täielik vabakaubandusleping

3.1

ELi ja Moldova vaheline põhjalik ja täielik vabakaubandusleping hõlmaks kaupu, teenuseid ja investeeringuid, kuid selle põhjalik ja täielik olemus tooks kaasa ELi kaubandusalase õigustiku tõhusa ülevõtmise ja kohaldamise. See eeldab asjakohast toetust ja olulisi reforme. Moldova majandus ei põhine praegu konkurentsil. Selle põhjuseks on vilets transpordiinfrastruktuur (eriti maanteed), väikesemahuline siseturg, innovatiivse keskkonna puudumine, pidev poliitiline ebastabiilsus, keeruline juurdepääs rahalistele vahenditele ning korruptsioon. Eksport ei ole suunatud üksnes endistesse Nõukogude Liidu riikidesse. Väliskaubanduse suunamuutus Euroopa poole on silmnähtav – sinna läheb ligi pool ekspordist. Selle tulemusel on suurenenud tekstiilisektori osa ekspordis (1999. aastal 10 %, 2008. aastal 22,7 %), (5) mis tuleneb odavast kvalifitseeritud tööjõust.

3.2

Umbkaudu septembris 2012 valmib säästva arengu mõjuhinnang, mille koostamist alustati läbirääkimiste algatamisega üheaegselt ja mis peaks sisaldama teavet kaubanduse avamise heade ja halbade mõjude kohta (6). Nõustava organi üksikasjaliku kirjelduse (7) kohaselt tuleb komiteega läbirääkimiste ja üldsusega konsulteerimise üle nõu pidada. Samuti tuleb erilist tähelepanu pöörata „seisukohavõtu dokumendile”, mille komisjon peab pärast mõjuhinnangut koostama, ning tugimeetmete võtmisele.

3.3

Lepingulised riskid ELi jaoks on selged –peamiselt on need seotud tervishoiu- ja taimekaitse-eeskirjadega ning investeerimistagatistega. Ärikliima parandamine Euroopa investeeringute ligimeelitamise eesmärgil eeldab tõhusamat võitlust korruptsiooni vastu. Vastavalt 2011. aasta korruptsiooni tajumise indeksile on Moldova maailmas 112. kohal, näitajaga 2,9 punkti 10st (8). Seda ülesannet täidavad majanduskuritegude ja korruptsiooni vastu võitlemise keskus ning korruptsiooniga tegelev eriprokurör. Korruptsiooni käsitlev seadusandlus on piisav, vajaka jääb korruptsioonivastase poliitika praktilisest elluviimisest. Siin on põhjuseks poliitilise tahte puudumine, kodanike muretuvõitu suhtumine ning kodanikuühiskonna passiivsus sellele küsimusele tähelepanu juhtimisel. Korruptsiooni vastu võitlemine on rahvusvaheliste abiandjate (Euroopa Nõukogu, Euroopa Liit, Maailmapank, UNDP, USAID jne) üks suurimaid prioriteete. Sellesse on investeerinud ka mitmed VVOde ühendused (korruptsiooni analüüsimise ja ennetamise keskus, Transparency International Moldova, Anti-Corruption Alliance, uuriva ajakirjanduse keskus jne). Valitsuste sage vahetumine ei ole võimaldanud praeguseni selles valdkonnas märgatavat edu saavutada.

3.4

Põhjalik ja täielik vabakaubandusleping avaldab olulist mõju sotsiaalvaldkonnale. Seoses sellega rõhutab komitee sotsiaalse dialoogi olulisust riigi arengus. Ta soovitab võtta vastu Euroopa Nõukogu protokolli kollektiivkaebuste süsteemi kohta, parandada tööinspektsiooni ja asutada töökohtud. Moldova pädevad asutused teevad ebaseadusliku töö küsimuses koostööd ILOga, et liikuda ELi standardite poole, samuti osaletakse aktiivse vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta 2012 tegevuses. Parandada tuleks Moldovasse tagasipöördunud rändajate vastuvõttu ning edendada välismaal elavate moldovlaste õigusi. Eelistada tuleks ka tööjõu koolitamist ja ümberõpet.

3.5

Lepingu läbirääkimiste taustal on Moldova jaoks olulised valdkonnad veel põllumajandus ja põllumajanduslik toidutööstus. Kui Moldova põllumajandussektor soovib eksportida ELi turule ja tagada toodete toiduohutust, tuleks arendada päritolutõendite süsteemi, tervishoiu- ja taimekaitse-eeskirjadega vastavusse viimist ning konkurentsieeskirjade järgimist. Praeguseks on võetud küll vastu eeskirju, kuid nende täitmine on pikaldane ja kulukas, eelkõige loomsete saaduste valdkonnas (2008. aastal oli ainus ekspordikõlblik loomne saadus mesi). ELi standarditega toimetulek toob väiketootjatele kaasa suuri kulusid, mistõttu peab valitsemissektor kujundama institutsiooniliste reformide poliitikat ja toetama nii põllumajanduslikku toidu- kui ka veinitööstust. Euroopa Komisjoni „kaubandusabi” meetme raames rahastatavad projektid on taseme tõstmise seisukohast väga väärtuslikud.

3.6

Tööstussektor, mis oli pikalt varjusurmas, tundub kasutavat hästi ära hinna- ja konkurentsieelist, mida annab Euroopa turu lähedus ja millest annab tunnistust tekstiilisektori kiire areng. Kergetööstust võib arendada kõikjal Moldovas, eriti võiks seda teha ebasoodsamas olukorras olevates lõunapoolsetes piirkondades. Põhjas alustas tänu Saksa investoritele hiljuti tegevust autotööstus. Arengu seisukohast on olulised küsimused Moldova osalemine ELi Doonau piirkonna strateegias ja suurte tööstusrajatiste moderniseerimine (eriti Dnestri paremkaldal).

3.7

Et vabakaubandusleping ELiga oleks tõepoolest põhjalik ja täielik, peab see põhinema Moldova võimel võtta üle ELi õigustik. See nõue on seotud asjakohase rahalise toetusega. Siseturu laienemise kogemused on näidanud, et struktuurifondidel on oluline tähtsus sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tagamise raames. Seega soovitab komitee näha ette asjakohased tugimeetmed, et vältida sotsiaalse ja territoriaalse ebavõrdsuse kasvu. Seepärast pöörab lepingu järelevalvekomitee erilist tähelepanu Euroopa põllumajanduse ja maaelu arengu naabrusprogrammi ENPARD elluviimisele.

3.8

Moldova keskkonna seisund annab põhjust tuleviku pärast muret tunda (pinnas, vesi, energia) ning seda tuleb võtta arvesse ka lepingus. Selles valdkonnas on eriti problemaatiline Nõukogude pärand, eelkõige mürgiste jäätmete käitlus. Viimaste aastate põuaperioodid on paljastanud Moldova majanduse haavatavuse keskkonna ja kliima halvenemise suhtes. Lisaks on rohkem kui pool põhjaveest reostunud, samas kui sellega täidetakse elanikkonnast kahe kolmandiku joogiveevajadus. Keskkonnapoliitika probleem on eraldatud rahaliste vahendite vähesus, olenemata sellest, et riik on võtnud rahvusvahelisi kohustusi, sh Rahvusvahelise Investeerimispanga ees. Lisaks oleks väga vaja tõsta kõikide ettevõtjate teadlikkust transpordi- ja ehitusasjadest, mis ei paku praegu neile veel erilist huvi. Moldova, kes on Euroopa energiaühenduse liige, on liigselt sõltuv fossiilkütuste sisseveost ning energiatõhusus on endiselt madal. Komitee pooldab energiasäästuga, ressursitõhususega ja jäätmekäitlusega tegelevate keskkonnaorganisatsioonide toetamist.

3.9

Mõjuhinnangus tuleb pöörata tähelepanu Transnistria olukorrale, et hinnata põhjaliku ja täieliku vabakaubanduslepingu mõju piiride julgeolekule, samuti majanduslikku ja sotsiaalset mõju. Leping võiks aidata ületada sisemisi erimeelsusi ning tagada territoriaalse terviklikkuse.

4.   Ettepanek asutada Moldova majandus-, sotsiaal- ja keskkonnakomitee

4.1

Selleks et suunata kodanikuühiskonda tihedama dialoogi ja mõttevahetuse poole, soovitab komitee asutada piirkonna teiste riikide eeskujul Moldova majandus-, sotsiaal- ja keskkonnakomitee. Tuginedes Euroopa erinevatele kogemustele, saab Moldova leida oma tee selle protsessi raames.

4.2

Moldova majandus-, sotsiaal- ja keskkonnakomitee oleks vastus kodanikuühiskonna struktureerimise vajadusele ning tugevdaks selle mõju ja elujõulisust. Praegused rohked projektipõhised struktuurid annavad küll paindliku ja katselise raamistiku, kuid nende järjepidevus on kaheldav ja toimimine habras. Sotsiaalpartnerite, eri liikumiste ja VVOde seisukohtade kirevus vähendab nende nähtavust ühiskondlikes aruteludes.

4.3

Moldova majandus-, sotsiaal- ja keskkonnakomitee annaks väärtusliku panuse konsensuse leidmisse selles eri valikute ees seisvas ühiskonnas, võimaldades võtta arengumudelis arvesse eri huvisid. Arendada tuleb mõttevahetusel põhinevat koostöökultuuri, mis koondub säästva arengu kolme samba ümber. See oleks ka suur samm edasi Transnistria taasintegreerimise elujõulise strateegia kujundamisel.

4.4

Moldova majandus-, sotsiaal- ja keskkonnakomitee kui erapooletu ja rahastajate poolt mittemõjutatav organ võimaldab tagada analüüside sõltumatuse, soosides samas eri arvamuste väljendamist. Oma analüüsides võiks nimetatud komitee lisaks sellele käsitleda soo, päritolu või usutunnistuse tõttu diskrimineerimise vastu võitlemist.

4.5

Moldova majandus-, sotsiaal- ja keskkonnakomitee täidaks vajaduse hinnata riiklikku poliitikat seoses ELi õigustiku ülevõtmisega. Koostöös Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega võiks nimetatud komitee korraldada kohtumisi kaubanduslepingut käsitleva ühise järelevalvekomiteega.

Brüssel, 11. juuli 2012

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Staffan NILSSON


(1)  „Consultation on Deep and Comprehensive Free Trade Areas/EU – Moldova 2012”, kaubanduse peadirektoraat.

(2)  „The second millennium development goals report, Republic of Moldova 2010”, ÜRO.

(3)  Komitee arvamus teemal „Kodanikuühiskonna panus idapartnerlusse”, ELT C 248, 25.8.2011. Komitee arvamus teemal „Uus lähenemisviis muutuvale naabrusele”, ELT C 43, 15.2.2012.

(4)  Moldova Statistics, veebileht „Rural Poverty Portal”, http://www.ruralpovertyportal.org/web/guest/country/statistics/tags/moldova.

(5)  Florent Parmentier „Moldova, a Major European Success for the Eastern Partnership?”, Robert Schumani Fond, 22. november 2010, http://www.robert-schuman.eu/doc/questions_europe/qe-186-en.pdf.

(6)  Komitee arvamus teemal „Säästva arengu mõjuhinnangud ja Euroopa Liidu kaubanduspoliitika”, ELT C 218, 23.7.2011.

(7)  „Trade Sustainability Impact Assessment in support of negotations of DCFTAs between the EU and respectively Georgia and the Republic of Moldova”, Ecorys, 6. veebruar 2012.

(8)  „ENP Country Progress Report 2011 – Republic of Moldova”, Euroopa Komisjoni memo, Brüssel, 15. mai 2012.


4.10.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 299/39


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Kodanikuühiskonna roll ELi, Colombia ja Peruu vahelises mitmepoolses kaubanduslepingus”

2012/C 299/08

Raportöör: Giuseppe Antonio Maria IULIANO

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee otsustas 19. jaanuaril 2012 vastavalt oma kodukorra artikli 29 lõikele 2 koostada omaalgatusliku arvamuse teemal:

Kodanikuühiskonna roll ELi, Colombia ja Peruu vahelises mitmepoolses kaubanduslepingus”.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav välissuhete sektsioon võttis arvamuse vastu 28. juunil 2012.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 482. istungjärgul 11.–12. juulil 2012 (11. juuli istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 139, vastu hääletas 4, erapooletuks jäi 8 liiget.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Kuna kõikide Andide piirkonda kuuluvate riikidega ei olnud võimalik läbirääkimisi partnerluslepingu sõlmimiseks lõpetada, otsustas EL Colombia ja Peruu palvel selle kasuks, et asuda looma uusi kaubandussuhteid nende riikidega. Läbirääkimised lõppesid 2010. aasta mais, kolm lepinguosalist parafeerisid mitmepoolse kaubanduslepingu 24. märtsil 2011 ja kinnitasid ametlikult 13. aprillil 2011. Praegu vaatab lepingut läbi Euroopa Parlament, kes peab otsustama selle heakskiitmise või tagasilükkamise, ilma et lepingut oleks võimalik muuta. Selles etapis annab komitee oma hinnangu ja mitmeid suuniseid kõikidele asjaosalistele, et neid võetaks lepingu heakskiitmise ja ratifitseerimise korral arvesse (1).

1.2   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee leiab, et ELi mitmepoolne kaubandusleping Colombia ja Peruuga võib osutuda heaks vahendiks nii Euroopa kui ka kõigi selles osalevate Andide piirkonna riikide jaoks. Ecuador ja Boliivia oleksid võib-olla valmis taas läbirääkimisi pidama. Mitmepoolne kaubandusleping võib aidata saavutada majanduskasvu, konkurentsivõimet ja inimväärset tööd, sest kaubandus on tähtis mehhanism arengu toetamiseks ja vaesuse leevendamiseks. Selle majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju tuleb siiski hoolikalt, läbipaistvalt ja kõikehõlmavalt kõikide poolte huvides hinnata. Kodanikuühiskond saab ja võib täita selles põhitähtsat osa.

1.3   Kõnealuse mitmepoolse kaubanduslepingu läbirääkimistel täheldati, et lepingupoolte organiseeritud kodanikuühiskonnaga ei peetud piisavalt dialoogi. Selle lünga tagantjärele täitmiseks ja selleks, et kaasata kodanikuühiskond dialoogi institutsiooni tasandil, teeb komitee, olles arutanud seda küsimust oma hiljutisel missioonil Peruusse ja Colombiasse nende mõlema riigi institutsiooniliste ja organiseeritud kodanikuühiskonna sidusrühmadega, ettepaneku asutada ühine nõuandekomitee, kuhu kuuluvad Euroopa, Peruu ja Colombia kodanikuühiskonna esindajad ja mis täidab nõuandeülesandeid inimõiguste, säästva arengu ning mitmepoolse kaubanduslepingu valdkondlike mõjude hindamise teemadel. Ühine nõuandekomitee töötab välja teemavaldkonnad, mida ta hakkab jälgima (2) ning mille üle võib temaga lepingupoolte nõudmisel konsulteerida või mille kohta ta võib avaldada omaalgatuslikult arvamusi, teha soovitusi või uuringuid. Ühine nõuandekomitee peab lepingupoolte esindusorganiga ühe aastakoosoleku, v.a, kui ühiselt lepitakse teisiti kokku. Ühine nõuandekomitee sobib kogu kodanikuühiskonnale ja kodanikkonnale avatud koosolekuga, mis on ette nähtud lepingu artiklis 282. Ühine nõuandekomitee võib lepingupooltega läbi rääkida võimaluse üle kehtestada lepingu kohaldamise valdkondliku mõju näitajad. Sellise konsultatsiooniorgani loomise eeskujuks võib võtta ELi ning teiste maailma riikide ja piirkondade vahelistes varasemates lepingutes juba heaks kiidetud mehhanismid.

1.4   Komitee peab oluliseks tugevdada Euroopa Parlamendi ning Colombia ja Peruu parlamendi koostööd, ja väljendab selles suhtes heameelt Euroopa Parlamendis vastu võetud resolutsiooni üle, mille tulemusel võidakse käima panna parlamentaarsed mehhanismid samaaegselt võetud kohustuste täitmise jälgimiseks, eelkõige seoses inimõiguste olukorraga, ILO inimväärika töö tegevuskavaga töö- ja ametiühingutingimuste kohta, soolise võrdõiguslikkusega, seadusliku sisserändega ja tagatistega, keskkonnakaitselepingutega ning nende suhtes võimaliku õiguskaitsevahendite rakendamisega vaidluste lahendamise komisjonis.

1.5   Komitee leiab, et sedalaadi nõuandeorgan võimaldaks kaasata kodanikuühiskonna mitmepoolsesse kaubanduslepingusse, konsultatsioonid institutsionaliseerida, mõjutada nende toimumist, tulla toime selle käigus tekkivate raskustega, tagada sujuv ja otsene suhtlemine lepingu kohaldamise eest vastutavate isikutega ja teha konkreetseid soovitusi lepingu kohaldamise positiivsete või negatiivsete tagajärgede kohta.

1.6   2012. aasta mais külastas komitee delegatsioon Colombiat ja Peruud. Missioon oli edukas, kui arvestada küsitletud osaliste hulka ja taset ning kogutud teabe asjakohasust. See aitas tagada, et käesolevas arvamuses kajastuvad mõlema riigi kodanikuühiskonna seisukohad ja et tehakse ettepanek luua mitmepoolse kaubanduslepingu jälgimiseks kodanikuühiskonna ühine nõuandekomitee. Arvamuses analüüsitakse peamisi probleeme Colombias ja Peruus, mida kodanikuühiskonna organisatsioonid peaksid jälgima.

2.   Üldised märkused

2.1   Euroopa Liidul on Andide piirkonnaga ning eriti Colombia ja Peruuga üha arenevad majandus- ja kaubandussuhted. EL on praegu Andide piirkonna riikide teine kaubanduspartner pärast Ameerika Ühendriike. ELi ja Andide piirkonna riikide kaubavahetus on viimasel kümnendil märkimisväärselt kasvanud: kahepoolsed kaubavood on suurenenud 9 100 miljonilt eurolt 2000. aastal 15 800 miljoni euroni 2007. aastal, keskmise kasvumääraga 8,25 % aastas (3). 2010. aastal oli ELi, Colombia ja Peruu kahepoolse kaubavahetuse maht 16 000 miljonit eurot.

2.2   Kaubanduslepingu osalised on loonud sidemed, mis lähevad majandussfäärist kaugemale ja hõlmavad muu hulgas selliseid valdkondi nagu poliitiline dialoog, kultuur, haridus ja teadus. EL on kaasanud demokraatiale ülemineku protsesse ja aidanud kaasa põhiõiguste kaitsele, võttes solidaarsuskohustusi, mida komitee heaks kiidab ja jagab.

2.3   Käesolev mitmepoolne kaubandusleping põhineb 2003. aastal ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ja teiselt poolt Andide Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel sõlmitud poliitilise dialoogi ja koostöö lepingul ning vastavatel õigustel ja kohustustel, mille lepingupooled on Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmetena võtnud (4).

2.4   Mitmepoolne kaubandusleping võimaldab lepingupoolte kaupu ja tooteid vastavate riikide turule sisse tuua tunduvalt väiksemate tariifidega. Paljude Colombia ja Peruu tööstussektori toodete jaoks, mille suhtes kehtivad GSP+ alusel kitsendavamad normid, muudetakse liitu sissetoomise kriteeriumeid paindlikumaks (5). Muude sektorite hulgas peeti läbirääkimisi kaubavahetuse üle naftakeemiatööstuses, plasti-, tekstiili- ja rõivasektoris, kalandustoodete, banaani-, suhkru- ja kohvisektoris. Samuti on oluline jälgida mitmepoolse kaubanduslepingu kohaldamise mõju lepingupoolte põllumajandussektorile sellistes küsimustes nagu päritolunimetused, kaitseklauslid ja valdkondlikud stabiilsusmehhanismid, mida tuleks jälgida ja hinnata. Komitee väärtustab lepingus viiteid kaubanduse tähtsusele säästva arengu ning ausa ja õiglase kaubanduse edendamise jaoks. (6)

2.5   Mitteametliku majanduse määr on kõrge nii Peruus kui ka Colombias. Üks selle kõige tõsisematest mõjudest on mitteametliku töö kõrge määr Andide piirkonna riikides, mistõttu väljendab komitee muret tööstandardite pärast Colombias ja Peruus. Eriti raske on noorte ja naiste olukord, sest nende jaoks on tööpuudus ning töölevõtmise ja töötamise tingimused kõige ebasoodsamad. Mõjuhinnangud peavad sisaldama soolist mõõdet ja nendes tuleb tähelepanu pöörata noorsoo töötingimustele, sest naistel ja noortel on erilisi raskusi (7). Samuti kordab komitee, et vaja on otsustada ja käivitada konkreetsed ja tõhusad meetmed mõlemas riigis esineva muret tekitava nähtuse – lapstööjõu järkjärguliseks kaotamiseks.

2.6   Inimõiguste, sealhulgas töö- ja ametiühinguõiguste olukord Colombias ja Peruus valmistab Colombia ja Peruu rahvale ja Euroopa kodanikuühiskonnale tõsist muret. Komitee avaldab heameelt, et mitmepoolse kaubanduslepingu artiklis 1 on selgelt sätestatud, et demokraatia põhimõtete ja põhiõiguste rikkumine võib tuua kaasa lepingu peatamise või lõpetamise. Samuti kiidab komitee asjaolu, et lepingu artikli 269 lõikes 3 võtavad lepingupooled kohustuse järgida ILO peamisi konventsioone (8) ja loodab, et lepingu kohaldamisel tagatakse nendest konventsioonidest kinnipidamine ja täitmine.

2.7   Komitee on korduvalt väljendanud oma seisukohta selle kohta, kuidas võiks kaubanduslepingute läbirääkimised toimuda. Komitee arvates peavad kahepoolsed lepingud ühilduma mitmepoolsusega (9). Komitee leiab, et EL ei või kahepoolsete läbirääkimiste tulemusel vähendada oma sotsiaalseid, töö- ja keskkonnaalaseid nõudmisi. Neid mõõtmeid tuleb hoolega arvesse võtta, samamoodi nagu majanduslikku mõõdet, ja tuleb otsida mehhanisme nende ühtlustamiseks lepingute kohaldamise ajal.

2.8   Teisalt tunduvad kogemused komitee jaoks kinnitavat, et kodanikuühiskonna aktiivne roll lepingute kohaldamisel võimaldab kindlaks teha võimalikke olulisi partnereid osalisriikides, luua kõikidele lepingupooltele kasulikud suhted ja hõlbustada võimalike vaidluste lahendamist. Nõuet lisada läbiräägitud või läbirääkimisel olevatesse lepingutesse sotsiaalne mõõde on komitee pidevalt väljendanud, sealhulgas oma varasemates arvamustest (10).

2.9   Komitee on varasemates arvamustes juba kiitnud ELi otsust koostada mõjuhindamised kaubanduslepingute mõju kohta säästvusele, mis võimaldaksid teha ettepanekuid ja kehtestada parandusmeetmeid, mis maksimeeriksid kaubanduslepingu positiivset mõju ja minimeeriksid võimalikke negatiivseid mõjusid. Komitee kordab oma taotlust, et säästva arengu mõjuhinnangud koostataks kodanikuühiskonna täie osalemisega, nii et oleks tagatud võetud kohustuste täitmine, minimeeritaks kaubanduse avamisega kaasnevaid riske ja võimendataks sellest tulenevaid võimalusi (11).

2.10   Komitee ei saa jätta märkimata, et lepingu läbirääkimine Colombia ja Peruuga pälvis kriitikat ja tekitas küsimusi lepingupoolte ühiskondlikelt organisatsioonidelt ja ametiühinguliikumiselt (12). Komitee jagab eelkõige muret vähese dialoogi pärast kodanikuühiskonnaga läbirääkimiste ajal. Seetõttu väljendab heameelt Euroopa Parlamendi resolutsiooni üle, milles rõhutatakse, kui tähtis on kehtestada selged seire- ja jälgimismehhanismid kodanikuühiskonna esindajate osalemisega mitmepoolse kaubanduslepingu kohaldamise ajal (13).

2.11   Komitee leiab, et kodanikuühiskonna seisukohast peavad kaubanduslepingud hõlbustama kaubavahetust, mis muu hulgas soodustab ettevõtjate sotsiaalse vastutuse arendamist, kohustab Euroopa ettevõtjaid järgima samu töötavasid, kui nende päritoluriigis, loob kvaliteetseid ja tagatistega töökohti, soodustab kollektiivläbirääkimiste arengut, võimaldab lähedalt jälgida loodusvarade kasutamist ning aitab vähendada mitteametlikku majandust ja tööd. Samuti aitab see kaotada inimõiguste rikkumisi, võidelda vaesuse ja sotsiaalse ebaõigluse vastu ning võimaldab parandada elanike, eriti ebasoodsamas olukorras inimeste elutingimusi.

2.12   Komitee leiab, et mitmepoolses kaubanduslepingus on sätestatud artiklid – nagu viidatud artikkel 1 inimõiguste kohta, artikkel 282 kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemise kohta või artikkel 286 mõjuhindamise kohta –, mis võimaldavad juhtida mõlema lepingupoole kodanikuühiskonna organisatsioonide institutsionaalset, esindus- ja sõltumatut osalemist vähendatud koosseisus (14), luues ühise nõuandekomitee ning kogu Peruu, Colombia ja Euroopa kodanikuühiskonnale avatud foorumi.

2.13   Komitee loodab, et see mitmepoolne kaubandusleping aitab lepingupooltel toime tulla kõige kiireloomulisemate sotsiaal-majanduslike probleemidega, nagu vaesus, sotsiaalne ebavõrdsus ja vägivald, ning võimaldab parandada oma elanikkonna, eriti ebasoodsamas olukorras inimeste elutingimusi, milleks peab tingimata vajalikuks, et kõigi kolme poole kodanikuühiskond saaks aktiivselt osaleda lepingu kohaldamises ja selle mõju hindamises.

2.14   2012. aasta mais külastas komitee delegatsioon Colombiat ja Peruud. Missioon oli edukas, kui arvestada küsitletud osaliste hulka ja taset ning kogutud teabe asjakohasust. See aitas tagada, et arvamuses kajastuvad mõlema riigi kodanikuühiskonna seisukohad ja et tehakse ettepanek luua kaubanduslepingu jälgimiseks kodanikuühiskonna ühine nõuandekomitee. Missioon andis võimaluse märgata mõlema riigi sotsiaalseid, tööturu- ja majanduslikke hetkeprobleeme ning kodanikuühiskonna organisatsioonide skeptilist suhtumist (v.a tööandjate organisatsioonide puhul, kes toetavad mõlema riigi lepingut) valitsuste ja lepingu võimesse neid probleeme lahendada. Missioon näitas, kui lahus on nende riikide valitsuste ja kodanikuühenduste arvamused selle kohta, kuidas on saadud hakkama ulatuslike konsultatsioonide ja teavitamistööga (15).

2.15   Arvamuses tuuakse esile mõned lepingu osalisriikide peamised probleemid, millele sealsed kodanikuühiskonna organisatsioonid peaksid tähelepanu pöörama. Colombia puhul võib välja tuua inimõiguste küsimuse selle positiivsetes ja negatiivsetes aspektides, ametiühinguõiguste rikkumised, ohvritele hüvitise maksmist ja maade tagastamist käsitleva seaduse kohaldamise hetkeseisu ning karistamatuse probleemi. Peruu puhul tuleb analüüsida sotsiaalset ning tööalast olukorda, eelkõige kaevandustes, lapstööjõudu, rännet Euroopasse ja põlisrahvaste õigusi.

2.16   Komitee kutsub asjaomaseid osapooli üles looma kodanikuühiskonnaga konsulteerides – ideaaljuhul ühise nõuandekomitee kaudu – mitmepoolset kaubanduslepingut täiendava läbipaistva ja siduva tegevuskava inim-, keskkonna- ja tööõiguste kohta. Tegevuskavas tuleks selgelt sätestada ajaliselt piiratud ja tulemustel põhinevad eesmärgid igas nimetatud valdkonnas. Selles mõttes ühineb komitee Euroopa Parlamendi Euroopa Parlamendi 13. juuni 2012. aasta resolutsiooni punktis 15 esitatud nõudmistega.

3.   Colombia

3.1   Inimõigused: päikesepool ja varjukülg

3.1.1   2010. aasta augustis tuli võimule uus valitsus. Valitsuse eesotsas on president Juan Manuel Santos, kes võttis seoses inimõigustega ette suunamuutuse. Asepresident on Angelino Garzón, endine tööliste keskliidu (Central Unitaria de Trabajadores – CUT) peasekretär ja tööminister, kes tema tausta arvestades toetab üleriigilise sotsiaalse dialoogi tugevdamist. President J. M. Santose seisukoht inimõiguste suhtes erineb tema eelkäija Álvaro Uribe valitsuse omast. Selle asemel, et kasutada karmi retoorikat, mis seadis inimõiguste eest võitlejad reaalsesse ohtu, on valitsus tooni madalamaks võtnud ja teinud dialoogi edendavaid žeste. Esimest korda on valitsus tunnustanud riigisisese relvakonflikti olemasolu ja tundub, et ta otsib konfliktile lõplikku lahendust.

3.1.2   Colombia kannatab riiki viimase 60 aasta vältel raputanud raske riigisisese konflikti tagajärgede all. Relvakonflikt, kus eri osalejad on ühtaegu vägivalla lähtekoht ja eestvedajad. Ja vaatamata valitsuse jõupingutustele, nagu seda tunnustab Amnesty International, on olukord jätkuvalt väga keeruline (16).

3.1.3   Colombias tegutseb jätkuvalt mandri vanim partisanirühmitus, Colombia Revolutsioonilised Relvajõud (Fuerzas Armadas Revolucionarias de Colombia – FARC). Nii see rühmitus kui ka Rahvuslik Vabastusarmee (Ejército de Liberación Nacional – ELN) värbavad endiselt lapsi, nii poisse kui ka tüdrukuid, keda kasutatakse relvastatud konfliktis, ja on paljudesse kohtadesse paigaldanud maamiine, lisaks sellele, et neid rahastatakse tänu uimastiäriga loodud suhetele. Colombia on Kongo Demokraatliku Vabariigi järel teine riik, kus on kõige rohkem lapssõdureid (17).

3.1.4   1,5–3 miljonit inimest on oma tavalisest elu- ja töökohast mujale viidud. FARC teatas 2012. aasta veebruaris, et ta katkestab pantvangi võtmised, ja vabastas 10 sõjaväelist pantvangi. Kuid FARC hoiab pantvangis veel teadmata arvu tsiviilisikuid (18).

3.1.5   Aastate jooksul ja eriti alates 1970. aastatest on teiste seas tapetud loendamatul arvul talupoegi, töölisi, ametiühinguliikmeid, õpetajaid, inimõiguste eest võitlejaid, ühiskondlike organisatsioonide juhte linnaosade, valdade ja maapiirkondade tasandil. Inimõiguste ja ametiühinguõiguste kaitse alal tehtud töö eest tunnustatud valitsusvälise organisatsiooni Escuela Nacional Sindical sõnul on alates 1986. aastast mõrvatud ametiühinguliikmeid kokku üle 2 900. Uimastiäri on jätkuvalt sageliesinev ebaseaduslik tegevus, mille võrgustikud ulatuvad üle kogu riigi ja millel on rahvusvahelised harud. Püüded probleemi militaarsete vahenditega lahendada on paljudel juhtudel vägivallaspiraali hoopis kiirendanud. Riiklikud ja rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid on süüdistanud paljusid relva- ja julgeolekujõudude liikmeid partisanide hulka arvatud inimeste tapmises (Falsos Positivos ehk valepositiivne tuvastus) (19).

3.1.6   Colombia ühiskonna praegustes oludes kannatavad naised jätkuvalt ebavõrdsuse ja diskrimineerimise all. Sooline ebavõrdsus areneb välja perekeskkonnast, kus esineb palju koduvägivalda; majanduskeskkonnas, kus valitseb suur tööpuudus, suureneb mitteametlikus majanduses töötavate naiste osakaal (57 %) ja püsib sooline palgalõhe; ning poliitilises keskkonnas seetõttu, et naised on suurema otsustusõigusega valitsemistasanditel vähe esindatud.

3.1.7   Vastavalt riigi ametiühingukeskuste (CUT, CTC, CGT) raportitele ei ole sotsiaalses dialoogis, mis oli eelmiste valitsuste ajal tugevalt kahjustatud, ikka veel toimunud piisavaid muutusi, mis tähistaksid positiivset arengusuundumust. Keskliidud väidavad, et sotsiaalse dialoogi puudumise tõttu on ametiühingutega ühinemise määr langenud 14 protsendilt 4 protsendile. Tuleb meenutada, et ILO on ametiühinguõiguste olukorda Colombias viimastel aastatel lähedalt jälginud (20); see organisatsioon on korraldanud arvukaid uurimismissioone ja tal on riigis alaline osakond, mis jälgib inim-, töö- ja ametiühinguõiguste rikkumisi. 2011. aastal mõrvati 29 ametiühingute juhti ja aktivisti. Paljudel juhtudel on vastutavad nn demobiliseeritud poolsõjaväelased. Lisaks on tehtud mõrvakatse kümne ametiühinguliikme suhtes. Riikliku suhkruroolõikajate ametiühingu peasekretär Daniel Aguirre mõrvati 27. aprillil 2012, mis tõstab aastaga mõrvatud ametiühinguliikmete arvu seitsmele.

3.1.8   Positiivse uudisena tuleb märkida nende kuritegude ja süütegude selgitamiseks määratud riigiprokuratuuri (Fiscalía General de la Nación – FGN) töötajate arvu suurendamist. Samuti, et riigiprokuratuuri algatusel kiitis Rahvuskongress (Congreso Nacional) heaks karistusseadustiku artikli 200 muudatuse, millega pikendatakse vanglakaristusi ja suurendatakse trahve isikutele, kes takistavad või häirivad tööõiguste koosolekut või teostamist, või kes rakendab survemeetmeid õiguspärase streigi, koosoleku või ühinemise tõttu (21). 2012. aasta jaanuaris jõudsid riigiprokuratuur ja riiklik ametiühingute kool (Escuela Nacional Sindical) kokkuleppele teabevahetuses ja ametiühinguorganisatsioonide liikmete vastaste kuritegude kindlaksmääramiseks, tuvastamiseks ja dokumenteerimiseks ühtse meetodi väljatöötamises.

3.1.9   Kuid vaatamata sellele, et vägivald on riigis vähenenud, pannakse jätkuvalt toime terroriakte: samal päeval, kui jõustus vabakaubandusleping USAga, 15. mail 2012, korraldati endisele ministrile Fernando Londoño Hoyosele atentaat, kus kaotas elu kaks ihukaitsjat ja sai vigastada 49 inimest.

3.1.10   Ohvri- ja maade tagastamise seadus. Selles 2011. aastal vastu võetud seaduses tunnistatakse relvakonflikti olemasolu ja ohvrite õigusi. Seadus näeb ette kahju hüvitamise inimõiguste rikkumise, kaasa arvatud riigi ametnike toime pandud rikkumiste üleelanutele. Selle kohaldamine on seni olnud ebakorrapärane ja mittetäielik, aga see on oluline muutus ohvrite jaoks, kellele seni ei antud mingeid õigusi. Komitee missioonil teatasid kodanikuühiskonna organisatsioonid ähvardustest, mida on saanud inimesed ja kogukonnad, kellele on maa tagastatud. Põllumajandusministeerium teavitas komitee delegatsiooni kohtunike koolitusest põhjendamatu kaebuse alusel saadud maa tagastamise juhtumite teemal. Põhjendamatu kaebuse alusel oli nimelt võimalik osta maad väga odava hinna eest ja seaduslikult, ning asustada endised talupoegadest maaomanikud sunniviisiliselt ümber; maad kasutati paljudel juhtudel ebaseaduslike uimastite kasvatamiseks. Samuti pakutakse kaitset perekondadele, kes pöördusid tagasi maadele, mis jäeti varem partisanide survel sööti, kuna viimased püüdsid sel viisil piirkonda oma kontrolli alla saada.

3.1.11   Karistamatus – Colombiale iseloomulik probleem. On toimunud teatud edasiminek inimõiguste alastes peamistes juurdlustes, sealhulgas parapoliitika skandaaliga seotud juhtudel, kus tuvastati ebaseaduslikke sidemeid seadusandjate ja poolsõjaväeliste rühmituste vahel. Uuriti üle 120 endise parlamendiliikme ja ligikaudu 40 neist mõisteti süüdi (22). Ent 2012. aasta veebruaris tühistati riigiprokuröri valimine, (23) kelle ülesandeks oli lahendada põhilised korruptsioonijuhud ja kohtuasjad poolsõjaväeliste rühmituste liikmete, uimastiäri ajajate ja partisaniliikumise liikmete vastu ning kes oli üles näidanud suurt teotahet teha lõpp karistamatusele. Tehtud juurdlustes selgusid seosed julgeolekuameti DAS ja poolsõjaväeliste rühmituste vahel ning nende otsene vastutus paljudel juhtudel, kui ähvardati ja mõrvati inimõiguste eest võitlejaid, kohtunikke, ajakirjanikke, ametiühinguliikmeid ja advokaate (24). 2011. aasta oktoobris saatis valitsus DASi laiali ja asutas uue luurekeskuse (Central de Inteligencia).

3.1.12   Valitsus on esitanud põhiseaduse artikli 221 vastuolulise muudatusettepaneku, mis annaks sõjaväelisele kriminaalkohtule õiguse viia läbi algne kontroll juurdluste üle julgeolekujõudude liikmete poolt toime pandud inimõiguste võimalikus rikkumises. Muudatus kehtestaks eelduse, et kõikidel avaliku jõudude liikmete poolt operatsioonide ja/või menetluste käigus toime pandud kuritegudel on „seos väeteenistusega” ning need kuuluksid seega vähemalt esimeses kohtuastmes sõjaväekohtu pädevusse. Ameerika Inimõiguste Komisjon ja ÜRO on korduvalt märkinud sõjaväekohtusüsteemi erapooletuse ja sõltumatuse puudumist, mis kaotab selle kohtu otsuste usaldusväärsuse (25). Colombia relva- ja julgeolekujõude on korduvalt süüdistatud kohtuvälistes hukkamistes ja ÜRO inimõiguste ülemvoliniku kabineti hinnangul on Colombias nende mõrvade ohvriks riigi teenistujate kätes langenud 2004. ja 2008. aastal üle 3 000 inimese. Sellest alates on juhtude arv märkimisväärselt vähenenud, aga see tava ei ole kadunud (26). Paljud riikide ja rahvusvahelised organisatsioonid on taotlenud president J. M. Santoselt, et ta võtaks muudatusettepaneku tagasi (27).

3.1.13   Erinevalt varasematest arvamustest tuli aruteludest ettevõtjatega välja, et nende arvates soodustaks leping seaduslikku majandust, töö ametlikuks muutumist, inimõigusi ja keskkonda ning aitaks vähendada vägivalda.

4.   Peruu

4.1   Viimasel kümnendil on vaesus vähenenud, kuid ikka elab Maailmapanga andmetel (28) 15 % elanikkonnast vähem kui kahe dollariga päevas. Linna- ja maapiirkondade erinevused on endiselt suured. Seetõttu on majanduskasv seni väljendunud sissetulekute väga ebakorrapärases jagunemises. Keskmine sissetulek (ja seega eratarbimine) on kasvanud, aga mitte piisavalt, ja 2010. aastal oli see 404 USA dollarit.

4.2   Töö ja ametiühingute olukord. 2009. aastal ei olnud peaaegu 73 % töötajatest töölepingut, 7 % oli tähtajatu tööleping ja 20 % tähtajaline tööleping (29). ILO täheldas 2011. aastal mitteametliku töö ja vaeghõive suurenemist, reaalse alampalga langust ja äärmiselt kõrget lapstööjõu taset (42 %). Peruus on põllumajandusekspordi buum, milles selle sektori töötajad ikka kasu ei saa. 2008. aastal enne rahvusvahelise kriisi puhkemist jõuti tööle võtta veidi üle 200 000 töötaja. 2011. aasta esimesel poolaastal täheldati majanduse taastumise konsolideerumist; palgatöö tase oli kõigi aegade kõrgeim. Aga selles sektoris võib tööpäev olla kumulatiivne, töötasu on väiksem tavalisest miinimumpalgast, (30) ületundide eest makstakse vähem ja valdav on tähtajaline tööleping (31).

4.3   Komitee peab positiivseks võetud kohustusi täita kõiki põhilisi ILO konventsioone ja inimväärse töö tegevuskava, ent kordab, et oleks kohane, kui Peruu ja Euroopa organiseeritud kodanikuühiskond saaksid osaleda nende konventsioonide kohaldamise jälgimises. Üks inimväärse töö kontseptsiooni põhitingimus on sotsiaalse dialoogi mõõde: see tähendab tööandjate organisatsioonide ja ametiühingute osalemist kollektiivläbirääkimistes. Viimane on väga tähtis, sest see täiendab õigusakte, et parandada töötajate töötingimusi. Veel üks ülesanne, mille komitee soovitab formaalselt vormistada, on sotsiaalse dialoogiga seotud kogemuste jagamine.

4.4   Lapstööjõud Peruus on Peruu kodanikuühiskonna jaoks kauaaegne mureküsimus. Eriti märkimisväärne on see kaevandustööstuses, kus töötab ka tütarlapsi. Arve võib võtta vaid viiteks, sest ametlik statistika ei kajasta tavaliselt täielikult selle ulatust, aga IPEC-ILO (32) andmetel töötab kolmest kaevandusperekonnast kahes alla 18-aastaseid lapsi mõnes materjali kaevandamise, töötlemise ja transportimise segmendis. Ehkki tütarlapsed ei tööta tavaliselt kaevandusesügavustes, on nad üha enam kaasatud sisetöödesse ja tegelevad välisilma ja kaevanduse vaheliste kommunikatsioonidega. ILO rõhutab, et lapstööjõu kaotamine kaevandustes annab tõuke tehnoloogilisteks muutusteks, parandab sotsiaalkaitset ja suurendab töösse kaasatud alaealiste haridusvõimalusi. Kodanikuühiskonna osalemine on selles järkjärgulises protsessis põhitähtis. EL on võtnud lapstööjõu kaotamise alal oma kaubanduspartnerite suhtes ja teistel mandritel tegutsevate ELi ettevõtjate suhtes konkreetsed kohustused. Ettevõtjate sotsiaalse vastutuse ning töö- ja inimõigustega seotud küsimused ei piirdu Euroopa piiridega. Mitmepoolse kaubanduslepingu kohaldamise ajal tuleb neid kohustusi uuendada ja hinnata nende mõju lapstööjõu praegusele olukorrale.

4.5   Ränne Euroopa Liitu Riikliku statistika- ja infoinstituudi (Instituto Nacional de Estadística e Informática) (33) arvutuste kohaselt oli aastatel 1990–2009 peruulasi välisriikides 2 038 107. Hispaania järel (kus peruulasi elab umbes 200 000) on viimastel aastatel kõige rohkem peruulasi vastu võtnud Itaalia (34). Komitee leiab, et seaduslik ja tagatistega sisseränne on positiivne ja rikastav. Sisserändajate inimõiguste olukorra vaatlemise ja nende suhtes järelevalve teostamise ning rändajate salaja üle piiri toimetamise ennetamist tuleks arvesse võtta jälgimismehhanismis, mis kodanikuühiskonna osalusel mitmepoolses kaubanduslepingus sätestatakse.

4.6   Põlisrahvaste õigused. Komitee võtab teadmiseks, et on jõustunud 2011. aastal vastu võetud eelneva konsulteerimise seadus (35). Selle seadusega tunnustatakse põlisrahvaste õigusi, see võib kaasa aidata sotsiaalsele kaasatusele ja võimaldada pärismaistel rahvastel demokraatia hüvedest lõpuks osa saada. Paljude ühiskondlike osalejate, aga eelkõige pärismaiste rahvaste endi jõupingutuste tulemusel nõuti alaliselt seadust, mis tagaks tõhusalt konsulteerimisnõude kehtimise. Seaduse täiel määral kohaldamine näitab, et Peruu täidab ILO konventsioonis nr 169 võetud kohustusi.

4.7   Kui 2011. aastal asus ametisse valitsus, mida juhtis Ollanta Humala Tasso, oli tal vaja toime tulla suurte probleemidega ja tema suhtes oli palju ootusi. Mitmepoolse kaubanduslepingu sõlmimine ELiga võib aidata lahendada soodsalt neid probleeme ja muuta ootused kindlustundeks, et toimuvad muutused paremuse poole, aga tingimusel, et ei arvestataks, et soovitud muutused toimuvad pelgalt lepingule allakirjutamisega. Komitee väljendab käesolevas arvamuses oma kavatsust aidata kaasa ELi ja Peruu suhete paremale tulevikule oma osalemisega koos Peruu kodanikuühiskonnaga otsuste mõju jälgimise ja hindamise mehhanismides. Komitee on varem väitnud ja kordab siinkohal, kui tähtis on, et need kodanikuühiskonna osalemise struktuurid oleksid esindusorganid ja täitevvõimust sõltumatud.

Brüssel, 11. juuli 2012

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Staffan NILSSON


(1)  Mitmepoolse kaubanduslepingu peavad ratifitseerima ELi liikmesriikide 27 parlamenti ning Colombia ja Peruu parlament.

(2)  Nagu on sätestatud näiteks Colombia ja USA kaubanduslepingusse lisatud tööõiguste tegevuskavas ja üldises soodustuste süsteemis GSP+.

(3)  Euroopa Komisjon palvel majanduspoliitika uuringukeskuse Development Solutions ja Manchesteri Ülikooli koostatud mõjuhinnang kaubanduse jätkusuutlikkuse kohta, 2009.

(4)  Samuti ELi ja Colombia inimõiguste protokolli eesmärgid, (2009) mis ratifitseeriti 30. jaanuaril 2012 Bogotás peetud inimõigustealase dialoogi mehhanismi VI korralisel koosolekul.

(5)  Üldiste tariifsete soodustuste kava GSP+.

(6)  Mitmepoolse kaubanduslepingu artiklid 271 ja 324.

(7)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Läbirääkimised uute kaubanduskokkulepete üle: EMSK seisukoht”, raportöör: Jonathan Peel ja Evelyne Pichenot (ELT C 19.08.2008, lk 82).

(8)  „Lepingupooled kohustuvad oma seadustes ja tavades kogu oma territooriumil edendama ja tõhusalt kohaldama rahvusvaheliselt tunnustatud põhilisi tööstandardeid, nagu need on sätestatud ILO põhilistes konventsioonides”, mitmepoolse kaubanduslepingu artikli 269 lõige 3.

