ISSN 1977-0898

doi:10.3000/19770898.C_2012.277.est

Euroopa Liidu

Teataja

C 277

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

55. köide
13. september 2012


Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

I   Resolutsioonid, soovitused ja arvamused

 

RESOLUTSIOONID

 

Regioonide Komitee

 

Täiskogu 96. istungjärk 18. ja 19. juulil 2012

2012/C 277/01

Regioonide Komitee resolutsioon teemal Regioonide Komitee 2013. aasta prioriteedid Euroopa komisjoni tööprogrammi ootel

1

 

ARVAMUSED

 

Regioonide Komitee

 

Täiskogu 96. istungjärk 18. ja 19. juulil 2012

2012/C 277/02

Regioonide Komitee arvamus Rände ja liikuvuse suhtes võetud üldine lähenemisviis

6

2012/C 277/03

Regioonide Komitee arvamus ELi-sisene tõhustatud solidaarsus varjupaigavaldkonnas

12

2012/C 277/04

Regioonide Komitee arvamus Tuleviku linnad: ökoloogiliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikud linnad

18

 

III   Ettevalmistavad aktid

 

REGIOONIDE KOMITEE

 

Täiskogu 96. istungjärk 18. ja 19. juulil 2012

2012/C 277/05

Regioonide Komitee arvamus ELi siseasjade valdkonna rahastamisvahendid

23

2012/C 277/06

Regioonide Komitee arvamus ELi finantsinstrumendid õigus- ja kodakondsuspoliitikas

43

2012/C 277/07

Regioonide Komitee arvamus Kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanism

51

2012/C 277/08

Regioonide Komitee arvamus Ettepanek: määrus keskkonna ja kliimameetmete programmi (LIFE) kohta

61

2012/C 277/09

Regioonide Komitee arvamus Kontsessioonilepingute sõlmimine

74

2012/C 277/10

Regioonide Komitee arvamus Määruse ettepanek Euroopa territoriaalse koostöö kohta

96

2012/C 277/11

Regioonide Komitee arvamus Lennujaamapakett

110

2012/C 277/12

Regioonide Komitee arvamus Euroopa ühendamise rahastu

125

2012/C 277/13

Regioonide Komitee arvamus Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse üleeuroopalise energiataristu suuniseid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ

137

2012/C 277/14

Regioonide Komitee arvamus Horisont 2020 (teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm)

143

2012/C 277/15

Regioonide Komitee arvamus Loov Euroopa

156

2012/C 277/16

Regioonide Komitee arvamus Euroopa Liidu kodanikukaitsemehhanism

164

2012/C 277/17

Regioonide Komitee arvamus Pakett Vastutustundlikud ettevõtted 

171

ET

 


I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused

RESOLUTSIOONID

Regioonide Komitee

Täiskogu 96. istungjärk 18. ja 19. juulil 2012

13.9.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 277/1


Regioonide Komitee resolutsioon teemal „Regioonide Komitee 2013. aasta prioriteedid Euroopa komisjoni tööprogrammi ootel”

2012/C 277/01

REGIOONIDE KOMITEE,

võttes arvesse komisjoni teatist „Komisjoni 2012. aasta tööprogramm - Euroopa uutmine” (1),

võttes arvesse oma 15. detsembri 2011. aasta resolutsiooni teemal „Regioonide Komitee 2012. aasta prioriteedid, mis põhinevad Euroopa Komisjoni õigusloome- ja tööprogrammil” (2),

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 2012. aasta kevadisele kohtumisele adresseeritud 16. veebruari 2012. aasta resolutsiooni teemal „Majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu projekt” (3),

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ja Regioonide Komitee kehtivat, 16. veebruaril 2012. aastal allkirjastatud koostöölepingut,

soovides esitada oma olulisemad seisukohad komisjoni 2013. aasta tööprogrammi kohta,

ELi tulevik

1.

on veendunud, et ajal, mil Euroopa Liit seisab silmitsi suurte väljakutsetega, otsides lahendusi jätkuvale finants-, majandus-, ühiskonna- ja poliitilisele kriisile, on hädavajalik Euroopa Komisjoni ambitsioonikas tööprogramm 2013. aastaks, mille abil hoogustada jätkusuutlikku majanduskasvu ja töökohtade loomist ning parandada elukvaliteeti Euroopas ning mis aitaks taastada kodanike usaldust Euroopa integratsiooniprotsessi vastu;

2.

on seisukohal, et majanduse elavdamine peab tuginema kahele võrdselt olulisele struktuurireformide sambale, milleks on majanduskasvu taashoogustamine ja eelarvedistsipliini tagamine;

3.

toetab majandusliku integratsiooni süvendamist ning poliitiliste prioriteetide, tulude ja kulude senisest tõhusamat kooskõlastamist kõigi valitsemistasandite vahel, austades riikide keskvalitsuste ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste autonoomiat ja ametipädevusi, mis põhinevad subsidiaarsuse ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtetel, ning lükkab tagasi poliitika mistahes kaudse või otsese taasriigistamise või tsentraliseerimise;

4.

palub Euroopa Komisjonil tõrjuda katseid kasutada valitsustevahelisi kokkuleppeid aluslepingutes sätestatud ELi demokraatlikest menetlustest möödahiilimiseks, mõjutamata Lissaboni lepinguga sätestatud tõhustatud koostööd;

5.

tuletab meelde Regioonide Komitee seisukohta, (4) mille kohaselt järgmise, 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku varane vastuvõtmine 2012. aasta lõpus oleks oluline märguanne sellest, et EL on võimeline vastama üleilmsetele väljakutsetele omaenda strateegia abil majanduskasvu, töökohtade loomise ja konkurentsivõime soodustamiseks, ja eeltingimus tagamaks, et ühtekuuluvuspoliitika toimib katkematult;

6.

kordab seisukohta, et ELi eelarve kujutab endast investeeringueelarvet, et tagasi tuleb lükata ettepanekud kärpida ELi majanduskasvustrateegia osaks olevate programmide rahastamist ning et on vaja luua uusi omavahendeid, pidades silmas eelkõige liikmesriikide poolt ELi eelarvesse tehtavate eraldiste asendamist;

7.

kordab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste otsusekindlust olla kaasatud ELi vahendite kasutamise lihtsustamisse ja finantsmääruse läbivaatamisse, et vähendada bürokraatiat, suurendada avalike fondide võimendavat mõju ELi, liikmesriikide ja piirkondlikul tasandil ning tagada ELi maksumaksjate jaoks läbipaistvus ja vastutus;

8.

on seisukohal, et Euroopa Komisjonil tuleks esitada analüüs majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu mõju kohta kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ning iseäranis küsimuses, kuidas säilitada kohalikku ja piirkondlikku eelarveautonoomiat;

9.

toetab jõupingutusi eelarvedistsipliini tagamiseks, eelkõige avaliku sektori võla kõrge taseme probleemi lahendamiseks, kuna kõrge võlatase seab tõsisesse ohtu põlvkondadevahelise solidaarsuse. Samas võivad kohalike ja piirkondlike omavalitsuste piisavad ressursid tagada majanduskasvu otstarbekate investeeringute kaudu nt ELi fondidest ja riigihanke teel ühiselt rahastatud projektide elluviimise näol;

10.

kordab oma üleskutset komisjonile võtta kõigis oma ettepanekutes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 9 kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse kohta. Seepärast kutsub komitee komisjoni üles esitama Euroopa poolaasta kohta tasakaalustatud soovitusi ning võtma kõigi finants- ja majanduskriisiga seotud õigusaktide puhul arvesse kõnealuseid aluslepingus sätestatud kohustusi;

11.

palub komisjonil teha Regioonide Komiteega koostööd Euroopa haldusmenetluste seaduse väljatöötamisel;

Strateegia „Euroopa 2020” ja Euroopa poolaasta

12.

rõhutab, et kuigi Euroopa poolaasta peaks kaasa aitama majanduskasvule, eelarvedistsipliinile ja struktuursete probleemide lahendamisele, tuleb Euroopa Komisjonil ja liikmesriikidel ka täpselt ette näha ja jälgida kõnealuste meetmete mõju kohalike ja piirkondlike omavalitsuste eelarveautonoomiale;

13.

kiidab Euroopa Ülemkogu poolt 2012. aasta juunis vastuvõetud uue „majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe” üldjoontes heaks ning toetab selle tungivat soovitust „mobiliseerida Euroopa Liidus kõigil juhtimistasanditel kõik hoovad, vahendid ja poliitikad”, et saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid (5);

14.

toetab Euroopa Komisjoni jõupingutusi täiustada juhtimiskorda ning eelkõige partnerluspõhimõtet riiklike reformikavade väljatöötamisel, rakendamisel ja hindamisel. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni siiski üles lisama kõigisse riigipõhistesse soovitustesse hinnangut kõnealustele aspektidele;

15.

tuletab meelde vajadust kaasata riiklikesse reformikavadesse tulemustele suunatud struktuurid, nagu territoriaalsed paktid (6). Lisaks sellele tuleks tunnustada ja toetada algatusi, millega edendatakse konkurentsivõimet ja uuendustegevust kohalikul ja piirkondlikul tasandil, nagu Euroopa ettevõtluspiirkonna tiitel;

16.

süvendab hea meelega koostööd Euroopa Komisjoniga kogu strateegia „Euroopa 2020” poliitikatsükli vältel ning palub kaasata komitee iga-aastase majanduskasvu analüüsi väljatöötamisse;

17.

soovitab, et Euroopa Komisjon edastaks korrapäraselt ajakohastatud andmeid strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatuste elluviimise kohta, andes eelkõige aru kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamisest juhtalgatuste ellurakendamisse;

18.

palub Euroopa Komisjonil selgitada 2013. aastal strateegia vahehindamise raames, kuidas ta kavatseb tagada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste senisest tihedama kaasamise kõnealustesse küsimustesse;

19.

nõuab, et struktuurifondide kasutamata jäänud vahendite mistahes ümbersuunamine uude majanduskasvu tegevuskavva peab toimuma subsidiaarsuse põhimõtet austades ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamisel;

20.

innustab Euroopa Komisjoni jätkama selliste oluliste probleemide lahendamist nagu noorte tööpuudus ning üle 55-aastaste töötajate ja sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevate elanikkonnarühmade tööhõive, arvestades kohalike ja piirkondlike omavalitsuste keskset rolli. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni iseäranis üles esitama nõukogu soovituse eelnõu noortegarantiid käsitleva määruse kohta. Komitee kutsub üles lisama riiklikesse tööhõivekavadesse konkreetse kohaliku ja piirkondliku mõõtme;

21.

kutsub komisjoni üles tagama, et kavandatud, laste vaesust ja laste heaolu käsitlevasse soovitusse oleksid võetud ka komitee 2012. aasta veebruaris laste vaesust käsitlevas arvamuses (CdR 333/2011) esitatud nõuanded, eelkõige laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse tervikliku strateegia vastuvõtmine, mis hõlmab liikmesriikide, piirkondlikku ja kohalikku tasandit, samuti mõistlikel näitajatel rajaneva järelevalveraamistiku kehtestamine, mis oleks seotud ka ÜRO lapse õiguste konventsiooni aruandlusmehhanismiga. Komitee on veendunud, et 2013. aastal on tarvis kriisi poolt laste vaesusele avaldatud mõju hinnangut, mis põhineb konkreetsetel liikmesriikide poolt riiklike reformikavade ja strateegia „Euroopa 2020” raames koostatavatel aruannetel;

ELi eelarve

22.

tuletab meelde, et kriisiaegadel ja kokkuhoiutingimustes peaks ELi eelarve mobiliseerima võimalikult ulatuslikku avaliku ja erasektori kaasrahastamist kõigil valitsemistasanditel (7). Komitee väljendab kahetsust statistiliste andmete puudulikkuse üle, kuna nende andmete abil saaks usaldusväärselt hinnata selliseid mobiliseerivaid ja mitmekordistavaid mõjusid;

23.

toetab Euroopa Komisjoni kavatsust avaldada aruanne avaliku sektori kulutuste kvaliteedi kohta (8) ning soovitab eelarvedefitsiidi arvutamisel hoida lahus jooksvad kulud ja investeeringud, et vältida pikaajalisi netotulusid tootvate investeeringute kulupoolele kandmist;

24.

rõhutab, et koostoimet saab taotleda eelkõige ELi, liikmesriikide ja piirkondlike eelarvete vahel eeldusel, et kasutusel on asjakohased ja tõhusad kooskõlastamismehhanismid, nagu nt koostalitlusvõime eelarveküsimustega tegelevate avalike haldusorganite vahel, avaliku sektori raamatupidamise ühtlustatud eeskirjad ning eelarvetsüklid ja võrreldavad eelarvestruktuurid, ning kutsub Euroopa Komisjoni üles avaldama rohelise raamatu, milles uuritaks kõnealuses valdkonnas võetavaid võimalikke konkreetseid meetmeid;

Ühtne turg, VKEd ja tööstus

25.

kutsub Euroopa Komisjoni üles lisama oma 2013. aasta tööprogrammi Ühtse turu akti III, mis sisaldaks kõiki ühtse turu aktist järele jäänud poliitilisi algatusi, mille osas ei ole veel tegutsema asutud, ning milles tagataks majandusliku, sotsiaalse ja valitsemissamba tasakaal, austades nelja põhivabadust;

26.

palub komisjonil pöörata erilist tähelepanu tööjõu piiriülese liikuvuse edaspidisele tõhustamisele, kaitstes töötajate õigusi, ning kutsub üles parandama kutsekvalifikatsioonide tunnustamise süsteemi, et aidata kaasa töötajate liikuvusele;

27.

julgustab Euroopa Komisjoni võtma tagasi oma ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus kollektiivse tegutsemise õiguse kasutamise kohta asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse kontekstis, mis on 12 riigi parlamendis vallandanud varajase hoiatuse mehhanismi subsidiaarsuse kohta;

28.

rõhutab VKEde olulist rolli majanduse taaselustamise ja tööhõive seisukohast kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Seda saaks veelgi suurendada VKEde, ülikoolide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osalemise kaudu ELi teadusuuringute ja uuendustegevuse rahastamise programmides;

29.

kutsub Euroopa Komisjoni üles võimaldama VKE-dele lihtsama juurdepääsu rahastamisele ja riigihankelepingutele ning jätkama halduskoormuse vähendamist;

30.

eeldab, et Euroopa Komisjon kaasab Regioonide Komitee tööstuspoliitikat käsitleva juhtalgatuse läbivaatamisse;

31.

toetab Euroopa Parlamenti, kes palus Euroopa Komisjonil esitada 2013. aasta jaanuariks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 114 põhinev ettepanek direktiivi kohta, mis tagaks kõigile ELis seaduslikult elavatele tarbijatele juurdepääsu põhilistele makseteenustele;

32.

kordab oma üleskutset seoses Euroopa sotsiaalelamumajanduse tegevuskavaga, mis selgitab sotsiaalelamumajandusele kohaldatavaid konkurentsieeskirju ning julgustab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi korralikke ja taskukohaseid eluasemeid pakkuma, et edendada sotsiaalset segunemist ja võidelda diskrimineerimisega;

33.

palub Euroopa Komisjonil – pärast Euroopa vastastikuste ühingute põhikirja reguleeriva määruse esimese eelnõu tagasivõtmist – esitada kiiresti muudetud ettepanek;

Energia

34.

kutsub tungivalt üles käsitlema 2013. aastal uuesti energia tegevuskava 2050 tagamaks, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused suudavad anda oma panuse säästva energia detsentraliseeritud tootmise edendamisse ja energeetika taristusse, nt arukatesse jaotusvõrkudesse, mis kuuluvad ressursitõhususe ja rohelise majanduse põhielementide hulka. Seetõttu kutsub komitee komisjoni üles töötama välja aastani 2030 ulatuva ulatusliku investeerimisraamistiku, et tagada vajalik kindlus nii turuosalistele kui ka kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele;

35.

kutsub Euroopa Komisjoni üles hindama võimalusi täiendava, detsentraliseeritult hallatava rahastamisvahendi loomiseks, millega stimuleerida säästva energia tegevuskavade rakendamist kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja eelkõige linnapeade pakti partnerite poolt. Komitee toetab ka energiatõhususele ja energiasäästule suunatud finantstoetusmeetmete paremat ühendamist tulevastes ELi rahastamisprogrammides (9);

36.

palub Euroopa Komisjonil võtta meetmeid ühenduvusprobleemide lahendamiseks liikmesriikide vahel ja piirkondade vahel liikmesriikide sees ning edendada meetmeid, millega soodustada energia mikrotootmise levikut ja selle integreerimist jaotusvõrkudesse;

37.

kutsub üles lihtsustama VKEde ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste juurdepääsu Euroopa Investeerimispanga antavatele laenudele investeeringuteks energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate valdkonnas;

Regionaalpoliitika

38.

rõhutab vajadust saavutada eesmärk võtta 2013. aasta alguses vastu õigusaktide pakett ühtekuuluvuspoliitika kohta 2014.–2020. aastal, et võimaldada kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel alustada struktuurifondide programmidega 1. jaanuaril 2014;

39.

kutsub EUROSTATi üles koostöös liikmesriikide statistikaametitega tegelema vajadusega ajakohasemate võrreldavate andmete järele piirkondade SKP kohta;

40.

tuletab meelde vajadust võtta senisest järjepidevamalt ja rangemalt arvesse ELi poliitikameetmete territoriaalset mõõdet. Komitee soovitab Euroopa Komisjonil lisada kõnealused elemendid oma tulevasse mõju hindamisega seotud tegevusse ja anda neist korrapäraselt aru (10);

41.

kutsub Euroopa Komisjoni üles laiendama ELi ametnike ajutise lähetamise kava omavalitsustasandile (selle asemel, et keskenduda üksnes üleriigilisele tasandile), et parandada ELi institutsioonides teadmisi ELi õigusaktide ja projektide igapäevasest elluviimisest kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

Transport

42.

ootab huviga eelseisvat ettepanekut ELi sadamapoliitika tuleviku kohta. Komitee palub, et ettepaneku kohta koostataks kohaliku mõju hinnang, ja on valmis hindamisele kaasa aitama;

43.

juhib tähelepanu säästva linnalise liikumiskeskkonna olulisusele ning soovitab edendada e-piletite kasutamist ja arukaid piletimüügilahendusi kõigis transpordiliikides, sh bussi- ja raudteetransport, praamid, ühisautode ja -jalgrataste kasutamine ning teemaksud, et ergutada eri süsteemide koostalitlusvõime tõhustamist ja suurendada ühistranspordi kasutamist;

Keskkond

44.

märgib, et õhukvaliteedi parandamise aeglustumine tuleneb olulisel määral vähesest ambitsioonikusest ELi päritoluga allikatele põhinevas poliitikas ja riiklike meetmete puudumisest. Suur osa ülesannetest ja vastutusest õhukvaliteediga seonduvate probleemide lahendamise alal on pandud kohalike ja piirkondlike omavalitsuste õlule (11). Komitee ootab huviga ettepanekuid kõnealuste probleemide lahendamiseks õhukvaliteeti käsitlevate ELi õigusaktide tulevase läbivaatamise raames;

45.

loodab, et kõnealusel läbivaatamisel kohandatakse ELi (saasteallikatele põhineva) õhusaasteainete poliitika ja heitkoguste poliitika ambitsioonitasemeid ja ajakavasid ning et tugevdatakse direktiivi teatavate õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade kohta (National Emissions Ceiling – NEC), et vähendada taustkontsentratsioone. Komitee loodab, et sõidukitele kohaldatavad standardid muudetakse karmimaks, pidades silmas lämmastikdioksiidi (NO2) ja lämmastikoksiidide (NOx) heitkoguseid ning tahkeid peenosakesi, ning et tegeldakse ka mere- ja õhutranspordi ning põllumajanduse tekitatud heitkogustega, lihtsustades samal ajal mõõtmise näitajaid ja kriteeriume. Lisaks kutsub komitee üles arvestama õhukvaliteeti käsitleva ELi poliitikaga ka teistes poliitikavaldkondades, sh transpordis, elamumajanduses, tööstuses, energeetikas ja kliima valdkonnas;

46.

nõuab, et ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia sisaldaks jaotist konkreetsete piirkondlikul ja kohalikul tasandil võetavate kohanemismeetmete kohta ning samuti suuniseid ja toetust kohalikele ja piirkondlikele poliitikutele. Samuti tuleks kaaluda eriti ohustatud Euroopa piirkondades kohaldatavate kohanemisstrateegiatega tegeleva töörühma moodustamist, milles osaleksid Regioonide Komitee, kliimameetmete peadirektoraadi, Euroopa Keskkonnaameti, teadusuuringute ühiskeskuse ning ka kohalike ja piirkondlike võrgustike ja ühenduste esindajad;

Põllumajandus ja merenduspoliitika

47.

rõhutab vajadust sihtotstarbelise teatise järele teemal „Uus ELi kohalike toiduainete kvaliteedikava”, kuna kohalikud toidusüsteemid toetavad kohalikku ja piirkondlikku majandust, pakkudes tööhõivet põllumajanduses ja toiduainete tootmises;

48.

leiab, et komisjon peaks üles näitama senisest suuremat paindlikkust lahenduse otsimisel, et välja tulla praegusest tupikust, kuhu on sattunud Euroopa Parlament ja nõukogu kalandussektori mitmeaastaste kavade õigusliku aluse tõttu. Komitee loodab, et seoses ettepanekute paketiga ühise kalanduspoliitika reformimiseks laiendatakse algatusi nii, et nende abil soodustatakse kalanduspoliitika suuremat detsentraliseerimist ja sobivaid rakendusmeetmeid rannikualade ja siseveekogude vajadustele ja väljakutsetele vastamiseks;

49.

toetab mere vesikonna strateegia lähenemisviisi väljatöötamist ühtse merenduspoliitika vahendina, ent arvab, et kõnealused strateegiad (näiteks Atlandi piirkonna kohta 2013. aastal vastu võetav strateegia) peavad sisaldama tugevamat territoriaalset mõõdet ning õppima makropiirkondlikul lähenemisel saadud kogemustest;

ELi kodakondsus

50.

kutsub üles arvestama kohaliku ja piirkondliku mõõtmega algatustes, mis tuginevad kodanike õigustele ja tugevdavad neid, ja jõupingutustes kodanike usalduse taastamiseks ELi ja tema institutsioonide vastu ning rõhutab laste ja noorte kaasamise vajadust, arvestades nende võimet kasutada kodakondsuse õigusi ja täita kodakondsuse kohustusi. Komitee kutsub komisjoni üles keskenduma kõnealusele ülesandele Euroopa kodanike aasta (2013) raames kavandatud tegevuses ja üritustes. Regioonide Komitee kavatseb sellele kaasa aidata;

51.

kohustub andma oma panuse õnnestunud Euroopa kodanike algatuste järelmeetmetesse koostöös teiste ELi institutsioonidega;

Laiem Euroopa ja Euroopa maailmas

52.

palub lihtsustada Euroopa naabruspoliitika riikides asuvate kohalike ja piirkondlike osalejate juurdepääsu asjaomastele, kõnealusele piirkonnale mõeldud ELi fondidele ning toetab olemasolevate programmide, sh ETKRi avamist naabrusriikide partneritele;

53.

kinnitab oma kavatsust jätkata viljakat koostööd Euroopa Komisjoniga kohalike omavalitsuste vahendi (LAF) kontekstis, et tõhustada suutlikkuse arendamist kohapeal ning edendada teadmisi ELi ja tema menetluste kohta kandidaat- ja potentsiaalsetes kandidaatriikides. Komitee kutsub komisjoni üles uurima võimalust laiendada vahendit Euroopa naabruspoliitika riikide kohalikele omavalitsustele;

54.

loodab, et komitee soovitusi võetakse nõuetekohaselt arvesse komisjoni 2013. aasta tööprogrammi väljatöötamisel, ning teeb Regioonide Komitee presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Komisjoni presidendile, Euroopa Ülemkogu eesistujale, Euroopa Parlamendi presidendile, Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigile Küprosele ning tulevastele eesistujariikidele Iirimaale ja Leedule.

Brüssel, 19. juuli 2012

Regioonide Komitee president

Mercedes BRESSO


(1)  COM(2011) 777 final.

(2)  CdR 361/2011 fin.

(3)  CdR 42/2012 fin.

(4)  CdR 318/2010, kaasraportöörid: Mercedes Bresso ja Ramón Luis Valcárcel Siso.

(5)  Euroopa Ülemkogu 28.–29. juuni 2012 järeldused, lk 7.

(6)  CdR 72/2011, raportöör: Markku Markkula.

(7)  CdR 318/2010, kaasraportöörid: Mercedes Bresso ja Ramón Luis Valcárcel Siso.

(8)  Vt COM (2012)299, punkt 2.1.

(9)  CdR 85/2012, raportöör: Brian Meaney.

(10)  CdR 273/2011, raportöör: Luc Van den Brande.

(11)  CdR 329/2011, raportöör: Cor Lamers.


ARVAMUSED

Regioonide Komitee

Täiskogu 96. istungjärk 18. ja 19. juulil 2012

13.9.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 277/6


Regioonide Komitee arvamus „Rände ja liikuvuse suhtes võetud üldine lähenemisviis”

2012/C 277/02

REGIOONIDE KOMITEE

rõhutab, et rändajate inimõiguste austamine ja solidaarsus riikidega, kust pärineb suur enamus rändevoogudest, peavad iseloomustama ELi rändepoliitika kõiki aspekte, ka suhetes kolmandate riikidega, võttes täielikult arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 21 lõikes 1 kinnitatud põhimõtteid;

peab vajalikuks uurida põhjalikult rände kõiki põhjuseid, sh kliimamuutusi, et määratleda asjakohane õigusraamistik elu või füüsilist turvalisust ohtu seadvate loodusõnnetuste või kliimatingimuste tagajärjel oma koduriigist põgenenud inimeste vastuvõtmise jaoks;

leiab, et rände suhtes võetud üldine lähenemisviis eeldab mitmetasandilist valitsemist, mis on vajalik rände haldamiseks konkreetsetes tingimustes kõige sobivamal tasandil ja kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, et tagada asjaomaste isikute heaolu võimalikult kõrge tase nii päritoluriigis kui ka sihtriigis;

eelkõige palub kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused täiel määral üldise lähenemisviisi rakendamisse, kasutades juba alustatud detsentraliseeritud koostöö projekte ning juba käivitatud struktureeritud dialooge nagu ARLEM ja CORLEAP.

Raportöör

Nichi VENDOLA (IT/PES), Apuulia maavanem

Viitedokument

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Rände ja liikuvuse suhtes võetud üldine lähenemisviis”

COM(2011) 743 final

I.   POLIITILISED SOOVITUSED

REGIOONIDE KOMITEE

Üldised märkused

1.

rõhutab üldise lähenemisviisi tähtsust viiteraamistikuna ELi tegevusele migratsiooni ja liikuvuse ülemaailmsel juhtimisel ning vahendina, mis annab tervikpildi migratsioonipoliitikast ja aitab saavutada eesmärki viia ELi välis- ja arengupoliitiline tegevus kooskõlla sisserändepoliitikaga;

2.

väljendab heameelt Euroopa Komisjoni algatuse üle esitada üldise lähenemisviisi ajakohastatud versioon, mis on endisest paremini struktureeritud ja milles keskendutakse rändajatele ja inimõiguste austamisele päritolu-, transiit- ja sihtriikides;

3.

meenutab inimõigust lahkuda mis tahes riigist, sh oma koduriigist, ja oma riiki tagasi pöörduda (1). See on keskne õiguslik alus, millele tugineda mis tahes aruteludes rände ja vajaduse üle edendada isiklikul valikul põhinevat rännet, olenemata põhjustest ning sihtriigi erinõudeist (2);

4.

rõhutab, et rändajate inimõiguste austamine ja solidaarsus riikidega, kust pärineb suur enamus rändevoogudest, peavad iseloomustama ELi rändepoliitika kõiki aspekte, ka suhetes kolmandate riikidega, võttes täielikult arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 21 lõikes 1 kinnitatud põhimõtteid;

5.

on seisukohal, et kolmandate riikide kodanike sisenemisvõimaluste määratlemisel ning rändajate vastuvõtmise ja integreerimise poliitikas tuleb tagada inimõiguste tõhus kaitse;

6.

rõhutab, et nii ELi kui ka liikmesriikide sõlmitud tagasivõtulepingutes ja viisalihtsustuslepingutes ning kõigis ebaseadusliku sisserände vastu võitlemise meetmetes tuleb reaalselt austada inimõigusi, kooskõlas muu hulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis sätestatuga, nagu on korduvalt kinnitanud Euroopa Inimõiguste Kohus;

7.

rõhutab, et rändevoogude piiramise nõudmine ei tohi mitte kunagi mõjutada kellegi õigust taotleda rahvusvahelist kaitset Euroopa Liidus, mis peaks jääma varjupaigaks neile, kes põgenevad tagakiusamise eest või kes vajavad kaitset;

8.

sedastab, et paljusid ELi liikmesriike tabanud majanduskriisi tõttu võivad teravneda pinged, mis valitsevad piirikontrollimeetmete ja rändajate inimõiguste austamise vahel;

9.

peab vajalikuks uurida põhjalikult rände kõiki põhjuseid, sh kliimamuutusi (3), et määratleda asjakohane õigusraamistik elu või füüsilist turvalisust ohtu seadvate loodusõnnetuste või kliimatingimuste tagajärjel oma koduriigist põgenenud inimeste vastuvõtmise jaoks (4);

10.

kutsub Euroopa Komisjoni üles avaldama töödokumendi rände ja kliimamuutuste kohta, nagu algselt ette nähtud 4. mai 2011. aasta rändeteatises (5);

11.

on seisukohal, et üldise lähenemisviisi tulemuslikkuse tagamiseks on vaja tõhustada kooskõlastamist Euroopa Liidu ning liikmesriikide, piirkondliku ja kohaliku tasandi vahel ning kolmandate riikidega;

12.

kordab Regioonide Komitee poolt juba varem esitatud seisukohta, et „ühine sisserändepoliitika puudutab esmajoones märkimisväärselt kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi. Ühelt poolt puudutavad neid eriti suurel määral ebaseadusliku sisserändega seotud raskused. Teiselt poolt on nende ülesanne hoolitseda inimeste eest, pakkudes neile kohaliku integratsiooniprotsessi osana erinevaid teenuseid. Seepärast tuleb kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ulatuslikult kaasata seadusliku sisserände Euroopa raamistiku loomisse ja ebaseadusliku rände vastastesse meetmetesse ning arengukoostöösse päritoluriikidega” (6);

13.

väljendab heameelt märkimisväärsete edusammude üle, mis on tehtud selleks, et muuta rahaülekanded rändajate päritoluriikidesse läbipaistvamaks, turvalisemaks ja vähem kulukaks, ning toetab Euroopa Komisjoni edendatavaid algatusi, et tagada rändajate poolt kodumaale saadetavate vahendite tõhus investeerimine;

14.

kiidab heaks asjaolu, et üldises lähenemisviisis rõhutatakse sisserändajate kogukondade rolli nii arengupoliitikas kui ka rändevoogude reguleerimisel, soodustades toetusmeetmeid päritoluriigist lahkumisel ja sihtriikides integreerumisel;

Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osa üldise lähenemisviisi rakendamisel

15.

leiab, et rände suhtes võetud üldine lähenemisviis eeldab mitmetasandilist valitsemist, mis on vajalik rände haldamiseks konkreetsetes tingimustes kõige sobivamal tasandil ja kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, et tagada asjaomaste isikute heaolu võimalikult kõrge tase nii päritoluriigis kui ka sihtriigis;

16.

on seisukohal, et piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel on võtmeroll üldises lähenemisviisis: nad võivad algatada ja ellu viia meetmeid nii sotsiaal- ja tööhõivepoliitika, vastuvõtupoliitika ja integratsioonipoliitika valdkonnas kui ka ebaseadusliku sisserände haldamisel. Ent samuti võivad nad algatada süvaarutelusid ja eri koostöövorme rändevoogude päritolu- ja transiitriikidega (7);

17.

sedastab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused juba edendavad dialooge piirkondlike ja kohalike omavalitsustega kolmandates riikides, millest paljud on rändevoogude päritolu- või transiitriigid, ning detsentraliseeritud koostöö projekte;

18.

soovib, et Euroopa ja Vahemere piirkonna riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste assambleed (ARLEM) ja idapartnerluse riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste iga-aastast konverentsi (CORLEAP) peetaks ideaalseks foorumiks rände- ja arengupoliitika alase dialoogi arendamiseks Vahemere piirkonna ning Ida-Euroopa kohalike ja piirkondlike omavalitsustega;

19.

peab vajalikuks taotleda võimalikult suurt sidusust liikmesriikide kahepoolsete algatuste ning juba käivitatud piirkondlike ja kahepoolsete dialoogide vahel, mida peetakse ELi välispoliitika vahendiks sisserände küsimustes, ning on seisukohal, et selline sidusus tagatakse ka kohalike ja piirkondlike omavalitsuste edendatavate dialoogialgatuste täieliku tunnistamise kaudu;

20.

kutsub institutsioone üles lugema kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused üldise lähenemisviisi keskseteks osapoolteks kooskõlas nende pädevusega riiklikus kontekstis, kasutades vahendeid, mille raames neid käsitakse ELi rahastamise adressaatidena, ka ilma et keskvalitsuse asutused peaksid vahele sekkuma ning võttes arvesse liikmesriikide vahelisi erinevusi;

21.

kutsub komisjoni üles edendama uuenduslikke algatusi, et saavutada tööturul nõudluse ja pakkumise kooskõla soodustamise eesmärk piirkondlike ja kohalike omavalitsuste kui vahendajate abil, arvestades nende poolt paljudes liikmesriikides kõnealuses valdkonnas kasutatavat pädevust, et luua tõhus vahend ka tööturu teatavates segmentides esineva oskuste puudumise probleemi lahendamiseks;

22.

soovib, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kaasataks ka ELi sisserändeportaali ajakohastamisse, mida saaks sel viisil täiendada rändajate jaoks kasuliku teabega sihtpiirkonna, -linna või -valla kohta;

Sisserändepoliitika ja arengukoostööpoliitika suhe

23.

peab esmatähtsaks igati tagada ELi rände- ja arengupoliitika ning välispoliitikasse kuuluva sisserände- ja varjupaigapoliitika sidusus. ELi ja liikmesriikide tegevus kolmandates riikides peaks alati põhinema eeskätt solidaarsuse ja ühiselt arenemise põhimõtetel, et kõrvaldada rände algpõhjused ja kaotada vaesus, omistades erilist tähelepanu kõnealuste riikide oma ressursside mobiliseerimisele ning institutsioonide tugevdamise toetamisele ning juhtimise ja õigusriigi tõhustamisele, mis on esmatähtsad majanduslike ja ühiskondlike muudatuste õnnestumise seisukohast;

24.

kutsub komisjoni üles jaotama arengumaadesse suunatavaid ressursse arengukoostöö põhimõtetest, prioriteetidest ja strateegiatest lähtudes, võttes arvesse ka põhimõtet „rohkem rohkema eest”;

25.

on seisukohal, et vastastikkuse põhimõtet tuleb ühtlustada arengukoostöö põhimõtetega, eriti liikuvuspartnerlustes ning rände ja liikuvuse ühises kavas (8);

26.

on seisukohal, et üldise lähenemisviisi rakendamisel tuleb tagada kõigi haavatavate elanikerühmade, eelkõige saatjata alaealiste piisav kaitse, suunates adekvaatselt tegevust kolmandates riikides, pakkudes asjakohaseid vastuvõtu- ja sotsiaalse integreerimise vorme liikmesriikides ning samuti soodustades liikmesriikides paljude kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kasutatavate heade tavade levitamist. Lisaks palub komitee Euroopa Komisjonil viia tõhusalt ellu saatjata alaealisi käsitleva tegevuskava meetmed;

27.

kutsub üles töötama välja tõelise ja asjakohase soolist aspekti arvestava lähenemisviisi, milles väärtustakse naiste erilist osa rändes ja kogu perekonna sotsiaalses integreerimises vastuvõturiigis;

28.

leiab, et ELi sisserändepoliitika võib sattuda vastuollu arengukoostööpoliitikaga, kui eesmärgiks on ligi meelitada kolmandatest riikidest pärit talente Euroopa 2020. aasta strateegias seatud demograafilise ja majandusarengu eesmärkide alusel;

29.

kahtleb selles, et selektiivsest rändepoliitikast põhjustatud ajude äravoolu tagajärgi saaks neutraliseerida korduvrände vahendiga, kuna ei ole sugugi selge, kuivõrd tõhus see vahend on ja millist konkreetset mõju see hakkab avaldama;

30.

leiab samuti, et korduvrände vahend võib olla vastuolus rändajate integreerimise eesmärgiga, ning seetõttu tuleks koostada integreerimisstrateegiad, mis on konkreetselt suunatud kõnealustele töötajatele, et viimased saaksid edukalt lõimuda, isegi kui nende viibimine ELis ei ole pikaajaline (9);

31.

leiab, et diplomite ja kutsekvalifikatsioonide tunnustamine ühtlustatud tingimustel on esmatähtis vahend ajude raiskamise vältimiseks, et tagada rändajate edukas integratsioon ja nende reintegratsioon päritoluriikides korduvrände puhul;

32.

kutsub Euroopa Komisjoni üles aitama kaasa meetmetele, millega pakutakse riikidele toetust diplomite ja kutsekvalifikatsioonide tunnustamise lihtsustamisel, ning edendama oskuste informaalset tunnustamist, muu hulgas eesmärgiga soodustada kolmandate riikide kodanikest töötajate liikumist Euroopa tööturul;

33.

soovib, et kolmandatele riikidele esitatavad koostöötaotlused rändevoogude piiramiseks ei viiks mitte mingil juhul olukorrani, kus rikutakse igale inimesele kuuluvat inimõigust lahkuda oma riigist, sh oma koduriigist, eelkõige juhul, kui kolmandatel riikidel palutakse kontrollida väljarännet sihtriikide seaduste alusel;

34.

peab vajalikuks teha rohkem investeeringuid haridus- ja tervishoiusektoritesse suunatud arengukoostööprojektidesse, kaasates sinna otseselt ülikoolistruktuure ning soodustades teadlaste ja kõigi akadeemiliste töötajate liikuvust;

35.

toetab Euroopa Parlamendi esitatud taotlust luua Euroopa ja Vahemere piirkonna Erasmuse ja Leonardo da Vinci programm konkreetse vahendina Vahemere mõlema kalda üliõpilaste kahesuunalise liikuvuse edendamiseks;

36.

soovib, et noorte ja eelkõige üliõpilaste liikuvust edendataks tõhusalt, muu hulgas lihtsustades viisade andmist, kiirendades haldusmenetlusi ja eraldades piisavaid finantsvahendeid;

37.

leiab, et programmi „Erasmus kõigi jaoks” tuleb väärtustada ja toetada, nii nagu ka juba olemasolevaid häid tavasid noortevahetuse vallas, nagu Euroopa Piirkondade Assamblee (AER) toetatav Eurodissey programm;

38.

peab vajalikuks tõhustada majanduslikest tasakaalunihetest põhjustatud rändesurve uurimist, et leida tõhusad vahendid probleemi lahendamiseks, sh kavad, mis tagavad liikuvuse ka madala kvalifikatsiooniga inimestele, kelle järele on teatud liikmesriikides veel väga suur vajadus, kusjuures probleemi ei saa lahendada üksnes korduvrände mehhanismi abil;

39.

leiab, et rändajate kogukondade kaasamine peab hõlmama ka ettevalmistusmeetmeid väljarändamiseks, kasutades juba olemasolevaid, otseselt sisserändajate ühenduste hallatavaid veebisaite, kust saab täpset teavet võimalikule sihtrühmale arusaadavas keeles;

40.

peab väljarändamise ettevalmistamise meetmete väärtustamist positiivseks ja leiab, et nendesse tuleb teha senisest rohkem investeeringuid, kaasates rändajate koduriikides juba tegutsevad VVOd ning piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused, kes on kaasatud rändajate ja nende perede vastuvõtu ja integreerimise protsessidesse;

Ebaseadusliku sisserände vastane võitlus

41.

väljendab heameelt ELi sügava pühendumuse üle ebaseadusliku sisserände vastasele võitlusele, eriti jõupingutusi inimeste üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse tõkestamiseks ning meetmeid ebaseaduslikult riigis viibivaid töötajaid kasutavate tööandjate vastu;

42.

rõhutab, et ebaseadusliku sisserände vastase võitluse puhul tuleb rakendada lähenemisviisi, milles arvestatakse, et rändajad võivad olla ebaseadusliku inimkaubanduse võimalikud ohvrid ja sellistena tuleb neid aidata ja kaitsta;

43.

kutsub Euroopa Komisjoni üles jätkama algatusi, mille raames uurida ja tõkestada deklareerimata tööd, mis on nuhtlus kogu ELi majandusele ja innustab ebaseaduslikult ELi sisenema välismaalasi, keda siis võidakse ära kasutada nii tööturul kui ka kuritegelike võrgustike käepikendusena;

44.

märgib, et märkimisväärseid finantsvahendeid on suunatud ka ebaseadusliku sisserändega võitlemise meetmetesse, sealhulgas agentuuri FRONTEX teostatud piirikontrolli operatsioonidesse;

45.

rõhutab vajadust järgida inimõigusi ja eriti mittetagasisaatmise põhimõtet piirikontrolli kõigil etappidel ning kinni pidada sellega seotud kohustusest teostada hoolikat järelevalvet FRONTEXi tegevuse üle ELi institutsioonide, eelkõige Euroopa Parlamendi poolt;

46.

soovib, et samasugune järelevalve laieneks ka FRONTEXi otseselt juhitavale rahvusvahelisele koostööle, kuna agentuuril on volitused sõlmida kolmandate riikidega rahvusvahelisi tehnilist laadi kokkuleppeid, mille sisu tuleks senisest läbipaistvamaks muuta ja mille reguleerimisala tuleks täpselt piiritleda;

47.

peab vajalikuks koostada täpsed hinnangud kõigi olemasolevate vahendite kulutasuvusele, võrreldes nende tõhusust, k.a tagasisaatmise menetluste (kinnipidamine ja sunniviisiline väljasaatmine) kulud ja liikmesriikide poolt vabatahtlikule kodumaale tagasipöördumisele eraldatavate vahendite tegelik maht võrreldes sunniviisilise tagasisaatmisega;

48.

leiab, et tuleb vältida olukorda, kus seaduslikult riigis viibivatest välismaalastest saavad ebaseaduslikud sisserändajad mitte piisavalt paindlike riiklike õigusnormide tõttu, mille tagajärjel kasvab riiki üle aja jäävate inimeste arv;

49.

soovib, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid kaaluksid tõsiselt võimalust lubada Euroopa Liitu siseneda tööotsimise eesmärgil kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 79 lõikes 5 selgesõnaliselt sätestatuga;

50.

leiab, et seadusliku sisenemise kanalite kättesaadavus peaks kuuluma peamiste meetmete hulka, mille abil võidelda ebaseadusliku sisserände ja riiki üle aja jäämise nähtuse vastu. Lisaks aitab see vahend tagada teatava solidaarsuse suhetes rändevoogude päritoluriikidega;

51.

kutsub institutsioone üles kaasama üldisesse lähenemisviisi tagasivõtustrateegia, milles tuleks juhinduda arengukoostöö põhimõtetest ning mis ei tohiks muutuda eraldiseisvaks ja selle lähenemisviisiga vastolus olevaks valdkonnaks;

52.

leiab, et tagasivõtulepinguid tuleks hinnata korrapäraselt, eriti seoses transiitriigile seatud kohustusega võtta tagasi mitte ainult oma riigi kodanikud, vaid ka kõnealust riiki läbides Euroopa Liitu tulnud välismaalased, keda ähvardab eikellegimaale jäämine, muutes olukorra transiitriikides halvemaks ja tekitades tõsise inimõiguste rikkumise ohu;

Varjupaigapoliitika välismõõde

53.

leiab, et kolmandate riikide varjupaigasüsteemide tõhustamist ei tohiks vaadelda võimalusena vältida rahvusvahelise kaitse õiguse tunnustamist Euroopa Liidus;

54.

peab positiivseks, et EL on piirkondliku kaitse programmides tegutsenud üheskoos ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga (UNHCR), kuigi ELi pakutav kaitse on pagulasseisundit käsitleva Genfi konventsiooniga tunnustatud kaitsest ulatuslikum, hõlmates ka täiendavat kaitset ja kaitset kohtlemise eest, mis on vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga;

55.

loodab, et ELi tegevuses ei üritata mitte mingil juhul takistada varjupaigataotlejatel riigist lahkumist, kus nad viibivad, et taotleda kaitset mõnes ELi liikmesriigis;

56.

peab – eriti pärast Euroopa Liidu Kohtu tehtud selget kriitikat – vajalikuks vaadata läbi nn Dublini II määrus, et tõhusalt tagada solidaarsus liikmesriikide vahel, austades täiel määral inimõigusi, sh õigust perekonna ühtsusele;

57.

kutsub komisjoni üles lisama liikuvuspartnerlustesse asjakohased sätted varjupaigataotlejate ja pagulaste kaitseks;

58.

kutsub institutsioone ja liikmesriike üles üheskoos tõhustama merel toimuvate otsingute ja pääste korda, muu hulgas parandades kooskõlastamist ja määratledes ühised kriteeriumid, et määrata kindlaks kõige sobivam turvaline koht päästetud rändajate randumiseks;

Lõppmärkused

59.

palub Euroopa Komisjonil, nõukogul ja Euroopa Parlamendil pidada avatud arutelu üldise lähenemisviisi nelja samba üle nii, et lähenemisviisi rakendamisse oleksid täiel määral kaasatud kõik potentsiaalselt huvitatud osalejad;

60.

eelkõige palub kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused täiel määral üldise lähenemisviisi rakendamisse, kasutades juba alustatud detsentraliseeritud koostöö projekte ning juba käivitatud struktureeritud dialooge, nagu ARLEM ja CORLEAP;

61.

palub Euroopa Komisjonil jätkata ülemaailmse rände põhjuste ja eripärasuste uurimist, et luua tõhusad tegevuskavad nähtusega tegelemiseks, tuginedes solidaarsusele kolmandate riikidega;

62.

tunneb kahetsust rändajaid kriminaliseeriva poliitika üle ja toetab meetmeid kuritegelike võrgustike vastu võitlemiseks, mille ohvriks rändajad langevad;

63.

palub, et ebaseadusliku sisserände vastases võitluses ei keskenduta üksnes piirikontrollidele ja rändajate kinnipidamisele koduriigist lahkumisel, vaid et see põhineks ka reaalsetel Euroopa Liitu seaduslikult sisenemise võimalustel, mis on avatud ka vähekvalifitseeritud töötajatele, võttes arvesse iga liikmesriigi eripärasid.

Brüssel, 18. juuli 2012

Regioonide Komitee president

Mercedes BRESSO


(1)  Inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli 13 lõige 2; inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 4 artikli 2 lõige 2; kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 12 punkt 2.

(2)  Euroopa Parlamendi resolutsioon arengu ja rände kohta, P6_TA(2006)0319, vastu võetud 6. juulil 2006.

(3)  Regioonide Komitee arvamus teemal „Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll jätkusuutliku veemajanduse edendamisel”, ENVE-V-008, 30. juuni – 1. juuli 2011, punkt 14; ARLEMi komisjoni SUDEV arvamus teemal „Kõrbestumise ja kliimamuutuste vaheline seos Vahemere piirkonnas”, 31. jaanuar 2012.

