8.3.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 70/1

---

ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

2012/C 70/01

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	14.7.2010
Riikliku abi viitenumber	N 22/10; N 50/10; N 86/10
Liikmesriik	Poola
Piirkond	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Amendments to the Temporary Framework measure ‘Limited amounts of aid’ N 408/09
Õiguslik alus	Rozporządzenie Ministra Rozwoju Regionalnego w sprawie udzielania pomocy dla przedsiębiorców zagrożonych w ramach Priorytetu II Programu Operacyjnego Kapitał Ludzki (projekt z dnia 8 grudnia 2009 r.); rozporządzenie Ministra Rozwoju Regionalnego w sprawie udzielania przedsiębiorcom ograniczonej kwoty pomocy zgodnej ze wspólnym rynkiem w ramach regionalnych programów operacyjnych (projekt z dnia 5 stycznia 2010 r.); rozporządzenie Ministra Rozwoju Regionalnego w sprawie udzielania ograniczonej kwoty pomocy zgodnej ze wspólnym rynkiem w ramach Programu Operacyjnego Kapitał Ludzki (projekt z dnia 15 stycznia 2010 r.)
Meetme liik	Abiskeem
Eesmärk	Tõsise häire kõrvaldamine majanduses
Abi vorm	Otsene toetus
Eelarve	Kavandatud abi kogusumma: 1 905 milj PLN
Abi osatähtsus	—
Kestus	Kuni 31.12.2010
Majandusharud	—
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Ministry of Regional Development ul. Wspólna 2/4 00-926 Warszawa POLSKA/POLAND
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	5.10.2011
Riikliku abi viitenumber	N 414/10
Liikmesriik	Belgia
Piirkond	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Aide au projet de «Flap Support Structures» de la Société anonyme belge de constructions aéronautique (SABCA)/Steun voor het „Flap Support Structures”-project van SABCA (FSS-project)
Õiguslik alus	Federale steunmaatregel „Luchtvaart 2008-2013” Mesure d'aide fédérale «Aéronautique 2008-2013»
Meetme liik	Individuaalne abi
Eesmärk	Uurimis- ja arendustegevus
Abi vorm	Hüvitatav abi
Eelarve	Kavandatud abi kogusumma: 32,817 milj EUR
Abi osatähtsus	42 %
Kestus	Kuni 30.12.2017
Majandusharud	Tööstus
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Service Public Fédéral Economie Rue du Progrès 50 1210 Bruxelles BELGIQUE Federale Overheidsdienst Economie Vooruitgangstraat 50 1210 Brussel BELGIË
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	29.6.2011
Riikliku abi viitenumber	SA.32888 (11/N)
Liikmesriik	Saksamaa
Piirkond	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Befreiung von der Luftverkehrsteuer hinsichtlich Abflügen von Inselbewohnern und in anderen Fällen
Õiguslik alus	§ 5 Nr. 4 des Artikels 1 des Haushaltsbegleitgesetzes 2011
Meetme liik	Abiskeem
Eesmärk	Sotsiaaltoetus üksiktarbijatele
Abi vorm	Maksumäära vähendamine
Eelarve	Kavandatud aastased kulutused: 0,120 milj EUR;
Abi osatähtsus	100 %
Kestus	1.1.2011–31.12.2015
Majandusharud	Õhutransport
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Das jeweils örtlich zuständige Hauptzollamt (http://www.zoll.de)
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	25.1.2012
Riikliku abi viitenumber	SA.32965 (11/N)
Liikmesriik	Poola
Piirkond	Warmińsko-mazurskie
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Pomoc na restrukturyzację dla ZNMR
Õiguslik alus	Artykuł 56 ust. 1 pkt 2 ustawy z dnia 30 sierpnia 1996 r. o komercjalizacji i prywatyzacji
Meetme liik	Individuaalne abi
Eesmärk	Raskustes olevate ettevõtete ümberkorraldamine
Abi vorm	Otsene toetus
Eelarve	Kavandatud aastased kulutused: 400 000 milj PLN   Kavandatud abi kogusumma: 400 000 milj PLN
Abi osatähtsus	33 %
Kestus	1.2012–12.2015
Majandusharud	Tööstus
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Minister Skarbu Państwa ul. Krucza 36/Wspólna 6 00-522 Warszawa POLSKA/POLAND
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	23.11.2011
Riikliku abi viitenumber	SA.33588 (11/N)
Liikmesriik	Tšehhi Vabariik
Piirkond	CZ 08 Moravskoslezsko
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Ekologizace území okresů NUTS IV (Greening of NUTS IV districts) – Ostrava-město (Ostrava city) (NUTS CZ 0806), Karviná (NUTS CZ 0803) and Frýdek-Místek (NUTS CZ 0802), I. etapa (first phase)
Õiguslik alus	Zákon č. 86/2002 Sb., o ochraně ovzduší a o změně některých dalších zákonů (zákon o ochraně ovzduší) – nařízení vlády č. 597/2006 Sb., o sledování a vyhodnocování kvality ovzduší – vyhláška č. 553/2002 Sb., kterou se stanoví hodnoty zvláštních imisních limitů znečišťujících látek, ústřední regulační řád a způsob jeho provozování včetně seznamu stacionárních zdrojů podléhajících regulaci, zásady pro vypracování a provozování krajských a místních regulačních řádů a způsob a rozsah zpřístupňování informací o úrovni znečištění ovzduší veřejnosti, ve znění pozdějších předpisů (změna vyhláškou č. 42/2005 Sb. a vyhláškou č. 373/2009 Sb.) – nařízení vlády č. 351/2002 Sb., kterým se stanoví závazné emisní stropy pro některé látky znečišťující ovzduší a způsob přípravy a provádění emisních inventur a emisních projekcí, ve znění pozdějších předpisů (změna nařízením vlády č. 417/2003) – nařízení vlády č. 372/2007 Sb., o národním programu snižování emisí ze stávajících zvláště velkých spalovacích zdrojů – nařízení vlády č. 146/2007 Sb., o emisních limitech a dalších podmínkách provozování spalovacích stacionárních zdrojů znečišťování ovzduší, ve znění pozdějších předpisů (změna nařízením vlády č. 476/2009) – nařízení vlády č. 615/2006 Sb., o stanovení emisních limitů a dalších podmínek provozování ostatních stacionárních zdrojů znečišťování ovzduší, ve znění pozdějších předpisů (změna nařízením vlády č. 475/2009) – vyhláška č. 205/2009 Sb., o zjišťování emisí ze stacionárních zdrojů a o provedení některých dalších ustanovení zákona o ochraně ovzduší, ve znění pozdějších předpisů – zákon č. 76/2002 Sb., o integrované prevenci a omezování znečištění, o integrovaném registru znečišťování a o změně některých zákonů (zákon o integrované prevenci) Operační program Životní Prostředí: Programový dokument Operační program Životní prostředí: Implementační dokument Směrnice MŽP pro předkládání žádostí a o poskytování finančních prostředků pro projekty z Operačního programu
Meetme liik	Abiskeem
Eesmärk	Keskkonnakaitse
Abi vorm	Otsene toetus
Eelarve	Kavandatud aastased kulutused: 2 000 milj CZK   Kavandatud abi kogusumma: 6 000 milj CZK
Abi osatähtsus	90 %
Kestus	Kuni 31.12.2014
Majandusharud	Tööstus, elektri-, gaasi- ja veevarustus, teras
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Ministerstvo životního prostředí ČR Vršovická 65 100 10 Praha 10 ČESKÁ REPUBLIKA
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

