ISSN 1977-0898

doi:10.3000/19770898.C_2012.177.est

Euroopa Liidu

Teataja

C 177

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

55. köide
20. juuni 2012


Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

I   Resolutsioonid, soovitused ja arvamused

 

ARVAMUSED

 

Euroopa Andmekaitseinspektor

2012/C 177/01

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus komisjoni ettepanekute kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus siseringitehingute ja turuga manipuleerimise kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv siseringitehingute ja turuga manipuleerimise korral kohaldatavate kriminaalkaristuste kohta

1

 

II   Teatised

 

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

 

Euroopa Komisjon

2012/C 177/02

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine – Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )

12

2012/C 177/03

ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine – Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )

17

 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

 

Euroopa Komisjon

2012/C 177/04

Euro vahetuskurss

21

2012/C 177/05

Komisjoni rakendusotsus, 15. juuni 2012, millega võetakse vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 689/2008 kohased liidu impordiotsused teatavate kemikaalide kohta

22

 

V   Teated

 

HALDUSMENETLUSED

 

Euroopa Parlament

2012/C 177/06

Ettepanekute esitamise kutse IX-2013/01 – Toetused Euroopa tasandi erakondadele

32

2012/C 177/07

Ettepanekute esitamise kutse IX-2013/02 – Toetused Euroopa tasandi poliitilistele sihtasutustele

37

 

Nõukogu

2012/C 177/08

Avalik konkursikutse – Euroopa teaduse ja tehnika alane koostöö (COST)

42

 

Euroopa Komisjon

2012/C 177/09

Konkursikutse ettepanekute esitamiseks ümbersuunamise, katalüsaator-, meremagistraalide, liikluse vältimise ja ühise õppe meetmete kohta teise Marco Polo programmi raames (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1692/2006 – ELT L 328, 24.11.2006, lk 1)

44

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

 


I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused

ARVAMUSED

Euroopa Andmekaitseinspektor

20.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 177/1


Euroopa andmekaitseinspektori arvamus komisjoni ettepanekute kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus siseringitehingute ja turuga manipuleerimise kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv siseringitehingute ja turuga manipuleerimise korral kohaldatavate kriminaalkaristuste kohta

2012/C 177/01

EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 16,

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 7 ja 8,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (1),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta, (2) eriti selle artikli 28 lõiget 2,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE ARVAMUSE:

1.   SISSEJUHATUS

1.1.   Konsulteerimine Euroopa andmekaitseinspektoriga

1.

Käesolev arvamus kuulub Euroopa andmekaitseinspektori neljast finantssektorit käsitlevast arvamusest koosnevasse paketti, mis on vastu võetud samal päeval (3).

2.

20. oktoobril 2011 võttis komisjon vastu ettepaneku, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust siseringitehingute ja turuga manipuleerimise kohta (edaspidi „määruse ettepanek”), ning ettepaneku, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi siseringitehingute ja turuga manipuleerimise korral kohaldatavate kriminaalkaristuste kohta (edaspidi „direktiivi ettepanek”). Komisjon saatis määruse ja direktiivi ettepanekud (edaspidi koos „ettepanekud”) Euroopa andmekaitseinspektorile konsulteerimiseks ning need saadi kätte 31. oktoobril 2011. Euroopa Liidu Nõukogu konsulteeris Euroopa andmekaitseinspektoriga seoses ettepanekutega 6. detsembril 2011.

3.

Enne määruse ettepaneku vastuvõtmist konsulteeriti Euroopa andmekaitseinspektoriga mitteametlikult. Euroopa andmekaitseinspektor märgib, et mitut tema märkust on ettepanekus arvesse võetud.

4.

Euroopa andmekaitseinspektoril on hea meel asjaolu üle, et komisjon ja nõukogu temaga konsulteerisid.

1.2.   Ettepanekute eesmärgid ja ulatus

5.

2003. aasta alguses vastuvõetud turu kuritarvitamise direktiiviga (4) kehtestati ELi ühine õigusraamistik nii siseringitehingute kui ka turuga manipuleerimise ennetamiseks, avastamiseks ja selle eest karistuste kohaldamiseks.

6.

Mitme aasta möödumisel turu kuritarvitamise direktiivi jõustumisest hindas komisjon direktiivi kohaldamist ning tegi kindlaks mitu probleemi, nagu lüngad teatud instrumentide ja turgude reguleerimises, tõhusa jõustamisega seotud puudujäägid (reguleerivatel asutustel puudub teatud teave ning nende volitused ja karistused on kas puudulikud või ei ole piisavalt hoiatavad), teatud põhimõistete ebaselgus ja emitentide halduskoormus.

7.

Nimetatud probleeme ja finantsmaastikul olulisi muudatusi kaasa toonud õigusloome, turu ja tehnika arengut arvesse võttes on komisjon võtnud turu kuritarvitamise direktiivi reformimiseks vastu seadusandlikud ettepanekud, mis koosnevad määruse ettepanekust ja direktiivi ettepanekust. Kavandatud läbivaatamise poliitiline eesmärk on suurendada investorite usaldust ja turu terviklikkust ning tagada vastavus uutele arengusuundadele finantssektoris.

8.

Määruse ettepanekuga laiendatakse eelkõige turu kuritarvitamise raamistiku ulatust, määratletakse turuga manipuleerimise ja siseringitehingute katsed eraldi rikkumisena, tugevdatakse pädevatele asutustele antud uurimisvolitusi ning kehtestatakse haldusmeetmeid, -karistusi ja -trahve käsitlevad miinimumeeskirjad.

9.

Direktiivi ettepanekuga nõutakse liikmesriikidelt kriminaalkaristuste kehtestamist tahtlike siseringitehingute või turuga manipuleerimise suhtes ning süüteole kihutamise ja kaasaaitamise ning süüteokatsete suhtes mõlema rikkumise puhul. Ühtlasi laiendatakse vastutust juriidilistele isikutele, nähes sealhulgas võimaluse korral ette juriidiliste isikute kriminaalvastutuse.

1.3.   Euroopa andmekaitseinspektori arvamuse eesmärk

10.

Mitu ettepanekutes turu terviklikkuse suurendamiseks ja investorite kaitseks kavandatud meedet mõjutavad üksikisikute õigusi seoses nende isikuandmete töötlemisega.

11.

Eelkõige kogutakse, töödeldakse ja vahetatakse isikuandmeid siis, kui pädevad asutused teostavad uurimisi või teevad koostööd siseringitehingute või turu kuritarvitamise tuvastamiseks, nendest teatamiseks ja/või nende eest karistuste määramiseks. Peale selle hõlmab ka mehhanism, millega õhutatakse isikuid rikkumistest teatama, eelkõige rikkumisest teatanud isiku ja süüdistatava isiku isikuandmete töötlemist. Lõpuks mõjutab isikuandmete kaitset ka karistuste süsteem, juhul kui määruse ettepaneku rikkumise eest vastutava isiku andmeid sisaldav karistus avaldatakse.

12.

Kui määruse ettepanek hõlmab mitut sätet, mis võivad mõjutada üksikisikute õigust oma isikuandmete kaitsele, siis direktiivi ettepanek ei sisalda praegusel kujul isikuandmete töötlemist. Seepärast keskendutakse käesolevas arvamuses määruse ettepanekule ning eeskätt järgmistele küsimustele: 1) andmekaitsealaste õigusaktide kohaldatavus; 2) insaiderite nimekirjad; 3) pädevate asutuste volitused; 4) kahtlaste tehingute tuvastamiseks ja nendest teatamiseks kehtestatud süsteemid; 5) teabe vahetamine kolmandate riikidega; 6) karistuste avaldamine ja rikkumistest teatamine.

2.   ETTEPANEKUTE ANALÜÜS

2.1.   Andmekaitsealaste õigusaktide kohaldatavus

13.

Nii määruse ettepaneku põhjendustes (5) kui ka sätetes (6) on nimetatud põhiõiguste hartat, direktiivi 95/46/EÜ ja määrust (EÜ) nr 45/2001. Eelkõige on määruse ettepaneku artiklis 22 sõnaselgelt sätestatud üldreegel, mille kohaselt „seoses isikuandmete töötlemisega liikmesriikides käesoleva määruse raames kohaldavad pädevad asutused direktiivi 95/46/EÜ. Töödeldes isikuandmeid käesoleva määruse raames, järgib ESMA määrust (EÜ) nr 45/2001”. Peale selle on kõnealuses sättes kehtestatud isikuandmete maksimaalseks säilitamisajaks viis aastat.

14.

Euroopa andmekaitseinspektoril on sellise üldsätte üle väga hea meel ja ta tunnustab üldiselt määruse ettepanekus andmekaitsealastele õigusaktidele pööratud eritähelepanu. Euroopa andmekaitseinspektor soovitab aga nimetatud sätte ümber sõnastada ja rõhutada kehtivate andmekaitsealaste õigusaktide kohaldatavust. Peale selle tuleks muuta selgemaks viide direktiivile 95/46/EÜ, täpsustades, et selle sätteid kohaldatakse vastavalt siseriiklikele eeskirjadele, millega direktiivi 95/46/EÜ rakendatakse. Euroopa andmekaitseinspektor märgib, et määruse ettepaneku mõnes sättes on sõnaselgelt viidatud direktiivile 95/46/EÜ ja/või määrusele (EÜ) nr 45/2001. Sellega toonitatakse küll asjakohaste andmekaitse eeskirjade kohaldamist konkreetsetel juhtudel, ent see ei tähenda, et kõnealused eeskirjad ei oleks kohaldatavad juhul, kui neid ei ole igas (potentsiaalselt) isikuandmete töötlemist hõlmavas sättes sõnaselgelt nimetatud.

15.

Sarnaselt põhjendusele 33 tuleks ka muudes sätetes kasutada järjepidevalt sõnastust, mille kohaselt liikmesriigid „peavad” (mitte „peaksid”) järgima andmekaitsealaseid õigusakte, kuna tegemist on kehtivate õigusaktidega, mille kohaldamise suhtes puudub kaalutlusõigus.

2.2.   Insaiderite nimekirjad

16.

Määruse ettepanek sisaldab finantsinstrumentide emitentide või saastekvootide turu osaliste kohustust koostada kõikide nende heaks töölepingu alusel või muul viisil töötavate ja siseteabele juurdepääsu omavate isikute nimekiri (artikli 13 lõige 1). Finantsinstrumentide emitendid, kelle finantsinstrumentidega on lubatud kaubelda VKEde kasvuturul, on sellest kohustusest vabastatud, välja arvatud juhul, kui pädev asutus neilt seda nõuab (artikli 13 lõige 2).

17.

Euroopa andmekaitseinspektor tunnistab, et selline nimekiri on vajalik kui oluline vahend pädevatele asutustele võimalike siseringitehingute või turu kuritarvitamise uurimisel. Kuivõrd asjaomaste nimekirjadega on aga seotud isikuandmete töötlemine, tuleks peamised andmekaitse-eeskirjad ja tagatised sätestada põhiõigusaktis. Seepärast soovitab Euroopa andmekaitseinspektor viidata määruse ettepaneku sisulistes sätetes sõnaselgelt sellise nimekirja otstarbele. Direktiivi 95/46/EÜ artikli 6 kohaselt on otstarve tegelikult igasuguse andmetöötluse üks põhielement.

18.

Määruse ettepaneku artikli 13 lõike 4 kohaselt võtab komisjon delegeeritud õigusaktidega vastu meetmed, millega määratakse kindlaks nimekirja sisu (sealhulgas insaiderite nimekirja kantavate isikute andmed ja nende nimekirja kandmise põhjused) ning sellise nimekirja koostamise tingimused (sealhulgas ajakohastamise tingimused, säilitamisaeg ja nimekirja kantud isikute kohustused). Ent Euroopa andmekaitseinspektor soovitab järgmist:

lisada nimekirja põhielemendid (igal juhul isikute nimekirja kandmise põhjused) määruse ettepanekusse endasse;

viidata vajadusele konsulteerida Euroopa andmekaitseinspektoriga, kui delegeeritud õigusaktid on seotud isikuandmete töötlemisega.

2.3.   Pädevate asutuste volitused

19.