(9)  ELT C 211 19.08.2008, lk 82.

(10)  „Komitee peab hädavajalikuks lisada assotsiatsioonilepingule sotsiaalne mõõde, et see leping oleks selline, mis läheb kaugemale kaubanduslikest aspektidest ja mille üldine eesmärk oleks sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamine.”, raportöör: José María Zufiaur Narvaiza, (ELT C 248 25.08.2011, lk 55).

(11)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Säästva arengu mõjuhinnangud ja Euroopa Liidu kaubanduspoliitika”, raportöör: Evelyne Pichenot (ELT C 218 23.07.2011, lk 14).

(12)  Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni, Rahvusvahelisse Ametiühingute Konföderatsiooni, Ameerika Ametiühingute Konföderatsiooni ja Maailma Ametiühingute Nõukogu 2012. aasta veebruari sõnum Euroopa Parlamendile. Colombia CGT seisukoht ELi–Colombia kaubanduslepingu suhtes, veebruar 2012.

(13)  Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Liidu, Colombia ja Peruu mitmepoolse kaubanduslepingu kohta, mis võeti vastu 13. juunil 2012.

(14)  Euroopa Liitu esindab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee.

(15)  Lisas B on missiooni aruanne ja programm.

(16)  Inimõigusteorganisatsiooni Amnesty International deklaratsioon ÜRO inimõigustenõukogu 19. istungjärgul 2012. aastal, Genf.

(17)  Rahvusvaheline sõja ja vaesuse ohvriks langenud laste kohtu (http://www.tribunalinternacionalinfancia.org) 2012. aasta raport.

(18)  28. aprillil 2012 võttis FARC oma lubatustega vastuollu minnes kinni Prantsuse ajakirjaniku Romeo Laglois, kes paar nädalat hiljem vabastati.

(19)  Colombia õiguse kohaselt on tegemist kaitstud isikute mõrvamisega.

(20)  Allikas: ILO standardite kohaldamist jälgiva komisjoni järjestikused raportid, rahvusvahelised töökonverentsid.

(21)  Brüsselis asuva Colombia Suursaatkonna aruanne riigiprokuratuuri tegevuse kohta, märts 2012.

(22)  2011. aasta veebruarist leiti, et endine senaator Mario Uribe, endine kongressi esimees ja president Ávaro Uribe nõbu on süüdi suhetes poolsõjaväeliste rühmitustega.

(23)  Viviane Moralese valimine tühistati väidetava vorminõude rikkumise pärast ametissenimetamisel.

(24)  2011. aasta septembris mõisteti Jorge Noguera Cotes, kes juhtis DASi aastatel 2002–2005, süüdi luureagentuuri andmises poolsõjaväeliste rühmituste teenistusse ja ühe ülikooli professori mõrvas 2004. aastal.

(25)  Ameerika Inimõiguste Komisjoni raport Colombia kohta.

(26)  Maailma inimõiguste raport, 2012, Human Rights Watch.

(27)  Kiri president J. M. Santosele, Human Rights Watch, 9. veebruar 2012.

(28)  World Development Indicators (maailma arengunäitajad), Maailmapank, 2011.

(29)  Peruu tööministeeriumi andmed.

(30)  Päeva töötasu on 8,84-10 USA dollarit, toimetuleku alammäär on 259,61 USA dollarit kuus.

(31)  Üks selge näide tähtajalise töölepingu ebaõigest kasutamisest on õlipalmisektor.

(32)  ILO lapstööjõu kaotamise programm.(www.ilo.org).

(33)  Peruu: Peruulaste rahvusvahelise väljarände ja välismaalaste sisserände statistika, 1990–2009, Lima: 2010.

(34)  Alates 2011. aastast rahastab EL projekti „Peruu ränne”.

(35)  Seadus nr 29785, seadus põlisrahvaste või pärismaiste rahvaste õiguse kohta eelnevale konsulteerimisele, mis on tunnustatud ILO konventsioonis nr 169.


4.10.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 299/45


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ühistud ning põllumajandusliku toidutööstuse areng” (omaalgatuslik arvamus)

2012/C 299/09

Raportöör: Carlos TRIAS PINTÓ

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee otsustas 19. jaanuaril 2012 peetud täiskogu istungil vastavalt oma kodukorra artikli 29 lõikele 2 koostada omaalgatusliku arvamuse teemal:

Ühistud ning põllumajandusliku toidutööstuse areng

(omaalgatuslik arvamus).

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon võttis arvamuse vastu 26. juunil 2012.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 482. istungjärgul 11.–12. juulil 2012 (11. juuli istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 144, vastu hääletas 2, erapooletuks jäi 4.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Jätkusuutlikuma majandusmudeli otsinguil tundub ühistute loomine konkurentsivõimeline ja tõhus variant, mis annab põllumajandusliku toidutööstuse väärtusahela ebakõladele uusi vastuseid ja sellest tulenevalt edendab tööhõivet, stimuleerib kohalikku arengut, toiduga kindlustatust, sotsiaalset kaasatust ja vastutustunnet.

1.2   Praegustel põllumajanduslike toiduainete turgudel on vaja läbi viia struktuurireformid kooskõlas strateegias „Euroopa 2020” seatud nõudlike ülesannetega ja teiste ühenduse algatustega. Tavapärased turustusskeemid ei taga hinnakujunduses nõuetekohast läbipaistvust, mis tekitab suuri ebakõlasid turuosaliste läbirääkimisvõimes, kahjustades tootjaid ja tarbijaid (ehk ahela esimest ja viimast lüli). Samuti tekivad asjatud keskkonnakulud, mida põhjustab ebatõhus energiajaotus (näiteks värske toidu hooajaväline külmladustamine ja transport tootmiskohast väga kaugel asuvatele turgudele).

1.3   Turu ümberkujundamine peaks olema orienteeritud ringmudelile, mis soodustab turustusahelate lühendamist, et nõudlus ja pakkumine oleksid turustusvõrgus omavahel paremini kooskõlas – seda kõige madalamatest tootmisüksustest alates ning uuendusmeelses ja tipptehnoloogilises keskkonnas.

1.4   Ühiste põhimõtete ja väärtuste kaudu aitavad ühistud kaasa võrdsete ja kooskõlastatud kaubandussuhete tekkimisele, mis omakorda aitab taastada tasakaalu põllumajandusliku toidutööstuse väärtusahelas, koondades eri huvid, optimeerides jagatud väärtushinnanguid ning tõstes säästlikkust tootmises ja tarbimises.

1.5   Seepärast palub komitee Euroopa institutsioonidel soosida ühistupõhise mudeli edendamiseks vajalike tingimuste loomist sellise ühenduse poliitika vastuvõtmisega, mis näeb ette asjakohased meetmed õigus-, majandus-, maksu- ja tehnikavallas, et tagada harmooniline areng.

2.   Sissejuhatus

2.1   Ühistupõhine mudel ajendab parandama liidu ettevõtluskliimat ja eelkõige majandusdemokraatiat, aidates kaasa tootmismudeli vajalikule muutusele.

2.2   ÜRO poolt rahvusvaheliseks ühistute aastaks kuulutatud 2012. aasta on sobiv võimalus arutleda ühistute osa üle jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu jaoks uue edasiviiva jõu arendamises, mis kasvataks praegusest kriisist välja suure konkurentsivõimega sotsiaalse turumajanduse (1).

2.3   Ühistusektori tegelik olukord on ELis väga erinev. On ühistuid, mis arendavad äritegevust, mis ei erine millegi poolest nende konkurentide tegevusest, teised ühendavad oma äritegevuse tarbija, keskkonna jne kasuks võetud „poliitiliste” hoiakutega, mis on lülitatud nende teavitus- või müügistrateegiatesse. Eristada tuleb ka ühistuid, mis tegutsevad väärtusahela alguses (tootmine) ja lõpus (tarbimine), ning mille tegevus on sageli omavahel kooskõlastamata.

2.4   Turgude struktuurireform säästliku tootmis- ja tarbimismudeli väljakujundamise hõlbustamiseks nõuab põllumajandusliku toidutööstuse väärtusahela tasakaalustamist (2), mis täidab põllumajandusalase ühinemisega üldiselt ja konkreetselt ühistutega moduleerivat ja integreerivat ülesannet, mis võimaldab teha sektoritevahelise dialoogi ja koostöö vormis asjakohaseid kohandusi ja muudatusi.

2.5   See käsitusviis aitab ellu viia komitee seisukohti ja anda vastus ühenduse poliitika tulevastele probleemidele, pidades silmas strateegiat „Euroopa 2020”, uut ühist põllumajanduspoliitikat, säästva tarbimise ja tootmise ning säästva tööstuspoliitika tegevuskava ning ühtse turu akti.

2.6   Selles suhtes tuleb rõhutada, et käesolev algatus tugineb aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu põhimõttele, mille aluseks on teadmised, vähese CO2-heitega majandus (3), tööalane konkurentsivõime ning sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus.

2.7   Lõpuks aitab ettepanek kaasa teistele ühenduse poliitikat läbivatele väga tähtsatele aspektidele, nagu muu hulgas toiduainetega varustamise kindlus ja sõltumatus, territoriaalne tasakaal ja kohalike toiduainete tarneahelate kaitse (4), sotsiaalettevõtlus, tarbijaõiguste ja -huvide kaitse ning organiseeritud kodanikuühiskonna otsene osalemine põllumajanduslikus toidutööstuses (5).

3.   Komitee märkused

3.1   Praeguse turu hetkeseis

3.1.1   Turu toimimine peaks tagama tarbija soovitud tüüpi ja kvaliteediga toodete pakkumise. Selleks on vaja, et tarbijalt tulevad signaalid edastataks piki väärtusahelat ja need jõuaksid moonutusteta tootjateni. Kahjuks on täna turule sageli iseloomulik lineaarsus, mis takistab positiivset tagasisidet, ja keerukus, mis takistab turu toimimist selle tõelise töö kahjuks: varustada elanikke toodetega tarbija võimalikult suurema rahuloluga.

3.1.2   Tarbijad nõuavad üha enam ohutuid, säästvaid, uuenduslikult, vastutustundlikult, keskkonnahoidlikult ning sobivates töötingimustes ja loomade heaolu tingimustes toodetud tooteid. Seejuures ei tasu unustada, et see peab kehtima ka odavamate toiduainete kohta ning et tarbijate ostuotsuseid dikteerib endiselt põhiliselt hind. Paraku ei kandu oluline teave põllumajandusliku toidutööstuse väärtusahelas selle eri lülide vahel edasi (esmatootmine, valmistoodete tootmine, ladustamine, jaotamine ja müük).

3.1.3   Turustusahelad, mis on muutnud tarnijate ja tarbijate suhet üha kaugemaks, on samal ajal raskendanud ahelasse kuuluvate toimingute läbipaistvust, nii et tootmiskulusid alahinnatakse ja tootjatele makstav hind ei ole sageli piisav nende majanduslikuks ellujäämiseks.

3.1.4   Vähene läbirääkimisjõud ja nende turuosaliste sõltuvuses hoidmine, kes peavad taluma ebaõiglast hinda töö eest, mida nad teevad, süvendab põllumajandusliku toidutööstuse ahelas valitsevat tasakaalustamatust (6), kinnistades turu ebanormaalset toimimist.

3.1.5   Järelikult tuleneb praeguse turu analüüsist – mida on vaja turu reformimiseks – järgmine diagnoos: killustatud pakkumine, kontsentreeritud turustamine ja mitteteadlik nõudlus. See loob soodsa pinnase spekulatsioonideks.

3.1.6   Ei tohiks unustada, et turustusetapp kätkeb endas pealegi sotsiaalseid ja keskkonnamõjusid tulenevalt pikamaatranspordist, pikaajalisest külmladustamisest, ettevõtete tootmise mujale viimisest jne.

3.2   Koostööaltima turu kujundamine – uutele säästlikele tootmis- ja tarbimisviisidele keskendunud käsitusviis

Ühistute identiteeti tugevdavad demokraatia, võrdsuse, õigluse, solidaarsuse, läbipaistvuse ja sotsiaalse vastutuse väärtused. Rahvusvaheline ühistute liit on kehtestanud seitse põhimõtet, mida ühistud peavad järgima: „vabatahtlik ja piiramatu liitumine; liikmepoolne demokraatlik kontroll; liikmete majanduslik osalus; iseseisvus ja sõltumatus; haridus, koolitus ja teavitamine; koostöö teiste ühistutega ja hoolimine kogukonnast (7).”

Ühistute turg põllumajandusliku toidutööstuse valdkonnas on turg, mis tugineb ühistutele, mis tegelevad põllumajandusliku toidutööstuse pakkumise ja nõudlusega kohapeal, kuid samuti vastastikustel suhetel või kasul, püüdes muuta väärtusahelat õiglasemaks ning majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt tõhusamaks. Kokkuvõttes tähendab see turu kujundamist omamoodi positiivseks mänguks ehk mänguks, millest võidavad kõik, maksimeerides jagatud väärtuse loomist selle põhiosaliste (tootjad ja tarbijad) vahel pikaajaliste liitude loomise ja kompromissidega õiglastes ausa konkurentsi tingimustes. Põhivahendid turu ümberkujundamiseks kooskõlas käesolevas dokumentides esitatud eeldustega võivad olla järgmised.

3.2.1

„Tootmispüramiidi” ümberkeeramine riikidevahelise koostööpõhise lähenemisega, mille kriitiline mass tagaks vajaliku ulatuse. Lähtudes üksik- või peretootjast, tuleb propageerida ühingute ja ühistute loomist kohapeal (maapiirkondade majanduse dünaamilisuse element) ühinemisega suurematesse struktuuridesse – piirkondlikesse võrgustikesse ja konkurentsikeskustesse –, mis lähendavad põllumajandustootjaid suurema lisaväärtusega etappidele turustusahelates. Selline ühistupõhine ülesehitus võimaldab maksimeerida tulusid ja tulla vastu nõudluse mitmekesisusele, lühendades turustusahelaid tootmis- ja tarbimissõlmede vahel (8). Ühistutesse kuulumine (9) tagab samuti suurema jälgitavuse kogu protsessis, nii kvaliteedialal kui ka hinnakujunduses, mis omakorda tähendab ressursside optimeerimist ja suuremat tõhusust.

3.2.2

Ühine sotsiaalne tulu. Ühistuvõrgus saadud tulud lähevad osalevatele ühistutele. See suurendab nende võimalusi parandada oma turujõudu tänu suuremale tööalasele konkurentsile ja üldisemale juurdepääsule põhiressurssidele tootjate ja tarbijate jaoks soodsamatel tingimustel, soodustades uues ärisuhete keskkonnas koostoime tekkimist.

3.2.3

Nõudluse koondamine  (10). Tarbijaühistute kaudu püütakse koos kodanike nõudlust koondavate tarbijavõrgustike edendamisega hõlbustada toodete kättesaadavust tarbijate jaoks soodamates hinna- ja kvaliteeditingimustes. Otsekontakt tootjatega kujundatakse kohalikest ja lähiturgudest lähtuvalt ning edasiminekut võimaldab sidusalt võrgus tehtavate äritehingute täiustamine. See käsitusviis langeb kokku peamiste Euroopa Liidu põllumajandustootjate organisatsioonide ning põllumajandusliku toidutööstuse ühistute organisatsioonide eesmärkidega: „Eesmärk on innustada/toetada põllumajandustootjate algatusi, et müüa oma tooteid otse lõpptarbijatele (näiteks otsemüük majandis, põllumajandusühistute kaudu; kohalikel turgudel, kollektiivsete platvormide või tootjate kontrolli all olevate ettevõtete kaudu) (11)

3.2.4

Ringturumudel  (12), mis põhineb turustusahelate lühendamisel. Selleks, et peatada tarneahela nende osaliste liigne osakaal, kes ei too põllumajanduslike toidukaupade turustamise ahelasse lisaväärtust, tuleb edendada selliste turustusahelate valimist, mis lähendavad võimalikult rohkem tootmis- ja tarbimisüksusi, kelle all mõistetakse vastavalt esmatootjaid ja lõpptarbijaid (13). See soosib „turusõlmede” tekkimist, mis võimaldavad vahendeid ja kulusid sobivalt kohandada elanikkonna vajaduste ja tootmisvahendite vahel, vältides üle- või puudujääke, mis pealegi võivad tekitada kunstlikke hinnakõikumisi. Kõik see töötab toiduvarustusahela õiglasema, läbipaistvama ja tasakaalustatult toimimise kasuks, mis aitab kaotada igasugused ebaõiglased ja ebaausad võtted, mis ohustavad ausat konkurentsi.

3.2.5

Uus tehnoloogia  (14). Tehnoloogiline innovatsioon on ühistutevahelise tugevama turu kontseptsiooni nurgakivi, olgu põllumajandusliku toidutööstuse tehnoloogiate uuendamise või siis vajaliku logistika väljaarendamise kaudu, et optimeerida teabevahetusprotsesside tõhusust arukate tootmis-, turustus- ja tarbimisvõrkude elluviimise raames (organisatsioonid, mis on peamiselt isemajandavad ja paindlikud ning õppimisvõimelised, et saavutada soovitud eesmärgid). Nende vastastikune ülekanduvus, koostalitlusvõime ja ühenduvus digitaalkeskkonnas võimaldab asendada tühjad vahendustegelased. Järelikult peavad uued tehnoloogiad olema töövahendid, millega panna käima protsess kollektiivse suurema tõhususe saavutamiseks, rakendades neid toidutarneahelates ja mõjutades selle ümberkujundamisväärtust.

3.3   Kuidas saavutada turgu, kus koondutakse rohkem ühistutesse?

Paljud sidusrühmad vaatlevad üldist ümberkujundamist vastutustundliku ja säästliku tootmise ja tarbimise alal mitme sidusrühma tegelikkusena, milles viimane kui üks huvirühm saab ühistutegevust mõjutada ja olla sellest mõjutatav („ühistu sotsiaalne kaasvastutus”). Üks strateegiline küsimus, mida ühistupõhiste ja ühistutevaheliste tarbimis- ja tootmismudelite edendamisel arvesse võtta, on näha ette institutsioonilised vahendid ja mehhanismid selle mudeli lülitamiseks konkurentsitingimustes tavapärasesse väärtusahelasse. Mõned kaalutlused võivad siiski olla otsuste tegemises kasuks; muu hulgas võiks nimetada järgmist.

3.3.1

Ühenduse poliitika raames meetmete võtmine. Õigusraamistiku reformi ja asjakohaste stiimulite poliitika abil tuleb edendada meetmeid ühistute toetamiseks arenguagentuuride, krediidi jne kaudu, ühistute ühendamise ja rahvusvahelisele tasandile viimise meetmeid, ühtekuuluvusmeetmeid ja sotsiaalset innovatsiooni, ning avalike institutsioonid ja väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, ühistute, tarbijaühenduste või muude kollektiivide partnerluse tugevdamise meetmeid.

3.3.2

Riigihankelepingud ühistutega  (15). Viimastel aastatel keskkonnahoidliku riigihanke alal toimunud edasiminek ja veel hiljuti avalike haldusasutuste hankemenetlustes ka eetiliste kriteeriumide kasutuselevõtmine on oluliselt mõjutanud säästlikkuse ja ühistutegevuse sotsiaalset ja majanduslikku mõõdet. Riigihanke eeskujuks olemine, samuti selle suur ostumaht tähendab kahtlemata, et see on seatud eesmärkide jaoks tingimata vajalik edendamisvahend. Turuvoogude avalike haldusasutuste ja ühistuvõrgustike vahel liikumise stimuleerimine võib olla uue säästliku tootmis- ja tarbimismudeli jaoks määrav.

3.3.3

Kvaliteedimärgid  (16). Kvaliteedimärgid on kaudsed toetusvahendid, mis tõendavad turustatava toote päritolu, omadusi ja tunnuseid, tuues sel juhul esile ühistu toodanguga kaasneva sotsiaalse elemendi lisaväärtuse („ühistumärk”). See märgi maine suurendab tuntust ja võimaldab põllumajanduslikul ühinemisel üle minna tootmissuundumusest turusuundumuseks.

3.3.4

Läbipaistvus ja tarbijate teavitamine  (17). Läbipaistvus, mis on seotud ühistuturu raames kodanike ostuotsuste teadlikkuse suurendamise kampaaniatega, eriti seoses kvaliteedi ja jälgitavusega, on väärtusahelas tasakaalutegur. See muudab teabeaspekti sümmeetrilisemaks ning aitab tootmist ja tarbimist kooskõlastada – seda on vaja nende säästlikkusel põhineva mudeli tõhususeks –, ühendab pakkumise ja nõudluse ajas ja ruumis integreerides vastavaid turustusprotsesse. Samuti tuleb eelistada tarbijate rühmitumist, samal ajal kavandatakse meetodeid, kuidas jõuda asjakohase põllumajanduslike toidukaupade lõppnõudluse koondumiseni.

3.3.5

Haridus ja sotsiaalettevõtluse ja ühistutegevuse alane väljaõpe  (18). Kuigi see on selgelt ennetav vahend, mille mõju ei ole kohe näha, on see siiski väga oluline turul muutuste toimumiseks. Ühistupõhimõtete tundmine ja omaksvõtmine õppeasutustes kujundab varakult selle ühistutevahelise mudeli ja koostöö suhtes pooldava hoiaku ning selle praktikas toetamine kandub edasi ka vanematele, näidates neile tarbimismustreid koostoimes tegudega, mida välja pakutakse. Siinkohal on erilise tähtsusega ettevõtlusvaimu edendamine noorte hulgas, mis innustab ja motiveerib asutama ja tugevdama ühistuid nii tootmise, turustamise kui ka tarbimise etapis. Sellele kõigele aitab kahtlemata kaasa heade tavade tundmine, vahetamine ja levitamine ühistute hulgas.

3.3.6

Diferentseeritud maksustamine  (19). On tõsi, et võrdsem maksustamine võimaldab suunata tarbimist tõhusama ressursikasutuse suunas (20), et võtta paremini arvesse iga toote sotsiaalset ja keskkonnamõju ning sotsiaalset lisaväärtust ühistute koostöömudeli alusel. Konkreetses maksusüsteemis on maksusoodustused ja kompensatsioonitoetused mõned kõige otsesemad vahendid ja võivad kõige rohkem aidata seatud eesmärke saavutada. Nagu näitab varasem kogemus eri liikmesriikides, edendataks diferentseeritud maksustamisega autonoomsust ja rahalist sõltumatust, aga samamoodi nagu mõned eespool esitatud algatusettepanekud, nõuab see eelnevat mõjuanalüüsi.

3.3.7

Tehnoloogiline juurutamine. Tehnoloogia areng ja selle universaalne kättesaadavus viivad kõige paremini eesmärkide saavutamiseni. Siinkohal tuleks välja tuua järgmisi algatusi: teadus- ja uuendustegevuse rakendamine põllumajanduslikus toidutootmises, uute turustusruumide ja -kanalite loomine ning lõpuks suurem kvaliteedi sertifitseerimine, lisapunktide andmisega toiteväärtuse, tarnetagatiste ja muude avalike hüvede eest, punktide mahavõtmisega muu hulgas negatiivsete sotsiaalsete ja keskkonnaalaste välismõjude eest. Seeläbi tuleks võimaldada sellistest kriteeriumidest lähtumist, nagu tervis ja toiduohutus, ökoloogiline või sotsiaalne jalajälg, ning nende väärtustamist tarbijate seas läbi toodete hinna, tootmiskulude ja turustusahelate. Selle sertifitseerimisvahendi rakendamiseks on vaja abiks võtta taibutelefoniside, spetsiifilised arvutirakendused ja sotsiaalvõrgud.

3.4   Ühistuturu konkurentsieelised

Peale ilmsete eeliste, mida annab säästlikkusel ning majanduslikul ja sotsiaalsel koostööl põhinev mudel, aitab ühistutevaheline turg saada hulga konkurentsieeliseid, mis mõjutab ühenduse poliitika väga olulisi aspekte järgmistes valdkondades.

3.4.1

Majandus: stabiilne ja kindel juurdepääs turgudele põllumajandustootjate toodangu jaoks, jätkusuutlik rahastamine, sotsiaalselt vastutustundlikud investeeringud, turu dünaamiliseks muutmine, konkurentsikaitse, tarbijaõiguste ja -huvide kaitse jne.

3.4.2

Sotsiaalvaldkond: maakasutuse planeerimine, maaelu areng ja kaasamine, kultuuripärand ning kohalik ja piirkondlik identiteet, toiduainetega varustamise kindlus ja sõltumatus, ületootmise vältimine ja toiduainete kättesaadavus, toodete sotsiaalne jälgitavus, tootmise ümberpaigutamisest hoidumine, inimväärsete töötasude tagamine, töötingimuste parandamine, sotsiaalne vastutus ja vastutustundlik tarbimine, tervishoid ja tervislikud eluviisid, kodanike otsene osalemine neid esindavate institutsioonide otsuste tegemises jne.

3.4.3

Keskkond: energiakokkuhoid, ökosüsteemide kaitse, ökoloogiline, agroökoloogiline jalajälg, ratsionaalne ja vastutustundlik tooraine ja loodusvarade kasutamine, põllumajanduslike toiduainete olelusring, keskkonnahoidlike töökohtade loomine turu laiendamise strateegiana jne.

Brüssel, 11. juuli 2012

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Staffan NILSSON


(1)  Komisjoni teatis „Ühtse turu akt”, COM(2011) 206 final.

(2)  Komisjoni teatis säästva tarbimise ja tootmise ning säästva tööstuspoliitika tegevuskava kohta, COM(2008) 397 final.

(3)  EMSK arvamus „Konkurentsivõimeline vähese CO2 -heitega majandus aastaks 2050 – edenemiskava” (ELT C 376, 22.12.2011, lk 110-116)

(4)  ÜRO Peaassamblee, eriraportööri aruanne teemal „Õigus toidule”, Olivier de Schutter (A/HRC/19/59 – 26. detsember 2011).

(5)  Komitee president Nilssoni järeldused konverentsi „Food for everyone: towards a global deal” kohta.

(6)  Komitee arvamus „Toiduainete tarneahela parem toimimine Euroopas”, (ELT C 48, 15.2.2011, lk 145).

(7)  Komitee arvamus „Ühistud ja ümberkorraldused”, (ELT C 191, 29.6.2012, lk 24–30).

(8)  Komisjoni teatis „Terviklik tootepoliitika”, COM(2003) 302 final.

(9)  Nn täielik ühistu või kollektiivseid huvisid täitev ühistu on ettevõte, mis toodab kaupu ja teenuseid eesmärgiga täita ühe kindla piirkonna ühiseid vajadusi, mida tehakse asjassepuutuvate osaliste ühisel pingutusel

(10)  Komisjoni teatis „Ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid 2020. aastaks: toidu, loodusvarade ja territooriumiga seotud tulevikuprobleemide lahendamine”, COM(2010) 672 final.

(11)  Ühise põllumajanduspoliitika tulevik pärast 2013. aastat. ELi põllumajandustootjate ja põllumajandusühistute reaktsioon komisjoni õigusaktide ettepanekutele (COPA-COGECA, 2012).

(12)  Salcedo Aznal, Alejandro. „Tarbimisühiskond või tarbijavõrgustikud? Visand sotsiaalse analüüsi koostamiseks tänapäeva tarbija kohta” (2008).

(13)  Komisjoni teatis säästva tarbimise ja tootmise ning säästva tööstuspoliitika tegevuskava kohta, COM(2008) 397 final.

(14)  Komitee arvamus „Ühenduse põllumajandusmudel: tootmiskvaliteet ja tarbijate teavitamine kui konkurentsivõime tegurid” (ELT C 18, 19.1.2011, lk 5).

(15)  Komisjoni teatis „ELi uuendatud strateegia aastateks 2011–2014 ettevõtja sotsiaalse vastutuse valdkonnas”, COM(2011) 681 final.

(16)  Komisjoni teatis „Ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid 2020. aastaks: toidu, loodusvarade ja territooriumiga seotud tulevikuprobleemide lahendamine”, COM(2010) 672 final.

(17)  Komisjoni teatis säästva tarbimise ja tootmise ning säästva tööstuspoliitika tegevuskava kohta, COM(2008) 397 final.

(18)  Komisjoni teatis „Sotsiaalettevõtluse algatus - sotsiaalmajanduse ja sotsiaalse innovatsiooni keskmes olevate sotsiaalettevõtete edendamisele suunatud majanduskeskkonna loomine”, COM(2011) 682 final.

(19)  Komitee arvamus „Ettevõtluse vormide mitmekesisus” (ELT C 318, 23.12.2009, lk 22-28)

(20)  COM(2011) 571 final ja arvamus „Säästva tootmise ja tarbimise edendamine ELis”(ELT C 191 29.6.2012, lk 6).


4.10.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 299/49


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „ELi lennunduse ja lennujaamade 1994. ja 2005. aasta suuniste läbivaatamine” (täiendav arvamus)

2012/C 299/10

Raportöör: Jacek KRAWCZYK

Kaasraportöör: Nico WENNMACHER

14. juulil 2011. aastal otsustas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastavalt kodukorra artikli 29 lõikele 2 koostada täiendava arvamuse järgmises küsimuses:

ELi lennunduse ja lennujaamade 1994. ja 2005. aasta suuniste läbivaatamine”.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav tööstuse muutuste nõuandekomisjon (CCMI) võttis arvamuse vastu 11. juunil 2012.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 482. istungjärgul 11.–12. juulil 2012 (11. juuli istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 143, vastu hääletas 2, erapooletuks jäi 1.

1.   Järeldused

1.1   Euroopa Komisjon kavatseb läbi vaadata nii 1994. aasta suunised EÜ asutamislepingu artiklites 92 ja 93 sätestatud riigiabi kohta lennundussektoris kui ka 2005. aasta ühenduse suunised lennujaamade rahastamise ja piirkondlikest lennujaamadest opereerivate lennuettevõtjate riikliku stardiabi kohta (edaspidi „lennunduse suunised”).

1.2   Alates 2005. aastast ei ole liikmesriigid teavitanud komisjoni mitmetest juhtudest, kus lennujaamad või kohalikud kogukonnad on andnud toetusi.

1.3   Komitee jagab suurte sidusrühmade seisukohta, et kehtivate lennundussuuniste läbivaatamine on hädavajalik ning võrdsete võimaluste loomiseks tuleb seda teha viivitamatult. Piirkondlike lennujaamade areng on oluline majanduskasvu ja territoriaalse ühtekuuluvuse seisukohalt ning eeldab selgeid riigiabi eeskirju.

1.4   Komitee on seisukohal, et vaja on ette valmistada uurimus, milles tuuakse välja riigiabi ja samalaadsete tavade praegune olukord selles osas, mis puudutab lennunduse suuniste rakendamist. Uurimuses tuleks (lisaks praeguste tavade analüüsile selles valdkonnas) anda teavet ka antud abi suuruse ja liigi kohta, selle mõju kohta reaalmajanduse arengule ja kvantitatiivse ja kvalitatiivse mõju kohta, mida see tööhõivele avaldab.

1.5   Käesoleva arvamuse viiendas peatükis esitab komitee soovitused lennunduse suuniste muutmiseks. Komitee

toetab vajadust standarditud ELi õigusraamistiku järele kogu lennundussektori jaoks, mis hoiab ära kontrollimatud toetustavad ja tagab võrdsed tingimused kõigile turuosalistele ka kohalikul tasandil;

nõustub, et üldine põhimõte on see, et erainvesteeringuid ei saa käsitleda riigiabina. Samal ajal võib riigiettevõte tegutseda erainvestorina, kui investeering on äriliselt õigustatud;

soovitab, et riigiabi investeeringuteks lennujaamade infrastruktuuri ja stardiabi lennuliinidele peaks olema võimalik ainuüksi rangelt määratletud juhtudel ning nende kestus ja ulatus peavad olema piiratud;

kinnitab vajadust lennujaamadele ja operaatoritele kättesaadava abi täielikuks avalikustamiseks, samuti on vaja avalikustada, millistel tingimustel abi osutatakse;

kutsub üles innustama jätkuvalt sotsiaaldialoogi ja vältima sektoris sotsiaalset dumpingut;

rõhutab suuniste nõuetekohase elluviimise olulisust; jõustamine on äärmiselt oluline;

kutsub üles rakendama piirkondlike lennujaamade arendamise valdkonnas pikaajalist poliitikat. Lennunduse suuniseid on võimalik edukalt jõustada vaid juhul, kui lepitakse kokku piirkondlike lennujaamade arendamise ühestes poliitilistes prioriteetides.

2.   Sissejuhatus

2.1   Viimasel kahel kümnendil on Euroopa lennutranspordisektor elanud üle mitmeid muutusi, mis on peamiselt tingitud turu liberaliseerimisest ja sellele järgnenud odavlennuettevõtjate loomisest. Ehkki ühtne lennundusturg tagab tänu uutele lennuliinidele, uutele piirkondlikele lennujaamadele ja madalamatele hindadele rohkemate Euroopa kodanike juurdepääsu lennutranspordile, on sel olnud märkimisväärne mõju tööhõivele ja töösuhetele antud sektoris.

2.2   Kui 1994. aastal liberaliseeriti lennutransporditeenuste turgu, võttis komisjon vastu esimesed ELi lennunduse suunised, milles nähti ette lennuettevõtjatele antava sotsiaalse ja ümberkorralduseks mõeldud abi hindamine, et luua lennuettevõtjatele võrdsed tingimused. Neid täiendati 2005. aastal suunistega lennujaamade riikliku rahastamise ja piirkondlike lennujaamade kasutuselevõtu kohta.

2.3   Euroopa Komisjon kavatseb läbi vaadata nii 1994. aasta suunised EÜ asutamislepingu artiklites 92 ja 93 sätestatud riigiabi kohta lennundussektoris kui ka 2005. aasta ühenduse suunised lennujaamade rahastamise ja piirkondlikest lennujaamadest opereerivate lennuettevõtjate riikliku stardiabi kohta.

2.4   Mitmete võrgustikku kuuluvate Euroopa lennuettevõtjate sõnul (kellest enamus on Euroopa Lennuettevõtjate Ühenduse (AEA) liikmed) on nad viimaste aastate jooksul kokku puutunud uut tüüpi konkurentsiga, mis saab alguse ettevõtjatelt, kes saavad olulist tulu kohalikelt kogukondadelt ja lennujaamadelt. AEAsse kuuluvad ettevõtjad võtsid seisukoha, et need toetused on ebaseaduslikud ja kujutavad endast jultunud riigiabi juhtumeid, mille tagajärjeks oli konkurentsi tõsine moonutamine Euroopa lennutranspordi turul.

2.5   Euroopa odavlennuettevõtjate liidu (ELFAA) sõnul on võrgustikku kuuluvate ettevõtjate kasvav konsolideerumine, rõhuasetusega nende sõlmlennujaamade toitmisel, kaasa toonud alternatiivide vähenemise piirkondade ja nende lennujaamade jaoks, kes soovivad laiendada võimalike otseühenduste valikut. Paljudel juhtudel on odavlennuettevõtjad piirkondlike lennujaamade ainuke kasvuväljavaade Euroopa turul. ELi hiljutine laienemine on avanud uusi turuvõimalusi ja mitmed nimetatud turgudest sõltuvad liiklusvoogude arendamisel ja hoidmisel suures ulatuses odavlennu ärimudelist. ELFAA leiab, et need liinid on sotsiaalselt ja majanduslikult väärtuslikud Euroopa ühtekuuluvuse ja regionaalarengu kontekstis.

2.6   Alates 2005. aastast ei ole liikmesriigid teavitanud komisjoni mitmetest juhtudest, kus lennujaamad või kohalikud kogukonnad on andnud toetusi. 2005. aasta lennunduse suunised ei ole juhtinud riiklike süsteemide loomist, et määratleda täpsed tingimused, mille alusel abi võiks anda. Ilmselt veelgi halvem on see, et neil üksikutel juhtudel, millest teada anti ja mille tõttu algatas komisjon ametliku menetluse, on otsused olnud pehmelt öeldes aeglased, jättes mitmeid lahendamata olukordi. See on kaasa aidanud teatud karistamatuse ja minnalaskmise meeleolu tekkimisele.

2.7   Lennujaama käsitamist piirkonna majandusarengu majandusliku tõukejõuna on edendatud, suurendades otsest (rahalist) eraldumist riigist, delegeerides piirkondadele ja teistele kohalikele omavalitsustele ülesande kontrollida, hallata ja rahastada neid olulisi infrastruktuure. Piirkondlikud omavalitsused käsitlevad lennujaama järjest enam kui ühte kohaliku majanduse arendamise võimsat vahendit.

2.8   Komisjon on hetkel saanud palju kaebusi ühelt poolt sektori endistelt riiklikelt lennuettevõtjatelt odavlennuettevõtjate peale ning teiselt poolt odavlennuettevõtjatelt endiste riiklike lennuettevõtjate peale. Alates 2005. aastast on komisjonile laekuvate teavituste arv suhteliselt väike võrreldes piirkondlike lennujaamade kiire kasvuga Euroopa Liidus.

2.9   Komisjoni korraldatud avaliku konsultatsiooni põhitulemustena toodi välja järgmised aspektid:

vajadus suuniste lihtsustamise ja läbipaistvuse suurendamise järele;

lennuliinidele ja lennujaamadele kehtivate riigiabi eeskirjade ulatuslikuma jõustamise toetamine;

uus eeskirjade kategooria, et vältida konkurentsimoonutusi samas piirkonnas asuvate lennujaamade vahel;

rohkem selgust ja prognoositavust eeskirjade osas, mis puudutavad investeerimisabi (finantsparameetrite selge määratlemine).

2.10   Seega jagab komitee suurte sidusrühmade seisukohta, et kehtivate lennundussuuniste läbivaatamine on hädavajalik ning võrdsete võimaluste loomiseks tuleb seda teha viivitamatult. Piirkondlike lennujaamade areng on oluline majanduskasvu ja territoriaalse ühtekuuluvuse seisukohalt ning eeldab selgeid riigiabi eeskirju.

2.11   Komitee on seisukohal, et vaja on ette valmistada uurimus, milles tuuakse välja riigiabi ja samalaadsete tavade praegune olukord selles osas, mis puudutab lennunduse suuniste rakendamist. Eelkõige selleks, et hinnata, millises ulatuses praegune tava moonutab või ei moonuta lennujaamade ja lennuliinide võrdseid konkurentsitingimusi, peaks uurimus pakkuma üksikasjalikke andmeid antud abi suuruse ja liigi kohta, selle mõju kohta reaalmajanduse arengule/tõhususele ning selle kvantitatiivse ja kvalitatiivse mõju kohta tööhõivele.

2.12   Majanduskriis tänases maailmas ja eelkõige kasvav eelarvesurve Euroopa Liidus ja liikmesriikides võib esitada väljakutseid kehtivale riigiabipoliitikale piirkondlike lennujaamade arendamise osas. Vaja on paremini mõista, millises ulatuses on praeguse piirkondlike lennujaamade majandusmudeli toimimine jätkusuutlik pikas perspektiivis. Nagu näitab arutelu mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 üle, seisneb suur väljakutse selles, kuidas teha Euroopa Liidus enam, kui selleks on kasutada vähem vahendeid. See kehtib selgelt ka käesolevas arvamuses käsitletud teema kohta.

3.   Turg

3.1   Euroopa Liidu liikmesriikides kasutatakse kommertslennunduseks ligikaudu 460 lennujaama. 2010. aastal teenindas umbes 60 % Euroopa Liidu lennujaamadest vähem kui 1 miljonit reisijat.

3.2   Lennutranspordi turg on viimastel aastatel tormiliselt arenenud: odavlennuettevõtjad on töötanud välja uue, kõikehõlmava ja piirkondlikke lennujaamu arvesse võtva ärimudeli ning haaranud endale arvestatava turuosa. Samas on peaaegu kõik endised riiklikud lennuettevõtjad läbinud ümberkorraldamisprotsessi, kindlustades veelgi oma positsiooni Euroopas.

3.3   2005. aastal kuulus odavlennuettevõtjatele 25 % Euroopa-sisesest turust, samas kui 2010. aastaks oli see kasvanud 39 %ni. Kui lisada ainuüksi otselennud, tõuseb see osakaal 43 %ni. Ajavahemikul 2008–2010 täheldasid traditsioonilised võrgustikku kuuluvad lennuliinid – Euroopa Lennuettevõtjate Ühenduse (AEA) liikmed – märkimisväärset langust Euroopa-sisestel lendudel, ja hoolimata nende positiivsetest tulemustest pikamaalendudel (1 miljard eurot 2008. aastal, 100 miljonit 2009. aastal ja 1,1 miljardit eurot 2010. aastal), oli kogu EBIT (maksu- ja intressieelne kasum) negatiivne lühimaalendude – Euroopa siseste liinide – negatiivse kaalu tõttu.

3.4   Euroopa odavlennuettevõtjate liidu (ELFAA) kohaselt on oodata, et praegustele suundumustele ja lennuettevõtjate lennukipargi asendamiskavadele tuginedes kasvab odavlennuettevõtjate osakaal Euroopa-sisestel lennureisidel 2020. aastaks 45–53 %ni. Otselendude osas ennustatakse odavlennuettevõtjate turuosa kasvu 50–60 %ni. Odavlennuettevõtjad ei ole viimase kriisi käigus kaotanud raha sellises ulatuses nagu võrgustikku kuuluvad lennuettevõtjad.

3.5   Odavlennuettevõtjad on kindlalt juhtival positsioonil piirkondlike otselendude osas. Odavlennuettevõtjate kategoorias kuulub kolmele ettevõtjale rohkem kui 52 % turust, samas kui kolm suurimat võrgustikku kuuluvat ettevõtjat moodustavad vaid 22 % ELi sisesest võrgustikuturust. Kombineerides a) odavlennuettevõtjate kasvava turuosa Euroopa-sisestel liinidel ja b) piirkondlike, otselendude kasvava turuosa vastukaaluks traditsioonilistele sõlmlennujaamade vahel toimuvatele vedudele, võib järeldada, et täna on pakkumine suurem kui varem, kuid et osa pakutavast kasvust (nimelt otselennud) on tagatud piiratud arvu konkurentide poolt.

3.6   Jättes kõrvale Euroopa suured sõlmlennujaamad ja suurimad piirkondlikud lennujaamad, ei saa suurt osa Euroopa piirkondlikest lennujaamadest lugeda majanduslikult elujõuliseks, kui võtta arvesse infrastruktuuri tegelikud kulud. Mitmed väikesed piirkondlikud lennujaamad ei ole suutelised kandma infrastruktuurikulusid, mida rahastatakse muudest kättesaadavatest rahastamisvahenditest sageli piirkondlikul tasandil. Suur osa lennujaamu suleksid lihtsalt oma uksed, kui nad peaksid kandma infrastruktuuri tegelikke kulusid.

3.7   Oluline on meeles pidada, et Euroopa on eelseisvatel aastatel silmitsi lennujaamade läbilaskevõime nappusega. Eurocontroli uurimuses „Majanduskasvu väljakutsed” (Challenges of growth, 2008) ja hiljutises pikaajalises prognoosis (Long-Term Forecast, 2010) rõhutatakse Euroopa lennujaamade läbilaskevõime nappust aastaks 2030 prognoositava liikluskasvu valguses (16,9 miljonit lendu, mis on 1,8 korda rohkem kui 2009. aastal). Nimetatud autoriteetsete aruannete kohaselt ei suudeta 2030. aastaks Euroopa lennujaamade võrgustikus kavandatavast 41 % mahu kasvust hoolimata teenindada muret tekitavat 10 % kõigist lendudest lennujaamade ebapiisava läbilaskevõime tõttu.

3.8   Kuigi infrastruktuuri väline rahastamine ei ole üldiselt suurte lennujaamade põhiprobleem, on see eluliselt tähtis paljude piirkondlike lennujaamade jaoks, kellel puudub mastaabisäästuefekt ja äritulu, mis võiks luua vajaliku marginaali nende infrastruktuuri rahastamiseks.

3.9   Uus otselendude turg on nii võimalus kui ka ebakindluse põhjus teatud piirkondlike lennujaamade jaoks turu väga suure kõikumise tõttu. Iseäranis odavlennuettevõtjad suudavad oma lennukeid ja meeskondi väga lühikese etteteatamisaja jooksul kogu Euroopas alternatiivsesse lennujaama ümber suunata, lähtudes uue liini majanduslikust potentsiaalist. Nende lennujaamade sisstulekute stabiilsus ja prognoositavus on küsitavad.

3.10   Praeguste suuniste raames antav stardiabi on kaasa toonud investeeringute võidujooksu eri piirkondade vahel, et arendada piirkondlikke lennujaamu väga sageli ka ELi vahendite kasutamise abil. Kui piirkondlik lennujaam satub rahalistesse raskustesse, taotleb piirkond täiendavat abi, kasutades argumenti, et need piirkondlikud lennujaamad on alakasutatud ja kujutavad endast vajalikku kulu kohalikele kogukondadele.

4.   Konkreetsed märkused

4.1   Lennundustööstus on pikas perspektiivis väga madala tasuvusega tööstusharu ja selles valitseb juba praegu suur konkurents. Sellises keskkonnas võivad konkurentsi mõjutada isegi väikesed toetused, seega tuleb seda probleemi käsitleda väga hoolikalt.

4.2   Oluline küsimus on see, millist lähenemisviisi me uute lennundussuuniste ettevalmistamisel vajame. Neid on mitmeid.

4.2.1   ELFAA on seisukohal, et piirkondlike lennujaamade potentsiaali vallandamine on eluliselt tähtis, et jätkata territoriaalse ühtekuuluvuse ja regionaalarengu protsessi Euroopa Liidus, samuti nagu võrgustikku kuuluvate lennuliinide sõlmlennujaamades tekkivate ummikute kõrvaldamine. Piirkondlike lennujaamade arendamine tähendab suuremat tööhõivet, suuremaid ärivõimalusi ELi äärepoolseimates piirkondades tegutsevatele ettevõtetele, madalmaid heitkoguste tasemeid tänu piirkondadevahelistele otseühendustele sõlmlennujaamades ümberistumisega lendude asemel ning vähem maapealsest transpordist tulenevaid heitkoguseid tänu sellele, et reisijad kasutavad oma kohalikke lennujaamu. Piirkondlike lennujaamade kasvu tuleb ELFAA kohaselt julgustada paindlike riigiabi suunistega, mis keskenduvad turumajandusliku investeerimise põhimõttele (Market Economy Investor Principle, MEIP), selle asemel et kasutada jäiku eeskirju, mis takistavad kasvu seal, kus selle järele on nõudlus.