---

8.3.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 70/6

---

Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik COMP/M.6509 – GE/KGAL/Extresol-2)

(EMPs kohaldatav tekst)

2012/C 70/02

1. märtsil 2012 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine ühisturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32012M6509 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.

---

8.3.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 70/7

---

ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

2012/C 70/03

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	20.9.2011
Riikliku abi viitenumber	SA.32520 (11/N)
Liikmesriik	Saksamaa
Piirkond	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	High-Tech Gründerfonds II
Õiguslik alus	Gesellschaftsvertrag der High-Tech Gründerfonds II GmbH & Co. KG; Anlagerichtlinien für den High-Tech Gründerfonds; Geschäftsordnungen für die Investitionskomitees der High-Tech Gründerfonds Komitee GmbH
Meetme liik	Abiskeem
Eesmärk	Riskikapital, uurimis- ja arendustegevus, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad
Abi vorm	Kapitalisüstid
Eelarve	Kavandatud abi kogusumma: 240 miljonit EUR
Abi osatähtsus	—
Kestus	Kuni 31.7.2018
Majandusharud	Kõik sektorid
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Bundesministerium für Wirtschaft und Technologie Villemombler Straße 76 53123 Bonn DEUTSCHLAND
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

---

8.3.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 70/8

---

Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik COMP/M.6475 – AXA REIM/CBRE PFCE Management/Warsaw III)

(EMPs kohaldatav tekst)

2012/C 70/04

5. märtsil 2012 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine ühisturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32012M6475 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.

---

8.3.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 70/9

---

Nõukogu ja komisjoni 2012. aasta ühisaruanne Euroopa hariduse ja koolituse alase koostöö strateegilise raamistiku (ET 2020) rakendamise kohta

Haridus ja koolitus arukas, jätkusuutlikus ja kaasavas Euroopas

2012/C 70/05

1.   HARIDUS JA KOOLITUS STRATEEGIA „EUROOPA 2020” KONTEKSTIS

2009. aastal koostas nõukogu strateegilise raamistiku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal (edaspidi „ET 2020”) (1). Sellest ajast on muutunud majanduslik ja poliitiline kontekst, mis loob uusi muutuvaid asjaolusid ja piiranguid. Euroopa Liit pidi oma ajaloo raskeima finants- ja majanduskriisi ohjeldamiseks võtma täiendavaid meetmeid ja on vastureaktsioonina leppinud kokku aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia - Euroopa 2020.

Kõnealuses strateegias on määrava tähtsusega roll haridusel ja koolitusel, eelkõige seoses komplekssete suuniste, liikmesriikide reformiprogrammide ning liikmesriikide reformide suunamiseks välja antud riigipõhiste soovitustega. Üks viiest strateegia „Euroopa 2020” peamisest eesmärgist käsitleb haridussüsteemist varakult lahkumist ja kolmanda taseme või samaväärset haridust.

2012. aasta iga-aastases majanduskasvu analüüsis rõhutatakse, et strateegia „Euroopa 2020” peab samaaegselt keskenduma reformimeetmetele, millel on lühiajaline majanduskasvu soodustav mõju, ja õige kasvumudeli loomisele keskpikaks perioodiks. Tuleb ajakohastada haridus- ja koolitussüsteeme, et parandada nende tõhusust ja kvaliteeti ning pakkuda inimestele tööturul edu saavutamiseks vajalikke oskusi ja pädevusi. See suurendab inimeste usku sellesse, et nad on võimelised tulema toime praeguste ja tulevaste väljakutsetega. See aitab suurendada Euroopa konkurentsivõimet, luua majanduskasvu ja töökohti. 2012. aasta iga-aastases majanduskasvu analüüsis kutsutakse samuti üles pöörama erilist tähelepanu noortele, kes moodustavad ühe kriisist enim mõjutatud rühma.

ET 2020 kui hariduse ja koolituse ajakohastamise põhivahend võib oluliselt kaasa aidata strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele. Ent selle sihi saavutamiseks tuleb ET 2020 tööalaseid prioriteete, vahendeid ja juhtimisstruktuuri ajakohastada.

Viimase kolme aasta jooksul kõige olulisemates poliitikavaldkondades tehtud edusammude hinnangu põhjal pakutakse käesoleva ühisaruande eelnõus välja ajavahemiku 2012–2014 uued tööalased prioriteedid, mis on suunatud hariduse ja koolituse tõhustamisele eesmärgiga toetada strateegiat „Euroopa 2020”.

Ühisaruande eelnõus tuuakse samuti välja mitmesugused võimalused ET 2020 juhtimise korrigeerimiseks, et tagada kõnealuse strateegilise raamistiku panus strateegiasse „Euroopa 2020”.

Ühisaruande eelnõu täiendab kaks komisjoni töödokumenti (2). Nendes tehakse kokkuvõte olukorrast eri riikides ja kõige tähtsamatest valdkondadest ning lähtutakse liikmesriikide esitatud aruannetest ning muust teabest ja andmetest.

2.   EDUSAMMUD JA VÄLJAKUTSED PRIORITEETSETES VALDKONDADES

2.1.   Investeerimine haridusse ja koolitusse ja nendega seotud reformid

Praegu uuritakse kõiki eelarve valdkondi, sealhulgas haridust ja koolitust. Enamikul liikmesriikidel on raskusi praeguse kulutuste taseme säilitamisega, rääkimata kulutuste suurendamisest.

Uuringud näitavad siiski, et õpitulemuste parandamine võib anda väga suurt pikaajalist tulu ning luua majanduskasvu ja töökohti Euroopa Liidus. Näiteks kui 2020. aastaks saavutatakse Euroopa sihttase - viia põhioskuste alal madala õpiedukusega isikute osakaal alla 15 % –, võib sellega kaasneda väga suur ja pikaajaline majanduslik tulu Euroopa Liidus (3).