Artikli 17 lõikes 2 on loetletud vähimad järelevalve- ja uurimisvolitused, mis pädevatel asutustel on määruse ettepanekust tulenevate ülesannete täitmiseks.

20.

Eelkõige tuleb eritähelepanu pöörata kahele volitusele, kuna need mõjutavad õigust eraelu puutumatusele ja andmekaitsele: õigus siseneda eraruumidesse, et võtta kaasa mis tahes kujul dokumente, ning õigus nõuda telefonikõnede andmeid ja andmeliiklusandmeid.

2.3.1.   Õigus siseneda eraruumidesse

21.

Õigus siseneda eraruumidesse, et võtta kaasa mis tahes kujul dokumente, on äärmiselt sekkuv ja vastuolus õigusega eraelu puutumatusele. Seepärast peaksid selle suhtes kehtima ranged tingimused ja piisavad kaitsemeetmed (7). Artikli 17 lõike 2 punkti e kohaselt peab eraruumidesse sisenemiseks olema saadud õigusasutuse eelnev luba kooskõlas siseriikliku õigusega ning see võib toimuda juhul, kui on alust kahelda, et kontrolli objektiga seotud dokumendid võivad olla olulised siseringitehingu või turuga manipuleerimise juhtumi tõendamiseks. Euroopa andmekaitseinspektor hindab asjaolu, et tekstis on kvalifitseeritud pädevate asutuste volitused, nõudes eraruumidesse sisenemise tingimusena põhjendatud kahtlust määruse ettepaneku või direktiivi ettepaneku rikkumise kohta ning õigusasutuse eelnevat luba. Euroopa andmekaitseinspektor leiab aga, et kõnealuse volituse võimalikku sekkuvat olemust arvesse võttes on nii põhjendatud kui ka vajalik kehtestada üldine nõue saada õigusasutuse eelnev luba, olenemata sellest, kas seda nõutakse siseriikliku õigusega.

22.

Määruse ettepaneku põhjenduses 30 on täpsustatud juhtumid, mil eraruumidesse sisenemine on vajalik: kui isik, kellele on juba esitatud teabenõue, on jätnud selle (täielikult või osaliselt) täitmata või kui on alust arvata, et nõude esitamisel seda ei täideta või et teabenõudega seotud dokumendid või teave kõrvaldatakse, võltsitakse või hävitatakse. Euroopa andmekaitseinspektor pooldab sellist täpsustust. Ta leiab aga, et tegemist on täiendavate kaitsemeetmetega, mida on vaja eraelu puutumatuse õiguse järgimise tagamiseks, ja seepärast tuleks need lisada eraruumidesse sisenemise tingimusena mõnda sisulisse sättesse.

2.3.2.   Õigus nõuda telefonikõnede andmeid või andmeliiklusandmeid

23.

Artikli 17 lõike 2 punktiga f antakse pädevatele asutustele õigus „nõuda sideoperaatori või investeerimisühingu valduses olevaid telefonikõnede andmeid ja andmeliiklusandmeid”, selgitades aga, et sellise nõudmise esitamiseks peab olema „alust kahtlustada”, et kõnealused andmed „võivad olla olulised selleks, et tõendada […] siseringitehingut või turuga manipuleerimist” määruse ettepaneku või direktiivi ettepaneku alusel. Need andmed ei ole siiski seotud „asjaomase teabevahetuse sisuga”. Peale selle on artikli 17 lõikes 3 sätestatud, et lõikes 2 osutatud volitusi teostatakse kooskõlas siseriikliku õigusega.

24.

Elektrooniliste sidevahendite kasutamist käsitlevad andmed võivad hõlmata väga mitmesuguseid isikuandmeid, näiteks kõne alustaja ja vastuvõtja identiteet, kõne aeg ja kestus, kasutatud võrk, kaasaskantavate seadmete puhul isiku geograafiline asukoht jne. Peale selle võivad mõned Interneti ja e-postiga seotud liiklusandmed (näiteks külastatud veebisaitide loetelu) paljastada olulisi üksikasju teabevahetuse sisu kohta. Ühtlasi on liiklusandmete töötlemine vastuolus kirjavahetuse konfidentsiaalsusega. Seda arvesse võttes on direktiivis 2002/58/EÜ (8) (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) kehtestatud põhimõte, mille kohaselt tuleb liiklusandmed, mida side edastamiseks ei ole enam vaja, kustutada või muuta anonüümseks (9). Nimetatud direktiivi artikli 15 lõike 1 kohaselt võivad liikmesriigid lisada siseriiklikesse õigusaktidesse erandeid konkreetsetel seaduslikel eesmärkidel, kui need erandid on demokraatlikus ühiskonnas asjaomaste eesmärkide saavutamiseks vajalikud, otstarbekad ja proportsionaalsed (10).

25.

Euroopa andmekaitseinspektor tunnistab, et määruse ettepaneku puhul on komisjoni eesmärgid seaduslikud. Ta mõistab vajadust selliste algatuste järele, millega püütakse tõhustada järelevalvet finantsturgude üle, et tagada nende nõuetelevastavus ja kaitsta paremini nii investoreid kui ka majandust tervikuna. Ent liiklusandmetega otseselt seotud uurimisvolitused peavad nende võimalikku sekkuvat olemust arvesse võttes vastama vajalikkuse ja proportsionaalsuse nõuetele, st need peavad piirduma sellega, mis on asjakohane taotletava eesmärgi täitmiseks, ega tohi minna kaugemale selle saavutamiseks vajalikust (11). Seda arvestades on väga tähtis, et nii nende isikuline ja esemeline kohaldamisala kui ka nende kasutamise asjaolud ja tingimused oleksid selgelt koostatud. Peale selle tuleb näha ette piisavad kaitsemeetmed väärkasutamise ohu vältimiseks.

26.

Asjaomased telefonikõnede andmed ja andmeliiklusandmed hõlmavad ilmselgelt isikuandmeid direktiivi 95/46/EÜ, direktiivi 2002/58/EÜ ja määruse (EÜ) nr 45/2001 tähenduses. Määruse ettepaneku põhjenduses 31 on märgitud, et „Telefonikõnede andmete ja andmeliiklusandmete põhjal saab tuvastada väära või eksitava teabe levitamise eest vastutava isiku, kindlaks teha, et isikud on olnud teatud ajal omavahel ühenduses ja et kaks või rohkem isikut on omavahel seotud” (12). Seepärast tuleb tagada, et täielikult järgitakse tingimusi, mis on sätestatud direktiivides ja määruses isikuandmete õiglase ja seadusliku töötlemise suhtes.

2.3.3.   Õigusasutuste luba käsitlev nõue

27.

Euroopa andmekaitseinspektor märgib, et artikli 17 lõike 3 kohaselt teostatakse seda õigust kooskõlas siseriikliku õigusega, kuid selles sättes ei viidata sõnaselgelt õigusasutuste eelnevale loale nagu eraruumidesse sisenemise õiguse puhul. Euroopa andmekaitseinspektor leiab, et kõnealuse volituse võimalikku sekkuvat olemust arvestades ning kõikides ELi liikmesriikides õigusaktide ühtlustatud kohaldamise huvides on põhjendatud kehtestada kõikidel juhtudel üldine nõue saada õigusasutuse eelnev luba, olenemata sellest, kas seda siseriikliku õigusega nõutakse. Ühtlasi tuleb arvesse võtta, et mitmesugustes liikmesriikide õigusaktides on sätestatud eritagatised kodu puutumatuse kaitsmiseks ebaproportsionaalse ja hoolikalt reguleerimata kontrollimise, läbiotsimise või arestimise eest, eriti kui seda teostavad haldusasutused.

28.

Peale selle soovitab Euroopa andmekaitseinspektor kehtestada pädevate asutuste suhtes nõude taotleda telefonikõnede andmeid ja andmeliiklusandmeid ametliku otsusega, milles on täpsustatud taotluse eesmärk, millist teavet nõutakse, teabe esitamiseks ettenähtud aeg ning taotluse saaja õigus lasta otsus Euroopa Kohtul läbi vaadata.

2.3.4.   Telefonikõnede andmete ja andmeliiklusandmete määratlus

29.

Määruse ettepanekus ei ole määratletud mõisteid „telekonikõnede andmed ja andmeliiklusandmed”. Direktiivis 2002/58/EÜ (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) on viidatud üksnes „liiklusandmetele”, kuid mitte „telefonikõnede andmetele ja andmeliiklusandmetele”. On ilmselge, et kõnealuste mõistete täpne tähendus määrab kindlaks selle, millist mõju võivad uurimisvolitused asjaomaste isikute eraelu puutumatusele ja andmekaitsele avaldada. Euroopa andmekaitseinspektor soovitab kasutada direktiivis 2002/58/EÜ „liiklusandmete” määratluses juba kehtestatud terminoloogiat.

30.

Artikli 17 lõike 2 punktis f on viidatud „sideoperaatori […] valduses olevatele telefonikõnede andmetele ja andmeliiklusandmetele”. Eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlevas direktiivis on kehtestatud põhimõte, mille kohaselt liiklusandmed tuleb kustutada, kui neid ei ole enam vaja ärilisel eesmärgil, milleks need koguti. Eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitleva direktiivi artikli 15 lõike 1 alusel võivad liikmesriigid aga selle kohustuse õiguskaitsega seotud eesmärkidel tühistada. Andmete säilitamise direktiivi eesmärk on kooskõlastada liikmesriikide tegevust eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitleva direktiivi artikli 15 lõike 1 alusel, kuivõrd tegemist on andmete säilitamisega raskete kuritegude uurimiseks, avastamiseks ja kohtus menetlemiseks.

31.

Küsimus seisneb selles, kas artikli 17 lõike 2 punktis f nimetatud telefonikõnede andmed ja andmeliiklusandmed viitavad eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitleva direktiiviga reguleeritud liiklus- ja asukohaandmete säilitamise teel kättesaadavatele andmetele või andmete säilitamise direktiiviga nõutud lisaandmetele. Viimasel juhul ilmneks tõsine probleem, sest eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitleva direktiivi artikli 15 lõikes 1 sätestatud erandeid (st kriminaalkuritegude uurimine, avastamine ja kohtus menetlemine) kasutataks nende eesmärkide laiendamiseks, milleks neid andmete säilitamise direktiivi alusel säilitatakse (st raskete kuritegude uurimine, avastamine ja kohtus menetlemine). Teiste sõnadega kasutataks andmete säilitamise direktiivi alusel säilitatavaid andmeid seega eesmärkidel, mida ei ole kõnealuse direktiiviga ette nähtud. See tähendab seda, et Euroopas õhutataks kasutama seaduslikku lünka, mis on kehtiva andmete säilitamise direktiivi üks põhilisi puudusi (13).

32.

Seepärast on Euroopa andmekaitseinspektori tungiv soovitus täpsustada, mis liiki telefonikõnede andmeid ja andmeliiklusandmeid võivad pädevad asutused nõuda. Sellised andmed peavad olema piisavad ja asjakohased ega tohi minna kaugemale nende kasutamise ja töötlemise eesmärgist. Peale selle soovitab Euroopa andmekaitseinspektor piirata artikli 17 lõike 2 punkti f andmetega, mida sideoperaatorid tavaliselt töötlevad (mis on nende valduses) eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitleva direktiivi 2002/58/EÜ raamistikus. See välistab põhimõtteliselt juurdepääsu andmete säilitamise direktiivi kohaselt säilitatavatele andmetele, kui sellise juurdepääsu eesmärk ei ole raskete kuritegude uurimine, avastamine ja kohtus menetlemine (14).

33.

Artikli 17 lõike 2 punktiga f on ette nähtud juurdepääs „investeerimisühingu valduses olevatele telefonikõnede andmetele ja andmeliiklusandmetele”. Tekstis tuleks täpsustada andmete liigid ja selgitada, millistele äriühingutele selle sättega viidatakse. Euroopa andmekaitseinspektor eeldab, et asjaomased andmed kattuvad andmetega, millele on viidatud ettepanekus võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv finantsinstrumentide turgude kohta (edaspidi „finantsinstrumentide turgude direktiivi ettepanek”). Ta rõhutab, et on esitanud ka selle ettepaneku kohta mõne märkuse, milles soovitas samuti neid mõisteid selgitada (15). Kuna telefonikõnede andmed ja andmeliiklusandmed on seotud finantsinstrumentide turgude direktiivi ettepaneku artikli 16 lõikes 7 viidatud telefonivestluste ja elektroonilise teabevahetusega, soovitas Euroopa andmekaitseinspektor peale selle määrata kindlaks sellise teabevahetuse salvestamise eesmärk ja täpsustada nii salvestatavad teabevahetuse liigid kui ka teabevahetusega seotud andmete kategooriad (16).

