ISSN 1977-0898

doi:10.3000/19770898.C_2012.223.est

Euroopa Liidu

Teataja

C 223

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

55. köide
27. juuli 2012


Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

 

Euroopa Komisjon

2012/C 223/01

Euro vahetuskurss

1

2012/C 223/02

Euro käibemüntide uus liikmesriiki tähistav külg

2

 

TEAVE LIIKMESRIIKIDELT

2012/C 223/03

Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta

3

 

V   Teated

 

HALDUSMENETLUSED

 

Euroopa Komisjon

2012/C 223/04

Konkursikutse – Toetus ühise põllumajanduspoliitikaga (ÜPP) seotud teavitamismeetmetele – 2013. aasta eelarve rubriigi 05 08 06 alla kuuluvate teavitamismeetmete rakendamine

4

ET

 


IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Euroopa Komisjon

27.7.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 223/1


Euro vahetuskurss (1)

26. juuli 2012

2012/C 223/01

1 euro =


 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,2260

JPY

Jaapani jeen

95,79

DKK

Taani kroon

7,4384

GBP

Inglise nael

0,78280

SEK

Rootsi kroon

8,4505

CHF

Šveitsi frank

1,2010

ISK

Islandi kroon

 

NOK

Norra kroon

7,3990

BGN

Bulgaaria lev

1,9558

CZK

Tšehhi kroon

25,505

HUF

Ungari forint

284,81

LTL

Leedu litt

3,4528

LVL

Läti latt

0,6963

PLN

Poola zlott

4,1506

RON

Rumeenia leu

4,6230

TRY

Türgi liir

2,2317

AUD

Austraalia dollar

1,1790

CAD

Kanada dollar

1,2356

HKD

Hongkongi dollar

9,5107

NZD

Uus-Meremaa dollar

1,5353

SGD

Singapuri dollar

1,5336

KRW

Korea won

1 404,59

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

10,1680

CNY

Hiina jüaan

7,8283

HRK

Horvaatia kuna

7,5260

IDR

Indoneesia ruupia

11 622,38

MYR

Malaisia ringit

3,8766

PHP

Filipiini peeso

51,485

RUB

Vene rubla

39,6880

THB

Tai baht

38,729

BRL

Brasiilia reaal

2,4806

MXN

Mehhiko peeso

16,5217

INR

India ruupia

68,0740


(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.


27.7.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 223/2


Euro käibemüntide uus liikmesriiki tähistav külg

2012/C 223/02

Image

Monacos käibele lastava uue 2-eurose mälestusmündi liikmesriiki tähistav külg

Euro käibemündid on seadusliku maksevahendina kasutusel kogu euroalal. Müntidega ametialaselt tegelevate isikute ja laiema avalikkuse teavitamiseks avaldab komisjon kõikide uute euromüntide kujunduse (1). Vastavalt nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldustele (2) võivad euroala liikmesriigid ja riigid, kes on ühendusega sõlminud euro käibemüntide käibelelaskmist käsitleva rahanduskokkuleppe, lasta käibele teatava koguse euro mälestusmünte, eelkõige tingimusel, et mälestusmündina kasutatakse üksnes 2-eurost münti. Mälestusmüntide tehnilised näitajad vastavad tavaliste 2-euroste käibemüntide näitajatele, kuid nende liikmesriiki tähistaval küljel on mälestust jäädvustav motiiv, mis on riigi või Euroopa tasandil sümboolne.

Käibele laskev riik: Monaco

Motiiv: Lucien I GRIMALDI eestvedamisel väljakuulutatud Monaco suveräänsuse 500. aastapäev

Kujunduse kirjeldus: Mündi siseküljel on kujutatud Lucien I GRIMALDI profiilportree vasakult. Sõnad „SOUVERAINETE DE MONACO” on esitatud kaarekujuliselt portreest ülalpool mündi sisekülje ülemises servas aastaarvude „1512” ja „2012” vahel. Teksti algusesse ja lõppu on graveeritud kaks dekoratiivelementi. Alumises osas ääristavad portreed vasakult ja paremalt poolt vastavalt Pariisi rahapaja tunnus küllusesarv ja graveerimiskoja tunnus lilleõis. Rahapaja tunnusest ülalpool on graveeritud nimi „Lucien Ier”.

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Käibele lastav kogus:

Käibele laskmise aeg:


(1)  Vt EÜT C 373, 28.12.2001, lk 1, kus on esitatud teave kõikide 2002. aastal käibele lastud müntide liikmesriiki tähistava külje kohta.

(2)  Vt majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldused ning komisjoni 19. detsembri 2008. aasta soovitus euro käibemüntide liikmesriiki tähistava külje ja kõnealuste müntide emiteerimist käsitlevate ühiste suuniste kohta (ELT L 9, 14.1.2009, lk 52).


TEAVE LIIKMESRIIKIDELT

27.7.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 223/3


Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta

2012/C 223/03

Kooskõlas nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, (1) artikli 35 lõikega 3 on vastu võetud otsus kehtestada püügikeeld vastavalt järgmisele tabelile:

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg

12.6.2012

Kestus

12.6.2012–31.12.2012

Liikmesriik

Hispaania

Kalavaru või kalavarude rühm

BLI/5B67-

Liik

Sinine molva (Molva dypterygia)

Piirkond

Vb, VI ja VII püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

Kalalaevade tüüp/tüübid

Viitenumber


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.


V Teated

HALDUSMENETLUSED

Euroopa Komisjon

27.7.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 223/4


KONKURSIKUTSE

„Toetus ühise põllumajanduspoliitikaga (ÜPP) seotud teavitamismeetmetele”

2013. aasta eelarve rubriigi 05 08 06 alla kuuluvate teavitamismeetmete rakendamine

2012/C 223/04

1.   SISSEJUHATUS

Käesolev konkursikutse põhineb nõukogu 17. aprilli 2000. aasta määrusel (EÜ) nr 814/2000 ühise põllumajanduspoliitikaga seotud teavitamismeetmete kohta, millega on kindlaks määratud Euroopa Liidu kaasrahastatavate teavitamismeetmete liik ja sisu. Komisjoni määruses (EÜ) nr 2208/2002, mida on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1820/2004, on sätestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 814/2000 üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

Käesolev konkursikutse on ette nähtud nõukogu määruse (EÜ) nr 814/2000 artikli 3 lõike 1 kohaste teavitamismeetmete rahastamiseks 2013. aasta eelarve assigneeringutest. Käesolevas konkursikutses käsitletakse ajavahemikus 1. märtsist 2013 kuni 28. veebruarini 2014 rakendatavaid (sh ettevalmistamine, rakendamine, tagasiside ja hindamine) teavitamismeetmeid.

Teavitamismeede on iseseisev ja ühtne teavitusalaste tegevuste kogum, mida viiakse ellu ühe eelarve alusel.