Eespool nimetatu kontrastina võib välja tuua asjaolu, et isegi enne kriisi oli mõnes liikmesriigis kulude tase küllaltki madal (ligi 4 % SKPst või alla selle), sellal kui Euroopa Liidu keskmine näitaja oli peaaegu 5 % SKPst, mis on vähem kui Ameerika Ühendriikide 5,3 %.

Hariduseelarvete kärpimisega kaasneb risk ohustada majanduse kasvupotentsiaali ja konkurentsivõimet. Komisjon kinnitas 2012. aasta iga-aastases majanduskasvu analüüsis oma veendumust selles, et liikmesriigid peaksid oma riigirahandust konsolideerides võtma prioriteediks kulutused majanduskasvu soodustavatele valdkondadele, nagu näiteks haridus ja koolitus.

Liikmesriigid on kriisile reageerides hariduseelarvetega erinevalt ümber käinud. Nad on kulude vähendamiseks võtnud mitmesuguseid eri meetmeid. Paljud on kärpinud personalikulusid (BE nl, BG, EL, ES, FR, HU, IE, LV, PT, RO, SI) või infrastruktuuri, hoolduse ja varustusega seotud assigneeringuid (BE nl, BG, IE, RO). Mõni riik on vähendanud haridusega seotud kulutusi eelhariduse puhul (2-aastased lapsed Prantsusmaal), lükanud edasi või aeglustanud reformide elluviimist (BG) või võtnud muid meetmeid, näiteks vähendanud üliõpilastele makstavaid rahalisi toetusi (BE nl, IE, PT).

Kõnealused suundumused väärivad tähelepanu. ET 2020 raames tuleks arutleda selle üle, kuidas haridusse ja koolitusse kõige paremini investeerida, et ühendada tõhusus ja tulemuslikkus kasvu soodustava mõjuga. Targad investeeringud käivad käsikäes tarkade poliitiliste reformidega, mis parandavad hariduse ja koolituse kvaliteeti. Kõiki sidusrühmi kaasavat laiaulatuslikku mõttevahetust võiks kasutada selleks, et teha kindlaks, kuidas saaks tõhusalt jagada rahalist koormust ja leida uusi rahastamisallikaid.

2.2.   Haridussüsteemist varakult lahkumine

Kriis mõjutab tõsiselt noorte inimeste tulevikuväljavaateid. Noorte tööpuudus on tõusnud 15,5 %lt 2008. aastal 20,9 %ni 2010. aastal, samas kui 15-24-aastaste noorte osakaal, kes ei osale hariduses, tööturul ega koolituses, tõusis kahe protsendipunkti võrra. 53 % haridussüsteemist varakult lahkunutest oli töötud.

Selles kontekstis omandab määrava tähtsuse strateegias „Euroopa 2020” kehtestatud eesmärk vähendada haridustee ja koolituse katkestanud 18-24-aastaste noorte osakaalu 2020. aastaks vähem kui 10%ni. Praeguse trendi jätkumisel ei ole kõnealust eesmärki võimalik saavutada. Hoolimata teatavast edust oli 2010. aastal haridussüsteemist varakult lahkumise määr kogu Euroopa Liidus ikkagi keskmiselt 14,1 %, riikide vahel olid märkimisväärsed erinevused. Tõendid näitavad, et poisid on tõenäolisemad koolist väljalangejad (16 %) kui tüdrukud (12,6 %).

Haridussüsteemist varakult lahkumise määra viimine alla 10 % saab olema tõeline proovikivi. Nõukogu 2011. aasta soovituses varakult haridussüsteemist lahkumise vähendamise poliitika kohta (4) kutsutakse liikmesriike üles rakendama ühtseid, terviklikke ja tõenditel põhinevaid strateegiaid, eelkõige nendes liikmesriikides, kes said kõnealuses valdkonnas 2011. aastal riigipõhise soovituse (AT, DK, ES, MT). Need riigid, kes on lähedal eespool nimetatud eesmärgi saavutamisele (DK, IE, HU, NL, FI), peaksid samuti tõhustama jõupingutusi edusammude jätkamiseks ja/või seisaku ületamiseks. Kõik liikmesriigid peaksid võtma suunatud meetmeid, et jõuda noorteni, keda ohustab koolist väljalangemine.

Kui arvata välja mõned märkimisväärsed erandid, ei toetuta liikmesriikide poliitikas piisaval määral ajakohastele andmetele ning haridussüsteemist varakult lahkumise põhjuste ja esinemissageduse analüüsile. Ainult vähestes riikides on kasutusel süstemaatiline lähenemisviis haridussüsteemist varakult lahkumist käsitlevate andmete kogumiseks, seireks ja analüüsiks (EE, FR, HU, IT, LU, NL, UK).

Kõnealuse probleemi lahendamisel on määrav tähtsus ennetusel ja varajasel sekkumisel; liikmesriigid pööravad paraku liiga vähe tähelepanu ennetusele. Osalised ja kompensatsioonimeetmed, näiteks teise haridusvõimaluse andmine, olgugi et olulised, ei ole piisavad kõnealuse probleemi algpõhjustega tegelemiseks. Ennetus- ja varajase sekkumise meetmetele tuleks pöörata rohkem tähelepanu õpetajahariduse, jätkuva ametialase enesetäiendamise ning väikelaste kvaliteetse hariduse ja kasvatuse kaudu.

Haridussüsteemist varakult lahkumise vähendamisele võib kaasa aidata hea kvaliteediga esimese taseme kutsehariduse ja -koolituse suurem pakkumine, mis on kujundatud vastavalt noorte vajadustele, pakkudes ühtlasi kombineeritud õpet, mis ühendab kutsehariduse ja -koolituse ning teise taseme üldhariduse. Eespool nimetatu annab teistsuguse haridustee võimaluse, mis võib osale õppijatele olla motiveerivam. Samal ajal on kutsehariduse ja -koolituse puhul tungiv vajadus vähendada koolist väljalangejate määra.

Paljud riigid rakendavad haridussüsteemist varakult lahkumise erinevate aspektide käsitlemisel mitmesuguseid erinevaid meetmeid, mis ei pruugi aga moodustada terviklikku strateegiat. Erinevaid haridussektoreid ja poliitikavaldkondi, näiteks noorsoopoliitikat, sotsiaal- ja tööhõive alaseid teenuseid esindavad sidusrühmad peaksid tegema tihedamat koostööd. Lapsevanemate ja kohalike kogukondade vahelist koostööd tuleks suurendada. Erinevate kohalike sidusrühmade kaasamise võimalustena võib välja tuua koolide ja ettevõtete vahelise koostöö, õppekava- ja koolivälised tegevused ja nn noortegarantiid.