(4)  http://www.unhcr.org/pages/49e4a5096.html.

(5)  Rändeteatis, COM(2011) 248, lk 21.

(6)  Arvamus teemal „Euroopa ühine sisserändepoliitika”, CONST-IV-017, vastu võetud täiskogu 26.–27. novembri 2008. aasta istungjärgul, raportöör: Werner Heinrich Jostmeier.

(7)  Regioonide Komitee arvamus teemal „Euroopa ühine sisserändepoliitika”, CONST-IV-017, 26.–27. november 2008, punkt 5.

(8)  Taoline loogika iseloomustab täielikult määruse ettepanekut (COM(2011) 290), millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud.

(9)  Regioonide Komitee arvamuse eelnõu teemal „Euroopa integratsiooni uuendatud töökava”, punkt 60; CIVEXi komisjoni arvamuse eelnõu teemal „Perekonna taasühinemisõigus”, raportöör: Sergio Soave, punkt 11.


13.9.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 277/12


Regioonide Komitee arvamus „ELi-sisene tõhustatud solidaarsus varjupaigavaldkonnas”

2012/C 277/03

REGIOONIDE KOMITEE

tõstab esile varjupaigaküsimuse tähtsust inimõigusena, aga ka ühiskondliku acquis’na, millele on pühendatud mitmed rahvusvahelised õigustekstid nagu näiteks Genfi konventsioon, ELi põhiõiguste harta, ELi toimimise leping ja kõigi liikmesriikide õigusaktid, millest eranditult kõigi nurgakiviks on tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõte,

tuletab meelde Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 80 viidates, et solidaarsus ning sellega seoses vastutuse õiglane jaotamine liikmesriikide vahel kujutavad endast põhimõtteid, mis juhivad kõiki ELi poliitikavaldkondi, mis on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala raames seotud inimeste liikuvusega, s.t välispiiride haldamise ning ületamise, varjupaiga ja rahvusvahelise kaitse ning samuti immigratsiooniga. Nimetatud artikkel annab piisava juriidilise aluse Euroopa õigusmeetmetele, mille eesmärk on tõhustada solidaarsust ja edendada vastutuse õiglast jaotamist,

juhib tähelepanu asjaolule, et praeguses olukorras on varjupaigaküsimustes vajadus ELi ja liikmesriikide vahelise konkreetse solidaarsuse järele, nagu seda sätestab ELi toimimise lepingu artikkel 80, ja väljendab oma veendumust, et rahvusvahelist kaitset taotlevatele inimestele ei ole võimalik tagada ühist ja kõrgetasemelt kaitset, millele neil on õigus, ilma mehhanismideta, mis arvestaksid liikmesriikidevaheliste suurte erinevustega, nii nende territooriumil vastu võetavate majanduslikel põhjustel rändavate või rahvusvahelist kaitset taotlevate kolmandate riikide kodanike arvuga, kui nende riikide rahaliste, tehniliste ja muude rändevoogude haldamisega,

pöörab rõhku kohalikule ja piirkonglikule tasandile, kuna seal avaldub solidaarsus ja vastutuse õiglane jaotamine poliitilise varjupaiga küsimustes ning märgib, et kohalikel omavalitsustel on oluline ülesanne oma elanikkonda teavitada, kuna omavalitsused võivad aidata muuta inimesi teadlikumaks varjupaiga ja rahvusvahelise kaitse küsimustest, avaldades nõnda positiivset mõju kohaliku kogukonna pagulaste vastuvõtu tingimustele.

Raportöör

Théodoros GKOTSOPOULOS (EL/PES), Pallini (Atika) linnavolikogu liige

Viitedokument

Komisjoni teatis ELi-sisese tõhustatud solidaarsuse kohta varjupaigavaldkonnas „Vastutuse paremat jagamist ja suuremat vastastikust usaldust käsitlev ELi arengukava”

COM(2011) 835 final

I   POLIITILISED SOOVITUSED

REGIOONIDE KOMITEE

Üldised tähelepanekud

1.

täheldab, et eri rühmadest koosnevaid rändevooge esineb kõikides ELi liikmesriikides ning need on pälvinud meedia tähelepanu, seda eelkõige tingituna Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas aset leidvatest poliitilistest rahutustest, aga ka selliste piirkondade nagu Afganistani ja Pakistani või Iraagi ja Iraani üldisest poliitilisest olukorrast, mis kutsub esile uusi elanikkonna ümberasumisi Euroopasse. Mainitud eri rühmadest koosnevad rändevood avaldavad eri tugevusega survet ELi välispiirile ning seega ka teatud liikmesriikide varjupaiga andmise võimalustele, aidates kaasa humanitaarprobleemide tekkele,

2.

rõhutab, et sügav majanduskriis, mis on eriti tuntav ELi Vahemere riikides, kes võtavad vastu ebaproportsionaalselt suure osa pagulastest, ning suutmatus seetõttu seda probleemi tõhusalt lahendada, on negatiivsed tegurid, mis takistavad olukorra kontrolli alla saamist ning kahjustavad juba praegu ebasoodsat keskkonda veelgi,

3.

leiab, et tuleb välja töötada ühine tõeline Euroopa poliitika rände- ja varjupaigavaldkonnas, mis vastaks Stockholmi programmi sätetele. See peaks põhinema integreeritud käsitlusel, mis toetuks ühelt poolt tõhusale seadusliku rände haldamisele ning teiselt poolt ebaseadusliku rände vastasele võitlusele, kuid samuti ning eelkõige varjupaigastruktuuride tugevdamisele,

4.

tõstab esile varjupaigaküsimuse tähtsust inimõigusena, aga ka ühiskondliku acquis’na, millele on pühendatud mitmed rahvusvahelised õigustekstid nagu näiteks Genfi konventsioon, ELi põhiõiguste harta, ELi toimimise leping ja kõigi liikmesriikide õigusaktid, millest eranditult kõigi nurgakiviks on tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõte,

5.

osutab varjupaigaõigusega seotud teistele õigustele, näiteks inimväärikusele, piinamise ja ebainimliku kohtlemise keelule, kaitsele väljasaatmise või väljaandmise korral või õigusele õiguskaitsele ja erapooletule kohtumõistmisele, aga ka perekonnataasühinemise õigusele,

6.

nõustub, et Euroopa ühise varjupaigasüsteemi väljatöötamises võib täheldada arengut, kuid on ka arvamusel, et tuleks korrata Stockholmi programmis esitatud üleskutset programmi elluviimiseks 2012. aastal ning kutsuda liikmesriike, nõukogu ja Euroopa Parlamenti üles näitama välja poliitilist soovi juhtida praegu kehtivate vastuvõtutingimusi ja varjupaigamenetlusi reguleerivate direktiivide, aga ka Dublini määruse muutuse ja Eurodac-süsteemi ülevaatamise teemalised läbirääkimised hea tulemuseni,

7.

rõhutab, et Euroopa ühise varjupaigasüsteemi eesmärk on oma tegevuses juhinduda rahvusvahelise kaitse saajate õiguste otsesest kaitsest ja mitte keskenduda eranditult kitsas tähenduses riigiterritooriumi ohutusele ja kaitsele,

8.

kinnitab, et tõeline ühine varjupaigasüsteem peab toetuma õiguste ja menetluste kooskõlale kogu ELi territooriumi ulatuses, eesmärgiga välistada võimalikud olulised ebakõlad toimikute analüüsimisel, ning kiidab sellest lähtuvalt heaks püüded, mis on tehtud olemasoleva õiguse muutmise ühiste eeskirjade ja mitte pelgalt minimaalsete normatiivide kehtestamise nimel,

9.

juhib tähelepanu asjaolule, et hiljutised Strasbourgi ja Luxembourgi kohtu otsused (1), mis enam kui mis tahes muu näitavad (a) olemasoleva õigussüsteemi, eelkõige Dublini määruse suuri puudusi ja (b) lünki, mis praeguses pingeolukorras suurendavad ohtu rahvusvahelise kaitse taotlejate õiguste kaitsele ning mis tulenevad ebakõladest liikmesriikide poliitiliste, juriidiliste ja praktiliste tegutsemisviiside vahel. Eelpool nimetatud otsused rõhutavad vajadust välja töötada nõuetekohane Euroopa ühine integreeritud varjupaigasüsteem, mille raames tugevdada Dublini määrust sätetega, milles käsitletakse kriisi põhjuseid ning seeläbi panustavad asjaolusse, et üksikuid liikmesriike mõjutavad puudused ei tekitaks kahjulikke tagajärgi ei süsteemile tervikuna ega inimõiguste kaitsele,

10.

leiab, et rände mastaape silmas pidades tuleks ellu viia olulised muudatused ELi varjupaigapoliitikas ning et tõhusa poliitika ja tõhusate meetodite rakendamine olukorra lahendamiseks on muutunud kiireloomuliseks vajaduseks,

11.

tuletab meelde Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 80 viidates, et solidaarsus ning sellega seoses vastutuse õiglane jaotamine liikmesriikide vahel kujutavad endast põhimõtteid, mis juhivad kõiki ELi poliitikavaldkondi, mis on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala raames seotud inimeste liikuvusega, s.t välispiiride haldamise ning ületamise, varjupaiga ja rahvusvahelise kaitse ning samuti immigratsiooniga. Nimetatud artikkel annab piisava juriidilise aluse Euroopa õigusmeetmetele, mille eesmärk on tõhustada solidaarsust ja edendada vastutuse õiglast jaotamist,

12.

kinnitab, et solidaarsus on otseselt seotud vastutusega ja kutsub kõiki liikmesriike üles looma korda oma territooriumil, austades ja rakendades kohustusi, mille nad on endale võtnud lepingutega rahvusvahelisel ja ELi tasandil. Komitee rõhutab sellest hoolimata, et vastutuse kitsast definitsioonist ei ole võimalik teha juriidiliselt ja praktiliselt kohustuslikku solidaarsuse eeltingimust: leidub olukordi, kus konkreetsed solidaarsuse ilmingud võivad kaasa aidata võetud kohustuste järgimisele,

13.

juhib tähelepanu asjaolule, et praeguses olukorras on varjupaigaküsimustes vajadus ELi ja liikmesriikide vahelise konkreetse solidaarsuse järele, nagu seda sätestab ELi toimimise lepingu artikkel 80, ja väljendab oma veendumust, et rahvusvahelist kaitset taotlevatele inimestele ei ole võimalik tagada ühist ja kõrgetasemelt kaitset, millele neil on õigus, ilma mehhanismideta, mis arvestaksid liikmesriikidevaheliste suurte erinevustega, nii nende territooriumil vastu võetavate majanduslikel põhjustel rändavate või rahvusvahelist kaitset taotlevate kolmandate riikide kodanike arvuga, kui nende riikide rahaliste, tehniliste ja muude rändevoogude haldamisega,

14.

tõdeb, et komisjoni teatises esitatakse hetkeolukorra analüütiline kirjeldus ja loetletakse üles olemasolevad solidaarsuse tugevdamise vahendid, kuid samas taunib, et ei ole tehtud ettepanekuid uute meetmete kohta, mis toetaksid solidaarsust ning hõlbustaksid vastutuse jagamist,

15.

kiidab heaks nõukogu algatuse välja töötada „ühtne raamnormistik” solidaarsusele „riikide suhtes, mille varjupaigasüsteemile avaldavad eri tüüpi rändevood eriti tugevat survet” (2),

16.

rõhutab ometi, et solidaarsuse ja vastutuse jagamise saavutamisele kaasa aitavad meetmed tugevdaksid inimõiguste austamist ning õigluse-, koostöö- ja poliitilise osaluse mõisteid. Nimetatud sätted peaksid järgima subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet,

17.

tõdeb sealjuures, et Euroopa Komisjoni teatist ei ole võimalik subsidiaarsuse põhimõtte perspektiivist läbinisti analüüsida, kuivõrd see kirjeldab eelkõige viisi, kuidas olemasolevad vahendid ja ELi õigus võivad kaasa aidata solidaarsuse tugevdamisele. Sellele vaatamata palub komitee niivõrd, kuivõrd ta mainib võimalikke tuleviku algatusi, mis on seotud näiteks pagulaseks tunnistatud inimeste ümberpaigutamise arengukavade või varjupaigataotluste ühise läbivaatamisega, ning mille kohta võib arvata, et need pälvivad elavat vastukaja küsimustes (näiteks varjupaigataotluste läbivaatamine või varjupaigataotlejate vastuvõtt), mis siiani oli otseselt seotud liikmesriikide rahvusliku suveräänsusega, ning millel võib olla laiem poliitiline, juriidiline või rahaline mõju, Euroopa Komisjonil pöörata vajalikku tähelepanu nende algatuste väljatöötamisele,

18.

tõdeb, et solidaarsuse mõistel on ka välismõõde, mis avaldub solidaarsusena ELi ja teiste humanitaarkriisist puudutatud piirkondade vahel, kes võtavad ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti andmeil vastu suurema enamiku pagulastest ja rahvusvahelise kaitse taotlejatest. Selle tulemusena on äärmiselt oluline, et arengukoostöö valdkonnas teeksid liikmesriigid koostööd kolmandate riikidega eesmärgiga luua paremad majanduslikud ja sotsiaalsed tingimused ning tagada rahu. Kolmandate riikide varjupaigasüsteemide toetamist ei või pidada ELi piires rahvusvahelise kaitse tagamise kohustuse eest põgenemiseks või pagulusprobleemide ELi piiridest väljapoole suunamiseks, see peab olema asjasse puutuvate riikide majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste parandamise vahend,

19.

kutsub pädevaid institutsioone ja ELi liikmesriike üles ELi naaberriike aktiivsemalt mõjutama kinni pidama kohustustest, mille nad on endale võtnud nii rahvusvahelise õiguse kui ELi ja selle liikmesriikide ees, eelkõige seoses nende riikidega, kes on ELiga sõlminud tagasivõtulepingud,

Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll

20.

pöörab rõhku kohalikule ja piirkonglikule tasandile, kuna seal avaldub solidaarsus ja vastutuse õiglane jaotamine poliitilise varjupaiga küsimustes. Kohalikud omavalitsused, mis asuvad ELi välispiiride lähedal, on esimesed, kus ellu viia Euroopa varjupaigaalaseid seadusi ja Euroopa ühist varjupaigasüsteemi. Samuti on suurlinnade munitsipaalasutused registreerinud põgenike ja varjupaigataotlejate arvu pideva suurenemise. Omavalitsustel on oluline ülesanne varjupaigataotlejate, pagulaste ja rahvusvahelise kaitse saajate vastuvõtmisel ning mõningates liikmesriikides kuulub nende vastutusalasse esmakontakt uute saabujatega,

21.

rõhutab, et vaatamata oma kindlale rollile jäävad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused täielikult kõrvale solidaarsusest ja vastutuse jaotamisest, mida praeguseni rakendatakse vaid liikmeriikide tasandil. Lisaks peetakse poliitilistes programmides ja dialoogides silmas rahalist koormust, mis lasub liikmesriikidel tervikuna ega pöörata tähelepanu sotsiaalsele ühtekuuluvusele avaldatavale mõjule, mida kolmandate riikide kodanike vastuvõtmine avaldab kohalikul ja piirkondlikul tasandil, olgugi, et sellega seisavad silmitsi eelkõige just kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused,

22.

näeb sellest lähtuvalt ette konkreetsete seisukohavõttude ja ettepanekute sõnastamise, tagamaks, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saaksid aktiivselt osaleda nii pagulaste ümberpaigutamises, kui varjupaika taotlevate või selleks loa saanud inimestele osutatava abi-, toetuse ja solidaarsuse mehhanismide toimimises, arvestades sellega, et mõnes liikmesriigis on juba võetud õiguslikke meetmeid, millega antakse piirkondlikele omavalitsustele sellised ülesanded;

23.

märgib, et kohalikel omavalitsustel on oluline ülesanne oma elanikkonda teavitada ning olles omandanud rohkelt kogemusi eelkõige valitsusväliste ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega koostöö tegemise alal, võivad omavalitsused aidata muuta inimesi teadlikumaks varjupaiga ja rahvusvahelise kaitse küsimustest, avaldades nõnda positiivset mõju kohaliku kogukonna pagulaste vastuvõtu tingimustele,

Pädevuse jaotamise ja varjupaigaalase juhtimise edendamine

24.

rõhutab, et Dublini määrus tuleb Euroopa Komisjoni 2008. aasta ettepaneku (3) raames põhjalikult läbi vaadata. Praeguseni on üksnes ELi esmase sisenemise kriteeriumi kohaldamine põhjustanud pingeid teatud liikmesriikide varjupaigasüsteemides ja sellest tulenevalt on nimetatud määruse elluviimine pelgalt geograafilise asukoha küsimus ning eirab solidaarsusideed. Komitee õhutab liikmesriike, nõukogu ja Euroopa Parlamenti välja töötama uue kriisijuhtimise menetluse ja analüüsima teatud solidaarsusele positiivselt mõjuvaid meetmeid, mis võivad kergendada praeguseni domineerivaid kahjulikke tagajärgi,

25.

tuletab meelde, et tervitas ühes varasemas arvamuses (4) Euroopa Komisjoni ettepanekut peatada Dublini määruse ülevaadatud versiooni kohaselt ajutiselt rahvusvahelise kaitse taotlejate ümberasumine, kui liikmesriik seisab silmitsi erilise kiireloomulise olukorraga ning on oht, et riigi vastuvõtusuutlikkusele, -süsteemile ja varjupaiga infrastruktuurile avaldatav surve suureneks veelgi. Mõistab sellele vaatamata sellise meetme võtmise ja kohaldamise keerukust ning liikmesriikide varjupaigasüsteemide kogu toimimist hõlmava hindamis- ja kiirreageerimismehhanismide loomist õhutavate vastu-ettepanekute asjakohasust,

26.

peab nimetatud tähelepanekuid silmas pidades vajalikuks rõhutada, et välja pakutud hindamis- ja kiirreageerimissüsteem sõltub suurelt osalt kindla ja aktuaalse informatsiooni omamisest, liikmesriikidevahelisest usaldusväärsest koostööst ja ELi suutlikkusest täita tekkivad lüngad õigel aja ja leida lahendused teada antud probleemidele. Lisaks juhib komitee tähelepanu olulisele abile, mida võivad välja pakkuda sellised organisatsioonid nagu Euroopa Varjupaiga Tugiamet, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet, pagulaste riiklikud nõukogud, samuti valitsusvälised organisatsioonid ja eelkõige kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused,

27.

on seisukohal, et ettepanek pagulaseks tunnistatud inimeste vabatahtliku ümberpaigutamise kohta Malta pilootprogrammi eeskujul kujutab endast positiivset etappi solidaarsuse tõhustamisel. Sel põhjusel palub komitee Euroopa Komisjonil ja liikmesriikidel uurida hüpoteesi, et nimetatud ümberpaigutamine oleks teatud juhtudel kohustuslik (näiteks siis, kui asjasse puutuv liikmesriik seda nõuab või kui sellesisuline otsus on juba eelnevalt varajase hoiatamise mehhanismi protsesside käigus vastu võetud ja kui Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet on esitanud oma seisukoha selles küsimuses või kui huvitatud osapooled avaldavad vastavat nõusolekut). Komitee kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles tõsiselt analüüsima, kas rahvusvahelise kaitse taotlejaid võiks ka ümber paigutada ning sellega seoses palub komisjonil vaadata üle sellel teemal läbi viidud õigus-, majandus- ja tehnilised uuringud (5),

28.

tõdeb, et ümberpaigutamisel on ilmnenud praktilisi ja õiguslikke raskusi, kuna puudub rahvusvahelise kaitse kohta langetatud otsuste vastastikuse tunnustamise kord; nõuab sellega seoses, et Euroopa Komisjon kaaluks vajalikke meetmeid sellise olukorra lahendamiseks,

29.

märgib oma nõusolekut ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ettepanekuga välja töötada ümberpaigutamissüsteemi toimimist tagav mudel, mis võtaks arvesse selliseid andmeid nagu asjaomase riigi SKP, territooriumi ulatus, loodusvarad ja muud ressursid, rahvaarv, vastuvõtuvõimalused, kohalikud ja piirkondlikud eripärad, varjupaigataotlejate koguarv, aga ka ümberasustamise kohustusi (6),

30.

tervitab Euroopa Parlamendi hiljutist otsust, millega viidi lõpule Euroopa ühine ümberpaigutamise programm, mis komitee arvates aitab kaasa solidaarsuse välismõõtme tugevdamisele ning kutsub liikmesriike üles edaspidi kinni pidama ÜRO Paguaste Ülemvoliniku Ameti programmide raames võetud kohustustest,

31.

annab positiivse hinnangu varjupaigataotluste ühise läbivaatamise väljavaadetele, milles osaleksid nii paljud liikmesriigid kui võimalik, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet ja võib-olla ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet, pöörates sealjuures tähelepanu asjaolule, et nimetatud arengu elluviimisel tuleb austada rahvusvahelise kaitse taotlejate avalduste individuaalse läbivaatamise põhimõtet. Komitee kutsub sellest lähtuvalt Euroopa Komisjoni üles läbi viima õigus-, majandus- ja tehnilise uuringu ning selle kohta komiteele teatise esitama,

32.

samuti leiab, et solidaarsuse spetsiifilise ja erilise vahendina on oluline tähtsus direktiivil 2001/55/EÜ ajutise kaitse andmise kohta ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ja meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks, kuigi seda ei ole senini kunagi kohaldatud. Samuti leiab, et on aeg nimetatud määruse läbivaatamiseks, et oleks objektiivsetele ja kvantitatiivsetele kriteeriumitele tuginedes lihtsam tõdeda, et praegu leiab aset ümberasustatud isikute massiline ränne, analüüsides muuseas võimalust läbivaatamise algatamiseks ühe või mitme piirkonna esitatud vastavasisulise palve korral,

33.

tunneb heameelt selle üle, et direktiivi 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta on muudetud, tänu millele hõlmab see nüüd ka rahvusvahelise kaitse saajaid. Praktikas tähendab see laiendus, et pärast viieaastast riigis viibimist ning teatud tingimuste täitmist võivad pagulaseks tunnistatud isikud ümber asuda mõnda teise liikmesriiki, kui see, mis neile algselt rahvusvahelise kaitse andis. Olgugi, et tegu ei ole solidaarsuse meetmega kitsas tähenduses võib nimetatud otsus lõpuks kaasa aidata pingete maandamisele ja paremale integratsioonile. Selle tulemusena õhutab komitee liikmesriike kiiresti oma riigi õigusesse üle võtma muudetud direktiivi 2011/51/EL (7),

Kohapealne koostöö

34.

tõdeb, et praktiline koostöö kujutab endast Euroopa ühise varjupaigasüsteemi alustala ja tunnustab ELi asutuste suurt panust, esimesena tuleks neist mainida Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametit, aga ka Frontexit, mis pakkus abi teatud erakorraliste olukordade lahendamisel, näiteks Malta ja Kreeka juhtumite puhul, kuid sedastades samas, et nimetatud spetsialiseerunud asutuste tegevus peab olema kooskõlas rahvusvahelise kaitse taotlejate inimõiguste kaitse tagamisega,

35.

on seisukohal, et eelkõige tuleb vältida tavasid, mille tulemusena ei ole võimalik kasutada varjupaiga taotlusavalduse esitamise õigust. Sellest tulenevalt palub komitee Frontexil pöörata talle usaldatud ELi välispiiri kaitse ülesannete täideviimisel rohkem rõhku inimõiguste austamisele. Komitee leiab, et esimene samm selles suunas tehti Frontexi asutamisakti hiljutise muutmisega, millega kohustati nimetatud ametit välja töötama põhiõigustealase strateegia, rajati nõuandefoorum ning loodi inimõigustega tegeleva ametniku ametikoht (8). Sellega seoses tunnistab ülesannet, mida tõenäoliselt hakkab täitma Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, kes juba tegeleb inimõiguste olukorraga ELi välispiiril (9), ja õhutab selles valdkonnas uurimisi laiendama ning oma nõuandeid ja teadmisi jagama ka Frontexi ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametiga,

36.

rõhutab vajadust parandada Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti tegutsemis-suutlikkust, et see saaks tõhusamalt aidata kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi vahetu toetuse, kogemuste ja tehnilise oskusteabe abil, ning nõuab omavalitsuste aktiivsemat kaasamist selle ameti nõuandvasse foorumisse; tervitab Euroopa Komisjoni esitatud kavatsust hinnata 2013. aastal Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti tegevuse mõju ja väljendab huvi selles ettevõtmises osaleda,

37.

leiab, et haridusel on oluline tähtsus Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti koostöö tegemise spetsiifilise meetmena ning pöörab rõhku parema ühtsustamispraktika võimalikkusele, mis kaasneks Euroopa varjupaigaalase kava lõpule viimise ja täieliku rakendamisega. Nimetatud ideid silmas pidades teeb komitee Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametile ettepaneku kavandada õppeprogrammid, mis oleksid mõeldud kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ametnikele sel määral, mil nad osalevad rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtmisel,

Finants- ja majanduslik solidaarsus

38.

tõdeb, et viimaste aastate jooksul on EL kasutusele võtnud hulga vajalikke vahendeid, millest esmatähtis on Euroopa Pagulasfond, mis võimaldab liikmesriikidel Euroopa varjupaigapoliitikat paremini kohaldada,

39.

annab positiivse hinnangu lihtsustusele, mille soovitas sisse viia Euroopa varjupaiga ja rände valdkonna rahastamise mehhanismide struktuuridesse tänu ettepanekule luua rände- ja varjupaigafond, millele eraldataks rändevoogude integreeritud haldamiseks summa, mis ulatuks 3,87 miljardi euroni ning mis kataks erinevaid ühise rände- ja varjupaigapoliitika rubriike aastatel 2014–2020. Komitee loodab, et nimetatud areng toob paralleelselt kaasa menetluste sujuvamaks muutumise,

40.

rõhutab vajadust eraldada piisavad ressursid solidaarsuse tõhustamise meetmetele, mis võivad seisneda varjupaigasüsteemi alustingimuste tugevdamiseks tehtavate püüete toetamises, erilise surve all olevatele liikmeriikidele või piirkondadele konkreetse abi tagamises või ümberpaigutamise või ümberasumise programmide elluviimises,

41.

rõhutab, et on vältimatult vajalik, et varjupaiga ja rahvusvahelise kaitse tagamisele eraldatud vahendid oleksid ELi rahvusvaheliste kohustuste tasemel nõnda, et oleks tagatud korrakohane tasakaal ühelt poolt piiride kaitsega ja haldamisega seotud kulutuste ja teiselt poolt sekkumisega tegeleva valdkonna tegevuste vahel, viimaste näiteks on varjupaigataotlejate vastuvõtutingimused, mis kujutab endast tegevusvälja, kuhu kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võivad anda olulise lisaväärtuse,

42.

kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles täielikult ellu viima partnerluspõhimõte, millele tugineb fondide toimimine, tagamaks, et kõik huvitatud pooled kohalikul ja piirkondlikul tasandil osaleksid nii rahastamise prioriteetide defineerimise kui täideviidud algatuste hindamise protsessides. Rakendamine peab toimuma raamistikus, mis on sätestatud Varjupaiga- ja Rändefondi üldsätteid kehtestava määruse ettepaneku IV peatükis[COM(2011) 752 final],

43.

sellest lähtuvalt kutsub liikmesriike üles ette nägema oma kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajate osalemise fondide aastaste rahastamisprioriteetide alastes poliitilistes dialoogides (10).

Brüssel, 18. juuli 2012

Regioonide Komitee president

Mercedes BRESSO


(1)  Kohtuasi M.S.S vs Belgia ja Kreeka, Strasbourgi Euroopa Inimõiguste Kohtu 21. jaanuari 2011. aasta otsus, ja kohtuasi N.S vs Ühendkuningriigi siseministeerium (Secretary of State for the Home Department), Euroopa Liidu Kohtu 21. detsembri 2011. aasta otsus eelotsusetaotluste liidetud kohtuasjade C-411/10 ja C-493/10 kohta.

(2)  Justiits- ja siseküsimuste nõukogu 3151. istung, Brüssel 8. märts 2012.

(3)  COM(2008) 820 final.

(4)  CdR 90/2009, „Euroopa ühise varjupaigasüsteemi tulevik II”

(5)  Study on the feasibility of establishing a mechanism for the relocation of beneficiaries of international protection (Rahvusvahelise kaitse saajate ümberpaigutamise mehhanismide loomise teostatavuse uuring), lõige 27, JLS/2009/ERFX/PR/1005 – 70092056. (http://ec.europa.eu/home-affairs/doc_centre/asylum/docs/final_report_relocation_of_refugees.pdf).

(6)  Probleemid eri rühmadest koosnevate rändevoogudega, juurdepääs kaitsele ja vastutuse jaotamine ELis – ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti mitteametlik dokument, lõige 28, http://www.unhcr.org/4a44dd756.html.

(7)  EÜT L 132, 19. mai 2001.

(8)  Määrus (EL) nr 1168/2011, ELT L 304, 22. november 2011, lk 1 ja svv.

(9)  Raport „Coping with a fundamental rights emergency – The situation of persons crossing the Greek land border in an irregular manner” (Põhiõigustega seotud kiireloomuliste olukordade haldamine – Kreeka maismaapiiri ebaregulaarselt ületavate inimeste probleem).

(10)  Ettepanek, millega kehtestatakse Varjupaiga- ja Rändefondi rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted, artikkel 13, COM(2011) 752 final.


13.9.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 277/18


Regioonide Komitee arvamus „Tuleviku linnad: ökoloogiliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikud linnad”

2012/C 277/04

REGIOONIDE KOMITEE

toetab nõudmist linnade jätkusuutliku arengu terviklike strateegiate järele ning horisontaalse ja vertikaalse koostöö järele tasandi- ja valdkonnaülesel poliitikal ja osalusel põhinevas juhtimissüsteemis, milles võetakse arvesse linnade mitmekesisust ning sotsiaalse uuendustegevuse ja tulevikku suunatud kavandamise olulisust;

juhib tähelepanu sellele, et kasvavale majanduslikule ja sotsiaalsele lõhenemisele meie ühiskonnas tuleb ilmtingimata vastata investeeringutega haridusse kõigile alates varasest lapsepõlvest, samuti kaasavate tööturgude, elukestva õppe, aktiivse integratsioonipoliitika ning õiglase, piisava ning meeste ja naiste puhul võrdse palgaga;

rõhutab, et tagatud peab olema ühiskonna jaoks oluliste vajaduste täitmine, st juurdepääsu võimaldamine elamispinnale, sõimedele, lasteaedadele ja aladele, kus lapsed saavad turvaliselt mängida ja areneda, ning kõrvaldada tuleb pere loomise või suurendamise takistused;

rõhutab kliimamuutuste väljakutseid ja vajadust vähendada energia tarbimist energia ringlusprotsesside ning energiatõhususe suurendamise kaudu, samuti võrgusüsteemide, avatud ja haljasalade laiendamise, uute ehitusviiside ning täiendavaid ressursse mittevajavate tervislike ja ohutute liikumisviiside abil;

juhib tähelepanu kultuuri ja loovuse tähtsusele mitte ainult majanduskasvu seisukohalt, vaid eelkõige elukvaliteedi, reaalselt kogetava demokraatia, rahu ja vastastikuse austuse edendamiseks;

rõhutab üldsuse osaluse otsustavat tähtsust poliitika kujundamisel;

on seisukohal, et Euroopa Liidu institutsioonide mitmekülgsed jõupingutused toetada linnu on hädavajalikud, ning kutsub üles andma eelseisval toetusperioodil selge märgi linnade toetamise kohta tugeva linnamõõtme, vahendite paindliku kasutamise ja kohaliku tasandi keskse rolli kaudu ühtekuuluvuspoliitika elluviimisel;

tervitab selliste jätkusuutlike rahastamisvahendite arendamist struktuuripoliitikas, mis kujutavad endast loovaid ja stabiilseid rahastamismehhanisme.

Raportöör

Hella DUNGER-LÖPER (DE/PES), Berliini liidumaa Euroopa ja föderaalasjade volinik

I.   POLIITILISED SOOVITUSED

REGIOONIDE KOMITEE

Taust ja põhjus

1.

hindab arvamuse aluseks olevat Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Taani konsulteerimistaotlust ja samuti tema aktiivset osalust piirkondade ja linnade 5. tippkohtumisel, mis toimus 22.–23. märtsil 2012 Kopenhaagenis teemal „Euroopa linnakeskkond 21. sajandil”. Sellega tunnustati linnade ja piirkondade panust Euroopa integratsiooni ja nende keskset rolli strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisel;

2.

võtab huviga teadmiseks Euroopa Komisjoni aruande „Homsed linnad – probleemid, nägemused ja edasised sammud” (oktoober 2011) ja jagab selles sõnastatud visiooni homsetest linnadest „kui suurte sotsiaalsete edusammudega kohtadest, kus on tugev sotsiaalne ühtekuuluvus, sotsiaalselt tasakaalustatud elamumajandus ning samuti sotsiaal-, tervishoiu- ja kõikidele kättesaadavad haridusteenused; demokraatia, kultuuridevahelise dialoogi ja kultuurilise mitmekesisuse platvormist; rohelise, ökoloogilise või keskkonnasäästliku mõtteviisiga kohtadest; ligitõmbavatest ja majanduskasvu soodustavatest kohtadest”;

3.

jagab aruandes „Homsed linnad” väljendatud muret tuleviku linnade pärast seoses väljakutsetega, mis kaasnevad demograafiliste muutustega, majanduskasvu peatumisega ning nõrgenenud seosega majanduskasvu, tööhõive ja sotsiaalsete edusammude vahel. Samuti peituvad ohud sissetulekute lõhede suurenemises, sotsiaalse kihistumise ja segregatsiooni suurenemises, samuti ühiskonnaheidikute arvu jätkuvas kasvus, valglinnastumises ning linnade ökosüsteemidele avalduvas kasvavas surves;

4.

rõhutab, et Euroopa Liit tervikuna võib strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid saavutada vaid juhul, kui linnad sotsiaalse ja majandusliku innovatsiooni paigana suudavad anda oma täieliku panuse arukasse, kaasavasse ja jätkusuutlikku majanduskasvu ning majanduslikku, sotsiaalsesse ja territoriaalsesse ühtekuuluvusse;

5.

tervitab seetõttu aruandes „Homsed linnad” esitatud soovitusi tugevdada linnu järgmiste meetmete kaudu: jätkusuutlike kohalike struktuuride edendamine paindliku ja kaasava majanduse loomiseks; sotsiaalmajandusliku, kultuurilise, põlvkondade ja etnilise mitmekesisuse potentsiaali kasutamine; sotsiaalse eraldatuse ja vaesuse vastane võitlus eluaseme kvaliteedi parandamise kaudu; terviklik lähenemine keskkonna- ja energiapoliitilistele strateegiatele; ligitõmbavate avalike kohtade loomine ja säilitamine; jätkusuutlike, kaasavate ja tervist edendavate transpordisüsteemide edendamine ning tasakaalustatud territoriaalse arengu edendamine;

6.

toetab nõudmist linnade jätkusuutliku arengu terviklike strateegiate järele ning horisontaalse ja vertikaalse koostöö järele tasandi- ja valdkonnaülesel poliitikal ja osalusel põhinevas juhtimissüsteemis, milles võetakse arvesse linnade mitmekesisust ning sotsiaalse uuendustegevuse ja tulevikku suunatud kavandamise olulisust;

7.

viitab Regioonide Komitee 23. märtsi 2012. aasta Kopenhaageni deklaratsioonile, selles võetud kohustusele muuta linnad säästvamaks, sotsiaalselt kaasavamaks ja majanduslikult konkurentsivõimelisemaks ning ELi institutsioonidele sellega seoses esitatud nõudmistele, mis käsitlevad strateegia „Euroopa 2020” kinnistamist kohalikul tasandil, piisavate vahendite eraldamist ulatusliku linnapoliitika elluviimiseks, Euroopa linnade territoriaalse koostöö suuremat tähtsust ning linnade ja piirkondade olulisemat rolli Euroopa poliitika kujundamisel, samuti jätkuvaid detsentraliseerimise jõupingutusi ELi liikmesriikides ning linnadele ja piirkondadele suurema finantsvabaduse andmist;

8.

meenutab oma 10. juuni 2010. aasta arvamust „Linnade taaselustamise tähtsus Euroopa tulevases linnaarengus” ja selles sõnastatud nõudmist linnamõõtme tugevdamiseks ELi kõigis poliitikavaldkondades;

Märkused

9.

tuletab meelde, et linnad on alati ühiskondlike suhete väljendus. Tuleviku linnade ülesehitust ja elukvaliteeti mõjutavad majanduslikud ja sotsiaalsed otsused ja arengud poliitilise ja majandusliku vastutuse kõigil tasanditel;

10.

sedastab, et linnade tähtsus Euroopa Liidu jaoks ulatub oluliselt kaugemale majanduslikest ja demograafilistest teguritest. Ilusad, arukad, energia- ja ressursitõhusad, keskkonnahoidlikud ja kaasavad linnad on meie ühiskonnas harmoonilise ja solidaarse kooseksisteerimise alus;

11.

toonitab, et linnad on sotsiaalsete ja majanduslike suhete tõttu tihedalt ja lahutamatult läbi põimunud neid ümbritsevate aladega, mistõttu on neil oluline roll tasakaalustatud territoriaalse arengu edendamisel;

12.

märgib antud kontekstis, et linna ja maapiirkonna senine range eristamine ei vasta enam tulevikus tekkivatele ülesannetele ning peab andma teed piirkondade koosmõjule tuginevale lähenemisviisile, mille alus on funktsionaalsus ja tihe vastastikune seotus;

13.

rõhutab, et linnatüüpide ülemaailmses võrdluses on Euroopa linnale iseloomulik demokraatlik enesemääramine, tugev kodanikuühiskond, sotsiaalne integratsioon, privaatsuse ja avalikkuse toimiv vastastikune suhe, vabaduse tagamine, emantsipeerumine ja väljakujunenud linnaehituse kultuur;

14.

märgib, et deindustrialiseerimise ja globaliseerumisega on läinud kaduma sotsiaalse ja majandusliku integratsiooni olulised alused. Nii jõukates kui ka vaesemates piirkondades otsitakse uusi strateegiaid sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks, mis aga seni ei ole suutnud piirata sotsiaalse ja ruumilise eraldumise suundumusi. Pigem on sotsiaalne lõhenemine ja segregatsioon vaatamata neile jõupingutustele paljudes kohtades kasvanud ning kujutavad endast jätkuvalt märkimisväärset väljakutset kooseksisteerimisele linnades;

15.

juhib tähelepanu sellele, et kasvavale majanduslikule ja sotsiaalsele lõhenemisele meie ühiskonnas tuleb ilmtingimata vastata investeeringutega haridusse kõigile alates varasest lapsepõlvest, samuti kaasavate tööturgude, elukestva õppe, aktiivse integratsioonipoliitika ning õiglase, piisava ning meeste ja naiste puhul võrdse palgaga. Komitee rõhutab, et sellega seoses on majandusareng ja uute töökohtade loomine linnades võtmetähtsusega;

16.

nendib murega, et mõningates suurlinnades on need probleemid veelgi teravamaks muutunud, mis on kaasa toonud vägivaldseid proteste. Samuti väljendavad need paljude kodanike umbusaldust poliitiliste institutsioonide vastu;

17.

viitab demograafiliste muutuste ja ühiskonna vananemise kohalikele mõjudele, mis seavad uusi nõudmisi sotsiaalsele infrastruktuurile ja avalikule ruumile. Eakate kasvava vaesusega seoses tekib vajadus jätkusuutlike kindlussüsteemide ja teenuste järele, mis on kodanikele kättesaadavad ja taskukohased ning mille puhul võetakse arvesse kultuurilisi iseärasusi;

18.

toonitab antud kontekstis, et hoolimata praegu drastiliselt kõrgest noorte töötuse määrast sõltub Euroopa eelseisvatel aastakümnetel noortest sisserändajatest, et tagada majanduskasv ning leevendada vananemise mõjusid sotsiaal- ja tervishoiusüsteemidele. Avatud ja ligitõmbavad linnad on sisserände üks eeldus. Ometi kogevad sisserändajad ja etnilised vähemused linnades veel sageli märkimisväärset ebavõrdsust juurdepääsul haridusele, töökohtadele, eluasemetele ja arstiabile. Tõhusad kohalikud integratsioonistrateegiad on seega tulevikku suunatud rändepoliitika vajalik koostisosa;

19.

rõhutab, et tagatud peab olema ühiskonna jaoks oluliste vajaduste täitmine, st juurdepääsu võimaldamine elamispinnale, sõimedele, lasteaedadele ja aladele, kus lapsed saavad turvaliselt mängida ja areneda, ning kõrvaldada tuleb pere loomise või suurendamise takistused. Seepärast tuleb toetada kõiki meetmeid, mis aitavad kaasa rahvastiku positiivsele iibele;

20.

rõhutab kliimamuutuste väljakutseid ja vajadust vähendada energia tarbimist energia ringlusprotsesside ning energiatõhususe suurendamise kaudu, samuti võrgusüsteemide, avatud ja haljasalade laiendamise, uute ehitusviiside ning täiendavaid ressursse mittevajavate tervislike ja ohutute liikumisviiside abil;

21.

juhib tähelepanu kultuuri ja loovuse tähtsusele mitte ainult majanduskasvu seisukohalt, vaid eelkõige elukvaliteedi, reaalselt kogetava demokraatia, rahu ja vastastikuse austuse edendamiseks. Linnakultuur hõlmab ka linna ehituskultuuri säilitamist, kvaliteetset ja kõigile juurdepääsetavat avalikku ruumi ning kohalike ja piirkondlike iseärasuste arvestamist;

22.

rõhutab üldsuse osalusele suunatud elementide otsustavat tähtsust poliitika kujundamisel, et võita kodanike usaldus ja tagada nende osalemine ning tugevdada sotsiaalset ühtekuuluvust. Kodanike osalemine on võimalik ainult siis, kui linnavalitsused muudavad oma otsuste ja meetmete alused avalikuks ja läbipaistvaks;

23.

on seisukohal, et Euroopa Liidu institutsioonide mitmekülgsed jõupingutused toetada linnu toetusprogrammide ja algatustega on hädavajalikud, kuna omavalitsusüksused, kellel endal puuduvad asjaomased rahalised vahendid, sõltuvad sellisest toetusest;

24.

nendib murega, et hoolimata Leipzigi hartas deklareeritud kavatsustest ja sellega seotud poliitilisest protsessist, on liikmesriikide pühendumine linnapoliitikale viimastel aastatel pigem vähenenud kui suurenenud. Seda näitab asjaolu, et seni ei ole suudetud omistada linnapoliitilistele küsimustele prioriteetset kohta olulistes poliitikavaldkondades, nagu tööhõive, keskkond, haridus, teadus ja elamumajandus. Kõnealune probleem väljendub samuti linnapoliitiliste toetusprogrammide vähendatud eelarvetes. Seepärast tuleks ELi tasandil eraldada võimalikult kiiresti vahendid, mis võimaldaksid linnadel nimetatud mitmesugustele probleemidele paindlikult reageerida;

25.

on mures seetõttu, et omavalitsusüksuste eelarveeraldiste tase on enamikes liikmesriikides katastroofiliselt madal ja ega parane ilma sealse suunamuutuseta, võttes arvesse liikmesriikide eelarvepoliitilisi prioriteete;

26.

on seisukohal, et akuutsete sotsiaalsete, majanduslike ja ökoloogiliste ohtude tõttu ei ole senised jõupingutused kaugeltki piisavad, et kujundada Euroopa linnad nii tulevikukindlaks, et nad konkurentsivõimeliste, ilusate, arukate, energia- ja ressursitõhusate, keskkonnahoidlike ja kaasavate, sotsiaalset innovatsiooni edendavate paikadena võiksid anda täieliku panuse Euroopa Liidu sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamisse ning strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide elluviimisse;

Poliitilised nõudmised

üldised

27.

oletab, et arvestades ühiskondlikke väljakutseid, on poliitilise vastutuse kõik tasandid huvitatud tugevatest, demokraatliku enesemääramisega linnadest kui Euroopa ühiskonna vundamendist. Tugev, kiirelt reageeriv ja toimiv kohalik demokraatia võib aidata otsustavalt kaasa usalduse tagasivõitmisele esindusdemokraatia kõigi tasandite institutsioonide vastu;

28.

kinnitab oma nõudmist käsitada ühiskondlikku arengut viisil, mis läheb kaugemale sisemajanduse koguprodukti (SKP) mõõtmisest, milles võetakse tõsiselt kodanike muresid ja vajadusi ning kaasatakse nad ulatuslikumalt programmide ja meetmete kavandamisse;

29.

ootab enesekindlat ja julget juhirolli valitud esindajatelt kõigil poliitilistel tasanditel rahumeelseks ja solidaarseks kooseksisteerimiseks. Arukas, kaasav ja jätkusuutlik majanduskasv võib areneda vaid rahu ja piiriüleselt reaalselt kogetava solidaarsuse tingimustes. Selle juurde kuulub aktiivne sisserändajate vastuvõtmise kultuur, mis hõlmab kultuuridevaheliste pädevuste edendamist avalikus halduses ja avalikes institutsioonides. Siia juurde kuulub ka selge ja ühene pühendumus kaitsta pagulasi ja inimesi, kes oma päritolu, usu, seksuaalse orientatsiooni, teatud sotsiaalsesse rühma kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu kannatavad poliitilise tagakiusamise ja diskrimineerimise all;

30.

toonitab integreeritud kohalike strateegiate olulisust vahendite kooskõlastatud ja tõhusaks kasutamiseks ning nõuab kõigi asjaomaste poliitikavaldkondade kaasamist ja osalemist. Konstruktiivne ja iseenesest mõistetav koostöö kõigi poliitiliste tasandite ja instantside vahel on oluline näitamaks kodanikele, et institutsioonid oskavad neile antud usaldusega ümber käia ja peavad kohalike vajaduste täitmist oma kohustuseks;

31.

kutsub kõigi tasandi otsuselangetajaid üles edendama tervislikku ja jätkusuutlikku liikuvust linnades ja linnade vahel. Ühistranspordivahendeid tuleb edendada nii, et need oleksid kättesaadavad kõigile rahvastikurühmadele. Komitee kutsub otsustajaid jätkuvalt üles arendama linnu Euroopa linnamudeli traditsioone järgides, integreerides eri kasutusviisid, tiheduse ja (linnaehitusliku ja arhitektuurilise) kvaliteedi;

32.

toetab uusi jõupingutusi, et parandada teadmisi linnaarengu tehniliste, sotsiaalsete, majanduslike ja ökoloogiliste aspektide kohta. See peab sõnaselgelt hõlmama ka virtuaalse ruumi olulisust elamise ja töötamise jaoks linnades ja piirkondades;

33.

rõhutab linnapartnerluste ja selliste Euroopa linnavõrgustike nagu EUROCITIES olulisust, samuti rahvusvaheliste omavalitsusüksuste vaheliste koostööprojektide tähtsust URBACTi, INTERREGi ja ETKRi raames, et parandada teadmisi ja lähenemisviise linnaarengu poliitikas. Samuti rõhutab komitee vajadust muuta see teadmistevahetus poliitika kujundamise jaoks viljakaks, eelkõige struktuurifondide valdkonnas, aga ka sellistes olulistes poliitikavaldkondades nagu üldhuviteenused, transport ja keskkonnakaitse;

Euroopa Komisjonile, nõukogule ja Euroopa Parlamendile

34.

nõuab linnade ja piirkondade endastmõistetavat kaasamist Euroopa Liidu mitmetasandilistesse struktuuridesse kõigis poliitikavaldkondades, kus Euroopa Liidu tasandil langetatakse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tegutsemisvõimet puudutavaid otsuseid;

35.

kutsub Euroopa Liidu institutsioone üles võtma selge kohustuse linnu tugevdada, mis kajastub Euroopa Liidu tulevase eelarve prioriteetides;

36.

rõhutab oma üleskutset viia ellu struktuuritoetuspoliitikat, mis jätab omavalitsusüksustele ka edaspidi piisavalt mänguruumi, et rakendada kohalike prioriteetide alusel väljatöötatud, investeerimis- ja sotsiaalprojektidest koosnevat fondiülest integreeritud lähenemisviisi, mis vastab kohalikele vajadustele. Selleks, et omavalitsusüksused saaksid ka tegelikkuses struktuuripoliitikat ellu viia, tuleb vähendada halduse ja kontrolliga seotud kulusid;

37.

rõhutab ühtekuuluvuspoliitika kui keskse vahendi tähtsust sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks, ning kutsub üles andma eelseisval toetusperioodil selge märgi linnade toetamise kohta tugeva linnamõõtme, vahendite paindliku kasutamise ja kohaliku tasandi keskse rolli kaudu poliitika elluviimisel. Võttes arvesse linnade keskset rolli sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse seisukohalt, peab toetus ületama olulisel määral seni väljapakutud 5 % miinimumkvooti;

38.

rõhutab Regioonide Komitee arvamuses Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF) käsitleva komisjoni ettepaneku kohta esitatud üleskutseid, eelkõige mis puudutab võimalust kasutada vahendeid paindlikult ilma teatud liiki piirkondi eelistamata või diskrimineerimata, et maa- ja linnalähedased piirkonnad ei jääks ERDFi pakutavatest eelistest kõrvale. ERDFi vahendite ruumilise kontsentreerimise üle eri liiki piirkondadele tuleb otsustada partnerluses rakendatava kavandamisprotsessi raames ja seda ei saa eelnevalt määratleda. Ülesannete delegeerimine linnadele üldmääruse artiklis 99 määratletud integreeritud territoriaalsete investeeringute vahendi raames peaks olema ette nähtud võimalusena, mitte kohustusena;

39.

tervitab selliste jätkusuutlike rahastamisvahendite arendamist struktuuripoliitikas, mis kujutavad endast lisaks avalikele toetustele ka loovaid ja stabiilseid rahastamismehhanisme;

40.

rõhutab linnade ja piirkondade olulist rolli Euroopa Liidu rände- ja integratsioonipoliitika arendamisel, mille puhul võetakse arvesse kohaliku tasandi keskset tähtsust integratsiooni seisukohalt;

liikmesriikidele

41.

kutsub liikmesriike üles taaselustama oma linnapoliitilised jõupingutused ja kaasama neisse algatustesse ka poliitikavaldkonnad, mis ei ole seotud ruumilise planeerimisega. Jätkusuutlik linnaareng sõltub toetavatest raamtingimustest eelkõige tööhõive-, sotsiaal-, haridus- ja keskkonnapoliitikas;

42.

toetab aktiivsemat arutelu tegutsemisvajaduse üle linnades ja linnadega. Linnade ja linnastute koostöö on ühtekuuluvuse ja tasakaalustatud arengu jaoks tingimata vajalik.