4.2.2   AEA kohaselt peaks uute suuniste eesmärk olema kaitsta kõiki lennundustööstuse ettevõtjaid piirkondlike lennujaamade või omavalitsuste poolt lennuliinidele antava diskrimineeriva ja ebaselge finantsabi eest. Selline abi peaks olema võimalik ainuüksi rangelt määratletud juhtudel ning nende kestus ja ulatus peavad olema piiratud. Lisaks võiks sellist abi anda vaid üksikjuhtudel, võttes arvesse läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtet lennuettevõtjate vahel.

4.2.3   Rahvusvahelise Lennujaamade Nõukogu Euroopa büroo (ACI EUROPE) kohaselt peaks riigiabi meetmete hindamisel juhinduma eelkõige sellest, kas õhuvedude mahu osas on võimalik lennujaamapoolne konkurentsi moonutamine.

4.2.3.1   D kategooria lennujaamu (kuni 1 miljon reisijat) puudutav erand: on üldiselt tunnustatud tõsiasi, et teatud lävepiirist allapoole jäävad lennujaamad ei ole tavaliselt majanduslikult elujõulised ja võivad vajada avaliku sektori rahastamist. Lisaks tagavad need väikesed lennujaamad sageli piirkondade ja linnastute territoriaalse ühendatuse ega mõjuta tavaliselt negatiivselt kaubandustingimusi Euroopa Liidus oma piiratud veomahu tõttu. Seetõttu peaks ACI arvates olema lubatud avaliku sektori vahendite kasutamine uue infrastruktuuri ja uute liinide arendamiseks ilma eelneva teavituseta. Ent igasugune avalik rahastamine peaks lõppema koheselt, kui ületatakse 1 miljoni reisija piir.

4.2.3.2   Infrastruktuuri avalik rahastamine ja lennujaamadepoolne stardiabi rahastamine enam kui 1 miljoni reisija puhul peab olema kooskõlas erainvestori kriteeriumiga (Private Investor Test, PIP), mis on kohandatud lennujaamasektori erivajadustele.

4.3   Komitee toetab komisjoni esitatud seisukohta selles osas, mis puudutab suunistega hõlmatud riigiabi üldise lähenemisviisi läbivaatamist. Komitee arvates väärivad toetust järgmised põhimõtted:

konkurentsi ei tohi moonutada;

piirkondliku lennutranspordi edasise võimaldamisega tuleb parandada piirkondade arengut ja neile juurdepääsetavust;

vältida tuleb mittetulusate lennujaamade dubleerimist;

vältida tuleb ülevõimsuse loomist ja säilitamist.

4.4   Lennujaamade arendamine, mis võimaldab katta nende kulud, ning erainvestorite ulatuslikum osalemine on teritatav. Teisalt mõistab ja toetab komitee avaliku teenuse osutamise kohustuse vajadust majandushuvi pakkuva õhuteenuse osas, eelkõige mis puudutab ühendusi äärepoolsemate piirkondade ja saartega.

5.   Soovitused

5.1   Komitee toetab vajadust standarditud ELi õigusraamistiku järele kogu lennundussektori jaoks, mis hoiab ära kontrollimatud toetustavad ja tagab võrdsed tingimused kõigile turuosalistele ka kohalikul tasandil;

5.2   Üldine põhimõte on see, et erainvesteeringuid ei saa käsitleda riigiabina. Samal ajal võib riigiettevõte tegutseda erainvestorina, kui investeering on äriliselt õigustatud;

5.3   Komisjoni esitatavate uute suuniste eesmärk peaks olema kaitsta kõiki lennuettevõtjaid ja lennujaamu piirkondlike omavalitsuste või lennujaamade diskrimineeriva, ebaselge ja konkurentsi moonutava finantsabi eest. Avalik rahastamine ei tohi moonutada konkurentsi lennujaamade ega lennuliinide vahel. Komitee arvates ei ole lennujaamade või lennuliinide teatud kategooriatele võimaldatavad grupierandid regionaalarengu tõhustamiseks vajalikud.

5.3.1   Riigiabi investeeringuteks lennujaamade infrastruktuuri ja stardiabi lennuliinidele peaks olema võimalik ainuüksi rangelt määratletud juhtudel ning nende kestus ja ulatus peavad olema piiratud. Pealegi tuleks riigiabi anda vaid erandjuhtudel ning võttes asjakohaselt arvesse läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtet.

5.3.2   Läbipaistvuse osas tuleks üldsusele avalikustada tingimused, mille alusel riigiabi kättesaadavaks tehakse. Lennujaamadele ja operaatoritele kättesaadav abi tuleks täielikult avalikustada, samuti nagu see, millistel tingimustel abi osutatakse.

5.3.3   Uued suunised tuleb luua selge ja lihtsa eeskirjadekogumi kaudu, et saavutada Euroopa lennundussektori õiguskindlus. Komitee rõhutab suuniste nõuetekohase elluviimise olulisust; jõustamine on äärmiselt oluline.

5.4   Uutes suunistes tuleb arvesse võtta töötajate ja reisijate huve. Kuna inimressursid on lennutranspordi kvaliteedi ülioluline element, peab jätkusuutlik tsiviillennundus suutma pakkuda kvaliteetseid töökohti ja häid töötingimusi. Seda silmas pidades on selles sektoris tähtis edendada sotsiaaldialoogi ja vältida sotsiaalset dumpingut.

5.5   Komitee kutsub üles rakendama piirkondlike lennujaamade arendamise valdkonnas pikaajalist poliitikat. Lennunduse suuniseid on võimalik edukalt jõustada vaid juhul, kui lepitakse kokku piirkondlike lennujaamade arendamise ühestes poliitilistes prioriteetides. Komisjoni ülesanne peaks olema välja töötada selline poliitiline päevakord, mis valmistatakse ette viivitusteta.

5.6   Komitee kutsub liikmesriike üles kindlalt ja pühendunult toetama uute suuniste ettevalmistamist ja rakendamist. Riigiabi saamisel tule sellest teada anda.

5.7   Tõhusat ühendvedude ärakasutamist raudtee- ja lennutranspordi puhul tuleb täiendavalt uurida ja see ellu viia, et oleks võimalik avada teatud piirkondi ja täita keskkonnanõudeid.

5.8   Eriti oluline on see ELi vahendite eraldamisel uue mitmeaastase finantsraamistiku raames. Väiksema eelarvega enama tegemine nõua selgeid prioriteete. Regionaalareng on väga oluline, ent see ei peaks edaspidi õigustama selliste lennujaamade arendamist, kus puudub võimalus piisava nõudluse loomiseks.

Brüssel, 11. juuli 2012

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Staffan NILSSON


III Ettevalmistavad aktid

EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEE

Täiskogu 482. istungjärk 11. ja 12. juulil 2012

4.10.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 299/54


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Restruktureerimine ja valmisolek muutusteks: mida on eelnev kogemus meile õpetanud?” (roheline raamat)

COM(2012) 7 final

2012/C 299/11

Raportöör: Antonello PEZZINI

Kaasraportöör: Thomas STUDENT

Euroopa Komisjon otsustas 21. veebruaril 2012 vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 304 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

Restruktureerimine ja valmisolek muutusteks: mida on eelnev kogemus meile õpetanud?

COM(2012) 7 final.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav tööstuse muutuste nõuandekomisjon (CCMI) võttis arvamuse vastu 11. juunil 2012.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 482. istungjärgul 11.–12. juulil 2012 (11. juuli istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 134, erapooletuks jäi 7.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovib kõigepealt rõhutada, et ettevõte on definitsiooni järgi turgudel tegutsevate üksuste kohandamisstrateegiate keskne toimija ning seega on ettevõte restruktureerimisprotsesside keskmes.

1.2

Komitee rõhutab, kui oluline roll on olnud ja on ikka tööstuse muutuste nõuandekomisjonil platvormina konstruktiivse dialoogi ning komisjonile, nõukogule ja Euroopa Parlamendile esitatavate ideede ja ettepanekute väljatöötamisel tööstuse ümberkorraldamist puudutavates küsimustes.

1.3

Komitee kinnitab taas, et ettevõtete restruktureerimine kujutab endast üldiselt keerukaid protsesse. Muutusteks valmistumine tähendab valmistada ettevõtted ja töötajad ette tegelema uute probleemidega, minimeerides muutuste sotsiaalset mõju, maksimeerides eduvõimalusi, luues vastastikuse usalduse õhkkonna ning kaasates otsustavalt sotsiaalpartnerid ja organiseeritud kodanikuühiskonna.

1.4

ELi töötajatel ja ettevõtetel tuleb toime tulla järgmisega:

asjaomaste rahvusvaheliste ja siseturgude kiired muutused;

uute ülemaailmsete partnerite turule sisenemine;

iganemisprotsesse kiirendavate uute tehnoloogiliste rakenduste kasutuselevõtt;

tarbijad, kes on üha teadlikumad oma rollist keskkonda ja säästvat arengut arvestava tarbimise ja investeerimise suunamisel;

demograafilised suundumused, mida iseloomustab tööjõu vananemine;

suured muutused tööturul ja nendega kaasnev ulatuslik sotsiaalne dumping;

praeguse majandus- ja finantskriisi jätkuv ohtlikkus ning Euroopa ilmselgelt nõrk positsioon maailmaturgudel.

1.5

Komitee peab seega rohelise raamatu esitamist õigeaegseks ja asjakohaseks, ent loodab, et selles algatatud analüüsid ja arutelud viivad konkreetsete ja tõhusate tegudeni, järgides terviklikku käsitlusviisi kõigil tootmise, tarbimise ja teenuste tasanditel. See eeldab suhtlemist ja teabevahetust tootmis- ja turustusahela eri tasandite vahel, millega kaasneb heade tavade jagamine selles valdkonnas, ning Euroopa õigustikul ja ühistel jagatud väärtustel põhinevate suuniste, standardite ja võrdlusraamistike rakendamise täpsete tähtaegadega ajakava.

1.6

Komitee peab valmistumis- ja restruktureerimisprotsessides väga tähtsaks väärtustada sotsiaalpartnerite, organiseeritud kodanikuühiskonna ja tarbijate rolli ELi, riikide, piirkondlikul, kohalikul ja ettevõtte tasandil ning kaasata piirkondade esindajad ja teadmiste ja oskuste võrgustikud.

1.7

Komitee hinnangul ei ole sotsiaaldialoog, läbirääkimised ja osalemine mitte ainult Euroopa sotsiaalmudeli põhiväärtused, vaid ka vahendid, mis toetavad edukalt ja soodustavad sotsiaalset ühtekuuluvust, kvaliteetset tööhõivet, töökohtade loomist ning Euroopa majandussüsteemide innovatsiooni ja konkurentsivõime tugevdamist.

1.8

ELi struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika ning innovatsiooni- ja teaduspoliitika peavad komitee arvates olema orienteeritud restruktureerimiseks valmistumise ja seda toetavate mehhanismide aktiivsele toetamisele, et muuta need süsteemideks, millest töötajad ja ettevõtted võidavad.

1.9

Komitee peab väga oluliseks kaasata majanduslikke ja sotsiaalseid osalejaid suuremal määral struktuurifondide järelevalveorganitesse, et tagada Euroopa struktuuripoliitika edu.

1.10

Komitee soovitab, et struktuuripoliitika meetmed oleksid omavahel tihedalt seotud ja kooskõlastatud teadus- ja uuendustegevuse toetamise poliitikaga, toetades investeeringute ja tööstuspoliitika kaudu Euroopa üleminekut vähese CO2-heitega majandusele.

1.11

ELi haridus- ja kutseõppeprogrammid ning elukestva õppe programmid peaksid komitee arvates olema ametiasutuste ja ettevõtete eelistatud vahendid ennetavalt muutusteks valmistumiseks kõrvuti majandusosalejate, eelkõige VKEde, ja töötajate pidevate jõupingutustega.

1.12

Komitee soovitab komisjoni poliitikameetmeid ning talituste, agentuuride ja arvukate vaatluskeskuste tegevust Euroopa tasandil tihedamalt koordineerida, et ettevõtete valikuid restruktureerimisel saaks üheselt ja järjepidevalt toetada. Eelkõige peaksid VKEd ja mikroettevõtted, kellel on selgeid raskusi restruktureerimiseks valmistumisega, saama kasu sobivatest toetus- ja juhendamismehhanismidest.

1.13

Komitee kinnitab taas, et ettevõtetes, kus esineb üleilmastumisega seotud probleeme, peab tööhõive toetuseks ette nähtud riigiabi põhinema tingimustel, mis tagavad vaba ja õiglase konkurentsi.

1.14

Kokkuvõttes kutsub komitee üles tugevdama Euroopa poliitikat, millega toetada nii piirkondlike kui ka valdkondlike osaluspõhiste tulevikuanalüüside väljaarendamist, et kujundada ühine ja jagatud ettekujutus – ka tänu kohalike võimaluste suuremale väärtustamisele –, kuidas luua suuremaid ja paremaid tööhõivevõimalusi majanduslikult kindlates ja konkurentsivõimelistes ettevõtetes.

1.15

Võttes arvesse demograafilisi muutusi Euroopas, peab komitee eriti oluliseks aktiivset poliitikat rahvastiku vananemise ja nn hõbedase majanduse valdkonnas, kohandades tootmist ja teenuseid neile uutele võimalustele.

2.   Sissejuhatus

2.1

Euroopa majanduse taastumiseks on vaja aega, et välja tulla Euroopat tabanud viimaste kümnendite kõige rängemast majanduslangusest. Kriis avaldab riikide rahandusele ja valitsustele suurt survet ja sunnib ettevõtteid reaalmajanduses ratsionaliseerimisele, restruktureerimisele ja koondamistele, millel on tohutud tagajärjed töötusele.

2.2

Restruktureerimine toimub keerukate protsesside kaudu, mis esinevad mitmemõõtmelisel kujul ja eeldavad äristrateegiate muutmist ettevõtte korralduse, vormi, suuruse ja tegevusala aspektist.

2.2.1

Eelkõige valdkondlikul tasandil tuleb määratleda mitmesugused majanduslikud ja operatiivsed eesmärgid, mis on seotud olukorraga ülemaailmsetel turgudel ja sektorites, kus ettevõte tegutseb.

2.3

Selle protsessi teostamisel – võttes seejuures arvesse tarbijate huve ja käitumist – tuleb prognoosida tööhõivevõimalusi kiiresti arenevates sektorites ja pöörata erilist tähelepanu VKEdele, kes kannatavad praeguse kriisi tagajärgede all kõige rängemalt.

2.4

Muutusteks valmistumine tähendab valmistada ettevõtted ja töötajad ette tulema toime tulevaste muutustega, aga ka nägema ette selliste probleemide lahendamiseks vajalikud ümberkorraldused, minimeerides muutuste sotsiaalset mõju, tagades stabiilsuse ja vähendades kulusid, pidades seejuures silmas keskkonnakaitset ja säästvat arengut. Euroopa tehnoloogilised platvormid ja nende teostatavad uuringud võivad pakkuda konkreetseid väljavaateid nii töötajate kui ka ettevõtte jaoks.

2.5

Viimasel kahel aastakümnel oleme täheldanud üha kiirenevat ümberpositsioneerimist turgudel, tootmise mujale viimist, tootmisüksuste ümberkorraldamist ja/või sulgemist, ühinemisi, omandamisi ja/või tegevuse allhankimist. Siiski on Euroopas sellisteks protsessideks valmisoleku tugevdamise vajadus osutunud viimasel neljal aastal üha tungivamaks seoses kiirete muutuste ja pakilise vajadusega restruktureerimise järele, mida nõuab süvenev majandus- ja finants- ning turgude kriis. Ka sellised nähtused nagu tohutult kiiresti kasvav veebimüük ja piiriülene kaubandus mõjutavad eri riikide turge.

2.6

Majandus- ja finantskriis ei ole mitte ainult kiirendanud restruktureerimisprotsesse eri tasanditel, vaid ka sundinud võtma kokkuhoiumeetmeid ja vähendama avaliku sektori kulutusi, mille tagajärjel on kaotatud märkimisväärselt töökohti avalikus sektoris ja mis on paljudes riikides ka nõrgendanud mitmesuguseid töötajate, kohalike kogukondade ja ettevõtete jaoks ettenähtud puhversüsteeme.

2.7

Komisjoni eesmärk restruktureerimisel on aidata tugevdada ja levitada valmistumis- ja innovatsioonikultuuri selliselt, kuidas restruktureerimine ise läbi viiakse: ELil on liikmesriikidega jagatud vastutus, „pidades silmas Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 määratletud eesmärkide saavutamist” (ELi toimimise lepingu artikkel 145).

2.8

Komisjon tunnistas juba oma 2005. aasta teatises ümberstruktureerimise ja tööhõive kohta probleeme seoses ümberkorraldamise sotsiaalkuludega mitte ainult töötajate endi jaoks, kelle töötingimuste ebakindlus suureneb, aga ka paljude majandussektorite jaoks.

2.9

Kui ümberkorraldusi reguleerivad peamiselt riikliku ja piirkondliku tasandi eeskirjad, siis ümberkorralduste juhtimisel, kontrollimisel, kiirendamisel on suur vastutus ELil, sest tema kohus on tagada ELi õigusliku raamistiku nõuetekohane toimimine nii töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise kui ka töötajate kaitse valdkonnas, (1) ja täita aktiivset rolli peamiselt strateegias „Euroopa 2020” ja aluslepingus sätestatud kohustuste põhjal.

2.10

Kui EL soovib finants- ja majanduskriisist, üleilmastumisest, kliimamuutustest, demograafilistest suundumustest ja kokkuhoiukavade sotsiaalkulude tõttu suurenevast ebavõrdsusest tingitud probleemidega edukalt toime tulla, on vaja arendada ja tugevdada restruktureerimiseks valmistumise ja selle juhtimise ennetavaid strateegiaid ühise väärtuste ja tavade raamistiku põhjal, mis oleks kooskõlas aluslepingu oluliste sotsiaalsete ja majanduslike eesmärkidega.

2.11

Strateegia „Euroopa 2020” koondsuuniste (mille nõukogu võttis vastu 22. aprillil 2010) raames peaksid EL ja liikmesriigid seega läbi viima reformid teadmistest ja innovatsioonist juhinduva aruka majanduskasvu saavutamiseks, keskendudes tarbijate vajadustele ja käitumisele, eesmärgiga:

edendada koordineeritud struktuurireforme, mis annaksid tõhusa panuse majanduskasvu ja tööhõivesse ning tugevdaksid ELi konkurentsivõimet maailmamajanduses;

tagada tööturu tõhus toimimine, investeerides edukatesse üleminekutesse, asjakohaste oskuste arendamisse, töökohtade kvaliteedi parandamisse ning struktuurse tööpuuduse, seejuures nii pikaajalise töötuse kui ka tööturult kõrvalejäämise vastu võitlemisse;

parandada ettevõtluskeskkonda ja soodustada uute ettevõtete ja uute töökohtade loomist eelkõige rohelise majanduse ja hõbedase majanduse valdkonnas;

parandada hariduse kvaliteeti, tagades kõigi jaoks sellele ligipääsu ning tugevdades sidemeid hariduse, akadeemiliste ringkondade ja tööturu vahel;

edendada heade tavade proaktiivseid mudeleid, et valmistuda ettevõtete restruktureerimiseks, mida üleminekuetapis tööturg vajab;

täiustada õigusraamistikku, kus saaks edendada innovatsiooni ja teadmussiiret kogu ELis;

stimuleerida ettevõtlust ja aidata muuta loovad ideed toodeteks, teenusteks ja protsessideks, mis võimaldavad luua kvaliteetseid töökohti;

soodustada territoriaalset, majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust;

aidata tõhusamalt kaasa Euroopa ja üleilmsete ühiskondlikke probleemide lahendamisele.

2.12

Ettevõtete ja sektorite restruktureerimise toetamine toimub varajase hoiatuse süsteemide (vt Euroopa ümberstruktureerimise jälgimise keskus (European Restructuring Monitor – ERM) kaudu ettevõtetes. See on kõiki asjaomaseid pooli kaasavate restruktureerimisprotsesside tõhusa planeerimise eeltingimus, et võimaldada töötajatele adekvaatset kutsealast ümberõpet, aga ka selleks, et tagada valdkondlike ja valdkondadevaheliste võrgustike väljaarendamine, millega saaks muutust hallata terviklikult ja kutsesuunitluste abil, mis tagavad kõrge tööalase konkurentsivõime taseme.

2.13

Komisjon esitas 18. aprillil 2012 Strasbourgis oma uue tööhõivepaketi (mille kohta komitee koostab arvamuse), milles ta palub liikmesriikidel tugevdada riiklikku tööhõivepoliitikat ja eeldab tahet tugevdada tööhõivepoliitika kooskõlastamist ja järelevalvet.

3.   Komisjoni roheline raamat

3.1

Komisjon algatas üldsusega konsulteerimise ettevõtete restruktureerimise ja muutusteks valmistumise teemal, et „saada täpne ülevaade, mida positiivset on selles valdkonnas saavutatud”.

3.2

Rohelises raamatus on esitatud mitmeid küsimusi kriisi õppetundide, majanduse ja tööstuse võimalike kohanduste, ettevõtete ja töötajate kohanemisvõime, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli, personalijuhtimist edendava ametialase koolituse rolli ning majanduslike ja sotsiaalsete osalejate dialoogi kohta.

4.   Üldised märkused

4.1

Komitee hinnangul tuleb rohelist raamatut käsitada jätkuna ümberstruktureerimise ja tööhõivealasele 2005. aasta teatisele, milles püüti määrata kindlaks ELi roll restruktureerimiseks valmistumisel ja selle juhtimisel, et arendada tööhõivet.

4.2

2005. aasta teatise tulemusel algas komitee arvates eri tegevuste positiivne areng ELi tasandil, et edendada Euroopa lähenemisviisi valmistumisele ja restruktureerimisele, näiteks paljud kõrgetasemelised temaatilised konverentsid ja ekspertide seminarid (restruktureerimisfoorum), Euroopa Sotsiaalfondi algatused, mitmesugused võrdlevad uuringud ning töövahendite ja suuniste väljaarendamine, mille ilmseks näiteks on rohelisele raamatule lisatud talituste töödokument „Restructuring in Europe 2011”.

4.3

Komitee märgib murega, et rohelise raamatu lähenemisviis ei hõlma meetmete ettepanekuid, mis oleksid täpse ja tiheda ajakavaga paika pandud, et reageerida praegusele tõsisele kriisile, vaid selle asemel on suunitlus avatud küsimustele, täpsustamata teostamise aega ja viisi. Samas meetmed, mis on kavandatud teiste vahendite, näiteks 2012. aasta mais alustatud tööhõivepaketi raames – mille kohta on komiteel võimalus arvamust avaldada –, on tõhusamad.

4.4

Ettevõte on definitsiooni järgi turgudel tegutsevate üksuste kohandamis- ja positsioneerimisstrateegiate ning seega nende operatiivstrateegiatest johtuvate restruktureerimisprotsesside keskne toimija. Seejuures ei saa aga arvestamata jätta järgmist:

majandussüsteemide üleilmastumise kontekst, kus Euroopa turule ja rahvusvahelistele turgudele ilmub uusi riike üha paljutõotavamate ja konkurentsivõimelisemate sektoritega;

ELis ja EList väljaspool asuvate konkreetsete riikide eripärad;

asjaomaste Euroopa poliitikameetmete mitmemõõtmeline raamistik, mis mõjutab otseselt ettevõtte toimimist ja valikuid nii kohaldatavate eeskirjade kui ka strateegiliste ja operatiivsete võimaluste aspektist;

riiklik ja piirkondlik raamistik, mis reguleerib ettevõtte ja töötajate tehnilisi tegutsemistingimusi;

territoriaalne raamistik, kus restruktureerimistegevus ja selleks valmistumist võimaldavad protsessid tegelikult toimuvad väliste osalejate ja ettevõtete vahelise koordineerimise teel ning kus sageli eelkõige VKEde puhul suunavad ja toetusmehhanismid praktikas tegelikult teostatakse;

sotsiaalse dialoogi ja kollektiivläbirääkimiste raamistik ning sotsiaalpartnerite ja ettevõtete esinduste rolli arendamine – nad on tähtsamad kui kunagi varem tootmise, korralduse ja töötingimuste kohandamiseks kriisi ajal kiiresti muutuvatele oludele, tuginedes heale sotsiaalpartnerlusele.

4.5

Euroopa tasandil tuletab komitee meelde, nagu komitee on varem väljendanud, (2) et arengustrateegia loomiseks peavad sotsiaalpartnerid ja organiseeritud kodanikuühiskond tervikuna tegema tööd territoriaalse sotsiaalse vastutuse väljaarendamise nimel, et viia ellu kooskõlastatud strateegiate pakett, sealhulgas:

vastupidavuse ja püsimajäämise strateegia, mis võimaldab tegutseda väljakujunenud turgudel seal paremini spetsialiseerudes, kulusid kärpides, tegevust lähedaste majandusharude arvelt mitmekesistades;

toote- ja teenuseprotsessi uuendamise strateegia, sh turu ja tehnoloogia muutmine ning uutest materjalidest uute toodete valmistamine;

uued algatused tulevikuanalüüside kaudu, et näha ette uusi laienevaid tooteid ja teenuseid (nagu juhtivad turud), millele tuleks suunata uusi investeeringuid;

kohalik turustamine, mille puhul rõhutatakse tipptaset, sõlmides lepinguid teaduskeskustega, et suurendada tehnoloogiliste teadmiste levitamist;

rahaline toetus arengufondidest, sh laenutagatised Euroopa Investeerimisfondi raames, aga ka struktuurifondidest;

krediidimaksete edasilükkamise võimaldamine mikro- ja väikeettevõtetele eelkõige tööhõivemäära säilitamiseks;

lühiajaline võlgade konsolideerimine, et mikro- ja väikeettevõtted saaksid keskenduda tootmisele, turustamisele ja müügijärgsetele teenustele;

uuendusliku teenustesektori (roheline majandus) ja isikuteenuste (hõbedane majandus) toetamine, kasutades ära uuenduslikke koolitusvõimalusi Euroopa Sotsiaalfondi raames;

kvaliteetsete isikuteenuste arendamine, osaliselt tugevdades sotsiaalkindlustus- ja tervishoiusüsteemi (3);

infrastruktuuripoliitika, mis aitaks kaasa uuenduslikumate valikute tegemisele vähese CO2-heitega majanduse nimel;

energiatõhususe ja keskkonnakaitsekriteeriumide edendamine eelkõige riigihanke menetluses;

parem juurdepääs teabele;

aruka spetsialiseerumisega strateegiate pakkumine piirkondadele, kaasates organiseeritud kodanikuühiskonna ning kõik majanduslikud ja sotsiaalsed osalejad.

4.6

ELi struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika ning innovatsiooni- ja teaduspoliitika peavad komitee arvates olema orienteeritud restruktureerimiseks valmistumise ja seda toetavate mehhanismide aktiivselt toetamisele, et muuta need süsteemideks, millest töötajad ja ettevõtted võidavad. Struktuurifondidel, eriti Euroopa Sotsiaalfondil, Euroopa Regionaalarengu Fondil ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondil, võib olla märkimisväärne osa selles, et suurendada töötajate tööalast konkurentsivõimet ja võimalikult vähendada koondamiste sotsiaalseid tagajärgi.

4.7

Komitee peab väga oluliseks majandus- ja sotsiaalpartnerite ja organiseeritud kodanikuühiskonna suuremat kaasamist struktuurifondide partner- ja järelevalveorganitesse ning rõhutab, et Euroopa struktuuripoliitika edu tagamise väga oluline eeltingimus on piirkonnas tegutsevate sidusrühmade konkreetsed oskused.

4.8

Komitee peab eelkõige tähtsaks integreerida restruktureerimispoliitika ja Euroopas vähese CO2-heitega majandusele üleminekule suunatud tööstuspoliitika, mis arvestab kliima- ja keskkonnanõuetega ja võimaldab vajaliku rahastamise abil arendada uusi keskkonnahoidlikke töökohti ja kutsealasid, nagu komitee on rõhutanud varasemates arvamustes (4).

4.8.1

Ka seoses 2012. aasta kuulutamisega aktiivsena vananemise Euroopa aastaks peab komitee oluliseks professionaalsuse arendamist valitsusväliste organisatsioonide, sotsiaalmajanduse ja ettevõtete teenustes, et edendada tervena, aktiivsena ja väärikana vananemist ning arendada tooteid ja teenuseid, mis vastavad nende tarbijate vajadustele (5).

4.9

ELi haridus- ja kutseõppeprogrammid ning elukestva õppe programmid peaksid komitee arvates ühtlasi olema eelistatud vahendid ennetavalt muutusteks valmistumiseks kõrvuti ettevõtete ja töötajate pidevate jõupingutustega: nagu märgib Businesseurope, „72 % ELi ettevõtetest rõhutas nõuet oma töötajaid süstemaatiliselt koolitada ja 32 % töötajatest ELis osales 2010. aastal oma tööandjate rahastatud koolituskursustel”.

4.10

Riikide stiimulipaketid kriisi sotsiaalsete aspektidega tegelemiseks ja seni vastu võetud ettepanekud ei ole olnud piisavad. Piisavat tähelepanu ei ole pööratud töökohtade loomisele ja nõudluse suurendamiseks vajalikele meetmetele (näiteks paremini kooskõlastatud maksustiimulipaketid ja palgapoliitika).

4.10.1

Riigiabi ja struktuurifondidest ettenähtud rahastamine, millega toetatakse tööhõivet üleilmastumisest ja krediidikriisist puudutatud ettevõtetes, peab tuginema järgmistele eeldustele: peab olema tagatud, et abi ei takista vaba konkurentsi; abi kasutatakse eelkõige tööhõivemäära toetamiseks; austatakse kollektiivlepinguid. Näiteks tuleks kaaluda arengusuundi Madalamaades, kus suurepäraselt toimivad üksi tegutsevate füüsilisest isikust ettevõtjate mudelid. Selle süsteemiga antakse töötutele võimalus pakkuda oma oskusteavet ja luua endile ise töökohti.

4.11

Komitee arvates tuleb komisjoni poliitikameetmeid ja talituste tegevust Euroopa tasandil tihedamalt koordineerida, et ettevõtete valikuid restruktureerimisel üheselt ja järjepidevalt toetada.

1.

Euroopa tööhõive- ja hariduspoliitika, ELi teadus- ja innovatsioonipoliitika, ettevõttepoliitika ja Euroopa tööstuspoliitika, energia- ja keskkonnapoliitika, keskkonnahoidlik majandus ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, samuti ELi kaubandus- ja välispoliitika peavad eelkõige andma Euroopa ettevõtete juhtidele ja töötajatele ühese ühise ettekujutuse, et nad saaksid sellele tugineda oma strateegia kohandamise ja ametialase arengu valikutes.

2.

Euroopa agentuurid (nagu CEDEFOP Thessalonikis ja EUROFOUND Dublinis), vaatluskeskused (nagu Euroopa VKEde vaatluskeskus või Euroopa Muutuste Järelevalvekeskus (EMCC)), Teadusuuringute Ühiskeskuse instituudid (nagu Tulevikutehnoloogiate Instituut Sevillas) ning tulevikuanalüüsid teadus- ja arendustegevuse seitsmenda raamprogrammi teaduse ja ühiskonna osa raames peaksid leidma puutepunkte ja tagama sidususe, et luua ettevõttele ja töötajatele selge ja juurdepääsetav muutuse raamistik.

4.12

Komitee peab väga tähtsaks väärtustada sotsiaalpartnerite ja organiseeritud kodanikuühiskonna rolli igal tasandil: sotsiaaldialoog, läbirääkimised ja osalemine ei ole mitte ainult Euroopa sotsiaalmudeli põhiväärtused, mida komitee on alati toetanud, vaid ka vahendid, mis edukalt toetavad ja soodustavad sotsiaalset ühtekuuluvust, kvaliteetset tööhõivet, töökohtade loomist ning Euroopa riikide majanduse innovatsiooni ja konkurentsivõime tugevdamist.

4.13

Komitee soovib kõnealuses kontekstis rõhutada tööstuse muutuste nõuandekomisjoni rolli konstruktiivse dialoogi ning ideede ja ettepanekute väljatöötamise eelistatud platvormina, tänu kogemustele, mis tal on õnnestunud edukalt koguda alates Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu sõlmimisest.

4.14

Nagu arvukad hea tava uuringud ja analüüsid nii ELi kui ka riikide tasandil näitavad, on sotsiaalpartnerite usaldussuhted ja tõhus sotsiaalne dialoog väga olulised eeltingimused muutusteks kõige paremini valmistumiseks ja nendega toimetulemiseks.

4.15

Komitee on eelkõige seisukohal, et dialoog, kooskõlastamine ja läbirääkimised on reformide ja turvalise paindlikkuse väljakujundamise põhitingimused. Ühelt poolt tuleb luua raamtingimused, mis võimaldaksid ettevõtetel – riikide erinevates oludes – kiiresti ja paindlikult kohaneda innovatsiooniga, turgudega ja kasutajate/tarbijate nõudmistega, ning teiselt poolt on tingimata vaja toetada ja hõlbustada töötajate kohanemisvõimet ja ametialast arengut.

4.16

Pealegi, nagu komitee on varem rõhutanud, saab turvaline paindlikkus toimida üksnes juhul, kui töötajatel on asjakohane koolitus, ja tegelikult on uute oskuste ja uute töökohtade loomise vahel otsene seos. Peale selle on komitee seisukohal, et praegu peavad olema esikohal turvalisuse poolt (laiemas tähenduses) edendavad meetmed ja stabiilsed töökohad.

4.17

Komitee peab seega oluliseks, et riikide ametiasutused, haridus- ja koolitusasutused ning ettevõtted ühendaksid jõud, et parandada töö- ja koolituspakkumist, arendades välja uued laia profiiliga kutsealad ja mitmekülgsed kutseoskused, toetades kogu aktiivse elu kestvat õpet.

4.18

Komitee soovib kõnealuses kontekstis rõhutada selliste mehhanismide esmatähtsust, mis tagavad juurdepääsu haridusele ja täienduskoolitusele, mille eesmärk on vastata uute ametialaste profiilide ja uute kvalifikatsioonide nõuetele, eelkõige noorte puhul. See on kooskõlas uute oskuste ja töökohtade tegevuskavas kirjeldatud visiooniga, mille kohta Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on avaldanud oma arvamust (6).

4.19

Komitee peab tähtsaks kohaliku tasandi eri osalejate tõhustatud koostööd, arvestades, et eriti sellel tasandil on hea sotsiaalne dialoog usaldusõhkkonnas ja muutuse suhtes positiivne hoiak olulised tegurid negatiivsete sotsiaalsete tagajärgede vältimiseks või piiramiseks.

4.20

Erilist tähelepanu väärivad komitee arvates VKEd, kelle jaoks peavad riikide ametiasutused ja erasektori asutused, näiteks tööandjate organisatsioonid, kutseliidud, kaubandus-, tööstus- ja käsitöökojad ning muud asutused ette nägema asjakohased meetmed eelkõige kohalikul ja piirkondlikul tasandil, andes eesõiguse pääseda juurde krediidi- ja koolitusvõimalustele, ning samuti sobivad sekkumismeetmed bürokraatia ja haldusformaalsuste lihtsustamiseks.

4.21

Edasised konsultatsioonid ning ettevalmistumis- ja restruktureerimispoliitika väljakujundamine peavad tuginema analüüsidele, uuringutele ja aruannetele, mis on teostatud Euroopa tasandil enam kui seitsme aasta jooksul.

4.22

Kui minevikus pöörati selgelt tähelepanu analüüsidele ja teabevahetusele heade tavade ja uuenduslike kogemuste vallas, (7) siis tulevikus peaks EL suurel määral keskenduma konkreetsetele meetmetele, st arengule ja majanduskasvule, ning edendama Euroopa õigustikul ja ühistel väärtustel põhinevate suuniste, standardite ja võrdlusraamistike rakendamist.

4.23

Lisaks rõhutab komitee inimliku aspekti tähtsust: sektorite ja ettevõtete restruktureerimise ohvriks langenud inimesed ja perekonnad kogevad sageli inimlikku tragöödiat, mida sugugi alati kohaselt arvesse ei võeta. Tagada tuleks psühholoogilise ja sotsiaalse toe meetmed, mis lähevad kaugemale sellest, mis on vajalik investeeringute ja majanduskasvu taastamiseks ning tööhõive jätkusuutlikuks arenguks.

Brüssel, 11. juuli 2012

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Staffan NILSSON


(1)  Euroopa töönõukogu direktiiv 2009/38/EÜ, ELT 2009, L 122; direktiiv 2002/14/EÜ, EÜT 2002. L 80, direktiiv 2001/23/EÜ, EÜT 2001, L 82 direktiiv 98/59/EÜ, EÜT 1998, L 225, nõukogu määrus (EÜ) nr 1346/2000, EÜT 2000, L 160.

(2)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Üleilmse kriisi mõju tootmis- ja teenindussektoritele”, ELT 2009, C 318.

(3)  Vt e-tervishoiu juhtivate turgude algatus (COM(2007) 860 final).

(4)  Vt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Keskkonnasõbralike töökohtade edendamine ELi kliima- ja energiapaketi jaoks”, ELT 2011, C 44.

(5)  Vt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus „Euroopa aktiivsena vananemise aasta (2012)”, ELT 2011, C 51.

(6)  Vt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava: Euroopa panus täieliku tööhõive saavutamisse”, ELT 2011, C 318.

(7)  Head tavad: European Restructuring Toolbox: http://www.evta.net/restructuringtoolbox/toolbox/index.html, projekt „Going Local to Respond Employment Challenges”: http://www.evta.net/going_local/catalogue/index.html. Eesmärgid on rakendada piirkondlikke meetmeid ja ettevõtete kriisi ennetavale poliitikale ja teenustele suunatud meetmeid, luua osalejate ja tavade kogum projekti kaasatud koolitusasutuste pideva võrdleva hindamise sisseviimiseks.


4.10.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 299/60


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Roheline raamat stabiilsusvõlakirjade kasutuselevõtu teostatavuse kohta”

KOM(2011) 818 lõplik

2012/C 299/12

Raportöör: Gérard DANTIN

23. novembril 2011 otsustas Euroopa Komisjon vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 304 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

Roheline raamat stabiilsusvõlakirjade kasutuselevõtu teostatavuse kohta

COM(2011) 818 final.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon võttis arvamuse vastu 13. juunil 2012.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 482. istungjärgul 11.–12. juulil 2012. aastal (11. juuli 2012. aasta istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 135, vastu hääletas 33, erapooletuks jäi 25.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Praeguse kriisi lahendamiseks, pikaajalise majanduslanguse vältimiseks ning majanduskasvu ja tööhõivet soodustavate tingimuste loomiseks on vaja rohkem Euroopat, mitte vähem Euroopat. See nõuab Euroopa Komisjonilt kindlat tahet ühenduse meetodi taaskehtestamiseks ja rakendamiseks. Seda silmas pidades on roheline raamat tervitatav.

1.2   Kuid lisaks selle peab komisjon kasutama täielikult oma algatusõigust kõigis valdkondades ja esitama valitsustevaheliste leevendavate meetmete asemel kriisi mõõtmetega vastavuses olevaid ettepanekuid.

1.3   Rohkema Euroopa, uue Euroopa loomiseks on vaja omavahel ühendada solidaarsus, vastutus ja vastastikune usaldus. See usaldus tuleneb eelkõige tõhusa ja möödapääsmatult vajaliku eelarve- ja maksundusalase ühtlustamise sümmeetrilisest ja tasakaalustatud majandusjuhtimisest. Rohkem Euroopat, et tagatud oleks vastutus eelarve eest ja integratsioon, rohkem Euroopat, et koondada riigivõlaga seotud riske, taastada pikaajaline maksevõime, hõlbustada ja rakendada struktuurireforme ja kaasata investeeringuid majanduskasvu, konkurentsivõime ja tööhõive edendamisse kogu ELis eesmärgiga saavutada sotsiaalne Euroopa ja heaolu kõigile.

1.4   Seepärast tervitab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kindlalt stabiilsusvõlakirju käsitleva rohelise raamatu avaldamist. Selle sisu on loogilises seoses üha enam integreeritud Euroopa Liiduga, mida toetab ühtne turg ja samuti Euroopa kapitaliturg, ning see on vajalik täiendus euroala praegusele ühtsele rahapoliitikale. Samal ajal võiksid sellised eurovõlakirjad suurendada potentsiaalsete investorite usaldust ja seeläbi stabiliseerida nõudlust riigivõlakirjade järele ning alandada intressimäärasid.

1.5   Komitee on siiski seisukohal, et moraalne oht ja selle võimalik praktiline väljendus, millele osutatakse rohelises raamatus, on esitatud vaieldaval viisil ning enne küsitavate järelduste tegemist tuleb seda esmalt põhjalikult uurida. Kui rohelises raamatus esitatud seisukoht, et intressimäärade ühtlustamisest tulenev turudistsipliini lõdvenemine toob kaasa avaliku sektori kulutuste või eelarvepuudujääkide vastutustundetu suurenemise, oleks õige, oleks pidanud seesugust suundumust täheldama juba euro kasutuselevõtust saadik. Kuid see ei olnud nii.

1.6   Komitee jagab komisjoni seisukohta, et stabiilsusvõlakirjad peavad olema kõrge krediidikvaliteediga, et euroala investorid ja liikmesriigid neid aktsepteeriksid. Siiski on kõhkleva ja hilinenud poliitilise sekkumise tõttu kasvanud ebakindlus praeguseks nii suureks, et isegi solidaartagatistega tagatud eurovõlakirjadesse ei suhtuta lähitulevikus tõenäoliselt nii nagu mõni kuu tagasi.

1.6.1   Komitee arvates on seega oluline anda kriisi lahendamises suurem roll Euroopa Keskpangale, näiteks andes Euroopa Finantsstabiilsuse Fondile või Euroopa stabiilsusmehhanismile pangalitsentsi.

1.7   Seoses erinevate stabiilsusvõlakirjade emiteerimisega seotud valikuvõimalustega leiab komitee, et lähenemisviis nr 2, mis hõlmab riigivõlakirjade emiteerimise osalist asendamist stabiilsusvõlakirjade emiteerimisega solidaartagatise alusel, on kõige paremini teostatav ja kõige vastuvõetavam.

1.8   Nagu rõhutas Euroopa Ülemkogu eesistuja, peab kõnealuste stabiilsusvõlakirjade emiteerimine toimuma „tingimusel et kehtestatakse eelarvedistsipliini ja konkurentsivõimet käsitlev kindel raamistik, et vältida moraalset ohtu ning edendada vastutust ja nõuete järgimist. Niisugune mehhanism peaks olema kriteeriumidel põhinev ja järkjärguline, mille kohaselt eelarveid käsitlevate otsuste ühendamisega kaasneksid kooskõlastatud sammud riskide koondamise suunas” (1). Komitee nõustub, et selle protsessi üldpõhimõtted peavad hõlmama integreeritud finants-, eelarve- ja majanduspoliitika raamistikku. Sellega peab kaasnema sidus ja asjakohane raamistik demokraatliku seaduslikkuse ja vastutuse tagamiseks Euroopa tasandil, raskendamata sellega kokkuhoiumeetmeid. Seoses sellega teeb komitee ettepaneku, et komisjon analüüsiks põhjalikult võimalikku moraalse ohu riski, võimaldades leida sobivad lahendused selles struktuuris.

2.   Sissejuhatus

2.1   Kõnealuse rohelise raamatu (2) eesmärk on algatada kõigi asjaomaste sidusrühmade vahel stabiilsusvõlakirjade üle ulatuslik avalik arutelu. Kõnealuse konsultatsiooni alusel pakub Euroopa Komisjon välja poliitilise lahenduse selles valdkonnas.

2.2   Euroala riikide riigivõlakriisi süvenemise tõttu on käivitunud ulatuslik arutelu ühise emiteerimise teostatavuse kohta. Sageli on toetatud ühist emiteerimist kui võimalikku tõhusat vahendit likviidsusprobleemide lahendamiseks mitmes euroala riigis. Sellega seoses palus Euroopa Parlament komisjonil euroala majanduse juhtimist käsitlevate seadusandlike ettepanekute paketi vastuvõtmise raames analüüsida ühise emiteerimise teostatavust ning rõhutas, et stabiilsusvõlakirjade ühiseks emiteerimiseks tuleks liikuda edasi ühise majandus- ja eelarvepoliitika suunas (3).

2.3   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee omalt poolt on seda küsimust käsitlenud mitmes oma arvamuses ja võtnud konkreetse seisukoha omaalgatuslikus arvamuses „Majanduskasv ja riigivõlg ELis: kaks uuenduslikku ettepanekut” (4).

2.4   Komitee tervitab kõnealuse rohelise raamatu avaldamist, sellega algatatud avalikku arutelu ja lähenemisviisi, mille tulemusena koostab komisjon lõpuks oma ettepanekud. Seda teemat käsitledes on komisjon lõpuks taaskehtestanud ühenduse meetodi.

3.   Rohelise raamatu sisu

3.1   Esmalt kirjeldatakse rohelise raamatu tausta ning seejärel tuuakse välja ja selgitatakse mitmed aspekte, mis toetavad ja põhjendavad esitatud ettepanekuid.

3.1.1   Rohelise raamatu põhjendused

3.1.1.1   Stabiilsusvõlakirjade kasutuselevõtuga saab tõenäoliselt leevendada praegust riigivõlakriisi, kuna suurt intressi maksvad liikmesriigid saaksid kasu väikest intressi maksvate liikmesriikide krediidireitingust. Mis tahes sellise mõju püsivuse tagamiseks tuleb ühiste võlakirjade kasutuselevõtuks tehtavate sammudega samaaegselt võtta meetmed majanduse tugevamaks juhtimiseks, mis tagaks riikide rahanduse jätkusuutlikkuse kindlustamiseks vajaliku eelarvealase ja struktuurse kohandamise ja aitaks samas vältida ka moraalset ohtu.

3.1.1.2   Stabiilsusvõlakirjad muudaksid euroala finantssüsteemi tulevastele kahjulikele mõjudele vastupanuvõimelisemaks ja tugevdaksid seega finantsstabiilsust. Stabiilsusvõlakirjad tagaksid kõigile osalevatele liikmeriikidele turvalisema juurdepääsu refinantseerimise allikatele ega laseks neil ootamatult turulepääsu kaotada. Samas saaks stabiilsusvõlakirjade kättesaadavusest kasu pangandussektor.