Kuna Euroopa ei liigu peamise eesmärgi täitmise kursil, on vaja kiiresti tõhustada poliitilist lähenemisviisi. Haridussüsteemist varakult lahkumise probleemiga tegelemine peab nõukogu 2011. aasta juuni soovitusest juhindudes olema lähiaastatel üks ET 2020 peamistest prioriteetidest.

Haridussüsteemist varakult lahkumine: 2010. aasta määrad  (5) ja riikide eesmärgid

—   2010. aasta näitajad (%)

—   Riikide eesmärgid 2020. aastaks (%)

9,5

11

5,5

10

10

9,5

8

9,7

15

9,5

15 16

10

13,4

9

10

10

29

8

9,5

4,5

10

11,3

5

6

8

10

:

2.3.   Kolmanda taseme või samaväärse hariduse omandamine

Et väljuda kriisist tugevamana, peab Euroopa looma teadmistel ja innovatsioonil põhineva majanduskasvu. Selles suhtes võib oluline roll olla kolmanda taseme või samaväärsel haridusel. See annab kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu, keda Euroopa vajab uurimis- ja arendustegevuse edendamiseks, ja pakub inimestele oskusi ja pädevusi, mida neil on vaja teadmistepõhises majanduses.

Strateegias „Euroopa 2020” püstitatakse peamine eesmärk suurendada kolmanda taseme või samaväärse haridusega 30-34-aastaste inimeste osakaalu 40 %ni 2020. aastaks. 2010. aastal oli kolmanda taseme või samaväärse hariduse omandamise keskmine tase kõnealuses vanuserühmas 33,6 %. Hariduse omandamise määrad, riikide eesmärgid ja ambitsioonide tase on riikide lõikes väga erinevad.

Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks peaksid liikmesriigid jätkama reformidega vastavalt nõukogu 28. novembri 2011. aasta järeldustele kõrghariduse ajakohastamise kohta (6) ja kooskõlas selles valdkonnas viiele riigile (BG, CZ, MT, PL, SK) antud riigipõhise soovitusega.

Reformide eesmärk peaks olema suurendada kõrgkooli lõpetajate arvu ning säilitada ja parandada hariduse ja teadustegevuse kvaliteeti ja asjakohasust.

Lisaks rahastamise ja juhtimise optimeerimisele tuleks suurendada alaesindatud rühmade osalust kõikides liikmesriikides, sealhulgas ebasoodsa sotsiaalmajandusliku tausta, geograafilise asukoha või etnilise kuuluvusega ja puuetega inimeste puhul.

Tuleks hõlbustada täiskasvanud õppijate juurdepääsu kõrgharidusele. On olemas märkimisväärne potentsiaal juba töötavate inimeste aitamiseks kõrgkooli õpingute alustamisel või taasalustamisel, kutsehariduselt ja -koolituselt kõrgharidusele ülemineku toetamiseks ja varasemate mitteformaalsete õpingute tunnustamise parandamiseks.

Kõrgkoolist väljalangenud õppurite arv on liiga suur. Väljalangemise riski ennetamisel ja vähendamisel on määrava tähtsusega hariduse ja karjääri alane juhendamine ja nõustamine, mis aitavad säilitada motivatsiooni õpingute lõpuni viimiseks.

Alternatiivina võib soovitada ka andekate välistudengite kõrgkooli meelitamist osaluse ja hariduse omandamise suurendamiseks.

Kõrghariduse ajakohastamine aitab oluliselt kaasa strateegias „Euroopa 2020” püstitatud eesmärkide saavutamisele. Seetõttu peab kõrghariduse ajakohastamine kuuluma ET 2020 järgmise perioodi peamiste prioriteetide hulka, samuti 2011. aasta kõrghariduse teatise ja nõukogu Euroopa kõrgharidussüsteemide ajakohastamist käsitlevate järelduste rakendamine.

Kolmanda taseme või samaväärse hariduse omandamine: 2010. aasta tasemed ja riikide eesmärgid  (7)

—   2010. aasta näitajad (%)

—   Riikide eesmärgid 2020. aastaks (%)

47

36

32

40

42

40

60

32

44

50

26 27

46

34 36

40

40

30,3

33

45

38

45

40

26,7

40

40

42

40 45

:

2.4.   Elukestva õppe strateegiad

Enamiku eurooplaste jaoks ei ole elukestev õpe aktuaalne. Kui osalus hariduses ja koolituses elu varasemate aastate jooksul on suurenenud, siis hiljutised andmed 25–64-aastaste täiskasvanute osaluse kohta elukestvas õppes näitavad mõningast vähenemistendentsi. Praegune 9,1 % tase (2010) jääb tunduvalt alla ET 2020 strateegilises raamistikus seatud 15 % sihttasemele, mis tuleks saavutada 2020. aastaks.

Selline kesine tulemus on eriti murettekitav majanduskriisi taustal. Töötud noored ja madala kvalifikatsiooniga täiskasvanud peavad saama toetuda haridusele ja koolitusele, mis annab neile paremad võimalused tööturul läbilöömiseks. Oma pädevusse mitte investeerimine vähendab nende tööturule naasmise võimalusi ja piirab Euroopa potentsiaali majanduskasvu ja töökohtade loomiseks. Samal ajal peaksime keskenduma ka panusele, mida haridus annab Euroopa majandusarengusse, täiendades tööjõu oskusi ja integreerides täiskasvanu õppe kavasid majandusarengu ja innovatsiooni eesmärgil.

Elukestev õpe on pidev protsess, mis võib kesta kogu elu, alates väikelaste haridusest kuni pensionipõlveni. Õppida saab ka muus vormis kui formaalõppes, eelkõige töökohas.

Viimasel ajal on saavutatud teatavat edu Euroopa sihttasemete osas, mis käsitlevad põhioskuste alal madala õpiedukusega isikute osakaalu vähendamist (2009. aastal 20 % võrreldes 2020. aastaks püstitatud sihttasemega vähem kui 15 %) ja väikelaste hariduse osatähtsuse suurendamist (2009. aastal 92 % võrreldes 2020. aastaks püstitatud 95 % sihttasemega). Sellest hoolimata tuleb mõlemas valdkonnas jätkata jõupingutuste tegemist.

Elukestva õppe puhul esineb jätkuvalt takistusi, näiteks piiratud õppimisvõimalused, mis ei ole piisavalt kohandatud eri sihtrühmade vajadustele, juurdepääsetavate teabe- ja tugisüsteemide puudumine ning ebapiisavalt paindlikud õpiteed (nt kutsehariduse ja -koolituse ning kõrghariduse vahel). Kõnealuseid probleeme teravdab sageli asjaolu, et potentsiaalsetel õppijatel on madal sotsiaalmajanduslik ja hariduslik staatus.