Brüssel, 19. juuli 2012

Regioonide Komitee president

Mercedes BRESSO


III Ettevalmistavad aktid

REGIOONIDE KOMITEE

Täiskogu 96. istungjärk 18. ja 19. juulil 2012

13.9.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 277/23


Regioonide Komitee arvamus „ELi siseasjade valdkonna rahastamisvahendid”

2012/C 277/05

REGIOONIDE KOMITEE

väljendab heameelt sammu üle saavutada tõeline vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala eelarveettepanekute kaudu, milles arvestatakse, kui oluline on tagada vajalikud vahendid sisserände, varjupaiga ja turvalisuse valdkonnale;

kinnitab esitatud muutuste olulisust kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks, sest muutustel on otsene mõju nende ülesannetele ja Euroopa Liidu elanike igapäevaelule;

rõhutab, et põhiõiguste ja -vabaduste üldise kaitse kontekstis on oluline reageerida turvalisusprobleemidele, mis tekivad suurenenud ülemaailmse liikuvuse tagajärjel;

toetab paindlikkusele ja tulemuste saavutamisele keskendumist, rõhutades, et see eeldab head planeerimist ning kõigi sidusrühmade osalemist ja nendepoolset vastutuse võtmist. Seepärast toob komitee esile vajaduse kaasata juba kavandamisetapis nii kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kui ka muud sidusrühmad, nagu rahvusvahelised organisatsioonid, kodanikuühiskond ja toetusesaajad ise, sest nemad on sageli programmide ja projektide elluviijad;

on seisukohal, et pakutud reformidega parandatakse juurdepääsu rahalistele vahenditele suurel määral. Küll aga julgustab komitee arendama edasi viise rahastamisvõimalusi tutvustava teabe levitamiseks. Suuremates riikides võiks kasutada kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi konsultatsioonide korraldamiseks kohalikul ja piirkondlikul tasandil, et anda suurtest linnadest kaugemal tegutsevatele organisatsioonidele ja sidusrühmadele võimalus osalemiseks.

Raportöör

Samuel AZZOPARDI (MT/EPP), Victoria (Gozo) linnapea

Viitedokumendid

 

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Avatud ja turvalise Euroopa ülesehitamine: siseasjade eelarve aastateks 2014–2020”

COM(2011) 749 final

 

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend

COM(2011) 750 final

 

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Varjupaiga- ja Rändefond

COM(2011) 751 final

 

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Varjupaiga- ja Rändefondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted

COM(2011) 752 final

 

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend

COM(2011) 753 final

I   POLIITILISED SOOVITUSED

REGIOONIDE KOMITEE

Üldine hindamine

1.

väljendab heameelt sammu üle saavutada tõeline vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala eelarveettepanekute kaudu, milles arvestatakse, kui oluline on tagada vajalikud vahendid sisserände, varjupaiga ja turvalisuse valdkonnale (1);

2.

toetab olemasolevate vahendite lihtsustamist, millega need liidetakse kaheks fondiks;

3.

kinnitab esitatud muutuste olulisust kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks, sest muutustel on otsene mõju nende ülesannetele ja Euroopa Liidu elanike igapäevaelule;

4.

rõhutab, et põhiõiguste ja -vabaduste üldise kaitse kontekstis on oluline reageerida turvalisusprobleemidele, mis tekivad suurenenud ülemaailmse liikuvuse tagajärjel;

5.

toonitab, et seda on võimalik saavutada sidusate meetmete rakendamisega vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas, toetudes inimõiguste austamisele, solidaarsusele ja vastutusele, pöörates seejuures eritähelepanu soolisele võrdõiguslikkusele ja diskrimineerimiskeelule (2);

6.

on seisukohal, et tasakaal tuleb leida ühelt poolt turvalisuse ja piiriküsimuste kuluvaldkondade ning teiselt poolt selliste kuluvaldkondade vahel nagu rändajate integreerimine ja varjupaigataotlejate vastuvõtutingimused;

7.

toetab vajaduspõhist eelarvet, mis aitab luua koostoimet ELi rahastamisvahendite vahel, eelkõige struktuurifondide ja siseasjade valdkonna fondide vahel. ELi eelarves tuleks eraldada piisavad ressursid siseasjade valdkonnale nii struktuurifondide kui ka vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonna erivahendite kaudu;

8.

viitab sellele, et teiste ELi ja ühenduse vahendite täiendava kasutamise äralangemine nõukogu otsuse 2007/125/JSK tühistamisega piirab oluliselt finantsvahendite kasutamise soovitud paindlikkust ja ohustab siiani Euroopa Regionaalarengu Fondi põhiselt eesmärgi 3 raames rahastatud sisejulgeoleku valdkonna piiriüleste piirkondlike projektide sujuvat jätkumist; pooldab seetõttu vastastikuse täiendavuse säilitamist ühenduse rahastamisvahendite vahel;

9.

märgib, et eelarve ja rahastamisvahendite kasutamisel on vaja teatud paindlikkust, mis võimaldaks tõelist vahehindamist määratletud poliitiliste prioriteetide valgel. Samas rõhutab komitee, et sellise paindlikkusega peab kaasas käima ressursside õiglane jaotus;

10.

pooldab sisserändepoliitikat, mis saab alguse päritoluriikides, arvestab Euroopa tööturu vajadusi ja demograafilisi muutusi ning viib süsteemini, mis on kasulik kõigile osapooltele, sh päritoluriikidele, kes nii sageli saavad kasu EList saadetavatest rahaülekannetest (3);

11.

rõhutab vajadust tugeva koostöö järele ELi tasandil, et saavutada liikmesriikide vahel parem kooskõlastamine ELi välispiiride haldamisel ning liikuda Euroopa ühise varjupaigasüsteemi suunas;

12.

toonitab vajadust läbipaistvuse järele eelarve kasutusel, et ettepanekud, projektid ja saavutatud tulemused oleksid tavakodaniku jaoks nähtavad, lihtsalt ligipääsevad ja mõistetavad;

Programmitöö ja fondide haldamine

13.

toetab paindlikkusele ja tulemuste saavutamisele keskendumist, rõhutades, et see eeldab head planeerimist ning kõigi sidusrühmade osalemist ja nendepoolset vastutuse võtmist. Seepärast toob komitee esile vajaduse kaasata juba kavandamisetapis nii kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kui ka muud sidusrühmad, nagu rahvusvahelised organisatsioonid, kodanikuühiskond ja toetusesaajad ise, sest nemad on sageli programmide ja projektide elluviijad;

14.

toonitab vajadust sõltumatu järelevalve ja hindamise järele, et tagada vahendite tõhus kasutus ja tugev juhtimine rakendusasutuste poolt. See võib motiveerida parandama institutsioonilise tasandi tulemuslikkust. Kõik sidusrühmad peavad osalema kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate valimisel. Komitee täheldab, et teatud kvalitatiivsed näitajad võivad olla tõhusad ja kulutasuvad. Komitee kutsub üles tugevdama ka Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi kontrolli fondide üle, et tuua järelevalvesse ja hindamisse sõltumatust;

Juurdepääs rahalistele vahenditele

15.

on seisukohal, et pakutud reformidega parandatakse juurdepääsu rahalistele vahenditele suurel määral. Küll aga julgustab komitee arendama edasi viise rahastamisvõimalusi tutvustava teabe levitamiseks. Suuremates riikides võiks kasutada kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi konsultatsioonide korraldamiseks kohalikul ja piirkondlikul tasandil, et anda suurtest linnadest kaugemal tegutsevatele organisatsioonidele ja sidusrühmadele võimalus osalemiseks;

Vahendite eraldamine

16.

märgib, et lisaks lihtsustamise ja paindlikkuse positiivsetele aspektidele toovad pakutud reformid kaasa ka ebakindluse ressursside jaotamisel eri sektorite ja temaatiliste küsimuste vahel. Seetõttu rõhutab komitee, et vahendeid tuleb eraldada vajaduspõhiselt põhjaliku vajaduste analüüsi alusel, seades prioriteete õigustepõhiselt. Seda on võimalik saavutada mehhanismide ja tagatiste kaudu, millega kindlustada tõhus prioriteetide seadmine, sh kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja teiste sidusrühmade osalemine riiklike strateegiate koostamisel;

17.

rõhutab vajadust jaotada vahendid ühtlaselt sõltuvalt institutsionaalsest suutlikkusest ja projektide ettepanekutest, mitte suunata vahendid vaid vähestele abisaajatele;

18.

leiab, et ebapiisavate vahendite puhul tuleks prioriteediks seada vahendid, mille eesmärk on kaitsta inimeste põhiõigusi ja -vabadusi, sh neid, mis puudutavad minimaalset elatustaset, sooküsimusi ja varjupaigaõigust, samuti ressursid kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suutlikkuse suurendamiseks rändevoogude haldamisel;

Sidusrühmade kaasamise kohustus

19.

rõhutab osaluspõhise tegutsemise tähtsust tõhusate tulemuste saavutamiseks ning toetab ettepanekuid, mis kohustavad liikmesriike looma riiklike programmide väljatöötamiseks, rakendamiseks ja järelevalveks partnerlusi kõigi asjaomaste ametiasutustega ja sidusrühmadega, sh kodanikuühiskonna ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;

20.

kutsub seetõttu üles sidusrühmade partnerlust tugevdama ja kohustuslikuks muutma. Komitee arvates ei pruugi üldsätteid kehtestava määruse eelnõus (4) esitatud põhimõttega saavutada osalemist piisavalt siduval viisil. Kuigi kooskõlastamismehhanismid on siduvad, on teistes valdkondades palju vabadust otsustada, kas tegelikult luua mõnda toimivat partnerlust või mitte;

21.

on seisukohal, et kõigi fondidest toetatavate meetmete jaoks ühtse vastutava asutuse nimetamine ei pruugi olla asjakohane sellega kaasnevast lihtsustamisest hoolimata. Otsuste õigluse tagamiseks on vaja läbipaistvust, kontrolli ja tasakaalustatust. Komitee on mures, et võimalikud õigusprobleemid ei pruugi volitatud asutusel lubada töötada riikliku vastutava asutuse järelevalve all, ning leiab, et seetõttu peaksid määrused olema piisavalt paindlikud, et võtta arvesse kõiki ELi liikmesriikide kehtivaid eeskirju, ega tohiks sundida liikmesriike muutma oma konstitutsioonilist struktuuri, kui eesmärke on sama hästi võimalik saavutada partnerluse kaudu;

Euroopa ühine varjupaigasüsteem

22.

tervitab sammu Euroopa ühise varjupaigasüsteemi suunas ja rõhutab samas, et selle abil tuleb püüda saavutada paremate süsteemide ja struktuuride standardid, mitte jõuda kvaliteedi üldise vähenemiseni nõrgemate süsteemide eeskujul;

23.

soovib suuremat selgust küsimuses, kas Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet kasutab ainult talle otse eraldatud vahendeid või on ametil juurdepääs ka siseasjade rahastamisvahenditele;

Rahvusvahelise kaitse all olevate isikute ja kolmandate riikide kodanike vastuvõtmine ja integreerimine

24.

kiidab heaks, et tunnustatud on kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tähtsust vastuvõtu- ja varjupaigasüsteemide puhul ning kolmandate riikide kodanike ja seaduslike rändajate integreerimisel;

25.

peab ideed keskenduda kõige haavatavamatele isikutele, sh inimkaubanduse ohvritele, väga positiivseks;

26.

toonitab, et integratsioonis tuleb keskenduda pikaajalistele jätkusuutlikele meetmetele, pidades meeles, et integratsioon on kahesuunaline protsess, kus meetmeid võib suunata nii vastuvõtvatele kui ka rändajate kogukondadele;

27.

soovib näha, et siseasjade rahastamisvahenditega toetatakse ka Euroopa Komisjoni soovitatud meetmeid, tunnustades mitmetasandilise valitsemise lähenemisviisi Euroopa teises integratsioonikavas (5);

28.

märgib, et Euroopa Inimõiguste Kohus ja inimõiguste asutused on hakanud täpsemalt kontrollima ELis levinud haldusaresti tavasid, ning rõhutab, et isikute kinnipidamisega seotud projektide rahastamisel tuleb tagada, et kinnipidamine oleks kooskõlas ELi õigusega ja Euroopa Inimõiguste Kohtu otsustega;

29.

toonitab, et eri liikmesriikides rahvusvahelise kaitse all olevatel perekonnaliikmetel tuleks lubada koos elada ja saada kaitset samas liikmesriigis;

Vastutuse jagamine ja ELi-sisene ümberpaigutamine

30.

rõhutab, et ELi piirialad peavad varjupaiga ja rändevaldkonnas saama rohkem sobivat toetust, eelkõige eriliste raskuste korral (6);

31.

toonitab, et ümberpaigutamise kriteeriumid ja mehhanismid ei tohi olemuselt olla diskrimineerivad ning peavad keskenduma kõige haavatavamatele isikutele, pidades seejuures silmas ka ELi tööturu vajadusi, eelkõige inimeste puhul, kes on kinni jäänud piirkondadesse, kus juurdepääs tööturule on piiratud. Neis kriteeriumides ei tohiks keskenduda hästi kvalifitseeritud ja juba vastuvõtvasse ühiskonda integreerunud isikute eelistamisele;

32.

märgib, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on heal positsioonil selliste mehhanismide loomisel osalemiseks (7);

33.

on seisukohal, et solidaarsus koormatud riikide toetamisel peaks sõltuma inimõigustealasest praktikast ja ELi vastuvõtunõuete järgimisest, motiveerides nii olukorda parandama;

ELi ümberasustamisprogramm

34.

pooldab ELi ümberasustamisprogrammi loomist ja julgustab töötama välja selge raamistiku partnerluses Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametiga, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga ja valitsusväliste organisatsioonidega, pidades silmas mujal maailmas järgitavaid häid tavasid. EL peaks andma eeskuju, püüdes leida üles isikud, keda rahvusvaheline üldsus on kõige rohkem unarusse jätnud, ja pakkuda neile kaitset;

35.

toob välja vajaduse stiimulite ja eeliseid puudutava teabe järele, et suurendada liikmesriikide lubatud ümberasustatavate pagulaste arvu;

36.

rõhutab vajadust säilitada selge vahe kolmandatest riikidest ümberasumise ja ELi-sisese ümberpaigutamise vahel ning samuti mõlemast programmist abi saavate isikute arvu vahel;

Vabatahtlik toetatud tagasipöördumine

37.

kinnitab taas, et programme tuleks teostada põhimõtteliselt vaid vabatahtlikkuse alusel ja kooskõlas arenduskoostöö eesmärkidega, nii et tulemuseks oleks asjaomaste inimeste jätkusuutlik integratsioon ühiskonda (8). Tagasipöördumine peab olema elujõuline ja tagama, et ei algatata uut rändeprojekti (9). Seda oleks võimalik saavutada partnerluses erialaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon;

38.

märgib, et tagasipöördumisstrateegiate edu ei saa asjakohaselt mõõta vaid ainult tagasipöördujate arvu peegeldavate kvantitatiivsete näitajatega. Valida võiks näitaja, mis kajastab tagasipöördujate arvu suhet juhtumite arvusse, võttes arvesse pikaajalisi kvaliteeditegureid;

Sisejulgeoleku strateegia

39.

rõhutab enda vältimatut osalemist ELi sisejulgeoleku parandamisel ja vajadust suurendada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suutlikkust;

40.

rõhutab, et Sisejulgeolekufondist rahastamisel tuleb meeles pidada vajadust investeerida täiendavalt uurimistegevusse, tegeleda innovatsiooni ja eksperditeadmiste levitamisega küberjulgeoleku, kriminalistika, esmatähtsate infrastruktuuride kaitse ja linnade turvalisuse valdkondades. Euroopa Komisjon peaks seda toetama – vastavalt kasvanud vajadusele leida lahendusi järjest spetsiifilisematele ja keerulisematele küsimustele;

41.

kinnitab taas, et oluline on kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused politsei- ja julgeolekukoostöösse. See võib toimuda koolituste, heade tavade tutvustamise ja ennetusprogrammide kaudu, samuti ühiste vahendite ja IT-süsteemide arendamise ja parema teabevahetuse abil;

Terrorismi- ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus

42.

soovitab, et igas liikmesriigis tugevdataks ja kasutataks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olemasolevaid võrgustikke või vajadusel loodaks uusi, et soodustada heade tavade vastastikust tutvustamist sotsiaalse integratsiooni valdkonnas ning professionaalset teemakäsitlust selle kohta, kuidas vägivaldne ekstremism kohalikul tasandil tekib ja kuidas seda nähtust mõista. See võiks toetada hiljuti loodud Euroopa radikaliseerumisvastase võrgustiku tööd;

43.

soovitab Sisejulgeolekufondist rahastamise korral konsulteerida liikmesriikides üldsusega kohalikul tasandil, sealhulgas ka nendega, kes tunnevad end ühiskonnast eraldatuna. See võib aidata luua mitmetahulist pilti kohaliku tasandi kogemustest ja ettekujutustest seoses terrorismiga ja ekstremistliku mõttelaadi põhjustest;

44.

rõhutab, et rohkem tuleb uurida panga- ja äritoiminguid, et tuvastada terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse rahastamine, mis toimub rahapesu kaudu ning kuritegevuse sidumise teel seaduslikel ajenditel tegutsevate ettevõtetega, ja tegeleda nende väljakutsetega;

45.

tuletab samuti meelde, kui oluline on kuritegelikul teel saadud vara konfiskeerimine, mis kujutab endast vaieldamatult olulist viisi võitluses igat liiki kuritegevuse vastu. Seetõttu on komiteel hea meel, et komisjon soovib seadusandlike ettepanekutega tugevdada ELi õigusraamistikku konfiskeerimise küsimustes (10);

46.

märgib, et kuigi avaliku ja erasektori partnerlusel võib olla positiivseid tagajärgi, tuleks vältida turvalisuse valdkonna erastamist;

Piirikontroll ja päästetegevus

47.

rõhutab vajadust rahastada piirkontrolli piisavalt (11). Samal ajal leiab komitee, et ebaseadusliku rändega tegelemise seisukohast on küsitav, kas suurte investeeringute tegemine piirikontrolli aitab kõige tõhusamalt ja tulemuslikumalt kaasa tuua pikaajalisi ja mõttekaid muutusi;

48.

toonitab, et piirikontrolli tegevuse üle peaks sõltumatut järelevalvet teostama mõni selline organisatsioon nagu ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet, et tagada peamiste inimõiguste, sh soolise võrdõiguslikkuse järgmine;

49.

rõhutab, et inimelud peaksid olema esikohal enne kõiki muid küsimusi. Päästetegevuse edendamise eesmärgil kutsub komitee üles suuremale koostööle ja vastutuse jagamisele liikmesriikide seas, kust päästetud isikud pärit on. Komitee arvates aitaks automaatne vastutuse jagamine päästa merel rohkem elusid;

Hädaolukordadele reageerimine

50.

kiidab heaks muudatused, millega soovitakse suurendada hädaolukordadele reageerimise kiirust;

51.

kutsub komisjoni üles võtma endale ülesanne kavandada ja arendada piiriüleseid meetmeid, millesse kaasatakse aktiivselt ka piiriäärsed piirkonnad. See võimaldaks piirkondadel koguda kokku oma kogemused kodanikukaitse vallas ja pakkuda tugeva tegutsemisaluse, millele ehitada Euroopa päästeüksused;

52.

kutsub komisjoni üles võtma rolli, milles suureneks komisjonipoolne otsene juhtimine hädaolukordades, et säilitada teatud ülevaade ja aidata piiriülest kooskõlastamist;

53.

julgustab liikmesriike looma mitut eriala hõlmavaid meeskondi, mille ülesanne on hädaolukorras kiiresti reageerida, eelkõige juhul, kui hädaolukord on seotud erinevatest rühmadest koosnevate rändevoogudega, kus on äärmiselt vajalik omada eksperditeadmisi varjupaigaõigusest ja inimõigusest;

54.

märgib, et mõne hädaolukorra puhul võib tegemist olla pikaajaliste olukordadega ning hädaolukorda tuleb rahastada niikaua, kuni see kestab;

Rände juhtimise välisaspektid

55.

toetab rände juhtimise sise- ja välisaspektide ja sisejulgeoleku sidusamat käsitust, märkides, et nii ebaseadusliku sisserändega tegelemiseks kui ka seaduslikule rändele keskendumiseks on vaja koostööd ja dialoogi kolmandate riikidega;

56.

märgib, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, mis on kolmandatele riikidele kõige lähemal või millel on kolmandate riikidega tugevaimad sidemed, võivad pakkuda väga olulisi sidemeid ELi koostöös nende riikidega, andes märkimisväärse panuse päritolu- ja transiidilinnade ja -piirkondade suhete ja elutingimuste parandamisse (12). Tänu koostööle kohalike ja piirkondlike omavalitsustega kandidaatriikides ja naaberriikides (nt töörühmad ja ühised nõuandekomiteed, CORLEAP, ARLEM) on komitee heal positsioonil, et edendada fondide eesmärke väljaspool ELi piire;

57.

ei näe selget seost kolmandate riikide osas toimuva arengutegevuse ja muu tegevuse vahel. Komitee kutsub üles sidususele ja kooskõlastamisele abi ja arenguvaldkonnas rahastatavate projektide ja siseasjade projektide vahel, toetudes solidaarsusele ja vastutuse jagamisele kolmandate riikidega;

58.

kutsub üles võtma tagatismeetmed, millega ära hoida seda, et liikmesriigid järgivad siseasjade rahastamisvahendite välisaspekti kaudu oma riiklikke huve, ning looma mehhanismid, millega tagada läbipaistvus liikmesriikide ja kolmandate riikide kahepoolses koostöös.

II   MUUDATUSETTEPANEKUD

COM(2011) 750 final

Määrus, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend

Muudatusettepanek 1

Artikkel 3

Muuta lõike 2 punkti b

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

(b)

toetada piirihaldust, et tagada ühelt poolt välispiiride kaitse kõrge tase ja teiselt poolt välispiiride sujuv ületamine kooskõlas Schengeni acquis'ga.

(b)

toetada piirihaldust, et tagada ühelt poolt välispiiride kaitse kõrge tase ja teiselt poolt välispiiride sujuv ületamine kooskõlas Schengeni

Kõnealuse eesmärgi saavutamise hindamisel arvestatakse selliseid näitajaid nagu piirikontrolli varustuse areng ja välispiiril kinnipeetud ebaseaduslikult riiki sisenenud kolmandate riikide kodanike arv, võttes arvesse välispiiri asjaomase lõigu ohutaset. acquis'ga.

Kõnealuse eesmärgi saavutamise hindamisel arvestatakse selliseid näitajaid nagu piirikontrolli varustuse areng välispiiril kinnipeetud ebaseaduslikult riiki sisenenud kolmandate riikide kodanike arv, võttes arvesse välispiiri asjaomase lõigu ohutaset.

Motivatsioon

Vt punkt 5. Neil, kes tegelevad erinevatest rühmadest koosnevate rändevoogudega, on vaja teatud tasemel teadmisi varjupaigaõigusest, et see õigus tagada.

Muudatusettepanek 2

Artikkel 3

Lisada lõikesse 2 punkt c

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

 

Motivatsioon

Vt punkt 48.

Muudatusettepanek 3

Artikkel 3

Muuta lõike 3 punkti f

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

(f)

koostöö tugevdamine kolmandates riikides tegutsevate liikmesriikide vahel seoses kolmandate riikide kodanike rändega liikmesriikidesse ning asjaomase koostöö tugevdamine kolmandate riikidega.

(f)

koostöö tugevdamine kolmandates riikides tegutsevate liikmesriikide vahel seoses kolmandate riikide kodanike rändega liikmesriikidesse ning asjaomase koostöö tugevdamine kolmandate riikidega.

Motivatsioon

Vt punkt 55.

Muudatusettepanek 4

Artikkel 3

Lisada lõikesse 3 punkt g

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

 

Motivatsioon

Vt punkt 47.

Muudatusettepanek 5

Artikkel 4

Lisada lõikesse 1 punkt f

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

 

Motivatsioon

Vt punkt 48.

Muudatusettepanek 6

Artikkel 4

Lisada lõikesse 1 punkt g

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

 

Motivatsioon

Vt punktid 47 ja 48.

Muudatusettepanek 7

Artikkel 4

Lisada lõikesse 1 punkt h

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

 

Motivatsioon

Vt punkt 5.

Muudatusettepanek 8

Artikkel 9

Muuta lõike 2 punkti b

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

(b)

riikide olemasoleva välispiiride haldamise suutlikkuse tugevdamine ja laiendamine, võttes arvesse ka rändevoogude juhtimisega seotud uut tehnoloogiat, arengut ja/või standardeid;

(b)

riikide olemasoleva välispiiride haldamise suutlikkuse tugevdamine ja laiendamine, võttes arvesse ka rändevoogude juhtimisega seotud uut tehnoloogiat, arengut ja/või standardeid;

Motivatsioon

Vt punkt 5.

Muudatusettepanek 9

Artikkel 13

Muuta lõike 2 punkti g

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

(g)

suurendada Euroopa tasandi võrgustike suutlikkust, et edendada, toetada ja jätkuvalt edasi arendada liidu tegevuspõhimõtteid ja eesmärke;

(g)

suurendada Euroopa tasandi võrgustike suutlikkust, et edendada, toetada ja jätkuvalt edasi arendada liidu tegevuspõhimõtteid ja eesmärke;

Motivatsioon

Vt punktid 3 ja 55.

COM(2011) 751 final

Määrus, millega luuakse Varjupaiga- ja Rändefond

Muudatusettepanek 1

Artikkel 3

Muuta lõike 2 punkti c

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

(c)

edendada liikmesriikides õiglasi ja tõhusaid tagasipöördumisstrateegiaid, keskendudes eelkõige tagasipöördumise püsivusele ja tulemuslikule päritoluriiki tagasivõtmisele.

(c)

edendada liikmesriikides õiglasi ja tõhusaid tagasipöördumisstrateegiaid, keskendudes eelkõige tagasipöördumise püsivusele ja tulemuslikule päritoluriiki tagasivõtmisele.

Kõnealuse eesmärgi saavutamise hindamisel arvestatakse selliseid näitajaid nagu tagasipöördunud isikute arv;

Kõnealuse eesmärgi saavutamise hindamisel arvestatakse selliseid näitajaid nagu tagasipöördunud isikute arv;

Motivatsioon

Vt punkt 37.

Muudatusettepanek 2

Artikkel 5

Muuta lõike 1 punkti e

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

(e)

teave kohalikele kogukondadele ning koolituse pakkumine kohalike ametiasutuste töötajatele, kes suhtlevad vastuvõetud isikutega;

(e)

teave kohalikele kogukondadele ning koolituse pakkumine kohalike ametiasutuste töötajatele, kes suhtlevad vastuvõetud isikutega;

Motivatsioon

Integratsiooniprojektide rakendajateks on sageli kodanikuühiskonna liikmed.

Muudatusettepanek 3

Artikkel 5

Lisada lõikesse 1 punkt g

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

 

Motivatsioon

Vt punkt 28.

Muudatusettepanek 4

Artikkel 6

Muuta punkti b

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

(b)

meetmed, mis otseselt toetavad varjupaigapoliitika hindamist, näiteks riigisisesed mõjuhinnangud, sihtrühmades korraldatavad küsitlused, näitajate väljatöötamine ja võrdlusuuringud.

(b)

meetmed, mis otseselt toetavad varjupaigapoliitika hindamist, näiteks riigisisesed mõjuhinnangud, sihtrühmades korraldatavad küsitlused, näitajate väljatöötamine ja võrdlusuuringud.

Motivatsioon

Vt punkt 13.

Muudatusettepanek 5

Artikkel 7

Lisada punkt h

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

 

Motivatsioon

Vt punkt 30.

Muudatusettepanek 6

Artikkel 8

Muuta punkti a

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

(a)

ja teadlikkuse suurendamise kampaaniad, sealhulgas kasutajasõbraliku side- ja infotehnoloogia ning veebisaitide kaudu;

(a)

teadlikkuse suurendamise kampaaniad , sealhulgas kasutajasõbraliku side- ja infotehnoloogia ning veebisaitide kaudu;

Motivatsioon

Vt punkt 25.

Muudatusettepanek 7

Artikkel 9

Muuta lõiget 1

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1.   Artikli 3 lõike 2 punktis b kindlaksmääratud konkreetse eesmärgi raames võetakse rahastamiskõlblikke meetmeid järjepidevate strateegiate raamistikus, mida rakendavad valitsusvälised organisatsioonid, kohalikud ja/või piirkondlikud asutused ning mis on kavandatud konkreetselt artikli 4 lõike 1 punktides a–g osutatud isikute integreerimiseks vastavalt kohalikul ja/või piirkondlikul tasandil. Sellega seoses hõlmavad rahastamiskõlblikud meetmed eelkõige järgmist:

1.   Artikli 3 lõike 2 punktis b kindlaksmääratud konkreetse eesmärgi raames võetakse rahastamiskõlblikke meetmeid järjepidevate strateegiate raamistikus, mida rakendavad valitsusvälised organisatsioonid, kohalikud ja/või piirkondlikud asutused ning mis on kavandatud konkreetselt artikli 4 lõike 1 punktides a–g osutatud isikute integreerimiseks vastavalt kohalikul ja/või piirkondlikul tasandil. Sellega seoses hõlmavad rahastamiskõlblikud meetmed eelkõige järgmist:

Motivatsioon

Vt punkt 25.

Muudatusettepanek 8

Artikkel 9

Muuta lõike 1 punkti a

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

(a)

asjaomaste integratsioonistrateegiate väljatöötamine ja arendamine, sealhulgas vajaduste analüüs ning näitajate ja hindamise täiustamine;

(a)

asjaomaste integratsioonistrateegiate väljatöötamine ja arendamine, sealhulgas vajaduste analüüs ning näitajate ja hindamise täiustamine;

Motivatsioon

Vt punktid 18 ja 23.

Muudatusettepanek 9

Artikkel 9

Lisada lõikesse 1 punkt i

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

 

Motivatsioon

Vt punkt 26.

Muudatusettepanek 10

Artikkel 9

Lisada lõikesse 1 punkt j

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

 

Motivatsioon

Vt punkt 26.

Muudatusettepanek 11

Artikkel 10

Lisada punkt f

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

 

Motivatsioon

Vt punktid 46 ja 54.

Muudatusettepanek 12

Artikkel 11

Muuta punkti a

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

(a)

majutusinfrastruktuuri või -teenuste ning vastuvõtu- või kinnipidamistingimuste loomine ja täiustamine;

(a)

majutusinfrastruktuuri või -teenuste ning vastuvõtu- või kinnipidamistingimuste loomine ja täiustamine;

Motivatsioon

Vt punkt 27.

Muudatusettepanek 13

Artikkel 12

Muuta punkti b

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

(b)

toetatud vabatahtliku tagasipöördumise meetmed, sealhulgas tervisekontroll ja arstiabi, reisi korraldamine, rahaline toetus, nõustamine ning abi enne ja pärast tagasipöördumist;

(b)

toetatud vabatahtliku tagasipöördumise meetmed, sealhulgas tervisekontroll ja arstiabi, reisi korraldamine, rahaline toetus, nõustamine ning abi enne ja pärast tagasipöördumist;

Motivatsioon

Vt punktid 36 ja 37.

Muudatusettepanek 14

Artikkel 13

Muuta punkti a

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

(a)

meetmed tagasipöördumist korraldavate liikmesriikide teenistuste vahelise operatiivkoostöö edendamiseks ja tugevdamiseks, sealhulgas seoses kolmandate riikide konsulaaresinduste ja sisserändeasutustega tehtava koostööga;

(a)

meetmed tagasipöördumist korraldavate liikmesriikide teenistuste vahelise operatiivkoostöö edendamiseks ja tugevdamiseks, sealhulgas seoses kolmandate riikide konsulaaresinduste ja sisserändeasutuste tehtava koostööga;

Motivatsioon

Vt punkt 36.

Muudatusettepanek 15

Artikkel 17

Muuta lõiget 4

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

4.   Järgmised kaitsetud pagulasterühmad on igal juhul hõlmatud liidu ühiste prioriteetidega ümberasustamise valdkonnas ning nende eest on õigus saada lõikega 2 ettenähtud ühekordset makset:

ohustatud naised ja lapsed,

saatjata alaealised,

selliste terviseprobleemidega isikud, mida saab lahendada üksnes ümberasustamise teel,

isikud, kes õigusliku või füüsilise kaitsega seotud põhjustel vajavad erakorralist ja kiiret ümberasustamist.

4.   Järgmised kaitsetud pagulasterühmad on igal juhul hõlmatud liidu ühiste prioriteetidega ümberasustamise valdkonnas ning nende eest on õigus saada lõikega 2 ettenähtud ühekordset makset:

ohustatud naised ja lapsed,

saatjata alaealised,

selliste tervise probleemidega isikud, mida saab lahendada üksnes ümberasustamise teel,

isikud, kes õigusliku või füüsilise kaitsega seotud põhjustel vajavad erakorralist ja kiiret ümberasustamist.

Motivatsioon

Vt punkt 33. Psühholoogiliste probleemidega isikute prioriteetsena käsitlemine on hea tava, mida järgivad ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet ja teisedki.

Muudatusettepanek 16

Artikkel 18

Lisada lõige 5

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

 

   

Motivatsioon

Vt punkt 32.

Muudatusettepanek 17

Artikkel 18

Lisada lõige 6

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

 

   

Motivatsioon

Vt punkt 30.

Muudatusettepanek 18

Artikkel 19

Muuta lõiget 1

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1.   Artikli 15 lõike 1 punktis c osutatud summa eraldamiseks hindab komisjon 31. maiks 2017 liikmesriikide vajadusi seoses nende varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemidega, nende rändevoogude olukorda ajavahemikul 2014–2016 ja oodatavat arengut.

1.   Artikli 15 lõike 1 punktis c osutatud summa eraldamiseks hindab komisjon 31. maiks 2017 liikmesriikide vajadusi seoses nende varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemidega, nende rändevoogude olukorda ajavahemikul 2014–2016 ja oodatavat arengut.

Motivatsioon

Rändeolukorrad võivad muutuda üleöö ning süsteem peaks olema piisavalt paindlik nende muutustega toimetulekuks.

Muudatusettepanek 19

Artikkel 22

Muuta lõiget 1

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1.   Fondist antakse rahalist abi kiireloomuliste konkreetsete vajaduste rahuldamiseks hädaolukordades.

1.   Fondist antakse rahalist abi kiireloomuliste konkreetsete vajaduste rahuldamiseks hädaolukordades.

Motivatsioon

Vt punkt 53.

Muudatusettepanek 20

Artikkel 23

Muuta lõike 2 punkti a

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

(a)

tegutseda rände- ja varjupaigaküsimustes liidu nõuandekomisjonina, tehes nii riigi kui ka liidu tasandil koostööd liikmesriikide, akadeemiliste ringkondade, kodanikuühiskonna, mõttekodade ja muude liidu/rahvusvaheliste üksuste esindajatega ning kooskõlastades nende tegevust;

(a)

tegutseda rände- ja varjupaigaküsimustes liidu nõuandekomisjonina, tehes nii riigi kui ka liidu tasandil koostööd liikmesriikide, akadeemiliste ringkondade, kodanikuühiskonna, mõttekodade ja muude liidu/rahvusvaheliste üksuste esindajatega ning kooskõlastades nende tegevust;

Motivatsioon

Vt punkt 15.

Muudatusettepanek 21

Artikkel 23

Muuta lõike 5 punkti c

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

(c)

liikmesriikide määratud riiklikud kontaktpunktid, mis koosnevad kõik vähemalt kolmest eksperdist, kellel on rände- ja varjupaigaalased teadmised, mis hõlmavad ka poliitikakujundamist, õigust, teadusuuringuid ja statistikat, ning kes kooskõlastavad artikli 19 lõikes 1 osutatud tegevust ja annavad sellesse riikide panuse, et tagada kõikide asjakohaste sidusrühmade osalemine;

(c)

liikmesriikide määratud riiklikud kontaktpunktid, mis koosnevad kõik vähemalt kolmest eksperdist, kellel on rände- ja varjupaigaalased teadmised, mis hõlmavad ka poliitikakujundamist, õigust, teadusuuringuid ja statistikat, ning kes kooskõlastavad artikli 19 lõikes 1 osutatud tegevust ja annavad sellesse riikide panuse, et tagada kõikide asjakohaste sidusrühmade osalemine;

Motivatsioon

Vt punkt 13. See aitaks suurendada mehhanismide läbipaistvust.

COM(2011) 752 final

Määrus, millega kehtestatakse Varjupaiga- ja Rändefondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted

Muudatusettepanek 1

Artikkel 4

Muuta

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Erimääruste alusel rahastatavad meetmed peavad olema kooskõlas kohaldatava liidu ja liikmesriikide õigusega.

Erimääruste alusel rahastatavad meetmed peavad olema kooskõlas kohaldatava liidu ja liikmesriikide õigusega.

Motivatsioon

Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktika kuulub ELi õiguse alla, ent vahel ei vii liikmesriigid neist otsustest tulenevat ellu. Nende otsuste olulisust tasub rõhutada.

Muudatusettepanek 2

Artikkel 8

Lisada lõige 5

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

 

   

Motivatsioon

Vt punkt 53.

Muudatusettepanek 3

Artikkel 12

Muuta lõiget 1

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1.   Iga liikmesriik korraldab vastavalt siseriiklikele eeskirjadele ja tavadele partnerluse asjaomaste asutuste ja organitega riiklike programmide kavandamiseks ja rakendamiseks.

1.   Iga liikmesriik korraldab vastavalt siseriiklikele eeskirjadele ja tavadele partnerluse asjaomaste asutuste ja organitega riiklike programmide kavandamiseks ja rakendamiseks.

Sellisteks asutusteks ja organiteks võivad olla pädevad piirkondlikud, kohalikud, munitsipaal- ja muud avaliku sektori asutused ning vajaduse korral rahvusvahelised organisatsioonid ja kodanikuühendused, näiteks valitsusvälised organisatsioonid või tööturu osapooled.

Sellisteks asutusteks ja organiteks võivad olla pädevad piirkondlikud, kohalikud, munitsipaal- ja muud avaliku sektori asutused ning rahvusvahelised organisatsioonid ja kodanikuühendused, näiteks valitsusvälised organisatsioonid või tööturu osapooled.

Motivatsioon

Asendades väljendi „vajaduse korral” sõnaga „asjaomased”, kaotatakse teatud otsustamisvabadus, mis võiks viia ebaselguseni. Sihtrühmade panus on ELi programmitöö üks nurgakivi.

Muudatusettepanek 4

Artikkel 12

Muuta lõiget 4

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

4.   Kõik liikmesriigid loovad riiklike programmide rakendamise toetamiseks järelevalvekomitee.

4.   Kõik liikmesriigid loovad riiklike programmide rakendamise toetamiseks järelevalvekomitee.

Motivatsioon

Vt punkt 13. See aitaks suurendada läbipaistvust ja ära hoida võimalikke huvide konflikte.

Muudatusettepanek 5

Artikkel 12

Muuta lõiget 5

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

5.   Komisjon võib osaleda järelevalvekomitee töös nõuandva pädevusega.

5.   Komisjon järelevalvekomitee töös nõuandva pädevusega.

Motivatsioon

Komisjoni osalus on väga tähtis ja seda ei tohiks muuta valikuliseks.

Muudatusettepanek 6

Artikkel 14

Lisada lõikesse 5 punkt g

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

 

Motivatsioon

Vt punktid 18 ja 19.

Muudatusettepanek 7

Artikkel 20

Muuta lõike 2 punkti c

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

(c)

meetmete või projektide hindamisega seotud kulud;

(c)

meetmete või projektide hindamisega seotud kulud;

Motivatsioon

Vt punktid 18 ja 19. Asjaomased sidusrühmad on heal positsioonil projekti tulemuslikkuse hindamiseks.

Muudatusettepanek 8

Artikkel 23

Muuta lõike 1 punkti b

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

(b)

auditeerimisasutus: siseriiklik avaliku sektori asutus või organ, kes on oma ülesannetes vastutavast asutusest ja akrediteerimisasutusest sõltumatu ja kes vastutab juhtimis- ja kontrollisüsteemi tõhusa toimimise kontrollimise eest;

(b)

auditeerimisasutus: siseriiklik avaliku sektori asutus või organ, kes on oma ülesannetes vastutavast asutusest ja akrediteerimisasutusest sõltumatu ja kes vastutab juhtimis- ja kontrollisüsteemi tõhusa toimimise kontrollimise eest;

Motivatsioon

Vt punktid 18 ja 19.

Muudatusettepanek 9

Artikkel 25

Lisada lõikesse 5 punkt d

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

 

Motivatsioon

Vt punktid 18 ja 19. Asjaomased sidusrühmad on heal positsioonil projekti tulemuslikkuse hindamiseks.

Muudatusettepanek 10

Artikkel 48

Muuta lõike 1 punkti b

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

(b)

võimalike toetusesaajate teavitamine riiklike programmidega seotud rahastamisvõimalustest;

(b)

võimalike toetusesaajate teavitamine riiklike programmidega seotud rahastamisvõimalustest;

Motivatsioon

Vt punkt 14.

Muudatusettepanek 11

Artikkel 50

Lisada lõige 7

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

 

   

Motivatsioon

Vt punktid 18 ja 19.

Muudatusettepanek 12

Artikkel 51

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

2.   Liikmesriigid kehtestavad menetlused hindamiseks vajaliku, sealhulgas ühiste ja programmispetsiifiliste näitajatega seotud teabe esitamiseks ja kogumiseks.

2.   Liikmesriigid kehtestavad menetlused hindamiseks vajaliku, sealhulgas ühiste ja programmispetsiifiliste näitajatega seotud teabe esitamiseks ja kogumiseks.

Motivatsioon

Vt punkt 13.

Muudatusettepanek 13

Artikkel 55

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1.   Komisjoni abistab käesoleva määrusega loodud varjupaiga-, rände- ja turvalisusküsimuste ühiskomitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

1.   Komisjoni abistab käesoleva määrusega loodud varjupaiga-, rände- ja turvalisusküsimuste ühiskomitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

Motivatsioon

Vt punktid 18 ja 19.

COM(2011) 753 final

Määrus, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend

Muudatusettepanek 1

Artikkel 3

Muuta lõike 2 punkti a

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

(a)

piiriülese, raske ja organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas terrorismi tõkestamine ja võitlus selle vastu ning liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja asjaomaste kolmandate riikide tegevuse koordineerimise ja koostöö tugevdamine.

(a)

piiriülese, raske ja organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas terrorismi tõkestamine ja võitlus selle vastu ning liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja asjaomaste kolmandate riikide tegevuse koordineerimise ja koostöö tugevdamine.

Motivatsioon

Vt punktid 41 ja 55.

Muudatusettepanek 2

Artikkel 3

Muuta lõike 3 punkti a

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

(a)

meetmeid (metoodikad, vahendid ja struktuurid), millega tugevdatakse liikmesriikide suutlikkust piiriülese, raske ja organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas terrorismi tõkestamisel ja võitluses selle vastu, eelkõige avaliku ja erasektori partnerluste, teabevahetuse ja parimate tavade vahetamise, andmetele juurdepääsu, koostalitusvõimeliste tehnoloogiate, võrreldava statistika, rakendusliku kriminoloogia, avalikkusega suhtlemise ja teadlikkuse suurendamise kaudu;

(a)

meetmeid (metoodikad, vahendid ja struktuurid), millega tugevdatakse liikmesriikide suutlikkust piiriülese, raske ja organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas terrorismi tõkestamisel ja võitluses selle vastu, eelkõige avaliku ja erasektori partnerluste, teabevahetuse ja parimate tavade vahetamise, andmetele juurdepääsu, koostalitusvõimeliste tehnoloogiate, võrreldava statistika, rakendusliku kriminoloogia, avalikkusega suhtlemise ja teadlikkuse suurendamise kaudu;

Motivatsioon

Vt punktid 38, 39, 40, 41, 43 ja 44.