Komisjoni määruse (EÜ) nr 2208/2002 artikli 4 lõike 2 kohaselt on käesoleva konkursikutse raames taotlejad juriidilised isikud, kes on taotluse esitamise ajaks liikmesriigis registreeritud vähemalt kaks aastat tagasi.

Käesolev konkursikutse on reguleeritud ka nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

2.   2013. AASTA ESMATÄHTSAD TEEMAD JA MEETMETE LIIGID

2.1.   Esmatähtsad teemad

2013. aasta saab olema oluline aasta uue ühise põllumajanduspoliitikaga seotud arutelude poolest.

Esmatähtis teema

Käesoleva konkursikutse puhul saab esmatähtsaks teemaks olema ÜPP üldiselt ning konkreetsemalt poliitika kavandatud reformid.

Selle kohaselt peaksid kavandatud projektide eesmärgid olema järgmised:

tõsta avalikkuse teadlikkust ÜPPst, eelkõige seoses reformiettepanekutega;

tuua välja ÜPP roll aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu edendamises, nagu on määratletud Euroopa 2020. aasta strateegias;

parandada arusaamist sellest, kuidas ÜPP aitab tagada Euroopa kodanikele tervisliku ja kvaliteetse toidu, kaitsta keskkonda ning toetada Euroopa Liidu maapiirkondade arengut;

äratada üldsuse huvi selle vastu, milline on põllumajandustootjate, põllumajanduse ja maaelu arengu roll meie ühiskonnas, suurendades põllumajanduse mitmekülgse rolli väärtustamist ja näidates, kuidas ÜPP aitab toetada põllumajandustootjaid, põllumajandust ja maaelu arengut Euroopa Liidus.

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) julgustab erinevaid sidusrühmi tegema riiklikul ja Euroopa tasandil koostööd.

Punktis 2.2 on esitatud mõned näiteid teavitusvahendite liikide kohta, mida võib teavituskampaaniate osana välja pakkuda.

Esmatähtsad meetmed

Komisjon peab esmatähtsaks riikliku või ELi tasandi projekte, mis avaldavad eeldatavasti suurt mõju ning on innovaatilised ja loomingulised.

Komisjon peab esmatähtsaks ka teavitamismeetmeid, mille on esitanud Euroopa tasandi ametlikud või mitteametlikud võrgustikud või mis hõlmavad selliste võrgustike loomist ja/või arendamist.

2.2.   Teavitamismeetmete liigid

Komisjon kavatseb käesoleva konkursikutse raames valida välja kaht liiki integreeritud teavitamismeetmed:

riiklikul tasandil, kaasates eri partnereid suurde ühisprojekti;

Euroopa tasandil võimalikult paljudes liikmesriikides, et suurendada mõju.

Integreeritud teavituskampaaniad on kampaaniad, milles pakutakse välja parim võimalik teavitusvahendite kombinatsioon, et saavutada eelnevalt määratletud eesmärgid võimalikult suurel määral.

Integreeritud teavituskampaaniatel peaks olema oluline mõju, mida saab mõõta väliste ja sisemiste, objektiivselt kontrollitavate näitajate abil, mille kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta SMART-kriteeriume (täpne, mõõdetav, saavutatav, asjakohane ja ajaliselt piiritletud).

Eri tegevused peaksid olema seotud, kontseptuaalselt selged ja tulemused saavutatavad. Tööplaan peab olema projekti eesmärkidega kooskõlas ja realistlik.

Kampaaniad peaksid hõlmama mitmeid alljärgnevalt loetletud teavitustegevusi või -vahendeid (loetelu ei ole ammendav):

multimeedia- või audivisuaalse materjali loomine ja levitamine;

trükimaterjali (trükised, plakatid jne) loomine ja levitamine;

interneti ja sotsiaalvõrgustike vahendite loomine;

meediaüritused;

konverentsid, seminarid või õpikojad;

„talu linnas” tüüpi üritused, mis aitavad linnaelanikele selgitada põllumajanduse tähtsust;

„avatud uste” tüüpi üritused, mis näitavad kodanikele põllumajanduse tähtsust;

püsivad või liikuvad näitused või teabepunktid.

2.3.   Sihtrühmad

Avalikkus (keskendudes eelkõige noortele linnaelanikele), meedia, kodanikuühiskond ja maaelu sidusrühmad.

3.   KESTUS JA EELARVE

Käesolevas konkursikutses käsitletakse ajavahemikus 1. märtsist 2013 kuni 28. veebruarini 2014 rakendatavaid (sh ettevalmistamine, rakendamine, tagasiside ja hindamine) teavitamismeetmeid.

Käesoleva kutse raames rahastatavate teavitamismeetmete jaoks ettenähtud eelarveliste vahendite kogusumma on 3 000 000 eurot. Kõnealune summa jaotatakse taotluste vahel, millele hindamiskomisjon on andnud kõrgeimad hinded vastavalt I lisas sätestatud hindamiskriteeriumidele, ning mis vastavad kõigile III lisas sätestatud valiku-, välistamis- ja toetuskõlblikkuskriteeriumidele. Komisjon jätab endale õiguse vähendada jagatavat üldsummat, kui esitatud taotlusi ei peeta piisavalt kvaliteetseteks.

Komisjonilt taotletava toetuse kogusuurus (sh kindla suurusega summa personalikuludeks) on vahemikus 100 000–500 000 eurot punktis 2.2 osutatud teavitamismeetmeid hõlmava toetuslepingu kohta.

Komisjoni rahaline toetus valitud taotlustele ei või ületada 50 % kogu toetuskõlblikest kuludest (vt IV lisa – eelarve koostamine). Toetuskõlblikud kogukulud ei hõlma personalikulusid. Personalikuludeks makstakse kindla suurusega summa, mis on kuni 10 000 eurot meetmete puhul, mille toetuskõlblikud kogukulud (v.a kindla suurusega summa personalikuludeks) on alla 400 000 euro ning kuni 25 000 eurot meetmete puhul, mille toetuskõlblikud kogukulud (v.a kindla suurusega summa personalikuludeks) on 400 000–950 000 eurot.

Eriti oluliste teavitamismeetmete puhul ja juhul, kui taotluses seda palutakse, võib komisjoni rahastamisosalust suurendadakuni 75 %ni.

Teavitamismeede tunnistatakse eriti oluliseks vastavalt määruse (EÜ) nr 2208/2002 artikli 7 lõikele 2, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

1)

see sisaldab teabelevitamise kava, millega tagatakse teabe levitamine võimalikult suurele osale elanikkonnast, hõlmates vähemalt kolme liikmesriigi elanikke, kusjuures eeldatavat ja saavutatud mõju tõestatakse väliste asjakohaste tõenditega (väliselt kontrollitavad objektiivsed näitajad, mille kindlaksmääramisel võetakse arvesse SMART-kriteeriume);

2)

igas meetmega hõlmatud liikmesriigis peaks seda rakendama vähemalt riiklik kaaskorraldaja;

3)

hindamiskomisjon on sellele I lisas sätestatud hindamiskriteeriumide järgi andnud kokku vähemalt 75 punkti 100st.