Eespool nimetatud takistuste ületamiseks on teatavates haridussektorites vaja ellu viia põhjalikud reformid. Ehkki liikmesriigid teadvustasid seda vajadust juba kümmekond aastat tagasi, ei ole killustatuse probleem kuskile kadunud. Praegu on ainult mõnes riigis loodud elukestvat õpet toetav terviklik strateegia (AT, CY, DK, SI, UK SC).

Positiivse poole pealt näitab selliste vahendite kasutamine nagu Euroopa ja riiklikud kvalifikatsiooniraamistikud (BE nl, CZ, DK, EE, FI, FR, IE, LT, LV, LU, MT, NL, PT, UK), mitteformaalse ja informaalse õppe kinnitamise mehhanismid (DE, DK, ES, FI, FR, LU, NL, PT, RO, SE, UK) ning elukestva suunamise poliitika (AT, DK, DE, EE, ES, FI, FR, HU, IE, LT, LU, LV, NL), et haridussektorite vahelise koostöö puhul esinevaid takistusi on võimalik ületada.

Haridus- ja koolitussüsteemid peaksid pakkuma kõikidele elukestva õppe võimalust. Liikmesriigid peaksid kontrollima oma süsteeme, et teha kindlaks elukestva õppe puhul esinevad takistused. Nad peaksid koos sotsiaalpartnerite ja muude peamiste sidusrühmadega kehtestama terviklikud strateegiad ja võtma meetmeid elukestvale õppele juurdepääsu suurendamiseks kooskõlas Euroopa kohustustega ja toetudes läbipaistvust tagavatele vahenditele ja raamistikele (Euroopa kvalifikatsiooniraamistik (8), ECVET/ECTS (9), EQAVET, võtmepädevuste raamistik (10)). Rõhuasetus peaks olema kõikidele inimestele põhisoskuste tagamisel ja elukestva õppe paremal integreerimisel, et eelkõige suurendada madala kvalifikatsiooniga täiskasvanute osalust.

2.5.   Õppimisega seotud liikuvus

Liikuvus tugevdab Euroopa vundamenti tulevasele teadmistepõhisele majanduskasvule ning suutlikkusele olla innovatiivne ja konkurentsivõimeline rahvusvahelisel tasandil (11). Liikuvus suurendab inimeste tööalast konkurentsivõimet ja isiklikku arengut ning tööandjad hindavad seda. Haridusasutustel, haridus- ja koolitussüsteemidel ja ettevõtetel on ühtmoodi kasu liikuvusest tulenevatest õppimiskogemustest, isiklikest kontaktidest ja võrgustikest. Riikidevahelise õppimisega seotud liikuvuse edendamine on suurepärane näide Euroopa lisaväärtusest.

Praegused liikuvuse tasemed ei anna siiski tunnistust nimetatud väärtusest. Ligikaudu 10-15 % kõrgkoolide lõpetanutest sooritab osa oma õpingutest välismaal (liikuvuse lisaväärtust tunnustatakse kõrghariduse tasemel kõige rohkem), ent sama kehtib üksnes 3 % esimese taseme kutsehariduse ja -koolituse omandanute puhul. Liikuvuse edendamiseks kutsehariduses ja -koolituses on vaja teha rohkem jõupingutusi. Piiratud rahalised ressursid ja ebapiisav keeleoskus pidurdavad õppimisega seotud liikuvust. Liikuvust ei tunnustata ega kinnitata alati. Sageli on puudus teabest olemasolevate võimaluste kohta. Peale selle ei pöörata piisavalt tähelepanu erivajadustega (nt puuetega) õppijate vajadustele.

Enamik riike toetab eelkõige õppijate liikuvust. Sellal kui osa riike (BG, IE, MT, SE, BE nl, DE, EE, EL, ES, FI, NL, RO, LT, FR) kaasab liikuvusse ka muid huvirühmi, näiteks õpetajaid või praktikante, on selles valdkonnas veel palju arenguruumi nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil.

Siin on määrava tähtsusega roll Euroopa rahastamisprogrammidel. Komisjon on osana uuest mitmeaastasest finantsraamistikust (2014–2020) teinud ettepaneku peaaegu kahekordistada tulevase haridus- ja koolitusprogrammi raames toetuse saajate arvu, st 400 000-lt ligikaudu 700 000ni aastas.

Rahastamisprogrammid peavad siiski olema kooskõlas poliitiliste reformidega. Nõukogu võttis 2011. aasta novembris vastu õppimisega seotud liikuvuse uue sihttaseme (20 % kõrghariduse puhul, 6 % esimese taseme kutsehariduse ja -koolituse puhul 2020. aastaks). Kõnealust poliitilist kohustust tuleks täita nõukogu soovituse „Noorte liikuvus – õppega seotud liikuvuse edendamine noorte seas” rakendamise teel ja kasutades täielikult ära Euroopa läbipaistvust suurendavaid vahendeid, mis on näiteks EQF, ECTS/ECVET ja Europass (12).

2.6.   Uued oskused ja töökohad

Kriis on toonud kaasa muutused nõudluses oskuste järele. Vähenemas on vajadus madalat kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade järele ja tulevased teadmistepõhised tööstusharud vajavad aina kõrgema kvalifikatsiooniga töötajaid. Hiljutise prognoosi (13) kohaselt peaks kõrget kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade arv tõusma 2020. aastaks peaaegu 16 miljoni võrra, nende osakaal kõikidest töökohtadest suureneks 29 %lt (2010) 35 %ni. Madalat kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade arv peaks seevastu langema ligikaudu 12 miljoni võrra, kusjuures osakaal väheneks 20 %lt alla 15 % taseme. Mõnes riigis on juba tööjõupuudus kõrget kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade puhul. Olukorda halvendab rahvastiku vananemine, kuna pärast 2012. aastat hakkab tööjõu arvukus vähenema. Mitmele liikmesriigile (BG, CY, CZ, EE, PL, SI, SK, UK) on antud riigipõhised soovitused tööjõuturul oskuste arendamise ja madala kvalifikatsiooniga töötajate teatavate toetusmeetmete kohta.

Liikmesriigid on teinud edusamme meetodite, vahendite ja lähenemisviide rakendamisel oskustega seotud nõudluse, oskuste mittevastavuse ja haridusasutuste lõpetanute tööalase konkurentsivõime prognoosimise ja hindamise alal. Paljud keskenduvad kõige olulisematele sektoritele, näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia või tervis.