Muudatusettepanek 3

Artikkel 4

Muuta lõike 1 punkti a

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

(a)

meetmed, millega parandatakse politseikoostööd ja õiguskaitseasutuste vahelist koordineerimist, sealhulgas ühiste uurimisrühmade tegevuse ja muude piiriüleste ühisoperatsioonide kaudu, ning teabele juurdepääsu ja teabevahetust ja täiustatakse koostalitusvõimelisi tehnoloogiaid;

(a)

meetmed, millega parandatakse politseikoostööd ja õiguskaitseasutuste vahelist koordineerimist , sealhulgas ühiste uurimisrühmade tegevuse ja muude piiriüleste ühisoperatsioonide kaudu, ning teabele juurdepääsu ja teabevahetust ja täiustatakse koostalitusvõimelisi tehnoloogiaid;

Motivatsioon

Vt punktid 38 ja 40.

Muudatusettepanek 4

Artikkel 4

Lisada lõikesse 1 punkt h

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

 

Motivatsioon

Vt punkt 42.

Muudatusettepanek 5

Artikkel 4

Lisada lõikesse 1 punkt i

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

 

Motivatsioon

Vt punkt 41.

Muudatusettepanek 6

Artikkel 6

Muuta lõiget 1

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1.   Rahastamisvahendi ja määruse (EL) nr XXX/2012 (millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend) alusel ettevalmistatavad riiklikud programmid koostavad liikmesriigid ühiselt ja esitavad need komisjonile ühtse riikliku programmina kooskõlas määruse (EL) nr XXX/2012 [horisontaalne määrus] artikliga 14.

1.   Rahastamisvahendi ja määruse (EL) nr XXX/2012 (millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend) alusel ettevalmistatavad riiklikud programmid koostavad liikmesriigid ühiselt ja esitavad need komisjonile ühtse riikliku programmina kooskõlas määruse (EL) nr XXX/2012 [horisontaalne määrus] artikliga 14.

Motivatsioon

Vt punktid 18 ja 19.

Muudatusettepanek 7

Artikkel 14a

Lisada uus punkt

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

 

   

   

Motivatsioon

Piiriüleste politseimeetmete toetamiseks sai siiani kasutada valikuliselt kas ISECi programmi (komisjoni programm kuritegevuse ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks) või eesmärgi 3 toetust (rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist) (vastastikuse täiendavuse põhimõte, nõukogu otsuse 2007/125/JSK artikkel 11). Kui ISECi meetmeid rahastati ELis tsentraalselt, siis eesmärgi 3 toetamine toimus detsentraalse halduse teel. Sisejulgeolekufondi määruse eelnõu artikli 14 kohaselt 2007. aasta nõukogu otsus uuel finantsperioodil enam ei kehti. Sellega kaob ka ühenduse vahendite vastastikuse täiendavuse põhimõte. Valikuvõimalus Regionaalarengu Fondi ja eesmärgi 3 toetuse vahel ei ole siis enam võimalik. Erinevate toetusvahendite paindliku kasutamise eelistest ei tohiks aga loobuda. Kui vastastikuse täiendavuse ärakaotamine peaks olema topelttoetuste vältimiseks, siis saab seda toetuste eraldamisel piisavalt arvestada. Seega teeme ettepaneku sätestada Sisejulgeolekufondi määruse uues artiklis 14a vastastikuse täiendavuse põhimõte ning ISECi artikli 11 lõike 3 kaitseklausel.

Brüssel, 18. juuli 2012

Regioonide Komitee president

Mercedes BRESSO


(1)  CdR 201/2009, punkt 1.

(2)  CdR 201/2009, punktid 8 ja 9.

(3)  CdR 170/2010, punkt 43.

(4)  COM (2011) 752 final.

(5)  Komisjoni teatis „Kolmandate riikide kodanike integratsiooni Euroopa töökava”, COM(2011) 455 final.

(6)  CdR 170/2010, punktid 41 ja 42.

(7)  CdR 201/2009, punkt 92.

(8)  CdR 170/2010, punkt 48.

(9)  CdR 201/2009, punkt 87.

(10)  COM (2012) 85 final.

(11)  CdR 210/2008, punkt 30.

(12)  CdR 201/2009, punktid 76 ja 77.


13.9.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 277/43


Regioonide Komitee arvamus „ELi finantsinstrumendid õigus- ja kodakondsuspoliitikas”

2012/C 277/06

REGIOONIDE KOMITEE

on seisukohal, et kavandatud programmid on oluliseks tugivahendiks ELi poliitika rakendamisel õiguse, õiguste ja kodakondsuse valdkonnas;

on seisukohal, et ettepanekud on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, sest need on ühelt poolt olulise piiriülese mõõtmega asjaomaste sekkumisvaldkondade jaoks ning teistelt poolt on nendega ette nähtud Euroopa õigusruumi ja õiguste rakendamine, mis nõuab piiriülese koostöö mehhanisme ja suhtlusvõrgustiku loomise võimalusi asjaomastele erialaspetsialistele. Seda ei ole tavaliselt võimalik tõhusalt saavutada ainult üksikute liikmesriikide tegevusega;

on seisukohal, et 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku sätted võimaldavad rakendada Euroopa tasandi lisandväärtust pakkuvaid meetmeid Euroopa õigusruumi suurendamiseks ning Euroopa Liidu toimimise lepingus ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud inimõiguste edendamise ja kaitse tõhustamiseks;

kinnitab veel kord oma tahet ja valmisolekut toetada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala ning edendada Euroopa kodakondsust;

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaasama kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi programmide rakendamisse, eelkõige iga-aastaste tööprogrammide väljatöötamisse ja arendamisse;

soovitab kaasata nõuandemenetlusse Regioonide Komitee esindaja.

Raportöör

Giuseppe VARACALLI (IT/ALDE), Gerace linnapea

Viitedokumendid

 

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014–2020 õiguste ja kodakondsuse programm

COM(2011) 758 final

 

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014–2020 õigusprogramm

COM(2011) 759 final

 

Ettepanek: nõukogu määrus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014–2020 programm „Kodanike Euroopa”

COM(2011) 884 final

I   POLIITILISED SOOVITUSED

REGIOONIDE KOMITEE

Üldised seisukohad

1.

on seisukohal, et kavandatud programmid on oluliseks tugivahendiks ELi poliitika rakendamisel õiguse, õiguste ja kodakondsuse valdkonnas. Tegemist on programmidega, mille eesmärk on toetada liikmesriikide tegevust, et suurendada teadlikkust liidu õigusest ja poliitikameetmetest ja tõhustada nende rakendamist liikmesriikides, edendada riikidevahelist koostööd ja paremini tundma õppida võimalikke probleeme asjaomastes sekkumisvaldkondades, eesmärgiga tagada, et poliitika ja õigusnormide väljatöötamine põhineks konkreetsetel andmetel. Eelkõige on programmi „Kodanike Euroopa” eesmärk edendada Euroopa Liidu kodakondsuse arengut;

2.

on seisukohal, et ettepanekud on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, sest need on ühelt poolt olulise piiriülese mõõtmega asjaomaste sekkumisvaldkondade jaoks ning teistelt poolt on nendega ette nähtud Euroopa õigusruumi ja õiguste rakendamine, mis nõuab piiriülese koostöö mehhanisme ja suhtlusvõrgustiku loomise võimalusi asjaomastele erialaspetsialistele. Seda ei ole tavaliselt võimalik tõhusalt saavutada ainult üksikute liikmesriikide tegevusega;

3.

leiab, et ettepanekud on kooskõlas ka proportsionaalsuse põhimõttega, olles eelkõige kontrollinud, et nende vorm ja sisu näivad objektiivselt sobivat kavandatud eesmärkide saavutamiseks. Kolme programmi jaoks ette nähtud kogueelarve näib olevat nende eesmärkide tõhusaks rakendamiseks piisav, arvestades ka, et eelarve on jäetud samale tasemele nagu kõnealustes sekkumisvaldkondades praegu käimas olevatele programmidele eraldatud eelarve. Muu hulgas on sõnaselgelt ette nähtud ka võimalus eelarvet uue liikmesriigi ühinemise korral suurendada;

4.

tunnustab seda, et ettepanekutega koos on esitatud mõjuhinnangud, mis on üldise parema õigusloome seisukohast piisavalt põhjendatud ja täielikud, arvestades ka asjaolu, et Euroopa Komisjon konsulteeris menetlusetapis sidusrühmadega ja konsulteerimise tulemused lisati mõjuhinnangutesse ning et sarnane konsulteerimine korraldati mitmel tasandil ka kohalike ja piirkondlike omavalitsustega;

5.

on seisukohal, et 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku sätted võimaldavad rakendada Euroopa tasandi lisandväärtust pakkuvaid meetmeid Euroopa õigusruumi suurendamiseks ning Euroopa Liidu toimimise lepingus ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud inimõiguste edendamise ja kaitse tõhustamiseks;

6.

loodab, et programmid aitavad jätkuvalt kaasa kodanike üha paremale arusaamisele Euroopa Liidust, eelkõige innustades kodanikke aktiivselt osalema, ning aitavad märkimisväärselt suurendada teadlikkust;

7.

loodab, et õiguste ja kodakondsuse programmi (seoses erieesmärgiga „aidata edendada liidu kodakondsusest tulenevaid õigusi”) ja programmi „Kodanike Euroopa” (seoses üldeesmärgiga „(…) suurendada kodanike osalussuutlikkust Euroopa Liidu tasandil” ja erieesmärgiga „julgustada ELi tasandil demokraatlikku kodanikuosalust, (…)”) rakendamine võimaldab muu hulgas ka arendada Euroopa kodanike teadlikkust neile hiljuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 211/2011 kodanikualgatuse kohta otseselt antud võimalusest teha komisjonile õigusakti ettepanekuid ELi pädevusse kuuluvates küsimustes, kusjuures on ette nähtud, et neid algatusi võivad edendada või toetada organisatsioonid;

8.

kinnitab veel kord oma tahet ja valmisolekut toetada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala ning edendada Euroopa kodakondsust;

9.

peab õiguste ja kodakondsuse programmile viidates vajalikuks rakendada seoses soolise aspektiga asjakohaselt ja tõhusalt määruse ettepaneku järgmisi sätteid: põhjendus 12 kolme eelneva programmi jätkumise ja nende edasiarendamise kohta, omistades erilist tähelepanu eriprogrammile laste, noorte ja naiste vastu suunatud vägivalla ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks ning ohvrite ja riskirühmade kaitsmiseks (programm „Daphne III”) ning ELi tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programmi „Progress” osadele „Sooline võrdõiguslikkus” ja „Mittediskrimineerimine ja mitmekesisus”, ning artikli 4 („Erieemärgid”) punkt b omistades erilist tähelepanu erieesmärgile keelata soo alusel toimuv diskrimineerimine ning kohaldada naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõtet;

10.

tunneb põhimõtteliselt heameelt kavatsuse üle asendada kuus ajavahemikuks 2007–2013 kavandatud programmi kahe programmiga, olles seisukohal, et programmide vähendamine võib muuta kavandatud meetmete haldamise sujuvamaks ja tõhusamaks, pidades muu hulgas silmas soovitud paremat keskendumist vahendite jaotamisele ja komisjoni poolt asjaomase ettepaneku finantsselgitustes kirjeldatud geograafilise tasakaalustamatuse vältimist käimasolevates programmides;

11.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaasama võimalikult suures ulatuses kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi programmide rakendamisse, eelkõige iga-aastaste tööprogrammide väljatöötamisse ja arendamisse;

12.

soovitab komisjonil seada eesmärgiks jätkata taotluste kvaliteedi eelkontrolli mehhanismide täiustamist, viidates erakordselt asjakohasele võimalusele, mis on kavandatud ja kinnitust leidnud ning mille kohaselt kavandatud meetmetes saavad osaleda ka eraõiguslikud organid;

13.

juhib tähelepanu sellele, et vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alaga seonduvad probleemid kuuluvad eelkõige kohalike ja piirkondlike omavalitsuste huviorbiiti, arvestades nende otsest mõju Euroopa Liidu kodanike igapäevaelule ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tegevusele, samuti asjaolu, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on kõnealuses valdkonnas palju olulisi volitusi;

14.

rõhutab, et subsidiaarsus ning kodaniku- ja elanikulähedus tähendavad kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks otsest lähenemist kodanike mureküsimustele ja püüdlustele, mille jaoks suudavad kohalikud ametiasutused sageli ellu viia uuenduslikke ja asjakohaseid lahendusi;

15.

märgib eelkõige seoses programmiga „Kodanike Euroopa”, et osalemine sõpruslinnade projektis - tegevus, mida programmis sõnaselgelt toetatakse - on võimaldanud väga väärtuslikku kogemuste vahetamist eri piirkondades asuvate kogukondade vahel edukate, ära proovitud algatustega, mida kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on ellu viinud kodanikutunde edendamiseks ja arendamiseks;

16.

väljendab poolehoidu kolmes määruse ettepanekus ette nähtud võimalusele, et programmides saavad osaleda kõik avalik-õiguslikud asutused, nende hulgas kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused. Komitee leiab siiski kõnealuses kontekstis, et taotlusmenetlused ei tohiks olla liiga koormavad, eelkõige seoses programmide kavandatud vastastikuse täiendavuse ning sellega seonduva hea võimalusega kasutada eri programmidele eraldatud vahendeid, tingimusel et rahastamine katab erinevaid kuluartikleid;

17.

kinnitab juba oma varasemates arvamustes avaldatud toetust programmides seatud eesmärkidele, korrates komitee tahet edendada ja soodustada programmide kasutamist ka naaberriikides oma koostööorganite kaudu (töörühmad, ühised nõuandekomiteed, CORLEAP, ARLEM) kooskõlas asjaomaste koostöölepingutega ja koostöös komisjoniga;

18.

kinnitab veel kord tõelise, kodanike teenistuses oleva vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala väljakujundamise tähtsust maailmas, mida iseloomustab üha suurem liikuvus. Kooskõlas Regioonide Komitee kauaaegse tegevusega põhiõiguste kaitse mitmetasandilise süsteemi tagamisel tunneb komitee heameelt edusammude üle, mis on tehtud kodanikekeskse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala väljakujundamisel;

19.

peab alati vajalikuks ühendada tasakaalustatult turvalisuse ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitse küsimused, rakendades vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal ühtlustatud vahendeid. Kõnealuses kontekstis ei saa jätta rõhutamata asjaolu, et kuigi Euroopal on inimõiguste kaitsmiseks tugev õiguslik raamistik, tuleb seda praktikas üha paremaks muuta, et tagada nende õiguste tõhus kasutamine;

20.

märgib positiivsena, et kuigi programmidel on erinevad eesmärgid, aitavad kõnealused kolm programmi tervikuna tõsta kodanike teadlikkust oma kodakondsuse Euroopa mõõtmest, sest see on Euroopa integratsiooniprotsessis osalemise ning Euroopa demokraatia ülesehitamise ja suurendamise vahend;

21.

kordab hiljuti vastu võetud arvamuses uue, 2013. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku kohta märgitud kaalutlust, kus komitee juhtis tähelepanu vajadusele kindlustada piisavad vahendid põhiõiguste, demokraatia ja kodanike osalemise edendamiseks, et ehitada üles Euroopa kodakondsus, kinnitades samuti, et programmi „Kodanike Euroopa” jaoks on esmatähtis seada programmi keskmesse partnerlused kodanikuühiskonna toetamiseks Euroopa tasandil, ja ühtlasi täheldades, et ELi julgeolek on tihedalt seotud demokraatia, hea valitsemistava ja õigusriigi arenguga kolmandates riikides ning et ELi ülesanne on edendada neid väärtusi kogu maailmas;

22.

tuletab samuti meelde, et komitee on varem juhtinud tähelepanu sellele, et kasulik oleks toetada mitmesugust territoriaalset koostööd selliste projektide ja meetmete elluviimiseks, mille eesmärk on muuta ELi kodakondsus tegelikkuseks ja mis võivad aidata vähendada takistusi, halduskoormust ja bürokraatiat, muu hulgas piiriüleste teenuste arvukate parimate tavade levitamise kaudu, näiteks tervishoiu ja mitmekeelsuse valdkonnas;

23.

avaldab lootust, et nende esmatähtsate valdkondade raames ette nähtud meetmetele pööratakse iga-aastastes tööprogrammides põhitähelepanu, eelkõige seoses programmidega „Õigused ja kodakondsus” ja „Kodanike Euroopa”;

24.

tunnistab, et eelmise kuue programmi liitmine kahte tulevasse programmi „Õigusküsimused” ja „Õigused ja kodakondsus” ning programmi „Kodanike Euroopa” ümbersõnastamine võib muuta paindlikumaks prioriteetide kindlaksmääramise seitset aastat hõlmava programmitöö raames, vähendades Euroopa tasandi juhtimiskulusid ja programmis osalejate halduskoormust ning võimaldades asjakohasemat ja tõhusamat valdkonnaülesust projektides, millega soovitakse saavutada kõnealuste programmide raames eri eesmärke;

25.

viidates eelkõige õigusküsimustele, soovib Regioonide Komitee veel kord korrata, et justiits- ja sisepoliitika meetmeid tuleks kooskõlastada teiste ELi poliitikavaldkondadega ja neisse hõlmata, eelkõige ELi välispoliitikasse ning majandus- ja sotsiaalpoliitikasse, sest poliitikavaldkondade parem kooskõlastamine suurendaks nende üldist tõhusust;

26.

jagab seisukohta, et kodakondsuse edendamine on läbiva tähtsusega teema, mida tuleb arvesse võtta teistes Euroopa Liidu meetmetes, mille puhul on oluline kavandatud koostoime ühinemiseelse abi rahastamisvahendiga, et tagada tulevaste ELi kodanike teavitamine Euroopa kodakondsusest ning see, et nad tunneksid üha paremini oma õigusi ja kohustusi;

27.

loodab seega, et rakendatakse konkreetseid lahendusi, mis võimaldavad kavandatud programmide täiendavust ja koostoimet liidu teiste vahenditega, kutsudes komisjoni üles andma järjepidevalt teavet rakenduskorra kohta, mille abil on kavas tagada kõnealune täiendavus ja koostoime;

28.

väljendab muret selle üle, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel puuduvad objektiivselt piisavad võimalused, et tõhusalt osaleda iga-aastaste tööprogrammide väljatöötamisel ja kolmest eriprogrammist vähemalt kahe hindamisel: kodanike Euroopa ülesehitamise protsessis ei või kunagi kõrvale jätta kohalike ja piirkondlike omavalitsuste konkreetset osalust igal etapil, kuna tegemist on institutsiooniliste tasanditega, mis on olulise tähtsusega otsustusprotsesside suurima võimaliku demokraatliku legitiimsuse tagamiseks;

29.

soovib seetõttu, et Regioonide Komitee kaudu tagataks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ametlik osalemine programmide „Õigused ja kodakondsus” ning „Kodanike Euroopa” iga-aastaste tegevusprogrammide väljatöötamisel;

30.

arvestades komisjoni vahe- ja järelhindamise aruandeid õiguste ja kodakondsuse programmi kohta, on komitee seisukohal, et suudab anda kvaliteetse panuse, nagu on ametlikult ette nähtud programmis „Kodanike Euroopa”. Komitee taotleb seetõttu, et asjaomane säte lülitataks konkreetselt ka õiguste ja kodakondsuse programmi;

31.

nõuab, et õiguste ja kodakondsuse programmi erieesmärkide saavutamise mõõtmine sõltuks ka kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete andmete kogumisest kõnealuste õiguste austamise, kasutamise ja rakendamise kohta, kuna komitee arvates ei ole see, kuidas õigusi Euroopas tajutakse, asjakohane näitaja tulemuste mõõtmisel. Komitee juhib antud kontekstis tähelepanu ka Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi tegevusele vastavate näitajate ja võrreldavate uurimuste väljatöötamisel;

32.

jagab arvamust, et praegustel programmi ettepanekutel peaks olema oluline roll Euroopa kodanike jaoks kavandatud teadlikkuse suurendamise ja teavitustegevuses, eelkõige seoses täieliku juurdepääsuga teabele, mis on üha hädavajalikum selleks, et poliitikas aktiivselt osaleda – seda põhimõtet on komitee juba varem rõhutanud, kutsudes oma liikmeid üles tegutsema selle nimel, et teabe kättesaadavus oleks liikmesriikides tõhusalt tagatud;

33.

on õigusprogrammi suhtes seisukohal, et riikide kohtusüsteemide töötajate vahetuse kavandatud jätkumine Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku laiemas kontekstis tugevdab järk-järgult kohtusüsteemide vastastikust tunnustamist, parandades ka vastastikust usaldust;

34.

toetab seetõttu täiel määral ettepanekut rahastada kohtusüsteemide töötajate koolitamist vastavalt õigusprogrammi ettepaneku artiklis 6 sätestatule, sest väljaõpe ja teadmised on õiguspõhise Euroopa ülesehitamise põhielemendid;

35.

soovitab sellele aspektile erilist tähelepanu pöörata, et tagada kohtusüsteemi kõigi (nii avaliku kui ka erasektori) töötajate tõhus kaasamine;

36.

on seisukohal, et õiguste ja kodakondsuse programmi raames rahastatavad koolitusmeetmed peaksid hõlmama ka Euroopa kodakondsuse alast koolitust neile, kes kavatsevad omandada mõne liikmesriigi kodakondsuse, ning kooliealistele. Komitee tervitab ja toetab põhimõtet edendada noorte kodanikuaktiivsust hariduse kaudu;

37.

toetab programmi ettepanekus ette nähtud veebiõppe moodulite arendamise rahalist toetamist, mis on kooskõlas Regioonide Komitee üleskutsega edendada kodanikuõpetuse meetmeid meedia ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil;

38.

näeb ka õigusprogrammis ning õiguste ja kodakondsuse programmis sobivat vahendit selleks, et tugevdada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulist piiriülese koostöö potentsiaali vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala küsimustes;

39.

toetab põhimõtteliselt valdavalt tulemustele orienteeritud lähenemisviisi, mille komisjon on valinud kolme programmi jaoks ning mis keskendub eelkõige mõõtmisnäitajate kasutamisele, et hinnata programmides seatud eesmärkide saavutamist. Komitee juhib siiski tähelepanu sellele, et täielik näitajate loetelu on esitatud ainult programmi „Kodanike Euroopa” ettepanekus, samas kui näiteks õigusprogrammi ettepanekus on iga eesmärgi kohta kindlaks määratud ainult üks näitaja ning viidatakse tervele reale määratlemata näitajatele. Seetõttu teeb komitee ettepaneku koostada põhjalikum üldine loetelu, mis hõlmab lisaks kvantitatiivsetele parameetritele ka kvalitatiivseid parameetreid;

40.

juhib tähelepanu sellele, et programmi „Kodanike Euroopa” ettepanek kehtestab paindlikuma struktuuri kui praegu kehtiv programm, ning seetõttu ei ole vaja jaotada eelnevalt vahendeid uue programmi raames ellu viidavate eri meetmete vahel;

41.

leiab sellega seoses, et sõpruslinnadele peaks lisaks programmi raames eraldatavale jätkuvale toetusele olema ette nähtud ka kindel eelnevalt kindlaksmääratud summa, mis vastavalt praegusele programmile on peaaegu kolmandik kogu eelarvest ning mis tuleks säilitada samal tasemel;

42.

soovitab seega, et piisav osa programmile „Kodanike Euroopa” eraldatud kogueelarvest oleks mõeldud sõpruslinnade raames toimuvale tegevusele, arvestades eelkõige sõpruslinnade olulist tunnustatud tähtsust tugevate ja jätkusuutlike kontaktide loomisel kodanike, sealhulgas kolmandate riikide kodanike vahel;

43.

viitab asjaolule, et kuna Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid hiljuti kasutusele Euroopa kultuuripärandi märgise, et väärtustada liikmesriikide ühist kultuuripärandit, arvestades samal ajal rahvuslikke ja piirkondlikke erinevusi, peaks ka programmi „Kodanike Euroopa” raames seatud eesmärkide saavutamiseks olema võimalik kasutada selle uue märgisega tähistatud paikade potentsiaali sarnaselt sellega, kuidas Euroopa kultuuripealinnad edendavad Euroopa identiteeti ja kodakondsust.

II   MUUDATUSETTEPANEKUD

ÕIGUSTE JA KODAKONDSUSE PROGRAMM – COM(2011) 758 final

Muudatusettepanek 1

Artikli 4 lõige 2

Erieesmärgid

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

2.   Lõikes 1 sätestatud eesmärkide saavutamise näitajad on muu hulgas see, kuidas Euroopa tajub nende õiguste austamist, kasutamist ja rakendamist, ning kaebuste arv.

2.   Lõikes 1 sätestatud eesmärkide saavutamise näitajad on muu hulgas nende õiguste austamis, kasutamis ja rakendamis ning kaebuste arv.

Motivatsioon

Programmi erieesmärkide saavutamise tõhusaks mõõtmiseks näib praktilisem lähtuda kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete andmete uurimisest, võttes arvesse, et mõistet „tajumine” võidakse hinnata ebamäärasemana ja see ei ole eesmärkide saavutamise mõõtmiseks piisavalt representatiivne.

ÕIGUSTE JA KODAKONDSUSE PROGRAMM – COM(2011) 758 final

Muudatusettepanek 2

Artikli 9 lõige 1

Komiteemenetlus

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1.   Komisjoni abistab komitee. See komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

1.   Komisjoni abistab komitee. See komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

Motivatsioon

Komitee peab otstarbekaks ja vajalikuks, et nende iga-aastaste tööprogrammide vastuvõtmisel, mille kaudu tervet programmi rakendatakse, osaleb komisjoni abistava liikmesriikide esindajatest koosneva komitee kõrval ka üks Regioonide Komitee esindaja.

Kuna tegemist on nende programmide rakendamisega, millesse on põhjalikult kaasatud ka kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, tähendab nende osalemine iga-aastaste tööprogrammide väljatöötamisel neid esindava Euroopa institutsiooni (Regioonide Komitee) kaudu, et programme võib üles ehitada suunaga alt üles kooskõlas ka Euroopa kodanike väljendatud nõuetega.

Regioonide Komitee osalemine iga-aastaste programmide väljatöötamisel on ühtlasi kooskõlas komitee pädevusega esitada kõnealune arvamus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse vastuvõtmise seadusandliku menetluse raames.

ÕIGUSTE JA KODAKONDSUSE PROGRAMM – COM(2011) 758 final

Muudatusettepanek 3

Artikli 12 lõige 2

Järelevalve ja hindamine

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

2.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile nõukogule:

a)

vahehindamise aruande hiljemalt 2018. aasta keskpaigaks;

b)

järelhindamise aruande.

2.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile nõukogule

a)

vahehindamise aruande hiljemalt 2018. aasta keskpaigaks;

b)

järelhindamise aruande.

Motivatsioon

Oluline on kiita heaks programmide „Õigused ja kodakondsus” ja „Kodanike Euroopa” järelevalve ja hindamine. Viimati nimetatud programmi puhul on tegelikult komisjoni ettepaneku artikli 14 (Järelevalve ja hindamine) lõikes 2 sõnaselgelt öeldud, et komisjon ise esitab vahehindamise aruande ja järelhindamise aruande lisaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

Seega ei ole mõjuvaid põhjusi, miks säilitada õiguste ja kodakondsuse programmi ettepaneku artikli 12 lõige 2, milles ei ole nende vahehindamise ja järelhindamise aruannete saajate seas ette nähtud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed ning Regioonide Komiteed: muudatusettepanekuga on seega tehtud vajalikud lisandused.

ÕIGUSPROGRAMM – COM(2011) 759 final

Muudatusettepanek 1

Artikkel 7

Osalemine

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1.   Juurdepääs programmile on avatud kõikidele avalik-õiguslikele ja/või eraõiguslikele organitele ja asutustele, kelle seaduslikuks asukohaks on:

a)

liikmesriigid;

b)

EFTA riigid, kes on Euroopa Majanduspiirkonna lepingus sätestatud tingimuste kohaselt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalised;

c)

ühinemisläbirääkimisi pidavad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid liidu programmides osalemiseks nendega sõlmitud lepingute üldpõhimõtete ja -tingimuste kohaselt;

d)

Taani rahvusvahelise lepingu alusel.

2.   Avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud organid ja asutused, kelle seaduslik asukoht on muudes kolmandates riikides, eelkõige sellistes riikides, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa naabruspoliitikat, võivad programmi tegevuses osaleda, kui see teenib programmi eesmärki.

1.   Juurdepääs programmile on avatud kõikidele avalik-õiguslikele ja/või eraõiguslikele organitele ja asutustele, kelle seaduslikuks asukohaks on:

a)

liikmesriigid;

b)

EFTA riigid, kes on Euroopa Majanduspiirkonna lepingus sätestatud tingimuste kohaselt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalised;

c)

ühinemisläbirääkimisi pidavad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid liidu programmides osalemiseks nendega sõlmitud lepingute üldpõhimõtete ja -tingimuste kohaselt;

d)

Taani rahvusvahelise lepingu alusel.

2.   Avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud organid ja asutused, kelle seaduslik asukoht on muudes kolmandates riikides, eelkõige sellistes riikides, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa naabruspoliitikat, võivad programmi tegevuses osaleda, kui see teenib programmi eesmärki.

Motivatsioon

Lõigetega 1 ja 2 lisatakse võimalike programmis osalejate loetellu lähemalt täpsustamata asutused. Arvestades, et mõlemas lõikes on eelnevalt nimetatud avalik-õiguslikke ja/või eraõiguslikke organeid ja asutusi, on veel „asutuste” lisamine ülearune ja need tuleb seega välja jätta (1).

KODANIKE EUROOPA – COM(2011) 884 final

Muudatusettepanek 1

Artikli 9 lõige 1

Komitee

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1.   Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

1.   Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

Motivatsioon

Komitee peab otstarbekaks ja vajalikuks, et nende iga-aastaste tööprogrammide vastuvõtmisel, mille kaudu tervet programmi rakendatakse, osaleb komisjoni abistava liikmesriikide esindajatest koosneva komitee kõrval ka üks Regioonide Komitee esindaja.

Kuna tegemist on nende programmide rakendamisega, millesse on põhjalikult kaasatud ka kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, tähendab nende osalemine iga-aastaste tööprogrammide väljatöötamisel neid esindava Euroopa institutsiooni (Regioonide Komitee) kaudu, et programme võib üles ehitada suunaga alt üles kooskõlas ka Euroopa kodanike väljendatud nõuetega.

Brüssel, 18. juuli 2012

Regioonide Komitee president

Mercedes BRESSO


(1)  Tõlkija märkus: ei puuduta eestikeelset versiooni, kus kõnealust kordust ei ole.


13.9.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 277/51


Regioonide Komitee arvamus „Kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanism”

2012/C 277/07

REGIOONIDE KOMITEE

tervitab komisjoni katseid ühtlustada ja lihtsustada kasvuhoonegaaside seire- ja aruandlusnõudeid, kuid esitab komisjoni ettepanekule muudatusettepanekud piirkondliku mõõtme lisamiseks kasvuhoonegaaside heite ning prognooside ja vähese CO2-heitega arengu kavade osas;

soovib, et kõik kasutatavad andmed ja meetodid oleksid üldsusele kättesaadavad ja mitte eraomandis, läbipaistvad ja seega paljundatavad ning dubleerimise vältimiseks sätestatud mõne organi, nt Euroopa Keskkonnaameti poolt. See lihtsustaks poliitika kujundamist mitmetasandilise valitsemise korral;

on seisukohal, et territoriaalne mõju heitele peaks olema oluline arutlusteema komisjoni üldises poliitikas, programmides, rahastamisel ja projektides;

palub komisjonil pöörata tähelepanu sellistele algatustele nagu linnapeade pakt, ClimAct Regions, carbonn ja EUCO2 80/50, mis on näited tipptasemel rahvusvahelise töö kohta piirkondlikul tasandil CO2-heite vähendamiseks;

soovitab ühtlustada liikmesriikide prognoosid sidusate prognooside kogumiks, mille hulka on arvatud aruandlus taastuvenergia kasutamise ja energiatõhususe kohta;

kordab Durbanis toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 17. istungjärgul ja eelmistel ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni konverentsidel tehtud üleskutset tunnustada kohaliku ja piirkondliku tasandi meetmeid kliimamuutuste mõju leevendamiseks ja nendega kohanemiseks.

Raportöör

Neil SWANNICK (UK/PES), Manchesteri linnavolikogu liige

Viitedokument

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ja kliimamuutusi käsitleva muu olulise ELi ja riikliku teabe esitamise kohta

COM(2011) 789 final

I   POLIITILISED SOOVITUSED

REGIOONIDE KOMITEE

1.   Sissejuhatus

1.1   Määruse ettepanek (edaspidi „ettepanek”) kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ja kliimamuutusi käsitleva muu olulise ELi ja riikliku teabe esitamise kohta lähtub suures osas Cancúni kokkulepetest ja osaliselt otsusest nr 406/2009/EÜ ning direktiivist 2009/29/EÜ. Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „lepingu”) artikkel 191.

1.2   Otsuse nr 406/2009/EÜ, direktiivi 2009/29/EÜ ja lepingu kombinatsioon (edaspidi „piirkondlik raamistik”) sisaldab suurema piirkondliku kaasamise kohustust kliimamuutuste mõju leevendamisesse kui praegune ettepanek. Komitee esitab muudatusettepanekud piirkondliku mõõtme lisamiseks

kasvuhoonegaaside (KHG) heite ning

prognooside ja vähese CO2-heitega arengu kavade osas;

ning soovib, et kõik kasutatavad andmed ja meetodid oleksid

üldsusele kättesaadavad ja mitte eraomandis,

läbipaistvad ja seega paljundatavad ning

dubleerimise vältimiseks sätestatud mõne organi, nt Euroopa Keskkonnaameti poolt.

See lihtsustaks poliitika kujundamist mitmetasandilise valitsemise korral.

Komitee nõuab, et prognooside ja vähese CO2-heitega arengu kavade puhul oleks eraldi sätestatud nn tarbimisega seotud heide, st imporditud toodete ja teenustega seonduv heide. Lisaks peaksid prognoosid ja vähese CO2-heitega arengu kavad arvestama, milliseid tahtlikke või tahtmatuid tagajärgi toob kaasa poliitika, mille tulemusel eksporditakse heide liikmesriigist välja. Sellele viidatakse sageli kui kasvuhoonegaaside heite ülekandumisele, mille heaks näiteks on rasketööstuse ümberpaiknemine välismaale. Kasvuhoonegaaside heite ülekandumist tuleks prognooside ja vähese CO2-heitega arengu kavade raames käsitleda ning tuua selgelt välja tegevused selle vältimiseks. See on oluline Euroopa Liidu tõelise rolli kujundamiseks ülemaailmse heite vähendamisel.

Lisaks peaks territoriaalne mõju heitele olema oluline arutlusteema komisjoni üldises poliitikas, programmides, rahastamisel ja projektides.

Regioonide Komitee kordab Durbanis toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 17. istungjärgul ja eelmistel ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni konverentsidel tehtud üleskutset tunnustada kohaliku ja piirkondliku tasandi meetmeid kliimamuutuste mõju leevendamiseks ja nendega kohanemiseks.

1.3   Regioonide Komitee on nõus komisjoni hinnanguga, et kuna kavandatud määruse eesmärke seoses UNFCCC kohustusega ei ole võimalik piisavalt saavutada liikmesriikide poolt ning seega ulatuse ja mõju osas on neid paremini võimalik saavutada ELi tasandil, siis võib EL vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele vastu võtta meetmeid, ning et vastavalt nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttele ei tohi määruse kohaldamisala ulatuda kaugemale sellest, mis on vajalik nende eesmärkide saavutamiseks.

2.   Üldised märkused

2.1   Komitee avaldab toetust järgmisele:

ettepanek ja konsulteerimine sidusrühmadega ning sellele eelnev mõju hindamine;

andmekoguga koos esitatud prognooside ja kliimamuutuste mõju leevendamise meetmete kaasamine;

rahvusvahelise ja Euroopa seire ja aruandluse ühtlustamine ning seire- ja aruandlusmehhanismi rakendamise lihtsustamine, kuid komitee loodab, et komisjon kaasab ka piirkondlikust raamistikust tulenevad kohustused ettepaneku ulatuse laiendamiseks;

katsed ühtlustada ja lihtsustada seire- ja aruandlusnõudeid ettepanekus;

kasvuhoonegaaside ja kohaliku õhkuheite hinnangute kooskõla;

ELi kohanemise teabevõrgustik. Komitee loodab, et tegemist on kasuliku vahendiga riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil kliimapoliitika üle otsustajatele;

tähelepanu pööramine muudele mõjudele, mida lennundus globaalsele soojenemisele avaldab.

2.2   Finantsküsimused

Kliimamuutuste poliitika rakendamine põhjustab tihti konkurentsi kliimamuutuste mõju leevendamise ja nendega kohanemise meetmetele eraldatud vahendite pärast. Regioonide Komiteele valmistavad seetõttu muret järgmised küsimused.

Ettepanekus on selgelt mainitud, et kohanemine on kohalik probleem, aga leevendamise kohta pole seda selgelt mainitud, mistõttu võib see pikaajalises perspektiivis pärssida leevenduspoliitika tõhusust.

Puuduvad juhised selle kohta, mida ettepaneku reguleerimisala tegelik laienemine liikmesriikidele kaasa toob. Seda on vaja, et vältida ülekulutuste tegemist nende poolt, kes lõpuks kõnealuse ettepaneku paljud muudatused ellu viivad.

Piirkondadele ei eraldata vähemalt 30 % saastekvootide enampakkumisel müümisest saadud tulust, mis on vajalik strateegia „Euroopa 2020” taastuvenergia ja energiatõhususe eesmärkide rakendamiseks.

Seire ja aruandluse lisanõuetest tulenev haldus-, tehniline ja finantskoormus laieneb tõenäoliselt piirkondadele ja peaks seega olema proportsionaalne.

Tuleks vältida andmekogudesse väikeste lisaparanduste tegemist, kui see segab leevendus- või kohanemispoliitika rakendamist.

2.3   Heide: andmed ja andmekogud

Heite andmekogudest saame teada, milline meie olukord heite osa oli või on. Selle eesmärk on sidusrühmade teavitamine leevenduspoliitika hetkeolukorrast.

Komitee märgib järgmist.

Andmekogude pakutavat kasu saaks oluliselt suurendada, kui prognoosid ja vähese CO2-heitega arengu kavad arvestaksid lühi-, kesk- ja pikaajalise perspektiiviga.

Ettepanekust tulenevad andmed heite kohta on kesksel kohal ELi, liikmesriikide ja piirkondade strateegilisest suunast, prioriteetidest ja tegevustest aru saamisel.

Kasuteguri suurendamiseks tuleks need andmed siiski esitada koos põhiliste majandus- ja sotsiaaltegevuste andmetega, mida otsuste tegijad regulaarselt kasutavad.

Euroopa Keskkonnaametil on tähtis roll ühtse metoodika välja arendamisel ja rakendamisel ning liikmesriikide toetamisel andmekogude koostamisel.

Andmed heite kohta ja nende kvaliteet peaks olema ELi keskse statistika- ja andmeteenistuse otseses vastutusalas. See peaks hõlmama ka usaldusväärset läbipaistvat ja selget keskset menetlust, et kontrollida riiklike andmekogude, prognooside ja vähese CO2-heitega arengu kavade täpsust ja usaldusväärsust.

Iga liikmesriik peab 1990. aastast alates esitama järgnevad andmed koguheite kohta:

heide, mis tekib liikmesriigi siseselt (allikad),

heide, mis tasakaalustatakse maakasutuse muutusega,

heide, mis tasakaalustatakse otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 5 kohaselt.

Need näitajad on väga tähtsad ning täiendavad 20 % üldeesmärki, aidates hoida globaalse soojenemise alla 2 °C.

2.4   Poliitika rakendamine

Regioonide Komitee soovib prognooside ja vähese CO2-heitega arengu kavadele lisada selge kvantitatiivse piirkondliku elemendi, sest

territoriaalne element võimaldab arengut ja näitajaid paremini jälgida kui üldised andmed riikliku tasandi kohta;

piirkonnad on kodanikele lähemal kui liikmesriigid, mis võimaldab neil üldsusele edastada kliimamuutuste teemalist teavet, mis ongi seire- ja aruandlusmehhanismi üks eesmärk.

Piirkondlikel omavalitsustel on suured kogemused ja nad on tutvustanud oma tööd ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni konverentsidel. Nad tuleb kohe alguses kaasata meetmete kujundamisse, et leevendada kliimamuutuste mõju ja aidata sellega kohaneda, et kasutada maksimaalselt ära nende teadmisi ja kogemusi kohalikul tasandil kõige enam kahju tekitavate kliimamuutuste mõju ja tagajärgedega tegelemisel.

Komitee palub komisjonil pöörata tähelepanu sellistele algatustele nagu linnapeade pakt, ClimAct Regions, carbonn, ICLEI ja EUCO2 80/50, mis on näited tipptasemel rahvusvahelise töö kohta piirkondlikul tasandil CO2-heite vähendamiseks.

See on kooskõlas piirkondliku raamistikuga.

See saadab kõnealuses suunas selge poliitilise sõnumi.

Riikliku poliitika mõju heite vähendamisel võib liikmesriigi siseselt piirkonniti erineda ning sellest tuleb aru saada.

Meetmeid tuleb võtta heite allikale lähemal. Kui saadud andmeid on võimalik kohapeal kasutada, on ka suurem tõenäosus, et midagi võetakse ette.

Lepingu artiklite 191 ja 192 kohaselt on niimoodi proportsionaalne toimida.

Piirkonnad panustavad heite vähendamisesse erinevalt, sõltuvalt nende majanduslikule olukorrale ja taristule. Heite vähendamise tasemed erinevad piirkonniti nii liikmesriigi siseselt kui ka üldiselt Euroopas.

Ehkki omavalitsused tegelevad poliitika rakendamisega otseselt, ei konsulteeri liikmesriigid nendega järjekindlalt kliimamuutuste küsimustes.

Kliimamuutuste mõju leevendamist ei saa saavutada ülalt alla suunatud tegevusega.

Lisaks tuleb tunnustada arenguriikidele antavat tehnilist ja finantstoetust, mida pakuvad piirkondlikud omavalitsused detsentraliseeritud koostööprogrammide raames.

2.5   Kohanemine

Kohanemisstrateegiad ei ole praegu kohustuslikud ja seega võib aruandluskohustuste sisse seadmine kohanemise valdkonnas (artikkel 16) tunduda sobimatuna, kuid see ei tähenda kindlasti, et seda ei võiks teha.

Komitee kordab üleskutset, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindaja peaks kuuluma sellistesse organitesse nagu kohanemiskomitee. Komitee viitab 2010. aastal Méxicos allkirjastatud linnade kokkuleppele ja 2011. aasta detsembris Durbanis allkirjastatud kohandumise hartale.

2.6   Vähese CO2-heitega arengu kavad ja prognoosid: läbipaistvus ja andmete omandiõigus

Riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused vajavad komisjoni ja Euroopa Keskkonnaameti vahendeid, meetmeid, juhiseid ja suuniseid, et

koostada prognoose ja vähese CO2-heitega arengu kavasid,

rajada seiremehhanismid,

tagada õigeaegne ja kulutõhus juurdepääs andmetele,

vältida andmete ja andmekogumisvahendite kaubaks muutumist ja kontrollimatut kasvu,

tagada prognooside ja vähese CO2-heitega arengu kavade kooskõla,

parandada andmete kvaliteeti, usaldusväärsust ja tõepärasust,

täita Kyoto protokollist, Cancúni kokkulepetest ja Durbani tõhustatud meetmete platvormist tulenevaid kohustusi.

Komitee palub Euroopa Keskkonnaametil koostada kõikehõlmavad ja läbipaistvad kohalikud ja piirkondlikud andmekogud koos riiklike ülevaadete ja leevendusmeetmete statistikaga. Need andmed peavad olema internetist kättesaadavad ja tulemusi peaks saama filtreerida liikmesriigi, piirkonna või allpiirkonna ning eri sektorite alusel, mis võimaldaks sotsiaalmajanduslike andmete võrdlevat analüüsi, normeerimist ja kontrolli.

2.7   Lennu- ja meretranspordi heited

Tsiviillennunduse ja meretranspordi pärit heidete aruandluse käsitlemine on ebaselge, sest

komitee arvates tekkis mainitud probleem kategooria „1.A.3.A Tsiviillennundus” valest tõlgendamisest. Eesmärk on võrdsustada nulliga eraõhusõidukite (mitte äriotstarbeliste) heide, st hõlmatud on eelkõige kerglennukid ja helikopterid, mis kasutavad üldiselt väikeseid eralennuvälju. Seda tuleks selgelt väljendada;

Euroopa sadamaid kasutavate meresõidukite heite kohta metoodika puudub ning seega peaks ettepanek selgelt sätestama, et komisjon ootab enne metoodika koostamist ära vastavad õigusaktid.

3.   Kokkuvõte

Komitee on mures piirkondliku mõõtme puudumise pärast kõnealuses ettepanekus. Komitee hinnangul on tegu kasutamata võimalusega, mis pärsib leevenduspoliitika rakendamist. Komitee usub, et ettepanek oleks sammuks edasi, kui lisatakse selge piirkondlik mõõde. Prognoosidele ja vähese CO2-heitega arengu kavadele keskendumine on teretulnud.

II   MUUDATUSETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 1

Artikkel 1 – „Reguleerimisese”

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

(e)

meretranspordist pärit CO2-heidet käsitlevaks aruandluseks;

(e)

;

(f)

direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3d lõike 1, 2 või artikli 10 lõike 1 alusel saastekvootide enampakkumisel müümisest saadud tulu kasutamise seireks ja seda käsitlevaks aruandluseks vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 3d lõikele 4 ja artikli 10 lõikele 3;

(f)

direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3d lõike 1, 2 või artikli 10 lõike 1 alusel saastekvootide enampakkumisel müümisest saadud tulu kasutamise seireks ja seda käsitlevaks aruandluseks vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 3d lõikele 4 ja artikli 10 lõikele 3;

(g)

liikmesriikides kliimamuutuste vältimatute tagajärgedega kohanemiseks võetud meetmete seireks ja neid käsitlevaks aruandluseks;

(g)

liikmesriikides kliimamuutuste vältimatute tagajärgedega kohanemiseks võetud meetmete seireks ja neid käsitlevaks aruandluseks;

(h)

liikmesriikide edusammude hindamiseks otsusega nr 406/2009/EÜ pandud kohustuste täitmisel;

(h)

liikmesriikide edusammude hindamiseks otsusega nr 406/2009/EÜ pandud kohustuste täitmisel;

(i)

ELi tulevase kliimapoliitika kujundamise ja hindamise toetamiseks vajaliku teabe ja andmete kogumiseks.

(i)

ELi tulevase kliimapoliitika kujundamise ja hindamise toetamiseks vajaliku teabe ja andmete kogumiseks.

Motivatsioon

Meretranspordist pärit heite aruandlusmehhanismi ei ole loodud ning komitee arvates tuleks uus mehhanism sisse seada, kui uus õigusakt seda nõuab.

Kuna ettepanekuid hakatakse suures ulatuses rakendama kohalikul ja piirkondlikul tasandil, siis peaks sellele ka otse viitama.

Muudatusettepanek 2

Artikkel 2 - „Reguleerimisala”

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

 

Motivatsioon

Piirkondliku tasandi selge rõhutamine on vajalik lisaks kohanemisele ka leevendamise puhul.