3.1.1.3   Stabiilsusvõlakirjad kiirendavad rahapoliitika mõju euroalal. Samal ajal aitaks nende kasutuselevõtt edendada euroala riigivõlakirjaturu ja euroala kogu finantssüsteemi tõhusust. Stabiilsusvõlakirjade kasutuselevõtt hõlbustaks eurovääringus portfelliinvesteeringute tegemist ja tagaks tasakaalustatuma ülemaailmse finantssüsteemi.

3.1.2   Eeltingimused

Pärast märkust, et stabiilsusvõlakirjade kasutuselevõtt annaks märkimisväärset kasu finantsstabiilsuse ja majandusliku tõhususe seisukohast, tuuakse rohelises raamatus välja ka nende võimalikud negatiivsed mõjud.

3.1.2.1   Komisjoni ettepanekus nimetatakse järgmisi moraalse ohu tüüpe:

teatavat laadi stabiilsusvõlakirjade kasutuselevõtt vähendaks eelarvedistsipliini kohustust või kaotaks selle üldse, kuna euroala liikmesriigid koondaksid krediidiriski kõigi või teatava osa oma valitsemissektori võla puhul. Põhilise ohuna nähakse moraalset ohtu, mis tuleneb sellest, et üksikute liikmesriikide eelarvedistsipliini puudumisest tingitud krediidiriski peavad jagama kõik osalised;

kuna stabiilsusvõlakirjade emiteerimine võib nõrgendada turudistsipliini, tuleks euroala majandusjuhtimise raamistikus teha olulisi muudatusi, millel oleks mõju riikide iseseisvale eelarvepoliitikale;

selleks et stabiilsusvõlakirjad pakuksid huvi investoritele, peaksid võlakirjad olema kõrge krediidikvaliteediga;

kõrge krediidikvaliteedi tagamine on oluline ka selleks, et kõik euroala liikmesriigid oleksid stabiilsusvõlakirjade kasutuselevõtuga nõus;

stabiilsusvõlakirjade krediidireiting sõltuks peamiselt osalevate liikmesriikide krediidikvaliteedist ja aluseks olevast tagatisstruktuurist.

3.1.2.2   Kooskõla ELi lepinguga on stabiilsusvõlakirjade edukaks kasutuselevõtuks esmatähtis. Mõned valikuvõimalused võivad sattuda vastuollu Euroopa Liidu toimimise lepingu sätetega ja võivad nõuda asutamislepingu muutmist, eriti artikli 125 puhul, milles on sätestatud, et liikmesriik ei võtta enda peale teise liikmesriigi kohustusi. Stabiilsusvõlakirjade emiteerimine solidaartagatise alusel viib a priori olukorrani, kus rikutakse päästmist keelavaid sätteid. Seevastu stabiilsusvõlakirjade emiteerimine proportsionaalse tagatise, kuid mitte solidaartagatise alusel, oleks aluslepingu sätete kohaselt võimalik.

3.2   Stabiilsusvõlakirjade emiteerimisega seotud valikuvõimalused

3.2.1   Lisaks mitmetele ettepanekutele, mis esitati avaliku arutelu raames stabiilsusvõlakirjade kohta, esitatakse kõnealuses rohelises raamatus kolm ettepanekut, mis põhinevad riikide emiteeritavate võlakirjade asendamise määral (täielikult või osaliselt) ja alustagatise laadil (solidaartagatis või proportsionaalne tagatis). Kõnealused kolm üldist lähenemisviisi on alljärgnevad.

3.2.1.1

Lähenemisviis nr 1: riigivõlakirjade emiteerimise täielik asendamine stabiilsusvõlakirjade emiteerimisega solidaartagatise alusel.

Kõnealuse lähenemisviisi puhul kaetaks euroala liikmesriikide rahastamisvajadused täielikult stabiilsusvõlakirjade emiteerimise teel ja riigivõlakirjade emiteerimine lõpetataks. Stabiilsusvõlakirjade reitingut peaks olulisel määral mõjutama suuremate euroala liikmesriikide reiting ning seega peaksid praeguse seisuga emiteeritavad stabiilsusvõlakirjad saama kõrge krediidireitingu. See lähenemisviis oleks stabiilsusvõlakirjadest saadava kasu seisukohast kõige tulemuslikum, samas kaasneks selle lähenemisviisiga kõige suurem moraalne oht. See nõuab väga ranget raamistikku, millega tagatakse eelarvedistsipliinist kinnipidamine, majanduse konkurentsivõime edendamine ja makromajanduslike tasakaalunihete vähendamine liikmesriikide tasandil.

3.2.1.2

Lähenemisviis nr 2: riigivõlakirjade emiteerimise osaline asendamine stabiilsusvõlakirjade emiteerimisega solidaartagatise alusel

Selle lähenemisviisi puhul kohaldatakse stabiilsusvõlakirjade emiteerimisel solidaartagatist, kuid riigivõlakirjade emiteerimine asendatakse ainult osaliselt.

Stabiilsusvõlakirjade emissioonist välja jäävat osa tagaks jätkuvalt ainult asjaomane liikmesriik. Seega koosneks euroala riigivõlakirjaturg kahest erinevast osast: stabiilsusvõlakirjadest ja liikmesriikide riigivõlakirjadest. Kõnealuse lähenemisviisi võtmeküsimus on seotud konkreetsete kriteeriumidega, mille alusel määratakse stabiilsusvõlakirjade ja riigivõlakirjade emiteerimise osakaal.

3.2.1.3

Lähenemisviis nr 3: riigivõlakirjade emiteerimise osaline asendamine stabiilsusvõlakirjade emiteerimisega proportsionaalse tagatise, kuid mitte solidaartagatise alusel.

Selle lähenemisviisi puhul asendatakse riigivõlakirjade emiteerimine ainult osaliselt stabiilsusvõlakirjade emiteerimisega euroala liikmesriikide proportsionaalse tagatise alusel. Kõnealune lähenemisviis erineb lähenemisviisist nr 2 selle poolest, et liikmesriigid tagaksid stabiilsusvõlakirjade emiteerimisel oma vastava osa, samuti riigivõlakirjade emissioonid.

4.   Üldised märkused

4.1   Kõnealust teksti tuleb hinnata kogu Euroopa Liitu haaranud kriisi valguses. See on mitmetahuline finants-, majandus-, maksebilansi-, riigivõla-, sotsiaalne (ligi 23 miljoni töötuga) ja ökoloogiline kriis, mis kõigutab ka Euroopa integratsiooni põhialuseid. Kriis on esile toonud mõned eriti olulised puudused majandus- ja rahaliidu põhialustes. Ühisest keskpangast ega kasvu- ja stabiilsuspaktist ei piisa selleks, et võimaldada ühisraha abil vältida kriise, mis puudutavad konkurentsivõime erinevust, makromajanduslikke tasakaalunihkeid, maksebilansside tasakaalustamatust ja riigivõlakirjade intressimäärade suuri vahesid (spreads).

4.2   Selle kriisi lahendamiseks, pikaajalise majandussurutise vältimiseks ning majanduskasvu ja tööhõivet soodustavate tingimuste loomiseks on vaja rohkem ja paremat Euroopat, mitte vähem Euroopat. Rohkem Euroopat, et tagatud oleks vastutus eelarve eest ja integratsioon, rohkem Euroopat, et koondada riigivõlaga seotud riskid, taastada pikaajaline maksevõime, hõlbustada ja rakendada struktuurireforme ja kaasata investeeringuid majanduskasvu, konkurentsivõime ja tööhõive edendamisse kogu ELis eesmärgiga saavutada sotsiaalne Euroopa ja heaolu kõigile. Paremat Euroopat, mis suudab need sihid jätkusuutlikul viisil saavutada ja millel on tõhusad mehhanismid moraalsete ohtude ära hoidmiseks.

4.2.1   See kõik nõuab Euroopa Komisjonilt kindlat tahet ühenduse meetodi taaskehtestamiseks ja rakendamiseks. Seda silmas pidades on roheline raamat tervitatav. Kuid lisaks sellele peab komisjon kasutama täielikult oma algatusõigust kõigis valdkondades ja esitama valitsustevaheliste leevendavate meetmete asemel kriisi mõõtmetega vastavuses olevaid ettepanekuid, sest vaatamata oma arvukusele on need meetmed osutunud suures osas ebapiisavaks ja ebatõhusaks ning nende rakendamine on aeganõudev ja ebakindel (5).

4.2.2   Rohkema Euroopa, uue Euroopa loomine nõuab ulatuslikku ressursside koondamist ja vastutuse jagamist. See solidaarsust ja vastutuse jagamist ühendav põhimõte tuleks kinnistada liidu lepinguga, nii et usaldus oleks omamoodi sild nende kahe mõiste vahel. See usaldus tuleneb eelkõige tõhusa ja möödapääsmatult vajaliku eelarve- ja maksundusalase ühtlustamise sümmeetrilisest ja tasakaalustatud majandusjuhtimisest.

4.2.2.1   Seesugust lähenemisviisi tuleks eelistada olukorrale, kus riikide valitsused ei suuda enam turu, võlausaldajate ja erasektori reitinguagentuuride survele vastu seista. Euroopa integratsioon peab tegema suure sammu edasi mitte üksnes selleks, et luua võlainstrumendid ja majanduskasvu mudel, millesse investorid usuksid, vaid peamiselt ka selleks, et taastada demokraatlik valitsemine.

4.2.2.2   Selleks peab Euroopa parandama majandusjuhtimist, et tagada eelarvedistsipliin igas liikmesriigis, eelkõige aga euroalas. Kuigi kriisist väljumiseks ebapiisavad, (6) tuleb kuut seadusandlikku ettepanekut sisaldav reformipakett (majanduse juhtimise pakett) koos uute õigusakti ettepanekutega ning neid täiendava Euroopa poolaastaga, mille eesmärk on eelarvepoliitika parem koordineerimine ja ELi-poolse järelevalve tugevdamine, asjakohaselt ellu viia. Praktilise poliitika vaatepunktist on protsess alles alguses ning seda tuleb hoolikalt jälgida. Nende reformide edukuse kohta on võimalik järeldusi teha vaid makromajanduslike tasakaalunihete kõrvaldamisel saavutatud konkreetsete tulemuste põhjal. Lisaks sellele tuleks samamoodi arvestada makromajanduslike tasakaalunihetega, millest on tingitud teatavate liikmesriikide raskused.

4.3   Seepärast tervitab komitee rohelist raamatut stabiilsusvõlakirjade kasutuselevõtu teostatavuse kohta. Komitee on seisukohal, et täiendavad rangemad majandusjuhtimise eeskirjad ning ühised garantiid euroala riigivõlaga seotud riskide koondamiseks aitavad välja saada kokkuhoiu ja majanduskasvu ummikseisust. See ummikseis viiks Euroopa Liidu vältimatult sügavasse majandussurutisse.

4.4   Edusammud selles valdkonnas aitavad Euroopa Keskpangal järk-järgult loobuda riigivõlakirjade järelturul ostmise programmist, mida on praegu vaja konkreetsete liikmesriikide valitsemissektori võla refinantseerimiseks. Selle poliitikameetme asemel saaks keskpank teha otsuse toetada uusi stabiilsusvõlakirju, andes turuosalistele üleminekuetapis suurema kindluse (7).

4.5   Sel eesmärgil võiks Euroopa Finantsstabiilsuse Fondile või Euroopa stabiilsusmehhanismile anda pangalitsentsi, et lahendada probleem raha- ja eelarvepoliitika segunemisega Euroopa Keskpangas ning tagada tema sõltumatus.

5.   Konkreetsed märkused

5.1   Komiteel on väga hea meel stabiilsusvõlakirju käsitleva komisjoni rohelise raamatu avaldamise üle. Ühelt poolt on ELi euroala võlakirjade („eurovõlakirjad”, (8) mille kohta kasutatakse rohelises raamatus mõistet „stabiilsusvõlakirjad”) kasutuselevõtt loogilises seoses üha rohkem integreeritud Euroopa Liiduga, mida toetab ühtne turg ja samuti Euroopa kapitaliturg, ning see on vajalik täiendus euroala senisele ühtsele rahapoliitikale. Eurovõlakirjad muudavad spekulatsioonid raskemaks ja soodustavad finantsturu stabiilsust ja rahapoliitika tõhusust.

5.2   Teisalt võiksid sellised eurovõlakirjad lisaks ühise vastutuse kehtestamisele suurendada kohe lühiajaliselt potentsiaalsete investorite usaldust ja seeläbi stabiliseerida nõudlust riigivõlakirjade järele ja alandada turu intressimäärasid tõsiste finantsprobleemidega riikide jaoks. Seepärast tervitab komitee asjaolu, et komisjon algatab lõpuks – kuigi hilinenult – arutelu eurovõlakirjade üle ja esitab eurovõlakirjade eelised asjakohaselt ka rohelises raamatus.

5.3   Eelarvedistsipliini eeltingimused

5.3.1   Sarnaselt üldise aruteluga praeguse kriisiga toimetulemise üle, rõhutatakse rohelises raamatus korduvalt vajadust võidelda negatiivsete mõjudega ja moraalse ohuga ning märgitakse, et turud võiksid liikmesriikide eelarvepoliitikat distsiplineerida. Rohelises raamatus avaldatakse kahetsust, et pärast euro kasutuselevõttu ei ole kõik liikmesriigid järginud eelarvepoliitika kujundamisel ühesugust turudistsipliini. Samuti avaldatakse kartust, et stabiilsusvõlakirjade eest ühise vastutuse kehtestamine ei avalda mingit mõju turudistsipliinile. Isegi mõned riigid, kes pidasid kinni stabiilsuse ja kasvu paktist tulenevatest eelarvepiirangutest, on nüüd sügavalt võlgades erasektori võlgadest tingitud tasakaalunihete tõttu. Seepärast tuleks ka neid jälgida.

5.3.2   Üldiselt kardetakse, et solidaarvastutus ja asjaolu, et seetõttu ei saa järgneda sanktsioone turust tingitud kõrgemate intressimääradena, põhjustavad valitsuste vastutustundetut eelarvepoliitikat, st suurt eelarvedefitsiiti. Valitsused suurendaksid vastutustundetult avaliku sektori kulutusi, kui nad ei ole turu tõusvate intressimäärade surve all. Komitee on siiski seisukohal, et moraalne oht ja selle võimalik praktiline väljendus, millele osutatakse rohelises raamatus, on esitatud vaieldaval viisil ning enne küsitavate järelduste tegemist tuleb seda esmalt põhjalikult uurida.

5.3.3   Ka moraalse ohu probleemi üksikasjalik analüüs aitaks leida selle ületamiseks kohandatud lahendusi. On mitmeid põhjusi seada küsimuse alla usk turudistsipliini ja moraalse ohu ulatusse.

5.3.3.1   Rohelises raamatus väidetakse, et riigieelarve areng mõjutab riigivõlakirjade intresside taset, ja märgitakse, et „Tagasi vaadates võib tõdeda, et euro kasutuselevõtule järgnenud esimese kümnendi jooksul ei olnud euroala riikide võlakirjade intressi lähenemine kooskõlas liikmesriikide eelarvetulemustega”. Niisiis, kuigi eelarvepoliitika lähenemist ilmselgelt ei toimunud, täheldati võlakirjade intresside ja seega ka valitsuse võlakirjade intressimäärade jõulist lähenemist. Pärast eurole üleminekut on kogenud suurimat intresside langust Kreeka, Hispaania, Itaalia, Iirimaa ja Soome riigivõlakirjad. Seega, kui Soome 10-aastase riigivõlakirja tootlus oli 1995. aastal ikkagi umbes 8,8 %, langes see 2005. aastal 3,4 %-le, mis oli Saksa riigivõlakirjade tootluse tase.

5.3.3.2   See on seletatav asjaoluga, et euroala loomisega kujunes investoritel arusaam, et kõik euroala riigivõlakirjad on täiesti kindlad. Seega tekkis juba ajavahemikus euroala loomisest 1999. aastal kuni investeerimispanga Lehman Brothers pankrotini 2008. aastal sarnane olukord, mida võib oodata pärast eurovõlakirjade kasutuselevõttu. Turud ei ole kehtestanud eelarvepoliitilist distsipliini ka euroala loomisele järgnenud aastatel.

5.3.3.3   Kui rohelises raamatus esitatud seisukoht, et ühtse intressimäära kehtestamisest tulenev turudistsipliini nõrgenemine toob kaasa avaliku sektori kulutuste või eelarvepuudujääkide vastutustundetu suurenemise, oleks õige, oleks pidanud seesugust suundumust täheldama juba euro kasutuselevõtust saadik.

5.3.3.4   Kuid see ei olnud nii. Soomes on pärast euro kasutuselevõttu avaliku sektori kulutused sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes veidi vähenenud ning need on alati olnud väiksemad kui riigi tulumäär. Hispaanias on avaliku sektori kulutuste (välja arvatud intressimaksed) ja SKP suhe jäänud samaks, kuigi tulumäär on isegi tõusnud. Itaalias on avaliku sektori kulutuste määr üldiselt langenud, langetades mõnevõrra ka tasumisele kuuluvaid intressimakseid. Siiski on täheldatud riigitulude määra vähenemist. Kreekas on pärast riigi euroalaga liitumist ja võlakirjade intressimäärade lähenemist samuti avaliku sektori kulutused SKP suhtes üldiselt samaks jäänud; seal on täheldatud intressimaksetega seotud kulude osakaalu vähenemist. Riigitulude vähenemine SKP suhtes oli aga Kreekas tunduvalt suurem kui Itaalias.

5.3.3.5   On selge, et turudistsipliini puudumine ja võlakirjade intressimäärade jõuline lähenemine ei ole põhjustanud moraalset ohtu tänu investorite täielikule kindlusele võlakirjade suhtes. Ei ole täheldatud avaliku sektori kulutuste suurenemist SKP suhtes, pigem vastupidi. Võib igal juhul väita, et madalad ja lähenevad intressimäärad on paljudes kohtades põhjustanud maksutulude vähenemist – vähemalt kahel eespool mainitud juhul võis täheldada vähenevat tulumäära.

5.3.4   Viimati mainitu on argument selleks, et keskenduda moraalse ohu vastu võitlemisel tuludele. Maksupoliitika tugevam koordineerimine võiks takistada maksudumpingut. Tulevikus võiks teatud juhtudel kehtestada sanktsioone ka maksusoodustuste puhul ELi majanduspoliitika kooskõlastamise ning valitsemistavade tugevdamise raames. See tagaks majandusjuhtimise meetmete sümmeetria, mida komitee on nõudnud juba oma varasemates arvamustes (9).

5.3.5   Samuti on väga ebatõenäoline, et investorid pööravad esmajoones tähelepanu nende riikide, kellele nad raha laenata soovivad, eelarvepoliitika usaldusväärsusele. Suur eelarvedefitsiit ja riigivõlg ei ole tegelikkuses turuintressimäärade taseme jaoks niivõrd olulised, kui seda väidetakse rohelises raamatus. Seda tõendab asjaolu, et just Hispaania, kes on eelarvepoliitika „eeskujulik õpilane”, seisab praegu silmitsi refinantseerimise probleemidega, samas kui sellised suure võlakoormusega riigid nagu Suurbritannia, saavad finantseeringuid enneolematult madalate intressimääradega.

5.3.6   Seetõttu on komitee arvamusel, et rohelise raamatu järgseid meetmeid arvestades peab komisjon kiiresti läbi vaatama oma seisukohad moraalse ohu ja turudistsipliini kohta. Need võivad väga kiiresti viia ekslike järeldusteni, mille majanduslikud tagajärjed oleksid katastroofilised: kui näiteks väidetava moraalse ohu probleemi vastase võitluse tõttu kehtestatakse stabiilsuse ja kasvu paktis veel rangemad võlga käsitlevad eeskirjad või automaatsed võlapidurid, tuleb eeldada vastupidist (ja komisjoni arvates ebaefektiivset) survet riigi kulutustele. Veendumaks selles, et riigi kulutuste oluline vähendamine – vastupidiselt komisjoni oletustele ja soovile – avaldab negatiivset mõju võlakirjade potentsiaalsete ostja usaldusele, piisab, kui heita pilk kriisis olevatele riikidele, kus range poliitika on ebakindlust veelgi enam suurendanud ja kus jätkub intressimäärade tõus.

5.3.7   Lisaks arvab komitee, et argument, mille kohaselt on vajalik, et turud distsiplineeriksid demokraatlikult valitud valitsusi, tuleks põhimõtteliselt kahtluse alla seada. Sel juhul saab lõpuks sünonüümideks pidada mõisteid „turg” ja „kapitali omanikud”, kes on valitsuste võlausaldajad. On arusaamatu, miks tuleks tervitada asjaolu, et suhteliselt väike hulk kapitali omanikke avaldab riigieelarvele suuremat mõju kui rahva poolt valitud parlament.

5.4   Tingimused, et turg tunnistaks varad väga turvaliseks

5.4.1   Komitee jagab komisjoni seisukohta, et stabiilsusvõlakirjad peavad olema kõrgema krediidikvaliteediga, et nad pakuksid huvi investoritele ja euroala liikmesriikidele, kellel on juba kõrgeim krediidireiting. Samuti on kõrge krediidikvaliteet vajalik selleks, et stabiilsusvõlakirjadest saaks rahvusvaheline võrdlusalus ning et toetada asjaomaste futuuri- ja optsiooniturgude arengut ja tõhusat toimimist, mis on võlakirjaturgude likviidsete varadega varustamisel võtmetähtsusega.

5.4.2   Komitee on veendunud, et üldise ühise vastutusega eurovõlakirjad on väga atraktiivsed potentsiaalsetele võlausaldajatele, kes otsivad kindlaid investeeringuid. Ühiste võlakirjade turu maht ja likviidsus meelitab uusi investoreid kohale ilmselt ka väljastpoolt Euroopat. Komitee jagab seisukohta, et ülemaailmsete makromajanduslike tasakaalunihete taustal on vaja teha kõik võimalik selleks, et suunata suur osa likviidseid varasid kiiresti areneva majandusega riikidest stabiilsetesse finantsinvesteeringutesse, st eurovõlakirjadesse. Seega on neil võlakirjadel oluline osa finantsturgude stabiliseerimisel isegi väljaspool Euroopa Liidu piire.

5.4.3   Vahepeal on aga ebakindlus Euroopa võlakirjaturgudel tohutult kasvanud liikmesriikide valitsuste kõhkleva sekkumise, halbade poliitiliste otsuste ja tahte puudumise tõttu leida kriisile terviklikud lahendused. Nii on ebakindlus praeguseks kasvanud sedavõrd suureks, et isegi solidaartagatisega tagatud eurovõlakirjade (variant 1, vt eespool punkt 3.2.1.1) järele ei ole nüüdseks ilmselt enam sellist nõudlust nagu paar kuud tagasi. Samuti kannatab selle tõttu stabiilsusvõlakirjade võime kriisi leevendada ja võib-olla ei täida nad oma esialgset eesmärki – stabiliseerimine.

5.4.4   Seetõttu on komitee arvates oluline anda Euroopa Keskpangale kriisi lahendamisel suurem roll, näiteks andes alates 1. juulist 2012 pangalitsentsi Euroopa Finantsstabiilsuse Fondile või Euroopa stabiilsusmehhanismile. Erinevalt föderaalreservist, Jaapani Pangast ja Inglise Pangast ei ole Euroopa Keskpangal liikmesriikide jaoks viimase laenuandja rolli. See selgitab suuresti intressimäärade erinevusi euroala ja palju suuremates võlgades olevate majanduste vahel ning aitab suures osas kaasa mulje tekkimisele, et kriis ei lõpe kunagi.

5.4.5   Siiski on petlik uskuda, et eurovõlakirjade aktsepteerimine turul ja seega madalad intressimäärad eeldavad võimalikult ranget eelarvepoliitikat ja konsolideerimist. Komitee on mitmetes oma arvamustes juhtinud selgesõnaliselt tähelepanu sellise poliitika kahjulikele tagajärgedele majanduse jaoks ning rõhutanud, et riigieelarve konsolideerimine põhineb peamiselt majanduskasvul (10).

5.5   Stabiilsusvõlakirjade emiteerimisega seotud valikuvõimalused

5.5.1   Lähenemisviis nr 1: riigivõlakirjade emiteerimise täielik asendamine stabiilsusvõlakirjade emiteerimisega solidaartagatise alusel.

Komitee usub, et see on pikemas perspektiivis kõige mõistlikum lahendus ja ka kooskõlas Euroopa Liidu kui sotsiaal-majandusliku liidu eesmärgiga. Samal ajal võib see osutuda ka kõige tõhusamaks lühemas perspektiivis rahastamise probleemidega tegelemiseks ja seega kriisi lõpetamiseks. Kuid selline lähenemisviis eeldab Euroopa integratsiooni kõige ulatuslikumal määral. Seega tekitab selle eluviimine ilmselt kõige rohkem poliitilisi probleeme, mistõttu näib riigivõlakirjade emiteerimise täielik asendamine stabiilsusvõlakirjade emiteerimisega solidaartagatise alusel lähitulevikus kõige vähem tõenäoline.

5.5.2   Lähenemisviis nr 2: riigivõlakirjade emiteerimise osaline asendamine stabiilsusvõlakirjade emiteerimisega solidaartagatise alusel

5.5.2.1   Selline lähenemisviis on kõige teostatavam ning ka vastuvõetavam, kuna on sisuliselt kooskõlas eelmise variandiga, välja arvatud see, et riikidele peab jääma mõningane iseseisvus finantsturgudel tegutsemisel. Sellest tulenevalt peaks iga riik vastama erinevatele turu- ja rahastamistingimustele, mis võib kajastada erinevusi nende individuaalses krediidireitingus. Igal juhul võib see lähenemisviis osutuda väga tõhusaks, kui arvestada selle mõjusid nii keskpikas kui ka lühikeses perspektiivis. Lisaks nõrgendab see oluliselt ka argumente, mis põhinevad väidetavatel moraalse ohu riskidel. Sellepärast on see üks kahest võimalusest, mida komitee ametlikult toetab.

5.5.2.2   Siiski on oluline kuni stabiilsusvõlakirjade emiteerimiseks loa saamiseni langetada otsus meetodite ja võla ülemmäära kohta viisil, mis võimaldaks leida reaalse lahenduse finantsraskustes olevate riikide teravale probleemile. Nii on komitee seisukohal, et kõiki olemasolevaid riigivõlakirju ei pea kohe konverteerima stabiilsusvõlakirjadeks (nagu viidatakse kõnealuses rohelises raamatus, lk 17), sest viimaste („kvaliteetvõlakirjad”) emiteerimise piirmäär saavutataks väga kiiresti ja refinantseerimine eeldab taas riiklikke võlakirju („madalama kvaliteediga võlakirjad”) (11).

5.5.3   Lähenemisviis nr 3: riigivõlakirja emiteerimise osaline asendamine stabiilsusvõlakirja emiteerimisega proportsionaalse tagatise, kuid mitte solidaartagatise alusel.

5.5.3.1   Komitee nõustub komisjoniga, et seda lähenemisviisi iseloomustab ülejäänud kahega võrreldes kõige kitsam rakendusala, sest see ei pruugi katta liikmesriikide kogu rahastamisvajadust (nagu ka lähenemisviisi nr 2 puhul), ja see näeb ette proportsionaalset, kuid mitte solidaartagatist. Seepärast avaldab selline lähenemisviis stabiilsusele ja integratsioonile arvatavasti ainult piiratud mõju. Kõnealust lähenemisviisi võiks rakendada suhteliselt kiiresti, sest see tundub olevat täielikult kooskõlas Euroopa Liidu kehtiva lepinguga.

5.5.3.2   Sellistele finantsinstrumentidele piisava krediidireitingu saamiseks oleksid liikmesriigid kohustatud esitama täiendavaid tagatisi. Lähenemisviisi nr 3 kohaselt on stabiilsusvõlakirjadel suuri sarnasusi Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi emiteeritud võlakirjadega, isegi kui nende kaal ja võimalik mõju turgude tõhususele ja integratsioonile on mõnevõrra suurem. Kuna on tõenäoline, et sellise lähenemisviisiga ei kaasne kuigi suur mõju, on see komitee seisukohaga kõige vähem kooskõlas.

5.6   Stabiilsusvõlakirjade eelarveraamistik

5.6.1   Komitee kordab oma veendumust, et stabiilsuse ja kasvu pakti tugevdamiseks kasutatavad majanduse juhtimise pakett, nõukogu resolutsioon laiendatud euroala pakti kohta ja nn kuldreeglite üldine kehtestamine on meetmed, millest ei piisa kriisi lahendamiseks ja mille sotsiaalsed mõjud võivad viia Euroopa Liidu lagunemiseni (12).

5.6.2   Täiendavad meetmed, mida komisjon ja nõukogu võtavad lisaks kõnealuse rohelise raamatu ettepanekutele, ei tohiks tugineda üksnes riikide eelarvedefitsiidi ja riigivõla vähendamisele riigieelarve kokkuhoiu abil (kokkuhoid). Need meetmed avaldavad üldiselt negatiivset mõju majanduskasvule, tööhõivele ja heaoluriigile, need piiravad tarbetult võimalusi arendada asjakohast antitsüklilist eelarvepoliitikat, veelgi enam, need ei too edu, mida komisjon ootab.

5.6.3   Kuid rahaliidu liikmesriikides on vaja võtta meetmeid, et saavutada riikide majanduste ühtlustatud areng, vähendada tasakaalunihkeid ja viia ellu ühist rahapoliitikat. Lisaks on oluline kooskõlastada majanduspoliitika, mis püüab täita õigeid eesmärke. Sellega seoses on kõnealuses rohelises raamatus korduvalt käsitletud suund konkurentsivõime suurendamisele, mis toimub madalamate kulude ja palkade alandamise surve kaudu, ühekülgne ega võta arvesse nõudluse rolli makromajanduslikul tasandil.

5.6.4   Näiteks surve sissetulekute vähendamiseks riikides, kus täheldatakse jooksevkonto defitsiiti, võib viia nõudluse ja impordi vähenemiseni. Sel moel oleks euroala jooksevkonto küll tasakaalus, kuid selle hind on tootmise ja majanduse kui terviku tulemuslikkuse vähenemine, mis lõpuks jõuab madalale tasemele. Komitee kordab oma veendumust, et tasakaalustatud majanduspoliitika on väga oluline, et saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid.

5.6.5   Seetõttu on asjakohane juhtida majanduspoliitika kooskõlastamine majanduskasvu tugevdamise ja rahvatulu suurendamise suunas. Liikmesriikides, kus on viimastel aastatel olnud suhteliselt madal avaliku sektori investeeringute tase ja nõrk sisenõudlus, tuleb võtta nõudluse toetamiseks parandusmeetmeid, samas kui suhteliselt suure jooksevkonto ja eelarvedefitsiidiga riigid peaksid paremini tasakaalustama oma tulusid ja kulusid. Stabiilsusvõlakirjade kasutuselevõtt Euroopa Liidus lähenemisviisi nr 2 kohaselt võib komitee arvates toetada püsivalt ELi sisemiste makromajanduslike tasakaalunihete kiiret ja hädavajalikku vähendamist.

Brüssel, 11. juuli 2012

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Staffan NILSSON


(1)  „Tõelise majandus- ja rahaliidu suunas”, Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy aruanne, 26. juuni 2012, II osa, punkti 2 kolmas lõik (EUCO 120/12),

http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/ET/ec/131289.pdf.

(2)  Avalikus arutelus ja dokumentides kasutatakse tavaliselt mõistet „eurovõlakirjad”. Komisjon leiab, et sellise instrumendi peamine eesmärk on tugevdada finantsstabiilsust euroalas. Seepärast kasutatakse kooskõlas Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barroso 28. septembri 2011. aasta ettekandega olukorra kohta liidus kõnealuses rohelises raamatus mõistet „stabiilsusvõlakirjad”.

(3)  Euroopa Parlamendi 6. juuli 2011. aasta resolutsioon finants-, majandus- ja sotsiaalkriisi kohta (2010/2242 (INT)).

(4)  Vt EMSK arvamus „Majanduskasv ja riigivõlg ELis: kaks uuenduslikku ettepanekut”, ELT C 143, 22.5.2012, lk 10; samuti EMSK arvamus „Arukad eelarvepoliitika konsolideerimise strateegiad – Euroopa majanduskasvu hoobade leidmine. Kuidas täielikult kasutada meie majanduste tööjõupotentsiaali olukorras, mis nõuab kiiret eelarve kohandamist?”, ELT C 248, 25.8.2011, lk 8.

(5)  Vt reitinguagentuuri Standard & Poor's 13. jaanuari 2012. aasta põhjendus euroala 16 liikmesriigi riigivõlakirjade reitingu alandamise kohta: „the policy initiatives that have been taken by European policymakers in recent weeks may be insufficient to fully address ongoing systemic stresses in the eurozone” (Euroopa poliitikute viimastel nädalate poliitilistest algatustest tõenäoliselt ei piisa, et tulla täielikult toime käimasoleva süsteemse kriisiga euroalal), vt (inglise keeles):

http://www.standardandpoors.com/prot/ratings/articles/en/eu/?articleType=HTML&assetID=1245327399569. Standard & Poor's lisas: „We believe a reform process based on a pillar of fiscal austerity alone risks becoming self-defeating, as domestic demand falls in line with consumers’ rising concerns about job security and disposable incomes, eroding national tax revenues” (Meie arvates võib eelarve rangusel põhinev reformiprotsess ise muutuda ennasthävitavaks, sest sisenõudlus langeb ja samas suureneb tarbijate mure töökoha kindluse ja kasutada olevate sissetulekute pärast, mis vähendab riigi maksutulusid).

(6)  Vt punkt 5.6.

(7)  Euroopa Keskpanga tegutsemisruum on peaaegu piiramatu ning võib ulatuda lihtsast deklaratsioonist oma rahapoliitika tulevaste suundade kohta ulatuslike sekkumisteni, et osta spekulatiivsete rünnakute alla sattunud riigivõlga.

(8)  Kõnealuses dokumendis kasutatakse mõistet „eurovõlakirjad”, rääkides poliitilise liidu eesmärgist, lisaks majandus- ja rahaliidu eesmärgile. Kõigil muudel juhtudel kasutatakse komisjoni loodud mõistet „stabiilsusvõlakirjad”. Nende kahe mõiste vahel ei ole tegelikult mingit erinevust.

(9)  Vt loetelu EMSK arvamuses „Iga-aastane majanduskasvu analüüs: Euroopa Liit võtab igakülgseid kriisimeetmeid”, ELT C 132, 3.5.2011, lk 26 ja EMSK arvamus „Majanduspoliitilise juhtimise uute eeskirjade sotsiaalsed mõjud”, ELT C 143, 22.5.2012, lk 23.

(10)  Vt eespool joonealune märkus 8.

(11)  Delpla, J. ja von Weizsäcker, J. (2010), The Blue Bond Proposal. Breugel Policy Briefs 420, Brüssel 2010. Autorid pakuvad kvaliteetvõlakirjade emiteerimise piirmääraks 60 % SKPst, mis vastab Maastrichti lepinguga esialgselt kogu riigivõla ülempiiriks ette nähtud kriteeriumile. Järjest kasvava hulga vähem või rohkem üksikasjalike uuringute ja ettepanekute hulgast tasub tähelepanu pöörata Saksamaa valitsuse majandusekspertide nõukogu ettepanekutele Euroopa võlalunastamispakt kohta

(http://www.sachverstaendigenrat-wirtschaft.de/fileadmin/dateiablage/Pressemitteilungen/A_european_redemption_pact.pdf), samuti Varoufakis, Y. ja Holland, S. (2011), A modest proposal for overcoming the euro crisis, Bardi Kolledi Levy Majandusinstituut, Policy Note 3/2011, http://www.levyinstitute.org/pubs/pn_11_03.pdf.

(12)  Vt sellega seoses punkt 5.3.


LISA

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamusele

Arutelu käigus lükati tagasi järgmised muudatusettepanekud, mis kogusid hääletamisel vähemalt veerandi antud häältest.

AM 3 – Punkt 3.2.1.2

Lisada järgmine tekst:

„Lähenemisviis nr 2: riigivõlakirjade emiteerimise osaline asendamine stabiilsusvõlakirjade emiteerimisega solidaartagatise alusel

Selle lähenemisviisi puhul kohaldatakse stabiilsusvõlakirjade emiteerimisel solidaartagatist, kuid riigivõlakirjade emiteerimine asendatakse ainult osaliselt.

Stabiilsusvõlakirjade emissioonist välja jäävat osa tagaks jätkuvalt ainult asjaomane liikmesriik. Seega koosneks euroala riigivõlakirjaturg kahest erinevast osast: stabiilsusvõlakirjadest ja liikmesriikide riigivõlakirjadest. Kõnealuse lähenemisviisi võtmeküsimus on seotud konkreetsete kriteeriumidega, mille alusel määratakse stabiilsusvõlakirjade ja riigivõlakirjade emiteerimise osakaal”

Motivatsioon

Esitatakse suuliselt.

Hääletuse tulemus

Vastu

:

117

Poolt

:

46

Erapooletuid

:

18

AM 4 – Punkt 3.2.1.3

Täiendada järgmiselt:

„Lähenemisviis nr 3: riigivõlakirjade emiteerimise osaline asendamine stabiilsusvõlakirjade emiteerimisega proportsionaalse tagatise, kuid mitte solidaartagatise alusel.

Selle lähenemisviisi puhul asendatakse riigivõlakirjade emiteerimine ainult osaliselt stabiilsusvõlakirjade emiteerimisega euroala liikmesriikide proportsionaalse tagatise alusel. Kõnealune lähenemisviis erineb lähenemisviisist nr 2 selle poolest, et liikmesriigid tagaksid stabiilsusvõlakirjade emiteerimisel oma vastava osa, samuti riigivõlakirjade emissioonid. ”

Motivatsioon

Esitatakse suuliselt.

Hääletuse tulemus

Vastu

:

127

Poolt

:

50

Erapooletuid

:

6

Kahe alljärgneva muudatusettepaneku üle toimus hääletus korraga.

AM 7 – Punkt 4.3

Muuta järgmiselt.

„Seepärast tervitab komitee rohelist raamatut stabiilsusvõlakirjade kasutuselevõtu teostatavuse kohta. Komitee on seisukohal, et täiendavad rangemad majandusjuhtimise eeskirjad ning ühised garantiid euroala riigivõlaga seotud riskide aitavad kokkuhoiu ja majanduskasvu .

Motivatsioon

Esitatakse suuliselt.

AM 1 – Punkt 1.5

Täiendada järgmiselt:

„Komitee on siiski seisukohal, et moraalne oht ( ja selle võimalik praktiline väljendus, millele osutatakse rohelises raamatus, on esitatud vaieldaval viisil ning enne küsitavate järelduste tegemist tuleb seda esmalt põhjalikult uurida. Kui rohelises raamatus esitatud seisukoht, et intressimäärade ühtlustamisest tulenev turudistsipliini lõdvenemine toob kaasa avaliku sektori kulutuste või eelarvepuudujääkide vastutustundetu suurenemise, oleks õige, oleks pidanud seesugust suundumust täheldama juba euro kasutuselevõtust saadik. Kuid see ei olnud nii. ”

Motivatsioon

Rohelises raamatus käsitletakse nn stabiilsusvõlakirjade mehhanismi rakendamist määramata ajaks eesmärgiga vähendada vähese eelarvedistsipliiniga liikmesriikide võla teenindamise kulusid (võlakirjade emiteerimine) nõuetekohase eelarvedistsipliiniga riikide arvel, kes peavad selliste võlakirjade eest võrreldes oma võlainstrumentidega maksma kõrgemaid intresse. Sellise süsteemi kasusaajad kasutavad ära selliste võlakirjade ühist (ja nende seisukohast madalamat) intressi, nagu ka kogu euroala hõlmavat solidaarvastutust (tagatis). Euroopa Komisjon ise tõi välja selliste võlakirjade väljastamisega tekkivat viis võimalikku nn moraalset ohtu (üks osapool otsustab, kui suure riski ta võtab, samas kui keegi teine kannab kulud, kui tekivad probleemid).

Hääletuse tulemus

Vastu

:

131

Poolt

:

49

Erapooletuid

:

9

AM 8 - Punkt 5.3.4

Muuta järgmiselt:

„Viimati mainitu on argument selleks, et keskenduda moraalse ohu vastu võitlemisel tuludele.  (1). Tulevikus võiks teatud juhtudel kehtestada sanktsioone ka maksusoodustuste puhul ELi majanduspoliitika kooskõlastamise ning valitsemistavade tugevdamise raames. See tagaks majandusjuhtimise meetmete sümmeetria, mida komitee on nõudnud juba oma varasemates arvamustes  (2) .”

Motivatsioon

Arvamuse punktiga 5.3.4 ei saa samuti nõustuda. Väide, et tulevikus võiks kehtestada sanktsioone ka maksusoodustuste puhul, on meelevaldne ning ei saa põhineda ühelgi analüüsil või uuringul. Võimalikud maksusoodustused ja nende mõju ei ole selle arvamuse teema.

Hääletuse tulemus

Vastu

:

124

Poolt

:

54

Erapooletuid

:

9

Kuue alljärgneva muudatusettepaneku üle toimus hääletus korraga

AM 10 – Punkt 5.4.2

Muuta järgmiselt:

Komitee on veendunud, et eurovõlakirjad on väga atraktiivsed potentsiaalsetele võlausaldajatele, kes otsivad kindlaid investeeringuid. Ühiste võlakirjade turu maht ja likviidsus meelitab uusi investoreid kohale ilmselt ka väljastpoolt Euroopat. Komitee jagab seisukohta, et ülemaailmsete makromajanduslike tasakaalunihete taustal on vaja teha kõik võimalik selleks, et suunata suur osa likviidseid varasid kiiresti areneva majandusega riikidest stabiilsetesse finantsinvesteeringutesse, st eurovõlakirjadesse. Seega on neil võlakirjadel oluline osa finantsturgude stabiliseerimisel isegi väljaspool Euroopa Liidu piire.

Motivatsioon

Esitatakse suuliselt.

AM 11 – Punkt 5.5.1

Muuta järgmiselt:

„Lähenemisviis nr 1: riigivõlakirjade emiteerimise täielik asendamine stabiilsusvõlakirjade emiteerimisega solidaartagatise alusel.

Kuid selline lähenemisviis eeldab Euroopa integratsiooni kõige ulatuslikumal määral . Seega tekitab selle eluviimine ilmselt kõige rohkem poliitilisi probleeme, mistõttu näib riigivõlakirjade emiteerimise täielik asendamine stabiilsusvõlakirjade emiteerimisega solidaartagatise alusel lähitulevikus kõige vähem tõenäoline. ”

Motivatsioon

Ei saa nõustuda arvamuses väljapakutud variandiga toetada seoses erinevate stabiilsusvõlakirjade emiteerimisega seotud valikuvõimalustega lähenemisviisi nr 2, mis hõlmab riigivõlakirjade emiteerimise osalist asendamist stabiilsusvõlakirjade emiteerimisega solidaartagatise alusel. Meie hinnangul ei ole aktsepteeritav lähenemisviis, mille kohaselt ühed liikmesriigid on õigustatud kulutama, ja nagu praktika näitab, kahjuks vastutustundetult, ja teised on kohustatud nende kulutusi kinni maksma. Samuti tuleb märkida, et solidaartagatise kasutamine on otseses vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepingu sätetega, mille kohaselt üks liikmesriik ei vastuta teise liikmesriigi kohustuste ees. Ent lähenemisviis nr 3 (mida käesoleva muudatusettepanekuga toetatakse) vastupidi vähendab moraalse ohu riski majandus- ja eelarvepoliitika elluviimisel. Erinevalt lähenemisviisist nr 2 hõlmaks see valitsuse proportsionaalseid tagatisi, mitte solidaartagatisi ja nii saaks seda rakendada üsna kiiresti ilma, et oleks vaja muuta ELi aluslepinguid.

AM 12 – Punkt 5.5.2.1

Muuta järgmiselt:

„ lähenemisviis on sisuliselt kooskõlas eelmise variandiga, välja arvatud see, et riikidele peab jääma mõningane iseseisvus finantsturgudel tegutsemisel. Sellest tulenevalt peaks iga riik vastama erinevatele turu- ja rahastamistingimustele, mis võib kajastada erinevusi nende individuaalses krediidireitingus. .”

Motivatsioon

Ei saa nõustuda arvamuses väljapakutud variandiga toetada seoses erinevate stabiilsusvõlakirjade emiteerimisega seotud valikuvõimalustega lähenemisviisi nr 2, mis hõlmab riigivõlakirjade emiteerimise osalist asendamist stabiilsusvõlakirjade emiteerimisega solidaartagatise alusel. Meie hinnangul ei ole aktsepteeritav lähenemisviis, mille kohaselt ühed liikmesriigid on õigustatud kulutama, ja nagu praktika näitab, kahjuks vastutustundetult, ja teised on kohustatud nende kulutusi kinni maksma. Samuti tuleb märkida, et solidaartagatise kasutamine on otseses vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepingu sätetega, mille kohaselt üks liikmesriik ei vastuta teise liikmesriigi kohustuste ees Ent lähenemisviis nr 3 (mida käesoleva muudatusettepanekuga toetatakse) vastupidi vähendab moraalse ohu riski majandus- ja eelarvepoliitika elluviimisel. Erinevalt lähenemisviisist nr 2 hõlmaks see valitsuse proportsionaalseid tagatisi, mitte solidaartagatisi ja nii saaks seda rakendada üsna kiiresti ilma, et oleks vaja muuta ELi aluslepinguid.

AM 13 – Punkt 5.5.3.1

Muuta järgmiselt:

„Komitee nõustub komisjoniga, et seda lähenemisviisi iseloomustab ülejäänud kahega võrreldes kõige kitsam rakendusala, sest see ei pruugi katta liikmesriikide kogu rahastamisvajadust (nagu ka lähenemisviisi nr 2 puhul), ja see näeb ette proportsionaalset, kuid mitte solidaartagatist. llie lähenemisviis. Kõnealust lähenemisviisi võiks rakendada suhteliselt kiiresti, sest see tundub olevat täielikult kooskõlas Euroopa Liidu kehtiva lepinguga.”

Motivatsioon

Esitatakse suuliselt.