Siiski on ainult mõnes riigis (AT, DE, FR, IE, PL, UK) kasutusel kooskõlastatud lähenemisviis tulemuste levitamiseks peamiste sidusrühmade hulgas. Institutsioonilised mehhanismid luuakse sageli piirkondlikul või valdkondlikul tasandil, aga nad kajastavad ja kordavad sageli haridus- ja koolitussüsteemide killustatust.

Riigid püüavad parandada hariduse ja koolituse reageerimisvalmidust tööjõuturul toimuvatele muutustele, luues partnerlusi peamiste sidusrühmadega (EE, FI, SE), kvaliteedi tagamise mehhanismide abil ja algatuste teel, mis on suunatud tööjõuturul nõutavatele pädevustele, eelkõige kirjaoskusele, matemaatikale, loodusteadustele ja tehnoloogiale (AT, BE nl, DE, FR, PL, LT, IE), keelteoskusele, digitaalsele kirjaoskusele ning algatusvõimele ja ettevõtlikkusele (ES, EE, BG, LT, FR).

Kui julgustada kummastki soost õpilasi valima elukutse sellises sektoris, milles nad on alaesindatud, väheneb sooline eraldatus hariduses ja koolituses ning võib väheneda oskuste puudus tööjõuturul.

ET 2020 peaks toetama juhtalgatuse „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava” rakendamist. Komisjon on võtnud vastu teatise „Noortele pakutavate võimaluste algatus” (14), milles rõhutatakse, kui oluline on haridus ja koolitus noorte tööpuuduse vältimise seisukohast, ja tutvustab 2012. aastal teatist oskuste ümberhindamise kohta, pakkudes välja meetme põhipädevuste parandamiseks ja tihedama koostöö edendamiseks haridussektori ja tööturu vahel. ET 2020 alusel tehtava tööga jätkatakse kõikide elanike põhipädevuste edendamist, seire parandamist, luues uue Euroopa sihttaseme tööalase konkurentsivõime jaoks, oskuste regulaarse täiendamise ja ümberõppe soodustamist ning tööjõuturul oskuste tulevase nõudluse prognoosimist, eelkõige oskusi käsitleva Euroopa ülevaate (European Skills Panorama) abil.

3.   ET 2020 PANUS STRATEEGIASSE „EUROOPA 2020”

Eeltoodud hinnang ajavahemiku 2009-2011 kohta, sealhulgas tagasihoidlikud edusammud haridusalase peaeesmärgi ja ET 2020 sihttasemete saavutamisel, rõhutab seda, kui oluline on tõhusalt investeerida reformitud haridusse ja koolitusse, nii et see toetaks jätkusuutlikku majanduskasvu ja töökohtade loomist.

2012. aasta iga-aastases majanduskasvu analüüsis rõhutatakse, et liikmesriigid peavad ELi tasandi poliitikasuunised tõendatavalt kasutusele võtma. Raamistikku ET 2020 saab kasutada liikmesriikide toetamiseks riigipõhistes soovitustes välja toodud probleemidega tegelemisel: haridussüsteemist varakult lahkumine (AT, DK, ES, MT) ja kolmanda taseme hariduse omandamine (BG, CZ, MT, PL, SK), elukestev õpe, kutseharidus ja -koolitus ja tööturul nõutavad oskused (AT, CY, DK, EE, ES, FI, FR, LU, MT, PL, SI, SK, UK) ning eelkooli- ja kooliharidus või võrdsed võimalused (BG, DE, EE).

Komisjoni hinnangu ning liikmesriikide ja Euroopa sidusrühmade organisatsioonide konsultatsiooni alusel kinnitavad nõukogu ja komisjon, et 2009. aastal seatud neli ET 2020 strateegilist eesmärki jäävad jõusse. 2009. aastal kokku lepitud keskpika perioodi prioriteetsete valdkondade loetelu asendatakse uue loeteluga, mis keskendub hariduse ja koolituse mobiliseerimisele eesmärgiga toetada majanduskasvu ja uute töökohtade loomist (esitatud lisas).

Komisjon teeb veel ettepaneku vaadata üle raamistikus ET 2020 kehtestatud töökorraldus, mis koostati enne strateegia „Euroopa 2020” ja Euroopa poolaasta alase kokkuleppe saavutamist. ET 2020 tuleks viia rohkem kooskõlla strateegiaga „Euroopa 2020”. See peaks kujutama endast mehhanismi, mille abil mobiliseeritakse ET 2020 sidusrühmad, suurendatakse nende osalust ja rakendatakse nende eksperditeadmisi strateegia „Euroopa 2020” toetamisel, toetudes ühtlasi asjakohaste Euroopa agentuuride ja võrgustike (15) kogutud tõenditele ja andmetele.

Et suurendada ET 2020 panust strateegiasse „Euroopa 2020”, tuleks ET 2020 juhtimist ja selle töövahendeid kohandada järgmiselt:

1.

Nõukogu (haridus, noored, kultuur ja sport) võiks nii Euroopa kui ka liikmesriikide poolaasta jooksul käsitleda strateegia „Euroopa 2020” hariduse ja koolituse mõõdet. Nõukogu võiks arvestada iga-aastast majanduskasvu analüüsi ja anda aru märtsis toimuval Euroopa Ülemkogu kohtumisel, tutvuda ühiste küsimustega, mis on tekkinud Euroopa Ülemkogu antud juhistest ja nende rakendamisest riikide reformikavades, ning kaaluda Euroopa poolaasta tulemuste järelmeetmeid.

2.

Võttes arvesse strateegia „Euroopa 2020” integreeritud olemust, on võimalik tõhustada koostööd hariduskomitee ja majanduspoliitika komitee, tööhõivekomitee ja sotsiaalkaitsekomitee vahel. Kõnealune koostöö tagaks selle, et ET 2020 sulanduks strateegia „Euroopa 2020” protsessi, sealhulgas seirenäitajate kasutamise osas.

3.

Vastastikuse õppimise vahendit võiks kasutada paremini ja seostada tihedamalt strateegiaga „Euroopa 2020”. Esiteks võiks nõukogu tasandil toimuva arutelu ettevalmistamiseks viia iga aasta septembris-oktoobris tihedas koostöös nõukogu eesistujariigiga läbi iga-aastase vastastikuse eksperdihinnangu. Kõnealuse mitmepoolse lähenemisviisi puhul võiks keskenduda peamistele poliitikaküsimustele, mis on üles kerkinud eelmise Euroopa poolaasta jooksul ja mis annavad alust arvukate riigipõhiste soovituste koostamiseks. Teiseks võiksid liikmesriigid soovi korral kutsuda eksperte osalema põhjalikes aruteludes, et käsitleda asjaomase riigi konkreetseid probleeme. Komisjon võib kasutada asjakohaseid rahastamisvahendeid, et toetada kõnealust tegevust, samuti rahvusvaheliselt tunnustatud ekspertide osalemist.