Käesoleva konkursikutse alusel toetust saavate teavitamismeetmete eelrahastamine ei ole lubatud. Vajaduse korral võib toetusesaaja taotleda vahemakse tegemist, esitades tehnilise ja rahalise vahearuande. Vahemakse ei ületa 30 % toetuslepinguga ettenähtud kogusummast (v.a personalikulud). See summa määratakse kindlaks meetme realiseerimise ulatuse alusel ning raamatupidamise vahearuandes kajastatud tegelikult tehtud toetuskõlblike kulude alusel, mille komisjon on kinnitanud ning mille suhtes kohaldatakse kaasrahastamise osakaalu, mis on ette nähtud toetuslepinguga. Kindla suurusega summa personalikuludeks makstakse välja lõppmakse raames.

Taotluse väljavalimine ei kohusta komisjoni maksma kogu summat, mida taotleja taotles. Toetus ei tohi mingil juhul ületada taotletud summat. Meetmele, mida rahastatakse ELi muudest allikatest, toetust ei anta.

4.   ÜLDISED JUHISED TAOTLUSE ESITAMISEKS

4.1.   Kuidas taotlust ette valmistada?

Iga taotleja võib esitada ainult ühe teavitamismeetme taotluse aasta jooksul.

Taotlus esitatakse asjakohases vormis, mis on kättesaadav järgmisel internetiaadressil: http://ec.europa.eu/agriculture/grants-for-information-measures/

Taotlus peab olema kirjutatud ühes Euroopa Liidu ametlikus keeles. Taotluse õigeaegse käsitlemise hõlbustamiseks soovitatakse taotlejatel siiski esitada oma taotlus inglise või prantsuse keeles. Kui see ei ole võimalik, tuleks taotlejatel lisada vähemalt taotluse üksikasjaliku kirjelduse (vorm nr 3) tõlge inglise või prantsuse keeles.

Taotlus peab sisaldama järgmisi dokumente, mille näidised on kättesaadavad eelnimetatud internetiaadressil:

meetme nimetust ja taotletavat toetussummat sisaldav taotluskiri, millele on märgitud taotletav toetussumma ning millel on taotleva organisatsiooni seaduslikult volitatud esindaja allkiri; kirjas esitatud toetussumma peab olema identne eelarve tulude tabelis punktides g ja h esitatud Euroopa Liidu kaasrahastamise summaga;

vorm nr 1 (andmed toetuse taotleja kohta ), vorm nr 2 (vajaduse korral andmed kaaskorraldajate kohta), vorm nr 3 (teavitamismeetme üksikasjalik kirjeldus). Kui mõni küsimus ei ole kavandatava teavitamismeetme suhtes kohaldatav, tuleb märkida „mitte kohaldatav” või „m/k”. Arvesse võetakse ainult nendel vormidel esitatud taotlusi. Lisaks, kui vormi 2 ei kohaldata, tuleb selle esimesel leheküljel märkida m/k;

kavandatava teavitamismeetme eelarve (mis hõlmab üksikasjalikku kulude tabelit ja üksikasjalikku tulude tabelit, mis on tasakaalus), mis on nõuetekohaselt täidetud ning millel on taotleva organisatsiooni seaduslikult volitatud esindaja allkiri ja kuupäev;

kõik II lisas loetletud lisadokumendid.

4.2.   Millal ja kellele taotlus saata?

Taotlejad peavad saatma oma täieliku taotluse ühe koopia paberkandjal hiljemalt 31. oktoobriks 2012 tähitud postiga (koos vastuvõtuteatisega, postitamise kuupäeva tõendab postitempel) järgmisel aadressil:

European Commission

Unit AGRI. K.1.

Call for proposals 2012/C 223/04

Attn. Angela Filote

L130 4/148A

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Taotlused tuleb esitada pitseeritud ümbrikus või pappkarbis, mis omakorda on pandud teise pitseeritud ümbrikusse või pappkarpi. Sisemisele ümbrikule või pappkarbile tuleb kirjutada konkursikutses nimetatud talituse nimi, kellele kiri on adresseeritud, ning lisada märkus „Call for proposals — Not to be opened by the mail service” (Konkursikutse – postitöötlemisel mitte avada). Isekleepuvad ümbrikud tuleb sulgeda kleeplindiga, millele saatja paneb oma allkirja.

Komisjoni talitused peavad kõik saabunud dokumendid lehthaaval skaneerima, seepärast palun ärge klammerdage taotluskirja ja lisade lehti kokku. Samuti soovitatakse taotlejatel keskkonnasäästlikkuse huvides esitada oma taotlused ümbertöödeldud paberil ja kahepoolselt trükituna.

Samal ajal, hiljemalt 31. oktoobril 2012 kell 24.00 (Brüsseli aja järgi) peab taotleja saatma oma taotluse elektroonilise koopia, mis sisaldab vähemalt taotluskirja, vorme nr 1–3 ja eelarvet, järgmisel e-posti aadressil:

AGRI-GRANTS-APPLICATIONS-ONLY@ec.europa.eu

Taotleja vastutab oma taotluste (nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt) identsuse, täielikkuse ja tähtajaks saatmise eest. Pärast esitamise lõpptähtpäeva saadetud taotlusi (paberkandjal ja elektrooniliselt) vastu ei võeta. Elektroonilise ja paberkandjal taotluse lahknevuse korral loetakse esmajärguliseks paberkandjal taotluses esitatud teavet.

Küsimused konkursikutse kohta võib hiljemalt 17. oktoobriks 2012 saata e-posti aadressil AGRI-GRANTS@ec.europa.eu. Euroopa Komisjonil ei ole kohustust vastata pärast seda kuupäeva laekunud küsimustele.

Vastused saadetakse hiljemalt 24. oktoobril 2012. Taotlejate võrdse kohtlemise tagamiseks ei saa Euroopa Komisjon eelnevalt kommenteerida taotleja, teavitamismeetme või sellega hõlmatud konkreetsete tegevuste toetuskõlblikkust. Küsimused, mis võivad olla olulised ka teistele taotlejatele, avaldatakse koos vastustega põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi veebisaidil toetusetaotluse ettevalmistamisega seonduvate korduma kippuvate küsimuste jaotises:

http://ec.europa.eu/agriculture/grants-for-information-measures/

5.   MENETLUS JA AJAKAVA

5.1.   Taotluste vastuvõtmine ja registreerimine

Komisjon registreerib taotluse ja saadab vastuvõtukinnituse 15 tööpäeva jooksul pärast taotluste esitamise lõpptähtpäeva e-kirjaga, mis sisaldab taotluse registreerimise numbrit.