AM 14 – Punkt 5.6.5

Muuta järgmiselt:

„Seetõttu on asjakohane juhtida majanduspoliitika kooskõlastamine majanduskasvu tugevdamise ja rahvatulu suurendamise suunas. Liikmesriikides, kus on viimastel aastatel olnud suhteliselt madal avaliku sektori investeeringute tase ja nõrk sisenõudlus, tuleb võtta nõudluse toetamiseks parandusmeetmeid, samas kui suhteliselt suure jooksevkonto ja eelarvedefitsiidiga riigid peaksid paremini tasakaalustama oma tulusid ja kulusid. Stabiilsusvõlakirjade kasutuselevõtt Euroopa Liidus lähenemisviisi nr kohaselt võib komitee arvates toetada püsivalt ELi sisemiste makromajanduslike tasakaalunihete kiiret ja hädavajalikku vähendamist.”

Motivatsioon

Ei saa nõustuda arvamuses väljapakutud variandiga toetada seoses erinevate stabiilsusvõlakirjade emiteerimisega seotud valikuvõimalustega lähenemisviisi nr 2, mis hõlmab riigivõlakirjade emiteerimise osalist asendamist stabiilsusvõlakirjade emiteerimisega solidaartagatise alusel. Meie hinnangul ei ole aktsepteeritav lähenemisviis, mille kohaselt ühed liikmesriigid on õigustatud kulutama, ja nagu praktika näitab, kahjuks vastutustundetult, ja teised on kohustatud nende kulutusi kinni maksma. Samuti tuleb märkida, et solidaartagatise kasutamine on otseses vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepingu sätetega, mille kohaselt üks liikmesriik ei vastuta teise liikmesriigi kohustuste ees. Ent lähenemisviis nr 3 (mida käesoleva muudatusettepanekuga toetatakse) vastupidi vähendab moraalse ohu riski majandus- ja eelarvepoliitika elluviimisel. Erinevalt lähenemisviisist nr 2 hõlmaks see valitsuse proportsionaalseid tagatisi, mitte solidaartagatisi ja nii saaks seda rakendada üsna kiiresti ilma, et oleks vaja muuta ELi aluslepinguid.

AM 2 – Punkt 1.7

Muuta järgmiselt:

„Seoses erinevate stabiilsusvõlakirjade emiteerimisega seotud valikuvõimalustega leiab komitee, et lähenemisviis nr , mis hõlmab riigivõlakirjade emiteerimise osalist asendamist stabiilsusvõlakirjade emiteerimisega solidaartagatise alusel, on kõige paremini teostatav ja kõige vastuvõetavam.”

Motivatsioon

Ei saa nõustuda arvamuses väljapakutud variandiga toetada seoses erinevate stabiilsusvõlakirjade emiteerimisega seotud valikuvõimalustega lähenemisviisi nr 2, mis hõlmab riigivõlakirjade emiteerimise osalist asendamist stabiilsusvõlakirjade emiteerimisega solidaartagatise alusel. Meie hinnangul ei ole aktsepteeritav lähenemisviis, mille kohaselt ühed liikmesriigid on õigustatud kulutama, ja nagu praktika näitab, kahjuks vastutustundetult, ja teised on kohustatud nende kulutusi kinni maksma. Samuti tuleb märkida, et solidaartagatise kasutamine on otseses vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepingu sätetega, mille kohaselt üks liikmesriik ei vastuta teise liikmesriigi kohustuste ees. Ent lähenemisviis nr 3 (mida käesoleva muudatusettepanekuga toetatakse) vastupidi vähendab moraalse ohu riski majandus- ja eelarvepoliitika elluviimisel. Erinevalt lähenemisviisist nr 2 hõlmaks see valitsuse proportsionaalseid tagatisi, mitte solidaartagatisi ja nii saaks seda rakendada üsna kiiresti ilma, et oleks vaja muuta ELi aluslepinguid.

Hääletuse tulemus

Vastu

:

129

Poolt

:

59

Erapooletuid

:

5


(1)  

(2)  Vt loetelu EMSK arvamuses „Iga-aastane majanduskasvu analüüs: Euroopa Liit võtab igakülgseid kriisimeetmeid”, ELT C 132, 3.5.2011, lk 26 ja EMSK arvamus „Majanduspoliitilise juhtimise uute eeskirjade sotsiaalsed mõjud”, ELT C 143, 22.5.2012, lk 23.


4.10.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 299/72


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Maa seire Euroopa programmi (GMES) ja selle toimingute kohta (alates 2014. aastast)”

KOM(2011) 831 lõplik

2012/C 299/13

Raportöör: Edgardo Maria IOZIA

Euroopa Komisjon otsustas 30. novembril 2011 vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 304 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Maa seire Euroopa programmi (GMES) ja selle toimingute kohta (alates 2014. aastast)

COM(2011) 831 final.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon võttis arvamuse vastu 12. juunil 2012.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 482. istungjärgul 11.–12. juulil 2012 (12. juuli istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 178, vastu hääletas 2, erapooletuks jäi 3.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kinnitab taas oma vankumatut toetust Euroopa kosmosepoliitikale ja eelkõige Euroopa suurtele projektidele Galileo ja GMES, mida komitee peab Euroopa majanduse ja teaduse arengu seisukohast strateegiliseks. Kõigis koostatud arvamustes (1) on komitee kinnitanud vajadust pöörata rohkem tähelepanu ja ressursse kosmosevaldkonnale, milles EL peab jätkuvalt olema esirinnas.

1.2

Komitee on täiesti vastu komisjoni ettepanekule anda GMESi programmi arendamiseks ja lõpuleviimiseks vajaliku rahastamise ülesanne väljapoole ajutisele fondile.

1.3

Komitee leiab, et viivitamatult tuleb tagada tegevusetapis olevale programmile selle jätkumine, muidu jääb see katki. Kogu rahastamis-, haldamis- ja juhtimismehhanismide uuendamise ettepanek, milles pakutu on nii erinev ELi raames kinnistunud tavapärastest mehhanismidest, näib halva ajastusega, põhjendamata ja äärmiselt riskantsena. Uute asutuste ja rahastamismudelite loomine eeldab tegelikult pingelise ja ebakindla läbirääkimis- ja uurimisetapi alustamist. See etapp kestab kindlasti aastaid, mis näib olevat vastuolus asjaoluga, et GMESi programmi tegevust alustatakse. Lisaks näib see kasutu, arvestades seda, et komisjonil ja teistel Euroopa agentuuridel on juba olemas programmi elluviimiseks vajalikud pädevus ja volitused.

1.4

Komitee kutsub üles tooma programmi rahastamise 2014.–2020. aasta mitmeaastasesse finantsraamistikku ja korraldama juhtimist nii, et arvestatakse Euroopas praegu olemasolevaid võimeid ja välditakse nii juhtimisasutuste killustamist kui ka selliste uute asutuste loomist, mis ei ole kohased üle võtma viimase aastakümne jooksul väljakujundatud programmi juhtimist. See üleskutse esitati juba ühes varasemas arvamuses (2).

1.5

Teatis (mis avaldati käesoleva arvamuse arutamise ajal) GMESi tegevust käsitleva valitsustevahelise kokkuleppe ettepaneku rakenduslike üksikasjade kohta (3) ei muuda siin esitatud järeldusi. Vastupidi, see teatis kinnitab neid, lubades komiteel juhtida veel kord tähelepanu suurele riskile, mille toob kaasa uue katsetamata rahastamis- ja juhtimismudeli hilises etapis kasutuselevõtt väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku ja ELis kinnistunud juhtimiskanaleid.

1.6

Komitee väljendab suurt muret reaalse ohu pärast, et GMESi programm võib jõuda tõsistesse raskustesse, lastes raisku üle 3,2 miljardi eurose investeeringu, mis juba tehtud on. Liikmesriikidevaheliste arutelude valgel näib see risk rohkem kindla tõsiasjana.

1.7

Komitee leiab, et vähem kui aasta enne kavandatud tegevuse algust (2013. aastal on kavas startida satelliidirühmade Sentinel 1, 2 ja 3 A-satelliidid) näib GMESi keerulise rahastamis- ja juhtimissüsteemi ümberstruktureerimine teatises kirjeldatud viisil äärmiselt riskantne ja põhjendamatu, arvestades ka programmi strateegilist tähtsust ELi jaoks.

1.8

Teatises puudub teostatavusuuring, mis võimaldaks hinnata uue süsteemi teostatavust tulemuslikkuse ja tõhususe seisukohast. Uue mehhanismi vajalikkuse põhjendus ei ole samuti selge.

1.9

Komitee märgib, et Euroopa kosmosepoliitika kahte juhtprogrammi – Galileo ja GMESi programmi – koheldakse erinevalt: esimene on kaasatud mitmeaastasesse finantsraamistikku ja teine on sellest välja jäetud.

1.10

Juhtimise osas on üllatav, et Euroopa Kosmoseagentuurile on selles keerukas süsteemis antud marginaalne roll. Euroopa Kosmoseagentuur on siiani kujundanud, juhtinud ja käitanud suurt osa Euroopa satelliidistruktuuridest ning lisaks on taganud koos Euroopa Komisjoniga siiani peaaegu kogu rahastamise. Kosmoseagentuuri asendamine uue asutusega või asutusega, millel on satelliitsüsteemide ja nende kogutavate andmete haldamisel vähe kogemusi, näib olevat halvasti põhjendatud.

1.11

Komitee leiab, et vähem kui aasta enne GMESi programmi rahastamismudeli kasutuselevõttu kujutab programmi pädevusvaldkondade nii radikaalne ümberjagamine, nagu teatises on pakutud, endast äärmiselt suurt riski süsteemi toimimisele.

1.12

Komitee juhib tähelepanu komisjoni esitatud juhtimisettepaneku ebakindlusele ja ebaselgusele. Pakutud mudelil on selgeid probleeme ning tehniline koordineerimine on delegeeritud asutustele, kellel puuduvad kogemused kosmosevaldkonnas ja teiste agentuuridega koos töötamisel. Lisaks on 80 % GMESi programmis kavandatud tegevustest seotud kosmosevaldkonnaga. Komitee kutsub komisjoni üles vaatama läbi esitatud mudel ja säilitama ühtne juhtimissüsteem, delegeerides vastutuse programmi tehnilise poole eest jätkuvalt Euroopa Kosmoseagentuurile komisjoni järelevalve ja kontrolli all, nagu algul ette nähtud.

2.   Sissejuhatus

2.1

Käsitletavas 30. novembri 2011. aasta teatises pakub Euroopa Komisjon lahenduse Maa seire ja julgeoleku strateegilise programmi GMESi tegevusetapi – praeguseks määratletud ja lõplikku rakendusetappi viidud vormis – rahastamiseks väljaspool 2014.–2020. aasta mitmeaastast finantsraamistikku (4). Komisjon esitab ka ettepaneku juhtimise kohta. Seega on tegemist GMESi programmi jaoks äärmiselt olulise teatisega.

2.2

Hiljutine teatis (mis avaldati käesoleva arvamuse arutamise ajal) GMESi tegevust käsitleva valitsustevahelise kokkuleppe ettepaneku mõne rakendusliku üksikasja kohta (5) ei muuda käsitletava teatise kohta koostatud arvamuses esitatavaid märkusi ega järeldusi. Eelnimetatud teatise puhul on tegemist lisaga, milles täpsustatakse kavandatavate rahaliste vahendite finantsaspekte ja luuakse uus asutus – GMESi nõukogu – mis dubleerib pädevust, mida siiani rakendati Euroopa kosmoseprogrammi juhtimisel, ning tekitab selge pädevuse konflikti ja dubleerib Euroopa otsustusprotsessi struktuure.

2.3

Ülemaailmne keskkonna- ja turvaseire programm (GMES) on üks kahest – teine on Galileo programm – ELi kosmosesektori juhtprogrammist. GMESil on oluline roll Maa seires, pakkudes vahendi kliimamuutuste mõistmiseks ja seireks, kodanikukaitseks ja julgeolekuks, säästvaks arenguks ja kriisiohjeks.

2.4

Maa seire ja julgeoleku strateegilise programmi GMESi rahastamise väljajätmine 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekust on tekitanud suurt muret reaalse ohu tõttu kaotada Euroopa strateegiline programm, kuhu on panustatud ühe aastakümme töö ja üle 3 miljardi euro investeeringuid.

2.5

Oma 2011. aasta detsembri analüüsis (6) väljendas komitee juba suurt muret selle programmi tuleviku suhtes järjepideva rahastamise puudumise tõttu.

2.6

Euroopa Parlament kinnitas 2012. aasta veebruaris oma resolutsioonis GMESi tuleviku kohta (7), et „GMESi rahastamine väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku, võttes kasutusele sellise rahastamis- ja juhtimisstruktuuri nagu komisjon oma teatises välja pakkus, ei ole mõeldav lahendus”.

2.7

GMESi kosmosekomponent tugineb kolmele satelliidirühmale (Sentinel 1, 2 ja 3) ning teisi satelliite kasutatavatele vahenditele (Sentinel 4 ja 5). Kolme satelliidirühma esimesed satelliidid stardivad 2013. aastal. Seega tuleb viivitamatult määratleda finantsraamistik, millega kindlustataks nende lähitulevikus käivitatavate tegevuste rahastamine.

2.8

Ettepaneku puudumise tõttu kinnitas Euroopa Kosmoseagentuuri peadirektor 9. jaanuari 2012. aasta pressikonverentsil, et GMESi tegevuse rahastamise otsuse puudumisel ei kavatse Euroopa Kosmoseagentuur kavandatud starte teha (8).

2.9

Euroopa Komisjon teeb teatises ettepaneku leida kogu infrastruktuuri ülesehitamiseks ja kasutuselevõtuks vajalik raha eraldi GMESile suunatud uute fondide loomise kaudu, mis eeldab nõukogu istungil kohtuvate ELi liikmesriikide valitsuste kokkulepet.

2.10

Kõik 27 liikmesriiki paigutaksid fondi raha vastavalt oma kogurahvatulule. Teatises esitatakse kokkuleppe kavand, mida hiljem täpsustati hilisemas teatises (9).

2.11

Teatises esitatud juhtimisalane ettepanek ei ole sugugi vähem tähtis rahastamisettepanekust ja selles nimetatakse mitmed osalejad, kes peaksid võtma vastutuse GMESi programmi eri aspektide ja sektorite eest.

2.12

Uue keeruka rahastamissüsteemi ja kosmoseprogrammi uue juhtimisasutuse (GMESi nõukogu) loomine ei näi olevat õigustatud ja on hiljaks jäänud, sest esimeste satelliitide stardini on jäänud vaid aasta.

3.   Üldised märkused

3.1

Ülemaailmne Maa ja turvaseire programm GMES ja satelliitnavigatsioonisüsteem Galileo on ELi suured strateegilised programmid, mille abil tahetakse säilitada ELi sõltumatus ja liidripositsioon kosmosesektoris.

3.2

Tugevat liidripositsiooni ja sõltumatuse säilitamist kosmosevaldkonnas peetakse Euroopa tuleviku seisukohalt strateegiliselt oluliseks kosmosesektoris arendatavate tegevuste ulatuslike ja tähtsate majanduslike, tehnoloogiliste, geopoliitiliste ja – kõige laiemas tähenduses – kultuuriliste mõjude tõttu.

3.3

GMES on Euroopa Liidu strateegiline programm, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 911/2010.

3.4

Teatises kinnitatakse seda, et „toime tulla järjest suurenevate üleilmsete probleemidega, on Euroopal vaja hästi koordineeritud ja usaldusväärset maavaatlussüsteemi. GMES on selleks ideaalne.”

3.5

Teatises pakutakse välja uus rahastamismudel väljaspool ELi eelarve kinnistunud juhtimissüsteemi ja seega eeldab mudel kõigi 27 liikmesriigi sihipärast sekkumist ja heakskiitu. Tegemist oleks mehhanismiga, mis praeguses finantsolukorras (näiteks teiste hulgas Kreeka olukord ning vahendite võimalik puudumine Prantsusmaal ja Itaalias) muudab rahastamismudeli blokeerimise äärmiselt tõenäoliseks, kui mitte kindlaks, mis tähendaks GMESi programmi lõppu.

4.   Konkreetsed märkused

Rahastamine

4.1

Teatises nähakse ette GMESi väljajätmine 2014.–2020. aasta mitmeaastasest finantsraamistikust.

4.2

Selle asemel tuleb programmi rahastada nõukogu istungil kohtuvate liikmesriikide valitsuste esindajate sisekokkuleppega.

4.3

Sisekokkuleppega nähakse ette, et ELi iga liikmesriigi valitsus peab esmalt täitma kokkuleppe jõustamiseks vajaliku menetluse ja teavitama sellest Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati.

4.4

Lepingu jõustumiseks peavad selle ratifitseerima kõik ELi liikmesriigid.

4.5

Kokkulepe jõustub üksnes pärast seda, kui viimane liikmesriik on selle heaks kiitnud. Euroopa praeguse finantsolukorra tõttu üldiselt ja teatud konkreetsete liikmesriikide finantsolukorra tõttu näib sellest tingimusest üksi piisavat, et GMESi programm läbi kukuks.

4.6

Nõukogu kõnealuse kohtumise kokkukutsumise ajakava ja korraldus ei ole praegu kindlaks määratud, mis Sentinel 1, 2 ja 3 lähenevat startimisaega (2013) arvestades kujutab endast riski.

4.7

Seoses GMES-fondi kavandamise, juhtimise ja rakendamisega nähakse teatises ette, et nõukogu võtab komisjoni ettepanekul vastu määruse. Praegu ei ole selle määruse eelnõu saadaval.

4.8

Teatises nähakse ette, et nõukogu võtab komisjoni ettepanekul vastu GMES-fondi finantsmääruse, milles sätestatakse ressursside loomine ja rakendamine ning raamatupidamise esitamine ja auditeerimine. Praegu ei ole selle määruse eelnõu saadaval.

4.9

Siiani on programmi arendamiseks läinud 3,2 miljardit eurot, mis peaaegu kõik on tulnud Euroopa Kosmoseagentuurilt (1 890 miljonit) ja ELilt (1 300 miljonit).

4.10

Programmi käimapanek tervikuna, sh hooldus, edasiarendamine ja ajakohastamine, maksab perioodil 2014–2020 hinnanguliselt 5,8 miljardit eurot, seega 0,6 % sama perioodi ELi eelarvest, mis on 1 025 miljardit eurot, nagu ette nähtud 2014.–2020. aasta mitmeaastases finantsraamistikus. Tasub meenutada ka seda, et ELi eelarve on omakorda umbes 1 % kogurahvatulust.

4.11

Ettepanek rahastada GMESi väljaspool ELi eelarvet ei näi aga toovat mingit rahalist kasu, sest 27 liikmesriiki peaksid ikkagi tagama selle rahastamise, kuigi teistsuguse rahastamiskanali kaudu keerulise valitsustevahelise kokkuleppe alusel. Seega ei näi see olevat põhjendatud.

4.12

Kosmosekomponendi osas on Euroopa Kosmoseagentuuril eelarve kõigi kolme satelliidirühma Sentinel 1, 2 ja 3 A-satelliitide startimiseks. Sentinel 1 stardi eest on juba tasutud ning ülejäänud kahe stardi rahastamisel ei ole probleeme ette näha. 2013. aasta järgne eelarve hõlmab seega satelliidirühmade käivitamist tervikuna ettenähtud viisil, et tagada teenus, mille jaoks need kavandati.

Juhtimine

4.13

GMESi tegevusetapi juhtimiseks nähakse teatisega ette mitmed asutused.

4.14

Poliitiline kontroll ja juhtimine jääb komisjoni ülesandeks.

4.15

Arutatava ettepaneku rakenduslikke üksikasju käsitleva hiljuti avaldatud teatise (COM(2012) 218 final, 11. mai 2012) kohaselt on GMESi programmi juhtimisorgan GMESi nõukogu, mille volitused on nii ulatuslikud, et need hõlmavad nii ELi programmide tavalise juhtimise kui ka kosmoseagentuuri tüüpilised ülesanded. Sellega dubleeritakse pädevust ja otsustamisorganeid, mis ei ole aga kooskõlas ELi juba niigi väheste ressursside tõhusa haldamisega.

4.16

Teenuste osas delegeeritakse Maa seire teenuste tehniline koordineerimine Euroopa Keskkonnaametile (EEA); hädaolukordade juhtimise teenuste tehnilise koordineerimine Euroopa hädaolukordadele reageerimise keskusele (ERC); atmosfääriteenuste tehniline koordineerimine Euroopa keskpika ilmaprognoosi keskusele (Centre for Medium-Range Weather Forecasting (ECMWF)). Kliimamuutuste, merekeskkonna seire ja julgeoleku valdkond ei ole veel määratud kellegi vastutusalasse. Muude teenuste puhul soovitatakse kaasata komisjoni talitused ja muud Euroopa üksused, nagu Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA), Euroopa Liidu Satelliidikeskus (EUSC), Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (FRONTEX) ja Euroopa Kaitseagentuur (EDA).

4.17

Kosmosekomponendi toimingud delegeeritakse (ajutiselt) Euroopa Kosmoseagentuurile (ESA) kõrglahutusega vaatluste puhul, mis hõlmavad maad ja sihtpiirkondi, ning Euroopa Meteoroloogiliste Satelliitide Kasutamise Organisatsioonile (EUMETSAT) atmosfääri ja ookeanide süstemaatilise ja globaalse seire puhul. Kosmosekomponendi arendustegevus on Euroopa Kosmoseagentuuri ja komisjoni pädevuses.

4.18

Nii määratletud ajutine korraldus hõlmab satelliitrühmi Sentinel 1 ja Sentinel 2 tervikuna ning Sentinel 3 maa-komponenti. On selge, et organisatoorsest ja rahalisest seisukohast on nii raskete ülesannete enda kanda võtmine ajutistel tingimustel keeruline.

4.19

Kohapealse komponendi tehniline koordineerimine soovitakse delegeerida Euroopa Keskkonnaagentuurile.

4.20

Ei ole selge, kuidas nende organite spetsiifilised oskused ja juhtimispädevus saavad vastata operatiivvajadustele sellise programmi puhul nagu GMES, mille väga oluline kosmosekomponent eeldab spetsiifilisi oskusi.

4.21

GMESi nõukogu, mille ettepanek tehti järgnenud GMESi-teemalises teatises (10), dubleerib paljusid Euroopa kosmoseprogrammi juhtimise pädevusvaldkondi, luues selge pädevuse konflikti ja dubleerides Euroopa otsustusprotsessi struktuure ning tekitades teatud moodi paralleelse kosmoseagentuuri, mis ei ole kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingus ettenähtuga.

Brüssel, 12. juuli 2012

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Staffan NILSSON


(1)  ELT C 43, 15.2.2012, lk 20.

(2)  ELT C 43, 15.2.2012, lk 20.

(3)  COM(2012) 218 final, 11. mai 2012.

(4)  COM(2011) 500 final, osad I ja II: „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”.

(5)  COM(2012) 218 final, 11. mai 2012.

(6)  ELT C 43, 15.2.2012, lk 20.

(7)  2012/2509 (RSP).

(8)  http://multimedia.esa.int/Videos/2012/01/ESA-Director-General-2012-Press-Briefing (68:00).

(9)  COM(2012) 218 final, 11. mai 2012.

(10)  COM(2012) 218 final, 11. mai 2012.


4.10.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 299/76


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Liidus väärtpaberiarvelduse parandamise ja väärtpaberite keskdepositooriumide (CSDd) kohta, ning millega muudetakse direktiivi 98/26/EÜ”

COM(2012) 73 final – 2012/0029 (COD)

2012/C 299/14

Raportöör: Peter MORGAN

15. märtsil 2012 otsustas Euroopa Parlament ja 3. aprillil 2012 Euroopa Liidu Nõukogu vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 114 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Liidus väärtpaberiarvelduse parandamise ja väärtpaberite keskdepositooriumide (CSDd) kohta, ning millega muudetakse direktiivi 98/26/EÜ

COM(2012) 73 final – 2012/0029 (COD).

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon võttis arvamuse vastu 12. juunil 2012.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 482. istungjärgul 11.–12. juulil 2012 (11. juuli istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 110, vastu hääletas 2, erapooletuks jäi 4 liiget.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab kõnealust õiguslikku algatust. Väärtpaberite keskdepositooriumide (edaspidi „CSD”) määruse jõustumisel on komisjon saanud valmis ELi finantsinfrastruktuuri reguleerimise uue raamistiku kolm sammast: CSDde määrus, Euroopa turu infrastruktuuri määrus ja finantsinstrumentide turgude direktiiv/määrus.

1.2

Euro kasutuselevõtt on suurendanud piiriüleseid investeeringuid väärtpaberitesse ning piiriüleste investeeringute sujuva toimimise eeldus on kogu ELis kehtivate ühiste standardite olemasolu. Arvelduskorra kõrge tase vähendab vastaspoole riski, täpsemalt likviidsusriski ja asendamise riski. Veelgi olulisem on see, et see parandab investorite kaitset, aidates tagada väärtpaberite ostjate ja müüjate vaheliste tehingute turvalise ja õigeaegse toimimise. Selles mõttes astutakse kõnealuse määrusega oluline samm ühtse turu lõpuleviimise suunas.

1.3

Üks CSDde tegevusvaldkonnas kavandatud suur muudatus on keeld omada piiratud pangalitsentsi. See puudutab kahte suurt rahvusvahelist CSDd, mis kasutavad oma pangandusteenuste osutamise suutlikkust, et toetada ulatuslikke arveldus- ja hoiuprotsesse. Komitee tunnistab, et üleilmsed seisukohad (G 20, Euroopa Komisjon, Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve Organisatsioon jne) pooldavad kindlalt krediidiasutuste lahutamist. Komitee toetab komisjoni ning leiab, et eraldiseisev pank on parim lahendus.

1.4

Väga oluline on ettepanek kehtestada ühtne nõue arveldada tehing kaks päeva pärast kauplemispäeva (T+2). Kuigi selle saavutamine ELi tasandil on tõenäoline, tuleb tegeleda üleilmsete tehingutega seotud mureküsimustega.

1.5

Ettepanekud eeldavad kaubeldavate väärtpaberite puhul elektroonilise finantsinstrumendi kasutuselevõttu. Nähakse ette 1. jaanuaril 2020 lõppev üleminekuaeg. Sellegipoolest on liikmesriikide edusammud olnud selles osas väga erinevad ning vajalik võib olla poliitiline kompromiss.

2.   Sissejuhatus

2.1

Väärtpaberite keskdepositooriumid (CSDd) on finantsturgude jaoks süsteemse tähtsusega. Igale väärtpaberitega kauplemisele, kas väärtpaberiturul või väljaspool seda, järgnevad kauplemisjärgsed protsessid, mille tulemusena asjaomane tehing arveldatakse, ehk väärtpaberid loovutatakse raha vastu. CSDd on võtmetähtsusega asutused, mis võimaldavad arveldust, korraldades nn väärtpaberiarveldussüsteeme. CSDd tagavad ka esmase registreerimise ja väärtpaberikontode keskse hoidmise, millel registreeritakse see, kui palju väärtpabereid on kellegi poolt emiteeritud ja kõik nende väärtpaberite hoidmisega seotud muudatused.

2.2

CSDdel on määrav roll ka tagatiste turu jaoks, eelkõige rahapoliitika eesmärgil. Näiteks keskpanga rahapoliitika toimingute puhul läbib peaaegu kogu aktsepteeritud tagatis ELis, eelkõige euroalal, CSDde korraldatavaid väärtpaberiarveldussüsteeme.

2.3

ELis arveldati väärtpaberiarveldussüsteemides 2010. aastal tehinguid väärtuses ligikaudu 920 triljonit eurot ning hoiti 2010. aasta lõpus väärtpabereid väärtuses peaaegu 39 triljonit eurot. ELis on rohkem kui 30 CSDd, üldiselt üks igas riigis, ning kaks rahvusvahelist CSDd (Clearstream Banking Luxembourg ja Euroclear Bank), mis on CSDde alaliik ja on spetsialiseerunud rahvusvaheliste võlakirjade (nn eurovõlakirjade) emiteerimisele.

2.4

Kuigi CSDd tegutsevad riigisiseselt turvaliselt ja tõhusalt, on piiriüleseid investeeringuid toetav piiriülene arveldus keerukam ja kulukam kui riigisisene arveldus. Näiteks arvelduse ebaõnnestumiste arv on piiriüleste tehingute puhul kõrgem kui riigisiseste tehingute puhul ning piiriülese arvelduse kulud on riigisisese arvelduse kuludest kuni neli korda suuremad. Üldiselt on CSDde kulud minimaalsed võrreldes infrastruktuuri kõigi elementide kasutamisest tekkivate üldkuludega, kuigi nad põhjustavad märkimisväärseid kulusid emitentidele.

2.5

Turvalisuse probleemid on põhjustatud mitmest tegurist, sealhulgas järgmistest:

arveldustsükli pikkus. Ajavahemik tehingu ja arveldamise vahel ei ole ELis ühtlustatud ning see põhjustab väärtpaberite piiriülese arvelduse korral häireid;

väike, kuid oluline osa väärtpaberitest on ikka veel paberkujul. Need arveldatakse pikema arveldustsükli alusel, mis suurendab investoritega seotud riski;

arvelduse ebaõnnestumiste suhtes, mis on olukorrad, kus tehingut ei õnnestu arveldada kavandatud arvelduspäeval, ei kohaldata kõigil turgudel hoiatavat karistust ning kui kohaldatakse, siis arvelduskorra meetmed on turgude lõikes väga erinevad;

kuigi direktiiviga 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides vähendatakse häireid väärtpaberiarveldussüsteemides, mis tulenevad asjaomase süsteemi liikme maksejõuetusmenetlusest, ei käsitleta selles süsteemi muid riske ega süsteemi korraldava CSD vastupidavust. Mõnel CSD-l on täiendav krediidi- ja likviidsusrisk, mis tuleneb pangandusteenuste osutamisest lisaks arveldusele;

CSDde vahelised kokkulepped ühenduse loomiseks, mida loetakse esimeseks sammuks Euroopa arveldusturgude konsolideerimisel, tekitavad küsimusi turvalisuse kohta juhul, kui selliste ühenduste jaoks puuduvad konkreetsed usaldatavusnõuded. Lisaks suurendavad need CSDde omavahelist sõltuvust, mis veelgi õigustab ühtse usaldatavusraamistiku kehtestamist.

2.6

Muret tekitab ka arvelduse ühtse tõhusa siseturu puudumine. Jätkuvalt on Euroopa kauplemisjärgsel turul olulised tõkked, näiteks väärtpaberite emitentide piiratud juurdepääs CSDdele, CSDdele kehtivad erinevad riiklikud litsentsimiskorrad ja -eeskirjad kogu ELis ning piiratud konkurents eri riikide CSDde vahel. Nende tõkete tõttu on turg väga killustatud. Seepärast sõltub tehingute piiriülene arveldus üleliia keerukatest hoiuahelatest, mis sageli hõlmavad mitut CSDd ja mitut muud vahendajat. Sellel on negatiivne mõju nii tõhususele kui ka piiriüleste tehingutega seotud riskidele.

2.7

Kõnealused probleemid on olulised, sest Euroopas suureneb jätkuvalt piiriüleste tehingute arv, alates tavalisest väärtpaberite ostust/müügist kuni tagatise üleandmiseni, ning CSDd muutuvad vastastikku üha seotumaks. Need suundumused eeldatavasti kiirenevad Target2 Securities (T2S) tulekuga, mis on eurosüsteemi algatatud projekt, et pakkuda Euroopas väärtpaberite arvelduseks piirideta ühtset platvormi, ja mille algus on kavandatud 2015. aastaks.

3.   Määruse ettepaneku põhisisu

3.1

Kavandatud määrusel on kaks peamist osa: meetmed, mis käsitlevad kõiki turu korraldajaid seoses väärtpaberite arveldusega (II jaotis), ja meetmed, mis käsitlevad konkreetselt CSDsid (III, IV ja V jaotis).

Väärtpaberiarveldus

3.2

II jaotises kehtestatakse väärtpaberite puhul nn elektroonilise finantsinstrumendi kasutuselevõtt / immobiliseerimine, mis on väärtpaberite emiteerimine registrikande vormis. Selle meetme eesmärk on suurendada arvelduse tõhusust, hõlbustada arveldusperioodide lühendamist ja tagada väärtpaberite emissiooni terviklikkus, võimaldades väärtpaberiosaluste lihtsamat võrdlemist. Kavandatud määrusega nähakse ette piisavalt pikk üleminekuperiood, kuni 1. jaanuarini 2020, et võimaldada seda nõuet täita nende liikmesriikide turu korraldajatel, kus on ikka veel märkimisväärne kogus paberkujul väärtpabereid.

3.3

II jaotisega ühtlustatakse väärtpaberitehingute arveldusperiood kogu ELis. Enamik väärtpaberitehinguid arveldatakse Euroopas kas kaks või kolm päeva pärast kauplemispäeva, sõltuvalt konkreetsest turust. Arveldusperiood ühtlustatakse ja määratakse kindlaks, et see on kaks päeva pärast kauplemispäeva, kuigi lubatud on ka lühemad arveldusperioodid.

3.4

Samuti ühtlustatakse II jaotises arveldusdistsipliini meetmed kogu ELis. Need koosnevad eelmeetmetest, et ennetada arvelduse ebaõnnestumisi, ja järelmeetmetest, et tegeleda arvelduse ebaõnnestumistega.

Väärtpaberite keskdepositooriumidele tegevusloa andmine ja järelevalve nende üle

3.5

Direktiivis 98/26/EÜ on juba määratletud väärtpaberiarveldussüsteemid kui vormiline struktuur, mis võimaldab väärtpaberite ülekandmist eri liikmete vahel. Kõnealuses direktiivis aga ei ole käsitletud asutusi, kes vastutavad selliste süsteemide korraldamise eest. Võttes arvesse selliste süsteemide muutumist üha keerukamaks ja arveldusega seotud riske, on oluline, et väärtpaberiarveldussüsteeme korraldavad asutused on õiguslikult määratletud, neil on tegevusluba ja nende üle teostatakse järelevalvet ühtsete usaldatavusnõuete alusel.

3.6

CSDdele peavad andma tegevusloa ja nende üle peavad teostama järelevalvet selle riigi pädevad asutused, kus nad on registreeritud. Võttes siiski arvesse nende tegevuse üha rahvusvahelisemat laadi, tuleks konsulteerida teiste ametiasutustega, kes on seotud CSD korraldatud väärtpaberiarveldussüsteemi(de) ja grupi teiste üksustega. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel (ESMA) saab olema oluline roll tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel, et ühtlustada tegevuslubade andmise menetlust ja tagada koostöö ametiasutuste vahel.

3.7

Ettepanekuga antakse CSDdele nn pass teenuste osutamiseks liidus, osutades teenust teises liikmesriigis kas otse või seal filiaali asutamise teel. Kolmanda riigi CSD-le võib anda juurdepääsu liidu turule, kui ESMA on teda tunnustanud.

Nõuded väärtpaberite keskdepositooriumidele

3.8

Kuna CSDd on süsteemselt olulised ja osutavad väärtpaberituru seisukohast olulisi teenuseid, peavad nad vastama rangetele usaldatavusnõuetele, et tagada nende elujõulisus ja nende liikmete kaitse. CSDdele esitatavad nõuded on jagatud mitmesse kategooriasse: organisatsioonilised nõuded, äritegevuse eeskirjad, nõuded CSD teenustele, usaldatavusnõuded ning nõuded CSDde vahelistele ühendustele.

3.9

Äritegevuse eeskirjadega nõutakse, et tehingud oleksid mittediskrimineerivad, läbipaistvad ja rangelt riskipõhised ning et pädevatele asutustele avalikustataks kõik kulud ja tulud.

3.10

Nõuded CSDde teenustele hõlmavad kohustusi seoses kontode päevasisese võrdlemisega ning kontode lahus hoidmisega. Rahaarveldusega seoses nõutakse ettepanekus, et CSDd arveldavad keskpanga kontode kaudu, kui see on praktiline ja võimalik. Kommertspankade juures on rahaarveldus lubatud, kuid vastupidiselt mõnele praegusele tavale peab see olema tehtud eraldi krediidiasutuse kaudu, kes tegutseb arveldusagendina.

3.11

CSDde usaldatavusnõuded hõlmavad olulisi sätteid operatsiooniriski vähendamise kohta. Kuna CSDdel ei lubata panganduslike teenuste otse osutamist, on operatsioonirisk peamine risk, millega CSDd kokku puutuvad. Kõnealused sätted hõlmavad asjakohaseid meetmeid, millega alati tagada operatsioonide (sealhulgas arveldus) järjepidevus. Kapitalinõuded on samuti kehtestatud, viidates tegevuskuludele – CSDd peaksid hoidma kapitali, jaotamata kasumit ja reserve, millega katta vähemalt kuue kuu tegevuskulud.

3.12

Nõuded CSDde vahelistele ühendustele hõlmavad eeskirjade kehtestamist arvelduse identse lõplikkuse kohta.

Juurdepääs väärtpaberite keskdepositooriumidele

3.13

Üks selle algatuse eesmärke on avada turg CSD teenustele ja kõrvaldada takistused juurdepääsult. Käsitletakse kolme tüüpi juurdepääsu: a) emitentide ja CSDde vahel, b) CSDde endi vahel ning c) CSDde ja teiste turuinfrastruktuuride vahel.

3.14

Ettepanekuga antakse emitentidele õigus registreerida oma väärtpaberid liidus tegevusluba omavas mis tahes CSDs, samuti antakse CSDdele õigus osutada teenuseid seoses väärtpaberitega, mida reguleeritakse teise liikmesriigi seadusega.

3.15

CSD-l peaks olema õigus saada tehinguvoogusid kesksetelt vastaspooltelt ja kauplemiskohtadelt ning kõnealustel infrastruktuuridel peaks olema juurdepääs CSDde korraldatavatele väärtpaberiarveldussüsteemidele.

Krediidiasutused

3.16

Kui keskpankade kaudu arveldamine ei ole praktiline või võimalik, võivad CSDd pakkuda oma liikmetele rahaarveldust kommertspankade kaudu. CSDd ei peaks siiski ise osutama arvelduse kõrval pangandusteenuseid, vaid pädevad asutused peaksid andma neile loa määrata krediidiasutus, kes tegutseks arveldusagendina sularahakontode avamiseks ja annaks krediidiliini, et lihtsustada arveldust.

3.17

CSDde ja arveldusagentide selline eristamine on oluline meede seoses CSDde turvalisuse ja selle suurendamisega. Arvelduse kõrval osutatavad pangandusteenused suurendavad CSDde riske ja seega kohustuste mittetäitmise või tõsise stressi tekkimise tõenäosust.

3.18

Kuigi pangandusteenuseid osutab mõni CSD päevasiseselt (kaetakse täielikult tagatistega ja muude finantsvahenditega) ja need piirduvad arvelduse kõrvalteenustega, on käitatavad summad siiski märkimisväärsed ning igal sellisel CSD kohustuste mittetäitmisel oleksid negatiivsed tagajärjed väärtpaberi- ja makseturgudele. Nõue osutada pangandusteenuseid teise juriidilise isiku kaudu kui see, kes osutab CSD põhiteenuseid, hoiab ära riskide ülekandumise pangandusteenustelt CSD põhiteenustele, eriti maksejõuetuse või tõsise stressi korral, mis tuleneb pangandusteenustest.

3.19

Nende CSDde jaoks, kes praegu osutavad pangandusteenuseid, on peamine selle meetmega seotud kulu õiguskulud, mis on seotud pangandusteenuseid osutava eraldi juriidilise isiku loomisega. Komisjon leiab, et pangandusteenuste eraldamisele ei ole vähem rangeid alternatiive, mis kõrvaldaks täielikult ohu, et riskid kanduvad pangandusteenustelt üle CSDde põhiteenustele.

3.20

Et tagada kasu saamine sama ettevõtete grupi sees nii CSD- kui ka pangandusteenuste osutamisest, ei tohiks nõue, et pangandusteenuseid peab osutama eraldi krediidiasutus, piirata krediidiasutuse õigust kuuluda samasse ettevõtete gruppi CSDga.

3.21

Pädev asutus peaks iga juhu puhul eraldi suutma tõendada, et puudub süsteemne risk, mis on tekkinud nii CSD- kui ka pangandusteenuste osutamisest sama juriidilise isiku poolt. Sellisel juhul võiks teha põhjendatud taotluse Euroopa Komisjonile, kes võib lubada erandi tegemist. Igal juhul peaks krediidiasutusena litsentseeritud CSD tegevus olema piiratud arvelduse kõrval osutatavate pangandusteenustega.

Sanktsioonid

3.22

Kohaldatavate siseriiklike järelevalvesüsteemide läbivaatamise tulemusena on ilmnenud näiteks, et rahaliste karistuste suurus on liikmesriigiti väga erinev, et mõnel pädeval asutusel puuduvad teatud olulised sanktsioonide kohaldamise volitused ning mõned pädevad asutused ei saa kehtestada sanktsioone füüsilistele ja juriidilistele isikutele. Seepärast teeb komisjon ettepaneku, et pädevate asutuste käsutuses peaks olema miinimumkogus halduskaristusi ja -meetmeid, sealhulgas tegevusloa kehtetuks tunnistamine, avalik hoiatus, juhtkonna ametist vabastamine, käesoleva määruse rikkumisest saadud tulu tagastamine, kui selle suurust on võimalik tuvastada, ning haldustrahvid.

4.   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee seisukoht

4.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab kõnealust õiguslikku algatust. Väärtpaberite keskdepositooriumide (edaspidi „CSD”) määruse jõustumisel on komisjon saanud valmis ELi finantsinfrastruktuuri reguleerimise uue raamistiku kolm sammast: CSDde määrus, Euroopa turu infrastruktuuri määrus ja finantsinstrumentide turgude direktiiv/määrus. Need kolm vahendit koos katavad laiaulatuslikult ja täielikult kogu turu. Komisjon peab tagama nende vahendite omavahelise sobivuse ilma kattumiseta, mis võiks põhjustada uute eeskirjade erinevaid tõlgendusi. Samuti on väga oluline, et need õiguslikud algatused oleksid olulistes valdkondades omavahel sidusad ja kooskõlas.

4.2

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) ülesanne on tehniliste standardite koostamine nii kõnealusele uuele õigusaktile kui ka teisele kahele sambale. Komitee märgib, et ESMA-le on tehtud ülesandeks paljude ülesannete ja kohustuste täitmine suhteliselt lühikese aja jooksul. Muu hulgas hõlmavad need reitinguagentuuride reguleerimisega seotud kohustusi, auditisektori järelevalvet, lühikeseks müügi ja krediidiriski vahetustehingutega tegelemist ning alternatiivsete investeerimisfondide valitsejaid käsitleva direktiivi järelevalvet. On oluline, et ESMA-l oleks piisavalt vajalike oskuste ja kogemustega töötajaid, et neid ülesandeid tõhusalt täita.

4.3

Nüüd mil finantsteenuste pakkujatele kohaldatakse uusi õigusnorme, uut järelevalvet, uusi usaldatavusnõudeid jne, toovad CSD-eeskirjad finantsteenuste tööstusele veelgi muudatusi. Komitee toetab nende uute muudatuste sisseviimist, kuid kutsub reguleerijaid ja järelevaatajaid, eelkõige ESMA-t arvestama potentsiaalseid probleeme, mida võib põhjustada liigne reguleerimine.

4.4

Euro kasutuselevõtt on suurendanud piiriüleseid investeeringuid väärtpaberitesse ning piiriüleste investeeringute sujuva toimimise eeldus on kogu ELis kehtivate ühiste standardite olemasolu. Arvelduskorra kõrge tase vähendab vastaspoole riski, täpsemalt likviidsusriski ja asendamise riski. Veelgi olulisem on see, et see parandab investorite kaitset, aidates tagada väärtpaberite ostjate ja müüjate vaheliste tehingute turvalise ja õigeaegse toimimise. Selles mõttes astutakse kõnealuse määrusega oluline samm ühtse turu lõpuleviimise suunas.

4.5

Samuti tuleb ühtse turu kontekstis tervitada nn passi andmise ettepanekut, sest see aitab kaotada juurdepääsutõkked, samal ajal kui emitentidele antakse õigus registreerida oma väärtpaberid liidus tegevusluba omavas mis tahes CSDs. Seda riiklike monopolide lõhkumist tuleb tervitada ka siseturul.

4.6

Madalal riskil põhinev lähenemisviis CSD ärimudeli määratlemisele koos asjaoluga, et kõnealust mudelit piiratakse tegelikkuses eeskirjadega, avaldab tõenäoliselt nii positiivset kui ka negatiivset mõju CSDde konkurentsivõimele ja innovatsioonile. Kaheldamatu eelis on piirülese turu avamine. CSDdel on lubatud osutada mitmesuguseid teenuseid, eeldusel, et need aitavad suurendada väärtpaberiturgude turvalisust, tõhusust ja läbipaistvust. Lisaks teeb komitee ettepaneku, et selleks, et veelgi edendada innovatsiooni, tuleks CSDdel keelata CSD-väliste ettevõtete omamine vaid siis, kui selline tegevus kahjustaks CSD riskiprofiili.

4.7

Üks CSDde tegevusvaldkonnas kavandatud suur muudatus on keeld omada piiratud pangalitsentsi. See puudutab kahte suurt rahvusvahelist CSDd (Euroclear ja Clearstream), mis kasutavad oma pangandusteenuste osutamise suutlikkust, et toetada ulatuslikke arveldus- ja hoiuprotsesse. Pangandusteenuste ulatus on väga piiratud ning see läbis hiljutise kriisi igasuguste probleemideta. Komitee tunnistab siiski, et üleilmsed seisukohad (G 20, Euroopa Komisjon, Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve Organisatsioon jne) pooldavad kindlalt krediidiasutuste lahutamist. CSDdel lubatakse asutada pank, kui selle ulatus on piiratud ja see on grupi omandis. Selle pärast ei ole tõenäoliselt vaja CSD ärimudelit põhjalikult muuta.

4.8

Hoolimata komisjoni seisukohast, et pangandusteenuste eraldamisele CSDde põhiteenustest ei ole alternatiive, annab punktis 3.21 kirjeldatud säte võimaluse teha erandeid, kui seda toetab liikmesriigi pädev asutus. Kuigi erandi tegemise võimalus on olemas, toetab komitee komisjoni ning leiab, et eraldiseisev pank on parim lahendus.

4.9

Ettepanekud eeldavad kaubeldavate väärtpaberite puhul elektroonilise finantsinstrumendi kasutuselevõttu. Nähakse ette 2020. aastal lõppev üleminekuaeg. Sellegipoolest on liikmesriikide edusammud olnud selles osas väga erinevad ning vajalik võib olla poliitiline kompromiss.