4.

Strateegia „Euroopa 2020” ja ET 2020 vahelise seose tugevdamiseks võiks komisjon igal aastal korraldada arvamuste vahetamise hariduse ja koolituse valdkonna sidusrühmade vahel. Kõnealusel uuel haridust ja koolitust käsitleval, oktoobri alguses toimuval foorumil võiks arutada haridus- ja koolitussüsteemide ajakohastamisel saavutatud edusamme, toetudes Euroopa poolaasta jooksul käsitletud haridusküsimustele.

5.

Nõukogu vaatab läbi hariduse ja koolituse valdkonna näitajate loetelu (16), et tagada ET 2020 näitajate vastavus raamistiku eesmärkidele. Komisjonil on kavas igal sügisel esitada uus hariduse ja koolituse valdkonna ülevaade, mis asendab praegust eduaruannet (17) ja milles tuuakse kokkuvõtlikult välja ET 2020 sihttasemete ja põhinäitajate alased edusammud, sealhulgas strateegia „Euroopa 2020” hariduse ja koolituse alase põhieesmärgi osas saavutatud edu. Nõukogu tasandil toimuva arutelu käigus saab kasutada kõnealusest dokumendis esitatud teavet.

Samuti on vaja mobiliseerida kõik vahendid, et saavutada strateegia „Euroopa 2020” ja ET 2020 eesmärgid, sealhulgas praegused ja tulevased hariduse ja koolituse valdkonna programmid, struktuurifondid ja programm „Horisont 2020”.

---

(1)  ELT C 119, 28.5.2009, lk 2.

(2)  18577/11 ADD 1 (SEK(2011) 1607 lõplik) ja 18577/11 ADD 2 (SEK(2011) 1608 lõplik).

(3)  Euroopa haridusökonoomika ekspertide võrgu (EENEE) poliitikaülevaade, 1/2011: väheste haridusalaste saavutuste hind Euroopa Liidus.

(4)  ELT C 191, 1.7.2011, lk 1.

(5)  2010. aasta andmete allikas: Eurostat (LFS).

(6)  ELT C 372, 20.12.2011, lk 36.

(7)  2010. aasta andmete allikas: Eurostat (LFS). ISCED tasemed 5–6. Saksamaa puhul hõlmab kõnealune eesmärk ka ISCED taset 4 ning Austria puhul ISCED taset 4A.

(8)  ELT C 111, 6.5.2008, lk 1.

(9)  Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem (ECVET), Euroopa ainepunktide kogumise ja ülekandmise süsteem (ECTS), vt http://ec.europa.eu/education/lifelong-learning-policy/doc48_en.htm

(10)  ELT L 394, 30.12.2006, lk 10.

(11)  KOM(2009) 329 (lõplik).

(12)  ELT L 390, 31.12.2004, lk 6.

(13)  http://www.cedefop.europa.eu/en/Files/3052_en.pdf

(14)  5166/12 (KOM(2011) 933 lõplik).

(15)  Eelkõige Cedefop, Euroopa Koolitusfond ja Euroopa haridusteabe võrgustik Eurydice.

(16)  ELT C 311, 21.12.2007, lk 13.

(17)  Kõige hilisem versioon: SEK(2011) 526.

---

---

8.3.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 70/19

---

Euro vahetuskurss (1)

7. märts 2012

2012/C 70/06

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3120
JPY	Jaapani jeen	105,95
DKK	Taani kroon	7,4345
GBP	Inglise nael	0,83490
SEK	Rootsi kroon	8,9240
CHF	Šveitsi frank	1,2052
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	7,4480
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	24,871
HUF	Ungari forint	296,28
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,6978
PLN	Poola zlott	4,1644
RON	Rumeenia leu	4,3580
TRY	Türgi liir	2,3459
AUD	Austraalia dollar	1,2423
CAD	Kanada dollar	1,3140
HKD	Hongkongi dollar	10,1858
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6043
SGD	Singapuri dollar	1,6554
KRW	Korea won	1 476,91
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	10,0432
CNY	Hiina jüaan	8,2855
HRK	Horvaatia kuna	7,5588
IDR	Indoneesia ruupia	12 037,60
MYR	Malaisia ringit	3,9714
PHP	Filipiini peeso	56,370
RUB	Vene rubla	39,0299
THB	Tai baht	40,370
BRL	Brasiilia reaal	2,3209
MXN	Mehhiko peeso	17,0308
INR	India ruupia	66,1310

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

---

8.3.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 70/20

---

Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1857/2006, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001

2012/C 70/07

Abi nr: SA.34153 (11/XA)

Liikmesriik: Saksamaa

Piirkond:

Baden-Wuerttemberg

Abikava nimetus või üksiktoetust saava äriühingu nimi:

BW Gewährung von Beihilfen und sonstigen Leistungen durch die Tierseuchenkasse Baden-Württemberg

Õiguslik alus:

—	§ 71 Tierseuchengesetz der Bundesrepublik Deutschland

—	§§ 8 und 9 Ausführungsgesetz zum Tierseuchengesetz des Landes Baden-Württemberg

—	Leistungssatzung und Leistungsverzeichnis der Tierseuchenkasse Baden-Württemberg

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma: 3,80 EUR (miljonites)

Abi suurim osatähtsus: 100 %

Rakendamise kuupäev: —

Abikava või üksiktoetuse kestus: 28. veebruarist 2012–31. detsembrini 2013

Abi eesmärk: Loomahaigused (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikkel 10)

Asjaomane sektor / asjaomased sektorid: Loomakasvatus

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Tierseuchenkasse Baden-Württemberg

Anstalt des öffentlichen Rechts

Hohenzollernstraße 10

70178 Stuttgart

DEUTSCHLAND

Veebileht:

http://www.tsk-bw.de/download/Documents/Leistungssatzung_2012.pdf

http://www.tsk-bw.de/download/Documents/TSG.pdf

http://www.tsk-bw.de/download/Documents/Ausfuehrung.pdf

Muu teave: —

Abi nr: SA.34241 (12/XA)

Liikmesriik: Itaalia

Piirkond:

Friuli-Venezia Giulia

Abikava nimetus või üksiktoetust saava äriühingu nimi:

Regolamento per la concessione di indennizzi a favore delle aziende agricole per le perdite causate dal cancro batterico dell'actinidia (pseudomonas syringae pv. actinidiae)

Õiguslik alus: Legge regionale n. 22/2002 «istituzione del fondo regionale per la gestione delle emergenze in agricoltura» — articolo 1, comma 2.