5.2.   Taotluste hindamine hindamiskriteeriumide alusel

Selles etapis hindab hindamiskomisjon taotlusi I lisas kirjeldatud hindamiskriteeriumide alusel. Järgmisesse etappi pääsevad edasi ainult need taotlused, mis selles etapis on saanud 100 võimalikust punktist kokku vähemalt 60 (ning vähemalt 50 % iga kriteeriumi puhul võimalikest punktidest).

Taotlused, mis on saanud 100 võimalikust punktist alla 60, lükatakse tagasi. Tagasi lükatakse ka taotlused, mis on saanud vähem kui 50 % iga kriteeriumi puhul saadaolevatest punktidest.

Tuleb märkida, et juhul, kui kriteeriumi hindamisel lükatakse taotlus tagasi seepärast, et see ei ole saanud vähemalt 50 % asjaomase kriteeriumi puhul saadaolevatest punktidest, ei hinnata järgmist kriteeriumi.

100 võimalikust punktist vähemalt 60 saamine ei taga siiski, et teavitamismeetmele antakse toetust. Komisjon võib suurendada minimaalselt nõutavat punktide arvu sõltuvalt väljavalitud taotluste arvust ja eelarveressursside suurusest.

5.3.   Taotluste hindamine valiku-, toetuskõlblikkus- ja välistamiskriteeriumide alusel

Esimese etapi läbinud taotlejaid hinnatakse valiku-, välistamis- ja toetuskõlblikkuskriteeriumide alusel.

Taotluste valiku-, välistamis- ja toetuskõlblikkuskriteeriumeid uurib II lisaga ettenähtud dokumentide alusel asjakohane hindamiskomisjon.

5.3.1   Valikukriteeriumid – taotlejate tehniline ja finantssuutlikkus

Selles etapis uurib asjakohane hindamiskomisjon esitatud teabe põhjal toetuskõlblike taotlejate tehnilist ja finantssuutlikkust III lisa punktis 1 kirjeldatud kriteeriumide (valikukriteeriumid) alusel. Üksnes selle etapi läbinud taotlejaid hinnatakse välistamis- ja toetuskõlblikkuskriteeriumide alusel.

5.3.2   Välistamiskriteeriumid

Asjakohane hindamiskomisjon uurib välistamiskriteeriume. Kui taotleja satub menetluse käigus III lisa punktis 2 (välistamiskriteeriumid) kirjeldatud olukorda, jäetakse ta välja ning tema taotlust ei hinnata toetuskõlblikkuskriteeriumide alusel.

5.3.3   Toetuskõlblikkuskriteeriumid

Selles etapis uurib asjakohane hindamiskomisjon esitatud dokumentide põhjal taotlejate ja taotluste toetuskõlblikkust III lisa punktis 3 kirjeldatud kriteeriumide (toetuskõlblikkuskriteeriumid) alusel.

5.4.   Toetuse andmine

Toetuste andmise menetluse lõpul ning pärast seda, kui komisjon on teinud toetuse andmise otsuse, saab valitud taotleja eurovääringus koostatud toetuslepingu (näidis on kättesaadav käesoleva konkursikutse punktis 4.1 osutatud internetiaadressil), milles on kindlaks määratud rahastamise tingimused ja rahastamise tase, mis võib olla madalam taotletud summast. Arvutusvigade, maksimaalseid toetuskõlblikke summasid ületavate kulude, toetuskõlbmatuks või ebarealistlikuks tunnistatud kulude puhul võib komisjon paluda selgitusi ning vajaduse korral korrigeerida eelarvet. Kui korrigeerimise tulemuseks on kulude suurenemine, jääb komisjonilt taotletav summa samaks ning taotleja panust suurendatakse vastavalt. Euroopa Komisjon jätab endale õiguse küsida taotlejalt täiendavaid tõendeid ning vajaduse korral muid tõendavaid dokumente (nt eetrisse laskmise, reklaami, audiovisuaalsete toodetega seoses sõlmitud lepingud jne). Valeandmete esitamisel võib komisjon kõnealuste kontrollide alusel taotluse tagasi lükata. Seepärast on taotleja huvides esitada täpne teave ning koostada realistlik ja kulutõhus eelarve.

Kui taotlus lükatakse mis tahes etapil tagasi, saadetakse taotlejale toetuste andmise menetluse lõpul kirjalik teade, milles täpsustatakse tagasilükkamise põhjused.

Toetuste andmise menetlus peaks lõppema 2013. aasta jaanuari lõpus. Komisjoni talitused ei ole volitatud andma taotlejatele teavet nende taotluse hindamise kohta enne toetuse andmise otsuse tegemist. Sellepärast palutakse taotlejatel enne seda kuupäeva taotluse tulemusi käsitlevate küsimuste osas komisjonile mitte helistada või kirjutada.

Taotleja peab teavitama Euroopa Komisjoni taotluse esitamise ja lepingu sõlmimise vahelisel ajal toimunud muutustest (staatus, seaduslik esindaja, kohtuotsus jne). Euroopa Komisjon jätab endale õiguse mitte anda toetust juhul, kui selliseid andmeid ei ole esitatud või kui komisjon otsustab seada taotluse kahtluse alla.

6.   REKLAAM

6.1.   Toetusesaaja kohustused

Kõigi tegevuste puhul on toetusesaajal lepingujärgne kohustus tagada kõigi asjakohaste vahenditega ja vastavalt toetuslepingus sätestatud tingimustele, et teavitamismeetme rahastamine Euroopa Liidu poolt avalikustataks meetme kestuse ajal ning et seda märgitaks iga meetme puhul seoses toetusesaaja avaldatud teabe, trükise ja reklaammaterjaliga.

Teabes ja trükistes, mida toetusesaaja mis tahes vormis ja mis tahes andmekandjal edastab või avaldab, peab alati olema märgitud, et see puudutab üksnes teabe esitajat ning ei pruugi tingimata kajastada komisjoni ametlikku seisukohta.

Tehnilise rakendamise aruanded sisaldavad tõendeid sellise avalikustamise kohta. ELi logo näidise saab alla laadida järgmiselt internetiaadressilt: http://europa.eu/abc/symbols/emblem/download_et.htm märkega „Euroopa Liidu toetatav projekt”.

Kui toetusesaaja eespool nimetatud kohustusi ei täida, jätab komisjon endale õiguse asjaomasele teavitamismeetmele eraldatud toetussummat vähendada või toetuse maksmisest üldse keelduda.

7.   ISIKUANDMETE KAITSE

Euroopa Komisjon tagab, et kõiki taotluses sisalduvaid kandidaatide isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel Euroopa Liidu institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (1). Eelkõige kohaldatakse seda kõnealuste andmete konfidentsiaalsuse ja kaitstuse tagamiseks.