4.10

Veel üks oluline ettepanek on kehtestada ühtne nõue arveldada tehing kaks päeva pärast kauplemispäeva (T+2). Kuigi selle saavutamine siseturul on tõenäoline, tuleb tegeleda üleilmsete tehingutega seotud mureküsimustega. Nende hulgas on järgmised: välisvaluuta loodavad lisaraskused, võimalus, et aktsiad on laenatud, ajavööndite kokkusobimatus, erinevad arveldustsüklid teistes piirkondades ning märkimisväärsed kulud, mis võivad tekkida süsteemide automatiseerimisel, et muuta T+2 võimalikuks.

4.11

Kõnealuse määrusega nõutakse põhimõtteliselt, et kõik CSDd võtaksid kasutusele süsteemi, millega n-ö trahvitakse osalejaid, kes õigel ajal tehingut ei arvelda, kuid see süsteem peab olema kohandatud vastavalt asjaomasele vahendile. Trahvimine mittelikviidsete või VKEde aktsiate hilinenud loovutamise korral avaldaks kahjulikku mõju nende turulikviidsusele. Tuleks kaaluda erandi tegemist börsil noteeritud VKEde puhul. Määruse ettepanekus ei räägita sellest, kuhu trahvide tulemusel kogutud vahendid suunatakse.

Brüssel, 11. juuli 2012

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Staffan NILSSON


4.10.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 299/81


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb inimtervishoius kasutatavate ravimite hinnakujundust reguleerivate meetmete läbipaistvust ja nende hõlmamist riiklike tervisekindlustussüsteemidega”

COM(2012) 84 final – 2012/0035 (COD)

2012/C 299/15

Raportöör: Ingrid KÖSSLER

14. märtsil 2012 otsustas nõukogu ja 13. märtsil 2012 Euroopa Parlament vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 114 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb inimtervishoius kasutatavate ravimite hinnakujundust reguleerivate meetmete läbipaistvust ja nende hõlmamist riiklike tervisekindlustussüsteemidega

COM(2012) 84 final – 2012/0035 (COD).

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon võttis arvamuse vastu 12. juunil 2012.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 482. istungjärgul 11.-12. juulil 2012 (12. juuli istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 123, vastu hääletas 1, erapooletuks jäi 8.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab, et tervis on Euroopa kodanikele oluline prioriteet (1), ning kinnitab, et iga ELis lubatav ravim peaks olema kättesaadav kõigi liikmesriikide patsientidele.

1.2   Komitee rõhutab, et vajalike ravimite kättesaadavus on osa õigusest võimalikult heale tervisele ning ELi panusest hüvangu põhimõttesse (Euroopa Liidu lepingu artikkel 3).

1.3   Komitee rõhutab, et direktiiv ei saa kehtida vaid ühele osale ravimiturust, vaid see peab kehtima kogu turule, sh erasektori tervisekindlustussüsteemid ning avaliku ja erasektori asutused, kes on suure raviminõudlusega, et edendada võrdset konkurentsi ja luua siseturg.

1.4   Komitee märgib, et tervisealane ebavõrdsus läks ELile arvestuslikult maksma 2004. aastal umbes 141 miljardit eurot ehk 1,4 % SKPst (2).

1.5   Komitee täheldab murelikult, et hinnakujundus- ja hüvitamistingimustest ravimite kättesaadavuse puhul saadakse ELi 27 liikmesriigis valesti aru.

1.6   Komitee rõhutab suremuse ja haigestumuse praegusi erinevusi ELi liikmesriikides, eelkõige südame-veresoonkonna haiguste, vähktõve liikide ja hingamisteede haiguste puhul (3).

1.7   Komitee märgib, et hinnakujundus- ja hüvitamismenetlused, mille puhul ületatakse direktiivis seatud tähtaegu, soodustavad uuenduslike ravimite turulelaskmise edasilükkamist (4).

1.8   Komitee rõhutab, et see mõjutab raske või eluohtliku haigusega patsiente, kui puudub alternatiivne ravivõimalus, ravimite hilinemine võib patsientide elutingimusi dramaatiliselt mõjutada ja vähendada nende oodatavat eluiga.

1.9   Komitee märgib, et kui patsient vajab ravimit, siis peab ta kindlasti ette teadma, millised eeskirjad kehtivad kättesaadavusele ja hüvitamisele. See peaks aitama patsiendil teha teadlikke valikuid ja vältima vääritimõistmist ja arusaamatusi. Samuti peaks see looma usalduse patsiendi ja tervishoiuteenuse osutaja vahele.

1.10   Komitee arvates võib selle sobival viisil saavutada osaliselt komisjoni poolt pakutud avatud ja läbipaistva menetluskorra abil.

1.11   Komitee arvab, et ELi tegevuste ettevalmistamine ja rakendamine hinnakujunduse ja hüvitamise läbipaistvuse valdkonnas nõuab tihedat koostööd erialaste asutustega ning huvitatud sidusrühmade kaasamist, milleks on vaja raamistikku regulaarseteks konsultatsioonideks.

1.11.1   Seega soovitab komitee laiendada direktiivi 89/105/EMÜ alusel asutatud ning käesolevas ettepanekus säilitatud eksperdirühma (läbipaistvuskomitee) koosseisu.

1.11.2   Komitee arvates võiks see üldsuse huvides tegutsev eksperdirühm aidata komisjoni ELi tegevuste kujundamisel ja rakendamisel menetlusvaldkondades läbipaistvuse tagamiseks ning toetada asjakohaste kogemuste, poliitikameetmete ja tavade vastastikust tutvustamist liikmesriikide ning erinevate kaasatud sidusrühmade vahel.

1.11.3   Komitee rõhutab, et tõhus seire ja toetus ELi tasandil, mis viiakse tulemuslikult ellu koos ELi vastava seire- ja hindamistegevusega, on oluline patsientidele turule juurdepääsu takistuste ja hilinemiste tuvastamiseks. Seega on vajalik tihe koostöö ja koordineerimine komisjoni, riigiasutuste ja sidusrühmade vahel (5).

1.11.4   Komitee rõhutab komisjoni iga-aastase aruande koostamise tähtsust. Aruandes kirjeldatakse läbipaistvuse direktiivi tõhusat jõustamist, määratledes hinnakujundus- ja hüvitamismenetluse mehhanismid ning kontrollides igas liikmesriigis direktiivi tähtaegadest kinnipidamist.

1.12   Komitee väidab, et tähtaegadest ei peeta alati kinni ning tõhus turule juurdepääs ja kasutamine erinevad liikmesriigiti ja liikmesriikides endis väga palju (6).

1.12.1   Komitee arvab, et liikmesriikide olemasolevad õiguskaitsevahendid ei ole tähtaegadest kinnipidamise tagamiseks laialdast kasutust leidnud sageli pikavõitu menetlusaegade tõttu liikmesriigi kohtutes ning seepärast ei ole asjaga seotud ettevõtted olnud altid kohtuasja algatama.

1.12.2   Komitee arvab, et vaja on tõhusaid mehhanisme, millega kontrollida ja jõustada hinnakujundust ja hüvitamist käsitlevate otsuste tegemise tähtaegadest kinnipidamist.

1.12.3   Komitee kutsub liikmesriike üles tagama menetlusõigused, mis peaksid kaasama kõiki asjaomaseid sidusrühmi ja hõlmama vähemalt: (i) õiguse avaldada arvamust, (ii) õiguse haldustoimikule, sealhulgas teaduslikule tõendusmaterjalile ja aruannetele juurdepääsuks ja (iii) õiguse saada põhjendatud otsus.

1.13   Lühendatud tähtaegade osas juhib komitee tähelepanu sellele, et ülim prioriteet peab olema patsientide turvalisus. Eelkõige tuleb arvesse võtta kõiki patsientide turvalisust puudutavaid uusi avastusi ja viiteid tervisetehnoloogia hindamise täiendamise ning ravialternatiividega võrdlemise teel hinnakujundus- ja kulude hüvitamise menetluses. Ka vastava ettevõttega peetavad asjaomased vajalikud hinnaläbirääkimised ei muutu tähtaja lühendamisega lihtsamaks ning seega ei saa neid kiiremini teostada.

1.13.1   Komitee rõhutab, et riiklikul tasandil peaks toimuma koordineeritud hindamine selliste piirkondlike reeglite vältimiseks, mis takistaksid patsientide ravimite kättesaadavust liikmesriikide eri piirkondades. Riigiasutused ja kohalikud omavalitsused peaks seda koordineerimist soodustama kõigis asjaomastes tegevustes ravimite võrdse kättesaadavuse tagamiseks kõigile liikmesriigi kodanikele (7).

1.13.2   Komitee rõhutab, et kõik liikmesriigid saaksid muuta tähtaja järgimise tõhusamaks, selgitades, et ametiasutused peavad taotluse kättesaamist kinnitama 10 päeva jooksul ning nõudma puuduva teabe esitamist mõistliku aja jooksul alates taotluse kättesaamisest, et ei tekiks tarbetut hilinemist enne taotleja lisateabe esitamist.

1.14   Komitee arvates peaks patsientide ja tarbijate ühendustel olema õigus ravimite tervisekindlustussüsteemi kaasamise menetluse algatamiseks ning õigus saada teavet selle menetluse arengu kohta.

1.14.1   Komitee täheldab, et seadusjärgsetel ja erasektori tervisekindlustusettevõtetel on nt ravimitootjatega sõlmitavate hinnasoodustuslepingute kaudu suurenev roll ja mõju, ning seega soovitab, et liikmesriikides viidaks läbi uuring nende tegevuste kohta vähemalt üks kord aastas. Lisaks peaksid liikmesriigid regulaarselt kontrollima nende ravimite hindu ja hüvitamist, mis põhjustavad tervisekindlustussüsteemidele ja patsientidele märkimisväärseid kulusid.

1.15   Komitee toetab kriteeriumite kaasamist suuniste alusel ja samuti määratluste kaasamist, et tagada ettepaneku põhieesmärkide saavutamine. Komitee nõuab siiski, et seda tuleb teha kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 lõikega 7, mille kohaselt vastutavad oma tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamise ning kättesaadavaks muutmise, sealhulgas tervishoiule määratud vahendite jaotamise eest liikmesriigid.

1.15.1   Komitee õhutab liikmesriike liikuma standardiseeritud lähenemisviisi suunas, et määratleda need kriteeriumid, mille eesmärk on üleeuroopalise väärtuspõhise hinnakujundussüsteemi loomine. Kriteeriumites peaks sisalduma puudulike ravivõimaluste, innovatsiooni ja ühiskondliku kasu mõõtmine.

1.15.2   Komitee soovitab, et komisjon jälgiks standardiseeritud kriteeriumite rakendamist ning koostaks aruande hinnakujundus- ja hüvitamissüsteemide kohta liikmesriikides 2 aastat pärast kõnealuse direktiivi rakendamist.

1.16   Komitee soovitab tungivalt, et hindade tõstmise, külmutamise, alandamise ja muu heakskiitmise otsused põhineksid läbipaistvatel objektiivsetel kriteeriumitel.

1.17   Komitee ei toeta komisjoni ettepaneku artiklit 14 (Intellektuaalomandi õiguste lahushoidmine). Komisjon peab leidma tasakaalu ravimitootjatele hüvitamise lubamise ja kolmandate isikute põhjendatud huvide vahel seoses intellektuaalomandi õigustega.

1.18   Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikega 5 kutsub komitee komisjoni üles tunnistama rahvusvahelistes, mitme- ja kahepoolsetes kokkulepetes erireegleid elutähtsate, kõrge hinnaga ravimite (nt aidsi ravimid) puhul arenguriikides ja tärkava majandusega riikides.

2.   Komisjoni ettepaneku põhisisu

2.1   Alates direktiivi 89/105/EMÜ vastuvõtmisest on hinnakujundus- ja hüvitamis-menetlused muutunud ja mitmekesistunud. Direktiivi ei ole selle jõustumisest alates kordagi muudetud.

2.2   Ettepanekuga sätetakse ühised eeskirjad ja reguleerivad suunised, mille eesmärk on tagada hinnakujundus-, rahastamis- ja hüvitamismenetluste tõhusus ja läbipaistvus.

2.3   Läbivaatamine puudutab järgnevaid valdkondi:

a)

ravimiettevõtted, sealhulgas uuenduslike ravimite tööstus ja geneeriliste ravimite tööstus, millele on turulepääs väga oluline tööstusharu konkurentsivõime ja tasuvuse tagamiseks;

b)

Euroopa kodanikud ja patsiendid, kes kannatavad tagajärgede all, mis tulenevad põhjendamatutest takistustest ravimikaubandusele ja ravimite hilinemisest;

c)

riiklikud tervishoiueelarved, sealhulgas kohustuslikud, sissemaksetest rahastatavad ravikindlustused, sest hinnakujundus- ja hüvitamissüsteemid mõjutavad ravimite kasutamist ning sotsiaalkindlustussüsteemide kulusid ja võimalikke sääste.

2.3.1   Ettepanek ei hõlma erasektori tervisekindlustusettevõtteid ega avaliku ja erasektori asutusi, nagu haiglad, suured apteegid ja muud meditsiiniteenuste osutajad. Komitee rõhutab, et direktiiv ei saa kehtida vaid osale ravimiturust, vaid see peab kehtima kogu turule, et edendada võrdset konkurentsi ja luua siseturg.

2.4   Direktiiv kehtib ainult ravimitele, kuid meditsiiniseadmete hinnakujunduse reguleerimine ja/või nende tervisekindlustussüsteemidesse kaasamise otsuse tegemine võib toimuda liikmesriikides.

3.   Üldised märkused

3.1   Mitme liikmesriigi probleemide tõttu tervitab komitee komisjoni ettepanekut suurendada koostööd ELi tasandil, et tagada taskukohase hinnaga ja hädavajalike ravimite kättesaadavus kõigile patsientidele võrdsetel alustel ning samal ajal toetades uute ravimite arendamist.

3.2   Komitee juhib siiski tähelepanu sellele, et õiguslikuks aluseks ei tohiks valida mitte ainult Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 114, vaid arvesse tuleb võtta ka Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 lõiget 7, mille kohaselt vastutavad oma tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamise ning kättesaadavaks muutmise, sealhulgas tervishoiule määratud vahendite jaotamise eest liikmesriigid.

3.3   Komitee märgib, et hinnakujundus- ja hüvitamis-menetlustega kaasnevad tihti tarbetu hilinemine ja üleliigsed haldustoimingud (8) uuenduslike, harva kasutatavate ja geneeriliste ravimite ELi turule pääsuks, eelkõige nendes liikmesriikides, kus riiklik turg on väike ning ettevõtete investeeringute tasuvus väike.

3.4   Komitee tervitab sätteid läbipaistvuskomitee (artikkel 20) säilitamiseks, ent soovitab laiendada kõnealuse eksperdirühma esindavust, mis võimaldaks sellel sidusrühmadega regulaarselt arvamust vahetada ravimite hinnakujundus- ja hüvitamismenetluste tõhususe tagamiseks.

3.5   Komitee arvestab vajalikul määral väljakujunenud ühise arusaamaga, et hinnakujundust ja hüvitamist käsitlevates poliitikameetmetes tuleb leida tasakaal järgmiste aspektide vahel: (1) õigeaegne ja võrdne ravimite kättesaadavus kõigile ELi patsientidele, (2) liikmesriikide ravimitele tehtavate kulutuste kontroll ja (3) tasu väärtusliku innovatsiooni eest konkurentsivõimelisel ja dünaamilisel turul, mis soodustab ka teadus- ja arendustegevust.

3.5.1   Komitee arvab, et vaja on tõhusaid mehhanisme, millega kontrollida ja jõustada hinnakujundust ja hüvitamist käsitlevate otsuste tegemise tähtaegadest kinnipidamist.

3.5.2   Komitee rõhutab iga-aastase aruande koostamise tähtsust. Aruandes kirjeldatakse läbipaistvuse direktiivi tõhusat jõustamist, määratledes hinnakujundus- ja hüvitamismenetluse mehhanismid ning kontrollides iga liikmesriigi direktiivi ajapiirangutest kinnipidamist. Komitee rõhutab standardiseeritud metoodika vajalikkust kõnealuse aruande jaoks vajaliku teabe kogumiseks ning tervitab komisjoni ettepanekut kohustada liikmesriike esitama korrapäraselt aruande tähtaegade rakendamise kohta (artikkel 17), millega tagatakse direktiivi tõhusam jõustamine.

3.6   Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõike 5 kohaselt toetab EL vaesuse kaotamist ja inimõiguste kaitset ka oma välissuhetes. Seepärast kutsub komitee komisjoni üles tunnistama rahvusvahelistes, mitme- ja kahepoolsetes kokkulepetes erireegleid elutähtsate, kõrge hinnaga ravimite (nt aidsi ravimid) puhul arenguriikides ja tärkava majandusega riikides.

4.   Konkreetsed märkused

4.1   Mõisted

Komitee juhib tähelepanu Euroopa Kohtu praktikale, kus nenditakse direktiivi sätete laia tõlgendamise vajadust, et riiklikud süsteemid ja poliitikad ei ohustaks selle põhieesmärke. Seega soovib komitee täpsustada järgmisi mõisteid.

4.1.1   „Tervisetehnoloogia hindamine”: komitee rõhutab Euroopa tervisetehnoloogia hindamise võrgustiku määratlust (9) ja soovitab selle ülevõtmist.

4.1.2   „Sidusrühmade kaasatus” tähendab sidusrühmade (sh patsientide ja tarbijate esindajate, müügilubade omanike ja meditsiiniekspertide, k.a sõltumatute teadlaste) õigeaegset kaasamist tervesse otsuste tegemise protsessi, et anda võimalus kasutada õigust avaldada arvamust nii hinnakujunduses kui ka hindamise toimumise puhul.

4.1.3   „Patsientide ja tarbijate kaasatus” tähendab, et patsiendid võtavad aktiivselt osa patsientide kogukonda mõjutavatest tegevustest või otsustest oma eriteadmiste ja asjaomase kogemuse tõttu patsientide ja tervishoiuteenuste tarbijatena.

4.1.4   „Objektiivsed ja kontrollitavad kriteeriumid” määratletakse tervisetehnoloogia hindamise all olevate ravimite valiku, hindamismeetodite ja tõendusnõuete jaoks. Seejuures välditakse töö tarbetut kordamist, eelkõige seoses müügilubade väljastamisega ning teistes ELi liikmesriikides läbiviidavate tervisetehnoloogia hindamistega.

4.1.5   Tähtajad määratletakse selgelt: kui tervisetehnoloogia hindamine on artiklist 3 tuleneva ravimi hinna kontrolli ja/või artiklist 7 tuleneva ravimi heakskiidetud loetellu kandmise eeltingimus, peab hindamise käigus kinni pidama nendes artiklites sätestatud tähtaegadest.

4.2   Kohaldamisala

4.2.1   Komitee kutsub üles selgitama, et iga tervisekindlustussüsteemi otsuse tegemise protsessiga seotud meede, sh soovitused, mis võivad olla vajalikud, kuulub kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse.

4.2.2   Komitee toetab kõnealuse direktiivi sätteid, mida kohaldatakse meetmete suhtes, millega määratakse kindlaks, milliseid ravimeid võib lepinguliste suhete või riigihankemenetlustega reguleerida.

4.3   Patsiendikeskne lähenemisviis menetluslikus kättesaadavuses

Komitee julgustab patsiendikeskset lähenemisviisi menetlusliku kättesaadavuse määratlemises ning õhutab liikmesriike arvesse võtma järgmisi kriteeriumeid: ravimi saamise võimalus patsiendi koduriigis, ravimi manustamisega seotud kulude hüvitamine patsiendile ning müügiloa saamise ja ravimi turule jõudmise ja hüvitamise tähtaegade vahe.

4.4   Ravimite väljajätmine tervisekindlustussüsteemidest

4.4.1   Komitee toetab komisjoni ettepanekut, et mis tahes otsuse puhul jätta ravim riikliku tervisekindlustussüsteemiga hõlmamata või muuta vastava ravimi puhul hõlmatuse ulatust või tingimusi tuleb esitada objektiivsetele ja kontrollitavatele, sh majanduslikele ja finantskriteeriumitele tuginev põhjendus.

4.4.2   Komitee toetab komisjoni ettepanekut, et liikmesriigid võiksid liikuda standardiseeritud lähenemisviisi suunas, et määratleda need kriteeriumid, mille eesmärk on üleeuroopalise väärtuspõhise hinnakujundussüsteemi loomine.

4.4.2.1   Komitee teeb ettepaneku, et nendes kriteeriumites sisalduks puudulike ravivõimaluste ja kliinilise kasu mõõtmine ning et need oleksid vabad igasugusest diskrimineerimisest (10).

4.5   Õiguskaitsemenetlus juhul, kui ravimite tervisekindlustussüsteemiga hõlmamise suhtes kehtestatud tähtaegadest kinni ei peeta

4.5.1   Komitee õhutab liikmesriike tagama, et taotlejale on juhul, kui artiklis 7 sätestatud ajapiirangutest kinni ei peeta, kättesaadavad tõhusad ja kiired õiguskaitsevahendid.

4.5.2   Komitee kutsub liikmesriike üles kaaluma seda, et tihedas koostöös asjaomaste Euroopa, piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonidega arendataks võimalusi patsientidele ja taotlejatele kasutada õigust kaevata negatiivsete hinnakujunduse ja hüvitamise otsuste korral edasi sõltumatule kohtuorganile (üldjuhul kohtule).

4.5.2.1   Komitee soovitab tungivalt, et sellel kohtuorganil oleksid tõhusad vahendid ja täielik volitus asja nii faktilisest kui ka seaduslikust küljest läbivaatamiseks, sealhulgas volitus võtta rikkumiste kohta ametlikke otsuseid asjakohaste karistustega.

4.6   Kõnealuse direktiivi rakendamise eksperdirühma koosseis ja eesmärgid

4.6.1   Eksperdirühma kuuluvad järgmiste valdkondade esindajad:

a)

liikmesriikide ministeeriumid või valitsusasutused;

b)

patsientide ja tarbijate organisatsioonid;

c)

osamaksudest rahastatavad seadusjärgsed ravikindlustusasutused;

d)

seadusjärgselt kindlustatud osamaksude maksjad (tööandjate ja töövõtjate esindajad);

e)

ravimitööstus;

f)

komisjon, Euroopa Ravimiamet, asjaomaste ametite esimees või aseesimees;

g)

rahvusvahelised ja erialased organisatsioonid ja muud hinnakujunduse, rahastamise ja hüvitamisega tegelevad ühendused;

h)

sõltumatud teadlased.

4.6.2   Eesmärkide saavutamiseks eksperdirühm:

a)

aitab komisjoni ELi ja riiklikul tasandil võetud meetmete tulemuste järelevalves, hindamises ja levitamises;

b)

panustab ELi tegevuste rakendamisse nimetatud valdkonnas;

c)

esitab komisjonile arvamusi, soovitusi või aruandeid kas komisjoni soovil või omal algatusel;

d)

aitab komisjoni suuniste, soovituste ja muude tegevusmeetmete koostamisel;

e)

esitab komisjonile igal aastal oma tegevuste kohta avaliku aruande.

4.7   Ravimite klassifitseerimine nende hõlmamiseks tervisekindlustussüsteemidega

4.7.1   Komitee soovitab tungivalt, et hüvitamisrühmade moodustamine põhineks läbipaistvatel ja objektiivsetel kriteeriumitel, mis võimaldaksid taotlejatel, patsientidel ja tarbijatel mõista, kuidas ravimeid käsitletakse.

4.7.2   Komitee teadvustab sidusrühmade õigusi nõuda pädevatelt asutustelt objektiivseid andmeid, mille alusel nad on määranud ravimi hõlmamise üksikasjad, kohaldades kriteeriume ja metoodikat.

4.7.3   Komitee soovib, et müügiloa omanikel ja patsientide ja tarbijate organisatsioonide esindajatel oleks vajadusel õigus avaldada arvamust mõistliku aja jooksul enne ravimi klassifitseerimist kindlasse hüvitamisrühma ning hüvitamisrühma moodustamise otsuse edasikaebamise õigus sõltumatule organile läbivaatamiseks.

4.8   Geneerilised ravimid

4.8.1   Komitee rõhutab, et geneerilise ravimi hinna ja tervisekindlustussüsteemiga hõlmatuse heakskiitmisel ei ole uus või üksikasjalik hindamine alati nõutav, juhul kui originaalravimile on juba määratud hind ja see on kaasatud tervisekindlustussüsteemi ning hindamise on läbi viinud Euroopa Ravimiamet.

4.8.2   Seoses komisjoni ettepanekuga, et geneeriliste ravimite tähtaja vähendamine 30 päevale, mille jooksul toimub nii hinnakujundus- kui ka hüvitamismenetlus, tagaks liikmesriikide patsientidele kiirema turule juurdepääsu ning soosiks hinnakonkurentsi patendikaitseta ravimite turul mõistliku aja jooksul pärast originaalravimite ainuõiguse kaotamist, juhib komitee tähelepanu sellele, et geneerilise ravimi meditsiiniline kontroll ei võta küll nii palju aega kui innovatiivse toote puhul, kuid hinnakujundus ja hinnaläbirääkimised tuleb ikka läbi viia.

4.9   Hinna heakskiitmine

Komitee soovib, et pädevad asutused esitaksid taotlejale ametliku tõendi taotluse kättesaamise kohta kuni 10 päeva jooksul pärast taotluse esitamist, et kinnitada taotleja esitatud ravimi hinda. Liikmesriigid tagavad, et taotleja saaks taotluse esitada kohe pärast müügiloa saamist või Euroopa Ravimiametilt või pädevalt riigiasutuselt positiivse vastuse saamist.

4.10   Hinna külmutamine või alandamine

4.10.1   Komitee kutsub liikmesriike üles vähemalt kord aastas läbi viima uuringu, et kontrollida, kas makromajanduslikud tingimused õigustavad hinna külmutamise jätkumist. 60 päeva jooksul pärast kõnealuse uuringu algust teatavad pädevad asutused, kas ja kuidas hindu muudetakse. Kui tehakse muudatusi, siis avaldavad asutused selle otsuse tegemise põhjenduse, mis põhineb objektiivsetel ja kontrollitavatel kriteeriumitel.

4.10.2   Lisaks kutsub komitee liikmesriike üles regulaarselt kontrollima nende ravimite hindu ja hüvitamist, mis põhjustavad tervisekindlustussüsteemidele ja patsientidele märkimisväärseid kulusid. Sobiva ajavahemiku jooksul pärast kõnealuse kontrollimise algust peavad pädevad asutused teatama, kas ja millises ulatuses hinna alandamist lubatakse. Kui selliseid juhtumeid on, siis avaldavad pädevad asutused selle otsuse tegemise põhjenduse, mis põhineb objektiivsetel ja kontrollitavatel kriteeriumitel (sh majanduslikud ja finantskriteeriumid).

4.10.3   Komitee soovitab komisjonil jälgida olukorda, kus liikmesriigid saavad finantstoetust, et nad tagaksid, et riigis kasutamiseks mõeldud ravimeid ei eksporditaks teistesse liikmesriikidesse.

4.11   Hinna tõstmine

4.11.1   Komitee rõhutab, et ravimi hinna tõus on lubatud vaid pärast pädevatelt asutustelt kinnituse saamist, kusjuures asutused konsulteerivad ka asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas patsientide organisatsioonidega.

4.11.2   Komitee juhib tähelepanu vajadusele, et kõigile sidusrühmadele oleksid tagatud menetlusõigused, mis peaksid hõlmama vähemalt: (i) õiguse avaldada arvamust, (ii) õiguse haldustoimikule, sealhulgas teaduslikule tõendusmaterjalile ja aruannetele juurdepääsuks ja (iii) õiguse saada põhjendatud otsus.

4.11.3   Komitee soovitab, et pädev asutus esitaks taotlejale ametliku tõendi taotluse kättesaamise kohta kuni 10 päeva jooksul pärast seda, kui liikmesriik on ravimi hinna tõstmise taotluse kätte saanud.

4.12   Nõudlusega seotud meetmed

Komitee tervitab komisjoni ettepanekut täpsustada, et meetmed, millega piiratakse või edendatakse teatavate ravimite väljakirjutamist, on kaasatud läbipaistvuse direktiivi, ja soovitab selle kaitsemenetluse laiendamist kõigile meetmetele, mille eesmärk on ravimite väljakirjutamise kontroll või edendamine.

4.13   Täiendavad tõendid kvaliteedi, ohutuse või tõhususe kohta

Liikmesriigid ei hinda üldiselt hinnakujundus- ja hüvitamismenetluste raames uuesti Euroopa Ravimiameti väljastatud ravimi müügiloa aluseks olevaid aspekte, sealhulgas selle ravimi (ka harva kasutatavate ravimite) kvaliteeti, ohutust või tõhusust puudutavaid aspekte ega objektiivset teavet, mis on saadud tervisetehnoloogia hindamisel tehtud üleeuroopalise koostöö raames.

4.14   Intellektuaalomand

Komitee rõhutab intellektuaalomandi õiguste kaitse tähtsust, sest need õigused on eriti tähtsad ravimialase innovatsiooni ja ELi majanduse toetamisel. Komitee ei toeta komisjoni ettepaneku artiklit 14 (Intellektuaalomandi õiguste lahushoidmine) sõnastuses „Intellektuaalomandi õiguste kaitsmine ei ole mõjuv põhjus keelduda otsuse tegemisest, või tühistada või peatada otsuseid, mis on seotud ravimi hinnaga või ravimi hõlmamisega tervisekindlustussüsteemidega”. Komisjon peab leidma tasakaalu ravimitootjatele hüvitamise lubamise ja kolmandate isikute põhjendatud huvide vahel seoses intellektuaalomandi õigustega. Liikmesriikide pädevusse innovatsiooni hindamisel ja intellektuaalomandi õiguste jõustumise tagamisel ei tohiks sekkuda.

Brüssel, 12. juuli 2012

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Staffan NILSSON


(1)  Vaatamata suurenevale murelikkusele majandusolukorra pärast on tervis ja tervishoid jäänud ELi kodanike viie kõige tähtsama prioriteedi hulka 2009. aasta eurobaromeetri uuringutes (nt nr 71, kevad 2009, nr 72, sügis 2009). Vt nt http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/eb/eb72/eb72_en.htm.

(2)  Mackenbach, J.P., Meerding, W.J., Kunst, A.E., Economic implications of socioeconomic inequalities in health in the European Union, Euroopa Komisjon, juuli 2007.

(3)  WHO peab krooniliste haiguste arvu suurenemist epideemiaks ning arvab, et see epideemia nõuab 52 miljoni inimese elu Euroopa piirkonnas aastaks 2030. Allikas: http://ec.europa.eu/health/interest_groups/docs/euhpf_answer_consultation_jan2012_en.pdf.

(4)  Ravimisektori uuringu aruanne Inquiry. http://ec.europa.eu/competition/sectors/pharmaceuticals/inquiry/index.html.

(5)  Kanavos, P., Schurer, W.S., Vogler, S., Structure of medicines distribution in EU-27 and its impact on prices, availability and on the efficiency of medicines provision Euroopa Komisjon, ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat ja EMINet, jaanuar 2011.

(6)  Ravimisektori uuring, lõplik aruanne, 8. juuli 2009. Erinevate uuringutega, nt Alcimedi uuringu või ELi ravimisektori küsitlusega kinnitatakse seda juurdepääsu erinevust. Euroopa eksperdikeskuste võrgustikud on üks viis selle erinevuse vähendamiseks.

(7)  Euroopa Kohtu praktika kohaselt on tähtaeg kohustuslik ning riigiasutused ei tohi seda ületada - [1] Merck, Sharp ja Dohme B.V. vs. Belgia riik (C-245/03).

(8)  Ravimituru seire uuring, I köide, lk 83.

(9)  Euroopa tervisetehnoloogia hindamise võrgustikus kasutatakse järgmist määratlust: „Tervisetehnoloogia hindamine on valdkondadevaheline protsess, mille puhul võetakse kokku teave tervisetehnoloogiaga seotud meditsiiniliste, sotsiaalsete, majanduslike ja eetiliste küsimuste kohta süsteemsel, läbipaistval, erapooletul ja jõulisel viisil. Selle eesmärk on anda panus patsiendile suunatud ohutute tõhusate tervisepoliitikameetmete koostamisse, millega soovitakse saavutada parimat tulemust.” Määratlus on kättesaadav veebilehel http://www.eunethta.eu/Public/About_EUnetHTA/HTA/.

(10)  Kohtuasi C-181/82, Roussel Laboratoria (1983), EKL 3849; kohtuasi 238/82 Duphar ja teised (1984), EKL 523.


LISA

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamusele

1.   Arutelu käigus lükati tagasi järgmised muudatusettepanekud, mis kogusid hääletusel vähemalt veerandi antud häältest (kodukorra artikli 39 lõige 2).

a)   Punkt 4.5.2.1

Komitee soovitab tungivalt, et sellel kohtuorganil oleksid tõhusad vahendid ja täielik volitus asja nii faktilisest kui ka seaduslikust küljest läbivaatamiseks, sealhulgas volitus võtta rikkumiste kohta ametlikke otsuseid asjakohaste karistustega.

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Hääletustulemused

Poolthääli

:

71

Vastuhääli

:

89

Erapooletuid

:

19

b)   Punkt 1.11.2

Muuta järgmiselt:

Komitee arvab, et vaja on mehhanisme, millega kontrollida ja jõustada hinnakujundust ja hüvitamist käsitlevate otsuste tegemise tähtaegadest kinnipidamist.

Motivatsioon

Vt punkti 4.5.2.1 kohta esitatud muudatusettepaneku motivatsioon.

Hääletustulemused

Poolthääli

:

71

Vastuhääli

:

89

Erapooletuid

:

19

2.   Järgmisi sektsiooni arvamuse punkte muudeti vastavalt täiskogul vastu võetud muudatusettepanekutele, kuid need said hääletusel vähemalt veerand häältest (kodukorra artikli 54 lõige 5).

a)   Punkt 4.2.1

Komitee kutsub üles selgitama, et iga vaktsiini tervisekindlustussüsteemi lisamise otsuse tegemise protsessiga seotud meede kuulub kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse.

Hääletustulemused

Poolthääli

:

79

Vastuhääli

:

61

Erapooletuid

:

47

b)   Punkt 4.5.2.2

Komitee toetab automaatse hüvitamise kinnitamise loomist juhul, kui tähtaegadest kinni ei peeta.

Hääletustulemused

Poolthääli

:

90

Vastuhääli

:

73

Erapooletuid

:

22

c)   Punkt 4.14

Intellektuaalomand

Komitee rõhutab intellektuaalomandi õiguste kaitse tähtsust, sest need on eriti olulised ravimialase innovatsiooni ja ELi majanduse toetamisel. Liikmesriikide pädevusse innovatsiooni hindamisel ja intellektuaalomandi õiguste jõustamise tagamisel ei tohiks sekkuda.

Hääletustulemused

Poolthääli

:

53

Vastuhääli

:

35

Erapooletuid

:

5

d)   Punkt 1.12

Komitee tervitab komisjoni pakutud 120 päeva piirangut ning soovitab patsientide ravimite kättesaadavuse lihtsustamiseks, et sama tähtaeg kehtestataks kõigile uuenduslikele ravimitele, olenemata nende riikliku tervisetehnoloogia hindamise staatusest.

Hääletustulemused

Poolthääli

:

73

Vastuhääli

:

41

Erapooletuid

:

6


4.10.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 299/89


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega lihtsustatakse ühes liikmesriigis registreeritud mootorsõidukite teise liikmesriiki viimist ühtsel turul”

COM(2012) 164 final – 2012/0082 (COD)

2012/C 299/16

Pearaportöör: Miklós PÁSZTOR

Nõukogu otsustas 24. aprillil 2012 ja Euroopa Parlament 18. aprillil 2012 vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 114 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega lihtsustatakse ühes liikmesriigis registreeritud mootorsõidukite teise liikmesriiki viimist ühtsel turul

COM(2012) 164 final – 2012/0082 (COD).

Komitee juhatus tegi 24. aprillil 2012. aastal käesoleva arvamuse ettevalmistamise ülesandeks ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioonile.

Arvestades töö kiireloomulisust, määras komitee täiskogu 482. istungjärgul 11.–12. juulil 2012 (12. juuli istungil) pearaportööriks Miklós PÁSZTORI ja võttis järgmise arvamuse ühehäälselt vastu.

1.   Soovitused

1.1

Komitee jagab komisjoni seisukohti ja toetab kavatsust kasutada määrust selleks, et kehtestada nende mootorsõidukite registreerimise kord, mis on eelnevalt registreeritud teises liikmesriigis. See on kooskõlas nii subsidiaarsuse põhimõttega kui ka kodanike Euroopa nõudega. Samas valmistab komiteele pettumust asjaolu, et ei olnud võimalik viia sisse ühtset ELis registreerimise korda, nagu algselt kavandati. Komitee arvates on see pikas perspektiivis möödapääsmatu.

1.2.

Komitee loodab, et määruse vastuvõtmisel muutub sõiduki registreerimine teises riigis sama lihtsaks kui ümberregistreerimine oma riigis ning sellega ei kaasne lisalõive ega ebavajalikku ülevaatust ja dokumente. Teised riigid võivad nõuda täiendavat ebatõhusat ja kulukat haldusmenetlust, näiteks tehnoülevaatust, vaid juhul, kui teave on puudulik või kehtetu. Lisaks ei tohiks piiriülese registreerimise kulud ületada kodumaise registreerimise kulusid.

1.3

Komitee peab määruse suurimaks saavutuseks seda, et tavakodanikelt ei nõuta andmete hankimist. Loodame, et pädevate asutuste vahelisel andmete vahetusel on mõju teistes ja tähtsamates valdkondades tehtavale koostööle, toetades sel viisil tõhusalt Euroopa väärtusi ja ühiseid huve.

1.4

Komitee hindab komisjoni kavatsust näha juba määruses endas ette järelhindamine. Samas kutsub komitee üles viima hindamise läbi nelja aasta asemel kahe aasta möödudes.

2.   Komisjoni määruse eelnõu

2.1

Komisjon on endale võtnud tohutu ülesande, püüdes määruse abil lihtsustada ühes liikmesriigis registreeritud mootorsõidukite teise liikmesriiki viimist. Seni reguleeriti sõidukite registreerimise tunnistuste vormi ja sisu ainult direktiivi abil (1999/37/EÜ). Teised ühtlustamismeetmed, mis on ühtset turgu silmas pidades soovitavad, esinevad selgitavate eeskirjade vormis, mistõttu on neil olnud vaid piiratud mõju liikmesriigi tasandil.

2.2

Määruse eelnõu koostamisel pidi komisjon võtma lisaks eelnenule arvesse ka isikuandmete kaitset (1) ja piiriülese kuritegevuse tõkestamist (2) käsitlevaid seadusandlikke akte.

2.3

Võttes arvesse ühtse turu vajadusi, on määruse eelnõu eesmärk järgmine.

Kehtestada ühtsed eeskirjad ühes liikmesriigis registreeritud, kuid tavaliselt teises liikmesriigis kasutatava mootorsõidukite, sh mootorrataste ja mopeedide (3) kohta. Määruse kohaldamisala ei laiene kolmandas riigis registreeritud mootorsõidukitele.

Sätestada ümberregistreerimise vajadus üksnes pikema kui kuuekuulise viibimise korral. See kaasneks tavapärase elukoha muutusega seoses ärihuvide peamise keskuse või perekondlike sidemetega.

Lubada füüsiliste kontrollide (tehnoülevaatuse) nõudmist üksnes eripõhjustel. Füüsilisi kontrolle võib teostada ainult siis, kui registreerimisandmed on puudulikud või vastukäivad, kui esineb kahtlusi kuriteo, tõsise vigastuse või omaniku vahetuse suhtes. Vastasel korral tuleb kehtivaks kuulutada päritoluriigis teostatud tehnoülevaatus.

Hõlmata ühtsel turul ühetaoliseks käsitluseks vajalikud ajutist ja ettevõtja nimele registreerimise korda käsitlevad eeskirjad.

Ühtlustada kasutatud autode piiriülest kaubavahetust ja omaniku muutust, hõlmamata kolmandaid riike.

2.4

Määruse eelnõus nõutakse, et ametiasutused hangiksid eelmise registreerimise kohta andmeid teise asjaomase liikmesriigi ametiasutustelt. Märgitakse, et selleks võib kasutada uusimaid infotehnoloogia valdkonna vahendeid.

Sujuva teabevahetuse tagamiseks nõutakse määruses riiklikelt asutustelt sellise tarkvara kasutamist, mis võimaldab teise liikmesriigi ametiasutustele juurdepääsu andmetele, samas välistades loata juurdepääsu krüpteeritud XML-failide kasutamise teel. Teavet tuleb vahetada võrgus ja reaalajas; tarkvaraarendusega seotud kulud kannab asjaomane liikmesriik.

Komisjon loob avaliku andmebaasi, mis sisaldab riiklike ametiasutuste kontaktandmeid.

Lisaks tagab komisjon IT süsteemide pideva arendamise, kasutades õigusliku võimalusena delegeerimist.

2.5

Määruse eelnõus sätestatakse, et registreerimisest keeldumine allub rangetele tingimustele. Taotluse esitajal on edasikaebamise õigus ühe kuu jooksul pärast keeldumist.

2.6

Määruse eelnõus võtab komisjon endale kohustuse hinnata määruse mõju nelja aasta möödumisel.

3.   Üldmärkused

3.1

Komitee jagab komisjoni seisukohti ja toetab kavatsust kasutada määrust selleks, et kehtestada nende mootorsõidukite registreerimise kord, mis on eelnevalt registreeritud teises liikmesriigis. See on kooskõlas nii subsidiaarsuse põhimõttega kui ka kodanike Euroopa nõudega. Samas võetakse määruses arvesse praktilisi kogemusi bürokraatiga, millel on loomuomane kalduvus eelistada vähemtähtsate asjadega tegelemisel tavasid ja rutiini, selle asemel et püüda kohanduda strateegiliste eesmärkidega.

3.2

Siiski valmistab komiteele pettumust asjaolu, et ei olnud võimalik viia sisse ühtset ELis registreerimise korda, nagu algselt kavandati. Komitee arvates on see pikas perspektiivis möödapääsmatu.

3.3

Komitee on arvamusel, et ühtne registreerimise kord ei halvenda liikmesriikide sissetulekuvajadusi, kuna registreerimislõivu on võimalik süsteemis tagasi saada. Samas oleks ühtne registreerimine läbipaistvam ja jälgitav.

3.4

Komitee arvates käsitletakse määruse eelnõus põhilisi probleeme asjakohaselt ja kehtestatakse piisavad menetluseeskirjad, et aidata kindlaks määrata ja ületada võimalikke ohte, mis varitsevad kliente ja ametivõime. Seega on ülemäärase bürokraatliku ettevaatlikkuse asemel valitud tasakaalustatud lähenemine riskijuhtimisele.

3.5

Eelnõu tekstis käsitletakse piisavalt piiriülese kuritegevuse ennetamist, võttes samas arvesse kasutatud mootorsõidukite turu huve.

3.6

Komitee loodab, et kui määrus vastu võetakse, muutub sõiduki registreerimine teises riigis sama lihtsaks kui ümberregistreerimine oma riigis ning sellega ei kaasne lisalõive ega ebavajalikku ülevaatust ja dokumente. Teised riigid võivad nõuda täiendavat ebatõhusat ja kulukat haldusmenetlust, näiteks tehnoülevaatust, vaid juhul, kui teave on puudulik või kehtetu. Lisaks ei tohi piiriülese registreerimise kulud ületada kodumaise registreerimise kulusid.

3.7

Komitee peab määruse suurimaks saavutuseks seda, et tavakodanikelt ei nõuta andmete hankimist. Loodame, et pädevate asutuste vahelisel andmete vahetusel on mõju teistes tähtsamates valdkondades tehtavale koostööle, toetades sel viisil tõhusalt Euroopa väärtusi ja ühiseid huve.

3.8

Komitee arvates ei ole pikemas perspektiivis mõttekas säilitada ajutine ja ettevõtja nimele registreerimine. Viimase puhul on tegu pelgalt ajutise lahendusega. Samas on vastuoluline, et mittevastavatel sõidukitel on piiratud luba ja teatud juhtudel võivad nad siiski läbida pikki vahemaid ühest riigist teise. Selliseid sõidukeid tuleks hoopis vedada või, kui nende tehniline seisund seda võimaldab, võiks neile anda ajutise loa. Samas oleks kohane keelata kaupade ja reisijate vedu selliste ajutiselt registreeritud sõidukitega.

3.9

Komitee tervitab 1,5 miljardi euro suurust kokkuhoidu üksikisikutele ja ettevõtetele. Komitee tõdeb samuti, et 1,5 miljonit eurot aastas maksma minev määrus mõjutab ELi eelarvet üksnes minimaalselt. Samas tuleb märkida, et määrusega kaasnevad kulud ka riikide eelarvetele ja selguse huvides oleks hea esitada kogukulude kalkulatsioon.

3.10

Komitee on nõus, et komisjonile delegeeritakse volitused tehnilistes ja andmesisu puudutavates küsimustes, mis seonduvad süsteemi toimimisega Euroopa tasandil, nagu sätestatakse määruse eelnõus.

3.11

Komitee soovitab otsuseid langetavatel institutsioonidel – Euroopa Parlamendil, nõukogul ja komisjonil – kaaluda kliendi esmase registreerimise kulude osalist või täielikku arvessevõtmist sõiduki ümberregistreerimisel, välja arvatud juhul, kui tegu on omaniku vahetusest tingitud ümberregistreerimisega.

3.12

Komitee hindab komisjoni kavatsust näha juba määruses endas ette järelhindamine. Samas kutsub komitee üles viima hindamise läbi nelja aasta asemel kahe aasta möödudes.

4.   Konkreetsed märkused

4.1

Komitee leiab, et määruse eelnõu oma praegusel kujul vastab ootustele nii üksikute sätete osas kui ka tervikuna.

4.2

Komitee toetab püüdeid võtta registreerimismenetluse aluseks vastavustunnistuskavas kasutatavad andmed kogu sõiduki tüübikinnituse kohta. Ehkki need andmed on I lisas nõututest üksikasjalikumad, tunnustatakse neid rahvusvaheliselt ja mitme liikmesriigi registreerimismenetlus juba rajaneb neile.

4.3

Lisaks tootja esitatud tehnilistele andmetele tuleks samuti lisada uusimatele ametlikele katsetustele tuginevad reaalväärtused, nt seoses saasteainete heitkogustega.