Delibera di Giunta regionale n. 2456 del 12 dicembre 2011«regolamento per la concessione dii indennizzi a favore delle aziende agricole operanti nella regione per le perdite causate dal cancro batterico dell'actinidia (pseudomonas syringae pv. actinidiae) nell'ambito del programma dell'ersa di pervenzione, controllo ed eradicazione della malattia. approvazione»

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: Ettevõtjale antava erakorralise abi üldsumma: 0,22 EUR (miljonites)

Abi suurim osatähtsus: 100 %

Rakendamise kuupäev: —

Abikava või üksiktoetuse kestus: 2. märtsist 2012–31. detsembrini 2013

Abi eesmärk: Taimehaigused – kahjurite järsk levik (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikkel 10)

Asjaomane sektor / asjaomased sektorid: Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Regione autonoma Friuli Venezia Giulia

Direzione centrale risorse rurali, agroalimentari e forestali

Servizio investimenti aziendali e sviluppo agricolo

Via Sabbadini 31

33100 Udine UD

ITALIA

Veebileht: http://www.regione.fvg.it/asp/delibereInternet/asp/internet/layout2008_2.asp?pag=1&num=2456&tx_dataDel=&key=&uf=&btnCerca=vai

Muu teave: —

Abi nr: SA.34336 (12/XA)

Liikmesriik: Hispaania

Piirkond:

Comunidad Valenciana

Abikava nimetus või üksiktoetust saava äriühingu nimi:

Indemnizaciones por destrucción de material vegetal afectado por Erwinia amylovora (Burril) Winslow et al.

Õiguslik alus:

Borrador de Orden de la Conselleria de Agricultura, Pesca, Alimentación y Agua, por la que se aprueban las bases de las ayudas indemnizatorias para la erradicación y el control de la bacteria de cuarentena Erwinia amylovora (Burril) Winslow et al., responsable de la enfermedad conocida como fuego bacteriano de las rosáceas.

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma: 0,30 EUR (miljonites)

Abi suurim osatähtsus: 100 %

Rakendamise kuupäev: —

Abikava või üksiktoetuse kestus: 2. märtsist 2012–31. detsembrini 2013

Abi eesmärk: Taimehaigused – kahjurite järsk levik (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikkel 10)

Asjaomane sektor / asjaomased sektorid: Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Conselleria de Agricultura, Pesca, Alimentación y Agua

Calle Amadeo de Saboya, 2

46010 Valencia

ESPAÑA

Veebileht: http://www.agricultura.gva.es/web/c/document_library/get_file?uuid=c79e73f6-0500-437a-a559-05c92e90c2d3&groupId=16

Muu teave: —

---

8.3.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 70/22

---

Madalmaade Kuningriigi majandus-, põllumajandus- ja innovatsiooniministri teatis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 94/22/EÜ (süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta) artikli 3 lõikele 2

2012/C 70/08

Majandus-, põllumajandus- ja innovatsiooniminister teatab, et on kätte saanud süsivesinike geoloogilise luure loa taotluse Opmeerina tuntud piirkonna kohta.

Kõnealune piirkond asub Põhja-Hollandi provintsis ning on piiratud järgmisi punktipaare ühendavate sirgjoontega: A–B, B–C, C–D, D–E, E–F, F–G, G–H, H–I, I–J, J–K, K–L, L–M, M–N ja A–N.

Kõnealuste punktide koordinaadid on järgmised:

Punkt	X	Y
A	118790,00	538390,00
B	120800,00	535000,00
C	123450,00	532000,00
D	126950,00	527300,00
E	130100,00	525000,00
F	132150,00	522600,00
G	134660,00	516000,00
H	131559,50	516071,20
I	130528,33	512343,19
J	126275,00	515000,00
K	120000,00	518150,00
L	118750,00	520000,00
M	117585,00	522850,00
N	115000,00	525260,00

Eespool osutatud punktid on määratud geograafiliste koordinaatidega, mis on arvutatud riikliku triangulatsioonisüsteemi (Rijks Driehoeksmeting, RD) kohaselt.

Selle piirkonnakirjelduse alusel on pindala 229,0 km2.

Majandus-, põllumajandus- ja innovatsiooniminister kutsub sissejuhatuses osutatud direktiivile ja kaevandamisseaduse (Mijnbouwwet, Staatsblad 2002, nr 542) artiklile 15 viidates kõiki huvitatud pooli taotlema luba süsivesinike geoloogiliseks luureks eespool osutatud punktide ja koordinaatidega määratletud piirkonnas.

Lubade andmise eest vastutab majandus-, põllumajandus- ja innovatsiooniminister. Eespool nimetatud direktiivi artikli 5 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 6 lõikes 2 osutatud kriteeriumid, tingimused ja nõuded on sätestatud kaevandamisseaduses (Staatsblad 2002, nr 542).

Taotlusi võib esitada 13 nädala jooksul pärast käesoleva teatise avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja need tuleb saata järgmisel aadressil:

De minister van Economische Zaken, Landbouw en Innovatie

ter attentie van de heer P. Jongerius, directie Energiemarkt

ALP A/562

Bezuidenhoutseweg 30

Postbus 20101

2500 EC Den Haag

NEDERLAND

Pärast kõnealuse ajavahemiku lõppu saadud taotlusi ei võeta arvesse.

Otsus taotluste kohta tehakse hiljemalt 12 kuud pärast kõnealuse ajavahemiku lõppu.

Lisateavet saab hr E. J. Hoppelilt telefoninumbril +31 703797762.

---

8.3.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 70/24

---

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum COMP/M.6439 – AGRANA/RWA/JV)

(EMPs kohaldatav tekst)

2012/C 70/09

1.

29. veebruaril 2012 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtjad AGRANA Beteiligungs-Aktiengesellschaft („AGRANA”, Austria) ja RWA Raiffeisen Ware Austria Aktiengesellschaft („RWA”, Austria) omandavad ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ühisettevõtjana käsitatava uue ettevõtja („JV”, Austria) üle, mis ühendab ülalnimetatud ettevõtjate tütarettevõtjad AGRANA Juice ja Ybbstaler.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist: — AGRANA: suhkur, tärklis ja puuviljad; — RWA: tegutseb põllumajandustoodete, tehniliste seadmete, energia, ehitusmaterjalide ning ehitus- ja aiandusteenuste valdkonnas; — ühisettevõtja: puuviljamahla kontsentraatide, ilma kontsentraadita puuviljamahlade, puuviljapüreede, puuviljalõhnade, puuviljasuhkru, mahlasegude ja seotud toodete tootmine ja turustamine.

3.	Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta. Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.6439 – AGRANA/RWA/JV): European Commission Directorate-General for Competition Merger Registry J-70 1049 Bruxelles/Brussel BELGIQUE/BELGIË

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („EÜ ühinemismäärus”).

---