Muudatusettepanek 3

Artikkel 3 - „Mõisted”

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

(13)   „poliitikasuundade, meetmete ja prognooside riiklik süsteem”– käesoleva määruse artikliga 13 ettenähtud institutsionaalsete, õiguslike ja menetluslike korralduste süsteem, mis on liikmesriigis kehtestatud poliitikasuundi ja meetmeid käsitlevaks aruandluseks ning kasvuhoonegaaside inimtekkelist heidet ja selle neeldajates sidumist käsitlevate prognooside ja aruannete koostamiseks;

(13)   „poliitikasuundade, meetmete ja prognooside riiklik süsteem”– käesoleva määruse artikliga 13 ettenähtud institutsionaalsete, õiguslike ja menetluslike korralduste süsteem, mis on liikmesriigis kehtestatud poliitikasuundi ja meetmeid käsitlevaks aruandluseks ning kasvuhoonegaaside inimtekkelist heidet ja selle neeldajates sidumist käsitlevate prognooside ja aruannete koostamiseks,

Motivatsioon

Tuleb tagada kooskõla kõigi liikmesriikide poliitika, meetmete ja prognooside käsitluse vahel.

Muudatusettepanek 4

Artikkel 4 - „Vähese CO2-heitega arengu strateegiad”

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

2.   Liikmesriigid esitavad komisjonile vähese CO2-heitega arengu strateegia üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist või vastavalt muule rahvusvaheliselt või ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni protsessis kokkulepitud ajakavale.

2.   Liikmesriigid esitavad komisjonile vähese CO2-heitega arengu strateegia üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist või vastavalt muule rahvusvaheliselt või ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni protsessis kokkulepitud ajakavale.

3.   Komisjon ja liikmesriigid teevad vähese CO2-heitega arengu strateegiad ja kõik nende muudatused üldsusele kättesaadavaks.

3.   Komisjon ja liikmesriigid teevad vähese CO2-heitega arengu strateegiad ja kõik nende muudatused üldsusele kättesaadavaks.

Motivatsioon

Strateegiatesse tuleb lisada territoriaalne element, mis näitaks, et sellele on pööratud piisavalt tähelepanu. Üks põhjus seisneb ka selles, et ilma territoriaalse mõõteta on strateegia rakendamine kohalikul tasandil väga keeruline.

Mainitud prognooside ja vähese CO2-heitega arengu strateegiate arvestuste mõistmine on poliitika analüüsi ja läbipaistvuse võti.

Muudatusettepanek 5

Artikkel 5 - „Riiklikud andmekogusüsteemid”

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1.   Liikmesriik asutab riikliku andmekogusüsteemi, et hinnata käesoleva määruse I lisas loetletud kasvuhoonegaaside inimtekkelist heidet ja neeldajates seotud heidet ning tagada kasvuhoonegaaside andmekogude õigeaegne täiendamine, läbipaistvus, täpsus, kooskõlalisus, võrreldavus ja terviklikkus, ning hoiab nimetatud süsteemi käigus ja täiustab seda pidevalt.

1.   Liikmesriik asutab riikliku andmekogusüsteemi, et hinnata käesoleva määruse I lisas loetletud kasvuhoonegaaside inimtekkelist heidet ja neeldajates seotud heidet ning tagada kasvuhoonegaaside andmekogude õigeaegne täiendamine, läbipaistvus, täpsus, kooskõlalisus, võrreldavus ja terviklikkus, ning hoiab nimetatud süsteemi käigus ja täiustab seda pidevalt.

2.   Liikmesriik tagab, et riikliku andmekogusüsteemiga on pädevale andmekoguasutusele tagatud juurdepääs järgmisele teabele:

2.   Liikmesriik tagab, et riikliku andmekogusüsteemiga on pädevale andmekoguasutusele tagatud juurdepääs järgmisele teabele:

(a)

andmed ja meetodid, mis on esitatud seoses direktiivis 2003/87/EÜ sätestatud tegevusalade ja käitistega ning mida kasutatakse kasvuhoonegaaside riiklike andmekogude koostamisel, et tagada kooskõla kasvuhoonegaaside heite kohta ELi heitkogustega kauplemise süsteemis ja kasvuhoonegaaside riiklikes andmekogudes esitatud andmete vahel;

(a)

andmed ja meetodid, mis on esitatud seoses direktiivis 2003/87/EÜ sätestatud tegevusalade ja käitistega ning mida kasutatakse kasvuhoonegaaside riiklike andmekogude koostamisel, et tagada kooskõla kasvuhoonegaaside heite kohta ELi heitkogustega kauplemise süsteemis ja kasvuhoonegaaside riiklikes andmekogudes esitatud andmete vahel;

(b)

andmed, mis on kogutud fluoritud gaase käsitlevate aruandlussüsteemide kaudu, mis on kehtestatud erinevate sektorite jaoks vastavalt määruse nr 842/2006 artikli 6 lõikele 4 selleks, et koostada kasvuhoonegaaside riiklikke andmekogusid;

(b)

andmed, mis on kogutud fluoritud gaase käsitlevate aruandlussüsteemide kaudu, mis on kehtestatud erinevate sektorite jaoks vastavalt määruse nr 842/2006 artikli 6 lõikele 4 selleks, et koostada kasvuhoonegaaside riiklikke andmekogusid;

(c)

heitkogused, lähteandmed ja metoodika, mille määruses (EÜ) nr 166/2006 sätestatud käitised on esitanud kasvuhoonegaaside riiklike andmekogude koostamiseks;

(c)

heitkogused, lähteandmed ja metoodika, mille määruses (EÜ) nr 166/2006 sätestatud käitised on esitanud kasvuhoonegaaside riiklike andmekogude koostamiseks;

(d)

vastavalt määrusele (EÜ) nr 1099/2008 esitatud andmed.

(d)

vastavalt määrusele (EÜ) nr 1099/2008 esitatud andmed.

3.   Liikmesriik tagab, et riiklik andmekogusüsteem võimaldab pädevatel andmekoguasutustel:

3.   Liikmesriik tagab, et riiklik andmekogusüsteem võimaldab pädevatel andmekoguasutustel:

(a)

kasutada määruse nr 842/2006 artikli 6 lõikega 4 kehtestatud aruandlussüsteemi, et parandada kasvuhoonegaaside riiklike andmekogude hinnanguid fluoritud gaaside kohta;

(a)

kasutada määruse nr 842/2006 artikli 6 lõikega 4 kehtestatud aruandlussüsteemi, et parandada kasvuhoonegaaside riiklike andmekogude hinnanguid fluoritud gaaside kohta;

(b)

läbi viia iga-aastaseid käesoleva määruse artikli 7 lõike 1 punktis l ja m osutatud andmete kooskõla kontrolle;

(b)

läbi viia iga-aastaseid käesoleva määruse artikli 7 lõike 1 punktis l ja m osutatud andmete kooskõla kontrolle;

 

   

Motivatsioon

Heite vähendamise ja kasvuhoonegaaside andmekogudes selle tulemuste kajastamise meetmed on tihedalt seotud teadmistega teabeallikate, mudelite, meetodite, arvutuste, hüpoteeside ja muu sellise kohta. Osa mitmest sektorist pärinevaid saasteallikaid ja osa neeldajaid kuuluvad piirkondlike omavalitsuste pädevusvaldkonda. Seepärast on soovitav, et viimased tunneksid riiklikke andmekogusid ja oleksid nendesse kaasatud, et tõhustada ja korrigeerida nii riiklikke andmekogusid kui ka piirkondlikul tasandil välja pakutud kliimamuutuse leevendamise poliitikat.

Muudatusettepanek 6

Artikkel 6 - „ELi andmekogusüsteem”

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

(c)

kasvuhoonegaaside riiklike andmekogude iga-aastane ekspertülevaatus.

(c)

kasvuhoonegaaside riiklike andmekogude iga-aastane ekspertülevaatus

 

Motivatsioon

Liikmesriikide andmekogusid peaks üle vaatama sõltumatu ja pädev mitteäriline andmekogu asutus, kes ei ole kaasatud riikliku andmekogu koostamisse sel aastal. Ideaalis peaks see olema Euroopa Keskkonnaametisse kuuluv organ. Komisjon peaks ka tunnistama oma poliitika ja programmide mõju heitele, et oleks võimalik kindlaks määrata, kas see on positiivne või negatiivne.

Muudatusettepanek 7

Artikkel 7 - „Kasvuhoonegaaside andmekogud”

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

(a)

käesoleva määruse I lisas loetletud kasvuhoonegaaside inimtekkelise heite ning otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 2 lõikes 1 osutatud kasvuhoonegaaside inimtekkelise heite aasta X-2 kohta. Ilma et see piiraks käesoleva määruse I lisas loetletud kasvuhoonegaaside heitkoguste esitamist, loetakse saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli allikakategooriast „1.A.3.A Tsiviillennundus” pärit süsinikdioksiidi (CO2) heidet otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 3 ja artikli 7 lõike 1 kohaldamisel võrdseks nulliga;

(a)

käesoleva määruse I lisas loetletud kasvuhoonegaaside inimtekkelise heite ning otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 2 lõikes 1 osutatud kasvuhoonegaaside inimtekkelise heite aasta X-2 kohta. Ilma et see piiraks käesoleva määruse I lisas loetletud kasvuhoonegaaside heitkoguste esitamist, loetakse saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli allikakategooriast „1.A.3.A Tsiviillennundus” pärit süsinikdioksiidi (CO2) heidet otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 3 ja artikli 7 lõike 1 kohaldamisel võrdseks nulliga;

Motivatsioon

Kategooria 1.A.3.A arvestab heiteid, mis on seotud õhusõiduki õhku tõusmise, maandumise ja kurseerimisega liikmesriigis. Eralennuvälja kasutavast kerglennukist pärit heite kaasamine lähimas tulevikus võib olla koormav. Kuid kerglennuki kütus võetakse suure tõenäosusega arvesse punkrikütusena, kui lennukit tangiti äriotstarbelises lennujaamas (tekib vastuolu).

Muudatusettepanek 8

Artikkel 13 - „Poliitikasuundi, meetmeid ja prognoose käsitlev riiklik süsteem”

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

2.   Riikliku süsteemi eesmärk on tagada, et teave käesoleva määruse artiklite 14 ja 15 kohaselt poliitikasuundade ja meetmete ning kasvuhoonegaaside inimtekkelise heite ning neeldajates seotava heite prognooside kohta esitatakse õigeaegselt ning on läbipaistev, täpne, kooskõlaline, võrreldav ja täielik, samuti on eesmärk tagada andmete, meetodite ja mudelite kasutamine ja kohaldamine ning kvaliteedi tagamise ja -kontrolli toimingute ning tundlikkusanalüüsi läbiviimine.

2.   Riikliku süsteemi eesmärk on tagada, et teave käesoleva määruse artiklite 14 ja 15 kohaselt poliitikasuundade ja meetmete ning kasvuhoonegaaside inimtekkelise heite ning neeldajates seotava heite prognooside kohta esitatakse õigeaegselt ning on läbipaistev, täpne, kooskõlaline, võrreldav ja täielik, samuti on eesmärk tagada andmete, meetodite ja mudelite kasutamine ja kohaldamine ning kvaliteedi tagamise ja -kontrolli toimingute ning tundlikkusanalüüsi läbiviimine.

Motivatsioon

Liikmesriikide vahel peaks olema võimalus prognoose ja vähese CO2-heitega arengu kavasid võrrelda. Lisaks peaks olema võimalus võrrelda erinevatest sektoritest pärit heiteid erinevates ELi piirkondades. Seega peaksid andmed olema kättesaadavad edasiseks analüüsiks ja strateegiate usaldusväärsuse tagamiseks.

Muudatusettepanek 9

Artikkel 14 - „Poliitikasuundi ja meetmeid käsitlev aruandlus”

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1.   …

1.   …

(c)

riiklikud poliitikasuunad ja meetmed ning selliste ELi poliitikasuundade ja meetmete rakendamine, millega piiratakse või vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet või suurendatakse heite sidumist neeldajates, esitatuna sektorite kaupa iga käesoleva määruse I lisas osutatud kasvuhoonegaasi kohta. Selles teabes viidatakse kohaldatavatele, eelkõige õhukvaliteeti käsitlevatele riiklikele või ELi poliitikasuundadele, ning see sisaldab järgmist:

(c)

riiklikud poliitikasuunad ja meetmed ning selliste ELi poliitikasuundade ja meetmete rakendamine, millega piiratakse või vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet või suurendatakse heite sidumist neeldajates, esitatuna sektorite kaupa iga käesoleva määruse I lisas osutatud kasvuhoonegaasi kohta. Selles teabes viidatakse kohaldatavatele, eelkõige õhukvaliteeti käsitlevatele riiklikele või ELi poliitikasuundadele, ning see sisaldab järgmist:

2.   Liikmesriik teeb üldsusele elektroonilisel kujul kättesaadavaks kõik riiklike poliitikasuundade ja meetmete kulu- ja mõjuhinnangud ning kogu teabe selliste ELi poliitikasuundade ja meetmete rakendamise kohta, millega piiratakse või vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet või suurendatakse selle sidumist neeldajates, ning nende hinnangute aluseks olevad tehnilised aruanded. See teave peaks sisaldama kasutatud mudelite ja metodoloogilise lähenemisviisi kirjeldust, määratlusi ja alushüpoteese.

2.   Liikmesriik teeb üldsusele elektroonilisel kujul kättesaadavaks kõik riiklike poliitikasuundade ja meetmete kulu- ja mõjuhinnangud ning kogu teabe selliste ELi poliitikasuundade ja meetmete rakendamise kohta, millega piiratakse või vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet või suurendatakse selle sidumist neeldajates, ning nende hinnangute aluseks olevad tehnilised aruanded. See teave peaks sisaldama kasutatud mudelite ja metodoloogilise lähenemisviisi kirjeldust, määratlusi ja alushüpoteese.

Motivatsioon

Piirkondlik mõõde peab olema selge.

Vajalikud on nii arvutused kui ka kvalitatiivsed selgitused.

Muudatusettepanek 10

Artikkel 15 - „Prognoose käsitlev aruandlus”

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1.   Liikmesriik esitab komisjonile iga aasta (aasta X) 15. märtsiks kasvuhoonegaaside inimtekkelise heite ja neeldajates seotava heite riikliku prognoosi gaaside ja sektorite kaupa.

1.   Liikmesriik esitab komisjonile iga aasta (aasta X) 15. märtsiks kasvuhoonegaaside inimtekkelise heite ja neeldajates seotava heite riikliku prognoosi gaaside ja sektorite kaupa.

Motivatsioon

Piirkondlik mõõde peab olema selge.

Muudatusettepanek 11

Artikkel 25 - „Euroopa Keskkonnaameti roll”

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

(d)

iga-aastase ekspertülevaatuse läbiviimine;

(d)

iga-aastase ekspertülevaatuse läbiviimine;

(h)

hinnangute koostamine seoses prognoose käsitlevate andmetega, mida liikmesriigid on jätnud esitamata;

(h)

hinnangute koostamine seoses prognoose käsitlevate andmetega, mida liikmesriigid on jätnud esitamata;

(j)

käesoleva määruse kohaselt kogutud teabe levitamine, sealhulgas liikmesriikide leevenduspoliitikat ja –meetmeid käsitleva andmebaasi ning kliimamuutuse mõju, sellele vastuvõtlikkust ja sellega kohanemist käsitleva teabevõrgustiku haldamine ja ajakohastamine.

(j)

käesoleva määruse kohaselt kogutud teabe levitamine, sealhulgas liikmesriikide leevenduspoliitikat ja –meetmeid käsitleva andmebaasi ning kliimamuutuse mõju, sellele vastuvõtlikkust ja sellega kohanemist käsitleva teabevõrgustiku haldamine ja ajakohastamine

 

 

 

 

 

Motivatsioon

Euroopa Keskkonnaamet on liikmesriikide poliitika õnnestumise võti. See tähendab, et amet peaks heite tõenäolise liikumise kohta andma eksperdihinnangu ja juhised. Koguheide on oluline näitaja KHGde kontsentratsiooni kohta atmosfääris ja seega ka temperatuuri tõusu kohta tulevikus. Euroopa Liidu piires esinev heide ei kajasta täielikult ELi põhjustatud ülemaailmset heidet. Seega tuleb lisada viide nn tarbimisega seotud heitele.

Brüssel, 19. juuli 2012

Regioonide Komitee president

Mercedes BRESSO


13.9.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 277/61


Regioonide Komitee arvamus „Ettepanek: määrus keskkonna ja kliimameetmete programmi (LIFE) kohta”

2012/C 277/08

REGIOONIDE KOMITEE

tervitaks programmi eelarve oluliselt mahukamat suurendamist, võttes arvesse olulisi väljakutseid asjaomases valdkonnas, ning tunnistab samal ajal, et täpsetes arvudes ei saa kokku leppida enne, kui mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavad läbirääkimised on lõpule viidud;

toetab uut integreeritud projektide põhist lähenemisviisi, ent nõuab, et sidusrühmade juurdepääsu integreeritud projektidesse ja nende osalemist projektides tuleb rohkem julgustada, samuti et peamiste oluliste valdkondade loetellu tuleks prioriteedina lisada ka merekeskkond, pinnas ja müra ning et loodaks sobivad koordinatsioonimehhanismid programmi LIFE kooskõlastamiseks ELi teiste fondidega ühises strateegilises raamistikus ja tähtsusjärestatud tegevuskavadega Natura 2000 rahastamiseks;

usub, et käibemaksu väljaarvamine abikõlblike kulutuste hulgast võib heidutada mitmeid potentsiaalseid taotlejaid ettepanekut koostamast, ning soovitab, et käibemaksu käsitatakse abikõlbliku kuluna, kui kasusaajad suudavad tõestada, et käibemaksu ei tagastata;

soovitab, et alaliste töötajate kulud jääksid abikõlblikuks tingimusel, et on tõestatud ja dokumenteeritud, et asjaomased töötajad osalevad ametlikult osa- või täisajaga projekti tegevustes;

teeb ettepaneku, et kaasrahastamise ülemmäära tõstetaks 85 %-ni vähem arenenud piirkondades (nagu on määratletud struktuurifondi määrustes) ja äärepoolseimates piirkondades;

nõuab, et programmis LIFE võivad osaleda ka ELi ülemeremaad ja -territooriumid, kes on ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse pooled (nõukogu otsus 2001/822/EÜ), sest nad esindavad suurt osa ELi bioloogilisest mitmekesisusest.

Raportöör

Kay TWITCHEN (UK/NI), Essexi krahvkonnanõukogu liige

Viitedokument

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus keskkonna ja kliimameetmete programmi (LIFE) kehtestamise kohta

COM(2011) 874 final – 2011/0428 COD

I.   POLIITILISED SOOVITUSED

REGIOONIDE KOMITEE

A.    Üldised märkused

1.

kordab oma seisukohta, et programm LIFE kujutab endast olulist vahendit, mille abil rahastada kohalikku ja piirkondlikku keskkonnapoliitikat ning Euroopa lisandväärtusega projekte ning mis on aidanud mobiliseerida kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jõupingutusi. Samuti on programm aidanud luua partnerlussuhteid, tugevdades seeläbi koostööstruktuure ning lihtsustades kogemuste ja teabe vahetamist kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

2.

tervitab kavatsust jätkata programmiga LIFE uuel rahastamisperioodil. Komitee usub, et sellega tagatakse tõhusamad meetmed, luuakse koostoime ELi ja riiklike tegevuste koordineerimise kaudu ning suurendatakse keskkonna- ja kliimameetmete nähtavust;

3.

jagab komisjoni arvamust, mille kohaselt peaksid keskkond ja kliimameetmed olema enamiku ELi poliitikavaldkondade lahutamatu osa. Ent ELi peamised rahastamisvahendid ei vasta kõigile keskkonna- ja kliimaspetsiifilistele vajadustele, millest tuleneb ka jätkuv vajadus eraldi keskkonna ja kliimameetmete programmi järele, mis tugineb LIFE+-määruse (EÜ) nr 614/2007 saavutustele ajavahemikul 2007–2013. Seega täiendab programm keskkonna- ja kliimaeesmärkide läbivat integreerimist kogu ELi eelarvesse, aidates rahastada keskkonna- ja kliimaprojekte, mis ei ole rahastamise raames abikõlblikud;

4.

märgib, et praeguse programmi LIFE hindamisest nähtub, et selle mõju piirab strateegilise rõhuasetuse puudumine. Seega võetaks uue programmiga kasutusele paindlik ülalt alla lähenemisviis ning loodaks kaks eraldi allprogrammi, mis hõlmavad keskkonna- ja kliimameetmeid selgelt määratletud prioriteetidega;

5.

märgib, et seejuures on oluline, et programmis säiliks piisav paindlikkus. Prioriteetide seadmise protsess ei tohiks kaasa tuua liiga suuri piiranguid või ülemäära kategoorilisi kriteeriume. Nagu käesoleva programmi puhul, peab keskse tähtsusega olema pakutud projektide kvaliteet;

6.

on seisukohal, et programmi LIFE käsitlevas määruses tuleks eriti viidata vajadusele luua koostoime eri valdkondade vahel, nt tagada, et programmist LIFE rahastatud kliimaprojektid avaldavad positiivset mõju bioloogilisele mitmekesisusele ning keskkonnaprojektid arvestavad kliimatemaatikaga. Kuna komisjon on viidanud võimalikule koostoimele kahe allprogrammi vahel ning projektid võivad teenida mitut eesmärki, on oluline tagada selle saavutamine;

7.

kordab oma üleskutset, (1) et programm LIFE jätkaks teabevahetus- ja teavitamisprojektide toetamist, keskendudes enam teadlikkuse suurendamisele, sh säästvat arengut käsitlevale haridusele, ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi hõlmavate projektide edendamisele. Komitee tervitab selles kontekstis väljapakutud prioriteetset valdkonda „Juhtimine ja teave” mõlemas allprogrammis;

8.

tervitab ettepanekut, et kahe LIFE-allprogrammi sidususe tagamiseks kuuluvad nad ühe mitmeaastase tööprogrammi raamistikku, millel on üks ühine rakenduseeskirjade kogum ja mille kohta esitatakse üks pakkumiskutse, millega tegeleb ühiselt üks keskkonna- ja kliimameetmete programmi LIFE komitee, ning juhib tähelepanu sellele, et eri allprogrammide menetlused ja prioriteedid ei peaks olema erinevad;

9.

tervitab asjaolu, et Euroopa Komisjon on selle ettepaneku koostamisel ulatuslikult konsulteerinud sidusrühmade ja Regioonide Komiteega ning nende mitmeid seisukohti arvesse võtnud (2);

B.    Näitajad

10.

tervitab asjaolu, et ettepaneku artiklis 3 on rõhk seatud programmi LIFE edukust mõõtvate näitajate määratlemisele. Komitee soovitab lisada näitajad, mille abil on mõõdetakse ja edendatakse head valitsemistava ja teabevahetust igas LIFE-projektis. Regioonide Komitee on teinud ettepaneku, et programmis LIFE edendataks iga LIFE-projekti puhul sihipäraseid – ja seega tõhusamaid – teavitusviise ja suutlikkuse suurendamise meetmeid;

C.    Keskkonna allprogramm (programmi LIFE keskkonnaosa)

Prioriteetne valdkond: keskkond ja ressursitõhusus

11.

märgib, et ettepaneku artiklis 10 jäetakse välja turuletoomisele suunatud uuendustegevus, sest seda hõlmab paremini programm Horisont 2020. See võimaldab programmis LIFE keskenduda kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ökoinnovatsioonile ning selliste lahenduste leidmisele, mida väga sageli on kõige parem rakendada avaliku ja erasektori partnerluses. Seega soovitab Regioonide Komitee suunduda avaliku ja erasektori innovatsiooni ning nendevaheliste partnerluste võimaluse suunas;

Prioriteetne valdkond: bioloogiline mitmekesisus

12.

tervitab tõsiasja, et vastavalt Regioonide Komitee poolt nõutule (3) võimaldab ettepaneku artikkel 11 korduvaid tegevusi eeldusel, et projektid toimivad eeskujulike menetluste alusel, mida on võimalik kohaldada teistes piirkondades, ning et nende osas järgitaks järelvalve ja tulemuste avalikkusele teatavaks tegemise norme;

13.

usub, et toetus Natura 2000 rahastamiseks loodud tähtsusjärjestatud tegevuskavasid rakendavate integreeritud projektide kaudu on tulevikus kesksel kohal programmi LIFE bioloogilise mitmekesisuse prioriteetses valdkonnas. Regioonide Komitee soovib, et vastavalt iga liikmesriigi institutsioonilisele raamistikule vastutaksid kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused tähtsusjärjestatud tegevuskavade väljatöötamise eest, ning võtab teadmiseks Euroopa Komisjoni hiljuti käivitatud algatused Natura 2000 rahastamiseks (4);

Prioriteetne valdkond: keskkonnaalane juhtimine ja teave

14.

tervitab kindlalt tõsiasja, et programmi LIFE toetust keskkonnaalasele juhtimisele on tugevdatud seeläbi, et väljapakutud määruses on see muudetud prioriteetseks valdkonnaks (artikkel 12). Regioonide Komitee on seisukohal, et see suurendab võimalike juhtimisprojektide nähtavust ning kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad sellest prioriteetsest valdkonnast olulist kasu. Regioonide Komitee on kutsunud üles toetama programmis LIFE kohalike ja piirkondlike omavalitsuste haldussuutlikkuse tugevdamist ning keskenduma enam teadlikkuse suurendamisele, sh säästvat arengut käsitlevale haridusele, ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi kaasavate ja ELi tasandil olulist mõju omavate projektide edendamisele (5);

15.

leiab, et selle prioriteetse valdkonnaga tuleks edendada teadmiste jagamist ELi keskkonnaõiguse rakendamise ja jõustamise kohta, tehes seda toetusvõrgustike, koolituse ja eelkõige selles valdkonnas tegevate kohalike ja piirkondlike omavalitsuste parimate tavade tutvustamise projektide kaudu Euroopa tasandil;

D.    Kliimameetmete allprogramm (programmi LIFE kliimaosa)

16.

tervitab kliimameetmete uue allprogrammi loomist, mis võib olla abiks vähem süsinikdioksiidi heitkoguseid tekitavate, ressursitõhusate ja kliimatemaatikat arvesse võtvate meetmete ja investeeringute edendamisel. Komitee tervitab seda, pidades silmas ELi rahvusvahelisi kohustusi vähendada kasvuhoonegaaside heiteid Kyoto protokolli raames ning tulevast ülemaailmset kliimakokkulepet, mille üle peetavad läbirääkimised peaksid lõpule jõudma 2015. aastaks, samuti eesmärke, mille Euroopa Liit on endale seadnud kliima- ja energiapaketi ja strateegia „Euroopa 2020” raames ning aastaks 2050 vähese CO2-heitega majanduse suunas edenemise kava kontekstis (6);

17.

märgib siiski, et pakutud eelarve on suhteliselt väike osa kogu programmist LIFE (25 %). Seega on programmi LIFE kliimaosal väga piiratud võimalused kasvuhoonegaaside heiteid märkimisväärselt vähendada. Selleks peaks programm toetama mitmesuguse keskkonnaalase kasu loomist, nt õhukvaliteedi tagamise seisukohast olulisi ja kõrge bioloogilise mitmekesisuse tasemega looduslikke alasid (turbarabad ja metsa-alad) või rohelise infrastruktuuri rajamist kui integreeritud lähenemist bioloogilise mitmekesisuse kaitsel ja kliimamuutuste mõju leevendamisel;

18.

tervitab tõsiasja, et integreeritud projektid on peaasjalikult suunatud kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise strateegiate ja tegevuskavade rakendamisele;

19.

tervitab kliimaalase juhtimise ja teabe prioriteetse valdkonna all (artikkel 16) loetletud eesmärke ja näeks Regioonide Komiteel selget roll kliimaküsimustega seotud teadlikkuse suurendamise edendamisel;

E.    Integreeritud projektid

20.

nagu varasemas arvamuses märgitud, (7) tervitab ettepanekut viia sisse pikaajalised integreeritud projektid, mis on suure territoriaalse ulatusega (eelkõige üht või mitut piirkonda või tervet riiki hõlmavad) ning mis võimaldaksid käsitleda väga erinevaid teemasid strateegiliste ja struktureeritud suhete kaudu ELi teiste rahastamisallikatega. LIFE-projektidel oleks ka edaspidi oluline katalüütiline väärtus;

21.

on seisukohal, et integreeritud projektid parandavad keskkonna- ja kliimapoliitika rakendamist ning nende lõimimist muudesse poliitikavaldkondadesse, samuti mitmetasandilise valitsemise põhimõtte rakendamist, tagades eelkõige liidu, riiklike ja erasektori vahendite kooskõlastatud kasutuselevõtu keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks. Need on suunatud keskkonna- ja kliimakavade ja -strateegiate elluviimisele suuremal territooriumil kui tavapäraselt programmi LIFE+ puhul;

22.

tervitab tõsiasja, et integreeritud projektide seisukohalt kõige olulisemate valdkondade nimistu artikli 18 punktis d kajastab suures osas Regioonide Komitee eelnevaid soovitusi (veemajandus, loodus, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, jätkusuutlik ressursikasutus ja jäätmemajandus). Siiski usub komitee, et peamiste oluliste valdkondade loetellu tuleks lisada ka merekeskkond, pinnas ja müra;

23.

väljendab muret seoses sellega, et integreeritud projekte võib olla keeruline ette valmistada ja juhtida, eelkõige arvestades erinevaid tähtaegu, valikukriteeriume, taotlusmenetlusi ja -vorme, juhtimistingimusi ja aruandluskorraldusi. See heidutab eriti väiksemaid kohalikke omavalitsusi, mistõttu tervitab komitee ettepanekus kavandatud tehnilist tuge integreeritud projektide ettevalmistamiseks ja esitamiseks;

24.

kutsub üles looma sobivaid koordinatsioonimehhanisme programmi LIFE kooskõlastamiseks ELi teiste fondidega ühises strateegilises raamistikus, eriti partnerluslepingute raames, nagu on sätestatud (üldsätete kohta) määruse eelnõu artiklis 14, samuti kõigi ühise strateegilise raamistiku fonde puudutava, kogukonna juhitud kohaliku arengu ja kohaliku arengu strateegiate uue lähenemisviisiga, nagu on sätestatud määruse eelnõu artiklites 28 ja 29 (üldsätete kohta);

25.

eeldab, et laiaulatuslikumate LIFE-projektide uus kategooria sisaldab raamistikku ja suuniseid LIFE- ja muude üksikprojektide koostamiseks, sealhulgas kava selgitamaks muude ELi, riiklike, piirkondlike, kohalike ja eravahendite kombineerimist väljapakutud meetmete rahastamiseks. Konkreetsetel juhtudel võiks nende projektide kestus olla pikem, mille vältel oleks võimalik välja töötada ja ellu viia asjaomaseid LIFE-üksikprojekte;

26.

peab samal ajal väärtuslikuks traditsioonilisi väiksemamahulisi projekte, mis on kättesaadavad väiksematele omavalitsustele, kellel on vähem võimalusi integreeritud projekti väljatöötamiseks. Komitee tervitab vastavalt asjaolu, et neile jääb endiselt oma koht ka uues programmis, ja nõuab, et neile eraldatud kogueelarve mahtu ei vähendataks;

27.

tunnistab vajadust ligikaudse geograafilise aluse järele, ent on seisukohal, et see ei peaks olema esmane tõukejõud, mis võib viia selleni, et olulised projektid jäävad rahastamisest eemale ainuüksi tingliku riikliku kvoodi saavutamiseks kusagil mujal. Komitee tervitab võimalust kaasata neisse projektidesse naaberriigid;

28.

on seisukohal, et enam tuleks julgustada sidusrühmade osalemist integreeritud projektides;

F.    Lihtsustamine, kavandamine ja delegeeritud õigusaktid

29.

tunnistab, et Euroopa Komisjon on püüdnud vastata komitee varasema arvamuse üleskutsetele (8) lihtsustada haldusmenetlusi, sealhulgas koostada mitmeaastased kavad ning kasutada enam infotehnoloogiavahendeid. Kindlasummaliste ja ühekordsete maksete kasutamine võib vähendada bürokraatiat ja on seega tervitatav. Ent komitee on mures sellepärast, et lihtsustamise kohustust väljendatakse peaasjalikult laiemas tähenduses vaid püüdlusena põhjenduses 26;

30.

tervitab kindlalt kaheastmelise lähenemisviisi kasutuselevõttu integreeritud projektide valikul, kusjuures potentsiaalsed taotlejad võivad esitada komisjonile eelneva heakskiidu saamiseks kontseptsioonikirjelduse, mis tähendab, et pakkujad, kelle õnnestumine on ebatõenäoline, raiskavad vähem ressursse. See vastab ka Regioonide Komitee soovitusele (9);

31.

tervitab vähemalt kaks aastat kestvaid mitmeaastaseid tööprogramme, nagu on välja pakutud artiklis 24. Komitee usub, et nende mitmeaastaste tööprogrammide abil on võimalik tagada, et programm LIFE vastab ELi prioriteetidele strateegilisemal ja poliitilisemal viisil. Komitee palub komisjonil kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused tööprogrammide koostamisse, et tagada nende kooskõla praktikaga;

32.

on siiski mures, et mitmeaastaste programmide vahehindamise võimalus, nagu on esitatud artikli 24 lõikes 3, võib kasusaajate jaoks kaasa tuua prognoosimatuse. Seega peaks läbivaatamise käigus tehtavate muudatuste ulatus olema minimaalne;

33.

tunnistab, et praeguses programmis on riiklike kontaktpunktide töötulemused olnud vahelduvad ja mõningatel juhtudel on see olnud nõrk koht, mis on viinud riiklike eraldiste alakasutamiseni (Regioonide Komitee on varem kutsunud üles riiklike kontaktpunktide paremale koolitamisele (10));

34.

soovib, et kontrollimenetlus ja LIFE-komitee (artikkel 29) tegevus peaks olema läbipaistev ja kaasav;

35.

märgib, et määruse eelnõus nähakse ette delegeeritud õigusaktid tulemusnäitajate kohta, mida kohaldatakse konkreetsete valdkondlike prioriteetide suhtes (artikkel 3), kriteeriumi „liidu huvides” kohaldamise kohta (artikli 19 lõige 1) ning „geograafilise tasakaalu kriteeriumide” kohaldamise kohta integreeritud projektide puhul (artikli 19 lõige 3). Regioonide Komitee on võtnud kriitilise seisukoha komiteemenetluse ulatuslikuma kasutamise suhtes keskkonnapoliitikas, kuna see ei ole ELi otsustus- ja tegevusprotsessis kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks piisavalt läbipaistev (11). Seega soovitab komitee, et Euroopa Komisjon korraldaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise käigus asjakohaseid konsultatsioone kohalike ja piirkondlike omavalitsustega;

G.    Kaasrahastamine ja abikõlblikud kulud

36.

tunnistab, et Euroopa Komisjon on vastanud komitee varasema arvamuse üleskutsetele (12) tõsta maksimaalset kaasrahastamise määra praeguselt kuni 50 %-lt kuni 70 %-ni (ulatudes integreeritud ja ettevalmistavate projektide puhul kuni 80 %-ni);

37.

teeb ettepaneku, et ülemmäära tuleks tõsta 85 %-ni vähem arenenud piirkondades (nagu on määratletud struktuurifondi määrustes (13)) ja äärepoolseimates piirkondades. Need piirkonnad on sageli keskse tähtsusega bioloogilise mitmekesisuse kadumise peatamisel;

38.

väljendab kahetsust, et Euroopa Komisjon ei vastanud komitee varasema arvamuse üleskutsetele (14) seoses sellega, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid ka edaspidi saama arvestada alaliste töötajate kulusid omavahenditena. Alaliste töötajate kulude väljaarvamisel oleks märkimisväärne negatiivne mõju projektide kvaliteedile ja teostatavusele eelkõige väiksemate valitsus- ja valitsusväliste organisatsioonide puhul, kes sõltuvad alaliste töötajate järjepidevast tööst ja nende kogemustest ning kelle töötajad töötavad sageli osalise ajaga mitme projektiga samaaegselt;

39.

usub, et eelnimetatud argument ja käibemaksu väljaarvamine abikõlblike kulutuste hulgast, nagu on välja pakutud artiklis 20, võib heidutada mitmeid potentsiaalseid taotlejaid ettepanekut koostamast. Komitee meenutab, et teiste ELi fondide puhul käsitatakse käibemaksu abikõlbliku kuluna, kui kasusaajad suudavad tõestada, et käibemaksu ei tagastata;

40.

juhib siiski tähelepanu ühe uurimuse tulemustele, mis näivad osutavat, et komisjoni väljapakutud oluliselt kõrgemate kaasrahastamismäärade mõju tasakaalustab enamike projektide puhul abikõlbliku rahastamise mõningate elementide väljajätmise. Komitee on lisaks teadlik, et töötajate tööaja küsimus põhjustab palju vaidlusi komisjoni audiitorite ja kasusaajate vahel ning toob kaasa selle, et komisjon saab tagasi suuri summasid mõnikord kaua aega pärast projekti lõpetamist;

41.

soovitab sellest hoolimata, et alaliste töötajate kulud jääksid abikõlblikuks tingimusel, et on tõestatud ja dokumenteeritud, et asjaomased töötajad osalevad ametlikult projekti tegevustes;

H.    Eelarve

42.

märgib, et programmi LIFE eelarve pakutud suurendamine 2,1 miljardilt eurolt 3,6 miljardi eurole, mis on küll märkimisväärne kasv programmi jaoks, jääb suhteliselt tagasihoidlikuks, moodustades vaid 0,3 % Euroopa Liidu kogueelarvest;

43.

ent võttes arvesse olulisi väljakutseid asjaomases valdkonnas, tervitaks selle eelarve oluliselt mahukamat suurendamist. Komitee tunnistab, et täpsetes arvudes ei saa kokku leppida enne, kui mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavad läbirääkimised on lõpule viidud;

44.

kuigi komitee tervitab suuremat sidusust ja täiendavust teiste rahastamisvahenditega, ei tohiks programmi LIFE rahastamine neid vahendeid (nt struktuurifonde) mõjutada;

45.

tervitab asjaolu, et keskkonna allprogrammis suunatakse 50 % eelarvest bioloogilisele mitmekesisusele, mis vastab Regioonide Komitee taotlusele (15);

46.

tervitab artiklis 17 sisalduvat uut sätet, mille kohaselt võib programmi LIFE kombineerida innovaatiliste rahastamisvahenditega. Komitee leiab, et see on eriti oluline keskkonna ja ressursitõhususe prioriteetse valdkonna seisukohalt. Komitee kordab, et neid vahendeid tuleks kasutada ainuüksi meetmetoetuste täienduseks ja mitte nende asemel;

I.    Subsidiaarsus

47.

kinnitab taas kord, et keskkonnapoliitika on valdkond, kus pädevused on jaotatud Euroopa Liidu ja liikmesriikide vahel. Seetõttu kohaldatakse subsidiaarsuse põhimõtet. Ent komitee usub, et kuna pakutud määrus on peaasjalikult jätk programmile LIFE, mis on eksisteerinud alates 1992. aastast, ei ole vaja põhjalikult hinnata programmi vastavust subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele. Subsidiaarsust ja proportsionaalsust kinnitatakse määruse eelnõu põhjenduses 34;.

48.

samas:

a)

tervitab üldiselt asjaolu, et programm on ka edaspidi tsentraalselt hallatav, ent leiab, vaja on tagada, et projekti valimise ja järelevalvekohustuste jms ülesannete delegeerimine täitevasutusele ei vähendaks liikmesriikide osalust programmi töös ning et igasugune ülesannete ülekanne ei tooks kaasa LIFE-rakenduste teostamiseks vajalike teadmiste või kogemuste kadu;

b)

meenutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulist rolli ELi keskkonnaalaste õigusaktide ja kliimastrateegiate rakendamisel riigi tasandist allapoole jääval tasandil ning innovatsiooni ja parimate tavade paremal tutvustamisel laiemale üldsusele.

II.   MUUDATUSETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 1

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050 – edenemiskava” (16) (edaspidi „2050. aastani kavandatud edenemiskava”) tõdeti, et kliimamuutuste leevendamise uute lähenemisviiside katsetamine on jätkuvalt vajalik vähese CO2-heitega majanduse saavutamiseks. Liidu ühe valdkondadevahelise prioriteedina tuleb tagada ka kohanemine kliimamuutustega. Peale selle tuleb edendada juhtimist ja tõsta teadlikkust, et saavutada konstruktiivseid tulemusi ja tagada sidusrühmade kaasatus. Seetõttu tuleks kliimameetmete allprogrammi raames toetada jõupingutusi, millega antakse panus järgmises kolmes prioriteetses valdkonnas: kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine ning kliimaalane juhtimine ja teave. Programmi LIFE kaudu rahastatavate projektide kaudu peaks olema võimalik aidata kaasa enam kui ühe prioriteetse valdkonna erieesmärkide saavutamisele ning neis peaks saama osaleda enam kui üks liikmesriik.

Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050 – edenemiskava” (16) (edaspidi „2050. aastani kavandatud edenemiskava”) tõdeti, et kliimamuutuste leevendamise uute lähenemisviiside katsetamine on jätkuvalt vajalik vähese CO2-heitega majanduse saavutamiseks. Liidu ühe valdkondadevahelise prioriteedina tuleb tagada ka kohanemine kliimamuutustega. Peale selle tuleb edendada juhtimist ja tõsta teadlikkust, et saavutada konstruktiivseid tulemusi ja tagada sidusrühmade kaasatus. Seetõttu tuleks kliimameetmete allprogrammi raames toetada jõupingutusi, millega antakse panus järgmises kolmes prioriteetses valdkonnas: kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine ning kliimaalane juhtimine ja teave. Programmi LIFE kaudu rahastatavate projektide kaudu peaks olema võimalik aidata kaasa enam kui ühe prioriteetse valdkonna erieesmärkide saavutamisele ning neis peaks saama osaleda enam kui üks liikmesriik.

Motivatsioon

Programmi LIFE käsitlevas määruses tuleks eraldi viidata vajadusele luua koostoime keskkonnaeesmärkide, eelkõige kliimameetmete ja bioloogilise mitmekesisuse vahel. Samuti on oluline tõsta esile metsa ökosüsteemi, mis võib aidata kaasa bioloogilisele mitmekesisusele ja kliimamuutuse leevendamisele, suurendades samal ajal süsiniku neeldumist.

Muudatusettepanek 2

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Programmi LIFE lihtsustamist ning taotlejate ja abisaajate halduskoormuse vähendamist silmas pidades tuleks rohkem kasutada kindlasummalisi ja ühekordseid makseid ning rahastamine peaks keskenduma konkreetsematele kululiikidele. Abikõlbmatute kulude korvamiseks ja programmiga LIFE antavate toetuste tulemusliku taseme tagamiseks peaks kaasrahastamise määr üldiselt olema 70 % ja erijuhtudel 80 %.

Programmi LIFE lihtsustamist ning taotlejate ja abisaajate halduskoormuse vähendamist silmas pidades tuleks rohkem kasutada kindlasummalisi ja ühekordseid makseid ning rahastamine peaks keskenduma konkreetsematele kululiikidele. Abikõlbmatute kulude korvamiseks ja programmiga LIFE antavate toetuste tulemusliku taseme tagamiseks peaks kaasrahastamise määr üldiselt olema 70 % ja .

Motivatsioon

Ülemmäära tuleks tõsta 85 %-ni majanduslikult mahajäänud ja üleminekupiirkondades (nagu on määratletud struktuurifondi määrustes). Need piirkonnad on sageli keskse tähtsusega bioloogilise mitmekesisuse kadumise peatamisel. Tavaliselt saavad äärepoolseimaid piirkonnad peamistest Euroopa fondidest toetusi 85 %-lise kaasrahastamise määraga, mistõttu tuleb ära märkida, et nad saavad samaväärse määraga toetusi ka teiste ELi programmide (näiteks LIFE) raames. Lisaks on äärepoolseimaid piirkonnad kogu Euroopa territooriumil tähtsaimad bioloogilisse mitmekesisusse panustajad, arvestades üleeuroopalise tähtsusega Natura 2000 alade suurt arvu.

Muudatusettepanek 3

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Et tagada liidu rahaliste vahendite parim võimalik kasutamine ja Euroopa tasandi lisandväärtus, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 alusel vastu õigusakte seoses projektide valimisel kohaldatavate abikõlblikkuse kriteeriumide, integreeritud projektide geograafilise tasakaalu tagamise kriteeriumide ja valdkondlike prioriteetide suhtes kohaldatavate tulemusnäitajate määratlemiseks. Eriti oluline on, et komisjon viiks ettevalmistustöö käigus läbi vajalikud konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning sobiva edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Et tagada liidu rahaliste vahendite parim võimalik kasutamine ja Euroopa tasandi lisandväärtus, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 alusel vastu õigusakte seoses projektide valimisel kohaldatavate abikõlblikkuse kriteeriumide, integreeritud projektide geograafilise tasakaalu tagamise kriteeriumide ja valdkondlike prioriteetide suhtes kohaldatavate tulemusnäitajate määratlemiseks. Eriti oluline on, et komisjon viiks ettevalmistustöö käigus läbi vajalikud konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning sobiva edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Motivatsioon

Regioonide Komitee on võtnud kriitilise seisukoha komiteemenetluse ulatuslikuma kasutamise suhtes keskkonnapoliitikas, kuna see ei ole ELi otsustus- ja tegevusprotsessis kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks piisavalt läbipaistev.

Muudatusettepanek 4

Artikkel 5 – Kolmandate riikide osalemine programmis LIFE

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Programmis LIFE võivad osaleda järgmised riigid:

Programmis LIFE võivad osaleda järgmised riigid:

(a)

Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingu osalisteks olevad Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riigid;

(a)

Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingu osalisteks olevad Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riigid;

(b)

kandidaatriigid, võimalikud kandidaatriigid ning liiduga ühinevad riigid;

(b)

kandidaatriigid, võimalikud kandidaatriigid ning liiduga ühinevad riigid;

(c)

Euroopa Liidu naabruspoliitikaga hõlmatud riigid;

(c)

Euroopa Liidu naabruspoliitikaga hõlmatud riigid;

(d)

riigid, mis on saanud Euroopa Keskkonnaameti liikmeks vastavalt nõukogu 29. aprilli 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 933/1999, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1210/90 Euroopa Keskkonnaagentuuri ning Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu asutamise kohta.

(d)

riigid, mis on saanud Euroopa Keskkonnaameti liikmeks vastavalt nõukogu 29. aprilli 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 933/1999, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1210/90 Euroopa Keskkonnaagentuuri ning Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu asutamise kohta

 

Osalemine peab vastama tingimustele, mis on sätestatud vastavates kahepoolsetes või mitmepoolsetes lepingutes, millega nähakse ette liidu programmides osalemise üldpõhimõtted.

Osalemine peab vastama tingimustele, mis on sätestatud vastavates kahepoolsetes või mitmepoolsetes lepingutes, millega nähakse ette liidu programmides osalemise üldpõhimõtted.

Motivatsioon

ELi 21 ülemeremaal ja -territooriumil ning Prantsusmaa neljas äärepoolseimas piirkonnas on kokku rohkem põliseid ja ohustatud liike kui ELi 27 liikmesriigis. Maailma 34st elurikkuse koondumispaigast viis asuvad ELi ÜMTdes. Saarelised ökosüsteemid katavad üksnes 5 % kogu maismaa pinnast, kuid neis elab umbes kolmandik maailma ohustatud liikidest. Elurikkus on suhteliselt kaitsetu, kuna linnu- ja elupaikade direktiivid ei kehti. Kaitsetegevuse rahastamine on raske, kuna nimetatud kauged paigad ei ole paljude rahvusvaheliste fondide puhul abikõlblikud (tingituna assotsieerimisest ELiga). ÜMT projektide rahastamiseks võiks vahendeid võtta nende nelja liikmesriigi (Ühendkuningriik, Madalmaad, Prantsusmaa, Taani) riiklikest eraldistest, kellel on ÜMT mõistele vastavad territooriumid, mõjutamata seega programmis LIFE tervikuna kättesaadavat rahastamist.