34.

Lõpuks on Euroopa andmekaitseinspektoril rõõm näha, et tekstis on andmetele juurdepääsu tingimusena nõutud põhjendatud kahtlust määruse ettepaneku või direktiivi ettepaneku rikkumise kohta ning et selles on sõnaselgelt välistatud pädevate asutuste juurdepääs teabevahetuse sisule.

2.4.   Kahtlaste tehingute tuvastamiseks ja nendest teatamiseks kehtestatud süsteemid

35.

Määruse ettepaneku artikli 11 lõikega 1 on ette nähtud, et kauplemiskoha tegevust juhtiv isik kehtestab tõhusa korra ja menetlused ning kohaldab neid eesmärgiga vältida ja tuvastada turu kuritarvitamist. Peale selle on lõikes 2 sätestatud, et kõik isikud, kelle ametialaseks tegevuseks on finantsinstrumentide tehingute korraldamine või tegemine, peavad olema sisse seadnud süsteemid selliste korralduste ja tehingute tuvastamiseks ning neist teatamiseks, mis võivad kujutada endast siseringitehinguid, turuga manipuleerimist või turuga manipuleerimise või siseringitehingute tegemise katset. Kahtluse korral tuleb viivitamata teavitada pädevat asutust. Komisjon võtab vastu regulatiivsed tehnilised standardid, et määrata kindlaks lõikes 1 viidatud asjakohane kord ja menetlused ning lõikes 2 nimetatud süsteemid ja teavitusvormid (artikli 11 lõike 3 viimane lause).

36.

Kuna sellised süsteemid hõlmavad tõenäoliselt isikuandmeid (nt insaiderite nimekirjas viidatud isikute tehtud tehingute jälgimine), rõhutab Euroopa andmekaitseinspektor, et asjaomased standardid tuleb välja töötada kooskõlas eraelu kavandatud puutumatuse põhimõttega, mille kohaselt integreeritakse andmekaitse ja eraelu puutumatus isikuandmete töötlemist hõlmavatesse uutesse toodetesse, teenustesse ja protsessidesse kohe nende väljatöötamise alguses (17). Ühtlasi soovitab Euroopa andmekaitseinspektor viidata vajadusele konsulteerida Euroopa andmekaitseinspektoriga, kui kõnealused regulatiivsed standardid on seotud isikuandmete töötlemisega.

2.5.   Teabe vahetamine kolmandate riikidega

37.

Euroopa andmekaitseinspektor nimetab viitamist direktiivile 95/46/EÜ, eeskätt määruse ettepaneku artiklites 25 ja 26 ning artiklis 23 nimetatud konkreetsetele kaitsemeetmetele seoses isikuandmete edastamisega kolmandatele riikidele. Täpsemalt leitakse, et iga juhtumi eraldi hindamine, edastamise vajalikkuse tagamine, nõue saada pädeva asutuse eelnev sõnaselge luba andmete edasisaatmiseks kolmandale riigile ja kolmanda riigi poolt ning isikuandmete piisava kaitsetaseme olemasolu kolmandas riigis on selliste edastamisega seotud riske arvesse võttes asjakohased kaitsemeetmed.

2.6.   Karistuste avaldamine

2.6.1.   Karistuste kohustuslik avaldamine

38.

Määruse ettepaneku artikli 26 lõikega 3 kohustatakse liikmesriike tagama, et pädevad asutused avaldavad põhjendamatu viivituseta iga määruse ettepaneku rikkumise eest määratud haldusmeetme ja -karistuse, esitades vähemalt rikkumise liigi ja laadi ning rikkumise eest vastutava isiku andmed, välja arvatud juhul, kui selle teabe avaldamine ohustaks tõsiselt finantsturgude stabiilsust.

39.

Karistuste avaldamine aitaks suurendada nende hoiatavat mõju, heidutades tegelikke ja võimalikke toimepanijaid rikkumisi sooritamast, et vältida maine olulist kahjustamist. Peale selle suurendaks see läbipaistvust, teavitades turu korraldajaid asjaolust, et konkreetne isik on pannud toime rikkumise. Kõnealust kohustust leevendatakse ainult siis, kui avaldamine põhjustaks asjaomastele isikutele ebaproportsionaalset kahju, millisel juhul pädevad asutused avaldavad karistused anonüümselt.

40.

Euroopa andmekaitseinspektoril on hea meel asjaolu üle, et põhjenduses 35 on viidatud põhiõiguste hartale, eelkõige õigusele isikuandmete kaitsele karistuste kohaldamisel ja avalikustamisel. Ta ei ole aga kindel, et praeguses sõnastuses vastab karistuste avaldamise kohustus andmekaitsealase õiguse nõuetele, mida Euroopa Kohus on selgitanud kohtuasjas Schecke tehtud otsuses (18). Ta on seisukohal, et kõnealuse meetme eesmärki, vajalikkust ja proportsionaalsust ei ole piisavalt tõendatud ning et igal juhul tuleb ette näha piisavad kaitsemeetmed seoses üksikisikute õiguste suhtes esinevate riskidega.

2.6.2.   Avaldamise vajalikkus ja proportsionaalsus

41.

Kohtuasjas Schecke tehtud otsuses tühistas Euroopa Kohus nõukogu määruse ja komisjoni määruse sätted, millega nähti ette põllumajandusfondidest toetuse saajaid käsitleva teabe, sealhulgas toetusesaajate isiku ja saadud summade kohustuslik avaldamine. Kohus leidis, et sellise avaldamise näol on tegemist Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta”) artikli 8 lõike 2 reguleerimisalasse kuuluva isikuandmete töötlemisega ning seega harta artiklites 7 ja 8 ette nähtud õiguste riivega.

42.

Olles sedastanud, et „isikuandmete kaitse erandite ja piirangute puhul tuleb piirduda rangelt vajalikuga”, analüüsis kohus järgnevalt andmete avaldamise eesmärki ja selle proportsionaalsust. Kohtu järelduse kohaselt ei viidanud miski sellele, et nõukogu ja komisjon oleksid asjaomaste õigusaktide vastuvõtmisel vaaginud andmete avaldamise viisi, mis vastaks avaldamise eesmärgile, kuid oleks samas toetusesaajate suhtes vähem sekkuv.

43.

Määruse ettepaneku artikli 26 lõikega 3 paistavad kaasnevat samad puudused, mida Euroopa Kohus rõhutas kohtuasjas Schecke tehtud otsuses. Tuleb meeles pidada, et hinnates isikuandmete avalikustamist nõudva sätte vastavust andmekaitsenõuetele, on äärmiselt tähtis, et ettenähtud avaldamisel oleks selge ja täpselt määratletud eesmärk. Ainult selge ja täpselt määratletud eesmärgi olemasolu korral saab hinnata, kas asjaomaste isikuandmete avaldamine on tegelikult vajalik ja proportsionaalne (19).

44.

Ettepaneku ja sellele lisatud dokumentide (st mõju hindamise aruande) lugemisel jäi Euroopa andmekaitseinspektorile mulje, et asjaomase meetme eesmärki ja seega ka selle vajalikkust ei ole selgelt kindlaks tehtud. Kui ettepaneku põhjendustes ei ole seda küsimust üldse käsitletud, siis mõjuhinnangus on viidatud ainult üldisele positiivsele mõjule (st hoiatava mõju suurenemine seoses turu kuritarvitamisega, investorite kaitsmisele kaasaaitamine, emitentide võrdne kohtlemine, tõhusam jõustamine) ning üksnes märgitud, et „karistuste avaldamine on väga oluline läbipaistvuse suurendamiseks ja finantsturu suhtes usalduse säilitamiseks” ja et „määratud karistuste avaldamine aitab saavutada hoiatava mõju eesmärki ning parandab turu terviklikkust ja investorite kaitset” (20). Selline üldine väide ei tundu olevat piisav kavandatud meetme vajalikkuse tõendamiseks. Kui üldeesmärk on suurendada hoiatavat mõju, siis tundub, et komisjon oleks pidanud selgitama eeskätt seda, miks ei oleks piisanud suurematest rahatrahvidest (või muudest karistustest, mis ei hõlma nimede esiletoomist ja häbistamist).

45.

Peale selle ei tundu mõju hindamise aruandes olevat arvesse võetud vähem sekkuvaid meetodeid nagu avaldamise otsustamine iga juhtumi puhul eraldi. Viimane võimalus tundub esmapilgul eelkõige olevat proportsionaalsem lahendus, arvestades just asjaolu – mida on tunnistatud ka artikli 26 lõike 1 punktis d –, et avaldamise näol on tegemist karistusega, mida tuleb seega hinnata iga juhtumi puhul eraldi, võttes arvesse selliseid asjaolusid nagu rikkumise raskus, isikliku vastutuse ulatus, korduvad rikkumised, kolmandate isikute kantud kahju jne (21).

46.

Mõju hindamise aruandes ei ole selgitatud, miks ei kujuta endast piisavat võimalust avaldamise otsustamine iga juhtumi puhul eraldi. Selles on üksnes märgitud, et määratud karistuste avaldamine „aitab saavutada eesmärki kaotada võimaluse korral variandid ja kaalutlusõigus, kõrvaldades liikmesriikide praeguse kaalutlusõiguse sellist avaldamist mitte nõuda” (22). Euroopa andmekaitseinspektori arvamuse kohaselt on võimalus hinnata juhtumit selle konkreetsete asjaolude põhjal proportsionaalsem ning seega eelistatav kohustuslikule avaldamisele kõikide juhtumite puhul. Selline kaalutlusõigus võimaldaks näiteks pädevatel asutustel vältida avaldamist vähemtähtsate rikkumiste puhul, kui rikkumisega ei kaasnenud olulist kahju, asjaomane isik on koostööaldis jne. Seega ei hajuta mõjuhinnangus esitatud analüüs meetme vajalikkuse ja proportsionaalsusega seotud kahtlusi.

2.6.3.   Vajadus piisavate kaitsemeetmete järele

47.

Määruse ettepanekuga oleks tulnud ette näha piisavad kaitsemeetmed, et tagada õiglane tasakaal eri huvide vahel. Esiteks on kaitsemeetmed vajalikud seoses süüdistatud isikute õigusega otsus kohtus vaidlustada ja süütuse presumptsiooniga. Artikli 26 lõikesse 3 oleks tulnud lisada sellekohane erisäte, et kohustada pädevaid asutusi võtma vajalikud meetmed seoses olukordadega, kus otsus edasi kaevatakse ning kus kohus selle lõpuks tühistab (23).

48.

Teiseks tuleks määruse ettepanekus tagada andmesubjektide õiguste ennetav järgimine. Euroopa andmekaitseinspektor hindab asjaolu, et määruse ettepaneku lõpliku versiooniga nähakse ette võimalus välistada avaldamine juhul, kui see põhjustaks ebaproportsionaalset kahju. Ennetav lähenemisviis peaks aga tähendama seda, et andmesubjekte teavitatakse eelnevalt asjaolust, et otsus, millega karistus määratakse, avaldatakse ning et direktiivi 95/46/EÜ artikli 14 alusel on neil õigus esitada õigustatud ja veenvatel põhjustel vastuväiteid (24).

49.

Kolmandaks – kuigi määruse ettepanekus ei ole täpsustatud teabe avaldamise kanalit, võib ette kujutada, et tegelikkuses avaldab enamik liikmesriike sellise teabe Internetis. Teabe avaldamisega Internetis kaasnevad eriküsimused ja -riskid eelkõige seoses vajadusega tagada, et teavet ei hoita Internetis kauem kui vajalik ning et andmeid ei ole võimalik manipuleerida ega muuta. Väliste otsingumootorite kasutamisega kaasneb ka risk, et teavet võidakse käsitleda kontekstiväliselt ning levitada seda veebis ja mujal viisil, mida on raske kontrollida (25).