Brüssel, 12. juuli 2012

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Staffan NILSSON


(1)  Direktiiv 95/46/EÜ (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31–50) ja määrus 45/2001/EÜ (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1–22).

(2)  Nõukogu otsus 2004/919/EÜ (ELT L 389, 30.12.2004, lk 28).

(3)  Direktiiv 2002/24/EÜ (EÜT L 124, 9.5.2002, lk 1–44).


4.10.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 299/92


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ELi-sisese tõhustatud solidaarsuse kohta varjupaigavaldkonnas. Vastutuse paremat jagamist ja suuremat vastastikust usaldust käsitlev ELi arengukava”

KOM(2011) 835 lõplik

2012/C 299/17

Raportöör: Cristian PÎRVULESCU

2. detsembril 2011 otsustas Euroopa Komisjon vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 304 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ELi-sisese tõhustatud solidaarsuse kohta varjupaigavaldkonnas. Vastutuse paremat jagamist ja suuremat vastastikust usaldust käsitlev ELi arengukava

COM(2011) 835 final.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon võttis arvamuse vastu 27. juunil 2012.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 482. istungjärgul 11.–12. juulil 2012 (11. juuli istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 116, vastu hääletas 3, erapooletuks jäi 2.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1

Komitee tunneb heameelt komisjoni algatuse üle ja leiab, et Euroopa varjupaigapoliitika läbivaatamine ja kohandamine on vajalik.

1.2

Komitee on seisukohal, et solidaarsuse põhimõte peab jääma nimetatud poliitikavaldkonna nurgakiviks, kuigi liikmesriikide arv ja suurus ning ebavõrsed migratsioonivood raskendavad varjupaigapoliitika rakendamist. Solidaarsust ei tohi pidada ainult poliitika tõhusust suurendavaks põhimõtteks, vaid ka põhiväärtuseks, mis õigustab ja toetab võetavaid meetmeid.

1.3

Tuleb teha märkimisväärseid jõupingutusi tagamaks, et avalik arvamus, riikide ning piirkondlikud ja kohalikud haldusasutused ning poliitilised vastutajad toetaksid varjupaigapoliitika põhimõttelisi väärtusi, milleks on põhiõiguste järgimine, kriitilises olukorras isikute abistamine, solidaarsus ja usaldus liikmesriikide vahel.

1.4

Komitee on seisukohal, et stimuleerivatele meetmetele tuginev käsitlusviis võib varjupaigapoliitika patiseisust välja tuua, tingimusel et määratletakse sobivaimad meetmed, millel on piisav, sealhulgas finantstoetus.

1.5

Praktilise koostöö osas julgustab komitee Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametit oma toimevõimet kiiremini arendama. Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti toimevõime suurendamine on kiireloomuline ja hädavajalik ning see tuleks ellu viia kooskõlas rände- ja varjupaigafondi programmide koostamise ja rakendamisega.

1.6

Komitee kutsub üles parandama pagulaste integreerimiseks võetavaid meetmeid. Kuigi on selge, et Euroopa loodav varjupaigasüsteem on tõhus vahend pagulasseisundi andmiseks kiiresti ja korrektselt, võib siiski tekkida probleeme integratsiooni valdkonnas.

1.7

Lisaks olemasolevale horisontaalsele struktuurile tuleb varjupaigapoliitika kujundamisel arvestada kogu varjupaigatsüklit, asetades ohus olevad isikud menetluse keskmesse. Nii on võimalik tuvastada kitsaskohti ja ebaselgust.

1.8

Tuleb märkida, et solidaarsuse põhimõtet ei kohaldata ainult riikide tasandil. Tegu on inimeste- ja rühmadevahelistes suhetes kehtiva üldpõhimõttega. Solidaarsuse vaimu kui Euroopa Liidu alusväärtuste lahutamatut osa tuleb arendada ja edendada kaugemale ratsionaalsetest argumentidest ning rände- ja varjupaigapoliitikast.

1.9

Kodanikuühiskonna organisatsioonide ja komitee kogemus selles vallas võib varjupaigapoliitika täielikumal ja üksikasjalikumal hindamisel kasuks tulla.

2.   Sissejuhatus

2.1

Komisjoni dokumendis sedastatakse, et „Euroopa Liidu põhiväärtuste hulka kuulub solidaarsus, mis on Euroopa ühise varjupaigapoliitika juhtpõhimõte […]. Nüüd on see põhimõte sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 80”.

2.2

Nagu komisjoni dokumendis rõhutatakse, on varjupaigataotlejate vood kõikuvad: „2001. aastal esitati EL 27-s suurim hulk varjupaigataotlusi (425 000), 2006. aastal kahanes see arv 200 000 taotluseni, kusjuures taotluste arvu märkimisväärset suurenemist on oodata 2011. aastal”.

2.3

Komisjon teeb ettepaneku tugevdada ELi-sisest varjupaigaalast solidaarsust neljal teljel: „praktiline koostöö ja tehniline abi, rahanduslik solidaarsus, vastutuse jaotus ja varjupaigasüsteemi juhtimisvahendite täiustamine”.

2.4

Lisaks on komisjoni teatise eesmärk „panustada varjupaigapaketi lõpuleviimisse, arvestades järgmiste kuude ülimat tähtsust 2012. aasta eesmärgi saavutamisel, milles solidaarsusmõõtmel peab olema oma osa”.

3.   Üldised tähelepanekud

3.1

Komitee tervitab komisjoni algatust ja leiab, et seatud eesmärkidele vastavate sisuliste kohanduste tegemiseks tuleb läbi viia Euroopa varjupaigapoliitika põhjalik analüüs.

3.2

Pärast hiljutisi poliitilisi sündmusi Põhja-Aafrikas ning Lähis- ja Kaug-Idas on varjupaigapoliitika Euroopa Liidus löögi alla sattunud. Paljud inimesed on pidanud ennast kaitsma, põgenedes ELi liikmesriikidesse.

3.3

Komitee on seisukohal, et solidaarsuse põhimõte peab jääma nimetatud poliitikavaldkonna nurgakiviks, kuigi liikmesriikide arv ja suurus ning ebavõrsed migratsioonivood raskendavad üldiselt solidaarsuse põhimõtte ellurakendamist ja koordineerimist.

3.4

Varjupaigasüsteem peaks olema paindlik, et suuta toime tulla migratsioonivoogude kõikumisega, kuid samas peab see olema ka stabiilne, et institutsionaalsed menetlused ja teised integratsioonimeetmed saaksid konkreetseid tulemusi saavutada.

3.5

Samuti tuleb meenutada, et solidaarsuse põhimõtet ei kohaldata mitte ainult riikide tasandil, vaid tegu on inimeste- ja rühmadevahelistes suhetes kehtiva üldpõhimõttega. Solidaarsuse vaimu kui Euroopa Liidu alusväärtuste lahutamatut osa tuleb arendada ja edendada kaugemale ratsionaalsetest argumentidest ning rände- ja varjupaigapoliitikast.

3.6

Komitee tervitab komisjoni rõhuasetust usaldusele. Usalduse põhimõte täiendab solidaarsuse põhimõtet – see sunnib liikmesriike suuremat vastutust võtma. Kõnealuse poliitika edu sõltub iga liikmesriigi osalusest ja vastastikusest toest. Iga liikmesriigi tegevus sõltub teiste liikmesriikide tegevusest, see näitab, kui vajalik on julge koordineerimine ja ühtlustamine.

3.7

Siiski märgib komitee, et varjupaigapoliitika on sidususest ja tõhususest kaugel. Liikmesriikide avatus ja valmisolek pagulaste vastuvõtuks, nagu ka seisukohad ELi varjupaigapoliitika loomise osas, on erinevad. Tuleb teha märkimisväärseid jõupingutusi tagamaks, et avalik arvamus, riikide ning piirkondlikud ja kohalikud valitsemisasutused ning poliitilised otsustajad toetaksid varjupaigapoliitika põhimõttelisi väärtusi, milleks on põhiõiguste järgimine, kriitilises olukorras isikute abistamine, solidaarsus ja usaldus liikmesriikide vahel. Lisaks tuleb rohkem tähelepanu pöörata ka nimetatud poliitika elluviimisele. Praktiline kogemus näitab, et varjupaigataotlejad on haavatavad nii oma päritoluriigis kui ka vastuvõtvas riigis.

3.8

Organiseerunud kodanikuühiskond, mis avaldab oma arvamust regulaarselt komitee kaudu, on juhtinud tähelepanu varjupaigapoliitika puudujääkidele visiooni, struktuuri ja rakendamise osas ning sõnastanud hulgaliselt parandusettepanekuid. Siiani tehtud kohandused ühtlustamise, eriprogrammide rahastamise või institutsionaalsete reformide osas ei ole suutnud ühist varjupaigapoliitikat tugevdada. Vajalik on selle poliitikavaldkonna reform ja komitee kinnitab oma soovi selles protsessis osaleda.

3.9

Komitee on seisukohal, et käes on aeg solidaarsuse ja usalduse põhimõtteid senisest kindlameelisemalt rakendada. Täpsemalt pakub ta välja kaks täiendavat tegevussuunda. Esimese eesmärk on muuta keskpikas ja pikas perspektiivis arvamusi ja hoiakuid varjupaigafenomeni suhtes, konkreetsemalt arvamusliidrite, poliitiliste otsustajate ning kohaliku ja riigi tasandi ametnike hulgas.

3.10

Teises suunas tehakse jõupingutusi osaliselt juba praegu, kuid see tuleks paremini struktureerida ja sõnastada. Nimetatud tegevussuund puudutab solidaarsuse ja usalduse põhimõtete toetamist institutsionaalsete mehhanismidega, edendades riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste osalust. Stimuleerivatele meetmetele tuginev lähenemine võib varjupaigapoliitika patiseisust välja tuua, tingimusel, et määratletakse sobivaimad meetmed, millel on piisav, sh finantstoetus.

3.11

Komitee teeb ka ettepaneku parandada pagulaste integreerimiseks võetavaid meetmeid. Valdkonnas aktiivselt tegutsevad organisatsioonid on esitanud hulgaliselt tõendeid selle kohta, et varjupaigataotlejad on diskrimineerimisohus, neil ei ole juurdepääsu põhilistele avalikele teenustele, nad kannatavad eluasemeprobleemide all ning neil on raskusi isikliku turvalisuse tagamisega. Vaatamata menetlustele, mis võimaldavad pagulasseisundi anda kiiresti ja korrektselt, on praegu loodaval Euroopa varjupaigasüsteemil oht integratsiooni valdkonnas läbi kukkuda.

3.12

Sellega seoses soovitab komitee, et kõrvuti olemasoleva horisontaalse struktuuriga tuleks varjupaigapoliitikat analüüsida kogu varjupaigatsükli seisukohast, mis jälgiks ohustatud isikute kogemust alates nende sisenemisest ELi territooriumile, varjupaigataotluse menetlust, sh integratsioonimeetmeid, ning keskpikka ja pikka integratsiooniperspektiivi või vajaduse korral tagasipöördumist koduriiki. Kogu tsükli jälgimine poliitika kujundamise käigus ning keskendumine kriitilises olukorras isikutele hõlbustab märkimisväärselt kitsaskohtade ja ebaselguse tuvastamist.

3.13

Kodanikuühiskonna organisatsioonide ja komitee pikaajaline kogemus kõnealuses valdkonnas võib ELi naaberriikides hiljuti aset leidnud poliitiliste sündmuste valguses õigustatult rünnaku alla sattunud varjupaigapoliitika täielikuma ja üksikasjalikuma hindamise läbiviimisel kasuks tulla. Komitee on seisukohal, et komisjoni teatises oleks asjakohane täpsemalt analüüsida kodanikuühiskonna organisatsioonide rolli.

3.14

Komitee tervitab ka Regioonide Komitee ja kohalike omavalitsuste osalemist varjupaigapoliitika väljatöötamisel ning leiab, et piirkondliku ja kohaliku tasandi asutustel on keskne roll selle poliitikavaldkonna, eriti integratsioonimeetmete edukuse määramisel. Nimetatud tasandi asutusi tuleb eelkõige aktiivsete rahastamismeetmete kaudu julgustada võtma suuremat rolli pagulaste integreerimisel.

4.   Konkreetsed märkused

4.1

Komitee tervitab komisjoni rõhuasetust praktilise koostööga seonduvatele aspektidele. Samuti nagu õigusloomepaketi vajalikud muudatused, aitab praktiline koostöö teha konkreetseid parandusi varjupaigamenetlustes. Parema praktilise koostöö eesmärk peaks olema pagulasseisundi andmisega seotud bürokraatia piiramine ja menetluste lühendamine.

4.1.1

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti loomist võib tervitada ning kuigi see protsess on alles algstaadiumis, näitab kõnealune asjaolu, et liikmesriikide vahel on tohutu koostööpotentsiaal. Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti esmane tegevus puudutab konkreetsemalt abi ja koolitust. Komitee kutsub Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametit üles kiiremini edasi liikuma suurema toimevõime arendamiseks. Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti toimevõime suurendamine on kiireloomuline ja hädavajalik ning see tuleks ellu viia kooskõlas rände- ja varjupaigafondi programmide koostamise ja rakendamisega. Ameti nähtavust ja usaldusväärsust võiksid suurendada personali lähetamine ja kiirreageerimisoperatsioonide läbiviimine. Ettenähtud aastaaruanne võiks aidata koguda asjakohaseid andmeid varjupaigaküsimustes. Komitee soovib, et aastaaruandes võetaks arvesse neid hulgalisi tõendusmaterjale, mida võivad pakkuda asjaomases valdkonnas tegutsevad kodanikuühiskonna organisatsioonid.

4.1.2

Komitee kutsub Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametit üles kiiresti välja arendama teabe kogumise süsteemi sisserännanute päritoluriikidest. See annaks vajalikul hetkel liikmesriikide käsutusse usaldusväärse ja võrreldava teabe, et lihtsustada menetlust selle lühendamise ja vajaduse korral õiglasemaks muutmisega. Nimetatud teabe puhul on siiski oluline ette näha selle hindamine sõltumatutel alustel.

4.1.3

Kuigi Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti tugevdamine on kiiduväärt algatus, ei tohiks see takistada liikmesriikidel arendamast omaenda institutsioone ja suutlikkust varjupaigaprobleemide haldamisel. Stimuleerivate meetmete loogika kohaselt peaks Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti tugevdamisega kaasnema ka mehhanismide loomine, et tagada liikmesriikide asutuste suurem avatus Euroopa koostööks ja tõhusamaks vastamiseks varjupaigaalastele väljakutsetele.

4.1.4

Kriisiolukorrad võimaldavad kontrollida institutsionaalsete lahenduste elujõulisust, kusjuures varjupaigapoliitika puhul on nii positiivseid kui ka negatiivseid tulemusi. Üldiselt on Euroopa Liit ja liikmesriigid varjupaigataotlejate erakorraliste voogude vastuvõtmiseks halvasti ettevalmistatud, kuigi lihtne analüüs näitab, et nimetatud vood või vähemalt nende sisenemispunktid on prognoositavad. Komitee soovitab pöörata suuremat tähelepanu varjupaigataotlejate nii tavapäraste kui ka erakorraliste voogudega enim kokku puutuvate liikmesriikide suutlikkuse suurendamisele.

4.1.5

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti koostöö jätkamine ja süvendamine teiste ELi ametitega, näiteks FRONTEXiga, on tervitatav. Komitee soovib tungivalt, et Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet pööraks eritähelepanu nende isikute põhiõiguste problemaatikale, kellega tal on otsesed või kaudsed kontaktid. Kui eesmärk on tagada struktuuriline ja operatiivne tasakaal varjupaigapoliitika vahendite vahel, on hädavajalik teha koostööd põhiõiguste ametiga.

4.1.6

Komitee toetab ideed kasutada erakorraliste migratsioonivoogude korral kodanikukaitse mehhanismi. See võimalus ei tohiks siiski vähendada riiklike asutuste motivatsiooni luua tugevad, varjupaigataotlejate voogude kõikumisega toime tulevad varjupaigasüsteemid.

4.1.7

Uuendatud seadusandliku paketi tõhusaks rakendamiseks tuleb esmajärjekorras kasutada jooksva eelarveaasta vahendeid. Siiski soovib komitee juhtida tähelepanu vajadusele jätkata varjupaigataotlejate voogudega silmitsi seisvate liikmesriikide suutlikkuse suurendamist. Arvestades, et rändevoogude päritoluriikide geopoliitiline olukord on jätkuvalt ebastabiilne, ei saa eeldada pagulaste arvu märkimisväärset langust. Seega on oluline jätkata paralleelselt õigusaktide ühtlustamise ja rakendamise jõupingutustega ka eriolukorras riikide süsteemide tugevdamist. Olemasolevaid, enamikus uuenduslikke projekte tuleb jätkata ja asjakohaselt toetada. Selgete tulemuste puudumine kahjustab liikmesriikide usaldust ELi toetuse vastu ja nende soovi tulevikus täiendavalt panustada.

4.1.8

2014. aastast on liikmesriikide käsutuses uus rände- ja varjupaigafond. Komitee kutsub komisjoni üles algatama liikmesriikidega tõsise dialoogi, et selgelt määratleda riikliku tasandi vajadused ja prioriteedid. On äärmiselt tähtis, et selles dialoogis osaleks ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee organiseeritud kodanikuühiskonna esindajana, Regioonide Komitee ja kohalikud omavalitsused. Fondi programmides tuleb selgelt arvesse võtta liikmesriikide vajadusi ja prioriteete ning olemasolevaid ressursse ja vahendeid. Lisaks leiab komitee, et iga-aastane aruandluskohustus eraldatud vahendite kasutamise kohta muudab liikmesriigid vastutustundlikumaks ja motiveerib neid veelgi aktiivsemalt püüdlema varjupaigapoliitika eesmärkide saavutamise poole.

4.1.9

Komitee märgib, et kodanikuühiskonna organisatsioonidel on raskusi vajalike vahendite saamisel olulise kohaliku mõjuga projektide läbiviimiseks. Menetlusi tuleks lihtsustada, et hõlbustada kodanikuühiskonna ja varjupaigataotlejate osalust.

4.1.10

Komitee toetab komisjoni kavatsust kasutada olemasolevaid vahendeid eelkõige praegusel hetkel pagulaste voogudega kokkupuutuvate riikide huvides. See võimaldab suurendada vastavate riikide kaasatust ja tugevdada nende suutlikkust. Lisaks on tegu suurepärase näitega varjupaigapoliitika peamise põhimõtte – solidaarsuse – praktilise rakendamise kohta.

4.1.11

Samas vaimus toetab komitee tingimusteta stimuleerivaid rahastamisstiimuleid liikmesriikidele, sarnaselt nendega, mida kasutatakse praegu teatavate pagulaste kategooriate (haavatavad rühmad ning inimesed piirkondliku kaitse programmidest) ümberasumiseks, et pakkuda kompensatsiooni liikmesriikidele, kes on nõus rahvusvahelise kaitse all olevate isikute ümberasumisega teisest liikmesriigist.

4.1.12

Olemasolevaid vahendeid tuleb täiendada ka teistest rahastamisallikatest, näiteks Euroopa Sotsiaalfondist ja Euroopa Regionaalarengufondist. Lisaks soovitab komitee kaasata projektidesse senisest suuremal määral organiseeritud kodanikuühiskonda ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi.

4.2

Komitee toetab ühiseid jõupingutusi Dublini määruse reformimiseks. Mitmed asjaolud, millele on eelkõige juhtinud tähelepanu kodanikuühiskonna organisatsioonid, tõendavad, et süsteem ei täida oma eesmärke. Määruse keskpikas ja pikas perspektiivis vajaliku reformi taustal on põhimõttelise tähendusega ka Euroopa Inimõiguste Kohtu otsused ja soovitused. Komitee on valmis arutelu jätkama ja toetab kõiki jõupingutusi, mille eesmärk on analüüsida, hinnata ja leida sobivaimaid sekkumisvahendeid. Äärmiselt soovitav oleks viidata põhiõigustele kui prioriteetsele kriteeriumile Dublini süsteemi hindamisel.

4.3

Rahvusvahelise kaitse taotlejate ümberpaigutamise osas leiab komitee, et see ei ole vajalik, kuni taotlejad viibivad taotluse esitamise riigis inimväärsetes tingimustes ja taotlusi menetletakse kiiresti. Liikmesriikide vastuvõtusuutlikkust tuleb suurendada. Vastasel juhul võiks sobiv olla taotlejate ümberpaigutamise vabatahtlik mehhanism, mis põhineks stimuleerivatel meetmetel.

4.3.1

Kuigi rahvusvahelise kaitse saajate ümberpaigutamise küsimuses on olemas suhteline üksmeel, ei tee liikmesriigid koostööd erilise veendumusega. Komisjoni katseprojekt ei ole suutnud tõhusat ümberpaigutusmehhanismi luua. Komitee kutsub komisjoni, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametit ja liikmesriike üles jätkama nimetatud projekti osas koostööd ning kujundama see ümber vabatahtlikkuse alusel toimivaks alaliseks programmiks. Samuti on tähtis tuvastada ja rakendada stimuleerivaid meetmeid, mis võimaldaksid suurendada liikmesriikide osalust selles alalises programmis. Stimuleerivate meetmete ulatus ja olemus peaksid olema komisjoni plaanitava hindamise keskmes.

4.4

Üks kasulik vahend varjupaigapoliitika rakendamisel võiks olla varjupaigataotluste ühine menetlemine. Komitee ootab selles õiguslikult ja toimimise seisukohalt keerulises küsimuses huviga komisjonipoolse hindamise tulemusi. Komitee leiab, et ühine menetlemine võiks osutuda asjakohaseks lahenduseks varjupaigataotlejate kõikuvate voogude küsimusega tegelemisel. Samas võiks selle kaudu luua standardmenetluse, millele liikmesriigid saaksid oma tegevuses tugineda. Komitee on seisukohal, et tuleks edendada ühist menetlust ning paralleelselt suurendada ka riikide toimevõimet, tingimusel, et arvesse võetakse mõjuhindamise tulemusi. Riikide võimekus hõlmab tegevusi, mis on keerukamad kui lihtne taotluste menetlemine, ning liikmesriike tuleks motiveerida täitma jätkuvalt aktiivset rolli kõigis varjupaigapoliitika valdkondades.

4.5

Komitee toetab ajutise kaitse direktiivi mehhanismi aktiveerimist, tingimusel, et vajalikud tingimused on täidetud. Kuigi erakorralised varjupaigataotlejate vood on harvad, tekivad nende tõttu kriitilised perioodid, millega Euroopa ja riiklikud institutsioonid peavad olema valmis toime tulema. Komitee juhib lisaks tähelepanu päästemissioonidega seotud praktikale ja kordab, et tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõttest tuleb täielikult kinni pidada.

4.6

Komitee tunneb heameelt Kreekaga seoses ilmnenud varjupaigapoliitika küpsuse ja arengu üle. Vahenditega, millega sanktsioneeritakse Euroopa õiguse rikkumist, peavad kaasnema ka toetusmeetmed. Komitee kutsub komisjoni ja teisi ELi ameteid üles võtma proaktiivse ja ennetava lähenemisviisi liikmesriikide suhtes, kes peavad oma varjupaigasüsteemi tulemuslikkust parandama. Kuigi Kreeka abiprogrammi näol on tegu olulise sammuga õiges suunas, tuleb jätkata selle piisavat rahastamist. Kreeka ja Malta juhtumid on varjupaigapoliitika proovikivid. Kui liikmesriigid ja Euroopa institutsioonid ei suuda suurte varjupaigataotlejate voogudega silmitsi seisvate riikide suhtes tõelist solidaarsust üles näidata, on varjupaigapoliitika läbi kukkunud ning sellel on väga tõsised tagajärjed paljude kriitilises olukorras olevate inimeste jaoks. Abi peab olema mitmekesine, tõhus ja koordineeritud.

4.7

Komitee tervitab Dublini süsteemi tugevdamist, eriti seire parandamist ja varajase hoiatamise mehhanismi loomist. Nimetatud vahendid võivad liikmesriikidel aidata paremini valmistuda varjupaigataotlejate voogudega toimetulekuks ning varjupaigapoliitikat tõhusalt koordineerida. Nimetatud mehhanismid tuleb luua, arvestades liikmesriikide vajadustega ning järgides pagulaste põhiõigusi.

4.8

Varjupaigapoliitika tugevdamisele võiks kaasa aidata tõhusam piirihaldus ja parem viisapoliitika. Komitee tunneb heameelt selles valdkonnas tehtud edusammude üle, kuid leiab siiski, et kaitseklausel, mis võimaldab peatada viisata kolmanda riigi kodanike vaba liikumise, võib osutuda problemaatiliseks isegi oludes, kus riik peab tõendama, et on olemas andmed, mille kohaselt on viisa puudumine kaasa toonud varjupaigasüsteemi kuritarvitamise.

Brüssel, 11. juuli 2012

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Staffan NILSSON


4.10.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 299/97


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Noortele pakutavate võimaluste algatus” ”

KOM(2011) 933 lõplik

2012/C 299/18

Raportöör: Tomasz JASIŃSKI

20. detsembril 2011 otsustas komisjon vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 304 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Noortele pakutavate võimaluste algatus”

COM(2011) 933 final.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon võttis arvamuse vastu 27. juunil 2012.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 482. istungjärgul 11.–12. juulil 2012 (12. juuli istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 212, vastu hääletas 1, erapooletuks jäi 2.

1.   Soovituste kokkuvõte

1.1   Komitee rõhutab, kuivõrd oluline on noortele pakutavate võimaluste algatus, milles juhitakse tähelepanu mitte üksnes praegustele probleemidele, vaid tuuakse esile teatise „Noorte liikuvus” eesmärgid. Komitee on valmis osalema algatuse rakendamises, tehes selle edendamiseks koostööd sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega ja korraldades ühisüritusi sidusrühmadega.

1.2   Komitee märgib, et ELi kokkuhoiupoliitika, samuti asjaolu, et puudub selge ja üldtunnustatud majanduskasvupoliitika, võib õõnestada noortele pakutavate võimaluste algatuse edu. See oluline algatus võib olla noortele uute võimaluste allikas, kuid selle käsitlemine isoleerituna ja väljaspool laiemat majanduslikku konteksti ei loo iseenesest ühtegi uut töökohta. Kui soovime tagada selle algatuse asjakohase elluviimise, on vaja kindlasti luua sobiv majandus- ja finantskeskkond.

1.3   Komitee tõdeb, et vaja on jätkata varajase koolist väljalangemise ennetamist. Tähtis on säilitada või võimalusel suurendada liikmesriikidele kättesaadavaid ressursse varajase koolist väljalangemise ennetamiseks.

1.4   Võttes arvesse noorte meeste ja naiste erinevat olukorda, rõhutab komitee, et asjakohane haridus-, koolitus- ja kutsenõustamine on tähtis selleks, et toetada noorte jõupingutusi parema hariduse, kutsekvalifikatsiooni ja oskuste saamisel ja aidata neil valida kool, sh kõrgharidusasutus või koolituskeskus, mis aitaks tagada neile sobiva töökoha.

1.5   Komitee toetab tööturul oluliste oskuste arendamist tööandjate ja haridusasutuste aktiivse koostöö kaudu. Komitee tervitab komisjoni täiendavat rahalist toetust programmidele „Sinu esimene EURESi töökoht” ja „Erasmus ettevõtjatele” ning noorte liikuvuse innustamisele.

1.6   Komitee leiab, et esimese töökogemuse saamise ja töökohal toimuva väljaõppe soodustamine on õige. Komitee on nõus, et väljaõpe, ettevõtetesse suunamine ja praktika, nagu ka vabatahtliku teenistuse programmid pakuvad noortele olulist võimalust omandada asjakohaseid oskusi ja saada töökogemus. Siiski ei tohi väljaõpet, ettevõtetesse suunamist, praktikat ja vabatahtliku teenistuse programme mitte mingil juhul lugeda tavapärase töötamise aseaineks. Sellega seoses soovib komitee rõhutada, et vajalikud on kõik algatused, mille eesmärk on parandada ettevõtetesse suunamise ja praktika kvaliteeti, näiteks praktikaid ja väljaõpet käsitlev Euroopa kvaliteediharta (European Quality Charter on Internships and Apprenticeships).

1.7   Komitee rõhutab vajalike kvaliteedistandardite tähtsust väljaõppe, ettevõtetesse suunamise ja praktika valdkonnas. Selles osas tervitab komitee komisjoni algatust võtta 2012. aastal vastu kvaliteediraamistik kvaliteetsete praktikavõimaluste pakkumiseks ja kasutamiseks.

1.8   Komitee rõhutab, et sotsiaalpartnerite kaasamisel võib olla oluline roll parimate tavade levitamise käigus, samuti töökogemusesüsteemi kujundamisel, rakendamisel ja jälgimisel.

1.9   Komitee leiab, et komisjon peaks suurendama eelarveeraldisi Euroopa vabatahtlikule teenistusele ja kiidab heaks uue Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse loomise. Siiski on komitee mures, et puudub asjakohane hinnang praegusele katseetapile ja ei ole teada, kas see algatus ikka on tõeliselt vabatahtlik.

1.10   Esimene töökoht peaks tagama miinimumstandarditele vastavad töötingimused, mis ei tohi erineda staažikamatele töötajatele pakutavast. Väga oluline on keelata mis tahes diskrimineerimine vanuse alusel. Komitee rõhutab taas, et meetmed noorte stabiilse, kvaliteetse ja piisavalt tasustatud töökoha tagamiseks on äärmiselt olulised, samuti tuleb juba karjääri alguses tagada sotsiaalkindlustus.

1.11   Komitee toonitab, et noortegarantii algatust tuleb toetada aktiivse tööturupoliitika kaudu, mis aitaks ületada lõhe ühelt poolt haridus- ja koolitussüsteemi ning teiselt poolt tööturu vahel, koheldes võrdselt nii noori mehi kui ka naisi.

1.12   Komitee kordab tööhõivepoliitika suuniseid käsitlevas arvamuses hiljuti esitatud konkreetseid ettepanekuid, mis aitaksid lahendada noorte olukorda tööturul, mis paljudes liikmesriikides on kriisi tõttu katastroofiliselt halvenenud. Soovitatakse järgmist:

seada ambitsioonikad ELi tasandi eesmärgid noorte tööhõive alal;

viia noortegarantii järjekindlalt ellu kõigis ELi liikmesriikides;

suurendada Euroopa vahendeid ja lihtsustada neile juurdepääsu, eelkõige riikides, mida probleem eriti raskelt puudutab;

tagada uues ELi eelarves rohkem vahendeid noorte tööpuudusega võitlemiseks;

parandada noorte töötute ligipääsu töötutoetusele;

võidelda ebakindlate ja reguleerimata töösuhete vormidega väljaõppe/praktika valdkonnas;

edendada tõhusamalt kutseõppe duaalset süsteemi kui eeskuju, millest EL peaks lähtuma (1).

1.13   Komitee märgib, et kui koostatakse finantsperspektiivi aastateks 2014–2020, tuleb eritähelepanu osutada Euroopa Sotsiaalfondi vahendite noortele kättesaadavaks tegemisele.

1.14   Uute, kvaliteetsete töökohtade loomine peab jääma prioriteediks. Komitee teeb ettepaneku kaaluda järgmises finantsperspektiivis Euroopa noorte tööhõivestrateegia vastuvõtmist.

1.15   Komisjoni valmisolekut eraldada raha tehnilise abi osutamiseks liikmesriikidele, et nad saaksid olemasolevaid ELi fonde kasutada, tuleks pidada eriti oluliseks. See puudutab esmajoones Euroopa Sotsiaalfondi, mille kaudu on liikmesriikidel 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi projektideks jätkuvalt kättesaadavad umbes 30 miljardit eurot.

2.   Komisjoni algatuse kokkuvõte: probleemi taust

2.1   Noorte kogetavad probleemid tööturul on struktuurse iseloomuga ja need on esinenud juba aastaid, isegi enne praeguse kriisi ilmnemist. 2008. aastast kestev majanduskriis on noorte probleeme teravdanud. Tööpuudus 15–24aastaste noorte hulgas on üle kahe korra kõrgem kui kogu töötava elanikkonna ning ligi kolm korda kõrgem kui täiskasvanud aktiivse elanikkonna puhul. Noorte töötute arv kasvas 2008. ja 2010. aasta vahel ühe miljoni võrra ja nüüdseks on ELis üle viie miljoni noore töötu. Tõeliselt muret tekitav on asjaolu, et iga viies inimene ei suuda praegu ELis tööd leida. Lisaks on tõsine ohusignaal noorte pikaajaline töötus. Keskmiselt 28 % alla 25aastastest noortest on olnud töötud kauem kui 12 kuud.

2.2   Strateegias „Euroopa 2020” on püstitatud mitu ambitsioonikat eesmärki, mis peaksid aitama tagada aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu ELis. Nende eesmärkide elluviimisel on noortel oluline roll. 2010. aasta septembris avaldatud algatuses „Noorte liikuvus” märgiti, et kvaliteetne haridus ja koolitus kõikidele, edukas ja jätkusuutlik liitumine tööturuga, inimväärne ja piisavalt tasustatud töö ning noorte suurema liikuvuse võimalused on peamised elemendid „kõigi noorte potentsiaali vallandamisel” ja seega strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisel. Siiski on otsustava tähtsusega strateegia raames vastu võetud mudeli rakendamine.

2.3   Majanduskriis on osutunud niivõrd tõsiseks, et enam ei ole võimalik saavutada algatuses „Noorte liikuvus” kavandatud eesmärke. Mis veelgi hullem – noorte olukord tööturul halveneb pidevalt. Euroopa Liit peab oma noortesse investeerima ja võtma kohe tõhusaid meetmeid, et ennetada ja vähendada noorte laiaulatuslikku töötust, sh pikaajalist töötust. Majanduskasvu edendamiseks kättesaadavad vahendid on uute töökohtade loomisel eluliselt tähtsad, kuid neist üksi ei piisa noorte töötuse probleemi lahendamiseks.

2.4   Pärast esimest 2011. aasta majandusjuhtimise Euroopa poolaastat juhib komisjon 2012. aasta majanduskasvu analüüsis tähelepanu esimestele märkidele selle kohta, et liikmesriigid ei reageeri esitatud soovitustele piisavalt tõhusalt.

2.5   Noorte halvenevat tööhõiveolukorda silmas pidades kavandab komisjon uusi meetmeid olukorra parandamiseks noortele pakutavate võimaluste algatuse raames, milles keskendutakse eriti just noortele, kes ei tööta ega omanda haridust või kutset. Eesmärk on kombineerida liikmesriikide ja ELi konkreetsed meetmed prioriteetidega, mis on kindlaks määratud strateegias „Euroopa 2020”, noorte töötust käsitlevates nõukogu 2011. aasta järeldustes ja nõukogu soovituses haridussüsteemist varakult lahkumise vähendamise meetmete kohta.

2.6   Võttes arvesse eespool kirjeldatud olukorra tõsidust, leiab komisjon, et eelkõige kõrgeima noorte töötuse määraga liikmesriigid peaksid 2012. aasta riigipõhiseid soovitusi ära ootamata võtma otsustavaid meetmeid järgmises neljas põhivaldkonnas:

varajase koolist väljalangemise ennetamine;

tööturu jaoks asjakohaste oskuste arendamine;

esimese töökogemuse saamise ja töökohal toimuva väljaõppe soodustamine;

juurdepääs tööturule: (esimese) töökoha leidmine.

2.7   Komisjon eraldab raha tehnilise abi osutamiseks liikmesriikidele, et nad saaksid kasutada ELi olemasolevaid fonde, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi, mille kaudu on liikmesriikidel 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi projektideks jätkuvalt kättesaadavad umbes 30 miljardit eurot.

2.8   Noortele pakutavate võimaluste algatus toetub tihedale koostööle liikmesriikide ja komisjoni vahel ning sellega innustatakse kõiki asjast huvitatud pooli kasutama täielikult ära ELi rahalist toetust ja kättesaadavaid vahendeid.

3.   Üldised märkused komisjoni teatise kohta

3.1   Noortele pakutavate võimaluste algatust tuleb hinnata, pidades silmas komisjoni soovitusi strateegia „Euroopa 2020” alla kuuluvate algatuste, st „Noorte liikuvus” ja „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava” kohta, samuti noorte töötust käsitlevaid nõukogu 2011. aasta järeldusi ja nõukogu soovitusi haridussüsteemist varakult lahkumise vähendamise meetmete kohta.

3.2   Komitee väljendab kahetsust, et sarnaselt algatusega „Noorte liikuvus” ei ole komisjon selgi korral pööranud tähelepanu meetmetele, mis tugevdaksid ja arendaksid Euroopa noorteküsimuste sotsiaalset ja ühiskondlikku mõõdet. Algatuse näol peaks olema tegu noortega koostöötamise vahendiga, mitte ainult nende kohta teabe pakkumisega või nende heaks võetavate meetmete rakendamisega. Seepärast kutsub komitee komisjoni veel kord üles lisama sellesse algatusse vajalikud meetmed. Komitee rõhutab, et noori on vaja kaasata selle algatuse elluviimisse igal tasandil.

3.3   Noorte olukord ELi tööturul ei ole pärast algatuse „Noorte liikuvus” käivitamist paranenud, vaid tegelikult hoopis halvenenud. Komitee märgib, et liikmesriikide makromajanduslik kokkuhoiupoliitika, mida viiakse ellu ELi uue majandusjuhtimise taustal, samuti asjaolu, et puudub selge ja üldtunnustatud majanduskasvupoliitika, võib noortele pakutavate võimaluste algatuse edu õõnestada. Liikmesriikide range eelarvepoliitika raames elluviidavate meetmete puhul peab arvesse võtma seda, milline on nende mõju noorte olukorrale tööturul. Komitee arvates võib see oluline algatus olla noortele uute võimaluste allikas, kuid selle käsitlemine isoleerituna ja väljaspool laiemat majanduslikku konteksti ei loo iseenesest ühtegi uut töökohta. Kui soovime selle algatuse asjakohaselt ellu viia, on kindlasti vaja luua selleks sobiv majandus- ja finantskeskkond. Kõigi meetmete puhul, mida kriisi ja riigivõlaga toimetulekuks võetakse, tuleb tagada, et need ei töötaks vastu eesmärgile ühelt poolt elavdada nõudlust ja tööhõivet nii kriisi ajal kui ka hiljem ning teiselt poolt leevendada sotsiaalseid probleeme. Iseäranis tuleb kindlustada avaliku sektori investeeringud tööturupoliitikasse ning haridusse ja koolitusse.

3.4   Komitee märgib, et mis tahes viivitamatute ja tõhusate meetmete puudumine ELi tööturu olukorra parandamiseks vaid teravdab selliseid nähtusi nagu tööjõu liikumisega seotud ajude raiskamine ja ajude äravool. See tähendab mitte üksnes haridusse suunatud riiklike vahendite sageli pöördumatut kaotamist, vaid ka inimkapitali kaotust liikmesriigi tasandil ja kogu ELis tervikuna.

3.5   Siiski toetab komitee komisjoni uut algatust, milles juhitakse tähelepanu nii praegustele probleemidele, kui tuuakse ka esile teatise „Noorte liikuvus” eesmärgid. Noortele pakutavate võimaluste algatuse lisaväärtus seisneb selles, et keskendutakse liikmesriikide konkreetsetele meetmetele ja määratletakse finantstoetuse võimalused, mis komitee arvates võivad märkimisväärselt kaasa aidata noorte olukorra parandamisele haridusmaastikul ja tööturul.

3.6   Komisjoni teatise eesmärk on innustada liikmesriike võtma tööhõive valdkonnas viivitamatult konkreetseid parandusmeetmeid ning siduma noorte tööhõive küsimuse (eriti puudutab see neid, kes ei tööta, ei omanda haridust ega kutset – nn NEET) koolitus- ja haridussüsteemide küsimusega, samuti parandama ja tugevdama õigusakte, kuna noored, kes ei tööta ega omanda haridust või kutset, on sageli tihedalt seotud varimajandusega.

3.7   Varajase koolist väljalangemise ennetamine

3.7.1   Komitee tervitab uut algatust, mille eesmärk on ennetada varajast koolist väljalangemist, ja nõustub, et eriti tähtis on vähendada varajaste koolist väljalangejate osakaalu iseäranis teatud liikmesriikides. Selle näol on tegu strateegia „Euroopa 2020” ühe peaeesmärgiga (2). Komitee on veendunud, et neid meetmeid tuleb jätkata, säilitades või võimalusel suurendades liikmesriikidele kättesaadavaid ressursse varajase koolist väljalangemise ennetamiseks, ning tegutseda tuleb selle nimel, et suurendada olemasolevate haridusteenuste atraktiivsust. Komitee rõhutab samuti, et haridussüsteemid tuleb muuta kaasavamaks.

3.7.2   Komitee on nõus komisjoniga, et kohe tuleb võtta meetmeid inimeste tööturule tagasitoomiseks koolituse abil ning kutsub seepärast liikmesriike üles viivitamatult ja tõhusalt tegutsema selle nimel, et vähendada varajaste koolist väljalangejate osakaalu 10 %-le. ELi liikmesriikide keskmine on hetkel 14 %.

3.8   Tööturu jaoks asjakohaste oskuste arendamine. Liikuvus

3.8.1   Komitee on nõus, et tööturu vajadusi arvesse võtvate oskuste arendamine on võti noorte integreerimiseks tööturule; eelkõige on see tähtis selleks, et luua tihedamad sidemed tööhõive-, haridus- ja koolitusasutuste vahel ning veelgi rõhutada duaalse haridussüsteemi rolli. Komitee tunnistab, et tähtis on toetada ettevõtlust, samuti põllumajandus-, tööstus- ja teenindussektori ettevõtjate koostööd ning haridussüsteemi kõigil koolitustasandeil. Komitee rõhutab samuti hariduse rolli mitte üksnes majanduse, vaid ühiskonna laiemate vajaduste puhul. Sellega seoses on oluline, et koolide õppekavad arvestavad tööõiguse küsimustega ja tagavad, et õpilased teavad, milliseid võimalusi EL selles valdkonnas pakub. Sel võib olla arvestatav mõju noorte teadlikkuse tõstmisele enne, kui nad otsivad endale esimese töökoha, aga ka nende Euroopa-identiteedi tugevdamisele.

3.8.2   Komitee juhib tähelepanu Brugge kommunikees sätestatud suunistele Euroopa koostöö parandamise kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas aastatel 2011–2020. Euroopa vajab paindlikke ja kvaliteetseid kutsehariduse ja -koolituse süsteeme, mis vastavad tänastele ja homsetele vajadustele. Elukestev nõustamine ja juhendamine hariduse, koolituse ja tööhõive alal võib osutuda kasulikuks vahendiks, mis suurendab käesoleva algatuse tõhusust. Eriti oluline on see ajude äravoolu probleemi kontekstis.

3.8.3   Komitee soovitab edendada noorte liikuvuse vahendeid. Komitee toetab komisjoni algatust luua koostöös Euroopa Parlamendiga uus suunatud tööalase liikuvuse skeem, et võimaldada noortel leida töö teises ELi liikmesriigis ning aidata ettevõtetel täita kriitilise tähtsusega vabad töökohad. Komitee arvates on oluline toetada võõrkeelte õppimist ja IKT oskuste omandamist.

3.8.4   Komitee toetab komisjoni algatust pakkuda rahalist toetust programmi „Sinu esimene EURESi töökoht” raames. Selle programmi eesmärk on aidata umbes 5 000 noorel täita vabasid töökohti teistes liikmesriikides ajavahemikus 2012–2013. Komitee jälgib seda programmi katseetapi ajal eesmärgiga seda edasi arendada.

3.8.5   Komitee tervitab komisjoni kavatsust kasutada Euroopa Sotsiaalfondist 3 miljonit eurot tehniliseks abiks, et aidata liikmesriikidel luua noorte alustavate ja sotsiaalsete ettevõtjate toetuskavasid. Teine oluline saavutus on umbes 600 täiendava vahetuse rahastamine 2012. aastal meetme „Erasmus ettevõtjatele” raames.

3.8.6   Teisest küljest leiab komitee, et komisjoni teatises ei pöörata piisavat tähelepanu ettevõtlusega alustada soovivatele noortele mõeldud otsetoetuste rahastamise probleemile (vahendite vähesus ja piiratud kättesaadavus). See puudutab nii Euroopa fondidest kui ka liikmesriikide eelarvetest eraldatavaid vahendeid. Komitee leiab, et abi ettevõtte luua otsustanud noortele ettevõtjatele võib olla keskne vahend noorte töötuse vähendamisel.

3.9   Esimese töökogemuse saamise ja töökohal toimuva väljaõppe soodustamine

3.9.1   Komitee on nõus, et väljaõpe, ettevõtetesse suunamine ja praktika pakuvad noortele olulist võimalust omandada asjakohaseid oskusi ja saada töökogemus ning need peaksid olema osa ettevõtja sotsiaalse vastutuse strateegiast. Kui ettevõte investeerib noortesse töötajatesse ja kohtleb neid väärtusliku ressursina, võib see märkimisväärselt suurendada nende pühendumust selle ettevõtte tegevusele.

3.9.2   Komitee osutab rollile, mida võivad selles valdkonnas täita aktiivsed tööturumeetmed ja paremad tööhõiveteenused. Noortele tuleb juba koolis pakkuda karjäärinõustamist kõigi sektorite – nii põllumajanduse, tööstuse kui ka teeninduse kohta.

3.9.3   Komitee arvates on oluline, et komisjon eraldab 2012. aastal 1,5 miljoni eurot ettevõtetele suunatud kampaaniale, et suurendada teadlikkust Erasmuse ja Leonardo da Vinci raames toimuva praktika kohta.

3.9.4   Komitee rõhutab samuti vajalike kvaliteedistandardite tähtsust väljaõppe, ettevõtetesse suunamise ja praktika valdkonnas. Praktika reguleerimiseks tuleb luua Euroopa raamistik. Sellega seoses tervitab komitee komisjoni kavatsust esitada 2012. aastal kvaliteediraamistik kvaliteetsete praktikavõimaluste pakkumiseks ja kasutamiseks. Raamistik sisaldab ELi praktikapanoraami, mis suurendab praktikantidele pakutavate tingimuste läbipaistvust kogu ELis.