(1)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.


I LISA

HINDAMISKRITEERIUMID

Asjakohane komitee hindab kõiki teavitamismeetmeid järgmistest kriteeriumidest lähtudes:

1)

(maksimaalselt 35 punkti): meetme asjakohasuse ja üldise huvi hindamisel peetakse silmas eelkõige vormi 3 osas A esitatud taotluse kokkuvõtet, võttes aluseks järgneva:

taotluse üldine kvaliteet. Projektiettepanekud peaksid olema kontseptuaalselt selged ja tulemused saavutatavad. Meetme, eesmärkide ja sihtauditooriumi kirjeldus peab olema täpne ning taotleja ja iga kaaskorraldaja ülesanded ja kohustused selged. Tööplaan peab olema projekti eesmärkidega kooskõlas ja realistlik (20 punkti);

mil määral on meetme eesmärgid ja sisu kooskõlas määruse (EÜ) nr 814/2000 artiklis 1 sätestatud eesmärkidega ning konkursikutse punktis 2.1 märgitud esmatähtsate teemade ja punktis 2.2 kirjeldatud teavituskampaania liikidega (15 punkti);

2)

(maksimaalselt 25 punkti): taotluse üldise lisaväärtuse hindamisel peetakse silmas eelkõige vormi 3 osasid B, C ja D. Arvesse võetavad tegurid on järgmised:

meetmega hõlmatud riigid ja elanikud. Meetmed seatakse tähtsuse järjekorda selle alusel, mitmes riigis tegevusi rakendatakse ja kui suurele osale elanikkonnast on meede suunatud (vt käesoleva konkursikutse punktid 2.2 ja 2.3) (15 punkti);

kavandatavate teavitustegevuste paketi täielikkus, innovaatilisus ja originaalsus (10 punkti);

3)

(maksimaalselt 20 punkti): meetme mõju ja valitud teabeedastuspoliitika hindamisel peetakse silmas eelkõige vormi 3 E. ja F. osas esitatud teavet ning ka vormides 1 ja 2 esitatud teavet. Arvesse võetavad tegurid on järgmised:

sihtauditooriumi suurus, staatus ja esindavus (sealhulgas otsesed toetusesaajad) seoses meetme liigiga (10 punkti);

taotleja ja kaaskorraldajate suutlikkus tagada tõhusad järelmeetmed ja levitada saavutatud tulemusi, samuti kasutatavad teabekanalid (eriti ajakirjandus, raadio ja televisioon, internet, otsene levitamine) ja nende roll meetme puhul (10 punkti);

4)

(maksimaalselt 10 punkti): meetme hindamisel peetakse silmas eelkõige vormi 3 G. osas esitatud teavet, võttes aluseks järgneva:

meetme oodatava mõju analüüs enne selle rakendamist ja tulemuste analüüs pärast selle võtmist, võttes eelkõige arvesse kasutatud näitajad (väliselt kontrollitud ja objektiivsed) (5 punkti);

edastatud teabe mõju mõõtmiseks kasutatavad meetodid (ülevaated, küsimustikud, statistika jne) (5 punkti);

5)

(maksimaalselt 10 punkti): taotluse rahalise kvaliteedi hindamisel peetakse silmas eelkõige finantstabeleid. Arvesse võetavad tegurid on järgmised:

taotlustes tuleb näidata, et meetmel on hea hinna ja kvaliteedi suhe ning rahastamistaotlus on kooskõlas turuhindadega (10 punkti).


II LISA

TOETUSE TAOTLEMISEKS NÕUTAVAD LISADOKUMENDID

Selleks et taotlust peetaks täielikuks, peab see sisaldama (lisaks taotluskirjale, taotlusvormidele ja eelarvele, mis on allalaaditavad käesoleva konkursikutse punktis 4.1 märgitud internetiaadressil) kõiki järgmisi lisadokumente. Taotlejad vastutavad asjaomaste dokumentide lisamise eest alljärgnevas tabelis esitatud järjekorras. Ühe nimetatud dokumendi puudumisel võidakse taotlus lugeda mittetäielikuks ning see ei pruugi osutuda väljavalituks.

Dokument

Kirjeldus

Märkused

Dokument A

Juriidilise isiku registreerimise andmed

Kõik taotlejad. Vorm on kättesaadav käesoleva konkursikutse punktis 4.1 märgitud internetiaadressil.

Dokument B

Finantsandmed

Kõik taotlejad. Vorm on kättesaadav käesoleva konkursikutse punktis 4.1 märgitud internetiaadressil.

Dokument C

Põhikiri (põhimäärus).

Kõik taotlejad, kes ei ole avaõiguslikud asutused.

Dokument D

Hiljutine väljavõte taotleja ametlikku registrisse kantud andmetest, mis on esitatud vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele, kus taotleja on registreeritud (nt riigi teataja või äriregistri väljavõte), millel on selgelt esitatud taotleja nimi ja aadress ning registreerimise kuupäev.

Kõik taotlejad.

Dokument E

Kui taotleja on käibemaksukohustuslane, registreerimisdokumendi koopia.

Eraõiguslikud taotlejad (avaõiguslike asutuste makstud käibemaks ei kuulu mingil juhul sinna alla).

Kui taotlejal ei ole õigust käibemaksu tagasi saada, tuleb esitada seda tõendav ametlik dokument.

Kui taotlejal ei ole õigust käibemaksu tagasi saada, esitab ta tõendi, mille on välja andnud maksuamet või muu organisatsiooniväline isik, kes vastutab raamatupidamisaruannete koostamise või kontrollimise eest (sõltumatu raamatupidaja, audiitor vms).

Dokument F

Bilansiaruanded ning kasumi ja kahjumi aruanded kahe viimase suletud eelarveaasta kohta või mõni muu dokument (näiteks pangatõend), mis tõendab taotleja finantsolukorda ja võimet täita teavitamismeetme rakendamiseks ettenähtud ajavahemiku jooksul oma ülesandeid.

Kõik taotlejad, kes ei ole avaõiguslikud asutused.

Dokument G

Nende töötajate elulookirjeldus, kes valmistavad kavandatud teavitamismeetme ette, viivad ellu, jälgivad ja hindavad seda.

Kõik taotlejad ja kaaskorraldajad.

Dokument H

Tõend teiste rahastajate poolt (k.a juhul, kui rahastaja on ka kaaskorraldaja) kavandatud teavitamismeetmele antava rahalise toetuse kohta (peab sisaldama iga eeldatava rahastaja ametlikku kinnitust rahastamise kohta koos teavitamismeetme nimetuse ja toetuseks eraldatava summaga).

Dokument tuleb kindlasti lisada kaasrahastajate olemasolu korral.