50.

Eespool kirjeldatut arvesse võttes tuleb kohustada liikmesriike tagama, et asjaomaste isikute isikuandmeid hoitakse Internetis ainult mõistliku aja jooksul, mille möödumisel need süsteemselt kustutatakse (26). Peale selle tuleks liikmesriikidelt nõuda, et nad tagavad piisavate turva- ja kaitsemeetmete kehtestamise, eelkõige kaitseks väliste otsingumootorite kasutamisega seotud riskide eest (27).

2.6.4.   Järeldus

51.

Euroopa andmekaitseinspektor on seisukohal, et karistuste kohustuslikku avaldamist käsitlev säte ei ole oma praeguses sõnastuses kooskõlas põhiõigusega eraelu puutumatusele ja andmekaitsele. Seadusandja peaks hoolega hindama kavandatud süsteemi vajalikkust ning kontrollima, kas avaldamiskohustus ei lähe kaugemale taotletava avaliku huvi eesmärgi täitmiseks vajalikust ja kas sama eesmärgi saavutamiseks ei ole vähem piiravaid meetmeid. Sõltuvalt sellise proportsionaalsuse analüüsi tulemustest peaksid avaldamiskohustust igal juhul toetama piisavad kaitsemeetmed, millega tagatakse süütuse presumptsiooni järgimine, asjaomaste inimeste õigus esitada vastuväiteid, andmete turvalisus/täpsus ning nende kustutamine piisava aja möödumisel.

2.7.   Rikkumistest teatamine

52.

Määruse ettepaneku artiklis 29 nõutakse liikmesriikidelt tõhusate rikkumistest teatamise mehhanismide ehk rikkumistest teavitamise süsteemide kehtestamist. Kuigi need võivad olla tõhusad nõuete täitmise vahendid, toovad sellised süsteemid andmekaitse seisukohast kaasa suuri probleeme (28).

53.

Euroopa andmekaitseinspektoril on hea meel selle üle, et määruse ettepanek sisaldab kahtlustatavatest rikkumistest teavitavate isikutega ja üldisemalt andmekaitsega seotud konkreetseid kaitsemeetmeid, mida tuleb riikide tasandil veelgi edasi arendada. Euroopa andmekaitseinspektor on teadlik asjaolust, et määruse ettepanekus on sätestatud üksnes liikmesriikide rakendatava süsteemi põhielemendid. Sellest hoolimata soovib ta juhtida tähelepanu järgmistele lisapunktidele.

54.

Nagu ka muudes arvamustes (29) rõhutab Euroopa andmekaitseinspektor vajadust lisada konkreetne viide sellele, et tagada tuleb informaatorite ja rikkumistest teatajate isiku konfidentsiaalsus. Euroopa andmekaitseinspektor rõhutab, et rikkumistest teatajad on keerulises olukorras. Sellist teavet jagavatele isikutele tuleb tagada konfidentsiaalsus, eelkõige ei tohiks nende isikut teha teatavaks inimesele, kelle väidetavast rikkumisest on teatatud (30). Rikkumisest teatajate konfidentsiaalsus tuleb tagada menetluse kõikides etappides, kuivõrd see ei lähe vastuollu kohtumenetlust reguleerivate riiklike eeskirjadega. Eeskätt võib isiku avalikustamine olla vajalik seoses edasise uurimise või uurimise tulemusel algatatud järgneva kohtumenetlusega (sealhulgas juhul, kui on tehtud kindlaks, et rikkumisest teataja on isiku kohta kuritahtlikult esitanud valeandmeid) (31). Eespool kirjeldatut arvesse võttes soovitab Euroopa andmekaitseinspektor lisada artikli 29 lõike 1 punkti b järgmise sätte: „nende isiku konfidentsiaalsus tuleb tagada menetluse kõikidel etappidel, kui selle avalikustamist ei nõuta riiklikes õigusaktides edasise uurimise või järgneva kohtumenetluse kontekstis”.

55.

Euroopa andmekaitseinspektoril hea meel asjaolu üle, et artikli 29 lõike 1 punktis c nõutakse liikmesriikidelt nii rikkumises süüdistatava isiku kui ka süüdistuse esitanud isiku isikuandmete kaitset kooskõlas direktiivis 95/46/EÜ sätestatud põhimõtetega. Ta soovitab aga jätta välja teksti „sätestatud põhimõtetega”, et viide direktiivile oleks terviklikum ja siduvam. Seoses vajadusega järgida selliste mehhanismide praktilisel rakendamisel andmekaitsealaseid õigusakte soovib Euroopa andmekaitseinspektor rõhutada eelkõige soovitusi, mille artikli 29 töörühm esitas oma 2006. aasta arvamuses rikkumisest teatamise kohta. Riiklike mehhanismide rakendamisel peaksid asjaomased üksused pidama muu hulgas silmas vajadust tagada proportsionaalsus, piirates võimalikult suures ulatuses isikute kategooriaid, kellel on õigus asjaomane teade esitada; nende isikute kategooriaid, keda võib süüdistada, ning rikkumisi, milles neid võib süüdistada; vajadust eelistada tuvastatavaid ja konfidentsiaalseid teateid anonüümsetele teadetele; vajadust näha ette rikkumisest teatajate isiku avalikustamine juhul, kui nad esitavad väiteid pahatahtlikult; ning vajadust järgida rangeid andmete säilitamistähtaegasid.

3.   JÄRELDUSED

56.

Euroopa andmekaitseinspektor tunneb heameelt eritähelepanu üle, mida on määruse ettepanekus andmekaitsealastele õigusaktidele pööratud.

57.

Euroopa andmekaitseinspektor esitab järgmised soovitused:

täpsustada artiklis 13 insaiderite nimekirja otstarvet;

kehtestada artikli 17 lõike 2 punktis e seoses eraruumidesse sisenemisega üldnõue saada õigusasutuse eelnev luba;

kehtestada artikli 17 lõike 2 punktis f seoses telefonikõnede andmete ja andmeliiklusandmete taotlemisega üldnõue saada õigusasutuse eelnev luba ning nõue koostada ametlik otsus, milles täpsustatakse: i) õiguslik alus, ii) taotluse otstarve, iii) millist teavet nõutakse, iv) teabe esitamiseks ettenähtud aeg ja v) taotluse saaja õigus lasta otsus Euroopa Kohtul läbi vaadata;

täpsustada sideoperaatorite ja investeerimisühingute valduses olevate telefonikõnede andmete ja andmeliiklusandmete liigid, mida pädevad asutused võivad nõuda, ning piirata artikli 17 lõike 2 punkti f andmetega, mida sideoperaatorid tavaliselt töötlevad (mis on nende valduses) eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitleva direktiivi 2002/58/EÜ raamistikus;

lisada artikli 29 lõike 1 punkti b järgmine säte: „nende isiku konfidentsiaalsus tuleb tagada menetluse kõikidel etappidel, kui selle avalikustamist ei nõuta riiklikes õigusaktides edasise uurimise või järgneva kohtumenetluse kontekstis”;

hinnata karistuste kohustusliku avaldamise kavandatud süsteemi proportsionaalsust, võttes arvesse käesolevas arvamuses väljendatud kahtlusi. Sõltuvalt sellise vajalikkuse ja proportsionaalsuse analüüsi tulemustest peaks igal juhul ette nägema piisavad kaitsemeetmed, millega tagatakse süütuse presumptsiooni järgimine, asjaomaste inimeste õigus esitada vastuväiteid, andmete turvalisus/täpsus ning nende kustutamine piisava aja möödumisel.

Brüssel, 10. veebruar 2012

Euroopa andmekaitseinspektori asetäitja

Giovanni BUTTARELLI


(1)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(2)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(3)  Euroopa andmekaitseinspektori 10. veebruari 2012. aasta arvamused pangandusalaste õigusaktide läbivaatamist, reitinguagentuure, finantsinstrumentide turge (finantsinstrumentide turgude direktiiv ja määrus) ning turu kuritarvitamist reguleeriva õigusaktide paketi kohta.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ, 28. jaanuar 2003, siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta, ELT L 96, 12.4.2003, lk 16.

(5)  Vt määruse ettepaneku põhjendused 33, 35, 39 ja 40.

(6)  Vt määruse ettepaneku artikli 17 lõige 4, artiklid 22 ja 23 ning artikli 29 lõike 1 punkt c.

(7)  Vt eelkõige Euroopa Inimõiguste Kohtu 23. veebruari 1993. aasta otsus kohtuasjas 10828/84: Funcke vs. Prantsusmaa.

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/58/EÜ, 12. juuli 2002, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).

(9)  Vt direktiivi 2002/58/EÜ artikli 6 lõige 1 (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).

(10)  Direktiivi 2002/58/EÜ artikli 15 lõikes 1 on sätestatud, et selline piiramine peab olema „vajalik, otstarbekas ja proportsionaalne abinõu selleks, et kaitsta direktiivi 95/46/EÜ artikli 13 lõikes 1 nimetatud riiklikku julgeolekut (s.t riigi julgeolekut), riigikaitset, avalikku korda, kriminaalkuritegude või elektroonilise sidesüsteemi volitamata kasutamise ennetamist, uurimist, avastamist ja kohtus menetlemist. Selleks võivad liikmesriigid muu hulgas võtta seadusandlikke meetmeid, millega nähakse ette andmete säilitamine piiratud aja jooksul käesolevas lõikes sätestatud põhjustel […]”.

(11)  Vt nt Euroopa Kohtu otsus liidetud kohtuasjades C-92/09 ja C-93/09: Volker und Markus Schecke GbR (C-92/09), Hartmut Eifert (C-92/09) vs. Land Hessen, EKLis veel avaldamata, punkt 74.

(12)  Vt ka määruse ettepaneku seletuskiri, lk 12.

(13)  Sellega seoses vt Euroopa andmekaitseinspektori 31. mai 2011. aasta arvamus komisjoni hindamisaruande kohta nõukogule ja Euroopa Parlamendile seoses andmete säilitamise direktiiviga (direktiiv 2006/24/EÜ), nt punkt 24.

(14)  Euroopa andmekaitseinspektor soovib meenutada probleeme, mis on seotud „raske kuriteo” Euroopa määratluse puudumisega. Euroopa andmekaitseinspektor tõepoolest rõhutas, et komisjoni hindamisaruandest andmete säilitamise direktiivi kohta ilmneb, et „raske kuriteo” täpse määratluse liikmesriikide pädevusse jätmise tulemusel on andmeid kasutatud väga mitmesugustel eesmärkidel. Komisjon on väitnud järgmist: „Enamik direktiivi ülevõtnud liikmesriike võimaldavad vastavalt oma õigusaktidele säilitatud andmetele juurdepääsu ja nende kasutamist ka eesmärkidel, mida kõnealune direktiiv ei hõlma (näiteks kuritegevuse üldine ennetamine ja kuritegevuse vastu võitlemine, eluohtlikud olukorrad)”. Vt 31. mai 2011. aasta arvamus komisjoni hindamisaruande kohta nõukogule ja Euroopa Parlamendile seoses andmete säilitamise direktiiviga (direktiiv 2006/24/EÜ), punktid 24, 71 ja 72.

(15)  Artikli 71 lõike 2 punkti d kohaselt on pädevatel asutustel kavandatava finantsinstrumentide turgude direktiivi alusel lubatud nõuda investeerimisühingutelt olemasolevaid telefonikõnede salvestusi ja tõendeid andmete edastamise kohta, kui esineb põhjendatud kahtlusi finantsinstrumentide turgude direktiivi ettepaneku rikkumise kohta.

(16)  Vt Euroopa andmekaitseinspektori 10. veebruari 2012. aasta arvamus ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv finantsinstrumentide turgude kohta, millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/39/EÜ (uuesti sõnastatud) ning ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust [Euroopa turu infrastruktuuri määrus] börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta.

(17)  Vt Euroopa andmekaitseinspektori 14. jaanuari 2011. aasta arvamus komisjoni teatise kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule, Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – „Terviklik lähenemisviis isikuandmete kaitsele Euroopa Liidus” (ELT C 181, 22.6.2011, lk 1), punktid 108–115.