Muudatusettepanek 5

Artikkel 8 – Vastastikune täiendavus, lõige 3

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Komisjon ja liikmesriigid tagavad vastavalt oma sellekohastele kohustustele programmi LIFE kooskõla Euroopa Regionaalarengu Fondiga, Euroopa Sotsiaalfondiga, Ühtekuuluvusfondiga, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondiga ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga, et tekitada koostoime, eriti artikli 18 punktis d osutatud integreeritud projektide puhul, ning et toetada programmi LIFE raames välja töötatud lahenduste, meetodite jalähenemisviiside kasutamist. Liidu tasandil toimub kooskõlastamine määruse (EL) nr … (ühise strateegilise raamistiku määrus) artiklis 10 osutatud ühise strateegilise raamistiku põhjal.

Komisjon ja liikmesriigid tagavad vastavalt oma sellekohastele kohustustele programmi LIFE kooskõla Euroopa Regionaalarengu Fondiga, Euroopa Sotsiaalfondiga, Ühtekuuluvusfondiga, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondiga ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga, et tekitada koostoime, eriti artikli 18 punktis d osutatud integreeritud projektide puhul, ning et toetada programmi LIFE raames välja töötatud lahenduste, meetodite ja lähenemisviiside kasutamist. Liidu tasandil toimub kooskõlastamine määruse (EL) nr … ( määrus ) artiklis 10 osutatud ühise strateegilise raamistiku põhjal.

Motivatsioon

Arvestades programmi LIFE olulisust strateegilise panusena Natura 2000 rahastamisel, palub komitee, et määruses kutsutaks liikmesriike selgelt üles tagama kooskõla muu hulgas tähtsusjärestatud tegevuskavade koostamise kaudu. Lisaks sellele võib potentsiaalne koostoime tekkida ka programmi LIFE integreeritud projektide kooskõlastamisest väljapakutud uue lähenemisviisiga, mis puudutab kogukonna juhitud kohalikku arengut ja kohaliku arengu strateegiaid kõigi ühise strateegilise raamistiku fondide jaoks, nagu on sätestatud määruse artiklites 28 ja 29 üldsätete kohta.

Lisaks on ühise strateegilise raamistiku määruse eelnõu sõnastust kohandatud, et see vastaks Regioonide Komitee eelnevatele arvamustele (CdR 5/2012 rev. 1).

Muudatusettepanek 6

Artikkel 10 – Keskkonna ja ressursitõhusus prioriteetse valdkonna erieesmärgid, punkt b

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

toetada terviklike lähenemisviiside kasutamist, väljatöötamist, katsetamist ja tutvustamist liidu keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide alusel kavade ja programmide rakendamiseks, eelkõige sellistes valdkondades nagu vesi, jäätmed ja õhk;

toetada terviklike lähenemisviiside kasutamist, väljatöötamist, katsetamist ja tutvustamist liidu keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide alusel kavade ja programmide rakendamiseks, eelkõige sellistes valdkondades nagu vesi, jäätmed ja õhk;

Motivatsioon

Paljudes piirkondades on pinnase saastatuse vastu võitlemine äärmiselt oluline ning seda seostatakse tihedalt veekaitse ja jäätmetekke vältimisega.

Muudatusettepanek 7

Artikkel 14 – Kliimamuutuste leevendamise prioriteetse valdkonna erieesmärgid

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Et aidata kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele, on kliimamuutuste leevendamise prioriteetse valdkonna erieesmärgid eelkõige alljärgnevad:

Et aidata kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele, on kliimamuutuste leevendamise prioriteetse valdkonna erieesmärgid eelkõige alljärgnevad:

a)

aidata kaasa kliimamuutuste leevendamist käsitleva liidu poliitika ja vastavate õigusaktide rakendamisele ja väljatöötamisele, sealhulgas läbivale arvessevõtmisele teistes poliitikavaldkondades, eelkõige kliimamuutuste leevendamisega seotud poliitiliste või juhtimisalaste lähenemisviiside, parimate tavade ja lahenduste väljatöötamise, katsetamise ja tutvustamise teel;

a)

aidata kaasa kliimamuutuste leevendamist käsitleva liidu poliitika ja vastavate õigusaktide rakendamisele ja väljatöötamisele, sealhulgas läbivale arvessevõtmisele teistes poliitikavaldkondades, eelkõige kliimamuutuste leevendamisega seotud poliitiliste või juhtimisalaste lähenemisviiside, parimate tavade ja lahenduste väljatöötamise, katsetamise ja tutvustamise teel;

(b)

parandada tulemuslike leevendusmeetmete väljatöötamiseks, hindamiseks, järelevalveks, kontrollimiseks ja rakendamiseks alusteadmisi ning suurendada suutlikkust neid teadmisi praktikas kasutada;

(b)

parandada tulemuslike leevendusmeetmete väljatöötamiseks, hindamiseks, järelevalveks, kontrollimiseks ja rakendamiseks alusteadmisi ning suurendada suutlikkust neid teadmisi praktikas kasutada;

(c)

hõlbustada terviklike lähenemisviiside väljatöötamist ja rakendamist, näiteks seoses leevendamist käsitlevate strateegiate ja tegevuskavadega, kohalikul, piirkondlikul või riiklikul tasandil;

(c)

hõlbustada terviklike lähenemisviiside väljatöötamist ja rakendamist, näiteks seoses leevendamist käsitlevate strateegiate ja tegevuskavadega, kohalikul, piirkondlikul või riiklikul tasandil;

(d)

aidata kaasa kopeerimiseks, ülekandmiseks või läbivaks arvessevõtmiseks sobilike uuenduslike leevendamistehnoloogiate, -süsteemide, -meetodite ja -vahendite väljatöötamisele ja tutvustamisele.

(d)

aidata kaasa kopeerimiseks, ülekandmiseks või läbivaks arvessevõtmiseks sobilike uuenduslike leevendamistehnoloogiate, -süsteemide, -meetodite ja -vahendite väljatöötamisele ja tutvustamisele

 

Motivatsioon

Oluline on tagada, et kliimameetmed mitte ei avalda bioloogilisele mitmekesisusele negatiivset mõju, vaid vastupidi, et programmi LIFE raames kasutusele võetud meetmed mõjuvad bioloogilisele mitmekesisusele positiivselt. Oluline on säilitada sidusus programmi LIFE kahe suure telje vahel.

Muudatusettepanek 8

Artikkel 15 – Kliimamuutustega kohanemise prioriteetse valdkonna erieesmärgid

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Et aidata kaasa jõupingutustele, mis suurendavad vastupanuvõimet kliimamuutustele, on kliimamuutustega kohanemise prioriteetse valdkonna erieesmärgid eelkõige alljärgnevad:

Et aidata kaasa jõupingutustele, mis suurendavad vastupanuvõimet kliimamuutustele, on kliimamuutustega kohanemise prioriteetse valdkonna erieesmärgid eelkõige alljärgnevad:

(a)

aidata kaasa kliimamuutustega kohanemist käsitleva liidu poliitika ja vastavate õigusaktide väljatöötamisele ja rakendamisele, sealhulgas läbivale arvessevõtmisele teistes poliitikavaldkondades, eelkõige kliimamuutustega kohanemisega seotud poliitiliste või juhtimisalaste lähenemisviiside, parimate tavade ja lahenduste väljatöötamise, katsetamise ja tutvustamise teel;

(a)

aidata kaasa kliimamuutustega kohanemist käsitleva liidu poliitika ja vastavate õigusaktide väljatöötamisele ja rakendamisele, sealhulgas läbivale arvessevõtmisele teistes poliitikavaldkondades, eelkõige kliimamuutustega kohanemisega seotud poliitiliste või juhtimisalaste lähenemisviiside, parimate tavade ja lahenduste väljatöötamise, katsetamise ja tutvustamise teel;

(b)

parandada tulemuslike kohanemismeetmete väljatöötamiseks, hindamiseks, järelevalveks, kontrollimiseks ja rakendamiseks alusteadmisi ning suurendada suutlikkust neid teadmisi praktikas kasutada;

(b)

parandada tulemuslike kohanemismeetmete väljatöötamiseks, hindamiseks, järelevalveks, kontrollimiseks ja rakendamiseks alusteadmisi ning suurendada suutlikkust neid teadmisi praktikas kasutada;

(c)

hõlbustada terviklike lähenemisviiside väljatöötamist ja rakendamist, näiteks seoses kohanemist käsitlevate strateegiate ja tegevuskavadega, kohalikul, piirkondlikul või riiklikul tasandil;

(c)

hõlbustada terviklike lähenemisviiside väljatöötamist ja rakendamist, näiteks seoses kohanemist käsitlevate strateegiate ja tegevuskavadega, kohalikul, piirkondlikul või riiklikul tasandil;

(d)

aidata kaasa kopeerimiseks, ülekandmiseks või läbivaks arvessevõtmiseks sobilike uuenduslike kohanemistehnoloogiate, -süsteemide, -meetodite ja -vahendite väljatöötamisele ja tutvustamisele.

(d)

aidata kaasa kopeerimiseks, ülekandmiseks või läbivaks arvessevõtmiseks sobilike uuenduslike kohanemistehnoloogiate, -süsteemide, -meetodite ja -vahendite väljatöötamisele ja tutvustamisele

 

Motivatsioon

Oluline on tagada, et kliimameetmed mitte ei avalda bioloogilisele mitmekesisusele negatiivset mõju, vaid vastupidi, et programmi LIFE raames kasutusele võetud meetmed mõjuvad bioloogilisele mitmekesisusele positiivselt. Oluline on säilitada sidusus programmi LIFE kahe suure telje vahel.

Muudatusettepanek 9

Artikkel 18 – Projektid, punkt d

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Meetmetoetustega võib rahastada alljärgnevaid projekte:

….

(d)

integreeritud projektid peamiselt looduse, vee, jäätmete, õhu, kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise valdkonnas,

Meetmetoetustega võib rahastada alljärgnevaid projekte:

….

(d)

integreeritud projektid peamiselt looduse, vee, jäätmete, õhu, kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise valdkonnas,

Motivatsioon

Prioriteetsed valdkonnad peaksid hõlmama merekeskkonda, pinnast ja müra kontrollimist.

Muudatusettepanek 10

Artikkel 19 – Projektide abikõlblikkuse kriteeriumid

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1.   Artiklis 18 osutatud projektid peavad vastama järgmistele abikõlblikkuse kriteeriumidele:

1.   Artiklis 18 osutatud projektid peavad vastama järgmistele abikõlblikkuse kriteeriumidele:

(a)

projekt on liidu huvides, aidates märkimisväärselt kaasa mõne artiklis 3 sätestatud programmi LIFE eesmärgi saavutamisele;

(a)

projekt on liidu huvides, aidates märkimisväärselt kaasa mõne artiklis 3 sätestatud programmi LIFE eesmärgi saavutamisele;

(b)

projekt on kulutasuv ning tehniliselt ja rahaliselt sidus;

(b)

projekt on kulutasuv ning tehniliselt ja rahaliselt sidus;

(c)

projekti kavandatud rakendamine on mõistlik.

(c)

projekti kavandatud rakendamine on mõistlik.

Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 30 seoses lõike 1 punktis a osutatud kriteeriumi kohaldamise tingimustega, et kohandada seda kriteeriumi konkreetsetele artiklites 9 ja 3 määratletud prioriteetsetele valdkondadele.

Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 30 seoses lõike 1 punktis a osutatud kriteeriumi kohaldamise tingimustega, et kohandada seda kriteeriumi konkreetsetele artiklites 9 ja 3 määratletud prioriteetsetele valdkondadele.

2.   Võimalusel peavad programmi LIFE alusel rahastatavad projektid tekitama koostoimet eri eesmärkide vahel ja edendama keskkonnasäästlike riigihangete kasutamist.

2.   rogrammi LIFE alusel rahastatavad projektid tekitama koostoimet eri eesmärkide vahel ja edendama keskkonnasäästlike riigihangete kasutamist.

3.   Artikli 18 punktis d osutatud integreeritud projektidesse tuleb vajaduse korral kaasata sidusrühmad ning need peavad võimalusel edendama kooskõla liidu teiste rahastamisallikatega ja nende allikate kasutusele võtmist.

3.   Artikli 18 punktis d osutatud integreeritud projektidesse tuleb kaasata sidusrühmad ning need peavad võimalusel edendama kooskõla liidu teiste rahastamisallikatega ja nende allikate kasutusele võtmist.

Komisjon tagab integreeritud projektide rahastamise otsustamisel geograafilise tasakaalu vastavalt ülesannete jagamise ja solidaarsuse põhimõtetele. Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 30, et vajaduse korral määrata kindlaks geograafilise tasakaalu kriteeriumid, mida kohaldatakse artikli 18 punktis d osutatud teemavaldkondade suhtes.

Komisjon tagab integreeritud projektide rahastamise otsustamisel geograafilise tasakaalu vastavalt ülesannete jagamise ja solidaarsuse põhimõtetele. Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 30, et vajaduse korral määrata kindlaks geograafilise tasakaalu kriteeriumid, mida kohaldatakse artikli 18 punktis d osutatud teemavaldkondade suhtes.

4.   Komisjon pöörab erilist tähelepanu riikidevahelistele projektidele, kui riikidevaheline koostöö on oluline keskkonnakaitse- ja kliimaeesmärkide saavutamise seisukohalt, ning püüab tagada, et vähemalt 15 % projektidele ette nähtud eelarvelistest vahenditest eraldatakse riikidevahelistele projektidele.

4.   Komisjon pöörab erilist tähelepanu riikidevahelistele projektidele, kui riikidevaheline koostöö on oluline keskkonnakaitse- ja kliimaeesmärkide saavutamise seisukohalt, ning püüab tagada, et vähemalt 15 % projektidele ette nähtud eelarvelistest vahenditest eraldatakse riikidevahelistele projektidele.

 

   

Motivatsioon

Sidusrühmade juurdepääsu integreeritud projektidesse ja nende osalemist projektides tuleb julgustada kõikjal ja võimalikult suures ulatuses.

Kuigi programmi tegevused peaksid jagunema üle Euroopa Liidu muu hulgas keskkonna- ja kliimaküsimuste sageli piiriüleste mõjude tõttu, on riiklike kvootide seadmine sobimatu ning seda ei tohiks eelistada üksikute ettepanekute tegelikule väärtusele.

Tuleb tagada, et tulevased abikõlblikud integreeritud mitmeaastased projektid ei vähendaks olemasolevatele, oma väärtust tõestanud tegevustele eraldatud eelarvet. See on lihtsaim tegutsemisviis kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, kellel pole võib-olla piisavalt vahendeid komisjoni ettepanekus ettenähtud integreeritud projektide rakendamiseks. Lisaks on loogiline, et programmi LIFE alusel rahastatavad projektid edendaksid keskkonnasäästlike riigihangete kasutamist.

Muudatusettepanek 11

Artikkel 20 – Kaasrahastamise määrad ja projektikulude abikõlblikkus, lõige 1

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artiklis 18 osutatud projektide kaasrahastamise määr on kuni 70 % abikõlblikest kuludest. Erandkorras on artikli 18 punktides d ja f osutatud projektide kaasrahastamise määr kuni 80 % abikõlblikest kuludest.

Artiklis 18 osutatud projektide kaasrahastamise määr on kuni 70 % abikõlblikest kuludest. Erandkorras on artikli 18 punktides d ja f osutatud projektide kaasrahastamise määr kuni 80 % abikõlblikest kuludest.

Motivatsioon

Ülemmäära tuleks tõsta 85 %-ni vähem arenenud piirkondades (nagu on määratletud struktuurifondi määrustes). Need piirkonnad on sageli keskse tähtsusega bioloogilise mitmekesisuse kadumise peatamisel. Tavaliselt saavad äärepoolseimaid piirkonnad peamistest Euroopa fondidest toetusi 85 %-lise kaasrahastamise määraga, mistõttu tuleb ära märkida, et nad saavad samaväärse määraga toetusi ka teiste ELi programmide (näiteks LIFE) raames. Lisaks on äärepoolseimaid piirkonnad kogu Euroopa territooriumil tähtsaimad bioloogilisse mitmekesisusse panustajad, arvestades üleeuroopalise tähtsusega Natura 2000 alade suurt arvu.

Muudatusettepanek 12

Artikkel 20 – Kaasrahastamise määrad ja projektikulude abikõlblikkus, lõige 2, esimene lõik – käibemaks

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artiklis 18 osutatud projektide puhul ei käsitata käibemaksu abikõlbliku kuluna.

Artiklis 18 osutatud projektide puhul käibemaksu abikõlbliku kuluna

Motivatsioon

Regioonide Komitee usub, et käibemaksu väljaarvamine abikõlblike kulutuste hulgast võib heidutada mitmeid potentsiaalseid taotlejaid ettepanekut koostamast. Komitee meenutab, et teiste ELi fondide puhul käsitatakse käibemaksu abikõlbliku kuluna, kui kasusaajad suudavad tõestada, et käibemaksu ei tagastata.

Muudatusettepanek 13

Artikkel 20 – Kaasrahastamise määrad ja projektikulude abikõlblikkus, lõige 3 (uus)

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

 

Motivatsioon

Regioonide Komitee usub, et töötajate väljaarvamine abikõlblike kulutuste hulgast võib heidutada mitmeid potentsiaalseid taotlejaid ettepanekut koostamast. Eelnimetatud sõnastusega taastatakse abikõlblikkus, nagu see on sätestatud LIFE+-määruses (EÜ) nr 614/2007, mis avaldati Euroopa Liidu teatajas L 309 20. novembril 2008 (vt artikkel 5), arvestades siiski palgakuludega, ja mitte ainult ei anta võimalust palgakulude arvestamiseks ilma täpsete kriteeriumiteta. Lisaks ei ole väikeste ettevõtete ja asutuste jaoks lisapersonali värbamise kohustus nende projektide rakendamiseks realistlik ja muudab projektide elluviimise tihti võimatuks, eriti kuna sageli on selleks vaja valdkonna eksperte. Seetõttu soovitatakse seda tingimust piirata, võttes arvesse ainult programmi raames rahastatava projekti läbiviimiseks vajalikke kõnealuseid töötajaid.

Tuleks märkida täpsemalt, et spetsiaalselt rahastatud projektiga töötamiseks saab töötajat lähetada osa- või täisajaga, et ei tekiks diskrimineerimist rahastatud projektidega reaalselt töötavate isikute palgakulude arvestamisel. Kui vaadelda programmile LIFE eelnenud ajavahemikel rakendatud sarnaste projektide kogemusi, nähtub, et nende arendamine nõuab väga sageli ametnike osalist, kuid hädavajalikku osalemist. Seepärast tuleb selliseid kulusid tunnustada ja neid arvesse võtta.

Brüssel, 19. juuli 2012

Regioonide Komitee president

Mercedes BRESSO


(1)  CdR 6/2011 fin (punkt 74).

(2)  Regioonide Komitee sekretariaadi 2011. aasta mais koostatud aruanne „ELi LIFE+-vahendi territoriaalsete mõjude hinnang”, CdR 6/2011 fin.

(3)  CdR 6/2011 fin (punkt 56).

(4)  Komisjoni talituste töödokument, SEC(2011) 1573 final.

(5)  Regioonide Komitee sekretariaadi 2011. mais koostatud aruanne „ELi LIFE+-vahendi territoriaalsete mõjude hinnang”, CdR 6/2011 fin.

(6)  COM(2010) 2020 final ja COM(2011) 112 final.

(7)  CdR 6/2011 fin (punktid 6, 25, 65–69).

(8)  CdR 6/2011 fin (punktid 33 ja 37).

(9)  CdR 6/2011 fin (punkt 38).

(10)  CdR 6/2011 fin (punkt 18).

(11)  CdR 25/2010 fin, CdR 159/2008 fin, CdR 47/2006 fin.

(12)  CdR 6/2011 fin (punkt 35).

(13)  COM(2011) 615 final; CdR 6/2011fin (punkt 15).

(14)  CdR 6/2011 fin (punkt 34).

(15)  CdR 6/2011 fin (punktid 9 ja 14).

(16)  COM(2011) 112 final, 8.3.2011.


13.9.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 277/74


Regioonide Komitee arvamus „Kontsessioonilepingute sõlmimine”

2012/C 277/09

REGIOONIDE KOMITEE

märgib, et kontsessioone käsitlevad kehtivad eeskirjad on töötatud välja kohtupraktika ja riiklike õigusaktide alusel. Arvestades, et teatud kontsessioonid võivad mõjutada siseturgu, on soovitav selgitada kontsessiooni andmise eeskirju ning edendada ühtset tõlgendust ja ühtset lähenemisviisi. Seepärast peab komitee kõnealuse valdkonna reguleerimist õigustatuks;

peab seetõttu oluliseks, et avaliku sektori hankijatel ja liikmesriikidel oleks vabadus valida vahend, mille alusel ülesandeid täidetakse. Litsentsid, sealhulgas piiratud tegevusload, ei peaks kuuluma direktiivi reguleerimisalasse. See kehtib ka sellise tegevuse rahastamise kohta, mille puhul tekib sageli kohustus toetus tagasi maksta, kui seda ei ole kasutatud selleks ette nähtud eesmärgil;

peab soovitavaks kontsessioonide andmise korda üksikasjalikumalt selgitada. Näiteks tuleb leida tasakaal selle selgitamise vahel, kuidas lepingust ja selle tähtaegadest teatada, ning avaliku sektori hankijate tegutsemisvabaduse vahel seoses kriteeriumidega, mida nad soovivad kohaldada. Selgusega pakutakse avaliku sektori hankijatele lähtepunkt ja luuakse liikmesriikide tegutsemisviisis soovitud ühtsus. Tegutsemisvabaduse võimaldamisega austatakse avaliku sektori hankijate asjatundlikkust kontsessioonide andmise valdkonnas ja tunnustatakse samal ajal liikmesriikide autonoomiat. Avaliku sektori hankijatel peaksid olema ulatuslikud võimalused valida sotsiaalsete ja jätkusuutlike kriteeriumide vahel;

on arvamusel, et kõnealune ettepanek peab nõuetekohaselt järgima subsidiaarsuse põhimõtet: kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid säilitama valikuvabaduse teostada ehitustöid ja osutada teenuseid ise või osta neid sisse kolmandatelt osapooltelt. Kui kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused otsustavad korraldada allhanke, peab neil olema vabadus valida asjakohane õiguslik vahend: luba, riigihankeleping või kontsessioon.

Raportöör

Henk KOOL (NL/PES), Haagi linnavolikogu liige

Viitedokument

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kontsessioonilepingute sõlmimise kohta”

COM(2011) 897 final

I   POLIITILISED SOOVITUSED

REGIOONIDE KOMITEE

1.

märgib, et kontsessioonide andmiseks puudub ühtne õigusraamistik. Ehitustööde riigikontsessioone reguleeritakse Euroopa riigihankedirektiividega. Kuigi teenuste kontsessioone reguleeriv õigus on ELi riigihankedirektiividest eraldiseisev õigus, järgib see siiski ELi lepingus sätestatud põhimõtteid. Need põhimõtted on välja töötatud Euroopa Kohtu kohtupraktika alusel;

2.

märgib, et Euroopa Liidu toimimise lepingu põhimõtted (võrdne kohtlemine, mittediskrimineerimine, läbipaistvus ja proportsionaalsus) on liikmesriikidele kontsessioonide andmisel otseselt siduvad ja kohustuslikud, ent täheldab, et neid rakendatakse erinevalt. Direktiivi ettepanekuga püütakse luua ehitustööde ja teenuste kontsessioonide eeskirjade ühtne raamistik. Ettepaneku eesmärk on jõuda selleni, et ELi tasandil antaks kontsessioone ühe direktiivi alusel. Arvestades majanduslikke väljakutseid, millega Euroopa Liit praegu silmitsi seisab, peab Euroopa Komisjon väga oluliseks arendada edasi siseturgu, tingimusel, et ELi kontsessioonide eeskirjad jätavad hankijatele piisava tegutsemisvabaduse nende rakendamisel;

3.

täheldab, et õiguslik alus kontsessioonide ühtse õigusraamistiku loomiseks on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 53 lõikes 1 ning artiklites 62 ja 114. Need artiklid käsitlevad siseturu toimimist. Seoses sellega märgib komitee, et teenuste kontsessioone tuleb alati vaadelda ka üldist (majandus)huvi pakkuvate teenuste kontekstis. Kavandatavas direktiivis ei arvestata siinkohal piisavalt Lissaboni lepingu uuendustega, seepärast kutsub komitee üles neid teenuseid ulatuslikumalt direktiivi reguleerimisalast välja jätma;

4.

on arvamusel, et kõnealune ettepanek peab nõuetekohaselt järgima subsidiaarsuse põhimõtet: kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid säilitama valikuvabaduse teostada ehitustöid ja osutada teenuseid ise või osta neid sisse kolmandatelt osapooltelt. Kui kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused otsustavad korraldada allhanke, peab neil olema vabadus valida asjakohane õiguslik vahend: luba, riigihankeleping või kontsessioon;

5.

tuletab meelde, et kontsessioonid on oma olemuselt arvatust keerukamad ja pikemaajalised. Varem on komitee soovitanud, et kui kontsessioonilepinguid käsitlevad eeskirjad vastu võetakse, peaksid need olema paindlikud ja lihtsad (CdR 21/2010) ning neis tuleb vältida õiguslikku ebakindlust;

EESPOOL ÖELDUT ARVESTADES REGIOONIDE KOMITEE

6.

on seisukohal, et direktiivi artiklis 1 või vähemalt põhjendustes tuleks selgelt välja öelda, et kohustuste ja pädevuste ülekandmist ühelt ametiasutuselt teisele kõnealuses direktiivis ei reguleerita. Lisaks sellele ei peaks kaasama selliseid sektoreid, mis on ELi õiguses valdkondlike eeskirjadega juba hõlmatud või liidu seadusandja otsusega teadlikult reguleerimata jäetud;

7.

on teadlik, et teatud piirmäära ületavad kontsessioonid mõjutavad siseturgu ja seetõttu võib nende jaoks vaja minna Euroopa Liidu ühtset õigusakti;

8.

märgib, et kontsessioone käsitlevad kehtivad eeskirjad on töötatud välja kohtupraktika ja riiklike õigusaktide alusel. Arvestades, et teatud kontsessioonid võivad mõjutada siseturgu, on soovitav selgitada kontsessiooni andmise eeskirju ning edendada ühtset tõlgendust ja ühtset lähenemisviisi. Seepärast peab komitee kõnealuse valdkonna reguleerimist õigustatuks;

9.

märgib, et eri liikmesriikides rakendatakse kontsessioone väga erinevalt. See tuleneb osaliselt konkreetse liikmesriigi käsutuses olevatest muudest riiklikest vahenditest sellise tegevuse reguleerimiseks või lubamiseks. Seepärast võivad ka direktiivi tagajärjed liikmesriigiti erineda. Seepärast peaks komisjon üheselt mõistetavalt selgitama ja määratlema, milliseid lepingutüüpe käsitatakse kontsessioonina ja millised lepinguliste suhete tüübid kuuluvad direktiivi reguleerimisalasse;

10.

peab seetõttu oluliseks, et avaliku sektori hankijatel ja liikmesriikidel oleks vabadus valida vahend, mille alusel ülesandeid täidetakse. Litsentsid, sealhulgas piiratud tegevusload, ei peaks kuuluma direktiivi reguleerimisalasse. See kehtib ka sellise tegevuse rahastamise kohta, mille puhul tekib sageli kohustus toetus tagasi maksta, kui seda ei ole kasutatud selleks ette nähtud eesmärgil;

11.

väljendab muret, et pakkumiskohustuste kehtestamine sarnaste riiklike õigusaktide loomiseks tähendab liigset sekkumist liikmesriikide autonoomiasse. Seetõttu väljendab komitee heameelt, et preambulis on märgitud, et Euroopa Komisjoni arvates ei saa lugeda sarnaseid ametiasutuste lepinguid kontsessioonideks. Komitee leiab, et selle kohta on vaja lisada artiklisse sõnaselge erand;

12.

on arvamusel, et direktiivi tuleks kohaldada kontsessioonide suhtes, mis mõjutavad siseturgu. Kontsessioone, mis oma madala väärtuse tõttu ei mõjuta siseturgu, tuleks seepärast anda otse ilma eelnevat hankekuulutust välja kuulutamata;

13.

leiab, et selline eristamine on VKEde jaoks väga oluline. Avaliku sektori hankijatel on seeläbi võimalik ellu viia VKEde-sõbralikku kontsessioonipoliitikat;

14.

väljendab muret seadusandluse keerukuse pärast. Avaliku sektori hankijate arvates on hanke korraldamine kehtivate riigihankedirektiivide alusel tarbetult keeruline. On oht, et kontsessioone reguleeriv direktiiv kujuneb samuti äärmiselt keerukaks. Komitee on arvamusel, et kontsessioone ei saa käsitleda samamoodi kui Euroopa riigihankedirektiivide eeskirjade sätetes, ning kutsub seetõttu komisjoni üles säilitama direktiivis ja sellele järgnevates võimalikes Euroopa Komisjoni teatistes lihtsa lähenemisviisi;

15.

peab soovitavaks kontsessioonide andmise korda üksikasjalikumalt selgitada. Näiteks tuleb leida tasakaal selle selgitamise vahel, kuidas lepingust ja selle tähtaegadest teatada, ning avaliku sektori hankijate tegutsemisvabaduse vahel seoses kriteeriumidega, mida nad soovivad kohaldada. Selgusega pakutakse avaliku sektori hankijatele lähtepunkt ja luuakse liikmesriikide tegutsemisviisis soovitud ühtsus. Tegutsemisvabaduse võimaldamisega austatakse avaliku sektori hankijate asjatundlikkust kontsessioonide andmise valdkonnas ja tunnustatakse samal ajal liikmesriikide autonoomiat. Avaliku sektori hankijatel peaksid olema ulatuslikud võimalused valida sotsiaalsete ja jätkusuutlike kriteeriumide vahel.

II   MUUDATUSETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 1

Põhjendus 5

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

(5)

Samuti tuleks kehtestada teatavad nõuded, mis aitaksid koordineerida ehitustööde ja teenuste kontsessioonide andmist vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris, pidades silmas, et riigiasutused võivad mõjutada nimetatud sektorites tegutsevaid üksusi ning võttes arvesse kõnealuste turgude suletust, mis on tingitud liikmesriikide antud eri- või ainuõigustest, mida rakendatakse kõnealust teenust pakkuvate võrkude varustamise, pakkumise ja käitamise suhtes.

Motivatsioon

Need sektorid on juba hõlmatud eraldi õigusaktidega.

Muudatusettepanek 2

Põhjendus 6

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

(6)

Kontsessioonid on rahaliste huvidega seotud lepingud, mis on sõlmitud ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija vahel eesmärgiga hankida ehitustöid või teenuseid, kui tasu seisneb tavaliselt õiguses kasutada lepingu esemeks olevaid ehitisi või osutada lepingu esemeks olevaid teenuseid. Ehitustööde tegemise ja teenuste osutamise suhtes kohaldatakse avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija määratletud ning juriidiliselt täitmisele pööratavaid ja siduvaid erikohustusi. Seevastu teatavaid riiklikke akte, nagu tegevusload või litsentsid, millegariik või ametiasutus kehtestab majandustegevuse tingimused, ei loeta kontsessioonideks. Sama kehtib teatavate lepingute puhul, mille esemeks on ettevõtja õigus kasutada teatavat avalikku ala või avalikke vahendeid, nt maa rendilepingud, kusjuures riik või avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija kehtestab üksnes üldised kasutustingimused, nõudmata spetsiaalsete ehitustööde tegemist või teenuste osutamist.

(6)

Kontsessioonid on rahaliste huvidega seotud lepingud, mis on sõlmitud ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija vahel eesmärgiga hankida ehitustöid või teenuseid, kui tasu seisneb tavaliselt õiguses kasutada lepingu esemeks olevaid ehitisi või osutada lepingu esemeks olevaid teenuseid. kui hitustööde tegemise ja teenuste osutamise suhtes kohaldatakse avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija määratletud eri. Seevastu teatavaid riiklikke akte, nagu tegevusload või litsentsid, millega riik või ametiasutus kehtestab majandustegevuse tingimused, ei kvalifitseeru soodustusteks. Sama kehtib teatavate lepingute puhul, mille esemeks on ettevõtja õigus kasutada teatavat avalikku ala või avalikke vahendeid, nt maa rendilepingud, kusjuures riik või avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija kehtestab üksnes üldised kasutustingimused, nõudmata spetsiaalsete ehitustööde tegemist või teenuste osutamist.

Motivatsioon

Tuleb selgitada erinevust litsentsi, sellise piiratud tegevusloa, mis võimaldab avaliku sektori hankijal anda kasutusõiguse, ning kontsessiooni vahel.

Litsentsiga on võimalik esitada läbiviidavale tegevusele teatavaid nõudeid. Lisaks on olemas ka litsentse, mille abil teatud tegevusi piiratakse. Siis räägitakse tegevusloast või piiratud litsentsist. Seda kasutatakse eelkõige avaliku korra, tervishoiu ja/või ohutuse huvides. See hõlmab tegevuslubasid prostitutsiooni, toitlustus- ja majutusasutuste ning kasiinode jaoks.

Kontsessioonilepingul on selliste tegevuslubadega teatud ühiseid jooni. Olulisim erinevus seisneb selles, et kontsessioonilepingu puhul on tegevuse läbiviimine avaliku sektori hankija jaoks põhjapaneva tähtsusega. Seetõttu on kontsessioonilepingu alusel tegevuse läbiviimine juriidiliselt täitmisele pööratav. Kui kasutusõiguse esemeks olev tegevus, on juriidiliselt täitmisele pööratav, võib rääkida selle rahalistest huvidest. Kriteeriumit kasutatakse ka riigihankelepingu määratluses.

On oluline, et avaliku sektori hankijatele ja liikmesriikidele jääks vabadus valida õiguslik vahend, mille alusel ülesandeid täidetakse. Litsents, tegevusluba ja piiratud litsents peaksid jääma direktiivi reguleerimisalast välja. Ei ole soovitav, et selliste lubade andmisel kehtiks läbipaistvus- või pakkumiskohustus. Riiklik ja piirkondlik seadusandlus peaksid moodustama lubade andmise õigusliku aluse. Preambuli punktist 6 nähtub, et Euroopa Komisjon jagab seda arvamust.

Kontsessiooni määratlus viitab tõesti lepingu vormile, aga sellega seotud kriteeriume selgitatakse tegevuspõhiselt. Selle tulemusena võidakse luba käsitleda siiski kontsessioonina. Seetõttu on vaja preambulis ja kontsessiooni määratluses selgitada (tegevus)loa ja kontsessiooni vahelist erinevust.

Kontsessioone tuleb hoolikalt eristada valitsuste ülesannetest, nagu näiteks pädevusmärgete ja litsentside väljastamine.

Muudatusettepanek 3

Põhjendus 9

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

(9)

Eri- või ainuõiguste mõiste on käesoleva direktiivi reguleerimisala määratlemisel kesksel kohal, kuna selliste üksuste suhtes, mis ei ole artikli 4 lõike 1 punkti 1 tähenduses võrgustiku sektori hankijad ega avalik-õiguslikud äriühingud, kohaldatakse direktiivi sätteid üksnes niivõrd, kuivõrd nad teostavad ühte selliste õigustega hõlmatud tegevust. Seepärast on asjakohaneselgitada, et õigusi, mis on antud objektiivsetel kriteeriumidel põhineva menetluse käigus eelkõige liidu õigusaktide kohaselt ja mille puhul on tagatud piisav avaldamine, ei käsitata käesoleva direktiivi kohaste eri- või ainuõigustena. Kõnealuste õigusaktide hulka peaksid kuuluma Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiv 98/30/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta, (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/92/EÜ elektri siseturu ühiseeskirjade kohta, (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/67/EÜ ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta, (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 1994. aasta direktiiv 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1370/2007 mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (5). Avaliku sektori üha mitmekesisemaks muutuv tegevus on tekitanud riigihangete mõiste selgema määratlemise vajaduse. Euroopa Liidu eeskirjades kontsessioonide kohta osutatakse ehitustööde ja teenuste saamisele tasu eest, mis seisneb kõnealuste ehitiste või teenuste kasutamises. Saamist tuleks siinkohal mõista laiemas tähenduses kõnealustest ehitustöödest ja teenustest tulenevate hüvede saamisena, millega ei kaasne tingimata omandiõiguse üleminekut avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijale. Lisaks ei kuulu käesoleva direktiivi reguleerimisalasse tavaliselt ka mõne tegevuse pelk rahastamine, mis on tihti seotud kohustusega hüvitada saadud summad, kui neid ei kasutata eesmärgipäraselt.

(9)

Eri- või ainuõiguste mõiste on käesoleva direktiivi reguleerimisala määratlemisel kesksel kohal, kuna selliste üksuste suhtes, mis ei ole artikli 4 lõike 1 punkti 1 tähenduses võrgustiku sektori hankijad ega avalik-õiguslikud äriühingud, kohaldatakse direktiivi sätteid üksnes niivõrd, kuivõrd nad teostavad ühte selliste õigustega hõlmatud tegevust. Seepärast on asjakohaneselgitada, et õigusi, mis on antud objektiivsetel kriteeriumidel põhineva menetluse käigus eelkõige liidu õigusaktide kohaselt ja mille puhul on tagatud piisav avaldamine, ei käsitata käesoleva direktiivi kohaste eri- või ainuõigustena. Kõnealuste õigusaktide hulka peaksid kuuluma Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiv 98/30/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta, (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/92/EÜ elektri siseturu ühiseeskirjade kohta, (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/67/EÜ ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta, (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 1994. aasta direktiiv 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70, (5). Avaliku sektori üha mitmekesisemaks muutuv tegevus on tekitanud riigihangete mõiste selgema määratlemise vajaduse. Euroopa Liidu eeskirjades kontsessioonide kohta osutatakse ehitustööde ja teenuste saamisele tasu eest, mis seisneb kõnealuste ehitiste või teenuste kasutamises. Saamist tuleks siinkohal mõista laiemas tähenduses kõnealustest ehitustöödest ja teenustest tulenevate hüvede saamisena, millega ei kaasne tingimata omandiõiguse üleminekut avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijale. Lisaks ei kuulu käesoleva direktiivi reguleerimisalasse tavaliselt ka mõne tegevuse pelk rahastamine, mis on tihti seotud kohustusega hüvitada saadud summad, kui neid ei kasutata eesmärgipäraselt.

Motivatsioon

Muudatusettepaneku eesmärk on üheselt mõistetavalt kohaldada sama põhimõtet, mida järgiti juba teatavate sektorite riigihanget käsitlevas direktiivis 2004/17. Kõnealuse direktiivi põhjenduse 25 kohaselt „ei saa eri- või ainuõigusteks lugeda liikmesriigi poolt ettevõtjate piiratud arvule objektiivsete, proportsionaalsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel mis tahes vormis, sh ka kontsessiooniga antud õigusi, mida võib kasutada iga huvitatud pool, kes täidab neid kriteeriume”. Ei ole asjakohane piirata põhimõtet, loetledes ELi õigusakte, kuna loetelu võib tunduda siduvana ja seetõttu tekitada mulje, justkui jäetaks välja üksikute liikmesriikide õigusaktid või eeskirjad, mis aga siiski vastavad samadele objektiivsetele, proportsionaalsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele.

Muudatusettepanek 4

Põhjendus 10

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

(10)

Samuti on vaja selgitada, mida tuleks mõista üksikhanke all, mille puhul direktiivis sätestatud piirmäärade järgimisel tuleb arvesse võtta kõigi hanke jaoks antud kontsessioonide koondmaksumust ning mistuleb avaldada tervikuna, ehkki selle võib osadeks jaotada. Üksikhanke mõiste hõlmab kõiki teatava projekti elluviimiseks vajalikke asju, ehitustöid ja teenuseid. Üksikprojekti olemasolule võivad viidata näiteks avaliku sektori hankija poolne projekti eelnev üldplaneerimine ja kontseptsiooni väljatöötamine, asjaolu, et hangitavad eri elemendid täidavad ühte majanduslikku või tehnilist ülesannet või need on muul viisil loogiliselt seotud.

Motivatsioon

Ühe kontsessiooni ettevalmistamiseks ja rakendamiseks võib kuluda aastaid. On tõenäoline, et ettevalmistamisse kaasatakse avaliku sektori hankijate kaudu ka välisnõustajaid. Sellist nõustamist tuleb kontsessiooni määratluse alusel arvesse võtta kontsessioonide hindamisel. See ei ole loogiline. Olemuselt erinevad ja teiste osapooltega sõlmitud lepingud ei peaks etendama rolli kontsessioonide hindamisel. Kui need lepingud ületavad teatud väärtuse, tuleks need sõlmida hankedirektiivi alusel ja kooskõlas kõnealuse direktiiviga.

See on kooskõlas ka komitee varasemate soovitustega, mille kohaselt ei ole lepingute liigitamine vajalik.

Vt muudatusettepanek 14.

Muudatusettepanek 5

Põhjendus 11

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Et tagada turu tegelik avamine ja õiglane tasakaalustatus kontsessiooni andmise eeskirjade kohaldamisel vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris, on vaja, et hõlmatud üksused oleksid määratletud mingil muul alusel peale nende juriidilise staatuse. Seepärast tuleks tagada, et avalikus sektoris ja erasektoris tegutsevate võrgustiku sektori hankijate võrdset kohtlemist ei piirata. Aluslepingu artikli 345 kohaselt on vaja ka tagada, et liikmesriikide vara omandisuhete süsteemi reeglid oleksid kõigile ühetaolised.

Et tagada turu tegelik avamine ja õiglane tasakaalustatus kontsessiooni andmise eeskirjade kohaldamisel energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris, on vaja, et hõlmatud üksused oleksid määratletud mingil muul alusel peale nende juriidilise staatuse. Seepärast tuleks tagada, et avalikus sektoris ja erasektoris tegutsevate võrgustiku sektori hankijate võrdset kohtlemist ei piirata. Aluslepingu artikli 345 kohaselt on vaja ka tagada, et liikmesriikide vara omandisuhete süsteemi reeglid oleksid kõigile ühetaolised.

Motivatsioon

Euroopa Parlamendi soovi seoses veesektoriga on võimalik tuvastada 14.1.2004, 10.3.2004 ja 31.5.2006 avaldatud resolutsioonide põhjal. Nende kohaselt ei taotle Euroopa Parlament veesektoris mitte liberaliseerimist, vaid selle moderniseerimist selliselt, et majanduspõhimõtted oleksid kooskõlas kvaliteedi- ja keskkonnastandardite ning vajaliku tõhususega. Seepärast tuleks loobuda edasisest reguleerimisest horisontaalsete eeskirjade kaudu.

Muudatusettepanek 6

Uus põhjendus pärast põhjendust 13

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

 

Motivatsioon

Omavalitsusüksuste vahelise koostöö tingimused (pädevuste lepinguline või institutsiooniline ühendamine omavalitsustevahelisel tasandil) ei saa kuuluda siseturu valdkonna õigusaktide alla.

Muudatusettepanek 7

Põhjendus 20

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Komisjon vaatas läbi nn prioriteetsed ja mitteprioriteetsed teenused („A” ja „B” teenused) ja selle alusel ei ole põhjendatud piirata riigihankeseaduse täielikku kohaldamist teatava teenustegrupiga. Seega peaks käesolevat direktiivi kohaldama rea teenuste suhtes (nt toitlustus- ja veevarustusteenus), mille puhul on piiriülese kaubanduse potentsiaal.

Motivatsioon

Prioriteetsete ja mitteprioriteetsete teenuste põhimõtteline eristamine ja seega nn „B” teenuste eeliskohtlemine riigihankeõiguses tuleb säilitada. Sotsiaal- ja tervishoiuteenustel puudub mõju siseturule või on see mõju väike ning enamasti osutatakse neid teenuseid kohalikul tasandil. Vesi on elutähtis hüve. Seepärast tuleb veesektoris toimida eriti tundlikult ja arvestada keskkonnaspetsiifiliste ja hügieeniliste eriaspektidega. Ka kooskõlas direktiivi 2006/123/EÜ [teenuste kohta siseturul] artikliga 17 tuleb veeteenused seepärast direktiivi [kontsessioonide kohta] kohaldamisalast välja jätta.

Muudatusettepanek 8

Põhjendus 22

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

(22)

Arvestades kultuurikonteksti olulisust ja selliste teenuste tundlikkust, tuleks liikmesriikidele anda laialdased volitused teenuseosutajate valimise korraldamiseks viisil, mida nad peavad kõige sobivamaks. Käesoleva direktiivi nõuded ei keela liikmesriikidel kohaldada teenuseosutaja valikul kvaliteedi erikriteeriume, näiteks Euroopa Liidu sotsiaalkaitsekomitee välja töötatud vabatahtlikkuse alusel rakendatavat sotsiaalteenuste Euroopa kvaliteediraamistikku. Liikmesriikidel ja/või ametiasutustel on vabadus valida, kas osutadaneid teenuseid ise või korraldada sotsiaalteenuseid viisil, mis ei näe ette kontsessioonide andmist, näiteks neid teenuseid lihtsalt rahastades või andes ilma mingite piirangute või kvootideta litsentsid või load kõigile ettevõtjatele, kes vastavad avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate varem kindlaks määratud tingimustele, eeldusel et selline süsteem tagab piisava avaldamise ning vastab läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetele.

(22)

Arvestades kultuurikonteksti olulisust ja selliste teenuste tundlikkust, tuleks liikmesriikidele anda laialdased volitused teenuseosutajate valimise korraldamiseks viisil, mida nad peavad kõige sobivamaks. Käesoleva direktiivi nõuded ei keela liikmesriikidel kohaldada teenuseosutaja valikul kvaliteedi erikriteeriume, näiteks Euroopa Liidu sotsiaalkaitsekomitee välja töötatud vabatahtlikkuse alusel rakendatavat sotsiaalteenuste Euroopa kvaliteediraamistikku. Liikmesriikidel ja/või ametiasutustel on vabadus valida, kasosutada neid teenuseid ise või korraldada sotsiaalteenuseid viisil, mis ei näe ette kontsessioonide andmist, näiteks neid teenuseid lihtsalt rahastades või andes litsentsid või load kõigile ettevõtjatele, kes vastavad avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate varem kindlaks määratud tingimustele, eeldusel et selline süsteem tagab piisava avaldamise ning vastab läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetele.

Motivatsioon

Komitee teeb ettepaneku kõnealune tekst välja jätta.

On olemas piiratud arv tegevuslube, mis reguleerivad teatud tegevusi, mille puhul ei ole soovitav korraldada pakkumismenetlust. Need on tegevused, mida ei viida läbi üldistes huvides või valitsuse poolt, kuid mida valitsus peab potentsiaalselt ohtlikuks ning mida tuleb seetõttu reguleerida. Näiteks peetakse siinkohal silmas prostitutsiooniga seotud tegevuslubasid. Piiratud tegevusload ei peaks seega automaatselt kaasa tooma läbipaistvat loa andmise menetlust.

Vt ka muudatusettepanek 4.