Käibemaksu puhul (dokument E) on väga oluline esitada nõutud dokumendid, isegi kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane. Rahalise toetuse tõendid (dokument H) tuleb esitada kõigil kaasrahastajatel (eelarve tulude tabeli punktid c, d ja f).


III LISA

VALIKU-, VÄLISTAMIS- JA TOETUSKÕLBLIKKUSKRITEERIUMID

1.   Valikukriteeriumid

Oma tehnilise suutlikkuse tõestamiseks peab taotleja tõendama, et

tal on olemas kavandatava teavitamismeetme ettevalmistamiseks, rakendamiseks, jälgimiseks ja hindamiseks vajalikud tehnilised oskused;

ta on viimase kahe aasta jooksul viinud ellu vähemalt ühe integreeritud teavituskampaania;

tal on vähemalt kaheaastane tegutsemiskogemus selles valdkonnas (neis valdkondades).

Oma finantssuutlikkuse tõestamiseks peab taotleja tõendama, et

tema finantsolukord on piisavalt usaldusväärne, et täita meetme elluviimiseks ettenähtud ajavahemiku jooksul oma ülesandeid.

Taotleja tehnilise ja finantssuutlikkuse üle otsustatakse taotluses esitatud teabe ning lisateabe (II lisa) põhjal. Komisjon võib siiski nõuda täiendavat teavet. Taotlejatele tuletatakse meelde, et käesoleva konkursikutse alusel toetust saanud teavitamismeetmete puhul ei tee komisjon eelmakseid. Taotlejad peavad ise kandma teavitamismeetme kogukulud. Komisjoni toetus makstakse välja alles pärast tehnilise ja rahalise rakendamise lõpparuande heakskiitmist, mille toetusesaajad esitavad pärast teavitamismeetme lõppu, ja vajaduse korral jäetakse toetuskõlbmatud kulud välja.

Vajaduse korral võib toetusesaaja taotleda vahemakse tegemist (vt konkursikutse punkt 3 – Kestus ja eelarve).

2.   Välistamiskriteeriumid

Komisjon jätab kõrvale kõik taotlejad, kes on ühes komisjoni määruse (EÜ) nr 2208/2002 artiklis 5 ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) artikli 93 lõikes 1, artiklis 94 ja artikli 96 lõike 2 punktis a kirjeldatud olukordadest. Toetust ei või anda taotlejatele, kes toetuse taotlemise ajal on ühes järgmistest olukordadest:

nad on pankrotis või likvideerimisel, neile on kohus määranud halduri, nad on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, nad on peatanud oma äritegevuse, nende suhtes kohaldatakse nimetatud küsimustega seotud menetlust või nad on samalaadses olukorras, mis tuleneb siseriiklike õigusnormidega ettenähtud samasugusest menetlusest;

nad on res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi mõistetud ametialaste käitumisreeglitega seotud süüteos;

nad on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ja tellija suudab seda mis tahes viisil tõendada;

nad ei ole täitnud kohustusi, mis on seotud sotsiaalkindlustusmaksete või maksude tasumisega ja mis tulenevad nende asukohariigi või tellija riigi või lepingu täitmise kohaks oleva riigi õigusnormidest;

nad on res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi mõistetud pettuses, korruptsioonis, kuritegelikus ühenduses osalemises või mõnes muus ebaseaduslikus tegevuses, mis kahjustab liidu finantshuve;

pärast mõnda muud ELi eelarvest rahastatavat hankemenetlust või toetuse andmise menetlust on leitud, et nad on lepingut tõsiselt rikkunud, kuna on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata;

neil on huvide konflikt;

nad on mõistetud süüdi valeandmete esitamises, eelkõige seoses eelarvevahendeid käsutava asutuse nõutud teabega või teabe esitamata jätmises.

Taotlejad peavad kinnitama, et nad ei ole üheski eespool loetletud olukorras (vt käesoleva konkursikutse punktis 4.1 osutatud internetiaadressil kättesaadav taotluskiri). Komisjon võib olenevalt juhtimisriskide analüüsist nõuda lisatõendeid. Valeandmete esitamises süüdi tunnistatud taotlejate suhtes võib kohaldada halduskaristusi ja rahatrahve.

3.   Toetuskõlblikkuskriteeriumid

a)   Taotleja toetuskõlblikkuskriteeriumid:

taotleja peab olema juriidiline isik, kes on taotluse esitamise ajaks liikmesriigis registreeritud vähemalt kaks aastat tagasi. See peab olema selgelt näidatud taotluses ja lisadokumentides. Taotlused, mille on esitanud taotlejad, kes ei ole taotluse esitamise ajaks liikmesriigis registreeritud vähemalt kaks aastat tagasi või kes ei suuda seda tõendada, lükatakse tagasi.

b)   Taotluse toetuskõlblikkuskriteeriumid:

Käesoleva konkursikutse alusel esitatud taotlused peavad vastama kõigile järgmistele kriteeriumidele:

need tuleb esitada (nii posti kui ka e-postiga) hiljemalt 31. oktoobril 2012 (saatmise kuupäeva tõendab postitempel);

nende koostamisel tuleb kasutada nii punktis 4.1 nimetatud internetiaadressil allalaadimiseks kättesaadavaid taotluse ja eelarve originaalvorme kui ka elektroonilist versiooni;

need peavad olema koostatud ühes liidu ametlikus keeles;

need peavad sisaldama kõiki käesoleva konkursikutse punktis 4.1 loetletud dokumente;

taotleja võib esitada ainult ühe taotluse eelarveaasta jooksul;

komisjonilt taotletava toetuse suurus (sh kindla suurusega summa personalikuludeks) on vahemikus 100 000–500 000 eurot;

kavandatava teavitamismeetme eelarve:

tuleb esitada eurodes;

peab sisaldama üht kulude ja üht tulude tabelit, mis on omavahel tasakaalus;

tuleb nii kulude kui ka tulude tabelis kuupäevastada ja allkirjastada taotleva organisatsiooni seaduslikult volitatud esindaja poolt (kui allkirjastamine toimub volituse teel, tuleks esitada volitust tõendav dokument);

tuleb koostada, kasutades üksikasjalikke arvutusi (kogused, ühikuhinnad, koguhinnad) ja asjakohaseid selgitusi veerus „märkused”; kindla suurusega summasid (v.a personalikulud) ei aktsepteerita;

peab jääma komisjoni poolt teatavate kulukategooriate (vt IV lisa) ja majutuse (vt punktis 4.1 osutatud internetiaadressil kättesaadav dokument „Maksimaalsed komisjoni aktsepteeritavad majutus-(hotelli-)kulud”) puhul kehtestatud maksimumsummade piiresse;

tuleb esitada ilma käibemaksuta, kui taotleja on käibemaksukohustuslane ja tal on õigus see maha arvata või kui tegemist on avaõiguslike asutusega;

peab tulude poolel näitama taotleja enda panust, komisjoni rahalist toetust ja vajaduse korral üksikasju kõigi teiste rahastajate toetuse kohta ning projektist saadavaid tulusid, sealhulgas vajaduse korral osalejatelt nõutavad tasud.