(18)  Otsus liidetud kohtuasjades C-92/09 ja C-93/09: Schecke, punktid 56–64.

(19)  Vt sellega seoses ka Euroopa andmekaitseinspektori 15. aprilli 2011. aasta arvamus, mis käsitleb Euroopa Liidu aastaeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju (ELT C 215, 21.7.2011, lk 13).

(20)  Vt mõjuhinnang, lk 166.

(21)  St kooskõlas määruse ettepaneku artikliga 27, milles on sätestatud karistuste kindlaksmääramise kriteeriumid.

(22)  Vt mõjuhinnang, lk 167.

(23)  Riiklikud ametiasutused võiksid kaaluda näiteks järgmisi meetmeid: lükata avaldamine kuni apellatsioonikaebuse tagasilükkamiseni edasi või, nagu on soovitatud mõju hindamise aruandes, selgelt viidata, et otsuse suhtes on käimas apellatsioonimenetlus ja et kuni lõpliku otsuse tegemiseni tuleb eeldada asjaomase isiku süütust, ja avaldada parandus juhtudel, kui kohus tühistab otsuse.

(24)  Vt Euroopa andmekaitseinspektori 10. aprilli 2007. aasta arvamus ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT C 134, 16.6.2007, lk 1).

(25)  Vt sellega seoses Itaalia andmekaitseasutuse avaldatud dokument „Personal Data As Also Contained in Records and Documents by Public Administrative Bodies: Guidelines for Their Processing by Public Bodies in Connection with Web-Based Communication and Dissemination”, kättesaadav Itaalia andmekaitseasutuse veebisaidil aadressil http://www.garanteprivacy.it/garante/doc.jsp?ID=1803707

(26)  Need mured on seotud ka üldisema õigusega olla unustatud, mille lisamist isikuandmete kaitse uude õigusraamistikku praegu arutatakse.

(27)  Kõnealused turva- ja kaitsemeetmed võivad hõlmata näiteks andmete indekseerimise välistamist väliste otsingumootorite kaudu.

(28)  Artikli 29 töörühm avaldas 2006. aastal selliste süsteemide kohta arvamuse, milles käsitletakse selle tegevuse andmekaitsega seonduvaid külgi: arvamus 1/2006, mis käsitleb ELi andmekaitse eeskirjade kohaldamist asutusesiseste väärkäitumisest teatamise mehhanismide suhtes raamatupidamise, raamatupidamise siseauditi, auditi, altkäemaksu vastu võitlemise, pangandus- ja finantskuritegude valdkonnas (töörühma arvamus rikkumistest teatamise kohta). Arvamus on kättesaadav artikli 29 töörühma veebilehel aadressil http://ec.europa.eu/justice/policies/privacy/workinggroup/index_en.htm

(29)  Vt nt Euroopa Liidu aastaeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju käsitlev arvamus, 15. aprilli 2011, ja OLAFi juurdlusi käsitlev arvamus 1. juuni 2011, mõlemad kättesaadavad aadressil http://www.edps.europa.eu

(30)  Euroopa andmekaitseinspektor on juba rõhutanud rikkumisest teatajate isiku konfidentsiaalsuse tagamise tähtsust oma 30. juuli 2010. aasta kirjas Euroopa Ombudsmanile, mis käsitleb juhtumit 2010-0458 ning on kättesaadav Euroopa andmekaitseinspektori veebisaidil (http://www.edps.europa.eu). Vt ka Euroopa andmekaitseinspektori eelkontrolli raames esitatud arvamused: 3. veebruari 2012. aasta arvamus, 23. juuni 2006. aasta arvamus OLAFi sisejuurdluste kohta (juhtum 2005-0418) ja 4. oktoobri 2007. aasta arvamus OLAFi välisjuurdluste kohta (juhtumid 2007-47, 2007-48, 2007-49, 2007-50, 2007-72).

(31)  Vt Euroopa Liidu aastaeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju käsitlev arvamus, 15. aprill 2011, kättesaadav aadressil http://www.edps.europa.eu


II Teatised

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

Euroopa Komisjon

20.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 177/12


Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

2012/C 177/02

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

11.2.2009

Riikliku abi viitenumber

N 646/08

Liikmesriik

Saksamaa

Piirkond

Baden-Württemberg

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

MFG Baden-Württemberg- Filmförderung – Verlängerung der Beihilfe N 228/07

Õiguslik alus

Beschluss des Aufsichtsrates der MFG Medien- und Filmgesellschaft Baden-Württemberg vom 28. November 2003

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Kultuuri edendamine

Abi vorm

Hüvitatav abi, otsene toetus

Eelarve

 

Kavandatud aastased kulutused: 10,174 mln EUR

 

Kavandatud abi kogusumma: 11,684 mln EUR

Abi osatähtsus

70 %

Kestus

1.1.2009–31.12.2012

Majandusharud

Meelelahutus, kultuur ja sport

Abi andva asutuse nimi ja aadress

MFG Medien- und Filmgesellschaft Baden-Württemberg

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

23.1.2012

Riikliku abi viitenumber

SA.33749 (11/N)

Liikmesriik

Saksamaa

Piirkond

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Fördermaßnahme „ATEM — Antriebstechnologien für die Elektromobilität“

Õiguslik alus

Energie- und Klimafondsgesetz (EKFG); — Gesetz zur Änderung des Gesetzes zur Errichtung eines Sondervermögens „Energie- und Klimafonds“ (EKFG-ÄndG), Kapitel 6092 Titel 683 04;

Förderbekanntmachung „ATEM — Antriebstechnologien für die Elektromobilität“ des BMWi; — §23 und §44 der Verwaltungsvorschriften zur Bundeshaushaltsordnung; — §§48 bis 49a Verwaltungsverfahrensgesetz; — Allgemeine Nebenbestimmungen für Zuwendungen auf Kostenbasis des BMBF an Unternehmen der gewerblichen Wirtschaft für FuE-Vorhaben (NKBF 98); — Allgemeinen Nebenbestimmungen für Zuwendungen zur Projektförderung (ANBest-P) bzw. für Zuwendungen zur Projektförderung an Gebietskörperschaften (ANBest-Gk) und die Besonderen Nebenbestimmungen für Zuwendungen des BMBF zur Projektförderung auf Ausgabenbasis (BNBest-BMBF98)

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Uurimis- ja arendustegevus

Abi vorm

Otsene toetus

Eelarve

 

Kavandatud aastased kulutused: 11,116 mln EUR

 

Kavandatud abi kogusumma: 66,7 mln EUR

Abi osatähtsus

100 %

Kestus

1.1.2012–31.12.2017

Majandusharud

Kõik sektorid

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Bundesministerium für Wirtschaft und Technologie

Villemombler Straße 76

53123 Bonn

DEUTSCHLAND

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

13.3.2012

Riikliku abi viitenumber

SA.33913 (11/N)

Liikmesriik

Hispaania

Piirkond

Cataluña

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Prorróga de la medida INVERTEC 2009-2011

Õiguslik alus

Ley Orgánica 6/2006 de 19 de julio de 2006 de reforma del Estatuto de Autonómia de Cataluña; Ley 12/2005 de 17 de noviembre de 2005 de Nueva Regulación del Centre d'Innovació i Desenvolupament Empresarial

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Riskikapital, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

Abi vorm

Kapitalisüstid

Eelarve

Kavandatud abi kogusumma: 25 mln EUR

Abi osatähtsus

Kestus

1.1.2012–31.12.2015

Majandusharud

Kõik sektorid

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Societat Cataluña d'Inversíon en empreses de base tecnológica SA

Passeig de Gràcia, 129

08008 Barcelona

ESPAÑA

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

8.2.2012

Riikliku abi viitenumber

SA.34081 (11/N)

Liikmesriik

Poola

Piirkond

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Czwarte przedłużenie programu wspierania finansowania banków w Polsce

Õiguslik alus

Ustawa z dnia 12 lutego 2009 r. o udzielaniu przez Skarb Panstwa wsparcia instytucjom finansowym

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Tõsise häire kõrvaldamine majanduses

Abi vorm

Tagatis

Eelarve

 

Kavandatud aastased kulutused: 40 000 mln PLN

 

Kavandatud abi kogusumma: 40 000 mln PLN

Abi osatähtsus

Kestus

Kuni 30.6.2012

Majandusharud

Finantsvahendus

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Ministerstwo Finansów

ul. Świętokrzyska 12

00-916 Warszawa

POLSKA/POLAND

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

20.2.2012

Riikliku abi viitenumber

SA.34101 (11/N)

Liikmesriik

Holland

Piirkond

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Omnibusregeling voor provincies en gemeenten inzake de staatssteunaspecten van subsidiemaatregelen ten behoeve van onderzoek, ontwikkeling en innovatie (OO&I)

Õiguslik alus

Algemene wet bestuursrecht titel 4.2; Provinciewet; Gemeentewet

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Uurimis- ja arendustegevus, innovatsioon

Abi vorm

Otsene toetus, tehingud, mis ei ole tehtud turutingimustes

Eelarve

Kavandatud abi kogusumma: 3 745 mln EUR

Abi osatähtsus

100 %

Kestus

Kuni 31.12.2017

Majandusharud

Kõik sektorid

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Nederlandse provincies en gemeenten – contact ministerie van Binnenlandse Zaken en Koninkrijksrelaties

Bezuidenhoutseweg 67

2500 EB Den Haag

NEDERLAND

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm


20.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 177/17


ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

2012/C 177/03

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

8.5.2012

Riikliku abi viitenumber

SA.33934 (11/N)

Liikmesriik

Saksamaa

Piirkond

Thüringen

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Großes Investitionsvorhaben — Masdar PV GmbH

Õiguslik alus

1.

36. Rahmenplan der Gemeinschaftsaufgabe — Verbesserung der regionalen Wirtschaftsstruktur

2.

Investitionszulagengesetz 2010

Meetme liik

Individuaalne abi

Eesmärk

Piirkondlik areng, tööhõive

Abi vorm

Otsene toetus

Eelarve

Kavandatud abi kogusumma: 12,9 mln EUR

Abi osatähtsus

10,2 %

Kestus

2012–2014

Majandusharud

Tööstus

Abi andva asutuse nimi ja aadress

1.

Thüringer Aufbaubank

Gorkistraße 9

99084 Erfurt

DEUTSCHLAND

2.