Muudatusettepanek 9

Põhjendus 25

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

(25)

Et tagada läbipaistvus ja võrdne kohtlemine, peaksid kontsessiooni hindamiskriteeriumid alati vastama mõnele üldstandardile. Need tuleks eelnevalt avaldada kõigile võimalikele pakkujatele, need peaksid olema seotud lepingu esemega ja need ei tohiks anda avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijale piiramatut valikuvabadust. Hindamiskriteeriumidega peaks tagatama tõhus konkurents ja nendega peaks kaasnema nõuded, mis lubavad pakkujate esitatud teavet tegelikkuses kontrollida. Et vastata kõnealustele standarditele, parandades samas õiguskindlust, võivad liikmesriigid ette näha majanduslikult kõige soodsama pakkumuse kriteeriumi.

(25)

Et tagada läbipaistvus ja võrdne kohtlemine, peaksid kontsessiooni hindamiskriteeriumid alati vastama mõnele üldstandardile. Need tuleks eelnevalt avaldada kõigile võimalikele pakkujatele. Hindamiskriteeriumidega peaks tagatama tõhus konkurents ja nendega peaks kaasnema nõuded, mis lubavad pakkujate esitatud teavet tegelikkuses kontrollida. Et vastata kõnealustele standarditele, parandades samas õiguskindlust, võivad liikmesriigid ette näha majanduslikult kõige soodsama pakkumuse kriteeriumi.

Motivatsioon

Vt ka muudatusettepanekud 23 ja 28.

Muudatusettepanek 10

Artikli 1 uus lõige 3

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

 

 

   

Motivatsioon

Komitee on arvamusel, et direktiivis tuleks käsitleda vaid neid kontsessioone, mis mõjutavad siseturgu. Euroopa piirmäärasid mitteületavad kontsessioonid ei paku piiriülest huvi ega mõjuta seega siseturgu. Selle täiendusega tagatakse avaliku sektori hankijate tegutsemisvabadus.

Muudatusettepanek 11

Artikli 2 lõike 1 punkt 7

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 2

Mõisted

Artikkel 2

Mõisted

1.   Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid.

1.   Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid.

(7)   „teenuste kontsessioon”– kirjalik rahaliste huvidega seotud leping, mis on sõlmitud ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija vahel ning mille ese on muude kui punktides 2 ja 4 osutatud teenuste osutamine, kui tasu osutatavate teenuste eest seisneb kas ainult õiguses osutada neid lepingu esemeks olevaid teenuseid või sellises õiguses koos tasuga;

(7)   „teenuste kontsessioon”– kirjalik rahaliste huvidega seotud leping, mis on sõlmitud ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija vahel ning mille ese on muude kui punktides 2 ja 4 osutatud teenuste osutamine, kui tasu osutatavate teenuste eest seisneb kas ainult õiguses osutada neid lepingu esemeks olevaid teenuseid või sellises õiguses koos tasuga;

 

Motivatsioon

Tuleb selgitada erinevust litsentsi, sellise piiratud tegevusloa, mis võimaldab avaliku sektori hankijal anda kasutusõiguse, ning kontsessiooni vahel.

Litsentsiga on võimalik esitada läbiviidavale tegevusele teatavaid nõudeid. Lisaks on olemas ka litsentse, mille abil teatud tegevusi piiratakse. Siis räägitakse tegevusloast või piiratud litsentsist. Seda kasutatakse eelkõige avaliku korra, tervishoiu ja/või ohutuse huvides. See hõlmab tegevuslubasid prostitutsiooni, toitlustus- ja majutusasutuste ning kasiinode jaoks.

Kontsessioonilepingul on selliste tegevuslubadega teatud ühiseid jooni. Olulisim erinevus seisneb selles, et kontsessioonilepingu puhul on tegevuse läbiviimine avaliku sektori hankija jaoks põhjapaneva tähtsusega. Seetõttu on kontsessioonilepingu alusel tegevuse läbiviimine juriidiliselt täitmisele pööratav. Kui kasutusõiguse esemeks olev tegevus, on juriidiliselt täitmisele pööratav, võib rääkida selle rahalistest huvidest. Kriteeriumit kasutatakse ka riigihankelepingu määratluses.

On oluline, et avaliku sektori hankijatele ja liikmesriikidele jääks vabadus valida õiguslik vahend, mille alusel ülesandeid täidetakse. Litsents, tegevusluba ja piiratud litsents peaksid jääma direktiivi reguleerimisalast välja. Ei ole soovitav, et selliste lubade andmisel kehtiks läbipaistvus- või pakkumiskohustus. Riiklik ja piirkondlik seadusandlus peaksid moodustama lubade andmise õigusliku aluse. Preambuli punktist 6 nähtub, et Euroopa Komisjon jagab seda arvamust.

Kontsessiooni määratlus viitab tõesti lepingu vormile, aga sellega seotud kriteeriume selgitatakse tegevuspõhiselt. Selle tulemusena võidakse luba käsitleda siiski kontsessioonina. Seetõttu on vaja preambulis ja kontsessiooni määratluses selgitada (tegevus)loa ja kontsessiooni vahelist erinevust.

Muudatusettepanek 12

Artikli 2 lõige 2

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 2

Mõisted

2.   Esimese lõigu punktides 2, 4 ja 7 osutatud ehitiste ja teenuste kasutamise õigusega kaasneb täiendava operatsiooniriski üleminek kontsessionäärile. Kontsessionäär loetakse kandvaks täiendavat operatsiooniriski, kui ei ole tagatud, et kontsessiooni esemeks oleva ehitise käitamisega või teenuse osutamisega kaetakse tehtud investeeringud või tekkinud kulud. […]

Artikkel 2

Mõisted

2.   Esimese lõigu punktides 2, 4 ja 7 osutatud ehitiste ja teenuste kasutamise õigusega kaasneb operatsiooniriski üleminek kontsessionäärile. Kontsessionäär loetakse kandvaks operatsiooniriski, kui ei ole tagatud, et kontsessiooni esemeks oleva ehitise käitamisega või teenuse osutamisega kaetakse tehtud investeeringud või tekkinud kulud. […]

Motivatsioon

Mõiste „oluline” [Tõlkija märkus: komisjoni dokumendi eestikeelses tõlkes on millegipärast selle koha peal „täiendav”] tuleks operatsiooniriski juurest välja jätta. Olulise operatsiooniriski piiritlemine ja määratlemine avaliku sektori lepingus tekitab kommunaalasutuste praktikas reeglina suuri probleeme. Direktiivi ettepanekus toodud „olulise operatsiooniriki” määratlus läheb palju kaugemale Euroopa Kohtu praktikast, milles majanduslikule riskile ei seata erilisi nõudeid. Isegi veevarustuse valdkonna liitumis- ja kasutuskorra puhul (Euroopa Kohtu kohtuasi C-206/08, 10. sept. 2009, Wasser- und Abwasserzweckverband Gotha (äärenr 72-76)) lähtub kohus riigihankeõiguse kohaldamisalast välja jäävast teenuste kontsessioonist.

Muudatusettepanek 13

Artikkel 5

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 5

Piirmäärad

Artikkel 5

Piirmäärad

1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse järgmiste kontsessioonide suhtes, mille maksumus on vähemalt 5 000 000 eurot:

1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse järgmiste kontsessioonide suhtes, mille maksumus on vähemalt 5 000 000 eurot,

a)

võrgustiku sektori hankijate sõlmitud kontsessioonid ühe III lisas osutatud tegevuse sooritamiseks;

a)

võrgustiku sektori hankijate sõlmitud kontsessioonid ühe III lisas osutatud tegevuse sooritamiseks;

b)

avaliku sektori hankijate sõlmitud kontsessioonid.

b)

avaliku sektori hankijate sõlmitud kontsessioonid.

 

 

a)

 

b)

2.   Teenuste kontsessioonide suhtes, mille maksumus on vähemalt 2 500 000 eurot, kuid alla 5 000 000 euro, mis ei ole sotsiaalteenused ega muud eriteenused, kehtib kohustus avaldada kontsessiooni andmise teade vastavalt artiklitele 27 ja 28.

2.   Teenuste kontsessioonide suhtes, mille maksumus on vähemalt 2 500 000 eurot, kuid alla 5 000 000 euro, kehtib kohustus avaldada kontsessiooni andmise teade vastavalt artiklitele 27 ja 28.

 

Motivatsioon

Kontsessioonid võivad kehtida pikka aega, kuna asjaomane ettevõtja peab saama investeeringu tagasi teenida. Ühe pikaajalise kontsessiooni kogumaksumuse piirmäär 5 000 000 eurot kontsessiooni kohta on liiga madal. Iga-aastane lisatulu, mida ettevõtja kontsessiooniga teenib, ei ole piisav selleks, et see mõjutaks siseturgu. Seetõttu on eristus soovitav.

Muudatusettepanek 14

Artikli 6 lõige 2

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 6

Kontsessiooni hinnangulise maksumuse arvutamise meetodid

Artikkel 6

Kontsessiooni hinnangulise maksumuse arvutamise meetodid

2.   Kontsessiooni hinnanguline maksumus arvutatakse kõigi ehitustööde või teenuste maksumusena, isegi kui need ostetakse eri lepingute alusel, kui lepingud on osa üksikprojektist. Üksikprojekti olemasolust võivad märku anda näiteks avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija poolne projekti eelnev üldplaneerimine ja kontseptsiooni väljatöötamine, asjaolu, et hangitavad eri elemendid täidavad ühte majanduslikku või tehnilist ülesannet või on muul viisil loogiliselt seotud.

2.   Kontsessiooni hinnanguline maksumus arvutatakse

Kui avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija näeb ette auhinnad või maksed kandidaatidele või pakkujatele, võtab ta neid kontsessiooni hinnangulise kogumaksumuse arvutamisel arvesse.

Kui avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija näeb ette auhinnad või maksed kandidaatidele või pakkujatele, võtab ta neid kontsessiooni hinnangulise kogumaksumuse arvutamisel arvesse.

Motivatsioon

Vt muudatusettepanek 8.

Muudatusettepanek 15

Artikli 8 lõige 5

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 8

Avaliku sektori ja võrgustiku sektorite hankijate antud kontsessioonide suhtes kehtivad erandid

Artikkel 8

Avaliku sektori ja võrgustiku sektorite hankijate antud kontsessioonide suhtes kehtivad erandid

5.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata selliste teenuste kontsessioonide suhtes, mis hõlmavad:

5.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata selliste teenuste kontsessioonide suhtes, mis hõlmavad:

a)

maa, olemasolevate ehitiste või muu kinnisvara või sellega seotud õiguste omandamist või rendilevõtmist mis tahes rahaliste vahenditega; samas kuuluvad käesoleva direktiivi reguleerimisalasse aga finantsteenuste kontsessioonid, mis antakse mis tahes vormis samaaegselt omandamis- või rendilepinguga või enne või pärast viimaste sõlmimist;

a)

maa, olemasolevate ehitiste või muu kinnisvara või sellega seotud õiguste omandamist või rendilevõtmist mis tahes rahaliste vahenditega; samas kuuluvad käesoleva direktiivi reguleerimisalasse aga finantsteenuste kontsessioonid, mis antakse mis tahes vormis samaaegselt omandamis- või rendilepinguga või enne või pärast viimaste sõlmimist;

b)

edastamiseks ette nähtud saadete ostmist, arendamist, tootmist või ühistootmist ja mille on andnud ringhäälinguorganisatsioonid; ringhäälingusaadete edastamine on määratletud saadete edastamise ja levitamisena mis tahes elektroonilist võrku kasutades, ega ka kontsessioonide suhtes, mis on antud ringhäälinguorganisatsioonidele seoses saateajaga;

b)

edastamiseks ette nähtud saadete ostmist, arendamist, tootmist või ühistootmist ja mille on andnud ringhäälinguorganisatsioonid; ringhäälingusaadete edastamine on määratletud saadete edastamise ja levitamisena mis tahes elektroonilist võrku kasutades, ega ka kontsessioonide suhtes, mis on antud ringhäälinguorganisatsioonidele seoses saateajaga;

c)

vahekohtu- ja lepitamisteenuseid;

c)

vahekohtu- ja lepitamisteenuseid;

d)

finantsteenuseid, mis on seotud väärtpaberite või muude finantsinstrumentide emiteerimise, müügi, ostu või võõrandamisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ mõistes, ning keskpankade osutatavaid teenuseid ja toiminguid, mis on tehtud Euroopa Finantsstabiilsuse Fondiga (EFSF);

d)

finantsteenuseid, mis on seotud väärtpaberite või muude finantsinstrumentide emiteerimise, müügi, ostu või võõrandamisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ mõistes, ning keskpankade osutatavaid teenuseid ja , mis on tehtud Euroopa Finantsstabiilsuse Fondiga (EFSF),

e)

töölepinguid;

e)

töölepinguid;

f)

lennutransporditeenuseid, mis põhinevad tegevusloa andmisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 (6) tähenduses (7);

f)

lennutransporditeenuseid, mis põhinevad tegevusloa andmisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 (6) tähenduses (7);

g)

avalikku reisijatevedu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 (8) tähenduses.

g)

avalikku reisijatevedu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 (8) tähenduses;

 

 

Punktis b osutatud ringhäälingusaadete edastamine hõlmab mis tahes edastamist ja levitamist mis tahes elektroonilist võrku kasutades.

Punktis b osutatud ringhäälingusaadete edastamine hõlmab mis tahes edastamist ja levitamist mis tahes elektroonilist võrku kasutades;

Motivatsioon

Kooskõla muudatusettepanekuga 5 põhjenduse 11 kohta.

Muudatusettepanek 16

Artikli 15 lõige 1

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 15

Ametiasutustevahelised suhted

Artikkel 15

Ametiasutustevahelised suhted

1.   Kontsessioon, mille on avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija, nagu osutatud artikli 4 lõike 1 esimese lõigus, andnud teisele juriidilisele isikule, ei kuulu käesoleva direktiivi reguleerimisalasse, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

1.   Kontsessioon, mille on avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija, nagu osutatud artikli 4 lõike 1 esimese lõigus, andnud teisele juriidilisele isikule, ei kuulu käesoleva direktiivi reguleerimisalasse, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)

selline avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija teostab asjaomase juriidilise isiku üle kontrolli, mis sarnaneb kontrolliga, mida ta teostab oma osakondade üle;

a)

selline avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija teostab asjaomase juriidilise isiku üle kontrolli, mis sarnaneb kontrolliga, mida ta teostab oma osakondade üle;

b)

vähemalt 90 % asjaomase juriidilise isiku tegevusest toimub kontrolliva avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija või sama hankija kontrollitavate muude juriidiliste isikute alluvuses;

b)

vähemalt  % asjaomase juriidilise isiku tegevusest, , toimub kontrolliva avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija või sama hankija kontrollitavate muude juriidiliste isikute alluvuses;

c)

kontrollitaval juriidilisel isikul puudub erasektori osalus.

c)

kontrollitaval juriidilisel isikul puudub erasektori osalus.

Esimese lõigu punkti a mõistes teostab artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus osutatud avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija juriidilise isiku üle kontrolli, mis sarnaneb kontrolliga, mida ta teostab oma osakondade üle, kui ta avaldab otsustavat mõju kontrollitava juriidilise isiku strateegilistele eesmärkidele ja olulistele otsustele.

Esimese lõigu punkti a mõistes teostab artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus osutatud avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija juriidilise isiku üle kontrolli, mis sarnaneb kontrolliga, mida ta teostab oma osakondade üle, kui ta avaldab otsustavat mõju kontrollitava juriidilise isiku strateegilistele eesmärkidele ja olulistele otsustele.

Muudatusettepanek 17

Artikli 15 lõige 2

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 15

Ametiasutustevahelised suhted

2.   Lõiget 1 kohaldatakse ka juhul, kui artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus osutatud avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijaks olev kontrollitav üksus annab kontsessiooni oma kontrollivale üksusele või sama hankija kontrollitavale muule juriidilisele isikule, tingimusel et juriidilisel isikul, kellele kontsessioon antakse, puudub erasektori osalus.

Artikkel 15

Ametiasutustevahelised suhted

2.   Lõiget 1 kohaldatakse ka juhul, kui artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus osutatud avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijaks olev kontrollitav üksus annab kontsessiooni oma kontrollivale üksusele, või sama hankija kontrollitavale muule juriidilisele isikule, tingimusel et juriidilisel isikul, kellele kontsessioon antakse, puudub erasektori osalus.

Motivatsioon

See tingimus peaks kehtima üksnes erakapitali rakendusliku või aktiivse osaluse või kontrollitava juriidilise isiku kapitaliosaluse korral, asjaolu, mis võib mõjutada kontrollitava juriidilise isiku juhtimisotsuseid. See peab võimaldama puhta kapitaliosaluse investeeringut juriidilisse isikusse, nt hääleõiguseta aktsiad, tegemata erandit ettevõttesisestele tasanditele ja kahjustamata horisontaalset avaliku sektori sisest koostööd. Seda väidab komisjon ka ise oma 5. veebruari 2008. aasta teatises avaliku ja erasektori institutsionaliseeritud partnerluste kohta. Puhta kapitaliosaluse lubamine on vajalik selleks, et võimaldada omavalitsustel tagada mõõduka hinnaga teenuste osutamine kodanikele.

Muudatusettepanek 18

Artikli 15 lõige 3

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 15

Ametiasutustevahelised suhted

Artikkel 15

Ametiasutustevahelised suhted

3.   Artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus osutatud avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija, kes ei teosta juriidilise isiku üle kontrolli lõike 1 tähenduses, võib siiski anda kontsessiooni, kohaldamata selle direktiivi sätteid, juriidilisele isikule, keda ta kontrollib koos teiste selliste avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijatega, kui täidetud on järgmised tingimused:

3.   Artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus osutatud avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija, kes ei teosta juriidilise isiku üle kontrolli lõike 1 tähenduses, võib siiski anda kontsessiooni, kohaldamata selle direktiivi sätteid, juriidilisele isikule, keda ta kontrollib koos teiste selliste avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijatega, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)

artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus osutatud avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad teostavad ühiselt juriidilise isiku üle kontrolli, mis sarnaneb kontrolliga, mida nad teostavad oma osakondade üle;

a)

artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus osutatud avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad teostavad ühiselt juriidilise isiku üle kontrolli, mis sarnaneb kontrolliga, mida nad teostavad oma osakondade üle;

b)

vähemalt 90 % asjaomase juriidilise isiku tegevusest toimub artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus osutatud kontrollivate avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate või sama hankija kontrollitavate muude juriidiliste isikute alluvuses;

b)

vähemalt  % asjaomase juriidilise isiku tegevusest, , toimub artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus osutatud kontrollivate avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate või sama hankija kontrollitavate muude juriidiliste isikute alluvuses;

c)

kontrollitaval juriidilisel isikul puudub erasektori osalus.

c)

kontrollitaval juriidilisel isikul puudub erasektori osalus.

Motivatsioon

Kooskõla muudatusettepanekuga 16 artikli 15 lõike 1 kohta.

Muudatusettepanek 19

Artikli 15 lõige 4

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 15

Ametiasutustevahelised suhted

Artikkel 15

Ametiasutustevahelised suhted

4.   Artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus osutatud avaliku sektori või võrgustiku sektori kahe või enama hankija vahel sõlmitud kokkulepet ei loeta kontsessiooniks käesoleva direktiivi artikli 2 lõike 1 punkti l tähenduses, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

4.   Artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus osutatud avaliku sektori või võrgustiku sektori kahe või enama hankija vahel sõlmitud kokkulepet ei loeta kontsessiooniks käesoleva direktiivi artikli 2 lõike 1 punkti l tähenduses, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

a)

kokkuleppega luuakse osalevate avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate lojaalne koostöö, mille eesmärk on täita ühiselt avalike teenustega seotud ülesandeid ning mis hõlmab leppeosaliste vastastikuseid õigusi ja kohustusi;

b)

kokkuleppes juhindutakse üksnes avaliku huviga seotud kaalutlustest;

c)

osalevad avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad ei tegutse avatud turul suuremal määral kui 10 % kokkuleppe seisukohast olulise tegevuse käibest;

c)

;

d)

kokkulepe ei hõlma osalevate avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate vahelisi rahalisi ülekandeid, v.a ülekanded, mis vastavad ehitustööde, teenuste või asjade tegelike kulude hüvitamisele;

d)

kokkulepe ei hõlma osalevate avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate vahelisi rahalisi ülekandeid, v.a ülekanded, mis vastavad ehitustööde, teenuste või asjade tegelike kulude hüvitamisele;

e)

kõigil osalevatel avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijatel puudub erasektori osalus.

e)

kõigil osalevatel avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijatel puudub erasektori osalus.

Motivatsioon

Kontsessioonilepingud avaliku sektori hankijate vahel tuleks (maksumaksja raha vastutustundliku kasutamise kontekstis) täielikult vabastada hanke-eeskirjade järgimise kohustusest vastavalt punktides c–e sätestatud tingimustele.

Avaliku sektori hankijatel peab olema võimalik teha koostööd ka nendes valdkondades, mis ei ole otseselt seotud avalike teenustega. See võib hõlmata koostööd protsessides, mis lihtsustavad ja toetavad nende tegevust, nt IKT-, eluaseme-, ostu- ja toitlustusteenused.

Selline koostöö avaliku sektori hankijate vahel ei ole alati võrdväärne koostöölepinguga. Mõnikord teostavad suuremad ametiasutused ehitustöid väiksemate asutuste heaks. Seetõttu on soovitav, et üks avaliku sektori hankija täidab kontsessioonilepingut teise avaliku sektori hankija heaks. See on riiklike vahendite säästva kasutamise huvides.

Euroopa Liidu Kohus ei ole öelnud, et osalevate avaliku sektori hankijate maksimaalne käive avatud turul ei tohi olla suurem kui 10 %. Kui suur see käibeosa peaks olema sõltub tegevuse liigist ja muudest asjaomastest teguritest. Tähtis on, et mitte iga erasektori osaluse vorm ei välistaks erandi tegemise võimalust. Riigihankekohustuse peaks tooma kaasa üksnes aktiivne erasektori osalus, st kui osanikuks on turul tegev erafirma.

Muudatusettepanek 20

Artikli 15 lõige 5

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 15

Ametiasutustevahelised suhted

Artikkel 15

Ametiasutustevahelised suhted

5.   Lõigetes 1–4 osutatud erasektori osaluse puudumist kontrollitakse kontsessiooni andmise või kokkuleppe sõlmimise ajal. Käesolevas artiklis sätestatud erandid kaotavad kehtivuse alates hetkest, mil tekib erasektori osalus, kusjuures kehtivate kontsessioonide suhtes tuleb hankemenetlus uuesti avada kontsessiooni andmise tavapärase korra alusel.

   

Motivatsioon

Kontsessioonide andmise suhtes kohaldatava õiguse kavandatud lihtsustamise ja vähendamise eesmärki silmas pidades tuleks seaduse tekstis vältida keerulisi selgitusi, mis ei too kaasa suuremat õiguskindlust ja mis lisaks lähevad kaugemale Euroopa Kohtu kohtupraktikast.

Muudatusettepanek 21

Artikli 26 lõige 3

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 26

Kontsessiooniteated

Artikkel 26

Kontsessiooniteated

3.   Sotsiaal- ja muude eriteenuste kontsessiooni anda soovivad avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad võivad kontsessiooni kavandatavast andmisest teavitamiseks avaldada eelteate võimalikult kiiresti pärast eelarveaasta algust. Kõnealused teated sisaldavad XIII lisas osutatud teavet.

   

Motivatsioon

Sotsiaalteenused ei avalda siseturule mõju või on see mõju väike ning tavapäraselt osutatakse neid teenuseid kohalikul tasandil. Seepärast on nõutav teavitamise kohustus kõnealuse valdkonna hankijate jaoks ebaproportsionaalne koormus. Pidades silmas reformi üldist eesmärki lihtsustada hankeõigust, ei tohi just kõnealuses teenustevaldkonnas reegleid karmistada.

Muudatusettepanek 22

Artikkel 35

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 35

Menetluslikud tagatised

Artikkel 35

Menetluslikud tagatised

1.   Avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad esitavad hanketeates, pakkumiskutses või kontsessioonidokumentides kontsessiooni kirjelduse, kontsessiooni andmise kriteeriumid ning miinimumnõuded. See teave peab võimaldama teha kindlaks kontsessiooni laadi ja ulatuse, et ettevõtjad saaksid otsustada, kas nad taotlevad osalemist kontsessiooni andmise menetluses. Kirjeldust, kontsessiooni andmise kriteeriume ja miinimumnõudeid läbirääkimiste käigus ei muudeta.

1.   Avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad esitavad hanketeates, pakkumiskutses või kontsessioonidokumentides kontsessiooni kirjelduse, kontsessiooni andmise kriteeriumid ning miinimumnõuded. See teave peab võimaldama teha kindlaks kontsessiooni laadi ja ulatuse, et ettevõtjad saaksid otsustada, kas nad taotlevad osalemist kontsessiooni andmise menetluses.

 

 

2.   

 

   

Motivatsioon

Avaliku sektori hankija võib menetluse käigus pakkujate küsimuste ja märkuste tulemusena teha kontsessioonides muudatusi või kohandusi. Läbirääkimiste või dialoogi kaudu on avaliku sektori hankijal võimalik luua parem tasakaal nõudluse ja pakkumise vahel. Seetõttu peab olema võimalik osaliselt muuta ja täiendada miinimumnõudeid ja kontsessiooni andmise kriteeriume läbirääkimiste või dialoogi käigus saadud uute teadmiste alusel. Vastasel juhul kaotab pakkumismenetlus oma väärtuse.

Praegu tuleb lepingu sisulise muutmise puhul menetlus peatada ja korraldada uus pakkumismenetlus. Seetõttu soovitab komitee luua lihtsa viisi, mis võimaldaks avaliku sektori hankijatel muuta kontsessioone ametliku parandusena pakkumuse esitamise tähtaja mõningaseks pikendamiseks.

Muudatusettepanek 23

Artikli 36 lõige 1

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 36

Taotlejate vahel valiku tegemine ja nende kvalitatiivne hindamine

Artikkel 36

Taotlejate vahel valiku tegemine ja nende kvalitatiivne hindamine

1.   Avaliku sektori hankijad täpsustavad kontsessiooniteates osalemistingimused seoses järgmisega:

1.   Avaliku sektori hankijad täpsustavad kontsessiooniteates osalemistingimused seoses järgmisega:

(a)

sobivus tegeleda kutsetööga;

(a)

sobivus tegeleda kutsetööga;

(b)

majanduslik ja finantsseisund;

(b)

majanduslik ja finantsseisund;

(c)

tehniline ja/või kutsealane suutlikkus.

(c)

tehniline ja/või kutsealane suutlikkus.

Hankijad piirduvad osalemistingimusi kehtestades selliste tingimustega, mis aitavad tagada, et taotleja või pakkuja vastab õiguslikult ja finantsiliselt kontsessiooni nõuetele ning on äriliselt ja tehniliselt suuteline asjaomast kontsessiooni täitma. Kõik nõuded peavad olema lepingu esemega seotud ja sellega proportsionaalsed, võttes arvesse tõelise konkurentsi tagamise vajadust.

Hankijad piirduvad osalemistingimusi kehtestades selliste tingimustega, mis aitavad tagada, et taotleja või pakkuja vastab õiguslikult ja finantsiliselt kontsessiooni nõuetele ning on äriliselt ja tehniliselt suuteline asjaomast kontsessiooni täitma.

Avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad nimetavad kontsessiooniteates ka dokumendid, millega ettevõtja peab oma suutlikkust tõendama. Kõnealune dokumendinõue peab olema mittediskrimineeriv ja kontsessiooni esemega proportsionaalne.

Avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad nimetavad kontsessiooniteates ka dokumendid, millega ettevõtja peab oma suutlikkust tõendama. Kõnealune dokumendinõue peab olema mittediskrimineeriv ja kontsessiooni esemega proportsionaalne.

Motivatsioon

Vt ka muudatusettepanekud 2 ja 28.

Muudatusettepanek 24

Artikli 36 lõige 7

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 36

Taotlejate vahel valiku tegemine ja nende kvalitatiivne hindamine

7.   Liikmesriigid võivad ette näha, et avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija võib jätta kontsessiooni andmises osalemisest kõrvale mis tahes ettevõtja, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

Artikkel 36

Taotlejate vahel valiku tegemine ja nende kvalitatiivne hindamine

7.    võivad ette näha, et avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija võib jätta kontsessiooni andmises osalemisest kõrvale mis tahes ettevõtja, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

Motivatsioon

Komitee leiab, et see kuulub avaliku sektori hankijate pädevusse.

Muudatusettepanek 25

Artikli 38 uus lõige 3

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 38

Kontsessioonitaotluste esitamise tähtajad

Artikkel 38

Kontsessioonitaotluste esitamise tähtajad

2.   …

2.   …

 

   

Motivatsioon

Teatud kontsessioonide vastu tuntakse vähe huvi. Kui ainult üks osapool on huvitatud, ei ole mõtet kogu menetlust läbi viia. Lisaks sellele annavad avatud arutelud avaliku sektori hankija seisukohast parema tulemuse.

Muudatusettepanek 26

Artikli 39 lõige 2

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 39

Kontsessiooni andmise kriteeriumid

Artikkel 39

Kontsessiooni andmise kriteeriumid

2.   Kontsessiooni andmise kriteeriumid on seotud kontsessiooni esemega ning need ei anna avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijale piiramatut valikuvabadust.

   

Kõnealuste kriteeriumidega tagatakse tõhus konkurents ja nendega kaasnevad nõuded, mis lubavad pakkujate esitatud teavet tegelikkuses kontrollida. Avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad kontrollivad tegelikkuses pakkujate esitatud teabe ja tõendite alusel, kas pakkumused vastavad pakkumuste hindamise kriteeriumidele.

Motivatsioon

Säte on üleliigne. Sellega ei kaasne lisaväärtust ning lihtsustamise eesmärki arvestades tuleks see välja jätta. Selle sisu on juba hõlmatud esmase õiguse üldpõhimõtetega.

Muudatusettepanek 27

Artikli 39 lõige 4

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 39

Kontsessiooni andmise kriteeriumid

4.   Liikmesriigid võivad ette näha, et avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad sõlmivad kontsessiooni majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel kooskõlas lõikega 2. Need kriteeriumid võivad lisaks hinnale või kuludele hõlmata mis tahes järgmist kriteeriumi:

Artikkel 39

Kontsessiooni andmise kriteeriumid

4.   Liikmesriigid võivad ette näha, et avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad sõlmivad kontsessiooni majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel kooskõlas lõikega 2. Need kriteeriumid võivad lisaks hinnale või kuludele hõlmata mis tahes järgmist kriteeriumi:

Motivatsioon

Komitee leiab, et madalaima hinna kriteerium on soovitav säilitada. Praeguses sõnastuses on ebaselge, kas see on võimalik. Ka nn madalaima hinna kriteeriumi puhul võivad kvaliteedikriteeriumid olulised olla, näiteks miinimumnõuete vormis. Avaliku sektori hankijad peavad saama siinkohal ise valida. Peale selle peavad avaliku sektori hankijad sageli seadma kokkuhoiu saavutamise eesmärgid, mida tuleb arvestada kontsessiooni andmise kriteeriumide valimisel.

Muudatusettepanek 28

Artikli 39 lõike 4 punkt a

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 39

Kontsessiooni andmise kriteeriumid

Artikkel 39

Kontsessiooni andmise kriteeriumid

4.   …

4.   …

a)

kvaliteet, sh tehniline väärtus, esteetilised ja funktsionaalsed omadused, ligipääsetavus, kõiki kasutajaid arvestav projekt, keskkonnanäitajad ja innovatiivsus;

a)

kvaliteet, sh tehniline väärtus, esteetilised ja funktsionaalsed omadused, ligipääsetavus, kõiki kasutajaid arvestav projekt, keskkonnanäitajad ja innovatiivsus;

Motivatsioon

Mõned avaliku sektori hankijad soovivad seada riigihankelepingutele ja kontsessioonidele sotsiaalseid kriteeriume. Praegu sotsiaalseid kriteeriume tavaliselt hindamisel ei arvestata, kuna neil puudub lepinguga piisav otsene seos. Sel põhjusel lisati sotsiaalsed kriteeriumid riigihankedirektiivi. Komitee soovitab, et kõnealuses direktiivis viidataks selgelt, et kontsessioonide puhul on võimalik kehtestada sotsiaalseid kriteeriume. Nii on seda võimalust kasutada soovivatel avaliku sektori hankijatel võimalik selliseid kriteeriume kehtestada. Preambuli punktis 29 viidatakse sellistele sotsiaalsetele tingimustele, kuid asjaomases artiklis neid ei mainita.

Vt ka muudatusettepanekud 2 ja 25.

Muudatusettepanek 29

Artikli 40 lõige 3

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 40

Olelusringi kulude arvestamine

Artikkel 40

Olelusringi kulude arvestamine

3.   Kui liidu õigusakti ja sealhulgas sektoripõhiste õigusaktide kohaste delegeeritud õigusaktide raames võetakse vastu ühine olelusringi kulude arvutamise meetod, kohaldatakse seda juhul, kui olelusringi kulude arvutamine kuulub artikli 39 lõikes 4 osutatud pakkumuste hindamise kriteeriumide hulka.

   

Selliste õigusaktide ja delegeeritud aktide loetelu on esitatud II lisas. Komisjonile antakse volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 46 seoses kõnealuse loetelu ajakohastamisega, kui uute õigusaktide vastuvõtmise, tühistamise või muutmise tõttu on sellised muudatused vajalikud.

 

Motivatsioon

Tervitatav on asjaolu, et komisjon innustab avaliku sektori hankijaid arvestama kontsessioonide andmisel olelusringi kulusid. Kuid kõnealune kohustus läheb liiga kaugele, sest selles viidatakse tulevasele arvutamise meetodile, mis ei ole veel kehtestatud. Ennustamatuse tõttu ei saa nõustuda õigusliku kohustuse kehtestamisega mitteeksisteeriva meetodi järgimiseks.

Muudatusettepanek 30

Artikli 42 lõige 4

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 42

Kontsessioonide muutmine nende kehtivusajal

4.   Kui muudatuse maksumust saab rahaliselt väljendada, ei käsitata muudatust olulisena lõike 1 tähenduses, kui selle maksumus ei ületa artiklis 5 sätestatud piirmäärasid ja jääb alla 5 % algse lepingu maksumusest, kui muudatus ei muuda lepingu üldist olemust. Kui tehakse mitu järjestikust muudatust, hinnatakse kõnealust maksumust järjestikuste muudatuste kumulatiivse maksumuse alusel.

Artikkel 42

Kontsessioonide muutmine nende kehtivusajal

4.   Kui muudatuse maksumust saab rahaliselt väljendada, ei käsitata muudatust olulisena lõike 1 tähenduses, kui selle maksumus ei ületa artiklis 5 sätestatud piirmäärasid ja jääb alla 10 % algse lepingu maksumusest, kui muudatus ei muuda lepingu üldist olemust. Kui tehakse mitu järjestikust muudatust, hinnatakse kõnealust maksumust järjestikuste muudatuste kumulatiivse maksumuse alusel.

Motivatsioon

Komitee soovitab lubatud muudatuste piirmäära tõsta. Siinkohal tuleb arvestada asjaolu, et kontsessioonide kestus on tavaliselt pikem kui riigihankelepingute puhul.

Muudatusettepanek 31

III lisa, lõige 3

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

III LISA

ARTIKLIS 4 OSUTATUD VÕRGUSTIKU SEKTORI HANKIJATE SOORITATUD TEGEVUSED

Võrgustiku sektori hankijate antavate kontsessioonide haldamist käsitleva käesoleva direktiivi sätteid kohaldatakse järgmiste tegevuste suhtes.

III LISA

ARTIKLIS 4 OSUTATUD VÕRGUSTIKU SEKTORI HANKIJATE SOORITATUD TEGEVUSED

Võrgustiku sektori hankijate antavate kontsessioonide haldamist käsitleva käesoleva direktiivi sätteid kohaldatakse järgmiste tegevuste suhtes.

3.

Joogivee puhul:

(a)

selliste püsivõrkude pakkumine või käitamine, mille eesmärgiks on pakkuda avalikkusele joogivee tootmise, transpordi või jaotamisega seotud teenust;

(b)

joogivee tarnimine sellistesse võrkudesse.

Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka kontsessioonide suhtes, mille on andnud või korraldanud üksused, kes tegelevad eespool osutatud tegevusega ning mis on seotud ühega järgmistest:

(a)

vesiehitusprojektide, niisutuse või maakuivendusega, tingimusel, et joogiveetarne moodustab üle 20 % nimetatud projektide, niisutus- või kuivendustööde käigus saadava vee kogumahust, või

(b)

reovee ärajuhtimine ja töötlemine.

Kui artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus ja lõikes 2 osutatud võrgustiku sektori hankija varustab üldkasutatavat teenust osutavaid võrke joogiveega, ei käsitata seda asjakohase tegevusena esimese lõigu tähenduses, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

(a)

asjaomase üksuse joogivee tootmine toimub seetõttu, et selle joogivee tarbimine on vajalik muu kui käesoleva lisa punktides 1–4 nimetatud tegevuse teostamiseks;

(b)

üldkasutatavate võrkude varustamine sõltub ainult üksuse omatarbimisest ega ole ületanud 30 % üksuse summaarsest joogivee tootmisest, võttes arvesse kolme eelneva aasta, sh käesoleva aasta keskmist.

Motivatsioon

Kooskõla muudatusettepanekutega 1, 5 ja 15.

Muudatusettepanek 32

IV lisa pealkiri

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Motivatsioon

Komitee soovib, et menetlused oleksid paindlikud, ja soovitab seetõttu sätestada võimalus lisada kontsessiooniteates sisalduv teave ka kontsessioonidokumenti. Praktika on näidanud, et need küsimused vajavad selgitusi, mida saab paremini anda lisatud kontsessioonidokumendis. Läbipaistvus on tagatud, kuna kontsessioonidokument saadetakse eelnevalt kõigile huvitatud osapooltele.

Brüssel, 19. juuli 2012

Regioonide Komitee president

Mercedes BRESSO


(1)  EÜT L 204, 21.7.1998, lk 11

(2)  EÜT L 27, 30.1.1997, lk 20.

(3)  EÜT L 15, 21.1.1998, lk 14.

(4)  EÜT L 164, 30.6.1994, lk 3.

(5)  ELT L 315, 3.12.2007, lk 1.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määrus ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta.

(7)  ELT L 293, 31.10.2008, lk 3.

(8)  ELT L 315, 3.12.2007.


13.9.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 277/96


Regioonide Komitee arvamus „Määruse ettepanek Euroopa territoriaalse koostöö kohta”

2012/C 277/10

REGIOONIDE KOMITEE

leiab, et eraldi määruse koostamine Euroopa territoriaalse koostöö kohta ja valdkonna eelarve suurendamine on tervitatavad ning kutsub eraldama ELi vahendeid koostööprogrammide ja mitte liikmesriikide kaudu:

märgib, et territoriaalse koostöö mitmepoolsuse tõttu ei saa seda hallata partnerluslepingutega. Seepärast tuleks territoriaalne koostöö partnerluslepingute reguleerimisalast selgelt välja jätta;

peab kahetsusväärseks asjaolu, et uues määruses ei võeta arvesse väikesemahulisi projekte ning palub Euroopa Komisjonil seetõttu teha erand väikesemahulistele piiriülestele programmidele ja projektidele, eelkõige sellistele, mille maksumus on väiksem kui 35 000 eurot;

on arvamusel, et territoriaalse koostöö suhtes ei tohiks automaatselt kohaldada temaatilist koondamist, kuna kardab, et kui territoriaalse koostöö puhul keskenduda üksnes strateegia „Euroopa 2020” prioriteetidele, ei suuda see enam täita oma erilist ja ainulaadset ülesannet; soovitab sellega seoses tõsta temaatiliste eesmärkide arv neljalt viiele ning täiendada investeerimisprioriteetide loetelu; kutsub laiendama temaatilisi eesmärke, et need hõlmaksid veel selliseid täiendavaid valdkondi nagu turism, keskkonnasõbralik meretransport, kultuur või demograafiliste muutuste mõju;

leiab, et komitee peaks mängima aktiivset rolli territoriaalse ühtekuuluvuse edendamisel ning selle elluviimist takistavate asjaolude kõrvaldamisel ja lahendamisel;

teeb ettepaneku kehtestada vähem arenenud piirkondade puhul kaasrahastamise määraks 85 %, nagu on sätestatud määruses 1083/2006;

pooldab erandi tegemist äärepoolseimatele piirkondadele seoses kaasrahastamismäärade ja rahastamisega ning teeb ettepaneku kehtestada eritingimused aladele, mis olid ühenduse välispiiriks 30. aprillil 2004 ja 31. detsembril 2006, kuid pärast seda enam mitte;

kutsub üles tugevdama kõikide rahaliste vahendite ja territoriaalse koostöö programmide kooskõlastamise mehhanisme; rõhutab ühtlasi vajadust kooskõlastada Euroopa territoriaalset koostööd paremini ELi välisrahastamisprogrammidega ja muuta selgemaks eeskirjad, millega reguleeritakse kolmandate riikide osalemist Euroopa territoriaalse koostöö programmides;

tõstab esile ETKRide suurt osatähtsust territoriaalse koostöö tugevdamises, ning julgustab liikmesriike kaotama ETKRide asutamist või toimimist takistavad tegurid.

Raportöör

Petr OSVALD (CZ/PES), Plzeňi linnavolikogu liige

Viitedokument

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus erisätete kohta, milles käsitletakse Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist seoses eesmärgiga „Euroopa territoriaalne koostöö”

COM(2011) 611 final – 2011/0273 (COD)

I   POLIITILISED SOOVITUSED

REGIOONIDE KOMITEE

Üldised märkused määruse ettepaneku kohta

1.

pooldab ideed koostada Euroopa territoriaalse koostöö kohta eraldi määrus, mis võimaldab võtta arvesse territoriaalse koostöö erieesmärki ja -aspekte ning staatust ühtekuuluvuspoliitika teise eesmärgina; selle eraldi määruse ettepanekuga tuuakse esile Euroopa territoriaalse koostöö panus lepingu territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgi toetamisel ja ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide saavutamisel ning suurendatakse Euroopa territoriaalse koostöö osatähtsust keskendumisega piiriülesele, riikidevahelisele ja piirkondadevahelisele koostööle;

2.

väljendab nõusolekut asjaoluga, et Euroopa territoriaalse koostöö osatähtsus on seda suurem, et liikmesriikide ja piirkondade probleemid on üha sagedamini piiri- või piirkonnaülese mõõtmega ning nende lahendamine nõuab ühiseid koostöömeetmeid vastaval piirkondlikul tasandil; Euroopa territoriaalne koostöö annab seega märkimisväärse panuse aluslepingu uue eesmärgi – territoriaalse koostöö – elluviimisesse;

3.

toetab põhimõtteliselt komisjoni ettepanekuid viia territoriaalne koostöö kooskõlla strateegiaga „Euroopa 2020”, kusjuures on vaja piisavalt paindlikkust, et reageerida adekvaatselt vajadustele kohapeal, ja tervitab seega Euroopa territoriaalse koostöö kolme aspekti (piiriülene, riikidevaheline ja piirkondadevaheline koostöö) säilitamist kõigis Euroopa piirkondades. Koostöö piiriülestes projektides ja struktuurides aitab juba praegu tõhusalt kaasa Euroopa integratsioonile. Ka kolmandate riikide suurenevat osalemist hinnatakse positiivselt;

4.

leiab, et piiriülest koostööd tuleks seega ka edaspidi Euroopa territoriaalse koostöö raames tähtsustada ning toetab seetõttu põhimõtteliselt assigneeringute jagamise ettepanekut Euroopa territoriaalse koostöö eri vormide vahel;

5.

märgib, et eriti väiksemate piiriüleste programmide puhul on eeskirjad liiga koormavad, keerulised ja üksikasjalikud, asjaolu, mis võib takistada väiksemaid, kuid sageli väga tõhusaid, ettevõtmisi; kutsub seega Euroopa Komisjoni üles vaatama läbi, kas nimetatud programmide suhtes on vaadeldavate eeskirjade kõikide sätete kohaldamine hädavajalik; Kui me soovime saavutada maksimaalset tõhusust, ei saa väiksematele programmidele ja koostöövormidele kehtestada samu nõudmisi kui suuremahulistele ettevõtmistele;

6.

pooldab praegu rakendatavat meetodit piiriülese koostöö programmide määratlemisel, soovitab aga laiendada piiriülese koostöö alasid (A suund), et võtta arvesse ka funktsionaalseid piiriüleseid suhteid, pidades silmas nende integreerimist programmi. Sellega seoses ei tuleks ka funktsionaalselt haakuvate ja eesmärgi saavutamiseks erilise tähtsusega piirkondade kaasamise üle otsustada alles programmi heakskiitmise menetluses. Ühtlasi kiidab komitee heaks paremad võimalused mitmepoolsete projektide elluviimiseks aladel, kus mitmepoolseid koostööprogramme ei rakendata;

7.

rõhutab Euroopa territoriaalse koostöö keskset rolli riikidevahelise koostöö arendamisel, iseäranis sidusate alade integreeritud territoriaalse arengu edendamiseks, ning makropiirkondlike strateegiate väljatöötamise toetamisel; tervitab asjaolu, et end tõestanud riikidevahelise koostöö piirkonnad (B suund) üldjoontes säilitatakse ja et ELi makrostrateegiad ei vii uute koostööpiirkondade loomiseni ega teatud alade riikidevahelise koostöö piirkondade hulgast väljaarvamiseni. Peale selle tervitab komitee üldjoontes asjaolu, et riikidevahelise koostöö raames toetatakse ka makropiirkondlike strateegiate arendamist ja läbiviimist;

8.

tõstab esile piirkondadevahelise koostöö potentsiaali eelkõige seoses selle võimendava mõjuga struktuurifondide kasutamisel; näeb piirkondadevahelise koostöö edendamises (C suund) suurepärast vahendit kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ühtekuuluvuspoliitika alase kogemustevahetuse ja koostöö toetamiseks, ja soovitab selle kogemustevahetuse tulemusi senisest enam kasutada kohalikes ja piirkondlikes arengustrateegiates (kapitaliseerumine);

Euroopa territoriaalse koostöö eesmärk ja kindlatele teemadele keskendumise põhimõte

9.

märgib muuhulgas, et Euroopa territoriaalne koostöö peab eelkõige:

lahendama koostöö vormis kõikide asjaomaste piirkondade probleemid,

olema tõhus mehhanism heade tavade ja oskusteabe jagamisel,

tagama konkreetse probleemi tõhusama lahendamise mastaabisäästu ja nn kriitilise massi saavutamise kaudu,

parandama juhtimist valdkonnaülese poliitika kooskõlastamise, aga ka piiri- ja riigiüleste investeerimisprojektide kaudu,

panustama turvalisusesse, stabiilsusesse ning vastastikku kasulike suhete arendamisse,

aitama vajadusel edendada majanduskasvu, tööhõivet ning ökosüsteemipõhist majandamist,

nagu on öeldud vaadeldava määruse ettepaneku seletuskirjas;

10.