Kavandatav teavitamismeede viiakse läbi ajavahemikus 1. märtsist 2013 kuni 28. veebruarini 2014.

Toetuskõlblikud ei ole:

õigusaktidega ettenähtud meetmed;

meetmed, mida EL rahastab mõnelt muult eelarverealt;

tulunduslikud meetmed;

üldkogud või kohustuslikud koosolekud.

Kõik taotlused, mis ei vasta ühele või mitmele eespool nimetatud kriteeriumile, võidakse lugeda toetuse saamise tingimustele mittevastavaks ja lükata tagasi.


IV LISA

EELARVE KOOSTAMINE

Eelarve peab vastama kõikidele III lisa punktis 3 (toetuskõlblikkuskriteeriumid) sätestatud asjakohastele eeskirjadele. Eelarve esitamisel tuleks kasutada originaalvorme (kulude ja tulude tabel).

Kulude tabel peab olema üksikasjalik ja võimaldama iga kuluartiklit selgelt mõista (nt mitte kasutada kategooriat „muu”). Erinevad kulukategooriad peaksid kajastuma teavitamismeetme kirjelduses (vorm nr 3).

Tulude tabel peab olema üksikasjalik, võimaldama iga tuluartiklit/rahalist panust selgelt mõista ning vastama kasumi taotlemist keelavatele eeskirjadele. Esitada tuleb teiste rahastajate panuseid tõendav tabel (vt II lisa dokument H).

Eelarve koostamise lihtsustamiseks on punktis 4.1 nimetatud internetiaadressil kättesaadav korrektselt täidetud eelarve näidis.

Eelarve kulude tabel peaks sisaldama üksnes toetuskõlblikke kulusid (vt allpool).

Kulud enne lepingu allkirjastamist on taotleja risk ega ole juriidiliselt ega rahaliselt komisjoni jaoks siduvad.

1.   Toetuskõlblikud kulud

Teavitamismeetme toetuskõlblikud kulud on kulud, mida toetusesaaja on tegelikult kandnud ja mis vastavad järgmistele kriteeriumidele:

a)

need on seotud toetuslepingu objektiga ja on märgitud teavitamismeetme kogueelarvesse;

b)

need on vajalikud toetuse objektiks oleva teavitamismeetme rakendamiseks;

c)

need kulud on teinud ja maksnud toetusesaaja teavitamismeetme kestuse jooksul, nagu on viidatud toetuslepingu artiklis I.2.2, st need peavad olema tõendatud alusdokumentide originaalidega (vt tabel punktis 3 allpool) ja vastavate maksedokumentidega;

d)

need on tuvastatavad ja kontrollitavad, eelkõige kirjendatud toetusesaaja raamatupidamisarvestuses ja määratud kindlaks vastavalt selles riigis kohaldatavatele raamatupidamisstandarditele, kus toetusesaaja on registreeritud, ja vastavalt toetusesaaja tavapärasele kuluarvestustavale;

e)

need on mõistlikud ja õigustatud ning vastavad usaldusväärse finantsjuhtimise nõuetele, eelkõige ökonoomsuse ja tõhususe poolest;

f)

need on kooskõlas kohaldatavate maksustamist ja sotsiaalvaldkonda käsitlevate õigusaktidega.

TARNIJAD/ALLTÖÖVÕTJAD teenuste jaoks maksumusega üle 10 000 euro.

Juhime tähelepanu asjaolule, et kui taotleja kavatseb kasutada tarnijaid/alltöövõtjaid ja kui ühe tarnija/alltöövõtja pakutavate kõikide teenuste summa on suurem kui 10 000 eurot, tuleb taotlejal esitada komisjonile vähemalt kolm pakkumist vähemalt kolmelt eri ettevõttelt, esitada lisas valitud pakkumine ning oma valiku põhjendus (taotleja peab tõendama, et valitud tarnija/alltöövõtja on majanduslikult kõige soodsam, ning kui valitud pakkumine ei ole kõige odavam, peab ta oma valikut põhjendama).

Kõnealused dokumendid tuleb esitada komisjonile võimalikult kiiresti ning hiljemalt koos tehnilise ja finantsrakendamise lõpparuannetega.

Dokumentide esitamata jätmine annab komisjonile õiguse käsitada neid kulusid toetuskõlbmatuna.

Samuti tuleb märkida, et tegevusi ei või täielikult allhankida. Allhankida võib ainult piiratud arvu konkreetse teavitamismeetme alla kuuluvatest tegevustest.

2.   Toetuskõlbmatud kulud

Järgmisi kulusid ei käsitata toetuskõlblikena:

mitterahalised toetused;

täpsustamata või kindla suurusega kulud, välja arvatud personalikulude puhul;

kaudsed kulud (üür, elekter, vesi, gaas, kindlustus, maksud jne);

kontorikulud (nt paber, kantseleitarbed jne);

uute või kasutatud seadmete ostmisest tulenevad kulud;

seadmete amortisatsioonikulud;

esialgses eelarves ettenägemata kulud;

käibemaks, välja arvatud juhul, kui toetusesaaja tõendab, et seda ei ole võimalik kehtivate riiklike õigusaktide kohaselt tagasi saada. Käibemaks, mille on tasunud avaõiguslikud asutused, ei kuulu siia alla;

kapitalitulud;

võlad ja võlgade teeninduskulud;

kahjumi või tulevaste võlgade katmine;

võlgnetavad intressid;

ebatõenäoliselt laekuvad võlad;

vahetuskursside muutustest tingitud kahjud;

toetusesaaja deklareeritud kulud, mis on kaetud ELi mõnda muud toetust saava meetme või tegevusprogrammiga;

ülemäärased või põhjendamatud kulud.

3.   Erisätted toetuskõlblike kulude ja nõutavate tõendavate dokumentide kohta

Kululiik

Toetuskõlblik

Nõutav tõendav dokument (NB! Kui on loetletud mitu dokumenti, tuleb esitada need kõik)

Personalikulud

1.

Töötajad

Makstakse kindla suurusega summa: kuni 10 000 eurot meetmete puhul, mille toetuskõlblikud kogukulud (v.a kindla suurusega summa personalikuludeks) on alla 400 000 euro ning kuni 25 000 eurot meetmete puhul, mille toetuskõlblikud kogukulud (v.a kindla suurusega summa personalikuludeks) on 400 000–950 000 eurot. See hõlmab ettevalmistamiseks, rakendamiseks, jälgimiseks ja hindamiseks vajalikke personalikulusid.

Kindla suurusega summa saamiseks ei ole vaja esitada tõendavaid dokumente.