3.9.5   Praktika ei tohi olla tavapärase töötamise aseaine. Praktikantidele tuleb pakkuda võimalus omandada oskusi, mida on vaja hõlpsamaks juurdepääsuks tööturule. Nad peavad saama asjakohast palka tegelike tööülesannete täitmise eest töökohal. Madal või olematu töötasu võivad põhjustada tööturu segmenteerimist. Kui soovitakse tõhusat ja tööturu vajadustele vastavat ametipraktikat, tuleb sotsiaalpartnerid kaasata selle kujundamisse, korraldusse, rakendamisse ja rahastamisse.

3.9.6   Komitee toetab ja jälgib tähelepanelikult kõiki algatusi, mille eesmärk on parandada ettevõtetesse suunamise ja praktika kvaliteeti, näiteks praktikaid ja väljaõpet käsitlev Euroopa kvaliteediharta (European Quality Charter on Internships and Apprenticeships), mille kohta esitas ettepaneku Euroopa Noortefoorum eesmärgiga tugevdada kodanikudialoogi asjakohaste eeskirjade kehtestamisel selles valdkonnas.

3.9.7   Komitee tervitab kaasava tööturu raamkokkulepet, mille Euroopa sotisaalpartnerid kiitsid heaks 2010. aastal. Komitee rõhutab, kuivõrd olulised on raamkokkuleppes loetletud tegurid, mis mõjutavad tööturul osalemist: a) kontekstilised tegurid (seotud majanduskeskkonna ja tööturu olustikuga, on varem integratsiooni pidurdanud), b) tööga seotud tegurid, c) üksiktegurid (näiteks oskused, kutsekvalifikatsioon ja haridustase, motivatsioon, keelteoskus, tervislik olukord sh puue ja sage või pikaajaline töötus). Komitee kutsub liikmesriikide sotsiaalpartnereid kokkulepet võimalikult kiiresti ellu viima, eelkõige selle eesmärki suurendada kvaliteetsete väljaõppe- ja praktikalepingute arvu.

3.9.8   Komitee kinnitab vajadust luua ühtne Euroopa oskuste pass, kus kajastuvad ühes kohas kõik oskused ja kutsekvalifikatsioon, mis on omandatud formaalse, informaalse ja mitteformaalse hariduse käigus.

3.9.9   Komitee rõhutab, et tähtis on tutvustada parimaid tavasid noorte väljaõppe alal, ja tervitab komisjoni kavatsust eraldada Euroopa Sotsiaalfondist 1,3 miljonit eurot otse väljaõppeprogrammide toetamiseks.

3.9.10   Duaalse haridussüsteemi kasutusele võtnud riikide kogemused on selles kontekstis eriti olulised. Selle eelised on traditsioonilise koolihariduse kombineerimine teadmiste praktikas rakendamisega töökohal. Tänu sellele saavad õpilased arendada tööturul vajaminevaid oskusi ja pädevusi. Komitee rõhutab, et sotsiaalpartnerite kaasamisel võib olla oluline roll parimate tavade levitamise käigus, samuti töökogemuse süsteemi kujundamisel, rakendamisel ja jälgimisel. Komitee tervitab komisjoni suuniseid selles valdkonnas. Duaalset väljaõppesüsteemi, milles praktika on kombineeritud üldharidusega, tuleks uurida eesmärgiga rakendada seda muudeski valdkondades.

3.9.11   Komitee arvates oleks asjakohane suurendada komisjoni eraldisi Euroopa vabatahtlikule teenistusele, et luua 2012. aastal vähemalt 10 000 vabatahtliku töö võimalust, ja ta kiidab heaks uue Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse loomise. Siiski on komitee mures, et puudub asjakohane hinnang praegusele katseetapile ja ei ole teada, kas see algatus ikka on tõeliselt vabatahtlik. Nagu väljaõppe ja praktikagi puhul, tuleb esile tõsta vajadust tagada kvaliteetne vabatahtlik töö.

3.9.12   Komitee toetab kogemuste ja teabe vahetamist ja levitamist riiklike pikaajaliste vabatahtliku teenistuse programmide raames. Programme kasutatakse karjääri suunamise ja algse töökogemuse omandamise vahendina ning neid on edukalt rakendatud mitmetes liikmesriikides.

3.10   Juurdepääs tööturule: (esimese) töökoha leidmine

3.10.1   Esimese töökoha tähtsust ei saa üle hinnata mitte ainult edasist sissetulekut silmas pidades, vaid ka tulevase karjääri ja pensioni seisukohalt. Niipea, kui inimene saab esimese töökoha, tuleb talle tagada miinimumstandarditele vastavad töötingimused. Need ei tohi erineda staažikamatele töötajatele pakutavast. Väga oluline on keelata mis tahes diskrimineerimine vanuse alusel. Selliste meetmete tähtsust, mis aitavad tagada noortele algusest peale kvaliteetsed, alalised ja piisavalt tasustatud töökohad, ei tohi alahinnata (3). Kavandada võiks motiveerivaid programme neile väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kes pakuvad noortele esimese alalise töökoha.

3.10.2   Komisjoni soovituses vähendada tähtajatute lepingute ülemäärast jäikust tuleks arvesse võtta ka seda liiki tegevusega seotud ohte. Praegu noorte puhul eriti nende karjääri alguses tavapärased ajutised lepingud on toonud kaasa duaalse tööturu, mis on jaotatud segmentideks. Ajutised töötajad elavad teadmatuses, neil on oht oma töö kaotada ja nende karjääriväljavaated on kehvad. Niisugune duaalne tööturg on muutumas eriti teravaks probleemiks noorte jaoks ja sunnib neid pidevalt just nagu nööri mööda kõndima, sest nende tulevik töötajana on pidevalt ebaselge. Sel võib olla negatiivne mõju nende edasise karjääri kujunemisele. Tööturu segmenteerimine, mis tegelikult muudab noored teisejärgulisteks töötajateks, tähendab ka halvemaid töötingimusi ja viletsamaid karjääriväljavaateid. Komitee kutsub üles loobuma mittepüsivatest ja väheseid pikaajalisi väljavaateid pakkuvatest lahendustest noorte integreerimisel tööturule: ebakindlate töösuhete asemel tuleb rakendada meetmeid, millega tagatakse, et tähtajaline töö ning vähetasustatud ja piiratud sotsiaalse kaitsega töökohad ei saa noorte jaoks normiks.

3.10.3   Stabiilsus ja turvalisus tööturul ei ole olulised mitte üksnes töötajate jaoks, vaid see on ka tööandjate huvides, edendades tootlikkuse kasvu kaudu ettevõtete, sektorite ja tööstusharude konkurentsivõimet. Seepärast on tööga kindlustatusest rääkides tähtis, et inimesed saaksid aru, et tähtajaline tööleping on tööandjale kulukam kui tähtajatu leping.

3.10.4   Komitee kordab tööhõivepoliitika suuniseid käsitlevas arvamuses hiljuti esitatud konkreetseid ettepanekuid selle kohta, kuidas toimida seoses noorte olukorraga tööturul, mis paljudes liikmesriikides on kriisi tõttu katastroofiliselt teravnenud. Ettepanekutes käsitletakse järgmist:

ambitsioonikate ELi tasandi eesmärkide seadmine noorte tööhõive alal;

noortegarantii järjekindel elluviimine kõigis ELi liikmesriikides;

Euroopa vahendite suurendamine ja neile juurdepääsu lihtsustamine probleemist eriti raskelt puudutatud riikides;

uues ELi eelarves suuremate vahendite tagamine noorte tööpuudusega võitlemiseks;

noorte töötute parem ligipääs töötutoetusele;

võitlus ebakindlate ja reguleerimata töösuhete vormidega väljaõppe/praktika valdkonnas;

kutseõppe duaalse süsteemi edendamine ELi mudelina.

3.11   Liikmesriigid ja tööturu osalised peavad noortegarantii algatuse rakendamiseks näitama üles rohkem initsiatiivi ja tagama, et noored on neli kuud pärast koolist lahkumist kas tööl või saavad haridust või (täiend)koolitust, eriti kehtib see koolist või koolituselt varakult väljalangejate ja muude riskinoorte puhul. Euroopa Komisjon peaks tegutsema selle nimel, et tagada algatuse viivitamatu rakendamine liikmesriikides.

3.12   Liikmesriikide ja tööturu osaliste senine tegevus ei ole aidanud kaasa noorte olukorra paranemisele. Seda on selgelt näha seoses noortegarantii algatuse rakendamisega. Seepärast tervitab komitee komisjoni kavatsust eraldada liikmesriikidele 4 miljonit eurot, et aidata neil luua noortegarantii kavasid. Siinkohal kordab komitee oma üleskutset liikmesriikidele, et nad selgitaksid viivitamatult välja kõik takistavad asjaolud, tagamaks noortegarantii elluviimine, ja määraksid riiklike reformikavade raames kindlaks reaalsed eesmärgid ja meetmed.

3.13   Komitee toonitab, et noortegarantii algatust tuleb toetada aktiivse tööturupoliitika kaudu, mis aitaks ületada lõhe ühelt poolt haridus- ja koolitussüsteemi ning teiselt poolt tööturu vahel, koheldes võrdselt nii noori mehi kui ka naisi. Selles tuleb samuti arvesse võtta sisserändajate, rahvus- ja etniliste vähemuste ja puudega inimeste olukorda. Lisaks tuleb arvesse võtta vanemate töötajate, sh pensionäride teadmisi, pädevusi, oskusi ja kogemusi.

3.14   Jätkuvalt puuduvad ELi praegustes tööhõivepoliitika suunistes konkreetsed eesmärgid noorte tööhõive valdkonnas. Komitee kordab oma nõudmist mõõdetavate Euroopa tasandi eesmärkide järele noorte tööpuuduse märkimisväärseks vähendamiseks ja seoses noortegarantiiga.

3.15   Komisjoni valmisolekut eraldada raha tehnilise abi osutamiseks liikmesriikidele, et nad saaksid kasutada olemasolevaid ELi fonde, tuleks pidada eriti oluliseks. See puudutab esmajoones Euroopa Sotsiaalfondi, mille kaudu on liikmesriikidel 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi projektideks jätkuvalt kättesaadavad umbes 30 miljardit eurot. Euroopa Komisjon peaks tegutsema selle nimel, et liikmesriigid neid vahendeid viivitamatult täiel määral kasutaksid.

3.16   Komitee nõuab, et komisjon teeks liikmesriikidele selgeks, et neid vahendeid tuleb kasutada esmajoones noortele suunatud projektides. Euroopa Komisjon peab juhtima liikmesriikide tähelepanu vajadusele tagada, et nende vahendite jaotamisse ja asjakohasesse eraldamisse kaasataks täiel määral sotsiaalpartnerid, nende noorteorganisatsioonid (kui sellised on olemas) ja noori esindavad valitsusvälised organisatsioonid.

3.17   Komitee märgib, et kui koostatakse mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2014–2020, tuleb eritähelepanu osutada Euroopa Sotsiaalfondi vahendite tagamisele noorte jaoks, eriti neile, kes ei tööta ega omanda haridust või kutset (nn NEET). Asjakohane on siinkohal esile tõsta asjaolu, et noored, kes ei tööta ega omanda haridust või kutset, on sageli tihedalt seotud varimajandusega. Komitee rõhutab, et nii praegu kui ka tulevikus on vaja pikaajalist, pidevat ja süsteemset rahastamisvormi, mis on kättesaadav rohkematele kodanikuühiskonna rühmadele.

3.18   Uute, kvaliteetsete töökohtade loomine peab jääma prioriteediks. Komitee teeb ettepaneku kaaluda järgmises finantsperspektiivis Euroopa noorte tööhõivestrateegia vastuvõtmist. Selle strateegia kaudu kättesaadavaid vahendeid tuleks kasutada nende ettevõtete, kodanikuühiskonna organisatsioonide, ametiasutuste ja muude tööandjate toetamiseks, kes loovad uusi, kvaliteetseid töökohti noortele.

Brüssel, 12. juuli 2012

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Staffan NILSSON


(1)  Vt konkreetsed märkused Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse punktis 5. ELT C 143, 22.05.2012, lk 94.

(2)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus komisjoni teatise „Noorte liikuvus” kohta. ELT C 132, 03.05.2011, lk 55.

(3)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus komisjoni teatise „Noorte liikuvus” kohta. ELT C 132, 03.05.2011, lk 55.


4.10.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 299/103


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014–2020 õigusprogramm”

KOM(2011) 759 lõplik – 2011/0369 (COD)

2012/C 299/19

Raportöör: Edouard DE LAMAZE

9. veebruaril 2012 otsustas nõukogu vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 304 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014–2020 õigusprogramm

COM(2011) 759 final – 2011/0369 (COD).

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon võttis arvamuse vastu 28. juunil 2012.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 482. istungjärgul 11.–12. juulil 2012 (11. juuli istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 126, vastu hääletas 1, erapooletuks jäi 5.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab eesmärki lihtsustada ja ratsionaliseerida määruse ettepanekut ning toetab komisjoni valikut variandi B kasuks. Programmide „Tsiviilõigus” ja „Õigusemõistmine kriminaalasjades” liitmine on õigustatud eesmärkide, osalejate ja rahastatavate meetmete sarnasuse tõttu.

1.2   Seevastu kahtleb komitee uue õigusprogrammi (2014–2020) taustal ning ettepanekus esitatud õiguslikest põhjendustest hoolimata kahe esimese konkreetse eesmärgi ühendamise asjakohasuses, milleks on Euroopa Liidu õigusaktide nõuetekohane rakendamine kriminaal- ja tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas ning lihtsustatud juurdepääs õigusmõistmisele; kolmas eesmärk on seotud narkootikumide nõudluse ja pakkumise piiramise ja vähendamisega. Lisaks asjaolule, et kolmas eesmärk tundub olevat üksnes esimese täiendus, juhib komitee tähelepanu tagajärgedele seoses sellise eesmärgi kaasamisega määruse teksti, mis avaldab tugevat, kohest ja otsest mõju asjaomastele üksikisikutele, ühendustele, valitsusvälistele organisatsioonidele ning muudele võimalikele toetuste saajatele: selline lähenemine võib jätta mulje, et muud samavõrd olulised küsimused, nt inimkaubanduse vastane võitlus, ei tekita komisjonis samaväärset muret.

1.3   Veelgi enam tunneb komitee muret komisjoni saadetud sõnumi pärast ning kordab taas oma seisukohta, et uimastivastases võitluses tuleks keskenduda pigem haridus- ja tervishoiualastele ning sotsiaalsetele meetmetele, mitte niivõrd karistusmeetmetele (1).

1.4   Komitee jagab komisjoni seisukohta, et kõnealuse õigusprogrammi vahendite haldamisel tuleb võimaldada maksimaalset paindlikkust, et programmi oleks võimalik kohandada võimalikult hästi kodanikuühiskonna vajadustele, jättes potentsiaalsetele kandidaatidele võimalikult suure vabaduse, soodustades projektide loomingulisust ja arvestades edasisi poliitilisi suundumusi.

1.5   Komitee rõhutab, et kui erinevatele prioriteetidele ei ole eelnevalt võimalik määrata kindlaid summasid, siis on oluline, et eelarvet saaks ennetavalt, kasvõi ainult hinnanguliselt eri eesmärkide vahel jaotada.

1.6   Komitee võtab teadmiseks komisjoni kavatsuse eraldada uimastivastase võitluse konkreetsele eesmärgile üksnes eelarves selleks ettenähtud vahendid. Komitee kutsub komisjoni üles täitma võetud kohustusi ja teeb ettepaneku, et selle eesmärgi üht osa võidaks rahastada vahenditest, mis kogutakse narkokaubandusest saadud tulu arestimise ja konfiskeerimise tulemusel, nagu sätestatakse tulevases direktiivis kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus.

1.7   Vaatamata kehtiva finantsmääruse keerukusele, rõhutab komitee seda, kui oluline on, et kõik huvitatud kodanikud saaksid rahastamise tingimuste kohta kõigis ELi keeltes selget ja konkreetset teavet. See aitaks kahtlemata esile tuua projektide otstarvet ning innustaks neid ellu viima ka liikmesriikides, mis on seni valitud projektides alaesindatud olnud. Komitee rõhutab seega vajadust edendada kõigi ELi kodanike võrdset juurdepääsu kõnealustele programmidele.

1.8   Euroopa lisaväärtuse mõiste, mis kujutab endast programmide valiku peamist kriteeriumi, vääriks komitee arvates samuti suuremat tähelepanu. Võttes arvesse, et programmile eraldatud rahalised vahendid on piiratud – ehkki suurenemas, mille üle komitee väljendab heameelt –, on komitee arvates suunata toetused rangemalt sellistele projektidele, mille puhul on Euroopa lisaväärtus selgelt kindlaks tehtud. Samuti tuleks julgustada piiriüleseid projekte.

1.9   Arvestades, et iga-aastastes tööprogrammides täpsustatakse programmi rakendamise teatavaid olulisi aspekte (sealhulgas eelarve jaotamine), on komitee seisukohal, et nende vastuvõtmine komisjoni poolt rakendusaktide vormis nõuab kontrollimenetlust, mitte praeguses ettepanekus sätestatud nõuandemenetlust. Selliselt oleks võimalik tagada, et komisjon ei võta vastu programme, mis ei vasta määruse nr 182/2011 alusel koostatud (liikmesriikide esindajatest koosneva) komitee arvamusele.

1.10   Rõhutades vajadust tuua võimalike rahastatavate meetmete (artikkel 6) hulgas paremini esile prioriteedid, on komitee eelkõige seisukohal, et selgemalt tuleks rõhutada e-õigust, kuna selles valdkonnas on vaja teha märkimisväärseid edusamme, et lihtsustada juurdepääsu e-õigusele.

1.11   Komitee tervitab ettepanekus esitatud uut suundumust, mille eesmärk on kaasata kogu õigusvaldkonna personal, eelkõige advokaadid, Euroopa õigusalase koolituse meetmetesse – sarnaselt kohtunikega aitavad ka nemad kaasa ELi õiguse nõuetekohasele rakendamisele. Nemad moodustavad poolte jaoks ka esimese juurdepääsupunkti õigusele. Just nemad algatavad kohtumenetlust.

1.12   Samuti rõhutab komitee, et viivitamatult tuleb kaasata erinevad õigusvaldkonna töötajad piiriülese õigusalase koostöö võrgustikesse, tagades neile vajalikud rahalised vahendid. Selleks, et tagada ühtsus hiljutiste poliitiliste otsustega tugevdada kaitseõigusi, kutsub komitee komisjoni üles lahendama võimalikult kiiresti olukorda, mida komitee peab vastuvõetamatuks – nimelt advokaatide kas tegelik või õiguslik väljajätmine enamikest piiriülese õigusalase koostöö võrgustikest.

1.13   Ühtse õigusruumi vaatenurgast ja eelkõige seoses perekonnaõigusega rõhutab komitee vajadust kasutada põhiõiguste hartat kui nn ühtlustamise kompassi. Kontekstis, mida iseloomustavad väga erinevad õiguskultuurid ja õiguspõhimõtted, on komitee korduvalt ning hiljuti seoses abieluvara režiimide ja nende tagajärgedega (2) rõhutanud, kui oluline on soodustada täiendava ja valikulise Euroopa režiimi kasutamist (nn 28. režiim).

2.   Ettepaneku sisu

2.1   Lihtsustamise ja ratsionaliseerimise huvides otsustas komisjon vähendada rahastatavate programmide arvu, et muuta Euroopa õiguste ja õigusruum konkreetsemaks, tagades, et kõik kodanikud, partnerid ja õigusvaldkonna töötajad tunneksid oma õigusi ja teaksid, kuidas neid kasutada või rakendada. Lisaks õiguste ja kodakondsuse programmile (3) ühendatakse 2014.–2020. aasta õigusprogrammis programmid „Tsiviilõigus”, „Õigusemõistmine kriminaalasjades” ja „Narkomaania ennetus- ja teavitustegevus”.

2.2   Kõnealuse määruse ettepanekuga määratakse õigusprogrammi rahastamispaketiks 472 miljonit eurot, et rahastada tegevusi, mille puhul pakuvad ELi meetmed võrreldes liikmesriikide eraldi tegevusega lisaväärtust. Programmi üldine eesmärk on aidata kaasa Euroopa õigusruumi loomisele, soodustades koostööd tsiviil- ja kriminaalõiguse valdkonnas. Nimetatud üldine eesmärk on jagatud konkreetseteks eesmärkideks: julgustada ELi õiguse nõuetekohast rakendamist nimetatud valdkonnas (Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 81 ja 82 alusel), lihtsustada juurdepääsu õigusemõistmisele, ennetada ja vähendada nõudlust uimastite järele; viimast aspekti käsitletakse kuritegevuse vastu võitlemise seisukohast (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 84 alusel), mitte tervishoiu seisukohast.

2.3   Nimetatud eesmärgid õigustavad muu hulgas toetust meetmetele, mis on suunatud kohtunike ja kohtutöötajate, sealhulgas advokaatide ja notarite koolitusele, koostöömeetmetele võrgustike raames, et aidata kaasa vastastikusele tunnustamisele ja usaldusele, ning üldsuse teadlikkuse suurendamise meetmetele.

2.4   Rahastamispaketist rahastatakse muu hulgas ka analüütilist aluse loomist Euroopa Liidu poliitikate toetamiseks ja väljaarendamiseks. Suurema paindlikkuse tagamiseks ei ole ettepanekus kindlaks määratud summasid iga konkreetse tegevusvaldkonna jaoks.

2.5   Iga-aastased prioriteedid võtab komisjon vastu rakendusaktide vormis ja nõuandemenetluse raames.

2.6   Ettepanekus sisalduvad ka nõuded seoses järelevalve ja hindamisega (sh vahehindamised).

3.   Üldmärkused

3.1   Euroopa õigusruumi loomine on ELi jaoks avalik hüve, mille eelistest võib iga kodanik või partner kasu saada. See puudutab kõiki peamisi igapäevaelu aspekte (lahutus, laste majutamise ja külastusõigus, pärandamine, hooldusõigus, kaubandusvaidlused, tarbijavaidlused jne, aga ka karistusõigusega seotud õigused) ning aitab tugevdada turvalisust Euroopas, soodustades koostööd kuritegevuse vastases võitluses.

3.2   Meenutades õigusprogrammi funktsionaalset täiendavust õiguste ja kodakondsuse programmiga, leiab komitee, et Euroopa õigusel ja vabadusel rajaneval alal on mõte ainult siis, kui see tagab igale ELi kodanikule – kus ta ka ei asuks – konkreetse juurdepääsu õigustele ning sellega seoses tuleks käesolevat programmi hinnata asjaomases valguses.

3.3   Ühtse õigusruumi vaatenurgast ja eelkõige seoses perekonnaõigusega rõhutab komitee vajadust kasutada põhiõiguste hartat kui nn ühtlustamise kompassi. Kontekstis, mida iseloomustavad erinevad õiguskultuurid ja õiguspõhimõtted, on komitee korduvalt ja hiljuti seoses abieluvararežiimide ja nende tagajärgedega (4) rõhutanud, kui oluline on soodustada täiendava ja valikulise Euroopa režiimi kasutamist (nn 28. režiim). Sellise režiimi loomine võimaldab ELi kodanike õiguste tunnustamist edasi arendada, võideldes tõhusalt diskrimineerimise vastu, mille ohvrid nad võivad olla juhul, kui nende päritolu liikmesriigi õiguses tagatakse neile vähem õigusi kui teiste liikmesriikide õiguses.

3.4   Õiguste ja eelkõige põhiõiguste austamine ELis, mis peaks toetama õigusalast koostööd tsiviil- ja kriminaalõiguse valdkonnas, on eesmärk omaette. Selle mõju ühtse turu edendamisele majanduskasvu ja tööhõive kaudu võib siiski olla oluline ja seda tuleks väärtustada, toetades eelkõige jõupingutusi õigusvaldkonna töötajate koolitamiseks (5). Komitee tuletab meelde, et ettevõtetele avaldaks parem koostöö tsiviilõiguse valdkonnas ja sellest tulenev piiriüleste vaidluste kiirem lahendamine arvestatavat mõju nende dünaamilisusele ja piiriülesele tegevusele.

3.5   Ehkki hindamised on näidanud eelnevate programmide (2007.–2013. aasta programmid „Tsiviilõigus”, „Õigusemõistmine kriminaalasjades” ja „Narkomaania ennetus- ja teavitustegevus”) tõhusust, on nende arvu ja seeläbi ka nende juhtimismenetluste vähendamine iseenesest positiivne. Nii on lihtsam erinevaid eesmärke saavutada. Lisaks menetluste ühtlustamisele rõhutab komitee neile iseloomuliku keerukuse vähendamise olulisust.

3.6   Eelkõige avaldab komitee tugevat toetust sellistele lihtsustamise ja ratsionaliseerimise meetmele nagu programmide „Tsiviilõigus” ja „Õigusemõistmine kriminaalasjades” ühendamine, mida õigustab kolmandast sambast loobumine Lissaboni lepingus, ning nende kahe õigusvaldkonna eesmärkide, osalejate ja rahastatavate tegevuste sarnasus (eelkõige e-õiguse ja koolituse valdkonnas).

3.7   Komitee soovitab komisjonil julgustada projektide elluviimist kriminaalõiguse valdkonnas, eelkõige nendes liikmesriikides, mis on saanud väga väikese osa eraldatud toetustest. See mõõde on suhteliselt uus, mistõttu puudub kõnealuses valdkonnas selge Euroopa lähenemisviis, mis väärib arendamist.

3.8   Komitee suhtub seevastu ettevaatlikumalt programmi „Narkomaania ennetus- ja teavitustegevus”, mille õiguslik alus on seotud rahvatervisega. Väljendades oma muret selle üle, et rahvatervisega seonduvad aspektid on ikka veel varjatud prioriteedid, juhib komitee lisaks tähelepanu võimalikele kattuvustele nende tegevustega, mida rahastatakse tulevase sisejulgeolekufondi raames, mis viib tingimata puhtalt karistusmeetmetele suunatud lähenemisviisini. Komitee kordab oma sõnumit selle kohta, kui oluline on arendada uimastivastase võitluse valdkonnas eelkõige ennetavat lähenemisviisi, mis pakub uimastisõltlastele võimaluse lasta ennast aidata ja ravida. Kohtunike ja advokaatide teadlikkust kõnealuses valdkonnas tuleb tõsta.

3.9   Arvestades samuti asjaolu, et uimastitega seonduv konkreetne eesmärk neelab ebaproportsionaalselt suure osa üldsummast, teeb komitee ettepaneku, et kõnealust eesmärki võiks osaliselt rahastada vahenditest, mis kogutakse narkokaubandusest saadud tulu arestimise ja konfiskeerimise teel, nagu on sätestatud tulevases direktiivis kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus (6).

3.10   Kuigi komitee on jätkuvalt kahtleval seisukohal ebaseadusliku uimastikaubandusega seotud kuritegevuse ennetamiseks mõeldud rahastatavate meetmete täpsete meetmete osas, märgib ta rahuloluga, et programmi jaoks ettenähtud 472 miljoni euro suurune rahastamispakett näitab komisjoni toetuse märkimisväärset kasvu.

3.11   Tagamaks seda, et ELi eelarvest rahastatakse tõepoolest „ELi avalikke hüvesid” ja „meetmeid (…) mille puhul ELi eelarvest rahastamine saab kindlustada paremad tulemused” (7), tuletab komitee meelde vajadust koondada vahendeid paremini nendesse projektidesse, mis suurendavad Euroopa lisaväärtust (artikkel 3) ning seda eelkõige kriminaalõiguse valdkonnas, kus liikmesriikides esineb endiselt teatavaid kahtlusi seoses ELi õiguse sekkumisega.

3.12   Selleks, et tagada vahendite tõhus eraldamine ELi eelarvest, rõhutab komitee lisaks ühtsuse, täiendavuse ja sünergia olulisust erinevate rahastatavate programmide vahel ja eelkõige 2014.–2020. aasta õiguste ja kodakondsuse programmiga. Lisaks tuleb rohkem jälgida kattuvuse ohtu.

3.13   Komitee märgib rahuloluga, et iga-aastaste tööprogrammide raames valitud projektid võivad olla ka mitmeaastased, jättes neile piisavalt aega arenemiseks ja oma eesmärkide täitmiseks. Kuigi kaasrahastamise põhimõte näib komiteele olevat asjakohane, on tal kahtlusi seoses sellega, kas kaasrahastamise suuruse võimalik muutmine on põhjendatud (8).

3.14   Vaatamata kehtiva finantsmääruse keerukusele, rõhutab komitee seda, kui oluline on, et kõik kodanikud saaksid rahastamise tingimuste kohta kõigis ELi keeltes selget ja konkreetset teavet. Komitee on seisukohal, et eelkõige peaks selgemini määratletud olema saadava Euroopa lisaväärtuse mõiste. See asjaolu aitaks kahtlemata esile tuua projektide otstarvet ning innustaks neid ellu viima ka liikmesriikides, mis on seni valitud projektides alaesindatud olnud. Komitee rõhutab seega vajadust edendada kõigi ELi kodanike võrdset juurdepääsu kõnealustele programmidele.

3.15   Samuti on komitee üllatunud, et finantsselgituses ei esitata mitte mingisugust (isegi hinnangulist) eelarve jaotumist konkreetsete eesmärkide vahel. Seadmata kahtluse alla õigustatud vajadust vahendite haldamise paindlikkuse järele, rõhutab komitee, et selles küsimuses on oluline pakkuda esialgseid viiteid.

4.   Konkreetsed märkused

4.1   Euroopa õigusalane haridus

4.1.1   Kuna vastastikkuse usalduse puudumisel ei ole võimalik saavutada tõelist edu, julgustab komitee toetama tegevusi, mille eesmärk on luua ühtne Euroopa kultuur, mis on keskendunud õiguspraktikale ning mida toetab riikide õigussüsteemide tundmine ja nende mõistmine. Selleks, et tagada vastastikust abi ELis, on äärmiselt oluline tagada eelkõige nende üksikisikute menetlusõiguste kaitse, kes on seotud teiste riikide süsteemidega.

4.1.2   Komitee on seisukohal, et õiguspraktikute jaoks mõeldud Euroopa õigusalane haridus on uue programmi väga oluline aspekt, mida tuleks rohkem rõhutada. Euroopa õiguse rakendamine on ikka veel liiga ebaühtlane, sõltuvalt liikmesriigist, ning paljudel juhtudel sõltuvalt asjaolust, et õiguspraktikutel puudub sageli nii huvi kui piisavad teadmised kõnealuses valdkonnas. Tollivaldkonnas on see ilmselge. Komitee tuletab sellega seoses meelde vajadust järkjärgult suurendada toetust Euroopa õigusalasele haridusele. See on veelgi olulisem seoses komisjoni seatud eesmärgiga: koolitada 2020. aastaks igal aastal 20 000 ehk kokku 700 000 õiguspraktikut (9). Nagu komisjon igati õigustatult rõhutab, on keeleõpe õiguspraktikute jaoks parema suhtlemise eeldus väljaspool oma riigi piire ning Euroopa õigusel ja vabadusel rajaneva ala piires.

4.1.3   Komitee peab hädavajalikuks kaasata eelkõige advokaadid koolitustegevustesse, seda enam, et mõnes liikmesriigis koolitatakse advokaate ja kohtunikke koos. Advokaadid moodustavad esimese juurdepääsutasandi õigusele. Nende nõuandest sõltub süüaluse isiku juurdepääsus õigusmõistmisele. Sarnaselt kohtunike ja prokuröridega peaksid ka advokaadid ELi rahastamisalgatustest kasu saama. Sellest sõltub õigusele juurdepääsu kvaliteet Euroopa õigusruumis. Võttes samuti arvesse paremat tasakaalu seoses õigusega kaitsele, on nende osalemine väga oluline.

4.1.4   Taunides mõistet „kohtutöötajad” (10) ümbritsevat segadust, tänab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee komisjoni käesolevas määruse ettepanekus esitatud täpsustuse eest, vastavalt millele hõlmab kõnealune mõiste kõiki õigusvaldkonna elukutseid, sh advokaate ja notareid, kes aitavad tõhusalt kaasa Euroopa Liidu õiguse nõuetekohasele rakendamisele. EMSK tunneb heameelt, et komisjon näib järjekindlalt järgivat seda lähenemisviisi Euroopa õigusalase hariduse pilootprojekti raames, mis käivitub sel aastal.

4.1.5   Komitee on seisukohal, et oleks soovitatav määrata kindlad objektiivsed kriteeriumid, millele õigusalase koolituse programmid peaksid toetuse saamiseks vastama. Nende kriteeriumide hulgas peaks kõnealuse koolituse raames kindlasti olema kohustuslik viide põhiõiguste hartale. Nende programmide vastavust kehtestatud kriteeriumitele tuleks regulaarselt ja põhjalikult jälgida. Komitee rõhutab vajadust viia toetuste eraldamine sõltuvusse nende programmide kvaliteedist, mida tuleks põhjalikult hinnata.

4.1.6   Komitee pöörab erilist tähelepanu asjaolule, et kohtunikele ja advokaatidele mõeldud õigusalase koolituse programmides käsitletaks narkomaaniaga seonduvaid konkreetseid aspekte ning, et need võimaldaksid sellise õigusstrateegia arendamist, mis hõlmab tervishoiu- ja sotsiaalaspekti ning mis oleks suunatud korduvuse ennetamiseks.

4.2   Piiriülene õigusalane koostöö

4.2.1   EMSK kutsub üles võimalikult kiiresti lahendama olukorda, mida komitee peab vastuvõetamatuks, nimelt asjaolu, et advokaadid on jäetud välja õigusealase koostöö võrgustikust. Kriminaalõiguse alane võrgustik sõltub Eurojustist ning seda ei hõlma käsitletav programm, seda enam torkab silma asjaolu, et advokaatidel puudub juurdepääs sellele. Rahalised piirangud ei õigusta praegust tasakaalustamatust süüdistava poole kasuks. Isegi kui vahendid on piiratud, peavad need siiski võimaldama tagada protsessuaalse võrdsuse piiriülestes kohtuasjades.

4.2.2   See nõue eeldab, eelkõige Euroopa vahistamismääruse rakendamise raames, et advokaadid oleksid suutelised kiiresti leidma pädeva advokaadi teises liikmesriigis, kellel oleks juurdepääs toimikule ning kes saab anda nõu selle teise liikmeriigi siseriikliku menetlusõiguse aspektide osas ning kohtuasja kohalike aspektide osas üldiselt. Selle direktiivi ettepanekuga kehtestatud uued sätted, milles käsitletakse õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja millega kehtestatakse Euroopa vahistamismääruse raames juurdepääs kahele kaitsjale (üks määruse välja andnud ja üks selle täitmise liikmesriigis), kujutavad endast täiendavat argumenti, põhjendamaks advokaatide täielikku osalust Euroopa õigusalase koostöö võrgustikus. Sellega seoses tunneb EMSK heameelt toetuse üle, mida tulevane kaitseadvokaatide piiriülene võrgustik võib pakkuda tööle, mida teeb üha enam advokaate, kes käsitlevad piiriüleseid olukordi. Järjepidevuse ja tõhususe tagamiseks palub komitee komisjonil võtta rahalised kohustused, mis on kooskõlas vajadustega ning rahuldavad neid.

4.2.3   Seoses tsiviil- ja kaubandusõiguse alase võrgustikuga avaldab komitee kahetsust, et advokaadid ja notarid on praktikas kõrvale jäetud, kuigi tekstides sätestatakse, et võrgustikud peavad olema avatud 1. jaanuarist 2011 nendele elukutsetele ning kohtutäituritele, st elukutsetele, kes aitavad otseselt kaasa ühenduse õigusaktide ja rahvusvaheliste instrumentide rakendamisele/kohandamisele. Ka sellest seisukohast vajab võrgustiku nõuetekohane toimimine piisavaid rahalisi vahendeid.

4.2.4   Arvestades selliste algatuste rohkust paljude õigusvaldkonna esindajate poolt, mille elluviimine väikestes struktuurides on kallis, soovitab komitee parandada nende võrgustike ühtsust ja kooskõlastatust, et luua „ühtsuse ringid” (11), millele võib toetuda tõeline Euroopa õigusstruktuur.

4.3   E-õiguskeskkond

4.3.1   Õigusvaldkonna elektrooniliseks muutmine on väga oluline aspekt, mida komitee arvates ei ole käesolevas ettepanekus piisavalt esile toodud. Selle mõju õiguskaitse kättesaadavusele, sealhulgas raskes sotsiaalses olukorras olevate või puuetega kodanike jaoks, tuleks põhjalikult analüüsida. Kohtumenetluse poolte ja õiguspraktikute ühistes huvides on see, et seda valdkonda arendataks märkimisväärselt edasi.

4.3.2   Sellega seoses ootab komitee komisjonilt selgeid suuniseid: e-õiguskeskkonnas kättesaadavate vahendite edendamine näib praegu olevat rohkem suunatud üldsusele kui kõnealuse valdkonna töötajatele. Selleks, et tagada kohtuotsuste kvaliteet ja nende vastavus Euroopa õigusele, tuleks siiski lihtsustada eelkõige õiguspraktikute juurdepääsu nendele vahenditele ja neid selleks innustada ning pakkuda neile sellealast koolitust.

4.3.3   Komitee märgib rahuloluga, et käesolevas ettepanekus kavandatud rahastamispakett võiks aidata kaasa selle valdkonna arvutivõrkude uuendamisele (artikli 8 lõige 2). Eriti olulised on otsingumootori projekt advokaadi leidmiseks portaalis e-Justice ja projekt e-CODEX, mille eesmärk on saavutada eri riikide elektrooniliste õigussüsteemide koostalitlusvõime. Komitee juhib tähelepanu asjaolule, et nende võrgustike turvalisuse ja tõhususe tagamiseks peab advokaatide kutsealane identiteet olema sertifitseeritud advokatuuris.

4.4   Näitajad

4.4.1   Ilmselgelt tuleb näitajaid põhjalikumalt kaaluda. Komitee tunneb heameelt selle üle, et komisjon on juba hakanud neid näitajaid kaaluma nii seoses iga-aastase järelevalvega kui ka vahe- ja lõpphindamisega. Eriti tuleks seoses juurdepääsuga e-õigusele täiendada puhtalt subjektiivset kriteeriumi (milleks on selle juurdepääsu tajumine Euroopas). Koolitusega seoses oleks asjakohane väärtustada avaliku- ja erasektori partnerlusi, kuhu kuuluvad ülikoolid, õigusinstituudid ja advokatuurid. Ehkki järelevalvemeetmete (laiemas tähenduses) kulud, mis moodustavad finantsselgituse kohaselt hinnanguliselt 3–6 % kogueelarvest, peaksid programmi rakendamise jooksul vähenema, tuleks komitee arvates nendele ülemmäär seada.

4.5   Iga-aastase tööprogrammi vastuvõtmise kord

4.5.1   Mis puutub iga-aastastesse tööprogrammidesse, mille komisjon võtab vastu rakendusaktide vormis, seab komitee kahtluse alla nõuandemenetluse valiku. Kontrollimenetlus, millega tagatakse, et komisjon ei saa vastu võtta rakendusakte, kui need ei vasta määruse nr 182/2011 alusel koostatud (liikmesriikide esindajatest koosneva) komitee arvamusele, tundub komiteele asjakohasema valikuna.

Brüssel, 11. juuli 2012

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Staffan NILSSON


(1)  Vt komitee arvamust teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Euroopa uimastitevastase võitluse tugevdamine” ”, vastu võetud 24.05.2012. ELT C 229, 31.07.2012, lk 85.

(2)  ELT C 376, 22.12.2011, lk 87–91.

(3)  ELT C 191, 29.6.2012. lk 108–110.

(4)  Vt joonealune märkus 2.

(5)  9. mai 2010. aasta aruandes „Uus ühtse turu strateegia” rõhutas Mario Monti ELi õiguse nõuetekohase rakendamise ja kohtunike koolitamise olulisust, kuna see suurendab ühtse turu tõhusust.

(6)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastu võetud arvamust (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk ).

(7)  COM(2010) 700 final.

(8)  Praegu on vajalik 20 % omafinantseeringut, et saada ülejäänud 80 % toetuste vormis.

(9)  COM(2011) 551final.

(10)  Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 81 lõike 2 punktile h ja artikli 82 lõike 1 punktile c vastavalt seoses õigusalase koostööga tsiviil- ja kriminaalasjades, kus esinevad mõisted „kohtunikud ja kohtutöötajad”.

(11)  Vt Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2012. aasta resolutsiooni õiguskoolituse kohta (2012/2575(RSP)).


4.10.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 299/108


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus järgmiste ettepanekute teemal: „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend”

KOM(2011) 750 lõplik – 2011/0365 (COD),

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Varjupaiga- ja Rändefond”

KOM(2011) 751 lõplik – 2011/0366 (COD),

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Varjupaiga- ja Rändefondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted”

KOM(2011) 752 lõplik – 2011/0367 (COD),

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend”

KOM(2011) 753 lõplik – 2011/0368 (COD)

2012/C 299/20

Raportöör: Luis Miguel PARIZA CASTAÑOS

Nõukogu otsustas 16. veebruaril 2012 vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 304 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmistes küsimustes:

 

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend

COM(2011) 750 final – 2011/0365 (COD),

 

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Varjupaiga- ja Rändefond

COM(2011) 751 final – 2011/0366 (COD),

 

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Varjupaiga- ja Rändefondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted

COM(2011) 752 final – 2011/0367 (COD),

 

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend

COM(2011) 753 final – 2011/0368 (COD).

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon võttis arvamuse vastu 28. juunil 2012.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 482. istungjärgul 11.–12. juulil 2012 (11. juuli istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 133, erapooletuks jäi 2.

1.   Üldised märkused

1.1

Komisjoni ettepanekud siseasjade eelarve kohta aastateks 2014–2020 on olulised vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala, samuti avatuma, turvalisema ja solidaarsema Euroopa rajamiseks. Komitee toetab kavatsust tugevdada varjupaiga, rände ja sisejulgeoleku valdkonna rahaliste vahendite osatähtsust eelarves.

1.2

Komitee on seisukohal, et Euroopa Liit annab nendele poliitikavaldkondadele suure lisaväärtuse, sest rändevoogude, varjupaigataotlejate ja julgeolekuohtudega tegelemine on küsimused, millega liikmesriigid üksi toime ei tule.

1.3

Komitee toetab komisjoni ettepanekut tegeleda nende valdkondadega ühiselt ja tulemustele orienteeritud lähenemisviisi alusel, mille jaoks töötatakse kõrgetasemelise poliitilise dialoogi raames välja mitmeaastased kavad, et riiklikud programmid oleksid kooskõlas ELi poliitiliste eesmärkide ja prioriteetidega.

1.4

On oluline, et kõik rahastatavad meetmed lähtuksid poliitilistest prioriteetidest (vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala eesmärgid), annaksid Euroopale lisaväärtust ja aitaksid saavutada ELi poliitilisi eesmärke.

1.5

Komitee väljendab heameelt komisjoni jõupingutuste üle lihtsustada rahastamisvahendeid, luues selleks kaks fondi: Varjupaiga- ja Rändefondi (1) ning Sisejulgeolekufondi, (2) millega kaasneb horisontaalne määrus koos ühiste programmitöö, aruandluse, finantsjuhtimise, kontrolli ja hindamise eeskirjadega (3).

1.6

Komitee toetab ühist horisontaalset raamistikku, mis lihtsustab praegust süsteemi märkimisväärselt ja võimaldab suuremat paindlikkust finantsjuhtimises ja rakendamisel, samuti tõhustatud järelevalve- ja hindamissüsteemi.

1.7

Komitee toetab komisjoni ettepanekut kehtestada rahaliste vahendite liikmesriikide vahel jagamisel põhisumma ja muutuv- ehk paindlik summa.

1.8

Vaja on parandada tulemuste hindamise süsteeme, kasutades sobivaid näitajaid, mistõttu tuleb rahastada uurimiskeskuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide sõltumatut tööd.

1.9

Komitee toetab mõtet, et riiklikud programmid tuginevad partnerluse põhimõttele, kuid leiab, et parandada tuleb osalemissüsteeme, mis peavad hõlmama kõiki sidusrühmi: riikide ametiasutusi, piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi, kodanikuühiskonna organisatsioone ja sotsiaalpartnereid. Partnerluse põhimõte peab olema määrustes kindlaks määratud, et see ei sõltuks riikide õigusnormidest ja tavadest.

1.10

Komitee, kes teeb sisserände- ja varjupaigapoliitika edendamisel teiste ELi institutsioonidega koostööd, on eriti pühendunud Euroopa integratsioonifoorumi tegevusele. Seetõttu rõhutab ta Varjupaiga- ja Rändefondi tähtsust sisserändajate ja põgenike integreerimiseks ning on seisukohal, et integratsioonipoliitikat tuleb täiendada ka Euroopa Sotsiaalfondi vahenditega.

1.11

Komitee teeb ettepaneku suurendada rahalisi vahendeid ELi meetmetele, sest nad annavad suure Euroopa tasandi lisavääruse. Nendele meetmetele tuleb eraldada 20 % fondi vahenditest ning komisjon peab looma dialoogi komitee ja Euroopa integratsioonifoorumiga, pidades meeles, et selle rahastamisvahendiga tuleb edendada foorumi tegevust ning toetada Euroopa kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite võrgustikke.

1.12

Komitee on teinud ettepaneku luua riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil foorumid ja platvormid, kus osalevad sisserändajate organisatsioonid ja teised kodanikuühiskonna organisatsioonid. Nende tegevust tuleb rahastada Varjupaiga- ja Rändefondi vahenditest.

1.13

Komitee leiab, et integratsioonipoliitikat, mis keskendub Euroopa kodanike, vähemuste ja sisserändajate sotsiaalse tõrjutuse vähendamisele, tuleb samuti täiendada Euroopa Sotsiaalfondi rahaliste vahenditega.

1.14

Euroopa peab otsustavalt reageerima kasvavale rassismile ja ksenofoobiale sisserännanud inimeste vastu. ELi institutsioonid peavad väga aktiivselt võitlema sellise käitumise ja ideoloogia vastu.

1.15

Kõikide Varjupaiga- ja Rändefondist ning Sisejulgeolekufondist rahastatavate meetmete puhul peab olema täielikult tagatud inimõiguste kaitse ja põhiõiguste hartast kinnipidamine.

1.16

Komitee soovib, et parandataks vabaduse ja turvalisuse tasakaalu. Euroopa Liit peab olema jätkuvalt vaba ja avatud ühiskond, mis põhineb õigusriigil, ega tohi kunagi ohverdada selliseid väärtusi nagu vabadus ja põhiõiguste kaitse.

1.17

Komitee on sei