Regioonide Komitee arvates peaks Euroopa territoriaalne koostöö aitama suurendada inimestes Euroopasse kuulumise ja vastastikkuse sõltumise tunnet ning kaotada eelarvamusi ja arendada asjaomaseid piirkondi. Seepärast leiab komitee, et Euroopa territoriaalse koostöö suhtes ei saa automaatselt nõuda kindlatele teemadele keskendumist ning et arvesse on vaja võtta eri piirkondade taset ja arenguvõimalusi. Seega ei tohiks üritada kõiki ühe mõõdupuuga mõõta, st kõigi suhtes ühesuguseid põhimõtteid kohaldada, vaid vastupidiselt sellele rakendada kohalikel oludel põhinevat lähenemisviisi. Komitee tunneb muret selle üle, et kui Euroopa territoriaalne koostöö ja eriti piiriülene koostöö keskenduks rangelt strateegia „Euroopa 2020” prioriteetidele ja temaatilistele eesmärkidele, ei suudaks see koostöö täita oma erilist ja ainuomast rolli ning muutuks lihtsalt üheks ühtekuuluvuspoliitika tahuks, mille toetusi eraldatakse teises vormis;

11.

nõuab, et demograafilised muutused ja nende mõjud üldhuviteenustele ning jätkusuutlikule regionaalarengule lisataks Euroopa territoriaalse koostöö teemade hulka. Prioriteetseks tuleks lugeda uued linna ja maa partnerlused kui piirkondliku tasandi territoriaalse koostöö eeldus (vastavalt 2020. aasta territoriaalsele tegevuskavale). Peale selle on puudu olulised teemad nagu turism, kliimasõbralik meretransport ja kultuur;

12.

piiriülese koostöö valdkonnas on kõige olulisem teha kindlaks iga piiriala arenguvõimalused vastavalt asjaomaste alade praegusele arengutasemele. Euroopa territoriaalne koostöö ja eriti piirialane koostöö ei tohiks keskenduda strateegia „Euroopa 2020” prioriteetide rakendamisele, vaid ennekõike looma tingimused selle võimalikult laialdaseks – seega üleeuroopaliseks – elluviimiseks. Sel põhjusel peab eelkõige piiriüleste koostöö programmide puhul olema võimalik valida rohkem temaatilisi eesmärke, mida ei tohiks piirata varem määratletud suundumustega;

13.

sedastab, et jätkusuutlikku territoriaalset ühtekuuluvust on võimalik saavutada vaid siis, kui õnnestub piirkondade elanikud ühendada ja kaasata. Seega tuleb luua võimalus, et Euroopa territoriaalse koostöö programmid toetavad jätkuvalt ka kodanikuühiskonna ja kultuuri valdkonna meetmeid (näiteks konkreetseid kohtumisprojekte). Selleks on olemasolevates programmides juba väga edukaid elemente. Seetõttu soovitame temaatilisi eesmärke vastavalt täiendada;

14.

tervitab komisjoni ettepanekut tagada järjepidevus riikidevahelise koostöö osas; kritiseerib siiski, et riikidevahelise koostöö täiendav investeerimisprioriteet piirdub makropiirkondlike strateegiate arendamise ja rakendamise ning merealade strateegiatega. Arvukate väljakutsete tõttu, millega piirkonnad praegu silmitsi seisavad, samuti esinevate puudujääkide tõttu vajavad ka teised piirkonnad, alad ja funktsionaalsed piirkonnad sobivaid investeerimisprioriteete;

15.

jagab arusaama, mille kohaselt peab piirkondadevahelise koostöö eesmärk olema ühtekuuluvuspoliitika tugevdamine kogemuste vahetamise kaudu piirkondade vahel ja selle vahetuse tulemuste väärtustamine eesmärgi „Investeeringud majanduskasvu ja tööhõivesse” raames. Komitee arvates peab see kogemustevahetus olema laiapõhjaline ning seda ei või piirata vaid seitsmenda raamprogrammi täiendava meetme rollile;

16.

on seisukohal, et Regioonide Komitee peab mängima aktiivset rolli Euroopa territoriaalse koostöö edendamisel ja selle elluviimist takistavate asjaolude väljaselgitamisel ja ületamisel, et saavutada sünergia teiste ühtekuuluvuspoliitika osadega;

Rahaline kate ja kaasrahastamise määr

17.

avaldab heameelt ettepaneku üle suurendada assigneeringuid Euroopa territoriaalse koostöö jaoks;

18.

ei näe põhjust, miks on Euroopa territoriaalse koostöö rakenduskavade kaasrahastamise määr (75 %) väiksem kui vähem arenenud piirkondadele eesmärgi „Investeerimine majanduskasvu ja töökohtade loomisse” raames ette nähtud kaasrahastamise määr. Madalam kaasrahastamise määr võib kahandada vähem arenenud piirkondades huvi Euroopa territoriaalse koostöö programmide vastu. Komitee arvates ei ole vahe põhjendatud, mistõttu nõuab ta mõlema eesmärgi jaoks võrdse kaasrahastamise määra kehtestamist (85 %). Samuti ei pea komitee põhjendatuks, et äärepoolseimates piirkondades tehtavaks piirkondadevaheliseks koostööks eraldatavatele täiendavatele vahenditele kohaldatav kaasrahastamise määr on 50 %, ja nõuab määra tõstmist 85 %-ni;

19.

viitab sellele, et kaasrahastajaks ei ole alati programmipartner, liikmesriik või muu avalik struktuur, vaid hoopis abisaaja. Seetõttu ei saa alati nõuda, et osalevad liikmesriigid kohustuksid koostööprogrammi läbiviimiseks vajalikud kaasrahastamisvahendid eraldama ja seega tuleks komisjoni ettepanekus vastav kohustus välja jätta;

20.

on arvamusel, et kvaliteetse koostöö jätkamiseks on vaja säilitada kaasrahastamise määra kohta praegu kehtivad tingimused, mis on sätestatud nõukogu määruse (üldmääruse) (EÜ) nr 1083/2006 artikli 53 lõigetes 3 ja 4, mis on järgmised: „3. Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi rakenduskavade puhul, kus vähemalt üks osaleja kuulub liikmesriikide hulka, kelle keskmine SKT elaniku kohta ajavahemikul 2001–2003 moodustas alla 85 % 25liikmelise ELi keskmisest samal ajavahemikul, ei ületa EFRist antav toetus 85 % abikõlblikest kuludest. Kõikide teiste rakenduskavade puhul ei ületa ERFist antav toetus 75 % abikõlblikest kuludest, mis on kaasrahastatud ERFist” ja „4. Fondidest prioriteetse suuna tasandil antava toetuse suhtes ei kohaldata lõikes 3 ja III lisas kehtestatud piirmäärasid. Need kehtestatakse siiski nii, et tagada fondidest toetuse saamine maksimumsumma ulatuses ning rakenduskava tasandil kehtestatud igast fondist saadava toetuse maksimummäär”;

21.

leiab, et üldmäärusega ette nähtud kaasrahastamise piirmäära kehtestamine iga prioriteetse suuna jaoks eraldi on kohatu. Kaasrahastamise määra peaks prioriteetsete suundade raames olema võimalik varieerida, eesmärgiga innustada abisaajaid teatavate strateegiliste prioriteetide saavutamisel. Iga programmi puhul tuleks kaasrahastamise määr kehtestada vastavalt meetme liigile, kuna kõigile meetmetele ei tule tagada maksimaalset toetust;

22.

väljendab nõusolekut ettepanekuga, mille kohaselt peaksid äärepoolseimaid piirkondi hõlmavad koostööprogrammid saama vähemalt 150 % sellest ERFi abist, mida nad said perioodil 2007.–2013, ning ettepanekuga eraldada äärepoolseimate piirkondade koostööks 50 000 000 eurot piirkondadevaheliseks koostööks ettenähtud vahenditest;

23.

taotleb eritingimuste loomist piirkondade jaoks, mis olid ELi välispiiriks 30. aprillil 2004 või 31. detsembril 2006, kuid pärast seda enam mitte, nagu on ette nähtud nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 (üldmäärus) artiklis 52 praeguse programmiperioodi jaoks. Seitse toetuse andmise aastat ei ole piisav aeg nende piirkondade probleemide lahendamiseks. Komitee juhib tähelepanu asjaolule, et endistele ELi äärealadele ette nähtud toetuste suurendamine ei paranda üksnes asjaomaste piirkondade majanduslikku olukorda, vaid võimaldab märkimisväärselt suurendada Euroopasse kuuluvuse ja „meie” tunnet ning kaotada eelarvamusi;

Programmitöö

24.

kritiseerib, et artikli 7 lõikes 2 punktis a sätestatud nõuded tekitavad programmitöös suuremaid kulutusi võrreldes praeguse rahastamisperioodiga, andmata tajutavat lisaväärtust;

25.

viitab sellele, et Euroopa territoriaalset koostööd ei saa selle mitmepoolse olemuse tõttu partnerluslepingu kaudu juhtida. Seega tuleks see lepingu kohaldamisalast selgelt välja jätta;

26.

arvab, et on ülioluline koostada direktiiv riigiabi eeskirjade praktilise kohaldamise kohta Euroopa territoriaalse koostöö programmidele ja nõuab, et piiriülese ja riikidevahelise koostöö meetmete võimalike saajate hulka kuuluksid ka erasektori tegijad, eriti VKEd viisil, mis sobiks kõigile programmi kaasatud liikmesriikidele;

27.

nõuab Euroopas väga erinevate piirkondliku ja kohaliku tasandi haldusstruktuuride paremat arvessevõtmist Euroopa territoriaalse koostöö programmide sihtrühmade määratlemise juures. Eesmärgiks peab olema liikmesriikide piirkondade avaliku sektori struktuuride organisatsioonidevormide mitmekesisuse parem arvessevõtmine. Eelkõige ei tohi eraõiguslik organisatsioonivorm viia selleni, et avalike struktuuride osalemine välistatakse;

Järelevalve ja hindamine

28.

sedastab, et aruandekohustusi on laiendatud nii ulatuse kui sageduse poolest ja nõuab, et need piirdusid miinimumiga. Seega ei toeta komitee seda, et iga-aastase rakendusaruande tähtaeg on järgneva aasta senise 30. juuni asemel nihutatud 30. aprillile Seoses kooskõlastamisega paljude programmipartneritega mitmes eri keeles on suurem töömahukus põhjendatud ja seega on vaja rohkem aega;

29.

tervitab ühiste väljundi- ja tulemusnäitajate kehtestamist, mis kajastab tõhusamat eesmärgipüstitust ja paremat mõjusuunitlust, samuti ja võimaldab programmiülest hindamist. Euroopa territoriaalse koostöö määruse lisas toodud näitajates ei arvestata aga paljuski piisavalt konkreetseid Euroopa territoriaalse koostöö nõudeid ja seega ei paku nad võimalust Euroopa territoriaalse koostöö kvaliteeti kirjeldada ega mõõta. Komitee nõuab seega näitajate kataloogi ülevaatamist, et võimaldada Euroopa territoriaalse koostöö konkreetsete tulemuste adekvaatset kajastamist;

30.

tervitab üldjoontes tehnilise abi mahu sätestamist 6 protsendile kogusummast, minimaalselt aga 1,5-le miljonile eurole. Komitee peab aga problemaatiliseks kohustust viia kogu teabevahetus üle tehnilise abi elektroonilistele andmevahetussüsteemidele 2014. aasta 31. detsembriks;

Juhtimine, kontroll ja akrediteerimine

31.

pooldab rahastamisperioodil 2007-2013 end tõestanud haldusstruktuuride säilitamist rakenduskavade elluviimise, struktuuride üldise järjepidevuse ning erinevate asutuste ülesannete ja pädevuste selge eraldamise huvides programmi arengu raames;

32.

tervitab võimalust korraldus- ja sertifitseerimisasutuste ülesannete ühendamiseks (vrd üldmääruse artikkel 113), kuid ei toeta kohustuslikku liitmist Euroopa territoriaalses koostöös (vrd Euroopa territoriaalse koostöö määruse artikkel 22); ei ole kindlasti nõus korraldus- ja kontrollasutuste kavandatud akrediteerimisega;

Rahaliste vahendite kooskõlastamine

33.

toetab pingutust parandada Euroopa territoriaalse koostöö programmide kooskõla ühtekuuluvuspoliitika muude vahenditega; selleks tuleb muuta koostööprogrammide rahastamine ELi vahenditest kulutõhusamaks, levitades projektide tulemusi, püüeldes võimendava mõju poole ja vältides sellise tegevuse kordamist, mis on juba ära proovitud ja läbi katsetatud;

34.

juhib siiski tähelepanu asjaolule, et vastava mehhanismi loomine fondide ja muude vahendite kooskõlastamise tagamiseks eeldab nende fondide ja vahendite kooskõlastamist ELi tasandil ning eri liikmesriikide rakendustasandil. Oluline on kehtestada ühesugused kooskõlastatud menetlused ning ühesugune haldamine, järelevalve rakendamise üle, kulude abikõlblikkus, näitajate esitamise meetodid jne. Samuti oleks väga kasulik tagada kooskõla eri riikide vahel, arvestades asjaolu, et Euroopa territoriaalse koostöö programmides osaleb üha enam ja enam riike. Erilist tähelepanu tuleks pöörata kooskõlastamisele väliste rahastamisvahenditega. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni töötama välja programmide kooskõlastamise meetodit;

35.

juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa Sotsiaalfondi käsitleva määruse ettepaneku COM(2011)607 final artiklis 10 käsitletakse riikidevahelist koostööd, mis hõlmab sama ajavahemikku kui Euroopa territoriaalse koostöö määrus, kuid ei oma mingit seost viimasega. Samas leiab Regioonide Komitee, et ERFist rahastatava Euroopa territoriaalse koostöö ja ESFi vaheline kooskõlastatus on ülimalt oluline, sest just nende kahe fondi tegevuse asjakohase ühendamise abil on võimalik saavutada vajalik koostoime. Euroopa Sotsiaalfondi üldmeetmed on eriti piiriülese koostöö valdkonnas ilmselt väga tõhusad, kuna naaberriikide piirialade olukord on üsna sarnane tööturu, sotsiaalprobleemide jms seisukohast. Euroopa Sotsiaalfondi teemavaldkondadega kooskõlas olevad meetmed moodustavad kõikides Euroopa territoriaalse koostöö programmides olulise osa, mistõttu palub komitee Euroopa Komisjonil pöörata nende meetmete kooskõlastamisele vajalikul määral tähelepanu. Kui suuremat kooskõlastamist ei tagata, tuleb võimaldada vähemalt selliste Euroopa territoriaalse koostöö teemavaldkondade rahastamist ERFi raames, mis langevad Euroopa Sotsiaalfondi kohaldamisalasse.

36.

peab väga kasulikuks uue Euroopa ühendamise rahastu kooskõlastamist Euroopa territoriaalse koostöö programmidega, arvestades, et nimetatud uus vahend peaks hõlmama piiriülest ja rahvusvahelist mõõdet;

Kolmandate riikide osalemine

37.

peab väga tähtsaks kooskõla tagamist Euroopa territoriaalse koostöö programmide ja kolmandatele riikidele antava rahalise abi programmide vahel. Viimati nimetatud programmides võiks juba olla kehtestatud süsteem nende programmide kooskõlastamiseks Euroopa territoriaalse koostöö teatavate programmidega, et kaotada kõik takistused kolmandate riikide organite osalemiseks ühisprojektides. Süsteem peaks muu hulgas võimaldama tagada liikmesriikide Euroopa territoriaalse koostöö programmide, ühinemiseelsete ja naabrusprogrammide eri menetluste sidususe, kulude toetuskõlblikkuse jne. Lisaks peaks nimetatud süsteem tagama, et ühinemiseelsetest ja naabrusprogrammidest pärinevate piisavate rahaliste vahendite puhul tagavad kolmandad riigid Euroopa territoriaalse koostöö programmidele juurdepääsu, nende haldamise ja assigneeringud.

38.

väljendab ühelt poolt nõusolekut vajadusega täpsustada kohaldatavaid eeskirju seoses riikide- ja piirkondadevahelise koostöö programmides kolmandate riikide osalemise finantsjuhtimise, kavandamise, seire, hindamise ja kontrolliga ning teiselt poolt ettepanekuga, et need eeskirjad tuleks kehtestada asjaomases koostööprogrammis ja/või asjaomases rahastamislepingus, mis sõlmitakse komisjoni, iga kolmanda riigi ja vastava koostööprogrammi korraldusasutuse asukohariigiks oleva liikmesriigi vahel. Siiski juhib komitee tähelepanu vajadusele hoida kolmandate riikide probleemide või tegevusetuse korral ära hilinemised riikide- ja piirkondadevahelise koostöö programmides, et mitte kahjustada nimetatud programmide üldist rakendamist;

ETKRi roll

39.

rõhutab ETKRi rolli territoriaalse koostöö süvendamise olulise vahendina. Seepärast kordab komitee oma nõudmist, et ETKRi käsitlev läbivaadatud määrus, millel ei ole erilist mõju Euroopa Liidu eelarvele, tuleks vastu võtta viivitamata, ootamata ära 2013. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika teemaliste seadusandlike ettepanekute paketi tervikuna vastuvõtmist. Samuti kutsub komitee liikmesriike üles kõrvaldama kõik administratiivsed tõkked, millel on heidutav mõju ETKRi asutamisele või millega diskrimineeritakse ETKRi kui valikut võrreldes teiste õigusvormidega iseäranis maksustamise ja personali värbamise alal;

40.

märgib, et liikmesriike tuleks küll julgustada andma korraldusasutuse ülesanded ETKRile, kuid Euroopa Komisjon peaks soovitama üldisi reguleerimismehhanisme, et selgitada määruse ettepaneku artikli 25 lõikes 3 sätestatud eeskirju, kus pannakse liikmesriigile või kolmandale riigile, kelle territooriumil asub juhtiv abisaaja või kus kõnesolev ETKR on registreeritud, kohustus hüvitada teiste riikide abisaajatele valesti makstud summad. See liikmesriigile või kolmandale riigile, kelle territooriumil asub juhtiv abisaaja või kus kõnesolev ETKR on registreeritud, pandud kohustus võib piirata märkimisväärselt liikmesriikide suutlikkust usaldada korraldusasutuse ülesanded ETKRidele, kuna viimastele võib langeda vastutus millegi eest, mis jääb nende mõjualast välja. Seega tuleb komitee arvates kinnitada, et selle liikmesriigi ametiasutus, kus ETKR on registreeritud, võib teha selle liikmesriigi ametiasutusele, kelle territooriumil asub valesti makstud summa saanud abisaaja, ülesandeks kõnealune summa sisse nõuda. Vastasel korral tuleks kohaldada praegusel programmiperioodil kehtivaid tingimusi, mille kohaselt vastutab liikmesriik, kelle territooriumil asub abisaaja, kes peab valesti makstud summad tagastama.

Muud märkused

41.

kiidab heaks kindlasummalised toetused töötajatele, kuna tegemist on väga hea meetmega, mis lihtsustab oluliselt abisaajate tööd. Kindlasummalised toetused töötajale peavad olema kõikides riikides võrdsed, kuna tehtav töö on sama. Ühtlustada tuleks kulude kontrollimise ja abikõlblikkuse määratlemise meetodit. Ei toeta aga personalikulude piiritlemist maksimaalselt 15 %ga kogukuludest, kuna territoriaalne koostöö on oma olemuselt väga personalimahukas ja personalikulude osakaal 15 % on kaugelt alla praeguse keskmise.

42.

ehkki komitee peab väga oluliseks keskkonnakaitsenõudeid, ressursitõhusust, kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, riskide vältimist ja riskijuhtimist, võrdsete võimaluste soodustamist ning igasuguse diskrimineerimise (soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel) vältimist, meeste ja naiste võrdsete võimaluste tagamist jne, ei pea ta vajalikuks lisada igasse programmi nende kohaldamise nõuet. Põhjuseks on asjaolu, et need sätted muudaksid eriti väiksemate piiriüleste koostööprojektide elluviimise ülimalt keeruliseks ja aeganõudvaks. Seepärast soovitab komitee mitte kohaldada nimetatud sätteid süstemaatiliselt, vaid üksnes juhul, kui see on prioriteetne ja projekti olemust arvestades mõistlik ja asjakohane, kuna nimetatud nõue võib viia olukorrani, kus õigustada tuleb loetletud teemadega mitte kuidagi seotud olevaid projekte ning see oleks absurdne ja ebaloogiline.

43.

peab oluliseks abisaajate koostööd projektide väljatöötamisel, rakendamisel, rahastamisel ja neile personali leidmisel. Kuid väikesemahuliste projektide puhul (millele eraldatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi raames vähem kui 35 000 eurot) võib neljale koostöökriteeriumile vastamine muuta nende väljatöötamise ja rakendamise keeruliseks ning komitee arvab seega, et nendelt projektidelt sellele tingimusele vastamise nõudmine ei ole sobiv ning soovitab, et väikesemahulised projektid vastaksid (nagu praegu) vähemalt kahele kriteeriumile neljast;

Ettepanekud

44.

et rõhuasetus on kooskõlastamisel, tõhususel, ebavõrdsuse kaotamisel ja lõimimisel, teeb komitee ettepaneku käivitada uuel programmiperioodil uusi algatusi, mille eesmärk on edendada temaatiliste ja arengustrateegiate piiriülest kooskõlastamist (transport, energia, tööturg, keskkonnakaitse teadustegevus jne) ja terviklike lähenemisviiside juurutamist. See võimaldaks teha kindlaks piiriülese olemusega probleemid, arenguvõimalused ja terviklikud lahendused. Lahenduste leidmine selgelt kindlaks määratud probleemidele ning arenguvõimaluste realiseerimine eeldab nii era- kui ka avalik-õigusliku sektori kaasamist ja eri allikatest pärit rahaliste vahendite kasutamist. Vahendi nõuetekohase toimimise tagamiseks on ülimalt soovitatav kasutada ETKRide ja euroregioonide pakutavaid võimalusi. Tõhususe eesmärgil tuleks tagada algatusele piisavad rahalised vahendid Euroopa territoriaalse koostöö vahenditest.

II   MUUDATUSETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 1

Artikli 3 lõige 1

Muuta järgmiselt:

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Geograafiline kohaldamisala

Geograafiline kohaldamisala

1.   Piiriülese koostöö raames toetust saavad alad peavad olema liidu NUTS 3 alad sise- ja välispiiride ümber, välja arvatud liidu välisrahastamisvahendite alla kuuluvate programmidega hõlmatud alad, ning liidu merepiire ümbritsevad NUTS 3 alad, mille vahe on kuni 150 kilomeetrit, ilma et see piiraks võimalike kohanduste tegemist, mida on vaja 2007.–2013. aasta programmitöö perioodiks loodud koostööprogrammide alade sidususe ja jätkuvuse tagamiseks.

1.   Piiriülese koostöö raames toetust saavad alad peavad olema liidu NUTS 3 alad sise- ja välispiiride ümber, välja arvatud liidu välisrahastamisvahendite alla kuuluvate programmidega hõlmatud alad, ning liidu merepiire ümbritsevad NUTS 3 alad, mille vahe on kuni kilomeetrit, ilma et see piiraks võimalike kohanduste tegemist, mida on vaja 2007.–2013. aasta programmitöö perioodiks loodud koostööprogrammide alade sidususe ja jätkuvuse tagamiseks.

Komisjon võtab rakendusaktiga vastu nimekirja piiriüleste alade kohta, mis võivad iga konkreetse koostööprogrammi raames abi saada. Rakendusaktid võetakse vastu artikli 30 lõikes 2 sätestatud nõuandemenetluse kohaselt.

Komisjon võtab rakendusaktiga vastu nimekirja piiriüleste alade kohta, mis võivad iga konkreetse koostööprogrammi raames abi saada. Rakendusaktid võetakse vastu artikli 30 lõikes 2 sätestatud nõuandemenetluse kohaselt.

Kõnealuses nimekirjas täpsustatakse ka need liidu NUTS 3 alad, mis on võetud arvesse ERFi eraldatavast summast piiriüleseks koostööks kõikidel sirepiiridel ja sellistel välispiiridel, mis on hõlmatud selliste liidu välisrahastamisvahendite alla kuuluvate programmidega nagu Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend vastavalt määrusele (EL) nr […]/2012 [Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi määrus] ja ühinemiseelse abi rahastamisvahend vastavalt määrusele (EL) nr […]/2012 [ühinemiseelse abi rahastamisvahendi määrus].

Kõnealuses nimekirjas täpsustatakse ka need liidu NUTS 3 alad, mis on võetud arvesse ERFi eraldatavast summast piiriüleseks koostööks kõikidel sirepiiridel ja sellistel välispiiridel, mis on hõlmatud selliste liidu välisrahastamisvahendite alla kuuluvate programmidega nagu Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend vastavalt määrusele (EL) nr […]/2012 [Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi määrus] ja ühinemiseelse abi rahastamisvahend vastavalt määrusele (EL) nr […]/2012 [ühinemiseelse abi rahastamisvahendi määrus].

Liikmesriigid võivad piiriüleste koostööprogrammide kavandite esitamisel taotleda teises lõigus osutatud otsuses loetletud alade kõrval asuvate muude NUTS 3 alade kaasamist ning põhjendavad sellist taotlust.

Liikmesriigid võivad piiriüleste koostööprogrammide kavandite esitamisel taotleda teises lõigus osutatud otsuses loetletud alade kõrval asuvate muude NUTS 3 alade kaasamist.

[…]

[…]

Motivatsioon

Seoses aladega, mille vahemaa on kuni 300 kilomeetrit, on praktikas selgunud, et merendusalase piiriülese koostöö tegemise põhjused ei sõltu otseselt lühikesest vahemaast, vaid kahe riigi vahelistest suhetest. Lisaks on vahemaadel tänapäeval vähem tähtsust praeguste kommunikatsiooni- ja transpordi vahendite tõttu.

NUTS alade küsimuses pooldavad Prantsusmaa piirkonnad üldiselt alade säilimist sellisel kujul, nagu need on määratletud praeguse programmiperioodi jaoks. Ent arvestades eri aladel valitsevaid erinevaid olukordi, peavad nad vajalikuks teatavat paindlikkust projektide geograafilise kohaldamisala määratlemisel. Seejuures tuleb eelkõige soodustada süvendatud koostööd piiriüleste NUTS 2 alade vahel (nende piire muutmata) ja laiendada teatud piiriüleste programmide geograafilist kohaldamisala NUTS 3 aladest kaugemale (kuni NUTS 2 aladeni, kui see on õigustatud, kahjustamata seejuures rahastamise koondamist vahetult piiride ääres asuvatel aladel). Prantsusmaa piirkonnad kutsuvad komisjoni üles kaaluma ka euroregioone kui uusi süvendatud koostöö alasid.

Muudatusettepanek 2

Artikli 4 lõige 3

Muuta järgmiselt:

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Rahalised vahendid Euroopa territoriaalse koostöö jaoks

Rahalised vahendid Euroopa territoriaalse koostöö jaoks

3.   Komisjon võtab vastu ühe otsuse, milles sätestatakse loetelu kõikidest koostööprogrammidest ja märgitakse ERFi kogutoetuse summa programmi kohta ja 2014. aasta eraldis programmi kohta rakendusaktide. Rakendusaktid võetakse vastu artikli 30 lõikes 2 sätestatud nõuandemenetluse kohaselt.

3.   Komisjon võtab vastu ühe otsuse, milles sätestatakse loetelu kõikidest koostööprogrammidest ja märgitakse ERFi kogutoetuse summa programmi kohta ja 2014. aasta eraldis programmi kohta rakendusaktide. Rakendusaktid võetakse vastu artikli 30 lõikes 2 sätestatud nõuandemenetluse kohaselt.

Artikli 3 lõike 1 kolmandas lõigus ja artikli 3 lõike 3 esimeses lõigus osutatud alade elanike arvu kasutatakse igale konkreetsele liikmesriigile aastas eraldatava summa määramise kriteeriumina.

Artikli 3 lõike 1 kolmandas lõigus ja artikli 3 lõike 3 esimeses lõigus osutatud alade elanike arvu kasutatakse igale konkreetsele eraldatava summa määramise kriteeriumina.

[…]

[…]

Motivatsioon

Siinkohal tuleb rõhutatult nõuda ELi rahastamisvahendite eraldamist koostööprogrammidele. Kui jätkata praeguse süsteemi, s.t vahendite eraldamisega liikmesriikidele (jättes nende hooleks koostööks eraldatud kogusumma jagamise asjaomaste erinevate alade vahel), kaasneb sellega kaks ohtu: eri riikide poolt konkreetsele alale eraldatavate vahendite tasakaalustamatus ja võimalus hoida jätkuvalt kinni nn õiglase vastutasu loogikast, mille puhul võib iga liikmesriik vastupidiselt koostööloogikale arvestada sellega, et saab teatud ala puhul rahalised vahendid tagasi – vähemalt sel määral, kui ta kõnealusele alale vahendeid eraldas.

Muudatusettepanek 3

Artikli 4 lõige 7

Muuta järgmiselt:

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Rahalised vahendid Euroopa territoriaalse koostöö jaoks

Aastatel 2015 ja 2016 eraldatakse ERFist naabruspoliitika rahastamisvahendi ja ühinemiseelse abi rahastamisvahendi alla kuuluvatele programmidele ettenähtud aastane assigneering, mille kohta ei ole komisjonile 30. juuniks naabruspoliitika rahastamisvahendi ja ühinemiseelse abi rahastamisvahendi alla kuuluvate piiriüleste ja merepiirkonna programmide raames esitatud ühegi koostööprogrammi, lõike 1 punktis a nimetatud liidusisestele piiriülese koostöö programmidele, milles asjaomane liikmesriik osaleb.

Rahalised vahendid Euroopa territoriaalse koostöö jaoks

Aastatel 2015 ja 2016 eraldatakse ERFist naabruspoliitika rahastamisvahendi ja ühinemiseelse abi rahastamisvahendi alla kuuluvatele programmidele ettenähtud aastane assigneering, mille kohta ei ole komisjonile 30. juuniks naabruspoliitika rahastamisvahendi ja ühinemiseelse abi rahastamisvahendi alla kuuluvate piiriüleste ja merepiirkonna programmide raames esitatud ühegi koostööprogrammi, lõike 1 punktis a nimetatud piiriülese koostöö programmidele, milles asjaomane liikmesriik osaleb.

Motivatsioon

Komisjoni ettepaneku kohaselt – ja praegusest olukorrast erinevalt – võidakse juhul, kui seatud tähtajaks ei esitata programme, eraldada kasutamata jäänud ERFi vahendid üksnes liidusisestele piiriülese koostöö programmidele, milles asjaomane liikmesriik osaleb. Kuna see võib kahjustada teatavate piirkondade huve juhul, kui nad ei suuda kinni pidada tähtaegadest, isegi kui nad ise ei ole süüdi tähtajast mittekinnipidamises, tehakse ettepanek jätta praegune olukord muutmata.

Muudatusettepanek 4

Artikkel 5

Muuta järgmiselt:

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Teatavatele teemadele keskendumine

Määruse (EL) nr […]/2012 [ühissätete määrus] artiklis 9 osutatud temaatilistele eesmärkidele keskendutakse järgmiselt:

a)

iga piiriülese koostööprogrammi jaoks valitakse kuni neli temaatilist eesmärki;

b)

iga riikidevahelise koostööprogrammi jaoks valitakse kuni neli temaatilist eesmärki;

c)

artikli 2 lõike 3 punktile a vastavate piirkondadevahelise koostöö programmide jaoks võib valida kõik temaatilised eesmärgid.

Teatavatele teemadele keskendumine

Määruse (EL) nr […]/2012 [ühissätete määrus] artiklis 9 osutatud temaatilistele eesmärkidele keskendutakse järgmiselt:

a)

iga piiriülese koostööprogrammi jaoks valitakse kuni temaatilist eesmärki;

b)

iga riikidevahelise koostööprogrammi jaoks valitakse kuni temaatilist eesmärki;

c)

artikli 2 lõike 3 punktile a vastavate piirkondadevahelise koostöö programmide jaoks võib valida kõik temaatilised eesmärgid.

Motivatsioon

Piiriülese koostöö eesmärk on aidata leevendada piirialade äärepoolsest asukohast tingitud ebamugavusi ja lahendada sellest tulenevaid probleeme. Selleks tuleb arendada ja hoida piiriülest koostööd kõigis eluvaldkondades (piiriüleste alade integreerimine). Toetatakse nii koostööd, mille eesmärk on lahendada probleeme ühisprojektide kaudu, kui ka koostööd eri valdkondade integreerimise edendamiseks. Piirialade jaoks on seega oluline säilitada võimalikult suurel hulgal abikõlblikke projekte arvukates piiriülese koostöö valdkondades. Sama, juba piiriülese koostöö kohta esitatud põhjendus kehtib ka riikideülese koostöö suhtes. Mis tahes koostöö jaoks on esmatähtis säilitada võimalikult laiad koostöövaldkonnad.

Muudatusettepanek 5

Artikli 6 taane a

Muuta järgmiselt:

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Investeerimisprioriteedid

Investeerimisprioriteedid

[…]

[…]

a)

piiriüleses koostöös:

a)

piiriüleses koostöös:

i)

piiriüleste tööturgude lõimimine, sealhulgas arvatud piiriülene liikuvus, ühised kohalikud tööhõivealgatused ja koolitused (temaatilise eesmärgi „Tööhõive edendamine ja tööjõu liikuvuse toetamine” raames);

i)

piiriüleste tööturgude lõimimine, sealhulgas arvatud piiriülene liikuvus, ühised kohalikud tööhõivealgatused ja koolitused (temaatilise eesmärgi „Tööhõive edendamine ja tööjõu liikuvuse toetamine” raames);

ii)

soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste piiriülene edendamine ning piiriülese sotsiaalse kaasamise edendamine (temaatilise eesmärgi „Sotsiaalse kaasatuse edendamine ja vaesuse vastu võitlemine” raames);

ii)

soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste piiriülene edendamine ning piiriülese sotsiaalse kaasamise edendamine (temaatilise eesmärgi „Sotsiaalse kaasatuse edendamine ja vaesuse vastu võitlemine” raames);

iii)

ühiste haridus- ja koolituskavade väljatöötamine ja rakendamine (temaatilise eesmärgi „Oskustesse, haridusse ja elukestvasse õppesse investeerimine” raames);

iii)

ühiste haridus- ja koolituskavade väljatöötamine ja rakendamine (temaatilise eesmärgi „Oskustesse, haridusse ja elukestvasse õppesse investeerimine” raames);

iv)

õigusloomealase ja halduskoostöö ning kodanike ja institutsioonide vahelise koostöö edendamine (temaatilise eesmärgi „Institutsioonide võimekuse parandamine ja tõhus avalik haldus” raames);

iv)

õigusloomealase ja halduskoostöö ning kodanike ja institutsioonide edendamine, (temaatilise eesmärgi „Institutsioonide võimekuse parandamine ja tõhus avalik haldus” raames);

 

 

vi)

 

vii)

 

viii)

Motivatsioon

Vt poliitiliste soovituste punkt 9.

Muudatusettepanek 6

Artikli 6 punkt b

Muuta järgmiselt:

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

riikidevahelises koostöös: makropiirkondlike ja merepiirkondadele pühendatud strateegiate väljatöötamine ja elluviimine (temaatilise eesmärgi „Institutsioonide võimekuse parandamine ja tõhus avalik haldus” raames).

riikidevahelises koostöös: makropiirkondlike ja merepiirkondadele pühendatud strateegiate väljatöötamine ja elluviimine (temaatilise eesmärgi „Institutsioonide võimekuse parandamine ja tõhus avalik haldus”) raames.

Motivatsioon

Vt poliitiliste soovituste punkt 14.

Muudatusettepanek 7

Artikli 6 uus punkt c

Muuta järgmiselt:

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Motivatsioon

Vt poliitiliste soovituste punkt 11.

Muudatusettepanek 8

Artikli 7 punkti 2 alapunkt c

Muuta järgmiselt:

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Koostööprogrammide sisu

Koostööprogrammide sisu

[…]

[…]

c)

panus partnerluslepingus esitatud territoriaalse arengu lõimitud strateegia rakendamisse, sealhulgas:

c)

panus partnerluslepingus esitatud territoriaalse arengu lõimitud strateegia rakendamisse, sealhulgas:

i)

mehhanismid, mis tagavad kooskõlastatuse fondide, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi, Euroopa Kalandus- ja Merendusfondi ning muude liidu ja riikide rahastamisvahendite vahel ja Euroopa Investeerimispangaga (EIB);

i)

mehhanismid, mis tagavad kooskõlastatuse fondide, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi, Euroopa Kalandus- ja Merendusfondi ning muude liidu ja riikide rahastamisvahendite vahel ja Euroopa Investeerimispangaga (EIB);

ii)

vajaduse korral – kavandatud sidus lähenemisviis linna-, maa-, rannikupiirkondade ja eripärase territooriumiga piirkondade territoriaalsele arengule, eelkõige määruse (EL) nr […]/2012 [ühissätete määrus] artiklite 28 ja 29 rakendamise kord;

ii)

vajaduse korral – kavandatud sidus lähenemisviis linna-, maa-, rannikupiirkondade ja eripärase territooriumiga piirkondade territoriaalsele arengule, eelkõige määruse (EL) nr […]/2012 [ühissätete määrus] artiklite 28 ja 29 rakendamise kord;

iii)

vajaduse korral – nende linnade nimekiri, kus tuleb rakendada säästva linnaarenduse integreeritud meetmeid ning ERFist nende meetmete jaoks antava abi soovituslik iga-aastane jaotus;

iii)

vajaduse korral – nende linnade nimekiri, kus tuleb rakendada säästva linnaarenduse integreeritud meetmeid ning ERFist nende meetmete jaoks antava abi soovituslik iga-aastane jaotus;

iv)

piirkonnad, kus kohalikku arengut hakatakse edendama kogukonna eestvedamisel;

iv)

piirkonnad, kus kohalikku arengut hakatakse edendama kogukonna eestvedamisel;

v)

vajaduse korral – kavandatud sekkumiste panus makropiirkondlike strateegiate ja merepiirkonna strateegiate rakendamisse;

v)

vajaduse korral – kavandatud sekkumiste panus makropiirkondlike strateegiate ja merepiirkonna strateegiate rakendamisse;

Motivatsioon

Regionaalarengu konkreetseid toetusvorme käsitleva teabe avaldamine artikli 7 lõike 2 punktis c esitatud kujul on kohane ja võib olla kohustuslik üksnes juhtudel, kui neid mehhanisme rakendatakse aktiivselt rakenduskavas või kui on olemas muu põhjus teabe lisamiseks programmdokumenti. Seepärast ei tohiks sätestada selle teabe märkimist Euroopa territoriaalse koostöö programmides kohustusena, vaid juhtudel, kui see on kohane ja vajalik kompromissettepaneku mõistes, mille esitas programmiperioodil eesmärgi 1 programme käsitleva üldmääruse (artikli 87 lõige 2) suhtes eesistujariik Taani.

Muudatusettepanek 9

Artikli 7 lõike 2 punkti g alapunkt iv

Muuta järgmiselt:

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iv)

ühise sekretariaadi loomise kord;

iv)

ühise sekretariaadi loomise kord;

Motivatsioon

Vahendavate organite loomine on mitmete programmide puhul osutunud väga tõhusaks. Seetõttu nõuab Regioonide Komitee, et selline korraldus säilitataks valdkonnas, kus see on oma väärtust tõestanud.

Muudatusettepanek 10

Artikli 11 lõige 2

Muuta järgmiselt:

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Projektide valik

Projektide valik

[…]

[…]

2.   Valitavates piiriülese ja riikidevahelise koostöö projektides peab osalema abisaajaid vähemalt kahest riigist, kellest vähemalt üks on liikmesriik. Projekti võib rakendada ka ühes riigis, kui see on kasulik kogu programmialale.

2.   Valitavates piiriülese koostöö projektides peab osalema abisaajaid vähemalt kahest riigist, kellest vähemalt üks on liikmesriik. Projekti võib rakendada ka ühes riigis, kui see on kasulik kogu programmialale.

Artikli 2 lõike 3 punktide a ja b alla kuuluva piirkondadevahelise koostöö projektides peab osalema abisaajaid vähemalt kolmest riigist, kellest vähemalt kaks on liikmesriigid.

Artikli 2 lõike 3 punktide a ja b alla kuuluva piirkondadevahelise koostöö projektides peab osalema abisaajaid vähemalt kolmest riigist, kellest vähemalt kaks on liikmesriigid.

 

Motivatsioon

Komisjoni ettepaneku kohaselt toimub riikidevaheline koostöö piiriülese koostööga samadel alustel, s.o et abisaajad võivad olla pärit vaid kahest riigist ning et projekte saab ellu viia vaid ühes riigis. Oleme arvamusel, et selliselt üles ehitatud koostöö ei täida riikidevahelise koostöö eesmärki ning et käesolevas lõikes tuleb kohaldada hoopis piirkondadevahelise koostöö eeskirju.

Lisaks on mõned praegused riikidevahelise koostöö programmid suunatud äärepoolseimatele piirkondadele. Kolme riigi kaasamist oleks nende programmide raames väga keeruline nõuda.

Muudatusettepanek 11

Artikli 11 lõige 4

Muuta järgmiselt:

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Abisaajad teevad koostööd projektide väljatöötamisel, rakendamisel, rahastamisel ja neile personali leidmisel.

Abisaajad teevad koostööd projektide väljatöötamisel, rakendamisel, rahastamisel ja neile personali leidmisel.

Motivatsioon

Piiriülese olemuse loomiseks on vaja vähendada kriteeriumide jäikust, eelkõige väikesemahuliste projektide puhul. See võimaldaks suure hulga kvaliteetsete projektide elluviimist, mis vähimagi kahtluseta panustaks piiriüleste suhete arengusse, kuid millel on ometigi raskusi kõigile neljale kriteeriumile vastamisega.

Muudatusettepanek 12

Artikkel 15

Muuta järgmiselt:

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Eesmärgi „Euroopa territoriaalne koostöö” näitajad

Eesmärgi „Euroopa territoriaalne koostöö” näitajad

Käesoleva määruse lisas sätestatud ühisnäitajaid kasutatakse vajaduse korral kooskõlas määruse (EL) nr […]/2012 [ühissätete määrus] artikli 24 lõikega 3. Nende algtase on null ja kumulatiivsed sihttasemed seatakse aastaks 2022.

Käesoleva määruse lisas sätestatud kasutatakse vajaduse korral kooskõlas määruse (EL) nr […]/2012 [ühissätete määrus] artikli 24 lõikega 3. Nende algtase on null ja kumulatiivsed sihttasemed seatakse aastaks 2022.

[…]

[…]

Motivatsioon

Lisas esitatud näitajaid tuleb käsitleda vaid kui mudeleid. Iga üksikjuhtumi puhul tuleks vaadelda eraldi, kas need näitajad on vastava programmi, eesmärgi ja prioriteedi seisukohast sobivad. Näitajate küsimuse lahendamine niivõrd üldise sätte abil ei taga ühegi programmi ega projekti tõhusust. Lisaks määravad lisas esitatud näitajad justkui juba ette kõikide programmide tegevuse liigid.

Muudatusettepanek 13

Artikkel 16

Muuta järgmiselt:

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Tehniline abi

ERFist tehniliseks abiks eraldatav summa moodustab kuni 6 % koostööprogrammidele eraldatavast kogusummast, kuid vähemalt 1 500 000 eurot.

Tehniline abi

ERFist tehniliseks abiks eraldatav summa moodustab kuni 6 % koostööprogrammidele eraldatavast kogusummast , kuid vähemalt 1 500 000 eurot.

Motivatsioon

Nelja üleeuroopalise territoriaalse koostöö projekti (ESPON, INTERACT, INTERREG IV C ja URBACT) kulud on kindlasti väiksemad investeerimisprojektide kuludest, ent halduskulude osakaal on tegevuste laadi (uuringud, eksperdihinnangud, parimate tavade vahetamine) tõttu kõrgem.

Muudatusettepanek 14

Artikkel 18

Muuta järgmiselt:

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Projekti personalikulud võib arvestada ühtse määra alusel, mis võib olla kuni 15 % projekti otsestest kuludest, mis ei sisalda personalikulusid.

Projekti personalikulud võib arvestada ühtse määra alusel, mis võib olla kuni  % projekti otsestest kuludest, mis ei sisalda personalikulusid.

Motivatsioon

Vt poliitiliste soovituste punkt 41.

Muudatusettepanek 15

Artikli 19 uus lõik 4

Muuta järgmiselt:

Komisjoni tekst

Muudatusettepanek

Koostööprogrammide projektide abikõlblikkus sõltuvalt asukohast

Koostööprogrammide projektide abikõlblikkus sõltuvalt asukohast

 

[…]

 

   

Motivatsioon

Isegi kui kehtivad seadused lubavad piiriülese koostöö programmide raames paindlikkuse eeskirjade rakendamist, ei ole liikmesriigid (või korraldusasutused ja riigiasutused) seda võimalust programmide väljatöötamisel tihti kasutanud. See muudab projektide elluviimise keerulisemaks mitmepoolses piirkondlikus raamistikus (näiteks europiirkondades).

Muudatusettepanek 16

Artikkel 26

Muuta järgmiselt:

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Euro kasutamine

Euro kasutamine

Erandina määruse (EL) nr […]/2012 [ühissätete määrus] artiklist 123 konverteerivad abisaajad muus valuutas kui euro tehtud kulutused eurodesse sama kuu jooksul, mil need kulutused tehti.

Erandina määruse (EL) nr […]/2012 [ühissätete määrus] artiklist 123 konverteerivad abisaajad muus valuutas kui euro tehtud kulutused eurodesse sama kuu jooksul, mil need kulutused .

Konverteerimist kontrollib abisaaja asukohajärgse liikmesriigi või kolmanda riigi korraldusasutus või kontrollija.

Konverteerimist kontrollib abisaaja asukohajärgse liikmesriigi või kolmanda riigi korraldusasutus või kontrollija.

Motivatsioon

Meie arvates peaks kehtestama muus valuutas kui euro tehtud kulutuste eurodesse konverteerimise ajaks hetke (v.a juhul, kui kasutatakse kuu kurssi), mil kulud esitatakse kontrollimiseks, nagu on nähtud ette üldmääruse artikli 114 lõike 4 punktis a. Olgugi et tegemist on tehnilise küsimusega, leiame, et praegused sätted, mis näevad ette konverteerimise kulude tegemise kuu jooksva vahetuskursi alusel, ei ole põhjendatud ja muudavad olukorra keeruliseks (ning suurendavad eksimise võimalust), eriti seepärast, et kontrollimiseks esitatud kulud on tekkinud eri aegadel. Kui esitatakse üksainus „kulupakett”, kasutatakse konverteerimiseks mitmeid erinevaid vahetuskursse. Tehniliselt kõige lihtsam ja riskivabam lahendus tundub olevat kõikide kulude konverteerimine üheainsa vahetuskursi alusel s-o selle kuu jooksva vahetuskursi alusel, mil kulud esitatakse kontrollimiseks. Muudatusettepanek suurendaks ka abisaajate kindlust saadavate rahaliste vahendite suhtes, kuna rahvusvääringute konverteerimise ja väljamakse tegemise vaheline aeg lüheneb.

Brüssel, 19. juuli 2012

Regioonide Komitee president

Mercedes BRESSO


13.9.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 277/110


Regioonide Komitee arvamus „Lennujaamapakett”

2012/C 277/11

REGIOONIDE KOMITEE

tervitab eesmärki luua olemasoleva taristu tõhusamaks kasutamiseks vajalikud raamtingimused, ent leiab, et lennujaamade läbilaskevõime kasvava vajaduse katmiseks tuleb astuda edasisi samme. Iseäranis oluline on laiendada ülekoormatud lennujaamade taristut, võtta paremini arvesse piirkondlike lennujaamade vaba läbilaskevõimet, edendada hoogsalt ühtse Euroopa taeva loomist ja tagada – ka öösiti – konkurentsivõimelised tööajad;