Toetusesaajatel palutakse analüüsi eesmärgil siiski lisada lõpparuandele dokument, mis kinnitab teavitamismeetmega seoses tekkinud tegelikku personalikulu.

2.

Füüsilisest isikust ettevõtjad

Arve, kus on märgitud vähemalt teavitamismeetme nimetus, teostatud töö olemus ja töö teostamise kuupäevad.

Maksetõend.

Transpordikulud (1)

1.

Rong

Kulud kõige lühemat marsruuti ja teise klassi rongipiletit kasutades (2).

Pilet.

Maksetõend.

2.

Lennuk

Broneerimistasud ja sõidukulud lennuki turistiklassis kõige madalama hinnaga eripakkumisi kasutades.

Elektrooniline broneering (peab sisaldama hinda).

Kasutatud pardakaart. Pardakaardil peab olema märgitud nimi, kuupäev ning lähte- ja sihtkoht.

Võimaluse korral reisibüroo arve.

Maksetõend.

3.

Kaugsõidubuss

Linnadevahelise sõidu kulud kõige lühemat marsruuti kasutades

Arve, kus on märgitud vähemalt väljumis- ja saabumiskoht, reisijate arv ja sõidu kuupäev.

Maksetõend.

4.

Laev

Pilet.

Maksetõend.

Majutus

1.

Teavitamismeetme ettevalmistamise ajal

Hotellimajutus kuni iga riigi puhul kindlaksmääratud maksimumsummani (ilma käibemaksuta) öö kohta. Kõnealused maksimumsummad on leitavad käesoleva konkursikutse punktis 4.1 nimetatud internetiaadressil („Maksimaalsed komisjoni aktsepteeritavad majutus-(hotelli-)kulud”).

Üksikasjalik hotelliarve, millele on märgitud isikute nimed, kuupäevad ja ööbimiste arv. Grupiarve puhul tuleb esitada samad andmed.

Toetusesaaja koostatud kirjeldus, mis hõlmab ööbimise eesmärki, seost kaasrahastatava teavitamismeetmega ning asjaomaste isikute rolli meetmes.

Koosoleku protokoll, kui tegemist oli koosolekuga.

Maksetõend.

2.

Teavitamismeetme rakendamise ajal

Hotellimajutus kuni iga riigi puhul kindlaksmääratud maksimumsummani (ilma käibemaksuta) öö kohta. Kõnealused maksimumsummad on leitavad käesoleva konkursikutse punktis 4.1 nimetatud internetiaadressil („Maksimaalsed komisjoni aktsepteeritavad majutus-(hotelli-)kulud”).

Üksikasjalik hotelliarve, millele on märgitud isikute nimed, kuupäevad ja ööbimiste arv. Grupiarve puhul tuleb esitada samad andmed.

Osavõtjate nimekiri koos nende allkirjadega, nagu on nõutud tehnilise aruande jaoks (vt toetuslepingu artikkel I.5.2.2).

Maksetõend.

Eined

Üksnes teavitamismeetme rakendamise ajal, järgmise maksimumsumma piires (ilma käibemaksuta):

5 eurot inimese kohta kohvipausi puhul

25 eurot inimese kohta lõunasöögi puhul

40 eurot inimese kohta õhtusöögi puhul

Koondarve (3) (toitlustusfirmalt, hotellilt, konverentsikeskuselt vms), millel on märgitud vähemalt teavitamismeetme nimetus, kuupäev, inimeste arv, osutatud teenuse liik (kohvipaus, lõunasöök ja/või õhtusöök), ühikuhind ja koguhind.

Osavõtjate nimekiri koos nende allkirjadega, nagu on nõutud tehnilise aruande jaoks (vt toetuslepingu artikkel I.5.2.2).

Maksetõend.

Suuline tõlge

1.

Töötajad: palgakulud on hõlmatud „personalikulude” all sätestatud kindla suurusega maksimumsummaga.

Tõendavaid dokumente ei nõuta.

2.

Füüsilisest isikust ettevõtjad: kuni 600 eurot päeva kohta (ilma käibemaksuta).

Arve, kus on märgitud vähemalt teavitamismeetme nimetus, tõlke lähte- ja sihtkeel ning töötamise kuupäevad ja töötatud tundide arv.

Maksetõend.

Kirjalik tõlge

1.

Töötajad: palgakulud on hõlmatud „personalikulude” all sätestatud kindla suurusega maksimumsummaga.

Tõendavaid dokumente ei nõuta.

2.

Füüsilisest isikust ettevõtjad: kuni 45 eurot lehekülje kohta (ilma käibemaksuta).

NB! Üheks leheküljeks loetakse 1 800 tähemärki, tühikuid arvestamata.

Arve, kus on märgitud vähemalt teavitamismeetme nimetus, tõlke lähte- ja sihtkeel ning tõlgitud lehekülgede arv.

Maksetõend.

Konsultantide ja esinejate tasud

Kuni 600 eurot päeva kohta (ilma käibemaksuta)

Tasud ekspertidele ja esinejatele ei ole toetuskõlblikud, kui asjaomased isikud on riigiteenistujad, liidu või rahvusvahelises teenistuses olevad isikud või toetust saava organisatsiooni või sellega assotsieerunud või selle tütarorganisatsiooni liikmed või töötajad.

Majutus- ja transpordikulud: vt eespool.

Arve, kus on märgitud vähemalt teavitamismeetme nimetus, teostatud töö olemus ja töö teostamise kuupäevad.

Konverentsi lõplik kava, sh esineja nimi ja ametinimetus.

Maksetõend.

Konverentsiruumide ja -tehnika rent

NB! Sünkroontõlke kabiinide rent mitte üle 750 euro päevas (ilma käibemaksuta).

Arve, kus on märgitud vähemalt teavitamismeetme nimetus, millist konverentsitehnikat kasutati ning konverentsiruumide ja -tehnika rentimise kuupäevad.

Maksetõend.

Postikulud

Posti- või kulleriteenused teavitamismeetmega seotud dokumentide saatmiseks (nt kutsed jne).

Üksikasjalik arve, millele on märgitud vähemalt saadetud dokumentide nimetus ja arv või toetusesaaja poolt tõendatud postiteenuste kviitung.

Maksetõend.


(1)  Ainult ühiskondliku transpordi kulud (rong, lennuk, laev) kuuluvad tasustamisele. Linnaliinibussi, metroo, trammi või taksoga sõitmise kulud ei ole toetuskõlblikud. Isikliku sõiduauto kasutamine ei ole vastuvõetav.

(2)  Kui kasutatakse muud klassi, on kulud toetuskõlblikud ainult siis, kui esitatakse transpordiettevõtte tõend, kus on märgitud teise klassi sõidukulud, ning sel juhul on toetuskõlblikud kulud selle summaga piiratud.

(3)  Üksikuid restoraniarveid ei aktsepteerita.