Finanzamt Gotha

Reuterstraße 2a

99867 Gotha

DEUTSCHLAND

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

27.2.2012

Riikliku abi viitenumber

SA.34066 (11/N)

Liikmesriik

Poola

Piirkond

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Czwarte przedłużenie programu rekapitalizacji niektórych instytucji finansowych

Õiguslik alus

Ustawa z dnia 12 lutego 2010 r. o rekapitalizacji niektórych instytucji finansowych (Dz. U. nr 40, poz. 226)

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Tõsise häire kõrvaldamine majanduses

Abi vorm

Muud omakapitalile suunatud meetmed

Eelarve

 

Aastaeelarve: Poola zlottides. Täpsustamata, kuid jääb kõikide riigi tagatiste jaoks ette nähtud 40 000 miljoni PLN suuruse üldeelarve piiresse

 

Üldeelarve: 40 000 miljonit PLN

Abi osatähtsus

Kestus

Kuni 30.6.2012

Majandusharud

Finantsvahendus

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Ministerstwo Finansów

ul. Świętokrzyska 12

00-916 Warszawa

POLSKA/POLAND

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

4.4.2012

Riikliku abi viitenumber

SA.34188 (12/N)

Liikmesriik

Ühendkuningriik

Piirkond

North Yorkshire

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Next Generation Broadband in North Yorkshire — alterations to existing aid and aid for basic broadband deployment

Õiguslik alus

Local Government Act 2000

Meetme liik

Individuaalne abi

Eesmärk

Piirkondlik areng

Abi vorm

Otsene toetus

Eelarve

Kavandatud abi kogusumma: 40 mln GBP

Abi osatähtsus

21 %

Kestus

1.7.2010–30.6.2015

Majandusharud

Postiside ja telekommunikatsioon

Abi andva asutuse nimi ja aadress

NYnet, Douris House

Roecliffe Business Park

Boroughbridge

North Yorkshire

YO51 9NE

UNITED KINGDOM

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

30.3.2012

Riikliku abi viitenumber

SA.34539 (12/N)

Liikmesriik

Saksamaa

Piirkond

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Amendment of restructuring plan of Commerzbank

Õiguslik alus

Gesetz zur Errichtung eines Sonderfonds Finanzmarktstabilisierung

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Tõsise häire kõrvaldamine majanduses

Abi vorm

Rekapitaliseerimisabi

Eelarve

 

Kavandatud aastased kulutused: 18 200 mln EUR

 

Kavandatud abi kogusumma: 18 200 mln EUR

Abi osatähtsus

Kestus

Majandusharud

Finantsvahendus

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Sonderfonds Finanzmarktstabilisierung (SoFFin)

Finanzmarktstabilisierungsanstalt

Taunusanlage 6

60329 Frankfurt am Main

DEUTSCHLAND

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm


IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Euroopa Komisjon

20.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 177/21


Euro vahetuskurss (1)

19. juuni 2012

2012/C 177/04

1 euro =


 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,2619

JPY

Jaapani jeen

99,57

DKK

Taani kroon

7,4333

GBP

Inglise nael

0,80520

SEK

Rootsi kroon

8,8398

CHF

Šveitsi frank

1,2009

ISK

Islandi kroon

 

NOK

Norra kroon

7,5170

BGN

Bulgaaria lev

1,9558

CZK

Tšehhi kroon

25,495

HUF

Ungari forint

288,61

LTL

Leedu litt

3,4528

LVL

Läti latt

0,6969

PLN

Poola zlott

4,2530

RON

Rumeenia leu

4,4638

TRY

Türgi liir

2,2756

AUD

Austraalia dollar

1,2416

CAD

Kanada dollar

1,2889

HKD

Hongkongi dollar

9,7913

NZD

Uus-Meremaa dollar

1,5854

SGD

Singapuri dollar

1,5981

KRW

Korea won

1 456,89

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

10,4145

CNY

Hiina jüaan

8,0203

HRK

Horvaatia kuna

7,5425

IDR

Indoneesia ruupia

11 895,61

MYR

Malaisia ringit

3,9844

PHP

Filipiini peeso

53,437

RUB

Vene rubla

41,1080

THB

Tai baht

39,586

BRL

Brasiilia reaal

2,5848

MXN

Mehhiko peeso

17,3461

INR

India ruupia

70,6070


(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.


20.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 177/22


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

15. juuni 2012,

millega võetakse vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 689/2008 kohased liidu impordiotsused teatavate kemikaalide kohta

2012/C 177/05

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta määrust (EÜ) nr 689/2008 ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta, (1) eriti selle artikli 12 lõike 1 teist lõiku,

olles konsulteerinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ) (2) artikli 133 kohaselt moodustatud komiteega,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 689/2008 kohaselt otsustab komisjon liidu nimel iga sellise kemikaali puhul, mille suhtes kohaldatakse eelnevalt teatatud nõusoleku (PIC) protseduuri, kas lubada selle importi liitu või mitte.

(2)

ÜRO Keskkonnaprogramm (UNEP) ning Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) on määratud osutama sekretariaaditeenuseid eelnevalt teatatud nõusoleku protseduuri läbiviimiseks teatavate ohtlike kemikaalide ja pestitsiidide rahvusvahelises kaubanduses rakendatava eelnevalt teatatud nõusoleku protseduuri käsitleva Rotterdami konventsiooni kohaselt (edaspidi „Rotterdami konventsioon”), mille ühendus on heaks kiitnud nõukogu otsusega 2006/730/EÜ (3).

(3)

Komisjon, kes toimib ühise määratud asutusena, on kohustatud liidu ja liikmesriikide nimel edastama Rotterdami konventsiooni sekretariaadile selliste kemikaalide impordiotsused, mille suhtes kohaldatakse eelnevalt teatatud nõusoleku protseduuri.

(4)

Konventsiooniosaliste viienda konverentsi otsustega RC 5/3 ja RC 5/4 on kemikaalid alakloor ja aldikarb lisatud pestitsiidina selliste kemikaalide hulka, mille suhtes kohaldatakse eelnevalt teatatud nõusoleku protseduuri, ning Rotterdami konventsiooni sekretariaat on edastanud komisjonile sellekohase teabe otsustamise juhenddokumentide vormis. Alakloor ja aldikarb kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta) (4) reguleerimisalasse ning neid ei lubata turule lasta taimekaitsevahenditena toimivate valmististe koostisainetena.

(5)

Konventsiooniosaliste viienda konverentsi otsusega RC 5/5 on kemikaal endosulfaan lisatud pestitsiidina selliste kemikaalide hulka, mille suhtes kohaldatakse eelnevalt teatatud nõusoleku protseduuri, ning Rotterdami konventsiooni sekretariaat on edastanud komisjonile sellekohase teabe otsustamise juhenddokumendi vormis. Endosulfaan kuulub määruse (EÜ) nr 1107/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/8/EÜ (mis käsitleb biotsiidide turuleviimist) (5) reguleerimisalasse ning neid ei lubata turule lasta vastavalt taimekaitsevahenditena või biotsiididena toimivate valmististe koostisainetena.

(6)

Seepärast tuleks vastu võtta alakloori, aldikarbi ja endosulfaani käsitlev lõplik impordiotsus,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Võetakse vastu alakloori, aldikarbi ja endosulfaani importi käsitlev lõplik otsus lisas esitatud impordivastuse vormis.

Brüssel, 15. juuni 2012

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Janez POTOČNIK


(1)  ELT L 204, 31.7.2008, lk 1.

(2)  ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

(3)  ELT L 299, 28.10.2006, lk 23.

(4)  ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(5)  EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1.


LISA

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image


V Teated

HALDUSMENETLUSED

Euroopa Parlament

20.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 177/32


Ettepanekute esitamise kutse IX-2013/01 – „Toetused Euroopa tasandi erakondadele”

2012/C 177/06

Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõikele 4 aitavad Euroopa tasandi erakonnad kaasa euroopaliku teadlikkuse kujundamisele ja väljendavad liidu kodanike poliitilist tahet. Lisaks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 224 sätestatud, et Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt määruste abil vastu eeskirjad, mis reguleerivad Euroopa tasandil toimivaid erakondi, millele on osutatud Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõikes 4, ning eelkõige nende rahastamise eeskirju.

Eeltooduga seoses avaldab Euroopa Parlament Euroopa tasandi erakondadele toetuse andmiseks ettepanekute esitamise kutse.

1.   ALUSAKT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2004/2003 (edaspidi „määrus (EÜ) nr 2004/2003”) Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohta (1).

Euroopa Parlamendi juhatuse 29. märtsi 2004. aasta otsus määruse (EÜ) nr 2004/2003 rakendamisest (edaspidi „juhatuse otsus”) (2).

Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (edaspidi „finantsmäärus”) (3).

Komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (edaspidi „finantsmääruse rakenduseeskirjad ”) (4).

2.   EESMÄRK

Juhatuse otsuse artiklis 2 on sätestatud: „Euroopa Parlament avaldab igal aastal enne esimese poolaasta lõppu erakondade ja sihtasutuste rahastamiseks antavate toetuste saamiseks ettepanekute esitamise kutse. Avaldatud kutses tuuakse ära taotlemisel osalemise tingimused, rahastamise kord ja toetuste andmise menetluse ajakava.”

Ettepanekute esitamise kutse puudutab toetuste taotlusi eelarveaastaks 2013, mis hõlmab tegevusperioodi 1. jaanuar 2013–31. detsember 2013. Toetuse eesmärk on aidata toetuse saajal aastast tegevusprogrammi ellu viia.

3.   VASTUVÕETAVUS

Arvesse võetakse ainult need taotlused, mis on esitatud kirjalikult juhatuse ülalnimetatud otsuse 1 lisas toodud toetuse taotlusvormil ning on edastatud tähtajaks Euroopa Parlamendi presidendile.

4.   KRITEERIUMID JA TÕENDAVAD DOKUMENDID

4.1.   Toetuskõlblikkuskriteeriumid

Et olla toetuskõlblik, peab Euroopa tasandi erakond vastama määruse (EÜ) nr 2004/2003 artikli 3 punktis 1 sätestatud tingimustele, s.t:

a)

olema juriidiline isik selles liikmesriigis, kus ta asub;

b)

olema esindatud vähemalt veerandis liikmesriikides Euroopa Parlamendi liikmetega või riikide parlamentides või piirkondlikes parlamentides või piirkondlikes assambleedes või olema saavutanud vähemalt veerandis liikmesriikides vähemalt kolm protsenti igas liikmesriigis antud häältest viimastel Euroopa Parlamendi valimistel;

c)

järgima, eriti oma programmis ja tegevuses, Euroopa Liidu aluspõhimõtteid, s.t vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise ning õigusriigi põhimõtteid;

d)

olema osalenud Euroopa Parlamendi valimistel või väljendanud kavatsust seda teha.

Määruse (EÜ) nr 2004/2003 sätete kohaselt tohib iga Euroopa Parlamendi liige olla ainult ühe Euroopa tasandi erakonna liige (määruse (EÜ) nr 2004/2003 artikli 10 lõike 1 viimane taane).

Eeltoodut silmas pidades teavitatakse erakondi, et alates 2013. aasta eelarvemenetlusest kohaldab Euroopa Parlament artikli 3 lõike 1 punkti b nii, et iga Euroopa Parlamendi liige tohib olla vaid selle Euroopa tasandi erakonna liige, millesse kuulub riigi tasandi erakond, mille liige ta on.

4.2.   Välistamiskriteeriumid

Taotlejad peavad tõendama, et nad ei ole finantsmääruse artikli 93 lõikes 1 ja artiklis 94 kirjeldatud olukordades.

4.3.   Valikukriteeriumid

Taotlejad peavad tõendama, et neil on olemas õiguslik ja rahaline suutlikkus, mis on vajalik rahastamistaotluses esitatud tegevusprogrammi elluviimiseks, ning tehniline suutlikkus ja juhtimisoskused, mida on tarvis selle tegevusprogrammi edukaks elluviimiseks, millele toetust taotletakse.

4.4.   Toetuste andmise kriteeriumid

Vastavalt määruse (EÜ) nr 2004/2003 artiklile 10 jaotatakse eelarveaastal 2013 saadaolevad assigneeringud vastuvõetavus-, välistamis- ja valikukriteeriumide põhjal oma rahastamistaotlusele positiivse vastuse saanud Euroopa tasandi erakondade vahel järgmiselt:

a)

15 % jaotatakse võrdsetes osades;

b)

85 % jaotatakse nende vahel, kellel on Euroopa Parlamenti valitud liikmeid, proportsionaalselt valitud liikmete arvuga.

4.5.   Tõendavad dokumendid

Eespool nimetatud kriteeriumide hindamiseks peavad taotlejad esitama järgmised tõendavad dokumendid:

a)

kaaskirja originaal, millel on märgitud taotletav summa;

b)

juhatuse otsuse 1 lisas toodud nõuetekohaselt täidetud ja allkirjastatud toetuse taotlusvorm (koos kirjaliku kinnitusega);

c)

erakonna põhikiri;

d)

ametlik registreerimistõend;

e)

hiljuti väljastatud tõend erakonna olemasolu kohta;

f)

erakonna juhtide/juhatuse liikmete nimekiri (perekonna- ja eesnimed, ametinimetused või ülesanded toetust taotlevas erakonnas);

g)

dokumendid, mis tõendavad, et taotleja vastab määruse (EÜ) nr 2004/2003 artikli 3 lõike 1 punktis b sätestatud tingimustele (5);

h)

dokumendid, mis tõendavad, et taotleja vastab määruse (EÜ) nr 2004/2003 artikli 3 lõike 1 punktis d sätestatud tingimustele;

i)

erakonna programm;

j)

2011. aasta põhjalik finantsaruanne, mille on kinnitanud väline auditeerimisorgan (6);

k)

asjaomase perioodi (1. jaanuar 2013–31. detsember 2013) esialgne tegevuseelarve, milles on ära toodud liidu eelarvest toetuse saamiseks abikõlblikud kulud.

Mis puudutab punkte c, d, f, h ja i, võib taotleja esitada kinnituse, et eelmises etapis esitatud teave ei ole muutunud.

5.   RAHASTAMINE EUROOPA LIIDU EELARVEST

ELi 2013. aasta eelarve artiklis 402 „Eraldised Euroopa erakondadele“ on ette nähtud assigneeringute hinnanguline kogusumma 21 794 200 eurot. Eelarvepädevad institutsioonid peavad eelarverea eelnevalt heaks kiitma.

Toetuse saajale Euroopa Parlamendi poolt makstav maksimumsumma ei tohi ületada 85 % Euroopa tasandi erakondade toetuskõlblikest tegevuskuludest. Tõendamiskohustus on asjaomasel erakonnal.

Rahastamine toimub tegevustoetuse kujul, nagu on sätestatud finantsmääruses ja finantsmääruse rakendamiseeskirjades. Toetuse maksmise kord ja selle kasutamisega seotud kohustused määratakse kindlaks toetuse andmise otsuses, mille näidis on esitatud juhatuse otsuse IIA lisas.

6.   MENETLUS JA TAOTLUSTE ESITAMISE TÄHTPÄEV

6.1.   Tähtpäev ja taotluste esitamine

Taotluste esitamise tähtaeg on 30. septembril 2012. Pärast seda kuupäeva esitatud taotlusi arvesse ei võeta.

Taotlused tuleb:

a)

esitada toetuse taotlusvormil (juhatuse otsuse I lisa);

b)

tingimata allkirjastada taotleja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja poolt;

c)

saata kahekordses ümbrikus. Mõlemad ümbrikud peavad olema suletud. Lisaks ettepanekute esitamise kutses nimetatud vastuvõtva teenistuse aadressile peab sisemisel ümbrikul olema järgmine märge:

CALL FOR PROPOSALS 2013 GRANTS TO POLITICAL PARTIES AT EUROPEAN LEVEL

NOT TO BE OPENED BY THE MAIL SERVICE OR BY ANY OTHER UNAUTHORISED PERSON

Isekleepuvad ümbrikud tuleb sulgeda kleeplindiga, millele saatja kirjutab risti oma allkirja. Saatja allkirjaks loetakse mitte üksnes tema käsitsi kirjutatud allkirja, vaid ka tema organisatsiooni templit.

Välimisel ümbrikul peab olema näha saatja aadress ning sinna tuleb märkida järgmine aadress:

European Parliament

Mail Service

KAD 00D008

2929 Luxembourg

LUXEMBOURG

Sisemisele ümbrikule tuleb märkida järgmine aadress:

President of the European Parliament

Attn. Mr Roger VANHAEREN, Director-General of Finance

SCH 05B031

2929 Luxembourg

LUXEMBOURG

d)

edastada hiljemalt ettepanekute esitamise kutses märgitud kuupäeval tähtsaadetisena (saatmise aega tõendab postitempli kuupäev) või kulleriga (saatmise aega tõendab vastuvõtukviitungil olev kuupäev).

6.2.   Eeldatav menetlus ja ajakava

Euroopa tasandi erakondadele toetuste andmise suhtes kohaldatakse järgmist menetlust ja ajakava:

a)

taotluse edastamine Euroopa Parlamendile (hiljemalt 30. september 2012);

b)

taotluste läbivaatamine ja valik Euroopa Parlamendi teenistustes; ainult vastuvõetavaks loetud taotlused vaadatakse läbi ettepanekute esitamise kutses esitatud toetuskõlblikkus-, välistamis- ja valikukriteeriumide põhjal;

c)

Euroopa Parlamendi juhatuse otsuse vastuvõtmine toetuse andmise kohta (põhimõtteliselt hiljemalt 1. jaanuar 2013, nagu on sätestatud juhatuse otsuse artiklis 4) ja taotlejate teavitamine;

d)

80 % ettemakse (15 päeva jooksul pärast toetuse andmise otsuse allkirjastamist).

6.3.   Lisateave

Järgmised tekstid on kättesaadavad Euroopa Parlamendi veebilehel http://www.europarl.europa.eu/tenders/invitations.htm

a)

määrus (EÜ) nr 2004/2003;

b)

juhatuse otsus;

c)

toetuse taotlusvorm (juhatuse otsuse I lisa).

Kõik käesolevat toetuste andmiseks ettepanekute esitamise kutset puudutavad küsimused tuleks saata e-postiga ja avaldamisviidet ära märkides järgmisele aadressile: fin.part.fond.pol@europarl.europa.eu

6.4.   Isikuandmete töötlemine

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 45/2001 (7) lähtutakse rahastamistaotluses ja selle lisades sisalduvate isikuandmete töötlemisel õigluse, seaduslikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttest seoses kõnealuse tegevuse selge ja seaduspärase eesmärgiga. Ühenduste finantshuvide kaitsmise eesmärgil võivad isikuandmeid töödelda Euroopa Parlamendi vastava pädevusega instantsid ning neid võib edastada siseauditi talitustele, Euroopa Kontrollikojale, finantsrikkumiste uurimise toimkonnale või Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF).

Euroopa Parlament võib avaldada erakonna liikmete ja esindajate nimed, mis esitatakse määruse (EÜ) nr 2004/2003 artikli 3 lõike 1 punktis b toodud esindatuse tingimuse täitmiseks koos rahastamistaotlusega, ning need võib teha avalikkusele kättesaadavaks määruse (EÜ) nr 1049/2001 täitmise käigus, mis käsitleb üldsuse juurdepääsu Euroopa Parlamendi dokumentidele (8). Erakondadel palutakse lisada oma taotlusele erakonna vastavate liikmete või esindajate allkirjastatud avaldus, milles nad teatavad, et on oma nime üldsusele avaldamisest teadlikud ning sellega nõus.

Igal asjaomasel isikul on õigus pöörduda kaebuse esitamiseks Euroopa andmekaitseinspektori poole (edps@edps.europa.eu).


(1)  ELT L 297, 15.11.2003, lk 1.

(2)  ELT C 155, 12.6.2004, lk 1.

(3)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(4)  EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.

(5)  Kaasa arvatud artikli 3 lõike 1 punkti b esimeses lõigus ja artikli 10 lõike 1 punktis b osutatud valitud isikute nimekiri.

(6)  Välja arvatud juhul, kui Euroopa tasandi erakond loodi jooksva aasta käigus.

(7)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).


20.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 177/37


Ettepanekute esitamise kutse IX-2013/02 – „Toetused Euroopa tasandi poliitilistele sihtasutustele”

2012/C 177/07

Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõikele 4 aitavad Euroopa tasandi erakonnad kaasa euroopaliku teadlikkuse kujundamisele ja väljendavad liidu kodanike poliitilist tahet. Selle kõrval on Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 224 sätestatud, et Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt määruste abil vastu eeskirjad, mis reguleerivad Euroopa tasandil toimivaid erakondi, millele on osutatud Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõikes 4, ning eelkõige nende rahastamise eeskirju.

Muudetud määruses tunnustatakse Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste rolli, sest need Euroopa tasandi erakondadega seotud organisatsioonid „saavad oma tegevuse kaudu toetada ja innustada Euroopa erakondade eesmärkide saavutamist, eelkõige osaledes Euroopa poliitika ja integratsiooni teemalises diskussioonis, toimides muu hulgas uute ideede, lähenemiste ja poliitiliste valikute katalüsaatorina.” Määruses nähakse täpsemalt ette, et Euroopa Parlament annab igal aastal tegevustoetusi poliitilistele sihtasutustele, kes seda taotlevad ja kes vastavad määruses kehtestatud tingimustele.

Eeltooduga seoses avaldab Euroopa Parlament Euroopa tasandi poliitilistele sihtasutustele toetuse andmiseks ettepanekute esitamise kutse.

1.   ALUSAKT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2004/2003 (edaspidi „määrus (EÜ) nr 2004/2003”) Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohta (1).

Euroopa Parlamendi juhatuse 29. märtsi 2004. aasta otsus määruse (EÜ) nr 2004/2003 rakendamisest (edaspidi „juhatuse otsus”) (2).

Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (edaspidi „finantsmäärus”) (3).

Komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (edaspidi „finantsmääruse rakenduseeskirjad”) (4).

2.   EESMÄRK

Juhatuse otsuse artiklis 2 on sätestatud: „Euroopa Parlament avaldab igal aastal enne esimese poolaasta lõppu erakondade ja sihtasutuste rahastamiseks antavate toetuste saamiseks ettepanekute esitamise kutse. Avaldatud kutses tuuakse ära taotlemisel osalemise tingimused, rahastamise kord ja toetuste andmise menetluse ajakava.”

Ettepanekute esitamise kutse puudutab 2013. aasta eelarvest taotletavaid toetusi, mis katavad tegevusperioodi 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2013. Toetuse eesmärk on aidata toetusesaajal aastast tegevusprogrammi ellu viia.

3.   VASTUVÕETAVUS

Arvesse võetakse ainult need taotlused, mis on esitatud kirjalikult juhatuse ülalnimetatud otsuse I lisas toodud toetuse taotlusvormil ning on edastatud tähtajaks Euroopa Parlamendi presidendile.

4.   KRITEERIUMID JA TÕENDAVAD DOKUMENDID

4.1.   Toetuse andmise kriteeriumid

Et olla toetuskõlblik, peab Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus vastama määruse (EÜ) nr 2004/2003 artikli 3 punktis 2 sätestatud tingimustele, st:

a)

olema seotud ühe määruse (EÜ) nr 2004/2003 kohaselt tunnustatud Euroopa tasandi erakonnaga, kes kinnitab nimetatud seost;

b)

olema juriidiline isik selles liikmesriigis, kus ta asub. See juriidiline üksus peab olema eraldiseisev Euroopa tasandi erakonnast, millega ta on seotud;

c)

järgima, eriti oma programmis ja tegevuses, Euroopa Liidu aluspõhimõtteid, s.t vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise ning õigusriigi põhimõtteid;

d)

ei tohi olla kasumit taotlev;

e)

tema juhtorgani koosseis peab olema geograafiliselt tasakaalus.

Lisaks peab toetuse saaja vastama määruse (EÜ) nr 2004/2003 artikli 3 lõikes 3 sätestatud tingimustele: „Käesoleva määruse raames määratlevad Euroopa tasandi erakonnad ja sihtasutused ise omavaheliste suhete vormi kooskõlas siseriikliku õigusega, pidades silmas, et ühelt poolt Euroopa tasandi erakonna ning teiselt poolt sellega seotud Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse igapäevane töökorraldus ning juhtimisstruktuurid on piisavalt eraldatud.”

4.2.   Välistamiskriteeriumid

Taotlejad peavad tõendama, et nad ei ole finantsmääruse artikli 93 lõikes 1 ja artiklis 94 kirjeldatud olukordades.

4.3.   Valikukriteeriumid

Taotlejad peavad tõendama, et neil on olemas õiguslik ja rahaline suutlikkus, mis on vajalik rahastamistaotluses esitatud tegevusprogrammi elluviimiseks, ning tehniline suutlikkus ja juhtimisoskused, mida on tarvis selle tegevusprogrammi edukaks elluviimiseks, millele toetust taotletakse.

4.4.   Toetuste andmise kriteeriumid

Vastavalt määruse (EÜ) nr 2004/2003 artikli 4 lõikele 5 jaotatakse eelarveaastal 2013 saadaolevad assigneeringud vastuvõetavus-, välistamis- ja valikukriteeriumide põhjal oma rahastamistaotlusele positiivse vastuse saanud Euroopa tasandi erakondade vahel järgmiselt:

a)

15 % jaotatakse võrdsetes osades;

b)

85 % jaotatakse nende poliitiliste sihtasutuste vahel, mis on seotud Euroopa tasandi erakondadega, millel on Euroopa Parlamenti valitud liikmeid, proportsionaalselt valitud liikmete arvuga.

4.5.   Tõendavad dokumendid

Eespool nimetatud kriteeriumide hindamiseks peavad taotlejad esitama järgmised tõendavad dokumendid:

a)

kaaskirja originaal, millel on märgitud taotletav summa;

b)

Euroopa Parlamendi juhatuse 29. märtsi 2004. aasta otsuse I lisas toodud nõuetekohaselt täidetud ja allkirjastatud toetuse taotlusvorm (koos kirjaliku kinnitusega);

c)

taotleja põhikiri;

d)

ametlik registreerimistõend;

e)

hiljuti väljastatud tõend taotleja olemasolu kohta;

f)

sihtasutuse juhtide/juhatuse liikmete nimekiri (perekonna- ja eesnimed, kodakondsus, ametinimetused või ülesanded taotleja juures);

g)

taotleja programm;

h)

2011. aasta põhjalik finantsaruanne, mille on kinnitanud väline auditeerimisorgan (5);

i)

asjaomase perioodi (1. jaanuarist 2013–31. detsembrini 2013) esialgne tegevuseelarve, milles on ära toodud ühenduse eelarvest toetuse saamiseks abikõlblikud kulud;

j)

dokumendid, mis tõendavad, et taotleja vastab määruse (EÜ) nr 2004/2003 artikli 3 lõikes 3 sätestatud tingimustele.

Mis puudutab punkte c, d, f ja g, võib taotleja esitada kinnituse, et eelmises etapis esitatud teave ei ole muutunud.

5.   RAHASTAMINE EUROOPA LIIDU EELARVEST

ELi 2013. aasta eelarve artiklis 403 „Eraldised Euroopa poliitilistele sihtasutustele” on ette nähtud assigneeringute kogusumma 12 400 000 eurot. Eelarvepädevad institutsioonid peavad eelarverea eelnevalt heaks kiitma.

Toetuse saajale Euroopa Parlamendi poolt makstav maksimumsumma ei tohi ületada 85 % Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste toetuskõlblikest tegevuskuludest. Tõendamiskohustus on asjaomasel poliitilisel sihtasutusel.

Rahastamine toimub tegevustoetuse kujul, nagu on sätestatud finantsmääruses ja finantsmääruse rakendamiseeskirjades. Toetuse maksmise kord ja selle kasutamisega seotud kohustused määratakse kindlaks toetuse andmise otsuses, mille näidis on esitatud juhatuse otsuse lisas 2b.

6.   MENETLUS JA TAOTLUSTE ESITAMISE TÄHTPÄEV

6.1.   Tähtpäev ja taotluste esitamine

Taotluste esitamise tähtaeg on 30. september 2012. Pärast nimetatud kuupäeva esitatud taotlusi arvesse ei võeta.

Taotlused tuleb:

a)

esitada toetuse taotlusvormil (juhatuse otsuse I lisa);

b)

tingimata allkirjastada taotleja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja poolt;

c)

Saata kahekordses ümbrikus. Mõlemad ümbrikud peavad olema kinni kleebitud. Lisaks ettepanekute esitamise kutses nimetatud vastuvõtva teenistuse aadressile peab sisemisel ümbrikul olema järgmine märge:

Isekleepuvad ümbrikud tuleb sulgeda kleeplindiga, millele saatja kirjutab oma allkirja. Saatja allkirjaks loetakse mitte üksnes tema käsitsi kirjutatud allkirja, vaid ka tema organisatsiooni templit.

Välimisel ümbrikul peab olema näha saatja aadress ning sinna tuleb märkida järgmine aadress:

European Parliament

Mail Service

KAD 00D008

2929 Luxembourg

LUXEMBOURG

Sisemisele ümbrikule tuleb märkida järgmine aadress:

President of the European Parliament

Attn. Mr Roger VANHAEREN, Director-General of Finance

SCH 05B031

2929 Luxembourg

LUXEMBOURG

d)

edastada hiljemalt ettepanekute esitamise kutses märgitud kuupäeval tähtsaadetisena (saatmise aega tõendab postitempli kuupäev) või kulleriga (saatmise aega tõendab vastuvõtukviitungil olev kuupäev).

6.2.   Eeldatav menetlus ja ajakava

Euroopa tasandi poliitilistele sihtasutustele toetuste andmise suhtes kohaldatakse järgmist menetlust ja ajakava:

a)

taotluse edastamine Euroopa Parlamendile (hiljemalt 30. september 2012);

b)

taotluste läbivaatamine ja valik Euroopa Parlamendi teenistustes; ainult vastuvõetavaks loetud taotlused vaadatakse läbi ettepanekute esitamise kutses esitatud toetuskõlblikkus-, välistamis- ja valikukriteeriumide põhjal;

c)

Euroopa Parlamendi juhatuse otsuse vastuvõtmine toetuse andmise kohta (põhimõtteliselt hiljemalt 1. jaanuar 2013, nagu on sätestatud juhatuse otsuse artiklis 4) ja taotlejate teavitamine;

d)

80 % ettemakse (15 päeva jooksul pärast toetuse andmise otsuse allkirjastamist).

6.3.   Lisateave

Järgmised tekstid on kättesaadavad Euroopa Parlamendi veebilehel: http://www.europarl.europa.eu/tenders/invitations.htm

a)

määrus (EÜ) nr 2004/2003;

b)

juhatuse otsus;

c)

toetuse taotlusvorm (juhatuse otsuse I lisa).

Kõik käesolevat toetuste andmiseks ettepanekute esitamise kutset puudutavad küsimused tuleks saata e-postiga ja avaldamisviidet ära märkides järgmisele aadressile: fin.part.fond.pol@europarl.europa.eu

6.4.   Isikuandmete töötlemine

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 45/2001 (6) lähtutakse rahastamistaotluses ja selle lisades sisalduvate isikuandmete töötlemisel õigluse, seaduslikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttest seoses kõnealuse tegevuse selge ja seaduspärase eesmärgiga. Ühenduste finantshuvide kaitsmise eesmärgil võivad isikuandmeid töödelda Euroopa Parlamendi vastava pädevusega instantsid ning neid võib edastada siseauditi talitustele, Euroopa Kontrollikojale, finantsrikkumiste uurimise toimkonnale või Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF).


(1)  EÜT L 297, 15.11.2003, lk 1.

(2)  ELT C 155, 12.6.2004, lk 1.

(3)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(4)  EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.

(5)  Välja arvatud juhul, kui taotleja on asutatud jooksval aastal.

(6)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.


Nõukogu

20.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 177/42


AVALIK KONKURSIKUTSE

Euroopa teaduse ja tehnika alane koostöö (COST)

2012/C 177/08

COST koondab erinevate riikide teadlasi ja eksperte, kes töötavad kindlate teemadega. COST EI rahasta ise teadusuuringuid, kuid selle kaudu toetatakse võrgustike loomiseks vajalikke tegevusi nagu kohtumised, konverentsid, lühiajalised teadusvahetused ning tutvustavad tegevused. Praegu toetatakse umbes 250 teadusvõrgustikku (tegevust).

COST kutsub esitama ettepanekuid tegevusteks, mis aitava kaasa teaduslikule, tehnoloogilisele, majanduslikule, kultuurilisele või ühiskondlikule arengule Euroopas. Eriti teretulnud on ettepanekud, mis täidavad teiste Euroopa programmide eelkäija rolli ja/või mis algatatakse karjääri alustavate teadlaste poolt.

Euroopa teadlaste vahel tugevamate sidemete arendamine on ülitähtis Euroopa teadusruumi loomisel. COST stimuleerib uusi, uuenduslikke, interdistsiplinaarseid ja ulatuslikke teadusvõrke Euroopas. Uurimisrühmade poolt elluviidavate COSTi tegevuste eesmärk on tugevdada Euroopas teadusliku tipptaseme aluseid.

COST on jagatud üheksasse ulatuslikku valdkonda (biomeditsiin ja molekulaarsed bioteadused; keemia ning molekulaarteadused ja -tehnoloogia; geoteadus ja keskkonnajuhtimine; toit ja põllumajandus; metsad, metsatooted ja -teenused; inimesed, ühiskond, kultuur ja tervis; info- ja kommunikatsioonitehnoloogia; materjalid, füüsika ja nanoteadused; transport ja linnaareng). Iga valdkonna kavandatud ulatust on selgitatud aadressil http://www.cost.eu

Taotluse esitajatel palutakse määratleda oma teema valdkondlik kuuluvus. Eriti teretulnud on aga interdistsiplinaarsed ettepanekud, mis ei kuulu ühe valdkonna alla; neid käsitletakse eraldi.

Ettepanekus peaks olema kaasatud teadlasi vähemalt viiest COSTi riigist. Eelarvevahendite olemasolu korral on 19 osalevat riiki hõlmava tegevuse rahaline toetus aastas ligikaudu 130 000 eurot, tavaliselt neljaks aastaks.

Ettepanekuid hinnatakse kahes etapis. Esialgses ettepanekus (kuni 1 500 sõna/3 lehekülge), mis esitatakse veebipõhist vormi kasutades aadressil http://www.cost.eu/opencall, tuleks lühidalt kirjeldada ettepanekut ja selle kavandatud mõju. Need ettepanekud, mis ei vasta COSTi abikõlblikkuse kriteeriumidele (nt teadusuuringute rahastamise taotlemine), jäetakse välja. Abikõlblikke ettepanekuid hindavad asjaomased valdkonnakomiteed vastavalt veebisaidil http://www.cost.eu avaldatud kriteeriumidele. Väljavalitud esialgsete ettepanekute esitajatel palutakse esitada täielik ettepanek. Täielikele ettepanekutele antakse eksperthinnang vastavalt aadressil http://www.cost.eu/opencall esitatud hindamiskriteeriumidele. Otsus tehakse tavaliselt kuue kuu jooksul pärast esitamistähtaega ja tegevused peaksid seejärel algama kolme kuu jooksul.

Esialgsete ettepanekute esitamistähtaeg on 28. septembril 2012, kell 17.00 Brüsseli aja järgi. Umbes 20 % neist palutakse esitada täielik ettepanek, et nende seast valida välja umbes 40 uut tegevust, sõltuvalt eelarvevahendite olemasolust. Täielike ettepanekute esitamise kutse saadetakse 23. novembriks 2012, need tuleb esitada 25. jaanuariks 2013 ning otsused võetakse eeldatavasti vastu 2013. aasta mais. Järgmine kavandatav esitamistähtaeg on 29. märts 2013; muu hulgas oodatakse selleks ajaks katsemenetlusele vastavaid valdkondadevahelisi ettepanekuid (üksikasjalik teave menetluse kohta on aadressil http://www.cost.eu/domains_actions/TDP kättesaadav alates 2012. aasta septembrist).

Taotlejad võivad teabe ja juhiste saamiseks võtta ühendust oma riikliku COSTi koordinaatoriga – vt http://www.cost.eu/cnc

Ettepanekud tuleb esitada COSTi büroo veebisaidi kaudu.

COST saab rahalist toetust kooskõlastustegevuseks ELi teaduse ja tehnoloogilise arendustegevuse raamprogrammist. COSTi rakendava esindajana tegutsev COSTi büroo, mille on asutanud Euroopa Teadusfond, täidab ja haldab COSTi, selle valdkonnakomiteede ja tegevustega seoses tehnilise, haldus- ja teadussekretariaadi ülesandeid.


Euroopa Komisjon

20.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 177/44


Konkursikutse ettepanekute esitamiseks ümbersuunamise, katalüsaator-, meremagistraalide, liikluse vältimise ja ühise õppe meetmete kohta teise Marco Polo programmi raames

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1692/2006 – ELT L 328, 24.11.2006, lk 1)

2012/C 177/09

Käesolevaga esitab Euroopa Komisjon konkursikutse ettepanekute esitamiseks 2012. aasta valikumenetluseks teise Marco Polo programmi raames. Ettepanekute esitamise viimane tähtaeg on 21. septembril 2012.

Teave konkursikutse eeskirjade kohta ja juhised projektide esitamiseks on kättesaadavad veebilehel:

http://ec.europa.eu/transport/marcopolo/getting-funds/call-for-proposals/2012/index_en.htm

Marco Polo programmi kasutajatoe poole võib pöörduda e-posti aadressil eaci-marco-polo-helpdesk@ec.europa.eu ning faksinumbril: +32 22979506.